| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-02311-2 |
| Registreeritud | 19.11.2026 |
| Sünkroonitud | 20.11.2026 |
| Liik | |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-5 Vabariigi Valitsuse otsuste alusdokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Meie: 19.11.2026 nr 2-5/26-02311-2
Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 23. novembri 2026. a istungil
Austatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Edastan Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2026. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 23. novembri 2026. a istungil: Mahetoodete tootmist ja märgistamist reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 muutmise eelnõu (COM(2025) 780): 1. Eesti toetab Euroopa Liidu mahetoodete tootmise ja märgistamise määruse lõpliku eelnõu heakskiitmist. Saame toetada saavutatud kompromissettepanekut tervikuna, kuna kavandatud muudatused lihtsustavad mahepõllumajanduse nõuete kohaldamist ning aitavad vähendada põllumajandustootjate ja riigi halduskoormust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seletuskiri 2. Päevakord 3. Määruse eelnõu COM(2026) 780 Sandra Metste [email protected]
.
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 16.12.2025
COM(2025) 780 final
2025/0417 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) 2018/848 seoses teatavate tootmis-, märgistamis- ja
sertifitseerimisnõuetega ning kolmandate riikidega kaubavahetust käsitlevate teatavate
nõuetega
{SWD(2025) 424 final}
(EMPs kohaldatav tekst)
ET 1 ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Mahepõllumajandus on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) oluline element.
Mahepõllumajanduslikult haritava maa osakaal on pidevalt suurenenud ja moodustab
praegu 11 %. Tarbijad ostavad üha enam mahepõllumajanduslikku toitu, mille tunneb ära ELi
logo ja ühise märgise järgi. Mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike
toodete märgistamist reguleerivad määrus (EL) 2018/848, mida kohaldatakse alates
2022. aasta jaanuarist, ning selle alusel vastu võetud delegeeritud määrused ja
rakendusmäärused. Nende määrustega kehtestatakse üksikasjalikud nõuded, mis on
mahepõllumajandusliku tootmise aluseks.
Kohtuasjas C-240/23 tehtud otsuses järeldas Euroopa Liidu Kohus, et arvestades määruse
(EL) 2018/848 artikli 30 lõike 2 ja artikli 33 lõike 1 sõnastust, konteksti ja neid sätteid
sisaldava õigusakti eesmärke, ei või kasutada mahepõllumajanduslikule tootmisele viitavaid
mõisteid ega ka ELi mahepõllumajandusliku toote logo nende toodete puhul, mis on toodetud
vastavalt nõuetele, mis on üksnes samaväärsed määruses (EL) 2018/848 sätestatud
tootmisnõuetega. Seepärast on vaja tagada, et tarbijad saaksid teha teadlikke valikuid, kui nad
ostavad sellistest kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid, mille mahepõllumajanduslik
tootmine ja kontrollisüsteemid on tunnustatud liidu omadega samaväärsena, samuti on vaja
tagada tarbijausaldus kõnealuste toodete ja Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise
logo (edaspidi ka „mahelogo“) vastu, tagades samal ajal siseturul ausa konkurentsi täielikult
liidu tootmis- ja kontrollinõuetele vastavate toodete ja liidu omadega samaväärsetele nõuetele
vastavate toodete vahel.
Võttes arvesse, et 31. detsembril 2026 lõpeb nende kolmandate riikide tunnustamine, mille
mahepõllumajanduslikku tootmist ja kontrollisüsteeme on tunnustatud liidu omadega
samaväärsena, ja et tehnilise teabe vahetamine nende kolmandate riikidega
mahepõllumajanduslike toodete kaubanduslepingute sõlmimiseks on veel pooleli, on vaja
kiiresti pikendada selliste kolmandate riikide tunnustamist 31. detsembrini 2036, et hoida ära
häireid mahepõllumajanduslike toodetega kauplemisel.
Kuigi määrus (EL) 2018/848 loob kindla aluse liidu usaldusväärsele ja kasvavale
mahepõllumajandussektorile, on tõhusama, tulemuslikuma ja kasutajasõbralikuma
õigusraamistiku loomiseks vaja sihipäraselt muuta teatavaid tootmisnõudeid.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Käesoleva kavandatava määrusega muudetakse kehtivaid nõudeid, et hõlbustada
mahepõllumajanduslikku tootmist, toodete märgistamist, kontrolli ning kaubavahetust liidus
ja kolmandates riikides. Määrusega tagatakse, et tarbijad saavad teha teadlikke valikuid, kui
nad ostavad kolmandatest riikidest imporditud mahepõllumajanduslikke tooteid.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Ettepanekuga muudetakse määruse (EL) 2018/848 praeguseid sätteid, muutmata nende
põhisisu. Kuna need kehtivad sätted on kooskõlas liidu muude poliitikavaldkondadega, on ka
ettepanek nende poliitikavaldkondadega kooskõlas.
Ettepanekuga tagatakse, et tarbijad saavad teha teadlikke valikuid seoses sellistest
kolmandatest riikidest imporditud mahepõllumajanduslike toodetega, mille
mahepõllumajanduslik tootmine ja kontrollisüsteemid on tunnustatud samaväärsena liidu
ET 2 ET
omadega, eelkõige siis, kui toodete märgistamisel on kasutatud Euroopa Liidu mahelogo ja
mahepõllumajanduslikule tootmisele osutavaid mõisteid. Ettepaneku kohaselt pikendatakse ka
nende kolmandate riikide tunnustuse kehtivust, mis on tunnustatud samaväärsena määruse
(EÜ) 834/2007 artikli 33 lõike 2 alusel. Vähendades mahepõllumajanduslike ettevõtjate
regulatiivset koormust, võib käesolev ettepanek soodustada investeerimist ja aidata kaasa uute
tööhõivevõimaluste tekkele mahepõllumajandussektoris ning rangemaid keskkonnanorme
järgivate põllumajandustavade edasisele arengule.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Käesoleva ettepanekuga muudetakse määruse (EL) 2018/848 sätteid. Määrus võeti vastu ELi
tasandil ja seda kohaldatakse kõikides liikmesriikides.
Ettepanekuga vähendatakse liikmesriikide ning liidu ja kolmandate riikide ettevõtjate
koormust ning hoitakse ära häireid mahepõllumajanduslike toodetega kauplemisel järgmiselt:
i) võimaldades kasutada turul kättesaadavaid tooteid ja aineid töötlemisel ja ladustamisel
puhastus- ja desinfitseerimisvahenditena; ii) tagades, et tarbijad saavad asjakohast teavet, kui
nad ostavad tooteid, mille märgistamisel on kasutatud Euroopa Liidu mahelogo või
mahepõllumajanduslikule tootmisele osutavaid mõisteid; iii) kohandades tingimusi, mille
alusel vabastatakse määruse (EL) 2018/848 artikli 35 lõike 1 kohase sertifikaadi omamise
kohustusest väiksemad ettevõtjad, kes müüvad pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid
(välja arvatud sööt); iv) kohandades ettevõtjate rühma koosseisu suhtes kehtivaid nõudeid;
v) pikendades kolmandate riikide samaväärsuse tunnustamise kehtivusaega; vi) kohandades
loomakasvatuse tootmisnõudeid.
Muudatustega säilitatakse määrusega (EL) 2018/848 juba saavutatud ühtlustamistase ja
tagatakse tootjatele võrdsed tingimused. Seetõttu leitakse, et liikmesriigid ei saa neid
meetmeid üksi rakendada.
• Proportsionaalsus
Ettepanekuga muudetakse määrust (EL) 2018/848 üksnes ulatuses, mis on tingimata vajalik
määruse eesmärkide täitmiseks, tagades samal ajal, et muudatused jäävad sihipäraseks ja vaid
nende eesmärkide saavutamiseks vajalikesse piiridesse. Ettepanekuga vähendatakse
liikmesriikide ja ettevõtjate halduskoormust ning lisatakse uusi elemente üksnes sellises
ulatuses, mis on tingimata vajalik määruse (EL) 2018/848 kohandamiseks eespool kirjeldatud
eesmärkidega.
Ettepanekuga muudetakse määruse (EL) 2018/848 teatavate sätete konkreetseid aspekte
järgmiselt: i) võimaldatakse ettevõtjatel kasutada turul kättesaadavaid tooteid ja aineid
töötlemisel ja ladustamisel puhastus- ja desinfitseerimisvahenditena. Sellega ei muudeta
määrusega (EL) 2018/848 taotletavaid eesmärke ning üksnes kohandatakse sätteid sektori
vajaduste ja eesmärkidega; ii) kohandatakse kolmandatest riikidest imporditud
mahepõllumajanduslike toodete märgistamist käsitlevaid nõudeid. Muudatusega tagatakse, et
tarbijad saavad teha teadlikke valikuid, kui nad ostavad sellistest kolmandatest riikidest
pärinevaid tooteid, mille mahepõllumajanduslik tootmine ja kontrollisüsteemid on tunnustatud
liidu omadega samaväärsena, samuti tagatakse tarbijausaldus kõnealuste toodete ja Euroopa
Liidu mahelogo vastu, tagades samal ajal ka siseturul ausa konkurentsi täielikult liidu tootmis-
ja kontrollinõuetele vastavate toodete ning liidu nõuetega samaväärsetele nõuetele vastavate
ET 3 ET
toodete vahel; iii) kohandatakse tingimusi, mille alusel vabastatakse määruse (EL) 2018/848
artikli 35 lõike 1 kohase sertifikaadi omamise kohustusest väiksemad ettevõtjad, kes müüvad
pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid (välja arvatud sööt). Muudatus hõlbustab
väiksemate ettevõtjate jaoks erandi tegemist ja aitab seega kaasa määruse (EL) 2018/848
eesmärgi saavutamisele, milleks on lühikeste turustusahelate ja kohaliku tootmise edendamine
liidu eri piirkondades; iv) kohandatakse ja lihtsustatakse ettevõtjate rühma koosseisu suhtes
kehtivaid nõudeid. Muudatus hõlbustab kehtivate sätete kohaldamist ja soodustab
mahepõllumajanduse arengut kooskõlas määrusega (EL) 2018/848; v) pikendatakse
kolmandate riikide samaväärsuse tunnustamise kehtivusaega. Muudatusega välditakse häireid
mahepõllumajanduslike toodetega kauplemisel ja tagatakse sujuv üleminek rahvusvahelise
lepingu alusel tunnustamise kavale; vi) kohandatakse loomakasvatuse tootmisnõudeid.
Muudatus, mille eesmärk on lihtsustada praegu kehtivaid nõudeid ja kohandada neid
ettevõtjate vajadustega, on proportsionaalne, sest ELi mahepõllumajandusalasesse
õigusraamistikku lisatakse uusi elemente (näiteks konkreetne üleminekuaeg ja vuttide
minimaalne tapavanus) üksnes sellises ulatuses, mis on tingimata vajalik kehtivate sätete
kohandamiseks eespool kirjeldatud eesmärkidega.
• Vahendi valik
Muutmis vajavad nõuded sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses. Seetõttu
peab valitud õigusakt olema samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Määrust (EL) 2018/848 ei ole hinnatud, samuti ei ole tehtud selle toimivuskontrolli. Komisjon
on aga alates 2022. aasta jaanuarist ja määruse (EL) 2018/848 kohaldamise algusest pidanud
määruse kohaldamise üle konsultatsioone liikmesriikide ja sidusrühmadega.
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Komisjon vahetab liikmesriikidega korrapäraselt teavet mahepõllumajandusliku tootmise
tehnilise nõuande eksperdirühma (GREX) kaudu ja sidusrühmadega mahepõllumajandust
käsitleva kodanikuühiskonna dialoogirühma (CDG) kaudu. Neil kohtumistel kogub komisjon
seisukohti mitmesuguste aspektide kohta, mis on seotud määruse (EL) 2018/848 ning selle
alusel vastuvõetud delegeeritud määruste ja rakendusmääruste kohaldamisega.
Tulevikukindluse platvorm ehk kõrgetasemeline eksperdirühm, mis loodi 2024. aastal
eesmärgiga aidata komisjonil lihtsustada kehtivaid õigusakte ja vähendada halduskoormust,
koostas arvamuse selle kohta, kuidas võiks lihtsustada määruse (EL) 2018/848 ning selle
alusel vastu võetud delegeeritud määruste ja rakendusmääruste kohaldamist1. Arvamust
arutati põllumajanduse ja kalanduse nõukogus 27. jaanuaril 2025.
Selle platvormi arvamuse alusel järelmeetmete võtmiseks konsulteeris komisjon GREXi ja
CDGga 2025. aasta esimesel poolaastal. Järeldati, et määruse (EL) 2018/848 ning selle alusel
vastu võetud delegeeritud määruste ja rakendusmääruste mõnda elementi võiks lihtsustada.
Lisaks korraldati 24. septembril 2025 kohtumine, kus osalesid nii GREXi kui ka CDG
liikmed, et arutada määruse (EL) 2018/848 lihtsustamist nii, et ei tehtaks järeleandmisi selle
eesmärkides, põhimõtetes ja normides.
1 https://commission.europa.eu/document/download/25d40cdf-9e5e-4a8b-8da6-
7a72efad04ed_en?filename=fo_2024_8_organic_production_and_labeling_en.pdf&prefLang=mt.
ET 4 ET
10. novembril 2025 toimus mahepõllumajanduspoliitika rakendamise dialoog,2 mida juhatas
põllumajanduse ja toidu volinik ning milles osales mitu põllumajandus- ja toidutootmissektori
mahepõllumajandusettevõtjat ning muude sidusrühmade esindajat. Aruteludes keskenduti
nende kogemustele mahepõllumajandusliku tootmise ja mahepõllumajanduslike toodete
märgistamise nõuetega ning sellele, kuidas lihtsustada määruse (EL) 2018/848 ning selle
alusel vastu võetud delegeeritud määruste ja rakendusmääruste konkreetseid aspekte.
