| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-02303-1 |
| Registreeritud | 19.11.2026 |
| Sünkroonitud | 20.11.2026 |
| Liik | |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-6 Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud seaduste ja otsuste eelnõud ning nendega seotud kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu juhatus |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu juhatus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee
Riigikogu juhatus Meie: 19.11.2026 nr 2-6/26-02303-1
Seaduseelnõu algatamine
Vabariigi Valitsus algatab maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2026. a istungil. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seaduseelnõu üheksal lehel (PDF- ja DOCX-failid) 2. Seletuskiri 70 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Lisa 1 seletuskirja juurde 11 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 4. Lisa 2 seletuskirja juurde 14 lehel (PDF- ja DOCX-failid) Heili Tõnisson [email protected]
.
1
EELNÕU
Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „tasumisele kuuluvatele maksudele“ sõnadega
„ja tasudele“;
2) paragrahvi 1 lõike 6 punktist 1 jäetakse välja sõnad „kassatsioonikautsjon ja“;
3) paragrahvi 1 lõiget 6 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„5) Patendiameti toimingute eest tasutavad riigilõivud;
6) väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise eest tasutav riigilõiv.“;
4) paragrahvi 1 lõikes 61 asendatakse tekstiosa „punktides 5, 6, 8 ja 9 sätestatud riikliku
järelevalve teostamisel“ tekstiosaga „punktides 41–6, 8 ja 9 sätestatud ülesannete täitmisel“;
5) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) tolliseadustikuga kehtestatud käitlustasule ulatuses, mis ei ole tolliseadustikuga
reguleeritud.“;
6) paragrahvi 8 lõigete 1 ja 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „maksuseadusest“
tekstiosaga „, maksualase teabevahetuse seadusest“;
7) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) teha halduskoostööd nende riikide pädevate asutustega, kes kuuluvad Euroopa Liitu või
kellega kehtib Eestil vastavasisuline välisleping (edaspidi välisriigi pädev asutus), samuti
Euroopa Liidu ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide asutustega Eesti ja Euroopa Liidu
õigusaktides ning välislepingutes ettenähtud alustel ja korras;“;
8) paragrahvi 17 lõikes 2 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest
vastutav minister“;
9) paragrahvi 17 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) kuni 18-aastase (kaasa arvatud) isiku vanema või füüsilisest isikust eestkostja
hooldusõiguse andmed seoses tema maksukohustuse vähendamisega.“;
10) paragrahvi 17 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) kuni 18-aastane (kaasa arvatud) isik seoses tema vanema või füüsilisest isikust eestkostja
maksukohustuse vähendamisega;“;
11) paragrahvi 258 ja 2515 lõike 2 teises lauses, § 47 lõike 3 teises lauses, § 66 lõikes 4, § 67
lõike 2 ja § 69 lõike 3 teises lauses, § 71 lõike 2 kolmandas lauses, § 91 lõike 3 teises lauses,
§ 1361 lõikes 14 ja § 15131 lõikes 4 asendatakse arv „132“ arvuga „1321“;
12) paragrahvi 2510 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
2
„(2) Andmekogusse esitatakse andmed ehitatava ehitise ja ehitustööde ning järgmiste isikute
kohta:
1) ehitustööde tellija või ehitatava ehitise omanik;
2) ehitustöid tegev isik;
3) ehitusplatsil viibivad isikud;
4) muud ehitise ehitamise või ehitusplatsiga seotud vastutavad isikud.“;
13) paragrahvi 2510 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui aruandluskohustusega hõlmatud ehitustööde tellija või ehitatava ehitise omanik ostab
ehitise ehitamisega seotud töid või teenuseid, sealhulgas omanikujärelevalvet ehitusettevõtjalt,
kes ei ole peatöövõtja, kohalduvad talle käesoleva seaduse §-s 2512 sätestatud ehitusettevõtja
kohustused. Aruandluskohustusega hõlmatud ehitustööde tellijale või ehitatava ehitise
omanikule laienevad käesoleva seaduse §-s 2511 sätestatud peatöövõtja kohustused juhul, kui
ta tellib või teeb ehitise ehitamisega seotud töid või osutab ehitise ehitamisega seotud teenuseid
iseseisvalt ilma peatöövõtjata.“;
14) paragrahvi 26 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Maksusaladusele juurdepääsu õigus on info- ja sidesüsteemi hooldaval, arendaval ja selle
süsteemi kliendituge pakkuval, samuti maksusaladust sisaldava teabe töötlemisega seotud
ülesannete täitmist toetavaid avalikke teenuseid osutaval riigiasutusel selleks vajalikus ulatuses.
Maksu- ja Tolliamet võib võimaldada juurdepääsu maksusaladusele info- ja sidesüsteemi
hooldamiseks ja arendamiseks vajalikus ulatuses ka asutusevälisele isikule.“;
15) paragrahvi 26 lõige 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(23) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 6 nimetatud rahaliste kohustuste üle arvestuse pidamiseks
ja nende täitmise korraldamiseks vajalikus ulatuses on maksusaladusele juurdepääsu õigus
Riigi Tugiteenuste Keskusel, kohtul, prokuratuuril, Patendiametil ning Justiits- ja
Digiministeeriumil.“;
16) paragrahvi 26 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „teisiti, on“ tekstiosaga
„käesoleva paragrahvi lõigete 21–23 või“;
17) paragrahvi 27 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Selleks, et toetada korraliku ettevõtja hoolsuse nõude täitmist ja tagada käesolevast seadusest,
maksualase teabevahetuse seadusest, maksuseadusest ning valla- või linnavolikogu määrusest
tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise maksustamisalane läbipaistvus, võib
maksuhaldur maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele:“;
18) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) ajatatud ja mis tahes muul viisil ümber kujundatud maksuvõla ning käesoleva seaduse § 31
lõike 1 punktis 4 ja § 128 lõikes 4 nimetatud kohustuste suuruse, andmed ümberkujundamiseks
esitatud tagatiste kohta ja kohustuse täitmise ajakavajärgse kestuse;“;
19) paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) juriidilisest isikust maksukohustuslasele tehtud maksuotsuse resolutsiooni, kui
maksuotsust ei saa enam edasi kaevata;“;
20) paragrahvi 28 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Maksu- ja Tolliamet võib avaldada valla- või linnavalitsusele kohaliku omavalitsuse
üksuse ülesannete täitmiseks vajalikku teavet maksukohustuslase ja maksu kinnipidaja, samuti
tema deklareeritava, tasutava või kinnipeetava riikliku maksu või tasu kohta. Teavet
3
avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele, kellele nimetatud maks või tasu või osa sellest
kantakse.“;
21) paragrahvi 29 punktis 1 asendatakse tekstiosa „uurijale ja prokurörile kuriteo tõkestamiseks
ning avastamiseks, kurjategija tabamiseks, kriminaalmenetluses oleva asja uurimiseks,
menetlemiseks“ tekstiosaga „uurimisasutusele ja prokuratuurile kuriteo avastamiseks,
tõkestamiseks või menetlemiseks, kurjategija tabamiseks“;
22) paragrahvi 29 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) kohtuvälisele menetlejale väärteomenetluse läbiviimiseks;“;
23) paragrahvi 29 punktis 10 asendatakse sõna „Rahandusministeeriumile“ sõnadega
„riigihangete registri vastutavale töötlejale“;
24) paragrahvi 29 punkti 28 täiendatakse pärast sõnu „loovisiku saadud tulu“ sõnadega „ja
töötamise andmete“;
25) paragrahvi 29 punkti 41 täiendatakse pärast sõnu „liikluskindlustuse seaduse“ sõnadega „ja
tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse“;
26) paragrahvi 29 punktis 61 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile“ sõnaga „Kliimaministeeriumile“;
27) paragrahvi 29 täiendatakse punktidega 69–72 järgmises sõnastuses:
„69) maagaasiseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud süsteemihaldurile vedelkütuse seaduse §-s 26
sätestatud ülesannete täitmiseks;
70) maksuhalduri poolt menetlusosalise taotluseta maksumenetlusse kaasatud asutusevälisele
tõlgile maksumenetluseks vajalikus ulatuses;
71) turismiseaduse §-s 30 nimetatud riikliku järelevalve asutusele majutusteenuse osutamise
vastavuse kontrollimiseks seaduses sätestatud ja selle alusel kehtestatud nõuetele;
72) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile kohalike omavalitsustega seotud maksude ja
tasude laekumise prognoosimiseks ning mõjuanalüüside tegemiseks ja hindamiseks.“;
28) seadust täiendatakse §-ga 291 järgmises sõnastuses:
„§ 291. Töötamise registri andmete avaldamine valitsusasutusele ja tema hallatavale
riigiasutusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule
(1) Maksuhaldur võib avaldada töötamise registrisse kantud andmeid valitsusasutusele ja tema
hallatavale riigiasutusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule seaduses sätestatud
ülesannete täitmiseks.
(2) Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva valitsusasutuse või tema
hallatava riigiasutuse andmetele võimaldatakse juurdepääs üksnes Kaitseministeeriumi või
Siseministeeriumi nõusolekul. Nõusoleku andmisest keeldutakse, kui andmete töötlemine
ohustab riigi julgeolekut või riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitset.“;
29) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Kui seaduslik esindaja, tegevjuht, vara valitseja või füüsiline isik, kellel on käesoleva
paragrahvi lõike 11 kohaselt tegelik võim, hoidub tahtlikult kõrvale maksuvõla tasumisest
maksukohustuslase olemasoleva vara arvelt, vastutab ta maksuvõla tasumise eest solidaarselt
4
maksukohustuslasega ka siis, kui ta ei ole maksuvõlga käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud
kohustuste rikkumisega põhjustanud.“;
30) paragrahvi 40 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „või 11“ tekstiosaga „, 11 või 12“;
31) seaduse31. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3¹. peatükk
RAHVUSVAHELINE HALDUSKOOSTÖÖ“;
32) paragrahvi 511 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Välisriigi pädevale asutusele osutab rahvusvahelist ametiabi Maksu- ja Tolliamet.“;
33) paragrahvi 511 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Maksu- ja Tolliamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL,
Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning
millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja
nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.09.2013, lk 1–22), artikli 7 lõikes 3a
ette nähtud ülesandeid täites.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikud rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 81 loetletud andmed ning põhjendatud vajaduse
korral tehingute andmed, sealhulgas pangasaladusena käsitatavad tehingute andmed, võib
Maksu- ja Tolliamet välja nõuda kolmandalt isikult.“;
34) paragrahvi 54 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
35) paragrahv 812 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 812. Andmete kogumine isiku jälitusteabele juurdepääsu otsustamiseks
(1) Maksu- ja Tolliamet võib koguda isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku
§ 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side
seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada
isiku juurdepääs jälitusteabele.
(2) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest
enne andmete töötlemist, samuti jälitusteabele juurdepääsu otsusest. Toiminguga kogutud
andmeid tutvustatakse isikule tema soovil.“;
36) seadust täiendatakse §-ga 814 järgmises sõnastuses:
„§ 814. Taustakontroll
(1) Taustakontrolli eesmärk on veenduda, et Maksu- ja Tolliametis töö- ja teenistusülesandeid
täitvad isikud on suutelised ja valmis tagama maksusaladuse kaitse ning Maksu- ja Tolliameti
autoriteedi ja usaldusväärsuse riigi tulusid haldava, korrarikkumisi ennetava ja õigusrikkumisi
menetleva valitsusasutusena.
(2) Taustakontrolli eesmärk on veenduda, et ka Maksu- ja Tolliametile teenuseid osutavad
isikud, kes maksusaladusega kokku puutuvad või Maksu- ja Tolliameti ruumides saatjata
liiguvad, on suutelised ja valmis tagama maksusaladuse kaitse ega kujuta endast ohtu Maksu-
ja Tolliameti seadusest tulenevate ülesannete täitmisele.
5
(3) Maksu- ja Tolliamet võib taustakontrolli teha järgmistele isikutele:
1) Maksu- ja Tolliametisse teenistusse või tööle asuda sooviv isik;
2) Maksu- ja Tolliametis uut jälitusteabe või riigisaladuse töötlemist eeldavat ülesannet täitma
asuv isik;
3) Maksu- ja Tolliametile maksusaladuse töötlemist eeldavat teenust või Maksu- ja Tolliameti
ruumides saatjata liikumist eeldavat teenust osutada sooviv isik ja sellise isiku poolt teenuse
osutamisse kaasatav isik.
(4) Taustakontrolli tegemiseks on Maksu- ja Tolliametil õigus saada isikuandmeid:
1) valitsus- ja riigiasutuselt, kohaliku omavalitsuse üksuselt ning avalik-õiguslikult juriidiliselt
isikult;
2) eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsiliselt isikult;
3) kontrollitavalt isikult;
4) avalikest allikatest.
(5) Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid:
1) isiku üldandmed ja isikut tõendava dokumendi andmed;
2) töökoha andmed;
3) sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, registreeritud elukaaslane)
ning abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase üldandmed;
4) andmed narkootilise või psühhotroopse aine või alkoholi tarvitamise häire või
hasartmängusõltuvuse diagnoosi kohta;
5) avalikest allikatest saadud andmed, mis võimaldavad hinnata isiku usaldusväärsust;
6) viimase viie aasta tööandjatelt ja õppeasutustest saadud andmed, mis võimaldavad hinnata
isiku usaldusväärsust ja kõlbelisi omadusi;
7) karistusregistri ja selle arhiivi andmed;
8) andmed selle kohta, kas isik on taustakontrolli tegemise ajal kahtlustatav või süüdistatav;
9) andmed viimase 15 aasta jooksul läbiviidud menetluste kohta, mille kohaselt on isik olnud
kahtlustatav või süüdistatav ja mille kohta on jõustunud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
kriminaalmenetluse seadustiku § 201, 202, 203, 2031, 2032, 204, 205 või 2053 alusel;
10) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab
avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse
vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele
võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
11) andmed isiku välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada tema viibimine
välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel
kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud
teatamiskohustus;
12) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega.
(6) Taustakontrolli hinnang sisaldab järeldust selle kohta, kas isik vastab seaduses või selle
alusel kehtestatud nõuetele, ja oluliste asjaolude kokkuvõtet.
(7) Taustakontrolli hinnangus sisalduv järeldus selle kohta, kas isik vastab seaduses või selle
alusel kehtestatud nõuetele, edastatakse:
1) kontrollitavale isikule;
2) kontrollitava isiku tööandjale või kontrollitavat isikut teenuse osutamisse muul viisil
kaasavale isikule;
3) Maksu- ja Tolliametiga töölepingu sõlmimise või ametisse nimetamise õigusega isikule ja
teda nõustavale personalitöötajale;
6
4) Maksu- ja Tolliametile teenuse osutamist otsustavale isikule, sealhulgas info- ja sidesüsteemi
hooldamisse ja arendamisse kaasamise otsustusõigusega isikule ning teda nõustavale Maksu-
ja Tolliameti ametnikule või töötajale.
(8) Isikut teavitatakse taustakontrolli tegemisest enne selleks vajalike andmete töötlemist.
Toiminguga kogutud andmeid tutvustatakse isikule tema soovil.
(9) Maksuhalduril on õigus keelduda andmete tutvustamisest andmesubjekti ja teiste isikute õiguste ja
vabaduste kaitseks, samuti kui see võib ohustada riigi julgeolekut või avaliku korra kaitset ning
tingimusel, et maksuhaldur dokumenteerib kõik käesoleva lõike alusel seatud piirangu põhjendused ja
tagab piirangu aluse kehtivuse regulaarse kontrolli.
(10) Taustakontrolli hinnangut ja taustakontrolli käigus töödeldud isikuandmeid säilitatakse
kolm aastat taustakontrolli hinnangu koostamisest arvates või kuni õigusvaidluse
lahendamiseni.
(11) Taustakontrolli tegemiseks pädev Maksu- ja Tolliameti struktuuriüksus sätestatakse ameti
põhimääruses.“;
37) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Kui võlga ei õnnestu tõenäoliselt kolme kuu jooksul sisse nõuda või kui maksumaksja või
maksu kinnipidaja suhtes algatatud pankrotiavalduse menetlus lõpeb pankrotti välja
kuulutamata raugemise tõttu, võib maksuhaldur teha vastutusotsuse, ootamata ära käesoleva
paragrahvi lõike 5 teises lauses sätestatud eelduste täitmist või pankroti väljakuulutamist.“;
38) paragrahvi 105 lõiget 6 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:
„71) käitlustasu;“;
39) paragrahvi 132 lõiked 5–7 tunnistatakse kehtetuks;
40) seadust täiendatakse §-ga 1321 järgmises sõnastuses:
„§ 1321. Sundtäitmise aegumise katkemine
(1) Kui kohtutäiturile esitatakse maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavaldus, katkeb
sundtäitmise aegumine ning aegumise arvestus algab uuesti täitmisavalduse esitamise aastale
järgneva aasta 1. jaanuarist alates.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on sundtäitmise aegumise katkemise
aluseks:
1) maksukohustuslase suhtes pankroti väljakuulutamine;
2) maksukohustuslase suhtes saneerimismenetluse algatamine;
3) maksukohustuslase suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine;
4) maksukohustuslase suhtes pankroti- ja maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine;
5) halduskohtu tehtud esialgse õiguskaitse määruse jõustumine;
6) täitemenetluse käigus esitatud hagi menetlusse võtmine;
7) täitemenetluse peatumine kas ühel või mitmel täitemenetluse seadustiku §-s 46 nimetatud
alusel;
8) rahalise kohustuse ajatamine või muu tasumisgraafiku kinnitamine, kui selle graafiku
kehtivusaeg on pikem kui sundtäitmise aegumistähtaeg.
7
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sundtäitmise aegumise katkemise alus langeb
ära, hakkab uus sundtäitmise aegumistähtaeg kulgema aluse äralangemise aastale järgneva
aasta 1. jaanuarist alates.
(4) Sundtäitmise aegumise katkemine kehtib ainult selle nõude kohta, millega on seotud tähtaja
katkemise põhjustanud asjaolu.“;
41) paragrahvi 165 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(§ 132 lõiked 4–6)“ tekstiosaga „(§ 132
lõige 4 ja § 1321 lõiked 1–3)“.
§ 2. Karistusregistri seaduse muutmine
Karistusregistri seaduse paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 22 järgmises sõnastuses:
„22) Maksu- ja Tolliametil maksukorralduse seaduse §-s 814 ja tolliseaduse §-s 101 nimetatud
taustakontrolli tegemiseks.“.
§ 3. Maamaksuseaduse muutmine
Maamaksuseaduse §-st 71 jäetakse välja tekstiosa „ja lõike 4 punktis 1“.
§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal esines
käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud alus.“;
2) paragrahvi 259 lõikes 1 asendatakse arv „1180“ arvuga „2060“;
3) paragrahvi 259 lõikes 2 asendatakse arv „300“ arvuga „520“.
§ 5. Tolliseaduse muutmine
Tolliseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 10. Andmete kogumine isiku jälitusteabele juurdepääsu otsustamiseks
(1) Maksu- ja Tolliamet võib koguda isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku
§ 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side
seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada
isiku juurdepääs jälitusteabele.
(2) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu
tegemisest enne andmete töötlemist, samuti jälitusteabele juurdepääsu otsusest. Toiminguga
kogutud andmeid tutvustatakse isikule tema soovil.“;
2) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:
„§ 101. Taustakontroll
8
(1) Taustakontrolli eesmärk on veenduda, et Maksu- ja Tolliametis töö- ja teenistusülesandeid
täitvad isikud on suutelised ja valmis tagama maksusaladuse kaitse ning Maksu- ja Tolliameti
autoriteedi ja usaldusväärsuse riigi tulusid haldava, korrarikkumisi ennetava ja õigusrikkumisi
menetleva valitsusasutusena.
(2) Taustakontrolli eesmärk on veenduda, et ka Maksu- ja Tolliametile teenuseid osutavad
isikud, kes maksusaladusega kokku puutuvad või Maksu- ja Tolliameti ruumides saatjata
liiguvad, on suutelised ja valmis tagama maksusaladuse kaitse ega kujuta endast ohtu Maksu-
ja Tolliameti seadusest tulenevate ülesannete täitmisele.
(3) Maksu- ja Tolliamet võib taustakontrolli teha järgmistele isikutele:
1) Maksu- ja Tolliametisse teenistusse või tööle asuda sooviv isik;
2) Maksu- ja Tolliametis uut jälitusteabe või riigisaladuse töötlemist eeldavat ülesannet täitma
asuv isik;
3) Maksu- ja Tolliametile maksusaladuse töötlemist eeldavat teenust või Maksu- ja Tolliameti
ruumides saatjata liikumist eeldavat teenust osutada sooviv isik ja sellise isiku poolt teenuse
osutamisse kaasatav isik.
(4) Taustakontrolli tegemiseks on Maksu- ja Tolliametil õigus saada isikuandmeid:
1) valitsus- ja riigiasutuselt, kohaliku omavalitsuse üksuselt ning avalik-õiguslikult juriidiliselt
isikult;
2) eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsiliselt isikult;
3) kontrollitavalt isikult;
4) avalikest allikatest.
(5) Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid:
1) isiku üldandmed ja isikut tõendava dokumendi andmed;
2) töökoha andmed;
3) sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, registreeritud elukaaslane)
ning abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase üldandmed;
4) andmed narkootilise või psühhotroopse aine või alkoholi tarvitamise häire või
hasartmängusõltuvuse diagnoosi kohta;
5) avalikest allikatest saadud andmed, mis võimaldavad hinnata isiku usaldusväärsust;
6) viimase viie aasta tööandjatelt ja õppeasutustest saadud andmed, mis võimaldavad hinnata
isiku usaldusväärsust ja kõlbelisi omadusi;
7) karistusregistri ja selle arhiivi andmed;
8) andmed selle kohta, kas isik on taustakontrolli tegemise ajal kahtlustatav või süüdistatav;
9) andmed viimase 15 aasta jooksul läbiviidud menetluste kohta, mille kohaselt on isik olnud
kahtlustatav või süüdistatav ja mille kohta on jõustunud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
kriminaalmenetluse seadustiku § 201, 202, 203, 2031, 2032, 204, 205 või 2053 alusel;
10) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab
avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse
vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele
võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
11) andmed isiku välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada tema viibimine
välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel
kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud
teatamiskohustus;
12) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega.
9
(6) Taustakontrolli hinnang sisaldab järeldust selle kohta, kas isik vastab seaduses või selle
alusel kehtestatud nõuetele, ja oluliste asjaolude kokkuvõtet.
(7) Taustakontrolli hinnangus sisalduv järeldus selle kohta, kas isik vastab seaduses või selle
alusel kehtestatud nõuetele, edastatakse:
1) kontrollitavale isikule;
2) kontrollitava isiku tööandjale või kontrollitavat isikut teenuse osutamisse muul viisil
kaasavale isikule;
3) Maksu- ja Tolliametiga töölepingu sõlmimise või ametisse nimetamise õigusega isikule ja
teda nõustavale personalitöötajale;
4) Maksu- ja Tolliametile teenuse osutamist otsustavale isikule, sealhulgas info- ja sidesüsteemi
hooldamisse ja arendamisse kaasamise otsustusõigusega isikule ning teda nõustavale Maksu-
ja Tolliameti ametnikule või töötajale.
(8) Isikut teavitatakse taustakontrolli tegemisest enne selleks vajalike andmete töötlemist.
Toiminguga kogutud andmeid tutvustatakse isikule tema soovil.
(9) Maksuhalduril on õigus keelduda andmete tutvustamisest andmesubjekti ja teiste isikute õiguste ja
vabaduste kaitseks, samuti kui see võib ohustada riigi julgeolekut või avaliku korra kaitset ning
tingimusel, et maksuhaldur dokumenteerib kõik käesoleva lõike alusel seatud piirangu põhjendused ja
tagab piirangu aluse kehtivuse regulaarse kontrolli.
(10) Taustakontrolli hinnangut ja taustakontrolli käigus töödeldud isikuandmeid säilitatakse
kolm aastat taustakontrolli hinnangu koostamisest arvates või kuni õigusvaidluse
lahendamiseni.
(11) Taustakontrolli tegemiseks pädev Maksu- ja Tolliameti struktuuriüksus sätestatakse ameti
põhimääruses.“.
§ 6. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punkt 8 jõustub 2027. aasta 1. oktoobril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus 23. novembril 2026. a nr 2-6/26-02303
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
1
Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
1.1 Sisukokkuvõte
Käesoleva eelnõuga ajakohastatakse ning täiendatakse maksukorralduse seadust (edaspidi
MKS) ja teisi Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) volitusi reguleerivaid seadusi. Muudatuste
eesmärgiks on parandada eelkõige MTA võimekust täita oma ülesandeid eesmärgipäraselt ja
efektiivselt, vähendada MKS-i kohaldamisega kaasnevat ebavajalikku haldus- ning
töökoormust, tagada võrdsem ning läbipaistvam maksu- ning konkurentsikeskkond, samuti
luua vajalikud õiguslikud alused rahvusvaheliseks halduskoostööks Euroopa Pettusevastase
Ametiga (edaspidi OLAF) ning Euroopa Liidu (edaspidi EL) tollireformi raames kehtestatava
käitlustasu rakendamiseks.
Kuigi eelnõu sisaldab üksikuid muudatusi, mis võivad vahetult suurendada maksukohustuslaste
halduskoormust (nt siduvate eelotsuste taotlemise riigilõivumäära suurendamine), siis valdavas
osas seisneb halduskoormus ennekõike talumiskohustuses. See tähendab, et
maksukohustuslased peavad enamjaolt aktsepteerima asjaolu, et MTA töötleb nende kohta
käivaid andmeid. Küll aga võib siiski täheldada teatud sihtrühmasid, kelle halduskoormus
suureneb või võib suureneda uute kohustuste, nõuete või tõhustunud riikliku järelevalve tõttu.
Nendeks on näiteks pangad ja muud finantsasutused, lühiajalise majutuse või üüriteenuse
osutajad ning eraõiguslikud isikud, kes soovivad riigilt saada dokumentide teist- või
mitmekordset kättetoimetamist paberkandjal.
Samas, eelnõu sisaldab ka muudatusi, mis vähendavad maksukohustuslaste halduskoormust,
näiteks vähendatakse teatud juhtudel andmete edastamise vajadust (ühekordse andmete
esitamise põhimõte), tehakse teatud riiklike teenuste kättesaamine lihtsamaks ning luuakse ka
täiendavaid võimalusi maksuvõla ajatamiseks. Sihtrühma tasandil võib täheldada näiteks
ehitusettevõtjate, loometoetust taotlevate loovisikute, loomeliitude, patsiendikindlustuse
kindlustusandjate ja patsiendikindlustuse kannatanute, kütuse tarnijate ja ajatamist soovivate
maksuvõlgnike halduskoormuse vähenemist.
Eelnõus halduskoormust suurendavad ja vähendavad muudatused on üldjoontes
tasakaalustatud.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika
osakonna peaspetsialist Artur Lundalin (telefon: 5885 1321; e-post: [email protected]) ja
nõunik Anneli Valgma (telefon: 5885 1315; e-post: [email protected]) koostöös järgmiste
MTA ametnikega:
- MTA juriidilise osakonna õigusloome valdkonna peajurist Pille Kullamaa (telefon: 5599
9902; e-post: [email protected]);
- MTA juriidilise osakonna õigusloome valdkonna jurist Tanel Ermel (telefon: 676 2146; e-
post: [email protected]);
2
- MTA juriidilise osakonna õigusloome valdkonna õigusnõunik Maarja Silber (ei tööta enam
MTA-s);
- MTA juriidilise osakonna õigusloome valdkonna jurist Laura-Liisa Reinojaan (telefon: 676
1669; e-post: [email protected]);
- MTA juriidilise osakonna õigusloome valdkonna jurist Madis Joosep Toomel (telefon:
5648 4096; e-post: [email protected]).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna
keeletoimetaja Sirje Lilover (ei tööta enam Rahandusministeeriumis) ning Heleri Piip
([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud
Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Agnes Peterson (telefon: 5885
1301; e-post: [email protected] ).
1.3 Märkused
Käesolev eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga, kuid sellel on osaline
puutumus rahvusvahelise õigusega (EL õigusega) seoses OLAF-i teabenõuete täitmisega ning
EL tollireformiga1.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõuga muudetakse:
- maksukorralduse seadust redaktsioonis RT I, 16.10.2026, 11;
- karistusregistri seadust redaktsioonis RT I, 21.10.2026, 6;
- maamaksuseadust redaktsioonis RT I, 30.06.2024, 5;
- riigilõivuseadust redaktsioonis RT I, 21.10.2026, 10;
- tolliseadust redaktsioonis RT I, 30.12.2024, 18.
Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
Eelnõu jõustub üldises korras, välja arvatud üks muudatus – eelnõu § 1 punktis 8 sätestatud
muudatus, millega muudetakse maksukohustuslaste registri (edaspidi MKR) põhimäärus
rahandusministri määruseks, jõustub 1. oktoobril 2027. Vastav jõustumisnorm on vajalik
selleks, et tagada sujuv üleminek Vabariigi Valitsuse määruse vormilt rahandusministri
määruse vormile.
2. SEADUSE EESMÄRK
Eelnõus olevad muudatused on seotud viie järgneva eesmärgiga:
1) lahendada MKS-i kohaldamisel ning selle tõlgendamisel tekkinud praktilisi probleeme, mis
segavad ning teatud juhtudel isegi takistavad MTA-l täitmast oma ülesandeid
eesmärgipärasel ning efektiivsel viisil;
2) likvideerida põhjendamatud ebamugavused ning ebavajalik kulu nii MTA-le kui ka
maksukohustuslastele, mis kaasneb teatavate MKS-i normide kohaldamisega;
3) suurendada maksukohustuslaste võrdset kohtlemist, ettevõtluskeskkonna läbipaistvust ning
ettevõtete vahelist õiglast konkurentsi;
1 Uue liidu tolliseadustiku tekst on kättesaadav: UCCreform_Provisionalagreement_Finaltext_EN.pdf (sisenetud:
15.06.2026). Õigusakt planeeritakse vastu võtta 2026. a sügisel, misjärel on võimalik muuta ka MKS § 1 lg 3
viidet.
3
4) tõhustada maksusaladust sisaldava teabe jagamist teiste valitsus- ja riigiasutustega ning
avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, et nad saaksid paremini täita oma seadusest
tulenevaid ülesandeid;
5) suurendada õigusnormide õigusselgust ning tagada nende kooskõla Euroopa Liidu
õigusega.
Eelnõu aluseks on 9. märtsil 2023. aastal eelnõude infosüsteemis kättesaadavaks tehtud
väljatöötamiskavatsus2 (edaspidi VTK), milles kaardistati MKS-i kohaldamisel tõusetunud
praktilisi probleeme ning nende potentsiaalseid lahendusi. Tegemist ei ole esimese korraga, mil
MKS-i instituute sellisel viisil muudetakse – viimati toimus sarnane probleemide kaardistus
ning lahendamine maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seadusega, mis avaldati Riigi Teatajas 07.12.2018.
Eelnõu sisaldab nüüdseks muudatusi, mida tollases VTK-s kajastatud ei olnud – osa neist
kujutab endast VTK avalikul kooskõlastusel laekunud ettepanekuid, ülejäänud on aga MTA ja
Rahandusministeeriumi enda avastatud probleemid, mida oleks otstarbekas käesoleva eelnõu
raames lahendada. Tegemist on muudatustega, millega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust
ega mõju, mistõttu ei ole nende muudatuste puhul VTK vajalik (HÕNTE § 1 lõige 2 punkt 5).
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas VTK oma 17.04.2023 kirjaga3 nr
2-7/2023/1426, mis sisaldas ettepanekut lisada õiguslik alus maksusaladust sisaldava teabe
avaldamiseks riikliku järelevalve teostajale turismiseaduse (edaspidi TurS) § 30 lõike 1 ja 2
tähenduses samas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Kõnealuse ettepanekuga on
eelnõus arvestatud ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ka suheldud.
Kliimaministeerium (tollal Keskkonnaministeerium) kooskõlastas VTK oma 06.04.2023
kirjaga4 nr 1-5/23/1009-3. Kooskõlastus põhines tingimusel, et Rahandusministeerium lisab
eelnõusse sätte, mis annab MTA-le õigusliku aluse avaldada maksusaladust sisaldavat teavet
(infot keskkonnatasude deklareerimise ning laekumise kohta) kohaliku omavalitsuse üksusele
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ning keskkonnatasude seaduses sätestatud
ülesannete täitmiseks.
Justiitsministeerium (nüüd Justiits- ja Digiministeerium) kooskõlastas VTK oma 10.05.2023
kirjaga5 nr 8-2/1827 ning märkis, et eelnõu ning seletuskirja koostamisel tuleks täiendavalt
analüüsida dokumentide elektroonilist kättetoimetamist mitte-äriühingust juriidilistele isikutele
ning füüsilistele isikutele, sh tuua paremini välja lahendatav probleem ning laiem õiguslik ning
ühiskondlik mõju, mis selle muudatusega kaasneb. Ühtlasi paluti seletuskirjas täiendavat
analüüsi nende teemade suhtes, millega kaasneb suurem riive isikuandmete kaitsele, samuti
sooviti detailsemat mõjuanalüüsi eelnõu üldise mõju kohta haldus- ning töökoormusele,
ettevõtluskeskkonna läbipaistvusele jne.
Siseministeerium kooskõlastas VTK märkusteta.
2 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34c6e051-1a16-41d3-b62d-a42ecd5fcde0
(sisenetud 26.09.2025). 3 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/234528dd-d157-4f67-8eca-0cd3a86222eb
(sisenetud 26.09.2025). 4 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8ca76f25-d075-4bf7-882e-aa5cf15f6b05
(sisenetud 26.09.2025). 5 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/304d2c38-c6d0-4900-9df6-3d083641192f
(sisenetud 26.09.2025).
4
Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) muutmist ette nägevale eelnõu osale ei eelnenud VTK-d.
HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui sellega ei kaasne
olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.
RLS muutmisega muudetakse tagastusnõude lõppemise ajastust ning tõstetakse siduvate
eelotsuste riigilõivumäärasid – esimene muudatus neist parendab riigilõivu tagastamist
taotlevate isikute õiguslikku olukorda; siduvate eelotsuste näol on aga tegemist vabatahtliku
teenusega, mille kasutamine ei ole eeltingimuseks ettevõtlus- ning lepinguvabaduse
realiseerimiseks. Kuna muudatustega ei kaasne mitte mingit põhiõiguste ja -vabaduste riivet,
siis võib eeldada, et antud juhul on tegemist piisavalt väheolulise mõjuga, et kohaldada HÕNTE
§ 1 lõike 2 punkt 5.
Käesolevasse eelnõusse on lisatud ka ettepanekud, mis laekusid kunagise maamaksuseaduse
ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõule avalikul kooskõlastusringil.6 Kuna
kõnealused ettepanekud ei seondunud nimetatud eelnõuga ning olukord oli tollal
kiireloomuline, jäeti need arvestamata. Nüüd aga lülitatakse need ettepanekud käesolevasse
eelnõusse, ennekõike Kultuuriministeeriumi 12.09.2023 kirjas nr 1-12/1260-27 olev ettepanek
jagada töötamise registri andmeid loomeliidule ning Kultuuriministeeriumile.
Eelnõu sisaldab veel üksikuid seadusemuudatusi, mida tollases VTK-s ei kajastatud, näiteks
taustakontrolli regulatsiooni puudutavate normide lisandumisega muudetakse ka
karistusregistri seadust (edaspidi KarRS) ja tolliseadust (edaspidi TS). Nendele muudatustele ei
eelnenud VTK-d, sest vajadus parandada MKS-s olevat taustakontrolli regulatsiooni avaldus
alles käesoleva eelnõu menetlemise käigus ning seda Justiits- ja Digiministeeriumi osundusel.
Muus osas on lisanduste näol valdavalt tegemist muudatusettepanekutega, mis laekusid
Rahandusministeeriumile reaktsioonina käesolevale eelnõule. Samuti sisaldab eelnõu
muudatusi, mille vajalikkus ilmnes eelnõu menetlemise käigus ning mis seostuvad eelnõu
põhieesmärkidega, näiteks käitlustasu puudutav muudatus, mille vajadus seondub akuutselt EL
õiguse rakendamisega MTA poolt.
3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Esimese paragrahviga muudetakse MKS-i, teisega
KarRS-i, kolmandaga MaaMS-i, neljandaga RLS-i, viiendaga TS-i ning kuuendas paragrahvis
sätestatakse jõustumisnorm.
§ 1. MKS-i muutmine
Punktiga 1 täiendatakse MKS § 1 lõiget 3 selliselt, et MKS-i reguleerimis- ja kohaldamisalasse
langeksid kaupade importimisel ja eksportimisel ka tasumisele kuuluvad tasud, mis ei ole
käsitatavad maksudena.
Muudatus on vajalik EL tollireformi raames kehtestatava käitlustasu riigisiseseks
rakendamiseks, mis võimaldab katta suurenevaid kulusid seoses e-kaubanduse väikesaadetiste
6 Kättesaadav https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2b67132e-d70c-4a56-95e1-7545432927ec:
sisenetud (26.09.2025). 7 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b618743-89bf-4487-a4e9-aeed6b62b86f:
(sisenetud 26.09.2025).
5
mahu kiire kasvuga ja tagada tõhusamat väikesaadetiste järelevalvet. Kulud hõlmavad eelkõige
deklareerimisele kuuluvate saadetistega seotud andmete kontrollimise, riskianalüüsi tegemise,
taristu ja loodava EL tolliameti asjaomaste teenuste kulusid. Kuna Eestis deklareeritakse väga
väike arv saadetisi, on ka siinne tulu madal (saadetised deklareeritakse üldjuhul suuremates
transpordisõlmedes üle liidu).
Eelnõukohane muudatus on aga käitlustasust siiski laiem, ehk see hõlmab kõikmõeldavad
kaupade importimisel ja eksportimisel tasumisele kuuluvad tasud – seda põhjusel, et kui liidu
tolliõiguses nähakse veel kunagi ette muid tasusid, siis oleksid nad kohe MKS-i reguleerimis-
ja kohaldamisalaga hõlmatud ilma, et oleks taas vaja seadust muuta.
Punktiga 2 eemaldatakse MKS § 1 lõike 6 punktist 1 termin „kassatsioonikautsjon“. Muudatus
on tingitud asjaolust, et kassatsioonikautsjoni instituuti enam ei eksisteeri 1. jaanuaril 2022
jõustunud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise
seaduse tulemusel.8
Punktiga 3 lisatakse MKS § 1 lõikesse 6 kaks rahalist kohustust, millele kohaldatakse MKS-i
9. peatüki esimeses jaos sätestatud korda – Patendiameti toimingute eest tasumisele kuuluv
riigilõiv ning teadaande avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasumisele kuuluv
riigilõiv.
Kõnealused nõuded on olnud MTA haldamisel juba alates 01.07.2021, mil jõustus MKR-i
põhimääruse muutmise määrus redaktsioonis RT I, 26.06.2021, 1. Paraku on kõnealune
muudatus just Patendiameti ja Ametlike Teadaannete vaates jäänud siiani kajastamata MKS §
1 lõikes 6, mis võimaldaks MTA-l nimetatud nõuete haldamisel rakendada MKS-i 9. peatüki
esimeses jaos sätestatut. See puudus aga käesoleva eelnõuga parandatakse.
Punktiga 4 täiendatakse MKS § 1 lõiget 61 viitega eelnõuga loodavale MKS § 10 lõike 2
punktile 41, mis sätestab MTA ühe põhiülesandena rahvusvahelise halduskoostöö. Muudatuse
tulemusel on MTA-l edaspidi selgesõnaline õigus kohaldada maksumenetlust reguleerivaid
sätteid (sealhulgas teabe nõudmisega seonduvaid sätteid) rahvusvahelise halduskoostöö
läbiviimisel.
Ennekõike on muudatus kantud vajadusest täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest nr
883/2013 tulenevat kohustust edastada OLAF-ile teavet finantskontode ja nende omanike
kohta, samuti põhjendatud vajadusel ka finantskontoga seotud tehingute andmeid. Probleem on
aga selles, et kehtiva õiguse kohaselt on MTA-l õigus koguda nimetatud andmeid üksnes
maksu- ja/või süüteomenetluse raames. Kui aga OLAF peaks nõudma teavet sellise isiku kohta,
kelle puhul ei ole alust alustada maksu- või süüteomenetlust, siis ei ole MTA-l juriidiliselt
võimalik ka nõutud teavet hankida. See aga võib Eestile kaasa tuua etteheite, et Eesti rikub
eelnimetatud EL määrusest tulenevaid kohustusi ning teostab faktilist obstruktsiooni OLAF-i
juurdlustele.
Tagamaks OLAF-i teabetaotluste täitmist peab MTA-l olema õigus koguda OLAF-i otstarbeks
nõutud teavet ka maksu- ja süüteomenetluse väliselt. Eelnõu § 1 punktiga 4 see õigus abstraktsel
tasandil ka luuakse, kus abstraktsus on vajalik selleks, et seadust ei oleks vaja uuesti muuta
kohe, kui peaks tulevikus uusi sellesarnaseid kohustusi tulema. Küll aga, kuna OLAF-i
8 Vt selle kohta: Eelnõu - Riigikogu (sisenetud 26.09.2025).
6
teabenõuete osas on siiski veel täiendavaid nüansse, siis näeb eelnõu ette ka spetsiifilisema
OLAF-ile orienteeritud regulatsiooni (vt selle kohta eelnõu § 1 punktid 31–33).
Sättes asendatakse grammatiliselt veel fraas „riikliku järelevalve teostamine“ fraasiga
„ülesannete täitmine“. Põhjus on selles, et loodava MKS § 10 lõike 2 punkti 41 kohane
halduskoostöö ei asetu rangelt riikliku järelevalve funktsiooni alla, mistõttu ei ole see termin
õige halduskoostöö tähistamiseks. Seetõttu võetakse sättes kasutusele abstraktsem mõiste
„ülesanne“, mis vastab MKS § 10 lõike 2 sissejuhatavale lausele. Sõnastuse muutmise tõttu
sätte kohaldamisala ei suurene, faktiline tulem on üksnes MKS § 10 lõike 2 punkti 41
hõlmamine MKS § 1 lõike 61 koosseisu. Liiati, et kehtivas MKS § 1 lõikes 61 osundatud MKS
§ 10 lõike 2 punktid 5, 6, 8 ja 9 juba on sätestatud kas „riikliku järelevalve“ või lihtsalt
„järelevalve“ funktsioonina.
Punktiga 5 täiendatakse MKS § 3 lõiget 4 punktiga 4. Muudatus seondub käesoleva eelnõu §
1 punktiga 1.
MKS § 3 lõige 4 sätestab rahalised kohustused, mis ei ole käsitatavad maksudena MKS §-i 2
tähenduses, kuid millele sellest hoolimata kohaldatakse maksu kohta käivaid MKS-i sätteid.
Edaspidi on selles loetelus ka uue liidu tolliseadustikuga kehtestatud käitlustasu.
Muudatus on vajalik, et allutada otsesõnu maksuks mitteoleva rahalise kohustuse haldamise
korraldus samadele reeglitele, mis kehtivad maksudele MKS-i mõistes. Muudatus loob MTA-
le selge õigusliku aluse käitlustasu kogumiseks ja haldamiseks, võimaldades selle kogumisel ja
sissenõudmisel rakendada MKS-s sätestatut.
Termin „tolliseadustik“ on defineeritud termin ja seda ei tohi segi ajada TS-ga. Termini
„tolliseadustiku“ sisu kohta vt kehtivat MKS § 1 lõiget 3 ning TS § 1 lõiget 4.
Punktiga 6 lisatakse MKS § 8 lõigetesse 1 ja 2 viide maksualase teabevahetuse seadusele
(edaspidi MTVS).
Kõnealused normid sätestavad juriidilise isiku ja füüsilise isiku seaduslikule esindajale,
seltsingu või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikuteühenduse juhile ning
õigusvõimetu varakogumi valitsejale kohustuse korraldada esindatava, juhitava ja/või
valitsetava kõik MKS-st, maksuseadustest ja MKS § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate
rahaliste ja mitterahaliste kohustuste nõuetekohane täitmine.
Probleem on selles, et kehtivas MKS § 8 lõigetes 1 ja 2 on puudu viide MTVS-le, millest
tulenevad samuti mitmed olulised mitterahalised kohustused, peaasjalikult erinevad
aruandluskohustused. Viite puudumine aga jätab eksliku mulje, nagu seaduslik esindaja, juht
või valitseja ei ole kohustatud korraldama oma esindatava/juhitava/valitsetava MTVS-st
tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmist, kuigi ilmselgelt on MKS § 8 lõiked 1
ja 2 mõeldud hõlmama kõiki kohustusi, mis otseselt või kaudselt on seotud maksukorraldusega,
seega ka MTVS-st tulenevaid kohustusi.
Viite puudumise näol ei ole tegemist praktilise probleemiga, kuivõrd seaduslikud esindajad,
juhid ja valitsejad peavad niikuinii täitma oma esindatava/juhitava/valitsetava nimel kõik
MTVS-st tulenevad kohustused lähtudes vahetult MTVS-st. Muudatus on seega kantud
ennekõike eesmärgist parandada õigusselgust ning õigussüsteemi üldist koherentsust.
7
Punktiga 7 lisatakse MTA ülesannete loetellu halduskoostöö tegemine, sealhulgas koos
Euroopa Liidu ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja välisriigi pädevate asutustega.
Halduskoostöö toimub vastavalt Eesti ja EL õigusaktidele ning välislepingutele.
Halduskoostöö, sealhulgas rahvusvahelise ametiabi andmine, ei ole uus funktsioon MTA
ülesannete hulgas. MTA on aastaid (kui mitte aastakümneid) tegelenud rahvusvahelise
andmevahetusega, ühiste maksukontrollidega ning muude maksualaste halduskoostöö
vormidega, kuid siiani ei ole seda funktsiooni eraldiseisvalt MKS § 10 lõikes 2 olevas loetelus
kajastatud. Suuresti on see tingitud asjaolust, et senised rahvusvahelise halduskoostöö vormid
on suunatud ennekõike maksualase järelevalve efektiivsemaks teostamiseks ja on seega
asetatavad kehtiva MKS § 10 lõike 2 punktide 1–4 ja punkti 6 alla. Küll aga lisandub käesoleva
eelnõuga eripärane rahvusvahelise halduskoostöö vorm, mis otseselt ei seondu maksundusega
ning millega ei kaasne quid pro quo stiilis vastusooritust MTA-le, ehk OLAF-i teabenõuete
teenindamine vastavalt Euroopa Liidu määruse nr 883/2013 artikli 7 lõikele 3a.
Kuna sellist funktsiooni ei ole võimalik asetada kehtiva MKS § 10 lõikes 2 olevasse loetellu,
siis tulebki seda loetelu vastavalt täiendada. Eelnõuga lisanduv ülesanne on aga sõnastatud
abstraktselt, st laiemalt kui OLAF-i teabenõuded, et välistada potentsiaalne vajadus asuda seda
sätet laiendama kohe, kui tulevikus peaks MTA asuma vastutama mõne muu sarnase ülesande
täitmise eest.
MKS § 511 lõikes 1 olev lühend „välisriigi pädev asutus“ fikseeritakse nüüdselt kõnealuses
loodavas sättes ning edaspidi kasutab MKS § 511 lõige 1 vastavat lühendit. Muudatus on kantud
vajadusest tagada kooskõla HÕNTE § 19 lõikega 5, mille kohaselt tuleks lühend fikseerida pika
sõnaühendi kordamise vältimiseks juba esimesel korral, mil vastav pikk sõnaühend seaduses
esineb.
