| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-02085-2 |
| Registreeritud | 20.11.2026 |
| Sünkroonitud | 21.11.2026 |
| Liik | Protokolli märgitava otsuse eelnõu |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-5 Vabariigi Valitsuse otsuste alusdokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Välisministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Välisministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526
Vabariigi Valitsus
Stenbocki maja
Rahukohtu 3
15161 Tallinn
19.11.2026 nr 15.1-4/7398
Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2026. aasta istungile Eesti
seisukohad Euroopa Komisjoni poolt esitatud teatise kohta „Ettevalmistused laiemaks liiduks“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Tsahkna
minister
Lisa:
1. Protokollilise otsuse eelnõu 4 lehel;
2. Seletuskiri 16 lehel;
3. ELi komisjoni teatis „Ettevalmistused laiemaks liiduks“ 26 lehel;
4. Teatisele lisatud komisjoni talituste töödokument (masintõlge) 146 lehel.
Tuuli Pärnsalu 637 7227
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 6.10.2026 COM(2026) 705 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING
REGIOONIDE KOMITEELE
Ettevalmistused laiemaks liiduks
{SWD(2026) 705 final}
1
Ettevalmistused laiemaks liiduks
I. Liidu ettevalmistamine laienemiseks
Laienemine muudab Euroopa tugevamaks. See on pikaajaline investeering Euroopa
rahusse, julgeolekusse, heaolusse ja tema postistiooni maailmas. See suurendab liidu poliitilist
ja majanduslikku kaalu, suutlikkust kaitsta oma huve ja edendada oma väärtusi.
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja laiemad ohud Euroopa julgeolekule on muutnud
laienemise geopoliitiliseks vajaduseks. Laienemisprotsessis osalevate riikide integreerimine
liitu on Euroopa otsene ja vahetu huvi. Demokraatlikumast, stabiilsemast ja laiemast Euroopast
saavad selget kasu ka selle kodanikud. Õigusriigi, demokraatia ja heaolu laiendamisega
Euroopas on võimalik tugevdada ühtset turgu, luua uusi kaubandus- ja investeerimisvõimalusi
ning toetada majanduskasvu tarbijate ja innovatsiooni lisandumise kaudu. Eurooplaste jaoks
tähendab see rohkem töökohti, rohkem ärivõimalusi, paremini ühendatud taristut ja tugevamaid
tarneahelaid. Laienemine võimaldab ka parandada energiajulgeolekut, transpordiühendusi ja
keskkonnakaitset.
Ühinemisprotsess on endiselt rangelt tulemuspõhine ja eeldab liikmesuseks vajalike reformide
rakendamisel püsivaid edusamme. Samal ajal peab liit liikuma edasi enda ettevalmistustega ja
jätkama panustamist järkjärgulisse integratsiooni, millest kodanikud ja ettevõtjad saavad
käegakatsutavat kasu juba enne ühinemist.
2023. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus kutsus president von der Leyen liitu üles näitama
samasugust kindlameelsust kui laienemisprotsessis osalevad riigid, ja teatas laienemiseelse
poliitika läbivaatamisest.1 Samal aastal esitatud Granada deklaratsioonis pandi
laienemisprotsessis osalevatele riikidele kohustus suurendada oma reformipüüdlusi ja liidule
kohustus teha vajalikud ettevalmistused liidu sees.2 Liit peab ka tagama, et tema poliitika,
institutsioonid ja rahastamine on laienemisküpsed. Kõik osalised peavad liikuma edasi nii, et
liit ja tulevased liikmesriigid oleksid ühinemiseks valmis.
Komisjoni 2024. aasta märtsi teatises esitati see põhimõte tööprogrammi kujul nelja valdkonda
lahtikirjutatuna: väärtused, poliitika, eelarve ja juhtimine.3 2024. aasta juunis võttis Euroopa
Ülemkogu vastu tegevuskava sisereformidega seotud edasiseks tööks ja kutsus komisjoni üles
esitama põhjalikud poliitikaülevaated, mis sisaldavad nendes neljas valdkonnas tegevuslikke
aspekte.4 Poliitilistes suunistes aastateks 2024–2029 võttis komisjon kohustuse esitada
ettepanekuid, mille abil tugevdada liidu tegutsemissuutlikkust.5 Samal ajal esitas Euroopa
Parlament oma seisukoha 2023. aasta ettepanekutes aluslepingute reformimise kohta ning
1 Von der Leyen, Ursula, „2023. aasta kõne Euroopa Liidust – Kohustus ajaloo ees“, Strasbourg, 13. september
2023. 2 Euroopa Ülemkogu, Granada deklaratsioon, 6. oktoober 2023. 3 Euroopa Komisjon, Teatis laienemiseelsete reformide ja poliitika läbivaatamise kohta, 2024,
COM(2024) 146 final. 4 Euroopa Ülemkogu, Euroopa Ülemkogu kohtumine (27. juuni 2024) – Järeldused, EUCO 15/24, 27. juuni 2024. 5 Von der Leyen, Ursula, „Euroopa valik – Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule 2024–
2029“, 18. juuli 2024.
2
2025. aasta raportis ja resolutsioonis laienemisläbirääkimiste institutsiooniliste tagajärgede
kohta.6
Käesolev teatis on vastus Euroopa Ülemkogu antud volitustele, tugineb parlamendi
seisukohale ning selles esitatakse läbivaatamisest tulenevad poliitilised suunised ja
kavandatavad meetmed.
Nende meetmetega valmistatakse liidu juhtimist, poliitikat ja eelarvet ette laienemiseks ning
tugevdatakse liidu väärtuste ja õigusriigi põhimõtte kaitset.
Tõhustatud järkjärguline integratsioon toetab kandidaatriikide ühinemisettevalmistusi, sest
osalemine valitud liidu poliitikavaldkondades enne liikmeks saamist – eeldusel et tingimused
on täidetud – aitab suurendada haldussuutlikkust ning toob kodanikele ja ettevõtjatele enne
ühinemist käegakatsutavat kasu. Need jõupingutused on osa laiemast kohanemisprotsessist,
sest ELi poliitika areneb pidevalt, et kohanduda uute väljakutsete ja muutuva geopoliitilise
keskkonnaga. Tulevase laienemise väljavaade on liidu poliitika ja selle edasise arengu üle
käimas oleva arutelu lahutamatu osa.
Läbirääkimistes kõige kaugemale jõudnud riikide tegevuskavades nähakse ette selged
prioriteedid koos ajakava ja oodatavate tulemustega, et aidata kõige kaugemale jõudnud
kandidaatriikidel viia lõpule vajalikud reformid ja suunata tööd nõukogus. Selline selgus aitab
ära kasutada laienemise dünaamikat ja valmistuda tugevamaks liiduks.
Ühinemislepingutes sätestatud kaitsemeetmed peaksid tagama, et ühinemisläbirääkimiste
käigus võetud kohustuste täitmist jätkatakse, ja pakkuma sihipäraseid õiguskaitsevahendeid
tõsiste puuduste korral, mis võivad kahjustada liidu nõuetekohast toimimist. Üheskoos seovad
need elemendid liidusisesed ettevalmistused kandidaatriikide edusammudega liikmeks saamise
teel.
II. Laienemiseelse poliitika läbivaatamine
Komisjon vaatas läbi kogu liidu poliitika ja valdkonnad, kus laienemine võib mõjutada poliitika
kujundamist, rakendamist või rahastamist. Poliitika läbivaatamise tulemused näitavad, et liit
suudab suurema liikmeskonnaga toime tulla, kui ta kohandab sihipäraselt kehtivat
aluslepingute raamistikku ja ühinemislepinguid.
Lisatud komisjoni talituste töödokumendis on esitatud põhjalik valdkondlik analüüs ja
reformisuunised.7 Hinnang ei mõjuta tulevaste ühinemiste aega ega järjekorda, sest need
sõltuvad sellest, kui kiiresti konkreetne riik ühinemistingimused täidab ja millal kõik
lepinguosalised riigid ühinemislepingu kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega
ratifitseerivad. Hinnangus eristatakse laienemiseks vajalikke kohandusi käimasolevatest
reformidest, milles juba arvestatakse suurema liidu väljavaadet. Komisjon jätkab oma poliitika
kujundamisel laienemisega seotud kaalutluste arvessevõtmist ja teeb vajaduse korral
6 Euroopa Parlament, 22. novembri 2023. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi ettepanekute kohta aluslepingute
muutmiseks, 2022 (2022/2051(INL)).Euroopa Parlament, 22. oktoobri 2025. aasta resolutsioon ELi
laienemisläbirääkimiste institutsiooniliste tagajärgede kohta (2025/2041(INI)). 7 SWD(2026) 705.
3
olemasolevates raamistikes kohandusi. Suuremast liikmeskonnast johtuvad täiendavad nõuded,
kui see muudab poliitikaeesmärke või vastutusalade või rahaliste vahendite jaotust, suurendab
reguleeritud üksuste arvu, laiendab ühiseid võrgustikke ja infosüsteeme või tekitab
märkimisväärse investeerimisvajaduse.
Haldussuutlikkus ja rakendamine on kõige sagedasemad tingimused, mis puudutavad kõiki
poliitikavaldkondi nii ELis kui ka laienemisprotsessis osalevates riikides. Enne ühinemist tuleb
tugevdada oskusi, regulatiivset ja järelevalvesuutlikkust, koostalitlusvõimelisi süsteeme ja
haldusasutustevahelist koostööd. Läbivaatamiste tulemustes tuuakse ka esile kasu, mida
saadakse tugevamast järkjärgulisest integratsioonist ühinemisprotsessi ajal, näiteks paraneb
tulevaste liikmete haldussuutlikkus.
Praeguse geopoliitilise keskkonna taustal on hädavajalik, et EL kohandaks oma juhtimist ning
muudaks otsuste tegemise kiiremaks ja tulemuslikumaks. Aluslepingutest tulenevaid võimalusi
täiel määral ära kasutades suudab liit suurendada oma suutlikkust tegutseda, valmistada end
ette tulevasteks liikmeteks ja olla üldiselt tulevikumuutusteks valmis.
1. Juhtimine
Lissaboni lepingu eesmärk oli parandada laienenud liidu toimimist ja võtta arvesse edasisi
laienemisi. Selle lepinguga laiendati kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist ja
seadusandlikku tavamenetlust, võeti nõukogus kasutusele topeltenamuse süsteem, kehtestati
Euroopa Parlamendi liikmete maksimaalne arv ja selle koosseisu reguleerivad põhimõtted ning
sätestati komisjoni koosseisu käsitlevad normid. Samuti nähti sellega ette mehhanismid, mille
kaudu saab otsuste tegemist veelgi kohandada, sealhulgas üleminekuklauslid, ning hõlbustati
tõhustatud koostöö kasutamist.
Need sätted loovad liidule tulevaste laienemiste ettevalmistamiseks laia aluse. Komisjon toetab
aluslepingute muutmist, kui see on vajalik. Samal ajal peaks liit ära kasutama kõik võimalused,
mida pakuvad kehtivad aluslepingud, et tugevdada oma suutlikkust tegutseda ja valmistuda
tulevaseks laienemiseks.8
Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamise laiendamine
Aluslepingute kohaselt on kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine üldreegel, kuid
mitmes olulises poliitikavaldkonnas kohaldatakse endiselt ühehäälsust.
Üleminekuklauslid võimaldavad Euroopa Ülemkogul või nõukogul aluslepingutes sätestatud
tingimustel kasutada ühehäälse hääletamise asemel kvalifitseeritud häälteenamusega
hääletamist või seadusandliku erimenetluse asemel tavamenetlust. Selleks on aga vaja
ühehäälset otsust ning teatavatel juhtudel Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide
nõusolekut. Ometi on see kõige otsesem viis, kuidas tõhustada otsustamist kehtivate
aluslepingute raames.
Nagu on märgitud varasemates teatistes, jätkab komisjon nende kasutamise propageerimist
sellistes valdkondades nagu piiravad meetmed (sanktsioonid), inimõigused ning ühise
julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviilmissioonid, maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja
8 Euroopa Komisjon, Teatis „Visioonist reaalsuseks“, 2022, COM(2022) 404); Euroopa Komisjon, Teatis
laienemiseelsete reformide ja poliitika läbivaatamise kohta, 2024, COM(2024) 146.
4
maksustamise vältimise vastased meetmed, energiapoliitika maksualased meetmed ja
sotsiaalkaitse.9
Aluslepingud pakuvad suuremat paindlikkust valdkondades, kus kohaldatakse ühehäälsust.
Näiteks ühise välis- ja julgeolekupoliitika puhul võivad liikmesriigid kasutada otsuse
blokeerimise asemel konstruktiivset hääletamisest hoidumist. Euroopa Liidu lepingu (edaspidi
„ELi leping“) artikli 31 lõikega 2 lubatakse nõukogul teatavatel asjaoludel teha otsus
kvalifitseeritud häälteenamusega, sealhulgas algatuste puhul, mis põhinevad Euroopa
Ülemkogu otsusel, millega määratakse kindlaks liidu strateegilised huvid ja eesmärgid, ning
otsuste puhul, millega rakendatakse nõukogu otsust, millega määratakse kindlaks liidu meede
või seisukoht. Nende sätete pakutavate võimaluste ärakasutamine aluslepingutes sätestatud
tingimustel võimaldaks liidul tegutseda kiiremini ja tulemuslikumalt, muu hulgas
sanktsioonide ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviilmissioonide valdkonnas.
Kvalifitseeritud häälteenamuse laialdasema kasutamisega koos võiks võtta kasutusele
asjakohased meetmed oluliste riiklike huvide kaitsmiseks. Liidu õigus- ja poliitilises
raamistikus on juba olemas mehhanismid, milles on ühendatud otsustusprotsessi
tulemuslikumaks muutmine ja riikide tundlike küsimuste arvessevõtmine:
• hädapiduri klauslid võimaldavad liikmesriigil valdkondades, kus aluslepingutes on
selline võimalus ette nähtud, suunata kvalifitseeritud häälteenamusega hääletatava
küsimuse Euroopa Ülemkogule, kui ta leiab, et kaalul on olulised riiklikud huvid;10
• Ioannina kompromiss nõuab, et kui mitu liikmesriiki on otsuse vastu, peab nõukogu
jätkama arutelusid ja püüdma leida rahuldava lahenduse, loomata seejuures vetoõigust.
Nende mehhanismidega on võimalik muuta otsuste tegemine tulemuslikumaks ning võtta
samal ajal arvesse liikmesriikide olulisi riiklikke huve. Komisjon on valmis tegema Euroopa
Parlamendi ja nõukoguga koostööd asjakohaste ja proportsionaalsete kaitsemeetmete osas,
mida võiks üleminekuklauslitega seoses kasutusele võtta, võttes arvesse konkreetset
poliitikavaldkonda ja asjaomaseid olulisi riiklikke huve.
Praeguste tavade optimeerimine
Ametlike hääletusreeglite kõrval püüab nõukogu sageli saavutada konsensust ka juhtudel, kui
kohaldatakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletust. Konsensus võib tugevdada poliitilist
isevastutust, kuid võib ka tegutsemist edasi lükata.
Seepärast kutsub komisjon nõukogu üles kasutama rohkem kvalifitseeritud häälteenamust, kui
see on aluslepingutega ette nähtud. Selgemad ajakavad, lahendamata probleemide varasem
väljaselgitamine ja õigeaegne ministritele suunamine peaksid hõlbustama kokkuleppele
jõudmist ja võimaldama teha otsuseid põhjendamatu viivituseta. Komisjon kutsub nõukogu
9 Vt teatised „Tugevam tegija rahvusvahelisel tasandil: tõhusam otsuste tegemine ELi ühises välis- ja
julgeolekupoliitikas“ – COM(2018) 647; „Tõhusama ja demokraatlikuma otsustusprotsessi poole ELi
maksupoliitikas“ – COM(2019) 8; „ELi energia- ja kliimapoliitika tõhusam ja demokraatlikum otsustusprotsess“
– COM(2019) 177, ja „Tõhusam otsustusprotsess sotsiaalpoliitikas: valdkondade määratlemine, milles liikuda
kvalifitseeritud häälteenamuse suunas“ – COM(2019) 186. 10 Vt ELi toimimise lepingu artikkel 48, artikli 82 lõige 3 ja artikli 83 lõige 3.
5
üles võtma neid eesmärke oma töömeetodites arvesse, austades seejuures täielikult tema
institutsioonilist autonoomiat.
Need kaalutlused on eriti olulised rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamisel ja
nende sõlmimisel. Segalepingute kasutamine eeldab, et liikmesriigid peavad need
ratifitseerima ja liit need sõlmima, mis võib muuta protsessi keerulisemaks ja
aeganõudvamaks. Kui lepingu saab sõlmida liit üksi, tuleks vältida segalepingu tarbetut
kasutamist, järgides täielikult aluslepingute kohast pädevuste jaotust. Asjakohaste
kokkulepetega tuleks tagada liikmesriikide kaasatus, sealhulgas lepingu alusel loodud organite
töösse. Samuti peaks nõukogu komisjoni esildatud kolmandate riikide või rahvusvaheliste
organisatsioonidega sõlmitavate mittesiduvate kokkulepete heakskiitmisel kohaldama otsuseid
tehes vaikimisi kvalifitseeritud häälteenamust. Nõukogu praegune konsensuse nõudmise tava
pärsib tarbetult ELi suutlikkust tegutseda rahvusvahelisel areenil kiiresti ja tulemuslikult.
Sama küsimus tekib ühinemisläbirääkimistel. ELi lepingu artikli 49 kohaselt teeb nõukogu
otsuse liikmeks saamise avalduse kohta ühehäälselt. Praktikas ja praeguste
läbirääkimisraamistike kohaselt teeb nõukogu ka vaheotsused ühehäälselt. Komisjon soovitab
nõukogul leppida kokku, et läbirääkimispeatükkide teemaplokkide avamisel ja
ühinemisläbirääkimiste käigus muude vaheotsuste tegemisel kasutataks kvalifitseeritud
häälteenamust. Ühinemise tingimuseks jääb ka edaspidi, et nõukogu teeb pärast
konsulteerimist komisjoniga ja Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ühehäälse otsuse ning
et ühinemislepingu ratifitseerivad kõik lepinguosalised riigid kooskõlas oma põhiseadusest
tulenevate nõuetega.
Edasiliikumine tõhustatud koostöö kaudu
Kui liit tervikuna ei suuda liidu poliitika eesmärke mõistliku aja jooksul saavutada, on
aluslepingutes nende eesmärkide saavutamiseks ette nähtud muu viis: tõhustatud koostöö.
Tõhustatud koostöö võimaldab vähemalt üheksast liikmesriigist koosneval rühmal seada
konkreetses poliitikavaldkonnas sisse tihedam koostöö vastavalt aluslepingutes kehtestatud
tingimustele.11
Tõhustatud koostöö on oma kasulikkust juba tõestanud. Tänu sellele on olnud võimalik luua
Euroopa Prokuratuur ja anda Ukraina toetuslaenu aastateks 2026–2027. Need näited näitavad,
et diferentseeritud integratsiooni abil on võimalik edendada ühiseid Euroopa eesmärke liidu
institutsioonilises raamistikus. Euroopa Prokuratuur on ka näide sellest, et edukas koostöö võib
aja jooksul meelitada ligi uusi liikmesriike.
Selle kogemuse pinnalt vaatab komisjon läbi menetluses olevad ettepanekud, et teha kindlaks,
kus tõhustatud koostöö võiks aidata välja püsivast ummikseisust ning samal ajal võimaldada
saavutada koostöö aluseks olevate ettepanekute eesmärgid. Läbivaatamise käigus hinnatakse
vastavust aluslepingus kehtestatud tingimustele ja võimalike osalejate valmisolekut.
11 Mehhanism on sätestatud ELi lepingu artikli 20 lõikes 2 ja ELi toimimise lepingu artiklites 326–334.
6
Institutsioonide ettevalmistamine suuremaks liiduks
Tulemuslik juhtimine eeldab ka seda, et institutsioonid oleksid ka edaspidi otstarbekohased.
Aluslepingud ja tulevased ühinemislepingud loovad raamistiku uute liikmesriikide
integreerimiseks ja vajalike kohanduste tegemiseks.
Komisjoni puhul on aluslepingutega ette nähtud, et volinike arv on kaks kolmandikku
liikmesriikide arvust ja nad valitakse rangelt võrdse rotatsiooni alusel, kui Euroopa Ülemkogu
ei otsusta teisiti. Euroopa Ülemkogu on seni säilitanud põhimõtte, et iga liikmesriik on
esindatud ühe liikmega,12 ja komisjon on seda arvesse võttes teinud kohandusi, eelkõige juhtiva
asepresidendi rolli kehtestamise kaudu. Mõlemal mudelil on oma eelised. Väiksem kolleegium
võimaldab laiemaid vastutusalasid ja muudab koordineerimise lihtsamaks. Praegune mudel
annab kolleegiumile vahetu teadmise kogu liidu poliitilisest, majanduslikust ja halduslikust
reaalsusest. Aluslepingutes sätestatud väiksema kolleegiumi standardlahendust saab kasutada
ka liidu kasvades.
Aluslepingutega piiratakse Euroopa Parlamendi koosseisu 750 parlamendiliikmega (+
president) ning sätestatud on kahanev proportsionaalsus. Euroopa Parlamendi 2024.–2029.
aasta ametiaja koosseis jätab veidi ruumi uute liikmesriikide esindajate lisandumiseks
aluslepingutes sätestatud ülemmäära piires. Edasised laienemised eeldavad siiski, et kohtade
jaotus vaadatakse läbi. Parlament peab leidma tasakaalu uute liikmesriikide esindatuse ja
suutlikkuse vahel tulemuslikult toimida. Tema ülesanne on teha ettepanek oma tulevase
koosseisu kohta, kusjuures lõpliku otsuse teeb ühehäälselt Euroopa Ülemkogu.13
Euroopa Ülemkogu ja nõukogu puhul samaväärset arvulist piirmäära ei ole: iga liikmesriik
säilitab oma koha. Suurem liikmeskond suurendab siiski nõudmisi nõukogu koosseisudele ja
ettevalmistavatele organitele. Töömeetodeid, koordineerimist ja tegevussuutlikkust tuleb
vastavalt kohandada.
Komisjon teeb koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et määrata kindlaks otsused, mis
tuleb enne iga ühinemist vastu võtta. Selle töö eesmärk on ühendada tulemuslik toimimine
kodanike ja liikmesriikide asjakohase esindatusega, austades samal ajal iga institutsiooni
kohustusi ja menetlusautonoomiat.
Need ettevalmistused puudutavad ka praktilist suutlikkust tegutseda suuremas liidus. Personal
ja värbamine, kirjalik ja suuline tõlge, õiguslik läbivaatamine, turvalised digisüsteemid ja
koosolekuruumid vajavad kõik eelplaneerimist. Liidu asutustel peavad olema
12 Euroopa Ülemkogu 28. novembri 2024. aasta otsus (EL) 2024/2997, millega nimetatakse ametisse komisjon.
ELi lepingu artikli 17 lõike 5 alusel on Euroopa Ülemkogu 2013. aasta otsuses (otsus 2013/272/EL) sätestatud, et
Euroopa Komisjoni liikmete arv vastab ELi liikmesriikide arvule. Artikliga 2 on ette nähtud, et Euroopa
Ülemkogu vaatab otsuse läbi enne seda, kui toimunud on üks kahest sündmusest, olenevalt sellest, kumb on
varasem: 1) järgmise komisjoni ametisse nimetamine: otsust 2013/272/EL pikendati 2019. aastal (otsus
2019/1989) ja 2024. aastal (otsus 2024/2997), säilitades liikmete suhtarvu 1:1, või 2) kolmekümnenda liikmesriigi
ühinemine (kui ELiga ühineb uus riik, mille tagajärjel suureneb liikmesriikide koguarv 30-ni, on Euroopa
Ülemkogu õiguslikult kohustatud otsuse läbi vaatama enne, kui esimene laienemisjärgne komisjon ametisse
astub). 13 Praegune tava on, et iga liikmesriigi kohtade arv (ja seega parlamendiliikmete koguarv igas
parlamendikoosseisus) otsustatakse enne iga Euroopa Parlamendi valimisi. Euroopa Ülemkogu taotlusel
valmistab Euroopa Parlament praegu ette raportit kohtade jaotuse alalise süsteemi kohta, vt
https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/AFCO-PR-758177_ET.pdf.
7
eksperditeadmised ja tegevussuutlikkus, et teha koostööd uute riigiasutustega, samal ajal kui
liidu delegatsioonid peavad võtma arvesse lisavajadusi, mis tulenevad koordineerimisest ja
vajadusest olla välissuhetes esindatud. Komisjon kooskõlastab need ettevalmistused teiste
institutsioonide ja asutustega.
Komisjon uurib käimasoleva ulatusliku läbivaatamise käigus põhjalikumalt oma sisemist
toimimist. Ka see toetab laienemiseks ettevalmistumist.
Järgmised sammud
Komisjon kavatseb
• selgitada süstemaatiliselt välja poliitikaalgatused, mille puhul tuleks rakendada
üleminekuklausleid, ning esitada nõukogule selle kohta soovitused;
• julgustada kvalifitseeritud häälteenamuse laialdasemat kasutamist, kui aluslepingud seda
lubavad;
• vaadata läbi menetluses olevad ettepanekud ja julgustada tõhustatud koostöö kasutamist,
kui poliitikaeesmärgid ja õiguslikud eeldused selleks on täidetud;
• teha koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga tulevasteks ühinemisteks vajalike
institutsiooniliste ja tegevuslike kohanduste osas.
2. Väärtused ja õigusriigi põhimõte
Õigusriigi põhimõtte, põhiõiguste ja demokraatia austamine on liidu liikmesuse ja toimimise
alused.14 Neid aluseid tuleb igas liikmesriigis tulemuslikult kaitsta, et tagada vastastikune
usaldus, õigusalane koostöö ja liidu vahendite usaldusväärne haldamine. Sõltumatud kohtud ja
tõhusad õiguskaitsevahendid kaitsevad ka kodanike õigusi ja annavad ettevõtjatele
kindlustunde, et ühiseid norme kohaldatakse kogu ühtsel turul.
Sellise kaitse tagamiseks peab ühinemisprotsess minema õigusaktide vastavusse viimisest
kaugemale. Institutsioonid peavad praktikas töötama tulemuslikult ja reformid peavad jätkuma.
Järelevalve, stiimulid ja täitmise tagamine peaksid seetõttu moodustama raamistiku, mille
kohaldamist jätkatakse ka pärast ühinemist. See on praeguste ja tulevaste liikmesriikide ühine
vastutus: liit peab oma vahendeid kasutama tulemuslikult ning laienemisprotsessis osalevatel
riikidel tuleb saavutada enne ühinemist reformide läbiviimisel püsivaid tulemusi.
Õigusriigi põhimõtte kaitsmine enne ja pärast ühinemist
See nõue kajastub põhiküsimuste teemaplokis, mis avatakse esimesena, suletakse viimasena ja
määrab läbirääkimiste üldise tempo.15 Laienemisprotsessis osalevad riigid peavad eelkõige
looma toimivad demokraatlikud institutsioonid, sõltumatud ja tulemuslikud kohtusüsteemid,
ennetama korruptsiooni ja esitama selle eest süüdistusi, austama põhiõigusi, sealhulgas
mittediskrimineerimise põhimõtet, soolist võrdõiguslikkust ja vähemuste hulka kuuluvate
14 ELi lepingu artiklid 2 ja 49. 15 Põhiküsimuste teemaplokk hõlmab põhiväärtusi ja põhimõtteid, millele EL on rajatud. Nende hulka kuulub ELi
acquis, mis on seotud õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste, demokraatlike institutsioonide toimimise, avaliku
halduse reformi ja majanduskriteeriumidega.
8
isikute õigusi, kaitsma meediavabadust ja meedia mitmekesisust ning säilitama tulemusliku
kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi. Lisaks nõutakse 2020. aasta muudetud
laienemismetoodikas korruptsioonivastase töö süvalaiendamist ja sellele keskse tähelepanu
pööramist asjaomastes peatükkides.16 Seadusandlikud ja institutsioonilised reformid peavad
andma usaldusväärseid tulemusi.
Iga-aastastes laienemisaruannetes hinnatakse nende reformide elluviimisel tehtud edusamme
ja valmisolekut täita liikmeks saamise tingimusi. Hindamist täiendavad õigusriigi olukorda
käsitlevad aruanded, kaasates mõned kandidaatriigid objektiivsete ja tulemuspõhiste
kriteeriumide alusel liikmesriikidega samasse ennetustsüklisse. Albaania, Montenegro, Põhja-
Makedoonia ja Serbia osalemise eeskujul kaasab komisjon järk-järgult uusi kandidaatriike, kui
nad on selleks valmis.
Liidu toetust ja järkjärgulist integratsiooni peaksid suunama laienemispaketi soovitused.
Finantsabi ja juurdepääs teatavatele hüvedele peaksid jääma seotuks mõõdetavate
edusammudega, eelkõige eesmärgipõhiste rahastamisvahendite kaudu.17 Järelmeetmete abil
selgitatakse välja pooleliolevad reformid ja vastutavad asutused, suunatakse tehniline abi
tuvastatud rakendamislünkade täitmisele ja hinnatakse tulemusi järgmises aruandlustsüklis.
Stiimulid peavad kajastama tõendatud edusamme, sealhulgas asjaomaste institutsioonide
sõltumatust ja tulemuslikkust. Seda lähenemisviisi on juba rakendatud Ukraina, Lääne-Balkani
ja Moldova eesmärgipõhiste rahastute raames. Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus
jäävad laienemisprotsessis osalevate partnerite peamiseks rakendusvahendiks eesmärgipõhised
kavad, milles maksed on seotud reformide elluviimisega (sealhulgas õigusriigi ja
korruptsioonivastase võitluse valdkonnas) ja investeeringutega. Kui kandidaatriikidest on
saanud liikmesriigid, siis peavad nad järgima ka riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade
asjakohaseid sätteid.
Euroopa Prokuratuur on nüüd acquis’ osa. See tähendab, et ka uued liikmesriigid peavad alates
ühinemiskuupäevast prokuratuuri töös tulemuslikult osalema. Komisjon hindab, kas riikide
vajalikud õiguslikud ja tegevuslikud ettevalmistused on läbirääkimiste ajal edenenud, ja
võimaluse korral hõlbustab sellesuunalist liikumist. See puudutab eelkõige ettevalmistavaid
samme Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröride ametisse nimetamiseks ning
riigisiseste karistusõiguse ja kriminaalmenetluse normide vajalikku ühtlustamist, et Euroopa
16 Euroopa Komisjon, Teatis „Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne-Balkani riikide usutavad väljavaated saada
ELi liikmeks“, 2020,COM(2020) 57 final. 17 Praegused ja tulevased rahastamisvahendid hõlmavad järgmist: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU
29. veebruari 2024. aasta MÄÄRUS (EL) 2024/792, millega luuakse Ukraina rahastu; EUROOPA
PARLAMENDI JA NÕUKOGU 14. mai 2024. aasta MÄÄRUS (EL) 2024/1449, millega luuakse Lääne-Balkani
reformi- ja kasvurahastu; EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU 18. märtsi 2025. aasta MÄÄRUS (EL)
2025/535, millega luuakse Moldova Vabariigi reformi- ja kasvurahastu; EUROOPA PARLAMENDI JA
NÕUKOGU 15. septembri 2021. aasta MÄÄRUS (EL) 2021/1529, millega luuakse ühinemiseelse abi instrument
(IPA III); EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU 9. juuni 2021. aasta MÄÄRUS (EL) 2021/947, millega
luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse otsust
nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu
määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009.
9
Prokuratuuril oleks võimalik tulemuslikult teostada oma pädevust uue liikmesriigi
territooriumil.
Tagamaks, et nõuete täitmine jätkub, võetakse pärast ühinemist kasutusele kõik liidu õigusriigi
tagamise vahendid. Kõigi liikmesriikide õigusriigi olukorda jälgitakse õigusriigi olukorda
käsitleva aruande alusel ning vajaduse korral antakse soovitusi edasiste reformide
suunamiseks.
Õigusriigi põhimõtte järgimisega seotud probleemide lahendamiseks kasutatavate õiguslike
vahendite hulka kuuluvad ka rikkumismenetlused, eelarve tingimuslikkus, stiimulid ja
kaitsemeetmed, mis on eelkõige ette nähtud mitmeaastases finantsraamistikus ja ELi lepingu
artiklis 7. Menetluste tõhustamine ja parem ajastus eeldab, et õigusriigiga seotud probleemid
avastatakse varakult. See on õigusriigi olukorda käsitleva aruande põhieesmärk: sellega
luuakse liikmesriikide koostöö ja toetamise tsükkel. Komisjon tugineb ka edaspidi tõenditele,
mis saadakse õigusriigi olukorda käsitleva aruande alusel teostatavast järelevalvest, tema
soovituste rakendamise jälgimisest, rikkumismenetlustest ja liidu eelarvele avalduvate riskide
hindamisest, ning kasutab neid selleks, et püsivad rikkumised varem kindlaks teha. Komisjon
jätkab asjaomaste õigusaktide alusel võetud asjakohaste meetmete hindamist kooskõlas nende
vastavate õiguslike nõuetega ning tagab, et nende kohaldamine on sidus ja vastastikku täiendav.
ELi lepingu artiklis 7 käsitletakse ilmset ohtu, et rikutakse oluliselt artiklis 2 sätestatud väärtusi,
ning sellega antakse liidule õigus peatada liikmesusest tulenevad õigused, sealhulgas
hääleõigus nõukogus, kui rikkumine on oluline ja jätkuv. Artikkel 7 peab ka tulevikus säilitama
oma keskse rolli liidu väärtuste kaitsmisel. Selles sätestatud ranged menetluslikud eeldused –
eelkõige neljaviiendikuline häälteenamus ja ühehäälsuse nõue – ning kindlaksmääratud
tähtaegade puudumine võivad siiski takistada õigeaegset tegutsemist ja vähendada võimalust
sekkuda reaalajas tulemuslikult, kui artikli 2 väärtusi on tõsiselt rikutud. Koos parlamendi ja
nõukoguga võiks uurida võimalusi, kuidas muuta artikli 7 kohased menetlused
tulemuslikumaks, muu hulgas võiks kaaluda tähtaegade kehtestamist. Selliseid küsimusi võiks
käsitleda kehtivate aluslepingute kohastes institutsioonidevahelistes kokkulepetes. Komisjon
püüab nõukoguga artikli 7 kohaste menetluste üle peetavatel aruteludel käsitleda lahendamata
küsimusi korrapärasemalt ja võtta kuulamiste suhtes selgemaid järelmeetmeid. IV osas
kavandatud ühinemist puudutavate kaitsemeetmetega nähtaks ette täiendavad ajutised
vahendid.
Põhiõiguste kaitsmine
Laienemine laiendab põhiõiguste harta pakutavat kaitset uutele liikmesriikidele. Seepärast
peavad laienemisprotsessis osalevad riigid valmistuma harta tulemuslikuks kohaldamiseks
juba enne ühinemist. See eeldab, et kohtutele ja muudele asjaomastele sõltumatutele asutustele
tagatakse nende õiguste kaitse ning neile antakse volitused ja vahendid, mis on vajalikud
põhiõiguste kaitsega seotud normide täitmise tagamiseks. Laienemisprotsessis osalevatel
riikidel peab olema võimalik tulemuslikult kaitsta põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi,
sealhulgas mittediskrimineerimise põhimõtet, soolist võrdõiguslikkust ja vähemuste hulka
kuuluvate isikute õigusi. Pärast ühinemist tuleb ka neil täita üldist kohustust, mille kohaselt
10
peavad kõik liikmesriigid ELi eelarve täitmisel tagama Euroopa Liidu põhiõiguste harta
järgimise ja austama ELi lepingu artikli 2 väärtusi.
Komisjon tugevdab koostööd laienemisprotsessis osalevate riikide asutuste, Euroopa Liidu
Põhiõiguste Ameti ja asjaomaste liidu võrgustike vahel. Järelevalves ja tehnilises abis
keskendutakse põhiõiguste, sealhulgas võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtte,
andmekaitse ja haavatavas olukorras olevate isikute õiguste praktilisele kohaldamisele.
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 19 lõikes 1 on
sätestatud, et nõukogu võtab diskrimineerimise vastu võitlemise meetmed vastu ühehäälselt
pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.
Komisjon hindab, kas ELi lepingu artikli 48 lõikes 7 sätestatud üldise üleminekuklausli
kasutamine võiks hõlbustada otsuste tegemist selles valdkonnas ja tugevdada võrdõiguslikkuse
ja mittediskrimineerimise põhimõtte kaitset, ning vajaduse korral esitab asjakohased
soovitused. Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekutes sisalduvad kaitsemeetmed, eelkõige
riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade määruse kohane harta horisontaalne eeltingimus, on
olulised vahendid, mille abil tagada põhiõiguste harta järgimine.
Demokraatia vastupanuvõime tugevdamine
Reformid peavad tugevdama ka vastupanuvõimet ohtudele, millega seisavad silmitsi nii
liikmesriigid kui ka laienemisprotsessis osalevad riigid. Välisriigist lähtuvad
infomanipulatsioonid ja sekkumised, küberründed ning surve sõltumatule meediale ja
kodanikuühiskonnale on piiriülesed. Laienemisprotsessis osalevate riikide haavatavus võib
liitu mõjutada juba enne nende ühinemist.
Selleks et tegeleda nende ühiste ohtudega, kaasab komisjon laienemisprotsessis osalevad riigid
Euroopa demokraatia kaitsekilbi rakendamisse ja demokraatia kerksuse Euroopa keskuse
töösse.18 Selline koostöö – vajaduse korral koos kõrge esindaja/asepresidendiga – hõlmab
valimiste usaldusväärsust, välisriigist lähtuvaid infomanipulatsioone ja sekkumisi,
poliitreklaami läbipaistvust, meediavabadust, ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitset,
kodanikuühiskonna tegutsemisruumi, meediapädevust, sõltumatu faktikontrolli toetamist ja
kodanike osalemist. See koostöö aitab ametiasutustel ja sõltumatutel osalejatel tuvastada ohte,
vahetada teavet, parandada oma valmisolekut ja reageerimist ning kaitsta samal ajal
väljendusvabadust. Reformid, mis tagavad demokraatia vastupanuvõime, peaksid olema osa
ühinemise järelevalvest ning suunama tehnilist ja rahalist toetust. Tihe koostöö enne ühinemist
tugevdab liidu kollektiivset vastupanuvõimet.
Järgmised sammud
Komisjon kavatseb
• kaasata õigusriigi olukorda käsitlevasse aruandesse ka teised laienemisprotsessis osalevad
riigid, kui nad on selleks valmis;
18 Euroopa Komisjon, Ühisteatis „Euroopa demokraatia kaitsekilp: tugevate ja vastupanuvõimeliste
demokraatlike riikide võimestamine“, 2025, JOIN(2025) 791 final.
11
• kasutada laienemispaketti, et teha kindlaks pooleliolevad reformid, suunata tehnilist abi ja
hinnata rakendamist järgmises aruandlustsüklis;
• tugevdada koostööd laienemisprotsessis osalevate riikidega põhiõiguste praktilisel
kohaldamisel, pöörata abi andmisel enim tähelepanu täitmise tagamisega tegelevate
asutuste sõltumatusele ja suutlikkusele ning tõhusate õiguskaitsevahendite
kättesaadavusele;
• jätkata laienemisprotsessis osalevate riikidega Euroopa demokraatia kaitsekilbi, sealhulgas
demokraatia kerksuse Euroopa keskuse raames tehtava praktilise koostöö edendamist, muu
hulgas ohtude hindamisel, teabevahetuses, sõltumatu meedia toetamisel ja muudes
vastastikust huvi pakkuvates valdkondades;
• aidata tihedas koostöös Euroopa Prokuratuuriga riikidel edeneda seoses õigusaktide ja
tegevussuutlikkusega, et nad oleksid pärast ühinemist valmis prokuratuuri tegevuses
tulemuslikult osalema, ning tehtud edusamme hinnata;
• teha Euroopa Parlamendi ja nõukoguga koostööd seoses ELi lepingu artikli 7 kohaste
menetlustega.
3. Poliitika
Kui ametiasutused on usaldusväärsed, tegutsevad tulemuslikult ning järgivad ühiseid norme,
saab laienemine tugevdada liidu poliitika mõju selle suurema ulatuse kaudu. Suurem ühtne
turg, parem juurdepääs kriitilise tähtsusega toorainetele, nagu haruldased muldmetallid, ja
suurem tööstussuutlikkus loovad võimalusi kaubanduseks, investeeringuteks ja
majanduskasvuks. Tugevamad energia-, transpordi- ja digivõrgud vähendavad sõltuvust ja
suurendavad julgeolekut. Ulatuslikum õigus-, politsei- ja kodanikukaitsealane koostöö
parandab võimalusi tõkestada piiriülest kuritegevust ja reageerida piiriülestele kriisidele.
Tulevaste liikmete võimekus võib tugevdada liidu välistegevust ja kaitsevalmidust.
Kõik see eeldab ühiste normide tulemuslikku rakendamist ja piiriülest koostööd, piisavat
haldussuutlikkust ja sihipäraseid investeeringuid. Lisatud komisjoni talituste töödokumendis
on esitatud laienemisest tulenevate võimaluste ja probleemide, sellest tulenevate
poliitikalünkade ja poliitika kohandamise võimaluste üksikasjalik analüüs. Allpool on esitatud
peamised valdkondlikud järeldused.
• Vabadus, turvalisus ja õigus. Laienemine laiendaks liidu välispiire ning õigus- ja
õiguskaitsealast koostööd. See eeldab operatiivkoostööd julgeoleku ja rände haldamise
valdkonnas, tulemuslikke ettevalmistusi piiride haldamise ja varjupaiga- ja
rändesüsteemide valdkonnas ning usaldusväärset osalemist ühistes infosüsteemides.
Valmisolekut tuleb praktikas katsetada ning lisaks sellele on vaja tulemuslikku kohtulikku
järelevalvet ning andmekaitse ja põhiõiguste kaitsemeetmeid.
• Ühtne turg. Suurem turg avardaks kaubandus- ja investeerimisvõimalusi. Nende
realiseerumine sõltub acquis’ ühetaolisest kohaldamisest, võrreldavast kaitsetasemest ja
tulemuslikust normide täitmise tagamisest, muu hulgas turujärelevalve, tolli, konkurentsi
12
ja riigiabi, rahvatervise, tarbijakaitse ja tooteohutuse valdkonnas. Enne täielikku osalemist
peavad kandidaatriikide haldusasutused ja reguleerivad asutused näitama, et neil on täielik
ja tulemuslik täitmise tagamise valmisolek. Vajaduse korral võiks töötajate vaba liikumise
suhtes ette näha üleminekumeetmed, tänu millele on võimalik pärast ühinemist avada ELi
tööturud järk-järgult, nagu varasemate laienemisvoorude puhulgi.
• Konkurentsivõime ja kaasav majanduskasv. Laienemine tugevdaks liidu tööstus- ja
innovatsioonibaasi ning laiendaks liidu talendireservi. Tihedam integratsioon koos vajalike
investeeringute ja prioriteetide seadmisega võib tugevdada strateegilisi tööstussektoreid,
Euroopa väärtusahelaid, koostööd teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning ELi
poliitikat hariduse ja oskuste, küberturvalisuse ja digivaldkonnas. See eeldab täielikku
kooskõla liidu majandusjulgeolekualase lähenemisviisiga ning nendes
poliitikavaldkondades tulemuslikuks osalemiseks vajaliku investeerimis- ja
haldussuutlikkuse tugevdamist. Tolliliiduga integreerumine tekitab erilisi rakendamise ja
investeerimisega seotud väljakutseid ning nõuab enne ühinemist ennetava lähenemisviisi
kohaldamist.
• Vähendatud süsinikuheitega majandus ning kestlik ühenduvus. Tugevam ja suurem EL
laiendab ka kohustust vähendada majanduse CO2 heidet ja minna üle puhtale energiale, mis
tagab energiajulgeoleku ning kaitseb samal ajal loodusvarasid ja edendab ringmajandust.
See tugevdaks ELi juhtpositsiooni CO2 heite vähendamisel, puhta tööstuse ja puhta
tehnoloogia valdkonnas. Energia- ja transpordivõrkude integreerimine mitmekesistaks
tarneid, parandaks piiriüleseid ühendusi ja tugevdaks vastupanuvõimet. See nõuab
märkimisväärseid investeeringuid energiavarustuse mitmekesistamisse, toimivatesse
süsteemidesse, võrkudevahelistesse ühendustesse ja koridoridesse, ühilduvaid turu- ja
tehnilisi eeskirju ning koostööd reguleerivate asutuste, võrguettevõtjate ja
naaberliikmesriikide vahel. Samuti tuleb kohandada planeerimis-, järelevalve- ja
rakendamisvahendeid, et laienemine toetaks kogu ühinemisprotsessi vältel liidu energia-,
kliima- ja keskkonnaeesmärke. Laienemisprotsessis osalevad riigid peavad järk-järgult
töötama ELi eesmärkide ja standardite saavutamise nimel nendes kolmes
poliitikavaldkonnas.
• Ühtekuuluvus, põllumajandus ja maaelu areng, toit ja kalandus. Laienemine
suurendaks liidus nii arenguvõimalusi kui ka erinevusi. Investeeringud peaksid toetama
lähenemist, ühenduvust ja struktuurireforme, kusjuures eraldised peaksid olema kooskõlas
liidu eelarve jaoks kokku lepitud raamistikuga. Riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel
asutustel peab olema suutlikkus ELi vahendeid tulemuslikult hallata, kontrollida ja
rakendada. Tulevased liikmed suurendaksid ka märkimisväärselt põllumajanduslikku
tootmist ja tugevdaksid liidu toiduga kindlustatuse potentsiaali. Samal ajal suurendaksid
nad survet turgudele ja uutele liikmesriikidele sissetulekutoetuste maksmiseks tuleks leida
vahendid. Ettevalmistused peavad tagama toiduohutuse, looma- ja taimetervise, loomade
heaolu ning turustus- ja keskkonnastandardite täieliku järgimise. Nende tulemusel peab
suurenema suutlikkus hallata põllumajandustoetusi ja ohjata kriise. Kalandus- ja
merenduspoliitika nõuab samuti ühiste normide tulemuslikku rakendamist ning piisavat
haldus- ja kontrollisuutlikkust. Ukraina puhul õigustavad tema põllumajandussektori
13
suurus, struktuur ja väga kõrge tootlikkuse tase võimalikke sihipäraseid kokkuleppeid, mis
piiraksid märkimisväärselt rahalist toetust ja tundlike põllumajandustoodete turulepääsu,
aidates samal ajal Ukrainal taastada juurdepääsu oma varasematele kolmandate riikide
eksporditurgudele.
• Välissuhted, julgeolek ja kaitse. Tulevased liikmed suurendaksid liidu geopoliitilist kaalu
ning tooksid mõnel juhul liidu välistegevusse, kaitsesse ja julgeolekusse märkimisväärset
operatsioonikogemust ja tööstussuutlikkust. See tähendab, et nad peavad täielikult ja
püsivalt järgima ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, sealhulgas sanktsioone. Teatavates
laienemisprotsessis osalevates riikides ei ole normide vastavusse viimine selles valdkonnas
veel piisav. Ettevalmistuste käigus seotakse kandidaatide võimed kaitsetööstuse koostöö,
sõjaväelise liikuvuse ning küber- ja hübriidohtude alase ühistööga.
• Halduspoliitika. Tugev halduskoostöö ja -suutlikkus, sealhulgas tugev pettustevastase
võitluse raamistik, on ELi normide tulemuslikuks rakendamiseks väga olulised. Jätkuvad
lihtsustamispüüdlused, koostalitlusvõimelised IT-süsteemid ning ühinemiseelsed toetus- ja
koordineerimisvahendid peaksid aitama laienemisprotsessis osalevatel riikidel
ühinemiseks valmistuda.
Järgmised sammud
Komisjon kavatseb
• jätkata ühinemisläbirääkimiste edenedes igas poliitikavaldkonnas vajalike seadusandlike
kohanduste, haldusalaste ettevalmistuste ja investeeringute kindlaksmääramist, tuginedes
läbivaatamise tulemustele ja lisatud komisjoni talituste töödokumendile;
• teha koostööd liikmesriikide haldusasutuste, reguleerivate asutuste ja liidu asutustega, et
hinnata nõuete täitmise tagamise suutlikkust ja katsetada ühistes infosüsteemides osalemist
juba enne ühinemist;
• valmistada ette riigipõhise toetuse ja üleminekukorra valdkondades, kus läbirääkimiste
käigus peaks ilmnema sellekohane vajadus, muu hulgas sellistes valdkondades nagu
põllumajandus, töötajate ja teenuste liikumine ning ühistes süsteemides osalemine (ning
täpsustada selle korra eesmärgi, kestuse ja läbivaatamise tingimused);
• võtta vajaduse korral 5. teemaplokiga „Ressursid, põllumajandus ja ühtekuuluvuspoliitika“
seotud ühiste seisukohtade eelnõudes arvesse Ukraina suhtes põllumajanduse valdkonnas
kohaldatavat korda.
4. Eelarve
Eelarve peab võimaldama kohandada tegevuspõhimõtteid ja teha investeeringuid vastavalt
läbivaatamise käigus kindlaks tehtud vajadustele. Liidu eelarvest tuleb toetada reforme ja
lähenemist juba enne ühinemist. Eelarve peab võimaldama uute liikmesriikide ühinemist nii,
et see ei mõjutaks ELi prioriteete, ning kaitsma liidu finantshuve kogu protsessi vältel.
Komisjon on teinud ettepaneku tänapäevase mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks
14
2028–2034,19 mis peaks aitama liidul saavutada oma prioriteete ja eelkõige valmistuda liidu
tulevaseks laienemiseks. Järgmine mitmeaastane finantsraamistik annab põhivastuse 2024.
aasta märtsi teatises20 tõstatatud eelarveküsimustele. ELi välistegevust rahastatakse järgmises
mitmeaastases finantsraamistikus instrumendist „Globaalne Euroopa“,21 toetades
kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike ühinemise suunas liikumisel. Järgmises
mitmeaastases finantsraamistikus eraldatakse uutele liikmesriikidele toetust ka riikliku ja
piirkondliku partnerluse kavade22 ja muude programmide, nagu Euroopa Konkurentsivõime
Fondi23 raames.
ELi eelarve sisaldab ka mehhanismi, mille alusel vaadata mitmeaastane finantsraamistik uute
liikmesriikide liiduga ühinemise korral läbi.24 Peamine mõju on tõenäoliselt seotud kulutustega
põllumajandusele, siseasjadele ja ühtekuuluvuspoliitikale, samuti osamaksetega, mida uued
liikmesriigid teevad liidu eelarvesse, võttes arvesse ühinemisläbirääkimistel kokku lepitud
ülemineku- või muid kokkuleppeid.
Ühinemisettevalmistuste rahastamine
Sellise rahastamiskorra ettevalmistamine algab juba enne ühinemist. Liidu toetus aitab
kandidaatriikidel viia ellu reforme, tugevdada haldussuutlikkust ning vähendada
majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi. Samuti valmistab see neid ette liidu
poliitika elluviimiseks ja liidu vahendite haldamiseks pärast ühinemist. Lääne-Balkani ja
Moldova majanduskasvu kavades ning Ukraina rahastus on rahaline toetus juba seotud
kokkulepitud reformide ja investeeringutega. Väljamaksed sõltuvad kindlaksmääratud
tingimuste täitmisest. Sellega premeeritakse edusamme ja suunatakse vahendid selliste
reformide tegemisse, mis edendavad lähenemist ja ühinemisettevalmistusi.
Saadud kogemust on võetud arvesse instrumendis „Globaalne Euroopa“, mis pakub
kandidaatriikide toetamiseks sidusamat ja paindlikumat raamistikku, milles on ühendatud
toetused, laenud, eelarvelised tagatised ja tehniline abi. Toetust kohandatakse vastavalt iga riigi
vajadustele, ühinemisprotsessis tehtud edusammudele ja liidu strateegilistele huvidele. Laenud
ja tagatised võivad võimendada liidu eelarve mõju ning aidata kaasata täiendavaid avaliku ja
erasektori investeeringuid.
Eesmärgipõhistes kavades tuleks toetus siduda reformide ja investeeringutega. Samuti peaks
nende kavadega valmistada laienemisprotsessis osalevaid riike ette kavandamis-, juhtimis- ja
kontrollisüsteemideks, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes. Samal ajal kaasatakse
19 Euroopa Komisjon, Ettepanek: Nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik
aastateks 2028–2034, 2025, COM(2025) 571. 20 Euroopa Komisjon, Teatis laienemiseelsete reformide ja poliitika läbivaatamise kohta, 2024,
COM(2024) 146 final. 21 Euroopa Komisjon, Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse instrument „Globaalne
Euroopa“, COM(2025) 551 final.22 Euroopa Komisjon, Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa majandusliku,
sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja
turvalisuse fond aastateks 2028–2034 ning muudetakse määrust (EL) 2023/955 ja määrust (EL, Euratom)
2024/2509, COM(2025) 565 final. 23 Euroopa Komisjon, Ettepanek: Määrus, millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond, COM(2025) 555
final. 24 Euroopa Komisjon, Ettepanek: Nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik
aastateks 2028–2034, COM(2025) 571 final, artikkel 11.
15
laienemisprotsessis osalevad riigid järk-järgult liidu kulupoliitikasse, vältides sel viisil äkilisi
muutusi ühinemise ajal.
Ühinemist toetavate finantspakettide ettevalmistamine
Kui läbirääkimised hakkavad lõpule jõudma, määrab komisjon kindlaks rahastamise
ülemineku etapid. Need esitatakse iga riigi ühinemise ajakavale vastavas finantspaketis. Kõigi
finantspakettide puhul järgitaks ühesugust lähenemisviisi.
Komisjon esitas 30. juunil 2026 Montenegro finantspaketi, milles seda lähenemisviisi esimest
korda kohaldatakse25. Enne ühinemist koostab iga kandidaatriik „Globaalse Euroopa“ kava,
pidades silmas kavandatud riikliku ja piirkondliku partnerluse kava nõudeid. Uute
liikmesriikide ühinedes integreeritakse nad täielikult riikliku ja piirkondliku partnerluse
kavasse. „Globaalse Euroopa“ kavast saab riikliku ja piirkondliku partnerluse kava eraldamata
komponent. Seda täiendavad ühtekuuluvuspoliitika, ühise põllumajanduspoliitika, siseasjade
ja Interregi valdkonna rahastamispaketid. See tagaks peamiste reformide ja investeeringute
rakendamise järjepidevuse, väldiks Montenegro ühinemise kriitilises etapis puudulikku
rakendamist ning võimaldaks Montenegrol liidu eelarves täielikult osaleda. Täiendavate
kulukohustuste assigneeringutega välditaks praeguste liikmesriikide jaoks ette nähtud rahaliste
vahendite vähendamist ning Montenegrole instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames juba
kättesaadavate vahendite ümberpaigutamine võimaldaks kulusid osaliselt kompenseerida.
Selles esimeses paketis kirjeldatakse meetodit, millega finantsmõju kindlaks teha ja seda
läbirääkimiste edenedes arvesse võtta. See ei mõjuta ühinemise aega, mitmeaastase
finantsraamistiku ja ühinemisläbirääkimiste tulemusi ega teiste kandidaatriikide hilisemaid
võimalikke finantspakette. Esimeses paketis hinnatakse uute liikmesriikide eraldisi ja
määratakse kindlaks, kuidas toimub üleminek ühinemiseelselt rahastamiselt liidusisestesse
programmidesse kaasamisele. Samuti selgitatakse selles välja finantsmõju mitmeaastasele
finantsraamistikule ning käsitletakse omavahendeid, halduskulusid ja mis tahes ajutisi hüvitisi
või muid rahastamiskokkuleppeid, nagu ühise põllumajanduspoliitika toetuste ja siseasjade
fondide järkjärguline kasutuselevõtt. Kui ühinemine toimub, võib komisjon esitada
kokkulepitud ühinemistingimuste alusel ettepaneku vaadata mitmeaastane finantsraamistik
läbi, kui see peaks vajalik olema.
Liidu vahendite kaitsmine
Üleminek liiduväliselt rahastamiselt liidusisesele rahastamisele eeldab, et laienemisprotsessis
osalevad riigid suudavad hallata liidu vahendeid tulemuslikult ja vastutustundlikult. Neilt
oodatakse usaldusväärset avaliku sektori finantsjuhtimist, läbipaistvaid hankeid, tulemuslikku
sisekontrolli ja sõltumatut auditit. Samuti peavad nad olema võimelised pettusi, korruptsiooni
ja muid õigusnormide rikkumisi ennetama, avastama, uurima ja nende eest süüdistusi esitama,
nõudma tagasi alusetult kulutatud summad ning tegema tulemuslikku koostööd komisjoni,
Euroopa Prokuratuuri, Euroopa Pettustevastase Ameti ja muude pettusevastases võitluses
osalejatega. Kõike seda tuleks enne ühinemist kontrollida ja tõendada.
25 Euroopa Komisjon, Teatis „Montenegroga peetavate ühinemisläbirääkimiste finantspakett“, 2026, COM (2026)
334 final.
16
Eesmärgipõhiste kavade alusel antav toetus peab sõltuma reformide edenemisest ja riiklike
finantskontrolliprotsesside täiustamisest. Kui tingimused ei ole täidetud, näiteks
finantsjuhtimises esinevate tõsiste puuduste tõttu, tuleks maksed peatada või neid tuleks
vähendada. Ühinemise järelevalve käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks ja riigi
haldussuutlikkuse parandamiseks tuleks anda tehnilist abi.
Eespool nimetatud kontrolle hakatakse pärast ühinemist toetama nende vastavas
kohaldamisalas liidu eelarvekaitsevahenditega. Auditeid, maksete peatamist,
finantskorrektsioone ja sissenõudmisi reguleeritakse finantsmääruse ja konkreetse programmi
reeglitega. Liidu õiguse rikkumisi käsitletakse rikkumismenetluste raames. Õigusriigi
põhimõtte rikkumiste suhtes, mis kahjustavad või võivad tõsiselt kahjustada liidu eelarvet,
kohaldatakse üldist tingimuslikkuse korda.
Järgmised sammud
Komisjon kavatseb
• koostada kavandatava instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames eesmärgipõhised
riigikavad, mis seovad ühinemisreformid ja investeeringud rahaliste vahendite
väljamaksmisega, pöörates erilist tähelepanu põhiküsimustega seotud edusammudele;
• jätkata läbirääkimisi Montenegro finantspaketi üle ja esitada muud riigipõhised paketid
siis, kui muud ühinemisläbirääkimised hakkavad lõpule jõudma; täpsustada kulukohustuste
assigneeringud, rahastamise üleminekud ja muudatused, mida nendest tulenevalt tuleb
mitmeaastases finantsraamistikus teha;
• toetada laienemisprotsessis osalevaid riike tehnilise abi, auditite ja ühinemise järelevalve
kaudu, et nad saaksid suurendada oma suutlikkust hallata liidu vahendeid, koguda
omavahendeid, avastada, ennetada ja uurida pettusi, korruptsiooni ja muid õigusnormide
rikkumisi ja esitada nende eest süüdistusi ning nõuda tagasi alusetult kulutatud summad.
III. Järkjärgulise integratsiooni tugevdamine
Liidu poliitikavaldkonnad on liikmete arvu kasvuks valmistudes läbi vaadatud ning
asjakohastele tingimustele vastavad kandidaadid peaksid ühist huvi pakkuvates valdkondades
vastastikku kasulikul viisil juba varem osalema hakkama. Järkjärguline integratsioon toetab
ELi acquis’ rakendamist ning majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist ühinemisettevalmistuste
ajal ning kodanikud ja ettevõtjad saavad tihedamast integratsioonist liiduga samm-sammult
üha rohkem kasu. Järkjärguline integratsioon ei asenda, vaid täiendab ja tugevdab
ühinemisprotsessi ning seda tuleks kavandada nii, et see aitaks edendada kogu ühinemiskava
elluviimist. Samuti suurendab see haldussuutlikkust ja vastastikust usaldust ning aitab
ühinemiseks ettevalmistusi teha, olles samal ajal tingimuslik ja tagasipööratav.
1. Sidus, strateegiline ja prognoositav lähenemisviis
17
Lähenemisviisi aluseks on 2020. aasta muudetud laienemismetoodika26. See on loonud
võimaluse tihedamaks integratsiooniks liidu teatavate poliitikavaldkondadega, ühtse turuga ja
liidu programmidega ning võimaldanud tuua liikmesusega kaasneva käegakatsutava kasu ja
kohustused juba ühinemiseelsesse aega.
Nende võimaluste täielikuks ärakasutamiseks tuleks varasem osalemine korraldada sidusa,
tulemuspõhise ja tagasipööratava raamistiku kaudu. Osalemine peab sõltuma
ühinemisettevalmistuste edenemisest, valmisolekust asjaomaste poliitikavaldkondade
tegevuspõhimõtteid rakendada ja strateegilisest kooskõlastamisest liiduga. Kandidaatriigid,
kes on saavutanud mõnes poliitikavaldkonnas teatava ettevalmistuste taseme, peaksid saama
kasutada ka sellele vastavaid võimalusi. Kandidaatide reformiprioriteetides tuleks juhinduda
läbipaistvatest osalemistingimustest.
Ühine raamistik peab olema piisavalt paindlik, et võtta arvesse erinevaid osalemisvõimalusi,
mis sõltuvad iga kandidaatriigi ettevalmistuse tasemest ja sellest, millistes sektorites tooks
varasem osalemine suurimat vastastikust kasu. Oluline on ka kohaldatav õigusraamistik.
Ukraina ja Moldovaga sõlmitud põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud pakuvad
võimalusi, mis erinevad Lääne-Balkani partneritega sõlmitud stabiliseerimis- ja
assotsieerimislepingute raames pakutavatest võimalustest.
Igal juhul eeldab tihedam integratsioon pidevat vastavusseviimist liidu väärtuste, acquis’ ning
nii ELi kui ka liikmesriikide strateegiliste huvidega. Integratsioonivõimaluste avanemine ja
nende püsimine peaks sõltuma ELi väärtuste ja põhimõtete austamisest ning ühise välis- ja
julgeolekupoliitika täiel määral järgimisest, sealhulgas sanktsioonide rakendamise vallas. See
on ka edaspidi liikmeks saamise peamine tingimus. Osalemist peab toetama suutlikkus tagada
asjaomaste kohustuste täitmine ja sellega kaasnevad mehhanismid, mille abil kaitsta liidu
õiguse autonoomiat ja ühetaolist tõlgendamist.
Poliitika läbivaatamise tulemustele tuginedes kaardistab komisjon olemasolevad järkjärgulise
integratsiooni vahendid poliitikavaldkondade ja laienemisprotsessis osalevate riikide kaupa
ning teeb kindlaks, kas teatavates sektorites on võimalik järkjärgulist integratsiooni rakendada.
Selleks võib olla vaja teha seadusandlikke kohandusi või võtta haldusmeetmeid.
Lõppkokkuvõttes sõltub kõik sellest, kas laienemisprotsessis osalevad riigid otsustavad viia
oma õigusaktid liidu õigusega kooskõlla ja rakendada liidu õigust juba enne ühinemist.
2. Tihedam integratsioon enne ühinemist – prioriteedid
Ühtne turg, konkurentsivõime ja majandusjulgeolek
Ühtne turg on majandusliku lähenemise esimene prioriteet. Varasem integratsioon looks liidu
ettevõtjatele võimalusi, tugevdaks Euroopa väärtusahelaid ja vähendaks strateegilist sõltuvust.
Komisjon teeb kindlaks, millises valdkonnas on õigusaktide vastavusse viimine, sealhulgas
sotsiaalõigustikuga, ja nõuete täitmise tagamise suutlikkus piisavad, et võimaldada
ulatuslikumat osalemist teadusuuringutes, innovatsioonis ja tööstuskoostöös ning vastavalt ka
laialdasemat turulepääsu. Prioriteediks tuleks seada võimalused, millega edendada
ühinemisettevalmistusi ning mis vastavad ühistele majanduslikele ja strateegilistele
26 Euroopa Komisjon, Teatis „Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne-Balkani riikide usutavad väljavaated saada
ELi liikmeks“, 2020,COM(2020) 57 final.
18
vajadustele. Seejuures tuleks aluseks võtta ka juba sõlmitud lepingud, mis käsitlevad tihedat
majanduslikku integratsiooni ühtse turuga.
Näiteks tuleks valdkondades, kus nõutav vastavusseviimine on saavutatud, edendada
tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepinguid.
Raamistik peaks hõlmama ka uusi strateegilisi sektoreid, nagu pooljuhid, kvanttehnoloogia,
biotehnoloogia, tehisintellekt ja kosmos. Osalemine sõltub iga programmi reeglitest ja vajaduse
korral julgeolekunõuetest.
Sedamööda, kuidas tööstuse ja turu integratsiooni tihendatakse, peaks tegema võimalikuks ka
tundlikes sektorites osalemise. See eeldab, et õigusaktid on acquis’ga investeeringute
taustauuringute, ekspordikontrolli, sanktsioonide rakendamise ja tundlike tehnoloogiate kaitse
valdkonnas vastavusse viidud. Nendes valdkondades osalemise nõuete täitmise hindamisel
tuleks arvesse võtta strateegilist kooskõlastamist, kriitilist sõltuvust ning suutlikkust juhtida
taristu ja tarneahelatega seotud riske. Kui need tingimused ei ole täidetud, tuleks osalemise
ulatust kohaldatava vahendi alusel kohandada.
Energeetika, transport ja digiühendused
Tihedam majanduslik integratsioon sõltub ka energia-, transpordi- ja digiühendustest, mis
võimaldavad Euroopa võrkudel toimida tõhusalt kõikjal liidus. Järkjärgulist osalemist TEN-T
ja TEN-E võrkudes tuleks toetada investeeringutega piiriülestesse ühendustesse, samuti tuleks
teha koostööd reguleerivate asutuste, võrguettevõtjate ja naaberliikmesriikide vahel.
Prioriteediks on tagada mitmekesisem energiavarustus, vastupidavad transpordimarsruudid
ning turvaline ja koostalitlusvõimeline digitaristu27.
Transpordiühendused eeldavad samasugust investeeringute ja tegevusalase koostöö
kombineerimist, lisaks tuleks töötada välja ühised tehnilised standardid ja tõhusamad
piiriülesed menetlused. Laienemisprotsessis osalevad riigid ja naaberliikmesriigid peaksid
tegema kindlaks kitsaskohad ning valmistuma ühiselt taristut ja haldusmenetlusi täiustama. See
aitab tagada, et transpordikoridori ühes osas tehtavad investeeringud parandavad kogu
marsruudi usaldusväärsust.
Nende võrkude usaldusväärsus sõltub ka turvalisest digitaristust ja küberturvalisusest.
Julgeolek, kaitse ja kerksus
Elutähtsate võrkude kaitsmine ja ühistele ohtudele reageerimine eeldab samuti tihedama
julgeoleku- ja kaitsekoostöö tegemist juba enne ühinemist. Prioriteetsed valdkonnad on muu
hulgas kaitsetööstuse koostöö, sõjaline liikuvus, küberturvalisus ja hübriidohtudele
reageerimine ning vajaduse korral panustamine ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika
missioonidesse. Osalemise tingimuseks peaks olema pidev strateegiline kooskõlastamine ja
suutlikkus täita asjakohaseid kohustusi.
27 Euroopa Komisjon, Teatis „Kava REPowerEU“, 2022, COM(2022) 230 final.
19
Kaitsetööstuse koostöö seisukohast pakuvad Euroopa julgeolekumeetmed28 ja Euroopa
kaitsetööstuse programm29 võimalusi ühishangeteks ja tihedamaks tööstuskoostööks,
sealhulgas Ukrainaga, kooskõlas vastavate osalemis- ja rahastamiskõlblikkuse reeglitega.
Ukrainaga koostöös võiks kaitsetööstuse innovatsiooni edendamisel kasutada ära ka Ukraina
ühinemist Euroopa Kaitsefondiga ning ühiseid Euroopa ühishuvi pakkuvaid kaitseprojekte,
mille abil tugevdada ELi kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi.
Kasu kodanikele ja ettevõtjatele
Tihedam integratsioon peab tooma käegakatsutavat kasu ka Euroopa kodanike ja ettevõtjate
igapäevaellu.
Olemasolevatest ELi programmidest saadud kogemused annavad tunnistust lisaväärtusest,
mida toob inimeste üksteisele lähendamine ja järkjärgulise integratsiooni edendamine, eelkõige
programmide „Loov Euroopa“, „Euroopa horisont“ ja „Erasmus+“ kaudu.
Ka ühtne euromaksete piirkond ja ELi rändlusala näitavad, et ühiste nõuete täitmine toob
maksete ja rändluse vallas kasu.
Albaania, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia on alustanud ühtse euromaksete
piirkonna kavades osalemist, mis võimaldab tänu kavades osalevatele teenuseosutajatele teha
piiriüleseid euromakseid senisest kiiremini.
Ukraina ja Moldova ühinesid ELi rändlusalaga 1. jaanuaril 2026, tänu millele ei pea nende
riikide kodanikud ega liidust pärit reisijad enam täiendavaid rändlustasusid maksma.
Nõukogu andis 2026. aasta juunis loa alustada läbirääkimisi, et ELi rändlusalaga saaksid
ühineda ka Lääne-Balkani partnerid. See loob võimaluse edasisteks edusammudeks. Komisjon
jätkab vajalike kokkulepete sõlmimist ja ettevalmistuste tegemist, seades osalemise
tingimuseks regulatiivse ja tegevusvalmisoleku.
Kvalifikatsioonide tunnustamine ning haridus- ja liikuvusprogrammid laiendavad töö-,
õppimis- ja teadustöövõimalusi ning tervishoiu- ja elanikkonnakaitsealane koostöö parandab
kriisiks valmisolekut. Komisjon toetab ettevalmistusi edasiseks integratsiooniks ning selge
teabe andmist kodanikele ja ettevõtjatele.
3. Järkjärguline assotsieerumine liidu institutsioonide ja tööstruktuuridega
Assotsieerumisest tuleneva kasu realiseerimiseks on vaja tihedamat halduskoostööd. Seetõttu
peaks osalemine laienema järk-järgult, alates liidu poliitikast ja programmidest ja lõpetades
liidu asutustega. See aitab kandidaatriikide haldusasutustel suurendada suutlikkust ning
võimaldab liidu institutsioonidel ja asutustel katsetada koostööd tulevaste liikmetega.
Muudetud laienemismetoodikas on juba ette nähtud, et kandidaatriigid osalevad liidu peamistel
kohtumistel vaatlejatena. Valdkondades, kus kandidaatriigid on saavutanud vajaliku
vastavusseviimise taseme ja rakendamissuutlikkuse, peaks neil olema võimalik osaleda ka liidu
28 Nõukogu 27. mai 2025. aasta määrus (EL) 2025/1106, millega luuakse rahastamisvahend „Euroopa
julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“. 29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2025. aasta määrus (EL) 2025/2643, millega luuakse Euroopa
kaitsetööstuse programm (EDIP) ja meetmete raamistik kaitseotstarbeliste toodete õigeaegse kättesaadavuse ja
tarnimise tagamiseks (EDIPi määrus).
20
asutustes, võrgustikes ja tegevusstruktuurides. Vaatlejad aitaksid enne ühinemist kaasa poliitika
ettevalmistamisele ja tegevusalasele koostööle, kuid ei osaleks liidu otsuste tegemises. Kui
kandidaatriikide vaatlejad saavad eksperdirühmades ja asutuste tegevuses rohkem osaleda,
võimaldaks see tutvustada nende valitsustele liidu töömeetodeid ja tugevdada nende
suutlikkust kohaldada liidu poliitikat30.
Komisjon teeb ettepaneku kehtestada asjakohane teavitamist, konsulteerimist ja vaatlemist
käsitlev kord, mida hakataks kohaldama pärast viimast valitsustevahelist konverentsi, millega
viiakse lõpule ühinemisläbirääkimised, aga enne ühinemislepingule allakirjutamist. Komisjon
teeb koostööd Euroopa Ülemkogu ja nõukoguga, et määrata kindlaks kord, millega
reguleeritakse neid kohtumisi ja ettevalmistavate organite tegevust. See etapp peaks
võimaldama ühineval riigil jälgida liidu poliitika arengut, valmistada ette oma seisukohad ja
täita ühinemisel oma institutsioonilisi kohustusi, austades samal ajal institutsioonilist
autonoomiat ja konfidentsiaalsust.
Pärast allakirjutamist tuleks osalemist veelgi suurendada. Euroopa Parlament võib oma
kodukorra kohaselt kutsuda ühineva riigi parlamenti üles määrama vaatlejaid. Komisjon uurib,
millised on võimalused struktureeritud poliitiliseks osalemiseks komisjoni asjakohases
tegevuses, järgides täielikult aluslepinguid, komisjoni institutsioonilist autonoomiat ja
kollegiaalsuse põhimõtet. Kui kandidaatriigid täidavad selles etapis ka ühtse turu õigusaktide
nõudeid, olekski ettevalmistused lõpule viidud. Seetõttu tuleks kaaluda, kuidas sellises
olukorras olevad kandidaatriigid saaksid juba ühtse turu asjaomastes osades osaleda.
Nendes ettevalmistustes saab kasutada varasemate laienemiste kogemusi. 2004. aastal määrati
iga uue liikmesriigi volinik pärast ühinemist tööle mõne ametisoleva voliniku juurde, ilma et
neil oleks olnud kuni uue komisjoni ametisse astumiseni eraldi vastutusala. Ühinemiseelne
osalemine ei saa siiski anda kolleegiumi liikmeks saamise ega otsustusõigust.
4. Järkjärgulise integratsiooni realiseerimine
Komisjon algatab laienemisprotsessis osalevate partneritega, kes on ühinemisega seotud
reformide tegemisel edukad, järkjärgulise integratsiooni teemal iga-aastase dialoogi. Iga
dialoogi käigus vaadatakse läbi osalemine järkjärgulise integratsiooni mehhanismides ja
tehakse kindlaks täiendavad võimalused. Seejärel selgitatakse välja veel täitmata nõuded ning
määratakse kindlaks vastutavad asutused ja järgmises etapis vajalik tehniline või rahaline
toetus. Nende meetmete tulemused vaadatakse läbi järgnevate dialoogide käigus.
Sihtotstarbeline osa kavandatava instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames antavast toetusest
tuleks eraldada dialoogide käigus kindlaks tehtud järkjärgulise integratsiooni vajaduste
rahuldamiseks. Sellega toetataks investeeringuid, haldussuutlikkust, õigusnormide
rakendamist ja infosüsteeme, mis on vajalikud selleks, et liidu poliitikas ja programmides
tulemuslikult osaleda. Need vajadused tuleks kindlaks määrata riiklikes kavades, milles tuleks
ühtlasi kavandada, kuidas rahastada reforme ja ettevalmistusi, millest osalemine sõltub.
30 Näiteks alustas Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet hiljuti ELi eelarvetoetuse abil koostööd teatavate
laienemisprotsessis osalevate partnerite intellektuaalomandiametitega, et pakkuda neile tuge acquis’ga vastavusse
viimisel, suutlikkuse suurendamisel ja intellektuaalomandiga seotud ELi acquis’ täitmise tagamisel.
21
Rahastamine ja varasem osalemine eeldavad pidevat nõuetele vastavust. Iga järkjärgulise
integratsiooni meetme puhul tuleks täpsustada asjakohane acquis, osalemistingimused ja
järelevalvekord. Osalemisega peab kaasnema pidev vastavusseviimine acquis muudatustega,
tulemuslik kontroll ja koostöö liidu asutustega.
Kui neid kohustusi ei täideta, peab olema võimalik osalemine tagasi pöörata. Kui see on
põhjendatud, tuleks osalemine peatada või lõpetada. Parandusmeetmed peaksid olema
proportsionaalsed ja piirduma asjaomase poliitikavaldkonnaga, kui tegemist on sektoripõhise
puudusega. Suurem tagasilangus põhialustes või strateegilises kooskõlastamises võib
õigustada ulatuslikumat reageerimist kohaldatavate instrumentide alusel. Osalemise peatamise
ja taastamise tingimused tuleks eelnevalt kindlaks määrata. Vastavas otsuses tuleks välja tuua,
millist rikkumist see puudutab ja millises ulatuses piirangut kohaldatakse, ning määrata
kindlaks osalemise taastamiseks vajalikud parandusmeetmed.
Järgmised sammud
Komisjon kavatseb
• esitada liikmesriikidega konsulteerimiseks kaardistamise tulemused ning sidusa,
strateegilise ja prognoositava lähenemisviisi, mida järkjärgulise integratsiooni suhtes
kohaldada;
• algatada laienemisprotsessis osalevate partneritega, kes on ühinemisega seotud reformide
tegemisel edukad, järkjärgulise integratsiooni teemal iga-aastase dialoogi; leppida kokku
järelmeetmetes, mida kohaldada täitmata nõuete, täiendavate võimaluste, vastutavate
asutuste ja nende täitmiseks vajaliku toetuse suhtes;
• laiendada kooskõlas ühinemise edenemisega osalemist liidu programmides, asutustes,
eksperdirühmades ja tegevusstruktuurides; teha kindlaks ülesanded ja
haldusettevalmistused, mis on vajalikud tulemuslikuks osalemiseks vastavalt
kohaldatavatele normidele;
• teha koostööd Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu ja nõukoguga, et kehtestada pärast
viimast valitsustevahelist konverentsi asjakohane teavitamist, konsulteerimist ja vaatlemist
käsitlev kord, ning uurida pärast ühinemislepingule allakirjutamist võimalusi
institutsioonilist osalemist süvendada;
• määrata kavandatava instrumendi „Globaalne Euroopa“ riiklikes kavades kindlaks
järkjärguliseks integratsiooniks vajalikud investeeringud, suutlikkus ja süsteemid;
• kaasata laienemisprotsessis osalevad riigid selliste uute meetmete väljatöötamisse, mille
abil kaitsta ELi turgu.
IV. Tulevastes ühinemislepingutes sisalduvad kaitsemeetmed
Läbirääkimiste käigus saavutatud vastavus peab jätkuma ka pärast ühinemist. Liikmesus toob
kaasa nii laiemad õigused kui ka kohustused. Nagu läbivaatamise käigus rõhutati, sõltub
22
laienenud liidu edu sellest, kui tulemuslikult ühiseid norme rakendatakse. Ühinemisprotsessi
käigus tagatakse õigusriigi põhimõtte, demokraatia ja põhiõiguste püsiv järgimine ning
ühinemislepingutega nähakse ettekaitsemeetmed, mille abil vastavusega seotud tõsiste
puudustele korral pärast ühinemist reageerida.Need kaitsemeetmed peaksid täiendama liidu
üldisi vahendeid ajutiste ja sihipäraste õiguskaitsevahenditena.
1. Eesmärk ja ühised põhimõtted
Nagu on märgitud 2025. aasta teatises ELi laienemispoliitika kohta,31 peaksid tulevased
ühinemislepingud sisaldama tugevamaid kaitsemeetmeid, mida rakendada juhul, kui
läbirääkimiste käigus eelkõige õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste valdkonnas võetud
kohustuste täitmisel esineb tõsiseid tagasilangusi. Komisjon teeb ettepaneku nende
kaitsemeetmete ühise raamistiku kohta.
Raamistikus tuleks ette näha selged kaitsemeetmete aktiveerimise alused ja nende kohaldamise
tähtajad. Otsused peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud ning põhinema objektiivsetel ja
kindlatel tõenditel. Meetmete suhtes tuleks kohaldada kohtulikku kontrolli ja need tuleks
korrapäraselt läbi vaadata, ning kui neid õigustavad asjaolud ära langevad, tuleks neid muuta
või need tühistada.
Kaitsemeetmed peaksid olema proportsionaalsed leitud puuduste laadi, raskusastme ja mõjuga
ega tohiks minna kaugemale sellest, mis on vajalik nende puuduste kõrvaldamiseks. Meetmed
peaksid üldjuhul olema suunatud asjaomasele sektorile. Kui puudused on süsteemsed, võib olla
põhjendatud ulatuslikum reageerimine asjaomase kaitseklausli raames. Meetmete ulatus ja
kohaldamine peaks looma tasakaalu liidu toimimise kaitsmise ja liikmesusest tulenevate
õiguste säilitamise vahel.
2. Valdkondlikud kaitsemeetmed ja ühinemiseelne järelevalve
Tulevastes ühinemislepingutes tuleks säilitada kolm varasemate laienemiste käigus välja
töötatud poliitilist kaitsemeedet:
• majanduslik kaitseklausel, mida kohaldatakse tõsiste raskuste korral, mis mõjutavad
teatavat majandussektorit või geograafilist piirkonda;
• siseturu kaitseklausel, mida kohaldatakse juhul, kui ühinemisläbirääkimiste käigus võetud
kohustusi ei täideta, millega kahjustatakse olulisel määral siseturu toimimist või
ohustatakse liidu finantshuve või esineb otsene oht, et sellised tagajärjed võivad
realiseeruda;
• justiits- ja siseküsimuste kaitseklausel, mida kohaldatakse juhul, kui klausliga hõlmatud
acquis’ ülevõtmisel või rakendamisel, sealhulgas õigusalase koostöö ja vastastikuse
tunnustamise vallas, esineb tõsiseid puudusi või otsene oht, et need võivad tekkida.
Need kaitsemeetmed on oma olemuselt ajutised. Eelmised ühinemislepingud võimaldasid neid
kasutada kolm aastat pärast ühinemist. Tulevaste lepingutega tuleks seda ajavahemikku
märkimisväärselt pikendada, et anda piisavalt aega rakendamise kohta usaldusväärsete
31 Euroopa Komisjon, Teatis ELi laienemispoliitika kohta, 2025, COM(2025) 690 final.
23
andmete kogumiseks. Leping peaks võimaldama ka kaitsemeetmete aktiveerimise perioodi
pikendamist kindlaksmääratud tingimustel, tuginedes komisjoni hinnangule.
Perioodi, mille jooksul võib kaitseklauslile tugineda, tuleks eristada selle klausli alusel vastu
võetud meetmete kestusest. Enne kaitsemeetmete aktiveerimise perioodi lõppu vastu võetud
meetmete kohaldamist võib jätkata üksnes seni, kuni neid õigustavad tingimused püsivad.
Need tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja neid tuleks muuta või need tühistada vastavalt
ühinemislepingus sätestatud tingimustele.
Kaitsemeetmete kasutamise toetamiseks hindab komisjon alates läbirääkimiste lõpetamisest
kuni ühinemiseni kohustuste täitmist ja säilitamist. Ta annab sellest korrapäraselt aru Euroopa
Parlamendile ja nõukogule.
Tulevased ühinemislepingud peaksid sisaldama ka üldist järelevalveklauslit allakirjutamise ja
ühinemise vaheliseks ajaks. Ühinemiseelne järelevalve peaks kuni ühinemiseni tuginema muu
hulgas komisjoni asjaomastele tabelitele ja aruannetele. Järelevalve käigus tuleks puudused
varakult välja selgitada ja määrata kindlaks vajalikud parandusmeetmed. Tõsiste probleemide
tekkimisel peaks nõukogul olema võimalik võtta komisjoni ettepaneku põhjal vastu
asjakohased meetmed, mille fookuses on kõnealused kohustused. Ühinemislepinguga tuleks
ette näha, et asjakohaste meetmete üle võib otsustada enne ühinemist ja vajaduse korral võivad
need jõustuda alates liikmeks saamise päevast.
Kui järelevalve käigus leitakse, et enne liikmeks saamise päeva on toimunud tagasilangus,
mille korrigeerimiseks ei piisaks sihipärastest meetmetest, võiks viimase abinõuna kasutada
edasilükkamisklauslit. See võimaldaks ühinemise komisjoni hinnangu alusel edasi lükata.
Klausel peaks tuginema objektiivsetele kriteeriumidele ja sellega tuleks kehtestada
proportsionaalne edasilükkamisperiood. Otsuste tegemise kord määratakse kindlaks hiljem.
Kõnealuse perioodi jooksul hindab komisjon veel kõrvaldamata puudusi uuesti.
3. Institutsiooniline kaitseklausel
Institutsioonilist toimimist või liikmesusest tulenevaid kohustusi mõjutavate rikkumiste vastu
on vaja kaitset, mis läheb valdkondlikest kaitsemeetmetest kaugemale. Selleks võiks kasutada
ajutist institutsioonilist kaitseklauslit, mille kohaselt käsitleda lojaalse koostöö põhimõtte ja
ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste tõsiseid rikkumisi. Õigusriigi põhimõtete ja
põhiõiguste harta rikkumisi, mis mõjutavad ELi vahendite rakendamist, kavatsetakse käsitleda
horisontaalsete tingimuste alusel, mis kehtestatakse riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade
raames, mida kandidaatriigid rakendavad alates liiduga ühinemise päevast. Kogu ELi eelarve
suhtes kohaldatakse ka edaspidi tingimuslikkuse määrust.
Sellistele rikkumistele reageerimisel tuleks arvesse võtta nende laadi, raskusastet ja mõju ning
eriti raskete juhtumite korral võidakse hääleõigus nõukogus peatada. Meetmete fookuses peaks
võimaluse korral olema mõjutatud poliitika; kui tegemist on süsteemsete puudustega, võib
põhjendatud olla ka ulatuslikum reageerimine.
Meetmeid võetakse komisjoni ettepaneku või liikmesriikide põhjendatud taotluse alusel. Need
loetakse vastuvõetuks, kui nõukogu ei ole neid kindlaksmääratud aja jooksul kvalifitseeritud
häälteenamusega tagasi lükanud.
24
Kaitseklauslit kohaldataks 15 aastat pärast ühinemist. Kõigi meetmete suhtes kohaldataks
kohtulikku kontrolli ja nõukogu vaataks need korrapäraselt läbi Meetmed tuleks korrapäraselt
läbi vaadata ja kui neid õigustanud probleemid on lahendatud, tuleks neid muuta või need
tühistada.
Kaitsemeede täiendaks ELi lepingu artiklit 7, mitte ei asendaks seda. Sellega nähtaks ette
ajutine spetsiifiline mehhanism, mida rakendada esimestel ühinemisjärgsetel aastatel
erandlikes olukordades. Artikkel 7 säilitaks oma keskse rolli liidu väärtuste kaitsmisel.
Kaitsemeetme kasutamine tuleb kooskõlastada muude menetlustega, et reageerimine oleks
tulemuslik ja kombineeritud meetmed jääksid proportsionaalseks.
4. Täiendav kord
Schengeni acquis’ täielikuks kohaldamiseks tuleb pärast vajalike tingimuste kontrollimist võtta
vastu eraldi nõukogu otsus. Komisjon teeb ettepaneku võtta eraldi arvesse vastastikuse
usalduse seisukohast olulisi õigusriigi tingimusi, nagu kohtusüsteemi, korruptsioonivastaste
menetluste, politseitöö ja piirihalduse toimimine. Neid tingimusi tuleks Schengeni acquis’
rakendamise seisukohast hinnata kohaldatava hindamis- ja otsuste tegemise menetluse kaudu.
Veel üks võimalus puudutab otsustusõiguse kasutamist liikmesuse esimestel aastatel. Uus
liikmesriik võtaks kohustuse, et ta ei seisa teatava aja jooksul vastu nõukogu ja Euroopa
Ülemkogu otsustele, mis käsitlevad tulevasi laienemisi ja on seotud kahepoolsete vaidlustega.
Selliseid kahepoolseid küsimusi, mis ei ole seotud ühinemiskriteeriumidega, tuleks käsitleda
asjakohaste kahepoolsete või rahvusvaheliste mehhanismide kaudu. Asjaomane kohustus
määrataks kindlaks ühinemislepingule lisatavas deklaratsioonis.
Läbirääkimistel võib ilmneda ka vajadus näha ette üleminekukord, mida kohaldada töötajate ja
teenuste vaba liikumise, põllumajanduse, tundlike toodete, rahastamise ning ühistes
süsteemides ja võrgustikes osalemise suhtes. Sellise korra fookuses peaks olema kindlaks
tehtud riskid, see peaks jääma proportsionaalseks ja ajaliselt piiratuks ning vajaduse korral
tuleks see läbi vaadata. Kui objektiivsed asjaolud seda nõuavad ja kandidaatriik sellega
nõustub, võib ühinemislepinguga ette näha ka erikorra – näiteks valdkonnapõhised
kaitseklauslid, muu hulgas põllumajanduse vallas –, mida kohaldataks tavapärasest
üleminekuperioodist kauem ja mis vaadataks korrapäraselt läbi.
Selleks et läbirääkimistel sellist korda arutada, esitab komisjon liidu seisukohti käsitlevad
ettepanekud järgmiste peatükkide kohta: 34. peatükk (Institutsioonid), 35. peatükk (Muud
küsimused) ja 33. peatükk (Finants- ja eelarvesätted) ning vajaduse korral asjaomaste
valdkondlike peatükkide kohta. Ettepanekud sisaldavad vajalikke aluslepingu sätteid, lisasid ja
kohustusi, alustades Montenegro ühinemistingimustega.
Järgmised sammud
Komisjon kavatseb
• teha vajaduse korral ettepaneku ühinemislepingute kaitseklauslite kohta;
• esitada ettepanekuid, mis käsitlevad liidu seisukohti 34. ja 35. peatüki kohta ja sisaldavad
muu hulgas ühinemislepingutes eespool nimetatud kaitsemeetmete kohta kavandatavaid
sätteid;
25
• kohaldada seda lähenemisviisi esmalt Montenegro ühinemistingimuste suhtes.
V. Valmisoleku realiseerimine
Käesolevas teatises ja laienemiseelse läbivaatamise järeldustes nähakse ette, kuidas saavutada
liidu pikaajalisi eesmärke, ning käsitletakse liidu prioriteetide ja poliitikaga seotud
põhiküsimusi ja suutlikkust tegutseda laiema liiduna. Neis määratakse kindlaks, milliseid
muudatusi ja reforme peaks EL kaaluma, et muuta oma poliitika- ja juhtimisraamistik
tulevikukindlaks ning saada laienemisest vastastikust kasu.
Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles jätkama institutsioonilisi ettevalmistusi
ja töötama oma vastutusala piires välja poliitikameetmeid. Ta teeb koostööd liikmesriikide ja
laienemisprotsessis osalevate riikidega, et siduda ettevalmistused läbirääkimiste edenemisega,
laiendada järkjärgulist integratsiooni vastastikust huvi pakkuvates strateegilistes valdkondades
ning määrata kindlaks kaitsemeetmed, milles tuleb ühinemislepingutes kokku leppida.
Selleks et kaasata ettevalmistustesse kodanikke ja sidusrühmi, korraldab komisjon praeguste
ja tulevaste liikmesriikide kodanike, ettevõtjate, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna
esindajatega dialooge, muu hulgas liidu delegatsioonide võrgustiku kaudu. Arutlusele tulevad
sellised teemad nagu laienemisest saadav vastastikune kasu ning vajalikud kohandused ja
kaitsemeetmed.
