| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-02329-1 |
| Registreeritud | 19.11.2026 |
| Sünkroonitud | 20.11.2026 |
| Liik | Protokolli märgitava otsuse eelnõu |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-5 Vabariigi Valitsuse otsuste alusdokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Keit Kasemets
Riigikantselei
18.11.2026 nr 5-1/83-1
Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja
siseküsimuste nõukogu 3. ja 4. detsembri 2026. a
istungil
Austatud riigisekretär
Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad
Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 3. ja 4. detsembri 2026. a istungil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisad:
1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja
siseküsimuste nõukogu 3. ja 4. detsembri 2026. a istungil“ eelnõu;
2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja
siseküsimuste nõukogu 3. ja 4. detsembri 2026. a istungil“ eelnõu seletuskiri.
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja
. november 2026
Päevakorrapunkt nr …
Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 3. ja 4. detsembri 2026.
a istungil
Kiita heaks järgmised siseministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja
siseküsimuste nõukogu 3. ja 4. detsembri 2026. a istungil:
1. Rände- ja varjupaigaleppe solidaarsusreservi rakendamine 2027. aastal
1.1. Rändesurve all liikmesriikide abistamiseks mõeldud Euroopa Liidu solidaarsusreservi
2027. aasta kogumaht ei või ületada 35 000 ümberpaigutamist ja/või 700 miljonit eurot.
1.2. Arvestades Eesti kuulumist märkimisväärses rändeolukorras olevate riikide
kategooriasse, taotleb Eesti 2027. aasta solidaarsusreservi panuse vähendamist 100%
ulatuses.
1.3. Kui solidaarsuspanuse täies mahus vähendamist ei ole võimalik saavutada, siis on Eesti
valmis 2027. aastal solidaarsusreservi panustama vähendatud mahus rahaliselt ja võimaluse
korral alternatiivsete meetmetega (tehnika, eksperdid). Eesti ei osale ümberpaigutamises.
Kristen Michal
Peaminister Keit Kasemets
Riigisekretär
1
Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 3. ja 4. detsembri
2026. a istungil
Euroopa Liidu (edaspidi EL) justiits- ja siseküsimuste nõukogu (edaspidi JSK) siseministrite
istung toimub 3. detsembril 2026. aastal Brüsselis. Eestit esindab JSK istungil siseminister Igor
Taro.
3. detsembril toimuval JSK nõukogu siseküsimuste päeval keskendutakse muuhulgas EL-i
rände- ja varjupaigaleppe rakendamisele, mille raames: a) annab Euroopa Komisjon ülevaade
iga-aastasest varjupaiga ja ränderaportist ning b) tehakse poliitiline kokkulepe nõukogu
rakendusotsuse suhtes, millega luuakse iga-aastane solidaarsusreserv 2027. aastaks.
Ülevaate on koostanud Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond ning piirivalve- ja
rändeosakond ([email protected]).
Rände- ja varjupaigaleppe rakendamine
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: Euroopa Komisjoni ülevaade EL rände- ja
varjupaigaleppe rakendamisest, poliitilise kokkuleppe saavutamine nõukogu rakendusotsuse
suhtes, millega luuakse 2027. aastaks iga-aastane solidaarsusreserv.
Päevakorrapunkti esimeses pooles annab Euroopa Komisjon ülevaate EL rände- ja
varjupaigaleppe rakendamisest (edaspidi: rändeleppe). Tegemist on Komisjoni poolt antava
regulaarülevaatega, milles käsitletakse EL-i rändeleppe rakendamisel toimunud peamisi
arenguid.
Eesti võtab ülevaate teadmiseks.