Lisaks korraldati ajavahemikus 21. oktoobrist kuni 18. novembrini 2025 tagasisidekorje3.
Kokku saadi 720 vastust ELi kodanikelt (44,9 %), ettevõtjatelt/äriühingutelt (31,3 %),
ettevõtjate ühendustelt (11 %), valitsusvälistelt organisatsioonidelt (2,8 %), ametiasutustelt
(1,5 %), ametiühingutelt (1,3 %) ja muudelt osalejatelt (7,4 %). Tagasiside puudutas määruse
(EL) 2018/848 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud määruste ja rakendusmääruste
võimalikke muudatusi.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Komisjon vahetab korrapäraselt liikmesriikide ja sidusrühmadega arvamusi määruse
(EL) 2018/848 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud määruste ja rakendusmääruste
kohaldamise kohta, sealhulgas kogub tagasisidet raskuste kohta, mis neil on tekkinud. Lisaks
on komisjon kogunud teavet eespool nimetatud sihipäraste konsultatsioonide kaudu.
Kõikidest konsultatsioonidest saadud teave moodustabki eksperdiarvamuse, millele komisjon
käesolevas algatuses tugines.
• Mõjuhinnang
Võttes arvesse seda, et kiiresti on vaja i) tagada, et tarbijad saaksid teha teadlikke valikuid,
kui nad ostavad sellistest kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid, mille
mahepõllumajanduslik tootmine ja kontrollisüsteemid on tunnustatud liidu omadega
samaväärsena, samuti tagada tarbijausaldus kõnealuste toodete ja Euroopa Liidu mahelogo
vastu, kindlustades samal ajal ka siseturul ausa konkurentsi täielikult liidu tootmis- ja
kontrollinõuetele vastavate toodete ning liidu nõuetega samaväärsetele nõuetele vastavate
toodete vahel; ii) vältida häireid samaväärsena tunnustatud kolmandate riikidega
mahepõllumajanduslike toodetega kauplemises; iii) lahendada sihipäraselt
mahepõllumajandussektori ees seisvaid probleeme, kõrvaldades koormust ja edendades
sektori konkurentsivõimet siis mõju ei olnud võimalik hinnata.
Määruse (EL) 2018/848 kavandatud muudatused on aga välja töötatud eespool punktis
„Konsulteerimine sidusrühmadega“ kirjeldatud konsultatsioonide käigus kogutud teabe
põhjal. Kavandatud muudatused on sihipärased ega muuda üldiseid poliitilisi eesmärke.
Ettepaneku kogumõju oleneb sellest, kuidas mahepõllumajanduslikud ettevõtjad täidavad
kavandatud meetmeid. Lisaks rahaliste kulude vähendamisele eeldatakse, et tõkete
kõrvaldamine liidu ja kolmandate riikide ettevõtjate jaoks stimuleerib mahepõllumajanduse
säilitamist ja selles valdkonnas tegutsemist, mis omakorda suurendab keskkonna- ja
sotsiaalkasu.
2 https://agriculture.ec.europa.eu/media/events/implementation-dialogue-eu-organic-policy-2025-11-
10_en. 3 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/15273-Mahepollumajanduslik-
tootmine-sihiparane-ajakohastamine-ja-lihtsustamine_et.
ET 5 ET
Koos käesoleva ettepanekuga avaldab komisjon oma talituste analüütilise töödokumendi,
milles käsitletakse koormuse vähendamist, sealhulgas hinnatakse kulusid ja kasulikkust ning
seda, kuidas on võetud arvesse konsultatsioonidest saadud teavet.
Kuna kavandatud meetmed ei tohiks eelduste kohaselt suurendada kasvuhoonegaaside
heitkoguseid, on käesolev ettepanek kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/1119 (Euroopa kliimamääruse) artikli 2 lõikes 1 sätestatud
kliimaneutraalsuseesmärgiga ning liidu kliimaeesmärkidega aastateks 20304 ja 20405. Lisaks
aitavad kavandatud meetmed kaasa määruse (EL) 2021/1119 artikli 5 kohastele
kliimamuutustega kohanemise püüdlustele, sest mahepõllumajandusliku tootmise tavad
võivad suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes6.
• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ettepaneku mitu elementi hõlbustavad lihtsustamist ning mahepõllumajanduslike ettevõtjate
ja liikmesriikide jaoks bürokraatia ja halduskoormuse vähendamist järgmiselt: i) luues
võimaluse kasutada turul kättesaadavad tooteid ja aineid töötlemisel ja ladustamisel puhastus-
ja desinfitseerimisvahenditena; ii) kohandades tingimusi, mille alusel vabastatakse määruse
(EL) 2018/848 artikli 35 lõike 1 kohase sertifikaadi omamise kohustusest väiksemad
ettevõtjad, kes müüvad pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid (välja arvatud sööt);
iii) kohandades ettevõtjate rühma koosseisu suhtes kehtivaid nõudeid; iv) kohandades
loomakasvatuse tootmisnõudeid. Ka liikmesriikide ametkonnad saavad kasu nende tingimuste
kohandamisest, mille alusel vabastatakse määruse (EL) 2018/848 artikli 35 lõike 1 kohase
sertifikaadi omamise kohustusest väiksemad ettevõtjad, kes müüvad pakendamata
mahepõllumajanduslikke tooteid (välja arvatud sööt).
Järelikult viiakse nende elementide abil määruse (EL) 2018/848 sätted kooskõlla ettevõtjate
praktiliste vajadustega, säilitades samal ajal määruse eesmärgid ja põhimõtted ning määruses
kehtestatud ranged normid ja vältides ühetaolist lähenemisviisi kõigi suhtes, mille
rakendamine võib osutuda koormavaks ja mis võib olla vähem tõhus.
Eelkõige võivad need elemendid vähendada otseseid halduskulusid 47,8 miljoni euro võrra
aastas, millest 45,9 miljonit eurot hoiaksid kokku ettevõtjad ja 1,9 miljonit eurot ametkonnad.
Lisaks võivad need elemendid vähendada ettevõtjate otseseid ühekordseid kohandamiskulusid
109,2 miljoni euro ja otseseid iga-aastaseid kohandamiskulusid 90,2 miljoni euro võrra.
Digitaalsuse seisukohast hindamine näitas, et käesolev ettepanek ei sisalda ühtki diginõuet.
Digivahendid ja digitaalne andmevahetus ettepaneku kohaldamisalasse ei kuulu.
• Põhiõigused
Ettepanekuga austatakse põhiõigusi ja järgitakse eriti Euroopa Liidu põhiõiguste hartas
tunnustatud põhimõtteid.
4 https://climate.ec.europa.eu/eu-action/climate-strategies-targets/2030-climate-targets_en. 5 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust
(EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik (COM/2025/524 final)
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025PC0524&qid=1767083245474. 6 N. Scialabba, M. Müller-Lindenlauf, „Organic agriculture and climate change, Renewable Agriculture
and Food Systems“, 25 (2), lk 158–169 (2010), 10.1017/S1742170510000116.
ET 6 ET
4. MÕJU EELARVELE
Käesolev ettepanek ei mõjuta eelarvet.
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Komisjoni loodud turuvaatlusrühmad jälgivad pidevalt mahepõllumajanduslike toodete
pakkumist ja nõudlust, samuti nende hindu liidu turul. Nende muutumise kohta annavad
vaatlusrühmad teavet ka edaspidi. Lisaks jälgib komisjon jätkuvalt määruse (EL) 2018/848
ning selle alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusmääruste kohaldamist oma korrapäraste
kohtumiste raames liikmesriikide ja sidusrühmade esindajatega. Komisjon tagab ka tulevikus,
et määruse (EÜ) nr 834/2007 alusel samaväärsena tunnustatud kolmandate riikide üle tehakse
asjakohast järelevalvet, nagu on sätestatud määruse (EL) 2018/848 artiklis 48.
• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Ei kohaldata.
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Kohtuasjas C-240/23 Herbaria Kräuterparadies GmbH vs. Freistaat Bayern (Herbaria
Kräuterparadies II) otsustas Euroopa Liidu Kohus, et määrust (EL) 2018/848 tuleb tõlgendada
nii, et nendest kolmandatest riikidest pärinevate toodete puhul, mille mahepõllumajanduslik
tootmine ja kontrollisüsteemid on tunnustatud liidu omadega samaväärsena liidu ja
asjaomaste kolmandate riikide vahelise rahvusvahelise lepingu alusel või mida on
samaväärsena tunnustatud määruse (EÜ) nr 834/2007 alusel, ei või märgistusel kasutada
Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo ega põhimõtteliselt ka mahetootmisele
viitavaid mõisteid. Lisaks otsustas Euroopa Kohus, et selle kolmanda riigi mahelogo, kust
toodet imporditakse, peaks saama tootel kasutada isegi siis, kui logo sisaldab mõisteid, mis on
identsed mahetootmisele viitavate mõistetega määruse (EL) 2018/848 artikli 30 lõike 1 ja
IV lisa tähenduses.
Sellisest kolmandast riigist pärineva toote puhul, mille mahepõllumajanduslik tootmine ja
kontrollisüsteemid on tunnustatud liidu omadega samaväärsena, ei kahjusta kolmanda riigi
mahelogo kasutamine ausat konkurentsi mahepõllumajanduslike toodete siseturul ega tekita
mitmeti mõistetavust, mis võib eksitada tarbijaid. See tuleneb asjaolust, et selline logo ei pane
asjaomaseid tooteid samasse konkurentsiolukorda liidu mahepõllumajanduslike toodetega ega
jäta muljet, et asjaomane toode vastab kõigile määrusega (EL) 2018/848 kehtestatud nõuetele.
Mahepõllumajanduslikule tootmisele viitavaid mõisteid, sealhulgas nende tuletisi ja
deminutiive, kasutatakse nii liidus kui ka kolmandates riikides selleks, et anda ostjale teada, et
kõnealune toode ja selle koostisosad on valmistatud kohaldatavate mahepõllumajanduslike
tootmismeetoditega. Nii on see ka codex alimentarius᾽e suunistes (CAC/GL 32), milles
mahepõllumajanduslikele tootmismeetoditele osutavat märgistust, näiteks sõnu „orgaaniline“,
„bioloogiline“, „ökoloogiline“ või sarnase suunitlusega sõnu, sealhulgas deminutiive,
kasutatakse selleks, et anda ostjatele teada, et kõnealune toode või selle koostisosad on
valmistatud mahepõllumajanduslike tootmismeetoditega. Pealegi peab kolmandate riikide
mahepõllumajandusliku tootmise teatavate nõuete järgi kasutama mahepõllumajanduslikule
tootmisele viitavaid mõisteid selliste toodete ja nende koostisosade puhul, mis on valmistatud
kohaldatavate mahepõllumajanduslike tootmismeetoditega.
Kõikidel kolmandatel riikidel, mille mahepõllumajanduslik tootmine ja kontrollisüsteemid on
tunnustatud liidu omadega samaväärsena, ei ole oma mahelogo. Kui sellistest kolmandatest
ET 7 ET
riikidest pärinevate toodete puhul ei saa kasutada mahepõllumajanduslikule tootmisele
osutavaid mõisteid, jäävad nende kolmandate riikide ettevõtjad järelikult võimaluseta
märgistada mahepõllumajanduslikult valmistatud tooteid ja anda liidu tarbijatele teada, et
need tooted on oma päritoluriigis toodetud mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid
kasutades. Samuti oleks raskendatud ühitamine codex alimentarius’e suunistega (CAC/GL
32), sest toodete märgistusel ei saaks osutada mahepõllumajanduslikele tootmismeetoditele,
kuigi need vastavad kõikidele neis suunistes kehtestatud asjakohastele tingimustele.
Kolmanda riigi mahepõllumajandusliku tootmise ja kontrollisüsteemide tunnustamine liidu
omadega samaväärsena tähendab, et hinnangu kohaselt vastab süsteem liidu omadega
samaväärsetele eesmärkidele ja põhimõtetele, sest kohaldatakse õigusnorme, mis tagavad
nõuetele vastavuse puhul sama kindlustaseme, isegi kui see saavutatakse teistsuguste
vahenditega.
Samaväärsena tunnustatud kolmandas riigis ja liidus mahepõllumajandusliku tootmise ja
kontrollisüsteemide suhtes kohaldatavate õigusnormide erinevused on samaväärsuskorra
lahutamatu osa. Komisjon on samaväärsust hinnates täheldanud, et mõned neist erinevustest
on väikesed ega puuduta toote omadusi, teised aga hõlmavad mahepõllumajandusliku
tootmise nõudeid, millel on tähtis roll liidu mahepõllumajandusliku tootmise struktuuris ja
mis aitavad täita tarbijate ootusi mahepõllumajanduslike toodete suhtes, tagades samal ajal
siseturul ausa konkurentsi liidus täielikult kohaldatavatele tootmis- ja kontrollinõuetele
vastavate toodete ja liidu omadega samaväärsetele nõuetele vastavate toodete vahel.
Nimetatud nõuded hõlmavad elavat mulda, loomade heaolu norme ja toidu töötlemist,
kasutades minimaalselt kunstlikke sisendeid.
Eurobaromeetri uuring „Eurooplased, põllumajandus ja Euroopa Liidu ühine
põllumajanduspoliitika“,7 mis korraldati 2024. aasta juunis ja juulis, näitas, et toiduainete
märgistamiseks kasutatavatest logodest tunnevad eurooplased kõige rohkem Euroopa Liidu
mahelogo. See on tähtis nii tarbijatele kui ka tootjatele, sest aitab tarbijatel
mahepõllumajanduslikke tooteid ära tunda ja tootjatel neid kogu liidus turustada.
