| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-02338-1 |
| Registreeritud | 19.11.2026 |
| Sünkroonitud | 20.11.2026 |
| Liik | Seaduse eelnõu |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-5 Vabariigi Valitsuse otsuste alusdokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Riigikantselei istungiosakond
19.11.2026 nr 1-6/3583-1
Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile
Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile tuleohutuse seaduse muutmise seaduse
eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisa:
1) eelnõu 1-l lehel;
2) seletuskiri 12-l lehel;
3) seletuskirja lisa (märkustega arvestamise tabel) -l2 lehel.
Mari Tikan
Kai Reinhold 6125106
EELNÕU
18.11.2026
Tuleohutuse seaduse muutmise seadus
§ 1. Tuleohutuse seaduse muutmine
Tuleohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõiked 11 ja 12 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Kohaliku omavalitsuse üksus annab ehitusseadustikus sätestatud ehitusloa üksikelamule,
suvilale, aiamajale või nende teenindamiseks vajalikule abihoonele ilma Päästeametiga
kooskõlastamata.
(12) Kohaliku omavalitsuse üksus menetleb ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või
kasutusteatist üksikelamu, suvila, aiamaja või nende teenindamiseks vajaliku abihoone puhul
ilma Päästeametiga kooskõlastamata.“;
2) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „EVS 812:3“ tekstiosaga „EVS 812-3“;
3) paragrahvi 9 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„ Eksperthinnangu koostab isik, kellele on antud kutse „Pottseppmeister-ekspert, tase 5“, kutse
„Korstnapühkijameister-ekspert, tase 5“ või kutse „Tuleohutusekspert, tase 6“, mille
kutsetunnistusel kajastub vastav valitav kompetents.“;
4) paragrahvi 38 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõnad „võimaluse kasutamisel“ sõnaga „juhul“;
5) paragrahvi 582 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Enne 2023. aasta 1. jaanuari väljastatud kutse ”Tuleohutusekspert, tase 6”, enne 2025. aasta
11. novembrit väljastatud kutse "Korstnapühkija-meister, tase 5” või enne 2025. aasta 14.
veebruari väljastatud kutse “Pottseppmeiser, tase 5” annab selle omanikule õiguse koostada
kuni kutsetunnistuse kehtivuse lõpuni eksperthinnanguid ahju, kamina või pliidi ning selle
korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse kohta.“.
§ 2. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 4 jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, …………………… 2026
_________________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus …………………… 2026
(allkirjastatud digitaalselt)
1
Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Seaduseelnõu väljatöötamise peamine eesmärk on lihtsustada inimeste jaoks üksikelamu,
suvila, aiamaja või nende teenindamiseks vajaliku abihoone ehitusloa ning ehitus- ja
kasutusteatise menetlusi ning seeläbi vähendada bürokraatiat. Selge menetluskord ja kohaliku
omavalitsuse üksus (edaspidi KOV) keskse menetleja ja kontaktina muudavad ehitusseadustiku
alusel toimuva menetluse ehitada sooviva inimese jaoks lihtsamaks.
Eelnõuga võimaldatakse KOVil lihtsamates menetlustes hinnata tuleohutusnõuete täitmist ilma
Päästeametit (edaspidi ka PäA) kaasamata ja seeläbi vähendada tarbetut halduskoormust.
Arvestades üksikelamute, suvilate, aiamajade ja nende teenindamiseks vajalike abihoonete
olemust ning tuleohuriske, ei ole proportsionaalne nõuda ehitusloa ning ehitus- ja kasutusteatise
menetluses Päästeameti kooskõlastust. Tegemist on valdavalt väiksemate ja lihtsama
ehituslahendusega ehitistega, mille tuleohutusnõuded on õigusaktides selgelt määratletud ning
mille hindamine on KOV-ile jõukohane.
Täiendavalt täpsustatakse eelnõuga küttesüsteemi standardi nimetust ning viiakse küttesüsteemi
eksperthinnangu tegijate loetelu kooskõlla kehtivate kutsestandarditega. Samuti lisatakse
rakendussäte küttesüsteemi eksperthinnangu tegija kutsepädevuste kehtivuse kohta.
Eelnõu ei mõjuta ettevõtjate ega inimeste halduskoormust, seega ei ole vaja näha ette muudatusi
halduskoormuse vähendamiseks. Halduskoormuse mõju on käsitletud punktis 6.1.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Mari Tikan
([email protected]) koostöös Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja
Maret Rannalaga ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on
kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kai Reinhold ([email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele
vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse tuleohutuse seadust (edaspidi TuoS) avaldamismärkega RT I, 29.06.2024,
7.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 541:
1. korrastame tuleohutusvaldkonna ja üksikelamu, suvila, aiamaja ja nende juurde
kuuluvate abihoonete rajamiseks või renoveerimiseks vajalike dokumentide
kooskõlastamise õigusruumi, sh kaotame ajakohatud nõuded;
1 Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping | Eesti Vabariigi Valitsus
2
2. samas suurendame usaldusväärsust pädevate isikute tegevuse suhtes ning vähendame
dubleerimist, töötades välja vajalikud õigusmuudatused.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu panustab Siseturvalisuse Arengukava programmi „Ennetava ja turvalise elukeskkonna
kujundamine 2026–2029“ tegevusse 1: „Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine“.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse peamine eesmärk on lihtsustada menetlusi vähendades kaasatavate asutuste ringi
lihtsamate ehitiste ehitusloa ning ehitus- ja kasutusteatise menetlustes.
Käesoleva eelnõu muudatused toetavad ühtlasi ehitusseadustiku 1. augustil 2026 jõustunud
muudatuste eesmärki kiirendada osade elamute kasutuselevõtu menetlusi. Ehitusseadustiku
muudatusega lihtsustati elamu (kasutamise otstarbe üldkoodidega 11100 ehk ühe korteriga
elamu ja 11210 ehk kahe korteriga elamu) ning selle teenindamiseks vajaliku hoone (abihoone)
kasutuselevõttu nii, et enam ei ole vaja taotleda kasutusluba, vaid piisab kasutusteatise
esitamisest. Käesoleva eelnõuga on hõlmatud hooned koodidega 11101 ehk üksikelamu ja
11103 ehk suvila ja aiamaja ning nende abihooned.
Samuti on käesolev muudatus suunatud bürokraatia vähendamisele ning avaliku halduse
tõhusamale korraldusele ja riikliku ressursi riskipõhisele kasutamisele. Muudatus võimaldab
Päästeametil keskenduda keerukamate ja suurema tuleohuriskiga ehitiste nõuete hindamisele
ning tegevustele, kus riiklik sekkumine annab ohutuse tagamisel suuremat lisandväärtust. Juba
kehtiva õiguse kohaselt vastutavad ehitiste nõuetekohasuse eest omanikud, keda toetavad oma
teadmistega projekteerimis- ja ehitustegevuses osalevad kutsepädevusega isikud. Kavandatava
muudatusega ei muudeta ehitistele kehtivaid tuleohutusnõudeid ega vähendata nende täitmise
kohustust. Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jätkuvalt järgida kehtivaid nõudeid ning
õigusaktides sätestatud juhtudel peab töid tegema asjatundlikkuse põhimõttel omanik või
vastava kutsepädevusega isik. Lihtsamate ehitiste menetlustes saab tuleohutusnõuete vastavust
asjakohastele nõuetele hinnata dokumentide alusel. Nende dokumentide kontrollimine ei eelda
üldjuhul eriteadmisi, mis jäävad väljapoole KOV-i ehitusvaldkonna ametnike tavapärast
pädevust.
Ka kehtiva õiguse kohaselt võivad KOV-id tuleohutusnõudeid iseseisvalt hinnata. Ligi pooled
üksikelamu, suvila, aiamaja või nende teenindamiseks vajalike abihoonete ehitus- ja kasutusloa
ning ehitus- ja kasutusteatise menetlustest viiakse juba praegu läbi Päästeametit kaasamata.
Seega ei ole tegemist KOV-idele uue ülesande andmisega, vaid senise praktika laiendamisega.
Viimase kahe aasta andmetel on KOV-id ligikaudu 70 protsenti kõigist ehitus- ja kasutuslubade
ning ehitus- ja kasutusteatiste menetlustest läbi viinud Päästeameti kooskõlastuseta.
3
Tabel 1. Kõik ehitus- ja kasutuslubade ning ehitus- ja kasutusteatiste menetlused 2024. ja
2025. aastal
Kõik menetlused
KOV menetles
Päästeametita KOV kaasas PäA
2024. aasta 174 631 120 802 53 829
2025. aasta 196 201 134 991 61 210
Üksikelamu, aiamaja, suvila või nende abihoone menetlustes on 2024. ja 2025. aastal kaasatud
Päästeametit pea pooltel kordadel. Tabelis 2 kajastub ka üksikelamu, suvila, aiamaja või nende
abihoone kasutusloa menetlus, mis on ehitusseadustiku 2026. aasta muudatusega asendatud
kasutusteatise menetlusega. Seda muudatust on arvestatud ka praeguses eelnõus. Seega on
tabelis praegu muu hulgas need menetlused, mis on nii sisult kui ka vormilt oluliselt lihtsamaks
muutunud.
