| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.5-1.1/2752-1 |
| Registreeritud | 19.11.2026 |
| Sünkroonitud | 20.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus |
| Sari | 1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
| Toimik | 1.5-1.1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Vastutaja | Kristel Plangi (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Sotsiaalministeerium Teie: 04.11.2026
[email protected] Meie: 19.11.2026 nr 103
Eesti Puuetega Inimeste Koja tagasiside töötervishoiu arengusuundade tööversioonile
Täname võimaluse eest anda tagasisidet töötervishoiu arengusuundade tööversioonile.
EPIKoda toetab arengusuundade üldist suunda ehk varajast sekkumist, töövõime säilitamist,
töö kohandamist ning põhimõtet, et tööandjale ei edastata töötaja terviseandmeid. Tagasiside
koostamisel oleme arvestanud oma liikmesorganisatsioonide seisukohtadega.
Üldised tähelepanekud
Tööversioon ei käsitle eraldi puudega ja kroonilise haigusega või puuduva/vähenenud
töövõimega töötajaid, kuigi just neil on töötervishoiu toest kõige rohkem kasu. Puudega ja
puudeta inimeste tööhõive lõhe oli Eurostati andmetel 2025. aastal 16 protsendipunkti ning
puudega inimeste vaesus- või tõrjutusrisk 2025. aastal 36,3%, mis on oluliselt üle Euroopa
Liidu keskmise 28,8%.
Dokumendi läbiv rõhk on tööga seotud terviseriskil. Seetõttu jääb ebaselgeks töötervishoiu
roll inimese puhul, kelle puue või krooniline haigus ei ole tööst põhjustatud, kuigi
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 2 hõlmab ka töö kohandamist töötaja võimetele. Samuti
puuduvad dokumendis mõistliku kohanduse ja võrdse kohtlemise põhimõte, töötaja kaitse
tervisekontrolli otsuse tagajärgede eest ning kutsehaigete olukord pärast diagnoosi.
On oluline, et terviseprobleemi tuvastamisele järgneks õigeaegne abi, mitte üksnes soovitus.
2
Seisukohad
1. Lisada neljas läbiv põhimõte „Võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus“ (ptk 2).
Ettepanek: „Töötervishoid toetab puudega ja terviseprobleemiga inimese tööl püsimist
mõistlike kohanduste kaudu. Teenus on füüsiliselt ja infotehnoloogiliselt ligipääsetav ning
terviseseisund ei ole iseenesest töölt kõrvaldamise alus.“ Oluline on, et töötajat ei tohi
diskrimineerida ühegi erivajaduse või terviseprobleemi, sealhulgas välimuse või
liikumisraskuse tõttu.
2. Laiendada fookust ka tööst põhjustamata terviseseisunditele.
Lisada fookuse lõiku: „sealhulgas puudega ja kroonilise haigusega töötaja töö
kohandamine, sõltumata sellest, kas terviseprobleem on tööst põhjustatud“.
3. Täpsustada konfidentsiaalsust ja töötaja rolli (ptk 2, lk 5).
Lisada: „Tööandjale ei edastata diagnoosi ega muud terviseinfot. Kohanduse kirjeldus
lepitakse töötajaga enne edastamist kokku.“ Sõnastus „töötaja … annab vajalikku teavet
ja arvestab talle antud soovitustega“ asendada: „Töötajal on õigus osaleda oma töö ja
tervisega seotud otsustes. Töötaja otsustab, millist terviseinfot ta töötervishoiuarstiga
jagab, ning arst selgitab, milleks infot vajatakse.“ Kohanduse kirjeldus võib ise diagnoosi
paljastada ning kohustus anda teavet võib hiljem saada aluseks töötaja kaassüü väitele.
4. Tagada töötaja algatatud konsultatsioon (p 2.1).
Soovitud olukorra punkti täiendada: „töötervishoiuarsti konsultatsioon on kättesaadav
töötaja enda pöördumisel, vajaduse korral tööandjat teavitamata, ning pere- või eriarsti
suunamisel“. Kui töötaja kardab, et info jõuab tööandjani, varjab ta sümptomeid ja
varajane sekkumine ei toimi.