Punktiga 8 muudetakse MKS § 17 lõike 2 sõnastust, ehk asendatakse sõnad „Vabariigi
Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“.
Kehtiva MKS § 17 lõike 2 kohaselt MKR-i põhimäärus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse
määrusega. MKR-i eesmärgiks on talletada andmeid MKS-st, MTVS-st ning maksuseadustest
tulenevate ülesannete täitmiseks, samuti pidada arvestust nii maksude kui ka MKS § 1 lõikes 6
nimetatud avalik-õiguslike rahaliste kohustuste üle. Küll aga ei ammendu MKR-s olevate
andmete kasutuspotentsiaal üksnes maksuvaldkonnaga – ka teistel asutustel on tihti võimalik
neile tugineda oma ülesannete täitmisel. Nii kasutavad MKR-i andmeid lisaks MTA-le ka
ametid ja asutused, mis ei kuulu Rahandusministeeriumi valitsemisalasse (näiteks Politsei- ja
Piirivalveamet, Tööinspektsioon jne) või mis on suunatud muu kui maksualaste ülesannete
täitmisele (nt Rahapesu Andmebüroo). See on suuresti ka põhjus, miks MKR-i põhimääruse
loomisel otsustati see kehtestada Vabariigi Valitsuse määrusena ning mitte rahandusministri
määrusena.
Praktika on aga näidanud, et faktiliselt lahendatakse MKR-ga peaaegu eranditult
Rahandusministeeriumi valitsemisala küsimusi, ning puutumus teiste ministeeriumide
valitsemisaladega on esialgu arvatust oluliselt tagasihoidlikum. Viimase viie aasta jooksul on
MKR-i põhimäärust muudetud vähemalt kümme korda Rahandusministeeriumi eestvedamisel.
Need muudatused kuuluvad üldreeglina Rahandusministeeriumi valitsemisalasse, mis
tähendab, et teised ministeeriumid üldjuhul kas kooskõlastavad dokumendid vaikimisi või
esitavad märkusi seonduvalt eelnõu enda sisuga. Vaid vähestel juhtudel oli märkuse tegemine
kantud eesmärgist lahendada kooskõlastava ministeeriumi enda valitsemisala probleeme.
8
Sellest järeldub, et kehtiva õiguse järgi peab Rahandusministeerium lahendama suuresti oma
valitsemisala küsimusi mitte rahandusministri, vaid Vabariigi Valitsuse määrusega, ning seda
ei saa pidada otstarbekaks.
Võrreldes ministri määrusega, on Vabariigi Valitsuse määruse menetlemisega seonduv
õigusloome protsess koormavam ning keerulisem. Keskmiselt on vaja MKR-i põhimäärust
muuta aastas vähemalt kaks korda – tüüpiliselt tehakse esimene muudatustelaine kalendriaasta
esimesel poolel (üldiselt kevadel), teine teisel poolel (üldiselt sügisel).9 Kui MKR-i põhimäärus
eksisteeriks ministri määrusena, toimuks selle menetlemine kiiremini, sest avalikul
kooskõlastusel oleks eelnõu reeglina 5 tööpäeva vähem (15 tööpäeva asemel 10 tööpäeva) ning
ühtlasi ei oleks enam vajadust dokumente menetleda Riigikantseleil. Rahandusministeeriumi
valitsemisala vajadusi arvestades kulutab praegune Vabariigi Valitsuse määruse vorm liialt nii
ministeeriumi kui ka Riigikantselei töö- ja ajaressurssi.
Eeltoodu taustal ei ole seega otstarbekas jätta MKR-i põhimääruse kehtestamise koormust
Vabariigi Valitsusele. Kui edaspidiselt kehtestaks kõnealuse põhimääruse rahandusminister,
siis kiirendaks see Rahandusministeeriumi tööd ning vabastaks Riigikantselei selle
põhimääruse menetlemisega seonduvast töökoormusest.
Punktidega 9 ja 10 täiendatakse MKS § 17 lõiget 3 ja 4. Kõnealused lõiked reguleerivad seda,
milliseid isikuandmete liike MTA võib MKR-s töödelda, ning milliste isikute kohta võib
andmeid MKR-i kanda.
MKS § 17 lõiget 3 täiendatakse selliselt, et MTA-l on õigus edaspidiselt töödelda kuni 18-
aastase (kaasa arvatud) isiku vanema või füüsilisest isikust eestkostja hooldusõiguse andmeid.
Sellest tulenevalt sätestatakse ühtlasi MKS § 17 lõikesse 4, et MTA võib MKR-i kanda kuni
18-aastase (kaasa arvatud) isiku kohta käivaid andmeid seoses tema vanema või füüsilisest
isikust eestkostja maksukohustuse vähendamisega.
Muudatus on ennekõike ajendatud vajadusest tagada mootorsõidukimaksu seaduse §-de 151 ja
152 rakendamiseks vajaliku andmetöötluse õiguspärasus. Küll aga on sõnastus jäetud
abstraktseks juhul, kui tulevikus võidakse veel kehtestada erinevaid maksusoodustusi seoses
lapse hooldusõigusega.
Kuna nimetatud andmeid juba faktiliselt töödeldakse, siis on tegemist muudatusega, mis viib
üksnes kehtiva õiguse kooskõlla juba reaalselt toimiva praktikaga. Niisamuti, kuna
muudatusega empiirilist mõju ei kaasne, siis ei hinnata ka sellega seonduvat mõju.
Punktiga 11 muudetakse MKS § 258 lõikes 2, § 2515 lõikes 2, § 47 lõikes 3, § 66 lõikes 4, § 67
lõikes 2, § 69 lõikes 3, § 71 lõikes 2, § 91 lõikes 3, § 1361 lõikes 14 ja § 15131 lõikes 4 olevat
viitenormi selliselt, et see hõlmaks edaspidi ka käesoleva eelnõuga loodava uue sätte MKS §-i
1321. Uue sätte sisu on täpsemalt avatud eelnõu § 1 punkti 40 selgituste juures.
Punktiga 12 muudetakse MKS § 2510 lõiget 2.
Vastavalt kehtivale õigusele kantakse töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse
(edaspidi TTKI) andmed „[e]hitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija ja ehitustöid tegevate
9 Tempokas muutmisvajadus on tingitud tõsiasjast, et maksuõigusvaldkond on pidevas arengus olev organism, kus
märkimisväärne osa MKR-i alamregistrite loomisest ning uuendamisest seisneb Euroopa Liidu õiguse
ülevõtmises.
9
alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta.“ (MKS § 2510 lõige 2). Eelnõuga
laiendatakse seda loetelu, ehk edaspidi kantakse TTKI-sse lisaks eeltoodule ka mistahes „muud
ehitise ehitamise või ehitusplatsiga seotud vastutavad isikud.“ Tegemist on abstraktse alusega,
mis hõlmaks kõikmõeldavad vastutavad isikud ning välistaks seega vajaduse muuta MKS-i iga
kord, kui peaks tekkima uus vastutava isiku liik.
Esiteks, muudatus on kantud vajadusest tagada kooskõla andmekaitsealaste nõuetega.
Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt peab andmete kogumiseks olema seaduslik alus, ent
praegu kogutakse TTKI-isse andmeid ka isikute kohta, kelle puhul seda seaduslikku alust
selgelt ei ole, nimelt ehitusobjekti eest vastutava isiku kohta MKR-i põhimääruse § 531 lõike 3
punkti 7 tähenduses. Kõnealuse isiku andmete hõlmamine oli siiski juba TTKI väljatöötamise
staadiumis kavandatud, seega ei ole siinkohal tegemist muu kui seni avastamata õigusliku
puuduse parandamisega.
Teiseks, muudatuse abstraktne iseloom võimaldab ehitusplatside regulatsioonil sammu pidada
ehitussektori dünaamilise iseloomuga, ehk see võimaldab TTKI-sse kanda andmeid ka selliste
isikute kohta, kelle andmed praegu küll hõlmatud ei ole, kuid kelle andmete kandmise vajadus
või otstarbekus selgub praktika käigus – näiteks töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator, kelle
andmete hõlmamisega TTKI-sse saaks vähendada ehitusettevõtjate halduskoormust.
Kehtiva õiguse kohaselt peavad ehitusettevõtjad esitama Tööinspektsioonile eelteate, kui
ehitustööde eeldatav kestus ja/või ehitusplatsil töötavate isikute hulk ületab Vabariigi Valitsuse
8. detsembri 1999. a määruses nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ sätestatud
piirmäärad. Kõnealuse eelteate kaudu tuleb teatud juhtudel esitada Tööinspektsioonile ka
andmeid eelnimetatud töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori kohta, konkreetselt tema nimi
ja telefoninumber. Tegemist on ainukese eelteatel kajastatava andmeartikliga, mida
Tööinspektsioon TTKI-st veel ei saa. Kui aga Tööinspektsioonil oleks võimalik TTKI-st saada
ka eelnimetatud koordinaatori andmeid, ei oleks enam praktilist vajadust nõuda eelteate
esitamist ehitusettevõtjatelt, ehk sellest nõudest oleks võimalik loobuda ja vähendada selleläbi
ehitusettevõtjate halduskoormust.
Loetelu avamise kõrval on normis tehtud ka muid väiksemaid korrektuure. Esiteks, loetellu
hõlmatakse sõnaselgelt ehitustööde tellija kõrval ka ehitatava ehitise omanik, et katta juhud,
kus formaalselt ehitustööde „tellijat“ ei ole, sest omanik teostas ehitustöid iseseisvalt. Teiseks,
eelnõuga tehakse normis ka üks terminoloogiline korrektuur – kehtivas normis termin
ehitustöid tegev „alltöövõtja“ asendatakse terminiga „ehitustöid tegev isik“. Muudatus annab
õigusselgemalt edasi mõtet, et andmekogusse kantakse mitte ainult alltöövõtja kohta käivad
andmed, vaid mõistagi ka peatöövõtja enda kohta käivad andmed.
Punktiga 13 täiendatakse §-i 2510 uue lõikega 31, mille kohaselt, kui tellija või ehitatava ehitise
omanik teostab ehitustöid ise kaasamata selleks peatöövõtjat ja/või ehitusettevõtjat, siis jäävad
MKS-i 1. peatüki 33. jaos sätestatud peatöövõtja ja/või ehitusettevõtja kohustused tema kanda.
MKS-i kohaselt on töövõtuahela ning töötamise kestusega seonduva aruandluse eest vastutav
ennekõike peatöövõtja ning ehitusettevõtja. See formaalsus on tinginud teatava kahtluse selles,
kas ehitustöid ja ehitusplatse on võimalik aruandluskohustusest vabastada juhul, kui
tellija/omanik teostab ehitustöid iseseisvalt kaasamata selleks peatöövõtjat või mõnda muud
ehitusettevõtjat.
10
Valitseva arusaama kohaselt ei ole sellisel viisil võimalik aruandluskohustusest kõrvale
hoiduda. Nii näiteks on rahandusministri 14. novembri 2023. a määruse nr 41 „Ehitusplatsil
viibimise andmete kogumise tehnilised nõuded elektroonilisele registreerimissüsteemile ja
erijuhud, nõuded ehitusplatsil viibimise registreerimissüsteemile ning tuvastusvahendi
taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 3 lõikes 2 sätestatud, et
„[k]ui aruandluskohustusega hõlmatud ehitustööde tellija ostab või on ostnud ehitise
ehitamisega seotud töid või teenuseid, sealhulgas omanikujärelevalvet ehitusettevõtjalt, kes ei
ole peatöövõtja, rakenduvad tellijale maksukorralduse seaduse §-s 2512 sätestatud
ehitusettevõtja kohustused. Töövõtuahelast teavitamise kohustuse täitmiseks aktiveerib
peatöövõtja tellija alltöövõtuahela. Poolte kokkuleppel võib andmed tellija alltöövõtjate kohta
esitada peatöövõtja.“
Kõnealune juhtum puudutab olukorda, kus tellija tegutseb ise faktiliselt ehitusettevõtjana ning
peab seetõttu esitama MTA-le teavet tema tehtavate ehitustööde ning tema alltöövõtjate kohta.
Olukorras aga, kus tellija tegutseb faktiliselt ise peatöövõtjana, või kus peatöövõtjat kui sellist
ei ole määratud, peab tellija täitma ka peatöövõtja kohustused – selline selgitus on kajastatud
MTA veebilehel.10
Probleemiks on asjaolu, et kuigi rahandusministri määruses ning ka halduspraktikas on
kinnistunud arusaam, et tellijale/omanikule lähevad peatöövõtja/ehitusettevõtja kohustused üle
olukorras, kus neid kaasatud ei ole, siis paraku see arusaam ei kajastu selgelt seaduse tasandil.
Et välistada risk potentsiaalseks õigusvaidluseks, kehtestatakse seega MKS §-i 2510 uus lõige
31, mis sätestab sõnaselgelt, et peatöövõtja ja/või ehitusettevõtja puudumine ehitusplatsilt ei
välista aruandluskohustust.
Säte sisaldab nii „tellija“ kui ka „omaniku“ terminit – see on selleks, et välistada mis iganes
potentsiaalsed aruandlusest kõrvalehoidumise skeemid, sh nii olukorrad, kus isik ehitab oma
ehitist ise, kui ka olukorrad, kus ehitustöödeks on kaasatud ka teisi ettevõtteid, kuid nende
ettevõtete staatus peatöövõtja/alltöövõtjana on hägustatud.
Punktiga 14 muudetakse MKS § 26 lõiget 21.
Esiteks, sätet muudetakse selliselt, et edaspidi on juurdepääs maksusaladust sisaldavale teabele
ka sellisel riigiasutusel, mis tegeleb info- ja sidesüsteemide klienditoe andmisega.
Kehtiva MKS-i kohaselt on info- ja sidesüsteemide hooldamise ja arendamisega tegelevatel
riigiasutuse töötajatel juurdepääs maksusaladusele ulatuses, mis on vajalik riigiasutuse info- ja
sidesüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks. Vajadus juurdepääsule on tingitud asjaolust, et
süsteemide arendamisel ning hooldamisel, samuti nende toimivuse testimisel, võidakse kokku
puutuda maksukohustuslaste andmetega ning see oleks koormav, kui iga kord tuleks hooldus-
ja arendustööde läbiviimiseks küsida nõusolekut maksukohustuslastelt, või siis MTA-lt.
Praktikas on aga tekkinud probleem, kus riigiasutuste andmekogude eest vastutavad
riigitöötajad täidavad lisaks arendus- ja hooldustegevusele ka muid funktsioone, näiteks
menetletakse avaldusi infosüsteemist andmete ühekordseks väljastamiseks, kontrollitakse
isikuandmete töötlemise nõuete täitmist ning osutatakse üldist tehnilist tuge andmekogu
kasutamisel jne. Sellised nö „klienditoe“ tegevused väljuvad aga arendus- ja hooldustegevuse
raamidest, kuid võivad siiski eeldada ühel või teisel viisil maksusaladust sisaldavate andmete
10 Registreerimine ehituses | Maksu- ja Tolliamet (sisenetud: 10.11.2026).
11
töötlemist. See aga vajab õiguslikku alust, mis käesoleva eelnõuga ka luuakse, ehk laiendatakse
juurdepääsuõigust maksusaladusele lisaks arendus- ja hooldustööde teostamiseks ka info- ja
sidesüsteemide klienditoe osutamiseks.
Termin „klienditugi“ tähendab siinses kontekstis info- ja sidesüsteemide kasutajate abistamist
nende süsteemide kasutamisel (tehniline tugi), samuti andmesubjektide avaldustele vastamist,
andmekaitsealaste intsidentide lahendamist ja muude funktsioonide teostamist, mis on
vajalikud kõnealuse info- ja sidesüsteemi toimimiseks ning selle eesmärgi realiseerimiseks.
Teiseks, sätet muudetakse ka selliselt, et edaspidi on juurdepääs maksusaladust sisaldavale
teabele ka sellistel riigiasutustel, kes osutavad andmeid kasutava asutuse ülesannete täitmist
toetavaid avalikke teenuseid.
MTA avaldab maksusaladust sisaldavat teavet erinevatele asutustele selleks, et nad saaksid täita
oma seadusest tulenevaid ülesandeid. Nende ülesannete täitmiseks (või nende täitmise
toetamiseks) on riik üha enam pakkumas erinevaid avalikke teenuseid. Praktikas on aga
sagenenud selliste olukordade teke, kus kõnealust avalikku teenust osutav riigiasutus ei ole
seesama riigiasutus, kellele MTA on volitatud maksusaladust sisaldavat teavet avaldama. See
aga tähendab, et MTA ei saa kirjeldatud avaliku teenuse osutamiseks maksusaladust avaldada
õigusliku aluse puudumise tõttu.
Selleks, et vältida vajadust muuta MKS-i iga kord, kui tuleb kasutusele uus avalik teenus, mille
toimimine eeldaks maksusaladuse töötlemist, sätestatakse MKS § 26 lõikesse 21 alus, mis
võimaldaks maksusaladust avaldada mis iganes vastavale avaliku teenuse osutajale.
Kolmandaks, sättest eemaldatakse fraas „riigiasutuse töötaja“, misjärel räägib säte edaspidi
vaid „riigiasutusest“. Muudatus on tingitud sellest, et maksusaladust avaldatakse lõppastmes
siiski asutusele, mitte individuaalsele töötajale (või ametnikule).
Neljandaks, muudetavasse lõikesse lisatakse teine lause, millega sätestatakse õiguslik alus
asutusevälisele isikule juurdepääsu võimaldamiseks maksusaladust sisaldavale teabele MTA
info- ja sidesüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks. Nagu mis tahes infosüsteemide puhul,
on ka MTA infosüsteeme vaja hooldada, nendes esinevad tõrked likvideerida, nende toimivust
testida, neid arendada ja kaasajastada jne, et tagada jätkuv kvaliteetsete teenuste osutamine.
Sageli tekib MTA-l vajadus ka uute info- ja sidesüsteemide järele, mille väljatöötamiseks on
omakorda vaja arvestatavat tehnilist ekspertiisi. Praegu täidavad peaasjalikult seda funktsiooni
MTA ja RMIT-i töötajad, kellel on olemas vahetult MKS-st tulenev juurdepääsuõigus
maksusaladusele. Praktikas on seda juurdepääsuõigust võimaldav õiguslik alus muutunud aga
liigselt piiravaks, sest see ei arvesta asjaoluga, et ühel või teisel põhjusel on vahel hooldus- ja
arendustöid vaja tellida erasektorilt.
Vajadus pöörduda asutusevälise kompetentsi poole võib tekkida juhtudel, kus RMIT-i töötajatel
puuduvad probleemi lahendamiseks vajalikud oskused. Asutusevälised arendajad (st erasektor)
on aga sätte kohaldamisalast väljas, mis tähendab, et tõsiste infotehnoloogiliste probleemide
lahendamiseks ei ole neid võimalik ilma maksukohustuslaste nõusolekuta kaasata, kui
nimetatud probleemide lahendamine eeldab ligipääsu nende maksusaladust sisaldavale teabele.
Muudatusega kaasnevad teatavad riskid, sest maksusaladust sisaldavale teabele antakse ligipääs
asutusevälistele isikutele. Seetõttu uuriti VTK ning käesoleva eelnõu koostamise käigus
variante kaasata erasektori arendajaid viisil, mis ei ohustaks maksusaladuse kaitset. Paraku aga
12
jõuti analüüsi käigus järeldusele, et selline lähenemine ei ole kas tehniliselt võimalik, sest see
ei taga sama tõhusat hooldus- või arendustegevust, või siis see ei ole mõistlik muul põhjusel,
näiteks ebaproportsionaalselt suure haldus- ja töökoormuse tõttu.
Näiteks uuriti VTK koostamise käigus muuhulgas võimalust kasutada maksusaladust sisaldava
teabe asemel fiktiivseid andmeid, ehk testida info- ja sidesüsteeme simuleeritud, mitte
reaalsetes tingimustes. Paraku aga nähtus, et selline lähenemine ei suuda tuvastada
kõikvõimalikke probleeme ning nende juurpõhjuseid – maksusaladust sisaldavad andmed
eksisteerivad niivõrd kompleksses sidussüsteemis, mida on praktiliselt võimatu fiktiivsete
andmetega adekvaatselt simuleerida. Kui aga võimalikud vead ja tõrked jäävad avastamata, siis
ei satu ohtu mitte ainult kõnealuste info- ja sidesüsteemide toimimine, vaid ka nende turvalisus,
eriti andmekaitsealases mõttes.
Kõne alla ei tule ka lahendus, kus maksukohustuslastelt küsitakse nõusolekut neid puudutava
maksusaladust sisaldava teabe kasutamiseks. Sellisel juhul sõltuks MTA võimekus arendada
ning hooldada oma info- ja sidesüsteeme valitud maksukohustuslaste suvast, ehk kui
maksukohustuslased keelduvad nõusolekut andmast, siis tuleb probleemi lahendamine edasi
lükata, halvimal juhul võib see jääda üldse lahendamata.
Juurdepääsu võimaldamine on kavandatud MTA kaalutlusõigusena. See erineb selgelt MKS §
26 lõike 21 edaspidisest esimesest lausest, kus juurdepääsuõigus tuleneb vahetult seadusest.
Erisus on tingitud kõrgendatud riskidest, mis tahes-tahtmata tekivad, kui salastatud või muus
mõttes avalikkuse eest varjatud teavet on vaja avaldada asutusevälisele isikule, kes ei ole seotud
avaliku teenistuse eetiliste nõuetega ning kes tõenäoliselt ei pruugi olla saanud ka
andmeturbealast ettevalmistust, mida riik tüüpiliselt võimaldab oma ametnikele ning
töötajatele.
Erinevalt esimesest lausest, ei saa MTA kaasata asutuseväliseid isikuid info- ja sidesüsteemide
klienditoe osutamiseks, sest see väljuks lahendatava probleemi skoobist, milleks on selliste
arenduste tegemine või puuduste avastamine/likvideerimine, milleks riigil pädevust ei ole.
Kaasamine on ühtlasi piiritletud vajalikkuse kriteeriumiga, ehk asutusevälisele isikule võib
anda juurdepääsu maksusaladusele vaid ulatuses, milles see on vajalik asjaomase funktsiooni
teostamiseks. Kui MTA poolt antava juurdepääsu ulatus on rohkem kui vajalik, siis see on
käsitletav diskretsiooniveana.
Asutusevälise isiku kaasamisel info- ja sidesüsteemide hooldamis/arendamistegevusse võtab
MTA kasutusele erinevaid meetmeid, millega tagada maksusaladuse adekvaatne kaitse. MTA
peab kontrollima asutusevälise isiku tausta (vt selle kohta eelnõu § 1 punkt 36 ja selle
selgitused), erialast mainet, samuti tema töötajaid. Riskide maandamiseks rakendab MTA ka
muid turvameetmeid, muuhulgas võimaldatakse asutusevälistel arendajatel ligipääs info- ja
sidesüsteemidele MTA ja RMIT-i järelevalve all selleks ettenähtud MTA infosüsteemides ning
füüsilistes ruumides, samuti peavad asutusevälised isikud ligipääsu saamiseks sõlmima MTA-
ga konfidentsiaalsuslepingud.11 Vastavalt Maksu- ja Tolliameti põhimääruse § 16 punktile 5
vastutab andmekaitse ja infoturbe korraldamise eest MTA sisekontrolliosakond ning MTA ise
määrab oma haldusesiseste aktidega kindlaks konkreetsed protseduurid ning mehhanismid,
millega saavutada optimaalne andmeturve.
11 Kuigi eelnõu kohaselt on asutusevälisest isikust arendajal edaspidi kohustus hoida saladuses talle avaldatud
maksusaladust sisaldavat teavet MKS § 26 lõike 3 alusel, siis konfidentsiaalsuslepinguga konkretiseeritakse
saladuse hoidmise täpsem sisu.
13
Säte kasutab erasektori arendajate tähistamiseks määratlemata õigusmõistet „asutuseväline
isik.“ Termin „asutuseväline isik“ on laenatud avaliku teabe seaduse (edaspidi: AvTS) § 38
lõikest 4, mille üldine struktuur ja sisu on oma vaimult sarnane eelnõus loodava sättega:
„Asutuse juht võib otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabele, kui see ei kahjusta riigi või omavalitsusüksuse huve.“ Kuna
sisult analoogne termin on juba kehtivast õigusest võtta, siis ei peetud eelnõu koostamisel
vajalikuks mõelda välja uut terminit.
MKS § 26 lõike 21 teise lause puhul analüüsiti ka selle põhiseaduslikkust VTK raames.
Paremaks lugemiseks on see reprodutseeritud täiendatud kujul järgnevalt:
Muudatus riivab põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 19 sätestatud õigust vabale eneseteostusele ning
PS §-s 26 sätestatud igaühe õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Konkreetsemalt aga
riivab meede ennekõike nende sätete koosmõjul kujunevat informatsioonilise enesemääramise
õigust, mille kohaselt on isikutel õigus kontrollida, kasutada ning otsustada nende kohta käivate
andmete töötlemisega seonduvaid küsimusi. Riive seisneb antud juhul selles, et muudatuse
kohaselt võimaldatakse eraisikutest arendajatele ligipääsu maksukohustuslaste
maksusaladusega hõlmatud andmetele selleks, et hooldada ning arendada MTA info- ja
sidesüsteeme.
Selleks, et riive oleks PS-ga kooskõlas, peab see olema kantud legitiimsest eesmärgist ning
olema selle saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.
Muudatuse legitiimseks eesmärgiks on kaitsta maksusaladust ning tagada MTA võimekus täita
adekvaatselt oma seadusest tulenevaid ülesandeid.
MTA info- ja sidesüsteemide hooldamine ja arendamine eraisikutest arendajate kaasabil on
ilmselgelt selle eesmärgi saavutamiseks sobiv abinõu, sest ilma turvaliste ning toimivate info-
ja sidesüsteemideta ei ole MTA-l võimalik kaitsta maksusaladust ning täita oma muid seadusest
tulenevaid ülesandeid.
Meede on ka vajalik, sest puudub alternatiivne abinõu, mis oleks sama tõhus. Käsitleme kahte
võimalikku alternatiivset abinõu.
Esiteks, alternatiivne abinõu oleks kasutada fiktiivseid andmeid MTA info- ja sidesüsteemide
hooldamiseks ja arendamiseks. Paraku, MTA info- ja sidesüsteemide sidusus ning kompleksus
on niivõrd suur, et fiktiivsete andmete kasutamine ei simuleeri adekvaatselt reaalseid tingimusi,
kus need hooldatavad ning arendatavad info- ja sidesüsteemid peaksid toimima. Praktikas on
märkimisväärne risk, et fiktiivsete andmete kasutamisega jääksid olulised vead ning tõrked
tuvastamata, ning see omakorda võib põhjustada ohu erinevateks andmekaitsealasteks
intsidentideks.
Teiseks, alternatiivne abinõu oleks see, kui MTA-l/RMIT-l endal oleks vajalik kompetents, et
läbi viia ise vajalikud arendused ning hooldustegevused, kuid see meede ei ole sama tõhus, sest
vajadus eraisikust arendajate järele ei ole regulaarne ning toimub ad-hoc korras. Seetõttu ei ole
majanduslikult otstarbekas tekitada riigile alaline võimekus teostada arendus- ja hooldustöid,
mille jaoks ei pruugi olla iga-aastast vajadust.
Meedet võib pidada ka mõõdukaks, st sellega kaasnevad tulud kaaluvad üle sellega kaasnevad
põhiõiguste ja -vabaduste riived. Tulu seisneb ennekõike maksusaladuse efektiivsemas kaitses
14
ning paremas MTA võimekuses täita oma seadusest tulenevaid ülesandeid. Niisamuti
võimaldab info- ja sidesüsteemide hooldamine ja arendamine pakkuda maksukohustuslastele
erinevaid ettevõtlust edendavaid või muul viisil halduskoormust vähendavaid teenuseid. Kulu
on küll see, et eraisikutest arendajad võivad saada juurdepääsu maksusaladust sisaldavatele
andmetele, kuid see juurdepääs on piiratud arendusvajadusega ning MTA-le on nähtavad
kõikvõimalikud toimingud ja tegevused, mida eraisikust arendajad nende andmetega teevad.
Tõsi, see ei välista riski andmekaitsealaseks intsidendiks, kuid see risk on väike ning ei kaalu
üle kasu, mida pakuvad paremad ning turvalisemad info- ja sidesüsteemid.
Eeltoodu valguses ei ole tõsiseltvõetavat kahtlust, et kavandatav meede võiks olla
põhiseadusega vastuolus.
Punktiga 15 lisatakse MKS § 26 lõikesse 23 juurde Patendiamet ning Justiits- ja
Digiministeerium asutustena, kellel on juurdepääs maksusaladust sisaldavale infole ulatuses,
mis on vajalik MKS § 1 lõikes 6 nimetatud rahaliste kohustuste üle arvestuse pidamiseks.
Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 3 nimetatud muudatusega, kus fikseeritakse sõnaselgelt
MTA võimalus kohaldada MKS-i maksunõuete ja -kohustuste täitmise korda ka Patendiameti
ja Justiits- ja Digiministeeriumi nõuetele, mida MTA haldab alates 2021. aasta keskpaigast.
Justiits- ja Digiministeerium on loetelusse lisatud põhjusel, et Justiits- ja Digiministeerium on
Riigi Teataja seaduse § 13 lõike 1 kohaselt väljaande Ametlikud Teadaanded väljaandja.
Punktiga 16 lisatakse MKS § 26 lõikesse 3 viited sama paragrahvi lõigetele 21–23.
MKS-i kohaselt loetakse maksusaladuseks mis iganes teavet, mida MTA ametnikud ning
töötajad maksukohustuslase kohta teada saavad oma töö- ja teenistusülesannete täitmisel. MKS
täpsustab, et saladuse hoidmise kohustus on muuhulgas ka teiste asutuste ametnikel ning
töötajatel, kellele MTA on maksusaladust sisaldanud teavet avaldanud, kui seadus ei sätesta
teisiti. Saladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisel (MKS § 26 lõige
3).
Praktikas on tekkinud tõlgenduslik probleem maksusaladuse hoidmise kohustuse skoobi osas,
nimelt näevad MKS § 26 lõiked 21–23 ette juurdepääsu maksusaladust sisaldavale teabele
muuhulgas ka info- ja sidesüsteemide arendajatele, MTA tegevust auditeerivale isikule ning
teatud ulatuses ka Riigi Tugiteenuste Keskusele, kohtutele ning prokuratuurile. Ometi,
maksusaladuse hoidmise kohustust ette nägev säte (MKS § 26 lõige 3) ei viita sõnaselgelt
nimetatud lõigete alusel avaldatavale maksusaladusele, ent viitab teistel alustel avaldatavale
maksusaladusele – konkreetselt MKS §-de 28–30 alusel avaldatavale maksusaladusele. Sellest
aga on tekkinud küsimus, et kas MKS § 26 lõigete 21–23 alusel avaldatava maksusaladuse puhul
selle saladuses hoidmise kohustust ei olegi?
Praktikas on siiski tõlgendatud maksusaladuse hoidmise kohustust laialt, sealhulgas viisil, et ka
MKS § 26 lõiked 21–23 on sellega hõlmatud. Küll aga on tõlgenduslik probleem olemas ning
sätted võiksid olla selgemad. Seetõttu tehakse eelnõu raames ettepanek muuta maksusaladuse
hoidmise kohustust ette nägevaid norme viisil, et sõnaselgelt kohalduks MKS § 26 lõikes 3
sätestatud maksusaladuse hoidmise kohustus ka lõigetes 21–23 sätestatud isikutele ja asutustele,
sh edaspidi ka asutusevälistest isikutest arendajatele.
Punktiga 17 sätestatakse MKS § 27 lõike 1 sissejuhatavasse lauseosasse andmete
avalikustamise eesmärk. Muudatus on ajendatud vajadusest viia andmete avalikustamine
15
kooskõlla andmekaitsealase nõudega, mille kohaselt peab isikuandmete avaldamist võimaldav
säte sisaldama ka andmete avaldamise eesmärki. Muudatus on vajalik, sest kuna kõnealuse sätte
alusel avaldatakse abstraktselt „maksukohustuslase“ kohta käivaid andmeid, siis võib see
hõlmata ka füüsilisest isikust maksukohustuslase isikuandmeid.
MKS § 27 lõike 1 eesmärgiks on tagada avatud ühiskonna põhimõtte realiseerimine,
suurendada ettevõtluskeskkonna läbipaistvust ning tõsta maksukohustuslaste maksumoraali.
Maksumoraali jaoks on olulise kaaluga maksukohustuslaste võrdne kohtlemine ning
maksustamisalane läbipaistvus. Need eesmärgid saavutataksegi läbi andmete avaldamise ja
sellele järgneva avalikkuse kontrolli, kus ühiskondlik surve motiveerib maksukohustuslasi
olema seadusekuulekad. Sellest tulenevalt sisaldab MKS § 27 lõike 1 sissejuhatav lauseosa
edaspidi osundust andmete avalikustamise eesmärgile, milleks on avalikkuse kontrolli
tagamine MKS-i, MTVS-i, maksuseaduse ning valla- või linnavolikogu määrusest tulenevate
rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise üle. KOV määrus on nimetatud selleks, et hõlmata
eesmärgi alla ka avalikkuse järelevalve kohalike maksude täitmise üle.
Muudatuse iseloom on seega õiguslik-tehniline, mis küll suurendab õigusaktide omavahelist
süsteemsust, sidusust ning õigusselgust, kuid ei too kaasa mingit empiiriliselt mõõdetavat
praktilist mõju.
Punktiga 18 muudetakse MKS § 27 lõike 1 punkti 5, mis reguleerib ajatatud maksuvõla
avaldamist.
Kehtiva õiguse kohaselt võib maksuhaldur maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta
avaldada igaühele teavet maksuvõlgade kohta (MKS § 27 lõige 1 punkt 4). Peaasjalikult kannab
selline praktika ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse suurendamise eesmärki, ehk see võimaldab
isikutel hinnata konkreetse maksukohustuslase usaldusväärsust ja majanduslikke riske
võimaliku äripartnerina.
Ent kehtiva õiguse kohaselt kuulub samadel eesmärkidel avalikustamisele ka ajatatud
maksuvõlg (MKS § 27 lõige 1 punkt 5), ehk maksuvõlg, mille tasumise tähtpäev on edasi
lükatud ning mille puhul on koostatud tasumise ajakava, mida maksukohustuslane peab
edaspidi järgima. Eraldiseisva õigusliku aluse loomine ajatatud maksuvõla avaldamiseks oli
vajalik põhjusel, et „ajatatud maksuvõlg“ ei vasta juriidiliselt maksuvõla definitsioonile nii
nagu see on sätestatud MKS §-s 32, mille kohaselt maksuvõlg on „tähtpäevaks tasumata
maksusumma“ – kuivõrd tasumise tähtpäev lükatakse ajatamisega edasi, siis formaalselt pole
tegemist maksuvõlaga nii kaua, kuni see on ajatatud, mistõttu maksuvõla avalikustamise üldsäte
seda olukorda hästi ei hõlmanud.
Praktikas on aga võimalik maksuvõlga ümber kujundada lisaks ajatamisele ka erinevates
maksejõuetusmenetlustes, näiteks saneerimismenetluses ja võlgade ümberkujundamise
menetluses. Kui maksusumma tasumise tähtpäev lükatakse mõnes sellises menetluses edasi,
siis ei ole seda eeltoodust tulenevalt võimalik enam avalikustada MKS § 27 lõike 1 punkti 4
kohaselt, sest tehniliselt ei ole tegemist enam maksuvõlaga. Paralleelselt, avalikustamise
aluseks ei saa olla ka MKS § 27 lõige 1 punkt 5, kuna see reguleerib expressis verbis vaid
ajatatud maksuvõla avaldamist. Lihtsustatult öeldes, kui faktilisel maksuvõlgnikul õnnestub
oma maksuvõlg ümber kujundada muus menetluses kui ajatamismenetluses, siis ei ole seda
võimalik avaldada. Võrdse ning ühetaolise kohtlemise perspektiivist on see aga probleem, sest
sõltumata sellest, millises menetluses see ümber kujundatakse, see on ja jääb faktiliseks
maksuvõlaks ning peaks seega kuuluma võrdsetel tingimustel avalikustamisele.
16
Tegemist on õiguslüngaga, mida on tahtmise korral ka võimalik kuritarvitada, näiteks saavad
faktilised maksuvõlgnikud esitleda ennast mitte-võlgnikena nii äripartneritele kui ka riigile.
Seetõttu kuulub edaspidi avaldamisele lisaks ajatatud maksuvõlale ka mis tahes muul viisil
ümberkujundatud maksuvõlg. See hõlmab muuhulgas saneeritud maksuvõlga,
pankrotimenetluses kompromissi korras ümberkujundatud maksuvõlga, füüsilise isiku võlgade
ümberkujundamise menetluses ümberkujundatud maksuvõlga jne. Sisuliselt kuulub maksuvõlg
edaspidi avaldamisele sõltumata sellest, millises menetluses ja millisel viisil see
ümberkujundatud saab.
Algselt kaaluti jätta kehtiva MKS-i § 27 lõike 1 punkt 5 alles ning lisada muul viisil
ümberkujundatud maksuvõla avaldamise alus uue punktina 51, kuid analüüsi tulemusel jõuti
seisukohale, et kuivõrd ajatamine niikuinii kujutab endast olemuselt samuti maksuvõla
ümberkujundamist, siis oleks õigusselgem reguleerida maksuvõla avaldamise juhud
ümberkujundamise kontekstis kõik ühes sättes.
Termin „maksukohustuslane“ on MKS §-s 6 defineeritud õigusmõiste, mis hõlmab nii füüsilisi
kui ka juriidilisi isikuid. See tähendab, et nii füüsilise kui ka juriidilise isiku ümberkujundatud
maksuvõlad kuuluksid edaspidi avaldamisele.
Punktiga 19 täiendatakse MKS § 27 lõiget 1 punktiga 51, mille kohaselt kuulub edaspidi
avaldamisele juriidilisest isikust maksukohustuslasele tehtud maksuotsuse resolutsioon, kui see
ei ole enam edasikaevatav. Kõnealune muudatus on motiveeritud ning inspireeritud Eesti
Kaubandus-Tööstuskoja vastavasisulisest ettepanekust.12
Äripartnerite valikul on ettevõtjad huvitatud mitte ainult nende majanduslikust võimekusest,
vaid ka nende reaalsest valmisolekust täita oma kohustusi. Äripartneri valimisele aitab teataval
määral kaasa maksuvõlgade avaldamine, kuid mõistagi ei saa maksuvõla olemasolust ainuüksi
teha põhjapanevaid järeldusi maksukohustuslase usaldusväärsuse kohta – on oluline erinevus,
kas maksuvõlg on tekkinud majanduslikest raskustest, heausksest õiguslikust vaidlusest
maksuhalduriga või eesmärgipärasest püüdlusest hoiduda maksude maksmisest kõrvale.
Täpsemate järelduste tegemine eeldab seega rohkem informatsiooni ning seetõttu näeb
käesolev eelnõu ette võimaluse tutvuda edaspidi ka juriidilisest isikust maksukohustuslastele
tehtud maksuotsuste resolutsioonidega.
Nagu maksuvõla puhul, ei saa ka maksuotsuse olemasolu koheselt tõlgendada selliselt, et
maksukohustuslane on käitunud halvas usus või et ta pole usaldusväärne. On igati loomulik
ning praktikas sageli esinev tõsiasi, et maksukohustuslased peavad MTA-ga maha maksuotsuse
tegemisega kulmineeruvaid õigusvaidlusi siirast veendumusest, et MTA eksib kas faktides või
õiguslikult. Küll aga tuleb silmas pidada, et maksuotsus tehakse üldreeglina vaid ultima ratio
korras, kui maksukohustuslase maksuasjades tuvastatakse märkimisväärsed puudused, mida
maksukohustuslane keeldub kõrvaldamast. Kui neid otsuseid on ühe maksukohustuslase kohta
ebaharilikult palju, siis turg võib seda tõlgendada potentsiaalse äririskina.
Avaldamisele kuuluksid vaid juriidilisest isikust maksukohustuslastele tehtud maksuotsuste
resolutiivosad. Muudatuse skoopi ei kuulu füüsilised isikud, ehk füüsilisest isikust
maksukohustuslaste (sh füüsilisest isikust ettevõtjate) maksuotsuste resolutsioonide
avaldamiseks on jätkuvalt vaja nende MKS § 26 lõike 2 kohast nõusolekut.
12 Vt selle kohta: https://www.koda.ee/et/meie-arvamus/maksuotsused-voiksid-olla-avalikud (sisenetud:
26.09.2025).
17
Avaldamisele kuuluksid üksnes selliste maksuotsuste resolutsioonid, mis ei ole
edasikaevatavad, ehk vaidlustatavad. Ennekõike tähendab see kas seda, et vaide ja/või kohtusse
kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud, või siis maksuotsus on kolmeastmelises
kohtusüsteemis läbi vaieldud ning selle õiguspärasust kinnitatud viimases kohtuastmes, ehk
Riigikohtus.
Maksukohustuslane ei saa vältida maksuotsuse avaldamist seeläbi, et ta tasub maksuotsuse
aluseks oleva rahalise kohustuse ära. Kui maksuotsus on kord tehtud, siis ainukene võimalus
vältida selle resolutiivosa avaldamist on tuvastada vaide- või kohtumenetluse korras selle
õigusvastasus ning saavutada selliselt selle jäädav kehtetuks tunnistamine või tühistamine.
Teisalt, see aga ei takista vastava vaide- või kohtulahendi avalikustamist, kust niikuinii nähtub,
et maksukohustuslasele oli maksuotsus tehtud, kuigi vaidluse tehiolud võivad olla muutunud.
Avaldamisele kuuluks vaid maksuotsuse resolutsioon, ehk haldusakti resolutiivosa, millest
nähtub asjaomasele maksukohustuslasele antud käsk tasuda maksusumma. Nagu VTK-s oli
märgitud, avaldatakse resolutsioon nii, et sellest nähtuks:
1) juriidilisest isikust maksukohustuslase nimi ja registrikood;
2) maksuotsuse tegemise õiguslik alus;
3) kontrollitud maksustamisperioodil juhatuse liikme staatuses olnud isikute ees- ja
perekonnanimed ning isikukoodid;
4) kontrollitud maksustamisperiood;
5) määratud maksusumma suurus maksude lõikes.
Eelmainitud loetelu ei ole vajalik kajastada vahetult seaduses, kuivõrd kehtiv MKS juba kasutab
terminit „resolutsioon“. Samuti on termin „resolutsioon“ kasutusel kehtivas haldusmenetluse
seaduses (edaspidi HMS) üheskoos terminiga „resolutiivosa“, mis on selle sünonüüm. Vastavalt
HMS § 60 lõikele 2 kujutab resolutiivosa endast haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja
kohustusi sisaldavat osa.
Kõnealuse muudatuse puhul analüüsiti ka selle põhiseaduslikkust VTK raames. Paremaks
lugemiseks on see reprodutseeritud täiendatud kujul järgnevalt:
Muudatus riivab PS §-s 19 sätestatud õigust vabale eneseteostusele ning PS §-s 31 sätestatud
õigust ettevõtlusvabadusele. Konkreetsemalt aga riivab meede ennekõike nende sätete
koosmõjul kujunevat nö informatsioonilise enesemääramise õigust, mille kohaselt on isikutel
õigus kontrollida, kasutada ning otsustada nende kohta käivate andmete töötlemist. Riive
seisneb antud juhul selles, et muudatuse kohaselt muutuksid avalikuks juriidilistele isikutele
tehtud maksuotsuste resolutsioonid. Tegemist on maksusaladust sisaldava teabega, millest on
võimalik teha järeldusi muuhulgas isiku õiguskuulekuse ning maksukäitumise kohta.
Et riive oleks PS-ga kooskõlas, peab see olema kantud legitiimsest eesmärgist ning olema selle
saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.
Meetme legitiimseks eesmärgiks on suurendada ettevõtluskeskkonna läbipaistvust ning
motiveerida juriidilisest isikust maksukohustuslasi hoidma oma maksuasjad korras.
Maksuotsuste resolutiivosa avaldamine võimaldab analüüsida ning paremini prognoosida
potentsiaalse juriidilisest isikust äripartneri maksukuulekust ning üleüldist valmisolekut täita
oma õiguslikke kohustusi. Niisamuti motiveerib see hoidma oma maksuasjad korras, et
18
signaliseerida turule usaldusväärsust. Ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse ning maksukuulekuse
suurendamise perspektiivist on meede selgelt sobiv.
Meede on ka vajalik, sest puuduvad muud samatõhusad alternatiivid. Kuigi maksuvõlgade
avalikustamine juba toimub kehtiva õiguse kohaselt, siis ei võimalda see siiski teha niivõrd
kindlaid järeldusi kui oleks võimalik teha maksuvõlgasid ning maksuotsuste resolutsioone koos
analüüsides. Meetme säästvust kinnitab ka asjaolu, et see kohaldub vaid juriidilistele isikutele,
mitte füüsilistele isikutele, ning et avaldatakse vaid resolutsioon, mitte maksuotsust tervikuna.
Meede on ka mõõdukas, st sellest saadud tulud kaaluvad üle sellega kaasneva põhiõiguste ja
-vabaduste riive. Läbipaistvam ettevõtluskeskkond suurendab ettevõtete vahelist konkurentsi
ning süvendab maksukuulekust kui konkurentsi väljundit. Liiati, et ettepanek kõnealuse abinõu
kehtestamiseks tuli Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt. Tegemist ei ole seega
Rahandusministeeriumi initsiatiivil tehtud muudatusega, vaid ministeerium otsustas kuulda
võtta ühe suuremaid Eesti ettevõtjaid koondava katusorganisatsiooni ettepanekut. Turg
eelduslikult teab ise paremini, millised abinõud suurendavad ning millised abinõud piiravad
nende majanduslikku potentsiaali.
Kogumis võib maksuotsuste resolutiivosa avaldamist pidada proportsionaalseks, st sobivaks,
vajalikuks ning mõõdukaks.
Punktiga 20 muudetakse ja sõnastatakse MKS § 28 lõige 3 ümber selliselt, et MTA-l oleks
sõnaselge õigus avaldada teavet maksukohustuslase ja maksu kinnipidaja deklareeritava,
tasutava või kinnipeetava riikliku maksu või tasu kohta sellele valla- või linnavalitsusele,
kellele nimetatud maks või tasu või osa sellest kantakse, kui see on vajalik omavalitsusüksuse
ülesande täitmiseks. Muudatus on ennekõike ajendatud vajadusest jagada kohalike
omavalitsustega teavet deklareeritud ja tasutud keskkonnatasude kohta.
Selleks, et kohaliku omavalitsuse üksused saaksid operatiivselt oma eelarvet planeerida, on neil
vaja teada, millistest allikatest eelarvelaekumised pärinevad. Osa nendest laekumistest
moodustavad keskkonnatasud, mida tasuvad omavalitsuste territooriumitel tegutsevad
ettevõtted. Kehtiv õigus võimaldab omavalitsustele avaldada küll teavet selle kohta, millised
ettevõtted tasuvad keskkonnatasusid ning milles seisneb nende keskkonnakasutus, kuid kehtiv
õigus on ebaselge küsimuses, kas omavalitsustele võib anda teavet ka deklareeritud ja tasutud
keskkonnatasude suuruse kohta, st kui palju konkreetne ettevõte keskkonnatasu maksis.
