| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-02200-4 |
| Registreeritud | 19.11.2026 |
| Sünkroonitud | 20.11.2026 |
| Liik | E-post |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-5 Vabariigi Valitsuse otsuste alusdokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Euroopa Parlamendi liikmed; Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmed |
| Saabumis/saatmisviis | Euroopa Parlamendi liikmed; Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmed |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 1.10.2026 COM(2026) 523 final
2026/0294 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) 2016/1628 seoses vesiniku lisamisega mootoritüübi
või -tüüpkonna katsetamisel kasutatavate etalonkütuste hulka
{SWD(2026) 288 final}
(EMPs kohaldatav tekst)
ET 1 ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Vesinik on Euroopa Liidu 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise strateegia lahutamatu
osa, nagu on kirjeldatud ELi vesinikustrateegias1. Strateegias käsitletakse vesinikku
mitmekülgse energiakandjana, mis suudab vähendada süsinikuheidet sektorites, mida on
keeruline elektrifitseerida. Taastuvallikatest toodetud ja saastevaba vesiniku tootmise ja
kasutamise edendamisega püüab EL vesinikutehnoloogiaid ulatuslikumalt kasutusele võtta,
vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja edendada kestlikku majanduskasvu. Seda visiooni
toetab ka kava „REPowerEU“,2 mille eesmärk on vähendada sõltuvust fossiilkütuste
impordist ja kiirendada üleminekut taastuvatele energiaallikatele, sealhulgas saastevaba
vesiniku tootmisele ja kasutamisele eri sektorites.
Vesiniku potentsiaali hõlbustada süsinikuheite vähendamist tunnustatakse ÜRO Euroopa
Majanduskomisjoni (UNECE) raamistikus, kus seda peetakse väljaspool teid kasutatavate
liikurmasinate puhul otstarbekaks kütusevalikuks3. Selline tunnustus rõhutab vesiniku
keskkonnakasu ja võimet vähendada märkimisväärselt väljaspool teid kasutatavate
liikurmasinate mootorite heidet. Sellest rahvusvahelisest tunnustusest hoolimata ei ole vesinik
määruse (EL) 2016/1628 artiklis 25 etalonkütusena loetletud. Vesiniku puudumine
õigusraamistikust piirab väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sektori suutlikkust minna
üle kestlikumatele tehnoloogiatele, takistades saavutamast Euroopa rohelises kokkuleppes4
sätestatud ELi eesmärke vähendada CO2 heidet ja fossiilkütusesõltuvust. Vesinikku
etalonkütusena tunnustamata seab EL ohtu innovatsiooni ja vesinikkütusel töötavate
väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate turulesisenemise, jättes seega kasutamata
tehnoloogilise arengu võimalused.
Seetõttu on ettepanekul järgmised eesmärgid.
Kõrvaldada regulatiivne lünk. Peamine eesmärk on muuta määrust (EL) 2016/1628, et lisada
vesinik etalonkütuste loetellu, tagades ELi eeskirjade kooskõla rahvusvaheliste standarditega
ning liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidega.
Hõlbustada süsinikuheite vähendamist ja suurendada energiajulgeolekut. Algatusega lisada
vesinik õigusraamistikku toetatakse ELi strateegiat vähendada CO2 heidet ja saavutada 2050.
aastaks kliimaneutraalsus. See aitab vähendada fossiilkütusesõltuvust ning toetab vastupidava
ja kestliku energiasüsteemi loomist.
Stimuleerida innovatsiooni ja tööstuse konkurentsivõimet. Vesiniku tunnustamine otstarbeka
kütusena soodustab väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sektoris innovatsiooni,
toetades vesinikutehnoloogiate uurimist, arendamist ja kasutuselevõttu. Sellega viiakse ELi
õigusnormid kooskõlla UNECE standarditega, hõlbustades rahvusvahelist kaubandust ja
säilitades ELi tootjate konkurentsivõime kogu maailmas.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Määruse (EL) 2016/1628 artikli 35 kohaselt on lubatud teha erandeid uute tehnoloogiate või
uute põhimõtete suhtes, luues seeläbi tingimused uuenduste lõimimiseks väljaspool teid
1 COM(2020) 301 final. 2 COM(2022) 230 final. 3 UNECE eeskiri nr 96, versioon 04. 4 COM(2019) 640 final.
ET 2 ET
kasutatavate liikurmasinate sektorisse. Tootja võib taotleda ELi tüübikinnitust mootoritüübile
või -tüüpkonnale, milles on kasutatud uusi tehnoloogiaid või uusi põhimõtteid. Pärast
Madalmaadele artikli 35 alusel tehtud erandit5 kohustab artikkel 36 komisjoni võtma vajalikke
meetmeid delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohandamiseks, et arvestada seda
tehnoloogia arengut. Vesiniku lisamine etalonkütuste loetellu on delegeeritud õigusaktide ja
rakendusaktide hilisemate muudatuste eeltingimus.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Ettepanek on kooskõlas liidu kehtivate tegevuspõhimõtetega, mille eesmärgid on tagada
kestlikkus, kliimameetmed ja tehnoloogiline innovatsioon.
Vesiniku kasutuselevõtt väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate kütusena on oluline ELi
kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks. Väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate
sektorit mõjutab märkimisväärselt jõupingutuste jagamise määrus, mis on nende masinate
süsinikuheite vähendamise peamine regulatiivne tõukejõud. Jõupingutuste jagamise
määrusega on ette nähtud heitkoguste vähendamine HKSi mittekuuluvates sektorites,
sealhulgas transpordi-, ehitus-, põllumajandus- ja siseveetranspordi sektoris, hõlbustades kogu
ELi hõlmavate kliimaeesmärkide saavutamist.
Puhta tööstuse kokkuleppes6 on rõhutatud ELi pühendumust muuta rohelise kokkuleppe
raames oma tööstusbaasi. Muudatus soodustab vesinikutehnoloogiate kasutuselevõttu, olles
seega kooskõlas eesmärgiga minna tööstuses üle vähese CO2 heitega tootmisprotsessidele,
suurendades konkurentsivõimet ja edendades kestlikku majanduskasvu. Sellega toetatakse ka
ELi kliimamäärust,7 millega on kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks muudetud
õiguslikult siduvaks ja kehtestatud 2030. aastaks heitkoguste vähendamise eesmärk, aidates
vähendada tööstusheidet.
Ettepanek on täielikult kooskõlas ELi vesinikustrateegiaga,8 mille kohaselt on vesinik
peamine energiakandja teel ELi kliimaneutraalsuse poole. See strateegia loob raamistiku
vesiniku tootmise ja kasutamise suurendamiseks eri sektorites, sealhulgas transpordis ja
tööstuses, kooskõlas ELi üldiste kliimaeesmärkidega.
Muudatus on kooskõlas ELi merendustööstuse strateegiaga,9 kus vesinikku on väljaspool teid
kasutatavate liikurmasinate mootorite etalonkütusena konkreetselt nimetatud IV sambas –
innovatsioon.