Tuginedes varasemate laienemiste käigus saadud kogemustele, esitab komisjon 2026. aasta
laienemisteatises soovituslikud tegevuskavad, milles nähakse ette edasised sammud, mida
kavatsetakse läbirääkimistega kõige kaugemale jõudnud riikide – Montenegro, Albaania,
Moldova ja Ukraina – ühinemisprotsessis astuda, tingimusel et need riigid säilitavad reformide
tempo.
Tegevuskavad ei mõjuta läbirääkimiste tulemust ega kiirust, kuid on nii kandidaatriikidele kui
ka nõukogule läbirääkimistel tugipunktiks. Muudetud laienemismetoodika tagab suurema
prognoositavuse ja sellele tuginevad tegevuskavad võimaldavad paremini prioriteete seada,
järjestust määrata ja protsessi jälgida. Saavutustel põhineva hindamise põhimõtte kohaselt
sõltub ühinemisläbirääkimiste tempo ka edaspidi sellest, kas läbirääkimisi pidavad riigid
teevad edusamme ja viivad lõpule reformid, mis on vajalikud ELi liikmesuse tingimuste
täitmiseks.
Ühinemisprotsess jääb rangeks ja tulemuspõhiseks ning osalemine, kasu ja kohustused on
otseses seoses reformide elluviimise, rakendamissuutlikkuse ja strateegilise
kooskõlastamisega. Kuid range ja tulemuspõhine protsess ei tähenda, et eurooplased peavad
tulemusi kaua ootama. Nii liikmesriikide kui ka laienemisprotsessis osalevate riikide
kodanikud ja ettevõtjad peavad tundma protsessi igas etapis, et Euroopa pakub käegakatsutavat
kasu.
ETET
Strasbourg, 6.10.2026 SWD(2026) 705 final
Komisjoni talituste töödokument
Lisatud dokumendile
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele
EUROOPA PARLAMENT, EUROOPA ÜLEMKOGU, NÕUKOGU, EUROOPA
Majandus- ja sotsiaalkomitee ning
REGIOONID
Ettevalmistused laiemaks liiduks
{KOM(2026) 705 lõplik}
Euroopa KOMISJON
1
TALITUSTE TÖÖDOKUMENT – Teatise vastuvõtmine
„Valmistades LIIDU VÄLJA”
ET................................................................................................................................................. 1
ET................................................................................................................................................. 1
1.1 Isikute vaba liikumine, õigus- ja tarbijapoliitika ......................................................... 9
1.1.1 Väljakutsed ja võimalused ....................................................................................... 9
1.1.2 Laienemise mõju isikute vabale liikumisele, õigus- ja tarbijapoliitikale ............... 11
1.1.3 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid....................................................................... 12
1.1.4 Reformisuunised .................................................................................................... 12
1.2 Sisepoliitika ............................................................................................................... 13
1.2.1 Laienemise mõju sisepoliitikale............................................................................. 13
1.2.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid....................................................................... 18
1.2.3 Reformisuunised .................................................................................................... 18
2.1 Töötajate vaba liikumine ........................................................................................... 22
2.1.1 Laienemise mõju tööturgudele............................................................................... 22
2.1.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid....................................................................... 24
2.1.3 Reformisuunised .................................................................................................... 25
2.2 Kaupade vaba liikumine ............................................................................................ 26
2.2.1 Laienemise mõju kaupade vaba liikumise poliitikale ............................................ 26
2.2.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid....................................................................... 27
2.2.3 Reformisuunised .................................................................................................... 27
2.3 Teenuste osutamise vabadus ...................................................................................... 27
2.3.1 Laienemise mõju teenuste vaba liikumise poliitikale ja väljakutsetele ................. 27
2.3.2 Reformisuunised .................................................................................................... 29
2.4 Kapitali vaba liikumine .............................................................................................. 30
2.4.1 Laienemise mõju kapitali vaba liikumise ja finantsteenuste poliitikale ................ 30
2.4.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid....................................................................... 31
2.4.3 Reformisuunised .................................................................................................... 31
2.5 Tervishoiupoliitika ..................................................................................................... 31
2.5.1 Laienemise mõju tervishoiupoliitikale ning piiriüleste terviseohtude ennetamisele,
nendeks valmisolekule ja neile reageerimisele ...................................................................... 32
2.5.2 Poliitikalüngad ja rakendamislüngad ..................................................................... 34
2.5.3 Reformisuunised .................................................................................................... 34
2.6 Konkurentsipoliitika .................................................................................................. 35
2.6.1 Laienemise mõju konkurentsipoliitikale ................................................................ 35
2.6.2 Poliitikalüngad, rakendamisriskid ja reformisuunad ............................................. 36
3.1 Ettevõtlus- ja tööstuspoliitika .................................................................................... 36
2
3.1.1 Laienemise mõju ELi ettevõtlus- ja tööstuspoliitikale .......................................... 37
3.1.2 Poliitikalüngad, rakendamisriskid ja reformisuunad ............................................. 37
3.2 Teadusuuringud ja innovatsioon ................................................................................ 38
3.2.1 Laienemise mõju teadus- ja innovatsioonipoliitikale ............................................ 39
3.2.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid....................................................................... 40
3.2.3 Reformisuunised .................................................................................................... 40
3.3 Haridus-, noorte-, spordi- ja kultuuripoliitika ............................................................ 42
3.3.1 Laienemise mõju haridus-, noorte-, spordi- ja kultuuripoliitikale ......................... 42
3.3.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid....................................................................... 45
Laienemist silmas pidades saab EL veelgi tugevdada integratsioonialgatusi olemasolevates
programmides ja suutlikkuse suurendamise toetust............................................................... 46
3.4 Digipoliitika ............................................................................................................... 46
3.4.1 Laienemise mõju digiturgudele ja -poliitikale ....................................................... 48
3.4.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid....................................................................... 51
3.4.3 Reformisuunised .................................................................................................... 51
3.5 Tolliliit ....................................................................................................................... 52
3.5.1 Laienemise mõju tollipoliitikale ............................................................................ 52
3.5.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid....................................................................... 55
3.5.3 Reformisuunised .................................................................................................... 55
3.6 Maksupoliitika ........................................................................................................... 57
3.6.1 Laienemise mõju maksupoliitikale, poliitikalüngad ja rakendamisriskid ............. 57
3.6.2 . Reformisuunised .................................................................................................. 60
3.7 Majanduspoliitika ...................................................................................................... 60
3.7.1 Laienemise mõju ELi majanduspoliitikale ............................................................ 61
3.7.2 Poliitikalüngad, rakendamisriskid ja reformisuunad ............................................. 63
4.1 Kliima- ja heitkoguste vähendamise poliitika ........................................................... 63
4.1.1 Laienemise mõju kliima- ja heitkoguste vähendamise poliitikale ......................... 64
4.1.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid....................................................................... 69
4.1.3 Reformisuunised .................................................................................................... 70
4.2 Energiapoliitika .......................................................................................................... 71
• .2.1 Laienemise mõju ELi energiapoliitikale ja poliitikalüngad .................................... 73
• Elektri- ja gaasiturud ...................................................................................................... 77
• Üleeuroopalised võrgud ................................................................................................. 78
4.3 Liikuvus ja transport .................................................................................................. 78
4.3.1 Laienemise mõju liikuvusele ja transpordipoliitikale ............................................ 78
4.3.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid....................................................................... 84
4.3.3 Reformisuunised .................................................................................................... 85
3
4.4 Keskkonnapoliitika .................................................................................................... 85
4.4.1 Laienemise mõju keskkonnapoliitikale ................................................................. 85
4.4.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid....................................................................... 87
4.4.3 Reformisuunised .................................................................................................... 88
5.1 Regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika .......................................................................... 88
5.1.1. Laienemise mõju ühtekuuluvuspoliitikale ............................................................. 89
5.1.2. Poliitikalüngad ja rakendamisriskid....................................................................... 92
5.1.3. Reformisuunised .................................................................................................... 93
5.2 Põllumajandus ja maaelu areng ................................................................................. 94
5.2.1. Laienemise mõju põllumajandusele ja maaelu arengu poliitikale ......................... 94
5.2.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid....................................................................... 98
5.2.3 Reformisuunised .................................................................................................. 100
5.3 Toiduohutus, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika ..................................................... 101
5.3.1 Laienemise mõju kaitsetasemele, toiduohutusele, veterinaar- ja
fütosanitaarpoliitikale .......................................................................................................... 101
5.3.2 Poliitikalüngad, rakendamisriskid ja reformisuunad ........................................... 103
5.4 Kalandus- ja merenduspoliitika ............................................................................... 104
5.4.1 Laienemise mõju ELi kalandus- ja merenduspoliitikale ..................................... 104
5.4.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid..................................................................... 105
5.4.3 Reformisuunised .................................................................................................. 106
6.1 Ühine välis- ja julgeolekupoliitika ........................................................................... 106
6.1.1 Laienemise mõju ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale...................................... 106
a) Üldine ÜVJPga vastavusse viimine ............................................................................. 107
b) ELi piirid ja naabrus .................................................................................................... 108
c) Välismõju ..................................................................................................................... 109
d) Sanktsioonid................................................................................................................. 111
e) Mitmepoolne tegevus ja inimõigused .......................................................................... 112
f) ELi diplomaatiline kohalolek laienemisprotsessis osalevates riikides ........................ 113
6.1.2 Reformisuunised ......................................................................................................... 114
6.2 Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika ......................................................................... 115
6.2.1 Laienemise mõju ühisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale ning Euroopa
rahutagamisrahastule ........................................................................................................... 115
6.2.2 Reformisuunised .................................................................................................. 117
6.3 Euroopa kaitsevalmidus ........................................................................................... 117
6.3.1 Laienemise mõju Euroopa kaitsevalmiduspoliitikale .......................................... 117
6.3.2 Reformisuunised ......................................................................................................... 120
6.4 Kosmosealane võimekus.......................................................................................... 120
6.4.1 Laienemise mõju ELi kosmosepoliitikale............................................................ 120
4
6.4.2 Poliitikalüngad, rakendamisriskid ja reformisuunad ........................................... 121
6.5.2 Reformisuunised .................................................................................................. 126
6.6 Kodanikukaitse ja humanitaarpoliitika .................................................................... 127
6.6.1 Laienemise mõju ELi kodanikukaitsepoliitikale ................................................. 127
6.6.2 Reformisuunised .................................................................................................. 128
7.1 ELi keelte kasutamise kord ja suutlikkus ................................................................ 129
7.1.1 Laienemise mõju ELi keele-, õigus- ja väljaannete talitusele ............................. 129
7.1.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid..................................................................... 130
7.1.3 Reformisuunised .................................................................................................. 131
7.2 Euroopa statistikasüsteem ........................................................................................ 133
7.2.1 Laienemise mõju ELi statistikapoliitikale ........................................................... 133
7.2.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid..................................................................... 134
7.2.3 Reformisuunised .................................................................................................. 135
7.3 . EList teavitamine ................................................................................................... 135
7.3.1 . Laienemise mõju komisjoni teabevahetuspoliitikale ......................................... 135
7.3.2 Poliitikalüngad, rakendamisriskid ja reformisuunad ........................................... 137
7.4 Personalipoliitika ..................................................................................................... 138
7.4.1 Laienemise mõju ELi personali- ja taristupoliitikale ........................................... 138
7.4.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid..................................................................... 139
7.4.3 Reformisuunised .................................................................................................. 139
7.5 Pettusevastane poliitika............................................................................................ 140
7.5.1 Laienemise mõju ELi pettustevastasele poliitikale .............................................. 140
7.5.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid..................................................................... 142
7.5.3 Reformisuunised .................................................................................................. 142
7.6 Digitaalvalitsuse poliitika ........................................................................................ 142
7.6.1 . Laienemise mõju ELi digitaalvalitsuse poliitikale............................................. 142
7.6.2 Poliitikalüngad, rakendamisriskid ja reformisuunad ........................................... 143
7.7 Lihtsustamine ja rakendamine ................................................................................. 144
7.5
7.6 Digitaalvalitsuse poliitika ...................................................................................................................... 145
7.7 S implification ja I rakendamine ................................................................................................................... 147
5
Kommenteeritud kokkuvõte
Käesolevas komisjoni talituste töödokumendis esitatakse komisjoni põhjaliku valdkondliku
poliitika läbivaatamise peamised järeldused seitsmes uuritud poliitikavaldkonnas. See hõlmab
ELi valdkondlikku poliitikat, mis nõuab konkreetseid ettevalmistusi laienemiseks ning toetab
ELi ja laienemisprotsessis osalevate riikide valmisolekut tegeleda laienemise mõjuga, haarata
kinni peamistest võimalustest või kriitilistest poliitilistest probleemidest ning aidata kaasa ELi
strateegiliste prioriteetide saavutamisele laienemisel, et võtta vastu uusi liikmeid. Selles
tutvustatakse ELi poliitilisi muudatusi ja reforme, mis peaksid aitama tagada, et laienenud liit
jääb tulevikukindlaks.
Vabadus, turvalisus ja õigus
Laienemine võib suurendada ELi justiits- ja siseküsimuste poliitika tõhusust alates paremast
koostööst kriminaaluurimise valdkonnas, sealhulgas teabevahetusest, kuni tarbijaõiguste kaitse
ja ELi põhiõiguste geograafilise kohaldamisala laiendamiseni. Laienemine laiendaks ka
Schengeni vaba liikumise ala ja aitaks rännet tõhusamalt hallata kooskõlas uue rände- ja
varjupaigaleppega, millest saab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi osa. Selle potentsiaali
ärakasutamiseks võiks süvendada laienemisprotsessis osalevate riikide järkjärgulist
integreerimist kogu ELi hõlmavasse õiguskaitsealasesse koostöösse ja piirihaldusse. See ja
edasised koostöömeetmed laienemisprotsessis osalevate partneritega aitaksid samuti tõhusamalt
võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ning muude piiriüleste kuritegude, sealhulgas
liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu. Osana läbipaistvamast ja tulemuspõhisemast
lähenemisviisist täielikule Schengeni integratsioonile võiks arenenud laienemisprotsessis
osalevad riigid enne ühinemist integreerida Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi
raamistikku.
Ühtne turg
EL võib saada kasu suuremast liikuvusest, kaubandusest ja konkurentsist ning toetada
moderniseerimist ja arengut laienemisest tuleneva suurema ja mitmekesisema ühtse turu kaudu.
Selleks et see kasu kiiresti realiseeruks, on vaja laienemisprotsessis osalevate riikide
järkjärgulist ja reeglitel põhinevat integreerimist ELi struktuuridesse ja
juhtimismehhanismidesse. Kasutada tuleks ka võimalusi toetada haldussuutlikkust enne
ühinemist, näiteks kasutades Euroopa finantssektori järelevalveasutusi ja Rahapesu ja
Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ametit laienemisprotsessis osalevate riikide
haldussuutlikkuse kontrollimiseks. Olemasolevaid ühtse turu toetusvahendeid, sealhulgas ühtse
turu normide täitmise tagamise rakkerühma, võiks tugevdada juba enne laienemist, samas kui
teatavaid toetusvahendeid, nagu siseturu infosüsteem või ühtne digivärav, saab
laienemisprotsessis osalevatele riikidele valikuliselt avada. Töötajate vaba liikumise
haldamiseks on eelmistes laienemisvoorudes kohaldatud üleminekumeetmeid, mida võib
kohaldada ka tulevaste laienemiste suhtes.
Konkurentsivõime ja kaasav majanduskasv
ELi konkurentsivõimet suurendaks laienemine, kõrvaldades kaubandustõkked, tootmise
laiendamise võimalused ja juurdepääsu peamistele sisenditele, tugevdades taristut ja ühenduvust
ning suurendades seeläbi liidu suutlikkust konkureerida ja kriisidele reageerida. Kooskõlas ELi
ennetava lähenemisviisiga majandusjulgeolekule on oluline, et laienemisprotsessis osalevad
riigid võtaksid omaks ELi majandusjulgeoleku lähenemisviisi ja viiksid oma õigusaktid järk-
järgult vastavusse asjakohaste ELi õigusaktidega, saades samal ajal tõhusat ELi toetust
majandusjulgeolekuga seotud poliitika ja programmide rakendamisel. Järkjärguline
integratsioon võib olla kasulik mitmes muus valdkonnas ja mitmesuguste algatuste kaudu,
näiteks sidudes laienemisprotsessis osalevad riigid konkreetsete üleeuroopalist huvi pakkuvate
tähtsate projektidega, digi- ja küberturvalisuse alase koostööga, sealhulgas rändlus- ja digitaalse
6
innovatsiooni keskustes, ning tolliliidu reformitud raamistikuga, samuti sidudes kõik
laienemisprotsessis osalevad riigid programmiga „Erasmus+“.
Roheline tegevuskava ja kestlik ühendatus
Suuremal ELil oleks ülemaailmsel areenil tugevam hääl ja ta annaks suurema panuse
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse kogu maailmas ning keskkonna- ja rahvatervise
kaitse parandamisse, saades samal ajal kasu suurematest energiajulgeoleku võimalustest ja
tugevamast transpordiühendusest. Järk-järgult integreeritud energia- ja transpordiühendus
laienemisprotsessis osalevate riikidega on oluline nende riikide ja ELi julgeoleku ja
konkurentsivõime jaoks. Seda on võimalik saavutada, hõlbustades laienemisprotsessis osalevate
riikide osalemist piiriüleses energiakoostöös ja lisades laienemiskaalutlused ELi
energiajulgeoleku raamistiku läbivaatamisse, arendades edasi üleeuroopalisi transpordikoridore
laienemisprotsessis osalevates riikides ja edendades investeeringuid keskkonnataristusse.
Põllumajandus ja ühtekuuluvus
Tegelemine piirkondadevaheliste erinevustega ja suurte tootjariikide liikmesusest tuleneva
võimaliku mõjuga põllumajandustoodete ühtsele turule on keeruline. Samal ajal võimaldab
laienemine, kui see on hästi ette valmistatud, ELil ja laienemisprotsessis osalevatel riikidel saada
kasu näiteks suuremast toiduga kindlustatusest ja põllumajandusliku toidutööstuse
konkurentsivõimest või tugevamast seosest vajalike reformide ja avaliku sektori investeeringute
vahel. Laienenud ELis on ühtekuuluvuspoliitikal keskne roll ühtsele turule lähenemise ja
integreerumise toetamisel investeeringute ja reformikava kaudu, mille keskmes on piirkonnad
ja mis keskendub ühistele prioriteetidele, sealhulgas majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse
ühtekuuluvuse edendamisele.
Selleks et valmistuda väljakutseteks, millega ELi ja laienemisprotsessis osalevate riikide
põllumajandustootjad silmitsi seisavad, ja neid tõhusalt lahendada, on oluline ka
laienemisprotsessis osalevate riikide järkjärguline integreerimine ning ELi tootmismeetodite ja
-standardite vastuvõtmine. Samuti tuleks jätkata Ukraina ja Moldovaga sõlmitud põhjalike ja
laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade lepingute rakendamist, nähes ette ELi
põllumajandustoodete turu avamise paralleelselt laienemisprotsessis osalevate riikide
vastavusse viimisega ELi standarditega. Väga oluline on hästi suunatud ühinemiseelne toetus ja
tõhus haldussuutlikkuse suurendamine. Samal ajal võib põllumajanduse ja tundlike
põllumajandustoodete turulepääsu puhul olla vaja kaaluda üleminekumeetmeid ja -perioode.
Välissuhted
Laienemine muudaks ELi maailmaareenil tugevamaks ja mõjukamaks ning laienenud siseturg
annaks ELile ülemaailmses kaubanduses ja poliitikas suurema kaalu. Laienemine suurendaks
ELi kollektiivset kaitsevõimet, ühist suutlikkust võidelda hübriidohtudega ja ühist suutlikkust
kaitsta oma majandusjulgeolekut. Selleks et maksimeerida ELi mõju rahvusvahelistes suhetes,
on oluline, et laienemisprotsessis osalevad riigid järgiksid ELi ühist välis- ja
julgeolekupoliitikat. See hõlbustaks ka edasist koostööd julgeoleku ja kaitse valdkonnas juba
enne ühinemist. Kaitsevõime arendamiseks võiks laienemisprotsessis osalevaid riike järk-järgult
kaasata kaitse- ja kaitsetööstuse algatustesse. Lisaks võiksid EL ja laienemisprotsessis osalevad
riigid saada kasu tihedamast koostööst vastastikuse vastupanuvõime edendamisel, kaasates
laienemisprotsessis osalevad riigid järk-järgult asjakohastesse ELi valmisolekualgatustesse ja -
meetmetesse, et võidelda hübriidohtude vastu.
Halduspoliitika
ELi eeskirjade tõhus rakendamine on hästitoimiva ja laienenud liidu jaoks otsustava tähtsusega.
Komisjoni tõhustatud lihtsustamispüüdlused aitavad kiirendada ELi õigusaktide järgimist, tuues
kasu nii praegustele kui ka tulevastele liikmesriikidele. Ühinemiseelne toetus ja
7
operatiivvahendid, nagu TAIEX ja mestimine, on olulised, et toetada laienemisprotsessis
osalevaid riike vajaliku haldussuutlikkuse loomisel, tagades, et nad on ühinemiseks ja
liikmesusest tulenevateks kohustusteks hästi ette valmistatud. Tõhus teavitamine laienemise
eelistest ja probleemidest on oluline nii praegustes ELi liikmesriikides kui ka
laienemisprotsessis osalevates riikides, et muuta ELi laienemine edukaks.
8
Sissejuhatus
Käesolev komisjoni talituste töödokument on lisatud teatisele „Valmistumine laiemaks
liiduks“.1 Selles esitatakse valdkondliku poliitika põhjaliku läbivaatamise peamised järeldused
ja reformisuunised. Läbivaatamiste käigus hinnati, mil määral mõjutavad tulevased laienemised
ELi poliitikat ja juhtimist. Nad uurisid ELi poliitilisi muudatusi ja reforme, mis on vajalikud, et
tagada laienenud liidu tulevikukindlus. Need on oluline samm ELi laiemas, pikemaajalises ja
dünaamilises reformikavas. Mitu seotud algatust on juba esitatud, samas kui teised on kavas
vastu võtta pärast läbivaatamist.2 Poliitika läbivaatamine erineb laienemisprotsessis osalevate
riikide ELiga ühinemiseks3 tehtavate ettevalmistuste jälgimisest, kajastades samal ajal nende
kahe protsessi vahelisi tihedaid seoseid ja vastasmõju.4
Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus viisid läbi põhjaliku analüüsi kõigis
poliitikavaldkondades, et hinnata, mil määral võib laienemine neid mõjutada. Mõju võib otseselt
vallandada laienemise väljavaade või see võib olla kaudne tulemus, kui laienemine süvendab
praeguse 27 liikmesriigiga liidu ees seisvaid poliitilisi ja juhtimisalaseid probleeme. Pärast
esialgset mõju hindamist viidi läbi üksikasjalikum analüüs, keskendudes aspektidele, kus
märkimisväärne mõju poliitikale on kõige tõenäolisem. Muude valdkondade puhul jõuti üldiselt
järeldusele, et poliitika sobib laienemiseks hästi või et selle mõju on väike. Neid järeldusi ei ole
käesolevas komisjoni talituste töödokumendis põhimõtteliselt arvesse võetud, et vältida liiga
pikka dokumenti. Seetõttu on oluline märkida, et käesolevas dokumendis ei loetleta kõiki
sõelutud poliitikavaldkondi või tegevusi, mida haldab komisjon või laiemalt ELi institutsioonid
konkreetsetes sektorites.
Komisjoni analüüsis keskendutakse laienemise üldisele mõjule, kaalumata ja käsitlemata
konkreetseid stsenaariume seoses järjestuse või ajahorizonitega. Selline lähenemisviis tagab, et
see ei takista ühinemisprotsessi, mis on rangelt tulemuspõhine. Komisjon kaalus peamiselt
võimalikku mõju laienemisele, lähtudes valdkondliku poliitika praegusest seisust, kajastades
samal ajal mitme hiljuti esitatud reformialgatuse eeldatavat mõju.
Mis puudutab laienemise mõju poliitikavaldkondade eelarvele, siis keskendutakse eeldatavatele
rahastamisvajadustele, näidates samal ajal, kui see on asjakohane, kuidas järgmise põlvkonna
rahastamisprogrammid võivad selliseid vajadusi juba ette näha.5 Sellega seoses tuleks märkida,
et kavandatav 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku eeskiri6 sisaldab
läbivaatamisklauslit, mis võimaldaks komisjonil võtta arvesse uutest ELiga ühinevatest riikidest
tulenevaid kuluvajadusi. Sellega tagatakse, et EL saab kohandada oma finantsraamistikku nii,
1 KOM (2026) 705.
2 Näiteks konkurentsivõime kompass, põllumajanduse ja toidu visioon, puhta tööstuse kokkulepe, valge raamat
„Euroopa kaitsevalmidus 2030“ ja ettepanekud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2028–
2034. Vt näiteks COM (2025) 45, COM (2025) 46, COM (2025) 75, JOIN (2025) 120, COM (2025) 500, COM
(2025) 570, COM (2025) 870.
3 Laienemisprotsessis osalevate riikide hulka kuuluvad Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Moldova, Montenegro,
Põhja-Makedoonia, Serbia, Ukraina, Kosovo*, Gruusia ja Türgi. Kooskõlas Euroopa Ülemkogu järeldustega on
Gruusia ühinemisprotsess de facto peatatud. Ühinemisläbirääkimised Türgiga, kes on kandidaatriik ja ELi oluline
partner paljudes ühist huvi pakkuvates valdkondades, on kooskõlas Euroopa Ülemkogu järeldustega alates 2018.
aastast seiskunud. *Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO
Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo
iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
4 COM 2025 (690).
5 Hinnanguline mõju kuludele ja personalile 2028. aastaks ja pärast seda on lisatud üksnes näitlikustamise
eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Liidu rahaliste kohustuste rahastamisallikas ja
ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltub mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate
institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse see kindlaks iga-aastase
eelarvemenetluse käigus. Kõik assigneeringud ja personalieraldised alates 2028.–2034. aastast on soovituslikud.
6 COM(2025) 571.
9
et see vastaks laienemisest tulenevatele kuluvajadustele. Sellega seoses võttis komisjon 30.
juunil 2026 vastu Montenegro finantspaketi, milles pakuti välja, kuidas saaks ELi rahastamist
ja eelarvega seotud poliitikat kohaldada pärast Montenegro saamist ELi liikmesriigiks ning
kuidas tagada uue liikmesriigi sujuv üleminek riigisisesele politseisüsteemile.7
Valdkondliku poliitika põhjaliku läbivaatamise peamised tulemused esitatakse mitmes peamises
teemavaldkonnas. Iga teemavaldkond hõlmab mitut omavahel tihedalt seotud
poliitikavaldkonda. Teemavaldkonnad on üldjoontes üles ehitatud kooskõlas 2020. aasta
läbivaadatud laienemismetoodikaga. Lisaks on eraldi peatükk halduspoliitika kohta.
1. Valmistumine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala laiendamiseks
1.1 Isikute vaba liikumine, õigus- ja tarbijapoliitika
Isikute vaba liikumist, õigust ja tarbijaid käsitleva ELi poliitika eesmärk on edendada õiglast,
turvalist ja õiglast ühiskonda, kus kodanikud saavad vabalt liikuda ja elada liikmesriikide
territooriumil.8 Õiguspoliitika eesmärk on tagada ELi kodanikele põhiõigused ning see on
andnud ELi õigusasutustele koostöövõimalused ja ELi ettevõtjatele õiguskindluse ühtsel turul
tegutsemiseks. Tarbijapoliitika eesmärk on lihtsustada ELi kodanike igapäevaelu erinevates
olulistes majandusvaldkondades. Tõhus tarbijakaitse tagab ka ühtse turu nõuetekohase
toimimise: see kaitseb tarbijate õigusi ja edendab õiglasemaid turge.
ELi laiendamine aitab neid eesmärke säilitada ja edendada. Laienemisprotsessis osalevates
riikides nendes valdkondades läbiviidavad reformid võivad samuti julgustada olemasolevaid
liikmesriike tegema rohkem, õppima hiljutistest kogemustest ja järgima häid tavasid.
1.1.1 Väljakutsed ja võimalused
Laienemine suurendaks õigusalast koostööd ja süvendaks õigusalase koostöö olemasolevaid
vorme. See hõlmab koostööd rahvusvahelisel tasandil Euroopa Nõukogu, ÜRO rahvusvahelise
kaubanduse komisjoni ja Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi raames, kus EL saab võtta
tugevama ühise seisukoha.
Tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas laiendaks laienemine juba vastu võetud
acquis’ kohaldamist, tuginedes vastastikusele usaldusele ning tuues kasu kodanikele ja
ettevõtjatele. Kriminaalõigusalase õigusalase koostöö valdkonnas laiendaks laienemine
olemasolevatel vahenditel põhinevat koostööd, tugevdades seeläbi ELi kollektiivset suutlikkust
uurida piiriülest kuritegevust ja esitada selle eest süüdistusi. 27 liikmesriigiga ELi kogemuste
põhjal eeldab piiriülene õigusalane koostöö liikmesriikide vastastikust usaldust selle suhtes, kas
nad järgivad ELi õigust ja aluslepingu tasandil tunnustatud põhiõigusi. See kehtib eelkõige
vastastikuse tunnustamise vahendite puhul, mis põhinevad mitmel raamotsusel, nagu Euroopa
vahistamismäärus, ja elektroonilistele tõenditele piiriülest juurdepääsu käsitlevate eeskirjade
puhul.
Laienemine võimaldaks teatavate piiriüleste uurimisvahendite, näiteks Euroopa uurimismääruse
laialdasemat kasutamist. Lisaks optimeeriks Eurojust kui amet, mis vastutab liikmesriikide
pädevate asutuste toetamise eest selles valdkonnas, oma tööd uute liikmesriikide hüvanguks,
minnes kaugemale praegustest strateegilistest partnerlustest raske ja piiriülese kuritegevuse
sihtvaldkondades. Lisaks võimaldaks laienemine Euroopa Prokuratuuril uurida liidu
7 KOM (2026) 334.
8 Selles peatükis käsitletakse tarbijapoliitikat, vaba liikumist, võrdsust ja mittediskrimineerimist ning
korruptsioonivastast võitlust. Õigusriigi, põhiõiguste ja demokraatiaga seotud õiguspoliitikat käsitletakse teatise II
peatüki punktis 2.
10
finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitada nende eest süüdistusi rohkemates
liikmesriikides. Võttes arvesse, et Euroopa Prokuratuuri määrus ei ole enam tõhustatud koostöö
meede ja on saanud acquis’9 osaks, nõutakse uutelt liikmesriikidelt Euroopa Prokuratuuri töös
osalemist.
Uute liikmesriikide lisamine suurendaks märkimisväärselt ELi äriühinguõiguse normidega
hõlmatud piiratud vastutusega äriühingute ja partnerluste arvu.10 See tooks kaasa rohkem
piiriüleseid tehinguid (ühinemised, jagunemised, ümberkujundamised) ja äriühingu andmete
otsinguid äriregistrite omavahelise ühendamise süsteemis, mis nõuab tihedamat piiriülest
koostööd äriregistrite vahel.
Laienemine tooks tarbijatele käegakatsutavat kasu, näiteks suurendaks
konkurentsivõimeliste hindadega kaupade ja teenuste valikut. Samal ajal peaksid ELi tulevases
tarbijapoliitikas juhinduma laienemisprotsessis osalevate riikide tarbijate konkreetsetest
probleemidest, sealhulgas väiksemast sissetulekust ja digitaalsete finantsteenuste piiratud
kasutamisest. Elukallidusega seotud probleemid ja võimalus endale igapäevaseid kulutusi
lubada on ELi tarbijate seas juba laialt levinud ning võivad laienenud ELis suureneda.
Taskukohasus on peamine tajutav takistus säästvale tarbimisele kogu ELis. Tarbijate jaoks uutes
liikmesriikides, kus ostujõud on väiksem, võib see tegur olla veelgi olulisem.
Laienemine tooks kaasa ka suurema hulga toodete ringluse ELi turul. Koos kolmandatest
riikidest pärit e-kaubanduse kasvuga nõuab see, et kontrollitaks selliste toodete vastavust üldise
tooteohutuse määrusele. Uutes liikmesriikides tuleb tagada piisavad haldus- ja
organisatsioonilised struktuurid ning jõustamine (näiteks turujärelevalveasutuste uue taristu ja
süsteemi „Safety Gate“ loomine). Seoses tooteohutusega kaitstakse laienemisprotsessis
osalevate riikide tarbijaid ohtlike ja defektsete toodete, sealhulgas tehisintellektisüsteemide ja
tarkvara põhjustatud kahju eest läbivaadatud tootevastutuse direktiivi alusel. Kuigi laienemine
võib anda võimaluse võidelda nendes riikides tööstuspettuste vastu, võib täitmise tagamise
madal tase tuua kaasa ka rohkem teateid tarbijapettuste kohta.
ELi võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist käsitlevate õigusaktide laiendamisel
laienemisprotsessis osalevatele partneritele on eeldatavasti mitu positiivset mõju. Need
hõlmavad igasuguse diskrimineerimise vastase kaitse vastavusse viimist ELi standarditega,
tõhusamat võitlust eelarvamuste ja stereotüüpide vastu ning paremat juurdepääsu avalikele
teenustele ja sotsiaalset kaasatust. Sellega seoses võib laienemine aidata lahendada ka
inimõiguste küsimusi, mis on seotud rändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste kohtlemisega,
eelkõige Lääne-Balkani riikides. Laienemine võib süvendada ka praegusi ELi ees seisvaid
probleeme võrdõiguslikkuse ja sellega seotud küsimustes. Arvestades märkimisväärseid
probleeme, millega romide suur elanikkond mõnes laienemisprotsessis osalevas riigis silmitsi
seisab, on uute liikmesriikide jätkuvad jõupingutused selles valdkonnas jätkuvalt väga olulised.
Jõupingutusi on vaja teha ka võitluses diskrimineerimise vastu, millega puutuvad kokku teised
etnilised vähemused. Lisaks on laienemisprotsessis osalevatel riikidel probleeme
mittediskrimineerimise õiguse kaitsmisega, sealhulgas vägivalla, vihkamise ja
diskrimineerimise vastu võitlemisega ning LGBTIQ+-inimeste võrdõiguslikkuse tagamisega,
mida süvendavad nende vastu suunatud narratiivid, ning puuetega inimeste täieliku osalemise
tagamisega majanduses, hariduses ja ühiskonnas laiemalt. Samal ajal toetab enamik
laienemisprotsessis osalevaid riike soolise võrdõiguslikkuse tugevdamise ning soolise ja
9 Komisjoni 10. juuli 2026. aasta otsus (EL) 2026/1701, millega kinnitatakse Ungari osalemine tõhustatud koostöös
Euroopa Prokuratuuri asutamisel, ja komisjoni 10. juuli 2026. aasta teatis, mis käsitleb komisjoni 10. juuli 2026.
aasta otsuse (EL) 2026/1701 (mis käsitleb määrust (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd
Euroopa Prokuratuuri asutamisel) mõju, mis ei ole enam tõhustatud koostöö alla kuuluv õigusakt ja muutub acquis’
osaks.
10 Piiratud vastutusega äriühingute, nende piiriüleste filiaalide ja täisühingute suurus on praegu vastavalt 16, 4 ja
2 miljonit.
11
perevägivalla ennetamise ja tõkestamise poliitikat ning kõik riigid, välja arvatud Kosovo, on
oma staatuse tõttu Istanbuli konventsiooni osalised.11
ELi laiendamine aitab võidelda korruptsiooni vastu. Uute liikmesriikide suhtes kohaldatavate
ELi vahendite abil on oodata positiivset mõju demokraatia, majanduse ja julgeoleku kaitsmisele.
Korruptsioonivastane võitlus on ühinemisprotsessis esmatähtis, käsitledes nii korruptsiooni
ennetamist kui ka selle vastu võitlemist. Laienemisprotsessis osalevate riikide probleemid
ulatuvad nõrgast institutsioonilisest koostööst korruptsioonijuhtumite puhul, korruptsiooni
uurivate ametiasutuste ebapiisavast personalist kuni õigusraamistikeni, millega kaasneb suur
korruptsioonioht (nt riigihangete puhul). Seda tõendavad iga-aastased laienemisaruanded ja
õigusriigi olukorda käsitlevad aruanded, mis hõlmavad nüüd ka nelja laienemisriiki.12
1.1.2 Laienemise mõju isikute vabale liikumisele, õigus- ja tarbijapoliitikale
Poliitilised aspektid
Puhtalt õiguslikust seisukohast ei pruugi laienemine avaldada asjaomastele
poliitikavaldkondadele vahetut mõju, kuna praegune ELi õigusraamistik sobib laienenud ELi
jaoks. Liikmesriikide halduskoormus poliitika rakendamisel võib mõnes valdkonnas siiski
suureneda. Näiteks isikute vaba liikumise puhul tähendab suurem arv liikuvaid ELi kodanikke
ka lisatööd ametiasutustele, kes tegelevad elukoha registreerimise ja sotsiaalkindlustuse
piiriülese koordineerimisega. Juba praegu on mõnel liikmesriigil raskusi õigeaegsete teenuste
osutamisega liikuvatele ELi kodanikele ja nende pereliikmetele, kusjuures LGBTIQ+-inimesed,
puuetega inimesed ja perekonnad seisavad silmitsi täiendavate takistustega.
Institutsioonilised aspektid
Laienemine võib tähendada keerulisemat otsuste tegemist ühehäälsusega hõlmatud
valdkondades. Need valdkonnad hõlmavad muu hulgas perekonnaõigust, isikutunnistusi
käsitlevaid meetmeid, võrdõiguslikkust ja teatavaid mittediskrimineerimise valdkondi, ELi
õiguslikke vorme äriühingute jaoks ning määruse (EL) 2017/1939 (Euroopa Prokuratuuri
asutamise kohta) muutmist. Euroopa Ülemkogu ühehäälne otsus on vajalik ka selleks, et
laiendada Euroopa Prokuratuuri pädevust piiriülese mõõtmega rasketele kuritegudele, mis ei ole
ELi finantshuve kahjustavad13 kuriteod.
Eelarveaspektid
Praegu on kaks peamist ELi programmi selles valdkonnas – kodanike, võrdõiguslikkuse,
õiguste ja väärtuste programm ning õigusprogramm – juba laienemisprotsessis osalevatele
riikidele osalemiseks avatud. Mõned laienemisprotsessis osalevad riigid on pidanud ELiga
läbirääkimisi, allkirjastanud ja ratifitseerinud lepingud, mis võimaldavad neil osaleda.
Uute riikide ühinemine ELiga võib kaasa tuua uusi meetmeid koos nendest riikidest pärit
abisaajatega. Kehtivate eeskirjade kohaselt tähendaks see taotlejate arvu suurenemist. See võib
muuta mõned projektikonkursid konkurentsivõimelisemaks. Lisaks võivad kaasrahastamise
nõuded olla keerulisemad kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks, kes edendavad
võrdõiguslikkust, eelkõige LGBTIQ+-inimeste jaoks, ja nende jaoks, kes töötavad rassilise või
etnilise vähemuse taustaga inimesteni jõudmise nimel, praeguses ülemaailmses kontekstis, kus
kaalul on korporatiivpartnerlused ja teiste valitsuste, sealhulgas kolmandate riikide poolne
rahastamine.
Võttes arvesse, et hiljutisel ELi õigusel ja tulevastel õigusvaldkonna seadusandlikel algatustel
Euroopa 11 Nõukogu lepingute sari – nr 210 – Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla
ennetamise ja tõkestamise konventsioon, Istanbul, 11.V.2011.
12 COM (2026) 900, SWD (2026) 928, (Albaania); komisjoni talituste töödokument (2026) 929, (Montenegro);
SWD (2026) 930, (Põhja-Makedoonia); Komisjoni talituste töödokument (2026) 931 (Serbia).
13 ELi toimimise lepingu artikli 86 lõige 4.
12
kõigil on nüüd märkimisväärsed digiteerimiselemendid, võib laienemine nõuda rohkem
vahendeid õiguspoliitika jaoks koos õigusalase koolituse, õigusalase koostöö ja õiguskaitse
kättesaadavuse vajaduste ja poliitiliste prioriteetidega.
Laienemine nõuaks piisavaid haldus- ja rahalisi vahendeid, et tagada ELi õigus- ja
tarbijapoliitika tõhus rakendamine. Märkimisväärseid jõupingutusi oleks vaja selleks, et viia
jõustamise tõhusus ja/või nõuete täitmine uutes liikmesriikides vastavusse praeguste
liikmesriikide omaga. See puudutaks eelkõige selliseid asutusi nagu tarbijakaitseasutused ja -
ühendused, andmekaitseasutused, kohtuasutused ja vaidluste kohtuvälise lahendamise organid.
Samuti tuleks uuesti hinnata asjaomaste ELi asutuste ja organite, näiteks Euroopa Prokuratuuri,
Eurojusti, Euroopa Andmekaitsenõukogu, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Soolise
Võrdõiguslikkuse Instituudi ressursivajadusi. Uue mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034
ettepanekus tehakse ettepanek tugevdada detsentraliseeritud asutusi, säilitades samal ajal
eelarve paindlikkuse, et seda oleks võimalik kohandada.
Võttes arvesse, et uue ELi korruptsioonivastase direktiivi ja tulevase esimese ELi
korruptsioonivastase strateegiaga paneb EL suuremat rõhku korruptsioonivastasele võitlusele
kogu liidus, on vaja piisavaid vahendeid, et aidata laienemisprotsessis osalevatel riikidel oma
korruptsioonivastast võitlust sisuliselt parandada ja muutuva õigusmaastikuga sammu pidada
nii eksperditeadmiste pakkumisel kui ka suutlikkuse suurendamisel.
1.1.3 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid
Mõne vahendi tõhusus laienenud ELis sõltub usalduse ja nõuete täitmise tasemest, mida on
võimalik tagada suurema arvu liikmesriikide vahel, näiteks tsiviilasjades tehtava õigusalase
koostöö, kriminaalõiguse14 ja äriühinguõiguse valdkonnas. Vastastikuse usalduse põhimõte
põhineb eeldusel, et ELi liikmesriikidel on ühised väärtused, ning on seetõttu tihedalt seotud
õigusriigi ja väärtuste poliitikasuundade aruteluga ning sellega seoses tuvastatud lünkade ja
meetmetega.bookmark14 15
1.1.4 Reformisuunised
Selleks et vähendada halduskoormust, mis tuleneb võimalikust vajadusest registreerida vaba
liikumise õigust kasutavad ELi kodanikud, võiks komisjon uurida, mil määral saaks (paremini)
kasutada olemasolevaid ja tulevasi poliitikavahendeid (ühtne digivärav, ELi
digiidentiteeditasku, digitaalsed reisitunnistused, Euroopa sotsiaalkindlustuspass, ESPASS).
See lähenemisviis ei mõjuta laienemist, mis tähendab, et see peaks tooma liikmesriikidele kasu
isegi siis, kui uusi liikmesriike ei lisandu.
Kõigis võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimisega seotud valdkondades on vaja luua
tugevad järelevalvemehhanismid (sealhulgas põhjaliku andmekogumise kaudu, mida
võiks teha partnerluses Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga).
ELi korruptsioonivastase võitluse poliitikavaldkonda arendatakse eeldatavasti edasi
lähiaastatel, tuginedes 2026. aastal esitatavale strateegiale. Korruptsioonivastast võitlust
käsitlev ELi direktiiv jõustus 31. mail 2026. ELi laienemine võib nõuda nende algatuste
läbivaatamist, et kajastada korruptsiooniohtu laienemisprotsessis osalevates partnerites.
14 ELi kriminaalõigusel on mõned eripärad, kuna see hõlmab mitut raamotsust, näiteks Euroopa
vahistamismäärust. Need õigusaktid (välja arvatud kolmandate riikidega sõlmitud konventsioonid ja
rahvusvahelised lepingud) põhinevad vastastikuse tunnustamise põhimõttel, st võimaldavad õigusasutusel edastada
otsuse otse teise ELi liikmesriigi asutusele ning lasta seda tunnustada ja täita ilma täiendavate formaalsusteta (mõne
erandiga), ning nendega nähakse ette üksikasjalik raamistik liikmesriikidevaheliseks piiriüleseks koostööks.
15 Vt teatise II peatüki punkt 2.
13
1.2 Sisepoliitika
Sisepoliitika aitab kaasa turvalisemale, vastupidavamale ja jõukamale Euroopale. Need
tugevdavad piiriülest koostööd õiguskaitse ja piirihalduse valdkonnas ning aitavad võidelda
terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja uimastikaubanduse vastu. Need on olulised elutähtsa
taristu kaitsmiseks ning elutähtsa taristu vastupanuvõime tugevdamiseks nii internetis kui ka
väljaspool seda. Nad võitlevad hübriidohtudega ning loovad tingimused stabiilsuseks,
usalduseks ja liikumisvabaduseks, mis on majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse peamised
alused. Samuti toetavad need tõhusat, kestlikku ja humanitaarset turvalist Euroopa
rändepoliitikat. See hõlmab seaduslikku rännet, integratsiooni ning tegelemist kooskõlas ELi ja
rahvusvahelise õigusega, sealhulgas põhiõigustega. Rände- ja varjupaigalepe koos uue Euroopa
ühise tagasisaatmissüsteemiga tagavad tervikliku ränderaamistiku.
Siseasjade poliitika peamine üldeesmärk on tagada Schengeni ala terviklikkus ja julgeolek.
Schengeni süsteem hõlmab kontrolli kaotamist sisepiiridel ja ühtsete laiaulatuslike eeskirjade
kooskõlastatud rakendamist välispiiridel, kolmandates riikides ja Schengeni alal, et tagada oma
kodanikele kõrgetasemeline turvalisus ja vabadus. Schengeni acquis’ kui ELi liikmesuse
põhielemendi täielik kohaldamine võimaldab majanduskasvu, piiriülest vahetust ja suuremat
jõukust laienenud ELis. Läbirääkimisraamistikes on sätestatud, et uued liikmesriigid ei ühine
Schengeni alaga ühinemisel, vaid alles pärast nõukogu hilisemat otsust, milles kinnitatakse, et
kõik tingimused on täidetud.
1.2.1 Laienemise mõju sisepoliitikale
Laienemine mõjutaks tõenäoliselt teataval määral siseasjade valdkonna poliitikat.
Laienemine võib suurendada siseasjade poliitika tõhusust. Selleks soodustataks tihedamat
piirkondlikku ja piiriülest koostööd ning integreeritaks uued perspektiivid ja vahendid ELi
rände- ja julgeolekuraamistikesse ning üldiselt Schengeni koostöösse. Kuna asjaomases ELi
õigustikus osalemise geomeetria on erinev, võib teatavatel valdkondadel siiski tekkida
paratamatult probleeme ja/või nad on eriti tundlikud acquis’ võimaliku mittetäieliku ja/või
ebaõige rakendamise suhtes kas õiguslikult või praktikas.
Piiride haldamise ja ebaseadusliku rände valdkonnas hõlmaks ELi integreeritud
piirihalduspoliitika suuremat (geograafilist) ala ja ELi välispiirid hõlmaksid uusi naaberriike.
See võib kaasa tuua selliseid riske nagu suurenenud rändesurve ja muutused rändeteede
struktuuris, mis mõjutavad ebaseaduslikku rännet ja sellega seotud inimõigustega seotud riske,
sabotaažiakte ja hübriidrünnakuid, sealhulgas rändajate ärakasutamise kaudu, mis nõuavad
tõhusat ühist reageerimist ja integreeritud piirihaldust, tagades samal ajal põhiõiguste täieliku
austamise. Lääne-Balkani riikidel on tõenäoliselt jätkuvalt oluline roll nii transiidi- kui ka
sihtpiirkonnana. Sellest hoolimata annavad Lääne-Balkani riigid ELile ka ühtlasemalt jaotatud
välispiiri, võimaldades suuremat jagatud vastutust, edendades solidaarsust ja tugevdades ELi
koormuse jagamise süsteemi.
Kui uued liikmesriigid on ELiga ühinenud, on neil automaatselt õigus ja kohustus ühineda
sisepiirideta Schengeni alaga. Schengeni alaga täielik ühinemine tooks geograafilise
laienemise tõttu kaasa ümberkujundavaid muutusi. Võttes arvesse erinevat julgeoleku- ja
rändekeskkonda, võib osutuda vajalikuks Schengeni süsteemi põhjalikum läbivaatamine
välispiiri ja sisejulgeoleku aspektide osas. Tagamaks, et uued liikmesriigid saaksid Schengeni
süsteemist täit kasu, tuleb jätkata ja tõhustada käimasolevaid jõupingutusi rakendamise
parandamiseks, sealhulgas Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi kaudu.
Laiem Schengeni ala võib mõjutada rändajate smugeldamist ja inimkaubandust. Kontrolli
kaotamine sisepiiridel võib mõjutada Vahemere idaosa rändeteed; Lääne-Balkani piirkond võib
muutuda mitte ainult transiidipiirkonnaks, vaid ka sihtpiirkonnaks. Piirkonna riigid peaksid
14
nende arengutega kiiresti kohanema ning kooskõlas asjakohaste õigusnormide ja
inimõigustealaste kohustustega tugevdama riiklikku suutlikkust, tugevdama riigisisest ja
piiriülest koostööd ning vahetama teavet. Rändajate smugeldamise ja inimkaubanduse tõhus
avastamine, uurimine ja nende eest vastutusele võtmine on juba praegu Lääne-Balkani piirkonna
laienemisprotsessis osalevate riikide jaoks probleem. Nad saavad ELilt märkimisväärset abi,
mida on saatnud mõningane edu, mida tõendab ebaseadusliku rände vähenemine läbi Lääne-
Balkani piirkonna. Kooskõlas ELi inimkaubandusevastase võitluse strateegiaga on vaja teha
pidevaid jõupingutusi rändajate smugeldamise ja inimkaubanduse ennetamiseks, avastamiseks
ja selle vastu võitlemiseks ning ohvrite kaitsmiseks kogu laienenud ELis.
Kuna rändajate smugeldamine ja inimkaubandus on tõsine probleem, on EL pühendunud
koostöö tugevdamisele rändajate smugeldamise vastu võitlemise ülemaailmse liidu raames,
kasutades terviklikku kogu rändeteed hõlmavat lähenemisviisi. Ülemaailmse liidu
ühisdeklaratsioon, mis esitati 2025. aasta detsembris ja mille on heaks kiitnud 62 partnerit,
sealhulgas Lääne-Balkani partnerid, on märk poliitilisest kohustusest võidelda rändajate
smugeldamise ja ebaseadusliku rände vastu, tuginedes kogu rändeteed hõlmavale
lähenemisviisile. Neid poliitilisi kohustusi rakendatakse ülemaailmse liidu 2026.–2028. aasta
töökavas, keskendudes eelkõige partnerriikide õigusraamistiku ja suutlikkuse tugevdamisele, et
võidelda nende nähtustega, võidelda digitaalse smugeldamise, rahavoo jälgimise ja õhuteed pidi
toimuva ebaseadusliku rände vastu.
Rände- ja varjupaigaleppe kohaselt on laienemise seisukohast olulised eelkõige
varjupaigamenetluse määrus ning varjupaiga- ja rändehalduse määrus. Varjupaigamenetluse
määruse puhul on olulised sätted, mis on seotud kohustusliku piirimenetluse piisava
suutlikkusega (nii ELi kui ka riiklikul tasandil) ja ELi turvaliste päritoluriikide nimekirjaga.
Varjupaiga- ja rändehalduse määrusega kehtestatakse terviklik normide kogum liikmesriikides
registreeritud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi
kindlaksmääramise valdkonnas ning kehtestatakse alaline solidaarsusmehhanism
(solidaarsusmeetmete miinimumkünnised). 29. jaanuaril 2026 vastu võetud viieaastases
Euroopa varjupaiga- ja rändehalduse strateegias16 kehtestatakse täiendav strateegiline visioon,
mis vajab laienemisprotsessis osalevaid riike, viies nende rändehalduse eesmärgid kooskõlla
liidu eesmärkidega.
Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks arendama märkimisväärset suutlikkust, et toetada
operatiivprobleeme laienenud piirkondades. See nõuaks ka spetsiaalsete tehnilise abi vahendite,
suuniste ja päritoluriigi teabematerjalide kohandamist. Laienemisprotsessis osalevatele riikidele
antav abi võidakse muuta tegevuskavadeks, et tagada suurem toetus.
Frontex (Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet) peab vaatama läbi oma tegevuse
operatiivkoostöö valdkonnas (nt olukorrateadlikkus, riskid ja haavatavuse hindamine). Samuti
peab ta arendama oma suutlikkust toetada uusi liikmesriike laiendatud välispiiride kaitsmisel.
Selline piirihalduse toetamine toimuks kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses
sätestatud tingimustega17 ja seega liikmesriikide taotlusel. Peaaegu kõik laienemispartnerid
juba korraldavad Frontexi operatsioone staatust käsitlevate kokkulepete alusel. Nad kõik
vahetavad Frontexiga teavet, sealhulgas riskianalüüsi teavet, ning seetõttu oleme juba saanud
hea ülevaate ja valmistunud nende tulevasteks rollideks. Uued liikmesriigid peavad panustama
Frontexi operatiivvõimekusse töötajate ja seadmete arvuga, mis määratakse kindlaks
õigeaegselt. Selleks tuleks muuta Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrust.
Laienemine tugevdaks keskpikas ja pikas perspektiivis piiriülest koostööd uimastikaubanduse
16KOM (2026) 45.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta 17 määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri-
ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624. ELT L
295, 14.11.2019, lk 1–. ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1896/oj
15
vastase võitluse, terrorismivastase võitluse ja vägivaldse äärmusluse ennetamise
valdkonnas. See tugevdaks ELi üldist suutlikkust reageerida keerulistele ja riikidevahelistele
julgeolekuprobleemidele ning looks ühtsema ja vastupidavama lähenemisviisi terrorismi
ennetamisele ja selle vastu võitlemisele. Uus terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamise ja
nende vastu võitlemise ühine tegevuskava, mis allkirjastati justiits- ja siseministrite kohtumisel
2025. aasta oktoobris Sarajevos, loob asjakohase raamistiku terrorismivastase võitluse
suutlikkuse parandamiseks ja koostöö tõhustamiseks Lääne-Balkani partneritega. Ühise
tegevuskava struktuuri raames jätkab radikaliseerumise ennetamise ELi teadmuskeskus
partnerite toetamist piirkondlike tegevuste kaudu, integreerides need järk-järgult ELi üldisesse
ennetusraamistikku.
Laienemisprotsessis osalevate riikide ametiasutustel oleks ka parem juurdepääs Europoli
vahenditele, analüüsidele, teenustele ja eelkõige ameti asjakohastele andmebaasidele kooskõlas
ameti õiguslike volitustega. Kui anda nendele riikidele juurdepääs kõrgetasemelisele
suutlikkusele, nagu turvalised andmetöötlus- ja analüüsiteenused ja -vahendid, kohtuekspertiisi
suutlikkus, sealhulgas krüptovarade puhul, ja tehisintellektil põhinevad rakendused, suurendab
see ELi suutlikkust viia nendes piirkondades läbi ulatuslikke piiriüleseid uurimisi. Samuti
integreeritakse need täielikult ameti juhitavasse ohuhindamistsüklisse. Laienemine laiendaks ka
Europoli operatsioonide geograafilist ulatust seoses terrorismivastase poliitikaga.
Sisejulgeoleku valdkonnas pakub laienemine võimalusi ja väljakutseid. Organiseeritud
kuritegevuse rahvusvahelise olemuse tõttu on laienemisprotsessis osalevad riigid selles
poliitikavaldkonnas juba keskse tähtsusega. Organiseeritud kuritegelikud rühmitused tegutsevad
mitmes laienemisprotsessis osalevas riigis ja kasutavad neid oma tegevuse keskustena. Nad
tegutsevad sellistes valdkondades nagu uimasti- ja relvakaubandus, inimkaubandus ja kaupade
ebaseaduslik üle piiri toimetamine. Lääne-Balkani piirkond on endiselt ebaseaduslike
kaubavoogude peamine allikas ja transiiditee, näiteks tulirelvade või uimastite puhul. Hoolimata
jõupingutustest, mida need riigid on teinud organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks, on
nende institutsiooniline suutlikkus sageli endiselt ebapiisav, sealhulgas suutlikkus viia läbi
finantsuurimisi. Vastavusse viimine kehtivate rahapesuvastaste ja vara tagasivõitmist
käsitlevate õigusaktidega ning tulevane uus organiseeritud kuritegevust käsitlev ELi
õigusraamistik, mille laienemisprotsessis osalevad riigid peavad liiduga ühinemisel oma
siseriiklikusse õigusesse üle võtma, ja nende tõhus rakendamine tugevdab siiski riikide
suutlikkust tõhusamalt võidelda kuritegelikest võrgustikest tulenevate ohtude vastu.
Samal ajal on organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tõhustamiseks äärmiselt oluline
tihedam operatiivkoostöö ELi liikmesriikide ja laienemisprotsessis osalevate riikide asjaomaste
ametiasutuste vahel, sealhulgas seoses finantsuurimiste ja vara tagasivõitmisega. Kuna
digitaliseerimise mõju aja jooksul suureneb, peavad laienemisprotsessis osalevad riigid jätkuvalt
ajakohastama oma suutlikkust võidelda küberkuritegevuse vastu ning hankida ja vahetada
digitaalseid tõendeid.
Samal ajal tuleb jätkata käimasolevat tööd korruptsiooniprobleemide lahendamiseks
laienemisprotsessis osalevates riikides, et vältida selle takistamist nende suutlikkuses võidelda
organiseeritud kuritegevuse vastu. Tõhusam ja tulemuslikum õiguskaitsealane koostöö muutub
seega sisejulgeoleku säilitamiseks hädavajalikuks. Nii on see eelkõige laiendatud Schengeni
alal, kus puudub kontroll sisepiiridel. Samal ajal aitab tihedam koostöö võidelda organiseeritud
kuritegevuse vastu Euroopas üldiselt. Laienemisprotsessis osalevad riigid on juba näidanud üles
valmisolekut teha ELi liikmesriikidega aktiivset koostööd kuritegevusega seotud ohte
käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT) raames. Platvorm annab
laienemisprotsessis osalevatele riikidele praktilise silla ELi julgeolekualase õigustikuga
strateegilise vastavusse viimise ning konkreetse raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase
operatiivkoostöö vahel. Laienemisprotsessis osalevate riikide täieliku integreerimisega
EMPACTi tsüklisse saavad nad viia oma riiklikud prioriteedid paremini kooskõlla ELi
16
prioriteetidega kuritegevuse vastu võitlemisel, tugevdada jälitusteabel põhinevat politseitööd
ning saada kogemusi mitut asutust hõlmavates ja piiriülestes operatsioonides.
Veel üks vahend, millega tõhustada koostööd laienemisprotsessis osalevate riikidega
kuritegevuse vastu võitlemisel, on liikmesriikidevahelised operatiivrakkerühmad, mida
koordineerib Europol ja milles kolmandad riigid saavad osaleda. Nagu on rõhutatud EMPACTi
tulirelvade ja lõhkeainete operatiivtegevuskavas, on mitu laienemisprotsessis osalevat riiki
osalenud varasemates või praegustes relvakonfliktides, mistõttu ebaseaduslike tulirelvade,
laskemoona ja lõhkeainete kättesaadavus võib nende piirkondade jaoks muret tekitada.
Keskpikas kuni pikas perspektiivis võib mõju seisneda laienemisprotsessis osalevatest riikidest
pärit ebaseaduslike tulirelvade ning muude väike- ja kergrelvade arvu suurenemises ELis.
Tõhus piiriülene teabevahetus on oluline ka organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel.
Sellistel vahenditel nagu Prüm II määrus ja direktiiv õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse
kohta on keskne roll andmete kiire ja turvalise jagamise võimaldamisel praeguste ja tulevaste
liikmesriikide vahel.18 Laienemisprotsessis osalevate riikide järkjärguline integreerimine
nendesse õigus- ja tegevusraamistikesse oleks oluline samm nende süsteemide vastavusse
viimisel ELi standarditega. See aitaks otseselt kaasa ELi sisejulgeolekule ja tema kollektiivsele
suutlikkusele võidelda tõhusalt raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu.
On mitmeid poliitikavaldkondi, mida uute liikmesriikide ühinemine suures osas ei mõjutaks ja
mida võib pidada laienemiseks sobivaks. Need hõlmavad ELi viisanimekirju, ELi seadusliku
rände direktiive, liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistikku,
õiguskaitsealase koostöö acquis’d, organiseeritud kuritegevuse ja uimastipoliitikat,
küberkuritegevuse vastast võitlust, laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamist ja selle vastu
võitlemist, elektroonilisi tõendeid, rändajate smugeldamise ja inimkaubanduse vastast võitlust
ning Europoli ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) volitusi.
Institutsioonilised aspektid
Poliitikakujundamine võib muutuda keerulisemaks õiguskaitsealases19 operatiivkoostöös, mida
juhitakse ühehäälselt. Samuti võib ette näha läbipaistvama ja prognoositavama protsessi koos
rangete nõuetega uue liikmesriigi integreerimiseks Schengeni alaga, keskendudes kõigi täieliku
osalemise tingimuste täitmisele.20
Eelarveaspektid
Komisjoni teatises „Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise
tegevuskava“bookmark20 21rõhutatakse, kui oluline on kaitsta meie kodanike vabaduse ja
turvalisuse kõrget taset, tagades samal ajal Schengeni ala tõhusa toimimise, sealhulgas
tugevdatud kohaloleku ja koostöö kaudu kolmandates riikides, kuna piirkondlik stabiilsus
mõjutab otseselt ELi välispiire ning kujundab nii rände- kui ka julgeolekuriske. Võttes arvesse
ELi suutlikkuse tugevdamise kriitilist tähtsust selles kontekstis, kolmekordistatakse komisjoni
16. juuli 2025. aasta ettepanekuga järgmises mitmeaastases finantsraamistikus 2028–2034
siseasjade valdkonnale antavat rahalist toetust (81 miljardit eurot), millest 21,5 miljardit eurot
on suunatud rände- ja siseasjade ametitele.
ELi laienemine nõuaks finantsinvesteeringuid ja avaldaks mõju eelarvele, mida tuleb
18 Direktiiviga parandatakse tingimusi kriminaalteabe õigeaegseks ja tõhusaks jagamiseks liikmesriikide vahel,
kehtestades selged kohustused ja tähtajad teabele reageerimiseks. Lisaks sellele parandatakse Prüm II määrusega
märkimisväärselt liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise andmevahetuse automatiseerimist ja ulatust (nt
sõrmejäljed, DNA-profiilid, näokujutised, politseiregistrid ja sõidukite registreerimisandmed). Samuti
ühtlustatakse sellega juurdepääsu nendele andmekogumitele keskse ruuteri kaudu, tagades kiirema piiriülese
teabevahetuse.
19 ELi toimimise lepingu artiklid 87 ja 89.
20 Ühehäälsuse nõude küsimusi käsitletakse üksikasjalikumalt teatise peatükis II.1.
21 COM(2025) 46 final.
17
õigeaegselt arvesse võtta. See hõlmab küsimust, kuidas need aitavad täita lünki ja suurendada
poliitika tõhusust laienenud liidus ja Schengeni alal. Vajalike rahaliste vahendite ja
inimressursside õigeaegne kindlaksmääramine on keskse tähtsusega, et asjakohaselt käsitleda
märkimisväärseid võimalusi ja probleeme, mida laienemine rände ja piirihalduse ning
sisejulgeoleku seisukohast endast kujutab, aidates seeläbi kaasa hästi toimiva Schengeni ala
loomisele. Oluline on tagada piisav paindlikkus rahastamise struktuuris ja rakendamises, et
võimaldada ELi ühist reageerimist, mis on kohandatud pakilistele vajadustele ja uutele
probleemidele. Komisjoni 16. juuli 2025. aasta ettepanekuga nähakse ette võimalus kasutada
ELi rahastut, sealhulgas siseasjade valdkonnas, et rahuldada paindlikkusvajadusi
rahastamisperioodil 2028–2034.
Piirihalduse valdkonnas ja võttes arvesse mõju Schengeni alale tervikuna, suureneksid
tõenäoliselt rahastamisvajadused. Eelkõige vajaks piisavat toetust Ukraina välispiiri kaitse ja
integreeritud haldamine. Laienemisprotsessis osalevate riikide viisapoliitika täielik vastavusse
viimine ELi standarditega ning IT-süsteemide koostalitlusvõimet ja reisidokumentide
digitaliseerimist käsitlevate eeskirjade rakendamine (kui need on ELi tasandil kehtestatud)
nõuaks samuti ELi toetust. Otsene rahaline kasu ja kokkuhoid oleks võimalik siis, kui need riigid
kuuluvad sisepiirideta Schengeni alasse. Lühikeses ja keskpikas perspektiivis osutavad näiteks
paljude aegunud piiripunktide tehnilised uuendused ja ajakohastamine piirikontrolli IT-taristu
osas ning taristu, seadmete ja koolituse ajakohastamine kooskõlas ELi standarditega
investeerimisvajadustele nendes uutes liikmesriikides, kelle riiklikud haldusasutused ei pruugi
olla piisavalt ette valmistatud. Kuna riigid liiguvad täieliku Schengeni integratsiooni suunas,
võib täielikult toimivate suuremahuliste IT-süsteemide loomiseks ja käitamiseks olla vaja
sihtotstarbelisi tehnilisi, halduslikke ja rahalisi vahendeid nii riiklikul kui ka kesktasandil.
ELi siseküsimustega tegelevate asutuste (nt Frontex, Euroopa Liidu Varjupaigaamet, eu-LISA,
Europol) puhul oleks võimalikul üleminekul tsentraliseeritumatele lahendustele ka finantsmõju:
nende tööle avalduva mõju seisukohast oleks vaja piisavaid vahendeid, et rahuldada üha rohkem
operatiiv- ja tehnilise abi taotlusi. Kuigi kesksed lahendused tooksid teatavate ametite, näiteks
eu-LISA jaoks kaasa suuremad kulud ELi tasandil, tooksid sellised lahendused kaasa riiklike
kulude vähenemise (praegu toetatakse neid ka praeguste liikmesriikide ELi rahalistest
vahenditest).
eu-LISA ja Europol võivad vajada lisavahendeid, et tagada andmevahetustaristu (ruuterid,
SIENA) kättesaadavus suuremale arvule riikidele. Europol vajaks vahendeid ka lisaülesannete
täitmiseks, et toetada tulevasi liikmesriike terroristliku veebisisu jälgimisel ja sellele viitamisel,
sealhulgas laiendades juurdepääsu PERCI-le (platvorm, mis on välja töötatud terroristlikku
veebisisu käsitleva määruse rakendamise toetamiseks ja esildiste edastamiseks), mis nõuaks
tehnilisi kohandusi ja suutlikkuse suurendamist uutes liikmesriikides (st internetisisust
teavitamise päevade korraldamine). Lisaks võib Europolil olla vaja laiendada oma
toetusmeetmeid (st koolitus, tehniline abi, suutlikkuse suurendamise toetus ja teadmiste
jagamise algatused) tulevastele liikmesriikidele seoses meetmetega, mille eesmärk on võidelda
laste seksuaalse kuritarvitamise vastu, samuti muudes kuritegevuse valdkondades, nagu
organiseeritud kuritegevus, küberkuritegevus või finantskuritegevus.
CEPOLi puhul suurendab laienemine eeldatavasti nõudlust koolituse ja ressursside järele,
sealhulgas eelkõige suurenenud vajadust koolituse järele, mis on kohandatud uute liikmesriikide
õiguskaitseametnike erivajadustele (nt piiratud ressursid, vähearenenud institutsioonilised
raamistikud, erinevad meetodid, lüngad tehnilises oskusteabes ja võimalik, et ka ELi
poliitika/vahendite rakendamiseks pakutavas riiklikus koolituspakkumises), ning suurema ala
keelelisele ja kultuurilisele mitmekesisusele ning olemasolevatele platvormidele (praegused e-
õppe platvormid, koolitusvõrgustikud ja vahetusprogrammid) avalduvale tegevussurvele.
Laienemine mõjutaks ELi Narkootikumiameti (EUDA) ressursse, kuna riigid peavad määrama
18
riikliku teabekeskuse, mis on osa ameti narkootikumide ja narkomaania teabevõrgust (Reitox)
ning osaleb ELi varajase hoiatamise süsteemis. Samuti peavad riigid jätkama jõupingutusi oma
riiklike varajase hoiatamise süsteemide ja riiklike uimastivaatluskeskuste loomiseks ja
toimimise tagamiseks, et osaleda EUDA töös.
Laienemine esitab tõenäoliselt ka suuremaid nõudmisi ELi terrorismi olukorda ja suundumusi
käsitleva aruande (TE-SAT) koostamisele, kuna suurem liikmesus toob kaasa rohkem andmeid,
mida koguda, töödelda ja analüüsida. See nõuab suuremat analüütilist suutlikkust ja võib-olla
uute meetodite vastuvõtmist, et tagada õigeaegne ja põhjalik hindamine.
1.2.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid
Mõned praegused ELi poliitikameetmed võivad vajada kohandamist laienenud ELis suureneva
keerukuse ja probleemide tõttu, mis nõuavad praeguste juhtimismudelite ja rände haldamisele
avalduva mõju hindamist, mistõttu on vaja hinnata mehhanisme ja künniseid.
Schengeni koostöö (sealhulgas piirihalduse, viisade, suuremahuliste IT-süsteemide,
politseikoostöö ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise
poliitika) puhul, mis kuulub jagatud pädevusse, on liikmesriikidel rakendamisel oluline roll. ELi
tulevane laienemine ja sellest tulenev Schengeni ala laienemine koos kohustusega saavutada
aluslepingul põhinev poliitiline eesmärk pakkuda kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel
rajanevat sisepiirideta ala võib õigustada liikumist tsentraliseerituma lähenemisviisi suunas, mis
põhineb tõhusamal ühisel juhtimisel. See peaks toimuma seoses liikmesriikide pädevusega (ja
tundlike küsimustega). Mõne laienemispartneri geopoliitiline olukord võib nõuda ka
piirihalduse olemuse analüüsimist, et kohaneda uute operatiivvajadustega.
Samuti on väga oluline tagada rände- ja varjupaigaleppe eeskirjade järjepidev ja täpne
rakendamine, et vältida ebaseaduslikku edasiliikumist nii uutest liikmesriikidest kui ka uutesse
liikmesriikidesse.
Terrorismivastase võitluse valdkonnas nõuab uute liikmesriikide integreerimine ELi
terrorismivastase võitluse raamistike ajakohastamist, et kaasata täiendavaid sidusrühmi, mis
võib nõuda suuremaid ressursse ja koordineerimisalaseid jõupingutusi ka Europoli Euroopa
terrorismivastase võitluse keskuses.
1.2.3 Reformisuunised
Laiema Schengeni ala eeliste täielikuks ärakasutamiseks peaks EL kasutama eelolevat aega
Schengeni süvendamiseks ja tugevdamiseks, tagades, et see saab tõhusalt toimida suurema arvu
liikmetega ja on kohandatud uuele geopoliitilisele keskkonnale. Sellega seoses on hädavajalik
Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi kaudu kindlaks tehtud struktuurireformide
täielik rakendamine, tuginedes käimasolevatele jõupingutustele, et tagada Schengeni eeskirjade
rakendamine kõrgeimate standardite kohaselt. Tugevam Schengeni ala juhtimise raamistik on
oluline, et tagada nende reformide rakendamine ning tugevdada vastastikust usaldust ja
vastastikust tunnustamist. See võimaldab luua ja säilitada sisepiirideta ala.
Kuna uued liikmesriigid peavad lõpuks ühinema sisepiirideta Schengeni alaga, tuleks kaaluda
läbipaistvamate ja rangemate nõuetega uusi lähenemisviise, et võimaldada hästi toetatud
integratsiooniprotsessi Schengeni alaga, tagades, et see toob kasu nii uutele liikmesriikidele kui
ka Schengeni alale tervikuna.
ELiga ühinemise ja sisepiirikontrolli tegeliku kaotamise vaheline ajavahemik varieerus viimasel
kolmel aastal Austria puhul rohkem kui üheksa aastani Horvaatia puhul ning 18 aastani
Bulgaaria ja Rumeenia puhul. Bulgaaria ja Rumeenia integreerimine Schengeni alaga väärib uut
arutelu vajaduse üle vaadata läbi ühinemislepingute säte Schengeni acquis’ täieliku kohaldamise
kohta. Pärast tehnilise valmisoleku hindamist kinnitas komisjon, et mõlemad liikmesriigid olid
19
valmis ühinema Schengeni alaga 2011. aastal, nagu on sätestatud nende ühinemislepingus, kuid
nõukogu leidis, et kõik „vajalikud tingimused“ olid täidetud alles 2024. aasta detsembris. Tuleb
kehtestada uus tulemuspõhine protsess, mis vastab Schengeni alaga integreerumise tegelikule
toimimisele ning põhineb ühistel, objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel. See kajastaks
paremini muutuvat tegelikkust ja tugevdaks – mitte ei vähendaks – hästitoimiva Schengeni ala
jaoks vajalikku vastastikust usaldust.
Piirihalduse puhul võiks kaaluda tsentraliseeritumat lähenemisviisi, näiteks ELi ametite
lisarollide ja -kohustuste kaudu, millega kaasneks läbivaadatud juhtimismudel. See muudaks
need ametid operatiivsemaks ja vastutustundlikumaks. Frontexi volituste eelseisev
läbivaatamine tugevdab ametit ning muudab selle paindlikumaks ja tõhusamaks, valmistades
ette pinnast tulevikuks, sealhulgas laienemiseks. Tuleb kaaluda piirihaldust, eelkõige seoses
uute operatiivvajadustega, mis tulenevad mõne laienemisprotsessis osaleva riigi geopoliitilisest
olukorrast, ja ametite rolliga selles.
Justiits- ja siseküsimuste valdkonnas tegutsevad ELi ametid ja organid (Eurojust, Frontex,
Europol, CEPOL, eu-LISA, ELi Uimastiamet, Euroopa Liidu Varjupaigaamet, Euroopa
Prokuratuur) peavad kohanema, võtma võimaluse korral täiendavaid rolle ning süvendama
asutustevahelist koostööd ning ohutut ja turvalist teabevahetust liikmesriikide,
laienemisprotsessis osalevate riikide, ametite ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel.
Seoses rände- ja varjupaigaleppega ei ole varjupaigamenetluse määruses vaja teha sisulisi
muudatusi. Konkreetsed muudatused peaksid siiski kajastuma rakendusotsuses, millega
määratakse kindlaks individuaalne piisav suutlikkus ja maksimaalne taotluste arv, mille
liikmesriik peab piirimenetluses aastas läbi vaatama.
Mõned varjupaiga- ja rändehalduse määruse parameetrid tuleks lisaks tehnilistele
kohandustele uuesti läbi vaadata. Määrusega kehtestatakse solidaarsusmehhanism ning
kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab rahvusvahelise kaitse
taotluse läbivaatamise eest (varasemad Dublini eeskirjad). Solidaarsusmehhanism hõlmab
komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu rakendusotsus, millega luuakse iga-aastane
solidaarsusreserv, et tegeleda rändeolukorraga järgmisel aastal, määrates kindlaks nõutavate
ümberpaigutamiste koguarvu aastas (vähemalt 30 000) ja rahalise toetuse (vähemalt 600 miljonit
eurot) ELi tasandil. Ettepanekus tuleb sätestada ka iga liikmesriigi soovituslikud panused
asjaomasesse solidaarsustsüklisse. Selleks kohaldatakse võrdlusalust, mis arvutatakse iga
liikmesriigi rahvaarvu ja SKP alusel. Kui ELiga ühinevad uued riigid, kohaldatakse võrdlusalust
ka nende suhtes.22 Täiendavalt tuleks kaaluda, kas miinimumkünnistest piisab suurema arvu
liikmesriikide vajaduste rahuldamiseks. Lisaks tuleks muuta ka Euroopa Liidu Varjupaigaameti
määruse I lisa, et märkida ekspertide arv, mille iga riik on kohustatud varjupaigareservi jaoks
ette nägema. Samuti tuleks läbi vaadata ameti seiremetoodika ja eelkõige seireprogramm, milles
on sätestatud liikmesriigid, kelle üle tuleb igal aastal määruse artikli 15 kohaselt järelevalvet
teha.
Laienemisprotsessis osalevad riigid peavad pühenduma sisejulgeoleku tugevdamisele. Nad
peaksid tõhustama õiguskaitsealast operatiivkoostööd ELi liikmesriikide ja asutustega, et
võidelda kõige pakilisemate kuritegelike ohtudega ja lõhkuda suure riskiga kuritegelikud
võrgustikud. Julgeolekuküsimustes on vaja tihedamat koostööd laienemisprotsessis osalevate
riikidega. Oma hiljutises Euroopa sisejulgeoleku strateegias ProtectEU on komisjon kutsunud
üles kiirendama laienemisprotsessis osalevate riikide integreerimist ELi
22 Määruse I lisas esitatud võrdlusaluse valemit ei ole vaja muuta, kuna see on liikmesriikide koguarvu suhtes
paindlik, ning nad võiksid samuti solidaarsusest kasu saada, kui komisjon peaks neid rändesurve all olevaks. Nende
ühinemine mõjutaks ka kõigi liikmesriikide soovituslikke panuseid seoses ümberpaigutamiste teatava viitearvuga
ja rahalisi panuseid, kuna solidaarsuspüüdlused on jaotatud suurema arvu liikmesriikide vahel) ning nõuaks
kaalumist, kas miinimumkünnised on piisavad suurema arvu liikmesriikide vajaduste rahuldamiseks.
20
julgeolekustruktuuri ning teatanud, et ta toetab laienemisprotsessis osalevaid riike, et
paremini reageerida ohtudele, suurendada operatiivkoostööd ja teabevahetust ning tagada
kooskõla ELi väärtuste, põhimõtete, õigusaktide ja vahenditega.
Narkootikumide valdkonnas 23 kinnitati ELi 2025. aasta uimastistrateegias ja ELi
ebaseadusliku uimastikaubanduse vastases tegevuskavas veel kord, et EL teeb
laienemisprotsessis osalevate partneritega koostööd, et ühtlustada organiseeritud kuritegevuse
võrgustike vastaseid strateegiaid, parandada uimastiteabesüsteeme ja tugevdada
operatiivkoostööd. Selle raames toetatakse uute psühhoaktiivsete ainete riiklike vaatluskeskuste
ja varajase hoiatamise süsteemide arendamist kooskõlas ELi õigusega.24 Euroopa Uimastiamet
toetab tõenduspõhise, integreeritud ja tasakaalustatud uimastipoliitika edendamist.
Selleks et tagada laienemisprotsessis osalevate riikide kiirendatud integreerimine ELi
julgeolekustruktuuri, peaks EL süstemaatiliselt kaasama ja toetama laienemisprotsessis
osalevaid partnereid, tagades neile juurdepääsu vahenditele, suunistele ja suutlikkuse
suurendamise võimalustele. Samuti uurib komisjon võimalust teha laienemisprotsessis
osalevate riikidega koostööd sadamate turvalisuse valdkonnas ning on juba astunud samme
nende kaasamiseks, näiteks vaatlejatena Euroopa sadamate liidu koosolekutele.
Järgmises ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastases ELi tegevuskavas kuulutatakse
eeldatavasti välja uued ja konkreetsed ELi algatused, mille konkreetsed meetmed
keskenduvad laienemisprotsessis osalevatele riikidele. Laienemisprotsessis osalevate riikide
tingimused seoses tulirelvapoliitikaga, sealhulgas konkreetsed strateegiad ja tegevuskavad,
peaksid olema võimalikult suurel määral kooskõlas ELi tegevuskavaga. Riiklike tegevuskavade
koostamisel võiks arvesse võtta ka olukorda seoses nende õigusaktide ühtlustamisega ELi
acquis’ga ja riiklike tulirelvade kontaktpunktide loomist. EL võiks kaaluda programmi
ekspertide koostöö parandamiseks korruptsiooni ennetamisel ja selle vastu võitlemisel,
eelkõige sadamates, keskendudes organiseeritud kuritegelike rühmituste mõju piiramisele.
2. Suurem ja tugevam ühtne turg
Laienemine tooks kaasa suurema ühtse turu, millel on potentsiaal suuremaks mastaabisäästuks.
See hõlbustab töötajate, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumist ning edendab liikuvust ja
kaubandust. Käimas on laienemisprotsessis osalevate riikide järkjärguline integreerimine
ühtsele turule ja ELi väärtusahelatesse, mis võib edendada lähenemist ning hoogustada
investeeringuid ja kaubandust.25 Hoolimata märkimisväärsetest jõupingutustest kõrvaldada
tõkked olemasolevate ELi riikide vahel, on paljud tõkked endiselt alles ja tekivad uued ning see
jätkub ka laienemise kontekstis.
26 Seepärast tehakse ühtse turu strateegias ettepanek luua ühtse turu kiirtee, struktureeritud
raamistik Lääne-Balkani riikide, Ukraina ja Moldova kaasamiseks, mis hõlmaks õigusnormide
suuremat ühtlustamist ja hõlbustaks nende tööstuse integreerimist Euroopa väärtusahelatesse
enne ELiga ühinemist. Strateegias teatati ka, et tulevaste seadusandlike algatustega nähakse ette
lihtsamad eeskirjad. See eesmärk on eriti oluline laienemise kontekstis, kus ühtse turu õigustik
peab jääma tõhusaks, sidusaks ja kergesti rakendatavaks suuremas ja mitmekesisemas liidus.
Üks näide on ELi riigihangete raamistiku läbivaatamine riigihangete õigusakti kaudu,27 mille
eesmärk on muuta avaliku sektori investeeringud tõhusamaks, lihtsustades
hankemenetlusi, luues järjepideva ja sidusa õigusraamistiku ning luues digitaalse ELi
23 COM(2025) 744 final.
24COM(2025) 743.
25 COM(2024) 146, COM(2024) 690.
26 COM(2025) 500.
27 KOM (2026) 590, SWD (2026) 590, SWD (2026) 591, SWD (2026) 592.
21
hanketuru.
Ühtne digivärav,bookmark27mis on28 üks olemasolevatest ühtse turu toetusvahenditest, ei ole
veel täielikult optimeeritud, et tulla toime ühtse turu keerukusega. Need probleemid rõhutavad
vajadust ajakohastada ja paremini koordineerida laienemise toetamise vahendeid. Eelkõige on
vaja toetada varajast õiguslikku ja tehnilist ühtlustamist laienemisprotsessis osalevates riikides,
keskendudes andmete ühekordse küsimise tehnilisele süsteemile ja e-identimise süsteemide
loomisele, mis on ette nähtud e-identimise, e-autentimise ja usaldusteenuste (eIDAS)
määrustega. Siseturu infosüsteemi (IMI) Syste m 29 (sealhulgas SOLVITi mooduli) puhul on
oluline laienemisprotsessis osalevate riikide valmisolek täielikult rakendada acquis'd hõlmatud
poliitikavaldkondades, et saada juurdepääs süsteemile ja teha tõhusat koostööd teiste ELi
ametiasutustega. Ühtse turu strateegias on kutsutud liikmesriike üles tugevdama oma SOLVITi
keskusi, keskendudes personalile, eksperditeadmistele, kontaktide võrgustikule ja suutlikkusele
mõjutada teisi riiklikke asutusi. Lisaks kutsutakse strateegias liikmesriike ja komisjoni üles
võtma järelmeetmeid süsteemsete probleemide suhtes, mida tõendavad SOLVITi võrgustiku
käsitletavad juhtumid.
Ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm on edukalt tegelenud sektoripõhiste
tõketega, julgustades parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel. Ühtse turu strateegias on
teatatud ühtse turu mehhanismi poliitilisest tugevdamisest iga-aastase kõrgetasemelise poliitilise
kohtumise kaudu, kus osalevad ühtse turu eest vastutavad liikmesriikide ministrid,
kõrgetasemelised ühtse turu šerpad ja ühtse turu eest vastutav komisjoni juhtiv asepresident.
Need annavad strateegilise suuna SMETi tööle ja poliitilisele toetusele ühiselt kindlaks
määratud lahenduste rakendamiseks, et kõrvaldada tõkked, sealhulgas laienemisest tulenevad
tõkked.
Üldiselt tagaks tõlke-, valideerimis- ja koolitusressursside suurendamine ELi tasandil ühtse turu
vahendite optimaalse toimimise laienenud ühtsel turul. Laienemine tekitaks ka vajaduse
suuremate ressursside järele, et hallata ja ajakohastada IT-tugivahendeid (nt tehniliste eeskirjade
infosüsteemi (TRIS) andmebaas ühtse turu läbipaistvuse kohta; IMI süsteem; ühtne digivärav),
võttes arvesse olemasoleva sisu tõlkimist, kogukonna haldamist, testimist, koolitust ja
kasutajaabi vajadusi. Ühtse turu strateegias on juba välja kuulutatud üldised meetmed ühtse turu
digitaliseerimise edendamiseks ja koostalitlusvõime parandamiseks. Näiteks IMI süsteemi
puhul on kavas hõlbustada selle edasist ja pidevat laiendamist uutesse õigusvaldkondadesse,
sealhulgas lihtsustades sellise laiendamise menetlust ning luues üldise taaskasutatava IMI
portaali, et ühendada ettevõtjad IMIga, katsetades IMI teavituskeskust ja ühendades IMI muude
süsteemidega. Üldiselt rõhutatakse strateegias eesmärki ühtlustada andmevahetust ja digitaalset
aruandlust olemasolevate ja tulevaste digilahenduste sidusa ökosüsteemi kaudu.
Laienemine tekitab probleeme ühtse turu strateegias sätestatud täitmise tagamise struktuuris,
mis põhineb põhimõttel, et ühtse turu normide kohaldamine ja täitmise tagamine on komisjoni
ja liikmesriikide, sealhulgas riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutuste jagatud
vastutus. Uute liikmesriikide jaoks tuleb aktiivselt üles ehitada tõeline ühisvastutus ühtse turu
28 Ühtne digivärav pakub sujuvat veebipõhist juurdepääsu teabele, haldusmenetlustele ja abiteenustele kõigis
poliitikavaldkondades. See põhineb kolmel peamisel sambal: teabesammas, mis tagab portaali „Teie Euroopa“
kaudu mitmekeelse sisu õiguste ja kohustuste kohta; digiülemineku sammas, mille kohaselt peavad peamised
haldusmenetlused olema internetis täielikult kättesaadavad; andmete ühekordse küsimise tehniline süsteem
(OOTS), mis hõlbustab ametlike dokumentide automaatset piiriülest vahetamist. Digivärava detsentraliseeritud
ülesehitus võimaldab uutel liikmesriikidel integreeruda teabesambasse ilma struktuurimuutusteta ning OOTS on
kavandatud skaleeritavana, minimeerides häireid. Laienemisega suureneb tõenäoliselt portaali „Teie Euroopa“
esitatavate riiklike lehekülgede arv, mis suurendab tõlkekulusid ja suurendab valideerimisprotsesse. Õiguslikud ja
tehnilised tõkked võivad samuti aeglustada nende integreerimist OOTSi, välja arvatud juhul, kui varajane tõendite
kaardistamine ja tehniline ühtlustamine algab enne ühinemist.
29 Siseturu infosüsteem on horisontaalne digitaalne vahend, mis hõlbustab halduskoostööd 21
poliitikavaldkonnas, et toetada ühtse turu normide rakendamist ja täitmise tagamist.
22
eest, nii et nõuetele vastavus oleks osa struktuursest vastutusest ja seda ei tajutaks pelgalt
ühinemishetkel tekkiva või komisjoni kehtestatud kohustusena. See on eriti oluline
proportsionaalsuse põhjalikul hindamisel enne siseriiklike eeskirjade vastuvõtmist ja
komisjonile eelneva teatamise kontekstis, eelkõige seoses kaupadega ühtse turu läbipaistvuse
direktiivi alusel. Kuna komisjon jääb aluslepingute täitmise järelevalvajaks, toob laienemine
kaasa täiendava jõustamistöö ELi tasandil, et tagada ühtse turu põhimõtete järgimine, millel on
otsene mõju komisjoni enda jõustamiskoormusele ja rahastamisvajadustele.
Komisjon jätkab ühtse turu tõkete jälgimist ja kaalub, nagu on märgitud ühtse turu strateegias,
vajaduse korral ühtse turu tõkete ennetamise akti ettepaneku esitamist, tuginedes olemasolevate
ennetusvahendite toimimise hindamisele ja võttes arvesse laienenud ühtset turgu.
2.1 Töötajate vaba liikumine
2.1.1 Laienemise mõju tööturgudele
* Laienemine mõjutaks tööturge. . Laienemisega liiguvad sellel ühtsel turul uued liikuvad ELi
kodanikud. Suurem oskuste kogum võib aidata praegustel liikmesriikidel tegeleda võimaliku
tööjõupuudusega, mis tuleneb demograafilisest arengust30 ja oskuste nõudlusele
mittevastavusest. Samal ajal võib oodata vastupidist, kui „uued“ kodanikud omandavad
välismaal viibimise ajal uusi oskusi, mis võib tuua kasu uute liikmesriikide majandusele, kui
nad naasevad.
Töötajate vaba liikumise mõju praeguste liikmesriikide tööturgudele ei ole nii ebatavaline ning
kogemused on näidanud, et sellega on võimalik tõhusalt toime tulla. Lisaks toimub
laienemisprotsessis osalevatest riikidest pärit töötajate liikuvus juba praegu vähemal määral
kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatava korra alusel31 ning seda hõlbustab veelgi
ettepanek võtta vastu direktiiv kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide tunnustamise
kohta, 32 mis esitati hiljuti tööjõu õiglase liikuvuse paketi osana. Kuigi demograafia ja muude
suundumuste täiendavat analüüsi võib olla vaja kaaluda, on esimese märgina realistlik eeldada,
et pärast ühinemist ei ületaks väljaränne laienemisprotsessis osalevatest riikidest viimasena
ühinenud riikide (Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia) liikuvussuundumusi.33
Järkjärguline integratsioon pakub mitmeid paljutõotavaid võimalusi laienemisprotsessis
osalevate riikide kaasamiseks asjakohastesse tegevustesse ja algatustesse enne ühinemist. Kõik
laienemisprotsessis osalevad riigid osalevad Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus (EQF) ja on
välja töötanud riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud. Seni on kuus laienemisprotsessis osalevat
riiki viidanud Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule, luues seosed oma riiklike raamistike ja
Euroopa raamistiku vahel. Täiendus- ja ümberõppe täiendavaks toetamiseks on oskuste liidu
eesmärk jätkata isiklike õppekontode rakendamist ning tugevdada ja ühtlustada oskuste pakti,
et toetada strateegilisi sektoreid, sealhulgas ulatuslike partnerluste kaudu. Samuti kutsub
komisjon oskuste pakti liikmeid üles oma kohustusi vähemalt kahekordistama.