5. Kohandamine enne sobimatuse otsust ja õigus otsus vaidlustada (p 2.1).
Lisada punkt: „Terviseseisundist tulenev piirang ei too kaasa automaatset sobimatuse
otsust. Enne piirangu või sobimatuse otsust hinnatakse kohandamise ja muu töö võimalusi.
Töötajal on õigus otsus vaidlustada ja saada teine arvamus.“ Töölepingu seaduse § 88 lg
2 kohustab tööandjat pakkuma enne tervisega seotud ülesütlemist muud tööd, kuid
Kutsehaigete Liidu kogemuse näitel on see kohustus kitsas ja töötajal raske tõendada.
6. Varajane sekkumine ei asenda kutsehaiguse tuvastamist ega hüvitamist (p 2.1).
3
Lause „Varajane sekkumine peab olema võimalik enne kutsehaiguse ametlikku
tuvastamist“ järele lisada: „Varajane sekkumine ei asenda ega lükka edasi kutsehaiguse
või tööst põhjustatud haiguse tuvastamist ega kahju hüvitamist. Töötervishoiu
dokumentatsioon (kokkupuude, riskianalüüs, leiud) säilitatakse nii, et see toetab hilisemat
tõendamist.“ Sama oluline on ka kutsehaiguste õigeaegset diagnoosimist.
7. Määrata tööandja vastutus soovituste rakendamise eest (p 2.2).
Punkt „tööandja saab rakendatavad soovitused … ning vajaduse korral hinnatakse nende
rakendamist“ asendada: „tööandja arvestab soovitustega ja põhjendab kirjalikult, kui ta
neid ei rakenda. Mõistliku kohanduse tegemata jätmine ilma ebaproportsionaalse
koormuseta on võrdse kohtlemise rikkumine. Soovituste rakendamist hinnatakse alati.“
8. Tööle naasmine ei tohi toimuda töötaja tervise arvelt (p 2.2).
Lisada: „Tööle naasmine ja tööl püsimine toimuvad üksnes tingimustel, mis ei süvenda
tervisekahjustust. Kohanduse sobivust hinnatakse kokkulepitud aja järel uuesti.“
Kohanduste loetellu lisada ümberõpe ja teisele tööle liikumine. Insuldi ja teiste raskete
seisundite järel peab arvestama inimese tegelikku taastumisvajadust.
9. Kaitsta töötajat halvema kohtlemise eest (p 2.2).
Lisada: „Töötervishoiu poole pöördumine, terviseprobleemist teatamine ega kohanduse
taotlemine ei too kaasa halvemat kohtlemist ega töölepingu ülesütlemist.“
Tervisekahjustus ei tohi automaatselt tähendada töökoha ja sissetuleku kaotust.
10. Siduda arengusuunad olemasolevate meetmetega ja määrata koordineerija (p 2.2
ja 2.3).
Üldise sõnastuse „töövõime- või tööturuteenuste“ asemel nimetada konkreetsed meetmed:
töötingimuste ajutine kergendamine haiguslehe ajal, Eesti Töötukassa töövõime hindamine
ja alates 1. aprillist 2027 teenus „tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine“, tööalane
ja sotsiaalne rehabilitatsioon ning taastusravi. Lisada: „Mitme toetusvajadusega inimesele
määratakse koordineeriv kontaktisik.“ Vastutus, suunamine ja järeltegevus peavad olema
selgelt määratud.
11. Luua tööandjale ennetav motivatsioon ja tugi (p 2.2).
Töötukassa meetmed aitavad alles siis, kui töövõime on juba vähenenud. Ettepanek:
kohandamise, töökoormuse muutmise ja ümberpaigutamise tugi peab olema tööandjale
4
kättesaadav ennetavalt. Töötervishoiuarst nõustab tööandjat kohandamisel ning riik pakub
juhendeid ja näiteid krooniliste haigustega töötajate toetamiseks. Eriti vajavad tuge
väikeettevõtted.