Tabel 2. Üksikelamu, aiamaja, suvila või nende abihoone ehitus- ja kasutuslubade ning ehitus-
ja kasutusteatiste menetlused 2024. ja 2025. aastal
4
Seejuures on oluline märkida, et Maa- ja Ruumiameti ülevaate järgi on kõik KOV-id iseseisvalt
läbi viinud vähemalt kaks menetlust. Kõige vähem on üks KOV iseseisvalt läbi viinud kaks
menetlust 31st, kõige rohkem aga teine KOV 12 096 menetlust 15 599st. See kinnitab, et kõigil
KOV-idel on olemas senine praktiline kogemus viia iseseisvalt läbi üksikelamu, suvila, aiamaja
või nende teenindamiseks vajaliku abihoone ehituslubade ning ehitus- ja kasutusteatistega
seotud menetlusi. Samas peab tõdema, et PäA kaasamine on sageli seotud KOV-i enda sisemise
töökorraldusega, mis võib omavalitsuseti erineda.
Loendus kogusummast menetleja Veerusildid
Pääste KOV Üldkokkuvõte
2024 15045 12190 27235
Ehitusloa taotlus 5056 6976 12032
Suvila, aiamaja 375 511 886
Üksikelamu 3352 4725 8077
Abihoone 1329 1740 3069
Ehitusteatis 3482 2559 6041
Suvila, aiamaja 248 198 446
Üksikelamu 2249 1637 3886
Abihoone 985 724 1709
Kasutusloa taotlus 4732 2005 6737
Suvila, aiamaja 288 57 345
Üksikelamu 3724 1747 5471
Abihoone 720 201 921
Kasutusteatis 1775 650 2425
Suvila, aiamaja 130 21 151
Üksikelamu 1257 505 1762
Abihoone 388 124 512
2025 14873 14250 29123
Ehitusloa taotlus 4876 7775 12651
Suvila, aiamaja 356 550 906
Üksikelamu 3299 5387 8686
Abihoone 1221 1838 3059
Ehitusteatis 3437 3262 6699
Suvila, aiamaja 285 299 584
Üksikelamu 2133 1917 4050
Abihoone 1019 1046 2065
Kasutusloa taotlus 4721 2377 7098
Suvila, aiamaja 289 77 366
Üksikelamu 3776 2041 5817
Abihoone 656 259 915
Kasutusteatis 1839 836 2675
Suvila, aiamaja 150 38 188
Üksikelamu 1310 624 1934
Abihoone 379 174 553
Üldkokkuvõte 29918 26440 56358
5
KOV-ide toetamiseks on Päästeamet korraldanud koolitusi ja koostanud juhendmaterjale 2 ,
milles selgitatakse eelnõuga hõlmatud ehitiste suhtes kohaldatavaid tuleohutusnõudeid ja nende
täitmise hindamist. Üksikelamu, suvila, aiamaja või nende teenindamiseks vajaliku abihoone
tuleohutusnõuete täitmist hinnatakse peamiselt dokumentide alusel, kuna neile kohaldatavad
tuleohutusnõuded on lihtsad ja üheselt mõistetavad. KOV-idel tuleb eelkõige kontrollida, kas
projekti koosseis on terviklik ning koostatud ja esitatud majandus- ja taristuministri 17. juuli
2015. aasta määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile1“ kohaselt. Ehitise omanik vastutab ehitise
tuleohutusnõuetele vastavuse tõendamise eest nii projekteerimisel kui ka ehitamisel ning peab
ehitise kasutamisel käituma tuleohutult kogu ehitise eluea jooksul. KOV saab menetluses
tugineda omaniku esitatud dokumentidele ja tõenditele.
Päästeameti ülevaate kohaselt on üksikelamu, suvila, aiamaja või nende teenindamiseks
vajaliku abihoonega seotud taotluste senise kooskõlastamata jätmise peamised põhjused olnud
nõuetekohase veevõtukoha puudumine, kuja nõuetele mittevastavus ning küttesüsteemide
ohutuse käsitluse puudumine nõuetele vastavuse hindamiseks vajalikus dokumentatsioonis.
Tegemist on asjaoludega, mida KOV-id saavad hinnata ka iseseisvalt. Seetõttu ei ole
põhjendatud täiendava kooskõlastusmenetluse läbiviimine üksnes selliste puuduste
tuvastamiseks, mille hindamiseks on KOV-il vajalik kompetents juba olemas.
Keerulisemad üksikelamute erilahendused on üldjuhul seotud küttesüsteemidega. Kui
küttesüsteemi tuleohutusnõuetele vastavuse hindamiseks puudub piisav teave või omanik ei
suuda nõuetele vastavust muul viisil tõendada, võimaldab ka kehtiv TuOS § 9 lõige 5 küsida
kutsepädevusega isiku koostatud eksperthinnangut (seda sätet ei muudeta). See võimaldab
lahendada eriteadmisi nõudvaid küsimusi ilma Päästeameti kooskõlastuseta. Eksperthinnangu
küsimise võimalus säilib ka kavandatava muudatuse järel ning omaniku jaoks ei muutu nõuetele
vastavuse tõendamise põhimõtted.
KOV-il ega Päästeametil ei pea olema erijuhtude lahendamiseks vajalikke eksperditeadmisi,
sest sellistel juhtudel võib kaasata eriteadmistega isikuid, kelle hinnangutele ja otsustele saab
tugineda. Nii toimitakse juba praegu. Küttesüsteemi tootja ja paigaldaja vastutus nõuetele
vastavuse eest säilib. Moodulahju või erineval kütusel töötava katla nõuetele vastavuse eest
vastutavad selle tootja ja paigaldaja ka praegu. Päästeamet ei kontrolli seda tegevust ka praegu
üle ning seda ei eeldata tulevikus ka KOV-ilt.
Eelnõu koostajad näevad kutsepädevusega asjatundja kaasamist pigem üksikjuhtumi kui tavana,
sest üksikelamu, suvila, aiamaja või nende teenindamiseks vajaliku abihoone tuleohutusnõuete
täitmise tõendamisel tuginetaksegi peamiselt taotleja esitatud dokumentidele ja tõenditele.
KOV-id on tuleohutusnõuete täitmist iseseisvalt hinnanud alates 2021. aastast ja eluhoonete
tulekahjude arv ei ole viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt muutunud. Eluhoonete
tulekahjude statistika kohaselt on nende tekke põhjused sageli seotud inimeste käitumisega,
küttesüsteemide vale paigaldamise, kasutamise või ebaõige hooldusega ning elektripaigaldiste
rikete või elektrisüsteemide ülekoormamisega, mitte niivõrd ehituslike tuleohutusnõuetega.
2 Koolitused on kättesaadavad Päästeameti YouTube’i kanalil, Päästeameti kodulehelt leiab
juhendid eraisikule, asutustele ja projekteerijale
6
Senine praktika ja tulekahjude statistika ei anna alust järeldada, et Päästeameti kooskõlastuse
ärajätmine nimetatud ehitiste menetlustes tooks iseenesest kaasa tuleohutuse vähenemise.
Ehitise tuleohutus ei sõltu üksnes selle nõuetekohasest projekteerimisest ja ehitamisest, vaid ka
ohutust kasutamisest ja korrashoiust kogu ehitise kasutusea jooksul. Iga inimene peab ise
rakendama meetmeid, mis aitavad ennetada tulekahjusid ja vähendada nende tagajärgi ehitise
kasutamise ajal, näiteks täites TuOS nõuet, et üksikelamus peab igal aastal küttesüsteemi
puhastama ja üks kord viie aasta jooksul peab seda tegema korstnapühkija. Päästeamet jätkab
riikliku järelevalve tegemist senistel alustel ning omanikele mõeldud ennetustegevusi,
sealhulgas juhendmaterjalide koostamist ja levitamist, et toetada tuleohutusnõuete täitmist ja
ehitiste ohutut kasutamist. Ehituslike tuleohutusnõuete rikkumine ei ole kõnealustes hoonetes
üldjuhul tulekahjusid põhjustanud, vaid nende põhjuseks on olnud pigem inimeste väär
käitumine. Viimase viie aasta jooksul on eelnõuga hõlmatud hoonete (üksikelamud, suvilad,
aiamajad või nende abihooned) tulekahjud moodustanud 0,38 protsenti kõigist
hoonetulekahjudest, olenemata nende tekke põhjusest. Kui vaadelda eraldi nimetatud hoonetes
küttesüsteemidega seotud tulekahjusid, moodustavad need 0,16 protsenti kõigist tulekahjudest.
Ehitisregistri andmetel on eelnõuga hõlmatud hooneid 639 524, millest 2446 hoones on viimase
viie aasta jooksul olnud tulekahju. Neist 1022 juhul on tulekahju põhjustanud küttesüsteemi
rike või vale kasutamine.
Tulekahjude tekke põhjuste kohta võib kõigi eluhoonete (mitte ainult eelnõuga hõlmatud
hoonete) kontekstis esile tuua, et 2025. aastal toimus kokku 408 eluhoonetulekahju, millest 103
sai alguse elektrist, 74 küttesüsteemist ja 66 suitsetamisest. 2024. aastal toimus kokku 473
eluhoonetulekahju, millest 152 sai alguse elektrist, 77 küttesüsteemist ja 60 suitsetamisest.
Seaduseelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus 3 , millele andsid tagasisidet Justiits- ja
Digiministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Eesti
Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Tagasisidet arvestati
olulisel määral, mistõttu erineb eelnõu esialgsest kavatsusest kutsepädevusega isiku võimaliku
järelevalvepädevuse osas. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tagasiside ei puudutanud
niivõrd konkreetset väljatöötamiskavatsust, kuivõrd põllumajandushoonete tuleohutusnõudeid
üldisemalt. Tehtud märkused vaadatakse üle, kui otsustatakse muuta siseministri 30. märtsi
2017. aasta määrust nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja standardit „EVS 812-
4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“.