Laienemisprotsessis osalevate riikide sidusrühmad on abikõlblikud ning neid võib veelgi
30 Sellega seoses väärib märkimist ka see, et asjaomastes riikides on mediaanvanus (ligikaudu 40 aastat)
madalam kui EL 27s (44,5 aastat).
31 Mis puudutab töötajate vabale liikumisele avalduva mõju hindamist, siis üks teadmata element on seotud
asjaoluga, et praegu viibib ELis juba ligikaudu 4,3 miljonit ukrainlast, kes saavad ajutist kaitset ja kellel on õigus
pääseda ELi tööturule. Lisaks olid ukrainlased juba enne Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu suurimad
kodanikud, kellele anti ELis töötamise eesmärgil välja esmakordsed elamisload. Ei ole võimalik hinnata, milline
oleks praeguse ajutise kaitse saajate olukord, arv ja staatus Ukraina võimalikul ühinemiskuupäeval ning kuidas see
kujundaks/mõjutaks tööjõu liikuvust Ukrainast ELi (ja vastupidi).
32 KOM (2026) 990.
33 Selle eelduse puhul võetakse arvesse, et kuigi sissetuleku tase elaniku kohta ja sissetulekute erinevus võrreldes
ELi keskmisega võib laienemisprotsessis osalevates riikides olla endiselt väiksem, on nendest riikidest juba
toimunud märkimisväärne väljaränne, mis vähendab täiendava väljarände võimalust pärast ühinemist.
23
julgustada paktiga ühinema ja osalema ulatuslike partnerluste tegevuses. Lääne-Balkani
sidusrühmadega on kultuuri- ja loomemajanduse sektoris loodud piirkondlik oskuste partnerlus.
Selleks et veelgi soodustada oskuste täiendamise ja ümberõppe meetmete kasutuselevõttu
piirkonnas, on võimalik luua rohkem oskuste pakti piirkondlikke oskustealaseid partnerlusi.
Kuna Euroopa Õpipoisiõppe Liidu tegevuses osaleb juba 45 riiki, sealhulgas kõik
laienemisprotsessis osalevad riigid, ja eeldatavasti ühineb sellega veel riike, soodustab liidu
rahvusvahelistumine ka õpipoiste suuremat õpirännet. See võimaldab noortel ja täiskasvanud
õppijatel saada väärtuslikke piiriüleseid kogemusi, parandada oma oskusi ja tööalast
konkurentsivõimet, aidates samal ajal ettevõtetel saada kvalifitseeritud ja
kohanemisvõimelisemat tööjõudu.
Lisaks kvalifikatsiooniraamistikele suurendaks laienemine paratamatult kutsealaste eeskirjade
mitmekesisust kogu liidus. Tagamaks, et suurenenud liikuvusega ei kaasne
ebaproportsionaalseid haldus- või õiguslikke takistusi, peavad laienemisprotsessis osalevad
riigid valmistuma asjaomase acquis’ täielikuks inkorporeerimiseks ja rakendamiseks, eelkõige
seoses kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamisega34 ja tulevase oskuste ülekantavuse
õigusakti raamistikuga, kui see vastu võetakse. Varajane ühtlustamine, institutsioonilise
suutlikkuse suurendamine ja reguleeritud kutsealade läbipaistvus on olulised, et hõlbustada
sujuvat piiriülest tegevust, säilitada kõrged teenindus- ja avaliku ohutuse standardid ning
maksimeerida suurema ja integreeritud Euroopa tööjõu vastastikust kasu.
Samal ajal seisaksid uued liikmesriigid ühinemisel tõenäoliselt silmitsi märkimisväärsete
tööturu- ja sotsiaalsete probleemidega, eelkõige seoses piisava struktuurilise suutlikkusega
tõhusa tööturu- ja sotsiaalpoliitika rakendamiseks. Laienemine võib seega mõjutada ELi
koondnäitajaid enamiku tööturu- ja sotsiaalnäitajate puhul. Kui uute liikmesriikide keskmised
palgad või tööstandardid oleksid madalamad kui teistes liikmesriikides, võivad ettevõtted anda
uutele liikmesriikidele allhanke korras üle töömahukaid ülesandeid, mida saab ümber paigutada,
mis omakorda võib mõjutada praeguste liikmesriikide töökohti ja palku. Samal ajal näitavad
kogemused, et töö ja tööjõu ümberjaotamise majanduslik netomõju uute ja praeguste
liikmesriikide vahel peaks olema pikemas perspektiivis positiivne.
Riigid, kes osalevad täielikult Euroopa Sotsiaalfond+ tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harus,
mis on ELi peamine inimestesse investeerimise vahend, on Serbia, Montenegro, Moldova ja
Ukraina. Bosnia ja Hertsegoviinaga sõlmitud lepingut kohaldatakse ajutiselt juba alates 2.
septembrist 2025.
Laienemine suurendaks sotsiaalkindlustussüsteemide arvu ELis. Selleks et tagada, et töötajate
vaba liikumisega kaasneks sujuv sotsiaalkindlustuse koordineerimine, on äärmiselt oluline,
et uute liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemid oleksid piisavalt ette valmistatud ELi
sotsiaalkindlustuse koordineerimiseks kõigis asjaomastes valdkondades – eelkõige
haigushüvitiste tagasimaksmine Euroopa ravikindlustuskaardiga ajutiselt teises liikmesriigis
viibivatele isikutele, pensionid, töötushüvitised – ning oleksid täielikult valmis osalema
sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise (EESS I)35 süsteemis ja kavandatavas
Euroopa sotsiaalkindlustuspassis (ESSPASS).
Eelarveaspektid
Laienemise üldine mõju tööhõive-, sotsiaal- ja kaasamispoliitika tulemuslikkusele kohapeal
eeldab ELilt ja uutelt liikmesriikidelt märkimisväärseid jõupingutusi rakendamise ja toetuse
osas, et see hästi toimiks. See aitaks vältida selliseid riske nagu ELi koondnäitajate halvenemine
enamikul tööturgudel ja sotsiaalnäitajates või ajude äravoolu oht. Üldiselt on vaja rahalist
toetust, mis võimaldaks suurendada suutlikkust mitmes valdkonnas, sealhulgas näiteks
34 Direktiiv 2005/36/EÜ.
35 KOM (2026) 980.
24
tööõiguses, sotsiaaldialoogis ning tööohutuses ja töötervishoius, kutsehariduses ja -õppes ning
täiskasvanuhariduses (et toetada kutsehariduses ja -õppes osalejate liikuvust ning
täiskasvanuharidust / oskuste täiendamist ja ümberõpet).
Kuna EL valmistub uusi liikmeid vastu võtma, on piirkondlikest erinevustest tulenevate
probleemide tõttu vaja vahendite eraldamist ja haldamist strateegiliselt muuta. Riikliku ja
piirkondliku partnerluse kavad on liikmesriikide ja piirkondade jaoks vahend, mille abil teha
ettepanekuid asjakohaste investeeringute, reformide ja muude kohandatud sekkumiste kohta, et
paremini toetada tulevasi probleeme jagatud eelarve täitmise alla kuuluvate ELi fondide
kaudu.36 Riikliku ja piirkondliku partnerluse kavad hõlmavad ühtekuuluvuspoliitikat,
sealhulgas sotsiaalpoliitikat, regionaalpoliitikat, ühist põllumajanduspoliitikat, kalandus- ja
merenduspoliitikat, rännet, piirihaldust ja sisejulgeolekut. Lisaks annavad riikliku ja
piirkondliku partnerluse kavad uutele liikmesriikidele võimaluse aktiivselt osaleda oma
kasvuteel, edendades suuremat vastutustunnet ja aruandekohustust. Rõhutades kohapealsetel
vajadustel põhinevate kohandatud strateegiate ja tulemuspõhise rakendussüsteemi
integreerimise tähtsust, saab EL luua sidusama ja vastupidavama liidu, millest saavad kasu nii
praegused kui ka uued liikmesriigid ja piirkonnad. Tehakse ettepanek, et vähemalt 14 % riikliku
ja piirkondliku partnerluse kavade rahastamispaketist eraldatakse sotsiaalsetele eesmärkidele.
See vastaks vähemalt 100 miljardile eurole.
Pärast ühinemist peaksid uued liikmesriigid jätkama oma vähem arenenud piirkondade toetamist
ja tegelema teiste territooriumide, näiteks õiglase ülemineku või rahvastiku vähenemise all
kannatavate piirkondade erivajadustega. Riigid peaksid saama toetust ka
sotsiaalmajandusele/sotsiaalsetele ettevõtetele (praegu antakse neid ESF+, ERFi ja InvestEU
raames). See on võimalik riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade alusel ning ELi rahastu
annab eelarvelisi tagatisi mikrorahastamise ja sotsiaalsete ettevõtete rahastamise edendamiseks.
Toetus, millega tagatakse piisav haldussuutlikkus ELi vahendite rakendamiseks, sealhulgas
toetatavate tegevuste järelevalveks ja hindamiseks, on ette nähtud riikliku ja piirkondliku
partnerluse kavade määruse ettepanekus.37 Laienemisprotsessis osalevate riikide jaoks on
äärmiselt oluline haldussuutlikkus riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.
Vastupanuvõimelised, uuenduslikud ja hästi korraldatud institutsioonid on olulised tõhusate
avaliku sektori investeeringute, konkurentsivõime ja kvaliteetsete avalike teenuste jaoks.
Koos täiendava arvu liikmesriikidega on komisjonil vaja täiendavaid inimressursse ja rahalisi
vahendeid, et teha täiendavat tööd ELi eeskirjade ja algatuste laiendamiseks, jõustamiseks ning
olemasolevatesse võrgustikesse kuulumise ja nendes osalemise suurendamiseks, andmete
kogumiseks, statistika tehniliseks integreerimiseks IT-süsteemidesse ja üldiseks tehniliseks
toeks. Lisaks peaksid asjaomased detsentraliseeritud asutused osutama teenuseid suuremale
arvule riikidele, mis tooks kaasa täiendavad tegevuskulud.
2.1.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid
Poliitika tõhusust võib mõjutada see, kui ühinemisprotsessi käigus ei pöörata piisavalt
tähelepanu võimalike kahjulike mõjude ennetamisele (nt ELi koondnäitajate halvenemine
enamiku tööturu- ja sotsiaalnäitajate puhul; ajude äravoolu ja sotsiaalse dumpingu oht) ja kui
vastavaid investeeringuid ei tehta.
Analüüs on toonud esile ka andmete puudumise põhinäitajate kohta kõigis peamistes
poliitikavaldkondades mitmes hinnatud laienemisprotsessis osalevas riigis. Näiteks hiljutiste
andmete puudumine paljude laienemisprotsessis osalevate riikide tööturgude kohta raskendab
tõendite kasutamist ELi poliitika väljatöötamiseks tulevikus. Teabe puudumine puudutab ka
36 COM(2025) 565 final.
37 COM(2025) 565 final.
25
platvormitööd ja kaalumisel olevaid poliitikameetmeid, nagu õigus olla mittekättesaadav. See
nõuaks täiendavat suutlikkuse suurendamist ja jõupingutusi, et tagada vajalike süsteemide
olemasolu, mis aitaksid hinnatavatel laienemisprotsessis osalevatel riikidel täita ELi
liikmesriikide andmekogumis- ja aruandluskohustusi.
Muud näited hõlmavad sotsiaalkindlustuse koordineerimise ja kutsekvalifikatsioonide
valdkonda, kus varasemates laienemistoimikutes tuvastatud korduv lünk oli seotud riikide
valmisoleku võimaliku madala tasemega. See hõlmab asjakohaste haldusstruktuuride ja -
suutlikkuse puudumist, ebapiisavaid eelarvevahendeid, piiratud digivalmidust, ebapiisavat
suutlikkuse suurendamist ja aegsasti välja töötatud eksperditeadmisi, samuti ebapiisavat
personalijaotust ja IT-süsteemide arendamist.
2.1.3 Reformisuunised
Viimases kolmes laienemisvoorus võimaldasid töötajate vaba liikumise suhtes kohaldatavad
üleminekumeetmed järk-järgult avada uute liikmesriikide töötajate vaba liikumise õiguse
pärast nende ühinemist ELiga. See aitas leevendada soovimatuid tagajärgi vastuvõtva riigi
majandusele lühikese aja jooksul.38 Võib eeldada, et järgmistes laienemisvoorudes kasutatakse
üleminekumeetmete suhtes sarnast lähenemisviisi.
Üleminekumeetmete kavandamise paindlikkus on väga oluline, et tagada nende kohandamine
vastavalt liikmesriikide arengule ja konkreetsele olukorrale. On oluline, et kavandatud
üleminekumeetmed võimaldaksid igal liikmesriigil otsustada, kas kohaldada riiklikke
meetmeid, et reguleerida uutest liikmesriikidest pärit töötajate juurdepääsu oma tööturule pärast
ühinemist, või kohaldada selle asemel ELi õigust. Ühinemisläbirääkimiste raames on
liikmesriigid juba nõustunud lisama üleminekumeetmed, mis võimaldavad sellist paindlikkust
Montenegroga sõlmitava ühinemislepingu koostamisel.
Pidades silmas tulevasi laienemisi ja kui nõukogu kehtestab selle ELi ühises seisukohas töötajate
vaba liikumist käsitleva peatüki avamiseks, võib komisjon eelnevalt hinnata mõju, mida avaldab
tööturgude avamine uute liikmesriikide kodanikele, ning selle tulemusena hinnata vajadust
selliste üleminekumeetmete järele, mis võivad aidata liikmesriikidel töötada välja kohandatud
lahendusi, võttes arvesse nende vajadust oskuste prognoosimise järele, meelitada ligi talente
ning võtta arvesse demograafilisi aspekte ja valdkondlikke vajadusi.
Laienemisprotsessis osalevatel riikidel on juba juurdepääs Europassile, mille eesmärk on
parandada töötajate vaba aega ning oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvust Euroopa kodanike
jaoks. Kuna laienemisprotsessis osalevad riigid viivad oma õigusaktid vastavusse ELi
acquis’ga, võib Euroopa Tööjõuamet sõlmida laienemisprotsessis osalevate riikidega enne
nende ühinemist koostöökokkulepped, et kaasata nad vajaduse korral mõnda oma tegevusse.39
See võib veelgi lihtsustada nende integreerimist ELi tööturule.
Sotsiaalkindlustuse koordineerimisel ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamisel aitaks
varajane koostöö ja kogemuste jagamine uute ja olemasolevate liikmesriikide vahel haldusliku
ja tehnilise ühtlustamise ja arendamise valdkonnas vähendada kitsaskohti hilisemas etapis.
Oskuste ülekantavuse vahend tuleks40ELi tasandil kiiresti kasutusele võtta, et suurendada
kvalifikatsioonide ja oskuste läbipaistvust ja ülekantavust, sealhulgas digivahendite kaudu, ning
võimaldada laienemisprotsessis osalevatel riikidel ühtse turu potentsiaali täielikult ära kasutada.
38 https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7191&langId=et
39 Üks selline kokkulepe sõlmiti Moldovaga 2025. aasta mais.
40 KOM (2026) 992. Algatus koosneb kolmest meetmest: kvalifikatsioonide ja oskuste digitaliseerimine (1.
meede), reguleeritud kutsealade tunnustamise süsteemi ajakohastamine ja digitaliseerimine (2. meede) ning
meetmed kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide ja oskuste tunnustamise parandamiseks (3. meede).
26
Oskuste liidu41 eesmärk on kiirendada hariduse ja oskuste ümberkujundamist, mida Euroopal
on hädasti vaja oskuste nappusega tegelemiseks. Äärmiselt oluline on siduda
laienemisprotsessis osalevad riigid tihedalt nende reformide ja algatustega, kuna neil on ka
ELiga sarnased probleemid. Sellega seoses on äärmiselt oluline investeerida
täiskasvanuharidusse, et tegeleda tööjõupuuduse ja oskuste nappusega. Komisjon toetab
koostöös Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja Euroopa Koolitusfondiga noortegarantii
ettevalmistamist või rakendamist Lääne-Balkani riikides, Ukrainas ja Moldovas, et toetada
mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) üleminekut koolist tööle. Oskuste liidu
algatuse rakendamist Moldovas arutatakse 2025. aasta juunis algatatud ELi ja Moldova
kõrgetasemelise dialoogi raames haridus-, oskuste, töö-, sotsiaal- ja lastepoliitika teemal.
Oskustesse investeerimine on laienemisprotsessis osalevate riikide jaoks väga oluline, et
suurendada nende konkurentsivõimet, pidades silmas nende integreerimist ühtsele turule, ning
tagada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Riiklike reformide toetamiseks ja
esilekerkivate probleemide lahendamiseks on komisjon teinud selle strateegia raames mitu
algatust, millest mõned on eriti olulised koolisektori jaoks. Nende hulka kuuluvad põhioskuste
tegevuskava ning MATI-hariduse strateegiline kava, mis esitati koos oskuste liitu käsitleva
teatisega.
Oskuste liidu algatuse raames käivitatakse 2026. aastal hariduspakett, mis sisaldab põhioskuste
ning ELi õpetajate ja koolitajate tegevuskavaga seotud meetmeid, ning ELi kutsehariduse ja -
õppe strateegia. Need algatused on asjakohased ka laienemisprotsessis osalevate riikide jaoks,
et toetada nende jõupingutusi kutsehariduse ja -õppe tugevdamisel ja ajakohastamisel kooskõlas
ELi prioriteetidega.
2.2 Kaupade vaba liikumine
2.2.1 Laienemise mõju kaupade vaba liikumise poliitikale
Ühised standardid, eeskirjad ja usaldus riiklike ametiasutuste vahel on kaupade tõhusa vaba
liikumise eeltingimus ühtsel turul. Selleks on väga oluline ametiasutuste valmisolek. Hästi
toimivad asutused on keskse tähtsusega lubade andmisel (näiteks autotööstuses, ravimite ja
kemikaalide sektoris), akrediteerimisasutuste akrediteeritud teavitatud asutuste poolsel
sertifitseerimisel ja turujärelevalves.
Laienemine mõjutaks oluliselt turujärelevalve poliitikat. Kuigi turujärelevalvet käsitlev määrus
2019/1020 võib hõlmata uusi liikmesriike, võib laienemine süvendada olemasolevaid
probleeme, eelkõige seoses ametiasutustevahelise koostöö ja usaldusega. Kuna
turujärelevalveasutuste ülesanded piirduvad nende riigipiiridega ja igal kandidaatriigil on
vähemalt üks selline asutus, saab need tõhusalt praegusesse süsteemi integreerida. ELi
turujärelevalve määruse läbivaatamine peaks toetama toodete paremat nõuetele vastavust ka
laienenud ELis. Samamoodi saab määruse alusel loodud liidu toodete nõuetele vastavuse
võrgustik, mis koosneb nende asutuste esindajatest, säilitada oma tõhusa toimimise.
Laienemisprotsessis osalevate riikide ametiasutused võivad juba osaleda vaatlejatena kogu ELi
hõlmavates halduskoostöörühmades muu hulgas eri tooterühmade puhul.
Uute riikide kaasamine võib siiski tekitada konkreetseid probleeme ja süvendada olemasolevaid
probleeme, eelkõige seoses koostöö, usalduse ja IT-vahendite kasutamisega. Praegune süsteem
tugineb eri asutuste tehtud toodete uurimiste vastastikuse tunnustamise põhimõttele (kui üks
asutus leiab, et toode ei vasta ELi õigusaktidele, tunnustavad seda teised liikmesriigid, kes
saavad selle teabe alusel tegutseda). Need uurimised ja nende tulemused registreeritakse
turujärelevalve info- ja teavitussüsteemis (ICSMS), mida kogu ELi ametiasutused kasutavad
41 COM(2025) 90.
27
teabe jagamiseks. Sama oluline on piiriülene vastastikune abi, mille puhul asutus võib paluda
oma vastaspooltel võtta oma liikmesriigis täitemeetmeid, et vältida nõuetele mittevastavate
toodete turule laskmist. Need põhimõtted ja meetmed tuginevad asutuste vastastikusele
usaldusele, usaldusväärsetele menetlustele ja jõustamisele ning pädevatele inspektoritele.
2.2.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid
Peamised probleemid on uute liikmesriikide võimalik mitteoptimaalne valmisolek ja võimalik
usalduse puudumine nende jõustamissuutlikkuse tõhususe vastu. Isegi kui need probleemid ei
ole põhjendatud, võib nende lahendamata jätmine kahjustada laiemat turujärelevalvesüsteemi ja
süvendada praeguseid puudusi. Olemasolevate ELi riikide ametiasutused võivad kõhklemata
kasutada vastastikust abi ja piiriüleseid jõustamisvahendeid uutes liikmesriikides ning vältida
uurimiste registreerimist ICSMSis, kuna nad tunnevad muret tundliku teabe lekkimise pärast.
Viimastel on juba praegu probleeme selle kasutamisega liikmesriikides konkureerivate riiklike
süsteemide tõttu, millel kõigil on sarnased ülesanded ja eesmärgid.
EL 27 puhul on olemasoleval standardimisraamistikul raskusi turu- ja poliitiliste vajaduste
rahuldamisega, eelkõige ELi tööstuse rohe- ja digipöörde valdkonnas. Määruse (EL) nr
1025/2012 hiljutine hindamine tõi esile teatavad puudused rakendamisel seoses standardite
õigeaegsuse, kaasavuse ja kättesaadavusega. Samuti tuleb ELi tooteraamistikku kaitsta
kuritarvitamise eest ning sellele tuleks kasuks suurem õigusselgus ja digilahenduste kasutamine.
2.2.3 Reformisuunised
Nende probleemide lahendamiseks saab olemasolevaid vahendeid kasutades teha mitu algatust
ja kaaluda sihipäraseid poliitilisi muudatusi.
Vastastikuse usalduse ja töömeetodite loomiseks praeguste liikmesriikide ja laienemisprotsessis
osalevate riikide vahel võiks komisjon veelgi julgustada ja võimaldada uutel liikmesriikidel
kasutada võimalust osaleda aktiivselt, niivõrd kui see on teostatav ja julgeolekukaalutlused seda
võimaldavad, turujärelevalve ja asjaomaste asutuste koostöövõrgustikes ja rühmades. Need on
ELi toodete nõuetele vastavuse võrgustik ja tarbijaohutuse võrgustik. Selleks võib kasutada
tehnilise abi ja teabevahetuse (TAIEX) rahalist ja tehnilist tuge. Lisaks saavad
laienemisprotsessis osalevad riigid oma pädevuse, professionaalsuse ja nõuetekohase
jõustamise tõendamiseks kasutada turujärelevalve haldamise peamiste vahenditena ICSMSi ja
portaali „Safety Gate“. Selline lähenemisviis võib aidata vältida dubleerimist riigisiseste
süsteemidega. Kui riiklikud süsteemid on juba olemas, võib neid riike julgustada komisjoni
süsteemidele üle minema, võimaluse korral komisjoni koolituse ja suuniste abil.
Euroopa tootealase õigusakti ettepanekuga tugevdataks turujärelevalve eeskirju ELis,
sealhulgas kasutades ära koostoimet ELi ning riiklike tolli- ja turujärelevalveasutuste
suutlikkusega ning tugevdades ELi rolli turujärelevalvetegevuses.
Lisaks suurendab standardimismääruse läbivaatamise ettepanek standardimisprotsessi
kiirust ja paindlikkust, tagab sidusrühmadest lähtuva protsessi, parandab juurdepääsu
standarditele ja tugevdab ELi rolli ülemaailmse standardite kehtestajana. Samuti aitab see kaasa
tooteid käsitleva ELi õigusraamistiku tõhusale toimimisele. Need meetmed peaksid samuti
aitama maksimeerida kasu, mida saadakse laiendatud ühtsest turust.
2.3 Teenuste osutamise vabadus
2.3.1 Laienemise mõju teenuste vaba liikumise poliitikale ja väljakutsetele
Kuigi teenuste direktiiv on üldiselt endiselt eesmärgipärane, sõltub selle täielik tõhusus
paremast rakendamisest riiklikul tasandil. Eeskirjade ühtlustamine üha mitmekesisemaks
28
muutuvas ELis muutub veelgi keerulisemaks. Teenuste direktiiv põhineb suures osas õiguse
üldpõhimõtetel. Need annavad liikmesriikidele märkimisväärse regulatiivse kaalutlusõiguse,
mille tulemuseks on minimaalne regulatiivne ühtlustamine.
Kutsekvalifikatsioonide osas võivad uute liikmesriikide asutused, kes pakuvad koolitust
seitsmel kutsealal, mille jaoks on ELi õiguses kehtestatud koolituse miinimumnõuded, seista
silmitsi probleemidega. Koolituse miinimumnõuete täitmiseks võib olla vaja investeerida
haridustaristusse (sealhulgas teatavate tervishoiutöötajate kutsetegevus haiglates). Ühinemine
võib muuta ka statistikat, näiteks teises liikmesriigis oma kutsealal tegutsema asuvate
konkreetsete spetsialistide arvu. See võib mõjutada ELi poliitika üldist suunda selles
valdkonnas. Olemasolevatel ELi riikidel on juba praegu probleeme pikkade ja keerukate
tunnustamismenetlustega, samas kui automaatset tunnustamist kohaldatakse ainult mõne
kutseala suhtes.
Eelarveaspektidbookmark4142
Tulevane laienemine võib mõjutada ühtse turuga seotud meetmete eelarvevajadusi, mida praegu
rahastatakse ühtse turu programmist, mis tähendab võimalikke kohandusi prioriteetide
seadmises, vahenditele keskendumises ja programmi meetmete kavandamises kooskõlas
komisjoni mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevates teatistes sätestatud suunistega. Alates
2021. aastast on laienemisprotsessis osalevate riikidega sõlmitud üheksa assotsieerimislepingut.
43 Kõik laienemisprotsessis osalevad riigid osalevad ühtse turu programmi VKEde sambas, kus
ettevõtjate toetamine on esmatähtis. Lisaks osalevad mõned riigid peamiselt turujärelevalve,
standardimise, konkurentsipoliitika, tarbijakaitse ja tooteohutuse ning Euroopa statistika
valdkonnas.
ELi standardite tõhus rakendamine, ELi eeskirjade järgimine ja tihedam koostöö ametiasutuste
vahel on samuti probleemid, millega tuleb tegeleda, osaliselt sihipärase toetuse, koolituse ja
koostöövõimalusi edendavate algatuste kaudu. Üldiselt vajaksid jõupingutused, mille eesmärk
on toetada kriisijärgset ülesehitamist või üleminekut täielikult toimivale turumajandusele kõigis
laienemisprotsessis osalevates riikides, abi suutlikkuse suurendamise ja koolituse kaudu.
Komisjoni ettepanekutega mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kohta kehtestati ühtse
turu poliitika tugevdatud raamistik, muu hulgas Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaudu, mille
raames jätkatakse VKEde toetamist, ning uue ühtse turu ja tolli programmi kaudu. Nagu
komisjon on välja pakkunud, looks Vahemere lõunapiirkonna strateegia konsolideeritud aluse,
et suunata toetus ettevõtjatele, regulatiivsele koostööle, andmete kogumisele ja muudele
integratsiooniga seotud meetmetele, sealhulgas sellistes valdkondades nagu haldussuutlikkus,
ettevõtjate, tarbijate ja kodanike teadlikkuse suurendamine, ametiasutustevaheline koostöö ja
avalike teenuste digitaliseerimine. SMCP toetaks ka tolliliitu, mis on liidu alus ning ühtse turu
peamine võimaldaja ja järelevalvaja. SMCP ettepanek hõlmab ka ELi maksu- ja pettusevastast
poliitikat, mis on ühtse turu toimimise parandamisel keskse tähtsusega.
Uue Euroopa Konkurentsivõime Fondi loomise ettepaneku eesmärk on tugevdada ELi
konkurentsivõimet, järgides Draghi aruandes esitatud asjakohaseid soovitusi. Suurem liit tooks
kaasa suuremad üldised vajadused integreerida uusi turge, ühtlustada tööstussuutlikkust ja
edendada konkurentsivõimelisi ökosüsteeme rohkemates liikmesriikides. Rahastamine Euroopa
Konkurentsivõime Fondist võiks põhimõtteliselt toetada selliseid tegevusi nagu piiriülesed
tööstusinnovatsiooni projektid ja suutlikkuse suurendamise algatused, mis hõlmavad uusi
liikmesriike, aidates tugevdada väärtusahelaid ja konkurentsivõimet kogu ühtsel turul. Suunates
tähelepanu strateegilistele sektoritele ja toetades tööstuslike väärtusahelate arendamist, võiks
Euroopa Konkurentsivõime Fond aidata lahendada suurema liiduga seotud probleeme ja
42 See eelarveaspekte käsitlev jagu hõlmab ka kaupade vaba liikumist käsitlevat jagu 2.1.
43 Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Türgi, Moldova, Ukraina.
29
võimalusi, täiendades samal ajal muid laienemisprotsessis osalevatele riikidele suunatud
sihtotstarbelisi vahendeid.
2.3.2 Reformisuunised
Õigusnormide lähendamise tugevdamine võib olla ELile kasulik ka laienemiseks valmisoleku
meetmena:
Liikmesriikide teenuste eeskirjade paremaks ühtlustamiseks ja uute liikmesriikide
integreerimise hõlbustamiseks saab EL tõhusamalt kasutada ja vajaduse korral tugevdada ühtse
turu toetusvahendeid (vt eespool ühtse turu kohta).
Nagu on teatatud ka ühtse turu strateegias, võttis komisjon 2026. aasta märtsis vastu
seadusandliku ettepaneku EU Inc.bookmark43kohta,44 et kehtestada 28. režiim, millega nähakse
ette ühised normid, et hõlbustada ettevõtete digitaalset loomist ja nende tegevust kogu ühtsel
turul. Äriühinguid käsitleva ELi õigusraamistiku ettepanekuga nähakse ette äriühingute kiirem
(48 tunni jooksul), odavam (maksimaalselt 100 eurot) ja täielikult digitaalne registreerimine,
lihtsustatud menetlused kogu äriühingu elutsükli jooksul, lihtsamad digitaalsed aktsiaülekanded
ja kapitalitehingud, tänapäevaste rahastamisvahendite toetamine ning liikmesriikide võimalus
võimaldada juurdepääsu avalikele aktsiaturgudele. Samuti kehtestatakse sellega täielikult
digitaalsed maksejõuetusmenetlused ja äriühingu andmete automaatne edastamine asjaomastele
asutustele kooskõlas ühekordsuse põhimõttega, lisades samal ajal kaitsemeetmed pettuste ja
kuritarvituste vastu. Lisaks nähakse sellega ette töötajate aktsiaoptsioonide ühine vabatahtlik
kava koos ühtlustatud edasilükatud maksustamisega, mis võimaldab EU Inc. ettevõtetel
meelitada ligi parimaid talente.
Selleks et tegeleda teenuste suhtes kehtivate regulatiivsete ja halduspiirangutega kõigis
liikmesriikides, teatati ühtse turu strateegias ka algatusest, mille eesmärk on hõlbustada ühes
liikmesriigis tegevusloa saanud või sertifitseeritud teenuseosutajatel ELi õiguse alusel
üleeuroopaliste teenuste osutamist, mis võib hõlmata selliste autoriseerimis- ja
sertifitseerimissüsteemide ühtlustamist. Samuti kohustas ta komisjoni töötama liikmesriikide
jaoks välja õiguslikud suunised ja soovitused, et tagada selgus seoses õigusega osutada
piiriüleseid teenuseid ajutiselt. Ühtse turu strateegias teatati ka algatusest, mille eesmärk on
hõlbustada tööstusega seotud teenuste, näiteks paigaldus-, hooldus- ja remonditeenuste
piiriülest osutamist. See lisandub sektoripõhistele teenustealgatustele, milles keskendutakse
teenuste sektoritele, mis on kaksikülemineku jaoks kõige asjakohasemad ning võivad anda
suurimat majanduslikku lisaväärtust ja asendada erinevad riiklikud õigusnormid, mis tekitavad
õiguslikku killustatust.
Kutsekvalifikatsioonide valdkonnas võiks EL uurida täiustusi, sealhulgas võimalike
seadusandlike kohanduste kaudu. Oskuste ülekantavuse tegevuskavas45 on rõhutatud, kui
oluline on kasutada rohkem digivahendeid, et muuta kutsekvalifikatsioonide tunnustamise
menetlused kiiremaks ja tõhusamaks; laiendada automaatse tunnustamise süsteeme, näiteks
ühiste koolitusraamistike kaudu; ning uurida kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide ja
oskuste tunnustamise ja valideerimise ühiseid eeskirju. Lisaks võiks komisjon hinnata
muudatusi valdkondlike kutsealade koolituse miinimumnõuetes ja võimalust võtta kasutusele
ühised koolitusraamistikud või testid rohkemate kutsealade jaoks. Sellel valdkonnal on
potentsiaal järkjärguliseks integreerimiseks. Lääne-Balkani partnerid on seotud
liikuvuslepingutega, mis sisaldavad ELi koolituse miinimumnõudeid. Sellised lepingud võiksid
olla aluseks ELiga vastastikuse tunnustamise katseraamistikele.
Järkjärgulise integreerimise võimalused on olemas ka muudes valdkondades, nagu e-
44 KOM (2026) 321.
45 KOM (2026) 992.
30
kaubandusega seotud teenused, sealhulgas postipakkide kättetoimetamise teenused ja turism.
Postiteenuste valdkonnas pakuvad põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduspiirkonnad
Ukraina ja Moldovaga üht mitmest võimalikust integratsiooniteest, samas kui e-kaubandusega
seotud teenused, sealhulgas postipakkide kättetoimetamise teenused ja turism, on Lääne-
Balkani majanduskasvu kava kohaselt järkjärgulise integratsiooni prioriteetsed valdkonnad.
2.4 Kapitali vaba liikumine
2.4.1 Laienemise mõju kapitali vaba liikumise ja finantsteenuste poliitikale
Mitme selles valdkonnas pädeva Euroopa asutuse juhtimis- ja otsustusprotsess,46 kes teevad
koostööd riiklike pädevate asutustega, muutub keerulisemaks, võttes arvesse finantsturgude
arengutaseme ja sektori kogemuste üha suuremat mitmekesisust. Samuti võib olla raskem ja
keerulisem saavutada konsensust laienenud Euroopa järelevalveasutustes, kus praegu on
lõplikuks otsuseid tegevaks organiks järelevalvenõukogu, kuhu kuulub üks esindaja igast
riiklikust pädevast asutusest.
Eespool nimetatud põhjustel oleks kasulik kaasata Euroopa järelevalveasutused ja Rahapesu ja
Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet ühinemiseelsesse etappi, et hinnata ja aidata
konsolideerida ja tugevdada laienemisprotsessis osalevate riikide järelevalvesuutlikkust, kuigi
ELi finantsteenuste poliitika sobib üldiselt tulevaseks laienemiseks. Samal ajal võib nende
asutustega ühinemine, sõltuvalt edusammudest ja juhtorganite otsusest pärast ühinemislepingu
allkirjastamist, võimaldada neil riikidel tugevdada oma suutlikkust teha järelevalveküsimustes
koostööd teiste liikmesriikidega.
Sanktsioonide, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse valdkonnas sobib ELi
poliitika laienemiseks. Kuid (ühehäälne) otsuste tegemine nõukogus sanktsioonide kohta võib
laienenud liidus muutuda veelgi keerulisemaks.
Kapitali vaba liikumise valdkonnas, kus puuduvad ELi tasandi teisesed õigusaktid, võib
suurem arv liikmesriike tuua kaasa vajaduse teha suuremaid jõupingutusi ELi õiguse
nõuetekohase kohaldamise jälgimiseks ja turuintegratsiooni tõkete vältimiseks.
Ühinemisel muutuvad investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise klauslid ELi-välistes
kahepoolsetes investeerimislepingutes praeguste ja uute liikmesriikide vahel ELi õigusega
vastuolus olevaks, võttes arvesse Achmea kohtupraktikat. Komisjoni hiljutine poliitika on olnud
lubada ainult liikmesriikide ja (potentsiaalsete) kandidaatriikide vahelisi kahepoolseid
investeerimislepinguid, millega nähakse ette nende automaatne ja täielik lõpetamine ühinemisel.
Viimase aasta jooksul on ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) geograafilise kohaldamisalaga
ühinenud Montenegro, Albaania,47 Moldova, Põhja-Makedoonia ja Serbia. See võimaldab
nende finantsasutustel osaleda SEPA makseskeemides, lihtsustades ja kiirendades
euroülekandeid. SEPAga ühinemiseks peavad riigid järgima peamisi ELi finantseeskirju,
sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitlevaid eeskirju, hõlbustades
seeläbi järkjärgulist integreerumist ELi ühtse turuga.
Võttes arvesse seni üldiselt soodsat finantsstabiilsuse keskkonda, leiti 2024. aasta Viini
algatuspanga laenutegevuse uuringus, et piiriüleste pangagruppide üldine eesmärk oli laiendada
või säilitada riskipositsioon Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopa piirkonnas, sealhulgas
laienemisprotsessis osalevates riikides. Enamikus piirkonna riikides on pangandusturud
koondunud. Samal ajal kuuluvad nad piirkonda, kus toimuvad jätkuvalt majanduslikud ja
46 Euroopa Pangandusjärelevalve; Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve; Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve Asutus; Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu; Ühtne Kriisilahendusnõukogu; ühtne
järelevalvemehhanism; Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet.
47 SEPA projekti käivitas Euroopa pangandus- ja maksesektor, mida esindas Euroopa Maksenõukogu (EPC).
31
sotsiaalsed arengud. Piirkonna uute liikmesriikide ühinemine võib pakkuda häid võimalusi ELi
finantseerimisasutuste kasvuks ja kasumlikkuseks, parandades samal ajal juurdepääsu
rahastamisele, vähendades tarbijate kulusid ja suurendades konkurentsi laienemisprotsessis
osalevates riikides. Kuna uute liikmesriikide ja ülejäänud ELi vahel on tugevamad sidemed,
võib suureneda ka nakkusoht, mistõttu on uutes liikmesriikides vaja asjakohast järelevalvet.
Eelarveaspektid
Euroopa järelevalveasutused ja Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet
vajaksid täiendavaid ühekordseid vahendeid, et aidata komisjonil teha laienemiseelseid
haldussuutlikkuse kontrolle. Komisjon vajaks ka lisavahendeid, et toetada uusi liikmesriike ja
jälgida kapitali vaba liikumist käsitlevate aluslepingu sätete järgimist ning finantsteenuseid
käsitlevate õigusaktide nõuetekohast rakendamist.
2.4.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid
Piisava järelevalvesuutlikkuse ja eksperditeadmiste puudumine uutes liikmesriikides võib
ohustada ELi õigusaktide kohaldamist ja ühtse turu nõuetekohast toimimist ning seeläbi
investorite kaitset, turu usaldusväärsust ja finantsstabiilsust. Seepärast on oluline, et komisjon
oleks enne ühinemist täielikult veendunud, et kandidaatriikide järelevalveasutustel on piisav
haldussuutlikkus finantsteenuste valdkonna acquis’ rakendamiseks ja jõustamiseks.
2.4.3 Reformisuunised
Oma rolli tõttu Euroopa finantsjärelevalve süsteemis on Euroopa järelevalveasutustel ja
Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ametil parimad võimalused selliseid
kontrolle teha ja tagada, et lünki ei jääks. Abistades komisjoni laienemiseelses etapis, peaksid
ametiasutused kontrollima, kas laienemisprotsessis osalevate riikide raamistik ja
haldussuutlikkus suudavad tagada, et laienemisprotsessis osalevate riikide finantssektori suhtes
kohaldatavaid eeskirju rakendatakse ja jõustatakse nõuetekohaselt, et säilitada finantsstabiilsus
ja tagada usaldus finantssüsteemi kui terviku vastu ning finantsteenuste tarbijate tõhus ja piisav
kaitse.
Mõned Euroopa järelevalveasutused juba pakuvad tehnilist abi konfidentsiaalsuse ja
ametisaladuse hindamisel või toetavad vajaduse korral komisjoni teatavate laienemisprotsessis
osalevate riikide, näiteks Montenegro ja Albaania regulatiivse ja järelevalvealase samaväärsuse
hindamisel ELiga. Sellised hindamised kestavad tavaliselt üks kuni kolm aastat. Et vältida
dubleerimist laienemiseelsete jõupingutustega, tuleb planeerimise ja tõhususe eesmärgil
kaaluda, millal ja kas sellised tulevased/käimasolevad tehnilised hindamised peaksid toimuma.
See võib samal ajal aidata laienemisprotsessis osalevatel riikidel integreerida oma turge ELis
ning järk-järgult tugevdada nende regulatiivset ja järelevalvealast suutlikkust.
Samuti peaks EL jätkuvalt toetama laienemisprotsessis osalevate riikide järkjärgulist
integreerimist SEPA skeemidesse, kuna nad vastavad vajalikele tingimustele.
2.5 Tervishoiupoliitika
Tervisekaitse mõjutab lisaks kodanikele otseselt ka ühtset turgu ja väliskaubandust. Asjaomase
ELi acquis’ eesmärk on luua vastupidavad, ajakohastatud, innovatsioonipõhised ja digiteeritud
tervishoiusüsteemid. See tagab kvaliteetsed, ohutud, tõhusad ja kättesaadavad ravimid,
meditsiiniseadmed ja elupäästva ravi ning säilitab ennetuse, valmisoleku, kvaliteedi- ja
ohutusjärelevalve, järelevalvesüsteemid ja reageerimismehhanismid. Terviseühtsuse põhimõtte
kohaselt on antimikroobikumiresistentsuse, zoonooside ja muude peamiste zoonootilise
potentsiaaliga haiguste vastu võitlemisel väga oluline innovatsioon ning juurdepääs loomsete
32
vaktsiinide ja muude alternatiivide turule, et minimeerida antimikroobikumide kasutamist.
Tõsiste piiriüleste terviseohtude ennetamine, nendeks valmisolek ja neile reageerimine on
ELi valmisolekupoliitika oluline osa, kusjuures tõsiste piiriüleste terviseohtude ohtu võimendab
veelgi meie ühiskonna ja majanduse globaliseerunud ja omavahel tihedalt seotud olemus. ELi
kodanike ohutuse ja rahvatervise kaitsmiseks on äärmiselt oluline säilitada ja tugevdada tugevat
tervisekriiside ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise raamistikku, kasutades
kõiki ohte ja terviseühtsuse põhimõtet.
Laienemisprotsessis osalevate riikide jaoks on oluline luua tugev ja jätkusuutlik
tervishoiusüsteemide suutlikkus, kvaliteedi- ja ohutusjärelevalve, järelevalve- ja
aruandlusmehhanismid ning reageerimissuutlikkus. Sama kehtib inim- ja veterinaarravimite
ning meditsiiniseadmetega tegelevate asjaomaste asutuste suutlikkuse kohta. EL aitab
laienemisprotsessis osalevatel riikidel viia oma õigusaktid vastavusse ELi standarditega ning
suurendada haldussuutlikkust ja eksperditeadmisi, et nad saaksid ELiga ühinemisel täiel määral
osaleda kõigis asjaomastes ELi võrgustikes. Haldussuutlikkuse ja tervishoiusüsteemi korra
kehtestamine on vajalik ka selleks, et tagada direktiivi 2011/24/EL (patsiendiõiguste
kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius) rakendamine. Tubaka tarbimine on jätkuvalt peamine
ennetatava vähi põhjus. Tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlevad õigusaktid on ELi
vähktõve ennetamise poliitika oluline osa. Tubaka ja nikotiini tarbimise vastu võitlemiseks ning
Euroopa vähktõvevastase võitluse kava eesmärkide saavutamiseks on oluline, et ELi
laienemisprotsessis osalevad riigid tagaksid kooskõla tubakatoodete direktiiviga 2014/40/EL ja
tubakareklaami direktiiviga 2003/33/EÜ ning nende rakendamise.
2.5.1 Laienemise mõju tervishoiupoliitikale ning piiriüleste terviseohtude ennetamisele,
nendeks valmisolekule ja neile reageerimisele
Laienemine võib mõjutada ELi jõupingutusi järgida kõiki ohte ja terviseühtsuse põhimõtet, mis
on väga oluline inimeste, loomade, taimede ja keskkonna tervise ning ühtse turu terviklikkuse
kaitsmiseks.
Konkurentsivõime seisukohast loob suurem ELi elanikkond mastaabisäästu, mis muudab ELi
ravimitööstuse jaoks atraktiivsemaks turuks. ELi laienemine hoogustab tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekandesektorit ning suurendab tervisealase innovatsiooni ja ettevõtluse potentsiaali.
Seoses esmatähtsate ravimite kättesaadavusega ELis tunnistatakse esmatähtsate ravimite
tegevuskavas,48 kui oluline on uurida rahvusvahelisi strateegilisi partnerlusi kolmandate
riikidega, eelkõige laienemisprotsessis osalevate riikidega, mis võivad aidata mitmekesistada
tarneallikaid ja tugevdada tarneahelate vastupanuvõimet. Lisaks antakse määrusega
liikmesriikidele võimalus taotleda komisjonilt toetust teatavate ravimite ühiseks ostmiseks.
Laienemisprotsessis osalev riik võib osaleda sellistes ELi ühishanke algatustes osalevate ELi
liikmesriikide kutsel, kui liit on sõlminud kõnealuse laienemisprotsessis osaleva riigiga
kahepoolse lepingu.
Nagu täheldati COVID-19 pandeemia ajal, tekitab liikmesriikide erinev valmisoleku tase ja
erinev poliitiline lähenemisviis raskusi kriisidele reageerimise koordineerimisel. Ühtne
lähenemisviis laienenud ELis võib seega olla väljakutse. Uued liikmesriigid peaksid aga
komisjonile valmisoleku seisust aru andma ja läbima rahvatervise hädaolukorraks valmisoleku
hindamise, mille tulemuseks oleksid tegevuskavad ja mis seega parandaks nende üldist
valmisolekut. Samuti ühineksid eksperdid Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse
(ECDC) haigusvõrgustikega ning see tagaks tihedama koostöö ja seireandmete vahetamise
kokkulepitud haigusjuhtude määratluste alusel.
Laienemine annaks ka võimaluse tugevdada meditsiiniliste vastumeetmete ja esmatähtsate
48 Poliitiline kokkulepe 2025. aasta mais.
33
ravimite tarneahelaid tänu võimalikele uutele tarnijatele, kes pakuvad esmatähtsate
ravimite tootmisel uut suutlikkust, suuremat mitmekesistamist ja vähem strateegilist sõltuvust
kolmandatest riikidest. Samuti võiks olla võimalusi suurendada osalemist ühishangetes,
parandades juurdepääsu meditsiinilistele vastumeetmetele ühishanke kokkulepete alusel49
ja/või parandades esmatähtsate ravimite ja ühist huvi pakkuvate ravimite kättesaadavust
esmatähtsate ravimite õigusakti alusel kavandatud ühishangete vahendite kaudu.
Laienemine suurendaks ELi rahvaarvu ja geograafilist katvust, muutes tugevamad
järelevalvesüsteemid oluliseks tekkivate ohtude varajaseks avastamiseks ja neile
reageerimiseks. Suurem osalemine reovee- ja keskkonnaseire võrgustikes Haiguste Ennetamise
ja Tõrje Euroopa Keskuse koordineerimisel ning ELi referentlaborites, sealhulgas selliste
algatuste kaudu nagu reovee ja rahvatervise keskkonnaseire ülemaailmne konsortsium
(GLOWACON) või ELi Sentineli süsteem, parandaks tekkivaid bioloogilisi ja keemilisi ohte
käsitleva teabe kogumist ja jagamist.50
Laienemine võib mõjutada ka ELi jõupingutusi tugevdada oma rolli Maailma
Terviseorganisatsioonis (WHO), mille liige EL ei ole, vaid üksnes selle liikmesriikides.
Eelarveaspektid
Laienemine nõuaks ELi tervishoiupoliitika jaoks piisavat eelarvet. Praeguse rahastamisega
(programmi „EL tervise heaks“, ühtse turu programmi ja ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavade
raames) toetatakse mitut olulist tervishoiupoliitika eesmärki, sealhulgas, kuid mitte ainult,
ennetamist, tervise edendamist, digiteerimist, tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet, haiguste
seiret ja kriisideks valmisolekut ning tööjõu/ekspertide koolitust. Praeguse mitmeaastase
finantsraamistiku raames saavad mõned laienemisprotsessis osalevad riigid juba kasu
programmist „EL tervise heaks“ rahastatavates meetmetes osalemisest. Euroopa Komisjon
allkirjastas assotsieerimislepingud Ukraina, Moldova, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina
ning Põhja-Makedoonia ametiasutustega, mis avab neile riikidele juurdepääsu programmi „EL
tervise heaks“ rahastamisele.
Lisaks programmile „EL tervise heaks“ on mõned laienemisprotsessis osalevad riigid juba
ühinenud muude peamiste vahenditega, mida kasutatakse praeguse mitmeaastase
finantsraamistiku raames tervishoiumeetmete, sealhulgas tervisealasteks hädaolukordadeks
valmisoleku ja neile reageerimise rahastamiseks (programm „Euroopa horisont“, liidu
elanikkonnakaitse mehhanism), ning nendega konsulteeritakse vastavate programmikomiteede
raames.
Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 raames kavandatud vahendid, mis on seotud
tervishoiuga, sealhulgas tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimisega
(eelkõige Euroopa Konkurentsivõime Fond; uus programm „Euroopa horisont“; riiklikud ja
piirkondlikud partnerluskavad; Liidu elanikkonnakaitse mehhanism ja liidu toetus
tervisealasteks hädaolukordadeks valmisolekule ja neile reageerimisele 51võimaldavad
laienemisprotsessis osalevatel riikidel ühineda ja osaleda.
Laienemise tõttu peaksid detsentraliseeritud asutused, eelkõige Euroopa Ravimiamet (EMA),
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ja
Euroopa Kemikaaliamet (ECHA biotsiidide valdkonnas), osutama teenuseid suuremale arvule
liikmesriikidele, mis tooks kaasa täiendavad tegevus- ja tegevuskulud.
Samuti peab komisjon toime tulema suurenenud töökoormusega, et pakkuda tehnilist abi ja
49C(2014) 2258: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Kosovo
ja Ukraina osalevad juba meditsiiniliste vastumeetmete ühishankelepingus,
50 Laienemisprotsessis osalevad riigid võivad juba osaleda ka reovee- ja keskkonnaseire võrgustikes, nagu
GLOWACON. Ukraina osaleb juba ühismeetmes EU WISH.
51 COM(2025) 548.
34
suutlikkuse suurendamise toetust ning vastata sidusrühmade päringutele, mis nõuavad
täiendavaid töötajaid, eelarvet ja taristut, et toetada tulevaste liikmesriikide integreerimist ELi
tervisesse. Näiteks müügiloa andmine ja ravimiohutuse järelevalve on valdkond, kus laienemine
suurendaks otseselt EMA ja komisjoni töökoormust. Samuti peab komisjon suurendama
suutlikkust teha kontrolle (sealhulgas auditeid, teabekogumismissioone ja muid
hindamistoiminguid), et hinnata asjakohaste liidu õigusaktide rakendamist. Tulevastes
liikmesriikides nõutavate kontrollide intensiivsus suurendab märkimisväärselt nõudluse profiili
ja nõuab eraldatud vahendite ülespoole korrigeerimist.
2.5.2 Poliitikalüngad ja rakendamislüngad
Peamised puudujäägid on seotud uute liikmesriikide suutlikkusega (ja vastuvõtuvahenditega)
rakendada tõhusalt ELi õigustikku, võttes arvesse nende praegust haldus-, IT- ja
operatiivvalmiduse taset (valdkondades, kus andmed on kättesaadavad), et luua hästi toimiv ja
kestlik tervishoiusüsteem, mis põhineb nõutavatel ELi standarditel ja on võimeline reageerima
tervisealastele hädaolukordadele, näiteks epideemiatele.
2.5.3 Reformisuunised
Käimas on mitme olulise tervishoiuvaldkonna õigusakti läbivaatamine, et lihtsustada ja
ühtlustada protsesse ning parandada nende tõhusust, et muuta need tulevikuks ja laienemiseks
sobivaks:
Ravimialaste õigusaktide ja esmatähtsate ravimite määruse läbivaatamise vastuvõtmine ja
õigeaegne rakendamine on väga oluline, et tagada õiglane ja võrdne juurdepääs ohututele,
tõhusatele ja kvaliteetsetele ravimitele ning parandada ravimite kättesaadavust ja
varustuskindlust, geneeriliste ravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite kiiremat turule
sisenemist ning premeerida ravimi turulelaskmist kõigis liikmesriikides (need meetmed võivad
olla olulised väiksematele liikmesriikidele ja neile, kellel on vähem rahalisi vahendeid).
Meditsiiniseadmete valdkonnas52 on praegu käimas ka õigusakti hindamine ja läbivaatamine,
et lihtsustada ELi eeskirju eesmärgiga tagada ohutute ja uuenduslike seadmete kättesaadavus, et
toetada konkurentsivõimet ning tagada patsientide ohutuse ja rahvatervise kaitse kõrge tase.
Euroopa biotehnoloogiat käsitleva ettepaneku53 eesmärk on tugevdada tervisealase
biotehnoloogia sektori konkurentsivõimet, kehtestades tingimused tervisealase biotehnoloogia
uuenduste, toodete ja teenuste teadus- ja arendustegevuseks ning õigeaegseks liidu turule
laskmiseks ja tootmiseks ning lihtsustades ja ühtlustades liidu õigusraamistikke.
Järkjärgulise integratsiooniprotsessi osana toetab laienemisprotsessis osalevate riikide
laiendatud osalemine vaatlejatena Euroopa Ravimiameti töörühmades ning Haiguste
Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse võrgustikes suutlikkuse suurendamist tervishoiu
valdkonnas ja tugevdab nende tehnilist oskusteavet.
Tagamaks, et uute liikmesriikide ühinemisel kehtestatakse kõrged tervishoiu- ja
ohutusstandardid, annab komisjon laienemisprotsessis osalevatele riikidele pärast vajalike
halduskokkulepete sõlmimist juurdepääsu tõsiste piiriüleste terviseohtude varajase hoiatamise
52 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2017/745 ja (EL)
2017/746 seoses meditsiiniseadmeid ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid käsitlevate õigusnormide
lihtsustamise ja neist tuleneva koormuse vähendamisega ning määrust (EL) 2022/123 seoses Euroopa Ravimiameti
toetusega meditsiiniseadmete eksperdirühmadele ja määrust (EL) 2024/1689 seoses selle I lisas osutatud liidu
ühtlustamisõigusaktide loeteluga (COM/2025/1023 final).
EUR-Lex: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52025PC1023.
53 https://health.ec.europa.eu/publications/proposal-regulation-establish-measures-strengthen-unioonid-
biotehnoloogia- ja biotootmissektorid_et
35
ja reageerimise süsteemile.
Vastasel juhul võib praegust tervisepoliitika ning tervisealaste hädaolukordade ennetamise,
nendeks valmisoleku ja neile reageerimise poliitikaraamistikku pidada laienemiseks sobivaks.
2.6 Konkurentsipoliitika
Konkurentsipoliitika on oluline hoob Euroopa konkurentsivõime tugevdamiseks. Konkurentsi-,
ühinemis- ja riigiabieeskirjade range ja tulemuslik jõustamine kaitseb ausat konkurentsi ning
motiveerib ettevõtjaid tegema uuendusi ja muutuma tõhusamaks. Samal ajal peab
konkurentsipoliitika tehnoloogia ja murranguliste uuenduste arendamise ülemaailmses
võidujooksus pidama sammu arenevate turgude ja innovatsiooniga, olema paremini suunatud
ühistele eesmärkidele ja võimaldama ettevõtetel laieneda ülemaailmsetel turgudel, tagades
samal ajal ühtsel turul võrdsed tingimused. Kuna EL ootab laienemist, on selgetel eeskirjadel
põhinev tugev konkurentsipoliitika otsustava tähtsusega, et tagada laienemisprotsessis osalevate
riikide sujuv integreerumine ühtsele turule, kaitstes samal ajal tervet ja moonutamata
konkurentsi.
2.6.1 Laienemise mõju konkurentsipoliitikale
Poliitiline mõju
ELi laienemine suurendab märkimisväärselt ühtse turu suurust – kümneid miljoneid tarbijaid
ning igas suuruses ja igas sektoris tegutsevaid ettevõtjaid – alates VKEdest, idufirmadest ja
elatustaludest kuni suurte konglomeraatide ja ettevõteteni, sealhulgas ka riigi omanduses olevate
ettevõteteni. See nõuab konkurentsieeskirjade jätkuvat ja tõhusat jõustamist, et kaitsta laienenud
ühtsel turul võrdseid võimalusi ja ausat konkurentsi.
Laienemise kõige suuremat jõustamismõju võib eeldada riigiabi puhul, samas kui ühinemise
valdkonnas on oodata vaid piiratud mõju. Monopolidevastase võitluse puhul on peamine mõju
komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutuste vahelise koordineerimise vajadusele Euroopa
konkurentsivõrgustikus ja liikmesriikide kohtutes, võttes arvesse liikmesriikide
konkurentsiasutuste arvu suurenemist. Samuti on sellel väike mõju komisjoni
monopolidevastaste juhtumite arvule ja nende keerukusele, mis tuleneb liikmesriikide
suuremast arvust.
Riigiabi puhul on oodata suuremat mõju olemasolevate riigiabi kavade läbivaatamisele ja nende
vastavusele ELi õigustikule ning uutest abimeetmetest teatamise hindamisele. Keskpikas
perspektiivis avaldab see mõju ka riigiabi suunistele ja määrustele, mida võib olla vaja läbi
vaadata, et kajastada asjaomaste ELi valdkondlike õigusaktide ajakohastamist.54 Näiteks
põllumajanduse riigiabi suunised ja grupierandid vaadatakse tavaliselt läbi korrapäraste
tsüklitena, et kajastada muutusi ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP). Samuti võib sellel olla
tehnilisem mõju vahenditele, mis tuginevad liikmesriikide panusele. Suunised tuginevad
liikmesriikide andmetele (SKP näitajad, viitemäärad) ja need tuleks läbi vaadata, et võtta arvesse
uusi majandusandmeid. Kui ELi keskmine SKP laienemise tõttu väheneb, võib see otseselt
mõjutada piirkondade määramist regionaalabi suuniste alusel. Täpne mõju sõltub ka ELi üldises
regionaalpoliitikas tehtavate muudatuste suunast ja ulatusest.
Eelarveaspektid
Riigiabi 54 puhul on esiteks kasulik eristada riigiabi olemasolu hindamist siseturuga kokkusobivuse hindamisest.
Kuigi komisjonil ei ole kaalutlusõigust otsustada, kas riigiabi on olemas, ja ta on seotud Euroopa Kohtu praktikaga,
on tal ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 kohaldamisel siseturuga kokkusobivuse hindamisel kaalutlusõigus.
Seega saab analüüs selle kohta, kas riigiabi eeskirjad ja poliitika on „laienemistõendid“, puudutada ainult neid
valdkondi, kus komisjonil on kaalutlusõigus ja ta saab teha valikuid, st kokkusobivuse analüüsis. Teiseks võivad
riigiabi kokkusobivuse eeskirju mõjutada muudatused valdkondlikes õigusaktides.
36
Laienemine tooks komisjoni jaoks kaasa täiendava jõustamistöö ja vajaduse täiendavate
inimressursside järele, kui ratsionaliseerimismeetmed ei vabasta vajalikke ressursse. Riigiabi
puhul suureneb tõenäoliselt teatiste, kaebuste ja üldiste suuniste taotluste arv.
Monopolidevastase võitluse valdkonnas võib uute liikmesriikide majandus esialgu vajada
jõulisemat jõustamist kui praeguste liikmesriikide majandus, millega võib kaasneda ka ametlike
kaebuste ja turuteavituskirjade arvu võimalik suurenemine.55 Monopolidevastased uurimised
võivad muutuda keerukamaks, eriti kui need hõlmavad mitut liikmesriiki riikliku mõõtmega
turgudel (nt ravimid, tarbekaubad, telekommunikatsioon). Samuti võib suureneda nende
juhtumite arv, mille puhul liikmesriikide konkurentsiasutused konsulteerivad komisjoniga ja
peavad tegema koostööd liikmesriikide kohtutega.
Lisaks tooks laienemine kaasa vajaduse meetmete piisava rahastamise ning inim-, finants- ja IT-
ressursside suurendamise järele komisjonis, mida praegu rahastatakse ühtse turu programmist:
• Liikmesriikide konkurentsiasutused ja komisjon vahetavad teavet ECN2 IT-vahendi kaudu. Laienemine mõjutaks ka IT-suutlikkust, suurendades juurdepääsuvajadust ja teabevahetust. Arvestades, et laienemisprotsessis osalevatel riikidel ei ole veel kogemusi selle vahendiga, on tõenäoliselt suurem vajadus IT-abi järele.
• Laienemisega seoses on vaja piisavat toetust jätkuvatele suutlikkuse suurendamise meetmetele (kohtumised/koolitused peamistele sidusrühmadele, nagu riiklikud konkurentsiasutused, kohtunike koolitamine konkurentsiõiguse valdkonnas ja teadlikkuse suurendamine spetsialiseerunud sihtrühmadele, nt äriringkondadele) ning Euroopa konkurentsivõrgustiku toimimisele.
2.6.2 Poliitikalüngad, rakendamisriskid ja reformisuunad
Tuginedes varasemate laienemisvoorude kogemustele, võtab konkurentsiõiguse jõustamise,
oskusteabe ja kultuuri arendamine, et tagada õiguse tõhus ja järjepidev kohaldamine, kaua aega
ning nõuab piisavat rahalist toetust.
Riigiabi suunised ja määrused tuleb võib-olla läbi vaadata, et kajastada ELi õigusaktide
võimalikke laienemisjärgseid muudatusi eri poliitikavaldkondades.
3. Konkurentsivõime ja kaasav majanduskasv
3.1 Ettevõtlus- ja tööstuspoliitika
ELi tööstuspoliitika on katuseala, mis koondab mitmesuguseid poliitilisi algatusi, mille eesmärk
on tugevdada ELi konkurentsivõimet. See hõlmab üheksat ELi konkurentsivõimet edendavat
tegurit: toimiv ühtne turg, juurdepääs erakapitalile, avaliku sektori investeeringud ja taristu,
teadusuuringud ja innovatsioon, energeetika, ringmajandus, digiüleminek, haridus ja oskused,
kaubandus ja avatud strateegiline autonoomia. See on valdkond, milles ELi ja liikmesriikide
pädevused on tihedalt seotud ning millel on oluline roll poliitika kujundamisel riiklikul tasandil.
Euroopa konkurentsivõime peamised probleemid, nagu kõrged energiahinnad ja liigne
tootmisvõimsus kolmandates riikides, mõjutavad tööstusstruktuuri kogu ELis. Seetõttu on selles
kontekstis veelgi olulisem tugevdada ELi tööstuspoliitikat ning edendada poliitika ja algatuste
koordineerimist kogu ELis ja liikmesriikide vahel. Sel põhjusel võttis komisjon muu hulgas
vastu puhta tööstuse kokkuleppe, ettepaneku Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja tööstuse
kiirendamise õigusakti kohta ning võtab kasutusele konkurentsivõime koordineerimise vahendi.
EL töötab välja sihipäraseid poliitikameetmeid oma tööstuspoliitika põhitelgede ja üldiste
55 Kodanikud ja ettevõtjad, kes eelistavad ametlikku kaebust mitte esitada, võivad saata komisjonile turuteabekirju,
et anda teavet konkreetse turu kohta, kus neil on kahtlusi seoses ELi konkurentsieeskirjade järgimisega.
37
eesmärkide raames: innovatsioonilõhe kaotamine; CO2-heite vähendamine ja
konkurentsivõime; vähendada liigset sõltuvust ja suurendada julgeolekut. Ühinemisel saavad
uued liikmesriigid kasu ka algatustest, mis on käivitatud kooskõlas selle uuendatud
tööstusloogikaga, nimelt Euroopa kiibimäärusest, kriitilise tähtsusega toorainete määrusest ja
nullnetotööstuse määrusest.
3.1.1 Laienemise mõju ELi ettevõtlus- ja tööstuspoliitikale
Laienemine avaldaks märkimisväärset mõju ELi tööstusstruktuurile, eelkõige suurema
heterogeensuse näol. Laienemisprotsessis osalevad riigid on üldiselt pärit ELi keskmisest
madalamast majanduslikust baasist, neil on madalamad palgad ja märkimisväärne potentsiaal
oma majanduse kasvuks, et läheneda EL 27-le. Mõnes riigis on majandus, mis sõltub
traditsioonilistest tööstussektoritest, eelkõige energiamahukatest tööstusharudest, samas kui
teised on rohkem teenustele orienteeritud. Enamiku laienemisprotsessis osalevate riikide
majandus on üsna CO2-mahukas (välja arvatud Albaania, mis sõltub peamiselt hüdroenergiast)
ja nende energiatõhusus on madal.
Eeldatakse, et laienemine toob kaasa tootlikkuse kasvu uutes liikmesriikides ja märkimisväärse
majandusliku kohandumise kogu ELis. Investeeringute märkimisväärne kasv enne ja pärast
laienemist on tõenäoline uutes liikmesriikides, tavaliselt sektorites, kus neil on suhteline eelis
(nt tööjõukulud). Samuti on võimalik, et mõne tööstussektori konkurentsivõime seatakse
kahtluse alla, kui need on ELis, näiteks väiksema CO2-tõhususe tõttu. Vastupidi, see uus
konkurents võib mõjutada nende tööstusharude suhtelist positsiooni 27 liikmesriigis.
Eelarveaspektid
Komisjon vajab rohkem inimressursse, sest tööstust käsitlevaid ELi eeskirju ja algatusi
kohaldatakse rohkemate liikmesriikide suhtes. ELi ametite töökoormus suureneb (nt Euroopa
Kemikaaliamet (ECHA) peab haldama ainete täiendavat registreerimist).
3.1.2 Poliitikalüngad, rakendamisriskid ja reformisuunad
Praegu on surve all mitme ELi tööstussektori konkurentsivõime. Tulevase laienemisega kaasnev
tööstuse suurem heterogeensus muudaks veelgi olulisemaks ELi tööstuspoliitika vahendite
tugevdamise ja laienemisprotsessis osalevate riikide kaasamise.
Laienemisprotsessis osalevate riikidega partnerluse tugevdamiseks on mitmesuguseid
võimalusi. 2023. aasta oktoobris lõi komisjon liikmesriikide taotlusel üleeuroopalist huvi
pakkuvate tähtsate projektide Euroopa ühisfoorumi, kus komisjon ja liikmesriigid teevad
tihedat koostööd, et teha kindlaks ELile strateegilist huvi pakkuvad valdkonnad võimalike
tulevaste üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide jaoks ning teha tööd nende tõhusa
kavandamise, hindamise ja rakendamise suurendamiseks. Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad
projektid ei piirdu konkreetsete tööstussektoritega. Laienemisprotsessis osalevate riikide
kutsumine foorumi konkreetsetele kohtumistele võiks olla viis, kuidas valmistada neid ette
osalema üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides.
Lisaks on võimalus jätkata ELi tööd strateegiliste tööstuspartnerlustega, nagu strateegiliste
toorainete partnerlus Serbia ja Ukrainaga ning juba käimasolevad tööstuspoliitika dialoogid
Ukrainaga. Kooskõlas Lääne-Balkani majanduskasvu kavaga keskendub EL tööstuskoostööd
käsitlevate kahepoolsete dialoogide kaudu strateegilistele tööstusharudele, nagu toorained,
patareid ja akud ning masinad, edendades samal ajal regulatiivset integratsiooni nende
varajaseks ja järkjärguliseks juurdepääsuks ühtsele turule ning tõhustades ärikoostööd edasiseks
integreerimiseks ELi tööstusökosüsteemidesse. Näiteks on käimas töö tööstustoodete
vastavushindamise ja tunnustamise lepingutega Ukraina, Moldova ja Serbiaga, kusjuures
kõigile Lääne-Balkani riikidele pakutakse võimalust alustada tööstustoodete vastavushindamise
38
ja tunnustamise lepingu sõlmimise protsessi. Oma tegevuskavas konkurentsivõimelise ja vähese
CO2 heitega terase- ja metallitööstuse tagamiseks Euroopas ütles56 komisjon, et kaalub ELi
partnerluste loomist kolmandate riikidega, eelkõige laienemisprotsessis osalevate riikidega,
kuna nad integreeruvad ühtse turuga ja liiguvad ELi liikmesuse suunas. Komisjon märkis ka, et
strateegiline lähenemisviis tarneahela vastupanuvõime tugevdamisele võiks hõlmata
investeerimist partnerriikidesse ja tööstuskoostöö ümbermääratlemist, et luua kestlikum ja
vastupidavam terasetootmissektor. ELi biomajanduse strateegias kutsuti ka üles integreerima
laienemisprotsessis osalevaid riike ja lähinaabreid ELi bioressursipõhistesse väärtusahelatesse,
et luua piirkondlikud biomajanduse keskused, vähendada sõltuvust välistest toorainetest ja
suurendada ELi strateegilist autonoomiat.
3.2 Teadusuuringud ja innovatsioon
Teadusuuringud ja innovatsioon (R&I) on konkurentsivõime üks peamisi tõukejõude.
Laienemisprotsessis osalevad riigid on täielikult ühinenud ELi teadusuuringute ja innovatsiooni
raamprogrammidega. Mõned neist riikidest on olnud assotsieerunud üle kümne aasta,
võimaldades neil arendada oma teadusuuringute ja innovatsiooni alast suutlikkust osaleda ELi
teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammides. Aastate jooksul on ELi teadusuuringute ja
innovatsiooni poliitika mõjutanud ja juhtinud nende riikide riiklikke ja piirkondlikke
teadusuuringute ökosüsteeme, aidates ületada poliitilist lõhet nende riikide ja ELi vahel.
Praeguse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames on neile
kättesaadavad mitmesugused toetus- ja juhendamisvahendid, nagu Euroopa teadusruum,
laiendamine, innovatsioon ja poliitika toetusvahend või rahvusvahelise koostöö ülemaailmne
teenuste rahastamisvahend, et veelgi tugevdada piirkondlikku koostööd. EL juba toetab
Moldova ja Ukraina osalemist sihtotstarbelise rahalise toetuse kaudu programmi „Euroopa
horisont“ büroodele asjaomastes riikides. Laienemisprotsessis osalevate riikide organisatsioonid
osalevad ka mitmes ELi missioonis programmi „Euroopa horisont“ raames, sealhulgas
missioonis „Kliimaneutraalsed ja arukad linnad“, missioonis „Meie ookeanide ja vete
taastamine“, kliimamuutustega kohanemise missioonis ja vähimissioonis.
Musta mere piirkonnas ja Lääne-Balkanil asuvate laienemisprotsessis osalevate riikide
osalemine programmis „Euroopa horisont“ suureneb. Sellised algatused nagu ELi missiooni
„Meie ookeanide ja veekogude taastamine“ Doonau ja Musta mere majakas toetavad magevee-
ja mereuuringuid ja innovatsiooni, tuues kokku kogukonna ja valdkondlikud sidusrühmad
Musta mere piirkonnast. Programmi „Euroopa horisont“ 2026.–2027. aasta tööprogrammi
raames on Mustale merele suunatud täiendavaid uusi projektikonkursse.
Lisaks osaleb mõnes ELi partnerluses ka mitu laienemisprotsessis osalevat riiki, nagu
Biodiversa+, Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte ja kestliku sinise majanduse
partnerlus.
Must meri kuulub ka kestliku sinise majanduse partnerluse sihtrühmaks olevate
merepiirkondade hulka. Selle partnerluse raames kavandatud neli täiendavat projektikonkurssi
pakuvad piirkonna laienemisprotsessis osalevatele riikidele täiendavaid koostöövõimalusi.
Koostöövõimalused suurenevad ka algatuse BIOEAST (Kesk- ja Ida-Euroopa algatus
teadmistepõhise põllumajanduse, vesiviljeluse ja metsanduse kohta biomajanduses) raames, mis
hõlmab praegu 11 ELi laienemisprotsessis osalevat riiki. Kavas on laiendada biomajanduse
teadmuspõhise põllumajanduse, metsanduse ja vesiviljeluse alast tegevust Ukrainasse,
Moldovasse ja Lääne-Balkani riikidesse.
Laienemisprotsessis osalevad riigid suurendavad ka jõupingutusi teadustaristu valdkonnas
koostöö tegemiseks, osaledes erinevates Euroopa teadustaristu konsortsiumides (ERIC), nagu
56 COM(2025) 125 final.
39
CESSDA-ERIC, DARIAH-ERIC, ESS-ERIC, DANUBIUS- ERIC ja ELI-ERIC.
3.2.1 Laienemise mõju teadus- ja innovatsioonipoliitikale
Laienemine tugevdaks Euroopa teadusruumi, laiendades innovatsiooniks vajalikku
talendipagasit. Uued liikmesriigid toovad kvalifitseeritud spetsialiste, teadlasi ja ettevõtjaid
sellistesse sektoritesse nagu IT, inseneriteadus, põllumajanduslik toidutööstus ja
keskkonnateadused, mis suurendab teadussuutlikkust ja koostööpotentsiaali. Talentide vaba
liikumine ELis kooskõlas ühtse turu tulevikku käsitlevas Letta aruandes viienda vabaduse
(teadusuuringute, innovatsiooni, teadmiste ja hariduse vaba liikumine) edendamise kohta seatud
eesmärkidega tõhustab teadmiste ja eksperditeadmiste vahetamist, edendades piiriülest
koostööd ja kiirendades innovatsiooni kasutuselevõttu kogu liidus. Lisaks toetaks laienemine ka
teaduspoliitika, eetikastandardite ja avatud teaduse tavade ühtlustamist kogu Euroopa mandril.
Koostöö Ukrainaga tuumalõhustumise alaste teadusuuringute valdkonnas on väga oluline, et
tuua ELi tipptasemel teadusuuringud ja tuumaohutuskultuur Ukraina tuumasektorisse.
Laienemine tooks eeldatavasti kaasa samasuguse tipptaseme ja ohutuskultuuri sektorites, mis
kasutavad ioniseerivat kiirgust muuks kui energiatootmiseks ka teistes riikides.
Lahendamist vajavate probleemide puhul tooks laienemine kaasa suurema mitmekesisuse
teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, kus vajadused 57 ja suutlikkus on erinevad.
Laienemisprotsessis osalevad riigid on eraldanud alla 1 % SKPst teadus- ja
arendustegevuseks;D. Mõnes laienemisprotsessis osalevas riigis on akadeemilise vabaduse ja
teadusuuringute vabaduse ning uurimisinstituutide autonoomia austamine vähenemas. Teadus-
ja arendustegevuse suutlikkuse ja taseme erinevus laienemisprotsessis osalevates riikides
võrreldes ELiga nõuab täiendavaid jõupingutusi, et vähendada teadusuuringute ja innovatsiooni
erinevusi ja lõhet ELis, järgides samal ajal selles valdkonnas läbirääkimatuid ELi standardeid,
sealhulgas akadeemilise vabaduse ja teadusasutuste sõltumatuse osas.
Laienemine avaldaks suuremat mõju pigem teadusuuringutele ja innovatsioonile,
innovatsioonipoliitikale ja investeeringutele laienemisprotsessis osalevates riikides kui ELi
poliitikale. Seda seetõttu, et laienemisprotsessis osalevad riigid juba osalevad ELi poliitikas ja
programmides järgmiselt: i) nad osalevad Euroopa teadusruumi juhtorganites vaatlejatena; ii)
nad osalevad programmis „Euroopa horisont“ võrdsetel alustel programmiga „Euroopa
horisont“ liitumise kaudu, iii) nad on seotud Euroopa innovatsiooni ökosüsteemidega ning iv)
nad osalevad teadus- ja tehnoloogiataristutes ning avatud teaduse algatustes erineval
arengutasemel. Laiendamispoliitika eesmärkide saavutamiseks võivad uued liikmesriigid
suurendada oma osalust programmis „Euroopa horisont“ ja eelkõige laiendamisprojektides.
Institutsioonilisest seisukohast raskendab laienemine suurema arvu liikmesriikide tõttu
nõukogus ühehäälsuse saavutamist Euratomi asutamislepinguga reguleeritavates
tuumauuringute küsimustes.
Eelarveaspektid
Uute liikmesriikide teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemide edendamine, et saavutada
ELi keskmine, nõuaks avaliku ja erasektori investeeringute kaasamist ning selliste reformide
2025. aasta Euroopa innovatsiooni tulemustabeli57 kohaselt on laienemisprotsessis osalevate riikide tulemused alla
70 % ELi keskmisest, hoolimata mõningasest paranemisest eelkõige atraktiivse teadussüsteemi ja sidemete ning
infotehnoloogiasse tehtavate investeeringute valdkonnas aastatel 2018–2025. Kolmes muus mõõtmes –
rahastamine ja toetus, kindlad investeeringud ja kaubandusele avalduv mõju – seisavad ELi naaberriigid jätkuvalt
silmitsi raskustega, kuna neil on raske kaasata innovatsioonitegevuseks piisavalt rahalisi vahendeid ja rahalist
toetust, samal ajal kui keeruline ülemaailmne kontekst suurendab piiranguid uuenduslike toodetega kauplemisel.
Seoses avatud teaduse poliitikaga näitavad seireandmed, et laienemisprotsessis osalevad riigid on ELi
liikmesriikides toimuvatest arengutest märkimisväärselt maha jäänud. Näiteks laienemisprotsessis osalevatest
riikidest, kes esitavad andmeid Euroopa avatud teaduse pilve avatud teaduse vaatluskeskusele, on ainult üks
teatanud, et neil on olemas riiklik avatud teaduse poliitika.
40
algatamist, mis toetavad teaduse tipptaseme kõrgemat taset, rohkem sidemeid teaduse ja
ettevõtluse vahel ning paremaid innovatsioonitulemusi.
Laienemine nõuaks laienemisprotsessis osalevatesse riikidesse investeerimist
teadustehnoloogiasse ning infrastruktuuri ja suutlikkusse. See hõlmab eelkõige Ukraina
rahastamisvajadusi, et taastada Venemaa agressioonisõja ajal kahjustatud teadustaristu ja -
rajatised (nt Harkivi teadusrajatis).
Laienemisprotsessis osalevate riikide kui ELi liikmesriikide staatuse muutumisega ELi
teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi juhtorganites võivad tekkida erivajadused.
Näiteks võib vaja minna spetsiifilisi teadusuuringuid uutes küsimustes (nt sõjast põhjustatud
keskkonnakahju). Lisaks on vaja ette näha uute liikmesriikide suutlikkuse suurendamise
meetmed, et parandada nende teadusuuringute ja innovatsiooni alast suutlikkust ning
teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis ja innovatsiooniprogrammis „Euroopa
horisont“ osalemise taset.
Kuigi Ukraina osaleb juba aktiivselt Euratomi teadus- ja koolitusprogrammis, võib eeldada, et
laienemine suurendab veelgi nende toetusesaajate arvu, kes on huvitatud tuumaenergiaalasest
teaduskoostööst, eelkõige sellistes uudsetes valdkondades nagu tuumaenergia mitteelektrilised
rakendused (kaugküte, tööstuslik soojusenergia, jõuseadmed) ja ioniseeriva kiirguse
meditsiinilised rakendused. Toetust tuumajulgeoleku, kaitsemeetmete ning keemiliste,
bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide valdkonnas, mis juba laienevad mõnele
laienemisprotsessis osalevale riigile, tuleks suurendada, et rahuldada laienemisest tulenevat
suurenenud nõudlust. Lisaks nendele valdkondadele peaks EL tagama, et laienemine toetaks
tema strateegilist keskendumist termotuumasünteesi arendamise kiirendamisele, võttes arvesse
selle pikaajalist tähtsust laienenud liidu CO2 heite vähendamise eesmärkide jaoks.
3.2.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid
Laienemisprotsessis osalevad riigid on programmiga „Euroopa horisont“ täielikult ühinenud ja
osalevad selles aktiivselt. Nad on tihedalt seotud selle rakendamisega. Siiski seisavad nad
silmitsi probleemidega tugevate innovatsiooni ökosüsteemide arendamisel, eelkõige seoses
teadus- ja arendustegevuseks kättesaadavate vahendite ja ressurssidega, sealhulgas
teadusuuringute ja taristu jaoks, ning kvalifitseeritud talentide kättesaadavuse ja hoidmisega.
Riikide tulemused on kehvad ka intellektuaalse vara, sealhulgas patentide, kaubamärkide ja
disainilahenduste taotluste osas. Need lüngad liikmesriikide poliitikas võivad takistada neil
suurendada osalemist ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmis ja poliitikas ning
takistada nende kestlikku majanduskasvu ja konkurentsivõimet.
3.2.3 Reformisuunised
Laienemiseks valmistumiseks võiks EL suurendada oma toetust sihtotstarbelistele
investeeringutele ja suutlikkuse suurendamise algatustele teadusuuringute ja innovatsiooni
valdkonnas laienemisprotsessis osalevates riikides. See aitab neil ühtlustada oma riiklikku
poliitikat ELi poliitikaga, peamiselt seoses Euroopa teadusruumiga kohanemise ja õigusnormide
ühtlustamisega, et vähendada takistusi innovatsioonile. See oleks kooskõlas Euroopa Komisjoni
praeguste jõupingutustega, näiteks programmi „Euroopa horisont“ poliitika toetusvahendiga,
millest juba antakse kohandatud toetust poliitikareformiks ning teadus- ja
innovatsioonisüsteemide suutlikkuse suurendamiseks, st Moldovale antakse toetust 2026. aastal.
Rahvusvahelise koostöö ülemaailmse toetusvahendi raames saavad laienemisprotsessis
osalevad riigid kohandatud toetust eri valdkondades, nagu teadus- ja ettevõtjate koostöö või
innovatsioonikeskuste ja uuenduslike VKEde koolitamine.
Lisaks sisaldas programmi „Euroopa horisont“ 2025. aasta tööprogramm teemat „Toetus
teadusuuringutele ja innovatsioonile; innovatsioonipoliitika kujundamine ELi
41
laienemisprotsessis osalevates riikides“, et integreerida need riigid veelgi enam Euroopa
teadusruumi ja Euroopa innovatsiooniruumi, rõhutades laienemisprotsessis osalevate riikide
strateegilist tähtsust ja hõlbustades meetmeid, mille eesmärk on toetada piirkonna ELiga
integreerumise protsessi. Projekti „Poliitika ENLARGE“ tegevus algas edukalt 2026. aasta
aprillis. Lisaks teistele toetab see struktureeritud teadus- ja arendustegevust, innovatsioonialast
poliitilist dialoogi laienemisprotsessis osalevate riikidega ning pakub kohandatud toetust teadus-
ja arendustegevuse suutlikkuse suurendamiseks, innovatsioonireforme, digitaliseerimist,
tehnosiiret ja tõenduspõhist otsustusprotsessi.
Euroopa Innovatsiooninõukogu 2025. aasta tööprogrammi raames korraldatud Euroopa
Innovatsiooninõukogu kiirendi-eelse projektikonkursi raames osalesid edukalt
laienemisprotsessis osalevate riikide üksused. 2026. aastal käivitatakse projektid Serbia,
Moldova, Gruusia ja Ukraina idufirmadega.
Aruka spetsialiseerumisega toetatakse piirkondi nende innovatsioonistrateegiates, suurendades
majanduskasvu ja jõukust, edendades teadmistepõhist majandusarengut ning sihipärast teadus-
ja arendustegevust; territoriaalsetel eripäradel, ainulaadsetel potentsiaalidel ja tekkivatel niššidel
põhinev innovatsioonipoliitika. Pärast aruka spetsialiseerumise edu ELis on paljud
laienemisprotsessis osalevad riigid välja töötanud aruka spetsialiseerumise strateegiad, et
tugevdada oma innovatsiooni ökosüsteeme ja valmistuda integreerumiseks Euroopa
teadusruumi. Täiendavat toetust võiks anda, et tagada aruka spetsialiseerumise edukas
rakendamine ja uuendamine laienemisprotsessis osalevates riikides.
Täiendav toetus võiks keskenduda ka laienemisprotsessis osalevate riikide osaluse
suurendamisele programmi „Euroopa horisont“ kohastes laiendamisprojektides, et tugevdada
nende teadus- ja innovatsioonisuutlikkust ning edendada sügavamat integratsiooni Euroopa
teadusruumi. EL võiks kaaluda ka suutlikkuse suurendamise toetuse andmist, et tugevdada
innovatsiooni ökosüsteeme uutes liikmesriikides, näiteks suurendades nende osalemist Euroopa
Tehnoloogiainstituudi piirkondlikus innovatsioonikavas ja piirkondlike innovatsiooniorgude
algatuses. EL võiks samuti aidata edendada teadmiste väärindamist tihedama koostöö kaudu
tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vahel, õigus- ja poliitikaraamistike väljatöötamisega
intellektuaalse vara haldamiseks, sealhulgas intellektuaalomandi haldamiseks, ning
teadusuuringute parema ühendamisega standardimisega.
EL saab veelgi aidata laienemisprotsessis osalevaid riike nende pikaajaliste riiklike ja
piirkondlike teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavade väljatöötamisel, et toetada
osalemist teadusuuringutes ja innovatsioonis; innovatsioonipartnerlused ja -võrgustikud, nagu
on rõhutatud Draghi aruandes Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta ning hiljutises
eksperdiaruandes teadusuuringute, tehnoloogia ja innovatsiooni kohta Euroopa
konkurentsivõime suurendamiseks.58
EL võiks kaaluda ka sihipäraste meetmete kehtestamist laienemisprotsessis osalevatele riikidele,
et toetada varajase kasvuetapi idu- ja kasvufirmasid innovatsioonilõhe kaotamiseks,
eelkõige riigipõhistes aruka spetsialiseerumise valdkondades ja üldiselt kujunemisjärgus
sektorites, nagu digiüleminek, puhas energia ja A I.59 Komisjoni idu- ja kasvufirmade
strateegias60 rõhutatakse, kui oluline on laienemisprotsessis osalevate riikide järkjärguline
integreerimine ELi idu- ja kasvufirmade ökosüsteemi, et suurendada meie autonoomiat ja
vastupanuvõimet. Nimelt juhib komitee tähelepanu sellele, et komisjon võimendab ja tugevdab
olemasolevaid vahendeid ning töötab välja uusi vahendeid, et investeerida Euroopa julgeoleku-
ja kaitsevaldkonna idu- ja kasvufirmadesse kooskõlas kaitsealase valge raamatuga ja tuginedes
58 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/2f9fc221-86bb-11ef-a67d-01aa75ed71a1/language-en
59 Näiteks Euroopa Innovatsiooninõukogu 2025. aasta tööprogramm programmi „Euroopa horisont“ raames
sisaldas üleskutset toetada Ukraina tehnoloogiainnovaatoreid.
60 COM(2025) 270 final.
42
kaitsevaldkonna lihtsustamise koondpaketile. Need vahendid võiksid hõlmata paindlikumaid ja
kohandatumaid rahastamisviise kujunemisjärgus kaitseinnovaatoritele, sealhulgas ka Ukrainast,
näiteks sihipärast toetust üksikutele üksustele. Juba praegu on Ukrainal õigus osaleda Euroopa
Innovatsiooninõukogu STEPi kaitsevõime suurendamise kavas.
Samuti võib veelgi julgustada avaliku ja erasektori partnerlusi, et hõlbustada juurdepääsu
rahastamisele ja luua igas piirkonnas idufirmadele rohkem investeerimisvõimalusi. Samuti on
võimalus tugevdada veelgi kohalikke investorite võrgustikke ja ühendada need paremini ELi
turgudega, sealhulgas andes neile võimaluse ühineda EIC usaldusväärsete investorite
võrgustikuga, mis loodi EIC investeeringute toetamiseks.
Selleks et parandada innovatsioonihangete kasutamist uutes liikmesriikides, võiks EL
pakkuda avaliku sektori asutustele täiendavaid suutlikkuse suurendamise vahendeid, aidates neil
paremini mõista ja kasutada innovatsioonihangete vahendeid ning tugevdada innovatsiooni
ökosüsteemide juhtimist aruka spetsialiseerumise protsesside kaudu. Läbipaistvama ja
kättesaadavama hankemenetluse loomine kooskõlas ELi riigihangete õigusraamistikuga tagab,
et uute piirkondade idu- ja kasvufirmad saavad kasutada avalikke turge ja kasvatada oma
ettevõtteid.
3.3 Haridus-, noorte-, spordi- ja kultuuripoliitika
President von der Leyeni poliitilistes suunistes aastateks 2024–2029 kutsutakse üles tugevdama
koostööd ELi rahvusvaheliste partneritega. Laienemisprotsessis osalevate riikide toetamine jääb
peamiseks prioriteediks ka haridus-, noorte-, spordi- ja kultuuripoliitika valdkonnas, mis on
väga tihedalt seotud laienemisega. Laienemisprotsessis osalevad riigid reformivad oma
poliitikat, et ühtlustada see ELi standardite ja eesmärkidega, eelkõige nendega, mis on sätestatud
Euroopa haridusruumis. Eelkõige on vaja ühtlustamist tagamaks, et ühinemisel saavad
laienemisprotsessis osalevad riigid tõhusalt kasu koostöö edendamiseks kavandatud ELi
programmidest ja annavad neisse oma panuse. Lisaks edendatakse nende poliitikameetmetega
ELi väärtusi ning ELi identiteeti, inimõigusi ja õigusriiki, toetades ELi eesmärki luua
integreeritud, demokraatlik ja suurem EL. ELi hariduse, koolituse, noorte ja spordi
juhtprogramm „Erasmus+“ on oluline vahend poliitika väljatöötamise toetamisel ja
laienemisprotsessis osalevate riikide lähendamisel ELile, nagu ka programm „Loov Euroopa“
kultuuri valdkonnas.
Praegu toetab programmi „Erasmus+“ rahvusvaheline mõõde laienemisprotsessis osalevate
riikide suutlikkuse suurendamist kõrghariduse, kutsehariduse ja -õppe, noorte ja spordi
valdkonnas. Lisaks on alates 2025. aasta lõpust käimas spetsiaalne suutlikkuse suurendamise
kava, et valmistada laienemisprotsessis osalevaid riike ette ühinemiseks programmiga
„Erasmus+“. 2025. aasta novembris ja 2026. aasta märtsis korraldati kaks TAIEXi seminari
osalejatele määratud ministeeriumidest, millest saavad programmi „Erasmus+“ riiklikud
asutused, kes vastutavad tulevaste programmi „Erasmus+“ riiklike büroode määramise ja
järelevalve eest. Seminaride eesmärk oli suurendada nende suutlikkust jälgida tulevasi ameteid
ja teha nende üle järelevalvet, teades programmi kaudse eelarve täitmise eeskirju. Praegu on
käimas täiendav abi, et aidata neil kindlaks teha ja luua oma programmi „Erasmus+“ asutused.
Alates 2027. aastast korraldatakse täiendavaid üritusi ja toetusmeetmeid, et kaasata võimalikke
toetusesaajaid ja sidusrühmi ning aidata äsja loodud programmi „Erasmus+“ riiklikel büroodel
oma ülesandeid täita.