12. Täpsustada terviseinfo kasutamist (p 2.3).
Punkt „olemasolevat terviseinfot ja tehtud uuringuid kasutatakse põhjendatud ulatuses“
asendada: „… kasutatakse inimese teadmisel, eesmärgipõhiselt ja minimaalses vajalikus
ulatuses. Inimene näeb, kes tema andmeid vaatas, ja saab ligipääsu piirata.“
Andmepõhisus ei tohi kaasa tuua automaatseid sobivusotsuseid ega töötajate
riskiprofileerimist tööandja jaoks.
13. Lisada ligipääsetavus ja inimese vaade kvaliteedi hindamisse (p 2.4).
Soovitud olukorda lisada: „teenus on ligipääsetav (füüsiline ligipääs, viipekeel, lihtne keel,
kaugkonsultatsioon)“, „töötaja kogemust mõõdetakse süstemaatiliselt“ ning
„seireandmed on eristatavad puude, töövõime ja kroonilise haiguse lõikes, väikestes
gruppides andmeid avaldamata“. Elluviimist tuleb hinnata eelkõige selle järgi, kas
inimene saab vajalikku abi ja suudab tööturul osaleda. Võimalikud mõõdikud: soovituse
järel kohandatud töökohtade osakaal, tööl püsimine 12 kuud pärast kohanduse soovitust,
töötaja algatatud konsultatsioonide arv ning registreeritud kutsehaiguste arvu muutus.
14. Käsitleda sissetuleku kaotuse hüvitamist ja töövõime kaotuse hindamist (ptk 3 ja
5).
Arengusuunad ei pea hüvitamissüsteemi ise kujundama, kuid peavad viitama kutsehaiguste
ja tööõnnetuste hüvitamise reformile ning sätestama, et töötervishoiu andmed toetavad
hüvitamist. Tagada tuleb tervisekahjustusest tuleneva sissetuleku kaotuse õiglane
hüvitamine ning kehtestada kutsehaigustest ja tööõnnetustest tingitud töövõime kaotuse
protsendi hindamiseks selge õiguslik alus, ühtne metoodika ja avalikud hindamisjuhendid.
Inimesel peab olema õigus teada, milliste kriteeriumide alusel tema töövõime kaotus
määrati.
15. Täiendada lähtekohti (ptk 3).
Lisada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon (eelkõige art 27), Euroopa Liidu
puuetega inimeste õiguste strateegia 2021–2030, ELi töötervishoiu ja tööohutuse
strateegiline raamistik 2021–2027, nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ (mõistlikud abinõud),
isikuandmete kaitse üldmäärus ning võrdse kohtlemise õigus.
5
16. Täpsustada kaasamist, mõjuhinnanguid ja teenuse ulatust (ptk 5).
Nimetada rakenduskava koostamisel otse puuetega inimeste, patsientide ja kutsehaigete
esindusorganisatsioonid. Rakenduslahendustele teha andmekaitse ja võrdse kohtlemise
mõjuhinnang. Kaaluda töötervishoiu kättesaadavust ka füüsilisest isikust ettevõtjatele,
võlaõigusliku lepingu alusel töötajatele, kaitstud tööl olijatele ning endistele töötajatele,
kes on kokku puutunud pika peiteajaga haigusi põhjustavate ohuteguritega.
EPIKoda on soovib osaleda rakenduskava koostamisel ning panustada oma
liikmesorganisatsioonide kogemusega.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Tuuli Seinberg
[email protected], tel 5401 0436
Tervishoiualase huvikaitse nõunik
Saatja: Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]>
Saadetud: 19.11.2026 14:08
Adressaat: Kristel Plangi - SOM <[email protected]>
Koopia: Info - SOM <[email protected]>
Teema: EPIKoja tagasiside töötervishoiu arengusuundade dokumendile
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja
korral palume linke ja faile mitte avada.Tere!
Edastan väikese hilinemisega EPIKoja tagasiside.
Tervitades
Tuuli Seinberg
Tuuli Seinberg
Nõunik | Eesti Puuetega Inimeste Koda
Policy Officer | Estonian Chamber of People with Disabilities
+372 54010461