Arvestades andmekaitsealaseid nõudeid ning maksusaladuse instituuti, tõlgendatakse praktikas
pigem seaduses olevat ebaselgust andmesubjekti kasuks, mistõttu on seni keeldutud
omavalitsustele andmast teavet laekunud keskkonnatasude suuruse kohta.
Et omavalitsustele saaks avaldada infot ka deklareeritud ja tasutud keskkonnatasude kohta,
laiendataksegi kehtiva MKS § 28 lõiget 3 vastavalt muutmiskäsus toodud sõnastusele. Laiendus
hõlmab siiski kõiki riiklikke makse ja tasusid, mitte kitsalt keskkonnatasusid, sest ei saa
välistada, et kohalikel omavalitsustel võib oma ülesannete täitmiseks olla vajalik saada teavet
ka riiklike maksude ja muude tasude kohta. Muudatus ühtlasi aitab kohalikel omavalitsustel
täita kohustust avaldada veebilehel teavet elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia
tootmise tasu kohta.
Kohalikel omavalitsustel on õigus küsida infot üksnes ulatuses, mis on vajalik nende ülesannete
täitmiseks. Vastavalt MKS § 26 lõikele 3 peavad kohalikud omavalitsused hoidma saladuses
neile teatavaks saanud maksusaladust sisaldavat teavet, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
19
Kõnealune muudatusettepanek tuli Kliimaministeeriumilt ning selle põhjendused on leitavad
eelnõude infosüsteemis olevast kooskõlastuskirjast.13
Punktiga 21 asendatakse MKS § 29 punktis 1 terminid „uurija“ ja „prokurör“ vastavalt
terminitega „uurimisasutus“ ja „prokuratuur“.
Kehtiva õiguse kohaselt võib MTA avaldada maksusaladust sisaldavat teavet uurijale ning
prokurörile selleks, et avastada ja tõkestada kuritegusid, tabada kurjategijaid, uurida
kriminaalmenetluses olevaid asju jne. Vastav alus selleks tuleneb MKS § 29 punktist 1.
Kõnealune säte on sõnastatud ametnikupõhiselt, mitte asutusepõhiselt – see tähendab, et
maksusaladust sisaldavat teavet võib avaldada „uurijale“ ja „prokurörile“, mitte
„uurimisasutusele“ ning „prokuratuurile“.
Ametnikupõhine lähenemine tekitab kaks probleemi:
Esiteks, MKS § 29 punktis 1 nimetatud ülesandeid ei teostata ainuisikuliselt, vaid praktikas
tegelevad nendega uurimis- ning töögrupid. Need grupid ei koosne tüüpiliselt üksnes
„uurijatest“ ning „prokuröridest“, vaid neisse võivad kuuluda ka ametnikud, kes küll töötavad
asjaomase uurimisasutuse/prokuratuuri all, kuid kes ise juriidiliselt võetuna „uurijad“ ega
„prokurörid“ ei ole. Kuna kehtiv sõnastus võimaldab maksusaladust sisaldavat teavet jagada
üksnes uurijatele ning prokuröridele, siis sellest järeldub, et nendele teistele ametnikele ei tohiks
seda teavet jagada, mis omakorda lülitab nende uurimis- ja töögruppide tegevusele
ebamõistlikke takistusi ning muid ebatõhususi, mis raskendavad nende seadusest tulenevate
ülesannete täitmist.
Teiseks, ametnikupõhine lähenemine on vastuolus seadustes kinnistunud arusaamaga, et uurija
ja prokurör teostavad oma volitusi küll sõltumatult, kuid siiski vastava
uurimisasutuse/prokuratuuri nimel. Kehtiv MKS § 29 punkti 1 sõnastus aga jätab vastupidise
mulje, ehk et uurimis- ja kriminaalmenetlusele omaseid toiminguid ei vii juriidiliselt läbi mitte
uurimisasutused/prokuratuur, vaid individuaalsed ametnikud.
Eeltoodud probleemide lahendamiseks on vajalik asendada MKS § 29 punktis 1 terminid
„uurija“ ja „prokurör“ vastavalt terminitega „uurimisasutus“ ja „prokuratuur“, ehk viia säte üle
asutusepõhisele lähenemisele senisest ametnikupõhisest lähenemisest.
Vastavalt kriminaalmenetluse seaduse § 31 lõikele 1 on (lisaks MTA-le) uurimisasutusteks
Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei,
Keskkonnaamet ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja uurimisasutuse
ülesandeid täitev vangla.
Lisaks eeltoodule, eemaldatakse kehtivast sättest sõnad „kriminaalmenetluses oleva asja
uurimiseks“ ning mõneti muudetakse sättes olevate sõnade senist järjekorda. Muudatus on
tingitud Siseministeeriumi märkusest, mille kohaselt kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ei
kasuta mõistet „uurimine“.14
13 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1bd24a1a-d55d-4943-979c-77fb900d8cf0
(sisenetud 26.09.2025). 14 Siseministeeriumi vastav märkus on leitav käesoleva seletuskirja lisast 2, ehk märkuste ja ettepanekute
arvestamise/mittearvestamise tabelist.
20
Punktiga 22 sõnastatakse ümber MKS § 29 punkt 2, kus termin „väärtegu menetlema volitatud
isik“ asendatakse terminiga „kohtuväline menetleja“, et tagada parem terminoloogiline
kooskõla MKS-i ja väärteomenetluse seadustiku vahel. Lisaks lihtsustatakse ka sätte üldist
sõnastust ilma, et suurendataks selle kohaldamisala.
Muudatus on tingitud Siseministeeriumi tehtud märkusest.15
Punktiga 23 asendatakse MKS § 29 punktis 10 sõna „Rahandusministeerium“ sõnadega
„riigihangete registri vastutavale töötlejale.“
Kehtiva õiguse kohaselt on Rahandusministeeriumil MKS § 29 punkti 10 alusel õigus saada
maksusaladust sisaldavat teavet selleks, et kontrollida, kas eksisteerivad alused isiku
kõrvaldamiseks hankemenetlusest vastavalt riigihangete seadusele (edaspidi RHS). Kõnealune
säte reguleeris olukorda, mil Rahandusministeerium oli veel riigihangete registri vastutav
töötleja. Alates 1. jaanuarist 2024 on vastutava töötleja roll aga üle läinud Riigi Tugiteenuste
Keskusele (edaspidi RTK) ning koos sellega ka eelkirjeldatud ülesanne kontrollida
hankemenetluses osalejate vastavust seadusele.16
Kehtiv MKS § 29 punkt 10 on seega aegunud ning selle ajakohastamiseks on vaja selle
sõnastuses asendada Rahandusministeerium RTK-ga. Siinkohal pole tegemist pelga
formaalsusega, sest praegu ei ole RTK-l selget õiguslikku alust saada maksusaladust sisaldavat
teavet oma ülesannete täitmiseks.
Selleks, et tagada tulevikukindlus, ei nimetata uues sättes siiski konkreetselt ära RTK-d, vaid
mainitakse abstraktselt üksnes registri vastutavat töötlejat. See on vajalik selleks, et kui registri
vastutav töötleja peaks taas muutuma – olgu see nii ebatõenäoline kui tahes – siis ei oleks vaja
uuesti muuta MKS-i, et tagada uuele vastutavale töötlejale vajalik juurdepääs maksusaladust
sisaldavale teabele, et oma seadusest tulenevaid ülesandeid täita.
Punktiga 24 muudetakse MKS § 29 punkti 28 selliselt, et edaspidi saaks MTA avaldada
loomeliitudele ja Kultuuriministeeriumile ka töötamise andmeid vabakutselise loovisiku
loometoetuse määramiseks.
Loomeliidud eraldavad vabakutselistele isikutele loometoetusi vastavalt loovisikute ja
loomeliitude seadusele. Loometoetuse määramisel on aga nii loomeliidud kui ka
Kultuuriministeerium kohustatud kontrollima, et toetust saav loovisik ei oleks samal ajal
avalikus teenistuses ega töötaks töölepingu või muu sarnase võlaõigusliku lepingu alusel.
Teisisõnu, loomeliitudel ja Kultuuriministeeriumil on vaja andmeid töötamise registrist. Kuna
töötamise registri andmed on käsitletavad maksusaladusena, siis on vaja MKS §-i 29 sätestada
MTA-le õiguslik alus töötamise registri andmete avaldamiseks.
Muudatuse tulemusel saavad loomeliidud ja Kultuuriministeerium edaspidi töötamise andmeid
MTA-lt ning kaob senine praktika, kus vastava teabe saamiseks küsitakse infot loovisikutelt
endilt nende nõusoleku alusel. Võttes arvesse, et loometoetuste määramine ning nende
menetlemine on loomeliitude ja Kultuuriministeeriumi seadusest tulenev ülesanne, ei ole
mõistlik jätta selle ülesande täitmine sõltuma toetust taotleva loovisiku nõusolekust.
15 Samas. 16 Riigihangete seaduse § 181 lõike 5 kohaselt määratakse riigihangete registri vastutavad ja volitatud töötlejad
registri põhimääruses. Kehtiva põhimääruse § 3 lõike 1 kohaselt on selleks RTK.
21
Kuigi eelnõuga nähakse ette uus säte, mis võimaldab MTA-l töötamise registri andmeid
avaldada valitsusasutustele ja nende hallatavatele riigiasutustele, samuti avalik-õiguslikele
juriidilistele isikutele (vt eelnõu § 1 punktis 28 olev muudatus), siis käesoleval juhul
sätestatakse töötamise registri andmete avaldamise volitus siiski jätkuvalt MKS §-i 29 senisesse
loetellu. Kuigi loomeliidud on tunnustatud mittetulundusühingud, on need siiski eraõiguslikud
juriidilised isikud ja Rahandusministeerium ei ole hetkel valmis sätestama üldist õiguslikku
alust jagada töötamise andmeid eraõiguslikele isikutele nende seadusest või halduslepingust
tulenevate ülesannete täitmiseks. Sellise muudatuse tegemine eeldaks analüüsi, milleks
käesoleva eelnõu menetluse staadiumis ei ole ressurssi.
Muudatusettepanek tuli Kultuuriministeeriumi 29.04.2024 aasta17 kirjast nr 1-12/446-2.
Punktiga 25 sätestatakse MTA-le õigus avaldada maksusaladust sisaldavat teavet
kindlustusandjale tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse alusel
hüvitise määramiseks.
Kehtivas õiguses on kujunenud olukord, kus erinevalt liikluskindlustuse kindlustusandjast, ei
ole MTA-l õiguslikku alust avaldada patsiendikindlustuse kindlustusandjale andmeid
(maksusaladust), mis on vältimatult vajalikud hüvitise määra arvutamiseks. Praktikas tähendab
see seda, et kannatanud peavad hüvitise määramiseks vajalikku infot edastama
kindlustusandjale ise kandes kogu halduskoormust, mis kaasneb kõnealuste andmete
töötlemisega. Liikluskindlustuse kannatanutel sellist koormust ei ole, kuivõrd kindlustusandja
saab kõik vajalikud andmed kätte otse MTA-lt MKS § 29 punkti 41 alusel. Tegemist on sarnases
olukorras olevate sarnaste sihtgruppidega, mistõttu ei ole nende erinev kohtlemine põhjendatud.
Edaspidi hakkavad patsiendikindlustuse kindlustusandjad saama hüvitise määramiseks
vajalikku infot vahetult MTA-lt, mis teeb hüvitise saamise protsessi kannatanule
märkimisväärselt mugavamaks, kiiremaks ning õiguskindlamaks.
Muudatusettepanek tuli Eesti Kindlustusseltside Liidult.
Punktiga 26 võetakse MKS § 29 punktist 61 välja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning asendatakse Kliimaministeeriumiga. Muudatus on
tingitud asjaolust, et transpordivaldkond koos sättes nimetatud autoveoseaduse ja
ühistranspordiseaduse ülesannetega on nüüd Kliimaministeeriumi valitsemisalas. Tegemist
seega grammatilise ajakohastamisega, mis valdkondade üleminekul jäi kahe silma vahele.
Punktiga 27 lisatakse MKS §-i 29 punktid 69–72
• MKS § 29 punkt 69
MKS § 29 punkti 69 kohaselt on MTA-l edaspidi õigus ilma maksukohustuslase nõusolekuta
avaldada maksusaladust sisaldavat teavet maagaasiseaduse (edaspidi MGS) § 15 lõikes 1
sätestatud süsteemihaldurile vedelkütuse seaduse (edaspidi VKS) §-s 26 sätestatud ülesannete
täitmiseks, ehk biokütuse, biometaani, vesiniku ja elektrienergia statistikaga kauplemise
korraldamiseks.
17 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/94e9157c-53bb-41a7-b5e2-14fa4bf4200b
(sisenetud 30.09.2025).
22
Biokütuse statistikaga kauplemiseks on loodud digitaalne kauplemisplatvorm, mida haldab
MGS § 15 lõikes 1 nimetatud süsteemihaldur. Enne selle loomist kauplesid kütuse tarnijad
statistika ülejäägiga18 ise, ehk sõlmisid omavahel kokkuleppeid statistika ostuks/müügiks,
samuti pidasid kütuse tarnijad ka ise arvestust biokütuse täitmise kohustuse üle, ehk kohustust
lisada oma müüdavasse kütusesse teatava protsendi biokütust.
Selleks, et tagada andmete kvaliteet kõnealusel kauplemisplatvormil, on vaja andmevahetust
selle platvormi ja MTA hallatud kütuse käitlemise andmekogu (edaspidi KKS) vahel. KKS juba
sisaldab andmeid kütuse tarnija biokütuse tarbimisse lubamise kohustuse täitmise kohta, sh
andmeid statistika ülejäägi kohta, ning selle liidestus kauplemisplatvormiga tagab kestva
andmete asja- ning ajakohasuse. Kuivõrd aga KKS-s sisalduvad andmed on käsitletavad
maksusaladusena, eeldab selline andmevahetus õiguslikku alust. Muudatusega vastav õiguslik
alus ka luuakse.
Praktikas on olukord lahendatud selliselt, et kütuse tarnijatelt võetakse nõusolek andmete KKS-
st edastamiseks süsteemihaldurile. See lahendus ei ole aga optimaalne kuivõrd see sõltub
täielikult kütuse tarnijate suvast – kui nõusolekut ei anta, siis sõltub kauplemisplatvormide
andmestik sellest, mida kütuse tarnijad ise sinna sisestavad. Praktika on näidanud, et kütuse
tarnijate toimimine vahelülina on põhjustanud eksimusi ja ebatäpsusi, ehk tervikuna
kahjustanud kauplemisplatvormil olevate andmete kvaliteeti. Dubleeritud arvestuse (kütuse
tarnijad vs KKS) ära kaotamisega väheneb ka Keskkonnaameti läbiviidava riikliku
järelevalvega seonduv halduskoormus.
Andmete avaldamine tähendab antud juhul seda, et MTA hallatud MKR-i alamregistrist –
kütuse käitlemise andmekogust (KKS) – hakkab süsteemihalduri hallatavale
kauplemisplatvormile läbi X-tee liikuma iga kuu andmeid biokütuse säästlikkuse kriteeriumite
täitmise statistika kohta. Edastatav andmekoosseis oleks järgmine:
1) kütuse tarnija registrikood;
2) vastavusdokumentide süsteemi poolt genereeritud statistika pakkumise dokumendi number;
3) aruandeaasta;
4) kütuse tüüp;
5) pakutav tegelik energiakogus (MJ);
6) pakutav arvestuslik energiakogus (MJ);
7) koefitsient;
8) taastuvenergiatüüp;
9) kasvuhoonegaaside mahukus gCO2ekv/MJ;
10) müüki pandud kasvuhoonegaaside kogus.
• MKS § 29 punkt 70
MKS § 29 punkti 70 kohaselt on MTA-l edaspidi õigus maksukohustuslase nõusolekuta
avaldada maksusaladust sisaldavat teavet asutusevälisele tõlgile, kelle MTA on omal
initsiatiivil maksumenetlusse kaasanud, kuid üksnes ulatuses, milles see on vajalik, et tagada
maksumenetluse läbiviimine.
Kui maksukohustuslane ei ole suuteline MTA-ga suhtlema eesti keeles või sellises võõrkeeles,
mida MTA ametnikud/tõlgid valdavad, siis tuleb maksumenetlusse kaasata asutuseväline tõlk.
18 Termini „statistika“ konteksti kohta vt majandus- ja taristuministri 14.11.2022 määruse nr 90 „Biokütuse,
biometaani ja elektrienergia statistikaga ning kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemise kord“ § 1
lõikeid 1 ja 2. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/116112022002 (sisenetud: 30.09.2025).
23
MKS § 47 lõike 2 kohaselt kaasatakse tõlk kolmel alternatiivsel alusel: 1) kas menetlusosaline
ise kaasab tõlgi; 2) MTA kaasab tõlgi menetlusosalise taotlusel; 3) MTA ise kaasab tõlgi ilma
menetlusosalise taotluseta, kui MTA peab seda vajalikuks.
Kolmas alus eksisteerib peaasjalikult selleks, et umbkeelse maksukohustuslase puhul ei saaks
menetlus takerduda põhjusel, et menetlusosaline keeldub tõlki kaasamast. Sellisel juhul kaasab
tõlgi MTA, misjärel menetlus saab jätkuda. Paraku on aga avastatud MKS § 47 lõike 2 punkti
3 kohaldamisel õiguslünk. Nimelt, tõlkeprotsessi raames puutub tõlk vältimatult kokku
menetlusosalist puudutava maksusaladusega. See ei ole probleem siis, kui tõlk kuulub MTA
koosseisu, kuid kui tõlk on kaasatud asutuseväliselt, siis on vaja eraldiseisvat õiguslikku alust,
et maksusaladust sisaldavat teavet temale avaldada. Kehtivas õiguses selline õiguslik alus
asutuseväliste tõlkide puhul puudub. Sellest omakorda järeldub, et asutusevälise tõlgi
kaasamine MTA initsiatiivil on võimalik ainult menetlusosalise enda nõusolekul, ent selline
tõlgendus on ilmselgelt vastuolus MKS § 47 lõike 2 punkti 3 mõttega.
Käesoleva eelnõuga seega luuakse expressis verbis õiguslik alus maksusaladust sisaldava teabe
avaldamiseks asutusevälistele tõlkidele ulatuses, milles see on vajalik maksumenetluse
läbiviimiseks. Antud juhul ei tähenda avaldamine mõistagi seda, et MTA eesmärgipäraselt
informeerib tõlkijat mingist maksukohustuslast puudutavast teabest, vaid et sellise teabe
avaldamine üldreeglina toimub tõlkeprotsessiga de facto, näiteks kui asutuseväline tõlk peab
tõlkima maksukohustuslase ütlusi, tema poolt sõlmitud lepinguid või muid temale kuuluvaid
dokumente jne, siis paratamatult saab see tõlk teada ka kõnealuste ütluste, lepingute ja
dokumentide sisust.
Sättes olev fraas „vajalikus ulatuses“ piirab MTA volitusi, ehk asutusevälisele tõlgile ei tohiks
üldreeglina anda ligipääsu sellistele dokumentidele, mis on eestikeelsed või mis on sellises
võõrkeeles, mida nii maksukohustuslane kui ka MTA ametnik valdab.
Tegemist ei ole kvalitatiivselt uue muudatusega. MKS § 47 lõige 2 punkt 3 on MKS-s
eksisteerinud alates 20.02.2002, mil see seadus vastu võeti. Alles hiljuti aga avastati
eelkirjeldatud õiguslik probleem, mida käesoleva eelnõuga lahendatakse. Eesmärk ei ole seega
paradigmaatiliselt ümber määratleda tõlgi kaasamise alusprintsiipe ega praegust töökorraldust,
vaid taastada MKS § 47 lõige 2 punkti 3 õiguslik toimimine nii, nagu seda on mõistetud MKS-
i vastuvõtmisest saati.
• MKS § 29 punkt 71
MKS § 29 punkt 71 annab MTA-le õigusliku aluse jagada maksusaladust sisaldavat teavet TurS
§ 30 lõigetes 1 ja 2 nimetatud riikliku järelevalve asutustele, et nad saaksid tõhusamalt täita
TurS-s sätestatud ülesandeid.
Lühiajalise üüriteenuse osutamisega seonduv on osaliselt reguleeritud TurS-s, kus TurS § 17
lõige 2 defineerib lühiajalist üüriteenust (majutusteenust) kui ajutise ööbimisvõimaluse
pakkumist. TurS § 30 lõigete 1 ja 2 kohaselt teostab majutusteenuse osutamisega seotud nõuete
üle järelevalvet Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet, Terviseamet, Politsei- ja
Piirivalveamet, samuti valla- ja linnavalitsus oma haldusterritooriumil. Probleemiks on aga
lühiajalise üüriturusektori läbipaistmatus, ehk eelnimetatud riikliku järelevalve asutustel
puudub adekvaatne ülevaade sellest, millised isikud osutavad lühiajalist üüriteenust ning millist
konkreetset kinnisvara selleks otstarbeks välja üüritakse. Seda infopuudust võib aga mingil
määral leevendada MTA, kellele võib laekuda erinevate deklaratsioonide ning muu teabe
24
esitamise kohustuste raames teavet muuhulgas ka üürileandjate ning väljaüüritava kinnisvara
kohta.
Kuna eelnimetatud teave on käsitletav maksusaladusena, siis eeldab selle avaldamine
õiguslikku alust. Käesoleva eelnõuga luuaksegi vastavasisuline õiguslik alus.
• MKS § 29 punkt 72
MKS § 29 punkt 72 annab MTA-le õiguse avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Regionaal-
ja Põllumajandusministeeriumile kohalike omavalitsustega seotud maksude ja tasude
laekumise prognoosimiseks ning mõjuanalüüside tegemiseks ja hindamiseks.
2023. aastal toimunud riigihaldusliku reformiga korraldati ümber ministeeriumite tööjaotus,
mille tulemusel liikus Rahandusministeeriumist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse
üle kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond, kohalike omavalitsuse poliitika osakond,
regionaalarengu osakond ja ruumilise planeerimise osakond19, sealjuures viidi teenistujad üle
teise asutusse samade teenistusülesannetega.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 651 lõikest 1 on Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi ülesanne välja töötada kohalike omavalitsuste finantseerimise
põhimõtted ja poliitika, sh neid puudutavad maksud ja tasud. Seoses oma ülesannete täitmisega
on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonnal vaja saada
andmeid, mis võimaldaksid prognoosida ja analüüsida kohalike omavalitsustega seotud20
maksude ja tasude laekumisi ning kavandatavate poliitikamuudatuste mõju. Samuti
arvestatakse mitmete riigi toetusmeetmete jaotamisel maksu- ja tasuandmetega, näiteks
tasandusfondi jaotamisel võetakse arvesse maamaksu laekumise arvestuslikke andmeid. Kuna
arvestuse alus ei ühti laekumise andmetega, on selle arvutamiseks vaja saada katastripõhiseid
andmeid koos määratud soodustustega.
Maamaksuandmeid kasutatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis kohalike
omavalitsuste põhiste maamaksuprognooside koostamiseks ning selleks on vaja andmeid
katastriüksuste, maksustamishindade, maksumäärade, maksuvabastuste ja maksusoodustuste,
sh koduomaniku soodustuse (siin on olulised omaniku elukoha andmed) kohta. Lisaks
prognooside koostamisele on maamaksuandmeid vaja kasutada erinevate mõjuanalüüside
tegemisel. Näiteks, kui plaanitakse muuta maksimaalseid maamaksumäärasid või
maamaksugruppide koosseise, on vajalik hinnata, millised mõjud sellega seonduvalt kaasnevad
maamaksulaekumisele nii kohalike omavalitsuste kui ka sihtgruppide tasandil. Kuna
eelkirjeldatud teave võib olla käsitletav ka maksusaladusena, siis eeldab selle avaldamine
õiguslikku alust.
Varasemalt on MTA maamaksu andmete edastamisel Rahandusministeeriumisse lähtunud
MKS § 29 p-st 61, kuid kuna kohalike omavalitsuste osakond liikus Regionaal- ja
19 Vt selle kohta Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 216
SE ja Vabariigi Valitsuse määruse „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus” eelnõu (jõustus
01.07.2023). 20 Kohalike omavalitsustega seotud maksudeks ja tasudeks võivad olla nii kohalike omavalitsuste endi hallatavad
kohalikud maksud või tasud, kui ka osaliselt omavalitsuste korraldada või rakendada olevad riiklikud maksud, nt
maamaks.
25
Põllumajandusministeeriumisse, siis luuakse eelnõuga õiguslik alus maksusaladust sisaldava
teabe avaldamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
Täpsustame ka seda, et kõnealune säte annab MTA-le üksnes õigusliku aluse andmete
avaldamiseks, kuid ei loo Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile subjektiivset õigust
nende andmete nõudmiseks ega nende muul viisil töötlemiseks. Õiguslik alus selleks peab
tulema ministeeriumi ülesandeid reguleerivast eriseadusest. Juhul, kui sellist õiguslikku alust
ei ole, tuleb lähtuda isikuandmete kaitse seaduse §-st 6.
Punktiga 28 lisatakse MKS-i uus § 291, mis annab MTA-le õigusliku aluse jagada töötamise
registris olevaid andmeid valitsusasutuste, riigiasutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste
isikutega, kui see on vajalik nende seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Vastavalt MKS
§-le 26, kujutavad töötamise registri andmed endast maksusaladust, mille avaldamiseks on vaja
õiguslikku alust.
Algselt oli MTA puhtakujuline maksude kokku kogumise ning tollijärelevalve institutsioon,
kus tema ülesanded piirdusidki riikliku järelevalve teostamisega maksu- ning tollikohustuste
täitmise üle. Oma kindlapiirilise funktsiooni tõttu oli tollal igati loogiline defineerida
maksusaladust viisil, mis hõlmaks kogu MTA tegevust. Aja jooksul on MTA-le juurde tulnud
ülesandeid, mis rangelt ei seondu maksuvaldkonnaga, ent mis samuti genereerib MTA-le
erinevat teavet. See teave on aga kehtiva seaduse kohaselt maksusaladus nagu iga teine – seda
ka siis, kui selle teabe iseloom on selline, mis klassikaliselt ei kuulu maksusaladuse instituudi
kaitsealasse. Maksusaladuse eranditu laienemine on aga tingitud asjaolust, et kuigi MTA
ülesannete diapasoon on ajas ainult laienenud, siis maksusaladuse legaaldefinitsioon on püsinud
konstantsena ning jätkuvalt hõlmab kogu informatsiooni, mida MTA saab teada või genereerib
oma ülesannete täitmisel.
Üheks näiteks ongi käesoleva eelnõu objektiks olev MKS § 10 lõike 2 punkti 5 kohane MTA
kohustus teostada järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle. Töötamise
register on aga andmekogu, mis ei toeta üksnes MTA ülesannete täitmist, vaid mida peetakse
ka nt Tööinspektsiooni, Eesti Töötukassa, Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusameti, Rahapesu
Andmebüroo ning Politsei- ja Piirivalveameti otstarbeks. Eksitav on seda seega käsitleda
üksnes maksuõigusliku järelevalve instrumendina. Sellest tulenevalt on ka küsitav, kas
töötamise registris kasutatava teabe kaitsmine maksusaladuse egiidi all on kohane.
Töötamise registri laiapõhist ulatust illustreerib ka asjaolu, et selle loomise kontekstis toimus
arutelu, milline valitsusasutus peaks seda haldama, ehk juba eos ei olnud ühemõtteliselt selge,
et seda peaks tingimata tegema MTA, või et see kuidagi unikaalselt seondub maksundusega.
Erinevatel pragmaatilistel põhjustel aga otsustati see sellegipoolest anda MTA haldamisele ning
sellega kaasneski õiguslik tagajärg, et tervele andmekogule laienes automaatselt maksusaladuse
kaitse. Oleks see antud näiteks Tööinspektsiooni või mõne muu asutuse kätte, siis poleks sinna
kantud andmeid käsitletud maksusaladusena. Sellest järeldub, et töötamise registri andmete
käsitlemine maksusaladusena on suuresti kokkusattumuslik.
Kaasnenud on tagajärg, kus töötamise registri andmed on ebaproportsionaalses ulatuses
kaitstud maksusaladusena, ning see kaitstus raskendab nende andmete jagamist teiste
valitsusasutuste, riigiasutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellel oleks neid
andmeid vaja oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Konkreetselt, kui töötamise
registri andmeid on mingil valitsus- või riigiasutusel või avalik-õiguslikul juriidilisel isikul
26
vaja, siis eeldab see igakordset seaduse muutmist, ehk vastava volituse loomist MKS § 29
loetellu. Sellist kasuistikat ei saa aga pidada otstarbekaks.
Niisiis, loodava paragrahvi lõikega 1 luuakse MKS-i õiguslik alus MTA-le jagada töötamise
registris olevaid andmeid teiste valitsus- ning riigiasutustega, samuti avalik-õiguslike
juriidiliste isikutega nende seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Muudatusega ei võeta
siiski töötamise registri andmetelt maksusaladuse kaitset – see on jätkuvalt konfidentsiaalne
informatsioon, ehk õiguslikult käsitletav „maksusaladusena“. Küll aga saab sellest edaspidi
maksusaladus, mille avaldamine ei eelda edaspidi iga uue üksikjuhtumi korral eraldiseisva
õigusliku aluse loomist senisesse MKS §-i 29 loetellu.
Loodava paragrahvi lõige 2 sätestab töötamise registrisse kantud andmete avaldamisele
piirangu, ehk Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva
valitsusasutuse või hallatava riigiasutuse andmetele võimaldatakse juurdepääs üksnes juhul, kui
vastav ministeerium annab selleks oma nõusoleku. Sätte kohaselt on Kaitseministeerium ja
Siseministeerium kohustatud nõusoleku andmisest keelduma, kui andmete avaldamine on
ohuks riigi julgeolekule või riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsele.
Tegemist on Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisala omapäraga, kus sarnaseid
sätteid võib leida ka teistest õigusaktidest, näiteks sätestab Vabariigi Valitsuse 16.05.2013 vastu
võetud määruse nr 75 „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle
põhimäärus“ § 10 lõige 6 järgmist:
„(6) Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva valitsusasutuse või
hallatava riigiasutuse struktuuri-, personali- ja palgaandmetele võimaldatakse juurdepääs
üksnes vastavalt Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi nõusolekule. Nõusoleku andmisest
keeldutakse, kui andmete töötlemine ohustab riigi julgeolekut või riigisaladuse ja salastatud
välisteabe kaitset.“
Et tagada sarnane kaitse ka töötamise andmete puhul, näeb eelnõu seega ette ekvivalentse
nõusoleku standardi.
Kõnealuse õigusliku aluse ette nägemine MTA-le töötamise registri andmete jagamiseks ei
tähenda seda, et töötamise registri andmete jagamisega seonduv kulu jääb täielikult MTA
kanda. Kui edaspidiselt soovib näiteks mõni valitsusasutus töötamise registri andmeid, ning see
eeldaks IT arendusi, siis peab asjaomane valitsusasutus ise leidma selleks vajalikud ressursid.
MTA enda ressursside arvelt selliseid arendusi tegema ei hakka. Teavet on mõistagi võimalik
küsida ka viisil, mis arendusi ei eelda (nt üksikud päringud), kuid päringupõhine taotlemine on
samuti koormav ning aeganõudev, mistõttu MTA-l jääb ulatuslik autonoomia otsustamaks,
kuidas ning millise aja raames selliseid päringuid täita. Täpsemad tingimused sellekohasteks
juhtudeks nähtaks ette ametkondlikes koostöölepetes. Tuleb rõhutada, et MTA ei saa avaldada
töötamise registri andmeid niisama, vaid see on lubatud vaid seadusest tulenevate ülesannete
täitmiseks.
Eelnõu koostamisel kaaluti, kas töötamise registri andmed võiks täielikult välja defineerida
maksusaladuse alt ja käsitleda seda edaspidiselt näiteks pelgalt asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teabena. Analüüsi tulemusel jõuti aga järelduseni, et selline muudatus lööks segamini
maksusaladuse instituudi paradigmaatilised alused ja põhjustaks rohkem segadust. Seega
kujutavad töötamise andmed endast jätkuvalt maksusaladust, ent nende jagamine on edaspidi
operatiivsem.
27
Punktiga 29 lisatakse MKS §-i 40 uus lõige 12.
Kehtiva õiguse kohaselt peab maksukohustuslase esindaja või muu seaduses sätestatud isik
(juhatuse liige, vara valitseja jne) korraldama maksukohustuslase maksukohustuste
nõuetekohase täitmise (MKS § 8 lõige 1). Kui vastav isik seda kohustust süüliselt (tahtlikult
või raskest hooletusest) rikub, siis vastutab ta rikkumise tulemusel tekkinud maksuvõla eest
solidaarselt maksukohustuslasega (MKS § 40). Kehtiva regulatsiooni eesmärk on täiendavalt
motiveerida maksukohustuslase esindajaid ja muid sarnaseid isikuid, kellest sõltub
maksukohustuslase maksuasjade korrasolek – kui teatakse, et näiteks raskelt hooletu või
tahtliku tegevuse tulemusel tekkinud maksuvõlga võidakse asuda realiseerima isikliku vara
arvelt, siis ollakse ka rohkem motiveeritud hoolitsema selle eest, et maksukohustuslase
maksuasjad oleksid korras vähemalt samas mahus kui kohustused teiste võlausaldajate ees.
Juhatuse liikme vastutus sellisel kujul ei ole maksukorraldusõiguses uus, nimelt MKS nägi selle
ette juba vastuvõtmisel 2002. aastal. Nii on sätte rakendamisel pikk ja väljakujunenud praktika.
Küll aga on selle sätte rakendamisel ilmnenud asümmeetria solidaarse vastutuse
toimimisloogikas –
„Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest
solidaarselt maksukohustuslasega.“ – MKS § 40 lõige 1 (kuid vt ka MKS § 40 lg 11)
Sellest tingituna on juhatuse liikme kohustuste täitmine jäänud tagamata olukordades, kus oma
kohustusi süüliselt rikkunud juhatuse liige vahetatakse välja uue juhatuse liikme vastu, kes on
edaspidi ise kohustatud esindatava vara arvelt täitma kõik maksukohustused (MKS § 8), sh
korraldama maksuvõlgade tasumise. Kehtiva õiguse kohaselt ei teki sellisel uuel juhatuse
liikmel nende olemasolevate maksuvõlgade jätkuva tasumata jätmise korral samasugust isikliku
vastutuse riski, sest ta ei ole maksuvõlga oma süülise tegevusega põhjustanud. Formaalselt ei
saa teda nende kohustuste eest seetõttu MKS § 40 lõike 1 kohaselt vastutama panna. Selline
olukord aga piirab MKS § 40 lõike 1 ja MKS § 96 lõike 1 kohase vastutusinstituudi eesmärgi
saavutamist, milleks on muuhulgas motiveerida maksukohustuslase esindajaid hoidma
hoolsuskohustuse põhimõtteid järgides maksuasjad korras isikliku vastutuse riski mõjul.
Selle tõsiasja on ära märkinud ka Riigikohus, kes kirjeldas tekkinud olukorda „teatava
asümmeetriana“ MKS § 8 ja MKS § 40 vahel, mis “võib raskendada äriühingu maksuvõla
sissenõudmist olukordades, kus pärast maksuvõla tekkimist äriühingut juhtima asunud isik ei
kasuta äriühingu vara maksuvõla tasumiseks“. Riigikohus on märkinud, et kehtivate vastutuse
piiride optimaalsuse kohta on pädev otsust tegema seadusandja.21
Probleemi nn mahajäetud äriühingutega, millest on varad välja toimetatud, jättes maha võlad,
sealhulgas maksuvõlad, on kirjeldanud ka maksejõuetuse teenistus, mille ülesandeks on haldus-
21 Vt Riigikohtu 19. aprilli 2022 lahend kohtuasjas nr 3-20-1213 punktis 13, kus riigikohus on kõnealust järeldust
möönnud sedastades, et „teatav asümmeetria MKS § 8 lõikes 1 sätestatud kohustuste ja MKS § 40 lõikes 1
sätestatud vastutuse eelduste vahel võib raskendada äriühingu maksuvõla sissenõudmist olukordades, kus pärast
maksuvõla tekkimist äriühingut juhtima asunud isik ei kasuta äriühingu vara maksuvõla tasumiseks. Kas kehtivad
vastutuse piirid on optimaalsed, on pädev otsustama seadusandja. Õigusliku olukorra hindamisel ei saa ka jätta
tähelepanuta, et äriühingu raha äriühingust väljavõtmise korral võib olla võimalik juhatuse liikme vastu kasutada
eraõiguslikke õiguskaitsevahendeid (vt äriseadustiku § 187 lõige 4), samuti võib ta vastutada karistusõiguslikult
(nt karistusseadustiku § 201 alusel).“
28
ja riikliku järelevalve teostamine pankrotimenetlustes.22 Juhtide isikliku vastutuse puudumine
on teenistuste vaatest üks suuremaid puudujääke Eesti regulatiivses keskkonnas.
Kõige selle taustal sisaldabki eelnõu muutmisettepanekut, mis aitab eelkirjeldatud
asümmeetriat tasakaalustada. Muudatuse eesmärgiks on vähendada Eestis levinud juhtumeid,
kus juhatuse liikme väljavahetamise järel jääb olemasolev maksuvõlg tasumata hoolimata
sellest, et vahendid selle tasumiseks on olemas. Kuigi probleemi terviklahendus eeldab
muudatusi ka äriseadustikus, siis käesoleva muudatusega on vähemasti võimalik leevendada
probleeme seonduvalt nende juhtumitega, kus maha jäetakse maksuvõlgadega äriühing. Kui
mahajätmise tagajärjel muutub maksuvõlg sisuliselt sissenõudmatuks, on sellel otsene mõju
riigieelarvele ja maksukuulekusele.
Solidaarse vastutuse kohaldamine juhatuse liikme suhtes, kes maksuvõlga ise ei põhjustanud,
eeldab rangemate eelduste täitmist võrreldes selle juhatuse liikmega, kes reaalselt maksuvõla
põhjustas. Kui kehtiva õiguse kohaselt piisab solidaarse vastutuse kohaldamiseks raskest
hooletusest, siis eelnõu kohaselt saaks solidaarset vastutust kohaldada maksuvõla
mittepõhjustanud juhatuse liikme suhtes vaid tahtluse korral. Aastatepikkune kohtupraktika on
tahtluse nõuet põhjalikult sisustanud.
Tahtluse kinnitamiseks analüüsitakse, kas isik teadis võlast, kas tal oli reaalne võimalus seda
teiste kohustuste kõrval tasuda kasvõi proportsionaalses osas, ja hinnatakse, milline oli tema
tegelik käitumine (sh kas välditi teadlikult maksmist või eelistati üksnes teisi võlausaldajaid).
Lühidalt: tahtlus nõuab isiku teadlikku ja eesmärgipärast käitumist, mida peavad tõendama
objektiivsed asjaolud. MTA-l on tõendamiskohustus näitamaks, et juhatuse liige on käitunud
süüliselt, st MTA peab olema võimeline detailselt ja veenvalt põhistama, milles seisneb
maksuvõla tasumise kohustuse tahtlik rikkumine. Põhjendamistase peab olema sobilik ka
kohtuliku kontrolli läbimiseks.
Tahtluse tingimus tähendab, et solidaarset vastutust ei saa kohaldada juhatuse liikmete suhtes,
kellel on objektiivselt võimatu maksukohustuslase varade arvelt maksuvõlga ja ka teiste
võlausaldajate ees olevaid võlgu tasuda. Eelkõige hõlmab see juhtumeid, kus
maksukohustuslasel pole piisavas ulatuses vara, et maksuvõlga tasuda, või kui juhatuse liige on
kohustuste kollisiooni olukorras, ehk maksukohustuslasel on rohkem kui üks võlausaldaja ning
kooskõlas ärilise hoolsuskohustusega23 võttis uus juhatuse liige vastu näiteks otsuse realiseerida
mõne teise võlausaldaja võlg, mistõttu jääb MTA maksunõue jätkuvalt vältama. Olukorras, kus
esindajal on maksuvõla tasumata jätmiseks objektiivselt põhjendatud alus, ei ole üldjuhul
võimalik tuvastada tahtlikku kohustuse rikkumist, mistõttu ei saa sellistel juhtudel solidaarset
vastutust ka kohaldada. Ka Riigikohus on korduvalt kinnitanud, et maksuvõlga ei pea teiste
võlgadega võrreldes eelistama. Kõiki võlausaldajaid, sealhulgas maksuhaldurit, tuleb kohelda
võrdselt.
MTA on aastatel 2022–2026 teinud ligikaudu 300 vastutusotsust, millest suur osa on ka kohtus
vaidlustatud. Siiski on vaidlustatud otsustest kehtima jäänud üle 90%, mis viitab sellele, et
maksuhaldur ei rakenda solidaarset vastutust kergekäeliselt, vaid hindab põhjalikult juhtumite
asjaolusid ning nende tõendatust. Põhistamata kahtluse alusel solidaarset vastutust kohaldada
ei saa. Enamasti alustab maksuhaldur vastutusmenetlust koos maksukohustuslase
22 Vt nt Maksejõuetuse menetluse aegunud süsteem võib teha Eestist kurjategijate hüppelaua | Majandus | ERR 23 Kohustuste kollisioon ei välista alati solidaarset vastutust, sest kohustuste kollisioonile on võimalik tugineda ka
viisil, mis ei ole näiteks kooskõlas ärilise hoolsuskohustusega. Näiteks sellises olukorras, kus teise võlausaldaja
võla tasumise tähtajad ja tasumise viivitamisest tingitud sanktsioonid on kauges tulevikus.
29
maksukontrolliga. See annab maksumaksja kohustuste täitmise eest vastutavale isikule juba
varakult võimaluse leida lahendusi maksuasjade korrastamiseks ja oma õiguste kaitsmiseks.
Säte on loodud küll eesmärgiga lahendada olukordasid, kus juhatuse liige vahetub, kuid selle
abstraktsus võimaldab seda rakendada ka muudes analoogsetes olukordades. Näiteks võib ette
kujutada olukorda, kus äriühingust maksukohustuslasel on kaks juhatuse liiget, ent vaid üks
neist rikkus oma MKS § 8 lõikes 1 sätestatud kohustusi süüliselt ja põhjustas selliselt maksuvõla
tekke. Kui see juhatuse liige peaks tagasi astuma, ent teine juhatuse liige endiselt jätab tahtlikult
maksuvõla tasumata (hoolimata vahendite olemasolust), siis on ka seda teist juhatuse liiget
võimalik võtta solidaarselt vastutusele isegi, kui talle ei saa seda algset süülist käitumist
õiguslikult ette heita. Tahtluse olemasolu ja juhtumi asjaolud tuleb kindlaks teha iga juhatuse
liikme kohta eraldi.
Punktiga 30 lisatakse MKS § 40 lõikesse 3 viide loodavale MKS § 40 lõikele 12 tagamaks
süsteemne kooskõla MKS § 40 lõikes 1 ja 11 sätestatud vastutusjuhtudega. See ei oleks
loogiliselt järjepidev, kui vastutavate isikute mitmuse korral MKS § 40 lõikes 1 ja 11 sätestatud
juhtudel vastutavad nad kõik solidaarselt, kuid vastutavate isikute mitmuse korral loodavas
lõikes 12 solidaarset vastutust ei oleks.
Punktidega 31–33 defineeritakse MTA pädeva asutusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse nr 883/2013 tähenduses, kes hakkab teenindama OLAF-i teabenõudeid.
17. jaanuaril 2021 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 883/2013 artikkel 7 lõige
3a,24 mille kohaselt peavad liikmesriikide pädevad asutused esitama OLAF-ile tema taotluse
korral teavet finantskontode ja nende omanike kohta, samuti vajadusel ka tehingute andmed,
kui need on vajalikud konkreetse OLAF-i juurdluse jaoks – seda samadel tingimustel, mida
kohaldatakse liikmesriigi pädevate asutuste suhtes.
OLAF on Euroopa Liidu uurimisasutus, kelle ülesandeks on uurida erinevaid pettuseid,
kelmuseid, korruptsioonijuhtumeid ning muid sarnaseid ebaseaduslikke tegevusi, mis
kahjustavad või võivad kahjustada Euroopa Liidu finantshuve. Et oma ülesannet nõuetekohaselt
täita, on OLAF-l õigus oma juurdluste otstarbeks nõuda vajalikku teavet liikmesriikidelt
vastavalt eelnimetatud määruse artikli 7 lõikele 3a. Iga liikmesriik peab seega tuvastama
riigisiseselt asutuse, kes on pädev OLAF-i teabenõudeid teenindama. Seejärel tuleb OLAF-it
sellest pädevast asutusest teavitada, et OLAF teaks, kellele edaspidiselt oma teabenõuded
edastada.
Kuna artikkel 7 lõige 3a jõustus 17. jaanuaril 2021, ning tegemist on otsekohalduvast määrusest
tuleneva normiga, siis tekkis Eesti Vabariigil samast kuupäevast kohustus teavitada OLAF-it,
kes on Eesti kontekstis antud juhul pädev asutus.
Kõnealune teavitus aga viibis üle kolme aasta (sisuliselt kuni 2024. aasta lõpuni), sest artikli 7
lõike 3a sõnastusest tuleneb eeldus, et liikmesriigis eksisteerib asutus, kellel on õiguslik alus
nõuda finantsasutustelt finantskontode alast teavet, sh teavet ka kontoomanike ning nende poolt
läbiviidud tehingute kohta ilma, et see eeldaks mingi konkreetse järelevalvemenetluse – näiteks
kriminaalmenetluse või maksumenetluse – algatamist. Eestis selliseid asutusi ei ole, st kõikidel
24 Artiklisse 7 lisati lõige 3a Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2223, mis on kättesaadav
Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasist aadressil: Määrus - 2020/2223 - ET - EUR-Lex (sisenetud: 15.06.2026).
Määruse konsolideeritud tekst on leitav aadressil: EUR-Lex - 02013R0883-20210117 - ET - EUR-Lex (sisenetud:
15.06.2026).
30
potentsiaalsetel kandidaatasutustel (nt Rahapesu Andmebüroo, MTA jne) oleks vaja alustada
riiklik järelevalvemenetlus, et finantsasutustelt artikli 7 lõike 3a kohast teavet saada, aga määrus
nr 883/2013 ei võimalda liikmesriikidel selliseid reservatsioone OLAF-i päringute
rahuldamisele seada.
Niisiis, kuna Eestis vastava pädevusega asutust ei ole, siis on vajalik selline asutus kas luua, või
siis määrata mõni olemasolev asutus, kes täidaks artikli 7 lõike 3a kohast ülesannet.
Ametkondliku läbirääkimise tulemusel on nüüdseks jõutud konsensusele, et artikli 7 lõike 3a
kohase teabe edastamise puhul saab pädevaks asutuseks MTA.
MTA ise kõnealust teavet ei valda. Seda valdavad kolmandad isikud, reeglina finantsasutused,
pangad ning muud sarnased organisatsioonid. Et OLAF-i teabenõuet rahuldada, peab MTA
kõigepealt need andmed välja nõudma ning siis OLAF-ile üle andma. Seetõttu sätestatakse
eelnõu § 1 punktiga 33 MTA-le ka õigus nõuda teabenõuete rahuldamiseks vajalikud andmed
välja kolmandalt isikult, kes nimetatud andmeid valdab. MTA-l on vastavalt eelnõu § 1 punkti
4 muudatuse kohaselt edaspidi õigus rakendada vajaliku teabe saamiseks ka muid
maksumenetluse sätteid.