Selleks et tagada siseturul aus konkurents liidus täielikult kohaldatavatele tootmis- ja
kontrollinõuetele vastavate toodete ja liidu omadega samaväärsetele nõuetele vastavate
toodete vahel ning täita tarbijate ootusi, et neist kolmandatest riikidest imporditud
mahepõllumajanduslikud tooted, mille mahepõllumajanduslik tootmine ja kontrollisüsteemid
on tunnustatud liidu omadega samaväärsena, vastaksid sama rangetele normidele kui liidu
tooted, peaks lubama kasutada Euroopa Liidu mahelogo ka neist kolmandatest riikidest
imporditud toodete märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel, tingimusel et lisaks
samaväärsetele nõuetele vastavad need tooted teatavatele täiendavatele tootmis- ja
kontrollinõuetele.
Selleks et tagada määruse (EL) 2018/848 tulemuslikkus kaubavahetuses kolmandate
riikidega, peaksid need lisanõuded vastama tootmis- ja kontrollinõuetele, millel on tähtis roll
liidu mahepõllumajandusliku tootmise struktuuris ja mis aitavad täita tarbijate ootusi
mahepõllumajanduslike toodete suhtes, tagades samal ajal ausa konkurentsi siseturul.
Kui ELis või kolmandates riikides, mille mahepõllumajanduslik tootmine ja
kontrollisüsteemid on tunnustatud liidu omadega samaväärsena, muudetakse tootmisnõudeid,
tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, millega lisatakse või
muudetakse täiendavaid tootmis- ja kontrollinõudeid, millele kolmandatest riikidest
imporditud tooted peavad Euroopa Liidu mahelogo kasutamiseks vastama.
7 https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/3226.
ET 8 ET
Liidu ettevõtjad, kes toodavad mahepõllumajanduslikku toitu või sööta, saavad kasutada neist
kolmandatest riikidest imporditud koostisosi, mille mahepõllumajanduslik tootmine ja
kontrollisüsteemid on tunnustatud liidu omadega samaväärsena. Neid koostisosi kasutatakse
liidus mahepõllumajanduslike toodete töötlemisel eri vahekordades ja neid vajatakse liidus
mitmesuguste mahepõllumajanduslike toodete töötlemiseks.
Kui liidus kasutatakse toodete töötlemisel neid koostisosi, siis järgitakse määrusega
(EL) 2018/848 kehtestatud tootmisnõudeid. Euroopa Liidu mahelogo kasutamine peaks seega
olema lubatud toodete puhul, mida töödeldakse liidus ja mis sisaldavad
mahepõllumajanduslikke koostisosi, mis on valmistatud kooskõlas kõnealuse määrusega või
imporditud kolmandatest riikidest, mille mahepõllumajanduslik tootmine ja
kontrollisüsteemid on tunnustatud liidu omadega samaväärsena, ja milles need koostisosad
moodustavad kuni 5 % toote põllumajanduslikest koostisosadest (toidu puhul kaalust ja sööda
puhul üldiselt).
Kui need koostisosad moodustavad üle 5 % toote põllumajanduslikest koostisosadest (toidu
puhul kaalust ja sööda puhul üldiselt) ja selleks, et tagada aus konkurents selliste töödeldud
toodete vahel, mis sisaldavad kas täielikult liidu tootmis- ja kontrollinõuetele vastavaid või
liidu nõuetega samaväärsetele nõuetele vastavaid koostisosi, ning et täita tarbijate ootusi
Euroopa Liidu mahelogo kasutamise suhtes, peaks lubama selle logo kasutamist nende
töödeldud toodete märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel, mis sisaldavad sellistest
kolmandatest riikidest imporditud koostisosi, tingimusel et lisaks samaväärsetele nõuetele
vastavad need koostisosad teatavatele täiendavatele tootmis- ja kontrollinõuetele.
Määruse (EL) 2018/848 kohaselt on Euroopa Liidu mahelogo kasutamine kohustuslik liidus
toodetud kogu müügipakendis mahepõllumajandusliku toidu puhul. Seepärast on vaja sellest
kohustusest välja jätta liidus toodetud müügipakendis toit, mille koostisosad on imporditud
kolmandast riigist, mille mahepõllumajanduslik tootmine ja kontrollisüsteemid on tunnustatud
liidu omadega samaväärsena, ning milles need koostisosad moodustavad üle 5 % toote
põllumajanduslike koostisosade kaalust ja ei vasta teatavatele täiendavatele tootmis- ja
kontrollinõuetele.
Nende kolmandate riikide tunnustus, mille mahepõllumajanduslik tootmine ja
kontrollisüsteemid on tunnustatud liidu omadega samaväärsena, lõpeb 31. detsembril 2026.
Nõukogu andis 28. juunil 2021 komisjonile loa alustada määruse (EÜ) nr 834/2007 alusel
samaväärsena tunnustatud kolmandate riikidega läbirääkimisi mahepõllumajanduslike toodete
kohta kaubanduslepingute sõlmimise üle. Sellele tuginedes vahetab komisjon nende
kolmandate riikidega praegu tehnilist teavet. Teabevahetuses on tehtud eri tasemel edusamme,
mis on tingitud õiguslike ja regulatiivsete raamistike mitmekesisusest ja keerukusest, mis on
seotud tarbijate erinevate arusaamadega mahepõllumajanduslikust tootmisest eri
mahetootmissüsteemides. Seega on vaja kiiresti pikendada nende kolmandate riikide
tunnustamist 31. detsembrini 2036, et hoida ära häireid mahepõllumajanduslike toodetega
kauplemisel.
Määruse (EL) 2018/848 kohaselt peaksid mahepõllumajanduslikus tootmises töötlemis- ja
ladustamisrajatiste puhastamiseks ja desinfitseerimiseks kasutatavad tooted olema sellised,
mille kasutamiseks on komisjon andnud loa ning lisanud need piiratud kasutusega toodete ja
ainete loeteludesse. Nende loetelude koostamisega seostub aga palju probleeme. Probleemide
esinemist kinnitavad mitu mahepõllumajandusliku tootmise tehnilise nõuande eksperdirühma
aruannet. Esiteks on liidu turul praegu palju töötlemis- ja ladustamisrajatiste puhastamiseks ja
desinfitseerimiseks kasutatavaid tooteid ja aineid. Teiseks töödeldakse ja ladustatakse
mahepõllumajanduslikke tooteid eri liiki rajatistes ja selleks kasutatakse mitmesuguseid
seadmeid, masinaid ja ehitisi. Kolmandaks peab töötlemisel ja ladustamisel kasutatavaid
ET 9 ET
seadmeid ja masinaid puhastama ja desinfitseerima tootja juhiste järgi, et tagada nende
nõuetekohane hooldamine ja käitamine. Selleks et võimaldada mahepõllumajanduslikel
ettevõtjatel kasutada turul kättesaadavaid tooteid ja aineid puhastus- ja
desinfitseerimisvahenditena, peaks välja jätma nõude, et komisjon peab andma
mahepõllumajanduslikus tootmises töötlemis- ja ladustamisrajatiste puhastamiseks ja
desinfitseerimiseks kasutatavatele toodetele loa, ning lisama need piiratud kasutusega toodete
ja ainete loeteludesse.
Määrusega (EL) 2018/848 antakse liikmesriikidele õigus vabastada sama määruse artikli 35
lõike 1 kohase sertifikaadi omamise kohustusest väiksemad ettevõtjad, kes müüvad
pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid (välja arvatud sööt). Praegused tingimused
võivad aga toimida kasvutakistusena. Lisaks on väiksemad ettevõtjad pärast määruse
(EL) 2018/848 kohaldamise algust järjest suurenevate kulude tõttu suurendanud ka oma
pakendamata mahepõllumajanduslike toodete (välja arvatud sööt) käivet. Sellest on saanud
aga takistus, mis ei lase ettevõtjatel täita käibega seotud tingimusi, et olla vabastatud artikli 35
lõike 1 kohase sertifikaadi omamise kohustusest. Seetõttu tuleks need tingimused välja jätta.
Lisaks tuleks muuta aastamüügiga seotud tingimust, suurendades lubatud aastast müügimahtu,
et ei oleks takistatud väiksemate ettevõtjate vabastamine artikli 35 lõike 1 kohase sertifikaadi
omamise kohustusest.
Määrusega (EL) 2018/848 on kehtestatud sätted liidu ja kolmandate riikide ettevõtjate
rühmade koosseisu kohta. Nende sätete kohaldamisega seotud teave osutab
märkimisväärsetele raskustele selliste ettevõtjate rühmade loomisel, mille puhul on täidetud
rühma koosseisuga seotud nõuded, eelkõige aastakäive, ja juriidilise isiku staatuse nõue.
Sellised raskused takistavad väiksemate ettevõtjate saamist ettevõtjate rühma liikmeks.
Kolmandates riikides võib tootjate tegevuse ümberkujundamine raskendada neist riikidest
toodete tarnimist liitu, mis omakorda võib põhjustada kaubandushäirete riski. Seepärast tuleks
kaotada ettevõtjate rühma liikmete aastakäibega seotud nõuded. Ka maksimaalset lubatud
pindala peaks suurendama, et väiksematel ettevõtjatel oleks võimalik liituda ettevõtjate
rühmaga.
Määruses (EL) 2018/848 ei ole sätestatud konkreetset üleminekuaega ega minimaalset
tapavanust vuttide kohta, mis takistab nende tootmist. Seepärast on asjakohane sätestada need
nõuded. Liikmesriikides, kus praegu kasvatakse mahepõllumajanduslikult vutte liha
tootmiseks, tapetakse nad alates 42 päeva vanuseks saamisest ja üleminekuaeg on viis nädalat.
See on nädal vähem kui nende liikide minimaalne tapavanus. Seega ei ole liha tootmiseks
kasvatavate kodulindude kohta praegu kehtiv üleminekuaeg 10 nädalat vuttide puhul
asjakohane ja seda peaks lühendama, võttes arvesse nende tapavanust. Järelikult on
asjakohane kehtestada liha tootmiseks kasvatatud vuttide minimaalseks tapavanuseks
42 päeva ja üleminekuaeg viis nädalat.
Määrusega (EL) 2018/848 on kehtestatud veterinaarravinõuded. Nende nõuete kohaselt on
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/6 määratletud ametlik keeluaeg pärast
keemiliselt sünteesitud allopaatiliste ravimite kasutamist maismaal elavate loomade suhtes
kaks korda nii pikk kui tavapärane keeluaeg ja selle miinimum pikkus on 48 tundi. See
tähendab, et minimaalne keeluaeg peab olema 48 tundi isegi siis, kui tavapärane kohaldatav
keeluaeg pärast veterinaarravimi kasutamist on null päeva. Vesiviljeluse puhul nähakse
nõuetega ette, et keeluaeg pärast veterinaarravimi kasutamist on kaks korda nii pikk kui
tavapärane keeluaeg või minimaalselt 48 tundi juhul, kui perioodi pikkust ei ole täpsustatud.
Selleks et vältida maismaal elavate loomade tootmisel koormust eelkõige juhtudel, kui
veterinaarravimi kohta sätestatud keeluaeg on null päeva, tuleks ühtlustada maismaal elavate
loomade suhtes ja vesiviljeluses kohaldatavad sätted.
ET 10 ET
Määrusega (EL) 2018/848 on kehtestatud nõue, et kodulindudel peab päevasel ajal olema
pidev pääs vabaõhualale alates võimalikult varasest east. Selline nõue võib ohustada noori
sulgedeta linde nende tootmistsükli ajal, kui nad vajavad muu hulgas stabiilset temperatuuri
oma toitumis- ja käitumisharjumuste arenguks, immuniseerimist nakkushaiguste vastu ja
varju röövlindude eest. Seepärast peaks neid nõudeid muutma nii, et vabaõhualale pääsu nõue
kehtib vaid nende lindude suhtes, kes on piisavalt sulgedega kaetud, et nad suudaksid
välistingimustes viibimise ajal reguleerida oma kehatemperatuuri.
Määruses (EL) 2018/848 on sätestatud, et lindlate nuumlindude jaoks mõeldud kasulik
kogupind ei tohi ühegi tootmisüksuse puhul ületada 1 600 m2. See pärsib nuumlindude
mahepõllumajandusliku tootmise arengut veelgi, sest sellega piiratakse nuumlindude lindla
suurust mahepõllumajanduslikus tootmisüksuses, ilma et see annaks loomade heaolu ja
keskkonda silmas pidades mingit lisakasu. Seepärast peaks nuumlindude jaoks mõeldud
maksimaalse kasuliku kogupinna kindlaks määrama lindla tasandil.
ET 11 ET
2025/0417 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) 2018/848 seoses teatavate tootmis-, märgistamis- ja
sertifitseerimisnõuetega ning kolmandate riikidega kaubavahetust käsitlevate teatavate
nõuetega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust8,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust9,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Määrusega (EL) 2018/848 on kehtestatud sätted toodete ja ainete kasutamise lubamise
kohta mahepõllumajanduslikus tootmises. Täpsemalt võib komisjon anda loa toodete
kasutamiseks mahepõllumajanduslikus tootmises töötlemis- ja ladustamisrajatiste
puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning lisada neid piiratud kasutusega toodete ja
ainete loeteludesse. Nende loetelude koostamisel esineb aga palju probleeme, mida
tõendavad mahepõllumajandusliku tootmise tehnilise nõuande eksperdirühma
(EGTOP) mitu aruannet10. Esiteks on praegu liidu turul palju töötlemis- ja
ladustamisrajatiste puhastamiseks ja desinfitseerimiseks kasutatavaid tooteid ja aineid.