Muudatus on kooskõlas raskeveokite CO2 heite norme käsitleva määrusega,10 mille eesmärk
on vähendada transpordisektori heidet ning edendada heiteta ja vähese heitega sõidukite,
sealhulgas vesinikkütusega sõidukite kasutuselevõttu. Võimaldades kasutada väljaspool teid
kasutatavate liikurmasinate sektoris olemasolevaid tehnoloogiaid, tagatakse ettepanekuga
süsinikuheite vähendamise käsitluste ühtlus eri liiki masinate ja sõidukite puhul, edendades
heitkoguste vähendamisel järeleproovitud tehnoloogiat.
5 C(2025) 1153 final. 6 COM(2025) 85 final. 7 Määrus (EL) 2021/1119. 8 COM(2020) 301 final. 9 COM(2026) 111 final. 10 Määrus (EL) 2019/1242.
ET 3 ET
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate turul toimub ulatuslik riikidevaheline kauplemine.
Ühtse ELi lähenemisviisita võivad erinevad riigisisesed õigusnormid põhjustada turu
killustatust, tekitades tehnilisi kaubandustõkkeid ja ebatõhusaid tingimusi mitmes riigis
tegutsevatele ettevõtjatele.
Kogu ELi hõlmav õigusraamistik on hädavajalik võrdsete tingimuste tagamiseks. See ennetab
killustatust ja hõlbustab kaupade vaba liikumist siseturul.
Vesiniku väljajätmine väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate võimalike kütuste loetelust
võib takistada tehnoloogilist innovatsiooni ja aeglustada vesinikutehnoloogiate
kasutuselevõttu, takistades ELi ühiste keskkonnaeesmärkide saavutamist ja turgude
lõimimiseks tehtavaid jõupingutusi.
• Proportsionaalsus
Ettepanekuga viiakse ELi õigusnormid kooskõlla UNECE poolt juba kehtestatud
rahvusvaheliste standarditega.
Algatusega ei nähta sidusrühmadele ette lisakulusid ega uut halduskoormust, vaid sellega
kõrvaldatakse rahvusvahelistele standarditele vastavate uute innovaatiliste tehnoloogiate
turulelaskmise takistused. See tähendab, et vajalikud kohandused on proportsionaalsed
keskkonnasäästlikkusest ja turu konkurentsivõimest saadava kasuga.
Ettepaneku eesmärk on hõlbustada ELi strateegiliste eesmärkide saavutamist kliimameetmete
ja tehnoloogilise innovatsiooni valdkonnas, tekitamata ettevõtjatele või liikmesriikidele
tarbetut koormust. Selles keskendutakse konkreetselt regulatiivse lünga kõrvaldamisele viisil,
mis toetab liidu ulatuslikumaid süsinikuheite vähendamise ja kestlikkuse eesmärke.
Ettepanekus säilitatakse proportsionaalsus ja tagatakse, et regulatiivsed muudatused on
vajalikud, sobivad ja nende eeldatava kasuga tasakaalus.
• Vahendi valik
Kui Madalmaad on saanud loa anda vesinikumootoritele artikli 35 kohaselt ELi tüübikinnitus,
kohandab komisjon vastavalt määrusi, nagu on ette nähtud määruse artiklis 36. Uute
etalonkütuste, näiteks vesiniku lisamine ei kuulu siiski komisjonile antud volituste hulka.
Seetõttu on kehtiva määruse muutmine vajalik vahend selle kooskõla saavutamiseks, tagades
regulatiivse sidususe ja ühtlustamise siseturul.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ei kohaldata
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Ettepaneku elemente arutati liikmesriikide ja sidusrühmadega ning nad toetasid neid
väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate eksperdirühma koosolekutel 2024. aasta
septembris ja 2025. aasta oktoobris.
ET 4 ET
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Muudatus põhineb kehtivatel rahvusvahelistel standarditel ja katsetamist käsitlevatel
eksperditeadmistel, mis tulenevad UNECE eeskirjast nr 4911 ning eeskirja nr 9612 hiljutistest
ühe- ja segakahekütuselisi mootoreid käsitlevatest muudatustest, millega tunnustatakse
vesinikku väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate mootorite võimaliku kütusena. Lisaks
toimub protsess vastavalt määruse (EL) 2016/1628 artikli 35 kohasele menetlusele, nagu
näitab Madalmaadele väljastatud luba anda ELi tüübikinnitus ühekütuselisele vesinikkütusega
mootorile13. Määratud tehnilise teenistuse tehtud sertifitseerimiskatsetega kontrolliti
kehtivatele keskkonnakaitsenõuetele vastavust.
• Mõjuhinnang
Ettepanek ei vaja mõju hindamist, kuna see on kooskõlas kehtiva UNECE eeskirjaga nr 96,
milles juba tunnustatakse vesinikku võimaliku kütusena. Ettepanek tehakse pärast seda, kui
komisjon on väljastanud Madalmaadele määruse (EL) 2016/1628 artikli 35 alusel loa anda
ELi tüübikinnitus ühekütuselisele vesinikumootorile, tuginedes ulatuslikule
dokumentatsioonile. Määruse artiklis 36 on sätestatud, et kui komisjon lubab teha erandi
vastavalt artiklile 35, peaks ta viivitamata võtma vajalikud meetmed asjakohaste delegeeritud
õigusaktide või rakendusaktide kohandamiseks tehnoloogia arenguga. Seda arvesse võttes ei
ole täiendavat mõju hindamist vaja teha.
• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei kohaldata
• Põhiõigused
Ei kohaldata
4. MÕJU EELARVELE
Ei kohaldata
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Ei kohaldata
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Muutmisega tehakse määrusesse (EL) 2016/1628 kaks sihipärast muudatust.
Sellega lisatakse vesinik tüübikinnituste/heitekatsete raamistikus kasutatavate etalonkütuste
loetellu.
Sellega kaotatakse CO2-ga seotud teavitamis-/aruandluskohustus, kui mootor töötab üksnes
vesinikul, sest selle põlemisel ei teki kütusest pärinevat CO2.
11 E/ECE/324/Rev.1/Add.48/Rev.8/Amend.2, E/ECE/TRANS/505/Rev.1/Add.48/Rev.8/Amend.2. 12 E/ECE/324/Rev.1/Add.95/Rev.4/Amend.1, E/ECE/TRANS/505/Rev.1/Add.95/Rev.4/Amend.1. 13 C(2025) 1153 final.
ET 5 ET
2026/0294 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) 2016/1628 seoses vesiniku lisamisega mootoritüübi
või -tüüpkonna katsetamisel kasutatavate etalonkütuste hulka
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/16282 on kehtestatud
väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatud mootoritest eralduvate
õhusaasteainete heite piirnormid.
(2) Komisjon väljastas 25. veebruari 2025. aasta rakendusotsusega C(2025) 1153 final3
Madalmaadele määruse (EL) 2016/1628 artiklis 35 sätestatud erandkorra alusel loa
anda ELi tüübikinnitus üksnes vesinikkütusel töötavate väljaspool teid kasutatavate
liikurmasinate mootoritüübile. Pärast kõnealuse erandi tegemist tuleks vesinik lisada
etalonkütusena määrusesse (EL) 2016/1628, et tagada kooskõla ja ühtlus kogu liidus.
