Õigusakti eelnõu

Eelnõu seletuskirja lisa 2

1 / 19

VTK kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine

Justiits-

ministeerium

VTK punkti 3.4. kohaselt on spordiürituste korraldamise nõuete

ajakohastamise eesmärk korrastada spordiürituste korraldamise

regulatsiooni. Loa taotlemise nõue nende spordialade ürituste

korraldamise suhtes, millega ei ole praktikas probleeme,

asendatakse Politsei- ja Piirivalveameti teavitamise nõudega. Samas

soovitakse loakohustuse alla viia sellised mootorispordiüritused,

kus on praktikas turvalisusega probleeme olnud ja kus riskid on

suuremad. Lisaks eeltoodule on eesmärk määratleda ka kõrgendatud

turvanõuetega üritused laiemalt, mille puhul on kohustus kohaliku

omavalituse üksuselt luba taotleda. Seega laiem eesmärk on tagada

spordivõistlustest osasaavatele isikutele julgeolek, turvalisus ja

kvaliteetne teenindus ning korraldajatele võimalikult lihtne loa

taotlemise protsess.

Kavandatava muudatusega seoses juhime tähelepanu spordiseaduse

(SpS) §-le 25, mille kohaselt karistatakse isikut spordiürituse

korraldamise nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200

trahviühikut, juriidilist isikut sama teo eest rahatrahviga kuni 2000

eurot.

Arvestades asjaolu, et mootorispordi puhul on võistlustest

osasaavate isikute julgeolek ja turvalisus eriti oluline, samuti

asjaolu, et mootorispordis liiguvad piisavalt suured summad, on

Justiitsministeerium seisukohal, et juriidilisele isikule väärteo eest

ettenähtud karistusmäär on liiga väike.

Kui välja arvata muudatus, mis tehti seoses euro kasutusele

võtmisega (euro kasutusele võtmise seaduse §-ga 177 asendati SpS

§ 25 lõikes 2 ning sõnad „30 000 krooni“ sõnadega „2000 eurot“),

on SpS §-s 25 ettenähtud karistusmäär püsinud seaduse

vastuvõtmisest alates sisuliselt muutumatuna. Kui 2005. aastal oli

SpS § 25 lõikes 2 ettenähtud juriidilise isiku rahatrahv suurusega

kuni 30 000 krooni enam kui pool maksimaalsest võimalikust

Arvestatud, SpS § 25 lõikes 2 on juriidilise isiku karistusmäära

suurendatud 2000 eurolt 5000 euroni. PPA andmetel seni antud

sätet rakendatud ei ole.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

2 / 19

määrast, mida karistusseadustiku üldosa (KarS) § 47 toona kehtiva

õiguse kohaselt võimaldas juriidilisele isikule kohaldada (kuni 50

000 krooni), siis praegu kehtiva KarS § 47 kohaselt on võimalik

juriidilisele isikule väärteo eest määrata kuni 400 000 euro suurune

rahatrahv. Seega on kehtiva õiguse kohaselt SpS §-s 25 sätestatud

füüsilise isiku karistusmäär (kuni 200 trahviühikut) KarS-is lubatud

maksimaalsele määrale (kuni 300 trahviühikut) suhteliselt lähedal,

kuid juriidilise isiku karistusmäär jääb olulisel määral

maksimaalsele alla. Seetõttu palume eelnõu väljatöötamisel

analüüsida SpS § 25 karistusmäärasid, eriti juriidilise isiku osas, ja

kaaluda karistusmäära(de) tõstmist.

Lisaks palume eelnõu koostamise etapis seletuskirjas anda ülevaade

SpS § 25 seni praktikas rakendamise kohta.

2. Andmete esitamisel palume eelnõu seletuskirjas selgelt välja

tuua, keda (st millist vanusegruppi) andmed hõlmavad. Nt VTK

punktis 2.1.1 toodud andmed – kas tabelis on toodud andmed 5–19

aastaste harrastajate kohta sarnaselt punktile 2.1.2.?

Arvestatud. Seletuskirja lisatud andmete juurde, millist

sihtgruppi andmed kirjeldavad.

3. Punktis 2.1.3. on toodud välja Haridus- ja Teadusministeeriumi

(HTM) halduskoormus õppekavade hindamisel. Juhime tähelepanu,

et halduskoormuse all mõistetakse koormust eelkõige ettevõtetele.

Riigiasutuste kontekstis palume kasutada töökoormuse mõistet.

Arvestatud.

4. Eelnõu koostamisel palume sihtrühmade defineerimisel tuua

välja riigiasutuste puhul (nt HTM, Maksu- ja Tolliamet) ka hinnang

sihtrühma suurusele ja hinnata ligikaudselt, kui paljude töötajate

töökoormus (ja kui suurel määral) muudatuste tulemusel muutub.

Arvestatud.

5. Palume eelnõu etapis seletuskirjas sisukokkuvõtte ja eesmärgi all

selguse huvides välja tuua, et kavandatav tulumaksutagastuse

muudatus puudutab kuni 18-aasta vanuseid spordiharrastajaid (mitte

kuni 26-aastaseid).

Arvestatud.

6. Punktis 11.1.1. on öeldud: „Spordiregistri järgi on 5–19-aastaseid

(k.a) noori kokku 31 017. Sellest tuleb maha arvestada 18–19-

aastased harrastajad, et saada teada lõpliku sihtrühma suurus.

Arvestatud. Seletuskirjas vastav info kajastatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

3 / 19

Spordiregistril puuduvad andmed, kui paljud neist on 18- või 19-

aastased.“ Palume täiendavalt lisada, et sihtrühma moodustavad ka

alla 5-aastased, keda spordiregistri põhimääruse kohaselt nooreks

harrastajaks ei loeta, kuid kelle koolituskuludelt saab

tulumaksuseaduse § 26 lõike 21 kohaselt samuti

tulumaksutagastust. Palume seda asjaolu eelnõu koostamisel

seletuskirjas täpsustada.

7. VTK punktis 11.1.1. nimetatud sihtrühma puhul palume

(eelkõige majandusliku) mõju analüüsimisel eraldi välja tuua kitsam

sihtrühm – spordiorganisatsioonides huvitegevusega tegelevad

lapsed ja nende vanemad, kellel tulumaksutagastuse võimalus

hetkel puudub (ca 31 000 last). Mõjuanalüüsis on öeldud, et

laiemale sihtrühmale on majandusliku mõju ulatus väike, kuid

muudatuste eesmärk tulumaksuseaduse muutmise kontekstis ei ole

laiemat sihtrühma mõjutada, vaid just kitsamale sihtrühmale võrdne

võimalus tulumaksutagastuseks luua. Palume hinnata, milline on

majandusliku mõju olulisus kitsamale sihtrühmale.

Arvestatud. Seletuskirjas vastav info kajastatud.

Sise-

ministeerium

1. Toetame väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) punktis 9.4

väljendatud eesmärki ajakohastada spordiürituste korraldamise

nõudeid. Leiame, et kõnealused nõuded tuleks piisava täpsusega

spordiseaduses ära reguleerida, et tagada õigusselgus ning välistada

erinevad regulatsioonid kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV)

lõikes.

Täpsustame, et seaduse tasandil kehtestatakse ühesugused

reeglid ainult autospordi, motospordi, veemotospordi, jalgpalli,

jäähoki, käsipalli, võrkpalli ja korvpalli A-koondise mängu või

turniiri, jalgpalliklubi UEFA karikasarja mängu või turniiri ja

kõrgendatud riskiga ürituste suhtes. Kui KOV-il on siiski oma

piirkonna eripärast soov täiendavalt oma reeglid kehtestada, siis

see õigus on olemas. Oleme lisanud ka vastava sätte

õigusselguse huvides (Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2

nimetamata spordiürituste puhul on kohaliku omavalitsuse

üksusel õigus spordiürituse korraldamise nõuded kehtestada

korrakaitseseaduse § 59 lõike 1 alusel kehtestatava määrusega).

2. VTK punktis 9.4 tuuakse välja, et muudatuse tulemusena ei oleks

enam teatud spordivõistluste korraldamiseks KOV-ilt loa taotlemine

kohustuslik, kuid nendest üritustest tuleks teavitada Politsei- ja

Piirivalveametit (edaspidi PPA). Kuigi tulenevalt

korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 58 lõikest 3 on ka võistlus

avalik üritus ja KorS § 60 lõike 1 kohaselt on KOV-il kohustus

Teadmiseks võetud ja arvestatud. KUM eelnõu koostamise

käigus siiski loobus teavitamise regulatsioonist, seda SiM

toodud märkusest tulenevalt (jääb ebaselgeks teavitamise

regulatsiooni olemus ja selle tagajärg). Nende seaduses toodud

ürituste puhul, mis peavad saama KOV loa enne ürituse

toimumist, tuleb saada PPA kooskõlastus.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

4 / 19

teavitada asukohajärgset prefektuuri üritusest, mille korraldamisega

on KOV nõustunud. Seega jääb selgusetuks VTK-s toodud eesmärk

teavitada PPA-d mh nendest üritustest, mille osas loa taotlemine ei

ole kohustuslik. Eelnõu koostamisel tuleb eesmärki paremini

selgitada ning täpsustada, milleks selline teavitamine vajalik oleks.

Kui eesmärk on seotud VTK punktis 11.4.2 tooduga, millega PPA-

le tekib võimalus saada praegusest parem ülevaade Eestis

toimuvatest spordivõistlustest ning tekib riskihinnangu põhjal

võimalus otsustada, kas ürituse toimumispaika on vaja lisajõudu

saata, siis protsessi mõttes peaks see olema teistpidi. Kehtiv

spordiseaduse § 20 lg 3 näeb ette kooskõlastamise PPA-ga. Just

selles protsessis saab PPA anda korraldajale täiendavaid suuniseid

turvalisuse tagamiseks kavandatud meetmete ja ressursside osas.

Üldiselt on üritusel turvalisuse tagamine korraldaja ülesanne ning

eelduseks ei saa olla lähenemine, et PPA hakkab peale vastava teate

saamist tegema omapoolseid riskihinnanguid ja lisajõude

kavandama. Märgime siinkohal, et ka avaliku ürituse korraldamise

loa andmisel soovime liikuda suunda, kus teatud kriteeriumitega

ürituse puhul kaasub PPA kooskõlastajana juba loa menetluse ajal,

mitte ei saa üritusest teada alles peale loa andmist, kui korraldajale

täiendavaid nõudeid enam esitada pole võimalik. 2 (2) Eeltoodu ei

tähenda, et Siseministeerium peab vajalikuks, et kõikide

spordiürituste jaoks tuleks ka edaspidi luba taotleda, vaid eelnõu

koostamisel tuleb selgemalt hinnata ning põhjendada, millal on PPA

teavitamine tegelikult vajalik.

3. VTK punktis 11.4.1 on märgitud, et luba ei pea taotlema

rahvusvahelise mängu või turniiri korraldamiseks, kui võistlus ei

ole kõrgendatud riskiga üritus. Eelnõu koostamisel on vaja selgelt

välja tuua kriteeriumid, mille puhul on tegemist kõrgendatud

riskiga.

Arvestatud. Seaduseelnõus kirjeldatakse ära kõrgendatud

riskiga ürituse kriteeriumid.

4. VTK punktis 13.4 on märgitud, et: „Ka PPA-l on olemas eraldi

osakond, kes nende teemadega tegeleb.“ VTK-s on jäetud

täpsustamata, et millist PPA struktuuriüksust selle all mõeldud on,

kuid eraldi osakonda spordiüritustega tegelemiseks puudub ja

tavapäraselt tegeleb sellega asukohajärgne prefektuur.

Märkusega arvestatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

5 / 19

5. Lisaks juhime tähelepanu, et VTK leheküljel 9 toodud viide

sellele, et eesmärk on mh tagada spordivõistlustest osasaavatele

isikutele julgeolek. Ilmselt ei ole mõiste „julgeolek“ kasutamine

antud kontekstis asjakohane ja eesmärk on pigem tagada „avalik

kord, turvalisus ja kvaliteetne teenindus“.

Arvestatud. Selgitame täiendavalt, et antud sõnastus on võetud

Euroopa Nõukogu vastava konventsiooni tõlkest.

6. VTK-s ei ole spordiürituse korraldamise nõuete rikkumise

menetlemise poolt käsitletud, kuid teeme ettepaneku, et eelnõu

väljatöötamisel kaalutaks, kas antud väärteo osas võiks

kohtuväliseks menetlejaks olla ka kohalik omavalitsus. Kuna loa

väljastab ja loa väljastamisel seab korraldajale omapoolsed nõuded

KOV, peaks neil olema ka võimalus nende poolt seatud nõuete üle

järelevalve teostamiseks ja rikkumise menetlemiseks.

Kultuuriministeerium on jäänud eelnõu väljatöötamisel kehtiva

seaduse sõnastuse juurde, kuid omavalitsusliidu nõusolekul

oleme valmis kohtuvälist menetlejat muutma.

3. Rahandus-

ministeerium

Rahandusministeerium ei toeta täiendava maksuerisuse tegemist

kavandatud tulumaksusoodustuse laiendamise näol laste ja noorte

treeningu eest makstavale tasule. Soodustuse laiendamisega

kaasneks tulumaksu laekumise vähenemine, lisaks loetakse

koolituskulude soodustust maksukuluks, mida rahvusvahelised

organisatsioonid (OECD, IMF) soovitavad vähendada, kui on

efektiivsemaid mooduseid toetada maksusoodustusest võitvaid

sihtgruppe.

Mittearvestatud, jääme siiski eelnõus toodud regulatsiooni

juurde. Põhjendused seletuskirjas.

HTM Peame antud muudatuse valguses vajalikuks välja tuua, et Haridus-

ja Teadusministeeriumis on ettevalmistamisel alushariduse ja

lapsehoiu seaduse eelnõu, mille käigus on Haridus- ja

Teadusministeeriumi hinnangul vajalik samuti muuta

tulumaksuseaduse § 26 lõiget 2. Kehtiva õiguse kohaselt saab

lapsevanem täna lasteaiateenuse eest makstavalt tasult

tulumaksutagastust, kuid lapsehoiuteenuse eest makstavalt tasult

mitte. Seoses kavandatud muudatusega tuua lastehoiud

sotsiaalvaldkonnast üle haridussüsteemi ja lähtuvalt võrdse

kohtlemise põhimõttest, on meie jaoks oluline, et ka lastehoiu eest

makstava tasu eest oleks võimalik saada tulumaksutagastust. See

tähendab tulumaksuseaduse § 26 lõike 2 muutmist.

Teie poolt esitatud väljatöötamiskavatsuses on märgitud, et 486-st

EHIS-s registreeritud huvikoolist (spordikoolist) on 377 (76%)

Teadmiseks võetud.

Seletuskirja täiendatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

6 / 19

asutanud spordiorganisatsioonid ning vaatamata õppekava

olemasolule spordikooli moodustamine praegusel kujul ja eesmärgil

noortele kvaliteetsemaid treeninguid üldjuhul ei taga, võrreldes

spordiorganisatsiooniga, kes spordikooli asutanud ei ole.

Muudatuste kavandamisel on seatud eesmärgiks saavutada olukord,

kus spordiorganisatsioonid ei asutaks spordikoole eesmärgiga saada

konkurentsieelist, pakkudes lapsevanematele koolituskulude

tagasisaamise võimalust. Peame vajalikuks mõjuanalüüsi tegemist

eelnõu koostamise käigus, kuidas planeeritav TuMS muudatus

avaldab mõju spordikoolide arvule ja seeläbi potentsiaalselt ka

spordihuviharidusele tervikuna.

Väljatöötamiskavatsuse punktis 11.1.2. on märgitud:

Mõjuvaldkond: majanduslikud mõjud (konkurents, mõju

organisatsiooni halduskoormusele) Mõju kirjeldus ja olulisus:

Muudatus aitab võrdsustada konkurentsi, sest kaob nende 2 (2)

spordiorganisatsioonide eelis, kes on spordiorganisatsiooni kõrvale

loonud spordikooli, et pakkuda klientidele koolituskulude

tagasisaamise võimalust. Spordikooli asutanud

spordiorganisatsioonidel halduskoormus väheneb. Spordikooli

asutanud spordiorganisatsioonid ei pea enam esitama iga-aastaselt

spordikoolide kohta andmeid EHISle ning võivad soovi korral

spordikooli tegevuse lõpetada. Palume punkti 11.1.2. sõnastust

muuta, sest kohustus andmeid esitada säilib seni kuni kool on

EHISes ja ei ole huvikoolina tegevuse lõpetamiseks avaldust teinud.

Seletuskirja täiendatud.

Riigikogu

kultuurikomis-

jon

Saatsite 12.05.2023 Riigikogu kultuurikomisjonile teadmiseks

spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsuse. Kultuurikomisjon arutas väljatöötamise

kavatsust oma 22.05.2023 istungil koos Kultuuriministeeriumi

esindajatega. Komisjonis toimunud arutelu käigus küsiti, kas Eesti

Paralümpiakomitee poolt kasutusele võetud sõna „paralümpia“ on

korrektne. Samuti avaldati arvamust spordiseadusesse kavandatava

sätte kohta, mis näeb ette, et jalgpalli, jäähoki, käsipalli, võrkpalli ja

korvpalli A-koondise mängu või turniiri ning jalgpalli, jäähoki,

käsipalli, võrkpalli ja korvpalliklubi eurosarja mängu või turniiri

Teadmiseks võetud. Teavitamise regulatsioonist on loobutud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

7 / 19

korraldajad on kohustatud ürituse toimumisest teavitama ainult

Politsei- ja Piirivalveametit. Komisjonis kõlas seisukoht, et

nimetatud üritustest peaks lisaks Politsei- ja Piirivalveametile

teavitama ka kohalikku omavalitsust, kelle territooriumil üritus

toimub.

Eesti Linnade ja

Valdade Liit

VTK-s osundatakse praktilisele murekohale, et KORSi alusel

kehtestatud spordiürituse korraldamise nõuded on KOVide lõikes

väga erinevalt sõnastatud. Ühed KOVid sätestavad, et spordiürituste

korraldamise nõuded sätestab spordiseadus, andes mõista, et

muude, spordiseaduses nimetamata spordiürituste jaoks lube vaja ei

ole. Teistes KOVides on kehtestatud spordiseaduses nimetamata

spordiüritustele reeglid vastava KOVi õigusaktiga. Nt Tallinna

linnas on need reeglid kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 26. mai

2014 määrusega nr 12 „Tallinna linnas avaliku ürituse korraldamise

ja pidamise kord“ (edaspidi Tallinna ürituste kord). Lisaks on

VTK-s leitud, et loa nõue spordiseaduses kehtestatud spordialadele

on ebaproportsionaalselt karm.

Eeltoodust tulenevalt on Kultuuriministeerium võtnud eesmärgiks

loobuda loa taotlemise nõudest spordialadele, milles ei ole praktikas

probleeme, kuid mis praegu luba nõuavad ning sätestada nendele

spordialadele ürituse korraldamiseks PPA teavitamise nõue.

Loakohustuse alla soovitakse viia mootorispordiüritused, kus on

praktikas turvalisusega probleeme olnud ja kus riskid on suuremad.

Lisaks mootorispordiüritustele peavad edaspidi luba taotlema

kõrgendatud turvanõuetega üritused, s.o üritused, kus toimub

liikluse ümberkorraldamine; kus pakutakse alkohoolseid jooke või

toimub nende jaemüük (v.a üritus, mis toimub alalise müügikohaga

siseruumis); mida peetakse ehitises või kohas, mis ei ole selleks ette

nähtud, või õhuruumis; mille pidamisel kasutatakse ajutist ehitist (nt

tribüün, lava, suuremõõtmeline telk või konstruktsioon) või muud

inimese elule ja tervisele ohtu kujutavat lisainventari või mille

pidamisel kasutatakse pürotehnilisi tooteid või tehakse tuletöid.