Teiseks töödeldakse ja ladustatakse mahepõllumajanduslikke tooteid eri liiki rajatistes
ning selleks kasutatakse mitmesuguseid seadmeid, masinaid ja ehitisi. Kolmandaks
peab töötlemisel ja ladustamisel kasutatavaid seadmeid ja masinaid puhastama ja
desinfitseerima tootja juhiste järgi, et tagada nende nõuetekohane hooldamine ja
käitamine. Selleks et mahepõllumajanduslikud ettevõtjad saaksid kasutada turul
8 ELT C, … 9 ELT C, … 10 EGTOP, „Final report on the criteria for evaluation of products for cleaning and disinfection“
(Lõpparuanne puhastus- ja desinfitseerimisvahendite hindamise kriteeriumide kohta), 8. detsember
2021, https://agriculture.ec.europa.eu/document/download/2cd40421-9a7e-432c-9818-
947cc97358c4_en?filename=egtop-report-on-criteria-cleaning-and-disinfection_en.pdf; EGTOP, „Final
report on cleaning and disinfection (III)“ (Lõpparuanne puhastamise ja desinfitseerimise kohta),
14. aprill 2025, https://agriculture.ec.europa.eu/document/download/bc0480a6-d269-468b-97df-
3da3216f0d4d_en?filename=final-report-egtop-on-cleaning-disinfectant-iii_en.pdf; EGTOP, „Final
report on cleaning and disinfection (IV)“ (Lõpparuanne puhastamise ja desinfitseerimise kohta),
6. november 2025., https://agriculture.ec.europa.eu/farming/organic-farming/co-operation-and-expert-
advice/egtop-reports_en.
ET 12 ET
kättesaadavaid tooteid ja aineid puhastus- ja desinfitseerimisvahenditena, tuleks välja
jätta nõue, et komisjon peab mahepõllumajanduslikus tootmises töötlemis- ja
ladustamisrajatiste puhastamiseks ja desinfitseerimiseks kasutatavatele toodetele
andma loa, ning kandma need piiratud kasutusega toodete ja ainete loeteludesse.
(2) Määrusega (EL) 2018/848 on kehtestatud nõuded toodete importimise kohta
kolmandatest riikidest liitu, et viia need liidu turule mahepõllumajanduslike või
üleminekuaja toodetena. Nõuete kohaselt võivad mahepõllumajanduslikud tooted
siseneda liidu turule, kui need vastavad liidu mahepõllumajandusliku tootmise
nõuetele või pärinevad kolmandatest riikidest, mille mahepõllumajanduslik tootmine
ja kontrollisüsteemid on tunnustatud liidu omadega samaväärsena liidu ja asjaomaste
kolmandate riikide vahelise rahvusvahelise lepingu alusel või mida on tunnustatud
samaväärsena määruse (EÜ) nr 834/2007 alusel.
(3) Kohtuasjas C-240/23 Herbaria Kräuterparadies II otsustas Euroopa Liidu Kohus, et
määrust (EL) 2018/848 tuleb tõlgendada nii, et nendest kolmandatest riikidest
pärinevate toodete puhul, mille mahepõllumajanduslik tootmine ja kontrollisüsteemid
on tunnustatud liidu omadega samaväärsena liidu ja selliste asjaomaste kolmandate
riikide vahelise rahvusvaheliste lepingute alusel või mida on tunnustatud
samaväärsena määruse (EÜ) nr 834/2007 alusel, ei või märgistusel kasutada Euroopa
Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo ega põhimõtteliselt mahetootmisele
viitavaid mõisteid. Lisaks otsustas Euroopa Kohus, et määruse (EL) 2018/848
tulemuslikkuse tagamiseks ja määrusega komisjonile antud volituste säilitamiseks
peaks selle kolmanda riigi mahepõllumajandusliku tootmise logo, kust toodet
imporditakse, lubama tootel kasutada isegi siis, kui logo sisaldab mõisteid, mis on
identsed mahetootmisele viitavate mõistetega määruse (EL) 2018/848 artikli 30 lõike 1
ja IV lisa tähenduses.
(4) Sellisest kolmandast riigist pärineva toote puhul, mille mahepõllumajanduslik
tootmine ja kontrollisüsteemid on tunnustatud liidu omadega samaväärsena, ei
kahjusta kolmanda riigi mahelogo kasutamine ausat konkurentsi mahetoodete siseturul
ega tekita mitmeti mõistetavust, mis võib eksitada tarbijaid. See on tingitud asjaolust,
et selline logo ei pane asjaomaseid tooteid samasse konkurentsiolukorda liidu
mahepõllumajanduslike toodetega ega jäta muljet, et asjaomane toode vastab kõigile
määrusega (EL) 2018/848 kehtestatud nõuetele.
(5) Mahepõllumajanduslikule tootmisele viitavaid mõisteid, sealhulgas nende tuletisi ja
deminutiive, kasutatakse nii liidus kui ka kolmandates riikides selleks, et anda ostjale
teada, et kõnealune toode ja selle koostisosad on valmistatud kohaldatavate
mahepõllumajanduslike tootmismeetoditega. Nii on see ka codex alimentarius᾽e
suunistes (CAC/GL 32),11 milles mahepõllumajanduslikele tootmismeetoditele
osutavat märgistust, näiteks sõnu „orgaaniline“, „bioloogiline“, „ökoloogiline“ või
sarnase suunitlusega sõnu, sealhulgas deminutiive, kasutatakse selleks, et anda
ostjatele teada, et kõnealune toode või selle koostisosad on valmistatud
mahepõllumajanduslike tootmismeetoditega.. Pealegi peab teatavate kolmandate
riikide mahepõllumajandusliku tootmise nõuete järgi kasutama
mahepõllumajanduslikule tootmisele viitavaid mõisteid selliste toodete ja nende
koostisosade puhul, mis on valmistatud kohaldatavate mahepõllumajanduslike
tootmismeetoditega.
11 Suunised mahepõllumajanduslikult toodetud toidu tootmise, töötlemise, märgistamise ja turustamise
kohta, GL 32–1999: https://www.fao.org/input/download/standards/360/cxg_032e.pdf.
ET 13 ET
(6) Kõikidel kolmandatel riikidel, mille mahepõllumajanduslik tootmine ja
kontrollisüsteemid on tunnustatud liidu omadega samaväärsena, ei ole oma mahelogo.
Kui sellistest kolmandatest riikidest pärinevate toodete puhul ei saa kasutada
mahepõllumajanduslikule tootmisele osutavaid mõisteid, jäetakse nende kolmandate
riikide ettevõtjad järelikult võimaluseta märgistada mahepõllumajanduslikult
valmistatud tooteid ja anda liidu tarbijatele teada, et tooted on oma päritoluriigis
toodetud mahepõllumajanduslikke meetodeid kasutades. Samuti oleks raskendatud
ühitamine codex alimentarius’e suunistega (CAC/GL 32), sest toodete märgistusel ei
saaks osutada mahepõllumajanduslikele tootmismeetoditele, kuigi need vastavad
kõikidele neis suunistes kehtestatud asjakohastele tingimustele.
(7) Selleks et tagada määruse (EL) 2018/848 tulemuslikkus ja säilitada selle määrusega
komisjonile antud volitused, peaks seega toodete puhul, mis võivad siseneda liidu
turule mahepõllumajanduslikuna, lubama kasutada mahepõllumajanduslikule
tootmisele osutavaid mõisteid, kui neid tooteid imporditakse kolmandatest riikidest,
mille mahepõllumajanduslik tootmine ja kontrollisüsteemid on tunnustatud liidu
omadega samaväärsena liidu ja asjaomase kolmanda riigi vahelise rahvusvahelise
lepingu alusel või mida on tunnustatud samaväärsena määruse (EÜ) nr 834/2007
alusel.
(8) Kolmanda riigi mahepõllumajandusliku tootmise ja kontrollisüsteemide tunnustamine
liidu omadega samaväärsena tähendab, et hinnangu kohaselt vastab süsteem liidu
omadega samaväärsetele eesmärkidele ja põhimõtetele, sest kohaldatakse õigusnorme,
mis tagavad nõuetele vastavuse puhul sama kindlustaseme, isegi kui see saavutatakse
teistsuguste vahenditega.
(9) Samaväärsena tunnustatud kolmandas riigis ja liidus mahepõllumajandusliku tootmise
ja kontrollisüsteemide suhtes kohaldatavate õigusnormide erinevused on
samaväärsuskorra lahutamatu osa. Komisjon on samaväärsust hinnates täheldanud, et
mõned neist erinevustest on väikesed, teised aga hõlmavad mahepõllumajandusliku
tootmise nõudeid, millel on tähtis roll liidu mahepõllumajandusliku tootmise
struktuuris ja mis aitavad täita tarbijate ootusi mahepõllumajanduslike toodete suhtes,
tagades samal ajal siseturul ausa konkurentsi liidus täielikult kohaldatavatele tootmis-
ja kontrollinõuetele vastavate toodete ja liidu omadega samaväärsetele nõuetele
vastavate toodete vahel. Nimetatud nõuded hõlmavad elavat mulda, loomade heaolu
norme ja toidu töötlemist, kasutades minimaalselt kunstlikke sisendeid.
(10) Eurobaromeetri uuring „Eurooplased, põllumajandus ja Euroopa Liidu ühine
põllumajanduspoliitika“, mis korraldati 2024. aasta juunis ja juulis, näitas, et
toiduainete märgistamiseks kasutatavatest logodest tunnevad eurooplased kõige
rohkem Euroopa Liidu mahelogo. See on tähtis nii tarbijatele kui ka tootjatele, sest
aitab tarbijatel mahepõllumajanduslikke tooteid ära tunda ja tootjatel neid kogu liidus
turustada.
(11) Selleks et tagada siseturul aus konkurents liidus täielikult kohaldatavatele tootmis- ja
kontrollinõuetele vastavate toodete ja liidu omadega samaväärsetele nõuetele vastavate
toodete vahel ning täita tarbijate ootusi, et neist kolmandatest riikidest imporditud
tooted, mille mahepõllumajanduslik tootmine ja kontrollisüsteemid on tunnustatud
liidu omadega samaväärsena, vastaksid sama rangetele normidele kui liidu tooted,
peaks lubama kasutada Euroopa Liidu mahelogo ka neist kolmandatest riikidest
imporditud toodete märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel, tingimusel et lisaks
samaväärsetele nõuetele vastavad need tooted teatavatele täiendavatele tootmis- ja
kontrollinõuetele.
ET 14 ET
(12) Selleks et säilitada määruse (EL) 2018/848 tulemuslikkus kaubavahetuses kolmandate
riikidega, peaksid need lisanõuded vastama tootmis- ja kontrollinõuetele, millel on
tähtis roll ELi mahepõllumajandusliku tootmise struktuuris ja mis aitavad täita
tarbijate ootusi mahepõllumajanduslike toodete suhtes, tagades samal ajal ausa
konkurentsi siseturul.
(13) Kui liidus või kolmandates riikides, mille mahepõllumajanduslik tootmine ja
kontrollisüsteemid on tunnustatud liidu omadega samaväärsena, muudetakse
tootmisnõudeid, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, millega
lisatakse või muudetakse täiendavaid tootmis- ja kontrollinõudeid, millele
kolmandatest riikidest pärinevad tooted peavad Euroopa Liidu mahelogo kasutamiseks
vastama.
(14) Liidu ettevõtjad, kes toodavad mahepõllumajanduslikku toitu või sööta, saavad
kasutada neist kolmandatest riikidest imporditud koostisosi, mille
mahepõllumajanduslik tootmine ja kontrollisüsteemid on tunnustatud liidu omadega
samaväärsena. Neid koostisosi kasutatakse liidus mahepõllumajanduslike toodete
töötlemisel eri vahekordades ja neid vajatakse mitmesuguste mahepõllumajanduslike
toodete töötlemiseks liidus. Kui liidus kasutatakse toodete töötlemisel neid koostisosi,
siis järgitakse määrusega (EL) 2018/848 kehtestatud tootmisnõudeid. Euroopa Liidu
mahelogo kasutamine peaks seega olema lubatud toodete puhul, mida töödeldakse
liidus ja mis sisaldavad mahepõllumajanduslikke koostisosi, mis on valmistatud
kooskõlas kõnealuse määrusega või imporditud kolmandatest riikidest, mille
mahepõllumajanduslik tootmine ja kontrollisüsteemid on tunnustatud liidu omadega
samaväärsena, ja milles need koostisosad moodustavad kuni 5 % toote
põllumajanduslikest koostisosadest (toidu puhul kaalust ja sööda puhul üldiselt). Kui
need koostisosad moodustavad üle 5 % toote põllumajanduslikest koostisosadest
(toidu puhul kaalust ja sööda puhul üldiselt) ja selleks, et tagada siseturul aus
konkurents selliste töödeldud toodete vahel, mis sisaldavad kas täielikult liidu tootmis-
ja kontrollinõuetele vastavaid või liidu nõuetega samaväärsetele nõuetele vastavaid
koostisosi, ning et täita tarbijate ootusi Euroopa Liidu mahelogo kasutamise suhtes,
peaks lubama selle logo kasutamist ka nende toodete märgistamisel, esitlemisel ja
reklaamimisel, mis sisaldavad kolmandatest riikidest imporditud koostisosi, tingimusel
et lisaks samaväärsetele nõuetele vastavad need koostisosad teatavatele täiendavatele
tootmis- ja kontrollinõuetele.
(15) Määruse (EL) 2018/848 kohaselt on Euroopa Liidu mahelogo kasutamine kohustuslik
liidus toodetud kogu müügipakendis mahepõllumajandusliku toidu puhul. Seepärast
on vaja sellest kohustusest välja jätta liidus toodetud müügipakendis toit, mille
koostisosad on imporditud kolmandatest riikidest, mille mahepõllumajanduslik
tootmine ja kontrollisüsteemid on tunnustatud liidu omadega samaväärsena, ja milles
need koostisosad moodustavad üle 5 % toote põllumajanduslike koostisosade kaalust
ega vasta teatavatele täiendavatele tootmis- ja kontrollinõuetele.