(3) Selleks et hõlbustada turulepääsu ja tagada liidu tootjate konkurentsivõime
maailmaturul, on asjakohane viia liidu regulatiivsed standardid kooskõlla UNECE
eeskirjaga nr 964 (versioon 04), mille kohaselt kuulub vesinik väljaspool teid
kasutatavate liikurmasinate mootorite etalonkütuste hulka.
1 ELT C […], […], lk […]. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1628, mis käsitleb
väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete
osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid
(EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see
kehtetuks (ELT L 252, 16.9.2016, lk 53, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1628/oj). 3 C(2025) 1153 final, komisjoni 25. veebruari 2025. aasta rakendusotsus, millega lubatakse Madalmaadel
anda ELi tüübikinnitus üksnes vesinikkütusel töötavate väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate
mootoritüübile. 4 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 96: ühtsed sätted, milles käsitletakse põllu- ja
metsamajanduslikele traktoritele ning väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate
survesüütemootorite tüübikinnitust seoses mootoritest lähtuva saasteaineheitega (ELT L 88, 22.3.2014,
lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/96/oj).
ET 6 ET
(4) Üksnes vesinikul töötavad mootorid ei eralda põlemise ajal kütusest pärinevat
süsinikdioksiidi. Seega on asjakohane vabastada vesinikumootorite tootjad kohustusest
teatada tüübikinnitusprotsessi osana CO2 heitest, lihtsustades seega kõnealuse
tehnoloogiaga seotud regulatiivseid nõudeid.
(5) Määrust (EL) 2016/1628 tuleks seetõttu vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2016/1628 muutmine
1. Määrust (EL) 2016/1628 muudetakse järgmiselt.
1. Artikli 25 lõike 2 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:
„g) vesinik.“
2. Artikli 43 lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Tootjad teevad algseadme valmistajale kättesaadavaks ELi tüübikinnituse
andmise menetluses kindlaks tehtud süsinikdioksiidi (CO2) heitkogused ja volitavad
algseadme valmistajat edastama vastavat teavet koos selgitava teabega
katsetingimuste kohta selle väljaspool teid kasutatava liikurmasina lõpptarbijale,
millele on mootor kavas paigaldada. Üksnes vesinikul töötavate mootorite puhul ei
ole nimetatud heitkoguste esitamine siiski nõutav.“
Artikkel 2
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
[...] [...]
ET 7 ET
FINANTS- JA DIGISELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) 2016/1628 seoses vesiniku lisamisega
mootoritüübi või -tüüpkonna katsetamisel kasutatavate etalonkütuste hulka
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
Muudatus, millega lisatakse vesinik määrusesse (EL) 2016/1628 väljaspool teid
kasutatavate liikurmasinate etalonkütusena puudutab peamiselt mitut olulist
poliitikavaldkonda.
Keskkonna- ja kliimapoliitika. Ettepanek on kooskõlas ELi ulatuslikumate
keskkonnaeesmärkidega, eelkõige nendega, mis on seotud heitkoguste vähendamise
ja kliimamuutuste mõju leevendamisega. Sellega toetatakse selliseid algatusi nagu
Euroopa roheline kokkulepe, mille eesmärk on muuta ELi majandus minimaalse
kasvuhoonegaaside netoheitega kestlikuks majanduseks.
Energiapoliitika. Vesinikkütuse lisamine kajastab ELi strateegilist suunda
mitmekesistada energiaallikaid ning edendada taastuvenergia ja puhta energia
tehnoloogiaid. See on kooskõlas ELi vesinikustrateegiaga, mille eesmärk on kasutada
ära vesiniku potentsiaali mitmekülgse energiakandjana.
Tööstuspoliitika. Vesinikutehnoloogia kasutuselevõtu edendamisega toetatakse
ettepanekuga innovatsiooni ja konkurentsivõimet ELi väljaspool teid kasutatavate
liikurmasinate tööstussektoris. Sellega soodustatakse teadus- ja arendustegevust,
millega kaasneb tehnoloogia areng ja uute turuvõimaluste loomine väljaspool teid
kasutatavate liikurmasinate sektoris.
Ühtse turu poliitika. Liikmesriikide standardite ühtlustamine on äärmiselt oluline ELi
siseturu terviklikkuse säilitamiseks. Ettepanekuga hõlbustatakse kaupade vaba
liikumist, vähendatakse tehnilisi kaubandustõkkeid ning tagatakse tootjatele ja
ettevõtjatele võrdsed tingimused.
Tervisepoliitika. Vähendades saasteainete, näiteks lämmastikoksiidide ja tahkete
osakeste heidet, aitab ettepanek parandada õhukvaliteeti ja saavutada paremaid
tulemusi rahvatervise valdkonnas, mis on kooskõlas ELi eesmärgiga parandada oma
kodanike heaolu.
Need poliitikavaldkonnad toetavad üheskoos selliseid ELi strateegilisi eesmärke
nagu kestlikkus, konkurentsivõime ja turu ühtlustamine, kajastades integreeritud
lähenemisviisi keskkonna- ja majandusprobleemide lahendamisele.
1.3. Eesmärgid
1.3.1. Üldeesmärgid
Määrust (EL) 2016/1628 muudetakse, lisades vesiniku väljaspool teid kasutatavate
liikurmasinate sisepõlemismootorite etalonkütuste loetellu, üldeesmärgiga kaotada
praegune õiguslik lünk kehtivate ELi õigusnormide ja nende UNECE kehtestatud
rahvusvaheliste standardite vahel, millega on vesinikku võimaliku kütusevalikuna
juba tunnustatud. Selle muudatusega edendatakse väljaspool teid kasutatavate
liikurmasinate sektoris tehnoloogia arengut ja keskkonnasäästlikkust, hõlbustades
üleminekut puhtamatele energialahendustele. Õigusnormide kooskõlastamisega
ET 8 ET
tagab algatus liidu kliimamuutuste, innovatsiooni ja turu ühtlustamise käsitluse
ühtsuse ja kooskõla, toetades seeläbi ELi tootjate konkurentsieelist ülemaailmsetel
turgudel.
1.3.2. Erieesmärgid
Erieesmärk nr 1. Hõlbustada süsinikuheite vähendamist, keskkonnasäästlikkust ja
energiajulgeoleku suurendamist
Vesinik on tunnustatud kütus ELi strateegias vähendada CO2 heidet ja saavutada
2050. aastaks kliimaneutraalsus. Vesiniku lisamisega väljaspool teid kasutatavate
liikurmasinate õigusraamistikku aitab käesolev algatus otseselt kaasa
traditsiooniliselt fossiilkütustest sõltuva sektori süsinikuheite vähendamisele.