TuOS-i väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud tagasisides suhtuti ettevaatlikult ettepanekusse
võimaldada KOV-idel menetleda üksikelamute, suvilate, aiamajade ja nende teenindamiseks
vajalike abihoonete ehituslubade taotlusi ning ehitus- ja kasutusteatisi Päästeameti
kooskõlastuseta:
• Justiits- ja Digiministeerium tegi ettepaneku säilitada võimalus kaasata Päästeamet
keerukamate juhtumite menetlemisse. Erandipõhise kooskõlastuse säilitamine eeldaks
täiendavate kaasamiskriteeriumide kehtestamist ja rakendamist, mis võib suurendada
menetluse keerukust ega pruugi anda tuleohutuse tagamisel proportsionaalset lisaväärtust.
Arvestades ehitiste iseloomu, KOV-ide senist praktikat ja olemasolevaid nõuetele vastavuse
3 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5530d58e-6933-48c3-a5d6-869f01b30798
7
tõendamise võimalusi, ei pea eelnõu koostajad täiendava kohustusliku kooskõlastuskorra
säilitamist vajalikuks.
• Eesti Linnade ja Valdade Liit tegi ettepaneku lisada hõlmatud hoonete loetellu ridaelamud.
Eelnõu koostajad jäid siiski olemasoleva loetelu juurde, kuna see hõlmab eelkõige ühe pere
kasutuses olevaid hooneid, mille puhul võivad ohud puudutada piiratud arvu inimesi.
Ridaelamus elab mitu peret ning võimaliku tuleohu hindamisel tuleb arvestada hoone eri
osade koosmõju ja rangemaid tuleohutusnõudeid. Seetõttu on jätkuv Päästeameti kaasamine
põhjendatud.
Eelnõu esimese kooskõlastusringi järgselt täiendati Päästeameti, Eesti Linnade- ja Valdade
Liidu ettepanekul seletuskirja ning lisati MTÜ Eesti Pottsepad ettepanekul rakendussäte, mis
räägib kehtivate kutsetunnistustega isikute tegutsemisest kutsetunnistuste kehtivuse lõpuni.
Lisaks eemaldati Justiits- ja Digiministeeriumi tähelepanekute järgselt tuleohutusülevaatusega
seonduv muudatus, see tehakse pärast põhjalikumat ettevalmistust TuOSi järgmisel muutmisel.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TuOS §5 lõikeid 11 ja 12, kus on sätestatud erisused TuOS
§ 5 lõikest 1, ehk olukorrad mis ei nõua tuleohutusõuete kooskõlastamist Päästeametiga.
Kavandatud muudatuste kohaselt saab KOV hinnata ehitusseadustikus sätestatud ehitusloa
andmisel ning ehitus- või kasutusteatise menetluses üksikelamu, suvila, aiamaja või nende
teenindamiseks vajaliku abihoone tuleohutusnõudeid iseseisvalt, ilma Päästeameti
kooskõlastuseta. Seega muudatuste jõustumisel hindab KOV ise väiksemate ehituste ehitusloa
andmise üle otsustamisel tuleohutusnõuetele vastavust, ehk langeb ära vajadus otsustada selle
üle, kas lisaks KOV hinnangule tuleks võtta ka Päästeameti kooskõlastus (TuOS § 5 lg 11
muudatus). Sama vajadus Päästeameti kooskõlastuse vajaduse üle otsustamise kohta langeb
ära ka väiksemate hoonete ehitus- või kasutusteatise menetluses, sest vastavate teatiste puhul
hindab eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumisel ehitise tuleohutust KOV iseseisvalt (TuOS
§ 5 lg 12 muudatus).
Nagu käesoleva seletuskirja punktis 2 märgitud, võimaldab KOV-ide suurem iseseisvus
kiirendada menetlusaegu ja lihtsustada menetlusi, mõjutamata seejuures oluliselt senist
menetluspraktikat. KOVidelt ei eeldata täiesti uusi teadmisi. Üksikelamute, suvilate, aiamajade
või nende juurde kuuluvate abihoonete ehitamise või ümberehitamisega seotud ehituslubade
taotluste ning ehitus- ja kasutusteatiste menetlemisel eeldatakse järgmisi juba KOVidel
olemasolevaid ja tavapraktikasse kuuluvaid kompetentse:
• ehitusõiguse üldine loogika ja menetluspraktika;
• projektide tervikluse hindamine, st kontrollimine, kas projekt vastab sellele esitatud
nõuetele ning sisaldab kõiki olulisi dokumente ja tuleohutust tõendavat teavet (nt teave
suitsu- ja vingugaasianduri olemasolu kohta, kusjuures gaasi- või tahkeküttega
kütteseadme puhul peab peale suitsuanduri olema ka vingugaasiandur);
• oskus arvutada ehitistevahelist kuja vastava kaardirakenduse abil;
• oskus arvutada tuletõrje veevõtukoha kaugust ehitisregistris määratud asukoha alusel;
• päästeautole juurdepääsu hindamine (võrreldav prügiautole juurdepääsu tagamisega);
8
• küttesüsteemi portaali kasutamine, et otsida sealt vajalikku teavet, juhul kui pole
piisavat teavet esitatud (võrreldav elektripaigaldise auditi olemasolu kontrolliga, mida
KOV teeb juba praegu);
• Päästeameti juhendmaterjali kasutamine.
Seega ei nõuta KOV-idelt erikompetentsi, sest ehitusõiguse rakendamine ja ehitusprojekti
tervikluse hindamine kuuluvad juba praegu kõigi KOV-ide ülesannete hulka. Muude asjaolude
hindamiseks on sobivad kaardirakendused ja registrid, mida KOV-id samuti juba kasutavad.
Seega ei lisandu KOV-idele uusi eriteadmisi nõudvaid ülesandeid, mille täitmiseks oleks vaja
täiendavat kompetentsi.
Põhiseaduspärasuse analüüs
Kavandatava muudatuse puhul analüüsitakse puutumust järgmiste põhiseaduse (edaspidi ka PS)
sätetega:
- paragrahvist 16 (õigus elule) ja paragrahvi 28 lõikest 1 (õigus tervise kaitsele) tulenev
kohustus kaitsta inimeste elu ja tervist;
- paragrahvis 154 sätestatud ülesannete andmine KOV-ile.
Õigus elu ja tervise kaitsele
Eelnõuga kavandatud muudatus seisneb selles, et väiksemate hoonete ehitusseadustiku alusel
toimuvad menetlustes ei pea KOV Päästeametiga tuleohutusnõudeid kooskõlastama. Kehtiva
õiguse kohaselt on KOV-il võimalik menetlus Päästeametiga kooskõlastamata jätta juhul, kui
KOV-il on endal võimekus tuleohutusnõudeid iseseisvalt hinnata. Muudatuste tulemusel PäA-
ga väiksema ehitise tuleohutust kooskõlastama ei pea, Päästeameti kooskõlastuse etapi saab
väikemate hoonete tuleohutuse hindamise puhul ära jätta, sest KOV-il endal on reeglina
võimekus väiksemate ehitiste tuleohutust hinnata. Olukorras, kus KOV-i võimekusest
tuleohutuse hindamiseks ei piisa, on KOV-il võimalus nõuda ehitada soovivalt isikult sõltumatu
eksperdi hinnangut ehitatava hoone tuleohutuse kohta. Vastav võimalus on kehtiva õiguse
kohaselt nii KOV-il kui ka PäA-l.
Kui reguleeritav vajav valdkond on seotud ohuga elule või tervisele, siis vahetegu riigi- ja
kohaliku elu küsimuste vahel pole määrav. Seega peab inimese elu ja tervist kaitsma nii riik kui
ka KOV. Eelnõuga kavandatud muudatustega ei leevendata tuleohutusnõudeid ega järelevalve
korraldust. Seega ka pärast muudatuste jõustumist ei ole KOVi poolne tuleohutusnõuete
hindamine sisuliselt leebem PäA omast. Väiksemate hoonete puhul on tuleohutusnõudeid
lihtsam kontrollida ning KOVil on vastav hindamise võimekus olemas.
Tulenevalt eeltoodust asuvad eelnõu koostajad seisukohale, et eelnõuga kavandatav muudatus
ei riiva põhiseadusega kaitstud õigust elule ja tervisele.
Kooskõla põhiseaduse §-ga 154
PS § 154 seab KOV-idele riiklike ülesannete andmisel teatud piirangud: KOV-idele on võimalik
riiklikke ülesandeid anda kokkuleppel või seaduse alusel. Eelnõuga ei anta KOV-ile uut
ülesannet, vaid suurendatakse nende menetluste osakaalu, milles KOV hindab tuleohutusnõuete
täitmist iseseisvalt.
9
KOV-id on järjest enam kasutanud võimalust tuleohutusnõudeid iseseisvalt hinnata nii PäA
koolituste toel kui ka tänu kogunenud praktilistele kogemustele. Statistika kohaselt ei ole ühtegi
KOV-i, kes ei oleks tuleohutusnõudeid iseseisvalt hinnanud.
Muudatuse mõju hindamisel tuleb arvestada ka KOV-ide võimaliku täiendava töökoormusega.