(16) Määrusega (EL) 2018/848 on ette nähtud tingimused, mille alusel liikmesriigid võivad
vabastada väiksemad ettevõtjad kohustusest omada artikli 35 lõike 1 kohast
sertifikaati. Kuna pärast määruse (EL) 2018/848 kohaldamise algust on järjest
suurenenud väiksemate ettevõtjate kulud, on suurenenud ka nende pakendamata
mahepõllumajanduslike toodete (välja arvatud sööt) käive. See on aga saanud
takistuseks, mis ei lase neil täita käibega seotud tingimusi, et nad oleksid vabastatud
artikli 35 lõike 1 kohase sertifikaadi omamise kohustusest. Selline takistus suurendab
veelgi kõnealuse kohustusega seotud kulusid. Aastakäibega seotud tingimused, mille
alusel võivad liikmesriigid vabastada väiksemad ettevõtjad kõnealuse määruse
ET 15 ET
artikli 35 lõike 1 kohase sertifikaadi omamise kohustusest, tuleks seega välja jätta.
Selleks et mitte takistada väiksemate ettevõtjate vabastamist artikli 35 lõike 1 kohase
sertifikaadi omamise kohustusest, peaks vaatama läbi ka aastamüügiga seotud
tingimuse ja suurendama lubatud aastast müügimahtu.
(17) Määrusega (EL) 2018/848 on kehtestatud sätted liidu ja kolmandate riikide ettevõtjate
rühmade koosseisu kohta. Nende sätete kohaldamisega seotud teave osutab
märkimisväärsetele raskustele selliste ettevõtjate rühmade loomisel, mis vastavad
rühma koosseisu, eelkõige aastakäibe, ja juriidilise isiku staatuse suhtes kehtestatud
nõuetele. Raskuste hulka kuuluvad halduskulud ja vajadus korraldada ümber
ühisettevõttesse, ühistusse, ühendusse, liitu või organisatsiooni kuuluvate
tootjarühmade majandustegevust. Nende raskuste tõttu on väiksematel ettevõtjatel
raske saada ettevõtjate rühma liikmeks, sest kehtivad sätted ei kajasta
väikesemahuliste põllumajandustootjate ja ettevõtjate vajadusi ega ressursisuutlikkust
ning see takistab mahepõllumajanduse arengut nii liidus kui ka kolmandates riikides.
Kolmandates riikides võib tootjate tegevuse ümberkorraldamine raskendada neist
riikidest toodete tarnimist liitu, mis omakorda võib põhjustada kaubandushäirete riski.
Seepärast tuleks kaotada ettevõtjate rühma liikmete aastakäibega seotud nõuded.
Lisaks peaks suurendama maksimaalset lubatud pindala, et ka väiksematel ettevõtjatel
oleks võimalik liituda ettevõtjate rühmaga.
(18) Nende kolmandate riikide tunnustus, mille mahepõllumajanduslik tootmine ja
kontrollisüsteemid on tunnustatud liidu omadega samaväärsena, lõpeb 31. detsembril
2026. Nõukogu andis 28. juunil 2021 komisjonile loa alustada 11 kolmanda riigiga,
kes on määruse (EÜ) nr 834/2007 alusel tunnustatud samaväärsena, läbirääkimisi
mahepõllumajanduslike toodete kohta kaubanduslepingute sõlmimise üle. Sellele
tuginedes vahetab komisjon nende kolmandate riikidega praegu tehnilist teavet.
Teabevahetuses tehtud edusammud on erinevad, mis on tingitud õiguslike ja
regulatiivsete raamistike mitmekesisusest ja keerukusest, mis on seotud tarbijate eri
arusaamaga mahepõllumajanduslikust tootmisest eri mahetootmissüsteemides. Seega
on vaja kiiresti pikendada nende kolmandate riikide tunnustamist 31. detsembrini
2036, et hoida ära häireid mahepõllumajanduslike toodetega kauplemisel.
(19) Määrusega (EL) 2018/848 on sätestatud kodulindude liha tootmise kohta
üleminekuaeg ja minimaalne tapavanus juhuks, kui ei kasutata aeglase kasvuga
linnuliine. Nende sätetega ei kehtestata konkreetset üleminekuaega ega tapavanust
vuttide suhtes. Liikmesriikides, kus kasvatatakse mahepõllumajanduslikult vutte liha
tootmiseks, on nende tootmistsükkel lühem sellest, mida kohaldatakse liha tootmiseks
kasvatatavate muude kodulindude suhtes, sest nad tapetakse 42 päeva vanuselt.
Üleminekuaeg peaks olema viis nädalat. See on nädal vähem kui nende liikide
minimaalne tapavanus. Seega ei ole liha tootmiseks kasvatavate kodulindude kohta
praegu kehtiv üleminekuaeg kümme nädalat vuttide puhul asjakohane ja seda peaks
lühendama, arvestades nende tapavanust. Järelikult on asjakohane kehtestada liha
tootmiseks kasvatatavate vuttide suhtes üleminekuaeg viis nädalat ja minimaalne
tapavanus 42 päeva.
(20) Määrusega (EL) 2018/848 on kehtestatud veterinaarravinõuded. Nende kohaselt on
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/612 määratletud ametlik keeluaeg
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb
veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ (ELT L 4, 7.1.2019,
lk 43, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/6/oj).
ET 16 ET
pärast keemiliselt sünteesitud allopaatiliste ravimite kasutamist maismaal elavate
loomade suhtes kaks korda nii pikk kui tavapärane keeluaeg ning selle
miinimumpikkus on 48 tundi. See tähendab, et minimaalne keeluaeg peab olema
48 tundi isegi siis, kui tavapärane kehtiv keeluaeg pärast ravimite kasutamist on null
päeva. Vesiviljeluse kohta nähakse nende nõuetega ette, et keeluaeg pärast
allopaatilise veterinaarravimi kasutamist peab olema kaks korda nii pikk kui lubatud
veterinaarravimi puhul või minimaalselt 48 tundi juhul, kui perioodi pikkust ei ole
määratud. Selleks et vältida maismaal elavate loomade tootmisel koormust eelkõige
siis, kui veterinaarravimi kohta sätestatud keeluaeg on null päeva, peaks ühtlustama
maismaal elavate loomade ja vesiviljeluse suhtes kohaldatavad sätted.
(21) Määrusega (EL) 2018/848 on kehtestatud pidamistingimuste ja kasvatustavade suhtes
kehtivad nõuded, sealhulgas nõue, et kodulindudel peab päevasel ajal olema pidev
pääs vabaõhualale alates võimalikult varasest east. Selline nõue võib aga ohustada
noori sulgedeta linde nende tootmistsükli ajal, kui nad vajavad muu hulgas stabiilset
temperatuuri oma toitumis- ja käitumisharjumuste arenguks, immuniseerimist
nakkushaiguste vastu ja varju röövlindude eest. Seepärast peaks seda nõuet muutma
nii, et vabaõhualale pääsu nõue kehtib vaid nende lindude suhtes, kes on piisavalt
sulgedega kaetud, et nad suudaksid välistingimustes viibimise ajal reguleerida oma
kehatemperatuuri.
(22) Määruses (EL) 2018/848 on sätestatud, et lindlate nuumlindude jaoks mõeldud kasulik
kogupind ei tohi ühegi tootmisüksuse puhul ületada 1 600 m2. See pärsib nuumlindude
mahepõllumajandusliku tootmise arengut veelgi, sest sellega piiratakse nuumlindude
lindla suurust mahepõllumajanduslikus tootmisüksuses, ilma et see annaks loomade
heaolu ja keskkonda silmas pidades mingit lisakasu. Seepärast peaks määrust
(EL) 2018/848 muutma nii, et nuumlindude jaoks mõeldud kasulik kogupind
määratakse kindlaks lindla tasandil.
(23) Kuna käesoleva määruse eesmärke, eelkõige eesmärki tagada aus konkurents ja
mahepõllumajanduslike toodete siseturu nõuetekohane toimimine, samuti
tarbijausaldus kõnealuste toodete ja Euroopa Liidu mahelogo vastu, ei suuda
liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid mahepõllumajandusliku tootmise
nõuete nõutava ühtlustamise tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta
meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse
põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei
lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(24) Seepärast tuleks määrust (EL) 2018/848 vastavalt muuta.
(25) Võttes arvesse vajadust hoida ära tarbetuid häireid mahepõllumajanduslike toodetega
kauplemisel ja tagada sujuv üleminek rahvusvahelise lepingu alusel kolmandate
riikide tunnustamise kavale, samuti vähendada mahepõllumajanduslikel ettevõtjatel
lasuvat tarbetut koormust, peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata, s.o järgmisel
päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) 2018/848 muudetakse järgmiselt:
(1) artikli 24 lõike 1 punkt g jäetakse välja;
(2) artiklit 30 muudetakse järgmiselt:
ET 17 ET
(a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Käesolevas määruses on toode mahepõllumajanduslikule tootmisele viitava
märgistusega toode juhul, kui märgistusel, reklaammaterjalides või
äridokumentides kasutatakse kõnealuse toote, selle tootmiseks kasutatud
koostisosade või söödamaterjali kirjeldamiseks mõisteid, millega antakse
ostjale teada, et kõnealune toode, selle koostisosad või söödamaterjal on
toodetud kooskõlas käesoleva määrusega. Eelkõige võib kogu liidus ja kõikides
IV lisas loetletud keeltes kasutada IV lisas loetletud mõisteid ning nende
tuletisi ja deminutiive nagu „bio-“ ja „öko-“ kas eraldi või kombineerituna
selliste artikli 2 lõikes 1 osutatud toodete märgistamisel ning reklaamimisel,
mis liidu turule mahepõllumajandusliku tootena viimisel vastavad käesolevale
määrusele või mida imporditakse kolmandatest riikidest artikli 45 lõike 1
punkti b alapunktis ii või iii sätestatud tingimustel .“;
(b) lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Artikli 2 lõikes 1 osutatud toodete puhul ei tohi käesoleva artikli lõikes 1
osutatud mõisteid kasutada liidus mitte kuskil mitte üheski IV lisas loetletud
keeles selliste toodete märgistamisel, reklaammaterjalides ega
äridokumentides, mis liidu turule mahepõllumajandusliku tootena viimisel ei
vasta käesolevale määrusele või mida ei impordita kolmandatest riikidest
artikli 45 lõike 1 punkti b alapunktis ii või iii sätestatud tingimustel.“;
(3) artikli 32 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:
„b) peab müügipakendis toidu puhul olema artiklis 33 osutatud Euroopa Liidu
mahepõllumajandusliku tootmise logo ka pakendil, välja arvatud järgmistel juhtudel:
– artikli 30 lõikes 3 osutatud juhul;
– artikli 30 lõike 5 punktides b ja c osutatud juhtudel;
– kui artikli 30 lõike 5 punktis a osutatud töödeldud toit on valmistatud
koostisosadest, mis on imporditud artikli 45 lõike 1 punkti b alapunkti ii või iii
kohaselt, ja kui need koostisosad moodustavad töödeldud toidus üle 5 % toote
mahepõllumajanduslike koostisosade kaalust ja ei vasta VII lisas sätestatud
nõuetele.“;
(4) artikkel 33 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 33
Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo
1. Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo võib kasutada järgmistel
juhtudel:
a) II, III ja IV peatükis sätestatud nõuete kohaselt valmistatud toodete märgistamisel,
esitlemisel ja reklaamimisel;
b) artikli 45 lõike 1 punkti b alapunkti ii või iii kohaselt imporditud ja VII lisas
sätestatud nõuetele vastavate toodete märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel;
c) artikli 30 lõike 5 punktis a osutatud töödeldud toidu ning artikli 30 lõikes 6
osutatud töödeldud sööda puhul, mille koostisosad on imporditud artikli 45 lõike 1
punkti b alapunkti ii või iii kohaselt, tingimusel et need koostisosad vastavad
VII lisas sätestatud nõuetele või moodustavad vähem kui 5 % toote
ET 18 ET
mahepõllumajanduslike koostisosade kaalust töödeldud toidu puhul või vähem kui
5 % põllumajanduslikku päritolu mahepõllumajanduslike koostisosade kaalust, mis
sisalduvad töödeldud söödas;
d) teavitamise ja harimise eesmärgil, et tutvustada logo olemasolu ja seda
reklaamida, tingimusel et logo ei kasutata viisil, mis võiks tarbijaid eksitada
konkreetse toote mahepõllumajandusliku tootmise osas, ning tingimusel, et logo on
esitatud V lisas sätestatud nõuete kohaselt. Sel juhul ei kohaldata artikli 32 lõike 2 ja
V lisa punkti 1.7 nõudeid.
Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo ei kasutata artikli 30 lõike 5
punktides b ja c osutatud töödeldud toidu ega artikli 30 lõikes 3 osutatud
üleminekuaja toodete puhul.
2. Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo on ametlik kinnitus kooskõlas
määruse (EL) 2017/625 artiklitega 86 ja 91, välja arvatud lõike 1 punktis d osutatud
juhtudel.
3. Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo kasutamine on kolmandatest
riikidest imporditud toodete puhul vabatahtlik. Logo kasutamisel nimetatud toodete
märgistamisel kooskõlas lõikega 1 tuleb lisaks kasutada artikli 32 lõikes 2 osutatud
tähist.
4. Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo peab vastama V lisas sätestatud
näidisele ning nimetatud lisas sätestatud nõuetele.
5. Käesolevale määrusele vastavate toodete märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel
võib kasutada riiklikke või erasektori logosid.
6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 54 vastu delegeeritud õigusakte,
millega muudetakse V lisa Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo ja
sellega seotud nõudeid.