Energiaallikate mitmekesistamine vesiniku lisamise teel aitab vähendada ELi
fossiilkütusesõltuvust. Selliste algatuste kaudu nagu ELi vesinikustrateegia
toetatakse selle meetmega kestliku ja turvalise energiasüsteemi arendamist, aidates
kaasa ELi energiavarustuse üldisele vastupanuvõimele.
Erieesmärk nr 2.Stimuleerida innovatsiooni ja tööstuse konkurentsivõimet
Vesiniku tunnustamisega etalonkütusena soodustatakse muudatusega innovatsiooni
väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sektoris, stimuleerides teadus- ja
arendustegevust uute tehnoloogiate valdkonnas. See algatus toetab ELi
tööstusstrateegia eesmärke, milleks on rakendada ja edendada uusi
tehnoloogialahendusi.
Algatusega tagatakse ELi õigusnormide ühtlus UNECE eeskirjaga nr 96
(versioon 04), edendades väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate ja
mootorsõidukite heitkoguseid käsitlevate õigusnormide terviklikku käsitlust. Selline
kooskõlastamine on oluline, et hõlbustada rahvusvahelist kaubandust ja säilitada ELi
tootjate konkurentsivõime ülemaailmsel tasandil.
1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju
toetusesaajatele/sihtrühmale.
Ettepanek peaks tooma märkimisväärset kasu mitmes valdkonnas, toetades ELi
eesmärke saavutada kliimaneutraalsus, turuintegratsioon ja ülemaailmne
juhtpositsioon puhta tehnoloogia valdkonnas.
Erieesmärk nr 1. Keskkonnamõju
Vesiniku kasutamine aitab vähendada kasvuhoonegaaside ja saasteainete heidet,
parandada õhukvaliteeti ning toetada ELi kliimaneutraalsuse eesmärkide
saavutamist.
Algatusega toetatakse üleminekut puhtamatele energialahendustele, edendades
väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sektoris pikaajalist üleminekut kestlikele
tööstustavadele.
Erieesmärk nr 2. Majanduslik mõju
Väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate väärtusahelas osalevad ELi tootjad ja
tarnijad peaksid saama kasu juurdepääsust ühtlustatud õigusraamistikule, mis on
kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, suurendades konkurentsivõimet nii
riigisisestel kui ka ülemaailmsetel turgudel.
ET 9 ET
Määrusega soodustatakse tehnoloogilist innovatsiooni, edendades
vesinikutehnoloogiate uurimist ja arendamist, mis võib luua rohelises majanduses
uusi ärivõimalusi, töökohti ja majanduskasvu.
Erieesmärk nr 3. Mõju turule ja kaubandusele
Algatusega tagatakse, et väljaspool teid kasutatavate liikurmasinatega saab tõrgeteta
kaubelda kõigis ELi liikmesriikides, vähendades tehnilisi tõkkeid ja edendades
integreeritumat siseturgu.
Rahvusvaheliste standarditega kooskõlastamine hõlbustab sujuvamat juurdepääsu
ülemaailmsetele turgudele, tugevdades ELi ekspordipotentsiaali.
Erieesmärk nr 4. Regulatiivne mõju
Muudatusega tagatakse keskkonnanormide järjepidev kohaldamine kõigis
liikmesriikides, vähendades erinevusi ja lihtsustades ettevõtjate jaoks nõuete täitmise
protsesse.
See on kooskõlas ulatuslikuma ELi poliitikaga, nagu Euroopa roheline kokkulepe ja
vesinikustrateegia, ning tugevdab seda, integreerides need eesmärgid
reguleerimistavadesse.
Erieesmärk nr 5. Mõju sidusrühmadele
Tootjad ja tarnijad saavad kasu selgest regulatiivsest keskkonnast ja väljaspool teid
kasutatavate liikurmasinate heidet käsitlevatest ühtlustatud õigusnormidest, mis
suurendavad nende konkurentsivõimet.
Kodanikud saavad kaudset kasu paremast õhukvaliteedist ja rahvatervisest, kuna
väljaspool teid kasutatavatest liikurmasinatest tuleneva heite vähenemine aitab
tagada puhtamat ja tervislikumat keskkonda.
1.3.4. Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
[...]
1.4. Ettepanek/algatus käsitleb
☐ uut meedet
☐ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest1
☐ olemasoleva meetme pikendamist
☐ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või
ühendamist teise või uue meetmega
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava
[...]
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva
1 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
ET 10 ET
punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
ELi tasandi meetme põhjused (ex-ante) […]
Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex-post) […]
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
[...]
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega
[...]
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang
[...]
1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus
☐ Piiratud kestusega
☐ hõlmab ajavahemikku [PP.KK]AAAA–[PP.KK]AAAA
☐ finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul
AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–
AAAA.
☐ Piiramatu kestusega
Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)2
☐ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
☐ tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat
komisjoni personali;
☐ rakendusametite kaudu
☐ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
☐ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on
delegeeritud:
☐ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
☐ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
☐ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
☐ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
2 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil
https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-
implementation/Pages/implementation-methods.aspx
ET 11 ET
☐ avalik-õiguslikele asutustele;
☐ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil
neile antakse piisavad finantstagatised;
☐ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud
avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad
finantstagatised;
☐ asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu
V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete
rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;
☐ liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi
eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike
normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste
haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-
õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud
asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis
piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad
iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.
Märkused
[...]
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid
[...]
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
[...]
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
[...]
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal)
[...]
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
[...]
ET 12 ET
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
Mitmeaast
ase
finantsraa
mistiku
rubriik
Eelarverid
a
Kulu
liik Rahaline osalus
Nr
Liigendatu
d/liigenda
mata1
EFTA
riigid2
Kandidaatr
iigid ja
potentsiaal
sed
kandidaadi
d3
Muud
kolmandad
riigid
Muu
sihtotstarb
eline tulu
[XX.YY.Y
Y.YY]
Liigendatu
d/liigenda
mata
JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
[XX.YY.Y
Y.YY]
Liigendatu
d/liigenda
mata
JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
[XX.YY.Y
Y.YY]
Liigendatu
d/liigenda
mata
JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
1 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 2 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 3 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.
ET 13 ET
Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
Mitmeaast
ase
finantsraa
mistiku
rubriik
Eelarverid
a
Kulu
liik Rahaline osalus
Nr
Liigendatu
d/liigenda
mata
EFTA
riigid
Kandidaatr
iigid ja
potentsiaal
sed
kandidaadi
d
Muud
kolmandad
riigid
Muu
sihtotstarb
eline tulu
[XX.YY.Y
Y.YY]
Liigendatu
d/liigenda
mata
JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
[XX.YY.Y
Y.YY]
Liigendatu
d/liigenda
mata
JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
[XX.YY.Y
Y.YY]
Liigendatu
d/liigenda
mata
JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
☐ Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
☐ Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
ET 14 ET
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr
DG: <.......> Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaastane finantsraamistik
2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud
Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000
Maksed (2a) 0,000
Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000
Maksed (2b) 0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud4
Eelarverida (3) 0,000
DG <…….>
assigneeringud KOKKU
Kulukohustused = 1a + 1b +
3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Maksed = 2a + 2b +
3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
DG: <.......> Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaastane finantsraamistik
2021–2027KOKKU
4 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene
teadustegevus.