Ülevaatele järgneb arutelu 2027. aasta solidaarsusreservi üle, mille puhul soovib EL Nõukogu
eesistuja Iirimaa saavutada poliitilise kokkuleppe. Solidaarsusreserv (ingl. k. Solidarity
Pool) tugineb solidaarsusmehhanismile ehk rändesurve all olevate riikide abistamisele teiste
liikmesriikide poolt. Üksteise abistamise kohustus erinevatel viisidel tuleneb varjupaiga- ja
rändehalduse määrusest (EL) 2024/1351, mis on üks kümnest 2024. aastal kinnitatud EL
varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi paketti kuuluvast õigusaktist. Reformi
terviklikku rakendamist alustati 12. juunil 2026.
Varjupaiga- ja rändehalduse määrus sätestab, et liikmesriigid, kes ise ei ole rändesurve all, on
kohustatud aitama suure rändesurve all olevaid riike. Taolist abi nimetatakse
solidaarsuspanuseks ning abi andval riigil on võimalik otsustada panustamismeetmete üle.
Abistada võib kolmel viisil:
1. võttes vastu rahvusvahelise kaitse taotlejaid või saajaid (ümberpaigutamine);
2. makstes rahalist toetust, mis on arvutatud kokku lepitud valemi järgi, mis võtab arvesse
nii rahvaarvu kui ka riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP);
2
3. asendades rahaline toetus muu vajaliku abiga (nt eksperdid, töövahendid, tehnika)
samas väärtuses ning lähtuvalt abi vajava riigi vajadusest.
Panustada võib kombineerides kõiki kolme moodust või valides neist ühe. Rändesurve alla
sattunud liikmesriikide solidaarne abistamine õiglase panuse1 ulatuses on liikmesriikidele
kohustuslik. Rändesurve all olevad riigid on automaatselt vabastatud enda solidaarsuspanuse
täitmisest ning neil on õigus saada abi solidaarsusreservist. Rändesurve ohus olevatel
liikmesriikidel on eelisõigus saada operatiivset ja rahalist toetust EL-i rändetoetuste
tööriistakastist. Liikmesriigid, kelle puhul on viimase 5 aasta kumulatiivse rändestatistika
alusel tuvastatud, et nad on märkimisväärses rändeolukorras, on õigus taotleda osalist või
täielikku vabastust oma solidaarsuspanusest. Taotlus oma solidaarsuspanusest vabastamiseks
esitatakse Euroopa Komisjonile, kes annab oma hinnangu, kas solidaarsuspanuse vähendamine
on õigustatud ning kuidas see võib aidata olukorda liikmesriigis stabiliseerida. Otsuse
liikmesriigi solidaarsuspanuse vähendamise kohta teeb EL-i Nõukogu.
Komisjon on hinnanud 2027. aasta solidaarsusvajadusi ning teinud ettepaneku2 EL Nõukogu
rakendusotsuseks, mille kohaselt oleks järgmise aasta solidaarsusreservi suurus 35 000
ümberpaigutamist ja/või 700 miljonit eurot rahalist abi.
6. novembril avaldas Komisjon kolmenädalase hilinemisega teise iga-aastase rändearuande,
mis annab ülevaate rände olukorrast EL-is perioodil 1.07.2025 – 30.06.2026. Aruanne on
aluseks EK rakendusotsusele, milles määratletakse liikmesriigid, kes on rändesurve all, kellel
on oht sattuda rändesurve alla või kus on märkimisväärne rändeolukord.
Komisjoni otsuse kohaselt on teise solidaarsustsükli periooduil rändesurve all olevad riigid
Kreeka, Küpros, Itaalia, Hispaania. Rändesurve riski all on Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Eesti,
Iirimaa, Prantsusmaa, Horvaatia, Läti, Leedu, Luksemburg, Holland, Poola, Sloveenia ja
Soome ning märkimisväärses rändeolukorras on Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Horvaatia, Austria ja
Poola.
Eesti on liigitatud märkimisväärse rändeolukorraga liikmesriikide kategooriasse eeskätt
seetõttu, et võrreldes SKP ja rahvaarvuga on Eestis viimase viie aasta jooksul registreeritud
suur arv Ukraina sõjapõgenikest ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse saajaid.