3.3.1 Laienemise mõju haridus-, noorte-, spordi- ja kultuuripoliitikale
Kuigi ELi poliitikat kohaldatakse laienemisprotsessis osalevate riikide suhtes juba laialdaselt ja
need riigid on asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide osalised, mitmekesistaks laienemine
veelgi haridus-, noorte-, spordi- ja kultuurimaastikku, tuues kaasa hulga sügavamaid
43
vajadusi, suutlikkust (nt seoses õpirände taskukohasusega) ja võimalusi.
Hariduse valdkonnas on laienemisprotsessis osalevaid riike, välja arvatud Kosovot, kutsutud
ühinema EMP strateegilise raamistiku töörühmadega ja nad on nimetanud oma esindajad. ELi
koostöö hariduse ja koolituse valdkonnas põhineb avatud koordinatsiooni meetodil;
laienemisprotsessis osalevad riigid osalevad selles osaliselt juba näiteks Euroopa haridusruumi
strateegilise raamistiku töörühmade raames. Seetõttu ei ole laienemise eel vaja strateegilise
raamistiku toimimist oluliselt kohandada. Lisaks osaleb enamik laienemisprotsessis osalevaid
riike eTwinningus ning on ühinenud Eurydice ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku
võrgustikega, Europassi ja Euroguidance’i võrgustikega. Teised võrgustikud, näiteks
täiskasvanuhariduse koordinaatorite võrgustik, avanevad järk-järgult laienemisprotsessis
osalevatele riikidele. Lisaks kuuluvad kõik laienemisprotsessis osalevad riigid peale Kosovo
Bologna protsessi raames Euroopa kõrgharidusruumi, tagades, et nende kõrghariduspoliitika on
kooskõlas ELi algatustega. Põhja-Makedoonia, Serbia ja Türgi on programmiga „Erasmus+“
ühinenud, samas kui kõik teised laienemisprotsessis osalevad riigid saavad kasu programmi
rahvusvahelisest mõõtmest. Alates 2023. aastast saavad Lääne-Balkani kõrgharidusasutused
osaleda täieõiguslike partneritena Euroopa ülikoolide liitudes. Teiste laienemisprotsessis
osalevate riikide kõrgkoolid võivad liitude assotsieerunud liikmetena osaleda (praegu on
liitunud üle 30 Ukraina kõrgkooli). Lisaks on korrapäraselt peetud Lääne-Balkani ministrite
tasandil haridusalaseid dialooge, mida nüüd laiendatakse kõigile laienemisprotsessis osalevatele
riikidele.
Noorte valdkonnas töötab EL ELi välistegevuse noorte tegevuskava (2022–2027) kaudu selle
nimel, et luua partnerlusi noortega väljaspool ELi, sealhulgas idanaabruses ja Lääne-Balkani
riikides. Tegevuskava prioriteedid kajastavad ELi noortestrateegia prioriteete (st kaasamine,
võimestamine, ühendamine) ning neid rahastatakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise
koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ ja ühinemiseelse abi instrumendi (IPA) kaudu,
sealhulgas nende panus programmi „Erasmus+“.
Euroopa Komisjon kaasab üha enam laienemisprotsessis osalevatest riikidest pärit noori ELi
algatustesse, mille eesmärk on suurendada noorte osalust. ELi noortedialoogi raames, mis on
ELi suurim noorte konsultatsioonimehhanism, saavad laienemisprotsessis osalevate riikide
riiklikud noortenõukogud nüüd osaleda veebiseminaridel, anda konsultatsiooniaruannetesse
eksperdiarvamusi ja olla kutsutud ELi noortekonverentsidele. Lisaks61 on kaheksa
laienemispartneri noorte juhitud organisatsioonid vaatlejad presidendi noorte nõuandekogus,
mis nõustab komisjoni presidenti noorte jaoks olulistes küsimustes.
Riiklike noortepoliitikate entsüklopeedia Youth Wiki avaneb järk-järgult laienemisprotsessis
osalevatele riikidele. Programmiga „Erasmus+“ assotsieerumata Lääne-Balkani riigid
(Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo* ja Montenegro) võivad osaleda programmi
„Erasmus+“ 1. põhimeetme kohastes noorsootöötajate liikuvusprojektides, noortevahetustes ja
noorte osalustegevustes, samas kui kõik laienemisprotsessis osalevad riigid võivad osaleda
programmi „Erasmus+“ 2. põhimeetme kohastes noorteprojektide suutlikkuse suurendamise
projektides.
Euroopa solidaarsuskorpusega on seotud Põhja-Makedoonia ja Türgi, samas kui teised
laienemisprotsessis osalevad riigid seda ei ole.
Lisaks on kõik Lääne-Balkani riigid, välja arvatud Kosovo, ÜRO lapse õiguste konventsiooni
osalisriigid ja osalevad Euroopa Nõukogu noorte ühisnõukogus. Euroopa Nõukogu
noortepartnerlus toetab noorte arengut Lääne-Balkani riikides, edendades Euroopa
integratsiooni ning edendades piirkonna noorte kaasavamat, demokraatlikumat ja aktiivsemat
põlvkonda.
61 Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo*, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Ukraina.
44
Spordi valdkonnas osalevad laienemisprotsessis osalevad riigid aktiivselt ELi algatustes,
eelkõige Euroopa spordinädalal. Lisaks on kõik laienemisprotsessis osalevad riigid, välja
arvatud Moldova, Euroopa Nõukogu laiendatud osalise spordikokkuleppe liikmed ja on
ühinenud Euroopa Nõukogu dopinguvastase konventsiooniga. Kaasamine on üks ELi
spordipoliitika põhieesmärke ning kõik laienemisprotsessis osalevad riigid on ÜRO puuetega
inimeste õiguste konventsiooni osalised. Lisaks on kõigil üheksal laienemisprotsessis osaleval
riigil õigus osaleda programmi „Erasmus+“ raames spordivaldkonna suutlikkuse suurendamise
projektides.
Kultuuri valdkonnas osalevad kõik laienemisprotsessis osalevad riigid peale Türgi programmis
„Loov Euroopa“, mis on kultuuri- ja loomesektorit toetav ELi juhtprogramm.62
Sellest tulenevalt on need riigid osalenud mitmes projektis ja juhtalgatuses, näiteks Euroopa
kultuuripealinna meetmes ning muudes programmist „Programm e” toetatavates auhindades ja
auhindades.63 Idapartnerluse laienemisprotsessis osalevad riigid saavad kasu programmist
„EU4Culture II – Sustainable Creative Ecosystems“. Lääne-Balkani riigid saavad kasu
programmist „Kultuur ja loovus Lääne-Balkani jaoks“. Laienemisprotsessis osalevad riigid on
ühinenud ka Euroopa kultuuripärandi keskuse algatusega. 64 Lisaks toimus 2022. ja 2024.
aastal Lääne-Balkani ministrite tasandil kultuuridialoog. Seni on mõttevahetused näidanud
poliitiliste prioriteetide head kooskõla, osutades samas vajadusele täiendava toetuse järele
seoses piirkonna haldusasutuste ja kultuuritöötajate suutlikkuse suurendamise ja
professionaalsemaks muutmisega. Lisaks on peaaegu kõik laienemisprotsessis osalevad riigid
ühinenud 65 olulise rahvusvahelise õigusaktiga, UNESCO 2005. aasta kultuuri
väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga, mille osaline EL on
koos liikmesriikidega ka iseseisvalt.
Eelarveaspektid
Programmide „Erasmus+“, „Loov Euroopa“ ja Euroopa solidaarsuskorpus puhul eeldatakse, et
laienemisel on mehaaniline mõju, kuna võimalike toetusesaajate arv suureneb, ulatudes kümnete
tuhandete võimalike uute toetusesaajateni aastas.
Võttes arvesse programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmide laadi
eelarve täitmise viisi seisukohast (80 % eelarvest makstakse välja kaudse eelarve täitmise kaudu,
62 Kuus laienemisprotsessis osalevat riiki (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Põhja-Makedoonia,
Serbia ja Ukraina) osalevad programmis täielikult ning veel kaks riiki osalevad programmis osaliselt (Gruusia
kultuuri tegevussuunas ja sektoriüleses tegevussuunas ning osaliselt MEDIA tegevussuunas; Kosovo puhul ainult
kultuuri tegevussuund). Olles otsustanud 2021. aastal programmis osalemist mitte uuendada, väljendas Moldova 4.
veebruaril 2025 ametlikult huvi ühineda praeguse programmiga, astudes seega esimesse assotsieerimisetappi, mis
on kavandatud 1. jaanuariks 2026 (kultuuri tegevussuuna puhul; meedia tegevussuunas ja sektoriüleses
tegevussuunas osalemise tingimuseks on liidu kirjalik kinnitus selle kohta, et liidule esitatud elementide kohaselt
vastab Moldova direktiivis 2010/13/EL sätestatud tingimustele, nagu on osutatud programmi „Loov Euroopa“
käsitleva määruse artikli 9 lõikes 2. Leping Moldova ühinemiseks programmiga „Loov Euroopa“ allkirjastati 2.
septembril 2025.
63 Näiteks on Euroopa kultuuripealinna tiitel alates 2020. aastast avatud EFTA/EMP riigi ja (potentsiaalse)
kandidaatriigi linnale iga kolme aasta järel. 2022. aastal oli Novi Sad Serbias esimene Lääne-Balkanil toimunud
Euroopa kultuuripealinn. Skopje 2028 on teine piirkonnas tiitlit kandev linn. Käimasoleval 2030. aasta
tiitlikonkursil kandideerivad Lvivi (Ukraina) ja Nikšići (Montenegro) linnad, kelle lõplik valik toimub 2025. aasta
oktoobris.
64 Kõik Lääne-Balkani partnerid olid seotud Euroopa kultuuripärandiaastaga 2018 ja on praegu kutsutud
kultuuripärandi eksperdirühma (mitut sidusrühma hõlmav foorum poliitika vahetamiseks, mis loodi
kultuuripärandiaasta pärandina). Nende osalemise tase on praegu siiski üsna piiratud. Lääne-Balkani partnerid ning
Ukraina, Moldova ja Gruusia on hõlmatud ka Euroopa kultuuripärandi keskuse algatusega, mis on ELi rahastatav
katseprojekt, mis toob kokku kultuuripärandi sidusrühmad kogu Euroopast.
65 Praegu on enamik laienemisprotsessis osalevaid partnereid konventsiooniga kas ühinenud (Albaania, Türgi) või
selle ratifitseerinud (Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Moldova, Serbia, Ukraina). Mõned
riigid, nagu Gruusia (heakskiitmine on pooleli) ja Kosovo (kes ei ole lepinguosaline), jäävad siiski eranditeks.
45
programmiga ühinemiseks on vaja luua asjaomases riigis riiklik büroo), on vaja investeerida
suunistesse, abisse ja ressurssidesse, et tagada usaldusväärse finantsjuhtimise ja ELi väärtuste
austamise aluspõhimõtte järgimine. Selle investeeringuga, mis algas eespool nimetatud TAIEXi
seminaridega ja jätkub täiendavate suutlikkuse suurendamise meetmetega, püütakse tagada ka
ELi vahendite nõuetekohane finantsjuhtimine.
Suurem riikide kogukond tähendab, et rohkem riiklikke asutusi (ja ametiasutusi) koordineerib
tegevust ja rohkem vahendeid makstakse välja kaudse eelarve täitmise raames. Üldiselt
suureneb komisjoni toetustegevus järk-järgult, nõudes ka rahaliste ja tehniliste vahendite
suurendamist.
Järgmine programm „Erasmus+“ (2028–2034) aitab kaasa laienemisprotsessis osalevate riikide
valmisolekule hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonnas. See võimaldab tuua
laienemisprotsessis osalevad riigid ELi liikmesriikidele lähemale ning seega tugevdada ELi
haridus-, noorte- ja spordipoliitika rakendamist. Suutlikkuse suurendamine on üks komisjoni
uut programmi „Erasmus+“ käsitleva ettepaneku kahest sambast, millest teine on
õppimisvõimalused kõigile. Tulevases programmis toetatakse suutlikkuse suurendamise
meetmetega koostööpartnerlusi, sealhulgas rahvusvahelisi partnerlusi (mida rahastatakse
instrumendist „Globaalne Euroopa“) ning tipptaset ja innovatsiooni edendavaid partnerlusi.
Suutlikkuse suurendamine aitab kaasa ka poliitika väljatöötamisele, sealhulgas oskusi, haridust
ja koolitust, noori ja sporti hõlmavate liidu poliitiliste tegevuskavade ja vahendite katsetamisele,
ettevalmistamisele ja rakendamisele. Laienemisprotsessis osalevad riigid saavad pärast
programmiga „Erasmus+“ ühinemist kasutada kõiki uue programmi võimalusi nii suutlikkuse
suurendamiseks kui ka õppimisvõimalusteks. Enne ühinemist saavad laienemisprotsessis
osalevad riigid tänu programmi rahvusvahelisele mõõtmele toetust oma haridus-, koolitus-,
noorte- ja spordisüsteemide parandamiseks.
3.3.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid
Lüngad selles poliitikavaldkonnas võivad olla seotud laienemisprotsessis osalevate riikide
võimaliku madalama valmisolekutasemega. Teisest küljest on ELi poliitika kui selline üldiselt
laienemiseks sobiv.
Enamik laienemisprotsessis osalevate riikide haridussüsteemidest ei ole veel nii tõhusad ja
kaasavad kui 27-liikmelise ELi haridussüsteemid. Kuigi probleeme esineb ka praegustes
liikmesriikides, on peamised lüngad laienemisprotsessis osalevates riikides seotud alushariduse
ja lapsehoiu, põhioskuste, põhi- ja kõrgema taseme digioskuste ja -pädevustega, hariduse
võrdsuse, hariduse kaasavuse ja kõrgharidusega, sealhulgas akadeemilise vabaduse
probleemidega, ajude äravoolu ohuga demograafiliste suundumuste ja sõjaga seotud
probleemide valguses. Samuti on vaja hinnata laienemisprotsessis osalevate riikide suutlikkust
pakkuda kvaliteetset andmehariduse statistikat ja andmeid, sealhulgas Euroopa haridusruumi
eesmärkide kohta.
Spordis võivad etnilised lõhed ja ajaloolised konfliktid tekitada tõkkeid sotsiaalsele
ühtekuuluvusele, naised ja tütarlapsed seisavad kultuurinormide ja sooliste stereotüüpide tõttu
silmitsi täiendavate takistustega spordis osalemisel ning nende rajatised võivad olla ebapiisavad.
Kultuuri valdkonnas on Ukrainal erivajadused seoses kultuuripärandi kaitse ja taastamisega;
Keskaegsed mälestised on Kosovos ohus.
Üldiselt on väga oluline haldusasutuste suutlikkus, kuna asjaomased programmid nõuavad
usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimist ning programmiga „Erasmus+“ ühinemise
korral eelkõige riikliku büroo loomist, et hallata vahendeid kaudse eelarve täitmise raames.
3.3.3 Reformisuunised
46
Laienemist silmas pidades saab EL veelgi tugevdada integratsioonialgatusi olemasolevates
programmides ja suutlikkuse suurendamise toetust.
Hariduse valdkonnas tuleb uute ELi tasandi eesmärkide seadmisel võib-olla arvesse võtta
laienemist. Samuti võiks uute liikmesriikide integreerimine heita rohkem valgust
hariduspoliitika erinevatele küsimustele. Need küsimused oleksid seega ELi tegevuskavas
suuremad ning võivad nõuda kohandatud poliitikameetmeid ja sihipäraseid sekkumisi, et järgida
ELi standardeid, kasutades (pärast ühinemist) Euroopa haridusruumi strateegilises raamistikus
kättesaadavaid vahendeid, nagu vastastikune nõustamine või kvaliteetsesse haridusse ja
koolitusse investeerimise õppelabor. Laienemisprotsessis osalevad riigid saavad nende
küsimustega tegelemiseks juba praegu kasutada oma liikmesust Euroopa haridusruumi
strateegilise raamistiku töörühmades, sealhulgas osaledes vastastikuse õppimise tegevustes või
andes tehnilist abi (näiteks TAIEXi kaudu). ELi põhioskuste tegevuskava, teaduse, tehnoloogia,
inseneeria ja matemaatika valdkonna hariduse strateegiline kava ning ELi õpetajate tegevuskava
toetavad laienemisprotsessis osalevate riikide riiklikke reforme, seades ühiseid eesmärke,
lahendades ühiseid probleeme ja aidates kaasa oskuste taseme tõstmisele.
Noortepoliitika valdkonnas võib olla vaja võtta rohkem meetmeid, et tegeleda ajude äravooluga
(selle ohuga) uutes liikmesriikides. Lahendused võiksid hõlmata algatusi, mille eesmärk on
suurendada noorte kaasatust ühiskonda ja demokraatlikesse protsessidesse, pakkuda noortele
rohkem võimalusi kogemuste vahetamiseks, koostööks, kultuuri- ja kodanikutegevuseks
Euroopa kontekstis ning suurendada noorte mõjuvõimu, eelkõige noorsootöö võimaluste kaudu.
Võttes arvesse Ukraina kodanike sõjajärgseid probleeme, võib ELil olla vaja pöörata rohkem
tähelepanu näiteks selliste probleemide lahendamisele nagu noorte traumajärgne stressihäire ja
puuetega inimeste suurem osakaal elanikkonnas, mis võib mõjutada haridust ja tööalast
konkurentsivõimet. Niikaua kui Venemaa agressioonisõda jätkub, on vaja jätkuvalt toetada ka
praegu ELis elavaid noori ukrainlasi.
Kultuuri valdkonnas võivad laienemisprotsessis osalevad riigid saada poliitikakujundamisel ja
reformide tegemisel inspiratsiooni kultuurivaldkonna strateegilisest raamistikust, Euroopa
kultuurikompassist.
Spordi valdkonnas võib Euroopa spordimudel olla inspiratsiooniallikaks ELi väärtustega
kooskõlas oleva poliitikakujundamise ja reformide edendamisel.
Selleks et kõik laienemisprotsessis osalevad riigid oleksid programmiga „Erasmus+“
assotsieerunud, on vaja täiendavat abi riiklike büroode loomisel ja võimalike toetusesaajate
kaasamisel. Samuti on vaja suurendada kõrgharidusasutuste suutlikkust kooskõlas STEM-
valdkonna tegevuskavaga.
3.4 Digipoliitika
Digiüleminek on osutunud pöördeliseks teguriks ühiskonna suutlikkuses lahendada suuri
probleeme alates tootlikkusest ja majanduskasvust kuni kliimamuutuste vastu võitlemise ja
avalike teenuste parandamiseni. Digitehnoloogia ja -taristu ning kohalikud ja piirkondlikud
võimaldid, nagu Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, on ELi edusammude ja
ambitsioonide keskmes. Samal ajal peab EL digipöörde kasutamata potentsiaali realiseerimiseks
tegelema oma demokraatia, majanduse ja ühiskonna ees seisvate uute probleemidega. EL peab
püüdma kujundada konkurentsivõimelist, vastupidavat ja kaasavat digitulevikku, kasutades ära
oma tugevaid külgi, et säilitada või saavutada juhtpositsioon strateegiliste tehnoloogiate
valdkonnas, luua tehnoloogilise suveräänsuse ja vastupanuvõime jaoks olulised varad ning
edendada süvatehnoloogia innovatsiooni turustamist. Samuti peab EL veelgi tugevdama oma
kübervastupidavusvõimet, et kaitsta oma tööstust, kodanikke ja haldusasutusi sise- ja
välisohtude eest. Samal ajal astub EL samme digivaldkonna eeskirjade kohaldamise
47
optimeerimiseks. Komisjon66 esitas 2025. aasta novembris ettepaneku digitaalse ombudsmani
ametikoha loomise kohta, kusjuures ettepaneku tehisintellekti käsitlevat osa menetleti kiirkorras
ja see jõustus 202.67 aasta juulis 6. Vahetu eesmärk on tagada, et eeskirjade järgimisega
kaasnevad väiksemad kulud, see aitab saavutada samu eesmärke ja annab iseenesest
vastutustundlikele ettevõtjatele konkurentsieelise.
2025. aasta juunis avaldatud ELi rahvusvahelises digistrateegias on esitatud ELi visioon oma
rahvusvahelise digikoostöö tugevdamiseks.68 Strateegias tehakse ettepanek edendada peamiste
digiülemineku poliitikameetmete rahvusvahelist ühtlustamist. Investeerimine turvalisse
digitaalsesse ühenduvusse ja innovatsiooni edendamine on kesksel kohal ka ELi koostöös
laienemisprotsessis osalevate riikide ja naaberriikidega selliste vahendite kaudu nagu põhjalikud
ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud ning stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud. Need
kaubanduslepingud ja muud seotud vahendid, nagu Lääne-Balkani majanduskasvu kavad,
Moldova reformi- ja kasvurahastu ning Ukraina rahastu, loovad strateegilise aluse
laienemisprotsessis osalevate riikide järkjärguliseks integreerimiseks digitaalsele ühtsele
turule.
Rahvusvahelise digistrateegia raames võetavad meetmed hõlmavad turvalise ühenduvuse
edendamist laienemisprotsessis osalevates riikides, eelkõige kooskõla ELi 5G küberturvalisuse
meetmepaketiga, ning toetust selliste õigusraamistike vastuvõtmisele, mis võimaldaksid
kehtestada suure riskiga tarnijatele erandeid ja/või piiranguid. Komisjon tegi ettepaneku selliste
piirangute kohta ELi tasandil osana läbivaadatud küberturvalisuse õigusakti ettepanekust 202.69
aasta jaanuaris 6.
Tehisintellekti valdkonnas edendatakse strateegiaga tehisintellekti ohutuse alast koostööd ELi
rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas Lääne-Balkani riikide, Ukraina ja Moldovaga. EL
toetab ka teaduskoostööd ja tehisintellektil põhinevate kohalike digiteisikute arendamist, mis
toetavad Ukraina linnade ülesehitamist. GovTech4all partnerluse raamlepingu alusel saavad
laienemisprotsessis osalevad riigid kasu tehisintellektilahenduste arendamisest ja katsetamisest
avalikus sektoris, et tõhustada otsuste tegemist, teenuste osutamist ja sisemisi haldusülesandeid.
2025. aasta oktoobris valis ühisettevõte EuroHPC välja esimese Moldova tehisintellektitehase
antenni (FAIMA), mis ühendab riigi innovatsiooni ökosüsteemi Poolas asuva PIASTi
tehisintellektitehasega. FAIMA annab Moldova kohalikele sidusrühmadele sujuva juurdepääsu
tehisintellekti jaoks optimeeritud superandmetöötlusressurssidele, usaldusväärsetele
andmerajatistele ja täiustatud tehisintellektiteenustele. See keskendub peamiselt
põllumajandusele ja viinamarjakasvatusele, tervishoiule ja meditsiinilisele kuvamisele, avaliku
halduse / e-valitsuse teenustele ning küberturvalisusele / IKT-le koos valdkondadevahelise
tegevusega, millega toetatakse tehisintellekti kasutuselevõttu VKEdes ja idufirmades.
Samamoodi on Lääne-Balkanil välja kuulutatud kaks tehisintellektitehase antenni, üks Põhja-
Makedoonias (VEZILKA) ja teine Serbias (SAIFA), mis on ühendatud Pharose ja IT4LIA
tehisintellektitehastega Kreekas ja Itaalias.
ELi eesmärk on edendada küberturvalisuse alast koostööd partnerriikidega, sealhulgas Lääne-
Balkani riikide, Ukraina ja Moldovaga. Küberturvalisus on juba osa Lääne-Balkani riikidega
peetavast digidialoogist. Assotsieerimislepingute muudatused, mis on seotud Ukraina ja
Moldova osalemisega programmis „Digitaalne Euroopa“, sillutavad samuti teed ELi
küberreservi laiendamisele mõlemale riigile. 2025. aasta juulis andis nõukogu loa kasutada
66 COM(2025) 837.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuli 2026. aasta 67 määrus (EL) 2026/1744, millega muudetakse määrusi (EL)
2024/1689, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2023/1230 seoses tehisintellekti käsitlevate ühtlustatud õigusnormide
rakendamise lihtsustamisega (tehisintellekti käsitlev digivaldkonna koondõigusakt).
68 Ühisaruanne (2025) 140.
69 KOM (2026) 11.
48
Moldova jaoks ette nähtud ELi küberreservi ja 2026. aasta juunis Ukraina jaoks ette nähtud ELi
küberreservi. ELi kübersolidaarsuse määruse eeskirjade kohaselt on Lääne-Balkani riikidel
võimalus osaleda ka ELi küberturvalisuse reservis.70
Digitaalsete avalike teenuste puhul on strateegia eesmärk liikuda e-allkirjade ja muude
usaldusteenuste vastastikuse tunnustamise suunas kolmandate riikidega, sealhulgas Ukraina,
Moldova ja Lääne-Balkani riikidega. See hõlmab vahendite ja teenuste kogumi väljatöötamist,
millega rakendatakse usaldusteenuseid ja digitaalseid identiteete ülemaailmselt tunnustavaid
usaldusankruid ning kõrvaldatakse digitaalsed tõkked, taaskasutades ja korrates oma
territooriumil Euroopa usaldusteenuste taristut. 2025. aasta juulis ühines Moldova ELi
kolmandate riikide usaldusnimekirjaga, et valideerida kolmandatest riikidest pärit e-allkirju. See
võimaldab ELi organisatsioonide ja üksikisikute allkirju ja e-templeid lihtsalt valideerida,
lihtsustades ELi ja Moldova ettevõtete ja inimeste koostööd. Albaania, Montenegro, Põhja-
Makedoonia ja Serbia puhul on alanud ka ELi kolmandate riikide usaldusnimekirjaga ühinemise
protsess.
Samuti on ELi eesmärk teha koostööd Ukraina, Moldova ja Lääne-Balkani riikidega, et
valmistada ette koostalitlusvõimeliste lahenduste kasutuselevõtt ja arendamine veebipõhiste
haldusmenetluste jaoks ning andmete ühekordse küsimise tehniline süsteem ühtse digivärava
raames. Need teenused lihtsustavad ettevõtetel ja üksikisikutel äritegevust, töötamist ja elamist
ELi riikides.
Strateegia eesmärk on ka toetada ELi laienemisprotsessis osalevate riikide vastavusse viimist
veebiplatvorme käsitlevate peamiste ELi normide, digiteenuste määruse ja digiturgude
määrusega.
Andmete osas kutsutakse andmeliidu strateegias üles edendama ELi lähenemisviise ja
vastastikku kasulikku koostööd laienemisprotsessis osalevate riikide ja lähimate naabritega.71
3.4.1 Laienemise mõju digiturgudele ja -poliitikale
Mõju ELi digitaalsele turule
Laienemine looks suurema ühtse turu, mis omakorda annaks ettevõtjatele täiendavaid võimalusi
laieneda ja võimaldaks tarbijatel suuremast konkurentsist kasu saada. Elektrooniliste
identiteetide ja usaldusteenuste ulatuslikum piiriülene koostalitlusvõime tooks kasu nii
kodanikele, valitsustele kui ka ettevõtjatele. See loob võimalusi vastupidavamate võrkude ning
ohutute ja turvaliste andmevoogude loomiseks laienenud ELis. See hõlmab ka digikukrute
koostalitlusvõimet ELi liikmesriikide ja Lääne-Balkani partnerite vahel kooskõlas
majanduskasvu kava kohase järkjärgulise integratsiooni eesmärgiga. Eeltingimus on, et Lääne-
Balkani riikidel oleksid oma rahakotid ja et need oleksid kooskõlas ELi metoodikaga.
Algatused, mida võib pidada laienemiseks valmistumiseks, on välja kuulutatud või juba käimas.
Ühe sellise algatuse eesmärk on tugevdada digitaalseid ühendusi Musta mere piirkonnas
turvalise ja suure läbilaskevõimega internetiühenduse kaudu.
Rändluspoliitikat laiendatakse miljonitele inimestele ja see annab kasutajatele võimaluse
kasutada rändlust palju suuremal territooriumil. Rändlusteenuste lisatasude kaotamine toob
eeldatavasti kaasa rändlusliikluse palju suurema kasvu ELi tarbijate poolt kolmandas riigis, mis
ühineb „rändle nagu kodus“ piirkonnaga, ja vastupidi. Sarnast mõju täheldati ELis, kui aastatel
2016–2019 kasvas andmeside rändlusteenuste tarbimine EMPs 17 korda. Rändluspoliitika
laiendamine tekitab probleeme seoses operaatorite tulude kohandamise, taristuinvesteeringute
70 ELi küberreserv on loodud selleks, et toetada liikmesriike ning ELi institutsioone, organeid ja asutusi ning
teatavatel tingimustel programmiga „Digitaalne Euroopa“ assotsieerunud riike ulatuslikele samaväärsetele või
olulistele küberintsidentidele reageerimisel.
71 COM(2025) 835 final.
49
ja õigusnormidele vastavusega, mis nõuab uusi läbirääkimisi hulgimüügilepingute üle ELi ja
kolmandate riikide (kandidaatriikide) operaatorite vahel, arveldussüsteemide muutmist,
läbipaistvusnõuete järgimist tarbijate jaoks, reguleeritud mõistliku kasutamise poliitika
mehhanismide kehtestamist ja osalemist turujärelevalves. Iga riigi puhul, kes liitub „rändle nagu
kodus“ piirkonnaga, peavad asjaomased operaatorid tegema uusi kohandusi. Rändlusliikluse
suurenemine võib kaasa tuua ka suuremad taristusse investeerimise vajadused. ELi operaatoritel
võib olla vaja ajakohastada taristut, et tulla toime suurenenud andme- ja kõnemahtudega, eriti
populaarsetes reisisihtkohtades. Hooajalisusel on selles dünaamikas oluline roll, sealhulgas
laienemisprotsessis osalevate riikide jaoks, kes on turismisihtkohad.
Oluline on see, et rändluspoliitikat saab enne laienemist laiendada assotsieerimispartneritele,
tingimusel et ELi rändlusõigustik inkorporeeritakse nende siseriiklikesse õigusaktidesse ja
nõukogu kiidab selle heaks. See on juba saavutatud Ukraina ja Moldova puhul, kes ühinesid
„rändle nagu kodus“ piirkonnaga alates 1. jaanuarist 2026.72 Ukraina ja Moldova on sõlminud
ELiga kaugeleulatuvad assotsieerimislepingud, mis võimaldavad rändlusteenuste
järkjärgulist integreerimist nii laiemasse telekommunikatsioonisektorisse kui ka muudesse
sektoritesse.73 Käimas on protsess „rändle nagu kodus“ laiendamiseks Lääne-Balkani riikidele.
Nõukogu kiitis 2026. aasta juunis heaks läbirääkimiste alustamise Albaania, Bosnia ja
Hertsegoviina, Kosovo*, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbiaga.
Suurem EL mõjutaks küberturvalisuse poliitikat ja laiemalt ELi kübervaldkonna positsiooni,
kuna see on valdkond, kus esineb palju piiriüleseid sõltuvusi ja intsidentide korral võimalikku
ülekanduvat mõju. Laienemine tähendaks ka seda, et uutel liikmesriikidel oleks juurdepääs ELi
küberturvalisuse koostööplatvormidele (nt võrgu- ja infoturbe koostöörühm, EU CyCLONe ja
CSIRTide võrgustik), kus tõhus koostöö sõltub usaldusest liikmesriikide vastu, mille loomine
võtab aega. Paljud laienemisprotsessis osalevad riigid on viimastel aastatel seisnud silmitsi
suurte küberohtudega ja võivad anda väärtuslikku teavet. ELi 5G küberturvalisuse
meetmepaketi ja läbivaadatud küberturvalisuse määruse tõhus rakendamine laienemisprotsessis
osalevates riikides, mida tuleb täita ühinemisprotsessi osana, suurendaks ELi 5G-võrkude
küberturvalisuse üldist taset. Lisaks saavad tulevased liikmesriigid juurdepääsu
küberturvalisuse rahastamisvõimalustele, mis on praegu kättesaadavad ainult
liikmesriikidele.74
Mõju ELi digipoliitikale
Enamikku ELi poliitikasuundi ja õigusakte võib pidada laienemiseks sobivaks. Uute
liikmesriikide tegevusvalmidus digiteenuste määruse ja digiturgude määruse vastuvõtmiseks ja
rakendamiseks ning meediat reguleerivate asutuste sõltumatuse, õigusriigi põhimõtte,
kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ja põhiõiguste kaitsega seotud probleemide lahendamiseks
on tihedalt seotud ühinemisprotsessi põhialustega ning seda toetatakse TAIEXi toetuse kaudu.
Kaubanduskoosseisus kokkutulnud ELi-Ukraina assotsieerimiskomitee 16. juuli 2025. aasta 72 otsus nr 2/2025,
Euroopa Liit ja Ukraina võimaldavad üksteisele võrdset kohtlemist rändlussektoris
üldkasutatavate mobiilsidevõrkude kohta [2025/1742] (ELT L, 2025/1742, 18.8.2025, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dec/2025/1742/oj).
ELi ja Moldova Vabariigi assotsiatsiooninõukogu 4. augusti 2025. aasta otsus nr 1/2025 turu edasise avamise kohta
üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes osutatava rändlusteenuse sektoris ning ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa
Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova vahelise assotsieerimislepingu XXVIII-
B lisa „Telekommunikatsiooniteenuste suhtes kohaldatavad eeskirjad“ muutmise kohta (otsus avaldatakse peagi
Euroopa Liidu Teataja L osas).
73 Need on sektorid, mida saab Ukraina õigusnormide ühtlustamiseks kasutada, pidades silmas järkjärgulist
integratsiooni enne ELiga ühinemist. Moldova puhul ei ole õigusnormide ühtlustamiseks saadaval piiratud loetelu
sektoritest.
74 Kolmandad riigid on praegu programmi „Digitaalne Euroopa“ erieesmärgi nr 3 (küberturvalisus) raames
rahastatavatest projektidest välja jäetud, samas kui kolmandad riigid, kellel on programmiga „Digitaalne Euroopa“
ühinemise leping, võivad saada kasu programmi muudest erieesmärkidest.
50
Rändluse valdkonnas võib täheldada teatavat konkreetset mõju poliitikale endale.
Rändlusteenuste hulgihindade ülempiiride kindlaksmääramisel ja operaatoritele rändluspoliitika
jätkusuutlikkust tagavate kaitsemehhanismide võimalikul ümbermääratlemisel tuleb arvesse
võtta suuremat riigisisest turudünaamikat. Laienemise üks mõju võib olla see, et turudünaamika
ei parane ja et tulevikus on vaja täiendavat reguleerimist (üle 2032. aasta), mis seab ohtu
sekkumise proportsionaalsuse. 75 Euroopa Keskkonnaameti kogemuste põhjal ei olnud
erikorda/kaitsemeetmeid vaja. Mõne riigi puhul on mõju ette näha juba enne laienemist turgude
järkjärgulise integreerimise protsessi kaudu.
Eelarveaspektid
Eelarve poolel tooks liikmesriikide arvu suurenemine kaasa suuremad eelarvevajadused, et katta
võimalikud geograafilised lüngad ja tagada juurdepääs digitaristule kogu liidus. Võimalik kasu
kajastuks investeeringutes sellistesse prioriteetidesse nagu Euroopa superarvutid,
tehisintellektitehased ja gigatehased, andmeruumid ja pilvandmetöötlus, testimis- ja
eksperimenteerimisrajatised, digitaalse innovatsiooni keskused, pooljuhtide katseliinid ja
kõrgema taseme digioskused kogu liidus. Need investeeringud aitavad toetada ELi jõupingutusi,
et vältida strateegilist sõltuvust kolmandatest riikidest, mis ei kuulu ELi rahvusvahelistesse
strateegilistesse partneritesse. See tähendaks ka suuremat vajadust küberturvalisuse toetuse
järele. ELi rahalised vahendid digipoliitika jaoks oleksid tulevikus üldiselt kättesaadavad
Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaudu.
Eelarvevahendeid oleks vaja digitaalse ühenduvuse taristu vajaduste rahuldamiseks uutes
liikmesriikides, näiteks Ukraina ülesehitamisega seotud vajaduste rahuldamiseks. Praegu ei ole
kolmandate riikide territooriumil asuv taristu, välja arvatud piiriülesed ühendused,
rahastamiskõlblik Euroopa ühendamise rahastust, isegi mitte programmiga liitunud riikide
puhul.
Mitme poliitikavaldkonna puhul ei avaldaks laienemine mõju mitte poliitikale, vaid uute
liikmesriikide investeerimisvajadustele. Raadiospektri puhul võib spektrikasutuse muutmine
tähendada märkimisväärseid investeeringuid uutesse sidevõrkudesse ja teatavate teenuste
üleviimist uutesse sagedusaladesse, mis võib nõuda kallite seadmete väljavahetamist.
Uutel liikmesriikidel võib olla vaja ELi toetust oma sideinfrastruktuuri muutmiseks ja
ajakohastamiseks. Samuti võib olla vaja piisavaid vahendeid ja taristut, et toetada uute
liikmesriikide76 digiidentiteete ja usaldusteenuseid ning tagada, et nad on enne ELiga
ühinemist kehtestanud meetmed küberturvalisuse ühtlase taseme tagamiseks ja
küberturvalisuse acquis’ rakendamiseks (küberturvalisuse juhtimise mehhanism, mis hõlmab
vajalikke riigi tasandi organeid ja struktuure, turvanõudeid ja intsidentidest teatamise kohustusi
kriitilise tähtsusega sektorite üksuste jaoks, 5G-võrkude suure riskiga tarnijate kõrvalejätmise
või neile piirangute kehtestamise meetmeid ning tooteturbenõudeid). Samuti oleks oluline
säilitada põhimõtted, mis on sätestatud komisjoni 15. juuni 2023. aasta teatises, millega nähakse
ette alus 5G-võrkude ELi-poolseks rahastamiseks ja mis sisalduvad ka laienemisprotsessis
osalevate riikide reformikavades ning milles osutatakse 5G meetmepaketi rakendamiseks
vajalikele sammudele, eelkõige õigusraamistike vastuvõtmisele ja ELi 5G küberturvalisuse
meetmepaketi meetmete jõustamisele.
75 Tuleb märkida, et „rändle nagu kodus“ poliitika põhineb sekkuval turusekkumisel. Lühidalt: „EL“ –
rändlusteenuste hindu reguleeriv meede nii jae- kui ka hulgimüügi tasandil, mis on turumajanduses ebatavaline.
Nagu Euroopa Kohus märkis teedrajavas otsuses rändluse kohta (C-58/08), on sekkumine proportsionaalne, kuna
see toob laiemat kasu tarbijakaitsele, ning subsidiaarsus on tagatud siseturu sujuvat toimimist silmas pidades, kuid
proportsionaalsuse tagamiseks järeldas kohus, et sekkumine peab olema ajaliselt piiratud. Rändluseeskirjad
kehtivad kuni 2032. aastani ja need vaadatakse edaspidi läbi.
ELi digiidentiteedi raamistiku 76 kohaselt peaksid praegustel ja uutel liikmesriikidel olema koostalitlusvõimelised
digiidentiteedi süsteemid. Uued liikmesriigid peavad tagama, et nende digitaalne identiteet ja usaldusteenused
pakuvad nõutaval tasemel turvalisust ja usaldust.
51
Laienemine tooks üldiselt kaasa vajaduse täiendavate vahendite järele komisjonis, et tegeleda
täiendava jõustamistööga ning suurema osalemisega olemasolevates võrgustikes ja rühmades.
3.4.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid
Puudujäägid on peamiselt seotud võimaliku madalama riikliku valmisoleku tasemega (taristu,
digivalmiduse ja haldussuutlikkuse osas), et tagada täielik kooskõla ELi poliitikaga, sealhulgas
meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse valdkonnas.
Konkreetselt rändluse puhul puudub komisjoni talitustel praegu õiguslik alus ulatuslike
andmete kogumiseks rändluse kohta kolmandate riikidega (laienemisprotsessis osalevad riigid),
mis on vajalik laienemise mõju nõuetekohaseks hindamiseks, mistõttu on raske prognoosida
võimalikku mõju hulgihindade ülempiiride määratlemisele.
Küberturvalisuse valdkonnas ei ole õiguslike piirangute tõttu praegu võimalik kaasata
laienemisprotsessis osalevate riikide eksperte ELi koostööplatvormidesse, samuti ei ole neil seni
olnud võimalik saada kasu küberturvalisusega seotud ELi rahastamisprogrammidest.
3.4.3 Reformisuunised
Elektroonilise side valdkonnas vähendaks elektroonilise side raamistiku läbivaatamine ja selle
võimalik konsolideerimine üheks õigusaktiks (komisjoni ettepanek digivõrkude kohta77 Ac t
esitati 2026. aasta jaanuaris) halduskoormust ja hõlbustaks laienemisprotsessis osalevate riikide
õigusaktide vastavusse viimist ELi acquis’ga.
Rändlusteenuse määrus on ajutine sekkumine, mis kuulub mitmele läbivaatamisele.
Läbivaatamisel tuleks arvesse võtta mõju, mida avaldab ELi rändluskorra laiendamine
laienemisprotsessis osalevatele riikidele. See nõuaks aga ulatuslikku andmete kogumist. Enne
ühinemist laienemisprotsessis osalevatelt riikidelt asjakohaste andmete kogumiseks oleks ELil
vaja konkreetset õiguslikku alust.
Küberturvalisuse valdkonnas aitaks vajalikku usaldust suurendada laienemisprotsessis
osalevate riikide varajane kaasamine ELi küberturvalisuse alast suutlikkust suurendavasse
tegevusse, sealhulgas tihedama partnerluse kaudu Euroopa Liidu Küberturvalisuse
Ametiga (ENISA). Koostöö selles valdkonnas sõltub olulisel määral ekspertide vahelisest
usaldusest, mis ulatub kaugemale osalevate riikide vahelistest laiematest poliitilistest suhetest.
Kübersolidaarsuse määrusega on ette nähtud võimalus anda programmiga „Digitaalne
Euroopa“ assotsieerunud kolmandatele riikidele juurdepääs ELi küberreservile, kui see on
nende assotsieerimislepingutega ette nähtud. See juurdepääs sõltub järgmistest tingimustest: i)
laienemisprotsessis osalevad riigid peavad olema seotud programmi selle osaga; ii) Euroopa
Komisjon peab hindama kolmanda riigi kübervastupidavusvõime ja küberkriiside ohjamise
meetmeid; ning iii) vaja on nõukogu hilisemat rakendusotsust. Reserv annab neile riikidele
võimaluse kasutada ELi vahendeid intsidentidele reageerimiseks ja osaliseks juurdepääsuks
asjakohasele küberturvalisuse rahastamismehhanismile.
Endiselt on oluline tagada täielik kooskõla digiteenuste määruse ja digiturgude määrusega.
Toetusmeetmed on juba olemas ja laienemisprotsessis osalevaid riike võib julgustada neid
parimal viisil ära kasutama. Nimelt on TAIEXi ulatuslikum kasutamine kasulik selleks, et viia
see vastavusse veebiplatvorme ja meediat käsitlevate ELi õigusaktidega (audiovisuaalmeedia
teenuste direktiiv, Euroopa meediavabaduse määrus ja soovitus ajakirjanike turvalisuse kohta),
millel on üha olulisem digitaalne komponent. Idapartnerluse riigid saavad kasutada programmi
EU4Digita l.78 ELi poolne toetus aitab saavutada kooskõla kogu ühiskonda hõlmava
77 KOM (2026) 16.
78 Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova Vabariik, Ukraina.
52
lähenemisviisiga, mida toetatakse ELi tasandil, et avastada välisriigist lähtuvaid
infomanipulatsioone ja sekkumisi ning desinformatsiooni, suurendada teadlikkust ja
vastupanuvõimet nende suhtes, kasutades mitut sidusrühma hõlmavat lähenemisviisi, mis
hõlmab kodanikuühiskonda ja faktikontrolli organisatsioone, meediapädevuse spetsialiste ja
teadlasi.
EL toetab ka uute Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste loomist laienemisprotsessis
osalevates riikides sihipäraste projektikonkursside kaudu Euroopa digitaalse innovatsiooni
keskuste võrgustiku täieõiguslike liikmetena, aidates edendada VKEde, keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja avaliku sektori üksuste digiüleminekut vastavalt kohalikele
vajadustele. Need keskused kasutavad täielikult ära Euroopa tehisintellekti tegevuskavas
sätestatud tehisintellektitaristut, et teenindada kliente nii era- kui ka avalikus sektoris.
3.5 Tolliliit
Hästi toimiv tolliliit on ELi konkurentsivõime, kestlikkuse, ohutuse ja vastupanuvõime jaoks
väga oluline. ELi tolliasutused on kaupade puhul ELi välispiiride kaitsjad, kellel on oluline roll
tarneahelate turvalisuses ja ühtse turuga võrdsetes tingimustes. Toll kaitseb ELi ja selle
liikmesriikide finantshuve, kogudes tollimakse ja muid makse (aktsiisimaks ja käibemaks). Toll
rakendab kaubandusmeetmeid, mis kaitsevad ELi ebaausate kaubandustavade eest.
Tolliasutused järgivad ja jõustavad koos teiste asutustega ka ELi õigusnorme ja regulatiivseid
nõudeid, mis käsitlevad toodete nõuetele vastavust, sealhulgas tervishoidu ja ohutust,
keskkonnakaitset, intellektuaalomandi õigusi, kalandust ja põllumajandust.
Võttes arvesse hiljutisi arenguid, nagu e-kaubandus, uimastite ja sigarettide salakaubaveo
vastane võitlus, ELi sanktsioonidest kõrvalehoidmine ja tollitariifide suurem kasutamine
kaubandusrelvana, on tolli roll ELi kaupade välispiiride kaitsmisel ja kontrollimisel ning
tollipettuste vastu võitlemisel muutunud üha olulisemaks.
ELi tolliliitu tugevdatakse järgmise kümne aasta jooksul tänu tollireformile, mis jõustus 2026.
aasta septembris.79
Tollireform hõlmab väikese väärtusega saadetiste ─ de minimis ─ tollimaksuvabastuse
tühistamist ja reformitud liidu tolliseadustiku eelseisvat järkjärgulist rakendamist, mille eesmärk
on tugevdada ühtse turu terviklikkust ja suurendada piirijulgeolekut, sealhulgas e-kaubanduse
kontekstis. Tollireformiga nähakse ette ka tolli riskijuhtimise ja -kontrolli rakendamise suurem
ühtlustamine, et tagada tõhus kaitse kogu ELis, olenemata sellest, kus kaup välispiiri ületab,
ning uue ELi Tolliameti ja ELi tolliandmekeskuse loomine, mis pakub ettevõtjatele ühtset
digisüsteemi ja paremaid võimalusi tolliandmete jagamiseks pädevate asutuste vahel.
3.5.1 Laienemise mõju tollipoliitikale
Tolliliit, ELi tolliterritoorium ja kaupade välispiiride kaitse
Laienemine muudaks ELi tolliterritooriumi välispiire.80 Praegune väline maismaapiir ELi ja
laienemisprotsessis osalevate riikide vahel muutub maismaa sisepiiriks, mille kaudu kaubad
saavad liikuda ilma tolliprotseduurideta.
Uued liikmesriigid vastutavad tollikontrolli ja -protseduuride eest oma riigi territooriumil
asuvatel maismaa-, õhu- või merevälispiiridel. Seetõttu on oluline, et uued liikmesriigid oleksid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2026. aasta 79 määrus (EL) 2026/2108, millega kehtestatakse liidu
tolliseadustik ja luuakse Euroopa Liidu Tolliamet, ning määrus (EL) nr 952/2013
80 See mõjutab maismaapiire. Praegused ELi ja kolmandate riikide vahelised välised maismaapiirid muutuvad
sisepiirideks, samal ajal kui luuakse uued välised maismaapiirid (näiteks Ukraina ja Venemaa vahel). Uute
liikmesriikide rahvusvahelistest lennujaamadest ja sadamatest (näiteks Odessa Ukrainas, Durrėsi lennujaam
Albaanias või Bar Montenegros) saab ELi uus välismere- ja õhupiir.
53
ühinemise esimesest päevast alates täielikult valmis kohaldama kõiki ELi eeskirju ja
protseduure, mis käsitlevad ELi välispiire ületavate kaupade tollikontrolli, tollimaksude
kogumist ja järelevalvet, ning võtma meetmeid tõhusaks võitluseks tollipettuste vastu, järgides
usaldusväärsuse ja tulemuslikkuse kõrgeid standardeid. Võimalikud puudused uute
liikmesriikide suutlikkuses teostada järelevalvet ja kontrollida oma osa välispiirist võivad
kaupade vaba liikumise tõttu tolliliidus otseselt mõjutada ühtse turu terviklikkust, ELi ja selle
liikmesriikide finantshuve ning ELi kodanike julgeolekut ja turvalisust.
Mõne laienemisprotsessis osaleva riigi geopoliitiline olukord võib nõuda arutelu selle üle,
kuidas kaitsta ELi tolliliitu seoses riigi territooriumi osadega, mille üle riigi ametiasutustel
puudub kontroll.
Digitaalsed tolliprotseduurid
ELi tollipoliitika on kõige digitaliseeritum ELi poliitika. See hõlmab paljusid digisüsteeme,
suuri mahtusid ja kriitilise tähtsusega reaalajas toimimist.81 Laienemine mõjutaks ELi poliitika
tõhusust, kui tulevastel liikmesriikidel ei ole vajalikku suutlikkust ja ressursse, ning kui
(küber)julgeolek ei ole tagatud, võib see luua nn nõrku lülisid.
ELi tollireform
ELi tollireform võiks hõlbustada uute liikmesriikide integreerimist tolliliitu, andes neile
võimaluse tegutseda uute vahenditega (eelkõige keskse ELi tolliandmekeskusega) ja uue ELi
Tolliameti toetusel alates ühinemiskuupäevast (vt lisaks punkt „Reformisuund“).
Traditsioonilised omavahendid (tollimaksud)
Laienemisprotsessis osalevad riigid sõltuvad nii impordi kui ka ekspordi puhul suurel määral
EList, samas kui ELi kaubandus nende riikidega on teiste partneritega võrreldes suhteliselt
väike. Absoluutarvudes ekspordib EL laienemisprotsessis osalevatesse riikidesse rohkem kui
impordib neist riikidest. Sellest tulenevalt on laienemise mõju ELi traditsioonilistele
omavahenditele (tollimaksudele) ELi ja laienemisprotsessis osalevate riikide vahelise
kaubanduse puhul tõenäoliselt minimaalne. Siiski võib see rohkem mõjutada üksikuid
liikmesriike, eelkõige neid, kes piirnevad laienemisprotsessis osalevate riikidega.
Samal ajal võib laienemisprotsessis osalevatel riikidel, kellel puudub vajalik haldussuutlikkus
ja suutlikkus jõustada tariifseid meetmeid, tekkida probleeme ELi omavahendite kaitsmisel,
kuna neid võidakse kasutada sisenemiskohtadena tollimaksude maksmisest kõrvalehoidmiseks.
Eelarveaspektid
Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt 82 osalevad tolliprogrammis kõik
laienemisprotsessis osalevad riigid.83 Programm võimaldab neil riikidel teha koostööd
81 EL on loonud 111 täielikult koostalitlusvõimelist tolli digisüsteemi, mida täiendavad kõiki 27 liikmesriiki
ühendavad riiklikud süsteemid, ning haldab neid. 2025. aastal deklareeriti keskmiselt 212 eset sekundis,
hinnanguliselt kokku ligikaudu 5,9 miljardit e-kaubanduse eset (veebist ostetud kaubad, mis toimetati otse ELi
tarbijale), ligikaudu 630,9 miljonit imporditud eset ja 580 miljonit EList eksporditud eset. https://taxation-
customs.ec.europa.eu/customs/eu-customs-union-facts-and-figures_et
82 Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Kosovo, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Türgi,
Ukraina.
Programm 83 „Toll“ on tolliasutuste koostööprogramm, millega toetatakse kesksete digitaalsete tollisüsteemide
arendamist ja toimimist ning koostööd tolliasutuste vahel ning nende asutuste ja Euroopa Komisjoni vahel koostöö-
ja koolitustegevuse kaudu, mille eesmärk on tugevdada tänapäevase tolliliidu ühtlustatud toimimist. Praeguse
mitmeaastase finantsraamistiku ja selle varasemate versioonide kohaselt hõlmab programm automaatselt kõiki ELi
liikmesriike, kes panustavad kaudselt oma riiklike osamaksete kaudu ELi eelarvesse. Kooskõlas ELi
rahastamisprogrammide jaoks asutuse tasandil kehtestatud lähenemisviisiga peavad laienemisprotsessis osalevad
riigid vastutasuks programmis osalemise eest maksma rahalist toetust. Eeldades, et tulevases mitmeaastases
finantsraamistikus jääb ELi programmis osalemisega seotud rahalise toetuse kord muutumatuks, ei ole laienemise
korral selle rahalise toetuse maksmisega seotud tulusid praeguses vormis enam olemas. Laienemisprotsessis
54
liikmesriikide tolliasutustega ning tutvuda ELi õigusaktide ja heade tavadega, sealhulgas
tulemuslikkuse mõõtmise valdkonnas. Laienemisprotsessis osalevatel riikidel on juba praegu
juurdepääs tollipoliitikat ja -protseduure käsitlevatele koolituskursustele (sealhulgas mõnel
juhul nende riigikeeles). Neid ei kutsuta osalema kõigis programmi raames korraldatavates
koostöötegevustes, sest mõned programmi aspektid on seotud elementidega, mida ei saa jagada
kolmandate riikidega isegi ühinemiseelses etapis.
Suurem osa praeguse tolliprogrammi eelarvest on ette nähtud komisjoni hallatavate kesksete ja
detsentraliseeritud digitaalsete tollisüsteemide, sealhulgas riiklike süsteemide ühise teabevõrgu
/ ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) arendamiseks, käitamiseks ja hooldamiseks. Enamikku neist
kesksetest ja detsentraliseeritud ELi tollisüsteemidest ei ole laienemisprotsessis osalevates
riikides veel kasutatud.84
Laienemise mõju eelarvevajadustele tolliprogrammi praeguses kohaldamisalas avaldub juba
enne ELiga ühinemist nii koostöötegevuses (täiendavad koolitused, projektirühmade
kohtumised ja tegevused) kui ka digisüsteemides. Seda seetõttu, et tolliteenistustel ja kauplejatel
on enne ühinemist vaja piisavalt aega, et rakendada tolliprotseduure ja digivahendeid, mida on
vaja ELi tolliliidu osana.
Sellega seoses on vaja ressursse nii enne kui ka pärast ühinemist, mis tulenevad täiendavate
liikmesriikide osalemisest ELi digitaalsetes tollisüsteemides. Nende hulka kuuluvad:
• toetus ja tehniline abi: vahendid laienemisprotsessis osalevate riikide juhendamiseks mitmesugustel seminaridel ja missioonidel ning tervikliku tegevuskava väljatöötamiseks;
• ressursid täiendavate riikide ühendamiseks ELi tollitaristuga, nt ühendus CCN/CSIga;
• Kesksetele ja detsentraliseeritud tollisüsteemidele juurdepääsu ettevalmistamise kulud (sealhulgas keskkondade, dokumentide, konfiguratsioonide, koolituse, testimise jne kohandamine);
• Tegevuskulud: eelarve, mis on vajalik ELi kesk- ja detsentraliseeritud süsteemide käitamiseks ja hooldamiseks täiendavates riikides.
Samuti vajavad rahastamist laienemisprotsessis osalevad riigid, kes arendavad ELi nõuetel
põhinevaid riiklikke komponente või süsteeme, sealhulgas viivad oma olemasolevad andmed
üle uutesse/kohandatud süsteemidesse. Need riiklikud arengud ei kuulu praeguse
tolliprogrammi kohaldamisalasse ja need tuleb katta riigieelarvest.
Laienemisprotsessis osalevaid riike mõjutab tollireformi raames kavandatav oluline ELi-sisene
areng, eelkõige üleminek uuele ELi tolliandmekeskusele. Laienemise toetamiseks vajalikud
eelarvelised vajadused sõltuvad nii ELiga ühinemise ajakavast kui ka ELi tollireformi
rakendamisest. Mõju ja vajadused võivad erineda sõltuvalt sellest, kas riigid ühinevad praeguses
keskkonnas ja lähevad seejärel üle uude keskkonda või saavad otse ühineda ELi
tolliandmekeskusega (vt punkt „Reformisuunised“).
Vahendeid on vaja ka selleks, et hinnata laienemisprotsessis osalevate riikide suutlikkust kaitsta
tõhusalt ELi välispiire kaupade eest juba enne ühinemist, näiteks järelevalvekülastuste kaudu
(vt punkt „Reformisuunised“). Järelevalvemehhanismi loomine on praeguse tolliprogrammi
raames juba alanud, võimaldades koordineeritud toetust, mis hõlmab tõhusalt tollipoliitikat ja
selle rakendamist. See toetus peaks jätkuma ka tulevase ühtse turu ja tolli programmi raames,
mis85 on kavandatud uueks mitmeaastaseks finantsraamistikuks aastateks 2028–2034.
Kavandatava ühtse turu ja tolli programmiga tuleks jätkata digitaliseerimise, inimeste pädevuse
osalevad riigid oleksid liikmesriigina programmi täisliikmed, kui programmis osalemine on kaetud nende riikliku
panusega ELi eelarvesse.
84 Välja arvatud uus arvutipõhine transiidisüsteem (NCTS) ja digitaalne süsteem vastastikuseks tunnustamiseks
ELi volitatud ettevõtja programmiga ning ühendus CCN/CSI-ga.
85 COM(2025) 590 final.
55
suurendamise ja koostöömeetmete toetamist, sealhulgas laienemisprotsessis osalevates riikides.
Eeldatakse, et sellest rahastatakse usaldusväärsete ja tipptasemel tollikontrolliseadmete
kasutuselevõttu laienemisprotsessis osalevates riikides ning kriisiolukordade lahendamist ELis.
Seda meedet rakendab ELi Tolliamet.
3.5.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid
Kaks suurt lünka kehtivates tollialastes õigusaktides, mis juba mõjutavad olemasolevaid EL 27
riike, muudaksid uute liikmesriikide tolliliiduga integreerimise keerulisemaks, kui neid ei
kõrvaldata. Need lüngad, mida on suures osas käsitletud ELi tollireformis, on seotud järgmisega:
i) liidu tolliseadustiku digitaliseerimismudeli keerukus ja ii) tollialaste õigusaktide erinev
rakendamine liikmesriikides.86
Nende lünkade mõju ELi suutlikkusele laienemisega toime tulla seisneb selles, et lisaks kesksete
digisüsteemidega ühendamisele peab iga kandidaatriik arendama ja hooldama oma
detsentraliseeritud süsteemide riiklikke komponente ning täielikult riiklikke süsteeme kooskõlas
ELi nõuetega. See on märkimisväärne investeering riikidele, kelle eelarvevahendid ja
haldussuutlikkus on piiratud. Ühtlustatud rakendamis- ja jõustamissuutlikkuse puudumine ELis
muudab integratsiooni keerulisemaks, kuna see ei looks soodsat keskkonda uutele
liikmesriikidele, kes vastutavad otseselt kaupadega seotud ELi välispiiride kaitsmise eest.
Lisaks on ELiga alates 2004. aastast ühinenud liikmesriikide kogemused näidanud, et
tolliasutused vajasid enne ühinemist ulatuslikku õiguslikku, inimeste pädevust ja suutlikkust
ning IT-alast ettevalmistust. Laienemisprotsessis osalevatel riikidel on suur finants-, personali-
ja tehnilise toe vajadus koostöötegevuse, koolituste, tollikontrolli seadmete ja tolli IT-
keskkonnaga ühendamise jaoks, et valmistada ette nende integreerumist tolliliitu.
3.5.3 Reformisuunised
Enne ühinemist tõhustab komisjon liikmesriikide ja ELi Tolliameti toetusel oma tegevust,
kasutades tolliprogrammi, tagamaks, et laienemisprotsessis osalevatel riikidel on vajalik
suutlikkus ja võime hallata ja jälgida oma uue välispiiri lõiku kaupade jaoks ning rakendada ja
jõustada tariifseid meetmeid ning keelde ja piiranguid käsitlevaid ELi eeskirju. Eesmärk on
tagada uute liikmesriikide sujuv integreerimine tolliliitu ning selle reformitud
õigusraamistikku ja digivahenditesse.
ELi tollireformi õigeaegne ja tõhus rakendamine on oluline panus laienemisprotsessi.
Reformi eesmärk on muuta tolli tööd ELi Tolliameti kaudu, kes haldab keskset andmekeskust,
ning vaadata läbi tolliprotsesse ning ühist riski- ja andmehaldust käsitlevad eeskirjad. ELi
Tolliametist saab uus operatiivne ELi osaleja, kes toetab ja koordineerib liikmesriikide
tolliasutuste tegevust, sealhulgas sellistes valdkondades nagu koolitus või tulemuslikkuse
mõõtmine. Samuti annab ta välja tegevussuunised ja töötab välja ühised standardid. See aitab
kaasa tollialaste õigusaktide ning mitterahaliste meetmete, näiteks keeldude ja piirangute
ühtsemale kohaldamisele ning ka laienemisprotsessis osalevad riigid võiksid sellest kasu saada.
Lisaks võib reform anda laienemisprotsessis osalevatele riikidele võimaluse tegutseda alates
ühinemiskuupäevast koos uue keskse ELi tolliandmekeskusega ja uue ELi Tolliameti toetusel.
See võib muuta integratsiooni ja laienemise lihtsamaks ja vähem kulukaks. Laienemisprotsessis
osalevad riigid saavad alates ühinemise kuupäevast kasutada ELi tolliandmekeskuse
funktsioone, alustades e-kaubanduse andmekeskusest. Kuna aga ühinemise ajakava võib
eelneda ELi tolliandmekeskuse täielikule töölerakendamisele kõigi tolliprotseduuride puhul,
86 Vt ka tollireformi ettepanekule lisatud mõju hindamise aruanne: https://eur- lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52023SC0140
56
võib mõnel laienemisprotsessis osaleval riigil olla vaja koos praeguste liikmesriikidega liituda
tolliliiduga uuele keskkonnale ülemineku ajal.
Laienemisprotsessis osalevate riikide jaoks võiks sõltuvalt ühinemiskuupäevast ette näha kolm
stsenaariumi:
• kehtivate ELi tollisüsteemide täielik järgimine ja nende rakendamine (detsentraliseeritud, tsentraliseeritud, riiklik) kehtiva liidu tolliseadustiku ja ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna alusel, välja arvatud e-kaubanduse tehingud, mida hakatakse alates 2028. aasta juulist tegema e-kaubanduse andmekeskuse kaudu;
• riikide puhul, kes ühinevad ELiga enne, kui ELi tolliandmekeskus on täielikult tööle hakanud ja ELi praegune digitaalne tolliarhitektuur on seiskunud: ELi praeguste tollisüsteemide järgimine ja samal ajal mõnede tolliprotseduuride puhul, mis liiguvad koos praeguste liikmesriikidega tollireformi raames uude kesksesse ELi tolliandmekeskusesse, võimaldades siiski kohandatud lähenemisviisi sõltuvalt riigist ja ühinemise ajakavast;
• Riikide jaoks, kes ühinevad ELiga pärast seda, kui ELi tolliandmekeskus on täielikult tööle hakanud: täielik üleminek kesksele ELi tolliandmekeskusele, mis võimaldab vähem edenenud riikidel, võttes arvesse ka ühinemise ajakava, jätkata oma tempos ja vältida tarbetuid väga kulukaid arenguid riiklikul tasandil ainult piiratud aja jooksul.
ELi tollireform tugevdab ka tolliliidu tulemuslikkust, mida87 praegu haldab komisjon tihedas
koostöös liikmesriikidega, andes sellele õigusliku aluse. Mõned laienemisprotsessis osalevad
riigid88 juba panustavad tolliliidu tulemuslikkuse kavaga seotud tegevusse. Nende panus on
praegu vabatahtlik, nagu ka liikmesriikide panus. Tugevdatud järelevalvemehhanism, mis
põhineb tolliliidu tulemuslikkuse vahendil, võiks toetada ja täiendada ELiga ühinemise
ettevalmistusi ning seda võiks täiendada muude hindamisvahenditega, nagu küsimustikud ja
tolliprogrammi raames elluviidav järelevalvetegevus. ELi Tolliametil võiks olla selle
mehhanismi rakendamisel oma roll.
Lisaks võiks kaaluda järkjärgulist lähenemisviisi kui strateegilist lähenemisviisi ja
pikaajalist planeerimist laienemisprotsessis osalevate riikide järkjärguliseks
integreerimiseks tolliliitu. Iga järkjärguline samm peaks aitama saavutada lõppeesmärki,
milleks peaks olema ELiga ühinemine. Õigusraamistike loomine, mille eesmärk on parandada
ühenduvust või rohelisi transpordikoridore ELi ja laienemisprotsessis osalevate riikide vahel,
võimaldades ELi liikmesriikidel jagada laienemisprotsessis osalevate riikidega tolliandmeid
julgeolekut ohustamata, võib vähendada seadusliku kaubanduse ooteaegu piiridel ja kiirendada
laienemisprotsessis osalevate riikide integreerimist ELi tarneahelatesse. Euroopa Komisjon, ELi
Tolliamet ja ELi liikmesriigid saavad jagada tolliandmeid laienemisprotsessis osalevate
riikidega ELi õigusaktides sätestatud rangetel tingimustel, nagu on sätestatud hiljuti tolliliidu
reformi käigus kokku lepitud dokumendis. See tugevdab laienemisprotsessis osalevate riikide
87 Komisjon (ja liikmesriikide tolliasutused) kasutavad tolliliidu tulemuslikkuse vahendit, et hinnata tolli toimimist
tulemuslikkuse, tõhususe ja ühtsuse seisukohast (eesmärgiga saavutada samaväärne tulemus tollialaste õigusaktide
riigisisesel rakendamisel). Tollikontrolli mehhanism on arenev tulemusraamistik, mida saab kasutada
tulemuslikkuse kaardistamiseks riiklikul tasandil ning sarnaste kaubandus-, riski- ja välispiiridega (maismaa-, õhu-
, mere-) riikide võrdlemiseks. Laienemise kontekstis võiks tolliliidu tulemuslikkuse andmeid kasutada
laienemisprotsessis osalevate riikide esitatud näitajate võrdlemiseks sarnaste liikmesriikide näitajatega, et teha
kindlaks tulemuslikkuse puudujäägid, tugevad ja nõrgad küljed ning seada soovitusi ja eesmärke olukorra
parandamiseks. Esimene näitaja võiks olla suutlikkus osaleda võrreldava kontrollimata hinna eksperdirühmas ja
esitada vähemalt 85 % nõutud näitajatest (hinnates oma andmesüsteemide valmisolekut). Selleks et kaardistada
laienemisprotsessis osalevate riikide tulemuslikkus olemasolevate liikmesriikide tulemuslikkuse piires, võiks välja
töötada põhjalikuma visualiseerimise.
88 Albaania, Kosovo*, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Türgi. Moldova ühines tolliliidu
tulemuslikkuse võrgustikuga 2024. aastal ja esitas andmed esimest korda 2026. aastal (2025. aasta andmed).
Montenegro saatis pärast 2024. aastal taasühinemist ka 2025. aasta andmed. Kosovo esitab andmeid alates 2023.
aastast. Ukraina on vaatlusliige alates 2024. aastast. Bosnia ja Hertsegoviina ei ole enam CUP liige, sest neil ei
olnud võimalik andmeid saata.
57
suutlikkust ennetada ja avastada ebaseaduslikke kaubavooge ning kontrollida keeldude ja
piirangute määrustega hõlmatud kaupu.
Järkjärgulist tollialast integratsiooni võiks saavutada ka näiteks tollikontrollide vastastikust
tunnustamist, sealhulgas turvameetmeid käsitlevate kokkulepete kaudu; lepingud, millega
antakse täiustatud juurdepääs teatavatele ELi tollialastele andmebaasidele ja süsteemidele; või
kokkulepped teatavat liiki kaupade suhtes piiril tehtava erikontrolli kaotamise kohta, mis
põhineb samaväärsusel ELi kaubastandarditega. Volitatud ettevõtjate vastastikuse tunnustamise
süsteemide loomine, nagu on juba tehtud Moldovaga, hõlbustab tolliprotseduure
usaldusväärsete ettevõtjate jaoks. Põhja-Makedoonia, Serbia, Türgi, Ukraina, Gruusia, Moldova
ja Montenegro on juba ühinenud ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga, millega
lihtsustatakse ELi ja mitme kolmanda riigi vahel liikuvate kaupade tollitransiidiprotseduure. EL
peaks suurendama oma toetust teistele laienemisprotsessis osalevatele riikidele konventsiooniga
ühinemiseks.
3.6 Maksupoliitika
Maksustamine on laienemisprotsessis osalevate riikide jaoks oluline poliitikavaldkond.
Nõuetekohaselt kavandatud, hästi toimivad ja mittediskrimineerivad maksusüsteemid
liikmesriikides on äärmiselt olulised, et tagada siseturul ettevõtjatele ja kodanike liikuvusele
võrdsed tingimused. Riigisiseste ressursside mobiliseerimine on uute liikmesriikide jaoks väga
oluline, et rahastada mitmesuguseid konkureerivaid avaliku poliitika eesmärke olukorras, kus
need riigid on osa ELi eelarve juhtimise raamistikus sätestatud parameetritest, seistes samal ajal
silmitsi mitmete megatrendidega (nt vananev elanikkond, kliimamuutused, majanduse CO2-
heite vähendamine, julgeolekuprobleemid).
3.6.1 Laienemise mõju maksupoliitikale, poliitikalüngad ja rakendamisriskid
Laienemine laiendaks ELi maksualastes õigusaktides sätestatud piiriülese halduskoostöö
mehhanismide kohaldamisala. See käivitab täiendava teabevahetuse ja koostöö ELi
maksuhaldurite ja rahvusvaheliste partnerite vahel. Näiteks kui uute liikmesriikide maksu- ja
maksuametite haldus- ja IT-suutlikkus on esialgu piiratum, on oluline võtta kasutusele vajalikud
IT-vahendid ja tagada nende koostalitlusvõime ELi IT-süsteemidega, et säilitada ühtse turu
terviklikkus ja toimimine. Haldussuutlikkuse suurendamine on väga oluline, et hallata ja
jõustada riiklikke maksuseadusi ning piirata maksupettusi ja maksustamise vältimist, vältides
seeläbi maksukuulekuse puudujäägi suurenemist. Uued liikmesriigid peavad suurendama oma
haldus- ja jõustamissuutlikkust, et kontrollida välispiire maksustamise (käibemaks ja aktsiis) ja
tolli valdkonnas; kontrollida ELi-siseseid tehinguid kaudse maksustamise kontekstis; ning
kaotada maksutõkked, et kaitsta põhivabadusi, mis on seotud ELi-sisese liikumisega
üksikisikute ja ettevõtjate (maksumaksjad) suunas. Kuigi laienemine peaks tooma ELi
eelarvesse lisavahendeid uutelt liikmesriikidelt, võib piisava valmisoleku puudumine tähendada
ka seda, et suurem maksupettuste ja maksustamise vältimise oht suureneb proportsionaalselt
täiendavate maksumaksjate ja piiriülese kaubanduse mahuga.
ELi tasandil on oluline hoolikalt hinnata kõiki käibemaksuga seotud eranditaotlusi, eelkõige
neid, mis võivad mõjutada maksustamise neutraalsust ja konkurentsi ELi-siseses kaubanduses,
arvestades, et käibemaks on ühtlustatud kaudne maks, mis on ühtse turu nõuetekohase toimimise
eeltingimus. Samuti on oluline tagada hargmaiste ja suurte riigisiseste kontsernide minimaalne
tegelik maksustamine.
Lisaks võib otsustusprotsess olla aeglasem ja keerulisem, arvestades maksupoliitikas nõutavat
ühehäälsuse nõuet.
Otsese maksustamise poliitika
58
Laienemise mõju otsesele maksustamisele hinnatakse teatavate aspektide puhul tähtsusetuks ja
acquis’ muude osade puhul olulisemaks. Suure osa poliitikavaldkonna puhul, st piiriülene
halduskoostöö, vaidluste lahendamine ja ülemääraselt kinnipeetud maksude tagastamine, on
vaja valvsust, et tagada tegevus- ja IT-suutlikkus poliitika toimimiseks praktikas.89
Seoses minimaalse tegeliku maksustamisega (nn 2. sammas) on laienemisprotsessis osalevad
riigid OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku
liikmed ning neil on huvi valmistuda 2. samba rakendamiseks, et täita oma rahvusvahelisi
kohustusi ja tagada OECD järelevalvemehhanismi järgimine.
Mis puudutab käitumisjuhendi töörühma, siis kahjulike maksukordade (pehme õigus)
küsimustes on enamikus laienemisprotsessis osalevates riikides potentsiaalselt kahjulikke
maksukordi ELi loetellu kandmise protsessi raames läbi vaadatud (maksualast koostööd
mittetegevate jurisdiktsioonide loetelu) ja neid käsitletakse ühinemisprotsessi osana. Lisaks
osalevad ELi laienemisprotsessis osalevad riigid OECD maksualase läbipaistvuse ja
teabevahetuse ülemaailmse foorumi, kahjulike maksutavade foorumi ning maksubaasi
kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku korrapärases järelevalves.
Kaudse maksustamise poliitika
Laienemine võib tekitada probleeme õigusraamistiku tõhususele, kui sellega nõuetekohaselt ei
tegeleta. Seoses järgmisega:
• Käibemaks: võib tekkida ühtse turu edasise killustumise oht, mis võib põhjustada konkurentsimoonutusi ja õiguskindlusetust olulistes sektorites. Rohkem liikmesriike võib aja jooksul tähendada, et eranditaotluste arv võib suureneda, kui riigid püüavad kõrvale kalduda tavapärastest käibemaksueeskirjadest või ebajärjepidevusest selles, kuidas olemasolevaid vabastusi või muid üldsätteid tõlgendatakse ja kohaldatakse. Mõlemad suundumused võivad kahjustada ühtse turu jaoks olulist ühetaolist kohaldamist. Nende sätete ebajärjekindel ülevõtmine võib mõjutada maksustamise neutraalsust ja omavahendeid, raskendades ELi-sisest kaubandust.
• Aktsiis : võib suureneda oht, et ühtsel turul moonutatakse konkurentsi, sealhulgas suureneb aktsiisiga maksustatavate toodete salakaubavedu, ning kõrgeid aktsiise kohaldavate liikmesriikide tulud vähenevad.
• Energia maksustamine: võib esineda ka liikmesriikidevaheliste erinevuste oht (nt transpordis kasutatavate mineraalõlide ja vähemal määral tööstuslike kütteainete madalam maksustamine), mis võib viia nn tankiturismini. Nõukogus peetakse läbirääkimisi energia maksustamise direktiivi läbivaatamise üle. Kuna nõukogus toimub maksuküsimustes ühehäälne hääletamine, võivad laienenud ELi edasisi poliitilisi arenguid mõjutada ka energiasüsteemide olukord ja energiasüsteemi ümberkujundamine uutes liikmesriikides.
• IT-süsteemide ühilduvus ja digitaliseerimine: uute liikmesriikide IT-süsteemide integreerimine olemasolevatesse ELi süsteemidesse võib tehnoloogia ja andmehaldustavade
Maksuhaldurite 89 vahelise piiriülese halduskoostöö puhul tähendab laienemine, et koostöömehhanismi
kohaldamisalasse kuulub rohkem maksumaksjaid ning aruandekohustusega füüsilisi ja juriidilisi isikuid ning et
asjaomasesse koostöömehhanismi kaasatakse uute liikmesriikide maksuhaldurid. Teabevahetuse maht on
märkimisväärne ning põhineb riiklike IT-süsteemide ja riikliku haldussuutlikkuse nõuetel. Seoses
topeltmaksustamise vältimise lepingutest tuleneva topeltmaksustamisega seotud maksuvaidluste lahendamisega
maksuhaldurite vahel peavad uute liikmesriikide maksuhaldurid olema piisavalt ette valmistatud, et pakkuda kogu
ELis piiriüleselt tegutsevatele ettevõtjatele maksualast (õigus)kindlust. Seoses investorite poolt piiriüleselt makstud
ülemääraselt kinnipeetavate maksude kiirema ja turvalisema maksusoodustusega muudab FASTERi direktiiv
kinnipeetava maksu menetlused ELis tõhusamaks ja turvalisemaks, et investorid saaksid oma ülemääraselt
kinnipeetavad maksud kiiremini tagasi. Samal ajal tagab FASTER ka selle, et tegeletakse võimalusega panna toime
pettusi kinnipeetavate maksudega. Laienemine avaldaks seega sellele otsese maksustamise poliitikavaldkonnale
positiivset mõju, kuna see laiendaks selle kohaldamisala. Selle kasutuselevõtt on käimas ja finantsvahendajatel on
olemas vajalikud automatiseeritud menetlused ning maksuhalduritel peab olema võimalik väljastada digitaalseid
maksuresidentsuse tõendeid ja kontrollida teavet nõuete täitmise kohta.
59
erinevuste tõttu olla keeruline.
Samal ajal suureneks ja mitmekesistuks laienemise nõuetekohase juhtimise korral liikmesriikide
kombineeritud maksubaas, mis võiks suurendada ELi omavahenditest saadavat tulu. Laiem
kumulatiivne maksubaas kõigis liikmesriikides parandaks ka eelarve vastupanuvõimet, aidates
majandusšokkidega tõhusamalt toime tulla ja stabiliseerides kogu süsteemi.
Eelarveaspektid
Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt90 osalevad (võimalikud) laienemisriigid
programmis „Fiscalis“ (2021–2027). 91 Programm pakub neile riikidele võimalust teha
koostööd ELi liikmesriikide maksuhalduritega ning tutvuda valdkondlike ELi õigusaktide ja hea
tavaga.
Laienemisprotsessis osalevate riikide maksuhaldurid juba osalevad programmi
koostöömeetmetes ja neil on juurdepääs programmi raames rahastatavatele maksualastele
koolituskursustele.
Laienemisprotsessis osalevatel riikidel on võimalik olemasolevaid koolituskursusi rohkem
kasutada ja sellest tulenevalt on üha suurem vajadus tõlkida olemasolevad e-õppe moodulid
laienemisprotsessis osalevate riikide keeltesse,92 mis nõuab sihtotstarbelisi tõlkeressursse ja
uusi näost näkku koolitusi, et katta nende koolitusvajadusi. Lisaks võib eeldada, et kulude
suurenemise tõttu töötatakse välja ELi tasandi koolitustooted (e-õppe moodulid vms), mis on
suunatud konkreetselt laienemisprotsessis osalevate riikide vajadustele kas seoses ELi
maksualaste õigusaktide ülevõtmisega või ELi digisüsteemidega seotud tavade omandamisega
ja muude tegevusaspektidega.
Finantsmõju oleks oluline Euroopa elektrooniliste süsteemide kesksetele komponentidele
juurdepääsu tagamisel ja nende kohaldamise laiendamisel maksustamise valdkonnas, kuna uued
liikmesriigid on nendesse süsteemidesse integreeritud ja neis osalevad. See hõlmab muudatusi
olemasolevates ELi tasandi süsteemides, mis tuleks välja töötada enne ühinemist, ning
liikmesriikide tasandil ja koordineerimist nii liikmesriikide kui ka laienemisprotsessis osalevate
riikidega, kusjuures neid süsteeme on vaja katsetada. Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadil
on hinnangulised summad ettevalmistuseks, konfigureerimiseks, ühenduvuseks,
operatsioonidele vastavuse tagamiseks ja kasutuselevõtuks.
Programm „Fiscalis“ on nende ELi süsteemide ainus rahastamisallikas (ainult ELi
liikmesriikidele, mitte laienemisprotsessis osalevatele riikidele). Järjest kasvab selliste Euroopa
elektrooniliste maksusüsteemide arv, mida kavandatakse, arendatakse ja käitatakse, et toetada
maksupoliitika toimimist ELi tasandil. Praegu on ELis ligikaudu 30 toimivat digitaalset
maksusüsteemi, mille ühiseid ELi tasandi komponente hallatakse programmi „Fiscalis“ kaudu.
Laienemisprotsessis osalevate riikide riiklike IT-süsteemide integreerimine nende
olemasolevate ELi süsteemidega võib olla keeruline ja nõuaks suuremaid rahalisi vahendeid.
Programmi raames kasutatavad vahendid (koostöömeetmed (toetused), hankelepingud) on
piisavalt paindlikud, et võimaldada komisjonil ja osalevatel riikidel esitada algatusi, kui peaks
tekkima uus poliitiline prioriteet.
Üldiselt peaksid komisjon ja liikmesriigid tõenäoliselt investeerima programmi „Fiscalis“ või
tulevaste välistegevusega seotud vahendite kaudu tehnilisse abisse, tagamaks, et ELi
90 Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Kosovo, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia,
Ukraina. Türgi programmis ei osale.
mai 2021. aasta 91 määrus (EL) 2021/847, millega luuakse maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“ ning
tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1286/2013 (artikkel 5).
92 Praegu tõlgitakse mõned ELi e-õppe moodulid ainult makedoonia, serbia ja türgi keelde. Moldova kasutab
rumeenia keelde tõlgitud mooduleid.
60
laienemisprotsessis osalevad riigid on välja töötanud piisava suutlikkuse ja vahendid, et
võidelda tulemuslikult maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste
vastu kooskõlas ELi eeskirjadega.
Osana kõigi laienemisprotsessis osalevate riikide täielikult toimivale turumajandusele
ülemineku protsessist peaks 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku jaoks
kavandatud uus ühtse turu ja tolli programm hoogustama laienemisprotsessis osalevate riikide
õigusaktide ühtlustamist, suurendama suutlikkust, sealhulgas parandama tegevussuutlikkust ja
digitaalset integratsiooni, ning suurendama sihipäraselt teadlikkust.
3.6.2 . Reformisuunised
Kaudse maksustamise puhul tuleks vältida uute erandite kehtestamist, kuna need võivad
mõjutada maksustamise neutraalsust ja konkurentsi ELi-siseses kaubanduses ning aidata uutel
ELi riikidel tagada oma valmisolek digitaalse ja lihtsustatud maksukuulekuse rakendamiseks.
Vaja võib minna uusi tulemusnäitajaid, et nõuetekohaselt jälgida maksukogumise tõhusust ja
toetada lünkade kõrvaldamist maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja
maksupettuste vastases võitluses. Käibemaksu valdkonnas töötatakse koos laienemisprotsessis
osalevate riikidega välja üksikasjalikum ajakava ja tegevuskava järkjärguliseks ühtlustamiseks
ELi acquis’ga. Samuti võiks aktsiisimaksude valdkonnas olla kasulik teha kindlaks
valdkonnad, kus kehtivad siseriiklikud õigusaktid ei vasta ühtlustatud ELi eeskirjadele, ning
seejärel töötada koos asjaomaste laienemisprotsessis osalevate riikidega välja tegevuskava
koos ELi acquis’ rakendamise ajakavaga, kusjuures edusamme hinnatakse korrapäraste
ajavahemike järel.
Selleks et aidata vältida maksudest kõrvalehoidumist ning tagada käibemaksu ja aktsiisi
nõuetekohane kogumine ELi tasandil, võiks komisjon kaaluda ettepaneku tegemist
tõhustatud pettusevastaste meetmete kohta käibemaksu ja aktsiisi käsitlevates
õigusaktides. Laienemisprotsessis osalevad riigid lisatakse esimest korda komisjoni 2025. aasta
aruandesse ELi käibemaksulõhe kohta.93
Laienemisprotsessis osalevaid riike saab veelgi julgustada ja toetada osalema tolli- ja
maksualastel koolitustel, mis on praegu kättesaadavad e-õppe moodulite, koolitusürituste ja
õppematerjalidena.
Juhtimisvõimaluste uurimine, et hõlbustada otsuste tegemist ELi tasandil kõigis
maksuvaldkondades, sealhulgas ühehäälsuse nõude kaotamise kaudu, võimaldaks suuremat
paindlikkust maksupoliitika väljatöötamisel ja võiks pakkuda täiendavaid võimalusi
harmonisatio n 94 jaoks.
3.7 Majanduspoliitika
Euroopa poolaasta on ELi majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise üldine raamistik. See
on iga-aastane tsükkel, mille eesmärk on tagada, et riikide majandus-, sotsiaal- ja
eelarvepoliitikat analüüsitakse ja hinnatakse ühiselt. See hõlmab makromajandusliku
tasakaalustamatuse menetlust, mis on loodud makromajanduslikke arenguid ohustavate riskide
ennetamiseks ja korrigeerimiseks.
Alates 2024. aasta kevadest on ELi eelarvepoliitikat koordineeritud uue majanduse
juhtimise raamistiku alusel, mille eesmärk on tugevdada liikmesriikide võla jätkusuutlikkust
ning edendada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu kõigis liikmesriikides majanduskasvu
soodustavate reformide ja prioriteetsete investeeringute kaudu.
93 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/b5c7403b-d67f-11f0-8da2-01aa75ed71a1/language-en.
94 Vt teatise peatükk II.1 juhtimise kohta.
61
ELi liikmesriigid, välja arvatud Taani, on võtnud õigusliku kohustuse võtta kasutusele
ühisraha. Kõigi uute liikmesriikide ja teiste liikmesriikide kohta, kes ei ole veel eurot kasutusele
võtnud ja on võtnud endale kohustuse seda teha, esitab komisjon nõukogule vähemalt iga kahe
aasta järel lähenemisaruande tehtud edusammude kohta.
3.7.1 Laienemise mõju ELi majanduspoliitikale
Laienemine tooks kaasa suurema majandusliku mitmekesisuse kogu ELis ja seoses
makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega. Uued liikmesriigid vajaksid hoolikat
järelevalvet, kuna neil on madalam SKP elaniku kohta ja nad võivad seista silmitsi kõrge
inflatsiooni ohuga, mis on seotud majandusliku järelejõudmisprotsessiga. Kui neid riske ei juhita
hästi, võivad need põhjustada jätkusuutmatut dünaamikat ja järske kohandusi. On võimalik, et
mõne uue liikmesriigi suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Euroopa
poolaasta raames toob uute liikmesriikide kaasamine kaasa suurema mitmekesisuse
majandusstruktuurides, fiskaalvõimekuses ja reformiprioriteetides, mis võib muuta poliitika
koordineerimise ELi tasandil keerukamaks.
Laienemisprotsessis osalevates riikides kajastub Euroopa poolaasta majandusreformi
programmide iga-aastases esitamises ning sellele järgnenud mitmepoolsetes
majanduspoliitilistes aruteludes ELi ja laienemisprotsessis osalevate riikide vahel, kes võtavad
vastu poliitilisi soovitusi. Lääne-Balkani ja Moldova puhul keskenduvad
majandusreformiprogrammid keskpika perioodi makromajanduslikule ja eelarveraamistikule
ning neid täiendavad vastavalt uute Lääne-Balkani ja Moldova kavadega seotud reformikavad.
Reformikavades määratakse kindlaks prioriteetsed reformid, mis on jaotatud mõõdetavateks
sammudeks, mis toimivad maksetingimustena. Ukraina puhul on Ukraina kavas, mis on rahastu
rakendamise peamine vahend, sätestatud valitsuse prioriteedid, peamiste reformide järjestus ja
investeerimisprioriteedid, mis toovad kaasa majanduskasvu ja vastupanuvõime, soodustavad
Ukraina integreerimist ühtsele turule ning tagavad, et Ukraina viib oma õigusaktid järk-järgult
vastavusse ELi acquis’ga.
Laienemine mõjutaks rahvusvahelisi suhteid ja osalemist sellistel foorumitel nagu IMF,
Maailmapank, G7 ja G20. Sellest hoolimata annaks tihe majanduskoostöö uute
liikmesriikidega ELile võimaluse tugevdada oma häält rahvusvahelises kontekstis. IMFi puhul
kooskõlastatakse tegevust rohkemate riikidega ning ELi häälte osakaal fondis absoluutarvudes
muutub veidi suuremaks. Paljud laienemisprotsessis osalevad riigid on siiski IMFi võlgnikud,
mis võib muuta ELi koordineerimise IMFi poliitikavaldkondades keerulisemaks.
ELi toimimise lepingu artikli 140 lõikes 1 on sätestatud euro kasutuselevõtu neli kriteeriumi,
mida on edasi arendatud aluslepingutele lisatud protokollis nr 13 lähenemiskriteeriumide kohta:
(i) 12 kuu keskmine inflatsioonimäär, mis ei ületa aluslepingu kohaselt arvutatud
kontrollväärtust (inflatsioonikriteeriumid);
(ii) riigi suhtes ei kohaldata artikli 126 lõike 6 kohast ülemäärase eelarvepuudujäägi
menetlust (eelarvekriteeriumid);
(iii) osalemine Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis (ERM II) vähemalt kahe
aasta jooksul, mille jooksul riik peab säilitama oma vääringu väärtuse euro suhtes
keskkursi lähedal ilma tõsiste pingeteta (vahetuskursi kriteeriumid); ja
(iv) pikaajaline intressimäär, mis ei ületa asutamislepingu kohaselt arvutatud kontrollväärtust
(intressimäära kriteeriumid).
ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 kohaselt tuleb kontrollida ka liikmesriigi õigusaktide
vastavust aluslepingu artiklitele 130 ja 131 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa
Keskpanga põhikirjale. Samuti kutsub komitee üles uurima muid majandusliku integratsiooni ja
lähenemise seisukohast olulisi tegureid.
62
Nagu varasemate laienemiste puhul, ei nõuaks laienemine ELi toimimise lepingu artikli 140
lõikes 1 sätestatud euro kasutuselevõtu kriteeriumide muutmist. Asjaolu, et kaks
laienemisprotsessis osalevat partnerit (Kosovo ja Montenegro) on enne ametlikku eurole
ülemineku protsessi võtnud siseriikliku õiguse kohaselt ühepoolselt kasutusele euro oma ainsa
seadusliku maksevahendina vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 140, tekitab siiski
küsimusi nende riikide vahetuskursi ja pikaajalise intressimäära kriteeriumide tõlgendamise
kohta. Vahetuskursi kriteeriumit võib pidada nii keskkursi kui ka üldise lähenemise ulatuse
turutestiks. Lisaks kajastab pikaajaliste intressimäärade lähenemiskriteerium turgude positiivset
suhtumist lähenemise jätkusuutlikkusse seoses madalate valuuta- ja makseviivituse
riskipreemiatega. Kui kõnealusel laienemisprotsessis osaleval riigil ei ole oma vääringut, ei saa
neid kahte testi kohaldada ja/või tõlgendada tavapärasel viisil. Kui neid turupõhiseid teste ei
tehta, tuleb leida alternatiivsed lahendused tagamaks, et euroga ühinenud riik on enne euroga
ühinemist saavutanud püsiva lähenemise kõrge taseme.95
Eelarveaspektid
Kuigi laienemisprotsessis osalevatel riikidel on juurdepääs tagatistele Euroopa Kestliku Arengu
Fondi+ (EFSD+) kaudu, oleks neil uute liikmesriikidena juurdepääs programmile „InvestEU“
(või selle jätkuprogrammile konkurentsivõime fondis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku
raames), liikmesriikide sisemisele investeerimisprogrammile, ning see võib mõjutada nende
rahaliste vahendite (või selle jätkuprogrammi) kättesaadavust.