7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 54 vastu delegeeritud õigusakte,
millega muudetakse VII lisa Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo
kasutamise kohta artikli 45 lõike 1 punkti b alapunkti ii või iii kohaselt imporditud
toodete puhul, lisades nõudeid, mida peab järgima, et täita tarbijate ootusi ja säilitada
liidu mahepõllumajanduslike toodete turul ausat konkurentsi, või muutes lisatud
nõudeid eelkõige seoses jätkusuutlike taimekasvatussüsteemide, loomade heaolu ja
jätkusuutlikku toitumist tagavate loomakasvatussüsteemide ning minimaalselt
kunstlikke sisendeid kasutavate toidutöötlemismeetodite rakendamisega, võttes
samal ajal arvesse kolmandate riikide eripära toodete puhul, mida ei ole kasvatatud
ega töödeldud liidus.“;
(5) artikli 35 lõike 8 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Liikmesriigid võivad vabastada lõikes 2 osutatud sertifikaadi omamise kohustusest
ettevõtjad, kes müüvad otse lõpptarbijale pakendamata mahepõllumajanduslikke
tooteid (välja arvatud sööt), tingimusel et need ettevõtjad ei tooda ega valmista ise
selliseid tooteid ette, ei ladusta selliseid tooteid mujal kui ainult müügikohas ega
impordi selliseid tooteid kolmandast riigist ning ei kasuta selliseks tegevuseks
alltöövõtjana teist ettevõtjat, ja täidetud on tingimus, et müük ei ületa 10 000 kg
aastas.’;
(6) artikli 36 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
(a) punkt b asendatakse järgmisega:
ET 19 ET
„b) koosneb üksnes liikmetest, kelle iga ettevõtte suurus on kuni
– i) kümme hektarit,
– ii) üks hektar kasvuhoone puhul või
– iii) kuni 30 hektarit üksnes püsirohumaa puhul;“;
(b) punkt d asendatakse järgmisega:
„d) on juriidiline isik või sellise põllumajandustootjate ühisettevõtte, ühistu,
ühenduse, liidu või organisatsiooni liige, kes on juriidiline isik.“;
(7) artikli 48 lõike 1 teises lõigus asendatakse kuupäev „31. detsembril 2026“
kuupäevaga „31. detsembril 2036“;
(8) II lisa muudetakse järgmiselt:
(a) II osa muudetakse järgmiselt:
(a) punktis 1.2.2 asendatakse punktid c ja d järgmisega:
„c) alla kolme päeva vanusena sisse toodud kodulindude (välja arvatud
pekingi pardid ja vutid) liha tootmise puhul kümme nädalat;
d) alla kolme päeva vanusena sisse toodud pekingi partide ja vuttide
puhul vastavalt seitse nädalat ja viis nädalat;“;
(b) punkt 1.5.2.5 asendatakse järgmisega:
„1.5.2.5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6* artikli 4
punktis 34 määratletud keeluaeg keemiliselt sünteesitud allopaatilise
veterinaarravimi, sealhulgas mikroobivastase veterinaarravimi puhul
peab olema kaks korda nii pikk kui keeluaeg, millele on osutatud
(a) müügiloa tingimuste kohaselt kasutatava veterinaarravimi teabes
või
(b) kõnealuse määruse artiklis 115, kui ravimit kasutatakse kõnealuse
määruse artikli 113 kohaselt juhtudel, mida müügiloa tingimused ei
hõlma.“
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus
(EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ (ELT L 4, 7.1.2019, lk 43, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2019/6/oj).“;
(c) punkti 1.9.4.1 kolmandasse lõiku lisatakse järgmine alapunkt:
„j) 42 päeva vuttide puhul.“;
(d) punkti 1.9.4.4 muudetakse järgmiselt:
i) punkt e asendatakse järgmisega:
„e) neil peab päevasel ajal olema pidev pääs vabaõhualale võimalikult
varasest east, kui linnud on piisavalt sulgedega kaetud, et nad suudaksid
välistingimustes viibimise ajal reguleerida oma kehatemperatuuri, ja kui
füsioloogilised ja füüsilised tingimused seda lubavad, välja arvatud juhul,
kui liidu õigusaktide alusel on kehtestatud ajutised piirangud;“;
ET 20 ET
ii) punkt m asendatakse järgmisega:
„m) lindlate nuumlindude jaoks mõeldud kasulik kogupind ei ületa ühegi
lindla puhul 1 600 m2;“;
(b) III osa punkti 3.1.4.2 alapunkt f asendatakse järgmisega:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6 artikli 4 punktis 34
määratletud keeluaeg peab allopaatilise veterinaarravimi puhul olema kaks
korda nii pikk kui keeluaeg, millele on osutatud
(a) müügiloa tingimuste kohaselt kasutatava veterinaarravimi teabes või
(b) kõnealuse määruse artiklis 115, kui ravimit kasutatakse kõnealuse
määruse artikli 114 kohaselt juhtudel, mida müügiloa tingimused ei
hõlma.“;
(c) IV osa punkt 2.2.3 jäetakse välja;
(d) V osa punkt 2.4 jäetakse välja;
(e) VII osa punkt 1.4 jäetakse välja;
(f) III lisa punkt 7.5 jäetakse välja;
(g) lisatakse järgmine lisa:
„VII LISA
Artikli 32 lõike 1 punktis b ning artikli 33 lõike 1 punktides b ja c osutatud
nõuded:
1) II lisa I osa punkt 1.2;
2) II lisa II osa punkt 1.7.5;
3) II lisa II osa punkt 1.7.11;
4) II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunkt f.“
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
CM 4855/26 1
Kontaktandmed: [email protected] ET
Euroopa Liidu Nõukogu Peasekretariaat
Brüssel, 6. november 2026
CM 4855/26
OJ CONS AGRI
PECHE
PARLNAT
KOOSOLEKUTEADE JA ESIALGNE PÄEVAKORD
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
(põllumajandus ja kalandus)
Europa hoone, Brüssel
23. november 2026 (10.00)
Formaadis: 2 + 2 (+ 2 arutelude jälgimise ruumis)
Päevakorra vastuvõtmine
(võim.) A-punktide heakskiitmine
a) Muu kui seadusandliku tegevusega seonduv nimekiri
b) Seadusandliku tegevusega seonduv nimekiri (avalik arutelu
vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikele 8)
PÕLLUMAJANDUS
Muu kui seadusandlik tegevus
Turuolukord, eelkõige pärast sissetungi Ukrainasse
Teave komisjonilt ja liikmesriikidelt
Arvamuste vahetus
CM 4855/26 2
ET
KALANDUS
Muu kui seadusandlik tegevus
Nõukogu määrus, millega määratakse 2027. aastaks ja teatavate
kalavarude puhul 2028. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused
Atlandi ookeanil ja Põhjamerel
Komisjoni ettekanne
Arvamuste vahetus
Nõukogu määrus, millega määratakse 2027. aastaks kindlaks
kalapüügivõimalused Vahemerel ja Mustal merel
Komisjoni ettekanne
Arvamuste vahetus
Teatis kalandus- ja vesiviljelussektori 2040. aasta visiooni kohta
Komisjoni ettekanne
Arvamuste vahetus
14758/26 + ADD 1
Muud küsimused
Põllumajandus
2026. aasta eduaruanne lihtsustamise, rakendamise ja jõustamise
kohta (loomatervis ja loomade heaolu, taimed ja taimetervis, toidu- ja
söödaohutus)
Teave komisjonilt
13857/26
Komisjoni ettepanekul põhinev päevakorrapunkt
Avalik mõttevahetus eesistujariigi ettepanekul (nõukogu kodukorra artikli 8 lõige 2)
NB! Palun saatke nii kiiresti kui võimalik koosolekul osalevate delegatsiooni liikmete
nimekiri järgmisel e-posti aadressil: [email protected]
1
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 23. novembri 2026. aasta kohtumisel 23. novembri 2026. a põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil (edaspidi AGRIFISH) on põhipunktidena päevakorras nõukogu määrus, millega määratakse 2027. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused Atlandi ookeanil ja Põhjamerel ning nõukogu määrus, millega määratakse 2027. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused Vahemerel ja Mustal merel, samuti arvamuste vahetused turuolukorrast põllumajanduses ning kalandus- ja vesiviljelussektori 2040. aasta visiooni kohta. Lisaks tuleb A-punktina heakskiitmisele mahemääruse eelnõu.
Eestit esindab nõukogu istungil Eesti Vabariigi alalise esinduse Euroopa Liidu juures suursaadik, esinduse asejuht Coreper I küsimustes Katrin Juhandi.
Seletuskirja päevakorrapunktide ülevaate on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi välissuhete- ja eurokoordinatsiooni osakonna nõunikud Teve Michenet ([email protected]) ja Svetlana Jankovenko ([email protected]). Seletuskirja on kooskõlastanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel ([email protected]) ja kantsler Triin Kõrgmaa ([email protected]).
KALANDUS
Nõukogu määrus, millega määratakse 2027. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused Atlandi ookeanil ja Põhjamerel (COM(2026) 608 final) Päevakorrapunktieesmärk: arvamuste vahetus. Sisu lühikokkuvõte: Tegemist on Euroopa Liidu 2027. aasta kvoodimääruse ettepaneku esimese aruteluringiga. Põhjalikum arutelu ja lõpliku poliitilise kokkulepe saavutamine on kavandatud detsembri põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungile. Eelnõu on hetkel esialgne, kuna läbirääkimised kolmandate riikidega (Ühendkuningriik, Norra, Gröönimaa) pole veel lõppenud ja samuti on toimumata osa piirkondlike kalandusorganisatsioonide (RFMO-de) aastakohtumisi, mille tulemid on kvoodimäärusele sisendiks.
Komisjon esitas nõukogule 5. novembril 2026 ettepaneku, et määrata Atlandi ookeanis ja Põhjameres 2027. aastaks ning mõnel juhul 2028. aastaks kindlaks nende kalavarude püügi võimalused, mille kohta on selleks ajavahemikuks olemas teaduslikud nõuanded. Ettepanek hõlmab järgmist: liidu autonoomsed kalavarud; ühised kalavarud, mida majandatakse kahe- või kolmepoolselt koos Ühendkuningriigi ja/või Norraga või mille majandamisel lähtutakse Kirde- Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) liikmeks olevate rannikuriikide vahelistest konsultatsioonidest; piirkondlike kalandusorganisatsioonidega sõlmitud kokkulepetest tulenevad kalapüügivõimalused; samuti teatavad kalapüügivõimalused ELi-väliste riikide vetes.
2
Eelnõud täiendatakse sügise jooksul ning Eestit puudutavad kaugpüügikvoodid tulevad täpsemalt arutlusele detsembrikuises põllumajandus- ja kalandusnõukogus. Eesti põhisõnumid: · Ootame eelnõu täiendusi, mis hõlmaks Eestit puudutavaid kvoote nagu näiteks
kaugpüügiliigid (Ida-Gröönimaa krevett, süvalest, tursk jt) Kirde-Atlandil. · Toetame angerja kaitsemeetmete seadmist viisil, mis aitab varul võimalikult kiiresti
taastuda. Oleme vastu angerja kaitsemeetmete leevendamisele. · Seisukohad täpsustuvad pärast täiendatud eelnõu esitamist enne detsembrikuist
põllumajandus- ja kalandusnõukogu. Eesti lähtub oma põhisõnumites Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2025. a istungil heaks kiidetud ja 5. detsembri 2025. a Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil kinnitatud seisukohtadest Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 11. ja 12. detsembri 2025. a istungil. Nõukogu määrus, millega määratakse 2027. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused Vahemerel ja Mustal merel (COM(2026) 478 final) Päevakorrapunktieesmärk: arvamuste vahetus. Sisu lühikokkuvõte: Toimub esmane poliitiline arutelu eelnõu esialgse versiooni üle. Osa lubatud väljapüügimahte on ettepanekust veel puudu ja eelnõud täiendatakse sügise jooksul. Lõplik arutelu ja poliitilise kokkuleppe saavutamine on kavandatud detsembrikuisesse põllumajandus- ja kalandusnõukogusse.
Esitatud eelnõu eesmärk on määrata kooskõlas Vahemere ja Musta mere kalavarude mitmeaastase kavaga ja Vahemere üldise kalanduskomisjoni soovitustega kindlaks kalapüügivõimalused 2027. aastaks. Komisjon peaks veel esitama eelnõud täiendava mitteametliku dokumendi. Eelnõu esmakordsel läbivaatamisel töögrupis rõhutati Vahemere lääneosa mitmeaastase kava muutmise tähtsust. Eesti põhisõnumid: · Eesti saab toetada eelnõu vastuvõtmist. Eesti kalalaevad Vahemeres ega Mustas meres kala
ei püüa ning Eestile ei ole nimetatud piirkondades kalavarude püügivõimalusi eraldatud, mistõttu Eestil hetkeseisuga erihuvid puuduvad ning eelnõu otsest mõju Eesti kalandussektorile ei ole tuvastatud.
· Läbirääkimiste käigus tehtavad otsused Eesti kalandust ei mõjuta.
Eesti lähtub oma põhisõnumites Vabariigi Valitsuse 22. oktoobri 2026 istungil heaks kiidetud ja 23. oktoobri 2026 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil kinnitatud seisukohtadest Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohta, millega määratakse 2027. aastaks kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused. Komisjoni teatis kalanduse ja vesiviljeluse visiooni 2040 ning ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta (COM(2026) 701 ja SWD(2026) 751) Päevakorrapunkti eesmärk: arvamuste vahetus.
3
Sisu lühikokkuvõte: Komisjoni teatises esitatakse visioon Euroopa Liidu kalandus- ja vesiviljelussektori arenguks aastani 2040. Teatis käsitleb sektori peamisi väljakutseid ja arengusuundi, keskendudes konkurentsivõimelise, vastupidava ja kestliku sektori kujundamisele.