Eelnõu koostajate hinnangul ei eelda muudatuse rakendamine KOV-idelt täiendava personali
värbamist ega täiendavate kompetentside arendamist, kuna tegemist on senise ülesande täitmise
laiendamisega ning tuleohutusnõuete hindamine on olemasolevate ehitusseadustikus sätestatud
menetluste osa.
Seega on eelnõu koostajate hinnangul muudatus kooskõlas põhiseaduse §-ga 154.
Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse § 8 lõikes 1 tekstiosa „EVS 812:3“ tekstiosaga „EVS 812-
3“. Standardi “EVS 812-3:2018/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid” viide
parandatakse Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse ettepanekul, sisulist muudatust
sellega ei kaasne.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse paragrahvi 9 lõike 5 teist lauset selliselt, et vajaliku
eksperthinnangu tegija kutsepädevused oleksid õigete nimetustega ja kooskõlas kehtivate
kutsestandarditega. Kehtivas TuOS-is on sätestatud, et eksperthinnangu koostab 5. taseme
kutsetunnistusega pottseppmeister, 5. taseme kutsetunnistusega korstnapühkija-meister või
kutsetunnistusel kajastuva vastava valitud kompetentsiga 6. taseme kutsetunnistusega
tuleohutusekspert. Peale vastavate kutsestandardite muutmist on aga õigem, et eksperthinnangu
koostab isik, kellele on antud kutse „Pottseppmeister-ekspert, tase 5“, kutse
„Korstnapühkijameister-ekspert, tase 5“ või kutse „Tuleohutusekspert, tase 6“, mille
kutsetunnistustel kajastub ka vastav valitav kompetents.
Kõik nimetatud kutsestandardid on kättesaadavad kutseregistris: pottseppmeister-
ekspert, tase 5; https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11359657;
korstnapühkijameister-ekspert, tase 5;
https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11465110;
tuleohutusekspert, tase 6; https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11086806.
Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt täpsustatakse TuOS § 38 lõike 1 punkti 8 sõnastust. Vastav
muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 1. Kehtivas TuOS § 38 lõike 1 punktis 8 on KOV-i
järelevalvepädevus seotud TuOS § 5 lõigetes 1¹ ja 1² sätestatud „võimaluse kasutamisega“, kuid
eelnõuga kaob KOV-i senine valikuvõimalus ning seetõttu asendatakse vastav viide sõnaga
„juhul“. Muudatuste jõustumisel on KOV igal juhul kohustatud tegema riikliku järelevalvet kui
loa või teatiste menetlemisel rakendusid TuOS § 5 lõiked 11 ja 12 eelnõuga kavandatud
sõnastuses.
Eelnõu § 1 punktiga 5 täpsustatakse pädevate isikute kutsenimetusi, kellele on varasema
kutsestandardi alusel väljastatud kutsetunnistus „Korstnapühkija-meister, tase 5“ või
„Pottseppmeister, tase 5“. Varasemas kutsestandardis ei olnud tahkeküttel küttesüsteemi
eksperthinnangu koostamist nii selgelt kirjeldatud, kuid pädevus selle kohta on neil olemas.
Eelnõu §-ga 2 sätestatakse seaduse § 1punktide 1 ja 4 jõustumise kuupäevaks 1. jaanuar 2028.
See annab KOV-idele piisavalt aega, et vaadata üle asjakohased juhendid, hinnata võimalikku
10
koolitus- ja pädevusvajadust ning kohandada menetluskorraldust. Kuigi KOV-id on viimase
viie aasta jooksul korraldanud suure osa menetlustest Päästeametit kaasamata, on kohanemisaja
jätmine põhjendatud. Teised muudatused jõustuvad üldises korras.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uut terminoloogiat.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust.
6. Seaduse mõjud
6.1. Mõju halduskoormusele
Sihtrühm: füüsilised ja juriidilised isikud, kes taotlevad ehitusluba või esitavad KOVile ehitus-
või kasutusteatise üksikelamute, suvilate, aiamajade või nende juurde kuuluvate abihoonete
ehitamise või ümberehitamisega seotult, kus küsitakse PäA kooskõlastust. Nimetatud menetlusi
on aastas ca 30 tuhat.
Avalduv mõju. Eelnõuga hõlmatud hoonete loa- ja teatisemenetluses väheneb halduskoormus
eelkõige seetõttu, et sihtrühma jaoks väheneb menetluses osalevate asutuste arv. Kõik vajalikud
dokumendid esitatakse jätkuvalt ehitusseadustikus ette nähtud korras KOV-ile. Lihtsamate
tuleohutusnõuete puhul ei ole sisulist vahet, kas neid hindab PäA või KOV, sest ka KOVil on
olemas vajalikud teadmised ja kompetents.
Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale. Seega võib eelnõu mõju füüsiliste ja juriidiliste
isikute osas pidada mõju menetluse kestusele ja korraldusele positiivseks, seda peamiselt
olukorras, kus ainuke kooskõlastaja oleks olnud PäA. Mõju halduskoormusele ei muutu. Mõju
olulisus sihtrühmale on suur, kuivõrd kõikidel juhtudel kaob ära vajadus tuleohutusnõuete PäA-
ga kooskõlastamiseks.
6.2. Mõju avaliku sektori asutuste töökorraldusele
Sihtrühm I: KOV (kokku 78)
Avalduv mõju Maa- ja Ruumiameti andmetel menetlevad KOV-id eelnõuga hõlmatud ehitiste
lube ja teatisi juba praegu ligikaudu pooltel juhtudel ilma Päästeametit kaasamata. Kehtiv õigus
võimaldab KOV-il menetleda üksikelamute, suvilate, aiamajade või nende juurde kuuluvate
abihoonete ehitamise või ümberehitamisega seotud ehituslubade taotlusi ning ehitus- ja
kasutusteatisi ilma Päästeameti kooskõlastuseta. Hinnangu andmisel saab KOV tugineda
Päästeameti juhendmaterjalidele, isiku esitatud tuleohutusnõuetele vastavust tõendavatele
dokumentidele ja kutsepädevusega isikute eksperthinnangutele.
Muudatuse mõju võib omavalitsuseti erineda olenevalt senisest menetluspraktikast, menetluste
arvust, ametnike erialasest pädevusest ja vajadusest kaasata kutsepädevusega isikuid. Peale
2021. aasta TuOSi muudatust koolitas PäA kõiki KOVe, et nad saaksid iseseisvalt hakkama
tuleohutusnõuete hindamisega üksikelamute, suvilate, aiamajade ja nende abihoonete
11
ehituslubade ning ehitus- ja kasutusteatiste menetlustes. PäA on valmis seda vajadusel uuesti
tegema. Võib eeldada, et väiksema menetlusarvuga KOVides, kus on vähem praktikat, võib PäA
koolitusvajadus olla suurem. Muudatuse jõustumistähtaega sätestades on seda arvesse võetud.
Samas tuleb silmas pidada, et tegevused, mida muudatuse järel teeb KOV ilma PäA-d
kaasamata, ei eelda uusi kompetentse.
Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale. Mõju olulisus sihtrühmale on kokkuvõttes
keskmine, kuivõrd KOVides, kus menetlusarv on suurem, on mõju olulisus pigem vähene.
Suurem on üleminekuajal mõju väiksema menetlusarvuga KOVides, kus tuleb
töökorralduslikult tagada PäA koolitustel osalemine ja sisendi alusel uute tööprotsesside
juurutamine, esimesed menetlused võivad pisut rohkem aega võtta.
Sihtrühm II: Päästeamet (kokku umbes sada ametnikku, kes tuleohutusega tegelevad).
Avalduv mõju. Päästeameti töökorralduses ega ülesannetes ei kavandata olulisi
ümberkorraldusi, kuid muudatuse tulemusena saab olemasolevat ressurssi (ca 30 tuhat
vabanevat menetlust aastas) kasutada senisest eesmärgipärasemalt ja riskipõhisemalt.
Päästeametil on võimalik keskenduda keerukamate ja suurema tuleohutusriskiga ehitiste
nõuetele vastavuse hindamisele ning uutele ülesannetele, nagu varjumise korraldamine ja hiljuti
jõustunud varjendite rajamise nõuete täitmise kontrollimine.
Seega seisneb muudatuse positiivne mõju eelkõige olemasoleva ressursi tõhusamas
kasutamises, mitte Päästeameti ülesannete või personali vähendamises. Samuti ei nähta ette
senisest suuremas mahus üksikelamute, suvilate, aiamajade ja nende abihoonete kohapealseid
kontrolle.
Päästeamet jätkab üksikelamute, suvilate, aiamajade või nende abihoonete omanikele mõeldud
ennetus- ja juhendamistegevust. Samuti säilib Päästeametil pädevus teha nendes ehitistes
riiklikku järelevalvet tuleohutusnõuete täitmise üle, kuid muudatusega ei kavandata praegu
nende ehitiste järelevalve kontrolli mahu suurenemist. Ajutiselt võib kasvada PäA koormus
KOV-ide nõustamisel ja juhendmaterjalide täiendamisel. Tegemist on siiski Päästeameti seniste
tegevuste jätkamise ja vajaduspõhise täiendamisega, mida saab korraldada olemasoleva
töökorralduse ning personali raames. Samuti säilib Päästeametil TuOS § 38 lõike 2 alusel § 38
lõike 1 punktis 8 nimetatud juhtudel pädevus teha edasilükkamatutel juhtudel riiklikku
järelevalvet. Seega ei ole ette näha töökoormuse olulist kasvu ega vajadust Päästeameti
personali suurendada.
Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale. Mõju olulisus sihtrühmale on suur, kuivõrd vabaneb
ressurss lihtsamate menetluste arvelt ning töökorralduslikult tuleb tagada kõikidele KOVidele
vajalikus mahus koolitused ja nõustamised.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja KOV-i tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarvelist kulu ning ka riigieelarvelisi tulusid ette ei
nähta. KOVi eelarvet seaduse rakendamisel ei suurendata, sest seaduse rakendamine ei mõjuta
KOV-i eelarvet mahus, mis väljuks KOV-ile ehitusseadustikuga pandud tavapärasest tegevusest
12
ehk ehitusõiguse rakendamisest. Küll aga võib KOVide erinev võimekus tingida suuremas
mahus PäA koolituse vajaduse.
PäA koolitustegevus on kaetud PäA eelarvega ja ei vaja KOVile suunatud koolitamise,
nõustamise, juhendmaterjalide täiendamise, KOV-ide koolitus- ja pädevusvajaduse hindamise
ning menetluskorralduse kohandamise osas suurendamist. Samuti on PäA olemasoleva eelarve
piires valmis erijuhtudeks, kus võib olla KOVi poolt vajadus põhjalikumaks koolituseks.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga ei nähta ette rakendusaktide andmist.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub KOV-e puudutavas osas 1. jaanuaril 2028, et anda KOV-idele piisavalt aega
eelnõuga kavandatavate muudatustega kohaneda, kusjuures muudatuste jõustumise ajal
pooleliolevate menetluste puhul lähtutakse haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5.
Muus osas jõustub seadus üldises korras. Üldkorras jõustuvad muudatused on vajalikud selleks,
et eksperthinnangu tegija kutsepädevuse nimetused oleksid kooskõlas kehtivate
kutsestandarditega. Seega ei kaasne muudatustega sihtrühmale uusi kohustusi, millega oleks
tarvilik tutvuda ja kohaneda. Vanade nimetustega kutsetunnistuse omajad saavad oma tegevust
ekspertidena jätkata ja hinnanguid anda kuni kutsetunnistuse kehtivuse lõpuni.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks Justiits- ja
Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile,
Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Linnade ja Valdade
Liidule, MTÜ-le Eesti Tuleohutusspetsialistid, MTÜ-le Eesti Tuleohutusekspertide Liit, MTÜ-
le Korstnapühkijate Koda ja MTÜ-le Eesti Pottsepad. Märkuste arvestamist on kajastatud
kooskõlastustabelis.
1
Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Märkustega arvestamise tabel
I kooskõlastusring
Justiits- ja Digiministeerium, 18.10.2026 nr 8-2/3961
Kontaktisik: Maarja-Liis Lall, 5477 0628, [email protected]
1. Eelnõu § 1 p-ga 1 sätestatakse, et tuleohutusülevaatuse käigus avastatud puudused tuleb
kõrvaldada tuleohutusülevaatuse tegijaga kokku lepitud tähtajaks. Sellega seonduvalt on JDM-
il järgmised märkused.
1.1.Seletuskirja kohaselt kui omanik või valdaja puuduse olemasolu, kõrvaldamise vajaduse või
tähtajaga ei nõustu, lahendatakse küsimus vajaduse korral Päästeameti riikliku järelevalve
menetluses. Kuna kohustuse täitmise aeg seotakse üksnes poolte kokkuleppega, võib
kokkuleppe puudumisel jääda ebaselgeks nii kohustuse täitmise tähtaeg kui ka hetk, millest
alates saab Päästeamet kaaluda riikliku järelevalve alustamist. Palume regulatsiooni täiendada
ning sätestada, milline tähtaeg või menetlus kohaldub juhul, kui kokkulepet ei saavutata.
1.2.Eraõigusliku kokkuleppe ja avalik-õigusliku kohustuse vahekord on eelnõus ettenähtud
konstruktsiooni puhul ebaselge: seadus sätestab avalik-õigusliku kohustuse, kuid selle täitmise
tähtaja määravad omavahel eraõiguslik isik ja ehitise omanik või valdaja. Kuigi seletuskiri
kinnitab, et ülevaatuse tegija hinnang ei asenda Päästeameti otsust, tekib kokkulepitud tähtajast
siiski otsene õiguslik tagajärg: selle tähtaja saabumine võib olla Päästeameti
järelevalvemenetluse alustamise lähtekoht. Seletuskirja mõjude osas kirjutatakse veel
konkreetsemalt, et kui puudust tähtajaks ei kõrvaldata, on Päästeametil õigus alustada riiklikku
järelevalvemenetlust. Seega ei ole tegemist päris tavapärase kokkuleppega. Omanikul võib olla
tugev surve tähtajaga nõustuda, kuigi puuduse olemasolu, kõrvaldamise viis või vajaliku töö
ulatus ei ole selge. Vajab täpsustamist, kas aktis fikseeritud tähtaeg on siduv haldusvälise
kohustusena, on üksnes ülevaatuse tegija hinnang või on Päästeametile järelevalvevajadusest
märku andev asjaolu.
1.3.Eelnõus on kirjutatud „tuleohutusülevaatuse käigus avastatud puudus“, kuid ei seota
kõrvaldamiskohustust sõnaselgelt tuleohutusnõude rikkumisega. Seletuskirjas kasutatakse
Selgitatud.
Võttes arvesse JDMi ettepanekuid 1.1-1.4
loobume hetkel tuleohutuse seaduse sellest
muudatusest ja arvestame ettepanekutega
tuleohutuse seaduse järgmisel muutmisel.
2
läbisegi mõisteid „puudus“, „tuleohutusnõuete rikkumine“ ja „tuleohutusnõuete täitmisel
tuvastatud puudus“. Palume kaaluda sõna „puudus“ täpsustamist. Seadusest peaks üheselt
nähtuma, et kõrvaldamiskohustus tekib tuleohutusnõude rikkumise, mitte tuleohutusülevaatuse
tegija soovituse või muu parendusvajaduse tuvastamisel. Samuti peaks ülevaatuse aktist
nähtuma konkreetne õiguslik alus, millele tuvastatud rikkumine tugineb.
1.4.Täiendavalt on omaniku ja valdaja kohustuste piiritlemine ebaselge. Eelnõust ei nähtu, kelle
kohustus on konkreetne puudus kõrvaldada, kas vastutus on solidaarne, kas valdaja võib
omaniku eest kohustusi võtta ning kuidas toimida rendipinna puhul. Arvestades, et
tuleohutusülevaatused toimuvad väga sageli just kasutajate ja valdajate juures, on see praktiliselt
oluline küsimus. See on oluline ka hilisema ettekirjutuse adressaadi ja sunnivahendi
kohaldamise seisukohast.
Eelnõu § 1 p-ga 2 sätestatakse, et üksikelamule, suvilale, aiamajale või elamu teenindamiseks
vajalikule abihoonele ehitus- ja kasutusluba andmist ja ehitus- ja kasutusluba menetlemist
tehakse Päästeameti kooskõlastuseta.
Juhime tähelepanu, et sätte sõnastus võib jätta mulje, et KOV võib anda ehitusloa ka juhul, kui
Päästeamet seda ei kooskõlasta. Kuna sätte mõte on jätta Pääseamet üldse menetlusest välja,
palume sõnastust täpsustada.
Täiendavalt, JDM on jätkuvalt seisukohal, et Päästeameti kaasamise täielik välistamine ei ole
põhjendatud. Erandjuhtudel peaks jääma võimalus Päästeametit kaasata. Seletuskirjas öeldakse,
et seni on Päästeameti märkused enamasti puudutanud kuja, veevõtukohti ja küttesüsteemi
dokumentatsiooni, kuid meie märkus ei puuduta tavaolukordi, vaid keerukamaid
erandjuhtumeid.
Selgitatud.
Sätete sõnastus muudetud järgmiselt:
„(11) Kohaliku omavalitsuse üksus annab
ehitusseadustikus sätestatud ehitusloa
üksikelamule, suvilale, aiamajale või nende
teenindamiseks vajalikule abihoonele ilma
Päästeametiga kooskõlastamata.
(12) Kohaliku omavalitsuse üksus menetleb
ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või
kasutusteatist üksikelamu, suvila, aiamaja või
nende teenindamiseks vajaliku abihoone puhul
ilma Päästeametiga kooskõlastamata.“
Võttes arvesse Eesti Linnade ja Valdade Liidu
esitatud ettepanekut töötada Siseministeeriumi,
Päästeameti ja kohalike omavalitsuste koostöös
välja vajalikud rakendusmeetmed, sealhulgas
juhendmaterjalid, koolituslahendused, erialase
nõustamise korraldus, ekspertide kaasamise
põhimõtted ning nende rakendamiseks vajalikud
rahastamislahendused, viiakse nende
muudatuste jõustumise tähtaeg 1. jaanuarile
3
2028. See annab Päästeametile ja kohalikele
omavalitsustele aega koolitusteks,
nõustamisteks, juhendmaterjali uuendamiseks ja
mille käigus saab ka igasugused siiamaani
ettetulnud erandjuhtumid läbi arutada.
Aiamajale, suvilale ja üksikelamu abihoonele
(kuur, garaaž vms) ei ole sisuliselt peale suitsu-
või vingugaasianduri, kuja, tuletõrje
veevõtukoha ja päästemeeskonna juurdepääsu
muud nõuet – seega ei saa selliste hoonete puhul
keerukatest erandjuhtumitest ilmselt rääkida.