Uued liikmesriigid saaksid ka EIP aktsionärideks, millega kaasneksid õigused ja kohustused
kooskõlas EIP põhikirjaga.
Pärast ELiga ühinemist oleksid uued ELi liikmesriigid, kes ei ole veel euroalaga ühinenud ja
kellel on raskusi maksebilansiga, kõlblikud saama finantsabi maksebilansi toetamise süsteemi
kaudu, mis praegu toimib ülemmääraga 50 miljardit eurot. Kui võimalike abisaajate arv
suureneb, võivad saadaolevad96 summad väheneda seitsme euroalasse mittekuuluva
liikmesriigi puhul, kellel on praegu juurdepääs selle vahendi kaudu antavale finantsabile.
Lähtestsenaariumi kohaselt suurendaks uute liikmesriikide ühinemine nõudlust Periklese
programmi järele, mis on euro võltsimise vastu võitlemise vahend, seda nii komisjoni hangitud
meetmete kui ka ELi uute liikmesriikide ametiasutuste võimalike taotluste osas. Ebapiisav
toetus nende riikide pädevatele asutustele õõnestaks euro kaitse ühtlast taset ELis ja looks
võimalusi organiseeritud kuritegevusele.
Komisjon toetab laienemisprotsessis osalevaid riike makromajandusliku finantsabi kaudu,
mis on mehhanism, mille kaudu antakse rahalist abi (laene ja toetusi) partnerriikidele, kellel on
maksebilansi kriis. Laienemine vähendaks toetust saavate liikmete arvu, kuna uued liikmesriigid
ei ole enam abikõlblikud. 2024. aasta lõpus kuulus peaaegu 80 % makromajandusliku finantsabi
laenude jäägist laienemisprotsessis osalevatele riikidele.bookmark96 97
95 Komisjon töötas välja lahenduse Montenegro erandliku olukorra lahendamiseks, tagamaks, et Montenegro
suhtes kohaldatav lähenemise hindamine on majanduslikus mõttes samaväärne teiste liikmesriikide suhtes
kohaldatava hindamisega ning võimaldab nõuetekohaselt hinnata Montenegro vastavust ELi toimimise lepingu
artiklis 140 nõutud kestliku lähenemise kõrgele tasemele. Komisjon on teinud ettepaneku põhjalikult uurida „muid
tegureid“, mis on olulised majandusliku integratsiooni ja lähenemise seisukohast, nagu on märgitud ELi toimimise
lepingu artikli 140 lõike 1 viimases lõigus. Nõukogu eurorühma töörühm väljendas toetust komisjoni ettepanekule
Montenegro lähenemise hindamise kohandatud raamistiku kohta.
96 See summa on praegu kättesaadav seitsmele liikmesriigile, moodustades 2023. aastal ligikaudu 2 % nende
liikmesriikide summaarsest SKPst. Ühinemisstsenaarium võib suurendada võimalike abisaajate arvu 16-ni, kuigi
see lisab peamiselt väiksemaid majandusi. See omakorda vähendaks maksebilansi toetamise süsteemi rahastamise
osakaalu võrreldes võimalike abisaajate summaarse SKPga. Võttes aga arvesse nii maksebilansi toetamise
mehhanismi kaitsemehhanismi olemust (st see on olemas ainult kriisi ajal) kui ka võimalike ELiga ühinevate riikide
majanduse üldist väiksust, ei näi olevat otsest vajadust ülemmäära suurendada.
97 See ei hõlma Ukrainale antavat erakorralist makromajandusliku finantsabi+, mida käsitletakse selle eripära ja
63
Laienemine tekitaks ka vajaduse piisavate vahendite järele komisjonis, et tegeleda muu hulgas
suurema arvu liikmesriikidega Euroopa poolaasta raames, uute liikmesriikide hoolika
järelevalvega makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames ning pideva kaasamise
ja võimaluse korral tehnilise abiga, pidades silmas reformitud eelarveraamistikku.
3.7.2 Poliitikalüngad, rakendamisriskid ja reformisuunad
Peamised puudujäägid ei ole seotud poliitikaga, vaid laienemisprotsessis osalevate riikide
valmisolekuga.
Jätkuv tehniline tugi on endiselt väga oluline (eelkõige hiljuti reformitud eelarveraamistikuga
vastavusse viimiseks), kuid tundub, et poliitikas ei ole vaja teha suuri muudatusi. Komisjon
võiks kooskõlas oma üldiste prioriteetidega uurida ka poliitika lihtsustamise võimalusi,
sealhulgas võimalust tagada majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamise järelmeetmena
määruste suurem järjepidevus. Lihtsamad eeskirjad hõlbustavad nende tõhusat kohaldamist nii
praegustes kui ka tulevastes liikmesriikides.
Nagu eespool selgitatud, on komisjon vahetuskursi ja pikaajalise intressimäära hindamiseks
Montenegro puhul, kes võttis enne ELiga ühinemist siseriikliku õiguse kohaselt ühepoolselt
kasutusele euro oma ainsa seadusliku maksevahendina, välja töötanud kohandatud lähenemise
hindamise raamistiku, mis on majanduslikult samaväärne teiste liikmesriikide suhtes
kohaldatava raamistikuga.
4. Vähese CO2 heitega majandus ja kestlik ühendatus
4.1 Kliima- ja heitkoguste vähendamise poliitika
Euroopa rohelises kokkuleppes on sätestatud, kuidas muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks
kliimaneutraalseks maailmajaoks, edendades majandust, parandades inimeste tervist ja
elukvaliteeti, hoolitsedes looduse eest ja jätmata kedagi kõrvale.98 Selleks et püsida kursis
Euroopa rohelises kokkuleppes seatud eesmärkidega, vähendada meie majanduse CO2 heidet ja
alandada energiahindu, esitas komisjon oma 2024.–2029. aasta prioriteetide raames puhta
tööstuse algatuse,99 et muuta meie tööstus konkurentsivõimeliseks ja luua kvaliteetseid
töökohti. Puhta tööstuse kokkuleppega koondatakse kliimameetmed ja konkurentsivõime ühte
üldisesse majanduskasvu strateegiasse koos kohustusega kiirendada süsinikuheite vähendamist,
taasindustrialiseerimist ja innovatsiooni, tugevdades seeläbi Euroopa vastupanuvõimet. Selles
kirjeldatakse konkreetseid meetmeid, et muuta CO2 heite vähendamine Euroopa tööstuse
kasvumootoriks, keskendudes energiamahukatele tööstusharudele ja puhtale tehnoloogiale.
ELi laienemine tugevdaks tema juhtpositsiooni CO2 heite vähendamisel ja võimendaks ELi
häält ülemaailmsel areenil, tugevdades ELi ülemaailmset panust kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamisse. ELi raamistik sisaldab ka vahendeid, millega jaotatakse kogu ELi
hõlmavad ja liikmesriikidevahelised jõupingutused, et liit saaks täita oma siduvad heitkoguste
vähendamise eesmärgid sellistes valdkondades nagu energiatõhusus ja taastuvenergia,
energiasektor ja energiamahukad tööstusharud, maakasutuse muutus ja metsandus. ELiga
võrreldes CO2-heite vähendamise varasemas etapis olevate riikide integreerimisega kaasneb
vajadus tagada õiglane ja tasakaalustatud mõju ja toetus praegustes ja tulevastes liikmesriikides,
kuid see toob kasu ka investeeringute ja tööhõive kasvu hoogustamisel uutes liikmesriikides.
ulatust arvestades eraldi.
98 COM(2019) 640 final.
99 COM(2025) 85 final.
64
4.1.1 Laienemise mõju kliima- ja heitkoguste vähendamise poliitikale
Laienemine võib märkimisväärselt mõjutada ELi õiguslikult siduvate kliimaeesmärkide
saavutamist ja heitkogustega kauplemise süsteemi, heitkoguste piiramise ja nendega kauplemise
mehhanisme, mis toetavad ELi majanduse ümberkujundamist kooskõlas selle
kliimaeesmärkidega.
ELi kliimaeesmärgid ja Euroopa kliimamäärus
Määruses (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik
(Euroopa kliimamäärus), on sätestatud ELi eesmärk saada kliimaneutraalseks hiljemalt 2050.
aastaks. Samuti seatakse selles vahe-eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030.
aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning nähakse ette kliimaeesmärgi
seadmine 2040. aastaks.
2024. aasta veebruaris esitas komisjon üksikasjaliku hinnangu EU 2040. aasta kliimaeesmärgi
kohta.100 2026. aasta märtsis võttis EL vastu101 Euroopa kliimamääruse muudatused, millega
kehtestati õiguslikult siduv 2040. aasta eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 90 %
võrreldes 1990. aasta tasemega. Alates 2036. aastast võib kvaliteetseid rahvusvahelisi ühikuid
kasutada kuni 5 % ulatuses ELi 1990. aasta netoheitest, et anda piisav panus ELi 2040. aasta
eesmärgi saavutamisse nii ambitsioonikal kui ka kulutõhusal viisil. Tulevane laienemine
mõjutab ELi erinevate üldiste eesmärkide saavutamist. Kui Euroopa Liiduga ühineks rohkem
riike, hõlmaksid ELi kliimaeesmärgid rohkem kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist. Üldiselt
võib sellel olla positiivne mõju ülemaailmsetele kliimaeesmärkidele, kuna rohkem riike
kohaldaks ambitsioonikaid kliimaalaseid õigusakte, mille tulemusel väheneks märkimisväärselt
kasvuhoonegaaside heide ja suureneks nende sidumine. Komisjon on avaldanud üksikasjalikud
hinnangud ELi kliimaeesmärkide mõju kohta.102 Hindamise ajal ei olnud veel võimalik hinnata
tulevase ühinemise mõju.
Laienemisprotsessis osalevatel riikidel on praegusest ELi keskmisest suurem CO2-mahukus.
Näiteks üle 60 % primaarenergia tootmisest Bosnias ja Hertsegoviinas ning Serbias pärineb
kooa l-st,103 samas kui ELi keskmine oli 2022. aastal ligikaudu 16 % primaarenergia tootmisest
tahketest fossiilkütustest. Laienemisprotsessis osalevate riikide integreerimine võib nende
heitkoguseid märkimisväärselt vähendada, tingimusel et nad investeerivad puhtasse energiasse
ja ajakohastavad oma taristut, et see vastaks ELi nõuetele. Lisaks peavad sellised investeeringud
jätkuma ka siis, kui neist saavad ELi liikmesriigid.
Laienemisprotsessis osalevate riikide praeguste heitkoguste ja prognooside põhjal on ELi 2030.
aasta eesmärk (-55% võrreldes 1990. aasta tasemega) endiselt saavutatav. Pärast 1990. aastat
toimunud märkimisväärse deindustrialiseerimise tõttu on laienemisprotsessis osalevad riigid
oluliselt vähendanud oma koguheidet. Samal ajal104 võivad kliimapoliitika vahendid, millel on
2030. aasta riiklikud eesmärgid, vajada kohandamist, et kajastada uute riikide kaasamist.
ELi 2040. aasta (90 %) ja 2050. aasta (kliimaneutraalsus) eesmärkide saavutamiseks võib
olla vaja muuta jõupingutuste jaotust praeguste ja/või uute liikmesriikide vahel, et tagada ELi
üldeesmärgi saavutamine. Ühinemine võib kaasa tuua eesmärkide saavutamiseks tehtavate
jõupingutuste ümberjaotamise vastavalt liikmesriikide suutlikkusele, nagu ka praegune
100 COM(2024) ja SWD(2024) 63.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2026. aasta 101 määrus (EL) 2026/667, millega muudetakse määrust
(EL) 2021/1119 seoses liidu 2040. aasta kliimaalase vahe-eesmärgi kehtestamisega.
102 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk (põhjalik analüüs, millega toetatakse teatist „Puhas planeet kõigi
jaoks“, COM(2018) 773; 2030. aasta kliimaeesmärk (2030. aasta kliimaeesmärgi kava mõjuhinnang, SWD(2020)
176); soovitatud 2040. aasta kliimaeesmärk (mõjuhinnang 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta, SWD(2024) 63).
103 Vt Rahvusvahelise Energiaagentuuri riikide leheküljed (nt Serbia ).
104 Nimelt jõupingutuste jagamise määrus – määrus (EL) 2018/842 ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja
metsanduse määrus – määrus (EL) 2018/841.
65
lähenemisviis kliimapoliitika vahendites koos paketi „Eesmärk 55“ riiklike eesmärkidega.
Liikmesriikide praegustele jõupingutustele avalduva mõju ulatus sõltub asjaomase
laienemisprotsessis osaleva riigi SKP-st ning tema heitkoguste suurusest ja
vähendamisvõimalustest ning nende kuludest.
Kuna 2040. aasta eesmärk on nüüd õiguslikult siduv, valmistab komisjon ette
poliitikaettepanekuid 2030. aasta järgse poliitikaraamistiku kohta, mis on105 vajalik 2040. aasta
eesmärgi saavutamiseks, võttes muu hulgas arvesse õiglust, tehnoloogianeutraalsust ja
kulutõhusust, ELi konkurentsivõime tugevdamist, õiglase ülemineku tagamist ja
keskkonnakestlikkuse parandamist. Mõju poliitikakujundamisele on märkimisväärne, kuid
tundub hallatav, kui laienemist võetakse asjakohaselt arvesse kliimapoliitika raamistiku
kavandamisetapis, sealhulgas seoses laienemise ajastuse ja järjestusega. Selles kontekstis on
oluline ka koostoime teiste poliitikavaldkondadega, nt energeetika, transpordi, tööstuse ja
põllumajandusega.
Euroopa kliimamääruses nõutakse ka, et asjaomased ELi institutsioonid ja liikmesriigid tagaksid
pidevad edusammud kohanemisvõime suurendamisel, vastupanuvõime tugevdamisel ja
kliimamuutuste suhtes haavatavuse vähendamisel. Liikmesriigid peavad rakendama riiklikke
kohanemisstrateegiaid ja -kavasid, neid korrapäraselt ajakohastama ja lisama nendega seotud
ajakohastatud teabe aruannetesse. Komisjon on vastu võtnud kliimamuutustega kohanemist
käsitleva liidu strateegia, mille läbivaatamisel tuleks kaaluda laienenud ELi. Komisjon töötab
välja Euroopa kliimakerksuse ja riskijuhtimise uut integreeritud raamistikku, mis võetakse
eeldatavasti vastu 2026. aasta teisel poolel.
ELi heitkogustega kauplemise süsteem
Tulevase laienemise üldine mõju ELi heitkogustega kauplemise süsteemile (ELi HKS –
direktiiv 2003/87/EÜ) on eeldatavasti märkimisväärne, kuna uued riigid peavad süsteemiga
ühinema, kui nad on ELi liikmesriigid. ELi HKS on ELi kliimamuutuste vastu võitlemise
poliitika nurgakivi, vähendades kulutõhusalt kasvuhoonegaaside heidet. See põhineb piiramise
ja kauplemise põhimõttel. Süsteem võimaldab lubatud heitkoguse ühikutega kauplemist, nii et
hõlmatud tegevuste koguheide jääb piirmäära piiresse ja heitkoguste vähendamiseks saab
kasutada kõige vähem kulukaid meetmeid. ELi HKSi praegune (neljas) etapp kestab 2021.
aastast 2030. aastani. Selleks perioodiks on EL seadnud eesmärgiks vähendada
kasvuhoonegaaside heidet 62% võrreldes 2005. aasta tasemega. Süsteemi kohaldatakse
elektrijaamade, paljude energiamahukate tööstussektorite, ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna
siseste lendude ning Šveitsi ja Ühendkuningriiki suunduvate lendude ning meretranspordi
suhtes. 2026. aasta juulis tegi komisjon ettepaneku muuta106 HKSi direktiivi, et muuta süsteem
ELi konkurentsivõime innovatsiooni- ja investeerimismootoriks, toetades samal ajal jätkuvalt
ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamist.
Loodud on uus eraldiseisev HKS (edaspidi „HKS2“), mis hõlmab alates 2028. aastast CO2
heidet, mis tuleneb kütuse põletamisest hoonetes, maanteetranspordis ja muudes sektorites, mis
vastavad tööstustegevustele, mida olemasolev HKS ei hõlma (edaspidi „HKS1“).
Uute riikide lisamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tooks kaasa suurema CO2-turu,
mis hõlmab nii suuremat pakkumist kui ka suuremat nõudlust LHÜde järele. 2020. aastal107
105 Komisjon tegi 2026. aasta juulis ettepaneku ajakohastada ELi HKSi direktiivi. ELi kliimapoliitika raamistiku
riiklikud eesmärgid ja paindlikkusmeetmed tuleb läbi vaadata 2026. aasta neljandas kvartalis.
106 KOM (2026) 616.
107 Energiaühendus on rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab ELi ja üheksat naabruses asuvat
laienemisprotsessis osalevat riiki või potentsiaalset kandidaatriiki, et luua õiguslikult siduval raamistikul põhinev
integreeritud piirkondlik energiaturg. Energiaühenduse üheksa lepinguosalist on Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina,
Põhja-Makedoonia, Kosovo, Montenegro ning Serbia, Gruusia, Moldova ja Ukraina.
66
moodustas HKS1ga hõlmatud samaväärsete sektorite (paiksed käitised) kasvuhoonegaaside
heide energiaühenduse osalisriikides ligikaudu 19 % ELi HKS1 paiksete käitiste heitest. Uute
ELi riikide lisamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi suurendaks oluliselt turu suurust,
kuigi selline kasv sõltub ELiga ühinevatest riikidest (Ukraina moodustab suure osa nendest
heitkogustest) ja ühinemise ajast.
ELi HKSi laiendamise mõju riikidele, kus majandusareng ja CO2-heite vähendamine on vähem
arenenud, tuleb hoolikalt hinnata nii uutele liikmesriikidele avalduva mõju kui ka ELi HKSile
avalduva mõju seisukohast. See hõlmab mõju turu toimimisele, ambitsioonikusele ja CO2
hinnale, arvestades, et esialgsed vähendamiskulud on uutes ELi riikides eeldatavasti väiksemad
kui ülejäänud ELis. Sellist mõju ei ole seni analüüsitud ja see nõuab nii kvalitatiivset kui ka
kvantitatiivset hindamist. Mõju varieeruks ka sõltuvalt sellest, millised riigid ELiga ühinevad,
kusjuures suuremat mõju oodatakse suuremate riikide integreerimisest ja riikidest, mille
majandus on väga CO2-mahukas. Lisaks on oluline ajastus: mida hiljem integreeritakse ELi
HKSi, seda suurem on oht, et CO2-heite vähendamisel tekib lõhe praeguste ELi HKSis
osalejatega.
Laienemine nõuab piirmäära läbivaatamist, et hõlmata heitkogused, mis tulenevad ELi HKSiga
hõlmatud tegevusest uutes liikmesriikides, ning sellega seotud muudatused
turustabiilsusreservis ja muudes HKSi põhielementides, nagu kasvuhoonegaaside heite
ülekandumise vastane kaitse ja turujärelevalvemeetmed. Lisaks tuleks läbi vaadata
heitkogustega kauplemise süsteemi tulude jaotus ja olemasolevad solidaarsusmehhanismid ELi
heitkogustega kauplemise süsteemi raames. See on eeldatavasti oluline aspekt, mis mõjutab nii
uusi kui ka praeguseid liikmesriike.
Uutes ELi riikides on vaja tugevat haldussuutlikkust, et kehtestada, rakendada ja nõuetekohaselt
jõustada ELi HKSi käsitlevad õigusaktid, eelkõige kasvuhoonegaaside heitkoguste seire,
aruandluse, tõendamise ja tõendajate akrediteerimise eeskirjad, tagada LHÜde tagastamine,
hallata liidu registri kontosid ja LHÜde tasuta eraldamise eeskirju. Samuti on asjaomaste
finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide (ELi HKSi LHÜd on finantsinstrumendid) rakendamine
ja jõustamine eeltingimus, et vältida turukuritarvitusi, rahapesu ja muid kuritarvitusi laiendatud
ELi HKSis.
Laienemise mõju ELi heitkogustega kauplemise süsteemile merendussektoris oleks
mitmetahuline. Keskkonna seisukohast aitaks see vähendada heitkoguseid ja minna üle
keskkonnahoidlikumatele merendustavadele. Majanduslikult võib see ergutada investeeringuid
energiatõhusatesse tehnoloogiatesse ja säästvamatesse tavadesse, aidates moderniseerida
laevastikku ja merendussektorit üldiselt ning parandada tööstuse konkurentsivõimet. Poliitiliselt
annaks see märku laiemast pühendumusest ELi kliimaeesmärkide saavutamisele ja edasisele
vastavusse viimisele ELi määrustega. Laienemine avaldaks tõenäoliselt märkimisväärset mõju
nii ELi HKSi direktiivile kui ka seire-, aruandlus- ja kontrollimäärusele merendussektoris.
Oodata on laevade heitkoguste suuremat hõlmatust, põhjalikumat andmete kogumist (seotud
haldussuutlikkuse vajadusega) ja rangemaid vastavusmeetmeid.
Nii lennunduse HKSi kui ka üldise ELi HKSi puhul avaldaks laienemine positiivset mõju
ülemaailmsetele kliimaeesmärkidele ja vähendaks kasvuhoonegaaside heite ülekandumise /
konkurentsimoonutuste ohtu, kuid see võib nõuda ELi kliimapoliitika ümberkujundamist.108
F-gaaside ja osoonikihti kahandavate ainete määrused
Tulevase laienemise mõju fluoritud kasvuhoonegaaside (F-gaaside) määrusele (määrus (EL)
2024/573) ja osoonikihti kahandavate ainete määrusele (määrus (EL) 2024/590) on
108 Näiteks vaadeldakse mõjuhinnangu toetuslepingus rahvusvahelisi partnereid üldiselt ning erilist tähelepanu
pööratakse tulevastele laienemisprotsessis osalevatele riikidele, sealhulgas uuritakse, kuidas hõlbustada nende
riikide ühinemist HKSiga.
67
eeldatavasti väike ja nõuab tehnilisi kohandusi (ELi lähtetaseme ümberarvutamine; piiratud arv
täiendavaid ettevõtjaid, kes tuleks registreerida), kuid poliitikat ei muudeta. Laienemine
mõjutaks positiivselt ülemaailmseid ambitsioone. Tõhusa piirikontrolli tagamiseks oleks vaja
tõhustatud koostööd tolliga ja see oleks kasulik.
CO 2 standardid sõidukitele, kütuse kvaliteet, autode märgistamine
Sõidukite CO2 heite norme käsitlevate eeskirjade (määrus (EL) 2019/631 ja määrus (EL)
2019/1242), kütusekvaliteedi direktiivi (direktiiv 98/70/EÜ) ja autode märgistamise direktiivi
(direktiiv 1999/94) eesmärk on aidata kaasa maanteetranspordisektori CO2 heite
vähendamisele, saavutada ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid 2030. aastaks
ja pärast seda ning aidata saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärke. Autotööstuse paketi algatuse
raames vaadatakse praegu läbi CO2 standardeid ja autode märgistamise eeskirju, et toetada
tööstust üleminekul heiteta liikuvusele, säilitades samal ajal kliimaeesmärgid ja pakkudes ELi
tööstusele suuremat paindlikkust. Laienemine avaldaks positiivset mõju ambitsioonidele.
Kliima seisukohast võiks sõidukite CO2 heite normide ulatuslikum rakendamine tuua kaasa
CO2 heite edasise vähendamise maanteetranspordisektoris ja kiirendada üleminekut heitevabale
liikuvusele uutes liikmesriikides. Majanduslikult võib laienemine hoogustada investeeringuid
heitevabasse liikuvustehnoloogiasse, sealhulgas taristusse, aidata moderniseerida sõidukiparki
ja muuta nende autotööstus konkurentsivõimelisemaks.
Laienemise mõju poliitikale, millega kehtestatakse CO 2 standardid sõidukitele, on eeldatavasti
väike. Laienemine ei nõuaks sõidukite CO2 heite normide muutmist, kuid see mõjutaks
rakendamist, sest aruandvaid asutusi oleks rohkem, ELi sõidukipargis oleks rohkem sõidukeid
ja sõidukitootjaid, kelle suhtes norme kohaldataks. See tähendaks komisjoni ja Euroopa
Keskkonnaameti (EEA) halduskoormuse mõningast suurenemist. Samuti eeldatakse, et uute
liikmesriikide ühinemisel on väike mõju kütusekvaliteedi direktiivile ja autode märgistamise
direktiivile, mis piirdub rakendamisega, sealhulgas laiendatud järelevalve ja aruandlusega, mis
tähendab täiendavaid vahendeid komisjonis ja Euroopa Keskkonnaametis.
Kliimamuutustele vastupanu võime ja riskijuhtimine on konkurentsivõimelise, turvalise ja jõuka
ELi jaoks üliolulised. Kliimamuutuste mõju silmas pidades peavad EL ja liikmesriigid
suurendama suutlikkust kohaneda, tugevdada õiglast vastupanuvõimet ja vähendada
haavatavust ning see on veelgi olulisem laienemisprotsessis osalevate riikide jaoks, kes on
Euroopas bioloogilise mitmekesisuse vähenemise, saaste ja kliimamuutuste mõju suhtes kõige
haavatavamad.
ELi rahvusvahelised kohustused
ELi eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, nagu on sätestatud Euroopa
kliimamääruses, on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, mille osalised EL ja selle
liikmesriigid eraldi on. Kõik laienemisprotsessis osalevad riigid on Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja Pariisi kokkuleppe
osalised, välja arvatud Kosovo, ning neil on riiklikult kindlaksmääratud panused. Laienemine
mõjutaks ELi rahvusvahelisi kliimakohustusi, mis on seotud näiteks ÜRO kliimamuutuste
raamkonventsiooni, Pariisi kokkuleppe ja Montreali protokolliga, ning avaldaks positiivset
mõju ülemaailmsetele kliimaeesmärkidele. Eespool kirjeldatud riskid, mis on seotud ELi
eesmärkidega, kehtivad siiski ka nende lepingute kohaste ELi panuste täitmisel, nt Pariisi
kokkuleppe alusel riiklikult kindlaksmääratud panuste saavutamisel.
Uute liikmesriikide ühinemisel ELiga muutuks nende staatus rahvusvahelises/ÜRO kontekstis.
EL ja selle liikmesriigid on kõik ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe
kohustuste kohaselt arenenud riigid, samas kui enamikku laienemisprotsessis osalevaid riike
peetakse arenguriikideks. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe
kohaldamisel ei käsitataks uusi ELi liikmesriike enam kliimameetmete rahastamise saajatena
ning eeldatakse, et nad panustavad rahastajatena kliimameetmete rahastamisse, sealhulgas
68
Pariisi kokkuleppe alusel kokku lepitud ühiste kvantifitseeritud eesmärkide saavutamisse.
Laienemine avaldaks positiivset mõju ELi seisukohale kliimaläbirääkimistel, kuna EL kõneleks
suurema arvu riikide nimel. ELi laiendamine mõjutaks ka tema mõju ÜRO geograafilistes
rühmades, eriti kui ainult109 ÜRO Ida-Euroopa rühma 23 liikmest ei oleks ELi liikmesriigid.
ELi laienemisel oleks positiivne mõju ELi rollile rahvusvahelistes organisatsioonides, kuna see
suurendaks häälte mitmekesisust, tugevdaks ELi kollektiivset positsiooni ja hääleõigust ning
laiendaks ELi suutlikkust toetada rangemaid kestlikke regulatiivseid standardeid. Laienenud
liidul võib olla veelgi suurem mõjuvõim, et nõuda Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis
(IMO) ja Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO) ambitsioonikaid
ülemaailmseid standardeid seoses CO2 heite vähendamise ja kliimamuutustega.
Eelarveaspektid
Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 raames on oluline tagada ELi
kliimaprioriteetide piisav rahastamine uutes liikmesriikides, et tagada heitkoguste vähendamine
kõigis majandussektorites ning suurem vastupanuvõime ja kohanemine kliimamuutuste
negatiivse mõjuga. Selle rahastamisega toetataks muu hulgas taastuvenergia tootmise
arendamist, energiatõhususe parandamise meetmeid, sealhulgas vastupidavate võrkude
arendamist, eelkõige soojuselektrijaamade dekomisjoneerimiseks, kaevanduste sulgemist,
tööstuse ajakohastamist ja CO2 heite vähendamist, transpordi CO2 heite vähendamist ja varajasi
hoiatusi, õiglase ülemineku meetmeid ning kliimaga seotud ohtudega (muu hulgas üleujutused,
kuumalained ning metsa- ja maastikupõlengud) kohanemise ja neile vastupanuvõime
suurendamise meetmeid. Kuigi seda mõju eelarvele on üksikasjalikumalt kirjeldatud käesoleva
töödokumendi teistes jagudes, viitavad allpool esitatud eelarveaspektid ELi heitkogustega
kauplemise süsteemi konkreetsetele fondidele.
Oluline roll on ka innovatsioonifondil, moderniseerimisfondil, kliimameetmete sotsiaalfondil ja
tulevikus tööstuse süsinikuheite vähendamise pangal, nagu pakuti välja HKSi läbivaatamisel
2026. aasta juulis. Neid vahendeid rahastatakse täielikult ELi HKS 1 raames ja kliimameetmete
sotsiaalfondi puhul peamiselt ELi HKS 2 tuludest. Komisjoni mitmeaastase finantsraamistiku
ettepanekuga ei muudeta kliimameetmete innovatsioonifondi rahastamist sihtotstarbelisest
välistulust ELi eelarvesse. 2028. aastal lisatakse kliimameetmete sotsiaalfond siiski riiklikesse
ja piirkondlikesse partnerluskavadesse.
Direktiiviga 2003/87/EÜ loodud innovatsioonifondi eesmärk on toetada innovatsiooni vähese
CO2 heitega tehnoloogia ja protsesside valdkonnas kõigis liikmesriikides. Heitkogustega
kauplemise süsteemi direktiivi kohaldamine uute liikmesriikide suhtes tooks kaasa selle, et
rohkem riike muutuks innovatsioonifondi jaoks abikõlblikuks, kuna nende uute liikmesriikide
projektid muutuksid abikõlblikuks. Mõju innovatsioonifondi suurusele oleks proportsionaalne,
kuna selle vahendid on HKSi direktiivis kindlaks määratud LHÜde alusel. Konkreetsed arvud
laienemise mõju kohta fondile ei ole siiski kättesaadavad. Selle mõju hindamine on keeruline,
kuna on vaja tugineda eeldustele turusuundumuste kohta, nagu CO2 hind ja muud
poliitikategurid, nagu innovatsioonifondi üle kantud piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi (CBAM) LHÜde maht.
Moderniseerimisfond loodi ka HKSi direktiiviga, et toetada energiasüsteemide ajakohastamist
ja energiatõhususe parandamist 13 väiksema sissetulekuga ELi liikmesriigis.110 Toetust saavad
liikmesriigid ja rahaliste vahendite jaotus nende vahel on sätestatud HKSi direktiivis. Seega
tuleks otsustada, kas ja mil määral peaks mõni uus liikmesriik sellest kasu saama. Praegu
puuduvad hinnangud laienemise mõju kohta fondile.
109 Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene ja Venemaa Föderatsioon.
110 Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Kreeka, Horvaatia, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja
Slovakkia.
69
Uued liikmesriigid osalevad uues HKSis, mis hõlmab hooneid, maanteetransporti ja muid
sektoreid (HKS2), mis hakkab ELis kehtima alates 2028. aastast, ning seega osalevad nad ka
kliimameetmete sotsiaalfondis, andes sellesse oma panuse ja saades sellest kasu. Ühinemise
ajastus on oluline, sest kliimameetmete sotsiaalfond on loodud ajavahemikuks 2026–2032.
Seega ei mõjuta ükski pärast 2032. aastat toimuv laienemine kliimameetmete sotsiaalfondi. Kuid
2032. aasta lõppkuupäev võib muuta kliimameetmete sotsiaalfondi rakendamise keeruliseks, kui
uued liikmesriigid ühinevad ELiga enne käesoleva kümnendi lõppu, kuna nad peavad fondile
juurdepääsuks tugevdama riigisiseseid süsteeme.
Kliimameetmete sotsiaalfondis osalevad kõik ELi liikmesriigid. Seega suurendaks laienemine
sama põhimõtte kohaldamisel kliimameetmete sotsiaalfondis osalevate riikide arvu. Kuna
kliimameetmete sotsiaalfondi rahastatakse HKS2 LHÜde enampakkumisel müümisest saadava
tulu koondamisest, mida rakendavad ka uued liikmesriigid, saadakse neile laekuvad vahendid
osaliselt samades riikides teenitud tulust. Kliimameetmete sotsiaalfondi vahendite eraldamise
metoodikaga tagatakse siiski, et vahendid jaotatakse ümber väiksema sissetulekuga
liikmesriikidele, kellel on suuremad energia-, transpordi-, vaesuse ja elanikkonna kokkupuute
probleemid (põhineb energiaostuvõimetuse ja liikuvusvaesuse näitajatel ning kogurahvatulu
kohandamisel, vt metoodika kliimameetmete sotsiaalfondi määruse II lisas).
Lõpetuseks tuleb märkida, et kliimameetmete sotsiaalfondi määrus sisaldab kohustust lisada
kliimameetmete sotsiaalfond 2027. aasta järgsesse mitmeaastasesse finantsraamistikku, kui
lepitakse kokku HKSil põhinevates omavahendites (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse
artikli 27 lõige 4). Komisjoni 2025. aasta ettepanekus uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta
aastateks 2028–2034 tehakse ettepanek, et kliimameetmete sotsiaalfondi rahastamine jääks
HKS2 sihtotstarbeliseks välistuluks, samal ajal kui kliimameetmete sotsiaalfond lisatakse
kavandatud riiklikesse piirkondlikesse ja partnerluskavadesse eraldi peatükki. Kliimameetmete
sotsiaalfondi vahendite eraldamine liikmesriikidele ei muutuks.
4.1.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid
Üldiselt saab ELi kliimapoliitikat laiendada uutele liikmesriikidele, ilma et oleks vaja täita
märkimisväärseid lünki ELi õigusaktides. See kehtib eelkõige ELi kliimaalaste õigusaktide
puhul, mis on seotud ühtse turu sätetega, mille puhul laienemine laiendaks kohaldatavate
eeskirjade, standardite ja eesmärkide kohaldamisala – sõiduautode ja kaubikute ning
raskeveokite CO2 normid, F-gaaside määrus, osoonikihti kahandavate ainete määrus või
kütusekvaliteedi direktiiv.
Sellest hoolimata tuleb laienemisprotsessis osalevates riikides ELi süsteemide rakendamiseks ja
järelevalveks luua märkimisväärsed juhtimis-, haldus- ja tehnilised eksperditeadmised. Need
lüngad rakendamises ja jõustamises on laienemisprotsessis osalevates riikides praegu
märkimisväärsed ja need tuleb kõrvaldada. Kuna laienemisprotsessis osalevate riikide
ametiasutustel on oluline roll teatavate CO2 heite vähendamise poliitikameetmete rakendamisel,
on nende riiklike süsteemide arendamine, ajakohastamine ja ohutu digiteerimine vajalik, et nad
saaksid nõuetekohaselt täita regulatiivseid nõudeid.
Halduskulud on eeldatavasti samuti märkimisväärsed ja neid tuleb iga laienemisprotsessis
osaleva riigi ühinemisprotsessis arvesse võtta. See on eriti oluline nii ELi kui ka
laienemisprotsessis osalevate riikide suuremate järelevalve- ja nõuete täitmisega seotud kulude
ning vajalike taristu- ja loasüsteemide, -organisatsioonide ja -asutustega liitumise kulude
seisukohast, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil. Laienemisprotsessis osalevad riigid saavad
juba praegu kasu Euroopa haridusruumi eksperditeadmistest ja võrgustikust, kuna kuus Lääne-
Balkani partnerit, Moldova ja Ukraina kuuluvad Euroopa haridusruumi koostööd tegevate
riikide hulka. Juurdepääs Euroopa haridusruumi liikmetele kättesaadavatele võrgustikele ja
eksperditeadmistele suurendaks märkimisväärselt laienemisprotsessis osalevate riikide
70
suutlikkust saada kasu Euroopa haridusruumi tööst ja olla tihedalt seotud ELi süsteemidega.
Poliitika puhul, millega määratakse kindlaks eesmärgid ja kohustused liikmesriikide tasandil ja
ELi heitkogustega kauplemise süsteem, tuleb kõik lüngad, mis on seotud uute liikmesriikide
vastavate eesmärkide ja kohustuste kindlaksmääramisega, kõrvaldada ühinemise ajal.
Mis puudutab ELi HKSi, siis kuigi CO2 hinnastamine toob eeldatavasti kaasa investeeringute
suurenemise ja tööhõive netokasvu uutes liikmesriikides, kaasnevad sellega sotsiaalsed ja
majanduslikud tagajärjed riikidele, kes on CO2 heite vähendamise varasemas etapis. See võib
nõuda kohandatud lahendusi, et tagada nende sujuv integreerimine ühinemisel ja leevendada
ELi kõrge CO2 hinna mõju nende majandusele, tagades samal ajal puhtale energiale
üleminekust saadava kasu, võimaluste ja koormuse õiglase jaotamise kogu ELis. ELi HKSi
solidaarsusmehhanismid tuleb võib-olla uuesti läbi vaadata. Lisaks võib ebapiisav
haldussuutlikkus ELi heitkogustega kauplemise süsteemi käsitlevate õigusaktide rakendamiseks
ja jõustamiseks uutes liikmesriikides kujutada endast olulist ohtu ELi CO2-turu terviklikkusele.
4.1.3 Reformisuunised
Pidades silmas eespool kindlaks tehtud poliitikalünki ja riske, võib kaaluda mitmeid
reformisuuniseid. ELi peamisi kliimaalaseid õigusakte (ja rakendusakte) on vaja mitu korda läbi
vaadata, et kajastada uute liikmesriikide ühinemist.
HKSi direktiiv: Tõenäoliselt oleks vaja teha HKSi direktiivis mitu muudatust. Piirmäär (oluline
element, mis määrab ambitsioonikuse ja CO2 hinna) tuleks läbi vaadata, et see hõlmaks uute
liikmesriikide heitkoguseid. Sellega seoses võib olla vaja muuta turustabiilsusreservi ja
kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastaseid meetmeid. Turujärelevalve on oluline aspekt,
et tagada süsteemi terviklikkus (st muu hulgas rahapesuvastased kaitsemeetmed ja turuga
manipuleerimise vältimine). Solidaarsusmehhanismid võib olla vaja läbi vaadata, nt
olemasolevate mahtude suurendamine ning moderniseerimisfondi ja kliimameetmete
sotsiaalfondi muudatused.
Jõupingutuste jagamise määrus: Liidu jõupingutuste jagamise määruse 2030. aasta eesmärgi
saavutamine on kõigi 2030. aasta eelsete ühinemiste seisukohast oluliste riiklike jõupingutuste
tulemus. Selleks et vältida kogu ELi hõlmava eesmärgi muutmist ja praeguse 27 liikmesriigi
eesmärkide üle uute läbirääkimiste pidamist,111 võiks pragmaatiline lähenemisviis olla
vabastada uued liikmesriigid jõupingutuste jagamise määrusega ühinemisest enne 2030. aastat
ja seada neile individuaalsed ajutised 2030. aasta eesmärgid, muutes olemasoleva jõupingutuste
jagamise määruse raamistiku muutmise tarbetuks, tagades samas, et uuel liikmesriigil on oma
kohandatud ja eraldi panus jõupingutustesse, et aidata kaasa ELi eesmärkide saavutamisele.
LULUCFi määrus: Jõupingutuste jagamise määruse puhul võib 2030. aasta eelsel ühinemisel
olla märkimisväärne mõju, kuna see nõuaks eesmärkide seadmist uutele liikmesriikidele, aidates
kaasa ELi maapõhise süsiniku netosidumise eesmärgi saavutamisele. Kaaluda võiks sama
lähenemisviisi nagu eespool nimetatud jõupingutuste jagamise määruse puhul, st paralleelsete
ja ajutiste 2030. aasta eesmärkide seadmist uutele liikmesriikidele, kes ühinevad ELiga enne
2030. aastat.
Juhtimismäärus: Laienemisprotsessis osalevad riigid kui energiaühenduse lepinguosalised
juba rakendavad määruse kohandatud versiooni. 2030. aasta raamistiku kohaldamisel võib
selleks, et tagada vastavus ELi kavandamis- ja aruandluskohustustele, olla vaja energialiidu ja
kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse sätteid ühinemislepingu kaudu ajutiselt kohandada
111 Uue liikmesriigi lisamine nõuaks ka nende käitiste kindlakstegemist, mille suhtes sellistes riikides kohaldataks
HKS1, nende uute liikmesriikide jõupingutuste jagamise määruse kohaste heitkoguste kindlaksmääramist
jõupingutuste jagamise määruse kohastes sektorites 2005. aastal ning uutele liikmesriikidele aastaks eraldatud
heitkoguste kindlaksmääramist kuni 2030. aastani.
71
uutele liikmesriikidele kohandatud viisil (nt kehtestades ad hoc tähtaja, mille jooksul uus
liikmesriik peab pärast ühinemist esitama oma lõimitud riikliku energia- ja kliimakava). See on
eriti oluline, kuna energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlev määrus on seotud muude
ELi määrustega, eelkõige maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määruse,
jõupingutuste jagamise määruse, taastuvenergia direktiivi ja energiatõhususe direktiiviga.
Fluoritud kasvuhoonegaaside määrus: Vajalik on ELi lähtetaseme ümberarvutamine ja
piiratud arvu ettevõtjate registreerimine (tehniline menetlus, mis ei too kaasa poliitilisi
muudatusi). Tõhusa piirikontrolli tagamiseks oleks vaja tõhustatud koostööd tolliga.
Kuna 2030. aasta järgse ELi kliimapoliitika raamistiku üksikasjad ei ole ELi 27 liikmesriigi
jaoks veel kindlaks määratud ja kliimaalaste õigusaktide põhielemendid tuleb läbi vaadata 2026.
aastal, peaks liidu kliimapoliitika püüdma võimaluste piires arvesse võtta laienenud liidu
perspektiivi ja sellest tulenevat jõupingutuste ümberjaotamist. Komisjoni 2024.–2029. aasta
prioriteetides kuulutati välja uus puhta tööstuse kokkulepe, mis sisaldab konkreetseid
meetmeid, et muuta CO2 heite vähendamine Euroopa tööstuse kasvumootoriks. Puhta tööstuse
kokkulepe keskendub peamiselt kahele omavahel tihedalt seotud sektorile: energiamahukad
tööstusharud ja puhas tehnoloogia, mille põhielement on ringlus. Selles märgitakse, et
laienemisprotsessis osalevate riikide järkjärguline integreerimine ühtsele turule on üks
konkurentsivõimelise majanduse jaoks vajalik horisontaalne võimaldaja. Laienemisega seotud
aspekte tuleb üksikasjalikult arvesse võtta puhta tööstuse kokkuleppe raames välja kuulutatud
poliitikavaldkondade analüütilises ettevalmistustöös.
4.2 Energiapoliitika
Euroopa Liidu energiapoliitika keskmes on inimestele ja ettevõtjatele kindla, taskukohase,
tõhusa ja puhta säästva energiavarustuse tagamine, nagu on rõhutatud hiljutises taskukohase
energia tegevuskavas.112 Peamised prioriteedid on investeerimine puhtasse energiasse,
energiatõhususe parandamine, süsteemi paindlikkuse suurendamine, fossiilkütustest sõltuvuse
vähendamine ja energiaallikate mitmekesistamine, et vähendada ühepoolset sõltuvust
konkreetsetest tarnijatest, eelkõige Venemaa fossiilkütustest ja tuumkütusest. Need eesmärgid
on kooskõlas ELi eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Tuumaenergia
jätkab vähese CO2-heitega energia pakkumist ELis liikmesriikides, kes otsustavad seda
kasutada, täiendades taastuvenergiat. Taastuvate energiaallikate osas suurendatakse
läbivaadatud taastuvenergia direktiiviga ELi siduvat taastuvenergia eesmärki 2030. aastaks
vähemalt 42,5 %-ni energiaallikate jaotuses, püüdes jõuda 45 %-ni. Tuumasektoris
mitmekesistavad ELi liikmesriigid kooskõlas kavaga „REPowerEU“ oma tuumkütuse
väärtusahelaid, et vältida sõltuvust ühest tarnijast. Ukraina on mitmekesistanud oma tuumkütuse
väärtusahelat Venemaast eemale ja saab oma tuumkütuse alternatiivselt tarnijalt. Omamaiste
väärtusahelate arendamine on oluline ka ELi jaoks ning see on käimas kõrgetasemelise
tuumatehnoloogia, näiteks väikeste moodulreaktorite jaoks, näiteks Euroopa väikeste
moodulreaktorite arendamise ja kasutuselevõtu strateegia113 ning Euroopa väikeste
moodulreaktorite tööstusliidu kaudu.
Samuti on Euroopa Liit seadnud prioriteediks kiirema elektrifitseerimise, nagu on sätestatud
elektrifitseerimise tegevuskavas nr .114 See sisaldab soovituslikku eesmärki suurendada
elektrifitseerimist 2040. aastaks 46 %-ni, mida hinnatakse 2030. aasta järgse energialiidu paketi
kontekstis. Taskukohase energia tegevuskava järelmeetmena on alustatud tööd ka ELi tasandi
kolmepoolsete kokkulepetega. Need lepingud koondavad konkreetse energiasektori asjaomased
osalejad mittesiduvate kohustuste kogumi ümber, et luua investeerimiskliima, mis toetab
112 COM(2025) 79 final.
113 KOM (2026) 117.
114 KOM (2026) 595.
72
asjaomaste sidusrühmade jaoks kulutõhusat energiatootmist, usaldusväärset energiavarustust ja
pikaajalist majanduskasvu. Esimene leping allkirjastati 2026. aasta juunis, et toetada energia
salvestamise arendamist pikemas perspektiivis.115
ELiga ühineda soovivate riikide jaoks on ELi energiapoliitikaga vastavusse viimine
integratsiooni, CO2 heite vähendamise ja energiajulgeoleku seisukohast väga oluline.
Energiaühendusel on selles protsessis keskne roll. ELi energiaalaste õigusaktide
vastuvõtmisega kohustuvad energiaühenduse lepinguosalised looma stabiilse õigusraamistiku,
meelitama ligi investeeringuid, suurendama energiajulgeolekut ja kiirendama CO2 heite
vähendamist. See raamistik annab neile ka võimaluse ühineda ELi elektriturgudega enne
ühinemist (nt elektrienergia integreerimise pakett võimaldab turgude ühendamist ELiga).
Lisaks kohaldavad energiaühenduse lepinguosalised järk-järgult ka varustuskindlust käsitlevat
ELi acquis’d. See aitab tagada ELi liikmesriikidega võrreldava valmisoleku, riskihindamise ja
kriisidele reageerimise taseme, vähendades seeläbi tarnekindluse riske laienemispiirkonnas ning
vähendades ELi enda varustuskindlusele avalduva ülekanduva mõju või doominoefekti
tõenäosust. Lisaks on laienemisprotsessis osalevate riikide õigusaktide vastavusse viimine
Euratomi acquis’ga alanud vastavate stabiliseerimis- ja/või assotsieerimislepingute alusel ning
edeneb ühinemisläbirääkimiste raames. See hõlbustab ühinemisprotsessi ning aitab kaasa
integreeritumale ja vastupidavamale Euroopa energiaturule.
Laienemine on võimalus energia siseturu jaoks. Suurem ja integreeritud energiasüsteem toob
kasu kõigile, sealhulgas parandab süsteemi energiatõhusust, suurendab konkurentsivõimelist
tootmisvõimsust ja süsteemi kulutõhusat paindlikkust. Lisaks saab suurem EL parandada ühtse
turu toimimist ja vähendada sõltuvust välistest energiaallikatest, võttes arvesse
laienemisprotsessis osalevate riikide taastuvenergia potentsiaali. Laienemine edendab ka
piiriülest taristukaubandust ja energiavooge, tugevdades Euroopa energiajulgeolekut suurema
ühendatuse ja kestlikkuse kaudu laiemas geograafilises piirkonnas. ELi energiasüsteemile tuleks
kasuks vähese CO2 heitega ja väikese piirkuluga energia suurem kättesaadavus, mis aitaks kaasa
nii ELi energiasüsteemi taskukohasusele, CO2 heite vähendamisele kui ka vastupanuvõimele.
Suurema mastaabi tõttu võib laienenud EL suurendada võimalusi toota ühtsel turul
nullnetotehnoloogiaid ja nende komponente, vähendades sõltuvust.
Laienemisprotsessis osalevate riikide loodusvarad, kvalifitseeritud tööjõud ja akadeemilised
süsteemid võivad aidata kaasa puhtale energiale üleminekule ning pikas perspektiivis tugevdada
ka ELi majanduslikku vastupanuvõimet ja ELi ettevõtete konkurentsivõimet tarneahelates.
Lisaks suureneb laienemisega ELi suurus ja mõju, kuna uued liikmed saavad täiel määral kasu
maagaasi nõudluse koondamise ja ühisostude võimalustest ning vesinikuturu arendamise
toetusmehhanismist. Samal ajal tekiksid laienemisega seoses uued probleemid, mis on seotud
fossiilkütustest, eelkõige kivisöest, ja Venemaa gaasist sõltuvuse järkjärgulise kaotamisega.
Laienemisprotsessis osalevate riikide valmisolek on keskse tähtsusega, et tagada ELi ühtsel turul
vajalikud võrdsed tingimused ja teha edusamme ELi energiasektori CO2 heite vähendamisel
järgmiste meetmete kaudu:
• õigusaktide nõuetekohane rakendamine ja tõhus jõustamine; • reguleerivate asutuste sõltumatus ja tõhusus ning • hea valitsemistava ja koostöö kõigi asjaomaste asutuste vahel, et ennetada pettusi ja
korruptsiooni kooskõlas ELi energia-, kliima- ja konkurentsipoliitika ning vastavate õigusaktidega.
Energiaturu likviidsuse parandamiseks on vaja parandada energiasektori juhtimist ja arendada
konkurentsivõimelisi energiaturge laienemisprotsessis osalevates riikides. See võimaldab uutel
turuletulijatel, puhastel tehnoloogiatel ja oskusteabel ning meelitab ligi vajalikke
115 https://energy.ec.europa.eu/strategy/affordable-energy/eu-level-tripartite-agreements_et
73
investeeringuid.
• .2.1 Laienemise mõju ELi energiapoliitikale ja poliitikalüngad
Energiaga seotud heitkoguste vähendamise eesmärkide poliitika
Laienemisel on eeldatavasti märkimisväärne mõju 2030. ja 2040.116 aasta kliimaeesmärkidega
seotud energiaeesmärkide saavutamisele. Laienemisprotsessis osalevad riigid (nende
taastuvenergia osakaal ja potentsiaal ning nende energiatõhususe osakaal) ei ole praegu ELi
2030. aasta eesmärkidesse kaasatud. Energiaühenduse raames on nad aga seadnud oma
riiklikud 2030. aasta taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärgid. Laienemisprotsessis osalevad
riigid on suures osas rakendanud 2018. aasta puhta energia paketti. Euroopa Komisjon ei võtnud
laienemisprotsessis osalevaid riike 2040. aasta kliimaeesmärkide mõjuhinnangus arvesse.
Energiatõhususe valdkonnas ei ole energiatõhususe direktiivi viimast uuesti sõnastatud
versiooni (direktiiv (EL) 2023/1791) veel energiaühenduse õigustikku (ideaaljuhul lisatakse see
energiaühenduse raamistikku alates 2026./2027. aastast) ega laienemisprotsessis osalevate
riikide õigusraamistikku lisatud. Praegu valmistatakse ette seadusandlikku ettepanekut uue
2030. aasta järgse energiatõhususe raamistiku kohta. Sõltuvalt laienemise edenemisest
võivad võimalikud 2040. aasta ELi energiatõhususe eesmärgid hõlmata uusi liikmesriike.
Taastuvenergia puhul toetavad ELi eesmärki riiklikud panused, mis on kehtestatud erineval
tasemel. Kui uued liikmesriigid panustaksid ELi üldeesmärgi saavutamisse, nõuaks see sõltuvalt
panuse ambitsioonikusest neilt kas rohkem või vähem jõupingutusi turureformideks,
taastuvenergiasse investeerimiseks soodsa keskkonna loomiseks ning loamenetluste
kiirendamiseks ning võrgu laiendamiseks ja ajakohastamiseks. See kehtib ka energiatõhususe
eesmärkide kohta. Praegu valmistatakse ette ettepanekut 2030. aasta järgse taastuvenergia
raamistiku kohta. Sõltuvalt laienemise edenemisest võivad ELi 2040. aasta taastuvenergia
eesmärgid hõlmata uusi liikmesriike.
Mõju elektrienergia ja gaasi siseturule
Laienemise mõju elektri- ja gaasiturupoliitikale on prognooside kohaselt märkimisväärne.
Elektriturgudel nõuaks laienemine operatsioonisüsteemide, näiteks turgude liitmise algoritmi
ja jaotamise muutmist, mis nõuab täiendavat arendamist, et tulla toime täiendava keerukusega.
See nõuab ka ELi õigusaktide ülevõtmise ja rakendamise põhjalikku eelkontrolli ning tugevat
juhtimisraamistikku, kuna kõik ühe määratud elektriturukorraldaja või põhivõrguettevõtja
raames tekkivad probleemid võivad märkimisväärselt mõjutada turgude liitmise tulemust ELis
tervikuna. Oluline on ka laienemisprotsessis osalevate riikide omavaheline koostöö, sest ELi
integreeritud elektrituru osana peavad põhivõrguettevõtjad tegema omavahel koostööd, et
tagada tegevuse ohutus. Lisaks peaks komisjon hindama, kas riigiabi, sealhulgas
laienemisprotsessis osalevate riikide reservvõimsuse mehhanismid, on kooskõlas ELi
acquis’ga, ei põhjusta turumoonutusi ega kujuta endast põhjendamatut riigiabi. Füüsilised
elektrivood ja elektrikaubandus võivad laienemise tõttu muutuda, samal ajal kui säilivad
peamised põhimõtted, nagu sisemiste ja väliste voogude vahelise diskrimineerimise vältimine.
Elektri- ja gaasivarustuskindlusele võib avalduda mõju piirkondlikule ja piiriülesele
koostööle ning uutele või laienenud riskirühmadele, pidades silmas ka CO2 heite vähendamist
ja ELi jõupingutusi kaotada järk-järgult Venemaa fossiilkütused, millest mõned
laienemisprotsessis osalevad riigid endiselt sõltuvad. Komisjon kavatseb ELi
Energiaga seotud 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärkide 116 puhul on ELi praegune eesmärk saavutada
taastuvenergia 42,5 % osakaal energia lõpptarbimises, mida toetavad erineva ambitsioonitasemega riiklikud
panused. Energiatõhususe eesmärgi puhul on ELi riikide jaoks siduv tagada ühiselt energiatarbimise 11,7 %
vähendamine 2030. aastaks.
74
energiajulgeoleku raamistiku läbi vaadata, võttes arvesse gaasi-, elektri- ja
naftavarustuskindlust, sealhulgas gaasi hoiustamise meetmeid. Seetõttu tuleb läbivaatamise
korral tulevase õigusraamistiku seonduvat mõju õigeaegselt uuesti hinnata.
Euratomi õigustik
Euratomi õigustikku kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes olenemata nende energiaallikate
jaotusest (sõltuvalt riigi tuumaenergiaprofiilist kohaldatakse astmelist lähenemisviisi). Kõigist
laienemisprotsessis osalevatest riikidest avaldab Euratomile kõige suuremat mõju suure
tsiviiltuumatööstusega Ukraina ühinemine (145 töötavat reaktorit koos plaanidega ehitada
täiendavaid reaktoreid). Ukraina ühinemisest tulenevad peamised väljakutsed on järgmised:
• Tagada kõrgeim tuumaohutuse ja kiirguskaitse tase sõja ajal ja pärast seda, sealhulgas praegu Venemaa poolt okupeeritud Zaporižžja tuumaelektrijaamas (NPP) ja uues ohutus kaitserajatises Tšornobüüli tuumajaamas P.117 Tuleb veel hinnata, kas ja kuidas jätkatakse laienemisprotsessis osalevate riikide tuumasektorile antavat rahalist toetust (nt Euratomi laenud, tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend, välispoliitika vahendid) pärast nende ühinemist.
• Olemasolevad dekomisjoneerimise abiprogrammid ei ole sobivad Chornobyli katastroofi ja sõja tagajärgedega tegelemiseks.118
• Ukraina ühinemine tooks kaasa Euratomi asutamislepingus (7. peatükk „Kaitsemeetmed“) nõutud tegevuste mahu ja arvu olulise suurenemise, et komisjon saaks jälgida, et tuumamaterjale ei kasutataks muul kui ettenähtud (tsiviil)otstarbel ning et täidetaks rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid tarne- ja kaitsekohustusi käsitlevaid sätteid. Muu hulgas tooks see kaasa kaitsemeetmetega seotud tegevuste arvu suurenemise, näiteks tuumaenergiaalase raamatupidamise kontrollimine, kaitsemeetmetega seotud inspekteerimised, kaitsemeetmetega seotud varustuse ja käitamistehnoloogiate paigaldamine ja hooldamine ning aruandlustegevus Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja kolmandate riikidega kolmandate riikidega sõlmitavate tuumaenergiaalase koostöö lepingute raames.119
• Ukraina on sõlminud teatavate kolmandate riikidega tuumaenergiaalase koostöö lepingud. Kooskõlas Euratomi asutamislepinguga nõutakse Ukrainalt, et ta alustaks koos komisjoniga vajalikke läbirääkimisi nende riikidega tagamaks, et ühendus võtab nii palju kui võimalik üle viimase kahepoolsetest tuumaenergiaalase koostöö lepingutest tulenevad õigused ja kohustused. See võib hõlmata ulatuslikke täiendavaid õiguslikke kontrolle ja läbirääkimisi asjaomaste kolmandate riikidega.
Lisaks peab Ukraina täitma 6. peatükis sätestatud Euratomi asutamislepingu tarnenõudeid.
Lisaks Euratomi Tarneagentuuriga (ESA) ühinemisele, mis hõlmab kapitaliosa üleandmist ja
ESA nõuandekomitee liikmete nimetamist, peab Ukraina järgima ka tarnepoliitika ja
Venemaa sõjalise agressiooniga seoses toimub jätkuvalt 117 arvukalt sündmusi, nagu mürsud, õhurünnakud,
raskused töötajate arvu ja töötingimustega ning väljaspool tegevuskohta asuva elektrivarustuse kadu, mis on
mõjutanud tuumaohutust riigi erinevates tuumaelektrijaamades. Sõjategevuse lõpus peaks ELi panus Ukraina
taastumiseks vajalike ohutute elektritootmistingimuste, sealhulgas tuumaenergia taastamisse olema väga nähtav.
Esmatähtsaks tuleks pidada ZNPPs väljaspool tootmiskohta asuva elektri- ja jahutusvee täielikku taastamist kui
ohutuse seisukohast olulist nõuet. Ainuüksi nendest probleemidest tulenevad piirangud võivad tähendada, et
(taas)käivitamine ja käitamine jääb mitme aasta jooksul ebatõenäoliseks, samal ajal kui teostatakse taastamist ja
renoveerimist koos demilitariseerimise, demineerimise ja põhjaliku ohutushinnangu ettevalmistamisega, mille
suhtes ideaaljuhul kohaldatakse rahvusvahelist vastastikust hindamist. Venemaa droonirünnaku tõttu sai kahjustada
New Safe Confinement (NSC). Vaja on struktureeritud ja õigeaegset remondiprogrammi, et taastada NSC
põhifunktsioonid, milleks on kaitsta keskkonda kiirguse eraldumise eest ning võimaldada hävitatud Chornobyli
reaktori ohutut demonteerimist ja dekomisjoneerimist.
118 Praegu rahastatakse seda tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa rahastamisvahendi (INSC)
kaudu.
Vaja on 119 piisavaid Euratomi kaitsemeetmeid ja vastavat tehnoloogiat ning seda tuleks ressursside ja
eelarveeraldiste üle peetavates aruteludes arvesse võtta.
75
mitmekesistamismeetmete, sealhulgas kõigi tulevaste uute meetmete lepingusätteid ja
turvalisust, ehitama projekte, nagu kavandatavad uued üksused Hmelnõtskõi
tuumaelektrijaamas, samuti kooskõlas Euroopa energiajulgeoleku strateegiaga120 y.
Lisaks tuleb vastavalt Euratomi asutamislepingule hinnata kõiki laienemisprotsessis osalevate
riikide kokkuleppeid või lepinguid kolmandate isikutega, millest on teatatud enne ettenähtud
tähtaega, et teha kindlaks, kas nende suhtes võidakse kohaldada varem kehtinud nõudeid.
Vajaduse korral121 on vaja ka kolmepoolseid läbirääkimisi, et tagada uute liikmesriikide
ühinemine üldiste kaitsemeetmete lepinguga INFCIRC/19 3 122 ja selle lisaprotokolliga
(INFCIRC/193/Add.8). Muude laienemisprotsessis osalevate riikide kui Ukraina ühinemise
mõju ELi poliitikale oleks märkimisväärselt väiksem, kuna need riigid ei ole tuumaenergiariigid
(v.a Türgi, kes eeldatavasti hakkab lähitulevikus oma territooriumil käitama tuumaelektrijaama
– Venemaa Rosatomi 99,2 % investeeringut – ja on teatanud kavatsusest laiendada oma
tuumaparki) ning tekitavad peamiselt väiksemas koguses tööstus-, meditsiini- ja
teadustegevuses tekkivaid radioaktiivseid jäätmeid (Serbias on kaks vana teadusreaktorit).
Euroopa Komisjon peaks olema valmis abistama selliseid väikeseid inventuure omavaid riike
koolitatud personali ja rahaliste vahendite puudumisega seotud probleemide lahendamisel.
Üleeuroopalised võrgud, infrastruktuur
Praegune geopoliitiline olukord on suurendanud vajadust tugevdada piiriülest energiataristut.
Kuna EL eemaldub Venemaa gaasist ja fossiilkütustest üldiselt ning on seadnud endale
ambitsioonikad CO2 heite vähendamise eesmärgid, on vaja märkimisväärseid investeeringuid
energiataristusse, et integreerida kasvavad taastuvenergia kogused, toetada elektrifitseerimist ja
võimaldada energia tõhusat liikumist.
Euroopa energiavõrgud seisavad silmitsi ebapiisava võrguvõimsusega, samuti taristu
planeerimisega seotud probleemidega, viivitustega projektide rakendamisel ja turvalisusega.
Vastuseks esitas komisjon 12310. detsembril 2025 Euroopa võrgupaketi, mis koosneb
ettepanekust vaadata läbi määrus üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta (TEN-E määrus)
ning ettepanekust kiirendada ja ühtlustada võrkude, taastuvate energiaallikate, salvestus- ja
laadimisjaamade projektide loamenetlusi, muutes taastuvenergia direktiivi, elektrituru
korraldust ja gaasidirektiivi.
Laienemise tõttu on TEN-E ja (praeguse) Euroopa ühendamise rahastu energiaharu
rakendamiseks vaja lisavõimsust.
Piiriülesed energiaühendused on üliolulised, et arendada välja vastupidav, ühendatud ja
turvaline energiasüsteem ning integreeritud energiaturg ELis ja mujal ning saavutada 2050.
aastaks kliimaneutraalsus.
Uute riikide ühinemiseks on tõenäoliselt vaja hinnata piiriüleste vajaduste märkimisväärset
suurenemist kõigis TEN-E protsessi taristukategooriates.124 Praegu on teatavad projektid
kandidaatriikidega TEN-E raames juba rahastamiskõlblikud, kuid need piirduvad teatavate
taristukategooriatega ja neid hinnatakse peamiselt, võttes arvesse kasu, mida EL saab
120 COM(2014) 330.
Euroopa Komisjoni (Euratomi nimel), Ukraina ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) 121 vahel.
122 EÜT L 51, 22.2.1978, lk 1.
123 COM(2025) 1005 final.
Vesiniku 124 puhul on kandidaatriikide taristuvajadusi eriti raske hinnata, arvestades vesinikuturu arengu varajast
etappi kogu Euroopas. Ukrainas, Moldovas, Bosnias ja Hertsegoviinas, Serbias ja Põhja-Makedoonias võib vesinik
siiski etendada rolli CO2 heite vähendamisel ja Venemaa fossiilenergia impordi järkjärgulisel lõpetamisel. Selleks
et võimaldada vesiniku liikumist tootmispiirkondadest, kus on palju taastuvaid energiaallikaid,
tarbimiskeskustesse, on vaja piiriülest taristut, sealhulgas salvestamist. Võttes arvesse Ukraina taastuvenergia
potentsiaali ja olemasolevat maagaasitaristut, millel on kasutusotstarbe muutmise potentsiaal, peaks Ukrainast
saama üks peamisi ELi vesinikutarnijaid, nagu on muu hulgas kindlaks määratud teises ühishuviprojektide ja
vastastikust huvi pakkuvate projektide loetelus.
76
üksinda.125 Laienemisprotsessis osalevate riikide andmete kättesaadavus on TEN-E sujuva
rakendamise tagamisel otsustava tähtsusega.
Lisaks täiendava toetuse vajadusele esineb praegu lünki piiriülese taastuvenergia projektide
kvalifitseerumiskriteeriumides. Taastuvenergia direktiivis on sätestatud nõuded koostööle
kolmandate riikidega, näiteks füüsilise ühenduse olemasolu osalevate riikide vahel ja
kohaldamisala, mis piirdub elektriprojektidega.
Eelarveaspektid
Üldiselt eeldatakse, et laienemisest tulenevad rahalise toetuse vajadused energiasektoris
suurenevad märkimisväärselt. See on suuresti tingitud lünkadest laienemisprotsessis osalevate
riikide õigus- ja reguleerivas raamistikus – hoolimata märkimisväärsetest edusammudest
õigusaktide vastavusse viimisel eelkõige tänu energiaühendusele – ning ebapiisavalt
väljaarendatud taristust, samuti nende piiratud haldussuutlikkusest ELi energiaalaste
õigusaktide rakendamisel ja jõustamisel, taastuvenergia tootmise arengutasemest ja
energiatõhususe parandamise meetmete tasemest. Ühinemisel muutuksid laienemisprotsessis
osalevad riigid liikmesriikidena riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade raames
rahastamiskõlblikeks, kusjuures nende eraldised määratakse kindlaks vastavalt kohaldatavale
eraldamismetoodikale ja -parameetritele, sealhulgas majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse
ühtekuuluvuse ning vähem arenenud piirkondadega seotud näitajatele. Toetust võiks anda ka
sihtotstarbelistest rahastamisvahenditest piiriüleste taristuprojektide jaoks. Energia rahastamine
ELi tulevase laienemise kontekstis võib tekitada teatavaid probleeme.
Eeldatakse, et kui laienemisprotsessis osalevad riigid ühinevad ELiga, võib vaja minna oluliselt
suuremaid rahalisi vahendeid, et asjakohaselt rahuldada kõik TEN-E protsessi raames kindlaks
tehtud energiataristuvajadused, toetades energiaturu arengut ja integreerimist kogu laienevas
ELis. Suuremal arvul projektidel, mis taotlevad ELi rahalist toetust Euroopa ühendamise rahastu
energiaharu raames, oleks tugev mõju vahendi eelarvele.
ELi suure energia- ja Euratomi eeskirjade kogumi ülevõtmine ja rakendamine nõuaks
laienemisprotsessis osalevates riikides märkimisväärseid ressursse ja haldussuutlikkust,
sealhulgas näiteks turujärelevalvet ökodisaini ja energiamärgistuse eeskirjade rakendamisel.
Kuid isegi õigusaktide puhul, mis on EL 27 jaoks juba ambitsioonikad (nt hoonete
energiatõhususe direktiiv), ei tooks laienemine kaasa vajadust vaadata läbi ELi eeskirjad ja
poliitika. Rakendusetapis võib olla vaja ELi tasandi (ja eelkõige komisjoni) toetust, muu hulgas
tarbijate mõjuvõimu piiratud üldise taseme ning jaemüügituru ebapiisava arengu ja läbipaistvuse
tõttu.
Ressursivajadused komisjonis tulenevad liikmesriikide suuremast arvust, vajadusest laiendatud
järelevalve ja jõustamise järele ning suuremast osalemisest olemasolevates võrgustikes ja
rühmades. Reguleerivad asutused seisavad silmitsi suurema töökoormusega, mis võib
põhjustada viivitusi või põhiülesannete täitmise peatamist, kui edasine ratsionaliseerimine ei ole
realistlik. Eelkõige võib mõju ELi Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti
(ACER) ressurssidele olla märkimisväärne sellistes valdkondades nagu energia hulgimüügituru
terviklikkuse ja läbipaistvuse määrus ning muud ülesanded, millest mõnda täidab praegu
energiaühendus.
Oluline on märkida, et laienemisega seotud energiaprojektid, olgu need siis taristu,
125 Võttes arvesse ELi ning EMP ja energiaühenduse riikide energiaturgude integreerimise majanduslikku ja
strateegilist tähtsust, tehti võrkude paketi raames esitatud läbivaadatud TEN-E määruse ettepanekus
(COM/2025/1006) ettepanek võtta ERK kandidaatprojektide hindamisel arvesse kasu ja kulusid, mida piiriülene
taristu toob kaasa kolmandale riigile, kui see puudutab energiaühendust või EMPd. See tähendab, et tehakse
ettepanek võtta arvesse piiriülestest projektidest saadavat kasu nii liidule kui ka EMP riigile või energiaühenduse
lepinguosalisele.
77
energiatõhusus või hoonete energiatõhusus või energiajulgeolekuga seotud uuendused,
hõlmavad sageli suuri algkulusid, kohandatud lahendusi ja standardimise puudumist. Seega
võivad traditsioonilised rahastamismudelid olla puudulikud, mistõttu on vaja välja töötada
keerukamad lähenemisviisid, nagu avaliku ja erasektori partnerlused ning ühisrahastamine.
Investorite riskikartlikkus ja regulatiivne ebakindlus koos selliste rahapoliitiliste riskidega nagu
valuuta volatiilsus ja inflatsioon muudavad rahastamise veelgi keerulisemaks.
4.2.2. Reformisuunised
Võttes arvesse eespool nimetatud puudujääke ja riske, võib kaaluda järgmisi reformisuuniseid:
• Energiaga seotud kliimaeesmärgid
Selleks et hõlbustada kandidaatriikide ühinemist enne 2030. aastat, säilitades samal ajal liidu
ühised taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärgid 2030. aasta raamistiku ülejäänud ajaks,
võiks uued liikmesriigid vabastada sellesse panustamisest, olles samal ajal sunnitud saavutama
ajutised riiklikud eesmärgid, mis sätestatakse ühinemislepingus nende riiklikus energia- ja
kliimakavas juba kindlaks määratud tasemete alusel ja kooskõlas energiaühenduse 2030. aasta
raamistikuga. Selliste ajutiste eesmärkide eesmärk oleks valmistada ette uue liikmesriigi
integreerimine liidu 2030. aasta järgsesse raamistikku.
2040. aasta perspektiivis peaks ettevalmistav modelleerimine ja vajaduse korral selle aluseks
olev mõjuhinnang osana aruteludest 2040. aasta kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise
raamistiku üle ja tulenevalt Euroopa kliimamääruse muutmisest, et kehtestada õiguslikult siduv
2040. aasta eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 90 % võrreldes 1990. aasta
tasemega, hõlmama laienemisprotsessis osalevate riikide võimaliku ühinemise mõju. Lisaks
nõuab uute liikmesriikide ühinemine, et komisjon lisaks need riigid peamiste eesmärkide
saavutamiseks vajalike investeeringute prognoosidesse nii pakkumise kui ka nõudluse poolel.
Investeerimispuudujääki tuleb samuti vastavalt ajakohastada.
Vajalikuks võib osutuda ka eesmärkide tasakaalustamine ühinemisel. Uued liikmesriigid peavad
seda kajastama oma riiklikes energia- ja kliimakavades, mis tuleb esitada õigeaegselt vastavalt
energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevale määrusele.
• Varustuskindlus
ELil võib olla vaja anda laienemisprotsessis osalevatele riikidele tehnilist abi, et aidata neil
ELi õigustikku integreerida. Eelkõige tähendaks see riikide toetamist nende gaasiga seotud
riskide hindamisel, ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade koostamisel.
Selline abi on juba alanud Ukraina ja Moldova puhul, kus komisjon on aidanud neil riikidel
modelleerida oma gaasiga seotud riskihindamist.
EL peab energiaühenduse toel ja koostöös laienemisprotsessis osalevate riikide pädevate
asutustega jälgima varustuskindluse olukorda nendes riikides. Selline järelevalve on teataval
määral juba kehtestatud selliste riikide puhul nagu Moldova ja Ukraina. Kuna laienemine võib
suurendada survet impordile ja transiiditaristule, võib osutuda vajalikuks tagada, et nende riikide
gaasitaristu on piisavalt ühendatud ELi gaasisüsteemiga, et mitte tekitada kitsaskohti.
• Elektri- ja gaasiturud
EL peaks tagama energiaühenduse raamistiku alusel tugeva järelevalve juba enne
laienemist. Komisjon, keda toetab energiaühenduse sekretariaat, peab hindama kehtiva
õigusraamistiku rakendamist ning regulatiivsete ja konkurentsitingimuste täitmisel tehtud
edusamme. Võttes arvesse energia siseturu tähtsust, peab komisjon pärast laienemist tagama
hoolika järelevalve selle üle, kas uued liikmesriigid järgivad ELi õigustikku, ning käsitlema
vajaduse korral ja vajaduse korral kõiki küsimusi rikkumiseelse haldusdialoogi ja
78
rikkumismenetluste kaudu. See võib nõuda komisjonilt lisavahendeid.
Samuti on oluline anda uutele liikmesriikidele tehnilist abi asjakohase õigusraamistiku
väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning tagada nende aktiivne osalemine siseturul, sealhulgas
eraettevõtjate integreerimine gaasi- ja elektrituru olemasolevatesse struktuuridesse ning
tulevikus vesiniku puhul. See hõlmab laienemisprotsessis osalevate riikide osalemist
vaatlejatena olemasolevates elektri- ja gaasitaristu piiriülese toimimise platvormides ja
protokollides. Elektri puhul võib olla vaja tugevdada turgude liitmise algoritmi, millega nähakse
ette järgmise päeva ja päevasisesed kauplemisgraafikud, et tulla toime selle täiendava
keerukusega.
• Üleeuroopalised võrgud
Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine TEN-E määruse rakendamiseks kogu
ühinemisprotsessi vältel ja pärast seda võimaldaks laienemisprotsessis osalevatel riikidel TEN-
E määrust rakendada. See aitab kõrvaldada olemasolevad lüngad andmete kättesaadavuses,
kvaliteedis, oskustes ja vahetuses ning tagada, et tulevastes ELi liikmesriikides (nii praegustes
kui ka uutes) saab valdkonnaülest taristut kavandada võrdsetel alustel. Seoses TEN-E protsessi
ulatuse ja juhtimisega võib uute riikide ühinemine ELiga nõuda TEN-E määruse kohandamist,
näiteks prioriteetsete energiataristukoridoride koosseisu ja nende liikmeskonna kohandamist.
• Euratom ja tuumaenergia
Mõnes valdkonnas, nagu radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemine, ning
konkreetsete riikide puhul võib olla vajalik üleminekuperiood. EL võib vajada Ukraina
abistamist sõjajärgse taastumise rahastamisel. Samuti võib olla vaja abistada teisi
laienemisprotsessis osalevaid riike (kes ei tooda tuumaenergiat), et vähendada oskuste nappust
tuumasektoris seoses tuumaohutuse/-julgeoleku/-kaitsemeetmetega ning luua asjakohane taristu
radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud probleemide tulemuslikuks lahendamiseks
ning selle valdkonna nõuete täitmiseks.
4.3 Liikuvus ja transport
Usaldusväärsed transporditaristuühendused aitavad tuua majanduslikku kasu nii ELile kui ka
laienemisprotsessis osalevatele riikidele juba enne ühinemist. See kasu tuleneb tugevama ja
sujuvama majandusvahetuse hõlbustamisest. Nagu on juba näidatud vastusena Venemaa
agressioonisõjale Ukraina vastu, on hästi toimivad transpordiühendused väga olulised, et tagada
suurem majandusvahetus, millest saavad kasu nii EL kui ka laienemisprotsessis osalevad riigid,
ning nende järkjärguline integreerimine ELi ühtsesse kontaktpunkti. 126 Laienemise kontekstis
toovad tulevased liikmesriigid kaasa uue ja mitmekesise tegelikkuse, näiteks seoses
liikuvussüsteemide korralduse, suutlikkuse ja toimimisega.
4.3.1 Laienemise mõju liikuvusele ja transpordipoliitikale
Liikuvust ja transporti käsitlevat ELi õigustikku ei ole vaja oluliselt muuta, et see oleks
laienemiseks valmis, kuna poliitikat kohaldataks automaatselt uute liikmesriikide ja/või
täiendavate transpordiettevõtjate suhtes. Seetõttu peetakse ELi liikuvus- ja transpordipoliitika
raamistikku üldiselt laienemiseks sobivaks. Siiski eeldatakse, et laienemisel on
märkimisväärne mõju nende poliitikavaldkondade rakendamise toetusmehhanismidele,
näiteks taristu ehitamise ja ajakohastamise ning haldussuutlikkuse rahastamisvoogudele. Erilist
tähelepanu tuleb pöörata piiriüleste lõikude kooskõlastatud rakendamisele ELi liikmesriikide ja
laienemisprotsessis osalevate riikide vahel, nagu see on seni tagatud Euroopa ühendamise
126 Lisateave: https://transport.ec.europa.eu/ukraine/eu-ukraine-solidarity-lanes_et.
79
rahastu kaudu.
Lisaks õigusraamistikule võib oodata peamist mõju ELi turutoimingutele ning maantee- ja
raudteetranspordi sektori ettevõtjatele, kus uutest liikmesriikidest pärit uued turuletulijad võivad
praeguseid ELi ettevõtjaid ohustada. Need uued turuletulijad võivad jätkuvalt saada kasu
soodsamast kohtlemisest oma koduturul, eriti kui ühinemisprotsessi osana peetakse
läbirääkimisi üleminekuperioodide üle.
TEN-T poliitika ja transporditaristu
ELi transporditaristu planeerimise poliitika põhineb määrusel (EL) 2024/1679 (edaspidi „TEN-
T määrus“), milles on sätestatud võrk ja Euroopa transpordikoridorid ning nõuded, millele
taristu peab vastama 2030., 2040. ja 2050. aastaks. Mitut Euroopa transpordikoridori laiendati
Lääne-Balkanile, Moldovale ja Ukrainale, seega on need juba osa üleeuroopalise
transpordivõrgu (TEN-T) juhtimissüsteemist.
Kõrgetasemeliste lepingute allkirjastamisega kohustusid Ukraina, Moldova ja Lääne-Balkani
riigid rakendama oma territooriumil soovituslikku TEN-T võrku. Kuid isegi juhul, kui Euroopa
ühendamise rahastust toetatavad käimasolevad ja küpsed projektid viiakse täielikult ja
õigeaegselt ellu, 127 ei saavutata hinnangute kohaselt põhivõrgustiku lõpuleviimise 2030. aasta
tähtajast täielikku kinnipidamist, võttes arvesse mitme taristukomponendi praegust olukorda ja
ELi standardite saavutamiseks vajalikke märkimisväärseid investeeringuid.
Üldiselt on TEN-T nõuete rakendamine riigiti erinev. Näiteks Moldova ja Albaania raudtee
elektrifitseerimise määr on 0 %, samas kui Bosnias ja Hertsegoviinas ning Montenegros on see
70–90 %. Kuna Ukraina ja Moldova kasutavad oma raudteevõrgus laia rööpmelaiust, nõuaks
see suuri investeeringuid, et muuta see standardseks Euroopa rööpmelaiuseks ja tagada
koostalitlusvõime ELiga, mis on hinnanguliselt128 kokku ligikaudu 15 miljardit eurot,
sealhulgas ligikaudu 3,5 miljardit eurot prioriteetsete piiriüleste koridoride jaoks järgmisel
rahastamisperioodil. Laienemisprotsessis osalevate riikide teedevõrk seisab silmitsi
hooldusprobleemidega ning nõuab võrgu põhjalikku ajakohastamist ja ümberkujundamist.
Komisjon on oma ELi Musta mere strateegias teatanud, et transpordikoridorid on osa
tulevasest ühenduvuse tegevuskavast, mis ühendab Lõuna-Kaukaasia kaudu Euroopat Kesk-
Aasiaga. Tegevuskava rakendatakse kooskõlas ELi üleeuroopalise transpordivõrgu määrusega
ning partnerluse kaudu osalevate riikide ja piirkondadega.
Sõjaväeline liikuvus
Võttes arvesse praegust geopoliitilist olukorda, võib laienemine märkimisväärselt mõjutada ELi
sõjaväelise liikuvuse kavasid. ELi sõjaline võrgustik ja prioriteetsed sõjaväelise liikuvuse
koridorid hõlmavad kogu ELi territooriumi, asjaomased nõukogu otsused tuleks läbi vaadata, et
need hõlmaksid uusi liikmesriike pärast laienemist. Erinevalt TEN-T võrgust ja Euroopa
transpordikoridoridest ei ole laienemisprotsessis osalevates riikides soovituslikku sõjalist võrku
ega prioriteetseid sõjaväelise liikuvuse koridore. EL on juba kindlaks määranud, et sõjaväelise
liikuvuse ja kahesuguse kasutusega taristu parandamine Musta mere piirkonnas on ELi
julgeoleku ning Ukraina julgeoleku ja ülesehitamise peamine prioriteet. Selleks arendatakse ja
ajakohastatakse ideaaljuhul ka naabruses asuvatesse kolmandatesse riikidesse laienevaid
Euroopa transpordikoridore kahesuguseks kasutuseks, st tsiviil- ja sõjaliseks kasutuseks. Musta
mere strateegias osutatakse vajadusele kiiresti ajakohastada kahesuguse kasutusega
transporditaristut olemasolevas sõjaväelise liikuvuse võrgustikus ning sellele, kui olulised on
ELi Musta mere ja ELi Doonau sadamad pardaleminekuks ja pardalt lahkumiseks ning raudtee-
127 TEN-T põhivõrk hõlmab kõige olulisemaid ühendusi suurlinnade ja transpordisõlmede vahel ning see peab
valmima 2030. aastaks. Laiendatud põhivõrk tuleb välja ehitada kümme aastat hiljem, 2040. aastal. Üldvõrk
ühendab kõik ELi piirkonnad põhivõrguga ja peab valmima 2050. aastaks.
128Ukraina ja Moldova raudteesüsteemide ELi integratsiooni strateegia, juuli 2023.
80
ja maanteetaristu ühendamine.
Komisjon esitas 2025. aasta novembris sõjaväelise liikuvuse paketi, mille eesmärk on luua
2027. aastaks kogu ELi hõlmav sõjaväelise liikuvuse ala, tuues ELi sammu võrra lähemale nn
sõjalisele Schengeni alale. Paketi üks osa on sõjaväelist liikuvust käsitleva määruse ettepanek,
millega kehtestatakse ELi tasandil ühtlustatud eeskirjad ja selged menetlused sõjaväelise
piiriülese liikumise jaoks. Sujuva sõjalise liikumise huvides oma territooriumile ja sealt välja
peaksid laienemisprotsessis osalevad riigid valmistuma oma õigusaktide vastavusse viimiseks
nende tulevaste ELi eeskirjadega.129
Tuleks kavandada varajane operatiivkoostöö, et tagada riiklike õigusraamistike ja
kahesuguse kasutusega transporditaristu planeerimise täielik kooskõla tulevaste ELi
standarditega, eelkõige Musta mere piirkonna elutähtsates koridorides. Idapoolsete piirialade
julgeoleku oluline element on Ukraina ja Moldova raudteesüsteemide integreerimine ELi võrku,
võttes kasutusele Euroopa standardse rööpmelaiuse, mis on oluline sõjaväelise liikuvuse ja
majandusliku vastupanuvõime võimaldaja.
Säästev, arukas ja kaasav liikuvus
Üldiselt oleks laienemisel piiratud potentsiaalne mõju ELi säästva ja aruka liikuvuse
õigusraamistikule (alternatiivkütuste taristu määrus, keskkonnasõbralike sõidukite direktiiv,
intelligentsete transpordisüsteemide direktiiv).130 Õigusaktide rakendamine uutes
liikmesriikides võib aga olla keeruline, arvestades säästva ja aruka liikuvuse rakendamise
praegust suhteliselt madalat taset ning nende piiratud suutlikkust ja ressursse, mis toob kaasa ka
vajaduse komisjonipoolse ulatusliku ja täpse järelevalve järele.
Euroopa rohelise kokkuleppe, eelkõige õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ transpordi CO2 heite
vähendamist käsitlevaid sätteid peetakse laienemiseks sobivaks, kuna neid kohaldatakse otse
ettevõtjate suhtes. See on oluline algatust „ReFuelEU Aviation“ ja algatust „FuelEU Maritime“
käsitlevates määrustes sätestatud eesmärkide saavutamiseks (nt säästvate lennukikütuste
osakaal, mida iga käitaja peab kasutama 2030. aastal ja pärast seda; laevanduses kasutatavate
laevakütuste kasvuhoonegaaside heitemahukus). See toob üldiselt kasu olemasolevatele ELi
ettevõtjatele, kui nende konkurendid uutest liikmesriikidest kohaldavad ELi eeskirju, kuna see
tagab täielikult võrdsed tingimused.
Mitmeliigilises transpordis 131 on uue määrusega CountEmissions EU Regulatio n ette nähtud
ühtlustatud raamistik, mis aitab transpordi- ja sõlmlennujaamadel kvantifitseerida reisijate- ja
kaubaveo kasvuhoonegaaside heidet. Varajane kasutuselevõtt laienemisprotsessis osalevates
riikides aitab suurendada koostalitlusvõimelist aruandlussuutlikkust transpordiahelates enne
ühinemist.
Olulisem mõju võib avalduda ressursside kättesaadavuses, et rahuldada lisanõudlust (nt
alternatiivkütuste ja nendega seotud taristu järele). Laienemisprotsessis osalevate riikide
lennundus- ja merelaevastikud on suhteliselt väikesed võrreldes ELis juba tegutsevate
laevastikega. Mõned peavad juba järgima kehtivaid ELi eeskirju, kui nad lendavad ELi
sadamatesse/lennujaamadesse ja sealt tagasi. Laienemine laiendaks eeskirjade geograafilist
Sõjaväelise liikuvuse määruse 129 ettepanekus on sätestatud, et sõjaväelise liikuvuse transpordirühm võib vajaduse
korral kutsuda koosolekutel vaatlejana osalema kooskõlas oma kodukorraga ning võttes nõuetekohaselt arvesse
liidu ja selle liikmesriikide, Ukraina, Moldova ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide julgeoleku- ja kaitsehuve.
130 Eelkõige saab otse kohaldada alternatiivkütuste taristu määruse kohaseid tankimis- ja laadimistaristu nõudeid.
Kuigi uued liikmesriigid võiksid ühinemisläbirääkimiste raames pidada läbirääkimisi alternatiivkütuste taristu
määruse rakendamise tempo üle, ei ole oodata mõju kehtivatele ELi õigusaktidele, sealhulgas ELi eesmärkidele,
ega praegustele liikmesriikidele seoses alternatiivkütuste laadimis- ja tankimistaristuga, mida nad peaksid oma
territooriumil kasutusele võtma.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2026. aasta 131 määrus (EL) 2026/1030, mis käsitleb transporditeenuste
kasvuhoonegaaside heite arvestust.
81
kohaldamisala ja seega võivad nõuded mõjutada rohkem ettevõtjaid/marsruute.
Alternatiivkütuste laadimis- ja tankimistaristu puhul võib ulatuslik vajadus investeeringute
järele laienemisprotsessis osalevates riikides luua Euroopa ettevõtjatele täiendavaid võimalusi.
Kuna taristu on ELi jaoks kriitilise tähtsusega vara, tuleks hoolikalt kaaluda kolmandate riikide
operaatorite investeeringuid kooskõlas kohaldatavate ELi eeskirjadega.
Laienemine laiendaks ka ELi reisijate õigusi käsitleva acquis’ kohaldamisala kõigile
transpordiliikidele, sealhulgas piiratud liikumisvõimega isikutele ja puuetega inimestele, tuues
kasu nii ELi kui ka läbirääkijariikide kodanikele.
ELi maismaatranspordipoliitika
Oodatav mõju maismaatranspordi õigustikule132 on piiratud, sest üldiselt on kehtiv
õigusraamistik piisavalt tugev, et võtta arvesse uusi liikmesriike ilma konkreetsete
kohandusteta. Mõju avalduks aga rahaliste vahendite ja inimressursside osas ELi tasandil
(komisjon ja Euroopa Raudteeagentuur, ERA), et toetada ELi eeskirjade rakendamist ning
riiklikke haldusasutusi ja jõustamisalaseid järelmeetmeid (vt mõju eelarvele). Uutest riikidest
pärit uued turuletulijad võivad avaldada konkurentsisurvet maantee- ja vähemal määral ka
raudteeturul. Sujuva ülemineku tagamiseks võib kaaluda turulepääsu konkreetse tähtajalise
üleminekukorra väljatöötamist, tasakaalustades turu järkjärgulise integreerimise vajadusi,
vastastikkust ja transpordi siseturu stabiilsust.
Maantee- ja raudteetranspordi valdkonnas on Lääne-Balkani riigid võtnud kohustuse võtta ELi
õigustik täielikult vastu transpordiühenduse asutamislepingu raames (välja arvatud
maanteeturule juurdepääsu eeskirjad). Selle tulemusena on need eeskirjad vahetult kohaldatavad
uutes liikmesriikides, ilma et oleks vaja teha erikohandusi.
See hõlmab hiljuti vastu võetud määrust raudteetaristu kasutamise kohta133 ja pärast
vastuvõtmist komisjoni esitatud reisijate paketti, mis hõlmab algatusi rongipiletite müügi ja
mitmeliigilise transpordi broneerimise kohta ning rongireisijate õigusi käsitleva määruse
muutmist.