Peamise regulatiivse võimalusena on leitud muuta spordiseaduse 3.

peatükki, kuid tähelepanuta on jäetud KORSi regulatsioon ning

Täpsustame, et seaduse tasandil kehtestatakse ühesugused

reeglid autospordi, motospordi, veemotospordi jalgpalli

(täiskasvanute rahvuskoondise mäng v turniir, jalgpalliklubi

UEFA karikasarja mäng v turniir) osas loa taotlemiseks.

Lisandunud on kõrgendatud riskiga üritused, mille nõuded on

ühesugused kõikidele KOVidele. Samas jätame KOVidele

jätkuvalt võimaluse oma piirkonna eripärast tingituna oma

reeglid kehtestada. Oleme lisanud ka vastava sätte õigusselguse

huvides (käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetamata

spordiürituste puhul on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus

spordiürituse korraldamise nõuded kehtestada

korrakaitseseaduse § 59 lõike 1 alusel kehtestatava määrusega).

KUM on eelnõu väljatöötamisel loobunud PPA teavitamise

regulatsioonist.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

8 / 19

selle muutmise vajadus. Kui KORSi regulatsioon jääb kehtima, siis

jääb KOVidele jätkuvalt õigus kehtestada enda regulatsioon nendele

spordiüritustele, millele spordiseadus ei laiene, mistõttu jääb

segadus loa liikide, tingimuste, nõuete osas.

VTKd võib mõista nii, et edaspidi saab nt linna tänavatel

korraldatav jooksuvõistlus, millega kaasneb liikluse

ümberkorraldamine, spordiürituse loa. Ebaselgeks jääb, kas

liiklushäiringuga (nt kõnniteel peetud jooksuvõitlused, mis ei

eelda liikluse ümberkorraldamist, aga võivad häirida

kaasliiklejaid – jalakäijaid, jalgrattureid) jooksuvõistlus saab

avaliku ürituse loa, kui KOVi ürituste kord seda nii reguleerib?

Kas nt maastikukaitsealal asuval terviserajal peetava

jalgrattavõistluse korraldamiseks piisab edaspidi

registreeringust PPAs või selleks tuleb ka avaliku ürituse luba

väljastada?

Seega probleem on tegelikult üsna suur, kuid selle lahendamine

vajab laiemat analüüsi ning üksnes spordiseaduse muutmisest VTK-

s esitatud kujul ei piisa. Hinnata tuleb ka KORSi muutmise

vajadust ning näiteks on tähelepanuta jäetud keskkonnaalase

mõjuga üritused. Väga palju võistlusi korraldatakse

looduskaitsealadel (sh terviserajad Nõmme-Mustamäe

maastikukaitsealal, Pirita jõeoru maastikukaitseala, Merimetsa

roheala) ja kaitsealustes parkides (Kadrioru park, Löwenruh' park

jt). Nimetatud aladel tuleb võistluste korraldamisel arvestada juba

täna osalejate hulgaga, seejuures sõltub osalejatele kehtestatud

piirmäär kaitsealast, kaitseala ja selle regulatsiooni kehtestajast (riik

vs KOV) ja loa taotluse menetlusring sõltub kaitseala valitsejast.

Näiteks Vabariigi Valitsuse 17.03.2023 määruse nr 28 „Nõmme-

Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ § 5 lg 1 p 4 kohaselt on

lubatud kaitsealal kuni 300 osalejaga rahvaürituse korraldamine

selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul

tähistamata kohas, välja arvatud rahvaürituse korraldamine Kuusiku

Eelnõu seletuskirja lisa 2

9 / 19

metsas, Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul. Kuusiku metsas,

Rahumäe metsas ja Sütiste metsas on lubatud kuni 100 osalejaga

rahvaürituse korraldamine. Suurema hulgaga ürituse korraldamiseks

on vajalik kaitseala valitseja, so riigi Keskkonnaameti luba (vt § 3

ja § 5 lg 2 p-d 1 ja 2). Rattaürituse korraldamiseks on vaja aga ala

valitseja luba sõltumata osalejate arvust.

Merimetsa roheala on kaitse alla võetud Tallinna Linnavolikogu

06.07.2017 määrusega nr 6, millest nähtuvalt rohkem kui 50

osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala

valitseja, so Tallinna Keskkonnaameti nõusolekul (vt § 3 ja § 4 lg

2).

Kaitsealuste parkide kasutust reguleerib Vabariigi Valitsuse

03.03.2006 määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja

puistute kaitse-eeskiri“, mille § 5 kohaselt on pargis lubatud kuni 50

osalejaga rahvaürituste korraldamine ning rohkem kui 50 osalejaga

rahvaürituste korraldamine on lubatud üksnes riigi Keskkonnameti

nõusolekul.

Eeltoodust nähtub, et rahvaspordiüritustele sätestatud

piirangud ei tulene ainult spordiseadusest, KORSist ega KOVi

kehtestatud õigusaktidest, vaid see regulatsioon on oluliselt

laiem.

Keskkonnakriteeriumi hindamine on ka seetõttu oluline, et selle

tulemusena laieneb sihtrühm ja VTK mõju. PPAle ei piisa ürituse

registreerimisel üksi ürituse korraldaja teatest, vaid PPA peab

kindlasti kontrollima muuhulgas sedagi, kas ürituse korraldamiseks

on vaja nt riigi Keskkonnaameti nõusolekut või mitte. VTK

tulemusena valmiv muudatus mõjutab aga otseselt ka spordiürituste

korraldajaid. Nt Tallinna linn menetleb avalike, sh spordiürituste

lubade taotlusi Tallinna avalike kogunemiste infosüsteemis AKIS.

Üksi 01.01.-25.05.2023 esitati 73 sportliku avaliku ürituse taotlust

ning samal perioodil toimus kokku 51 sportlikku üritust (vaata

Eelnõu seletuskirja lisa 2

10 / 19

lisa, andmed on avalikult kättesaadavad ka https://akis.tallinn.ee/).

Täna on Tallinna linnas loa taotluse menetlemise süsteem selline, et

spordiürituse korraldaja esitab taotluse Tallinna linnale, kes

vajadusel kaasab ise riigi Keskkonnaameti, PPA, pääste jm

vajalikud riigi- ja Tallinna linna enda asutused. Kui kaotada nõue

saada KOVilt luba ürituse korraldamiseks, siis peab ürituse

korraldaja edaspidi suhtlema iga asutusega ise.

Kui spordiürituse korraldamiseks piirduda edaspidi

registreeringuga PPA juures, siis tuleb arvestada ka, et nt

Tallinna ürituste mahu juures hakkavad need kergliiklusteedel,

spordiradadel ja parkides topelt olema, sest koht ei ole

broneeritud või hakkavad segama seal toimuvat loaga avalikku

üritust. Tallinna linna kogemuse põhja võib öelda, et hetkel on

olnud võimalik suunata sportlike avalike ürituste aegu ja asukohti

ning sellega kattuvusi vältida. Ka avaliku koosoleku korraldamise ja

pidamise nõudeid ei saa üks ühele üle võtta, sest avaliku koosoleku

iseloom ei kattu sportliku avaliku üritusega, millega paratamatult

kaasneb alati vähemalt liiklushäiring ning selliste ürituste

koordineerimatu lubamisega linnaruumi kaasneb paratamatult ka

linlaste pahameel.

Eeltoodut kokku võttes on kahtlemata oluline spordiürituste

korraldamise nõudeid ajakohastada. Oleme aga seisukohal, et see

teema vajab põhjalikumat analüüsi. Arvestades Tallinna linnas

korraldatavate spordiürituste ja sportlike avalike ürituste hulka, on

mh Tallinna linn avaldanud valmisolekut oma kogemuse põhjal

panustada analüüsi ning kaasa mõtlema uute tingimuste ja nõuete

sõnastamisel.

Maksu- ja

Tolliamet

Olete esitanud Maksu- ja Tolliametile kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks spordiseaduse ja tulumaksuseaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Olles tutvunud

väljatöötamise kavatsusega, anname teada, et meil ei ole hetkel

ettepanekuid ega kommentaare nimetatud väljatöötamise kavatsuse

osas.

Teadmiseks võetud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

11 / 19

Päästeamet Täname Teid edastamast Päästeametile arvamuse andmiseks

spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsuse eelnõu. Päästeametil puuduvad eelnõule

ettepanekud.

Teadmiseks võetud.

Tallinna

Kultuuri- ja

Spordiamet

Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet on välja toodud spordiseaduse ja

tulumaksuseaduse muudatusettepanekutega nõus.

Täiendava kommentaari soovime lisada „Spordiorganisatsioonile

laste ja noorte treeningu eest makstavale tasule tulumaksutagastuse

võimaldamine“ muudatusettepaneku juurde. Ettepaneku selgitustes

tuuakse välja, et spordikooli moodustamise nõue suurendab klubide

halduskoormust, vajalik on andmete dubleerimine ja see toob kaasa

ka ebavõrdse kohtlemise.

Nõustume, et spordikooli loomise nõudest loobumine vähendaks

ebavõrdsust. See vaade käsitleb eelkõige klubi ja lapsevanema

vahelist suhet. Samas on suurel osal noortespordiklubidest koostöö

ka kohaliku omavalitsusega, mis nende tegevust toetab. Toetades

klubi tegevust avaliku rahaga, peab kohalikul omavalitsusel olema

veendumus, et klubi tegutseb vastavalt kehtestatud nõuetele ja omab

selleks tegevuseks ka luba. Selles vaates on koolitusloa ja

õppekavade olemasolu oluline. Hetke muudatus lahendaks

probleemi osaliselt. Eesmärk võiks olla vähendada kõikide klubide

halduskoormust ja andmete dubleerimist. Selles valguses tuleks

leida lahendus, kuidas spordikooli loomise vajadus üldse ära

kaotada. Miks peab koolitusloa saamiseks klubi moodustama

huvikooli, kui tegelikku tegevust korraldab klubi?

Täiendav mõte ei ole otseselt setud käesoleva seaduste

muudatusettepanekutega ja võimalik, et seda saaks lahendada

seadusi muutmata. Teemaks on erinevate registrite ja andmebaaside

omavahel suhtlema panemine. Peame silmas näiteks andmebaasi,

kus oleks näha avaliku sektori poolsed toetuste eraldused. See

kätkeks nii ministeeriumi, kultuurkapitali kui ka kohaliku

omavalitsuse eraldatud toetusi. Täna on vajaliku ülevaate saamine

võimalik vaid käsitsi avalikku infot otsides.

Teadmiseks võetud. Antud seadusemuudatuse eesmärk on luua

võrdsed tingimused lastevanematele tulumaksu tagastamisel.

Kohalik omavalitsus saab ise otsustada, millistele tingimustele

peavad spordiorganisatsioonid vastama, et neid toetada.

Kultuuriministeeriumi hinnangul on piisavaks

kvaliteedinäitajaks tulumaksu tagastamise võimaldamiseks see,

kui spordiorganisatsioonil on kõik andmed spordiregistris

nõuetekohaselt esitatud ja õigeaegselt täiendatud/uuendatud.

Andmete dubleerimise probleemist on Kultuuriministeerium

teadlik ning võimalikud lahedused on kaardistatud ja tegevused

olukorra parandamiseks käivad.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

12 / 19

Teine teema on treenerite registri ja kohalike omavalitsuste

kasutatavate infosüsteemidega (nt PAI), mille osas peavad klubid

treeneritoetuse ja kohaliku omavalitsuse toetuse saamiseks tegema

sisuliselt topelt tööd. Selles osas oleks mõistlik viia läbi süsteemide

ühtlustamine või ehk isegi arendada välja täiesti uus lahendus.

Nimetatud tegevused on olulised ja loodetavasti leiab ministeerium

võimalusi nende tegevuste koordineerimiseks.

Eesti

Antidopingu ja

Spordieetika SA

1. Laste ja noorte treeningute eest spordiorganisatsioonile

makstavale tasule tulumaksutagastuse sisseviimine on igati

õigustatud ja likvideerib senise ebavõrdse kohtlemise sõltuvalt

teenusepakkuja vormist (huvikool vs spordiklubi). On ju

pakutava teenuse (treenimise) sisu ja teostajad sisuliselt identsed

huvikooliga. Vajadusel võiks kaaluda nõuet, et spordialaliidu poolt

oleks spordiala põhiselt kehtestatud spordiklubidele laste ja noorte

treeningu raamõppekavad sarnaselt huvikooli õppekavadele. Meie

andmetel on sellised õppekavad spordialaliitudel valdavalt juba

olemas.

Teadmiseks võetud.

2. Vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäära tõstmine

on igati põhjendatud. Eestis korraldatud rahvusvahelised võistlused on teenitult saanud

enamasti väga head tagasisidet ning nende majanduslik positiivne

mõju on tõendatud. Rahvusvaheliste võistluste kvaliteet omakorda

põhineb riigisiseste võistluste asjatundlikul ja süsteemsel

korraldamisel, sh kaasatud inimeste kompetentsusel ja

motivatsioonil. Seetõttu tuleb äärmise tähelepanu, hoole ja

poolehoiuga suhtuda spordivõistluste korraldamisel abiks olevate

inimeste, sh vabatahtlike spordikohtunike leidmisele, arendamisele

ja hoidmisele.

Teadmiseks võetud

3. Dopinguvastaste reeglite täpsustamine ja toetuste

tagasinõudmine.

3.1.Spordiseaduses on kindlasti vajalik kehtestada dopinguvastaste

reeglite kohustuslikkus sportlasele lisaks ka veel sportlase

Arvestatud eelnõu koostamisel.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

13 / 19

tugipersonalile, kelle ammendav määratlus on antud maailma

dopingvastase konventsiooni lisana kehtestatud Maailma

Dopinguvastase Agentuuri WADA koodeksis. Seda eelkõige

menetluslikel eesmärkidel, mis võimaldaks rakendada

dopinguvastast nulltolerantsi (mis on Eesti spordis kokku lepitud)

kõigile isikutele, kes teevad spordivõistlusel osaleva või selleks

valmistuva sportlasega koostööd, ravivad või abistavad teda.

3.2.Lisaks dopinguvastastele reeglitele tuleks kaaluda võimalust

kehtestada sportlase ja tugipersonali, aga ka spordiametnike

(spordiorganisatsioonide valitud ja palgatud juhid/töötajad)

kohustus järgida muid/teisi spordieetika (kokkuleppemängude

ennetamise, väärkohtlemise ennetamise jm spordieetika) reegleid.

See kindlustaks spordisisese seadusjärgse vastutuse igale spordis

osalejale, sh kohustuse järgida oma spordiorganisatsiooni

(spordialaliit, spordilubi, spordiühendus) või spordiüleselt

kehtestatud reegleid. Suuresti on need kohustused juba kehtestatud

spordialade rahvusvaheliste ja/või siseriiklike regulatsioonide ja/või

litsentside andmise tingimuste kaudu. Siiski on olukord Eestis veel

ebaühtlane ja vajaks ühtset lähenemist eelkõige menetluslikel

eesmärkidel kindlustamaks, et iga spordis osalejat on vajadusel

võimalik võtta vastutusele reeglite rikkumise eest.

Arvestatud eelnõu koostamisel

3.3.Toetame igati riiklike toetuste maksmise peatamise ja/või

tagasinõudmist sportlasele määratud võistluskeelu perioodiks.

Teadmiseks võetud

3.4.Samuti peame vajalikuks seadustada olümpiavõitja riikliku

toetuse äravõtmise võimaluse sarnaselt teenetemärkide seaduse §

13 lg 1 3) isiku hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see

välistaks talle teenetemärgi andmise. Seda põhjusel, et

olümpiavõitja on ausa mängu eeskuju ja majakas kogu rahvale, sh

lastele ja noortele ning seetõttu on talle ka kõrgendatud eetilised

nõudmised vältimatud ka spordikarjääri järgselt.

Ettepanekut on arutatud EOKga. Kuna ettepanek ei leidnud

EOK toetust, siis otsustati seda eelnõu väljatöötamisel mitte

arvestada. Eelnõu kohaselt on võimalik olümpiavõitja riiklik

toetus ära võtta, kui isik on saanud alalise spordis tegutsemise

keelu. Seega, kui mõni olümpiavõitja paneb toime rikkumise või

hilisem käitumine on nii vääritu, mille eest talle määratakse

spordis tegutsemise keeld, siis kaotab ta ka olümpiavõitja

toetuse.

3.5.Hetkel on EADSE-l õigus menetleda vaid dopinguvastaste

reeglite rikkumisi kui rahvusvaheliselt tunnustatud riiklik

dopinguvastane organisatsioon (NADO). Muuhulgas täidab

Arvestatud eelnõu koostamisel.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

14 / 19

EADSE KuM-iga sõlmitud ja 31.12.2020 jõustunud halduslepingu

alusel spordiseaduse §111alusel spordivõistlustega manipuleerimise

vastase riikliku kontaktpunkti ülesandeid, sh info kogumine,

edastamine, vastuvõtmine, koordineerimine ja koostöö, kuid

nimetatud ülesannete hulka ei kuulu juhtumite menetlemine (sh

uurimine ja etteheite/süüdistuse vormistamine) ja süüdlaste

karistamine.

EADSE-l puudub põhikirjaline või muu alus menetleda muid

spordieetika rikkumisi, välja arvatud juhul, kui spordiorganisatsioon

palub/kutsub EADSE-t appi oma menetluse teostamsel. Viimast on

paaril oluliselt juhtumil ka rakendatud. Eelneva alusel oleks

oluline leida võimalus anda EADSE-le senisest laiemad

volitused, sh isikuandmete töötlemise õigused, viidates nt

spordieetika reeglitele (mille kohaselt EADSE oleks

uurija/menetleja ja spordialaliit või spordialade-ülene

institutsioon(kolleegium/komisjon) oleks karistuse määrajaks.

Spordiülesed spordieetika reeglid on töös ja loodetavasti võetakse

vastu kas EOK ja/või EADSE poolt juba 2023.a. lõpul.)

4. Spordiürituste korraldamise nõuded tuleb kindlasti

ajakohastada, juhindudes Euroopa Nõukogu spordivõistlustega

manipuleerimise vastase võitluse konventsiooni põhimõtetest. Esmalt on vajalik määratleda spordivõistluse ja spordiürituse

mõisted, sest nende puudumine ja/või meelevaldne tõlgendamine

on viinud mitmetel juhtumitel spordialaliidu sisestele konfliktideni,

mis on lõpuks jõudnud EADSE töölauale.

On igati põhjendatud spordiürituse korraldamise kooskõlastamise

protsessi lihtsustamine ja tähtaegade lühendamine, mis lähtub

spordiala iseloomust ja võistluste tasemest ning turvariskidest.

Teatud juhtudel (nt sisevõistlused või spordiala rv karikavõistluste

iseloomust tulenev vähene etteteadmise aeg vms) võiks olla

põhjendatud vaid võistluste korraldamisest informeerimine - kas

KOV-i ja politseid või mõlemaid, sõltuvalt võistluse riskiastmest.

Teadmiseks võetud. Spordiürituste ja -võistluste defineerimise

vajadust analüüsisime eelnõu koostamise raames. Seni on

spordiürituste korraldamise loa regulatsiooni raames puudunud

vajadus spordiürituse defineerimiseks, kuid seoses

kokkuleppemängudega võib tekkida tulevikus vajadus

spordivõistluste mõiste defineerimiseks.

5. Muud spordiseaduse muudatused Teadmiseks võetud

Eelnõu seletuskirja lisa 2

15 / 19

5.1.Seoses arengukavaga nõude teemaga pooldame lähenemist, et

tegevustoetuse taotlejatel peaks jätkuvalt kehtima arengukava

olemasolu nõue.