Kui rääkida üksikelamutest, siis võib eramutes
lisaks eelloetletutele näiteks küttesüsteemi
valikust tingituna tulla ette erilahendusi. Kuid
tegelikult palub ka Päästeamet juba praegu
tuleohutuse seaduse kohast kutsepädevusega
isiku eksperthinnangut, kui tal puudub
küttesüsteemi ohutuse hindamiseks asjakohane
teave. Selline võimalus on ka kohaliku
omavalitsuse üksusel (TuOS § 9 lg 5). Seega ei
muutu selliste juhtumite puhul sisuliselt midagi,
sest ei KOVil ega Päästeametil ei pea olema
erijuhtude jaoks endal ekspertteadmist, vaid
sellistel puhkudel saabki kaasata eriteadmistega
isikuid, kelle hinnangutele ja otsustele siis
tuginetakse.
Erandipõhise kooskõlastuse säilitamine eeldaks
täiendavate kaasamiskriteeriumide kehtestamist
ja rakendamist, mis võib suurendada menetluse
keerukust ega pruugi anda tuleohutuse tagamisel
proportsionaalset lisaväärtust. Arvestades
ehitiste iseloomu, kohalike omavalitsuste senist
4
praktikat ning olemasolevaid võimalusi
nõuetele vastavuse tõendamiseks, ei pea eelnõu
koostajad täiendava kohustusliku
kooskõlastuskorra säilitamist vajalikuks.
Kliimaministeerium, 15.10.2026 nr 1-5/26/3554-2
Kontaktisik:Liisi Pajuste, 5885 1149 [email protected]
1. Selgitame, et 01.08.2026 jõustusid ehitusseadustiku (EhS) lisad 1 ja 2 uues redaktsioonis,
mille kohaselt ei ole edaspidi elamu kasutamise otstarbe koodidega 11100 ja 11210 ning nende
teenindamiseks vajaliku hoone (abihoone) kasutusele võtmiseks vaja taotleda kasutusluba, vaid
piisab kasutusteatise esitamisest. Seetõttu ei oma kasutusloaga seotud sätted nende ehitiste puhul
praktikas enam mõju. Palume parandada nii eelnõu kui ka seletuskirja.
Esitatud EN toetab osaliselt 01.08.2026 jõustunud EhSi muudatust, mille eesmärk on
võimaldada teatud elamute kiirem kasutusele võtmise menetlus. Sellele sarnasele mõjule viitab
ka esitatud EN. Palume tagada, et mõlemad seadused oleksid asjaomaste ehitiste loetelud
omavahel kooskõlas, et võimendada veelgi elamute kiiremat kasutusele võtmise menetlust.
Arvestatud.
TuOSi muudatus peab silmas üksikelamut
koodiga 11101, suvilat ja aiamaja koodiga
11103 ning sellise hoone abihoonet ja tulenevalt
tähelepanekust on muudetud eelnõu teksti ja
viidud see kooskõlla ehitusseadustikuga. Lisaks
juhime tähelepanu, et kahe korteriga elamule
koodiga 11210 eelnõuga kavandatud muudatus
ei laiene.
2. Kliimaministeerium ei nõustu muudatusega, mille kohaselt asendatakse Päästeameti sisuline
hinnang taotleja kulul tellitava eksperdihinnanguga või selle kaudse rakendumise võimalusega.
Kliimaministeeriumile on oluline, et asjaomaste ehitiste nõuetele vastavuse hindamine jätkuks
juba praegu õigusaktidega reguleeritud ja nõutavate dokumentide, sealhulgas ehitusprojekti,
kaetud tööde aktide, ehituspäevikute jms alusel. Seletuskirjas on märgitud sellega seonduvalt
järgmist: „Soovi korral saab kohalik omavalitsus kaasata kutsepädevusega isiku. See õigus on
sätestatud kehtivas ehitusseadustikus (§ 42 lg 4 ja § 54 lg 3 p 5)“ ning „Muudatuse mõju võib
omavalitsuste lõikes erineda sõltuvalt senisest menetluspraktikast, menetluste arvust, ametnike
erialasest pädevusest ja vajadusest kaasata kutsepädevusega isikuid“. Juhime tähelepanu, et EhS
§ 42 lg 4 ei anna kohalikule omavalitsusele alust nõuda ehitise ehitusprojekti nõuetele vastavuse
hindamiseks eksperdihinnangut. Viidatud säte käsitleb ehitusuuringu tegemist. Ehitusprojekti
nõuetele vastavust kontrollitakse ehitusprojekti ekspertiisi käigus, mille tegemise kohustuse ja
täpsemad tingimused sätestab vastav määrus. Määrus ei hõlma üheselt ENs viidatud ehitisi.
Samuti ei ole asjakohane viide EhS § 54 lg 3 p-le 5. Selle sätte alusel on õigus lisada Majandus-
ja taristuministri 08. juuni 2015.a määrus „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ kasutusloale
kõrvaltingimusi, st juba antavale haldusaktile. Seega ei saa see olla kasutusloa andmisel
Selgitatud.
Seletuskirja muudetud ja täiendatud. Lisaks on
edasi lükatud jõustumise tähtaega, et KOVid
saaksid vajalikud koolitused läbitud iseseisvaks
tuleohutusnõuete täitmise hindamiseks.
Aiamajale, suvilale ja üksikelamu abihoonele
(kuur, garaaž vms) ei ole sisuliselt peale suitsu-
või vingugaasianduri, kuja, tuletõrje
veevõtukoha ja päästemeeskonna juurdepääsu
muud nõuet – seega ei saa selliste hoonete puhul
keerukatest erandjuhtumitest ilmselt rääkida.
Kui rääkida üksikelamutest, siis võib eramutes
lisaks eelloetletutele näiteks küttesüsteemi
valikust tingituna tulla ette erilahendusi. Kuid
tegelikult palub ka Päästeamet juba praegu
tuleohutuse seaduse kohast kutsepädevusega
isiku eksperthinnangut, kui tal puudub
5
menetluses küsitav dokument, mille alusel otsustada, kas ehitise ehitusprojektis esitatud
lahenduses on tuleohutusnõuded täidetud.
Palume vastavad selgitused seletuskirjast eemaldada ning liikuda eelnõuga edasi vaid juhul, kui
on tekkinud veendumus, et kohalikel omavalitsustel on vastav pädevus olemas. Juhul, kui eelnõu
autorid ei ole veendunud, et kohalikel omavalitsustel on vastav pädevus, siis on asjakohane
täiendada eelnõu erijuhtumitega, millal Päästeameti kaasamine on siiski põhjendatud. Vastasel
juhul võib asenduda Päästeameti hinnang taotleja tellitava dokumendiga, millega
Kliimaministeeriumi ei nõustu, sest sellisel juhul muutub Päästeameti vähendatud töökoormus
taotleja suurenenud halduskoormuseks.
küttesüsteemi ohutuse hindamiseks asjakohane
teave. Selline võimalus on ka kohaliku
omavalitsuse üksusel (TuOS § 9 lg 5). Seega ei
muutu selliste juhtumite puhul sisuliselt midagi,
sest ei KOVil ega Päästeametil ei pea olema
erijuhtude jaoks endal ekspertteadmist, vaid
sellistel puhkudel saabki kaasata eriteadmistega
isikuid, kelle hinnangutele ja otsustele siis
tuginetakse. Lisaks juhime tähelepanu, et TuOS
§ 9 lg-t 5 eelnõuga ei muudeta.
3. Samuti jääb nii eelnõust kui ka seletuskirjast ebaselgeks, milline asutus teostab nende ehitiste
üle pärast ehitise valmimist riiklikku järelevalvet. Kavandatud järelevalvealane muudatus ei
hõlma loa kohustuseta väikeehitisi ega muuda selgelt Päästeametile pandud
järelevalveülesandeid, sest säte on piiritletud vaid menetluses tehtava kontrolliga. Samuti ei ole
kavandatud muudatusi ehitusseadustikku. Palume eelnõus ja seletuskirjas üheselt sätestada, et
tuleohutusnõuete täitmise üle riikliku järelevalve tegemise õigus ja kohustus jääb Päästeametile,
ning korrigeerida seletuskirja vastavad osad.
Selgitatud.
Päästeamet jätkab riikliku järelevalve teostamist
ning omanikele suunatud ennetustegevusi, sh
juhendmaterjalide koostamist ja levitamist, et
toetada tuleohutusnõuete täitmist ja ehitiste
ohutut kasutamist. Eelnõus seda põhimõtete
sätestama ei pea, küll aga on seda mitmel korral
rõhutatud seletuskirjas.
4. Ühtlasi juhime tähelepanu seletuskirjas esinevatele ebatäpsustele. Ehitusseadustiku
muudatuste tulemusena ei muutunud kasutusteatisekohustuslikuks mitte väikeehitised, vaid
teatud ehitiste kategooriad sõltumata nende suurusest. Palume vastav sõnastus seletuskirjas
täpsustada.
Arvestatud.
Seletuskiri parandatud.
Samuti juhime tähelepanu sellele, et kasutusteatise menetluses on kohalikul omavalitsusel 10
päeva aega otsustada täiendava kontrolli vajaduse üle. Täiendava kontrolli alustamise alused on
sätestatud ehitusseadustikus. Muu hulgas tuleb EhS § 36 lg 5 p 2 ja § 48 lg 5 p 2 kohaselt
täiendav kontroll algatada juhul, kui ehitis või ehitamine tuleb kooskõlastada pädeva asutusega.