Kalanduspoliitika osas rõhutatakse, et sektori pikaajalise elujõulisuse eelduseks on kestlikud kalavarud ja mereökosüsteemid ning püügivõimsuse tasakaal olemasolevate püügivõimalustega. Jätkub komisjoni ja liikmesriikide koostöö kalavarude hea seisundi tagamiseks, rakendades selleks ökosüsteemipõhist lähenemist ja kalavarude taastamise strateegiaid, ning tõkestades ebaseaduslikku kalapüüki. Samuti on eesmärgiks saavutada 2040. aastaks kaasaegsem, energiatõhusam ja väiksema keskkonnamõjuga kalalaevastik, parandada töötingimusi ning suurendada sektori võimet kohaneda kliimamuutustest tingitud kalavarude seisu muutustega. Selleni jõutakse selektiivsema püügi toetamise, tootjaorganisatsioonide rolli tugevdamise, püügivõimaluste läbipaistvama jaotamise ning väikesemahulise rannapüügi ja noorte sektorisse kaasamise edendamise kaudu.
Vesiviljeluses on eesmärgiks suurendada ELi kestlikku tootmist ja vähendada sõltuvust impordist. Selleks planeeritakse lihtsustada loamenetlust, parandada sobivate tootmisalade kasutamist ning toetada innovatsiooni, ressursitõhusust, kliimamuutustega kohanemist ja loomade heaolu.
Teatis sisaldab kalanduse ja vesiviljeluse energiaülemineku tegevuskava, mis keskendub kalandus- ja vesiviljelussektori fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisele ning energiahindade kõikumisega seotud riskide maandamisele, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne sektor, säilitades samal ajal ettevõtjate konkurentsivõime ja majandusliku elujõulisuse. Lähiaastatel keskendutakse eelkõige energiatõhususe parandamisele olemasolevas laevastikus ja tootmises ning puhaste tehnoloogiate, alternatiivsete jõuseadmete ja kütuste arendamisele, katsetamisele ning kasutuselevõtu toetamisele. Komisjon peab oluliseks teadus- ja arendustegevuse tugevdamist ning uuenduslike lahenduste kiiremat turule jõudmist. Kalalaevastiku moderniseerimine, et parandada energiatõhusust, tööohutust ja töötingimusi on prioriteetide seas. Samas rõhutatakse, et see peab olema kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega, sealhulgas püügivõimsuse ja püügivõimaluste tasakaalu põhimõttega.
Ühise kalanduspoliitika välismõõtme osas on fookus teaduspõhisele rahvusvahelisele kalavarude majandamisele. Visiooni eesmärgiks on tugevdada ELi mõju rahvusvahelises kalanduspoliitikas, edendada kestlikke kalapüügitavasid ülemaailmselt, tagada stabiilsed ja mitmekesised tarneahelad ning kaitsta ELi kalandus- ja vesiviljelussektori majanduslikke huve ja konkurentsivõimet. Teatise välismõõtme tegevuskava kohaselt on komisjonil plaanis esitada uue ELi kalanduse välistegevuse strateegia, mis asendab 2011. aasta senise strateegia ning määrab ELi välistegevuse prioriteedid järgmiseks perioodiks. ELi rolli piirkondlikes kalandusorganisatsioonides (RFMOd) soovitakse tugevdada, et edendada teaduspõhiseid otsuseid, parandada kontrollimeetmeid ning saavutada kalavarude kestlik majandamine rahvusvahelisel tasandil. Kestliku kalanduse partnerluslepingute (SFPA) kaudu soovitakse tagada ELi laevastikule pikaajaline ja prognoositav juurdepääs püügialadele. Rahvusvahelisel tasandil on jätkuvalt plaanis võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata (IUU) kalapüügiga, vähendada ülemaailmset ülepüüki ja piirata kahjulikke kalandustoetusi. Samuti kavatseb komisjon parandada võrdseid konkurentsitingimusi seoses imporditud kalandus- ja vesiviljelustoodetega, selleks kaalutakse kestlikkuse ja jälgitavusega seotud nõudeid autonoomsete tariifikvootide (ATQ) süsteemi läbivaatamisel. Fookuses on samuti kalandus- ja
4
vesiviljelustoodete tarneahelate mitmekesistamine, et vähendada sõltuvust üksikutest tarnijatest ning tugevdada seeläbi ELi toiduga kindlustatust.
Samuti käsitletakse turu- ja tarbimisküsimusi, sealhulgas ELis kestlikult toodetud kala- ja vesiviljelustoodete konkurentsivõime suurendamist, tarbijate paremat teavitamist ning digitaalsete jälgitavussüsteemide laiendamist kogu tarneahelale. Arengut toetavate horisontaalsete meetmetena pööratakse tähelepanu põlvkonnavahetusele, oskuste arendamisele, töötingimuste parandamisele, teadus- ja innovatsioonivõimekuse tugevdamisele, rahastamisele, halduskoormuse vähendamisele ning juurdepääsule merealale.
Teatises nähakse ette ka mitmeid tulevasi poliitika- ja õigusloomealgatusi, sealhulgas meetmeid laevastiku moderniseerimiseks ja väikesemahulise kalapüügi toetamiseks ning ühe konkreetse sammuna on planeeritud esitada 2028. aasta kevadeks ELi kalurite väljaõppe ja sertifitseerimise nõuete ühtlustamise õigusliku algatuse.
Eesti põhisõnumid: · Tervitame visioonidokumendis toodud eesmärke kestliku, vastupidava ja
konkurentsivõimelise ELi kalandus- ja vesiviljelussektori toetamiseks. · Leiame, et ökosüsteemipõhises lähenemises tuleb võtta arvesse kiskjate, sealhulgas
kormoranide ja hüljeste mõju kalavarudele. · Tõhusaks energiaüleminekuks on vaja muuta Ühise kalanduspoliitika laevastiku haldamise
nõudeid, et nad toetaksid investeeringuid kaasaegsetesse, energiatõhusatesse kalalaevadesse ja puhtamatesse tehnoloogiatesse. Toetame seeläbi ELi laevaehitussektori konkurentsivõimet.
· Tervitame rahvusvaheliste piirkondlike kalandusorganisatsioonide (RFMO) rolli tugevdamist ja teaduspõhist kalavarude majandamist tuginedes parimale kättesaadavale teadusnõuandele. Rahvusvahelisi seire-, kontrolli- ja järelevalvesüsteeme on vaja edasi arendada, et nad toetaksid kalavarude kestlikku majandamist ja võrdseid tingimusi rahvusvahelisel tasandil.
· Toetame, et ELi kaubanduslepingutes arvestatakse rohkem kalandusvaldkonna kestlikkuse nõudeid.
· Kalurite väljaõppe ja sertifitseerimisnõuete ühtlustamisel ELis tuleks arvesse võtta rahvusvahelisi standardeid ja liikmesriikide kalandussektori eripärasid, tagades nõuete proportsionaalsuse, eelkõige väikesemahulises rannapüügis. Liikmesriikidele peab jääma paindlikkus kujundada rannakalurite nõudeid, arvestades kohalikke tingimusi, kalapüügiviise ning mereohutuse ja säästva kalapüügi nõudeid.
Eesti lähtub oma põhisõnumites ELPOL 2025-2027 prioriteetidest, Vabariigi Valitsuse 4. mai 2023. a istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis 18. mail 2023. a kinnitatud seisukohtadest „Eesti seisukohad kalanduspoliitika tuleviku ja kalandussektori energiaülemineku kohta“, EL koordinatsioonikogus 28. oktoobril 2026 heaks kiidetud vastustest EL kalurite väljaõppe- ja sertifitseerimisnõuete avaliku konsultatsiooni kohta, ning Vabariigi Valitsuses 29. aprillil 2021. a heaks kiidetud ning 10. mail 2021 Riigikogu majanduskomisjonis ja 14. mail 2021 Riigikogu väliskomisjonis toetatud seisukohtadest komisjoni teatise „Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ kohta.
5
PÕLLUMAJANDUS
Turuolukord
Päevakorrapunktieesmärk: Euroopa Komisjon annab ülevaate põllumajandusturgude olukorra kohta. Arvamuste vahetus.
Sisu lühikokkuvõte: Järgnevalt on toodud ülevaade peamiste põllumajandussektorite turuolukorra kohta.
Teraviljasektor: Teravilja hinnad maailmaturul langesid oktoobri lõpuks võrreldes septembriga. Nisu hinnalangust põhjustasid ootused Musta mere viljavedude paranemisele, paranenud ilmastikuolud USA talinisu kasvupiirkondades, tugevad saagiväljavaated Austraalias ja Argentinas, Venemaa kasvanud nisu eksport ning tagasihoidlik üleilmne nõudlus. Maisi hinnasurvet suurendasid USA ja Lõuna-Ameerika suured saagid, samal ajal kui Ukraina ekspordivõimalused püsivad tugevalt piiratud. Venemaa on küll sügisel teravilja eksporti suurendanud, sh läbi Balti sadamete, aga mahud jäävad endiselt tavapärasest väiksemaks. Rapsi hinnad küll langesid võrreldes septembriga, kuid püsivad endiselt oluliselt kõrgemal kui aasta tagasi: EL-is +12%, Kanadas +24% ja Austraalias +9%, mida toetavad tugev töötlemisnõudlus ja kõrgemad naftahinnad.
EL-i teraviljatoodang väheneb võrreldes eelmise aastaga hinnanguliselt 10,5%, sealhulgas maisi (-21,9%), nisu (-8,6%), kõva nisu (-4,7%), odra (-4,4%), rukki (-7,8%) ja kaera (-10,8%) toodang. Eestis koristati Statistikaameti saagiprognooside kohaselt 2026. aastal väga hea teravilja saak: 1,5 mln tonni ehk 15% üle viie aasta keskmise ning saagikus kasvas viie aasta keskmisega võrreldes nisul +24%, odral +30%, kaeral +11%, rukkil +7%. Kuigi talirapsi külv augustis üldjoontes õnnestus tänu paremale ilmale, siis septembri sademed takistasid taliteraviljade külvi, mistõttu taliteraviljade, eelkõige talinisu, külvpind võib väheneda hinnanguliselt 20-30%. Lisaks on niiske ja soe sügis põhjustanud piirkonniti taimede juurtes hapnikupuudust ja haiguste levikut. Eestis olid oktoobris teraviljahinnad aastatagusega võrreldes märgatavalt kõrgemad: nisu 207 €/t (+25%), oder 189 €/t (+21%), rukis 153 €/t (+17%) ja kaer 142 €/t (+4%).
Väetiste hinnatõus on ületanud teravilja hinnatõusu, halvendades tootjate majanduslikku olukorda. Kõrged väetise- ja energiahinnad suurendavad põllumajandustootjate tootmiskulusid ning vähendavad nende kasumlikkust ja konkurentsivõimet. Suurenenud kulud võivad vähendada väetiste kasutamist, mis omakorda võib mõjutada 2027. aasta saagikust ja ohustada tootmise jätkusuutlikkust.
Piima ja piimatoodete sektor: 2025. aasta oli piimatootmiseks soodne, kuid 2026. aastal olukord muutus. EL keskmine piima kokkuostuhind hakkas langema 2025. aasta oktoobrist, Eestis novembrist 2025. Kui veel 2026. aasta jaanuaris oli piima kokkuostuhind Eestis 45,7 eurot 100 kg kohta, siis juuliks oli see langenud 38,3 euroni 100 kg kohta. Samal ajal jäid sisendite hinnad kõrgeks ja 2026. a veebruari lõpust alanud sõda Iraaniga andis hoo täiendavaks sisendhindade tõusuks (näiteks diiselkütuse hind kerkis 36%). Eesti piimatootmisele avaldas mõju ka E-piima pankrot, kus paljudel sinna piima tarninud tootjatel on piimaraha siiani saamata. Eriti keerulises seisus on väiksemad piimatootjad, kellel konkurentsivõime piimaturul on väiksem, sest tootmise omahind on suuremate ettevõtetega võrreldes sageli suurem ja investeerimisvõimekus väiksem. Seega jäid piimatarned Eestis 2026. aasta 9 kuu keskmisena 11% ja piima kokkuostuhind 21% väiksemaks kui 2025. aastal. Samal ajal püsis Eesti piima
6
kogutoodang aasta esimese üheksa kuuga sisuliselt samal tasemel (+0,7%). See viitab, et senisest rohkem toorpiima müüakse Eestist välja (Lätti ja Leetu). Kuna Statistikaamet kajastab vaid Eestis kokku ostetud piima, tuleb sektori olukorra hindamisel vaadata nii kogutoodangut kui ka kokkuostu.
2026. aasta teises pooles on näha piimaturu taastumise märke. Vaatamata sellele, et maailmaturul on piimatootmine rekordtasemel, on nõudlus tugev. Piimatoodete ekspordi toel on EL keskmine piima kokkuostuhind hakanud alates 2026. aasta juulist taas tõusma ja jõudis septembris tasemele 44,6 eurot 100 kg kohta. Eestis on piima kokkuostuhind tõusnud kaks järjestikust kuud (august ja september) ja oli 2026. aasta septembris 39,8 eurot 100 kg kohta (12% madalam kui EL keskmine). Sealihasektor: Eesti sealihasektoris jätkub taastumine 2025. aasta Aafrika seakatku puhangust, kus hävis ~41% põhikarjast. 2026. aasta III kvartaliks ei ole sigade arv Eestis SAK eelsele tasemele jõudnud. Selle tulemusel on 2026. aasta 9 kuuga lihakäitlemisettevõtetes tapetud sigade arv 7% ja saadud liha kogus 5% väiksem kui aasta varem. Sealiha hind on 2026. aastal olnud oluliselt madalam kui aasta eest: 2026. aasta 9 kuu keskmisena -19%. Sisendite hinnad on aga jätkuvalt kõrged, mistõttu ei kata turult saadav tulu tootmiseks tehtud kulusid. Eesti sealihasektori olukorda iseloomustab väga keeruline seis. Sealiha ja söödaodra hinna suhe on alates 2025. aasta novembrist alla 10 (mida peetakse heaks näitajaks) ja alates juulist 8 (näitaja väärtus vahemikus 6-7 tähendab, et sektor on raskustes).