Sätte kohaselt võib MTA muuhulgas välja nõuda „/…/ põhjendatud vajaduse korral tehingute
andmed, sealhulgas pangasaladusena käsitatavad tehingute andmed/…/“. Otseviide
pangasaladusele välistab mitmeti-mõistetavuse küsimuses, et kas õigus saada tehingute
andmeid prevaleerib pangasaladuse kaitse üle.
Termin „kolmas isik“ on kasutusel põhjusel, et teabenõude adressaatide hulgast ei defineeritaks
välja konkreetseid isikuid, kes võivad teavet vallata, aga kes ühel või teisel põhjusel ei ole
kitsalt käsitletavad finantsasutuse, pangana vms.
MTA-l on õigus kasutada saadud andmeid üksnes OLAF-i teabenõude rahuldamiseks, ehk
MTA ei tohi talletada ega kasutada saadud andmeid mistahes muuks otstarbeks. Välja nõutud
teave tuleb seega terviklikult OLAF-ile üle anda ning kui tehnilistel põhjustel säilivad siiski
mingid koopiad andmetest MTA andmekogudes, siis vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse
põhimõtetele peab MTA need andmed kustutama.
OLAF-i teabenõuetele vastamine kujutab endast kvalitatiivselt uut tüüpi abistamist, mis senise
termini „ametiabi“ alla ei asetu, sest ametiabi osutatakse konkreetsete riikide ametiasutustele,
mitte rahvusvaheliste organisatsioonide asutustele, nagu seda on OLAF. Et adekvaatsemalt
hõlmata kõnealune funktsioon, asendatakse eelnõu § 1 punktiga 31 MKS-i 31. peatüki pealkirjas
olev termin „ametiabi“ terminiga „halduskoostöö“, millel on laiem kohaldamisala.
Punktiga 32 muudetakse ka MKS § 511 lõike 1 sõnastust, ent mitte selle sisu. Kuna lühend
„välisriigi pädev asutus“ on edaspidi fikseeritud tulevase MKS § 10 lõike 2 punktis 41, siis
edaspidi kasutatakse kõnealuses sättes vastavat lühendit.
Punktiga 34 tunnistatakse kehtetuks MKS § 54 lõige 4.
MTA toimetab dokumente kätte enamasti elektrooniliselt, st läbi e-maksuameti. Dokumendi
adressaadile laetakse dokument e-maksuametisse üles ja talle saadetakse selle kohta
elektronpostile või mobiiltelefoni numbrile ka informatiivne teade. E-maksuametisse üles
laetud dokument loetakse kättetoimetatuks selle avamisel. Mõistagi toimetab MTA dokumente
kätte ka posti teel, kuid e-maksuameti kõrval kujutab see endast teisejärgulist meedet, mida
31
kasutatakse vaid juhul, kui dokumendi adressaat seda konkreetselt soovib, või kui
elektrooniline kättetoimetamine nurjub, ehk dokument jäetakse e-maksuametis avamata.
Haldusmenetluse üldpõhimõtete kohaselt peaks MTA-l teoorias olema võimalik kaalutleda
ning selle pinnalt otsustada, kuidas tagada dokumendi kättetoimetamine viisil, mis oleks kõige
tõhusam MTA kui haldusorgani vaatest, ent mis teisalt ei tekitaks põhjendamatuid ebamugavusi
ka dokumentide adressaatidele ega rikuks nende õigusi. Praktikas aga kehtiv seadus sellist
kaalutlemist ei võimalda ning sunnib MTA-d üle minema elektrooniliselt kättetoimetamiselt
posti teel kättetoimetamisele ka olukordades, kus see ilmselgelt on ebavajalik või muul põhjusel
ebaotstarbekas.
Esiteks, kehtiv MKS-s sätestab dokumendi adressaatidele reservatsioonideta õiguse nõuda
elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud dokumendi kättetoimetamist posti teel. MTA-l ei ole
õiguslikku alust keelduda selliste taotluste rahuldamisest – seda isegi juhul, kus on tuvastatud,
et adressaat on dokumendi elektrooniliselt või muul viisil juba tegelikult kätte saanud. Praktikas
on see tekitanud olukordasid, kus näiteks isikud, kes on dokumendid e-maksuametis avanud,
on nendega tutvunud, ning isegi ei eita dokumentide faktilist valdamist (on need näiteks alla
laadinud), saavad MKS-i kohaselt nõuda nende samade dokumentide täiendavat dubleeritud
kättetoimetamist posti teel. Veelgi enam, MKS-i kohaselt ei piisa pelgalt dokumentide posti
teel edastamisest, vaid need tuleb „kätte toimetada“, st edastamise viis peab olema selline, kus
MTA suudab tõendada, et adressaat on faktiliselt dokumendid uuesti kätte saanud. Sisuliselt
tähendab see tähitud kirja saatmist, mis on kallim tavapostist. Teoorias on küll võimalik
piirduda tavapostiga, kuid vaidluse korral võib MTA-l sellisel juhul olla keeruline tõendada, et
isik on täiendava koopia kätte saanud. Kui selline vaidlus peaks tekkima, on tõenäoline, et MTA
peab nüüd uuesti saatma koopia, kuid seekord juba tähitud kirjaga, et vältida vaidluse
kordumist.
Seega, kuigi pealtnäha tundub adressaadi subjektiivne õigus nõuda dokumendi
kättetoimetamist temale eelistatud vormis olevat igati põhjendatud, siis praktikas kasutatakse
seda õigust mugava võimalusena saada juba kättesaadud dokumentidest riigi kulul tasuta
paberkoopiaid. Seda ei saa aga pidada riigi ressursside otstarbekaks kasutamiseks.
Teiseks, seadus ei võimalda MTA-l kaalutleda ka seda, millal lugeda elektrooniline
kättetoimetamine nurjunuks, et asuda dokumente kätte toimetama posti teel – ka see on MTA
eest seaduse tasandil ära reguleeritud. Nimelt, seaduse kohaselt on MTA kohustatud alustama
posti teel kättetoimetamist, kui e-maksuametisse üleslaetud dokumenti pole seal viie tööpäeva
jooksul avatud (MKS § 54 lõike 4 punkt 2, vt ka punkt 3). Nagu eelnevalt analüüsitud
subjektiivse õiguse puhul, tundub kõnealune adressaadi kaitsenorm esmapilgul mõistlik, kuid
paraku on see praktikas asunud ebaproportsionaalselt piirama haldusmenetluse vormivabaduse
ning eesmärgipärasuse põhimõtteid. Peamine probleem seisneb jällegi selles, et see tekitab
dubleeritud kättetoimetamist ning sellest tingitud ebatõhusust – levinud on näiteks olukorrad,
kus viie tööpäeva möödudes saadab MTA dokumendi posti teel välja ainult selleks, et näha, et
adressaat avab dokumendi e-maksuametis kuuendal, seitsmendal, kaheksandal jne päeval. See
tekitab taas dubleeritud kättetoimetamist, kuid siinkohal on sellest tingitud ebatõhusus eriti
võimendatud, sest kuna dokument saadetakse postiga teele adressaadi taotluseta, siis mitte
ainult ei pruugi sellest olla adressaadile kasu, vaid see võib temale isegi tekitada segadust ning
muid ebamugavusi.
Eeltoodust tulenevalt on vajalik suurendada MTA diskretsiooniõigust otsustamaks, millal MTA
peab dokumentide elektrooniliselt kättetoimetamiselt üle minema posti teel kättetoimetamisele.
32
Eelnõuga eemaldatakse MKS-st adressaatide subjektiivne õigus nõuda dokumentide
kättetoimetamist posti teel, samuti eemaldatakse eelkirjeldatud viie tööpäeva reegel. Edaspidi
on MTA-l vaba kaalutlusõigus otsustamaks, kuidas on kõige mõistlikum käituda olukorras, kus
adressaadid väljendavad dokumentide kättetoimetamisel mingit eelistust, või kus dokumendid
on jäetud e-maksuametis avamata.
Kuigi muudatus võtab ära expressis verbis nii adressaatide subjektiivse õiguse nõuda
dokumente posti teel kui ka ootuse, et MTA saadab adressaatidele dokumendid posti teel, kui
nad e-maksuametis viie tööpäeva jooksul ei reageeri, siis praktikas ei muutu peale dubleeritud
kättetoimetamise vähendamise suurt midagi.
Nimelt, MKS § 54 lõike 4 kehtetuks tunnistamine ei muuda dokumentide elektroonilise
kättetoimetamise üldist loogikat, ehk jätkuvalt, et lugeda dokument e-maksuametis
kättetoimetatuks, tuleb see seal adressaadi poolt avada. Kui adressaat seda ei tee või kui
adressaat kommunikeerib MTA-le juba eos, et tema e-maksuametit ei kasuta, siis ei jää MTA-
l niikuinii midagi muud üle, kui asuda lõpuks sama dokumenti kättetoimetama posti teel, sest
ei kehtiv õigus (ega käesolev eelnõu) kohusta isikuid dokumente elektroonilisel kujul vastu
võtma. Teisisõnu, MKS § 54 lõiget 4 ei ole vaja. Liiati, et MTA-l on võimalik tagada kehtiva
õigusega analoogne olukord tuginedes ainuüksi eesmärgipärasuse ja vormivabaduse
põhimõttele.
Muudatuse kasuks räägib asjaolu, et ka HMS ei näe menetlusosalistele ette expressis verbis
õigust nõuda dokumentide kättetoimetamist mingil konkreetselt soovitud viisil (nt posti teel).
See on ka mõistetav, sest taolised õigused kipuvad põhjustama dubleeritud kättetoimetamist
ning muid ebatõhususi.
Punktiga 35 sõnastatakse ümber MKS § 81². Sättest eemaldatakse viited kirjaliku nõusoleku
võtmise kohta, selle reguleerimisalast eemaldatakse isiku teenistusse võtmise otsustamine,
niisamuti ajakohastatakse reegleid isiku teavitamisest eelseisvast andmete kogumisest.
Kirjaliku nõusoleku kriteerium on võetud välja vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi
20.04.2026 kooskõlastuskirjale nr 8-2/2325. Justiits- ja Digiministeerium juhtis tähelepanu
sellele, et isikult nõusoleku võtmine tema suhtes taustakontrolli läbiviimiseks ei saa olla
õiguslikuks aluseks andmete töötlemiseks, sest sellist nõusolekut ei saa pidada vabatahtlikult
antuks olukorras, kus selle mitteandmisega kaasneb tema suhtes intensiivne negatiivne tagajärg
– antud juhul teenistusse võtmise konkurentsist väljalangemine. Sellel põhjusel tehakse
eelnõuga ettepanek muuta MKS-i nii, et MTA võib isiku suhtes läbi viia taustakontrolli ilma
isiku nõusolekuta tuginedes vahetult MKS-s sätestatud alusele.
Teenistusse võtmise otsustamise regulatsiooni eemaldamine on tingitud asjaolust, et edaspidi
reguleeritakse isiku teenistusse võtmiseks teostatav taustakontroll eraldiseisva sättega, ehk
eelnõuga lisatava uue MKS §-ga 81⁴. See ühtlasi tähendab, et edaspidiselt ei saa isiku
teenistusse võtmise otsustamisel tugineda jälitustoiminguga või päringuga sideettevõtjale
saadud andmetele.
Jälitusteabele juurdepääsu otsustamiseks jääb MKS § 812 aga jätkuvalt kehtima, st MTA-l on
jätkuvalt õigus tugineda jälitusteabele juurdepääsu otsustamiseks jälitustoiminguga või
päringuga sideettevõtjale saadud andmetele. See on kehtiv õigus ja sellel pole pikemalt vaja
peatuda.
33
Tagamaks isiku jätkuv teavitamine enne MKS § 812 lõike 1 kohast toimingut, ajakohastatakse
muudetava paragrahvi lõiget 2 tekstiga, mis kohustab MTA-t isikut teavitama eelseisvast
andmete kogumisest ning töötlemisest. Varem toimus eelnev teavitamine de facto nõusoleku
küsimisega.
Punktiga 36 täiendatakse MKS-i uue §-ga 814, mis reguleerib MTA poolt isiku suhtes
teostatavat taustakontrolli veendumaks MTA ametnike, töötajate ja partnerite usaldusväärsuses.
Lisatava paragrahviga nähakse muuhulgas ette, kelle suhtes võib taustakontrolli teostada,
milliseid isikuandmeid võib töödelda, kust neid isikuandmeid võib MTA saada ning kui kaua
neid isikuandmeid säilitatakse.
Muudatuse vajadus on tingitud asjaolust, et MKS-s puudub üksikasjalik regulatsioon isikute
usaldusväärsuse kontrollimiseks, mis on aga vältimatu arvestades MTA poolt töödeldava teabe
tundlikkust ja info- ja sidesüsteemide riiklikku olulisust. Seni praktikas rakendatud isiku
nõusolekul põhinev kontroll asendatakse selge seadusest tuleneva alusega, mis tagab
andmetöötluse läbipaistvuse, õigusselguse ning andmesubjekti õiguste kaitse.
Taustakontrolli eesmärk on jaotatud MKS § 814 lõigete 1 ja 2 vahel. Jaotus on tingitud
normitehnilisest kaalutlusest vältida pikka, lohisevat ning raskesti mõistetavat eesmärgi sätet.
Loodava MKS § 814 lõige 1 sätestab taustakontrolli eesmärgi seonduvalt MTA-s töö- ja
teenistusülesandeid täitvate isikutega. Sätte kohaselt on taustakontrolli eesmärgiks veenduda,
et töö- ja teenistusülesandeid täitvatel isikutel on kompetents ja tahe kaitsta maksusaladust ning
MTA üleüldist mainet maksualase riikliku järelevalve organina.
MKS § 814 lõige 2 sätestab taustakontrolli eesmärgi seonduvalt MTA-le teenuseid osutavate
isikutega (nt MTA info- ja sidesüsteemide hooldajad ja arendajad, elektrikud, puhastusteenuse
osutajad jt), kes puutuvad kokku maksusaladusega või kes liiguvad MTA ruumides ilma
saatjateta. Sarnaselt lõikega 1, peavad sellised isikud samuti olema valmis ning suutelised
kaitsma maksusaladust ning ühtlasi ka mitte ohustama MTA seadusest tulenevate ülesannete
täitmist.
MKS § 814 lõige 3 sätestab isikud, kelle suhtes MTA võib taustakontrolli teostada.
Kontrollitavate sihtgrupp on jaotatud kolmeks:
1. isikud, kes soovivad asuda MTA-sse teenistusse või tööle;
2. isikud, kes asuvad täitma uut jälitusteabe või riigisaladuse töötlemist eeldavat ülesannet;
3. isikud, kes soovivad MTA-le teenust osutada, ning nende poolt kaasatavad isikud.
Punktist 1 tulenevalt teostatakse taustakontrolli kõikidele isikutele, kes soovivad MTA-s
töötada sõltumata töötamise vormist. Teisisõnu, ei ole vahet, kas isik soovib töötada töölepingu
alusel töötajana või avaliku teenistuse seaduse alusel ametnikuna – igal juhul teostatakse tema
suhtes taustakontroll.
Punkti 2 kohaselt teostatakse taustakontroll isikute suhtes, kes asuvad täitma uut jälitusteabe
või riigisaladuse töötlemist eeldavat ülesannet. Tegemist on isikutega, kes juba on MTA
teenistuses, kuid kellele on vajadus teostada täiendav taustakontroll põhjusel, et edaspidi
hakkavad nad ligi pääsema jälitusteabele ja/või riigisaladusele. Jälitusteabele juurdepääsu
otsustamisel tugineb MTA ka MKS §-le 812.
34
Punkti 3 kohaselt teostatakse taustakontroll isikute suhtes, kes asuksid osutama MTA-le
teenust, mis eeldaks kokkupuudet maksusaladusega või MTA ruumides saatjateta ringi
liikumist. Teenuse kui sellise olemus võib varieeruda, näiteks võib tegemist olla MTA ruume
renoveeriva ehitusettevõttega, või MTA info- ja sidesüsteeme hooldava arendusettevõttega.
Kontrolli vajadus on tingitud asjaolust, et sellistel välispartneritel võib olla vahetu ligipääs mitte
ainult MTA ruumidele, vaid ka MTA info- ja sidesüsteemidele, sealhulgas muudele
andmekandjatele, mis võivad sisaldada tundlikku infot (maksusaladust, asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teavet, riigisaladust, salastatud välisteavet jne). Ilmselgelt on oluline
veenduda selliste partnerite usaldusväärsuses.
MKS § 814 lõige 4 sätestab andmeallikad, st kellelt on MTA-l õigus saada isikuandmeid
taustakontrolli läbiviimiseks. Sätte järgi on MTA-l õigus koguda andmeid valitsus- ja
riigiasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt, avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult, eraõiguslikelt
juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt, kontrollitavalt isikult endalt ning avalikest allikatest.
MKS § 814 lõige 5 sätestab töödeldavate isikuandmete ammendava loetelu. Tegemist on
andmetega, mida MTA võib töödelda, st hankida, talletada omaenda infosüsteemides ning muul
viisil käidelda selleks, et otsustada, kas kontrollitav isik on sobilik töö-, teenistus- või
partnerlussuhteks või jälitusteabele/riigisaladusele juurdepääsu saamiseks.
MKS § 814 lõige 6 sätestab taustakontrolli hinnangu komponendid, st see koosneb
taustakontrolli järeldusest isiku sobivuse kohta ning oluliste asjaolude kokkuvõttest.
MKS § 814 lõige 7 reguleerib taustakontrolli hinnangus sisalduva järelduse edastamist
kontrollitavale isikule, tema tööandjale või teda muul viisil teenuse osutamisse kaasavale
isikule, samuti MTA-s otsustusõigust omavale isikule ja teda nõustavale personalitöötajale või
ametnikule. Sätte kohaselt edastatakse üksnes lõikes 6 mainitud järeldus, st kas isik sobib või
ei sobi.
Kui MTA ametnike/personalitöötajate ja kontrollitavate isikute puhul on iseenesest mõistetav
selline teavitamine, siis tööandja/teenuseosutaja teavitamine on tingitud sellest, et võimaldada
neil paremini hinnata nende pakkumuse perspektiivikust. Teisisõnu, töövõtjal/teenuseosutajal
on õigustatud huvi teada, kas tema pakkumus võib olla välistatud põhjusel, et tema
alluvad/partnerid ei läbi taustakontrolli. Võttes arvesse, et töövõtjad/teenuseosutajad saavad
sellest teada niikuinii, siis ei saa pidada seda eriliselt riivavaks, kui MTA edastab neile
taustakontrolli hinnangu valmimisel koheselt selles sisalduva järelduse. Taustakontrolli
tegemiseks töödeldud andmeid ega ka oluliste asjaolude kokkuvõtet töövõtjale/teenuseosutajale
mõistagi ei edastata.
MKS § 814 lõige 8 sätestab, et isikut teavitatakse taustakontrolli tegemisest enne taustakontrolli
tegemiseks vajalike andmete töötlemist. Sätte eesmärk on tagada isiku informeeritus
taustakontrolli tegemisest ning ühtlasi anda ka võimalus loobuda konkursist, uuest ülesandest
jne, kui nad ei soovi olla allutatud taustakontrollile, sh selle tegemist eeldavale andmetöötlusele.
Proportsionaalsuse ja andmete turvalisuse huvides ei edastata taustakontrolli hinnangut (st
toimikut tervikuna) kontrollitavale isikule automaatselt. Isiku põhiõiguste tagamiseks on talle
aga kindlustatud õigus tutvuda hinnanguga – isiku soovil tutvustatakse talle taustakontrolli
hinnangut kas digitaalselt saadetuna või võimaldatakse sellega tutvuda MTA teenindusbüroos.
35
MKS § 814 lõikes 9 piiratakse isiku õigust andmetega tutvuda. Välistada ei saa, et andmete
tutvustamine riivab teiste isikute õiguseid ja vabadusi. Sellisel juhul on MTA-l õigus keelduda
nende andmete tutvustamisest. Andmetega tutvumine on lahendatud analoogselt MKS § 14
lõikes 3 sätestatule, mille kohaselt on küll maksukohustuslasel õigus tutvuda kõigi tema kohta
kogutud andmetega, kuid erandjuhul on MTA-l õigus küsitud andmete esitamisest keelduda, et
kaitsta teiste isikute õiguseid ja vabadusi. Taustakontrolli teeb MTA ka madalama astme
riigisaladuse loa andmiseks ning sellest tulenevalt lisatakse ka MTA õigus keelduda
taustakontrolli käigus töödeldud andmete jagamisest kui see võib ohustada riigi julgeolekut või
avaliku korra kaitset. Andmetega tutvumise piiramise korral on MTA-l kohustus
dokumenteerida kõik seatud piirangu põhjendused ja tagada piirangu aluse kehtivuse
regulaarne kontroll.
MKS § 814 lõike 10 kohaselt säilitatakse taustakontrolli hinnangut ja taustakontrolli käigus
töödeldud andmeid kolm aastat taustakontrolli hinnangu koostamisest või seni, kuni andmed
on vajalikud õigusvaidluse lahendamiseks. Kõnealune tärmin laieneb nii MKS § 814 lõikes 6
nimetatud taustakontrolli hinnangu komponentidele (järeldus ja oluliste asjaolude kokkuvõte),
kui ka MKS §-s 812 viidatud andmetele. Kolmeaastane andmete säilitamise tähtaeg sätestatakse
lähtuvalt võimalikust vajadusest kasutada andmeid vaidluste lahendamisel.
MKS § 814 lõige 11 sätestab normi, mille alusel määratakse taustakontrolli tegemise õigust
omav MTA struktuuriüksus kindlaks MTA põhimäärusega. Eelnõu menetlemise seisuga on
selleks kavandatud olema MTA sisekontrolli osakond.
Punktiga 37 lisatakse MKS § 96 uus lõige 51, mille kohaselt võib MTA seaduses sätestatud
tingimustel teha vastutusotsuse ka enne, kui on möödunud MKS § 96 lõikes 5 sätestatud
kolmekuuline tähtaeg.
Kehtiva MKS § 96 lõike 5 kohaselt võib vastutusotsuse teha vaid siis, „/…/ kui maksumaksja
või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist /…/ ning selle tulemusel ei ole
õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale
on välja kuulutatud pankrot.“
Kolme kuu piirang eksisteerib ennekõike selleks, et anda maksumaksjale või maksu
kinnipidajale võimalus tasuda maksuvõlg enne vastutusotsuse tegemist. Kõnealune säte on
sõnastatud imperatiivselt, ehk seda nõuet tuleb järgida ka siis, kui objektiivsetel põhjustel on
juba ette näha, et sundtäitmine kolme kuu jooksul on võimatu – näiteks põhjusel, et
maksukohustuslasel ei ole piisavalt vara, et võlga tasuda. Olukorras, kus maksuvõla
sissenõudmine kolme kuu jooksul ei ole tõenäoliselt tulemuslik, ei täida kolmekuulise tähtaja
ära ootamine enam oma eesmärki, mistõttu oleks põhjendatud teha vastutusotsus enne selle
tähtaja möödumist.
Viiteaja kaotamine ei kahjusta juhatuse liikme õiguseid. Nagu eelpool märgitud, alustab MTA
juhatuse liikme vastutusmenetlusega sageli samaaegselt maksukohustuslase maksukontrolliga.
Sellega on juhatuse liige kaasatud menetlusse juba enne maksuotsuse tegemist ja tal on
võimalik oma õiguseid kaitsta võimalikult varajases staadiumis. Samuti annab see võimaluse
menetluse kestel leida koostöös maksuhalduriga võimalusi maksuasjade kordategemiseks.
Sarnasest kaalutlusest kantuna muudetakse kehtivat regulatsiooni ka nii, et vastutusotsuse võib
teha muuhulgas ka siis, kui maksukohustuslast puudutav pankroti algatamise menetlus raugeb.
36
Kehtiva õiguse kohaselt on võimalik teha vastutusotsus kohe, kui maksumaksja või maksu
kinnipidaja suhtes on välja kuulutatud pankrot. Regulatsiooni mõte on see, et olukorras, kus
maksukohustuslase võimekus tasuda täies ulatuses maksuvõlga on võimatu piisavate vahendite
puudumise tõttu, on põhjendatud solidaarselt nõuda maksusumma tasumist isikult, kelle süülise
käitumise tulemusel on see maksuvõlg tekkinud. Kui aga pankrotiavalduse menetlus ei päädi
pankroti väljakuulutamisega, vaid see hoopis raugeb, siis ei saa kehtiva õiguse kohaselt
vastutusotsust kohe väljastada, vaid tuleb hoopis rakendada MKS § 96 lõikes 5 sätestatud kolme
kuu kriteeriumit. Selline olukord on aga vastuolus kõnealuse normi eesmärgiga.
Pankrotiavalduse menetluse raugemine viitab üldjuhul veelgi kriitilisemale varalisele
seisundile kui pankroti väljakuulutamine – sisuliselt võib pankroti avalduse menetluse
raugemisest järeldada seda, et võlgniku varaline olukord on lootusetu, ehk ta on sisuliselt
varatu, mistõttu ta pole võimeline isegi osaliselt tasuma oma võlgasid. Seda konteksti silmas
pidades, kui MTA-l on õigus teha vastutusotsus maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise
korral, siis seda enam peaks tal olema õigus seda teha pankrotist veelgi kriitilisemas olukorras,
ehk pankrotiavalduse menetluse raugemisel.
Punktiga 38 täiendatakse MKS § 105 lõiget 6 ning see seondub käesoleva eelnõu § 1 punktides
1 ja 5 sätestatud muutmiskäskudega.
Muudatusega määratakse käitlustasu koht rahaliste kohustuste tasumise ja tasaarvestamise
järjekorras. Käitlustasu lisatakse järjekorras kohe pärast tollimaksu, kuna mõlemad kohustused
tekivad kauba importimisel ja on seotud tollivormistusega. Muudatus tagab, et isiku
ettemaksukontole laekunud vahenditest kaetakse esmalt tollimaks ja seejärel vahetult
tollimaksuga seotud käitlustasu.
Eelnõu punktidega 39–40 ajakohastatakse maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemise
regulatsiooni.
Punktiga 39 tunnistatakse kehtetuks MKS § 132 lõiked 5, 6 ja 7. Kuna sundtäitmise aegumise
katkemist reguleeritakse edaspidi uues MKS §-s 1321, siis tõstetakse kõnealused sätted (küll
ümberstruktureeritud kujul) sellesse uude paragrahvi ümber.
Punktiga 40 luuakse MKS-i uus § 1321, mis reguleerib maksuvõla sundtäitmise aegumise
katkemist – paragrahv sisaldab aegumise katkemise aluseid ning selgitab, mis hetkest hakkab
uus aegumistähtaeg kulgema.
Riigikohus muutis oma 10. oktoobri 2018. aasta määrusega nr 2-17-12525 senimaani
domineerinud tõlgendust, et kui MTA on esitanud kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks
täitmisavalduse, siis on maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg kuni selle menetluse
lõppemiseni sisuliselt aegumatu.25 Nimetatud tõlgendus oli tingitud MKS § 132 lõikest 6, mille
kohaselt „[u]ue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist hakatakse arvestama tähtaja katkemise
aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.“ Fraasi „katkemise aluse
äralangemine“ all mõisteti täitmisavalduse esitamise kontekstis täitemenetluse lõppemist, ehk
nii kaua, kuni täitemenetlus käib, ei hakka uus aegumistähtaeg kulgema. Kirjeldatud normid
ning nende tõlgendus eksisteerisid probleemideta sisuliselt 16 aastat alates MKS-i jõustumisest
1. juulil 2002, kuid Riigikohus otsustas aastal 2018 oma tõlgendust muuta, et võrdsustada MKS-
s sätestatud aegumise katkemise regulatsioon TsÜS-s olevate aegumise katkemise reeglitega –
25 MKS § 132 lõige 5 punkt 1: „Sundtäitmise aegumistähtaeg katkeb kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks
täitmisavalduse esitamisel.“
37
lihtsalt öeldes, Riigikohus asus seisukohale, et täitmisavalduse esitamisega langeb samaaegselt
ära ka aegumise katkemise alus, ehk Riigikohus ei käsitlenud „aegumise katkemise aluse
äralangemisena“ enam mitte täitemenetluse lõppemist, vaid täitmisavalduse esitamist. See aga
tekitas olukorra, kus sundtäitmise aegumise tähtaeg hakkas edaspidi kulgema kohe järgmisest
kalendriaastast pärast täitmisavalduse esitamist, jättes selliselt MTA-le senisest oluliselt vähem
aega võlgade sissenõudmiseks.
Kuna MKS ei tunne aegumise peatamise instituuti, siis kaasnes uue tõlgendusega olukord, kus
mõningatel juhtudel maksuvõla sundtäitmine aegus ära täitmismenetluse läbiviimise käigus.
Nüüdseks on MTA teinud mõningad ümberkorraldused oma tööprotsessides, et vältida suurema
osa maksuvõlgade sundtäitmise aegumist. Käesoleva eelnõuga viiakse asjaomase normi
sõnastus kooskõlla uue tõlgendusliku olukorraga, ehk kavandatava MKS § 1321 lõike 1 kohaselt
katkeb sundtäitmise aegumine kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse
esitamisel. Uue aegumistähtaja kulgemine ei alga üheaegselt täitmisavalduse esitamisega, vaid
algab hoopis täitmisavalduse esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.
Kavandatava MKS § 1321 lõike 2 punktid 1–5 on olemas juba ühel või teisel kujul kehtivas
õiguses. Punktid 6–8 kujutavad endast uusi õigusnorme, mida kehtivas MKS-s ei ole, samas
tsiviilõiguses on normiks igapäevaselt. Kogu norm lihtsustatult kätkeb endast võlausaldaja
kaitset tagamaks optimaalne aeg võlgade sissenõudmiseks ja minimeerimaks pahatahtlikku
menetluse venitamist eesmärgiga saavutada sundtäitmise aegumine.
MKS § 1321 lõike 2 punkt 8 on uus säte, mille kohaselt aegumine katkeb ajatamisel või muu
tasumisgraafiku sõlmimisel, kui graafiku kehtivuse periood on pikem kui sundtäitmise
aegumise periood. Uus aegumistähtaeg hakkab kulgema kõnealuse ajatamisotsuse või muu
tasumisgraafiku kehtetuks tunnistamise või selle tühisuse tuvastamise aastale järgneva aasta 1.
jaanuarist. Selliselt tagatakse ühest küljest maksukohustuslastele võimalus suurendada oma
perspektiivi maksuvõla tasumiseks; teisalt aga võimaldab see MTA-le jätkuvalt piisava aja
pöörata sissenõuet olukorras, kus tasumisgraafik tuleb kehtetuks tunnistada. Fraas „muu
perioodiline tasumisgraafik“ hõlmab endas muud kui ajatamisotsusega kehtestatud
tasumisgraafikut, näiteks sellist, mis on kehtestatud MKS § 42 kohaldamisel, kus kolmas isik
(reeglina juhatuse liige) on võtnud omale lepinguga vastutuse tasuda maksukohustuslase
rahalised kohustused.
Tulevase MKS § 1321 lõikes 2 sätestatud loetelu puhul tuleb arvestada, kuidas tuleb nende
aluste puhul sisustada MKS § 1321 lõikes 3 sätestatud fraasi „aegumise katkemise aluse
äralangemine“. Erinevalt MKS § 1321 lõikest 1, mis viiakse kooskõlla Riigikohtu praktikaga
ning kus aegumise katkemise aluse esinemine ja selle äralangemine toimuvad üheaegselt, siis
lõikes 2 sätestatud aegumise katkemise aluste puhul ei loeta aegumise katkemise alust
äralangenuks samaaegselt katkemise aluse esinemisega. Viidatud paragrahvi punktides 1–4 ja
punktis 6 sätestatud juhul loetakse aegumise katkemise alus äralangenuks nendes punktides
nimetatud menetluste lõppemisel. Punktides 5 ja 8 loetakse aegumise katkemise alus
äralangenuks, kui vastav lahend või haldusakt tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks. Punktis
7 loetakse aegumise katkemise alus äralangenuks täitemenetluse jätkumisega.
MKS § 1321 lõige 3 ja 4 on mutatis mutandis sätestatud kehtivas MKS § 132 lõigetes 6 ja 7.
Punktiga 41 ajakohastatakse järjekordselt sättes olevat viitenormi selliselt, et see arvestaks uue
MKS § 1321 lisandumisega seadusesse. Uue lisanduva sätte sisu on täpsemalt avatud eelnõu §
1 punkti 40 selgituste juures.
38
§ 2. Karistusregistri seaduse muutmine
KarRS § 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 22. Muudatused on seotud käesoleva eelnõu § 1
punktis 36 ja §-s 5 kajastatud taustakontrolli muudatusega.
Muudatusega antakse MTA-le expressis verbis õigus saada karistusregistri andmeid
taustakontrolli tegemiseks.
§ 3. MaaMS-i muutmine
Eelnõuga jäetakse välja MaaMS §-st 71 viide MKS § 54 lõike 4 punktile 1. Muudatus on kantud
asjaolust, et viidatud MKS-i säte tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks (vt eelnõu § 1
punkt 34 ja selle selgitusi).
§ 4. RLS-i muutmine
RLS-i muudetakse kolme punktiga.
Punktiga 1 muudetakse RLS § 12 lõike 1 teist lauset. Kui kehtiva õiguse kohaselt lõpeb
riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, siis
edaspidi lõpeb tagastamisnõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal esines RLS §
15 lõikes 1 loetletud tagastusnõude alus.
Üheks riigilõivu tagastamise aluseks on toimingu tegemise taotluse läbi vaatamata jätmine, st
kui isik taotleb mingit lõivustatud toimingut ja tasub selle eest ka riigilõivu, ent see taotlus
jäetakse läbi vaatamata, siis sel isikul on õigus riigilõiv tagasi nõuda. Tagastusnõude õiguse
kasutamine, nagu eelnevalt öeldud, on aga ajaliselt piiratud, ehk kehtiva õiguse kohaselt lõpeb
tagastusnõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Sellest omakorda
nähtub riigilõivu tagastusnõude eripära – tagastusnõude lõppemise tähtaja alguspunkt ei sõltu
mitte sellest, millal tekib tagastusnõude alus (nt taotluse läbi vaatamata jätmine), vaid hoopis
sellest, millal tasutakse riigilõiv. See aga võib kaasa tuua olukorra, kus tagastusnõue lõpeb enne
kui reaalselt on jõudnud tekkida tagastusnõude esitamise võimalus.
Näiteks on esinenud juhtum, kus isiku taotlus jäeti läbi vaatamata, kuid isik esitas selle peale
kaebuse. Kaasnenud õigusvaidlus kestis ca kolm aastat, mis kulmineerus läbi vaatamata jätmise
otsuse õiguspärasuse tuvastamisega ja selle kehtima jäämisega. Selle peale esitas taotleja
riigilõivu tagastusnõude, kuid paraku oli tema tagastusnõue RLS kohaselt prima facie
lõppenud, sest piisavalt palju aega (kolm aastat) oli juba möödunud riigilõivu tasumise aasta
lõpust. See viivitus ei olnud tingitud aga isiku enda hooletusest, vaid asjaolust, et isik otsustas
kasutada oma menetlusõigusi, konkreetselt oma kaebeõigust.
Kõnealune juhtum lahendati analoogia kaudu ning isikule siiski tagastati tema riigilõiv.
Vastasel juhul oleks riigilõivu tagastamata jätmine kujutanud endast faktilist sanktsiooni selle
eest, et isik otsustas kasutada oma menetlusõigusi. Kuna aga analoogia kasutamise vajadus
viitab seadusandlikule lüngale, siis on vaja tagastusnõude lõppemise aluseid korrigeerida.
Eelnõu muudatus tagab selle, et tagastusnõue ei jõuaks lõppeda enne, kui jõuab esineda mõni
RLS § 15 lõikes 1 nimetatud alus, nt toimingu tegemise taotluse läbi vaatamata jätmine.
39
Punktidega 2 ja 3 muudetakse RLS § 259 lõikeid 1 ja 2, ehk juriidilise isiku siduva eelotsuse
taotluse läbivaatamise eest tuleb edaspidi tasuda riigilõivu 2060 eurot (seni 1180 eurot) ning
füüsilise isiku siduva eelotsuse taotluse läbivaatamise eest tuleb edaspidi tasuda riigilõivu 520
eurot (seni 300 eurot). Protsentuaalselt suurenevad lõivud ca 75% ja ca 73%, mis harmoneerub
perioodil 2015–2023 keskmise brutopalga tõusuga.
Tõsi, MTA ametnikkonna palgatõus samal perioodil oli sellest siiski väiksem (65%), seega ei
ole uus lõiv täielikus proportsioonis MTA ametnike palgatõusuga, ehk lõive tõstetakse rohkem
kui seda pealtnäha õigustaks korrespondeeriv MTA ametnike palgatõus. Küll aga tuleb
siinkohal rõhutada, et siduvate eelotsuste riigilõivumäärade kujundamisel ei lähtuta üksnes
kulupõhimõttest, vaid ka ekvivalendipõhimõttest, kus riigilõivumäära suuruse kujundamisel
arvestatakse ka taotletava toimingu väärtust ning funktsiooni taotleja huvide teenimisel.
Siduva eelotsuse näol ei ole tegemist näiteks mingi loa-taolise haldusaktiga, mis annab õiguse
teha midagi, milleks varem luba ei olnud, ehk selle puudumine ei piira kuidagi ettevõtja
tegevusvabadust ega muid õigusi. Siduv eelotsus on pelgalt viis, kuidas saada MTA-lt
maksuõiguslik hinnang tulevikus tehtava tehingu kohta, millest MTA enam taganeda ei saa.
Oma olemuselt ei erine see printsiibis näiteks maksuõiguslike riskide analüüsi tellimisest
mõnelt õigus- või advokaadibüroolt, lihtsalt kõnealuselt büroolt tellitud õigusliku hinnangu
puhul eksisteerib risk, et MTA võib asuda sellega vastuolus olevale seisukohale. MTA-lt
taotletud ekvivalentse hinnangu puhul siduva eelotsuse näol seda riski ei ole, sest MTA on selle
hinnanguga õiguslikult seotud eeldusel, et analüüsitud tehing ka tulevikus toimub. Siduvus
paneb MTA-le omakorda vastutuse hoolitseda selle eest, et siduva eelotsuse andmisel ei jõutaks
väärale õiguslikule seisukohale, mis võib tekitada Eesti riigile kahju. See aga eeldab mahukat
ning ajakulukat analüüsi nõudes MTA-lt menetlemiseks mitmete ametnike kaasamist,
sealhulgas MTA juhtkonda, sest siduvad eelotsused allkirjastab MTA peadirektor. Kõik see aga
tuleb tahes-tahtmata ametnike teiste ülesannete arvelt.
Siduvast eelotsusest saadava hüve valguses on seega põhjendatud sättida riigilõivumäär mõneti
kõrgemaks, kui lähtuda pelgalt MTA ametnike palkade kasvust. Kuigi ajas on suurenenud ka
teised otsesed kulud, samuti kaudsed kulud, siis nende võrra siiski riigilõivumäära suurust ei
tõsteta. See tagab, et siduvate eelotsuste lõivu määra kasv ei oleks korraga liiga suur, ning et
säiliks jätkuv maksukohustuslaste huvi seda teenust osta.
§ 5. Tolliseaduse muutmine
Tolliseadust muudetakse kahe punktiga.
Kõnealused punktid on seotud käesoleva eelnõu § 1 punktidega 35 ja 36 ning kujutavad
sisuliselt endast nende funktsionaalseid analooge. See tähendab, et § 1 punktide 35 ja 36 kohta
käivad selgitused on mutatis mutandis samad, mis eelnõu § 5 punktide 1 ja 2 puhul, lihtsalt
tolliseaduse kontekstis MTA teostab taustakontrolli jms tollihalduri, mitte maksuhalduri
funktsioonis.
4. EELNÕU TERMINOLOOGIA
Eelnõuga võetakse kasutusele uue liidu tolliseadustikuga kehtestatud „käitlustasu“ mõiste.
Käitlustasu on kindel summa, mida kogutakse kaugmüügi teel kolmandast riigist saabuva kauba
vabasse ringlusse lubamisel iga kaubaühiku kohta.
40
Lisaks võetakse kasutusele MKS-i ja TS-i kontekstis terminid „taustakontroll“ ja
„taustakontrolli hinnang“, mille sisu on avatud vastavates normides.
5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Käitlustasuga seonduvad muudatused tulenevad EL tollireformist. Uus liidu tolliseadustik
paneb liikmesriikidele kohustuse alustada käitlustasu kogumist hiljemalt 1. novembril 2026.
MKS-i muutmine aitab tagada EL õiguse rakendamise, andes MTA-le õigeaegselt kaasneva
õigusliku aluse käitlustasu haldamiseks ja kogumiseks.
Eelnõuga kavandatavad muudatused, mis puudutavad isikuandmete töötlemist, on kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 27. aprilli 2016. a määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute
kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, ehk isikuandmete kaitse üldmäärusega.
Eelnõu § 1 punktid 4 ja 7 ning 31–33 tagavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr
883/2013 nõuetekohase rakendamise.
6. SEADUSE MÕJUD
Eelnõu laiapõhiseks eesmärgiks on vähendada haldus- ja töökoormust seal, kus võimalik,
samuti tõhustada menetlusi ja riiklikku järelevalvet. Iga muudatuse puhul haldus- ja
töökoormuse vähenemine ei pruugi siiski üheselt avalduda, sest mõned eelnõus olevad
ettepanekud taotlevad muud positiivset mõju, näiteks võrdsemat kohtlemist ning sellest tingitud
konkurentsi paranemist, ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse suurenemist jne.
Mõjude varieeruvus on tingitud asjaolust, et eelnõu koosneb paljudest üksteisest
mittesõltuvatest muudatustest, mis printsiibis küll jagavad samu eesmärke – näiteks
maksumenetluse tõhustamist ja bürokraatia vähendamist – kuid saavutavad selle erinevalt.
Niisamuti erinevad mõjude sihtrühmad, sest muudatused puudutavad maksukohustuslaste
erinevaid läbilõikeid, kes võivad, ent ei pruugi kattuda.
Võttes arvesse eelnõu iseloomu, on otstarbekas hinnata eelnõu mõju iga muudatuse puhul
eraldi. Järgneb igat muudatusettepanekut puudutav detailsem mõjuanalüüs.
6.1 MKS-i sätete rakendamine käitlustasule
Mõju valdkond: majandus
Sihtrühm: jaemüügiettevõtjad, kolmanda riigi importijad, tarbijad, posti- ja kullerfirmad ning
tolliagentuurid
Siinkohal tuleb rõhutada, et käitlustasu rakendamisest tingitud empiiriline mõju tuleneb
vahetult tolliseadustikust, mitte käesolevast eelnõust. Käesoleva eelnõuga ei kehtestata
käitlustasu, vaid luuakse üksnes alus käitlustasu administreerimiseks MKS-i sätete alusel.
Sellest tulenevalt ei saa mõju pidada oluliseks, sest eelnõu lahendab üksnes käitlustasu
administreerimisega seonduvaid protseduurilisi küsimusi.
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.
41
6.2 Patendiameti toimingute eest tasumisele kuuluva riigilõivu ja teadaande avaldamise
eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasumisele kuuluva riigilõivu haldamise
fikseerimine MKS-s
Mõju valdkond: riigiasutuste töökorraldus (muu mõju)
Sihtrühm: MTA, Patendiamet, Justiits- ja Digiministeerium
Kuivõrd muudatuse eesmärgiks on täita seaduses ilmnenud lünk, siis ei kaasne sellega mingit
märkimisväärset mõju. Patendiameti ja Justiits- ja Digiministeeriumi asjakohaste nõuete haldus
praktikas jätkub samamoodi, küll aga suurema õiguskindluse ning selgusega.
Muudatusega ei kaasne seega olulist mõju. Ebasoovitava mõju esinemise riski ei tuvastatud.
6.3 MKR-i põhimääruse kehtestamise pädevuse andmine rahandusministrile
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele (töökoormus) ning avalikkuse suhtlusele
riigiga (halduskoormus)
Sihtrühm: MTA, Rahandusministeerium, Riigikantselei, teised ministeeriumid ning
huvigrupid ja muud huvitatud isikud, kes soovivad kooskõlastusprotsessis MKR-i põhimääruse
eelnõudele oma märkuseid ja ettepanekuid esitada.
MKR-i põhimääruse edaspidine kehtestamine rahandusministri poolt tooks kaasa MKR-i
põhimäärusega seonduva õigusloome menetluse kiirenemise, millel oleks kahetine mõju –
ühest küljest annaks see MTA-le ning Rahandusministeeriumile rohkem paindlikkust
võimaldades MKR-i põhimäärust muuta ning ajakohastada kiiremalt ning ressursitõhusamalt;
teisalt, suurem kiirus jätaks vähem aega teistele ministeeriumitele ning huvigruppidele oma
arvamuste ning märkuste esitamiseks. Praktikas on aga ebatõenäoline, et suurem menetlemise
kiirus eviks märkimisväärset negatiivset mõju teistele ministeeriumitele ning huvigruppidele,
küll aga mõjutaks see positiivselt MTA-d ning ennekõike Rahandusministeeriumi.
Suurem menetlemise kiirus on tingitud kahest faktorist: 1) eelnõu avaliku kooskõlastamise
tähtaeg muutuks lühemaks; 2) pärast avaliku kooskõlastamise lõppu on võimalik eelnõu kohe
jõustada ilma, et materjale oleks vaja täiendavalt menetleda Riigikantseleis Vabariigi Valitsuse
istungi otstarbeks.
Võrreldes Vabariigi Valitsuse määrusega, mille avaliku kooskõlastamise tähtaeg on üldjuhul
15 tööpäeva, on ministri määruse eelnõu kooskõlastamise tähtaeg üldjuhul kümme tööpäeva
(vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendile [edaspidi VVR]). Ministri määrusele üleminek
jätaks teistele ministeeriumitele, valitsusasutustele ning avalikkusele seega viis tööpäeva
vähem aega, et dokumente läbi töötada ning nende kohta märkuseid ja ettepanekuid esitada.
Teisalt, juba kehtiv õigus võimaldab 15 tööpäeva üldreeglist kõrvale kalduda, ehk sätestada
lühikesemaid kooskõlastusperioode. Seda võimalust on MKR-i põhimääruse kontekstis teatava
regulaarsusega ka kasutatud, sealhulgas on viimasest kolmest aastast (perioodil 2021–2023)
omajagu näiteid võtta isegi ka alla kümne tööpäeva pikkusest kooskõlastusprotsessist. Praktikas
määrabki tihtipeale kooskõlastusperioodi pikkuse pigem MKR-i põhimääruse
muutmisvajaduse akuutsus, mitte niivõrd VVR-s sätestatu.
42
Mõju tüüpilisele kooskõlastusperioodi pikkusele ning seega kooskõlastajate ning arvamuse
esitajate töökoormusele on pigem väike, sest ka senises praktikas ei lähtuta rangelt VVR-s
sätestatud 15 tööpäeva kriteeriumist. Liiati, et Rahandusministeerium on praktikas
aktsepteerinud ka hilinenud ametlikke märkusi, samuti on Rahandusministeerium ka
pikendanud kooskõlastamisperioodi, kui mõni osapool on dokumentide analüüsimiseks aega
juurde soovinud. Rahandusministri määruse vormile üleminek ei välista kümnest tööpäevast
pikema kooskõlastustähtaja andmist, kui regulatsiooni keerukus seda nõuab.