Maanteetranspordi valdkonnas kohaldavad paljud laienemisprotsessis osalevad riigid juba
mõningaid ELi eeskirju, kuna nad osalevad rahvusvahelistes lepingutes, nagu AETR
(rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalase Euroopa kokkulepe). Samal ajal
võib laienemine suurendada vajadust olemasolevate liikmesriikide jõustamispüüdluste järele
(kontrollides kohaldatavate eeskirjade järgimist üksikute uute ettevõtjate poolt) ja komisjoni
järele (nt lähetamisportaali haldamine, mis käsitleb sõidukijuhtide lähetamist käsitlevaid
teateid). Eelkõige sõlmis EL Ukraina ja Moldovaga maanteetranspordilepingud, mida on
pikendatud ja mis on märkimisväärselt hõlbustanud lepinguosaliste vahelist autokaubavedu.
Kõik laienemisprotsessis osalevad riigid teevad ELiga liiklusohutuse valdkonnas tihedat
koostööd. Siiski on nad ELi standarditega võrreldes märkimisväärselt maha jäänud ja neil
puudub täielikult võrreldav organisatsiooniline suutlikkus. Nende riikide liiklusohutuse
parandamiseks on vaja ELi toetust, alustades Euroopa ja idapartnerluse ning Lääne-Balkani
liiklusohutuse vaatluskeskustest, kuna nendes riikides on liiklussurmade arv miljoni elaniku
kohta üldiselt suurem kui kõigis praegustes ELi liikmesriikides. Ajakohastatud ELi õigusnormid
juhilubade kohta134 võeti ametlikult vastu 2025. aasta oktoobris. Selle olulise ajakohastamisega
raudteeturu korraldust käsitlevad 132 eeskirjad (ja raudteetaristu läbilaskevõimet käsitlevad tulevased eeskirjad);
raudteeohutus; maanteetransport (kauba- ja reisijateveo turulepääsu eeskirjad, sotsiaaleeskirjad, teemaksud jne).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2026. aasta 133 määrus (EL) 2026/1184, mis käsitleb raudteetaristu
läbilaskevõime kasutamist ühtses Euroopa raudteepiirkonnas ning millega muudetakse direktiivi 2012/34/EL ja
tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 913/2010.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2025. aasta 134 direktiiv (EL) 2025/2205, mis käsitleb juhilubasid
ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1724 ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2022/2561 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
82
tehakse liiklusohutuses ja lubade andmises mitu olulist muudatust, sealhulgas digitaalsed
juhiload ja saatjaga sõitmine, ning seda tuleb täielikult kohaldada 2029. aasta novembriks.
Lennunduspoliitika
Praegust poliitikaraamistikku peetakse väga suures osas laienemiseks sobivaks. Laienemine
avaldaks siiski märkimisväärset mõju vajalikele ressurssidele nii komisjonis, Euroopa Liidu
Lennundusohutusametis (EASA) kui ka uute liikmesriikide toetusmehhanismides, kes peavad
õigusraamistikku nõuetekohaselt kohaldama ja jõustama. Mõnel laienemisprotsessis osaleval
riigil on juba EASAs vaatleja staatus ning EASA-le on vaja lisavahendeid korraliste kontrollide
tegemiseks uutes liikmesriikides, et tagada ELi lennundusohutusalase õigustiku täielik
rakendamine tema pädevuses ja riiklike ametiasutuste poolt. 2024. aastal kehtestati reformitud
ühtse Euroopa taeva määrusega aeronavigatsiooniteenuseid osutavatele üksustele omandi- ja
kontrollieeskirjad, mida tuleb laienemist silmas pidades hoolikalt hinnata. Majandusliku
tulemuslikkuse kava ja tasude süsteem nõuavad ka lisavahendeid, kuna komisjon peab iga
liikmesriigi jaoks heaks kiitma uue tulemuslikkuse kava.
ELi või EList inspireeritud eeskirjadel põhinev turuintegratsioon on alanud vastavalt kehtivatele
ELi lennunduslepingutele kõigi asjaomaste riikidega. Eelkõige nähakse kuut Lääne-Balkani
riiki hõlmava Euroopa ühise lennunduspiirkonna lepinguga ette nende riikide õigusnormide
lähendamine ELi lennundusalastele õigusaktidele kõigis valdkondades ning see protsess on juba
aastaid kestnud. Sarnased õigusnormide lähendamise protsessid on käimas ELi ning Moldova
ja Ukraina vaheliste ühise lennunduspiirkonna lepingute raames. Turukorraldust ja järelevalvet
ning rahvusvahelisi lennunduslepinguid tuleb veidi kohandada. Uued liikmesriigid peavad
saama kolmandate riikidega sõlmitud kehtivate ELi tasandi kokkulepete osalisteks.
Mere- ja siseveetranspordipoliitika
Ohutuse seisukohast on peaaegu kõik laienemisprotsessis osalevad riigid (v.a Albaania ja
Moldova) juba osa institutsioonilistest struktuuridest, nagu Rahvusvaheline Mereorganisatsioon
ning sadamariigi kontrolli käsitlevad Pariisi ja Musta mere vastastikuse mõistmise
memorandumid, ning kohaldavad seetõttu ülemaailmseid ohutuseeskirju, mis on ELi
meresõiduohutuse acquis’ alus.
Õigusraamistikku peetakse üldiselt laienemiseks sobivaks.
Kuigi Ukraina ja Moldova lipu all sõitvad laevad eemaldati hiljuti Pariisi memorandumi nn
mustast nimekirjast, peavad mõlemad veeteede ametid võtma märkimisväärseid lisameetmeid,
et sellele edule tugineda. See nõuab komisjonilt ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametilt (EMSA)
märkimisväärseid lisapingutusi, et toetada neid haldusasutusi suutlikkuse ja ohutusstandardite
parandamisel. Meretranspordipoliitikas oleks vaja teha minimaalseid muudatusi.
Siseveeteedega seoses on mõned laienemisprotsessis osalevad riigid rahvusvahelise
jõekomisjoni liikmed (Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina) ning osalevad juba vaatlejatena CESNI
töörühmades (Serbia, Ukraina). Vastavusse viimine ELi acquis’ga (pargaste/laevade tehnilised
standardid ning laevakaptenite ja -meeskonna tunnistused) on võimalik ilma suuremate
kohandusteta.
Institutsioonilised aspektid
Laienemine võib mõjutada ELi seisukohtade kooskõlastamise kiirust rahvusvahelistes
organisatsioonides (nt Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon, Rahvusvaheline
Mereorganisatsioon, Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevaheline Organisatsioon), kus
mõnel juhul on nõutav nõukogu konsensus (ja artikli 218 lõike 9 kohaste menetluste puhul
ühehäälsus). Mõnikord on seda praegustes liikmesriikides erinevate huvide tõttu juba praegu
raske saavutada. Protsess võib muutuda keerukamaks, kui liikmesriike on rohkem. Lisaks võib
2006/126/EÜ ja komisjoni määrus (EL) nr 383/2012.
83
nõukogu otsuste tegemine sõjaväelise liikuvuse ja taristu kahese kasutamise aspektide kohta
kuuluda ühehäälsuse nõude alla ning laienemine võib otsuste tegemist aeglustada.
Eelarveaspektid
Laienemine mõjutab eeldatavasti märkimisväärselt ELi toetust taristu rahastamisele. Peamiste
transporditaristu projektide jätkuv rahastamine ELi tasandil (TEN-T raames) oleks kasulik
praegustele ja tulevastele liikmesriikidele. Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammi
kaudu toetab EL juba projekte, mis aitavad arendada üleeuroopalist transpordivõrku, st
piirialasid liikmesriikide ja laienemisprotsessis osalevate riikide vahel, peamiselt Ukrainas ja
Moldovas, ning nende raudteevõrkude integreerimist ELi omaga. Sellist toetust täiendavad
Ukraina rahastu ning Moldova Vabariigi reformi- ja kasvurahastu. Lääne-Balkani riikides on
transporditaristule eraldatud märkimisväärseid ELi rahalisi vahendeid Lääne-Balkani
investeerimisraamistiku kaudu, viimati täiendavate vahenditega reformi- ja kasvurahastust.
Võttes arvesse taristu olukorda laienemisprotsessis osalevates riikides, oleks ELi
taristustandardite täitmiseks vaja märkimisväärseid ressursse (toetuste ja laenude kujul), mis
ületavad praegu kättesaadavaid vahendeid. Kuigi piiriülene raudtee- ja maanteeühendus peaks
jääma prioriteediks, nõuaks Euroopa rööpmelaiusega raudteede järkjärguline kasutuselevõtt
Ukrainas ja Moldovas märkimisväärseid investeeringuid (praegu hinnanguliselt 3,5 miljardit
eurot Ukraina Lvivi ja Koveli koridoride osadesse ning ettevalmistusetappidesse Kiievisse ja
Chișinăusse Moldovas). Ukrainal on vaja rahalisi vahendeid ja tööjõudu TEN-Ts ja mujal asuva
vananenud, kahjustatud ja hävinud transporditaristu ülesehitamiseks. Lisaks muutsid mõned ELi
liikmesriigid Ukraina sõja tõttu TEN-T võrgu arendamisel oma prioriteete, keskendudes ida-
lääne ühenduvusele ja sõjaväelisele liikuvusele. Taristuinvesteeringute prioriteetide muutmine
on tekitanud täiendava investeerimispuudujäägi, mida on arvesse võetud järgmise mitmeaastase
finantsraamistiku ettepanekus, et tagada jätkuv ELi tasandi toetus ja koordineeritud
taristuprojektide haldamine kahe või enama riigi vahel, nagu on juba märgitud
konkurentsivõime kompassis, koos piisava riikliku toetusega ELi nõutavate standardite
täitmiseks kõigis liikmesriikides.
Neid probleeme arvesse võttes on vaja Euroopa ühendamise rahastu vahendeid suurendada, et
kõrvaldada piiriülesed lüngad ja eelkõige integreerida raudteesüsteemid, mis on olulised ELi
majandusliku vastupanuvõime ja julgeoleku jaoks.
Rahastamisel tuleks arvesse võtta ka vajadust ajakohastada transporditaristut ja ehitada uusi
rajatisi (nt alternatiivkütuste taristu maanteede, raudteede, sadamate ja lennujaamade jaoks,
sealhulgas tanklad ja laadimisjaamad), digitaliseerimispüüdlusi (Euroopa raudteeliikluse
juhtimissüsteemi (ERTMS) ja Euroopa elektroonilise maksukogumisteenuse (EETS)
kasutuselevõtt) ning parandada töötingimusi (nt ohutud ja turvalised parkimisalad).
Laiendatud transpordikoridoride rajamine sõltub ka ohutuse ja turvalisuse tagamise meetmetest.
Musta mere strateegias on teatatud, et EL teeb tööd selle nimel, et Musta mere kaldad ja piirkond
muutuks miinivabaks, tuginedes Bulgaaria, Rumeenia ja Türgi olemasolevale kolmepoolsele
demineerimisalgatusele ja kooskõlastades seda.
Investeeringuid transpordi ja sellega seotud taristu keskkonnahoidlikumaks muutmisse ja
digitaliseerimisse toetatakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekute raames. ELi
eelarvet võiks kasutada ka selleks, et aidata viia riiklik/piirkondlik/kohalik transporditaristu
vastavusse ELi standarditega. Laienemise ettevalmistamisel on oluline võtta kasutusele
rahastamisvahendid, et rahuldada transpordisektori olulisi vajadusi, sealhulgas välisvahendid
(praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames hõlmab see ühinemiseelse abi
rahastamisvahendit (IPA III), Moldova ja Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastut, Ukraina
rahastut ning instrumendi „Globaalne Euroopa“ Euroopa sammast järgmise mitmeaastase
finantsraamistiku raames). Võttes arvesse riikide piiratud suutlikkust neid märkimisväärseid
võrguinvesteeringuid kõrgemate tariifide kaudu ära kasutada, võib osutuda vajalikuks
84
traditsioonilisi rahastamismudeleid täiendada. 2027. aasta järgse rahastamisraamistiku eesmärk
peaks olema võimendada tsentraliseeritud vahendite, sihtotstarbeliste taastereservide ning
avaliku ja erasektori partnerluste kombineeritud kombinatsiooni, et vähendada riske ja
kiirendada nende strateegiliste rööpmelaiuse muutmise projektide elluviimist.
Transpordi CO2 heite vähendamiseks võib olla vaja ümber hinnata rakendamist toetav poliitika,
mis on peamiselt suunatud taristu arendamise toetamisele ja tööstusettevõtjate toetamisele
õiguslike nõuete täitmisel (nt alternatiivkütuste ostmine). Võimalikud muudatused võivad
mõjutada muu hulgas innovatsioonifondi, Euroopa ühendamise rahastu alternatiivkütuste taristu
rahastu, Euroopa kliimameetmete sotsiaalfondi või programmi „InvestEU“ raames
kättesaadavaid vahendeid ja paindlikkust.
Sõjaväelise liikuvuse puhul tuleks kaaluda kahesuguse kasutusega transporditaristu ja
mobiilsete vahendite rahastamist, et luua ühendatud ja turvaline sõjaväelise liikuvuse võrgustik
ning tugevdada ELi suutlikkust, nagu komisjon pakkus välja mitmeaastase finantsraamistiku
2028–2034 paketis. Arvestades selliste projektide riikidevahelist tähtsust, tuleks kasutusele
võtta keskselt hallatavad ELi rahalised vahendid.
Laienemine nõuaks ka uute liikmesriikide haldussuutlikkuse vajaduste arvessevõtmist, kuna
võimalikel uutel toetusesaajatel on piiratud kogemused ELi vahendite ja toetuslepingute
haldamisel ning nad võiksid saada täiendavat toetust projektide rakendamiseks ja sellega seotud
järelevalveks nii ELi kui ka riiklikul tasandil. See võiks hõlmata toetust sujuvate ja
koostalitlusvõimeliste TEN-T koridoride arendamise strateegiliste projektide sünkroniseeritud
rakendamisele ning elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) keskuste ja Euroopa merenduse ühtsete
kontaktpunktide arendamisele.
Komisjonis ja asjaomastes ELi ametites (ERA, EASA, EMSA) tuleneb vajadus suuremate
vahendite järele reguleeritud üksuste suuremast reservist ning jõupingutustest, mida on vaja, et
tagada eeskirjade nõuetekohane rakendamine ja jõustamine ning toetada suutlikkuse
suurendamist uutes liikmesriikides, sealhulgas asjakohaste IT-süsteemide loomiseks.
4.3.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid
Kuigi enamikku ELi transpordiõigustikku peetakse laienemiseks sobivaks, on peamised
lüngad seotud toetuspoliitika raamistikuga ja taristu vastavuse tagamisega nõutavatele
standarditele (vt eelarveaspektid). Väiksema ulatusega muid lünki on võimalik tuvastada
piiratud arvus õigusaktides, kus on vaja teha mõningaid kohandusi.
Lennunduspoliitikas oleks vaja täiendavalt selgitada sätteid, mis käsitlevad sõltumatute
järelevalveasutuste sõltumatust vastavalt lennujaamatasude direktiivile ning teenindusaegade
koordinaatorite toimimist ja otsustusprotsessi vastavalt teenindusaegade määrusele. Samuti
peaks komisjon taotlema luba pidada uusi läbirääkimisi mõne olemasoleva
lennutranspordilepingu üle, et lisada uued liikmesriigid. Selleks et uued liikmesriigid saaksid
täita hiljuti ühtse Euroopa taeva määrusega 2024. aastal kehtestatud omandi- ja kontrollieeskirju,
võib kaaluda üleminekuperioode. Samuti võib kehtestada üleminekukorra, et vältida kogu ELi
hõlmavate tulemuseesmärkide läbivaatamist ülejäänud võrdlusperioodideks ning hõlbustada
uute liikmesriikide integreerimist liidu aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide
tulemuslikkuse kavasse (tulemuslikkuse kava ja tasude süsteem), sõltuvalt uute liikmesriikide
ühinemiskuupäevast. Hoolikalt tuleks käsitleda ka vajadust tagada piisavad vahendid, et tulla
toime tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi rakendamisega. Piisavate vahendite kättesaadavus
EASA-le on riskitegur ELi õigustiku tõhusal rakendamisel tulevastes uutes liikmesriikides,
eelkõige seal, kus laienemisprotsessis osalevatel riikidel on märkimisväärne lennundustööstus.
Merenduspoliitikas ei ole konkreetseid õiguslikke lünki kindlaks tehtud, samas kui
siseveetranspordi puhul näivad need piirduvat vajadusega ajakohastada geograafiliselt
85
tsoonideks jaotatud ELi veeteede loetelu.
Seoses logistika ja transpordidokumentide digiteerimisega võib olla vaja teha muudatusi,
eelkõige selleks, et komisjon saaks kohandada elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) ja Euroopa
merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestuid.
Kuigi maismaatranspordi poliitikas ei ole konkreetseid regulatiivseid lünki kindlaks tehtud,
võivad uutest liikmesriikidest pärit uued turuletulijad konkurentsisurvet suurendada.
Ühinemislepingutes võib olla vaja kavandada üleminekuperioode ja/või kaitsemehhanisme,
näiteks kabotaaži käsitlevaid üleminekumeetmeid, et hallata konkurentsisurvet turgu
valitsevatele ettevõtjatele, tagades samal ajal uute liikmesriikide ettevõtjate järkjärgulise
integreerimise ühtsele turule.
Olulisemad lüngad on seotud ressursside kättesaadavusega riiklikes haldusasutustes.
4.3.3 Reformisuunised
Suuremaid reforme ei tundu olevat vaja, vaid pigem eespool lünki käsitlevas osas loetletud
regulatiivseid kohandusi.
4.4 Keskkonnapoliitika
ELi keskkonnaalased õigusaktid on koostatud selleks, et käsitleda nii ülemaailmseid probleeme
kui ka liikmesriikide erinevaid vajadusi. Ülemaailmse liidrina keskkonnaseisundi
halvenemisega tegelemisel töötab EL välja poliitika, mis tugineb teadusele ja on kooskõlas
mitmepoolsete keskkonnalepingutega, tagades, et tema poliitika aitab saavutada ülemaailmseid
kestlikkuseesmärke.
Samal ajal tunnistab EL, et keskkonnatingimused on liikmesriigiti erinevad, mis võimaldab
kohandatud rakendamist. Paindlikud raamistikud, nagu Euroopa roheline kokkulepe, programm
LIFE (ELi keskkonna- ja kliimameetmete rahastamisvahend) ja ühtekuuluvuspoliitika fondid,
toetavad liikmesriike nende erinevas majanduslikus ja keskkonnaalases kontekstis. See
lähenemisviis tasakaalustab ambitsioonikad eesmärgid poliitikaga, milles võetakse arvesse iga
liikmesriigi ja ELi kui terviku ainulaadseid vajadusi.
4.4.1 Laienemise mõju keskkonnapoliitikale
Poliitiline mõju
EL tugineb ühtsetele keskkonnastandarditele, et tagada oma kodanikele võrdne elu- ja
heaolustandard ning samal ajal võrdsed tingimused ühtsel turul ja selle poliitikas. Ühinemisel
võib esineda lõhe praeguste ja uute liikmesriikide keskkonnakaitse tasemete vahel. See võib
tekitada probleeme poliitika tõhusal jõustamisel ja turgude integreerimisel. Samuti võib see
seada ebasoodsasse konkurentsiolukorda olemasolevad ELi ettevõtjad, kes seisavad silmitsi
suuremate nõuete täitmisega seotud kuludega (nt investeeringud puhtamasse tehnoloogiasse,
saastekontrolli, jäätmekäitlusse ja nõuete täitmise järelevalvesse). Nõrgemad
keskkonnaeeskirjad või nende täitmise tagamine ühes või mitmes liikmesriigis võib viia selliste
kaupade tootmiseni, mis ei vasta ELi kestlikkusstandarditele (näiteks suuremate heitkoguste või
saastemahukate tootmisprotsesside tõttu). Kui need kaubad sisenevad ühtsele turule madalamate
hindadega, võib see moonutada konkurentsi ja heidutada ELi ettevõtjaid tegemast
keskkonnahoidlikke investeeringuid. Keskkonnaseisundi halvenemine (nt õhu- või veereostus)
ühes või mitmes liikmesriigis võib mõjutada ühtset turgu. Näiteks võivad ühe riigi leebed
eeskirjad põhjustada ELi naaberriikide piiriülest reostust, mis võib häirida ka kaubandussuhteid
ja suurendada regulatiivseid vaidlusi.
Samal ajal on laienemisprotsessis osalevatel riikidel tohutud puutumatu loodusega alad, mis
86
aitaksid märkimisväärselt kaasa bioloogilisele mitmekesisusele ELis. Nende varade säilitamine
ning samal ajal majanduslikult ja keskkonnaalaselt kestliku ülemineku arendamine ja juhtimine
on suur väljakutse. Seoses keskkonnakaitsega ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames
pakub laienemine ka võimalusi veelgi vähendada laienemisprotsessis osalevate riikide
põllumajandussektori ökoloogilist jalajälge. Muude tegurite hulgas on see tingitud
märkimisväärsetest erinevustest mõne laienemisprotsessis osaleva riigi ja ELi vahel sellistes
valdkondades nagu pestitsiidide ja väetiste kasutamine ning puu- ja köögiviljade
fütosanitaarstandardid.
ELi keskkonnaalased õigusaktid on üldiselt laienemiseks sobivad. Laienemine tooks ELile
siiski kaasa suurema heterogeensuse.
Jäätmete ja ringmajanduse valdkonnas annab laienemine võimaluse suurendada ja tugevdada
ringluspõhiste ja teiseste toorainete ühtset turgu. Samal ajal ei pruugi praegused
laienemisprotsessis osalevad riigid ELiga ühinemise ajal täita ELi eesmärke olmejäätmete
korduskasutamise ja ringlussevõtu, pakendijäätmete ringlussevõtu ning olmejäätmete prügilasse
ladestamise vähendamise kohta.
Tööstussaaste valdkonnas on laienemisprotsessis osalevatel riikidel vaja märkimisväärseid
investeeringuid ja aega, et tagada oma tööstusrajatiste vastavus asjakohastele ELi nõuetele,
näiteks heitevähendustehnoloogiate paigaldamise või käitiste ajakohastamise kaudu.
Sama kehtib asulareovee puhastamise, vee- ja õhukvaliteedi seire ning vee- ja õhukvaliteedi
parandamise meetmete kohta, mis sõltuvad suurel määral investeeringutest taristusse koos
suutlikkusega säilitada nende jaamade majanduslik elujõulisus ja käitamine.
Kuna uute liikmesriikide suhtes hakatakse kohaldama ELi-siseseid jäätmesaadetisi käsitlevaid
eeskirju, muutub jäätmete, sealhulgas ohtlike ja probleemsete jäätmete vedu uutesse135
liikmesriikidesse vanade liikmesriikidega võrreldes lihtsamaks, kui uutel liikmesriikidel on
madalamad töötlemiskulud või kui puuduvad vahendid põletamise või prügilasse ladestamise
ärahoidmiseks (nt maksud) või kui need ei ole nii tõhusad. Sarnast suundumust on täheldatud
viimastel aastatel, mil Lääne-Euroopa liikmesriikidest on Kesk- ja Ida-Euroopa
liikmesriikidesse veetud märkimisväärses koguses jäätmeid (eriti tsemendiahjudesse või
jäätmetest energia tootmise tehastesse saadetavaid madala kvaliteediga jäätmeid). Lisaks on
oluline vältida ka ohtu, et suureneb ebaseaduslike jäätmesaadetiste vedu tulevastesse
liikmesriikidesse, kuna esialgu võib nende liikumine olla vähem kontrolli all, kui need riigid
saavad ühtse turu osaks. Jäätmetega kaubitsemine on üks kõige tõsisemaid keskkonnaalase
organiseeritud kuritegevuse vorme ja kuritegelikud võrgustikud on uute võimaluste
ärakasutamisel paindlikud.
Eelarveaspektid
Keskkonnavaldkonna investeeringuid toetatakse peamiselt ühtekuuluvuspoliitika (nt jäätmed
ja ringmajandus, vesi ja õhk) ning ühise põllumajanduspoliitika (bioloogiline mitmekesisus,
pinnas ja metsad) kaudu. Nagu on tunnistatud ühtekuuluvuspoliitikat käsitlevas jaos, võivad
uued liikmesriigid nõuda märkimisväärseid investeeringuid põhiteenustesse ja -taristusse, et
kaotada nõuetele vastavuse lõhe ja kiirendada lähenemist ELi keskkonnastandarditele.
Lisaks, nagu on märgitud põllumajandust käsitlevas jaos, avaldaks laienemine survet ÜPP
toetusele, sealhulgas üleminekule keskkonnasäästlikele tavadele. Praegu annab ühine
põllumajanduspoliitika peamise panuse keskkonnakaitsesse põllumajanduses.
Kehtivates 135 eeskirjades eristatakse ELi-siseseid vedusid ja eksporti OECD-välistesse riikidesse. Eeskirjad, mis
käsitlevad jäätmesaadetisi OECD-välistesse riikidesse, on palju rangemad: ohtlike ja probleemsete jäätmete (nagu
segaolmejäätmed) eksport nendesse riikidesse on juba keelatud. Alates 2026./2027. aastast kehtestatakse uute
normidega rangemad nõuded kõigi muude jäätmeliikide ekspordile. Kõik laienemisprotsessis osalevad riigid ei
kuulu OECDsse ja seetõttu kohaldatakse nende suhtes neid rangeid eeskirju.
87
Programm LIFE on praegu ainus peamine sihtotstarbeline vahend, millega toetatakse ELi
keskkonna-, kliima- ja energiapoliitika ning vastavate õigusaktide rakendamist. Ukraina,
Moldova ja Põhja-Makedoonia on juba programmiga LIFE ühinenud ning Montenegro ja Serbia
on väljendanud huvi sellega ühineda. Laienemine võib tekitada täiendavaid rahastamis- ja
rakendamisvajadusi looduse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas. Need võivad muu
hulgas tuleneda Natura 2000 võrgustiku laiendamisest, sellega seotud määramis-, majandamis-
, taastamis- ja seirenõuetest ning vajadusest tugevdada kandidaatriikide haldus- ja
rakendamissuutlikkust. Paljude Lääne-Balkani ökosüsteemide piiriülene olemus võib samuti
nõuda tõhustatud piiriülest koostööd. Neid kaalutlusi võiks arvesse võtta asjaomaste ELi
rahastamisvahendite tulevasel kavandamisel ja rakendamisel.
Lisaks juba nimetatud vajadustele jäätmete ja ringmajanduse, vee- ja tööstusreostuse valdkonnas
seisavad uued liikmesriigid eeldatavasti silmitsi konkreetsete probleemidega asjakohase
keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisel, mis võivad olla tingitud
piiratud juhtimissuutlikkusest, ressursside nappusest ning valitsuse ebapiisavast suutlikkusest
teha järelevalvet ja tagada nõuete täitmine. Nende riskide maandamiseks enne ühinemist on
kavas ühendada eelarveeraldised sihtotstarbelise tehnilise abi ja suutlikkuse suurendamisega, et
toetada ELi keskkonna- ja kliimapoliitika rakendamist uutes liikmesriikides. See lähenemisviis
on varem osutunud edukaks, näiteks Ukraina puhul Phoenixi algatuse raames, mille eesmärk on
suurendada suutlikkust, et aidata linnu kvaliteetsel, kestlikul ja kaasaval viisil üles ehitada.136
Komisjoni ja Euroopa Keskkonnaameti (EEA) jaoks tooks laienemine kõigis
keskkonnapoliitika valdkondades kaasa vajaduse ressursside järele, et tagada tõhus järelevalve,
nõuete täitmise edendamine ja täitmise tagamine.
4.4.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid
Peamine puudujääk selles poliitikavaldkonnas on laienemisprotsessis osalevate riikide
potentsiaalselt ebapiisav valmisolek ja ühinemiseelne toetus.
Need ohud on reaalsed, sest praegu on nende riikide keskkonnaprobleemid palju tõsisemad kui
praegustel liikmesriikidel. Näiteks on Lääne-Balkani riikides söeküttel töötavate tööstuskäitiste
ja kodumajapidamiste kütmise tõttu registreeritud mõned kõrgeimad õhusaaste tasemed
Euroopas. See võib kahjustada käitajate ja käitiste tegelikku vastavust ELi eeskirjadele, minnes
kaugemale lihtsalt siseriiklike õigusaktide vastavusse viimisest ELi acquis’ga. Kuigi EL on juba
toetanud laienemisprotsessis osalevaid riike,137 kes investeerivad oma üleminekuriikidesse,
võib olla vaja seda toetust pärast ühinemist jätkata ja vajaduse korral suurendada, et aidata neil
riikidel rahuldada kulukaid taristuvajadusi, eelkõige jäätmekäitlus- ja veemajandussektoris ning
energiasektoris, ning tagada, et nad suudavad kiiresti kõrvaldada kõik puudujäägid ELi
standardite järgimisel.
Samal ajal võivad praegused lüngad laienemisprotsessis osalevate riikide haldussuutlikkuses,
mis mõjutavad ka nende suutlikkust kasutada ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, mõjutada
suutlikkust teha nõuete täitmise tagamiseks vajalikke investeeringuid.
2023. 136 aastal käivitas uue Euroopa Bauhausi kogukond koos Ukraina partneritega (Ida linnapeade pakt, Ro3kvit,
ReThink) Ukraina omavalitsuste suutlikkuse suurendamise programmi, et valmistuda sõjajärgseks ülesehitamiseks.
Neid ja muid algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ tegevusi Ukrainas edendati algatuse „Phoenix“ kaudu, millega
arendati välja ja anti Ukraina linnade käsutusse algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ kogukonna tipptasemel
eksperditeadmised taskukohase ja kestliku ülesehitamise valdkonnas. Samuti ühendab see Ukraina linnu ELi
sarnaselt meelestatud linnadega, et vahetada kogemusi kliimaneutraalsuse ja suurema energiatõhususe suunas
liikumisel. See hõlmab rahastamist programmi „Euroopa horisont“ kliimaneutraalsete ja arukate linnade
missioonist ning programmist LIFE.
137 Nt „Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava“.
88
4.4.3 Reformisuunised
Selle asemel, et poliitikat muuta, peaks EL tugevdama ühinemiseelset toetust ja tagama selle
järjepidevuse pärast ühinemist kõigile laienemisprotsessis osalevatele riikidele ja kõigis
keskkonnasektorites (valdkonnaülesed õigusaktid, õhu- ja veekvaliteet, jäätmekäitlus, keemia-
ja tööstussaaste ning riskijuhtimine, müra jne). Allpool on esitatud mõned näited juba
olemasolevatest toetussüsteemidest:
• Jäätmete ja ringmajanduse valdkonnas on ELi ambitsioonitaseme säilitamiseks väga oluline valmistada ette institutsioonilised, haldus- ja poliitikaraamistikud ning kindel strateegiline alus, mida täiendavad kulukad tegevuskavad/projektide registrid.
• Tööstussaaste valdkonnas tuleks ühinemiseelsete vahenditega toetada laienemisprotsessis osalevaid riike nende ettevalmistustes, et täita saastest puhastamise / tööstussaastega seotud nõudeid, eelkõige läbivaadatud tööstus- ja loomakasvatusheidete direktiivi, keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivi ja Seveso III direktiivi nõudeid, nii et uute liikmesriikide tööstuskäitised vastaksid heite piirväärtustele ja parima võimaliku tehnika nõuetele, keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivi piirväärtustele ja tööstusohutuse standarditele, näiteks paigaldades vajalikud heitevähendustehnoloogiad või ajakohastades käitisi. Samuti annab ühinemiseelne protsess laienemisprotsessis osalevatele riikidele võimaluse kehtestada asjakohased siseriiklikud õigusaktid ja institutsionaalne suutlikkus, et tagada nende vastavus õiguslikele nõuetele, alates hästi varustatud lube andvatest asutustest ja asjakohastest järelevalveraamistikest kuni üldsuse osalemise, läbipaistvuse, jõustamise ja hüvitamise nõueteni.
• Nitraadidirektiivi puhul on mõnel juhul vaja veekogude seire- ja kaitsesüsteemi oluliselt edasi arendada, et viia see vastavusse ELi standarditega, millega kaasneb komisjoni suurem järelevalve.
Ühinemislepingutesse võib laienemisprotsessis osalevate riikide taotluste alusel ja/või pärast
komisjoni hinnangut olla vaja lisada üleminekumeetmed, millega antakse uutele liikmesriikidele
lisaaega kohustuste täitmiseks ELi keskkonnaalase õigustiku teatavates valdkondades.
5. Ühtekuuluvus, põllumajandus ja maaelu areng, toit ja kalandus
5.1 Regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika
Nagu eelmiste laienemisvoorude puhul, mõjutab ka järgmine voor märkimisväärselt
ühtekuuluvuspoliitikat. Sellega kaasneb vajadus tervikliku arutelu järele ühtekuuluvuspoliitika
tulevase rolli ja toimimise üle suuremas ELis. Laienenud ELis138 on ühtekuuluvuspoliitikal
keskne roll komisjoni laiemas lähenemis-, investeerimis- ja reformikavas, mille keskmes on
piirkonnad. Aastateks 2028–2034 töötavad liikmesriigid välja riiklikud ja piirkondlikud
partnerluskavad koos peamiste reformide ja investeeringutega, keskendudes ühistele
prioriteetidele, sealhulgas majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse
edendamisele. See aitab suurendada haldussuutlikkust, hästi toimivaid institutsioone ja usaldust.
Uute liikmesriikide sujuvaks integreerimiseks ühtsele turule on vaja ühtekuuluvuspoliitikat. See
on oluline mitte ainult selleks, et tagada nende suutlikkus ühtekuuluvuspoliitika vahenditest
pärast ELiga ühinemist tõhusalt kasu saada, vaid veelgi enam selleks, et tagada laienemisest nii
uutele kui ka praegustele liikmesriikidele tuleneva üldise kasu täielik realiseerumine.
138 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku puhul: Euroopa Regionaalarengu Fond,
Ühtekuuluvusfond, õiglase ülemineku fond ja õiglase ülemineku mehhanismi avaliku sektori laenurahastu.
89
5.1.1. Laienemise mõju ühtekuuluvuspoliitikale
Mõne või kõigi laienemisprotsessis osalevate riikide ühinemine ELiga mõjutab ELi keskmist
SKPd elaniku kohta ja võib seega oluliselt mõjutada ühtekuuluvuspoliitika vahendite
eraldamist.139 Nagu on märgitud üheksandas ühtekuuluvusaruandes,140 ei erine erinevused
olemasolevate liikmesriikide ja simulatio n-ga hõlmatud laienemisprotsessis osalevate riikide
vahel oluliselt erinevustest, mida täheldati seoses 2004. aasta laienemisega, kui ELiga ühines
kümme uut riiki (vt joonised).
Nende arvutuste 139 tegemiseks kasutati Eurostati andmeid EL 27 riikide ja nende laienemisprotsessis osalevate
riikide kohta, mille kohta olid olemas piirkondlikud andmed. Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Moldova ja Ukraina
piirkondliku SKP ja rahvastikunäitajate puhul kasutati riiklikke andmeallikaid. Nende riikide SKP teisendati ELi
ostujõu standardiks, kasutades Maailmapanga andmeid ostujõu pariteedina (praegused rahvusvahelised dollarid) ja
iga riigi SKP piirkondlikku osakaalu. Kõik andmed on 2021. aasta kohta ja neid vaadatakse korrapäraselt läbi.
Simulatsiooni kaasatud 140 riigid: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Kosovo, Moldova, Montenegro,
Põhja-Makedoonia, Serbia ja Ukraina.
90
1 ja 2 allpool) 141.
Pindala
suurenemine
Rahvastiku
kasv
Kogu SKP kasv
(ostujõu
standardi alusel)
SKP muutus elaniku
kohta (ostujõu
standardi alusel)
Keskmine SKP
elaniku kohta
EL 25/EL 15 (2004. aasta andmed - EL 15=100)
22.2% 19.2% 9.7% -8.0% 92.0
27/EL 25 (2007. aasta andmed – EL 25 = 100)
8.6% 6.1% 2.5% -3.4% 96.6
EL36/EL27 (2021. aasta andmed – EL27=100)
21.8% 15.1% 4.8% -8.9% 91.1
Märkus: ELi koondandmed esimeses kahes reas hõlmavad Ühendkuningriiki, samas kui EL36/EL27 koondandmed viimases reas ei hõlma Ühendkuningriiki.
Joonis 1. SKT elaniku kohta ELi ja laienemisprotsessis osalevate riikide
piirkondades 2004. aastal
Joonis 2. SKP elaniku kohta ELi piirkondades ja kandidaatriikides 2021.
aastal
91
Tõenäoliselt mõjutaks see aga ELi vähem arenenud piirkondi, mis on praeguse 75 % künnise
lähedal. Tänu uuele, madalamale ELi keskmisele SKP-le inimese kohta on nende SKP elaniku
kohta suhtelises arvestuses suurem. See mõjutaks mõne liikmesriigi vähem arenenud
piirkondade elanikkonda ja võib-olla ka neile eraldatud vahendite taset.
Sotsiaal-majanduslikud erinevused suurenevad tõenäoliselt nii liikmesriikide vahel
ühinemisel kui ka riikide sees. Varasemad laienemiskogemused näitavad, et ühinevates riikides
kasvavad suured linnad, eelkõige pealinnad, kiiremini kui ELi keskmine, samal ajal kui
äärepoolsemad või maapiirkonnad kasvavad üldiselt aeglasemalt, mis suurendab erinevusi
riiklikul tasandil. Seetõttu on ühtekuuluvuspoliitika endiselt väga vajalik, kuna see on peamine
vahend selliste erinevuste vähendamiseks.
Laienemisprotsessis osalevad riigid sõltuvad suurel määral söest ja muudest CO2-mahukatest
energiaallikatest, mis kujutab endast märkimisväärset probleemi, kuna nad töötavad selle nimel,
et viia oma siseriiklikud õigusaktid vastavusse ELi acquis’ ja kliimaeesmärkidega. Nõuetele
vastavuse saavutamiseks on vaja nende energiasüsteemid ja tööstussektorid põhjalikult ümber
kujundada. See üleminek on eriti nõudlik piirkondadele, mis on juba majanduslikult ja
sotsiaalselt haavatavad, ning õiglase ülemineku tagamine on oluline, et säilitada sotsiaalne
ühtekuuluvus ja suurendada üldsuse toetust laiemale reformiprotsessile.
Juba praegu toetab EL Interregi programmide kaudu aktiivselt piiriülest, riikidevahelist ja
piirkondadevahelist koostööd liikmesriikide ja piirnevate laienemisprotsessis osalevate riikide
vahel. Mõne programmi olemus ja rahastamine muutub ühinemisel (piiriülesed programmid
muutuvad ELi-sisesteks ja rahastamine toimub üksnes ELi-sisestelt eelarveridadelt).
Seos reformidega
Viimasel kahel programmitöö perioodil on EL keskendunud ühtekuuluvuspoliitika
tõhustamisele, eelkõige investeeringute ja reformide tugevamate ja struktuursemate seoste
kaudu. Need seosed ja mehhanismid on loonud tugeva aluse ühtekuuluvuspoliitika
investeeringute täielikuks integreerimiseks riiklikesse ja piirkondlikesse poliitikaraamistikesse
ja õigusaktidesse. Samuti on tugevdatud projektide rahalist jätkusuutlikkust, näiteks põhjaliku
transpordiplaneerimise ning teadus- ja innovatsioonitaristusse tehtavate investeeringute
eelarvestamise ja prioriseerimise mitmeaastaste kavade kaudu. Need mehhanismid on
käivitanud poliitilised reformid – näiteks tervishoiusektoris ja riigihangetes – ning andnud
asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi. Need tagasid otsese seose ühtekuuluvuspoliitika
investeeringute ja ELi tasandi poliitika vahel. Need aitasid kaasa ELi õigusaktide ülevõtmisele
ja rakendamisele ning aitasid kõrvaldada ELis investeerimistõkkeid.
Lisaks on komisjon ja liikmesriigid kavandanud ühtekuuluvuspoliitika investeeringuid ühiselt,
tuginedes Euroopa poolaasta raames tehtud põhjalikele sotsiaal-majanduslikele analüüsidele.
Jätkuvalt kavandatakse riiklikke ja piirkondlikke partnerluskavasid aastateks 2028–2034, et
reageerida probleemidele, mis on kindlaks tehtud Euroopa poolaasta protsessis ja riigipõhistes
soovitustes ning muudes komisjoni poolt vastu võetud peamistes poliitikadokumentides,
kajastades samal ajal ka üksikute riikide ja piirkondade ainulaadseid vajadusi.
Haldussuutlikkus
Enamikul laienemisprotsessis osalevatel riikidel on regionaalarengu valdkonnas piiratud
kogemused ja nad peavad arendama oma haldussuutlikkust struktuurifondide vahendite
haldamiseks. Institutsioonide kvaliteet – sealhulgas õigusriigi põhimõtte austamine ja
haldussuutlikkus – on avaliku ja erasektori investeeringute tasuvuse seisukohast otsustava
tähtsusega. Valitsemise kvaliteedi ja ühtekuuluvuspoliitika investeeringute mõju vahel on tugev
seos. Juhtimise kvaliteedi parandamine riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil võib
suurendada riikliku ja Euroopa tasandi poliitika ja investeeringute tõhusust. Peamine lünk, mis
on tuvastatud seoses ühtekuuluvuspoliitika rakendamisega laienenud ELis, on seotud
92
suutlikkusega hallata märkimisväärseid summasid ühtekuuluvuspoliitika vahenditest (või selle
puudumisega) nõutaval õiguslikul tasemel. Kogemused on näidanud, et vahendite tõhusa
haldamise suutlikkuse omandamine võtab aega.
Mõnes laienemisprotsessis osalevas riigis (Montenegro, Albaania, Põhja-Makedoonia,
Moldova) ei ole piirkondlikke haldusüksusi. Eeldatakse, et nendes riikides hõlmab
ühtekuuluvuspoliitika juhtimine peamiselt riiklikku tasandit ja nõuab valitsuse funktsioonide
olulist tugevdamist fondihalduse kõigis aspektides. Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina on
suuremad ja neil on selged piirkondlikud lõhed. Ukraina on ülekaalukalt suurim ja töötab praegu
välja regionaalarengu õigusraamistikku, kuigi rakendamiskogemused on väga piiratud ja
suutlikkus väiksem.
Riiklikes süsteemides, mis on olulised avaliku sektori kulutuste korrektsuse ning nõutava
kindlustaseme ja nõuetele vastavuse tagamiseks (hanked, riigiabi, usaldusväärne
finantsjuhtimine), on puudusi (tulemuslikkus õigusriigi põhimõtte järgimisel, läbipaistvus ja
korruptsiooniriskid). Kui neid lünki nõuetekohaselt ei kõrvaldata, mõjutavad need nii
rakendusasutusi kui ka toetusesaajaid, kuid laienemine mõjutaks ka ELi laiemalt. Seetõttu on
eriti oluline võtta meetmeid avaliku halduse tugevdamiseks ja suutlikkuse suurendamiseks, et
parandada juhtimist kõigil tasanditel. See on mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 paketi
ettepanekute üks peamisi eesmärke.
Territoriaalse ja piirkondadevahelise koostöö probleemid
Ühinemisel tekivad uued välispiirid. Mõned neist tekitavad uusi koostööprobleeme. Piirid
Venemaa ja Valgevenega põhjustavad jätkuvalt raskusi ja seda palju suuremal territooriumil.
Uute liikmesriikide välispiiridel tuleks luua täiendavaid välisprogramme. Lääne-Balkani riikide
vaheliste piiride puhul võib olla vaja Interregi kohaldamisala kohandada, et maksimaalselt
toetada leppimist hiljuti pingetest ja konfliktidest mõjutatud territooriumidel.
Praegused Interregi koostööpartnerlused peavad läbima märkimisväärseid muutusi. Eelkõige
tekib vajadus luua uusi programme uute liikmesriikidega (umbes 10 uut programmi). Samal ajal
lähevad mõned olemasolevad Interregi programmid välispiiridel tehtavalt koostöölt üle
sisepiiridel tehtava koostöö programmidele, millel on ulatuslik eelarveline, operatiivne ja
geopoliitiline mõju.
5.1.2. Poliitikalüngad ja rakendamisriskid
Laienemisprotsessis osalevad riigid võivad praeguste liikmesriikidega võrreldes seista silmitsi
erinevate arenguprobleemidega. Järjestikuste programmitöö perioodide jooksul on
ühtekuuluvuspoliitika raames toimuv rahastamine järk-järgult eemaldunud põhitaristu
investeeringutest ja on nüüd paremini kooskõlas ELi eesmärkidega. Kuigi prioriteetsed
poliitikavaldkonnad (nt konkurentsivõime, CO2 heite vähendamine, keskkonnakaitse,
digiüleminek ja sotsiaalne ühtekuuluvus), mis suunavad järgmisel programmitöö perioodil
investeeringuid ja reforme, puudutavad nii praeguseid liikmesriike kui ka laienemisprotsessis
osalevaid riike, võivad uued liikmesriigid nõuda ka investeeringuid põhiteenustesse ja -
taristusse, et kiirendada lähenemist ja integratsiooniprotsessi. Vajalike reformide ja
investeeringute vahel õige tasakaalu leidmine on tõenäoliselt keeruline.
Peamine lünk, mis on tuvastatud seoses ühtekuuluvuspoliitika rakendamisega laienenud ELis,
on seotud laienemisprotsessis osalevate riikide puuduliku haldussuutlikkusega kavandada ja
rakendada iga riigi kohta kava, mis hõlmab peamisi reforme ja investeeringuid täielikus
partnerluses riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega. Suutlikkus viia ellu
valdkondlikke poliitikareforme mitmesugustel teemadel osutub samuti keeruliseks. Samuti on
ebaselge, kas kõigil uutel liikmesriikidel oleks fiskaalvõimekus ELi toetatavate
investeeringute kaasrahastamiseks vajalike summade mobiliseerimiseks.
93
Praegune ühinemiseelne toetus ei ole oma eripära tõttu kooskõlas eelarve jagatud täitmise ja
ühtekuuluvuspoliitika aluspõhimõtetega, nagu territoriaalsus ja kohapõhine toetus ning
partnerluse põhimõtte kohaldamine fondide rakendamisel. Oma ettepanekus 2028–2034. aasta
raamistiku kohta integreerib komisjon partnerluse põhimõtet kohaldades ühinemiseelse toetuse
instrumendisse „Globaalne Euroopa“. See pakub ühtset terviklikku töövahendit, mis võimaldab
luua igale laienemispartnerile kohandatud toetuse, võimaldades samal ajal paremini reageerida
muutuvale poliitilisele tegelikkusele. Samuti võimaldab instrumendi „Globaalne Euroopa“
määrus viia ühinemiseelse toetuse paremini kooskõlla valdkondliku poliitikaga
rakendusmääruse kaudu, milles kirjeldatakse üksikasjalikult ühinemiseelse abi rakendamisega
seotud täiendavaid eeskirju viisil, mis valmistab kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike
usaldusväärselt ette ELi liikmeks saamiseks ja ELi vahendite haldamiseks. Sellega tugevdatakse
ka vastastikust täiendavust sisepoliitikaga, sealhulgas Interregiga, tagades, et laienemisabi on
kooskõlas ühtekuuluvusloogikaga ja põhineb ühisel vastutusel.
5.1.3. Reformisuunised
Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 ettepanekutega parandatakse veelgi
ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkust ja tõhusust terviklike riiklike ja piirkondlike
partnerluskavade kaudu, millega toetatakse peamisi investeeringuid ja reforme. See võimaldab
kohaldada kohandatud nõudeid, võttes arvesse liikmesriikide ja piirkondade konkreetseid
raskusi, vajadusi ja probleeme, mis aja jooksul muutuvad.
Vaja on uurida võimalusi ELi ühinemiseelse abi kohandamiseks, et viia see lähemale
„tugevdatud ühtekuuluvus- ja majanduskasvu poliitika vajadustele, mille keskmes on
piirkonnad [...], mis on välja töötatud ja mida rakendatakse partnerluses riiklike, piirkondlike ja
kohalike ametiasutustega “.142 Hiljuti loodud Ukraina rahastu ning Lääne-Balkani ja Moldova
reformi- ja kasvukavad ja -rahastud on kasulikud, et aidata laienemisprotsessis osalevatel
riikidel kohaneda iga riigi jaoks individuaalsete kavade väljatöötamise kontseptsiooniga,
kusjuures peamised reformid ja investeeringud on selgelt kindlaks määratud. Peamised
kohandused võiksid seisneda tugevama seose tagamises laienemisprotsessis osalevatele
riikidele praegu kättesaadava ühinemiseelse abi ja kohustuste vahel, mis tulenevad
ühtekuuluvuspoliitika rakendamisest eelarve jagatud täitmise raames pärast ühinemist.
Ettepanekus „Globaalne Euroopa“ nähakse ette rakendusmääruse vastuvõtmine, et kehtestada
ühetaolised tingimused määruse rakendamiseks laienemisprotsessis osalevates riikides seoses
ühinemise ettevalmistamisel, sealhulgas struktuuri-, põllumajandus- ja piiriülese koostöö
fondide haldamise raames loodavate tulemuspõhiste kavade, tulemuslikkuse, struktuuride ja
kontrollisüsteemide ülesehituse ja sisuga. Sellel lähenemisviisil on oluline roll ühinemiseelse
toetuse ja ühinemisjärgsete rakendusstruktuuride vahelise kooskõla tagamisel. See on kooskõlas
varasema tavaga, kuna nii IPA II kui ka IPA III puhul on varem kasutatud ka rakendusmäärusi.
Arvestades laienemisprotsessis osalevate riikide märkimisväärseid vajadusi suutlikkuse
suurendamise järele kõigil valitsustasanditel ja kodanikuühiskonnas, on vaja teha suuri
jõupingutusi institutsioonide ja haldusasutuste tugevdamiseks, eelkõige õigusriigi,
läbipaistvuse ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas. Kuigi reformide rahastamine on
positiivne samm parema ühiskonna ülesehitamise suunas, on investeerimine üldisesse
haldussuutlikkusse avaliku halduse parandamiseks kõigil tasanditel samuti oluline tegur
kooskõlas OECD/SIGMA avaliku halduse põhimõtetega.143 OECD ja komisjon töötasid need
142 COM(2025) 46 final.
143 OECD/SIGMA põhimõtted [kuupäev] avalik-õiguslik manustamine saab
olema leitud kohta
https://www.sigmaweb.org/en/publications/the-principles-of-public-administration_7f5ec453-
en.htmlhttps://www.sigmaweb.org/en/publications/the-principles-of-public-administration_7f5ec453-en.html
94
põhimõtted välja selleks, et suunata laienemisprotsessis osalevaid riike nende reformipüüdlustes
kõrvaldada puudused nende avalikus halduses ja täita ELi nõudeid ühinemisprotsessi ühes
põhiaspektis. Lisaks on oluline ühinemiseelne abi, mis aitab täita lüngad ja vajadused. Tuleks
kaaluda võimalust, et laienemisprotsessis osalevad riigid saaksid juba varajases etapis osaleda
olemasolevates tehnilise abi platvormides ja 2028.–2034. aasta mitmeaastase
finantsraamistiku kohastes platvormides, mis aitavad praegustel liikmesriikidel
rakendamisega seotud probleeme lahendada.
Üldiselt on oluline jätkata koostööd laienemisprotsessis osalevate riikidega, et viia avaliku
sektori investeeringud kooskõlla asjakohase poliitikaga. Korrata võiks varasemaid tõhusaid
tavasid, nagu haldusasutuste vaheline mestimine. 2004. aasta laienemise puhul rakendati osa
ühinemiseelsest abist mudeli abil, mis sarnanes võimalikult täpselt eelarve jagatud täitmisega,
mis oli sel ajal struktuuri- ja põllumajandusfondide peamine eelarve täitmise viis. Seda võiks
uuesti kaaluda ühe võimalusena, ühtlustades nii palju kui võimalik sise- ja välisfondide
rakendusviisid, et valmistada laienemisprotsessis osalevaid riike ette struktuuri- ja
põllumajandusfondide edasiseks haldamiseks.
Interregi programmide rakendamise raames toimub liikmesriikide ja laienemisprotsessis
osalevate riikide vahel juba vastastikuse suutlikkuse suurendamine. Kuigi lõplik vastutus
programmi rakendamise eest lasub liikmesriikidel, täidavad partnerriigid oma ülesandeid
võrdsetel alustel ja osalevad võrdselt kõigis rakendustsükli etappides, sealhulgas
finantskontrollis ja auditis. Seda võib säilitada kuni ühinemiseni.
5.2 Põllumajandus ja maaelu areng
Laienenud ELil on potentsiaali saada tugevamaks ülemaailmseks põllumajanduslikus
toidutööstuses osalejaks. Samal ajal kogevad ELi põllumajandustootjad ühtsel turul suuremat
survet. Laienemine suurendaks märkimisväärselt ELi põllumajandusmaa pindala. Vähem kui
ühest hektarist mitmesaja tuhande hektarini ulatuvate põllumajandusettevõtete lisamine tekitab
märkimisväärseid probleeme ühisele põllumajanduspoliitikale, mis on praegu kavandatud 27
liikmesriigist koosnevale ELile.
Nagu on rõhutatud komisjoni põllumajandus- ja toidualases visioonis, on ELi
põllumajandustootjate probleemideks valmistumine ja nende tõhus lahendamine oluline, et
kasutada ära laienemise pakutavaid võimalusi.144
5.2.1. Laienemise mõju põllumajandusele ja maaelu arengu poliitikale
Mõju ELi põllumajandussektorile
Laienenud ELil on tõenäoliselt suurem strateegiline sõltumatus toidu ja sööda valdkonnas
võrreldes EL 27ga. Sellest saab ülemaailmsel põllumajandustoorme turul suurem osaleja, kellel
on suurem ELi põllumajanduslike toiduainete tootmise ja ekspordi suutlikkus, ning suurem
panus ülemaailmsesse toiduga kindlustatusse.
Selline tootmise kasv tuleneb eeldatavasti peamiselt ELi põllumajandusmaa suurenemisest.
Ukraina praeguse sojaubade ja päevalilleseemnete toodangu lisamine suurendaks EL 27
vastavat tootmistaset kuni 150 %. Oodata võib ka maisi (+50 %) ja nisu (+28 %) tootmise järsku
kasvu.
See aitaks suurendada ELis kasvatatud valgu ja õliseemnete pakkumist ja kasutamist, vähendada
ELi sõltuvust ning aidata kaasa tugevamale, vastupidavamale ja autonoomsemale Euroopa
põllumajandusliku toidutööstuse süsteemile. See oleks kooskõlas 7. juulil 2026145 vastu võetud
144 COM(2025) 75 final.
145 KOM (2026) 355.
95
valgu tegevuskava eesmärkidega, milles rõhutati, et ainuüksi Ukraina ühinemine võib
vähendada ELi taimsete valkude kaubanduspuudujääki 13,9 miljonilt tonnilt 4,7 miljonile
tonnile ja suurendada ELi omavarustatust taimsete valkudega 76 %-lt 86 %-le.
Põllumajanduse tootlikkuse parandamine laienemisprotsessis osalevates riikides pärast
ühinemist võib järk-järgult vähendada saagikuse erinevust EL 27ga tänu paremale
juurdepääsule nõustamisele, tehnoloogiale, geneetikale ja investeeringutele. Üldiselt suureneks
ELi toodang märkimisväärselt võrreldes 27-liikmelise ELi omaga põllukultuuride, linnuliha
ning puu- ja köögiviljasektoris. Veiseliha ja piimatoodete puhul oleks kasv piiratum, kuna
laienemisprotsessis osalevatelt riikidelt oodatakse tootmise vähendamist pärast ühinemist. Seda
vähenemist võib ainult osaliselt tasakaalustada tootmise suurenemine 27-liikmelises ELis.
Laienemisprotsessis osalevad riigid ja eelkõige Ukraina saaksid parema taristu abil oma
logistikat parandades suurendada pärast ühinemist oma eksporti EL 27 riikidesse ja ülejäänud
maailma. Samuti võivad nad suurendada oma importi. Samuti peaks suurenema eksport EL 27
riikidest kõigi laienemisprotsessis osalevate riikide turgudele. Üldiselt ekspordiks laienenud
EL EL 27ga võrreldes rohkem põhikaupu, saades juhtivaks ülemaailmseks nisu, odra ja
päevalilleõli eksportijaks. See võimaldaks laienenud ELil suurendada oma panust
ülemaailmsesse toiduga kindlustatusse võrreldes 27-liikmelise ELi omaga.
Laienemine mõjutaks põllumajandustoodete ühtset turgu, võttes eelkõige arvesse Ukraina
tootmis- ja ekspordisuutlikkust. Enamik ELi põllumajandustootjaid seisab ühtsel turul silmitsi
suurema konkurentsiga. Osa toodangust võib liikuda ühest liikmesriigist teise, nagu see on
toimunud pärast eelmisi laienemisvoore. Teravilja, suhkru, linnuliha ja munade ning puu- ja
köögivilja puhul oleks mõju esialgu tunda kogu EL 27s, eelkõige Ukraina naaberpiirkondades,
nagu see oli juba pärast Ukrainaga ühepoolsete kaubandusmeetmete vastuvõtmist. Näiteks
2021. aastal (enne Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu) oli Ukraina pehme nisu
tootmisvõimsus 32 miljonit tonni, samas kui EL 27 kogutoodang oli 130 miljonit tonni. 2023.–
2024. aasta kampaania ajal eksportis Ukraina EL 27-sse 18 miljoni tonni suurusest
koguekspordist 6,5 miljonit tonni pehmet nisu, mis vastab kahele kolmandikule ELi pehme nisu
koguimpordist (9,6 miljonit tonni). Kuigi Venemaa agressioonisõda häiris tõsiselt Ukraina
tavapäraseid ekspordimarsruute, mis osaliselt selgitab ELi märkimisväärset impordimahtu
2023. ja 2024. aastal, kajastab see Ukraina suurt ekspordivõimsust. Samal ajal võib sellel olla
positiivne mõju loomakasvatusele ELis, aidates vähendada söödakulusid.
See mõjutaks ka väikese konkurentsivõimega Lääne-Balkani riikide väikesi
põllumajandusettevõtteid. Veiseliha ja piimatoodete puhul oleks mõju tuntav eelkõige
laienemisprotsessis osalevates riikides pärast ühinemist.
Lühiajalises perspektiivis võib laienemine mõjutada põllumajanduslike toiduainete hindu, kuna
laienemisprotsessis osalevates riikides konkureerivad spetsialiseerunud ekspordile orienteeritud
põllumajandusettevõtted, kes saavad kasu mastaabisäästust ja madalamatest sisendkuludest.
Siiski võib eeldada, et paljud praegused ELi põllumajandusettevõtted kohanevad uue
turukeskkonnaga.
Laienemine toob eeldatavasti kaasa põllumajandusettevõtete struktuurilise kohandamise
kogu laienenud ELis, mis võib kiirendada põllumajandusettevõtete arvu jätkuvat vähenemist,
eelkõige laienemisprotsessis osalevates riikides pärast ühinemist. Mõju võib olla eriti tugev
vähem konkurentsivõimelistes piirkondades, näiteks Lääne-Balkanil, kus – välja arvatud
Serbias – enamik põllumajandusettevõtteid asub mägipiirkondades. Sellel võib olla positiivne
mõju põllumajandusettevõtete moderniseerimisele, kuid see tekitaks probleeme, mis on seotud
maa kasutamata jätmise ja edasise rahvastikukaoga maapiirkondades kogu ELis. Selle
struktuurilise kohandamise tulemusena peaks aeglaselt vähenema laienemisprotsessis
osalevates riikides põllumajandusega seotud töökohtadel töötava maaelanikkonna osakaal (nt
Ukrainas töötab praegu 20 % töötavast elanikkonnast põllumajanduses).
96
Sellest hoolimata oleks laienenud ELis oluliselt rohkem põllumajandusettevõtteid kui 27-
liikmelises ELis. Valdav enamik neist oleks väga väikesed (pool)elatuspõllumajanduslikud
majapidamised, kellel oleks raskusi ELi standardite järgimise ja kliimamuutustega
kohanemisega; mõned kümned tuhanded oleksid keskmise suurusega suured
põllumajanduslikud pereettevõtted, millel oleks 10 kuni paar tuhat hektarit. Mitu tuhat neist on
väga suured, konkurentsivõimelised ja ekspordile orienteeritud korporatiivsed
põllumajandusettevõtted, mis asuvad peamiselt Ukrainas ja millest mõned kuuluvad
põllumajandusettevõtetele.
Laienenud ELis suurenevad märkimisväärselt ka ELi maapiirkonnad ja maaelanikkond
(laienemisprotsessis osalevate riikide maaelanikkonna osakaal ulatub 30 %-st Ukrainas 57 %-
ni Moldovas). Laienemisprotsessis osalevates riikides, eelkõige Lääne-Balkani riikides,
seisavad maapiirkonnad eeldatavasti jätkuvalt silmitsi rahvastikukao, kvalifitseeritud ja
koolitatud tööjõu puuduse ning elanikkonna vananemisega. Avalike ja digiteenuste
puudumine pärsib nende piirkondade atraktiivsust. See aitab kaasa noorte huvi kiirele
vähenemisele põllumajanduse vastu.
Laienenud ELis seisavad kõik liikmesriigid jätkuvalt silmitsi kliimamuutuste negatiivse
mõjuga. Põuad, üleujutused, rahetormid ja muud ebasoodsad ilmastikunähtused mõjutavad igal
aastal üha rohkem ELi põllumajandustootjaid nii EL 27s kui ka laienemisprotsessis osalevates
riikides, samuti mõjutavad neid loomahaigused. See pärsib nende suutlikkust investeerida ja
kohaneda üleminekuga kestlikumale põllumajandussüsteemile. Maa kasutamata jätmine vähem
konkurentsivõimelistes piirkondades võib kaasa tuua bioloogilise mitmekesisuse vähenemise,
samas kui karjamaade kündmine kariloomade arvu vähenemise tõttu laienemisprotsessis
osalevates riikides pärast ühinemist vabastaks atmosfääri süsinikdioksiidi. Ukraina ulatuslik
mullapind tähendab, et ELil oleks suurem süsiniku säilitamise potentsiaal. Laienemine annab
võimaluse ajakohastada loomakasvatust laienemisprotsessis osalevates riikides, vähendada
kasvuhoonegaaside heidet ja täita ELi loomade heaolu standardeid.
Mõju ühisele põllumajanduspoliitikale
Praeguse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärk on lahendada mitmesuguseid probleeme,
kasutades selleks terviklikke poliitikavahendeid, sealhulgas: i) otsetoetused; ii) võimalus
kehtestada kõnealuste toetuste ülempiir, järkjärguline vähendamine ja suunamine; iii)
põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmed; iv) investeeringute ja looduslikust eripärast
tingitud piirangutega alade toetamine; ning v) täiendavad maaelu arengu meetmed. ÜPP
kohaselt peavad liikmesriigid valima ja täiendavalt kohandama poliitikameetmeid, mis
põhinevad strateegilisel ja tulemustele suunatud lähenemisviisil, mis tugineb pärast põhjalikku
analüüsi kindlaks tehtud riikide tugevatele ja nõrkadele külgedele. ÜPP strateegiakavad on
kohandatud liikmesriikide vajadustele ja komisjon kiidab need heaks. Selles mõttes on ÜPP
paindlik poliitika, mis suudab kohaneda praeguste ja tulevaste väljakutsetega, kui selle
rakendamiseks on olemas piisavad vahendid koos asjakohaste üleminekumeetmetega, mis
sarnanevad eelmistes laienemisvoorudes võetud meetmetega (näiteks ÜPP toetuse järkjärguline
kasutuselevõtt laienemisprotsessis osalevates riikides teatava aja jooksul pärast ühinemist või
tõhusad kaitsemehhanismid tundlike toodete jaoks).
Kui kehtivate eeskirjade alusel ühineks ELiga mitu riiki, suurendaks see märkimisväärselt ÜPP
rahastamisvajadusi, mis on peamiselt tingitud kahest peamisest tegurist:
põllumajandustootjate arv ja hõlmatav põllumajandusmaa. Praegune ÜPP on aga
kavandatud ja rahastatud 27 liikmesriigist koosneva ELi jaoks, tuginedes peamiselt
põllumajanduslike pereettevõtete mudelile.
Praeguses poliitikaraamistikus antaks märkimisväärne osa ÜPP toetusest tuhandetele suurtele
(üle 1000 hektari suurusele) konkurentsivõimelistele põllumajandusettevõtetele, eelkõige
Ukrainas (kus need hõlmavad rohkem kui 15 miljonit hektarit, mis on rohkem kui Poola
97
kasutatav põllumajandusmaa). See avaldaks täiendavat survet ÜPP eelarvele ja eelkõige
põllumajanduslikele pereettevõtetele, mis on ELi põllumajandusmudeli keskmes, tuues kaasa
põllumajandusettevõtete mitmekesisuse vähenemise ELis ja mõjutades olemasolevaid EL 27
põllumajandusettevõtteid. See võib kahjustada ka ELi toidusüsteemi pikaajalist
vastupanuvõimet, kui tootmine ja toidualane sõltumatus on mõnes liikmesriigis
tsentraliseeritud.
Suurenenud konkurentsi tõttu ühtsel turul võib laienemine mõjutada põllumajandussektori
konkurentsivõimet, vastupanuvõimet ja kestlikkust toetavate olemasolevate poliitikavahendite
tulemuslikkust ja tõhusust alates otsetoetustest kuni põllumajanduse keskkonna- ja
kliimameetmete, valdkondliku toetuse, looduslikust eripärast tingitud piirangutega alasid
toetavate meetmete, noorte põllumajandustootjate kavade ja kriisiohjemeetmeteni.
Kuna riskide arv ja ulatus laienenud ELis eeldatavasti suureneb (ebasoodsad ilmastikunähtused,
haiguspuhangud), suureneb surve praegusele põllumajandusreservile tõenäoliselt veelgi.
Ekspordile orienteeritud põllumajandusettevõtete arvu suurenemine, eelkõige Ukrainas,
muudaks praegused vahendid kaubanduspingete korral vähem tõhusaks, kuna kolmandatele
turgudele suunatud mahud avaldaksid survet ELi siseturule.
Muud ühise turukorralduse ja ebaausate kaubandustavade direktiiviga ette nähtud vahendid,
mille eesmärk on parandada toiduahela toimimist, et kõrvaldada ühtse turu puudused, jääksid
laienenud ühtsel turul väga oluliseks.
Laiendatud ELi toetus noortele põllumajandustootjatele muutub veelgi kriitilisemaks ja teatavad
sektorid vajavad sihipärast toetust.
Stiimuleid oleks vaja ka selleks, et minna üle kestlikumatele tavadele ja edendada
mitmesuguseid tavasid, nagu mahepõllumajandus, agroökoloogilised tavad,
täppispõllumajandus, agrometsandus või süsinikku siduv põllumajandus, samuti loomade
heaolu parandamist.
Praegused maaelu arengu vahendid oleksid vähem tõhusad, arvestades laienemisprotsessis
osalevate riikide maapiirkondade ees seisvaid suuri probleeme, nagu ränne linnadesse,
elanikkonna vananemine ja avalike teenuste puudumine. Väga suured põllumajandusettevõtted,
eelkõige Ukrainas, võiksid samuti saada ebaproportsionaalselt suurt kasu maaelu arengu
vahenditest, sealhulgas investeerimisabist.
Ühise põllumajanduspoliitika haldamine ning turujärelevalve ja jagatud eelarve täitmine
laienenud ELis nõuaks asjakohaseid vahendeid nii komisjoni kui ka laienemisprotsessis
osalevate riikide jaoks pärast ühinemist. Uued liikmesriigid peavad enne ühinemist looma
erinevad haldusstruktuurid ja tugevdama oma haldussuutlikkust asjakohaste struktuuride ja
töötajatega.
Eelarveaspektid
Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt rahastatakse ÜPPd ühiselt Euroopa
Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist
(EAFRD), kusjuures suurem osa vahenditest tuleb igas liikmesriigis strateegiliselt planeerida
kolme peamise poliitikavahendi jaoks, milleks on otsetoetustega seotud sekkumised (EAGF),
valdkondlikud sekkumised (EAGF) ja maaelu arenguga seotud sekkumised (EAFRD).
Väljaspool ÜPP strateegiakavasid rahastatakse EAGFist ka erakorralisi meetmeid, riiklikku
sekkumist ja eraladustamist, koolikavasid, müügiedendust ning kõrvalisele asukohale ja
saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programmi (POSEI).
Kui ELiga ühineks mitu riiki, suurendaks see märkimisväärselt ÜPPga hõlmatud
põllumajandustootjate arvu ja põllumajandusmaad, kuna need kaks tegurit on ÜPP
rahastamisvajaduste peamised vahetud põhjused (vt eespool).
98
Praegu annavad laienemisprotsessis osalevad riigid tootmiskohustusega seotud toetuse vormis
investeerimistoetust, toetust sisendite, näiteks diislikütuse või väetiste ostmiseks ning
otsetoetusi oma põllumajandustootjatele, peamiselt loomakasvatajatele. Toetuse kogusummat
ei saa võrrelda ELi toetuse tasemega: Ukraina põllumajanduseelarve oli 2024. aastal 150
miljonit eurot (üldiselt sama suur kui 2021. aastal enne sõda), mis on võrreldav Põhja-
Makedoonia põllumajanduseelarvega. Moldova suurendas 2024. aastal oma
põllumajanduseelarvet 98 miljoni euroni.
Laienemisega seotud rahastamisvajaduste kaalumisel peetakse oluliseks järgmisi elemente:
• kavandatud riikliku ja piirkondliku partnerluse metoodika igale liikmesriigile antava liidu rahalise toetuse arvutamiseks, milles võetakse arvesse mitmeid sotsiaal-majanduslikke muutujaid.
• Kriisiohjamise toetamine. Kuna laienemine suurendaks märkimisväärselt ELi põllumajandusmaad, suureneks paratamatult surve praeguse põllumajandusreservi ja tulevikus ühtse turvavõrgu kasutamisele.
• Vajadus tehnilise abi järele. laienemisprotsessis osalevate riikide ühinemisjärgsed rahastamisvajadused on seotud ühise põllumajanduspoliitika nõuetekohase haldamise, rakendamise ja järelevalve tagamisega; ning juurdepääs nõustamisteenustele, võrgustikele ja suutlikkuse suurendamisele. Laienemisprotsessis osalevatel riikidel peab olema võimalik anda nõuetekohane panus ELi põllumajandusandmete ühisesse kogumisse pärast ühinemist. Sellega seoses tuleks tagada ÜPP tehnilise abi piisav rahastamine komisjoni omal algatusel, pidades silmas laienemist.
Nagu eespool rõhutatud, võib laienemine sõltuvalt lõplikust korrast ja juhul, kui erikorda või
üleminekumeetmeid ei ole ette nähtud, avaldada ÜPP-le olulist mõju. See poliitikavaldkond on
tõenäoliselt üks laienemisest enim mõjutatud valdkondi, võttes arvesse põllumajandusmaa
märkimisväärset laienemist ning suure hulga põllumajandusettevõtete lisandumist, kellel on
väga erinevad vajadused alates põlvkondade vahetusest, innovatsioonist, koolitusest ja
nõustamisest kuni moderniseerimisinvesteeringuteni, et tulla toime selliste probleemidega nagu
kõrgete fütosanitaarstandardite järgimine.
Seda eeldatavat mõju silmas pidades peab eesmärgipärane ÜPP pakkuma sihipärast toetust
põllumajandustootjatele, kes seda kõige rohkem vajavad, edendama positiivseid
keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid tulemusi ökosüsteemi teenuste hüvede ja stiimulite kaudu ning
toetama õigeid eeltingimusi jõudsalt arenevate maapiirkondade jaoks. See peab muutuma
lihtsamaks ja sihipärasemaks, leidma õige tasakaalu stiimulite, investeeringute ja eeskirjade
vahel ning tagama põllumajandustootjatele õiglase ja piisava sissetuleku.
5.2.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid
Eespool kirjeldatud mõju silmas pidades on laienemisega seotud peamised poliitikalüngad
kooskõlas praeguse ÜPPga seotud poliitikalünkadega, mis on kindlaks tehtud ELi
põllumajanduse tulevikku käsitlevas strateegilises dialoogis146 ning põllumajanduse ja toidu
visioonis.
Laienemine nõuaks kohandusi ja järkjärgulist üleminekut, et tagada valmisolek. ÜPP ettepanek
mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 raames annab suuna. See annab märkimisväärse
panuse, pakkudes välja kohustusliku järkjärgulise vähendamise ja piiramise, kehtestades hektari
kohta antava miinimum- ja maksimumtoetuse, laiendades toetust väikepõllumajandustootjatele
ning pakkudes võimalust luua sünergiat ühtekuuluvuspoliitikaga riiklike ja piirkondlike
partnerluskavade kaudu, et suunata toetus paremini põllumajandustootjatele, kes seda kõige
rohkem vajavad, ning andes liikmesriikidele rohkem tegutsemisruumi ÜPP meetmete
146 Euroopa Komisjon (2024) „Strateegiline dialoog ELi põllumajanduse tuleviku üle“.
99
üksikasjade kavandamisel. Samuti annab see põllumajandustootjatele ja maakogukondadele
täiendavaid stiimuleid kestlike tavade kasutuselevõtuks.
Nagu eelmistes laienemisvoorudes, tuleks kaaluda asjakohaseid üleminekuperioode, näiteks
ÜPP toetuse järkjärgulist kasutuselevõttu laienemisprotsessis osalevates riikides pärast
ühinemist või tõhusaid kaitsemehhanisme tundlike toodete jaoks. Ukraina eriolukord seoses
käimasoleva sõja ja sellest tulenevate ülesehitusvajadustega ning Ukraina põllumajandussektori
konkreetne ulatus ja olukord nõuavad erikohtlemist.
Lisaks ei pruugi praegused ÜPP vahendid olla võimelised rahuldama kõiki nende
laienemisprotsessis osalevate riikide paljude põllumajandusettevõtete vajadusi, kes ei pruugi
suuta kohaneda ELi nõuetega muu hulgas tootmisstandardite ja turustamisnõuete osas.
Kuna enamikul laienemisprotsessis osalevatel riikidel on põllumajandusstruktuurid, mida
iseloomustab märkimisväärne arv väikese saagikuse, madala sissetuleku, piiratud
juhtimisoskuste ja vananeva põllumajandusega tegeleva elanikkonnaga
põllumajandusettevõtteid, on väga oluline toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagava
sissetuleku ja põllumajandussektori vastupanuvõime edendamist.
Tõenäoliselt tuleb erilist tähelepanu pöörata suure hulga väga väikeste põllumajandusettevõtete
toetamisele laienemisprotsessis osalevates riikides. Samuti on maaelu arengu raames antav
lisatoetus asjakohane põlvkondade vahetuse, innovatsiooni, koolituse ja nõustamise
edendamiseks, samuti investeeringutoetuse pakkumiseks moderniseerimiseks ja näiteks kõrgete
fütosanitaarstandardite järgimisega seotud probleemide lahendamiseks. Laienemisprotsessis
osalevad riigid, kelle põllumajanduslik tootmine toimub näiteks mägipiirkondades, vajavad
pärast ühinemist maaelu arengu toetust looduslikust või muust piirkondlikust eripärast
tulenevate piirangute puhul.
Geopoliitiliste pingete tõttu on Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast enim mõjutatud
ELi idapiirialad eriti haavatavad ja murettekitavad maapiirkonnad, mis vajavad erilist toetust.
Sotsiaal-majanduslikul langusel ja suureneval rahvastikukaol on siin täiendav mõju
julgeolekule, samas kui need peamiselt maapiirkonnad on ELi julgeoleku jaoks strateegilise
tähtsusega.
Laienenud ELis võib olla vaja toetada ka põllumajandustootjaid, et luua täiendavaid
sissetulekuallikaid (nt biomajandus, süsinikku siduv majandamine, taastuvenergia tootmine,
looduse arvestusühikud). See kehtiks eelkõige teatavate põllumajandusettevõtete liikide (nt
loomakasvatus) või teatavate piirkondade (mägipiirkonnad) puhul. Samuti võib olla vaja läbi
vaadata tasakaal reguleerimise, investeeringute ja stiimulite vahel.
Selleks et aidata saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke, et aidata kaasa laiemale
eesmärgile saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne ja vastupanuvõimeline EL, vajaksid
laienemisprotsessis osalevate riikide põllumajandustootjad pärast ühinemist rahastamist
otsetoetuste ja maaelu arengu raames. See võimaldaks neil pühenduda kliimat ja keskkonda
säästvatele põllumajandustavadele ja tagada neile üleminek. Vaja oleks stiimuleid, et edendada
mitmesuguseid tavasid, nagu mahepõllumajandus, agroökoloogilised tavad,
täppispõllumajandus, agrometsandus või süsinikku siduv põllumajandus, samuti loomade
heaolu parandamist, sõltuvalt kliima- ja keskkonnaolukorrast ning praegustest
põllumajandustavadest igas laienemisprotsessis osalevas riigis.
Võttes arvesse noorte põllumajandustootjate ligimeelitamise probleemi, eelkõige
laienemisprotsessis osalevate riikide maapiirkondades, kus rahvastikukadu on suur probleem,
ning tungivat vajadust tagada ELi tulevane toidualane sõltumatus, võib olla vaja rohkem
meetmeid, et tegeleda põlvkondade vahetumise mitmetahulise probleemiga. Komisjoni teatis
põlvkondade vahetumise kohta põllumajanduses, mis võeti vastu 21. oktoobril 2025, annab
100
selles kontekstis toimuvasse arutellu olulise panuse.147
Valdkondliku toetuse puhul tuleb põhjalikult analüüsida, kas praegune riikliku ladustamise
mehhanism sobib tulevaste sekkumistega toimetulekuks. Samuti rahastatakse alates 2023.
aastast kõiki riikliku sekkumise ja eraladustamise meetmeid põllumajandusreservist, mis
hõlmab ka erakorraliste meetmete rahastamist ja on piiratud (vähemalt 450 miljonit eurot
aastas).
Võttes arvesse suurenenud riske maailmas, mida iseloomustavad geopoliitilised ja
geomajanduslikud pinged, ei pruugi olemasolevad riski- ja kriisiohjevahendid olla kriiside ajal
eesmärgipärased, välja arvatud juhul, kui põllumajandusettevõtte tasandil tehakse rohkem
selleks, et ennetada ja leevendada turukriiside, ilmastikunähtuste ja kliimamuutuste mõju
üldiselt. Nende vahendite suutlikkus peaks vastama probleemidele. Väetise tegevuskava
vastuvõtmine148 on oluline samm ELi toiduga kindlustatuse tugevdamisel geopoliitiliste
šokkide ja tarnehäirete ajal.
Praegu puuduvad vahendid ühtse turu nõuetekohase toimimise tagamiseks, pidades silmas
põllumajanduslike toiduainete ELi-sisese kaubanduse eeldatavat kasvu. See kehtib eelkõige
Ukraina naabruses asuvate liikmesriikide või piirkondade puhul, nagu näitavad autonoomsete
kaubandusmeetmetega saadud kogemused.
Laienemist silmas pidades on ÜPP lihtsustamine väga oluline, et tulevased liikmesriigid seda
rakendaksid ja põllumajandustootjad täidaksid kõiki selle nõudeid.
5.2.3 Reformisuunised
Eespool nimetatud poliitikalünkade kõrvaldamiseks on kindlaks määratud järgmised
poliitikavariandid, et muuta ÜPP laienemiseks sobivaks:
• Lihtsustada ÜPP toetust ja suunata see paremini neile põllumajandustootjatele, kes seda kõige rohkem vajavad, leida sobiv tasakaal reguleerimise, investeeringute, stiimulite ja täiendavate rahastamisallikate vahel ning tugevdada selliste meetmete kasutamist nagu kahanemine ja piiramine, võttes arvesse liikmesriikide erinevat struktuurset ja valdkondlikku tegelikkust, nagu on kavandatud mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 paketis.
• Kaaluda asjakohast üleminekukorda, nagu eelmistes laienemisvoorudes, näiteks ÜPP toetuse järkjärgulist kasutuselevõttu laienemisprotsessis osalevates riikides pärast ühinemist või tõhusaid kaitsemehhanisme tundlike toodete jaoks.
• Töötada välja sihtotstarbelised vahendid (väga) väikeste/elatuspõllumajandusettevõtete probleemide lahendamiseks, eelkõige laienemisprotsessis osalevates riikides, ning hõlbustada kõigi põllumajandusettevõtete juurdepääsu mitmekesistele ja uutele täiendavatele sissetulekuallikatele lisaks otsetoetustele ja ökosüsteemi teenuste eest makstavatele toetustele.
• Tagada, et kõigil põllumajandustootjatel on piisavad vahendid ja investeerimissuutlikkus, et rahastada üleminekut kestlikkusele ja vähendada sellega seotud riske, ning et poliitikameetmetega premeeritakse konkreetsetele vajadustele kohandatud häid tavasid ja lähenemisviise.
• Valdkondliku toetusega seotud meetmete kehtestamine.
• Vaadata läbi ja tugevdada vahendeid, et paremini juhtida riske ja kriise, vähendada strateegilist sõltuvust ja vähendada tarneahelatega seotud riske.
• jätkata poliitika lihtsustamist, eelkõige digitaliseerimise kaudu, et aidata kaasa ELi põllumajandustootjate konkurentsivõimele, säilitades samal ajal panuse ühiskondlike
147 COM(2025) 872.
148 KOM (2026) 310.
101
eesmärkide saavutamisse;
• Laienemisprotsessis osalevate riikide järkjärgulise ühtsele turule integreerimise edendamine, eelkõige ELi toote- ja tootmisstandardite vastuvõtmise kaudu, et valmistuda väljakutseteks ja neid tõhusalt lahendada ning kasutada ära laienemisega kaasnevaid võimalusi.
• Põllumajandusele ja maaelu arengule suunatud ühinemiseelse abi jätkamine 2027. aasta järgsel perioodil, näiteks praeguse ühinemiseelse abi rahastamisvahendi maaelu arengu programmide raames, ning abisaajate riikide loetelu laiendamine, et hõlmata kõik laienemisprotsessis osalevad riigid ja suunata toetus nendele põllumajandustootjatele, maapiirkondade toiduainete töötlejatele ja muudele abikõlblikele abisaajatele, kes seda kõige rohkem vajavad.
• Suutlikkuse suurendamine ja ühinemiseelne tehniline abi laienemisprotsessis osalevatele riikidele.
Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 paketi ettepanekutes juba käsitletakse mitut eespool
nimetatud suunist, nagu üleminekumaksed, uus kriisimeetmete astmeline mehhanism,
põllumajandusreservi kahekordistamine, mida nüüd nimetatakse ühtseks turvavõrguks, ning
rohkem sektoreid hõlmava valdkondliku toetuse ühtlustamine.
5.3 Toiduohutus, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika
EL on ülemaailmselt tunnustatud selle poolest, et ta on säilitanud kõrgeimad toiduohutuse
standardid ja tootnud kvaliteetset toitu. ELi laienemine toob märkimisväärset kasu nii
praegustele kui ka tulevastele liikmesriikidele. Nende standardite kaitsmiseks ja tugevdamiseks
ning meie eluviisi kaitsmiseks on laienemisprotsessis osalevates riikides siiski vaja
kooskõlastatud meetmeid, ühiseid investeeringuid ja ühiseid reforme, et kiirendada edusamme
selles valdkonnas.
Kehtestada tuleb hästi struktureeritud ja jätkusuutlik ametliku kontrolli süsteem, et tagada ELi
õigustiku rakendamine toidu- ja söödaohutuse, loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise ja
-kaitse, geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) ja tarbijate õiguste kaitse valdkonnas.
Kõigis asjaomastes sektorites tegutsevate avaliku sektori asutuste võrgustiku jaoks, millel on
ametliku kontrolli tegemiseks pädevad ja koolitatud töötajad ning mida toetab vajalik taristu,
sealhulgas ELi nõuetele vastavad ametlikud laborid ja piiripunktid, on vaja asjakohaseid
vahendeid.
5.3.1 Laienemise mõju kaitsetasemele, toiduohutusele, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitikale
EL saab kasu oma toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika säilitamisest laienenud
ELis. Laienemisprotsessis osalevate riikide põllumajandustoorme import ELi on
märkimisväärne (16 miljardit eurot 2022. aastal). 2022. aastal oli see import peamiselt taimne
(95 % koguväärtusest). Ukraina on ka märkimisväärne linnuliha ja munade eksportija. Üldiselt
tekitab Ukraina põllumajandussektorite märkimisväärne suurus laienemise kontekstis selgeid
probleeme.
Laiendatud ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks on oluline usaldus riiklike ametiasutuste
vahel ja nende vastu, nende ametliku kontrolli süsteemid, sealhulgas uutel välispiiridel, ning
ELi toiduohutus-, looma- ja taimetervisepoliitika tõhus jõustamine, et tagada jätkuv toidu- ja
söödatoodete ohutus ning loomade, taimede ja nendega seotud toodete vaba liikumine.
Praeguse kaitsetaseme tagamiseks on väga oluline, et uued liikmesriigid tagaksid
põllumajanduslikus toidutööstuses kasutatavatele reguleeritud toodetele, nagu
veterinaarravimid, pestitsiidid või biotsiidid, lubade andmist haldavate pädevate asutuste tugeva
ja jätkusuutliku suutlikkuse. Sama kehtib toidutekkeliste zoonooside tõrje ja selliste ELi
102
terviseühtsuse poliitikameetmete rakendamise kohta, millega tagatakse antimikroobikumide
mõistlik kasutamine loomadel ja käsitletakse antimikroobikumiresistentsust.
Lisaks võivad loomade tervislikku seisundit ELis mõjutada sellised haigused nagu marutaud,
lindude kõrge patogeensusega gripp ja sigade Aafrika katk, eelkõige suurtes kariloomade
populatsioonides. See on väga oluline, kuna enamik ELi kaubanduspartnereid ei tunnusta või ei
rakenda piirkondadeks jaotamist nõuetekohaselt. Uued liikmesriigid peavad oma standardeid
tõstma, et vältida ohtu inimeste ja loomade tervisele, keskkonnale, kaubandusele ja mainele
ELis.
Uued liikmesriigid peavad looma tõhusa ametliku kontrolli süsteemi, mis on seotud loomade
kaitsega põllumajandusettevõttes, veo ajal ning tapmisel ja surmamisel. Sellega seoses peaksid
teatavad põllumajandussektorid kaaluma ajakohastamisega seotud investeerimiskulusid, et viia
need vastavusse loomade heaolu käsitleva ELi acquis’ga (nt munakanade, broilerite, vasikate ja
sigade kaitse).
Laienemisprotsessis osalevate riikide osalemine vaatlejatena eksperdirühmades, nagu loomade
heaolu eksperdirühm ja ELi loomade heaolu platvorm, on hakanud edendama poliitika tõhusat
rakendamist ning vältima võimalikke tulevasi konkurentsimoonutusi ja siseturu killustatust, mis
tulenevad erinevatest loomade heaolu tavadest.
Eelarveaspektid
Üldiselt on valdkondi, kus ELi õigustiku tõhus rakendamine uutes liikmesriikides sõltuks
osaliselt ELi tasandi piisavast toetusest. Need valdkonnad on loetletud allpool:
• Taimetervis, et tagada EL 27ga samal tasemel kaitse ja standardid põllukultuuride, puuviljade, köögiviljade, lillede, dekoratiivtaimede ja metsa kaitsmiseks karantiinsete taimekahjustajate eest.
• Taimne paljundusmaterjal ja kultiveerimismaterjal, et tagada ELi õigusaktidega nõutavad kvaliteedistandardid.
• taimekaitsevahendid, et tagada tõhus kaitse ja aus konkurents pädevate asutuste kaudu, kellel on piisav inim- ja tehniline suutlikkus; jääkide piirnormid, et tagada samal tasemel kaitse ja tõhus kontroll ELi välispiiridel.
• Loomatervise kõrgetasemelise kaitse tagamine piisava personali ja pädevate asutuste kaudu.
• Taristu ajakohastamine, et tagada põllumajandusliku toidutööstuse, eelkõige toidu- ja söödatootmisettevõtete ajakohastamine ning ametliku kontrolli tugevdamine.
• Taristu uuendamine, et see vastaks ELi õigusaktidele ning tagaks ühilduvuse üleeuroopaliste IT-süsteemide ja andmebaasidega, nt kiirhoiatussüsteemidega. Piiripunktide loomine või täiustamine ELi tulevastel piiridel. Parandada ametlikku laborite võrgustikku, et hõlmata ELi nõuded analüüsile ja saavutada laboritulemuste vajalik kvaliteet (nt laborite akrediteerimiseks, meetodite valimiseks ja kirjeldamiseks).
• Uuringud taimekahjustajate puhangute ennetamiseks ja ohjamiseks, sertifitseerimine, toiduohutuse taristu ja kõrged kestlikkusstandardid.
Praegu toetatakse ühtse turu programmi toiduahela tegevussuuna raames loomahaiguste,
zoonooside ja taimekahjurite seiret, likvideerimist või ohjeldamist,
antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemise ja toidujäätmete vähendamise meetmeid, IT-
süsteemide arendamist, ajakohastamist ja integreerimist ning eksperdikoolitusi programmi
„Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ e kaudu.149 Lisaks on peaaegu kõik laienemisprotsessis
149 https://health.ec.europa.eu/funding/eu4health-programm-2021–2027-vision-healthier-european-
union/association-agreement-ukraine_e nhttps://health.ec.europa.eu/funding/eu4health-programme-2021–2027-
vision-healthier-european-union/association-agreement-
moldova_e nhttps://health.ec.europa.eu/funding/eu4health-programme-2021–2027-vision-healthier-european-
103
osalevad riigid liitunud ühtse turu programmi toiduahela tegevussuunaga kõrge patogeensusega
linnugrippi, sigade aafrika katku ja marutaudi käsitlevate veterinaarprogrammide kaudu.
Kehtivate rahastamiseeskirjade kohaselt ei oleks mõju eelarvele ja vajadused lineaarsed, kuna
uutel liikmesriikidel võib esialgu olla madalam sanitaarseisund kui EL 27-l (nt
veterinaarküsimustes ja teades, et ükski laienemisprotsessis osalev riik ei ole Mycobacterium
tuberculosis’e kompleksi või brutselloosi likvideerinud ning ainult vähesed on oma
territooriumil ametlikult marutaudivabaks tunnistatud). Taimetervise puhul suureneksid riskid
põllumajandussektori suurenemise tõttu. Laienemine nõuaks seega piisavat eelarvet
toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika jaoks.
Rahalisi vahendeid on vaja ka selleks, et toetada pädevate asutuste suutlikkuse suurendamist,
laborite ajakohastamist (riiklike referentlaborite ja muude ametlike laborite
rakendamine/arendamine) ning loomsete kõrvalsaaduste ohutu kogumise ja
kõrvaldamise/töötlemise süsteemi loomist või lõpuleviimist. ELi referentlaborite ja nende
võrgustike eelarvelised vajadused suurenevad ka tegevuskulude ja inimressursside osas.
Detsentraliseeritud asutused (Euroopa Ravimiamet (EMA), Haiguste Ennetamise ja Tõrje
Euroopa Keskus (ECDC), Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), Euroopa Kemikaaliamet
(ECHA) biotsiidide valdkonnas ja Ühenduse Sordiamet (CVPO)) peaksid osutama teenuseid
suuremale arvule riikidele, mis tooks kaasa suuremad tegevus- ja tegevuskulud.