5.2.Paralümpiakomitee lülitamine sportlasetoetuse maksmise

subjektiks on loogiline ja põhjendatud.

5.3.Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel edukalt esinenud sportlaste ja

nende treenerite premeerimise aluste lülitamine kultuuriministri

määruse tasandile on põhjendatud ja peaks loodetavasti suurendama

ka otsuste läbipaistvust ja selgust.

Spordikoolituse

ja -Teabe SA

1. Ettepanek nr 1: lk 1, p 1.1. lisada probleemi kirjeldusse täpsustus,

et huvikoolis õppimise eest tasutud kulu käsitletakse koolituskuluna

ainult alla 18-aastas vanuste laste puhul:

„Tulumaksuseaduse § 26 lõike 2¹ kohaselt käsitatakse

huvikoolis õppimise eest tasutud kulu koolituskuluna juhul, kui

huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1.

jaanuaril alla 18-aastane.“ (Lõigu : „Koolituskulud on...“ loetelu

(1-4) järele ja lõigu „Isikute loetellu kuuluvad…“ ette)

Antud täpsustus on ära toodud lk 10, kuid olukorrast täieliku

ülevaate andmiseks on oluline see välja tuua kohe alguses.

Arvestatud.

2. Ettepanek nr 2: lk 1, p 1.1. lisada probleemi kirjeldusse suhtarv,

kui palju noori tegelevad spordiga spordikoolides, mille pidaja ei

ole spordiorganisatsioon ning selle võrra muuta spordikooli

asutanud spordiorganisatsioonide suhtarvu:

1) 13% noortest tegelevad spordiga spordikoolides,

mille pidaja ei ole spordiorganisatsioon - nende

vanematel on õigus saada lapse koolituskuludelt

tulumaksutagastust;

2) 60% noortest, kes tegelevad spordiga, on

spordikooli nimekirjas, mille pidaja on

spordiorganisatsioon - nende vanematel on õigus

saada lapse koolituskuludelt tulumaksutagastust;

Arvestatud. Seletuskirja vastav info lisatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

16 / 19

3) 27% noori tegelevad spordiga

spordiorganisatsioonides, kes ei ole asutanud

huvikooli – seega ei ole nende noorte vanematel

õiguslikku alust lapse treeningutasult

tulumaksutagastust saada

(Lõigu „Kultuuriministeerium koos Spordikoolituse ja -Teabe

Sihtasutusega…“ järel olevas loetelus)

Täiendus aitab selgemalt välja tuua asjaolu, et enamik spordikoole

asutatakse spordiorganisatsioonide poolt.

3. Ettepanek nr 3: lk 7, p. 2.1.2 lisada spordikoolide asutamise tõusu

näitavasse tabelisse aegrida spordikoolide kohta, mille pidaja ei ole

spordiorganisatsioon:

Aasta 2011 2012 2014 2016 2018 2019 2020 2021 2022

Spordikoolide arv 155 251 343 377 420 440 455 470 486

sh spordikoolid, mille pidaja ei

ole spordiorganisatsioon

41 50 70 85 90 104 105 104 109

Täiendus aitab selgemalt välja tuua asjaolu, et enamik spordikoole

asutatakse spordiorganisatsioonide poolt.

Arvestatud. Seletuskirja vastav info lisatud.

4. Ettepanek nr 4: lk 17 p 9.1 täpsustada spordiorganisatsioonile

laste ja noorte treeningu eest makstavale tasule tulumaksutagastuse

võimaldamise eeltingimusi:

„Koolituskuludeks loetakse vaid nendes spordiorganisatsioonides

treenimise eest tasutud tõendatud kulusid, kes tegelevad noortega

ning on õigel ajal enda andmeid Eesti spordi andmekogus

uuendanud, samuti esitanud eelmise majandusaasta aruande

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile või äriregistrile

seaduses ettenähtud tähtaegu järgides.“….

„Spordi andmekogus on 31.12.2022 seisuga 2899

spordiorganisatsiooni, sh 2679 spordiklubi. Tegutsevana on neist

Arvestatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

17 / 19

märgitud 2340, kellest 1915 tegeleb spordi harrastamise

võimaldamisega. Teisi spordiorganisatsioone on 220.

Tulumaksutagastust saaks taotleda üksnes tegutsevate noorte

harrastajatega spordiorganisatsioonid treeningkulude puhul,

tingimusel, et on enda kohta spordi andmekogusse kantud

andmed vastutava töötleja määratud tähtpäevaks

nõuetekohaselt ajakohastanud. Vastavalt Eesti spordiregistri

põhimääruse § 29 lg 1 ja 2 peavad spordiorganisatsioonid

spordiregistris oma andmeid uuendama igal kalendriaastal

ajavahemikus 1. september kuni 31. oktoober ning esitama

majandusaasta aruande mittetulundusühingute ja sihtasutuste

registrile või äriregistrile seaduses sätestatud tähtajaks.“

Regulatiivsete võimaluste kirjelduses on oluline ära tuua täielik

loetelu tingimustest, mis peavad olema spordiorganisatsioonide

puhul täidetud. Majandusaasta aruande esitamine on üks osa

spordiorganisatsioonile kohustuslikust andmete uuendamisest

spordi andmekogus. Kuna majandusaasta aruanne esitatakse e-

Äriregistrile, aitab selle eraldi välja toomine täpsustada

tulumaksutagastuse võimaldamiseks vajalikke eeltingimusi.

5. Ettepanek nr 5: lk 30 p 17 ettepanek lisada kaasatavate ning

kooskõlastajate nimekirja Eesti spordiregistri volitatud töötleja

Spordikoolituse ja -Teabe SA.

Arvestatud.

Eesti

Olümpiakomitee

Eesti Olümpiakomitee kooskõlastab spordiseaduse ja

tulumaksuseaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse.

Teadmiseks võetud.

Eesti

Paralümpia-

komitee

Eesti Paralümpiakomitee lühend on EPK, mitte EPOK. Meie nimes

enam o-tähte pole. Kui lühend läheb seaduse muudatustesse, siis

palun kasutame õiget lühendit. P. 1.4 – spordiüritused. Siin praegu

ei ole käsitletud ligipääsetavuse nõudeid? Kas need tulevad määruse

alusel? P. 1.5.3 – medali preemiad. Kas siin oleks koht ka

paraspordi medalipreemiatest rääkimiseks? Muude punktide osas

Arvestatud. Ligipääsetavuse nõuded on eelnõusse lisatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

18 / 19

oleme nõus, kooskõlastame ja täname, et muudatus p. 1.5.2. osas

tuleb.

Eesti

Firmaspordi Liit

MTÜ

Vabatahtliku kohtuniku hüvitise tõstmine 45-le eurole on hea

algatus ning mõjutab meid otseselt.

Teadmiseks võetud.

Eesti

Mootorratta-

spordi

Föderatsioon

Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon kooskõlastab alljärgneva

Kultuuriministeeriumi eelnõu Pealkiri: Spordiseaduse ja

tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise

kavatsuse kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks esitamine

Teadmiseks võetud.

Eesti Karate

Föderatsioon

Karate Föderatsioon on nõus. Teadmiseks võetud.

Eesti

Käsipalliliit

Meie ei ole vastanud, kuid me oleme ettepanekutega nõus.

Kohtunike lepingute erisust ei ole veel lahendatud (minda meie

oleme ajanud), kuid eks selle saab siis kas järgmine kord plaani

võtta või pole seda selleks ajaks enam vajagi.

Eesti Laskurliit Eesti Laskurliit teeb ettepaneku lisada spordiorganisatsioonide

nimekirja ka spordikool. Sisuliselt on spordikool kindlasti

spordiorganisatsioon, kuid praeguses Spordiseadus spordikooli

spordiorganisatsioonina ei käsitle. Eesti Laskurliidu jaoks on see

probleem, sest Eestis on arvestatav hulk spordikoole, kus

arendatakse laskesporti (Läänemaa, Viljandi, Narva ja Põlva

spordikoolid). Spordikoolidele kuulub märkimisväärne kogus relvi,

mille registreerimine on spordiorganisatsioonidele riigilõivust

vabastatud, kuid spordikoolid täna spordiorganisatsioonide hulka ei

kuulu.

KUM ei pea vajalikuks muuta spordiorganisatsioonide mudelit

riigilõivust vabastamise eesmärgil. Samas võtame antud

ettepaneku ning probleemipüstituse teadmiseks.

Eesti Saalihoki

Liit

Eesti Saalihoki Liit toetab igati plaanitud muudatusi, eriti kohtunike

hüvitise päevamäära tõstmisega seonduvalt. Lisaks teeme

ettepaneku treenerikutse omandamise osas. Ülikoolis spordi eriala

vähemalt bakalaureusega lõpetanud saalihoki tipptaustaga noor

peaks meie arvates olema kohe pädev 5. taseme saamiseks.

Teadmiseks võetud. Ettepanek edastatud treeneri kutse andjale

ehk Eesti Olümpiakomiteele.

Eesti Jäähokiliit Vabatahtlike spordikohtunike kuluhüvitiste suurendamine on väga

teretulnud. Muus osas hoki jaoks väga midagi ei muutu ja seega

ettepanekuid ei ole. Aga ettepanek on meil seoses kohtunike

toetusega. Nimelt makstakse meile siiamaani toetust 2018 aasta

fakti järgi. Meie tänased kulud on aga ca 3x kõrgemad. Ettepanek

Teadmiseks võetud. Kohtunike toetuse arvestuse alused pole

seotud spordiseaduse muudatusega. EOK-ga koostöös on

otsustatud, et 2024. aasta kohtunike toetuste määramisel

võetakse aluseks 2022. aasta näitajaid (pallimängude puhul

21/22 hooaja andmeid).

Eelnõu seletuskirja lisa 2

19 / 19

on, et kohtunike toetust makstaks viimase kolme hooaja keskmise

järgi. Tänane olukord ei soosi meiesuguseid, kes kiirelt kasvavad.

Küll aga võib tekkida olukord, et kellelgi kukub liiga kokku aga

toetused jooksevad edasi.

EELNÕU

28.03.2024

Spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus

§ 1. Spordiseaduse muutmine

Spordiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „dopinguvastaste“ sõnadega „ja spordieetika“;

2) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) rahvuslik paralümpiakomitee – Eesti puudega inimeste spordi- ja liikumisharrastusega

tegelevaid spordiklubisid, spordiühinguid ja spordialaliite ühendav organisatsioon ning

paraolümpialiikumise ainuesindaja Eestis.“;

3) paragrahvi 61 lõiget 6 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) spordiobjekti kohta lisatava foto autori ja litsentsiandja andmed.“;

4) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sporditoetust makstakse spordiorganisatsioonile, kes on kantud spordi andmekogusse ja

kes on enda kohta eelmisel kalendriaastal spordi andmekogusse kantud andmed vastutava

töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud, ning spordivaldkonnas tegutsevale juriidilisele

isikule, kes aitab kaasa riigi strateegiliste eesmärkide saavutamisele spordivaldkonnas.

(2) Sportlasele ja tema treenerile võib määrata preemia rahvusvahelisel tiitlivõistlusel medali

võitmise eest.

(3) Sporditoetuse määramise spordiorganisatsioonile ja spordivaldkonnas tegutsevale

juriidilisele isikule, kes aitab kaasa riigi strateegiliste eesmärkide saavutamisele

spordivaldkonnas ning preemia määramise rahvusvahelisel tiitlivõistlusel medali võitnud

sportlasele ja tema treenerile otsustab valdkonna eest vastutav minister.

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepingu alusel volitada rahvuslikku

olümpiakomiteed määrama sporditoetust spordialaliidule või preemiat rahvusvahelisel

tiitlivõistlusel medali võitnud sportlasele ja tema treenerile. Halduslepingu sõlmimisel teeb

halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või

esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal nimetatud haldusülesande täitmist

jätkata, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium.

(6) Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate

sporditoetuste liigid, sporditoetuse taotlemise, taotleja hindamise, sporditoetuse määramise ja

määramisest keeldumise tingimused ja korra ning sportlasele ja tema treenerile rahvusvahelisel

tiitlivõistlusel medali võitmise eest preemia määramise tingimused ja korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

5) paragrahvi 92 lõikes 1 asendatakse arv „20“ arvuga „45“;

6) paragrahvi 92 lõikes 3 asendatakse arv „1040“ arvuga „2340“;

7) paragrahvi 106 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „spordialaliidul“ sõnadega „ , rahvuslikul

paralümpiakomiteel“;

8) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 11. Dopinguvastaste ja spordieetika reeglite järgimine

(1) Sportlane, treener, sportlase tugiisik, spordikohtunik, spordiorganisatsiooni või spordikooli

töötaja või juhtorgani liige on kohustatud tundma ja järgima dopinguvastaseid reegleid, mis on

sätestatud maailma dopinguvastases koodeksis ja on selle alusel vastu võetud, samuti

spordivõistluste tulemustega manipuleerimise ja väärkohtlemise vastaseid ning muid

spordieetika reegleid, mis on sätestatud rahvusvahelise spordiorganisatsiooni, rahvusliku

olümpiakomitee või spordialaliidu kehtestatud dokumentides. Eelnimetatud reeglid kohalduvad

ka spordiorganisatsioonidele ja spordikoolidele.

(2) Sportlane, treener ja sportlase tugiisik kaotab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

reeglite rikkumisel dopinguvastase organisatsiooni, rahvusvahelise spordiorganisatsiooni,

rahvusliku olümpiakomitee, rahvusliku paralümpiakomitee või spordialaliidu määratud

võistluskeelu või spordis osalemise keelu perioodiks õiguse käesoleva seaduse §-des 9, 91, 10,

101 ja 105 nimetatud preemiatele, stipendiumidele ja toetustele.

(3) Kui dopinguvastane organisatsioon, rahvusvaheline spordiorganisatsioon, rahvuslik

olümpiakomitee, rahvuslik paralümpiakomitee või spordialaliit on määranud käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule karistuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud reeglite

rikkumise eest, on käesoleva seaduse §-des 9, 91, 10, 101 ja 105 nimetatud preemia, stipendiumi

või toetuse andjal on õigus nõuda pärast reeglite rikkumist määratud preemiad, stipendiumid ja

toetused isikult tagasi.

(4) Riiklikul dopinguvastasel organisatsioonil ja spordiorganisatsioonidel on dopinguvastaste

toimingute tegemiseks ja rikkumiste menetlemiseks, spordivõistluste tulemustega

manipuleerimise, väärkohtlemise ja teiste spordieetika reeglite rikkumiste menetlemiseks õigus

töödelda isikuandmeid, sealhulgas dopinguvastaste toimingute tegemise ja rikkumiste

menetlemise korral isiku terviseandmeid.“;

9) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kontaktpunktil on õigus töödelda spordivõistluste tulemustega manipuleerimise vastaste

toimingute tegemiseks isikuandmeid.“;

10) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Olümpiavõitja riikliku toetuse maksmine peatatakse käesoleva seaduse § 11 lõikes 1

nimetatud reeglite rikkumise eest määratud võistluskeelu või spordis osalemise keelu

perioodiks. Juhul kui isikule määratakse eluaegne võistluskeeld või spordis osalemise keeld,

kaotab isik õiguse olümpiavõitja riiklikule toetusele.“;

11) paragrahvi 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Spordiüritused, mille korraldamiseks on vaja taotleda spordiürituse korraldamise asukoha

valla- või linnavalitsuselt spordiürituse korraldamise luba (edaspidi luba), on:

1) autospordi, mootorrattaspordi ja veemotospordi võistlus;

2) jalgpalli täiskasvanute rahvuskoondise mäng või turniir;

3) jalgpalliklubi UEFA karikasarja mäng või turniir;

4) kõrgendatud turvariskiga spordiüritus.

(2) Kõrgendatud turvariskiga on spordiüritus:

1) millega kaasneb liikluse ümberkorraldamine;

2) kus pakutakse alkohoolseid jooke või toimub nende jaemüük, välja arvatud üritus, mis

toimub alalise müügikohaga siseruumis;

3) mida korraldatakse selleks mitte ette nähtud ehitises või kohas või õhuruumis;

4) kus kasutatakse ajutist ehitist, näiteks tribüüni, lava, telki või muud suuremõõtmelist

konstruktsiooni, või inimese elule ja tervisele ohtu kujutavat muud lisainventari;

5) kus kasutatakse pürotehnilisi tooteid või tehakse tuletöid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetamata spordiürituste puhul on kohaliku

omavalitsuse üksusel õigus spordiürituse korraldamise nõuded kehtestada korrakaitseseaduse

§ 59 lõike 1 alusel kehtestatava määrusega.

(4) Spordiürituse korraldaja (edaspidi korraldaja) esitab vähemalt üks kuu enne spordiürituse

korraldamise päeva loa saamiseks kirjaliku taotluse, milles märgitakse:

1) spordiürituse nimetus, selle toimumise aeg ja koht;

2) korraldaja nimi, elukoht või aadress, sünniaeg või registrikood;

3) osalevate klubide või koondiste nimed, kui see on kohane;

4) eeldatav pealtvaatajate arv ja iga võistkonna toetajate arv eraldi;

5) andmed isiku kohta, kes vastutab avaliku korra ja turvalisuse eest;

6) andmed turvaettevõtja kohta ja turvaseaduse § 9 lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolud või

korraldaja korrapidajate arv ja nende tööülesannete kirjeldus;

7) andmed piletimüügi korraldamise kohta;

8) andmed osalevate võistkondade toetajate üksteisest eraldamise korraldamise kohta;

9) andmed võistluspaigas kavandatud alkohoolse joogi jaemüügi korralduse kohta;

10) andmed sõidukite parkimise korralduse kohta;

11) korraldaja hinnang võistluse ajal esineda võivate turvariskide kohta ning nende maandamise

meetmed;

12) info ligipääsetavuse ning erivajadustega inimeste kaasamiseks planeeritud tegevuste kohta;

13) info pürotehniliste toodete kasutamise või tehtavate tuletööde kohta.

(5) Kui võistluse korraldaja ei ole autospordi, mootorrattaspordi ega veemotospordi

spordialaliit, lisatakse vastava spordialaliidu kinnitus selle kohta, et võistlused on planeeritud

rahvusvaheliste või riigisiseste võistluste korraldamise nõuete kohaselt.

(6) Kui spordiürituse korraldamise õigus saadakse vähem kui üks kuu enne spordiürituse

korraldamise päeva, esitab korraldaja lõikes 4 nimetatud taotluse esimesel võimalusel.

(7) Valla- või linnavalitsus edastab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa taotluse

viivitamata kooskõlastamiseks Politsei- ja Piirivalveametile ja Päästeametile ning vajaduse

korral muudele ametkondadele, kes kooskõlastavad või jätavad loa taotluse kooskõlastamata

viie tööpäeva jooksul selle kooskõlastamiseks esitamisest. Nimetatud ametkonnad võivad

turvalisuse tagamise eesmärgil loa taotluse kooskõlastada tingimuslikult.

(8) Valla- või linnavalitsus võib käesolevas paragrahvis ning §-des 21 ja 22 sätestatud pädevuse

anda valla või linna ametiasutusele.“;

12) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 25 lõikes 2 asendatakse arv „2000“ arvuga „5000“.