EL Nõukogu eesistuja Iirimaa ja Euroopa Komisjoni soov on saavutada JSK nõukogu istungil
poliitiline kokkuleppe solidaarsusreservi rakendusotsuses, mis kirjeldab liikmesriikide teatatud
solidaarsuspanused 2027. aastaks. Märkimisväärses rändeolukorras olevad liikmesriigid, sh
Eesti peavad Euroopa Komisjonile esitama taotlused oma solidaarsuspanuse vähendamiseks
enne kõnealust istungit, misjärel annab Komisjon oma hinnangu vähendamistaotluste
põhjendatuse kohta.
1 Liikmesriikide solidaarsuspanuse suurus ehk õiglane määr arvutatakse ühiselt kokkulepitud valemi järgi, mis
kajastub varjupaiga- ja rändehalduse määruses vastavalt liikmesriigi rahvastiku ja SKP suurusele. Sätestatud
varjupaiga ja rändehalduse määruse 2024/1351 lisas ja artiklis 66, mõjutegurid on 50% SKP ja 50% rahvaarv.
Piirmäärad on sätestatud sama määruse artiklis 12. 2 Ettepanek nõukogu rakendusotsuse kohta iga-aastase solidaarsuskogumi (Annual Solidarity Pool) loomise
kohta 2027. aastal. – 14745/26 (R-UE/EU-R) + ADD 1 (R-UE/EU-R).
3
Eesti seisukohad:
1.1. Rändesurve all liikmesriikide abistamiseks mõeldud Euroopa Liidu
solidaarsusreservi 2027. aasta kogumaht ei või ületada 35 000 ümberpaigutamist ja/või
700 miljonit eurot.
1.2. Arvestades Eesti kuulumist märkimisväärses rändeolukorras olevate riikide
kategooriasse, taotleb Eesti 2027. aasta solidaarsusreservi panuse vähendamist 100%
ulatuses.
1.3. Kui solidaarsuspanuse täies mahus vähendamist ei ole võimalik saavutada, on Eesti
valmis 2027. aastal solidaarsusreservi panustama vähendatud mahus rahaliselt ja
võimaluse korral alternatiivsete meetmetega (tehnika, eksperdid). Eesti ei osale
ümberpaigutamises.
Põhjendus: Eesti õiglane solidaarne panus on 0,267% EL-i kogu abivajadusest. Õiglane panus
on tuletatud rahvaarvu ja SKP osast EL-i rahvaarvu ja SKP-sse (50% osakaal on SKP ja 50%
rahvaarv). Valemi kohaselt on Euroopa Komisjoni 6. novembri ettepanekust lähtuvalt Eesti
õiglaseks panuseks 2027. aastal minimaalselt, kas:
A. 93 rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja vastu võtmine (ümberpaigutamine); või
B. 1 869 000 euro väärtuses rahalise toetuse maksmine
Riigieelarve strateegia 2025-2028 raames on planeeritud aastateks 2026-2028 iga-aastaselt 1,7
miljonit eurot sihtotstarbelisse reservi solidaarsuspanuse tagamiseks. Kuna varjupaiga- ja
rändehalduse õigustiku reform jõustus täielikult 12. juunil 2026 ning Eesti oli 2026. aastal
märkimisväärse rändeolukorra kategoorias, mis omakorda võimaldas vähendada Eesti
solidaarsuspanust, kujunes 2026. aasta Eesti solidaarsuspanuseks kokku 560 000 eurot.
Solidaarsuspanuse tegemisel tuleks Siseministeeriumi hinnangul arvesse võtta, et hoolimata
pidevast ohust on rändeolukord Eesti piiridel rahulik, Ukraina sõjapõgenike menetlemise ja
vastuvõtmise koormusega on saadud hästi hakkama. Eesti kuulumine „märkimisväärse
rändeolukorra“ kategooriasse tugineb eeskätt Ukraina sõjapõgenike (ajutise- ja rahvusvahelise
kaitse saajate) arvudel.