Pädevaks asutuseks ehitusseadustiku tähenduses ei ole üksnes Päästeamet. Seetõttu ei ole
korrektne üldistavalt väita, et kavandatava muudatuse tulemusena lühenevad menetlused 10
päeva võrra.
Täpsem oleks selgitada, et juhul, kui kasutusteatise puhul on täiendava kontrolli ainus alus
vajadus kooskõlastada menetlus Päästeametiga, siis lühenevad need menetlused, sest pole vaja
alustada täiendavalt kontrolli (ehk kasutada loamenetluse sätteid). Loamenetluse puhul ei ole
Selgitatud.
Seletuskirja läbivalt muudetud, eelnõu eesmärk
on eelkõige menetlusi lihtsustada, mis on ka
kooskõlas EhSi uute põhimõtetega.
6
vastavalt vaja esitada ehitusloa taotlust Päästeametile kooskõlastamiseks (§ 42 lg 7 p 1). Seega
on teatisel ja loal erinev mõju. Palume nimetatud kohad seletuskirjas vastavalt parandada ja
täpsustada.
Palume täpsustada seletuskirjas, mida on mõeldud elamu abihoone all – kas sellega peetakse
silmas üksnes eeltoodud loetelus nimetatud elamuid teenindavaid abihooneid või lähtutakse
ehitisele määratud kasutamise otstarbest.
Selgitatud.
Muudatus mõjutab üksikelamut koodiga 11101,
suvilat ja aiamaja koodiga 11103 ning sellise
hoone abihoonet. Eelnõu ja seletuskiri
muudetud.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 14.10.2026 e-kirjaga
Kontaktisik:Maanus Urb,[email protected]
MKM-il ei ole tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõule ettepanekuid.
Kooskõlastame vaikimisi. Teadmiseks võetud
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, 09.10.2026 e-kirjaga
Kontaktisik: Margit Rum, [email protected]
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei saada tuleohutuse seaduse muutmise seaduse
eelnõu kohta kooskõlastuskirja. Teadmiseks võetud
Päästeamet, 20.10.2026 nr 2-2/6359-2
Kontaktisik: Maret Rannala, +372 56918391, [email protected]
1. Teeme ettepaneku vaadata üle eelnõus kasutatavaid mõisteid „üksikelamu“, „suvila“,
„aiamaja“ ja „elamu teenindamiseks vajalik abihoone“ ning viia need kooskõlla ehitise
kasutamise otstarvete loeteluga. Vältimaks võimalikke tõlgendamisprobleeme ning aitab tagada
muudatuse ühetaolise rakendamise. Kuna loetelus puudub abihoone siis see tuleb eraldi juurde
lisada. Kasutamise otstarvete määrusega kooskõlas olev kood ja sõnastus: 12744 Elamu, kooli
vms abihoone. Ettepanek võiks käsitleda kasutamise otstarvete loetellu uue koodi ja nimetuse
sisse viimist: 11104 üksikelamu juurde kuuluv abihoone (nt, kuur, garaaž, saun).
Selgitatud
EhSi käesoleva eelnõuga ei muudeta. Muudatus
mõjutab üksikelamut koodiga 11101, suvilat ja
aiamaja koodiga 11103 ning sellise hoone
abihoonet.
2. Palume hinnata, kas kavandatav muudatus eeldab päästeseaduse asjakohaste sätete
täpsustamist (PäästeS § 5 lõige 1 punkt 8). Selgitatud
Vajalik PäästeSi muudatus, mis on seotud PÄA
tegevusega kooskõlastusmenetlustes, on hetkel
Riigikogu menetluses.
3. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja põhjendustega, mis täpsustaks kavandatava
muudatuse vajadust, selle mõju omaniku ja pädeva isiku vastutuse suurendamisele ning nõutava
tuleohutustaseme säilitamist.
Arvestatud
Seletuskirja on täiendatud
7
Üksikelamute, suvilate, aiamajade ja nende teenindamiseks vajalike abihoonete puhul ei ole
kooskõlastus igas ehitus- ja kasutusloa ning -teatise menetluses alati proportsionaalne,
arvestades ehitiste tuleohutusriske ja asjaolu, et nõuete täitmise eest vastutavad õigusaktidega
määratletud isikud vastavalt asjatundlikkusele ja pädevusele. Tegemist on valdavalt lihtsamate
ehitistega, mille tuleohutusnõuded on selgelt määratletud hea tavaga.
Ehitusseadustiku § 7 kohaselt tuleb ehitis projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava
kohaselt. Head tava tuleb järgida ka muus käesoleva seadustikuga reguleeritud tegevuses.
Ehitusseadustiku § 23 lg 1 kohaselt kui pädev isik teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma
pädevusega seonduval tegevusalal tööd ja vastutab selle eest, esitab enda nimel, ettevõtja heaks
tegutsedes ka ettevõtja nimel, tehnilisi seisukohti ning vajaduse korral korraldab ressursside
jagamist ja teiste tööd.
Ehitusseadustiku § 10 ja 19 lg 2 Kui omanik koostab ehitusprojekti, ehitab või teeb
omanikujärelevalvet või muid käesoleva seadustikuga reguleeritud töid ise, peab ta järgima
asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö nõuetele vastavuse, sealhulgas asjakohasel juhul
ehitamist dokumenteerima.
Kavandatav muudatus võimaldab kohalike omavalitsuste menetlustoiminguid ja menetlusaegu
vähendada läbi lisa kooskõlastuste Päästeametiga.
Muudatuse mõju ei seisne üksnes menetlusaja lühenemises, vaid ka riikliku sekkumise
riskipõhisemas korraldamises ja olemasoleva ressursi otstarbekamas kasutamises. Kohalik
omavalitsus saab menetluse läbiviimisel lähtuda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6
esitatud ülesannetest ja pädevusest korraldades ehitusseadustiku alusel ehitistele ettenähtud
loamenetlusi. Päästeamet saab senisest enam keskenduda suurema ohutusriskiga ehitistele,
keerukamatele ohutuslahendustele ning kasutusaegsele ohutusele sh elanikkonna kaitse ja
varjumise valdkonnale. Päästeametil säilib riiklikku tuleohutusjärelevalve funktsioon vastavalt
tuleohutuse seadusele.
Päästeameti osalemine kooskõlastusmenetluses on üks tuleohutuse kontrolli meetmetest, mis ei
asenda omaniku, projekteerija, ehitaja, paigaldaja ega omanikujärelevalve tegija vastutust.
Kavandatava muudatusega ei leevendata ehitistele kehtivaid tuleohutusnõudeid ega vähendata
nende täitmise kohustust. Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida kehtivaid nõudeid
ning õigusaktides sätestatud juhtudel peavad töid tegema asjatundlikkuse põhimõttel omanik või
vastava pädevusega isikud. Kohalik omavalitsus saab ehitus- ja kasutusloa ning -teatise
menetlustes hinnata esitatud dokumentatsiooni vastavust ehitusseadustiku alusel esitatud
8
nõuetele. See ei tähenda, et kohalik omavalitsus peaks hakkama tegema Päästeameti asemel
ohutusenõuetele vastavuse tehnilist kontrolli.
Ehitise tuleohutus ei sõltu üksnes selle nõuetekohasest projekteerimisest ja ehitamisest, vaid ka
ohutust kasutamisest ja korrashoiust kogu ehitise kasutusea jooksul. Päästeameti ühekordne
osalemine kooskõlastusmenetluses ei taga iseenesest ehitise jätkuvat tuleohutust, mistõttu
Päästeamet jätkab endiselt riikliku järelevalve teostamisega. Seetõttu on oluline kasutada ka
meetmeid, mis aitavad ennetada tulekahjusid ja vähendada nende tagajärgi ehitise kasutamise
ajal. Lisaks on küttesüsteemide tuleohutuse tagamisel oluline roll hooldusel. Korstnapühkijate
tehtav küttesüsteemide puhastamine ja seisukorra kontroll võimaldab tuvastada kasutamise
käigus tekkinud või ilmnenud puudusi ning juhtida omaniku tähelepanu nende kõrvaldamise
vajadusele.
Tuleohutuse tagamist tuleb käsitleda terviklikult, kasutades lisaks ehitamisega seotud kontrollile
ka nõustamist ja riskipõhist järelevalvet, mis võimaldavad maandada tuleohutusriske kogu
ehitise kasutusea jooksul. Muudatuse rakendamisel on oluline vältida olukorda, kus Päästeameti
senine kooskõlastuskoormus asendub samas mahus kohalike omavalitsuste täiendava
kontrollikohustusega. Vastasel juhul ei pruugi kavandatav halduskoormuse vähenemine täiel
määral realiseeruda.
4. Palume eelnõus täpsustada, kuidas rakendatakse muudatust selle jõustumise ajal
pooleliolevates ehitus- ja kasutusloa ning -teatise menetlustes. Arvestatud
Vastav selgitus on seletuskirja lisatud
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, 14.10.2026 nr 4/179
Kontaktisik: Marko Udras, [email protected]
Kaubanduskojal ei ole kommentaare ega muudatusettepanekuid eelnõu kohta.