§ 2. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse § 26 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Koolituskuludeks on spordi andmekogus tegutsevana märgitud spordiorganisatsioonides

treenimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Koolituskuludeks loetakse nendes

spordiorganisatsioonides treenimise eest tasutud tõendatud kulusid, kes tegelevad noortega, on

nõutud tähtpäevaks enda andmeid Eesti spordi andmekogus ajakohastanud ning esitanud

eelmise majandusaasta aruande mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile või äriregistrile

seaduses ettenähtud tähtaegu järgides. Spordiorganisatsioonis treenimise eest tasutud kulu

käsitatakse koolituskuluna juhul, kui spordiorganisatsiooni treeningutes osaleja on koolituskulu

tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18-aastane.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse spordiseadust ja tulumaksuseadust. Muudatusega:

 tõstetakse vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäära;

 lisatakse dopinguvastaste reeglite nõuete järgimise kohustusele kohustus järgida ka

muid spordieetika nõudeid ning reguleeritakse reeglite rikkumise korral toetuste

tagasinõudmist;

 ajakohastatakse spordiürituste korraldamise nõudeid;

 võimaldatakse spordiorganisatsioonile laste ja noorte treeningu eest makstavale tasule

tulumaksutagastust (puudutab kuni 18-aastaseid spordiharrastajaid);

 täpsustatakse muid lahendamist vajavaid üksikküsimusi.

Eelnõu jõustub üldises korras, v.a § 2, mille jõustumine on ette nähtud 2025. aasta

1. jaanuaril.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn

([email protected], 628 2206), spordiosakonna juhataja Margus Klaan

([email protected], 628 2328), spordiosakonna nõunikud Jarko Koort

([email protected], 628 2239) ja Kaarel Nestor ([email protected], 628 2260) ning

õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetatud Kultuuriministeeriumi personali- ja

õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets (teenistusest lahkunud).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega muu menetluses oleva eelnõuga.

Spordiseaduse kavandatavad muudatused aitavad kaasa Riigikogus 18.02.2015 heakskiidetud

„Spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisele.

Seadusemuudatus aitab kaasa strateegiadokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani

2030“ punktis 5 toodud eesmärgi, mille kohaselt valdav osa elanikest liigub ja spordib,

täitmisele. Lisaks aitab tagada sama dokumendi punkti 7.7 täitmise, mille kohaselt

võideldakse spordiideaalide, ausa konkurentsi ja spordi puhtuse ning turvalisuse ja ohutu

keskkonna nimel kompromissitult dopingu kasutamise, sporditulemustega manipuleerimise ja

pealtvaatajate vägivaldse käitumise vastu, täites vastavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid,

täiendades riigisisest õiguslikku regulatsiooni ning edendades koostööd riigi sees ja riikide

vahel. Lisaks sätestab punkt 7.8 eesmärgi, et lastele ja noortele tagatakse sportimiseks

eakohased ja turvalised olud.

2

Samuti seab strateegiadokument „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ eesmärgi, et

riik ja spordiorganisatsioonid väärtustavad ja soodustavad kõigi vanuserühmadega tegelemist,

vabatahtlike kaasamist ning treenerite ja teiste spordispetsialistide kompetentsuse tõstmist.

Lisaks rõhutatakse, et spordikultuuris on oluline roll vabatahtlikul tegevusel. Vabatahtlike

paremaks kaasamiseks luuakse nende koolitamise, motiveerimise ja tunnustamise süsteem.

Vabatahtlike kaasamise süsteem on loodud, kuid seda on vaja uuendada.

Strateegiadokumendi „Eesti 2035“ üks peamine strateegiline siht on „Arukas, tegus ja tervist

hoidev inimene“. Sihi saavutamist jälgitakse mõõdikutega, millest üks on „tööhõive

kultuurielus, spordis ja vabatahtlikus töös osalemine“.

Eelnõuga muudetakse:

 spordiseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 28.02.2020, 3;

 tulumaksuseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 21.11.2023, 6.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Selles peatükis on seaduse eesmärki kirjeldatud reguleeritavate suuremate teemade kaupa.

2.1. Vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäära tõstmine

Muudatuste kavandamisel on seatud eesmärgiks saavutada olukord, kus vabatahtliku

spordikohtuniku hüvitise määr ühes päevas suureneb kuni 45 euroni (senise kuni 20 euro

asemel), et katta spordikohtunikuks olemise hädavajalikud kulud. Vabatahtliku

spordikohtuniku tegevusega seotud kulusid võib isikule hüvitada kalendriaastas kokku kuni

2340 euro ulatuses (keskmiselt kord nädalas kohtunikuna tegutsemise päeva eest, arvestusega,

et aastas on 52 nädalat). Hüvitise piirmäära tõstmine ei eelda täiendavaid vahendeid

riigieelarvest.

Suurenenud vabatahtliku kohtuniku hüvitis motiveerib inimesi senisest enam vabatahtlikkuse

alusel spordivõistluste korraldajaid abistama. Muudatus peaks tagama spordi-

organisatsioonidele spordiala arenguks vajaliku spordikohtunike järelkasvu, sest kohtunikuks

olemise kulude hüvitamisega kasvab ka inimeste huvi sellena võistlustel tegutseda. Teadmine,

et vabatahtlike kulud võidakse eelneval kokkuleppel hüvitada kuni 45 euro ulatuses ühe

võistluspäeva kohta, tõstab spordikohtunike motivatsiooni ennast enne võistlushooaega ja

selle jooksul koolitada ja füüsiliselt arendada, mis omakorda aitab korraldada kvaliteetsemaid

spordivõistlusi.

Senise piirmäära kuni 45 euroni tõstmine tagab, et kaetud saavad alates 2018. aastast oluliselt

suurenenud hädavalikud kulud, mis kaasnevad spordikohtunikuks olemisega, ja et summat ei

peaks lähima viie aasta jooksul elukalliduse tõusu põhjal uuesti muutma. Kuna nii kulutused

spordialadel kui ka spordiorganisatsioonide rahalised vahendid hüvitise maksmiseks on

spordiorganisatsioonide lõikes erinevad ning hüvitise maksmisel on tegemist

spordiorganisatsiooni kuluga, on vähetõenäoline, et maksma hakatakse maksimaalset

piirmäära. Samas on põhjendatud vajaduse korral võimalik seda teha.

3

2.2. Dopinguvastaste reeglite täpsustamine ja toetuste tagasinõudmine

Muudatuste laiem eesmärk on tegutseda spordiideaalide, ausa konkurentsi ja spordi puhtuse

nimel. Spordiseaduse muudatusega soovitakse täpsustada § 11 (dopinguvastaste reeglite

järgimine), kohustades lisaks sportlastele ja treeneritele järgima dopinguvastaseid reegleid ka

sportlaste taustapersonali, spordikohtunikke, spordiorganisatsiooni või spordikooli töötajaid

või juhtorgani liikmeid, ja uuendusena teisi spordieetika, näiteks kokkuleppemängude või

väärkohtlemise vastaseid reegleid. Eelnimetatud reeglid kohalduvad ka

spordiorganisatsioonidele ja spordikoolidele.

Dopingu-, kokkuleppemängude-, väärkohtlemise vastaste ja teiste spordieetika reeglite

rikkumise eest karistada saanud sportlastele, treeneritele ja teistele taustapersonali liikmetele

ei maksta muudatuse kohaselt sporditoetusi karistuse kandmise perioodil. Toetuse andjale

antakse võimalus väljamakstud toetusi alates muudatuse jõustumisest toimepandud rikkumiste

eest tagasi nõuda.

Riiklikud toetused on näiteks riigi spordistipendium ja spordipreemia, Eesti Olümpiakomitee

(edaspidi EOK) eraldatavad saavutusspordi toetused ja medalivõitjate preemiad,

olümpiavõitja riiklik toetus, treeneri tööjõukulu toetus, sportlase stipendium ning

sportlasetoetus.

2.3. Spordiürituste korraldamise nõuete ajakohastamine

Eesmärk on ajakohastada ja korrastada spordiürituste korraldamise regulatsiooni (loobuda loa

taotlemise nõudest spordialadele, milles ei ole praktikas probleeme, kuid mille korraldamiseks

praegu luba vaja on). Samas on eemärk loakohustuse alla viia mootorispordiüritused, kus on

praktikas turvalisusega probleeme olnud ja kus riskid on suuremad. Lisaks eeltoodule on

eesmärk määratleda kõrgendatud turvanõuetega üritused laiemalt, mille puhul on kohustus

luba taotleda kohalikult omavalitsuselt (edaspidi KOV). Eesmärk on seega tagada

spordivõistlustest osasaavatele isikutele julgeolek, turvalisus ja kvaliteetne teenindus ning

korraldajatele võimalikult lihtne loa taotlemise protsess.

2.4. Spordiorganisatsioonile laste ja noorte treeningu eest makstavale tasule

tulumaksutagastuse võimaldamine

Tulumaksuseaduse muudatusega soovitakse saavutada olukord, kus:

1) kõik spordihuvitegevusega tegelevad lapsed ja nende vanemad on võrdselt koheldud. St

lisaks spordikoolide õppemaksudele saab koolituskuludena maksustamisperioodil tulust maha

arvestada ka spordi andmekogusse kantud ja noorte harrastajatega spordiorganisatsioonide

kuutasu, kursusetasu, õppemaksu vms;

2) spordiorganisatsioonid ei asuta enam seepärast spordikoole, et saada konkurentsieelist,

pakkudes lapsevanematele koolituskulude tagasisaamise võimalust. Seeläbi väheneb

ebavajalik menetluskulu Haridus- ja Teadusministeeriumis, et hinnata ja tagasisidestada

loodavate spordikoolide õppekavasid;

3) spordihuvitegevus on riiklikult soodustatud, et kaasata rohkem lapsi liikumisharrastusega

tegelema, et saavutada seeläbi riiklikult seatud eesmärgid rahvatervise seisukohast.

4

2.5. Muud lahendamist vajavad üksikküsimused

 Muudatuse kohaselt ei pea igal toetust taotleval spordiorganisatsioonil arengukava

olema. See muudab menetluse paindlikumaks ja kiiremaks. Väiksemate

spordiorganisatsioonide jaoks oli arengukava nõue ebaproportsionaalne.

 Kõrvaldatakse ebavõrdsus ja luuakse Eesti Paralümpiakomiteele EOK-ga samaväärne

võimalus sportlasi toetada.

 Seaduses sätestatakse volitusnorm kultuuriministrile tiitlivõistlustel edukalt osalenud

sportlaste ja treenerite premeerimise tingimuste kehtestamiseks. Samuti antakse

kultuuriministrile võimalus sõlmida haldusülesande täitmiseks haldusleping

rahvusliku olümpiakomiteega.

Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine ja

kooskõlastamine. VTK esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõude

infosüsteemi kaudu 12.05.20231. VTK kohta laekunud tagasiside kohta on teave esitatud

seletuskirja 10. peatükis.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse spordiseadust. Säte koosneb 13 punktist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse spordiseaduse § 1 lõiget 1 pärast sõna „dopinguvastaste“

sõnadega „ja spordieetika“. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 8 toodud muudatusega,

mille kohaselt peavad asjassepuutuvad isikud järgima lisaks dopinguvastastele reeglitele ka

muid spordieetika reegleid.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse spordiseaduses toodud spordiorganisatsioonide mõistete

loetelu mõistega „rahvuslik paralümpiakomitee“. See on avalikes huvides ja heategevuslikel

eesmärkidel tegutsev üleriigiline puudega inimeste spordiorganisatsioon, mis ühendab

puudega inimeste spordi ja liikumisharrastusega tegelevaid ühendusi. Mõiste defineerimise

vajadus tuleneb asjaolust, et rahvuslikule paralümpiakomiteele on spordiseaduses edaspidi

viidatud (vt ka eelnõu § 1 p 7 selgitust), kuid see organisatsioon on erinevalt rahvuslikust

olümpiakomiteest mõistena määratlemata.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse spordi andmekogus töödeldavate isikuandmete loetelu

spordiobjekti kohta lisatava foto autori ja litsentsiandja andmetega. Spordiobjektide

andmekogusse lisatakse spordiobjektide tutvustamiseks ja iseloomustamiseks juurde ka

eraisiku või juriidilise isiku tehtud fotod spordiobjektist. Andmekogu pidaja sõlmib fotode

omanikuga litsentsilepingu. Selleks, et andmekogu pidajal oleks õigus fotode autori ja

litsentsisaaja isikuandmeid töödelda, on vajalik spordiseadust muuta.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse riigieelarvest spordi finantseerimise sätet (§ 9).

Uue § 9 lõike 1 kohaselt makstakse sporditoetust spordiorganisatsioonile, kes on kantud

spordi andmekogusse ja kes on enda kohta eelmisel kalendriaastal spordi andmekogusse

1 VTK on kättesaadav eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main#CTcfTFbf

5

kantud andmed vastutava töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud, ning

spordivaldkonnas tegutsevale juriidilisele isikule, kes aitab kaasa riigi strateegiliste

eesmärkide saavutamisele spordivaldkonnas.

Kehtiva spordiseaduse § 9 lõike 1 kohaselt makstakse sporditoetust spordiorganisatsioonile,

kellel on arengukava, kes on kantud spordi andmekogusse ja kes on enda kohta eelmisel

kalendriaastal spordi andmekogusse kantud andmed vastutava töötleja määratud tähtpäevaks

ajakohastanud. Arengukava nõue kehtestati spordiseaduse vastuvõtmisel 2005. aastal. Sellel

ajal eraldati kultuuriministri määruse alusel toetust üksikutele spordiorganisatsioonidele.

Viimase kümne aasta jooksul on riigieelarvest eraldatavate toetuste maht, toetuste saajate arv

ning toetuste liigid oluliselt muutunud ja kasvanud. Lisandunud on mitmeid taotlusvoore,

näiteks rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise või treenerite tööjõukulu toetuse

taotlusvoor. Seega toetuste liikide lõikes on vaja eri lähenemist, sest asjakohane ei ole

kõikidelt spordiklubidelt arengukava nõuda. Küll on see vajalik aga tegevustoetust taotlevate

organisatsioonide puhul. Toetuste liigid, mille puhul arengukava nõutakse, täpsustatakse

kultuuriministri määrusega.

Spordiseaduse § 9 lõikes 1 täpsustatakse, et toetust võib eraldada spordivaldkonnas

tegutsevale juriidilisele isikule, kes aitab kaasa riigi strateegiliste spordivaldkonna eesmärkide

saavutamisele. On tekkinud olukord, kus selleks on loodud juriidilisi isikuid, kes

spordiseaduse mõistes ei ole spordiorganisatsioonid, aga iga päev spordivaldkonnas

tegutsevad. Sellised organisatsioonid on näiteks EOK asutatud Eesti Antidopingu ja

Spordieetika Sihtasutus ning SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Selleks, et

Kultuuriministeeriumil oleks seaduslik alus ka nende, aga teistegi organisatsioonide tegevust

toetada, on vaja spordiseaduse § 9 lõike 1 sõnastust muuta.

Uue § 9 lõike 2 kohaselt võib sportlasele ja tema treenerile määrata preemia rahvusvahelisel

tiitlivõistlusel medali võitmise eest.

Uue § 9 lõike 3 kohaselt otsustab sporditoetuse määramise spordiorganisatsioonile ja

spordivaldkonnas tegutsevale juriidilisele isikule, kes aitab kaasa riigi strateegiliste

eesmärkide saavutamisele spordivaldkonnas ning preemia määramise tiitlivõistlusel medali

võitnud sportlasele ja tema treenerile valdkonna eest vastutav minister.

Uue § 9 lõike 4 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister halduslepingu alusel volitada

rahvuslikku olümpiakomiteed määrama sporditoetust spordialaliidule või preemiat

tiitlivõistlusel medali võitnud sportlasele ja tema treenerile. Halduslepingu sõlmimisel teeb

halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium.

EOK premeerib rahvusvahelistel tiitlivõistlustel edukalt esinenud sportlasi ja nende treenereid

alates 01.04.2014. Medalivõitjate premeerimise põhimõtted on kehtestanud praegu EOK

täitevkomitee. Kultuuriministeerium soovib tuua premeerimise tingimused spordiseaduse

alusel antava kultuuriministri määruse tasandile ja täpsustada, et kultuuriminister võib

volitada halduslepingu alusel EOK-d seda haldusülesannet täitma. Seega tuleb seaduse alusel

kehtestatavas määruses täpsustada premeerimise tingimusi ja sätestada seaduses korrektne

volitusnorm halduslepinguga antud ülesande täitmiseks rahvuslikule olümpiakomiteele.

Premeeritakse peamiselt olümpiaalade täiskasvanute ja juunioride tiitlivõistlustel medali

võitnud sportlasi ja nende treenereid. Mitteolümpiaaladel medali võitnud sportlasi ja

treenereid premeeritakse vahendite olemasolul. Kuna EOK eraldab praegu halduslepingu

6

alusel spordialaliitudele toetusi (sh saavutusspordi edendamise toetusi), on neile ka

medalivõitjate premeerimise ülesande delegeerimine asjakohane.

Uue § 9 lõige 5 sätestab, et kui lõikes 4 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või

esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal selle täitmist jätkata, korraldab edasise

täitmise Kultuuriministeerium.

Uue § 9 lõike 6 kohaselt kehtestab riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks

eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning sporditoetuse taotlemise, taotleja

hindamise, sporditoetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja korra, samuti

sportlasele ja tema treenerile rahvusvahelisel tiitlivõistlusel medali võitmise eest preemia

määramise tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 muudetakse spordiseaduse §-s 92 kehtestatud vabatahtliku

spordikohtuniku tegevusega soetud kulude hüvitamise piirmäärasid.

Kehtiva spordiseaduse § 92 kohaselt on spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonil ja

spordikooli pidajal õigus maksta spordialaliidu, maakonna spordiliidu või piirkondlikul

põhimõttel tegutseva spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud

võistlusel vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitamiseks

kuludokumente nõudmata kuni 20 eurot spordikohtunikuna tegutsemise päeva eest. Tegemist

on spordiorganisatsioonile või -koolile antud võimaluse, mitte kohustusega ning hüvitist

makstakse sellises lubatud piirmäära ulatuses, mida spordiorganisatsioonil on võimalik oma

majanduslikust seisust lähtudes maksta.

Vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulusid võib isikule hüvitada üks või mitu

spordiorganisatsiooni või spordikooli pidajat kokku kuni 1040 eurot kalendriaastas.

Kuluhüvitise saamiseks peab spordialaliit olema isiku atesteerinud või isik olema alla

20-aastane ega tohi samal võistlusel spordikohtunikuna tegutsemise eest töötasu või

võlaõigusliku lepingu alusel makstavat tasu saada.

Spordivõistlustel vabatahtliku spordikohtunikuna osalemine nõuab teatud kulutusi. Isik peab

tasuma koolitustel ja seminaridel osalemise, kohtunikulitsentsi saamise ning vormiriietuse,

sobivate jalanõude ja töövahendite soetamise kulu.

Vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitamine ilma kuludokumente

nõudmata rakendus 01.01.2018. Alates 2018. aastast on tarbijahinnaindeks tõusnud 42%

(2024. aasta jaanuari seisuga). Probleem on, et praegu kehtivad piirmäärad ei kata enam

spordikohtunikuna tegutsemise hädavajalikke kulusid (nt litsentsi taotlemine, koolitused,

transport võistlustele, kohtuniku varustus). Spordiorganisatsioonidel on aina raskem leida

inimesi, kes oleks nõus neid võistluste korraldamisel abistama, sest kohtunikud peavad

vabatahtlikule tegevusele liiga palju oma vahenditega panustama. Seetõttu kannatab võistluste

korraldamise kvaliteet.

Spordiseaduse § 92 muudetakse selliselt, et kuludokumente nõudmata võib vabatahtliku

spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitamiseks maksta päevas senise kuni 20 euro

asemel kuni 45 eurot.

7

Vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulusid võib isikule hüvitada kokku kuni

52 päeva eest kalendriaastas, kui spordikohtunikuna tegutsetakse, ehk keskmiselt ühe korra

eest nädalas. Senise 1040 euro asemel oleks uus aastane piirmäär 2340 eurot. Hüvitise

piirmäära tõstmine ei eelda täiendavaid vahendeid riigieelarvest.