Kiirust suurendab ka asjaolu, et muudatuse tulemusel kaoks ära terve Riigikantseleile
edastamise etapp koos sellega seonduvate tööülesannetega. Kui hinnata üksnes menetlusele
kuluvat aega, siis tavaliselt võtab Rahandusministeeriumil 7–10 tööpäeva, et materjalid
Rahandusministeeriumist ministri allkirjaga välja saada.26 Avalikul kooskõlastusel peaksid
dokumendid olema VVR kohaselt 15 tööpäeva. Pärast avaliku kooskõlastusperioodi
möödumist on materjalid vaja edastada Riigikantseleisse. Sõltuvalt laekunud märkuste ning
muudatusettepanekute hulgast, võib dokumentide Riigikantseleisse edastamine aega võtta 5
kuni 10 tööpäeva, vahel ka rohkem. Kui eeldame, et muudatusettepanekuid ei tulnud, siis võtab
see keskmiselt siiski vähemalt üks nädal aega, et see läbiks taas Rahandusministeeriumi sisese
kooskõlastusringi.27 Riigikantselei poolel, sõltuvalt dokumentide laekumise kuupäevast, võib
see võtta 1–2 nädalat, et see jõuaks Vabariigi Valitsuse istungile. Alles siis saavad dokumendid
ideaalis kinnitatud, Riigi Teatajas avaldatud ning seejärel jõustatud. Kokku võib seega kogu
protsess kehtiva korra kohaselt võtta aega ca 30–50 tööpäeva. Ministri määruse puhul võib kogu
eelkirjeldatud protsess olla kiirem, sest Riigikantselei menetluse puudumise tõttu oleks ajavõit
vähemalt 5–10 tööpäeva ning õigusakt ise oleks avalikul kooskõlastusel reeglina vaid kümme
tööpäeva, st viis tööpäeva vähem võrreldes senise korraga. See aga annaks MTA ja
Rahandusministeeriumi ametnikele juurde rohkem paindlikkust ning kontrolli MKR-i
põhimääruse muutmise üle. Ühtlasi vabastataks see täielikult menetlemise koormusest
Riigikantselei, kes peab MKR-i põhimäärust puudutavad eelnõud ette valmistama Vabariigi
Valitsuse istungiks. Kaasneva mõju ulatus on pigem keskmine, ent seevastu igati positiivne.
Mõju sagedust võib pidada väikeseks. MKR-i põhimäärust muudetakse MTA tegevust
reguleerivate seaduste muutmise tõttu keskmiselt aastas kaks korda, vahel ka rohkem. Igal juhul
ei saa käesolevat muudatust pidada millekski selliseks, mis avaldaks igapäevast mõju. Eelnõude
sisulisele koostamisele kuluv materiaalne aja- ning töökulu jääb suures osas samaks, muutub
üksnes materjalide menetlemisega seonduv. Mõju esinemise sagedust sihtrühma suhtes võib
seega pidada väikeseks, kui võrrelda seda nende õigusaktide koguhulgaga, mida
Rahandusministeerium aastas menetleb.
Sihtrühma suurust ei ole võimalik tõsikindlalt määrata – ministeeriumite ja valitsusasutuste,
samuti Riigikantselei tasandil puudutab muudatus keskmiselt vaid paari ametnikku, kes
tegelevad MKR-i põhimääruse eelnõu analüüsimisega. Kui palju ministeeriumi ametnikke peab
aga kulutama ressurssi dokumentide analüüsimisele ning arvamuse formuleerimisele, sõltub
suuresti sellest, kui paljude ministeeriumide valitsemisala küsimusi need puudutavad, või kas
vastavatel ministeeriumitel on parajasti omal mingeid akuutseid muudatusvajadusi, mis
26 Ajakulu on tingitud asjaolust, et dokumendid peavad läbima ministeeriumisisese kooskõlastusringi, kuhu on
kaasatud nii erivaldkonna spetsialistid, õigusosakond, keeletoimetaja, samuti ka poliitilised nõunikud ning
kõrgemad ametnikud (asekantsler ja kantsler). 27 Majasisene kooskõlastus on teisel korral tüüpiliselt kiirem, sest muudatusettepanekute puudumisel on tegemist
samade dokumentidega, mis esimesel majasisesel kooskõlastusel, mistõttu ei ole neid vaja uuesti detailselt üle
kontrollida.
43
konkreetse eelnõuga otseselt ei seondu. Igal juhul ei saa avaliku sektori kontekstis pidada
sihtrühma suurust oluliseks.
Samadel põhjustel ei ole võimalik määrata sihtrühma suurust erasektori huvigruppide osas, sest
teoorias on võimalik avaliku kooskõlastamise raames märkuseid ning kommentaare esitada
kõikidel isikutel, kellel on huvi MKR-i põhimääruse eelnõu osas kaasa rääkida. Praktika aga
näitab, et vaid väga erandlikel juhtudel laekub MKR-i põhimääruse muutmise eelnõudele
märkusi erasektorilt, näiteks ettevõtete liitudelt, muudelt katusorganisatsioonidelt või huvitatud
osapooltelt. Kogumis võib reaalset sihtrühma suurust hinnata väikeseks.
Eeltoodust tulenevalt ei evi muudatus olulist mõju. Ebasoovitava mõju esinemise riski ei
tuvastatud.
6.4 MTA kehtestamine pädevaks asutuseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr
883/2013 artikli 7 lõike 3a mõistes
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele (töökoormus)
Sihtrühm: MTA
Muudatusega kaasneb töökoormuse kasv kuivõrd edaspidi peab MTA kulutama oma aja- ja
tööressurssi OLAF-i teabenõuete rahuldamiseks. Töökoormuse kasv on siiski väheoluline, sest
praktikas küsib OLAF teavet harva. Mõju esinemist ei ole võimalik ette näha, sest see sõltub
faktoritest, mille üle MTA-l kontrolli ei ole ning millest MTA tõenäoliselt ei ole isegi teadlik.
Teabenõude töötlemine, st andmete väljanõudmine ja nende edastamine, ei ole samuti keeruline
ega erilist vaeva nõudev protsess. Kogumina muudatus oluline ei ole, ebasoovitavate mõjude
esinemise riski ei esine.
Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus)
Sihtrühm: pangad, finantsasutused
Pangad ja muud finantsasutused28 peavad edaspidi arvestama vajadusega edastada MTA-le
teavet konkreetse pangakonto ja selle omaniku kohta, samuti vajadusel infot ka seda
pangakontot puudutavate tehingute kohta. Tegemist on teabega, mida pangad juba valdavad
ning mida nad juba kehtiva õiguse kohaselt edastavad riigiasutustele, näiteks MTA-le
maksumenetluse raames (vt ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 81).
Seega ei saa seda käsitleda uue kohustusena, millega sihtrühm peab kohanema, vaid juba
eksisteeriva koormuse väheolulise suurenemisega. Võttes arvesse, et OLAF-i teabenõuded on
pigem harvaesinevad, siis sihtrühma tüüpilist igapäevast toimimist muudatus ei mõjuta.
Ettevõtjate koguhulgast moodustab sihtrühm väikese osa, näiteks Finantsinspektsiooni
turuosaliste registri kohaselt tegutseb Eestis kaheksa krediidiasutust ning viis välisriikide
krediidiasutuste filiaali.29
Mõju kogumis võib pidada väheoluliseks, ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.
28 Muud finantsasutused tähendavad ennekõike MTVS §-s 83 nimetatud finantsasutusi. Reeglina on tegemist
selliste ettevõtetega, kes osutavad finantsteenuseid Finantsinspektsioonilt saadud loa alusel või siis kes peavad
teavitama oma tegevusest läbi majandustegevuse registri. 29 Vt Pangandus ja krediit | Finantsinspektsioon (sisenetud 10.11.2026).
44
6.5 Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse kantavad andmekategooriad ning
andmete esitamise kohustusest kõrvalehoidumise takistamine
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele (töökoormus) ning majandusele
(halduskoormus)
Sihtrühm: Tööinspektsioon, ehitusettevõtjad
Kuigi muudatusega lahendatakse peaasjalikult juriidilis-tehnilisi küsimusi, mitte praktilisi
probleeme, siis evib see siiski osalist soodsat mõju riigi töökorraldusele ning ettevõtjate
halduskoormusele. Nimelt, ei ole ehitusettevõtjatel edaspidi vaja edastada ehitustööde
alustamise eelteadet Tööinspektsioonile, sest Tööinspektsioon saab eelteates sisalduva info
kätte TTKI-st. See omakorda vähendab ka Tööinspektsiooni töökoormust, kes ei pea enam
eraldiseisva eelteate dokumendiga töötama.
Tööinspektsiooni andmete kohaselt esitati nii 2017. kui ka 2018. aastal ehitusnõuete määruses
nimetatud kriteeriumitele vastavate ehitustööde alustamise eelteateid ligikaudu 700, mis olid
jagatud ära ca 175 peatöövõtja vahel. See moodustab ca 2% kõigist aktiivselt tegutsevatest
ehitusettevõtetest, ehk sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks.
Käskkirjaga nr 1.1-1/34 kinnitatud Tööinspektsiooni teenistuskohtade koosseisu kohaselt
töötab Tööinspektsioonis 62 ametnikku, kellest ca 21% (13 ametnikku) tegelevad ehitus- ja
taristusektori järelevalvega. Võttes arvesse aastas edastatavate eelteadete arvu (nii 2017. a ja
2018. a ca 700 eelteadet), siis kaoks ametnike tööülesannete hulgast ära võrdlemisi regulaarne
eelteadete menetlemisevajadus.
Muudatus seega ei too kaasa olulist mõju. Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud.
6.6 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine riigiasutuste info- ja sidesüsteemide
klienditoe osutamiseks
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele (riigi info- ja sidesüsteemide toimimine)
Sihtrühm: kõik riigiasutused, kes oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel peavad üleval
erinevaid andmekogusid ning muid info- ja sidesüsteeme
Muudatusega on edaspidi juurdepääs maksusaladusele riigiasutustel ka selleks, et tagada info-
ja sidesüsteemide üldine toimimine ning funktsionaalsus. Praktikas juba tõlgendatakse fraasi
„hooldus- ja arendustöö“ pigem laiemalt, seega ei kaasne käesoleva muudatusega mingit
tuntavat mõju.
Sihtrühma moodustavad kõik riigiasutused, kes tegelevad info- ja sidesüsteemide
ülalpidamisega.
Olulist mõju ei tuvastatud. Ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, sest praktikas sihtrühm
juba eelduslikult töötleb klienditoe andmise eesmärgil maksusaladust sisaldavat teavet.
Muudatusega vaid täpsustatakse andmetöötluseks vajalikke õiguslikke aluseid.
45
6.7 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine maksusaladust sisaldava teabe
töötlemisega seotud ülesannete täitmist toetavate avalike teenuste osutamisega tegelevale
riigiasutusele
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele (töökoormus ning tõhusus)
Muudatusel ei ole mingit vahetut mõju. Selle eesmärgiks on luua õiguslik alus avaldada
maksusaladust sisaldavat teavet mis tahes avaliku teenuse osutajale, kui see teenus toetab sellise
asutuse ülesande täitmist, kes selleks otstarbeks juba ühel või teisel viisil töötleb maksusaladust.
Tulevikus võib mõju avalduda vaid maksukohustuslaste kohustuses taluda asjaolu, et tema
kohta käivat maksusaladust edastatakse mõnele teisele riigiasutusele, kuid see mõju eksisteerib
juba täna (MKS §-s 29 üksi on üle 60 õigusliku aluse, mis lubavad MTA-l avaldada
maksusaladust sisaldavat teavet teistele osapooltele). Avalikud teenused võivad aga omada
maksukohustuslastele halduskoormust vähendavat mõju.
Mõju esinemise sagedust ning sihtrühma ei ole võimalik kindlaks määrata, sest see sõltub
sellest, milliseid avalikke teenuseid võidakse tulevikus luua.
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.
6.8 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine eraisikutest info- ja sidesüsteemide
hooldajatele/arendajatele
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju (mõju inimeste õigustele: isikuandmete kaitse) ja
majanduslik mõju (mõju konkurentsile, mainele ja halduskoormusele)
Sihtrühm: Eesti ja välisriigi residentidest maksukohustuslased (nii füüsilised kui ka juriidilised
isikud), keda puudutavad andmed on MTA info- ja sidesüsteemides;
Muudatuse tulemusel sätestatakse õiguslik alus asutusevälistele isikutele juurdepääsu
võimaldamiseks maksusaladust sisaldavale teabele MTA info- ja sidesüsteemide hooldamiseks
ning arendamiseks.
Maksusaladus on mis iganes teave, mida MTA on maksukohustuslase kohta teada saanud oma
ülesandeid täites ning mille avaldamine, avalikuks tulemine või sellele juurdepääsu andmine
kolmandatele isikutele võib ühel või teisel viisil mõjutada maksukohustuslase mainet,
elukorraldust, majanduslikke ning sotsiaalseid sidemeid jne. Sisuliselt kujutab maksusaladuse
kaitse instituut endast eraelu puutumatuse kaitseala konkretiseerimist, kuivõrd
maksusaladusest, sõltuvalt selle iseloomust, võib teha kaugeleulatuvaid järeldusi
maksukohustuslase kohta, muuhulgas hinnata tema finantsolukorda ning tuletada tema
poliitilised ning maailmavaatelised veendumused ja eelistused. Teisisõnu, kui maksusaladust
avaldatakse kolmandatele isikutele – näiteks käesoleval juhul eraisikutest arendajatele – siis
tahes-tahtmata piirab see mõjutatud isikute eraelulist puutumatust, ehk nad peavad arvestama,
et rohkem osapooli võivad teada saada asjadest, mida nad hea meelega hoiaksid enda ja riigi
vahel.
Siinkohal ei ole oluline, kas maksusaladuse avaldamisega kaasneb maksukohustuslasele
konkreetne käega katsutav või muul viisil empiiriliselt mõõdetav mõju – eraelu puutumatust
(privaatsust) on piiratud juba sellega, kui privaatsena hoitud informatsioonist saab
andmesubjekti tahtevastaselt teada mõni kolmas isik. Tõsi, sellega ei pruugi kaasneda
46
kahjulikku füüsilist mõju, kuid asjaolu, et keegi teine teab isiku maksusaladust, võib siiski
mõjutada andmesubjekti emotsionaalset, moraalset ning psühholoogilist seisundit. Eeltoodu
taustal tuleb seega möönda, et maksusaladust sisaldava teabe avaldamine eraisikutest
arendajatele tahes-tahtmata piirab maksukohustuslaste õigust eraelu puutumatusele, st
vähendab nende privaatsust, ning kuivõrd maksusaladust sisaldavale teabele juurdepääsu
andmiseks sellisel viisil ei ole vaja andmesubjekti nõusolekut, siis peavad maksukohustuslased
arvestama võimalusega, et just nende andmed on nähtavad MTA info- ja sidesüsteemide
arendamisel, hooldamisel, nendes olevate vigade avastamisel jne.
Sõltumata sellest, et ainuüksi maksusaladuse avaldamisest piisab eraelu puutumatuse riiveks,
ei saa kaasneva mõju ulatust siiski pidada suureks ega isegi keskmiseks. Kavandatav seadus
seab mõjutatud isikutele vaid kohustuse passiivselt taluda asjaolu, et nende andmeid võidakse
kasutada MTA info- ja sidesüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks. Seadus ei kohusta neid
aktiivsetele tegudele/toimingutele, samuti ei eelda seadus neilt mingisuguste kulutuste
kandmist. Faktilises elu-, töö- ning ettevõtluskorralduses ei muutu maksukohustuslaste jaoks
mitte midagi. Samuti ei mõjuta kavandatav seadus ka tõenäoliselt sihtrühma üleüldist käitumist,
kuigi teoorias võib see motiveerida üksikuid maksukohustuslasi hoidma oma maksuasju korras
instinktiivsest ning inimlikult mõistetavast vajadusest kaitsta oma mainet kolmandate isikute
ees.
Teoorias peaks kavandatav seadus siiski evima positiivset mõju andmesubjektide
halduskoormusele, sest mis tahes vead jms puudused info- ja sidesüsteemides kipuvad tekitama
igasuguseid halduskoormust suurendavaid ebamugavusi, kasvõi vajadust parandada või
kinnitada info- ja sidesüsteemis talletatud andmeid. Halvimal juhul võivad adekvaatselt
hooldamata info- ja sidesüsteemides tekkida andmekaitsealased intsidendid, näiteks
andmelekked, millega võivad kaasneda olulised äririskid ning muud kahjud puudutatud
andmesubjektile.
Eeltoodust tulenevalt võib mõju ulatust pidada väikeseks.
Ühtlasi võib väikeseks pidada ka mõjude kaasnemise sagedust, sest üldreeglina on avalikul
sektoril kompetents olemas lahendamaks enamikke IT alaseid probleeme, ehk mõju ei pruugigi
iga-aastaselt kaasneda.
Mõju ulatuse ja sageduse väiksusest sõltumata on sihtrühma suurus teoorias siiski suur, sest
põhimõtteliselt võivad mis tahes maksukohustuslase maksusaladust sisaldavad andmed olla
nähtavad MTA info- ja sidesüsteemide arendamiseks. Praktikas aga puututakse kokku
maksusaladust sisaldavate andmetega siiski vaid ulatuses, milles see on vajalik arendus- ning
hooldustegevuse tulemuslikuks läbiviimiseks, kuid kuivõrd see toimub mõneti ad hoc korras,
on keeruline leida täpset sihtrühma suurust. Asutusevälistel arendajatel otsest ligipääsu MTA
andmebaasidele ei ole.
Kavandatava seadusega võib siiski kaasneda risk teatavate ebasoovitavate mõjude esinemiseks,
ennekõike andmekaitse kontekstis. Kui pahausklik või pelgalt hooletu eraisikust arendaja peaks
oma valdusesse saama maksukohustuslaste maksusaladust sisaldavaid andmeid, siis eksisteerib
risk andmete õigusliku aluseta levitamiseks või muul viisil omavoliliseks töötlemiseks, mis
võib põhjustada andmesubjektile varalist, moraalset ning mainelist kahju, vähendada tema
konkurentsivõimet või muul viisil kahjustada tema huve.
47
Põhiliselt maandatakse andmete kuritarvitamise riske ennekõike eraisikust arendajate valiku
staadiumis – iga potentsiaalse teenusepakkuja ja tema töötajate suhtes tehakse taustakontroll,
et veenduda ettevõtte usaldusväärsuses, samuti allutatakse nii teenusepakkuja kui tema töötajad
maksusaladuse hoidmise kohustusele, mis konkretiseeritakse täiendavalt nendega sõlmitavates
konfidentsiaalsuslepingutes ning mille kohta antakse juhiseid enne infosüsteemidega töö
alustamist.
Kõrgendatud järelevalve all on ka eraisikutest arendajate tegevus hooldus- ja arendustööde
läbiviimisel, ehk nad on MTA ja RMIT-i valve all, neil võimaldatakse oma töid teostada selleks
ettemääratud füüsilistes MTA ametiruumides ning infosüsteemikeskkonnas. Vajadusel
konfiskeeritakse töötamise ajaks ka kõik seadmed, millega on võimalik andmeid salvestada,
pildistada või muul viisil jäädvustada.
Mahukaid IT arendusi ei suuda riik oma jõududega teha, mistõttu väliste isikute kaasamine
arendustöödesse on paratamatu. Seetõttu ei ole võimalik tulemust saavutada muul,
maksukohustuslast vähem koormaval viisil.
Rakendatavate turvameetmetega viiakse ebasoovitavate mõjude tekke risk miinimumini.
Põhimõtteliselt seisneb teoorias kaasneva mõju olulisus pelgalt selles, et sihtrühm on suur, kuid
selle sisuline ulatus ning esinemise sagedus ei ole märkimisväärne ega too kaasa mingeid alalisi
kulutusi ega aktiivseid kohustusi mõjutatud isikutele. Eeltoodust tulenevalt, muudatus ei evi
olulist mõju sõltumata sihtrühma suurusest.
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju (mõju inimeste õigustele: isikuandmete kaitse)
Sihtrühm: erasektorist IT teenuseid pakkuvate arendajate töötajaskond
Arendusettevõtete töötajatel tuleb taluda taustakontrolliga seotud sekkumist nende
privaatsfääri, et minimeerida andmeturbe riske riigi ja maksukohustuslaste jaoks, kelle andmeid
töödeldakse. Mõju ulatus on siiski pigem väike, sest MTA-l on õigus teha taustakontrolli
sihtrühma suhtes ainult juhul, kui kõnealune IT ettevõte soovib MTA-le teenuseid osutada.
Mõju esinemise sagedus on samuti pigem väike, sest MTA vajadus kaasata erasektori
arendajaid ei ole konstantne ning toimub ad hoc korras.
Sihtrühma suurust on keeruline määratleda, sest see sõltub sellest, kui palju erasektori
arendajaid on vaja mingi konkreetse infosüsteemi hooldamiseks ja arendamiseks kaasata.
Parimal juhul võib see puudutada aastas kuni tosinat isikut, kes ettevõtjate ja nende töötajate
koguhulgast moodustavad marginaalse osa.
Muudatus ei too kaasa olulist mõju. Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud.
Mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju ettevõtlus- ning töökeskkonnale)
Sihtrühm: eraisikutest IT teenuseid pakkuvad arendajad
Muudatuse tulemusel muutub lihtsamaks eraisikutest arendajatelt hooldus- ja arendustegevuse
hankimine konkreetselt MTA info- ja sidesüsteemide veatu toimimise tagamise otstarbeks.
Sisuliselt tähendab see riigipoolse nõudluse suurenemist teatud IT teenustele, mis praktikas
48
tähendab valituks osutunud ettevõtetele rohkemat käivet, kuid mis võib veel soodsalt mõjuda
töökohtade arvule ning stabiilsusele.
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Mõju koondhinnanguna on väike, kuid
selgelt positiivne.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele (töökoormus)
Sihtrühm: MTA
Pikemas perspektiivis evib kavandatav seadus positiivset mõju MTA töökoormusele.
Kui MTA info- ja sidesüsteeme ei hooldata, selles olevad vead jäävad tuvastamata ja
likvideerimata, või vajalikud MTA efektiivsust suurendavad arendused jäävad kompetentsi
puuduse tõttu teostamata või hoolikalt testimata, siis võib see mõistetavalt tekitada probleeme
MTA tööprotsessidele. Vigaselt töötavad infosüsteemid võivad aeglustada käimasoleva
menetluse käiku, genereerida valesid andmeid või järeldusi, põhjustada andmelekkeid, samuti
tekitada muid probleeme, mille lahendamiseks võib kuluda märkimisväärne hulk rahalist ning
ajalist ressurssi. MTA info- ja sidesüsteemide vajadusepõhine hooldamine tagab nende alalise
toimimise ning võimaldab MTA-l efektiivsel ning eesmärgipärasel viisil täita talle seadusega
pandud ülesandeid. Mõju ulatus on hinnanguliselt keskmine, kuid kahtlemata soodne –
kavandatava seaduse tulemusel peaks vähenema selliste olukordade esinemine, kus MTA-l ei
ole muud võimalust kui kohaneda tekkinud või tuvastatud probleemidega, sest nende
lahendamiseks vajalikku erasektori kompetentsi ei ole võimalik juriidilistel põhjustel kaasata.
Nagu eelnevalt öeldud, on mõju ulatus väike ja sagedus pigem juhuslik, kuid sellest hoolimata
soodne nii MTA-le, eraisikust arendajatele ning pikemas perspektiivis ka andmesubjektidele.
Mõju olulisuse tingib formaalselt vaid asjaolu, et mõjutatav sihtrühm (andmesubjektid, ehk
Eesti ja välisriigi residendid) on suur.
Üks potentsiaalne ebasoovitav risk võib olla see, et eraisikust arendaja võib pahauskselt
kuritarvitada temale antud juurdepääsuõigusi, ehk ekspluateerida muuhulgas
omakasueesmärgil maksukohustuslaste maksusaladust sisaldavat teavet. Selline intsident võib
aga nii lühi- kui ka pikaajaliselt suurendada MTA töökoormust ning ka andmesubjektide
halduskoormust. Küll on aga sellise intsidendi tekke tõenäosus minimeeritud juba eelpool
mainitud ettevaatusabinõude ning kaitsemeetmete rakendamisega.
Kokkuvõtlikult võib asuda seisukohale, et mõju haldus- ning töökoormusele on väike, ent siiski
soodne. Mõju ei saa pidada oluliseks.
6.9 Mis tahes viisil ümberkujundatud maksuvõla avaldamine
Mõju valdkond: mõju majandusele (konkurentsile); mõju halduskoormusele
Sihtrühm: füüsilisest ja juriidilisest isikust maksukohustuslased, kelle maksuvõlg on
ümberkujundatud muul viisil kui läbi maksuvõla tasumise ajatamise
Praegu kohtleb seadus teatud maksuvõlgnikke erinevalt sõltuvalt sellest, mis viisil nende
maksuvõlg on ümber kujundatud. Kui maksukohustuslasel on ajatatud maksuvõlg, siis kuulub
see MKS § 27 lõike 1 punkti 5 alusel avalikustamisele, ehk ka ajatatud maksuvõlaga
49
maksukohustuslane peab taluma maksuvõla avalikustamisega kaasnevat faktilist mainekahju,
mis võib negatiivselt mõjutada selle maksukohustuslase suhteid teiste turuosalistega,
vähendada tema perspektiivi saada laene ning muid kapitalisüste, samuti nõrgestada üleüldse
tema üldist võimet konkureerida ettevõtluskeskkonnas. Kõik need negatiivsed mõjud tekitavad
maksuvõlgnikule arvestatava surve tasuda ära oma maksuvõlg nii kiiresti kui võimalik. Ometi
eksisteerib maksuvõlgnikke (sihtrühm), kelle maksuvõlgasid ei avaldata, sest need on
ümberkujundatud menetlustes, mida kehtiv MKS ei nimeta, ning kes selleläbi saavad ennast de
facto esitleda õiguskuulekate ning usaldusväärsete maksukohustuslastena. See aga annab neile
selge konkurentsieelise võrreldes maksukohustuslastega, kelle maksuvõlad on avalikud.
Kavandatava muudatusega kaasneva mõju peaasjalik iseloom on, et see eemaldab sihtrühmalt
eelnimetatud ebaõiglase konkurentsieelise ja allutab nad samasugusele mainelisele,
majanduslikule ning ka moraalsele survele tasuda võimalikult kiirelt oma maksuvõlg. Tahes-
tahtmata tähendab see teatavat vajadust kohaneda uute oludega, sest maksuvõla avalikuks
tegemisega muututakse vähem usaldusväärseks ning seeläbi vähem atraktiivseks äripartneriks.
Praktikas võib see aga tähendada väiksemat käivet ning muid majandusraskusi, mis tüüpiliselt
võivad esineda mingi konkurentsieelise kaotamise tõttu. Tuleb siiski rõhutada, et kirjeldatud
negatiivne mõju ei ole õiguspoliitiliselt ega sotsiaaleetiliselt taunitav, kuivõrd see kaasneb
ebaõiglase konkurentsieelise äravõtmisega. Sõltumata eeltoodust ei ole siiski usutav, et
kaasneva mõju ulatus oleks suur või isegi keskmine. Pigem on see väike, sest on tõenäoline, et
valdav enamik sihtrühmast ei ole isegi teadlik, et saneeritud või muul viisil ümberkujundatud
maksuvõlga ei avaldata. Halduskoormust muudatusega ei kaasne – vähemasti mitte selles
mõttes, et sihtrühm peaks edaspidi kandma riigi ees täiendavaid kulutusi. Sihtrühm peab üksnes
kandma talumiskohustust, et nende muul viisil ümberkujundatud maksuvõlad edaspidi
avaldatakse.
Mõju kaasnemise sagedust on keeruline määrata, kuivõrd selleks, et maksuvõlga avalikustada,
peab maksuvõlg esmalt tekkima. Tüüpiliselt tekib maksuvõlg kas majanduslikest raskustest,
siirast juriidilisest väär- või eriarvamusest, või siis maksukohustuslase pahausksest käitumisest.
Kui aga maksuvõlg kujundatakse ümber, siis on see reeglina siiski ajendatud
maksukohustuslase maksejõuetusest (ajatamine, saneerimine, võlgade ümberkujundamine,
kompromiss pankrotimenetluses jne), mis samuti on võrdlemisi juhuslik ning raskesti
prognoositav nähtus. Kindlasti ei saa sagedust hinnata regulaarseks või isegi perioodiliseks –
pigem on kaasneva mõju sagedus väike just nimelt selle juhuslikkuse ning ebaregulaarsuse
tõttu.
Muus kui ajatamismenetluses ümberkujundatud maksuvõlgasid ning neid omavaid
maksuvõlgnikke on vähe. Näiteks on MTA andmetel ca 32 maksuvõlgnikku, kelle maksuvõlg
on kas saneeritud või ümberkujundatud võlgade ümberkujundamise menetluses.
Maksuvõlgnike koguhulgast moodustab see umbes 0,06% maksuvõlgnikest. Mõjutatava
sihtgrupi faktiline suurus on seega väike, kuid põhimõtteliselt peavad siiski kõik
maksukohustuslased edaspidi arvestama, et maksuvõla ümberkujundamine muul viisil kui läbi
ajatamise ei ole enam takistuseks nende maksuvõla avalikustamisele.
Ebasoodsate mõjude kaasnemise riski ei tuvastatud. Teoorias võib edaspidi väheneda erinevate
maksejõuetusmenetluste atraktiivsus kui võtta eelduseks, et näiteks saneerimise ja maksuvõla
tasumise ajatamise vahelist valikut on seni mõjutanud kasvõi osaliselt maksuvõla
avalikustamise nüanss. Ent tõenäosus selleks on väike, sest nagu eelnevalt öeldud, enamik
maksuvõlgnikke ilmselt ei ole üleüldse teadlikud sellest, et muul viisil maksuvõla
ümberkujundamisega ei kaasne ümberkujundatava maksuvõla avalikustamist. Kavandatav
50
seadus lahendab ennekõike juriidilist probleemi, mis on tingitud õiguslünga avastamisest, mitte
niivõrd maksukohustuslaste teadlikust ning pahatahtlikust käitumisest.
Võttes arvesse kaasneva mõju ebaregulaarset sagedust ning sihtrühma väiksust, ei saa
muudatusega kaasnevat mõju pidada oluliseks.
Mõju valdkond: riigi ja tema haldusasutuste töökorraldus (töökoormus)
Sihtrühm: MTA
Edaspidi peavad MTA ametnikud muuhulgas tegelema ka selliste maksukohustuslaste
maksuvõlgade avalikustamisega, kelle maksuvõlg on ümberkujundatud muul viisil kui läbi
maksuvõla tasumise ajatamise. See aga ei eelda MTA ametnike koolitamist, nende
töökorralduse muutmist ega uute ametnike värbamist. Kaasneva mõju ulatus on seega väike,
kuigi tõsi, tööülesandeid objektiivses võtmes tuleb natukene juurde.
Mõjude esinemise sagedus on väike võttes arvesse asjasse puutuvate maksuvõlgnike hulka ning
maksejõuetusest tingitud maksuvõlgade ümberkujundamise juhuslikkust. Kindlasti ei ole
tegemist tööülesandega, millega MTA ametnikud puutuksid kokku igapäevaselt. Maksuvõla
avalikustamisega tegeleb primaarselt MTA teenuste osakond, mis koosneb ca 15 ametnikust.
See moodustab ca 1,05% MTA ametnike koguhulgast.
Ebasoodsate mõjude esinemise riski ei tuvastatud ning koondmõju sihtrühmale on ebaoluline.
6.10 Juriidilisele isikule adresseeritud maksuotsuse resolutiivosa avaldamine
Mõju valdkond: mõju ettevõtluskeskkonnale (halduskoormus)
Sihtrühm: juriidilisest isikust maksukohustuslased, kelle maksuotsus ei ole edasikaevatav
Maksuotsuste resolutsioone avalikustataks suuresti samal eesmärgil, miks avalikustatakse
maksuvõlgasid, ehk anda turuosalistele rohkem teavet üksteise kohta, et nad saaksid teha
informeeritumaid otsuseid äripartnerite valikul. Kuigi maksuotsuse olemasolu ei pruugi alati
tähendada pahausksust või finantsprobleeme – maksuotsus võib tekkida ka legitiimse juriidilise
eriarvamuse ning sellest tingitud õigusvaidluse tulemusel – siis turuosaliste silmis võib nende
suur hulk siiski signaliseerida teatud negatiivseid omadusi, näiteks suunitlust mitte täita
vabatahtlikult oma kohustusi, või siis viidata sellele, et konkreetsel isikul on alalisi probleeme
MTA-ga suhtlemisel ning et see võib mõjutada ka tema muid ärisuhteid. Sihtrühm peab seega
arvestama sellega, et turuosalised võivad tõlgendada maksuotsuste rohkust negatiivse
ilminguna, ehk äririskina, mis vähendab nende atraktiivsust potentsiaalsete äripartnerite silmis.
Edaspidi peab sihtrühm seega arvestama sellega, et õiguslik vaidlus MTA-ga võib päädida
avalikult kättesaadava maksuotsuse resolutsiooniga. Samuti peab sihtrühm olema valmis
selgitama oma äripartneritele avaldatud maksuotsuse resolutsiooni tagamaid, ühtlasi kohanema
uue turukeskkonnaga, kus maksuotsuste resolutsioonide avaldamine võib mõjutada nende
ärimainet ning konkurentsivõimet.
Kuigi kavandatav eelnõu kahtlemata mõjutab sihtrühma, ei eelda see siiski täiendavaid
formaalseid kohustusi ning kulude kandmist. Suuresti peab sihtrühm arvestama
talumiskohustusega ning turu reaktsiooniga maksuotsuste olemasolule. Mõju ulatust vähendab
ka asjaolu, et äripartnerite valikul võidakse juba praegu uurida, et kas potentsiaalsel partneril
51
on parasjagu käimas mingeid suuremaid õigusvaidlusi (kas riigi või mõne teise osapoolega),
mis võib negatiivselt mõjutada tulevase ärisuhte sujuvat kulgemist. Parimal juhul on mõju
ulatus keskmine, st seda ei saa otseselt kvalifitseerida ei suureks ega väikeseks.
Mõju esinemise sagedus sõltub sellest, kas juriidilisest isikust maksukohustuslase suhtes
algatatakse maksukontrolle, mis päädivad maksuotsusega. Tuleb silmas pidada, et maksuotsuse
tegemine on võrreldav ultima ratio meetmega, ehk MTA väljastab selle ainult siis, kui on selge,
et maksukohustuslane vabatahtlikult oma maksukohustust täitma ei hakka. Praktikas aga
väljastatakse maksuotsuseid aastas võrdlemisi vähe (võrreldes maksukohustuslaste
koguhulgaga) ning veel vähem tehakse seda korduvalt mingi konkreetse maksukohustuslase
suhtes.
Aastal 2021 väljastati juriidilistele isikutele 334 maksuotsust, aastal 2022 väljastati 254
maksuotsust ning aasta 2023 esimese kuue kuu jooksul väljastati 167 maksuotsust.
Hinnanguliselt väljastab MTA aastas keskmiselt ca 300 maksuotsust30, kuid tuleb silmas
pidada, et väljastatud maksuotsuste koguhulk ei ole kavandatavast muudatusest mõjutatud, sest
sarnane mõju juba eksisteerib vaide- ning kohtuotsuste avalikustamise näol – kui
maksukohustuslane kaebab maksuotsuse näiteks kohtusse, siis see asjaomane kohtulahend
avalikustatakse, ehk niikuinii saab avalikkus teada, et kaebaja oli allutatud maksuotsusele ja
rohkemgi veel. MTA andmetel vaidlustati 2021. aastal 23% maksuotsustest, ehk ca 77
maksuotsust; 2022. aastal 20,5%, ehk ca 52 maksuotsust ning; 2023. aastal esimese kvartali
jooksul ca 7,2% maksuotsustest, ehk 12 maksuotsust. Need vaidlustajad muudatuse sihtrühma
eeltoodust tulenevalt ei kuulu – seda eriti juhul, kui vaidlustajad kaotavad vastava
õigusvaidluse.
Tegelikuks sihtrühmaks on seega need maksuotsuse adressaadid, kes maksuotsust ei vaidlusta
ning täidavad seda. Kui lähtuda eeldusest, et iga maksuotsus käib ühe juriidilise isiku kohta,
siis näiteks 2022. aasta andmete kohaselt oleks tol aastal olnud sihtrühma tegelikuks suuruseks
ca 202 maksukohustuslast, kes maksuotsuse adressaatide (juriidiliste isikute) keskmisest iga-
aastasest koguhulgast moodustavad ca 67%, kuid juriidilisest isikust maksukohustuslaste31
koguhulgast umbes 0,06%.
Kavandatava seaduse puhul esineb siiski ebasoovitav risk, et resolutsioonide avaldamise
tulemusel võib avalikkus senisest rohkem asuda maksuotsuseid stigmatiseerima. Teisisõnu,
maksuotsuste väljastamist võidakse kriitikavabalt käsitleda indikatsioonina sellest, et
maksukohustuslasel on makseraskused või et ta on ebausaldusväärne. Ent, nagu eelnevalt
öeldud, ei tähenda kehtiv maksuotsus tingimata seda, et maksukohustuslane oleks teinud midagi
taunimisväärset. Praktikas võib tekkida MTA ja maksukohustuslaste vahel vaidlusi selles osas,
kuidas näiteks tõlgendada mingit maksuseadust, Euroopa Liidu direktiivi või mõnda muud
õigusakti. Kui sellest tõlgendusest sõltub aga tasumisele kuuluva maksukohustuse suurus, siis
võib sellisesse vaidlusesse laskumine provotseerida maksuotsuse. Siinkohal on
maksukohustuslane pigem motiveeritud siirast veendumusest, et seaduse kohaselt ta ei ole
midagi valesti teinud, mitte mingist pahausksest soovist hoiduda maksude tasumisest kõrvale.
Kirjeldatud tendentsi maandamiseks on MTA-l vajadusel võimalik väljastada MKS § 15 alusel
selgitusi ja juhendeid.
30 See nähtub paremini, kui võtta võrdluseks ka perioodi 2018–2020 andmed, ehk aastal 2018 väljastati
juriidilistele isikutele 323 maksuotsust, aastal 2019 väljastati 278 maksuotsust ning aastal 2020 väljastati kümne
kuuga 277 maksuotsust. 31 Kui lähtuda äriühingute, SA-de ning MTÜ-de koguhulgast ,vastavalt Tartu Maakohtu registriosakonna
andmetele. Vt https://ariregister.rik.ee/est/statistics (sisenetud: 10.11.2026).
52
Muudatuse puhul analüüsiti ka riski, kas see võib survestada juriidilisest isikust
maksukohustuslasi mitte laskuma õiguslikesse vaidlustesse MTA-ga selleks, et vältida
maksuotsuse tegemist ja selle resolutsiooni potentsiaalset avaldamist tema äripartneritele. Kuigi
sellist mõju ei saa välistada, siis tuleb siinkohal arvestada sellega, et sarnane kaalutlus esineb
ka näiteks vaideotsuste ning kohtulahendite avalikustamise kontekstis. Kahtlemata võib
kohtumenetluse avalikkus survestada kaebajaid mitte esitama kaebuseid ega hagisid (eriti, kui
kaebaja mõistab, et edukuse perspektiivi ei ole), kuid selline heidutav mõju ei anna piisavat
alust loobumaks avalikkuse põhimõttest – kui üksikud erandid kõrvale jätta (ärisaladused,
eraelu kaitse jne).
Kavandatava muudatusega üldjoontes ei tohiks kaasneda olulist mõju.
Mõju valdkond: mõju MTA töökorraldusele (töökoormus)
Sihtrühm: MTA
Juriidilisest isikust maksukohustuslastele väljastatud maksuotsuste resolutiivosa avaldamine
tähendab MTA-le töökoormuse suurenemist. Lisanduvad toimingud ei ole aga sellise
iseloomuga, mis eeldaksid MTA ametnikelt täiendavat koolitust, uute ametnike värbamist või
muul viisil erilist kohanemist. Maksuotsuste resolutsiooni avaldamisega tegeleks väike osa
MTA ametnikkonnast (ca 15 ametnikku). Kogumis on kavandatava muudatuse mõju MTA
töökoormusele väike, kuid arvestades, et aastas väljastatakse keskmiselt ca 300 maksuotsust,
siis võivad maksuametnikud selle uue ülesandega kokku puutuda võrdlemisi regulaarselt –
mõju esinemise sagedust võib pidada suureks. Samas, osa teabest nende maksuotsuste kohta –
ennekõike fakt maksuotsuse olemasolu või vähemalt selle tegemise kohta – avalikustatakse
juba de facto, sest edasikaevatud maksuotsuste lahendid nii vaide- kui ka kohtumenetluses
kuuluvad kehtiva õiguse kohaselt avalikustamisele.
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Kogumis on koondmõju MTA
ametnikkonnale väike.
6.11 Valla- ja linnavalitsusele maksusaladust sisaldava info jagamine omavalitsusüksuse
ülesannete täitmiseks
Mõju valdkond: mõju riigi töökorraldusele (töökoormus) ning majandusele (halduskoormus)
Sihtrühm: kohalikud omavalitsused ning nende territooriumitel tegutsevad ettevõtjad
Muudatus võimaldab kohalikel omavalitsustel paremini planeerida oma eelarvet ning täita muid
seadusest tulenevaid ülesandeid. Ettevõtjad peavad küll taluma seda, et nende deklareeritud ja
tasutud maksude ja muude tasude suurust võidakse kohalikele omavalitsustele jagada, kui see
on vajalik nende ülesannete täitmiseks, kuid see talumine toimub passiivselt ja ei eelda mingit
aktiivset toimingut või muud täiendavat halduskoormust. Vastavalt seadusele on omavalitsused
kohustatud hoidma neile jagatud teavet saladuses, välja arvatud juhul, kui seadus võimaldab
või kohustab omavalitsusi seda avaldama.
Mõju ulatus on seega pigem väike, sest see ei tekita otseseid kohustusi ei omavalitsustele ega
ettevõtjatele, kuid samas parendab omavalitsuse eelarve planeerimise võimalusi ning
võimekust täita oma ülesandeid. Arvestades, et omavalitsuse üksuse eelarve kinnitatakse üheks
53
kalendriaastaks, siis tõenäoliselt on mõju esinemise sagedus väike, st aastas on tõenäoliselt vaid
paaril korral vaja anda omavalitsustele asjassepuutuvat informatsiooni. Sihtrühma kuuluvad
kõik kohalikud omavalitsused ning nende territooriumitel tegutsevad maksukohustuslased –
sisuliselt on sihtrühm kehtiva MKS § 28 lõike 3 rakendamisest mõjutatava sihtrühmaga identne.
Teisisõnu, kohalikud omavalitsused juba saavad informatsiooni ettevõtjate ja nende tegevuse
kohta, kuid edaspidi lisandub sellele ka teave nende poolt deklareeritud või tasutud maksude ja
tasude kohta.
Muudatusega ei kaasne olulist mõju, koondmõju on väike. Ebasoovitava mõju esinemise riski
ei tuvastatud.
6.12 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine uurimisasutustele ning prokuratuurile
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele (töökoormus); mõju siseturvalisusele
(elanike turvalisus);
Sihtrühm: MTA, uurimisasutused, prokuratuur
Muudatuse tulemusel on MTA-l edaspidi võimalik avaldada maksusaladust sisaldavat teavet
asutusepõhiselt, mitte ametnikupõhiselt – konkreetselt, maksusaladust sisaldavat teavet
avaldatakse uurimisasutustele ning prokuratuurile, mitte otse uurijatele ning prokuröridele.
Muudatusel on positiivne mõju kriminaalmenetluse tõhususele ning sellest tulenevalt
üleüldisele kuriteovastasele võitlusele. Kui maksusaladust sisaldava teabe vastuvõtjateks on
uurimisasutus/prokuratuur, siis saavad need asutused vastavalt diskretsioonile ise otsustada,
millised uurijad ning muud ametnikud peaksid sellele teabele ligipääsu saama, et täita oma
seadusest tulenevaid ülesandeid. See võimaldab erinevatel uurimis- ning töögruppidel
tõhusamalt tegutseda ilma, et uurijad/prokurörid peaksid neile jagatud infot enda ja teiste
uurijate/prokuröride teada hoidma. Muudatus mõjub positiivselt ka üldisele õigusselgusele ning
õigussüsteemi koherentsusele, kuivõrd ka muud asjasse puutuvad seadused (ennekõike
kriminaalmenetluse seadustik) lähtuvad asutusepõhisest arusaamast, kus ametnikud esindavad
oma asutust ega tegutse ainuisikuliselt oma nimel.
Muudatuse ulatus, sõltumata tema positiivsest olemusest, on pigem väike. Muudatusega ei
kaasne uusi kohustusi või koormisi, see ei muuda olemuslikult asjassepuutuvate ametnike
tööülesannete iseloomu ega mastaapi, ühtlasi ei ole sellel ka mingit erilist haldusvälist mõju.
Praktikas ilmselt ei suurene ka töökoormus, sest MTA poolt avaldatava teabe osas muutub
formaalselt vaid selle teabe saajaks olev adressaat, ning teoorias peaks uurijate/prokuröride
töökoormus vähenema, kuivõrd laiapõhisem alus võimaldab uurimisasutuste/prokuratuuri
sisestes uurimis- ja töögruppides rakendada efektiivsemat tööjaotust, muuhulgas kaasata
ametnikke, kes formaalselt „uurijad“ ja „prokurörid“ ei ole.
Mõju sagedus ning sihtrühma suurus samuti ei muutuks võrreldes praegusega – muutub vaid
teabe saajaks olev formaalne adressaat.
Ebasoovitava mõju tekke riski ei tuvastatud. Mõju koondhinnang: ebaoluline.
6.13 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine RTK-le riigihankel osalejate vastavuse
kontrollimiseks RHS-i alusel
54
Mõju valdkond: mõju riigiasutustele (töökoormus)
Sihtrühm: MTA, RTK
Muudatuse tulemusel tekib RTK-l õiguslik alus saada maksusaladust sisaldavat teavet selleks,
et kontrollida riigihangetel osalejate vastavust RHS-i alusel. Makrotasandil ettevõtjate jaoks
midagi ei muutu, sest põhimõttelist erisust see ei oma, kas kõnealust kontrolli teostab
Rahandusministeerium otse või tema valitsemisalas asuv RTK. Küll aga korrastab muudatus
seadust ja suurendab õigusselgust. Mõju ulatus on väike, mõju esinemise sagedus ja sihtrühma
suurus ei muutu – MTA vaatest muutub üksnes jagatava teabe adressaat. Ebasoodsa mõju
esinemise riski ei tuvastatud. Koondmõju on ebaoluline.
Mõju, mis seisnes kõnealuse funktsiooni üleandmises RTK-le, on juba analüüsitud kunagises
eelnõus, millega see muudatus ellu viidi.
6.14 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine loomeliitudele ja
Kultuuriministeeriumile
Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus)
Sihtrühm: loovisikud, kes taotlevad loometoetust
Loomeliidud ja Kultuuriministeerium peavad loometoetuse määramisel kontrollima, et loovisik
ei oleks avalikus teenistuses ega töötaks töölepingu või muu sarnase võlaõigusliku lepingu
alusel. Kehtivas õiguses on see praegu lahendatud nii, et loomeliidud küsivad vastavat teavet
loovisikutelt endilt, ehk faktiliselt võetakse neilt nõusolek töötamise andmete töötlemiseks –
praktikas see nõusolek ka antakse. Eelnõus oleva muudatuse elluviimisel aga loovisikute poole
enam selleks otstarbeks pöörduma ei pea, sest loomeliidud saaksid töötamise andmed vahetult
MTA-lt. Kuna loovisikud avaldavad praegu sama teavet ise loomeliitudele loometoetuse
saamiseks, siis mingit andmekaitsealast mõju muudatus sihtrühmale ei avalda. Küll aga
vähendab muudatus teabe andmisega seonduvat halduskoormust. Mõju ulatus on pigem väike,
sest eelduslikult on halduskoormuse vähenemine sihtrühma jaoks tagasihoidlik, kuid siiski
positiivse mõjuga.