Samuti on vaja suurendada komisjoni enda suutlikkust teha kontrolle (sealhulgas auditeid,
teabekogumismissioone ja muid hindamistoiminguid), et hinnata liidu õigusaktide rakendamist.
Uutes liikmesriikides nõutavate kontrollide intensiivsus suurendab märkimisväärselt nõudluse
profiili ja nõuab eraldatud vahendite ülespoole korrigeerimist. Uues mitmeaastases
finantsraamistikus kavandatud vahendid, mis on suunatud tervishoiule ja toiduohutusele, on
kavandatud nii, et need hõlmaksid laienemisprotsessis osalevate riikide ühinemist ja asjakohast
osalemist, nagu see on praegu. Need vahendid on eelkõige kavandatud määrused, mis käsitlevad
Euroopa Konkurentsivõime Fondi, Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse
ühtekuuluvuse fondi, põllumajandust ja maaelu, kalandust ja merendust, heaolu ja julgeolekut
(riikliku ja piirkondliku partnerluse kavad), uut programmi „Euroopa horisont“, liidu
elanikkonnakaitse mehhanismi ning liidu toetust tervisealasteks hädaolukordadeks
valmisolekule ja neile reageerimisele.
5.3.2 Poliitikalüngad, rakendamisriskid ja reformisuunad
Peamised puudujäägid on seotud sellega, et uutel liikmesriikidel võib puududa suutlikkus
ELi õigustikku tõhusalt rakendada.
Laienemine võib mõjutada Maailma Loomatervise Organisatsiooni (mille liikmed on ainult
liikmesriigid, mitte EL ise) juhtimise läbivaatamise üle peetavaid arutelusid.
Toiduohutuse ja kestlikkuse valdkonnas muudaks laienemine ühiste lähenemisviiside
vastuvõtmise keerulisemaks, sealhulgas seadusandlikes protsessides, ning võib vähendada
üldist toetust teatavatele ELi poliitikameetmetele, eelkõige GMOde (kuna mõnes tulevases
liikmesriigis on GMOsid käsitlev poliitika väga piirav) ja pestitsiidide valdkonnas.
Puudujääkide kõrvaldamiseks peaks EL andma laienemisprotsessis osalevatele riikidele / uutele
liikmesriikidele asjakohast tehnilist ja haldussuutlikkust suurendavat toetust.
Põllumajandusloomade heaolu käsitlevate ELi õigusaktide kavandatud ajakohastamine
peaks võimaldama hinnata nende sobivust laienemiseks.
union/association-agreement-montenegro_e nhttps://health.ec.europa.eu/funding/eu4health-programme-2021-
2027-vision-healthier-european-union/association-agreement-bosnia-and-herzegovina_et
104
5.4 Kalandus- ja merenduspoliitika
Ühine kalanduspoliitika (ÜKP) reguleerib ELi kalandust ja vesiviljelust, kehtestades püügi
piirnormid ja kaitsemeetmed, et tagada pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk on säilitada
kalavarusid, minimeerida ökoloogilist mõju ja toetada kalapüügiga tegelevaid kogukondi. Ühise
kalanduspoliitika keskmes on maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhimõte, mis tagab
kalapopulatsioonide hea seisundi ja majandusliku elujõulisuse. Iga-aastased
kalapüügivõimalused põhinevad teaduslikel nõuannetel ja mitmeaastastel majandamiskavadel,
milles käsitletakse ökosüsteemi vajadusi ja piirkondlikku koostööd. Mõned majandamiskavad
on kokku leppinud ja neid rakendavad ka piirkondlikud kalavarude majandamise
organisatsioonid. Kolmandate riikidega jagatavate kalavarude, näiteks Vahemere ja Musta
mere kalavarude puhul teeb seda Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM), samas kui
Atlandi ookeanis ja Vahemeres leiduva tuuni ja tuunilaadsete liikide majandamise eest vastutab
Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon. Ühises kalanduspoliitikas rõhutatakse ka
tõhusat piirkondlikku koostööd liikmesriikide vahel. Ühise kalanduspoliitika rakendamiseks on
väga oluline tõhus järelevalve ja jõustamine.
5.4.1 Laienemise mõju ELi kalandus- ja merenduspoliitikale
Seoses kalavarude majandamisega käsitatakse pärast Albaania ja Montenegro ühinemist kogu
Aadria mere piirkonda üksnes ELi vetena. See muudaks protsessi sujuvamaks ja lähenemisviisi
terviklikumaks. Samuti tugevdaks Musta merega piirnevate uute liikmesriikide ühinemine
märkimisväärselt ELi rolli Mustal merel. Asjaomased laienemisprotsessis osalevad riigid juba
teevad piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames koostööd, sealhulgas ELiga.150
Uute liikmesriikide kaasamine võib muuta turudünaamikat ELis, mis võib mõjutada
tarneahelaid ja konkurentsi, luues samal ajal võimalusi kalandus- ja vesiviljelustoodete
turulepääsuks. See ei mõjutaks siiski ühise turukorralduse poliitika põhimõtteid, meetmeid ja
toimimist, mis oleksid jätkuvalt eesmärgipärased, olenemata ELi turu suurusest ja ettevõtjate
arvust.
Laiendatud välised merepiirid tooksid kaasa nii eeliseid kui ka probleeme, mistõttu on vaja
riske ja võimalusi hoolikalt hinnata riikide ja merepiirkondade kaupa. Peamised kaalutlused
hõlmavad energiajulgeolekut, hübriid- ja küberohte, rännet, piirikontrolli, rannikuvalvealast
koostööd, merereostust, ohte elutähtsale meretaristule ja meresõiduvabadust. Vaadates eelkõige
Musta merd, võib laienemine avaldada märkimisväärset mõju meresõidu turvalisusele.
Laienemine võib tekitada ka vajaduse pidada kolmandate riikidega läbirääkimisi uute või
enamate kalapüügivõimaluste üle säästva kalapüügi partnerluslepingute raames. Ukraina võib
olla huvitatud kalapüügist Atlandi ookeanil ja Montenegro on väljendanud huvi püügitegevuse
vastu väljaspool ELi asuvates vetes, kuigi tal ei ole praegu välislaevastikku.
Kuna liikmesriike on rohkem, võib ELi kollektiivläbirääkimiste positsioon rahvusvahelistel
läbirääkimistel ja lepingutes suureneda. See aitaks kaasa ambitsioonikamale
rahvusvahelisele kalanduse juhtimise kavale, mille raames võetaks kogu maailmas vastu
tugevamad kaitsemeetmed ja rangem kontrollipoliitika. ELil oleks suurem kaal ka
merendusalases piirkondlikus koostöös, kus koostöö laienemisprotsessis osalevate riikidega
toimub juba ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia ning Musta mere ühise
merenduskava raames.
Laienemine võib luua uusi võimalusi teadusuuringuteks ja innovatsiooniks merenduse,
150 Vahemere piirkonnas on Albaania ja Montenegro juba GFCMi täieõiguslikud lepinguosalised ning teevad
kalavarude säästvaks majandamiseks tihedat koostööd ELiga. Ka Musta mere piirkonnas on kaks riiki (Ukraina ja
Gruusia) registreerinud kalalaevastikud, mis tegutsevad aktiivselt ja teevad koostööd GFCMiga.
105
kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas, et edendada kestlikke tavasid ja tehnoloogiaid.
Üldiselt eeldatakse, et laienemise mõju ühisele kalanduspoliitikale on minimaalne. Ühist
kalanduspoliitikat saab sujuvalt laiendada uutele liikmesriikidele ilma oluliste poliitiliste
kohandusteta. Nimelt on mõned laienemisprotsessis osalevad riigid (Albaania, Montenegro,
Türgi, Ukraina) juba mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni liikmed ja järgivad
asjakohaseid soovitusi, mida kohaldatakse ka liikmesriikide suhtes. Need laienemisprotsessis
osalevad riigid viivad seega oma õigusakte vastavusse ELi eeskirjadega, kuna EL püüab tagada
rahvusvahelisel tasandil ja piirkondlikes kalandusorganisatsioonides võrdsed tingimused.
Laienemine mõjutab eeldatavasti ühise kalanduspoliitika konkreetseid tehnilisi aspekte,
mistõttu on vaja sihipäraseid muudatusi seoses järgmisega:
• Juurdepääs vetele, kus uute liikmesriikide jaoks on vaja kehtestada uus juurdepääsukord, täpsustades geograafilised piirkonnad ja liigid. See protsess on keeruline ja nõuab ulatuslikke konsultatsioone asjaomaste riikidega.
• Ülepüügi vältimiseks ja säästvate tavade tagamiseks tuleb uute liikmesriikide jaoks vajaduse korral kindlaks määrata püügivõimsuse ülemmäärad. See protsess võib nõuda märkimisväärset andmete kogumist ja analüüsimist ning õiglaste kvootide kokkuleppimist.
Eelarveaspektid
Peamine mõju rahastamisele ja rahastamisvajadustele on seotud järgmisega:
• Piirkondlik merenduskoostöö: Laienenud ELil on tõenäoliselt suuremad rahastamisvajadused projektide jaoks, mis on kooskõlas nende piirkondlike koostööstrateegiate eesmärkidega.
• Mereala ruumiline planeerimine: Varem on komisjon toetanud piirkondlikke protsesse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) või Interregi otsestest kuludest rahastatud projektide kaudu (41 miljonit eurot EMKFist EMKVFist aastatel 2014– 2023). Selleks et piirkondlik koostöö toimiks hästi, peaksid sellised projektid hõlmama ka uusi liikmesriike.
Komisjoni käimasolev EMKVFi praeguse rahastamise ja ühise kalanduspoliitika hindamine
(mis puudutab ainult liikmesriike) aitab kindlaks määrata järgmisel programmitöö perioodil
kättesaadava eelarve parima kasutamise. Ühise kalanduspoliitika hindamise tulemused avaldati
2026. aasta aprillis.151 Laienemisprotsessis osalevad riigid ei saa kasutada EMKVFi toetust
kuni 2027. aastani.
Komisjoni ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kohta rakendataks ühist
kalanduspoliitikat riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade alusel, mis võimaldab
paindlikumat, ambitsioonikamat ja mõjusamat lähenemisviisi ELi poliitiliste prioriteetide
saavutamiseks, sealhulgas uute liikmesriikide puhul.
Uued liikmesriigid vastutavad ka ELi merendusjulgeoleku strateegia rakendamise eest,
eelkõige ELi merendusjulgeoleku strateegia tegevuskavas loetletud meetmete kaudu.
EMKVFi (mereseire rubriik) raames said liikmesriigid taotleda toetust mereseire
tugevdamiseks, sealhulgas luues ühendused merendusvaldkonna ühise
teabejagamiskeskkonnaga (CISE). Uues mitmeaastases finantsraamistikus saab
merendusjulgeolekut ja -järelevalvet ning piirkondlikku koostööd rahastada riikliku ja
piirkondliku partnerluse kavade ning Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaudu.
5.4.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid
Põhimõtteliselt eeldatakse, et ühine kalanduspoliitika annab ka pärast laienemist jätkuvalt
tulemusi, ilma et oleks vaja teha olulisi poliitilisi muudatusi. Peamine puudujääk selles
151 Komisjoni talituste töödokument (2026) 120.
106
poliitikavaldkonnas võib olla laienemisprotsessis osalevate riikide võimalik puudulik
valmisolek viia oma õigusaktid vastavusse ELi eeskirjadega ning ühineda võitlusega
ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, mis on ühise kalanduspoliitika üks
põhisuundi.
5.4.3 Reformisuunised
Võttes arvesse võimalikke lünki uute liikmesriikide valmisolekus, on komisjoni
jõupingutused eriti vajalikud järgmistes valdkondades: i) püügitegevuse kontroll, seire ja
inspekteerimine; ii) kalandusalaste õigusaktide jõustamine; ning iii) võitlus ebaseadusliku,
teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu. Lisaks näib olevat vajalik komisjoni eritoetus,
eelkõige vesiviljeluse valdkonnas, et tagada selle kasv uutes liikmesriikides kooskõlas ELi
poliitikaeesmärkide, koordineerimise ja kavandamisega. Toetus võib hõlmata ka
turujärelevalvet, fütosanitaarkontrolli ja merenduse küberturvalisust. Tulevased liikmesriigid
vajavad suuniseid ELi merendusjulgeoleku strateegia rakendamiseks, sealhulgas nende
integreerimiseks merendusvaldkonna ühisesse teabejagamiskeskkonda (CISE). Praegu on ühine
teabejagamiskeskkond avatud ainult liikmesriikidele.
Tulevane Musta mere merendusjulgeoleku keskus võimendab ELi ja Musta mere riikide
panust, tugevdades seeläbi merendusjulgeolekut ja -ohutust ning kaitstes elutähtsat meretaristut
ja merekeskkonda laienenud ELis. Koostöös asjaomaste talitustega ja liikmesriikide osalusel
koostatakse tegevuskava. Keskus edendab teadlikkust olukorrast merel ja teabe jagamist Musta
mere kohta, reaalajas seiret kosmosest merepõhjani ning varajast hoiatamist võimalike ohtude
ja pahatahtliku tegevuse eest. Selle eesmärk on muu hulgas: i) laiendada rannikuvalvealast
koostööd; ii) annab Ukrainale ja sarnaselt meelestatud rannikuriikidele võimaluse korral
juurdepääsu ELi asutuste teabejagamisplatvormidele ja -teenustele; ning iii) jälgida elutähtsat
meretaristut, sealhulgas merekaableid, avamererajatisi, gaasi- ja tuuleenergiatoiminguid
Rumeenia ja Bulgaaria ranniku lähedal ning sellega seotud merendussuutlikkust.
Suuremate poliitiliste muudatuste asemel on vaja ühisesse kalanduspoliitikasse teha tehnilisi
muudatusi, et lisada uute liikmesriikide püügivõimsuse ülempiir ja võtta vastu
üleminekueeskirjad (tavaline regulatiivmenetlus). Lisaks võib alalise lõpetamise kehtestamine
olla vajaduse korral meede, mille abil uued liikmesriigid saavad kohandada ja vähendada oma
suutlikkust kooskõlas kehtiva ühise kalanduspoliitikaga.
6. Välissuhted – ELi positsiooni tugevdamine maailma asjades
6.1 Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) on liidu välistegevuse lahutamatu
osa.152 ÜVJP eesmärk on säilitada rahu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, järgida
rahvusvahelist õigust, edendada mitmepoolsust ja hoogustada rahvusvahelist koostööd. Selle
eesmärk on edendada demokraatiat, õigusriiki ning inimõigusi ja põhivabadusi. Aluslepingus
sätestatud põhimõtete ja eesmärkide alusel määrab Euroopa Ülemkogu kindlaks ELi
strateegilised huvid ja eesmärgid. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid, eelkõige volitused,
millega nähakse ette rakendusmeetmed, on samuti ÜVJP meetmete oluline õiguslik alus.
6.1.1 Laienemise mõju ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale
Laienemine avaldab tõenäoliselt märkimisväärset mõju ELi välispoliitika, julgeoleku ja kaitse
tulevikule. See mõjutab ka majandus- ja kaubandussuhteid.
152 Määratletud Euroopa Liidu lepingu V jaotises ja Euroopa Liidu toimimise lepingu viiendas osas.
107
Laienenud EL tähendaks:
• suurem, tugevam ja mõjukam EL maailmas;
• uued välispiirid ja uus lähinaabrus;
• liikmesriigid, kellel on hiljutised kogemused välisagressiooni vastu võitlemisel ja konfliktijärgsete probleemide lahendamisel;
• liikmesriikide võimalikud uued ja mitmekesisemad strateegilised ja geopoliitilised huvid;
• ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) uued võimed, suurendades sõjalist, tööstuslikku ja võimelist baasi, aga ka uued julgeolekuvajadused ja -kohustused (vt eraldi jagu); ja
• kui praegused tavad säilitatakse, muutuks ühehäälsuse saavutamine liikmesriikide seisukohtade suurema mitmekesisuse tõttu keerulisemaks, eelkõige peamiste ÜVJP vahendite puhul, mis hõlmavad piiravaid meetmeid, ÜJKP operatsioone ja missioone ning sõjalise abi meetmeid.
On ka valdkondi, kus on vaja kohandada praeguseid tavasid ja menetlusi, et tagada
suutlikkus tulla toime uue geopoliitilise reaalsusega. See hõlmab laiendatud välispiire ja
rändesurvet ning lahendamata konflikte.
Segalepingud153 eeldavad ühist kokkulepet nõukogus ning ratifitseerimist kooskõlas
liikmesriikide põhiseadusliku õiguskorraga. Kuna ELi kuulub üle 30 riigi, võivad raskused
selliste lepingute sõlmimisel süveneda. See muudaks veelgi olulisemaks vajaduse loobuda
ühehäälsest otsuste tegemisest nõukogus, et tagada ELi positsioon tugeva välispoliitikas
osalejana.
Samuti muutub ELi jaoks keerulisemaks tugineda oma liikmesriikide ühisele seisukohale
välisesindatuse valdkonnas, eelkõige juhtudel, kui liikmesriigid peavad tegutsema liidu huvides
ELi pädevusse kuuluvates valdkondades (nt kui rahvusvaheliste organisatsioonide eeskirjad ei
võimalda ELil olla osaline või olla esindatud organisatsiooni organis).
a) Üldine ÜVJPga vastavusse viimine
Vastavusse viimine ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga on tugev märk laienemisprotsessis
osalevate riikide strateegilisest valikust. Laienemisprotsessis osalevate riikide õigusaktide
vastavusse viimine tugevdab ELi ülemaailmset mõju ja julgeolekut juba ühinemisprotsessi ajal,
kuna see suurendab ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika ulatust, ulatust ja tõhusust. Samal ajal
võib see positiivselt mõjutada riikide endi julgeolekut. Ühtlustamine on eriti oluline piiravate
meetmete puhul, mitte ainult poliitilise signaalina, vaid ka seetõttu, et need on tõhusamad, kui
neid laialdaselt kohaldatakse.
Vastavusse viimine, sealhulgas Rooma statuudi osaliseks saamine, on teatavates
laienemisprotsessis osalevates riikides endiselt ebapiisav. Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina,
Montenegro ja Põhja-Makedoonia on viinud oma õigusaktid täielikult vastavusse
raamatupidamisaruande õigsust kinnitava tõendiga,154 samal ajal kui Moldova ja Ukraina
õigusaktide vastavusse viimisel on saavutatud kõrge tase. Kosovo jätkab vabatahtlikult oma
õigusaktide täielikku vastavusse viimist. Gruusial ja Serbial on veel palju teha. Gruusia ja Türgi
õigusaktide vastavusse viimise määr on endiselt madal. Olulisi poliitika vastavusse viimise
küsimusi tuleb käsitleda laienemisprotsessi osana, mitte pärast seda. Koostöö peaks tuginema
ELi väärtustele, vastastikusele usaldusele ja konstruktiivsetele suhetele, austades samal ajal
Rahvusvaheliste lepingute 153 puhul on liidu ja liikmesriikide jagatud välispädevuse valdkondades (nt keskkond,
tarbijakaitse ja energeetika) nõukogu valdav tava olnud sõlmida selliseid lepinguid nn segalepingutena, mille puhul
liikmesriigid on ELi kõrval eraldiseisvad lepinguosalised.
kõrge esindaja poolt ELi nimel tehtud 154 avaldused ja nõukogu otsused piiravate meetmete kohta.
108
täielikult liidu ja selle liikmesriikide strateegilisi ja julgeolekuhuve.
b) ELi piirid ja naabrus
Uued ja laiendatud piirid
Laienenud ELis laieneks välispiir Venemaa ja Valgevenega märkimisväärselt – selle pikkus
ligikaudu kahekordistub. Armeenia ja Aserbaidžaaniga loodaks uued piirid, mis laiendaks ELi
naabrust Kesk-Aasia suunas.
Selline välispiiride laiendamine pakuks uusi võimalusi kaupade ja inimeste kontrolli
parandamiseks. Sellega kaasneksid ka uued probleemid, sealhulgas organiseeritud ja piiriülese
kuritegevuse, uimastikaubanduse, ebaseadusliku rände ennetamise, rändajate ebaseadusliku üle
piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas.
Pikem piir Venemaaga või kokkupuude Venemaaga – Ukrainas, Moldovas ja Gruusias – võib
samuti märkimisväärselt suurendada ELi avatust Venemaa mõjule ja sekkumisele. See
suurendaks julgeolekuohte ja strateegilisi probleeme. Venemaa juba korraldab mitmesuguseid
traditsioonilisi ja hübriidkampaaniaid, nagu rändajate ärakasutamine ELi vastu,155
küberründed elutähtsa taristu vastu ning välisriigist lähtuvad infomanipulatsioonid ja
sekkumised ning desinformatsioon, et polariseerida ühiskondi, rünnata ELi väärtusi ja
õõnestada demokraatlikke institutsioone. Samal ajal võivad Ukraina ja Moldova ainulaadsed
kogemused Venemaa agressiooni ja järeleandmatu hübriidrünnakute, sealhulgas
küberrünnakute ning välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastu
võitlemisel tuua kasu ka laienenud liidule ja aidata kaasa selle julgeolekule. Ukraina õppetunnid
võiksid otseselt mõjutada ELi poliitikakujundamist ja õigusloomet vastavates valdkondades
ning aidata ELil suurendada oma pikemaajalist vastupanuvõimet.
ELi laienemine Ukrainasse, Moldovasse ja Gruusiasse võib suurendada vajadust uute piiriülese
koostöö mehhanismide järele, kusjuures riikidest saavad ELi vahetud naabrid, nt Armeenia ja
Aserbaidžaan, pakkudes uusi võimalusi, näiteks Kaspia merd läbiva kaubanduskoridori
lõpuleviimine (vt allpool).
Lisaks võivad ELi Venemaa-poliitikat mõjutada tulevaste liikmesriikide jõulisemad
seisukohad. See võib eelkõige puudutada neid, kes on kannatanud Venemaa agressioonisõja
(Ukraina) või intensiivsema hübriidkampaania (Moldova, Ukraina) tõttu. Teisest küljest on
riike, kellel on endiselt tihedad majanduslikud ja poliitilised suhted Venemaaga (eelkõige
Serbiaga).
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu avaldab piirkonnale geopoliitilist mõju ja kujundas
ümber Euroopa julgeolekustruktuuri. Sellega seoses on Ukraina ühinemine ELiga muutunud
nii Ukraina kui ka ELi ühiseks geostrateegiliseks prioriteediks.
Lisaks võib ELi laienemine avaldada märkimisväärset strateegilist mõju ELi geopoliitilise
ruumi ühendamisele Läänemerest Musta mere ja Vahemere idaosani. See mitte ainult ei
süvendaks Euroopa integratsiooni, vaid tugevdaks ka ELi kollektiivset julgeolekut,
majanduslikku vastupanuvõimet ja poliitilist mõju geostrateegilise konkurentsiga piirkondades.
Selleks et laienemine aitaks tõhusalt kaasa selle eesmärgi saavutamisele, peab see jääma kindlalt
seotuks liidu ühiste väärtuste ja põhimõtetega, edendades samal ajal pühendumist liidu ja selle
liikmesriikide ühiste huvide edendamisele. See võib luua sidusama ja ühtsema strateegilise
ruumi, suurendades selle suutlikkust lahendada ühiseid probleeme, nagu energiajulgeolek, ränne
ja piiriülene koostöö. Ühtne strateegiline ruum tugevdaks ELi rolli ülemaailmse osalejana,
tagades stabiilsuse ja heaolu, võideldes samal ajal välise survega ning edendades pikaajalist rahu
Valgevenega piirnevad 155 liikmesriigid teatasid eelmisel aastal üle 8000 ebaseaduslikust piiriületusest, kusjuures
ära hoiti üle 28 000 ebaseadusliku piiriületuse katse.
109
ja arengut.
Naabruspoliitika uued prioriteedid
Märkimisväärne mõju avaldub alles pikas perspektiivis, kuna uued liikmesriigid muutuvad
arengupartneriteks. On ebatõenäoline, et uued liikmesriigid suudaksid esimestel
ühinemisjärgsetel aastatel eraldada märkimisväärseid eelarveid või riiklikku arengupoliitikat.
Kuna arengukoostöö kuulub jagatud pädevusse, ei ole põhimõtteliselt oodata muudatusi
reguleerivas raamistikus.156
Naabruspoliitika ja prioriteedid arenevad siiski pidevalt ning neid võidakse uute
liikmesriikide ühinemise ajaks igal juhul täiendavalt läbi vaadata. Lahendamata konflikte ja
kahepoolseid vaidlusi ning etnilisi küsimusi, mis võivad raskendada suhteid (praeguste ja uute)
liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja uute naaberriikide vahel, tuleb meie poliitikas arvesse
võtta ja võimalikult kiiresti käsitleda. Piirkondlik integratsioon ja koostöö tuleks uuesti läbi
mõelda, et kajastada uut laiemat kohaldamisala. See tähendab ELi partnerluste edasist
tugevdamist Kesk-Aasia ja Lõuna-Kaukaasiaga.
Piirkondlikke koostööprogramme võiks kohandada uue naabruskonna reaalsusega, eelkõige
Kesk-Aasias. Kooskõlas strateegiaga „Global Gateway“ võiksid ELi liikmesriigid näiteks
täiendavalt toetada ja rahastada energia- ja transpordivaldkonna taristuprojekte, näiteks Kaspia
merd ületavat kaubanduskoridori. Eesmärgiga, et transiidiaeg oleks 13 päeva ja aastas veetaks
204 0 kaupa üle 850 000 konteineri, võiks157 koridor märkimisväärselt hoogustada Euroopa ja
Aasia vahelist kaubandust ning transiidiriikide majandust.
See täiendaks asjakohaselt ELi ülemaailmseid jõupingutusi selles valdkonnas ajal, mil Euroopa
Liit tugevdab oma partnerlusi Põhja-Aafrika, Lähis-Ida ja Pärsia lahe riikidega, sealhulgas
kolmepoolse koostöö kaudu strateegia „Global Gateway“ Vahemere piirkonna projektide või
India, Lähis-Ida ja Euroopa koridori kaudu. Tulevased ELi liikmesriigid, kes on nende
koridoridega otseselt või kaudselt ühendatud, eelkõige TEN-T võrkude või Musta mere
strateegia kaudu, suurendavad kõigi nende projektide potentsiaali ja võimalusi.
Samal ajal võib Venemaa tajuda ELi laienemist ida suunas oma positsiooni edasise
nõrgenemisena Venemaa traditsioonilises mõjutsoonis.158 Arvestades Venemaa mõju Lõuna-
Kaukaasias ja Kesk-Aasias, eelkõige Venemaa juhitava Euraasia Majandusliidu ja Ühise
Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni kaudu, võiks Venemaa suurendada oma survet ja
(väär)kasutada oma mõjuvõimu, et takistada ELi edasist laienemist ja/või partnerluste
süvendamist. Hiina kasvav kooskõla Venemaaga tugevdab seda dünaamikat veelgi koos
Venemaa püüdlustega luua uus Euraasia julgeolekuarhitektuur.
Kesk-Aasia elanikkonna väikeste etniliste vähemuste rühmade olemasolu mõnes
laienemisprotsessis osalevas riigis ning laienemisprotsessis osalevatest riikidest pärit
vähemusrühmad, kes elavad Kesk-Aasia riikides, lisavad tulevastele suhetele ja seega ELi
kõnealuse piirkonna poliitikale uue võimaliku mõõtme.
c) Välismõju
Venemaa mõju/kohalolek laienemisprotsessis osalevates riikides ja lähinaabruses
ELi toimimise lepingu artikli 4 lõigete 3 ja 4 156 kohaselt ei tohi liidu paralleelse pädevuse teostamine takistada
liikmesriikidel oma pädevuse teostamist.
Euroopa Rekonstruktsiooni- 157 ja Arengupanga uuringu andmed.
158 Kaukaasias on Armeenia Venemaa mõju suhtes endiselt väga haavatav oma sõltuvuse tõttu Venemaa energiast
(Gazprom Armeniale kuulub kogu Armeenia gaasijaotustaristu), Venemaa sõjaväe kohaloleku tõttu ja Armeenia
diasporaa tõttu Venemaal (3 miljonit). Venemaa on Aserbaidžaani suuruselt kolmas kaubanduspartner ja
Aserbaidžaani esimene impordiriik (18,3 % kogu Aserbaidžaani impordist).
110
Laienemine seaks otseselt kahtluse alla Venemaa mõju, kuna ühinemisläbirääkimised nõuaksid,
et sellised riigid nagu Gruusia ja Serbia viiksid oma õigusaktid täielikult vastavusse ÜVJP ja
ELi acquis’ga (näiteks sanktsioonide, energeetika, kaubanduse, välisinvesteeringute,
viisapoliitika valdkonnas) ning lõpetaksid rea lepinguid Venemaaga (st gaasitarned Gazpromiga
Serbias).
Venemaa säilitas ajalooliselt mõju eelkõige Ida-Euroopa osades ning Lääne-Balkanil ja Lõuna-
Kaukaasias. Venemaa on kasutanud nende riikide mõjutamiseks sihipärast investeerimist / suurt
kasu, võimendades energiasõltuvust, kaubandust, 159 sõjalist presenc e 160 ning välisriigist
lähtuvat infoga manipuleerimist ja sekkumist. Eeldatakse, et Venemaa püüab jätkuvalt avaldada
ulatuslikku mõju, eelkõige Ukrainas ja Moldovas ning mõnes Lääne-Balkani piirkonnas. See
mõju seisneb muu hulgas teabega manipuleerimises ja sekkumises.
Mis puudutab Venemaa kodanike kohalolekut laienemisprotsessis osalevates riikides, siis
Serbias, Montenegros ja Gruusias on pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022.
aastal toimunud hüppeline kasv. Serbias viitavad siseministeeriumi 2025. aasta jaanuari andmed
enam kui 48 000 Venemaa kodanikule, kellel on ajutine elamisluba. Venemaa kodanikele Serbia
kodakondsuse andmisega ELi viisavaba reisimise õiguse kiire omandamine kujutab endast
võimalikku julgeolekuohtu.
Kuigi Moldova on astunud olulisi samme, et vabaneda energiasõltuvusest Venemaast, sõltub
Transnistria piirkond endiselt suurel määral Venemaa makstavatest gaasitarnetest.
Lääne-Balkanil on Venemaa energiamõju suurim Serbias, Põhja-Makedoonias ning
Bosnias ja Hertsegoviinas, kus ta tarnis 2024. aastal 76 %-lt (Serbia) peaaegu 100 %-le (Bosnia
ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia) gaasivajadusest ja omab mitut ärivara. Türgi jätkab ka
märkimisväärsete nafta- ja gaasikoguste importi Venemaalt ning teeb Venemaaga koostööd
tuumaenergia arendamisel.
Venemaa toetatud meediaväljaannete levitatav desinformatsioon Serbias mõjutab avalikku
arvamust ka naaberriikides. Venemaa jätkab tõenäoliselt hübriidtaktika, sealhulgas
välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste kasutamist, sealhulgas kavandades
uusi ELi ja asjaomaste riikide vahelisi erinevusi käsitlevaid küsimusi. Nende jõupingutuste
eesmärk võib olla tekitada erinevate elanikkonnarühmade seas usaldamatust ELi vastu, mis võib
suurendada piirkondlikke pingeid ja edasisi katseid laienemist takistada. Venemaa senised
katsed manipuleerida laienemisprotsessis osalevates riikides toimuva avaliku aruteluga näitavad
edasiste välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste tõenäosust.
Euroopa välisteenistuse Ida-Euroopa, Kesk-Aasia ja Lääne-Balkani strateegilise
kommunikatsiooni rakkerühmad on alates 2015.–2017. aastast teinud aktiivselt tööd, et
jälgida, analüüsida ja reageerida välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise
2024.159 aastal oli Venemaa Maailmapanga suuruselt neljas kaubanduspartner, moodustades 2,2 % kogu
kaubavahetusest (EL – 1. koht 65,3 %, Hiina – 2. koht 9,8 %, Türgi – 3. koht 6 %), Eurostati andmed,
https://webgate.ec.europa.eu/isdb_results/factsheets/region/details_western-balkans-6_en.pdf.
Venemaa oli Moldova jaoks suuruselt viies kaubanduspartner maailmas, moodustades 3,7 % kogu kaubavahetusest
(EL – 1. koht 53,7 %, Ukraina – 2. koht 13,1 %, Hiina – 3. koht 8,1 %, Türgi – 4. koht 6,9 %), Eurostati andmed,
https://webgate.ec.europa.eu/isdb_results/factsheets/country/details_moldova_en.pdf.
Gruusia kolmandaks partneriks maailmas oli Venemaa, kelle arvele langes 11,1% kogu kaubavahetusest (EL – 1ST
koht 20,9%, Türgi teine – koht koos 11.1%). Eurostat arvud,
https://webgate.ec.europa.eu/isdb_results/factsheets/country/details_georgia_et.pdf
Venemaa oli Ukraina jaoks suuruselt 10. kaubanduspartner maailmas, moodustades 1,8% kaubavahetuse
kogumahust (USA – 1. koht 16,7%, Hiina – 2. koht 14,6%, Ühendkuningriik – 3. koht 10,1%, Šveits – 4. koht
6,4%, Türgi – 5. koht 4,1%, Norra – 6. koht 3,6%, Jaapan – 7. koht 2,6%, Lõuna-Korea – 8. koht 2,6%, India – 9.
koht 2,2%). Eurostati andmed,
https://webgate.ec.europa.eu/isdb_results/factsheets/country/details_ukraine_en.pdf
160 Nt Transnistria (Moldova) separatistliku piirkonna territooriumil paiknevad 14. kaardiväe armee jäänused ning
Abhaasias ja Lõuna-Osseetias (Gruusia) asuvad sõjaväebaasid (teadmata arv).
111
katsetele, mis on suunatud ELi huvide ja poliitika vastu nendes kahes piirkonnas. Rakkerühmad
on tegelenud ka ELi strateegilise kommunikatsiooni tugevdamisega piirkondadele ja ELi
laienemise eeliste tutvustamisega ELis asuvatele sihtrühmadele. Laienemisprotsessi edenedes
on vaja seda töösuunda laiendada ja süvendada.
Musta mere piirkonnas võiks kaaluda ühiste reageerimismehhanismide võrgustiku loomist,
et vähendada välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise ning
desinformatsioonikampaaniate ruumi, sealhulgas maapiirkondades ja piirialadel. See võiks
saada inspiratsiooni ELi kiirhoiatussüsteemist, mis on võrgustik, kus ELi liikmesriigid ja ELi
institutsioonid jagavad teavet ning koordineerivad välisriigist lähtuvatele
infomanipulatsioonidele ja sekkumistele reageerimist.
Hiina mõju/kohalolek laienemisprotsessis osalevates riikides ja lähinaabruses
Laienemine võib avaldada märkimisväärset mõju ELi ja Hiina suhetele ning ELi Hiina-poliitika
rakendamisele. EL püüab vähendada riske ja tugevdada majandusjulgeolekut, võidelda Hiinaga
tugevalt tasakaalustamata majandussuhete ja Hiina ebaausate kaubandustavade vastu ning
tegeleda Hiina jätkuva ja kasvava toetusega Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale.
Praegu on ainult Serbial Hiinaga ulatuslik strateegiline partnerlus, mis hõlmab majandus-,
poliitika- ja julgeolekuvaldkonda.161
Hiina on oluline kaubandus- ja investeerimispartner enamiku laienemisprotsessis osalevate
riikide jaoks (kellel on enamikul juhtudel märkimisväärne kaubandusbilansi puudujääk). Hiina
on teinud mitmes neist riikidest suuri investeeringuid, eelkõige kulukatesse taristuprojektidesse
algatuse „Üks vöönd, üks tee“ kaudu.162 Paljudel laienemisprotsessis osalevatel riikidel on
Hiina ees märkimisväärne valitsemissektori võlg. See tekitab majanduslikku sõltuvust.
Hiina on suurendanud oma kohalolekut teabekeskkonnas, sealhulgas ELi laienemis- ja
naabruspiirkondades, suurendades meedia kohalolekut, eliidi kaaperdamist, majanduslikke
stiimuleid (positiivsed ja negatiivsed, sealhulgas kaubandus- ja ärisuhete võimendamine), teabe
tõkestamist ja ülemeremaade Hiina kogukondade kasutamist.
Hiina laiendab jätkuvalt oma riigi kontrolli all olevat meediajalajälge, sealhulgas üha suurema
arvu sotsiaalmeediakanalite või pehme jõu vahendite (sealhulgas Konfutsiuse instituudid)
kaudu.
Laienemisprotsess on ja jääb Venemaa, Hiina ja nende kohalike esindajate infoga
manipuleerimise ja sekkumise kampaaniate sihtmärgiks.
d) Sanktsioonid
ELi laienemisel on tõenäoliselt märkimisväärne mõju ÜVJPga seotud otsuste tegemisele,
sealhulgas piiravatele meetmetele (sanktsioonidele). Üldpõhimõttena on ELi sanktsioonide
vastuvõtmiseks ja nende perioodiliseks pikendamiseks vaja ELi ühehäälsust.
Uued liikmesriigid peaksid ühinemisel vastu võtma ja rakendama kõik kehtivad ELi
sanktsioonid (sealhulgas kaubandussanktsioonid ja ligikaudu 6000 loetellu kandmist, millest
mõned puudutavad praeguste laienemisprotsessis osalevate riikide kodanikke).
Laienemisprotsessis osalevad riigid peavad ühinemise ajaks viima oma õigusaktid vastavusse
161 Serbia on ainus Euroopa riik, kes ostab Hiinast kõrgtehnoloogilisi relvasüsteeme, ning Hiinast on üldiselt
saanud Serbia peamine relvatarnija.
162 Näiteks Bar–Boljare kiirtee Smokovac-Uvač-Mateševo lõik Montenegros. Esimese 41 kilomeetri pikkuse etapi
ehitas China Road and Bridge Corporation Hiina Exim Banki laenuga. Või Belgradi kesklinna-Stara Pazova raudtee
ja Novi Sadi-Subotica-Kelebija (riigipiiri) raudtee (mõlemad Belgradi-Budapesti raudteelõigud), mida mõlemat
rahastati Hiina Exim Banki laenuga. Lisateave: https://www.geodata.it/en/sectors/portfolio-
road/item/barboliare.html.
112
varasemate ELi sanktsioonidega.
ELi laienedes muutub see tõenäoliselt üha heterogeensemaks ning uued liikmesriigid toovad
lauale oma välispoliitilised suundumused, majanduslikud/tööstuslikud huvid, ajaloolised suhted
ja poliitilised prioriteedid. Ühest küljest, kui tegemist on kaubandussanktsioonidega, võib see
mitmekesisus kaasa tuua keerulisema ja nüansirikkama protsessi ühehäälsete otsuste
tegemiseks. Laienenud ELil võib seetõttu olla raskusi sanktsioonide suhtes konsensuse
saavutamisega, mis võib nõrgendada nende üldist ambitsioonikust ja tõhusust ÜVJP vahendina.
Teisest küljest, kui EL suudab need probleemid lahendada, võib nende mõju võimendada
suurema ELi suurem majanduslik kaal ja ülemaailmne haare.
Suuremal ELil oleks kasulik mõju ka selliste jurisdiktsioonide vähendamisele, mis on
pahatahtlikele osalejatele kättesaadavad kaubandussanktsioonidest kõrvalehoidmiseks
kolmandate riikide kaudu. ELi õigustiku osana oleksid uued liikmesriigid kohustatud rakendama
ELi sanktsioone, kõrvaldades seeläbi võimalikud lüngad, mida võidakse ära kasutada ka ELi
sanktsioonide tõhususe õõnestamiseks.
Uutel liikmesriikidel oleks samuti õigus teha ettepanekuid uute meetmete kohta, sealhulgas
nende kohta, mis on praegu vastu võetud ainult riiklikul tasandil. Pange tähele, et Ukrainal on
praegu üle 23 000 riikliku loetellu kandmise dokumendis plac e.163 Uued liikmesriigid tooksid
kaasa eksperditeadmised ja teadmised teatavatest geograafilistest piirkondadest, mis on sageli
eeliseks uute meetmete ettevalmistamisel.
Lisaks säilitab EL viis sanktsioonirežiimi Ukraina164 toetuseks, kaks Moldova toetuseks ning
ühe seoses olukorraga Bosnias ja Hertsegoviinas ning ühe vastusena Türgi ebaseaduslikule
puurimistegevusele Vahemere idaosas. Mõned neist režiimidest tuleks sulgeda, läbi vaadata või
üle anda teistsuguse sanktsioonide raamistiku alusel (nt Venemaa destabiliseeriva tegevuse
režiim või kogu maailmas rakendatav inimõiguste rikkujate vastane ELi sanktsioonirežiim),
võimaluse korral veel enne ühinemist.
e) Mitmepoolne tegevus ja inimõigused
Teatavates olukordades võib ELil olla kasu suurema liikmesuse esindamisest rahvusvahelistel
foorumitel toimuvatel läbirääkimistel/otsuste tegemisel, tingimusel et ELil on ühtne seisukoht.
Paljudes mitmepoolsetes kontekstides loeb iga hääl. Enamik laienemisprotsessis osalevaid riike
juba järgib täielikult ELi avaldusi ja hääletamispositsioone mitmepoolsetel foorumitel,
sealhulgas ÜRO Peaassambleel, ÜRO Inimõiguste Nõukogus, Euroopa Nõukogus või Euroopa
Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE). ELi laienemine ei muudaks seega oluliselt
toetust ELi algatustele või prioriteetidele. Samal ajal muutub ELi-sisene seisukohtade
kujundamine tõenäoliselt keerukamaks.
Laienenud EL saaks siiski kasu ELi liikmesriikide laiemast osalemisest kahes erinevas
piirkondlikus rühmas, mis mõjutaks ÜRO foorumite juhtorganite liikmete valimist. Samuti võib
tekkida võimalus suurendada ELi liikmesriikide esindatust juhtorganites või ametikandjate
ülesannetes, mis võib kaasa tuua suurema mõju/teabevoo. Laienenud EL suurendaks oma
geopoliitilist kaalu ja saaks kasu uute ühinevate liikmesriikide laiendatud diplomaatilistest
võrgustikest.
Käsitleda tuleks võimalikke lisaraskusi vajaliku ELi konsensuse saavutamisel nõukogus ja
kohalikul tasandil ELi delegatsioonide juhitavas ELi koordineerimises seoses järelduste,
avalduste ja ELi seisukohtadega läbirääkimisteks rahvusvahelistes organisatsioonides, võttes
arvesse, et mõned laienemisprotsessis osalevad riigid ei ole jätkuvalt viinud oma tegevust
163 https://drs.nsdc.gov.ua/
164 2025. aasta märtsi seisuga.
113
vastavusse oluliste välispoliitika ja inimõiguste teemadega.
f) ELi diplomaatiline kohalolek laienemisprotsessis osalevates riikides
Ühinemisel muutub ELi kohalolu olemus ja funktsioon laienemisprotsessis osalevates riikides.
ELi delegatsioonid muudetakse komisjoni esindusteks. See mõjutaks töötajate arvu ja staatust
(nad ei oleks enam diplomaatilised töötajad ELi mittekuuluvas riigis), institutsioonilist päritolu
(komisjoni, mitte Euroopa välisteenistuse töötajad) ja ülesandeid (kommunikatsioon,
sisepoliitika edendamine jne, mitte diplomaatiline või abitegevus). Diplomaatilist kohalolekut
uutes naaberriikides võiks siiski suurendada, et tegeleda muutuvate poliitiliste/geograafiliste
probleemidega ja ELi välistegevuse poliitiliste prioriteetidega.
ELi esinduste võrgustiku üldisel läbivaatamisel on mõju ka eelarvele, sealhulgas seoses taristu-
ja turvanõuetega, võttes arvesse kohalviibimist, ülesandeid ning kaasatud töötajate arvu ja
kategooriaid. Seda tuleks hoolikalt hinnata, et suurendada tõhusust. Näiteks võib olla võimalusi
täiendava koostoime kindlakstegemiseks, kui on olemas ELi eriesindaja büroo.
Välistegevuse eelarveaspektid165
Mitmeaastases finantsraamistikus 2028–2034 „Globaalne Euroopa“ võimaldab kavandatav
uus välistegevuse rahastamisvahend ELil pakkuda oma partneritele sihipärast toetust,
ühendades kõik ELi rahastamisvahendite paketis olevad olemasolevad vahendid terviklikuks
paketiks, mida on võimalik kohandada iga partneri konkreetsetele vajadustele ja meie
vastastikustele huvidele 124. Laienemisprotsessis osalevad riigid saavad tehnilist abi ja rahalist
toetust reformide elluviimiseks ning toetust strateegilisteks investeeringuteks, et aidata neil
liikuda edasi liiduga ühinemise suunas ja kiirendada majanduslikku lähenemist isegi enne
liiduga ühinemist.
Kavandatav instrument „Globaalne Euroopa“ koondab ELi välistegevuse rahastamise ühte
rahastamisvahendisse, mille üks sammas (Euroopa sammas) hõlmab laienemisprotsessis
osalevaid riike ja idanaabruse partnereid. See võimaldab liidul paremini reageerida muutuvale
geopoliitilisele tegelikkusele (näiteks laienemisprotsessis osalevate riikide tagasiminek
demokraatlikes reformides) kui praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames, kus need
riigid on hõlmatud kahe eraldi vahendiga (IPA III ning naabruspoliitika, arengu- ja
rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend). Euroopa samba raames hõlmab „Globaalne
Euroopa“ oma ülesehituses tulemuspõhiseid suuniseid kõigile laienemisprotsessis osalevatele
riikidele ja idanaabruse riikidele, millega välditakse vajadust luua ajutisi vahendeid“. See
põhineb finants- ja poliitikavahendite kombinatsioonil, mis võimaldaks suuremat tulemustele
orienteeritust, sealhulgas rahalist toetust reformide ja investeeringute elluviimiseks (tagastamatu
toetuse ja laenude kaudu), järkjärgulist integreerumist ühtse turuga ning suutlikkuse
suurendamist ja vastavusse viimist ELi õigustikuga. Tehakse ettepanek kehtestada ELi
vahenditele rangemad tingimused, sidudes maksed tingimustega, mis on sätestatud
laienemisprotsessis osalevate riikide välja töötatud riiklikes tulemuspõhistes kavades, milles on
ELiga kokku lepitud. See lähenemisviis võib aidata luua selge seose ELi vahendite
väljamaksmise ning Euroopa samba eesmärkidega kooskõlas olevate reformi- ja
investeerimispüüdluste vahel.
Oma ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2028–2034 tegi komisjon
ettepaneku luua sihtotstarbeline Ukraina reserv, mis luuakse väljaspool mitmeaastase
finantsraamistiku ülemmäärasid ja mille võib kasutusele võtta üksnes Ukraina toetamiseks. Seda
toetust rakendatakse instrumendi „Globaalne Euroopa“ eeskirjade kohaselt, kuid rahastamine
Korduste 165 vältimiseks hõlmab käesolev eelarvejagu ka muid välispoliitika valdkondi, nagu majandusjulgeolek
ja kaubanduspoliitika, mille poliitilisi aspekte käsitletakse allpool eraldi peatükkides.
114
lisandub Euroopa samba rahastamispaketile.
Tuumaohutusalase koostöö ja dekomisjoneerimise rahastamisvahend (INSC-D), mis ühendab
praeguse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahendi (väliskomponent) ja
dekomisjoneerimisprogrammi (sisekomponent), jätkab ELi võetud kohustust aidata kaasa
tuuma- ja kiirgusohutusele partnerriikides. Selle eesmärk on edendada tuumaohutuse kõrget
taset, kiirguskaitset, kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist ning
tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete kohaldamist. See eesmärk saavutatakse, edastades
ELiga seotud eksperditeadmisi ja parimaid tavasid partnerriikide peamistele sidusrühmadele,
sealhulgas luues partnerlusi tuumavaldkonda reguleerivate asutuste ja nende tehnilise toe
organisatsioonidega. Laienemisprotsessis osalevad riigid võivad saada rahastust. Instrumendi
rakendamise esialgne rahastamispakett ajavahemikuks 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini
2034 on 966 000 000 eurot jooksevhindades, samas kui Ukrainale võib toetust anda Ukraina
reservist.
Tulevane mitmeaastane finantsraamistik peab tagama, et tulevased liikmesriigid saavad alates
esimesest päevast võtta endale kohustusi ja rakendada ELi rahalisi vahendeid. Seepärast peaksid
kandidaatriigid kasutama instrumendis „Globaalne Euroopa“ sisalduvaid vahendeid täies
ulatuses, kohandades neid laienemisprotsessi erinevate vajadustega.166 See on eriti oluline
tulemuspõhiste kavade puhul, mis on oluline ettevalmistav vahend riiklike taaste- ja
vastupidavuskavade sisemiste vahendite haldamiseks. Hiljuti vastu võetud teatises Montenegro
finantspaketi kohta kirjeldatakse üleminekut kavalt „Globaalne Euroopa“ riikliku ja
piirkondliku partnerluse kavale, tagades sujuva ülemineku ja rahastamise järjepidevuse ning
käimasolevad reformi- ja investeerimispüüdlused.
6.1.2 Reformisuunised
Oma üleilmsete eesmärkide jätkuvaks saavutamiseks peab EL suutma teha otsuseid kiiremini
ja tõhusamalt. Kuigi laienemine suurendaks vajadust leida võimalusi suuremaks
paindlikkuseks ÜVJP otsuste tegemisel, läheb vajadus reformida ÜVJP otsuste tegemist,
loobudes üldisest ühehäälsuse nõudest, kaugemale ELi laienemisest. Ühine eesmärk oleks
tagada ELi välistegevuse usaldusväärsus, järjepidevus ja tõhusus, tagades samal ajal
liikmesriikide jätkuva isevastutuse. Selles mõttes tuleb arutelu tõhusama ÜVJP otsuste tegemise
üle pidada enne tulevasi võimalikke laienemisi, mitte pärast neid.
Laienemishoo säilitamiseks ja uute liikmesriikide sujuvaks üleminekuks ELi tuleks
kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid kaasata ÜVJP/ÜJKP koostöö jätkamisse ning
nad peaksid järk-järgult osalema asjakohastes koostööraamistikes ja -algatustes. Töö selle
eesmärgi saavutamiseks juba käib, eelkõige Lääne-Balkani partneritega.
Eelkõige välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste puhul on vaja sihipärasemat
ja jõulisemat reageerimist, mis hõlmab teabealase vastupanuvõime jaoks piisavate vahendite
eraldamist, sealhulgas institutsioonide ülesehitamist, valitsuse ja kodanikuühiskonna koostööd,
meedia arendamist, meediapädevust ning kahe- ja mitmepoolset koostööd (laienemisprotsessis
osalevate riikide vahel ning nende ja ELi ja selle liikmesriikide vahel).
Laienemist silmas pidades peaks kõrge esindaja koostöös komisjoniga astuma samme seoses
ELi delegatsioonide sulgemisega uutes liikmesriikides, ÜJKP missioonide ja operatsioonide
ning ELi eriesindajate volituste lõpetamisega, tulevastesse komisjoni esindustesse üle kantavate
ressursside ja varade analüüsimisega, kohalike töötajate ning muude teenuste ja taristu
järelejäänud lepingute lõpetamisega ning vajaduse korral Euroopa välisteenistuse ja komisjoni
Ühinemiseelse abi haldamise 166 struktuurid määratakse kindlaks vastavalt rakenduskorrale, mida kasutatakse
sisemiste fondide puhul, et valmistada laienemisprotsessis osalevaid riike ja potentsiaalseid kandidaatriike
usaldusväärselt ette ühinemiseks. Need elemendid lisatakse instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames vastu
võetavasse rakendusmäärusesse.
115
lähetatud töötajate ümberpaigutamisega. Liidu haldussuutlikkuse ettevalmistamisel tuleks
arvesse võtta ka laienemise mõju ülejäänud ELi delegatsioonidele, sealhulgas suuremast liidust
tulenevaid täiendavaid koordineerimis- ja välisesindatuse nõudeid.
6.2 Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika
Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) on ÜVJP lahutamatu osa. See hõlmab ELi ühise
kaitsepoliitika järkjärgulist kujundamist ning selle eesmärk on võimaldada ELil suurendada oma
sõjalist suutlikkust ning lähetada missioone ja operatsioone väljapoole ELi. Need missioonid on
seotud rahuvalve, konfliktide ennetamise ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamisega
kooskõlas ÜRO põhikirja põhimõtetega.
6.2.1 Laienemise mõju ühisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale ning Euroopa
rahutagamisrahastule
Laienemine tugevdaks ÜJKPd veelgi uute liikmesriikide parema integreerimise kaudu ELi
ühisesse julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse, struktuuridesse ja vahenditesse. Uued liikmesriigid
toovad kaasa oma kogemused, vahendid ja võimed, tugevdades veelgi ELi julgeolekut ja kaitset.
Neli kandidaati on NATO liitlased (Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Türgi). 2008.
aasta Bukaresti tippkohtumisel tervitas NATO Ukraina ja Gruusia Euro-Atlandi püüdlusi saada
NATO liikmeks. Gruusia ametivõimud ei taotle praegu aktiivselt ELi ja NATO liikmesust,
samal ajal kui Ukraina läheb üle täielikule koostalitlusvõimele NATOga.
Ukraina ühinemist ELiga tuleks käsitada ELi liikmesriikide kollektiivse sõjalise võimekuse
suurendamisena. Ukraina on kulutanud kaitsele 53,7 miljardit eurot ehk ligikaudu 26 % oma
SKPst 2025. aastal. Ukraina sõjaväe hinnanguline tugevus on 980 000 sõdurit, kuigi praegune
olukord on muidugi erandlik. Ukraina toob kaasa ka oma kogemuse vaenlase vastu võitlemisel,
kasutades ära kõige arenenumat varustust, relvi ja laskemoona.
Ukrainal on ainulaadne lahinguvälja kogemus ning ta on loonud kõrgetasemelise suutlikkuse
tavapärases sõjapidamises, droonides, elektroonilises sõjapidamises ning hübriid-, küber- ja
välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise ohtude vastu võitlemisel. Ukrainal on
ka suur suutlikkus arendada, katsetada ja laiendada uuenduslikku kaitsetehnoloogiat. ELi ja
Ukraina julgeoleku- ja kaitsekoostöö süveneb kooskõlas 2024. aasta juunis allkirjastatud ELi ja
Ukraina ühiste julgeolekualaste kohustustega. Ukraina ja ELi kaitsetööstuse sektorite
integreerimine edeneb, aidates tugevdada nii Ukraina kaitsevõimet kui ka ELi kaitsesektori
tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi, mis toetab Euroopa julgeolekut. Samuti on suur potentsiaal
kaasata Ukraina sõjavägi ja veteranid ELi sõjalistesse koolitusprogrammidesse ning ÜJKP
tsiviil- ja sõjalistesse missioonidesse.
Uued liikmesriigid tuleb täielikult integreerida asjaomastesse struktuuridesse (nt Euroopa
välisteenistus / Euroopa Liidu sõjaline staap / sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise
teenistus / tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistus). Nagu üldine ühine välis- ja
julgeolekupoliitika, on ka sellel kõige olulisem mõju otsuste tegemisele, mida praegu
reguleeritakse ühehäälsusega. Sellega seoses näib olevat kasulik liikuda nõukogus otsuste
tegemisel võimalikult palju kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise suunas. ELi
eriesindajate ametisse nimetamine nõuab õiguslikult ainult kvalifitseeritud häälteenamust, kuigi
traditsiooniliselt on eelistatud ühehäälsust, välja arvatud väga väheste eranditega. ÜJKP
tsiviilmissioonide puhul võib Euroopa Ülemkogu ELi lepingu artikli 48 lõike 7 kohaselt võtta
vastu otsuse, millega volitatakse nõukogu tegutsema kvalifitseeritud häälteenamusega.
Missioonide sõjaliste operatsioonide või Euroopa rahutagamisrahastu puhul ei ole kehtiva
lepingu kohaselt võimalik ühehäälsuse nõudest kõrvale kalduda.
Tegevuslikust seisukohast mõjutaks tulevane laienemine koostööd mõne uue liikmesriigiga.
116
Käimasolevad ÜJKP missioonid ja operatsioonid, mis on lähetatud mõne laienemisprotsessis
osaleva riigi territooriumile, ning ELi eriesindajate bürood tuleb lõpetada. Kuigi mõnda meedet
võiks jätkata erinevate ELi vahendite raames, saab ÜJKP missioone ja operatsioone läbi viia
ainult väljaspool ELi. See kehtib Euroopa Liidu vägede (EUFOR) operatsiooni ALTHEA kohta
Bosnias ja Hertsegoviinas, ELi õigusriigimissiooni kohta Kosovis,167 ELi vaatlusmissiooni
kohta Gruusias, ELi nõuandemissiooni kohta Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks, ELi
sõjalise abi missiooni kohta Ukrainas ja ELi partnerlusmissiooni kohta Moldovas.
Laienemisprotsessis osalevad riigid on andnud oma panuse ÜVJP ja ÜJKP missioonidesse.
Lisaks operatiivtoele aitavad uute liikmesriikide kogemused välisriigist lähtuva infoga
manipuleerimise ja sekkumise vastu võitlemisel kaasa ELi jõupingutustele tugevdada ÜJKP
missioonide ja operatsioonide vastupanuvõimet. Ukraina ja Moldova aastatepikkune oskusteave
välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise valdkonnas võib olla kasulik, et toetada
ÜJKP missioonide ja operatsioonide järelevalve- ja analüüsivõimet. Lisaks võivad nende
kogemused välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumisega tegelemisel konfliktidest
mõjutatud keskkondades aidata arendada ka koolitussuutlikkust teabekeskkonna
analüüsimiseks ja kriisikommunikatsiooniks suure riskiga tegevuspiirkondades.
Mis puudutab küberohte ja hübriidrünnakuid, siis Lääne-Balkani piirkond ning Ukraina ja
Moldova on üha enam pahatahtliku küber- ja hübriidtegevuse sihtmärgiks ning on oht, et need
võivad üle kanduda ELi. Sellise tegevuse ennetamiseks, ärahoidmiseks ja sellele reageerimiseks
toetab EL laienemisprotsessis osalevaid riike nende vastupanuvõime tugevdamisel (nt
suutlikkuse suurendamise ning seadusandlike ja poliitiliste arengute toetamise kaudu) ning
nende ja meie ühise positsiooni tugevdamisel. EL peab korrapäraseid sihtotstarbelisi dialooge
(nt Ukrainaga) ning tagab, et küber- ja hübriidküsimused kajastuvad piisavalt laiemate
julgeolekudialoogide tegevuskavas. Sellised investeeringud ning laienemisprotsessis osalevate
riikide korrapärane osalemine asjaomastes nõukogu töörühmades ja kübersaadikute kohtumistel
võimaldavad uutel liikmesriikidel kiiresti ELi küberökosüsteemi integreeruda. EL ja selle
liikmesriigid saavad kasu laienemisprotsessis osalevate riikide (nt Ukraina ja Moldova)
kogemustest hübriidohtudega võitlemisel.
Tulevasel laienemisel võib olla positiivne mõju ELi partnerlustele rahvusvaheliste ja
piirkondlike organisatsioonidega ning ELi osalemisele mitmepoolsetel foorumitel. Näiteks
ELi laienemine olemasolevate NATO liitlastega suurendab mõlema organisatsiooni ühiste
liikmete arvu ning tugevdab veelgi ELi ja NATO koostööd, parandades vastastikust mõistmist
ja suurendades ELi liitlaste kaalu NATOs, mõjutades seega positiivselt ELi ja NATO koostöö
dünaamikat.
Eelarveaspektid
Pärast laienemist võib mõne käimasoleva ÜJKP missiooni ja operatsiooni (ja mõne ELi
eriesindaja) lõpetamine/ümberkujundamine vabastada osa ÜVJP eelarvest. Samal ajal võib
laienenud EL koos uute julgeolekuvajadustega nõuda ka uute ÜVJP meetmete käivitamist. Uued
liikmed panustavad ÜVJP eelarvesse ELi eelarve osana ja kooskõlas oma üldiste riiklike
panustega ELi omavahendite otsuse raames.
Laienemine võib tähendada rahastamisvahendi „Globaalne Euroopa“ rahaliste vahendite
suuremat kättesaadavust, mis on peamiselt tingitud Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate
missioonide ja operatsioonide ning sõjalise abi meetmete arvu vähenemisest. Uute
liikmesriikide ministeeriumid, ametid ja muud üksused võiksid saada abimeetmete
rakendajateks väljaspool ELi asuvates riikides. Eelkõige võib Ukraina relvajõudude ja muude
Euroopa Liidu õigusriigimissiooni 167 lõpetamine Kosovos toob kaasa erilise raskuse, kuna missiooni kasutatakse
liikmesriigis asuvate Kosovo erikodade ja eriprokuratuuri kohtumenetluste rahaliseks toetamiseks. Kosovo
ühinemise korral tuleks väga tõenäoliselt ette näha teistsugune rahastamisvorm.
117
riiklike teenistuste panus ÜJKP missiooni ja operatsiooni olla märkimisväärne. Uued
liikmesriigid peavad panustama ka Euroopa rahutagamisrahastu eelarvesse.
6.2.2 Reformisuunised
Laienemisprotsessis osalevate riikide tugevdatud ELiga ühinemise väljavaate osana peaksid
kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid enne ELi liikmeks saamist järk-järgult osalema
asjaomastes ELi struktuurides ja programmides. See võib hõlmata järgmist:
• suurendada toetust piirkonna julgeolekule ja vastupanuvõimele (st julgeoleku- ja kaitsepartnerlused, Euroopa Demokraatliku Vastupanuvõime Keskus, ELi liikmesriikide kehtestatud suunistel põhinevad Euroopa rahutagamisrahastu abimeetmed, panus ÜJKP missioonidesse);
• tihedam koostöö sõjalise sissetungi või agressiooni ohu vastu võitlemiseks;
• võidelda selliste destabiliseerivate tegurite vastu nagu hübriidohud, sealhulgas kolmandate isikute pahatahtlik mõju, pahatahtlik kübertegevus, välisriigist lähtuvad infomanipulatsioonid ja sekkumised ning desinformatsioon ning rände ärakasutamine ja muud liiki ohud, kasutades eelkõige hübriidmeetmete kogumit, näiteks sanktsioone, piiravaid meetmeid või hübriidohtudega tegelevate kiirreageerimisrühmade lähetamist;
• laienemisprotsessis osalevate riikide toetamine nende õigus- ja poliitikaraamistike ühtlustamisel, et võidelda hübriidohtude, sealhulgas välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise ning küberohtude vastu (välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise meetmete kogum, hübriidmeetmete kogum ja küberdiplomaatia meetmete kogum). See hõlmab eelkõige partnerite julgustamist, et nad teeksid koostööd seoses sanktsioonide ja avaldustega küberdiplomaatia meetmete paketi raames, samuti piiravate meetmetega vastusena Venemaa destabiliseerivale tegevusele, ning veelgi suurema kooskõla saavutamist ELiga rahvusvahelistel foorumitel, näiteks hiljuti loodud alalises ÜRO ülemaailmses mehhanismis, kus peetakse mitmepoolseid arutelusid riikide vastutustundliku käitumise üle küberruumis;
• kasutada SAFE-rahastamisvahendit ja Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP), sealhulgas Ukraina toetusvahendit, et luua koostöövõimalusi uutesse kaitsetehnoloogiatesse investeerimiseks;
• vältida lahendamata kahepoolsete küsimuste ülekandumist ja leevendada selle mõju laienenud ELis.
• tugevdada laienemisprotsessis osalevate partnerite relvajõudude ajakohastamist, suutlikkuse arendamist ja geopoliitilist vastavusse viimist, sealhulgas kasutades strateegiliselt Euroopa rahutagamisrahastu abimeetmeid, mis põhinevad ELi liikmesriikide kehtestatud strateegilistel suunistel, nagu seda juba tehakse Moldova, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja Põhja-Makedoonia ning Balkani meditsiinilise rakkerühma puhul. See võib suureneda ka tegevuse tõhususe ja piirkondliku integratsiooni tõhustamiseks.
6.3 Euroopa kaitsevalmidus
6.3.1 Laienemise mõju Euroopa kaitsevalmiduspoliitikale
Laienemisprotsessis osalevatel riikidel, eelkõige Ukrainal, on rikkalikud kogemused selle kohta,
et nende kaitset ohustab Venemaa täiemahuline sõda ja sissetung, mis on andnud neile
väärtuslikke teadmisi ja eksperditeadmisi, mida saab ELis jagada. Kuid sujuvaks
integreerumiseks ELi kaitsestruktuuridesse, -turgudesse ja tarneahelasse peaksid need riigid
oma tööstusbaasi teataval määral kohandama, kuna nende kaitsetööstust mõjutavad konkreetsed
lüngad ja sõltuvused. Sellel protsessil oleks märkimisväärne mõju kaitsepoliitika, sealhulgas
118
kaitsetööstuspoliitika väljatöötamisele ja rakendamisele nii riiklikul kui ka ELi tasandil.
Laienemisprotsessis osalevate riikide kaitseturgude täielik integreerimine ELi
kaitsevaldkonna siseturuga on tõenäoliselt keeruline ja keeruline, kuna ELi kaitsevaldkonna
siseturu arendamine ja ühinemisläbirääkimised on kaks paralleelset protsessi. EL on siiski juba
astunud mitmeid samme ja võtnud meetmeid, et tuua eelkõige Ukraina kaitsesektori
tehnoloogiline ja tööstuslik baas (DTIB) ELile lähemale.
2024. aasta Euroopa kaitsetööstuse strateegias pakuti välja rida meetmeid, et julgustada
liikmesriike investeerima rohkem, paremini, üheskoos ja Euroopa tasandil. Selle eesmärk on
luua tingimused, et ELi kaitsetööstus vastaks aja jooksul ja piisavas ulatuses liikmesriikide
nõudmistele.
2025. aasta valge raamat „Euroopa kaitsevalmidus 2030“ tugineb sellele lähenemisviisile ja
pakub lahendusi kaitsetööstuse tugevdamiseks, kõrvaldades olulised lüngad ja tagades
pikaajalise valmisoleku. Samuti pakutakse selles välja viise, kuidas liikmesriigid saaksid teha
suuri investeeringuid kaitsesse, osta vajalikku varustust ja toetada tööstuse kasvu aja jooksul.
Strateegia eesmärk ei ole mitte ainult toetada Euroopa kaitsetööstuse valmisolekut, vaid ka
tugevdada Ukrainat ja Ukraina kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi, sidudes
Ukraina ELi kaitsetööstuse algatuste ja vahenditega, mille eesmärk on saada tulevikus
täisliikmeks.
Selleks et tagada koostöö liidu idufirmade ja novaatorite ning Ukraina tööstuse ja relvajõudude
vahel, loodi Kiievis ELi kaitseinnovatsiooni büroo (mis läheb üle Euroopa kaitsetööstuse
bürooks). See büroo juba tegutseb ja seda võiks laiendada, et pakkuda Ukraina sõjakogemusele
lisatuge ja sellest kasu saada ning kaitsetööstuse koostööd veelgi laiendada. Selleks et
stimuleerida koostööd Ukraina ja Euroopa tööstuse vahel ning edendada sihtotstarbelist
teabevahetust standardite ja vastavate saadud kogemuste kohta, korraldab EL ka ELi ja Ukraina
kaitsetööstuse foorumeid.
Euroopa kaitsetööstuse programm (EDIP) on sihtotstarbeline vahend, millega toetatakse ja
tugevdatakse meie kaitsetööstuse suutlikkust rahuldada järgmise kümne aasta jooksul riiklike
relvajõudude nõudlust. EDIP ja selle Ukraina toetusvahend annavad Ukrainale võimaluse
osaleda koos liikmesriikidega ühishangetes ning toetada Ukraina kaitsetööstust tööstuse
suurendamisel ja kiires kaitseinnovatsioonis algatuse BraveTech EU kaudu, mida osaliselt
rahastatakse Euroopa Kaitsefondist (EDF) – BraveTech EU (EDF) ja USI BraveTech EU
(USI). See toetab Ukraina kaitsetööstuse integreerimist Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja
tööstusliku baasiga. EDIPi määrus jõustus 2025. aasta detsembris ja EDIPi tööprogramm võeti
vastu 30. märtsil 2026, millega tehti ajavahemikuks 2026–2027 kättesaadavaks 1,5 miljardi euro
suurune eelarve (300 miljoni euro suurune rahastamispakett universaalteenuse osutajale). Seda
integratsiooni suurendab ka Ukraina assotsieerumine Euroopa Kaitsefondiga, mis võimaldab
lisaks BraveTech EU-le antavale toetusele osaleda täielikult Euroopa Kaitsefondi
projektikonkurssidel Ukraina üksustele. Samuti aitab see luua koos Ukrainaga Euroopa ühishuvi
pakkuvaid kaitseprojekte ning kiirendada tööd Ukrainast inspireeritud
tööstuskoostööprojektidega, nagu Freyja või BliksemEXO, et tugevdada ELi kaitsesektori
tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi.
Nõukogu võttis 27. mail 2025 vastu määruse (EL) 2025/1106, millega luuakse
rahastamisvahend „Euroopa julgeolek ja meetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse
tugevdamiseks“. SAFE raames antakse liikmesriikidele kuni 150 miljardi euro ulatuses laene,
et toetada kaitseotstarbeliste toodete ühishankeid oma relvajõudude ja Ukraina jaoks.
Konkreetsete kahepoolsete lepingute kaudu võiks SAFE-rahastamisvahendi avada teiste
laienemisprotsessis osalevate riikide kaitsesektori tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile.
Ühishangetes võivad osaleda kõik laienemisprotsessis osalevad riigid, sealhulgas Ukraina.
119
SAFE-laenu on taotlenud 19 liikmesriiki. Ukrainat kutsuti üles ühinema liikmesriikidega ning
sõlmima lepinguid ELi ja Ukraina kaitsetööstusega. Seetõttu on Ukraina täielikult kaasatud
SAFE-rahastamisvahendisse ja saab sellest kasu, tuues Ukraina kaitsesektori tehnoloogilise ja
tööstusliku baasi Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile lähemale. See
on kooskõlas komisjoni võetud kohustusega kohelda Ukrainat kaitsetööstust toetavates liidu
programmides nii palju kui võimalik liikmesriigina. EL võib sõlmida kahe- või mitmepoolseid
lepinguid sarnaselt meelestatud riikidega, nimelt ühinevate riikidega, muude
laienemisprotsessis osalevate riikidega kui Ukraina ja potentsiaalsete kandidaatriikidega, et
hõlbustada SAFE-rahastamisvahendi raames ühishankeid.
Tegevuskavas „Rahu säilitamine – kaitsevalmidus 2030“ on esitatud konkreetsed eesmärgid
ja vahe-eesmärgid selle kohta, kuidas tugevdada 2030. aastaks Euroopa kaitsevõimet, eelkõige
liikmesriikide osalemise kaudu võimekoalitsioonides, Euroopa kaitsevalmiduse juhtalgatuste
käivitamise ja Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi edasise tugevdamise
kaudu. Edusamme mõõdetakse igal aastal näitajate põhjal. Tegevuskavas kirjeldatakse jätkuvat
toetust ja tugevdatud koostööd Ukrainaga, mis on endiselt Euroopa esimene kaitseliin ja
Euroopa kaitsealaste jõupingutuste võti. Ka teistel kandidaatidel on oma geograafilise asukoha
tõttu oluline roll Euroopa julgeoleku tagamisel. Seetõttu on oluline kaaluda viise, kuidas siduda
need varakult kaitsevalmidusmeetmetega.
Innovatsiooni ja uute kaitsetehnoloogiate arendamise edendamiseks on Euroopa Komisjon
võtnud vastu ELi kaitsevaldkonna ümberkujundamise tegevuskava, mis sisaldab Ukraina
kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasiga tehtava tiheda koostöö tegevussuundi.
Nagu eespool mainitud, käivitas komisjon 2025. aastal koostöös Ukrainaga algatuse
BraveTechEU, et kiirendada kaitseinnovatsiooni, tuginedes lahinguväljal katsetatud
tehnoloogiatele ning tugevdades koostööd ELi ja Ukraina kaitsetehnoloogia idufirmade,
kasvufirmade ja VKEde vahel. Sellega luuakse uus raamistik tipptasemel kaitselahenduste
ühiseks arendamiseks, katsetamiseks ja kasutuselevõtuks.
2026. aasta veebruaris võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. veebruari 2026. aasta
määrus (EL) 2026/467, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Ukraina 2026. ja 2027.
aasta toetuslaenu (UASL) andmisel, eraldades 90 miljardit eurot nii Ukraina kiireloomuliste
makromajanduslike vajaduste kui ka kiireloomuliste julgeolekuvajaduste rahuldamiseks,
kusjuures soovituslik jaotus on 30 miljardit eurot eelarveabiks ja 60 miljardit eurot
kaitsealasteks hangeteks. Ühinevate ja laienemisprotsessis osalevate riikide UASLis osalemise
tingimused on sarnased SAFE-rahastamisvahendis osalemise tingimustega.
Eelarveaspektid
Tööstuse osalemine Euroopa Kaitsefondis on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. See kasv
koos suurema keskendumisega kaitsele ja julgeolekule Euroopas on suurendanud Euroopa
Kaitsefondi taotluste, toetusesaajate ja osalevate piirkondade arvu. See omakorda toob
tõenäoliselt kaasa kasvava konkurentsi olemasolevate rahaliste vahendite pärast. Kuna EAFi
programmikomitee peab iga-aastaseid arutelusid EAFi teemade prioriseerimise ja vahendite
eraldamise üle, on need arutelud laienemise tõttu eeldatavasti ulatuslikumad.
Nii laskemoona tootmist käsitleva määruse kui ka ühishangete õigusakti abil Euroopa
kaitsetööstust tugevdava vahendi (EDIRPA) sekkumisloogika kaotas 2025. aastal kehtivuse
ja asendatakse aastateks 2025–2027 Euroopa kaitsetööstuse programmiga (EDIP).
Mitmeaastases finantsraamistikus 2028–2034 rahastatakse neid tegevusi Euroopa
Konkurentsivõime Fondist. Komisjoni ettepanekuga nähakse ette võimalus ühineda
laienemisprotsessis osalevate riikidega rangetel tingimustel.
120
6.3.2 Reformisuunised
EL võiks püüda:
• jätkata Ukraina kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi integreerimist ELi baasi, saades samal ajal kasu Ukraina ainulaadsest kogemusest ja innovatsioonieelisest.
• Tugevdada tihedas koostöös Ukraina partneritega kaitseinnovatsiooni, sealhulgas kiiret innovatsiooni, nagu on kirjeldatud ELi kaitsevaldkonna ümberkujundamise tegevuskavas.
• Arendada laienemisprotsessis osalevate riikidega vastastikku kasulikku koostööd ja oskusteavet julgeoleku- ja kaitsevaldkonna siirde kohta, et edendada rahu, julgeolekut ja stabiilsust meie kontinendil ja mujal, nagu on kirjeldatud valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus 2030“ ja Euroopa kaitsevalmiduse tegevuskavas 2030. Toetada Ukraina sõjaväelaste ja veteranide osalemist asjakohastes ELi tasandi tegevustes.
• Kui kavandatav sõjaväelist liikuvust käsitlev määrus on vastu võetud, on väga oluline, et selle sätteid kohaldataks läbirääkijariikides tõhusalt. Nagu on märgitud ühises valges raamatus, ühendatakse Ukraina sõjaväelise liikuvuse koridorid tõhusalt Euroopa sõjaväelise liikuvuse koridoridega.
6.4 Kosmosealane võimekus
6.4.1 Laienemise mõju ELi kosmosepoliitikale
Laienenud ELi territoorium pakub strateegilisi geograafilisi asukohti (nt jälgimisjaamade
jaoks). Laienemine annaks ELile võimaluse laiendada maapealset taristut ülemaailmse
satelliitnavigatsiooni (Galileo, EGNOS), Copernicuse Maa seire programmi ja kosmose
olukorrast ülevaate saamise taristu jaoks. 168 Laiendatud territoriaalne katvus parandaks
teenuste toimimise terviklikkust ja võiks hõlbustada uusi rahvusvahelisi partnerlusi.
Laienemine võimaldaks ka satelliitressursside tõhusamat kasutamist (koondamise ja jagamise
kaudu) ning suurendaks riikide suveräänsust ja sõltumatust satelliitside valdkonnas. Ukraina
ühinemine võib anda lisaväärtust tänu riigi pikaajalistele kogemustele kosmosetööstuses,
võimaldades tal arendada eksperditeadmisi, mida tõendavad ka kaugseire ja Maa seire
satelliidid.
Laienemisega hõlmab ELi kosmosepoliitika rohkem liikmesriike ja suurendab hankemenetluses
osalevate ettevõtete arvu, sealhulgas julgeoleku seisukohast tundlike tehnoloogiate puhul. See
võib tugevdada ELi konkurentsivõimet selles valdkonnas.
Laienemine tooks kaasa vajaduse tõhustatud välispiiri- ja mereseire ning sisejulgeoleku seire
järele. Pikem piir Venemaaga käivitab ka Copernicuse julgeolekuteenuse laialdasema
kasutamise. Mõned Copernicuse teenused peavad hõlmama laiendatud teenusevaldkondi.
Turvalise ühenduvuse ja Galileo avaliku reguleeritud teenuse klientide arvu suurendamiseks on
vaja täiendavalt kontrollida uute hankes osalejate sobivust. Govsatcomi ja IRIS2 puhul
vähendaksid täiendavad osalejad ka teiste liikmesriikide olemasolevat võimsust.
Turvaline juurdepääs kosmosega seotud kriitilise tähtsusega toorainetele on oluline ELi
kosmosevaldkonna väärtusahelate kerksuse jaoks. Seda aspekti on tunnistatud kriitilise
tähtsusega toorainete määruses. Vähesed ELiga ühinemisläbirääkimisi pidavad riigid, nagu
Ukraina või Serbia, on ressursirikkad ja neil on maavaramaardlad või kosmosega seotud
kriitilise tähtsusega toorainete kaevandamine.
Loodud andmetel ja teenustel ning praegusest ELi kosmoseprogrammist saadaval kasul ei ole
168 Kosmose olukorrast ülevaate saamise programm on ELi kosmoseprogrammi oluline osa, mis annab põhjaliku
ülevaate kosmoseohtudest, mis võivad tulevasest laienemisest mitmes valdkonnas kasu saada.
121
enamasti geograafilisi piire ning need on üldiselt vabalt kättesaadavad kasutajatele kogu
maailmas (Galileo avatud teenus, Copernicuse andmed jne). Kuigi julgeolekukaalutlustel
kohaldatakse tundlike andmete või teenuste suhtes mõningaid piiranguid, ei avalda laienemine
tõenäoliselt programmile lähiajal märkimisväärset mõju. Siiski on mõned erandid, näiteks
EGNOSe teenused või Galileo suure täpsusega teenus, mis pakuvad paremaid teenuseid ELi
liikmesriikidele ja EGNOSe/Galileo osalevatele riikidele; selliste teenuste laiendamiseks võib
olla vaja uutel ELi territooriumidel kasutusele võtta rohkem jaamu. Laienemine suurendaks ka
geograafilist piirkonda, mida Copernicus hõlmab, pakkudes liikmesriikidele kohalikke ja
eriteenuseid. Pikas perspektiivis võib tulevane laienemine suurendada kosmoseandmete
institutsiooniliste ja tsiviilkasutajate arvu, eelkõige juhul, kui kosmoseandmeid ja -teenuseid
kasutatakse valdkondlikes õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks.
Eelarveaspektid
Uute liikmesriikide ühinemine avab võimaluse osaleda praeguses ELi kosmoseprogrammis ja
liidu turvalise ühenduvuse programmis ning eelkõige tulevases Euroopa Konkurentsivõime
Fondis, mis avab uusi koostöövõimalusi, sealhulgas ülemaailmsete partnerluste ja innovatsiooni
jaoks. Lisaks võib täiendavate ettevõtete kaasamine hankemenetluse kaudu, sealhulgas
julgeoleku seisukohast tundlike tehnoloogiate puhul, tugevdada ELi konkurentsivõimet.
Kooskõlas ELi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegiaga ning Niinistö aruandega
sisaldab komisjoni ettepanek Euroopa Konkurentsivõime Fondi kohta järgmise mitmeaastase
finantsraamistiku lisakomponendina ELi Maa seire valitsusteenust, mille eesmärk on
suurendada olukorrateadlikkust, et toetada ELi ja liikmesriikide valmisolekut, otsuste tegemist
ja tegevust julgeoleku ja kaitse valdkonnas, samuti raadiosagedushäirete teenust ning tegevust
autonoomseks ja konkurentsivõimeliseks juurdepääsuks kosmosele.
Väärib märkimist, et 9. märtsil 2026 andis nõukogu loa alustada läbirääkimisi Ukraina
ühinemiseks Govsatcomiga.
6.4.2 Poliitikalüngad, rakendamisriskid ja reformisuunad
Laienemise peamine mõju ELi kosmosepoliitikale on seotud kasutajate suurenenud
vajadustega ja vajadusega suurendada julgeolekut selles valdkonnas. Lisaks nõuaks
laienemine uute EGNOSe või Galileo jaamade võimalikku kasutuselevõttu, et pakkuda samu
teenuseid kõigil ELi territooriumidel. Tõenäoliselt on vaja tugevdada laienemisprotsessis
osalevate riikide haldusasutuste eksperditeadmisi, et nad saaksid tõhusalt osaleda ELi
kosmoseprogrammi juhtimises (kosmoseprogrammi komitee, EUSPA haldusnõukogu).
Võttes arvesse praeguseid geopoliitilisi muutusi, nõuab laienemiste väljavaade, et suurt rõhku
pandaks ELi julgeoleku tugevdamisele. 2023. aasta julgeoleku- ja kaitsevaldkonna
kosmosestrateegias on juba kindlaks tehtud kiireloomuline vajadus töötada välja läbivaadatud
raamistik, mis on kohandatud hiljutistest geopoliitilistest muutustest tingitud probleemidele
ning mis üheskoos suurendab ELi kosmosesüsteemide ja -teenuste kerksust.
Seda vajadust arvesse võttes on ELi kosmoseprogrammi käsitleva seadusandliku ettepaneku
kerksuse samba169 eesmärk luua kerksuse alus, mida kohaldatakse kõigi kosmosesegmentide
suhtes. Satelliitide küberturvalisuse kõrgem tase ja vastupidavamad kosmosemissioonid
võimaldavad kosmosetaristul paremini vastu pidada küberrünnetele ning kosmosekasutajatel
olla turvaintsidentide käsitlemisel paremini ette valmistatud ja paindlikud. Kuna laienemine
laiendab siseturu suurust, luuakse potentsiaalselt rohkemate kosmoseaparaatide ja
kosmosesüsteemidega rohkem kosmosepõhiseid andmeid. ELi kosmosetegevuse õigusakti
ettepanekus sisalduvad kerksuseeskirjad aitavad täpsustada ELi seisukohta valmisoleku ja
169 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kosmosetegevuse ohutuse, kerksuse ja kestlikkuse kohta
liidus, Brüssel, 25.6.2025, COM(2025) 335 final, 2025/0335 (COD).
122
teadlikkuse suhtes ning võimaldavad kohaneda kosmosetegevuse laienenud ühtse turu
dünaamikaga.
Osana ELi üldisest kriitilise tähtsusega toorainete poliitikast võiks laienemiseelse
poliitikaga veelgi võimendada kosmose (ja kaitse) jaoks kriitilise tähtsusega toorainete
potentsiaali. Laienemisprotsessis osalevatel riikidel, nagu Ukraina, on kosmose- (ja kaitse-)
kriitilise tähtsusega toorainete, näiteks haruldaste muldmetallide või titaani maardlad.
Laienemisaruteludes kaalutakse impordi mitmekesistamise käivitamist ning investeeringuid
mäetööstuse, kosmosetööstuse (ja kaitsetööstuse) kvaliteediklassi rafineerimisse,
metallitöötlemisse ja legeerimisse. Lisaks võetakse komisjoni ettepanekus Euroopa
Konkurentsivõime Fondi kohta kasutusele uued teenused ja komponendid, et suurendada ELi ja
liikmesriikide julgeolekut ja vastupanuvõimet ELi Maa seire riikliku teenusena, mis on
raadiosagedushäirete teenus ning tegevus autonoomse ja konkurentsivõimelise juurdepääsu
tagamiseks kosmosele.
6.5 Kaubanduspoliitika ja majandusjulgeolek
6.5.1 Laienemise mõju kaubanduspoliitikale ning majandusjulgeolekule ja
poliitikalünkadele
a) Kaubanduspoliitika
Kaubanduspoliitika on nii projekt kui ka panus ELi majanduslikku ja geopoliitilisse tugevusse.
Laienemine avaldaks olulist majanduslikku ja geopoliitilist mõju kaubanduspoliitikale ja
suhetele kaubanduspartneritega kogu maailmas. See toimuks praeguses keerulises olukorras,
kus ülemaailmsed pinged suurenevad ja valitseb maailmamajanduse killustumise oht. Seetõttu
on veelgi olulisem kaitsta reeglitel põhineva ülemaailmse kaubandussüsteemi stabiilsust, mille
keskmes on reformitud Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), ning luua uusi ja
tugevamaid kaubandus- ja investeerimispartnerlusi kolmandate riikidega.
Suurem EL võiks olla tugevam osaleja maailmas ja atraktiivsem kaubanduspartner ning seega
omada kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel ja kaubanduspartneritega suhtlemisel
suuremat läbirääkimispositsiooni.
ELil on ainupädevus oma kaubanduspoliitikas, mida kohaldatakse ka laienenud ELis.
Laienemine võib seda poliitikat siiski mitmel olulisel viisil mõjutada. Ühinevad riigid saavad
ELi kehtivate kaubanduslepingute osaks, mis nõuab teatavaid kohandusi.
ELi kaubandusvaldkonna määrustel on vahetu õigusmõju ja seega kohaldatakse neid vahetult
ühinevates riikides ning neid ei ole vaja üle võtta.
Mõju ELi positsioonile WTOs
EL ise ja kõik 27 ELi liikmesriiki on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmed. EL
esindab WT O-s ELi liikmesriike170 ja tal on seal 27 häält.
Kaks kaalutlust paistavad silma. Esiteks ei ole mõned laienemisprotsessis osalevad partnerid
veel WTO liikmed, mis võib tekitada mõningaid probleeme; ning teiseks tuleb astuda teatavaid
170 Nõukogu ühises seisukohas 30. peatüki kohta on sätestatud: „EL on tolliliit WTO sätete tähenduses. EL ja kõik
selle liikmesriigid on WTO liikmed. Pidades silmas ühist kaubanduspoliitikat käsitlevat ELi acquis’d, peab [riik]
enne ELiga ühinemist saama WTO liikmeks. Lisaks peab [riik] pärast WTO liikmeks saamist tagama, et tema
riiklikud seisukohad viiakse järk-järgult vastavusse ELi seisukohtadega, hõlbustama üleminekut ELi täiendavale
liikmesusele WTOs ja saavutama suutlikkuse täita ELi kohustusi ELiga ühinemise päeval. EL innustab [riiki]
kiirendama läbirääkimisi ja võtma vastu WTOga ühinemiseks vajalikud seadusandlikud reformid.“ Ühises
seisukohas on siiski sätestatud, et „[k]ui [riik] seisab silmitsi põhjendamatute takistustega oma WTO liikmesuse
taotluses, pöördub EL vajaduse korral selle peatüki juurde tagasi“.
123
samme, et tagada järjepidevus laienemisprotsessis osalevate riikide ja ELi kui terviku vahel.
Mis puudutab laienemisprotsessis osalevaid riike, kes on WTO liikmed (enamik neist), siis
laienemise puhul ei laiendaks EL mitte ainult oma geograafilist territooriumi, vaid ka häälte
arvu WTOs, kuna ELil on ainupädevus ühises kaubanduspoliitikas ja ta kõneleb WTOs ühel
häälel. ELi liikmesriikidele jääb pädevus mõnes valdkonnas, eelkõige seoses WTO eelarvega.
ELiga ühinemise korral tühistatakse juba WTO liikmeks oleva ühineva riigi kehtiv tariifiloend
ning EL peab algatama asjakohase üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) menetluse, et
kehtestada laiendatud tolliliidu kohandatud tariifiloend. Teenustekaubanduse ja riigihangete
osas tuleb ELi loenditesse lisada laienemisprotsessis osalevate riikide kohustused ja
reservatsioonid, mis tulenevad vastavalt teenustekaubanduse üldlepingust (GATS) ja
riigihankelepingust (GPA).
Laienemisprotsessis osalevate partnerite puhul, kes ei ole veel WTO liikmed (Serbia, Kosovo
ning Bosnia ja Hertsegoviina), peaks EL enne nende ühinemist ELiga olema kaasatud nende
WTOga ühinemise läbirääkimistesse ja tegema kõik endast oleneva nende toetamiseks,
tagamaks, et tulemused ja kohustused, mida need partnerid peavad WTO ees võtma, on
kooskõlas ELi õiguse ja poliitikaga. Nii on see juba Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina puhul,
samas kui Kosovo ei ole veel esitanud taotlust WTO liikmeks saamiseks (peamiselt staatusega
seotud küsimuste tõttu).
Võimaliku ELiga ühinemise stsenaarium enne WTOga ühinemist jääb testimata, kuid seda ei
saa välistada (WTOga ühinemise võimalike põhjendamatute takistuste korral).
Mõju ELi kahepoolsetele suhetele – vabakaubanduslepingud ja muud koostöövormid
ELi ainupädevusse kuuluvate lepingute puhul hõlmatakse ühinevad liikmesriigid alates
ühinemislepingu jõustumise kuupäevast, võttes arvesse, et ELi vabakaubanduslepinguid
kohaldatakse territooriumide suhtes, kus kohaldatakse ELi aluslepinguid. See tähendab, et teisel
lepinguosalisel on viivitamata juurdepääs uue liikmesriigi (uute liikmesriikide) turule
tingimustel, mis on sätestatud ELi ja selle riigi vahelises kaubanduslepingus. Seetõttu on oluline
kõik vajalikud kohandused eelnevalt lõpule viia. Segalepingute puhul peab uus liikmesriik
lepingutega ühinema.
Mis tahes mõju kahepoolsetele vabakaubanduslepingutele ja nende kohandamine
puudutaks eelkõige vabakaubanduslepingute konkreetseid osi, sealhulgas i)
teenuste/investeeringute ajakavasid; ii) hankekohustused, mis sisaldavad liikmespetsiifilisi
kohustusi; iii) geograafiliste tähiste loetelu; iv) autentsed keeled.
Kestlike investeeringute hõlbustamise lepinguid kohaldatakse ka uute liikmesriikide suhtes.