ET 15 ET
Tegevusassigneeringud
Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000
Maksed (2a) 0,000
Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000
Maksed (2b) 0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud5
Eelarverida (3) 0,000
DG <…….>
assigneeringud KOKKU
Kulukohustused = 1a + 1b +
3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Maksed = 2a + 2b +
3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaastane finantsraamistik
2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud
KOKKU
Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad
haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
5 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene
teadustegevus.
ET 16 ET
Mitmeaastase
finantsraamistiku
RUBRIIGI <....>
assigneeringud KOKKU
Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik Nr
DG: <.......> Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaastane finantsraamistik
2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud
Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000
Maksed (2a) 0,000
Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000
Maksed (2b) 0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud6
Eelarverida (3) 0,000
DG <…….>
assigneeringud KOKKU
Kulukohustused = 1a + 1b +
3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Maksed = 2a + 2b + 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
6 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene
teadustegevus.
ET 17 ET
3
DG: <.......> Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaastane finantsraamistik
2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud
Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000
Maksed (2a) 0,000
Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000
Maksed (2b) 0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud7
Eelarverida (3) 0,000
DG <…….>
assigneeringud KOKKU
Kulukohustused = 1a + 1b +
3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Maksed = 2a + 2b +
3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaastane finantsraamistik
2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
7 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene
teadustegevus.
ET 18 ET
KOKKU Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad
haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Mitmeaastase
finantsraamistiku
RUBRIIGI <....>
assigneeringud KOKKU
KOKKU = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaastane finantsraamistik
2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud
KOKKU (kõik rubriigid)
Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad
haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Mitmeaastase
finantsraamistiku
rubriikide 1–6
assigneeringud KOKKU
(vajalikud vahendid)
Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“8
DG: <.......> Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaastane finantsraamistik
2021–2027 KOKKU
8 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.
ET 19 ET
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
DG <.......> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
DG: <.......> Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaastane finantsraamistik
2021–2027 KOKKU
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
DG <.......> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7
assigneeringud KOKKU
(Kulukohus
tuste
kogusumm
a = maksete
kogusumm
a)
0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaasta
ne
finantsraami
stik 2021–
2027
KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
ET 20 ET
RUBRIIKIDE 1–7
assigneeringud KOKKU Maksed 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik Nr
DG: <.......> Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaastane finantsraamistik
2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud
Eelarverida
Kulukoh
ustused (1a) 0,000
Maksed (2a) 0,000
Eelarverida
Kulukoh
ustused (1b) 0,000
Maksed (2b) 0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud9
Eelarverida (3) 0,000
DG <…….> Kulukoh = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
9 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene
teadustegevus.
ET 21 ET
assigneeringud KOKKU ustused
Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
DG: <.......> Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaastane finantsraamistik
2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud
Eelarverida
Kulukoh
ustused (1a) 0,000
Maksed (2a) 0,000
Eelarverida
Kulukoh
ustused (1b) 0,000
Maksed (2b) 0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud10
Eelarverida (3) 0,000
DG <…….>
assigneeringud KOKKU
Kulukoh
ustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaastane finantsraamistik
2021–2027 KOKKU
10 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene
teadustegevus.
ET 22 ET
Tegevusassigneeringud
KOKKU
Kulukoh
ustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad
haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Mitmeaastase
finantsraamistiku
RUBRIIGI <…>
assigneeringud KOKKU
Kulukoh
ustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik Nr
DG: <.......> Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaastane finantsraamistik
2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud
Eelarverida
Kulukoh
ustused (1a) 0,000
Maksed (2a) 0,000
Eelarverida
Kulukoh
ustused (1b) 0,000
Maksed (2b) 0,000
ET 23 ET
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud11
Eelarverida (3) 0,000
DG <…….>
assigneeringud KOKKU
Kulukoh
ustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
DG: <.......> Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaastane finantsraamistik
2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud
Eelarverida
Kulukoh
ustused (1a) 0,000
Maksed (2a) 0,000
Eelarverida
Kulukoh
ustused (1b) 0,000
Maksed (2b) 0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud12
Eelarverida (3) 0,000
11 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene
teadustegevus. 12 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene
teadustegevus.
ET 24 ET
DG <…….>
assigneeringud KOKKU
Kulukoh
ustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaastane finantsraamistik
2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud
KOKKU
Kulukoh
ustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad
haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Mitmeaastase
finantsraamistiku
RUBRIIGI <…>
assigneeringud KOKKU
Kulukoh
ustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaastane finantsraamistik
2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud
KOKKU (kõik rubriigid)
Kulukoh
ustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad
haldusassigneeringud KOKKU (kõik
rubriigid)
(6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
ET 25 ET
Mitmeaastase
finantsraamistiku
rubriikide 1‒6
assigneeringud KOKKU
(vajalikud vahendid)
Kulukoh
ustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik 7 „Halduskulud“13
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
DG: <.......> Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaast
ane
finantsraa
mistik
2021–2027
KOKKU
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
DG <.......> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
DG: <.......> Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaast
ane
finantsraa
mistik
2021–2027
KOKKU
13 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.
ET 26 ET
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
DG <.......> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7
assigneeringud KOKKU
(Kuluk
ohustus
te
kogusu
mma =
makset
e
kogusu
mma)
0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaas
tane
finantsra
amistik
2021–
2027
KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7
assigneeringud KOKKU
Kulukohustus
ed 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Maksed 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
ET 27 ET
Mär
kige
eesm
ärgi
d ja
välju
ndid
⇓
Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Lisage vajalik arv aastaid, et näidata
finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU
VÄLJUNDID
Välj
undi
liik14
Kesk
mine
kulu
Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu
Välj
undit
e arv
kokk
u
Kulu
d
kokk
u
ERIEESMÄRK
nr 115: [...]
-
Välj
und
-
Välj
und
-
Välj
und
Erieesmärk nr 1
kokku
14 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 15 Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“.
ET 28 ET
ERIEESMÄRK nr 2
...
-
Välj
und
Erieesmärk nr 2
kokku
KOKKU
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
☐ Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
☐ Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaastane
finantsraamist
ik 2021–2027
KOKKU
RUBRIIK 7
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
ET 29 ET
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud
SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaastane
finantsraamist
ik 2021–2027
KOKKU
RUBRIIK 7
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
ET 30 ET
KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
3.2.3.3. Assigneeringud kokku
HEAKSKIIDETUD EELARVE
+
SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU
KOKKU
Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaas
tane
finantsra
amistik
2021–
2027
KOKKU
RUBRIIK 7
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
ET 31 ET
KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on
kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral
võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise
menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
3.2.4. Hinnanguline personalivajadus
☐ Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
☐ Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina16
HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0
16 Palun täpsustage allpool esitatud tabelis, kui palju täistööaja ekvivalente on juba määratud meetme haldamiseks ja/või kui palju saab neid teie peadirektoraadis ümber
paigutada ja millised on teie netovajadused.