Suurenenud vabatahtliku kohtuniku hüvitis motiveerib inimesi senisest enam vabatahtlikkuse

alusel spordivõistluste korraldajaid abistama. Muudatus peaks tagama

spordiorganisatsioonidele spordiala arenguks vajaliku spordikohtunike järelkasvu, sest

kohtunikuks olemise kulude hüvitamisega kasvab ka inimeste huvi võistlustel kohtunikuna

tegutseda. Teadmine, et vabatahtlike kulud võidakse eelneval kokkuleppel hüvitada kuni

45 euro ulatuses ühe võistluspäeva kohta, tõstab spordikohtunike motivatsiooni ennast enne

võistlushooaega ja selle jooksul koolitada ja füüsiliselt arendada, mis omakorda aitab

korraldada kvaliteetsemaid spordivõistlusi.

Senise piirmäära kuni 45 euroni tõstmine tagab, et kaetud saavad alates 2018. aastast oluliselt

suurenenud hädavalikud kulud, mis kaasnevad spordikohtunikuks olemisega, ja et summat ei

peaks lähima viie aasta jooksul elukalliduse tõusu põhjal uuesti muutma. Kuna nii kulutused

spordialadel kui ka spordiorganisatsioonide rahalised vahendid hüvitise maksmiseks on

spordiorganisatsioonide lõikes erinevad ning hüvitise maksmisel on tegemist

spordiorganisatsiooni kuluga, on vähetõenäoline, et maksma hakatakse maksimaalset

piirmäära. Samas on põhjendatud vajaduse korral võimalik seda teha.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse spordiseaduse §-s 106 toodud sportlasetoetuse maksmise

regulatsiooni.

Kehtiva spordiseaduse § 106 lõige 3 sätestab, et kui lepingu sõlminud spordiorganisatsioon

või spordikool maksab lepingu kehtivuse ajal sportlasele sportlasetoetust alla spordiseaduse

§ 106 lõikes 1 nimetatud kalendrikuu piirmäära, on kohaliku omavalitsuse üksusel,

spordialaliidul või rahvuslikul olümpiakomiteel õigus maksta sportlasele lepingu kehtivuse

ajal sportlasetoetust kuni § 106 lõikes 1 nimetatud kalendrikuu piirmäära täitumiseni,

arvestades sama paragrahvi lõikes 2 sätestatut (arvestada tuleb piirmääraga ehk 24-kordse kuu

töötasu alammääraga). Sellest loetelust on ekslikult välja jäänud rahvuslik paralümpiakomitee

(Eesti Paralümpiakomitee), mistõttu ei ole praegu Eesti Paralümpiakomiteel, kes on

paraspordi katusorganisatsioon Eestis, võimalik täiendavalt sportlasetoetust lubatud

piirmäärani maksta, kui sportlasega on mõni spordiorganisatsioon juba sportlasetoetuse

lepingu sõlminud. Selleks, et Eesti Paralümpiakomitee toetus jõuaks sportlaseni, tuleb neil

toetada spordiorganisatsiooni, kes on sõlminud sportlasega sportlaselepingu ning nimetatud

spordiorganisatsioonil tuleb maksta toetust sportlasetoetusena. See on aeganõudev ja mahukas

töö. Eesti Paralümpiakomitee on avalikes huvides ja heategevuslikel eesmärkidel tegutsev

üleriigiline puudega inimeste spordiorganisatsioon, mis ühendab puudega inimeste spordi ja

liikumisharrastusega tegelevaid ühendusi. Eesti Paralümpiakomitee eesmärk on arendada

Eesti puudega inimeste sporti ja liikumisharrastust koostöös Eesti spordiorganisatsioonide

võrgustikuga ning tagada puudega inimestele võimalus osaleda valdkonna rahvusvahelistel

võistlustel. See tähendab, et Eesti Paralümpiakomitee ülesanne on muu hulgas ette valmistada

ja toetada neid paraspordi tippsportlasi, kes osalevad rahvusvahelistel võistlustel, nagu

Euroopa meistrivõistlused, maailmameistrivõistlused ja paralümpiamängud.

Kehtiva spordiseaduse § 11 lõike 1 kohaselt on sportlane ja treener kohustatud tundma ja

järgima dopinguvastaseid reegleid, mis on sätestatud maailma dopinguvastases koodeksis ja

8

mis on selle alusel vastu võetud. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse senist dopinguvastaste

reeglite järgmise sätet (§ 11), mis reguleerib edaspidi lisaks dopingureeglite järgimisele

laiemalt ka spordieetika reeglite järgimist.

Uue § 11 lõike 1 kohaselt on sportlane, treener, sportlase tugiisik, spordikohtunik,

spordiorganisatsiooni või spordikooli töötaja ja juhtorgani liige kohustatud tundma ja järgima

dopinguvastaseid reegleid, mis on sätestatud maailma dopinguvastases koodeksis ja mis on

selle alusel vastu võetud, samuti spordivõistluste tulemustega manipuleerimise ja

väärkohtlemise vastaseid reegleid ning muid spordieetika reegleid, mis on sätestatud

rahvusvahelise spordiorganisatsiooni, rahvusliku olümpiakomitee või spordialaliidu

kehtestatud dokumentides. Eelnimetatud reeglid kohalduvad ka spordiorganisatsioonidele ja

spordikoolidele.

Nende reeglite järgimise kohustuse sätestamine seaduses ning isikute ringi laiendamine

lihtsustab reeglite rakendamist, sest sel juhul on tegemist seadusest tuleneva kohustusega ja

reeglite rikkuja ei saa väita, et need ei ole tema suhtes kehtivad või siduvad.

Maailma dopinguvastane koodeks2 ja selle alusel vastu võetud Eesti dopinguvastased reeglid3

sätestavad dopinguvastaste reeglite tundma õppimise kohustuse lisaks sportlasele ja treenerile

ka spordiorganisatsioonide töötajatele ja juhtorgani liikmetele ning sportlase tugiisikutele.

Lisaks kehtivad mitmel spordialal, näiteks jalgpallis, kokkuleppemängude ja väärkohtlemise

vastased reeglid, mis kohalduvad eeltoodud sihtrühma kõrval ka spordikohtunikele.

Samuti kohalduvad reeglid juriidilistele isikutele. Seega, ka spordiorganisatsioonidel ja

-koolidel lasub seadusest tulenev kohustus reegleid tunda ja järgida. Näiteks on juriidilisel

isikul kohustus teatud rikkumiste puhul algatada menetlus, nad ei tohi uurimist takistada jne.

Uue § 11 lõike 2 kohaselt kaotab sportlane, treener ja sportlase tugiisik lõikes 1 nimetatud

reeglite rikkumisel dopinguvastase organisatsiooni, rahvusvahelise spordiorganisatsiooni,

rahvusliku olümpiakomitee, rahvusliku paralümpiakomitee või spordialaliit määratud

võistluskeelu või spordis osalemise keelu perioodiks õiguse spordiseaduse §-des 9, 91, 10, 101

ja 105 nimetatud preemiatele, stipendiumidele ja toetustele. Selle muudatuse abil välditakse

olukordi, kus isik, kellele on määratud spordis tegutsemise keeld, saab riigilt toetust spordis

tegutsemiseks edasi.

Uue § 11 lõige 3 sätestab, et kui dopinguvastane organisatsioon, rahvusvaheline

spordiorganisatsioon, rahvuslik olümpiakomitee, rahvuslik paralümpiakomitee või

spordialaliit on määranud sportlasele, treenerile, sportlase tugiisikule, spordikohtunikule või

spordiorganisatsiooni või spordikooli töötajale või juhtorgani liikmele karistuse sama

paragrahvi lõikes 1 nimetatud reeglite rikkumise eest, on spordiseaduse §-des 9, 91, 10, 101 ja

105 nimetatud preemia, stipendiumi või toetuse andjal on õigus nõuda pärast reeglite

rikkumist määratud preemiad, stipendiumid ja toetused neilt tagasi.

Sellisel lähenemisel oleks suur ennetav mõju. Spordieetika reeglite rikkumine ei ole praegu

Eestis levinud probleem, kuid isegi paar juhtumit aastas ohustab spordi ausust ning selle

tagamiseks on vaja luua ennetav regulatsioon.

2 Maailma dopinguvastane koodeks: https://www.wada-ama.org/en/resources/world-anti-doping-program/world-

anti-doping-code 3 Eesti dopinguvastased reeglid 2021: https://eadse.ee/wp-content/uploads/2021/12/EDR-2021.pdf

9

Maailma dopinguvastase koodeksi artikli 17 ning Eesti dopinguvastaste reeglite punkti 16

kohaselt võidakse sportlast või teist isikut teavitada toimunud antidopingu reegli rikkumise

päevast kuni kümme aastat, mistõttu on võimalik, et dopingukaristus määratakse isikule

kümme aasta tagasi antud positiivse dopinguproovi eest.

Arvestades, et spordieetika reeglite rikkumised tuvastatakse tihti ajalise viitega, peab olema

õiguslik alus pärast reeglite rikkumist määratud preemiad, stipendiumid ja toetused

sportlaselt, treenerilt, sportlase tugiisikult, spordikohtunikult, spordiorganisatsiooni või

spordikooli töötajalt või juhtorgani liikmelt tagasi nõuda, sest kui spordieetika reeglite

rikkumine oleks tuvastatud kohe nende toimepanemisel, ei oleks isikule spordialast preemiat,

stipendiumi või toetust määratud.

Toome selle sätte selgitamiseks kolm näidet, mis näitlikustavad olukorda, kus kavandatav

seadusmuudatus on kehtinud juba kümme aastat.

Esiteks, sportlasele määratakse veebruaris riiklik spordi aastapreemia eelmise aasta sportlike

tulemuste eest. Sportlasele tehakse dopingutest 8. märtsil. 15. märtsil määrab

Kultuuriministeerium samale sportlasele riikliku spordistipendiumi. 2. aprillil määrab

spordialaliit sportlasele sportlasestipendiumi. 8. aprillil selgub, et sportlase 8. märtsil antud

dopingutest on osutunud positiivseks, mille järel nõuab sportlane ka B-proovi avamist.

15. aprillil kantakse sportlasele riikliku spordistipendiumi toetus üle. 20. aprillil selgub, et

sportlase B-proov on samuti positiivne ning 27. aprillil määrab Eesti dopinguvastane

distsiplinaarkolleegium sportlasele nelja-aastase võistluskeelu. Seejärel tekib nii

Kultuuriministeeriumil kui ka spordialaliidul õigus nii riiklik spordistipendium kui ka

sportlasestipendium tagasi küsida, kuid kuna riiklik spordi aastapreemia määrati sportlasele

enne positiivse testi andmist, siis riiklikku spordi aastapreemiat sportlaselt tagasi ei nõuta..

Teiseks, spordiklubi juhile, kes on olümpiavõitja ja saab juba kümme aastat olümpiavõitja

riiklikku toetust, määratakse eluaegse töö eest riiklik spordipreemia. Lisaks tegutseb isik

treenerina ning talle on makstud viimased 30 aastat treeneri tööjõukulu toetust. Paar kuud

hiljem pöörduvad mitmed tema spordiala sportlased politsei poole teabega, mis viitab, et ta on

oma treeneriametis korraldanud kokkuleppemänge. Pärast uurimist selgub, et spordiklubi juht

on kokkuleppemänge korraldanud juba kaheksa aastat, millest viimased juhtumid olid kuni

aasta enne riikliku spordi elutööpreemia määramist. Lisaks õiguskaitseorganite määratud

karistusele otsustab ka spordialaliit määrata spordiklubi juhile eluaegse spordis tegutsemise

keelu. Selle spordiala rahvusvahelisel alaliidul on kehtiv eetikakoodeks, mille punkte on

spordiklubi juht rikkunud, ning sellest rahvusvahelisest eetikakoodeksist Eesti spordialaliit

oma põhikirja kohaselt ka juhindub. Arvestades karistust ja tegude toimepanemise aega

otsustab Vabariigi Valitsus kaalutlusõigust omades isikult riikliku spordipreemia tagasi

nõuda. Sotsiaalkindlustusamet, kes on olümpiavõitja riikliku toetuse andja, küsib isikult

tagasi viimase kaheksa aasta olümpiavõitja toetuse alatest esimesest tõendatud

kokkuleppemängust. Lisaks kaalub Spordikoolituse ja -Teabe SA tema tööandjalt treeneri

tööjõukulu toetuse viimase kaheksa aasta eest tagasi nõuda, arvestades võimalusega, et

tööandja saab nõuda töötajalt kahju hüvitamist töölepingust tulenevate kohustuste rikkumise

eest.

Kolmandaks, treenerile, kelle tööjõukulude katmiseks on saadud riigilt treeneri tööjõukulu

toetust, määravad ühe võistluse jooksul kohtunikud kaks tehnilist viga nendega vaidlemise

10

eest. Spordiala ja võistluse võistlusmäärustik näeb ette, et sellisel juhul tekib selle

spordialaliidu distsiplaankolleegiumil õigus määrata isikule kuni viiemänguline võistluskeeld.

Distsiplinaarkolleegium otsustab treeneri varasemat keevalist käitumist arvestades rakendada

maksimumkaristust ning määrab talle viiemängulise keelu. See karistus ei anna siiski

Spordikoolituse ja -Teabe SA-le õigust nõuda tema tööandjalt tagasi treeneri tööjõukulu

toetust, sest tegu ei olnud eetikareeglite, vaid võistlusmäärustiku rikkumisega.

Uue § 11 lõike 4 kohaselt on riiklikul dopinguvastasel organisatsioonil ja

spordiorganisatsioonidel õigus dopinguvastaste toimingute tegemiseks ja rikkumiste

menetlemiseks, spordivõistluste tulemustega manipuleerimise, väärkohtlemise ja teiste

spordieetika reeglite rikkumiste menetlemiseks töödelda isikuandmeid, sh dopinguvastaste

toimingute tegemise ja rikkumiste menetlemise korral isiku terviseandmeid.

Kehtiva seaduse kohaselt on riiklikul dopinguvastasel organisatsioonil ja

spordiorganisatsioonidel õigus töödelda isikuandmeid (sh isiku terviseandmeid) ainult

dopinguvastaste toimingute tegemiseks ja rikkumiste menetlemiseks. Selleks, et tagada

õigusselgus ja spordieetika reeglite tõhus täitmine, on vaja isikuandmete töötlemise õigust

laiendada ka teiste spordieetika reeglite rikkumiste vastaste toimingute tegemiseks ja

rikkumiste menetlemiseks. Terviseandmete kogumine jääb siiski vaid dopinguvastaste

toimingute regulatsiooni juurde.

Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt antakse spordiseaduse §-s 111 nimetatud spordivõistlustega

manipuleerimise vastu võitlemiseks loodud riiklikule kontaktpunktile õigus spordivõistluste

tulemustega manipuleerimise vastaste toimingute tegemiseks töödelda isikuandmeid. Euroopa

Nõukogu spordivõistluste tulemustega manipuleerimise vastase konventsiooni4 artikkel 14

alusel peaks iga riik tagama isikuandmete kaitse ja nende töötlemise ainult spordivõistluste

tulemustega manipuleerimise vastases tegevuses. Seega selleks, et tagada tõhus

kokkuleppemängude vastane võitlus ning samas isikuandmete kaitse, tuleks

spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks loodud riiklikule kontaktpunktile anda

õigus isikuandmete töötlemiseks selgelt kokkuleppemängude vastase võitlusega seotud

toimingute tegemiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse olümpiavõitja riikliku toetuse regulatsiooni. Uue sätte

kohaselt peatatakse olümpiavõitja riikliku toetuse maksmine käesoleva seaduse § 11 lõikes 1

nimetatud reeglite rikkumise eest määratud võistluskeelu või spordis osalemise keelu

perioodiks. Juhul kui isikule määratakse eluaegne võistluskeeld või spordis osalemise keeld,

kaotab isik õiguse olümpiavõitja riiklikku toetust saada.

Lisaks eelnõu § 1 punktis 8 kirjeldatud muudatustele tuleb muuta olümpiavõitja riikliku

toetuse regulatsiooni. Olümpiavõitja riiklik toetus määratakse olümpiavõitjale olümpiavõidu

eest, kuid arvestades, et spordieetika reeglite rikkumine on olümpiaväärtuste5 vastane

käitumine, ei ole spordieetika reeglite rikkumise eest määratud võistluskeelu või spordis

osalemise keelu perioodil kohane maksta olümpiavõitjale ka riikliku toetust.

4 Euroopa Nõukogu spordivõistluste tulemustega manipuleerimise vastane konventsioon;

https://rm.coe.int/CoERMPublicCommonSearchServices/DisplayDCTMContent?documentId=09000016801cdd

7e 5 Olympic values: https://olympics.com/ioc/olympic-values

11

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse spordiürituste korraldamise loa regulatsiooni.

Spordiürituse korraldamise nõuded on reguleeritud spordiseaduse §-des 20–26.

Korrakaitseseaduse § 59 lõike 2 kohaselt sätestab spordiürituse korraldamise ja pidamise

nõuded spordiseadus. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtestab KOV-ide

haldusterritooriumil ürituse korraldamise ja pidamise nõuded KOV-i volikogu määrusega.

Seega on igal KOV-il spordiürituste korraldamiseks oma regulatsioon.

Kehtiva spordiseaduse § 20 lõike 2 kohaselt on spordiüritused, mille korraldamiseks on vaja

taotleda valla- või linnavalitsuselt spordiürituse korraldamise luba, järgmised:

1) jalgpalli, jäähoki ja korvpalli A-koondise mäng või turniir;

2) jalgpalliklubi UEFA karikasarja mäng või turniir;

3) meistriliiga jalgpalli-, jäähoki- või korvpalliklubi sõpruskohtumine välismaa klubi või

koondisega.

Uue § 20 lõike 1 kohaselt on spordiüritused, mille korraldamiseks on vaja taotleda

spordiürituse korraldamise asukoha valla- või linnavalitsuselt spordiürituse korraldamise luba

(edaspidi luba), järgmised:

1) autospordi, mootorrattaspordi ja veemotospordi võistlus;

2) jalgpalli täiskasvanute rahvuskoondise mäng või turniir;

3) jalgpalliklubi UEFA karikasarja mäng või turniir;

4) kõrgendatud turvariskiga spordiüritus.

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on loa taotlemine edaspidi kohustuslik ka auto-,

mootorratta- ja veemotospordi võistlustele. Selle ettepaneku esitasid asjassepuutuvad

spordialaliidud. Muudatuse tulemusena ei ole enam spordivõistluste korraldamiseks KOV-ilt

loa taotlemine kohustuslik meistriliiga jalgpalli-, jäähoki- või korvpalliklubi välismaa klubi

või koondisega toimuva sõpruskohtumise puhul ning jäähoki ja korvpalli A-koondise mängu

või turniiri puhul, v.a juhul, kui on täidetud kõrgendatud turvariskiga spordiürituse

kriteeriumid. VTK-s väljapakutud lahendusena kaaluti jalgpalli, jäähoki ja korvpalli A-

koondise mängu või turniiri ning jalgpalliklubi UEFA karikasarja mängu või turniirile loa

taotlemise kohustus välja jätta ning asendada see Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA)

teavitamiskohustusega. Esialgu soovis eelnõu väljatöötaja lisada spordialade loetellu, mille

korraldamiseks tuleb PPA-d teavitada, ka võrkpalli ja käsipalli, kuid nende spordialade

lisamisest loobuti. Samas saab Siseministeeriumi hinnangul selles protsessis just PPA anda

korraldajale täiendavaid suuniseid turvalisuse tagamiseks kavandatud meetmete ja ressursside

kohta. Üritusel turvalisuse tagamine on korraldaja ülesanne ning eelduseks ei saa olla

lähenemine, et PPA hakkab pärast vastava teavituse saamist tegema oma riskihinnanguid ja

kavandama lisajõude.