E-klassi sealiha hind oli Eestis 2026. aasta septembris 156 eurot 100 kg kohta, mis on 18% madalam kui aasta varem. Alates 2026. aasta 29. nädalast ehk juuli keskpaigast on Eesti E- klassi sealiha hind jäänud alla ELi keskmise. Septembris moodustas see 97% ELi keskmisest hinnast.
Lisaks on Eesistujariik koostanud aruteluküsimuse: Kuidas saavad liikmesriigid ja Euroopa Komisjon tagada ELi toidujulgeoleku ja kestlikkuse maailmas, kus kliima muutub üha heitlikumaks ja digitaalsed süsteemid üha haavatavamaks?
Eesti seisukohad: · Täname komisjoni ülevaate eest ja võtame informatsiooni teadmiseks. · Piimaturu olukord on jätkuvalt keeruline. Piima kokkuostuhinna tõus paaril viimasel kuul
ei ole toonud leevendust piimatootjate olukorrale, sest sisendite hinnad on jätkuvalt kõrged. · Eesti soovib juhtida tähelepanu sealihasektori raskele olukorrale, kus turult saadav tulu ei
kata tootmiseks tehtud kulusid. · Seetõttu peame oluliseks, et Euroopa Komisjon jälgiks erilise tähelepanuga piima ja sealiha
turul toimuvat ja oleks valmis vajadusel sekkuma. · Eesistuja küsimuse vastus : Peamine on liikuda kriisidele reageerimiselt nende ennetamisele
ja valmisoleku suurendamisele kogu toidu väärtusahelas, alates sisenditest ja esmatootmisest kuni töötlemise, turustamise ja tarbimiseni, et ohutu ja taskukohane toit oleks kättesaadav ka kriisides ning säiliks ELi pikaajaline tootmisvõime. Toidujulgeolekut ja kestlikkust tuleb seejuures käsitleda koos: vastupidavad ökosüsteemid, elujõulised tootjad, toimivad tarneahelad, väiksem toiduraiskamine ja turvalised digisüsteemid on selle eesmärgi saavutamise alus.
· Täpsemalt võiksid liikmesriigid ja Euroopa Komisjon keskenduda järgmistele tegevussuundadele: o Põllumajanduse kliimakindluse suurendamine. Vähendada põua, kuumalainete ja
üleujutuste mõju, ennetada taimekahjustajate levikut ning parandada tootjate
7
kohanemisvõimet. Selleks tuleb mitmekesistada tootmist, hoida ja parandada mulla ja vee seisundit, majandada vett säästlikult ning säilitada ja taastada elurikkust, et tagada põllumajanduse pikaajaline tootmisvõime ja toidujulgeolek. Samuti tuleb soodustada teadus- ja looduspõhiste lahenduste ning täppispõllumajanduse rakendamist, jätkata taimekahjustajate seiret ja tõrjemeetmete rakendamist, toetada tootjate investeeringuid ja riskijuhtimist ning tugevdada nõustamist.
o Toidu tarneahelate tugevdamine ja ressursside tõhusam kasutamine. Vähendada kriitilisi sõltuvusi väetistest, energiast, söödast ja seemnetest ning mitmekesistada tarnijaid. Samuti tuleb arendada ELis töötlemis- ja ladustamisvõimekust, ringmajandust ning asjakohaseid kriisivarusid, hoides ühtse turu toimivana.
o Küberturvalisuse ja digitaalse toimepidevuse tagamine kogu toidu väärtusahelas. Hiljutised küberrünnakud jaekaubandusettevõtete vastu rõhutavad vajadust kaitsta tootmise, logistika ja müügi digisüsteeme ning valmistuda teenusekatkestusteks. Küberturvalisus, varulahendused ja toimepidevuse kavandamine aitavad tagada toidu kättesaadavuse ning vähendada tarneahela häiretest tingitud toidukadu ja toiduraiskamist.
o Tootjate elujõulisuse ja tarbijate toimetuleku toetamine. Tagada stabiilsed poliitikaraamid, nõustamine, ligipääs rahastusele ja investeerimisvõimalused. Samuti tuleb tugevdada tootjate läbirääkimispositsiooni tarneahelas, tagada toimivad kriisiabi- ja riskijuhtimismeetmed ning toetada vajaduse korral haavatavamaid tarbijaid.
Eesti lähtub järgmisest seisukohtadest: Vabariigi Valitsuse 11. detsembril 2025. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 23. jaanuari 2026. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika, ühise turukorralduse poliitika ja koolikavade ettepanekute kohta eelarveperioodil 2028–2034; Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025-2027, mis on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. aasta istungil; ning Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2026. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 13. aprilli 2026. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud ühisteatise "Euroopa Liidu majandusjulgeoleku tugevdamine" ning Euroopa Komisjoni Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud teatise "Tegevuskava RESourceEU" kriitiliste toormete strateegia rakendamise kiirendamine, et kohaneda uue reaalsusega" kohta.
Mahetoodete tootmist ja märgistamist reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 muutmise eelnõu (COM(2025) 780)
Seisukoha uuendamine: määruse eelnõu kompromissteksti heakskiitmine.
Sisu lühikokkuvõte: Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) esitas 16. detsembril 2025. aastal ettepaneku lihtsustada ELi mahepõllumajanduse nõudeid. Tehtud ettepanekuga soovitakse muuta kehtivaid reegleid, et hõlbustada mahetootmist, märgistamist, kontrolli ja kaubandust kogu liidus ning kolmandate riikidega. Põllumajanduse erikomitee 11. mai 2026 istungil anti eesistujale mandaat kolmepoolseteks läbirääkimisteks. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu jõudsid triloogil esialgsele kokkuleppele 20. oktoobril 2026. Lõplik kompromisstekst kinnitati põllumajanduse erikomitees 26. oktoobril 2026, kus Eesti hääletas poolt. 23. novembri 2026 AGRIFISH-il on kavas määruse eelnõu lõplik kompromisstekst kiita heaks ilma aruteluta ehk A-punktina.
8
Esialgse komisjoni ettepanekuga võrreldes muudeti muu hulgas sertifitseerimisnõudeid, kolmandatest riikidest pärit mahetoodete impordi- ja märgistamistingimusi ning loomakasvatuse tingimusi.
Eesti saavutas läbirääkimistel mitmed olulised eesmärgid. Näiteks jäi samaväärsuse alusel tunnustatud kolmandate riikide tunnustuse kehtivuse pikendusaja kestuseks kompromisstekstis 10 aastat. Lisaks peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2031 aruande kolmandate riikidega kaubanduslepingute sõlmimise läbirääkimiste seisust. Eesti toetas samaväärsuslepingu pikendamist 10 aasta võrra, et vältida häireid mahetoodetega kauplemisel. Komisjoni vahearuande esitamise kohustus võimaldab jälgida kaubanduslepingute sõlmimise edenemist.
Eesti toetas komisjoni esialgset ettepanekut, millega muudeti kodulindude pidamistingimusi ja kasvatustavadega seotud nõudeid ning sätestati mahepõllumajandusliku vuti kasvatamise nõuded. Eesti klimaatiliste tingimustega sobib kodulindude vabaõhualale juurdepääsu nõue ainult lindudele, kes on piisavalt sulgedega, et reguleerida oma kehatemperatuuri välikliima tingimustes. Nuumlindude maksimaalse kasutatava pindala määramine tootmisüksuse asemel linnukasvatushoone tasandil aitab kaasa mahepõllumajandusliku linnuliha tootmise laienemisele. Vuttidele kehtestatud mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekuaja (viis nädalat) ja minimaalse tapavanuse (42 päeva) nõuded loovad liikmesriikidele ühtsed ja selgelt mõistetavad tingimused, aidates tagada nõuete ühetaoline kohaldumine ning võrdsemad konkurentsitingimused mahetootjatele. Komisjoni algne eesmärk kaotada veterinaarravimite manustamise järgne minimaalne 48-tunnine ooteaeg säilis ka lõplikus kompromisstekstis. Kavandatud muudatus suurendab asjaomaste mahepõllumajandusettevõtjate sissetulekut ja võimaldab turustada mahepõllumajanduslikke tooteid, mis vastasel juhul turustatakse tavatootena või suunataks hävitamisele.
Küsimused, milles Eesti oma eesmärke täielikult ei saavutatud puudutavad sertifikaadi omamise kohustusest vabastamise tingimusi ja ettevõtjate rühmadele kehtestatud nõuete lihtsustamist.
Komisjoni algses ettepanekus oli sertifikaadi omamise kohustusest vabastamise tingimuseks ainult pakendamata mahetoodete müügikogus, mis võis olla kuni 10 000 kilogrammi aastas. Eelnõu arutelude käigus tehtud ettepanekute tulemusena lisati tagasi müügikäibe nõue, milleks on 5 aasta keskmisena kuni 40 000 eurot aastas. Kolmepoolsete kohtumiste tulemusena lepiti kokku, et need piirmäärad sisaldavad nii pakendamata kui pakendatud mahetoodete müügikogust ja müügikäivet. Eesmärk on vabastada sertifikaadi omamise kohustusest ainult väikesed mahetoodete jaemüüjad. Komisjonile antakse volitus võtta vastu delegeeritud akte nende piirmäärade muutmiseks. Kuigi Eesti toetas komisjoni esialgset ettepanekut, säilib ka eelnõu arutelude käigus tehtud muudatustel komisjoni algne eesmärk lihtsustada väikeste mahetoodete jaemüüjate tegevust. Muudatus vähendab mahetoodete jaemüüjate sertifitseerimisest tulenevat halduskoormust ja kulusid ning lihtsustab mahetoodete turustamist. Samuti väheneb riigi haldus- ja järelevalvekoormus, mis on ka Eesti huvidega kooskõlas.
Eesti toetas komisjoni esialgset ettepanekut, millega suurendatakse ettevõtjate rühma liikmete ettevõtte suuruse piirmäära 10 hektarini, kasvuhoone puhul 1 hektarini ning püsirohumaa puhul 30 hektarini. Lisaks toetas Eesti üle 2% sertifitseerimiskulu, 25 000 euro suuruse käibe või 15 000 euro suuruse standardkogutoodangu piirmäärade välja jätmise ning juriidiliseks isikuks olemise nõudele muude võimaluste, milleks on kuulumine põllumajandustootjate ühistusse, ettevõtjate ühistusse, ühendusse, liitu või organisatsiooni, millel on juriidilise isiku staatus,
9
lisamise. Eelnõu arutelude käigus lisati tagasi käibe või standardkogutoodangu piirmäärad, mida on suurendatud vastavalt 50 000 ja 30 000 euroni ja arvesse võetakse 5 aasta keskmised suurused. Täpsustatud on, et kui ettevõtja on tegelenud mahetootmisega vähem kui 5 aastat, siis arvestatakse nende aastate keskmist, mil mahetootmisega tegeleti. Arvestades, et EL-is ei ole ettevõtjate rühmad levinud, samuti ei ole Eestis neid senini moodustatud, aitavad kompromisstekstis kokkulepitud muudatused muuta selle lihtsamaks ja paindlikumaks, mis on ka Eesti huvidega kooskõlas.
Võrreldes komisjoni esialgse ettepanekuga lisati kompromissteksti mitmeid täiendavaid lihtsustavaid muudatusi: · laiendatakse väikeste jaemüüjate sertifitseerimiskohustusest vabastamist ka ettevõtjatele,
kes müüvad pakendatud mahetooteid nii kohapeal füüsilises müügikohas kui ka veebis; · võimaldatakse mahe- ja tavaloomi samal ajal mahepõllumajanduslikul karjamaal karjatada,
kui loomad on kergesti eraldatavad ning tavaloomade pidamisel järgitakse ÜPP tingimuslikkuse nõudeid;
· pikendatakse erandit kuni 5% tavatootmisest pärineva proteiinisööda kasutamiseks kuni 35 kg kaaluvate noorsigade ja noorlindude söötmisel olukorras, kus maheproteiinsööta ei ole saada. Erand on ajutine, kehtides kuni 31. detsembrini 2036;
· antakse võimalus kehtiva määruse nõuete kohaselt toodetud, imporditud, märgistatud ja turule viidud tooteid turustada kuni varude lõppemiseni.
Muudatused aitavad lihtsustada nõuete rakendamist ja vähendada ettevõtjate ja riigi halduskoormust, mis on ka Eesti huvidega kooskõlas.
Lisaks peab komisjon esitama hiljemalt 31. detsembriks 2035 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande mahemääruse rakendamise kohta. Hiljemalt 31. detsembriks 2031 peab komisjon avaldama parimad praktikad mahepõllumajandustoodete saastumise vältimiseks mahepõllumajanduslikus tootmises mittelubatud toodete ja ainetega. Aruanne võimaldab hinnata nõuete toimimist ja tuvastada edasisi lihtsustamisvõimalusi ning praktilised juhised, aitavad ettevõtjatel ennetada mahetoodete saastumist mahetootmises mittelubatud ainetega ning täita kehtivaid nõudeid, toetades Eesti eesmärki lihtsustada ELi õigusnorme ja vähendada halduskoormust.
Eesti seisukoht:
· Eesti toetab Euroopa Liidu mahetoodete tootmise ja märgistamise määruse lõpliku eelnõu heakskiitmist. Saame toetada saavutatud kompromissettepanekut tervikuna, kuna kavandatud muudatused lihtsustavad mahepõllumajanduse nõuete kohaldamist ning aitavad vähendada põllumajandustootjate ja riigi halduskoormust.
Eesti lähtub oma seisukohtades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) 2018/848 seoses teatavate tootmis-, märgistamis- ja sertifitseerimisnõuetega ning kolmandate riikidega kaubavahetust käsitlevate teatavate nõuetega, eelnõu kohta, mis on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 2026. aasta istungil ja kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 2. märtsi 2026. a istungil.