ET 32 ET
Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud
eksperdid) 0 0 0 0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja
noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0
Haldustoetuse
eelarverida
[XX.01.YY.YY]
- peakorteris 0 0 0 0
- ELi delegatsioonides 0 0 0 0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse
teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese
teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0
KOKKU 0 0 0 0
3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust
SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0
ET 33 ET
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0
Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud
eksperdid) 0 0 0 0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja
noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0
Haldustoetuse
eelarverida
[XX.01.YY.YY]
- peakorteris 0 0 0 0
- ELi delegatsioonides 0 0 0 0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse
teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese
teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0
KOKKU 0 0 0 0
3.2.4.3. Personalivajadus kokku
ET 34 ET
HEAKSKIIDETUD EELARVE
+
SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU
KOKKU
Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0
Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide
lähetatud eksperdid) 0 0 0 0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud
eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0
Haldustoetuse
eelarverida
[XX.01.YY.YY]
- peakorteris 0 0 0 0
- ELi delegatsioonides 0 0 0 0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse
teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese 0 0 0 0
ET 35 ET
teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0
KOKKU 0 0 0 0
Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)
Kaetakse
komisjoni
talituste
olemasolevast
personalist
Erakorraline lisapersonal*
Rahastatakse
rubriigist 7 või
teadusuuringute
eelarveridadelt
Rahastatakse
BA ridadelt
Rahastatakse
tasudest
Ametikohtade
loeteluga ette
nähtud
ametikohad
ei kohaldata
Koosseisuväline
personal
(lepingulised
töötajad, riikide
lähetatud
eksperdid ja
renditööjõud)
ET 36 ET
Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad
Koosseisuvälised töötajad
3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade
Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute
kohta.
Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud
eelarvereal.
Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud
kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite
taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles
tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.
Digi- ja IT-assigneeringud
KOKKU
Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027
Mitmeaasta
ne
finantsraami
stik 2021–
2027
KOKKU
RUBRIIK 7
Institutsiooni tasandi IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Poliitikavaldkondade IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
ET 37 ET
rakenduskavadele
RUBRIIGIST 7 välja jäävad
kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
ET 38 ET
3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
☐ on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi
sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu
☐ tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise
varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite
kasutuselevõtu
☐ nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist
ET 39 ET
3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
☐ ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
☐ näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta
2024
Aasta
2025
Aasta
2026
Aasta
2027 Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
☐ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
☐ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
☐ omavahenditele
☐ muudele tuludele
☐ märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Tulude eelarverida
Jooksval eelarveaastal
kättesaadavad
assigneeringud
Ettepaneku/algatuse mõju1
Aasta Aasta Aasta Aasta
1 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.
ET 40 ET
2024 2025 2026 2027
Artikkel ..........
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
[...]
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).
[...]
4. DIGIMÕÕDE
4.1. Diginõuded
Kui leitakse, et käesoleva poliitikaalgatuse suhtes ei tule kohaldada diginõudeid, tuleb esitada selgitus selle kohta, miks digivahendeid ei
kasutata.
Ettepanekuga ei kaasne diginõudeid, kuna sellega ei kehtestata digikohustusi, -tehnoloogiaid ega andmetega seotud nõudeid. Selle ainus
eesmärk on lisada vesinik määruse (EL) 2016/1628 etalonkütuste loetellu, võimaldades seega vesinikul töötavate väljaspool teid
kasutatavate liikurmasinate mootorite tüübikinnitust kehtiva õigusraamistiku alusel. Meede on tegelikult vabatahtlik, luues pigem
regulatiivse võimaluse kui kehtestades uusi tehnilisi või diginõudeid.
Muul juhul loetlege diginõuded allpool esitatud tabelis.
Viide nõudele Nõude kirjeldus
Nõudest mõjutatud või
sellega seotud
osaleja(d)
Üldised protsessid Kategooriad
ET 41 ET
4.2. Andmed
Kohaldamisalasse kuuluvate andmete ja seonduvate standardite / tehniliste kirjelduste üldine kirjeldus
Andmete liik Viide (viited) nõudele (nõuetele) Standard ja/või tehniline kirjeldus (kui
see on asjakohane)
Andmete liik 1
Andmete liik 2
Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga
Selgitage, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga
[...]
Kooskõla ühekordsuse põhimõttega
Selgitage, kuidas on kaalutud ühekordsuse põhimõtet, kuidas on uuritud olemasolevate andmete taaskasutamise võimalust
[...]
Selgitage, kuidas on uued loodud andmed leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad ning vastavad
kvaliteetsetele standarditele
[...]
Andmevood
Palun esitage iga andmevoo kohta andmed alljärgnevas tabelis:
Andmete liik Viide (viited)
nõudele (nõuetele)
Osaleja, kes
andmed esitab
Osaleja, kes
andmed saab
Andmevahetuse
ajend
Sagedus (kui see
on asjakohane)
ET 42 ET
Andmete liik 1
Andmete liik 2
4.3. Digilahendused
Palun esitage iga digilahenduse puhul viide seda puudutava(te)le digitaalse tähtsusega nõudele (nõuetele), digilahenduse volitatud
funktsiooni kirjeldus, selle eest vastutav asutus ning muud asjakohased aspektid, nagu korduskasutatavus ja juurdepääsetavus. Lõpuks
selgitage, kas digilahenduse puhul kavatsetakse kasutada tehisintellektitehnoloogiat.
Digilahendus
Viide (viited)
nõudele
(nõuetele)
Peamised
volitatud
funktsioonid
Vastutav asutus
Kuidas on
arvesse võetud
juurdepääsetav
ust?
Kuidas on
arvesse võetud
korduvkasutata
vust?
Tehisintellektit
ehnoloogia
kasutamine
(kui see on
asjakohane)
Digilahendus 1
Digilahendus 2
ET 43 ET
Selgitage iga digilahenduse puhul, kuidas digilahendus vastab ELi küberturvalisuse raamistiku ning muude kohaldatavate digipoliitika
ja õigusaktide (nt eIDAS, ühtne digivärav jne) nõuetele ja kohustustele.