Eeltoodust tulenevalt on eelnõu väljatöötaja loobunud teavitamise regulatsiooni loomisest ja

lisaks eeltoodule vaadanud kriitiliselt üle spordialade loetelu, mis seaduse kohaselt

spordiürituse korraldamise luba vajavad. Oleme eelnõust loa taotlemise kohustusest

eemaldanud jäähoki ja korvpalli A-koondise mängu või turniiri korraldajad ning jätnud loa

taotlemise kohustuse ainult jalgpalli täiskasvanute rahvuskoondise mängu või turniiri ning

jalgpalliklubi UEFA karikasarja mängu või turniiri korraldajatele. Vastav muudatus on tehtud

teadmisega, et jäähoki ja korvpalli A-koondise mängul (eelnõus kasutame ajakohast mõistet

„rahvuskoondise mäng“) või turniiril ei ole ühtegi tähelepanuväärset juhtumit olnud. Ka

jalgpalliürituste puhul ei ole suuri probleeme turvalisuse seisukohast seni esinenud ja olukord

on stabiilne, kuid jätame jalgpalli lähtudes jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel

12

turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitlevast Euroopa Nõukogu

konventsioonist6 siiski luba nõudvate spordiürituste loetellu. Konventsiooniga ühinedes

andsime signaali, et Eesti järgib rahvusvaheliselt aktsepteeritud norme ja tavasid, et tagada

jalgpallivõistlustel ja teistel suurematel spordiüritustel julgeolek ja turvalisus ning kvaliteetne

teenindus. Jalgpallivõistluste ja teiste suuremate spordiürituste turvalisuse tagamisel on

rakendatud riskide tuvastamise, hindamise ja analüüsimise meetodeid ja kaasatud vastavaid

riigiasutusi kui eraõiguslikke isikuid. Eestis kehtivad jalgpallivõistluste ja teiste suuremate

spordivõistluste korraldamise tavad ja korrad on kooskõlas konventsiooni põhimõtetega.

Uue § 20 lõike 2 kohaselt on kõrgendatud turvariskiga selline spordiüritus:

1) millega kaasneb liikluse ümberkorraldamine;

2) kus pakutakse alkohoolseid jooke või toimub nende jaemüük, välja arvatud üritus, mis

toimub alalise müügikohaga siseruumis;

3) mida korraldatakse selleks mitte ette nähtud ehitises või kohas või õhuruumis;

4) kus kasutatakse ajutist ehitist, näiteks tribüüni, lava, telki või muud suuremõõtmelist

konstruktsiooni, või inimese elule ja tervisele ohtu kujutavat muud lisainventari;

5) kus kasutatakse pürotehnilisi tooteid või tehakse tuletöid.

Eesti spordiregistrisse on kantud kõik spordirajatised, mis on ette nähtud eri spordialade

ürituste korraldamiseks. Teatud spordialasid saab aga harrastada ka ehitises või kohas, mis ei

ole selleks ette nähtud – näiteks on mitmeid spordiüritusi korraldatud konverentsisaalides,

muuseumides, raamatukogudes jms, kus spordiala seda võimaldab. Samas on neid korraldatud

ka kohtades, mis ei ole otseselt sobilikud – näiteks toimus ekstreemspordivõistlus Simple

Session 23.–24.09.2023 vanas tehasekompleksis. Edaspidi peab spordiürituse korraldaja

toimumispaiga sobilikkust spordiürituse korraldamiseks ise hindama ning selle alusel

otsustama loa taotlemise vajaduse.

Uue § 20 lõike 3 kohaselt on lõikes 1 ja 2 nimetamata spordiürituste puhul KOV-i üksusel

õigus spordiürituse korraldamise nõuded kehtestada korrakaitseseaduse § 59 lõike 1 alusel

kehtestatava määrusega. Nimetatud säte on vajalik õigusselguse huvides, et KOV-idel oleks

võimalus oma territooriumi eripärast lähtudes kehtestada nõudeid spordiürituste

korraldamiseks, sest näiteks 1000 osalejaga spordiüritusel Tallinnas, Võrus või Kärdlas on

piirkonnale erinev mõju.

Uue § 20 lõike 4 kohaselt esitab spordiürituse korraldaja (edaspidi korraldaja) vähemalt üks

kuu enne spordiürituse korraldamise päeva loa saamiseks kirjaliku taotluse, milles märgitakse:

1) spordiürituse nimetus, selle toimumise aeg ja koht;

2) korraldaja nimi, elukoht või aadress, sünniaeg või registrikood;

3) osalevate klubide või koondiste nimed, kui see on kohane;

4) eeldatav pealtvaatajate arv ja iga võistkonna toetajate arv eraldi;

5) andmed isiku kohta, kes vastutab avaliku korra ja turvalisuse eest;

6) andmed turvaettevõtja kohta ja turvaseaduse § 9 lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolud või

korraldaja korrapidajate arv ja nende tööülesannete kirjeldus;

7) andmed piletimüügi korraldamise kohta;

8) andmed osalevate võistkondade toetajate üksteisest eraldamise korraldamise kohta;

9) andmed võistluspaigas kavandatud alkohoolse joogi jaemüügi korralduse kohta;

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/216012020001

13

10) andmed sõidukite parkimise korralduse kohta;

11) korraldaja hinnang võistluse ajal esineda võivate turvariskide kohta ning nende

maandamise meetmed;

12) info ligipääsetavuse ning erivajadustega inimeste kaasamiseks planeeritud tegevuste

kohta;

13) info pürotehniliste toodete kasutamise või tehtavate tuletööde kohta.

Võrreldes kehtiva seadusega lisatakse loetellu kaks punkti (punktid 12 ja 13). Neist esimene

on vajalik, et aidata kaasa, et erivajadustega inimesed saaksid spordiüritustest osa, ning teine,

et tagada spordivõistluste ohutus ja turvalisus.

Lõige 5 sätestab, et kui võistluse korraldaja ei ole autospordi, mootorrattaspordi ega

veemotospordi spordialaliit, lisatakse vastava spordialaliidu kinnitus selle kohta, et võistlused

on planeeritud rahvusvahelise või riigisisese võistluste korraldamise nõuete kohaselt. Nendel

spordialadel on olnud mitmeid juhtumeid, kus võistlusi korraldatakse rahvusvaheliselt või

riigisiseselt ilma, et nende nõudeid, sh turvalisuse ja ohutuse nõudeid, järgitaks.

Uus § 20 lõige 6 sätestab, et kui spordiürituse korraldamise õigus saadakse vähem kui üks kuu

enne spordiürituse korraldamise päeva, esitab korraldaja lõikes 4 nimetatud taotluse esimesel

võimalusel. On olnud juhtumeid, kus sõelmängudel edasisaamise korral saadakse mängu

korraldamise õigus vähem kui üks kuu või nädal enne spordiürituse korraldamise päeva. Säte

on signaal ürituse korraldajale, et loa taotlus tuleb esitada igal juhul.

Uue § 20 lõike 7 kohaselt edastab valla- või linnavalitsus lõikes 4 nimetatud loa taotluse

viivitamata kooskõlastamiseks PPA-le ja Päästeametile ning vajaduse korral teistele

ametkondadele, kes kooskõlastavad või jätavad loa taotluse kooskõlastamata viie tööpäeva

jooksul selle saamisest arvates. Nimetatud ametkonnad võivad turvalisuse tagamise eesmärgil

loa taotluse kooskõlastada tingimuslikult. Samasisuline säte on ka kehtivas spordiseaduses.

Uue § 20 lõike 8 kohaselt võib valla- või linnavalitsus samas paragrahvis ning §-des 21 ja 22

sätestatud pädevuse anda valla või linna ametiasutusele. Samasisuline säte on ka kehtivas

spordiseaduses.

Eelnõu § 1 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks seni kodumängude (jalgpalli, jäähoki ja

korvpalli meistriliigasse kuuluva spordiklubi puhul mäng teise spordiklubi vastu oma

koduväljakul või koduhallis, rahvuskoondise puhul mäng teise riigi koondise vastu Eesti

Vabariigis) korraldamist reguleeriv säte (§ 24). See säte on seaduse tasandil liiga range, sest

mängud toimuvad selleks ettenähtud kohtades, pealtvaatajate arv jääb enamasti alla 1000 ning

fänne, kes kalduvad agressiivsusele, Eestis ei ole. Seetõttu on risk turvalisusele üsna väike.

Kuna enamasti selgub nende kodumängude kalender hooaja jooksul ning rahvusvahelistest

mängudest, koondistemängudest jms ning erakorralistest sündmustest lähtudes see pidevalt

muutub, peaksid kodumängude korraldajad luba taotlema korduvalt. See on olnud suur

töökoormus nii ürituste korraldajatele kui ka omavalitsustele ega vasta ürituse riskiastmele.

Eelnõu § 1 punktis 13 toodud muudatusega asendatakse spordiseaduse § 25 lõikes 2 toodud

spordiürituse korraldamise nõuete rikkumise väärteokoosseisus toodud kuni 2000 euro

suurune rahatrahv summaga kuni 5000 eurot.

14

Spordiseaduse §-s 25 ettenähtud karistusmäär on püsinud alates seaduse vastuvõtmisest

sisuliselt muutumatuna. Karistusseadustiku § 47 kohaselt on võimalik juriidilisele isikule

väärteo eest määrata kuni 400 000 euro suurune rahatrahv. Seega on spordiseaduse §-s 25

sätestatud füüsilise isiku karistusmäär (kuni 200 trahviühikut) karistusseadustikus lubatud

maksimaalsele määrale (kuni 300 trahviühikut) suhteliselt lähedal, kuid juriidilise isiku

karistusmäär (2000 eurot) jääb olulisel määral maksimaalsele alla.

Muudatuse kohaselt tõstetakse juriidilise isiku rahatrahvi määr 2000 eurolt 5000 euroni.

Eelnõu väljatöötaja hinnangul võiks võtta eeskujuks näiteks avaliku koosoleku nõuete

rikkumise rahatrahvi määra (3200 eurot, karistusseadustiku § 2641 lg 2), kuid spordiürituste

puhul tuleb arvestada võistlustest osasaavate isikute julgeolekut ja turvalisust, mistõttu peab

summa olema suurem. Seni ei ole aga väärteomenetlusi spordiseaduse koosseisu alusel

algatatud.

Spordiseaduse §-s 25 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on PPA. Eelnõu VTK-le

laekunud ettepaneku kohaselt võiks kohtuväline menetleja olla linna- või vallavalitsus.

Kultuuriministeerium on jäänud kehtiva seaduse sõnastuse juurde, kuid omavalitsusliidu

toetusel ollakse valmis kohtuvälist menetlejat muutma.

Eelnõu § 2-ga täiendatakse tulumaksuseadust.

Kehtiva tulumaksuseaduse § 26 lõike 1 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus

maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja

oma alla 26-aastase alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud

koolituskulude puudumisel ühe alla 26-aastase Eesti alalise elaniku koolituskulud.

Tulumaksuseaduse § 26 lõike 21 kohaselt käsitletakse huvikoolis õppimise eest tasutud kulu

koolituskuluna juhul, kui huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril

alla 18-aastane.

Koolituskulud on dokumentaalselt tõendatud kulud, mis on tasutud järgmiste isikute juures

õppimise eest:

1) riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutuses (nt munitsipaal-, riigi-, huvikoolis);

2) avalik-õiguslikus ülikoolis;

3) erakoolis, millel on asjaomase õppekava kohta tegevusluba, registreering Eesti Hariduse

Infosüsteemis (edaspidi EHIS) või õigus kõrgharidustaseme õpet korraldada;

4) eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses.

Isikute loetellu kuuluvad seega spordikoolid, mis on spordiseaduse § 5 kohaselt huvikooli

seaduse või erakooliseaduse alusel tegutsevad asutused ning sinna ei kuulu

spordiorganisatsioonid. Nende põhitegevus on spordi arendamine ja nad jaotatakse

spordiseaduse § 4 kohaselt spordiklubideks, maakonna spordiliitudeks, spordialaliitudeks,

spordiühendusteks ja rahvuslikuks olümpiakomiteeks. Probleem on, et

spordiorganisatsioonile makstavat lapse või noore treeningutasu (kuutasu, kursusetasu,

osamakset, õppemaksu vms) ei saa lapsevanem koolituskuluna maksustamisperioodi tulust

maha arvata. Seda saab teha siis, kui spordiorganisatsioon on asutanud eraldi erakoolina

huvikooli (spordikooli) ja see vastab tulumaksuseaduse § 26 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

15

Kultuuriministeerium koos Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusega on analüüsinud riikliku

spordiandmekogu Eesti spordiregistrisse ja EHIS-isse kantud noorte harrastajate arvusid ning

jõudnud järgmistele tulemustele:

1) 13% noortest tegelevad spordiga spordikoolides, mille pidaja ei ole spordiorganisatsioon –

nende vanematel on õigus saada lapse koolituskuludelt tulumaksutagastust;

2) 60% noortest, kes tegelevad spordiga, on spordikooli nimekirjas, mille pidaja on

spordiorganisatsioon – ka nende vanematel on õigus saada lapse koolituskuludelt

tulumaksutagastust;

3) 27% noortest tegelevad spordiga spordiorganisatsioonides, kes ei ole asutanud huvikooli –

nende noorte vanematel ei ole seega õiguslikku alust lapse treeningutasult

tulumaksutagastust saada.

Siinjuures on oluline märkida, et valdav osa (99%) spordiorganisatsioonide noortest

harrastajatest tegeleb spordiga spordiklubis, ülejäänud spordiühendustes või spordialaliitudes.

Sellest lähtudes on spordiorganisatsioonides spordiga tegelevate laste (31 017) vanematest

u 27% koheldud ebavõrdselt võrreldes spordiorganisatsioonide juurde loodud spordikoolides

tegutsevate laste (67 468) vanematega, sest neil ei ole õiguslikku alust lapse treeningutasult

tulumaksutagastust saada.

Tulumaksutagastus on spordivaldkonna ekspertide arvates peamine põhjus, miks

spordiorganisatsioonid, seejuures peamiselt spordiklubid, asutavad spordikoole, kus tegelevad

spordiga need samad spordiorganisatsioonide lapsed. Spordiorganisatsioonide asutatud

spordikoolide arv on viimase kümne aastaga kasvanud kolm korda ning selle peamine põhjus

on soov pakkuda lastevanematele koolituskulude tulumaksutagastuse võimalust. Nii on 486-st

EHIS-is registreeritud huvikoolist (spordikoolist) 377 (76%) asutanud spordiorganisatsioonid

ning Eesti spordiregistris kajastuvate spordikoolide harrastajatest 81,8% (67 468) on

spordiorganisatsioonide harrastajad. Täpsem ülevaade on esitatud järgmises tabelis.

Vaatamata õppekava olemasolule spordikooli moodustamine praegusel kujul ja eesmärgil

noortele kvaliteetsemaid treeninguid üldjuhul ei taga, võrreldes spordiorganisatsiooniga, kes

spordikooli asutanud ei ole. Küll aga suurendab see halduskoormust, andmete dubleerimist ja

ebavõrdset kohtlemist. Kuigi sisuline sporditegevus nii spordikoolis kui ka -organisatsioonis

on samasugune, siis u 27% laste vanematest on koheldud ebavõrdselt, võrreldes neid

spordiorganisatsioonide juurde loodud koolides sportivate laste vanematega.

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse tulumaksuseaduse § 26 lõikega 22, mille kohaselt loetakse

koolituskuludeks ka spordi andmekogus tegutsevana märgitud spordiorganisatsioonides

treenimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Spordiorganisatsioonid on

spordiklubid, spordiühendused ja spordialaliidud.

Aasta 2011 2012 2014 2016 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Spordikoolide arv 155 251 343 377 420 440 455 470 486 494

sh spordikoolid,

mille pidaja ei ole

spordiorganisat-

sioon

41 50 70 85 90 104 105 104 109 112

16

Koolituskuludeks loetakse ainult nendes spordiorganisatsioonides treenimise eest tasutud

tõendatud kulusid, kes tegelevad noortega, on nõutud tähtpäevaks enda andmeid Eesti spordi

andmekogus ajakohastanud ning esitanud eelmise majandusaasta aruande

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile või äriregistrile seaduses ettenähtud tähtaegu

järgides. Spordiorganisatsioonis treenimise eest tasutud kulu käsitatakse koolituskuluna juhul,

kui spordiorganisatsiooni treeningutes osaleja on koolituskulu tasumise kalendriaasta

1. jaanuaril alla 18-aastane.

Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu § 3 kohaselt jõustub seaduse teine paragrahv ehk

tulumaksuseaduse muudatus 2025. aasta 1. jaanuaril. Eelnõu väljatöötaja soov on, et

lapsevanem saab 2025. aastal tuludeklaratsiooni täites maksustamisperioodi tulust maha

arvata 2024. aastal lapse treeningute eest tasutud kulud.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Spordi valdkond on Euroopa Liidu liikmesriikide ainupädevuses. Euroopa Liit omandas

spordi valdkonnas esimest korda teatud kompetentsi Lissaboni lepingu jõustumisel

2009. aastal. Euroopa Liidu toimimise lepingu7 (edaspidi ELTL) artikli 165 kohaselt panustab

liit Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel

põhinevaid struktuure ning sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni. Liidu tegevusega

püütakse arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö

eest vastutavate asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte

sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu. Veel märgitakse artikli 165

lõikes 4, et liit võib selles valdkonnas vastu võtta stimuleerivaid meetmeid, v.a igasugust

liikmesriikide õigusnormide ühtlustamist. Artikli 6 kohaselt on sport valdkond, kus liit on

pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või

täiendamiseks. Seega, tuginedes ELTL-i artiklitele 6 ja 165, on ühenduse roll

spordivaldkonnas pigem koordineeriv ja toetav.

6. Seaduse mõjud

Järgnevalt on eesmärki kirjeldatud reguleeritavate teemade kaupa.

6.1. Vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäära tõstmine

6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiorganisatsioonid ja spordikooli pidajad

Sihtrühma suurus: Muudatus mõjutab kõiki Eestis tegutsevaid spordiorganisatsioone ja

spordikoole, kes korraldavad võistlusi. Spordi andmekogu alusel on Eestis 27.03.2024 seisuga

2843 spordiorganisatsiooni ja 490 spordikooli (u 1,2% kõigist äriregistrisse,

mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning riigi ja KOV-i asutuse registrisse kantutest). Samas

7 Konsolideeritud tekst: http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12016E/TXT&from=EN

17

ei tegele kõik spordiorganisatsioonid ja -koolid võistluste korraldamisega regulaarselt – paljud

korraldavad neid aastas üks kuni kaks. Samuti ei tähenda muudatus, et kõik

spordiorganisatsioonid hakkaksid edaspidi maksma maksimaalset päevamäära. Tegemist on

lisakuluga ning majanduslikel põhjustel makstakse tõenäoliselt ainult sellist hüvitist, mida

spordiorganisatsioonil on võimalik hädavajalike kulude katmiseks maksta. Seega on

sihtrühma suurus väike.

Mõju valdkond: sotsiaalseed mõjud (haridus, kultuur ja sport (spordi areng))

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Kavandatav muudatus avaldab positiivset mõju

spordivaldkonna arengule tervikuna. Muudatus peaks tagama spordiorganisatsioonidele ja

-koolidele spordialade arenguks vajaliku spordikohtunike järelkasvu, sest kohtunikuks olemise

kulude hüvitamisega kasvab ka inimeste huvi kohtunikuna võistlustel tegutseda. Muudatuse

tulemusena on spordivaldkonna vabatahtlik tegevus senisest jätkusuutlikum. Mõju ulatus on

väike, sest sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus

muutustega kohanemiseks mõeldud tegevusteks. Negatiivsed mõjud puuduvad.

Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse mõju oluline, kuid valdkonna jaoks tervikuna on

muudatus positiivne.

Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus, mõju mittetulundussektorile)

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Spordiorganisatsioonide ja spordikoolide

halduskulu ega -koormus ei suurene, sest ka praegu peavad nad spordikohtunikele tehtud

kulutuste kohta nimelist arvestust. Samuti on juba olemas spordikohtunike atesteerimise

süsteemid. Eeltoodust lähtudes võib märkida, et muudatuse mõju ei ole oluline.

Mõju valdkond: mõju regionaalarengule

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Eri piirkondades on eri spordialade paljususe ja

arengu tagamiseks vajalik, et lisaks sportlastele ja treeneritele on olemas ka heal tasemel

spordikohtunikud, sest muidu on võistluste korraldamine raskendatud. Spordikohtunike

toomine tõmbekeskustest väikestesse piirkondadesse võistluste ajaks on korraldajale täiendav

rahaline ja vabatahtlikule kohtunikule täiendav ajaline kulu. Väikeses piirkonnas on palju

lihtsam võistlusi korraldada, kui seal on ka spordikohtunikud olemas. Regulaarselt toimuvad

võistlused võivad omakorda tõsta piirkonnas elavate inimeste elukvaliteeti, sest pakuvad neile

võimalust veeta aktiivselt vaba aega, andes nii uusi kogemusi ja oskusi kui ka tutvusi.

Muudatusega ei suurene tõenäoliselt keskustest eemal asuvates piirkondades toimuvate

võistluste hulk või regulaarsus, sest võistluste korraldajatele ei eraldata täiendavaid rahalisi

vahendeid. Küll aga peaks muudatus aitama kaasa olemasolevate võistluste jätkumisele ning

pakkuma seeläbi endiselt võimalust eneseteostuseks nii võistlustel osalemise kui ka

kohtunikuna tegutsemise kaudu.

Mõju ulatus on väike, sest ei eelda sihtrühma kui terviku käitumises muutusi. Kokkuvõttes ei

ole tegemist olulise mõjuga.

6.1.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: vabatahtlikud spordikohtunikud

Sihtrühma suurus: Vabatahtliku spordikohtunikuna tegutseb Eestis umbes 3200 inimest.

18

Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud (mõju inimeste õigustele: osalemine ühiskondlikus

elus, haridus, kultuur ja sport (spordi areng))

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Muudatus aitab kaasa, et seni vabatahtlikena

tegutsenud spordikohtunikud oleksid motiveeritud ka edaspidi vabatahtlikud olema. Samuti

aitab muudatus juurde tuua uusi vabatahtlikke. Vabatahtlikuks olemine aitab saada uusi

kogemusi, suurendab kogukonnatunnet, toob spordi juurde uusi inimesi ning arendab

vabatahtlikkuse kultuuri riigis tervikuna. Samas on sihtrühma suurus väike. Mõju ulatus on

väike, sest sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus

muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad.

Vabatahtlike kaasamise soodustamine aitab kaasa kogu spordikorralduse toimimisele –

võistlusi on lihtsam korraldada ning spordiürituste korraldajad saavad keskenduda ise teenuse

kvaliteedi parendamisele. Huvi spordivaldkonna vastu tõuseb – seda nii noorte kui ka

ühiskondlikult aktiivsete täiskasvanute hulgas.

Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse mõju oluline.

Mõju valdkond: majanduslikud mõjud (mõju elanike ja leibkondade majanduslikule

olukorrale: tulud ja kulud, mõju mittetulundussektorile)

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Muudatuse tulemusena makstakse vabatahtlikele

spordikohtunikele tõenäolisemalt hüvitist, mis katab ära vabatahtliku kohtunikuna tegutsemise

kulud. Seega võidab sellest vabatahtlik, kes ei pea vabatahtlikus tegevuses osalemiseks

panustama liiga palju oma vahenditega. Spordikohtunike jaoks võib suureneda kindlustunne,

et võistluste korraldajad saavad ja võivad hüvitada nüüd neile enne võistlushooaega ja selle

jooksul tehtud kulutused, kuid endiselt sõltub kulu hüvitise suurus võistluse korraldaja

rahalistest võimalustest. Teadmine, et kulud võidakse eelneval kokkuleppel teatud summa

ulatuses ühe võistluspäeva kohta hüvitada, võib tõsta spordikohtunike motivatsiooni ennast

enne võistlushooaega koolitada ja füüsiliselt arendada.

Muudatus võib tekitada praegu harrastusspordi tasemel kohtunikuna tegutsevates inimestes

soovi tõsta oma professionaalset taset ja osaleda tulevikus ka Eesti meistrivõistluste ja

karikavõistluste korraldamisel. Samas ei suurenda muudatus oluliselt Eestis

nn professionaalsete spordikohtunike ehk ainult spordikohtuniku tööst elatuvate isikute arvu,

keda on Eestis mõned üksikud. Seega ei ole tegemist töötasuga ja elukalliduse tõusu tõttu

puudub risk, et seda saaks kuritarvitada maksuvaba töötasuna, sest summa katab vaid

hädavajalikke kulusid.

Suurem hulk motiveeritud vabatahtlikke muudavad MTÜ-dele võistluste korraldamise

lihtsamaks. Spordivõistluste korraldamine sõltub vähem vähesest tööjõust. MTÜ-d saavad

pakkuda paremaid ja mitmekesisemaid teenuseid.

Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse mõju oluline, kuid valdkonna jaoks tervikuna on

muudatus positiivne.

Mõju valdkond: regionaalareng

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Väiksemates kohtades on vabatahtlikke kaasata

keerulisem, mistõttu on raskem korraldada ka võistlusi. Kuna mujalt piirkonnast on

kohtunikke spordiorganisatsioonile kulukam tuua, on parem, kui on kohapeal inimesi, kes on

valmis vabatahtlikena osalema. Võimalus maksta neile suuremat hüvitist motiveeriks

19

kohalikke rohkem panustama.

Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse mõju oluline, kuid valdkonna jaoks tervikuna on

muudatus positiivne.

6.1.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: alla 20-aastased noored

Sihtrühma suurus: Statistikaameti andmetel elab 2023. aastal Eestis 226 401 noort, kes on

vanuses 5–19 aastat. Neist 123 538 on Eesti spordiregistri andmetel seotud mõne spordiklubi

või -kooliga. Põhimõtteliselt võivad ka kõik need noored olla sihtrühm, aga eelnõu koostajatel

on raske prognoosida, kui paljusid seadusemuudatus reaalselt puudutab. Kultuuriministeerium

on selgitanud välja atesteeritud kohtunike arvu, kuid puudub ülevaade, kui paljud neist on alla

20-aastased või kui palju on alla 20-aastaseid atesteerimata spordikohtunikke.

Mõju valdkond: mõju majandusele (leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused),

mõju regionaalarengule (piirkondade regionaalareng), sotsiaalsed, sh demograafilised

mõjud (tööturg, osalemine ühiskondlikus elus, mõju spordile)

Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Meetme tulemusena kasvab tõenäoliselt

noorte huvi tegutseda spordikohtunikuna. See pakub noortele võimalust panna ennast proovile

pingelistes olukordades, kus on vaja teha kiiresti otsuseid, õpetab enesedistsipliini ja

enesekontrolli ning pakub võimalust eneseteostuseks koolivälisel ajal. Tegemist on hea

mitteformaalse õppevormiga, mille raames omandatud oskused tulevad kindlasti kasuks

edaspidi tööturul.

Alla 20-aastased noored elavad enamasti vanemate juures, kes neid ka ülal peavad. Nüüd on

võimalik noortele ja kaudselt ka nende vanematele hüvitada spordikohtunikuks olemise kulu

(nt kohtunikuriietust ja -varustust). Samas ei paku vabatahtlikult kohtunikuna tegutsemine

noortele olulist lisasissetulekut, sest kohtunikuna tegutsemine on seotud kuludega ning kulude

hüvitamise piirmäär on kuni 45 eurot kohtunikuna tegutsemise ühe päeva eest.

Alla 20-aastastest spordiklubides aktiivselt treenivatest noortest, kellest ei saa tippsportlasi ega

treenereid, võivad saada spordikohtunikud, jäädes oma valitud spordiala juurde endiselt

aktiivselt tegutsema. Selleks, et saada heaks spordikohtunikuks, on sarnaselt sportlasega

vajalik alustada võimalikult vara. On vähe näiteid, kus omal alal parimate kohtunike sekka

jõudnud inimene on sellel ametil alustanud pärast 20. eluaastat. Enamasti tutvuvad tulevased

kõrgel tasemel tegutsevad kohtunikud selle tegevusega esimest korda põhikooli ajal.

Kohtunikutööga tutvumise soodustamiseks noorte hulgas on otstarbekas mitte kohaldada

atesteerimisnõuet, sest sel juhul on võimalik võistluste korraldajatel kaasata ka atesteerimata

noori ning kompenseerida neile kohtuniku tegevusega seotud kulud. Võistluste korraldajad ei

pea eelistama noortele atesteeritud kohtunikke.

Spordikohtunikuna tegutsemine pakub noortele tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades

täiendava võimaluse eneseteostuseks ja vaba aja sisustamiseks.

Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse mõju oluline.

6.1.4. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Maksu- ja Tolliamet

20

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele,

kuludele ja tuludele

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Muudatuse tulemusena Maksu- ja Tolliameti

(edaspidi MTA) töökoormus oluliselt ei suurene, sest juba praegu kontrollib MTA

spordiorganisatsioonide ja -koolide tegevust, eesmärgiga tagada maksuseadustest

kinnipidamine. Lisaks tehakse maksuauditeid. MTA ei vaja pärast muudatuse jõustumist selle

kontrollimiseks täiendavaid vahendeid. Kuluhüvitise maksmise piirmäärast kinnipidamist või

isikult piirmäärast enam saadud hüvitise deklareerimist ning hüvitise saamise tingimuste

täitmist on võimalik kontrollida tavapärase järelevalvemenetluse kaudu.

Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline.

6.2. Dopinguvastaste reeglite täpsustamine ja toetuste tagasinõudmine

6.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: sportlased, treenerid ja tugipersonal,

spordikohtunikud, spordiorganisatsiooni või spordikooli töötajad või juhtorgani

liikmed, olümpiavõitjad ning tulevased olümpiavõitjad ja paralümpiavõitjad

Sihtrühma suurus: Mõju on eelkõige umbes 2000 sportlasele, 5000 treenerile ning teistele

sportlaste tugipersonali ja ligi 5000 spordikohtuniku, spordiorganisatsiooni või spordikooli

töötajale või juhtorgani liikmele, kes peavad arvestama, et spordivaldkonna reeglite rikkumise

korral võidakse neile spordialaste toetuste maksmine peatada ning toetused tagasi küsida.

12 000 isikut on Eesti rahvaarvu arvestades väike sihtrühm.

Eestis on olümpia- ja paralümpiavõitjaid, kellele olümpiavõitja riiklikku toetust makstakse või

võidakse edaspidi maksta, 15. Tulevikus võib see arv suureneda.

Mõjuvaldkond: sotsiaalsed mõjud (mõju spordile)

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Muudatusega lisatakse isikute loetellu, kes on

kohustatud tundma ja järgima dopinguvastaseid reegleid, mis on sätestatud maailma

dopinguvastases koodeksis ja mis on selle alusel vastu võetud, ka sportlase tugiisikud,

spordikohtunikud, spordiorganisatsiooni või spordikooli töötajad või juhtorgani liikmed.

Tugiisik on mis tahes juhendaja, mänedžer, agent, võistkonna abiline, ametnik, meedik või

parameedik, lapsevanem või muu isik, kes teeb spordivõistlusel osaleva või selleks

valmistuva sportlasega koostööd, ravib või abistab teda. Dopinguvastaste reeglite rikkumisena

käsitatakse näiteks keelatud aine sisaldumist sportlase proovis, keelatud aine või meetodi

kasutamist või selle katset, dopinguproovi võtmisest keeldumist või sellest kõrvale hoidumist,

sportlase asukohateabe esitamisega seotud rikkumisi, dopingukontrolli mis tahes osaga

manipuleerimist või selle katset, keelatud aine või meetodi valdamist, edasiandmist või selle

katset ning dopingu tarvitamisele kaasaaitamist või selle katset. Lisaks eeltoodule kohustuvad

muudatuse kohaselt sportlased, treenerid ja sportlase tugiisikud, spordikohtunikud,

spordiorganisatsiooni või spordikooli töötajad või juhtorgani liikmed järgima teisigi

spordieetika reegleid, mida varem ei ole spordiseaduses eraldi sätestatud (nt spordivõistluste

tulemustega manipuleerimise vastased reeglid, treeneri eetikakoodeks, väärkohtlemise

vastased reeglid ja teised spordieetikaga seotud distsiplinaarreeglid, mis võivad olenevalt

spordialast erineda).

Sportlased, treenerid ja teised spordis tegutsevad isikud, sh sportlaste tugipersonal,

spordikohtunikud, spordiorganisatsiooni või spordikooli töötajad või juhtorgani liikmed,

21

peavad spordis valitsevaid, sh spordieetika reegleid järgima kogu aeg, lähtudes spordisisestest

reeglitest. Seega mõju on väike, sest reegleid järgitakse praegugi ning täiendavaid kohustusi

ei lisandu.

Muudatusel on majanduslik mõju üksikisikutele, kui reeglite rikkujatele peatatakse

spordialaste toetuste väljamaksed või nõutakse need tagasi. Samas on olemas positiivne

majanduslik mõju, sest mitmete toetuste väljamaksete peatamisel või tagasiküsimisel on

võimalik need toetused ümber suunata isikutele, kes ei ole spordieetika reegleid rikkunud.

Kuna viimastel aastatel on esinenud üksikuid juhtumeid, on majanduslik mõju väike.

Spordieetika reeglite rikkumisi võib ette tulla paar korda aastas. Rikkumisel toetuste

väljamaksete peatamine või tagasinõudmine näitab, et spordivaldkonnas ei ole ebaeetiliselt

käituvatel isikutel kohta, sellise käitumise abil ei ole võimalik rikastuda ning spordivaldkond

suudab ise nii käituvaid isikuid sanktsioneerida. See aitab avalikkusele tagada spordi

positiivse maine, kuvandi ja usalduse valdkonna vastu.

Kokkuvõttes ei ole muudatuse mõju oluline, kuid valdkonna jaoks on see tähtis.

Saavutusspordis tegutsejad peavad nagunii dopingu- ja kokkuleppemängude vastaseid ja teisi

spordieetika reegleid järgima ning arvestama, et nende rikkumisele võivad järgneda

spordivaldkonna alased sanktsioonid, näiteks spordis tegutsemise ajutine või alatine keeld.

See, et nende spordis tegutsemise keeldu kandev isik kaotab ka spordialased toetused, on

loogiline tagajärg. Muudatuse mõju valdkonna jaoks on väga oluline, sest aitab puhtale

spordile kaasa.

6.2.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiorganisatsioonid

Sihtrühma suurus: Mõju puudutab laiemalt kõiki spordis tegutsevaid organisatsioone, keda on

umbes 4000.

Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud (mõju spordile)

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Muudatus aitab tagada spordi positiivse maine,

kuvandi ja usalduse valdkonna vastu. Arvestades, et mõju on pidev, avaldub see sageli.

Muudatus võib suurendada ka üksikute spordiorganisatsioonide (nt EOK või spordialaliidu)

koormust, kes peavad riigieelarvest saadud ja spordieetika reeglite rikkumise tõttu karistatud

isikutele toetuste maksmise peatama või väljamakstud toetused tagasi nõudma. Arvestades, et

sarnaseid juhtumeid on vähe ning spordiorganisatsioone, kes selliselt toetusi edasi kannavad,

on mõnikümmend, on mõju väike. Ebasoovitava mõjuna võib see kaasa tuua kohtuvaidlused,

kuid kui reeglid kehtestada seaduse tasandil, aitab see tagada õigusselguse ning annab

spordiorganisatsioonidele suurema õiguse toetused tagasi küsida, võrreldes senise olukorraga,

kus osad spordiorganisatsioonid on vastavad sanktsioonid ette näinud lepingulistes suhetes

toetuste saajatega. Arvestades eeltoodut ei ole mõju oluline.

6.3.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Kultuuriministeerium ning halduslepingu

alusel toetusi edasijagavad spordiorganisatsioonid

Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Nimetatud organisatsioonid peavad üle vaatama

oma spordialaste toetuste andmise korrad ning järgima hiljem reeglite täitmist. Arvestades, et

22

sarnaseid juhtumeid on vähe, on mõju väike. Positiivne mõju on, et seaduse tasandil luuakse

toetuste eraldajatele õiguslik alus toetused tagasi nõuda.

Ebasoovitava mõjuna võib see kaasa tuua kohtuvaidlused, kuid kui reeglid kehtestada seaduse

tasandil, aitab see tagada õigusselguse ning annab suurema õiguse toetused tagasi küsida.

Muudatus on positiivne, sest suurendab usaldust avaliku sektori tegevuse vastu. Arvestades

eeltoodut ei ole mõju oluline.

6.3. Spordiürituste korraldamise nõuete ajakohastamine

6.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiorganisatsioonid

Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud (mõju spordile)

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Mõju avaldub nii spordialaliitudele,

spordiklubidele kui ka teistele spordiorganisatsioonidele, kes spordivõistlusi korraldavad.

Eesti korvpalli, jalgpalli ja jäähoki spordialaliidu ning nende alaliitude 42 meistriliiga klubi

koormus väheneb, sest nad ei pea enam rahvusvahelise mängu või turniiri korraldamiseks, kui

võistlus ei ole kõrgendatud riskiga üritus, KOV-ilt luba taotlema, v.a juhul, kui KOV ise

vastavat nõuet ei kehtesta. Nimetatud spordialade liigade hooaja võistluskalender ei ole

täpselt teada ning seni on kodumängude korraldajad olnud kohustatud taotlema kodumängude

korraldamise luba hooaja jooksul mitmeid kordi.

Eesti Veemoto Liidu, Eesti Autospordi Liidu ja Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni ning

nendel spordialadel tegutsevate spordiklubide ja teiste võistlusi korraldavate

spordiorganisatsioonide jaoks on tegu lisakoormusega, sest seni ei ole nad pidanud lube

taotlema, v.a juhul, kui KOV-i kehtivate eeskirjade kohaselt tuleb seda teha. Kokku puudutab

see Eesti spordiregistri andmetel maksimaalselt 142 spordiorganisatsiooni, kes neil

spordialadel tegutsevad. Samas võistlusi korraldavad neist vaid paarkümmend. Eestis toimub

aastas ligi sada veemoto-, auto- või mootorrattaspordi võistlust. Seega nende kolme spordiala

alaliidul tuleb aastas anda oma kooskõlastus ligi sajale üritusele. Spordialaliidud on sellega

arvestanud, sest nad ise on sellise seadusemuudatuse ettepaneku teinud.

6.3.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksused

Mõju valdkond: mõju kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja

tuludele

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Korrakaitseseaduse § 59 lõike 1 alusel kehtestatud

eeskirjade ning spordiseaduse §-de 21 ja 22 järgi on KOV-id juba praegu kohustatud välja

andma avalike ürituste, sh spordiürituste korraldamise lube. Eestis on KOV-e 79.

Planeeritav muudatus aitab korrastada spordiürituste korraldamise lubade andmist.

Arvestades, et korvpalli-, jalgpalli- ja jäähokikoondiste ja meistriliiga võistkondade üritustele

ei tuleks enam KOV-i luba taotleda, v.a juhul, kui tegu on kõrgendatud turvariskiga üritusega,

vähendab see osaliselt KOV-i koormust. Samas, arvestades, et võistluste korraldamiseks tuleb

luba taotleda auto-, mootorratta- ja veemotospordi võistluste korraldajatel, suurendab see

võistluste arvu, millele on loa taotlemine kohustuslik. Kokkuvõttes jääb lubade taotluste arv

keskmiselt samaks, mistõttu on mõju väike.