Sihtrühmaks on kõik loovisikud, kes otsustavad taotleda loometoetust. Loovisikute suuruseks
Eestis on hinnatud ca 10 200 isikut, kellest ca 6600 juba on loomeliitude liikmed.32 Mõju
sagedust ei ole võimalik hinnata, sest sihtrühma sattumiseks on vaja loovisiku vaba
tahteavaldust – ta peab otsustama taotleda loometoetust. Ebasoovitava mõju tekke riski ei
tuvastatud.
Koondmõju: ebaoluline
Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus)
Sihtrühm: loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel tunnustatud loomeliidud
32 Koppel, K., Masso, M., Arrak, K., Michelson, A. (2021). Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku
toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus. Mõttekoda Praxis; lk 8.
55
Mõju ulatus ja sagedus on sarnane mõjuga loovisikutele, kuid kujutab endast selle peegelpilti –
kui muudatuse tulemusel väheneb loovisikutel teabe avaldamisega seonduv halduskoormus,
siis loomeliitudel väheneb vastava teabe küsimisega seonduv halduskoormus. Tõsi, sihtrühm
peaks küll sama teavet küsima ka edaspidi, st MTA-lt, kuid eelduslikult on ühest kohast teabe
küsimine lihtsam võrreldes teabe küsimisega igalt loovisikult individuaalselt, kelle
reageerimise kiirus ja koostöövalmidus võib varieeruda. Mõju ulatus on eelduslikult siiski väike
ning sagedust ei ole võimalik prognoosida, sest see sõltub faktoritest, mis ei ole sihtrühma
kontrolli all – ennekõike loovisikute enda valmidusest loometoetusi taotleda.
Sihtrühma moodustavad 17 tunnustatud MTÜ-d.33 Statistikaameti andmetel on Eestis 22 946
MTÜ-d, ehk sihtrühm moodustab 0,074% Eestis olevate MTÜ-de koguarvust ning 0,0048%
Eestis olevate juriidiliste isikute koguarvust.34 Sihtrühma suurust võib seega pidada väikeseks.
Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud.
Koondmõju: ebaoluline.
Mõju valdkond: riigiasutuste töökorraldus (töökoormus)
Sihtrühm: Kultuuriministeerium
Mõju ulatus seisneb selles, et Kultuuriministeerium ei pea enam paluma loovisikutelt töötamise
andmete avaldamist selleks, et määrata loometoetusi. Edaspidi saab Kultuuriministeerium
vastavad andmed ühest kohast, st MTA käest, ning see teeb teabe saamise lihtsamaks, kiiremaks
ning ettenähtavamaks. Mõju ulatus on väike, kui sagedus jällegi määramatu, sest see sõltub
sellest, kui palju loovisikuid loometoetust taotlevad.
Sihtrühm puudutab Kultuuriministeeriumi neid üksikuid ametnikke, kelle tööülesanded
seonduvad loometoetuste menetlemisega. Ebasoodsate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.
Koondmõju: ebaoluline.
6.15 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine kindlustusandjale tervishoiuteenuse
osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse hüvitise määramiseks
Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus)
Sihtrühm: kindlustusandjad, patsiendikindlustuse kannatanud
Muudatuse tulemusel hakkavad kindlustusandjad saama hüvitise määramiseks vajalikke
andmeid vahetult MTA-lt läbi X-tee lahenduse. Andmete saamine on edaspidi kiirem ja lihtsam,
sest praegu saavad kindlustusandjad andmeid patsiendikindlustuse kannatanutelt endilt, kelle-
poolne andmete edastus on aeglasem ning ebajärjekindlam. Niisamuti vabastab muudatus
kannatanud halduskoormusest ise töödelda hüvitise määramiseks vajalikke andmeid, ennekõike
vajadusest välja mõelda, milliseid andmeid üleüldse on vaja, ning need seejärel MTA-lt välja
pärida ja kindlustusandjale edastada. Muudatus ei mõjuta kannatanute informatsioonilist
enesemääramisõigust, sest praegu edastavad nad neid samu andmeid juba kindlustusandjatele
ise. Mõju ulatus on seega pigem väike.
33 Tunnustatud loomeliidud | Kultuuriministeerium (sisenetud: 13.06.2025). 34 Registri seis | e-Äriregister (sisenetud: 13.06.2025). Statistikaameti andmetel on Eestis juriidilisi isikuid kokku
353 787.
56
2026. aasta seisuga pakub Eestis patsiendikindlustust kaks kindlustusandjat.35 Siiski võib
sihtrühma potentsiaalne arv olla suurem, sest Finantsinspektsiooni andmete järgi on tegevusloa
saanud seitse kindlustusandjat36 ning seitse välismaiste kahjukindlustusandjate filiaali37.
Kannatanute arvu suuruse kohta on võimalik teha hinnanguid lähtudes kindlustusjuhtumiteks
kvalifitseerunud kahjunõuete arvust. 2025. aastal esitati 469 kahjunõuet, millest 133 osutus
kindlustusjuhtumiks. 2026. aasta oktoobri seisuga on esitatud 674 kahjunõuet, millest 84 on
osutunud kindlustusjuhtumiks. Kui lähtuda eeldusest, et iga kahjunõue käib ühe individuaalse
kannatanu kohta, siis võib muudatus aastas mõjutada hinnanguliselt ca 120 kannatanut.38
Kuna Eestis tegutseb vaid kaks kindlustusandjat, siis mõju sageduse kontekstis on
kindlustusjuhtude administreerimine neile tõenäoliselt regulaarne koormus. Kannatanute endi
jaoks on aga kindlustusjuhtum üldjuhul prognoosimatu ning juhuslik nähtus, mistõttu ei ole
võimalik empiiriliselt hinnata, kui tihti see patsiendikindlustuse kannatanuid mõjutaks.
Koondmõju: ebaoluline.
Mõju valdkond: riigiasutuste töökorraldus (töökoormus)
Sihtrühm: MTA
Kuna MTA-l on kindlustusseltsidele võimaldatud X-tee teenus, st toimiva lahenduse arhetüüp
on põhimõtteliselt olemas, siis ei kujuta edastatavate andmete hulga suurendamine endast
märkimisväärset töökoormuse kasvu.
Koondmõju: ebaoluline
6.16 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine Kliimaministeeriumile autoveoseaduse ja
ühistranspordiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks
Mõju valdkond: muu otsene või kaudne mõju riigiasutustele
Sihtrühm: Kliimaministeerium, MTA
Muudatusega ei tohiks kaasneda mingit mõju, sest muudatusega parandatakse juriidilist
probleemi, kus maksusaladust sisaldava teabe avaldamist võimaldav õiguslik alus jäi
ajakohastamata ajal, kus transpordivaldkond liikus Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumilt üle Kliimaministeeriumile. Praktikas oli seni eeldatud, et
kõnealune õiguslik alus oli olemas, ent alles käesoleva eelnõu kooskõlastamise käigus avastati
kõnealune puudus. Sellest hoolimata on praeguse sätte sõnastus tekitanud olukorra, kus
Kliimaministeeriumil puudub õiguslik alus saada maksusaladust sisaldavat teavet vastavate
autoveoseaduse ja ühistranspordiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.
Sellest hoolimata, kuna muudatus olemuslikult puudutab seaduse juriidilise teksti
korrigeerimist ning ei seisne kvalitatiivselt uue regulatsiooni loomises, siis muudatuse puhul
35 Vt selle kohta: Patsiendikindlustus | Terviseamet (sisenetud: 02.11.2026). 36 Vt selle kohta: Eesti kahjukindlustusandjad | Finantsinspektsioon (sisenetud: 02.11.2026). 37 Vt selle kohta: Välismaiste kahjukindlustusandjate filiaalid | Finantsinspektsioon (sisenetud: 02.11.2026). 38 Vt selle kohta: Patsiendikindlustuse statistika | Terviseamet (sisenetud 02.11.2026).
57
mõjuanalüüsi ei tehtud. Teoorias võib muudatus vähendada riigiasutuste töökoormust, sest
seaduse parandamisega ei pea Kliimaministeerium ega MTA enam selgitama, miks kõnealune
õiguslik alus mainib jätkuvalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit.
Koondmõju: ei tuvastatud olulist mõju
6.17 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine maagaasiseaduses sätestatud
süsteemihaldurile
Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus)
Sihtrühm: kütuse tarnijad
Kavandatava muudatuse tulemusel liiguksid andmed KKS-st süsteemihalduri poolt hallatud
digitaalsesse keskkonda (kauplemisplatvorm) ilma, et see eeldaks nõusoleku küsimist sellelt
kütuse tarnijalt, kelle kohta need andmed käivad. Muudatus seega vabastab sihtrühma ühest
küljest vajadusest reageerida MTA-poolsele päringule saada nõusolek andmete edastamiseks,
teisest küljest vabastab see kütuse tarnija ka vajadusest esitada andmeid ise süsteemihalduri
digitaalsesse keskkonda. Ühtlasi minimeerib kavandatav seadus selliste juhtude esinemise, kus
KKS-s ja kauplemisplatvormil olevad andmed ei kattu – kuna praegu on nö „käsitööd“ andmete
liigutamisel oluliselt rohkem, siis on ka tõenäosus erinevate vastuolude tekkeks suurem.
Kõnealuste vastuolude lahendamine eeldaks aga jällegi nii sihtrühma kui ka asjassepuutuvate
haldusorganite jaoks ressursikulu. Kogumis omab kavandatav muudatus soodsat mõju
sihtrühma halduskoormusele, kus mõju ulatust võib pidada väikseks, sest muudatusega ei
kaasne sihtrühmale mingeid täiendavaid kohustusi, kulutusi ega muid kohanemisvajadusi.
Muudatus mõjutab ca 38 kütuse tarnijat, kes moodustavad 2023. aastal majanduslikult
aktiivsetest ettevõtetest ca 0,02%.39 Andmeid edastataks KKS-st kauplemisplatvormile iga
kuu. Sihtrühma suurus on pigem väike, sihtrühma jaoks väheneb osa senisest
halduskoormusest.
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Koondmõju on ebaoluline.
Mõju valdkond: mõju riigi töökorraldusele (töökoormus)
Sihtrühm: Keskkonnaamet
Kuna muudatuste tulemusel paraneb andmete kvaliteet, väheneb Keskkonnametil vajadus
sekkuda kütuse tarnijate tegevusse riikliku järelevalve näol. Kavandatav seadus omab seega
soodsat mõju Keskkonnaameti töökoormusele, kogumis võib mõju ulatust ning sagedust
hinnata väikseks. Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Koondmõju on
ebaoluline.
Mõju valdkond: mõju riigi töökorraldusele (töökoormus)
Sihtrühm: MTA
39 Samas.
58
Andmevahetus KKS-i ja süsteemihalduri andmekogu vahel toimub alates 2021. aasta
veebruarist, ehk muudatus MTA tegevust märkimisväärselt ei mõjuta. Muudatuse eesmärgiks
on pelgalt tagada, et see andmevahetus saaks toimida sõltumata kütuse tarnija nõusolekust.
6.18 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine MTA koosseisuvälisele tõlgile
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju (mõju inimeste õigustele)
Sihtrühm: eesti, inglise ja vene keelt mittevaldavad füüsilisest ja juriidilisest isikust
maksukohustuslased, kelle kohta käivat maksusaladust sisaldavat teavet avaldatakse MTA
poolt kaasatud koosseisuvälisele tõlgile
Kuidas maksusaladuse avaldamine põhimõtteliselt riivab andmesubjekti õigust eraelu
puutumatusele, on juba käesolevas seletuskirjas avatud. Mõju ulatus sihtrühmale on väike,
kuivõrd kavandatav eelnõu ei pane neile uusi, senitundmatuid kohustusi. Siinkohal saab rääkida
vaid passiivsest talumiskohustusest. Kuna mingeid kohanemisraskusi ei teki, siis võib mõju
ulatust pidada väikeseks.
Mõju kaasnemise sagedus on suuresti sihtrühma kontrolli all. Kui maksumenetluse
läbiviimiseks on vaja tõlgi abi, siis on tõlki võimalik kaasata ka sihtrühmal endal ning omada
selliselt teatavat kontrolli, kellele tema maksusaladust sisaldavat teavet avaldatakse. Praktikas
läheb MTA-l võõrkeeltena enamasti vaja vaid inglise keelt ning vene keelt – neid keeli
valdavaid ametnikke MTA-l reeglina on. Vajadus aga kaasata asutuseväline tõlk mõne muu
eksootilisema keele hõlmamiseks tekib aga võrdlemisi harva, aastapõhist vajadust on aga
keeruline prognoosida, kuivõrd see sõltub juhuslikest faktoritest. MTA tellis aastal 2022
tõlketeenust asutuseväliselt 29 korral, ehk kirjalikku tõlget 18 korral ning suulist tõlget 11
korral, 2023. aastal on tõlketeenust tellitud vähemalt 20 korral, ehk nii kirjalikku kui suulist
tõlget vähemalt kümnel korral. Mõjutatava maksukohustuslaste hulk on seega marginaalne
arvestades maksukohustuslaste koguhulka ning seda läbilõiget maksukohustuslastest, keda
aastas allutatakse maksukontrollile või muule menetlusele, kus tõlki võib vaja minna.
Siinkohal tasub ka mainida, et kuivõrd tegemist on õiguslünga parandamisega selleks, et
regulatsioon saaks toimida nii, nagu ta alati on olnud mõeldud toimima, siis ei saa igal juhul
muudatusega kaasnevat mõju pidada millekski negatiivseks või muul viisil taunimisväärseks.
Koondmõju võib sihtrühmale pidada ebaoluliseks.
Mõju valdkond: mõju riigiasutustele (töökoormus);
Sihtrühm: MTA
Kavandatav eelnõu suurendab maksumenetluse efektiivsust, sest see eemaldab MKS-i tekstist
õiguslünga, mis võis teatud juhtudel takistada vajaliku tõlgi kaasamist ning selleläbi sisuliselt
seisata maksumenetluse kulgemine – seda põhjusel, et kui maksumenetluse eesmärgipärase
kulgemise eelduseks on maksusaladuse avaldamine tõlgile, ja seadus seda ei võimalda, siis
tekibki de facto moratoorium. Halvimatel juhtudel võib see mõjutada ka maksude korrapärast
laekumist, näiteks kõnealuse menetlusliku takistuse tõttu maksumenetlus viibib ning MTA
nõuded aeguvad. Muudatuse tulemusel on aga need ohud välistatud, ehk kui
maksukohustuslane keeldub omal algatusel tõlki kaasamast, siis on MTA-l võimalik kaasata
tõlk omal initsiatiivil ilma, et maksukohustuslane saaks seda õiguslikult takistada. Kavandatav
59
seadus siiski ei pane MTA-le täiendavaid kulutusi ega ülesandeid, mida tal seni pole olnud –
vastupidi, see võimaldab olemasolevaid ülesandeid paremini täita. Kohanemisraskuste
puudumise tõttu võib mõju ulatust MTA-le hinnata väikeseks.
Mõju esinemise sagedust võib hinnata väikeseks, sest enamikel juhtudel ei ole vaja
maksumenetlusse asutusevälist tõlki kaasata.
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Koondmõju võib pidada ebaoluliseks.
6.19 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine TurS §-s 30 nimetatud riikliku
järelevalve asutustele
Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus); mõju riigiasutustele (töökoormus)
Sihtrühm: lühiajalise üüriteenuse osutajad ning riikliku järelevalveasutused (TurS § 30 lõige
1 ja lõige 2; Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet,
valla- ja linnavalitsus).
Kavandatava muudatuse kohaselt on TurS §-s 30 nimetatud riikliku järelevalve asutustel
edaspidi võimalik hõlpsamini tuvastada lühiajalise üüriteenuse osutajaid ning allutada nad
riiklikule järelevalvele. Sellega võib aga kaasneda üüriteenuse osutajatele suurenenud
halduskoormus, kui nad seni on tegutsenud vastuolus näiteks seaduses sätestatud erinevate
tervise- ja ohutusnõuetega. Muudatusega ei kaasne teenuseosutajatele muid kohustusi ega
koormisi.
Muudatus võib suurendada riiklike järelevalveasutuste töökoormust, kuivõrd muudatuse
tulemusel muutuvad nad teadlikumaks subjektidest, keda tuleks allutada kontrollile. Teisalt,
muudatus peaks seda järelevalvet tõhustama vähemalt selles võtmes, et MTA-lt saadud
andmete pinnalt on neil võimalik täpsemalt koostada ja rakendada oma riskianalüüse ning
kontrollida just neid üüriteenuse osutajaid, kelle puhul rikkumise risk on tõenäolisem. Mõju
ulatus kogumis on siiski pigem väike. Ettevõtjate halduskoormus ei tohiks suureneda, kuna neilt
siinkohal midagi juurde ei küsita, ehk asutused jagavad omavahel andmeid, mis neil juba on
olemas. Ühtlasi võib pikemas perspektiivis muudatuse tõttu väheneda üleüldine riiklik
bürokraatia, sest see vähendab vajadust TurS-s nimetatud riikliku järelevalve asutustele ette
näha omad teabe kogumise mehhanismid lühiajalise üürituru kontrollimiseks.
Mõju kaasnemise sagedus on juhuslik, kuivõrd see sõltub järelevalve asutuse riskianalüüsist,
millist üüriteenuse osutajat kontrollida, samuti potentsiaalsetest rikkumisteadetest.
Lühiajalise üüriteenuste osutajate kui sihtrühma suurust on keeruline hinnata. MTA andmetel
tuvastati ca 5981 isikut, kes andsid 2025. aastal erinevate platvormide vahendusel kinnisvara
üürile, kuid puuduvad andmed selle kohta, kas tegemist oli lühiajalise üüriteenusega või muu
üüri- või rendisuhtega. Tuleb ühtlasi rõhutada, et tõenäoliselt on ka isikuid, kes osutavad
lühiajalisi üüriteenuseid väljaspool veebiplatvorme, kuid nende kohta info puudub.
Ebasoovitavat negatiivset mõju ei tuvastatud.
6.20 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile
60
Mõju valdkond: mõju riigiasutusele (töökoormus)
Sihtrühm: MTA, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Kavandatud muudatuse kohaselt oleks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil edaspidi
õigus saada maksusaladust sisaldavat teavet kohalike omavalitsustega seotud maksude ja tasude
laekumise prognoosimiseks ning mõjuanalüüside tegemiseks ja hindamiseks.
Kuna seni on MTA edastanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (kuni 30.06.2023
Rahandusministeeriumile) maamaksuga seonduvaid andmeid isikustamata kujul, siis on olnud
sellisel kujul andmete koondamine ressursimahukam. Kui MTA-l on edaspidi võimalik andmed
edastada koos maksusaladusega, mis nõuab vähem aega andmete koondamisel, siis selle mõju
on positiivne, kuid selle ulatust on keeruline hinnata.
Arvestades, et seni on MTA edastanud andmeid aastas mõned korrad, siis mõju esinemise
sagedus on väike, kuigi eelnõu iseenesest ei välista korduvate päringute esitamist. Sihtrühm on
samuti väike, kuivõrd praktikas tegelevad andmete avaldamisega vaid üksikud MTA
ametnikud.
Puudutatud andmesubjektide puhul tähendab kõnealune muudatus vaid talumiskohustust, kuid
seda ei saa pidada märkimisväärseks riiveks arvestades asjaolu, et kehtiv MKS samuti
võimaldab avaldada nende isiku kohta käivat teavet kohalikele omavalitsusüksustele.
Ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei tuvastatud. Koondmõju võib pidada ebaoluliseks.
6.21 Töötamise registrisse kantud andmete avaldamine valitsusasutustele ning nende
hallatavatele riigiasutustele, samuti avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele nende
seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks
Mõju valdkond: mõju riigiasutustele (töökoormus);
Sihtrühm: valitsusasutused ning nende hallatavad riigiasutused (VVS § 38), avalik-õiguslikud
juriidilised isikud
Kui teistel valitsusasutustel, riigiasutustel ning avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel on vaja
saada MTA-lt töötamise registri andmeid oma avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks, siis
tüüpiliselt tuleb selleks muuta MKS-i, ehk sätestada MKS §-s 29 loetellu selleks otstarbeks
õiguslik alus. See õiguslik alus on aga alati olnud kasuistlik, ehk see võimaldab jagada
töötamise registri andmeid vaid sellele konkreetsele osapoolele, kes asjakohase vajadusega
Rahandusministeeriumi/MTA juurde pöördus. Pidev MKS-i muutmine aga kujutab endast
märkimisväärset töökoormust kõikidele asjassepuutuvatele ministeeriumitele. Kui aga
kehtestada töötamise registri andmete jagamiseks üldine õiguslik alus, siis ei oleks edaspidi
enam vaja MKS-i igakordselt muuta. See omakorda tähendaks stabiilsemat MKS-i, vähem
kasuistikat ning rohkem õigusselgust. Mõju ulatus on pigem keskmine, kuid positiivne.
Mõju esinemise sagedus, st MTA vajadus töötamise registri andmeid jagada, ilmselt suureneb,
kuna abstraktse volitusega kaasneb kõikidel valitsusasutustel, riigiasutustel ning avalik-
õiguslikel juriidilistel isikutel õigus neid andmeid küsida oma seaduslike ülesannete täitmiseks.
61
Kuivõrd seadusest tulenevad ülesanded on reeglina sihtrühmale püsivad, siis tähendab andmete
jagamise vajadus valdaval enamikul juhul teabe rutiinset jagamist teatud fikseeritud perioodide
järel; üksikutel juhtudel antakse teavet vaid ad hoc korras juhtumipõhiselt.
Mõju esinemise sageduse suurenemisel tuleb silmas pidada ka seda, et see mõju pikemas
perspektiivis suureneks niikuinii, sest sellise õigusliku aluse puudumisel jätkuks senise MKS
§-i 29 iseloomustav normitehniline struktuur, kus vastavalt vajadusele lisatakse sellesse
loetelusse uusi volitusi maksusaladust sisaldava teabe avaldamiseks. Seega jõutaks pikemas
perspektiivis igal juhul samasuguse mõjuni, küll aga suurema kasuistikaga.
Konkreetseks sihtrühmaks on antud juhul ametnikud, kellel on vaja töötamise registri andmeid,
et täita oma asutuse nimel avalikke ülesandeid. Selliseid ametnikke on keeruline
kvantifitseerida, kuid pigem võib nende koguhulka asutuste vaatest siiski hinnata väikeseks.
Eelnõu koostamisel analüüsiti võimalikku ebasoodsa mõju teket, ehk töötamise registri
andmete laiema volitusega võib MTA poole korraga pöörduda niivõrd palju asutusi, et MTA ei
suuda seda ära hallata vajaliku IT infrastruktuuri puudumise tõttu. Operatiivne andmete
jagamine eeldab läbimõeldud IT lahendusi, kuid see vajab ressurssi. Selle ressursi peavad aga
leidma asutused, kes andmeid soovivad saada, mitte MTA. Ebasoodne mõju, kui see peaks
avalduma, peaks ajas leevenduma, kui vastavad IT kanalid saavad arendatud. Kuniks aga
kõnealuseid IT kanaleid ei ole, jagab MTA andmeid sellises ulatuses ning ajaraamis, mida tema
ressursid mõistlikult võimaldavad.
Ebasoodsa mõjuna tuvastati avaliku kooskõlastuse järgselt ka risk, et võidakse avaldada
selliseid töötamise registri andmeid, mis võivad seada ohtu riigi julgeoleku ja riigisaladuse või
salastatud välisteabe kaitse. Kuna kirjeldatud oht puudutab peaasjalikult Kaitseministeeriumi
ja Siseministeeriumi valitsemisala, siis täiendati seadust sättega, mille kohaselt võib
Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisala puudutavaid töötamise andmeid
avaldada üksnes nende nõusolekul. Seejuures näeb eelnõu ette ka sõnaselge keelu seda
nõusolekut anda, kui andmete avaldamine ohustab riigi julgeolekut, riigisaladuse kaitset või
salastatud välisteabe kaitset. Kõnealused tingimused ei ole MTA jaoks iseenesest midagi uut
ning MTA arvestab nendega töötamise registri andmete avaldamisel juba praegu.
6.22 Maksukohustuslase seadusliku esindaja, vara valitseja, tegevjuhi ja tegeliku juhi
vastutuse aluste muutmine
Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus)
Mõju sihtrühm: maksukohustuslase seaduslikud esindajad, vara valitsejad, tegevjuhid ning
muud maksukohustuslase üle faktilist kontrolli omavad füüsilised isikud, kes ei täida ettevõtte
maksukohustusi
Muudatuse tulemusel tuleb maksukohustuslaste esindajatel arvestada, et teatud juhtudel võib
neil tekkida solidaarne vastutus ka sellise maksuvõla tasumise eest, mida nad ise oma süülise
tegevusega ei ole põhjustanud. Vastutuse teke on aga ühemõtteliselt seotud sellega, kas
maksuvõla tasumata jätmine on tahtlik ning kas esineb objektiivseid asjaolusid või muid
samalaadseid põhjuseid, miks maksukohustuslase vara arvelt maksuvõlga tasuda ei saa või
miks see pole parasjagu võimalik ettevõtte enda ärilisi huve silmas pidades. Mõju ulatus
individuaalse esindaja suhtes varieerub, sest maksuvõlgade suurus varieerub – mõju seega võib
olla väike kui ka suur. Mõju kaasnemine on siiski sihtrühma kontrolli all, sest kui sihtrühm
62
järgib ärilist hoolsuskohustust ja ta pole motiveeritud tahtlusest hoiduda maksude tasumisest
kõrvale, siis puudub alus solidaarse vastutuse kohaldamiseks. Ka on juhatuse liikme õiguste
kaitse tagatud juba maksukohustuslase maksukontrolli ajal, kuna vastutusmenetlusega alustab
MTA reeglina paralleelselt maksumenetlusega.
MTA teeb aastas keskmiselt ca 40 vastutusotsust, kuid see puudutab nö tavaolukordasid, kus
vastutusotsus tehakse esindajale, kelle puhul on võimalik viidata põhjuslikule seosele tema
süülise tegevuse ja maksuvõla tekke vahel. Eelnõuga puudutav mõju, kus vastutusotsus tehakse
esindajale, kes ise seda maksuvõlga ei põhjustanud – need juhud jäävad alla eelviidatud 40
vastutusotsuse arvu. Muudatus seega mõjutab väikest osa maksukohustuslaste võimalike
esindajate koguarvust ning väikest osa vastutusotsuse adressaatide tüüpilisest aastasest
koguhulgast.
Mõju sagedust ei ole võimalik prognoosida juhatuse liikme perspektiivist, kuivõrd see sõltub
eelkõige tema enda käitumisest. Mõju esinemise tõenäosus on mõistagi suurem, kui esindaja
asub esindama maksukohustuslast, kellel juba on maksuvõlad.
Eelnõu koostamisel analüüsiti võimalikku ebasoodsat mõju, ehk juhatuse liikmete (või muude
MKS § 40 kohaste isikute) vahetamine võib muutuda ettevõtete omanike jaoks keerulisemaks.
Võib eeldada, et kui juhatuse liige on oma hoolsuskohustust täielikult eirates ja süüliselt
rikkunud kohustust adekvaatselt esindada ning kaitsta näiteks äriühingust maksukohustuslase
huve, ning selle rikkumise tulemusel on tekkinud maksuvõlg, siis selle äriühingu omanikel on
põhjendatud huvi see hooletult või pahatahtlikult käitunud juhatuse liige välja vahetada. Uue
juhatuse liikme leidmine võib aga olla raskendatud, kui selle positsiooniga seondub teatud
juhtudel risk, et see uus juhatuse liige võib tema enda tahtliku käitumise tõttu asuda vastutama
isikliku varaga eelmise juhatuse liikme poolt tekitatud maksuvõlgade eest.
Uue regulatsiooni taustal on seega võimalik, et maksukohustuslastel võib tekkida vajadus
pakkuda uutele juhatuse liikmetele (ja muudele esindajatele) täiendavaid õiguslikke garantiisid
juhuks, kus MTA võib nendele teha vastutusotsuse põhjendusel, et MTA hinnangul käitus uus
juhatuse liige õigusvastaselt ja põhjustas selliselt eksisteeriva maksuvõla tasumise
põhjendamatu viibimise. Need garantiid aga enamikel juhtudel ilmselt ei realiseeruks, sest
olukorrad, kus MTA heidaks uuele juhatuse liikmele ette taunitavat käitumist, on vägagi
erandlikud. Nii kaua, kuni juhatuse liige suudab näidata, et tema otsustes peitub reaalne
majanduslik sisu, mis on kooskõlas ärilise hoolsuskohustusega, siis ei ole üldjuhul alust tema
suhtes solidaarset vastutust kohaldada.
Koondmõju on pigem ebaoluline.
6.23 MTA diskretsiooniõiguse suurendamine dokumentide kättetoimetamisel ning
dokumentide dubleeritud kättetoimetamise vähendamine
Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus); mõju riigiasutustele (töökoormus)
Sihtrühm: füüsilisest ja juriidilisest isikust dokumendi adressaadid (maksukohustuslased),
MTA
Eelnõu kohaselt ei oleks dokumendi adressaatidel enam õigust nõuda dokumentide
kättetoimetamist posti teel. See aga ei tähenda, et sihtrühm oleks õiguslikult kohustatud
63
kasutama e-maksuametit või elektronposti, sest kõnealuse õiguse kaotamisega ei muudeta
dokumentide elektroonilise kättetoimetamise põhimõttelist loogikat – et lugeda dokument
kättetoimetatuks, tuleb see endiselt e-maksuametis avada, või selle kättesaamist oma
elektronposti aadressil kinnitada. Kui sihtrühm seda ei tee, siis dokumentide elektrooniline
kättetoimetamine nurjub ning MTA peab asuma dokumente kättetoimetama posti teel.
Kui adressaadiks on juriidiline isik, siis loetakse talle posti teel edastatud dokument
kättetoimetatuks viie päeva möödumisel, kui dokument saadeti Eesti piires, ning 30 päeva
möödumisel, kui dokument edastati välisriiki. See fiktsioon on MKS-s eksisteerinud üle kümne
aasta ning vastab juriidiliste isikute tüüpilisele hoolsuskohustusele korraldada dokumentide
kättesaamist oma registrijärgsel aadressil ise. Füüsiliste isikute puhul aga sarnast
kättetoimetamise fiktsiooni ei ole, ehk õiguslik vastutus dokumentide kättetoimetamisel lasub
MTA-l, kes vaidluse korral peab suutma tõendada, et ta on toimetanud dokumendi füüsilise
isiku faktilisse valdusesse. Dokumentidega seonduvad menetlusõigused hakkavad kulgema
alles kättetoimetamise hetkest. E-maksuametit mittekasutav isik seega ei pea tundma muret
selle eest, et ta võib mööda lasta võimaluse kasutada oma menetlusõigusi pelgalt põhjusel, et ta
ei käi e-maksuametis või et ta pole ise MTA-le proaktiivselt signaliseerinud, et ta e-
maksuametis ei käi või et ta elektronposti ei kasuta. Muudatus seega ei evi sihtrühma
menetlusõigustele mingit negatiivset mõju ning teoorias võib isegi mõjutada nende õigusi
positiivselt. Näiteks, kui MTA peaks liigselt viivitama neile dokumentide kättetoimetamisega,
siis suureneb tõenäosus õigusrahu saabumiseks aegumise tõttu.
Muudatus ei võta sihtrühmalt võimalust anda MTA-le vabas vormis teada (nt telefoni teel, e-
kirjaga jne), et nad ootavad kõiki dokumente postile, sest nad elektroonilisi kanaleid ei kasuta.
Küll aga ei ole MTA edaspidi kohustatud nendele ootustele kriitikavabalt vastu tulema, sest on
võimalik, et need samad isikud võivad siiski mingi hetk tulla e-maksuametisse ja MTA võib
oma kaalutlusõigust rakendades sellele tõenäosusele panustada. Kui aga MTA veendub, et
mõne konkreetse adressaadi osas tõesti puudub perspektiiv elektrooniliseks
kättetoimetamiseks, siis jällegi pole MTA-l muud võimalust, kui minna üle posti teel
kättetoimetamisele.
Niisamuti ei tähenda MKS § 54 lõike 4 punktides 2 ja 3 sätestatud viie tööpäeva reegli kehtetuks
tunnistamine seda, et MTA justnagu ei peakski dokumente posti teel kätte enam toimetama, kui
need jäetakse e-maksuametis avamata. Vastupidi, MTA vastutus üksnes suureneb, kuivõrd
edaspidi peab ta ise kaalutlema, kui palju aega on otstarbekas anda adressaadile, et dokument
e-maksuametis vastu võtta enne posti teel kättetoimetamisele üle minemisest.
Selge mõju, mis muudatusega siiski kaasneb, on aga dubleeritud kättetoimetamise
vähendamine.
Esiteks, kuna MTA ei pea enam kriitikavabalt rahuldama sihtrühma taotlusi saada dokument
posti teel kätte, siis saab MTA vastavasisulise taotluse hindamisel kaaluda, kas seda on
otstarbekas rahuldada või mitte. Kui e-maksuametist nähtub, et isik on dokumendi seal juba
avanud, siis võib MTA sellele asjaolule osutada ning jätta täiendav kättetoimetamine ära.
Paralleelselt, kui posti teel kättetoimetamisele avaldab soovi isik, kelle puhul ei ole kunagi
tuvastatud dokumendi e-maksuametis avamist, siis võib MTA kaalutleda, et tema puhul
perspektiiv elektroonilise kättetoimetamise õnnestumiseks on madal ning risk dubleeritud
kättetoimetamiseks seega väike, mistõttu pole mõtet siinkohal posti teel kättetoimetamisele
üleminekuga viivitada.
64
Teiseks, kuna seadus ei kirjutaks enam rangelt ette, millal tuleb lugeda elektrooniline
kättetoimetamine nurjunuks (MKS § 54 lõike 4 punktid 2 ja 3), siis on võimalik MTA-l tugineda
oma praktilisele kogemusele ja nihutada üleminekuaega posti teel kättetoimetamisele vastavalt
vajadusele, et vähendada tõenäosust dubleeritud kättetoimetamise tekkeks – näiteks, kui
statistilised andmed näitavad, et teatud osa sihtrühmast avab dokumendid e-maksuametis
seitsmendal päeval, siis on MTA-l edaspidi võimalik oma töökorraldust vastavalt ka
kohandada. Kehtiv õigus aga sellist võimalust ette ei näe ja võimaldab MTA-l maksimaalselt
oodata vaid 5 tööpäeva, misjärel tuleb alustada posti teel kättetoimetamisega.
Mõistagi evib muudatus dubleeritud kättetoimetamisele üksnes vähendavat mõju. Muudatus ei
likvideeri täielikult dubleeritud kättetoimetamist. Sõltumata sellest, kui palju MTA annab
sihtrühmale aega dokumentide vastu võtmiseks e-maksuametis, on alati võimalik, et pärast
dokumendi posti teel välja saatmist võidakse see siiski e-maksuametis avada, mis muudab posti
teel kättetoimetamise dubleerituks.
Võttes seega arvesse muudatuse olemust ning asjaolu, et see tegelikult ei mõjuta sihtrühma
dokumentidest tulenevaid menetlusõigusi, siis võib muudatuse ulatust pidada väikeseks. Tõsi,
kuna võimalused dubleeritud kättetoimetamisele ahenevad, siis tähendab see praktikas seda,
sihtrühm peab edaspidi ise leidma võimalused printida ning paljundada dokumendid, mida nad
elektrooniliselt juba valdavad. Sellist halduskoormuse suurenemist ei saa aga pidada
põhjendamatuks ebamugavuseks, mida vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõtte kohaselt
tuleks vältida.
Sihtrühmana ei tohiks käsitleda seda läbilõiget adressaatidest, kelle puhul MKS § 54 lõike 4
rakendamine ei päädi dubleeritud kättetoimetamisega. Mõjutatud on vaid see läbilõige
adressaatidest, kes taotlevad dubleeritud kättetoimetamist või kes avavad e-maksuametis
dokumente niivõrd suure viivitusega, et nad hiljem saavad posti teel dokumendid järgi.
Tegemist on nišš adressaatide kategooriaga, kelle suuruse hindamiseks otseselt andmeid ei ole.
Võttes arvesse muudatuse iseloomu ning selle väheolulist mõju, ei ole praktiline kulutada
ressursi ka selliste andmete genereerimiseks.
Mõju esinemise sagedus on juhuslik ja sõltub sellest, kas isik peale dokumendi kättesaamist
soovib lisaeksemplari või mitte. Kui sihtrühm juba täna prindib/kopeerib oma dokumente ise,
siis on nad muudatusest mõjutamata. Niisamuti jäävad muudatusest mõjutamata need, kes juba
praegu elektrooniliselt dokumente vastu ei võta ning saavad kõik kätte posti teel.
Ebasoovitava mõju esinemise riski ei tuvastatud. Koondmõju pigem ebaoluline.
6.24 MTA taustakontrolli regulatsiooni sätestamine (nii MKS-s kui ka TS-s)
Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus); mõju riigiasutustele (töökoormus);
Sihtrühm: isikud, kes soovivad MTA-s töötada või MTA-s teenistusse asuda või MTA-le
teenuseid osutada; MTA
Eelnõuga ei looda MTA-le kvalitatiivselt uusi õigusi, vaid senine sihtrühma nõusolekul
põhinenud taustakontroll tuuakse seaduse tasandile. Loodavad taustakontrolli normid on
ühtlustatud teiste sisejulgeoleku asutustega nt Politsei- ja Piirivalveametiga. Ainus erisus on
see, et edaspidi sätestatakse sõnaselge õigus teostada taustakontrolli ka isikutele, kes osutavad
MTA-le teenuseid (nt MTA info- ja sidesüsteemide hooldajad ja arendajad).
65
Kuna MTA tegelik praktika taustakontrollide tegemisel ning andmete töötlemisel suuresti ei
muutu – parendatakse vaid selle praktika aluseks olevaid õigusnorme –, siis olulist mõju
muudatusega ei kaasne. Taustakontroll tagaks jätkuvalt, et tundliku teabega puutuvad kokku
ning tööruumides liiguvad vabalt üksnes usaldusväärsed isikud. See hõlmab lisaks töötajatele
ja teenistujatele ka teenuseosutajaid (nt IT-partnerid), maandades korruptsiooni- ja infolekke
riske.
Isiku nõusoleku asendamine seaduses sätestatud alusega suurendab andmetöötluse
läbipaistvust. Isikutele on ühtlasi tagatud õigus tutvuda nende kohta kogutud andmete ja
taustakontrolli tulemusega kirjaliku soovi alusel. Mõju ulatus on seega pigem väike, ning
mõjude esinemise sagedus on täielikult sihtrühma enda kontrolli all, st sihtrühm ise otsustab,
kas ta soovib MTA-s töötada või temaga partnerluses olla, või mitte.
Vastavalt MTA ja osakonna põhimäärusele teostavad kontrolle MTA sisekontrolli osakonna
teenistujad. Taustakontrolle viib vahetult läbi üks teenistuja ning osakonna töökorraldusega on
tagatud puuduva ametniku asendamine ja katkematu tööprotsess. IT-arendajate taustakontrolli
nõue laieneks praktikas ligikaudu 165 isikule. Isiku jälitusteabele juurdepääsu ja teenistusse
võtmise otsustamiseks prognoositakse aastas ca 173 taustakontrolli. Iseseisva liikumisõigusega
teenuseosutajad (koristajad, hooldustöötajad, tehnikud, elektrikud jne), kes saavad iseseisva
liikumisõiguse MTA ametiruumides – nende kontrollimise vajadus puudutab ligikaudu 550
isikut. Võttes arvesse sihtrühma suurust ning ettevõtjate koguarvu, ei saa sihtrühma pidada
suureks.
Olulist ebasoovitava mõjuga riski ei tuvastatud. Kuigi tõsi, edaspidi võib tekkida küsimus
sellest, et MTA partnerasutuste töötajad võidakse allutada taustakontrollile ilma, et see eeldaks
nende nõusolekut, sest senine nõusolekupõhine süsteem kaotatakse ja asendatakse vahetult
seadusest tuleneva regulatsiooniga. Küll aga näeb eelnõu ette, et MTA peab ikkagi teavitama
kõiki isikuid taustakontrolli tegemisest enne taustakontrolli tegemiseks vajalike isikuandmete
töötlemist. See annab kõikidele subjektidele võimaluse sellele reageerida, sealhulgas loobuda
kandideerimisest, teenuse pakkumisest jne, misjärel kaob vajadus ka taustakontrolli
tegemiseks. Tegelik faktiline olukord seega võrreldes praegusega muutuda ei tohiks, sest ka
praegu võib partnerasutusel ja tema töötajal tekkida vaidlus, kui töötaja ei soostu enda
allutamisega taustakontrollile.
Koondmõju pigem ebaoluline.
6.25 Vastutusotsuse tegemise eeldused
Mõju valdkond: majanduslik mõju (maksukeskkond, halduskoormus)
Sihtrühm: vastutusotsuse adressaadid, kes on oma süülise tegevusega tekitanud
maksukohustuslastele maksuvõla
Muudatuse tulemusel peab sihtrühm arvestama sellega, et seaduses ettenähtud tingimuste
täitumisel on MTA-l võimalik teha vastutusotsus ilma, et tuleks ära oodata seni MKS § 96
lõikes 5 sätestatud kolmekuuline tähtaeg, samuti sellega, et vastutusotsuse tegemiseks piisab
edaspidi ka pankrotiavalduse menetluse raugemisest. Mõistagi vähendab mis tahes solidaarne
vastutus isiku majanduslikku võimekust ning võla sissenõudmine võib mõjutada negatiivselt
sihtrühma elukvaliteeti. Küll aga vähendab mõju ulatust asjaolu, et vastutusotsuse eelduseks on
jätkuvalt süüline kohustuste rikkumine, ehk muudatus ei mõjuta selliseid isikuid, kes on
66
järginud oma ärilist hoolsuskohustust ning kes on heas usus teinud kõik mõistliku selleks, et
vältida maksuvõla teket.
Kuna mõju ulatus ning selle kaasnemise sagedus on sihtrühma kontrolli all, tuleb seda hinnata
väikeseks. Mõju sagedust vähendab ka asjaolu, et kolme kuu reeglit tuleb järgida niivõrd
kuivõrd on perspektiivi nõuda maksuvõlg sisse maksukohustuslaselt endalt – üksnes siis, kui
on selge, et objektiivsetel põhjustel ei ole kolme kuu jooksul võimalik nõuda maksuvõlga sisse
maksukohustuslaselt (nt põhjusel, et maksukohustuslane on varatu), võib väljastada
vastutusotsuse vastutavale isikule. Mõju leevendab vastutusmenetluse varajane alustamine, mis
tagab, et vastutusotsus ei tule juhatuse liikmele üllatusena.
Keskmiselt tehakse aastas ca 40 vastutusotsust, kuid tuleb silmas pidada, et kavandatav
seadusmuudatus puudutab eeltoodud vastutusotsuste adressaatide hulgast väiksemat läbilõiget,
sest vastutusotsuse kolmekuulisest tähtajast kõrvalekaldumine jne oleks erandjuhtum.
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Koondmõju on pigem ebaoluline.
Mõju valdkond: mõju riigiasutustele (töökoormus)
Sihtrühm: MTA
Kehtiva õiguse kohaselt (MKS § 96 lõige 5) tuleb sissenõudmistoiminguid rakendada kolme
kuu jooksul ka siis, kui kõikidele osapooltele on teada, et nende toimingute edukuseks ei ole
mingit perspektiivi. Muudatuse tulemusel on aga MTA-l sellises olukorras võimalik
sissenõudmistoimingutest loobuda ja väljastada vastutusotsus koheselt vastutavale isikule.
Kogumis peaks sellevõrra vähenema MTA töökoormus. MTA vaatest on mõju ulatus ja sagedus
samuti pigem väikesed.
MTA puhul tegeleb vastutusotsuse väljastamisega 24 ametnikku – võrreldes MTA kogu
töötajaskonna suurusega (1110 isikut)40, on sihtrühm MTA vaatest võrdlemisi väike.
Ebasoovitava mõju esinemise riski ei tuvastatud. Kogumis on mõju töökoormusele ebaoluline.
6.26 Sundtäitmise aegumise katkemise regulatsiooni muudatused
Mõju valdkond: majanduslik mõju (maksukeskkond)
Sihtrühm: maksuvõlgnikud, kelle suhtes on algatatud maksuvõla sundtäitmine
Kavandatava muudatusega suurendatakse maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemist
reguleerivate aluste õigusselgust, sealhulgas lisatakse täiendav aegumise katkemise alus, mille
kohaselt sundtäitmise aegumine katkeb rahalise kohustuse ajatamisel, kui kinnitatud või
kokkulepitud tasumisgraafiku kehtivuse periood on pikem kui sundtäitmise aegumise periood,
st 5 aastat. Uus aegumisperiood hakkab kulgema tasumisgraafiku kehtetuks tunnistamise või
selle tühisuse tuvastamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Muudatuse tulemusel on edaspidi
suurema maksuvõlaga maksuvõlgnikel võimalik saavutada maksuvõla ümberkujundamine ning
leevendada selliselt oma makseraskusi. Ennekõike puudutab see vastutusotsuse adressaate, st
füüsilisi isikuid, kes on oma süülise käitumisega põhjustanud maksukohustuslasele keskmiselt
40 Vt selle kohta: Maksu- ja Tolliameti aastaraamat | Maksu- ja Tolliamet (sisenetud: 02.11.2026).
67
suurema maksuvõla, kusjuures vastutusotsuse tüüpiline suurus on ca 50 000 eurot. Keskmine
füüsiline isik ei ole seda tõenäoliselt võimeline 5 aasta jooksul tasuma, või kui on, siis läbi
ebaproportsionaalsete raskuste.
Kuna aga edaspidi on sellist maksuvõlga võimalik ajatada, siis suurendab see füüsilise isiku
võimekust seda võlga hallata ning selle tasumisega hakkama saada. Kui aga ajatamisgraafik
tunnistatakse kehtetuks põhjusel, et seda nõuetekohaselt ei täideta, või MTA tuvastab näiteks,
et ajatamisotsus saadi pettuse tulemusel (nt adressaat varjas oma tegelikku majanduslikku seisu)
ja seega tühistab ajatamisotsuse, siis selle tulemusel aegumise katkemise alus langeb ära,
misjärel hakkab uus aegumistähtaeg kulgema järgmise aasta 1. jaanuarist. See on vajalik
selleks, et pärast ajatamisotsust oleks MTA-l piisavalt aega, et maksuvõlga sisse nõuda ning et
ajatamise instituuti ei kuritarvitataks selleks, et saavutada ühes või teises ulatuses maksuvõla
aegumine.