Digilahendus 1
Digi- ja/või valdkondlik poliitika
(kui see on asjakohane) Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
Tehisintellektimäärus
ELi küberturvalisuse raamistik
eIDAS
Ühtne digivärav ja siseturu
infosüsteem
Muu
Digilahendus 2
Digi- ja/või valdkondlik poliitika
(kui see on asjakohane) Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
Tehisintellektimäärus
ELi küberturvalisuse raamistik
eIDAS
Ühtne digivärav ja siseturu
infosüsteem
Muu
ET 44 ET
4.4. Koostalitlusvõime hindamine
Kirjeldage digitaalset avalikku teenust, mida nõuded mõjutavad
Digitaalne avalik
teenus või digitaalsete
avalike teenuste
kategooria
Kirjeldus Viide (viited) nõudele
(nõuetele)
Koostalitleva Euroopa
lahendus(ed) (EI
KOHALDATA)
Muu(d)
koostalitluslahendus(e
d)
Digitaalne avalik teenus
1
COFOGi2 kohane
digitaalsete avalike
teenuste kategooria 1
Hinnake nõude (nõuete) mõju piiriülesele koostalitlusvõimele
Digitaalne avalik teenus 1
Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see
on asjakohane)
Kooskõla kehtivate digi- ja
valdkondlike
poliitikameetmetega. Loetlege
kohaldatavad kindlakstehtud digi- ja
valdkondlikud poliitikameetmed
Digi- või valdkondlik poliitika 1 Digi- või
valdkondlik poliitika 2 Digi- või
valdkondlik poliitika 3
Tõke 1 Tõke 2 Tõke 3
Korralduslikud meetmed digitaalsete
avalike teenuste sujuvaks piiriüleseks
osutamiseks. Loetlege kavandatud
Juhtimismeede 1 Juhtimismeede 2
Juhtimismeede 3 Tõke 1 Tõke 2 Tõke 3
2 https://op.europa.eu/et/web/eu-vocabularies/concept-scheme/-/resource?uri=http://data.europa.eu/7yx/cofog
ET 45 ET
juhtimismeetmed
Meetmed, mis võetakse andmete ühise
mõistmise tagamiseks. Loetlege sellised
meetmed
Meede 1 Meede 2 Meede 3 Tõke 1 Tõke 2 Tõke 3
Ühiselt kokku lepitud avalike tehniliste
kirjelduste ja standardite
kasutamine. Loetlege sellised meetmed
Meede 1 Meede 2 Meede 3 Tõke 1 Tõke 2 Tõke 3
4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed
Palun täitke iga digitaalset rakendamist toetava meetme kohta järgmine tabel
Meetme kirjeldus Viide (viited) nõudele
(nõuetele)
Komisjoni roll (kui see on
asjakohane)
Kaasatava
d osalejad
(kui see on
asjakohane
)
Eeldatav
ajakava
(kui see on
asjakohane
)
Meede 1
Meede 2
Meede 3
1
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1628 seoses vesiniku lisamisega mootoritüübi või -tüüpkonna katsetamisel kasutatavate etalonkütuste hulka
1. Sissejuhatus
Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) esitas 1. oktoobril 2026 määruse ettepaneku1, millega muudetakse määrust (EL) 2016/16282 seoses vesiniku lisamisega mootori tüübi või mootoritüüpkonna katsetamisel kasutatavate etalonkütuste hulka. Ettepaneku eesmärk on kõrvaldada kehtiva õigusraamistiku lünk, lisades vesiniku väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate (inglise keeles non-road mobile machinery, edaspidi NRMM) mootorite katsetamisel kasutatavate etalonkütuste hulka ning viies Euroopa Liidu (EL) nõuded kooskõlla ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (United Nations Economic Commission for Europe edaspidi UNECE) standarditega. Sellega tahetakse soodustada vesinikutehnoloogiate arendamist ja turuletoomist, toetada CO₂-heite ja fossiilkütusesõltuvuse vähendamist ning energiajulgeoleku suurendamist. Ühtlasi aitab algatus edendada innovatsiooni ja tugevdada ELi tootjate rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Etalonkütus on kindlaksmääratud omadustega standardkütus, mida kasutatakse mootori ametlikul katsetamisel ja tüübikinnitamisel. Kuigi UNECE raamistikus3 on vesinik NRMM-mootorite etalonkütusena juba tunnustatud, ei ole seda kehtivas ELi määruses etalonkütuste loetellu lisatud. Muudatus loob õigusliku eelduse vesinikul töötavate mootorite katsetamiseks ja tüübikinnitamiseks kogu ELis ühtsetel ja võrreldavatel alustel ning asjaomaste delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide edasiseks kohandamiseks.
Ettepanek on kooskõlas ELi vesinikustrateegia4, puhta tööstuse kokkuleppe ja ELi kliimamäärusega, toetades vesinikutehnoloogiate kasutuselevõttu ning kliimaneutraalsuse saavutamist 2050. aastaks.
Läbirääkimiste käigus on Madalmaad teinud ettepaneku lisada NRMM-mootorite etalonkütuste hulka lisaks vesinikule ka metanool, et suurendada investeerimiskindlust ja toetada taastuvmetanooli kasutuselevõttu eelkõige siseveelaevanduses. Samuti soovitakse anda komisjonile viieks aastaks volitus kehtestada delegeeritud õigusaktidega metanoolimootorite seni reguleerimata saasteainete heite piirnormid, kui katseprojektidest on saadud piisavalt andmeid. Metanooli lisamine loetellu ei võimaldaks veel iseenesest mootorite tüübikinnitust, kuid looks eelduse vajaliku õigusraamistiku edasiarendamiseks. Eesti saab jääda ettepaneku osas neutraalseks ja paindlikuks, toetades laiemat alternatiivsete rohekütuste kasutuselevõttu soodustavaid algatusi.
2. Ettepaneku õiguslik alus
Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mis käsitleb siseturu rajamiseks ja toimimiseks vajalikke ühtlustamismeetmeid.
3. Koostajad
Seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi Teede- ja raudteeosakonna peaspetsialist Martin Rumm ([email protected]), veondus- ja liiklusvaldkonna juht Margus Tähepõld ([email protected]) ja välissuhete osakonna nõunik Viktoria
1 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52026PC0523 2 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32016R1628 3 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:42014X0322(01) 4 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0301
2
Sitnik ([email protected]). Valdkonna eest vastutab liikuvuse asekantsler Sander Salmu ([email protected]).
4. Ettepaneku sätete selgitus
4.1 Vesiniku lisamine etalonkütuste hulka
Artikli 1 punktiga 1 täiendatakse määruse (EL) 2016/1628 artikli 25 lõike 2 esimest lõiku punktiga g, millega lisatakse vesinik etalonkütuste loetellu. Muudatusega kõrvaldatakse kehtiva õigusraamistiku lünk ning viiakse ELi nõuded kooskõlla UNECE eeskirjaga nr 96.
4.2 CO₂-heite väärtuse edastamise kohustuse erand
Artikli 1 punktiga 2 asendatakse määruse artikli 43 lõige 4. Üldreegli kohaselt peavad mootoritootjad tegema originaalseadmete valmistajatele kättesaadavaks ELi tüübikinnitusmenetluses kindlaks määratud CO₂-heite väärtuse ning andma juhise edastada see koos katsetingimusi selgitava teabega masina lõppkasutajale.
Muudatusega sätestatakse, et seda väärtust ei nõuta üksnes vesinikul töötavate mootorite puhul. Erand vähendab selle tehnoloogiaga seotud halduskoormust, kuna vesiniku põlemisel ei teki kütusest pärinevat CO₂-heidet. Erand puudutab konkreetset CO₂-teabe edastamise kohustust ning kehtib ainult üksnes vesinikul töötavatele mootoritele.
5. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
5.1. Subsidiaarsus
NRMM-mootorite turg hõlmab ulatuslikku piiriülest kaubandust. Liikmesriigiti erinevad nõuded võiksid põhjustada siseturu killustumist, tehnilisi kaubandustõkkeid ja täiendavat koormust mitmes riigis tegutsevatele ettevõtjatele. Ühtne ELi raamistik aitab tagada võrdsed konkurentsitingimused, kaupade vaba liikumise ja soodustab ELi üleselt keskkonnaeesmärkide saavutamist vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu.
5.2. Proportsionaalsus
Ettepanekuga viiakse ELi nõuded kooskõlla olemasolevate rahvusvaheliste standarditega ning kõrvaldatakse vesinikutehnoloogia turuletoomise takistus. Komisjoni hinnangul ei kaasne algatusega sidusrühmadele täiendavaid kulusid ega uut halduskoormust. Muudatused on sihipärased ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik õigusliku lünga kõrvaldamiseks.
6. Ettepaneku mõjude analüüs
6.1. Mõju riigieelarvele ja avalikule haldusele
Määruse jõustumisega ei kaasne riigieelarvele ega avalikule haldusele märkimisväärset mõju. Samuti ei kehtestata uusi digitaalseid kohustusi ega nõudeid, vaid luuakse võimalus vesinikul töötavate mootorite tüübikinnitamiseks olemasolevas õigusraamistikus.
6.2. Mõju ettevõtjatele ja majandusele
Ettepanek loob tootjatele ja tarnijatele ühtsema õigusraamistiku, vähendab tehnilisi kaubandustõkkeid ning toetab vesinikutehnoloogia arendamist ja turuletoomist.
3
Lisaks ei ole Eestis NRMM-mootorite tootjaid, kellele muudatused vahetult kohalduksid. Samas aitab ELi-ülene raamistik ennetada siseturu killustumist ning loob selgemad tingimused tehnoloogia võimalikuks arendamiseks ja kasutuselevõtuks tulevikus.
Algatus on positiivne ka juhul, kui Eestis tekivad tulevikus suuremad vesinikul töötavate NRMM- mootorite tootjad. Ühtsed nõuded lihtsustaksid selliste mootorite turuletoomist ning üksnes vesinikul töötavate mootorite CO₂-teabe edastamise erand vähendaks tootjate halduskoormust.
6.3. Mõju keskkonnale ja kliimale
Ettepanek toetab üleminekut puhtamatele energialahendustele, fossiilkütustest sõltuvuse vähendamist ning ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist
7. Eesti seisukohad ja nende põhjendused
7.1. Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut lisada vesinik teeliiklusväliste liikurmasinate (NRMM) sisepõlemismootorite katsetamisel kasutatavate etalonkütuste hulka.
Selgitus: Seisukoht on seotud ettepaneku artikli 1 punktiga 1. Eesti peab algatust vajalikuks, kuna see kõrvaldab kehtiva õigusraamistiku lünga ning viib Euroopa Liidu õiguse kooskõlla rahvusvaheliste ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (United Nations Economic Commission for Europe edaspidi UNECE) standarditega. Kehtiva korra kohaselt puudub tootjatel võimalus taotleda vesinik-sisepõlemismootoritele standardset ELi tüübikinnitust, mistõttu tuleb tugineda erandkorras üksiklubade ja uute tehnoloogiate erandite menetlusele (määruse (EL) 2016/1628 artikkel 35). Muudatus loob ühtse ja selge õiguskindluse kogu ELi siseturul, toetades rohetehnoloogiate kasutuselevõttu ning andes ka Eesti rasketehnika ja eriotstarbeliste liikurmasinate arendajatele tulevikuks selge raamistiku vesinik-sisepõlemismootorite kasutamiseks.
7.2. Eesti toetab üksnes vesinikul töötavate sisepõlemismootorite vabastamist CO2-heite andmete esitamise kohustusest.
Selgitus: Seisukoht on seotud ettepaneku artikli 1 punktiga 2. Määruse (EL) 2016/1628 artikli 43 lõike 4 muutmine selliselt, et mootoritootjatelt ei nõuta CO2-heite andmete esitamist originaalseadmete valmistajatele ja lõppkasutajatele juhul, kui mootor töötab üksnes vesinikul (solely on hydrogen), on põhjendatud ja proportsionaalne. Kuna vesinik ei sisalda süsinikku, ei teki selle põlemisel kütusest pärinevat CO2-heidet. Seetõttu on asjakohane vabastada üksnes vesinikul töötavad mootorid” kütuse päritolu CO2 andmete esitamise kohustusest, mis vähendab tarbetut halduskoormust.
7.3. Eesti on valmis toetama ettepanekut lisada etalonkütuste loetellu ka metanool ning anda Euroopa Komisjonile volitus kehtestada metanoolimootorite saasteainete heite piirnormid, tingimusel et need tuginevad piisavatele teadus- ja katseandmetele. Lisaks tuleb vältida dubleerivate nõuete ja katsemenetluste kehtestamist, sõltumata sellest, kas piirnormid töötatakse välja Euroopa Liidu või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) tasandil.
Selgitus: Kuigi komisjoni algne ettepanek keskendub vesinikule, on läbirääkimiste käigus tõstatatud ettepanek (Madalmaade algatus) lisada NRMM-mootorite etalonkütuste loetellu ka metanool, et suurendada investeerimiskindlust ja toetada taastuvmetanooli kasutuselevõttu. Eesti toetab tehnoloogianeutraalsust ja põhimõtet, et õigusraamistik peab soodustama kõigi keskkonnasõbralike alternatiivkütuste turuletoomist. Kuna Eestis ei ole NRMM-mootorite tootjaid ning tegemist on uue tehnoloogia turuletoomist võimaldava, mitte kohustava meetmega, ei ole ettepanekul eeldatavasti otsest ega negatiivset mõju Eesti ettevõtetele. Samas võib ühtne ELi
4
õigusraamistik soodustada tulevikus metanoolitehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu, mistõttu saab Eesti jääda metanooli lisamise osas paindlikuks ega ole vastu etalonkütuste loetelu laiendamisele. Erinevalt vesinikust vajavad metanoolimootorite seni reguleerimata saasteainete heite piirnormid siiski täiendavaid uuringuid. Madalmaade ettepanekus on juba rõhutatud vajadust tugineda piisavatele teadus- ja katseandmetele. Kui läbirääkimiste käigus otsustatakse anda komisjonile viieks aastaks volitus kehtestada need piirnormid delegeeritud õigusaktiga, peab Eesti oluliseks, et piisavatele teadus- ja katseandmetele tuginemise nõue oleks selgelt kirjas ka volitusnormis. Sõltumata sellest, kas piirnormid kehtestatakse esmalt Euroopa Liidu või UNECE tasandil, tuleb tagada nõuete kooskõla ning vältida dubleerivaid nõudeid ja katsemenetlusi.
8. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Arvamuse saamiseks on olnud kaasatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kellega on koostatud seisukohad kooskõlastatud. Lisaks on arvamuse saamiseks kaasatud Eesti Masinatööstuse Liitu, kellelt tagasisidet ei tulnud.