| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 5.2-2/2751-1 |
| Registreeritud | 19.11.2026 |
| Sünkroonitud | 20.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine |
| Sari | 5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit |
| Vastutaja | Anniki Lai (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Kristina Kallas
Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected] digiallkirja kuupäev nr 4-6.13.6/5
IDA-VIRUMAA KOHALIKE OMAVALITSUSTE JA TERVISHOIUASUTUSTE
ÜHISPÖÖRDUMINE
Ettepanek vaimse tervise õdede väljaõppe korraldamiseks Ida-Virumaal
Lugupeetud haridus- ja teadusminister
Pöördume Teie poole Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste, haiglate, tervisekeskuste ja
kiirabiteenuse osutajate ühise ettepanekuga luua Ida-Virumaal kohapealne võimalus vaimse
tervise õdede erialaseks väljaõppeks.
Meie pöördumise ajendiks on piirkonna pikaajaline vaimse tervise spetsialistide puudus,
psühhiaatrilise abi piiratud kättesaadavus ning vajadus leida kestlikke lahendusi, mis aitaksid
tagada Ida-Virumaa elanikele õigeaegse ja järjepideva vaimse tervise abi.
Psühhiaatrite nappus ei ole Ida-Virumaal uus probleem. Viimastel aastatel on piirkonna
tervishoiuasutused pidanud üha enam kohandama oma töökorraldust olukorras, kus olemasolev
spetsialistide arv ei vasta elanikkonna vajadustele. Psühhiaatrilise abi korralduses toimuvad
muutused, sealhulgas Ahtme Haiglas statsionaarse psühhiaatrilise ravi kavandatav lõpetamine
alates 31. märtsist 2027, muudavad olukorra kriitiliseks ning suurendavad vajadust tagada
piirkonnas kättesaadav, järjepidev ja kvaliteetne ambulatoorne, statsionaarne ning
kogukonnapõhine vaimse tervise abi.
Peame vältimatuks rõhutada, et vaimse tervise õdede väljaõppe toomine Ida-Virumaale ei ole
üksnes hariduskorralduslik küsimus. See on otseselt seotud piirkonna elanike tervishoiuteenuste
kättesaadavuse, ravijärjepidevuse ja tervishoiusüsteemi toimepidevusega.
Oleme olukorrale tähelepanu juhtinud juba 2024. aastal. Ida-Virumaa tervishoiuasutused on
väljendanud vajadust kohaliku vaimse tervise õenduse õppe järele juba aprillis 2024, mil Narva
Haigla kinnitas oma toetuskirjas, et psühhiaatriliste ambulatoorsete vastuvõttude arv oli
vähenenud 6065 vastuvõtult 2022. aastal 4779 vastuvõtuni 2023. aastal. Haigla selgitas, et
vähenemise põhjuseks ei olnud patsientide vajaduse kahanemine, vaid psühhiaatrilist abi
pakkuvate spetsialistide puudus. Samal ajal ulatus psühhiaatri vastuvõtu ooteaeg üle poole aasta.
Narva Haigla tõi välja ka asjaolu, et piirkonnas töötavatel õdedel on piiratud võimalused minna
erialaseks väljaõppeks Tallinnasse või Tartusse. Haigla siseküsitluse kohaselt oli juba 2024. aastal
kümme õde valmis alustama vaimse tervise õe õpinguid, kui õpe toimuks kodupiirkonnas.
2
Samal aastal toetas algatust Tervisekeskus Corrigo, kelle andmetel toimus 2023. aastal 617 vaimse
tervise õe individuaalvastuvõttu. Neist ligikaudu kümnendik puudutas alla 19-aastaseid patsiente,
kuid asutuse hinnangul oli laste ja noorte tegelik vastuvõtuvajadus minimaalselt kolm korda
suurem.
Ka Ida-Viru Keskhaigla juhtis 2024. aastal tähelepanu asjaolule, et vaimse tervise õdede leidmine
ja hoidmine on eriti keeruline ning kohapealne õppevõimalus aitab parandada piirkonna
tervishoiuasutuste värbamisvõimalusi.
Need pöördumised kinnitavad, et vajadus ei ole tekkinud üksiku asutuse huvist ega ajutisest
tööjõuprobleemist. Tegemist on piirkondliku vajadusega, mida on väljendanud erinevad
tervishoiuteenuste osutajad ning tervishoiutöötajad ise.
Kaks aastat hiljem peame vajalikuks jõuda vajaduse kirjeldamisest konkreetse lahenduse
kavandamiseni.
Psühhiaatrite puudus mõjutab kogu piirkonna tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi
Vaimse tervise probleemidega inimesed ei pöördu abi saamiseks üksnes psühhiaatri poole. Sageli
on nende esimeseks kontaktiks perearst või pereõde, haigla erakorralise meditsiini osakond,
kiirabi, rehabilitatsioonimeeskond, tööandja või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja.
Kui erialane abi ei ole õigel ajal kättesaadav, võib inimese seisund veelgi halveneda ning tema
abivajadus suureneda. Vaimse tervise probleemidele lisanduvad siis raskused igapäevase
toimetuleku, töötamise, õppimise, peresuhete ja sotsiaalse osalusega.
Selliste olukordade lahendamine nõuab üha enam tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna ühist sekkumist.
Piirkonna haiglate, tervisekeskuste, kiirabi ja kohalike omavalitsuste jaoks tähendab see vajadust
tugevdada varajast märkamist, esmatasandi nõustamist, ravi toetavaid tegevusi ja järjepidevat
toetust raviteekonnal.
Vaimse tervise õdedel on siin oluline roll. Oma pädevuse piires saavad nad hinnata inimese vaimse
tervise seisundit ja abivajadust, nõustada patsiente ja nende lähedasi, toetada ravisoostumust,
jälgida ravi kulgu ning teha koostööd arstide ja teiste spetsialistidega.
Vaimse tervise õed ei asenda psühhiaatreid ega lahenda iseseisvalt eriarstide puudust. Küll aga
võimaldab nende pädevuse sihipärane rakendamine tugevdada meeskonnapõhist abi ning toetada
patsiendi jõudmist õigel ajal sobiva spetsialisti juurde.
Olukorras, kus psühhiaatrite arvu kiire suurendamine ei ole realistlik, ei saa piirkond jääda ootama
üksnes eriarstide järelkasvu. Vajame paralleelselt lahendusi, mida on võimalik rakendada
olemasoleva õenduspersonali erialase pädevuse arendamise kaudu. Vaimse tervise abi arendamisel
pööratakse riiklikul tasandil üha enam tähelepanu varajasele märkamisele, tõenduspõhistele
sekkumistele ja abi kättesaadavusele. See suurendab vajadust vastava ettevalmistusega
3
spetsialistide järele ning rõhutab vaimse tervise õenduse pädevuse arendamise olulisust ka
piirkondlikul tasandil. Kohapealne väljaõpe aitaks Ida-Virumaal tugevdada nii olemasolevaid
vaimse tervise teenuseid kui ka valmisolekut tulevaste teenusemudelite rakendamiseks.
Kohapealne väljaõpe aitab ületada piirkondlikke takistusi
Ida-Virumaal töötab õdesid, kellel on erialane kogemus, soov oma teadmisi täiendada ning
valmisolek panustada vaimse tervise teenuste arendamisse. Nende potentsiaali rakendamist piirab
aga õppe geograafiline kättesaadavus.
Tallinnas või Tartus toimuvate õpingute ühendamine täiskoormusega töötamise ja perekondlike
kohustustega võib osutuda keeruliseks. Regulaarne sõit teise Eesti piirkonda tähendab täiendavat
aja- ja rahakulu ning võib saada õpingute alustamisel määravaks takistuseks.
Seejuures on oluline arvestada, et Ida-Virumaa tervishoiuasutustel ei ole võimalik loobuda korraga
suure hulga õdede tööpanusest, et võimaldada neil pikema aja jooksul teises piirkonnas õppida.
Kohapealne või valdavalt Ida-Virumaal korraldatav õpe võimaldaks siduda õppimise senise
töökohaga, kasutada piirkonna tervishoiuasutusi praktikabaasidena ning toetada omandatud
teadmiste vahetut rakendamist igapäevatöös.
Samuti looks see eeldused piirkondliku vaimse tervise õenduse spetsialistide võrgustiku
kujunemiseks.
Leiame, et hariduse piirkondlik kättesaadavus on oluline ka tervishoiutöötajate hoidmise
seisukohalt. Kui õde saab omandada erialase pädevuse oma kodupiirkonnas ja näeb võimalust seda
siin rakendada, on piirkonna tööandjatel paremad eeldused pakkuda talle pikaajalist erialast
arengut ja tööd.
Vaimse tervise õdede vajadus ulatub haiglatest kaugemale
Peame oluliseks, et kavandatav väljaõpe ei lähtuks üksnes psühhiaatriaosakondade
tööjõuvajadusest.
Vaimse tervise õenduse pädevust vajatakse järjest enam ka perearstikeskustes, ambulatoorses
eriarstiabis, kogukonnapõhistes teenustes ning tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna
koostöömeeskondades.
Eriti oluline on vaimse tervise probleemide varajane märkamine laste ja noorte, eakate, krooniliste
haigustega inimeste ning sotsiaalselt haavatavate elanike seas.
Meie eesmärk ei ole üksnes koolitada juurde spetsialiste, vaid luua eeldused selleks, et vaimse
tervise abi oleks inimesele lähemal, probleemid märgataks varem ning ravi ja toetavate teenuste
vahel säiliks järjepidevus.
4
Ettepanek vaimse tervise õdede piirkondliku väljaõppe korraldamiseks
Mõistame, et erialase õppe korraldamine väljaspool kõrgkoolide tavapäraseid õppekohti eeldab
õppekorralduslikke, akadeemilisi ja rahalisi kokkuleppeid ning erinevate osapoolte tihedat
koostööd.
Seetõttu ei pea me piisavaks üksnes ettepanekut avada Ida-Virumaal uus õpperühm, vaid peame
vajalikuks algatada riigi, tervishoiukõrgkoolide ja piirkondlike partnerite ühine koostööprotsess,
mille tulemusena töötatakse välja Ida-Virumaa vajadustele vastav ning kehtivate kvalifikatsiooni-
ja kvaliteedinõuetega kooskõlas olev lahendus.
Palume Haridus- ja Teadusministeeriumil koostöös Sotsiaalministeeriumi, Tallinna
Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ning Ida-Virumaa partneritega:
1. Algatada Ida-Virumaal vaimse tervise õdede erialase väljaõppe korraldamise võimaluste
hindamine, sealhulgas sobiva magistriõppe või muu kehtivate kvalifikatsiooninõuetega
kooskõlas oleva õppevormi kaudu.
2. Koostöös tervishoiukõrgkoolidega hinnata eraldi Ida-Virumaa õpperühma moodustamise
või hajutatud õppekorralduse võimalusi, mille puhul oluline osa kontaktõppest toimuks
Ida-Virumaal ning ülejäänud õpe oleks võimaluse korral korraldatud paindlikult.
3. Kaasata Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja piirkonna tervishoiuasutused potentsiaalsete
õppijate arvu, tööandjate vajaduste ning praktikavõimaluste kaardistamisse.
4. Hinnata koostöös asjaomaste osapooltega õppe rahastamise võimalusi, sealhulgas Õiglase
Ülemineku Fondi hariduse, oskuste arendamise ja ümberõppe meetmete kasutamise
võimalust, ning selgitada välja piirkondliku õppekorralduse rakendamiseks vajalikud
tingimused ja ressursid.
5. Algatada kõigi asjaomaste osapoolte ühine töökohtumine, et arutada võimalikke lahendusi,
määratleda osapoolte rollid ja vastutus ning leppida kokku edasised tegevused ja võimalik
ajakava.
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit on valmis toetama õppe ettevalmistamist ning koostöös huvitatud
tervishoiuasutustega aitama kaardistada potentsiaalseid õppijaid, praktikavõimalusi ja kohalikke
õppekorralduslikke võimalusi.
Oleme veendunud, et piirkondliku õppevõimaluse loomine eeldab Haridus- ja
Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, tervishoiukõrgkoolide ning kohalike partnerite
tihedat koostööd ja ühist arusaama nii haridusvaldkonna võimalustest kui ka piirkonna
tervishoiusüsteemi vajadustest.
Me ei saa lubada, et inimese võimalus saada vaimse tervise abi sõltub üksnes tema elukohast
Ida-Virumaa elanikel peab olema võimalus saada kvaliteetset ja õigeaegset vaimse tervise abi
samadel põhimõtetel nagu teistes Eesti piirkondades.
5
Me ei eelda, et ühe õpperühma avamine lahendab kõik psühhiaatrilise abi kättesaadavusega seotud
probleemid. Küll aga oleks see konkreetne ja pikaajalise positiivse mõjuga samm piirkonna vaimse
tervise teenuste tugevdamisel ning vajalike spetsialistide järelkasvu tagamisel.
2024. aastal väljendasid Ida-Virumaa tervishoiuasutused valmisolekut ja vajadust sellise õppe
järele. Täna pöördume Teie poole ühise ettepanekuga viia see algatus järgmisse etappi.
Palume käsitleda vaimse tervise õdede väljaõppe korraldamist Ida-Virumaal piirkondliku
tervishoiu jätkusuutlikkuse seisukohalt olulise küsimusena ning algatada koos meiega konkreetse
lahenduse väljatöötamine.
Loodame, et Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel ning koostöös Sotsiaalministeeriumi
ja tervishoiukõrgkoolidega leitakse võimalus ühendada akadeemiline pädevus ja kogemus Ida-
Virumaa tervishoiuasutuste praktiliste vajadustega.
Vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamine algab ka sellest, et anname piirkonnas juba
töötavatele õdedele võimaluse omandada vajalik erialane pädevus oma kodupiirkonnas.
Lugupidamisega
Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste ja tervishoiuasutuste esindajad:
Tauno Võhmar, Alutaguse vallavanem (allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Reimaa, Jõhvi vallavanem (allkirjastatud digitaalselt)
Evelyn Danilov, Kohtla-Järve linnapea (allkirjastatud digitaalselt)
Dmitri Dmitrijev, Lüganuse vallavanem (allkirjastatud digitaalselt)
Urbo Vaarmann, Narva Linnavolikogu esimees (allkirjastatud digitaalselt)
Maksim Iljin, Narva-Jõesuu linnapea (allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Kalberg, Sillamäe linnapea (allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Tohver, SA Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees (allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Lanno, SA Narva Haigla juhatuse liige (allkirjastatud digitaalselt)
Ivetta Sakkart, AS Karell Kiirabi juhatuse liige (allkirjastatud digitaalselt)
Hedi Reima, OÜ Järve Tervisekeskus SA juhatuse liige (allkirjastatud digitaalselt)
Merle Harjo, OÜ Corrigo tegevjuht (allkirjastatud digitaalselt)
Aleksei Detotšenko, Neeme Perearstide Keskuse esindaja (allkirjastatud digitaalselt)
Ljudmila Postolova, Iidla Perearstid keskuse esindaja (allkirjastatud digitaalselt)
6
Teadmiseks:
Sotsiaalministeerium
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Tartu Tervishoiu Kõrgkool