Kavandatava seaduse tulemusel ei teki maksuvõlgnikel otseseid kohustusi, kulutusi ega muid
kohanemisvajadusi. Kuigi VTK tasandil planeeriti esialgu Riigikohtu 10. oktoobri 2018. aasta
määruse41 eelse aegumise katkemise režiimi taastamist, siis käesoleva eelnõu puhul sellest
siiski loobuti. Kui seda oleks tehtud, siis oleks mõistagi sihtrühma olukord halvenenud, sest
sellisel juhul suureneks märkimisväärselt MTA ajaline ressurss nõuda sisse maksuvõlga. Kuna
aga seadus jääb tolle Riigikohtu otsuse juurde, siis faktiliselt omab käesolev muudatus ainult
kahte mõju – see suurendab regulatsiooni õigusselgust ja laiendab ajatamise instituudi
kättesaadavust. Mõlemal on aga sihtrühma halduskoormusele vähendav mõju, kuivõrd selgem
õigusraamistik provotseerib vähem õigusvaidlusi ning ajatamisinstituudile parem ligipääs
võimaldab efektiivsemalt ületada makseraskusi. Mõju ulatust võib pidada väikeseks.
Mõju esinemise sagedus on ühest küljest juhuslik, ent teisest küljest ka sihtrühma kontrolli all.
Kui maksuvõlg tekib maksejõuetuse tulemusel, siis seda on tüüpiliselt keeruline prognoosida
ja mitte kuidagi ei saa seda kirjeldada regulaarse või vähemalt ettenähtava mõjuna. Paralleelselt,
kui maksuvõlg tekib maksukohustuslase süülise tegevuse tulemusel, siis see on käsitatav
olukorrana, kus maksukohustuslase enda vabalt võetud valikud tekitasid talle maksuvõla ja
panid ta sellesse olukorda. Mõju esinemise sagedust võib selle pinnalt hinnata väikeseks.
Keskmiselt saab MTA 72 ajatamise taotlust aastas, kus maksukohustuslane soovib
ajatamisgraafikut pikemaks kui viieks aastaks. Taotlused lahendatakse tüüpiliselt aga nii, et
ajakava tehakse muutva tingimusega 12 kuuks, edaspidiste osamaksete suurendamisega ning
koos selgitusega, et enne nõude aegumist saadab MTA asja kohtutäiturile. Juhtumeid aga, kus
maksukohustuslane taotleb mitte ajatamisgraafikut, vaid muud maksegraafikut (nt MKS § 42
olukord), siis neid saab MTA keskmiselt 5 tk aastas.
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.
Mõju valdkond: riigi töökorraldus (töökoormus)
Sihtrühm: MTA
Muudatusega suurendatakse sundtäitmise aegumise katkemise regulatsiooni õigusselgust ning
võimaldatakse MTA-l ajatada maksuvõlgasid perioodiks, mis on pikem kui 5 aastat.
Muudatused säästavad MTA-d potentsiaalsetest õigusvaidlustest, samuti säästab see MTA-d
41 Vt Riigikohtu 10. oktoobri 2018. aasta määrus nr 2-17-12525.
68
vajadusest algatada maksuvõlglase suhtes sundtäitmist või vajadusel pankrotimenetlust
põhjusel, et vastasel juhul ei ole võimalik enne aegumisperioodi laekumata maksud kätte saada
– maksuvõla ajatamine võib seega teatud juhtudel olla soodsam variant nii MTA-le kui ka
maksukohustuslastele. Mõju ulatus on siiski MTA-le väike, sest muudatused ei kohusta MTA-
d millekski, ajatamine jääb jätkuvalt nende kaalutlusotsuseks, mis langetatakse teatava
riskianalüüsi pinnalt.
Mõju esinemise sagedus sõltub sellest, kas maksuvõlgnikust maksukohustuslane taotleb
ajatamist või mitte, ning kas MTA otsustab selle taotluse rahuldada. Õigusselgust puudutavate
muudatuste mõju sagedust mõõta on umbmäärasem, kuid üldjoontes võib öelda, et MTA-le ei
teki käesolevast muudatusest regulaarseid mõjutusi. Sundtäitmise teemadega tegeleb väike osa
MTA ametnikkonnast.
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.
6.27 Riigilõivu tagastamise nõude lõppemise tähtaja alguspunkti muutmine
Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus)
Sihtrühm: riigilõivustatud toimingute taotlejad
Muudatuste tulemusel paraneb sihtrühma õiguslik olukord, ehk edaspidi ei ole enam ohtu, et
nende riigilõivu tagastusnõue võiks lõppeda enne, kui tekib reaalne võimalus seda nõuet
esitada. Mõju ulatus on väike, sest sellega ei kaasne sihtrühmale kohustusi ega muid koormisi.
Mõju esinemise sagedus on pigem väike, samuti võib väikeseks pidada sihtrühma suurust, sest
viimase kümne aasta jooksul on Rahandusministeeriumile teadaolevalt vaid ühe korra tekkinud
probleem-juhtum, kus tagastusnõue aegub enne tagastusnõude esitamise õiguse teket.
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.
6.28 Siduva eelotsuse taotluse läbivaatamise eest tasutava riigilõivumäära tõstmine
Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus)
Sihtrühm: siduvaid eelotsuseid taotleda soovivad füüsilised ning juriidilised isikud, MTA
Muudatuse tulemusel suureneb riigilõivumäär, mida füüsilised ja juriidilised isikud peavad
tasuma selleks, et saada MTA-lt siduvat eelotsust mingi tulevikus tehtava tehingu kohta. Mõju
ulatust ei saa pidada aga suureks, sest muudatusega ei kaasne mingit vältimatut halduskoormuse
suurenemist või muud ebasoodsat mõju. Nagu eelnevalt öeldud, siduvate eelotsuste taotlemine
on teenus, mida maksukohustuslased võivad, aga ei pea kasutama. Kui aga sihtrühmal on siiski
huvi siduvate eelotsuste vastu, siis peavad nad arvestama, et tasutava riigilõivu suurus suureneb
ca 74,9%. See aga ei tohiks sihtrühma eriliselt mõjutada, sest siduvaid eelotsuseid taotlevad
reeglina suuremad ettevõtjad tehingutele, mille väärtusest moodustub riigilõivu tegelik suurus
kaduvväikese osa.
Mõju esinemise sagedus ei ole objektiivselt määratav, kuivõrd see sõltub sihtrühma enda
tahteavaldusest. Selliselt on mõju teke täielikult sihtrühma kontrolli all. Sihtrühm ei ole suur,
kuivõrd praktikas taotleb siduvat eelotsust aastas keskmiselt ca 2 füüsilist isikut ning ca 19
juriidilist isikut.
69
7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE
TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele märkimisväärseid
kulusid ega tulusid. Mis iganes kulud eelnõu rakendamisega tekivad kaetakse asutuste
olemasolevatest eelarvevahenditest.
MTA töökoormus kasvab mõningate uute lisanduvate ülesannete võrra (nt maksuotsuste
resolutsioonide avaldamine, OLAF-i teabenõuete teenindamine jne), ent teisalt muutub
maksumenetlus üldiselt tõhusamaks ning efektiivsemaks (nt väheneb dokumentide dubleeritud
kättetoimetamine, tõlkide kaasamine lihtsustub jne).
Vähesel määral peaks muudatuste tulemusel vähenema Tööinspektsiooni töökoormus, sest
edaspidi saab Tööinspektsioon ehitustööde alustamise eelteadetes sisalduva teabe TTKI-st,
mistõttu kaob vajadus eraldiseisvate eelteadete menetlemiseks.
8. RAKENDUSAKTID
Seaduse rakendamiseks tuleb vastu võtta uus MKR-i põhimäärus, sest senine põhimäärus on
kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusena, kuid edaspidi kehtestab selle rahandusminister oma
määrusega. Seletuskirja lisas 1 (kavand 1) on kõnealuse rakendusakti kavand, kuid kuivõrd
selles sisulisi muudatusi teha ei plaanita, ei peetud vajalikuks kehtiva MKR-i põhimääruse
teksti täies ulatuses taasesitada.
Seonduvalt MTA taustakontrolli regulatsioonide muudatustega, on vaja vastu võtta uus MTA
põhimäärus, kus oleks selgelt fikseeritud MTA struktuuriüksus, kellel on õigus MKS-i ja TS-i
sätete alusel läbi viia taustakontrolli. Kõnealuse rakendusakti kavand on leitav käesoleva
seletuskirja lisas 1 (kavand 2).
9. SEADUSE JÕUSTUMINE
Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud eelnõu § 1 punkt 8.
Üldises korras jõustumine on tingitud asjaolust, et eelnõuga muuhulgas võetakse üle Euroopa
Liidu õigust, mis oleks pidanud Eestis rakenduma juba aastaid tagasi. Niisamuti on eelnõu
avalik menetlemine olnud niivõrd aeglane, et fikseeritud vacatio legis ei ole vajalik
muudatusega harjumiseks. Juhime tähelepanu ka sellele, et kuigi eelnõu jõudis avalikule
kooskõlastamisele 2025. aasta aprillis, siis faktiliselt on eelnõu olnud ministeeriumis töös juba
alates 2018. aastast, ehk asjakohased muudatused on viibinud niivõrd kaua, et nende täiendav
edasilükkamine suurema vacatio legis-e näol ei ole mõistlik.
Eelnõu § 1 punkt 8, mille kohaselt muudetakse MKR-i põhimääruse juriidiline vorm senisest
Vabariigi Valitsuse määrusest rahandusministri määruseks, jõustub 1. oktoobril 2027. See on
vajalik selleks, et tagada sujuvam üleminek ühelt vormilt teisele.
70
10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK
KONSULTATSIOON
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-0405/01.
Esimesel kooskõlastusringil edastati eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-
Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti Ehitusettevõtjate
Liidule, Vabaühenduste Liidule ning Eesti Advokatuurile.
Teisel kooskõlastusringil edastati eelnõu arvamuse avaldamiseks Vabaühenduste Liidle, Eesti
Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Advokatuurile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ning
Eesti Kindlustusseltside Liidule.
Eelnõu kohta esitasid arvamuse ja märkused Eesti Advokatuur, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Vabaühenduste Liit ja Eesti Kindlustusseltside Liit.
Esitatud märkused ning arvamused on kajastatud seletuskirja lisas 2, ehk märkustega
arvestamise tabelis.
Algatab Vabariigi Valitsus 23. novembril 2026. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
1
Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Rakendusakti kavandid
Kavand 1
RAHANDUSMINISTER
MÄÄRUS
Maksukohustuslaste registri põhimäärus
Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Maksukohustuslaste register ja selle pidamise eesmärgid
…
§ 2. Registri ülesehitus ja andmete õiguslik tähendus
…
§ 3. Registri subjektid
…
2. peatükk
Registri koosseis ja andmekoosseisud
1. jagu
Üldsätted
§ 4. Üldandmed
…
§ 5. E-toll
…
§ 51. Maamaksu infosüsteem
…
2. jagu
Alamregistrid
2
§ 6. Aktsiisiandmete vahetamise rakendus
…
§ 7. Aktsiisideklaratsioonide rakendus
…
§ 8. Aktsiisikaupade liikumise kontrolli rakendus
…
§ 9. Aktsiisikaupade tollijärelevalve süsteem
…
§ 91. Automaatne ekspordisüsteem
…
§ 10. Automaatse teabevahetuse rakendus
…
§ 11. Eesti tollitariifistik
…
§ 12. Ekspordikontrolli süsteem
…
§ 13. Elektrooniline hasartmängu aruandluse süsteem
…
§ 14. Elektrooniliste saabumisteadete töötlemise süsteem
…
§ 15. Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi, internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba
võõrandamise ja ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga
maksustamise rakendus
…
§ 16. Ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteem
…
§ 161. Ettevõtlustulu maksu andmekogu
…
§ 17. Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise käibemaksualase teabevahetuse rakendus
…
3
§ 18. Euroopa Liidu teises liikmesriigis tasutud käibemaksu tagastamise rakendus
…
§ 19. Füüsilise isiku tuludeklaratsioonide rakendus
…
§ 20. Füüsilise isiku tuludeklaratsioonide ametnikukeskne rakendus
…
§ 21. Hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekiri
…
§ 211. Hasartmängumaksu deklaratsiooni rakendus
…
§ 22. Impordikontrolli süsteem
…
§ 221. Impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteem
…
§ 222. Kauba tollistaatuse dokumentide riskianalüüsi andmevahetuse rakendus
…
§ 23. Keskkonnatasu nõuete rakendus
…
§ 24. Kliendiinfo registreerimise rakendus
…
§ 25. Kogumispensioni rakendus
…
§ 26. Kontrollikeskkonna rakendus
…
§ 27. Käibedeklaratsiooni rakendus
…
§ 28. Käibemaksukohustuslaste register
…
§ 29. Käibemaksukohustuslaste registri avalduste rakendus
4
…
§ 30. Kütuse käitlemise andmekogu
…
§ 31. Ladustamisteadete süsteem
…
§ 32. Laoarvestuse ja -aruandluse andmekogu
…
§ 321. Maamaksu alusandmete rakendus
…
§ 322. Maamaksu määramise rakendus
…
§ 323. Makseteenuste pakkujate aruannete rakendus
…
§ 33. Maksualase teabevahetuse rakendus
…
§ 34. Maksuarvestuse pidamise ja võlamenetluse läbiviimise rakendus
…
§ 341. Maksukäitumise hinnangute rakendus
…
§ 35. Maksumärkide andmekogu
…
§ 351. Maksuresidentsuse rakendus
…
§ 36. Mitterahaliste kohustuste rakendus
…
§ 361. Mootorsõidukimaksu register
…
§ 37. Rahaliste ja mitterahaliste kohustuste eel- ja järelteavituse rakendus
…
5
§ 38. Raieõiguse ning metsamaterjali ostu- ja müügitehingute teatiste rakendus
…
§ 39. Raskeveokimaksu rakendus
…
§ 40. Postipakkide ja reisijate lihtsustatud deklaratsioonide süsteem
…
§ 41. Reklaamimaksu rakendus
…
§ 42. Riiginõuete arvestusse kaasamise rakendus
…
§ 421. Sisenemisformaalsuste rakendus
…
§ 43. Siseriiklike aktsiisikauba saatedokumentide haldamise elektrooniline süsteem
…
§ 44. Sularaha deklaratsiooni süsteem
…
§ 45. Sularahamakse registreerimise ja kaardimakse teostamise rakendus
…
§ 46. Tagatiste haldamise rakendus
…
§ 47. Tollideklaratsioonide tasumise lihtsustamise rakendus
…
§ 48. Ekspordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteem§ 49. Tolli-, aktsiisi- ja
käibemaksu valdkonna lubade süsteem
…
§ 49. Tolli-, aktsiisi- ja käibemaksu valdkonna lubade süsteem
…
§ 50. Tollikontrolli ülesannete lahendamise süsteem
…
6
§ 51. Transiidi andmevahetuse süsteem
…
§ 52. Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni rakendus
…
§ 53. Töötamise register
…
§ 531. Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu
…
§ 54. Vedelkütuse aruannete elektroonse esitamise ja töötlemise süsteem
…
§ 541. Väikeettevõtete erikorra rakendus
…
§ 55. Väljumise manifesti süsteem
…
§ 56. Ühendusesisese käibe aruande rakendus
…
3. peatükk
Andmete töötlemine
1. jagu
Andmete töötlemise korraldus
§ 57. Andmete kandmine registrisse
…
§ 58. Andmeallikad
…
§ 59. Koodtähised
…
§ 60. Andmete parandamine
…
7
§ 61. Andmetele juurdepääsu tingimused
…
§ 62. Andmetele juurdepääsu erisused
…
§ 63. Andmete säilitamine ja hävitamine
…
2. jagu
Hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja andmete töötlemine
§ 64. Alusdokumendid, andmete esitamine ja nimekirja kandmine
…
§ 65. Nimekirja kantud andmete muutmine
…
§ 66. Andmete üle arvestuse pidamine ning andmete ja alusdokumentide hävitamine
…
§ 67. Juurdepääs nimekirjale
…
3. jagu
Töötamise registri andmete töötlemine
§ 68. Andmevahetus
…
§ 69. Alusandmed
…
§ 70. Andmete esitamise kord
…
§ 71. Andmete parandamise kord
…
4. jagu
Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu andmete töötlemine
8
§ 711. Juurdepääs töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu andmetele
…
4. peatükk
Registri vastutav ja volitatud töötleja
§ 72. Registri vastutav ja volitatud töötleja
…
§ 73. Registri vastutava ja volitatud töötleja ülesanded
…
5. peatükk
Andmete kaitse ja järelevalve
§ 74. Infosüsteemi turvaklass ja infosüsteemi turbeaste
…
§ 75. Turvameetmed
…
§ 76. Järelevalve
…
6. peatükk
Registri rahastamine ja likvideerimine
§ 77. Registri rahastamine
…
§ 78. Registri likvideerimine
…
7. peatükk
Rakendussätted
§ 79. Andmete töötlemise jätkamine
…
§ 80. Andmekogude ümberkujundamine registri alamregistriteks ja andmete
töötlemise jätkamine
9
…
§ 81. Töötamise registri andmekoosseisude rakendamine
…
§ 811. Aktsiisikaupade tollijärelevalve süsteemi ning vedelkütuse aruannete elektroonse
esitamise ja töötlemise süsteemi andmete säilitamine ja hävitamine
…
§ 812. Tolli-, aktsiisi- ja käibemaksu valdkonna lubade süsteemist eemaldatavad load
ning asjaomaste andmete säilitamine ja hävitamine
…
§ 813. Transiidi andmevahetuse süsteemist eemaldatud andmete säilitamine ja
hävitamine
…
§ 82. Määruse kehtetuks tunnistamine
…
§ 83. Määruse jõustumine
…
10
Selgitused määrusele
Vastavalt eelnõule saab rahandusminister maksukohustuslaste registri põhimääruse andmise
pädevuse, ehk edaspidi hakkab maksukohustuslaste registri põhimäärus eksisteerima
rahandusministri määruse vormis. Eelnõu jõustamiseks ei ole vaja muuta maksukohustuslaste
registri põhimääruse sisulist normistikku.
11
Kavand 2
Rahandusministri 6.oktoobri 2008.a määruse nr 29
„Maksu- ja Tolliameti põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
Rahandusministri 6.oktoobri 2008.a määruses nr 29 „Maksu- ja Tolliameti põhimäärus” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) taustakontrolli teostamine § 341 lõikes 1 märgitud isikute suhtes maksukorralduse seaduse §-s 814 ja tolliseaduse §-s 101 sätestatud alustel ning korras;“; 2) määrust täiendatakse 41. peatükiga järgmises sõnastuses:
„41. peatükk
TAUSTAKONTROLL
§ 341. Taustakontroll
(1) Maksu- ja Tolliamet võib taustakontrolli teha järgmistele isikutele:
1) Maksu- ja Tolliametisse teenistusse või tööle asuda soovivale isikule;
2) Maksu- ja Tolliametis uut, riigisaladuse töötlemist eeldavat ülesannet täitma asuvale isikule;
3) Maksu- ja Tolliametile maksusaladuse töötlemist eeldavat teenust või Maksu- ja Tolliameti
ruumides ilma saatjata liikumist eeldavat teenust osutada soovivale isikule ja sellise isiku poolt
teenuse osutamisse kaasatud isikule.
(2) Taustakontrolli teostab ameti sisekontrolli osakond.“.
Jürgen Ligi
Minister
Merike Saks
Kantsler
1
Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel
PERIOODIL 16.04.2025–09.05.2025 ESITATUD MÄRKUSED NING ETTEPANEKUD
Nr Märkuse esitaja Kooskõlastamise tulemus, märkused ja ettepanekud Märkuste ja ettepanekute arvestamine ja arvestamata jätmise põhjendus
1. Eesti Advokatuur Eesti Advokatuur esitas eelnõule arvamuse järgmiste ettepanekutega:
„1. MKS § 27 lõike 1 täiendamine punktiga 51
Eelnõu punktiga 12 täiendatakse MKS § 27 lõiget 1 punktiga 51, mille kohaselt kuulub edaspidi
avaldamisele juriidilisest isikust maksukohustuslasele tehtud maksuotsuse resolutsioon, kui selle
vaidlustamine ei ole enam menetluslikult võimalik. Maksukohustuslane ei saa vältida maksuotsuse
avaldamist selleläbi, et ta tasub maksuotsuse aluseks oleva rahalise kohustuse ära. Kui maksuotsus on
kord tehtud, siis ainukene võimalus vältida selle resolutiivosa avaldamist on tuvastada vaide- või
kohtumenetluse korras selle õigusvastasus ning saavutada selliselt selle jäädav kehtetuks tunnistamine
või tühistamine.
Antud muudatusega ei saa nõustuda. Juba täna on maksuvõla info avalik ning sellega maksekäitumine
avalikkuse kaudu survestatud. Eelkõige on probleem ettepaneku puhul aga selles, et vastav õiguslik
lahendus – isegi ära tasutud maksuotsuste avaldamine – loob sisuliselt karistusliku maksu määramise
instituudi. Karistus antud juhul ei väljendu aga mitte maksumääras, vaid haldusakti resolutsiooni
avalikustamises. Seeläbi tekib maksumenetluse ajal ettevõtjale täiendav surve vältida maksuotsust ja
leppida menetluse ajal üksnes avalikustamise hirmu tõttu maksuhalduri tõlgendusliku hüpoteesiga ehk
viia deklaratsiooni parandused sisse isegi siis, kui ta riigi tõlgendusega ei nõustu (kuid avalikustamise
vältimiseks ei taha ka maksuhalduriga vaielda). Kokkuvõttes on eelnõu puhul jäetud tähelepanuta
sellega maksuhaldurile antav täiendav survemeetod ehk sisuliselt on tegemist karistusliku maksu
määramise vormiga. Antud lahenduse proportsionaalsust ei ole analüüsitud.
Lisaks on küsimus veel selles, et kui maksuhalduri arvates on mõne maksumaksja suhtes tehtud „liiga
palju“ maksuotsuseid (mis on aga ära tasutud), siis avalikkusel puudub adekvaatne info, mille pinnalt
hinnata vajadust võtta seisukoht vastava isiku maksumoraali osas. Üksnes maksuotsuse resolutsioonist
ei ole võimalik saada ülevaadet isiku maksumoraaliga seonduvast. Samal ajal on aga maksuhalduril
olemas nii asjakohane teave kui õigusliku võimalused vastava olukorraga tegelemiseks. Seda rolli ei
saa maksuhaldur piiratud info kaudu ära delegeerida ja anda selliselt maksumoraali kujundamine üle
täpsemalt informeerimata avalikkusele.“
MITTEARVESTATUD
Turg toimub efektiivsemalt siis, kui ettevõtetel on rohkem infot oma potentsiaalsete äripartnerite
kohta – mida läbipaistvam ettevõtluskeskkond on, seda paremini on võimalik hinnata äritegevusega
seonduvaid riske. Maksuvõla info avaldamine on üks näide, kuidas riik suurendab
ettevõtluskeskkonna läbipaistvust, sest ettevõtete maksukäitumise ning maksumoraali pinnalt on
võimalik teha järeldusi tema valmisoleku ja võimekuse kohta tasuda ka teisi kohustusi. Ometi on
selge, et maksuvõla info täielikku pilti ettevõtte maksuhügieenist ei anna ning tegelikkuses on
potentsiaali turgu siinkohal veelgi läbipaistvamaks teha, ehk antud juhul läbi maksuotsuste
resolutsioonide avalikustamise.
Maksuotsus on ultima ratio meede, mis tehakse juhul, kui MTA hinnangul ei ole enam perspektiivi
maksukohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Kuna ettevõtted on huvitatud sellest, et ka nende
tehingupartnerid täidaksid oma lepingulisi kohustusi samuti vabatahtlikult, mitte sundkorras läbi
õiguskaitsemeetmete, siis on mõistetav, miks ettevõtlussektoril endal on maksuotsuste
resolutsioonide avaldamise vastu huvi ning nõudlus. Rõhutamegi siinkohal, et initsiatiiv kõnealuseks
muudatuseks ei tulnud mitte Rahandusministeeriumilt, vaid Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, mis on
Eesti üks suurimaid ettevõtteid koondav organisatsioon.
Resolutsioonide avalikustamine kahtlemata paneb ettevõtted teatava surve alla valida hoolikamalt
oma õigusvaidlusi MTA-ga, sest maksuotsusega päädiva vaidluse edaspidiseks hinnaks on selle
vaidluse toimumise ja selle resolutsiooni avalikustamise fakt, ning mõistagi, turg võib sellest midagi
arvata. Teisalt, Rahandusministeerium ei saa olla nõus kirjeldusega, et tegemist on karistusliku
meetmega – printsiibis ei erine maksuotsuste resolutsioonide avaldamine olemuslikult
kohtumenetluse avalikkuse printsiibist, kus nii vaidluse kulg, selle sisu ja resultaat on reeglina kõik
avalik. On selge, et avalikkuse printsiibi süsteemne rakendamine võib heidutada isikuid
õigusvaidlusest, kui nad pigem eelistaksid diskreetsust õiguse otsimisele, kuid seda kompenseerib
avalikkuse parem informeeritus ning sellest tingitud ettevõtlussektori tõhususe kasv.
Märgime, et kõnealuse meetme proportsionaalsust on analüüsitud VTK tasandil, kuid selguse
huvides reprodutseerime selle ka käesoleva eelnõu seletuskirja.
2
Mis puudutab avalikkuse võimekust teha adekvaatseid järeldusi maksuotsuste resolutsioonidest, siis
siinkohal ei ole see Rahandusministeeriumi otsustada, kuidas turg kõnealust informatsiooni
tõlgendama ning rakendama hakkab. Niisamuti ei kirjuta riik ette, kuidas avalikkus peaks suhtuma
maksuvõla olemasolusse, erinevate vaideotsuste ning kohtulahendite sisusse jne. Eelnõu
seletuskirjas on rõhutatud, et maksuotsuste saamine ettevõtluse käigus ei ole iseenesest midagi
haruldast ning et pole midagi ebatavalist selles, kui ettevõtted vaidlevad MTA-ga siirast
veendumusest, et MTA tõlgendab või rakendab kehtivat õigust valesti või eksib faktides.
„2. MKS §-i 40 täiendamine lõikega 12
Eelnõu punktiga 17 lisatakse MKS §-i 40 uus lõige 12, mille kohaselt oleks teatud tingimustel võimalik
panna maksukohustuslase maksuvõla tasumise eest solidaarselt vastutama ka selline juhatuse liige, kes
seda maksuvõlga omaenda süülise tegevusega põhjustanud ei ole, kuid kes tahtlikult jätab kohustuse
täitmata. Peaasjalikult peaks solidaarne vastutus tekkima olukorras, kus esindataval on piisavalt vara,
et maksuvõlg tasuda, kuid uus juhatuse liige põhjendamatult hoidub sellest kõrvale või suisa keeldub
sellest, või näiteks kui ta pahauskselt viib varad ettevõttest välja maksudest kõrvalehoidumise
eesmärgil.
Ettepanekuga ei saa nõustuda. Juba täna on MKS § 89 lg 1 kaudu tagatud see, et kui maksukohustuslane
(sh uus juhatuse liige) enne maksusumma määramise aegumist (§ 98) avastab, et äriühingu nimel
esitatud deklaratsioonis esinevad vead, siis on maksukohustuslane kohustatud sellises olukorras
deklaratsiooni parandama ning varasemal tasumata maksukohustuse ära tasuma. Seletuskirja puhul jääb
ka ebaselgeks, et kui maksukohustuslasel on tekkinud maksuvõlg ja tal on varad selle tasumiseks, siis
miks maksuhaldur ei saa teha täitetoiminguid ja peaks justkui ära ootama juhatuse liikme poolsed
sammud. Kokkuvõttes ei ole selge, mis on eelnõu regulatsiooniga saavutatav täiendav õiguslik
võimalus.“
MITTEARVESTATUD
Muudatuse mõtteks on motiveerida juhatuse liikmeid tasuma ka selliseid maksuvõlgasid, mida nad
ise oma süülise käitumisega ei põhjustanud. Praegu on kehtivas õiguses aga olukord, kus juhatuse
liikme vahetumisel ei ole uuel juhatuse liikmel mingit survet ega motivatsiooni tasuda ettevõtte
olemasolevat maksuvõlga, sest kuna ta seda ise ei põhjustanud, siis ei kanna ta selle tasumata jätmise
eest ka mingit isiklikku riski. See aga tähendab, et uute juhatuse liikmete maksuhügieen
olemasolevate maksuvõlgade suhtes võib olla kasinam ning nende riskikäitumine suurem.
Tavaolukorras on juhatuse liige heidutatud maksude tasumise kergekäelisest kõrvalehoidumisest
isikliku vastutuse riski tõttu, kuid uutel juhatuse liikmetel sellist heidutust praegu ei ole.
Eelnõu likvideerib selle vastutuse lünga ning motiveerib juhatuse liikmeid tagama ettevõtte kõikide
maksuvõlgade tasumise, mitte üksnes selliste, mis kaasnesid eelneva juhatuse juhtimisotsuste tõttu.
Üldine vastutusotsuse tegemise loogika säilib, st solidaarset vastutust kohaldatakse juhul, kui
ettevõtte enda varade arvelt maksuvõlga tasuda ei saa. Kui aga uus juhatuse liige suunab
olemasolevaid rahalisi ressursse mujale ning sellisel suunamisel ei ole mingit eluliselt usutavat
majanduslikku sisu, siis võib tõesti tekkida kahtlus, et tegemist võib olla tahtliku maksudest kõrvale
hoidumisega. Sellisel juhul on MTA-l õigus alustada vastutusmenetlus ja koguda tõendeid, ning kui
tõendid peaksid tekkinud kahtlust kinnitama, siis tehaksegi solidaarset vastutust loov vastutusotsus.
Kui juhatuse liige ei ole sellega nõus, on tal õigus see vaidlustada vaide- või kohtumenetluse korras.
Kvalitatiivselt ei ole siin millegi uuega tegemist, sest ka praegu peavad juhatuse liikmed langetama
otsuseid lähtudes riskist, et kui nende otsustega tekib maksuvõlg, siis võivad nad selle eest kanda
isiklikku vastutust. Erinevalt siiski kehtivast õigusest, tekib uuel juhatuse liikmel solidaarne vastutus
olemasolevale maksuvõlale üksnes juhul, kui see juhatuse liige jätab selle tahtlikult tasumata.
Raskest hooletusest tingitud tasumisega viivitamine solidaarset vastutust kaasa ei too.
MKS § 89 lõike 1 puhul tuleb silmas pidada, et see reguleerib üksnes deklaratsioonide parandamist.
See ei hõlma olukorda, kus maksud on korrektselt deklareeritud, ent need jäetakse lihtsalt tasumata.
Vastutusotsus tehaksegi juhul, kui selline tasumata jätmine on tingitud juhatuse süülisest
seadusrikkumisest ning ettevõtte enda varade arvelt maksuvõlga tasumiseks ei piisa.
Vaadake siinkohal Rahandusministeeriumi vastust ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja märkusele MKS
§ 40 täiendamise teemal.
„3. MKS §- i 96 täiendamine lõikega 51
MITTEARVESTATUD
Eelnõuga ei muudeta põhimõttelisel viisil kehtivat korda – kolme kuu nõuet ei kaotata. Küll aga
sätestab eelnõu võimaluse sellest nõudest kõrvale kalduda, kui on selge, et kolme kuu jooksul ei ole
3
Eelnõu punktiga 23 lisatakse MKS §-i 96 uus lõige 51, mille kohaselt ei ole MTA enam seotud
piiranguga, mis keelab teha vastutusotsust enne, kui MTA pole eelnevalt üritanud kolme kuu jooksul
võlga sisse nõuda sissenõudmismenetluses. Kehtiva MKS § 96 lõike 5 kohaselt võib vastutusotsuse
teha vaid siis, „/…/ kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist /…/ ning
selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või
maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.“ Kolme kuu piirang eksisteerib ennekõike selleks, et
realiseerida säästlikkuse printsiip, ehk anda maksumaksjale või maksu kinnipidajale võimalus
vabatahtlikult tasuda oma võlg enne vastutusotsuse tegemist. Kõnealune säte on sõnastatud
imperatiivselt, ehk seda nõuet tuleb järgida ka siis, kui objektiivsetel põhjustel on juba ette näha, et
sundtäitmine kolme kuu jooksul on võimatu – näiteks põhjusel, et maksukohustuslasel ei ole piisavalt
vara, et võlga tasuda. Olukorras, kus kolme kuu kriteerium ei täida ilmselgelt enam oma eesmärki ning
asub põhjendamatult takistama menetluse kulgemist kiirel ja efektiivsel viisil, peaks olema sellest
võimalik kõrvale kalduda ja teha vastutusotsus ära ootamata kolme kuu möödumist.
Täiendusettepanekuga nõustuda ei saa. Alates 2002. kehtivas maksukorralduse seaduses on tehtud
väärtusotsustus, et juhatuse liikme vastutust ei rakendatakse tormakalt ja kergekäeliselt. Juhatuse
liikme vastutuse instituut on subsidiaarne ja aktsessoorne. Täpsemalt, esindaja vastutab äriühingu
maksuvõla eest vaid teatud tingimustel ning lisaks juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline
seda tasuma. Neid põhimõtteid on muuhulgas mõeldud hoidma ja kaitsma seaduses sisalduv kolme
kuuline viivitus. Seletuskiri ei selgita aga seda, et kas ja mis asjaolud on võrreldes 2002. aastaga
tänaseks muutunud, et esineks vajadus teha põhimõttelisi muudatusi sekundaarse olemusega juhatuse
liikme instituudis.“
võimalik võlga realiseerida. Nii kaua, kuni ettevõttel on vara, peab MTA jätkuvalt kinni pidama
seaduses sätestatud kolme kuu piirist.
Rahandusministeerium on nõus, et solidaarset vastutust ei tohiks kergekäeliselt rakendada, kuid
teisalt ei tohiks solidaarse vastutuse rakendamist takistada ka liigformaalsed piirangud, mis ühel või
teisel põhjusel oma eesmärki ei täida – kolme kuu nõude mõte on anda juhatuse liikmele täiendav
võimalus realiseerida võlg maksukohustuslase vara arvelt, mitte anda talle aega ennast
maksimaalselt ette valmistada potentsiaalseks vastutusmenetluseks.
Kui on näha, et võla tasumine on objektiivselt võimatu, siis muutub kolme kuu tärmin
ebaproportsionaalseks takistuseks, mis võib isegi ohustada maksude sissenõudmist. Sellel põhjusel
on praegune kolme kuu nõue liialt dogmaatiline, mistõttu näebki eelnõu ette võimaluse sellest teatud
tingimustel kõrvale kalduda.
MTA peab tõendama, et võla realiseerimine kolme kuu jooksul on perspektiivitu. Juhatuse liikmel
on õigus vastutusotsus vaidlustada nii vaide- kui ka kohtumenetluses.
2. Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitas eelnõule arvamuse järgmiste ettepanekutega:
„Toetame eelnõu sätteid, mis vähendavad ettevõtjate halduskoormust ning bürokraatiat ja millega
kaovad põhjendamatud maksukohustuslaste kohtlemise erisused. Näiteks eelnõu § 1 punktis 15 toodud
muudatus, millega on plaanis kaotada piirang, mis keelab maksuhalduril avaldada äriühingu ja
füüsilisest isikust ettevõtja makstava keskmise töötasu suurust hankijale ehitustööde hangetel.“
TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS
„Kaubanduskoda toetab eelnõu § 1 punktis 23 toodud muudatust, millega edaspidi muutuvad
maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse tegemise alused nii, et üheks vastutusotsuse
tegemise aluseks oleks ka raugemine.“
TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS
„Lisaks on meil hea meel, et Kaubanduskoja varasemaid ettepanekuid on kuulda võetud ning eelnõuga
on kavas muudatus, millega edaspidi avalikustatakse juriidiliste isikute suhtes tehtud maksuotsuste
resolutiivosa (eelnõu § 1 p 12). Näeme, et maksuotsuste avalikustamine parandab maksukeskkonna
läbipaistvust ning annab ettevõtjatele ja teistele huvilistele parema võimaluse saada teavet
koostööpartnerite kohta. Seejuures on maksuotsused oma sisult ettekirjutused ning nende avaldamine
ei ole Eesti õiguskeskkonnas uus. Näiteks avaldavad ettekirjutusi juba täna mitmed riigiasutused nagu
Konkurentsiamet ja Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Lisaks võimaldab juba kehtiv seadus (MKS § 55) maksuotsuse resolutsiooni teataval juhul avaldada
Ametlikes Teadaannetes. Seega ei loo eelnõu täiesti uut võimalust, vaid laiendab olemasolevat. Lisaks
juhime tähelepanu asjaolule, et kehtiva maksukorralduse seaduse alusel on võimalik teatud juhul
avaldada teatud osa maksuotsusest.“
TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS
„Maksukorralduse seaduse paragrahvi 40 täiendamine lõikega 12
MITTEARVESTATUD
4
Eelnõuga (§ 1 p 17) on kavas täiendada maksukorralduse seaduse paragrahvi 40 lõikega 12 järgmises
sõnastuses: „(12) Kui seaduslik esindaja, tegevjuht, vara valitseja või käesoleva paragrahvi lõikes 11
nimetatud tegelikku võimu omav füüsiline isik ei ole tekkinud maksuvõlga põhjustanud käesoleva
seaduse §-s 8 nimetatud kohustuste rikkumisega ise, vastutab ta siiski selle maksuvõla eest solidaarselt
maksukohustuslasega, kui ta hoidub tahtlikult kõrvale tekkinud maksuvõla tasumisest
maksukohustuslase vara arvelt.“
Meie hinnangul on sätte vastutajate ring ebamõistlikult laia sõnastusega, sest vastutust isikliku vara
arvelt ettevõtte maksuvõlgnevus tasuda saab laiendada kõigile ettevõtte omanikele, tegevjuhtidele ja
juhatuse liikmetele. Muudatuse järgi on maksuhalduril võimalik panna maksuvõlgnevuse eest süüliselt
maksuvõla tekitanud juhatuse liikmele lisaks solidaarselt vastutama ka nt uus juhatuse liige või
tegevjuht, kes nt alles ettevõtte majandusliku seisuga tutvub ega ole maksuvõlga tahtlikult jätnud
tasumata. Seejuures on arusaamatu, miks üldse on vaja maksuhalduril oodata uue juhatuse liikme
tegevust maksuvõlgnevuse osas, kui maksuhalduril on kehtiva seaduse 13. peatüki alusel võimalik kohe
rakendada täitetoiminguid, kui maksuvõlg on tekkinud ja maksukohustuslasel on selle tasumiseks vara
olemas.
Kuigi plaanitava sätte sõnastus näeb vastutuse eeldusena ette „tahtliku“ hoidumise maksuvõla
tasumisest, jääb ebaselgeks, kuidas seda tahtlust hinnatakse. Kui maksuhaldur subjektiivselt annab
hinnangu tahtluse olemasolule, siis peab ettevõtja solidaarselt vastutama pandud isik suutma tõendada,
et ta ei ole tahtlikult hoidunud maksude tasumisest. Maksuhaldurile nii suure subjektiivse
otsustusõiguse andmine suurendab lisaks riski, et plaanitavat sätet kasutatakse ebaõigelt ära ning see
võib kaasa tuua õigusvaidlusi.
Leiame, et olukord, kus isik võib vastutada teise subjekti maksukohustuste eest ilma enda õigusvastase
käitumiseta, kahjustab õigusselguse põhimõtet ja vähendab õiguskindlust, piirab ülemääraselt
ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust. Lisaks heidutab kavandatav muudatus pädevaid isikuid
juhtorganitesse kandideerimast. Kui ettevõtte juhtorganite liikmed peavad alati arvestama, et iga
eksimus, mida nad pole põhjustanud, võib kaasa tuua isikliku vara arvelt vastutuse, siis väheneb
inimeste soov töötada juhtivatel kohtadel. Lisaks raskendab muudatus ettevõtetel, kel on juba
maksuvõlgnevus (ka ajatatud), võimalusi leida uusi pädevaid juhte, et ettevõtte tegevust edasi viia või
investoreid, et ettevõtte majanduslikku seisu parandada. Kui arvestada majanduse kehva seisu, Venemaa
agressioonisõda Ukrainas, USA ettearvamatut käitumist (nt tollimaksude muutused), siis võib igal
hetkel mõnel ettevõttel tekkida maksuvõlg riigi ees. Seega peavad muudatuse valguses kõik ettevõtted
igaks juhuks kõiki oma otsuseid põhjalikult dokumenteerima, et vajadusel tõendada iga juhtimisotsuse
põhjendatust. Näiteks, kui uus juhatuse liige ei asu koheselt maksuvõlga tasuma, et tagada mõni teine
võlgnevus (nt laen), sest muidu ettevõte ei saa tegevust jätkata. Mistõttu näeme, et see muudatus toob
kaasa ebamõistliku ettevõtte halduskoormuse tõusu, vähendab võimalusi kõrge kvalifikatsiooniga
juhtide leidmiseks ning piirab ebamõistlikult ettevõtlusvabadust.
Lisaks märgime, et eelnõu seletuskirjast ei selgu, kui suurt positiivset mõju riigieelarvele selline
muudatus kaasa toob. Seejuures on seletuskirjas välja toodud, et „MTA teeb aastas keskmiselt ca 40
vastutusotsust, kuid see puudutab nö tavaolukordasid, kus vastutusotsus tehakse esindajale, kelle puhul
on võimalik viidata põhjuslikule seosele tema süülise tegevuse ja maksuvõla tekke vahel. Eelnõuga
puudutav mõju, kus vastutusotsus tehakse esindajale, kes ise seda maksuvõlga ei põhjustanud – need
juhud jäävad alla eelviidatud 40 vastutusotsuse arvu. Võimalik, et kirjeldatud solidaarse vastutuse
juhtumeid ei pruugi isegi esineda iga aastaselt“. Seega on juba hetkel vastutusotsuste arv marginaalne
Muudatus ei loo universaalset ega automaatset juhatuse liikme vastutust varasema maksuvõla eest.
Et tekitada solidaarne vastutus varasema maksuvõlaga, peab juhatus tahtlikult jätma varasemad
maksuvõlad tasumata olukorras, kus nende tasumiseks oli vahendeid olemas.
Tahtlus on konkreetse sisuga juriidiline termin, ehk see tähendab õigusvastase tagajärje soovimist
(võlaõigusseaduse § 104 lg 5). Teisisõnu, solidaarse vastutuse tekkeks ei piisa pelgalt sellest, et
maksud jäetakse tasumata, vaid seda peab saatma ka motivatsioon hoiduda maksude tasumisest
kõrvale, ehk rikkuda seadust. Kui aga ärilist hoolsuskohustust järgiv ning heas usus käituv juhatus
viivitab maksuvõla tasumisega põhjusel, et ta otsustas näiteks tasuda teiste võlausaldajate kohustusi,
või kui ettevõttel üleüldse vahendid maksuvõla tasumiseks puuduvad, siis solidaarset vastutust ei
teki.
Tahtlust peab tõendama MTA ning selle tõendamine toimub samamoodi, nagu praegu tõendatakse
sellise juhatuse liikme tahtlust, kes ise seaduse rikkumisega põhjustas vahetult ettevõttele
maksuvõla. MTA seejuures peab järgima uurimispõhimõtet ja koguma ka selliseid tõendeid, mis
kummutab MTA kahtlusi. On selge, et mida paremini suudab juhatus oma juhtimisotsuseid
põhjendada ja tõenditega toetada, seda vähem jääb ruumi MTA-l kahelda langetatud juhtimisotsuste
heausksuses. Eelduslikult on juhtimisotsuseid lihtsam põhjendada siis, kui need on kooskõlas ärilise
hoolsuskohustusega ja on kantud ettevõtte parimatest huvidest. Raskem neid põhjendada aga juhul,
kui neil puudub usutav majanduslik sisu, sest need on tegelikkuses suunatud maksude tasumisest
kõrvale hoidumisele.
Põhjus, miks ei saa alati rahuldada maksunõuet maksukohustuslase enda vara arvelt, seisneb
asjaolus, et kuni maksuvõla sundtäitmiseni võib halvas usus käituv juhatus kasutada erinevaid
juriidilisi mehhanisme, et vara ettevõttest välja viia, või siis vähemasti raskendada muul viisil MTA-
l oma nõuete realiseerimist. Praegused juhatuse liikmed on osalt selliste meetmete rakendamisest
heidutatud, sest vastasel juhul riskivad nad solidaarse vastutustega vastutusotsuse näol. Kui aga
juhatus peaks vahetuma, siis uue juhatuse puhul sellist heidutust ei ole, sest kehtiv õigus ei võimalda
nende suhtes solidaarse vastutuse rakendamist. Seetõttu võib tekkida olukord, kus uued juhatuse
liikmed on rohkem julgemad ära kasutama erinevaid maksudest kõrvalehoidumise skeeme, mis
võimaldaksid olemasolevad maksuvõlad tasumata jätta.
Rahandusministeerium möönab, et uus regulatsioon võib raskendada juhatuse väljavahetamist
olukorras, kus ettevõttel on juba maksuvõlg olemas. Teisalt, raskendab eelduslikult ka juba praegune
vastutusotsuse instituut teataval määral juhatuse liikmete leidmist, kuivõrd seda ametikohta saadab
alaline solidaarse vastutuse risk olukorras, kus juhatuse juhtimisotsused võivad tekitada ettevõttele
maksuvõla. Tegemist ei ole seega kvalitatiivselt uue mõjuga, sest see jääb selgelt senise juhatuse
liikme vastutusotsuse instituudi paradigmaatilistesse raamidesse.
Seega, kuigi juhatuse väljavahetamine võib teataval määral raskeneda, siis on see
Rahandusministeeriumi hinnangul aktsepteeritav negatiivne mõju võrreldes praeguse olukorra
jätkamisega, kus uus juhatus ei kanna mingit solidaarse vastutuse riski varasema maksuvõla eest ja
võib seega selle muretult jätta tasumata kartmata isiklikku vastutust selle eest.
Juhime siinkohal ka tähelepanu sellele, et muudatuse kohaselt laieneb solidaarne vastutus
varasemale maksuvõlale üksnes tahtluse korral. Raske hooletus, ehk käibes vajaliku hoole olulisel
5
ning ka eelnõu seletuskirjas sedastatud, et muudatusega kavandatav solidaarse vastutuse juhtumeid ei
pruugi igal aastal esineda. Sellest võib ka eeldada, et muudatuse mõju riigieelarvele ei saa olema
märkimisväärne. Mistõttu tekib küsimus, miks seda muudatust vaja on, kui ei ole suurt probleemi, mida
lahendada ega olulist positiivset kasu riigi eelarvele.
Samuti ei ole eelnõu seletuskirjas analüüsitud, kuidas mõjutab kavandatav muudatus laiemalt Eesti
konkurentsivõimet. Sellega seoses võiks eelnõu seletuskirjas välja tuua lähiriikide Soome, Rootsi Läti
ja Leedu praktika juhtide vastutuse praktika osas, sest lähiriigid on Eesti suurimad konkurendid. Näiteks
Soomes ei vastuta juhatuse liige, kes ei ole maksuvõla tekkimises süüdi ega ole käitunud tahtlikult või
raskelt hooletult, solidaarselt teise juhatuse liikme maksurikkumise eest. Kardame, et kui Eestis
juhatuse liikmete, omanike ja tegevjuhtide vastutust ebamõistlikult laiendada, võib see piirata
välismaiste ettevõtete tulemist Eestisse, sest taoliste investeerimisotsuste puhul sarnaste olukordade
võrdluseid kindlasti tehakse ning kui Eesti saab selles halvema hinnangu (risk ettevõtjale on suurem),
siis see kindlasti Eesti positsiooni ja atraktiivsust mõjutab ja kahjuks negatiivselt. Rõhutame, et juba
täna on Eestil väga keeruline ennast potentsiaalsetele investoritele atraktiivseks teha ning selliste
muudatustega muutub see veelgi keerulisemaks.
Kaubanduskoja ettepanek:
Teeme ettepaneku jätta eelnõust välja § 1 punkt 17, millega on kavas MKS § 40 täiendamine
lõikega 12.“
määral järgimata jätmine (võlaõigusseaduse § 104 lg 4), ei too kaasa laiendatud vastutust. See piirang
leevendab riski ja säilitab uue juhatuse enesekindlust asuda maksuvõlaga ettevõtteid juhtima.
Selgitame, et kõnealune muudatus ei ole ajendatud eesmärgist hoida ära mingisugused
märkimisväärsed negatiivsed mõjud riigi tulude laekumisele, vaid selle eesmärgiks on täita seaduses
olev lünk, mis suurendab uue juhatuse valmisolekut jätta olemasolevad maksuvõlad tasumata.
Siinkohal ei ole oluline see, kas maksude tasumata jätmine seisneb suures või väikeses kahjus riigile
– igasugune tahtlik maksude tasumata jätmine on taunitav ja on igati legitiimne kehtestada selle vastu
meetmeid. Siiski, ei saa välistada, et kuivõrd kõnealune muudatusettepanek pälvis avalikku huvi ja
et seda teemat kajastati ka mitmes meediaväljaandes, siis on tõenäoline, et teadlikkus kõnealuse
lünga olemasolust on suurenenud. On võimalik, et see teadmine on jõudnud ka madala
maksukuulekusega ettevõtjateni, kes on valmis seda lünka ekspluateerima.
Eelnõu koostamisel ei tehtud võrdlevat analüüsi teiste riikide õiguskorraga, sest kõnealune muudatus
lähtub Eestis 22 aastat kehtinud vastutusotsuse instituudist ega kaldu selle põhimõttelisest loogikast
kõrvale. Kordame, et muudatusega ei looda universaalset ning automaatset juhatuse liikme vastutust,
vaid üksnes luuakse teatud kindlatel juhtudel solidaarse vastutuse alus juhuks, kus uus juhatus jätab
tahtlikult varasemad maksuvõlad tasumata, kuigi ettevõttel selle tasumiseks vahendeid on.
„Maksukorralduse seaduse paragrahvi 96 täiendamine lõikega 51
Eelnõu (§ 1 p 23) näeb ette MKS paragrahvi 96 täiendamine lõikega 51: „Kui võla sissenõudmine kolme
kuu jooksul ei ole tõenäoliselt tulemuslik või kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes algatatud
pankrotiavalduse menetlus lõpeb pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, võib maksuhaldur teha
vastutusotsuse, ära ootamata käesoleva paragrahvi lõike 5 teises lauses sätestatud eelduste täitumist
või pankroti väljakuulutamist.“.
Seletuskirjas on selgitatud: „Kehtiva MKS § 96 lõike 5 kohaselt võib vastutusotsuse teha vaid siis, „/…/
kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist /…/ ning selle tulemusel ei
ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on
välja kuulutatud pankrot.“ Kolme kuu piirang eksisteerib ennekõike selleks, et realiseerida säästlikkuse
printsiip, ehk anda maksumaksjale või maksu kinnipidajale võimalus vabatahtlikult tasuda oma võlg
enne vastutusotsuse tegemist. Kõnealune säte on sõnastatud imperatiivselt, ehk seda nõuet tuleb järgida
ka siis, kui objektiivsetel põhjustel on juba ette näha, et sundtäitmine kolme kuu jooksul on võimatu –
näiteks põhjusel, et maksukohustuslasel ei ole piisavalt vara, et võlga tasuda. Olukorras, kus kolme kuu
kriteerium ei täida ilmselgelt enam oma eesmärki ning asub põhjendamatult takistama menetluse
kulgemist kiirel ja efektiivsel viisil, peaks olema sellest võimalik kõrvale kalduda ja teha vastutusotsus
ära ootamata kolme kuu möödumist.“ (lk 26). Selle sätte eesmärk on anda maksukohustuslasele
võimalus oma võlg vabatahtlikult tasuda, vältides liigset survet juhatuse liimetele või omanikele.
Kuigi toetame muudatuse seda osa, mille kohaselt muudetakse kehtivat regulatsiooni nii, et
vastutusotsuse võib teha ka siis, kui maksukohustuslast puudutav pankroti algatamise menetlus raugeb,
siis ei pea Kaubanduskoda põhjendatuks loobuda kehtivast lähenemisest, mille kohaselt vastutab
juhatuse liige ettevõtte maksuvõla eest vaid teatud tingimustel ja kui on täidetud seadusest tulenevad
eeldused. Kolme kuu nõue on osa sellest ning aitab vältida olukorda, kus vastutusotsust rakendatakse
ennatlikult.
MITTEARVESTATUD
Asjassepuutuv muudatus ei ole piisavalt suur, et seda võiks kirjeldada juhatuse liikme vastutuse
reformimisena.
Selgitame, et eelnõu ei eemalda kolme kuu nõuet, vaid loob üksnes aluse sellest teatud eelduste
täitumisel kõrvale kalduda. Selleks eelduseks on maksukohustuslase ettenähtav maksejõuetus, ehk
kui on selge, et maksukohustuslasel ei ole võimalik varade puudumise tõttu nõuet kolme kuu jooksul
täita. Olukorras, kus nõude täitmine on perspektiivitu, muutub kolme kuu nõue tühjaks
formaalsuseks, mis takistab maksude sissenõudmist.
Tõendamiskoormus on siinkohal MTA-l, ehk MTA peab põhjendama, miks kolme kuu jooksul nõude
täitmine on perspektiivitu.
Muudatus on ajendatud asjaolust, et praktikas pole kolme kuu nõude dogmaatiline rakendamine
ennast õigustanud. Seda tuleks järgida üksnes olukorras, kus selle perioodi jooksul on tõsiseltvõetav
perspektiiv nõue realiseerida ilma, et oleks vaja juhatuse liikmele teha vastutusotsust. Kui seda
perspektiivi ei ole, siis pole põhjendatud ka oodata ootamise enda pärast, mistõttu peaks sellistel
juhtudel olema võimalik minna koheselt üle vastutusotsuse tegemisele.
6
Lisaks ei selgu eelnõu seletuskirjast, mis asjaolud on võrreldes senise olukorraga muutunud selliselt, et
juhatuse liikme vastutus vajab ulatuslikku reformimist. Kaubanduskoda ei pea põhjendatuks sellise
muudatuse tegemist ilma selge vajaduseta muuta juhatuse liikme vastutuse põhimõtteid.
Kaubanduskoja ettepanek:
Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktist 23 selliselt, et kolme kuu kriteeriumi ei pea
rakendama ainult ettevõtte pankroti korral või pankroti menetluse algatamise raugemisel.“
„Rõhutame, et muudatused, mis põhimõtteliselt muudavad väljakujunenud lähenemist vastutuse osas,
või sekkuvad piiratud vastutuse kontseptsiooni või muudavad ettevõtluses seni kehtinud juhtimise ja
vastutuse ning riskide kontseptsiooni, vajavad igal juhul ka ettevõtluse esindajatega kokkulepet ning
oluliselt põhjalikumat põhjendatust ning mõjude hindamist. Neid ei tohi teha olukorras, kus nendega ei
kaasne olulist ja kaalutud positiivset mõju ettevõtluskeskkonnale, mida jaatavad ka suuremad
ettevõtlusorganisatsioonid.“
TÄNAME JA VÕTAME TEADMISEKS
3. Kohtutäiturite ja
Pankrotihaldurite Koda
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda edastas eelnõule arvamuse järgmise ettepanekuga:
„Rahandusministeeriumis on ettevalmistamisel maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) ja teiste
seaduste muutmise eelnõu, millega muuhulgas parandatakse Maksu- ja Tolliameti võimekust täita oma
ülesandeid eesmärgipäraselt ja efektiivselt, vähendatakse MKS-i kohaldamisega kaasnevat
ebavajalikku haldus- ja töökoormust.
Teeme Teile ettepaneku täiendada eelnõu MKS § 113 lg 3 muutmisega nii, et maksuhaldur saaks
tunnistada maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks vaid juhul, kui maksuvõlg arvatakse kas
saneerimis- või võlgade ümberkujundamise kavasse. Olukorras, kus Maksu- ja Tolliameti nõuet
saneerimiskavaga või ümberkujundamise kavaga ei hõlmata, ei peaks isiku ja Maksu- ja Tolliameti
vahel kehtivat ajatamisotsust (automaatselt) kehtetuks tunnistatama. Praktikas kahjustab taoline Maksu-
ja Tolliameti tegevus (automaatne ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamine) oluliselt ettevõtja ja füüsilise
isiku võimalusi kohustuste ümberkujundamiseks. Ehk ühelt poolt pakub riik võimalusi ajutistes
makseraskustes oleva isiku päästmiseks ning teiselt võtab selle võimaluse üldse, kuna ajatamisotsuse
kehtetuks tunnistamine põhjusel, et algatatud saneerimis- või võlgade ümberkujundamise menetlus,
saabub isiku jaoks ka tagajärjena maksuvõla kuvamine avalikkusele. See aga toob kaasa omakorda
negatiivse mõju ja tagajärje nt olukorras, kus ettevõtja on võitnud ja täitmas riigihankes lepingut, mille
kestel muutub maksuvõlg ajatatud staatusest aktiivseks, siis ei ole ettevõtjal võimalik juba sõlmitud
lepinguid kohaselt täita või uute tööde tarbeks uusi lepinguid tellijaga sõlmida (RHS § 95 lg 1 p 4, lg 4
ülamärkega 1 ja 6; § 103 lg 6 ülamärkega § 122 lg 7 ülamärkega 1), sest tellija annab ettevõtjale
vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks, mis aga ei ühti saneerimismenetluse
või võlgade ümberkujundamise menetluse tähtaegade ega põhimõtetega.
Saneerimismenetluse algatamise tagajärjed on sätestatud saneerimisseaduse (edaspidi SanS) §-s 11.
SanS § 6 lg 1 kohaselt on kokkulepe, mille kohaselt võib võlausaldaja saneerimisavalduse esitamise,
saneerimismenetluse algatamise, saneerimiskava kinnitamise, SanS §-s 11 nimetatud meetmete
peatamise taotluse esitamise või selliste meetmete peatamise tõttu lepingu täitmisest keelduda, lepingu
täitmist kiirendada, lepingu lõpetada või muul viisil ettevõtjat kahjustavalt lepingut muuta, on tühine.
Sama põhimõte kehtib ka füüsilise isiku maksejõuetusenetluses FIMS §-s 16. Kummaski seaduses ja
õigusnormis ei ole ette nähtud sarnast tagajärge, nagu on sätestatud kehtivas MKS § 113 lg-s 3. Veelgi
enam, nii SanS § 6 lg 1 kui FIMS § 16 lg 2 sätestavad otsesõnu, et taolised kokkulepped, mille kohaselt
MITTEARVESTATUD
Kuigi MKS § 113 lõike 3 sõnastusest võib jääda mulje, et MTA tunnistab ajatamise otsuse kehtetuks
koheselt saneerimismenetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel, siis
tegelikkuses MTA seda ei tee. Tegeliku rakenduspraktika kohaselt võtab MTA saneerimismenetluse
või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel ühendust võlgniku või saneerimisnõustajaga,
et välja selgitada, kas maksunõue on kavas kaasata saneerimis- või võlgade ümberkujundamise
kavasse. Kui jah, siis võib tõesti sellele järgneda ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamine.
Kuna MKS § 113 lõike 3 rakenduspraktika juba vastab sellele, mida märkusega taotletakse, siis ei
pea Rahandusministeerium vajalikuks seadust eraldiseisvalt muuta.
7
võib võlausaldaja saneerimise või võlgade ümberkujundamise menetluse tõttu lepingu lõpetada,
tühised. Seega on MKS § 113 lg 3 põhimõtteliselt vastuolus SanS § 6 lg-s 1 ja FIMS § 16 lg-s 2
sätestatud mõttega.“
4. Vabaühenduste Liit Vabaühenduste Liit edastas eelnõule järgmise arvamuse:
„Vabaühenduste Liit on tutvunud nimetatud seaduse eelnõuga. Esmalt avaldame tunnustust, et
ministeerium andis tagasisidestamise tähtajaks 15 tööpäeva.
Eelnõus sisalduvatest muudatustest puudutab vabaühendusi enim dokumentide elektroonilise
kättetoimetamisega seotud regulatsioon. Oleme varasemates aruteludes olnud kriitilised ettepanekute
suhtes, mis oleksid loonud õigusliku fiktsiooni dokumentide kättesaamise kohta, kuna need oleksid
tekitanud vabaühendustele ebamõistliku halduskoormuse.
Käesoleva eelnõu puhul toetame aga kavandatud muudatusi, kuivõrd uute sätete kohaselt jääb MTA-le
kohustus veenduda, et ühendused või füüsilised isikud on dokumendid elektrooniliselt kätte saanud.
Samuti on sätestatud, et põhjendatud juhtudel tuleb jätkuvalt kasutada dokumentide füüsilist
kättetoimetamist. Selline lähenemine on tasakaalukam ning arvestab nii halduskoormuse kui ka
õiguskindlusega.“
TÄNAME JA VÕTAME TEADMISEKS
PERIOODIL 25.03.2026–09.04.2026 ESITATUD MÄRKUSED NING ETTEPANEKUD
1. Vabaühenduste Liit Vabaühenduste Liit esitas eelnõule järgmise arvamuse:
„Vabaühenduste Liit on tutvunud maksukorralduse seaduse muutmise eelnõuga. Täname ministeeriumi,
et eelnõu kohta arvamuse avaldamiseks anti mõistlik tähtaeg, mis võimaldas kavandatavaid muudatusi
sisuliselt kaaluda ja läbi arutada.
Vabaühenduste Liit jagab kooskõlastusringil justiits- ja digiministeeriumi, Eesti advokatuuri ning Eesti
kaubandus-tööstuskoja väljendatud muret eelnõu § 1 punktiga 25 kavandatava MKS § 40 lõike 1² pärast
ning juhib tähelepanu kahele lisaprobleemile, mida senises arutelus ei ole käsitletud.
Esiteks raskendab kavandatav säte raskustes olevate vabaühenduste juhtimisprobleemide lahendamist.
Mittetulundusühingutel ja sihtasutustel tekib aeg-ajalt vajadus kaasata uusi juhatuse liikmeid just siis,
kui organisatsioon on sattunud majanduslikesse raskustesse ja varasemad maksuvõlad on juba tekkinud.
Kuigi selliste olukordade esinemissagedus ei ole võrreldav äriühingutega, ei ole tegemist ka
marginaalse või pelgalt teoreetilise probleemiga vabaühenduste seas. Sellises olukorras astub uus
juhatuse liige ametisse enamasti ühiskondlikust missioonitundest ja soovist aidata organisatsioon
kriisist välja, mitte isikliku kasu eesmärgil. Kavandatav säte loob seejuures paradoksaalse olukorra:
mida kriitilisem on organisatsiooni seis ja mida suurem on vajadus pädevate inimeste järele, seda
suurema isikliku varalise riski peab uus juhatuse liige võtma. Selle tagajärjel võivad raskustes olevad
vabaühendused jääda ilma just neist, keda kriisi ületamiseks kõige enam vaja.“
MITTEARVESTATUD
Juhatuse liige ei astu ametisse tabula rasa, kus tal on kohustus tagada üksnes selliste rahaliste
kohustuste kohane täitmine, mis tekivad juriidilisele isikule alles tema ametisoleku ajal. Juhatuse
liige peab tagama, et juriidilise isiku kõik rahalised kohustused saaksid kohaselt ning aegsasti
täidetud, ning mitte võtma vastu juhtimisotsuseid, mille sisuks on teadlikult ning tahtlikult jätta oma
kohustused ebaseaduslikult täitmata.
Kehtivas õiguses tagab juhatuse liikme motivatsiooni täita maksukohustusi ennekõike
maksukorralduse seaduses eksisteeriv solidaarse vastutuse instituut, mille kohaselt tekib solidaarne
vastutus juhul kui juhatuse liige rikub tahtlikult või raskest hooletusest oma kohustusi, ning selle
tulemusel tekib juriidilisele isikule maksuvõlg. Seega eksisteerib juba praegu isikliku vastutuse riski
võimalus.
Küll aga on seaduses tuvastatud teatav asümmeetria, kus juhatuse liikmel on küll motivatsioon
tagada omaenda juhtimisotsuste tulemusel tekkinud maksuvõlgade hoolikas haldamine, kuid teisalt
pole samaväärset motivatsiooni selliste maksuvõlgade jaoks, mis olid tema ametisse astumise ajaks
juba olemas. Seetõttu on ootuspärane, et juhatuse liikmed ei pruugi näidata üles samasugust hoolsust
olemasolevate maksuvõlgade tasumise suhtes, ning seda käesolev eelnõu adresseeribki.
Rahandusministeerium möönab, et muudatuse tulemusel peavad juhatuse liikmed arvestama sellega,
et nende isikliku vastutuse määr võib ulatuda süülise (st tahtliku) käitumise korral nüüd ka
varasematele maksuvõlgadele, ning et see võib väikese riskitaluvusega isikutele mõjuda heidutavalt.
Seetõttu on aga näebki eelnõu MTA-le ette vägagi kõrge tõendamisstandardi, st solidaarne vastutus
8
varasema maksuvõlaga saab tekkida üksnes tahtliku õigusrikkumise korral. Teisisõnu, MTA peab
tõendama, et juhatuse liige jättis varasema maksuvõla tahtlikult tasumata teadvustatud ning
eesmärgipärasest soovist rikkuda maksuseadust.
Mõistagi ei saa tahtlust tekkida olukorras, kus maksuvõla tasumata jätmine on objektiivselt võimatu,
näiteks põhjusel, et rahalisi vahendeid ei ole. Niisamuti ei tähenda rahaliste vahendite olemasolu ka
seda, et juhatuse liige peaks alati ja eranditult eelistama MTA-t teiste võlausaldajate ees.
Rahandusministeerium on selgitanud, et kui juhatuse liige on kohustuste kollisiooni olukorras, kus
ettevõttel on vahendeid, et rahuldada vaid üksikute võlausaldajate konkureerivaid nõudeid, siis ei
pea maksunõue tingimata valituks osutuma eeldusel, et see otsus on informeeritud ettevõtja
hoolsuskohustusest, kuid sellisel juhul peab juhatuse liige siiski näitama huvi maksukohustuse
täitmise vastu, sealhulgas suhtlema MTA-ga leidmaks viise, kuidas seda maksukohustust täita (nt
see ajatada).
„Teiseks hägustab kavandatav muudatus mittetulundussektori kontekstis õigusselgust, mis puudutab
juhatuse liikme vastutuse põhimõtteid.
Mittetulundusühingu ja sihtasutuse juhatuse liikme vastutuse raamistik on praegu üles ehitatud
koherentselt. Äriseadustiku §-des 187 ja 315 sätestatud üldpõhimõtted kohalduvad analoogia alusel ka
mittetulundusühingute ja sihtasutuste juhatuse liikmetele ning neid täiendavad mittetulundusühingute
seaduse §-des 32 ja 39 sätestatud erireeglid, sealhulgas maksejõuetuse ilmnemisel kohalduvad
kohustused ja vastutus. Nende sätete koosmõju annab juhatuse liikmetele ettenähtava ja arusaadava
vastutusraamistiku.
MKS § 40 lõike 1² lisamine tähendaks, et juhatuse liikme vastutuse oluline komponent tekib täiendavalt
maksukorralduse seadusest. See on süsteemivõõras lahendus. Selle asemel, et laiendada juhatuse liikme
vastutust eriseadusesse, mille peamine adressaat on maksukohustuslane, peaks seadusandja kaaluma,
kas vajalik muudatus tuleks teha äriseadustikus või mittetulundusühingute seaduses, kus juhatuse liikme
vastutuse normistik tervikuna paikneb. Ministeeriumi selgitused ei anna täit veendumust, et juba täna
kehtivad normid ei võimalda maksu- ja tolliametil täita eesmärki, mida kavandatavate muudatustega
planeeritakse.“
MITTEARVESTATUD
Tegemist on MKS-le omase solidaarse vastutuse instituudiga, mis juba on olemas, ning mida
käesolev eelnõu täiendab. Seetõttu ei ole kohane seda küsimust lahendada mõnes muus seaduses.
Märgime ühtlasi, et kui mujal on vastutusreeglid üles ehitatud läbi analoogia kohaldamise, siis see
just nimelt viitab ebaselgusele – analoogia kohaldamise vajaduse tingibki asjaolu, et küsimus on
tegelikult reguleerimata.
Kui eraõiguslikus kontekstis on analoogia kohaldamine mõistetavam, siis avalik-õiguslikus suhtes
selline lahendus ei sobi, sest põhiseadus ei võimalda analoogia korras seada piiranguid
põhiõigustele- ning vabadustele, mida solidaarne vastutus kahtlemata teeb.
„Vabaühenduste Liit teeb ettepaneku jätta MKS § 40 lõike 1² kavandatav sõnastus eelnõust välja ning
käsitleda seda küsimust vajadusel ühinguõiguse revisjoni tuleviku aruteludes, kus juhatuse liikme
vastutuse normistikku saab hinnata terviklikult ja süsteemselt.“
MITTEARVESTATUD
Täname Vabaühenduste Liitu esitatud arvamuse eest, kuid Rahandusministeeriumi hinnangul ei
kaldu eelnõus olev muudatus põhimõttelisel viisil kõrvale juba praegu eksisteerivast solidaarse
vastutuse instituudist, mistõttu liigutakse selle muudatusega edasi.
2. Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ei esitanud eelnõule uut arvamust, kuid andis siiski teada, et jääb oma
varasemalt esitatud seisukohtade juurde (vt eespool perioodil 16.04.2025–09.05.2025 edastatud
arvamus).
VÕTAME TEADMISEKS
3. Eesti Advokatuur Eesti Advokatuur andis teada, et jääb oma varasemate seisukohtade juurde (vt eespool perioodil
16.04.2025–09.05.2025 edastatud arvamus) ning taasesitas need järgnevalt:
1. „MKS § 27 lõike 1 täiendamine punktiga 51
VÕTAME TEADMISEKS
Nimetatud seisukohtadele on käesolevas kooskõlastustabelis juba vastatud (vt eespool perioodil
16.04.2025–09.05.2025 Eesti Advokatuurile antud Rahandusministeeriumi vastused).
9
Eelnõu punktiga 12 täiendatakse MKS § 27 lõiget 1 punktiga 51, mille kohaselt kuulub edaspidi
avaldamisele juriidilisest isikust maksukohustuslasele tehtud maksuotsuse resolutsioon, kui selle
vaidlustamine ei ole enam menetluslikult võimalik. Maksukohustuslane ei saa vältida maksuotsuse
avaldamist selleläbi, et ta tasub maksuotsuse aluseks oleva rahalise kohustuse ära. Kui maksuotsus on
kord tehtud, siis ainukene võimalus vältida selle resolutiivosa avaldamist on tuvastada vaide- või
kohtumenetluse korras selle õigusvastasus ning saavutada selliselt selle jäädav kehtetuks tunnistamine
või tühistamine.
Antud muudatusega ei saa nõustuda. Juba täna on maksuvõla info avalik ning sellega maksekäitumine
avalikkuse kaudu survestatud. Eelkõige on probleem ettepaneku puhul aga selles, et vastav õiguslik
lahendus – isegi ära tasutud maksuotsuste avaldamine – loob sisuliselt karistusliku maksu määramise
instituudi. Karistus antud juhul ei väljendu aga mitte maksumääras, vaid haldusakti resolutsiooni
avalikustamises. Seeläbi tekib maksumenetluse ajal ettevõtjale täiendav surve vältida maksuotsust ja
leppida menetluse ajal üksnes avalikustamise hirmu tõttu maksuhalduri tõlgendusliku hüpoteesiga ehk
viia deklaratsiooni parandused sisse isegi siis, kui ta riigi tõlgendusega ei nõustu (kuid avalikustamise
vältimiseks ei taha ka maksuhalduriga vaielda). Kokkuvõttes on eelnõu puhul jäetud tähelepanuta
sellega maksuhaldurile antav täiendav survemeetod ehk sisuliselt on tegemist karistusliku maksu
määramise vormiga. Antud lahenduse proportsionaalsust ei ole analüüsitud.
Lisaks on küsimus veel selles, et kui maksuhalduri arvates on mõne maksumaksja suhtes tehtud „liiga
palju“ maksuotsuseid (mis on aga ära tasutud), siis avalikkusel puudub adekvaatne info, mille pinnalt
hinnata vajadust võtta seisukoht vastava isiku maksumoraali osas. Üksnes maksuotsuse resolutsioonist
ei ole võimalik saada ülevaadet isiku maksumoraaliga seonduvast. Samal ajal on aga maksuhalduril
olemas nii asjakohane teave kui õigusliku võimalused vastava olukorraga tegelemiseks. Seda rolli ei
saa maksuhaldur piiratud info kaudu ära delegeerida ja anda selliselt maksumoraali kujundamine üle
täpsemalt informeerimata avalikkusele.
2. MKS §-i 40 täiendamine lõikega 12
Eelnõu punktiga 17 lisatakse MKS §-i 40 uus lõige 12, mille kohaselt oleks teatud tingimustel võimalik
panna maksukohustuslase maksuvõla tasumise eest solidaarselt vastutama ka selline juhatuse liige, kes
seda maksuvõlga omaenda süülise tegevusega põhjustanud ei ole, kuid kes tahtlikult jätab kohustuse
täitmata. Peaasjalikult peaks solidaarne vastutus tekkima olukorras, kus esindataval on piisavalt vara,
et maksuvõlg tasuda, kuid uus juhatuse liige põhjendamatult hoidub sellest kõrvale või suisa keeldub
sellest, või näiteks kui ta pahauskselt viib varad ettevõttest välja maksudest kõrvalehoidumise
eesmärgil.
Ettepanekuga ei saa nõustuda. Juba täna on MKS § 89 lg 1 kaudu tagatud see, et kui maksukohustuslane
(sh uus juhatuse liige) enne maksusumma määramise aegumist (§ 98) avastab, et äriühingu nimel
esitatud deklaratsioonis esinevad vead, siis on maksukohustuslane kohustatud sellises olukorras
deklaratsiooni parandama ning varasemal tasumata maksukohustuse ära tasuma. Seletuskirja puhul jääb
ka ebaselgeks, et kui maksukohustuslasel on tekkinud maksuvõlg ja tal on varad selle tasumiseks, siis
miks maksuhaldur ei saa teha täitetoiminguid ja peaks justkui ära ootama juhatuse liikme poolsed
sammud. Kokkuvõttes ei ole selge, mis on eelnõu regulatsiooniga saavutatav täiendav õiguslik
võimalus.
10
3. MKS §- i 96 täiendamine lõikega 51
Eelnõu punktiga 23 lisatakse MKS §-i 96 uus lõige 51, mille kohaselt ei ole MTA enam seotud
piiranguga, mis keelab teha vastutusotsust enne, kui MTA pole eelnevalt üritanud kolme kuu jooksul
võlga sisse nõuda sissenõudmismenetluses. Kehtiva MKS § 96 lõike 5 kohaselt võib vastutusotsuse
teha vaid siis, „/…/ kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist /…/ ning
selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või
maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.“ Kolme kuu piirang eksisteerib ennekõike selleks, et
realiseerida säästlikkuse printsiip, ehk anda maksumaksjale või maksu kinnipidajale võimalus
vabatahtlikult tasuda oma võlg enne vastutusotsuse tegemist. Kõnealune säte on sõnastatud
imperatiivselt, ehk seda nõuet tuleb järgida ka siis, kui objektiivsetel põhjustel on juba ette näha, et
sundtäitmine kolme kuu jooksul on võimatu – näiteks põhjusel, et maksukohustuslasel ei ole piisavalt
vara, et võlga tasuda. Olukorras, kus kolme kuu kriteerium ei täida ilmselgelt enam oma eesmärki ning
asub põhjendamatult takistama menetluse kulgemist kiirel ja efektiivsel viisil, peaks olema sellest
võimalik kõrvale kalduda ja teha vastutusotsus ära ootamata kolme kuu möödumist.
Täiendusettepanekuga nõustuda ei saa. Alates 2002. kehtivas maksukorralduse seaduses on tehtud
väärtusotsustus, et juhatuse liikme vastutust ei rakendatakse tormakalt ja kergekäeliselt. Juhatuse
liikme vastutuse instituut on subsidiaarne ja aktsessoorne. Täpsemalt, esindaja vastutab äriühingu
maksuvõla eest vaid teatud tingimustel ning lisaks juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline
seda tasuma. Neid põhimõtteid on muuhulgas mõeldud hoidma ja kaitsma seaduses sisalduv kolme
kuuline viivitus. Seletuskiri ei selgita aga seda, et kas ja mis asjaolud on võrreldes 2002. aastaga
tänaseks muutunud, et esineks vajadus teha põhimõttelisi muudatusi sekundaarse olemusega juhatuse
liikme instituudis.“
4. Kohtutäiturite ja
Pankrotihaldurite Koda
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda edastas eelnõule järgneva arvamuse:
„Täname Teid võimaluse eest esitada arvamus maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõule. Kuigi Rahandusministeerium on Kohtutäiturite ja
Pankrotihaldurite Koja (edaspidi Koda) tehtud MKS § 113 lõike 3 muutmise ettepaneku kohta andnud
kommentaari, et kehtiv rakenduspraktika juba sisuliselt arvestab Koja ettepaneku sisuks olnud
põhimõtet, ei saa seda pidada piisavaks põhjenduseks seaduse muutmata jätmiseks. Analüüsisime
veelkord MKS § 113 lg 3 rakendamise õigusteoreetilisi ja praktilisi aspekte ning teeme selle pinnalt
ettepaneku tunnistada MKS § 113 lg 3 kehtetuks.
1. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamine saneerimismenetluse algatamise tagajärjena ei ole
kooskõlas võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega ega saneerimismenetluse eesmärkidega.
MKS § 113 lg 3 sõnastus on imperatiivne („maksuhaldur tunnistab kehtetuks“), mis ei anna
maksuhaldurile kaalutlusõigust ega viita täiendavatele tingimustele. Selline regulatsioon ei kajasta
eelnõu koostaja kirjeldatud tegelikku praktikat ning võimaldab normi sõnasõnalist ja ranget
kohaldamist. Õigusriigi põhimõtetega ei ole kooskõlas olukord, kus normi tegelik kohaldamine sõltub
halduspraktikast, mitte seaduse selgest sõnastusest.
Seega annab MKS § 113 lg 3 maksuhaldurile saneerimismenetluses põhjendamatu eelise, kahjustades
ettevõtjat ja ülejäänud võlausaldajate huve. MKS § 113 lg 3 kohaselt tunnistab maksuhaldur
MITTEARVESTATUD
MKS § 113 lõike 3 kehtetuks tunnistamine kätkeb riske ning mõjusid maksukohustuste
sissenõudmisele ning maksusummade laekumise prognoosimisele. Sellist muudatust ei ole võimalik
teha kiirkorras ilma piisava õigusliku ning mõjualase analüüsita, rääkimata
väljatöötamiskavatsuseta.
Rahandusministeerium tänab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda märkuse eest, kuid eelnõu
menetlemise praegusel tasandil ei ole võimalik seda ettepanekut eelnõusse lisada. Fikseerimise siiski
osundatud murekoha ära ning tuleme selle analüüsimise juurde tagasi, kui selleks on kohasem
eelnõu.
11
saneerimismenetluse algatamisel maksuvõla ajatamise otsuse kehtetuks. Ajatamisotsuse kehtetuks
tunnistamise tagajärjeks on graafikujärgselt tasumata maksukohustuse sissenõutavaks muutumine,
kusjuures tekkinud kohustust kajastatakse avalikult maksuvõlana. Maksuvõla sissenõutavaks
muutumine mõjutab ettevõtja maksevõimet ja saneerimise perspektiivi negatiivselt. Maksuvõla
olemasolust tulenevad ettevõtjale piirangud, nt on piiratud riigihangetel osalemine (RHS § 95 lg 4).
Samuti kahjustab ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamine ettevõtja ülejäänud võlausaldajaid, kuna
nende nõuded ei muutu saneerimismenetluse algatamisel sissenõutavaks, mistõttu saab maksuhaldur
maksuvõla sissenõutavaks muutumisest eelise. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamine tähendab lisaks
seda, et ettevõtja poolt saneerimismenetluse algatamise 2 järgselt maksukohustuste täitmiseks tehtavate
maksete arvelt kaetakse esmalt enne saneerimismenetluse algatamist tekkinud ja MKS § 113 lg 3
tagajärjel sissenõutavaks muutunud maksukohustused, st erinevalt teistest võlausaldajatest saab
maksuhaldur rahulduse oma enne saneerimismenetluse algatamist tekkinud nõuetele.
Saneerimismenetluse algatamisele eelnenud maksukohustuste täitmisel eelistatakse maksuhaldurit
ettevõtja teistele võlausaldajatele.
MKS § 113 lg 3 regulatsioon ei vasta saneerimismenetluse põhimõtetele ega ole kooskõlas
võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega. On oluline rõhutada, et saneerimismenetluse algatamine
ei too kaasa ettevõtja teiste kohustuste sissenõutavaks muutumist. Vastupidi, lepingutingimused, mille
kohaselt muutuksid lepingust tulenevad kohustused saneerimismenetluse algatamise tõttu
sissenõutavaks, on tühised (SanS § 6, nn ipso facto klauslite keeld). MKS § 113 lg 3 sisuline toime on
analoogiline ipso facto klauslile, mida saneerimisseadus ja direktiiv (EL) 2019/1023 keelavad:
saneerimismenetluse algatamine toob automaatselt kaasa ebasoodsama tagajärje. Kuigi ipso facto keeld
on sõnaselgelt suunatud lepingutingimuste vastu, on selle eesmärk laiem – kaitsta ettevõtjat
saneerimismenetluse algatamisest tulenevate automaatsete negatiivsete tagajärgede eest. Sama
eesmärki teenivad SanS §-d 11 ja 11¹ täitemeetmete peatamise abinõudena. MKS § 113 lg 3 loob sellest
üldisest raamistikust olulise erandi, andes maksuhaldurile de facto ja de jure eelisseisundi võrreldes
kõigi teiste võlausaldajatega. Saneerimisseaduse eesmärk on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku
huvide arvestamine ning õiguste kaitsmine ettevõtja saneerimise käigus. Maksuhaldur on
saneerimismenetluses võlausaldaja nagu iga teine ning maksuhalduri eeliskohtlemiseks puudub
objektiivne põhjendus. Selline eeliskohtlemine ei ole kooskõlas saneerimismenetluse eesmärkidega.
Probleeme ei lahenda ettevõtja võimalus taotleda saneerimismenetluse algatamise järgselt uut ajatamist.
Selleks et kõrvaldada saneerimismenetluse ajal tekkinud maksuvõlg ja selle avaliku kajastamise
tagajärjed, on ettevõtjal küll võimalus taotleda maksuhaldurilt uut ajatamist, kuid praktikas nõuab
maksuhaldur uue ajatamise eeldusena üldjuhul lisatagatisi ja uut maksegraafikut. Saneerimismenetluse
algatanud ettevõtjal ei ole üldjuhul võimalik nõutavaid lisatagatisi anda – vara, mis tagatisena kõne alla
tuleks, kas puudub või on vajalik saneerimismenetluse läbiviimiseks vajaliku finantseerimise
tagamiseks. Lisaks ei ole ettevõtjal saneerimismenetluse ajal üldjuhul võimalik täita maksuhalduri
esitatud uue maksegraafiku koormust. Üldjuhul ei toeta uus ajatamine, isegi juhul kui ettevõtja suudab
selle saavutada, saneerimismenetluse jätkumist ega eduväljavaateid.
Eraldi tuleb märkida, et maksuhalduriga uute ajatamistingimuste üle läbirääkimistele kuluv aeg ja
ressurss on saneerimismenetluse kontekstis äärmiselt koormav. Saneerimismenetlus nõuab ettevõtjalt
kiiret ja keskendunud tegutsemist; täiendava halduskoormuse lisandumine selles etapis pärsib
saneerimist. Ettevõtja ja saneerimisnõustaja ressursi efektiivne kasutamine on, eriti arvestades
saneerimismenetluse tähtaegu, kriitilise tähtsusega saneerimise õnnestumise seisukohalt. MKS § 113 lg
3 pärsib saneerimismenetluse tõhusust, lisades ettevõtjale ebaproportsionaalset koormust just sel hetkel,
12
mil ressursid on saneerimise eduka läbiviimise jaoks hädavajalikud – mis on otseses vastuolus
saneerimisseaduse ja direktiivi (EL) 2019/1023 eesmärgiga luua tõhusaid ja kulutõhusaid
saneerimismenetlusi.
Lisaks loob kirjeldatud olukord maksuhaldurile faktilise võimaluse survestada ettevõtjat kujundama
saneerimiskava tingimusi maksuhalduri jaoks soodsamalt võrreldes teiste võlausaldajatega – näiteks
nõudes maksukohustuse jätmist saneerimiskavast välja või 3 parema rahuldamismäära pakkumist. See
on vastuolus saneerimismenetluse aluspõhimõtetega, mis nõuavad kõigi sama järgu võlausaldajate
võrdset kohtlemist.
Probleem ei piirdu üksnes juhtudega, kus ettevõtja soovib maksukohustust saneerimiskavasse lülitada.
Ka juhul, kui ettevõtja on ajatamise graafikut seni nõuetekohaselt täitnud ega soovi maksuvõlga
saneerimiskavaga hõlmata, vaid kavatseb olemasolevat ajatamise graafikut edasi täita, annab MKS §
113 lg 3 maksuhaldurile võimaluse kasutada uue ajatamise tingimusi ettevõtja survestamiseks. Uue
ajatamise saamiseks peab ettevõtja rahuldama maksuhalduri seatud tingimused – sh esitama
lisatagatised ja nõustuma uue maksegraafikuga –, mis ei pruugi olla täidetavad. Sisuliselt tähendab see,
et maksuhaldur saab saneerimismenetluses ettevõtja mõjutamiseks vahendi, mis kahjustab saneerimist
ning seeläbi nii ettevõtja kui ka teiste võlausaldajate huve.
Erinevalt eelnõu koostaja hinnangust ei ole tegemist üksnes teoreetilise riskiga. Praktikas on esinenud
juhtum, kus maksuhaldur tugines otseselt MKS § 113 lg 3 sõnastusele, tunnistas ajatamisotsuse
kehtetuks olukorras, kus maksunõue ei olnud saneerimiskavaga hõlmatud ning alustas sisenõuet
võlgniku varale. Selle tulemusena muutus saneerimiskava täitmine võimatuks ning menetlus tuli
lõpetada. Saneerimisnõustaja esitas maksuhaldurile täiendavad selgitused, kuid need ei mõjutanud
otsust, kuna maksuhaldur käsitles normi ilma kaalutusõiguseta.
Eelnõu koostaja seisukoht, et praktikas selliseid olukordi ei tohiks esineda, ei kõrvalda probleemi.
Selline praktika ei ole siduv ning normi täitja ei saa sellele õiguspäraselt tugineda. Töötajate vahetumise
või sisemiste juhiste muutumise korral ei ole välistatud, et normi hakatakse taas tõlgendama selle
grammatilises tähenduses. Ka võimalikus kohtuvaidluses lähtutakse eelkõige seaduse tekstist, mitte
haldusorgani kujunenud praktikast. Seetõttu ei taga praegune olukord õiguskindlust ega ühetaolist
kohaldamist.
2. MKS § 113 lg 3 kohta MKS-i seletuskirjas toodud argumendid ei ole veenvad.
MKS-i seletuskirjas on viidatud ohule, et ajatamisgraafik ja saneerimiskava võivad kehtida
paralleelselt, mistõttu on vajalik ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamine. See argument ei ole
põhjendatud. Saneerimiskava kinnitamisega hakkab saneerimiskavas ettenähtud õiguslik tagajärg
kehtima ettevõtja ja isiku kohta, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. Kohtu kinnitatud
saneerimiskava on täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes. Kui
saneerimiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa saneerimiskavas
nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. Seega välistab saneerimiskava kinnitamine ise
igasuguse paralleelse kehtivuse probleemi – saneerimiskava prevaleerib ajatamisotsuse üle täpselt
samamoodi, nagu see toimub kõikide muude kohustuste puhul. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamine
ei ole saneerimiskavas ettenähtud tagajärgede kehtimiseks vajalik. Saneerimiskava ja ajatamise otsus
saavad õiguslikult paralleelselt kehtida, kuid saneerimiskava kehtivuse ajal on saneerimiskavaga
hõlmatud nõude alussuhe külmutatud seisus. Seadusandlikku sekkumist selle olukorra lahendamiseks
13
ei ole vaja ning seletuskirjas toodud argument ei anna MKS § 113 lg 3 kehtima jätmiseks sisulist
põhjendust.
3. Kokkuvõte
MKS § 113 lg 3 tunnistab saneerimismenetluse algatamisel maksuvõla ajatamise otsuse automaatselt
kehtetuks, andes maksuhaldurile põhjendamatu eelisseisundi võrreldes teiste võlausaldajatega. Sätte
toime on sisuliselt analoogiline ipso facto klauslile, mida 4 saneerimisseadus ja direktiiv (EL)
2019/1023 keelavad. Uue ajatamise taotlemise võimalus ei kõrvalda probleemi, vaid loob ettevõtjale
täiendava koormuse ja annab maksuhaldurile survestamisvahendi, mis kahjustab saneerimise
eduväljavaateid. Seletuskirjas toodud argument ajatamisgraafiku ja saneerimiskava paralleelse
kehtivuse ohu kohta ei ole põhjendatud, kuna saneerimiskava prevaleerib ajatamisotsuse üle samamoodi
nagu kõikide muude kohustuste puhul.
Eeltoodust tulenevalt tuleb MKS § 113 lg 3 tunnistada kehtetuks, et tagada saneerimismenetluse tõhusus
ja võlausaldajate võrdne kohtlemine.“
5. Eesti Kindlustusseltside
Liit
Eesti Kindlustusseltside Liit esitas eelnõule järgneva arvamuse:
„Rahandusministeerium on koostanud maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse muuhulgas MKS § 29 (edaspidi eelnõu). MKS § 29 on
oluline puutumus ka kindlustustegevusega, kuivõrd KindlTS § 219 lg 1 p 1 kohaselt ei ole
maksusaladust puudutavate andmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine
kindlustusandjale lubatud, välja arvatud, kui andmete avaldamise õigus või kohustus tuleneb seadusest
või muust õigusaktist. Ainus erand on MKS § 29 p 41, mille kohaselt avaldatakse maksusaldust
sisaldavat teavet kindlustusandjale liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitise määramiseks. Samas ei ole
seda õigust tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse alusel hüvitise
määramiseks (edaspidi patsiendikindlustus).
Patsiendikindlustuse regulatsioon tugineb oma eesmärgilt ja ülesehituselt sisuliselt LKindlS-le:
mõlemad süsteemid täidavad avalikes huvides nn kaitsefunktsiooni (kannatanu/patsiendi kaitse) ja
vabastamise funktsiooni (kahju tekitaja vabastamine), olles osa riigi sotsiaalsüsteemist. Kusjuures
TOKVS-i töövõimetuse ja ülalpidamise äralangemise regulatsioon kopeerib eelmist LKindlS
redaktsiooni. Sellest hoolimata on kujunenud olukord, kus liikluskindlustuse kindlustusandjal on riigi
infosüsteemis oluliselt laiemad õigused andmetele juurdepääsuks kui patsiendikindlustuse
kindlustusandjal.
Suureks probleemiks on, et patsiendikindlustuse kindlustusandjal pole praktikas võimalik saada
juurdepääsu nn maksusaladust sisaldavatele andmetele, mis on vältimatult vajalikud hüvitiste
arvutamiseks. See puudutab eelkõige TOKVS § 16 alusel arvutatava ülalpidamishüvitise (TOKVS §
13) ja töövõimetushüvitise (TOKVS §-d 14, 15) maksmist, mille aluseks on patsiendi netotulu (st
sotsiaalmaksuga maksustav tulu).
Selline olukord tekitab põhjendamatu ebavõrdsuse:
• liikluskindlustuse kannatanute hüvitiste menetlemine on kiirem ja tõhusam, kuna kindlustusandjal on
otsene juurdepääs vajalikele andmetele;
ARVESTATUD
Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt.
14
• patsiendikindlustuse puhul pannakse tõendamiskoormus sisuliselt kannatanule, kes peab ise koguma
ja esitama sotsiaalmaksuga maksustatava tulu andmeid. See ei ole üksnes ebamugav, vaid praktikas
sageli raskesti teostatav. Maksuandmete hankimine on ajamahukas ning võib olla kannatanule koormav,
eriti olukorras, kus patsient on lisaks muudele tervisemuredele saanud veel tervisekahjustuse
tervishoiuteenuse osutamisel või olukorras, kus patsient on ravivea tagajärjel surnud ja kindlustusandja
vajab andmeid ülalpidamishüvitise arvutamiseks.
Probleemi süvendab asjaolu, et hüvitisi makstakse perioodiliselt (VÕS § 136) ja pika aja vältel, mistõttu
tuleb samu või sarnaseid tõendeid esitada korduvalt. See muudab süsteemi ebaefektiivseks nii
kannatanu (patsient, ülalpeetav) kui ka kindlustusandja, tööandja ja riigi (täiendav halduskoormus)
jaoks ning pikendab hüvitiste väljamaksmise aega.
Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus sama eesmärgiga regulatsioonide (liikluskindlustus vs
patsiendikindlustus) puhul koheldakse kannatanuid erinevalt ilma mõistliku põhjuseta. See ei ole
kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega ega ka nende regulatsioonide kaitsefunktsiooniga.
Oluline on märkida, et analoogne probleem on tõusetunud ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas.
Terviseandmete osas on Sotsiaalministeerium probleemi mõistnud ja selle lahendamiseks välja töötanud
ka vastavad TOKVS-i ja TTKS muudatused, mis peaks peagi jõudma Riigikokku. Seega on riigil
olemas arusaam probleemi olemasolust ja vajadusest see lahendada.
Arvestades eeltoodut ning tuginedes samadele andmetöötluse alustele (IKÜM art 6 lg 1 p e ning
KindlTS §-d 218 ja 219), tuleks patsiendikindlustuse kindlustusandjale võimaldada juurdepääs MKS §
29 alusel TOKVS-i andmetele hüvitiste arvutamiseks.
Kuivõrd TOKS ja LKindlS regulatsioonid kattuvad on olemas EMTA-l andmeteenus, mille puhul on
tagatud ka IKÜM art 5 lg 1 p c koostoimes KindlTS § 218 lg 1 p 2, IKÜM art 6 lg 1 p-des b ja e
sätestatud „vajalikkuse“ kriteeriumi täitmine, st konkreetsete isikuandmete töötlemine peab olema
„vajalik“ täitmise kohustuse olemasolu (s.o kindlustusjuhtumi, nt patsiendikindlustuses
tervishoiuteenuse osutamisel lepingu rikkumine (nt raviviga, § 8) ja kahju hüvitamise ulatuse
väljaselgitamiseks (TOKVS § 13-16).
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 sättega, millega muudetakse MKS § 29 p
41 järgnevalt: „22) kindlustusandjale liikluskindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuse osutaja
kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse alusel hüvitise määramiseks;“ Palume esitatud ettepanekuid
arvesse võtta.
Oleme valmis vajadusel täiendavalt selgitusi andma ning kohtuma ettepaneku arutamiseks.“