23

KOV-id peavad oma avalike ürituste korraldamise nõuded üle vaatama, et need oleksid

muudatusega kooskõlas.

6.4.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Spordiseaduse § 20 lõike 4 kohaselt esitab valla-

või linnavalitsus loa taotluse viivitamata kooskõlastamiseks PPA-le, Päästeametile ning

vajaduse korral muudele ametkondadele. Kuna esialgsete hinnangute kohaselt jääb

taotletavate lubade arv aasta kokkuvõttes samaks, siis PPA ja Päästeameti töökoormus ei

muutu. PPA-le tekib võimalus saada praegusest parem ülevaade Eestis toimuvatest

spordivõistlustest ning saab oma riskihinnangu põhjal ise otsustada, kas ürituse

toimumispaika on vaja lisajõudu saata.

Jalgpallis ei ole suuri turvalisuse probleeme seni esinenud ja olukord on stabiilne. Peamised

juhtumid on olnud seotud pürotehnika ebaseadusliku kasutamisega. Jalgpallivõistluste ja

teiste suuremate spordiürituste turvalisuse tagamisel on rakendatud riskide tuvastamise,

hindamise ja analüüsimise meetodeid ning kaasatud vastavaid riigiasutusi kui eraõiguslikke

isikuid. PPA suhtleb regulaarselt ja ennetavalt kõikide sidusrühmadega, on ise korraldanud ja

osalenud temaatilistes projektides ning koolitanud igal aastal kõrg- ja esiliiga klubisid matšide

turvalisuse teemal. Kohtutud on fänniühendustega (varem regulaarselt, praegu vajaduse

põhjal). Politseiametnikud või spotterid8 tunnevad välismaal A-koondist saatvate fännide

liidreid ja saavad nendega vajaduse korral turvalisuse küsimusi vahetult arutada.

PPA teeb oma pädevuse piires rahvusvahelist koostööd riiklike ja rahvusvaheliste õigusaktide

alusel, sh konventsioonis käsitletud ja sellega seotud küsimustes. Riiklik jalgpalli teabepunkt

on PPA-s loodud 2004. aastal ning see täidab kõiki loetletud ülesandeid9.

Kultuuriministeeriumi hinnangul seaduse muudatuse tulemusena PPA ja Päästeameti

töökoormus ei suurene või teeb seda minimaalselt, sest ürituste arv, millele peab luba

taotlema, kasvab mõnekümne võrra. Kokkuvõttes on mõju väike.

6.3.4. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordivõistlustel osalejad (nii sportlased kui ka

pealtvaatajad) ning elanikkond

Mõju valdkond: mõju siseturvalisusele

Mõju kirjeldus ja olulisus: Spordivõistluste korraldamise reeglite muutmine võib mõjutada

spordivõistlustel osalejate turvalisust. Arvestades rahvusvahelist kogemust võib

spordivõistluste turvalisusel olla mõju ka elanikkonna turvalisusele laiemalt.

Planeeritav muudatus ühtpidi lihtsustab osade võistluste korraldamist, millele ei ole vajalik

enam luba taotleda, kuid see muudatus ei suurenda ohtu siseturvalisusele. Arvestades, et

muudatus kohustab auto-, mootorratta- ja veemotospordi võistluste korraldajaid taotlema

võistluste korraldamiseks luba, mis enne ei olnud neile kohustuslik, kaasates muu hulgas

8 Vaatleja, keda kasutatakse jalgpallimängudel, et tuvastada potentsiaalseid vägivaldseid fänne. Tegemist võib

olla politseiametniku või selleks koolitatud inimesega. 9 https://www.politsei.ee/et/juhend/rahvusvaheline-koostoeoe

24

vastavat spordialaliitu, kellel on teadmine rahvusvahelistest nõuetest antud spordialadel

turvalisuse tagamisest, mõjutab muudatus siseturvalisust positiivselt. Kokkuvõttes on mõju

siiski väike.

6.4. Spordiorganisatsioonile treeningu eest makstavale tasule tulumaksutagastuse

võimaldamine

Tulumaksuseaduse muudatuste kavandamisel on seatud eesmärgiks, et kõik

spordihuvitegevusega tegelevad lapsed ja nende vanemad on võrdselt koheldud. St lisaks

spordikoolide õppemaksudele saab koolituskuludena maksustamisperioodil tulust maha

arvestada ka spordi andmekogusse kantud ja noorte harrastajatega spordiorganisatsioonide

kuutasu, kursusetasu, õppemaksu vms. Seejuures ei asuta spordiorganisatsioonid enam

seepärast spordikoole, et saada konkurentsieelist, pakkudes lapsevanematele koolituskulude

tagasisaamise võimalust. Samuti on eesmärk, et spordihuvitegevus oleks riiklikult

soodustatud, et kaasata rohkem lapsi liikumisharrastusega tegelema, et seeläbi saavutada

riiklikult seatud eesmärgid rahvatervise seisukohast.

6.4.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordihuvitegevusega tegelevad lapsed ja

nende vanemad

Sihtrühma suurus: 27.03.2024. aasta seisuga on Eesti spordiregistri kui riikliku andmekogu

andmetel Eestis spordiorganisatsiooni või -kooliga seotud 123 538 noort harrastajat. Nendest

73% on spordikoolide ning 27% spordiorganisatsioonide nimekirjas. Oluline on märkida, et

Eesti spordiregistri põhimääruse kohaselt loetakse nooreks harrastajaks 5–19-aastaseid.

Tulumaksuseaduse § 26 lõike 21 kohaselt käsitatakse koolituskuluna õppimise eest tasutud

kulu juhul, kui huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla

18-aastane.

Seega mõjutaks muudatus neid spordiorganisatsioonides huvitegevusega tegelevaid kuni

18-aastaseid noori, kes spordikooli õpilased ei ole. Spordiregistri järgi on 5–19-aastaseid (k.a)

noori kokku 31 017. Arvestades sellest maha 18–19-aastased harrastajad, selgub lõpliku

sihtrühma suurus. Kuna spordiregistril puuduvad andmed, kui paljud neist 18- või 19-aastased

on, on otsese sihtrühma suurus keskmine. Muudatus mõjutab ka alla 5-aastaseid, keda

spordiregistri põhimääruse kohaselt nooreks harrastajaks ei loeta, kuid kelle koolituskuludelt

saab tulumaksuseaduse § 26 lõike 21 kohaselt samuti tulumaksutagastust.

Spordiorganisatsioonides treenivate alla 5-aastaste laste sihtrühma suuruse kohta

Kultuuriministeeriumil teave puudub, kuid hinnanguliselt on sihtrühm väike ega mõjuta seega

oluliselt kogu sihtrühma suurust.

Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud (mõju tervisele ja tervishoiukorraldusele, vaimne ja

füüsiline tervis, tervisekäitumine, inimeste heaolu, mõju liikumisaktiivsusele)

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Muudatus aitaks suurendada laste osalust

sporditegevuses olukorras, kus piirkonnas on tegutsenud vaid spordiorganisatsioonid, st

eelkõige spordiklubid, ja tulumaksutagastuse võimaluse puudumisest tingitud teenuse kallima

hinna tõttu on otsustatud lapse treeningutest loobuda. Samuti suurendaks

spordiorganisatsioonide tasudele maksutagastuse kehtestamine spordialade ja

-organisatsioonide vahel valimise võimalust piirkondades, kus spordikoolid ja

-organisatsioonid asuvad. Potentsiaalselt suurem laste osalus spordihuvitegevuses mõjutab

positiivselt laste tervist ning seeläbi nende heaolu nii nooremas kui ka vanemas eas. Umbes

25

55% lastest ei liigu tervise säilitamise seisukohast piisavalt ning iga kolmas 4. klassi laps on

ülekaaluline. Uuringutest10 selgub, et kehaliselt aktiivsemad lapsed on õnnelikumad. Terved

inimesed on igal elualal võimekamad, mistõttu mõjutab laste tervisesse panustamine väga

otseselt inimeste heaolu terve elukaare vältel.

Muudatuse mõju on väike, sest ei eelda sihtrühma kui terviku käitumises kohanemist vajavaid

muutusi. Valdkonna jaoks tervikuna on tegemist positiivse muudatusega. Ebasoovitava

mõjuna võivad spordiorganisatsioonid tulumaksutagastuse võimaluse tekkides hindasid tõsta,

kuid kliendibaasi suurendamise kaalutlustel ei pruugita seda teha. Eeltoodust lähtudes ei ole

muudatus oluline.

Mõju valdkond: majanduslikud mõjud (maksukeskkond, tulud ja kulud, mõju elanike ja

leibkondade majanduslikule olukorrale, mõju tarbimiskäitumisele)

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Muudatuse tulemusena saaksid need

spordihuvitegevust harrastavate laste vanemad, kellel tulumaksutagastuse võimalus praegu

puudub, võimaluse treeningu eest makstud tulumaksu tagasi saada, suunates selle

tõenäoliselt uuesti tarbimisse. Seeläbi liigub osaliselt saamata jäänud raha riigile tagasi teiste

maksudena. Võimaluse loomine ei tähenda, et kõik lapsevanemad seda kohe kasutada

saaksid, sest tulumaksuseaduse § 282 kohaselt võib seaduses sätestatud mahaarvamisi

maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta. Kindlasti on

lisanduvate lastevanemate hulgas juba praegugi neid, kelle mahaarvamised seaduses

sätestatud piirmäära ületavad.

MTA andmetele tuginedes on 2022. aastal spordikoolid, kus on ainult spordiõppekavad

(430 kooli), deklareerinud õppemaksu 31,6 mln eurot. Lapsevanemad on sellest

tuludeklaratsioonides ära kasutanud 28,8 mln eurot. MTA hinnangul võib sellelt tulumaksu

tagasi saada vahemikus 3,46–3,74 mln eurot. Arvestades, et neid lapsi, kes spordikoolides ei

õpi ehk kellel puudub tulumaksu tagasisaamise võimalus, on 27%, võib olla täiendav

tulumaksutagastus kuni 1,3 mln eurot.

Arvestades võimalikku lisanduvat tulumaksutagastust, on muudatuse majandusliku mõju

ulatus seega väike, sest enamikel vanematel juba on õigus spordihuvitegevuselt tulumaksu

tagasi saada. Sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muudatusi ei toimu ning vajadus

muudatusega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele puudub. Majanduslik mõju ulatus on

väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei esine. Sellest lähtudes ei ole tegemist olulise mõjuga.

6.4.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiorganisatsioonid

Sihtrühma suurus: Spordiorganisatsioone on Eestis 27.03.2024 seisuga 2843, sh spordiklubi

2647 ja 196 muud spordiorganisatsiooni. Noori harrastajaid on muudest

spordiorganisatsioonidest vaid spordialaliitudes ja spordiühendustes (kokku u 1200). EOK-s

ja maakonna spordiliitudes noori harrastajaid ei ole. Muudatus mõjutaks positiivselt kõiki

tegutsevaid spordiorganisatsioone, aga enim spordiklubisid, kelle tegevusala on spordi

harrastamine (27.03.2024 seisuga 1919). Need spordiorganisatsioonid, kes on praegu enda

juurde loonud spordikooli seetõttu, et klientidele tulumaksuvabastuse võimalust pakkuda, ei

peaks enam spordikooli pidama (võimalus jääb alles) ning need spordiorganisatsioonid, kes

10 Vt nt https://kul.ee/uuringud#item-1

26

spordikooli loonud ei ole, saavad pakkuda tulumaksu tagastuse võimalust. Võttes arvesse

organisatsioonide üldarvu Eestis, on sihtrühma suurus väike.

Muudatuse tulemusena olemasolevate spordikoolide arv tõenäoliselt väheneb. Samuti ei looda

arvatavasti enam nii palju spordikoole juurde, kuid seejuures ei vähene spordihuvihariduse

kättesaadavus. Seda seetõttu, et spordiklubid pakuvad samu teenuseid edasi samadele

klientidele – kaob vaid vajadus spordiklubi juurde teha spordikool, et maksusoodustuse

võimalust pakkuda. Samas ei takista muudatus olemasolevate spordikoolide tööd ning uusi

spordikoole on võimalik juurde luua tulevikuski.

Mõju valdkond: majanduslikud mõjud (konkurents, mõju organisatsiooni

halduskoormusele) Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Muudatus aitab võrdsustada konkurentsi, sest kaob

nende spordiorganisatsioonide eelis, kes on spordiorganisatsiooni kõrvale loonud spordikooli,

et pakkuda klientidele koolituskulude tagasisaamise võimalust.

Spordikooli asutanud spordiorganisatsioonidel halduskoormus väheneb. Kui

spordiorganisatsioon otsustab spordikooli pidamise lõpetada, ei pea spordikooli asutanud

organisatsioon enam igal aastal spordikooli andmeid EHIS-ile esitama.

Spordiorganisatsioonide, kes ei ole asutanud spordikooli, halduskoormus mõningal määral

suureneb. Muudatuse jõustumisel peaksid spordiorganisatsioonid sarnaselt spordikoolidega

esitama MTA-le deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute tasutud tulumaksuseaduse

§-s 26 nimetatud koolituskulude kohta vormil INF 3. Halduskoormus suureneb sihtgrupile

vähe.

Mõju ulatus on väike. Eeltoodust lähtudes ei ole tegemist olulise mõjuga.

6.4.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Haridus- ja Teadusministeerium

Mõju valdkonnad: mõju kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja

tuludele

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Muudatus vähendaks Haridus- ja

Teadusministeeriumi töökoormust seoses uute spordikoolide õppekavade hindamisega, sest

uusi spordikoole hakataks looma vähem. Üht õppekava kinnitatakse kokku umbes kaks kuud

ja sellega tegeleb üks töötaja. Ühe õppekava sisulisele hindamisele, kui kõik on korras, võib

kuluda kolm kuni neli tundi. Seega ei ole spordikoolidega seotud õppekavade hindamise

töökoormus Haridus- ja Teadusministeeriumi jaoks väga suur, kuid sellele võib ühel aastal

kuluda nädalaid.

Mõju ulatus on väike. Eeltoodust lähtudes ei ole tegemist olulise mõjuga.

6.1.4. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Maksu- ja Tolliamet

Mõju valdkond: mõju kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja

tuludele

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: MTA töömaht ei suurene, sest tööprotsessid on

automatiseeritud. MTA-l on toimiv andmevahetus Eesti spordiregistriga, kus on

tulumaksutagastusele kvalifitseeruvate spordiorganisatsioonide andmed, olemas.

27

Mõju ulatus on väike. Eeltoodust lähtudes ei ole tegemist olulise mõjuga.

6.5. Muud lahendamist vajavad üksikküsimused

6.5.1 Väheneb toetuste eraldajate töökoormus, sest enam ei pea kõigi toetuse taotlejate puhul

arengukava nõuet kontrollima. Spordiorganisatsioonide halduskoormus väheneb, sest enam ei

pea igal toetust taotleval organisatsioonil arengukava olema. Väiksemate organisatsioonide

jaoks oli arengukava nõue ebaproportsionaalne. Muudatusel rahaline mõju puudub.

6.5.2. Sihtrühm on väike, sest sportlaste arv, kellega on mõni spordiorganisatsioon sõlminud

sportlaselepingu ja keda Eesti Paralümpiakomitee sooviks toetada, on maksimaalselt kümme.

Väheneb spordiorganisatsioonide töökoormus, sest Eesti Paralümpiakomitee ei pea enam

toetust eraldama sportlasega sportlaselepingu sõlminud spordiorganisatsioonile, vaid saab

selle maksta otse sportlasele. Muudatus ei nõua riigieelarvest täiendavaid rahalisi vahendeid.

Sportlasetoetust makstakse Eesti Paralümpiakomitee eelarvest.

6.5.3. Muudatusega tuuakse premeerimise tingimused seaduse alusel antava määruse tasandile

ja antakse ministrile õigus selle haldusülesande täitmiseks sõlmida haldusleping rahvusliku

olümpiakomiteega. EOK halduskoormus ei suurene, sest EOK juba premeerib tiitlivõistlustel

medali võitnud sportlasi ja nende treenereid. Muudatus ei nõua ka täiendavaid rahalisi

vahendeid riigieelarvest, sest need on praegu Kultuuriministeeriumi eelarves olemas.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Spordiorganisatsioonile laste ja noorte treeningu eest makstavale tasule tulumaksutagastuse

võimaldamine eeldab infovahetuse loomist X-tee vahendusel MTA ja spordi riikliku

andmekogu vahel. Selleks lisavahendeid riigieelarvest vaja ei ole. Kuna luuakse

tulumaksutagastuse võimalus spordiorganisatsioonides treenivate laste ja noorte vanematele,

võib suureneda tagastatava tulumaksu maht. Kui lisanduks veel 27% lapsevanemaid, kelle

lapsed käivad spordiklubides, võiks riigil jääda MTA hinnangul saamata kuni 1,3 mln eurot

maksutulu.

Vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäära tõstmisega riigile täiendavaid tulusid/kulusid

ega tegevusi ei kaasne.

Dopinguvastaste reeglite täpsustamise ja toetuste tagasinõudmise muudatustega riigile

täiendavaid tulusid, kulusid ega tegevusi ei kaasne. EOK, Eesti Paralümpiakomitee,

spordiorganisatsioonid ja -koolid ning muud organisatsioonid, kes jagavad riigi eelarvest

toetusi, preemiaid või stipendiumi spordialaste saavutuste eest, peavad vajaduse korral üle

vaatama oma korrad, mille alusel nad raha edasi jagavad.

Spordiürituste korraldamise nõuete ajakohastamise tulemusena peavad KOV-id kontrollima

oma spordiürituste ja/või avalike ürituste korraldamise loa andmise kordade nõuetele

vastavust. Samuti peab seda oma vastavate kordade puhul tegema PPA.

28

8. Rakendusaktid

Seaduse vastuvõtmisel on vaja muuta kultuuriministri määrust „Riigieelarvest

Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste

liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest

keeldumise tingimused ja kord“.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustub üldises korras, v.a tulumaksuseaduse muudatus, mis jõustub 2025. aasta

1. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu ettevalmistamisele eelnes VTK koostamine. VTK kooskõlastasid märkustega Haridus-

ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium ja

Eesti Linnade ja Valdade Liit. Eelnõu kohta avaldasid arvamust Maksu- ja Tolliamet,

Päästeamet, Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA, Spordikoolituse ja -Teabe SA, Eesti

Olümpiakomitee, Eesti Paralümpiakomitee, Eesti Laskurliit, Eesti Saalihoki Liit, Eesti

Jäähokiliit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Firmaspordi Liit MTÜ, Eesti Mootorrattaspordi

Föderatsioon ja Eesti Karate Föderatsioon. Esitatud märkused ja ettepanekud koos

Kultuuriministeeriumi selgitustega on kajastatud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits-

ministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Maksu- ja Tolliametile,

Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse

avaldamiseks Eesti Olümpiakomiteele, Eesti Paralümpiakomiteele, spordiorganisatsioonidele,

Spordikoolituse ja -Teabe SA-le ning Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA-le.

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected] 11.04.2024 nr 1-11/479-1

Spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise

seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks spordiseaduse ja

tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume Teie kooskõlastust 15 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad:

1. Eelnõu 4 lehel

2. Seletuskiri 28 lehel

3. Kooskõlastustabel 19 lehel

Sama:

Justiitsministeerium

Rahandusministeerium

Siseministeerium

Maksu- ja Tolliamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Päästeamet

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Olümpiakomitee

EESTI PARALÜMPIAKOMITEE

Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus

EOK liikmesorganisatsioonid

Margus Klaan 628 2328 [email protected]

Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected]