| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-01836-4 |
| Registreeritud | 19.11.2026 |
| Sünkroonitud | 20.11.2026 |
| Liik | E-post |
| Funktsioon | |
| Sari | 07 Vabariigi Valitsuse ja peaministri muu asjaajamine/7-2 Kirjavahetus õigusaktide eelnõude kooskõlastamise asjus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Euroopa Parlamendi liikmed; Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmed |
| Saabumis/saatmisviis | Euroopa Parlamendi liikmed; Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmed |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Lisa 3. Kaasatud huvigruppide ja asutuste nimekiri
Asutus E-posti aadress
AS Eesti Energia [email protected]
Audiitorkogu [email protected]
Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Liit [email protected]
Eesti Advokatuur [email protected]
Eesti Arhitektide Liit [email protected]
Eesti Ehitusettevõtjate Liit [email protected]
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit [email protected]
Eesti Haiglate Liit [email protected]
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit [email protected]
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit [email protected]
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected]
Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected]
Eesti Kindlustusseltside Liit [email protected]
Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit [email protected]
Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected]
Eesti Maanteetranspordi Liit [email protected]
Eesti Masinatööstuse Liit [email protected]
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda [email protected]
Eesti Taristuehituse Liit [email protected]
Eesti Transpordikütuste Ühing [email protected]
Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit [email protected]
Eesti Tööandjate Keskliit [email protected]
Eesti Töötukassa [email protected]
Eesti Vee-ettevõtete Liit [email protected]
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate
Assotsiatsioon MTÜ
Elektrilevi OÜ [email protected]
Elering AS [email protected]
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus [email protected]
Asutus E-posti aadress
Maksu- ja Tolliamet [email protected]
MTÜ Korruptsioonivaba Eesti [email protected]
Rektorite Nõukogu [email protected]
Riigi Kinnisvara AS [email protected]
Riigi Tugiteenuste Keskus [email protected]
Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]
Tervisekassa [email protected]
Turundajate Liit [email protected]
1
Eesti seisukohad Euroopa Liidu riigihangete määruse eelnõu kohta
Lisa 4. Kaasamise käigus esitatud tagasiside arvestamise tabel
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Eesti Advokatuur 1. Artikkel 4 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt: „Procurement shall be guided by the principle of
best quality for public money, thereby serving the objective of efficient public spending and
investment.“ Advokatuuri hinnangul on eelviidatud lõike sõnastus mõnevõrra ebatäpne, kuivõrd
väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole hankekohustuse tarbeks oluline, millisest allikast
raha pärineb, vaid oluline on see, et tegemist oleks hankijaga, kes sõlmib rahaliste huvidega
seotud lepingu (vt art ikkel 6 p 19). Artikli 4 lõike 1 sõnastus ei ole sellega kooskõlas, kuna viitab
üksnes avalikele vahenditele (public money).
Teadmiseks võetud.
2. Artikkel 21 lõige 3 on sõnastatud järgmiselt: „Public buyers may, in the case of services,
works or siting and installation operations, require legal persons to indicate before the start of the
execution of the tasks concerned, the names and relevant qualifications of the staff responsible
for the performance of the contract in question.“ Vähemalt Eesti haldus- ja kohtupraktika
kohaselt peab pakkujalt mistahes andmete küsimiseks olema riigihanke menetlusest tulenev
vajadus, hankija ei saa pakkujalt küsida teavet näiteks uudishimust. Artiklist 21 ei selgu, mis on
sellise teabe nõudmise eesmärk ega see, kas või mis peaks juhtuma, kui vastavat teavet ei esitata.
Määrus ei peaks ette nägema kohustusi, mille puhul ei ole aru saada, mis nende täitmisest või
mittetäitmisest sõltub.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
3. Artikkel 22 lõige 4 sätestab järgmist: „Without prejudice to Member States’ competence to
organise their social security systems, public buyers shall not require a group of economic
operators to assume a specific legal form, including once they have been awarded the contract.“
Advokatuuri hinnangul vajaks antud regulatsioon täiendamist erandiga, mis võimaldaks sellest
kohustusest kõrvale kalduda, kui liikmesriigi või Euroopa Liidu õigus nõuab lepingu täitjalt
konkreetset õiguslikku vormi. See võib olla asjakohane näiteks finantsteenuste korral, mille
puhul võivad sektoraalsed õigusaktid ette näha kohustuse, et teenust saab osutada ainult
konkreetses äriühingu vormis. Artikkel 22 lõige 4 selle erisusega ei arvesta.
Teadmiseks võetud.
4. Artikli 25 viimane lõik määratleb ettevõtja võtmeisikud, kelle suhtes kõrvaldamise aluseid
kontrollitakse. Artiklist on aga puudu tegelikud kasusaajad, kes võiksid olla kõige ilmsemad
kõrvaldamise subjektid. Advokatuuri liikmetelt eelnõu kohta esitatud tagasisides toodi piltlik
näide määruse artikkel 25 kohta, et käesoleval juhul on see üles ehitatud selliselt, et kui näiteks
ettevõtja sekretäril on volitus pakkujat esindada, siis võib tema kõrvaldamise alus kaasa tuua
pakkuja kõrvaldamise, kuid kui pakkuja tegelik kasusaaja on korduvalt süüdi mõistetud
Teadmiseks võetud
2
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
kurjategija, siis ei saa hankija sellist pakkujat kõrvaldada. Sellise regulatsiooni põhjendatus ja
eesmärgipärasus jäävad seetõttu ebaselgeks.
5. Artikkel 26 lõike 1 punkti f kohaselt võib kõrvaldamisele kuuluda selline ettevõtja, kes on
lihtsustatult esitanud valeandmeid enda kõrvaldamise aluste või kvalifikatsiooni kohta. Selline
määratlus on advokatuuri hinnangul liiga kitsas, kuivõrd valeandmeid võidakse esitada ja
praktikas ka esitatakse nt pakkumuse hindamise või pakkumuse vastavuse kontekstis. Teisisõnu
olukordades, milles valeandmed ei puuduta kvalifikatsiooni või kõrvaldamise aluseid. Jääb
arusaamatuks, miks pakkuja võib valeandmeid esitada oma pakkumuse vastavuse või
hindamisele kuuluvate asjade kohta, kuid kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kohta mitte.
Valeandmete esitamine on igal juhul valeandmete esitamine ning pakkuja usaldusväärsus ei
peaks sõltuma sellest, mille kohta ta täpselt valeandmeid esitas.
- Artikkel 26 lõike 2 eelviimane lõik on sõnastatud järgmiselt: „An economic operator which has
been excluded by final judgment in any Member State from participating in procurement
procedures shall not be entitled to make use of the possibility provided for under this paragraph
during the period of exclusion resulting from that judgment.“ Viidatud sättest võib jääda mulje, et
kui ettevõtjale on ühes liikmesriigis määratud riigihangetes osalemise keeld , siis ta ei saa
kõrvaldamise aluseid heastada. Kui seda sätet peab selliselt mõistma, siis võib see osutuda aga
ebamõistlikuks, kuna ühes liikmesriigis seatud keeld ei peaks mõjutama ettevõtja võimalusi
ennast teise liikmesriigi riigihangetes heastada. Seda enam olukorras, kus riigihangetes osalemise
keeld jõustunud otsuse alusel on õigusliku instrumendina olemas vaid mõnedes liikmesriikides.
Piltlikult öeldes võivad sellise regulatsiooni negatiivset mõju enim tunda just need liikmesriigid,
mille õiguskorras sellist keeldu ei eksisteeri.
- Artikli 26 lõikes 3 sätestatud kõrvaldamise perioodi arvestamise algushetk on hankijatele
praktikas rakendamisel problemaatiline. Nimelt sätestab viidatud norm, et: „public buyers may
exclude economic operators pursuant to this Article during a period of five years from the date of
the conduct giving rise to exclusion or, in the case of continued or repeated acts, the date on
which the conduct ceases.“ Probleem, mis teo toimepanekust arvutamisel tekib, seisneb asjaolus,
et artikli 26 lõikes 1 loetletud teod on paljuski varjatud iseloomuga ning ebaausad pakkujad
võivad olla huvitatud nende asjaolude varjamisest. Isegi kui valikuliste kõrvaldamise aluste o
lemasolu saab mingil ajahetkel teatavaks, näiteks haldusorgani või kohtu otsuse kaudu, siis võib
selleks hetkeks teotoimepanemisest olla möödunud juba rohkem kui viis aastat . Sellisel juhul ei
saa hankija kõnealust tegu pakkuja aususe ja usaldusväärsuse hindamisel arvesse võtta. Seetõttu
oleks mõistlikum, kui vähemalt osade tegude puhul hakataks kõrvaldamise perioodi arvestama
Teadmiseks võetud
3
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
hetkest, mil haldusorgan või kohus on teo õigusvastasena kvalifitseerinud (vt EKo C -
124/17,Vossloh Laeis, p 38). Viieaastase kõrvaldamisperioodi eesmärk ei ole täielikult
saavutatav, kui pakkujatel on võimalik oma rikkumisi varjata. Selline regulatsioon on ka
vastupidine artikli 25 lõikele 2, mis seob kõrvaldamise aluse algushetke jõustunud otsuse
päevaga, vältides nõnda olukorda, milles mõni ettevõtja võiks pikaajalise kohtuvaidluse kaudu
kõrvaldamise aluse kohaldumist täiel määral vältida. Artikli 26 lg 3 seda võimalikku tagajärge
aga ära ei hoia.
6. Artikli 28 lõike 4 viimane lõik näeb justkui ette eraldiseisva kõrvaldamise aluse, kui pakkuja ei
esita hankija nõutud dokumente või muudab keeruliseks enda päritolu kontrollimise. Viidatud
alus peaks olema esitatud määruse sätetes, mis reguleerivad kõrvaldamist. Kõrvaldamise aluste
regulatsiooni killustamine erinevate artiklite vahel ei ole mõistlik.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.9.
7. Artikkel 47 punkti a alapunkti ii kohaselt võib spetsiaalset menetlust kasutada mh ainult siis,
kui: „competition is absent for technical reasons that cannot be attributed to the design of a prior
procurement procedure“. See tingimus võib põhjustada praktikas arvukaid vaidlusi, kuivõrd
Euroopa Liidu seadusandja sekkub siin sisuliselt hankijate pärusmaaks olevasse otstarbekuse
kaalutlusse. Praktikas esineb arvukalt selliseid olukordi, milles varasema õiguspärase riigihanke
kaudu soetatakse üks või teine süsteem, mille kasutamine eeldab sellega kokkusobivate asjade
või teenuste edasist hankimist, mida oleks igati mõistlik teha nn spetsiaalses menetluses. Kõige
ilmsemad näited on mitmesugused IT -süsteemid, mida saab eesmärgipäraselt kasutada ainult nii,
kui liita nendega kokkusobituvaid komponente. Eesti haldus- ja kohtupraktikas ei ole siiani
õigusvastaseks peetud, kui hankija soetab lahendusi, mis peavad sobituma tema juba
olemasolevasse süsteem i (vt nt TlnRKm 3 -22-2473, p 12; TlnRKo 3 -25-1543, p 12 ja 14;
TrtRKo 3-25-2471, p 20). Artiklisse 47 lisatav täiendus seab aga sellise tavapärase praktika
kahtluse alla , kuna sellest võib järeldada , et isegi kui varasema õiguspärase hankega on tekkinud
nn tehniline põhjus spetsiaalse menetluse kasutamiseks, ei saa hankija seda menetlust kasutada.
See tõstatab omakorda küsimuse, kas hankijad peaksid asuma kokkusobituvaid komponente
soetama nt avatud menetluses või dünaamilises menetluses, mis võib olla asjatu kulu.
- Artikli 47 punkti c järgi võib määruse alusel koolide toitlustamise teenust hankida tulevikus
spetsiaalse menetluse kaudu (st ka ühe pakkuja poole pöördudes). Kuna Eesti õiguspraktikas on
koolitoitlustuse teenused väga konkurentsitihedad, siis oleks sellise erisuse kohaldamine Eestis
ettevõtjate huve silmas pidades ootamatu ja küsitav. Teisisõnu võimaldaks määrus ühes kõige
konkurentsitihedamas hankevaldkonnas konkurentsi mitte ära kasutada, mis ei näi olevat
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
4
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
mõistlik.
8. Artiklites 80, 83 ja 84 on sätestatud sisult kaks riigihankeõiguslikku erandit – sisetehing ja
tehing seotud ettevõtjaga. Kehtivate direktiivide mõttes on nende kasutajaskond aga erinev, kuna
sisetehingu tellivaks osapooleks sai olla üksnes avaliku sektori hankija ning seotud ettevõtjaga
tehingu tegemisel ainult võrgustikusektori hankija. Teisiti öeldes kehtisid mõlemat liiki
hankijatele erinevad erandid, milledest sisetehing oli teatud ulatuses lihtsamate eeldustega.
Artiklist 80 nähtub aga, et sisetehingusse saab tulevikus astuda ka võrgustikusektori hankija, mis
tähendab omakorda, et võrgustikusektori hankijale hakkaks korraga kohalduma justkui kaks
konkureerivat erandit. Sellist lahendust on keeruline mõista, kuivõrd artiklites 83 ja 84 sätestatu
ongi mõeldud konkreetselt võrgustikusektori hankijate tehingute jaoks, kuid kui
võrgustikusektori hankija saab tulevikus kasutada artiklis 80 ette nähtud sisetehingu võimalust,
siis on need talle eelduste osas soodsamad, kui tema jaoks spetsiaalselt mõeldud artiklid 83 ja 84
Sellise regulatiivne lahendus ei ole arusaadav ning tegemist on küsimusega, mis vajaks
täiendavat täpsustamist.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.8.
9. Artikkel 101 reguleerib pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimist. Selle punkti a
regulatsioon erineb aga märkimisväärselt Eesti haldus - ja kohtupraktikas väljakujunenud
käsitlusest. Nimelt on Eesti haldus- ja kohtupraktikas pikaajaliselt omaks võetud, et pakkumuse
maksumus võib olla põhjendamatult madal ainult kogumaksumusi arvestades, mitte nn
komponentide pinnalt (vt nt TlnRKo 3-17-2544, p 13; VaKo 115-22/251620, p 16). Artiklis 101
on eelduseks võetud, et kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta võib tuleneda nii
hinnast kui ka hinnaelementidest (price elements). See tähendab, et määrus näeb ette Eestis
väljakujunenud praktikast erineva kontrollimehhanismi rakendamise eelduse.
Teadmiseks võetud.
10. Artiklid 105 ja 106 asuvad reguleerima seniseid hankelepingute muudatuse aluseid, kuid
määruse eelnõus on need mõtteliselt jagatud kaheks – adjustments ja modifications. Iseenesest
pole see ebamõistlik, kuid normide sisuga tutvudes nähtub mitmeid täiendavaid eeldusi ja
tingimusi, mida kehtivates direktiivides ja neid üle võtvas RHS -is ei ole. See tähendab, et
hankelepingute muutmisel seisavad hankijad tulevikus silmitsi täiendavate kohustustega.
- Näiteks artikli 105 lõike 1 punktid a ja b kehtestavad kaks eeltingimust, mida direktiivid ega
RHS siiani ette ei näinud – objektiivse põhjendatuse ja lepinguliste kohustuste tasakaalu
säilitamise. Sellised eeldused ei ole hädavajalikud ja nende kohaldamine võib kaasa tuua
tarbetuid vaidlusi. Nõnda võib praktikas tekkida kestvaid vaidlusi selle üle, kas lepinguliste
kohustuste tasakaal muutub või mitte. Seda ilmestab ka Eesti kohtupraktika. Sarnane olukord on
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1
ja 5.3.
5
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
ka objektiivse põhjendatusega – see, kas miski on objektiivselt põhjendatud või mitte on antud
juhul hankija valikute ja otstarbekuse küsimus, mida ei peaks määrusega lahendama. Selliste
muudatuste puhul on oluline üksnes nende ettenähtavus ehk see, kas pakkujatele oli
alusdokumentidest selge, et selline muudatus võidakse te ha. Kas see oli objektiivselt
põhjendatud või kuidas mõjutab lepinguliste kohustuste tasakaalu, ei oma selles kontekstis
tähtsust, kuniks kõik pakkujad teadsid sellise võimalusega arvestada.
- Artikkel 106 on raskepäraselt esitatud ja keeruliselt mõistetav. Määruse sõnastuses on
muudatuste sisulisuse ja mittesisulisuse eristamisel lähtutud Euroopa Kohtu varasemast
praktikast, mis muudab regulatsiooni mõnevõrra keerukamaks. Advokatuuri hinnangul ei ole
siiski ilmne vajadus eristada muudatusi nende nn sisulisuse alusel, kuna määrava tähtsusega on
eelkõige see, kas konkreetne muudatus on lubatav või mitte. Sisulisuse kriteeriumi lisamine võib
praktikas kaasa tuua täiendavaid tõlgendamisküsimusi ning suurendada regulatsiooni
rakendamise keerukust. Määruses on üldiseks eelduseks võetud, et muudatused peavad olema
kantud objektiivsest vajadusest, piirduma vajalikuga ega muutma lepinguliste kohustuste
vahekorda täitja kasuks.
Need kõik on jällegi otstarbekuse kaalukused, mida ei pea täiendavate eeltingimustena seadma,
kuna suurendavad oluliselt hankija töökoormust ja vähendavad tema autonoomiat ise otsustada,
mis on parasjagu otstarbekas või milline peaks olema lepinguliste kohustuste tasakaal. Nõnda ei
ole ka RHS § 123 lg 1 p -s 1 siiani selliseid eeltingimusi ette nähtud, mis tähendab, et kõige
lihtsamate muudatuste aluste rakendamine muutub uute eeltingimuste tõttu komplitseerituks.
Näiteks eeldab määruse artikli 106 lõige 2, et ka nn de-minimis muudatuste puhul ei tohiks
lepinguliste kohustuste tasakaal pakkuja kasuks muutuda. On vaieldav, kas nt pakkujale maksti
täiendavate teenuste või tööde eest ettenähtust rohkem ning kas sellega kohustuste tasakaal
muutus või mitte. Eeltoodut raskendab veelgi artikli 106 lõikes 5 sätestatud põhjendamise ja
analüüsi kohustus, mis muudab mistahes muudatuse elluviimise bürokraatlikuks, aeganõudvaks
ja kulukaks. Lõige 6 näeb ette teavitamiskohustuse, kuid on ebaselge, millisest väärtustest see
algab. Nõnda sätestatakse eelnõus, et selle aluseks on „initial estimated value of the contract“,
kuid määruses ei ole selgitatud, mis väärtusega on tegemist. Initial ja estimated value of the
contract tähendavad kehtivas õiguses erinevaid asju, üks on hankelepingu eeldatav maksumus ja
teine on hankelepingu algne maksumus, koos nad sellisel kujul nagu määruses ei eksisteeri.
Lõikes 7 on kasutusele võetud ebaselge termin „ the initial estimated contract value of the
contract“, mida ei ole määruses avatud ning mille sisu ei ole kehtiva õiguse ega määruse eelnõu
pinnalt arusaadav. Samad ettepanekud laienevad samaväärselt ka määruse artiklitele 124 ja 125.
6
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
11. Artiklid 102 ja 113 Artiklist 102 tuleneb, et alusdokumente võib muuta kuni pakkumuste
esitamise tähtajani, kuid artiklist 113 tuleneb, et liikmesriigi tasandil ei või muudatusi avaldada
enne Euroopa Liidu tasandil muudatuste avaldamist või 48h möödumisel. See tähendab, et
siseriikliku õiguse ja määruse koosmõjul tuleb jätkuvalt lahendada küsimus alusdokumentide
muudatustest nõnda, et need ei avalduks liikmesriigi tasandil enne EL tasandit. Rõhutame, et
käesolev arvamus ei ole kõikehõlmav ja põhjalikult läbitöötatud, vaid see sisaldab vaid esialgseid
tähe lepanekuid, mida niivõrd lühike tähtaeg väga mahuka eelnõu läbitöötamiseks võimaldas.
Huvigruppide, sh advokatuuri soov ja eeldus on, et eelnõu menetlemisel võiks huvigruppidele
suunata ka konkreetsemaid küsimusi ja tähelepanu vajavaid teemasid, mille osas tagasisidet
oodatakse. Selliselt saab advokatuur efektiivsemalt ja konstruktiivsemalt tagasisidet anda.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.1
ja 5.3.
Eesti Arhitektide Liit Olulisemad määruse kehtestamisega kaasuvad positiivsed muudatused on meie hinnangul
järgmised:
• Lihtsam ja ühtsem regulatsioon: kolm kehtivat riigihankedirektiivi asendatakse ühe vahetult
kohaldatava määrusega.
• Suurem paindlikkus hankijatele: laieneb võimalus pidada pakkujatega läbirääkimisi ning
luuakse eraldi innovatsioonimenetlus uuenduslike lahenduste hankimiseks.
• ELi‐ülene digitaalne hanketurg: liikmesriikide e‐riigihangete platvormid ühendatakse
koostalitlusvõimeliseks võrgustikuks, mis lihtsustab piiriülest osalemist ja vähendab
dokumentide korduvat esitamist.
• Kvaliteedi suurem tähtsus: parima hinna ja kvaliteedi suhe muutub standardseks
hindamiskriteeriumiks. Samas näeme Euroopa Liidu riigihangete määruse eelnõu kehtestamisel
mitmeid murekohti, mis on välja toodud ka Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) poolt
11.09.2026 avaldatud pressiteates. Jagame ACE seisukohta kutsuda üles arvestama
intellektuaalsete teenuste eripäraga, toetama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete
juurdepääsu hangetele ning tagama, et avaliku sektori investeeringud edendaksid kvaliteetset
arhitektuuri kogu Euroopas. Tehes ettepaneku asendada kehtivad direktiivid vahetult kohaldatava
ELi määrusega, riskib komisjon ACE hinnangul kõige madalamal ühisnimetajal põhineva
standardi kehtestamisega, mille täielikke tagajärgi on praegu raske ette näha. ACE hoiatab, et
selline lähenemine võib vallandada liikmesriikide vahel võidujooksu üha madalamate standardite
suunas.
Toetame Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) poolt väljatoodud jrg peamisi murekohti ja
nõudmisi:
1. Tegelik lihtsustamine, mitte halduskoormuse ümberjagamine Kuigi digiteerimine ja
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1,
5.2 ja 5.3.
7
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
osalemistingimuste lihtsustamine on positiivsed sammud, võivad mitmeetapilised
hankemenetlused sundida väikeseid arhitektuuribüroosid osalema korduvalt kulukates
hankemenetlustes. Menetlused peavad olema proportsionaalsed osutatava teenuse keerukusega.
Halduskoormust tuleb vähendada, mitte lihtsalt ümber jaotada.
2. Parim hinna ja kvaliteedi suhe eeldab sisulist kvaliteedi hindamist ACE tervitab põhimõtet, et
lepingutega tuleb saavutada parim hinna ja kvaliteedi suhe, ning kvaliteedi suuremat osakaalu
hankelepingute sõlmimise otsustes. Tõelist parimat hinna ja kvaliteedi suhet ei saa aga hinnata
üksnes ette kindlaks määratud mõõdikute alusel. Avaliku sektori hankijatel peavad olema selged
menetlusreeglid ja piisav asutusesisene pädevus, et hinnata terviklikku väärtust koos tehniliste
näitajatega.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.4.
3. Arhitektuurivõistluste kaitsmine ACE rõhutab, et arhitektuurivõistlused on olulised vahendid
arhitektuurse tipptaseme ja kestlikkuse edendamiseks ning noortele arhitektuuribüroodele turule
sisenemise võimaluste loomiseks. Arhitektuurivõistlused tuleb õigusaktis sõnaselgelt säilitada,
mitte sulandada üldistesse läbirääkimismenetlustesse.
Teadmiseks võetud.
4. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) tegeliku ja õiglase juurdepääsu tagamine Üle
90% Euroopa arhitektuuribüroodest on mikroettevõtted või VKEd. ACE valdkondliku uuringu
viimased andmed näitavad, et 2023. aastal esitas avalikule hankele pakkumuse või osales
arhitektuurivõistlusel vaid 20% arhitektuuribüroodest. Peamisteks takistusteks olid bürokraatia ja
hüvitamata kulud. Hankemenetlused peavad olema proportsionaalsed teenuse olemuse ja
keerukusega. Samuti tuleb rangelt keelata olukorrad, kus avaliku sektori hankijad nõuavad
hankemenetluse käigus sisulisi arhitektuurseid projekteerimislahendusi ilma õiglase rahalise
hüvitiseta (preemiafond või osalustasud).
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
5. Uue Euroopa Bauhausi põhimõtete lõimimine ACE tervitab keskkonnakaalutluste ja hoone
elukaare kulude arvestamise lisamist hankereeglitesse, kuid leiab, et kavandatud
keskkonnahoidliku riigihanke sätted ei ole piisavalt ambitsioonikad. Ehitatud keskkonda
puudutavad hankereeglid peavad minema tehnilistest keskkonnakriteeriumidest kaugemale ning
lõimima täielikult uue Euroopa Bauhausi kvaliteedikriteeriumid. Toetame ACE üleskutset ELi
kaasseadusandjatele: seada sisse eraldi peatükk intellektuaalsete teenuste kohta. Kuna määruse
eelnõu liigub Euroopa Parlamenti ja Euroopa Liidu Nõukogusse läbirääkimisteks, kutsub ACE
kaasseadusandjaid üles neid puudujääke kõrvaldama, lisades määrusesse eraldi peatüki, mis
tunnustab arhitektuuri‐ ja muude intellektuaalsete teenuste eripära. ACE rõhutab, et loovate
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.7.
8
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
projekteerimisteenuste käsitlemine tavapäraste ostureeglite alusel näitab intellektuaalse ja loova
töö olemuse vääritimõistmist. Üldised reeglid, mis on mõeldud valmistoodete, standardsete
teenuste või ehitustööde hankimiseks, ei taga loovate projekteerimisteenuste puhul parimat
väärtust.
AS Eesti Raudtee AS Eesti Raudtee vaatest tõstaksin esile teemad, kus uus määrus võib ühelt poolt toetada kriitilise
taristu julgeolekut ja kvaliteeti, kuid teiselt poolt muuta niigi spetsiifilise raudteeturu hangete
korraldamise jäigemaks. Raudteesektoris on pakkujate arv spetsiifika ja investeeringumahukuse
tõttu piiratud ning kasutada tuleb erinevaid riskimaandamise meetmeid.
1. Kohustuslik kvaliteedi osakaal ei peaks olema jäik
Toetame kvaliteedi suuremat arvestamist riigihangetes, kuid kvaliteedikriteeriumide kohustusliku
minimaalse osakaalu kehtestamisel tuleks säilitada hankijale piisav kaalutlusruum. Kõikide
hankeesemete puhul ei pruugi kohustuslik kvaliteedikriteeriumine lisamine just hindamisse anda
majanduslikult parimat tulemust, eelkõige juhul, kui vajalik kvaliteeditase ja tehnilised nõuded
on juba ammendavalt määratud tehnilises kirjelduses ning pakkumuste sisuline erinevus seisneb
eelkõige hinnas.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.4
2. Kriitilise taristu hangetes tuleb anda hankijale tugev julgeolekualane kaalutlusõigus.
Raudteetaristu kui kriitilise taristu hangetes peab hankijal olema õigus arvestada pakkuja,
tarneahela, tehnoloogia ja toote päritoluga seotud julgeoleku- ja sõltuvusriske. Regulatsioon
peaks võimaldama riskipõhiselt piirata selliste ettevõtjate, toodete või tehnoloogiate kasutamist,
millega võib kaasneda oht kriitilise taristu toimepidevusele, infoturbele või varustuskindlusele.
Loodame, et julgeolekuriskide maandamise vahenditena jääb võimalus lisada hangetes
pädevusnõudeid, sertifikaate, konfidentsiaalsuskohustusi, varustuskindlust ja kasutada
mitmeetapilisi menetlusi.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
3. Julgeolekunõuete rakendamine selgemaks
Määrusest peaks piisavalt selgelt nähtuma, millistel alustel ja millise tõendamiskoormusega saab
hankija julgeoleku- või tarnekindluse riskile tugineda. Õiguslikult ebaselge regulatsioon võib
panna hankija olukorda, kus julgeolekuriski küll tajutakse, kuid selle maandamiseks vajaliku
tingimuse kehtestamisega kaasneb ebaproportsionaalselt suur vaidlustusrisk. Küsimus pole ainult
võimaluses „julgeolekut arvestada“, vaid selles, kas hankijal on reaalselt kasutatav ja
vaidluskindel õiguslik alus.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
4. Euroopa eelistamise reeglid ei saa kaasa tuua konkurentsi ebamõistlikku vähenemist Euroopa Arvestatud
9
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
ettevõtjate ja toodete eelistamise võimalus on strateegilise taristu puhul põhimõtteliselt
põhjendatud, kuid selle rakendamisel tuleb arvestada sektoritega, kus potentsiaalsete tarnijate arv
on juba praegu piiratud. Reeglid ei tohiks kaasa tuua olukorda, kus raudteesektori spetsiifiliste
seadmete, tehnoloogiate või varuosade hankimine muutub ebamõistlikult keeruliseks või tekib
täiendav sõltuvus üksikutest tarnijatest. Kuna raudteesektori turg on investeeringumahukas ja
vähese konkurentsiga, võib mõnda liiki toodete või teenuste puhul hankija olla seotud ainuõigust
omava pakkujaga.
seisukohapunktis 5.5.
5. Tarnekindluse juures tuleks lubada arvestada kogu tarneahelat ja toote eluiga.
Euroopa päritolu eelistamisega seoses rõhutame veel, et kriitilise taristu puhul ei pruugi olla
piisav üksnes pakkuja või lõpptoote päritolu hindamine. Regulatsioon peaks võimaldama
arvestada ka oluliste komponentide, alltöövõtjate, hoolduse, tarkvara, kaugjuurdepääsu ning
varuosade tarneahelaga seotud riske. Lisaks tuleb arvestada, et pika elueaga raudteetaristu puhul
ei lõpe sõltuvus seadme ostmisega, vaid võib jätkuda kogu selle kasutusaja jooksul.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
6. Keskkonnanõuded peaksid olema proportsionaalsed ja hankeesemepõhised
Toetame keskkonnahoidlike hangete tugevamat rolli, kuid keskkonnanõuete rakendamisel peaks
säilima proportsionaalsuse ja hankeesemega seotuse põhimõte. Eriti tehniliselt keerukates
infrastruktuurihangetes tuleb vältida universaalsete kohustuslike kriteeriumide kehtestamist
olukorras, kus need ei ole konkreetse hanke esemega sisuliselt seotud või piiravad
põhjendamatult konkurentsi.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.7.
7. Uued registrid ja andmekohustused ei tohiks tähendada hankijale lisatööd
Väga tervitatav on ühtse digitaliseeritud keskkonna loomine hankeandmete parema
kättesaadavuse ja otsuste suurema automatiseerimise võimaldamiseks. Seni on välispakkujate
kontroll olnud väga keerukas. Loodame, et loodavad registrid võtavad arvesse Eestis juba
olemasolevaid ja hästi toimivaid infosüsteeme ja andmeid. Uued aruandlus- ja
andmekogumiskohustused ei peaks tooma hankijatele kaasa topelttööd - samade andmete
mitmekordset sisestamist.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
8. Üleminek direktiividelt otsekohalduvale määrusele vajab piisavat üleminekuaega. Arvestades
muudatuse ulatust ja üleminekut direktiivipõhiselt regulatsioonilt vahetult kohaldatavale
määrusele, on vajalik piisav üleminekuaeg. Hankijatel tuleb kohandada hankekorrad,
tüüpdokumendid, lepingutingimused, infosüsteemid ja sisemised protsessid ning koolitada hanke
ettevalmistamises osalevaid töötajaid.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.10.
10
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Aktsiaselts Elektrilevi Elektrilevi hinnangul on oluline, et Euroopa Liidu riigihangete regulatsioon toetaks elektrivõrgu
õigeaegset arendamist, varustuskindlust ja tõhusat konkurentsi. Võrguseadmete turg on
rahvusvaheline, paljude toodete tarneajad on pikad ning tootmisvõimsus piiratud. Seetõttu peavad
riigihangete nõuded olema ette nähtavad, proportsionaalsed ja võtma arvesse tegelikke vajadusi
ja tegelikku turuolukorda.
Elektrilevi toetab riigihangete raamistikku, mis võimaldab arvestada hangetes kvaliteeti,
innovatsiooni, Euroopa tootmisvõimsust, keskkonnaeesmärke ning julgeoleku- ja
varustuskindluse riske. Nende eesmärkide rakendamine ei tohiks siiski vähendada konkurentsi
ega muuta kriitilise taristu investeeringute elluviimist ebamõistlikult kalliks või aeglaseks.
Eelnõu edasisel menetlemisel peab Elektrilevi kõige olulisemaks võrgustikusektori menetlusliku
paindlikkuse säilitamist, Euroopa Komisjoni delegeeritud volituste selget piiritlemist,
kohustuslike nõuete eelnevat mõjuhindamist ja piisavaid üleminekuaegu ning digilahenduste
rakendamist viisil, mis vähendab tegelikult halduskoormust ja väldiks mistahes dubleerimist.
Riigihangete raamistiku ajakohastamine
Elektrilevi toetab riigihangete õigusraamistiku lihtsustamist ja koondamist, võttes arvesse
võrgustikusektori eripärasid ja vajadusi, ning eesmärki muuta hankemenetlused senisest
paindlikumaks ja tõhusamaks. Positiivsena hindame eelkõige võrgustikusektori läbirääkimiste
laiema kasutamise võimalusi, innovatsioonimenetluse edasiarendamist ning ettevõtjate andmete
ühekordse esitamise põhimõtet. Samuti toetame mõtet, mille kohaselt eelnõu võimaldab
hankijatel senisest selgemalt arvestada varustuskindluse, julgeoleku ja küberturvalisusega seotud
riske.
Elektrilevi hinnangul on need eesmärgid põhjendatud. Nende rakendamisel tuleb siiski tagada, et
nõuded oleksid proportsionaalsed, turul reaalselt täidetavad ning ei piiraks põhjendamatult
konkurentsi ega seaks ohtu kriitilise taristu arendamiseks vajalike kaupade ning teenuste
õigeaegset kättesaadavust.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1
ja 5.3.
Elektrilevi toetab võrgustikusektori toodete, teenuste ning ehitustööde hankepiirmäärade tõstmist
ning soovitab kaaluda ka piirmäärade tõstmist eelnõus kavandatust kõrgemale tasemele,
arvestades hinnatõusu ja inflatsiooni mõju kaupade ja teenuste tegelikule väärtusele. Piirmäärade
edaspidisel ülevaatamisel tuleks arvestada ka hinnataseme muutust, et inflatsiooni tõttu ei
hakkaks EL-i hankereeglid kohalduma järjest väiksema väärtusega hangetele.
Õigusakti vorm peab jätma liikmesriikidele vajaliku rakendusruumi
Elektrilevi toetab riigihangete valdkonna killustunud direktiivide koondamist üheks terviklikuks
õigusaktiks, tingimusel, et selles säilitatakse võrgustikusektori erisused. Sektori olulisuse ja
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.2.
11
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
eripärade tõttu peab võrgustikusektori hankijatele olema tagatud riigihangete läbiviimisel piisav
paindlikkus.
Õigusakti vorm peab jätma liikmesriikidele vajaliku rakendusruumi
Elektrilevi toetab riigihangete valdkonna killustunud direktiivide koondamist üheks terviklikuks
õigusaktiks, tingimusel, et selles säilitatakse võrgustikusektori erisused. Sektori olulisuse ja
eripärade tõttu peab võrgustikusektori hankijatele olema tagatud riigihangete läbiviimisel piisav
paindlikkus
Õigusaktide koondamine võiks siiski toimuda direktiivi tasandil, mitte otsekohalduva määrusena.
Seda põhjusel, et direktiivi näol säilib ühtsete Euroopa Liidu eesmärkide kõrval ka liikmesriikidel
vajalik rakendusruum riigisisese hankekorralduse ja võrgustikusektori eripärade arvestamiseks.
Võrgustikusektorid, liikmesriikide turuolukord ja hankepraktika on erinevad. Elektrivõrgu
komponentide hankimisel tuleb arvestada muu hulgas riigi suurust, võrgu ülesehitust, tarnijate
arvu ning riiklike e-hankesüsteemide toimimist. Ühetaoline ja otsekohalduv määrus võib
vähendada hankijate otsustusruumi, suurendada töö- ja halduskoormust ning raskendada vajalike
toodete ja teenuste kättesaadavust, kuigi muudatuste eesmärk peaks olema menetluste
lihtsustamine ja paindlikumaks muutmine. Direktiiv erinevalt määrusest võimaldaks kehtestada
Euroopa Liidus ühised eesmärgid ja põhimõtted, jättes liikmesriikidele siiski piisava
otsustusruumi nende põhimõtete rakendamiseks, sealhulgas võrgustikusektori eripäradega
arvestamiseks. Juhul, kui Euroopa Liidu tasemel soovitakse hankemenetlust reguleerida siiski
määruse vormis, on väga oluline, et selles jäetakse võrgustikusektori hankijatele selge
otsustusruum menetluse, hindamismudeli ja lepingutingimuste kujundamisel. Jaotusvõrgu
toimimisest sõltuvad teised elutähtsad teenused, ettevõtete tegevus ja ühiskonna igapäevane
toimimine. Seetõttu peab võrguettevõtjal olema võimalik kohandada hankemenetlust vastavalt
konkreetse hanke tehnilisele keerukusele, turuolukorrale, tarneriskidele ja tööde
kiireloomulisusele. Vajalik paindlikkus aitab tagada, et võrgu arendamiseks ja töökindluse
hoidmiseks vajalikud seadmed, teenused ja ehitustööd jõuavad õigel ajal võrku ning hankereeglid
ei kujune piiravaks teguriks, mis mõjutab negatiivselt toimepidevust, teiste teenuste toimimist ja
majanduse arengut.
Strateegilised nõuded peavad olema rakendatavad ja delegeeritud volitused piisavalt piiritletud
Arvestatud
seisukohapunktides 5.2
ja 5.8.
Elektrilevi toetab Euroopa tootmisvõimsuse kasvatamist, tarneahelate vastupidavuse tugevdamist
ning keskkonna-, julgeoleku- ja varustuskindluse eesmärkide arvestamist hangetes. Nende
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.5
12
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
eesmärkide rakendamisel tuleb siiski arvestada, kas Euroopa turul on nõuetele vastav tootmis- ja
tarnevõime olemas või realistliku aja jooksul tekkimas.
Euroopa päritolu, keskkonna-, julgeoleku- ja vastupidavusnõuded võivad olla põhjendatud, kuid
need peavad lähtuma konkreetse hanke esemest ja riskidest ning olema turuolukorda arvestades
proportsionaalsed. Elektrivõrgu hangetes võib olla vajalik arvestada näiteks tarneahela
mitmekesisust ja läbipaistvust, varuosade ja tarkvarauuenduste pikaajalist kättesaadavust,
talitluspidevust ning küberturberiskide maandamise võimekust. Samas ei tohiks nende nõuete
rakendamine põhjendamatult piirata konkurentsi ega seada ohtu võrgu arendamiseks vajalike
kaupade, teenuste ja ehitustööde kättesaadavust.
Võrguinvesteeringud on suuremahulised, kulukad ja pikaajalised, mistõttu vajavad
võrguettevõtjad võrgu arendamiseks ja investeeringute kavandamiseks regulatiivset kindlust ja
ettenähtavust. Elektrilevi hinnangul tuleb seetõttu määruses täpsemalt piiritleda Euroopa
Komisjoni volitused kehtestada delegeeritud õigusaktidega hankijatele uusi kohustuslikke
nõudeid, sealhulgas määrata selgelt kindlaks volituse ulatus, kasutamise tingimused, nõuete
kohaldamisala ja erandite alused. Sellised volitused on eelnõus ette nähtud muu hulgas artikli 54
lõikes 2, artikli 66 lõikes 6, artikli 69 lõikes 4 ning artiklites 72 ja
75. Artiklis 75 kasutatud „liidu huvi“ mõiste tuleks selgemalt piiritleda, et hankijad teaksid,
millal ja millises ulatuses võib Euroopa Komisjon muuta Euroopa päritolu eelistamise nõuded
kohustuslikuks.
ja 5.9.
Delegeeritud õigusaktidega kehtestatavad nõuded võivad mõjutada väga laia ringi võrguseadmeid
ja teenuseid ning seeläbi ka konkurentsi, hindu, tarneaegu ja investeeringute ajakava. Seetõttu
peaks määruses olema võimalikult selgelt sätestatud, milliseid nõudeid ja millistele toote- ja
teenuserühmadele võib delegeeritud õigusaktiga kehtestada; millistest proportsionaalsuse,
tehnoloogianeutraalsuse, konkurentsi ja varustuskindluse põhimõtetest peab Euroopa Komisjon
lähtuma; millised mõjuhinnangud ja turu valmisoleku analüüsid tuleb enne nõude kehtestamist
teha; millistel juhtudel võib hankija nõude kohaldamata jätta jne. Nõuete ettevalmistamisel tuleb
hinnata vähemalt nõuetele vastava toodangu olemasolu ja mahtu turul, tootjate investeerimis- ja
kohanemisaega, mõju pakkujate arvule, hinnale ja tavapärastele tarnetähtaegadele.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.9.
Uutest nõuetest tuleb turule piisavalt vara ette teatada. See annab tootjatele võimaluse
tootmisvõimsust ja tarneahelaid kohandada ning vähendab riski, et nõue tekitab pakkumise
puudujäägi või pikendab põhjendamatult tarneaegu. Eriti artiklite 72 ja 75 puhul, mis
võimaldavad muuta Euroopa päritolu nõuded hankijatele kohustuslikuks, peavad määruses olema
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.9.
13
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
sätestatud selged sisulised kriteeriumid, mõju hindamise kohustus ja piisavad erandid
olukordadeks, kus nõuetele vastav pakkumine puudub, vajalik toodang ei ole sobivas mahus või
tähtaja jooksul kättesaadav või nõude kohaldamine tooks kaasa ebaproportsionaalse kulu. Erandi
kasutamine peaks tuginema hankija käsutuses olevale kontrollitavale teabele, näiteks
turukonsultatsiooni või varasema võrreldava hankemenetluse tulemustele. Hankijale ei tohiks
panna ebamäärast kohustust hinnata kogu Euroopa turu tootmisvõimsust.
Rakendus- ja üleminekusätted
Elektrilevi peab oluliseks, et määruses oleksid sätestatud selged rakendus- ja üleminekusätted,
mis kaitsevad õiguspärast ootust ning võimaldavad jätkata juba alustatud hankeid ja täita
investeerimisprojektide elluviimiseks võetud kohustusi senistel alustel. Üldise üleminekuaja
kõrval on oluline täpsustada uute nõuete kohaldamist pooleliolevatele menetlustele ja
olemasolevatele lepingutele, et vältida võimalikke rakendusraskusi, lisakulusid ning
investeeringute viibimist.
Määruses tuleb üheselt täpsustada uute nõuete kohaldamine juba algatatud hankemenetlustele,
loodud dünaamilistele hankesüsteemidele, sõlmitud raam- ja pikaajalistele hankelepingutele,
nende alusel tehtavatele järgnevatele tellimustele ning investeerimisprojektide raames juba
võetud siduvatele kohustustele. Enne uute nõuete kohaldamise algust alustatud hankemenetlused
tuleks üldjuhul lõpule viia nende alustamise ajal kehtinud nõuete alusel. Samuti ei tohiks uued
nõuded takistada juba sõlmitud lepingute ega nende alusel varem esitatud tellimuste täitmist.
Raamlepingute alusel pärast uute nõuete kohaldamise algust tehtavate tellimuste ja
minikonkursside suhtes kohaldatav kord tuleks määruses eraldi ja üheselt reguleerida, et vältida
hankijale täiendavate kohustuste, kulude või lepinguliste riskide tekkimist.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.10.
Digitaliseerimine peab vähendama halduskoormust
Elektrilevi toetab ettevõtjate andmete ühekordse esitamise põhimõtet ning kõrvaldamise aluste ja
kvalifitseerimistingimuste kontrollimist elektroonilise sobivuskontrolli teenuse kaudu (artiklid
28, 29 ja 133). Riiklikes registrites olemasolevate andmete taaskasutamine ja automaatne kontroll
peaksid vähendada nii hankijate kui ka ettevõtjate halduskoormust.
Uue Euroopa Liidu digitaalse hankekeskkonna rakendamisel tuleb kasutada võimalikult suures
ulatuses olemasolevaid riiklikke e-hankesüsteeme ja registreid ning tagada nende tegelik
koostalitlusvõime. Eelnõu ei tohiks kaasa tuua olukorda, kus sama hanke andmeid tuleb sisestada
eraldi riiklikku registrisse ja Euroopa Liidu tasandi süsteemi. Samuti tuleb tagada lahenduste
töökindlus, andmekaitse ja võimalus hankeid jätkata keskse teenuse häire korral.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
14
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Elektroonilise sobivuskontrolli teenuse ja sellega ühendatud registrite kaudu võiks hankijatele
teha kättesaadavaks ka kontrollitud ja hankemenetluse seisukohalt asjakohase teabe ettevõtjate
varasemate rikkumiste kohta, eelkõige juhul, kui rikkumine on tuvastatud jõustunud kohtu- või
haldusotsusega. See vähendaks andmete korduvat kogumist ja toetaks kõrvaldamise aluste
ühetaolist hindamist, kuid eeldab selgeid reegleid andmete õigsuse, õigusliku tähenduse,
säilitamisaja ja ettevõtja õiguste kaitse kohta.
Eesti Väike- ja Keskmiste
Ettevõtjate Assotsiatsioon
(EVEA)
EVEA hinnangul on EL siseturul oluline võimalikult maksimaalselt ühtlustada riigihangete
läbiviimise menetlusreegleid, aga me ei näe vajadust muuta EL riigihangete regulatsioon
liikmesriikides otsekohalduvaks. EVEA peab riigihangete direktiivide uuendamisel oluliseks
vähendada reeglite detailsust ja selle asemel suurendada üldiste põhimõtete kasutamist. Väiksema
väärtusega ja alla riigihangete piirmäära jäävate hangete puhul tuleks kasutada rohkem
automaatseid elektroonilisi vähempakkumisi. Raamlepingute sõlmimise ja kasutamise kord
tuleks muuta paindlikumaks. Vaja oleks ka suurendada kesksete riigihangete korraldamist
liikmesriikide poolt tingimusel, et VKE-del oleks samuti võimalik nendes hankemenetlustes
osaleda. Alljärgnevalt juhime tähelepanu veel mõnedele eelnõuga seotud olulisematele
probleemidele.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.2
ja 5.1 ja 5.3
1. Otsekohalduv EL riigihankemenetluse reeglistik Eelnõu kohaselt reguleerib määrus
riigihankeid, mille väärtus on võrdne või ületab määruses kehtestatud piirmäärasid. Lahtiseks
jääb küsimus, mis saab riigihangetest, mille väärtus jääb allapoole kehtestatud piirmääradest. Kas
sellistel juhtudel peaksid kehtima EL ühesugused ühtlustatud riigihanke korraldamise
üldpõhimõtted? Kas liikmesriigid või hankijad tohivad ise kohaldada määruses sätestatud
hankemenetlusi hangete puhul, mille väärtus jääb allapoole piirmäärasid? Kas liikmesriigid
tohivad kehtestada eraldi lihtsustatud hankemenetlusi hangete korraldamiseks, mille väärtus jääb
allapoole piirmäärasid? Ehk eelnõust ei selgu üheselt, kas liikmesriikidel säilib õigus kehtestada
siseriiklikke õigusakte, mis reguleerivad riigihangete korraldamist väljaspool EL riigihangete
määruse kohaldamisala.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.11
ja 5.2.
2. Pakkumuste hindamise kriteeriumid. Määruse eelnõu kohaselt muutub parima hinna ja
kvaliteedi suhe standardseks hindamiskriteeriumiks. Kvaliteedi osakaal peab üldjuhul olema
vähemalt 30% ning tööjõumahukates hangetes vähemalt 50%. Erandina on võimalik
kvaliteedikriteeriumit mitte kasutada, kui kvaliteet tagatakse tehnilise spetsifikatsiooniga,
asjakohastel juhtudel hankelepingu täitmise tingimustega või kombinatsiooniga
kvaliteedikriteeriumitest, spetsifikatsioonist ja lepingu täitmise tingimustest. Hankija peab
Arvestatud
seisukohapunktis 5.4.
15
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
avalikus konkurentsi käsitlevas kokkuvõttes viitama sellele, millist erandit ta
kvaliteedikriteeriumi vältimiseks kasutab. EVEA hinnangul on määruse eelnõus toodud
kvaliteedi hindamise üldreegli ja erandite süsteem kohmakas ning suurendab hankijate
halduskoormust hanketingimuste sätestamisel, et välja selgitada majanduslikult soodsaim
pakkumus. Majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel võiks hankija eelkõige
arvesse võtta parimat hinna ja kvaliteedi suhet, mis hõlmab kvalitatiivseid, keskkonnahoidlikkuse
või sotsiaalseid kriteeriume. Samas tohiks hankija majanduslikult soodsaima pakkumuse
väljaselgitamisel arvestada ainult pakkumuse hinda või kulu üksnes juhul, kui hankija jaoks
sõltub pakkumuse majanduslik soodsus ainult pakkumuse hinnast või kulust ja kõik muud
tulevase hankelepingu tingimused, sealhulgas hankelepingu esemega seotud kriteeriumid, on
riigihanke alusdokumentides ammendavalt kindlaks määratud.
3. Riigihangete osadeks jaotamine Määruse eelnõu järgi võivad hankijad kaaluda, kas jagada
riigihankeid osadeks. Liikmesriikidele on aga määruse eelnõus jäetud õigus otsustada, et hankijad
peavad jagama riigihanked osadeks. EVEA arvates tuleks määruses endas sätestada juhud, millal
hankijad peavad riigihanked osadeks jagama. Osadeks jagamise eesmärk peaks olema
suurendada VKE-de osalust riigihangetes ja osadeks jagamine peab olema objektiivsetel
põhjustel õigustatud. Osadeks jagamine saab olla õigustatud, kui hankelepingu esemeks ei ole
funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või
ehitustööd. Hankija ei tohiks jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata määruses riigihanke
teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid. Määruse eelnõu kohaselt ei pea riigihanke osadeks
jagamise korral järgima määruses sätestatud menetlusreegleid, kui hanked jäävad alla määruses
sätestatud piirväärtuste. Selge ei ole, kas liikmesriigid tohivad kehtestada sellisel juhul osadeks
jagatud riigihanke korraldamiseks eraldi siseriiklikud menetlusreeglid. Samuti ei ole selge, kas
siseriiklikud menetlusreeglid võiks kehtestada ka nendele osadeks jagatud hangetele, mille osade
väärtus jääb alla määruses sätestatud riigihanke piirmäärasid. Määruse eelnõus ei ole üheselt
arusaadav, millal regulatsioon puudutab ühe menetluse raames riigihanke osadeks jaotamist, kus
tuleks võtta riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse kõigi osade eeldatav
kogumaksumus. Samuti ei ole arusaadav, millal regulatsioon puudutab hankija õigust riigihange
osadeks jaotada ja osta asju ning tellida teenuseid või ehitustöid eraldi hankemenetluste kaudu
ning kas ta peab sellisel juhul kohaldama iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele kõigi osade
summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda.
Osaliselt arvestatud.
Haridus- ja Haridus- ja Teadusministeerium on eelnõu läbi vaadanud. Toetame Vabariigi Valitsuse 8. Teadmiseks võetud.
16
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Teadusministeerium jaanuari 2026. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohti.
Leiame, et väga hea põhimõte on, et innovatsioonihankes loodud IP jääb üldreeglina loojale.
Täpsustame vaid, et artiklitesse 62-64 võiks lisanduda viited teadustulemuste
kommertsialiseerimisele ja FRAND-laadsele litsentsimisele. Ülikoolide ja teadusasutuste
osalemine innovatsioonimenetluses ei tohiks eeldada märkimisväärset omafinantseeringut ega
piirata hilisemat tulemuste majanduslikku kasutamist.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.6.
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
(ITL)
ITL toetab eelnõu üldist eesmärki muuta riigihanked lihtsamaks, paindlikumaks ja tõhusamaks
ning soodustada innovatsiooni ja kvaliteedipõhist hankimist. Samas peame oluliseks, et uue
regulatsiooni rakendamine oleks õigusselge ja proportsionaalne ega tooks hankijatele ja
ettevõtjatele kaasa põhjendamatut halduskoormust. Peame oluliseks, et arvestatakse ka IKT
sektori eripäradega, sealhulgas tehnoloogiliste lahenduste mitmekesisuse, rahvusvaheliste
tarneahelate ning kiiresti muutuva tehnoloogiakeskkonnaga.
Olulisemate positiivsete muudatustena näeme:
• turukonsultatsioonide tugevamat rolli;
• hankemenetluste lihtsustamist ja suuremat paindlikkust;
• intellektuaalomandi küsimuste selgemat reguleerimist.
Peamiste probleemkohtadena näeme:
• kehtivate direktiivide asendamist otsekohalduva määrusega;
• julgeoleku-, strateegilise sõltuvuse ja tarneahelanõuete ebamäärasust;
• kvaliteedikriteeriumide miinimumkaalude võimalikku jäika rakendamist;
• Euroopa eelistuse mehhanisme;
• Euroopa Komisjoni ulatuslikke delegeeritud volitusi.
Võimalike halduskoormuse ja rakendamisega seotud riskidena näeme:
• Tarneahela- ja julgeolekunõuete tõendamise koormust. Julgeoleku, strateegilise sõltuvuse ja
tarneahela vastupidavusega seotud nõuete tähtsuse kasv võib suurendada pakkujate kohustust
koguda ja esitada teavet toodete, komponentide, alltöövõtjate ning tarneahela kohta. IKT-sektoris
on see eriti keerukas globaalsete ja mitmetasandiliste tarneahelate tõttu.
• Suuremat vaidlustamisriski. Kvaliteedi-, julgeoleku- ja vastupidavusnõuete suurem osakaal võib
tähendada rohkem kaalutlusotsuseid ja hinnangulisi hindamiskriteeriume. See võib kaasa tuua
rohkem vaidlustusi, pikemaid menetlusi ning suuremaid kulusid nii hankijatele kui ka
pakkujatele.
• Õigusselguse vähenemist. Märkimisväärne osa tulevastest nõuetest jäetakse Euroopa Komisjoni
Arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.1.
17
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
delegeeritud õigusaktidega täpsustada. See raskendab ettevõtjatel ja hankijatel tulevaste
kohustuste hindamist ning pikaajaliste investeeringute planeerimist.
• Üleminekukulusid uute andme- ja digilahenduste rakendamisel. Kuigi eelnõu eesmärk on
pikemas vaates halduskoormust vähendada, võivad uute andmevahetus- ja digilahenduste
kasutuselevõtuga kaasneda märkimisväärsed rakendus- ja kohanemiskulud nii hankijatele kui ka
ettevõtjatele. Järgnevalt esitame teemad ja ettepanekud, mille osas Eesti võiks EL tasandil
muudatusi või täpsustusi taotleda ja millega palume võimalusel arvestada Eesti seisukohtade
kujundamisel.
1. Säilitada direktiivipõhine lähenemine või suurendada liikmesriikide paindlikkust ITL-i
hinnangul on küsitav senise direktiivipõhise regulatsiooni asendamine otsekohalduva määrusega.
On tervitatav koondada mitme direktiivi regulatsioon ühte õigusakti, kuid otsekohalduva määruse
kasutamine võib kujutada endast teist äärmust. Riigihanked on valdkond, mis on tihedalt seotud
liikmesriikide halduskorralduse, kohtusüsteemi, vaidlustusmenetluste ning avaliku sektori
ülesehitusega. Senine direktiivipõhine lähenemine on võimaldanud saavutada ühised Euroopa
eesmärgid, jättes samal ajal liikmesriikidele vajaliku paindlikkuse kohalike eripärade
arvestamiseks.IKT-sektoris on paindlikkus eriti oluline, sest tehnoloogia areng toimub märksa
kiiremini kui regulatiivsed muudatused. Liialt detailselt ühtlustatud raamistik võib vähendada nii
hankijate kui ka ettevõtjate võimet kohaneda uute tehnoloogiate, teenusmudelite ja
turuolukorraga.
Miks see oluline on? Riigihankeõigus ei reguleeri üksnes Euroopa siseturu toimimist, vaid
mõjutab otseselt ka liikmesriikide avaliku sektori praktilist toimimist. Liigne tsentraliseerimine
võib vähendada paindlikkust ning suurendada olukordi, kus Euroopa tasandil kehtestatud
lahendus ei arvesta konkreetse liikmesriigi või sektori vajadusi.
Ettepanek: Eesti võiks jätkuvalt toetada direktiivipõhise lähenemise säilitamist. Kui määruse
suunas liikumine osutub siiski vältimatuks, tuleks taotleda oluliselt suuremat liikmesriikide
kaalutlusruumi ja vältida detailset ülereguleerimist küsimustes, kus liikmesriikide vajadused on
sisuliselt erinevad. Eriti oluline on säilitada paindlikkus kiiresti arenevates sektorites, sealhulgas
IKT-valdkonnas.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.2
ja 5.3.
2. Täpsustada julgeoleku, strateegilise sõltuvuse ja tarneahelaga seotud mõisteid. Eelnõu artiklid
66–69 suurendavad märkimisväärselt julgeoleku, strateegilise autonoomia, tarneahela
vastupidavuse ja geopoliitiliste riskide rolli riigihangetes. Eesmärk on mõistetav ning kriitilise
infrastruktuuri puhul sageli ka põhjendatud. Samas on mitmed keskse tähtsusega mõisted
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
18
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
sõnastatud väga üldiselt ning jätavad olulise tõlgendusruumi. IKT-sektoris tuginevad
võrguseadmed, pilvelahendused, küberturbetooted, tarkvara ja lõppseadmed olemuslikult
globaalsetele tarneahelatele. Kui hankijatel tekib võimalus tugineda ebamäärastele strateegilise
sõltuvuse või geopoliitilise riski hinnangutele, võib see kaasa tuua väga erinevad praktikad
liikmesriikides ning oluliselt suurendada õiguslikku ebakindlust.
Miks see oluline on? See teema mõjutab otseselt seadmehankeid, pilvelahendusi, sidevõrke,
küberturbeteenuseid ja muid IKT-valdkonna põhiteenuseid. Puudulikult määratletud
julgeolekunõuded võivad viia olukorrani, kus konkurents hakkab sõltuma päritolust või üldistest
riskitõlgendustest, mitte objektiivselt hinnatavast riskitasemest.
Ettepanek: Eesti võiks taotleda julgeoleku-, strateegilise sõltuvuse- ja tarneahelaga seotud
mõistete olulist täpsustamist ning rõhutada vajadust tagada kooskõla teiste EL-i õigusaktidega.
Küberturvalisus on liidus reguleeritud mitme õigusaktiga (nt NIS2 direktiiv, CRA määrus),
mistõttu ei tohiks riigihangete määrusega kehtestada selles vallas uusi kohustusi.
4 Kuna mitmed teenuseosutajad peavad järgima muudest õigusaktidest tulenevaid
küberturvalisuse nõudeid, piisab viitest vastavale õigusaktile, nagu ettepaneku artikli 68 lõikes 1
viidatakse CRA-le. Piirangud peaksid tuginema selgetele, objektiivsetele, tõendatavatele ja
kohtulikult kontrollitavatele kriteeriumidele. Vältida tuleks avatud ja raskesti kontrollitavaid
mõisteid, mis annavad liiga suure kaalutlusruumi ning võivad viia liikmesriigiti erineva
praktikani. Näiteks riiklik julgeolek ja turvalisus on defineerimata mõisted ning olnud seni
liikmesriikide siseküsimus, kuhu EL pole sekkunud. Kuna see on nüüd muutumas, siis on ka
oluline üheselt aru saada, mida nende all mõistetakse. Eriti kui neid kasutatakse riigihangetes
tingimusena. Julgeoleku- ja tarneahelanõuete rakendamisel tuleks säilitada tehnoloogilise
neutraalsuse põhimõte ning vältida olukorda, kus tehnoloogilisi lahendusi hinnatakse eelkõige
päritolu, mitte objektiivselt hinnatava riskitaseme alusel. Siinkohal tervitame, et ettepaneku
artikkel 66 lõikes 5 viidatakse CSA2 ettepanekule, millega plaanitakse IKT tarneahela turvalisuse
jaoks täiendavad nõuded kehtestada. Kuna aga see ettepanek on ka alles menetluses, siis on
praegu teadmata, milline see kohustus saab olema. ITL on kahtleval seisukohal, kas sellist kõrge
riskiga pakkujate nimekirja on vajalik või võimalik koostada. Tarneahela riskide hindamise
üksikasjalikul reguleerimisel võib juhtuda, et see kaotab kiiresti oma ajakohasuse. Nimelt
koostatakse regulatsioon olemasolevate tarneahelate näidete põhjal. Samas on iga uus tarneahel
uut tüüpi juhtum ja seda ei ole võimalik ette kirjeldada.
3. Tagada kvaliteedikriteeriumide proportsionaalne rakendamine. Eelnõu artikli 98 lõige 4 näeb
ette, et kvaliteedikriteeriumide osakaal peab moodustama vähemalt 30% pakkumuste hindamisel
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.4.
19
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
antavatest punktidest ning tööjõumahukate hankelepingute puhul vähemalt 50%. ITL toetab
põhimõtet, et keerukate tarkvaraarenduse, IT-teenuste, innovatsioonihangete ja muude
teadmuspõhiste teenuste puhul peab kvaliteedil olema oluline roll ning pakkumuste hindamine ei
peaks põhinema üksnes hinnal. ITL on ka varasemalt toetanud vähemalt 50%
kvaliteedikriteeriumide osakaalu tarkvaraarenduse hangetes. Samas on oluline, et
kvaliteedikriteeriumide miinimumkaalude rakendamisel arvestataks hanke eseme ja keerukusega
ning säiliks võimalus kasutada põhjendatud juhtudel määruses ette nähtud erandeid.
Miks see oluline on? IKT-hangete olemus on väga erinev. Tarkvaraarenduse,
süsteemiintegratsiooni või keerukate IT-teenuste puhul võib kvaliteet olla määrava tähtsusega,
samas kui standardiseeritud toodete, litsentside, sideühenduste või muude võrreldavate
lahenduste puhul võib kvaliteeditase olla juba tehniliste miinimumnõuete kaudu piisavalt tagatud.
5 Sellistel juhtudel võib kohustuslik kvaliteedikriteeriumide miinimumkaal suurendada
hindamise subjektiivsust, vaidlustamisriski ja halduskoormust, ilma et see looks sisulist
lisaväärtust. Eelnõu artikli 98 lõige 5 võimaldab kvaliteedikriteeriumide miinimumkaaludest
kõrvale kalduda, kui hangitava kauba, teenuse või ehitustöö kvaliteet on tagatav tehnilise
kirjelduse, lepingu täitmise tingimuste või nende ja kvaliteedipõhiste hindamiskriteeriumide
kombinatsiooniga.
Ettepanek: Eesti võiks toetada eelnõu artikli 98 lõikes 4 sätestatud kvaliteedikriteeriumide
miinimumkaale, tagades samal ajal hankijatele piisava paindlikkuse arvestada hanke eseme ja
keerukusega. Kindlasti tuleb säilitada artikli 98 lõikes 5 ette nähtud erand. Sealjuures on oluline,
et määruses ette nähtud erandid oleksid praktikas reaalselt kasutatavad ega piiraks
põhjendamatult hankija võimalust valida sobivaim hindamismetoodika. Eelkõige puudutab see
olukordi, kus hangitava toote või teenuse kvaliteet on tehniliste miinimumnõuete või lepingu
täitmise tingimustega piisavalt tagatud ning täiendavate kvaliteedikriteeriumide kasutamine ei
looks sisulist lisaväärtust.
4. Tagada Euroopa eelistuse meetmete proportsionaalne kohaldamine. Eelnõu artikkel 73
võimaldab mitmel juhul eelistada Euroopa Liidu päritolu kaupu, teenuseid ja ettevõtjaid. Samas
tuleb Euroopa eelistuse meetmete kohaldamisel arvestada ELi rahvusvaheliste kohustustega,
kuna WTO riigihankelepingu (GPA) ja teiste asjakohaste rahvusvaheliste lepingutega hõlmatud
hangetes tuleb tagada ka lepingutega hõlmatud kolmandate riikide, sealhulgas USA, Kanada ja
Jaapani pakkujate ning kaupade ja teenuste võrdne kohtlemine. Kuigi strateegilise autonoomia
eesmärk on arusaadav, tuleb IKT-sektoris arvestada, et Euroopa tehnoloogiaturg ei ole iseseisev
ökosüsteem. Valdav osa kasutatavast riistvarast, tarkvarast ja pilvetehnoloogiast tugineb
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
20
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
ülemaailmsetele väärtusahelatele ning paljude kriitiliste tehnoloogiate puhul puuduvad täna
täielikult Euroopa alternatiivid.
Miks see oluline on? Liiga laialt rakendatavad päritolupõhised piirangud võivad vähendada
konkurentsi, suurendada avaliku sektori kulusid ning piirata ligipääsu maailma juhtivatele
tehnoloogiatele.
Ettepanek: Eesti võiks toetada põhimõtet, et Euroopa eelistuse meetmeid kasutatakse üksnes
selgelt põhjendatud strateegilistes valdkondades. Samuti tuleks vältida automaatseid või
laiapõhjalisi päritolupiiranguid IKT-sektoris ning säilitada tehnoloogilise neutraalsuse ja
konkurentsi põhimõtted.
5. Vähendada komisjoni delegeeritud volituste ulatust. Oluline osa tulevastest kohustustest
jäetakse komisjoni delegeeritud aktidega täpsustada. See puudutab muu hulgas ka väga
põhimõttelisi teemasid ja küsimusi, nagu julgeoleku-, kestlikkuse-, tarneahela- ja Euroopa
eelistuse nõuded.
Miks see oluline on? Ettevõtjatel ja hankijatel on keeruline hinnata tulevasi kohustusi ning teha
pikaajalisi investeerimisotsuseid olukorras, kus märkimisväärne osa regulatsioonist kujuneb alles
hiljem.
Ettepanek: Eesti võiks toetada põhimõtet, et olulised turulepääsu tingimused ning konkurentsi
mõjutavad kohustused sätestatakse määruses endas. Delegeeritud volituste ulatust tuleks piirata
ning jätta need üksnes tehniliste või rakenduslike küsimuste reguleerimiseks.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.9.
MTÜ Korruptsioonivaba
Eesti
Korruptsioonivaba Eesti (KVE) toetab eelnõu eesmärki muuta hanked lihtsamaks ja
andmepõhisemaks, kuid paindlikkus peab käima käsikäes läbipaistvuse ja järelevalvega. Eelnõu
laiendab hankija kaalutlusõigust mitmes suunas korraga: läbirääkimised on lubatud kõigis
menetlustes (art 33–34), parim hinna ja kvaliteedi suhe muutub vaikimisi hindamisviisiks (art
98), otsehangete alused laienevad (art 47) ning lepingumuudatuste piirid lõdvenevad (art 106).
Igal muudatusel eraldi võetuna võib olla hea põhjus. Koos võivad need aga teatud juhtudel
suurendada soosimise, kokkumängu ja korruptsiooni riski, eriti väikese haldusvõimekusega
hankijate juures. Samale koosmõjule juhtis tähelepanu ka Euroopa Komisjoni
õiguskontrollikomitee, kes osutas oma 8. juuni 2026 arvamuses riskidele, mis kaasnevad
läbirääkimiste ja kvaliteedipõhise hindamise samaaegse laiendamisega. KVE ettepanek Eesti
seisukohaks: toetada paindlikkust ainult tingimusel, et eelnõu tugevad läbipaistvuse ja
terviklikkuse sätted (andmeruumid, riskianalüüs, huvide konflikti reeglid) kirjutatakse
määrusesse endasse, mitte ei jäeta rakendusaktide ega liikmesriikide valikuks. Vabariigi Valitsus
Arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
21
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
on toetanud hankijate kaalutlusõiguse suurendamist, sh laiemat läbirääkimiste kasutamist ja
paindlikkust lepingute muutmisel, seades tingimuseks läbipaistvuse ja pakkujate võrdse
kohtlemise tagamise (8. jaanuari 2026 seisukohad, p 1.2). KVE ettepanekud lähtuvad samast
tingimusest: enamik neist ei piira paindlikkust, vaid täpsustab, kuidas läbipaistvus ja võrdne
kohtlemine määruses ka sisuliselt tagada. Lepingumuudatuste puhul (art 106) peab KVE siiski
vajalikuks sisulist piiri või sõltumatut eelkontrolli, sest avaldamine üksi riski ei maanda.
Olulisemad positiivsed muudatused. KVE hinnangul on eelnõu suurim edasiminek see, et
hankeandmed muutuvad kogu lepingu elutsükli ulatuses kohustuslikuks ja võrreldavaks. Eesti
peaks neid sätteid toetama ja kaitsma nende nõrgendamise eest läbirääkimistel.
• Riiklikud hankeandmeruumid (art 134 –135). Andmeruum peab sisaldama lisaks hanketeadetele
ka pakkujaid, alltöövõtjaid, pakkumusi, lepinguid, üksikmakseid, ELi rahastust, riskitegureid ja
tegelike kasusaajate teavet (art 134 lõige 5). Andmed säilivad vähemalt 10 aastat ning andmete
esitamata jätmise eest tuleb kehtestada trahvid (art 134 lõiked 6 ja 9).
• Alla piirmäära lepingud. Vähemalt 10 000 euro väärtusega lepingute sõlmimise ja lõppemise
andmed tuleb esitada andmeruumi (art 134 lõige 4). Just väikehangetes ja kohalikes
omavalitsustes on korruptsioonirisk suur ning andmed seni killustatud. KVE on teadlik, et Eesti
eelistab jätta alla piirmäära hangete korraldamise liikmesriikide pädevusse (valitsuse seisukohad,
p 1.3). Andmete esitamise kohustus ei piira aga menetluse korraldamise vabadust, vaid tagab
võrreldava ülevaate.
• Hankesätete alt väljajäävad lepingud. Sidusettevõtetele ja avaliku sektori koostöö raames
sõlmitud lepingute kohta tuleb avaldada osapooled, eesmärk ja erandi põhjendus (art 134 lõige 3
punkt c). Eestis, kus omavalitsuste ja riigi äriühingutele antakse lepinguid otse, on see oluline
samm.
• Terviklikkuse juhtimine (art 140). Hankijad peavad enne lepingu sõlmimist kasutama
andmepõhist riskianalüüsi tööriista (nt Arachne+ või riiklik analoog), dokumenteerima kõrge
riskiga mustrid ja võetud meetmed ning nõudma sel juhul hankega seotud töötajatelt
terviklikkuse deklaratsiooni.
• Huvide konflikti laiem määratlus (art 94). Isiklik huvi hõlmab ka poliitilisi ja emotsionaalseid
sidemeid ning reeglid laienevad otsustusorganite liikmetele, kes menetlust ise ei vii läbi, kuid
võivad tulemust mõjutada. See katab näiteks volikogu ja nõukogu liikmed.
• Otsuste jälgitavus (art 109). Dokumenteerida tuleb ka läbirääkimised ja sisemised otsused ning
nende päritolu ja kinnitamise ajalugu; tuvastatud huvide konfliktid ja terviklikkuse rikkumised
kantakse toimikusse.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
22
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
• Alltöövõtu läbipaistvus (art 24). Pakkuja peab alltöövõtjad pakkumuses nimetama ning kogu
lepingu edasiandmine alltöövõtjale on keelatud.
• Kõrvaldamise automatiseerimine (art 25, 28–29). Korruptsiooni- ja rahapesusüüteod on
kohustuslikud kõrvaldamisalused, mis kehtivad ka ettevõtte võtmeisikute kohta. Karistus-,
maksu- ja tegelike kasusaajate registrid ühendatakse elektroonilise sobivusteenusega, mis
muudab kontrolli süsteemseks.
• Avalik järelevalve (art 137). Liikmesriik peab igal aastal avalikustama hangesüsteemi hinnangu,
sh terviklikkuse riskid ja suurte taristuprojektide muudatused, ning struktuursete puuduste korral
koostama tegevuskava.
Peamised probleemkohad 1. Otsehangete alused laienevad (art 46–48) Art 47 punkt c lubab ilma
konkurentsita ja eelneva avaldamiseta sõlmida lepinguid ka üle ELi piirmäära messide,
konverentside, seminaride, ürituste, festivalide, filmi-, raadio- ja teleteenuste,
uudisagentuuriteenuste ning hotelli-, restorani- ja toitlustusteenuste kohta. Sellel alusel ei ole
summapiiri ega muid tingimusi; tagantjärele tuleb avaldada vaid tulemuse kokkuvõte (art 46
lõige 1). Kehtiva direktiivi järgi kuuluvad need teenused lihtsustatud korra alla (direktiivi
2014/24/EL lisa XIV), mis nõuab üle 750 000 euro väärtusega lepingute puhul siiski hanketeate
avaldamist. Eelnõus on need lihtsustatud korra loetelust (lisa VI) välja jäetud ja viidud otsehanke
alla. Need on korruptsiooni ja poliitilise soosimise seisukohalt tuntud riskivaldkonnad:
kommunikatsiooni - ja meediateenuste ning ürituste kaudu on võimalik avaliku raha eest teha
mainekampaaniaid või suunata lepinguid hankijale lähedastele ettevõtetele. Eelnõu põhjendab
otsehanget piiratud piiriülese mõõtmega ainult toitlustusteenuste puhul (põhjendus 24); ürituste ja
meediateenuste kohta põhjendus puudub. Piiratud piiriülene huvi ei õigusta ka iseenesest
konkurentsi täielikku kaotamist. Lisaks on julgeolekualus (art 47 punkt a alapunkt iv) ja kriisialus
(art 48 lõige 2) sõnastatud laialt. Kriisi ajal loetakse kiireloomulisus automaatselt tõendatuks nii
kauaks, kui kriis kestab, ilma aja- ega summapiiranguta. COVID -19 kriisi ajal tuvastati Euroopas
just kiirhangetes olulisi korruptsiooni- ja ebatõhususe riske.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
2. Lepingumuudatuste piirid lõdvenevad (art 106)
• Kehtiva direktiivi (2014/24/EL art 72) järgi võib iga muudatus lisatööde ja ettenägematute
asjaolude tõttu suurendada hinda kuni 50%. Eelnõus see ülempiir puudub; üle 50% muudatuse
puhul tuleb vaid eelnevalt avaldada kokkuvõte (art 106 lõige 6).
• De minimis muudatuse piir on kõigile lepingutüüpidele 15% (art 106 lõige 2). Kehtiv direktiiv
lubab asjade ja teenuste puhul 10% ning nõuab lisaks, et muudatus jääks alla ELi piirmäära.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
23
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
• Võrdlusväärtust indekseeritakse inflatsiooniga (art 106 lõige 8). Kehtiv direktiiv arvestab
indekseeritud hinda vaid siis, kui leping sisaldab indekseerimisklauslit (art 72 lõige 3); eelnõu
järgi arvestatakse klausli puudumisel võrdlusväärtust keskmise inflatsiooniga, mis suurendab
muudatuste ruumi veelgi.
• Sõltumatu eelkontroll suurte taristuprojektide üle 50% muudatustele on liikmesriigile
vabatahtlik (art 138 lõige 2). Madala hinnaga võitmine ja hilisem lepingu “kasvatamine”
muudatustega on levinud korruptsiooniskeemi muster. Eelnõu avaldamisnõue on vajalik, kuid ei
asenda sisulist piiri. KVE mõistab, et lepingute muutmisel on vaja senisest rohkem paindlikkust,
ning pakub seetõttu ülempiiri taastamise asemel ka teise võimaluse: suurte muudatuste
kohustusliku sõltumatu eelkontrolli (vt tabel).
3. Kaalutlusõigus hindamisel ja läbirääkimistel ilma piisavate kaitsemeetmeteta (art 33, 98)
Põhjenduses 42 loetletakse head kaitsemeetmed: hinna ja kvaliteedi eraldi hindamine, nelja silma
põhimõte, individuaalsed hinnangud enne ühist arutelu, dokumenteeritud auditijälg ning kõrge
väärtusega lepingute punktide põhjenduste avaldamine. Artiklis 98 endas on aga vaid üldine nõue
“piisavate kaitsemeetmete” kohta. Põhjendused ei ole siduvad, seega jäävad need meetmed
sisuliselt vabatahtlikuks. Läbirääkimised on lubatud kõigis menetlustes. Nende dokumentatsioon
tuleb küll salvestada ja teha kättesaadavaks andmeruumis (art 109 lõige 1), kuid eelnõu ei taga
sõnaselgelt sellele ligipääsu vaidlustajale ega vaidlustusorganile. Toimiku säilitamise tähtaeg jääb
eelnõus endiselt kolmeks aastaks alates lepingu sõlmimisest (art 109 lõige 1, vrd direktiivi
2014/24/EL art 84), mis on lühem kui paljude lepingute kestus ja korruptsioonisüütegude
menetlemise vajadus. Määrus lubab siseriiklikult kehtestada pikema tähtaja ja Eesti võiks seda
võimalust kasutada. Dünaamilises menetluses valitakse pakkujad juhusliku valiku algoritmiga
(art 38 lõige 3). Algoritmi kirjeldus ja valikute logid peavad olema auditeeritavad. Eelnõu ei
sisalda ühtegi meedet ühe pakkumusega hangete vastu, kuigi Euroopa Kontrollikoja andmetel
kasvas ühe pakkumusega menetluste osakaal 23,5% -lt (2011) 41,8%-ni (2021) (eriaruanne
28/2023) ja eelnõu seletuskiri viitab sellele probleemile.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
4. Andmete avalikkus jääb lahtiseks (art 110–111, 134–135) Eelnõu määrab, milliseid andmeid
kogutakse, kuid mitte seda, millised neist on avalikud. See jääb komisjoni rakendusaktidesse (art
110 lõige 7, art 134 lõige 8, art 135 lõige 3). Mitteavalikele andmetele pääsevad näidisloetelu
järgi hankijad, konkurentsiasutused, kontrollikojad ja rahapesu andmebürood;
kodanikuühiskonda, ajakirjanikke ja teadlasi ei mainita.
• Tegelikud kasusaajad. Kasusaajate teave kuulub andmeruumi (art 134 lõige 5 punkt k), kuid
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
24
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
selle avalikkus on määramata. Eestis on kavas piirata avalikku ligipääsu tegelike kasusaajate
andmetele. Hankelepingu võitja tegelik omanik on avaliku huvi küsimus: KVE kasutab ka ise
hanke- ja kasusaajate andmete sidumist erakonna rahastamise riskide tuvastamiseks (ausriik.ee).
• Identifitseerimine. Avalikes kokkuvõtetes nõutakse vaid “asjaomaste organisatsioonide
tuvastamist” (art 110). Ilma kohustuslike registrikoodideta ei ole andmeid võimalik
usaldusväärselt siduda äriregistri, kasusaajate või erakonnaannetuste andmetega.
• Avaldamisest kõrvalejätmine. Art 111 lõige 2 lubab teabe avaldamata jätta avaliku huvi, ärihuvi
või konkurentsi kaitseks. Alus on lai ja eelnõu ei nõua avaldamata jätmise põhjendamist;
kõrvalejäetud teave tuleb küll esitada andmeruumi mitteavalikuna.
5. Puudub seos rikkumisest teavitajate kaitsega Rikkumisest teavitajate kaitse direktiiv (EL)
2019/1937 hõlmab ka riigihankeid ning Eestis on see üle võetud tööalasest Euroopa Liidu õiguse
rikkumisest teavitaja kaitse seadusega. Eelnõu ei seo seda kaitset aga hankeregulatsiooniga, kuigi
hankerikkumised avastatakse sageli just siseteavituse kaudu. Määrus võiks selgelt viidata
hanketöötajate ja pakkujate töötajate kaitsele ning siduda teavituskanalid art 140 terviklikkuse
juhtimisega.
Teadmiseks võetud.
6. Julgeolek kui läbipaistvuse erand (art 26, 47, 93) Julgeolekukaalutlused on õigustatud, kuid
eelnõu võimaldab ettevõtet kõrvaldada mitteavalike hinnangute alusel (art 26 lõige 1 punkt g),
piirata teabe andmist (art 93 lõige 3) ja sõlmida lepinguid otse (art 47). Ilma aruandluseta on oht,
et julgeolekualust kasutatakse ka juhtudel, kus konkurentsi piiramine ei ole julgeoleku
tagamiseks hädavajalik. Otsuse põhjendus peab olema kättesaadav vaidlustusorganile ja auditile
ning selliste otsuste arv ja maht avalikustatud. Halduskoormuse ja rakendamise riskid Suurim
rakendusrisk on see, et kaalutlusõigus kasvab kiiremini kui hankijate võimekus seda ausalt
kasutada.
• Väikesed hankijad. Läbirääkimised ja kvaliteedipõhine hindamine nõuavad oskusi, mida
paljudel omavalitsustel ja väiksematel asutustel ei ole. Art 139 kohustab looma tugistruktuure, sh
terviklikkuse ja huvide konflikti ennetamise nõustamise. Eesti peaks kavandama sellele rahastuse
juba praegu, mitte pärast määruse jõustumist.
• Riskianalüüsi tööriist. Art 140 kohustab kõiki hankijaid kasutama andmepõhist riskianalüüsi.
Eesti vajab ühte tasuta tööriista, mis on seotud riigihangete registri ja tulevase andmeruumiga, et
kohustus ei jääks formaalseks linnukeseks.
• Andmete kvaliteet. Andmeruumi väärtus sõltub sellest, kas hankijad sisestavad lepingu-,
muudatus- ja makseandmed täielikult ja õigeaegselt. Art 134 lõikes 9 nõutud trahvid tuleb Eestis
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
25
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
kehtestada nii, et need oleksid ka tegelikult rakendatavad.
• Automaatne kõrvaldamine. Elektrooniline sobivusteenus vähendab koormust, kuid on vaid nii
usaldusväärne, kui usaldusväärsed on sellega ühendatud registrid. Kui kasusaajate register ei ole
ajakohane või kui võtmeisikute kontroll ei ulatu tegelike kasusaajateni, võib automaatkontroll
luua vale kindlustunde.
• Saavutatut ei tohi kaotada. Eestil on juba praegu võrdlemisi avatud e-hankekeskkond ja
avaandmed. Üleminek andmeruumi mudelile ei tohi vähendada praegu avalikult kättesaadava
teabe hulka ega masinloetavust.
• Üleminekuaeg. Määrust hakatakse kohaldama kaks aastat pärast jõustumist ja andmebaaside
ühendamise tähtaeg on 15. juuni 2029 (art 29). Selle aja jooksul tuleb Eestis üle vaadata
riigihangete seadus, avaliku teabe seaduse seos hankeandmetega ning huvide konflikti reeglid
korruptsioonivastases seaduses.
Teemad, mille osas Eesti võiks ELi tasandil muudatusi taotleda
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.1
ja 5.10.
Elering AS Elering AS toetab varasemas Rahandusministeeriumi kirjas esitatud Eesti seisukohti ning lisab
juurde omapoolsed mõtted.
Positiivsed muudatused
Lepingute 15% muudatuse piir ilma ELi piirmäära tingimuseta (art 106 lg 2) ning kehtib ühtlaselt
kõikidele lepingu liikidele.
Avatud menetluse 20-päevane miinimum (art 34 lg 2).
Art 47 punkti c teenused, mida saab hankida otsemenetluses.
Täiendavad võimalused julgeoleku ja kriisidega arvestada.
Avaramad võimalused piirata kolmandate riikide kaupade, teenuste osalemist.
Avatud hankemenetluses läbirääkimiste lubamine.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
Halduskoormust tõstvad sätted:
Artikkel 134 lg
4. Näib olevat põhjendamatu nõuda, et hankijad peaksid kõik üle 10 000 eur maksvad lepingud
(või üldse mitte menetlusega korraldatud hankelepingud) NPPDS süsteemi kandma. Olenemata
sellest, kes lõplikult selle kohustuse täitmise eest vastutab, põhjustab see nii riigil, kui ka
hankijatel täiendavat kulu ja tehnilist keerukust.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
Artikkel 108 lg 6. "At the request of the subcontractor and where the nature of the contract so
allows, the public buyer shall transfer due payments directly to the subcontractor for services,
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
26
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
supplies or works provided to the main contractor. Such measures may include appropriate
mechanisms permitting the main contractor to object to undue payments. The arrangements
concerning that mode of payment shall be set out in the procurement detail."
Me ei toeta, et määrus sätestab alltöövõtjale maksmise sisuliselt kohustusena hankijale. See lisab
projektidesse märgatavalt keerukust ja tõstab halduskoormust. Lisaks on kohustuse vaates
ebaselge, kuidas peaks mõistma „where the nature of the contract so allows“, või kas see
kohustus peaks katma ka alltöövõtjate alltöövõtjad?
Artikkel 134 lg 3b
„The NPPDS authority shall ensure that the following procurement information is made available
through the NPPDS: procurement information relating to procurement procedures below the
thresholds referred to in Article 2, where this procurement information is provided in the format
corresponding to public summaries specified in the implementing act adopted pursuant to Article
110;“
Selles osas võib tõusta halduskoormus, kui kehtestatakse hankijatele nõue vastav informatsiooni
kokkuvõte esitada. Selgusetuks jääb ka see, mida mõeldakse hankemenetlusena: kas ka nö
väikehange jms.
Küsimusi tekitab NPPDS lahendus üldisemalt. Näiteks praegusest määrusest võib jääda arusaam,
et hankija peab esitama üsna sisulised andmed ja otsuste põhjendused, sh ka hankija enda
majasisesed sisulised otsustamise kohad (artikkel 109 lg 1). Olenemata sellest, kuidas tõlgendada
„internal decisions for the preparation or correction of the procurement detail“, lisab see
ilmselgelt oluliselt täiendavat keerukust ning halduskoormust.
Mõned Elering AS-i kommentaarid määruse osas.
1. Ettepanek Artikkel 73 lg 2 c
„Public buyers may do one or more of the following: reject a tender where the value of Union or
covered goods, services or works contained in the tender is below 50 % of the total estimated
value of the tender.“
Erinevalt sama artikli punkt 2 a on nimetatud säte sarnane praegu kehtiva direktiivi toimimise
loogikaga – punkt 2a puhul diskretsiooni peale pakkumuste laekumist ei ole, siis punkt 2c on see
olemas. Eleringi ettepanek on, et segalepingute puhul saaks seda alust rakendada pakkumuste
väärtuste puhul eraldi vastavalt sellele kas tegemist on ehituse, asja või teenusega. Ehk siis kui
leping sisaldab nii ehitust kui ka asjade tarnet, siis seda 50% saaks rakendada ka asjade
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.5
27
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
koguväärtuse puhul, arvestamata ehituse väärtust sinna 50% sisse. Selline võimalus võiks olla
hankija enda kehtestada, kuivõrd määruse art 73 p 3 sätestab nagunii nõude viidata RHAD-is.
2. Artikkel 52 lg 1
„Public buyers shall, when purchasing goods, services or works purchase only products, services
and works with a high energy efficiency performance, unless this is not technically feasible. To
that end they shall:“
Ettepanek on loobuda kohustuslikust rakendamisest või laiendada erandit „unless“ täiendavalt:
(a) pole majanduslikult põhjendatud; (b) turul konkurents puudub või (c) kui varasemas
riigihankes ei esitatud nimetatud nõuete osas nõuetekohast pakkumust. Võib ka kaaluda näiteks
sarnast lähenemist nagu on IAA artikkel 11 p 3.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.7
3. Artikkel 47 b i
„additional deliveries during not more than two years by the original supplier which are intended
either as a partial replacement of supplies or installations or as the extension of existing supplies
or installations, where a change of supplier would entail disproportionate costs or technical
difficulties for the public buyer.“
Ettepanek 1 on ajalist piirangut täpsustada, hetkel jääb selgusetuks, kas siin tuleb mõista aega
algse lepingu sõlmimisest, algse tarne lõpetamisest või lisalepingu kestust. Olenemata
tõlgendusest, tuleks kaaluda aja pikendamist, näiteks vähemalt 4 aasta peale, või loobuda ajalisest
piirangust või lisada erandi võimalus. Keerukate seadmete eluiga on tavaliselt rohkem kui 2
aastat, mis sisuliselt tähendab, et eluliselt on võimalik stsenaarium, kus võib tekkida pikema aja
jooksul põhjendatud täiendav hankevajadus.
Ettepanek 2 on laiendada sõnastust selliselt, et oleks sõnaselgelt tagatud võimalus remondi-ja
hooldusteenuseks või olemasoleva asja täielik väljavahetamine (hetkel on sõnastuses partial).
Arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
4. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus
Erinevalt kehtivast direktiivist puudub määruse ettepanekus võimalus korraldada riigihange
hanketeadet avaldamata (VTA), kui varasemas riigihankes esitatud pakkujad või pakkumused ei
vasta nõuetele.
Ettepanek on see alus määrusesse tagasi tuua.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
5. Pakkumuste esitamise tähtajad
Erinevalt direktiivist puudub määruses võimalus avatud menetluses pakkumuste esitamise
tähtaegu lühendada. Praktikast tulenevalt teeme ettepaneku avatud hankemenetluses tähtaegade
Arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
28
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
lühendamise võimalus reguleerida sarnaselt kehtivale direktiivile (direktiiv artikkel 45 lg 3).
Hankijal ei ole alati võimalik tähtaegadest kinni pidada, samas puudub tal ka alus rakendada
määruse artiklit 48.
6. Lepingu muudatustest teavitamine
Artikkel 106 lg 6 kehtestab, et teavituse registrile peab esitama enne lepingu muutmist. Leiame,
et see on praktikas küsitavusi tekitav, kuivõrd sisuliselt selleks hetkeks veel lepingut muudetud ei
ole.
Küsimusi tekitab:
kas piisab saatmisest või peab olema avaldatud (art 112 lg 1: kuni 5 päeva);
mis on tagajärg avaldamata jätmisel – kas lepingu muudatust on tühine vms.
mis juhtub, kui teade esitatakse, aga muudatust ei tehta.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.3
ja 5.1.
7. Raamlepingu kestus
Artikkel 103 kehtestab raamlepingu kestused, mis on kehtivast direktiivist oluliselt lühemad
(direktiiv artikkel 51). Palume kaaluda võrgustikusektorile pikemate tähtaegade kehtestamist.
Arvestada tuleb, et võrgustikusektori puhul on investeeringud pikemaajalised ja tihti ka tehniliselt
keerukad.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.3
ja 5.8.
8. Standarddokumendid
Artikkel 138 lg 2 punkt c. Mõistame, et nimetatud kohustus ei tulene hankijale, kuid mõned
küsimused, millele tasub tähelepanu juhtida: (a) Kas standarddokumendid on kohustuslikud või
ainult soovituslikud; (b) Mis on “suur taristuprojekt” ja “pikaajaline leping”. Lisaks tekitab
küsimusi kehtestatud lepingute muutmise eelkontrolli institutsioon ning pigem me ei poolda selle
rakendamist.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
Justiits- ja Digiministeerium Toetame määruse üldisi eesmärke, milleks on Euroopa Liidu riigihankeõiguse ajakohastamine,
hangete tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine, digitaliseerimise edendamine ning siseturu
toimimise toetamine. Samuti peame positiivseks eesmärki vähendada liikmesriikide erinevatest
rakenduslahendustest tulenevaid lahknevusi ja luua eeldused riigihankeõiguse ühetaolisemaks
kohaldamiseks Euroopa Liidus. Nende eesmärkide saavutamiseks on kolme kehtiva direktiivi
asendamine määrusega põhimõtteliselt sobiv lahendus, kuna see võib vähendada liikmesriikide
ülevõtmis- ja rakenduslahendustest tulenevaid erisusi ning toetada riigihankeõiguse ühtsemat
kohaldamist. Samas tähendab määruse vahetu kohaldatavus, et liikmesriikidel on senisest vähem
võimalusi arvestada rakendamisel oma halduskorralduse, infosüsteemide ja väljakujunenud
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
Määruse vormi toetamise
ettepanekut ei arvestatud,
sest Eesti eelistab
direktiivi.
29
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
praktikatega. Seetõttu on oluline, et määrusega saavutataks soovitud ühtlustamise eesmärk viisil,
mis võimaldab liikmesriikidel kasutada ja arendada olemasolevaid toimivaid lahendusi ning
väldib põhjendamatult detailseid nõudeid, millega võiks kaasneda ebaproportsionaalne
rakenduskoormus.
Üks keskseid muudatusi on Euroopa Liidu ülese riigihangete digitaristu loomine, mis hõlmab
elektroonilist sobivuskontrolli teenust, Euroopa ärirahakotti ning liikmesriikide registrite ja
andmekogude ulatuslikumat ühendamist (artiklid 28–29 ja 127–140). Toetame eesmärki
vähendada ettevõtjate halduskoormust ja lihtsustada piiriülest osalemist riigihangetes.
Arvestades, et süsteemi täpsemad tehnilised nõuded ja liikmesriikide kohustused jäetakse suures
osas hilisemate delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide määratleda, on praegu keeruline
hinnata muudatuste tegelikku ulatust ning mõju olemasolevatele lahendustele.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1
ja 5.9.
Määruse kohaselt tuleb hankeleping üldjuhul sõlmida parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning
kvaliteedikriteeriumide osakaal peab olema vähemalt 30% ning tööjõumahukate hangete puhul
vähemalt 50% (artikkel 98). Eesmärk suurendada kvaliteedi arvestamist hankemenetluses on
põhjendatud, kuid hinnata võiks, kas kvaliteedikriteeriumide kohustuslik miinimumosakaal jätab
hankijatele piisava paindlikkuse erineva iseloomuga hangete puhul. Samuti võiks analüüsida, kas
suurem tuginemine kvalitatiivsetele ja hinnangulistele kriteeriumidele võib raskendada
hankeotsuste põhjendamist ning nende hilisemat kontrolli vaidlustus- ja kohtumenetluses.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.4.
Kõige selgemalt avalduvad eelkirjeldatud kaalutlusõiguse ja kontrollitavuse küsimused
innovatsioonimenetluses (artiklid 41–45). Eesti õiguses on olemas juba innovatsioonipartnerluse
menetlus, mis võimaldab innovaatiliste lahenduste väljatöötamist ja hilisemat hankimist, kuid
kavandatav innovatsioonimenetlus näib olevat sellest oluliselt laiapõhjalisem. Menetluse
keskmes ei ole olemasolevate lahenduste võrdlemine, vaid innovaatiliste lahenduste potentsiaali,
teostatavuse ja eeldatava mõju hindamine ühiskondliku väljakutse lahendamisel.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.3
ja 5.6.
Selleks peab hankija määratlema ühiskondliku väljakutse ning koostama väärtushindamise
raamistiku, mille alusel hinnatakse muu hulgas innovatsioonipotentsiaali, kasutajaväärtust,
tõhusust, kestlikkust, julgeolekut ja vastupidavust. Samal ajal võivad lahendused testimise,
valideerimise ja arendamise käigus oluliselt muutuda. Testimis- ja valideerimisetapp võib kesta
kuni kaks aastat ning pärast positiivset hindamisotsust võib lepingu sõlmimine toimuda veel kuni
viie aasta jooksul. Seetõttu tekib küsimus, kuidas tagada lahenduste võrreldavus, konkurentsi
säilimine ning turu ja tehnoloogia arenguga arvestamine olukorras, kus olulised hankeotsused
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.3
ja 5.5.
30
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
põhinevad aastaid varem läbi viidud hindamisel.
Riigi küberturvalisuse ja tehnoloogia talitus (RKTT) on tutvunud Euroopa Komisjoni 09.09.2026
avaldatud riigihangete määruse eelnõu kavandiga. Ja teeme järgmised märkused:
Me ei toeta riigihangete direktiivi asendamist määrusega.
Kehtiva direktiivi muutmise eesmärgid on muu hulgas (ettepaneku lk 2):
hanke-eeskirjade lihtsustamine ning paindlikkuse ja sidususe suurendamine;
strateegiliste hangete kasutuselevõtu suurendamine;
Need eesmärgid eeldavad pigem keskse regulatsiooni vähendamist, mitte suurendamist. Seega
Kindlasti ei saa nõustuda lk 8 toodud seisukohaga, et otsekohaldatava määrus kehtestamisega
luuakse liidu tasandil ühtne reeglistik, parandades kohaldamise järjepidevust, vähendades
killustatust ja vältides erinevat riiklikku rakendamist („gold plating“), säilitades samal ajal
vajaliku paindlikkuse.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.2
ja 5.3.
Pigem toimub määruse kehtestamisega paindlikkuse pidurdamine, kuivõrd paindlikus, sealhulgas
riigi eripärasid arvestavate nõuete kehtestamine, on antud juhul vajalik avalike huvide kaitseks.
Näiteks on EL liikmesriikides digitaalsete avalike teenuste pakkumine erineval tasandil, seega ei
saa olla nendel juhtudel lahendiks ühtsed standardsed nõuded. Selge peaks olema, et avalikes
huvides kehtestatav üldine akt saab sisaldada miinimumnõudeid, mitte maksimumnõudeid, sest
üleliiduliselt ei ole võimalik arvestada kõigi asja- ja ajakohaste vajadustega.
Küll aga toetame eesmärki vähendada valdkonda reguleerivate õigusaktide hulka, kuid seda saab
teha ka uue direktiivi kehtestamise kaudu.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.3
ja 5.2.
Ettepaneku artiklid 25 ja 26 sisaldavad hankes osalemise välistamise aluseid, kuid puudub alus
välistuseks olukorraks, kus toote tegemiseks või teenuse pakkumiseks kasutab pakkuja sundtööd
(nt kinnipeetavaid sunnitakse tööle, ilma tasu maksmata või muu nö Hiina ümberõppelaagrid).
Teadmiseks võetud.
Leiame, et ettepanek lahendab püstitatud eesmärke osaliselt, kuivõrd muudatus ei hõlma
määruste, millega kehtestatakse isikute (määrus 2022/1031) ja kauba (määrus 952/2013) päritolu
tuvastamise põhimõtteid, üle vaatamist. Probleem on ka nö “Euroopa toodete välistamine“
hangetest. (art 74)
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
(art 133 jj) Eesti ei toeta olemasolevate digilahenduste dubleerimist ja eraldiseisva ärikukru
loomist ning peab vajalikuks eelnõu eesmärkide saavutamist, tuginedes olemasolevatele
lahendustele. Üksnes juhul, kui tulevane ärikukru lahendus arendab edasi olemasolevaid
lahendusi, on liikmesriikide asutustele täiesti vabatahtlik, käsitleb konkreetseid valdkondlikke
kasutusjuhte ning ei tekita liikmesriikidele praegusega võrreldes lisakulusid, saab Eesti seda
toetada. (See on VV seisukoht ärikukru osas)
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
31
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Toetame ITL-i seisukohta, et vähendada tuleks komisjoni delegeeritud volituste ulatust; Arvestatud
seisukohapunktis ja 5.9.
Keelelised tähelepanekud: erisusi on lubatud teha, kui hange puudutab tundliku teabe töötlemist
(sensitive data) (art 66 jj( art 66 lg 2 p f või lg 3 p a alap ii)). Samas ei ole päris selge, mida
mõeldakse tundliku teabena. IKÜM kasutab mõistet isikuandmed (personal data) ja eriliiki
isikuandmed (special categories of personal data). Peame vajalikuks, et ka neid andmeid
töötlevate võrgu ja infosüsteemide hanked oleks kaitstud. Eestis on palju andmekogusid, mis on
käsitletav põhiandmete koguna. Näiteks rahvastiku register. Neist andmekogudest sõltub paljude
teiste andmekogude ja infosüsteemide töö. Samas võib olla vaidlustatav kas tegemist on tundliku
teabega. Seega ettepanek, et riigil peab säilima õigus avalike (st riiklike registrite) toimimisega
seotud hangetes vastavaid erandeid kasutada.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1.
ja 5.5
Riigi Kinnisvara AS Toetame Eesti seniseid, Vabariigi Valitsuse 8. jaanuaril 2026 heaks kiidetud seisukohti, mh seda,
et riigihangete direktiive ei asendataks määrusega, vaid need liidetaks üheks direktiiviks, et
olemasolevaid reegleid lihtsustada.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.2.
Majandus- ja
Kommunikatsiooni-
ministeerium
Toetame lähenemist kasutada riigihankeid Euroopa Liidu konkurentsivõime, innovatsiooni ja
puhta tööstusbaasi tugevdamiseks. Tuleb luua stiimuleid innovaatiliste lahenduste
turuletoomiseks, ent ruumi peab jätma ka turu küpsusega arvestamiseks.
Selgitus: Saame nõustuda Euroopa Komisjoni esitatud määruse eelnõu artiklis 5 lõige a sätestatud
riigihangete strateegilise eesmärgiga, mis suunab avaliku sektori innovaatilisi lahendusi otsima.
Avalik sektor on hankijana turu kujundaja rollis.
Kui fookus seatakse innovaatiliste ettevõtete toetamisele, siis aitab see turule tuua uusi lahendusi,
tõukab tagant innovaatiliste ettevõtete kasvu ja võimalusi tegutseda nii siseturul kui piiriüleselt.
Meie kogemus näitab, et innovaatilistel ettevõtetel läheb hästi siis, kui innovaatiliste lahenduste
turule toomise riske vähendatakse, ettevõtetele luuakse referentse ja parandatakse nende
võimalusi eksporditurgudel läbi lüüa.
Leiame, et määruse eelnõu siht on hea ja tuleb luua stiimuleid innovaatiliste lahenduste
hankimiseks, aga samal ajal tuleb jätta ka piisavalt ruumi selleks sobivate meetodite valimisele
arvestades hanke valdkonda ja turu küpsust ning seatud eesmärke.
Toetame selgete põhimõtete ja lihtsustatud õigusraamistiku loomist, mis võimaldaks senisest
lihtsamalt läbi viia ühishankeid (art 10), suurendaks liikmesriikide vahelist koostööd ja
vähendaks ressursikasutust.
INNOVAATILISED HANKED
Toetame innovaatiliste riigihangete läbiviimiseks erimenetluse loomist. Leiame, et see
Arvestatud
seisukohapunktis 5.6.
32
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
erimenetlus peab olema piisavalt paindlik, eemaldama piiravad takistused ja tekitama võimalusi
katsetada. Teeme ettepaneku lisada määrusesse põhimõte, mis suunaks avalikku sektorit võtma
esimese kliendi rolli. Leiame, et turukonsultatsioonide läbiviimiseks ei tohi kehtestada ajalisi
piiranguid ja kvaliteedikontrolli läbiviimiseks ei tohi seada ebarealistlikke mõõdikuid.
Selgitus: Innovaatiliste hangete menetlus peab olema probleemipõhine, soodustama
turukonsultatsioone, etapiviisilisust ja võimaldama tegevuste käigus teha muudatusi.
Peame oluliseks, et see menetlus suurendaks avaliku sektori motivatsiooni innovaatiliste
lahenduste otsimisel, teadlikult suunaks referentskliendiks olemist ja nõudluspoolt innovatsiooni
vedamisel.
Teeme ettepaneku täiendada eelnõu artiklit 41 first buyer põhimõttega, mis suunaks avalikku
sektorit võtma rohkem vastutust turu kujundaja rollis, teadusarendustegevuste tulemuste
kasutuselevõtmisel ja edasi arendamisel.
Innovatsiooni peamine turutõrge Euroopas ei ole mitte ideede, vaid esimese kliendi puudumine,
mis toetaks innovaatiliste ettevõtete kasvu ja ekspordivõimekust.
Avalikul sektoril on võimalus teadlikult toetada lahenduste kasutuselevõttu, mis võimaldaks
pärast edukat piloteerimist ettevõtetel kasvada ja laieneda.
See lähenemine toetab artiklis 59 välja toodud iduettevõtete ja VKE-de turulepääsu.
Peame oluliseks innovatsiooni edendavate hangete puhul turukonsultatsioonide läbiviimist (art
42), kuid ei toeta sellele kehtestatud vähemalt kahekuulist kestust. Toetame paindlikku
lähenemist, mis võimaldaks kestust valida vastavalt innovaatilisest lahendusest ja turu olukorrast.
Samuti toetame turukonsultatsioonide puhul “comply or justify” (täida või põhjenda) põhimõtet,
mis suunab konsultatsioone vaikimisi läbi viima või nende tegemata jätmist põhjendama.
Paindlikum lahendus võimaldab hankijal valida turukonsultatsiooni läbiviimiseks sobiva viisi
ning võimaldab saavutada eesmärki ilma liigse halduskoormuseta. Innovatsioonihanked eeldavad
turuga konsulteerimist, et saada ülevaade võimalikest lahendustest ning rääkida läbi hankega
seotud tingimuste loomine, sh lähenemine kvaliteedikriteeriumite loomisele ja
intellektuaalomandi jagunemisele.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.6.
Innovatsioonimenetlus peab võimaldama etapiviisilisust, valideerimist ja loodu hindamist
konkreetsete mõõdikute kaudu, sh rõhutame kvaliteedikriteeriumite osatähtsust, kuid mitte neile
kohustuslike miinimum osakaalude seadmist.
OECD uuring (OECD, 2026, Innovative Capacity Assessment of Estonia) näitab, et madalaima
maksumuse asemel hindamisel kvaliteedikriteeriumite kasutamine suurendab innovaatilise
Arvestatud
seisukohapunktides 5.4
5.6 ja 5.9
33
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
pakkumuse edukust, kuid toob seejuures välja, et selle rohkem kui 30% osakaalu puhul mõju
kasv aeglustub.
Toetame innovatsiooni edendavate riigihangete laiemale kasutamisele suunavaid määruse sätteid,
mis parandavad ettevõtluskeskkonda ja suurendavad innovaatiliste VKE-de ja idufirmade osalust
hangetes. Peame oluliseks, et riigihangete määrus ja innovatsioonimäärus oleksid omavahel
kooskõlas.
Selgitus: Õigusliku raamistiku uuendamisel on oluline mõelda ka meetmetele, kuidas tagada
innovatsiooni edendavate riigihangete kasutuselevõtmine ning tagada, et innovatsioonihanked ei
jääks üksikuteks projektideks.
Euroopa Komisjon on esitanud sellele suunavaid juhendeid, raamistikke ja õigusakte, kuid siiani
pole tagatud nende laialdane kasutuselevõtt.
Siinkohal on oluline tuua välja erisused paralleelselt ELi Nõukogu läbirääkimiste laual oleva
Euroopa innovatsioonimäärusega (European Innovation Act, EIA).
EIA eesmärgiks on suurendada innovaatiliste lahenduste väljatöötamist, turule viimist ja
kasutuselevõttu. EIA seab raamistiku teadus-arendustegevuse hangetele (sh kommertskasutusele
eelnevatele hangetele, PCP – Pre-commercial Procurement) ja intellektuaalomandi
väärindamisele ja rahastamisele.
Mõlemate määruste koostoimel peaks suurenema innovatsioonihangete maht, vähenema
struktuursed tõkked innovatsioonitsükli jooksul ning paranema hangete kvaliteet ja
tulemuslikkus.
Intellektuaalomandiõiguse küsimustes toetame suunda, mis jätab pakkujale õiguse olla lahenduse
omanik ja jätab hankijale reaalselt vajalikud kasutus- ja litsentsiõigused.
Selgitus: VKE-de ja idufirmade motivatsiooni osaleda hangetel (lisaks piiranguteta tingimuste ja
hindamiskriteeriumite loomisele) toetab turukonsultatsioonide läbiviimine, mis võimaldab
vastavalt hanke esemest rääkida läbi mõlemale poolele sobiv intellektuaalomandi (IO) õiguste
jagunemine (art 62, 64).
Peame siinjuures oluliseks soodsate tingimuste loomist ettevõtetele, mis jätab lahenduse
omanikuks pakkuja ja jätab hankijale kasutusõiguse.
Maailma juhtivate majandustega riikide ühine nimetaja on põhimõte, et vaikimisi jääb IO täitjale
ning hankija ostabki ainult need kasutus- ja litsentsiõigused, mida tal on päriselt vaja.
Selline lähenemine suurendab innovaatiliste lahenduste pakkujate osakaalu, sest nad on valmis
panustama projektidesse, mille järgselt saavad nad loodud lahendust edasi arendada, seda
eksportida ja ettevõttena kasvada. Teisalt vähendab see hanke kogumaksumust, sest jättes
34
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
pakkujatele intellektuaalomandi õigused, ei sisalda pakkumuse maksumus saamata jäänud tulu
komponenti.
EUROOPA EELISTAMINE
Saame toetada võimaluse loomist riigihangetes Euroopa päritolu toodete eelistamiseks. Toetame
avatust partnerriikide kaasamisel ning Euroopa Liidu poolt võetud rahvusvaheliste kohustuste
järgimist.
Selgitus: Tööstuse kiirendamise määruse (IAA) ELi läbirääkimiste seisukohad kinnitati
18.5.2026 Vabariigi Valitsuse istungil. Nendele seisukohtadele toetudes leiame, et saame toetada
Euroopa eelistamise kontseptsiooni kasutuselevõttu piiratud mahus ja teatud sektorites.
Toetame partnerriikide hõlmamisel avatud lähenemist, et tagada avatus kaubandussuhetes
samameelsete ja usaldusväärsete riikidega. Samuti toetame ELi võetud rahvusvaheliste
kohustuste järgimist, sh sõlmitud vabakaubanduslepete, tolliliitude ning Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepingu (GPA) osas.
Eeltoodut arvesse võttes saame nõustuda riigihangetes Euroopa päritolu pakkujate või toodete
eelistamiseks õigusliku aluse loomist, mis tugevdab kohalike ettevõtete konkurentsivõimet ning
Euroopa väärtusahelate loomist.
Riigihangete määruse ettepaneku praegune sõnastus annab hankijatele õiguse eelistada Euroopa
päritolu tooteid, anda neile hinnaeelist või keelduda lepingust juhul kui pakkumine ei sisalda
piisavalt Euroopa päritolu tooteid.
Need põhimõtted on hinnanguliselt kooskõlas IAA kriteeriumitega Euroopa päritolu toodetele
terase, alumiiniumi ja tsemendi ning neid kasutatavate toodete osas.
Riigihangete määrus peaks olema kooskõlas tööstuse kiirendamise määrusega, et tagada
õigusselgus nii hankijate kui pakkujate jaoks. Soovime mõlemas määruses samasisulise
partnerpäritolu mõiste kasutamist.
Selgitus: Riigihangete määruse sätted peaksid olema kooskõlas ELi tööstuse kiirendamise (IAA)
määruse sätetega. Vastupidisel juhul muutub hankijate jaoks õigusraamistik ebaselgeks ja puudub
teadmine, millise reeglistiku põhjal hankeid tuleb läbi viia. Sama kehtib ka hangetel osalejate
puhul.
Arvestatud
seisukohapunktides
5.5.ja 5.9
Oluline on riigihangete määruses (art 70, 73) säilitada kooskõla IAA ettepanekuga, mis käsitleb
Euroopa eelistamist kitsamalt. Hankijad peavad olema teadlikud, et Euroopa eelistamise
kriteeriumid kehtivad ainult juhul kui hanke kirjelduses on see selgelt välja toodud.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.9.
Välja tuleb tuua seos IAA-ga, mis nõuab teatud hangetes Euroopa päritolu toodete hankimist või Arvestatud
35
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
kasutamist. Seetõttu ei saa hanke läbiviija teatud juhtudel iseseisvalt otsustada, kas Euroopa
päritolu kriteeriumit kasutada või mitte, vaid seda peab tegema vastavalt muude ELi õigusaktide
nagu IAA nõuetele (art 73).
seisukohapunktides 5.5
ja 5.9.
Mõistete ühtlustamiseks IAA ettepanekuga, mille eesmärk on samuti sätestada Euroopa
eelistamise reeglid, võiks kasutusele võtta IAA praeguses kompromissversioonis sisalduva
"partnerpäritolu" (partner origin) mõiste, mis teeb toodete päritolu lahtimõtestamise selgemini
arusaadavaks.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
Praegu on riigihangete määruse ettepanekuga hõlmatud partnerriigid vastavuses IAA
ettepanekuga – partnerluse loob GPA, vabakaubandusleping või tolliliit.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
Näeme vajadust, et riigihangete määrus defineeriks konkreetsemalt, mida on mõeldud teenuste all
(art 70). See selgitaks lähemalt millised teenused läheksid ettepaneku kohaselt Euroopa
eelistamise nõuete alla.
Toetame hanke eeldatava maksumuse piirmäärade seadmist, sest need lihtsustaksid
väikesemahuliste hangete puhul hankijate ja pakkujate tööd ning vähendaksid halduskoormust.
Peame oluliseks tagada, et sarnased maksumuse piirmäärad kehtiksid ka tööstuse kiirendamise
määruse puhul.
Selgitus: Toetame maksumuse alamlävendite seadmist riigihangetes, kuna need loovad lihtsama
raamistiku väiksemate hangete ning on madalama halduskoorumisega hankijate jaoks. Määruse
mõjuhinnangus on välja toodud, et üle 45% ELi hangetest jäävad alla 300 000 euro. Esialgsel
hinnangul jääb Eestis 2025. aastal läbi viidud hangete keskmine väärtus erinevates määruse
ettepanekus Part I Title I Artikkel 2 toodud kategooriates allapoole kavandatud lävendeid.
Erandiks on määruse ettepaneku lisas 1 toodud kesksete asutuste läbiviidavad hanked, kus Eestis
on keskmine hinnanguliselt lävendist kõrgem (lävend 140 000 vs Eesti keskmine 224 700 eurot).
Vaja on täpsustada, kas ettepanekus toodud hangete maksumuse lävendid kehtivad ka muude
riigihankeid käsitlevate algatuste nagu IAA kontekstis, näiteks 1 nullheitega sõiduki hankimisel,
mille maksumus jääb alla teatud piirmäära. Toetame lävendite kehtestamist ka muude algatuste
nagu IAA all.
Hangete maksumuse alamlävendite paindlikkuse tagamiseks toetame määruse ettepanekus
toodud ülevaatamise mehhanismi ning eelistame selle juures liikmesriikide arvamust kaasava
mehhanismi kasutamist.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.11.
Toetame digilahenduste kasutamist hankemenetluste läbiviimisel. Rakendusaktide kehtestamisel Arvestatud
36
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
peavad Euroopa Komisjoni volituste piirid olema selged. Komitoloogia-menetlustes eelistame
lahendusi, mis oleksid Euroopa Liidu riike kaasavad.
Selgitus: Toetame eelnõu ettepanekut teha hankijatele kättesaadavaks digitaalne tööriist, mis
võimaldab lihtsasti hinnata riigihangetel Euroopa eelistamise kriteeriumiga vastavuses olevaid
pakkujaid ja tooteid. Tööriist peab tagama ajakohase info olemasolu hangete läbiviijatele ning
läbipaistvuse (art 71).
Leiame, et kolmandate riikide Euroopa eelistuse alla lisamisel või välistamisel peaks delegeeritud
aktide asemel kasutama rakendusakte. Samuti eelistame, et toodete või teenuste puhul Euroopa
päritolu nõuete lisamisel või välistamisel kasutatakse delegeeritud aktide asemel rakendusakte.
Täpsemalt on vaja välja tuua mida tähendab siinkohal "Liidu huvid," mida arvesse võttes saaks
Euroopa Komisjon määruse skoopi laiendada. Hetkel on see termin liiga üldine ning annab
Euroopa Komisjonile täpselt raamistamata õigused (art 75).
SOTSIAALNE VASTUTUSTUNNE
seisukohapunktides 5.5
ja 5.9.
Toetame sotsiaalselt vastutustundlikule hankimisele ühtse raamistiku loomist.
Selgitus: Sotsiaalselt vastutustundlike riigihangetega kujundab avalik sektor läbi nõudluspoole
sotsiaalset vastutustundlikkust tööturul ja ettevõtjate seas parandades seeläbi töökultuuri ning
tööturul osalevate ühiskonnaliikmete heaolu.
Ligipääsetavus võimaldab rohkematel inimestel läbi oma elukaare liikudes ühiskonnas ja
majanduses osaleda ning vähendab omaste hooldajate koormust. Läbi tööturul osalevate
ühiskonnaliikmete heaolu paranemise väheneb ka surve riigi või kohalike omavalitsuste poolt
pakutavate sotsiaaltoetuste järele.
Sotsiaalselt vastutustundlike hangete edendamine on oluline Eesti 2035+ eesmärkide
saavutamiseks. Riigihangete strateegilised põhimõtted, väärtuspõhiste hangete tegevuskava ning
riigihangete seadus juba käsitlevad selles dokumendis välja toodud ettepanekutega, kohati
kattuvad ja täpsustavad.
Eestis, riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse sotsiaalsete kaalutlustega (RHS §
2). Riigihangete tingimusi kujundades on võimalik eelistada selliseid pakkujaid, kelle poolt
loodav sotsiaalne väärtus on suurem.
Sotsiaalsete kriteeriumitega saab hankija panustada järgmiste valdkondade edendamisse -
Juurdepääs kõigile - Etniline võrdõiguslikkus - Sooline võrdõiguslikkus - Inimõigustega seotud
hoolsuskohustus ülemaailmses tarneahelas - Pikaajaliste töötute, ebasoodsas olukorras olevate
ja/või puudega inimeste tööhõivevõimalused - Õiglased töötingimused – Muu.
Kui hankelepingu eseme kasutajateks on füüsilised isikud, tuleb tehnilise kirjelduse koostamisel
Arvestatud
seisukohapunktis 5.7
37
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
võtta arvesse puuetega inimeste võimalikke kasutusvajadusi seoses hankelepingu esemega või
koostada tehniline kirjeldus nii, et kõigil oleks võimalik hankelepingu eset kasutada, välja
arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
Kui kohustuslikud ligipääsetavuse nõuded on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktiga, lisab hankija
tehnilisele kirjeldusele viite vastavale õigusaktile (vt RHS § 88 lg 8).
Riigikantselei Riigikantselei toetab Euroopa Komisjoni 9. septembril 2026 esitatud riigihangete määruse
ettepaneku üldist suunda muuta riigihanked strateegilisemaks, paindlikumaks ja innovatsiooni
toetavamaks. Eriti oluline on käsitleda riigihankeid lisaks menetluslikule ostuprotsessile
vahendina, mille kaudu avalik sektor saab lahendada ühiskondlikke probleeme ning soodustada
uute lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Komisjoni ettepanek lähtub samuti vajadusest
suurendada innovatsiooni kasutamist riigihangetes ning vähendada senise raamistiku keerukust.
Riigikantselei hinnangul tuleb seejuures säilitada hankijatele piisav paindlikkus. Innovatsiooni
soodustavad eelkõige selged põhimõtted, turuga suhtlemine ja tulemustele orienteeritud
hankimine, mitte täiendavate formaalsete kohustuste loomine. Allpool on esitatud Riigikantselei
esialgsed üldised seisukohad määruse ettepaneku peamiste põhimõtete kohta eelkõige
innovatsioonimenetluse ja avaliku sektori innovatsioonivõimekuse suurendamise valdkonnas.
1. Eraldi innovatsioonimenetluse loomist ning selle probleemipõhist ja etapiviisilist ülesehitust.
Toetame võimalust kirjeldada hankes esmalt lahendatavat ühiskondlikku probleemi, hinnata
konkureerivaid lahendusi, neid testida ja valideerida ning seejärel edukas lahendus hankida.
Selline lähenemine toetab katsetamist ja võimaldab hankijal vältida tehnilise lahenduse
enneaegset ettekirjutamist. Komisjoni ettepanekus on innovatsioonimenetlus üles ehitatud just
selliste järjestikuste etappidena ning lahendusi hinnatakse mõõdetavate tulemusnäitajate kaudu.
Selline lähenemine on kooskõlas OECD Eesti avaliku sektori innovatsioonivõimekuse hinnangu
esialgsetes järeldustes kirjeldatud vajadusega vähendada lahenduste enneaegset ettekirjutamist
ning tugevdada probleemipõhist hankimist ja katsetuste kasutuselevõttu.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.6
ja 5.3.
2. Funktsionaalsete ja tulemuspõhiste nõuete tugevamat kasutamist. Liiga detailsed tehnilised
kirjeldused piiravad konkurentsi ja innovatsiooni. Toetame põhimõtet, et hankija kirjeldab
võimaluse korral eelkõige probleemi, soovitud tulemust ja funktsionaalseid nõudeid ning jätab
ettevõtjatele võimaluse pakkuda erinevaid tehnilisi lahendusi. Komisjoni ettepanek seab
funktsionaalsed nõuded üldiseks lähtekohaks ning toob eraldi esile nende positiivse mõju
innovatsioonile ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtete osalemisele. See vastab ka OECD .
innovatsioonile ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtete osalemisele. See vastab ka OECD
Arvestatud
seisukohapunktis 5.6.
38
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
analüüsis tuvastatud vajadusele tugevdada Eestis funktsionaalsete ja tulemuspõhiste kirjelduste
kasutamist.
3. Intellektuaalomandi õiguste proportsionaalset ja innovatsiooni toetavat jaotust ning seda
toetavaid rakendusinstrumente. Toetame põhimõtet, et hankija peab juba hankedokumentides
selgelt kindlaks määrama asjakohased intellektuaalomandi õigused ning saama lahenduse
kasutamiseks, hooldamiseks, muutmiseks ja edasiarendamiseks piisavad õigused lähtuvalt
tegelikust vajadusest. Samal ajal ei peaks hankija nõudma õiguste omandi üleandmist, kui selleks
puudub sisuline vajadus. Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi projektide kogemus
kinnitab TalTechi analüüsis avaldatut, mille kohaselt vähendab õiguste täielik loovutamine
pakkujate motivatsiooni, suurendab pakkumuse maksumust ning piirab lahenduse edasist
arendamist ja eksporti. Innovatsioonisõbraliku vaikemudelina tuuakse esile pakkujale jääv omand
koos hankijale vajaliku kasutusõigusega. Eriti toetame põhimõtet, et innovatsioonimenetluses
jääb loodav intellektuaalomand üldjuhul ettevõtjale ning sellest võib kõrvale kalduda
põhjendatud ja tegeliku vajaduse ning avaliku huvi tõttu. Euroopa Liidu õigusraamistiku kõrval
tuleb jätta ruumi praktilistele rakendusinstrumentidele. Kõiki innovatsioonimenetluse probleeme
ei ole otstarbekas lahendada määruse ega muude õigusaktidega. Intellektuaalomandi detailne
jaotus, lepingumudelid, tarnijasõltuvuse vältimine ja innovatsiooniprojektide riskijuhtimine
vajavad eelkõige tüüplepingutingimusi, juhendeid ja professionaalset tuge. Kõige efektiivsem
viis praktika muutmiseks on hankijate ja projektijuhtide juhendamine praktilise töö käigus.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.6
ja 5.10.
4. Turukonsultatsiooni tugevamat rolli innovatsioonihangetes. Innovaatilise lahenduse hankimise
eelduseks on piisav teadmine turu võimekusest ja võimalikest lahendustest. Seetõttu
toetame innovatsioonimenetlusele eelnevat turukonsultatsiooni ning seda, et turule antakse
võimalus anda tagasisidet probleemi kirjeldusele ja kavandatud hindamisraamistikule. Eelistame
seejuures „täida või põhjenda“ põhimõtet, mille kohaselt on turukonsultatsioon
innovatsioonihanke tavapärane lähtekoht, kuid hankija võib sellest põhjendatud juhul loobuda.
Selline lähenemine tugevdab turudialoogi rolli, säilitades samal ajal hankijale vajaliku
paindlikkuse. Ei toeta või peame vajalikuks muuta
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.6
ja 5.3.
1. Riigikantselei ei toeta kvaliteedikriteeriumidele ühtse kohustusliku 30% miinimumkaalu
kehtestamist kõikide hangete puhul. Toetame kvaliteedi senisest suuremat tähtsust ja üksnes
madalaimale hinnale keskendumise vähendamist, eriti innovatsiooni- ja muudes kvaliteedist
oluliselt sõltuvates hangetes. OECD Eesti innovatsioonivõimekuse analüüs näitab, et juba
hinnapõhisest hindamisest loobumine suurendab innovaatilise pakkumuse edukuse tõenäosust,
Arvestatud
seisukohapunktis 5.4.
39
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
kuid üle 30% kvaliteedikaalu puhul mõju enam samas tempos ei kasva. Seetõttu eelistame
lahendust, mille kohaselt tuleb innovatsioonihangetes arvestada lisaks hinnale
kvaliteedikriteeriume, kuid nende konkreetne kaal määratakse hanke esemest ja eesmärgist
lähtudes. See väldib nii formaalset protsendinõuet kui ka vajadust tõendada erandi kasutamise
põhjendatust.
2. Peame vähemalt kahekuulist kohustuslikku turukonsultatsiooni innovatsioonimenetluses
ebaproportsionaalselt jäigaks. Toetame põhimõtet, et rahvusvahelist piirmäära ületava
innovatsioonimenetluse ettevalmistamisel on turukonsultatsioon üldjuhul soovitatav ning
turuosalistele tuleb tagada mõistlik võimalus turukonsultatsioon üldjuhul soovitatav ning
turuosalistele tuleb tagada mõistlik võimalus konsultatsioonis osalemiseks. Samas peaks
turukonsultatsiooni läbiviimise kohustus ja selle kestus sõltuma hanke keerukusest, turu
olukorrast ja hankija vajadustest. Komisjoni ettepanek näeb ette kahekuulise kohustusliku
turukonsultatsiooni, võimaldades küll hanke eripärast tulenevalt lühemat tähtaega, kui see on
põhjendatud. Eelistame „täida või põhjenda“ põhimõtet, mille kohaselt on turukonsultatsioon
innovatsioonimenetluse eelduslik lähtekoht, kuid hankijal on põhjendatud juhtudel võimalik
sellest loobuda ja määrata konsultatsiooni kestus vastavalt konkreetse hanke asjaoludele.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.6.
3. Me ei toeta innovatsioonihangete liigset menetluslikku formaliseerimist. Uue
innovatsioonimenetluse eesmärk peaks olema muuta uute lahenduste katsetamine lihtsamaks,
mitte luua senise innovatsioonipartnerluse asemele uus keerukas erimenetlus.
Innovatsioonimenetluse etapid, hindamisraamistik ja dokumenteerimiskohustused peavad olema
proportsionaalsed hanke väärtuse, riski ja keerukusega. Eriti oluline on tagada, et menetlus oleks
praktiliselt kasutatav ka väiksemate prototüüpide ja katsete puhul.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.3
ja 5.6.
Kokkuvõte Riigikantselei toetab määruse ettepaneku innovatsioonihangete üldist suunda. Eriti
olulised on uus probleemipõhine innovatsioonimenetlus, funktsionaalsed nõuded,
turukonsultatsioon, intellektuaalomandi proportsionaalne jaotus ning kvaliteedi tugevam
arvestamine. Samas tuleks vältida innovatsioonihangete muutmist uute detailsete menetlus- ja
dokumenteerimiskohustuste kaudu keerukamaks. Euroopa Liidu õigusraamistik peaks kehtestama
selged põhimõtted ja piisava õiguskindluse, kuid jätma hankijale ruumi valida konkreetsele
probleemile sobiv menetlus, ajakava, hindamismudel ja riskijaotus. Eesti seisukohast on määruse
kõrval jätkuvalt oluline arendada riiklikke intellektuaalomandi ja IT standardtingimusi,
näidisdokumente ning innovatsioonihangete praktilist kompetentsi. Riigikantselei hinnangul tuleb
Eesti seisukohtade kujundamisel hinnata määruse sätteid ka selle järgi, kas need muudavad
Arvestatud
seisukohapunktides 5.6
ja 5.10.
40
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
innovatsioonihankemenetluse kasutamise hankija jaoks reaalselt lihtsamaks ja õiguskindlamaks.
Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi kogemuse, TalTechi analüüsi soovituste ning
OECD avaliku sekotri innovatsioonivõimekuse hinnangu põhjal piiravad
innovatsioonihankemenetluse kasutamist eelkõige menetluse keerukus ja ajamahukus,
riskikartus, ebapiisav praktiline tugi ning organisatsioonijuhtide vähene valmisolek hankida ette
määratud lahenduse asemel tulemust või lahendust probleemile. Seetõttu peame oluliseks, et
Eesti läbirääkimispositsioonis välditaks uusi formaalseid kohustusi, mille lisandväärtus
innovatsiooni soodustamisel ei ole selge, ning toetataks lahendusi, mis suurendavad hankijate
kaalutlusruumi, õiguskindlust ja praktilist võimekust. Õigusraamistiku kõrval on vajalikud ka
riiklikud tüüplepingutingimused, praktilised juhendid ja keskne kompetentsitugi. Erilise
tähelepanu all peaks olema juhtide arusaama muutmine innovatsioonihangetest kui selgete ja ette
teada lahenduste ostmisest. Selle asemel peaks innovatsioonihankeid käsitlema kui vahendit
koostöös turuga probleemi lahendamiseks.
Rahandusministeerium –
õigustalitus
Määruse selgitavat osa lugedes meenus mulle üks suvine vaideotsus, mida SOM minuga jagas
(manuses). Ma ei väida, et Ida-Viru OVL korraldatud hankes tehti kõik korrektselt - kindlasti
oleks saanud paremini-, aga mulle tundub, et see on hea näide üldisemast probleemist. Praktikas
on mitmeid sarnaseid näiteid, just eriti sotsiaalvaldkonnas, aga ka mujal, kus hangitakse
teenuseid, kuid lõplikku valikut hankega leitud teenusepakkujate vahel ei tee hankija ise, vaid
seda teeb tarbija või muu kolmas osapool, mõnikord mingite kindlaksmääratud näitajate alusel,
teinekord puhtalt sisetunde ajel. Näiteks: erinevad ekspertiisiteenused kohtumenetlustes,
asenduskoduteenus, kinnise lasteasutuse teenus, turvakodu teenus, kaitstud töö teenus, sundravi,
erinevad tervishoiuteenused jms.
Kehtivas EL hankedirektiivis on põhjenduspunkt 4, aga hankijad, kas ei oska seda kasutada või
võib-olla üldse ei saagi neid teenuseid hankeväliselt korraldada. Uuest EL riigihangete määrusest
ega sellele lisatud selgitustest ma direktiivi pp 4 analoogset põhjendust ei leidnud. Alati ei ole
päästerõngaks ka sotsiaalteenuste kõrgem piirmäär, millest allapoole on hankijal reeglite
kehtestamisel laiem sisustamissvabadus; alati ei ole tegemist ka mittemajanduslikel kaalutlustel
osutatavate üldhuviteenustega, mis jääksid riigihangete kohaldamisalast väljapoole.
Mulle endale tundub, et see võiks olla üks teema, mis vajaks selgemat regulatsiooni - selgitust,
kuidas sedalaadi teenuseid tellida või kas võiks sellist tüüpi teenuste tellimine olla EL
hankeregulatsiooni mõttes erandina käsitletav.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.3
Riigimetsa Majandamise RMK hinnangul sisaldab eelnõu mitm eid vajalikke muudatusi, mi lle eesmärk on suurendada Arvestatud
41
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Keskus (RMK) hankemenetluste paindlikkust, digitaliseer itust ning keskenduda rohkem kvaliteedile ja
tarnekindlusele. Samas sisaldab eelnõu ka sättei d, mille rakendamine võib suurendada hankijate
halduskoormust ning vähendada riigihangete süsteemi paindlikkust.
1. Üldine hinnang RMK toetab eesmärki muuta Euroopa Liidu hanke raamistik lihtsamaks,
digitaalsemaks ja tulevikukindlamaks. Positiivselt tu leb hinnata kavatsust vähendada
menetlusreeglite killustatust, laiendada hankijate võimalusi pi dada läbirääkimisi ning parandada
elektroonilist andmevahetust üle Euroopa Liidu. Samas leiab RMK, et kavandatav määrus ei
tohiks vähendada liikmesriikide võimalusi kujundada oma hankesüsteemi eripärast, turu
suurusest ja administratiivsest suutlikkusest lähtuvaid lahendusi. Eesti on varasemalt väljendanud
seisukoht a, et riigihangete direktiivide asendamine määrusega ei ole eelistatud lahendus ning
eelistada tuleks olemasoleva raamistiku lihtsustamist ja konsolideerimist. RMK peab seda
seisukohta põhjendatuks ka käesoleva eelnõu menetlemisel.
seisukohapunktides 5.1
ja 5.2.
2. Positiivsed muudatused 2.1 Suurem paindlikkus hankemenetluste läbiviimisel RMK toetab
eelnõus sisalduvat eesmärki laiendada läbirääkimiste kasutamise võimalusi ning luua
paindlikumad menetlused keerukate ja innovaatiliste la henduste hankimiseks. Praktikas
võimaldab see paremini hankida infotehnoloogilisi lahendusi, metsandustehnikat, ehitusteenuseid
ja muid valdkondi, kus hankija vajadusi ei ole võimalik täielikult kirjeldada hanke algstaadiumis.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
2.2 Digitaalsete lahenduste arendamine RMK toetab elektrooniliste hankesüsteemide
koostalitlusvõime suurendamist, pakkujate andmete taaskasutamist ning automaatseid
kontrollime hhanisme. Andmete ühekordse esitamise põhimõte („once only“) aitab vähendada nii
ettevõtjate kui ka hankijate halduskoormust.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
2.3 Julgeoleku- ja tarnekindluse aspektide tugevdamine RMK toetab selgema raamistiku loomist
olukordade ks, kus esineb risk tarneahela toimimisele, küberturvalisusele või muudele
julgeolekuhuvidele. Eriti oluline on see kriitilise tähtsusega infrastruktuuri, infotehnoloogia ning
strateegiliste loodusvaradega seotud valdkondades.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
3. Peamised probleemkohad 3.1 Kohustuslikud kvaliteedi osakaalu nõuded
RMK peab probleemseks ettepanekut, mille kohaselt peab kvaliteedi osakaal
hindamiskriteeriumides olema üldjuhul vähemalt 30% ning tööjõumahukates hangetes vähemalt
50%. Praktikas esineb märkimisväärne hulk hangitava id kaupu ja teenuseid, mille omadused on
standardiseeritud ning mille puhul lisandväärtus tekib eelkõige konkurentsivõimelise hinna
kaudu. Sellisteks hangeteks võivad olla näiteks kütus , teatud seadmed, kontorikaubad,
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1,
5.4, 5.5 ja 5.7
42
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
standardsed hooldusteenused või muud üheselt kirjeldatavad hankeesemed. Kohustuslike
kvaliteedikaalude kehtestamine:
• suurendab hindamismetoodikate keerukust;
• kasvatab vaidlustusriski;
• suurendab menetluse kestust; • tekitab täiendavat halduskoormust nii hankijatele kui
pakkujatele. RMK ettepanek on säilitada hankija õigus kasutada põhjendatud juhtudel ainsa
hindamiskriteeriumina hinda või kulupõhist näitajat. See lähenemine on kooskõlas ka Eesti
varasemalt väljendatud seisukohaga. 3.2 Strateegiliste eesmärkide kohustuslik integreerimine
Eelnõu suurendab keskkonna-, sotsiaal-, innovatsiooni-, julgeoleku- ja vastupanuvõime
kaalutluste tähtsust riigihangetes. RMK toetab strateegiliste eesmärkide arvestamist juhul, kui
need on konkreetse hanke esemega sisuliselt seotud. Samas ei tohiks riigihange muutuda
universaalseks regulatiivseks instrumendiks kõikide poliitikaeesmärkide saavutamisel. Hankijal
peab säilima kaalutlusõigus hinnata, millise d strateegilised eesmärgid on konkreetse hankega
seotud ja milliste kriteeriumide kohaldamine on proportsionaalne. 3.3 Suurenev aruandlus- ja
andmekogumiskohustus RMK peab oluliseks vältida olukorda, kus hanke menetluste
lihtsustamise eesmärgil kehtestatav regulatsioon suurendab tegelikkuses aruandluskoor must.
Eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid koguma senisest enam andmeid ning looma täiendavaid
andmeruume ja automatiseeritud kontrollilahendusi. RMK hinnangul tuleks:
• lähtuda olemasolevate infosüsteemide kasutamisest; Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
• vältida dubleerivaid aruandlusnõudeid;
• rakendada ainult selliseid andmekogumise kohustusi, mida on võimalik täita automaatselt.
4. Teemad, mille osas Eesti võiks taotleda muudatusi RMK teeb ettepaneku, et Eesti toetaks
läbirääkimistel järgmisi muudatusi:
• säilitada võimalus kasutada põhjendatud juhtudel üksnes hinna põhist hindamist;
• muuta kvaliteedi miinimumosakaal soovituslikuks, mitte kohustuslikuks;
• jätta alla rahvusvaheliste piirmäärade jäävate hangete regulatsioon liikmesriikide pädevusse;
Arvestatud
seisukohapunktides 5.4
ja 5.11.
• muuta strateegiliste eesmärkide arvestamine hankija jaoks riskipõhiseks ja paindlikuks; Arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.7.
• piirata täiendavad andmekogumise kohustused automaatselt kogutavate andmetega; Arvestatud
43
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
• laiendada hankijate võimalusi pidada läbirääkimisi ning muuta hankelepinguid olukordades, kus
turuolukord või avalik huvi seda põhjendab;
seisukohapunktis 5.1. ja
5.3
• lihtsustada avaliku sektori üksuste vahe list koostööd ning grupisiseste teenuste kasutamist.
5. Kokkuvõte RMK toetab eelnõu eesmärke suurendada hankemenetluste paindlik kust,
digitaliseeritust ja vastupanuvõimet ning parandada Euroopa Liidu siseturu toimimist.
Positiivseks tuleb pidada läbirääkimiste võimaluste laiendamist, elektrooniliste lahenduste
arendamist ning julgeoleku- ja tarnekindluse aspektide tugevamat arvestamist. Samas leiab RMK,
et lõplik regulatsioon peab vältima liigset detailset reguleerimist, säilitama hankijate
kaalutlusõiguse ning tagama, et halduskoormus tegelikult väheneks. Eelkõige vajavad täiendavat
analüüsi kohustuslikud kvaliteedikriteeriumide osakaalud, strateegiliste eesmärkide kohustuslik
rakendamine ning uued aruandlus nõuded. RMK hinnangul peaks Euroopa Liidu hankereform
suurendama praktilist paindlikkust ning vähendama bürokraatiat nii hankijate kui ka ettevõtjate
jaoks.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.3
ja 5.1.
Siseministeerium Siseministeerium toetab otsuse eelnõu , kuid soovib juhtida tähelepanu mitmele olulisele
aspektile. Siseministeeriumi valitsemisala vaates võiks välja tuua, et eelnõu suund on julgeoleku,
tarnekindluse, kolmandate riikide mõju piiramise ja digitaliseerimise küsimustes valdavalt
positiivne. Näiteks:
1. Julgeolekuhuvide arvestamine Siseministeerium rõhutas oma 24.11.2025 kirjas nr 5 -1/70-2, et
ka klassikalise sektori hangetes peab olema võimalik arvestada julgeolekuaspektidega ja jätta
kõrvale tooted, mille päritolu ei ole piisavalt usaldusväärne. Eesti seisukoht täiendas seda
vajadusega võimaldada kõrvaldada ka Euroopa Liidus asutatud, kuid kolmanda riigi kontrolli all
olev ettevõtja. Eelnõu vastab sellele ootusele märkimisväärselt:
• artikli 66 lõige 1 kohustab hankijat julgeoleku - ja avaliku turvalisuse riskide esinemisel kõigis
riigihanke etappides neid riske hindama ning võtma asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid;
• artikli 66 lõike 3 kohaselt võib julgeolekuriski hindamisel mh arvesse võtta ettevõtja omandi-,
kontrolli- või rahastamisstruktuuri, sealhulgas kolmanda riigi või kolmanda riigi ettevõtja otsest
või kaudset mõju . Samuti võib arvesse võtta ettevõtja allumist kolmanda riigi õigusele, mis võib
kohustada ettevõtjat võimaldama juurdepääsu tundlikule teabele või seda avaldama;
• artikli 66 lõige 4 võimaldab julgeolekuriskide maandamise nõudeid ja meetmeid rakendada
muu hulgas tehnilistes kirjeldustes, pakkujate valikukriteeriumides, pakkumuste hindamise
kriteeriumides ning hankelepingu täitmise tingimustes;
• artikli 26 lõige 1 alapunkt g) võimaldab kõrvaldada ettevõtja ka salastatud või mitteavaliku
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
44
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
riikliku julgeolekuhinnangu põhjal;
• artikkel 67 võimaldab julgeolekuriski ilmnemisel lepingu täitmise ajal rakendada ettevõtja
suhtes meetmeid, sealhulgas ettevõtja lepingu täitmisest kõrvaldada või lepingu lõpetada.
Kavandatavad muudatused on positiivsed, luues senisest selgema aluse julgeolekuohtude
arvestamiseks ja hindamiseks erinevates riigihangetes (näiteks turvasüsteemide, sidevahendite,
pilveteenuste, biomeetriliste lahenduste, seiretehnoloogia ja kriitilise tarkvara hankimisel).
2. Tarnekindlus ja kriisivalmidus Eesti soovis, et hankijad saaksid eelistada Euroopa
Majanduspiirkonna ja usaldusväärsete partnerite päritolu tooteid ning teenuseid sektorites, kus
esineb reaalne julgeolekurisk või kriitiline sõltuvus. Hindame, et eelnõu läheb selles osas isegi
kaugemale, luues tervikl iku tarnekindluse ja vastupidavuse raamistiku (artikkel 69), võimaldades
muu hulgas nõuda tarnijate ja geograafiliste tarneallikate mitmekesistamist, sõltuvuse piiramist
ühest kolmandast riigist või ühest ettevõtjast , varude hoidmist Euroopa Liidus , talitluspidevuse
ja taasteplaane , varuosade, komponentide, tarkvarauuenduste ja testimisvahendite jätkuva
kättesaadavuse tagamist , kriisiolukorras tootmis- või teenindusmahu kiire suurendamise
võimekust, tarneahela läbipaistvust ja jälgitavust. Positiivne on ka see, et meetmed ei piirdu
üksnes pakkuja ehk ettevõtja päritoluga. Hankija saab hinnata kogu tarneahelat ja selle tegelikku
vastupidavust. Eelnõu artiklid 70 –76 loovad ühise nn Euroopa- eelistuse raamistiku.
Siseministeeriumi valitsemisala jaoks toob see kindlasti leevendust küsimuses, kas ja millistel
tingimustel võib piirata näiteks kõrge riskiga kolmandast riigist pärit turvakaamerate,
sidekomponentide, droonide, serveriseadmete või tarkvaralahenduste pakkumist.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
3. Julgeolekumõõtme esiletõstmine Eesti seisukohtades Siseministeerium toetab eelnõu
põhimõtteid ning manuses kirjeldatud Eesti seisukohti, mis aitavad tugevdada julgeolekut ning
võimaldavad paremini tuvastada ja välistada ebausaldusväärseid pakkujaid ja tooteid.
Positiivsena hinnatakse eelkõige eelnõus sisalduvaid lahendusi, mis aitavad vähendada
julgeolekuohte ja strateegilisi sõltuvusi ning tugevdada avaliku sektori vastupanuvõimet.
Siseministeeriumi hinnangul võiks kaaluda Eesti seisukohtades julgeolekut ja strateegiliste
sõltuvuste vähendamist käsitlevate punktide 1.6 ja 1.7 esiletõstmist ning nende paigutamist
seisukohtade algusossa. Tegemist on ühe Euroopa Komisjoni poolt eelnõu tutvustamisel esil e
tõstetud põhieesmärgiga ning see omab Siseministeeriumi valitsemisala jaoks keskset tähtsust.
Samas aga tooks välja mõned tähelepanekud, mida eelnõu ei arvesta või arvestab ebapiisavalt.
Täpsemalt:
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
1. Direktiividest on saanud määrus Eesti ei toetanud direktiivide asendamist määrusega, vaid Arvestatud
45
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
eelistas kolme direktiivi konsolideerimist üheks direktiiviks. Eesmärk oli säilitada
liikmesriikidele piisav võimalus kohandada reegleid oma õigussüsteemi ja halduskorraldusega.
Komisjoni ettepanek teeb vastupidist. Kolme direktiivi asemel võetakse vastu üks vahetult
kohaldatav määrus ning suur osa detailidest jäetakse hilisematesse komisjoni delegeeritud ja
rakendusaktidesse. Liikmesriikide võimalus kujundada riigisiseseid lahendusi väheneb
märkimisväärselt. Sellega kaasneb risk, et riiklikke eripärasid ei saa riigisiseselt piisavalt
täpsustada. Sellega külgnevalt sooviks kindlasti üle rõhutada ja see peab ka määrusest selgelt
välja tulema, et riiklik julgeolek on liikmesriikide ainuvastutus ja selle kaitseks peab
liikmesriikidel jääma ulatuslik kaalutlusõigus.
Vahetult kohaldatava määruse puhul võivad ka igapäevased, praktilised küsimused hakata
sõltuma Euroopa Liidu tasandi rakendusaktidest, standarditest ja Euroopa Kohtu tõlgendustest.
Liikmesriigid peaksid saama kaasuda delegeeritud ja rakendusaktide sisu osas (praktiline
vajadus). See aga toob paratamatult kaasa olukorra, kus protsessid muutuvad veelgi
aeganõudvamaks. Kui siseriiklikult suudame seaduse rakendamisega seotud probleemide korral
üpris kiiresti õiguslikud takistused ületada, siis siin võib tekkida oht, et kui meil on otsekohalduv
määrus + komisjoni delegeeritud ja rakendusaktid, siis õiguslike probleemide lahendamine võtab
edaspidi märkimisväärselt kauem aega. Riigihanke menetlustega seotud praktiliste probleemide
lahendamine liigub kohapealt kaugemale.
seisukohapunktis 5.2.
2. IKT-litsentside ja immateriaalsete kasutusõiguste eripära ei ole lahendatud Vastavalt
Siseministeeriumi 24.11.2025 kirja s nr 5 -1/70-2 toodule, palus SMIT luua eraldi kategooria
õiguste, immateriaalse kasutusõiguse või litsentside hankimiseks, samuti et standardsed ja
mitteläbiräägitavad litsentsitingimused, näiteks EULA, ei muuda pakkumust tingimuslikuks,
võimaldada IKT litsentside hankimiseks ühe-etapiline lihtsustatud või erimenetlus ning
täpsustada, kas tarkvaralitsentse käsitatakse riigihangete kontekstis asja, teenuse või eraldi õiguse
liigina. Eelnõu reguleerib küll intellektuaalomandi õiguste jaotust artiklites 62 –64 ning lubab
ainuõiguse tõttu kasutada erandmenetlust, kuid ei loo eraldi hankelepingu liiki ega menetlust
standardsete turul olevate litsentside ostmiseks. Kas see teema saab lahendatud nt CPV koodide
tasandil (nt et standardsed turulitsentsid lähevad eriregulatsiooni alla)? Samas tuleb CPV
koodidega külgnevalt märkida, et eelnõu ei sisalda CPV koodide tegelikku uuendust, uuendamise
ajakava ega siduvat menetluslikku kohustust, eelnõus märgitakse üksnes CPV ajakohastamise
vajadust.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1
ja 5.6.
3. Riiklik andmeruum (NPPDS) Digitaliseerimine loob tõhususe, kuid ka väga suure st Osaliselt arvestatud
46
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
andmekontsentratsioonist tuleneva riski. Täpsemalt, küsimusi tekitab riikliku andmeruumi
kogutava teabe ulatus ja selle avaldamine kuivõrd liigne avaldamine võib kujutada endas tänasel
tehisintellekti ajastul , potentsiaalset julgeolekuohtu. Eelnõu küll lihtsustab menetlusliikide
süsteemi ja selles on mitmeid positiivseid aspekte, kuid lisab teisalt uusi kohustusi, millega
kaasneb oht, et andmetöötlusruumi võib jõuda (või, täpsemini öeldes – peab jõudma) ka tundlik
teave. Artikli 111 lõige 2 lubab küll teatava teabe avalikustamata jätta (kui avaldamine kahjustaks
õiguskaitset; oleks vastuolus avaliku huviga; kahjustaks ettevõtja õigustatud ärihuve; kahjustaks
ausat konkurentsi ), kuid samas tuleb selline teave riiklikku andmeruumi siiski kanda (tõsi -
märkega, et tegemist ei ole avalikult kättesaadava teabega ). On mõistetav, et andmete
andmeruumi kandmine ei võrdu küll alati nende avalikustamisega (avaldamisega), kuid tundlik
teave võib ikkagi jõuda laiemasse andmetöötlussüsteemi ning kas on tagatud selle süsteemi
täielik töökindlus, sh et need andmed kuhugi ei leki. Siin peab olema väga tähelepanelik.
seisukohapunktides 5.1
ja 5.5.
4. Kohustuslik kvaliteedi osakaal pakkumuste hindamisel Eesti ei toetanud üldisi kohustuslikke
kvaliteedi miinimumnäitajaid (väljaarvatud keskkonnahoidlikes hangetes) ning soovis säilitada
hankijale õiguse hinnata pakkumusi vajaduse korral ainult hinna alusel. Eelnõu artikkel 98
muudab parima hinna ja kvaliteedi suhte üldreegliks ning näeb kvaliteedikriteeriumidele ette
vähemalt 30% osakaalu, tööjõumahukates lepingutes vähemalt 50% osakaalu ja ainult hinna
alusel hindamise puhul selle erandi põhjendamise kohustuse. Üldprintsiibis tuleb nõustuda, et
kvaliteedi arvestamine paljudes riigihangetes on hädavajalik, kuid probleem on , et soovitakse
seada kohustuslik ühtne protsendimäär. Näiteks standardse kütuse,
elektrienergia, tavapärase litsentsi , kontoritarbe, üheselt standardiseeritud seadme või varuosa
puhul võib kvaliteet olla täielikult tagatud riigihanke tingimustega. Kunstliku
kvaliteedikriteeriumi loomine võib suurendada vaidlustusriski ning menetluse pikkust. Eelnõu
küll lubab erandit, kui kvaliteet on tagatud riigihankes seatud tingimustega, kuid see tuleb siiski
alati eraldi täiendavalt põhjendada, mis praktikas tähendab hankijale lisatööd, samuti küsimust,
kas kvaliteedikriteeriumi mitte rakendamist saab vaidlustada või on tegemist formaalse nõudega
(rakenda või lihtsalt põhjenda). Paralleeliks näide hanke osadeks mittejagamise põhjendamisest,
kus see hetkel kehtivate direktiivide vastuvõtmisel kandis endas eesmärki parandada ja
suurendada VKE -de juurdepääsu riigihangetele. Samas, täna me lahendame jätkuvalt probleemi,
et VKE -de juurdepääsu tuleb parandada ja suurendada, mis näitab, et selline lähenemine ei
toimi.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.4.
5. Kahe aasta pikkune üleminek Määruse kohaldamine on kavandatud kaks aastat pärast Osaliselt arvestatud
47
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
jõustumist , mis võib olla tehniliselt liiga lühike. Selle aja jooksul tuleks mh luua riiklik
riigihangete andmeruum , kohandada riigihangete register, koolitada hankijad uute menetluste,
julgeolekunõuete ja andmekohustuste kasutamiseks , kohandada asutuste sisemised korrad ,
tüüpdokumendid ja lepingumudelid , luua siseriiklikud reeglid määruse kohaldamisalasse
mittejäävate riigihangetega seonduvalt. Eelnõu enda mõjuhinnang nimetab takistustena riiklike
platvormide erinevust, liikmesriikide ebaühtlast digiküpsust, andmekvaliteedi puudusi ja
struktureerimata hankedokumente. Eesti tehniline lähtekoht on küll tugev, kuid mõistlik oleks
taotleda kas etapiviisilist kohaldamist või pikemat, nt vähemalt kolme aasta pikkust tehnilist
üleminekuaega , Euroopa Liidu poolset rahastamist ja erandit olukorras, kus Euroopa tasandi
teenused ja/või rakendusaktid ei ole õigeaegselt valmis. Üleminekuaja ebapiisavusega
korreleerub mh tõsisasi, et teatud osa tegelikust regulatsioonist kujuneb alles hilisemates
komisjoni aktides. Täpsemalt, eelnõu annab Euroopa Komisjonile ulatuslikud volitused
kehtestada hiljem erinevaid täpsemaid nõudeid, sealhulgas kohustuslikke julgeolekunõudeid,
kohustuslikke tarnekindlusnõudeid, kohustuslikke keskkonnanõudeid, Euroopa-eelistuse
kohustusliku rakendamise juhtumeid, elektroonilise sobivuse teenuse üksikasju, andmeruumi
andmekoosseisu, koostalitlusstandardeid, hanketeadete ja kokkuvõtete täpset sisu. See tähendab,
et määruse eelnõu põhiteksti võimalikku positiivset või negatiivset mõju on keeruline lõplikult
hinnata.
seisukohapunktis 5.10.
6. Edasine kaasamine Siseministeerium peab oluliseks olla kaasatud määruse edasistesse
aruteludesse ning Eesti seisukohtade kujundamisse nii Euroopa Liidu läbirääkimiste käigus kui
ka määruse võimaliku rakendamise ettevalmistamisel. Seda eelkõige julgeoleku, tarnekindluse,
strateegiliste sõltuvuste vähendamise ning kriitilise taristu kaitsega seotud küsimustes.
Teadmiseks võetud
Transpordiamet Transpordiamet toetab Euroopa Liidu riigihankeõiguse lihtsustamist, suuremat menetluslikku
paindlikkust ja ettevõtjate halduskoormuse vähendamist.
Samas peame oluliseks, et uute reeglite väljatöötamisel arvestataks taristuvaldkonna eripäradega,
sealhulgas pikaajaliste lepingute, piiratud konkurentsi ja teenuste toimepidevusega.
Samuti ei tohiks uued reeglid muuta Eesti riigihangete süsteemi senisest keerulisemaks ega
vähendada meil juba tehtud lihtsustuste mõju.
Sellest lähtudes teeme järgmised ettepanekud:
Võimaldada täieliku pöördmenetluse kasutamist
Artiklid 28, 34–35 ja 40
Hankijal peab olema võimalus esmalt hinnata pakkumusi ja kontrollida põhjalikult üksnes selle
Arvestatud
seisukohapunktides 5.3
ja 5.1.
48
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
pakkuja kvalifikatsiooni, kõrvaldamise aluseid ja pakkumuse vastavust, kellega soovitakse leping
sõlmida. Kui pakkumus ei vasta nõuetele, saab liikuda järgmise pakkuja juurde.
Kõigi pakkujate põhjalik kontrollimine suurendab põhjendamatult halduskoormust, eriti suure
osalejate arvuga hangetes. Vajaduse korral peab olema võimalik hindamistulemused ümber
arvutada ja tagada pakkujate õiguskaitse.
Lihtsustada dünaamilise menetluse kaudu tehtavaid kordusoste
Artiklid 36–40
Võimaldada ühendada konkreetse ostu nö huviavalduste ja pakkumuste esitamine üheks etapiks.
Lihtsamate ostude puhul võiks pakkumistähtaeg olla üldjuhul vähemalt viis kalendripäeva,
keerukamate puhul pikem.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
Võimaldada kvaliteeti tagada ka tehniliste ja lepinguliste nõuetega
Artiklid 98–99
Hankijale peab jääma võimalus otsustada, kas kvaliteeti on mõistlikum tagada
hindamiskriteeriumide, tehniliste nõuete või lepingu täitmise tingimustega. Põhjendatud juhul
peab olema võimalik kõrvale kalduda kvaliteedikriteeriumide kohustuslikust
miinimumosakaalust.
Projekteerimise ja järelevalve puhul võib meeskonna kvaliteedi hindamine olla vajalik. Samas
saab standardsete tööde kvaliteeti sageli paremini tagada selgete tehniliste nõuete,
vastuvõtukatsete ja garantiidega. Nii öelda kunstlike kvaliteedikriteeriumide kehtestamine
suurendaks üksnes vaidluste riski.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.4.
Keskkonna- ja sotsiaalnõuded peavad arvestama valdkonna eripäradega
Artiklid 50–58 ja 104
Kohustuslikud keskkonnanõuded tuleks kehtestada järk-järgult, arvestades turu valmisolekut ja
valdkonna eripärasid. Vajalikud on selged juhised ja võimalus kasutada samaväärseid tõendeid.
Sotsiaalnõuete kontrollimisel tuleks võimalikult palju kasutada olemasolevaid riiklikke andmeid,
mitte panna kogu kontrollikohustust hankijale.
Näiteks ringmaterjalide kasutamisel teedeehituses tuleb arvestada ka materjali vastupidavust,
transpordikaugust, ohutust ja kogukulusid. Nõuded peavad olema sisuliselt täidetavad ega tohiks
põhjendamatult piirata konkurentsi.
Julgeolekunõuded ja Euroopa eelistus peavad olema selged ning proportsionaalsed
Artiklid 66–75 ja artikli 147 p 14
Euroopa Liidu tasandil tuleks välja töötada ühtsed julgeolekuriskide hindamise juhised ja tagada
Arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.7.
49
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
hankijatele usaldusväärne teave ettevõtjate päritolu, kontrollisuhete ja rahvusvaheliste
hankekohustuste kohta.
Euroopa eelistuse rakendamisel peaks tavahangetes jääma hankijale kaalutlusõigus ja
kohustuslike piirangute puhul olema ette nähtud erandid olukordadeks, kus nõuetele vastavaid
pakkumusi või mõistlikke alternatiive ei ole.
Transpordivaldkonna toimepidevus sõltub mh varuosade, tarkvarauuenduste ja hooldusteenuste
kättesaadavusest.
Uued nõuded ei tohiks tekitada ebaproportsionaalset halduskoormust ega põhjendamatult piirata
konkurentsi.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
Riigihangete
vaidlustuskomisjon
(VAKO)
Vaidlustuskomisjon mõistab Eelnõu poliitilisi eesmärke ning toetab riigihangete tõhustamise
püüdlusi, kuid mitte kõik kavandatud muudatused ei täida meie hinnangul lihtsustamise eesmärki
ja tekitavad küsimusi õiguskaitse tõhususe seisukohast (vaidlustusmenetlused muutuvad
tõenäoliselt keerulisemaks, pikemaks, ettearvamatumaks, kuna hindama tuleb hakata
kaalutlusotsuseid).
1. Hankijate kaalutlusõiguse märkimisväärne suurenemine ja läbirääkimiste laialdane kasutamine
Eelnõu annab hankijatele senisest oluliselt ulatuslikuma kaalutlusruumi ja läbirääkimiste
pidamise õiguse. Selline lähenemine võib küll suurendada menetluste paindlikkust ja hankija
võimalust saada lõpuks seda, mida ta tegelikult soovib , kuid vähendab samaaegselt läbipaistvust,
tõstatades küsimuse pakkujate võrdsest kohtlemisest ning raskenda des hankijate tegevuse (
otsuste) kontrollimist. Sellised vaidlused eeldavad mahukat faktilist analüüsi ning suurendavad
menetluste keerukust. Vaidlustusmenetlused muutuvad pikemaks, kulukamaks ja tulemus vähem
prognoositavaks. Eelnõu alusel nihkub vaidluste raskuskese üha enam väärtushinnangutele ,
millel põhinevate otsuste õiguspärasuse kontrollimine võib kaasa tuua pikemaid menetlusi,
suuremaid kulusid ning vähem etteaimatava vaidlustus - ja kohtupraktika. Innovatsiooni,
vastupidavuse, julgeoleku, Euroopa lisandväärtus e ja kestlikkuse eesmärkide saavutamise viisid
ning nende hindamise alused ei ole Eelnõus alati piisavalt selgelt määratletud ega objektiivselt
mõõdetavad.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
2. Eelnõu eesmärkide tegelik realiseerumine riigihangetes on küsitav Eelnõu eesmärgid on
ambitsioonikad ning riigihangetele soovitakse anda üheaegselt mitu rolli (nt innovatsiooni
toetamine , kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamine , sotsiaalpoliitiliste eesmärkide täitmine
, julgeoleku ja strateegilise autonoomia tugevdamine ). Vaidlustuskomisjoni hinnangul ei ole
selge, kas kõiki neid eesmärke on võimalik samaaegselt riigihangete kaudu tõhusalt saavutada,
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.7
ja 5.5.
50
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
kahjustamata sealjuures riigihankeõiguse üldüõhimõtteid (võrdne kohtlemine , läbipaistvus,
proportsionaalsus ja konkurents) ja kas nende eesmärkide saavutamist riigihankes (sh saavutamist
kuidagi teistmoodi või tõhusamalt) saab nõuda vaidlustusmenetluse kaudu.
3. Vaidlustuskomisjon leiab, et eelistatav oleks direktiivi vorm, mitte vahetult kohaldatav määrus
Riigihankeõigus on olemuselt keerukas ning pidevalt arenev õigusvaldkond. Vahetult kohaldatav
määrus võib küll suurendada ühtsust Euroopa Liidus, kuid samas vähendab liikmesriikide
võimalusi kohandada regulatsiooni oma õiguskorra ja institutsionaalse korraldusega. Seetõttu ei
pruugi ühe ulatusliku ja vahetult kohaldatava määruse kehtestamine tähendada riigihankereeglite
lihtsustamist. Direktiivipõhine süsteem jätab liikmesriikidele suurema paindlikkuse ning
võimaldab regulatsiooni
2 (2) agiilsemalt kohandada nii riiklike eripärade kui ka kiiresti muutuvate ühiskondlike ja
majanduslike vajadustega, rääkimata sellest, et direktiivi korral saaks asjakohased nõuded
koondada riigisisesesse riigihankeid reguleerivasse õigusakti, samas kui määruse puhul tuleks
hankijal lähtuda nii vahetult kohaldatavast määrusest kui ka seda täiendavast riigisisesest
õigusest.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.2
ja 5.3.
4. Parima hinna ja kvaliteedi suhte kohustuslik rakendamine Eelnõu näeb ette nn
kvaliteedikriteeriumide laialdast ja kohustuslikku rakendamist. See võib olla õigustatud teatud
riigihanke esemete puhul, kuid üldises perspektiivis paneb see nii hankijatele kui pakkujatele
täiendava koormuse ning ei muuda hankeprotsessi kindlasti lihtsamaks ega kiiremaks.
Kvaliteedikriteeriumide kasutamine ei ole kõigi hankeesemete puhul põhjendatud. Standardsete
ja turul laialdaselt kättesaadavate asjade ja teenuste puhul tagavad kvaliteedi tavaliselt tehniline
kirjeldus ja lepingutingimused ning hinnapõhine hindamine on lihtsam, kiirem ja piisavalt
läbipaistev. Ettepanek võimaldab küll nõudest kõrvale kalduda, kuid see eeldab hankijalt
põhjendust, mis muutub omakorda vaidluse esemeks. Kvaliteedikriteeriumide laialdane
kasutamine muudab hindamise ka subjektiivsemaks. Kvaliteedipunktide andmine on suures osas
hankija kaalutlusotsus, mille kontrollimine on vaidlustusorganile reeglina keerukam kui
hinnapõhise hindamise kontrollimine ja sõltub väga palju ka hankija oskustest asjakohaseid
kriteeriume kehtestada. Vaidlusi tuleb seetõttu rohkem, need on sageli seotud pakkuja
ärisaladusega, ja need on valdkonnaspetsiifilisemad, mistõttu menetlused pikenevad ja nende
tulemus muutub raskemini ettenähtavaks. Ebaselgust võivad tekitada ka töömahukatele
lepingutele kehtestatud erinõuded, mille kohaldamise tingimused ei ole piisavalt selged. Parima
hinna ja kvaliteedi suhte kasutamine peaks jääma hankija otsustada või vähemalt peaks olema
Arvestatud
seisukohapunktis 5.4.
51
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
selgelt määratud juhud, mil kohustuslikku nõuet ei kohaldata.
5. Euroopa innovatsiooniakti ettepaneku (COM(2026) 567) ja Eelnõu kohaldamisalade
piiritlemine Samaaegselt esitatud Euroopa innovatsiooniakti ettepanek kehtestab teadus - ja
arendustegevuse hangetele eraldi korra, mis jääb Eelnõu kohaldamisalast välja. Euroopa
innovatsiooniakt ei käsitle nende hangete õiguskaitset ning seetõttu on ebaselge, kas ja millises
menetluses saab pakkuja neid hankeid vaidlustada. Lisaks võib tekkida vaidlusi selle üle, kumma
akti alla konkreetne hange kuulub. Vaidlustuskomisjon peab oluliseks, et aktide omavaheline piir
oleks üheselt selge.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.6.
6. Salastatud teave ja julgeolekukaalutlused Eelnõu võimaldab pakkujaid kõrvaldada
julgeolekukaalutlustel, tuginedes m h salastatud või mitteavalikule teabele. Samas ei käsitle
ettepanek, kuidas selliseid otsuseid saab vaidlustada ja kuidas tagada pakkujale piisav teave oma
õiguste kaitsmiseks. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks, et ka sellistel juhtudel oleks tagatud
tõhus õiguskaitse, sh eeldab tõhus õiguskaitse ka vaidlustusorgani juurdepääsu otsuse aluseks
olnud (salastatud) teabele.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.3.
7. Digitaalsed lahendused Eelnõu näeb ette mitmeid automatiseeritud ja komisjoni hallatavaid
lahendusi, s h pakkujate algoritmilise valiku. Vaidlustuskomisjoni jaoks jääb ebaselgeks, kuidas
on tagatud selliste otsuste läbipaistvus, põhjendatus ja õiguspärasuse kontroll , sh kellele
omistatakse automatiseeritud lahenduse kasutamisel tehtud otsuste korral vastutus tagajärgede
eest.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
Politsei- ja Piirivalveamet
(Siseministeeriumi kaudu)
PPA seisukohad Euroopa Liidu riigihangete määruse eelnõu kohta: Olulisemad ja positiivsemad
muudatused on ühtne ja lihtsam õigusraamistik. Praegu olemasolevad kolm kehtivat direktiivi
(2014/23, 2014/24 ja 2014/25) asendatakse ühe vahetult kohaldatava määrusega, mis peaks
vähendab Euroopa Liidu liikmesriikide erinevast ülevõtmisest tulenevat killustatust ja õiguslikku
ebakindlust.
Esiteks lihtsustatakse hankemenetlust: põhilisteks hankemenetluse liikideks jäävad avatud
hankemenetlus ja dünaamiline hankemenetlus, lisandub innovatsiooni hankemenetlus.
Teiseks läbirääkimised soovitakse muuta oluliselt lihtsamaks.
Kolmandaks turukonsultatsioonide kasutamist soodustatakse ja selgitatakse.
Väiksem koormus ettevõtjatele.
Käibenõuded muutuvad piiratumaks.
Varasema avaliku sektori kogemuse nõudmist piiratakse.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.1,
5.4, 5.5 ja 5.9. Määruse
pooldamine mitte
arvestatud
52
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Hindamiskriteeriumid peavad olema rangelt proportsionaalsed.
Digitaalne "ainult üks kord" põhimõte.
Tahetakse luua EL-i tasandi elektrooniline kvalifitseerimisteenus. Näiteks ettevõtted esitavad
oma tõendid ühe korra ning neid kasutatakse eri hangetes uuesti.
Võib oluliselt vähendada piiriülest halduskoormust.
Parem andmepõhisus ja läbipaistvus.
Luuakse riiklikud ja ELi tasandi riigihangete andmeruumid.
Paraneb järelevalve, korruptsiooniriskide tuvastamine ja turuanalüüs.
Innovatsioonihangete tugevdamine. Uus innovatsioonimenetlus võimaldab hankida lahendusi
ühiskondlike probleemide lahendamiseks enne, kui konkreetne toode või teenus on turul olemas.
· Peamised ohukohad on järgmised:
Euroopa eelistuse (European Preference) regulatsioon. Hankijatele antakse võimalus eelistada
Euroopa Liidust pärit pakkujaid, kaupu ja teenuseid. Euroopa Komisjon võib teatud juhtudel
muuta sellised piirangud kohustuslikuks, kuid see võib vähendada konkurentsi väikestel turgudel
nagu Eesti ning riigihankes suurendada pakkumuse maksumust.
BPQR (Best Price-Quality Ratio) vaikimisi kohustus. Hanked tuleb üldjuhul korraldada parima
hinna-kvaliteedi suhte alusel. Kvaliteedikriteeriumide minimaalne osakaal peab olema vähemalt
30%, tööjõumahukatel hangetel 50%. Riigihanke praktikas võib see muuta hindamise
keerukamaks ning kasvatada vaidlustuste riski. Hankijad teavad, et pakkujad oskavad
hindamiskriteeriumidega mängida (subsideerimine jne).
Väga mahukas strateegiliste eesmärkide pakett. Keskkonna-, sotsiaal-, innovatsiooni-,
julgeoleku-, vastupidavuse- ja Euroopa eelistuse nõuded koonduvad samasse raamistikku. See
võib vähendada lihtsustamise eesmärgi tegelikku mõju.
Euroopa Komisjoni ulatuslikud volitused. Komisjon saab paljudes valdkondades kehtestada
täiendavaid nõudeid delegeeritud õigusaktidega. Liikmesriikide mõju tulevastele sisulistele
muudatustele võib väheneda.
Võimalikud halduskoormuse või rakendamise riskid. Digilahenduste rakendamise risk. Eesti
peab ühendama oma registrid, hankesüsteemid ja andmeruumid ELi ühise taristuga, mis võib
tuua kaasa suure ressursikulu. Koormuse kasvu IT arendusele. Näiteks meil on hetkel praegugi
murekohti riigihangete korraldamisel ja nende ühildamisel RHR-ga (erimenetlused nagu
väljakuulutamiseta menetlused, innovatsiooni hanked jms). Lisaks tekivad siis ka uued
aruandlus- ja andmeedastuskohustused. Andmeid tuleb koguda kogu hankelepingu elutsükli
kohta. See võib tähendada, et Eesti riik peab looma avaliku elektroonilise suuremahulise
53
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
hankeandmete süsteemi, mis koondab kokku regulaarse seire ja selle aruandluse.
Selle kõigega suureneb ka vastava kompetentsivajaduse kasv, sest julgeoleku-, vastupidavuse-,
innovatsiooni- ja kvaliteedikriteeriumide rakendamine nõuab oluliselt suuremat ekspertiisi. See
võib tähendada, et näiteks valdadel ja väiksematel maaüksustel võib hankimisel suutlikkusest ja
võimekusest puudu jääda.
Muudatused võivad kaasa tuua vaidlustuste sagenemise. Subjektiivsem kvaliteedihindamine võib
põhjustada rohkem vaidlustusi kui tavaline madalama maksumusega hindamise mudel.
Julgeoleku- ja päritolukontroll. Pakkujate, alltöövõtjate ja toodete päritolu kontroll muutub
oluliselt keerukamaks.
Täpsustada ja muudatusi võiks küsida järgmiste küsimuste kohta:
Mida toob kaasa Euroopa eelistuse paindlikum rakendamine. Kas on tagatud selged erandid
väikeste turgude ning vähese konkurentsi juhtudeks.
Säilitada suurem paindlikkus ja võimaldada kasutada madalaimat hinda standardsete kaupade ja
teenuste puhul.
Vähendada kohustuslikku kvaliteedi hindamise osakaalu miinimummäära.
Täpsustada võiks ka nö digirakenduste üleminekuperiood (millal tuleb EL IT lahendusega liituda
ja mis ajaraam sellel antakse). Tähtajad võiksid olla pikemad. Kas on tagatud EL rahaline ja
tehniline tugi registrite ühendamiseks.
Piirata komisjoni delegeeritud volitusi, st täpsemad tingimused, millal komisjon võib muuta
keskkonna-, julgeoleku- või Euroopa Liidu eelistuse nõuded kohustuslikuks.
Tagada väikeste hankijate kaitse (Eesti on väike riik). Samuti lihtsustatud nõuded kohalikele
omavalitsustele ja väiksematele hankijatele. Kui eesmärk on bürokraatia vähendamine, siis võiks
olla ka eesmärk digibürokraatia vähendamiseks, näiteks vähem aruandlust ja kui aruandlus on,
siis see võiks olla standardiseeritud.
Andmeruumide ja andmekogumise proportsionaalsus. Millised saavad olema piirangud
kogutavale infole. Täpsemate piirangute seadmine. Dubleeriva aruandluse vältimine, nt ühtesid
andmeid ei peaks esitama mitmes kohas ja kui võimalik, siis need andmed võiksid üle kanduda,
mis on juba süsteemi esitatud. Asutusesiseseks kasutamiseks kinnitatud andmete kaitse – sellele
tuleks mõelda, kas ja kuidas need andmed jäävad nähtavaks ja millises osas.
Julgeolekunõuete täpsustamine. Selged kriteeriumid, millal tuleb rakendada julgeoleku- ja
vastavusnõudeid. Vältida tuleks olukordi, kus hankijad pannakse olukorda ise riske hindama, st ei
tohiks ära unustada, et pakkumuse tegemisel on oma pakkumuse tõendamise kohustus pakkujal,
mitte hankijal. Hankijatel ei tohiks tekkida olukordi, kus hankijad peavad ise tegema keerulisi
54
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
geopoliitilisi riskihinnanguid. Samas sisaldab uus määrus väga ulatuslikke julgeoleku,
vastupidavuse ja tarnekindluse nõudeid, mida tuleb rakendada tavapärastes avalikes hangetes,
eriti kriitilise taristu, küberturbe, tervishoiu, energia, transpordi ja digitaristu valdkondades. See
määrus ei hõlma kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankeid, kuid vaatasin, et tavapärastesse
riigihangetesse lisatakse uus peatükk "Security and Resilience" (julgeolek ja vastupidavus), mis
võimaldab või kohustab hankijaid arvestama näiteks:
kriitilise taristu kaitset;
küberturvalisust;
tarneahelate sõltuvusi kolmandatest riikidest;
spionaaži ja sabotaaži riske;
kolmandate riikide mõjutustegevust;
varustuskindlust ja kriisivalmidust.
Täpsustada võimalusi tugineda pädeva riikliku asutuse kesksele julgeolekuriski hinnangule. Kui
tarnija, tootja, toode või tehnoloogia on sellise hinnangu (otsus/määrus) alusel kõrge riskiga,
peaks sellest tulenev õiguslik mõju hankijatele olema selgelt reguleeritud. (Sarnast keskse
riskihinnangu mudelit kasutatakse alates 2026 Poolas IKT-valdkonnas) - veidi täiendab
ettepanekut nr 1.6
Hankijal peaks olema võimalus kontrollida kogu tarneahelat. Õigus kehtestada
hanketingimustesse piiranguid mitte ainult pakkujale ja alltöövõtjale, vaid ka nt tootjale, tarnijale,
teenuseosutajatele vms, kellel võib olla juurdepääs süsteemidele või andmetele.
(Hetkel ei ole hankijal võimalust tagasi lükata Eesti pakkuja pakkumust, kuigi me teame, et ta
pakub Hiinast pärinevaid seadmeid)
Kokkuvõttes võib öelda, et ettepaneku suurimad eelised on menetluste lihtsustamine, ühtne EL
raamistik ja digitaliseerimine. Suurimad riskid on Euroopa eelistuse mehhanismid,
kohustuslikum kvaliteedipõhine hindamine ning väga ulatuslikud uued digi-, andme- ja
julgeolekukohustused.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1
ja 5.3.
Kriitilise taristu hanked. Näiteks PPA-s on juba kohapeal käinud Enefit AS, kes on soovinud abi
riigihangete korraldamisel ja nende puhul saab öelda, et tegemist on Eesti Vabariigi seisukohalt
kriitilise taristuga. Kindlasti on see uus tingimus, millega tuleb meil arvestada kriitiliste taristute
juures. See eeldab muidugi, et enne on hankija määratlenud kriitilise üksusena näiteks energia,
side, tervishoiuga, transpordiga, toitlustamisega või toiduvarudega seotud asutused jne), siis saab
ka nende taristute juures arvestada või nende hangetega seotud asjad ostmisel arvestada
Arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.8.
55
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
tarnekindluse ja vastupidavuse nõuetega.
Kõrge riskiga tarnijate välistamine. Hankijad peavad välistama teatud „high-risk supplier“
kategooriasse kuuluvad pakkujad IKT-komponentide hangetes.
Euroopa eelistus. Julgeoleku ja strateegilise autonoomia eesmärgil võimaldatakse eelistada EL
päritolu pakkujaid ja tooteid.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
Julgeolekunõuded alltöövõtjatele. Julgeolekuriskiga hangete puhul saab hankija nõuda kontrolli
ka alltöövõtjate üle ning nende väljavahetamist.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna seisukohast võiks tõstatada küsimused: millal täpselt loetakse
hange „julgeolekuriskiga hankeks“;
kuidas hinnata kolmandate riikide mõju või omandistruktuurist tulenevaid riske;
kui suur on hankija vastutus julgeolekuhindamiste tegemisel;
kuidas vältida olukorda, kus julgeolekunõuded dubleerivad olemasolevaid NIS2, CER (NIS2
digitaalsele turvalisusele ja CER füüsilisele toimepidevusele) või kaitsevaldkonna nõudeid;
kas väiksemate liikmesriikide turul jääb Euroopa eelistuse rakendamisel piisavalt konkurentsi.
Seega kokkuvõttes: klassikalisi sõjalisi kaitsehankeid ettepanek otseselt ei reformi, kuid
julgeoleku- ja vastupidavusnõuded laienevad väga tugevalt tsiviilsektori riigihangetele ning
võivad praktikas mõjutada ka mitmeid kaitse- ja julgeolekuga seotud tarneahelaid ja kriitilise
taristu riigihankeid.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
Eesti Tööandjate Keskliit Kokkuvõttes hankemenetluste lihtsustamist, regulatsiooni ühtlustamist ja digilahenduste
arendamist toetatakse, kuid muudatuste rakendamisel tuleb vältida täiendavat halduskoormust,
põhjendamatuid tõendamisnõudeid ning valitsussektori kulude ebaproportsionaalset kasvu.
Riigihangete reguleerimisel tuleb seega otsida mõistlikku tasakaalu avalike teenuste kvaliteedi ja
hinnatõusu vahel.
Kuivõrd Euroopa riikide ja hankevaldkondade vajadused võivad olla erinevad, siis ei pea me
mõistlikuks riigihankeid reguleerida määruse tasandil. Leiame, et kirjeldatud eesmärke on
võimalik lahendada ka direktiividega.
Järgnevalt esitame kokkuvõtte laekunud tagasisidest:
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1
ja 5.2.
1. Lihtsam ja ühtsem regulatsioon
Hankemenetluste lihtsustamist ja regulatsiooni ühtlustamist toetatakse. Ettevõtjate jaoks on
oluline, et ühtsem regulatsioon vähendaks tegelikult liikmesriikide ja hankijate erinevatest
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1
56
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
tõlgendustest tulenevat halduskoormust ega piirduks üksnes õigusaktide vormilise
ühtlustamisega.
Ühtsete nõuete kõrval tuleb tagada ka võimalikult ühetaoline ja praktiline rakendamine.
Valdkondlike juhiste ja näidisdokumentide koostamist võib toetada juhul, kui need lihtsustavad
hankijate ja pakkujate tegevust, aitavad vältida vaidlusi ega too kaasa uusi kohustuslikke
menetlusi või tõendamisnõudeid.
Standarditele, sertifikaatidele ja tehnilistele nõuetele vastavuse ning samaväärsuse tõendamine
peab toimuma objektiivsetel ja ühetaolistel alustel. Tõendamisviiside määramisel tuleb säilitada
proportsionaalsus ning võimaldada erinevaid usaldusväärseid tõendeid, vältides ettevõtjate
tarbetut sertifitseerimis- ja testimiskulu.
Ettepanek: Säilitada võimalikult selged ja ühetaolised nõuded ning vältida liikmesriikide ja
hankijate täiendavaid menetlus- või tõendamisnõudeid. Valdkondlikke juhiseid ja metoodikaid
tuleks koostada eelkõige olemasolevate ressursside piires ning koostöös ettevõtjatega, kui nende
kasutamine aitab vähendada halduskoormust ja hankevigu.
2. Suurem paindlikkus hankijatele
Läbirääkimiste laiem kasutamine ja väheoluliste vormiliste puuduste parandamise võimalus
aitaksid täpsustada tehnilisi lahendusi ning vältida pakkumuste põhjendamatut tagasilükkamist.
Samas võivad ebapiisavalt piiritletud läbirääkimised pikendada menetlusi, suurendada
vaidlustuste arvu ning kasvatada nii hankijate kui ka pakkujate kulusid. Seetõttu peavad
läbirääkimiste ulatus, tähtajad ja pakkumuses lubatud parandused olema selgelt määratletud.
Toetada võib funktsionaalsete nõuete ja innovaatiliste lahenduste laiemat kasutamist, kui hankija
kirjeldab soovitud tulemust piisavalt täpselt ning tagab pakkumuste võrreldavuse ja võrdse
kohtlemise. Ilmselt pole mõistlik hankida arendusjärgus innovatsiooni, mis ei garanteeri
tegelikult hangitava toote või teenuse kvaliteeti.
Pikaajalistes lepingutes on sageli põhjendatud objektiivse hinnakorrigeerimise võimalus, kui selle
tingimused, aluseks olevad näitajad ja ulatus määratakse ette kindlaks, näiteks üldkasutatava
avaliku indeksi näol. Hinnakorrigeerimine ei tohi kujuneda kulude automaatseks ülekandmiseks
valitsussektorile ega vähendada pakkuja vastutust pakkumuse realistlikkuse eest.
Ettepanek: Määratleda selgelt läbirääkimiste ulatus ja tähtajad ning pakkumuses lubatud
parandused. Pikaajaliste lepingute hinnakorrigeerimist tuleks võimaldada ainult erandlike ja
objektiivselt tõendatavate muutuste korral ning viisil, mis ei suurenda põhjendamatult
valitsussektori kulusid.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
57
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
3. ELi-ülene digitaalne hanketurg
Hankesüsteemide parem ühendamine, andmete ühekordse esitamise põhimõte ja automaatne
sobivuskontroll aitaksid vähendada ettevõtjate halduskoormust ning lihtsustada piiriülestes
hangetes osalemist.
Hankijad ei peaks nõudma ettevõtjatelt uuesti andmeid, mis on usaldusväärsetest registritest või
teistest avalikest andmekogudest juba kättesaadavad. Samuti tuleb vältida olukorda, kus
digitaliseerimise tulemusena tekivad uued andmete esitamise, vormindamise või süsteemidesse
sisestamise kohustused.
Andmete kasutamisel tuleb tagada ärisaladuse ja konkurentsitundliku teabe kaitse.
Digilahendused peavad olema kasutatavad ka väiksematele ettevõtjatele ega tohi eeldada
ebaproportsionaalseid infotehnoloogilisi investeeringuid.
Ettepanek: Rakendada järjekindlalt andmete ühekordse esitamise põhimõtet ning arendada
hankesüsteemide koostalitlusvõimet ja automaatset sobivuskontrolli. Uusi digilahendusi tuleks
rakendada juhul, kui nende kogumõju vähendab hankijate ja pakkujate töökoormust ning
rakenduskulud on oodatava kasuga põhjendatud.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
4. Kvaliteedi suurem tähtsus
Kvaliteedi ja elutsüklikulu suurem arvestamine võib olla põhjendatud eelkõige selliste toodete ja
teenuste puhul, mille kasutusiga, töökindlus, hooldatavus või teenuse tase mõjutab oluliselt hanke
kogukulu ja kasutusväärtust.
Samas võivad subjektiivsed kvaliteedikriteeriumid vähendada hindamise läbipaistvust ja
etteaimatavust. Sarnaste või sisuliselt võrreldavate pakkumuste väga erinev hindamine suurendab
vaidlustuste ja pakkujate ebavõrdse kohtlemise riski.
Kvaliteedikriteeriumid peavad seetõttu olema objektiivsed, mõõdetavad, kontrollitavad ja hanke
esemega otseselt seotud. Kui nõutav kvaliteet on tehnilistes tingimustes piisavalt tagatud, peab
säilima võimalus valida pakkumus madalaima hinna või madalaima kogukulu alusel.
Pika kasutuseaga toodete puhul võib arvestada näiteks kasutusiga, garantiid, parandatavust,
hoolduskulu, varuosade saadavust, kasutusmugavust ja muid kogukulu mõjutavaid näitajaid.
Selliseid kriteeriume tuleks kasutada ainult siis, kui need on usaldusväärselt hinnatavad ega
muuda hankemenetlust ebaproportsionaalselt keerukaks või kulukaks.
Lõppkasutaja kaasamist hanke ettevalmistamisse võib pidada põhjendatuks, kui see aitab
täpsustada tegelikke kasutusvajadusi ega too kaasa menetluse olulist pikenemist või täiendavat
haldusstruktuuri.
Ettepanek: Mitte kehtestada kõigile hangetele ühesugust kohustuslikku kvaliteedikriteeriumide
Arvestatud
seisukohapunktides 5.4
58
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
miinimumosakaalu. Kvaliteedi osakaal tuleb määrata hanke eseme, eeldatava kasutusea, riskide
ja majandusliku mõju põhjal. Eelistada tuleks objektiivseid ja võimalikult lihtsalt kontrollitavaid
näitajaid.
5. Tugevam toetus strateegilistele eesmärkidele
Keskkonna-, kestlikkus- ja muud strateegilised nõuded peavad olema vajalikud,
proportsionaalsed, objektiivselt kontrollitavad ning seotud konkreetse hanke esemega.
Toidutootmises võivad kvaliteedi, toiteväärtuse, mahetootmise, loomaheaolu ja päritoluga seotud
kriteeriumid aidata väärtustada kvaliteetsemaid tooteid. Pika kasutuseaga toodete puhul võib
arvestada parandatavust, vastupidavust, ringlussevõetavust ja materjalide päritolu.
Sõidukihangetes võib arvestada energia- ja keskkonnatõhusust ning elutsüklikulu. Kaitsehangetes
tuleb arvestada iseseisva kaitsevõime arendamise ja lokaliseerimise vajadusega.
Riigihangete kaudu ei tohiks kehtestada ettevõtjatele uusi üldisi kestlikkusaruandluse kohustusi,
mis lähevad ELi kehtivatest nõuetest kaugemale. Võimaluse korral tuleb aktsepteerida ettevõtja
või tema kontserni olemasolevat aruandlust ja tõendeid.
Ettepanek: Kestlikkusnõuded tuleb siduda hanke esemega ning viia kooskõlla ELi ettevõtlus- ja
kestlikkusaruandluse nõuetega. Täiendavaid andmeid või tõendeid tuleks nõuda ainult
põhjendatud vajaduse korral. Enne uute kohustuslike kriteeriumide kehtestamist tuleb hinnata
nende mõju hankehindadele, konkurentsile, VKEde osalemisele ja valitsussektori kuludele.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.7.
6. Julgeoleku ja tarnekindluse tugevdamine
Julgeoleku-, küberturvalisus- ja tarnekindlusriskide ning iseseisva kaitsevõime ja
varustuskindluse väljaarendamise vajaduse arvestamine on vajalik. Kehtestatavad nõuded peavad
olema riskipõhised, proportsionaalsed ja läbipaistvad ega tohi põhjendamatult piirata konkurentsi
või innovaatiliste lahenduste kasutamist.
Tehnoloogiliste lahenduste puhul võib olla põhjendatud tarkvara, pilveteenuste, ühendatud
seadmete, kaamerate, sensorite ja telemaatikalahenduste turvalisuse hindamine. Füüsiliste toodete
puhul võib arvestada tarneahela stabiilsust, oluliste komponentide või materjalide jälgitavust,
varuosade saadavust ning hooldus- ja garantiiteenuse kättesaadavust.
Nõuete täitmisel tuleb võimaldada samaväärsete turvameetmete ja usaldusväärsete tõendite
kasutamist. Võimaluse korral tuleb tunnustada kehtivate ELi õigusaktide või rahvusvaheliselt
tunnustatud standardite alusel väljastatud sertifikaate. Kaitsehangete puhul tuleb rohkem kasutada
võimalusel tingimusi, mis aitaksid kohalikul kaitsetööstusel suurendada tootmisvõimekust.
Ettepanek: Julgeoleku-, küberturvalisus- ja tarnekindlusnõuded peavad põhinema konkreetse
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
59
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
hanke tegelikel riskidel. Uusi tõendamisnõudeid tuleks kehtestada ainult juhul, kui olemasolevad
sertifikaadid või vastavustõendid ei ole riski hindamiseks piisavad. Nõuete rakendamisel tuleb
hinnata nende mõju konkurentsile, hindadele ja valitsussektori kogukuludele.
7. Euroopa eelistamise põhimõte
Euroopa majandusjulgeoleku tugevdamine, strateegiliste sõltuvuste vähendamine ja Euroopa
tootmisvõimekuse säilitamine on olulised eesmärgid. Samas tuleb arvestada, et ELis tegutsevate
ettevõtjate tarneahelad on rahvusvahelised ning Euroopa turul pakutavad tooted võivad sisaldada
kolmandates riikides valmistatud komponente.
Liiga ranged või ebamäärased päritolunõuded võivad piirata ka Euroopa ettevõtjate osalemist,
vähendada toodete valikut, suurendada hankehindu ning anda põhjendamatu eelise piiratud
arvule tootjatele.
Euroopa tootmisvõimekuse säilitamist võib arvestada objektiivsete kvaliteedi-, kestlikkuse,
tarnekindluse, vastupidavuse, hooldusvõimekuse ja elutsüklikulu kriteeriumide kaudu. Sellised
kriteeriumid ei tohiks olla varjatud päritolunõuded, vaid peavad kirjeldama hankija tegelikku
vajadust ja pakutava lahenduse majanduslikku väärtust.
Kaitsehangetes lokaliseerimise esimene prioriteet peaks olema tagada varustuskindlust
võimalikeks konfliktideks. See ei tohi viia utoopiliste ja ebarealistlike plaanide rahastuseni.
Ettepanek: Euroopa eelistamise meetmed peavad olema proportsionaalsed ega tohi kujuneda
põhjendamatuks turulepääsu takistuseks. Enne päritolu või Euroopa tootmisvõimekusega seotud
kohustuslike nõuete kehtestamist tuleb hinnata nende mõju konkurentsile, toodete
kättesaadavusele, hankehindadele, innovatsioonile ja valitsussektori kuludele.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
8. Põhjendamatult madalate pakkumuste kontroll
Põhjendamatult madalate pakkumuste kontrolli tugevdamist toetatakse juhtudel, kus tekib
põhjendatud kahtlus, et pakutud hinnaga ei ole võimalik tagada nõutavat kvaliteeti, garantiid,
teenindust või lepingu nõuetekohast täitmist.
Ettepanek: Säilitada hankijal kohustus küsida selgitusi, kui pakkumuse madal hind tekitab
objektiivselt põhjendatud kahtluse lepingu nõuetekohases täitmises. Kontroll peab olema
riskipõhine ja proportsionaalne; kaaluda võiks ka ehituses kasutatavate protsentuaalsete nivoode
analoogi.
Palume esitatud arvamust arvestada Eesti seisukohtade kujundamisel ja Euroopa Liidu
riigihangete määruse eelnõu edasisel menetlemisel.
Teadmiseks võetud.
Eesti Turismi- ja Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit (ETFL) edastab esmased tähelepanekud, lähtudes eelkõige Osaliselt arvestatud
60
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Reisifirmade Liit (ETFL) avaliku sektori ärireise teenindavate reisiettevõtjate kogemusest.
Arutelud liikmetega veel jätkuvad ning soovime seisukohti täiendavate ettepanekute ja näidetega
täpsustada. Palume võimalusel arvestada meie esmase sisendiga ka pärast määratud
vastamistähtaega.
ETFL toetab teenuse kvaliteedi ja avaliku raha kasutamise pikaajalise tulemuslikkuse suuremat
väärtustamist riigihangetes. Reisibürooteenuste puhul peame oluliseks järgmisi küsimusi.
1. Professionaalse töö tasustamine.
Hinnakonkurents on viinud teenustasu pakkumiseni ka nullmääraga, kuigi hankija eeldab
nõustamist, broneeringute haldamist ja abi reisitõrgete korral. Hankemudel peab võimaldama
seda tööd hinnastada ning pakkumuste võrdlus peab arvestama teenuse kogukulu ja sisulist
kvaliteeti.
seisukohapunktis 5.4.
2. Rahastamiskulu arvestamine.
Kui reisiettevõtja tasub tarnijale enne hankijalt makse laekumist, rahastab ta hankija reisikulusid.
Hanketingimused peaksid võimaldama selle kulu läbipaistvat hinnastamist iga pakkuja iseseisvalt
määratud tasuga. Alternatiiv on hankija ettemaks või otsemakselahendus.
Teadmiseks võetud.
3. Hankija vastutus ostumahtude ja -korralduse eest.
Hankija õigus osta teenuseid väljastpoolt hankelepingut võib vähendada lepingupartneri
tegelikku tellimusmahtu, säilitades samal ajal tema teeninduskohustused.
Eeldatavad mahud peavad olema realistlikud ning lepinguväliste ostude tingimused selged.
Mujalt ostetud teenuste probleemide lahendamist ei tohiks lepingupartnerilt eeldada eraldi
kokkuleppe ja tasuta.
Teadmiseks võetud.
4. Ostukanalite julgeolek ja andmeturvalisus.
Avaliku sektori iseseisvad ostud veebipõhistelt reisivahendusplatvormidelt (OTA-delt) vajavad
riskihinnangut, sealhulgas reisija- ja ametireisiandmete käitlemise osas. Hankija peaks vastutama
ostukanali turvalisuse hindamise eest ka lepinguväliste ostude puhul ning tagama asjakohase
kaitsetaseme.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1
ja 5.5.
Palume neid põhimõtteid Eesti seisukohtade kujundamisel arvestada ning kaaluda
reisibürooteenuste hangete juhise või näidistingimuste koostamist. ETFL on valmis edasistes
aruteludes osalema.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.10.
Eesti Energia AS Eesti Energia toetab regulatsiooni lihtsustamist, digitaliseerimist ja halduskoormuse vähendamist. Arvestatud
61
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Meie hinnangul võiks siiski eelistada senise direktiivipõhise regulatsioonimudeli säilitamist, kuna
see võimaldab liikmesriikidel arvestada oma majandus- ja õiguskeskkonna ning erinevate
sektorite eripäradega.
Praegune määruse eelnõu on suures osas üles ehitatud kehtivate direktiivide regulatsioonile, kuid
sisaldab jätkuvalt üldsõnalisi sätteid, mille praktiline kohaldamine ei ole üheselt selge. Vahetult
kohalduva määruse puhul peaks regulatsioon olema oluliselt selgem, täpsem ja ühetaolisemalt
rakendatav kui praeguses eelnõus.
seisukohapunktides 5.1
ja 5.2.
Oleme aru saanud, et ka määruse kehtestamisel võib liikmesriikidele jääda võimalus reguleerida
siseriiklikult alla rahvusvaheliste piirmäärade jäävaid hankeid. Kui see nii on, tekib küsimus,
millist sisulist lisaväärtust annab direktiivide asendamine määrusega. Kui oluline osa hangetest
jääb jätkuvalt siseriiklikult reguleeritavaks, tundub direktiivipõhine lahendus paindlikum ja
põhjendatum.
Võrgustikusektor peab säilima eraldi
Võrgustikusektori regulatsioon peab ka tulevikus säilima selgelt eristatavana. Võrgustikusektori
hankijaid ei tohiks käsitleda klassikalise sektori hankijate ja kontsessioonidega ühetaoliselt.
Võrgustikusektori hankijad on sageli äriühingud, mis tegutsevad avatud turul, peavad olema
majanduslikult efektiivsed ning teenima omanikule tulu, sealhulgas dividende. Samal ajal
konkureerivad nad ettevõtetega, kellele riigihangete regulatsioon ei kohaldu.
Eesti Energia jaoks on see eelkõige võrdsete konkurentsitingimuste küsimus. Hankijaks
olemisega kaasnevad piirangud hankimise kiiruses, läbirääkimiste paindlikkuses, tarnijate
valikus, otsustusprotsessis, vaidlustusriskis ja äriliselt tundliku teabe konfidentsiaalsuses.
Sõltumata sellest, kui efektiivseks hankemenetlus kujundada, jääb hankereegleid järgiv äriühing
kiiruses ja menetluskulus ebasoodsamasse olukorda võrreldes konkurendiga, kes samu reegleid
järgima ei pea. ELi regulatsioon ei tohiks asetada avatud turul tegutsevat riigi osalusega
äriühingut üksnes tema omandistruktuuri või hankijastaatuse tõttu konkurentidest halvemasse
olukorda.
Erasektori hinnapakkumuse küsimise loogika on tervitatav
Positiivse muudatusena näeme eelnõus erasektori hinnapakkumuse küsimise loogikale sarnaneva
paindlikuma hankemudeli kasutamist, mis võimaldab küsida turult pakkumusi, pidada
pakkujatega sisulisi läbirääkimisi ning kujundada lõplik lahendus koostöös turuosalistega.
Selline lähenemine on eriti vajalik tehniliselt keerukate, innovaatiliste ja kiiresti muutuva turuga
hangete puhul, kus hankija ei pruugi menetluse alguses olla võimeline lõplikku lahendust
ammendavalt kirjeldama.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.1,
5.2, 5.5, 5.8 ja 5.10.
62
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Kui otsustatakse määrust mitte kehtestada ja jätkata direktiivipõhise regulatsiooniga, soovitame
kaaluda paindliku hinnapakkumuse küsimise põhise hankemudeli lisamist ka direktiivi. See
aitaks muuta hankimise kiiremaks ja turupõhisemaks, säilitades samal ajal konkurentsi,
läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise.
Konkurentsile avatud tegevuste vabastamine
Oluline on säilitada ja lihtsustada võimalust vabastada hankekohustusest tegevused, mis
toimuvad reaalselt avatud ja konkurentsipõhisel turul.
Uue määruse artiklites 19–20 ette nähtud vabastamise protsess peaks olema võimalikult lihtne.
Kui tegevus toimub avatud turul, turulepääs on vaba ja tegelik konkurents on olemas, peaks
sellest piisama hankekohustusest vabastamise alusena.
Täiendavad põhjendused ja menetluslikud nõuded olukorras, kus toimiva konkurentsi olemasolu
on juba tuvastatud, tekitavad halduskoormust ega anna sisulist lisaväärtust.
Eesti Energia eesmärk on saada hankekohustusest võimalikult ulatuslik vabastus nendele
kontserni tegevustele, mille puhul on tagatud vaba turulepääs ja tegelik konkurents. Sama
põhimõte sisaldub praegu RHS §-s 154.
Kontsernisisesed sisetehingud
Samuti võiks regulatsioon võimaldada kontsernisiseste ressursside paindlikumat kasutamist
olukorras, kus kontserni kuuluv ettevõte suudab täita valdava osa tellimusest, kuid
terviklahenduse valmimiseks on vaja osta piiratud mahus täiendavaid töid, asju või teenuseid
väljastpoolt kontserni.
Näiteks võib kontserni ettevõte olla võimeline projekteerima, tarnima ja paigaldama elektriautode
laadimislahenduse, kuid vajada terviklahenduse lõpetamiseks väliselt ettevõtjalt üksnes
asfalteerimistööd. Kui kontsernisiseselt on võimalik täita näiteks vähemalt 80-90%
terviklahendusest ja väljast ostetav osa moodustab üksnes toetava või lahutamatult seotud
kõrvalosa, ei peaks selle piiratud osa ostmiseks olema vajalik eraldi hankemenetluse
korraldamine.
Selline erand peaks olema selgelt piiritletud ning kohalduma juhul, kui väljast ostetav osa on
kontsernisisese tehingu põhiesemega otseselt seotud ja vajalik terviklahenduse valmimiseks.
Erandit ei tohiks kasutada eesmärgiga anda olulise mahuga iseseisvaid töid või teenuseid
hankemenetluseta kolmandatele isikutele. Kaaluda ka riigile kuuluvate äriühingute vahel
sisetehingute lubamist.
Elutähtsa teenuse osutajatele suurem paindlikkus
Sõltumata sellest, kas ELi hankeregulatsioon jääb direktiivipõhiseks või viiakse üle määruse
63
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
vormi, tuleks elutähtsa teenuse osutajatele (ETO) luua paindlikum hankerežiim.
ETO puhul peab esmane eesmärk olema elutähtsa teenuse toimepidevuse ja varustuskindluse
tagamine. ETO-del peaks olema suurem paindlikkus hankemenetluse liigi valikul ja
läbirääkimiste pidamisel ning võimalus teha kiireloomulisi ja toimepidevuse tagamiseks
vajalikke oste paindlikumalt.
Samuti peaks ETO-l olema võimalik sõlmida sama asja või teenuse kohta paralleelselt
hankelepinguid mitme tarnijaga, kui see on vajalik varustuskindluse tagamiseks, ühest tarnijast
sõltuvuse vähendamiseks või tarneriski hajutamiseks.
Dünaamilise hankesüsteemi säilitamine
Me ei pea põhjendatuks dünaamilise hankesüsteemi (DHS) kaotamist sellisel kujul, nagu see
praegu toimib. DHS on paindlik lahendus korduvate ostude tegemiseks ning võimaldab uutel
kvalifitseeruvatel pakkujatel süsteemiga liituda kogu selle kehtivusaja jooksul.
DHS-i kaotamise asemel tuleks olemasolev lahendus säilitada ja vajaduse korral seda lihtsustada.
Eriti võrgustikusektoris ja ETO-de puhul on oluline säilitada hankevahendid, mis võimaldavad
korduvate vajaduste puhul kiiresti konkurentsi tekitada, hoida tarnijate ringi avatuna ning vältida
iga ostuvajaduse puhul uue tervikliku hankemenetluse alustamist.
Raamlepingute pikkus
Võrgustikusektori puhul tuleks säilitada võimalus sõlmida raamlepinguid kuni kaheksaks aastaks.
Võrgustikusektori investeeringud, pikaajalised hooldusvajadused, seadmete elutsükkel ja
varuosade kättesaadavus erinevad sageli klassikalise sektori tavapärastest ostudest.
Lühem raamlepingu periood võib suurendada korduvate hankemenetluste arvu, halduskoormust
ja tarneriske. Seetõttu soovime võrgustikusektorile erandit, mille kohaselt säiliks raamlepingute
maksimaalse kestusena kaheksa aastat, välja arvatud juhul, kui pikem kestus on raamlepingu eset
arvestades objektiivselt põhjendatud.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.8
Digitaliseerimine ja „once only“ põhimõte
Näeme eelnõus ette nähtud digitaliseerimises olulist positiivset muutust. „Once only“ ehk
andmete ühekordse esitamise põhimõte on õige suund, sest ettevõtjatelt ei peaks korduvalt
küsima andmeid, mis on avaliku sektori süsteemides juba olemas.
Samas on liikmesriikide digitaliseerituse tase väga erinev. Üleminek ühtsele digitaalsele
andmevahetusele võib olla kulukas ja aeganõudev eriti riikides, kus hanke- ja haldusprotsessid
toimivad veel suuremas ulatuses paberil või infosüsteemid ei ole omavahel integreeritud.
Uue lähenemise rakendamine eeldab investeeringuid infosüsteemidesse,
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1 ja
5.10
64
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
andmevahetuslahendustesse, andmekvaliteeti ja töötajate koolitamisse. Seetõttu tuleb arvestada
liikmesriikide erineva lähtepositsiooniga ning näha ette piisav üleminekuaeg.
säilitada võrgustikusektori selge eristaatus;
tagada avatud turul tegutsevatele võrgustikusektori äriühingutele võimalikult võrdsed
konkurentsitingimused;
säilitada määruses kavandatud paindlik hinnapakkumuse küsimise loogika või määrusest
loobumisel lisada vastav võimalus direktiivi;
Arvestatud
seisukohapunktides 5.3
ja 5.2.
lihtsustada konkurentsile avatud tegevuste hankekohustusest vabastamist; võimaldada piiratud
ulatuses kontsernivälise kõrvalosa ostmist ilma eraldi hankemenetluseta, kui valdav osa
terviklahendusest täidetakse kontsernisiseselt;
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.1,
5.3. ja 5.11.
luua ETO-dele paindlikum hankerežiim ning võimaldada sama asja või teenuse puhul kasutada
paralleelselt mitut tarnijat;
Arvestatud
seisukohapunktides 5.3
ja 5.5.
säilitada DHS ja keskenduda selle lihtsustamisele, mitte kaotamisele; säilitada võrgustikusektori
raamlepingute maksimaalse kestusena kaheksa aastat;
Arvestatud
seisukohapunktides 5.3.
ja 5.8
toetada „once only“ põhimõtet, arvestades liikmesriikide erineva digitaalse valmisoleku ja
investeeringuvajadusega;
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
hinnata põhjalikult kolmandate riikide ja päritolukontrolliga kaasnevat halduskoormust, vastutust
ja tegelikku mõju;
määruse kasuks otsustamisel muuta regulatsioon oluliselt selgemaks ja täpsemaks ning sätestada
võrgustikusektori erisused sõnaselgelt.
Kavandatav määrus on väga mahukas ning selle potentsiaalne mõju ulatuslik. Sellise õigusakti
sisuline hindamine nõuab põhjalikku õiguslikku, majanduslikku ja rakenduslikku analüüsi.
Arvamuse esitamiseks antud ajaraamistik on olnud sellise mahuga muudatuse põhjalikuks
läbitöötamiseks piirav.
Seetõttu soovitame anda liikmesriikidele eelnõu analüüsimiseks ja seisukohtade kujundamiseks
täiendavat aega ning korraldada enne regulatsiooni lõplikku kujundamist arutelusid eri
liikmesriikide hankijate, pädevate asutuste ja teiste regulatsioonist otseselt mõjutatud
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1,
5.2, 5.5 ja 5.8.
65
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
osapooltega.
Kokkuvõttes ei ole praegune määruse eelnõu meie hinnangul veel piisavalt selge ja
tasakaalustatud, et põhjendada direktiivipõhiselt regulatsioonilt üleminekut ühele vahetult
kohalduvale määrusele. Regulatsiooni vormist olulisem on lõpptulemus: uus raamistik peab
vähendama bürokraatiat, toetama digitaliseerimist ja toimepidevust, arvestama tegeliku
turukonkurentsiga ning mitte kahjustama avatud turul tegutsevate võrgustikusektori ettevõtete
konkurentsivõimet.
Maksu- ja Tolliamet MTA esialgse hinnangu kohaselt ei ole praegu võimalik lõplikult hinnata määruse mõju MTA-le,
kuna eelnõust ei nähtu veel piisava detailsusega kavandatava elektroonilise sobivusteenuse
toimimine, kasutatavad andmed ega liikmesriikide andmevaldajatele tekkivad kohustused. Samas
võib eelnõu puudutada MTA-d nii hankijana kui ka andmete valdajana.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
Andmete valdajana on MTA jaoks oluline selgus selles, milliseid andmeid hakkab tulevikus
sobivusteenus kasutama ning millisel viisil liikmesriigid peavad neid andmeid edastama. Praegu
kasutatakse riigihangete registris MTA andmeid peamiselt maksuvõla puudumise kontrollimiseks
ning vajadusel edastatakse täpsem teave maksuvõlgade kohta. Võimalik on, et eelnõu
rakendamine eeldab andmevahetuse kohandamist või võõrkeelsete andmepäringute ja -vastuste
toetamist.
MTA hinnangul tuleks eelnõu edasises menetluses täpsustada, millised liikmesriigi tasandil
kehtivad sisulised kriteeriumid jäävad riikide pädevusse. Näiteks on ebaselge, kas tulevikus
jäävad liikmesriikide otsustada maksuvõla puudumise tõendi väljastamise tingimused, sealhulgas
ajatatud maksuvõla, arvestusliku intressi või vähese suurusega maksuvõla käsitlemine.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
MTA tähelepanu väärib ka küsimus, kas määrus looks võimaluse võtta hankemenetluses senisest
selgemalt arvesse maksukohustuste täitmisega seotud asjaolusid. Täna on praktikas tõusetunud
küsimus, et esitamata maksudeklaratsioone kasutatakse hankemenetlustes, kuigi direktiivipõhise
regulatsiooni kohaselt ei ole see selgesõnaliselt välistamise alus. MTA hinnangul võiks eelnõu
menetlemisel kaaluda selle küsimuse ühtsemat reguleerimist Euroopa Liidu tasandil.
Teadmiseks võetud.
Lisaks võib eelnõu puudutada andmeid, mida hankemenetluses kasutatakse ettevõtjate
majandusliku ja tehnilise suutlikkuse hindamiseks. MTA vaatest on sellisteks andmeteks eelkõige
maksuvõla puudumise tõendiga seotud andmed, käibedeklaratsioonide (KMD) andmed ning
võimaliku täiendava kasutusena töötamise registri (TÖR) andmed. Samas ei võimalda eelnõu
praegune detailsus hinnata, kas ja millises ulatuses selliste andmete kasutamine tegelikult
Teadmiseks võetud.
66
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
kavandatakse.
Hankija rollis ei tuvastanud MTA esialgse analüüsi käigus olulisi probleeme, kuid tähelepanu
vajab küsimus, kas säilivad senised erandid julgeoleku- ja konfidentsiaalsusnõuetega seotud
hangete puhul. MTA kasutab praegu erandeid näiteks kõrgendatud turvanõuetega kaupade ja
teenuste hankimisel. Eelnõu esmasel vaatlusel näivad vastavad erandid säilivat, kuid nende
tegelikku ulatust ja rakendamistingimusi tuleb täiendavalt analüüsida.
Kokkuvõttes ei näe MTA praegu põhimõttelisi vastuväiteid eelnõu eesmärkidele, kuid peab
vajalikuks, et edasise menetluse käigus täpsustataks elektroonilise sobivusteenuse andmemudel,
liikmesriikide andmevaldajatele tekkivad kohustused ning võimalikud arendus- ja
andmevahetusnõuded. Nende küsimuste selgumisel on võimalik hinnata ka võimalikku
halduskoormust, infosüsteemide muutmise vajadust ja kaasnevaid kulusid.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
Kaitseministeerium Üldjoontes toetab Kaitseministeerium Euroopa Komisjoni riigihangete reformi eesmärki muuta
riigihangete korraldamine lihtsamaks, paindlikumaks ja digitaalsemaks ning vähendada nii
hankijate kui ka ettevõtjate halduskoormust. Positiivseks peame eelkõige menetlusreeglite
lihtsustamist ja läbirääkimiste võimaluste laiendamist, strateegiliste eesmärkide, sealhulgas
julgeoleku ja tarnekindluse selgemat arvestamist, hankelepingute muutmise reeglite
paindlikumaks muutmist ning ELi-ülese digitaalse hankekeskkonna arendamist. Peame siiski
oluliseks, et reformi tulemusena säiliks hankijatele piisav kaalutlusruum ning sellega ei kaasneks
uusi kohustuslikke nõudeid ega täiendavaid põhjendamis-, aruandlus- või avaldamiskohustusi,
mis suurendaksid halduskoormust ilma selge sisulise lisaväärtuseta. Toome välja teemad, mis
Kaitseministeeriumi hinnangul vajavad kõige enam tähelepanu.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.1,
5.3 ja 5.5.
1. Menetluste lihtsustamine ja läbirääkimiste võimaluse laiendamine Peame positiivseks
hankemenetluste lihtsustamist ja läbirääkimiste võimaluste laiendamist, eelkõige kavandatavat
lahendust, mille kohaselt ei sõltu läbirääkimiste võimalus enam valitud menetlusliigist. See
võimaldab hankijal kujundada menetluse vastavalt konkreetse hanke esemele ja vajadustele ning
vajaduse korral täpsustada pakkujatega pakkumuste sisu või lepingutingimusi. Muudatus aitab
vähendada menetluslikku keerukust ja suurendada hankijate paindlikkust sobiva tulemuse
saavutamisel.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
2. Kvalifitseerimistingimuste proportsionaalsus ja käibenõue Kaitseministeerium peab oluliseks,
et kvalifitseerimistingimused oleksid seotud hankelepingu esemega ning proportsionaalsed
lepingu keerukuse ja riskidega. Kavandatav piirang, mille kohaselt ei tohiks nõutav minimaalne
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
67
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
aastakäive üldjuhul ületada 50% hankelepingu hinnangulisest aastasest maksumusest, võib aga
teatud hangete puhul osutuda liiga piiravaks. Ettevõtja käive ja finantsseisund on olulised
näitajad tema majandusliku ja finantsvõimekuse hindamisel, eriti mahukate, pikaajaliste või suure
täitmisriskiga hankelepingute puhul. Positiivne on, et eelnõu võimaldab põhjendatud juhtudel
kehtestada kõrgema käibenõude ning hinnata ettevõtja majanduslikku ja finantsvõimekust ka
muude asjakohaste näitajate alusel. Peame vajalikuks säilitada hankijale piisav kaalutlusruum
kehtestada lepingu olemusest, maksumusest ja täitmise riskidest lähtuvaid proportsionaalseid
majandusliku ja finantsseisundi nõudeid. Kõrgema käibenõude kehtestamise põhjendamine peaks
olema proportsionaalne hankelepingu olemuse ja riskidega ega tohiks põhjendamatult piirata
hankija võimalust hinnata ettevõtja tegelikku suutlikkust hankelepingut täita.
3. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate riigihangetes osalemise lihtsustamine
Kaitseministeerium toetab eesmärki parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate
võimalusi riigihangetes osaleda. Selle eesmärgi saavutamiseks ei tohiks aga kehtestada
hankijatele täiendavaid kohustuslikke nõudeid küsimustes, mille lahendamine sõltub konkreetse
hanke esemest, turuolukorrast ja lepingu täitmise tingimustest. Hangete osadeks jagamise puhul
tuleb arvestada, et osadeks mittejagamise põhjendamise kohustus on kehtivas regulatsioonis juba
olemas. Seetõttu tuleks vältida täiendavaid põhjendamiskohustusi, mis ei anna olemasoleva
regulatsiooniga võrreldes sisulist lisaväärtust. Samuti peaks hankijale jääma võimalus otsustada
ettemaksete tegemise ja maksetingimuste üle, lähtudes konkreetse hankelepingu olemusest ja
vajadustest. VKE-de osalemise soodustamiseks ei tuleks kehtestada täiendavaid kohustuslikke
ettemakse- või maksetingimusi.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
4. Kvaliteedikriteeriumide kohustuslik osakaal Kaitseministeerium ei toeta kavandatavat
lahendust, mille kohaselt peaks kvaliteedikriteeriumide osakaal olema üldjuhul vähemalt 30%
ning tööjõumahukate lepingute puhul vähemalt 50%. Hankijad kasutavad kvalitatiivseid
hindamiskriteeriume juba praegu hangetes, kus need on hanke eset ja soovitud tulemust
arvestades vajalikud. Paljudel juhtudel on aga võimalik tagada nõutav kvaliteet tehnilise
kirjelduse, vastavustingimuste ja hankelepingu täitmise tingimustega, mistõttu täiendavate
kvaliteedikriteeriumide kasutamine pakkumuste hindamisel ei pruugi anda sisulist lisaväärtust.
Kuigi eelnõu võimaldab minimaalsest kvaliteedikriteeriumide osakaalust kõrvale kalduda, kui
kvaliteet on tagatud muul viisil, kaasneb sellega täiendav põhjendamiskohustus. See suurendab
hankijate halduskoormust ja võib tekitada täiendavaid vaidlustusi hankija põhjenduste piisavuse
üle. Peame oluliseks, et pakkumuste hindamise kriteeriumide valik ja nende osakaalu määramine
Arvestatud
seisukohapunktis 5.4.
68
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
lähtuks konkreetse hanke esemest ning jääks hankija kaalutlusõiguse piiresse. Seetõttu teeme
ettepaneku loobuda kvaliteedikriteeriumide kohustuslikust minimaalsest osakaalust ning säilitada
võimalus hinnata pakkumusi üksnes maksumuse alusel, kui vajalik kvaliteet on tagatud muude
hanketingimustega.
5. Strateegilised eesmärgid, sealhulgas julgeolek ja tarnekindlus Positiivsena näeme, et eelnõus
pööratakse senisest enam tähelepanu keskkonna-, sotsiaalsetele, innovatsiooni-, julgeoleku-,
vastupidavuse ja tarnekindluse eesmärkidele. Kaitseministeeriumi jaoks on eriti oluline
julgeoleku ja tarnekindluse selgem käsitlemine riigihangetes, arvestades vajadust tagada kriitiliste
tarneahelate toimimine ning varustuskindlus ka kriisi- ja sõjaolukorras. Eelnõu näeb teatud
juhtudel ette strateegiliste nõuete kohustusliku rakendamise ning annab Euroopa Komisjonile
õiguse kehtestada delegeeritud õigusaktidega konkreetsetele asjade, teenuste või ehitustööde
kategooriatele kohustuslikke keskkonna-, julgeoleku-, vastupidavuse ja tarnekindluse nõudeid.
Peame oluliseks, et selliste nõuete kehtestamisel säiliks piisav paindlikkus arvestada konkreetse
hanke eset, turuolukorda ning liikmesriikide julgeoleku- ja varustuskindlusvajadusi. Eelkõige
peab hankijale jääma võimalus hinnata konkreetse hankega seotud julgeoleku- ja tarneahelariske
ning valida nende maandamiseks sobivad ja proportsionaalsed meetmed. Seetõttu tuleks vältida
põhjendamatult jäiku kohustuslikke nõudeid, mis piiraksid hankija kaalutlusruumi ega
võimaldaks arvestada hanke eripära ja sellega seotud riske. Euroopa eelistamise põhimõtte
rakendamisel peame oluliseks, et Euroopa tootmisvõime ja strateegilise sõltumatuse tugevdamine
ei tohi põhjendamatult piirata juurdepääsu usaldusväärsete liitlasriikide ja samameelsete
kaitsekoostöö partnerriikide tarnijatele ega kahjustaks kriitiliste kaupade ja teenuste
varustuskindlust. Seetõttu peab säilima võimalus arvestada konkreetse hanke julgeoleku- ja
tarnevajadustega.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.9.
6. Raamlepingute kestus ja raamlepingu alusel sõlmitud lepingute avaldamine
Peame põhjendatuks ühe ja mitme ettevõtjaga sõlmitavate raamlepingute maksimaalse kestuse
eristamist. Täpsustamist vajab aga olukord, kus hankija kavandab mitme ettevõtjaga raamlepingu
sõlmimist, kuid hankemenetluse tulemusena osutub võimalikuks sõlmida raamleping üksnes ühe
ettevõtjaga. Eelnõust peaks üheselt selguma, kas sellisel juhul kohaldub ühe ettevõtjaga
raamlepingu kolmeaastane kestus või võib lähtuda algselt kavandatud mitme ettevõtjaga
raamlepingu viieaastasest kestusest. Õigusselguse tagamine on oluline hangete kavandamiseks ja
võimalike vaidluste vältimiseks. Ühtlasi vajab täpsustamist nõue avaldada iga raamlepingu alusel
sõlmitud lepingu kohta tulemuse kokkuvõte. Kuna raamlepingute alusel sõlmitud hankelepingute
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.1
ja 5.3.
69
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
andmeid esitatakse riigihangete registrisse juba kehtiva regulatsiooni alusel, tuleks vältida
dubleerivaid aruandlus- ja avaldamiskohustusi. Peame oluliseks, et kavandatava kohustuse
täitmiseks oleks võimalik kasutada olemasolevaid registriandmeid ning tagada vajaliku teabe
automaatne avaldamine ilma hankijale täiendavat halduskoormust tekitamata.
7. Hankelepingute muutmine Kavandatav muudatus, millega suurendatakse asjade ja teenuste
hankelepingute väikesemahulise muudatuse piirmäära 10%-lt 15%-le, on Kaitseministeeriumi
hinnangul mõistlik lähenemine. See annab hankijatele lepingu täitmisel suurema paindlikkuse
ning võimaldab paremini arvestada lepingu täitmise käigus ilmnevate vajadustega. Oluline on
siiski, et väikesemahuliste muudatuste tegemisega ei kaasneks ebaproportsionaalset põhjendamis-
ega dokumenteerimiskohustust. Kuna eelnõu seab ka selliste muudatuste lubatavusele
täiendavaid tingimusi, tuleks tagada nende selgus ja ühetaoline tõlgendamine. Peame vajalikuks,
et väikesemahuliste muudatuste tegemine oleks võimalikult lihtne ning nende
dokumenteerimisnõuded proportsionaalsed muudatuse ulatuse ja mõjuga.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
8. ELi-ülene digitaalne hankekeskkond Riigihangete ulatuslikum digitaliseerimine ja
liikmesriikide e-hankesüsteemide koostalitlusvõime parandamine on vajalikud sammud, mis
aitavad lihtsustada ettevõtjate piiriülest hankemenetlustes osalemist ning vähendada andmete ja
dokumentide korduvat esitamist ja töötlemist. Täpsustamist vajab siiski andmete ühekordse
esitamise põhimõtte praktiline rakendamine, arvestades, et kõrvaldamise aluste puudumist tuleb
kontrollida konkreetse menetluse seisuga ning kvalifitseerimistingimused võivad hangete lõikes
erineda. Peame oluliseks, et kavandatavad digitaalsed lahendused võimaldaksid olemasolevate
andmete automatiseeritud kasutamist ja kontrollimist ning vähendaksid nii ettevõtjate kui ka
hankijate halduskoormust. Digitaliseerimisega ei tohiks kaasneda uusi dubleerivaid
andmesisestus-, aruandlus- ega kontrollikohustusi.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1.
9. Kaitse- ja julgeolekuhangete erisuste säilitamine Kaitseministeerium peab oluliseks, et
riigihangete regulatsiooni reformimisel säiliks kaitse- ja julgeolekuhangete eriregulatsiooni selge
kohaldamisala ning oleks tagatud õigusselgus kavandatava määruse ja direktiivi 2009/81/EÜ
kohaldamisel. Uus regulatsioon ei tohi piirata liikmesriikide võimalusi arvestada kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna erivajadustega ega kahjustada riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitseks ette
nähtud erisuste ja erandite kohaldamist.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.5.
Kliimaministeerium Algatus pakub lahendust tõsta hangetega seotud sätted suures osas uude horisontaalsesse avalike
hangete määrusesse. Seetõttu muutub keskkonnahoidlike hangete reeglid senisest selgemaks
Arvestatud
seisukohapunktides 5.4
70
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
(artikkel 50 määratleb keskkonnahoidlike hangete olemuse), kuid see ei tee neid kohustuslikuks.
Samuti on tõusnud hanke kvaliteedi osakaal võrreldes varasemaga ning hinna mõju vähenenud.
Seega võib pakutud lahendus suurendada nõudlust teisese toorme, ringlussevõetud materjali
sisalduse ning parandatavate toodete ja korduskasutuslahenduste järele. Samas väheneb võimalus
kujundada omaette reegleid, mille seadmisel ei ole me samas siiani pigem edukad olnud. Nende
muudatuste mõjul võiks tekkida parem keskkonnahoidlike hangete kasutamise praktika võrreldes
senisega. Samuti peab hankijal säilima võimalus otsustada, kas keskkonnakriteerium paigutatakse
tehnilisse kirjeldusse, hindamiskriteeriumisse või lepingu täitmise tingimusse. Saame sellist
lähenemist toetada.
Samuti toetame, et ringmajandus ja ressursitõhusus on paremini määratletud hangetes (artikkel
51). Kuigi nende kasutamine ei muutu kohustuslikuks (välja arvatud artikli 54 alusel kehtestatud
konkreetse tooterühma nõuded), tekib hankijal tekib selge õiguslik alus küsida selle järgimist.
Näiteks uute toodete asemel korduskasutatud IT-seadmeid või mööbli parandamis- ja
tagasivõtuteenust.
ja 5.7.
Saame nõustuda, et ringmajanduse valdkonna hankesätted liiguvad hankemäärusesse, kuna
keskselt on mõistlikum ühiseid hankereegleid seada ja killustuvust valdkondade vahel
vähendada. Samas ei tohi volituse liigutamine lahjendada seatud nõudeid ega nende vastuvõtmise
edasilükkumist. Digitaalse tootepassi kasutus aitab vähendada halduskoormust pakkudes
hangetes tõendamisvahendit.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.1 ,
5.7 ja 5.9
Artikkel 52 – energiatõhusus
Toetame energiatõhususe direktiivi (EED) artikli 7 ja lisa IV energiatõhususe hankekohustuste
koondamist uude riigihangete määrusesse. Samas teeme ettepaneku täpsustada artikli 52 lõike 1
üldreeglit nii, et teenustele ja ehitustöödele kohaldataks kohustuslikke energiatõhususe nõudeid
juhul, kui nende hindamiseks ja kontrollimiseks on olemas ühtsed ELi metoodikad, kriteeriumid
või muud tõendamisvahendid. Samuti ei tuleks lisada energiatõhususe esikohale seadmise (EE1)
põhimõttest tulenevaid täiendavaid hankekohustusi enne, kui nende rakendamiseks on olemas
EL-i ülene praktiline ja proportsionaalne metoodika. EE1 põhimõtet käsitleb EED artikkel 3.
Toodete puhul on nõudeid võimalik kontrollida näiteks energiamärgistuse ja ökodisaini kaudu
ning teenuste puhul on artikli 52 lõike 1 punktis c juba ette nähtud nõuded teenuse osutamiseks
ostetavatele uutele toodetele. Teenuse enda või ehitustöö „kõrge energiatõhususe“ hindamiseks ei
ole aga alati üheselt määratud näitajat ega metoodikat.
Arvestatud
seisukohapunktis 5.7.
71
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Näiteks, teenuste puhul ei ole alati selge, kas hinnata teenuse enda energiakasutust, kasutatavaid
seadmeid või saavutatavat energiasäästu; ehitustööde puhul võib aluseks olla
energiatõhususklass, energiatarbimine või energiasääst. EE1 rakendamine eeldab omakorda
metoodikat alternatiivsete investeerimislahenduste võrdlemiseks.
Täiendavalt tuleks üle vaadata artikli 52 lõike 1 punkt d, mis seob hoonete ostu ja uue
rendilepingu taksonoomia tehniliste sõelumiskriteeriumidega. Hoonete energiatõhususe direktiiv
(EL) 2024/1275 (EPBD) näeb samal ajal ette A–G energiamärgise süsteemi ja riikliku hoonete
energiatõhususe andmebaasi. Võimalusel tuleks hoonete puhul kasutada EPBD alusel
olemasolevaid andmeid ja tõendamisvahendeid ning vältida paralleelse süsteemi loomist. Kui
taksonoomiakriteerium säilib, peab selle täitmine olema olemasolevate andmete alusel lihtsalt
kontrollitav ning ette tuleks näha põhjendatud erand juhuks, kui nõuetele vastavat hoonet
asjaomasel turul ei ole.
Ilma selliste rakendusvahenditeta suureneb hankijate halduskoormus ja õiguslik ebakindlus ning
nõuete ühetaoline kontrollimine ei ole tagatud. Täiendavad kohustuslikud nõuded tuleks
kehtestada koos vajalike ELi tasandi metoodikate ja kontrollivahenditega.
Tulenevalt regionaalsetest eripäradest ja turul kättesaadavast võimalustest võib tekkida praeguse
artikli 52 lõike 1 punkti d kohaldamisel olukord, kus üürileping saab läbi hoones, mis ei ole A-
klassi hoone või mis ei kuulu 15% parima energiatõhususega hoonete hulka. Isegi kui üüripinnal
soovitakse jätkata, võib kehtivas sõnastuses määrus tuua kaasa olukorra, kus tuleb olemasolevast
hoonest välja kolida, sest see ei vasta enam taksonoomia määruse (EL) 2021/2139 Annex I
punktis 7.7. toodud nõuetele. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku, et kui olemasolevas hoones on
kehtiv üürileping ja seda on võimalik pikendada samas hoones kasutatava pinna üürimise
jätkamiseks, siis ei kohaldata Art 52 lg 1 punkti d tingimusi. Seega rakenduksid viidatud nõuded
siis, kui soovitakse kolida uuele üüripinnale.
Taksonoomia määruse Annex I punkti 7.7. kohaselt peavad pärast 31. detsembrit 2020 ehitatud
hooned vastama jaos 7.1 sätestatud kriteeriumidele, mis on omandamishetkel asjakohased. Selle
kohaselt hoonete puhul, mis on suuremad kui 5 000 m2, peab olema hoone konstruktsioonist
tulenev olelusringi globaalse soojendamise potentsiaal arvutatud olelusringi iga etapi kohta.
Tulenevalt EPBD direktiivis toodud tingimustest on hoonete olelusringi globaalse soojendamise
potentsiaali hindamine kohustuslik alates 1. jaanuarist 2028. Seega ole võimalik täita tingimust
hoonete osas, mis on ehitatud pärast 31. detsembrit 2020 ja enne 2028. aastat. Ettepanek on jätta
vastav viide välja või täpsustada seost EPBD direktiiviga.
Artikkel 53
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.7
ja 5.1.
72
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Toetame artiklis 53 sätestatud võimalust võtta toidu riigihangetes arvesse toidu kvaliteedi ja
kestlikkusega seotud kaalutlusi, sealhulgas tootmismeetodit, tarneahela korraldust, toiteväärtust,
värskust, hooajalisust ja loomade heaolu. Selline regulatsioon võimaldab kasutada avalikke
toiduhankeid kestliku toidutootmise ja -tarbimise edendamiseks, jättes samal ajal hankijale
võimaluse otsustada konkreetse hanke eset ja turutingimusi arvestades, milliseid kriteeriume on
asjakohane kohaldada.
Peame oluliseks säilitada artiklis 53 nende kriteeriumide vabatahtliku iseloomu ning hankija
kaalutlusruumi. Kriteeriumid peavad olema seotud hankelepingu esemega, proportsionaalsed,
mittediskrimineerivad ja objektiivselt kontrollitavad ega tohi põhjustada põhjendamatuid
konkurentsipiiranguid.
Peame vajalikuks, et artikli 53 rakendamisel oleks üheselt selge, kuidas võib arvestada
toidutarneahela korralduse, värskuse ja hooajalisusega viisil, mis võimaldab saavutada
regulatsiooni kestlikkuse eesmärke, kuid ei too kaasa ettevõtjate diskrimineerimist nende asukoha
või toidu geograafilise päritolu alusel.
Toetame võimalust, kuid taotleme õigusselgust selle mittediskrimineerivaks rakendamiseks.
Artikkel 54
Toetame üldist põhimõtet, et hangetes saab eelistada ELi päritolu ja vähese süsinikuheitega
tooteid ning toetame põhimõtet, et ehitustoodete keskkonnanõuded oleksid paremini lõimitud
riigihangete raamistikku ning et see aitaks suurendada nõudlust väiksema keskkonnamõjuga
toodete järele. Samas vajab artikkel 54 täpsustamist, et nõuete rakendamine oleks hankijatele,
ettevõtjatele ja liikmesriikidele üheselt arusaadav ning ei tooks kaasa ebaproportsionaalset
haldus- ega kulukoormust.
Eelkõige tuleks vältida olukorda, kus artikli 54 lõike 1 paindlik sõnastus jätab keskkonnanõuete
valiku ja ulatuse liiga suurel määral hankija otsustada. Ilma komisjoni ühtsete ja praktiliste
juhisteta võib see viia väga erineva rakenduspraktikani liikmesriikides ja hangetes, suurendada
vaidlustusriski ning tekitada ettevõtjatele lisakoormust pakkumuste koostamisel. Seetõttu peaks
komisjon võimalikult kiiresti kehtestama selged, proportsionaalsed ja kõigile liikmesriikidele
ühtselt kasutatavad juhised või kriteeriumid, mida oleks võimalik rakendada ka väiksematel
hankijatel.
Arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.7.
Samuti tuleks täpsustada kuluerandi kasutamist. Kui keskkonnanõuete ja Euroopa eelistamise
(art 76d) rakendamine suurendab hanke maksumust ebaproportsionaalselt või vähendab
märgatavalt sama eelarve piires elluviidavate keskkonnaeesmärke toetavate investeeringute
Arvestatud
seisukohapunktides 5.5
ja 5.7.
73
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
mahtu, peab hankijal olema selge ja põhjendatav võimalus erandit kasutada. Ebaproportsionaalse
kulu mõiste ei tohiks jääda liialt ebamääraseks, sest see suurendab õiguskindlusetust nii hankijate
kui ka pakkujate jaoks. Põhjenduspunkt 34 toob raudtee otse välja sektorina, kus hankeid
võidakse kolmandate riikide pakkujatele sulgeda. Piiratud vahenditega tähendab kallim hange
väiksemat mahtu ehk vähem renoveeritud hooneid, taristuprojektid venivad jms. Siis jääb ka
keskkonnakasu saamata. Ebaproportsionaalse kulu korral on erandid küll olemas (artikli 54 lg 3
b, artikli 76 d), aga see on defineerimata. IAA aruteludest on käinud läbi hinnavahe 25%, aga EP
raportööride ettepanekutest veel oluliselt suuremad numbrid. Võiks täpsustada, et
ebaproportsionaalne kulu on ka see, mis vähendab märgatavalt keskkonnaeesmärke toetavate
investeeringute mahtu.
Eesti jaoks on oluline, et artikkel 54 ei looks ehitustoodete ettevõtjatele põhjendamatut
lisakoormust ega killustaks turgu erinevate hankepõhiste nõuetega. Kui komisjon ei kehtesta
ühtseid nõudeid, võivad tootjad eri hangetes ja eksporditurgudel kokku puutuda erinevate
hindamiskriteeriumide ja tõendamiskoormusega, mis võib vähendada hangetes osalemist ja
konkurentsi. Seetõttu tuleks nt määruse põhjenduspunktides selgitada ettepaneku mõju
ehitustoodete ettevõtjate halduskoormusele, hankes osalemisele ja konkurentsile.
Samuti soovime täpsustust, kas artikkel 54 võib praktikas piirata liikmesriikide võimalust
kasutada ELi miinimumnõuetest ambitsioonikamaid ringmajandus- või keskkonnakriteeriume.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.1
ja 5.7.
Lisaks, IAA läbirääkimistel toetab Eesti Euroopa eelistuse küsimustes kitsast volitust ja
olulisemate otsuste tegemist rakendusaktidega. Määruse artikkel 75 annab KOMile laia volituse
delegeeritud aktiga. Eesti seisukoht peaks mõlemas eelnõus olema sama ja ka lõpptulemus peaks
olema ühtne, et sama küsimuse jaoks ei tekiks erinevaid reegleid.
Samuti lisame siia Keskkonnainvesteeringute Keskuse tagasiside algatusele: Võrreldes kehtiva
direktiiviga oleks tervitatav leevendada hankijate vaatest pakkujalt eelneva sarnaste lepingute
täitmise kogemuse nõuet. Praegu ütleb direktiiv, et asjade ja teenuste hankimisel võib nõuda
netokäibe olemasolu summas, mis ei või olla suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav
maksumus (max 3 aasta kogemust ja max 2 samas mahus täidetud lepingut aastas). See tähendab,
et näiteks tuumajaama hankimisel võib nõuda alustavalt tootjalt, et too oleks enne 2 tuumajaama
rajanud. Või äärmisel juhul 6, kui ta on kauem tegutsenud isik. Aga keeruliste tehnoloogiate
puhul on selline kogemus riskantselt väike. Ka garantii ajaks võib selline ettevõtja, kes on enne 2
lepingut täitnud, likvideeritud olla.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktides 5.3,
5.5 ja 5.9.
74
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Leiame, et peaks olema võimalus kogemust piiranguteta kvalitatiivselt nõuda, kuid sealjuures
võiks olla võimalik ka miinimumnõue seada. Praegu on see piiratud RHS § 85 lg 1.
Osaliselt arvestatud
seisukohapunktis 5.3.
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 9.9.2026 COM(2026) 590 final
ANNEXES 1 to 8
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
mis käsitleb hankelepinguid ja kontsessioone ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL ning muudetakse määrusi (EÜ) nr
1370/2007, (EL) 2023/1542, (EL) 2024/1157, (EL) 2024/1252, (EL) 2024/1735, (EL) 2024/1781, (EL) 2024/2847, (EL) 2024/3110 ja (EL) 2025/40 ning direktiive 2008/98/EÜ, (EL) 2019/882, (EL) 2022/2381, (EL) 2023/1791 ja (EL) 2024/1760 (riigihangete määrus)
{SEC(2026) 590 final} - {SWD(2026) 590 final} - {SWD(2026) 591 final} - {SWD(2026) 592 final}
ET 1 ET
I LISA
Keskvalitsusasutused
(1) BELGIA
(a) Services publics fédéraux (ministeeriumid) – Federale Overheidsdiensten (ministeeriumid):
(a) SPF Chancellerie du Premier Ministre – FOD Kanselarij van de Eerste Minister
(b) SPF Personnel et Organisation – FOD Kanselarij Personeel en Organisatie
(c) SPF Budget et Contrôle de la Gestion – FOD Budget en Beheerscontrole
(d) SPF Technologie de l’Information et de la Communication (Fedict) – FOD Informatie- en Communicatietechnologie (Fedict)
(e) SPF Affaires étrangères, Commerce extérieur et Coopération au Développement – FOD Buitenlandse Zaken, Buitenlandse Handel en Ontwikkelingssamenwerking
(f) SPF Intérieur – FOD Binnenlandse Zaken
(g) SPF Finances – FOD Financiën
(h) SPF Mobilité et Transports – FOD Mobiliteit en Vervoer
(i) SPF Emploi, Travail et Concertation sociale – FOD Werkgelegenheid, Arbeid en sociaal overleg
(j) SPF Sécurité Sociale et Institutions publiques de Sécurité Sociale – FOD Sociale Zekerheid en Openbare Instellingen van sociale Zekerheid
(k) SPF Santé publique, Sécurité de la Chaîne alimentaire et Environnement – FOD Volksgezondheid, Veiligheid van de Voedselketen en Leefmilieu
(l) SPF Justice – FOD Justitie
(m) SPF Economie, PME, Classes moyennes et Energie – FOD Economie, KMO, Middenstand en Energie
(n) Ministère de la Défense – Ministerie van Landsverdediging
(o) Service public de programmation Intégration sociale, Lutte contre la pauvreté et Economie sociale – Programmatorische Overheidsdienst Maatschappelijke Integratie, Armoedsbestrijding en sociale Economie
(p) Service public fédéral de Programmation Développement durable – Programmatorische federale Overheidsdienst Duurzame Ontwikkeling
(q) Service public fédéral de Programmation Politique scientifique – Programmatorische federale Overheidsdienst Wetenschapsbeleid
(b) Régie des Bâtiments – Regie der Gebouwen:
(a) Office national de Sécurité sociale – Rijksdienst voor sociale Zekerheid
(b) Institut national d’Assurance sociales pour travailleurs – Rijksinstituut voor de sociale Verzekeringen der Zelfindépendants standigen
(c) Institut national d’Assurance Maladie-Invalidité – Rijksinstituut voor Ziekte- en Invaliditeitsverzekering
ET 2 ET
(d) Office national des Pensions – Rijksdienst voor Pensioenen
(e) Caisse auxiliaire d’Assurance Maladie-Invalidité – Hulpkas voor Ziekte- en Invaliditeitsverzekering
(f) Fond des Maladies professionnelles – Fonds voor Beroepsziekten
(g) Office national de l’Emploi – Rijksdienst voor Arbeidsvoorzienin
(2) BULGAARIA
(a) Администрация на Народното събрание
(b) Aдминистрация на Президента Администрация на
(c) Министерския съвет
(d) Конституционен съд
(e) Българска народна банка
(f) Министерство на външните работи
(g) Министерство на вътрешните работи
(h) Министерство на държавната администрация и административната реформа
(i) Министерство на извънредните ситуации
(j) Министерство на земеделието и храните
(k) Министерство на здравеопазването
(l) Министерство на икономиката и енергетиката
(m) Министерство на културата
(n) Министерство на образованието и науката
(o) Министерство на околната среда и водите
(p) Министерство на отбраната
(q) Министерство на правосъдието
(r) Министерство на регионалното развитие и благоустройството
(s) Министерство на транспорта
(t) Министерство на труда и социалната политика
(u) Министерство на финансите
(v) Seaduse või ministrite nõukogu määrusega asutatud riiklikud ametid, riiklikud komisjonid, täitevasutused ja muud riigiasutused, mille ülesanded on seotud täidesaatva võimu teostamisega:
(a) Агенция за ядрено регулиране
(b) Висшата атестационна комисия
(c) Държавна комисия за енергийно и водно регулиране
(d) Държавна комисия по сигурността на информацията
(e) Комисия за защита на конкуренцията
(f) Комисия за защита на личните данни
ET 3 ET
(g) Комисия за защита от дискриминация
(h) Комисия за регулиране на съобщенията
(i) Комисия за финансов надзор
(j) Патентно ведомство на Република България
(k) Сметна палата на Република България
(l) Агенция за приватизация
(m) Агенция за следприватизационен контрол
(n) Български институт по метрология
(o) Държавна агенция ‘Архиви’
(p) Държавна агенция ‘Държавен резерв и военновременни запаси’
(q) Държавна агенция ‘Национална сигурност’
(r) Държавна агенция за бежанците
(s) Държавна агенция за българите в чужбина
(t) Държавна агенция за закрила на детето
(u) Държавна агенция за информационни технологии и съобщения
(v) Държавна агенция за метрологичен и технически надзор
(w) Държавна агенция за младежта и спорта
(x) Държавна агенция по горите
(y) Държавна агенция по туризма
(z) Държавна комисия по стоковите борси и тържища
(aa) Институт по публична администрация и европейска интеграция
(bb) Национален статистически институт
(cc) Национална агенция за оценяване и акредитация
(dd) Националната агенция за професионално образование и обучение
(ee) Национална комисия за борба с трафика на хора
(ff) Агенция ‘Митници’
(gg) Агенция за държавна и финансова инспекция
(hh) Агенция за държавни вземания
(ii) Агенция за социално подпомагане
(jj) Агенция за хората с увреждания
(kk) Агенция по вписванията
(ll) Агенция по геодезия, картография и кадастър
(mm) Агенция по енергийна ефективност
(nn) Агенция по заетостта
(oo) Агенция по обществени поръчки
ET 4 ET
(pp) Българска агенция за инвестиции
(qq) Главна дирекция ‘Гражданска въздухоплавателна администрация’
(rr) Дирекция ‘Материално-техническо осигуряване и социално обслужване’ на Министерство на вътрешните работи
(ss) Дирекция ‘Оперативно издирване’ на Министерство на вътрешните работи
(tt) Дирекция ‘Финансово-ресурсно осигуряване’ на Министерство навътрешните работи
(uu) Дирекция за национален строителен контрол
(vv) Държавна комисия по хазарта
(ww) Изпълнителна агенция ‘Автомобилна администрация’
(xx) Изпълнителна агенция ‘Борба с градушките’
(yy) Изпълнителна агенция ‘Българска служба за акредитация’
(zz) Изпълнителна агенция ‘Военни клубове и информация’
(aaa) Изпълнителна агенция ‘Главна инспекция по труда’
(bbb) Изпълнителна агенция ‘Държавна собственост на Министерството наотбраната’
(ccc) Изпълнителна агенция ‘Железопътна администрация’
(ddd) Изпълнителна агенция ‘Изпитвания и контролни измервания на въоръжение, техника и имущества’
(eee) Изпълнителна агенция ‘Морска администрация’
(fff) Изпълнителна агенция ‘Национален филмов център’
(ggg) Изпълнителна агенция ‘Пристанищна администрация’
(hhh) Изпълнителна агенция ‘Проучване и поддържане на река Дунав’
(iii) Изпълнителна агенция ‘Социални дейности на Министерството на отбраната’
(jjj) Изпълнителна агенция за икономически анализи и прогнози
(kkk) Изпълнителна агенция за насърчаване на малките и средни предприятия
(lll) Изпълнителна агенция по лекарствата
(mmm) Изпълнителна агенция по лозата и виното
(nnn) Изпълнителна агенция по околна среда
(ooo) Изпълнителна агенция по почвените ресурси
(ppp) Изпълнителна агенция по рибарство и аквакултури
(qqq) Изпълнителна агенция по селекция и репродукция в животновъдството
(rrr) Изпълнителна агенция по сортоизпитване, апробация и семеконтрол
ET 5 ET
(sss) Изпълнителна агенция по трансплантация
(ttt) Изпълнителна агенция по хидромелиорации
(uuu) Комисията за защита на потребителите
(vvv) Контролно-техническата инспекция
(www) Национален център за информация и документация
(xxx) Национален център по радиобиология и радиационна защита
(yyy) Национална агенция за приходите
(zzz) Национална ветеринарномедицинска служба
(aaaa) Национална служба ‘Полиция’
(bbbb) Национална служба ‘Пожарна безопасност и защита на населението’
(cccc) Национална служба за растителна защита
(dddd) Национална служба за съвети в земеделието
(eeee) Национална служба по зърното и фуражите
(ffff) Служба ‘Военна информация’
(gggg) Служба ‘Военна полиция’
(hhhh) Фонд ‘Републиканска пътна инфраструктура’
(iiii) Авиоотряд 28
(3) TŠEHHI
(a) Ministerstvo dopravy
(b) Ministerstvo financí
(c) Ministerstvo kultury
(d) Ministerstvo obrany
(e) Ministerstvo pro místní rozvoj
(f) Ministerstvo práce a sociálních věcí
(g) Ministerstvo průmyslu a obchodu
(h) Ministerstvo spravedlnosti
(i) Ministerstvo školství, mládeže a tělovýchovy
(j) Ministerstvo vnitra
(k) Ministerstvo zahraničních věcí
(l) Ministerstvo zdravotnictví
(m) Ministerstvo zemědělství
(n) Ministerstvo životního prostředí
(o) Poslanecká sněmovna PČR
(p) Senát PČR
(q) Kancelář prezidenta
ET 6 ET
(r) Český statistický úřad
(s) Český úřad zeměměřičský a katastrální
(t) Úřad průmyslového vlastnictví
(u) Úřad pro ochranu osobních údajů
(v) Bezpečnostní informační služba
(w) Národní bezpečnostní úřad
(x) Česká akademie věd
(y) Vězeňská služba
(z) Český báňský úřad
(aa) Úřad pro ochranu hospodářské soutěže
(bb) Správa státních hmotných rezerv
(cc) Státní úřad pro jadernou bezpečnost
(dd) Česká národní banka
(ee) Energetický regulační úřad
(ff) Úřad vlády České republiky
(gg) Ústavní soud
(hh) Nejvyšší soud
(ii) Nejvyšší správní soud
(jj) Nejvyšší státní zastupitelství
(kk) Nejvyšší kontrolní úřad
(ll) Kancelář Veřejného ochránce práv
(mm) Grantová agentura České republiky
(nn) Státní úřad inspekce prace
(oo) Český telekomunikační úřad
(4) TAANI
(a) Folketinget
(b) Rigsrevisionen
(c) Statsministeriet
(d) Udenrigsministeriet
(e) Beskæftigelsesministeriet:
(f) Fem styrelser og institutioner (viis ametit ja institutsiooni)
(g) Domstolsstyrelsen
(h) Finansministeriet:
(i) Fem styrelser og institutioner (viis ametit ja institutsiooni)
(j) Forsvarsministeriet:
ET 7 ET
(k) Fem styrelser og institutioner (viis ametit ja institutsiooni)
(l) Ministeriet for Sundhed og Forebyggelse:
(m) Adskillige styrelser og institutioner, herunder Statens Serum Institut (mitu ametit ja institutsiooni, sealhulgas Statens Serum Institut)
(n) Justitsministeriet:
(o) Rigspolitichefen, anklagemyndigheden samt en direktorat og et antal styrelser (politseiülem, prokurör, üks direktoraat ja mitu ametit)
(p) Kirkeministeriet:
(q) Ti stiftsøvrigheder (10 piiskopkondlikku asutust)
(r) Kulturministeriet (kultuuriministeerium):
(s) Fire styrelser samt et antal statsinstitutioner (neli osakonda ja mitu institutsiooni)
(t) Miljøministeriet:
(u) Fem styrelser (viis ametit)
(v) Ministeriet for Flygtninge, Invandrere og Integration:
(w) En styrelse (üks amet)
(x) Ministeriet for Fødevarer, Landbrug og Fiskeri:
(y) Fire direktorater og institutioner (neli direktoraati ja institutsiooni)
(z) Ministeriet for Videnskab, Teknologi og Udvikling:
(aa) Adskillige styrelser og institutioner, Forskningscenter Risø og Statens uddannelsesbygninger (mitu ametit ja institutsiooni, sealhulgas Riiklik Risoe Laboratoorium ja Taani Riiklik Teadus- ja Hariduskeskus)
(bb) Skatteministeriet:
(cc) En styrelse og institutioner (üks amet ja mitu institutsiooni)
(dd) Velfærdsministeriet:
(ee) Tre styrelser og institutioner (kolm ametit ja mitu institutsiooni)
(ff) Transportministeriet:
(gg) Syv styrelser og institutioner, herunder Øresundsbrokonsortiet (seitse ametit ja institutsiooni, sealhulgas Øresundsbrokonsortiet)
(hh) Undervisningsministeriet:
(ii) Tre styrelser, fire undervisningsinstitutioner og fem andre institutioner (kolm ametit, neli haridusasutust, viis muud institutsiooni)
(jj) Økonomi- og Erhvervsministeriet:
(kk) Adskilligestyrelser og institutioner (mitu ametit ja institutsiooni)
(ll) Klima- og Energiministeriet:
(mm) Tre styrelse og institutioner (kolm ametit ja institutsiooni)
(5) SAKSAMAA
(a) Auswärtiges Amt
ET 8 ET
(b) Bundeskanzleramt
(c) Bundesministerium für Arbeit und Soziales
(d) Bundesministerium für Bildung und Forschung
(e) Bundesministerium für Ernährung, Landwirtschaft und Verbraucherschutz
(f) Bundesministerium der Finanzen
(g) Bundesministerium des Innern (ainult tsiviilkaubad)
(h) Bundesministerium für Gesundheit
(i) Bundesministerium für Familie, Senioren, Frauen und Jugend
(j) Bundesministerium der Justiz
(k) Bundesministerium für Verkehr, Bau und Stadtentwicklung
(l) Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie
(m) Bundesministerium für wirtschaftliche Zusammenarbeit und Entwicklung
(n) Bundesministerium der Verteidigung (mittesõjalise otstarbega kaubad)
(o) Bundesministerium für Umwelt, Naturschutz und Reaktorsicherheit
(6) EESTI
(a) Vabariigi Presidendi Kantselei
(b) Eesti Vabariigi Riigikogu
(c) Eesti Vabariigi Riigikohus
(d) Riigikontroll
(e) Õiguskantsler
(f) Riigikantselei
(g) Rahvusarhiiv
(h) Haridus- ja Teadusministeerium
(i) Justiitsministeerium
(j) Kaitseministeerium
(k) Keskkonnaministeerium
(l) Kultuuriministeerium
(m) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(n) Põllumajandusministeerium
(o) Rahandusministeerium
(p) Siseministeerium
(q) Sotsiaalministeerium
(r) Välisministeerium
(s) Keeleinspektsioon
(t) Riigiprokuratuur
ET 9 ET
(u) Teabeamet
(v) Maa-amet
(w) Keskkonnainspektsioon
(x) Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
(y) Muinsuskaitseamet
(z) Patendiamet
(aa) Tarbijakaitseamet
(bb) Riigihangete Amet
(cc) Taimetoodangu Inspektsioon
(dd) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
(ee) Veterinaar- ja Toiduamet
(ff) Konkurentsiamet
(gg) Maksu –ja Tolliamet
(hh) Statistikaamet
(ii) Kaitsepolitseiamet
(jj) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet
(kk) Piirivalveamet
(ll) Politseiamet
(mm) Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
(nn) Keskkriminaalpolitsei
(oo) Päästeamet
(pp) Andmekaitse Inspektsioon
(qq) Ravimiamet
(rr) Sotsiaalkindlustusamet
(ss) Tööturuamet
(tt) Tervishoiuamet
(uu) Tervisekaitseinspektsioon
(vv) Tööinspektsioon
(ww) Lennuamet
(xx) Maanteeamet
(yy) Veeteede Amet
(zz) Julgestuspolitsei
(aaa) Kaitseressursside Amet
(bbb) Kaitseväe Logistikakeskus
(ccc) Tehnilise Järelevalve Amet
ET 10 ET
(7) IIRIMAA
(a) President’s Establishment
(b) Houses of the Oireachtas – [parlament]
(c) Department of the Taoiseach – [peaminister]
(d) Central Statistics Office
(e) Department of Finance
(f) Office of the Comptroller and Auditor General
(g) Office of the Revenue Commissioners
(h) Office of Public Works
(i) State Laboratory
(j) Office of the Attorney General
(k) Office of the Director of Public Prosecutions
(l) Valuation Office
(m) Office of the Commission for Public Service Appointments
(n) Public Appointments Service
(o) Office of the Ombudsman
(p) Chief State Solicitor’s Office
(q) Department of Justice, Equality and Law Reform
(r) Courts Service
(s) Prisons Service
(t) Office of the Commissioners of Charitable Donations and Bequests
(u) Department of the Environment, Heritage and Local Government
(v) Department of Education and Science
(w) Department of Communications, Energy and Natural Resources
(x) Department of Agriculture, Fisheries and Food
(y) Department of Transport
(z) Department of Health and Children
(aa) Department of Enterprise, Trade and Employment
(bb) Department of Arts, Sports and Tourism
(cc) Department of Defence
(dd) Department of Foreign Affairs
(ee) Department of Social and Family Affairs
(ff) Department of Community, Rural and Gaeltacht – [iirikeelsed piirkonnad] Affairs
(gg) Arts Council
(hh) National Gallery
ET 11 ET
(8) KREEKA
(a) Υπουργείο Εσωτερικών
(b) Υπουργείο Εξωτερικών
(c) Υπουργείο Οικονομίας και Οικονομικών
(d) Υπουργείο Ανάπτυξης
(e) Υπουργείο Δικαιοσύνης
(f) Υπουργείο Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων
(g) Υπουργείο Πολιτισμού
(h) Υπουργείο Υγείας και Κοινωνικής Αλληλεγγύης
(i) Υπουργείο Περιβάλλοντος, Χωροταξίας και Δημοσίων Έργων
(j) Υπουργείο Απασχόλησης και Κοινωνικής Προστασίας
(k) Υπουργείο Μεταφορών και Επικοινωνιών
(l) Υπουργείο Αγροτικής Ανάπτυξης και Τροφίμων
(m) Υπουργείο Εμπορικής Ναυτιλίας, Αιγαίου και Νησιωτικής Πολιτικής
(n) Υπουργείο Μακεδονίας- Θράκης
(o) Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας
(p) Γενική Γραμματεία Ενημέρωσης
(q) Γενική Γραμματεία Νέας Γενιάς
(r) Γενική Γραμματεία Ισότητας
(s) Γενική Γραμματεία Κοινωνικών Ασφαλίσεων
(t) Γενική Γραμματεία Απόδημου Ελληνισμού
(u) Γενική Γραμματεία Βιομηχανίας
(v) Γενική Γραμματεία Έρευνας και Τεχνολογίας
(w) Γενική Γραμματεία Αθλητισμού
(x) Γενική Γραμματεία Δημοσίων Έργων
(y) Γενική Γραμματεία Εθνικής Στατιστικής Υπηρεσίας Ελλάδος
(z) Εθνικό Συμβούλιο Κοινωνικής Φροντίδας
(aa) Οργανισμός Εργατικής Κατοικίας
(bb) Εθνικό Τυπογραφείο
(cc) Γενικό Χημείο του Κράτους
(dd) Ταμείο Εθνικής Οδοποιίας
(ee) Εθνικό Καποδιστριακό Πανεπιστήμιο Αθηνών
(ff) Αριστοτέλειο Πανεπιστήμιο Θεσσαλονίκης
(gg) Δημοκρίτειο Πανεπιστήμιο Θράκης
(hh) Πανεπιστήμιο Αιγαίου
ET 12 ET
(ii) Πανεπιστήμιο Ιωαννίνων
(jj) Πανεπιστήμιο Πατρών
(kk) Πανεπιστήμιο Μακεδονίας
(ll) Πολυτεχνείο Κρήτης
(mm) Σιβιτανίδειος Δημόσια Σχολή Τεχνών και Επαγγελμάτων
(nn) Αιγινήτειο Νοσοκομείο
(oo) Αρεταίειο Νοσοκομείο
(pp) Εθνικό Κέντρο Δημόσιας Διοίκησης
(qq) Οργανισμός Διαχείρισης Δημοσίου Υλικού
(rr) Οργανισμός Γεωργικών Ασφαλίσεων
(ss) Οργανισμός Σχολικών Κτιρίων
(tt) Γενικό Επιτελείο Στρατού
(uu) Γενικό Επιτελείο Ναυτικού
(vv) Γενικό Επιτελείο Αεροπορίας
(ww) Ελληνική Επιτροπή Ατομικής Ενέργειας
(xx) Γενική Γραμματεία Εκπαίδευσης Ενηλίκων
(yy) Υπουργείο Εθνικής Άμυνας
(zz) Γενική Γραμματεία Εμπορίου
(9) HISPAANIA
(a) Presidencia de Gobierno
(b) Ministerio de Asuntos Exteriores y de Cooperación
(c) Ministerio de Justicia
(d) Ministerio de Defensa
(e) Ministerio de Economía y Hacienda
(f) Ministerio del Interior
(g) Ministerio de Fomento
(h) Ministerio de Educación, Política Social y Deportes
(i) Ministerio de Industria, Turismo y Comercio
(j) Ministerio de Trabajo e Inmigración
(k) Ministerio de la Presidencia
(l) Ministerio de Administraciones Públicas
(m) Ministerio de Cultura
(n) Ministerio de Sanidad y Consumo
(o) Ministerio de Medio Ambiente y Medio Rural y Marino
(p) Ministerio de Vivienda
ET 13 ET
(q) Ministerio de Ciencia e Innovación
(r) Ministerio de Igualdad
(10) PRANTSUSMAA
(a) Ministeeriumid:
(a) Services du Premier ministre
(b) Ministère chargé de la santé, de la jeunesse et des sports
(c) Ministère chargé de l’intérieur, de l’outre-mer et des collectivités territoriales
(d) Ministère chargé de la justice
(e) Ministère chargé de la défense
(f) Ministère chargé des affaires étrangères et européennes
(g) Ministère chargé de l’éducation nationale
(h) Ministère chargé de l’économie, des finances et de l’emploi
(i) Secrétariat d’Etat aux transports
(j) Secrétariat d’Etat aux entreprises et au commerce extérieur
(k) Ministère chargé du travail, des relations sociales et de la solidarité
(l) Ministère chargé de la culture et de la communication
(m) Ministère chargé du budget, des comptes publics et de la fonction publique
(n) Ministère chargé de l’agriculture et de la pêche
(o) Ministère chargé de l’enseignement supérieur et de la recherche
(p) Ministère chargé de l’écologie, du développement et de l’aménagement durables
(q) Secrétariat d’Etat à la fonction publique
(r) Ministère chargé du logement et de la ville
(s) Secrétariat d’Etat à la coopération et à la francophonie
(t) Secrétariat d’Etat à l’outre-mer
(u) Secrétariat d’Etat à la jeunesse, des sports et de la vie associative
(v) Secrétariat d’Etat aux anciens combattants
(w) Ministère chargé de l’immigration, de l’intégration, de l’identité nationale et du co-développement
(x) Secrétariat d’Etat en charge de la prospective et de l’évaluation des politiques publiques
(y) Secrétariat d’Etat aux affaires européennes
(z) Secrétariat d’Etat aux affaires étrangères et aux droits de l’homme
(aa) Secrétariat d’Etat à la consommation et au tourisme
(bb) Secrétariat d’Etat à la politique de la ville
(cc) Secrétariat d’Etat à la solidarité
ET 14 ET
(dd) Secrétariat d’Etat en charge de l’industrie et de la consommation
(ee) Secrétariat d’Etat en charge de l’emploi
(ff) Secrétariat d’Etat en charge du commerce, de l’artisanat, des PME, du tourisme et des services
(gg) Secrétariat d’Etat en charge de l’écologie
(hh) Secrétariat d’Etat en charge du développement de la région-capitale
(ii) Secrétariat d’Etat en charge de l’aménagement du territoire
(b) Institutsioonid, sõltumatud asutused ja kohtud:
(a) Présidence de la République
(b) Assemblée Nationale
(c) Sénat
(d) Conseil constitutionnel
(e) Conseil économique et social
(f) Conseil supérieur de la magistrature
(g) Agence française contre le dopage
(h) Autorité de contrôle des assurances et des mutuelles
(i) Autorité de contrôle des nuisances sonores aéroportuaires
(j) Autorité de régulation des communications électroniques et des postes
(k) Autorité de sûreté nucléaire
(l) Autorité indépendante des marchés financiers
(m) Comité national d’évaluation des établissements publics à caractère scientifique, culturel et professionnel
(n) Commission d’accès aux documents administratifs
(o) Commission consultative du secret de la défense nationale
(p) Commission nationale des comptes de campagne et des financements politiques
(q) Commission nationale de contrôle des interceptions de sécurité
(r) Commission nationale de déontologie de la sécurité
(s) Commission nationale du débat public
(t) Commission nationale de l’informatique et des libertés
(u) Commission des participations et des transferts
(v) Commission de régulation de l’énergie
(w) Commission de la sécurité des consommateurs
(x) Commission des sondages
(y) Commission de la transparence financière de la vie politique
(z) Conseil de la concurrence
ET 15 ET
(aa) Conseil des ventes volontaires de meubles aux enchères publiques
(bb) Conseil supérieur de l’audiovisuel
(cc) Défenseur des enfants
(dd) Haute autorité de lutte contre les discriminations et pour l’égalité
(ee) Haute autorité de santé
(ff) Médiateur de la République
(gg) Cour de justice de la République
(hh) Tribunal des Conflits
(ii) Conseil d’Etat
(jj) Cours administratives d’appel
(kk) Tribunaux administratifs
(ll) Cour des Comptes
(mm) Chambres régionales des Comptes
(nn) Cours et tribunaux de l’ordre judiciaire (Cour de Cassation, Cours d’Appel, Tribunaux d’instance et Tribunaux de grande instance)
(c) Riigiasutused:
(a) Académie de France à Rome
(b) Académie de marine
(c) Académie des sciences d’outre-mer
(d) Académie des technologies
(e) Agence centrale des organismes de sécurité sociale (ACOSS)
(f) Agence de biomédicine
(g) Agence pour l’enseignement du français à l’étranger
(h) Agence française de sécurité sanitaire des aliments
(i) Agence française de sécurité sanitaire de l’environnement et du travail
(j) Agence Nationale pour la cohésion sociale et l’égalité des chances
(k) Agence nationale pour la garantie des droits des mineurs
(l) Agences de l’eau
(m) Agence Nationale de l’Accueil des Etrangers et des migrations
(n) Agence nationale pour l’amélioration des conditions de travail (ANACT)
(o) Agence nationale pour l’amélioration de l’habitat (ANAH)
(p) Agence Nationale pour la Cohésion Sociale et l’Egalité des Chances
(q) Agence nationale pour l’indemnisation des français d’outre-mer (ANIFOM)
(r) Assemblée permanente des chambres d’agriculture (APCA)
(s) Bibliothèque publique d’information
ET 16 ET
(t) Bibliothèque nationale de France
(u) Bibliothèque nationale et universitaire de Strasbourg
(v) Caisse des Dépôts et Consignations
(w) Caisse nationale des autoroutes (CNA)
(x) Caisse nationale militaire de sécurité sociale (CNMSS)
(y) Caisse de garantie du logement locatif social
(z) Casa de Velasquez
(aa) Centre d’enseignement zootechnique
(bb) Centre d’études de l’emploi
(cc) Centre d’études supérieures de la sécurité sociale
(dd) Centres de formation professionnelle et de promotion agricole
(ee) Centre hospitalier des Quinze-Vingts
(ff) Centre international d’études supérieures en sciences agronomiques (Montpellier Sup Agro)
(gg) Centre des liaisons européennes et internationales de sécurité sociale
(hh) Centre des Monuments Nationaux
(ii) Centre national d’art et de culture Georges Pompidou
(jj) Centre national des arts plastiques
(kk) Centre national de la cinématographie
(ll) Centre National d’Etudes et d’expérimentation du machinisme agricole, du génie rural, des eaux et des forêts (CEMAGREF)
(mm) Centre national du livre
(nn) Centre national de documentation pédagogique
(oo) Centre national des œuvres universitaires et scolaires (CNOUS)
(pp) Centre national professionnel de la propriété forestière
(qq) Centre National de la Recherche Scientifique (C.N.R.S)
(rr) Centres d’éducation populaire et de sport (CREPS)
(ss) Centres régionaux des œuvres universitaires (CROUS)
(tt) Collège de France
(uu) Conservatoire de l’espace littoral et des rivages lacustres
(vv) Conservatoire National des Arts et Métiers
(ww) Conservatoire national supérieur de musique et de danse de Paris
(xx) Conservatoire national supérieur de musique et de danse de Lyon
(yy) Conservatoire national supérieur d’art dramatique
(zz) Ecole centrale de Lille
(aaa) Ecole centrale de Lyon
ET 17 ET
(bbb) École centrale des arts et manufactures
(ccc) École française d’archéologie d’Athènes
(ddd) École française d’Extrême-Orient
(eee) École française de Rome
(fff) École des hautes études en sciences sociales
(ggg) Ecole du Louvre
(hhh) École nationale d’administration
(iii) École nationale de l’aviation civile (ENAC)
(jjj) École nationale des Chartes
(kkk) École nationale d’équitation
(lll) Ecole Nationale du Génie de l’Eau et de l’environnement de Strasbourg
(mmm)Écoles nationales d’ingénieurs
(nnn) Ecole nationale d’ingénieurs des industries des techniques agricoles et alimentaires de Nantes
(ooo) Écoles nationales d’ingénieurs des travaux agricoles
(ppp) École nationale de la magistrature
(qqq) Écoles nationales de la marine marchande
(rrr) École nationale de la santé publique (ENSP)
(sss) École nationale de ski et d’alpinisme
(ttt) École nationale supérieure des arts décoratifs
(uuu) École nationale supérieure des arts et techniques du théâtre
(vvv) École nationale supérieure des arts et industries textiles Roubaix
(www) Écoles nationales supérieures d’arts et métiers
(xxx) École nationale supérieure des beaux-arts
(yyy) École nationale supérieure de céramique industrielle
(zzz) École nationale supérieure de l’électronique et de ses applications (ENSEA)
(aaaa) Ecole nationale supérieure du paysage de Versailles
(bbbb) Ecole Nationale Supérieure des Sciences de l’information et des bibliothécaires
(cccc) Ecole nationale supérieure de la sécurité sociale
(dddd) Écoles nationales vétérinaires
(eeee) École nationale de voile
(ffff) Écoles normales supérieures
(gggg) École polytechnique
(hhhh) École technique professionnelle agricole et forestière de Meymac (Corrèze)
ET 18 ET
(iiii) École de sylviculture Crogny (Aube)
(jjjj) École de viticulture et d’œnologie de la Tour- Blanche (Gironde)
(kkkk) École de viticulture – Avize (Marne)
(llll) Etablissement national d’enseignement agronomique de Dijon
(mmmm) Établissement national des invalides de la marine (ENIM)
(nnnn) Établissement national de bienfaisance Koenigswarter
(oooo) Établissement public du musée et du domaine national de Versailles
(pppp) Fondation Carnegie
(qqqq) Fondation Singer-Polignac
(rrrr) Haras nationaux
(ssss) Hôpital national de Saint-Maurice
(tttt) Institut des hautes études pour la science et la technologie
(uuuu) Institut français d’archéologie orientale du Caire
(vvvv) Institut géographique national
(wwww) Institut National de l’origine et de la qualité
(xxxx) Institut national des hautes études de sécurité
(yyyy) Institut de veille sanitaire
(zzzz) Institut National d’enseignement supérieur et de recherche agronomique et agroalimentaire de Rennes
(aaaaa) Institut National d’Etudes Démographiques (I.N.E.D)
(bbbbb) Institut National d’Horticulture
(ccccc) Institut National de la jeunesse et de l’éducation populaire
(ddddd) Institut national des jeunes aveugles – Paris
(eeeee) Institut national des jeunes sourds – Bordeaux
(fffff)Institut national des jeunes sourds – Chambéry
(ggggg) Institut national des jeunes sourds – Metz
(hhhhh) Institut national des jeunes sourds – Paris
(iiiii) Institut national de physique nucléaire et de physique des particules (I.N.P.N.P.P)
(jjjjj) Institut national de la propriété industrielle
(kkkkk) Institut National de la Recherche Agronomique (I.N.R.A)
(lllll) Institut National de la Recherche Pédagogique (I.N.R.P)
(mmmmm) Institut National de la Santé et de la Recherche Médicale (I.N.S.E.R.M)
(nnnnn) Institut national d’histoire de l’art (I.N.H.A.)
(ooooo) Institut national de recherches archéologiques préventives
ET 19 ET
(ppppp) Institut National des Sciences de l’Univers
(qqqqq) Institut National des Sports et de l’Education Physique
(rrrrr)Institut national supérieur de formation et de recherche pour l’éducation des jeunes handicapés et les enseignements inadaptés
(sssss) Instituts nationaux polytechniques
(ttttt) Instituts nationaux des sciences appliquées
(uuuuu) Institut national de recherche en informatique et en automatique (INRIA)
(vvvvv) Institut national de recherche sur les transports et leur sécurité (INRETS)
(wwwww) Institut de Recherche pour le Développement
(xxxxx) Instituts régionaux d’administration
(yyyyy) Institut des Sciences et des Industries du vivant et de l’environnement (Agro Paris Tech)
(zzzzz) Institut supérieur de mécanique de Paris
(aaaaaa) Institut Universitaires de Formation des Maîtres
(bbbbbb) Musée de l’armée
(cccccc) Musée Gustave-Moreau
(dddddd) Musée national de la marine
(eeeeee) Musée national J.-J.-Henner
(ffffff) Musée du Louvre
(gggggg) Musée du Quai Branly
(hhhhhh) Muséum National d’Histoire Naturelle
(iiiiii)Musée Auguste-Rodin
(jjjjjj)Observatoire de Paris
(kkkkkk) Office français de protection des réfugiés et apatrides
(llllll)Office National des Anciens Combattants et des Victimes de Guerre (ONAC)
(mmmmmm) Office national de la chasse et de la faune sauvage
(nnnnnn) Office National de l’eau et des milieux aquatiques
(oooooo) Office national d’information sur les enseignements et les professions (ONISEP)
(pppppp) Office universitaire et culturel français pour l’Algérie
(qqqqqq) Ordre national de la Légion d’honneur
(rrrrrr) Palais de la découverte
(ssssss)Parcs nationaux
(tttttt)Universités
ET 20 ET
(d) Muud riigiasutused:
(a) Union des groupements d’achats publics (UGAP)
(b) Agence Nationale pour l’emploi (A.N.P.E)
(c) Caisse Nationale des Allocations Familiales (CNAF)
(d) Caisse Nationale d’Assurance Maladie des Travailleurs Salariés (CNAMS)
(e) Caisse Nationale d’Assurance-Vieillesse des Travailleurs Salariés (CNAVTS)
(11) HORVAATIA
(a) Hrvatski sabor
(b) Predsjednik Republike Hrvatske
(c) Ured predsjednika Republike Hrvatske
(d) Ured predsjednika Republike Hrvatske po prestanku obnašanja dužnosti
(e) Vlada Republike Hrvatske
(f) uredi Vlade Republike Hrvatske
(g) Ministarstvo gospodarstva
(h) Ministarstvo regionalnog razvoja i fondova Europske unije
(i) Ministarstvo financija
(j) Ministarstvo obrane
(k) Ministarstvo vanjskih i europskih poslova
(l) Ministarstvo unutarnjih poslova
(m) Ministarstvo pravosuđa
(n) Ministarstvo uprave
(o) Ministarstvo poduzetništva i obrta
(p) Ministarstvo rada i mirovinskog sustava
(q) Ministarstvo pomorstva, prometa i infrastrukture
(r) Ministarstvo poljoprivrede
(s) Ministarstvo turizma
(t) Ministarstvo zaštite okoliša i prirode
(u) Ministarstvo graditeljstva i prostornog uređenja
(v) Ministarstvo branitelja
(w) Ministarstvo socijalne politike i mladih
(x) Ministarstvo zdravlja
(y) Ministarstvo znanosti, obrazovanja i sporta
(z) Ministarstvo kulture
(a) državne upravne organizacije
ET 21 ET
(b) uredi državne uprave u županijama
(c) Ustavni sud Republike Hrvatske
(d) Vrhovni sud Republike Hrvatske
(e) sudovi
(f) Državno sudbeno vijeće
(g) državna odvjetništva
(h) Državnoodvjetničko vijeće
(i) pravobraniteljstva
(j) Državna komisija za kontrolu postupaka javne nabave
(k) Hrvatska narodna banka
(l) državne agencije i uredi
(m) Državni ured za reviziju
(12) ITAALIA
(a) Hankeid korraldavad asutused:
(a) Presidenza del Consiglio dei Ministri
(b) Ministero degli Affari Esteri
(c) Ministero dell’Interno
(d) Ministero della Giustizia e Uffici giudiziari (esclusi i giudici di pace)
(e) Ministero della Difesa
(f) Ministero dell’Economia e delle Finanze
(g) Ministero dello Sviluppo Economico
(h) Ministero delle Politiche Agricole, Alimentari e Forestali
(i) Ministero dell’Ambiente, Tutela del Territorio e del Mare
(j) Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti
(k) Ministero del Lavoro, della Salute e delle Politiche Sociali
(l) Ministero dell’Istruzione, Università e Ricerca
(m) Ministero per i Beni e le Attività culturali, comprensivo delle sue articolazioni periferiche
(b) Muud riigiasutused:
(a) CONSIP (Concessionaria Servizi Informatici Pubblici)
(13) KÜPROS
(a) Προεδρία και Προεδρικό Μέγαρο:
(b) Γραφείο Συντονιστή Εναρμόνισης
(c) Υπουργικό Συμβούλιο
(d) Βουλή των Αντιπροσώπων
(e) Δικαστική Υπηρεσία
ET 22 ET
(f) Νομική Υπηρεσία της Δημοκρατίας
(g) Ελεγκτική Υπηρεσία της Δημοκρατίας
(h) Επιτροπή Δημόσιας Υπηρεσίας
(i) Επιτροπή Εκπαιδευτικής Υπηρεσίας
(j) Γραφείο Επιτρόπου Διοικήσεως
(k) Επιτροπή Προστασίας Ανταγωνισμού
(l) Υπηρεσία Εσωτερικού Ελέγχου
(m) Γραφείο Προγραμματισμού
(n) Γενικό Λογιστήριο της Δημοκρατίας
(o) Γραφείο Επιτρόπου Προστασίας Δεδομένων Προσωπικού Χαρακτήρα
(p) Γραφείο Εφόρου Δημοσίων Ενισχύσεων
(q) Αναθεωρητική Αρχή Προσφορών
(r) Υπηρεσία Εποπτείας και Ανάπτυξης Συνεργατικών Εταιρειών
(s) Αναθεωρητική Αρχή Προσφύγων
(t) Υπουργείο Άμυνας
(u) Υπουργείο Γεωργίας, Φυσικών Πόρων και Περιβάλλοντος:
(a) Τμήμα Γεωργίας
(b) Κτηνιατρικές Υπηρεσίες
(c) Τμήμα Δασών
(d) Τμήμα Αναπτύξεως Υδάτων
(e) Τμήμα Γεωλογικής Επισκόπησης
(f) Μετεωρολογική Υπηρεσία
(g) Τμήμα Αναδασμού
(h) Υπηρεσία Μεταλλείων
(i) Ινστιτούτο Γεωργικών Ερευνών
(j) Τμήμα Αλιείας και Θαλάσσιων Ερευνών
(v) Υπουργείο Δικαιοσύνης και Δημοσίας Τάξεως:
(a) Αστυνομία
(b) Πυροσβεστική Υπηρεσία Κύπρου
(c) Τμήμα Φυλακών
(w) Υπουργείο Εμπορίου, Βιομηχανίας και Τουρισμού:
(a) Τμήμα Εφόρου Εταιρειών και Επίσημου Παραλήπτη
(x) Υπουργείο Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων:
(a) Τμήμα Εργασίας
(b) Τμήμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων
ET 23 ET
(c) Τμήμα Υπηρεσιών Κοινωνικής Ευημερίας
(d) Κέντρο Παραγωγικότητας Κύπρου
(e) Ανώτερο Ξενοδοχειακό Ινστιτούτο Κύπρου
(f) Ανώτερο Τεχνολογικό Ινστιτούτο
(g) Τμήμα Επιθεώρησης Εργασίας
(h) Τμήμα Εργασιακών Σχέσεων
(y) Υπουργείο Εσωτερικών:
(a) Επαρχιακές Διοικήσεις
(b) Τμήμα Πολεοδομίας και Οικήσεως
(c) Τμήμα Αρχείου Πληθυσμού και Μεταναστεύσεως
(d) Τμήμα Κτηματολογίου και Χωρομετρίας
(e) Γραφείο Τύπου και Πληροφοριών
(f) Πολιτική Άμυνα
(g) Υπηρεσία Μέριμνας και Αποκαταστάσεων Εκτοπισθέντων
(h) Υπηρεσία Ασύλου
(z) Υπουργείο Εξωτερικών
(aa) Υπουργείο Οικονομικών:
(a) Τελωνεία
(b) Τμήμα Εσωτερικών Προσόδων
(c) Στατιστική Υπηρεσία
(d) Τμήμα Κρατικών Αγορών και Προμηθειών
(e) Τμήμα Δημόσιας Διοίκησης και Προσωπικού
(f) Κυβερνητικό Τυπογραφείο
(g) Τμήμα Υπηρεσιών Πληροφορικής
(bb) Υπουργείο Παιδείας και Πολιτισμού
(cc) Υπουργείο Συγκοινωνιών και Έργων:
(a) Τμήμα Δημοσίων Έργων
(b) Τμήμα Αρχαιοτήτων
(c) Τμήμα Πολιτικής Αεροπορίας
(d) Τμήμα Εμπορικής Ναυτιλίας
(e) Τμήμα Οδικών Μεταφορών
(f) Τμήμα Ηλεκτρομηχανολογικών Υπηρεσιών
(g) Τμήμα Ηλεκτρονικών Επικοινωνιών
(dd) Υπουργείο Υγείας:
(a) Φαρμακευτικές Υπηρεσίες
ET 24 ET
(b) Γενικό Χημείο
(c) Ιατρικές Υπηρεσίες και Υπηρεσίες Δημόσιας Υγείας
(d) Οδοντιατρικές Υπηρεσίες
(e) Υπηρεσίες Ψυχικής Υγείας
(14) LÄTI
(a) Ministeeriumid, eriülesannetega ministeeriumide sekretariaadid ja nende allasutused
(a) Aizsardzības ministrija un tās padotībā esošās iestādes
(b) Ārlietu ministrija un tas padotībā esošās iestādes
(c) Bērnu un ģimenes lietu ministrija un tās padotībā esošas iestādes
(d) Ekonomikas ministrija un tās padotībā esošās iestādes
(e) Finanšu ministrija un tās padotībā esošās iestādes
(f) Iekšlietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes
(g) Izglītības un zinātnes ministrija un tās padotībā esošās iestādes
(h) Kultūras ministrija un tas padotībā esošās iestādes
(i) Labklājības ministrija un tās padotībā esošās iestādes
(j) Reģionālās attīstības un pašvaldības lietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes
(k) Satiksmes ministrija un tās padotībā esošās iestādes
(l) Tieslietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes
(m) Veselības ministrija un tās padotībā esošās iestādes
(n) Vides ministrija un tās padotībā esošās iestādes
(o) Zemkopības ministrija un tās padotībā esošās iestādes
(p) Īpašu uzdevumu ministra sekretariāti un to padotībā esošās iestādes
(q) Satversmes aizsardzības birojs
(b) Muud riigiasutused:
(a) Augstākā tiesa
(b) Centrālā vēlēšanu komisija
(c) Finanšu un kapitāla tirgus komisija
(d) Latvijas Banka
(e) Prokuratūra un tās pārraudzībā esošās iestādes
(f) Saeimas kanceleja un tās padotībā esošās iestādes
(g) Satversmes tiesa
(h) Valsts kanceleja un tās padotībā esošās iestādes
(i) Valsts kontrole
(j) Valsts prezidenta kanceleja
ET 25 ET
(k) Tiesībsarga birojs
(l) Nacionālā radio un televīzijas padome
(m) Citas valsts iestādes, kuras nav ministriju padotībā (ministeeriumide alluvusse mittekuuluvad muud riigiasutused)
(15) LEEDU
(a) Prezidentūros kanceliarija
(b) Seimo kanceliarija:
(a) Institutsioonid, millel on aruandekohustus parlamendi (Seimas) ees: Lietuvos mokslo taryba
(b) Seimo kontrolierių įstaiga
(c) Valstybės kontrolė
(d) Valstybės saugumo departamentas
(e) Konkurencijos taryba
(f) Lietuvos gyventojų genocido ir rezistencijos tyrimo centras
(g) Vertybinių popierių komisija
(h) Ryšių reguliavimo tarnyba
(i) Nacionalinė sveikatos taryba
(j) Etninės kultūros globos taryba
(k) Lygių galimybių kontrolieriaus tarnyba
(l) Valstybinė kultūros paveldo komisija
(m) Vaiko teisių apsaugos kontrolieriaus įstaiga
(n) Valstybinė kainų ir energetikos kontrolės komisija
(o) Valstybinė lietuvių kalbos komisija
(p) Vyriausioji rinkimų komisija
(q) Vyriausioji tarnybinės etikos komisija
(r) Žurnalistų etikos inspektoriaus tarnyba
(c) Vyriausybės kanceliarija
(d) Institutsioonid, millel on aruandekohustus valitsuse (Vyriausybė) ees:
(a) Ginklų fondas
(b) Informacinės visuomenės plėtros komitetas
(c) Kūno kultūros ir sporto departamentas
(d) Lietuvos archyvų departamentas
(e) Mokestinių ginčų komisija
(f) Statistikos departamentas
(g) Tautinių mažumų ir išeivijos departamentas
(h) Valstybinė tabako ir alkoholio kontrolės tarnyba
ET 26 ET
(i) Viešųjų pirkimų tarnyba
(j) Narkotikų kontrolės departamentas
(k) Valstybinė atominės energetikos saugos inspekcija
(l) Valstybinė duomenų apsaugos inspekcija
(m) Valstybinė lošimų priežiūros komisija
(n) Valstybinė maisto ir veterinarijos tarnyba
(o) Vyriausioji administracinių ginčų komisija
(p) Draudimo priežiūros komisija
(q) Lietuvos valstybinis mokslo ir studijų fondas
(r) Lietuvių grįžimo į Tėvynę informacijos centras.
(e) Konstitucinis Teismas
(f) Lietuvos bankas
(g) Aplinkos ministerija
(h) Keskkonnaministeeriumi (Aplinkos ministerija) allasutused:
(a) Generalinė miškų urėdija
(b) Lietuvos geologijos tarnyba
(c) Lietuvos hidrometeorologijos tarnyba
(d) Lietuvos standartizacijos departamentas
(e) Nacionalinis akreditacijos biuras
(f) Valstybinė metrologijos tarnyba
(g) Valstybinė saugomų teritorijų tarnyba
(h) Valstybinė teritorijų planavimo ir statybos inspekcija
(i) Finansų ministerija
(j) Rahandusministeeriumi (Finansų ministerija) allasutused:
(a) Muitinės departamentas
(b) Valstybės dokumentų technologinės apsaugos tarnyba
(c) Valstybinė mokesčių inspekcija
(d) Finansų ministerijos mokymo centras
(k) Krašto apsaugos ministerija
(l) Kaitseministeeriumi (Krašto apsaugos ministerija) allasutused:
(a) Antrasis operatyvinių tarnybų departamentas
(b) Centralizuota finansų ir turto tarnyba
(c) Karo prievolės administravimo tarnyba
(d) Krašto apsaugos archyvas
(e) Krizių valdymo centras
ET 27 ET
(f) Mobilizacijos departamentas
(g) Ryšių ir informacinių sistemų tarnyba
(h) Infrastruktūros plėtros departamentas
(i) Valstybinis pilietinio pasipriešinimo rengimo centras
(m) Lietuvos kariuomenė
(n) Krašto apsaugos sistemos kariniai vienetai ir tarnybos
(o) Kultūros ministerija
(p) Kultuuriministeeriumi (Kultūros ministerija) allasutused:
(a) Kultūros paveldo departamentas
(b) Valstybinė kalbos inspekcija
(q) Socialinės apsaugos ir darbo ministerija
(r) Sotsiaalkindlustus- ja tööhõiveministeeriumi (Socialinės apsaugos ir darbo ministerija) allasutused:
(a) Garantinio fondo administracija
(b) Valstybės vaiko teisių apsaugos ir įvaikinimo tarnyba
(c) Lietuvos darbo birža
(d) Lietuvos darbo rinkos mokymo tarnyba
(e) Trišalės tarybos sekretoriatas
(f) Socialinių paslaugų priežiūros departamentas
(g) Darbo inspekcija
(h) Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba
(i) Neįgalumo ir darbingumo nustatymo tarnyba
(j) Ginčų komisija
(k) Techninės pagalbos neįgaliesiems centras
(l) Neįgaliųjų reikalų departamentas
(s) Susisiekimo ministerija
(t) Transpordi- ja sideministeeriumi (Susisiekimo ministerija) allasutused:
(a) Lietuvos automobilių kelių direkcija
(b) Valstybinė geležinkelio inspekcija
(c) Valstybinė kelių transporto inspekcija
(d) Pasienio kontrolės punktų direkcija
(u) Sveikatos apsaugos ministerija
(v) Tervishoiuministeeriumi (Sveikatos apsaugos ministerija) allasutused:
(a) Valstybinė akreditavimo sveikatos priežiūros veiklai tarnyba
(b) Valstybinė ligonių kasa
(c) Valstybinė medicininio audito inspekcija
ET 28 ET
(d) Valstybinė vaistų kontrolės tarnyba
(e) Valstybinė teismo psichiatrijos ir narkologijos tarnyba
(f) Valstybinė visuomenės sveikatos priežiūros tarnyba
(g) Farmacijos departamentas
(h) Sveikatos apsaugos ministerijos Ekstremalių sveikatai situacijų centras
(i) Lietuvos bioetikos komitetas
(j) Radiacinės saugos centras
(w) Švietimo ir mokslo ministerija
(x) Haridus- ja teadusministeeriumi (Švietimo ir mokslo ministerija) allasutused:
(a) Nacionalinis egzaminų centras
(b) Studijų kokybės vertinimo centras
(y) Teisingumo ministerija
(z) Justiitsministeeriumi (Teisingumo ministerija) allasutused:
(a) Kalėjimų departamentas
(b) Nacionalinė vartotojų teisių apsaugos taryba
(c) Europos teisės departamentas
(aa) Teisingumo ministerija
(bb) Justiitsministeeriumi (Teisingumo ministerija) allasutused:
(a) Kalėjimų departamentas
(b) Nacionalinė vartotojų teisių apsaugos taryba
(c) Europos teisės departamentas
(cc) Ūkio ministerija
(dd) Majandusministeeriumi (Ūkio ministerija) allasutused:
(a) Įmonių bankroto valdymo departamentas
(b) Valstybinė energetikos inspekcija
(c) Valstybinė ne maisto produktų inspekcija
(d) Valstybinis turizmo departamentas
(ee) Užsienio reikalų ministerija
(ff) Diplomatinės atstovybės ir konsulinės įstaigos užsienyje bei atstovybės prie tarptautinių organizacijų
(gg) Vidaus reikalų ministerija
(hh) Siseministeeriumi (Vidaus reikalų ministerija) allasutused:
(a) Asmens dokumentų išrašymo centras
(b) Finansinių nusikaltimų tyrimo tarnyba
(c) Gyventojų registro tarnyba
(d) Policijos departamentas
ET 29 ET
(e) Priešgaisrinės apsaugos ir gelbėjimo departamentas
(f) Turto valdymo ir ūkio departamentas
(g) Vadovybės apsaugos departamentas
(h) Valstybės sienos apsaugos tarnyba
(i) Valstybės tarnybos departamentas
(j) Informatikos ir ryšių departamentas
(k) Migracijos departamentas
(l) Sveikatos priežiūros tarnyba
(m) Bendrasis pagalbos centras
(ii) Žemės ūkio ministerija
(jj) Põllumajandusministeeriumi (Žemės ūkio ministerija) allasutused:
(a) Nacionalinė mokėjimo agentūra
(b) Nacionalinė žemės tarnyba
(c) Valstybinė augalų apsaugos tarnyba
(d) Valstybinė gyvulių veislininkystės priežiūros tarnyba
(e) Valstybinė sėklų ir grūdų tarnyba
(f) Žuvininkystės departamentas
(kk) Teismai [kohtud]:
(a) Lietuvos Aukščiausiasis Teismas
(b) Lietuvos apeliacinis teismas
(c) Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas
(d) apygardų teismai apygardų administraciniai teismai
(e) apylinkių teismai
(f) Nacionalinė teismų administracija
(ll) Generalinė prokuratūra
(mm) Muud avaliku halduse keskasutused (institucijos [institutsioonid], įstaigos [asutused], tarnybos [ametid]):
(a) Aplinkos apsaugos agentūra
(b) Valstybinė aplinkos apsaugos inspekcija
(c) Aplinkos projektų valdymo agentūra
(d) Miško genetinių išteklių, sėklų ir sodmenų tarnyba
(e) Miško sanitarinės apsaugos tarnyba
(f) Nacionalinis visuomenės sveikatos tyrimų centras
(g) Lietuvos AIDS centras
(h) Nacionalinis organų transplantacijos biuras
(i) Valstybinis patologijos centras
ET 30 ET
(j) Valstybinis psichikos sveikatos centras
(k) Lietuvos sveikatos informacijos centras
(l) Slaugos darbuotojų tobulinimosi ir specializacijos centras
(m) Valstybinis aplinkos sveikatos centras
(n) Respublikinis mitybos centras
(o) Užkrečiamųjų ligų profilaktikos ir kontrolės centras
(p) Trakų visuomenės sveikatos priežiūros ir specialistų tobulinimosi centras
(q) Visuomenės sveikatos ugdymo centras
(r) Muitinės kriminalinė tarnyba
(s) Muitinės informacinių sistemų centras
(t) Muitinės laboratorija
(u) Muitinės mokymo centras
(v) Valstybinis patentų biuras
(w) Lietuvos teismo ekspertizės centras
(x) Centrinė hipotekos įstaiga
(y) Lietuvos metrologijos inspekcija
(z) Civilinės aviacijos administracija
(aa) Lietuvos saugios laivybos administracija
(bb) Transporto investicijų direkcija
(cc) Valstybinė vidaus vandenų laivybos inspekcija
(dd) Pabėgėlių priėmimo centras
(16) LUKSEMBURG
(a) Ministère d’Etat
(b) Ministère des Affaires Etrangères et de l’Immigration
(c) Ministère de l’Agriculture, de la Viticulture et du Développement Rural
(d) Ministère des Classes moyennes, du Tourisme et du Logement
(e) Ministère de la Culture, de l’Enseignement Supérieur et de la Recherche
(f) Ministère de l’Economie et du Commerce extérieur
(g) Ministère de l’Education nationale et de la Formation professionnelle
(h) Ministère de l’Egalité des chances
(i) Ministère de l’Environnement
(j) Ministère de la Famille et de l’Intégration
(k) Ministère des Finances
(l) Ministère de la Fonction publique et de la Réforme administrative
(m) Ministère de l’Intérieur et de l’Aménagement du territoire
ET 31 ET
(n) Ministère de la Justice
(o) Ministère de la Santé
(p) Ministère de la Sécurité sociale
(q) Ministère des Transports
(r) Ministère du Travail et de l’Emploi
(s) Ministère des Travaux publics
(17) UNGARI
(a) Egészségügyi Minisztérium
(b) Földművelésügyi és Vidékfejlesztési Minisztérium
(c) Gazdasági és Közlekedési Minisztérium
(d) Honvédelmi Minisztérium
(e) Igazságügyi és Rendészeti Minisztérium
(f) Környezetvédelmi és Vízügyi Minisztérium
(g) Külügyminisztérium
(h) Miniszterelnöki Hivatal
(i) Oktatási és Kulturális Minisztérium
(j) Önkormányzati és Területfejlesztési Minisztérium
(k) Pénzügyminisztérium
(l) Szociális és Munkaügyi Minisztérium
(m) Központi Szolgáltatási Főigazgatóság
(18) MALTA
(a) Uffiċċju tal-Prim Ministru (Office of the Prime Minister)
(b) Ministeru għall-Familja u Solidarjeta' Soċjali (Ministry for the Family and Social Solidarity)
(c) Ministeru ta' l-Edukazzjoni Zghazagh u Impjieg (Ministry for Education Youth and Employment)
(d) Ministeru tal-Finanzi (Ministry of Finance)
(e) Ministeru tar-Riżorsi u l-Infrastruttura (Ministry for Resources and Infrastructure)
(f) Ministeru tat-Turiżmu u Kultura (Ministry for Tourism and Culture)
(g) Ministeru tal-Ġustizzja u l-Intern (Ministry for Justice and Home Affairs)
(h) Ministeru għall-Affarijiet Rurali u l-Ambjent (Ministry for Rural Affairs and the Environment)
(i) Ministeru għal Għawdex (Ministry for Gozo)
(j) Ministeru tas-Saħħa, l-Anzjani u Kura fil-Kommunita' (Ministry of Health, the Elderly and Community Care)
(k) Ministeru ta' l-Affarijiet Barranin (Ministry of Foreign Affairs)
ET 32 ET
(l) Ministeru għall-Investimenti, Industrija u Teknologija ta' Informazzjoni (Ministry for Investment, Industry and Information Technology)
(m) Ministeru għall-Kompetittivà u Komunikazzjoni (Ministry for Competitiveness and Communications)
(n) Ministeru għall-Iżvilupp Urban u Toroq (Ministry for Urban Development and Roads)
(19) MADALMAAD
(a) Ministerie van Algemene Zaken:
(a) Bestuursdepartement
(b) Bureau van de Wetenschappelijke Raad voor het Regeringsbeleid
(c) Rijksvoorlichtingsdienst
(b) Ministerie van Binnenlandse Zaken en Koninkrijksrelaties Bestuursdepartement:
(a) Centrale Archiefselectiedienst (CAS)
(b) Algemene Inlichtingen- en Veiligheidsdienst (AIVD)
(c) Agentschap Basisadministratie Persoonsgegevens en Reisdocumenten (BPR)
(d) Agentschap Korps
(e) Landelijke Politiediensten
(c) Ministerie van Buitenlandse Zaken:
(a) Directoraat-generaal Regiobeleid en Consulaire Zaken (DGRC)
(b) Directoraat-generaal Politieke Zaken (DGPZ)
(c) Directoraat-generaal Internationale Samenwerking (DGIS)
(d) Directoraat-generaal Europese Samenwerking (DGES)
(e) Centrum tot Bevordering van de Import uit Ontwikkelingslanden (CBI)
(f) Centrale diensten ressorterend onder S/PlvS (peasekretäridele ja asepeasekretäridele alluvad tugitalitused)
(g) Buitenlandse Posten (ieder afzonderlijk)
(d) Ministerie van Defensie – (Kaitseministeerium):
(a) Bestuursdepartement
(b) Commando Diensten Centra (CDC)
(c) Defensie Telematica Organisatie (DTO)
(d) Centrale directie van de Defensie Vastgoed Dienst
(e) De afzonderlijke regionale directies van de Defensie Vastgoed Dienst
(f) Defensie Materieel Organisatie (DMO)
(g) Landelijk Bevoorradingsbedrijf van de Defensie Materieel Organisatie
(h) Logistiek Centrum van de Defensie Materieel Organisatie
ET 33 ET
(i) Marinebedrijf van de Defensie Materieel Organisatie
(j) Defensie Pijpleiding Organisatie (DPO)
(e) Ministerie van Economische Zaken:
(a) Bestuursdepartement
(b) Centraal Planbureau (CPB)
(c) SenterNovem
(d) Staatstoezicht op de Mijnen (SodM)
(e) Nederlandse Mededingingsautoriteit (NMa)
(f) Economische Voorlichtingsdienst (EVD)
(g) Agentschap Telecom Kenniscentrum Professioneel & Innovatief Aanbesteden, Netwerk voor Overheidsopdrachtgevers (PIANOo)
(h) Regiebureau Inkoop Rijksoverheid
(i) Octrooicentrum Nederland
(j) Consumentenautoriteit
(f) Ministerie van Financiën:
(a) Bestuursdepartement
(b) Belastingdienst Automatiseringscentrum
(c) Belastingdienst
(d) de afzonderlijke Directies der Rijksbelastingen (maksu- ja tolliameti osakonnad Madalmaade eri osades)
(e) Fiscale Inlichtingen- en Opsporingsdienst (sealhulgas Economische Controle dienst (ECD))
(f) Belastingdienst Opleidingen
(g) Dienst der Domeinen
(g) Ministerie van Justitie:
(a) Bestuursdepartement
(b) Dienst Justitiële Inrichtingen
(c) Raad voor de Kinderbescherming
(d) Centraal Justitie Incasso Bureau
(e) Openbaar Ministerie
(f) Immigratie en Naturalisatiedienst
(g) Nederlands Forensisch Instituut
(h) Dienst Terugkeer & Vertrek
(h) Ministerie van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit:
(a) Bestuursdepartement
(b) Dienst Regelingen (DR)
ET 34 ET
(c) Agentschap Plantenziektenkundige Dienst (PD)
(d) Algemene Inspectiedienst (AID)
(e) Dienst Landelijk Gebied (DLG)
(f) Voedsel en Waren Autoriteit (VWA)
(i) Ministerie van Onderwijs, Cultuur en Wetenschappen:
(a) Bestuursdepartement
(b) Inspectie van het Onderwijs
(c) Erfgoedinspectie
(d) Centrale Financiën Instellingen
(e) Nationaal Archief
(f) Adviesraad voor Wetenschaps- en Technologiebeleid
(g) Onderwijsraad
(h) Raad voor Cultuur
(j) Ministerie van Sociale Zaken en Werkgelegenheid:
(a) Bestuursdepartement
(b) Inspectie Werk en Inkomen Agentschap SZW
(k) Ministerie van Verkeer en Waterstaat:
(a) Bestuursdepartement
(b) Directoraat-Generaal Transport en Luchtvaart
(c) Directoraat-generaal Personenvervoer
(d) Directoraat-generaal Water
(e) Centrale diensten (kesktalitused)
(f) Shared services Organisatie Verkeer en Watersaat
(g) Koninklijke Nederlandse Meteorologisch Instituut KNMI
(h) Rijkswaterstaat, Bestuur De afzonderlijke regionale Diensten van Rijkswaterstaat (kõik avaliku sektori ehitustööde ja veemajanduse peadirektoraadi piirkondlikud talitused)
(i) De afzonderlijke specialistische diensten van Rijkswaterstaat (kõik infrastruktuuri ja veemajanduse peadirektoraadi spetsialiseerunud teenistused)
(j) Adviesdienst Geo-Informatie en ICT
(k) Adviesdienst Verkeer en Vervoer (AVV)
(l) Bouwdienst
(m) Corporate Dienst
(n) Data ICT Dienst
(o) Dienst Verkeer en Scheepvaart
(p) Dienst Weg- en Waterbouwkunde (DWW)
ET 35 ET
(q) Rijksinstituut voor Kunst en Zee (RIKZ)
(r) Rijksinstituut voor Integraal Zoetwaterbeheer en Afvalwaterbehandeling (RIZA)
(s) Waterdienst
(t) Inspectie Verkeer en Waterstaat, Hoofddirectie
(u) Port state Control
(v) Directie Toezichtontwikkeling Communicatie en Onderzoek (TCO)
(w) Toezichthouder Beheer Eenheid Lucht
(x) Toezichthouder Beheer Eenheid Water
(y) Toezichthouder Beheer Eenheid Land
(l) Ministerie van Volkshuisvesting, Ruimtelijke Ordening en Milieubeheer Bestuursdepartement:
(a) Directoraat-generaal Wonen, Wijken en Integratie
(b) Directoraat-generaal Ruimte
(c) Directoraat-generaal Milieubeheer
(d) Rijksgebouwendienst
(e) VROM Inspectie
(m) Ministerie van Volksgezondheid, Welzijn en Sport:
(a) Bestuursdepartement
(b) Inspectie Gezondheidsbescherming, Waren en Veterinaire Zaken
(c) Inspectie Gezondheidszorg
(d) Inspectie Jeugdhulpverlening en Jeugdbescherming
(e) Rijksinstituut voor de Volksgezondheid en Milieu (RIVM)
(f) Sociaal en Cultureel Planbureau
(g) Agentschap t.b.v. het College ter Beoordeling van Geneesmiddelen
(n) Tweede Kamer der Staten-Generaal
(o) Eerste Kamer der Staten-Generaal
(p) Raad van State
(q) Algemene Rekenkamer
(r) Nationale Ombudsman
(s) Kanselarij der Nederlandse Orden
(t) Kabinet der Koningin
(u) Raad voor de rechtspraak en de Rechtbanken
(20) AUSTRIA
(a) Bundeskanzleramt
(b) Bundesministerium für europäische und internationale Angelegenheiten
ET 36 ET
(c) Bundesministerium für Finanzen
(d) Bundesministerium für Gesundheit, Familie und Jugend
(e) Bundesministerium für Inneres Bundesministerium für Justiz
(f) Bundesministerium für Landesverteidigung
(g) Bundesministerium für Land- und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft
(h) Bundesministerium für Soziales und Konsumentenschutz
(i) Bundesministerium für Unterricht, Kunst und Kultur
(j) Bundesministerium für Verkehr, Innovation und Technologie
(k) Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit
(l) Bundesministerium für Wissenschaft und Forschung
(m) Österreichische Forschungs- und Prüfzentrum Arsenal Gesellschaft m.b.H
(n) Bundesbeschaffung G.m.b.H
(o) Bundesrechenzentrum G.m.b.H.
(21) POOLA
(a) Kancelaria Prezydenta RP
(b) Kancelaria Sejmu RP Kancelaria Senatu RP Kancelaria Prezesa Rady Ministrów
(c) Sąd Najwyższy
(d) Naczelny Sąd Administracyjny
(e) Wojewódzkie sądy administracyjne
(f) Sądy powszechne – rejonowe, okręgowe i apelacyjne
(g) Trybunał Konstytucyjny
(h) Najwyższa Izba Kontroli
(i) Biuro Rzecznika Praw Obywatelskich
(j) Biuro Rzecznika Praw Dziecka
(k) Biuro Ochrony Rządu
(l) Biuro Bezpieczeństwa Narodowego
(m) Centralne Biuro Antykorupcyjne
(n) Ministerstwo Pracy i Polityki Społecznej
(o) Ministerstwo Finansów
(p) Ministerstwo Gospodarki
(q) Ministerstwo Rozwoju Regionalnego
(r) Ministerstwo Kultury i Dziedzictwa Narodowego
(s) Ministerstwo Edukacji Narodowej
(t) Ministerstwo Obrony Narodowej
(u) Ministerstwo Rolnictwa i Rozwoju Wsi Ministerstwo Skarbu Państwa
ET 37 ET
(v) Ministerstwo Sprawiedliwości
(w) Ministerstwo Infrastruktury
(x) Ministerstwo Nauki i Szkolnictwa Wyższego
(y) Ministerstwo Środowiska
(z) Ministerstwo Spraw Wewnętrznych i Administracji
(aa) Ministerstwo Spraw Zagranicznych
(bb) Ministerstwo Zdrowia
(cc) Ministerstwo Sportu i Turystyki
(dd) Urząd Komitetu Integracji Europejskiej
(ee) Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej
(ff) Urząd Regulacji Energetyki
(gg) Urząd do Spraw Kombatantów i Osób Represjonowanych
(hh) Urząd Transportu Kolejowego
(ii) Urząd Dozoru Technicznego
(jj) Urząd Rejestracji Produktów Leczniczych, Wyrobów Medycznych i Produktów Biobójczych
(kk) Urząd do Spraw Repatriacji i Cudzoziemców Urząd Zamówień Publicznych
(ll) Urząd Ochrony Konkurencji i KonsumentówUrząd Lotnictwa Cywilnego
(mm) Urząd Komunikacji Elektronicznej
(nn) Wyższy Urząd Górniczy
(oo) Główny Urząd Miar
(pp) Główny Urząd Geodezji i Kartografii
(qq) Główny Urząd Nadzoru Budowlanego
(rr) Główny Urząd Statystyczny
(ss) Krajowa Rada Radiofonii i Telewizji
(tt) Generalny Inspektor Ochrony Danych Osobowych
(uu) Państwowa Komisja Wyborcza
(vv) Państwowa Inspekcja Pracy Rządowe Centrum Legislacji
(ww) Narodowy Fundusz Zdrowia Polska Akademia Nauk
(xx) Polskie Centrum Akredytacji
(yy) Polskie Centrum Badań i Certyfikacji
(zz) Polska Organizacja Turystyczna
(aaa) Polski Komitet Normalizacyjny
(bbb) Zakład Ubezpieczeń Społecznych
(ccc) Komisja Nadzoru Finansowego
(ddd) Naczelna Dyrekcja Archiwów Państwowych
ET 38 ET
(eee) Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego Generalna Dyrekcja Dróg Krajowych i Autostrad
(fff) Państwowa Inspekcja Ochrony Roślin i Nasiennictwa
(ggg) Komenda Główna Państwowej Straży Pożarnej
(hhh) Komenda Główna Policji
(iii) Komenda Główna Straży Granicznej
(jjj) Inspekcja Jakości Handlowej Artykułów Rolno-Spożywczych
(kkk) Główny Inspektorat Ochrony Środowiska
(lll) Główny Inspektorat Transportu Drogowego
(mmm) Główny Inspektorat Farmaceutyczny
(nnn) Główny Inspektorat Sanitarny
(ooo) Główny Inspektorat Weterynarii
(ppp) Agencja Bezpieczeństwa Wewnętrznego
(qqq) Agencja Wywiadu
(rrr) Agencja Mienia Wojskowego
(sss) Wojskowa Agencja Mieszkaniowa
(ttt) Agencja Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa
(uuu) Agencja Rynku Rolnego
(vvv) Agencja Nieruchomości Rolnych
(www) Państwowa Agencja Atomistyki
(xxx) Polska Agencja Żeglugi Powietrznej
(yyy) Polska Agencja Rozwiązywania Problemów Alkoholowych
(zzz) Agencja Rezerw Materiałowych
(aaaa)Narodowy Bank Polski
(bbbb) Narodowy Fundusz Ochrony Środowiska i Gospodarki Wodnej
(cccc)Państwowy Fundusz Rehabilitacji Osób Niepełnosprawnych
(dddd) Instytut Pamięci Narodowej – Komisja Ścigania Zbrodni Przeciwko Narodowi Polskiemu Rada Ochrony
(eeee)Pamięci Walk i Męczeństwa
(ffff) Służba Celna Rzeczypospolitej Polskiej
(gggg) Państwowe Gospodarstwo Leśne ‘Lasy Państwowe’
(hhhh) Polska Agencja Rozwoju Przedsiębiorczości
(iiii) Urzędy wojewódzkie
(jjjj) Samodzielne Publiczne Zakłady Opieki Zdrowotnej, jeśli ich organem założycielskim jest minister, centralny organ administracji rządowej lub wojewoda
(22) PORTUGAL
ET 39 ET
(a) Presidência do Conselho de Ministros
(b) Ministério das Finanças e da Administração Pública
(c) Ministério da Defesa Nacional
(d) Ministério dos Negócios Estrangeiros
(e) Ministério da Administração Interna
(f) Ministério da Justiça
(g) Ministério da Economia e da Inovação
(h) Ministério da Agricultura, Desenvolvimento Rural e Pescas
(i) Ministério da Educação Ministério da Ciência, Tecnologia e do Ensino Superior
(j) Ministério da Cultura
(k) Ministério da Saúde
(l) Ministério do Trabalho e da Solidariedade Social
(m) Ministério das Obras Públicas, Transportes e Comunicações
(n) Ministério do Ambiente, do Ordenamento do Território e do Desenvolvimento Regional
(o) Presidença da Republica
(p) Tribunal Constitucional
(q) Tribunal de Contas
(r) Provedoria de Justiça
(23) RUMEENIA
(a) Administrația Prezidențială
(b) Senatul României
(c) Camera Deputaților
(d) Inalta Curte de Casație și Justiție
(e) Curtea Constituțională
(f) Consiliul Legislativ
(g) Curtea de Conturi
(h) Consiliul Superior al Magistraturii
(i) Parchetul de pe lângă Inalta Curte de Casație și Justiție
(j) Secretariatul General al Guvernului
(k) Cancelaria primului ministru
(l) Ministerul Afacerilor Externe
(m) Ministerul Economiei și Finanțelor
(n) Ministerul Justiției
(o) Ministerul Apărării
(p) Ministerul Internelor și Reformei Administrative
ET 40 ET
(q) Ministerul Muncii, Familiei și Egalității de Șanse
(r) Ministerul pentru Intreprinderi Mici și Mijlocii, Comerț, Turism și Profesii Liberale
(s) Ministerul Agriculturii și Dezvoltării Rurale
(t) Ministerul Transporturilor
(u) Ministerul Dezvoltării, Lucrărilor Publice și Locuinței
(v) Ministerul Educației Cercetării și Tineretului
(w) Ministerul Sănătății Publice
(x) Ministerul Culturii și Cultelor
(y) Ministerul Comunicațiilor și Tehnologiei Informației
(z) Ministerul Mediului și Dezvoltării Durabile
(aa) Serviciul Român de Informații
(bb) Serviciul de Informații Externe
(cc) Serviciul de Protecție și Pază
(dd) Serviciul de Telecomunicații Speciale
(ee) Consiliul Național al Audiovizualului
(ff) Consiliul Concurenței (CC)
(gg) Direcția Națională Anticorupție
(hh) Inspectoratul General de Poliție
(ii) Autoritatea Națională pentru Reglementarea și Monitorizarea Achizițiilor Publice
(jj) Consiliul Național de Soluționare a Contestațiilor
(kk) Autoritatea Națională de Reglementare pentru Serviciile Comunitare de Utilități Publice (ANRSC)
(ll) Autoritatea Națională Sanitară Veterinară și pentru Siguranța Alimentelor
(mm) Autoritatea Națională pentru Protecția Consumatorilor
(nn) Autoritatea Navală Română
(oo) Autoritatea Feroviară Română
(pp) Autoritatea Rutieră Română
(qq) Autoritatea Națională pentru Protecția Drepturilor Copilului
(rr) Autoritatea Națională pentru Persoanele cu Handicap
(ss) Autoritatea Națională pentru Turism
(tt) Autoritatea Națională pentru Restituirea Proprietăților
(uu) Autoritatea Națională pentru Tineret
(vv) Autoritatea Națională pentru Cercetare Științifică
(ww) Autoritatea Națională pentru Reglementare în Comunicații și Tehnologia Informației
ET 41 ET
(xx) Autoritatea Națională pentru Serviciile Societății Informaționale
(yy) Autoritatea Electorală Permanente
(zz) Agenția pentru Strategii Guvernamentale
(aaa) Agenția Națională a Medicamentului
(bbb) Agenția Națională pentru Sport
(ccc) Agenția Națională pentru Ocuparea Forței de Muncă
(ddd) Agenția Națională de Reglementare în Domeniul Energiei
(eee) Agenția Română pentru Conservarea Energiei
(fff) Agenția Națională pentru Resurse Minerale
(ggg) Agenția Română pentru Investiții Străine
(hhh) Agenția Națională pentru Întreprinderi Mici și Mijlocii și Cooperație
(iii) Agenția Națională a Funcționarilor Publici
(jjj) Agenția Națională de Administrare Fiscală
(kkk) Agenția de Compensare pentru Achiziții de Tehnică Specială
(lll) Agenția Națională Anti-doping
(mmm) Agenția Nucleară
(nnn) Agenția Națională pentru Protecția Familiei
(ooo) Agenția Națională pentru Egalitatea de Șanse între Bărbați și Femei
(ppp) Agenția Națională pentru Protecția Mediului
(qqq) Agenția națională Antidrog
(24) SLOVEENIA
(a) Predsednik Republike Slovenije
(b) Državni zbor Republike Slovenije
(c) Državni svet Republike Slovenije
(d) Varuh človekovih pravic
(e) Ustavno sodišče Republike Slovenije
(f) Računsko sodišče Republike Slovenije
(g) Državna revizijska komisja za revizijo postopkov oddaje javnih naročil
(h) Slovenska akademija znanosti in umetnosti
(i) Vladne službe
(j) Ministrstvo za finance
(k) Ministrstvo za notranje zadeve
(l) Ministrstvo za zunanje zadeve
(m) Ministrstvo za obrambo
(n) Ministrstvo za pravosodje
ET 42 ET
(o) Ministrstvo za gospodarstvo
(p) Ministrstvo za kmetijstvo, gozdarstvo in prehrano
(q) Ministrstvo za promet
(r) Ministrstvo za okolje in prostor
(s) Ministrstvo za delo, družino in socialne zadeve
(t) Ministrstvo za zdravje
(u) Ministrstvo za javno upravo
(v) Ministrstvo za šolstvo in šport
(w) Ministrstvo za visoko šolstvo, znanost in tehnologijo
(x) Ministrstvo za kulturo
(y) Vrhovno sodišče Republike Slovenije višja sodišča okrožna sodišča okrajna sodišča
(z) Vrhovno državno tožilstvo Republike Slovenije
(aa) Okrožna državna tožilstva
(bb) Državno pravobranilstvo
(cc) Upravno sodišče Republike Slovenije Višje delovno in socialno sodišče delovna sodišča
(dd) Davčna uprava Republike Slovenije
(ee) Carinska uprava Republike Slovenije
(ff) Urad Republike Slovenije za preprečevanje pranja denarja
(gg) Urad Republike Slovenije za nadzor prirejanja iger na srečo
(hh) Uprava Republike Slovenije za javna plačila
(ii) Urad Republike Slovenije za nadzor proračuna
(jj) Policija
(kk) Inšpektorat Republike Slovenije za notranje zadeve
(ll) Generalštab Slovenske vojske
(mm) Uprava Republike Slovenije za zaščito in reševanje
(nn) Inšpektorat Republike Slovenije za obrambo
(oo) Inšpektorat Republike Slovenije za varstvo pred naravnimi in drugimi nesrečami
(pp) Uprava Republike Slovenije za izvrševanje kazenskih sankcij
(qq) Urad Republike Slovenije za varstvo konkurence
(rr) Urad Republike Slovenije za varstvo potrošnikov
(ss) Tržni inšpektorat Republike Slovenije
(tt) Urad Republike Slovenije za intelektualno lastnino
(uu) Inšpektorat Republike Slovenije za elektronske komunikacije, elektronsko podpisovanje in pošto
ET 43 ET
(vv) Inšpektorat za energetiko in rudarstvo
(ww) Agencija Republike Slovenije za kmetijske trge in razvoj podeželja
(xx) Inšpektorat Republike Slovenije za kmetijstvo, gozdarstvo in hrano
(yy) Fitosanitarna uprava Republike Slovenije
(zz) Veterinarska uprava Republike Slovenije
(aaa) Uprava Republike Slovenije za pomorstvo
(bbb) Direkcija Republike Slovenije za caste
(ccc) Prometni inšpektorat Republike Slovenije
(ddd) Direkcija za vodenje investicij v javno železniško infrastrukturo
(eee) Agencija Republike Slovenije za okolje
(fff) Geodetska uprava Republike Slovenije
(ggg) Uprava Republike Slovenije za jedrsko varstvo
(hhh) Inšpektorat Republike Slovenije za okolje in prostor
(iii) Inšpektorat Republike Slovenije za delo
(jjj) Zdravstveni inšpektorat
(kkk) Urad Republike Slovenije za kemikalije
(lll) Uprava Republike Slovenije za varstvo pred sevanji
(mmm) Urad Republike Slovenije za meroslovje
(nnn) Urad za visoko šolstvo
(ooo) Urad Republike Slovenije za mladino
(ppp) Inšpektorat Republike Slovenije za šolstvo in šport
(qqq) Arhiv Republike Slovenije
(rrr) Inšpektorat Republike Slovenije za kulturo in medije
(sss) Kabinet predsednika Vlade Republike Slovenije
(ttt) Generalni sekretariat Vlade Republike Slovenije
(uuu) Služba vlade za zakonodajo
(vvv) Služba vlade za evropske zadeve
(www) Služba vlade za lokalno samoupravo in regionalno politiko
(xxx) Urad vlade za komuniciranje
(yyy) Urad za enake možnosti
(zzz) Urad za verske skupnosti
(aaaa)Urad za narodnosti
(bbbb) Urad za makroekonomske analize in razvoj
(cccc)Statistični urad Republike Slovenije
(dddd) Slovenska obveščevalno-varnostna agencija
ET 44 ET
(eeee)Protokol Republike Slovenije
(ffff) Urad za varovanje tajnih podatkov
(gggg) Urad za Slovence v zamejstvu in po svetu
(hhhh) Služba Vlade Republike Slovenije za razvoj
(iiii) Informacijski pooblaščenec
(jjjj) Državna volilna komisija
(25) SLOVAKKIA
Ministeeriumid ja muud keskvalitsusasutused, mida nimetatakse valitsuse tegevuse struktuuri ja keskvalitsuse haldusasutusi käsitlevas seaduses nr 575/2001 Coll., mida on täpsustatud hilisemates määrustes:
(a) Kancelária Prezidenta Slovenskej republiky
(b) Národná rada Slovenskej republiky
(c) Ministerstvo hospodárstva Slovenskej republiky
(d) Ministerstvo financií Slovenskej republiky
(e) Ministerstvo dopravy, pôšt a telekomunikácií Slovenskej republiky
(f) Ministerstvo pôdohospodárstva Slovenskej republiky
(g) Ministerstvo výstavby a regionálneho rozvoja Slovenskej republiky
(h) Ministerstvo vnútra Slovenskej republiky
(i) Ministerstvo obrany Slovenskej republiky
(j) Ministerstvo spravodlivosti Slovenskej republiky
(k) Ministerstvo zahraničných vecí Slovenskej republiky
(l) Ministerstvo práce, sociálnych vecí a rodiny Slovenskej republiky
(m) Ministerstvo životného prostredia Slovenskej republiky
(n) Ministerstvo školstva Slovenskej republiky
(o) Ministerstvo kultúry Slovenskej republiky
(p) Ministerstvo zdravotníctva Slovenskej republiky
(q) Úrad vlády Slovenskej republiky
(r) Protimonopolný úrad Slovenskej republiky
(s) Štatistický úrad Slovenskej republiky
(t) Úrad geodézie, kartografie a katastra Slovenskej republiky
(u) Úrad jadrového dozoru Slovenskej republiky
(v) Úrad pre normalizáciu, metrológiu a skúšobníctvo Slovenskej republiky
(w) Úrad pre verejné obstarávanie
(x) Úrad priemyselného vlastníctva Slovenskej republiky
(y) Správa štátnych hmotných rezerv Slovenskej republiky
(z) Národný bezpečnostný úrad
ET 45 ET
(aa) Ústavný súd Slovenskej republiky
(bb) Najvyšši súd Slovenskej republiky
(cc) Generálna prokuratura Slovenskej republiky
(dd) Najvyšši kontrolný úrad Slovenskej republiky
(ee) Telekomunikačný úrad Slovenskej republiky
(ff) Úrad priemyselného vlastníctva Slovenskej republiky
(gg) Úrad pre finančný trh
(hh) Úrad na ochranu osobn ý ch udajov
(ii) Kancelária verejneho ochranu prav
(26) SOOME
(a) Oikeuskanslerinvirasto – Justitiekanslersämbetet
(b) Liikenne- ja viestintäministeriö – Kommunikationsministeriet:
(a) Ajoneuvohallintokeskus AKE – Fordonsförvaltningscentralen AKE
(b) Ilmailuhallinto – Luftfartsförvaltningen
(c) Ilmatieteen laitos – Meteorologiska institutet
(d) Merenkulkulaitos – Sjöfartsverket
(e) Merentutkimuslaitos – Havsforskningsinstitutet
(f) Ratahallintokeskus RHK – Banförvaltningscentralen RHK
(g) Rautatievirasto – Järnvägsverket
(h) Tiehallinto – Vägförvaltningen
(i) Viestintävirasto – Kommunikationsverket
(c) Maa- ja metsätalousministeriö – Jord- och skogsbruksministeriet:
(a) Elintarviketurvallisuusvirasto – Livsmedelssäkerhetsverket
(b) Maanmittauslaitos – Lantmäteriverket
(c) Maaseutuvirasto – Landsbygdsverket
(d) Oikeusministeriö – Justitieministeriet:
(a) Tietosuojavaltuutetun toimisto – Dataombudsmannens byrå
(b) Tuomioistuimet – Domstolar
(c) Korkein oikeus – Högsta domstolen
(d) Korkein hallinto-oikeus – Högsta förvaltningsdomstolen
(e) Hovioikeudet – Hovrätter
(f) Käräjäoikeudet – Tingsrätter
(g) Hallinto-oikeudet –Förvaltningsdomstolar
(h) Markkinaoikeus – Marknadsdomstolen
(i) Työtuomioistuin – Arbetsdomstolen
ET 46 ET
(j) Vakuutusoikeus – Försäkringsdomstolen
(k) Kuluttajariitalautakunta – Konsumenttvistenämnden
(l) Vankeinhoitolaitos – Fångvårdsväsendet
(m) HEUNI – Yhdistyneiden Kansakuntien yhteydessä toimiva Euroopan kriminaalipolitiikan instituutti – HEUNI – Europeiska institutet för kriminalpolitik, verksamt i anslutning till Förenta nationerna
(n) Konkurssiasiamiehen toimisto – Konkursombudsmannens byrå
(o) Kuluttajariitalautakunta – Konsumenttvistenämnden
(p) Oikeushallinnon palvelukeskus – Justitieförvaltningens servicecentral
(q) Oikeushallinnon tietotekniikkakeskus – Justitieförvaltningens datateknikcentral
(r) Oikeuspoliittinen tutkimuslaitos (Optula) – Rättspolitiska forskningsinstitutet
(s) Oikeusrekisterikeskus – Rättsregistercentralen
(t) Onnettomuustutkintakeskus – Centralen för undersökning av olyckor
(u) Rikosseuraamusvirasto – Brottspåföljdsverket
(v) Rikosseuraamusalan koulutuskeskus – Brottspåföljdsområdets utbildningscentral
(w) Rikoksentorjuntaneuvosto – Rådet för brottsförebyggande
(x) Saamelaiskäräjät – Sametinget
(y) Valtakunnansyyttäjänvirasto – Riksåklagarämbetet
(z) Vankeinhoitolaitos – Fångvårdsväsendet
(e) Opetusministeriö – Undervisningsministeriet:
(a) Opetushallitus – Utbildningsstyrelsen
(b) Valtion elokuvatarkastamo – Statens filmgranskningsbyrå
(f) Puolustusministeriö – Försvarsministeriet:
(a) Puolustusvoimat – Försvarsmakten
(g) Sisäasiainministeriö – Inrikesministeriet:
(a) Väestörekisterikeskus – Befolkningsregistercentralen
(b) Keskusrikospoliisi – Centralkriminalpolisen
(c) Liikkuva poliisi – Rörliga polisen
(d) Rajavartiolaitos – Gränsbevakningsväsendet
(e) Lääninhallitukset – Länstyrelserna
(f) Suojelupoliisi – Skyddspolisen
(g) Poliisiammattikorkeakoulu – Polisyrkeshögskolan
(h) Poliisin tekniikkakeskus – Polisens teknikcentral
(i) Poliisin tietohallintokeskus – Polisens datacentral
ET 47 ET
(j) Helsingin kihlakunnan poliisilaitos – Polisinrättningen i Helsingfors
(k) Pelastusopisto – Räddningsverket
(l) Hätäkeskuslaitos – Nödcentralsverket
(m) Maahanmuuttovirasto – Migrationsverket
(n) Sisäasiainhallinnon palvelukeskus – Inrikesförvaltningens servicecentral
(o) Sosiaali- ja terveysministeriö – Social- och hälsovårdsministeriet
(p) Työttömyysturvan muutoksenhakulautakunta – Besvärsnämnden för utkomstskyddsärenden
(q) Sosiaaliturvan muutoksenhakulautakunta – Besvärsnämnden för social trygghet
(r) Lääkelaitos – Läkemedelsverket
(s) Terveydenhuollon oikeusturvakeskus – Rättsskyddscentralen för hälsovården
(t) Säteilyturvakeskus – Strålsäkerhetscentralen
(u) Kansanterveyslaitos – Folkhälsoinstitutet
(v) Lääkehoidon kehittämiskeskus ROHTO – Utvecklingscentralen för läkemedelsbe-handling
(w) Sosiaali- ja terveydenhuollon tuotevalvontakeskus – Social- och hälsovårdens produkttillsynscentral
(x) Sosiaali- ja terveysalan tutkimus- ja kehittämiskeskus Stakes – Forsknings- och utvecklingscentralen för social- och hälsovården Stakes
(y) Vakuutusvalvontavirasto – Försäkringsinspektionen
(z) Työ- ja elinkeinoministeriö – Arbets- och näringsministeriet
(aa) Kuluttajavirasto – Konsumentverket
(bb) Kilpailuvirasto – Konkurrensverket
(cc) Patentti- ja rekisterihallitus – Patent- och registerstyrelsen
(dd) Valtakunnansovittelijain toimisto – Riksförlikningsmännens byrå
(ee) Valtion turvapaikanhakijoiden vastaanottokeskukset – Statliga förläggningar för asylsökande
(ff) Energiamarkkinavirasto - Energimarknadsverket
(gg) Geologian tutkimuskeskus – Geologiska forskningscentralen
(hh) Huoltovarmuuskeskus – Försörjningsberedskapscentralen
(ii) Kuluttajatutkimuskeskus – Konsumentforskningscentralen
(jj) Matkailun edistämiskeskus (MEK) – Centralen för turistfrämjande
(kk) Mittatekniikan keskus (MIKES) – Mätteknikcentralen
(ll) Tekes – teknologian ja innovaatioiden kehittämiskeskus -Tekes – utvecklingscentralen för teknologi och innovationer
(mm) Turvatekniikan keskus (TUKES) – Säkerhetsteknikcentralen
ET 48 ET
(nn) Valtion teknillinen tutkimuskeskus (VTT) – Statens tekniska forskningscentral
(oo) Syrjintälautakunta – Nationella diskrimineringsnämnden
(pp) Työneuvosto – Arbetsrådet
(qq) Vähemmistövaltuutetun toimisto – Minoritetsombudsmannens byrå
(h) Ulkoasiainministeriö – Utrikesministeriet
(i) Valtioneuvoston kanslia – Statsrådets kansli
(j) Valtiovarainministeriö – Finansministeriet:
(a) Valtiokonttori – Statskontoret
(b) Verohallinto – Skatteförvaltningen
(c) Tullilaitos – Tullverket
(d) Tilastokeskus – Statistikcentralen
(e) Valtion taloudellinen tutkimuskeskus – Statens ekonomiska forskningscentral
(k) Ympäristöministeriö – Miljöministeriet:
(a) Suomen ympäristökeskus – Finlands miljöcentral
(b) Asumisen rahoitus- ja kehityskeskus – Finansierings- och utvecklingscentralen för boendet Valtiontalouden tarkastusvirasto – Statens revisionsverk
(27) ROOTSI
A:
(a) Affärsverket svenska kraftnät
(b) Akademien för de fria konsterna
(c) Alkohol- och läkemedelssortiments-nämnden
(d) Allmänna pensionsfonden
(e) Allmänna reklamationsnämnden
(f) Ambassader
(g) Ansvarsnämnd, statens
(h) Arbetsdomstolen
(i) Arbetsförmedlingen
(j) Arbetsgivarverk, statens
(k) Arbetslivsinstitutet
(l) Arbetsmiljöverket
(m) Arkitekturmuseet
(n) Arrendenämnder
(o) Arvsfondsdelegationen
(p) Arvsfondsdelegationen
ET 49 ET
B:
(a) Banverket
(b) Barnombudsmannen
(c) Beredning för utvärdering av medicinsk metodik, statens
(d) Bergsstaten
(e) Biografbyrå, statens
(f) Biografiskt lexikon, svenskt
(g) Birgittaskolan
(h) Blekinge tekniska högskola
(i) Bokföringsnämnden
(j) Bolagsverket
(k) Bostadsnämnd, statens
(l) Bostadskreditnämnd, statens
(m) Boverket
(n) Brottsförebyggande rådet
(o) Brottsoffermyndigheten
C:
(a) Centrala studiestödsnämnden
D:
(a) Danshögskolan
(b) Datainspektionen
(c) Departementen
(d) Domstolsverket
(e) Dramatiska institutet
E:
(a) Ekeskolan
(b) Ekobrottsmyndigheten
(c) Ekonomistyrningsverket
(d) Ekonomiska rådet
(e) Elsäkerhetsverket
(f) Energimarknadsinspektionen
(g) Energimyndighet, statens
(h) EU/FoU-rådet
(i) Exportkreditnämnden
(j) Exportråd, Sveriges
ET 50 ET
F:
(a) Fastighetsmäklarnämnden
(b) Fastighetsverk, statens
(c) Fideikommissnämnden
(d) Finansinspektionen
(e) Finanspolitiska rådet
(f) Finsk-svenska gränsälvskommissionen
(g) Fiskeriverket
(h) Flygmedicincentrum
(i) Folkhälsoinstitut, statens
(j) Fonden för fukt- och mögelskador
(k) Forskningsrådet för miljö, areella näringar och samhällsbyggande, Formas
(l) Folke Bernadotte Akademin
(m) Forskarskattenämnden
(n) Forskningsrådet för arbetsliv och socialvetenskap
(o) FortifikationsverketForum för levande historia
(p) Försvarets materielverk
(q) Försvarets radioanstalt
(r) Försvarets underrättelsenämnd
(s) Försvarshistoriska museer, statens
(t) Försvarshögskolan
(u) Försvarsmakten
(v) Försäkringskassan
G:
(a) Gentekniknämnden
(b) Geologiska undersökning
(c) Geotekniska institut, statens
(d) Giftinformationscentralen
(e) Glesbygdsverket
(f) Grafiska institutet och institutet för högre kommunikation- och reklamutbildning
(g) Granskningsnämnden för radio och TV
(h) Granskningsnämnden för försvarsuppfinningar
(i) Gymnastik- och Idrottshögskolan
(j) Göteborgs universitet
H:
ET 51 ET
(a) Handelsflottans kultur- och fritidsråd
(b) Handelsflottans pensionsanstalt
(c) Handelssekreterare
(d) Handelskamrar, auktoriserade
(e) Handikappombudsmannen
(f) Handikappråd, statens
(g) Harpsundsnämnden
(h) Haverikommission, statens
(i) Historiska museer, statens
(j) Hjälpmedelsinstitutet
(k) Hovrätterna
(l) Hyresnämnder
(m) Häktena
(n) Hälso- och sjukvårdens ansvarsnämnd
(o) Högskolan Dalarna
(p) Högskolan i BoråsHögskolan i Gävle
(q) Högskolan i Halmstad
(r) Högskolan i Kalmar
(s) Högskolan i Karlskrona/Ronneby
(t) Högskolan i Kristianstad
(u) Högskolan i Skövde
(v) Högskolan i Trollhättan/Uddevalla
(w) Högskolan på Gotland
(x) Högskolans avskiljandenämnd
(y) Högskoleverket
(z) Högsta domstolen
I:
(a) ILO kommittén
(b) Inspektionen för arbetslöshetsförsäkringen
(c) Inspektionen för strategiska produkter
(d) Institut för kommunikationsanalys, statens
(e) Institut för psykosocial medicin, statens
(f) Institut för särskilt utbildningsstöd, statens
(g) Institutet för arbetsmarknadspolitisk utvärdering
(h) Institutet för rymdfysik
ET 52 ET
(i) Institutet för tillväxtpolitiska studier
(j) Institutionsstyrelse, statens
(k) Insättningsgarantinämnden
(l) Integrationsverket
(m) Internationella programkontoret för utbildningsområdet
J:
(a) Jordbruksverk, statens
(b) Justitiekanslern
(c) Jämställdhetsombudsmannen
(d) Jämställdhetsnämnden
(e) Järnvägar, statens
(f) Järnvägsstyrelsen
K:
(a) Kammarkollegiet
(b) Kammarrätterna
(c) Karlstads universitet
(d) Karolinska Institutet
(e) Kemikalieinspektionen
(f) Kommerskollegium
(g) Konjunkturinstitutet
(h) Konkurrensverket
(i) Konstfack
(j) Konsthögskolan
(k) Konstnärsnämnden
(l) Konstråd,statens
(m) Konsulat
(n) Konsumentverket
(o) Krigsvetenskapsakademin
(p) Krigsförsäkringsnämnden
(q) Kriminaltekniska laboratorium, statens
(r) Kriminalvården
(s) Krisberedskapsmyndigheten
(t) Kristinaskolan
(u) Kronofogdemyndigheten
(v) Kulturråd, statens
ET 53 ET
(w) Kungl. Biblioteket
(x) Kungl. Konsthögskolan
(y) Kungl. Musikhögskolan i Stockholm
(z) Kungl. Tekniska högskolan
(aa) Kungl. Vitterhets-, historie- och antikvitetsakademien
(bb) Kungl Vetenskapsakademin
(cc) Kustbevakningen
(dd) Kvalitets- och kompetensråd, statens
(ee) Kärnavfallsfondens styrelse
L:
(a) Lagrådet
(b) Lantbruksuniversitet, Sveriges
(c) Lantmäteriverket
(d) Linköpings universitet
(e) Livrustkammaren, Skoklosters slott och Hallwylska museet
(f) Livsmedelsverk, statens
(g) Livsmedelsekonomiska institutet
(h) Ljud- och bildarkiv, statens
(i) Lokala säkerhetsnämnderna vid kärnkraftverk
(j) Lotteriinspektionen
(k) Luftfartsverket
(l) Luftfartsstyrelsen
(m) Luleå tekniska universitet
(n) Lunds universitet
(o) Läkemedelsverket
(p) Läkemedelsförmånsnämnden
(q) Länsrätterna
(r) Länsstyrelserna
(s) Lärarhögskolan i Stockholm
M:
(a) Malmö högskola
(b) Manillaskolan
(c) Maritima muséer, statens
(d) Marknadsdomstolen
(e) Medlingsinstitutet
ET 54 ET
(f) Meteorologiska och hydrologiska institut, Sveriges
(g) Migrationsverket
(h) Militärhögskolor
(i) Mittuniversitetet
(j) Moderna museet
(k) Museer för världskultur, statens
(l) Musikaliska Akademien
(m) Musiksamlingar, statens
(n) Myndigheten för handikappolitisk samordning
(o) Myndigheten för internationella adoptionsfrågor
(p) Myndigheten för skolutveckling
(q) Myndigheten för kvalificerad yrkesutbildning
(r) Myndigheten för nätverk och samarbete inom högre utbildning
(s) Myndigheten för Sveriges nätuniversitet
(t) Myndigheten för utländska investeringar i Sverige
(u) Mälardalens högskola
N:
(a) Nationalmuseum
(b) Nationellt centrum för flexibelt lärande
(c) Naturhistoriska riksmuseet
(d) Naturvårdsverket
(e) Nordiska Afrikainstitutet
(f) Notarienämnden
(g) Nämnd för arbetstagares uppfinningar, statens
(h) Nämnden för statligt stöd till trossamfund
(i) Nämnden för styrelserepresentationsfrågor
(j) Nämnden mot diskriminering
(k) Nämnden för elektronisk förvaltning
(l) Nämnden för RH anpassad utbildning
(m) Nämnden för hemslöjdsfrågor
O:
(a) Oljekrisnämnden
(b) Ombudsmannen mot diskriminering på grund av sexuell läggning
(c) Ombudsmannen mot etnisk diskriminering
(d) Operahögskolan i Stockholm
ET 55 ET
P:
(a) Patent- och registreringsverket
(b) Patentbesvärsrätten
(c) Pensionsverk, statens
(d) Personregisternämnd statens, SPAR-nämnden
(e) Pliktverk, Totalförsvarets
(f) Polarforskningssekretariatet
(g) Post- och telestyrelsen
(h) Premiepensionsmyndigheten
(i) Presstödsnämnden
R:
(a) Radio- och TV–verket
(b) Rederinämnden
(c) Regeringskansliet
(d) Regeringsrätten
(e) Resegarantinämnden
(f) Registernämnden
(g) Revisorsnämnden
(h) Riksantikvarieämbetet
(i) Riksarkivet
(j) Riksbanken
(k) Riksdagsförvaltningen
(l) Riksdagens ombudsmän
(m) Riksdagens revisorer
(n) Riksgäldskontoret
(o) Rikshemvärnsrådet
(p) Rikspolisstyrelsen
(q) Riksrevisionen
(r) Rikstrafiken
(s) Riksutställningar, Stiftelsen
(t) Riksvärderingsnämnden
(u) Rymdstyrelsen
(v) Rådet för Europeiska socialfonden i Sverige
(w) Räddningsverk, statens
(x) Rättshjälpsmyndigheten
ET 56 ET
(y) Rättshjälpsnämnden
(z) Rättsmedicinalverket
S:
(a) Samarbetsnämnden för statsbidrag till trossamfund
(b) Sameskolstyrelsen och sameskolor
(c) Sametinget
(d) SIS, Standardiseringen i Sverige
(e) Sjöfartsverket
(f) Skatterättsnämnden
(g) Skatteverket
(h) Skaderegleringsnämnd, statens
(i) Skiljenämnden i vissa trygghetsfrågor
(j) Skogsstyrelsen
(k) Skogsvårdsstyrelserna
(l) Skogs och lantbruksakademien
(m) Skolverk, statens
(n) Skolväsendets överklagandenämnd
(o) Smittskyddsinstitutet
(p) Socialstyrelsen
(q) Specialpedagogiska institutet
(r) Specialskolemyndigheten
(s) Språk- och folkminnesinstitutet
(t) Sprängämnesinspektionen
(u) Statistiska centralbyrån
(v) Statskontoret
(w) Stockholms universitet
(x) Stockholms internationella miljöinstitut
(y) Strålsäkerhetsmyndigheten
(z) Styrelsen för ackreditering och teknisk kontroll
(aa) Styrelsen för internationellt utvecklingssamarbete, SIDA
(bb) Styrelsen för Samefonden
(cc) Styrelsen för psykologiskt försvar
(dd) Stängselnämnden
(ee) Svenska institutet
(ff) Svenska institutet för europapolitiska studier
ET 57 ET
(gg) Svenska ESF rådet
(hh) Svenska Unescorådet
(ii) Svenska FAO kommittén
(jj) Svenska Språknämnden
(kk) Svenska Skeppshypotekskassan
(ll) Svenska institutet i Alexandria
(mm) Sveriges författarfond
(nn) Säkerhetspolisen
(oo) Säkerhets- och integritetsskyddsnämnden
(pp) Södertörns högskola
T:
(a) Taltidningsnämnden
(b) Talboks- och punktskriftsbiblioteket
(c) Teaterhögskolan i Stockholm
(d) Tingsrätterna
(e) Tjänstepensions och grupplivnämnd, statens
(f) Tjänsteförslagsnämnden för domstolsväsendet
(g) Totalförsvarets forskningsinstitut
(h) Totalförsvarets pliktverk
(i) Tullverket
(j) Turistdelegationen
U:
(a) Umeå universitet
(b) Ungdomsstyrelsen
(c) Uppsala universitet
(d) Utlandslönenämnd, statens
(e) Utlänningsnämnden
(f) Utrikesförvaltningens antagningsnämnd
(g) Utrikesnämnden
(h) Utsädeskontroll, statens
V:
(a) Valideringsdelegationen
(b) Valmyndigheten
(c) Vatten- och avloppsnämnd, statens
(d) Vattenöverdomstolen
ET 58 ET
(e) Verket för förvaltningsutveckling
(f) Verket för högskoleservice
(g) Verket för innovationssystem (VINNOVA)
(h) Verket för näringslivsutveckling (NUTEK)
(i) Vetenskapsrådet
(j) Veterinärmedicinska anstalt, statens
(k) Veterinära ansvarsnämnden
(l) Väg- och transportforskningsinstitut, statens
(m) Vägverket
(n) Vänerskolan
(o) Växjö universitet
(p) Växtsortnämnd, statens
Å:
(a) Åklagarmyndigheten
(b) Åsbackaskolan
Ö:
(a) Örebro universitet
(b) Örlogsmannasällskapet
(c) Östervångsskolan
(d) Överbefälhavaren
(e) Överklagandenämnden för högskolan
(f) Överklagandenämnden för nämndemanna-uppdrag
(g) Överklagandenämnden för studiestöd
(h) Överklagandenämnden för totalförsvaret
ET 59 ET
II LISA
Artikli 4 lõikes 4, artikli 50 lõikes 4 ja artikli 55 lõikes 4 osutatud rahvusvaheliste keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguskonventsioonide loetelu
1. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioon nr 87 – ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon
2. ILO konventsioon nr 98 – organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsioon
3. ILO konventsioon nr 29 – sunniviisilise või kohustusliku töö konventsioon
4. ILO konventsioon nr 105 – sunniviisilise töö kaotamise konventsioon
5. ILO konventsioon nr 138 – vanuse alampiiri konventsioon
6. ILO konventsioon nr 111 – (tööhõives ja töökohtadel) diskrimineerimise vastane konventsioon
7. ILO konventsioon nr 100 – võrdväärse töö eest mees- ja naistöötajate võrdse tasustamise konventsioon
8. ILO konventsioon nr 182 – lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsioon
9. Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll
10. Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsioon (Baseli konventsioon)
11. Orgaaniliste püsisaasteainete piiramise Stockholmi konventsioon
12. Teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlev Rotterdami konventsioon, 10. september 1998, ja selle kolm piirkondlikku protokolli
ET 60 ET
III LISA
Artikli 8 lõikes 3 ja artikli 117 lõikes 1 osutatud menetluste ja liidu õigusaktide loetelu
Menetlused, millega tagatakse eelnevalt piisav läbipaistvus ning mida kohaldatakse selliste muudel liidu õigusaktidel põhinevate lubade andmise suhtes, mida ei käsitata käesoleva direktiivi artiklite 8 ja 117 kohaste eri- või ainuõigustena:
(a) loa andmine maagaasirajatiste kasutamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/17881 artiklis 8 sätestatud menetlusele;
(b) luba või pakkumuse kutse uute elektrijaamade ehitamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2019/9442;
(c) vastavalt direktiivi 97/67/EÜ artiklis 9 sätestatud menetlustele tegevuslubade andmine seoses postiteenustega;
(d) menetlus loa andmiseks seoses tegevusega, mis hõlmab süsivesinike tootmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/22/EÜ3;
(e) määruse (EÜ) nr 1370/2007 kohase avaliku teenindamise lepingu sõlmimine avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks bussiga, trammiga, raudteel või metroos kõnealuse määruse artikli 5 lõike 3 kohase võistleva pakkumismenetluse alusel, tingimusel et lepingu pikkus vastab kõnealuse määruse4 artikli 4 lõikele 3 või 4.
1Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1788, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturgude ühiseid norme ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2023/1791 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/73/EÜ (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1788, 15.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1788/oj).
2Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (uuesti sõnastatud) (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/944/oj).
3Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiiv 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3; ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1994/22/oj).
4Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/1370/oj).
ET 61 ET
IV LISA
Artikli 19 lõikes 4 ja artikli 117 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide loetelu (tegevused otsese konkurentsi tingimustes)
a) Gaasi või soojusenergia transport või jaotus – direktiiv (EL) 2024/17885
b) Elektrienergia tootmine, ülekandmine või jaotamine – direktiiv (EL) 2019/9446
c) Joogivee tootmine, transport ja jaotamine – [kanne puudub]
d) Raudteeteeninduse valdkonna võrgustiku sektori hankijad –
direktiiv (EL) 2012/347
– määrus (EÜ) nr 1370/20078
e) Linnarongi-, trammi- trollibussi- või bussiteeninduse valdkonna võrgustiku sektori hankijad – [kanne puudub]
f) Postiteeninduse valdkonna võrgustiku sektori hankijad – direktiiv 97/67/EÜ9
g) Nafta või gaasi ammutamine – direktiiv 94/22/EÜ10
h) Kivisöe või muude tahkekütuste leiukohtade uuringud ja kaevandamine – [kanne puudub]
i) Meresadama-, siseveesadama- või muu terminalivarustuse valdkonna võrgustiku sektori hankijad – [kanne puudub]
j) Lennujaamaseadmete valdkonna võrgustiku sektori hankijad – [kanne puudub]
5Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1788, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturgude ühiseid norme ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2023/1791 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/73/EÜ (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1788, 15.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1788/oj).
6Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (uuesti sõnastatud) (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/944/oj).
7Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (uuesti sõnastatud) (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2012/34/oj).
8Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/1370/oj).
9Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1997/67/oj).
10Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiiv 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3; ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1994/22/oj).
ET 62 ET
V LISA
Artikli 6 punkti 22 alapunktis a osutatud tegevuste loetelu
Osa Rühm Klass CPV kood
Valdkond
45 450000 00
Ehitustööd
45.1 451000 00
Ehitusplatside ettevalmistustööd
45.11 451100 00
Ehitiste lammutus- ja purustustööd ja pinnase eemaldamistööd
45.12 451200 00
Kontrollpuurimis- ja -sondimistööd
45.2 452000 00
Ehitiste või nende osade ehitustööd ja tsiviilehitustööd
45.21
452100 00 Välja arvatu d: 452200 00
Hoonete ehitustööd Välja arvatud: Insenertehnilised tööd ja ehitustööd
45.26 452610 00
Katusekonstruktsioonide ja -katete püstitus- ja seonduvad tööd
45.23
452122 12 ja DA03/ DA04 452300 00
Ujumisbasseini ehitustööd (avalikud või era-) Torujuhtmete, side- ja elektriliinide, maanteede, teede, lennuväljade ja raudteede ehitustööd; pinnakattetööd
45.24 452400 00
Vesiehitustööd
45.25 452500 00
Tehaste, kaevandus- ja tootmisettevõtete ning nafta- ja gaasitööstushoonete ehitustööd
45.26 452620 00
Muud eriehitustööd, v.a katusetööd
45.3 453000 00
Hoone installatsioonitööd
ET 63 ET
Osa Rühm Klass CPV kood
Valdkond
45.31 453100 00
Elektripaigaldustööd
45.32 453200 00
Isolatsioonitööd
45.33 453300 00
Torustikupaigaldus- ja sanitaartehnilised tööd
45.34 453400 00
Aedade, piirete ja ohutusseadmete paigaldustööd
45.4 454000 00
Ehituse viimistlustööd
45.41 454100 00
Krohvimistööd
45.42 454200 00
Tisleri- ja puusepatoodete paigaldustööd
45.43 454300 00
Põranda- ja seinakattetööd
45.44 454400 00
Värvimis- ja klaasimistööd
45.45 454500 00
Muud ehitusviimistlustööd
45.5 455000 00
Operaatoriga ehitus- ja tsiviilehitusmasinate ja seadmete rent
ET 64 ET
VI LISA
Artikli 57 lõikes 2 ja artikli 58 lõikes 1 osutatud teenused
CPV kood Kirjeldus
75200000-8; 75231200-6; 75231240-8; 79611000-0; 79622000-0 [koduabipersonali pakkumise teenus]; 79624000-4 [põetuspersonali pakkumise teenus] ja 79625000-1 [meditsiinipersonali pakkumise teenus] 85000000-9 kuni 85323000-9; 98133100- 5, 98133000-4; 98200000-5; 98500000-8 [palgatöötajatega kodumajapidamised] ja 98513000-2 kuni 98514000-9 [tööjõuteenused kodumajapidamiste jaoks, personali vahendamise teenused kodumajapidamiste jaoks, bürootöötajad kodumajapidamiste jaoks, ajutine personal kodumajapidamiste jaoks, koduabiteenused ja koduteenused]
Tervishoiu- ja sotsiaalteenused ja nendega seotud teenused
85321000-5 ja 85322000-2, 75000000-6 [riigihaldus-, kaitse- ja sotsiaalkindlustusteenused], 75121000-0, 75122000-7, 75124000-1; 79995000-5 kuni 79995200-7; 80000000-4 [haridus- ja koolitusteenused] kuni 80660000-8;
Haldus-, sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuteenused
92500000-6 ja 92600000-7 Raamatukogu-, arhiivi-, muuseumi- ja muud kultuuriteenused
75300000-9 Kohustusliku sotsiaalkindlustuse teenused
75310000-2, 75311000-9, 75312000-6, 75313000-3, 75313100-4, 75314000-0, 75320000-5, 75330000-8, 75340000-1
Sotsiaaltoetuste teenused
98000000-3; 98120000-0; 98132000-7; 98133110-8 ja 98130000-3
Muud ühiskondlikud, sotsiaal- ja isikuteenused, sealhulgas ametiühingute, poliitiliste organisatsioonide, noorteühenduste ja muude organisatsioonide teenused
98131000-0 Usuorganisatsioonide teenused
75200000-8 kuni 75231000-4 Ühiskonnale pakutavad teenused
75231210-9 kuni 75231230-5; 75240000-0 kuni 75252000-7;
Vanglaga seotud teenused, avaliku turvalisuse ja päästeteenused, kui need ei
ET 65 ET
CPV kood Kirjeldus
794300000-7; 98113100-9 ole artikli 85 lõike 1 punkti k kohaselt välja jäetud
VII LISA
Artiklis 54 osutatud liidu õigusaktide loetelu
1. 27. novembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/3110, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustusreeglid ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/201111
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1781, millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik, muudetakse direktiivi (EL) 2020/1828 ja määrust (EL) 2023/1542 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ12
3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1542, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ13
4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrus (EL) 2025/40, mis käsitleb pakendeid ja pakendijäätmeid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL) 2019/904 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/62/EÜ14
5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/172415
6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ16
7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/201117
8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/740, mis käsitleb rehvide kütusesäästlikkuse ja muude näitajate märgistamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1222/200918
11ELT L, 2024/3110, 18.12.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/3110/oj. 12ELT L, 2024/1781, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1781/oj. 13ELT L 191, 28.7.2023, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1542/oj. 14ELT L, 2025/40, 22.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/40/oj. 15ELT L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj. 16ELT L 111, 25.4.2019, p. 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/631/oj. 17ELT L 111, 25.4.2019, p. 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/631/oj. 18ELT L 177, 5.6.2020, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/740/oj.
ET 66 ET
VIII LISA
Vastavustabel
A osa – artikli 146 kohane kehtetuks tunnistamine
Käesolev määrus Direktiiv 2014/23/EL
Direktiiv 2014/24/EL
Direktiiv 2014/25/EL
Artikkel 1 Artikkel 1 Artikkel 1 Artikkel 1
Artikkel 2 Artikkel 8 Artikkel 4 Artikkel 15
Artikkel 3 Artikkel 9 Artikkel 6 Artikkel 17
Artikkel 4 Artikkel 3 Artikkel 18 Artikkel 36
Artikkel 5 - - -
Artikkel 6 Artikkel 5 Artikkel 2 Artikkel 2
Artikkel 7 Artikkel 6 Artikli 2 lõike 1 punktid 1 ja 3
Artikli 6 lõige 7
Artikkel 3
Artikkel 8 Artikkel 7 Artikkel 13 Artikkel 4
Artikkel 9 - Artikkel 37 Artikkel 55
Artikkel 10 Artikkel 14 Artikkel 38 Artikkel 56
Artikkel 11 - - Artikkel 7
Artikkel 12 II lisa, nr 1 Artikkel 7 Artikkel 8
Artikkel 13 II lisa, nr 2 Artikkel 7 Artikkel 9
Artikkel 14 Artikkel 12 Artikkel 7 Artikkel 10
Artikkel 15 II lisa, nr 3 Artikkel 7 Artikkel 11
Artikkel 16 II lisa, nr 4 Artikkel 7 Artikkel 12
Artikkel 17 II lisa, nr 5 Artikkel 7 Artikkel 13
Artikkel 18 II lisa, nr 6 Artikkel 7 Artikkel 14
Artikkel 19 Artikkel 16 - Artikkel 34
Artikkel 20 Artikkel 16 - Artikkel 35
Artikkel 21 Artikkel 26 Artikkel 19 Artikkel 37
ET 67 ET
Artikkel 22 Artikli 26 lõige 2 Artikli 19 lõige 2 Artikli 37 lõige 2
Artikkel 23 Põhjendus 63 ja artikli 38 lõiked 2 ja 3
Artikkel 63 Artikkel 79
Artikkel 24 Artikkel 42 Artikkel 71 Artikkel 88
Artikkel 25 Artikli 38 lõiked 4 ja 5
Artikli 57 lõiked 1 ja 2
Artikkel 80
Artikkel 26 Artikli 38 lõige 7 Artikli 57 lõige 4 Artikkel 80
Artikkel 27 Artikkel 41 Artikkel 58 Artikli 80 lõige 2
Artikkel 28 Artikli 38 lõiked 1 ja 9
Artikkel 60 Artikkel 62
Artikkel 29 - - -
Artikkel 30 - Artikkel 40 Artikkel 58
Artikkel 31 - Artikkel 26 Artikkel 44
Artikkel 32 Artikli 8 lõiked 2 ja 3 Artikkel 5 Artikkel 16
Artikkel 33 - Artikli 26 lõiked 3 ja 6
-
Artikkel 34 - Artiklid 29 ja 32 Artikkel 45
Artikkel 35 Artikli 37 lõige 1 Artikli 67 lõige 1 Artikkel 82
Artikkel 36 - - -
Artikkel 37 - - -
Artikkel 38 - - -
Artikkel 39 - - -
Artikkel 40 - - -
Artikkel 41 - Artikli 31 lõiked 1 ja 4
Artikkel 49
Artikkel 42 - Artikkel 31 Artikkel 49
Artikkel 43 - Artikli 31 lõige 2 Artikkel 49
Artikkel 44 - Artikli 31 lõige 2 Artikkel 49
ET 68 ET
Artikkel 45 - Artikkel 31 Artikkel 49
Artikkel 46 - Artikkel 32 Artikkel 50
Artikkel 47 - Artikkel 32 Artikkel 50
Artikkel 48 - Artikli 32 punkt c Artikli 50 punkt d
Artikkel 49 - XII lisa II osa punkt f Artikkel 77
Artikkel 50 Põhjendus 55, artikli 30 lõige 3
Põhjendus 37, artikli 68 lõige 1
Artikli 36 lõige 2
Artikkel 51 - - -
Artikkel 52 - Põhjendus 97, artikli 68 lõike 1 punkti a alapunkt ii
-
Artikkel 53 - - -
Artikkel 54 - Põhjendus 97 Artikli 36 lõige 2
Artikkel 55 Põhjendus 55, artikkel 19
Põhjendus 37 Artikli 36 lõige 2
Artikkel 56 Põhjendus 66, artikli 36 esimene lõik
Põhjendus 53 Artikli 93 lõige 2
Artikkel 57 Artikkel 24 Artikkel 20 Artikkel 38
Artikkel 58 Artikkel 19, IV lisa Artikkel 74 Artikkel 91
Artikkel 59 - Artikkel 31 Artikli 49 lõige 1
Artikkel 60 - Artikli 2 lõike 1 punkt 22
Artikli 49 lõige 2
Artikkel 61 - Põhjendus 47
Artikkel 62 - Artikli 31 lõige 6 Artikli 49 lõige 6
Artikkel 63 - Artikli 31 lõike 6 teine lõik
-
Artikkel 64 - - -
Artikkel 65 - - -
Artikkel 66 - Põhjendus 41 -
Artikkel 67 - - -
ET 69 ET
Artikkel 68 - - -
Artikkel 69 - - -
Artikkel 70 - - Artikli 85 lõige 1
Artikkel 71 - - -
Artikkel 72 - - Artikli 85 lõige 2
Artikkel 73 - - -
Artikkel 74 - -
Artikli 74 lõige 2 - - Artikli 85 lõige 2
Artikkel 75 - - -
Artikkel 76 - - -
Artikkel 77 - - -
Artikkel 78 Artikkel 23 Artikkel 15 Artikkel 24
Artikkel 79 Artikkel 25 Artikkel 14 Artikkel 32
Artikkel 80 Artikkel 17 Artikkel 12 Artikkel 28
Artikkel 81 Põhjendus 45, artikli 17 lõige 4
Põhjendus 31, artikkel 12
Artikli 28 lõige 4
Artikkel 82 Artikli 2 lõige 1 Artikli 12, artikli 2 lõige 2
-
Artikli 83 lõige 1 Artikkel 13 - Artikli 29 lõige 3
Artikli 83 lõige 2 Artikkel 13 - Artikli 29 lõige 2
Artikli 83 lõige 3 Artikkel 13 - Artikli 29 lõige 1
Artikli 83 lõige 4 Artikkel 13 - Artikli 29 lõike 1 esimene lõik
Artikkel 84 Artikkel 14 - Artikkel 30
Artikkel 85 Artikkel 10 Artiklid 10 ja 11 -
Artikkel 86 Artikkel 21 Artikkel 16 Artikkel 25
Artikkel 87 Artikkel 20 Artikkel 3 Artikkel 5
Artikkel 88 Artikkel 36 Artikkel 42 Artikkel 60
ET 70 ET
Artikkel 89 - Artikkel 45 Artikkel 64
Artikkel 90 - - -
Artikkel 91 - Artikkel 43 Artikkel 61
Artikkel 92 Artikli 38 lõige 1 Artikkel 44 Artikkel 62
Artikkel 93 Artikkel 28 Artikkel 21 Artikkel 39
Artikkel 94 Artikkel 35 Artikkel 24 Artikkel 42
Artikkel 95 - Artikkel 41 Artikkel 59
Artikkel 96 Artikkel 39 Artikkel 47 Artikkel 66
Artikkel 97 Artikkel 40 Artikkel 53 -
Artikkel 98 Artikkel 41 Artikkel 67 Artikkel 82
Artikkel 99 - Artikkel 68 Artikkel 83
Artikkel 100 - Artikkel 46 Artikkel 65
Artikkel 101 - Artikkel 69 Artikkel 84
Artikkel 102 - - -
Artikkel 103 - Artikkel 33 Artikkel 51
Artikkel 104 Artikkel 36 Artikkel 70 Artikkel 87
Artikkel 105 - - -
Artikkel 106 Artikkel 43 Artikkel 72 Artikkel 89
Artikkel 107 Artikkel 44 Artikkel 73 Artikkel 90
Artikkel 108 - - -
Artikkel 109 - Artikkel 84 Artikkel 100
Artikkel 110 - - -
Artikkel 111 Artikkel 32 - -
Artikkel 112 Artikkel 33 - -
Artikkel 113 Artikli 33 lõige 4 Artikkel 85 -
Artikkel 114 Artikli 1 lõige 2 - -
ET 71 ET
Artikkel 115 Artikkel 5 - -
Artikkel 116 Artikkel 20 - Artikli 5 lõike 4 kolmas lõik 3
Artikli 116 lõige 2 Artikkel 20 - Artikli 5 lõige 5
Artikkel 117 Artiklid 10, 11 ja 12 - -
Artikkel 118 Artikkel 8 - -
Artikkel 119 Artikkel 53 - -
Artikkel 120 - - -
Artikkel 121 - - -
Artikkel 122 Artikkel 18 - -
Artikkel 123 Artikkel 41 - -
Artikkel 124 - - -
Artikkel 125 Artikkel 43 - -
Artikkel 126 Artikkel 44 - -
Artikkel 127 - - -
Artikkel 128 - - -
Artikkel 129 - - -
Artikkel 130 - - -
Artikkel 131 - - -
Artikkel 132 - - -
Artikkel 133 - - -
Artikkel 134 - - -
Artikkel 135 - - -
Artikkel 136 - - -
Artikkel 137 Artikkel 45 Artikkel 83 Artikli 99 lõige 2
Artikkel 138 - - -
Artikkel 139 - - Põhjendus 127
ET 72 ET
Artikkel 140 Artikkel 35 - -
Artikkel 141 Artikkel 48 Artikkel 87 Artikkel 103
Artikkel 142 Artikkel 49 Artikkel 88 Artikkel 104
Artikkel 143 Artikkel 50 Artikkel 89 Artikkel 105
Artikkel 144 - - -
Artikkel 145 - - -
Artikkel 146 - Artikkel 91 Artikkel 107
Artikkel 147 - - -
Artikkel 148 Artikli 53 neljas lõik Artikkel 92 Artikkel 108
Artikkel 149 Artikkel 54 Artikkel 93 Artikkel 109
B osa – artikli 147 kohane muutmine
Väljajäetud säte Käesolev määrus
Määruse (EL) 2024/1781 artikkel 65 Artikkel 54
Määruse (EL) 2024/1781 artikli 74 lõike 3 punkt b
Artikli 26 lõike 1 punkt a
Määruse (EL) 2024/1735 artikli 25 lõiked 4 ja 5
Artikkel 54
Määruse (EL) 2023/1542 artikkel 85 Artikkel 54
Määruse (EL) 2024/3110 artikkel 83 Artikkel 54
Määruse (EL) 2025/40 artikkel 63 Artikkel 54
Direktiivi 2023/1791 artikkel 7 ja IV lisa Artikkel 52
Määruse (EL) 2024/1252 artikli 26 lõike 1 punkt d niivõrd, kui see puudutab riigihangetega seotud pakkumuste hindamise kriteeriume
Artikkel 51
Direktiivi 2019/882 artikli 24 lõiget 1 Artikkel 56
Direktiivi 2022/2381 artikli 8 lõiget 3 Artikli 4 lõige 4
Määruse (EL) 2024/2847 artikkel 5 Artikkel 67
ET 73 ET
Direktiivi (EL) 2024/1760 artikkel 31 Artikkel 55
Määruse (EL) 2024/1157 artikli 63 lõike 3 punkt c
Artikli 26 lõike 1 punkt a
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 9.9.2026 COM(2026) 590 final
2026/0265 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
mis käsitleb hankelepinguid ja kontsessioone ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL ning muudetakse määrusi (EÜ) nr
1370/2007, (EL) 2023/1542, (EL) 2024/1157, (EL) 2024/1252, (EL) 2024/1735, (EL) 2024/1781, (EL) 2024/2847, (EL) 2024/3110 ja (EL) 2025/40 ning direktiive 2008/98/EÜ, (EL) 2019/882, (EL) 2022/2381, (EL) 2023/1791 ja (EL) 2024/1760 (riigihangete määrus)
{SEC(2026) 590 final} - {SWD(2026) 590 final} - {SWD(2026) 591 final} - {SWD(2026) 592 final}
(EMPs kohaldatav tekst)
ET 1 ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Käesolev seletuskiri on lisatud ettepanekule võtta vastu määrus riigihangete kohta, millega muudetakse direktiivi 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta, direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ning millega muudetakse mitut valdkondlikku õigusakti neis sisalduvate riigihankeid käsitlevate sätete osas.
Kogu Euroopa Liidus sõlmivad avaliku sektori asutused iga päev lepinguid selliste kaupade, teenuste ja ehitustööde kohta, mis kujundavad kodanike igapäevaelu, olgu siis tegemist teedega, millel nad liiguvad, energiaga, mida nad kodus kasutavad, või koolihoonetega, kus kujundatakse nende laste tulevikku. Kuna riigihanked moodustavad ligikaudu 15 % ELi SKPst, on liidul võimalik riigihankeid kasutada võimsa poliitikavahendina. Hankijad saavad selle vahendi abil tagada, et avalikku taristusse ja teenustesse tehakse mõjusaid investeeringuid. Kodanike jaoks tähendab see, et maksumaksjate raha kasutatakse võimalikult hästi ära, sest on tagatud avaliku sektori rahaliste vahendite mõjus ja tulemuslik kasutamine. Ettevõtjate jaoks avab hästi kavandatud riigihankeraamistik uusi võimalusi, sealhulgas piiriüleselt. Riigihanked peaksid kõigi jaoks olema läbipaistvad, õiglased ja avatud, et suurendada ja suurendada üldsuse usaldust.
Riigihangete keskset rolli on jõuliselt esile tõstnud Mario Draghi ja Enrico Letta oma aruannetes Euroopa konkurentsivõime tuleviku1 ja ühtse turu0 kohta. Mõlemas juhitakse tähelepanu, et riigihanked ei ole ainult avaliku sektori kulutuste mehhanism, vaid on ka strateegiline investeerimisvahend, millega tugevdatakse liidu keskkonnakestliku tööstuse baasi, toetatakse innovatsiooni, edendatakse üleminekut puhtale energiale ja digiüleminekut ning suurendatakse majandusjulgeolekut ja strateegilist autonoomiat. Ka puhta tööstuse kokkuleppes0 ja konkurentsivõime kompassis0 on esile tõstetud hankijate vastutust strateegilise suunitluse elluviimisel konkreetsete ostuotsustena. Geopoliitilises olukorras, mida iseloomustavad järjest tihedam konkurents, tarneahelate haavatavus ja majandusliku sõltuvuse ärakasutamine, on see, kuidas hankijad raha kulutavad, muutunud strateegilise tähtsusega küsimuseks.
Euroopa Kontrollikoda0 juhtis tähelepanu mitmele puudusele Euroopa hanketavades. Kontrollikoda leidis, et viimase kümne aasta jooksul on konkurents riigihangete valdkonnas vähenenud, VKEde ja piiriüleste pakkujate osalemine on endiselt vähene ning ühe pakkujaga menetlused on muutunud üha tavalisemaks. Seda arvesse võttes kutsus nõukogu oma 2024. aasta mai järeldustes0 komisjoni üles esitama tervikliku tegevuskava, et kõrvaldada puudused riigihankeid käsitlevates õigusaktides ja tavades ning lihtsustada õigusraamistikku. Euroopa Parlament võttis avalike hangete kohta vastu resolutsiooni,0 milles kutsutakse üles koostama strateegilisema, lihtsama ja konkurentsipõhisema raamistiku. Regioonide Komitee0
1https://commission.europa.eu/topics/competitiveness/draghi-report_en. 0consilium.europa.eu/media/ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico-letta.pdf. 0https://commission.europa.eu/topics/competitiveness/clean-industrial-deal_et. 0https://commission.europa.eu/topics/competitiveness/competitiveness-compass_et. 02023. aasta eriaruanne riigihangete kohta ELis, https://www.eca.europa.eu/et/publications?ref=SR-2023-28. 0consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2024/05/24/council-adopts-conclusions-on-the-court-of-auditors-
report-on-public-procurement/pdf/. 0https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-10-2025-0174_ET.pdf. 0https://data.europa.eu/doi/10.2863/0379789.
ET 2 ET
ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee0 võtsid vastu arvamused, milles tõsteti esile riigihangete olulisust kohaliku arengu, sotsiaalse progressi ja tööstuse vastupanuvõime stiimulina.
2014. aasta direktiivide põhjalik hindamine Euroopa Komisjoni poolt kinnitas, et praeguses hankelepingute sõlmimise korras esineb suuri puudusi. Leiti, et selle keerukus ja paindlikkuse puudumine tekitab märkimisväärset õiguskindlusetust nii hankijate kui ka ettevõtjate jaoks. Endiselt sõlmitakse hankelepingud enamasti ainult hinna alusel ning esitatakse vähe nõudeid sotsiaalvaldkonna, keskkonna ja innovatsiooni kohta. Kolmandate riikide ettevõtjate turulepääsu reeglid ei ole piisavalt selged ega vasta enam praegustele geopoliitilistele tingimustele. E-riigihangete süsteemide erinevus on takistuseks ettenähtud läbipaistvusele ning tõhusale jälgimisele ja järelevalvele, ning kuigi läbipaistvus on paranenud, raskendavad andmelüngad ja kvaliteediprobleemid nii ELi kui ka riiklikul tasandil tulemuslikku juhtimist, strateegiliste otsuste tegemist ja korruptsiooni ennetamist.
Riigihangete määruse ettepaneku eesmärk on neid probleeme lahendada.
Hankelepingute sõlmimise korra lihtsustamine ning paindlikkuse ja ühtsuse suurendamine
Ettepanekuga asendatakse kolm 2014. aasta direktiivi ühe vahetult kohaldatava määrusega. Hankelepinguid, võrgustikusektoriga seotud hankeid ja kontsessioone käsitlevate normide koondamine ühte õigusakti kõrvaldab keerukuse ja vastuolud, mis tulenevad sellest, et korraga on kasutusel eraldi õigusaktid ja et liikmesriigi õigusesse ülevõtmisel tehakse erinevaid valikuid.
• Esitatakse kaks uut põhimenetlust, mille puhul on võimalik kasutada kvalifitseerimiskriteeriume ja läbirääkimisi või viia menetlus läbi ilma nendeta: avatud hankemenetlus, mille korral ettevõtjad esitavad kohe (esimese) pakkumuse, ja dünaamiline hankemenetlus, mille korral ettevõtjad kõigepealt liituvad menetlusega ja seejärel tehakse neile ettepanek esitada pakkumus või alustada läbirääkimisi konkreetsete hankevõimaluste üle, mis tekivad menetluse kehtivusaja jooksul. Neid kahte menetlust täiendab innovatsioonimenetlus, mille eesmärk on välja töötada ja omandada innovatiivseid lahendusi, mida hankija soovib lasta ettevõtjal vastavalt hankija vajadustele välja töötada.
• Turu-uuringuid peetakse tavapäraseks ettevalmistavaks vahendiks ning seda selgitatakse ja soovitatakse.
• Kvalifitseerimiskriteeriumid piirduvad sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne, vähem kasutatakse liigseid nõudeid käibe kohta ja põhjendamatuid nõudeid eelneva avaliku sektori kogemuse kohta.
Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektori üksuste kohta kehtib endiselt hankelepingute sõlmimise kord. Lisaks konkreetsetele eranditele võib võrgustikusektoris teha erandi ka juhul, kui asjaomane tegevus on avatud konkurentsile piiranguteta juurdepääsuga turgudel.
Üldise õigusraamistiku edasiseks lihtsustamiseks lisatakse käesolevasse määrusesse kontsessioone käsitlevad normid. Läbivaadatud menetluskorda kohaldatakse nii hankelepingute kui ka kontsessioonide suhtes ning vajaduse korral on seda täiendatud kontsessioonide jaoks kohandatud normidega, et võtta arvesse kontsessioonide teatavat eripära.
Strateegiliste hangete kasutuselevõtu suurendamine
0https://www.eesc.europa.eu/en/our-work/opinions-information-reports/opinions/review-european-public- procurement-legal-framework.
ET 3 ET
Käesoleva määrusega luuakse ühtne raamistik strateegiliste poliitikaeesmärkide lõimimiseks hangete kavandamisse, lepingute sõlmimisse ja täitmisse. Ettepanekuga toetatakse lepingu sõlmimise otsuste kvaliteedimõõdet. Lepingud sõlmitakse tavaliselt parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel, võttes arvesse kvaliteedi osakaalu miinimumnõudeid, sealhulgas suuremat osakaalu töömahukate lepingute puhul.
• Keskkonnahoidlike hangete jaoks nähakse ettepanekus ette selgemad õiguslikud alused keskkonnanõuete rakendamiseks kogu hanketsükli jooksul. Sellega suurendatakse hangete panust ringsusse, ringlussevõetud ja taastatud materjali kasutamisse, jäätmete taaskasutamisse ja energiatõhususse ning luuakse raamistik keskkonnahoidlike hangete kohustuslike nõuete jaoks teatavate tootekategooriate puhul, kus nõuete erinev rakendamine võib põhjustada turu killustatust.
• Sotsiaalselt vastutustundlike hangete puhul tuuakse ettepanekus esile mitu olulist ühiskondlikku eesmärki, sealhulgas sotsiaalne kaasamine, tööturule integreerimine, ligipääsetavus puudega inimeste jaoks, paremad töötingimused, tööjõu täiendus- ja ümberõpe, sooline võrdõiguslikkus ja inimõigused tarneahelates. Ettepanekus peetakse oluliseks puudega inimestele ligipääsu tagamise kohustusi ja jäetakse alles sihtotstarbelised vahendid, nagu reserveeritud hankelepingud ning kohandatud reeglid sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuste jaoks.
• Innovatsioonihangete puhul võimaldab uus innovatsioonimenetlus hankijatel kindlaksmääratud tehniliste spetsifikatsioonide asemel sõnastada ühiskonnaprobleeme, kasutada ettepanekute hindamisel väärtuse hindamise raamistikku, katsetada ja kehtestada lähenemisviise ning seejärel korraldada selle tulemusena saadud lahenduste hankeid.
ELi majandusjulgeoleku ja strateegilise autonoomia parandamine
Ettepanek vastab riigihangete üha suuremale geopoliitilisele tähtsusele.
• Hankijatel on võimalus ja teatavatel juhtudel ka kohustus tegeleda riskidega, mis on seotud liidu või liikmesriikide julgeoleku ja avaliku turvalisuse huvidega, sealhulgas elutähtsa taristu, tundliku teabe, küberturvalisuse, kahjuliku kriitilise sõltuvuse, tarnehäirete ja lubamatu mõjutamisega kolmanda riigi poolt.
• Ilma et see piiraks konkreetseid tooteid või teenuseid käsitlevate õigusaktide kohaldamist, rakendatakse uusi sätteid vastupanuvõime ja varustuskindluse kohta eelkõige selliste lepingute korral, mis hõlmavad elutähtsaid või olulisi üksusi ja elutähtsat taristut.
• Ettepanekuga ajakohastatakse ja täpsustatakse ka seda, kuidas käsitleda kolmandate riikide osalemist, järgides täielikult liidu rahvusvahelisi kohustusi.
• Ettepanekus selgitatakse liidu rahvusvaheliste hankekohustustega hõlmatud ja hõlmamata ettevõtjate, ehitustööde, teenuste või asjade erinevust ning luuakse ühine raamistik, mida toetab komisjoni veebipõhine vahend (veebiportaal Access2Markets, mille Euroopa Komisjon on välja töötanud ettevõtjate abistamiseks rahvusvahelises kaubanduses) kohustustega hõlmatuse kindlaksmääramiseks. Komisjon võib kohustustega hõlmatust piirata, kui turulepääsu analüüsist selgub, et kolmas riik ei ole täitnud oma kohustust tagada liidu ettevõtjate võrdne kohtlemine, või kui piirang on vajalik liidu oluliste huvide kaitsmiseks.
• Hankija võib rakendada ELi eelistamise nõudeid, sealhulgas piirata osalemist, nõuda minimaalset liidu või kohustustega hõlmatud päritolu või anda eeliseid hindamisel. Kui seda on vaja liidu strateegiliste huvide tõttu, võib komisjon lõpetada kohustustega hõlmamata ettevõtjate, toodete või teenuste konkreetsed menetlused.
Käesolev määrus kujutab endast ELi eelistamise nõuete horisontaalset raamistikku ja selle kavandamisel on silmas peetud, et see ei oleks vastuolus liidu valdkondlike õigusaktidega,
ET 4 ET
millega kehtestatakse ettevõtjate päritolul või riigihangete raames pakutavatel konkreetsetel kaupadel või teenustel põhinevad eelistamise või piiramise mehhanismid. See kehtib juba vastuvõetud õigusaktide kohta, nagu määrus (EL) 2024/2803 ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kohta, või uuemate ettepanekute kohta, nagu tööstuse kiirendamise määrus (COM 2026/0068), mis on praegu õigusloomeprotsessis. Seepärast kohaldatakse käesoleva määruse üldisi norme, välja arvatud juhul, kui valdkondlikus õigusaktis on sätestatud teisiti, sealhulgas seoses päritolu kindlaksmääramisega.
Selleks et vältida õigusraamistiku liigset killustatust ja tagada hankelepingute sõlmimise ühtne kord, on käesolev määrus ühtlasi eeskujuks ja aluseks tulevastele liidu õigusaktidele, millega kehtestatakse päritolul põhinevad eelistusmehhanismid. Siia kuulub kooskõla rahvusvaheliste lepingutega, mis hõlmavad riigihangete mõõdet, ning see, kuidas määratakse kindlaks ettevõtjate, kaupade, teenuste ja ehitustööde päritolu. Kõik tulevased ELi eelistamise reeglid, mis on seotud riigihangetega, peaksid lähtuma käesolevas määruses esitatud eelistamisnõuetest, mida üksnes vajaduse korral kohandatakse vastavalt konkreetsetele sektoritele, mida need hõlmavad.
Hanketeabele, -andmetele ja digivahenditele juurdepääsu hõlbustamine
Kehtivate direktiivide hindamisel leiti, et riigihangete digitaalne ökosüsteem on endiselt killustatud, ei ole koostalitlusvõimeline ega piisavalt andmepõhine. Ettepaneku märksa terviklikum lähenemisviis aitab neid probleeme lahendada.
• Ettepanekuga luuakse koostalitlusvõrgul, harmoneeritud semantilistel standarditel ja ühistel spetsifikatsioonidel põhinev ühine digitaalne ökosüsteem, mis võimaldab erinevaid elektroonilisi riigihankesüsteeme kasutavatel hankijatel ja ettevõtjatel teavet edastada koostalitlusvõimeliste digiteenuste kaudu. Peamine uuendus on ettevõtja digitaalsetel tõenditel ja digitaalsetel ettevõtjaprofiilidel põhineva elektroonilise osalemistingimuste teenuse loomine, rakendades ühekordsuse põhimõtet.
• Ettepanekuga luuakse liikmesriikide tasandil riigihangete andmeruumid ja liidu tasandil riigihangete andmeruum, mille eesmärk on toetada struktureeritud juurdepääsu hanketsükli ja hankelepingute kehtivusaja andmetele. Avaldamiskohustusi laiendatakse ja muudetakse tõhusamaks kogu hanketsükli jooksul.
Süsteemi tulemuslikuks toimimiseks on vaja ajakohastada määrusega (EÜ) nr 213/2008 kehtestatud ühtset riigihangete klassifikaatorit (CPV).
Juhtimine
Ettepanekuga toetatakse valdkonna juhtimist, järelevalvet ja asjatundlikumaks muutmist. Usaldusväärset juhtimist tugevdatakse meetmetega, mis aitavad võidelda pettuste, konkurentsivastase koostöö, korruptsiooni, soosikluse ja huvide konfliktide vastu ning tagada, et käesoleva määruse lihtsustamis- ja strateegiliste eesmärkidega kaasneb suurem kohapealne rakendussuutlikkus.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Komisjoni hinnangus juhitakse tähelepanu probleemidele, mis on seotud hankelepingute sõlmimise korra killustatusega ELi õigusraamistikus. Avaliku sektori hankijad ja ettevõtjad peavad praegu järgima enam kui 50 valdkondliku õigusakti paljusid kattuvaid ja mõnel juhul ebaühtlaseid õigusnorme. See põhjustab mõlemale osapoolele õiguskindlusetust ja ebaproportsionaalset halduskoormust ning muudab riigihangete läbiviimise menetluse ebatõhusaks.
ET 5 ET
Komisjoni teatisega „Lihtsam, selgem ja paremini täidetav ELi normistik“0 on ette nähtud hankelepingute sõlmimise korda regulatiivselt korrastada, et kõrvaldada liiasused, ühtlustada menetlusi ja suurendada õigusselgust. Kavandatava riigihangete määrusega täidetakse seega ulatuslikult sidususe kohustust, keskendudes riigihangete määrusesse selliste valdkondlike normide koondamisele, mis on seotud riigihanke menetluskorra, horisontaalsete nõuete ja volitamiskorraga, ning säilitades täielikult valdkondlike õigusaktide poliitikaeesmärgid.
Menetlusest kõrvalejätmise alused
Praegu on ettevõtjate hankemenetluses osalemisest kõrvalejätmise alused esitatud mitmes valdkondlikus õigusaktis ning see põhjustab õiguskindlusetust ja ebavõrdset kohtlemist. Ettepanekuga koondatakse need normid ühte sidusasse raamistikku, korraldades olemasolevad hankemenetluses osalemisest kõrvalejätmise alused ümber järgmiselt.
• Seitse kohustusliku kõrvalejätmise alust ELi toimimise lepingu V jaotisel põhinevatest valdkondlikest õigusaktidest on seotud raskete kuritegudega, sealhulgas inimkaubanduse, korruptsiooni ja terrorismiga, ning on nende õigusaktide olulised ja lahutamatud osad. Need jäetakse kõnealustesse õigusaktidesse alles, kuid võetakse eeskujuks ka käesolevas määruses.
• Kaks kõrvalejätmise alust, mis tulenevad muudel õiguslikel alustel põhinevatest õigusaktidest, jäetakse kõnealustest õigusaktidest välja ja neid käsitletakse käesolevas määruses. Need seni jäätmesaadetiste määruses (määrus (EL) 2024/1157) ja ökodisaini määruses (määrus (EL) 2024/1781) sätestatud kõrvalejätmise alused jäetakse nendest õigusaktidest välja. Selleks et nende õigusnormide rikkumised täielikult välja ei jääks, võetakse need üle käesolevas määruses olevatesse kõrvalejätmise alustesse.
Horisontaalsed nõuded
Lisaks menetluskorrale muudab praeguse riigihangete raamistiku veelgi keerukamaks horisontaalsete nõuete rohkus hankeotsuseid käsitlevates õigusaktides. Selle probleemi lahendamiseks paigutatakse käesoleva ettepanekuga asjakohased horisontaalsed sätted selle kohta, mida osta, ümber õigusakti eraldi peatükkidesse, mis põhinevad liidu strateegilistel hankeprioriteetidel (keskkonnahoiu, sotsiaalsed, julgeoleku ja vastupanuvõime prioriteedid), ning vajaduse korral ühtlustatakse neid, et tagada nende nõuete rakendamise järjekindlus.
Volitamine
Peale selle sisaldavad viis valdkondlikku õigusakti eraldiolevaid ja koordineerimata volitusi kehtestada teatavates valdkondades keskkonnahoidlike riigihangete nõudeid. Selle ebatõhususe kõrvaldamiseks tunnistatakse käesoleva ettepanekuga kehtetuks valdkondlikud volitused võtta vastu riigihangetega seotud delegeeritud õigusakte või rakendusakte ning asendatakse need ühe horisontaalse volitusega, mis võimaldab komisjonil muuta teatavad keskkonnanõuded hankijatele teatavatel tingimustel kohustuslikuks.
Käesolev ettepanek sisaldab asjaomaste valdkondlike õigusaktide sihipäraseid muudatusi, mis on ettepaneku õigusliku sidususe eesmärgi saavutamiseks vältimatud. Nende valdkondlike õigusaktide võimalikud edasised muudatused jäävad käesoleva ettepaneku kohaldamisalast täielikult välja. Vajaduse korral võib selliste muudatuste vajalikkust hinnata iga asjaomase valdkondliku õigusakti läbivaatamise käigus, lähtudes nende läbivaatamisklauslitest ja poliitikatsüklitest. Komisjon teeb kaasseadusandjatega konstruktiivset koostööd selle tagamiseks, et käesoleva ettepaneku õigusloomeprotsess säilitab täielikult oma peamise eesmärgi.
0https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1790071655640&uri=CELEX%3A52026DC0380.
ET 6 ET
Lisaks kehtivale acquis’le sisaldab või eeldatavasti sisaldab ka mitu praegu läbirääkimiste etapis olevat või avaldamist ootavat seadusandlikku algatust riigihangetega seotud sätteid. Siia kuuluvad näiteks küberturvalisuse määruse 2.0 ettepanek (COM 2026/001), ELi pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise määruse ettepanek (COM 2026/0138), tööstuse kiirendamise määruse ettepanek (2026/0068) ja kiibimääruse 2.0 ettepanek (COM 2026/0139). Käesoleva ettepanekuga elluviidav sidususe kohustus saab täiel määral anda lisaväärtust vaid juhul, kui need käimasolevad algatused on omakorda kooskõlas riigihangete määruses kindlaksmääratud horisontaalse raamistikuga ja ühtlasi jäävad alles nendes õigusaktides sätestatud valdkondlikud normid selle kohta, mida osta. Nende tekstide koostamisel on komisjon seadnud eesmärgiks tagada selline sisemine sidusus ning on oluline, et ka kaasseadusandjad võtaksid arvesse vajadust tagada sidusus ja vastavus riigihangete määrusele. Eriti tuleks tähelepanu pöörata ELi eelistamise nõuetega seotud sätetele, sest erinevad valdkonnapõhised lähenemisviisid kahjustaksid eelkõige õiguskindlust, ettevõtjate võrdset kohtlemist ja siseturu nõuetekohast toimimist. Komisjon teeb nende samalaadsete dokumentide üle peetavate läbirääkimiste käigus konstruktiivset koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Kavandatav määrus on vastastikku seotud ka liidu tegevuspõhimõtete eraldiseisva kategooriaga, kus riigihankeid kasutatakse konkreetsete eesmärkide saavutamise vahendina, kuid ei tugineta horisontaalsele hankeraamistikule ega muudeta seda. Sellega kehtestatakse autonoomsed korrad, mida kasutatakse üldiste normidega samaaegselt, kuid mis vastavad nende enda poliitikapõhimõtetele.
Ettepanek ei mõjuta kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas kehtestatud hankekorda, mis jääb käesoleva ettepaneku kohaldamisalast välja ja kuulub direktiivi 2009/81/EÜ kohaldamisalasse. See ei piira määruse (EL) 2025/1106 (SAFE) ja kaitsevaldkonna ühishangete määruse (EL) 2023/2418 (EDIRPA) kohaldamist ega mõjuta määruse (EL) 2022/2371 ja nõukogu määruse (EL) 2022/2372 kohaseid tervisekriiside ühishankemehhanisme. Samuti on see kooskõlas vastupanuvõimega seotud kohustustega, mis on sätestatud määruses (EL) 2024/2747 (IMERA).
Riigihankeid kasutatakse üha enam poliitikavahendina, et kaitsta liidu strateegilisi huve välismajandussuhetes ja tagada Euroopa ettevõtjatele võrdsed tingimused. ELi eelistamise meetmed on täielikult kooskõlas rahvusvahelise raamistikuga, mille osaline liit on, eelkõige WTO riigihankelepinguga. Ettepanek ei piira riigihankealaseid õigusnorme sisaldavate liidu kaubanduspoliitika vahendite, eelkõige välisriigi subsiidiume käsitleva määruse (EL) 2022/2560 kohaldamist ega liidu kaubanduse kaitsemeetmete ja piiravate meetmete paketi, näiteks määruse (EL) 2023/2675 (survestamisvastane määrus) ja Venemaad käsitleva nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 kohaste meetmete kohaldamist. Rahvusvaheliste hangete instrumenti käsitlevast määrusest (EL) 2022/1031 võtab kavandatava määruse 5. peatükk otseselt üle, sealhulgas ristviidete kaudu, selle määruse põhimõtteid ja mõisteid, mis käsitlevad ettevõtjate ja kaupade päritolu.
Komisjon teeb ettepaneku võtta kavandatava määrusega samal ajal vastu Euroopa innovatsioonimäärus, milles esitatakse teadus- ja arendusteenuste riigihangete jaoks konkreetne õigusraamistik, mis hõlmab hankeid alates alusuuringutest, rakendusuuringutest ja tootearendusest kuni esialgse arendustegevuseni. Teadus- ja arendusteenuste hankelepingud, sealhulgas kommertskasutusele eelnevad hanked, jäävad seega käesoleva määruse kohaldamisalast välja. Erinevalt Euroopa innovatsioonimääruse konkreetsest õigusraamistikust hõlmab riigihangete määrus ka kaubandusliku lõpptoote ostmist.
ET 7 ET
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Käesoleva algatuse sobiv õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping“) artikkel 114, kuna selle peamine eesmärk on luua kõigis liikmesriikides lihtsam ja tõhusam ühtlustatud riigihangete raamistik, et parandada siseturu toimimist kooskõlas aluslepingu artikliga 26. Kuigi algatus puudutab ka küsimusi, mis on seotud aluslepingu artiklite 173 ja 207 alusel taotletavate eesmärkidega, on selge, et need aspektid vaid toetavad peamist eesmärki ühtlustada hankelepingute sõlmimise korda, mistõttu ei oleks põhjendatud tugineda nendele artiklitele kui õiguslikele alustele.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Vastavalt ELi lepingu artiklile 5 järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet, sest avaliku sektori hankijate kaalutlusõigus on tasakaalus ühtlustamismeetmete ja käesoleva algatuse eesmärkide saavutamiseks vajalike elementidega, mida liikmesriigid üksi ei suuda piisavalt saavutada.
Riigihanked on ELi ühtse turu oluline osa, mis teeb võimaldab piiriülest konkurentsi ja avaliku sektori hankijatel kasutada laiemat turgu. Kuid rakendamise killustatus vähendab nende tulemuslikkust siseturu vahendina. Vaja on täiendavaid ELi tasandi meetmeid, et tagada ühtsus ja lihtsustamine ning kasutada täielikult ära kogu ELi hõlmava hanketuru potentsiaal nii ettevõtjate kui ka avaliku sektori hankijate jaoks.
Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu hiljutiste otsustega0 kuulub kolmandate riikide ettevõtjate kaasamine riigihangetesse ühise kaubanduspoliitika alla, mis on liidu ainupädevuses, ning seetõttu saab seda reguleerida üksnes ELi tasandil. Kolmandate riikide pakkujate osalemist reguleeriva sidusa ja ühtse raamistiku kehtestamise pädevus on ainult liidul, mitte eraldi tegutsevatel liikmesriikidel. Seega on ELi tasandi meetmed põhjendatud ja vajalikud, et tagada õiguskindlus ja võrdsed tingimused kogu siseturul.
• Proportsionaalsus
Kavandatud läbivaatamisel järgitakse ELi lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet ning piirdutakse sellega, mis on asjakohane ja vajalik, et saavutada eesmärk tagada tõhusam, läbipaistvam ja sidusam ELi riigihangete raamistik ning täita liidu strateegilised eesmärgid.
ELi digitaalse ökosüsteemi loomine on vajalik killustatuse, halduskoormuse ja kulude vähendamiseks ning selle jaoks kohustatakse ühendama liikmesriikide elektroonilised riigihankesüsteemid ühtseks integreeritud ELi riigihangete platvormiks, et vähendada ühtlasi nõuete täitmisega seotud kulusid, hõlbustada piiriülest osalemist ning suurendada turu üldist tõhusust.
Valdkondlikes õigusaktides sisalduvad ELi eelistamise sätted on vajalikud, et reageerida uutele geopoliitilistele vajadustele ja ühtlasi järgida täielikult liidu rahvusvahelisi kohustusi. Need sätted on kavandatud proportsionaalsena, et mitte tekitada avaliku sektori hankijate eelarvele ebaproportsionaalset finantskoormust. Nende eesmärk on vähendada hankijate halduskoormust, milleks eelkõige toetatakse rakendamist ja digivahendite kasutamist hanketurul.
Liidu ühiste sotsiaal-, keskkonna- ja innovatsioonipoliitika eesmärkide saavutamiseks on pakkumuse hindamise tavapärase meetodina vaja kasutada parima hinna ja kvaliteedi suhte
0Kohtuasi C-652/22, Kolin İnşaat Turizm Sanayi ve Ticaret AŞ vs. riigihangete riiklik järelevalvekomisjon; kohtuasi C-266/22, CRRC Qingdao Sifang Co. Ltd ja Astra Vagoane Călători SA vs. Autoritatea pentru Reformă Feroviară ja Alstom Ferroviaria SpA.
ET 8 ET
kindlaksmääramist liidu tasandil koos täida-või-selgita-mehhanismiga. Kuigi mõju pettuse ja õigusnormide rikkumise riskidele sõltub haldussuutlikkusest, vähendavad selliseid riske mitu võimalikke konkurentsimoonutusi piiravat kaitsemeedet, eelkõige nõue, et kõik kvaliteedikriteeriumid peavad jääma seotuks lepingu esemega.
• Vahendi valik
Õigusnormide muudatustega kõrvaldatakse käesolevas määruse ettepanekus 2014. aasta direktiivide hindamisel leitud puudused ning suurendatakse sidusust ja õigusselgust, ühendades kolm direktiivi üheks määruseks ja ühtlustades menetluste ülesehitust. Sellega lahendatakse paljude ELi õigusaktide püsiva killustatuse ja ebapiisava ühtlustatuse probleem, mis seni on suurendanud keerukust, õiguskindlusetust ja nõuete täitmisega seotud kulusid. Vahetult kohaldatava määruse kehtestamisega luuakse liidu tasandil raamistik, mille ühtsete reeglitega parandatakse kohaldamise järjekindlust, vähendatakse killustatust ja välditakse erinevat rakendamist liikmesriikides (ülereguleerimist), säilitades ühtlasi vajaliku paindlikkuse. Kooskõlas Euroopa Ülemkogu tegevuskavaga „Üks Euroopa, üks turg“ ja Letta aruande soovitusega tagab see kõigis liikmesriikides suurema õiguskindluse ja võrdsemad võimalused.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Hindamise eesmärk oli analüüsida 2014. aasta riigihankedirektiivide mõju aastatel 2016–2024. Hindamise tulemuseks oli tõenduspõhine hinnang kõnealuste direktiivide mõjususele, toimivusele, sidususele ja asjakohasusele ning neid järeldusi võeti arvesse nii eelnõu koostamisel kui ka lisatud mõjuhinnangus.
Hindamise käigus tehti kindlaks, et eesmärki luua kohaldamisala ja hõlmatuse osas suurem õigusselgus ja -kindlus ei ole saavutatud ning ülejäänud eesmärgid on saavutatud vaid osaliselt: nimelt hankemenetluste lihtsustamine, ühtlustamine ja suurem paindlikkus; riigihangete kasutamine muude poliitikaeesmärkide, näiteks sotsiaal-, keskkonna- ja innovatsioonipoliitika toetamiseks; turgude avamine suuremale piiriülesele konkurentsile ja VKEde osalemise hõlbustamine ning juhtimisraamistiku tugevdamine, et hoida ära õigusnormide rikkumist. Kuigi hindamisel kinnitati, et kõik need eesmärgid on ka praegu väga olulised, leiti siiski, et need direktiivid ei täida oma eesmärki tagada majandusjulgeolek ning reageerida tarneahela häiretele ja sõltuvustele.
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Kooskõlas parema õigusloome suunistega korraldas komisjon ambitsioonika ja kaasava konsultatsiooniprotsessi, mille eesmärk oli koguda usaldusväärseid tõendeid kõigilt riigihangetes osalejatelt.
3. novembrist 2025 kuni 26. jaanuarini 2026 toimus ühendatud tagasisidekorje ja avalik konsultatsioon, millele saadi vastavalt 745 ja 1 037 vastust peamiselt ELi ja EMP riikide ettevõtjate ühendustelt, ettevõtjatelt, avaliku sektori asutustelt, ametiühingutelt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt ja kodanikelt. Avatud avalik konsultatsioon koosnes kolmest temaatilisest osast: toimivus ja läbipaistvus, tasakaal keskkonna-, sotsiaalsete, innovatsiooni- ja muude eesmärkide vahel ning majandusjulgeolek ja strateegiline autonoomia.
Avalikke konsultatsioone täiendasid sihtotstarbeline koostöö liikmesriikide ja spetsialistidega riigihangete eksperdirühma (EXPP), elektrooniliste riigihangete eksperdirühma (EXEP) ja sidusrühmade esindajatest koosneva riigihangetega tegeleva eksperdirühma (SEGPP) kaudu ning sihipärased arutelud sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonidega. Eriti suurt
ET 9 ET
tähelepanu pöörati VKEde osalemisele. Nendega konsulteeriti eelkõige VKEde saadikute võrgustiku ja spetsiaalse VKEde paneeluuringu kaudu, mis kogus 108 vastust.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Nende konsultatsioonide ja eelkõige avaliku konsultatsiooni tulemusi võeti ettepaneku koostamisel tähelepanelikult arvesse. Vastajad nõustusid üldiselt vajadusega liikuda madalaima hinnaga pakkumuste paradigmast edasi, suurendada menetluse paindlikkust ja vähendada halduskoormust täieliku digiülemineku kaudu, samas väljendati suurt toetust (üle 80 % kõigis ELi ja EMP vastajate rühmades) ELi kaupade ja teenuste eelistamisele strateegilistes sektorites, eelkõige maksumusega mitteseotud kriteeriumide laiendamise ja ELi eelistamise mehhanismide kasutuselevõtu kaudu. VKEd pidasid peamisteks prioriteetideks lihtsustamist, digiüleminekut ja andmete paremat kättesaadavust ning juhtisid tähelepanu raskustele, mida põhjustab erinev rakendamine liikmesriikides. Nende panus mõjutas otseselt meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada VKEde juurdepääsu.
• Mõjuhinnang
Kooskõlas parema õigusloome suunistega põhineb käesolev ettepanek mõjuhinnangul, milles analüüsitakse riigihankedirektiivide läbivaatamisega seotud probleeme ja alamprobleeme konkurentsivõime probleemide ülemaailmses kontekstis. Mõjuhinnangus on kindlaks tehtud võimalikud poliitikavariandid, et tegeleda probleemide põhjustega, ning hinnatud nende tõenäolist mõju. Mõjuhinnang koostati nii, et see kajastaks avalikku konsultatsiooni, tagasisidekorjet ja erinevaid konsultatsioone.
Õiguskontrollikomitee esitas 17. aprillil 2026 mõjuhinnangu kohta algselt negatiivse arvamuse. Komitee osutas mitmele puudusele, mis on vaja kõrvaldada, sealhulgas sekkumise ja riigihankenorme sisaldavate valdkondlike õigusaktide vahelise sidususe ebapiisavale analüüsile ning keskkonna-, sotsiaalsete ja innovatsioonieesmärkidega seotud probleemide ulatuse ebapiisavale hindamisele. Samuti juhtis õiguskontrollikomitee tähelepanu vajadusele rohkem täpsustada ja põhjendada eelistatud poliitikavariante, eelkõige seoses sellega, kuidas parima hinna ja kvaliteedi suhet kasutava hankemenetluste raames kindlaks teha kvaliteet, ning täpsemalt hinnata eelistatud poliitikavariandi kulusid, tulusid ja proportsionaalsust, sealhulgas selle mõju konkurentsile ja hindadele. Lõpetuseks rõhutas komitee, et aruandes ei hinnatud põhjalikult eelistatud poliitikavariandi kombineeritud mõju ja soovimatuid tagajärgi, eelkõige ohtu, et ühel ajal algatatakse rohkem läbirääkimisi ja tuginetakse rohkem parima hinna ja kvaliteedi suhte põhimõtetele.
Eespool nimetatud punkte käsitleti läbivaadatud mõjuhinnangus, mis esitati õiguskontrollikomiteele, kes 8. juunil 2026 esitas reservatsioonidega positiivse arvamuse. Komitee palus esitada üksikasjalikumat teavet uue võimalikke läbirääkimisi sisaldava avatud hankemenetluse kohta ning parima hinna ja kvaliteedi suhte ja selle täida-või-selgita- lähenemisviisi kohta ning tuua suuremat selgust kulude-tulude analüüsi kohta. Need selgitused esitati.
Mõjuhinnang põhineb neljal konkreetsel eesmärgil, mis käsitlevad kindlaks tehtud probleemide põhjuseid. Selles sätestatakse iga konkreetse eesmärgi jaoks kaks või kolm poliitikavarianti (paindlikkus [FLX]; Keskkond, sotsiaalne aspekt ja innovatsioon [ESI]; „Osta Euroopa päritolu kaupa“ [BEU] ja veebipõhine kauplemiskoht [MPL]).
• FLX – [FLX.1] säilitab olemasoleva hankestruktuuri, lisades sihipärase paindlikkuse, võimaldades valida menetluse, lubades pakkumustes teha olulisi parandusi, kui need ei muuda hanke sisu, täiendades juhiseid esialgsete turu-uuringute kohta ning selgitades selliseid mõisteid nagu „kriis“ ja „kontsessioonirisk“ Samuti viiakse sellega eri direktiivide õigusnormid ja ristviited kõrvalejätmise alustele kooskõlla valdkondlike õigusaktidega. [FLX.2] ühendab kolm
ET 10 ET
kehtivat direktiivi üheks õigusaktiks ja korraldab menetlused ümber avatud hankemenetluseks, mis võimaldab läbirääkimisi, dünaamiliseks menetluseks, innovatsioonimenetluseks ning lepinguteks, mille puhul piisab tulemuste avaliku kokkuvõtte avaldamisest, näiteks hädaolukorras. Samuti koondatakse sellega kehtivatest valdkondlikest õigusaktidest kõrvalejätmise alused ning võimaluse korral jäetakse need valdkondlikest õigusaktidest välja. Sellega edendatakse hanke-eelseid konsultatsioone, ühtlustatakse läbirääkimisetappe tugevamate läbipaistvuse kaitsemeetmetega ning tõhustatakse pettusevastaseid ja jälgitavusnõudeid, kõrvaldades ühtlasi valdkondliku dubleerimise.
• ESI – [ESI.1] stimuleerib kvaliteedipõhiseid riigihankeid, muutes parima hinna ja kvaliteedi suhte vaikimisi lepingu sõlmimise meetodiks täida-või-selgita-põhimõtte alusel koos kvaliteedi osakaalu miinimumnõuetega. Sellega edendatakse ökomärgiseid, olelusringi kulude arvestamist ja tulemuslikkuse nõudeid, luuakse raamistik innovatiivse lahenduse riigihangetele, piiratakse täielikke allhankeid ning selgitatakse seost töötingimuste ja lepingu eseme vahel. [ESI.2] tugineb sellele, integreerides muude liidu õigusaktide asjakohased horisontaalsed sätted, ühtlustades mõisteid ning koondades delegeeritud õigusakte ja rakendusakte võimaldavad sätted. [ESI.3] muudab parima hinna ja kvaliteedi suhte koos kvaliteedi osakaalu miinimumnõuetega kohustuslikuks ilma loobumisklauslita, kehtestab liikmesriikide siduvad eesmärgid ja aruandekohustused, muudab ELi ökomärgise kasutamise asjakohasel juhul kohustuslikuks, piirab veelgi alltöövõtuahelaid ja integreerib sektoripõhised nõuded üldisesse raamistikku.
• BEU – [BEU.1] kehtestaks ELi valikulise eelistamise, kodifitseerides Euroopa Liidu Kohtu olemasoleva kohtupraktika ja võimaldades avaliku sektori hankijatel piirata osalemist ELi/EMP ja muude rahvusvaheliselt hõlmatud ettevõtjate või kaupadega (WTO riigihankeleping ja asjakohased vabakaubanduslepingud). Sellega pakutakse praktilisi vahendeid selle kontrollimiseks, kas riik vastab osalemistingimustele, ja juhiseid päritolureeglite kohta. [BEU.2] tagab raamistiku, mis valitud sektorites võimaldab tulevastes õigusaktides järjekindlalt eelistada ELi tooteid, pakkudes hankijatele mitmesuguseid vahendeid ning ühtlasi ühtlustades määratlusi, päritolureegleid ja dokumente ning integreerides need vahendid ELi e-riigihangete taristusse. [BEU.3] muudab ELi eelistamise kohustuslikuks, nõudes ELi/EMP-väliste või hõlmamata kolmandate riikide ettevõtjate kõrvalejätmist, kelle suhtes kohaldatakse üksnes väheseid kaitsemeetmeid, nagu konkurentsi puudumine või ülemäärased kulud.
• MPL – [MPL.1] loob omavahel ühendatud riiklike e-riigihangete platvormide detsentraliseeritud võrgu, mis on ühendatud ELi koostalitlusvõime kihi kaudu. Sellega võetakse kasutusele ettevõtja tõendite digitaalne haldusvahend ettevõtja identifitseerimise ja osalemistingimustele vastavuse andmete jaoks, ühine riigihankes osalemise tingimuste teenus ja ühtne andmehaldusraamistik, mis süstemaatilise andmevahetuse, riskianalüüsivahendite ja kohustusliku aruandluse abil suurendavad läbipaistvust ja pettuste tõkestamise suutlikkust. [MPL.2] asendab riiklikud süsteemid ühtse ELi tasandi elektrooniliste riigihangete platvormiga kõigi käesoleva õigusakti kohaste menetluste jaoks, koondades liidu tasandil täielikult hankemenetluste, andmehaldus-, järelevalve- ja nõuetele vastavuse vahendid.
Olemasolevate andmete põhjal eeldatakse, et ettepanek toob kaasa märkimisväärse netokulude kokkuhoiu, peamiselt riigihangete digitaalse ökosüsteemi loomise kaudu. Ettevõtjale tähendavad uued nõuded 477 miljonit euro suuruseid korduvkulusid, mida enam kui tasakaalustab digitaalse ökosüsteemi ja muude lihtsustuste kaudu saavutatavad 1 miljardi euro suurune korduv kokkuhoid. Avaliku sektori hankijate jaoks ulatuvad uued korduvkulud 141 miljoni euroni, samas kui digitaalne ökosüsteem toob aastas kaasa 220 miljoni euro suuruse kokkuhoiu. Keskmine avaliku sektori hankija säästab menetluse kohta ligikaudu 4,4 %, samas
ET 11 ET
kui keskmine ettevõtja säästab ligikaudu 8,9 %. Kokkuvõttes toob ettepanek seega kaasa märkimisväärse netosäästu nii ettevõtjatele kui ka avaliku sektori hankijatele.
• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ettepanekuga lihtsustatakse õigusraamistikku, asendades kolm kehtivat direktiivi ühe vahetult kohaldatava määrusega. See vähendab killustatust, kõrvaldab riiklikest ülevõtmistest tulenevad erinevused ning tagab hankijatele ja ettevõtjatele sidusama ja kättesaadavama õigusnormide kogumi. Samuti ühtlustatakse sellega menetlusraamistikku, vähendatakse menetluste arvu ning luuakse paindlikumad ja toimivamad vahendid, mis on kohandatud erinevate hankevajaduste järgi.
Ettepanek on ka põhjaliku regulatiivse korrastamise tulemus. Praegu valdkondlike õigusaktide vahel hajutatud kõrvalejätmise aluseid käsitlevate sätete, horisontaalsete mida-osta-sätete ja keskkonnahoidlike riigihangetega seotud volituste koondamine ühte aluseks olevasse õigusakti (käesolev määrus) lihtsustab suurel määral nende normide praktilist kohaldamist ning parandab nende loetavust ja õiguskindlust.
Edasine lihtsustamine saavutatakse digilahenduste ja struktureeritud andmete, sealhulgas koostalitlusvõimeliste digivahendite, ühekordsuse põhimõttel põhineva elektroonilise osalemistingimuste teenuse ning ühtlustatud avaldamis- ja andmenõuete laialdasema kasutamise kaudu, mis vähendab korduvaid haldusformaalsusi ja parandab tõhusust. Ettepanekuga vähendatakse ka ettevõtjate, eelkõige VKEde koormust, piirates ebaproportsionaalseid valikunõudeid ja hõlbustades piiriülest osalemist. Samas säilitatakse ettepanekus läbipaistvuse, võrdse kohtlemise, konkurentsi ja vastutuse peamised tagatised, mis on ette nähtud liidu riigihankeõigustikus.
• Põhiõigused
Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu põhiõiguste hartat
4. MÕJU EELARVELE
Kavandatud algatuse finantsmõju on seitsme aasta jooksul eeldatavasti kokku ligikaudu 163,5 miljonit eurot, sealhulgas aastane inflatsioonimäär 2 %0. See eelarve hõlmab ligikaudu 142,2 miljonit eurot tegevusassigneeringuid ja ligikaudu 21,3 miljonit eurot personali jaoks. Nagu on märgitud finants- ja digiselgituses, on iga-aastane ette nähtud jaotus ligikaudu 22,0 miljonit eurot 2028. aastal, 22,4 miljonit eurot 2029. aastal, 22,9 miljonit eurot 2030. aastal, 23,3 miljonit eurot 2031. aastal, 23,8 miljonit eurot 2032. aastal, 24,3 miljonit eurot 2032. aastal ja 24,8 miljonit eurot 2034. aastal.
Eelarvet rahastatakse eeldatavasti mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 alusel. Hinnanguline mõju eelarvele ei mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastases eelarvemenetluses.
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
0Finantsselgituses ja mõjuhinnangus esitatud kulude erinevus tuleneb sellest, et finantsselgitus sisaldab kõiki kulusid, samas kui mõjuhinnangus arvestatakse ainult poliitikameetmetest tulenevaid lisakulusid, mis lisanduvad niinimetatud tavapärastele kuludele. Finantsmääruse nõuetest tulenevad ka väikesed erinevused kulude liigitamises ja esitusviisis.
ET 12 ET
Tulemusliku rakendamise tagamiseks nähakse käesoleva määrusega ette etapiviisiline lähenemisviis nende elementide puhul, mis vajavad tehnilist arendamist või institutsioonilist kohandamist, eelkõige digitaalne ökosüsteem, sealhulgas elektrooniline osalemistingimuste teenus, ning riiklikud riigihangete andmeruumid ja liidu tasandi riigihangete andmeruum. Komisjon toetab rakendamist delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide, suuniste, tehniliste spetsifikatsioonide, standardimistöö ning vajaduse korral töövahendite ja digiteenuste abil.
Liikmesriigid peavad määrama riikliku koordineeriva asutuse ja kehtestama juhtimiskorra, mis on vajalik käesoleva määruse kohaldamises osalevate asutuste ja organite vahelise tulemusliku koordineerimise tagamiseks. Samuti peavad nad toetama hangete asjatundlikkuse suurendamist, sealhulgas kasutades riiklikke strateegiaid ja asjakohaseid tugistruktuure, ning tagama, et asjaomased osalised on suutelised uut raamistikku tulemuslikult rakendama.
Käesoleva määrusega luuakse struktureeritud hankeandmetel põhinev tugevdatud järelevalveraamistik. Iga liikmesriik peab looma või määrama riikliku riigihangete andmeruumi keskseks riiklikuks juurdepääsupunktiks hanke- ja lepingutsükli andmetele. Need riiklikud andmeruumid sisestatakse komisjoni hallatavasse liidu tasandi riigihangete andmeruumi. See võimaldab süstemaatilisemalt jälgida hanketurge, strateegiliste hangete tulemusi, konkurentsi, piiriülest osalemist, VKEde juurdepääsu ning usaldusväärsust, vastupanuvõimet ja varustuskindlust mõjutavaid riske.
Liikmesriigid peavad looma tõenduspõhise raamistiku oma riigihankesüsteemide ja -turgude toimimise järelevalveks ning tegema selle järelevalve tulemused üldsusele kättesaadavaks vähemalt kord aastas. Liikmesriigid annavad komisjonile aru nende analüüside tulemustest ja kindlakstehtud struktuursete puuduste kõrvaldamiseks võetud või kavandatud meetmetest.
Komisjon jälgib pidevalt riigihangete toimimist liidus riigihangete andmeruumis kättesaadavate andmete põhjal. Komisjon esitab iga kolme aasta järel kogu liidu riigihankesüsteemi analüüsi.
Lisaks nõutakse käesoleva määrusega, et komisjon korraldaks hindamise seitse aastat pärast määruse jõustumist ja seejärel iga seitsme aasta tagant.
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
I osas esitatakse üldsätted, mis käsitlevad lepingu eset, kohaldamisala, eelkõige asjakohaseid piirmäärasid ja nende ajakohastamise mehhanisme, põhimõtteid ja määratlusi. Käesoleva määrusega nõutakse, et hankijad kohtleksid liidu ja hõlmatud ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt, tegutseksid läbipaistvalt ja proportsionaalselt ning tagaksid riigihankemenetluste usaldusväärsuse. Hankelepingud peavad tagama parima hinna ja kvaliteedi suhte, vältima põhjendamatuid konkurentsipiiranguid ning aitama kaasa liidu laiemate poliitikaeesmärkide saavutamisele.
II osas määratakse kindlaks asjaomased osalised, kes on riigihangetega seotud. I jaotis algab õigusakti kohaldamisalasse kuuluvate hankijate kindlaksmääramisega, seejärel käsitletakse võrgustikusektorit, loetledes asjaomased tegevusalad ja lubades erandeid, juhul kui tegevus on avatud konkurentsile, ning sätestades komisjonilt erandi taotlemise korra. II jaotises käsitletakse ettevõtjaid, sealhulgas ettevõtjate rühmi, kolmandate isikute suutlikkuse kasutamist ja allhankeid, kusjuures selle vahendi kasutamist reguleerivad täpselt piiritletud reeglid, et vältida kuritarvitamist. Lisaks sätestatakse selles jaotises kohustuslikud kõrvalejätmise alused, mis on seotud raskete kuritegudega, nagu korruptsioon, pettus, terrorism, inimkaubandus, keskkonnakuriteod ja laste ärakasutamine, ning valikulised kõrvalejätmise alused, mis on seotud olukordadega, mis seavad kahtluse alla asjaomase ettevõtja usaldusväärsuse või erialase kohusetunde. Kvalifitseerimiskriteeriume käsitlevate sätetega on ette nähtud selged normid
ET 13 ET
ettevõtjate finants-, tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kohta, mida hankijad võivad nõuda, kui nad soovivad oma hankemenetluses kasutada kvalifitseerimiskriteeriume.
III osas sätestatakse menetluse õigusnormid. I jaotises käsitletakse riigihankemenetlusi ning sellesse on lisatud sätted kavandamise, turu-uuringute, menetluste valiku, lepingu maksumuse hindamise ja läbirääkimiste pidamise kohta, mis on lubatud kõigis menetlustes, ning asjakohased kaitsemeetmed läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise tagamiseks. Menetlused hõlmavad avatud hankemenetlust, dünaamilist menetlust, innovatsioonimenetlust ja lepinguid, mille puhul nõutakse üksnes tulemuste avaliku kokkuvõtte avaldamist, näiteks hädaolukordades ja kriisides.
II jaotises käsitletakse riigihangete strateegilist kavandamist ja läbiviimist, ühtlustades asjakohaseid määratlusi ja sätteid, et võtta arvesse liidu laiemate poliitikaeesmärkidega seotud kaalutlusi:
• 1. peatükis käsitletakse keskkonnahoidlikke riigihankeid. See sisaldab keskkonnahoidlike riigihangete määratlust ja selles on sätestatud kohustused, mis on seotud ringmajanduse edendamise, ressursitõhususe, energiatõhususe ja teatavate toodete suhtes kehtivate keskkonnahoidlike riigihangete nõuetega.
• 2. peatükk hõlmab sotsiaalselt vastutustundlikke riigihankeid, sealhulgas ligipääsetavust, reserveeritud hankelepinguid organisatsioonidele, kelle peamine eesmärk on puudega või ebasoodsas olukorras olevate inimeste sotsiaalne ja kutsealane integreerimine, ning sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuste lepinguid.
• 3. peatükis käsitletakse innovatiivse lahenduse riigihankeid. Selles selgitatakse innovatsioonieesmärke riigihangete, innovatiivse lahenduse riigihangete ja intellektuaalomandi õiguste valdkonnas.
• 4. peatükis käsitletakse julgeolekut ja vastupanuvõimet ning selgitatakse, kuidas tuleb julgeolekukaalutlusi riigihangetes arvesse võtta. Selles on esitatud mittetäielik loetelu julgeoleku ja avaliku turvalisuse huvidest, mida tuleb arvesse võtta, ning sellega reguleeritakse lepingute lõpetamist ja lepingu täitmise ajal ettevõtjate kõrvalejätmist julgeolekukaalutlustel. Samuti püütakse sellega tagada vastavus küberturvalisuse nõuetele ning määratakse kindlaks kriitilise tähtsusega üksuste ja elutähtsate taristute toimekindlus ja varustuskindlus.
• 5. peatükis selgitatakse ELi eelistamise mõistet, määrates kindlaks hõlmatud ettevõtjad, kaubad, teenused ja ehitustööd: kui need on pärit kolmandast riigist, mis on WTO riigihankelepingu osaline, või kolmandast riigist, mis on sõlminud liiduga kahe- või mitmepoolse kaubanduslepingu. Selles sätestatakse ELi eelistamise nõuded, sealhulgas võimalus teatavaid ettevõtjaid ja pakkumusi piirata või tagasi lükata. Samuti nähakse sellega ette raamistik kohustuslikule ELi eelistamisele valdkondlikes ELi õigusaktides ja ühtlasi nähakse ette erandid juhtudeks, kui hankijad võivad otsustada, et nad ELi eelistamise nõuet ei kohalda.
III jaotises kehtestatakse horisontaalsed sätted, mis hõlmavad hankemenetluse põhiaspekte, sealhulgas väljajäetud ja segalepinguid, sealhulgas kaitse- ja julgeolekulepinguid, aga ka mitmesuguseid teenuseid, mille suhtes ei kohaldata hankepõhimõtteid, nagu õigusteenused, vahekohtu- ja lepitamisteenused, töölepingud jne. Käesolevas määruses selgitatakse mõistet „seos lepingu esemega“ ja esitatakse selged normid tehniliste spetsifikatsioonide, sealhulgas standardite ja märgiste kasutamise ning pakkumuste hindamise kriteeriumide kohta, eelkõige kvaliteedikriteeriumide kasutamise kohta parima hinna ja kvaliteedi suhte korral. III jaotises reguleeritakse ka muid menetluste läbiviimise aspekte, sealhulgas konfidentsiaalsust, huvide konflikte, ettevõtjate eelnevat osalemist, tähtaegu, hankedokumente, hankelepingute osadeks jagamine, põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi, parandusi ja tühistamisi ning
ET 14 ET
raamlepinguid. Lõpuks käsitletakse selles lepingu täitmist, sealhulgas lepingute muutmist ja lõpetamist, kohandamismehhanisme, makseid ning avaldamis- ja dokumenteerimisnõudeid.
IV osaga reguleeritakse kontsessioone, täpsustatakse erandeid ning kehtestatakse reeglid ettevalmistamise, kavandamise ja väljavalimismenetluse, sealhulgas struktureeritud riskihindamise jaoks. See hõlmab ka kontsessiooni kestust ja lepingute haldamist (näiteks muutmine ja lõpetamine).
V osas määratakse kindlaks käesoleva määruse rakendamist toetava digitaalse ökosüsteemi raamistik. Sellega luuakse koostalitlusvõime reeglid turvalise riigihangete andmevahetusvõrgu jaoks. See võimaldab hankijate ja ettevõtjate vahel elektroonilist teabevahetust erinevate e- riigihangete teenuse osutajate kaudu. Samuti sätestatakse selles komisjoni kohustus aidata teenuseosutajaid osalemistingimustele vastavuse kontrollimisel (kõrvalejätmise alused, kvalifitseerimiskriteeriumid, päritolunõuded).
VI osas käsitletakse läbipaistvust ja juhtimist. Andmeruume käsitlevate reeglitega (I jaotis) reguleeritakse ühelt poolt riiklike riigihangete andmeruumide loomist ja funktsioone ning teiselt poolt komisjoni loodud riigihangete andmeruumi, mis on kõigist riiklikest riigihangete andmeruumidest pärit hanketeabe keskne hoidla riigihankemenetluste ja -lepingute järelevalveks liidu tasandil. II jaotises sätestatakse erinevad juhtimisvahendid ja -mehhanismid, mis võimaldavad riigihankesüsteemi regulaarset järelevalvet, et hinnata selle tulemuslikkust ja toetada täiustusi; siia kuuluvad rakendamise järelevalveks ja koordineerimiseks riikliku koordineeriva asutuse määramine ning asjakohased meetmed riigihangete kui avaliku halduse pikaajalise ja strateegilise elemendi asjatundlikkuse suurendamine.
VII osas sätestatakse lõppsätted, millega määratakse kindlaks delegeeritud volituste rakendamine ja antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte. Käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL ning muudetakse riigihankeid käsitlevaid horisontaalseid sätteid, mis sisalduvad määruses (EL) 2014/1781, määruses (EL) 2024/1735, määruses (EL) 2023/1542, määruses (EL) 2024/3110, määruses (EL) 2025/40, direktiivis 2023/1791, direktiivis 2008/98/EÜ, määruses (EL) 2024/1252, direktiivis 2019/882, direktiivis 2022/2381, määruses (EL) 2024/2847, direktiivis (EL) 2024/1760 ja määruses (EL) 2024/1157; sellega muudetakse ka määrust 1370/2007. Lõpuks seatakse selles läbivaatamise eesmärk seitse aastat pärast määruse vastuvõtmist ja määruse kohaldamise edasilükkamine kahe aasta võrra.
ET 15 ET
2026/0265 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
mis käsitleb hankelepinguid ja kontsessioone ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL ning muudetakse määrusi (EÜ) nr
1370/2007, (EL) 2023/1542, (EL) 2024/1157, (EL) 2024/1252, (EL) 2024/1735, (EL) 2024/1781, (EL) 2024/2847, (EL) 2024/3110 ja (EL) 2025/40 ning direktiive 2008/98/EÜ, (EL) 2019/882, (EL) 2022/2381, (EL) 2023/1791 ja (EL) 2024/1760 (riigihangete määrus)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Hankelepingute sõlmimine ja kontsessioonide andmine liikmesriikide ametiasutuste poolt või nende nimel peab toimuma Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „alusleping“) sätestatud põhimõtete alusel ning järgides eelkõige kaupade vaba liikumise, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtteid ning nendest tulenevaid põhimõtteid, nagu võrdne kohtlemine, mittediskrimineerimine, vastastikune tunnustamine, proportsionaalsus ja läbipaistvus. Teatavat rahalist väärtust ületavate hankelepingute ja kontsessioonide hankemenetluste jaoks on vaja kehtestada hankemenetluste ühtlustatud õigusnormid, et kõrvaldada siseturu toimimise takistused ja vältida uute takistuste tekkimist liikmesriikidevaheliste õiguslike erinevuste näol, sealhulgas seoses strateegiliste poliitikaeesmärkide saavutamisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu kehtivate 2014. aasta direktiivide 2014/23/EL,0 2014/24/EL0 ja 2014/25/EL0 hindamine kinnitas, et praeguses hankelepingute sõlmimise korras esineb suuri puudusi. Leiti, et selle keerukus ja paindlikkuse puudumine tekitab märkimisväärset õiguskindlusetust nii hankijate kui ka ettevõtjate jaoks. Endiselt sõlmitakse
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/23/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/24/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/25/oj).
ET 16 ET
hankelepingud enamasti ainult hinna alusel ning esitatakse vähe nõudeid sotsiaalvaldkonna, keskkonna ja innovatsiooni kohta. Kolmandate riikide ettevõtjate turulepääsu reeglid ei ole piisavalt selged ega vasta enam praegustele geopoliitilistele tingimustele. E-riigihangete süsteemide erinevus on takistuseks ettenähtud läbipaistvusele ning tõhusale jälgimisele ja järelevalvele, ning kuigi läbipaistvus on paranenud, raskendavad andmelüngad ja kvaliteediprobleemid nii ELi kui ka riiklikul tasandil tulemuslikku juhtimist, strateegiliste otsuste tegemist ja korruptsiooni ennetamist. Käesoleva määrusega püütakse neid probleeme lahendada ja eeldatavasti tagab see riigihangete suurema avatuse konkurentsile ning on ühtlasi tõhusate avaliku sektori investeeringute tegemise vahend, mis vastab ELi laiematele poliitikaeesmärkidele. Muudest liidu õigusaktidest tulenevad kohustused jäävad kehtima ja neid see ei mõjutata.
(2) Käesoleva määrusega kehtestatakse teatavat piirmäära ületavate hankelepingute ja kontsessioonide hankemenetluste kord. Käesoleva määrusega hõlmamata lepingute puhul on liikmesriikidel selliste lepingute sõlmimist endiselt õigus reguleerida, tingimusel et järgitakse kohaldatavaid liidu õigusakte, sealhulgas piiriülese huvi korral aluslepingu põhimõtteid. Määruses esitatakse sellega reguleeritavate lepingute ja kontsessioonide sõlmimise menetluskord ning hankega seotud aspektid nende lepingute kavandamisel ja täitmisel, näidatakse ära, kuidas võtta arvesse laiemaid poliitikaeesmärke, ning esitatakse ühise digitaalse ökosüsteemi raamistik, mida kasutatakse lepingute kavandamisel, sõlmimisel ja rakendamisel, ning mehhanismid ja nõuded, millega tagatakse riigihangete mõjusus ja nendega seotud vastutus. Kuid käesoleva määrusega ei tohiks reguleerida nende riigihankemenetluste üldist halduskeskkonda. Seega ei mõjuta määrus liikmesriikide üldisi õigusnorme avaliku halduse toimimise ja korralduse kohta, eelkõige neid, mis on seotud eelarve- ja finantskontrolliga ning avaliku halduse otsustusstruktuuriga. See ei mõjuta ka liikmesriikide tsiviilõigust ega lepinguliste suhete üldisi norme, mis kuuluvad liikmesriigi laiemasse õigusraamistikku, mille raames käesoleva määruse õigusnorme kohaldatakse.
(3) Tasub meelde tuletada, et käesolevas määruses ei kohustata liikmesriike mitte millegagi andma selliste teenuste osutamise ülesannet kolmandatele isikutele või sisse ostma selliseid teenuseid, mida nad soovivad ise osutada või korraldada muul viisil kui hankelepingutena käesoleva määruse tähenduses. Teenuste osutamine õigusnormide või töölepingute alusel ei peaks olema hõlmatud. Mõnes liikmesriigis võivad siia kuuluda teatavate haldus- ja valitsusasutuste pakutavad teenused, nagu näiteks administratiivsed ja õigusloomega seotud teenused, või teatavad kogukonnale osutatavad teenused, näiteks välissuhete valdkonna või õigusvaldkonna teenused või kohustusliku sotsiaalkindlustuse teenused.
(4) Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide sotsiaalkindlustust käsitlevaid õigusakte, ei tohiks muuta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste reserveerimist avaliku või erasektori üksustele ega tegelda teenuseid osutavate avaliku sektori asutuste erastamisega. Kohustuslike sotsiaalteenuste või muude teenuste osutamist on liikmesriikidel õigus korraldada kas üldist majandushuvi pakkuvate teenuste või majandushuvi mittepakkuvate üldhuviteenustena või nende kombinatsioonina. Majandushuvi mittepakkuvad üldhuviteenused ei peaks kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.
ET 17 ET
(5) Nõukogu otsusega 94/800/EÜ0 kiideti liidu nimel muu hulgas heaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeid käsitleva lepingu (edaspidi „WTO riigihankeleping“) sõlmimine. WTO riigihankelepinguga loodi hankelepingute mitmepoolne tasakaalustatud õiguste ja kohustuste raamistik, et liberaliseerida ja laiendada maailmakaubandust. WTO riigihankelepingu 1., 2., 4. ja 5. lisa ja Euroopa Liitu käsitleva I liitega ning samuti teiste asjakohaste, liidu jaoks siduvate rahvusvaheliste kokkulepetega hõlmatud lepingute puhul peaksid hankijad kõnealustes kokkulepetes ettenähtud kohustuste täitmiseks kohaldama käesolevat määrust kokkuleppeosaliste kolmandate riikide ettevõtjate suhtes. Kõik käesolevas määruses kasutuselevõetud uued elemendid on välja töötatud eesmärgiga tagada täielik vastavus WTO riigihankelepingust tulenevatele liidu kohustustele.
(6) Käesolevas määruses esitatud piirmäärasid tuleks kasutada selleks, et määrata kindlaks lepingud ja kontsessioonid, mille suhtes kohaldatakse liidu kogu hankelepingute sõlmimise korda. Need piirmäärad peaksid ka edaspidi olema vastavuses WTO riigihankelepingust tulenevate liidu rahvusvaheliste kohustustega ning ühtlasi tagama õiguskindluse ja haldusliku teostatavuse. Selleks et tagada kooskõla WTO riigihankelepingust tulenevate liidu rahvusvaheliste kohustustega, tuleks riigihangete korral rakendatavad piirmäärad viia kooskõlla Rahvusvahelise Valuutafondi kindlaksmääratud eriarveldusühikutes (SDR) kindlaksmääratud piirmääradega ning seetõttu tuleks piirmäärasid regulaarselt läbi vaadata, võttes aluseks euro keskmise väärtuse SDRi suhtes. Lisaks nendele korralistele matemaatilistele kohandamistele arutab komisjon hankelepingus ettenähtud piirmäärade tõstmise küsimust WTO riigihankelepingu partneritega.
(7) Selleks et tagada liidu riigihangete siseturu nõuetekohane toimimine, tuleks riigihangetes juhinduda põhimõttest hankida avaliku sektori raha eest parimat kvaliteeti, et täita avaliku sektori kulutuste ja investeeringute tõhususe eesmärki, ning hankijad peaksid kohtlema liidust, WTO riigihankelepingu osaliseks olevast kolmandast riigist või liiduga kahe- või mitmepoolse kaubanduslepingu sõlminud kolmanda riigi päritoluga ettevõtjaid kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning läbipaistval ja proportsionaalsel viisil. Samuti peaksid hankijad võtma sobivaid meetmeid, et kaitsta hankemenetluse usaldusväärsust, erapooletust ja õiglust, ning nad ei tohiks kavandada oma hanget sellisena, et see jääb käesoleva määruse kohaldamisalast välja või et see põhjendamatult piirab konkurentsi. Nende põhimõtete järgimine on oluline, et tagada tõhus konkurents, vältida ja kõrvaldada turulepääsu tõkkeid ning suurendada avaliku sektori investeeringute mõjusust.
(8) Riigihanked on peamine liidu strateegiliste poliitikaeesmärkide edendamise vahend. Riigihangete strateegilist kasutamist on vaja reguleerida, et hankijate erinevad tavad kogu liidus ei takistaks siseturgu. Hankemenetlustes tuleks juhinduda liidu poliitikaeesmärkidest, sealhulgas siseturu konkurentsivõime suurendamisest, innovatsiooni ja puhta tööstusbaasi toetamisest, kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisest, õiglasest ja kaasavast ühiskonnast, eelkõige õiglastest töötingimustest, mida toetab sotsiaaldialoog, ning liidu ohutuse, julgeoleku, vastupanuvõime ja majandusjulgeoleku suurendamisest, sealhulgas strateegilise sõltumatuse kaudu. Võttes arvesse riiklike süsteemide mitmekesisust ja austades sotsiaalpartnerite sõltumatust,
0Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsus 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1994/800/oj).
ET 18 ET
saavad hankijad kasutada sotsiaalselt vastutustundlikke riigihankeid, et toetada kvaliteetseid töökohti ja sotsiaalset õiglust, sealhulgas kollektiivläbirääkimiste rolli tunnustamise kaudu.
(9) Otstarbekas on jätta kehtima võrgustikusektoris, kuhu kuuluvad vee ja energia tehnovõrgud (sealhulgas gaas, mida mõistetakse maagaasi või mis tahes muu gaasina), transport ja postiteenused, tegutsevate üksuste hangete kord, sest riiklikud ametiasutused saavad endiselt suunata nende üksuste tegevust ja/või eri- või ainuõiguse olemasolu. Võrgustikusektori hankijad tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, kui nende tegevus on otseselt avatud konkurentsile piiramatu juurdepääsuga turgudel. Seda, kas asjaomane sektor või selle asjaomased osad on konkurentsile otseselt avatud, tuleks hinnata lähtudes konkreetsest piirkonnast, kus tegevust või selle asjaomaseid osi läbi viiakse. Asjaomase geograafilise turuna käsitatakse kas liikmesriigi territooriumi või selle osi. Mõiste „asjaomane geograafiline turg“ peaks põhinema sarnastel kriteeriumidel, mis on sätestatud muudes liidu õigusaktides.
(10) Komisjon peaks liikmesriigi või võrgustikusektori hankija taotlusel hindama otsest avatust konkurentsile. Selleks et teha lihtsasti kättesaadavaks menetlus, millega tehakse kindlaks, et käesolevat määrust ei kohaldata teatava tegevuse suhtes, tuleks selgitada, et erandi tegemise otsuse võib teha juba ettevalmistavas etapis enne ametliku taotluse esitamist olukordades, kus komisjonile juba kättesaadav teave võimaldab tal järeldada, et tegevuse suhtes erandi tegemise tingimused on täidetud. Lisaks on komisjoni hindamise hõlbustamiseks ametlikus etapis soovitatav, et erandi tegemise taotlustele lisataks või need sisaldaksid põhjendatud hiljutist seisukohta konkurentsiolukorra kohta asjaomases sektoris, mille on vastu võtnud sõltumatu riiklik asutus, kes on pädev asjaomases tegevuses või konkurentsireeglite kohaldamises või mõlemas valdkonnas. Kui asjaolud, millel põhineb rakendusakt, milles sätestatakse, et käesolevat määrust ei kohaldata teatava tegevuse suhtes, suurel määral muutuvad, siis võib kõnealust rakendusakti muuta, parandada või selle tühistada.
(11) Selleks et parandada ettevõtjate võimalusi riigihangetes osaleda ja suurendada konkurentsi lepingute sõlmimisel, tuleks veelgi hõlbustada ettevõtjate rühmade osalemist. See on eriti oluline mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (MVKEd) jaoks, kellel on sageli raskusi juurdepääsul suurematele hankevõimalustele. Seepärast peaks hankemenetluses ühiselt osalevaid ettevõtjaid reguleeriv kord olema selge ja lihtne ning ühtlasi tagama, et kehtestatakse ainult need nõuded, mis on lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud ja proportsionaalsed.
(12) Lepingu osade allhange on endiselt praktiline ja tõhus vahend ettevõtjatevaheliseks koostööks. Käesoleva määruse allhankeid käsitlevad normid peaksid säilitama lepinguvabaduse ja hõlbustama VKEde juurdepääsu, võimaldades neil tulemuslikult osaleda riigihangetes ja nendega seotud tarneahelates. Käesoleva määruse alusel ei tohiks siiski lubada allhanget kogu lepingu ulatuses, eelkõige selleks, et vältida allhangete väärkasutamist, eriti sektorites, mis võivad kulusurve ja keerukate alltöövõtuahelate tõttu olla tööalase ärakasutamise suhtes haavatavamad. Selleks et tagada allhangete suurem läbipaistvus, peaksid hankijad nõudma pakkujatelt, et nad märgiksid ära allhangete kavandatava osakaalu ja kavandatavad alltöövõtjad. Kui see on liikmesriigi õigusega ette nähtud, peaks hankijatel olema võimalik nõuda, et peatöövõtja teataks neile pärast lepingu sõlmimist ja enne selle täitmist allhanke korras täidetavad ülesanded ja alltöövõtjate isikud ka muudel kui käesolevas määruses sätestatud juhtudele. Käesoleva määruse allhankeid käsitlevad normid ei mõjuta tööhõive ja sotsiaalkaitse valdkonna õigusnorme, mida kohaldatakse liidu ja liikmesriikide tasandil, eelkõige seoses tööandjate ülesannete, kohustuste ja vastutusega kogu alltöövõtuahelas.
ET 19 ET
(13) Ettevõtja tuleks menetlusest välja jätta, kui ta on lõpliku kohtuotsusega süüdi mõistetud teatavates rasketes kuritegudes. Niinimetatud eneserehabilitatsiooni meetmed ei tohiks olla lubatud kohustuslike kõrvalejätmiste puhul, kuid kui valikulised kõrvalejätmise põhjused on seotud ettevõtja usaldusväärsusega , peaks tal olema võimalik vaidlustada kõrvalejätmise alus, mis säilitab tema õiguse olla ära kuulatud, või tõendada oma usaldusväärsust eneserehabilitatsiooni meetmete abil. Sellega seoses tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta igasugust koostööd uurimisasutustega, kelle eesmärk on selgitada asjakohaseid fakte ja asjaolusid. Näiteks konkurentsireeglite rikkumise korral võib selline koostöö toimuda komisjonis või liikmesriigi konkurentsiasutuses leebema kohtlemise programmis või vaidluste lahendamise menetluses osalemise vormis. Eelkõige peaks trahvide eest kaitse andmine leebema kohtlemise programmi raames olema põhimõtteliselt kaalukas ettevõtja usaldusväärsuse tõend, hoolimata kõrvalejätmise aluse olemasolust. Liikmesriigid ei tohiks lisada muid kõrvalejätmise aluseid, mis põhinevad pakkuja ametiseisundiga seotud kriteeriumidel.
(14) Kvalifitseerimiskriteeriumid peaksid piirduma sellega, mis on vajalik tagamaks, et ettevõtjal on lepingu täitmiseks vajalik tehniline, kutsealane, õigus- ja finantssuutlikkus, et tagada võimalikult laialdane juurdepääs riigihangetele, eelkõige VKEde jaoks. Hankijad ei tohiks nõuda eelnevat kogemust riigihangete valdkonnas, välja arvatud juhul, kui see on rangelt põhjendatud lepingu keerukuse või asjaomase eseme laadiga, ning peaksid vältima ka ülemääraseid finantsnõudeid, mis võivad VKEd ja uuemad turuletulijad hankevõimalustest tarbetult kõrvale jätta.
(15) Selleks et lihtsustada ja ajakohastada ettevõtjate riigihankemenetluses osalemise tingimustele vastavuse kontrollimist, peaks elektrooniline osalemistingimuste teenus olema peamine vahend, mille abil tõendatakse menetlusest kõrvalejätmise aluste puudumist, vastavust kvalifitseerimiskriteeriumidele ja vajaduse korral päritolunõuete täitmist. Selleks kasutatav ettevõtja tõendite digitaalne haldusvahend peaks võimaldama struktureeritud tõendite hankimist asjakohastest riiklikest ja liidu andmebaasidest, mis peaksid olema ühendatud elektroonilise osalemistingimuste teenusega, et võimaldada võimaluse korral automaatset kontrolli. Kui kontrollimine põhineb isikuandmetel, peaks liikmesriigi ja liidu õigus sisaldama sobivaid kaitsemeetmeid üksikisikutele avalduvate ohtude maandamiseks, sealhulgas reegleid selle kohta, kellel on andmetele juurdepääs ja kes saab neid vaadata, ning juurdepääsu piiramist üksnes nendele andmetele, mille kasutamine on käesoleva määruse kohaldamisalas vajalik. Samuti peaks üksikisikutel olema võimalus kontrolli tulemused enne hankijale esitamist läbi vaadata.
(16) Hankijaid tuleks julgustada korraldama enne hankemenetluste algatamist turu- uuringuid, et parandada nende arusaamist olemasolevatest turulahendustest, tarneturgude küpsusest ja struktuurist ning võimalikest strateegilistest või tegevuspiirangutest.
(17) Läbirääkimised võivad hankijatel aidata parandada hangitud lahenduse kvaliteeti, tõhusust ja koguväärtust, eriti kui lepingu eset on vaja kohandada tegevusvajadustega või on vaja tasakaalustada strateegilisi kaalutlusi. Võimalus pidada lahenduste üle läbirääkimisi, mille raames menetluses osalevate ettevõtjate arvu järk-järgult vähendatakse, on ette nähtud selleks, et hangetele oleks laialdane juurdepääs ja hankijatel võimalus viimistleda lahendusi ja lepingutingimusi läbirääkimiste teel, kui see aitab saavutada parima hinna ja kvaliteedi suhte. Samas on vaja selgitada, et läbirääkimiste pidamisel tuleks endiselt kohaldada kaitsemeetmeid, millega tagatakse võrdne kohtlemine, proportsionaalsus ja tundliku äriteabe kaitse. Seepärast tuleks läbirääkimistel käsitleda üksnes hangitavate ehitustööde, teenuste ja asjade väheolulisi omadusi ning hankijad peaksid selgelt ära märkima kõik elemendid, milles
ET 20 ET
järeleandmisi ei tehta ja mis peaksid vastama lepingu olulistele tingimustele, mis on ettevõtjate menetluses osalemise otsuse jaoks määrava tähtsusega.
(18) Kehtestada tuleks uus lihtne ja paindlik avatud hankemenetlus, mis võimaldab kõigil huvitatud ettevõtjatel väljendada huvi ja esitada pakkumus ning mille puhul läbirääkimiste ja kvalifitseerimiskriteeriumide kasutamine jääb hankija jaoks valikuliseks. Avatud hankemenetlus peaks tagama, et hankijad saavad otsustada mitte kasutada kvalifitseerimiskriteeriume, kui see ei ole heade hanketulemuste tagamiseks vajalik, ja sellega kõrvaldada ühe peamise koormava teguri, mis takistab VKEdel riigihanges osalemast.
(19) Kehtestada tuleks uus dünaamiline menetlus, et anda hankijatele lihtne, kiire ja paindlik vahend hanke korraldamiseks eelnevalt loodud tarnijate baasi alusel, pöördudes enne sõlmitavaid individuaalseid lepinguid kõigi huvitatud ettevõtjate poole, kes on valmis lepingut kogu selle kehtivusaja jooksul täitma. Läbirääkimised ja kvalifitseerimiskriteeriumide kasutamine peaksid hankijate jaoks olema valikulised, nagu ka avatud hankemenetluse puhul. Ettevõtjatel peaks olema võimalik väljendada oma huvi lihtsal ja otsesel viisil, jagades oma osalemistingimustele vastavuse profiili hankijaga elektroonilise osalemistingimuste teenuse kaudu. Pidades silmas dünaamilisest menetlusest huvitatud ettevõtjate võimalikku suurt arvu ning selleks, et tagada haldustõhusus ja õiglus, peaks hankijatel olema juhul, kui huvitatud tarnijate arv ületab teatava taseme, võimalik teha ettepanek ainult väikesele arvule tarnijatele. Pakkumust esitama või läbirääkimistele kutsutavate ettevõtjate valimine peaks toimuma algoritmilise juhuvaliku teel, või kui hankemenetluses osalema lubatakse juba algusest peale kvalifitseerimiskriteeriumide alusel, ilma täiendava valikuta või objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, mis on näidatud hanke avalikus kokkuvõttes.
(20) Avaliku sektori asutused peavad üha enam lahendama keerukaid ühiskonnaprobleeme, mille korral on vaja kasutada innovatiivseid ja koostööpõhiseid lähenemisviise ning vaadata tavapärastest hanketavadest kaugemale. Hankijatel peaks olema lubatud kasutada konkurentsipõhist menetlust, et ühiselt luua innovatiivseid lahendusi, mis tulemuslikumalt vastavad üldsuse vajadustele, ja milles ettevõtjaid kutsutakse üles töötama välja lahendusi hankija kindlaksmääratud ühiskonnaprobleemidele. Nende lahenduste väljatöötamine peaks toimuma eri etappides, mis hõlmavad turu-uuringuid, innovatiivsete lahenduste ettepanekute valimist, pakutud lahenduste katsetamist, valideerimist ja hindamist ning lahenduse kaubanduslikku ostmist, mida hankijatel peaks olema lubatud teha otse samalt ettevõtjalt.
(21) See menetlus võimaldab hankijatel osta veel väljatöötamata lahendust, mis hõlmab sama menetluse raames selle lahendusega seotud teadus- ja arendustegevust ning kõiki kaubanduslikule ostmisele eelnevaid etappe ja ostu ennast. Innovatsioonimenetlus hõlmab innovatiivse lahenduse kogu hanketsüklit, võimaluse korral alates teadusuuringute väga varastest etappidest, kusjuures hanke esemeks on veel väljatöötamata lahenduse ostmine. Seetõttu erineb see märkimisväärselt teadus- ja arendusteenuste hangetest, mis hõlmavad kommertskasutusele eelnevaid hankeid, mille ese ei ole mitte lõpplahenduse ostmine, vaid teadus- ja arendusteenuste ostmine. Erinevalt innovatsioonimenetlusest ei hõlma teadus- ja arendusteenuste hanked seega veel väljatöötamata lõpptoote kaubanduslikku kasutuselevõttu. Teadus- ja arendusteenused, sealhulgas kommertskasutusele eelnevad hanked, on reguleeritud [Euroopa innovatsiooniaktiga] ning kattumiste vältimiseks tuleks need käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Teadus- ja arendusteenuste hankelepingute
ET 21 ET
väljajätmine hõlmab teadus- ja arendusteenuste hankelepinguid kui selliseid ega laiene teadus- ja arendustegevuse elementidele, mis on osa uuest innovatsioonimenetlusest.
(22) Hankelepingute sõlmimine ilma eelneva hanketa peaks jääma rangelt erandlikuks ja võiks olla põhjendatud üksnes juhul, kui hanke läbiviimine on objektiivselt võimatu või ilmselgelt sobimatu ning kui suuremat paindlikkust ei kasutata läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja õiglase konkurentsi üldpõhimõtetest kõrvalehoidmiseks. Hädaolukordade, kriiside või suurte piiriüleste ohtude korral võib hankijatel olla vaja kiiresti korraldada hankeid, et tagada elutähtsate teenuste käigushoidmine, reageerida üldsuse kiireloomulistele vajadustele või kaitsta rahvatervist ja ohutust. Seepärast peaks hankijatel olema lubatud kasutada lihtsustatud otsehangete mehhanismi, ilma et see piiraks muude ühishankeid või kriisidele reageerimist reguleerivate liidu vahendite kohaldamist.
(23) Aluslepingu artikli 11 kohaselt tuleb liidu poliitika ja meetmete väljatöötamisse ja rakendamisse integreerida keskkonnakaitse nõuded. Seetõttu tuleks liidu poliitikat kujundada eesmärgiga edendada eelkõige kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärke, sealhulgas heitkoguste vähendamist, vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, üleminekut ringmajandusele, saastamise vältimist ja kontrolli ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist. Keskkonnahoidlikud riigihanked peaksid samuti aitama kaasa kestlike bioressursipõhiste toodete ja lahenduste juhtivate turgude arendamisele kooskõlas biomajanduse strateegiaga. Vaja on selgitada, kuidas hankijad saavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa aidata ja ühtlasi tagada, et nad saavad parima hinna ja kvaliteedi suhte ning et kõik tingimused jäävad seotuks lepingu esemega. Käesolevas määruses tuleks keskkonnahoidlike riigihangete nõuetena kehtestada horisontaalsed keskkonnakestlikkuse nõuded, mis varem on sätestatud valdkondlikes õigusaktides, eelkõige energiatõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta, ning ühtlasi säilitada valdkondlike õigusaktide varasemate nõuete põhisisu. Halduskoormuse vähendamiseks ja keskkonnahoidlike riigihangete kasutamise hõlbustamiseks peaks hankijatel olema võimalik kasutada liidu tasandil välja töötatud olemasolevaid keskkonnanõudeid ja -kriteeriume, näiteks määruses (EL) 2020/852 sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume või komisjoni välja töötatud ELi keskkonnahoidlike riigihangete valikulisi kriteeriume.
(24) Pidades silmas vastupanuvõimeliste toidusüsteemide olulist rolli toiduga kindlustatuse tagamisel ja rahvatervise kaitsmisel, tunnistatakse käesolevas määruses majanduslike, kliima-, keskkonna- ja sotsiaalse kestlikkuse kaalutluste tähtsust toidu hankimisel. Need toidupõhised kaalutlused võivad hõlmata, niivõrd kui need on seotud lepingu esemega, õiglust ja läbipaistvust toiduainete tarneahelas, mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid, kvaliteedikavasid, toiteväärtust ja tervisemõju, värskust ja hooajalisust, toidutarneahelate korraldust või loomade heaolu. See võib mängida olulist rolli tarbijate lähendamisel kestlikule toidutootmisele, eelkõige sellistes keskkondades nagu koolid ja haiglad. Võttes arvesse selle väga piiratud piiriülest mõõdet, kohaldatakse selliste toidu tarnimisega seotud teenuste nagu sööklateenuste, toitlustusteenuste, koolisööklateenuste, restoraniteenuste ning toiduvalmistamise ja selle tarbijale kohaletoomise teenuste hangete suhtes otselepingu sõlmimise menetlust, mille raames on hankijatel ulatuslik kaalutlusruum võtta arvesse toiduga seotud kaalutlusi.
(25) Teatavate toodete või tooteperede puhul, millele on liidu õigusaktidega kehtestatud keskkonnanõuded ja komisjonile on antud volitused kehtestada hankijatele spetsiaalsed asjakohased õigusnormid, on otstarbekas koondada need volitused käesolevasse määrusesse, milles tuleks seetõttu ette näha kõnealuseid tooteid hõlmavad
ET 22 ET
horisontaalsed õigused. Valdkondlike õigusaktide loogikat järgides peaks selline volitamiskord võimaldama komisjonil hõlmatud toodete jaoks vajaduse korral kehtestada konkreetsed keskkonnahoidlike riigihangete nõuded, et vältida siseturu killustumist ja suurendada nõudlust teatavate toodete järele. See volitamiskord peaks komisjonil võimaldama võtta vajaduse korral vastu delegeeritud õigusakte, et täielikult säilitada selliste normide nagu rehvide energiatõhususe normide sisu, mis on juba sätestatud valdkondlikes õigusaktides.
(26) Selleks et hõlbustada ja võimaldada hankijatel arvesse võtta sotsiaalseid kaalutlusi, kui see on lepingu eseme seisukohast asjakohane ja kooskõlas riigihankeid reguleerivate põhimõtetega, koondatakse käesolevas määruses eraldi sotsiaalpeatükki ELi horisontaalsed sotsiaalset laadi eesmärgid. Need eesmärgid hõlmavad sotsiaalset kaasatust, kvaliteetseid töökohti ja inimväärseid töötingimusi, puudega inimeste ligipääsetavust, soolist võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist, koolitust, sotsiaalmajanduse edendamist, nagu on osutatud nõukogu soovituses C/2023/1344,0 ning tulemuslikku inimõiguste kaitset asjaomastes tarneahelates. Tuleb rõhutada, et liit tunnustab ja edendab sotsiaalpartnerite rolli liidu tasandil, võttes arvesse riiklike süsteemide mitmekesisust. Ligipääsetavusnõuded peaksid jääma kohustuslikuks füüsilistele isikutele kasutamiseks mõeldud kaupade, teenuste ja ehitustööde riigihangete puhul.
(27) Kasutades avaliku sektori ostujõudu innovatiivsete lahenduste kiireks turuleviimiseks ja kasutuselevõtmiseks, saavad avaliku sektori asutused aidata ületada innovatsioonilõhet ning hõlbustada üleminekut katsetamiseks ja valideerimiseks mõeldud esimeselt piiratud tootmiskoguselt turustamisele. Selline lähenemisviis võib aidata suurendada tootlikkust ja parandada VKEde, näiteks innovaatiliste idu- ja kasvufirmade turulepääsu.
(28) Ehitustööstuses, mis moodustab ligikaudu 30 % sõlmitud hankelepingute maksumusest, toetatakse innovatsiooni, kasutades ehitusteabe modelleerimist (BIM) standardmeetodina riigihangetes ja projektide elluviimisel. BIMi avatud digitehnoloogia kasutamine vähendab projekti riske ning võimaldab tõhusamaid projekteerimis- ja ehitusprotsesse ning ühtlasi suurendab pidevalt projektide mõju kestlikkuse eesmärkide saavutamisele. Seetõttu peaksid hankijad seda põhimõtteliselt kasutama suure maksumusega lepingute rakendamiseks.
(29) Julgeoleku ja avaliku turvalisusega seotud ohud võivad tekkida mitmesugustes hankemenetlustes, sealhulgas väljaspool kaitsesektorit ja tundlikke julgeolekusektoreid kitsamas tähenduses. Hankijad peaksid hankemenetluste kavandamisel ja läbiviimisel ning lepingute täitmisel olema sellistest riskidest teadlikud ning neid hindama ja käsitlema.
(30) Riigihanked ühiskonna ja liidu majanduse toimimise seisukohast kriitilistes sektorites, sealhulgas energeetika, transport, tervishoid, digitaristu, vesi, toit ja põllumajandus ning finantsturutaristu, võivad tekitada või süvendada strateegilist haavatavust, kui tarneahelad on kontsentreerunud, läbipaistmatud või liiga sõltuvad vähesest arvust ettevõtjatest või kolmandate riikide allikatest. Kui hankelepingut kavatseb nendes sektorites täita kriitilise tähtsusega üksus, peaksid hankijad asjakohasel juhul lisama oma hankelepingutesse varustuskindluse ja vastupanuvõimega seotud meetmed, ilma et see piiraks kohaldatavate valdkondlike liidu õigusaktide kohaldamist.
0Nõukogu 27. novembri 2023. aasta soovitus sotsiaalmajanduse raamtingimuste väljatöötamise kohta (ELT C, C/2023/1344, 29.11.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/1344/oj).
ET 23 ET
(31) Käesolev määrus ei piira riigiabi- ja konkurentsireeglite, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101, 102 ja 107 kohaldamist. Käesolevas määruses sätestatud meetmeid ei tohiks kasutada konkurentsi piiramiseks või moonutamiseks viisil, mis on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepinguga.
(32) Liit on sõlminud rahvusvahelised lepingud, millega nähakse kolmandate riikide ettevõtjatele ning kaupadele, teenustele ja ehitustöödele ette juurdepääs liidu riigihanketurgudele, eelkõige WTO riigihankeleping ja mitu vabakaubanduslepingut, mis sisaldavad riigihankega seotud kohustusi. Turulepääsu võimaldamine sõltub hankemenetluse liigist, hankija laadist, lepingu esemest, rakendatavatest piirmääradest ning igas lepingus kokkulepitud konkreetsetest eranditest või horisontaalsetest eranditest. Selleks et tagada astmeline ja menetluspõhine hõlmatus, võetakse käesoleva määrusega kasutusele mõisted „hõlmatud ettevõtja“ ja „hõlmatud kaubad, teenused või ehitustööd“, mis määratakse iga hankemenetluse puhul eraldi kindlaks vastavalt liidu rahvusvahelistele kohustustele, mida kohaldatakse iga üksiku hanke suhtes. Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste lepingutega selles küsimuses vastu delegeeritud õigusakte, kui see on käesolevas määruses sätestatud põhjustel õigustatud. Kui kandidaatriigid on sõlminud liiduga lepingu, millega nähakse ette juurdepääs riigihangetele, tuleks nendest riikidest pärit ettevõtjaid, kaupu, teenuseid ja ehitustöid käsitada käesoleva määruse kohaldamisel „hõlmatud ettevõtjatena“ ja „hõlmatud kaupade, teenuste või ehitustöödena“ vastavalt asjaomases lepingus sätestatud tingimustele. See lähenemisviis peab silmas laienemise perspektiivi ja kandidaatriikide järkjärgulist integreerimist liidu siseturuga ning selle eesmärk on toetada tihedamat majandusintegratsiooni, soodustada õigusnormide ühtlustamist ning tugevdada liidu normide ja standardite kohaldamist liidu vahetus naabruses.
(33) Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, eelkõige otsustega kohtuasjades C-652/22 (Kolin)0 ja C-266/22 (Qingdao),0 ei laiene liidu riigihankeõigustikust tulenevad õigused ja põhimõtted kolmandatest riikidest pärit ettevõtjatele, kaupadele, teenustele või ehitustöödele, mida sellised rahvusvahelised kohustused ei hõlma. Sama põhimõtet tuleks kohaldada ka sellistest riikidest pärit kaupade, sealhulgas hangitud kaupade komponentide, teenuste või ehitustööde suhtes. Sellele põhimõttele tuginedes võimaldab käesolev määrus hankijatel kohaldada ELi eelistamise nõudeid kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega.
(34) Komisjonil peaks olema õigus keelata hõlmamata ettevõtjate või hõlmamata kaupade, teenuste või ehitustööde osalemine teatavates hangetes tingimusel, et selline keelamine on liidu huvides. Liidu huvi keelata osalemine teatavates hangetes tuleks hinnata, võttes arvesse kõiki asjakohaseid huve tervikuna, eelkõige liidu, selle liikmesriikide ja kodanike majanduslikke, geopoliitilisi ja ühiskondlikke huve. Liidu sellise huvi asjakohasust illustreerivad sellised sektorid nagu raudteed ja laevaehitus, mis kahesuguse kasutusega tootmissektoritena sõltuvad taristust, liikuvatest varadest ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast (IKT) ja liikluskorraldussüsteemidest, mis peavad olema vastupanuvõimelised ning on sõjalise liikuvuse, julgeoleku ja liidu strateegilise autonoomia eesmärkide jaoks kriitilise tähtsusega. Nende strateegilist tähtsust on rõhutatud hiljutistes liidu algatustes, sealhulgas ELi majandusjulgeoleku strateegias, ELi kiirraudteekavas ja ELi merendustööstuse strateegias. Ühisteatises ELi majandusjulgeoleku suurendamise kohta juhiti ka tähelepanu riskidele, mis on seotud suure riskiga üksuste osalemisega tundlikes sektorites ja tarneahelates.
0Kohtuasi C-652/22, Kolin İnşaat Turizm Sanayi ve Ticaret, EU:C:2025:178. 0Kohtuasi C-266/22, CRRC Qingdao Sifang jt, EU:C:2024:910.
ET 24 ET
(35) Selleks et tagada rahvusvahelise hõlmatuse ja ELi eelistamise sätete tulemuslik ja järjekindel kohaldamine kõigis hankemenetlustes, on vaja selgeid ja ühtseid päritolu kindlaksmääramise põhimõtteid. Seepärast tuleks käesolevas määruses kehtestada päritolureeglid, et saaks kohaldada käesoleva määrusega ettenähtud ELi eelistamise nõudeid. Kui konkreetsetes sektorites kohaldatavate liidu õigusaktidega kehtestatakse ELi eelistamise nõuded, peaksid need erinormidena olema ülimuslikud. See kehtib eelkõige esmatähtsate ravimite puhul, mille suhtes on määruse (EL).../... [viide lisatakse pärast dokumendi COM(2025) 102 final vastuvõtmist] artikli [18 lõikega 2] kehtestatud liidus toodetud esmatähtsate ravimite ja nende toimeainete tarnijate eelistamiseks kohustuslikud sätted, millega ammendavalt reguleeritakse ELi eelistamist selle kohaldamisalasse kuuluvate esmatähtsate ravimite korral. Samas peaksid hankijad, juhul kui valdkondlikes õigusaktides ei ole sätestatud nende nõuete kohaldamise korda, tuginema käesolevas määruses esitatud horisontaalsetele normidele.
(36) Käesoleva määruse kohaldamisalast on välja jäetud teatavad lepingud ja kontsessioonid, mis on sõlmitud määruse (EÜ) nr 1370/20070 kohaldamisalasse kuuluva avaliku transporditeenuse osutamiseks. Käesoleva määruse 4. peatüki „Julgeolek ja vastupanuvõime“ ja 5. peatüki „ELi eelistamine“ sätteid tuleks siiski kohaldada kõigi lepingute ja kontsessioonide suhtes, mille suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1370/2007, et tagada sidusus nende sätete kohaldamisel kõigi lepingute ja kontsessioonide suhtes, olenemata sellest, kas nende suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud riigihankeid käsitlevaid norme või mitte. Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1370/2007 vastavalt muuta.
(37) Horisontaalsed normid, mida kohaldatakse kõigi käesoleva määruse kohaste hankemenetluste suhtes, peaksid tuginema Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL ning Euroopa Liidu Kohtu praktikast hästi teada mõistetele, neid vajaduse korral ajakohastades ja selgitades, et paremini saavutada käesolevas määruses ettenähtud eesmärke, sealhulgas eelkõige hankemenetluse usaldusväärsust ja mittediskrimineerivat konkurentsivõimet.
(38) Praegused kohaldamisalast väljajätmised tuleks alles jätta teatavat liiki lepingute puhul, mille hankijad sõlmivad nende kontrollitavate juriidiliste isikutega või avaliku sektori sisese koostöö raames. Kuna nende kahe väljajätmise all osutatud lepingud ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse, on liikmesriikidel vabadus kehtestada oma siseriiklikus õiguses rangemad normid või avada need lepingud konkurentsile. Käesoleva määruse kohaldamisalast tuleks vähem rangetel tingimustel välja jätta koostöö, mida tehakse üksnes kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel, sest on vähem tõenäoline, et see võib moonutada konkurentsi ettevõtjatega. Samuti tuleks säilitada võrgustikusektori hankijate olemasolev võimalus tugineda konkreetsete tegevuste puhul struktuursetele sidemetele, mis on välja kujunenud sidusettevõtjate või ühisettevõtetega.
(39) Liiga üksikasjalike tehniliste spetsifikatsioonide tulemusena vähendatakse sageli tarbetult ettevõtjate osalemist ja takistatakse innovatsiooni. Hanketurgudel konkurentsi suurendamiseks tuleks hanke objektiks olevate ehitustööde, asjade või teenuste omadusi määravad tehnilised spetsifikatsioonid üldjuhul koostada funktsionaalsusnõuetena. Riigihankemenetlustes tuleks rohkem lubada alternatiivseid lahendusi, et riigihanked
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/1370/oj).
ET 25 ET
saaksid aidata suurendada konkurentsi ning edendada lahenduste innovatiivsust ja kulutõhusust. Võimaldades ettevõtjatel pakkuda välja alternatiivseid lähenemisviise, saaksid hankijad kasu suuremast hulgast pakkumustest, mis on paremini kohandatud nende vajaduste järgi. Selline lähenemisviis võiks olla kasulik ka VKEdele, sest võimaldab neil pakkuda paindlikke, innovatiivseid või spetsiifilisemaid lahendusi, mis võivad standardsetest spetsifikatsioonidest erineda ja näidata paremini nende konkreetseid eriteadmisi või ärimudeleid.
(40) Selleks et tagada mittediskrimineeriv juurdepääs riigihangetele, on väga oluline, et kõik hankemenetlustes kasutatavad kriteeriumid ja tingimused jäävad otseselt või kaudselt seotuks lepingu esemega, mis on seotud hangitavate kaupade, teenuste ja ehitustööde olulise osaga, või kui ei ole seotud hangitavate kaupade, teenuste ja ehitustööde olulise osaga, siis mõjutaksid neid otseselt. Kuna mõistet „seos lepingu esemega“ on kahjustatud lahkenvate tõlgendustega, tuleks seda mõistet käesolevas määruses selgitada. Asjaomase lepingu esemega seose puhul võib kaaluda näiteks seda, et ostetud toodete tootmine ei hõlmanud toksilisi kemikaale, ostetud teenuseid osutatakse energiatõhusate seadmete või energiatõhusate tootmismeetodite abil, asjaomane toode vastab õiglase kaubanduse nõuetele, sealhulgas nõue maksta tootjatele teatav miinimumhind ja hinnalisa, ning kõnealuse lepingu täitmisega seotud töötajatele on tagatud õiglane töötasu. Tingimus, et peab esinema otsene või kaudne seos lepingu esemega, välistab kriteeriumid ja tingimused, mis on seotud üldise ettevõtepoliitikaga.
(41) Märgised on väärtuslik tõendusmaterjal, mis aitab hankijatel integreerida riigihangetesse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid või muid strateegilisi kaalutlusi. Hankijatel, kes soovivad osta teatavate keskkonna-, sotsiaalsete või muude omadustega tooteid, teenuseid või töid, peaks olema võimalik osutada konkreetsetele märgistele, tingimusel et märgise nõuded on seotud lepingu esemega ja nõutakse vastavust teatavatele märgise kvaliteedinõuetele. Kui hankijad otsustavad taotleda ökomärgist, peaksid nad taotlema olelusringipõhist, kolmandate isikute kontrollitud ja kõrge ambitsioonitasemega ökomärgist, ning kui toote, teenuse või ehitustöö kohta on vastu võetud ELi ökomärgise kriteeriumid, peaksid nad esmajärjekorras nõudma ELi ökomärgist, mis on ELi ametlik vabatahtlik süsteem kaupade ja teenuste kõrgetasemelise keskkonnakestlikkuse saavutamiseks.
(42) Selleks et muuta avaliku sektori kulutused tõhusamaks investeerimisvahendiks kooskõlas liidu strateegiliste poliitikaeesmärkidega, tuleks suuremat rõhku panna pikaajalisele avalikule kasule, selle asemel et keskenduda üksnes väikseimale algkulule. Kvaliteedi käsitlemine riigihangete keskse elemendina võimaldab hankijatel hankida töid, asju ja teenuseid, mis pakuvad paremaid tagatisi nende vajaduste täitmiseks pikemas perspektiivis ja ühtlasi täidavad üldisi ühiskondlikke eesmärke. Seepärast tuleks hankelepingud üldjuhul sõlmida parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel, mis võimaldab hankijatel võrrelda pakkumusi mitte ainult maksumuse alusel, vaid ka kvaliteedikriteeriumide alusel, mis on seotud lepingu esemega, sealhulgas vajaduse korral keskkonna-, sotsiaalsed, innovatsiooni-, ELi eelistamise, julgeoleku- ja vastupanuvõime aspektid ning olelusringi kulude arvestamine. Selliste pakkumuse hindamise kriteeriumide hindamisel tuleks ette näha piisavad kaitsemeetmed hindamisprotsessi õigluse tagamiseks, näiteks hinna- ja kvaliteedihinnangute eraldamine ning niinimetatud nelja silma põhimõtte tagamine, kuid see võiks hõlmata ka muid meetmeid, nagu individuaalsete hindamiste läbiviimine enne kollektiivset arutelu, dokumenteeritud kontrolljälje säilitamine ja suure maksumusega lepingute kõigi punktisummade põhjenduste avaldamine. Seetõttu tuleks pakkumuste hindamise etapis näha kvaliteedikriteeriumide jaoks ette minimaalne osakaal 30 % ja oma laadilt
ET 26 ET
töömahukate lepingute puhul 50 %, kusjuures see 50 % peaks hõlmama olulisi sotsiaalseid kaalutlusi ja ühtlasi võimaldama hankijatel teha sellest nõudest erandeid, kui hangitavate ehitustööde, asjade või teenuste kvaliteeti on võimalik piisaval määral tagada tehniliste spetsifikatsioonide, lepingute täitmise tingimuste või nende vahendite ja pakkumuste hindamise kriteeriumide kombinatsiooni abil.
(43) VKEdel on liidu majanduses oluline roll. Seepärast tuleks hankemenetlused kavandada proportsionaalsena ning vältida tarbetut haldus- ja finantskoormust, et hõlbustada VKEde juurdepääsu riigihangetele, sealhulgas ühe otsese töövõtjana või ettevõtjate rühma liikmena. Hangete korraldamine uue digitaalse ökosüsteemi kaudu peaks suurel määral vähendama VKEde menetlus- ja haldustõkkeid, sealhulgas dokumenteerimis- ja registreerimisnõudeid. Hankelepingute sisulisteks osadeks jagamine on endiselt üks peamisi vahendeid, millega hõlbustada VKEde osalemist riigihangetes ja mitmekesistada tarnijabaasi. Seepärast peaksid hankijad hanke kavandamise protsessi osana aktiivselt kaaluma hankelepingu osadeks jaotamist. Arvestades et mitmes liikmesriigis on kehtestatud rangem riigisisene kord, mille nad peaksid saama alles jätta, peaks liikmesriikidel olema lubatud kehtestada rangemaid osadeks jagamise põhimõtteid. Kiired maksed, sealhulgas tarneahela kaudu, aitavad veelgi kaasa VKEde finantssuutlikkuse kindlustamisele ja tugevdamisele, samuti ettemaksed, mida tuleks seetõttu julgustada kasutama.
(44) Selleks et tagada usaldusväärsed hankemenetlused, mis annavad parima hinna ja kvaliteedi suhte, peaksid hankijad tagasi lükkama pakkumused, mille põhjendamatult madalat maksumust ei ole võimalik nõuetekohaselt selgitada. Selgitada tuleks asjaolusid, mille korral pakkumused paistavad olevat põhjendamatult madala maksumusega, ning tingimusi, millele pakkujad võivad oma hindade ja hinnaelementide selgitamiseks osutada.
(45) Samuti on vaja selgemaid reegleid lepingu täitmise etapiga seotud teatavate aspektide, sealhulgas maksete kohta, sest need on tihedalt seotud hankemenetluse endaga. Selgitada tuleks seda, kuidas hankijad saavad kohaldada lepingute täitmise ajal kohandamismehhanisme, ja kuidas saab lepinguid muuta, eelkõige ettenägematute asjaolude korral. Kehtestada tuleks selge ja läbipaistev kohandamismehhanism, mis võimaldab hankijatel prognoositaval ja proportsionaalsel viisil muuta lepingutingimusi. Lepingu muutmist käsitlevaid sätteid tuleks ühtlustada, et võimaldada paremat kohaldamist olukordades, kus muudatuste tegemine ilma uue hanketa on õigustatud. Vaja on tugevaid kaitsemeetmeid tagamaks, et lepingu mis tahes olulisi muudatusi, eelkõige lepingupoolte vastastikuste õiguste ja kohustuste ulatuses ja sisus, põhjendatakse piisavalt, need avaldatakse vajaduse korral eelnevalt ja need võidakse läbi vaadatud, et vältida võimalikku väärkasutamist. Kui muudatused ületavad 50 % lepingu esialgsest hinnangulisest maksumusest, on suurem oht, et sellised muudatused võivad muuta lepingu majanduslikku tasakaalu, mistõttu tuleks selliste muudatuste suhtes kohaldada suuremaid läbipaistvuskohustusi.
(46) Kehtestada tuleks reeglid, millega tagatakse kogu hankemenetluse jooksul tehtud otsuste jälgitavus. Konkreetse hankemenetluse dokumenteerimine on endiselt oluline, sest see kinnitab käesoleva määruse nõuetekohast kohaldamist. See protsess tuleks elektroonilise riigihanke platvormide abil võimalikult suures ulatuses automatiseerida. Hankevõimaluste läbipaistvus on nurgakivi, mis tagab kõikjalt liidust pärit ettevõtjatele kogu liidus hangetele võrdse juurdepääsu. Seepärast tuleks avaldamisele kuuluvat teavet käsitlevate reeglitega tagada selliste võimaluste asjakohane avaldamine. Andmepõhise lähenemisviisi võimaldamiseks tuleks käesolevas määruses sätestada teabe üldkategooriad. Teabekategooriad on rühmitatud, mis võimaldab saada tervikliku
ET 27 ET
ülevaate alates hanke kavandamisest kuni lepingu täitmiseni ja keskenduda muutumatute paberkandjal vormide asemel asjakohaste andmepunktide kogumitele, millega aidatakse vähendada halduskoormust. Käesolevas määruses tuleks sätestada ka avaldamise tähtajad ja kord, sealhulgas riiklikul tasandil.
(47) Kontsessioonidel ja hankelepingutel on sama põhieesmärk – võimaldada hankijatel täita ehitustööde või teenuste abil üldisi vajadusi. Need erinevad peamiselt oma tasustamisstruktuuri, mitte põhieesmärgi poolest. Võttes arvesse nende sarnasusi, sealhulgas sõltuvust konkurentsipõhistest valikumenetlustest, horisontaalsete poliitikaeesmärkide saavutamist ja avaliku sektori varade võimalikku kasutamist, on asjakohane nende õigusraamistikke võimaluste piires ühtlustada, et suurendada selgust, vähendada keerukust ja tagada liidu prioriteetide järjekindel rakendamine. Selle lähenemisviisiga, mida toetab paindlik menetluskord, antakse hankijatele selgemaid juhiseid, kuid jäetakse alles vajalikud erinevused.
(48) Selleks et kõrvaldada direktiivis 2014/23/EL sätestatud kontsessiooni määratlusega seotud mõistelised ebaselgused ja eristada seda muudest lepinguliikidest, nagu maarendilepingud, on vaja selgitada kontsessiooni määratlust ja äririski mõistet, mis on määrav kriteerium lepingu liigitamisel kontsessiooniks. Käesoleva määruse määratlevaid elemente tuleks mõista nii, et need piirduvad käesoleva määruse kohaldamisala kindlaksmääramisega ja ei mõjuta muude poliitikavaldkondade äririskide määratlusi. Uus määratlus peaks keskenduma otseselt kontsessionääri riskile seoses ebakindlate majandustulemustega, mis võivad mõjutada investeeringute tagasisaamist ja tegevuskulude katmist tavapärastes turutingimustes, selle asemel et tugineda jäikadele liiga normatiivsetele riskikategooriatele. Selle lähenemisviisiga tagatakse, et selliseid tegureid nagu nõudlus, pakkumine, kättesaadavus, olelusring või tulemuslikkuse riskid ei käsitleta eraldiseisvate õiguslike kriteeriumidena, vaid pigem majandusliku netoriskipositsiooni näitajatena, mis iseloomustavad äririski ülekandmist. Reguleeriv mehhanism, mille kohaselt ettevõtjaid tasustatakse vastavalt seadusega sätestatud või reguleeritud tariifidele, millega täielikult hüvitatakse nende investeerimis- ja tegevuskulud ning ühtlasi kõrvaldatakse tegelik äririsk, ei kujuta endast kontsessioone käesoleva määruse tähenduses. Reguleerivaid meetmeid, mille peamine eesmärk on anda rahalist toetust või muid stiimuleid, ei tohiks iseenesest pidada kontsessioonideks üksnes seetõttu, et need antakse konkurentsipõhise menetluse teel ja nendega kehtestatakse toetuse saajatele teatavad nõuded. Trasside rajamise õigusi, mis on seotud püsiliinide või -võrkude ehitamise ja käitamisega, ei tuleks samuti käsitada kontsessioonidena, kui nendega ei kaasne avaliku sektori asutuse kehtestatud kohustust osutada või osta teenuseid.
(49) Selleks et tagada kontsessioonide tulemuslik haldamine alates ettevalmistamisest kuni rakendamiseni, kehtestatakse käesoleva määrusega struktureeritud lepinguhalduse elemendid, sealhulgas eelnev riskihindamine, millega kontrollitakse, kas kontsessionäärile kantakse üle tegelik ja majanduslikult oluline äririsk. Selles eelnevas struktureeritud riskihindamises tuleks kindlaks määrata peamised riskikategooriad ja määrata objektiivsete elementide alusel kindlaks nende riskide jaotumine lepingupoolte vahel. Selleks tuleks arvesse võtta lepingupoolte suutlikkust kontrollida või mõjutada asjaomaste riskide tekkimist või tagajärgi, ilma et see vabastaks kontsessionääri võimalikust kahjust, isegi kui hankija kannab osa riskist või kui võimalik üldine kahjurisk on vähene. Kontsessioonide kestus peaks olema proportsionaalne mitte ainult ajaga, mis kontsessionääril kulub investeeringute tagasiteenimiseks, vaid ka prognoositavate valdkondlike arengusuundumustega, nagu tehnoloogilised, keskkonna-, kliima- või ühiskondlikud muutused, mis võivad mõjutada kontsessiooni
ET 28 ET
täitmist. Liiga pikk kestus võib suurendada oluliste muudatuste vajadust ning seeläbi kahjustada algset riskide jaotust ja konkurentsitingimusi. Lepingud peaksid võimaldama kohanemist muutuvate nõuetega, mis on seotud kestlikkuse, tehnoloogia arengu, julgeoleku, innovatsiooni ja vastupanuvõimega, ning tagama, et kontsessioonid jäävad kogu oma kehtivusaja jooksul eesmärgipäraseks.
(50) Kontsessioonide muutmist käsitlevate normide kohaldamine on praktikas osutunud keeruliseks. Kuigi käesolevasse määrusesse jäetakse alles praeguse raamistiku erandid muutmiskeeldudest, kehtestatakse sellega selgemad piirangud, mis vastavad paremini kontsessioonide majanduslikule tegelikkusele, nimelt nõutakse majandusliku tasakaalu säilitamist ja keelatakse muuta olulisi konkurentsielemente. Lepingu muutmise suurema läbipaistvuse huvides kehtestatakse käesoleva määrusega suurte muudatuste puhul (mis ületavad 50 %) eelneva avaldamise kohustus, mis peaks toimima kaitsemeetmena kuritarvituste vastu.
(51) Nii avalikust kui ka erasektorist pärit e-riigihangete teenuse osutajatel on riigihangetes oluline roll turvalise elektroonilise teabevahetuse hõlbustamisel. Seepärast on vaja neile kehtestada teatavad nõuded, et tagada koostalitlusvõimelise teabevahetuse toimimine ja koostalitlusvõrgu vastupanuvõime. Selleks et tagada ettevõtjatele lihtne juurdepääs piiriülestele hankemenetlustele, peaks komisjon looma e-riigihangete platvormi, mis sisaldab hankemenetlustele juurdepääsuks ja nende läbiviimiseks vajalikke põhifunktsioone, ning seda haldama.
(52) Selleks et parandada piiriülest juurdepääsu hankemenetlustele, tuleks kehtestada hankemenetluste Euroopa standard, mis võimaldab ettevõtjatel esitada elektroonilist teavet, näiteks pakkumusi hankijatele, kes kasutavad muid teenuseid. Lisaks tuleks nõuda, et Euroopa standardiorganisatsioon töötaks välja hanke üksikasju käsitleva Euroopa standardi. Samuti tuleks selgitada, et elektrooniline teabevahetus otse hankija valitud e-riigihangete platvormi kaudu jääb lubatuks, kui see vastab elektroonilise side normidele.
(53) Hankemenetluste lihtsustamise oluline osa on vähendada ettevõtja osalemistingimustele vastavuse kontrollimisega seotud halduskoormust. Selleks peaks komisjon looma elektroonilise osalemistingimuste teenuse, mille kaudu saab ettevõtja tõendite digitaalsest haldusvahendist ajakohast teavet nii ettevõtja kui ka konkreetses hankemenetluses osalevate konsortsiumiliikmete või alltöövõtjate kohta. Vahendi ja riiklike andmebaaside vahelise ühenduse kaudu võivad hankijad saada ajakohast teavet ettevõtja vastavuse kohta osalemistingimustele.
(54) Hangetega seotud andmetel, sealhulgas lepinguandmetel, on palju olulisi kasutusviise ja eesmärke: need võivad anda teavet siseturu toimimise kohta ning aidata avastada pettust, korruptsiooni, konkurentsivastast koostööd ja rikkumisi. Kui hankijatele on hankemenetluste läbiviimisel ette nähtud suurem paindlikkus, on järelevalve parandamiseks oluline, et üldine andmete kvaliteet oleks parem. Seepärast peaksid liikmesriigid looma riiklikud riigihangete andmeruumid. Kuigi juurdepääs hankeandmetele on väga oluline, ei ole vaja nõuda andmete dubleerimist eri allikates, kuna see toob kaasa suuremad kulud ilma märgatava kasuta. Seepärast peaksid riiklikud andmeruumid võimaldama juurdepääsu andmetele, sealhulgas andmetele, mida võidakse hoida muudes andmebaasides, ning teavet salvestada või hankida tuleks vaid vajaduse korral. Kui on olemas juba olemasolevad hangete andmebaasid, peaksid need olema riiklike riigihangete andmeruumide aluseks. Komisjon lõi riigihangete andmeruumi, et koguda ja jagada teavet riigihangete kohta, ning see peaks saama hanketeavet riiklikest riigihangete andmeruumidest.
ET 29 ET
(55) E-riigihangete platvormid on kogu liidus riigihangete aluseks olev elutähtis taristu. Selliste süsteemide kaudu töödeldav teave on väga tundlik. Selliste andmete koondumine platvormidele, mis on kolmanda riigi omandis, kontrolli või lubamatu mõju all, kujutab endast märkimisväärset ohtu liidu või ühe või mitme liikmesriigi julgeoleku ja avaliku turvalisuse huvidele. Sellised ohud hõlmavad loata juurdepääsu tundlikele hankeandmetele, sekkumist hankeplatvormide andmeterviklusse või kättesaadavusse, küberrünnete või küberspionaaži riski, mida hõlbustavad välisriikide osalejad, ning hanketeabe võimalikku kasutamist liidule kahjulikel majanduslikel või strateegilistel eesmärkidel. Seepärast on riigihanketaristu julgeoleku ja vastupanuvõime kaitsmiseks oluline tagada, et e-riigihangete teenuse osutajad ja riiklikud riigihangete andmeruumid oleksid vabad omandistruktuuridest või kontrollikorrast, millega kaasneb sobimatu sekkumise oht.
(56) Käesoleva määruse tulemuslikkus ei sõltu mitte ainult selgetest õigusnormidest, vaid ka toimivast juhtimiskorrast riiklikul tasandil. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama oma hankesüsteemide toimimiseks struktureeritud ja tõenduspõhised järelevalveraamistikud, mis põhinevad nende riiklikes riigihangete andmeruumides kättesaadavatel andmetel, et teha kindlaks puudused, hinnata tulemuslikkust ja konkurentsi, tuvastada süsteemseid riske ja hinnata käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Selline järelevalve peaks toetama riiklike hankesüsteemide pidevat täiustamist ning peaks muu hulgas hõlmama konkurentsi ja turulepääsu tõkkeid, sealhulgas VKEde jaoks, haavatavust korruptsiooni ja pettuste suhtes, sõltuvust tarneahelatest ning kestlikkuspõhimõtete, innovatsiooni ja digiülemineku kasutuselevõttu. Kõnealuse järelevalve tulemused tuleks regulaarselt avalikustada ja neid tuleks kasutada komisjonile esitatavates regulaarsetes aruannetes.
(57) Liikmesriigid peaksid määrama ka riikliku koordineeriva asutuse, et tagada tulemuslik koordineerimine asjaomaste riiklike asutuste vahel, hõlbustada nende asutuste vahelist koostööd ja teabevahetust ning tegutseda komisjoni, teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja asjaomaste sidusrühmade ühtse kontaktpunktina.
(58) Asjatundlikkuse suurendamine on oluline tegur, et tagada tulemuslikud, tõhusad ja usaldusväärsusel põhinevad riigihanked. See nõuab pikaajalist ja strateegilist lähenemisviisi, et arendada ja säilitada hankijate oskusi ja pädevusi kogu hanketsükli jooksul. Riiklik strateegia peaks looma ühtse raamistiku prioriteetide seadmiseks, meetmete koordineerimiseks, edusammude järelevalveks ja asjatundlikkuse suurendamiseks tehtavate jõupingutuste kohandamiseks aja jooksul. Asjatundlikkuse suurendamise meetmetes tuleks arvesse võtta hankijate erinevaid vajadusi igal valitsemistasandil, pöörates eriti tähelepanu vähese haldussuutlikkusega hankijatele. Sellised meetmed peaksid hõlbustama ka ettevõtjate, eelkõige VKEde osalemist ja toetama muid osalejaid, kes aitavad kaasa riigihankesüsteemi toimimisele. Asjaomastel tugistruktuuridel, nagu pädevuskeskused, koolitusasutused, nõustamisteenused või kasutajatoed, on oluline roll hankijate asjatundlikkuse suurendamisel ja riigihankesüsteemi üldise tulemuslikkuse parandamisel.
(59) Pettused, soosiklus, konkurentsivastane koostöö, korruptsioon ja huvide konfliktid ohustavad endiselt suurel määral riigihangete usaldusväärsust ja tulemuslikkust. Seetõttu, et vältida konkurentsi moonutamist ja tagada kõigi ettevõtjate võrdne kohtlemine, sealhulgas lepingu täitmise käigus, tuleks hankijatelt nõuda asjakohasete, proportsionaalsete ja tulemuslike meetmete võtmist selliste riskide ennetamiseks, kindlakstegemiseks ja kõrvaldamiseks kogu lepingute ettevalmistamise, sõlmimise ja täitmise protsessi vältel. Liikmesriigid peaksid neid jõupingutusi toetama asjakohaste vahenditega, sealhulgas andmepõhiste riskianalüüsivahenditega, nagu Arachne+, mis
ET 30 ET
on komisjoni andmekaeve- ja riskihindamisvahend, mille eesmärk on aidata avastada ja ennetada ELi eelarvet mõjutavaid pettusi, huvide konflikte ja õigusnormide rikkumisi. Liidu uue riigihangete digitaalse ökosüsteemi eesmärk on tagada läbipaistvus ja vastutus ning sellega aidatakse vähendada menetluste usaldusväärsust ohustavaid riske.
(60) Kiirete tehniliste, majanduslike ja õiguslike muutuste arvessevõtmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse vähem oluliste elementide kohta: muuta iga kahe aasta järel riigihangete piirmäärasid, et võtta arvesse SDRide samaväärsuse erinevusi, kehtestada teatavate kaupade hangetele keskkonnanõuded, muuta toote või tehnoloogia kestlikkuse nõudeid kehtestavate liidu õigusaktide loetelu, vajaduse korral pärast uute asjakohaste liidu õigusaktide vastuvõtmist, muuta riigihangetes BIMi kasutamise piirmäära, võtta vastu kohustuslikud tehnilised spetsifikatsioonid ja muud riigihankekriteeriumid, kui need elemendid käsitlevad kindlaks tehtud liidu julgeoleku- ja avaliku turvalisuse huve või kui on kindlaks tehtud strateegilised sõltuvused või riskid, muuta hõlmatud ettevõtjate, kaupade, teenuste või ehitustööde määratlust või täiendada käesolevat määrust, nõudes hankijatelt käesolevas määruses sätestatud valikuliste piiravate meetmete kohaldamist, muuta või laiendada nõutavat hanketeavet, määrata või luua koostalitlusvõrk ning kehtestada elektroonilise osalemistingimuste süsteemi haldamise normid ja määrata kindlaks ettevõtja tõendite digitaalne haldusvahend ja sellega seotud võrk. Eriti oluline on see, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes0 ettenähtud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(61) Selleks et käesoleva määruse rakendamisel tagada ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu otsuseid, mis käsitlevad konkurentsi taset teatavatel turgudel ja teatavat liiki hankijate hankelepingute sõlmimise korrast vabastamise teostatavust; täpsustada, millist liiki konkreetne teave peaks igas avalikus kokkuvõttes sisalduma, ning luua seos avalike kokkuvõtete vahel ja järjestada mitmes avalikus kokkuvõttes sisalduv konkreetne teave, samuti kehtestada sellega seotud nõuded hankijatele ja e-riigihangete teenuse osutajatele teabe taaskasutamiseks; täpsustada koostalitlusvõrgu, elektroonilise osalemistingimuste teenuse ja andmevahetuse kasutuselevõtmise korda; kehtestada ühine spetsifikatsioon, mis hõlmab hankemenetluste semantilise andmemudeli nõudeid, ning määrata kindlaks, milline hanketeave tuleks teha kättesaadavaks riiklikule riigihangete andmeruumile (NPPDS) ja riigihangete andmeruumile (PPDS), millal seda tuleks käsitada üldsusele kättesaadavana, millised on avaldamise tingimused, näiteks selle teabe avaldamise kuupäev, mis esialgu ei ole üldsusele kättesaadav, ning tehniliste valideerimisnõuete allikas. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/20110.
0ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj. 0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse
eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).
ET 31 ET
(62) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt riigihankemenetluste korra ühtlustamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(63) Käesoleva määrusega viiakse läbi regulatiivne korrastamine, koondades asjakohase hankelepingute sõlmimise korra valdkondlikest õigusaktidest ühte alusõigusakti, milleks on käesolev määrus. Sellega luuakse hankelepingute sõlmimise korra üldine raamistik, mis ei ole seotud üksnes konkreetse sektoriga, ning lihtsustatakse suurel määral selle korra rakendamist praktikas. Selleks et jätta välja ja lisada käesolevasse määrusesse asjakohane hankelepingute sõlmimise kord, mida kohaldatakse olenemata asjaomase toote liigist, on vaja muuta määrusi (EL) 2023/1542,0 (EL) 2024/1157,0 (EL) 2024/1252,0 (EL) 2024/1735,0 (EL) 2024/1781,0 (EL) 2024/2847,0 (EL) 2024/31100 ja (EL) 2025/400 ning direktiive 2008/98/EÜ,0 (EL) 2019/882,0 (EL) 2022/2381,0 (EL)
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1542, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ (ELT L 191, 28.7.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1542/2025-07-31).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1157, mis käsitleb jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L, 2024/1157, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1157/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1252, millega sätestatakse kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (ELT L, 2024/1252, 3.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1252/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1781, millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik, muudetakse direktiivi (EL) 2020/1828 ja määrust (EL) 2023/1542 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ (ELT L, 2024/1781, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1781/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2847, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013 ja (EL) 2019/1020 ning direktiivi (EL) 2020/1828 (küberkerksuse määrus) (ELT L, 2024/2847, 20.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2847/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/3110, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustusreeglid ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011 (ELT L, 2024/3110, 18.12.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/3110/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/24/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 7.12.2022, lk 44, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2381/oj).
ET 32 ET
2023/17910 ja (EL) 2024/17600. Määrust (EÜ) nr 1370/2007 tuleks muuta, et selle määrusega saaks kohaldada käesolevas määruses sätestatud norme julgeoleku, varustuskindluse ja ELi eelistamise kohta.
(64) Direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL tuleks kehtetuks tunnistada.
(65) Võttes arvesse käesoleva määrusega kehtestatud reformide ulatust ja uudsust, sealhulgas ühise digitaalse ökosüsteemi ja andmeruumide loomist, strateegiliste hankelepingute sõlmimise korra tõhustamist ning uusi juhtimis- ja järelevalvenõudeid, tuleks käesoleva määruse kohaldamine kahe aasta võrra edasi lükata.
(66) Vastavalt määruse (EL) 2018/17250 artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [LISADA],
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (ELT L 231, 20.9.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/1791/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1760, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ning määrust (EL) 2023/2859 (ELT L, 2024/1760, 5.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1760/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).
ET 33 ET
I osa Üldsätted
I jaotis Reguleerimisese ja kohaldamisala
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
1. Käesolevas määruses kehtestatakse nõuded selliste ehitustööde, asjade või teenuste hankelepingute ja ehitustööde või teenuste kontsessioonide suhtes, mille üks või mitu hankijat hangivad ühelt või mitmelt ettevõtjalt ja mille maksumus on võrdne artiklis 2 sätestatud piirmääradega või nendest suurem.
2. Määruses esitatakse hankelepingute ja kontsessioonide sõlmimise menetluskord ning selliste lepingute ja kontsessioonide kavandamisse ja täitmisse puutuvad hangetega seotud aspektid, nähakse ette strateegilised eesmärgid, mida tuleb arvesse võtta, ning määratakse kindlaks ühise digitaalse ökosüsteemi raamistik, mida kasutatakse nende lepingute ja kontsessioonide kavandamisel, sõlmimisel ja elluviimisel, ning mehhanismid riigihangete tõhususe ja riigihangetega seotud vastutuse tagamiseks.
3. Käesoleva määrusega reguleeritakse ainult lõigetes 1 ja 2 osutatud küsimusi ja ei reguleerita liikmesriikide üldise haldus- või lepinguõigusega seotud küsimusi. Määrus ei mõjuta seda, kuidas liikmesriigid korraldavad oma avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori kulutuste finants- ja eelarvekontrolli, või oma sotsiaalkindlustussüsteeme.
4. Käesoleva määruse kohaldamisel lähtutakse ELi toimimise lepingu (edaspidi „alusleping“) artiklist 346. Käesolev määrus ei välista selliste riiklike meetmete vastuvõtmist või jõustamist, mis kooskõlas aluslepinguga on vajalikud liikmesriikide riikliku julgeoleku kaitseks.
5. Käesolev määrus ei mõjuta aluslepingu artikli 4 kohast liikmesriikide vabadust luua kooskõlas liidu õigusega üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid ega seda, kuidas neid teenuseid korraldatakse ja rahastatakse, tingimusel et need vastavad riigiabi reeglitele ja nendega seotud konkreetsetele kohustustele. Samuti ei mõjuta käesolev määrus ühtegi avaliku sektori asutuse otsust selle kohta, kas, kuidas ja millises ulatuses ta soovib ise täita avaliku huviga seotud ülesandeid vastavalt aluslepingu artiklile 14 ja protokollile nr 26.
6. Kokkuleppeid, otsuseid ja muid õiguslikke vahendeid, millega korraldatakse hankijate vahel volituste ja kohustuste üleandmist avalike ülesannete täitmiseks ning millega ei nähta ette lepinguliste kohustuste täitmise tasustamist, käsitatakse asjaomase liikmesriigi sisemise korralduse alla kuuluvana ja seega ei mõjuta käesolev määrus neid mingil viisil.
Artikkel 2
Piirmäärad
ET 34 ET
1. Käesolevat määrust kohaldatakse hankelepingute ja kontsessioonide suhtes, mille hinnanguline käibemaksuta maksumus on võrdne järgmiste piirmääradega või nendest suurem:
(a) 5 404 000 eurot ehitustööde hankelepingute ja kontsessioonide puhul;
(b) 140 000 eurot I lisas loetletud asjade hankelepingute ja teenuste hankelepingute puhul, mille sõlmib keskvalitsusasutus;
(c) 216 000 eurot asjade hankelepingute ja teenuste hankelepingute puhul, mille sõlmib keskvalitsusest madalama tasandi hankija;
(d) 432 000 eurot asjade hankelepingute ja teenuste hankelepingute puhul, mille sõlmib II osa I jaotise 2. peatükiga hõlmatud sektorites tegutsev hankija;
(e) 750 000 eurot artikli 58 kohaselt sõlmitud sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuste lepingute puhul.
2. Komisjonil on õigus võtta vastavalt artiklile 141 või kiireloomulistel juhtudel vastavalt artiklile 142 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kooskõlas artiklis 3 kehtestatud tingimustega käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud piirmäärasid.
Artikkel 3
Piirmäärade läbivaatamine
1. Iga kahe aasta järel alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev – käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgneva augusti viimane päev] kontrollib komisjon, kas artikli 2 lõikes 1 sätestatud piirmäärad vastavad Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepingus kehtestatud piirmääradele, ning kooskõlas käesoleva artikliga vaatab need piirmäärad vajaduse korral läbi.
2. Komisjon vaatab artiklis 2 sätestatud piirmäärad läbi vastavalt WTO riigihankelepinguga ettenähtud arvutusmeetodile. Komisjon võtab kõnealuste piirmäärade suuruse arvutamisel aluseks Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühikutes (SDR) väljendatud euro keskmise päevakursi 24-kuulise ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril jõustuvale läbivaatamisele eelneval 31. augustil. Vajaduse korral ümardatakse läbivaadatud piirmäärade suurus allapoole lähima tuhande euroni, et tagada WTO riigihankelepingus sätestatud ja SDRides väljendatud kehtivate piirmäärade järgimine.
3. Alates 1. jaanuarist 202X [väljaannete talitus, palun lisada käesoleva määruse jõustumise aastale järgnev aasta] ja seejärel iga kahe aasta tagant määrab komisjon kindlaks käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud piirmäärade suurused nende liikmesriikide omavääringus, mille rahaühik ei ole euro.
4. Vastavalt WTO riigihankelepinguga ettenähtud arvutusmeetodile võtab komisjon lõikes 3 osutatud väärtuste arvutamisel aluseks kõnealuste omavääringute keskmise päevakursi, mis vastab eurodes väljendatud kohaldatavale piirmäärale 24-kuulise ajavahemiku jooksul, mis lõpeb järgmise aasta 1. jaanuaril jõustuvale läbivaatamisele eelneval 31. augustil.
5. Komisjon avaldab läbivaadatud piirmäärad ja nende vastavad suurused nende liikmesriikide omavääringus, mille rahaühik ei ole euro, Euroopa Liidu Teatajas nende läbivaatamisele järgneva novembrikuu alguses.
ET 35 ET
6. Kui artiklis 3 sätestatud piirmäärad on vaja läbi vaadata ja tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kasutada artikliga 141 ettenähtud menetlust, siis kasutatakse tungiva kiireloomulisuse tõttu delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks artikli 2 lõike 2 alusel artiklis 142 osutatud kiirmenetlust.
II jaotis Põhimõtted, poliitikaeesmärgid ja mõisted
Artikkel 4
Hanke põhimõtted
1. Hangetes juhindutakse põhimõttest hankida avaliku sektori raha eest parimat kvaliteeti, et täita avaliku sektori kulutuste ja investeeringute tõhususe eesmärki.
2. Hankijad kohtlevad liidust pärit ettevõtjaid ja ettevõtjaid, kes on artikli 70 lõike 1 kohaselt hõlmatud ettevõtjad, võrdselt ja mittediskrimineerivalt, et liidu siseturul täiel määral tagada isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumine ning asutamisvabadus. Nad tegutsevad läbipaistvalt ja proportsionaalselt.
3. Hankijad võtavad asjakohaseid meetmeid, et tagada hankemenetluse usaldusväärsus ja vältida asjaolusid, mis võivad ohustada selle erapooletust ja õiglust.
Hankijad ei kavanda oma hanget nii, et see jääks käesoleva määruse kohaldamisalast välja või põhjendamatult piiraks konkurentsi.
4. Hankijad võtavad asjakohaseid meetmeid selle tagamiseks, et ettevõtjad täidaksid hankelepingute kohustusi, mis on seotud artiklis 5 sätestatud poliitikaeesmärkidega, sealhulgas keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonna asjakohaseid kohustusi, mis on kehtestatud liidu või liikmesriigi õigusega, kollektiivlepingutega või II lisas loetletud rahvusvaheliste keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguskonventsioonidega.
Artikkel 5
Poliitikaeesmärgid
Riigihangetes juhindutakse liidu strateegilistest poliitikaeesmärkidest, eelkõige järgmisest:
(a) liidu konkurentsivõime suurendamine, millele aitavad kaasa edukas siseturg, innovatsiooni edendamine ning liidu tootmisbaasi ja puhta tööstusbaasi tugevdamine;
(b) liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmine;
(c) sotsiaalse õigluse, õiglaste töötingimuste ja kaasava ühiskonna poole püüdlemine, sealhulgas sotsiaaldialoogi toel;
(d) liidu turvalisus, julgeolek, vastupanuvõime ja majandusjulgeolek, mille muu hulgas tagab strateegiline sõltumatus.
Artikkel 6
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
ET 36 ET
(1) „salastatud teave“ – igasugune teave või materjal (olenemata selle vormist, laadist või edastamisviisist), millele on määratud salastatuse tase või kaitsetase ning mis riigi julgeoleku huvides ning vastavalt konkreetses liikmesriigis kehtivatele õigus- või haldusnormidele vajab kaitsmist mis tahes omastamise, hävitamise, kõrvaldamise, avalikustamise, kadumise eest või volitamata isiku juurdepääsu eest või mis tahes liiki kahjustamise eest;
(2) „päev“ – kalendripäev;
(3) „ettevõtja tõendite digitaalne haldusvahend“ – digitaalne vahend, mis võimaldab hankemenetluses kontrollida, vahetada ja talletada käesoleva määrusega ettenähtud ja haldusvahendi kaudu kättesaadavaid tõendeid menetlusest kõrvalejätmise aluste, kvalifitseerimiskriteeriumide, päritolu ja muude nõuete kohta;
(4) „ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik või avaliku sektori asutus või selliste isikute ja/või asutuste rühm (nagu ühisettevõtted, konsortsiumid või muud, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta ajutised ühendused), kes pakub turul ehitustöö(de) tegemist, tooteid või teenuseid;
(5) „osalemistingimustele vastavuse profiil“ – artiklis 133 osutatud elektroonilise osalemistingimuste teenuse kaudu koostatud dokument, mis sisaldab teavet ettevõtja kohta, sealhulgas teavet tema vastavuse kohta menetlusest kõrvalejätmise alustele, kvalifitseerimiskriteeriumidele ja päritolunõuetele;
(6) „e-riigihangete platvorm“ – digitaalne vahend, mis koostalitlusvõrgu kaudu võimaldab elektroonilist teabevahetust hankijate ja ettevõtjate vahel;
(7) „e-riigihangete teenuse osutaja“ – ettevõtja, kes pakub elektrooniliste riigihangete platvormi;
(8) „funktsionaalsusnõue“ – nõue, milles kirjeldatakse toimivust, soovitud funktsioone, sooritusvõimet, väljundit või tulemust, mille ehitustööd, tooted või teenused peaksid tagama, kuid millega ei nähta ette konkreetseid tehnilisi vahendeid, põhimõtteid või meetodeid, mida kasutades need funktsioonid või tulemused saavutatakse;
(9) „harmoneeritud standard“ – määruse (EL) nr 1025/20120 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud harmoneeritud standard;
(10) „töömahukas leping“ – leping, mille esemeks vajalikud tööjõukulud moodustavad tavaliselt vähemalt 50 % lepingu kogumaksumusest;
(11) „olelusring“ – kõik toote, ehitustöö või teenuse olemasolu ajal võimalikud järjestikused või omavahel seotud etapid või mõlemad (sealhulgas teostatav teadus- ja arendustegevus, tootmine, kauplemine ja selle tingimused, transport, kasutamine ja hooldus) alates tooraine hankimisest või ressursside loomisest kuni kõrvaldamise ja teenuse osutamise või kasutamise lõpuni;
(12) „mikro-, väike või keskmise suurusega ettevõtja“ (VKE) – komisjoni soovituse 2003/361/EÜ0 lisas määratletud mikro-, väike või keskmise suurusega ettevõtja;
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1025/oj).
0 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (teatavaks tehtud numbri C(2003) 1422 all) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36, ELI:
ET 37 ET
(13) „kommertskasutusele eelnev hange“ – teadus- ja arendusteenuste hange, mis hõlmab turutingimustel riski ja kasu jagamist ning konkurentsipõhist etapiviisilist arendustegevust;
(14) „hanke üksikasi“ – mis tahes teave, mille hankija on koostanud või millele ta on osutanud, et kirjeldada hanke elemente enne lepingu sõlmimist, sealhulgas avalikud kokkuvõtted, tehnilised spetsifikatsioonid, lepingu projekt, vormid, millega ettevõtjad teavet esitavad, teave üldiselt kohaldatavate kohustuste kohta ja mis tahes lisateave;
(15) „hanketeave“ – hankija esitatud andmed, mis hõlmavad kogu hanketsüklit, sealhulgas lepingu sõlmimise eelne ja järgne aeg;
(16) „teadus- ja arendusteenuste hanked“ – alusuuringute ja rakendusuuringute ning tootearenduse hanked kuni esialgse arendustegevuseni. Esimese toote, teenuse või ehitustöö esialgne arendustegevus võib hõlmata piiratud ulatuses tootmist või tarnimist, et võtta arvesse kohapealse katsetamise tulemusi ja tõendada, et asjaomane toode, teenus või ehitustöö sobib masstootmiseks või -tarnimiseks kooskõlas vastuvõetavate kvaliteedistandarditega, kuid ei hõlma masstootmist või -tarnimist eesmärgiga saavutada kaubanduslik tasuvus või katta teadus- ja arendustegevuse kulud. Teadus- ja arendusteenuste hanked võivad hõlmata selliste prototüüpide või esimeste toodete, teenuste või ehitustööde omandiõiguse saamist, mis on hankija tellimusel välja töötatud konkreetse teadus- ja arendusteenuste hankelepingu raames ja selle tarbeks, kuid ei hõlma lõpptoodete, teenuste või ehitustööde kaubanduslikku kasutuselevõttu;
(17) „hankija“ – artikli 7 kohane avaliku sektori hankija või artikli 8 kohane võrgustikusektori hankija;
(18) „hankeleping“ – ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel kirjalikult sõlmitud leping, mis on seotud rahaliste huvidega ja mille esemeks on ehitustööde tegemine, toodete tarnimine või teenuste osutamine;
(19) „teenuste hankeleping“ – hankeleping, mille esemeks on muude kui punktis 22 osutatud teenuste osutamine;
(20) „avalik kokkuvõte“ – hankija avaldatud ülevaade hankest teataval ajahetkel;
(21) „asjade hankeleping“ – hankeleping, mille esemeks on toodete ostmine, üürimine, rentimine või liisimine väljaostuvõimalusega või ilma selleta. Toode võib tähendada uut, kasutatud, taastatud, taastoodetud toodet ja toodet teenusena. Asjade hankeleping võib seotud ehitustööna hõlmata ka kohaletoomis- ja paigaldustöid;
(22) „ehitustööde hankeleping“ – hankeleping, mille esemeks on üks järgmistest:
(a) V lisas loetletud tegevustega seotud ehitustööde tegemine või ehitustööde tegemine koos projekteerimisega;
(b) ehitustöö tegemine või ehitustöö tegemine koos projekteerimisega;
(c) ehitustöö tegemine mis tahes vahenditega vastavalt ehitustöö liigile või projektile otsustavat mõju avaldava avaliku sektori hankija esitatud nõuetele;
(23) „ühiskonnaprobleem“ – arengusuundumus või olukord, mis mõjutab avalike ülesannete tulemuslikku ja tõhusat täitmist ning asjaomase hankija või hankijate tegevust või nendest teenustest sõltuvaid isikuid;
http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj).
ET 38 ET
(24) „innovatiivse lahenduse ettepanek“ – ettevõtja ettepanek, milles esitatakse tema innovatiivne lähenemisviis ühiskonnaprobleemi lahendamisele, sealhulgas sellega seotud riskid ning võimalik mõju ja kasu, ning tema nägemus innovatiivse lahenduse väljatöötamisest, katsetamisest ja rakendamisest koostöös hankijaga;
(25) „alltöövõtja“ – ettevõtja, kellele teine ettevõtja, kellega hankeleping on sõlmitud, annab lepingu alusel vastutuse hankelepingu mingi osa täitmise eest (siia ei kuulu pelgalt nende kaupade või osadega varustamine, mis on vajalikud ehitustööde tegemiseks või teenuste osutamiseks);
(26) „lepingu ese“ – ehitustööd, teenused või asjad, mida hankija kavatseb hankega oma tarbeks hankida;
(27) „ehitustöö“ – ehitus- või tsiviilehitustööde tulemus tervikuna, millel on iseseisev majanduslik või tehniline otstarve.
ET 39 ET
II osa Asjaomased osalised
I jaotis Hankijad
1. peatükk Hankijate kindlakstegemine
Artikkel 7
Avaliku sektori hankijad
1. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse avaliku sektori hankijana keskvalitsusasutusi, keskvalitsusest madalama tasandi valitsusasutusi, avalik- õiguslikke isikuid või ühest või mitmest sellisest avaliku sektori hankijast koosnevaid ühendusi olenemata sellest, kas hankemenetluse viib läbi üks või mitu konkreetset haldusüksust nende sees.
2. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse keskvalitsusasutustena I lisas loetletud asutusi ning (kui liikmesriigi tasandil on tehtud asjakohaseid parandusi või muudatusi) nende õigusjärglasi.
Liikmesriigi tasandil tehtud parandustest või muudatustest teatavad liikmesriigid komisjonile kolme kuu jooksul.
3. Keskvalitsusest madalama tasandi valitsusasutused on järgmised:
(a) muud kui I lisas loetletud riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused;
(b) kesksed hankijad, kes ei ole keskvalitsusasutused;
(c) lõikes 4 kirjeldatud avalik-õiguslikud isikud.
4. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse avalik-õiguslike isikutena neid asutusi, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
(a) selle konkreetne eesmärk on tegutseda üldistes huvides ning see ei tegele tööstuse ega kaubandusega;
(b) see on juriidiline isik;
(c) seda rahastab enam kui 50 % ulatuses riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või teine avalik-õiguslik isik või seda juhib ja kontrollib riik või kõnealune omavalitsus või isik või selle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest üle poole on määranud riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või teine avalik- õiguslik isik.
5. Komisjonil on õigus I lisa muutmiseks võtta kooskõlas artikliga 141 vastu delegeeritud õigusakte, et liikmesriikidelt käesoleva artikli lõike 2 kohaselt saadud teadete alusel ajakohastada keskvalitsusasutuste loetelu.
ET 40 ET
Artikkel 8
Võrgustikusektori hankijad
1. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse võrgustikusektori hankijatena avaliku sektori hankijaid, riigi osalusega äriühinguid ja eri- või ainuõiguse alusel tegutsevad üksusi, kes tegelevad ühe või mitme artiklites 12–18 osutatud tegevusega või nende tegevuste kombinatsiooniga, välja arvatud juhul, kui seda tegevust otseselt mõjutab konkurents turgudel, millele juurdepääs ei ole artikli 19 kohaselt piiratud.
2. Riigi osalusega äriühing on mis tahes ettevõtja, millele ühel või mitmel avaliku sektori hankijal võib omandiõiguse, rahalise osaluse või seda reguleerivate õigusnormide alusel otseselt või kaudselt olla valitsev mõju.
Eeldatakse, et avaliku sektori hankijatel on valitsev mõju järgmistel juhtudel, kui nad otseselt või kaudselt
(a) omavad enamust ettevõtja märgitud kapitalist;
(b) omavad kontrolli ettevõtja emiteeritud aktsiatega seotud häälte enamuse üle;
(c) võivad nimetada rohkem kui poole ettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest.
3. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse eri- või ainuõigusena õigusi, mille liikmesriigi pädev asutus on andnud õigus- või haldusnormidega, millega artiklites 12– 18 osutatud tegevus reserveeritakse ühele või mitmele üksusele ning mis suurel määral mõjutavad teiste üksuste võimalusi sellel alal tegutseda.
Kui õigusi antakse piisavat avalikustamist tagava menetluse käigus objektiivsete kriteeriumide alusel, siis ei käsitata neid esimese lõigu kohase eri- või ainuõigusena.
Teises lõigus osutatud menetluste hulka kuuluvad muu hulgas
(a) väljakuulutamisega hankemenetlused vastavalt direktiivile 2009/81/EÜ0 või avaliku kokkuvõttega hankemenetlused vastavalt käesolevale määrusele;
(b) muude liidu õigusaktide kohased menetlused, millega objektiivsete kriteeriumide alusel tagatakse eelnevalt lubade andmise piisav läbipaistvus, sealhulgas III lisas loetletud liidu õigusaktide kohased menetlused.
Artikkel 9
Kesksed hankijad
1. Oma hangete korraldamiseks võivad hankijad kooskõlas käesoleva artikliga luua ja kasutada keskseid hankijaid.
2. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse keskse hankijana kõiki hankijaid, kes täidavad järgmisi ülesandeid:
(a) tegutsevad hulgimüüjana, kes ostab ja müüb turult hangitud lahendusi hankijatele edasi;
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/81/oj).
ET 41 ET
(b) tegutsevad vahendajana, kes avaldab kokkuvõtteid ja sõlmib hankijate nimel lepinguid.
Lisaks eespool nimetatud tegevustele võivad kesksed hankijad läbi viia ühishankeid või neis osaleda või osutada hankijatele hangete tugiteenuseid, sealhulgas tehnilist abi, tehnilist taristut või nõustamist.
3. Hankijad märgivad artikli 110 kohastes avalikes kokkuvõtetes ära, kui nad tegutsevad keskse hankijana.
4. Iga hankija võib omandada lahendusi liidus asutatud keskselt hankijalt või tema kaudu, ilma et peaks rakendama käesoleva määrusega ettenähtud keskse hankija teenuste osutamise korda.
5. Hankija, kes omandab lahenduse keskselt hankijalt või keskse hankija kaudu, kes oli selle lahenduse puhul kohustatud käesolevat määrust kohaldama ja on seda teinud, loetakse selle lahendusega seotud hanke puhul käesoleva määruse nõuetele vastavaks.
6. Hankija, kes omandab lahenduse selliselt liidu institutsioonilt, organilt, ametilt või asutuselt või selle kaudu, kes viib läbi ühishankeid, tegutseb liikmesriikide nimel või keskse hankijana vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2024/25090 või muule liidu õigusaktile, mis ei ole käesolev määrus ja millega on ette nähtud ühishanke korraldamine või tegutsemine liikmesriikide nimel või keskse hankijana, loetakse kõnealuse lahenduse hanke puhul käesoleva määruse nõuetele vastavaks.
Artikkel 10
Ühishanked
1. Kaks või enam hankijat, sealhulgas eri liikmesriikidest pärit hankijad, võivad teatavate konkreetsete hankelepingute sõlmimisel tegutseda ühiselt.
2. Ühishankemenetlust reguleeritakse pooltevahelise kokkuleppega, milles määratakse muu hulgas kindlaks
(a) poolte ülesanded, vastutus ühishankemenetluse juhtimise eest, ühiselt hangitavate ehitustööde, asjade või teenuste jaotamine või üleantavate õiguste jaotamine ning
(b) kui hankijad on eri liikmesriikidest, siis menetlust reguleeriv õigussüsteem ja sellest tulenevalt vaidluste suhtes kohaldatavad õigusaktid, pädev kontrolliasutus ja kohaldatav jurisdiktsioon ning ühishankest tulenevaid hankelepinguid reguleerivad õigusaktid.
Ülesannete jaotus ja kohaldatav liikmesriigi õigus märgitakse ära ühishanke hankelepingutes hanke üksikasjade all.
3. Käesolev artikkel ei piira käesoleva määruse artikli 9 lõike 6 ja artikli 69 lõike 3 punkti f ning määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 168 lõigete 2 ja 3 ega muude liidu õigusaktide kohaldamist.
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).
ET 42 ET
2. peatükk Võrgustikusektori tegevusalad
1. JAGU KOHALDAMISALASSE KUULUVAD TEGEVUSALAD
Artikkel 11
Üldsätted
1. Artiklite 12, 13 ja 14 kohaldamisel hõlmab „tarnimine“ tootmist, hulgi- ja jaemüüki.
2. Gaasi tootmine ammutamise teel kuulub artikli 18 kohaldamisalasse.
Artikkel 12
Gaas ja soojusenergia
1. Gaasi ja soojusenergiaga seoses kohaldatakse käesolevat määrust järgmiste tegevuste suhtes:
(a) selliste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärk on pakkuda üldsusele gaasi või soojusenergia tootmise, transpordi või jaotamisega seotud teenust;
(b) gaasi või soojusenergia tarnimine punktis a osutatud võrkudesse.
2. Seda, kui võrgustikusektori hankija, kes ei ole avaliku sektori hankija, varustab üldkasutatavat teenust osutavaid püsivõrke gaasi või soojusenergiaga, ei käsitata käesoleva artikli lõike 1 kohase tegevusena, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
(a) võrgustikusektori hankija toodab gaasi või soojusenergiat muude kui käesoleva artikli lõikes 1 või artiklites 13, 14 või 15 osutatud tegevuste vältimatu tagajärjena;
(b) üldkasutatavate võrkude varustamise eesmärk on üksnes sellise toodangu majanduslik kasutamine ja see ei ületa 20 % võrgustikusektori hankija käibest, võttes aluseks tarnimisele eelnenud kolme aasta keskmise.
Artikkel 13
Elektrienergia
1. Elektrienergiaga seoses kohaldatakse käesolevat määrust järgmiste tegevuste suhtes:
(a) selliste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärk on pakkuda üldsusele elektrienergia tootmise, transpordi või jaotamisega seotud teenust;
(b) elektrienergia tarnimine punktis a osutatud võrkudesse.
2. Seda, kui võrgustikusektori hankija, kes ei ole avaliku sektori hankija, varustab üldkasutatavat teenust osutavaid püsivõrke elektrienergiaga, ei käsitata käesoleva artikli lõike 1 kohase tegevusena, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
ET 43 ET
(a) võrgustikusektori hankija toodab elektrienergiat, sest tal on enda tarbeks vaja seda tarbida muude tegevuste jaoks kui käesoleva artikli lõikes 1 või artiklites 12, 14 või 15 osutatud tegevused;
(b) üldkasutatavate võrkude varustamine sõltub üksnes võrgustikusektori hankija omatarbimisest ning see ei ole ületanud 30 % võrgustikusektori hankija summaarsest energiatootmisest, võttes aluseks tarnimisele eelnenud kolme aasta keskmise.
Artikkel 14
Vesi
1. Veega seoses kohaldatakse käesolevat määrust järgmiste tegevuste suhtes:
(a) selliste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärk on pakkuda üldsusele joogivee tootmise, transpordi või jaotamisega seotud teenust;
(b) joogivee tarnimine punktis a osutatud võrkudesse.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka selliste lepingute suhtes, mille sõlmivad võrgustikusektori hankijad, kes tegelevad mõne lõikes 1 osutatud tegevusega ja on seotud ühega järgmistest tegevustest:
(a) hüdrotehnikaprojektid, niisutus või kuivendus, tingimusel et tarnitava joogivee maht moodustab üle 20 % nimetatud projektide, niisutus- või kuivendustööde käigus saadava vee kogumahust;
(b) heitvee ärajuhtimine ja käitlemine.
3. Seda, kui võrgustikusektori hankija, kes ei ole avaliku sektori hankija, varustab üldkasutatavat teenust osutavaid püsivõrke joogiveega, ei käsitata käesoleva artikli lõike 1 kohase tegevusena, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
(a) võrgustikusektori hankija toodab joogivett, sest tal on vaja seda tarbida muu tegevuse jaoks kui artiklites 14–17 osutatud tegevused;
(b) üldkasutatavate võrkude varustamine sõltub üksnes võrgustikusektori hankija omatarbimisest ning see ei ole ületanud 30 % võrgustikusektori hankija summaarsest joogivee tootmisest, võttes aluseks tarnimisele eelnenud kolme aasta keskmise.
Artikkel 15
Transporditeenused
1. Käesolevat määrust kohaldatakse selliste võrkude pakkumise või käitamise suhtes, mis pakuvad üldsusele transporditeenust rongi, automaatsüsteemide, trammi, trolli, bussi või köisteega.
2. Transporditeenuste puhul loetakse võrgu olemasoluks seda, kui teenust osutatakse vastavalt liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud tegevustingimustele, näiteks teenindusmarsruutide tingimused, pakutav läbilaskevõime või teenindussagedus.
ET 44 ET
Artikkel 16
Sadamad ja lennujaamad
Käesolevat määrust kohaldatakse geograafilise piirkonna sellise kasutamise suhtes, mille eesmärk on pakkuda lennu-, mere- või siseveetranspordi ettevõtjatele lennujaama, mere- või siseveesadama või muid terminaliteenuseid.
Artikkel 17
Postiteenused
1. Käesolevat määrust kohaldatakse tegevuse suhtes, mis on seotud järgmiste teenuste osutamisega:
(a) postiteenused;
(b) muud teenused peale postiteenuste, tingimusel et neid teenuseid osutab üksus, kes osutab ka käesoleva artikli lõike 2 punktis b määratletud postiteenuseid, ning et artiklis 19 sätestatud tingimused ei ole nende teenuste puhul täidetud.
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/67/EÜ0 kohaldamist piiramata kasutatakse käesolevas artiklis järgmisi mõisteid:
(a) „postisaadetis“ – mis tahes kaaluga saadetis, mis on varustatud aadressiga ja valmis edasitoimetamiseks. Lisaks kirjadele võivad postisaadetiste hulka kuuluda näiteks raamatud, kataloogid, ajalehed, perioodikaväljaanded ja mis tahes kaaluga postipakid, mis sisaldavad kaubandusliku väärtusega või kaubandusliku väärtuseta esemeid;
(b) „postiteenused“ – teenused, mis koosnevad postisaadetiste kogumisest, sortimisest, sihitamisest ja kättetoimetamisest, sealhulgas nii direktiivi 97/67/EÜ artiklis 3 sätestatud universaalteenuse osutamise kohustuse alla kuuluvad kui ka selle alla mittekuuluvad teenused;
(c) „muud teenused peale postiteenuste“ – teenused, mida osutatakse järgmistes valdkondades:
i) postiteeninduse korraldamise teenused nii enne kui ka pärast lähetamist, sealhulgas postiruumi töö korraldamise teenused;
ii) teenused, mis on seotud postisaadetistega, mis ei ole hõlmatud punktiga a, näiteks aadressita otsepost.
Artikkel 18
Energiaallikate kaevandamine ja maavarauuringud
Käesolevat määrust kohaldatakse geograafilise piirkonna kasutamise suhtes
(a) nafta või gaasi ammutamiseks;
(b) söe või muude tahkekütuste uuringuteks või kaevandamiseks.
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1997/67/oj).
ET 45 ET
2. JAGU TEATAVATE VÕRGUSTIKUSEKTORI TEGEVUSALADE VÄLJAJÄTMINE
Artikkel 19
Tegevused otsese konkurentsi tingimustes
1. Käesolevat määrust ei kohaldata artiklites 12–18 esitatud tegevusi käsitlevate lepingute suhtes, kui teatavas geograafilises piirkonnas on kõnealune tegevus konkurentsile otseselt avatud turgudel, millele juurdepääs selles geograafilises piirkonnas ei ole piiratud, ning kui seda on kinnitatud artikli 20 lõike 4 kohaselt vastuvõetud rakendusaktiga.
2. Lõike 1 kohaldamisel otsustatakse, kas tegevus on konkurentsile otseselt avatud, lähtudes kriteeriumidest, mis on kooskõlas aluslepingu konkurentsisätetega, ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist selle olukorra suhtes, mille üle otsustatakse. Need kriteeriumid võivad hõlmata järgmist:
(a) asjaomaste toodete või teenuste omadused;
(b) asendatavateks peetavate alternatiivsete toodete või teenuste olemasolu pakkumise või nõudluse poolel;
(c) hinnad ja
(d) rohkem kui ühe kõnealuste toodete tarnija või teenuste osutaja tegelik või võimalik kohalolek asjaomasel turul.
Asjaomane tegevus võib olla suurema sektori osa või sellega võidakse tegeleda üksnes liidu territooriumi teatavates osades, sealhulgas liikmesriikide teatavates osades.
3. Konkurentsi otsest mõjutamist hinnatakse sellise geograafilise piirkonna alusel, kus asjaomased ettevõtjad osalevad toodete või teenuste pakkumises ja nõudluses ning mille piires on konkurentsitingimused piisavalt ühetaolised ning mida saab naaberaladest eristada eelkõige märgatavalt erinevate konkurentsitingimuste tõttu. Hindamisel võetakse eelkõige arvesse suuri erinevusi ettevõtjate turuosades ning seda, kas turule sisenemisel esineb tõkkeid või tarbijate eelistusi. Samuti võetakse arvesse selliseid tegureid nagu asjaomaste toodete või teenuste laad ja omadused ning olulised hinnaerinevused asjaomase piirkonna ja naaberpiirkondade vahel. Territoriaalne kohaldamisala, mille alusel hinnatakse konkurentsimõjusid, piirdub liikmesriigi territooriumiga.
4. Lõike 1 kohaldamisel tunnistatakse, et turule juurdepääs ei ole piiratud, kui liikmesriik on rakendanud ja kohaldanud IV lisas loetletud liidu õigusakte. Muul juhul tuleb tõendada, et juurdepääs kõnealusele turule on õiguslikult ja tegelikkuses vaba.
Artikkel 20
Väljajätmise kord
1. Kui liikmesriik või võrgustikusektori hankija leiab, et teatav tegevus on vaba juurdepääsuga turgudel konkurentsile otseselt avatud, siis võib ta selle tõendamiseks, et kõnealune tegevus ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse, esitada komisjonile võimalikku ametlikku eranditaotlust ettevalmistava eelküsimuse artikli 19
ET 46 ET
kohaldatavuse kohta vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 või kohe esitada ametliku eranditaotluse vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.
2. Pärast eelküsimuse saamist teeb komisjon valikulise ettevalmistava etapina lojaalse koostöö põhimõttest lähtudes artikli 19 tingimuste täitmise esialgse hindamise. See hindamine põhineb kogu kõnealuse tegevusega seotud teabel, mis on juba komisjoni valduses või talle kättesaadav. Olemasoleva teabe täiendamiseks võib komisjon küsida lisateavet asjaomaselt võrgustikusektori hankijalt või liikmesriigilt või muult asjaomase tegevuse ja turuga seotud pädevalt isikult. Komisjon võib võrgustikusektori hankijale, liikmesriigile ja teistele asjaomastele isikutele teha ettepaneku vahetada kirjalikult või suuliselt täiendavat teavet, et uurida, kas väljajätmise tingimused on täidetud, sealhulgas välja selgitada puuduvaid asjaolusid, andmeid või põhjendusi.
Komisjon vastab hindamist puudutavale eelküsimusele 180 kalendripäeva jooksul alates küsimuse esitamisest. Kui eelküsimuse hindamiseks kogutud teabest piisab selle järeldamiseks, et artiklis 19 ettenähtud tingimused on täidetud, siis lõpetab komisjon ettevalmistava etapi, loobub nõudest esitada ametlik eranditaotlus ja võtab vastu rakendusakti, milles kinnitatakse, et asjaomasele tegevusele on käesoleva artikli lõike 4 kohaselt tehtud erand.
Teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul võib asjaomane liikmesriik või võrgustikusektori hankija igal ajal esitada ametliku taotluse.
Kui eelküsimuse hindamiseks kogutud teabest ei piisa selle järeldamiseks, et artiklis 19 ettenähtud tingimused on täidetud, siis teatab komisjon sellest asjaomasele liikmesriigile või võrgustikusektori hankijale ja seejärel võib liikmesriik või võrgustikusektori hankija otsustada esitada ametliku eranditaotluse vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.
3. Kui ametlik eranditaotlus on esitatud kas kohe või pärast ettevalmistava etapi ebaselget, negatiivset või osaliselt negatiivset tulemust , siis teeb komisjon artiklis 19 sätestatud tingimuste täitmise täieliku hindamise. Ametlikus eranditaotluses esitatakse kõik asjakohased asjaolud ja eelkõige teave nende tingimuste täitmist käsitlevate õigus- ja haldusnormide või kokkulepete kohta. See võib sisaldada seisukohta, mille on vastu võtnud sõltumatu riiklik asutus, kes on asjaomases tegevuses pädev. Eranditaotluse vorm, sisu ja muud üksikasjad peavad vastama käesoleva artikli lõikel 10 põhineva rakendusakti nõuetele.
4. Pärast esitatud teabe hindamist võtab komisjon käesoleva lõike teises lõigus esitatud ajavahemike jooksul vastu rakendusakti selle kohta, kas artiklis 19 ettenähtud kriteeriumide alusel on tegevus konkurentsile otseselt avatud. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu artikli 143 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.
Konkreetse tegevuse suhtes käesolevat määrust enam ei kohaldata, kui
(a) komisjon on punktis b ettenähtud ajavahemiku jooksul vastu võtnud rakendusakti, millega kinnitatakse, et tegevus on konkurentsile otseselt avatud;
(b) komisjon ei ole rakendusakti vastu võtnud järgmiste ajavahemike jooksul:
i) juhul kui eranditaotlusele ei ole lisatud sõltumatu riikliku asutuse seisukohta, siis
(1) 90 päeva;
(2) 120 päeva, kui komisjon teatab võrgustikusektori hankijale ja asjaomasele liikmesriigile, et eranditaotluse keerukuse tõttu on
ET 47 ET
asjaomase turu või tegevuse konkurentsiolukorra analüüsimiseks erandkorras tarvis rohkem aega;
ii) juhul kui eranditaotlusele on sõltumatu riikliku asutuse seisukoht lisatud, siis
(1) 60 päeva;
(2) erandkorras 80 päeva, kui komisjon teatab võrgustikusektori hankijale ja asjaomasele liikmesriigile, et eranditaotluse keerukuse tõttu on asjaomase turu või tegevuse konkurentsiolukorra analüüsimiseks tarvis rohkem aega.
Nende tähtaegade alguseks loetakse esimene tööpäev, mis järgneb kuupäevale, mil komisjon saab eranditaotluse, või kui koos eranditaotlusega esitatud teave ei ole täielik, siis tööpäev, mis järgneb täieliku teabe saamisele.
Asjaomase liikmesriigi või võrgustikusektori hankija nõusolekul võib komisjon punktis b ettenähtud tähtaegu pikendada.
Komisjon võib asjaomaselt liikmesriigilt, võrgustikusektori hankijalt, sõltumatult riiklikult asutuselt või muult pädevalt riiklikult asutuselt küsida teavet, mida ta peab hindamise jaoks vajalikuks, sealhulgas lisateavet juba esitatud teabe kohta või selgitusi. Kuni täieliku ja täpse teabe saamiseni punktis b esitatud tähtajad peatatakse.
5. Komisjoni nõusolekul võib asjaomane liikmesriik või võrgustikusektori hankija oma eranditaotlust pärast selle esitamist suurel määral muuta, eelkõige asjaomaste tegevuste või geograafiliste piirkondade osas. Sellisel juhul nähakse rakendusakti vastuvõtmiseks ette uus ajavahemik, mis arvutatakse vastavalt lõike 4 punktile b, välja arvatud juhul, kui komisjon ja asjaomane liikmesriik või võrgustikusektori hankija lepivad kokku lühema ajavahemiku.
6. Kui komisjon esitab seoses eranditaotlusega asjaomasele liikmesriigile või võrgustikusektori hankijale taotluse teabe esitamiseks ja sellele 180 päeva jooksul ei vastata, siis loetakse eranditaotlus tagasivõetuks.
7. Kui teatava tegevuse suhtes konkreetses liikmesriigis juba kohaldatakse lõigete 1 ja 5 kohast menetlust, siis sama tegevust samas liikmesriigis hõlmavaid järgmisi eranditaotlusi, mis esitatakse enne esimese eranditaotlusega alanud ajavahemiku lõppu, ei käsitata uute menetlustena, vaid nendega tegeldakse esimese eranditaotluse raames ja ajavahemikus.
8. Komisjon võib erandi tegemise tingimuste kohta ex officio teha uue analüüsi, sealhulgas kolmandalt isikult saadud teabe alusel või liikmesriigi ametliku taotluse korral.
9. Teabe artikli 19 lõike 1 kohaldatavuse kohta asjaomase turu ja tegevuse puhul teeb komisjon kättesaadavaks ja muu hulgas kinnitab, et eranditaotlus on esitatud, ning esitab selle hindamise ajavahemikud ja nende pikendamised või peatamised. Samuti avaldab komisjon teabe esitatud eelküsimuste ja lõike 8 kohaselt tehtud uute analüüside kohta.
10. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse lõigete 1–9 kohaldamise üksikasjalik kord, sealhulgas vähemalt nõuded järgmise kohta:
(a) rakendusnormid lõigete 1 ja 3 kohaste eelküsimuste ja eranditaotluste vormi, sisu ja muude üksikasjade kohta;
(b) avaldamine vastavalt lõikele 9.
ET 48 ET
Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 143 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
II jaotis Ettevõtjad
1. peatükk Üldsätted
Artikkel 21
Ettevõtjad
1. Hankijad ei nõua ettevõtjatelt hankemenetluses osalemiseks konkreetset õiguslikku vormi.
2. Ettevõtjat, kes võib oma asukohariigi õiguse alusel asjaomaseid asju, töid või teenuseid pakkuda, ei tohi tagasi lükata üksnes põhjusel, et selle liikmesriigi õiguse alusel, kus leping sõlmitakse, peaks ettevõtja olema kas füüsiline või juriidiline isik.
3. Hankijad võivad teenuste, ehitustööde või kohaletoomis- ja paigaldustööde puhul nõuda, et juriidilised isikud teataksid enne asjaomaste ülesannete täitmise algust nende töötajate nimed ja asjakohase kvalifikatsiooni, kes vastutavad kõnealuse lepingu täitmise eest.
Artikkel 22
Ettevõtjate rühmad
1. Hankijad määravad ettevõtjate rühmadele samad artikli 27 kohased kvalifitseerimiskriteeriumid, mis teistele ettevõtjatele, välja arvatud juhul, kui käesoleva artikliga on ette nähtud teisiti.
Ettevõtjate rühm loetakse kvalifitseerimiskriteeriumile vastavaks, kui
(a) ühel rühma kuuluval ettevõtjal on olemas vajalik tehniline ja kutsealane suutlikkus või majanduslik ja finantssuutlikkus või
(b) kui sellise suutlikkuse tõendamiseks on võimalik ühendada kahe või mitme rühmaliikme asjakohane tehniline ja kutsealane suutlikkus või majanduslik ja finantssuutlikkus, välja arvatud juhul, kui sellise kombineerimise tulemusena jääb suutlikkustase samaks.
2. Kui see on põhjendatud lepingu laadiga ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, võivad hankijad
(a) teha lõike 1 teise lõigu punktist a või b erandeid teatavate eriti oluliste ülesannetega seotud kvalifitseerimiskriteeriumide puhul;
(b) näha ette, et teatavaid eriti olulisi ülesandeid täidab konkreetselt see rühma liige, kes vastab asjaomase ülesandega seotud kvalifitseerimiskriteeriumile.
Hankijad määravad kindlaks eriti olulised ülesanded ja nendega seotud nõuded ning märgivad need ja nende põhjendused selgelt ära hanke üksikasjades.
ET 49 ET
3. Ettevõtjate rühmade jaoks võivad lepingu täitmise tingimused teistele ettevõtjatele kehtestatud tingimustest erineda üksnes juhul, kui see on põhjendatud objektiivsete põhjustega, mis on proportsionaalsed ja hanke üksikasjades selgelt märgitud.
4. Ilma piiramata liikmesriikide pädevust oma sotsiaalkindlustussüsteemi korraldada, ei nõua hankijad ettevõtjate rühmalt, et sellel oleks mõni konkreetne õiguslik vorm, ka pärast seda, kui nendega on leping sõlmitud.
5. Hankijad pööravad eriti suurt tähelepanu sellele, et ei loodaks põhjendamatuid või ebaproportsionaalseid tõkkeid seoses rühmas osalevate ettevõtjate suurusega, eelkõige VKEde jaoks.
Artikkel 23
Teiste üksuste suutlikkusele tuginemine
1. Nende kvalifitseerimiskriteeriumide puhul, mille hankija on artikli 27 kohaselt kehtestanud, võivad ettevõtjad olenemata nendevaheliste sidemete õiguslikust laadist või üksuste õiguslikust vormist tugineda teiste üksuste suutlikkusele.
2. Hankija kontrollib, kas üksused, kelle suutlikkusele ettevõtja kavatseb ühe või mitme kvalifitseerimiskriteeriumi puhul tugineda, vastavad ettenähtud kvalifitseerimiskriteeriumidele või on põhjust nad kõrvale jätta. Hankija nõuab, et ettevõtja vahetaks välja üksuse, kes ei vasta ettenähtud kvalifitseerimiskriteeriumile või kes vastab kohustuslikele kõrvalejätmise alustele. Hankija võib nõuda, et ettevõtja asendaks üksuse, kes vastab valikulistele kõrvalejätmise alustele.
3. Hankijad võivad hanke üksikasjades taotleda ettevõtjalt tõendeid, et kogu lepingu täitmise ajal on tema käsutuses selle üksuse asjakohased ressursid, kellele ta kavatseb tugineda, näiteks sobib selleks kõnealuse üksuse asjakohane avaldus.
4. Kui ettevõtja tugineb teiste üksuste suutlikkusele seoses majandusliku ja finantssuutlikkuse kriteeriumiga, võib hankija nõuda, et asjaomane ettevõtja ja kõnealused üksused vastutavad hankija ees lepingu täitmise eest ühiselt.
5. Kui ettevõtja tugineb tehnilise ja kutsealase suutlikkuse tõendamisel teiste üksuste suutlikkusele, siis võib hankija hanke üksikasjades nõuda, et neid töid või teenuseid, mille jaoks sellist suutlikkust nõutakse, teeks see teine üksus, kelle suutlikkusele tuginetakse.
Artikkel 24
Alltöövõtt
1. Osa hankelepingust võib täita alltöövõtu korras. Ettevõtjaga sõlmitud lepingut ei täideta täies ulatuses alltöövõtuna ning alltöövõttu ei anta täies ulatuses edasi järgmisele alltöövõtjale.
2. Hankijad nõuavad, et ettevõtjad märgiksid oma pakkumuses ära kõik osad, mille kohta nad kavatsevad kolmanda isikuga sõlmida alltöövõtulepingu, ning kõik kavandatavad alltöövõtjad.
Nad võivad nõuda, et peatöövõtja teataks neile pärast lepingu sõlmimist ja enne lepingu täitmise algust ülesanded ja tegevused, mille kohta ta kavatseb sõlmida alltöövõtulepingu. Samuti võivad nad nõuda teavet iga alltöövõtja kohta.
ET 50 ET
Hankijad nõuavad peatöövõtjalt teises lõigus osutatud teabe esitamist järgmistel juhtudel:
(a) ehitustööde hankelepingud;
(b) teenused, mida osutatakse hankija otsese järelevalve all olevas rajatises;
(c) lepingud, mille puhul on kindlaks tehtud, et need kujutavad endast ohtu julgeolekule või avalikule turvalisusele või sisaldavad seda, nagu on sätestatud artiklis 66;
(d) lepingud, mille puhul kasutatakse artiklis 73 osutatud ELi eelistamise nõudeid.
Hankija nõuab, et peatöövõtja teavitaks hankijat võimalikult kiiresti kõigist lepingu kehtivuse ajal tehtud muudatustest teabes, mis on esitatud kolmanda lõigu kohaselt.
3. Hankija nõuab, et ettevõtja asendaks alltöövõtja, kelle puhul esinevad artikli 25 kohased kohustuslikud kõrvalejätmise alused. Hankija võib nõuda, et ettevõtja asendaks alltöövõtja, kelle puhul esinevad artikli 26 kohased valikulised kõrvalejätmise alused.
4. Kui hankija on kasutanud mõnda artiklis 73 osutatud ELi eelistamise nõuet või on lisanud turvameetmed vastavalt artiklile 66, võib ettevõtja alltöövõtjat kasutada või ta asendada üksnes tingimusel, et alltöövõtja vastab hankija kehtestatud ELi eelistamise nõuetele või turvameetmetele.
5. Kui see on põhjendatud lepingu laadiga ja on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, võivad hankijad nõuda, et teatavaid eriti olulisi ülesandeid täidaks peatöövõtja otse. Hankijad määravad kindlaks eriti olulised ülesanded ja nendega seotud nõuded ning märgivad need ja nende põhjenduse selgelt hanke üksikasjades.
6. Käesoleva artikli sätete alusel teostatav alltöövõtt ei piira peatöövõtja vastutust.
7. Artikli 4 lõikes 4 osutatud kohustuste täitmine alltöövõtjate poolt tagatakse oma vastutusala ja pädevuse piirides tegutsevate pädevate riiklike asutuste asjakohaste meetmetega. Liikmesriigid võivad vastu võtta või säilitada täiendavaid proportsionaalseid meetmeid alltöövõtu piiramiseks, kui nad on kindlaks teinud nõuetekohaselt põhjendatud suurema riski, et sotsiaal- ja tööõigusest tulenevaid kohustusi ei täideta.
2. peatükk Kõrvalejätmise alused ja kvalifitseerimiskriteeriumid
Artikkel 25
Kohustuslikud kõrvalejätmised
1. Hankija jätab menetluse käigus mis tahes hetkel hankemenetlusest kõrvale ettevõtja, sealhulgas ettevõtjate rühma liikme, kui kõnealuse ettevõtja suhtes või teises lõigus määratletud juriidilise isiku toimimise seisukohalt olulise isiku suhtes on mis tahes liikmesriigis tehtud lõplik süüdimõistev kohtuotsus mis tahes käesolevas lõigus loetletud süüteos või nende liikmesriikide puhul, kellele asjaomane liidu õigusakt ei ole siduv, samaväärsetes liikmesriigi õigusaktides sätestatud süüteos:
ET 51 ET
(a) osalemine nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK0 artikli 1 punktis 1 määratletud kuritegelikus ühenduses;
(b) korruptsioonikuriteod direktiivi (EL) 2026/10210 tähenduses;
(c) liidu finantshuve kahjustav pettus Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses ja direktiivi (EL) 2017/13710 artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuriteod;
(d) terroriaktid ja terrorirühmitusega seotud kuriteod, samuti terroristliku tegevusega seotud kuriteod, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2017/5410 artiklites 3–12;
(e) rahapesu direktiivi (EL) 2018/16730 artikli 3 tähenduses;
(f) inimkaubandus direktiivi (EL) 2011/360 artikli 2 tähenduses;
(g) direktiivi 2009/52/EÜ0 artiklites 2, 3 ja 9 osutatud kuriteod, mis on seotud ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike töölevõtmisega;
(h) direktiivi (EL) 2024/12030 artiklites 3 ja 4 osutatud keskkonnakuriteod;
(i) kuriteod, mis on seotud direktiivi (EL) 2024/12260 artiklites 3 ja 4 osutatud liidu piiravate meetmete rikkumisega;
(j) direktiivi (EL) 2019/7130 artiklites 3–8 osutatud mittesularahaliste maksevahendite kasutamine pettuse eesmärgil;
0Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2008/841/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2026. aasta direktiiv (EL) 2026/1021, milles käsitletakse korruptsioonivastast võitlust ning millega asendatakse nõukogu raamotsus 2003/568/JSK ja Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev konventsioon ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371 (ELT L, 2026/1021, 11.5.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2026/1021/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1371/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/541/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (ELT L 284, 12.11.2018, lk 22, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/1673/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/36/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (ELT L, 2024/1203, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1203/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (ELT L, 2024/1203, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1203/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1226, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/1673 (ELT L, 2024/1226, 29.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1226/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/713, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2001/413/JSK (ELT L 123, 10.5.2019, lk 18, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/713/oj).
ET 52 ET
(k) direktiivi (EL) 2011/930 artiklites 3–9 osutatud laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamisega seotud süüteod.
„Juriidilise isiku toimimise seisukohalt oluline isik“ – isik, kes on juriidilises isikus juhtival kohal ühel järgmistest alustest:
(a) õigus esindada juriidilist isikut;
(b) õigus teha juriidilise isiku nimel otsuseid;
(c) õigus kontrollida juriidilist isikut.
2. Käesolevas artiklis esitatud kõrvalejätmise aluseid kohaldatakse viie aasta jooksul alates lõpliku kohtuotsuse kuulutamise kuupäevast (välja arvatud juhul, kui kõrvalejätmise aeg on lõplikus kohtuotsuses kindlaks määratud), mis tähendab, et pärast käesolevas lauses osutatud tähtaegade möödumist kõrvalejätmise otsust ei tehta.
3. Hankija jätab ettevõtja menetluse käigus igal ajal hankemenetluses osalemisest kõrvale, kui ta saab teada, et ettevõtja või töövõtja on rikkunud maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega seotud kohustusi ja see on lõpliku kohtu- või haldusotsusega kindlaks tehtud, välja arvatud juhul, kui ettevõtja on selleks ajaks sõlminud siduva kokkuleppe tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas (vajaduse korral) kogunenud intresside või trahvide tasumise kohta.
Hankija võib esimeses lõigus ettenähtud kohustuslikust kõrvalejätmisest teha erandi, kui kõrvalejätmine oleks selgelt ebaproportsionaalne, eelkõige juhul, kui maksmata on vaid väikesed summad.
4. Hankija võib erandkorras otsustada, et teeb käesolevas artiklis ettenähtud kohustuslikust kõrvalejätmisest erandi avalikust huvist tulenevatel ülekaalukatel põhjustel, nagu rahvatervis või keskkonnahoid. Iga otsus erandi tegemise kohta dokumenteeritakse koos põhjendusega artikli 109 kohases eraldi dokumendis.
Artikkel 26
Valikulised kõrvalejätmise alused
1. Hankija võib ettevõtja, sealhulgas ettevõtjate rühma üksiku liikme igal ajal hankemenetluses osalemisest kõrvale jätta, kui:
(a) hankija saab mis tahes asjakohasel viisil tõendada, et ettevõtja on rikkunud asjakohastest liidu õigusaktidest tulenevaid kohaldatavaid kohustusi, nagu on osutatud artikli 4 lõikes 4;
(b) ettevõtja on pankrotis või tema suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus või ta on muus võrreldavas olukorras;
(c) hankija saab asjakohasel viisil tõendada, et ettevõtja on toime pannud raske ametialase rikkumise, mis muudab tema aususe või usaldusväärsuse küsitavaks;
(d) hankijal on piisavalt usaldusväärseid andmeid, mille alusel järeldada, et ettevõtja on konkurentsi moonutamise eesmärgil sõlminud kokkuleppeid teiste ettevõtjatega;
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/93/oj.
ET 53 ET
(e) ettevõtjal on varasema avaliku hanke lepingu kohase olulise tingimuse täitmisel esinenud suuri või pidevaid puudusi, mille tõttu hankija lõpetas varasema lepingu ennetähtaegselt, määras kahjutasu või rakendas muid võrreldavaid karistusi;
(f) asjaomase menetluse raames on leitud, et ettevõtja vastutab sellise teabe olulise moonutamise eest, mida on vaja menetlusest kõrvalejätmise aluste puudumise või kvalifitseerimiskriteeriumide täitmise kontrollimiseks, või on muul viisil tegutsenud eesmärgiga saada riigihankemenetluses põhjendamatuid eeliseid;
(g) hankija saab mis tahes asjakohasel viisil, sealhulgas salastatud teabe või avalikkusele avaldamata teabe abil tõendada liikmesriikide pädevate asutuste hinnangut, mille kohaselt ettevõtja ei ole piisavalt usaldusväärne, et välistada riske liidu või ühe või mitme liikmesriigi julgeolekule ja avaliku turvalisuse huvidele;
(h) ettevõtja on riigihankemenetlusele eelnenud kolme aasta jooksul saanud siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume, mida komisjon on kinnitanud määruse (EL) 2022/25600 artikli 31 lõike 2 kohaselt vastuvõetud rakendusaktiga, ning hankijal on piisavalt usaldusväärseid tõendeid, et järeldada, et asjaomased välisriigi subsiidiumid mõjutavad tõenäoliselt ettevõtja pakkumust.
2. Iga ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse lõike 1 kohast kõrvalejätmist, võib esitada tõendeid, mis lükkavad kõrvalejätmise aluse olemasolu ümber või tõendavad, et ta on oma usaldusväärsuse näitamiseks võtnud piisavaid meetmeid, kuigi kõrvalejätmise alus on olemas.
Selleks peab ettevõtja eelkõige tõendama, et ta on
(a) maksnud või võtnud kohustuse maksta hüvitist rikkumisega tekitatud mis tahes kahju eest;
(b) selgitanud põhjalikult fakte ja asjaolusid ning teinud uurimisasutustega aktiivselt koostööd ning
(c) võtnud konkreetseid tehnilisi, töökorralduse ja töötajatega seotud meetmeid, mida on vaja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks.
Kui hankija peab esitatud tõendeid piisavaks, ei jäeta asjaomast ettevõtjat hankemenetlusest kõrvale.
Ettevõtja võetud meetmete hindamisel võetakse arvesse rikkumise raskusastet ja konkreetseid asjaolusid. Ettevõtja võetud meetmete hindamisel võtab hankija arvesse asjaomaste uurimisasutustega tehtud koostöö laadi, ulatust ja aega.
Kui meetmeid peetakse ebapiisavateks, saadetakse ettevõtjale selle kohta põhjendus.
Ettevõtjal, kes on mis tahes liikmesriigis lõpliku otsusega hankemenetluses osalemisest kõrvale jäetud, ei ole selle otsusega määratud kõrvalejätmise aja jooksul õigust kasutada käesoleva lõikega ettenähtud võimalust.
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume (ELT L 330, 23.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2560/oj).
ET 54 ET
Liikmesriik võib määrata riikliku asutuse, kes on pädev tõendeid hindama ja otsustama, kas need on käesoleva lõike kohaldamiseks piisavad. Hankijad tuginevad oma hankemenetlustes riikliku pädeva asutuse positiivsele otsusele.
3. Kui ei võeta lõike 2 kohaseid meetmeid ja kui menetlusest kõrvalejätmise aega ei ole lõpliku otsusega kindlaks määratud, võivad hankijad käesoleva artikli kohaselt ettevõtja menetlusest kõrvale jätta kuni viieks aastaks alates kõrvalejätmise aluseks oleva tegevuse kuupäevast, jätkuva või korduva tegevuse puhul aga alates tegevuse lõpetamise kuupäevast, kuid mitte pärast seda maksimaalset ajavahemikku.
4. Kui hankija jätab ettevõtja lõike 1 punkti h alusel menetlusest kõrvale, teatab ta sellest komisjonile.
Artikkel 27
Kvalifitseerimiskriteeriumid
1. Kui hankijad otsustavad kasutada kvalifitseerimiskriteeriume, määravad nad need kriteeriumid kindlaks vastavalt käesolevas artiklis esitatud tingimustele.
2. Kvalifitseerimiskriteeriumid on seotud üksnes järgmisega:
(a) tehniline ja kutsealane suutlikkus lõigete 4, 5 ja 6 tähenduses;
(b) õiguslik, majanduslik ja finantssuutlikkus lõike 7 tähenduses.
3. Hankija piirdub nõuetega, mida on vaja selle tagamiseks, et ettevõtjal on sõlmitava lepingu täitmiseks olemas õiguslik, majanduslik ja finantssuutlikkus ning tehniline ja kutsealane suutlikkus. Kõik nõuded peavad olema seotud ja proportsionaalsed lepingu eseme keerukuse ja sellega seotud riskidega.
4. Kui see on lepingu eseme seisukohast põhjendatud, võib hankija nõuda, et ettevõtja oleks kantud mõnda selle riigi kutse- või äriregistrisse, kus toimub ettevõtja põhitegevus.
Teenuste riigihankemenetlustes võib hankija, juhul kui ettevõtjatel peab tema päritoluriigis olema asjaomase teenuse osutamiseks luba või kui nad peavad kuuluma teatavasse organisatsiooni, nõuda neilt loa olemasolu või organisatsiooni kuulumise tõendamist.
Käesoleva lõike alusel esitatud nõuete täitmise eelduseks on see, et pädev asutus on ettevõtja kandnud ametlikku nimekirja või sertifitseerimisasutus on väljastanud asjakohase tõendi.
5. Kõigis kvalifitseerimiskriteeriumides sisalduvates viidetes kvalifikatsioonile või kvalifikatsioonitasemetele mainitakse Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemeid, mis on sätestatud nõukogu 22. mai 2017. aasta soovituse0 II lisas.
6. Hankija võib kehtestada nõudeid, millega tagatakse, et ettevõtjatel on olemas vajalik personal, tehnilised ressursid ja kogemused lepingu täitmiseks nõutaval kvaliteeditasemel.
0Nõukogu 22. mai 2017. aasta soovitus, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (ELT C 189, 15.6.2017, lk 15).
ET 55 ET
Välja arvatud juhul, kui see on lepingu keerukuse või lepingu eseme laadi tõttu põhjendatud, ei nõua hankija hankemenetluses osalemise tingimusena eelnevat kogemust hankelepingute valdkonnas.
Hankija võib eeldada, et ettevõtjal ei ole nõutavat kutsealast suutlikkust, kui:
(a) hankija on asjakohaste vahenditega kindlaks teinud, et ettevõtjal on huvide konflikt, mis võib avaldada negatiivset mõju lepingu täitmisele, või
(b) hankijat on asjakohaste vahenditega teavitatud sellest, et ettevõtja kujutab endast julgeolekuprobleemi mõne liikmesriigi või liidu kui terviku jaoks.
7. Hankija võib nõuda, et ettevõtja vastaks mis tahes järgmisele kriteeriumile:
(a) tal on asjakohane minimaalne aastane kogukäive;
(b) tal on lepinguga hõlmatud valdkonnas asjakohane miinimumkäive;
(c) ta annab teavet oma raamatupidamise aastaaruannete kohta, sealhulgas varade ja kohustiste suhtarvu kohta;
(d) tal on asjakohasel tasemel erialane vastutuskindlustus.
Esimeses lõigus osutatud minimaalne käive ei tohi ületada 50 % lepingu eeldatavast aastasest maksumusest, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud ehitustööde, teenuste või asjade laadist tulenevate konkreetsete riskidega.
Hankija esitab hanke üksikasjades sellise nõude peamised põhjused.
Raamatupidamise aastaaruandest saadud teavet võib arvesse võtta üksnes juhul, kui hankija on hanke üksikasjades täpsustanud sellise arvessevõtmise meetodid ja kriteeriumid. Need meetodid ja kriteeriumid peavad olema läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad.
8. Teavet, mida on võimalik saada avaliku sektori asutuse loodud olemasolevatest riiklikest andmebaasidest või ametlikesse nimekirjadesse kandmisest või sertifitseerimisest, ei tohi piisava põhjenduseta kahtluse alla seada.
3. peatükk Osalemistingimustele vastavuse tõendamise viisid ja juurdepääs
andmebaasidele
Artikkel 28
Ettevõtjate osalemistingimustele vastavuse tõendamise viisid
1. Hankija nõuab ettevõtjalt artikli 133 kohaselt loodud elektroonilise osalemistingimuste teenuse kasutamist, et tõendada
(a) menetlusest kõrvalejätmise aluste puudumist vastavalt artiklitele 25 ja 26;
(b) vastavust artikli 27 kohastele kvalifitseerimiskriteeriumidele.
Kui ettevõtja tugineb artikli 23 kohaselt teiste üksuste suutlikkusele või teeb ettepaneku kasutada lepingu täitmisel alltöövõtjaid artikli 24 kohaselt, esitab ettevõtja esimeses lõigus osutatud teabe nende üksuste kohta ka elektroonilise osalemistingimuste teenuse kaudu.
ET 56 ET
2. Kui elektroonilise osalemistingimuste teenusega nähakse ette automaatne kontroll kõrvalejätmise aluse olemasolu või kvalifitseerimiskriteeriumile vastavuse tõendamiseks, kasutavad hankijad seda kontrolli osalemistingimustele vastavuse kohta otsuse tegemiseks.
3. Ettevõtjad kasutavad artiklis 133 sätestatud ettevõtja tõendite digitaalset haldusvahendit. Kui ettevõtjal ei ole sellele haldusvahendile juurdepääsu või kui asjakohased tõendid ei ole selle vahendi kaudu kättesaadavad, siis kinnitab ettevõtja elektroonilise osalemistingimuste teenuse kaudu, et ta vastab menetlusest kõrvalejätmise alustele ja kvalifitseerimiskriteeriumidele ning et tal on võimalik ettenähtud tõendid esitada (ettevõtja kinnitus).
Kui seda on vaja hankija kehtestatud nõuetele vastavuse hindamiseks, siis võib hankija menetluse käigus igal ajal küsida tõendeid, mis ei ole elektroonilise osalemistingimuste teenuse kaudu kättesaadavad.
4. Ettevõtjad märgivad oma päritoluriigi vastavalt artiklile 74 elektroonilises osalemistingimuste teenuses, millele on osutatud artiklis 133.
Kui see on nõutav artikli 73 lõike 2 kohaste nõuete kohaldamiseks, märgib ettevõtja oma pakkumuses sisalduvate kaupade päritoluriigi, lisades selle asjakohasel juhul kaupade digitaalsesse tootepassi vastavalt määrusele (EL) 2024/1781.
Kui hankija viib hankemenetluse läbi, kohaldades üht või mitut III osa II jaotise 5. peatükis sätestatud meedet, võib ta igal ajal hankemenetluse käigus nõuda, et ettevõtja täiendaks, selgitaks või täiustaks teavet või dokumente, mis on seotud ettevõtja või pakutavate kaupade, teenuste või ehitustööde päritolu kontrollimisega, tingimusel et sellised taotlused on kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega.
Kui ettevõtja ei esita kolmandas lõigus osutatud teavet või dokumente ega anna selle kohta mõistlikku selgitust ja takistab seeläbi hankijal kontrollida päritolu või muudab sellise kontrolli praktiliselt võimatuks või väga keeruliseks, siis võib selle ettevõtja või tema esitatud pakkumuse asjaomases riigihankemenetluses kõrvale jätta.
Artikkel 29
Andmebaaside ühendamine elektroonilise osalemistingimuste teenusega
1. Liikmesriigid võimaldavad 15. juuniks 2029 artikli 133 kohasele ettevõtja tõendite digitaalsele haldusvahendile tasuta juurdepääsu riiklikele andmebaasidele, kus:
(a) registreeritakse artikli 25 lõikes 1 osutatud kuritegude kohta tehtud lõplikud kohtuotsused – eelkõige juriidiliste ja füüsiliste isikute riiklikud karistusregistrid;
(b) registreeritakse artikli 25 lõike 1 teise lõigu kohane teave oluliste isikute kohta – eelkõige riiklikud kutse- või äriregistrid;
(c) registreeritakse tõendid tasumata maksude või sotsiaalkindlustusmaksete kohta vastavalt artikli 25 lõikele 2 – eelkõige riiklikud kutse- või äriregistrid ning maksu- ja sotsiaalkindlustuse andmebaasid;
(d) registreeritakse tõendid pankroti, maksejõuetuse ja restruktureerimise kohta vastavalt artikli 25 lõike 4 punktile b – eelkõige riiklikud kutse- või äriregistrid ning riiklikud pankroti-, maksejõuetus- ja saneerimisregistrid, sealhulgas kohturegistrid;
ET 57 ET
(e) säilitatakse tõendid käesoleva määruse artikli 27 kohaselt kehtestatud kvalifitseerimiskriteeriumidele vastavuse ja käesoleva määruse artikli 74 kohase päritolu hindamise kohta – eelkõige riiklikud kutse- või äriregistrid ning direktiivi (EL) 2024/1640 artikli 12 kohaselt loodud tegelike kasusaajate registrid;
(f) salvestatakse mis tahes muud käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad struktureeritud tõendid, näiteks märgised, spetsifikatsioonid, sealhulgas turvanõuded, või artikli 92 kohased tootele esitatavate nõuete täitmise tõendamisviisid.
2. Lõike 1 kohane juurdepääs antakse võimaluse korral viisil, mis võimaldab elektroonilisel osalemistingimuste teenusel artikli 28 lõikes 2 sätestatud kontrolli automatiseerida. Eelkõige nähakse ette automaatne kontroll riiklike karistusregistrite, maksuandmebaaside ja sotsiaalkindlustuse andmebaaside ning riiklike pankroti-, maksejõuetus- ja saneerimisregistrite puhul. Sellise kontrolli suhtes kohaldatakse sobivaid meetmeid, et kaitsta andmesubjektide õigusi ja vabadusi vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklitele 10 ja 22. Isikuandmeid kasutatakse üksnes selleks, et teha kindlaks ettevõtja vastavus käesoleva määruse nõuetele.
3. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist vastloodud riiklikest andmebaasidest, mis võimaldavad esitada tõendeid ettevõtja tõendite digitaalse haldusvahendi kaudu, ning annavad haldusvahendile sellistele riiklikele andmebaasidele tasuta juurdepääsu.
ET 58 ET
III osa Hankelepingute sõlmimise kord
I jaotis Hankemenetlused
1. peatükk Ettevalmistused ja üldsätted
Artikkel 30
Turu-uuringud
1. Hankijad võivad korraldada turu-uuringuid, et valmistada oma hankeid ette ja saada turuteadmisi, sealhulgas innovatiivsete lahenduste kättesaadavuse või arendamise potentsiaali kohta.
2. Kui hankijad korraldavad käesoleva artikli lõike 1 kohaseid turu-uuringuid, teatavad nad nendest uuringutest kooskõlas artikliga 110.
3. Turu-uuringute käigus võivad hankijad küsida või vastu võtta teavet ja nõuandeid üldsuselt, sõltumatutelt ekspertidelt, avaliku sektori asutustelt, turuosalistelt või muudelt asjaomastelt isikutelt. Teave ja nõuanded võivad olla kirjaliku või suulise teabevahetuse, prototüüpide tutvustamise, reaalajas ettekannete või muus sobivas objektiivses vormis. Sellist teavet ja nõuandeid võib kasutada hankemenetluste kavandamisel ja läbiviimisel, järgides võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, ausa konkurentsi ja läbipaistvuse põhimõtteid.
4. Ettevõtja osalemine turu-uuringus ei mõjuta tema õigust hankemenetluses osaleda.
Artikkel 31
Menetluse valik
1. Hankijad võivad kasutada artiklis 34 sätestatud avatud hankemenetlust ja artiklis 36 sätestatud dünaamilist menetlust, olenemata vajalike ehitustööde, asjade või teenuste liigist.
2. Hankijad võivad innovatsioonimenetlust kasutada sellise ühiskonnaprobleemi lahendamiseks, mille jaoks nad ei ole kindlaks teinud olemasolevat asjakohast või soovitavat lahendust, mis tuleb eduka(te) pakkuja(te) poolt innovatsioonimenetluse käigus välja töötada.
3. Hankijad võivad kasutada artiklis 46 kirjeldatud erimenetlust üksnes artiklites 47 ja 48 sätestatud erijuhtudel ja konkreetsete asjaolude korral.
Artikkel 32
Lepingu maksumuse hindamine
ET 59 ET
1. Hankijad, kes kavatsevad sõlmida lepingu, hindavad lepingu maksumust selle lahenduse hinnanguliste kulude alusel, mis vastab hankija vajadustele. Hinnang põhineb maksimaalsel summal, mis kulutatakse vajaduste täitmiseks kogu lepingu kehtivusaja jooksul, olenemata sellest, kas leping sõlmitakse ühe või mitme ettevõtjaga, sealhulgas kõik maksed ja hüvitised, näiteks:
(a) lisatasud, teenustasud, vahendustasud ja intressid;
(b) valikuvõimaluste või uuendamiste kogumaksumus, kui lepingus on ette nähtud valikuvõimaluste või uuendamiste võimalus.
2. Kui hankija sõlmib oma tarbeks rohkem kui ühe järjestikuse lepingu, siis põhineb hinnangulise maksumuse arvutamine järgmisel:
(a) eelneva 12 kuu või hankija eelneva eelarveaasta jooksul sama liiki ostude kohta sõlmitud uuendatavate hankelepingute maksumus, mida on võimaluse korral korrigeeritud, et arvesse võtta eeldatavaid muutusi, mis tehakse järgmise 12 kuu jooksul hangitava lahenduse koguses või hinnangulises maksumuses;
(b) esialgsele lepingule järgneva 12 kuu jooksul või hankija eelneval eelarveaastal sama liiki ostude kohta sõlmitud uuendatavate hankelepingute hinnanguline maksumus.
Artikkel 33
Läbirääkimiste pidamine
1. Hankija järgib läbirääkimiste pidamisel proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ning tagab, et igas läbirääkimisvoorus arutatavate lahenduste arv tagab tõelise konkurentsi. Hankija tagab, et teabe avalikustamine läbirääkimiste ajal ei mõjuta läbirääkimistel osalevate ettevõtjate ärihuve.
2. Ilma et see piiraks muude asjakohaste liidu õigusaktide kohaldamist, võib hankija pidada läbirääkimisi ostetavate ehitustööde, asjade ja teenuste kõigi vähemoluliste omaduste üle, mis võivad hõlmata teatavaid elemente, mis on seotud näiteks tehnilise väärtuse, koguse, tarnetingimuste ja muude kaubanduslike aspektidega, kuid ei hõlma kõrvalejätmise aluseid, kvalifitseerimiskriteeriume ega pakkumuste hindamise kriteeriume.
Hankija märgib hanke avalikus kokkuvõttes selgelt need ehitustööde, asjade ja teenuste omadused, mille üle läbirääkimisi ei peeta. Need andmed on piisavalt täpsed ja põhjalikud, et piiritleda lepingu ese, ning sisaldavad lepingu olulisi tingimusi, millele ettevõtjad saaksid õigustatult tugineda, kui nad otsustavad hankemenetluses osalemise üle.
Läbirääkimistega ei muudeta suurel määral lepingu eset.
3. Hankija võib läbirääkimisi pidada ühes või mitmes voorus. Pärast iga vooru kutsutakse läbirääkimistel osalevaid ettevõtjaid pakkumust esitama ja hankija võib otsustada artikli 98 kohaselt kehtestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel osalejate arvu vähendada.
Hankija teavitab ettevõtjaid uue läbirääkimisvooru alustamisest ja sellest, kas neid kutsutakse läbirääkimistele või mitte. Hankija teavitab kõiki pakkujaid, kelle pakkumusi ei ole kõrvale jäetud, kõigist läbirääkimiste tulemusena spetsifikatsioonides või hanke üksikasjade muudes osades tehtud muudatustest.
ET 60 ET
Hankija annab pakkujatele piisavalt aega pakkumuste muutmiseks ja uuesti esitamiseks, kui see on asjakohane. Ettevõtjad võivad sõltuvalt läbirääkimiste tulemustest esitada muudetud pakkumusi.
Kui hankija on otsustanud läbirääkimised lõpule viia ja sõlmida lepingu, teeb ta kõigile ülejäänud ettevõtjatele ettepaneku esitada lõplik pakkumus.
2. peatükk Avatud hankemenetlus
Artikkel 34
Avatud hankemenetluse algatamine ja läbiviimine
1. Avatud hankemenetluse puhul teeb hankija oma hankevajadused teatavaks artikli 110 kohaselt avaldatud hanke avalikus kokkuvõttes, milles märgitakse, kas ja milliseid kvalifitseerimiskriteeriume kohaldatakse ning kas ta kavatseb pidada läbirääkimisi.
2. Iga huvitatud ettevõtja võib väljendada oma huvi ja esitada pakkumuse (edaspidi „esimene pakkumus“), kasutades artiklis 133 osutatud elektroonilist osalemistingimuste teenust. Osalemishuvi esitatakse koos pakkumusega, milles täpsustatakse eelkõige seda, kuidas kavatseb ettevõtja hankija vajadusi täita. Tähtaeg osalemishuvist teatamiseks koos pakkumustega ei tohi olla lühem kui 20 päeva alates hanke avaliku kokkuvõtte avaldamisest.
3. Kui hankija on teatanud, et ta ei kavatse läbirääkimisi pidada, sõlmib ta kooskõlas artikliga 98 lepingu ühe või mitme ettevõtjaga, kes ei ole menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras ja kes vastavad asjakohasel juhul artikli 27 kohaselt kehtestatud kvalifitseerimiskriteeriumidele. Leping sõlmitakse lõike 2 kohaselt esitatud esimeste pakkumuste alusel.
4. Kui hankija on teatanud oma kavatsusest pidada läbirääkimisi, saadab ta läbirääkimiste alustamise ettepaneku kõigile huvitatud ettevõtjatele, kes ei ole menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras ja kes vastavad asjakohasel juhul artikli 27 kohaselt kehtestatud kvalifitseerimiskriteeriumidele.
5. Läbirääkimisi peetakse vastavalt artiklile 33. Kui hankija on otsustanud läbirääkimised lõpule viia ja on kutsunud kõiki ülejäänud ettevõtjaid lõplikku pakkumust esitama, sõlmitakse leping nende lõplike pakkumuste alusel.
6. Hankijad võivad otsustada läbirääkimisi mitte pidada vaatamata teatatud kavatsusele seda teha ja sõlmida lepingu esimeste pakkumuste alusel, tingimusel et nad on hanke avalikus kokkuvõttes jätnud endale võimaluse seda teha.
Artikkel 35
Menetluse lõpuleviimine ja lepingu sõlmimine
1. Hankijad sõlmivad lepingu pakkuja või pakkujatega, kes on esitanud parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumuse vastavalt artiklile 98.
ET 61 ET
2. Ilma et see piiraks direktiividega 89/665/EMÜ0 ja 92/13/EMÜ0 kehtestatud ooteaja kohaldamist, sõlmitakse leping kooskõlas hankija liikmesriigi kohaldatava õigusega.
3. peatükk Dünaamiline menetlus
Artikkel 36
Dünaamiline menetlus
Hankijad võivad kasutada dünaamilist menetlust, mille puhul kutsutakse ainult konkreetse menetlusega ühinenud ettevõtjaid huvi väljendama, pakkumust esitama või sellel menetlusel põhinevate individuaalsete lepingute üle peetavatel läbirääkimistel osalema.. Ettevõtjad võivad taotleda menetlusega ühinemist igal ajal selle kehtivuse jooksul.
Artikkel 37
Dünaamilise menetluse algatamine ja kehtivus
1. Dünaamilist menetlust korraldavad hankijad avaldavad dünaamilise menetluse algatamisel artikli 110 kohase hanke avaliku kokkuvõtte, milles märgitakse menetluse kehtivusaeg, mille jooksul huvitatud ettevõtjad võivad taotleda menetlusega ühinemist ja mille jooksul võib menetluse alusel omandamine toimuda. Dünaamiline menetlus jääb kõigile huvitatud ettevõtjatele avatuks kogu selle kehtivusaja jooksul.
2. Hankijad võivad valida, kas viia läbi dünaamiline menetlus ilma kvalifitseerimiskriteeriumideta vastavalt artiklile 38 või dünaamiline menetlus koos kvalifitseerimiskriteeriumidega vastavalt artiklile 39 ning kas pidada läbirääkimisi vastavalt artiklile 33. Tehtud valikud esitatakse hanke avalikus kokkuvõttes dünaamilise menetluse algatamisel.
3. Kui hankijad kavatsevad esimest korda sõlmida individuaalse lepingu dünaamilise menetluse alusel, saadetakse kutse väljendada huvi konkreetse lepingu vastu mitte varem kui 25 päeva pärast seda, kui on avaldatud hanke avalik kokkuvõte dünaamilise menetluse algatamise kohta.
Artikkel 38
Dünaamilise menetluse läbiviimine ilma kvalifitseerimiskriteeriumideta
1. Pärast hanke avaliku kokkuvõtte avaldamist ja kuni menetluse kehtivuse lõpuni võivad ettevõtjad menetlusega ühineda, jagades hankijaga oma profiili artikli 133 kohaselt kehtestatud osalemistingimuste süsteemi kaudu. Oma profiili jagades kinnitavad ettevõtjad, et neil on olemas lepingu täitmiseks vajalik pädevus.
0Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 33, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1989/665/oj).
0Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 76, 23.3.1992, lk 14, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/13/oj).
ET 62 ET
2. Kui hankija kavatseb sõlmida individuaalsed lepingud dünaamilise menetluse alusel, teavitab ta kõiki selleks ajaks menetlusega ühinenud ettevõtjaid sõlmitavast individuaalsest lepingust, sealhulgas kõnealuse ostu täpsest kirjeldusest, kogusest ja ajastusest. Hankija kutsub kõiki dünaamilises menetluses osalevaid ettevõtjaid väljendama oma huvi konkreetse sõlmitava lepingu vastu ja määrab sellest huvist teatamiseks mõistliku tähtaja.
3. Pärast lõikes 2 osutatud tähtaja möödumist teeb hankija ettevõtjatele, kes on väljendanud oma huvi konkreetse sõlmitava lepingu vastu, ettepaneku esitada pakkumus või esimene pakkumus, millele järgnevad läbirääkimised.
Kui osalemishuvi teateid on rohkem kui viis, võib hankija kutsuda kõigi huvi üles näidanud ettevõtjate asemel vaid viis või teatav arv rohkem ettevõtjat, kes valitakse elektroonilise osalemistingimuste teenuse kaudu juhusliku ja valimatu algoritmiga, ning saadab osalemistingimuste süsteemi kaudu teate kõigile neile, keda ei kutsuta.
4. Asjaomasteks pakkujateks direktiivide 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ tähenduses loetakse ainult need ettevõtjad, kes on esitanud pakkumuse.
Artikkel 39
Dünaamilise menetluse läbiviimine kvalifitseerimiskriteeriumidega
1. Pärast hanke avaliku kokkuvõtte avaldamist ja kuni menetluse kehtivuse lõpuni võivad ettevõtjad avaldada soovi menetlusega ühineda, jagades hankijaga oma profiili artikli 133 kohaselt kehtestatud osalemistingimuste süsteemi kaudu. Oma profiili jagades kinnitavad ettevõtjad, et neil on olemas lepingu täitmiseks vajalik pädevus.
2. Hankija lisab ettevõtjad menetlusse kvalifitseerimiskriteeriumide alusel, mis on esitatud hanke avalikus kokkuvõttes.
3. Kui hankija kavatseb sõlmida individuaalsed lepingud dünaamilise menetluse alusel, teavitab ta kõiki selleks ajaks menetluses osalemiseks välja valitud ettevõtjaid sõlmitavast individuaalsest lepingust, sealhulgas kõnealuse ostu täpsest kirjeldusest, kogusest ja ajastusest. Hankija kutsub kõiki dünaamilises menetluses osalevaid ettevõtjaid väljendama oma huvi konkreetse sõlmitava lepingu vastu ja määrab sellest huvist teatamiseks mõistliku tähtaja.
4. Pärast lõikes 3 osutatud tähtaja möödumist teeb hankija kõigile ettevõtjatele, kes on väljendanud oma huvi konkreetse sõlmitava lepingu vastu, ettepaneku esitada pakkumus või esimene pakkumus, millele järgnevad läbirääkimised.
Erandina esimesest lõigust võib hankija otsustada kutsuda objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide või nõuete alusel osalema ainult teatava osa ettevõtjatest, kes on väljendanud oma huvi konkreetse sõlmitava lepingu vastu, tingimusel et hankija on need kriteeriumid või nõuded dünaamilise menetluse algatamisel märkinud hanke avalikku kokkuvõttesse.
Artikkel 40
Menetluse lõpuleviimine ja lepingu sõlmimine
1. Hankija hindab lõplikke pakkumusi kooskõlas artikliga 98 ja koostab kõigi lõpliku pakkumuse esitanud ettevõtjate paremusjärjestuse. Hankijad sõlmivad lepingu ühe või
ET 63 ET
mitme ettevõtjaga, kes ei ole olukorras, mis põhjustaks menetlusest kõrvalejätmist. Selle hindamise tulemused, sealhulgas paremusjärjestus, tehakse pakkujatele teatavaks.
2. Hankijad avaldavad iga dünaamilise menetluse alusel sõlmitud lepingu kohta tulemuse avaliku kokkuvõtte vastavalt artiklile 110.
4. peatükk Innovatsioonimenetlus
Artikkel 41
Innovatsioonimenetluse kavandamine ja läbiviimine
1. Hankijad võivad mõne ühiskonnaprobleemi lahendamiseks kasutada käesolevas peatükis esitatud innovatsioonimenetlust.
2. Innovatsioonimenetlus viiakse läbi järgmistes etappides:
(a) ühiskonnaprobleemi kindlakstegemine ja väärtuse hindamise raamistiku kavandamine;
(b) menetluse algatamine;
(c) innovatiivsete lahenduste ettepanekute valimine;
(d) innovatiivsete lahenduste ettepanekute katsetamine, valideerimine ja hindamine;
(e) hankelepingu sõlmimine.
3. Hankijad määravad kindlaks ühiskonnaprobleemid, mille lahendamiseks nad vajavad innovatiivse lahenduse ettepanekut, ja väärtuse hindamise raamistiku, mida kasutatakse ühiskonnaprobleemi käsitleva innovatiivse lahenduse ettepaneku lisaväärtuse hindamise menetluse käigus. Väärtuse hindamise raamistikus kasutatakse tulemusnäitajaid, et mõõta, kui palju aitab kavandatud innovatiivse lahenduse ettepanek kaasa ühiskonnaprobleemi lahendamisele objektiivselt ja mõõdetavalt. See sisaldab punktisüsteemi ja selles on märgitud minimaalsed punktisummad, mille innovatiivse lahenduse ettepanek peab saama, et liikuda innovatiivse lahenduse hankemenetluse ühest etapist teise.
4. Väärtuse hindamise raamistiku elemendid võivad olla seotud eelkõige järgmisega:
(a) suurem kasutaja- ja protsessiväärtus, näiteks kodanike tagasiside, mis kogutakse innovatiivse lahenduse ettepaneku katsetamise ja valideerimise käigus;
(b) peamised tulemusnäitajad, mis on seotud avalike teenuste tulemuslikkuse suurendamise või nende põhjustatava häiriva mõju vähendamise, kestlikkuse parandamise, tervisekaitse tugevdamise, keskkonnamõju vähendamise või turvalisuse ja vastupidavuse suurendamisega, näiteks turvalisemad küberkaitsesüsteemid;
(c) hankija kulude kokkuhoid võrreldes traditsiooniliste või varem kasutatud lahendustega.
Artikkel 42
Innovatsioonimenetluse algatamine
ET 64 ET
1. Enne innovatsioonimenetluse algatamist korraldavad hankijad artikli 30 kohase turu- uuringu, mis kestab vähemalt kaks kuud, välja arvatud juhul, kui seoses lepingu eripäraga on põhjendatud lühem kestus.
2. Hankija teeb turu-uuringu käigus kättesaadavaks järgmise teabe:
(a) ühiskonnaprobleemi esialgne kirjeldus;
(b) esialgne väärtuse hindamise raamistik;
(c) tagasiside ja teabevahetuse kutse.
3. Pärast turu-uuringu lõppu valmistavad hankijad saadud tagasiside põhjal ette ja algatavad innovatsioonimenetluse, mis sisaldab artikli 110 kohast hanke avalikku kokkuvõttet.
Hankija märgib hanke üksikasjadesse:
(a) ühiskonnaprobleemi lõpliku kirjelduse;
(b) minimaalsed funktsionaalsusnõuded, millele innovatiivse lahenduse ettepanekud peavad vastama;
(c) lõpliku väärtuse hindamise raamistiku;
(d) rahalise või mitterahalise toetuse, mille hankija kavatseb või võib menetluse käigus kättesaadavaks teha;
(e) eeldatavad hankemahud;
(f) lepinguprojektid, mis käsitlevad innovatiivse lahenduse ettepaneku katsetamist, valideerimist ja hindamist ning kasutuselevõtmist ning milles esitatakse kasutuselevõtmise üle peetavate läbirääkimiste teemad;
(g) teave tekkinud intellektuaalomandi õiguste jaotamise kohta vastavalt artikli 64 lõikele 4.
4. Iga ettevõtja võib vastuseks hanke avalikule kokkuvõttele esitada innovatiivse lahenduse ettepaneku koos teabega, mis on vajalik innovatiivsete lahenduste ettepanekute valimiseks.
Artikkel 43
Innovatiivse lahenduse ettepanekute valimine
1. Innovatiivse lahenduse ettepanekute valimiseks teeb hankija kaheetapilise osalemistingimustele vastavuse hindamise.
2. Esimeses etapis hankija:
(a) kontrollib, et ettevõtjale ei kohaldu kõrvalejätmine, ning juhul, kui hankija otsustab kasutada kvalifitseerimiskriteeriume, siis kontrollib nende täitmise tõendeid;
(b) kontrollib, kas ettevõtja esitatud innovatiivse lahenduse ettepanek vastab artikli 42 lõike 3 punkti b kohastele minimaalsetele funktsionaalsusnõuetele.
3. Teises etapis valitakse ettevõtjate, kes on läbinud käesoleva artikli lõike 2 kohase hindamise, esitatud innovatiivse lahenduse ettepanekud artikli 42 lõike 3 punktis c osutatud väärtuse hindamise raamistiku ja hinnangu punktisumma alusel, tuginedes:
ET 65 ET
(a) ettepaneku innovatsioonipotentsiaali positiivsele hinnangule ja selle innovaatilisele suutlikkusele ühiskonnaprobleemi lahendamisel ja
(b) ettepaneku teostatavuse ja skaleeritavuse positiivsele hinnangule.
Teise etapi võib ettevõtjaga läbi viia vestlusena või kirjaliku teabevahetusena.
4. Kui ettevõtja esitatud innovatiivse lahenduse ettepanek saab vähemalt üldise positiivse hinnangu jaoks vajaliku minimaalse koondpunktisumma, liigub see ettevõtja hankemenetluse järgmisesse etappi. Hankija võib piirata ettevõtjate arvu, kui ta märgib selle arvu hanke üksikasjades; sellisel juhul liiguvad edasi suurima punktisumma saanud ettevõtjad.
Artikkel 44
Innovatiivse lahenduse ettepanekute katsetamine, valideerimine ja hindamine
1. Hankija kutsub artikli 43 kohaselt osalemistingimustele vastavaks tunnistatud ettevõtjad katsetamis-, valideerimis- ja hindamisetappi.
2. See etapp ei kesta kauem kui kaks aastat alates innovatiivse lahenduse ettepanekute valimise kuupäevast, välja arvatud juhul kui see on nõuetekohaselt põhjendatud.
3. See koosneb struktureeritud ja süstemaatilisest protsessist, mille viib läbi hankija või tehakse seda tema nimel ja mis põhineb väärtuse hindamise raamistikul ning mille eesmärk on anda ettepanekule üldine hinnang, mis hõlmab vastavalt vajadusele järgmist:
(a) innovatiivse lahenduse ettepaneku tehnilise, käitusliku ja funktsionaalse teostatavuse hindamine konkreetse ühiskonnaprobleemi lahendamisel;
(b) innovatiivse lahenduse ettepaneku kontrollimine, et selgitada välja, kas see vastab minimaalsetele funktsionaalsusnõuetele ja kohaldatavatele õigusraamistikele;
(c) innovatiivse lahenduse ettepaneku lisaväärtuse hindamine reaalses või simuleeritud keskkonnas;
(d) mis tahes riskide, piirangute või parandamist vajavate valdkondade kindlakstegemine enne innovatiivse lahenduse ettepaneku täiemahulist rakendamist või hankimist.
See võib hõlmata laborikatseid, välikatseid, katselist kasutuselevõttu, kasutajate tagasiside kogumist ja võrdlevat analüüsi.
4. Kui liidu õigusaktidega on ette nähtud raamistik, mille alusel hinnata innovatiivse lahenduse ettepaneku sobivust ühiskonnaprobleemi lahendamiseks, tugineb hankija sellele hinnangule.
5. Katsetamis-, valideerimis- ja hindamisetapi iga kindlaksmääratud vahe-eesmärgi eest tehtavad maksed tasutakse ette.
6. Selles etapis võivad ettevõtjad oma ettepanekuid kohandada ja täiustada, et tagada vastavus minimaalsetele funktsionaalsusnõuetele ja suurendada oma ettepaneku lisaväärtust.
ET 66 ET
7. Hankija annab lõpliku hinnangu täiustatud ettepaneku vastavusele minimaalsetele funktsionaalsusnõuetele ja selle lisaväärtusele vastavalt väärtuse hindamise raamistikule ja minimaalsetele punktisummadele.
8. Lõplik hinnang, millest ilmneb positiivne või negatiivne otsus hankelepingu sõlmimise etappi liikumise kohta, avaldatakse katsetamis-, valideerimis- ja hindamisetapi tulemuste avaliku kokkuvõttena.
Artikkel 45
Riigihankelepingu sõlmimine innovatiivse lahenduse ettepaneku kasutuselevõtuks
1. Hankija saadab läbirääkimiste alustamise ettepaneku igale ettevõtjale, kes on saanud artikli 44 lõike 8 kohase positiivse otsuse.
2. Hankija märgib lisaks artikli 33 sätetele läbirääkimiste ülesehituse ja määrab kindlaks, kuidas läbirääkimised lõpule viiakse, sealhulgas ka selge väljumisstrateegia menetluse lõpetamiseks ilma lepingut sõlmimata, kehtestades objektiivsed kriteeriumid, mille korral läbirääkimised loetakse ebaõnnestunuks.
3. Ühiskonnaprobleemi kirjelduse, minimaalsetele funktsionaalsusnõuete ja väärtuse hindamise raamistiku üle läbirääkimisi ei peeta.
4. Läbirääkimistel keskendutakse innovatiivse lahenduse ettepaneku kasutuselevõtule ja see võib hõlmata muu hulgas järgmist:
(a) kaubandusliku pakkumise ulatus;
(b) õigus tegutseda laiematel turgudel;
(c) hinnakujundus ja lõplikud hankemahud, mis ei ületa artikli 42 lõike 3 punkti e kohaselt teatatud mahtusid;
(d) innovatiivse lahenduse ettepaneku tulevased uuendused ning hooldus- ja kasutustingimused;
(e) tehniliste ja äririskide jaotamine innovatiivse lahenduse ettepaneku kasutuselevõtul.
5. Kui läbirääkimised ettevõtjaga on edukad, sõlmib hankija hankelepingu lahenduse ettepaneku kasutuselevõtuks otse kõnealuse ettevõtjaga või mitme eduka lahenduse korral nende ettevõtjatega. Riigihankelepinguid võidakse sõlmida kuni viie aasta jooksul pärast positiivse otsuse avaldamist vastavalt artikli 44 lõikele 8.
5. peatükk Erimenetlused ja -vahendid
Artikkel 46
Lepingud, mille puhul tuleb avaldada ainult tulemuse avalik kokkuvõte
1. Artiklites 47 ja 48 sätestatud erijuhtudel ja konkreetsete asjaolude korral võivad hankijad hankelepingu sõlmimiseks kasutada erimenetlust, mille puhul taotletakse lahendust otse ühelt või mitmelt ettevõtjalt, ilma et oleks vaja korraldada konkurentsipõhist menetlust või eelnevalt avaldada pakkumuse kohta teavet. See taotlus võib olla läbirääkimiste alustamise ettepanek, pakkumuse esitamise ettepanek
ET 67 ET
või ettepanek tarnida lahendus arve alusel. Hankijad avaldavad tulemuse avaliku kokkuvõtte vastavalt artiklile 110.
2. Selliste lepingute sõlmimisel järgitakse mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid ning võetakse nõuetekohaselt arvesse hankijate konkreetseid vajadusi ja asjaolusid artiklites 47 ja 48 kirjeldatud konkreetsetel juhtudel ja asjaoludel.
Artikkel 47
Selliste lepingute kasutamise tingimused, mille puhul avaldatakse ainult tulemuse avalik kokkuvõte
Hankija võib kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega kasutada artiklis 46 kirjeldatud menetlust järgmistel juhtudel:
(a) vajalikku lahendust saab pakkuda ainult üks konkreetne ettevõtja ning puudub mõistlik alternatiiv või asendaja ühel järgmistest põhjustest:
i) hanke eesmärk on ainulaadse kunstiteose või kunstilise esituse loomine või omandamine;
ii) konkurents puudub tehnilistel põhjustel, mida ei saa seostada eelneva hankemenetluse kavandamise või hankeparameetrite kunstliku kitsendamisega;
iii) ainuõiguse, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsmine;
iv) kui lepingu avamine konkurentsile võib liidu või hankija liikmesriigi olulisi julgeolekuhuve negatiivselt mõjutada ning vähem sekkuvaid meetmeid ei ole võimalik kohaldada;
(b) selliste asjade hankelepingute puhul, mis käsitlevad järgmist:
i) esialgse tarnija kuni kahe aasta jooksul tehtud lisatarned, mis on ette nähtud asjade või seadmete osaliseks asendamiseks või olemasolevate asjade või seadmete täiendamiseks, kui tarnija vahetamine põhjustaks hankijale ebaproportsionaalseid kulusid või tehnilisi raskusi;
ii) kaubabörsil noteeritud ja sealt ostetud asjad;
iii) asjade või teenuste ostmine eriti soodsatel tingimustel, mis tekivad ainult ebatavaliste võõrandamiste korral väga lühikese aja jooksul, näiteks need, mis tulenevad likvideerimis- või maksejõuetusmenetlusest;
(c) selliste teenuste hankelepingute puhul, mis käsitlevad järgmist:
i) haldusalased sotsiaal-, haridus-, tervishoiu- ja kultuuriteenuste lepingud ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) koodide 79950000-8 [näituste, messide ja kongresside organiseerimisteenused], 79951000-5 [seminaride organiseerimisteenused], 79952000-2 [ürituste korraldamisega seotud teenused], 79952100-3 [kultuurisündmuste organiseerimisteenused], 79953000- 9 [festivalide organiseerimisteenused], 79954000-6 [pidude organiseerimisteenused], 79955000-3 [moeetenduste organiseerimisteenused], 79956000-0 [messide ja näituste organiseerimisteenused], 92100000-2 [kino- ja videoteenused], 92200000-3 [raadio- ja televisiooniteenused] ja 92400000-5 [uudisteagentuuride teenused] all;
ET 68 ET
ii) hotelli- ja restoraniteenused CPV koodidega 55100000-1 kuni 55410000-7; 55521000-8 kuni 55521200-0 [55521000-8 eramajapidamiste toitlustusteenused, 55521100-9 toiduvalmistamise ja selle tarbijale kohaletoomise teenused, 55521200-0 toidu kohaletoomisteenus] 55520000-1 toitlustusteenused, 55522000-5 transpordiettevõtete toitlustusteenused, 55523000-2 muude ettevõtete või asutuste toitlustusteenused, 55524000-9 kooli toitlustusteenused, 55510000-8 sööklateenused, 55511000-5 söökla ja muude piiratud klientuuriga selvekohvikute teenused, 55512000-2 söökla haldamisteenused, 55523100-3 koolisöögiteenused.
Artikkel 48
Hädaolukord ja kriis
1. Hankija võib kasutada artiklis 46 kirjeldatud menetlust, kui temast mitteoleneva äärmise kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik käesolevas määruses sätestatud menetluste tähtaegadest kinni pidada.
2. Ilma et see piiraks liidu institutsioonide, organite ja asutuste korraldatud ühishankeid, kui määruse (EL) 2024/27470 kohaselt on kehtestatud hädaolukorrarežiim, nõukogu määruse (EL) 2022/23720 kohaselt on kehtestatud hädaolukorra raamistik, määruse (EL) 2022/23710 kohaselt on olemas tõsised piiriülesed terviseohud või komisjon on välja kuulutanud kriisi või hädaolukorra, loetakse lõikes 1 sätestatud tingimus asjaomaste lahenduste liigi puhul täidetuks seni, kuni hädaolukord või suur piiriülene oht kehtib.
Artikkel 49
Võrgustikusektori hankijate kvalifitseerimisnimekiri
1. Võrgustikusektori hankijad võivad koostada kvalifitseerimisnimekirja ja seda hallata. Nad võivad selle alusel sõlmida individuaalseid lepinguid.
2. Võrgustikusektori hankija avaldab kvalifitseerimisnimekirja olemasolu kohta artikli 110 kohase hanke avaliku kokkuvõtte. Ta tagab, et ettevõtjatel on igal ajal võimalik taotleda nimekirja kandmist selle kehtivusaja jooksul, mis on märgitud hanke avalikus kokkuvõttes.
3. Võrgustikusektori hankija kehtestab ettevõtjate kvalifitseerimisnimekirja kandmiseks ning selle nimekirja haldamiseks objektiivsed nõuded ja kriteeriumid, mis hõlmavad selliseid küsimusi nagu nimekirja kandmine, vajaduse korral kvalifitseerumise regulaarne ajakohastamine ja nimekirja kehtivusaeg. Ta võib jagada
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (ELT L, 2024/2747, 8.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2747/oj).
0Nõukogu 24. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2372 selliste meetmete raamistiku kohta, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus liidu tasandi rahvatervisealases hädaolukorras (ELT L 314, 6.12.2022, lk 64, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2372/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL (ELT L 314, 6.12.2022, lk 26, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2371/oj).
ET 69 ET
kvalifitseerimisnimekirja eri kategooriatesse vastavalt kvalifitseerimisnimekirjal põhinevate individuaalsete lepingute esemele.
4. Kvalifitseerimisnimekirja kandmise nõuded ja kriteeriumid hõlmavad artikli 25 kohaseid menetlusest kõrvalejätmise kriteeriume ning võivad olla seotud artikli 26 kohaste menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumidega, artikli 27 kohaste kvalifitseerimiskriteeriumidega ja artikli 88 kohaste spetsifikatsioonidega. Võrgustikusektori hankija kohaldab tõendamisviise käsitlevat korda, mis on esitatud vastavalt artiklites 28, 91 ja 92. Võrgustikusektori hankija tagab, et nimekirja kandmisel ja individuaalsete lepingute sõlmimisel kohaldatakse vastavalt vajadusele käesoleva osa II jaotise sätteid.
5. Võrgustikusektori hankijad, kes sõlmivad lepingu kvalifitseerimisnimekirja alusel, kutsuvad pakkumust esitama ettevõtjad, kes on kantud kvalifitseerimisnimekirja või selle asjaomastesse kategooriatesse. Võrgustikusektori hankijad võivad pidada läbirääkimisi vastavalt artiklile 33, millele järgneb lepingu sõlmimine vastavalt artiklile 98, või sõlmida lepingu ilma läbirääkimisteta vastavalt artiklile 98. Nad avaldavad iga sõlmitud individuaalse lepingu kohta tulemuse avaliku kokkuvõtte vastavalt artiklile 110.
6. Kvalifitseerimisnimekirja võidakse kanda ja süsteemil põhinevaid individuaalseid lepinguid sõlmida mitmes järjestikuses etapis.
7. Kvalifitseerimisega või juba saadud kvalifikatsiooni ajakohastamise või säilitamisega seotud tasud on proportsionaalsed tekkinud kuludega.
II jaotis Riigihangete strateegiline kavandamine ja läbiviimine
1. peatükk Keskkonnahoidlikud riigihanked
Artikkel 50
Keskkonnahoidlikud riigihanked
1. Toodete, teenuste ja ehitustööde hankimisel võivad hankijad võtta arvesse keskkonna- ja kliimakaalutlusi, et vältida, vähendada või muul viisil leevendada kahjulikku keskkonna- ja kliimamõju või saavutada kogu nende olelusringi jooksul positiivne keskkonna- ja kliimamõju võrreldes alternatiivsete toodete, teenuste ja ehitustöödega, millel on sama esmane funktsioon (edaspidi „keskkonnahoidlikud hanked“).
2. Lõikes 1 osutatud keskkonnakaalutlused toetavad artiklis 5 osutatud keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist, sealhulgas:
(a) kliimamuutuste leevendamist, sealhulgas heitkoguste vähendamist;
(b) vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes ja nendega kohanemist;
(c) vee ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset;
(d) üleminekut ringmajandusele, sealhulgas biomajanduse kaudu;
(e) saaste vältimist ja tõrjet;
(f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist.
ET 70 ET
3. Hankijad võivad selliseid keskkonna- ja kliimakaalutlusi asjakohasel juhul arvesse võtta spetsifikatsioonides, pakkumuste hindamise kriteeriumides, lepingu täitmise klauslites või kvalifitseerimiskriteeriumides kooskõlas artiklis 4 sätestatud põhimõtetega ja juhul, kui need on seotud lepingu esemega vastavalt artiklile 90.
4. Käesoleva määruse kohaldamisel ei loeta riigihanget keskkonnahoidlikuks üksnes selliste üldiste minimaalsete keskkonnakohustuste täitmise alusel, mis on kehtestatud liidu või liikmesriigi õigusaktidega või II lisas loetletud rahvusvaheliste konventsioonidega.
Seevastu käsitatakse keskkonnahoidlike riigihangetena lõike 1 tähenduses riigihankeid, mis hõlmavad konkreetseid riigihangete keskkonnakriteeriume või -nõudeid, mis on sätestatud käesolevas määruses või muudes asjakohastes liidu õigusaktides.
Artikkel 51
Ringmajandus ja ressursitõhusus
Hankijad võivad selliste lepingute täitmiseks, mis kooskõlas kõrgetasemelise keskkonnakaitse eesmärgiga edendavad ringkasutust ja ressursitõhusust ehitustööde, toodete ja teenuste kogu olelusringi jooksul, kehtestada spetsifikatsioonid, kvalifitseerimiskriteeriumid, pakkumuste hindamise kriteeriumid või tingimused. Sellised nõuded või kriteeriumid võivad asjakohasel juhul olla seotud vastupidavuse, parandatavuse, täiendatavuse, korduskasutamise, taastamise, taastootmise, ringlussevõetud materjali, teisese toorme kasutamise, jäätmetekke vältimise, korduskasutamiseks ettevalmistamise või taastatud, taastoodetud või varem kasutatud toodete hankimisega. Uute toodete ostmise asemel võivad hankijad kaaluda ka ringmajanduse ärimudeleid, sealhulgas toote kui teenuse, liisimise, jagamise või rentimise lahendusi.
Artikkel 52
Energiatõhusus
1. Kaupade, teenuste ja ehitustööde ostmisel ostavad hankijad üksnes suure energiatõhususega tooteid, teenuseid ja ehitustöid, välja arvatud juhul, kui see ei ole tehniliselt teostatav. Sel eesmärgil:
(a) kui toode on hõlmatud määruse (EL) 2017/13690 või direktiivi 2010/30/EL0 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktiga või sellega seotud komisjoni rakendusaktiga, ostavad nad üksnes selliseid tooteid, mis vastavad määruse (EL) 2017/1369 artikli 7 lõikes 2 sätestatud kriteeriumile;
(b) kui toode, mis ei ole punktis a osutatud toode, on hõlmatud direktiivi 2009/125/EÜ0 kohase rakendusmeetmega, ostavad nad üksnes selliseid tooteid,
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1369/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/30/EL energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (uuesti sõnastatud) (ELT L 153, 18.6.2010, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2010/30/oj).
ET 71 ET
mis vastavad direktiivi 2009/125/EÜ kohase rakendusmeetmega ette nähtud energiatõhususe võrdlusalustele;
(c) nõuavad teenuste hankelepingute sõlmimiseks esitatavates pakkumiskutsetes, et teenuseosutaja kasutaks kõnealuse teenuse pakkumisel üksnes selliseid tooteid, mis vastavad punktidele a ja b. Sellist nõuet kohaldatakse ainult uutele toodetele, mille teenuseosutajad on ostnud osaliselt või täielikult kõnealuse teenuse osutamise eesmärgil;
(d) kui nad ostavad hooneid või sõlmivad nende kohta uusi rendilepinguid, tagavad nad, et sellised hooned vastavad vähemalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/21390 I lisa punktis 7.7 („Hoonete omandamine ja omandiõigus“) sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele (kui need on olemas), mis käsitlevad olulist panust kliimamuutuste leevendamisse, välja arvatud juhul, kui ostu eesmärk on
i) põhjalik renoveerimine või lammutamine;
ii) hoone ametliku kaitse alla võtmine teatava keskkonna osana või hoone enda spetsiifilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu.
Artikli 85 lõike 1 punkti d ei kohaldata esimese lõigu punktis d sätestatud kohustuste suhtes.
2. Kui ost on seotud toodete paketiga, mis on täielikult hõlmatud määruse (EL) 2017/1369 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktiga, võivad hankijad nõuda, et toodete paketi koguenergiatõhusus on prioriteetsem kui paketi üksikute toodete energiatõhusus, ostes toodete paketi, mis vastab kõrgeima kättesaadava energiatõhususe klassi kriteeriumile.
Artikkel 53
Toiduhanked
1. Artikli 50 lõikes 2 ja artikli 55 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks võivad hankijad toidu hankimisel vajaduse korral arvesse võtta ka toidu kvaliteedi ja kestlikkusega seotud kaalutlusi spetsifikatsioonides, pakkumuste hindamise kriteeriumides või lepingu täitmise tingimustes, niivõrd kui need on seotud lepingu esemega.
2. Lõikes 1 osutatud toidupõhised kaalutlused võivad olla seotud eelkõige:
(a) toiduainete tarneahela nõuete ja tingimuste õigluse ja läbipaistvusega, eelkõige hangitava toidu tootmisega tegelevate põllumajandustootjate õiglase tasustamisega;
(b) toiduainete tarneahela korraldusega;
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (uuesti sõnastatud) (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/125/oj).
0Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele suuresti kaasaaitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT L 442, 9.12.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2021/2139/oj).
ET 72 ET
(c) mahepõllumajanduslike tootmismeetodite, kvaliteedikavade, näiteks geograafiliste tähiste, ja muude tootmismeetodite nõuete või tingimustega;
(d) toidukriteeriumide osas toiteväärtusega ja toimega tervisele, värskuse ja hooajalisusega;
(e) nõuetega loomade heaolule.
Artikkel 54
Teatavate toodete keskkonnahoidlike riigihangete nõuded
1. Kui hankijad ostavad tooteid, tooteperesid või tehnoloogiaid, mille suhtes kohaldatakse VII lisas loetletud liidu õigusakte, nõuavad nad spetsifikatsioonides, pakkumuste hindamise kriteeriumides või lepingu täitmise tingimustes selliseid keskkonnaomadusi, mida nad peavad asjaomase hanke puhul asjakohaseks, ja peavad sealjuures silmas eesmärki tagada liidus keskkonnakaitse kõrge tase, vajadust minna kiiresti üle kliimaneutraalsele majandusele ning võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Neid keskkonnanäitajaid väljendatakse tulemuslikkuse klasside või tasemetena, piirmääradena, keskkonnaaspektidena või keskkonnahoidlikkuse nõuetena, mis on sätestatud VII lisas loetletud asjakohastes õigusaktides.
2. Kui erinevad keskkonnaomaduste nõuded tekitavad tõelise siseturu killustumise ohu või kui on vaja suurendada nõudlust VII lisas loetletud liidu õigusaktides osutatud toodete järele, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 141 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks lõikes 1 osutatud keskkonnaomadused, mida hankijad spetsifikatsioonides, pakkumuste hindamise kriteeriumides või lepingute täitmise tingimustes nõuavad seoses toodete, tooteperede või tehnoloogiatega, mille suhtes kohaldatakse VII lisas loetletud liidu õigusakte.
Esimese lõigu kohaste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel kehtestab komisjon ranged nõuded, võttes arvesse:
(a) hankelepingute maksumust ja mahtu, mis on sõlmitud kõnealuste toodete, tooteperede või tehnoloogiate kohta või nende teenuste või ehitustööde kohta, mis kasutavad neid tooteid, tooteperesid või tehnoloogiaid tegevuseks, mida käsitletakse lepingu esemena;
(b) vajadust tagada piisav nõudlus keskkonnakestlikumate ja vähese CO2 heitega toodete või tehnoloogiate järele;
(c) hankijate majanduslikku võimalust osta keskkonnakestlikumaid tooteid või tehnoloogiaid ilma ebaproportsionaalsete kuludeta ning selliste toodete või tehnoloogiate kättesaadavust turul;
(d) nõuete mõju konkurentsile.
3. Hankijad võivad otsustada mitte nõuda lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides täpsustatud omadusi, kui
(a) toodet või teenust saab tarnida ainult üks konkreetne ettevõtja ja kui puudub mõistlik alternatiiv või asendaja ning konkurentsi puudumine ei tulene riigihanke menetluse kriteeriumide kunstlikust kitsendamisest või
ET 73 ET
(b) delegeeritud õigusakti kohaldamine kohustaks hankijat hankima seadmeid, millega kaasnevad ebaproportsionaalsed kulud, või tooks käitamisel ja hooldamisel kaasa tehnilise ühildamatuse.
4. Kui võetakse vastu uued liidu õigusaktid, millega kehtestatakse keskkonnahoiu ja kliimaga seotud nõuded toodete või tehnoloogia turule laskmiseks liidus, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 141 vastu delegeeritud õigusakte VII lisa muutmiseks, ajakohastades selles lisas osutatud liidu õigusaktide loetelu.
2. peatükk Sotsiaalselt vastutustundlikud riigihanked
Artikkel 55
Sotsiaalselt vastutustundlikud riigihanked
1. Hankijad võivad asjade, teenuste ja ehitustööde hankimisel arvesse võtta sotsiaalseid kaalutlusi, et asjade, teenuste ja ehitustööde olelusringi kestel saavutada positiivseid sotsiaalseid tulemusi või ennetada või leevendada kahjulikku sotsiaalset mõju (edaspidi „sotsiaalselt vastutustundlikud hanked“).
2. Lõikes 1 osutatud sotsiaalsete kaalutluste abil püütakse saavutada liidu sotsiaalseid eesmärke, eelkõige artiklis 5 osutatud eesmärke, mis võivad hõlmata järgmist:
(a) konkreetse hankelepingu täitmisega seotud puudega inimeste ja ebasoodsas olukorras olevate isikute sotsiaalne kaasamine ja tööturule integreerimine;
(b) kvaliteetsed töökohad, sealhulgas kollektiivläbirääkimiste rolli tunnustamise kaudu, riiklike süsteemide mitmekesisuse arvesse võtmise ja sotsiaalpartnerite autonoomia austamise kaudu ning asjaomast hankelepingut täitvate töötajate, eelkõige haavatavate töötajate töötingimuste parandamise kaudu;
(c) puudega inimeste ligipääsetavus ja universaaldisain, mis ületab käesoleva määruse artikli 56 õiguslikke nõudeid;
(d) konkreetset hankelepingut täitvate töötajate koolitamine, täiendusõpe ja ümberõpe;
(e) soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise meetmed konkreetset hankelepingut täitvate töötajate jaoks;
(f) sotsiaalmajanduse ning vajaduse korral sotsiaaleluruumide ja taskukohaste eluasemete edendamine;
(g) tõhus inimõiguste kaitse konkreetse hankega seotud tarneahelates.
3. Hankijad võivad asjakohasel juhul selliseid sotsiaalseid kaalutlusi arvesse võtta, kohaldades spetsifikatsioonides esitatud kriteeriume või nõudeid, pakkumuste hindamise kriteeriume, lepingu täitmise tingimusi või, kui see on seotud lepingu esemega, kvalifitseerimiskriteeriume, tingimusel et need on artikli 90 kohaselt seotud lepingu esemega ning vastavad läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetele.
4. Riigihanget ei loeta sotsiaalselt vastutustundlikuks üksnes seetõttu, et täidetakse kohaldatavaid töö- ja sotsiaalõigusest tulenevaid kohustusi, mis on kehtestatud liidu või liikmesriigi õigusega, kollektiivlepingutega või II lisas loetletud rahvusvaheliste sotsiaal- ja tööõiguskonventsioonidega.
ET 74 ET
Artikkel 56
Juurdepääs
1. Kõigi selliste kaupade, teenuste ja ehitustööde hangete puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks füüsilistele isikutele, olenemata sellest, kas nendeks on üldsus või hankija töötajad, nõuavad hankijad, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, et need oleksid puudega inimestele ligipääsetavad, ning võtavad arvesse universaaldisainil põhinevat lähenemist. Selleks lisavad hankijad spetsifikatsioonidesse või lepingu täitmise tingimustesse asjakohased ligipääsetavusnõuded.
2. Hankijad kehtestavad direktiivi (EL) 2019/882 artiklis 2 osutatud toodetele ja teenustele puudega inimeste ligipääsetavuse või universaaldisainiga seotud spetsifikatsioonid, viidates kõnealuse direktiivi I lisale.
Artikkel 57
Reserveeritud hankelepingud
1. Hankijad võivad hankemenetluses, sealhulgas hankelepingute konkreetsete osade sõlmimise menetluses, osalemise reserveerida organisatsioonide jaoks, mille peamine eesmärk on puudega inimeste või ebasoodsas olukorras olevate isikute sotsiaalne ja kutsealane integreerimine, tingimusel et vähemalt 30 % nende organisatsioonide töötajatest või selliste programmidega hõivatud töötajatest on puudega või ebasoodsas olukorras olevad töötajad, sealhulgas näha selliste lepingute täitmine ette tööhõivet toetavate töölepingute või kaitstud töökohtade programmide raames, tingimusel et puudega või ebasoodsas olukorras olevate isikute töötajate õigusi kaitstakse.
2. Hankijad võivad reserveerida VI lisas loetletud CPV koodide alla kuuluvate sotsiaalhoolekandesüsteemi teenuste hankemenetlustes osalemise, sealhulgas nende hankelepingute konkreetsete osade sõlmimise menetluses osalemise, organisatsioonidele, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
(a) organisatsioon on juriidiliselt tunnustatud mittetulunduslik organisatsioon selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus ta on asutatud;
(b) organisatsiooni peamine eesmärk on osutada üldist huvi pakkuvat avalikku sotsiaalhoolekandeteenust;
(c) organisatsiooni otsused ei põhine puhtalt ärilistel kaalutlustel ning lepingu täitmisel tekkiv võimalik ülejääk investeeritakse uuesti nende üldist huvi pakkuvate avalike sotsiaalteenuste osutamisse, mille jaoks organisatsioon on loodud.
Artikkel 58
Sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuste lepingud
1. Hankelepingute puhul, mille esemeks on mõni VI lisas loetletud teenustest, võivad hankijad sõlmida lepinguid kooskõlas liikmesriigi õiguses ettenähtud menetlustega, tingimusel et teenuste laadi tõttu peavad hankijad võtma arvesse kõnealuste teenuste eripära ning et järgitakse läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ning lõikes 2 sätestatud kohustusi.
ET 75 ET
2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt lepinguid sõlmiv hankija võtab spetsifikatsioonide, pakkumuste hindamise kriteeriumide või lepingu täitmise tingimuste asjakohaste nõuete kaudu arvesse vajadust tagada puudega inimestele kvaliteet, järjepidevus, ligipääsetavus ning teenuste taskukohasus, kättesaadavus ja terviklikkus ning kasutajate, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate ja haavatavate isikute kaasamine ja võimestamine, et kaitsta nende konkreetseid isiklikke meditsiinilisi või sotsiaalseid vajadusi. Selliste lepingute sõlmimisel võtavad hankijad arvesse ka vajadust tagada puudega inimeste enesemääramisõigus, nagu on ette nähtud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 19.
3. Kui hankija sõlmib käesoleva artikli kohase lepingu, avaldab ta hiljemalt 20 päeva pärast lepingu sõlmimist tulemuse avaliku kokkuvõtte käesoleva määruse artikli 110 lõike 4 kohaselt.
3. peatükk Innovatiivse lahenduse riigihange
Artikkel 59
Innovatsioonieesmärgid riigihangetes
Hankijad võivad arvesse võtta innovatsioonieesmärke selliste asjade, ehitustööde või teenuste hankimisel, mis hõlmavad muu hulgas üht või mitut järgmistest eesmärkidest:
(a) edendada liidus teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste turuleviimist ning motiveerida innovatsiooni alal tegutsevate idu- ja kasvufirmasid ja VKEsid osalema riigihangetes, et toetada innovatsiooni ulatuslikumat kasutuselevõtmist ja innovatiivsete ettevõtete kasvu;
(b) hoogustada juhtivate turgude kasvu liidu strateegilistes sektorites, stimuleerides selliste innovatiivsete lahenduste väljatöötamist ja hankimist, mis aitavad kaasa keskkonnahoidlikkusele, sotsiaalsele kaasatusele ja kestlikkusele, tervisekaitsele, digipöördele ja tehnoloogia arengule, sealhulgas digisüsteemide ja avalike teenuste elementide koostalitlusvõimele ja avatud lähtekoodiga lahendustele;
(c) parandada olemasolevate või tavapäraste alternatiividega võrreldes hankija ostude kulutõhusust, nii et samal ajal lahenduste kvaliteet, kvantiteet või mõju jääb samaks või paraneb.
Artikkel 60
Innovatiivse lahenduse riigihange
1. Kui hanke eesmärk on innovatiivse lahenduse ostmine, liigitavad hankijad oma hanke avalikus kokkuvõttes innovatiivse lahenduse riigihankeks. Innovatiivsel lahendusel on üks või mitu uut omadust, mis pakuvad paremaid tulemusi või lisaväärtust võrreldes alternatiivsete lahendustega, mis on asjaomasel turul kaubanduslikult laialt kättesaadavad.
Innovatiivse lahenduse uued omadused võivad hõlmata olemasolevate omaduste uusi või täiustatud kombinatsioone ning uusi või täiustatud viise olemasolevate omaduste kasutamiseks, näiteks nende kasutamine uues sektoris või kontekstis.
ET 76 ET
2. Igal juhul liigitavad hankijad oma hanke avalikus kokkuvõttes innovatiivse lahenduse riigihankeks mõlemal järgmisel juhul:
(a) leping sõlmitakse lahenduse jaoks, mis töötati edukalt välja artikli 45 kohases innovatsioonimenetluses;
(b) leping sõlmitakse artiklite 34 ja 35 kohase avatud hankemenetluse teel, kui hankija kavatseb lahenduse osta pärast artikli 6 punktis 13 määratletud kommertskasutusele eelnevat hanget.
Artikkel 61
Meetodid riigihangetes innovatsioonieesmärkide saavutamiseks
1. Innovatsioonieesmärkide saavutamiseks võib hankija hankemenetluse ette valmistada ja kavandada, kasutades üht või mitut järgmistest meetoditest:
(a) küsib, analüüsib ja rakendab nõuandeid, mille eesmärk on teha turu-uuringute käigus kindlaks innovatiivsete lahenduste kättesaadavus;
(b) kaalub avatud lähtekoodiga lahenduste või avatud lähtekoodiga elementidega lahenduste ostmist;
(c) kasutab üksnes funktsionaalsusnõudeid või kui see ei ole teostatav, lubab sõnaselgelt muid alternatiivseid lahendusi;
(d) piirdub kvalifitseerimiskriteeriumides sellega, mis on rangelt vajalik ja proportsionaalne hankelepingu riskide ja selle täitmiseks vajaliku suutlikkusega, ning kui see on asjakohane, ei kehtesta nõudeid käibele ja varasemale tulemuslikkusele;
(e) nõuab pakkumuste hindamise kvalitatiivse kriteeriumina asjade, ehitustööde või teenuste innovatiivsuse kontseptsiooni, sealhulgas selle kontseptsiooni teostatavust ja skaleeritavust või selle mõju hanke jaoks seatud rohelistele, sotsiaalsetele või digitaalsetele eesmärkidele;
(f) määrab innovatsiooni jaoks ühe või mitu konkreetset osa ning kui lahendus osutub edukaks, esitab selged, täpsed ja üheselt mõistetavad tingimused mis tahes täiendavate hangete jaoks, mis põhinevad selle osa kohta sõlmitud lepingul;
(g) ühendab ehitustööde hankelepingu eri etapid, nagu projekteerimine, ehitamine, käitamine ja hooldus, ühte koondlepingusse;
(h) koondab nõudluse innovatiivsete lahenduste järele ning võimaldab katsetamise ja valideerimise ülesanded hankijate vahel jagada;
(i) võimaldab hankemenetluses või lepingu täitmisel eksperimenteerimist, katsetamist, valideerimist, arendamist, täiustamist ja reinvesteerimist.
2. Lõikes 1 osutatud meetoditena võib olenevalt asjaomasest meetodist ja lahenduse liigist kasutada spetsifikatsioone, kvalifitseerimiskriteeriume, parima hinna ja kvaliteedi suhte meetodi kohaldamisel kvaliteedikaalutlusi või lepingute täitmise tingimusi.
ET 77 ET
Artikkel 62
Intellektuaalomandi õiguste spetsifikatsioon
1. Kõigi käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate menetluste puhul täpsustab hankija hanke üksikasjades nii hästi kui võimalik intellektuaalomandi õigused, mida ta peab hankelepingu täitmise seisukohast oluliseks.
2. Teave peab olema piisavalt selge ja täpne, et ettevõtjad saaksid hinnata oma sellega seotud kohustusi, määrata kindlaks antavate või üleantavate õiguste ulatus ja koostada vastavalt oma pakkumused.
3. Lepingu maksumuse hindamisel vastavalt artiklile 32 võetakse arvesse intellektuaalomandi õiguste jaotamise väärtust.
Artikkel 63
Litsentside andmine
1. Ettevõtja annab hankijale asjakohased ja piisavad lihtlitsentsid sellises ulatuses ja ajavahemikuks, mis on vajalik, et hankija saaks hankelepingu täitmisel osutatud teenust, üleantavat tulemust või lepingu muud väljundit kasutada, vastu võtta, käitada, säilitada või muul viisil sellest kasu saada.
Esimeses lõigus osutatud litsentsid hõlmavad mõlemat järgmist õigust:
(a) ettevõtjale kuuluvad või talle litsentsiga antud olemasolevad intellektuaalomandi õigused;
(b) hankelepingu täitmisel tekkivad intellektuaalomandi õigused.
2. Lõike 1 kohased litsentsid võimaldavad hankijal kas otse või töövõtjate või tema nimel tegutsevate teenuseosutajate kaudu selliseid õigusi ja nendega seotud üleantavaid tulemusi kasutada, paljundada, täita, kuvada, kohandada, konfigureerida, integreerida, säilitada, parandada, toetada, ajakohastada ja muul viisil kasutada ulatuses, mis on vajalik selleks, et jätkata asjade, teenuste või ehitustööde kasutamist ettenähtud otstarbel ja tagada hankelepingu nõuetekohane täitmine.
Artikkel 64
Omandiõiguse üleandmise piirangud
1. Mis tahes olemasolev intellektuaalomand (sealhulgas tarkvarakomponendid, mudelid, meetodid, platvormid või süsteemid), mis kuulub ettevõtjale või tema kontrolli alla enne hanget või sellest sõltumatult, jääb ettevõtja omandisse ning selle suhtes ei kohaldata kohustust anda omandiõigus üle hankijale.
2. Erandina lõikest 1 võivad hankijad nõuda selliste olemasolevate intellektuaalomandi õiguste omandiõiguse üleandmist, mis on vajalikud lahenduste toimimiseks, käitamiseks ja hooldamiseks, eelkõige elutähtsa taristu puhul ja juhul, kui see sisaldub hanke üksikasjades proportsionaalsel, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil ning konkurentsi moonutamata.
ET 78 ET
3. Hankelepingu täitmisel tekkivate intellektuaalomandi õiguste puhul määravad hankijad hanke üksikasjades kindlaks, kui see on asjakohane, nende õiguste jaotuse hankija ja ettevõtja vahel.
4. Erandina käesoleva artikli lõikest 3 säilitavad ettevõtjad intellektuaalomandi õigused hankelepingute puhul, mille suhtes kohaldatakse artiklite 41–45 kohast innovatsioonimenetlust, või mis tekivad innovatsioonimenetluse käigus või asjaomase hankelepingu täitmisel, välja arvatud juhul, kui seda õigustavad avaliku huviga seotud kaalukad põhjused, mis on hanke üksikasjades selgelt esitatud. Sellised avaliku huviga seotud kaalukad põhjused võivad muu hulgas olla seotud vajadusega vältida tehnoloogilist kinnistumist või kaitsta hankija, liikmesriigi või liidu julgeolekut või elutähtsaid avalikke teenuseid, eelkõige seoses elutähtsa taristuga.
Artikkel 65
Ehitusteabe modelleerimine
1. Selliste ehitustööde hankelepingute puhul, mille hinnanguline maksumus on vähemalt 25 000 000 eurot, nõuab hankija nende täitmisel ehitusteabe modelleerimist.
2. „Ehitusteabe modelleerimine“ – digitaalsete protsesside koostööpõhine metoodika, milles kasutatakse avatud ja koostalitlusvõimelisi vorminguid eesmärgiga luua, hallata ja jagada kogu lepingu kehtivusaja jooksul ehitustööde hankelepingu kohta struktureeritud andmeid.
3. Erandina lõikest 1 võivad hankijad:
(a) nõuda ehitusteabe modelleerimise kasutamist ainult teatavatelt töövõtjatelt või teatavate osade puhul, kui sellised nõuded tekitaksid asjaomastele ettevõtjatele muidu ebaproportsionaalselt suure koormuse ning ehitusteabe modelleerimine kogu projekti ulatuses ei ole vajalik, või
(b) mitte taotleda ehitusteabe modelleerimise kasutamist või taotleda selle kasutamist üksnes lahenduse teatavate osade puhul või teatavatelt töövõtjatelt, kui sellised nõuded kujutaksid endast muidu ohtu julgeolekule või avalikule turvalisusele.
4. Komisjonil on õigus käesoleva määruse muutmiseks võtta kooskõlas artikliga 141 vastu delegeeritud õigusakte, millega alandatakse lõikes 1 sätestatud piirmäära, kui see on põhjendatud ehitusteabe modelleerimise laialdasema kasutuselevõtuga turul.
4. peatükk Julgeolek ja vastupanuvõime
Artikkel 66
Riigihangetega seotud julgeolekukaalutlused
1. Mis tahes riigihankemenetluse puhul, mille puhul on kindlaks tehtud, et see kujutab endast ohtu julgeolekule või avalikule turvalisusele või sisaldab seda, võtab hankija lisaks muude liidu õigusaktide alusel nõutavatele või kehtestatud meetmetele, kui see on asjakohane, hankemenetluse mis tahes etapis alates kavandamisest ja turu- uuringutest kuni lepingute sõlmimise ja täitmiseni asjakohaseid meetmeid, et tagada
ET 79 ET
liidu või ühe või mitme liikmesriigi julgeoleku ja avaliku turvalisuse huvide kaitse. Käesolev peatükk ei piira muude asjakohaste liidu õigusaktide nõuete kohaldamist.
2. Liidu või liikmesriigi julgeoleku ja avaliku turvalisusega seotud huvid, mis on konkreetse lepingu puhul asjakohased, võivad muu hulgas hõlmata järgmist:
(a) elutähtsa taristu, strateegilise kahesuguse kasutusega taristu, mille liikmesriigid on kindlaks määranud kooskõlas [sõjalise liikuvuse määruse artikliga 33], eelkõige sõjalise liikuvuse koridoris asuvate taristute kaitse, kriitilise tähtsusega tarneahelad, elutähtis tehnoloogia või elutähtsad teenused, vastupanuvõime füüsilistele, küber- või hübriidohtudele ning kõigi häirete, sealhulgas kolmandate riikide tarnijatest tuleneva kahjuliku strateegilise sõltuvuse tõttu tekkivate häirete ennetamine ja kaitse nende eest;
(b) spionaaži, sabotaaži või tehnoloogialekke vältimine;
(c) kriisiks valmisolek, sealhulgas talitluspidevus ja erandolukorra plaanimine looduskatastroofide või geopoliitilise ebastabiilsuse, pandeemiate või küberrünnete korral;
(d) muude kahjulike sekkumiste, sealhulgas kolmanda riigi ja kolmanda riigi kontrolli all olemise mõju ennetamine;
(e) süsteemide, võrkude ja töödeldavate andmete küberturvalisus;
(f) salastatud teabe, tundlike andmete, teadusuuringute või intellektuaalomandi kaitsmine loata juurdepääsu või edastamise eest;
(g) rahvatervis, sealhulgas kriisikindlate ja sõltumatute tervishoiuteenuste tagamine, või
(h) vastupanuvõime kliimaga seotud häiretele.
3. Hankelepingu puhul võivad julgeoleku ja avaliku turvalisusega seotud riskid tuleneda eelkõige järgmisest:
(a) lepingu ese, näiteks
i) lepingu rakendamisega seotud või selle rakendamiseks arendatavate varade tundlikkus;
ii) juurdepääs tundlikele andmetele ja nende töötlemine;
iii) kriitiline sõltuvus või oht kriitiliselt sõltuda piiratud arvust kolmandate riikide tarnijatest, kaupadest, teenustest või tehnoloogiatest;
iv) riskid, mis on seotud juurdepääsuga elutähtsale taristule, strateegilisele kahesuguse kasutusega taristule, mille liikmesriigid on kindlaks määranud kooskõlas [sõjalise liikuvuse määruse artikliga 33], teadusrajatistele, IT- süsteemidele või kriitilise tähtsusega materjalidele;
v) hangitavate tehnoloogiate, ehitustööde, kaupade või teenuste kahesugune kasutus;
vi) sellega seotud avalike huvide laad ning talitlushäire või puuduliku toimimise võimalikud tagajärjed, nagu avaliku turvalisuse, riikliku julgeoleku, majandusliku stabiilsuse, terviseohutuse või põhiõiguste kahjustamine;
(b) ettevõtjaid iseloomustavad tunnused, näiteks
ET 80 ET
i) omandi-, kontrolli- või rahastamisstruktuur, millega kaasneb lubamatu sekkumise või mõjutamise oht;
ii) varasemad andmed turvalisuse kohta, sealhulgas varasemad rikkumised, turvastandardite mittejärgimine või julgeolekukaalutlustel muudest hankemenetlustest kõrvalejätmine;
iii) suutlikkus täita juurdepääsuloa, töötajate julgeolekukontrolli või infoturbe suhtes kohaldatavaid nõudeid;
iv) kokkupuude kolmanda riigi õigusaktidega, mis võivad sundida avaldama tundlikku teavet või segada lepingu täitmist.
4. Hankija märgib hanke üksikasjades võimaluste piires selgelt ja piisavalt üksikasjalikult ära asjakohased meetmed, mis on proportsionaalsed lõikes 3 osutatud riskidega ja mittediskrimineerivad. Selliste meetmete rakendamiseks võib kasutada eelkõige järgmist:
(a) spetsifikatsioonid, näiteks kohustuslikud turvastandardid, sertifitseerimistõendid, töötajate kohustuslik julgeolekukontroll või juurdepääsuloa kehtestamine või riskijuhtimis- ja usaldusväärsusnõuded;
(b) pakkumuste hindamise kriteeriumid, nagu pakkujate turbehaldussüsteemide, turbenõuetele vastavuse standardite, intsidentidele reageerimise suutlikkuse ja tarneahela turvalisuse hindamine;
(c) lepingute täitmise tingimused, näiteks tarnijate turvajärelevalve võimaldamine auditite, kontrollide või dokumentide läbivaatamise kaudu ning parandusmeetmete rakendamine rikkumiste korral, sealhulgas sätted alltöövõtu, omandiõiguse muutumisest teatamise ning salastatud või tundliku teabe kaitse kohta;
(d) kvalifitseerimiskriteeriumid, kui need on põhjendatud, näiteks juurdepääsuloa omamine või muu pakkujatele esitatav nõue tõendada, et nad ei kujuta endast ohtu julgeolekule või avalikule turvalisusele vastavalt lõike 3 punktile b. See ei piira artikli 26 kohaldamist;
(e) erandina artikli 34 lõikest 2, pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine artiklis 34 osutatud menetluses üksnes nendele ettevõtjatele, kes vastavad konkreetsetele objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele julgeolekuga seotud nõuetele, tingimusel et hankija on kõnealuse hanke avalikku kokkuvõttesse märkinud nii kavatsuse seda teha kui ka julgeolekuga seotud nõuded, mida ta kohaldada kavatseb.
Hankija võib hanke üksikasjades ära märkida ka selle, milliseid turvameetmeid ta kavatseb rakendada, kui hankemenetluse käigus tekivad riskid julgeolekule või avalikule turvalisusele.
5. Hankija jätab igal hetkel menetluse käigus ettevõtja hankemenetlusest kõrvale, kui ettevõtja on määruse (EL) XXXX/XXX [CSA2 ettepanek] kohaselt määratletud suure riskiga tarnijana seoses IKT-komponentide tarnimisega või selliste komponentide tarnimisega, mis sisaldavad IKT-komponente, mida kasutatakse peamistes IKT- varades, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse artikli [...] kohaselt.
6. Kui on tõendeid, et meetmete erinevused mõjutavad siseturu toimimist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 141 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades kohustuslikud tehnilised spetsifikatsioonid,
ET 81 ET
kvalifitseerimiskriteeriumid, pakkumuste hindamise kriteeriumid või lepingu täitmise klauslid teatavate kaupade, teenuste või ehitustööde kategooriate jaoks, kui sellised elemendid käsitlevad kindlakstehtud konkreetset liidu huvi, mis on seotud julgeoleku ja avaliku turvalisusega.
Artikkel 67
Turvameetmed lepingu täitmise ajal
1. Ilma liikmesriikide lepinguõiguse kohaldamist piiramata võib hankija hankelepingu täielikult või osaliselt lõpetada, kui ta teeb kindlaks, et töövõtja ei ole kohaldanud meetmeid või täitnud kohustusi, mille eesmärk on vältida või vähendada julgeoleku või avaliku turvalisusega seotud riske või et julgeoleku või avaliku turvalisusega seotud risk on realiseerunud või tõenäoliselt realiseerub. Samadel tingimustel võib ta teatavad ettevõtjad lepingu täitmisest kõrvale jätta.
2. Käesoleva artikli kohane lõpetamine ja kõrvalejätmine on turvariskiga või avaliku turvalisuse riskiga proportsionaalne. Enne lepingu lõpetamist või ettevõtja kõrvalejätmist teeb hankija kirjaliku hindamise. Hankija võtab eelkõige arvesse järgmist:
(a) julgeolekule või avalikule turvalisusele avalduva ohu suurus;
(b) lõpetamise mõju avalike teenuste osutamisele;
(c) alternatiivsed leevendusmeetmeid, nagu lepingu muutmine või tõhustatud järelevalve.
3. hankija teavitab töövõtjat kirjalikult oma kavatsusest leping lõpetada või töövõtja kõrvale jätta, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud kaasnevate suurte ohtudega, otsese ohu ilmnemisega või kui teavitamine võib riski suurendada, täpsustades järgmise:
(a) lõpetamise või kõrvalejätmise põhjused;
(b) asjaomast otsust toetavad faktid ja tõendid, välja arvatud salastatud teave;
(c) kavandatav lõpetamise või kõrvalejätmise kuupäev.
4. Hankija määrab töövõtjale vähemalt kümnepäevase ajavahemiku, mille jooksul ta saab esitada märkusi lepingu lõpetamise või menetlusest kõrvalejätmise põhjuste kohta ja pakkuda välja parandusmeetmeid. Kui tegemist on hädaolukorraga, võib hankija seda ajavahemikku lühendada.
5. Töövõtja teeb hankijaga koostööd, et tagada hankelepinguga seotud andmete, dokumentide või varade turvalisus või üleandmine ning kriitilise tähtsusega teenuste järjepidevus kuni lepingu lõpetamise jõustumiseni.
Artikkel 68
Küberturvalisus
1. Kui digielemente sisaldavad tooted kuuluvad määruse (EL) 2024/2847 kohaldamisalasse, siis tagavad liikmesriigid, et hankemenetluses võetakse arvesse vastavust kõnealuse määruse I lisas esitatud olulistele küberturvalisuse nõuetele, sealhulgas tootja suutlikkus nõrkusi tulemuslikult käsitleda.
ET 82 ET
2. Käesoleva määrusega ei takistata liikmesriike kehtestamast digielemente sisaldavate toodete suhtes täiendavaid küberturvalisuse nõudeid nende toodete hankimiseks või kasutamiseks teatavatel eesmärkidel, sealhulgas juhul, kui neid tooteid hangitakse või kasutatakse riikliku julgeoleku või riigikaitse eesmärgil, tingimusel et need nõuded on kooskõlas liikmesriikide kohustustega, mis on sätestatud liidu õiguses, ning asjaomaste eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja proportsionaalsed.
3. Ilma et see piiraks lõike 1 ja direktiivi (EL) 2022/25550 kohaldamist, võib hankija vajaduse korral hanke üksikasjades kindlaks määrata hangitavate ehitustööde, asjade või teenuste küberturvalisuse nõuded. Selleks võivad need sisaldada tehnilisi spetsifikatsioone, kvalifitseerimiskriteeriume, pakkumuste hindamise kriteeriume või lepingute täitmise tingimusi. Sellised nõuded peavad olema seotud lepingu esemega ning vastama läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetele.
Artikkel 69
Elutähtsa teenuse osutajate või elutähtsate taristute vastupanuvõime ja varustuskindlus
1. Kui hankelepingut hakkab täitma hankija, kelle pädev liikmesriik on määratlenud kui elutähtsa teenuse osutaja kooskõlas direktiivi (EL) 2022/25570 artikliga 6, lisab hankija asjakohasel juhul hanke üksikasjadesse nõuded, mis on seotud hangitavate ehitustööde, asjade või teenuste varustuskindluse, majandusliku, füüsilise ja geopoliitilise vastupanuvõime ning tarneahelate läbipaistvuse ja kestlikkusega. Kui see on asjakohane, põhinevad sellised nõuded riskidel, mis on kindlaks tehtud direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 12 kohase kohustusliku riskianalüüsi kaudu.
2. Lõikes 1 osutatud nõuded võib sätestada spetsifikatsioonides, kvalifitseerimiskriteeriumides, pakkumuste hindamise kriteeriumides või lepingute täitmise tingimustes, need peavad olema seotud lepingu esemega ning vastama läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetele.
3. Hankijad võivad muu hulgas nõuda, et pakkumus sisaldaks ühte või mitut järgmist elementi või et see oleks lepinguga ette nähtud:
(a) tarneahela mitmekesistamine, sealhulgas mitme allikaga lähenemisviisi kasutamine, tootmise geograafiline mitmekesistamine või ühest kolmandast riigist või ühest kolmanda riigi ettevõtjast sõltumise piiramine;
(b) varustuskindlus ja jätkuvus, sealhulgas:
i) tõend või dokument, mis tõendab, et pakkuja tarneahela korraldus ja asukoht võimaldavad tal täita hankedokumentides sätestatud tarnekindluse nõudeid;
ii) kohustus tagada, et võimalikud tarneahela muudatused lepingu täitmise ajal ei mõjuta negatiivselt kõnealuste nõuete täitmist;
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2557/oj).
ET 83 ET
iii) varude loomise kohustus liidus;
iv) talitluspidevuse ja suurõnnetusest taastumise kavad;
v) pakkuja kohustus pakkuda vastavalt kokkulepitavatele tingimustele konkreetseid vahendeid, mis on vajalikud varuosade, komponentide, koostude, tarkvarauuenduste või katseseadmete tootmise või tarnimise jätkamiseks, juhul kui ta ei suuda enam ise tarnet tagada;
(c) kriisiks valmisolek ja suutlikkus tulla toime hüppeliselt kasvava koormusega, sealhulgas:
i) pakkuja kinnitus selle kohta, et ta on valmis looma ja/või säilitama mahtu, ja sealhulgas suudab mahtu suurendada, et täita hankija lisavajadusi kriisioludes vastavalt kokkulepitavatele tingimustele;
ii) kriisiks valmisoleku kavad, juhtkonna ja võtmetähtsusega töötajate kohustuslik koolitamine ning hankija teavitamine intsidentidest;
(d) tarneahela läbipaistvus ja jälgitavus, kui see on proportsionaalne lepingu tähtsuse ja kaasnevate ohtudega, sealhulgas tarneahela juhtimise kvaliteet ja pakkujate esitatud erandolukorra plaanid;
(e) teenuseosutajate kohustus teavitada kõiki asjaomaseid hankijaid enne vastukäivate tellimuste vastuvõtmist, et võib esineda suutlikkuse või teenuste topeltbroneering;
(f) paindliku osalemise klausel, mis võimaldab teistel hankijatel ühineda lepinguosalistena ilma lepingu sisu või kvantitatiivset ulatust muutmata.
4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 141 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse kohustuslikud spetsifikatsioonid, kvalifitseerimiskriteeriumid, pakkumuste hindamise kriteeriumid või tingimused lepingute täitmiseks, mis on seotud vastupanuvõime, varustuskindluse ja tarneahela läbipaistvusega, teatavate ehitustööde, asjade või teenuste kategooriate puhul, mille puhul on kindlaks tehtud kriitiline sõltuvus, süsteemne risk või elutähtsa taristu mõõde.
5. Käesolev artikkel ei piira asjakohaste liidu õigusaktide kohaste varustuskindluse nõuete, eelkõige määruse (EL) 2019/12420 ja määruse (EL) 2024/1735 nõuete kohaldamist.
5. peatükk ELi eelistamine
Artikkel 70
Hõlmatud ettevõtjad, kaubad, teenused või ehitustööd
1. Ettevõtjat peetakse käesoleva määruse kohaldamisel „hõlmatuks“, kui ta on artikli 74 lõike 1 kohaselt pärit:
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.7.2019, lk 202, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1242/oj).
ET 84 ET
(a) WTO riigihankelepingu osaliseks olevast kolmandast riigist, tingimusel et asjaomane hange kuulub kõnealusest lepingust tulenevate liidu kohustuste kohaldamisalasse, võttes arvesse kohaldatavaid lisasid;
(b) kolmandast riigist, kes on sõlminud liiduga kahe- või mitmepoolse kaubanduslepingu, kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel ja tingimusel, et hankeleping kuulub kõnealuses lepingus sätestatud liidu riigihankealaste kohustuste kohaldamisalasse;
(c) kolmandast riigist, kes on liiduga sõlminud tolliliidu loomise lepingu, selles lepingus sätestatud tingimustel ja tingimusel, et hankeleping kuulub kõnealuses lepingus sätestatud liidu riigihankealaste kohustuste kohaldamisalasse.
2. Kaupu, teenuseid või töid peetakse käesoleva määruse kohaldamisel „hõlmatuks“, kui need on artikli 74 lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt pärit:
(a) WTO riigihankelepingu osaliseks olevast kolmandast riigist, tingimusel et asjaomane hange kuulub kõnealusest lepingust tulenevate liidu kohustuste kohaldamisalasse, võttes arvesse kohaldatavaid lisasid;
(b) kolmandast riigist, kes on sõlminud liiduga kahe- või mitmepoolse kaubanduslepingu, kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel ja tingimusel, et hankeleping kuulub kõnealuses lepingus sätestatud liidu riigihankealaste kohustuste kohaldamisalasse;
(c) kolmandast riigist, kes on liiduga sõlminud tolliliidu loomise lepingu, selles lepingus sätestatud tingimustel ja tingimusel, et hankeleping kuulub kõnealuses lepingus sätestatud liidu riigihankealaste kohustuste kohaldamisalasse.
Artikkel 71
Kolmanda riigi hõlmatud ettevõtjate, kaupade, teenuste või ehitustööde hõlmatuse ulatuse kindlaksmääramine
1. Komisjon loob ja teeb üldsusele tasuta kättesaadavaks veebipõhise vahendi, milles näidatakse tervikliku ja ajakohasena ära liidu riigihankealased kohustused, mis sisalduvad artiklis 70 osutatud rahvusvahelistes lepingutes.
2. Hankijad määravad konkreetse hankemenetluse jaoks kindlaks, millised ettevõtjad, kaubad, teenused ja ehitustööd on kooskõlas artikliga 70 hõlmatud, lähtudes kohaldatavatest rahvusvahelistest lepingutest, mida lõikes 1 osutatud veebipõhine vahend annab tulemuseks, kui sisestatakse parameetrid, mis on muu hulgas asjaomane hankija, lepingu ese ja lepingu hinnanguline maksumus võrreldes kohaldatavate piirmääradega.
3. Komisjon hoiab veebipõhise vahendi ajakohasena, et see kajastaks täielikult ja igal ajal liidu kohustusi riigihangete valdkonnas, sealhulgas:
(a) liidu õigusaktid, eelkõige komisjoni otsused jätta kolmanda riigi ettevõtjad, kaubad, teenused või ehitustööd kooskõlas kohaldatavate ELi õigusaktidega liidu riigihankemenetlustest täielikult või osaliselt kõrvale;
(b) liidu meetmed seoses hõlmatud ettevõtjate, kaupade, teenuste või ehitustöödega kooskõlas artikliga 72;
(c) liidu meetmed hõlmamata ettevõtjate, kaupade, teenuste või ehitustööde suhtes kooskõlas artikliga 75.
ET 85 ET
Artikkel 72
Piirangud hõlmatud ettevõtjatele, kaupadele, teenustele või ehitustöödele
1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 141 vastu delegeeritud õigusakte artikli 70 muutmiseks, sätestades, et teatavate kolmandate riikide hõlmatud ettevõtjaid ja/või teatavatest kolmandatest riikidest pärit kõiki või teatavaid hõlmatud kaupu, teenuseid või töid ei käsitata hõlmatuna, kui:
(a) komisjon on turulepääsu faktilise analüüsi põhjal kindlaks teinud, et nende päritoluriik ei ole taganud liidu ettevõtjate, kaupade, teenuste või ehitustöödega seotud võrdset kohtlemist, mis on vastuolus liiduga sõlmitud rahvusvahelises lepingus sätestatud riigihankealaste kohustustega;
(b) selline kõrvalejätmine on põhjendatud, et vältida sõltuvust või muid arengusuundumusi, mis võivad ohustada asjaomaste kaupade või teenuste tarnekindlust liidus või
(c) selline piirang on õigustatud kohaldatavast lepingust tuleneva mis tahes muu erandi alusel, eelkõige seoses majandusjulgeoleku huvide kaitsega.
2. Liikmesriigid ja huvitatud isikud võivad komisjonile igal ajal esitada teavet ühe lõikes 1 osutatud olukorra olemasolu kohta.
Artikkel 73
ELi eelistamise nõuded
1. Hankijad võivad:
(a) piirata osalemist üksnes liidust pärit ja hõlmatud ettevõtjate ja alltöövõtjatega; ettevõtjate rühmade või mis tahes muus vormis ühiselt osalevate ettevõtjate puhul piirata osalemist rühmadega, mille kõik liikmed on liidust pärit või hõlmatud ettevõtjad, või rühmadega, mille enamik, kuid mitte kõik liikmed on liidust pärit või hõlmatud ettevõtjad;
(b) lükata pakkumus menetluse käigus tagasi, kui seda ei ole esitanud punktis a osutatud liidust pärit või hõlmatud ettevõtjad või ettevõtjate rühmad, sealhulgas nende alltöövõtjad.
2. Hankijad võivad teha ühte või mitut järgmistest toimingutest:
(a) nõuda, et pakutavad kaubad, teenused ja ehitustööd oleksid täielikult või teataval määral liidust pärit kaubad, teenused ja ehitustööd või hõlmatud kaubad, teenused ja ehitustööd, või nõuda seda konkreetsete komponentide puhul, mis osalevad hangitavate kaupade, teenuste või ehitustöödega konkurentsisuhtes;
(b) lepingu sõlmimise etapis üksnes pakkumuste hindamiseks ja järjestamiseks, ilma et see mõjutaks lepingu alusel makstavat hinda, vähendada pakkumuse maksumust teatava protsendi võrra või anda täiendavaid hindamispunkte, kui:
i) pakkumuse esitavad üksnes liidust pärit või hõlmatud ettevõtjad ja alltöövõtjad; ettevõtjate rühmade või mis tahes muus vormis ühiselt osalevate ettevõtjate puhul rühmad, mille kõik liikmed on liidust pärit või hõlmatud ettevõtjad, või rühmad, mille enamik, kuid mitte kõik liikmed on liidust pärit või hõlmatud ettevõtjad, või
ET 86 ET
ii) pakkumus sisaldab teiste esitatud pakkumustega võrreldes rohkem liidust pärit või hõlmatud kaupu, teenuseid või töid;
(c) lükata pakkumus tagasi, kui selles sisalduvate liidust pärit või hõlmatud kaupade, teenuste või ehitustööde maksumus on alla 50 % pakkumuse hinnangulisest kogumaksumusest.
3. Lõikes 2 osutatud meetmeid võib kohaldada üksnes juhul, kui hankija on need selgelt märkinud hanke avalikku kokkuvõttesse. Hanke avalikus kokkuvõttes täpsustatakse kaubad, teenused või ehitustööd, mis peavad olema liidust või hõlmatud päritoluriikidest, samuti vähendamisprotsent või hindamispunktid koos vastava väärtusega, mille põhjal hankija hindab ja järjestab pakkumusi lepingu sõlmimise etapis.
4. Hankija teavitab artikli 138 kohaselt määratud riiklikku koordineerivat asutust kõigist märkidest, mis viitavad, et käesoleva artikli kohaselt võetud meetmetest hoitakse kõrvale. Riiklik koordineeriv asutus teavitab komisjoni kõigist süsteemsetest puudustest, mis on nende teadete põhjal kindlaks tehtud.
Artikkel 74
Päritolu
1. Ettevõtjate või alltöövõtjate päritoluriik määratakse kindlaks vastavalt määruse (EL) 2022/10310 artikli 3 lõikele 1.
2. Kauba päritolu määratakse kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 952/20130 II jaotise 2. peatüki 1. jaole.
3. Teenuste päritolu määratakse kindlaks teenust osutava ettevõtja või alltöövõtja päritoluriigi alusel.
4. Ehitustööde üldine päritolu määratakse kindlaks neid pakkuva ettevõtja või alltöövõtja päritoluriigi alusel. ELi eelistamise nõuete puhul võib hankija ehitustööde osana kasutatavate kaupade päritolu lõike 2 kohaselt eraldi kindlaks määrata.
Artikkel 75
Liidu piirangud kolmandatest riikidest hõlmamata ettevõtjatele, kaupadele, teenustele ja ehitustöödele
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 141 vastu delegeeritud õigusakte artikli 73 muutmiseks, et nõuda hankijatelt ükskõik missuguse artiklis 73 sätestatud ELi eelistamise nõude kohaldamist artikli 70 kohaselt hõlmamata ettevõtjate, alltöövõtjate, kaupade, teenuste ja ehitustööde suhtes, kui see on liidu huvides.
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2022. aasta määrus (EL) 2022/1031 kolmandate riikide ettevõtjate, kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihanke- ja kontsessiooniturgudele ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu ettevõtjate, kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanke- ja kontsessiooniturgudele (rahvusvaheliste hangete instrument) (ELT L 173, 30.6.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/1031/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (uuesti sõnastatud) (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/952/oj).
ET 87 ET
Artikkel 76
Erandid
Hankijad võivad otsustada mitte kohaldada ELi eelistamise nõudeid, sealhulgas artikli 75 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud nõudeid, kui
(a) kõnealuseid lepinguid reguleerib artikkel 48;
(b) vajalikke tooteid või teenuseid ei saa tarnida liidust pärit või hõlmatud ettevõtja ning puudub mõistlik alternatiiv või asendaja;
(c) ühtegi sobivat pakkumust ega osalemistaotlust ei ole esitatud, sealhulgas vastuseks sama hankija algatatud sarnasele riigihankemenetlusele kahe aasta jooksul enne kavandatava uue hankemenetluse algatamist, või
(d) selliste ELi eelistamise nõuete kohaldamine tähendaks, et hankija peaks hankima kaupu, teenuseid või töid ebaproportsionaalselt suure kuluga.
Artikkel 77
ELi eelistamine liidu valdkondlikes õigusaktides
Kui liidu õigusaktid sisaldavad sätteid, millega piiratakse riigihankemenetlustes osalemist või kehtestatakse selles osalemise tingimused või antakse eelis sõltuvalt ettevõtjate, kaupade, teenuste või ehitustööde päritolust, kohaldatakse käesoleva peatükiga ettenähtud norme, kui asjaomastes liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
III jaotis Horisontaalsed sätted
1. peatükk Väljajäetud lepingud ja segalepingud
Artikkel 78
Kaitse- ja julgeolekulepingud
1. Käesolevat määrust ei kohaldata hankelepingute suhtes, mille ese kuulub direktiivi 2009/81/EÜ kohaldamisalasse, sealhulgas lepingute suhtes, mille maksumus jääb allapoole kõnealuse direktiivi artiklis 8 sätestatud piirmäära, ega lepingute suhtes, mille suhtes kõnealust direktiivi vastavalt selle artiklile 12 või 13 ei kohaldata.
2. Käesolevat määrust ei kohaldata hankelepingute suhtes, mille suhtes ei kohaldata lõike 1 kohast erandit, kui liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvide kaitset ei ole võimalik tagada vähem sekkuvate meetmetega, eelkõige käesoleva osa II jaotise 4. peatükis ettenähtud meetmetega või nõuetega, mille eesmärk on kaitsta selle teabe konfidentsiaalset laadi, mille hankija teeb käesolevas määruses sätestatud hankemenetluse käigus kättesaadavaks.
3. Lisaks ei kohaldata käesolevat määrust kooskõlas aluslepingu artikli 346 lõike 1 punktiga a hankelepingute suhtes, mille suhtes ei ole juba tehtud erandit käesoleva
ET 88 ET
artikli lõike 1 kohaselt, kui käesoleva määruse kohaldamine kohustaks liikmesriiki andma teavet, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks.
4. Kui hankelepingu hange ja täitmine on kuulutatud salajaseks või sellega peavad kaasnema spetsiaalsed julgeolekumeetmed kooskõlas liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega, siis käesolevat määrust ei kohaldata, tingimusel et liikmesriik on kindlaks teinud, et asjaomaseid olulisi julgeolekuhuve ei ole võimalik tagada vähem sekkuvate meetmetega, näiteks lõikes 2 osutatud meetmetega.
Artikkel 79
Väljajäetud teadus- ja arendustegevuse hanked
Käesolevat määrust ei kohaldata hankelepingute suhtes, mis hõlmavad üksnes artikli 6 punktis 16 määratletud teadus- ja arendusteenuseid.
Esimest lauset ei kohaldata hankelepingute suhtes, mis sisaldavad lisaks artikli 6 punktis 16 määratletud teadus- ja arendusteenustele muid käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid elemente, eelkõige juhul, kui katsetamine ja valideerimine on käesoleva osa I jaotise 4. peatüki kohase innovatsioonimenetluse osa või kui teadus- ja arendustegevus on integreeritud innovatsioonimeetodina riigihangetesse, mis kuuluvad artikli 61 kohaselt käesoleva määruse kohaldamisalasse.
Artikkel 80
Kontrollitavate juriidiliste isikutega sõlmitud hankelepingud
1. Käesolevat määrust ei kohaldata hankelepingute suhtes, mille hankijad sõlmivad era- või avalik-õigusliku juriidilise isikuga, kui lepingu sõlmimise ajal on täidetud järgmised tingimused:
(a) hankija teostab asjaomase juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle, mis tähendab, et ta avaldab otsustavat mõju nii kontrollitava juriidilise isiku strateegilistele eesmärkidele kui ka olulistele otsustele; sellist kontrolli võib teostada ka muu juriidiline isik, keda ennast kontrollib samal viisil hankija;
(b) üle 80 % kontrollitava juriidilise isiku tegevusest on selliste ülesannete täitmine, mille talle on andnud kontrolliv hankija või muu juriidiline isik, kes on sama hankija kontrolli all, ja
(c) kontrollitaval juriidilisel isikul puudub otsene erakapitali osalus, välja arvatud kontrolliõiguseta ja mitteblokeerivad erakapitali osaluse vormid, mis on kooskõlas aluslepingutega nõutavate liikmesriigi õigusaktidega ja mille puhul ei avaldata kontrollitavale juriidilisele isikule otsustavat mõju.
2. Lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui kontrollitav juriidiline isik, kes on hankija, sõlmib lepingu teda kontrolliva hankijaga või muu sama hankija kontrollitava juriidilise isikuga, tingimusel et sellel juriidilisel isikul, kellega sõlmitakse hankeleping, puudub otsene erakapitali osalus.
3. Käesolevat määrust ei kohaldata, kui hankija, kes ei kontrolli era- või avalik- õiguslikku juriidilist isikut lõike 1 tähenduses, sõlmib selle juriidilise isikuga hankelepingu, kui lepingu sõlmimise ajal on täidetud järgmised tingimused:
ET 89 ET
(a) hankija teostab koos teiste hankijatega selle juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida nad teostavad oma osakondade üle, st:
i) kontrollitava juriidilise isiku otsuseid tegevad organid koosnevad kõigi osalevate hankijate esindajatest, kusjuures üksikud esindajad võivad esindada mitut või kõiki osalevaid hankijaid;
ii) need hankijad saavad ühiselt avaldada otsustavat mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegilistele eesmärkidele ja olulistele otsustele;
iii) kontrollitav juriidiline isik ei lähtu huvidest, mis on vastuolus kontrollivate hankijate huvidega;
(b) üle 80 % asjaomase juriidilise isiku tegevusest on selliste ülesannete täitmine, mille talle on andnud kontrolli teostavad hankijad või muud juriidilised isikud, kelle üle teostavad kontrolli samad hankijad, ja
(c) kontrollitaval juriidilisel isikul puudub otsene erakapitali osalus, välja arvatud kontrolliõiguseta ja mitteblokeerivad erakapitali osaluse vormid, mis on kooskõlas aluslepingutega nõutavate liikmesriigi õigusaktidega ja mille puhul ei avaldata kontrollitavale juriidilisele isikule otsustavat mõju.
4. Lõike 1 esimese lõigu punktis b ja lõike 3 esimese lõigu punktis b osutatud tegevuste protsendimäära kindlakstegemisel võetakse arvesse lepingu sõlmimisele eelnenud kolme aasta keskmist kogukäivet või, kui käive ei kajasta asjakohaselt läbiviidud tegevuste mahtu, muud nende tegevuste objektiivset ja kontrollitavat kvantitatiivset näitajat, nagu kantud kulud või saadud kogutulu.
Kui asjaomase juriidilise isiku või hankija loomise või tegevuse alustamise aja või tegevuse ümberkorraldamise tõttu ei ole viimase kolme aasta käive või alternatiivsed tegevuspõhised näitajad, näiteks kulud, kättesaadavad või ei ole enam asjakohased, piisab sellest, kui eelkõige majandustegevuse prognooside abil näidatakse, et tegevuse mõõtmine on usaldusväärne.
5. Liikmesriigid võivad käesoleva artikli alusel välja jäetud lepingute suhtes säilitada või vastu võtta rangemad riiklikud sätted.
6. Käesolevas artiklis sätestatud erandeid ei kohaldata, kui hankelepingu kohta sõlmitakse tervikuna alltöövõtulepingud ilma hankemenetlust korraldamata.
Artikkel 81
Koostöö avalikus sektoris
1. Käesolevat määrust ei kohaldata lepingute suhtes, mis on sõlmitud üksnes kahe või enama avaliku sektori hankija vahel, sealhulgas juhul, kui nad tegutsevad artiklite 12– 18 kohaselt, tingimusel et lepingu sõlmimise ajal:
(a) kehtestatakse kõnealuse lepinguga osalevate avaliku sektori hankijate vaheline koostöösuhe või rakendatakse koostööd selle tagamiseks, et avaliku sektori hankijad osutavad oma ülesandeks olevaid avalikke teenuseid ühiste eesmärkide saavutamiseks;
(b) juhindutakse sellise koostöö tegemisel üksnes avaliku huviga seotud kaalutlustest;
ET 90 ET
(c) toimub avatud turul alla 20 % tegevusest, mis seondub osalevate avaliku sektori hankijate sellise koostööga.
2. Lõike 1 punkti a kohane koostöösuhe võib hõlmata igat liiki tegevust mis tahes õiguslikus vormis või ajutise struktuuri või lepingu alusel, kuid nõuab, et kõik osapooled teeksid koostööd ja annaksid tegeliku panuse, mis võib olla identne või täiendav või suuruse või laadi poolest erinev, kuid ei piirdu kulude jagamisega.
3. Käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud tegevuste protsendimäära kindlakstegemisel kohaldatakse artikli 80 lõiget 4.
4. Käesolevas artiklis sätestatud erandeid ei kohaldata, kui sõlmitaval lepingul põhinevate lahenduste kohta sõlmitakse tervikuna alltöövõtulepingud ilma hankemenetlust korraldamata.
Artikkel 82
Kohalik ja piirkondlik halduskoostöö
1. Käesolevat määrust ei kohaldata, kui piirkondlikud või kohalikud omavalitsused usaldavad üksteisele neile pandud ülesannete täitmise või kasutavad selleks üksteise omavahendeid, sealhulgas üksnes tasu eest, tingimusel et nad täidavad neid ülesandeid omavahenditest. Käesoleva artikli kohaldamisel ei hõlma omavahendid veel soetamata kaupu ega teenuseid, mida pakuvad mõnele osalevale kohalikule või piirkondlikule omavalitsusele artikli 80 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt volitatud ettevõtjad või juriidilised isikud.
2. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab mõiste „piirkondlikud omavalitsused“ asutusi, mille mittetäielik loetelu on esitatud määruses (EÜ) nr 1059/20030 osutatud NUTS 1 ja NUTS 2 tasandil, ning mõiste „kohalikud omavalitsused“ hõlmab kõiki NUTS 3 alla kuuluvate haldusüksuste ametiasutusi ja väiksemate haldusüksuste ametiasutusi, nagu on osutatud kõnealuses määruses.
Artikkel 83
Sidusettevõtjatega sõlmitud hankelepingud
1. Käesolevat määrust ei kohaldata, kui võrgustikusektori hankijad sõlmivad hankelepingu ühel järgmistest viisidest:
(a) mille võrgustikusektori hankija sõlmib sidusettevõtjaga;
(b) mille sõlmib ühisettevõte, mille mitu võrgustikusektori hankijat on loonud üksnes artiklites 12–18 kirjeldatud tegevuseks, ettevõtjaga, mis on ühe kõnealuse võrgustikusektori hankija sidusettevõtja.
2. Lõiget 1 kohaldatakse tingimusel, et vähemalt 80 % selle sidusettevõtja eelneva kolme aasta keskmisest kogukäibest on saadud teenuste osutamisest, asjade tarnimisest või ehitustööde tegemisest võrgustikusektori hankijale või teistele temaga seotud ettevõtjatele. Kui sidusettevõtja loomise või tegevuse alustamise aja tõttu puudub
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2003/1059/oj).
ET 91 ET
eelneva kolme aasta käive, piisab sellest, kui ettevõtja tõendab, eelkõige majandustegevuse prognooside abil, et käive on usaldusväärne.
Kui mitu võrgustikusektori hankijaga seotud sidusettevõtjat, kes moodustavad koos ettevõtjate rühma, osutavad ühesuguseid või sarnaseid teenuseid, tarnivad ühesuguseid või sarnaseid asju või teevad ühesuguseid või sarnaseid töid, siis arvutatakse nimetatud protsendimäärad kogukäibe põhjal, mis kõnealused sidusettevõtjad on teenuste osutamisest, asjade tarnimisest või tööde tegemisest saanud.
3. Käesolevas artiklis tähendab „sidusettevõtja“ mis tahes ettevõtjat, kes vastab ühele järgmistest nõuetest:
(a) tema raamatupidamise aastaaruanded on konsolideeritud võrgustikusektori hankija aastaaruannetega vastavalt direktiivis 2013/34/EL0 sätestatud nõuetele;
(b) ettevõtjate puhul, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2013/34/EL, ühele järgmistest tingimustest vastav ettevõtja:
i) võrgustikusektori hankijal on tema üle otsene või kaudne valitsev mõju;
ii) tal on valitsev mõju võrgustikusektori hankija üle;
iii) tema ja võrgustikusektori hankija üle on teisel ettevõtjal valitsev mõju tulenevalt omandiõigusest, rahalisest osalusest või ettevõtjat reguleerivatest õigusnormidest.
4. Käesoleva artikli kohaldamisel on mõistel „valitsev mõju“ sama tähendus kui artikli 8 lõikes 2.
Komisjon võib nõuda tõendusmaterjali, mis näitab, et suhe võrgustikusektori hankija ja selle ettevõtja vahel, kellega leping sõlmitakse, vastab lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele.
Artikkel 84
Ühisettevõttega sõlmitud hankelepingud
1. Käesolevat määrust ei kohaldata hankelepingute suhtes, mille on sõlminud:
(a) ühisettevõte, mille mitu võrgustikusektori hankijat on loonud üksnes artiklites 12–18 kirjeldatud tegevuseks, ühega neist võrgustikusektori hankijatest, tingimusel et ühisettevõte on loodud kõnealuse tegevuse teostamiseks vähemalt kolme aasta jooksul ja et ühisettevõtte asutamisdokumendis on sätestatud, et sinna kuuluvad võrgustikusektori hankijad osalevad selles vähemalt sama ajavahemiku jooksul;
(b) võrgustikusektori hankija, kes kuulub punktis a osutatud ühisettevõttesse.
2. Komisjon võib nõuda tõendusmaterjali, mis näitab, et suhe võrgustikusektori hankija ja selle ühisettevõtte vahel, kellega lepingud sõlmitakse, vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele.
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj).
ET 92 ET
Artikkel 85
Muud väljajäetud hankelepingud
1. Käesoleva määruse kohaldamisalasse ei kuulu:
(a) teenuste hankelepingud, mille hankija on sõlminud teise hankijaga või hankijate ühendusega ainuõiguse alusel, mis on talle antud aluslepinguga kooskõlas oleva seaduse, määruse või avaldatud haldusnormi alusel;
(b) hankelepingud, mille peamine eesmärk on võimaldada hankijatel pakkuda või kasutada üldkasutatavaid elektroonilise side võrke või pakkuda üldsusele üht või mitut elektroonilise side teenust; käesoleva artikli kohaldamisel on mõistetel „üldkasutatav elektroonilise side võrk“ ja „elektroonilise side teenus“ sama tähendus kui direktiivis 2018/19720;
(c) hankelepingud, mis tuleb korraldada muude kui käesolevas määruses sätestatud hankemenetluste kohaselt, kui sellised menetlused on kehtestatud:
i) rahvusvahelise lepingu alusel kooskõlas aluslepingutega ja on seotud ühisprojekti rakendamisega, mis nõuab ühisoste;
i) rahvusvahelise organisatsiooni poolt või
iii) rahvusvahelise finantseerimisasutuse poolt, kes asjaomast projekti täielikult rahastab; kui asjaomast projekti kaasrahastab peamiselt selline asutus, lepivad pooled kokku, millist hankelepingute sõlmimise korda kohaldatakse;
(d) maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara omandamine või rentimine mis tahes rahaliste vahenditega või sellise kinnisvaraga seotud õigused;
(e) määruse (EL) 2024/10830 tähenduses meediateenuste jaoks mõeldud saatematerjali soetamine, arendamine, tootmine või ühistootmine;
(f) õigusteenused, mille osutamiseks on vaja praktiseerida õigust, näiteks kohtuvaidlustes või ametlik esindamine kohtumenetluses, või mis on seotud avaliku võimu teostamisega, sealhulgas notarite osutatavad dokumentide tõestamise ja isiku tuvastamise teenused;
(g) vahekohtu- ja lepitamisteenused;
(h) finantsteenused, mis on seotud investeerimisteenuste osutamisega või investeerimistegevusega direktiivi 2014/65/EL0 ja määruse (EL) nr 600/20140 tähenduses, võrdlusaluste väljaandmisega määruse (EL) 2016/10110 tähenduses,
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/1972/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1083/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/65/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/600/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse
ET 93 ET
keskpanga teenustega ning Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismiga seotud toimingutega;
(i) direktiivi 2014/59/EL0 artiklites 36 ja 74 osutatud hindamisteenused;
(j) toetused, rahastus, investeeringud või laenud, olenemata sellest, kas need on seotud väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, müügi, ostu või võõrandamisega või mitte;
(k) tsiviilkaitse, kodanikukaitse ja ohu ennetusega seotud teenused, mida osutavad mittetulunduslikud organisatsioonid ja ühendused ning mis on kaetud järgmiste CPV koodidega: 75250000-3, 75251000-0, 75251100-1, 75251110-4, 75251120-7, 75252000-7, 75222000-8, 98113100-9 ja 85143000-3, välja arvatud patsiendi veo kiirabiteenused;
(l) CPV koodide 79341400-0, 92111230-3 ja 92111240-6 alla kuuluvad poliitiliste kampaaniate korraldamisega seotud teenused, mille lepinguid sõlmib erakond valimiskampaania käigus;
(m) töölepingud;
(n) lepingud avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks raudteel või metroos määruse (EÜ) nr 1370/2007 tähenduses.
2. Lisaks lõike 1 sätetele ei kohaldata käesolevat määrust järgmiste lepingute suhtes, mis käsitlevad II osa I jaotise 2. peatüki kohaseid võrgustikusektori tegevusalasid:
(a) vee hankimise lepingud, kui neid sõlmivad võrgustikusektori hankijad, kes osalevad ühes või mõlemas artiklis 14 osutatud joogiveega seotud tegevuses;
(b) lepingud, mille on sõlminud energiasektoris tegutsevad võrgustikusektori hankijad ise, kes tegelevad artikli 12 lõikes 1, artikli 13 lõikes 1 või artiklis 18 osutatud tegevusega, et tarnida energiat või kütust energia tootmise eesmärgil;
(c) lepingud, mille sõlmivad võrgustikusektori hankijad kolmandatele isikutele edasimüümiseks või rentimiseks, tingimusel et võrgustikusektori hankijal ei ole kõnealuste lepingute objekti müümiseks või rentimiseks eri- või ainuõigust ja teistel üksustel on õigus seda müüa või rentida võrgustikusektori hankijaga samadel tingimustel;
(d) hankelepingud, mille võrgustikusektori hankijad sõlmivad muu kui artiklites 12– 18 kirjeldatud tegevuse teostamise eesmärgil või niisuguseks tegevuseks kolmandas riigis ja mille tingimuste hulka ei kuulu liidus asuvate võrkude või geograafiliste piirkondade füüsiline kasutamine, ning kõnealusel eesmärgil korraldatavate ideekonkursside jaoks.
mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1011/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/59/oj).
ET 94 ET
Artikkel 86
Kaitse- või julgeolekuaspektiga seotud segahanked
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse segalepingute suhtes, mille esemeks on käesoleva määrusega hõlmatud hanked ning aluslepingu artikliga 346 või direktiiviga 2009/81/EÜ hõlmatud hanked.
2. Kui asjaomase hankelepingu eri osi on objektiivselt võimalik lahutada, võivad hankijad teha otsuse sõlmida eri osade kohta eraldi hankelepingud või sõlmida ühtse hankelepingu.
3. Kui hankijad otsustavad eraldi osade kohta sõlmida eraldi hankelepingud, otsustatakse see, millist õiguskorda iga sellise eraldi hankelepingu suhtes kohaldada, asjaomase eraldi osa omaduste põhjal.
4. Kui hankija otsustab sõlmida ühtse hankelepingu, määratakse kohaldatav õiguskord kindlaks järgmiste kriteeriumide alusel:
(a) kui asjaomase lepingu osa on hõlmatud aluslepingu artikliga 346, võib lepingu sõlmida ilma käesolevat määrust kohaldamata, tingimusel et ühtse lepingu sõlmimine on objektiivselt põhjendatud;
(b) kui asjaomase lepingu osa on hõlmatud direktiiviga 2009/81/EÜ, võib lepingu sõlmida kooskõlas kõnealuse direktiiviga, tingimusel et ühtse lepingu sõlmimine on objektiivselt põhjendatud, võttes arvesse kõnealuses direktiivis sätestatud piirmäärasid ja erandeid.
5. Otsust sõlmida ühtne leping ei tehta siiski selleks, et jätta lepingud välja käesoleva määruse või direktiivi 2009/81/EÜ kohaldamisest.
6. Segalepingute suhtes, mille puhul võiks kohaldada nii lõike 2 kolmanda lõigu punkti a kui ka b, kohaldatakse kõnealuse lõigu punkti a.
7. Kui asjaomase lepingu eri osi ei ole objektiivselt võimalik lahutada, võib lepingu sõlmida ilma käesolevat määrust kohaldamata, kui see sisaldab elemente, mille suhtes kohaldatakse aluslepingu artiklit 346; muul juhul võib lepingu sõlmida kooskõlas direktiiviga 2009/81/EÜ.
Artikkel 87
Muud segalepingud
1. Hankelepingud, mille esemeks on kahte või enamat liiki hanked, nimelt ehitustööd, teenused või asjad, või millega osaliselt teostatakse tegevust võrgustikusektori valdkonnas vastavalt II osa I jaotise 2. peatükile, sõlmitakse kooskõlas hankelepingu põhiesemeks oleva riigihanke liigi suhtes kohaldatavate sätetega.
2. Segalepingute puhul, mis hõlmavad osaliselt sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuseid artikli 58 tähenduses ja osaliselt muid teenuseid, või segalepingute puhul, mis hõlmavad osaliselt selliseid teenuseid ja osaliselt asju, määratakse lepingu põhiese kindlaks selle järgi, milliste asjaomaste teenuste või asjade hinnanguline maksumus on suurim.
3. Käesolevat määrust kohaldatakse lepingute suhtes, mille ese on nii käesoleva määrusega hõlmatud kui ka hõlmamata hanked, olenemata lepingu põhiesemest või
ET 95 ET
nende osade maksumusest, mis muidu kuuluksid teistsuguse õiguskorra alla, kui artiklis 86 ei ole sätestatud teisiti.
2. peatükk Lepingu ese ja tõendamisviisid
Artikkel 88
Spetsifikatsioon
1. Hankijad kehtestavad hanke üksikasjade osana spetsifikatsiooni, milles määratakse kindlaks hanke esemeks olevate ehitustööde, asjade või teenuste omadused. Spetsifikatsioon peab olema esitatud objektiivselt, selgelt ja mõõdetavalt ning sõnastatud viisil, mis võimaldab huvitatud ettevõtjatel lepingu eseme kindlaks teha ning hankijatel hinnata pakkumuste spetsifikatsioonile vastavust.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud omadused võivad, tingimusel et need on artikli 90 kohaselt seotud lepingu esemega, olla seotud käesoleva osa II jaotises sätestatud meetodite või konkreetsete tootmisprotsesside või strateegiliste aspektidega.
3. Spetsifikatsioonis kirjeldatakse hangitava lahenduse funktsionaalsusnõudeid. „Funktsionaalsusnõue“ – nõue, milles kirjeldatakse toimivust, soovitud funktsioone, sooritusvõimet, väljundit või tulemust, mille ehitustöö, toode või teenus peab tagama, kuid millega ei nähta ette konkreetseid tehnilisi vahendeid, põhimõtteid või meetodeid, mida kasutades need funktsioonid või tulemused tuleb saavutada.
4. Hankijad võivad teha lõikest 3 erandi, kui standardid on liidu õiguse kohaselt kohustuslikud või kui funktsionaalsusnõuetes ei saa omadusi piisavalt või asjakohaselt kirjeldada. Viimasel juhul võivad hankijad nõuded sõnastada spetsifikatsioonides, eelkõige ehitustööde tehniliste ettekirjutuste vormis või määrates kindlaks asjade või teenuste omadused, või mis tahes järgmisel viisil viidates järgmisele (eelistuse järjekorras):
(a) harmoneeritud standardid, samuti standardid ja standardimisdokumendid, mille viited on käesoleva lõike kohaldamiseks avaldatud Euroopa Liidu Teatajas või mis tahes muul viisil, mis on ette nähtud kooskõlas liidu õigusaktide ja ühiste spetsifikatsioonidega, mida käsitatakse muu tehnilise spetsifikatsioonina kui standard, mille on vastu võtnud komisjon ning mille järgimine lubab eeldada vastavust asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud nõuetele;
(b) määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 2 määratletud Euroopa standardid, sealhulgas Euroopa standardid üle võtnud riiklikud standardid;
(c) Euroopa hindamisdokumendid;
(d) rahvusvahelised standardid;
(e) muud standardimisdokumendid, mille on koostanud määruses (EL) nr 1025/2012 määratletud Euroopa standardiorganisatsioon;
(f) kõigi punktides a–e osutatud viiside puudumisel võib spetsifikatsiooni sõnastada viitega ehitustööde projekteerimise, arvutuste ja ehitustööde teostamise ning asjade kasutamisega seotud riiklikele standarditele, riiklikele tehnilistele tunnustustele või riiklikele tehnilistele spetsifikatsioonidele; igale viitele lisatakse märge „või samaväärne“.
ET 96 ET
5. Spetsifikatsioonis ei nimetata kindlat marki ega allikat või eri protsessi, mis iseloomustab konkreetse ettevõtja tooteid või teenuseid, ega kaubamärki, patenti, tüüpi või konkreetset päritolu või tootmisviisi, mis võiks teatavad ettevõtjaid või tooteid soosida või need välistada.
6. Lõikes 5 osutatud viide on lubatud üksnes erandkorras, kui lõigete 1, 2 ja 3 kohast minimaalset täpsuse taset ei ole muul viisil võimalik saavutada. Sellisele viitele lisatakse märge „või samaväärne“.
Käesoleva lõike kohaldamine ei piira käesolevas määruses või muudes liidu õigusaktides sätestatud ELi eelistamise nõuete kohaldamist.
Kui hankija kasutab võimalust viidata lõikes 4 osutatud standarditele või spetsifikatsioonidele, ei lükka ta pakkumust tagasi põhjusel, et pakutavad lahendused ei vasta viidatud standarditele või spetsifikatsioonidele, juhul kui pakkuja tõendab oma pakkumuses, et pakutavad lahendused vastavad nõuetele viisil, mis on samaväärne spetsifikatsioonis kindlaksmääratud nõuetega. Pakkuja võib tõendid esitada mis tahes asjakohasel viisil, sealhulgas artiklis 92 osutatud viisil.
Artikkel 89
Alternatiivsed lahendused
1. Kui hankija ei esita spetsifikatsioonis üksnes artikli 88 lõike 3 kohaseid funktsionaalsusnõudeid, siis kaalub ta, kas lubada alternatiivseid lahendusi.
Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab alternatiivne lahendus pakkumust, mis osaliselt erineb hanke üksikasjades esitatud spetsifikatsioonist ja pakub hankija vajaduste täitmiseks teistsugust lahendust.
2. Hankija märgib hanke üksikasjades, kas ta lubab alternatiivseid lahendusi või mitte, ja kui ei luba, siis ka selle otsuse peamised põhjused. Hankija määrab kindlaks miinimumnõuded, millele alternatiivsed lahendused peavad vastama, tingimusel et need ei piira tarbetult ettevõtjate võimalust pakkuda välja alternatiivseid lahendusi, mis vastaksid hankija vajadustele ja eesmärkidele. Alternatiivsed lahendused seotakse artikli 90 kohaselt lepingu esemega ja neid hinnatakse samade pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel kui pakkumusi, mis ei kasuta alternatiivseid lahendusi.
Artikkel 90
Seos hankelepingu esemega
1. Kvalifitseerimiskriteeriumid, pakkumuste hindamise kriteeriumid, spetsifikatsioonid ja lepingute täitmise tingimused on seotud hankelepingu esemega.
Loetakse, et selline seos on olemas, kui kõnealune tingimus, nõue või kriteerium on lepingu alusel teostatavate ehitustööde, tarnitavate asjade või osutatavate teenustega seotud nende olelusringi mis tahes etapis.
2. Seos lepingu esemega võib olla kas otsene (st kõnealune tingimus, nõue või kriteerium on lepingu eseme olulise osaga olemuslikult seotud) või kaudne.
3. Tingimuse, nõude või kriteeriumi seost lepingu esemega loetakse kaudseks, kui see ei ole asjaomaste ehitustööde, teenuste või asjade oluline osa, kuid mõjutab konkreetselt nende ehitustööde, teenuste või asjade ettevalmistamist, tootmist või nende olelusringi
ET 97 ET
mis tahes muud etappi lepinguga hõlmatud ulatuses, sealhulgas olelusringi mis tahes etapis osalevate töötajate töötingimusi ning kõnealuse hanke esemeks oleva toote vastutustundlikku hankimist ja tarneahela läbipaistvust.
Artikkel 91
Märgised
1. Kui hankija kavatseb osta konkreetsete keskkonnaalaste, sotsiaalsete või muude omadustega lahendusi, võib ta spetsifikatsioonis, pakkumuste hindamise kriteeriumides või lepingute täitmise tingimustes nõuda konkreetset märgist, mis tõendab, et ehitustööd, teenused ja tooted vastavad nõutavatele omadustele, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
(a) märgise nõuded puudutavad üksnes lepingu esemega seotud kriteeriume ja sobivad lepingu esemeks olevate lahenduste omaduste kindlaksmääramiseks;
(b) märgise nõuded põhinevad objektiivselt kontrollitavatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel;
(c) märgised on kehtestatud avatud ja läbipaistva menetlusega, milles saavad osaleda kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas valitsusasutused, tarbijad, sotsiaalpartnerid, tootjad, turustajad ja valitsusvälised organisatsioonid;
(d) märgised on kättesaadavad kõikidele huvitatud isikutele;
(e) märgise nõuded määrab kindlaks kolmas isik, kelle üle märgist taotleval ettevõtjal ei ole otsustavat mõju.
Kui hankija nõuab ökomärgist, on see lisaks esimeses lõigus sätestatud tingimustele ja ilma et see piiraks muudes liidu õigusaktides sätestatud nõuete kohaldamist, ELi ökomärgis, tingimusel et kõnealused ehitustööd, tooted või teenused on hõlmatud määruse (EÜ) nr 66/20100 kohaselt vastuvõetud ELi ökomärgise kriteeriumidega. Kui ELi ökomärgise kriteeriumid ostetud ehitustööde, toodete või teenuste jaoks puuduvad, on nõutav ökomärgis kolmanda isiku kontrollitud ökomärgis, mis põhineb olelusringi perspektiivil ja vastab esimesele lõigule.
Kui hankija ei nõua, et ehitustööd, teenused ja tooted vastaksid kõigile esimeses ja teises lõigus sätestatud märgise nõuetele, osutab ta, millised märgise nõuded peavad olema täidetud.
2. Konkreetset märgist nõudev hankija aktsepteerib kõiki muid samaväärseid märgiseid, mis kinnitavad, et ehitustööd, tooted või teenused vastavad ettenähtud omadustele.
3. Kui ettevõtja tõendab, et tal ei olnud temast sõltumatutel põhjustel võimalik saada hankija osutatud konkreetset märgist või lõikes 2 osutatud samaväärset märgist asjakohase tähtaja jooksul, aktsepteerib hankija muid asjakohaseid tõendamisviise, mille hulka võib kuuluda tootja tehniline toimik, tingimusel et asjaomane ettevõtja tõendab, et tema tehtav ehitustöö, osutatav teenus või tarnitav asi vastab konkreetse märgise nõuetele või hankija osutatud konkreetsetele nõuetele.
Kui märgis vastab lõike 1 punktides b, c, d ja e sätestatud tingimustele, kuid sisaldab ka nõudeid, mis ei ole seotud lepingu esemega, ei nõua hankija, et ettevõtja märgise
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/66/oj).
ET 98 ET
esitaks, kuid võib spetsifikatsioonis osutada märgise või vajaduse korral selle osade sellistele nõuetele, mis on seotud lepingu esemega ja sobivad selle eseme omaduste kindlaksmääramiseks.
Artikkel 92
Tootele esitatavate nõuete täitmise tõendamisviisid
1. Hankija võib nõuda, et ettevõtjad esitaksid toote vastavusdeklaratsiooni või toimivus- ja vastavusdeklaratsiooni digitaalse tootepassi kaudu vastavalt määrusele (EL) 2024/1781, või kui seda veel ei ole, kasutavad muid samaväärseid elektroonilisi vahendeid, et tõendada, et toode vastab spetsifikatsioonides ettenähtud nõuetele või kriteeriumidele, pakkumuste hindamise kriteeriumidele või lepingu täitmise tingimustele.
2. Hankija võib teavitatud asutuselt, tehnilise hindamise asutuselt või vastavushindamisasutuselt nõuda katsearuannet või sellise asutuse väljastatud sertifikaati, mis tõendab vastavust spetsifikatsioonides esitatud nõuetele või kriteeriumidele, pakkumuste hindamise kriteeriumidele või lepingu täitmise tingimustele.
Kui hankija nõuab konkreetse teavitatud asutuse, tehnilise hindamise asutuse või vastavushindamisasutuse koostatud sertifikaadi esitamist, aktsepteerib hankija ka muude samaväärsete teavitatud asutuste, tehnilise hindamise asutuste või vastavushindamisasutuste sertifikaate, sealhulgas nende asutuste sertifikaate, mis on asutatud muudes liikmesriikides kui hankija päritoluriik.
Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse vastavushindamisasutusena asutust, mis teostab vastavuse hindamist, sealhulgas kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist ja kontrolle, mis on akrediteeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/20080.
3. Hankija võib lõikes 1 osutatud tõendite asemel aktsepteerida ka muid asjakohaseid tõendeid, nagu tootja tehniline toimik, kui asjaomasel ettevõtjal puudub juurdepääs lõike 1 kohastele sertifikaatidele või katsearuannetele ning tal ei ole võimalik neid ettenähtud tähtaja jooksul hankida, tingimusel et selline juurdepääsu puudumine ei tulene asjaomasest ettevõtjast ning et see ettevõtja tõendab, et ehitustööd, asjad või teenused vastavad spetsifikatsioonis, pakkumuste hindamise kriteeriumides või lepingu täitmise tingimustes ettenähtud nõuetele või kriteeriumidele. Ettevõtjad võivad esitada muid asjakohaseid tõendeid üksnes juhul, kui lõikes 1 osutatud dokumente ei nõuta muude liidu õigusaktidega.
3. peatükk Menetluse läbiviimine
Artikkel 93
Konfidentsiaalsus
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/765/oj).
ET 99 ET
1. Hankija ei avalikusta ettevõtjate esitatud teavet, mille nad on märkinud konfidentsiaalseks, sealhulgas, kuid mitte ainult, tehnilisi või ärisaladusi ja pakkumuste konfidentsiaalseid aspekte, kui käesolevas määruses või hankija suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses, eelkõige teabele juurdepääsu käsitlevates õigusaktides, ei ole sätestatud teisiti.
2. Hankija võib kehtestada ettevõtjatele nõudeid, et kaitsta selle teabe konfidentsiaalset laadi, mille hankija on kogu hankemenetluse jooksul või lepingu täitmisel kättesaadavaks teevad.
3. Kui see on põhjendatud julgeolekukaalutlustega, sealhulgas, kuid mitte ainult, riigi oluliste julgeolekuhuvide või liidu julgeolekuga, võib hankija
(a) anda ettevõtjatele esitatavat teavet vaid hankemenetluse teatavates etappides või
(b) seada teabele juurdepääsu tingimuseks teatavate julgeolekumeetmete võtmise, eelkõige julgeolekukontrolli läbimise liikmesriigis, kus hankelepingut täidetakse.
Artikkel 94
Huvide konflikt
1. Hankija võtab asjakohaseid meetmeid, et tõhusalt ennetada, kindlaks teha ja kõrvaldada huvide konflikte, mis tekivad hankemenetluste läbiviimisel, sealhulgas menetluse kavandamisel ja ettevalmistamisel ning seotud töötajate hulgas, hanke üksikasjade koostamisel, ettevõtjate valimisel ja lepingu sõlmimisel.
Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab mõiste „huvide konflikt“ kõiki olukordi, kus lõikes 2 osutatud kategooriatesse kuuluvatel isikutel on hankemenetluse tulemuse või lepingu täitmise vastu otsene või kaudne isiklik huvi, mis võib ohustada nende ülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist.
Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „isiklik huvi“ mis tahes perekondlikke, emotsionaalseid, majanduslikke, poliitilisi või muid asjakohaseid ühiseid huve taotlejate, pakkujate või töövõtjatega, sealhulgas vastandlikke ametialaseid huve.
2. Lõikes 1 osutatud norme kohaldatakse selliste huvide konfliktide suhtes, mis hõlmavad vähemalt järgmisi isikute kategooriaid:
(a) hankija, tugiteenuse osutajate või muude teenuseosutajate töötajad, kes on kaasatud hankemenetluse läbiviimisse või võivad mõjutada selle tulemust;
(b) hankija otsuseid tegevate organite või hankija otsuste tegemist mõjutavate muude organite liikmed, kes võivad mõjutada hankemenetluse tulemust, ilma et nad oleksid tingimata kaasatud hankemenetluse läbiviimisse.
3. Selleks, et oleks võimalik võtta parandusmeetmeid, peavad lõikes 2 osutatud isikud teatama mis tahes huvide konfliktist seoses hankemenetluses osalevate ettevõtjatega niipea, kui nad sellisest konfliktist teada saavad.
Hankija võib nõuda, et ettevõtjad deklareeriksid oma osalemishuvis, pakkumuses või läbirääkimiste alguses kõik seosed lõike 2 punktis b osutatud isikutega, mis võiksid asetada need isikud olukorda, kus neil on huvide konflikt, samuti hankemenetluse esemega seotud huvide konflikt.
ET 100 ET
4. Ilma et see piiraks artikli 140 lõike 3 kohaldamist, hõlmavad parandusmeetmed eelkõige lõikes 2 osutatud isikute mõjutatud hankemenetluses osalemisest taandamist või nende kohustuste ja vastutuse ümberjaotamist.
Kui huvide konflikti ei ole võimalik muude vahenditega tõhusalt kõrvaldada, jäetakse asjaomane ettevõtja menetlusest kõrvale alles pärast seda, kui talle on antud võimalus tõendada, et kahtlustatav huvide konflikt konkurentsi ei moonuta.
5. Kõik ära hoitud, kindlaks tehtud või teatavaks tehtud huvide konfliktid ning nende korral võetud parandusmeetmed dokumenteeritakse vastavalt artiklile 109.
Artikkel 95
Eelnev osalemine hankemenetluse ettevalmistamises
1. Kui ettevõtja on olnud kaasatud hankemenetluse ettevalmistamisse, võtab hankija kõik vajalikud meetmed, et tagada, et kõnealuse ettevõtja osalemine konkurentsi ei moonuta.
Turu-uuringus osalemist ei käsitata hankemenetluse ettevalmistamisena käesoleva artikli tähenduses.
2. Lõikes 1 osutatud meetmed hõlmavad hankemenetluse ettevalmistamises osalenud ettevõtja vahetatud või saadud asjaomase teabe kättesaadavaks tegemist kõigile huvitatud ettevõtjatele ning asjakohaste tähtaegade kehtestamist ausa konkurentsi tagamiseks.
3. Asjaomasele ettevõtjale antakse kõigepealt võimalus tõendada, et tema eelnev osalemine konkurentsi ei moonuta, ning ta jäetakse menetlusest kõrvale üksnes juhul, kui puuduvad muud vahendid võrdse kohtlemise tagamiseks.
4. Meetmed dokumenteeritakse vastavalt artiklile 109.
Artikkel 96
Tähtaegade kehtestamine
1. Osalemishuvist teatamise või pakkumuste vastuvõtmise tähtaja kehtestamisel ning ilma et see piiraks käesoleva osa I jaotises sätestatud miinimum- ja maksimumtähtaegade kohaldamist, võtab hankija arvesse lepingu laadi ja keerukust, kohapealsete kontrollide vajalikkust ja pakkumuste koostamiseks vajalikku aega.
2. Lisateabe või oluliste muudatuste korral pikendab hankija pakkumuste vastuvõtmiseks kehtestatud tähtaega. Tähtaega pikendatakse proportsionaalselt teabe või muudatuse asjakohasuse ja keerukusega.
Artikkel 97
Hanke üksikasjade kättesaadavus
1. Hankija tagab hanke üksikasjadele piiramatu ja täieliku otsese tasuta elektroonilise juurdepääsu alates hanke avaliku kokkuvõtte avaldamise kuupäevast kuni kolme aasta möödumiseni lepingu sõlmimisest.
ET 101 ET
2. Kui hanke üksikasjade teatavate osade puhul ei ole lõikes 1 osutatud juurdepääsu võimalik tagada, võib hankija hanke avalikus kokkuvõttes märkida vahendid, mille abil need osad tehakse kättesaadavaks muul viisil kui elektrooniliselt.
3. Hankija esitab põhjendamatu viivituseta kõigile ettevõtjatele kogu spetsifikatsiooniga seotud lisateabe ja kõik pakkumuste esitamiseks vajalikud täiendavad hanke üksikasjad, tingimusel et neid on taotletud aegsasti.
4. Käesolev artikkel ei piira artikli 93 lõike 3 kohaldamist.
Artikkel 98
Pakkumuste hindamise kriteeriumid
1. Hankija sõlmib lepingu ettevõtjaga, kes pakub parimat hinna ja kvaliteedi suhet.
Selleks hindab hankija saadud pakkumusi lõikes 2 osutatud parima hinna ja kvaliteedi suhte meetodi kohaselt ning kohaldab pakkumuste hindamise kriteeriume koos miinimumkvaliteedi kaaluteguriga vastavalt lõikele 4, välja arvatud lõikes 5 sätestatud juhul.
2. Parima hinna ja kvaliteedi suhte kindlakstegemiseks võrdlevad hankijad pakkumuste hindamisel nende maksumust ja kvaliteeti, mis põhineb hankelepingu esemega seotud kvaliteedikriteeriumidel. Parima hinna ja kvaliteedi suhte kindlakstegemisel võib arvesse võtta ka kulusid.
Kvaliteedikriteeriumide alla kuuluvad kõik kriteeriumid, mida kasutatakse selle hindamiseks, mil määral pakkumusega on võimalik hankelepingu esemega seoses saavutada kasulikke, mõjusaid või kestlikke tulemusi.
Pakkumuse kvaliteet võib olla seotud näiteks järgmiste aspektidega:
(a) tehnilised eelised, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, kättesaadavus, arvestamine kõigi kasutajatega, tootmismeetodid;
(b) artiklis 50 osutatud keskkonna- ja kliimakaalutlused, kui on asjakohane, artiklis 53 osutatud toidupõhised kaalutlused, artiklis 55 osutatud sotsiaalsed kaalutlused, artiklis 59 osutatud innovatsioonieesmärgid, artiklis 66 sätestatud julgeoleku ja avaliku turvalisuse huvid, artiklis 69 sätestatud vastupanuvõime ja varustuskindluse nõuded või ELi eelistamise nõuded, kui hankija rakendab neid nõudeid artikli 73 lõike 2 punkti b kohaselt hindamispunktide andmise vormis;
(c) määratud töötajate kvaliteet, mis võib suurel määral mõjutada lepingu täitmise taset, näiteks hankelepingut täitma määratud töötajate töökorraldus, kvalifikatsioon ja kogemused;
(d) müügijärgne hooldus ja tehniline abi, tarnetingimused, näiteks kuupäev või ajavahemik, mil tarne peab toimuma või olema tehtud.
Hankijad võivad määrata ka konkreetse hinna, millest tulenevalt ettevõtjad konkureerivad üksnes kvaliteedikriteeriumide alusel.
3. Pakkumusi hinnatakse mittediskrimineerivate, proportsionaalsete, konkreetsete, objektiivsete ja mõõdetavate kriteeriumide alusel ning sellise protsessi käigus, mis sisaldab piisavaid kaitsemeetmeid rikkumiste vastu. See võimaldab hankijal arusaadaval viisil võrrelda pakutavate kaupade, teenuste ja ehitustööde tugevaid ja nõrku külgi ning ei anna hankijale piiramatut valikuvabadust.
ET 102 ET
Hankija täpsustab hanke avalikus kokkuvõttes parima hinna ja kvaliteedi suhte kindlaksmääramiseks valitud kriteeriumid ja nende suhtelise osakaalu.
4. Kvaliteedikriteeriumide osakaal on vähemalt 30 % antavate punktide kogusummast.
Lepingute puhul, mille ese on töömahukas, on kvaliteedikriteeriumide osakaal vähemalt 50 % antavate punktide kogusummast.
Kui hankija kasutab artikli 99 kohaselt olelusringi kulude arvestamist, arvestatakse olelusringi kuludele antud kaal vastava protsentuaalse osa piires.
Kui hankija kohaldab riigihankeid käsitlevaid keskkonnakriteeriume, mis on sätestatud artikli 50 lõike 4 teises lõigus osutatud liidu õigusaktides, sealhulgas artikli 54 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides, ning kui need nõuded on seotud pakkumuste hindamise kriteeriumidega, arvestatakse sellistele keskkonnakaalutlustele omistatud osakaalu käesolevas lõikes osutatud protsendimäärade piires. Üksnes selliste kohustuste täitmine, mis ei ole pakkumuste hindamise kriteeriumidega seotud, ei ole pakkumuste hindamise kriteerium.
5. Hankija võib teha erandi lõike 1 teisest lõigust ja lõikest 4, kui hangitava toote, teenuse või ehitustöö kvaliteeti on võimalik tagada mis tahes järgmisel viisil:
(a) spetsifikatsioonidega;
(b) kui on asjakohane, lepingute täitmise tingimustega;
(c) kombinatsiooniga mis tahes järgmistest elementidest: kvaliteedipõhised pakkumuste hindamise kriteeriumid, spetsifikatsioonid ja lepingute täitmise tingimused.
Hankija märgib hanke avalikus kokkuvõttes, milline esimeses lõigus sätestatud viis seda erandit õigustab.
Artikkel 99
Olelusringi kulude arvestamine
1. Kui hankija arvestab olelusringi kulusid, võetakse asjakohasel määral osaliselt või täielikult arvesse toote, teenuse või ehitustöö olelusringi jooksul tekkivaid järgmisi kulusid:
(a) kulud, mida hankijad või muud isikud kannavad lahenduse ostmisel, kasutuskulud, energia ja muude ressursside tarbimine, hoolduskulud ja olelusringi lõpu kulud, näiteks kogumis- ja ringlussevõtukulud, mis tuginevad asjakohastele lähtealustele ja stsenaariumide hindamistele, kui on asjakohane;
(b) keskkonna ja kliimaga seotud välismõjude arvele kantavad kulud, mis on seotud toote, teenuse või ehitustööga nende olelusringi jooksul, kui neid saab rahaliselt hinnata ja kindlaks teha;
Esimese lõigu punktis b osutatud kulude hulka võivad kuuluda kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heitega kaasnevad kulud ning muud kliimamuutuste mõju leevendamisega seotud kulud.
2. Kui hankija hindab kulusid olelusringi kulude arvestamise alusel, märgib ta hanke üksikasjades, milliseid andmeid peavad pakkujad esitama, ja meetodi, mida hankija kasutab nende andmete alusel olelusringi kulude kindlaksmääramiseks.
ET 103 ET
3. Keskkonna- ja kliimaalase välismõjuga seotud kulude hindamiseks kasutatavad meetodid on kättesaadavad kõigile huvitatud isikutele ning põhinevad objektiivselt kontrollitavatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. Eelkõige, kui meetodit ei ole kehtestatud korduvaks või pidevaks kohaldamiseks, ei tohi see teatavaid ettevõtjaid sobimatul viisil soodustada või ebasoodsasse olukorda panna.
Artikkel 100
Hankelepingute osadeks jagamine
1. Hankija kaalub, kas jagada leping osadeks.
2. Kui hankija hindab, kas leping tuleks osadeks jagada, võtab ta asjakohasel juhul arvesse, kuidas võib selline jagamine aidata suurendada VKEde osalemist, vähendada ühest tarnijast sõltuvust, suurendada tarneahela vastupidavust ja varustuskindlust ning edendada innovatsiooni, samuti seda, kuidas selline jagamine võib mõjuda hanke tõhususele ja hanke usaldusväärsusega seotud riskidele. Kui osadeks jaotamine ei ole lõike 6 kohaselt kohustuslik ja hankija leiab, et selline jaotamine ei ole asjakohane, märgib ta selle otsuse peamised põhjused hanke üksikasjades või artikli 109 kohases eraldi dokumendis.
3. Kui hankija jagab lepingu osadeks, teeb ta seda nii, et osade ulatus, suurus, arv ja laad on proportsionaalsed lepingu eseme ja lepingu keerukusega.
4. Hankija võib sõlmida üksikute osade kohta lepinguid ilma käesolevas määruses sätestatud menetlusi kohaldamata, kui asjaomase osa hinnanguline maksumus käibemaksuta jääb asjade või teenuste puhul alla 80 000 euro ja ehitustööde puhul alla 1 miljoni euro. Selliste osade kogumaksumus, mille jaoks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata käesolevat määrust, ei tohi siiski ületada 20 % kavandatava ehitustöö, samalaadsete asjade või teenuste riigihanke kõikide osade kogumaksumusest.
5. Hankija võib piirata nende osade arvu, mille kohta ettevõtjad võivad pakkumusi esitada. Ta märgib selle piirmäära hanke üksikasjadesse.
6. Hankija võib piirata nende osade arvu, mille kohta võib lepingu sõlmida ühe pakkujaga. Sellisel juhul märgib hankija hanke üksikasjades osade maksimaalse arvu ja vajaduse korral võimalikud osade kombinatsioonid. Hankija märgib hanke üksikasjades objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid või nõuded, mida ta kavatseb kohaldada, et määrata kindlaks, milliste osade kohta hankeleping sõlmitakse, kui pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaldamise tulemusena sõlmitaks ühe pakkujaga hankeleping maksimaalset arvu ületavate osade kohta.
7. Liikmesriigid võivad ette näha, et hankijad jaotavad lepingud osadeks.
Artikkel 101
Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused
1. Hankija kohustab pakkujaid selgitama pakkumuse maksumust või selle elemente, sealhulgas seoses pakutava kvaliteediga, kui maksumus paistab mõnest järgmisest maksumusest olevat põhjendamatult madalam:
(a) hankemenetluse käigus saadud muude pakkumuste maksumus või selle elemendid;
ET 104 ET
(b) turuhind, näiteks hankija väljendatud lepingu hinnanguline maksumus (eelkõige juhul, kui see põhineb turu-uuringul), mis sisaldab kõiki kulusid, nagu tööjõukulud ja kulud töötingimustele, materjalidele ja logistikale ning muude lepingunõuete täitmisele, samuti muid olelusringi kulusid;
(c) lepingute maksumus varasemates hankemenetlustes, mille ese ja tingimused on suures osas sarnased, eelkõige varasemad hinnangud, pakkumused või hinnad, mida on maksnud sama või muud hankija(d).
Hankija võib määrata, et maksumuse või selle elementide selgitamise nõue kehtib vaid pakkujale, kelle pakkumus on kooskõlas artikliga 98 paremusjärjestuses esikohal, või vajaduse korral mitmele pakkujale, kelle pakkumused on paremusjärjestuses esikohal.
2. Pakkuja selgitustes tõendatakse, et pakkumuse maksumus või selle elemendid ei ole lepingu kehtivusaja jooksul põhjendamatult madalad. Nendes võetakse arvesse madalat hinnataset, sealhulgas hinnaelemente ja seost pakkumuse kvaliteediga ja kõigi kohustuste täitmist, ning need võivad hõlmata eelkõige järgmist:
(a) tootmisprotsessi, osutatavate teenuste või ehitusmeetodi või valitud tehniliste lahenduste säästlikkus;
(b) erakordselt soodsad tingimused, sealhulgas riigiabi, kui selline riigiabi on siseturuga kokkusobiv;
(c) kas pakkuja täidab kõiki lepingu suhtes kehtivaid käesoleva osa II jaotises ettenähtud õiguslikke kohustusi ja strateegilisi nõudeid.
3. Kui hankija peab lõikes 2 osutatud selgitusi rahuldavaks, kannab ta oma hinnangu artikli 109 kohasesse eraldi dokumenti.
4. Kui lõikes 2 osutatud selgitusi ei peeta rahuldavaks, sealhulgas pärast selgituste või lisateabe küsimist, lükkab hankija pakkumuse hankemenetlusest tagasi.
Artikkel 102
Menetluste käigus tehtavad parandused ja tühistamine
1. Enne iga pakkumuste esitamise tähtaega või iga läbirääkimiste algust võib hankija hanke üksikasju parandada ilma uut hankemenetlust algatamata või hanke avalikku kokkuvõtet muutmata, tingimusel et
(a) parandus ei muuda suurel määral hanke eset ja
(b) parandus on selgelt märgitud hanke ajakohastatud üksikasjades, mis tehakse kättesaadavaks kõigile asjaomastele ettevõtjatele.
Kui parandus tehakse vähem kui 24 tundi enne pakkumuste esitamise tähtaja lõppu, pikendatakse tähtaega vähemalt kahe tööpäeva võrra või rohkem, kui see on paranduse laadi ja keerukuse tõttu vajalik.
2. Kui ettevõtjate esitatav teave või dokumendid on või tunduvad olevat mittetäielikud või vigased või kui konkreetne teave või dokumendid on puudu, võib hankija anda asjaomastele ettevõtjatele rangelt mittediskrimineerival viisil võimaluse selline puudus kõrvaldada ja esitada asjakohane teave või dokumendid või täiendada, selgitada või täiustada neid ettenähtud tähtaja jooksul. Esimene lause kehtib üksnes pakkumuses või osalemistingimustele vastavuse teabes oleva väheolulise vormivea
ET 105 ET
või nõuetele mittevastavuse korral, kui selline parandusmeede ei muuda suurel määral pakkumust või teavet osalemistingimustele vastavuse kohta.
3. Kui hankija leiab hankemenetluses olulisi vigu, mida ei ole võimalik muul viisil parandada ja mis võivad moonutada konkurentsi, siis tühistab ta hankemenetluse.
4. Hankija võib enne hankelepingu allkirjastamist hankemenetluse tühistada. Osadeks jaotatud lepingute või muud liiki mitmest allikast hankimise lepingute puhul võib tühistamise teha osaliselt. Otsus peab olema põhjendatud ja see tuleb pakkujatele võimalikult kiiresti teatavaks teha.
Artikkel 103
Raamlepingud
1. Hankija võib sõlmida raamlepinguid käesoleva osa I jaotises sätestatud korras. Käesoleva määruse sätteid hankelepingute kohta kohaldatakse raamlepingute suhtes mutatis mutandis, kui käesolevas artiklis ei ole ette nähtud teisiti.
„Raamleping“ – ühe või mitme hankija ja ühe või mitme ettevõtja vaheline leping, millega kehtestatakse tingimused, millega reguleeritakse teatava ajavahemiku jooksul sõlmitavaid lepinguid.
2. Raamlepingu kestus ei tohi ületada:
(a) kolme aastat ühe ettevõtjaga sõlmitud raamlepingute puhul või
(b) viit aastat mitme ettevõtjaga sõlmitud raamlepingute puhul.
Raamlepingu maksimaalse kestuse võib erandjuhtudel kehtestada pikemaks ajavahemikuks, kui see on hanke keerukuse või spetsiifilisusega nõuetekohaselt põhjendatud ning lepingu kestus ei ole pikem, kui on asjaomase hanke asjaolusid silmas pidades rangelt vajalik.
3. Hankija teatab oma kavatsusest sõlmida raamleping hanke avalikus kokkuvõttes. Avalik kokkuvõte sisaldab ka raamlepingu alusel selle kehtivusaja jooksul eeldatavasti sõlmitavate lepingute kestust ja maksimaalset kumulatiivset maksumust või mahtu. Maksimummäärasid võib tulemuse avalikus kokkuvõttes kohandada, tingimusel et mis tahes kohandamine on eduka(te) pakkumus(t)e tingimustega proportsionaalne.
4. Hanke üksikasjad sisaldavad mittediskrimineerivaid ja objektiivseid kriteeriume, mida kasutatakse raamlepingul põhinevate hiljem sõlmitavate lepingute jaoks. Kui raamleping sõlmitakse rohkem kui ühe ettevõtjaga, siis nähakse kriteeriumidega ette nõuded uue hanke väljakuulutamiseks ettevõtjatele, kes on raamlepingu osalised, või näidatakse ära kõik tingimused, kuidas lepinguid sõlmitakse ja täidetakse, või kasutatakse nende kahe võimaluse kombinatsiooni.
Hankija avaldab iga raamlepingu alusel sõlmitud lepingu kohta tulemuse avaliku kokkuvõtte artikli 110 kohaselt. Raamlepingul põhinevate lepingute kestus ei tohi ületada raamlepingu lõppu rohkem kui 50 % raamlepingu kestuse võrra.
ET 106 ET
4. peatükk Hankelepingu täitmine
Artikkel 104
Hankelepingute täitmise tingimused
1. Hankija võib kehtestada lepingu täitmisega seotud tingimusi, tingimusel et need on artikli 90 kohaselt seotud lepingu esemega ja need on hanke üksikasjades selgelt esitatud.
2. Need tingimused võivad lisaks üldistele lepingulistele, tehnilistele, kvaliteedi- ja majanduslikele aspektidele, nagu hindade indekseerimine, hõlmata ka strateegiliste kaalutlustega seotud tingimusi, sealhulgas järgmist:
(a) artiklis 50 kindlaksmääratud keskkonnakaalutlused, nagu jäätmete käitlemine, kestlikkusalase hoolsuskohustuse täitmine ja aruandlus lepingu täitmisel, või muud ringmajanduse nõuded;
(b) tööhõivealased kaalutlused, nagu lepingu täitmise käigus tööle võetud töötajate õiglased töötingimused, sealhulgas töötasu ning töötervishoid ja tööohutus;
(c) muud artiklis 55 kindlaksmääratud sotsiaalsed kaalutlused, nagu lepingu täitmisest inimõigustele avalduva mõjuga seotud asjakohaste ennetus- ja leevendamisprotsesside rakendamine;
(d) artiklis 59 kirjeldatud innovatsioonieesmärgid, nagu julgustamine lahendust jätkuvalt täiustama;
(e) artiklis 66 kirjeldatud julgeoleku ja avaliku turvalisusega seotud huvid või artiklis 69 sätestatud vastupanuvõime ja varustuskindluse nõuded, nagu töötajate julgeolekukontroll, piirangute käsitlemine või tarneahela pidev jälgimine ja täiustamine.
Artikkel 105
Kohandamismehhanismid
1. Hankija võib hanke üksikasjadesse lisada klauslid, millega kehtestatakse mehhanismid lepingu tingimuste kohandamiseks kogu lepingu kehtivusaja jooksul, tingimusel et
(a) need mehhanismid on lepingu laadi arvestades objektiivselt põhjendatud;
(b) need mehhanismid säilitavad lepingu majandusliku tasakaalu;
(c) nende klauslid on selged, täpsed ja üheselt mõistetavad.
2. Lõikes 1 osutatud kohandamismehhanismid võivad eelkõige olla seotud
(a) eelnevalt kindlaksmääratud põhimõtetega tulude kohandamise kohta, sealhulgas seoses tulenevalt nõudlusest või kasutustasemest;
(b) indekseerimismehhanismidega, sealhulgas nendega, mis on seotud objektiivsete majandusnäitajatega, nagu hinnaindeksid, inflatsioonimäärad või sisendkulude volatiilsus, näiteks põhimaterjalide puhul;
ET 107 ET
(c) maksete tulemuspõhiste kohandustega, mis on seotud ehitustööde tegemise või teenuste osutamisega seotud kvalitatiivsete või tulemuseesmärkide saavutamisega.
3. Sellistel klauslitel põhinevaid lepingu kohandusi ei käsitata artikli 106 kohaste muudatustena.
Artikkel 106
Lepingute muutmine nende kehtivuse ajal
1. Hankija võib sõlmitud lepinguid või raamlepinguid nende kehtivusaja jooksul muuta ilma uut hankemenetlust korraldamata, tingimusel et muudatus ei ole oluline lõike 3 tähenduses või kuulub mõne lõikes 4 osutatud juhtumi alla. Iga selline muudatus peab vastama lepingu täitmise käigus tekkivatele objektiivsetele vajadustele, piirduma sellega, mis on vajalik ja asjakohane lepingu täitmise ja järjepidevuse tagamiseks, ega tohi muuta lepingu esialgset majanduslikku tasakaalu töövõtja kasuks.
2. Muudatust, mille maksumus ei ületa 15 % esialgse lepingu maksumusest, käsitatakse väheolulisena ja selle võib teha ilma uut hankemenetlust korraldamata, tingimusel et lepingu esialgne majanduslik tasakaal ei muutu.
Kui tehakse mitu järjestikust muudatust, hinnatakse piirmäärasid järjestikuste muudatuste kumulatiivse netomaksumuse alusel.
3. Muudatust käsitatakse olulisena, kui sellega kehtestatakse tingimused, mis oleksid algse hankemenetluse osana muutnud hankemenetluse tingimusi, või kui see muudab lepingu olulisi tingimusi, näiteks lepingu kohaldamisala, esialgset majanduslikku tasakaalu töövõtja kasuks või algse töövõtja isikut muudel kui lõike 4 punktis c osutatud juhtudel.
4. Tingimusel et need ei muuda lepingu esialgset majanduslikku tasakaalu töövõtja kasuks, on olulised muudatused lõike 1 tähenduses lubatud ainult järgmistel juhtudel:
(a) kui lepingu täitmise ajal on tekkinud vajadus täiendavate ehitustööde, teenuste või asjade järele, tingimusel et töövõtja vahetamine ei ole tehniliselt või majanduslikult teostatav, sealhulgas olemasolevate ehitustööde või teenuste vastastikuse seotuse tõttu või seetõttu, et see tooks kaasa kulude märkimisväärse suurenemise;
(b) kui muudatus on vajalik asjaolude tõttu, mida hoolas hankija ei saanud hankemenetluse algatamise ajal mõistlikult ette näha ja mis mõjutavad märkimisväärselt lepingu täitmist või teostatavust, sealhulgas
i) olulised muudatused kohaldatavates õigusnormides või kohaldatavas õigusraamistikus;
ii) märkimisväärne tehnoloogiline areng;
iii) häired, hädaolukorrad või kriisid, millel on märkimisväärne majanduslik, ühiskondlik või tegevusalane mõju;
(c) kui algne töövõtja asendatakse teise üksusega järgmistel põhjustel:
i) äriühingu ühinemine, ülevõtmine, omandamine, maksejõuetus või muu restruktureerimine, kus algse töövõtja õigused ja kohustused lähevad täielikult või osaliselt üle teisele ettevõtjale, tingimusel et uus üksus vastab algsetele
ET 108 ET
kvalitatiivsetele kvalifitseerimiskriteeriumidele, ning lepingus ei tehta muid olulisi muudatusi ja töövõtja asendamise eesmärk ei ole käesoleva määruse kohaldamisest kõrvale hoida või
ii) hankija võtab üle peatöövõtja kohustused alltöövõtjate ees, kui see võimalus on liikmesriigi õigusega ette nähtud.
5. Hankija teeb enne lepingu muutmist objektiivsete ja kontrollitavate asjaolude põhjal kindlaks, et lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud. Hankija säilitab üksikasjalikud kirjalikud andmed muudatuse oluliste osade kohta, sealhulgas selle põhjenduse, vajalikkuse või asjakohasuse ning mõju kohta lepingu majanduslikule tasakaalule, eelkõige riskide ja majanduslike eeliste jaotamise kohta, et põhjendada lepingu muutmise otsust ja võimaldada pädevatel järelevalve-, auditeerimis- ja kontrolliasutustel kontrollida vastavust käesolevale artiklile.
6. Enne lepingu muudatust, mille maksumus ületab 50 % lepingu esialgsest hinnangulisest maksumusest, avaldab hankija sellekohase muudatuse avaliku kokkuvõtte. Kõnealune avalik kokkuvõte sisaldab põhjendust selle kohta, miks muudatus tehakse ilma uut hankemenetlust korraldamata, ja artiklis 110 sätestatud teavet. Järjestikuste muudatuste eesmärk ei tohi olla käesolevast määrusest kõrvale hoidumine.
Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust ei kehti kokkuvõtte eelneva avaldamise kohustus, kui artikli 48 kohaselt kindlaksmääratud hädaolukorrast tulenev kiireloomulisus ei võimalda muudatuse avalikku kokkuvõtet eelnevalt avaldada. Sellisel juhul avaldab hankija muudatuse avaliku kokkuvõtte vastavalt käesoleva artikli lõikele 7.
7. Kui hankija muudab lepingut suurel määral oluliselt vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 ja muudatuse maksumus ei ületa 50 % lepingu esialgsest hinnangulisest maksumusest, avaldab ta 20 päeva jooksul alates muudatuse tegemise kuupäevast muudatuse avaliku kokkuvõtte, mis sisaldab artiklis 110 sätestatud teavet.
8. Kui leping sisaldab indekseerimisklauslit, on lõigetes 2, 6 ja 7 osutatud maksumuse arvutamisel kontrollväärtuseks ajakohastatud maksumus. Juhul kui leping ei sisalda indekseerimisklauslit, võetakse ajakohastatud maksumuse arvutamisel arvesse hankija liikmesriigi keskmist inflatsiooni.
9. Lepingu muudatusi ei kasutata selleks, et kõrvaldada töövõtja tegevuses esinevaid puudusi, mis ei ole temast mitteolenevatel põhjustel õigustatud.
Artikkel 107
Lepingu lõpetamine
Ilma et see piiraks muid käesolevas õigusaktis või kohaldatavas liikmesriigi õiguses sätestatud lõpetamise aluseid, lõpetab hankija lepingu, kui:
(a) ettevõtja suhtes tehakse lõplik süüdimõistev kohtuotsus ühel artiklis 25 osutatud põhjustest, välja arvatud juhul, kui hankija teeb kindlaks, et selline lõpetamine ei ole põhjendatud ülekaaluka avaliku huvi tõttu, ning lõpliku kohtuotsusega ei ole lepingu lõpetamine ette nähtud;
ET 109 ET
(b) lepingut või selle muudatust ei oleks töövõtjaga tohtinud sõlmida, arvestades aluslepingutest ja käesolevast määrusest tulenevate kohustuste tõsist rikkumist, mida on kinnitanud Euroopa Liidu Kohus aluslepingu artikli 258 kohases menetluses.
Artikkel 108
Maksed
1. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2011/7/EL0 tulenevaid kohustusi, tagab hankija töövõtjatele ja kui see on asjakohane, alltöövõtjatele õigeaegsed maksed.
2. Artikli 104 kohaste lepingu täitmise tingimuste osana võib hankija ette näha, et töövõtjad kohaldavad kogu tarneahelas samaväärseid maksetingimusi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/7/EL asjakohastes sätetes.
3. Liikmesriigid esitavad vastavalt artikli 134 lõikele 4 riikliku riigihangete andmeruumi kaudu hanketeabe iga asjaomase individuaalse lepinguga seotud makse staatuse kohta.
4. Liikmesriigid teevad vastavalt artikli 134 lõikele 4 igale hankijale kättesaadavaks hanketeabe, mis käsitleb maksete õigeaegset tasumist iga aastase aruandeperioodi kohta.
5. Lisaks artikli 44 lõikele 6 võib hankija hanke üksikasjades ette näha ettemaksed, eelkõige selleks, et soodustada VKEde osalemist. Kui kõnealune leping on eriti oluline käesoleva osa II jaotise 3. peatükis sätestatud innovatsioonikaalutluste seisukohast, näeb hankija töövõtjale ette asjakohase ettemakse, välja arvatud juhul, kui selle vastu on avaliku sektori ülekaalukas huvi.
6. Alltöövõtja taotluse korral ja kui hankelepingu laad seda võimaldab, kannab hankija alltöövõtjale otse üle nende teenuste, asjade või ehitustööde eest tasumisele kuuluvad maksed, mida alltöövõtja on osutanud, tarninud või teinud peatöövõtjale. Sellised meetmed võivad sisaldada asjakohaseid mehhanisme, mis võimaldavad peatöövõtjal alusetud maksed vaidlustada. Kõnealust makseviisi käsitlev kord nähakse ette hanke üksikasjades.
5. peatükk Avaldamise ja dokumenteerimise nõuded
Artikkel 109
Menetluste eraldi dokumenteerimine
1. Hankija registreerib e-riigihangete teenuses ja teeb artikli 134 kohaselt riiklikus riigihangete andmeruumis kättesaadavaks dokumendid, millega põhjendatakse hankemenetluse kõigis etappides ettevõtja valimise ja lepingu sõlmimise kohta tehtud otsuseid, eelkõige dokumendid, mis käsitlevad teabevahetust ettevõtjatega, sealhulgas võimalikke läbirääkimisi, ning ettevõtjasiseseid otsuseid hanke üksikasjade ettevalmistamiseks või parandamiseks, sealhulgas sellised parandused, mis tehakse pärast läbirääkimisi, kui need toimusid. Neid dokumente säilitatakse vähemalt kolm
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (uuesti sõnastatud) (ELT L 48, 23.2.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/7/oj).
ET 110 ET
aastat alates lepingu sõlmimise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega nõutakse pikemat ajavahemikku.
2. Hanketeave ja hankega seotud otsused registreeritakse ja neid hallatakse viisil, mis võimaldab kindlaks teha nende päritolu, arengu, põhjenduse ja heakskiitmise ajaloo kogu nende hanketsükli jooksul.
3. Hankija lisab oma dokumentidesse kõik leitud huvide konfliktid, tervikluse rikkumised ning julgeoleku või avaliku turvalisuse märkimisväärsed ohud, mis hankemenetlusi või lepingu täitmist mõjutavad, ning võetud leevendusmeetmed.
Artikkel 110
Teabe avaldamine avalikes kokkuvõtetes
1. Hankija avaldab artikli 112 kohaselt teavet järgmistes avalikes kokkuvõtetes:
(a) uuring,
(b) hange,
(c) tulemus,
(d) leping,
(e) muutmine,
(f) täitmine.
2. Artiklis 30 osutatud uuringu avalikus kokkuvõttes avaldatakse kogu järgmine teave:
(a) uuringu seisukohast olulised organisatsioonid ja
(b) uuringu eesmärk, sealhulgas meetod, teabevahetus ja esitamistingimused;
(c) muu vajalik teave uuringu kohta.
3. Artiklites 34, 37, 42, 49 ja 103 osutatud hanke avalikus kokkuvõttes avaldatakse kogu järgmine teave:
(a) hankemenetluse seisukohast olulised organisatsioonid;
(b) hankemenetluse eesmärk, sealhulgas meetod, teabevahetus ja esitamistingimused;
(c) hanke kirjeldus, sealhulgas laad, kogus või hinnanguline kogus ja ostude ajastus;
(d) hankemenetluse kehtivusaeg;
(e) lepingutingimused;
(f) kohaldamise korral märge hanke strateegilise laadi kohta, näiteks keskkonnaalaste, sotsiaalsete või innovatsioonieesmärkide täitmise kohta, samuti hanke sobivuse kohta VKEdele;
(g) hõlmatus WTO riigihankelepinguga;
(h) muu vajalik teave hanke kohta.
4. Artiklites 40, 44, 46, 49, 103 ja 111 osutatud tulemuse avalikus kokkuvõttes avaldatakse kogu järgmine teave:
(a) hankemenetluse seisukohast olulised organisatsioonid;
ET 111 ET
(b) menetluse eesmärk;
(c) menetluse tulemus, sealhulgas tühistamine;
(d) artikli 46 kohaselt sõlmitud lepingute puhul: põhjendus selle kohta, miks hankija otsustas sõlmida lepingu vastavalt kõnealusele sättele;
(e) artikli 46 kohaselt sõlmitud lepingute puhul: ettepaneku kirjeldus vastavalt läbirääkimiste alustamise ettepanekule, pakkumuse esitamise ettepanekule või ettepanekule tarnida lahendus arve alusel;
(f) vajaduse korral märge hanke strateegilise laadi kohta, näiteks keskkonnaalaste, sotsiaalsete või innovatsioonieesmärkide täitmise kohta, samuti märge VKEde osalemise kohta;
(g) hõlmatus WTO riigihankelepinguga ja
(h) muu vajalik teave tulemuse kohta.
5. Artiklite 106, 111 ja 125 kohases lepingu, lepingu muudatuse või täitmise avalikus kokkuvõttes avaldatakse kogu järgmine teave (vastavalt asjakohasusele):
(a) lepingu seisukohast olulised organisatsioonid;
(b) lepingu eesmärk;
(c) käesoleva lõike kohaselt avaldatud ja muudatusega muudetud lepinguandmed;
(d) muudatuse põhjused;
(e) lepingu tulemus, sealhulgas teave lepingu lõpetamise kohta;
(f) muu vajalik teave lepingu, selle muutmise või täitmise kohta.
6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 141 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta vastavalt rakendusvajadusele teavet, mis peab sisalduma käesoleva artikli lõigetes 2–6 osutatud avalikes kokkuvõtetes.
7. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles kirjeldatakse üksikasjalikumalt konkreetset teavet, mis peab sisalduma igas lõigetes 2–6 kirjeldatud avalikus kokkuvõttes, ning millega luuakse seos avalike kokkuvõtete vahel, järjestatakse mitmes avalikus kokkuvõttes sisalduv konkreetne teave, kehtestatakse hankijatele nõuded taaskasutada avalikus kokkuvõttes juba esitatud andmeid ning nõuded e- riigihangete teenuse osutajatele, et pakkuda vastavat andmete taaskasutamisteenust. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 143 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse alusel.
Artikkel 111
Tulemuse, lepingu ja selle täitmise avaliku kokkuvõtte avaldamine
1. Hankija saadab artikli 110 kohaselt hiljemalt 20 päeva jooksul:
(a) pärast turu-uuringu lõpuleviimist, hankelepingu sõlmimise otsuse tegemist või hankemenetluse tühistamist või nagu on osutatud artiklites 40, 44, 46, 49 ja 103, tulemuse avaliku kokkuvõtte;
(b) pärast hankelepingu sõlmimist, kui sellele eelnenud hankemenetlus kuulus käesoleva määruse kohaldamisalasse, lepingu avaliku kokkuvõtte;
ET 112 ET
(c) pärast lepingu täitmise lõpetamist, kui sellele eelnenud hankemenetlus kuulus käesoleva määruse kohaldamisalasse, avaliku kokkuvõtte lepingu lõpetamise kohta; kui lepingut ei sõlmitud või lepingu täitmist ei lõpetatud, sealhulgas artiklite 107 ja 126 kohase lõpetamise tõttu, saadab hankija kokkuvõtte vastava sündmuse toimumise päevast arvates.
2. Teatava teabe võib jätta avaldamata, kui selle avaldamine takistaks õiguskaitset või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega, kahjustaks konkreetse avalik-õigusliku või eraõigusliku ettevõtja õigustatud ärihuve või võiks kahjustada ausat konkurentsi ettevõtjate vahel. Selline teave esitatakse artikli 134 kohaselt riiklikus riigihangete andmeruumis samal ajal kui teave, mis ei ole avalikult kättesaadav.
3. Hankija tagab hanketeabe täieliku, nõuetekohase ja õigeaegse esitamise riiklikus riigihangete andmeruumis vastavalt artiklile 134.
Artikkel 112
Avaldamise vorm ja viis
1. Hankija saadab artiklis 110 osutatud avalikud kokkuvõtted, sealhulgas teabe muudatused, riikliku riigihangete andmeruumi kaudu Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele ja need avaldatakse Euroopa Liidu Teataja kaasandes hiljemalt viis päeva pärast nende kättesaamist, välja arvatud juhul, kui hankija nõuab hilisemat avaldamiskuupäeva. Teave loetakse Euroopa Liidu Väljaannete Talituse poolt kättesaaduks alles siis, kui see on valideeritud vastavalt liidu kehtestatud tehnilistele valideerimisnõuetele.
2. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus tagab, et artiklis 110 osutatud avalikud kokkuvõtted tehakse kättesaadavaks:
(a) ainsa autentse tekstina vähemalt ühes liidu ametlikus keeles, nagu selle on esitanud hankija ja
(b) lisaks autentsele tekstile mitteautentsete versioonidena muudes liidu ametlikes keeltes.
3. Hankija peab suutma tõendada, mis kuupäeval nende teave avaldamiseks saadeti.
4. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus saadab riiklikule riigihangete andmeruumile kinnituse avalike kokkuvõtete kättesaamise ja avaldamise kohta, ja märgib avaldamise kuupäeva. Riiklik riigihangete andmeruum esitab sellise kinnituse hankijale ja see on tõend avaldamise kohta.
5. Hankija võib avaldada avalikke kokkuvõtteid hankelepingute kohta, mille suhtes ei kohaldata käesolevas määruses sätestatud avaldamisnõudeid, tingimusel et need saadetakse käesoleva artikli kohaselt Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele.
6. Avalike kokkuvõtete vastuvõtmise, valideerimise ja avaldamisega seotud kulud Euroopa Liidu Väljaannete Talituses kannab liit.
7. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles täpsustatakse Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele avalike kokkuvõtete esitamise üksikasjad ja lõikes 1 osutatud tehniliste valideerimisnõuete allikas. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 143 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.
ET 113 ET
Artikkel 113
Avaldamine riigi tasandil
1. Artiklis 110 osutatud teavet või artikli 110 lõike 7 kohast rakendusakti ei avaldata riigi tasandil enne avaldamist artikli 112 kohaselt. Siiski võib avaldamine toimuda igal juhul riigi tasandil, kui hankijale ei ole avaldamisest teatatud 48 tunni jooksul pärast artikli 112 kohaselt teabe kättesaamise kinnitamist.
2. Riigi tasandil avaldatud teabes märgitakse kuupäev, mil see teave saadeti Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele, ning artikli 112 kohaselt hankemenetluse kohta avaldatud teabe tunnus.
ET 114 ET
IV osa Kontsessioonid
I jaotis Üldsätted
Artikkel 114
Kohaldamisala
1. Käesolevat osa kohaldatakse artiklis 115 kindlaksmääratud ehitustööde tegemise ja teenuste osutamise kontsessioonide suhtes.
2. Kui käesolevas osas ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kontsessioonide suhtes kõiki käesoleva määruse sätteid, mida kohaldatakse hankelepingute suhtes.
Artikkel 115
Kontsessioonide määratlus ja tingimused
1. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a) „kontsessioon“ – rahaliste huvidega seotud leping, olenemata selle ametlikust nimetusest, mille puhul üks või mitu hankijat usaldavad ehitustööde tegemise või teenuste osutamise ja korraldamise kasutajate hüvanguks ühele või mitmele ettevõtjale (edaspidi „kontsessionäär“), ning mis vastab järgmistele tingimustele:
i) kontsessionääri tasu seisneb kas üksnes õiguses kasutada lepingu esemeks olevaid töid või teenuseid või sellises õiguses koos hankija makstava tasuga ja
ii) kontsessiooniga läheb kontsessionäärile üle nende ehitustööde või teenuste kasutamisega seotud äririsk, millega hankija kokku puutuks, kui ta teeks ehitustöid või osutaks teenuseid ise.
(b) Kontsessiooniga nähakse ette õiguslikult täitmisele pööratavad kohustused, mille alusel hankija määrab kindlaks ehitustööde tegemise või teenuste osutamise ja korraldamise laadi, ulatuse ja tingimused, kehtestades konkreetsed nõuded, millega tagatakse, et kontsessionäär täidab neid ülesandeid kõnealuse hankija kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks ja täidab neid nõudeid kogu kontsessiooni kestuse jooksul.
(c) Kontsessiooni ese on kõnealuste ehitustööde tegemine või teenuste osutamine ning see ei tähenda, et kõigil teatavatele tingimustele vastavatel ettevõtjatel on õigus ilma valikumenetlust läbimata täita teatavat ülesannet.
Kontsessioonidena käesoleva määruse tähenduses ei käsitata lepinguid, mille ainus või ülekaalukas ese on anda õigus vallata või kasutada avalikku omandit või avalikke ressursse (sealhulgas rendilepingud või muud avaliku omandiga seotud kasutusõigused, samuti trasside rajamise õigused või muud load, mis võimaldavad avalikku omandit kasutada taristu või võrgu rajamiseks) ning mille
ET 115 ET
puhul hankija kehtestab üksnes üldised kasutustingimused ega anna kellelegi ülesannet konkreetset ehitustööd teha või teenust osutada.
2. Lõike 1 kohaldamisel tähendab „äririsk“ riski, et kontsessionäär ei saa tavapärastel käitamistingimustel kontsessiooni esemeks olevate ehitustööde tegemisel või teenuste osutamisel ja korraldamisel tehtud investeeringuid ja kantud kulusid tagasi, nii et kontsessionäär kannab kontsessiooni täitmisega seotud kahjumiriski, näiteks ebakindlusega seotud riske, mis mõjutavad nõudlust, tulusid, tegevuskulusid, kättesaadavust, tehnilisi ja käitamistingimusi või suutlikkust. Äririsk hõlmab tegelikku avatust muutuvatele turutingimustele ning kontsessionääri võimalik kahjum ei tohi olla majanduslikult ebaoluline.
Artikkel 116
Segakontsessioonilepingud
1. Lisaks artiklites 86 ja 87 sätestatule määratakse kontsessioonide ja muude hankelepingute elemente sisaldavate lepingute (edaspidi „segakontsessioonilepingud“) suhtes kohaldatav õiguskord kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3.
2. Kui segakontsessioonilepingu eri osad on objektiivselt eraldatavad, kuid hankija ei hangi neid eraldi, sõlmitakse kõnealune leping kooskõlas III osaga.
3. Kui segakontsessioonilepingu eri osi ei ole objektiivselt võimalik lahutada, määratakse selle suhtes kohaldatav õiguskord kindlaks kõnealuse lepingu põhieseme alusel.
Selliste lepingute puhul, mis sisaldavad nii teenuste kontsessiooni kui ka asjade hankelepingu elemente, määratakse kõnealuse lepingu põhiese kindlaks selle järgi, milliste vastavate teenuste või asjade hinnanguline maksumus on suurim.
Artikkel 117
Väljajäetud kontsessioonid
1. Lisaks III osa II jaotise 1. peatükis sätestatud eranditele ei kohaldata käesolevat määrust kontsessioonide suhtes, mis käsitlevad järgmist:
(a) lennutransporditeenused, mille osutamiseks on antud lennutegevusluba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/20080 tähenduses;
(b) avalikud reisijateveoteenused määruse (EÜ) nr 1370/2007 tähenduses;
(c) selliste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärk on pakkuda elanikkonnale joogivee tootmise, transpordi või jaotamisega seotud teenust, või joogivee tarnimine sellistesse võrkudesse;
(d) kui kontsessioonil on üks või mõlemad järgmistest esemetest, kui need on seotud punktis c osutatud tegevusalaga:
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1008/oj).
ET 116 ET
i) vesiehitusprojektid, niisutus või maakuivendus, tingimusel et tarnitud joogivee maht moodustab üle 20 % nende projektide käigus või niisutus- või kuivendusseadmetega saadud vee kogumahust;
ii) reovee ärajuhtimine või töötlemine;
(e) CPV koodiga 92351100-7 hõlmatud loteriiteenused, mille liikmesriik on andnud ettevõtjale ainuõiguse alusel;
(f) kontsessioonilepingud, mis on ettevõtjaga sõlmitud ainuõiguse alusel, mis on antud kooskõlas aluslepinguga ja liidu õigusaktidega, milles on sätestatud turulepääsu ühised normid, mida kohaldatakse III lisas osutatud tegevuste suhtes, välja arvatud juhul, kui kõnealustes liidu õigusaktides ei ole sätestatud sektoripõhiseid läbipaistvuskohustusi – sellisel juhul kohaldatakse artiklit 20.
2. Juhul kui liikmesriik annab ettevõtjale ainuõiguse teostada IV lisas osutatud tegevust, teavitab ta sellest komisjoni ühe kuu jooksul pärast kõnealuse ainuõiguse andmist.
Artikkel 118
Piirmäär ja kontsessiooni maksumuse hindamine
1. Käesolevat määrust kohaldatakse kontsessioonide suhtes, mille hinnanguline maksumus on artikli 2 lõike 1 punktis a sätestatud piirmääraga võrdne või sellest suurem.
2. Kontsessiooni eeldatav maksumus on eeldatav kogukäive käibemaksuta, mille kontsessionäär võib kontsessiooni maksimaalse kestuse jooksul luua (nagu selle on hinnanguliselt määranud hankija), mis tekib kontsessiooni esemeks olevate ehitustööde tegemise ja teenuste osutamise eest ning nimetatud ehitustööde ja teenustega kaasnevate tarnete tulemusel.
3. Kontsessiooni hinnanguline maksumus arvutatakse hanke üksikasjades täpsustatud objektiivse meetodi abil. Kontsessiooni maksumuse hindamisel võtab hankija vajaduse korral arvesse eelkõige järgmist:
(a) iga valikuvõimaluse maksumus ja igasugune kontsessiooni kestuse pikendamine;
(b) tulu, mis saadakse ehitustöö või teenuse kasutajate makstavatest muudest teenustasudest ja trahvidest kui need, mida kogutakse hankija nimel;
(c) hankija või mis tahes muu avaliku sektori asutuse poolt kontsessionäärile tehtavad maksed või mis tahes vormis rahalised soodustused, sealhulgas hüvitis avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmise eest ja riiklikud investeeringutoetused;
(d) kolmandatelt isikutelt kontsessiooni täitmiseks saadavate toetuste või mis tahes kujul antavate muude finantssoodustuste maksumus;
(e) tulu kontsessiooni osaks oleva mis tahes vara müügist;
(f) kõigi selliste asjade ja teenuste maksumus, mille hankija on teinud kontsessionäärile kättesaadavaks, tingimusel et need on vajalikud ehitustööde tegemiseks või teenuste osutamiseks;
(g) mis tahes auhinnad, maksed, tasud või hüvitised, mis on ettevõtjale antud seoses kontsessiooni andmise menetlusega.
ET 117 ET
II jaotis Ettevalmistamine, projekteerimine ja menetlus
Artikkel 119
Avaliku sektori vajadustega seotud lepingulised kohustused
1. Hankija määrab hanke üksikasjades kindlaks kontsessiooni täitmist reguleerivad kohustuslikud tingimused, mida ta peab vajalikuks, võttes arvesse asjaomaste ehitustööde või teenuste laadi ja sisu, sealhulgas tingimused, mille eesmärk on tagada kasutajatele pakutavate ehitustööde ja teenuste järjepidevus, kvaliteet, ligipääsetavus, ohutus ja tulemuslikkus.
2. Kui on asjakohane, kehtestatakse lõikes 1 osutatud kontsessiooni täitmist reguleerivad kohustuslikud tingimused selgete, objektiivsete ja mõõdetavate tulemusnõuetena, sealhulgas näitajatena, mis on seotud järgmisega:
(a) teenuse kvaliteet;
(b) teenuse kättesaadavus ja järjepidevus;
(c) tõhusus ja usaldusväärsus;
(d) kestlikkus ja vastupanuvõime.
3. Kui lõike 2 kohaselt on kehtestatud tulemuslikkusnõuded, peab hanke üksikasjades olema võimalik tulemuslikkust tõhusalt jälgida; tulemuslikkusnõuded võivad eelkõige hõlmata kohaldatavaid peamisi tulemusnäitajaid, tulemuslikkuse järelevalve- ja kontrollimeetodeid ning asjakohasel juhul tegevuse tulemuslikkusega seotud tagajärgi, sealhulgas stiimuleid või mahaarvamisi.
Artikkel 120
Struktureeritud riskihindamine
1. Enne kontsessiooni andmise menetluse algatamist hindab hankija peamisi kontsessiooni täitmisega seotud majanduslikke riske, võttes arvesse asjaomaste ehitustööde või teenuste laadi, kestust ja majanduslikke omadusi.
Hinnangus määratakse kindlaks kontsessiooni täitmisega seotud peamised riskikategooriad, tehes vahet ehitustööde või teenuste kasutamisega ja turu ebakindlusega seotud äririskidel ning üldistel lepingulistel riskidel. Riskihindamises määratakse objektiivsete andmete põhjal kindlaks kõnealuste riskide jaotumine osaliste vahel.
2. Hanke üksikasjades võib ette näha artikli 125 kohased kohandamismehhanismid, mille eesmärk on vajaduse korral riske poolte vahel ümber jaotada või neid leevendada, võttes arvesse nende riskide laadi. Selliste mehhanismide olemasolu ei välista iseenesest lepingu käsitamist kontsessioonina, tingimusel et kontsessionäär kannab endiselt ehitustööde ja teenuste kasutamisega kaasnevat äririski.
Artikkel 121
Kontsessiooni täitmise hindamise parameetrid
ET 118 ET
1. Hankija lisab kontsessioonilepingusse sätted, mille eesmärk on tagada ehitustööde või teenuste pikaajaline tõhusus, sealhulgas edendada keskkonnakestlikkust ja tehnoloogilist innovatsiooni kogu kontsessiooni kestuse jooksul.
Esimeses lõigus osutatud sätted on otseselt seotud kontsessiooni täitmisega ja võivad eelkõige sisaldada nõudeid, mis aitavad saavutada keskkonna- ja kliimaeesmärke vastavalt artiklile 50 või on seotud tehnoloogia arengu ja innovatsiooni edendamisega ning teenuste jätkuva täiustamisega.
2. Hankija lisab vajaduse korral kontsessioonilepingusse sätted, mille eesmärk on tagada ehitustööde või teenuste turvalisus, vastupidavus ja järjepidevus kogu kontsessiooni kestuse jooksul.
Need sätted on otseselt seotud kontsessiooni täitmisega ja võivad eelkõige hõlmata nõudeid, millega tagatakse häirete korral elutähtsate teenuste järjepidevus, kohustust juhtida riske, mis mõjutavad turvalisust ja tegevuskerksust, ning meetmeid elutähtsa taristu, süsteemide või andmete kaitsmiseks või küberturvalisuse kaitsemeetmeid.
3. Hankija lisab kontsessioonilepingusse sätted, millega nõutakse, et kontsessionäär säilitaks piisavaid andmeid viie aasta jooksul alates kontsessiooni andmise kuupäevast, ning rakendaks aruandlusmehhanisme, mis võimaldavad hankijal jälgida kontsessiooni täitmist ja rakendamist ning kontrollida lepinguliste ja juriidiliste kohustuste täitmist ning pädevatel järelevalve-, auditeerimis- ja kontrolliasutustel nende kohustuste täitmist kontrollida.
Kõnealused sätted võivad eelkõige käsitleda andmete täielikkust, täpsust ja terviklikkust, regulaarset teavet tulemuste kohta ning õigeaegset teatamist intsidentidest, mis mõjutavad toimivust või vastavust õiguslikele, ohutus- või keskkonnanõuetele.
4. Kui kontsessiooni täitmiseks on vaja õigusi varale, taristule või avalikule varale, tagab hankija, et lepingulised, asjaõiguslikud või valdamisega seotud kokkulepped, mis reguleerivad nende varade üleandmist, tagastamist või ülevõtmist kontsessiooni lõppemisel või lõpetamisel, on selged, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning on hanke üksikasjades välja toodud. Selliste kokkulepetega ei tohi luua põhjendamatuid konkurentsitõkkeid ega põhjendamatult eelistada senist kontsessionääri ning nendega tagatakse, et uus ettevõtja saab kontsessiooni täitmist jätkata tõhusatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel.
Hanke üksikasjades võib eelkõige kindlaks määrata tingimused vara kasutamise, üleandmise või lepingu lõppemise või lõpetamise korral tagastamise reguleerimiseks, sealhulgas makstavad tasud ning töötajate üleandmise või ülevõtmisega seotud tingimused.
Artikkel 122
Kontsessioonide kestus
1. Kontsessioonide kestus on piisav ajavahemik, et kontsessionäär saaks ehitustööde käitamiseks või teenuste osutamiseks tehtud investeeringud tagasi koos investeeritud kapitali tootlusega tavapärastel käitamistingimustel, võttes arvesse investeeringuid, mis on olnud vajalikud konkreetsete lepinguga seotud eesmärkide saavutamiseks.
2. Kontsessiooni kestuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse kontsessiooni eset ning avalikku huvi säilitada konkurents ja turulepääs.
ET 119 ET
3. Kontsessiooni kestuse kindlaksmääramisel võtab hankija arvesse järgmist:
(a) kontsessiooni täitmiseks vajalikud investeeringud (nii esialgsed kui ka kogu kontsessiooni kehtivusaja jooksul), sealhulgas investeeringud taristusse, seadmetesse ja intellektuaalomandisse;
(b) ehitustööde või teenuste kasutamisega seotud tegevus- ja hoolduskulud;
(c) riskide jaotamine poolte vahel, tingimusel et kontsessiooni kestuse tõttu ei kõrvaldata kontsessionääri kantavat äririski;
(d) kontsessiooni täitmist reguleerivad kohustuslikud tingimused;
(e) eeldatav tulu ja ajavahemik, mida kontsessionäär põhjendatult vajab investeeringute ja tegevuskulude tagasisaamiseks koos mõistliku tootlusega;
(f) vajadus tagada perioodiline avatus konkurentsile.
Vajaduse korral võetakse kontsessiooni kestuse kindlaksmääramisel arvesse ka kontsessiooni eseme eeldatavat tehnoloogilist, õiguslikku ja keskkonnaalast olelusringi.
Kontsessiooni kestuse kindlaksmääramine ei garanteeri, et kontsessionäär saab investeeritud kapitalilt eelnevalt kindlaksmääratud või minimaalse tootluse. Kontsessiooni võib anda lühemaks ajaks kui investeeringute tagasisaamiseks vajalik, tingimusel et kontsessiooni kestusega seotud mis tahes rahastamiskord, sealhulgas tasud või tagatised, ei kõrvalda ega vähenda oluliselt kontsessionääri äririski.
4. Hankija võib kontsessiooni kestuse kindlaks määrata hanke üksikasjades või sätestada, et kestus moodustab osa pakkumusest.
5. Kui lepingu kestus moodustab osa pakkumusest, täpsustatakse hanke üksikasjades
(a) kontsessiooni kestuse kindlaksmääramise meetod, sealhulgas minimaalne või maksimaalne kestus või lubatud vahemik;
(b) pakkujate ettepanekud kestuse hindamist ja kontrollimist reguleeriva korra kohta, sealhulgas suhe kestuse ja järgmise vahel:
i) tehtavad investeeringud;
ii) kontsessiooni finantsstruktuur;
iii) riskide jaotamine;
iv) kontsessiooni majanduslik tasakaal;
(c) mil määral on kavandatav kestus hindamiskriteerium.
6. Hankija võib lisada hanke üksikasjadesse sätted, mis võimaldavad kontsessiooni kestust kohandada, pikendada, vähendada või millestki sõltuvana kindlaks määrata.
Mis tahes mehhanism, mis võimaldab kontsessiooni kestust kohandada, pikendada, vähendada või millestki sõltuvana kindlaks määrata, peab vastama järgmistele nõuetele:
(a) see on esitatud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt hanke üksikasjades;
(b) täpsustatud on tingimused, mille alusel selliseid kohandusi võib teha, ning kohaldatav metoodika ja kontsessiooni maksimaalne kestus, võttes arvesse lõikes 3 osutatud tegureid.
ET 120 ET
Kontsessiooni kestuse mis tahes kohandamine, mida ei ole hanke üksikasjades ette nähtud või mida ei tehta kooskõlas teise lõigu punkti b kohaselt sätestatud metoodika ja tingimustega, kujutab endast kontsessiooni muutmist ja sellele kehtib artikkel 125.
Artikkel 123
Kontsessiooni andmise menetlus
1. Hankija annab kontsessioone käesolevas määruses sätestatud korras.
2. Hanke avalik kokkuvõte kontsessiooni andmisest artikli 34 kohaselt sisaldab lisaks ka kokkuvõtet järgmisest teabest:
(a) kontsessiooni hinnangulise maksumuse põhikomponendid, sealhulgas hinnangulised investeerimiskulud ja tegevustulud;
(b) peamiste riskide jaotus, sealhulgas asjakohasel juhul nõudluse ja ehitusega seotud riskid ja õiguslikud riskid.
III jaotis Kontsessioonide haldamine
Artikkel 124
Kohandamismehhanismid
1. Hankija võib lisada hanke üksikasjadesse klauslid, millega kehtestatakse mehhanismid kontsessiooni tingimuste kohandamiseks kogu kontsessiooni kehtivusaja jooksul, tingimusel et
(a) need mehhanismid on kontsessiooni laadi, kestust ja riskiprofiili arvestades objektiivselt põhjendatud;
(b) need mehhanismid säilitavad kontsessiooni majandusliku tasakaalu;
(c) need mehhanismid säilitavad äririski ülemineku kontsessionäärile;
(d) nende klauslid on selged, täpsed ja üheselt mõistetavad.
2. Lõikes 1 osutatud kohandamismehhanismid võivad eelkõige olla seotud
(a) eelnevalt kindlaksmääratud põhimõtetega tulude kohandamise kohta, sealhulgas seoses tulenevalt nõudlusest või kasutustasemest;
(b) indekseerimismehhanismidega, sealhulgas nendega, mis on seotud objektiivsete majandusnäitajatega, nagu hinnaindeksid, inflatsioonimäärad või sisendkulude volatiilsus, näiteks põhimaterjalide puhul;
(c) maksete tulemuspõhiste kohandustega, mis on seotud ehitustööde tegemise või teenuste osutamisega seotud kvalitatiivsete või tulemuseesmärkide saavutamisega.
3. Sellistel klauslitel põhinevaid lepingu kohandusi ei käsitata artikli 125 kohaste muudatustena.
ET 121 ET
Artikkel 125
Kontsessioonide muutmine nende kehtivuse ajal
1. Hankija võib kontsessioone nende kehtivusaja jooksul muuta ilma uut hankemenetlust korraldamata, tingimusel et muudatus ei ole oluline lõike 3 tähenduses või kuulub mõne lõikes 4 osutatud juhtumi alla. Iga selline muudatus peab vastama kontsessiooni täitmise käigus tekkivatele objektiivsetele vajadustele, piirduma sellega, mis on vajalik ja asjakohane kontsessiooni täitmise ja järjepidevuse tagamiseks, ega muuda kontsessiooni esialgset majanduslikku tasakaalu kontsessionääri kasuks.
2. Muudatust, mille maksumus ei ületa 15 % esialgse kontsessiooni maksumusest, käsitatakse väheolulisena ja selle võib teha ilma uut hankemenetlust korraldamata, tingimusel et kontsessiooni esialgne majanduslik tasakaal ei muutu.
Kui tehakse mitu järjestikust muudatust, hinnatakse piirmäärasid järjestikuste muudatuste kumulatiivse netomaksumuse alusel.
3. Muudatust käsitatakse olulisena, kui sellega kehtestatakse tingimused, mis oleksid algse hankemenetluse osana muutnud hankemenetluse tingimusi, või kui see muudab kontsessiooni olulisi tingimusi, näiteks kontsessiooni kohaldamisala, artikli 119 kohaselt sätestatud lepingulisi kohustusi, esialgse majandusliku tasakaalu kontsessionääri kasuks või algse kontsessionääri isikut muudel kui lõike 4 punktis c osutatud juhtudel.
4. Tingimusel, et need ei muuda kontsessiooni esialgset majanduslikku tasakaalu töövõtja kasuks, on olulised muudatused lõike 1 tähenduses lubatud järgmistel juhtudel:
(a) kui kontsessiooni täitmise ajal on tekkinud vajadus täiendavate ehitustööde, teenuste või asjade järele, tingimusel et kontsessionääri vahetamine ei ole tehniliselt või majanduslikult teostatav, sealhulgas olemasolevate ehitustööde või teenuste vastastikuse seotuse tõttu või seetõttu, et see tooks kaasa kulude märkimisväärse suurenemise;
(b) kui muudatus on vajalik asjaolude tõttu, mida hoolas hankija ei saanud kontsessiooni andmise menetluse algatamise ajal mõistlikult ette näha ja mis mõjutavad märkimisväärselt kontsessiooni täitmist või teostatavust, sealhulgas
i) olulised muudatused kohaldatavates õigusnormides või kohaldatavas õigusraamistikus;
ii) märkimisväärne tehnoloogiline areng;
iii) häired, hädaolukorrad või kriisid, millel on märkimisväärne majanduslik, ühiskondlik või tegevusalane mõju;
(c) kui algne kontsessionäär asendatakse teise üksusega järgmistel põhjustel:
(a) äriühingu ühinemine, ülevõtmine, omandamine, maksejõuetus või muu restruktureerimine, kus kontsessionääri õigused ja kohustused lähevad täielikult või osaliselt üle teisele ettevõtjale, tingimusel et uus üksus vastab algsetele kvalitatiivsetele kvalifitseerimiskriteeriumidele; ning kontsessioonis ei tehta muid olulisi muudatusi ja töövõtja asendamise eesmärk ei ole käesoleva määruse kohaldamisest kõrvale hoida;
(b) hankija võtab üle peamise kontsessionääri kohustused alltöövõtjate ees, kui see võimalus on liikmesriigi õigusega ette nähtud.
ET 122 ET
5. Hankija teeb enne kontsessiooni muutmist objektiivsete ja kontrollitavate asjaolude põhjal kindlaks, et lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud. Hankija säilitab üksikasjalikud kirjalikud andmed muudatuse oluliste osade kohta, sealhulgas selle põhjenduse, vajalikkuse või asjakohasuse ning mõju kohta lepingu majanduslikule tasakaalule, eelkõige majanduslike eeliste ja äririskide jaotamisele kontsessiooni alusel, et põhjendada kontsessiooni muutmise otsust ja võimaldada pädevatel järelevalve-, auditeerimis- ja kontrolliasutustel kontrollida vastavust käesolevale artiklile.
6. Enne kontsessiooni muudatust, mille maksumus ületab 50 % kontsessiooni esialgsest hinnangulisest maksumusest, avaldab hankija sellekohase muudatuse avaliku kokkuvõtte. Kõnealune avalik kokkuvõte sisaldab põhjendust muudatuse tegemiseks ilma uut hanget korraldamata ja artiklis 110 sätestatud teavet. Järjestikuste muudatuste eesmärk ei tohi olla käesolevast määrusest kõrvale hoidumine.
Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust ei kehti kokkuvõtte eelneva avaldamise kohustus, kui artikli 48 kohaselt kindlaksmääratud hädaolukorrast tulenev kiireloomulisus ei võimalda muudatuse avalikku kokkuvõtet eelnevalt avaldada. Sellisel juhul avaldab hankija muudatuse avaliku kokkuvõtte vastavalt käesoleva artikli lõikele 7.
7. Kui hankija muudab käesoleva artikli lõike 5 tingimuste kohaselt kontsessiooni suurel määral ja muudatuse maksumus ei ületa 50 % kontsessiooni esialgsest hinnangulisest maksumusest, avaldab ta 20 päeva jooksul alates muudatuse tegemise kuupäevast muudatuse avaliku kokkuvõtte, mis sisaldab artiklis 110 sätestatud teavet. Kui tehakse mitu järjestikust muudatust, mille maksumus ei ületa 50 % esialgse kontsessiooni maksumusest, kehtib see kohustus iga muudatuse suhtes. Järjestikuste muudatuste eesmärk ei või olla käesoleva määruse nõuete täitmisest kõrvalehoidmine.
8. Hankija võib võtta või nõuda rangelt vajalikke ajutisi meetmeid, et tagada elutähtsa teenuse katkematu osutamine, kui kontsessiooni mittenõuetekohane täitmine või kontsessionääri suutmatus töid või teenuseid osutada ohustab kontsessiooni raames osutatava ja kontsessioonidokumendis kindlaksmääratud elutähtsa teenuse käigushoidmist. Hankija tagab, et need meetmed piirduvad sellega, mis on objektiivselt vajalik elutähtsa teenuse järjepidevuse säilitamiseks, ning need on proportsionaalsed häire tõsidusega, ei muuda kontsessiooni majanduslikku tasakaalu ega too kaasa äririski üleminekut kontsessionäärilt hankijale, välja arvatud määral, mis on rangelt vajalik elutähtsa teenuse ajutise jätkumise tagamiseks.
9. Kui leping sisaldab indekseerimisklauslit, on lõigetes 2, 6 ja 7 osutatud maksumuse arvutamisel kontrollväärtuseks ajakohastatud maksumus. Juhul kui leping ei sisalda indekseerimisklauslit, võetakse ajakohastatud maksumuse arvutamisel arvesse hankija liikmesriigi keskmist inflatsiooni.
10. Kontsessiooni muudatusi ei kasutata selleks, et kõrvaldada kontsessionääri tegevuses esinevaid puudusi, mis ei ole põhjendatud temast mitteolenevate asjaoludega, välja arvatud lõikes 8 sätestatud tingimustel.
Artikkel 126
Kontsessiooni lõpetamine
ET 123 ET
1. Lisaks artiklile 107 võib hankija lõpetada kontsessioonilepingu enne selle kehtivusaja lõppu, kui see on ette nähtud liidu või liikmesriigi õigusega ja kui selline lõpetamine on põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga.
2. Lõike 1 kohane lõpetamine:
(a) järgib proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid;
(b) on nõuetekohaselt põhjendatud ning põhineb objektiivsetel ja kontrollitavatel alustel;
(c) on asjakohane üksnes juhul, kui taotletavat eesmärki ei ole võimalik mõistlikult saavutada vähem piiravate meetmetega, sealhulgas kontsessiooni muutmisega kooskõlas käesoleva määrusega.
3. Käesoleva artikli kohase lõpetamise korral on kontsessionääril õigus asjakohasele hüvitisele.
4. Lõpetamise põhjendus ja hüvitis dokumenteeritakse nõuetekohaselt ning tehakse pädevatele järelevalve-, auditeerimis- ja kontrolliasutustele kontrollimiseks kättesaadavaks vähemalt viieks aastaks.
ET 124 ET
V osa Digitaalne ökosüsteem
I jaotis Digivahendid
1. peatükk Elektrooniline side ja koostalitlusvõime
Artikkel 127
Elektrooniline side
1. Hankijad kasutavad kogu hankemenetluse käigus toimuvas teabevahetuses ettevõtjaga elektroonilisi sidevahendeid. Nad kasutavad üksnes üldiselt kättesaadavaid ja mittediskrimineerivaid vahendeid ning nende teabevahetus peab olema kooskõlas hanke üksikasju käsitleva harmoneeritud standardiga vastavalt artikli 129 lõike 1 punktile b.
2. Olenemata lõikest 1 võivad hankijad kasutada muid sidevahendeid, kui elektrooniline side ei ole võimalik hankemenetluse konkreetsete tehniliste nõuete tõttu või kui see on vajalik ühel järgmistest põhjustest:
(a) elektroonilise side turvanõuete rikkumine või
(b) eriti tundlikku laadi andmete kaitsmine, mis nõuab niivõrd kõrgetasemelist kaitset, et seda ei ole võimalik elektrooniliste sidevahendite abil nõuetekohaselt tagada.
3. Hankija tagab, et kogu teabevahetuses, andmete vahetamisel ja salvestamisel on andmeterviklus ning osalemishuvist teatamise, pakkumuste ja innovatiivsete lahenduste ettepanekute konfidentsiaalsus kaitstud ning et neil on võimalik vahetada ettevõtjaga andmeid artikli 128 kohase koostalitlusvõrgu kaudu. Nad tutvuvad osalemishuvist teatamise, pakkumuste ja innovatiivsete lahenduste ettepanekute sisuga alles pärast nende esitamiseks määratud tähtaja möödumist ning tagavad, et loata juurdepääs on tuvastatav.
4. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 ja artiklist 65 võivad hankijad nõuda selliste elektrooniliste sidevahendite kasutamist, mis ei ole üldiselt kättesaadavad ja mittediskrimineerivad, üksnes juhul, kui see on vajalik hankemenetluse läbiviimiseks ning kui nad tagavad kõigile hankemenetluses osaleda kavatsevatele ettevõtjatele vaba ja võrdse juurdepääsu sellistele vahenditele.
5. Kooskõlas määruse (EL) nr 910/20140 artiklitega 27 ja 37 võivad hankijad nõuda, et ettevõtja kasutaks elektroonilise teabe allkirjastamiseks täiustatud e-allkirju või e- templeid, kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevaid täiustatud e-allkirju või e-templeid või kvalifitseeritud e-allkirju või e-templeid.
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/910/oj).
ET 125 ET
Artikkel 128
Koostalitlusvõrk
1. Komisjon loob või määrab turvalise andmevahetusvõrgu (edaspidi „koostalitlusvõrk“), mis võimaldab hankijatel ja ettevõtjatel pidada elektrooniliste sidevahendite abil sidet hankemenetlustes, kus kasutatakse erinevaid e-riigihangete teenuse osutajaid.
2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 141 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et luua või määrata selline koostalitlusvõrk.
Komisjon tagab, et koostalitlusvõrk vastab järgmistele nõuetele:
(a) see vastab artiklis 129 osutatud harmoneeritud standarditele ja artiklis 130 osutatud ühistele spetsifikatsioonidele;
(b) selles võetakse arvesse olemasolevaid liidu vahendeid ja standardeid;
(c) see vastab määruste (EL) 2016/6790 ja (EL) 2018/1725 kohasele isikuandmete kaitse nõudele ning tagab lõimitud ja vaikimisi andmekaitse, nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/679 artiklis 25 ja määruse (EL) 2018/1725 artiklis 27;
(d) see võimaldab luua turvalise, praktilise, kergesti rakendatava, paindliku, konfigureeritava ja kulutõhusa andmevahetuse kõigis hankemenetlustes;
(e) selles võetakse arvesse VKEde konkreetseid vajadusi;
(f) selles peetakse e-riigihangete ontoloogiat semantiliseks raamistikuks, millega standarditakse liidu riigihangete mõisteid, ning
(g) selles võetakse arvesse avalikke kokkuvõtteid ja nende tehnilist rakendamist kooskõlas artikliga 110.
3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse koostalitlusvõrgu kasutuselevõtmise ja kasutamise üksikasjalik kord, sealhulgas asjakohasel juhul normid olemasolevate võrkude ärakasutamise kohta käesoleva artikli kohaldamisel. Kõnealustes rakendusaktides määratakse kindlaks vähemalt järgmine:
(a) tehniline teave koostalitlusvõrguga ühendamise kohta;
(b) andmevorm ja -struktuur, sealhulgas konfiguratsioon ja süntaks;
(c) semantiline hoidla;
(d) koostalitlusvõimega seotud nõuded;
(e) mastabeeritavus ja tulemuslikkus;
(f) nõuded turvalisusele ja vastutusele;
(g) andmete omandiõigus ja pääsuhaldus;
(h) e-riigihangete teenuse osutajate kvalifikatsioon;
(i) isikuandmete töötlemise korralduslikud ja tehnilised meetmed;
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).
ET 126 ET
(j) kord koostalitlusvõrgu sobimatul viisil või pettuse eesmärgil kasutamise vastu võitlemiseks;
(k) koostalitlusvõrgu ja andmete kättesaadavus ning
(l) koostalitlusvõrgu kaudu loodud ühendused, sealhulgas ühendused ettevõtja tõendite digitaalse haldusvahendiga ja riiklike riigihangete andmeruumidega.
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 143 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
4. Komisjon võib nõuda, et koostalitlusvõrgu operaator keelaks või kõrvaldaks e- riigihangete teenuse osutaja juurdepääsu võrgule, kui see teenuseosutaja ei täida või enam ei täida artikli 131 nõudeid. Komisjon teatab e-riigihangete teenuse osutajatele ette, kui võrgule juurdepääsu andmisest keeldutakse või võrgule juurdepääs lõpetatakse. Koostalitlusvõrk esitab komisjonile teabe, mida on vaja artikliga 131 ettenähtud nõuetele vastavuse hindamiseks.
Artikkel 129
Riigihangete harmoneeritud standardid
1. Komisjon võib kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012 võtta vastu standardimistaotluse harmoneeritud standardite koostamiseks semantilise andmemudeli kohta ja järgmiste põhielementide koostalitlusvõime kohta:
(a) käesoleva määruse kohased hankemenetlused (edaspidi „hankemenetluste harmoneeritud standard“) ning
(b) vähemalt hanke üksikasjade põhielemendid (edaspidi „hanke üksikasjade harmoneeritud standard“).
2. Lõike 1 kohaselt vastu võetud standardid peavad vastama vähemalt järgmistele kriteeriumidele:
(a) neis võetakse arvesse olemasolevaid liidu vahendeid ja standardeid;
(b) need vastavad määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 kohasele isikuandmete kaitse nõudele, järgides eelkõige lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtteid, nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/679 artiklis 25 ja määruse (EL) 2018/1725 artiklis 27;
(c) need võimaldavad luua turvalise, kergesti rakendatava, paindliku, konfigureeritava ja kulutõhusa andmevahetuse kõigis hankemenetlustes;
(d) neis võetakse arvesse VKEde konkreetseid vajadusi ning
(e) neis peetakse e-riigihangete ontoloogiat semantiliseks raamistikuks, millega standarditakse liidu riigihangete mõistet.
3. Kui lõikes 1 osutatud taotluse alusel esitatud hankemenetluste harmoneeritud standard või hanke üksikasjade harmoneeritud standard vastab selles sätestatud nõuetele, avaldab komisjon viite sellele harmoneeritud standardile Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 130
Ühised spetsifikatsioonid
ET 127 ET
1. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse artikli 88 lõike 4 punktis a osutatud ühised spetsifikatsioonid, mis hõlmavad artikli 129 lõike 1 punktis a osutatud hankemenetluste põhielementide semantilise andmemudeli olulisi nõudeid.
Kõnealused rakendusaktid võib vastu võtta, kui komisjon on määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõike 1 kohaselt esitanud ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada või vaadata läbi neid nõudeid käsitlevad Euroopa standardid ning
(a) ükski Euroopa standardiorganisatsioon, kellele taotlus oli adresseeritud, ei ole seda taotlust vastu võtnud või
(b) vähemalt üks Euroopa standardiorganisatsioon, kellele taotlus oli esitatud, on taotluse vastu võtnud, kuid taotletud Euroopa standardid:
i) ei ole taotluses esitatud tähtaja jooksul vastu võetud;
ii) ei ole taotlusega vastavuses või
iii) ei käsitle piisavalt nõudeid, mida need peaksid katma.
2. Kui harmoneeritud standardi viited avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, tunnistab komisjon lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktid või nende asjakohased osad kehtetuks niivõrd, kuivõrd need hõlmavad samu nõudeid.
3. Kui liikmesriik või Euroopa Parlament leiab, et ühine spetsifikatsioon või selle osad ei vasta täielikult sellega kaetud nõuetele, teatab ta sellest komisjonile, esitades üksikasjaliku selgituse. Komisjon hindab seda üksikasjalikku selgitust ja võib asjakohasel juhul muuta rakendusakti, millega kõnealune ühine spetsifikatsioon on kehtestatud.
2. peatükk E-riigihangete teenuse osutajad
Artikkel 131
E-riigihangete teenuse osutajate kohustused
1. E-riigihangete teenuse osutajad tagavad, et nende e-riigihangete platvormid vastavad artiklis 129 osutatud harmoneeritud standarditele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või artikli 130 kohaselt vastuvõetud ühistele spetsifikatsioonidele.
2. E-riigihangete teenuse osutajad võimaldavad vajaduse korral kasutada määruse [väljaannete talitus, palun lisada ettepanek Euroopa ettevõtluskukrute loomise kohta] kohaselt loodud Euroopa ettevõtluskukruid teenuste puhul, mida nad osutavad ettevõtjatele ja hankijatele.
3. E-riigihangete teenuse osutajad tagavad, et nende e-riigihangete platvormid on koostalitlusvõrguga ühendatud vastavalt kasutuselevõtmise korrale, mis vastavalt artikli 128 lõikele 3 on sätestatud rakendusaktides.
4. E-riigihangete teenuse osutajad ei tohi olla artikli 25 kohases kõrvalejätmist põhjustavas olukorras. E-riigihangete teenuse osutajad peavad olema asutatud Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP), olema EMPs asutatud füüsiliste või juriidiliste isikute omandi ja kontrolli all, ning ükski kolmandas riigis asutatud füüsiline või juriidiline isik ei tohi avaldada neile otseselt ega kaudselt otsustavat mõju. E-
ET 128 ET
riigihangete teenuse osutajad säilitavad EMPs kõik andmed, mis on seotud hankijate poolt käesoleva määruse kohaselt korraldatud riigihankemenetlustega.
5. E-riigihangete teenuse osutajad tagavad vastavalt artiklile 97 juurdepääsu hanke üksikasjadele ja ei nõua tasu juurdepääsu eest koostalitlusvõrgu kaudu toimuvale elektroonilisele teabevahetusele.
6. E-riigihangete teenuse osutajad tagavad, et nende e-riigihangete platvorm vastab artikli 133 lõike 5 kohaselt vastuvõetud rakendusaktis ettenähtud tehnilisele korrale.
7. E-riigihangete teenuse osutajad ühendatakse artikli 134 kohaselt loodud riikliku riigihangete andmeruumiga, välja arvatud juhul, kui nad osutavad oma teenuseid üksnes ettevõtjatele.
8. Liikmesriigid määravad ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad selle kontrollimise eest, kas e-riigihangete teenuse osutajad täidavad käesolevas artiklis sätestatud kohustusi. Nad näevad ette karistused, mida kohaldatakse nende kohustuste rikkumise korral ja mis hõlmavad kõnealuste e-riigihangete teenuste osutamise ajutist keeldu. Nimetatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Artikkel 132
Komisjoni e-riigihangete platvorm
1. Komisjon loob e-riigihangete platvormi (edaspidi „komisjoni e-riigihangete platvorm“) ja haldab seda ning teeb selle kättesaadavaks hankijatele hankemenetluste läbiviimiseks ja ettevõtjatele hankemenetlustes osalemiseks.
2. Komisjoni e-riigihangete platvorm vastab e-riigihangete teenuse osutajate suhtes kohaldatavatele nõuetele, mis on sätestatud artikli 131 lõigetes 1–6. Komisjon teeb komisjoni e-riigihangete platvormi jaoks välja töötatud lahenduse kättesaadavaks avatud lähtekoodiga tarkvarana.
3. Liikmesriigid võivad nõuda, et hankijad kasutaksid komisjoni e-riigihangete platvormi. Nad teatavad sellest otsusest komisjonile vähemalt 12 kuud enne kuupäeva, millest alates hankijad peavad kasutama komisjoni e-riigihangete platvormi.
3. peatükk Elektrooniline osalemistingimuste teenus
Artikkel 133
Elektrooniline osalemistingimuste teenus
1. Komisjon loob elektroonilise osalemistingimuste teenuse ja haldab seda. Elektrooniline osalemistingimuste teenus võimaldab igas hankementluses elektrooniliselt kontrollida kõrvalejätmise aluseid, kvalifitseerimiskriteeriume ja päritolunõudeid määruse [väljaannete talitus, palun lisada ettepanek Euroopa ettevõtluskukrute loomise kohta] kohaselt loodud Euroopa ettevõtluskukrute või muude elektrooniliste vahendite abil, mis on koostalitlusvõimelised Euroopa ettevõtluskukrutega.
2. Hankijad täpsustavad elektroonilises osalemistingimuste teenuses iga hankemenetluse puhul kohaldatavad kõrvalejätmise alused, kvalifitseerimiskriteeriumid ja
ET 129 ET
päritolunõuded. Ettevõtjad loovad elektroonilises osalemistingimuste teenuses osalemistingimustele vastavuse profiili vastavalt hankemenetlusele, milles nad soovivad osaleda. Osalemistingimustele vastavuse profiil võimaldab hankijatel ettevõtja tõendite digitaalse haldusvahendi abil kontrollida, kas ettevõtja täidab ettenähtud nõudeid.
3. Komisjonil on käesoleva määruse täiendamiseks õigus kooskõlas artikliga 142 vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse elektroonilise osalemistingimuste teenuse haldamise üksikasjalik kord ning määratakse kindlaks ettevõtja tõendite digitaalne haldusvahend ja sellega seotud võrk, mida ettevõtjad kasutavad osalemistingimuste täitmise kontrollimiseks.
4. Lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktide koostamisel võib komisjon valida ühe või mitu järgmistest vahenditest, sealhulgas nende mis tahes kombinatsiooni, või mis tahes nende õigusjärglase:
(a) määruse [väljaannete talitus, palun lisada määrus Euroopa ettevõtluskukrute kohta] kohased Euroopa ettevõtluskukrud;
(b) määruse (EL) 2018/17240 artikli 14 kohane andmete ühekordse küsimise tehniline süsteem;
(c) määrusele (EL) nr 910/20140 kohane Euroopa digiidentiteedikukkur ;
(d) liikmesriikide teenused, kui need vastavad käesoleva artikli lõike 5 punktide b–f kohastele kohaldatavatele nõuetele.
5. Käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud ettevõtja tõendite digitaalsed haldusvahendid vastavad järgmistele nõuetele:
(a) liidu tasandil kehtestatud vahendeid rakendatakse tehniliselt kõigis liikmesriikides 30. juuniks 2028 ja need on ettevõtjatele üldiselt kättesaadavad;
(b) need põhinevad olemasolevatel liidu vahenditel ja standarditel;
(c) need vastavad määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 kohasele isikuandmete kaitse nõudele, tagavad lõimitud ja vaikimisi andmekaitse, nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/679 artiklis 25 ja määruse (EL) 2018/1725 artiklis 27, ning näevad ette asjakohased kaitsemeetmed andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklitele 10 ja 22;
(d) need tagavad turvalise, kergesti rakendatava, paindliku, konfigureeritava ja kulutõhusa andmevahetuse kõigis hankemenetlustes;
(e) neid kohandatakse VKEde konkreetsete vajaduste järgi ning
(f) neis peetakse e-riigihangete ontoloogiat semantiliseks raamistikuks, millega standarditakse liidu riigihangete mõisteid.
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj).
0Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/910/oj).
ET 130 ET
6. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks elektroonilise osalemistingimuste teenuse tehniline kord. Nendes rakendusaktides määratakse kindlaks eelkõige järgmine:
(a) ettevõtja tõendite digitaalse haldusvahendi võrgu tehniline ülesehitus ja struktuur;
(b) tehniline teave ühenduse kohta ettevõtja tõendite digitaalse haldusvahendiga;
(c) andmevorm ja -struktuur, sealhulgas konfiguratsioon ja süntaks;
(d) semantiline hoidla;
(e) koostalitlusvõimega seotud nõuded;
(f) dünaamilise menetluse jaoks vajaliku algoritmilise vahendi ülesehitus, sealhulgas algoritmi kindlaksmääramine;
(g) mastabeeritavus ja tulemuslikkus;
(h) nõuded turvalisusele ja vastutusele;
(i) andmete omandiõigus ja pääsuhaldus;
(j) tehniline teave ettevõtja tõendite digitaalse haldusvahendi riiklike juurdepääsupunktide ja komisjoni juurdepääsupunkti kohta;
(k) isikuandmete töötlemise korralduslikud ja tehnilised meetmed;
(l) kord ettevõtja tõendite digitaalse haldusvahendi võrgu sobimatul viisil või pettuse eesmärgil kasutamise vastu võitlemiseks;
(m) tehnilised auditid;
(n) ettevõtja tõendite digitaalse haldusvahendi võrgu ja andmete kättesaadavus;
(o) ettevõtja tõendite digitaalse haldusvahendi kohustused ning
(p) üksikasjalik kord liikmesriikide ja komisjoni kohustuste kohta seoses elektroonilise osalemistingimuste teenusega, sealhulgas artiklites 25 ja 26 sätestatud kõrvalejätmise aluste ning artikli 27 kohaselt sätestatud kvalifitseerimiskriteeriumide käsitlemise kohta.
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 143 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
7. Määruse (EL) 2018/1725 kohaldamisel käsitatakse komisjoni kõnealuse määruse artikli 3 punktis 12 määratletud volitatud töötlejana seoses selliste isikuandmete töötlemisega, mis võivad tuleneda elektroonilise osalemistingimuste teenuse loomisest ja haldamisest.
8. Liikmesriigid teavitavad komisjoni 30 päeva jooksul mis tahes uute sertifikaatide või muus vormis tõendavate dokumentide loomisest, mis tuleb esitada elektroonilise osalemistingimuste teenuse kaudu.
ET 131 ET
VI osa Läbipaistvus ja juhtimine
I jaotis Andmeruumid
Artikkel 134
Riiklikud riigihangete andmeruumid
1. Iga liikmesriik loob või määrab riikliku riigihangete andmeruumi keskseks riiklikuks juurdepääsupunktiks hanketeabele, mis on seotud käesoleva määrusega hõlmatud hanketsükli, lepingu kehtivusaja ning muu seonduva riikliku hanketeabega, ning tegutseb vastavalt artiklile 135 riigihangete andmeruumi jaoks liikmesriigi kontaktpunktina.
2. Iga liikmesriik määrab lõikes 1 osutatud riikliku riigihangete andmeruumi toimimise eest vastutava(d) asutuse(d) (edaspidi „ riikliku riigihangete andmeruumi asutus“).
Riiklik riigihangete andmeruum peab olema asutatud EMPs, olema EMPs asutatud füüsiliste või juriidiliste isikute omandis ja kontrolli all, ning ükski kolmandas riigis asutatud füüsiline või juriidiline isik ei tohi avaldada riikliku riigihangete andmeruumi üle otseselt ega kaudselt otsustavat mõju. Hanketeavet säilitatakse EMPs.
3. Riikliku riigihangete andmeruumi asutus tagab, et riikliku riigihangete andmeruumi kaudu tehakse kättesaadavaks järgmine hanketeave:
(a) artiklis 2 osutatud piirmäärasid ületavate hankemenetlustega seotud hanketeave, mis vastab artikli 110 kohaselt vastu võetud rakendusaktis täpsustatud avalikele kokkuvõtetele;
(b) hanketeave seoses hankemenetlustega, mille maksumus jääb allapoole artiklis 2 osutatud piirmääradest, kui see hanketeave esitatakse vormingus, mis vastab artikli 110 kohaselt vastu võetud rakendusaktis täpsustatud avalikele kokkuvõtetele, ning
(c) hanketeave seoses hankelepingutega, mis on sõlmitud artiklite 80, 81, 83 ja 84 kohase väljajätmise alusel, eelkõige teave lepinguga seotud organisatsioonide, lepingu eesmärgi ja tulemuse kohta ning väljajätmise põhjendus.
Punktides a ja b osutatud hanketeave tehakse riikliku riigihangete andmeruumi kaudu kättesaadavaks samal ajal, kui see tehakse kättesaadavaks liidu tasandil, või kui seda ei tehta liidu tasandil kättesaadavaks, siis samal ajal, kui see tehakse kättesaadavaks riigi tasandil. Punktis c osutatud hanketeave tehakse kättesaadavaks 20 päeva jooksul nii pärast lepingu sõlmimist kui ka lepingu täitmist.
4. Riikliku riigihangete andmeruumi asutus tagab, et riikliku riigihangete andmeruumi kaudu tehakse kättesaadavaks hanketeave selliste sõlmitud lepingute ja täidetud lepingute kohta, mille maksumus on vähemalt 10 000 eurot ja mille puhul eelnev hankemenetlus oleks kuulunud käesoleva määruse kohaldamisalasse, kui selle maksumus oleks ületanud artiklis 2 ettenähtud asjakohast piirmäära. See sisaldab teavet lepinguga seotud organisatsioonide ning lepingu eesmärgi ja tulemuse kohta.
ET 132 ET
Teave tehakse riikliku riigihangete andmeruumi kaudu kättesaadavaks hiljemalt 20 päeva pärast nii lepingu sõlmimist kui ka lepingu täitmist.
5. Riikliku riigihangete andmeruumi asutus tagab, et riikliku riigihangete andmeruumi kaudu tehakse kättesaadavaks järgmine teave:
(a) teave hankemenetluses osalejate kohta, sealhulgas nende osalemise tulemuste kohta;
(b) teave alltöövõtjate ja tugiteenuste osutajate kohta;
(c) hanke üksikasjad, pakkumused, lepingud ja üleandmisdokumendid;
(d) teave eelarve kohta, sealhulgas teave ELi vahendite kohta;
(e) teave lepingute ja üksikute maksete kohta;
(f) asjakohane teave selleks, et hinnata hankijate vastavust käesolevale määruse nõuetele;
(g) asjakohane teave selleks, et hinnata, mil määral hankijad järgivad strateegilisi hanke-eesmärke, näiteks keskkonna-, sotsiaalseid või innovatsioonieesmärke, ning milline on nende panus nende eesmärkide saavutamisse;
(h) teave VKEde osalemise kohta riigihangetes;
(i) teave riigihangete riskitegurite, sealhulgas korruptsiooni, pettuse, konkurentsivastase koostöö või kõlvatu konkurentsi kohta;
(j) teave riiklike läbivaatamissüsteemide toimimise kohta ning
(k) teave piirmäärast allapoole jäävate ja seda ületavate riiklike hanketurgude toimimise kohta, sealhulgas teave riigisisese, piiriülese ja kolmandate riikide osalemise kohta, sealhulgas kaupade päritolu ja teave tegelike kasusaajate kohta.
Hanketeave tehakse riikliku riigihangete andmeruumi kaudu kättesaadavaks võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 20 päeva pärast vastava teabe esitamist. Kui teave on seotud käimasoleva läbivaatamismenetlusega, tehakse see kättesaadavaks riikliku riigihangete andmeruumi kaudu 20 päeva pärast vastava läbivaatamismenetluse lõpetamist.
6. Hanketeave loetakse kättesaadavaks alles siis, kui see on valideeritud vastavalt liidu kehtestatud tehnilistele valideerimisnõuetele. Eduka valideerimise korral edastab riiklik riigihangete andmeruum valideerimise kohta kinnituse hanketeabe kättesaadavaks teinud üksusele. Hanketeave jääb riikliku riigihangete andmeruumi kaudu kättesaadavaks vähemalt kümneks aastaks alates selle kättesaadavaks tegemise kuupäevast.
7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 141 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks riiklikele riigihangete andmeruumidele kättesaadavaks tehtava hanketeabe täiendavad kategooriad.
8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikli 143 lõikega 2 vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks riiklike riigihangete andmeruumide kaudu kättesaadavaks tehtav hanketeave ja selle tehniline vorming, konkreetse hanketeabe avalikult või mitte avalikult kättesaadavaks hanketeabeks määramine ja sellise määramise kord, tehniliste valideerimisnõuete allikas vastavalt lõikele 7, avalike kokkuvõtete seostamine üksteisega ja mitmes avalikus kokkuvõttes sisalduva konkreetse teabe järjestamine, hankijatele nõuete kehtestamine taaskasutada avalikus kokkuvõttes juba esitatud
ET 133 ET
teavet ning nõuded e-riigihangete teenuse osutajatele vastava taaskasutusteenuse osutamiseks.
Kui hanketeave ei ole määratud avalikult kättesaadavaks, tagavad liikmesriigid, et teatavatel kasutajakategooriatel, nagu hankijad, konkurentsiasutused, kontrollikojad ja riiklikud rahapesu andmebürood, on otsesed ja ulatuslikud pääsuõigused, mis vastavad nende vajadustele ja eesmärkidele.
9. Liikmesriigid kehtestavad korra, millega tagatakse riiklikele riigihangete andmeruumidele täielik, nõuetekohane ja õigeaegne juurdepääs hanketeabele kooskõlas käesoleva määrusega, ning andmehalduse korra, millega määratakse selged kohustused olemasoleva hanketeabe haldamiseks ja kasutamiseks, sealhulgas lõikega 10 ettenähtud kasutajakategooriate juurdepääs. Samuti võivad liikmesriigid kehtestada norme, millega pannakse konkreetsetele juriidilistele isikutele kohustus esitada riiklikule riigihangete andmeruumile hanketeavet, sealhulgas normid, mis käsitlevad hanketeabe esitamist muudesse riiklikesse andmebaasidesse või selle teabe hankimist muudest riiklikest andmebaasidest. Liikmesriigid määravad hanketeabele juurdepääsu võimaldamise kohustuse rikkumiste eest mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Liikmesriigid edastavad need normid komisjonile 12 kuu jooksul alates käesoleva määruse vastuvõtmisest.
10. Kui liikmesriik seda taotleb, esitab komisjon liikmesriikidele riikliku riigihangete andmeruumi loomiseks riigihangete andmeruumi lähtekoodi.
Artikkel 135
Riigihangete andmeruum
1. Komisjoni loodud riigihangete andmeruum, mis tugineb e-riigihangete ontoloogiale ning digitaalvarade leitavuse, juurdepääsetavuse, koostalitlusvõime ja taaskasutatavuse põhimõtetele (FAIR-põhimõtted), on kõigist riiklikest riigihangete andmeruumidest pärit hanketeabe keskne hoidla riigihankemenetluste ja -lepingute järelevalveks liidu tasandil.
2. Liikmesriigid esitavad riikliku riigihangete andmeruumi kaudu kättesaadava hanketeabe riigihangete andmeruumile kümne päeva jooksul alates hanketeabe kättesaadavaks tegemisest vastavalt artiklile 134.
Hanketeave loetakse kättesaaduks alles siis, kui see on valideeritud vastavalt liidu kehtestatud tehnilistele valideerimisnõuetele. Selleks saab riiklik riigihangete andmeruum kinnituse valideerimise kohta. Hanketeave jääb riigihangete andmeruumile kättesaadavaks vähemalt kümneks aastaks alates selle kättesaadavaks tegemise kuupäevast.
3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks hanketeave, mille liikmesriigid esitavad riigihangete andmeruumi kaudu, sealhulgas selle tehniline vorming, minimaalsed avaldamistingimused hanketeabele, mis ei ole määratud avalikult kättesaadavaks, ja tehniliste valideerimisnõuete allikas vastavalt lõikele 2.
Rakendusaktid võetakse vastu artikli 143 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.
4. Juurdepääs hanketeabele, mis ei ole määratud avalikult kättesaadavaks, on üksnes isikutel, kellele komisjon on andnud vajalikud pääsuõigused. Kui liikmesriik taotleb
ET 134 ET
oma riigi ametiasutusele pääsuõigust teise liikmesriigi hanketeabele, saab ta pääsuõiguse alles siis, kui teine liikmesriik on juurdepääsu heaks kiitnud.
5. Komisjon võib anda Euroopa Liidu institutsioonidele juurdepääsu riigihangete andmeruumile määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 2 punkti 73 tähenduses, rakendusametitele ja liidu asutustele kõnealuse määruse artiklite 68, 69 ja 70 tähenduses ning Euroopa Prokuratuurile, Euroopa Pettustevastasele Ametile ja Euroopa Keskpangale vastavalt nende vajadustele ja eesmärkidele.
Artikkel 136
Riigihangete andmeruumi andmevahetussüsteem
1. Komisjon kehtestab andmevahetussüsteemi, mille alusel hallata juurdepääsu riigihangete andmeruumi ja riiklike riigihangete andmeruumide hanketeabele.
2. Komisjon haldab andmevahetussüsteemi ja tagab hanketeabe turvalise vahetamise. Selleks võib komisjon võtta kooskõlas artikli 143 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu rakendusakte, milles määratakse liidu õiguse kohase andmevahetuse jaoks kindlaks järgmine kasutuselevõtmise kord:
(a) tehniline teave andmevahetussüsteemiga ühendamise kohta;
(b) andmevorm ja -struktuur, sealhulgas konfiguratsioon ja süntaks;
(c) semantiline hoidla;
(d) koostalitlusvõimega seotud nõuded;
(e) mastabeeritavus ja tulemuslikkus;
(f) nõuded turvalisusele ja vastutusele;
(g) andmete omandiõigus ja pääsuhaldus;
(h) isikuandmete töötlemise korralduslikud ja tehnilised meetmed;
(i) kord andmevahetussüsteemi sobimatul viisil või pettuse eesmärgil kasutamise vastu võitlemiseks;
(j) andmevahetussüsteemi ja andmete kättesaadavus ning
(k) andmevahetussüsteemi kaudu loodud omavahelised ühendused, näiteks riiklike riigihangete andmeruumidega.
II jaotis Juhtimine
Artikkel 137
Riigihanketurgude toimimise järelevalve
1. Liikmesriigid jälgivad ja hindavad oma riigihankesüsteemide toimimist oma riiklikus riigihangete andmeruumis sisalduvate andmete alusel. Nad teevad kindlaks võimalikud puudused ja parandamise võimalused, et toetada oma riigihankesüsteemi pidevat täiustamist.
Liikmesriigid teevad vähemalt järgmist:
ET 135 ET
(a) hindavad konkurentsitõkkeid ja hankevõimalustele juurdepääsu tõkkeid, eelkõige VKEde jaoks;
(b) teevad kindlaks riigihankesüsteemi usaldusväärsust ja toimivust mõjutavad peamised haavatavused ja riskid ning hindavad neid;
(c) hindavad julgeoleku, vastupanuvõime ja ELi eelistamise mehhanismide rakendamist, sealhulgas teevad kindlaks võimalikud tõendid selle kohta, et ettevõtjad hoiavad nendest kõrvale;
(d) hindavad strateegiliste hanke-eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, sealhulgas keskkonna-, sotsiaalseid ja innovatsioonikaalutlusi;
(e) teevad järelevalvet suurte taristuprojektide ja pikaajaliste lepingute, näiteks kontsessioonide täitmise, kohandamise ja muutmise üle.
Teises lõigus osutatud hindamise tulemused tehakse vähemalt kord aastas asjakohaste teabevahendite kaudu üldsusele kättesaadavaks.
Kui on leitud struktuurseid puudusi, siis toetavad nende kõrvaldamiseks võetavaid meetmeid liikmesriigid, kes töötavad välja tervikliku riigipõhise tegevuskava ja võtavad selle kasutusele.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kolme aasta järel aruande hindamise tulemuste kohta ja kui on leitud struktuurseid puudusi, siis nende puuduste kõrvaldamiseks võetud, kavandatud või ettenähtud meetmete kohta, kusjuures esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt... [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].
3. Komisjon jälgib ja analüüsib riigihangete andmeruumi andmete põhjal riigihangete toimimist liidus, eelkõige konkurentsi hanketurgudel. Komisjon esitab iga kolme aasta tagant kogu liidu riigihankesüsteemi analüüsi.
Artikkel 138
Riiklik koordineeriv asutus
1. Iga liikmesriik määrab käesoleva määruse kohaldamisel ühe asutuse, organi või struktuuri riiklikuks koordineerivaks asutuseks.
2. Riiklik koordineeriv asutus:
(a) tagab tulemusliku koordineerimise riiklike asutuste vahel, kes vastutavad käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmise ja volituste kasutamise eest;
(b) hõlbustab nende asutuste vahelist koostööd ja teabevahetust;
(c) teeb kättesaadavaks standardsed lepingudokumendid, juhised või nõuanded suurte taristuprojektide ja pikaajaliste lepingute, näiteks kontsessioonide kohta, sealhulgas juhised, meetodid või näidissätted, mis on seotud riskide jaotamise ja finantskohandamismehhanismidega;
(d) toimib käesoleva määrusega seotud küsimustes komisjoni, teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja vajaduse korral asjaomaste sidusrühmade ühtse kontaktpunktina.
Liikmesriigid võivad ette näha, et suurte taristuprojektide ja pikaajaliste lepingute, näiteks kontsessioonide muudatuste suhtes, mille maksumus ületab 50 % esialgse lepingu
ET 136 ET
maksumusest, kohaldatakse struktureeritud ja läbipaistvat eelnevat läbivaatamismenetlust, mille viib läbi riiklik koordineeriv asutus.
3. Riikliku koordineeriva asutuse määramine lõike 1 kohaselt ei mõjuta liikmesriigi õiguse kohast ülesannete ja volituste jaotust pädevate asutuste vahel.
4. Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõike 1 kohaselt määratud riiklikust koordineerivast asutusest ja selle hilisematest muudatustest.
Artikkel 139
Asjatundlikkuse ja suutlikkuse suurendamine
1. Liikmesriigid tagavad, et riigihankevaldkonna asjatundlikkuse suurendamine on avaliku sektori juhtimise pikaajaline ja strateegiline element ja võtavad selleks asjakohaseid meetmeid, sealhulgas institutsioonilist, organisatsioonilist, rahalist ja personaliga seotud korda käsitlevaid meetmeid.
2. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud meetmetega toetatakse hankijate asjatundlikkuse suurendamist kogu hanketsükli jooksul.
3. Lisaks sellele edendavad liikmesriigid meetmeid, millega suurendatakse ettevõtjate, eelkõige VKEde suutlikkust riigihankemenetlustes tulemuslikult osaleda, ning meetmeid, millega toetatakse teisi riigihankesüsteemi toimimisele kaasaaitavaid osalisi, näiteks järelevalveasutusi.
4. Liikmesriigid võtavad vastu riigihankevaldkonna osaliste asjatundlikumaks muutmise riikliku strateegia, rakendavad ja ajakohastavad seda regulaarselt. Strateegia sisaldab vähemalt eesmärke, meetmeid ja asjakohast järelevalvekorda riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi hankijate oskuste ja pädevuste arendamiseks.
5. Liikmesriigid vaatavad strateegia läbi ja ajakohastavad seda lõike 6 alusel.
6. Liikmesriigid tagavad, et hankijatele on kogu hanketsükli jooksul riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kättesaadavad asjakohased tugistruktuurid, ning pööravad eriti suurt tähelepanu vähese haldussuutlikkusega hankijatele.
Need tugistruktuurid aitavad hankijaid juhiste, nõuannete, abistamise ja muude suutlikkuse suurendamise meetmetega, eelkõige seoses järgmisega:
(a) hangete kavandamine ja vajaduste hindamine;
(b) turu-uuringud ja teabevahetus ettevõtjatega;
(c) riskihindamine ja -juhtimine;
(d) usaldusväärsus, läbipaistvus ning huvide konfliktide, pettuste ja korruptsiooni ennetamine;
(e) hankemenetluste ettevalmistamine ja läbiviimine;
(f) kestlikud hanked, innovatiivsete lahenduste hanked ja strateegilised hanked;
(g) lepingu haldamine ja lepingu täitmise järelevalve;
(h) heade tavade kogumine ja levitamine;
(i) digiüleminek ning elektrooniliste hankesüsteemide ja -andmete kasutamine;
(j) tarneahela juhtimine ja vastupanuvõime.
ET 137 ET
7. Tugistruktuurid võivad pakkuda ka juhiseid, nõu, abi ja muid suutlikkuse suurendamise meetmeid ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, et hõlbustada nende juurdepääsu riigihangetele, ning teistele osalistele, kes aitavad kaasa riigihankesüsteemi toimimisele.
8. Komisjon abistab liikmesriike nende jõupingutustes muuta riigihankevaldkonna osalised asjatundlikumaks, sealhulgas edendades koostööd riiklike tugistruktuuride vahel, teadmiste ja heade tavade vahetamist, vastastikust õppimist, suutlikkuse suurendamise vahendite kasutamist ja vajaduse korral lisameetmete väljatöötamist.
9. Liikmesriigid jälgivad ja hindavad käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud meetmete rakendamist ja tulemuslikkust, sealhulgas nende mõju riigihankesüsteemi toimimisele, ning esitavad artikli 137 lõikes 2 osutatud aruandluse raames sellekohase aruande.
Artikkel 140
Usaldusväärsuse juhtimine
1. Hankijad võtavad asjakohaseid, proportsionaalseid ja tulemuslikud meetmeid selleks, et võidelda pettuste, soosikluse, konkurentsivastase koostöö ja korruptsiooni vastu ning tulemuslikult ennetada, kindlaks teha ja kõrvaldada huvide konflikte, mis tekivad hankemenetluste läbiviimisel ja hankelepingute täitmisel. Nende meetmete eesmärk on vältida konkurentsi moonutamist, tagada menetluse läbipaistvus ning kõigi hankemenetluses osalevate liidust pärit ettevõtjate ja artikli 70 lõike 1 kohaselt hõlmatud ettevõtjate võrdne kohtlemine.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete toetamiseks kasutavad hankijad enne lepingu sõlmimist ja vajaduse korral lepingu täitmise ajal asjakohaseid andmepõhiseid riskianalüüsivahendeid, nagu Arachne+ või samaväärne vahend, mis on tehtud kättesaadavaks riiklikul tasandil, et ära hoida ja avastada õigusnormide rikkumisi, pettusi, konkurentsivastast koostööd, korruptsiooni ja huvide konflikte. Liikmesriigid tagavad, et esimeses lauses osutatud vahendid on hankijatele tegelikult juurdepääsetavad, ja asjakohasel juhul koostalitlusvõimelised artiklis 134 osutatud riiklike riigihangete andmeruumidega.
3. Kui käesoleva artikli lõikes 2 osutatud vahendite kasutamisel tehakse kindlaks suure riskiga seaduspära, sealhulgas tõendid konkurentsivastasest koostöö, huvide konflikti või muude usaldusväärsusega seotud riskide kohta, siis registreerib hankija artikli 109 kohases eraldi dokumendis asjakohased meetmed, mis on võetud olukorra parandamiseks, või selgitab, miks selliseid meetmeid ei peetud vajalikuks.
Kui hankija teeb käesoleva artikli lõike 2 kohaselt kindlaks suure õigusnormide rikkumise riski, peab kogu hankelepingu ettevalmistamises, hindamises või sõlmimises osalev hankepersonal täitma ja esitama elektroonilise usaldusväärsuse deklaratsiooni. Hankija võtab asjakohaseid meetmeid, et parandada kõik õigusnormide rikkumised, mille ta on järelmeetmete käigus kindlaks teinud ja artikli 109 kohases eraldi dokumendis registreerinud.
ET 138 ET
VII osa Lõppsätted
I jaotis Delegeeritud volituste rakendamine ja muud horisontaalsed
sätted
Artikkel 141
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 2 lõikes 2, artikli 7 lõikes 5, artikli 54 lõigetes 2 ja 4, artikli 65 lõikes 4, artikli 66 lõikes 6, artikli 69 lõikes 4, artikli 72 lõikes 1, artiklis 75, artikli 110 lõikes 6, artikli 128 lõikes 2, artikli 133 lõikes 3 ja artikli 134 lõikes 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates... [väljaannete talitus: palun lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 2 lõikes 2, artikli 7 lõikes 5, artikli 54 lõigetes 2 ja 4, artikli 65 lõikes 4, artikli 66 lõikes 6, artikli 69 lõikes 4, artikli 72 lõikes 1, artiklis 75, artikli 110 lõikes 6, artikli 128 lõikes 2, artikli 133 lõikes 3 ja artikli 134 lõikes 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 2 lõike 2, artikli 7 lõike 5, artikli 54 lõigete 2 ja 4, artikli 65 lõike 4, artikli 66 lõike 6, artikli 69 lõike 4, artikli 72 lõike 1, artikli 75, artikli 110 lõike 6, artikli 128 lõike 2, artikli 133 lõike 3 ja artikli 134 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 142
Kiirmenetlus
1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.
2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kooskõlas artikli 141 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab
ET 139 ET
komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväiteid.
Artikkel 143
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab riigihankelepingute nõuandekomitee, mis on loodud nõukogu otsusega 71/306/EMÜ. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 144
Äärepoolseimad piirkonnad
Kui liidu äärepoolseimate piirkondade riigihanketurgude konkreetseid vajadusi aluslepingu artikli 349 tähenduses ei ole võimalik täita ilma teatavaid käesolevas määruses sätestatud menetlusi kohandamata, võivad liikmesriigid käesoleva määruse III osa konkreetsete aspektide kohaldamist kohandada kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega ja nii, et see ei mõjuta võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike selliseid kohandusi ette nägevatest liikmesriigi õigus- ja haldusnormidest ning nende üksikasjalikust põhjendusest. Asjaomaseid kohandusi ei kohaldata enne kolme kuu möödumist kõnealusest teavitamisest Komisjon avaldab kohandused viivitamata Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 145
Liidu toetusega hanked
Lisaks käesolevas määruses sätestatud normidele kohaldavad hankijad liidu programmist või rahastamisvahendist toetatavate lepingute sõlmimisel ja täitmisel tingimusi, mis on vajalikud määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklis 62 sätestatud liidu toetuse nõuete täitmiseks kõigi eelarve täitmise viiside puhul.
II jaotis Muudatused, kehtetuks tunnistamine, üleminekusätted,
jõustumine ja kohaldamine
Artikkel 146
Kehtetuks tunnistamine
1. Direktiiv 2014/23/EL, direktiiv 2014/24/EL ja direktiiv 2014/25/EL tunnistatakse kehtetuks.
ET 140 ET
2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VIII lisa A osas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 147
Riigihankeid käsitlevate horisontaalsete sätete muutmine
(1) Määrust (EL) 2024/1781 muudetakse järgmiselt:
(a) artikkel 65 jäetakse välja;
(b) artikli 74 lõike 3 punkt b jäetakse välja.
Viiteid määruse (EL) 2024/1781 artiklile 65 ja artikli 74 lõike 3 punktile b käsitatakse viidetena vastavalt käesoleva määruse artiklile 54 ja artikli 26 lõike 1 punktile a.
(2) Määruse (EL) 2024/1735 artiklit 25 muudetakse järgmiselt:
(a) lõiked 4 ja 5 jäetakse välja;
(b) lisatakse järgmine lõige:
„Käesolevat artiklit ei kohaldata selliste nullnetotehnoloogiate riigihankemenetluste suhtes, mida kasutatakse artikli 26 kohaselt toimunud võistupakkumisel sõlmitud projektis.“
Viiteid määruse (EL) 2024/1735 artikli 25 lõigetele 4 ja 5 käsitatakse viidetena käesoleva määruse artiklile 54.
(3) Määruse (EL) 2023/1542 artikkel 85 jäetakse välja.
Viiteid määruse (EL) 2023/1542 artiklile 85 käsitatakse viidetena käesoleva määruse artiklile 54.
(4) Määruse (EL) 2024/3110 artikkel 83 jäetakse välja.
Viiteid määruse (EL) 2024/3110 artiklile 83 käsitatakse viidetena käesoleva määruse artiklile 54.
(5) Määruse (EL) 2025/40 artikkel 63 jäetakse välja.
Viiteid määruse (EL) 2025/40 artiklile 63 käsitatakse viidetena käesoleva määruse artiklile 54.
(6) Direktiivi (EL) 2023/1791 muudetakse järgmiselt:
(a) artikkel 7 jäetakse välja;
(b) IV lisa jäetakse välja.
Viiteid direktiivi (EL) 2023/1791 artiklile 7 ja IV lisale käsitatakse viidetena käesoleva määruse artiklile 52.
(7) Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikest 1 jäetakse välja sõna „hankekriteeriumide“.
(8) Määruse (EL) 2024/1252 artikli 26 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:
„ d) suurendada teiseste kriitiliste toormete kasutamist, sealhulgas selliste meetmetega nagu ringlussevõetud materjali arvestamine rahalistes stiimulites teiseste kriitiliste toormete kasutamiseks;“.
ET 141 ET
Viiteid määruse (EL) 2024/1252 artikli 26 lõike 1 punktile d käsitatakse riigihangetega seotud pakkumuste hindamise kriteeriumide osas viidetena käesoleva määruse artiklile 51.
(9) Direktiivi (EL) 2019/882 artikli 24 lõige 1 jäetakse välja.
Viiteid direktiivi (EL) 2019/882 artikli 24 lõikele 1 käsitatakse viidetena käesoleva määruse artiklile 56.
(10) Direktiivi (EL) 2022/2381 artikli 8 lõige 3 jäetakse välja.
Viiteid direktiivi (EL) 2022/2381 artikli 8 lõikele 3 käsitatakse viidetena käesoleva määruse artikli 4 lõikele 4.
(11) Määruse (EL) 2024/2847 artikkel 5 jäetakse välja.
Viiteid määruse (EL) 2024/2847 artiklile 5 käsitatakse viidetena käesoleva määruse artiklile 68.
(12) Direktiivi (EL) 2024/1760 artikkel 31 jäetakse välja.
Viiteid direktiivi (EL) 2024/1760 artiklile 31 käsitatakse viidetena käesoleva määruse artiklile 55.
(13) Määruse (EL) 2024/1157 artikli 63 lõike 3 punkt c jäetakse välja.
Viiteid määruse (EL) 2024/1157 artikli 63 lõike 3 punktile c käsitatakse viidetena käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 punktile a.
(14) Määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:
„Käesoleva määruse kohaste teenuste riigihankelepingute suhtes kohaldatakse... [väljaannete talitus, palun lisada käesoleva määruse number] III osa II jaotise 4. peatüki „Julgeolek ja vastupanuvõime“ ja 5. peatüki „ELi eelistamine“ sätteid.“
Artikkel 148
Läbivaatamine
1. Komisjon hindab käesolevat määrust iga seitsme aasta järel alates ... [väljaannete talitus, palun lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
2. Komisjon esitab lõike 1 kohaselt tehtud hindamise peamisi järeldusi sisaldava aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande koostamiseks vajaliku teabe.
Artikkel 149
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates ... [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
ET 142 ET
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
[...] [...]
ET 143 ET
FINANTS- JA DIGISELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb hankelepinguid ja kontsessioone ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/23/EL, direktiiv 2014/24/EL ja direktiiv 2014/25/EL ning millega muudetakse määrust (EL) 2024/1157, määrust (EL) 2024/1781, määrust (EL) 2024/3110, määrust (EL) 2023/1542, määrust (EL) 2025/40, direktiivi (EL) 2023/1791, direktiivi (EL) 2024/1760, direktiivi 2008/98/EÜ, määrust (EL) 2024/1252, direktiivi (EL) 2019/882, direktiivi (EL) 2022/2381, määrust (EL) 2024/1735 ja määrust (EL) 2024/2847.
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
Riigihanked; Siseturg; Sidevõrgud, sisu ja tehnoloogia
1.3. Eesmärgid
1.3.1. Üldeesmärgid
Üldeesmärgid on muuta riigihanked tõhusamaks avaliku sektori investeerimisinstrumendiks, mis toetab poliitikaeesmärke, eelkõige ühtse turu integreerimist, strateegilist majanduslikku autonoomiat, sotsiaalset ja ökoloogilist kestlikkust ning innovatsiooni. Üldeesmärgid aitavad saavutada kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärki nr 9 „Tööstus, innovatsioon ja taristu“, eesmärki nr #12 „Vastutustundlik tarbimine ja tootmine“ ning eesmärki nr 8 „Inimväärne töö ja majanduskasv“.
1.3.2. Erieesmärgid
Üldeesmärkidest on tuletatud neli erieesmärki, mis sisaldavad praktilisi üksikasju selle kohta, kuidas need eesmärgid saavutatakse.
Erieesmärk nr 1
Lihtsustada hankemenetlusi ja suurendada nende paindlikkust ning parandada kohaldatavate normide õigusselgust ja ühtsust, et hõlbustada riigihankemenetlusi ja ettevõtjate, sealhulgas VKEde juurdepääsu neile kogu ühtsel turul.
Erieesmärk nr 2
Suurendada keskkonnahoidlike, sotsiaalselt vastutustundlike ja innovatiivse lahenduse riigihangete kasutuselevõttu, et toetada liidu strateegilisi poliitikaeesmärke ja luua sellega seoses sidusam õigusraamistik.
Erieesmärk nr 3
Parandada ELi majandusjulgeolekut ja strateegilist autonoomiat riigihangete valdkonnas, edendades sellega seoses sidusat õigusraamistikku.
Erieesmärk nr 4
Aidata kaasa riigihankealase teabe, andmete ja IT-lahenduste kättesaadavusele, et vähendada halduskoormust ning parandada läbipaistvust ja järelevalvet ning seeläbi ennetada ja vähendada õigusnormide rikkumist ja võimaldada valikuid poliitika kujundamisel.
ET 144 ET
1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Käesoleval määrusel peaks olema mitu positiivset tulemust kolmele peamisele riigihangetega seotud sidusrühmale, nimelt poliitikakujundajatele, hankijatele ja ettevõtjatele. Peamised oodatavad tulemused on lihtsam juurdepääs läbirääkimistele, konkurentsi suurenemine ja halduskoormuse vähenemine.
1.3.4. Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Järelevalve ja hindamise aspekt ning asjakohased eesmärgid
Näitaja(d) Vastutus kogumise eest
Allikad
Erieesmärk nr 1. Lihtsustada hankelepingute sõlmimise korda ja hankemenetlusi ning suurendada nende paindlikkust ja ühtsust
Kas riigihangete raamistik on muutunud lihtsamaks, paindlikumaks ja sidusamaks?
Menetluste kestus päevades alates hanketeate avaldamisest kuni lepingu sõlmimiseni
Menetluste kestus päevades alates hanketeate avaldamisest kuni lepingu allkirjastamiseni
Tühistamismäär
Läbirääkimistega menetluste osakaal
Euroopa Komisjon
Ühtse turu ja konkurentsivõime tulemustabel
Riigihangete andmeruum (PPDS)
Ettenähtud uued IT-vahendid ja -süsteemid
Erieesmärk nr 2. Suurendada keskkonnahoidlike, sotsiaalselt vastutustundlike ja innovatiivse lahenduse riigihangete kasutuselevõttu
Kas keskkonnahoidlikk e, sotsiaalseid ja innovatsioonieleme nte sisaldavate menetluste arv on suurenenud?
Selliste menetluste osakaal (väärtus ja arv), mis hõlmavad keskkonnahoidlikk e, sotsiaalselt vastutustundlikke ja innovatiivse
Euroopa Komisjon Ühtse turu ja konkurentsivõime tulemustabel
Riigihangete andmeruum (PPDS)
ET 145 ET
Järelevalve ja hindamise aspekt ning asjakohased eesmärgid
Näitaja(d) Vastutus kogumise eest
Allikad
lahenduse riigihankeid / parima hinna ja kvaliteedi suhet kasutavate hankemenetluste osakaal
ELi ökomärgist kasutavate keskkonnahoidlike riigihangete osakaal
Ettenähtud uued IT-vahendid ja -süsteemid
Erieesmärk nr 3. Parandada ELi majandusjulgeolekut ja strateegilist autonoomiat riigihangete valdkonnas
Kas ELi majandusjulgeolek ja strateegiline autonoomia riigihangete valdkonnas on paranenud?
Kolmandate riikide ettevõtjate osakaal (otsene + kaudne)
Valitud sektorites hangitud ELi päritolu kaupade osakaal (liidu tolliseadustikus määratletud tähenduses)
Euroopa Komisjon
Ühtse turu ja konkurentsivõime tulemustabel
Riigihangete andmeruum (PPDS)
Ettenähtud uued IT-vahendid ja -süsteemid
Erieesmärk nr 4. Hõlbustada juurdepääsu riigihankealasele teabele, andmetele ja IT-vahenditele
Kas juurdepääs riigihankealasele teabele on paranenud?
Läbipaistvuse määr (nt TEDis/MPLis avaldatud % SKPst)
Andmebaaside juurdepääsetavus ja otsitavus
Andmekvaliteet (nt
Euroopa Komisjon Ühtse turu ja konkurentsivõime tulemustabel
Riigihangete andmeruum (PPDS)
Ettenähtud uued IT-vahendid ja
ET 146 ET
Järelevalve ja hindamise aspekt ning asjakohased eesmärgid
Näitaja(d) Vastutus kogumise eest
Allikad
esitatud andmete täielikkus)
Andmete lõimimine muude andmebaasidega (nt äriregister, maksuregister)
-süsteemid
Üldeesmärgid
Hankijate jaoks
Hõlbustada riigihankemenetlus i ja strateegiliste eesmärkide rakendamist, parandada õiguskindlust
Selliste menetluste osakaal (väärtus ja arv), mis hõlmavad keskkonnahoidlikk e, sotsiaalselt vastutustundlikke ja innovatiivse lahenduse riigihankeid
Esimese astme riigihankemenetlus te läbivaatamisotsuste arv võrreldes riigihanke väljakuulutamiste arvuga
Euroopa Komisjon
Ühtse turu ja konkurentsivõime tulemustabel
Riigihangete andmeruum (PPDS)
Ettenähtud uued IT-vahendid ja -süsteemid
Ettevõtjate jaoks
Hõlbustada ELi ettevõtjate, sealhulgas VKEde juurdepääsu riigihangetele (sh piiriülestele)
Pakkumuste arv menetluse kohta
Teises liikmesriigis asuva ettevõtjaga sõlmitud lepingute arv
Lepingute arv, milles osaleb teises liikmesriigis asuv alltöövõtja
Euroopa Komisjon Ühtse turu ja konkurentsivõime tulemustabel
Riigihangete andmeruum (PPDS)
Ettenähtud uued IT-vahendid ja -süsteemid
ET 147 ET
Järelevalve ja hindamise aspekt ning asjakohased eesmärgid
Näitaja(d) Vastutus kogumise eest
Allikad
VKEdega sõlmitud lepingute arv
Horisontaalsed
Vähendada halduskoormust, suurendada läbipaistvust ning hõlbustada järelevalvet, et vältida õigusnormide rikkumisi ja teha poliitilisi valikuid
Kulud menetluse kohta (hankijate puhul)
Kulud menetluse kohta (ettevõtjate puhul)
Menetluse kestus alates kavandamisest kuni lepingu sõlmimiseni
Digivahendeid kasutavate ettevõtjate arv
Digivahendeid kasutavate hankijate arv
Tühistamismäär Läbirääkimistega menetluste osakaal
Euroopa Komisjon
Ühtse turu ja konkurentsivõime tulemustabel
Riigihangete andmeruum (PPDS)
Ettenähtud uued IT-vahendid ja -süsteemid
1.4. Ettepanek/algatus käsitleb
☑ uut meedet
☐ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest0
☐ olemasoleva meetme pikendamist
☐ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega
0 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
ET 148 ET
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava
Käesoleva määruse eesmärk on lihtsustada kogu riigihanketurgu. See hõlmab riigihangete digitaalset ökosüsteemi. Selles nõutakse, et e-riigihangete teenuse osutajad tagaksid oma teenuste koostalitlusvõime kooskõlas tulevaste standarditega. Lisaks nähakse sellega ette, et liikmesriigid integreerivad ja ühendavad oma ettevõtja tõendite digitaalse haldusvahendi elektroonilise osalemistingimuste teenuse ja oma vastavate riiklike registritega. See võimaldab ettevõtjatel ettevõtja tõendite digitaalse haldusvahendi pakutavaid funktsioone täielikult ära kasutada. Samuti peavad liikmesriigid looma oma riiklikud riigihangete andmeruumid ja ühendama need riigihangete andmeruumi andmevahetusega.
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
ELi tasandi meetme põhjused (ex ante)
Kuigi viimase 50 aasta jooksul on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi, ei ole riigihangete ühtset turgu veel saavutatud. Endiselt esineb killustatust, mis väljendub eri algatuste erinevas poliitilises lähenemisviisis, ülereguleerimises liikmesriikide tasandil ning erinevate digivahendite ja -platvormide kasutamises. Need probleemid muudavad praeguse ELi riigihangete raamistiku kestliku majanduskasvu vahendi asemel valdkonnaks, mida iseloomustavad halduskoormus ja bürokraatia. Selleks et riigihankeid ära kasutada konkurentsivõime ning tõhusate ja tulemuslike avaliku sektori investeeringute stiimulina, mis toetab ka ELi poliitikaeesmärke, on vaja ELi tasandi meetmeid. ELi riigihangete raamistiku lihtsustamine ja strateegiliste eesmärkide rakendamine on võimalik ainult ELi meetmete abil, mis tagavad järjekindla muutuse kõigis liikmesriikides. ELi meetmete puudumine põlistaks süsteemi ebatõhusust, takistaks hankijatel oma vajadusi kiiremini ja strateegiliselt täita ning takistaks ettevõtjate juurdepääsu hankelepingutele kogu ühtsel turul. Riigihangete sidusat õigusraamistikku on võimalik saavutada ainult liidu tasandil. Lisaks sellele jäävad ELi riigihangetealased õigusaktid ELi meetmete puudumisel endiselt ebapiisavaks olulistes strateegilistes aspektides nagu kestlikkuse edendamine, tarneahelate vastupanuvõime edendamine või ELi strateegilise autonoomia tagamine. Samuti oleks ühisinvesteeringud strateegilistesse sektoritesse piiratud, kuid koordineeritud tegevus võimaldab nõudlust paremini ära kasutada. Lõpuks toob ELi meetmete puudumine kaasa kasutamata jäetud võimaluse, kuna õigusaktid aeguvad, võttes arvesse praeguseid arenguid (nt kiirenevad digitaalsed muutused ja hüperühendatus) ja muutuvaid ohte. (nt muutuvad julgeolekuparadigmad).
Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex post)
Ettepaneku eesmärk on muuta ELi õigusakte, mis puudutavad otseselt kogu ELi hõlmavat hanketurgu. Sama eesmärki ei ole võimalik saavutada liikmesriikide tasandil, võttes eelkõige arvesse ka vajadust tagada kõigis liikmesriikides ühtlustatud lähenemisviis, mis on tulemusliku lihtsustamise seisukohast otsustava tähtsusega. ELi tasandi meetmetel on suur lisaväärtus, sest käesolevas ettepanekus käsitletavad probleemid ei piirdu ühe liikmesriigi territooriumiga. Kolmandate riikide pakkujate ja kaupade juurdepääsu ELi hanketurule saab reguleerida üksnes ELi meetmetega, kuna
ET 149 ET
see kuulub ELi ainupädevusse. Samuti ei tohi liikmesriigid seni, kuni EL täidab WTO riigihankelepingust tulenevaid kohustusi, lihtsustada menetlusi üle ELi tasandil kehtestatud taseme, sest riigihangete piirmäärasid ja menetlusi reguleeritakse ELi normidega, millega rakendatakse WTO riigihankelepingust tulenevaid menetluslikke kohustusi.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Varasemad reformid on näidanud, et digivahendid nagu e-riigihanked võivad menetlusi ühtlustada, kuid neid tuleb kõigis liikmesriikides standardida, et vältida killustatust. Uute normidega tuleks kehtestada selged põhinõuded, võimaldades samal ajal paindlikkust nende rakendamisel.
Kogemused on näidanud, et lihtsustatud menetlused ja digitaalsed eelkvalifitseerimise süsteemid aitavad füüsilisest isikust ettevõtjatel, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel riigihangetes tulemuslikumalt osaleda. Automatiseeritud andmekogumine on osutunud väärtuslikuks läbipaistvuse suurendamisel ja hankemenetluste parema järelevalve võimaldamisel.
Lisaks on varasemad reformid näidanud, et edukaks rakendamiseks on vaja varakult kaasata kõik sidusrühmad ja anda kogu protsessi vältel selgeid juhiseid.
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega
Riigihankedirektiivide läbivaatamine toetab ELi lihtsustamise ja konkurentsivõime eesmärke, pakkudes ettevõtjatele digivahendeid ja ühtlustatud menetlusi, mis võimaldavad haldusnõuete usaldusväärset, turvalist ja kasutajasõbralikku täitmist. See hõlmab ühtlustatud tuvastamist, autentimist ja andmevahetust, tagades sujuva suhtluse ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vahel. Järelikult on see täielikult kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 eesmärkidega.
Komisjoni ja liikmesriikide kaasamisel käesoleva määruse rakendamisse on finantsmõju, mida saaks peamiselt katta liidu üldeelarvest mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 raames, sõltuvalt järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva komisjoni ettepaneku üle peetavate läbirääkimiste tulemustest. Need kulud on peamiselt seotud järgmisega:
1. Hankemenetluste digipööre, sealhulgas e-riigihangete platvormide väljatöötamine ja kasutuselevõtt.
2. Olemasolevate IT-süsteemide lõimimine uute digivahenditega, et tagada koostalitlusvõime.
3. Järelevalvemehhanismide loomine, et tagada vastavus läbivaadatud määrusele.
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Personalivajadus 17 täiendava täistööaja ekvivalendina (8 AD ametikohta siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadis, 4 AD ametikohta Euroopa Liidu Väljaannete Talituses ja 5 riikide lähetatud eksperti siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadis) kaetakse osaliselt peadirektoraadi olemasolevate töötajate arvu ümberpaigutamisega. Hoolimata märkimisväärsetest jõupingutustest, mida komisjon on viimasel aastal teinud oma personali ümberpaigutamiseks, et tagada käesoleva ettepaneku edukas elluviimine ja nõuetekohane rakendamine, on täieliku vajaduse täitmiseks vaja komisjoni personali veelgi suurendada.
ET 150 ET
Rahastamisega seotud vajadused kaetakse täielikult assigneeringute ümberjaotamise teel.
Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ja see ei mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastases eelarvemenetluses. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.
1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus
☐ Piiratud kestusega
☐ hõlmab ajavahemikku [PP.KK]AAAA–[PP.KK]AAAA
☐ finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA– AAAA.
☑ Piiramatu kestusega
Rakendamine ja käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2028–2030,
millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)(2)0
☑ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
☑ tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;
☐ rakendusametite kaudu
☐ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
☐ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
☐ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
☐ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
☐ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
☐ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
☐ avalik-õiguslikele isikutele;
☐ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;
0 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil: https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/ implementation-methods.aspx.
ET 151 ET
☐ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
☐ asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;
☐ liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud isikud või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.
Märkused
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid
Pärast käesoleva määruse jõustumist hindab komisjon käesolevat määrust iga seitsme aasta järel.
Komisjon esitab lõike 1 kohaselt tehtud hindamise peamisi järeldusi sisaldava aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande koostamiseks vajaliku teabe.
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
Läbivaadatud riigihangete määrusega võetakse kasutusele ühtlustatud digivahendid ja -menetlused, et ühtlustada haldusnõudeid ning tagada usaldusväärne, turvaline ja kasutajasõbralik nõuete täitmine. Need uued normid vajavad tehniliste spetsifikatsioonide, standardite ja koostalitlusvõime raamistike väljatöötamist ning järelevalvet ja koordineerimist ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel.
Nende meetmete tulemuslikuks rakendamiseks tuleb komisjoni talitustele eraldada piisavad vahendid, sealhulgas järgmiseks:
1. tehniline ja tegevustugi digitaristu jaoks (näiteks e-riigihangete platvormid, integreerimine ettevõtja tõendite digitaalse haldusvahendiga);
2. koordineerimine liikmesriikidega, et tagada uute õigusaktide järjekindel kohaldamine.
Uue määruse sätete rakendamiseks on komisjonis hinnanguliselt vaja 17 täistööaja ekvivalenti, mis tagab piisava järelevalve- ja poliitika rakendamise suutlikkuse.
ET 152 ET
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Oht, et komisjon või liikmesriigid viivitavad rakendamisega, mis toob kaasa mittevastavuse või killustatud kohaldamise. Regulaarne koostöö liikmesriikide ja ettevõtjatega, et teha riskid varakult kindlaks ja viia kontrollisüsteemid kooskõlla sidusrühmade vajadustega.
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)
Olemasolevad sisekontrollisüsteemid on tõhusad.
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
Komisjoni suhtes kohaldatavad olemasolevad pettuste ennetamise meetmed hõlmavad käesoleva määruse täitmiseks vajalikke lisaassigneeringuid.
ET 153 ET
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
Mitmeaast ase
finantsraa mistiku rubriik
Eelarverid a
Kulu liik
Rahaline osalus
Nr
Liigendatu d/
liigendama ta(3)0
EFTA riigid(4)0
kandidaatr iigid ja
potentsiaal sed
kandidaadi d(5)0
Muud kolmandad
riigid
Muu sihtotstarb eline tulu
2
04 02 03 – Digitaalne juhtpositsi oon
Liigendatu d
JAH(6)0 JAH(7)0 EI EI
2 XX.XX.X X.XX(8)0
Liigendatu d
JAH JAH EI EI
0Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 0EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 0Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid. 0Veel kindlaks määramata. Komisjon kavatseb kaasata EFTA riigid. 0Veel kindlaks määramata. Komisjon kavatseb kaasata kandidaatriike ja/või potentsiaalseid kandidaatriike. 0Selle eelarverea üksikasju ei ole praeguses etapis võimalik esitada, sest järgmise mitmeaastase finantsraamistiku eelarve liigendus on veel arutlusel. See eelarverida on siiski
väljaannete talituse pädevuses.
ET 154 ET
Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
☐ Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
☑ Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.2. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ja see ei mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-
aastases eelarvemenetluses. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.
Käesolevat algatust rahastatakse ümberjaotamise teel järgmise mitmeaastase finantsraamistiku rakenduskavade raames ja osaliselt halduskuludest. Ümberjaotamise rahastamise tegevusassigneeringute eelarveread tulevad tegevusassigneeringute eelarveridadelt ja
ümberpaigutamise rahastamise halduskulude eelarveread halduskulude eelarveridadelt. Käesolevas etapis ei ole võimalik täpselt märkida mitmeaastase finantsraamistiku iga rubriigi ja programmi panust, kuid eelduste kohaselt tuleb suur panus mitmeaastase finantsraamistiku 2028–
2034 rubriigi 2 programmidest (nt Euroopa Konkurentsivõime Fond).
Finantsselgituses ja mõjuhinnangus esitatud kulude erinevus tuleneb sellest, et finantsselgitus sisaldab kõiki kulusid, samas kui mõjuhinnangus arvestatakse ainult poliitikameetmetest tulenevaid lisakulusid, mis lisanduvad niinimetatud tavapärastele kuludele. Finantsmääruse nõuetest
tulenevad ka väikesed erinevused kulude liigitamises ja esitusviisis.
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr 2
Peadirektoraat: GROW(9)0 Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE
FINANTSRAAMISTIK
ET 155 ET
2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 KOKKU 2028-2034
Tegevusassigneeringud
04 02 03 – Digitaalne juhtpositsioon
Kulukohustus ed
(1a) 9,908 10,10 6
10,30 8
10,51 4
10,72 5
10,93 9
11,158 73,659
Maksed (2a) 2,428 6,476 8,904 12,95 1
12,95 1
14,97 5
14,975 73,659
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud(10)0
Eelarverida (3) 0,000
assigneeringud KOKKU
DG GROW
Kulukohustus ed
= 1a + 1b + 3
9,908 10,10
6 10,30
8 10,51
4 10,72
5 10,93
9 11,158 73,659
Maksed = 2a + 2b + 3
2,428 6,476 8,904 12,95
1 12,95
1 14,97
5 14,975 73,659
Peadirektoraat: Väljaannete Talitus Aasta 2028
Aasta 2029
Aasta 2030
Aasta 2031
Aasta
2032
Aasta
2033
Aasta
2034
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK
KOKKU 2028-2034
0Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat teeb riigihangete digitaalse ökosüsteemi rakendamisel koostööd teiste peadirektoraatide ja komisjoni talitustega, näiteks informaatika peadirektoraadiga.
0Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
ET 156 ET
Tegevusassigneeringud
XX.XX.XX.XX(11)0
Kulukohustus ed
(1b) 9,208 9,392 9,580 9,772 9,967 10,16 7
10,370 68,456
Maksed (2b) 2,257 6,018 8,275 12,03 6
12,03 6
13,91 7
13,917 68,456
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud(12)0
Eelarverida (3) 0,000
assigneeringud KOKKU
Väljaannete talituse
Kulukohustus ed
= 1a + ab + 3
9,208 9,392 9,580 9,772 9,967 10,16
7 10,370 68,456
Maksed = 2a + 2b + 3
2,257 6,018 8,275 12,03
6 12,03
6 13,91
7 13,917 68,456
Aasta 2028
Aasta 2029
Aasta 2030
Aasta 2031
Aasta
2032
Aasta
2033
Aasta
2034
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK
KOKKU 2028-2034
0Selle eelarverea üksikasju ei ole praeguses etapis võimalik esitada, sest järgmise mitmeaastase finantsraamistiku eelarve liigendus on veel arutlusel. See eelarverida on siiski väljaannete talituse pädevuses.
0Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
ET 157 ET
Tegevusassigneeringud KOKKU
Kulukohustus ed
(4) 19,11
6 19,49
9 19,88
8 20,28
6 20,69
2 21,10
6 21,528 142,115
Maksed (5) 4,685 12,49
4 17,17
9 24,98
7 24,98
7 28,89
2 28,892 142,115
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU
(6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
assigneeringud KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 2
Kulukohustus ed
= 4 + 6
19,11 6
19,49 9
19,88 8
20,28 6
20,69 2
21,10 6
21,528 142,115
Maksed = 5 +
6 4,685
12,49 4
17,17 9
24,98 7
24,98 7
28,89 2
28,892 142,115
Aasta 2028
Aasta 2029
Aasta 2030
Aasta 2031
Aasta
2032
Aasta
2033
Aasta
2034
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK
KOKKU 2028-2034
Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)
Kulukohustus ed
(4) 19,11
6 19,49
9 19,88
8 20,28
6 20,69
2 21,10
6 21,52
8 142,115
Maksed (5) 4,685 12,49
4 17,17
9 24,98
7 24,98
7 28,89
2 28,89
2 142,115
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)
(6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
ET 158 ET
assigneeringud KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–3
(vajalikud vahendid)
Kulukohustus ed
= 4 + 6
19,11 6
19,49 9
19,88 8
20,28 6
20,69 2
21,10 6
21,52 8
142,115
Maksed = 5 +
6 4,685
12,49 4
17,17 9
24,98 7
24,98 7
28,89 2
28,89 2
142,115
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4 „Halduskulud“(13)0
Peadirektoraat: GROW(14)0 Aasta 2028
Aasta 2029
Aasta 2030
Aasta 2031
Aasta
2032
Aasta
2033
Aasta
2034
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK
KOKKU 2028-2034
Personalikulud 2,092 2,134 2,177 2,220 2,264 2,310 2,356 15,553
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
DG GROW KOKKU Assigneeringud 2,092 2,134 2,177 2,220 2,264 2,310 2,356 15,553
Peadirektoraat: Väljaannete Talitus Aasta 2028
Aasta 2029
Aasta 2030
Aasta 2031
Aasta
2032
Aasta
2033
Aasta
2034
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK
KOKKU 2028-2034
Personalikulud 0,776 0,792 0,807 0,823 0,840 0,857 0,874 5,769
0Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel. 0Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat teeb riigihangete digitaalse ökosüsteemi rakendamisel koostööd teiste peadirektoraatide ja komisjoni talitustega, näiteks
informaatika peadirektoraadiga.
ET 159 ET
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Väljaannete talitus KOKKU
Assigneeringud 0,776 0,792 0,807 0,823 0,840 0,857 0,874 5,769
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4 assigneeringud KOKKU
(Kulu kohus tuste kogus umma
= maks ete
kogus umma
)
2,868 2,925 2,984 3,044 3,104 3,167 3,230 21,322
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta 2028
Aasta 2029
Aasta 2030
Aasta 2031
Aasta
2032
Aasta
2033
Aasta
2034
MITME AASTAN
E FINANT SRAAMI
STIK KOKKU
2028- 2034
ET 160 ET
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4
Kulukohustused 21,984 22,424 22,872 23,330 23,796 24,272 24,758 163,437
Maksed 7,553 15,419 20,163 28,031 28,092 32,058 32,121 163,437
3.2.3. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mär kida eesm ärgi d ja
välju ndid ⇓
Aasta 2024
Aasta 2025
Aasta 2026
Aasta 2027
Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
KOKKU
VÄLJUNDID
Välju ndi liik(1 5)0
Kesk mine kulu
Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Kokk u Arv
Kokk u Kulu
ERIEESMÄRK nr 1(16)0: [...]
- Välju nd
- Välju nd
0Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 0Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“.
ET 161 ET
- Välju nd
Erieesmärk nr 1 kokku
ERIEESMÄRK nr 2 ...
- Välju nd
Erieesmärk nr 2 kokku
KOKKU
3.2.4. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
☐ Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
☑ Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.5. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta 2028
Aasta 2029
Aasta 2030
Aasta 2031
Aasta
2032
Aasta
2033
Aasta
2034
MITMEA ASTANE FINANTS RAAMIS
TIK
ET 162 ET
KOKKU 2028-2034
RUBRIIK 4
Personalikulud 2,868 2,925 2,984 3,044 3,104 3,167 3,230 21,322
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIK 4 kokku 2,868 2,925 2,984 3,044 3,104 3,167 3,230 21,322
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud kokku
0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
KOKKU 2,868 2,925 2,984 3,044 3,104 3,167 3,230 21,322
3.2.5.1. Assigneeringud kokku
KOKKU HEAKSKIIDETUD
EELARVE +
Aasta 2028
Aasta 2029
Aasta 2030
Aasta 2031
Aasta
2032
Aasta
2033
Aasta 2034
MITM EAAS TANE FINA NTSR
ET 163 ET
SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU
AAMI STIK KOK KU
2028- 2034
RUBRIIK 4
Personalikulud 2,868 2,925 2,984 3,044 3,104 3,167 3,230 21,322
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIK 4 kokku 2,868 2,925 2,984 3,044 3,104 3,167 3,230 21,322
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud kokku
0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
KOKKU 2,868 2,925 2,984 3,044 3,104 3,167 3,230 21,322
Personalivajadused kaetakse osaliselt komisjoni talituste olemasolevate töötajate ümberpaigutamise teel. Hoolimata märkimisväärsetest jõupingutustest, mida komisjon on viimasel aastal teinud oma personali ümberpaigutamiseks, et tagada käesoleva ettepaneku edukas elluviimine ja nõuetekohane rakendamine, on täieliku vajaduse täitmiseks vaja komisjoni personali veelgi suurendada.
ET 164 ET
Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ja see ei mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga- aastases eelarvemenetluses. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.
3.2.6. Hinnanguline personalivajadus
☐ Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
☑ Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.6.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina(17)0
HEAKSKIIDETU D EELARVE
Aa sta 20 28
Aa sta 20 29
Aa sta 20 30
Aa sta 20 31
Aasta
2032
Aasta
2033
Aasta
2034
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
12 12 12 12 12 12 12
0Palun täpsustage allpool esitatud tabelis, kui palju täistööaja ekvivalente on juba määratud meetme haldamiseks ja/või kui palju saab neid teie peadirektoraadis ümber paigutada ja millised on teie netovajadused.
ET 165 ET
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)
0 0 0 0 0 0 0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
0 0 0 0 0 0 0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
0 0 0 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige)
0 0 0 0 0 0 0
Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)
5 5 5 5 5 5 5
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid
0 0 0 0 0 0 0
ET 166 ET
ELi delegatsioonides)
Hald usto etus
e eelar veri da
[XX .01. YY. YY]
peakorteris 0 0 0 0 0 0 0
ELi delegatsioon ides
0 0 0 0 0 0 0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)
0 0 0 0 0 0 0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse
0 0 0 0 0 0 0
ET 167 ET
valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 4
0 0 0 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 4 välja jäävad kulud
0 0 0 0 0 0 0
KOKKU 17 17 17 17 17 17 17
3.2.6.2. Personalivajadus kokku
KOKKU HEAKSKIIDETU
D EELARVE +
SIHTOTSTARBE LINE
VÄLISTULU
Aa sta 202 8
Aa sta 202 9
Aa sta 203 0
Aa sta 203 1
Aasta
2032
Aasta
2033
Aasta
2034
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni
12 12 12 12 12 12 12
ET 168 ET
peakorteris ja esindustes)
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)
0 0 0 0 0 0 0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
0 0 0 0 0 0 0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
0 0 0 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige)
0 0 0 0 0 0 0
Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)
5 5 5 5 5 5 5
20 02 03 (lepingulised
0 0 0 0 0 0 0
ET 169 ET
töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)
Hal dust oetu se
eela rver ida
[XX .01. YY. YY]
peakorteris 0 0 0 0 0 0 0
ELi delegatsioon ides
0 0 0 0 0 0 0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)
0 0 0 0 0 0 0
01 01 01 12 (lepingulised
0 0 0 0 0 0 0
ET 170 ET
töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 4
0 0 0 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 4 välja jäävad kulud
0 0 0 0 0 0 0
KOKKU 17 17 17 17 17 17 17
Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)
Kaetakse komisjoni talituste
olemasolevast personalist
Erakorraline lisapersonal*
Rahastatakse rubriigist 4 või
teadusuuringute eelarveridadelt
Rahastatakse BA ridadelt
Rahastatakse tasudest
ET 171 ET
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad
3 9 ei kohaldata
Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
2 3
Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad
Ametnike ja ajutiste töötajate ülesanded on seotud õigusalase töösuuna, tehnilise töösuuna, koordineerimise ja järelevalvega.
Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat vastutab kogu projekti arendamise ja juhtimise eest. Peadirektoraat teeb riigihangete digitaalse ökosüsteemi rakendamisel koostööd teiste peadirektoraatide ja komisjoni talitustega, näiteks informaatika peadirektoraadiga.
Väljaannete talitus vastutab oma praeguste rakenduste laiendamise, standardite ja e-riigihangete ontoloogia edasiarendamise ning koostalitlusvõrgu ja riigihangete andmeruumi andmevahetusega integreerimise eest.
Koosseisuvälised töötajad Ametnike ja ajutiste töötajate ülesanded on seotud õigusalase töösuuna, tehnilise töösuuna, koordineerimise ja järelevalvega.
ET 172 ET
3.2.7. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade
Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.
Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.
Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.
Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU
Aasta 2028
Aasta 2029
Aasta 2030
Aasta 2031
Aasta
2032
Aasta
2033
Aasta
2034
MITMEAA STANE
FINANTSR AAMISTIK
KOKKU 2028-2034
RUBRIIK 4
Institutsiooni tasandi IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIK 4 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele
19,116 19,499 19,888 20,286 20,692 21,106 21,528 142,115
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud kokku
19,116 19,499 19,888 20,286 20,692 21,106 21,528 142,115
ET 173 ET
KOKKU 19,116 19,499 19,888 20,286 20,692 21,106 21,528 142,115
ET 174 ET
3.2.8. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
☑ on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.
☐ tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.
☐ nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.
ET 175 ET
3.2.9. Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
☑ ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
☐ näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta 2024
Aasta 2025
Aasta 2026
Aasta 2027
Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
☐ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
☐ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
☐ omavahenditele
☐ muudele tuludele
☐ märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Tulude eelarverida Jooksval eelarveaastal Ettepaneku/algatuse mõju(18)0
0Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.
ET 176 ET
kättesaadavad assigneeringud
Aasta 2024
Aasta 2025
Aasta 2026
Aasta 2027
Artikkel ..........
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
[...]
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).
[...]
4. DIGIMÕÕDE
4.1. Diginõuded
Kui leitakse, et poliitikaalgatus ei ole seotud diginõuetega, esitage selgitus selle kohta, miks digivahendeid ei kasutata.
ei kohaldata
Muul juhul loetlege diginõuded allpool esitatud tabelis.
Viide nõudele Nõude kirjeldus Nõudest mõjutatud või sellega seotud osaleja(d)
Üldised protsessid Kategooriad
Artikkel 110, artikkel 111, artikkel 112 ja artikkel 113
Avaldamise nõuded
Euroopa Komisjon, liikmesriigid, e- riigihangete teenuse osutajad
Teabe avaldamine Andmed
Artikkel 127 Elektrooniline side Hankijad, e-riigihangete teenuse osutajad,
Infotehnoloogia spetsifikatsioonid
Digilahendused
ET 177 ET
ettevõtjad
Artikkel 128 Koostalitlusvõrk
Euroopa Komisjon, liikmesriigid, e- riigihangete teenuse osutajad
Andmehaldus
Digitaalsed avalikud teenused
Protsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine
Artikkel 129, artikkel 130
Riigihangete harmoneeritud standardid ja ühised spetsifikatsioonid
Euroopa Komisjon, liikmesriigid, e- riigihangete teenuse osutajad
Andmehaldus Protsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine
Artikkel 131 E-riigihangete teenuse osutajate kohustused
Liikmesriigid, e- riigihangete teenuse osutajad
Infotehnoloogia spetsifikatsioonid
Digilahendused
Digitaalsed avalikud teenused
Artikkel 133 Komisjoni e-riigihangete platvorm
Euroopa Komisjon, liikmesriigid, hankijad
Digilahenduse väljatöötamine
Digilahendused
Digitaalsed avalikud teenused
Artikkel 131 Elektrooniline osalemistingimuste teenus
Euroopa Komisjon, liikmesriigid, hankijad, ettevõtjad
Digilahenduse väljatöötamine
Andmed
Digilahendused
Digitaalsed avalikud teenused
Protsesside digitaliseerimine ja
ET 178 ET
automatiseerimine
Artikkel 134 Riiklikud riigihangete andmeruumid
Liikmesriigid
Infotehnoloogia ja andmete spetsifikatsioonid, digilahenduse väljatöötamine
Andmed
Digilahendused
Digitaalsed avalikud teenused
Protsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine
Artikkel 135 Riigihangete andmeruum
Euroopa Komisjon
Infotehnoloogia ja andmete spetsifikatsioonid, digilahenduse väljatöötamine
Andmed
Digilahendused
Digitaalsed avalikud teenused
Protsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine
Artikkel 136 Riigihangete andmeruumi andmevahetussüsteem
Euroopa komisjon, liikmesriigid
Andmevahetus
Digitaalsed avalikud teenused
Protsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine
4.2. Andmed
Kohaldamisalasse kuuluvate andmete ja seonduvate standardite/spetsifikatsioonide üldine kirjeldus
ET 179 ET
Andmete liik Viide nõudele (nõuetele) Standard ja/või spetsifikatsioon (kui see on asjakohane)
Avaldamisandmed Artikkel 110
Avaldatud teave sisaldab artiklis 110 loetletud teavet. Nagu on sätestatud artikli 110 lõigetes 6 ja 7, määrab komisjon selle täpsemalt kindlaks delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega.
Üldised hankeandmed Artikkel 134, artikkel 135
Artiklis 134 sätestatud teave tehakse kättesaadavaks riiklikul ja ELi tasandil. Nagu on sätestatud artikli 134 lõigetes 7 ja 8 ning artikli 135 lõikes 3, määrab komisjon selle täpsemalt kindlaks delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega.
Andmed tõendusmaterjali kohta Artikkel 133
Nagu on sätestatud artikli 133 lõigetes 3 ja 6, tuleks kõrvalejätmise aluste tõendid, kvalifitseerimiskriteeriumide tõendid, äriühingu andmed ja päritolutõendid teha ettevõtja tõendite digitaalses haldusvahendis kättesaadavaks ja hankijatele elektroonilise osalemistingimuste teenuse kaudu jagatavaks.
Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga
Selgitage, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga
ET 180 ET
Ettepanek on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga, kuna sellega antakse volitus jagada andmeid riigihangete andmeruumiga, võttes igas liikmesriigis kasutusele ka riikliku riigihangete andmeruumi. Sellega suurendatakse avaliku sektori kulutuste läbipaistvust ja aruandekohustust, korruptsioonivastast võitlust ning kulutuste kvaliteeti.
Kooskõla ühekordsuse põhimõttega
Selgitage, kuidas on kaalutud ühekordsuse põhimõtet ja kuidas on uuritud olemasolevate andmete taaskasutamise võimalust
Ettepanekus seati keskseks põhimõtteks ühekordsuse põhimõte. Tänu elektroonilise osalemistingimuste teenuse ja ettevõtja tõendite digitaalse haldusvahendi kasutamisele on ettevõtjal võimalus esitada riigihankemenetluses osalemiseks vajalikud tõendid ainult ühe korra.
Selgitage, kuidas on uued loodud andmed leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad ning vastavad kvaliteetsetele standarditele
Uued andmed vastavad FAIR-põhimõtetele, kuna riigihangete andmeruum kogub, puhastab ja ühtlustab turvaliselt kõik liikmesriikidelt saadud andmed. Need andmed tehakse kättesaadavaks, kusjuures tundlike andmete suhtes kohaldatakse teatavaid piiranguid, et igal Euroopa kodanikul oleks juurdepääs hankeandmetele ja ta saaks Euroopa turust täieliku ülevaate.
Andmevood
Palun esitage iga andmevoo kohta andmed alljärgnevas tabelis:
Andmete liik Viide (viited) nõudele (nõuetele)
Osaleja, kes andmed esitab
Osaleja, kes andmed saab
Andmevahetuse ajend
Sagedus (kui see on asjakohane)
Avaldamisandmed Artikkel 110 Hankijad Ettevõtjad Hanketeate avaldamine
//
Üldised hankeandmed
Artikkel 134 Riiklik vastutav asutus, sealhulgas hankija
Riikliku riigihangete andmeruumi asutus
Ajend sõltuvalt andmete liigist, st lepingu sõlmimine
Hiljemalt 20 päeva pärast ajendit
Üldised hankeandmed
Artikkel 135 Riikliku riigihangete andmeruumi asutus
Riigihangete andmeruumi asutus
Kättesaadavus riiklikus riigihangete
Hiljemalt kümme päeva pärast riiklikus
ET 181 ET
andmeruumis
riigihangete andmeruumis kättesaadavaks tegemist
Andmed tõendusmaterjali kohta
Artikkel 133 Ettevõtjad Hankijad Pakkumuse esitamine
//
4.3. Digilahendused
Digilahenduste üldine kirjeldus
Digilahendus Viide (viited) nõudele (nõuetele)
Peamised volitatud funktsioonid
Vastutav asutus
Kuidas on arvesse võetud juurdepääsetav ust?
Kuidas on arvesse võetud korduvkasutata vust?
Tehisintellektite hnoloogia kasutamine (kui see on asjakohane)
E-riigihangete platvormid
Artikkel 127, artikkel 131
E-riigihangete platvormid:
Vastavad harmoneeritud standarditele
Ühenduvad koostalitlusvõrg uga
Tagavad juurdepääsu
E-riigihangete teenuste osutajad
Ei kohaldata
ET 182 ET
hanke üksikasjadele
On ühendatud elektroonilise osalemistingimu ste teenusega
Ühenduvad riiklike riigihangete andmeruumideg a
Komisjoni e- riigihangete platvorm
Artikkel 132 Komisjoni e- riigihangete platvorm:
Vastab harmoneeritud standarditele
Ühendub koostalitlusvõrg uga
Tagab juurdepääsu hanke üksikasjadele
On ühendatud
Euroopa Komisjon
Platvormi väljatöötamisel võetakse arvesse juurdepääsetavus e nõudeid.
Selle eesmärk on taaskasutada Euroopa Komisjonis või liikmesriikides juba olemasolevaid mooduleid, et luua Euroopa Komisjoni pakutav e- riigihangete platvorm.
Platvorm on täielikult
Ei kohaldata
ET 183 ET
elektroonilise osalemistingimu ste teenusega
Ühendub riiklike riigihangete andmeruumideg a
kättesaadav avatud lähtekoodiga.
Elektrooniline osalemistingimu ste teenus
Artikkel 133
Elektrooniline osalemistingimu ste teenus:
Võimaldab äriühingu andmete, kõrvalejätmise aluste, kvalifitseerimisk riteeriumide ja päritolunõuete digitaalset kontrollimist
Euroopa Komisjon
Platvormi väljatöötamisel võetakse arvesse juurdepääsetavus e nõudeid.
Selle eesmärk on taaskasutada Euroopa Komisjonis juba olemasolevaid mooduleid, nagu e-Certis ja Euroopa ühtne hankedokument, et luua teenus ja ühendada see ettevõtja tõendite digitaalse haldusvahendiga .
Teenus on täielikult kättesaadav avatud lähtekoodiga.
Ei kohaldata
ET 184 ET
Riiklikud riigihangete andmeruumid
Artikkel 134
Riiklikud riigihangete andmeruumid:
On ühendatud riigihangete andmeruumiga;
Tagavad, et kõik eri allikatest pärit andmed on kättesaadavad
Liikmesriigid Ei kohaldata
Riigihangete andmeruum
Artikkel 135
Riigihangete andmeruum:
Sisaldab avalikult kättesaadavaid andmeid ja andmeid, mis ei ole avalikult kättesaadavad
Võimaldab erinevaid pääsuõigusi
Euroopa Komisjon
Platvormi väljatöötamisel võetakse arvesse juurdepääsetavus e nõudeid.
Ei kohaldata
Iga digilahenduse puhul selgitus selle kohta, kuidas digilahendus vastab kohaldatavale digipoliitikale ja õigusaktidele
Komisjoni e-riigihangete platvorm
ET 185 ET
Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on asjakohane)
Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
Tehisintellektimäärus Peamiste juriidiliste kohustuste puhul ei ole tehisintellektipõhist otsuste tegemist ette nähtud. Riskide automaatse tuvastamise, liigitamise, soovituste andmise või pettuseanalüüsi kasutuselevõtmisel viiakse läbi tehisintellektimääruse riski- või vastavushindamine.
ELi küberturvalisuse raamistik Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, tagavad liikmesriigid käesoleva määruse otstarbel kogutud ja salvestatud andmete turvalisuse, tervikluse, ehtsuse ja konfidentsiaalsuse. Kirjeldatakse üksikasjalikumalt tehnilises spetsifikatsioonis.
eIDAS eIDAS ei pruugi tuvastamise, autentimise ja volituste vahetamise jaoks sobida.
Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem
Ühtset digiväravat ja siseturu infosüsteemi ei kasutata selles etapis rakenduskanalitena.
Muu //
Komisjoni e-riigihangete platvorm
Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on asjakohane)
Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
Tehisintellektimäärus Peamiste juriidiliste kohustuste puhul ei ole tehisintellektipõhist otsuste tegemist ette nähtud. Riskide automaatse tuvastamise, liigitamise, soovituste andmise või pettuseanalüüsi kasutuselevõtmisel viiakse läbi tehisintellektimääruse riski- või vastavushindamine.
ELi küberturvalisuse raamistik Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, tagavad liikmesriigid käesoleva määruse otstarbel kogutud ja salvestatud andmete turvalisuse, tervikluse, ehtsuse ja konfidentsiaalsuse. Kirjeldatakse üksikasjalikumalt tehnilises spetsifikatsioonis.
ET 186 ET
Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on asjakohane)
Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
eIDAS eIDAS ei pruugi tuvastamise, autentimise ja volituste vahetamise jaoks sobida.
Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem
Ühtset digiväravat ja siseturu infosüsteemi ei kasutata selles etapis rakenduskanalitena.
Muu //
Elektrooniline osalemistingimuste teenus
Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on asjakohane)
Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
Tehisintellektimäärus Peamiste juriidiliste kohustuste puhul ei ole tehisintellektipõhist otsuste tegemist ette nähtud. Riskide automaatse tuvastamise, liigitamise, soovituste andmise või pettuseanalüüsi kasutuselevõtmisel viiakse läbi tehisintellektimääruse riski- või vastavushindamine.
ELi küberturvalisuse raamistik Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, tagavad liikmesriigid käesoleva määruse otstarbel kogutud ja salvestatud andmete turvalisuse, tervikluse, ehtsuse ja konfidentsiaalsuse. Kirjeldatakse üksikasjalikumalt tehnilises spetsifikatsioonis.
eIDAS eIDAS ei pruugi tuvastamise, autentimise ja volituste vahetamise jaoks sobida.
Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem
Ühtset digiväravat ja siseturu infosüsteemi ei kasutata selles etapis rakenduskanalitena.
Muu //
Riiklikud riigihangete andmeruumid
ET 187 ET
Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on asjakohane)
Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
Tehisintellektimäärus Peamiste juriidiliste kohustuste puhul ei ole tehisintellektipõhist otsuste tegemist ette nähtud. Riskide automaatse tuvastamise, liigitamise, soovituste andmise või pettuseanalüüsi kasutuselevõtmisel viiakse läbi tehisintellektimääruse riski- või vastavushindamine.
ELi küberturvalisuse raamistik Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, tagavad liikmesriigid käesoleva määruse otstarbel kogutud ja salvestatud andmete turvalisuse, tervikluse, ehtsuse ja konfidentsiaalsuse. Kirjeldatakse üksikasjalikumalt tehnilises spetsifikatsioonis.
eIDAS eIDAS ei pruugi tuvastamise, autentimise ja volituste vahetamise jaoks sobida.
Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem
Ühtset digiväravat ja siseturu infosüsteemi ei kasutata selles etapis rakenduskanalitena.
Muu //
Riigihangete andmeruum
ET 188 ET
Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on asjakohane)
Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
Tehisintellektimäärus Peamiste juriidiliste kohustuste puhul ei ole tehisintellektipõhist otsuste tegemist ette nähtud. Riskide automaatse tuvastamise, liigitamise, soovituste andmise või pettuseanalüüsi kasutuselevõtmisel viiakse läbi tehisintellektimääruse riski- või vastavushindamine.
ELi küberturvalisuse raamistik Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, tagavad liikmesriigid käesoleva määruse otstarbel kogutud ja salvestatud andmete turvalisuse, tervikluse, ehtsuse ja konfidentsiaalsuse. Kirjeldatakse üksikasjalikumalt tehnilises spetsifikatsioonis.
eIDAS eIDAS ei pruugi tuvastamise, autentimise ja volituste vahetamise jaoks sobida.
Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem
Ühtset digiväravat ja siseturu infosüsteemi ei kasutata selles etapis rakenduskanalitena.
Muu //
4.4. Koostalitlusvõime hindamine
Kirjeldage digitaalset avalikku teenust, mida nõuded mõjutavad
Digitaalne avalik teenus või digitaalsete avalike teenuste kategooria
Kirjeldus Viide (viited) nõudele (nõuetele)
Koostalitleva Euroopa lahendus(ed)
Muu(d) koostalitluslahendus(e d)
Koostalitlusvõrk
Koostalitlusvõrku kasutavad e-riigihangete platvormid andmete vahetamiseks kõigi teiste
Artikkel 129, artikkel 129
//
ET 189 ET
ühendatud e-riigihangete platvormidega.
E-riigihangete platvormid
Kõik platvormid kogu Euroopa Liidus ühendatakse omavahel, rakendades standardeid ja vahetades andmeid koostalitlusvõrgu kaudu.
Artikkel 131, artikkel 132
DCAT rakendusprofiil
Põhisõnastikud //
Elektrooniline osalemistingimuste teenus
Elektrooniline osalemistingimuste teenus ühendatakse ettevõtja tõendite digitaalsete haldusvahenditega, et ettevõtjad saaksid tõendada oma vastavust kõrvalejätmise alustele.
Artikkel 133 Põhisõnastikud //
Riigihangete andmeruum
Riigihangete andmeruum kogub riigihangete andmeruumi andmevahetuse kaudu teateid igalt riiklikult riigihangete andmeruumilt.
Artikkel 134, artikkel 135, artikkel 138
DCAT rakendusprofiil
Põhisõnastikud
e-riigihangete ontoloogia
ET 190 ET
Hinnake nõude (nõuete) mõju piiriülesele koostalitlusvõimele
Digitaalne avalik teenus 1: Koostalitlusvõrk
Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see on asjakohane)
Kooskõla kehtivate digi- ja valdkondlike poliitikameetmetega. Loetlege kohaldatavad kindlakstehtud digi- ja valdkondlikud poliitikameetmed
Rakendusaktiga antakse üksikasjalikku lisateavet ja käsitletakse valdkondlikke dokumente.
Kooskõla mitme valdkondliku poliitikameetmega, nagu direktiiv (EL) 2023/1791, määrus (EL) 2019/1242, määrus (EL) 2023/1542, määrus (EL) 2024/1781, direktiiv 2009/33/EÜ
Korralduslikud meetmed digitaalsete avalike teenuste sujuvaks osutamiseks. Loetlege kavandatud juhtimismeetmed
Peamise õigusaktiga nähakse ette koostalitlusvõrgu ja riigihangete andmeruumi andmevahetuse juhtimise kord.
Meetmed, mis on võetud andmete ühise mõistmise tagamiseks. Loetlege sellised meetmed
Valideerimisteenust kasutatakse andmete kogumiseks ja teabe avaldamiseks Euroopa Liidu Teataja kaasandes ja riigihangete andmeruumis.
Suured struktureerimata hankedokumendid.
Riikidevahelised erinevused.
Riikide soovimatus jagada mitteavalikke hankeandmeid.
Andmekvaliteedi puudujäägid.
Ühiselt kokkulepitud avalike tehniliste spetsifikatsioonide ja standardite kasutamine. Loetlege sellised meetmed
Töötatakse välja ja rakendatakse hankemenetluste ja hanke üksikasjade standardid.
Heterogeensed riiklikud e-riigihangete platvormid.
Ebakindlus võrgutehnoloogia valiku
ET 191 ET
Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see on asjakohane)
suhtes.
Liikmesriikide ebaühtlane digitaalne küpsus.
Digitaalne avalik teenus 2: Elektrooniline osalemistingimuste teenus
Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see on asjakohane)
Kooskõla kehtivate digi- ja valdkondlike poliitikameetmetega. Loetlege kohaldatavad kindlakstehtud digi- ja valdkondlikud poliitikameetmed
Rakendusaktiga antakse üksikasjalikku lisateavet ja käsitletakse valdkondlikke dokumente.
Kooskõla mitme valdkondliku poliitikameetmega, nagu direktiiv (EL) 2023/1791, määrus (EL) 2019/1242, määrus (EL) 2023/1542, määrus (EL) 2024/1781, direktiiv 2009/33/EÜ
Korralduslikud meetmed digitaalsete avalike teenuste sujuvaks osutamiseks. Loetlege kavandatud juhtimismeetmed
Peamise õigusaktiga nähakse ette koostalitlusvõrgu ja riigihangete andmeruumi andmevahetuse juhtimise kord.
Meetmed, mis on võetud andmete ühise mõistmise tagamiseks. Loetlege sellised meetmed
Andmete nõuetekohase jagamise tagamiseks kasutatakse tõendite digitaalset haldusvahendit, mis ühendatakse osalemistingimuste teenusega.
Suured struktureerimata hankedokumendid.
Riikidevahelised erinevused.
Riikide soovimatus jagada mitteavalikke hankeandmeid.
ET 192 ET
Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see on asjakohane)
Andmekvaliteedi puudujäägid.
Ühiselt kokkulepitud avalike tehniliste spetsifikatsioonide ja standardite kasutamine. Loetlege sellised meetmed
Töötatakse välja ja rakendatakse hankemenetluste ja hanke üksikasjade standardid.
Heterogeensed riiklikud e-riigihangete platvormid.
Ebakindlus võrgutehnoloogia valiku suhtes.
Liikmesriikide ebaühtlane digitaalne küpsus.
Digitaalne avalik teenus 3: E-riigihangete platvormid
Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see on asjakohane)
Kooskõla kehtivate digi- ja valdkondlike poliitikameetmetega. Loetlege kohaldatavad kindlakstehtud digi- ja valdkondlikud poliitikameetmed
Rakendusaktiga antakse üksikasjalikku lisateavet ja käsitletakse valdkondlikke dokumente.
Kooskõla mitme valdkondliku poliitikameetmega, nagu direktiiv (EL) 2023/1791, määrus (EL) 2019/1242, määrus (EL) 2023/1542, määrus (EL) 2024/1781, direktiiv 2009/33/EÜ
Korralduslikud meetmed digitaalsete avalike teenuste sujuvaks osutamiseks. Loetlege kavandatud juhtimismeetmed
Peamise õigusaktiga nähakse ette koostalitlusvõrgu ja riigihangete andmeruumi andmevahetuse juhtimise kord.
Meetmed, mis on võetud andmete ühise Töötatakse välja ja rakendatakse Suured struktureerimata
ET 193 ET
Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see on asjakohane)
mõistmise tagamiseks. Loetlege sellised meetmed
hankemenetluste ja hanke üksikasjade standardid.
hankedokumendid.
Riikidevahelised erinevused.
Riikide soovimatus jagada mitteavalikke hankeandmeid.
Andmekvaliteedi puudujäägid.
Ühiselt kokkulepitud avalike tehniliste spetsifikatsioonide ja standardite kasutamine. Loetlege sellised meetmed
Töötatakse välja ja rakendatakse hankemenetluste ja hanke üksikasjade standardid.
Heterogeensed riiklikud e-riigihangete platvormid.
Ebakindlus võrgutehnoloogia valiku suhtes.
Liikmesriikide ebaühtlane digitaalne küpsus.
Digitaalne avalik teenus 4: Riigihangete andmeruum
Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see on asjakohane)
Kooskõla kehtivate digi- ja valdkondlike poliitikameetmetega. Loetlege kohaldatavad kindlakstehtud digi- ja valdkondlikud poliitikameetmed
Rakendusaktiga antakse üksikasjalikku lisateavet ja käsitletakse valdkondlikke dokumente.
Kooskõla mitme valdkondliku poliitikameetmega, nagu direktiiv (EL) 2023/1791, määrus (EL) 2019/1242, määrus (EL) 2023/1542, määrus (EL) 2024/1781, direktiiv 2009/33/EÜ
Korralduslikud meetmed digitaalsete Peamise õigusaktiga nähakse ette
ET 194 ET
avalike teenuste sujuvaks osutamiseks. Loetlege kavandatud juhtimismeetmed
koostalitlusvõrgu ja riigihangete andmeruumi andmevahetuse juhtimise kord.
Meetmed, mis on võetud andmete ühise mõistmise tagamiseks. Loetlege sellised meetmed
Valideerimisteenust kasutatakse andmete kogumiseks ja teabe avaldamiseks Euroopa Liidu Teataja kaasandes ja riigihangete andmeruumis.
Suured struktureerimata hankedokumendid.
Riikidevahelised erinevused.
Riikide soovimatus jagada mitteavalikke hankeandmeid.
Andmekvaliteedi puudujäägid.
Ühiselt kokkulepitud avalike tehniliste spetsifikatsioonide ja standardite kasutamine. Loetlege sellised meetmed
Töötatakse välja ja rakendatakse hankemenetluste ja hanke üksikasjade standardid.
Heterogeensed riiklikud e-riigihangete platvormid.
Ebakindlus võrgutehnoloogia valiku suhtes.
Liikmesriikide ebaühtlane digitaalne küpsus.
4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed
Palun täitke iga digitaalset rakendamist toetava meetme kohta alljärgnev tabel
Meetme kirjeldus Viide (viited) nõudele (nõuetele) Komisjoni roll (kui see on asjakohane)
Kaasatavad osalejad (kui see on asjakohane)
E e l d a t
ET 195 ET
a v a j a k a v a ( k u i s e e o n a s j a k o
ET 196 ET
h a n e )
Komisjon võtab vastu delegeeritud õigusaktid sellise koostalitlusvõrgu loomiseks või määramiseks.
Artikli 128 lõige 2 Komisjon võtab vastu asjakohased õigusaktid
Komisjon / /
Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse koostalitlusvõrgu rakendamise ja toimimise üksikasjalik kord.
Artikli 128 lõige 3 Komisjonil on õigus võtta vastu selliseid õigusakte
Komisjon / /
Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse ühised spetsifikatsioonid, mis hõlmavad hankemenetluste põhielementide semantilise andmemudeli olulisi nõudeid.
Artikli 130 lõige 2 Komisjon võib võtta vastu selliseid õigusakte
Komisjon / /
Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse elektroonilise osalemistingimuste teenuse
Artikli 133 lõige 3 Komisjonil on õigus võtta vastu selliseid õigusakte
Komisjon / /
ET 197 ET
haldamise üksikasjalik kord ning määratakse kindlaks ettevõtja tõendite digitaalne haldusvahend ja sellega seotud võrk, mida ettevõtjad kasutavad osalemistingimuste täitmise kontrollimiseks.
Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks elektroonilise osalemistingimuste teenuse tehniline kord.
Artikli 133 lõige 6 Komisjonil on õigus võtta vastu selliseid õigusakte
Komisjon / /
Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks riiklikele riigihangete andmeruumidele kättesaadavaks tehtava hanketeabe täiendavad kategooriad.
Artikli 134 lõige 7 Komisjonil on õigus võtta vastu selliseid õigusakte
Komisjon / /
Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks riiklike riigihangete andmeruumide kaudu kättesaadavaks tehtav hanketeave ja selle tehniline vorming, konkreetse hanketeabe avalikult
Artikli 134 lõige 8 Komisjonil on õigus võtta vastu selliseid õigusakte
Komisjon / /
ET 198 ET
kättesaadavaks või avalikult mittekättesaadavaks hanketeabeks määramise kord ja tehniliste valideerimisnõuete allikas.
Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks hanketeave, mille liikmesriigid esitavad riigihangete andmeruumi kaudu, sealhulgas selle tehniline vorming, minimaalsed avaldamistingimused hanketeabele, mis ei ole määratud avalikult kättesaadavaks, ja tehniliste valideerimisnõuete allikas.
Artikli 135 lõige 3 Komisjonil on õigus võtta vastu selliseid õigusakte
Komisjon / /
Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks liidu õiguse kohase andmevahetuse kasutuselevõtmise kord.
Artikli 136 lõige 2 Komisjon võib võtta vastu selliseid õigusakte
Komisjon / /
1
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu riigihankelepingute
ja kontsessioonide kohta“
Eesti seisukohad kujundatakse Euroopa Liidu riigihangete reeglite reformi kohta.
Euroopa Komisjon esitas 9. septembril 2026. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu
riigihankelepingute ja kontsessioonide määruse eelnõu (COM(2026) 590), millega asendatakse
senised kolm riigihankedirektiivi ühe vahetult kohaldatava määrusega. Reformi eesmärk on
ajakohastada ja lihtsustada riigihanke-eeskirju, muuta riigihanked strateegiliste investeeringute
vahendiks ning tugevdada Euroopa majandust, julgeolekut ja varustuskindlust.
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse seisukoht antakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse
riigihankelepingute ja kontsessioonide kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid
2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1370/2007, (EL)
2023/1542, (EL) 2024/1157, (EL) 2024/1252, (EL) 2024/1735, (EL) 2024/1781, (EL)
2024/2847, (EL) 2024/3110 ja (EL) 2025/40 ning direktiive 2008/98/EÜ, (EL) 2019/882, (EL)
2022/2381, (EL) 2023/1791 ja (EL) 2024/1760 (riigihangete määrus) 1 (edaspidi „määruse
eelnõu“). Eelnõuga asendatakse senised riigihankemenetlusi ja kontsessioonimenetlusi
reguleerivad direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL tervikuna ning muudetakse
mitmeid seonduvaid määrusi ja direktiive. Määruse eelnõu ei reguleeri kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihankeid ega asenda direktiivi 2009/81/EÜ, nimetatud direktiivi
läbivaatamine toimub eraldi.
Määrus on vahetult kohaldatav. Selle rakendamine nõuab riigihangete seaduse ja teiste Eesti
õigusaktide muutmist ning pädevate asutuste töökorralduse ja infosüsteemide kohandamist.
Eelnõu kohaselt kohaldatakse määrust kahe aasta möödumisel selle jõustumisest. Euroopa
Komisjon esitas määruse eelnõu 9. septembril 2026. Eelnõu menetletakse seadusandliku
tavamenetluse korras.
Euroopa Liidu Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega ning Euroopa Parlament
osaleb kaasseadusandjana. Eelnõu arutatakse Euroopa Liidu Nõukogu riigihangete töörühmas.
Esimene arutelu toimus septembris 2026. Järgmised arutelud on kavandatud oktoobrist
detsembrini 2026. Subsidiaarsuskontrolli tähtaeg on edasi lükkunud kõikide keeleversioonide
kättesaadavaks tegemise tõttu kuni 23. detsembrini 2026.
Määruse eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni 2024.–2029. aasta poliitiliste suunistega.
Riigihangete reeglite läbivaatamise eesmärk on võimaldada riigihangetes eelistada Euroopa
tooteid, aidates tagada Euroopa Liidu (EL) lisaväärtuse ning kindlustades elutähtsate
1 COM(2026)590
2
tehnoloogiate, toodete ja teenustega varustatuse, ning ajakohastada ja lihtsustada riigihanke-
eeskirju, muutes samal ajal riigihanked strateegiliste investeeringute vahendiks.
Määruse väljatöötamisele eelnes kaks avalikku konsultatsiooni. Esiteks küsis Euroopa
Komisjon tagasisidet 2014. a vastu võetud direktiivide2 rakendamise praktika kohta. Teine
avalik konsultatsioon käsitles ootusi riigihangete reeglite reformile. Teisel avalikul
konsultatsioonil vastas Eesti Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 23.01.2026 istungil
toetatud Vabariigi Valitsuse 08.01.2026 istungil heaks kiidetud seisukohtade esitamisega.3
Viimati nimetatud Eesti seisukohtadest on lähtutud käesolevate seisukohtade koostamisel.
Lisaks on seisukohtade kujundamisel arvestatud:
Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025–20274,
Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2028–2034 kohta5,
Eesti seisukohad Euroopa Liidu ringmajanduse õigusakti avaliku konsultatsiooni kohta6,
Eesti seisukohad Euroopa Liidu kiibimääruse 2.0 eelnõu kohta7,
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse Euroopa ettevõtluskukrute loomise
kohta8,
Riigihangete strateegilised põhimõtted, november 2023.9
Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigi
osaluspoliitika ja riigihangete osakonna valdkonna juht Estella Põllu ([email protected])
ning sama osakonna nõunikud Laura Sulin ([email protected]) ja Laura Frolov
([email protected]). Valdkonna eest vastutab Rahandusministeeriumi halduspoliitika
asekantsler Karin Madisson ([email protected]).
2. Määruse eelnõu sisukokkuvõte
Määrusega taotletavad peamised muudatused võrreldes kehtivate direktiividega:
Lihtsam ja ühtsem regulatsioon: kolm kehtivat riigihankedirektiivi 2014/23/EL, 2014/24/EL
ja 2014/25/EL tunnistatakse kehtetuks ning avaliku sektori, võrgustikusektori ja
kontsessioonide hankereeglid koondatakse ühte vahetult kohaldatavasse õigusakti (Euroopa
Komisjoni eelistus on määrus). Komisjoni eesmärk on vähendada liikmesriikide erinevast
ülevõtmisest tulenevat killustatust, lihtsustada hankijate ja ettevõtjate jaoks reeglite
kohaldamist ning muuta hankemenetlused paindlikumaks. Eelnõuga koondatakse ühtlasi
riigihankeid puudutavaid horisontaalseid nõudeid, mis praegu paiknevad mitmes valdkondlikus
2 Direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL 3 Kättesaadav: Dokumendiregister – Riigikogu 4 Kättesaadav: Eesti Euroopa Liidu poliitika | Riigikantselei 5 Kättesaadav: EL pikaajaline eelarve | Rahandusministeerium 6 Kättesaadav: Dokumendiregister – Riigikogu 7 Kättesaadav: Dokumendiregister – Riigikogu 8 Kättesaadav Dokumendiregister – Riigikogu 9 Kättesaadav https://fin.ee/sites/default/files/documents/2024-
04/Riigihangete%20la%CC%88biviimise%20strateegilised%20po%CC%83himo%CC%83tted_2023.
3
Euroopa Liidu õigusaktis. Komisjoni hinnangul muudab ühe õigusakti kasutamine reeglid
paremini loetavaks ja õiguskindlamaks.
Suurem paindlikkus hankijatele menetlusviisi valikul: hankemenetluse liikide arv väheneb
viielt kolmele, mille eesmärk on vähendada keerukust ja halduskoormust. Seniste
menetlusliikide asemel nähakse peamiste menetlustena ette avatud menetlus ja dünaamiline
menetlus, mida võib kasutada valikukriteeriumidega või ilma ning läbirääkimistega või ilma.
Neid täiendab innovatsioonimenetlus olukordadeks, kus hankija vajab sellise uuendusliku
lahenduse väljatöötamist ja ostmist, mida turul sobival kujul veel ei ole. Avatud menetluses
esitavad ettevõtjad pakkumused menetluse alguses, dünaamilise menetlusega võivad ettevõtjad
aga liituda kogu selle kehtivusaja jooksul ning neid kutsutakse seejärel konkreetsete
hankelepingute puhul huvi väljendama ja pakkumust esitama või läbirääkimistel osalema.
Eelnõu võimaldab läbirääkimisi kõigis menetlustes, nähes samal ajal ette läbipaistvuse ja
võrdse kohtlemise tagatised.
Dünaamilise menetluse eesmärk on luua hankijale kiire ja paindlik vahend korduvate või
menetluse kestel tekkivate vajaduste rahuldamiseks, säilitades samal ajal turu avatuse. Ettevõtja
võib taotleda menetlusega liitumist selle kehtivuse ajal ning menetlus jääb kogu kehtivusaja
jooksul huvitatud ettevõtjatele avatuks. Hankija võib valida, kas kasutada
kvalifitseerimistingimusi ja kas pidada läbirääkimisi.
Ettevõtjate parem juurdepääs riigihangetele: määruse eelnõuga soovitakse lihtsustada
ettevõtjate, sealhulgas väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist riigihangetes ning
parandada nende juurdepääsu riigihanketurule. Kvalifitseerimistingimused peavad piirduma
vajalikuga ning olema hankelepingu esemega seotud ja proportsionaalsed. Eelnõuga piiratakse
muu hulgas ettevõtja käibele esitatava nõude ülempiiri ning võimalust nõuda varasemat
kogemust just avaliku sektori hankelepingute täitmisel. Nende muudatuste eesmärk on
vähendada põhjendamatuid turule sisenemise tõkkeid, suurendada konkurentsi ning lihtsustada
ettevõtjate osalemist ka teiste liikmesriikide riigihangetes.
Kvaliteedi suurem tähtsus: parima hinna ja kvaliteedi suhe muutub standardseks
hindamiskriteeriumiks. Kvaliteedi osakaal peab üldjuhul olema vähemalt 30% ning
tööjõumahukates hangetes vähemalt 50%. Kvaliteeti võib hinnata näiteks tehniliste ja
funktsionaalsete omaduste, keskkonna- ja kliimamõju, sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni,
julgeoleku, tarnekindluse, personali kvaliteedi ja järelteeninduse kaudu. Hankija võib ka hinna
fikseerida ning lasta ettevõtjatel konkureerida üksnes kvaliteedi alusel. Eelnõu võimaldab
kohustuslikust kvaliteedikaalust põhjendatud juhul kõrvale kalduda, kui vajalik kvaliteet on
piisavalt tagatud tehniliste nõuete, lepingu täitmise tingimuste või muude vahenditega.
Tugevam toetus strateegilistele eesmärkidele: hankijatele antakse meetmed senisest rohkem
arvestada jätkusuutlikkusega, s.o keskkonna-, sotsiaal-, innovatsiooni-, julgeoleku- ja
vastupanuvõime kaalutlustega. Hankijad peavad riigihanke kavandamisel ja läbiviimisel
senisest enam arvestama keskkonna- ja kliimaeesmärkide, sotsiaalsete kaalutluste,
innovatsiooni, julgeoleku, vastupanuvõime ja tarnekindlusega. Neid kaalutlusi saab sõltuvalt
4
hanke esemest arvesse võtta tehnilistes kirjeldustes, kvalifitseerimis- ja hindamiskriteeriumides
ning hankelepingu täitmise tingimustes. Pakkumuste hindamisel võib kvaliteet hõlmata näiteks
keskkonna- ja kliimamõju, sotsiaalseid kaalutlusi, innovatsiooni, julgeolekut ning
vastupanuvõimet ja tarnekindlust. Eelnõuga soovitakse seega suunata hankijaid arvestama
lisaks vahetule ostuhinnale ka hanke laiema ja pikaajalisema väärtusega.
Julgeoleku ja tarnekindluse tugevdamine: luuakse uued reeglid, mis võimaldavad või
nõuavad julgeoleku-, küberturvalisus- ja tarneahelariskide hindamist ning maandamist, andes
liikmesriikide hankijatele läbivalt kõikides hanke etappides võimaluse julgeolekukaalutlusi
arvesse võtta. Julgeoleku- ja avaliku turvalisuse riske võimaldatakse arvestada ka väljaspool
tavapäraseid kaitse- ja julgeolekuhankeid. Kriitiliste üksuste ja taristuga seotud hangetes tuleb
asjakohasel juhul arvestada tarnekindluse ning majandusliku, füüsilise ja geopoliitilise
vastupanuvõimega. Hankija võib näiteks nõuda tarneahela mitmekesistamist, vähendada
sõltuvust ühest kolmandast riigist või tarnijast, nõuda toimepidevus- ja taasteplaane ning
suurendada tarneahela läbipaistvust ja jälgitavust.
ELi-ülene digitaalne hanketurg: olulise muudatusena luuakse ELi digitaalne riigihangete
ökosüsteem. Liikmesriikide elektroonilised hankesüsteemid ühendatakse
koostalitlusvõimeliseks võrgustikuks ning kasutusele võetakse ettevõtja digitaalne identiteedi-
ja kvalifitseerimisprofiil ning ühine elektrooniline sobivusteenus. Viimase eesmärk on
võimaldada hankijal saada ajakohast infot ettevõtja, konsortsiumi liikmete ja hankes osalevate
alltöövõtjate sobivuse kohta, kasutades muu hulgas riiklikest andmekogudest pärinevaid
andmeid. Digilahenduste keskne põhimõte on andmete ühekordne esitamine ja taaskasutamine:
ettevõtjalt ei tuleks uuesti nõuda andmeid või tõendeid, mis on hankijale kättesaadavad
usaldusväärsest riiklikust registrist või ELi tasandi teenusest. Riiklike registrite ja e-
hankesüsteemide koostalitlusvõime ning automaatne kontroll peaksid vähendama nii
ettevõtjate tõendamiskoormust kui ka hankijate kontrollikoormust ning lihtsustama ettevõtjate
osalemist teiste liikmesriikide hangetes.
Uute ELi digilahenduste rakendamisel on oluline kasutada võimalikult suures ulatuses
olemasolevaid riiklikke e-hankesüsteeme ja registreid ning vältida paralleelsete või
dubleerivate süsteemide loomist. Sama hanke andmeid ei peaks olema vaja sisestada eraldi
riiklikku ja ELi tasandi süsteemi. Samuti peavad digilahendused olema töökindlad ja turvalised
ning nende kasutamine ei tohiks tekitada hankijatele ja ettevõtjatele uusi ebaproportsionaalseid
andmete esitamise, vormindamise või infosüsteemidesse sisestamise kohustusi.
Euroopa eelistamise põhimõte: kehtestatakse raamistik, mis võimaldab eelistada ELi (ja
teatud teiste riikide) ettevõtjaid ja tooteid kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega ning piirata
juurdepääsu riikidele, kes ei taga ELi ettevõtjatele õiglast turulepääsu. Selle põhimõtte
riigihangetesse integreerimise eesmärk on tugevdada Euroopa strateegilist autonoomiat ja
elavdada Euroopa majandust. Hankija võib muu hulgas piirata hankes osalemist ELi ja
hõlmatud riikide (kolmandad riigid, kelle ettevõtjad, kaubad, teenused või ehitustööd on
konkreetse hanke puhul hõlmatud ELi rahvusvahelistest lepingutest tulenevate riigihanketuru
5
juurdepääsu kohustustega) ettevõtjatega, lükata tagasi rahvusvaheliste kohustustega hõlmamata
riikide ettevõtja pakkumuse, nõuda kaupade, teenuste või ehitustööde teatavat ELi või hõlmatud
riikide päritolu või anda sellisele päritolule hindamisel eelise. Komisjon võib liidu strateegiliste
huvide kaitseks võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse Euroopa eelistamise
nõuete kasutamine teatavate kolmandate riikide ettevõtjate, kaupade, teenuste või ehitustööde
suhtes kohustuslikuks. Euroopa eelistamise süsteem sisaldab samas erandeid. Hankija võib
eelistamisnõuete kohaldamisest loobuda näiteks siis, kui vajalikku toodet või teenust ei ole
võimalik saada ELi või hõlmatud riigi ettevõtjalt ja mõistlik alternatiiv puudub, kui sobivaid
pakkumusi ei ole saadud või kui eelistuse kohaldamine sunniks hankijat ostma
ebaproportsionaalselt suure kuluga. Määrus loob ühtlasi horisontaalse raamistiku Euroopa
eelistamise nõuetele, mida saab kasutada ka teistes valdkondlikes ELi õigusaktides.
Uued andme- ja aruandluskohustused: liikmesriigid peavad looma riiklikud
hankeandmeruumid ning koguma ning edastama Euroopa kesksesse andmeruumi senisest
rohkem andmeid nii üle- kui ka alla rahvusvahelise piirmäära hangete kohta. Komisjoni
ettepaneku järgi peaks see võimaldama terviklikumalt jälgida konkurentsi, piiriülest osalemist,
VKEde ligipääsu, strateegiliste eesmärkide saavutamist ning aususe, vastupanuvõime ja
tarnekindlusega seotud riske. Eelnõu lähtub seejuures põhimõttest, et olemasolevaid andmeid
ei peaks põhjendamatult dubleerima ning olemasolevad riigihangete andmebaasid peaksid
võimaluse korral moodustama riiklike andmeruumide aluse.
Liikmesriigid peavad määrama riikliku koordineeriva asutuse ning looma korralduse määruse
rakendamises osalevate asutuste koostööks. Samuti tuleb toetada riigihangete professionaalsust
ning tagada hankijatele uue raamistiku rakendamiseks vajalik suutlikkus. Riiklike
andmeruumide ja seiresüsteemi kaudu suureneb ühtlasi võimalus jälgida riigihanketuru
toimimist ja tuvastada süsteemseid puudusi.
3. Analüüs EL asja vastavuse kohta pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja
proportsionaalsuse põhimõtetele
3.1 Õiguslik alus
Määruse eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 114. ELTL
artikli 114 alusel võib Euroopa Liit võtta meetmeid liikmesriikide õigus- ja haldusnormide
ühtlustamiseks, mille eesmärk on siseturu rajamine ja toimimine. Eelnõu võetakse vastu ELTL
artiklis 294 sätestatud seadusandliku tavamenetluse korras.
3.2 Subsidiaarsus
EL lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võtab Euroopa Liit
valdkondades, mis ei kuulu tema ainupädevusse, meetmeid ainult juhul ja niivõrd, kui
liikmesriigid ei suuda kavandatava meetme eesmärke piisavalt saavutada ning kavandatava
meetme ulatuse või toime tõttu on neid parem saavutada Euroopa Liidu tasandil.
Komisjoni hinnangul on Euroopa Liidu tasandi meetmed riigihangete valdkonnas vajalikud
siseturu toimimise parandamiseks, piiriüleste hangete hõlbustamiseks ning liikmesriikide
6
erinevatest riigihankereeglitest ja nende kohaldamisest tuleneva killustatuse vähendamiseks.
Eelnõu eesmärk on kehtestada riigihangetele ja kontsessioonidele senisest ühtsem Euroopa
Liidu õigusraamistik.
Eesti hinnangul on Euroopa Liidu tasandi regulatsioon põhjendatud osas, milles sellega
tagatakse siseturu toimimine, piiriülene konkurents ja riigihangete ühised põhimõtted. Eelnõu
edasisel menetlemisel tuleb siiski hinnata, kas kõigi kavandatud küsimuste ühetaoline
reguleerimine Euroopa Liidu tasandil on vajalik. Eelkõige peab liikmesriikidele jääma piisav
otsustus- ja rakendusruum alla rahvusvahelise piirmäära jäävate hangete menetlusreeglite,
liikmesriigi valitsemismudelist tuleneva hankijate vahelise koostöö ning riigisiseste
menetluslike ja tehniliste lahenduste kujundamisel.
3.3 Proportsionaalsus
EL lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei või Euroopa
Liidu meetme sisu ega vorm minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust
kaugemale.
Komisjon põhjendab määruse vormi vajadusega vähendada riigihangete regulatsiooni
killustatust ning tagada reeglite ühetaolisem kohaldamine liikmesriikides. Ühtsem regulatsioon
võib ühtlasi lihtsustada ettevõtjate piiriülest osalemist.
Eesti toetab riigihangete regulatsiooni lihtsustamist ja suuremat ühtlustamist, kuid leiab, et
kavandatavate meetmete proportsionaalsust tuleb eelnõu edasises menetlemises täiendavalt
hinnata. Eelkõige tuleb hinnata, kas kolme riigihankedirektiivi asendamine vahetult
kohaldatava ja üksikasjaliku määrusega on eesmärkide saavutamiseks vajalik või on samad
eesmärgid saavutatavad ühe suuremat ühtlustamist taotleva direktiiviga, mis jätaks
liikmesriikidele piisava rakendusruumi. Samuti vajavad proportsionaalsuse seisukohast
tähelepanu kohustuslikud kvaliteedikriteeriumide miinimumkaalud, uued andme- ja
aruandluskohustused ning alla rahvusvahelise piirmäära jäävate hangete reguleerimine.10, 11
Nõuded peavad olema eesmärgipärased, põhjendatud ja halduskoormust vähendavad ning
võimaldama kasutada olemasolevaid riiklikke süsteeme ja lahendusi.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
4.1 Mõju huvirühmadele
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d): Menetluste lihtsustamine ja
digitaliseerimine vähendavad eeldatavalt halduskoormust ja osalemiskulusid ning parandavad
ettevõtjate, sealhulgas VKE-de ligipääsu riigihangetele. Täiendavad keskkonna- ja sotsiaalsed
nõuded, Euroopa-eelistamise ja jätkusuutlikkuse kriteeriumid ning andmete esitamise nõuded
võivad samas halduskoormust suurendada ja vähendada VKE-de huvi ja võimekust hangetes
osaleda.
10 Rahvusvahelised piirmäärad asjade ja teenuste hankimisel keskvalitsuse asutuste jaoks on 140 000 eurot,
ehitustööde tellimisel kõikidele hankijatele 5,4 milj eurot 11 Rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete osakaal 2025.a hangete arvust oli 20%, maksumusest 80%.
7
Suured ettevõtted ja äriühendused: Innovatsiooni ja kestlikkust toetavatel meetmetel võib
olla positiivne mõju ettevõtluskeskkonnale ja majandusarengule laiemalt, suunates välja
töötama uuenduslikke lahendusi, mida saab turustada laiemalt, kui intellektuaalomandi õiguste
jaotus võimaldab lahenduse väljatöötajal säilitada vajalikud õigused. Sihitud päritolu- ja vähese
süsinikuheitega toodete nõuded võivad suurendada nõudlust Euroopa Liidus toodetud ja
väiksema keskkonnajalajäljega toodete järele, parandada ettevõtjate investeerimiskindlust,
toetada tööstuse dekarboniseerimist ning aidata vähendada strateegilisi sõltuvusi tarneahelas.
Samas sõltub nende meetmete mõju oluliselt sektori ja turu eripärast. Eesti väikese turu ja
geograafilise asukoha tõttu kohustuslikud päritolu- ja muud strateegilised nõuded suurendada
kulusid, piirata konkurentsi ja mõjutada tarneahelaid.
Hankijad ja liikmesriigid: Digitaliseerimine, menetluste lihtsustamine, liikmesriikide
digitaalsete platvormide koostalitusvõimeline töö võivad vähendada pikemas perspektiivis
töökoormust ja kulusid ning suurendada menetluste tõhusust ja läbipaistvust. Täiendavad
keskkonna- ja sotsiaalsed nõuded, innovatsiooni toetavad tingimused ning täiendavate andmete
kogumise ja esitamise nõuded võivad töökoormust suurendada ja hangete korraldamiseks
kuluvat aega pikendada. Samas võivad keskkonna ja energiatõhususe nõuded vähendada
kulusid kogu toote olelusringi jooksul. Keskkonnahoidlike riigihangete laialdasem kasutamine
võib suurendada nõudlust vähese süsinikuheitega, ressursitõhusate, ringlussevõetud materjale
sisaldavate ning parandatavate ja korduskasutatavate toodete järele, toetades seeläbi teisi
poliitikaeesmärke, nt puhta tööstuse arengut, ringmajandust ja kestlike tehnoloogiate turule
jõudmist. Võimaliku negatiivse mõjuna tuleb arvestada hinnatõusu ja konkurentsi vähenemise
riskiga. Julgeolekule ja päritolule suunatud reeglid võivad hankijate kulusid suurendada, kuid
samas vähendavad toimepidevuse riski ning toetavad Euroopa Liidu ja Eesti strateegilist
sõltumatust kolmandatest riikidest. IT-lahenduste puhul tuleb arvestada infosüsteemide
ümbertegemise vajaduse, infoturbe- ja toimepidevusriskide ning pädevate asutuste ülesannete
kasvuga, millega kaasnevad kulud riigieelarvele. Liikmesriikidele pandav hankijate
professionaliseerumise tagamise ja pakkujatele toe pakkumise ning koolitamise ülesanne toob
kaasa riigieelarve kulude ja/või hankijate kulude kasvu. Minimaalsete ülesannetega
kompetentsikeskuse funktsiooni täitva üksuse ülalpidamise hinnanguline kulu on vähemalt
150 000 eurot aastas, mille jaoks on vajalik täiendav rahastus riigieelarvest. IT-süsteemide
ümbertegemise ja riiklike andmeruumide loomise kulud sisaldavad alginvesteeringut ja iga-
aastast ülalpidamist, mida pole praeguses faasis võimalik veel hinnata ja seetõttu ka
riigieelarves planeerida, kuna täpsemad nõuded kehtestatakse teiste õigusaktidega.
Ametiühingud ja kodanikuühiskond: Keskkonna- ja sotsiaalsete nõuete tugevdamine võib
toetada kestlikkuse, töötingimuste ja sotsiaalse kaasatuse eesmärke. Keerukamad nõuded
võivad seejuures suurendada ettevõtjate, eelkõige VKE-de koormust.
Kodanikud: Reform suurendab riigihangete läbipaistvust ning toetab keskkonna-, sotsiaal- ja
innovatsioonieesmärkide saavutamist, kuid mõju kodanikele on kaudne.
8
4.2 Mõju Eesti õigus- ja halduskorraldusele
Ühe vahetult kohaldatava õigusakti kasutamine võib vähendada liikmesriikide
riigihankereeglite erinevusi, soodustada reeglite ühetaolisemat kohaldamist ning lihtsustada
ettevõtjate piiriülest osalemist. Samas vähendab vahetult kohaldatav ja üksikasjalik
regulatsioon liikmesriikide võimalust kohandada menetluslikke ja tehnilisi lahendusi oma
õigussüsteemi, halduskorralduse ja olemasolevate infosüsteemidega. Eestis eeldab uue
raamistiku rakendamine riigisiseste õigusaktide, tööprotsesside ja infosüsteemide kohandamist
ning võib kaasa tuua täiendavaid õigusloome-, IT-arendus- ja rakenduskulusid. Määruse vorm
vähendab ülevõtmisest tulenevaid erinevusi, kuid ühtlasi liikmesriikide võimalust säilitada või
kujundada riigisiseseid lahendusi valdkondades, kus ühetaoline Euroopa Liidu tasandi
regulatsioon ei ole siseturu toimimiseks vältimatult vajalik.
5. Eesti seisukohad
5.1 Eesti toetab riigihangete regulatsiooni tegelikku lihtsustamist ja halduskoormuse
vähendamist, lähtudes andmete ühekordse esitamise põhimõttest, piiriülesest
elektroonilisest kontrollist ning registrite koostalitlusvõimest.
Selgitus: Eesti toetab eelnõus kavandatud digitaliseerimist ja andmete ühekordse esitamise
põhimõtet, kui nende tulemusel väheneb hankijate ja ettevõtjate menetlus-, tõendamis-,
teavitamis- ja aruandluskoormus. Lihtsustamine ei tohiks piirduda õigusakti vormi ja struktuuri
muutmisega ega tuua kaasa seniste kohustuste ülekandmist uutesse infosüsteemidesse või
liikmesriikidele. Ettevõtjalt ei tuleks uuesti nõuda andmeid, mis on hankijale kättesaadavad
usaldusväärsest registrist või Euroopa Liidu ülesest teenusest.
Eesti ei toeta ühe keskse ELi e-hankeplatvormi loomist, mis asendaks toimivad riiklikud e-
hankesüsteemid. Eesti toetab riiklike e-hankesüsteemide ja registrite koostalitlusvõimet ning
turvalist piiriülest andmevahetust, et vajalikke andmeid oleks võimalik liikmesriikide vahel
taaskasutada ilma paralleelsete infosüsteemide ja dubleeriva andmesisestuseta. Samuti ei toeta
Eesti olemasolevaid digilahendusi dubleeriva eraldiseisva Euroopa ettevõtluskukru loomist.
Ettevõtluskukru kasutamine peab jääma liikmesriikide asutustele vabatahtlikuks ka
riigihangetes ning piiriülene andmevahetus peab võimalikult suures ulatuses tuginema
olemasolevatele riiklikele ja Euroopa Liidu digilahendustele, olema suunatud konkreetsetele
kasutusjuhtudele ega tohi kaasa tuua põhjendamatuid täiendavaid arendus- ja
ülalpidamiskulusid.
Regulatsiooni lihtsustamise tulemusel ei tohiks kohustuslikult kogutavate andmete maht
põhjendamatult suureneda. Uute kohustuste kehtestamisel tuleb hinnata nende vajalikkust,
proportsionaalsust ja rakenduskulu ning mõju eelkõige väiksematele hankijatele ja väikestele
ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Peame oluliseks, et põhiõigusaktis oleksid selgelt
reguleeritud andmetöötluse ja andmevahetuse põhialused, sealhulgas andmekoosseis,
juurdepääsuõigused, säilitamistähtajad, vastutus andmete õigsuse eest, andmekaitse ning
automatiseeritud kontrollide ja otsuste vaidlustamise võimalused. Tehniliste nõuete ja
9
andmekoosseisude täpsustamisel tuleb vältida dubleerivat andmekogumist ja põhjendamatu
halduskoormuse tekkimist.
5.2 Eesti toetab suurema õigusselguse ja lihtsustamise eesmärgil kolme
riigihankedirektiivi ühendamist üheks õigusaktiks, kuid eelistame jätkata liikmesriigile
paindlikuma direktiivi vormiga mitte komisjoni pakutud otsekohalduvat määrust.
Selgitus: Määruse vorm võib küll vähendada liikmesriikide regulatsioonide erinevusi ja toetada
reeglite ühetaolisemat kohaldamist, kuid Eesti hinnangul on neid eesmärke võimalik saavutada
ka ühe suuremat ühtlustamist taotleva direktiiviga. Direktiivi vorm võimaldab kehtestada
Euroopa Liidus ühtse õigusraamistiku, säilitades liikmesriikidele piisava rakendusruumi, et
arvestada riigisisese õigussüsteemi, halduskorralduse ja sektorite eripäradega. Liiga
üksikasjalik otsekohalduv määrus võib piirata liikmesriigi ja hankijate paindlikkust, raskendada
reeglite kohandamist muutuvatele turuoludele ning tingida toimivate riigisiseste lahenduste
ümberkujundamise. Kui määruse vorm osutub läbirääkimistel vältimatuks, peaks põhialusakt
olema vahetuks kohaldamiseks piisavalt üksikasjalik, kuid piirduma selgete ühiste põhimõtete
ja miinimumnõuetega ning jätma liikmesriikidele piisava võimaluse valida nende
rakendamiseks sobivad menetluslikud ja tehnilised lahendused.
5.3 Eesti toetab hankijate kaalutlusõiguse ja hankelepingute muutmise paindlikkuse
suurendamist, sest see võimaldab paremini arvestada hankija vajadustega ja reageerida
muutuvatele oludele.
Selgitus: Eesti toetab hankijale suurema kaalutlusruumi andmist menetlusviisi valikul,
sealhulgas võimalust kasutada hanke esemest, turu toimimisest ja lepingu keerukusest lähtudes
paindlikumalt läbirääkimisi, raamlepinguid ja hankelepingute muutmist. Menetluste
ümberkujundamisel soovime säilitada kiiremad ja avatud hankeid toetavad lahendused,
sealhulgas dünaamilise hankesüsteemi tunnused. Suurem kaalutlusruum lepingute muutmisel
võimaldab paremini hankija tegelike vajadustega arvestada ning pikaajaliste ja keerukate
lepingute täitmisel reageerida ettenägematutele asjaoludele, turuhindade muutustele,
tehnoloogia arengule ja vajaduse täpsustumisele uut hankemenetlust korraldamata, kui lepingu
üldine olemus ei muutu. Eesti peab seejuures oluliseks pakkujate võrdse kohtlemise, otsuste
kontrollitavuse ja oluliste lepingumuudatuste läbipaistvuse tagamist. Eesti toetab seejuures
pakkujate võrdse kohtlemise, otsuste kontrollitavuse ja oluliste lepingumuudatuste
läbipaistvuse tagamist.
Eesti ei toeta hankelepingu muutmisele selliste täiendavate eeltingimuste kehtestamist, mille
kohaselt peab muudatus olema eraldi objektiivselt põhjendatud ja säilitama lepinguliste
kohustuste tasakaalu, kui muudatuse lubatavus on muude määruses sätestatud tingimuste alusel
piisavalt selgelt hinnatav. Eelkõige ei ole selliste täiendavate tingimuste kohaldamine
põhjendatud juhul, kui muutmise võimalus, ulatus ja tingimused olid riigihanke
alusdokumentides ette nähtud ning pakkujatele ettenähtavad. Sellised määratlemata
lisatingimused võivad vähendada õigusselgust ja tekitada vaidlusi selle üle, kas muudatus oli
objektiivselt põhjendatud või muutis lepinguliste kohustuste tasakaalu.
10
Samuti ei toeta Eesti kõikidele hankelepingu muudatustele ühetaolise kohustusliku põhjaliku
eelanalüüsi ja üksikasjaliku kirjaliku põhjendamise nõude kehtestamist. Muudatuse hindamise
ja dokumenteerimise ulatus peab olema proportsionaalne muudatuse väärtuse, sisu ja riskiga.
Vähese mõjuga muudatuse puhul peab piisama lühikesest dokumenteeritud põhjendusest,
samas kui suure maksumuse, olulise konkurentsimõju või kõrgema riskiga muudatus võib
vajada põhjalikumat analüüsi ja vajaduse korral täiendavat kontrolli.
5.4 Eesti toetab kvaliteedikriteeriumide kasutamise suurendamise eesmärki koos
võimalusega asjakohastel juhtudel kohustuslike kvaliteedikriteeriumide rakendamisest
kõrvale kalduda. Eesti ei toeta üldiste kohustuslike 30% või 50% kvaliteedikriteeriumide
miinimumkaalude kehtestamist. Kvaliteedikriteeriumide osakaal peab lähtuma hanke
esemest, turuolukorrast ja hankija tegelikust vajadusest.
Selgitus: Pakkumuste hindamise mudel peab lähtuma hanke esemest, turuolukorrast, lepingu
riskidest ja jätma võimaluse hankijale lähtuda tema tegelikust vajadusest. Kuigi keerukate
IKT-, innovatsiooni- ja intellektuaalsete teenuste puhul võib kvaliteet olla otsustava tähtsusega
ning selle osakaal peab vastama hanke sisule, ei taga ühetaoline kohustuslik
kvaliteedikriteeriumite osakaal iseenesest paremat tulemust hankijale ning võib standardsete
kaupade ja teenuste puhul muuta hindamise kunstlikuks, raskendada pakkumuste võrreldavust
ja suurendada vaidluste riski. Eesti toetab eelnõuga pakutud lähenemist, mis säilitab võimaluse
hinnata standardsete lahenduste puhul pakkumusi üksnes hinna või kulu alusel või kõrvale
kalduda kohustuslikes miinimumosakaaludest, kui vajalik kvaliteeditase on tagatud tehnilise
kirjelduse, kvalifitseerimistingimuste, miinimumnõuete või lepingutingimustega.
Innovatsioonimenetluses on alati väärtuse hindamise raamistiku kui kvaliteedi hindamise
instrumendi kohustuslik rakendamine sobilik, kuna kvalitatiivne hindamine soodustab
innovatsiooni.
5.5 Eesti toetab selgeid ja proportsionaalseid julgeoleku-, tarnekindlus- ja
päritolumeetmeid, mis võimaldavad hankijatel põhjendatud strateegilistes sektorites
eelistada Euroopa Majanduspiirkonna ja usaldusväärsete partnerite ettevõtjaid, tooteid
ja tarneahelaid.
Selgitus: Eesti toetab eelnõus kavandatud julgeoleku-, tarnekindlus- ja päritolumeetmete
kehtestamist, tingimusel et need on selged ja proportsionaalsed ning võimaldavad hankijatel
põhjendatud strateegilistes sektorites eelistada Euroopa Majanduspiirkonna ja usaldusväärsete
partnerite pakkujaid, tooteid ja tarneahelaid. Eesti ei toeta Euroopa eelistamise üldist ja
ühetaolist kohustuslikku rakendamist kõigile riigihangetele, sest see mõjutab ka Eesti
ettevõtjate võimalusi riigihangetes osaleda, kui nende pakutavad tooted või komponendid
pärinevad kolmandatest riikidest. Päritolunõuded võivad suurendada kulusid ja
tõendamiskoormust, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel. Samuti võivad
kolmandad riigid Euroopa eelistamisele vastukaaluks kehtestada Euroopa (sh Eesti) ettevõtetele
turulepääsupiiranguid.
Strateegiliste sektoritena käsitatakse muu hulgas energia, transpordi, tervishoiu, digitaristu, vee,
toidu ja põllumajanduse ning finantsturutaristu valdkondi, kus koondunud või läbipaistmatud
11
tarneahelad võivad tekitada kriitilisi sõltuvusi ja toimepidevuse riski. See ei peaks tähendama
automaatset päritolueelistust kõigis nimetatud sektorite hangetes, vaid riskipõhist hinnangut
konkreetse hanke mõjule julgeolekule, toimepidevusele ja varustuskindlusele.
Hankijal peab olema võimalik hinnata riske, mis tulenevad pakkujast, tootest, tehnoloogiast,
tarnekindluse või julgeoleku seisukohast olulistest komponentidest, alltöövõtjatest, tarkvarast,
hooldusest, andmetöötlusest või kaugjuurdepääsust, ning rakendada hankemenetluses
meetmeid nende riskide maandamiseks. Eesti peab oluliseks, et meetmed aitaksid vältida
sõltuvustest, tarnekatkestustest, lubamatust juurdepääsust teabele ja muudest ohtudest tulenevat
kahjulikku mõju kriitilise taristu ja teenuste toimimisele ning kaupade tarnimisele.
Eesti toetab eelnõus pakutud julgeolekumeetmeid, mis võimaldavad käsitleda ettevõtja
tegelikust omandi-, kontrolli- ja rahastamisstruktuurist ning tehnoloogiast ja tarneahelast
tulenevaid riske sõltumata formaalsest päritolust. Päritoluga seotud meetmete kohaldamine
peab olema võimalik Euroopa Liidu või liikmesriigi julgeoleku, varustuskindluse, kriitilise
taristu või strateegilise autonoomia kaitse vajadusel. Üldjuhul peab nende meetmete
rakendamine jääma hankija otsustada, välja arvatud põhjendatud strateegilised juhud, kus
Euroopa Liidu tasandil nähakse ette kohustuslik eelistamine. Kohustusliku eelistamise korral
peavad olema kokku lepitud selged ja proportsionaalsed erandid.
Eesti peab vajalikuks, et Euroopa eelistamise päritolunõudeid oleks võimalik kohaldada
sihipäraselt eelkõige julgeoleku, tarnekindluse või strateegilise sõltuvuse seisukohast olulistele
kaupadele ja komponentidele.
Eesti peab vajalikuks selgeid ja praktiliselt kontrollitavaid päritolu ja väärtusosa arvutamise
reegleid. Näiteks tuleb selgelt sätestada ettevõtja, kauba, teenuse ja ehitustöö päritolu reeglistik
ning näha igaühe puhul ette üheselt mõistetav ja praktiliselt kontrollitav päritolu määramise
viis. Päritolureeglid peavad hõlmama vajaduse korral ka julgeoleku või tarnekindluse
seisukohast olulisi komponente ja tarneahelat. Julgeoleku või tarnekindluse seisukohast
põhjendatud juhul peab regulatsioon võimaldama selliste kolmanda riigiga seotud Euroopa
ettevõtjate ja toodete osalemist riigihangetes piirata.
Hankijalt ei saa eeldada iseseisvat keerukat geopoliitilist, omandikontrolli- või julgeolekualast
analüüsi. Eesti hinnangul peab olema võimalik riskide hindamisel tugineda pädevate asutuste
hinnangutele, üheselt mõistetavatele kriteeriumidele ja ajakohasele teabele ning otsused peavad
olema põhjendatud ja kontrollitavad. Peame oluliseks, et päritolureeglite rakendamine ei
suurendaks oluliselt hankijate haldus- ega töökoormust. Selleks peaks Euroopa Komisjon
tagama päritolu kindlakstegemiseks vajalikud ühtsed ja kasutajasõbralikud töövahendid ning
hankijatel peab olema võimalik Euroopa Komisjoni pakutavale teabele õiguskindlalt tugineda.
Päritolu kontrollimiseks vajalikud andmed peavad olema hankijale kättesaadavad Euroopa
Komisjoni pakutava keskse lahenduse kaudu ning võimaluse korral automaatselt
kontrollitavad, et päritolu ja omandikontrolli tuvastamisel vältida töö- ja halduskoormuse
12
kasvu, samas tuleb nõuetest kõrvalehoidmise kahtluse korral anda hankijatele võimalus
kontrollida päritolu põhjalikumalt. Juhtudel, millel Euroopa eelistuse kasutamine on
kohustuslik, peab säilima erandi võimalus, et vältida päritolueelistusest tuleneda võivat olulist
konkurentsi vähenemist, tarnepuudust, tehniliselt sobiva lahenduse hankimise võimatust või
ebaproportsionaalset lisakulu.
Euroopa eelistamise nõuded peavad olema erinevates Euroopa Liidu õigusaktides (nt tööstuse
kiirendamise ja innovatsioonimäärus) omavahel kooskõlalised ning lähtuma võimalikult
ühtsetest päritolu määramise, kohaldamise ja erandite põhimõtetest. Riigihangete
üldregulatsiooni ning valdkondlike õigusaktide nõuded ei tohiks tekitada hankijale ega
ettevõtjale paralleelseid või vastuolulisi kohustusi.
5.6 Eesti toetab probleemipõhist, etapiviisilist ja paindlikku innovatsioonihangete
menetlust ning turukonsultatsioonide kasutamist, et laiendada võimalike lahenduste
ringi, vähendada innovaatiliste lahenduste hankimise riske ning soodustada nende
tegelikku kasutuselevõttu.
Selgitus: Eesti toetab eelnõu lähenemist, mille kohaselt on innovatsioonihanke lähtekohaks
hankija vajadus või lahendatav probleem, mitte eelnevalt kindlaks määratud tehniline lahendus,
ning menetlus võimaldab lahendusi etappide kaupa arendada, katsetada ja võrrelda. Samuti
pooldame turukonsultatsioonide paindlikku kasutamist, eeldusel et välditakse konsultatsioonis
osalenud ettevõtjatele põhjendamatu konkurentsieelise tekkimist. Turukonsultatsioonid
võimaldavad hankijal saada ülevaadet olemasolevatest lahendustest, jagada
intellektuaalomandi õigused vastavalt hanke esemele ja edaspidise kasutuse vajadusele,
laiendada osalevate ettevõtjate ringi, mis võib tuua kaasa madalamad kogukulud. Eesti toetab
ka lähenemist, mille kohaselt jääb intellektuaalomand üldjuhul lahenduse loojale, kui hankijale
tagatakse lepingu eesmärgi täitmiseks vajalikud, piisavad ja majanduslikult mõistlikud
kasutusõigused. Seejuures peame vajalikuks, et innovatsioonihangete edendamisel eelistatakse
kohustuslikele hankemääradele stiimuleid, juhendeid ja osaliste võimekuse arendamist. Teadus-
ja arendustegevusega seotud hangete puhul peame vajalikuks vältida riigihangete
menetlusreeglite dubleerimist Euroopa innovatsioonimääruses ning tagada
innovatsioonimääruse ja riigihangete regulatsiooni kohaldamisalade selge piiritlemine. Kui
teadus- ja arendustegevuse hangete menetlusreeglid koondatakse riigihangete määrusesse, peab
selles säilima teadus- ja arendustegevuse hangete selge ja sisuline regulatsioon. Samuti peab
regulatsioon võimaldama hankijal eduka teadus- ja arendustegevuse tulemusena loodud
lahenduse lihtsustatud viisil kasutusele võtmist ja toetama ka innovatsiooni jõudmist
arendusetapist tegelikku kasutusse.
5.7 Eesti toetab jätkusuutlikku hankimist, kui nõuded on konkreetse hanke puhul
asjakohased ja proportsionaalsed ning arvestavad turu valmisolekut,
konkurentsiolukorda ja sektori eripära.
13
Selgitus: Eesti toetab keskkonna-, kliima- ja sotsiaalsete eesmärkide arvestamist riigihangetes,
kui nõuded on selgelt sõnastatud, kontrollitavad ja konkreetse hanke puhul asjakohased.
Kohustuslikud nõuded ei tohi põhjendamatult piirata konkurentsi, välistada väikese ja keskmise
suurusega ettevõtjaid ega muuta hanget tehniliselt või majanduslikult teostamatuks.
Kohustuslike nõuete puhul peame vajalikuks säilitada hankijale piisava kaalutlusruumi, et
arvestada sobivate toodete ja teenuste kättesaadavust, tõendamisvõimalusi, olelusringi kulusid
ning mõju tarnekindlusele. Eesti ei pea põhjendatuks kehtestada riigihangete üldregulatsioonis
kõikidele hangetele ühetaolisi kohustuslikke kestlikkuse nõudeid, kuna need võivad suurendada
hangete keerukust ja halduskoormust ning ei pruugi olla iga hanke eseme või turuolukorra
puhul asjakohased. See ei välista konkreetse sektori või toote eripärast lähtuvate kohustuslike
Euroopa Liidu ja riigisisestest õigusaktidest tulenevaid nõuete kohaldamist.
Näiteks ringmaterjalide kasutamise nõude kehtestamisel teedeehituses tuleb lisaks ringmaterjali
osakaalule arvestada materjali vastupidavust, transpordikaugust, ohutust ja kogukulusid.
Samuti peame vajalikuks põhjendatud erandite võimalust keskkonnanõuetest, kui turul puudub
piisav konkurents või nõude täitmise kulu oleks eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.
Nõuete kontrollimisel tuleks võimalikult palju rakendada andmete ühekordse esitamise
põhimõtet vältimaks täiendava tõendamiskoormuse panemist ettevõtjale ja hankijale.
5.8 Eesti peab vajalikuks säilitada energia-, transpordi-, vee- ja muude võrgustikusektori
ja kriitilise taristu hangete eripära arvestavad paindlikud hankereeglid.
Selgitus: Energia-, transpordi-, vee- ja muudes võrgustikusektorites tehakse pikaajalisi ja suure
maksumusega investeeringuid, mille puhul on keskse tähtsusega toimepidevus, varustuskindlus
ja tehniline ühilduvus. Eesti toetab võrgustikusektori hangetes paindlikke menetluslahendusi
ning peab oluliseks, et säiliks võimalus kasutada läbirääkimisi, pikema kestvusega
raamlepinguid, dünaamilist menetlusviisi ning kohandada lepinguid pika rakendusperioodi
jooksul.Näiteks elektrivõrgu komponentide hankimisel tuleb arvestada võrgu ülesehituse,
piiratud tarnijate ringi, pikkade tarneaegade ning varustuskindluse ja tarneahela toimepidevuse
tagamise vajadusega. Elektrivõrgu hangetes on oluline ka varuosade ja tarkvarauuenduste
pikaajaline kättesaadavus ning talitluspidevus.
Peame seetõttu vajalikuks, et päritolu-, keskkonna- ja aruandlusnõuded arvestavad kriitilise
taristu hangete piiratud pakkujate ringi ja tarneahelate keerukust. Uued kohustused ja piirangud
ei tohi muuta vajalikke investeeringuid ebamõistlikult aeglaseks või kulukaks ega vähendada
konkurentsi määral, mis ohustaks teenuste toimepidevust. Avatud konkurentsis toimivates
turusegmentides (näiteks energiatootmises) peaks olema erandi rakendamine võimalik
operatiivsemalt ja väiksema halduskoormusega.
5.9 Eesti leiab, et olulised turulepääsu, julgeolekut, päritolu, kestlikkust ja hankijate
kohustusi puudutavad küsimused tuleb sätestada riigihangete põhiõigusaktis.
Selgitus: Eesti peab oluliseks, et ettevõtjate õigusi, hankijate kohustusi ja turulepääsu tingimusi
oluliselt mõjutavad valikud jääksid tavapärase seadusandliku menetluse raames otsustatavaks
ning oleksid liikmesriikidele ja turuosalistele ette nähtavad. Riigihangete reeglid „kuidas osta“
14
tuleb kehtestada võimalikult suures ulatuses riigihangete läbiviimist reguleerivas õigusaktis,
mitte killustada erinevate valdkondlike õigusaktide vahel (nagu näiteks Euroopa
innovatsioonimäärus, nullnetotööstuse määrus (NZIA), tööstuse kiirendamise määrus (IAA) ja
kestlike toodete ökodisaini määrus (ESPR)). Eesti toetab komisjonile delegeeritud ja
rakendusvolituste kasutamist üksnes tehniliste üksikasjade, standardvormide ning ühetaolise
rakendamise tagamiseks vajalikes küsimustes. Volituste eesmärk, ulatus, sisu ja kestus tuleb
põhialusaktis täpselt piiritleda. Peame vajalikuks, et enne uute rakendusnõuete kehtestamist
hinnatakse nende mõju konkurentsile, halduskoormusele, infosüsteemidele ja turu
valmisolekule ning antakse liikmesriikidele piisav rakendamisaeg. Samuti peab komisjon
tagama hankijatele aegsasti vajalikud praktilised rakendus- ja töövahendid, juhised ning muu
toe uute nõuete ühetaoliseks ja tõhusaks rakendamiseks.
5.10 Eesti peab vajalikuks selgeid üleminekusätteid, piisavat üleminekuaega ja praktilist
rakendustuge. Digitaalseid lahendusi puudutavate nõuete kohaldamiseks peab pärast
vajalike rakendusaktide ja tehniliste nõuete vastuvõtmist jääma vähemalt kaks aastat
ettevalmistusaega.
Selgitus: Uue raamistiku rakendamine eeldab riigisiseste õigusaktide, tööprotsesside, juhendite,
koolituste ja infosüsteemide õigeaegset kohandamist. Peame vajalikuks, et põhiõigusaktis oleks
üheselt kindlaks määratud, milliseid norme kohaldatakse olemasolevatele raamlepingutele ja
dünaamilistele hankesüsteemidele, sõlmitud lepingutele ning nende muutmisele.
Põhiõigusaktis tuleb eraldi sätestada, milliseid nõudeid kohaldatakse enne uute nõuete
kohaldamise algust sõlmitud raamlepingute alusel tehtavatele tellimustele ja minikonkurssidele
ning varem loodud dünaamiliste hankesüsteemide alusel korraldatavatele hangetele. Uued
nõuded ei tohiks üldjuhul mõjutada enne nende kohaldamise algust sõlmitud hankelepingute
täitmist ega nende alusel juba võetud siduvaid kohustusi.
Olulised rakendusaktid, juhendid ja digitaalsete lahenduste tehnilised üksikasjad peavad olema
kättesaadavad piisavalt vara enne uute nõuete kohaldamist. Digitaalseid lahendusi reguleerivad
rakendusaktid peaksid olema vastu võetud vähemalt kaks aastat enne asjaomaste nõuete
kohaldamist, kuna olemasolevate infosüsteemide kohandamine või uute lahenduste
väljatöötamine eeldab piisavat aega arenduste kavandamiseks, vajalike hangete läbiviimiseks,
arendamiseks, testimiseks ja kasutuselevõtuks, samuti vajalike eelarvevahendite
planeerimiseks. Uute digitaalsete kohustuste kohaldamise tähtpäev ei tohiks seetõttu olla seotud
üksnes õigusakti jõustumise või üldise kohaldamiskuupäevaga, vaid peab arvestama nende
rakendamiseks vajalike rakendusaktide ja tehniliste nõuete tegeliku valmimisega.
Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peavad oma pädevuse piires tagama hankijatele ja
ettevõtjatele õigeaegselt praktilised juhised, koolitused ja rakendustoe, et vältida
rakendamispraktika killustumist ning vähendada üleminekuperioodil vigade ja vaidluste riski.
5.11 Eesti leiab, et alla rahvusvahelise piirmäära jäävate hangete andmekogumisnõuded
peavad jääma liikmesriikide pädevusse ning vaja on suurendada paindlikkust, mis
võimaldaks arvesse võtta liikmesriikide erinevaid valitsemismudeleid.
15
Selgitus: Liikmesriigile peab jääma piisav paindlikkus hankijatevahelise koostöö
korraldamiseks, et võimaldada avalike ülesannete tõhusat täitmist, tugitegevuste
konsolideerimist, pädevuste koondamist ja mastaabiefekti saavutamist. Eesti kontekstis on see
oluline mh riigi ja kohalike omavalitsuste vahelises koostöös, et kohalikud omavalitsused
saaksid kasutada riigi loodud lahendusi. Väiksema maksumusega hangete regulatsioon peab
olema lihtne, kiire ja proportsionaalne hanke väärtuse ning piiriülese huvi tegeliku ulatusega.
Eesti ei toeta sellistele hangetele üksikasjalike Euroopa Liidu tasandi menetlus-, avaldamis- ega
andmekohustuste kehtestamist, kui nendega kaasneb ebaproportsionaalne halduskoormus või
need vähendavad väikeste ja kohalike ettevõtjate võimalusi hangetes osaleda. Leiame, et
liikmesriikidele peab jääma õigus kujundada selliste hangete reeglid oma turu,
halduskorralduse, järelevalvesüsteemi ja olemasolevate digilahenduste järgi, järgides Euroopa
Liidu õiguse üldpõhimõtteid ning tagades piisava läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise.
Eesti ei toeta kohustusliku andmekogumise nõude kehtestamist lepingutele alates 10 000 eurost,
kuna sellega kaasnev haldus- ja töökoormus ei ole proportsionaalne väikese maksumusega
hangete puhul. Aruandluskohustuste kehtestamisel tuleb arvestada vajalike süsteemide
väljatöötamise ja käigushoidmise kuludega ning vältida täiendavat kohustuslikku
üleeuroopalist andmekogumist hangete kohta, millel puudub selge piiriülene huvi.
6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
29. septembri 2026. a kirjaga küsis Rahandusministeerium ministeeriumitelt, Riigikantseleilt ja
huvigruppidelt arvamusi määruse eelnõu kohta. Kaasatud huvigruppide nimekiri on lisas 3.
Ülevaade laekunud arvamustest koos Rahandusministeeriumi kommentaaridega on lisas 4.
7. Jätkutegevuse plaan
Euroopa Komisjon ootab liikmesriikide tagasisidet Euroopa Liidu Nõukogu ja Komisjoni
töögruppides kuni 2026. a lõpuni. Pärast kõigi keeleversioonide kättesaadavaks tegemist 27.
oktoobril 2026 algas liikmesriikide parlamentidele ette nähtud kaheksanädalane
subsidiaarsuskontrolli tähtaeg, mis lõpeb 23. detsembril 2026. Tagasisidet on võimalik Euroopa
Komisjonile anda ka avaliku kaasamise käigus, mis on Euroopa Komisjoni kaasamisportaalis
avatud kuni 23. detsembrini 2026. Rahandusministeerium esitab Eesti seisukohtade põhjal Eesti
märkused ja ettepanekud eelnõu menetlemise käigus. Määruse vastuvõtmine ja jõustumine on
eeldatavad 2027. aasta lõpus. Eelnõu kohaselt hakatakse määrust kohaldama kahe aasta
möödumisel selle jõustumisest, seega algaks määruse kohaldamine eeldatavalt 2029. aasta
lõpus. Eelnõu paneb liikmesriikidele kohustuse reguleerida mitmeid küsimusi siseriikliku
õigusega, mistõttu on määruse rakendamiseks vajalik õigusakt väljatöötada ka Eestis.