Samas juhime tähelepanu, et lisaks eelnõus sisalduvatele muudatustele vajavad meie hinnangul
ülevaatamist ka teised tuleohutusvaldkonna õigusaktides sätestatud nõuded, et kõrvaldada
ebamõistlikud ja ebaproportsionaalsed kohustused ning vältida ülereguleerimist. See aitaks
vähendada nii ettevõtjate kui ka järelevalveasutuste koormust ja kulusid.
Teadmiseks võetud
Eesti Linnade ja Valdade Liit, 14.10.2026 nr 2-3/242-5 Kontaktisik: Kalle Toomet, [email protected]
1. Jätta eelnõu § 1 punktis 2 kavandatud regulatsioon käesoleval kujul vastu võtmata ning
säilitada kohaliku omavalitsuse õigus otsustada Päästeameti kaasamise vajaduse üle. Mittearvestatud.
9
Eelnõuga kavandatavate muudatuste jõustumise
tähtaeg on viidud 1. jaanuarile 2028, mis annab
piisava ettevalmistuse aja, et töötada välja
Siseministeeriumi, Päästeameti ja kohalike
omavalitsuste koostöös vajalikud
rakendusmeetmed, sealhulgas juhendmaterjalid,
koolituslahendused, erialase nõustamise
korraldus, ekspertide kaasamise põhimõtted
ning nende rakendamiseks võimalikud
rahastamislahendused.
Aiamajale, suvilale ja üksikelamu abihoonele
(kuur, garaaž vms) ei ole sisuliselt peale suitsu-
või vingugaasianduri, kuja, tuletõrje
veevõtukoha ja päästemeeskonna juurdepääsu
muud nõuet – seega ei saa selliste hoonete puhul
keerukatest erandjuhtumitest ilmselt rääkida.
Kui rääkida üksikelamutest, siis võib eramutes
lisaks eelloetletutele näiteks küttesüsteemi
valikust tingituna tulla ette erilahendusi. Kuid
tegelikult palub ka Päästeamet juba praegu
tuleohutuse seaduse kohast kutsepädevusega
isiku eksperthinnangut, kui tal puudub
küttesüsteemi ohutuse hindamiseks asjakohane
teave. Selline võimalus on ka kohaliku
omavalitsuse üksusel (TuOS § 9 lg 5). Seega ei
muutu selliste juhtumite puhul sisuliselt midagi,
sest ei KOVil ega Päästeametil ei pea olema
erijuhtude jaoks endal ekspertteadmist, vaid
sellistel puhkudel saabki kaasata eriteadmistega
isikuid, kelle hinnangutele ja otsustele siis
tuginetakse.
10
2. Täiendada enne eelnõu edasist menetlemist mõjuanalüüsi ning hinnata terviklikult muudatuse
mõju menetlusaegadele, kohalike omavalitsuste töökoormusele, personalivajadusele, kuludele,
õiguslikule vastutusele ja eelarvele.
Arvestatud
Seletuskirja on täiendatud
3. Hinnata eraldi kavandatava muudatuse mõju tuleohutuse tasemele ning tuleohutusnõuete
ühetaolisele kohaldamisele erineva suuruse ja võimekusega kohalikes omavalitsustes. Arvestatud
Seletuskirja on täiendatud
4. Juhul kui regulatsiooni menetlemist jätkatakse, töötada Siseministeeriumi, Päästeameti ja
kohalike omavalitsuste koostöös välja vajalikud rakendusmeetmed, sealhulgas
juhendmaterjalid, koolituslahendused, erialase nõustamise korraldus, ekspertide kaasamise
põhimõtted ning nende rakendamiseks vajalikud rahastamislahendused.
Selgitatud
Eelnõuga kavandatavate muudatuste jõustumise
tähtaeg on viidud 1. jaanuarile 2028, mis annab
piisava ettevalmistuse aja, et töötada välja
Siseministeeriumi, Päästeameti ja kohalike
omavalitsuste koostöös vajalikud
rakendusmeetmed, sealhulgas juhendmaterjalid,
koolituslahendused, erialase nõustamise
korraldus, ekspertide kaasamise põhimõtted
ning nende rakendamiseks võimalikud
rahastamislahendused.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, 12.10.2026 nr 83 /1-4
Kontaktisik: Meeli Lindsaar, toiduvaldkonna juht
Ettepanekud on seotud siseministri 30.03.2017. a määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“ ja standardiga EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja
laohoonete ning garaažide tuleohutus“, seega neid siin ei käsitleta.
Teadmiseks võetud
MTÜ Eesti Pottsepad, 30.09.2026 e-kirjaga
Kontaktisik: Mati Malm, [email protected]
MTÜ Eesti Pottsepad palub kaaluda võimalust reguleerida seaduse rakendussättes ka olukordi,
kus tuleohutusekspert, tase 6 (kutsestandard muutus 01.01.2023), korstnapühkijameister, tase 5
(kutsestandard muutus 11.11.2025), või pottseppmeister, tase 5 (kutsestandard muutus
14.02.2025), on tõendanud eksperthinnangute koostamise pädevust varasemate kutsestandardite
alusel.
Oluline on tagada, et pärast seadusemuudatuse jõustumist säiliks ka eespool nimetatud kutset
omavatel spetsialistidel õigus vastavas valdkonnas tegutseda kuni korralise kutse
taastõendamiseni, mille käigus lisatakse nende kutsele vastav valitav kompetents või
spetsialiseerumine.
Arvestatud
Rakendussäte lisatud
11
MTÜ Eesti Tuleohutusspetsialistid, 15.10.2026 e-kirjaga
Kontaktisik: Siim Parveots, [email protected]
TuOS rakendussätetes või minimaalselt seletuskirjas tuleks lahendada ka küsimus, mis seondub
tuleohutusekspert tase 6 kutsestandardi ja kutsetunnistusega. Nimelt on meil veel kehtivaid
kutsetunnistusi, mille alusel on tuleohutuseksperdil vaikimisi õigus teha küttesüsteemide
ekspertiise. Uued tuleohutuseksperdid või kutse taastõendajad peavad küttesüsteemide
ekspertiisi kui valitavat kompetentsi eraldi tõendama. Sellest tulenevalt küsimus:
Kas kehtiva tuleohutusekspert tase 6 kutsetunnistust omav isik võib kuni kutsetunnistuse
kehtivuse lõpuni teha küttesüsteemide ekspertiise?
Tuginedes kutseseaduse § 21 lõikele 2, on siin selge ohukoht, mis tuleb lahendada. Praeguse
sõnastuse järgi (millega ma olen nõus), võiks eeldada, et tuleohutusekspert võib teha
küttesüsteemide ekspertiise kuni kutsetunnistuse kehtivuse lõpuni. Väljavõte viidatud
regulatsioonile:
Kutset omaval isikul on õigus kasutada kutsetunnistuse kehtivuse ajal kutsetunnistusel märgitud
kutsenimetust või selle lühendit ning esitleda end kompetentsena vastavalt antud kutsetasemele.
Arvestatud
Rakendussäte lisatud
Paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 51 – jääb segaseks, kes siis puudusi peab kõrvaldama, kas
on see omanik või siis valdaja. Võiks olla selles osas paremini seletuskirjas lahti toodud, mis
juhul omanik ja mis juhul valdaja;
Selgitatud
Tulenevalt JDMi märkustest kavandatava
muudatuse osas otsustas eelnõu koostaja selle
muudatusega hetkel mitte edasi minna. Kui
tuleohutuse seadust hakatakse uuesti muutma,
saab selle ettepaneku taas töösse võtta.
Kasutusloa/-teatise menetluse juures võiks olla seletuskirjas viide, et kui ehitustegevus on
toimunud ebaseaduslikult või kui ei ole kooskõlastatud projekti alusel, siis ohutust hinnatakse
auditi käigus, mida on KOV-il õigus nõuda omanikult
Selgitatud
Tegemist on tavapärase ehitusõiguse
rakendamisega, kus ohutust tõendatakse
vajalike tegevuste kaudu ja ei pea olema eraldi
tuleohutuse seaduses nimetatud.
Lisaks juurde tuleohutuse seaduse § 33 täienduse
§ 33. Teatamiskohustus ja majandustegevuse nõuded
(1) Majandustegevusteate peab esitama järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
Mittearvestatud
Tuleohutuse seaduse uue muudatuse raames on
kavas kutsepädevusega isikute tegevus
12
1) tulekustutussüsteemi, tulekahjusignalisatsioonisüsteemi, suitsueemaldussüsteemi,
evakuatsioonivalgustuse, tuleohutusautomaatika, tuletõrje voolikusüsteemi projekteerimine;
2) tulekustutussüsteemi, tulekahjusignalisatsioonisüsteemi, suitsueemaldussüsteemi,
evakuatsioonivalgustuse, tuleohutusautomaatika, ehitamine ja hooldamine;
3) tuletõrje voolikusüsteemi või tulekustuti kontrollimine ja hooldamine.
põhjalikumalt üle vaadata ja muuta, sh ka
teatamiskohustus ja majandustegevuse nõuded.
Seega hetkel seda muudatust arvesse ei võeta.
II kooskõlastusring
Justiits- ja Digiministeerium, 30.10.2026 nr 1-673563-1, SIM/26-0561/-3K
Kontaktisik: Maria Sults, 57832568, [email protected]
Siseministeerium edastas Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks tuleohutuse
seaduse muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu,
kuid palub arvestada kooskõlastuskirja lisas esitatud eelnõu ja seletuskirja failides jäljega tehtud
märkusi.
Arvestatud. Märkused läbi räägitud.