Need lepingud hõlmavad kogu ELis võetud kohustusi seoses välismaiste otseinvesteeringute
suhtes kohaldatavate läbipaistvus- ja haldusmenetlustega ning ei vaja uute liikmesriikide
ühinemisel uusi läbirääkimisi. Mis puudutab digikaubanduse eeskirju, siis need ei ole otseselt
seotud turulepääsu käsitlevate läbirääkimistega, kuna need kuuluvad ELi
vabakaubanduslepingute puhtalt regulatiivse jaotise alla. Kuna tegemist ei ole turulepääsu ega
turu avamisega, keskendutakse sellele, kuidas ühinevad riigid aktsepteerivad ELi regulatiivseid
nõudeid.
Ühinevate riikide ja konkreetsete ELi liikmesriikide vahelised investeerimislepingud tuleb
lõpetada hiljemalt ühinemiskuupäeval (sealhulgas aegumisklausli sätete mõju). Ühinevate
riikide ja ELi mittekuuluvate riikide vaheliste lepingute suhtes tuleks siiski kohaldada
varasemalt kehtinud nõudeid. Üks märkimisväärne mitmepoolne investeerimisleping on
energiaharta leping, mille liikmed on Lääne-Balkani riigid ja Ukraina. Tuleb tagada, et sarnaselt
ELi liikmesriikidega sõlmitud kahepoolsetele investeerimislepingutele lõpetavad need riigid
ELi liikmesriikidega energiaharta lepingu kohaste investeeringute kaitset käsitlevate sätete
mõju, et vältida ELi-siseseid vaidlusi.
124
Kaubanduse kaitsemeetmed
Alates ühinemiskuupäevast kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes automaatselt kehtivaid ELi
kaubanduse kaitsemeetmeid, samal ajal kui kõik ühinevate riikide poolt individuaalselt
kohaldatavad kaubanduse kaitsemeetmed kaotavad automaatselt kehtivuse. Seda lähenemisviisi
on järjepidevalt järgitud kõigis eelmistes laienemistes ja see tuleneb asjaolust, et EL on ühiste
välistariifidega tolliliit. Kui ühinev riik kohaldab täiendavaid vahendeid, nagu väljastpoolt ELi
pärit impordi järelevalve, mida EL ei kohalda, lõpetatakse alates ühinemiskuupäevast ka nende
vahendite kohaldamine.
Komisjon avaldab tavaliselt Euroopa Liidu Teatajas teatise, milles teavitatakse sidusrühmi
sellest asjaolust vahetult enne ühinemiskuupäeva. Sidusrühmadel on võimalus taotleda selliste
meetmete läbivaatamist kindlaksmääratud tingimustel, nagu see oli 2004. aasta (ELT 2004/C
91/02) ja 2006. aasta (ELT 2006/C 297/04) laienemiste ajal.
Aegunud terase kaitsemeetme puhul probleeme ei olnud, sest laienemist ei toimunud enne
meetme aegumist 30. juunil 2026. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2026. aasta määrus
(EL) 2026/1384, mis käsitleb ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse negatiivset kaubandusmõju
liidu teraseturule ja millega muudetakse määrust (EL) 2020/2170 ning mida hakati kohaldama
1. juulil 2026, võib siiski laienemist mõjutada, kuna seda kohaldatakse kõigi kolmandate riikide
suhtes. Selle uue meetme mõju on ELi sooduspartneritele, näiteks laienemisprotsessis
osalevatele riikidele, siiski piiratum, kuna neil partneritel on võrreldes mittesooduspartneritega
juurdepääs täiendavatele tariifikvootidele (vt eelkõige komisjoni 29. juuni 2026. aasta
rakendusmäärus (EL) 2026/1457, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2026/1384 alusel avatud tariifikvootide jaotamist, milles käsitletakse ülemaailmse liigse
tootmisvõimsuse negatiivset kaubandusmõju liidu teraseturule ja millega muudetakse määrust
(EL) 2020/2170).
Kaubanduskaitset käsitlevaid uurimisi teeb komisjon kohaldatavate ELi määruste alusel. Raske
on hinnata seisukohta, mida need riigid võtavad seoses individuaalsete konsultatsioonidega
kaubanduse kaitsemeetmetega seotud juhtumite puhul (nt toetav, neutraalne või mittetoetav),
mis võivad mõjutada kaubandus-, arengu- ja julgeolekunõukogu hääletuste üldist tulemust.
Vaidluste lahendamine
Teatavatel ühinevatel riikidel on WTOs pooleli vaidlused, näiteks Ukrainal on praegu 16
menetluses olevat kohtuasja: 12 kaebuse esitajana (sealhulgas kolm ELi liikmesriikide vastu) ja
neli vastustajana. Ukraina peab enne ELiga ühinemist loobuma kõigist oma WTO vaidlustest
teiste liikmesriikide vastu, sest nende vaidluste lahendamine WTO tasandil pärast ELiga
ühinemist oleks vastuolus aluslepingutega. Mis puudutab Ukraina vaidlusi teiste riikide vastu,
siis tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas nende vaidluste lahendamine on liidu huvides. Võib
juhtuda, et Ukraina on võtnud õigusliku seisukoha, millega EL ei nõustu või mis on vastuolus
ELi poliitikaga. Vajaduse korral tuleks paluda Ukrainal neist loobuda. Lisaks peaks komisjon
juhul, kui vaidlused väärivad käsitlemist, võtma enda peale Ukraina esindamise või vähemalt
olema sellega tihedalt seotud.
b) Majandusjulgeolek
2023. aasta Euroopa majandusjulgeoleku strateegia tugineb kolmele sambale. Esiteks ELi
konkurentsivõime edendamine; teiseks, ELi kaitsmine ELi-väliste osalejate põhjustatud häirete
eest; ning kolmandaks partnerlussuhted võimalikult paljude riikidega, mis võimaldab ELi
ettevõtetel tegevust mitmekesistada ja pääseda ligi kasvukeskustele. Euroopa
julgeolekustrateegia keskendub ka majandusjulgeoleku riskide hindamisele ja leevendamisele
neljas algses riskivaldkonnas: tarneahela vastupanuvõime ja energiajulgeolek; elutähtis taristu,
tehnoloogia leke ja turvalisus; majandusliku sõltuvuse relvana kasutamine ja majanduslik
survestamine. Tuginedes Euroopa statistikasüsteemile, on 2025. aasta teatises ELi
125
majandusjulgeoleku tugevdamise kohta märgitud kuus esialgset prioriteetset suure riskiga
valdkonda, kuhu komisjon koondab oma jõupingutused kohe või lühikeses perspektiivis tihedas
koostöös liikmesriikide, tööstuse ja usaldusväärsete partneritega, sealhulgas ka
kandidaatriikidega.171 Teatises kutsutakse samuti üles integreerima ELi majandusjulgeolekuga
seotud riskid ja võimalused poliitika ja programmide rakendamisse komisjoni poolt koos ELi
naaberriikide ning laienemisprotsessis osalevate riikide ja piirkondadega. Eelkõige on
kandidaatriigid teel tulevaste ELi liikmesriikide suunas, mistõttu on nende vastavusse viimine
majandusjulgeoleku poliitikaga ja järkjärguline integreerimine ühtsele turule oluline, et tagada
nende edukas ühinemine, suurendades samal ajal ELi suutlikkust tegeleda nii olemasolevate kui
ka uute riskidega.
Ühest küljest suurendab laienemine uutesse majandustesse siseturu suurust, laiendab ELi
ettevõtjate võimalusi toota teatavaid kriitilise tähtsusega tooteid uutes liikmesriikides ja sõltub
vähem ELi-välistest tarnetest ning muudab ELi välismaiste tarnijate ja investorite jaoks
atraktiivsemaks. Samuti suurendab see tarneahelate vastupanuvõimet eri sektorites ja avab ELi
ettevõtjatele täiendavaid võimalusi tänu kriitilise tähtsusega materjalide ressurssidele tulevastes
liikmesriikides.
Teisest küljest ei ole veel selge, mil määral eristuvad ELiga ühinevad majandused
teaduskeskustest ja tehnoloogialiidritest servtehnoloogiates, mis on olulised meie
majandusjulgeoleku jaoks kõrgtehnoloogias (nt tehisintellekt, pooljuhid, kvanttehnoloogia,
biotehnoloogia) või valdkondades, mis on olulised meie varustuskindluse või vastupidavate
tarneahelate jaoks (nt toorained, toiduvarud, energiaallikad jne). Kui laienemine võimaldab ELil
selliseid varasid ligi meelitada ja tugevdada meie vastupanuvõimet või hädavajalikkust
peamistes tarneahelates või tehnoloogiates, tuleks nendes riikides tagada teatavad meetmed
kooskõlas kohaldatavate ELi meetmete, eeskirjade ja poliitikaga, samuti välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute määrusega (nagu seda sel ajal kohaldati), eelkõige
teadusjulgeoleku, tehnoloogia ja taristu kaitse, ekspordikontrolli jõustamise, välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute või muude majandusjulgeolekuga seotud vahenditega.
majandusjulgeoleku riskide hindamine ja leevendamine; uute liikmesriikide asutamine
Euroopa majandusjulgeoleku strateegiaga on kehtestatud riskihindamisprotsess, et teha kindlaks
nõrgad kohad ning analüüsida nende mõju ja realiseerumise tõenäosust. Riske hinnatakse neljas
eespool nimetatud riskikategoorias. Selle põhjal peaksid ühinevad liikmesriigid aitama kaasa
ühisele riskihindamisele ning kohandama sihipäraseid ja proportsionaalseid leevendusmeetmeid
viisil, mis on kooskõlas Euroopa majandusjulgeoleku strateegiaga.
Nii riskihindamismeetmed kui ka riskimaandamismeetmed põhinevad analüüsil, milles
võetakse arvesse 27 ELi liikmesriigi andmeid ja majanduskeskkonda. Laienemisel võib olla
märkimisväärne mõju ELi haavatavuse olemusele ja see võib aidata mõnda neist ELi suutlikkuse
tugevdamise kaudu vähendada. See võib aga süvendada ka mõningaid ELi haavatavusi, kui
ühinevad riigid kannatavad elutähtsate sektorite strateegilise sõltuvuse või tarneahelate
vastupanuvõimega seotud probleemide all, kui nende elutähtis taristu on füüsiliste või
küberrünnete suhtes haavatav või kui nende elutähtsad tehnoloogiad ei ole tehnoloogialekke
eest piisavalt kaitstud.
Seetõttu on vaja kohandada riskihindamisi ja leevendusmeetmete kavandamist, et kajastada
laienenud majanduse haavatavust ja optimaalset lähenemisviisi riskide maandamisele. Vaja on
171 Need on järgmised: i) tarneahela vastupanuvõime tugevdamine ning suure riskiga sõltuvuse vastu võitlemine
elutähtsates kaupades, teenustes ja tehnoloogias, sealhulgas toorained ja energiajulgeolek, ii) lisaväärtusega
sissetulevate investeeringute ligimeelitamine, iii) elujõulise kaitse- ja kosmosetööstuse baasi ning muude suure
riskiga tööstussektorite toetamine, iv) elutähtsa tehnoloogia valdkonnas juhtpositsiooni arendamine ja säilitamine,
v) tundlikule teabele ja andmetele juurdepääsu vältimine, vi) ELi elutähtsa taristu häirete ennetamine ja
leevendamine.
126
dünaamilist ühtlustamist seoses meetmetega, mida EL võtab seoses majandusjulgeolekuga,
sealhulgas majandusjulgeoleku seisukohast oluliste vahendite (nt kaubandus- ja
konkurentsivahendid, vastupanuvõime ja küberturvalisus, julgeoleku ja avaliku korra vahendid,
rahastamine ja piirangud või valdkondlikud algatused vastavalt 2025. aasta teatisele ELi
majandusjulgeoleku tugevdamise kohta) koordineeritud kasutuselevõtuga.
Sellega seoses lubatakse 2025. aasta teatises, et komisjon uurib võimalusi kandidaatriikide
vastavusse viimiseks ja integreerimiseks meie majandusjulgeoleku lähenemisviisiga, eelkõige
nendes valdkondades, kus nende majandusjulgeoleku haavatavus võib kujutada endast
julgeolekuriski ELile. Samuti kutsutakse teatises üles looma ELi rahastamisprogramme ja -
vahendeid, sealhulgas neid, mida kohaldatakse kandidaatriikide suhtes, et tugevdada ELi
majandusjulgeolekut või vähemalt mitte nõrgestada seda kooskõlas programmide eeskirjadega.
Eelkõige peaksid rakenduspartnerid hoiduma toetamast projekte, mis on eespool nimetatuga
vastuolus, sealhulgas omal vastutusel toimuvate tegevuste puhul.
Valitud kaitsevahendid Euroopa majandusjulgeoleku strateegia raames
Määrus (EL) 2026/1386, mis käsitleb välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid ja
millega asendati määrus (EL) 2019/452, on üks liidu peamisi vahendeid välisinvesteeringutest
tulenevate julgeoleku- ja avaliku korra riskide maandamiseks. Uus määrus jõustus 2026. aasta
juulis ja seda kohaldatakse alates 2028. aasta jaanuarist. Läbivaadatud raamistiku kohaselt
peavad kõik liikmesriigid looma riiklikud välismaiste otseinvesteeringute
taustauuringumehhanismid ja neid säilitama. Samuti tugevdatakse ja ühtlustatakse sellega
välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid kogu ELis, kehtestades taustauuringutele ühise
miinimumulatuse, kehtestades riiklike taustauuringusüsteemide miinimumnõuded ning
tugevdades koostööd ja teabevahetust liikmesriikide ja komisjoni vahel. Kõigil 27 liikmesriigil
on nüüd olemas riiklik välismaiste otseinvesteeringute taustauuringumehhanism. Kuna
välisinvesteeringute taustauuringutest ELis on saanud liikmesriikide ja liidu jaoks oluline
vahend, millega tagada, et välisinvesteeringutest tulenevaid riske kontrollitakse ja vajaduse
korral leevendatakse, on oluline, et laienemisprotsessis osalevad riigid töötaksid kooskõlas uue
määrusega võimalikult kiiresti välja taustauuringumehhanismid.
Seoses kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolliga peavad tulevased liikmesriigid
tulevaste liikmesriikidega ühinemisel kohaldama sellise ekspordikontrolli suhtes ELi
õigusraamistikku,172 et vältida ühtset turgu kahjustavaid julgeolekulünki ja tagada, et seaduslik
kaubandus toetab rahvusvahelist julgeolekut. Komisjon aitab laienemisprotsessis osalevatel
riikidel arendada ja tõhusalt rakendada oma ekspordikontrollisüsteeme kooskõlas ELi omadega
ning suurendada ühiselt julgeolekut. ELi toetus hõlmab nende riikide ekspordikontrolli
raamistiku uurimist ja nõustamist ning ELi e-litsentside platvormi kasutamise võimaluse
laiendamist, et tagada ekspordikontrolli tõhus haldamine.
6.5.2 Reformisuunised
Kaubanduspoliitika valdkonnas ei tundu olevat vaja poliitikat muuta. Samal ajal tuleks mõne
probleemiga tegeleda – mitte meie poliitika muutmise, vaid pigem läbiräägitud lahenduste
kaudu. Suurimad tuvastatud probleemid on 1) oht, et Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina ning
Kosovo ei saa WTO liikmeks ajaks, mil nad on valmis ELiga ühinema, ning 2) kahepoolsete
vabakaubanduslepingute teatavad osad tuleb uuesti läbi rääkida; ning 3) võimalik mõju
kaubandusele põllumajanduse ja muude potentsiaalselt tundlike sektorite valdkonnas.
Majandusjulgeoleku valdkonnas rõhutati ühisteatises „ELi majandusjulgeoleku
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta 172 määrus (EL) 2021/821, millega kehtestatakse liidu kord
kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks
(uuesti sõnastatud).
127
tugevdamine“ ELi naabrus- ja laienemispoliitika olulisust ja mõju173 sellele. ELi
majandusjulgeolekuga seotud riskid ja võimalused integreeritakse nende piirkondadega seotud
poliitika ja programmide rakendamisse komisjoni poolt kooskõlas eespool nimetatud ühisteatise
tegevuspunktiga, et „uurida viise, kuidas viia kandidaatriigid vastavusse meie
majandusjulgeoleku lähenemisviisiga ja neid integreerida, eelkõige nendes valdkondades, kus
nende majandusjulgeoleku haavatavus võib kujutada endast julgeolekuriski ELile“.
Laienemisprotsessis osalevate riikide vastavusse viimine ELi majandusjulgeoleku poliitikaga ja
järkjärguline integreerumine ühtse turuga on oluline, et tagada nende edukas ühinemine,
suurendades samal ajal ELi suutlikkust tegeleda nii olemasolevate kui ka uute riskidega.
Kandidaatriigid peavad kiiresti ja dünaamiliselt ühinema meetmetega, mida EL võtab oma
majandusjulgeoleku tugevdamiseks, ning vajaduse korral osalema vahendite, sealhulgas
rahastamise koordineeritud kasutuselevõtus. Vaja on suuremat valvsust seoses teatavate
kolmandate riikide meetmetega, mille eesmärk on hoida kõrvale ELi kontrollist ja saada kasu
ühinemisprotsessist.
6.6 Kodanikukaitse ja humanitaarpoliitika
Kodanikukaitsepoliitika keskendub peamiselt liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ja
hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse toimimisele. Keskus tegeleb ka
ülemaailmsete hädaolukordadega.
Liidu elanikkonnakaitse mehhanism tõhustab koordineerimist ELi liikmesriikide ja osalevate
riikide vahel, et ennetada loodusõnnetusi ja inimtegevusest tingitud katastroofe, nendeks
valmistuda ja neile reageerida. ERCC on liidu elanikkonnakaitse mehhanismi
põhikomponent, kuna selle ülesanne on jälgida ja koordineerida katastroofidele reageerimise
jõupingutusi. Kuigi ERCC peamine ülesanne on toetada olukorrateadlikkust ja koordineerida
abi andmist hädaolukordadele ELis, laiendab ta oma toetust ka ulatuslikele ülemaailmsetele
kriisidele. Sellega tagatakse Euroopa kiire ja tõhus reageerimine katastroofidele kogu maailmas.
Humanitaarabi peetakse vajaduspõhise abi välisvahendiks, mis on suunatud inimestele, keda
on tabanud inimtegevusest tingitud katastroofid ja loodusohud kolmandates riikides. ELi
humanitaarabi põhineb rahvusvahelistel humanitaarpõhimõtetel ja seda antakse erapooletult
mõjutatud elanikkonnale, olenemata nende rassist, etnilisest rühmast, usutunnistusest, soost,
vanusest, rahvusest või poliitilisest kuuluvusest.
6.6.1 Laienemise mõju ELi kodanikukaitsepoliitikale
Eeldatakse, et ELi tulevane laienemine ei mõjuta märkimisväärselt elanikkonnakaitset. Liidu
elanikkonnakaitse mehhanism on juba avatud osalemiseks laienemisprotsessis osalevatele
riikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele ning teistele Euroopa riikidele (eritingimustel).
Kuna kõik laienemisprotsessis osalevad partnerid (v.a Kosovo ja Gruusia) juba osalevad liidu
elanikkonnakaitse mehhanismis ning on selle kaasatud komiteede ja eksperdirühmade liikmed,
on neil samad õigused kui liikmesriikidel. Lisaks on Kosovol ja Gruusial oma suutlikkuse
suurendamiseks ja kriisiohjamise parandamiseks õigus saada liidu elanikkonnakaitse
mehhanismi raames mitmeid rahastamisvõimalusi (nt tehniline abi katastroofiohu juhtimiseks,
tehnilise abi rahastamisvahend ning teadmised ennetustegevuseks ja valmisolekuks).
Kiiresti muutuva riski- ja ohumaastiku tõttu on komisjon esitanud ettepaneku174 vaadata läbi
liidu elanikkonnakaitse mehhanismi alusakt (edaspidi „otsus“), et175 tagada selle jätkuv
173 Ühisaruanne (2025) 977.
174 COM(2025) 548.
175 Komisjoni otsus 1313/2013.
128
rakendamiskõlblikkus ja lahendada uusi kriisiohjeprobleeme. See kajastab eelkõige hiljuti vastu
võetud liidu kriisivalmiduse strateegia konteksti ning selle kõiki ohte, kogu valitsemist ja kogu
ühiskonda hõlmavat lähenemisviisi.176 Vaatamata kavandatud muudatustele ei mõjuta ELi
laienemisprotsess eeldatavasti otseselt uue määruse ettepanekut ega liidu
kriisivalmidusstrateegiat.
Kodanikukaitse on ka ELi toetav pädevus, mis tähendab, et ELi tegevus selles valdkonnas on
suunatud valmisoleku- ja ennetusmeetmete koordineerimisele ning liikmesriikide toetamisele ja
nende elanikkonnakaitsealase reageerimise koordineerimisele riikides, kes taotlevad abi liidu
elanikkonnakaitse mehhanismile. See hõlmab ka annetusi ja kodanikukaitsealase suutlikkuse
lähetamist liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse. Seetõttu on elanikkonnakaitse
raamistikus sätestatud normid, mis hõlbustavad tõhusat koostööd, koostalitlusvõimet,
ennetamist ja valmisolekut. Meetmete võtmine nendes valdkondades jääb aga liikmesriikide ja
osalevate riikide endi pädevusse. See tähendab, et kodanikukaitse raamistik sobib uute osalevate
riikide vastuvõtmiseks, ilma et oleks vaja kohandada.
Samuti eeldatakse, et laienemine ei mõjuta märkimisväärselt humanitaarabipoliitikat. Enamikul
laienemisprotsessis osalevatel riikidel (Montenegro, Serbia, Albaania, Ukraina, Moldova,
Bosnia ja Hertsegoviina ning Gruusia) on väljakujunenud tava viia oma tegevus korrapäraselt
vastavusse EL 27 poolt ÜROs humanitaarküsimustes tehtud avaldustega. Samuti rahastab
komisjon praegu ulatuslikke humanitaaroperatsioone Ukrainas ja Moldovas. Pärast ELiga
ühinemist ei saanud komisjon aga enam toetada selliseid operatsioone Ukrainas või Moldovas,
kuna eeskirjadega piiratakse humanitaarabi rahastamist ELi mittekuuluvate riikidega.
Eelarveaspektid
Praeguse ülesehituse kohaselt maksavad osalevad riigid liidu elanikkonnakaitse mehhanismile
rahalist toetust ning ELi vahenditest kaasrahastatakse liidu elanikkonnakaitse mehhanismi
raames ennetus-, valmisoleku- ja reageerimismeetmeid.
Mitu osalevat riiki osaleb praegu liidu elanikkonnakaitse mehhanismis privilegeeritud
rahastamiskorra, nimelt iga-aastase osalemispileti alusel. Seda korda ei kohaldata enam, kui
nendest riikidest saavad ELi liikmed. Sellisel juhul kehtiksid nende riikide suhtes liidu
täisliikmeks saamisega seotud standardsed finantskohustused.
Ukrainale ja Moldovale (erinevalt Lääne-Balkani riikidest) kui osalevatele riikidele tehakse
erand. Näiteks võivad nad saada toetust liidu elanikkonnakaitse mehhanismist, kuid on
vabastatud rahalisest toetusest. Gruusia ei ole osalev riik, kuid ta oleks laienemisraamistiku
alusel abikõlblik.
Laienemise mõju ELi praegusele elanikkonnakaitse eelarvele on seega eeldatavasti piiratud.
Potentsiaalselt ühinevad riigid ei tekitaks ELile märkimisväärset täiendavat finantskoormust,
kuna nad on juba mehhanismi tegevusse integreeritud.
6.6.2 Reformisuunised
Mis puudutab seda poliitikavaldkonda, siis laienemisest tingitud lünki ei ole tuvastatud ja seega
sobib see üldiselt laienemiseks, praegu ei ole ette nähtud suuri reforme.
Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi poliitika ja õigusraamistiku võimalik kohandamine enne
laienemist oleks tõenäoliselt tingitud teguritest, mis muudavad hädaolukorrad sagedasemaks,
keerukamaks või intensiivsemaks, mitte laienemisest. Sellised tegurid hõlmavad näiteks
kliimamuutuste ja muutuva rahvusvahelise julgeolekukeskkonna mõju ning suurenenud
nõudlust rahvusvahelise abi järele.
176 ÜHISETTEPANEK (2025) 130.
129
7. Halduspoliitika
ELi laienemine rikastab selle mitmekeelsust, mitmekesistab tööjõudu ning avab laiendatud
võimalused digitaalseks valitsuse koostööks ja EList teavitamiseks. ELi halduslik valmisolek
nõuab, et ELi institutsioonid ja organid jätkaksid tulemuslikku toimimist laienenud ELis.
Olulised on piisavad inim- ja rahalised ressursid, keeleoskus ja IT-vahendid.
7.1 ELi keelte kasutamise kord ja suutlikkus
Mitmekeelsus on Euroopa projekti keskmes. Liit on pühendunud keelelise mitmekesisuse
austamisele kui ühele oma põhiväärtusele, mis kajastub aluslepingutes ja põhiõiguste hartas
ning mida on kinnitatud ELi õiguses ja kohtupraktikas. ELi õigus keelab diskrimineerimise
keele tõttu ja näeb ette kodaniku õiguse suhelda institutsioonidega mis tahes ELi ametlikus
keeles.
ELi keeltekasutuse korra õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 342, mille
kohaselt määrab liidu institutsioonide keeli reguleerivad eeskirjad kindlaks nõukogu määruste
abil ühehäälselt.
Need eeskirjad sätestati kõige esimeses määruses, mille tolleaegne Euroopa Majandusühenduse
nõukogu 1958. aastal vastu võttis. Nõukogu määrusega nr 1/1958 177, mida on muudetud pärast
iga laienemist, määratakse kindlaks keeled, milles õigusaktid tuleb koostada, avaldada ning
institutsioonide ja liikmesriikide või üldsuse vahel edastada. See tähendab, et ELi keelerežiim
on ELi otsustusprotsessi lahutamatu ja lahutamatu osa.
Õiguskindluse põhimõte tähendab, et ELi õigusaktid peavad olema kodanikele ja ettevõtjatele
kättesaadavad nende ametlikus keeles, et nad saaksid pidada sammu neile pandud kohustuste
täpse ulatusega. Selle tugeva poliitilise mõõtme tõttu võtab nõukogu kõik ELi keelerežiimi
käsitlevad otsused vastu ühehäälselt, mis mõjutab liikmesriike, kodanikke ja ettevõtjaid ning
kõiki ELi institutsioone, kes peavad seda rakendama.
7.1.1 Laienemise mõju ELi keele-, õigus- ja väljaannete talitusele
Laienemisel võetakse eeldatavasti kasutusele uued ELi ametlikud keeled, kui läbirääkijariigid
seda taotlevad ja kui liikmesriigid ei esita vastuväiteid.
Uue keele lisamine tähendab nii ELi lepingu artikli 55 lõike 1 muutmist (ühinemislepinguga),
et lisada uus keel aluslepingu keelena, kui ka määruse nr 1/1958 muutmist, et lisada uus keel
ELi ametliku keelena. Praegu on kõik aluslepingu keeled vastavalt määrusele nr 1/1958 ka ELi
ametlikud keeled.
ELi keele-, õigus- ja avaldamistalituste jaoks nõuab laienemine märkimisväärset
ettevalmistustööd, et teha õiguslik läbivaatamine ja avaldada acquis uutes keeltes hiljemalt
ühinemiskuupäevaks ning tagada suuline ja kirjalik tõlge ELi uuest ametlikust keelest ja uude
ametlikku keelde alates ühinemiskuupäevast. Komisjon on juba
177 Nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrusega (EMÜ) nr 1/58, millega määratakse kindlaks Euroopa
Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/1958/1(1)/oj), TAGATAKSE NENDE KEELTE SUULINE TÕLGE
ÜHINEMISLÄBIRÄÄKIMISTE AJAL JA VALMISTATAKSE ETTE KEERUKAMAID KOHTUMISI, KUS KASUTATAKSE
PÄRAST ÜHINEMIST ROHKEM KEELI.
Kui ühinemisläbirääkimised algavad, sisaldab läbirääkimisraamistik nõuet, et läbirääkijariik
peab tõlkima ELi õigustiku „aegsasti enne ühinemist“ ning „koolitama piisaval arvul tõlkijaid
130
ja tõlke, mis on vajalikud ELi institutsioonide nõuetekohaseks toimimiseks ühinemise ajal“.177
Mõnes läbirääkijariigis on siiski keeli, kus emakeelena kõnelejate arv on piiratud ja
keelespetsialistide kohalikud turud väga väikesed, ja/või puuduvad spetsiaalsed
koolitusprogrammid tõlkidele ja tõlkijatele või õigustoimetajatele/jurist-lingvistidele.
ELi institutsioonide jaoks tähendab see võimalikku keelespetsialistide nappust seoses värbamise
või allhankega, millel võivad ühinemisel olla otsesed ja tõsised tagajärjed nende suutlikkusele
täita määrusega nr 1/1958 kehtestatud kohustusi (vt allpool punkt „Poliitikalüngad ja
kättetoimetamise riskid“).
Kuigi ELi keelte kasutamise korra üle otsustab nõukogu, mõjutab see kõigi ELi institutsioonide
toimimist iga kord, kui lisatakse ametlik keel.
Kui keel on saanud ELi ametlikuks keeleks, sõltub kõigi uute õigusaktide vastuvõtmine,
avaldamine ja seega jõustumine kõigi keeleversioonide kättesaadavusest, sealhulgas hiljuti
lisatud ELi ametlikus keeles.
Eelarveaspektid
Uute ELi ametlike keelte lisamine avaldab eeldatavasti olulist mõju ELi halduseelarvele. Mõju
ulatus sõltub laienemise ulatusest ja ELi keelerežiimi lisatavate keelte arvust ning kavandatavast
ajakavast. Ressursivajadused hõlmavad personali,
valikukomisjonide/konkursside/akrediteerimistestide korraldamist, allhankeid, koolitust,
kontoriruume, konverentsi- ja koosolekutaristut, tehnilisi seadmeid, IT-vahendite kohandamist,
Euroopa Liidu Teataja (ELT L, C ja S-seeria) koostamist ning kohtupraktika ja
keeleressursside/keeleliste andmete/andmete kogumist. Kulud tuleks arvutada
institutsioonidevaheline tasand. Lisaks on vaja tehnilise suutlikkuse suurendamise meetmeid ja
teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et toetada laienemisprotsessis osalevaid riike nende
keelealastes ettevalmistustes (vt allpool punkt „Reformisuunised“), milleks võib olla vaja
sihtotstarbelist eelarvet.
7.1.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid
Mis tahes äsja lisatud ELi ametliku keele vähene suutlikkus võib mõjutada ELi
otsustusprotsessi. Kuna õigusaktide kõik keeleversioonid peavad olema vastuvõtmiseks
kättesaadavad samal ajal, võib ühes keeles tõlkimise ja õigusliku läbivaatamise suutlikkuse
puudumine mõjutada seadusandlikku tegevust ja ELi uute õigusaktide jõustumist. Suulise tõlke
puudumine ühes keeles võib mõjutada ka koosolekute pidamist parlamendis, nõukogus ja
komisjonis ning Euroopa Kohtu toimimist.
Alates 2013. aasta laienemisest on tehisintellektil põhinevate mitmekeelsete teenuste
kasutuselevõtt toonud kaasa tehnilisi edusamme, toetades tõlketööd (nt eTranslation) ja/või
suurendades muul viisil ELi institutsioonide tegevuse tõhusust (nt eBriefing). 178 Laienemisel
peaks tehisintellektil põhinevate mitmekeelsete teenuste keeleline katvus hõlmama uusi ELi
ametlikke keeli. Kuigi need vahendid on tõhusad ja kasulikud, ei saa need siiski asendada
keelespetsialiste. Lisaks on paljud Lääne-Balkani keeled väheste ressurssidega keeled, mille
177 Mõnes läbirääkimisraamistikus on juba täpsustatud keeled, millesse ELi õigustik tuleks tõlkida, nimelt
albaania, serbia, makedoonia ja ukraina keel. Montenegro läbirääkimisraamistik viitab riigi ametlikule keelele,
samas kui Moldova oma sisaldab üldisemat osa, mis ei viita riigi ametlikule keelele (kuna rumeenia keel on juba
ELi ametlik keel). Läbirääkimisraamistike sõnastus on sarnane asjaomaste assotsieerimislepingute sõnastusega, et
mitte mõjutada poliitilisel tasandil tehtavaid tulevasi otsuseid.
Teenuste178 täielik loetelu on esitatud aadressil https://language-tools.ec.europa.eu. Lisaks ELi institutsioonidele
tehakse need teenused kättesaadavaks haldusasutustele, akadeemilistele ringkondadele, ELi vabakutselistele
tõlkijatele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja programmist
„Digitaalne Euroopa“ rahastatavatele projektidele, mis asuvad ELi liikmesriigis või programmiga liitunud riikides.
131
kohta on vähe keeleandmeid, eelkõige masintõlke ja tehisintellektimudelite treenimiseks
vajalikud andmekogumid.
Olukorda raskendab asjaolu, et enamik laienemisprotsessis osalevaid riike on acquis’ tõlkimisel
maha jäänud. Acquis’ tõlkimine on kandidaatriigi ülesanne ja seega käsitletakse seda
ühinemisläbirääkimiste kontekstis ning see ei ole osa sellest protsessist. Mis tahes viivitused
tõlgitud õigustiku kättesaadavuses mõjutaksid aga ELi institutsioonide ettevalmistusi (nt
terminoloogia hankimine, tõlkemälude ettevalmistamine, mallid jne).
Kui ühinemise ajal ei leita piisavalt spetsialiste, on vaja erikorda. Varem on erikorda kasutatud
keelte puhul, mille emakeelena kõnelejate arv oli väiksem (malta, iiri keel). Õigusriigi
põhimõtte kohaselt sai selliseid kokkuleppeid siiski teha üksnes seetõttu, et inglise keel, mis on
ELi ametlik keel, oli üks nende riikide ametlikest keeltest. Kõigi laienemisprotsessis osalevate
riikide jaoks on keelel oluline roll rahvuslikus identiteedis ja see on oluline teema. Seega peaks
nõukogu põhjalikult ja aegsasti enne ühinemist analüüsima mis tahes erikorra mõju, sealhulgas
mõju eelarvele.
7.1.3 Reformisuunised
Selleks et valmistuda parimal võimalikul viisil uute ELi ametlike keelte lisamiseks, võiks EL
töötada kolmes valdkonnas:
a) Jätkata laienemisprotsessis osalevate riikide toetamist nende ettevalmistustes
Oluline on teha laienemisprotsessis osalevate riikidega tihedat ja kiiret koostööd, võttes arvesse
nende erinevat olukorda ja vajadusi. See jõupingutus puudutab eelkõige komisjoni. Oleks
asjakohane, et komisjon jätkaks oma tehnilise suutlikkuse suurendamise meetmeid kohapeal,
sealhulgas laienemisprotsessis osalevate riikide tõlkekoordineerimisüksuste jaoks. Oleks väga
kasulik, kui komisjon jätkaks laienemisprotsessis osalevate riikide poliitiliste ja akadeemiliste
asutuste ning keeletööstuse teadlikkuse tõstmist sellest, kui oluline on koolitada piisavalt
lingviste ning valmistada ette juriste, kes tunnevad ELi õigust. Kogemused näitavad, et
ettevalmistused spetsiaalsete kursuste loomiseks peavad algama viis kuni kümme aastat enne
ühinemist. Arvestades, et uue akadeemilise kursuse akrediteerimisprotsess võib kesta mitu
aastat, peab teadlikkuse suurendamine toimuma aegsasti.
Lisaks oleks asjakohane, et komisjon jätkaks keeleandmete ja -tehnoloogia üle läbirääkimisi
pidavate riikide toetamist. Programmi „Digitaalne Euroopa“ raames juba tehakse tööd, et
koguda andmeid laienemisprotsessis osalevate riikide keelte lisamiseks eTranslationisse.
Komisjon võib toetada ka selliste koostalitlusvõimeliste lahenduste kasutuselevõttu, mis
võimaldavad andmevahetust ELi õigusportaalide ja andmebaasidega (ELI, AKN4EU), ning
õigusandmebaaside integreerimist EUR-Lexiga läbirääkimisi pidavatesse riikidesse.
b) Institutsioonide ettevalmistamine määrusest nr 1/1958 tulenevate kohustuste
täitmiseks
Selleks et EL tagaks ühinemiskuupäevaks acquis’ (ühineva riigi tõlgitud kujul) õigusliku
läbivaatamise ja avaldamise uues keeles:
• komisjon peab värbama keeleeksperte, kellel on korrektuurioskus ja kes valdavad uut keelt, et väljaannete talitus saaks korrektuureerida ühineva riigi tõlgitud õigustikku ja viia läbi muid toiminguid, nagu institutsioonidevahelise stiilijuhendi koostamine uues keeles. Korrektorid töötavad tekstidega enne ja pärast õiguslikku läbivaatamist. Ühenduse õigustiku avaldamiseks (sealhulgas korrektuuriks) on vaja umbes 2,5-aastast üleminekuaega. Väljaannete talitus peab kohandama oma õiguslikke avaldamissüsteeme ja veebisaite, et tagada uutes keeltes dokumentide nõuetekohane töötlemine, avaldamine ja kättesaamine.
• komisjon, nõukogu ja parlament peavad värbama uue keele oskusega
132
õigustoimetajad/jurist-lingvistid, et viia lõpule ühineva riigi tõlgitud acquis’ ja väljaannete talituse korrektuuri koostamine. Arvestades, et lõplik vormistamine algab tavaliselt umbes 2,5 aastat enne ühinemiskuupäeva, peaks selleks ajaks olema kättesaadav piisav korrektuuritekst. Ka teised institutsioonid, eelkõige Euroopa Kohus, kontrollikoda ja Euroopa Keskpank, peavad töötajaid eelnevalt tööle võtma.
Suulise tõlke valdkonnas algab töötajate värbamine umbes 18 kuud enne ühinemist. Tagamaks,
et nende keelte jaoks on juba ühinemisläbirääkimiste ajal saadaval piisavalt vabakutselisi tõlke,
peab komisjon korraldama konverentsitõlkidele institutsioonidevahelised testid aegsasti enne
ühinemist. Võimalikud töötajad saab seejärel valida vabakutseliste tõlkide hulgast. Lisaks
peavad ELi institutsioonid rakendama asjakohaseid korralduslikke ja taristulahendusi, et tulla
ühinemisjärgselt toime üha keerukamate kohtumistega suuremate keelerežiimidega.
Tõlkimise puhul peaksid institutsioonid võtma mitmeid meetmeid, et tagada ressursivajaduste
õigeaegne rahuldamine personali, valikumenetluste/konkursside korraldamise, kontoriruumide,
tehniliste seadmete, hangete (tõlke allhange), koolituse ja keeleressursside (nt
terminoloogiaandmebaasid, masintõlge) osas. Kogemuste põhjal peavad ettevalmistused uute
ELi ametlike keelte lisamiseks algama vähemalt viis aastat enne ühinemist, samas kui
esimesed värbamised algavad umbes kaks aastat ette. Tõlkesuutlikkuse suurendamine hõlmab
kirjaliku tõlke ja tugitöötajate värbamist, juurdepääsu välistõlke pakkujate turule, et katta
allhankevajadused, ning piisavaid keeleandmeid, et võimaldada asjakohaste IT-tugivahendite
väljatöötamist. Lisaks peab komisjon tagama, et üks töötaja, kes vastutab tõlkimise,
lokaliseerimise ja mitmekeelsuse edendamise eest ühineva riigi pealinnas, mida võõrustab ELi
delegatsioon, tegeleks ühinemisettevalmistustega tõlkimise valdkonnas.
c) Kaaluda alternatiive, kui laienemisprotsessis osalevate riikide keeleoskus ei ole piisav
Ideaaljuhul peaks ühinemine toimuma siis, kui on olemas piisav keeleoskus. Võttes aga arvesse
poliitilist survet laienemisele, peaksid ettevalmistused hõlmama arutelu selle üle, kuidas
käsitleda olukordi, kus see nii ei ole. Varasematele kogemustele tuginedes võiks kaaluda
järgmisi võimalusi:
(1) Ühinemine koos keelespetsiifiliste võimalustega (ühinemislepingusse lisatavate
üleminekumeetmete kujul). Õigusriigi põhimõtte kohaselt võiks keelepõhiseid võimalusi
uurida ainult siis, kui vähemalt üks riigi territooriumi ametlikest keeltest on ELi
ametlik keel ja kui siseriikliku õigusega on ette nähtud, et õigusakte saab avaldada ja
kohaldada kõigi selle riigi kodanike ja ettevõtjate suhtes, isegi kui need avaldatakse ainult
ühes ametlikus keeles. Siiani on keelepõhised variandid olnud Luksemburgi alamvariant
(keelele ei anta ELi tasandil mingit staatust), iiri keele alamvariant (keelele antakse
aluslepingu keele staatus, samas kui ELi ametliku keele staatuse võiks anda hilisemas etapis,
st järk-järgult) ja malta keele alamvariant (keelele antakse aluslepingu keele ja ELi ametliku
keele staatus koos ajutiste erandmeetmetega). Ükski neist võimalustest ei sobiks aga
praeguste laienemisprotsessis osalevate riikide olukorraga.
(2) Ühinemine koos meetmetega, millega tagatakse ELi tekstide tõlkimise nõudluse
haldamine. Selle variandi puhul ühineks riik oma keelega (keeltega) ELi ametliku keelena
(ametlike keeltena), kuid ELi institutsioonid võiksid võtta meetmeid kõigi ELi ametlike
keelte tõlkekoormuse üldiseks vähendamiseks, et võtta arvesse kõige väiksema
suutlikkusega keelest tulenevaid piiranguid. Kooskõlas määruse nr 1/1958 artikliga 6 võivad
institutsioonid „oma kodukorras sätestada, milliseid keeli konkreetsetel juhtudel
kasutatakse“. Komisjoni tasandil võiks see hõlmata menetluseeskirjade muutmist.179
Võttes arvesse suurt tundlikkust keelte suhtes, mis on lahutamatult seotud identiteedi,
179 Komisjoni 4. detsembri 2024. aasta otsus (EL) 2024/3080, millega kehtestatakse komisjoni kodukord ja
muudetakse otsust K(2000) 3614 (ELT L, 2024/3080, 5.12.2024, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dec/2024/3080/oj).
133
kultuuri ja demokraatlike väärtustega, ning arvestades, et keelelise mitmekesisuse
austamine on ELi põhiväärtus, ei näi määruse nr 1/1958 muutmine, et vähendada kõigi
keelte puhul kohustust tagada ELi õigusaktide tõlkimine, olevat teostatav võimalus.
Tingimus, et õigusakte ei pea koostama ega avaldama kõigis ELi ametlikes keeltes, oleks
vastuolus õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega, nagu on kinnitanud
Euroopa Liidu Kohus Skoma-Luxi kohtuotsuses. Ilma et see piiraks ühinemislepingutes
sätestatud erikorra kohaldamist, peaks nõukogu tegema selles küsimuses otsused
ühehäälselt vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 342.
7.2 Euroopa statistikasüsteem
Laienenud ELis on jätkuvalt keskse tähtsusega kvaliteetse ametliku statistika kättesaadavus
poliitika kujundamiseks ja järelevalveks. Kvaliteetset ametlikku statistikat on vaja õigeaegselt,
et toetada tõenditel põhinevat poliitikakujundamist, sealhulgas ühinemisläbirääkimiste ajal, et
mõõta edusamme, ning pärast ühinemist, et jälgida laienemise mõju ELi poliitikale, näiteks
kaubanduspoliitikale, makromajanduspoliitikale ja riigi rahandusele.
On oluline, et väljakujunenud ja hästi toimiv Euroopa statistikasüsteem (ESS) oleks jätkuvalt
uuenduslik ja kasutaks kaasaegset tehnoloogiat, olles seega võimeline reageerima uutele ja
tekkivatele statistikavajadustele, kasutades ära kiiresti arenevate andmeökosüsteemide
statistilise teabe väärtust.
Euroopa statistikasüsteem on järginud pikaajalist lähenemisviisi valitsusasutuste valduses
olevate andmete taaskasutamisele (st juurdepääs haldusandmetele, nende kasutamine ja
integreerimine) ning arendab edasi oma suutlikkust saada juurdepääs kiiresti arenevatele
andmeökosüsteemidele, eelkõige eravalduses olevatele andmetele. Euroopa statistikasüsteemi
suutlikkus integreerida uusi liikmesriike oma innovatsioonikavasse on tulevikus veelgi
olulisem, et kasutada ära praeguste ja uute liikmesriikide olemasolevate ja tulevaste selliste
ökosüsteemide teabeväärtust, vähendades samal ajal statistiliste andmete esitajate
aruandluskoormust.
7.2.1 Laienemise mõju ELi statistikapoliitikale
Mõju Euroopa statistikasüsteemile
Kvaliteetse statistika koostamise ja levitamise seisukohast sõltuks tulevase laienemise edu
suuresti laienemisprotsessis osalevate riikide suutlikkusest tagada valmisolek rakendada ELi
statistikaalast õigustikku ning kasutada uuenduslikke meetodeid ja tehnoloogiat kvaliteetse
ametliku statistika koostamiseks, mille on kinnitanud ja mida levitab komisjon (Eurostat). See
on veelgi olulisem tagamaks, et uued liikmesriigid järgiksid ELi statistika peamisi põhimõtteid,
eelkõige ametialast sõltumatust, erapooletust ja statistika konfidentsiaalsust, mis on Euroopa
statistikasüsteemi nurgakivid.
Komisjon (Eurostat) on teinud laienemisprotsessis osalevate riikidega koostööd juba aastaid ja
hindab korrapäraselt nende valmisoleku taset. Nende ühinemiseks on Lääne-Balkani riike ja
Türgit juba aastaid kutsutud Eurostati eksperdirühmade koosolekutele ning Gruusiat, Moldovat
ja Ukrainat hakati kutsuma alates 2023. aastast. Need kohtumised on liikmesriikide ametnike
jaoks asjakohane foorum statistikat käsitleva ELi acquis’ mõistmiseks, et nad saaksid seda
rakendada, arendada oma statistikaalast metoodilist suutlikkust ja luua võrgustikke
liikmesriikide ekspertidega.
Laienemiseks tehtavaid ettevalmistusi tuleks aktiivselt kasutada laienemisprotsessis osalevate
riikide statistikasüsteemide ajakohastamise katalüsaatorina. Eelkõige saavad need riigid
kasutada võimalusi, mida pakub määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (muudetud
määrusega (EL) 2024/3018), eelkõige seoses juurdepääsuga haldusandmetele ja nende
134
kasutamisega, juurdepääsuga eravalduses olevatele andmetele ja nende kasutamisega,
andmevahetusega ametliku statistika koostajate vahel ja innovatsiooniga statistikas.
Laienemisprotsessis osalevate riikide statistikaametid saavad statistika koostamise väärtusahela
toetamiseks kasutada ka uute tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti pakutavaid võimalusi.
Laienemise mõju ELi statistikapoliitikale
Laienemine iseenesest ei mõjutaks ELi olemasoleva statistikapoliitika piisavust, kuna
statistikapoliitika täidab jätkuvalt oma eesmärki ka laienenud ELis. Ülemäärase
eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva statistika ja ELi omavahendite (kogurahvatulu, plasti- ja
käibemaksupõhised omavahendid) kogumise põhjal võib eeldada mõju
makromajanduspoliitikale ja riigi rahandusele.
Eelarveaspektid
Olulise tähtsusega on inim- ja rahaliste ressursside kättesaadavus ELi ja laienemisprotsessis
osalevate riikide tasandil, võttes arvesse kasutajate üha kasvavat nõudlust statistika järele,
millest valdav enamik on sätestatud ELi õigusaktides. Need ressursivajadused eksisteerivad nii
enne kui ka pärast ühinemist, muu hulgas selleks, et tagada IT-turvalisus, arvestades, et
statistikaasutuste töö sõltub suures osas IT-süsteemidest.
ELi rahaline toetus statistikale, nagu see on praegu ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA)
statistikakomponendi puhul, jääb hädavajalikuks. Vahendeid võib vaja minna ka
laienemisprotsessis osalevate riikide ja eelkõige Ukrainaga tehtava koostöö võimalikuks
kiirendamiseks (vt punkt „Reformisuunised“).
Lisaks tugevatele kvaliteedi tagamise mehhanismidele, mis on kehtestatud kogu Euroopa
statistika portfelli koostamiseks, mida kohaldatakse ka uute liikmesriikide suhtes, on ELi
määrustega kehtestatud tugevdatud kvaliteedi tagamise süsteemid ELi omavahendite
(kogurahvatulu, plasti- ja käibemaksupõhised omavahendid) kogumise aluseks oleva statistika
ning ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva statistika jaoks. Nendes valdkondades
on ametlik statistika makromajanduspoliitika, riigi rahanduse ja ELi õigustiku järelevalve jaoks
otsustava tähtsusega. Eurostat peab neid valdkondi põhjalikult analüüsima, kusjuures vastavad
ressursivajadused on seotud auditeeritud riikide arvu ja keerukusega (riikidega tegelevate
ametnike määramine, riikide külastuste korraldamine, reservatsioonide kehtestamine).
Pärast ühinemist oleks uutel liikmesriikidel õigus saada täit kasu olemasolevast ELi tasandi
rahalisest toetusest statistikapoliitikale y.180 Tulevase ühtse turu ja tolli programmi jaoks on
vaja piisavaid vahendeid.
Mis puudutab IT-ressursse, siis peab Eurostat suurendama oma IT-suutlikkust (millel on mõju
eelarvele), mida on vaja laienemisprotsessis osalevatelt riikidelt suurema andmemahu
vastuvõtmiseks, majutamiseks, töötlemiseks ja levitamiseks.
7.2.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid
Praeguses etapis tuvastatud puudujäägid on seotud laienemisprotsessis osalevate riikide
valmisolekuga, mis puudutab nende suutlikkust luua vajalik eksperdisuutlikkus, eelkõige
selleks, et koostada statistikat, mille suhtes kohaldatakse tugevdatud kvaliteeditagamise
kontrolle (kogurahvatulu, omavahendid ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse statistika);
konsolideerida oma riiklikud statistikasüsteemid ja õigusraamistikud ning viia need kooskõlla
ELi põhimõtete ja eeskirjadega; pidada sammu Euroopa statistikasüsteemis käimasoleva
innovatsiooniga, mis hõlmab juurdepääsu saamist kiiresti arenevatele avaliku ja erasektori
180 Praeguses Euroopa statistikaprogrammis, mis on praegu ühtse turu programmi osa, on ligikaudu 40 % eelarvest
ette nähtud toetusteks peamiselt riiklike statistika tegemise süsteemide arendamiseks, et teha uuendusi ja pidada
sammu statistika uute nõudmistega.
135
andmeökosüsteemidele.
Ukraina peab taastama oma statistikataristu, sealhulgas vaatama läbi statistikaseaduse, pakkuma
IT-taristut ja statistilist oskusteavet. Samuti võib tekkida konkreetne probleem seoses statistika
koostamisega okupeeritud või keskvalitsuse otsese kontrolli alt välja jäävate territooriumide või
piirkondade kohta.
7.2.3 Reformisuunised
On oluline, et komisjon (Eurostat) kiirendaks veelgi koostööd laienemisprotsessis osalevate
riikidega prioriteetsetes valdkondades, mis on seotud kiirendatud integratsiooniga, eesmärgiga
veelgi suurendada Eurobase’is (Eurostati levitamisandmebaas) kättesaadavat statistikat, võttes
arvesse ka tulevase laienemise ajastust ja järjestust. Mis puudutab konkreetselt Ukrainat, siis on
vaja toetada tema statistikataristu taastamist, mida sõda praegu tugevalt mõjutab, võttes arvesse
ka seda, et statistikaamet peab kasutama uuenduslikke tehnoloogiaid, et kompenseerida piiratud
andmekogumist viimastel aastatel ja taastada oma tootmisvõimsus.
Selleks et toetada laienemisprotsessis osalevaid riike nende riiklike statistikasüsteemide
ettevalmistamisel, hindab komisjon ühinemisprotsessi osana, kas ühinevad riigid järgivad
statistikaalaseid aluspõhimõtteid, mis on sätestatud ELi õigusaktides ja mida on täiendavalt
kirjeldatud Euroopa statistika tegevusjuhises. Sellised hindamised põhinevad Euroopa
statistikasüsteemi väljakujunenud mehhanismil, mille kaudu tehakse kindlaks tugevad küljed ja
parandamist vajavad valdkonnad ning rakendatakse nendega seotud tegevuskavasid.
7.3 . EList teavitamine
7.3.1 . Laienemise mõju komisjoni teabevahetuspoliitikale
Laienemine looks uusi võimalusi EList ja ELi liikmesuse eelistest teavitamiseks.
Koostöös komisjoni esindustega liikmesriikides on võetud mitmeid teabevahetusmeetmeid
varasemate laienemiste eeliste kohta, sealhulgas on korraldatud riiklikke ja kohalikke
kampaaniaid, eelkõige 2004. aasta laienemise 20. aastapäeva puhul, 1995. aasta laienemise 30.
aastapäeva puhul ja 1986. aasta laienemise 40. aastapäeva puhul. Samalaadsed teavitusmeetmed 2007. aasta
laienemise 20. aastapäevaks on ettevalmistamisel.
Avaliku arvamuse arengu jälgimine ja mõistmine on laienemist käsitleva üldsuse eduka
teavitamise võti. 2025. aasta veebruaris–märtsis 181 korraldati Eurobaromeetri eriuuring
„Suhtumine laienemisse“. Peamised järeldused on kokkuvõtlikult järgmised:
• Enamik (56%) ELi vastajatest pooldaks ELi edasist laienemist, samas kui 38% ei pooldaks seda. Eelkõige toetavad noored eurooplased tugevalt ELi laienemist: ligikaudu kaks kolmandikku 15–39aastastest vastajatest on seisukohal, et (potentsiaalsed) kandidaadid peaksid ELiga ühinema, kui nad vastavad vajalikele tingimustele. Kõige rohkem soositi Rootsit (79%), Taanit (75%) ja Leedut (74%). Vastuseis edasisele laienemisele ületab siiski toetust Tšehhis (50 % ei olnud poolt vs. 43 % poolt), Austrias (48 % vs. 45 % poolt) ja Prantsusmaal (48 % vs. 43 % poolt).
• Enamik (56%) usub ka, et nende riik saaks tulevasest laienemisest kasu. Kõige tuntumad eelised on ELi suurem mõju maailmas (37%), suurem turg ELi ettevõtjatele (37%), rohkem töövõimalusi (31%) ja suurem riikidevaheline solidaarsus (30%).
• Mis puudutab muret ELi võimaliku tulevase laienemise pärast, siis 40% ütleb, et ränne on kontrollimatu, 39% mainib korruptsiooni, organiseeritud kuritegevust ja terrorismi, 37% vastab Euroopa maksumaksjate kuludele ja 36% ütleb, et otsuste tegemine ELi tasandil on keeruline.
• Kui küsiti, mida oleks vaja ELi tulevase laienemise edu tagamiseks, 44 % vastas meetmetele, millega tagatakse, et laienemisprotsessis osalevad riigid järgivad õigusriigi põhimõtet, võitlevad korruptsiooni vastu ja kaitsevad põhiõigusi, 38 % ütles, et laienemisprotsessis osalevad riigid on võtnud selge kohustuse viia ellu
Juhatuse 181 eriuuring nr 564 „Attitudes towards enlargement“ (Suhtumine laienemisse), 2025.
136
reforme ja täita ELi standardeid, 37 % mainis ELi liikmesuse kriteeriumide tugevdamist, et tagada laienemisprotsessis osalevate riikide vastavus vajalikele standarditele enne ühinemist.
• 47% vastanutest ütles, et nad sooviksid rohkem teada laienemise kulude ja tulude kohta, 40%soovib teada, kuidas laienemine mõjutab rahu ja stabiilsust Euroopa Liidus, 38% seda, kuidas laienemine
mõjutab elukvaliteeti Euroopa Liidus, ning 35% soovib saada teavet laienemisprotsessis osalevate riikide
kohta.
Lisaks182 näitavad teiste asjakohaste Eurobaromeetri uuringute viimased tulemused üldist
heakskiitu tulevasele laienemisele nii praegustes ELi liikmesriikides kui ka laienemisprotsessis
osalevates riikides järgmiselt:
• Viimane Eurobaromeetri standarduuring näitab, et 53% eurooplastest pooldab ELi laienemist, et kaasata lähiaastatel ka teisi riike.
• 72% eurooplastest arvab, et nende riik on ELi liikmeks olemisest kasu saanud. Eurooplased mainivadkaks peamist kasutegurit: rahu kaitsmine ja julgeoleku tugevdamine (40 %) ning liikmesriikidevahelise
koostöö parandamine (34 %). Üle veerandi vastanutest väidab, et nende riik on saanud kasu ELi panusest
majanduskasvu (28%) ja ELi uutest töövõimalustest (24%).
• Nende inimeste osakaal, kes arvavad, et nende riik on saanud liikmesriigiks olemisest kasu, on 2004. aastal ühinenud liikmesriikides pidevalt suurem kui ühinemise ajal 20 aastat tagasi. Sama suundumust on viimase 20 aasta jooksul täheldatud ka eluga rahulolu taseme osas.
• 29% Euroopa vastajatest arvab, et ELi edasise laienemise esmased tagajärjed oleksid järgmised:keeruline otsuste tegemine ELi tasandil ning suurenenud ebastabiilsus ja ebakindlus, millele järgnevad
laienenud turust (27%) ja kultuurilisest mitmekesisusest (26%) tulenevad majanduslikud võimalused.
• Kõigis laienemisprotsessis osalevates riikides peale Serbia arvab enamus (absoluutne või suhteline), et nende riigi kuulumine ELi oleks hea.
Laienemisega seotud küsimusi esitatakse korrapäraselt Eurobaromeetri standarduuringutes,
mida tehakse kaks korda aastas; need hõlmavad nii liikmesriike kui ka laienemisprotsessis
osalevaid riike. Viimane selline uuring 105 avaldati 2026. aasta mais ja Eurobaromeetri
eriuuring nr 564 „Suhtumine laienemisse“ avaldati 2025. aasta septembris.
Need uuringud annavad väärtuslikku teavet laienemise tajumise kohta üksikutes liikmesriikides
ning kandidaatriikides ja laienemisprotsessis osalevates riikides ning annavad teavet keskpika
kuni pikaajalise tervikliku kommunikatsioonistrateegia väljatöötamiseks. Strateegia hõlmab
intensiivset teabevahetust laienemisprotsessis osalevates riikides ja kohandatud
teabevahetusmeetmeid, mis on välja töötatud koostöös esindustega, et pöörduda liikmesriikide
sihtrühmade poole. Selliste meetmete rakendamine sõltub ka komisjoni kohalikest võrgustikest,
eelkõige Europe Directi keskustest, ELi kohalike volikogude liikmetest ja teistest. 2026. aastal
võetakse kasutusele spetsiaalsed teavitusmeetmed ja -kampaaniad, mille eesmärk on teavitada
kodanikke ja suurendada üldist teadlikkust laienemisprotsessis osalevatest riikidest. Kuna
järgmise laienemise väljavaade muutub konkreetsemaks, peavad teabevahetusalased
jõupingutused hõlmama praeguseid liikmesriike, et selgitada protsessi ja tagada üldsuse
heakskiit sellele. Viimastel aastatel on asjaomased tegevused keskendunud pigem
laienemisprotsessis osalevatele riikidele. Laienemisega seotud teabevahetuses on vaja
terviklikumat ja geograafiliselt tasakaalustatumat lähenemisviisi.
Laienemisprotsessis osalevad riigid on viimastel aastatel olnud välisriigist lähtuvate
infomanipulatsioonide ja sekkumiste sihtmärgiks. Laienemisprotsess käivitab tõenäoliselt
mitmesuguseid katseid sekkuda laienemisprotsessi ja ELi-sisesesse publikusse või neid
mõjutada ning püüab ühiskondi lõhestada. Komisjoni tegevuse eesmärk on toetada
laienemisprotsessis osalevate riikide demokraatlikku vastupanuvõimet. Idapartnerluse riikide ja
Lääne-Balkani riikide eest vastutavad Euroopa välisteenistuse rakkerühmad jätkavad nendes
Eurobaromeetri 182 standarduuring 103 – kevad 2025, Eurobaromeetri standarduuring 102 – sügis 2024 ja Euroopa
Parlamendi talveuuring 2025 – Parlameeter (EB 103.1).
137
piirkondades tihedat koostööd kodanikuühiskonna ja meediaga ning muud strateegilise
kommunikatsiooni alast tegevust, eelkõige tihedas koostöös ELi delegatsioonide ja ÜJKP
missioonidega, kui see on asjakohane.
Laienemisel on eeldatavasti üsna väike mõju mitmele teabevahetusega seotud tegevusele,
sealhulgas ELi delegatsioonide üleminekule komisjoni esindustesse, poliitilisele aruandlusele,
meediaseirele, kodanike kaasamisele183 ja võrgustikele liikmesriikides.
Eelarveaspektid
Laienemine mõjutaks komisjoni eelarvevajadusi EList teavitamisel seoses järgmisega:
• Korporatiivne teavitustegevus, sealhulgas meediaseire, aruandluse, arvamusküsitluste ja sotsiaalmeedia vahendid, mida tuleks laiendada, et hõlmata täiendavaid liikmesriike.
• Komisjoni sidevõrkude laiendamine kõigile uutele liikmesriikidele.
• Kodanike kaasamise meetmete laiendamine uutele liikmesriikidele (nt uute liikmesriikide kodanike järkjärguline kaasamine kodanike paneelaruteludesse, demokraatia vastupanuvõime ning digi- ja meediapädevuse edendamine, rahastamise ja vastupanuvõime suurendamise ning vabale meediale ja teabele juurdepääsu vaheliste seoste tugevdamine, faktikontrollijate toetamine uutes liikmesriikides).
• Tegevuse mitmekesistamine, eelkõige välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste järelevalve ja nende vastu võitlemise valdkonnas.
7.3.2 Poliitikalüngad, rakendamisriskid ja reformisuunad
Edukas ettevalmistus tulevasteks laienemisteks sõltub sihipärasest strateegilisest
teabevahetusest laienemise eeliste kohta praegustes liikmesriikides ja laienemisprotsessis
osalevates riikides. Kuigi komisjoni teabevahetustegevus jääks suures osas samaks, võib
tekkida vajadus teha praegusesse poliitikasse konkreetseid kohandusi:
• Mis puudutab narratiivi ja strateegilist kommunikatsiooni, siis on võimalus tutvustada laienemise eeliseid nii praegustele kui ka tulevastele liikmesriikidele (näiteks teedrajavate saavutuste kaudu), kuna seda tehakse juba osaliselt komisjoni käimasoleva laienemisalase teavitus- ja kaasamisstrateegia raames, samas kui pärast laienemist oleks kõige kasulikum keskenduda teadlikkuse suurendamisele ELi poliitikast ja vahenditest ning vastupanuvõime tugevdamisele, eelkõige uutes liikmesriikides. Väga oluline on ennetav teabevahetus, mis põhineb avaliku arvamuse hoolikal analüüsil, mida mõõdetakse näiteks (eri)Eurobaromeetri ja üksikute riikide tundlike punktide kaudu.
• Sihipärased algatused võivad tugevdada vastupanuvõimet, et aidata võidelda välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu, tuginedes haavatavuse hindamisele; teadlikkuse suurendamise kampaaniad ja muud asjakohased vastupanuvõime suurendamise meetmed. Teabekeskkonna hea mõistmine võib aidata selliseid välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise meetmeid ennetada ja nende vastu võidelda nii ELis kui ka laienemisprotsessis osalevates riikides.
• Demokraatliku vastupanuvõime Euroopa keskus, mis ühendab institutsioone, liikmesriike ning laienemisprotsessis osalevaid riike ja potentsiaalseid kandidaatriike, võiks keskenduda asjakohasele teabevahetusele suutlikkuse suurendamise ja parimate tavade ning demokraatia vastupanuvõime tugevdamisel saadud kogemuste kohta, sealhulgas vastupanuvõime kohta välisriigist lähtuva infoga
183 Komisjoni uus kodanike kaasamise ökosüsteem põhineb Euroopa tuleviku konverentsi ettepanekutel ja kolmel
sambal: 1) talitustevaheline kodanike kaasamise rühm; 2) Euroopa kodanike paneelarutelud või muu kodanike
kaasamisega seotud tegevus (ettevõtte juhend); 3) kodanike kaasamise platvorm portaali „Avaldage arvamust!“
osana; ning 4) kodanikukesksed kommunikatsioonistrateegiad. See ei mõjuta ainult kolmanda sambaga hõlmatud
veebimõõdet. Laienemisprotsessis osalevate riikide puhul tuleks arvesse võtta kahte elementi: ühelt poolt vähem
arenenud kodanike kaasamise ökosüsteem ning samal ajal enamiku laienemisprotsessis osalevate riikide
valmisolek ja entusiasm sellistes vahetustes osaleda, mida näitab Lääne-Balkani riikide suur huvi osaleda Euroopa
tuleviku konverentsil.
138
manipuleerimisele ja sekkumisele ning laienemisega seotud strateegilisele teabevahetusele.
Keskusega seotud teabevahetuses tuleks rõhutada ka laienemispartnerite jätkuvat kaasamist keskuse assotsieerunud liikmetena, mis võimaldab neil aktiivselt kaasa aidata keskuse prioriteetide kujundamisele ja projektide rakendamisele. Selline kaasamine on kasulik ka liikmesriikidele, kuna kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid omandavad praktilisi vahetuid kogemusi demokraatlike institutsioonide ja protsesside tugevdamisel ja kaitsmisel.
7.4 Personalipoliitika
7.4.1 Laienemise mõju ELi personali- ja taristupoliitikale
Laienemine suurendaks üldiselt ELi institutsioonide personalivajadust ja võib praeguses
geopoliitilises kontekstis avaldada märkimisväärset mõju ka komisjoni sisejulgeolekule.
Mis puudutab inimressursse, taristut ja julgeolekut, siis enamiku tegevuste puhul, nagu
karjäärijuhtimine, õppimine ja areng, eetika, tööjõu planeerimine, muutuste juhtimine ja
keskkonnasäästlikumaks muutmine, on laienemisega kohanemiseks vaja laiendada
rakendusmehhanisme. Geograafiline tasakaal, värbamine ja julgeolek on poliitikavaldkonnad,
mille mõju laienemisele on tõenäoliselt suhteliselt suurem. Geograafilise tasakaalu ja
värbamise osas on vaja teha kohandusi, et valmistuda uute liikmesriikide kodanike
integreerimiseks (nt suunavad määrad, konkursid). Kuna uute liikmesriikide kodanikud peavad
olema komisjonis asjakohaselt esindatud, mõjutaks laienemine ka suunavaid määrasid, mida
kohaldatakse olemasolevate liikmesriikide kodanike suhtes, olenemata sellest, kas nad on
alaesindatud või asjakohaselt esindatud, ning sellest tulenevaid parandusmeetmeid. Lisaks tuleb
sisejulgeolekupoliitikaga tagada valmisolek potentsiaalselt volatiilsemaks
julgeolekumaastikuks.
Komisjoni ja uute liikmesriikide vahel on vaja mõningaid kohandusi ja koordineerimist
seoses töötasudega, mille puhul komisjon peab tagama koordineerimise uute liikmesriikidega
ELi töötajate suhtes kohaldatava õigusraamistiku rakendamisel, eelkõige seoses
pensioniõiguste ülekandmise ja maksuseadustega.184
Eelarveaspektid
Mis puudutab komisjoni üldist personalivajadust, siis selle mõju eelarvele hinnatakse sobival
ajal ning see sõltub värvatud töötajate arvust ning nende lepingu liigist ja tegevusüksusest.
Finantsmõju seisneks töötasudes ja pensionides ning taristu majutamises kõige laiemas
tähenduses (sealhulgas näiteks Euroopa koolide suuremad kulud). Komisjoni vajadus tugevdada
oma julgeolekupositsiooni võib mõjutada tema suutlikkuse investeerimisvajadusi muu hulgas
füüsilise julgeoleku, vastuluure ja ekstremismivastase võitluse, teabe ja küberturvalisuse
184 Seoses vajadusega tagada ELi töötajate suhtes kohaldatava õigusraamistiku koordineerimise ja rakendamise
asjakohane tase tuleks kaaluda järgmist. Pensionide osas peaksid uued liikmesriigid ELi õigustiku ülevõtmisel
tagama, et nende õigusaktid võimaldavad pensioniõiguste ülekandmist riiklikest süsteemidest Euroopa Liidu
ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemi ning vastupidi. Maksude osas muutuks uute liikmesriikide jaoks
siduvaks privileegide ja immuniteetide protokoll. See tähendab muu hulgas, et sinna määratud töötajatel on
puutumatus oma ELi töötasu riikliku maksustamise suhtes, ilma et neil oleks vaja diplomaatilist akrediteerimist.
Sama kehtib ka pensionäride kohta. PPI rakendamine ei ole lihtne ja võib olla vaja kahepoolset teabevahetust, et
selgitada mõningaid sellega seotud tehnilisi aspekte (nt fiktiivne maksuresidentsus, mis põhineb viimasel elukohal
enne teenuse algust jne). Veel üks lahendamist vajav küsimus on uutesse liikmesriikidesse lähetatud ELi töötajate
(ja nendega seotud ühise ravikindlustusskeemi hüvitisesaajate) juurdepääs oma tervishoiusüsteemidele (eriti
liikmesriikides, kus on olemas otsesed skeemid, kus arstiabi osutatakse ilma hüvitisesaajale arvet esitamata).
Küsimus tuleneb asjaolust, et ELi töötajad saavad personalieeskirjade artikli 72 alusel kasu oma nõuetekohasest
tervishoiusüsteemist ega kuulu määruses 883/2004 sätestatud koordineerimissüsteemi alla. Uued liikmesriigid
peavad tagama ELi töötajatele täieliku juurdepääsu oma tervishoiusüsteemile samal määral kui nende elanikele ja
teistele ELi kodanikele.
139
valdkonnas.
7.4.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid
Üldiselt ei ole laienemist silmas pidades poliitika põhilises ülesehituses lünki. Komisjon peab
siiski astuma samme laienemise ettevalmistamiseks, ka enne ühinemist.
Tuleb kehtestada vajalik õiguslik alus ning korraldada uute liikmesriikide kodanike värbamine
ja valimine. Geograafilise tasakaalu puhul tuleks arvesse võtta mõju olemasolevate ja uute
liikmesriikide suunavatele määradele, tasakaalustamatuse vähendamiseks kehtestatud meetmete
piisavusele ning järelevalve- ja aruandlussüsteemidele.
Lisaks esineb lõhe praeguses suutlikkuses seoses hoonete, logistika, koolihariduse (nt
võimalike uute keelte arvessevõtmiseks) ja lastehoiuteenustega, et võtta arvesse laienemise
mõju. See omakorda võib olla vastuolus praeguse eelarve- ja kontoriruumide vähendamise
kavaga.
ELi institutsioonid peavad olema valmis laienemisest tulenevateks võimalikeks suurenenud
julgeolekuohtudeks, võttes arvesse halvenevat geopoliitilist keskkonda ja Venemaast
tulenevaid ohte.
ELi töötajatel peaks olema võimalik saada kasu oma maksustaatusest uute liikmesriikide
suhtes ning kanda pensioniõigused üle nendesse uutesse liikmesriikidesse ja nendest
liikmesriikidest. Uutesse liikmesriikidesse lähetatud töötajate töötasude ja tervishoiu
suhtes kohaldatavad paranduskoefitsiendid on samuti valdkonnad, kus on vaja teha
muudatusi laienemiseks valmistumisel, et tagada uutesse liikmesriikidesse lähetatud töötajate
asjakohane tasustamine ja ühise ravikindlustusskeemi soodustatud isikute juurdepääs uute
liikmesriikide tervishoiusüsteemidele.
7.4.3 Reformisuunised
Personali, infrastruktuuri ja julgeoleku valdkonnas tuleb astuda mitmeid samme, nagu on tehtud
viimastes laienemisvoorudes. Lähenemisviisi ei ole vaja võrreldes viimaste
laienemisvoorudega oluliselt muuta ning kõige olulisemad kohandused on seotud
geograafilise tasakaaluga.
Ettevalmistused võiksid hõlmata komisjoni talituste töödokumenti laienemise haldusalaste
ettevalmistuste kohta (uue liikmesriigi ühinemise tegevuskava), milles võetakse kokku
valdkonnad, kus on vaja kavandamist, et tagada protsessi sujuv toimimine (nt inimressursid,
eelkõige ELi keele jaoks, õigus- ja avaldamisteenused, keeleõpe, füüsiline taristu, IKT,
teabevahetus jne). Näiteks Horvaatia puhul võeti selline dokument vastu üks aasta enne
ühinemiskuupäeva. Oluline oleks korraldada laienemiseelsed avalikud konkursid (+/- 1 aasta
alates ühinemiskuupäevast) ja lepinguliste töötajate valikumenetlused, et valida välja sobivad
talentid ühinevatest riikidest. 2012. aastal asetati värbamisel viimaste ettevalmistuste käigus
rõhk keeleteenustele, mis on traditsiooniliselt kõige keerulisem valdkond uute liikmesriikide
integreerimisel.
Lisaks on vaja eridokumente uutest liikmesriikidest töötajate värbamise kohta (komisjoni
teatised täiendavate ametikohtade vajaduse kohta pärast laienemist; ning uue liikmesriigi
esindatuse kohta komisjonis, et tagada geograafiline tasakaal – värbamiseesmärkide
kehtestamine, mis võeti Horvaatia puhul vastu üks aasta enne ühinemiskuupäeva).
Seoses geograafilise tasakaaluga on vaja määratleda uute liikmesriikide suunavad määrad ning
olemasolevate liikmesriikide määrad tuleb ümber arvutada. Eriti kasulik oleks analüüsida
laienemiste lühi- ja pikaajalist mõju iga liikmesriigi alaesindatusele või piisavale esindatusele.
Sellele vastavalt tuleb ümber hinnata olemasolevad ja tulevased geograafilise tasakaalu
toetamise meetmed ning võimalik, et ka praegune geograafilise tasakaalu aruandluse ja
140
jälgimise raamistik.
Infrastruktuuri valdkonnas võivad asjakohased ettevalmistused laienemiseks hõlmata
komisjoni peadirektoraatide ja talituste personali võimaliku iga-aastase suurendamise
kavandamist, mis omakorda võib kaasa tuua kinnisvarapoliitika läbivaatamise. Sõltuvalt
suurenemise ulatusest võib kohanemine toimuda mitme meetme kaudu: töökohtade arvu
vähendamine töötaja kohta; paigutada suurematesse hoonetesse ümber peadirektoraadid, kus on
vaja rohkem töötajaid, ning kohandada vastavalt eesmärki vähendada 2030. aastaks
kontoripinda 275 000 m2 võrra; ning koosoleku- ja suulise tõlke võimaluste läbivaatamine,
sealhulgas uues konverentsikeskuses.
Lisaks võiks komisjon võtta vastu teatise Euroopa Liidu delegatsiooni muutmise kohta
esinduseks uues liikmesriigis, nagu ta on seda varem teinud.
Komisjon teeb nii asjaomaste vanemate tööandjana kui ka Euroopa koolide peamise rahastajana
koostööd Euroopa koolidega, et tagada asjakohased tingimused tulevastest liikmesriikidest pärit
institutsioonide töötajate laste harimiseks.
Selleks et EL saaks täita oma kohustusi kaitsta oma töötajaid, teavet ja varasid julgeolekuohtude
eest, tuleb luua tugevad partnerlused uute liikmesriikide julgeolekuasutustega, sealhulgas nende
suutlikkusega jagada luureandmeid, teostada töötajate julgeolekukontrolli ning luua turvalise
side protsessid ja kanalid.
7.5 Pettusevastane poliitika
ELi töö pettustevastase võitluse valdkonnas tagab liidu programmide nõuetekohase elluviimise
ning on seotud finantsjuhtimise ja õigusriigi aspektidega (muu hulgas parem juhtimine, usalduse
suurendamine institutsioonide vastu ja pettuste ennetamine). ELi vahendite väärkasutamine
ning ELi eelarvet rahastavatest maksudest, tollimaksudest ja lõivudest kõrvalehoidumine
kahjustab otseselt Euroopa kodanikke ja kahjustab Euroopa projekti. Lisaks on poliitika
eesmärk aidata ELi vahendite haldamise eest vastutavatel asutustel mõista pettuse liike,
suundumusi, ohte ja riske; ning kaitsta ELi finantshuve, ennetades igat liiki pettusi
liikmesriikide pettustevastase poliitika abil.
7.5.1 Laienemise mõju ELi pettustevastasele poliitikale
Laienemine võib kaasa tuua ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse
sagenemise, näiteks pettusejuhtumid, mis on tingitud uute liikmesriikide oluliselt paremast
juurdepääsust ELi rahalistele vahenditele võrreldes ajaga, mil nad olid laienemisprotsessis
osalevad riigid. Praegu peavad laienemisprotsessis osalevad riigid kui ühinemiseelse finantsabi
(IPA III) saajad teatama komisjonile eeskirjade eiramisest.185 Ühinemisel saavad ühinevatest
riikidest liikmesriigid, kellel on palju laiem juurdepääs ELi rahalistele vahenditele, mis toob
kaasa juhtimise ja kontrolliga (sealhulgas pettustest ja õigusnormide rikkumistest teatamisega)
tegelevate riiklike ametiasutuste arvu ning teatamisele kuuluvate juhtumite arvu suurenemise.
See tekitab probleeme, eelkõige juhul, kui uutel liidu rahaliste vahendite saajatel puudub
süsteemne valmisolek ja koolitus.
Tolli valdkonnas on oodata rohkem juhtumeid ja uusi tolliliitu sisenemise kohti. Enamik
juhtumeid on jätkuvalt seotud Hiinast pärit impordiga, olenemata (uuest) sisenemispunktist
ELis. Suurem vastutus ELi tollipiiride kaitsmise eest pettuste eest nõuab ka riiklike tolliasutuste
intensiivsemat suutlikkuse suurendamist.
185 Laienemisprotsessis osalevad riigid peavad teatama komisjonile kõigist õigusnormide rikkumistest,
sealhulgas (kahtlustatavatest ja tuvastatud) pettustest, mille kohta on tehtud esmane halduslik või kohtulik
järeldus.
141
Uued liikmesriigid on juba loonud riiklikud pettustevastased koordineerimistalitused, nagu
on nõutud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti
(OLAF) juurdlusi, ning nad on juba viinud oma õigusaktid vastavusse direktiiviga (EL)
2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse
abil (finantshuvide kaitse direktiiv). Uued liikmesriigid on tõenäoliselt kohandanud uute
rahastamiskavadega oma pettustevastased võrgustikud (mis hõlmavad kõiki ELi finantshuvide
kaitse eest vastutavaid riiklikke asutusi) pettustevastaste koordineerimistalituste ümber, mis
teevad koostööd OLAFiga ja osalevad riiklike pettusevastaste strateegiate koostamises. Uued
liikmesriigid saavad Euroopa Pettustevastase Ameti (COCOLAF) (pettuste tõkestamise
kooskõlastamise nõuandekomitee) liikmeteks ning saavad seega kasu OLAFi suuremast
pettusevastasest toetusest ja sagedasemast parimate tavade vahetamisest teiste liikmesriikidega.
Nagu eespool märgitud, peavad uued liikmesriigid Euroopa Prokuratuuri töös osalema, kuna
Euroopa Prokuratuuri määrus ei ole enam tõhustatud koostöö meede ja on saanud acquis’ osaks.
Uued liikmesriigid peavad seega kohandama oma riiklikud süsteemid Euroopa Prokuratuuri
määrusega ja teatama Euroopa Prokuratuurile igast kuriteost, mille suhtes Euroopa Prokuratuur
võib teostada oma pädevust. Selle tulemusena tooks laienemine Euroopa Prokuratuuri jaoks
kaasa rohkem juhtumeid ning nõuaks piisavaid rahalisi ja inimressursse.
Eelarveaspektid
Liidu pettustevastase võitluse programmist (UAFP) antakse liikmesriikidele ja
assotsieerunud riikidele rahalist toetust pettustevastaste meetmete rakendamiseks, et kaitsta
liidu eelarvet. Ukraina on seni olnud ainus kandidaatriik, kes ühines Ukraina pettustevastase
võitluse programmiga (2024. aastal) ja saab peamiselt kasu programmi esimesest komponendist,
millega antakse liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele sihipärast abi nende kohustuste
täitmisel, mis on seotud ELi finantshuvide kaitsmisega. Sellest komponendist rahastatakse
pettusevastaste eriseadmete ja -vahendite ostmist, erikoolitusi ning sihtotstarbelisi konverentse
ja uuringuid. Ukraina assotsieerumine Ukraina pettustevastase võitluse programmiga võib
aidata kaasa Ukraina käimasolevatele jõupingutustele suurendada oma riiklikku pettustevastase
võitluse tegevussuutlikkust.
Laienemisega seoses on tõenäoline, et nõudlus pettusevastaste meetmete rakendamiseks antava
rahalise toetuse järele suureneb. Uued liikmesriigid vajavad tõenäoliselt rahalist toetust oma
riikliku pettusevastase suutlikkuse loomiseks, sealhulgas digitaliseerimiseks / IT-arenduseks.
Samuti eeldatakse, et laienemine tekitaks suurema surve seoses komisjoni käsutuses olevate
inimressurssidega, et pakkuda vajalikku tuge. Liikmesriikide arvu suurenemine võib mõjutada
ressursivajadusi, et 1) aidata liikmesriikidel arendada/säilitada oma pettustevastase võitluse
suutlikkust, 2) hallata pettuste võimalikku suurenemist, mis on seotud ELi vahenditele
juurdepääsu märkimisväärse suurenemisega ühinemisel, ning 3) anda uutele liikmesriikidele
suuniseid Euroopa Prokuratuuri määruse kohaldamise kohta. Kontrollisüsteemi kasutajate arvu
eeldatava suurenemise tõttu võib komisjonil olla vaja eraldada piisavalt vahendeid nende riikide
koolitamiseks ja abistamiseks. Sõltuvalt laienemise kiirusest ja ulatusest võib komisjon seista
silmitsi üha arvukamate pettusevastaste strateegiatega, mis on palju üksikasjalikumad kui
ühinemiseelsed strateegiad, mille jaoks komisjon peab andma suuniseid ja toetust. Pettuste
riskianalüüs tuleks kohandada vastavalt olukorrale uutes liikmesriikides ja nende eripäradele.
Suuremad rahalised vahendid ja teatatud õigusnormide rikkumised nõuavad teatamiseks
kasutatava IT-vahendi (IMS) täiendavat tehnilist arendamist.
Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2028–2034) raames jätkab OLAF pettustevastase
tegevuse rahastamist tulevase ühtse turu ja tolli programmi raames, millest saavad kasu
liikmesriigid ja assotsieerunud riigid. Uue programmi pettusevastasest komponendist
rahastatakse eriseadmeid ja -vahendeid, koolitust, analüüsiks ja aruandluseks kasutatavaid IT-
platvorme (nt pettustevastane infosüsteem (AFIS) ja rikkumisjuhtumite haldamise süsteem
142
(IMS)), konverentse ja seminare.
Vastuseks viimastel aastatel saadud kasvavatele rahastamisvajadustele on komisjon esitanud
programmimääruse ettepaneku, mis sisaldab pettustevastase tegevuse jaoks rahastamispaketti,
mis on kaks korda suurem kui liidu pettustevastase võitluse programmi praegune eraldis,
ulatudes 363 miljoni euroni uue programmi raames. Olemasolevate rahaliste vahendite
suurendamisega suurendab programm nii pikaajaliste kui ka hiljuti ühinenud liikmesriikide
suutlikkust pettusi ennetada, avastada ja nende vastu võidelda. See suurem rahaline toetus aitab
kaasa pettustevastase võitluse suutlikkuse suuremale ühtlustamisele kogu ELis, parandades
üldist valmisolekut ning tagades sidusama ja tõhusama reageerimise tekkivatele pettuseriskidele
kogu ELis.
7.5.2 Poliitikalüngad ja rakendamisriskid
Ühinemine iseenesest ei mõjuta ELi pettustevastast poliitikat. See tähendab siiski liidu
rahastamise olulist ja järsku suurenemist iga uue liikmesriigi jaoks, sealhulgas varem teadmata
eelarve täitmise viiside kaudu ja kaasates riiklikke ametiasutusi, kes ei pruugi olla kaasatud
ühinemiseelsete vahendite haldamisse. Uued liikmesriigid ei pruugi olla piisavalt ette
valmistatud võimalike pettuste ja õigusnormide rikkumiste haldamiseks ja nendest teatamiseks
sellises ulatuses ning nad peavad kohandama oma riiklikud süsteemid Euroopa Prokuratuuri
määrusega.
7.5.3 Reformisuunised
Oluline on anda praktilist abi tugeva pettustevastase raamistiku väljatöötamiseks ja Euroopa
Prokuratuuri määruse nõuetekohaseks kohaldamiseks uutes liikmesriikides. Näiteks 2004. aasta
laienemise käigus loodi ühinevate riikide koolitamisele ja toetamisele suunatud eriprogrammid
(mitut riiki hõlmav PHARE programm), et tagada piisav raamistik ja vahendid riiklike
haldusasutuste ettevalmistamiseks. Sarnaseid toetusmeetmeid tuleks kaaluda ka praeguses
ühinemisprotsessis.
7.6 Digitaalvalitsuse poliitika
7.6.1 . Laienemise mõju ELi digitaalvalitsuse poliitikale
Laienemine edendaks ELi digivalitsuse ökosüsteemi tihedama koostöö kaudu uute ja
olemasolevate liikmesriikide vahel ning ELi institutsioonide, asutuste ja organitega, edendades
seeläbi parimate tavade, teadmiste ja eksperditeadmiste vahetamist. See võib viia tugevamate
digitaalse juhtimise raamistike, sealhulgas eeskirjade, standardite ja jõustamismehhanismide
väljatöötamiseni.
Suurendades oma digisuutlikkust, saavad laienemisprotsessis osalevad riigid teha
märkimisväärseid edusamme digitaalsete avalike teenuste arendamisel ja osutamisel. See
omakorda aitab kaasa sidusamale ja koostalitlusvõimelisemale digitaalsele
valitsemismaastikule kogu Euroopas. Nende riikide suurem suutlikkus mitte ainult ei toeta
nende vastavusse viimist ELi standarditega, vaid suurendab ka sujuva piiriülese digitaalse
suhtluse üldist potentsiaali, tugevdades ELi eesmärki luua omavahel ühendatud ja kaasav
digitaalne ühtne turg. Samal ajal võib uute liikmesriikide ühinemine, kes võivad olla vähem
valmis kui EL 27, süvendada digilõhet ELis seoses digitaristu ja -suutlikkuse ning
ühenduvusega, takistades muu hulgas koostööd koostalitlusvõime ja küberturvalisuse
valdkonnas.
EL 27s edendab komisjon uute või olemasolevate riiklike koostalitlusvõime raamistike
143
vastavusse viimist Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga. 186 Lisaks kutsutakse
laienemisprotsessis osalevaid riike üles pärastHYPERLINK "https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX:32024R0903&qid=1716283419619" Koostalitleva Euroopa
määruse vastuvõtmist püüdma saavutada kooskõla määruse sätetega (nt koostalitlusvõime
hindamine, jagamine ja taaskasutamine), et veelgi suurendada koostalitlusvõimet oma riigis.
Komisjon edendab ka parimate tavade, teadmiste ja eksperditeadmiste vahetamist liikmesriikide
ja teiste riikide vahel mitmesuguste uuenduslike algatuste kaudu. Need jõupingutused
keskenduvad kolmele põhisambale: kõikehõlmav teabe jagamine, teadmiste levitamine ja
koostööpõhine õpe. Nende hulka kuulub Koostalitleva Euroopa portaal, mis sisaldab mitmeid
kogusid, sealhulgas parimaid tavasid, juhtumiuuringuid ning liikmesriikide ja muude riikide
edulugusid, pakkudes laienemisprotsessis osalevatele riikidele väärtuslikku teavet.
Komisjoni teatises Euroopa haldusruumi tugevdamise kohta (ComPAct) võeti kohustus aidata
ELi laienemisprotsessis osalevatel riikidel luua parem avalik haldus, pakkudes neile võimalusi
suurendada oma osalust vastastikuses teabevahetuses ja õppimises. See hõlmab
laienemisprotsessis osalevate riikide osalemist vaatlejatena tehnilise toe instrumendi
eriprojektides. Avaliku halduse alase koostöö vahetusprogramm pakub liikmesriikide
haldusasutustele veel ühe võimaluse vastastikuseks teabevahetuseks, mis võib inspireerida ka
laienemisprotsessis osalevaid riike. Lisaks on meetmepaketis esitatud üle 250 uuendusliku näite,
et aidata liikmesriikidel ja laienemisprotsessis osalevatel riikidel kavandada ja rakendada
avaliku halduse reforme.
Lisaks korraldab komisjon korrapäraselt avalikke veebiseminare, seminare ja konverentse, mis
pakuvad platvormi teadmiste jagamiseks, võrgustike loomiseks ja koostööks liikmesriikide ja
laienemisprotsessis osalevate riikide vahel. Seoses digioskustega on Koostalitleva Euroopa
akadeemia käivitanud tervikliku koolitusprogrammi, mis hõlmab veebikursusi, mille eesmärk
on anda osalejatele vajalikud oskused ja eksperditeadmised koostalitlusvõimega seotud
probleemide lahendamiseks.
Lisaks võib laienemine mõjutada komisjoni muud IT-poliitikat, näiteks CERT-EU tegevust,
kuna see võib kaasa tuua küberturvalisuse meetmete laiema kohaldamisala ja tõhustatud
koordineerimise, et tegeleda laiema hulga digitaalsete ohtude ja probleemidega laienenud
liikmeskonnas, mis hõlmab uusi organeid/asutusi.
Eelarveaspektid
Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2028–2034) kontekstis ja pidades silmas Euroopa
Konkurentsivõime Fondi määruse eelnõu – digitaalse juhtpositsiooni poliitikaharu –,
hõlmatakse haldusasutuste koostalitlusvõimega seotud tulevased meetmed kogu ELis.
Ettepaneku kohaselt võivad programmis osaleda laienemisprotsessis osalevad riigid ja
potentsiaalsed kandidaatriigid. Laienemisprotsessis osalevad riigid võivad saada kasu
meetmetest, mille eesmärk on arendada korduskasutatavaid koostalitlusvahendeid, mis oleksid
kergesti juurdepääsetavad ja mida ei oleks vaja oluliselt kohandada. Samal ajal võib
koostalitlusvõime poliitika tõhusaks rakendamiseks laienemisprotsessis osalevate riikide
osalemine kaasa tuua eelarvekohandusi.
7.6.2 Poliitikalüngad, rakendamisriskid ja reformisuunad
Tulevane laienemine võib märkimisväärselt mõjutada neid algatusi ning Koostalitleva Euroopa
määruse rakendamist ja piisavust. Uute liikmesriikide ühinemisel suureneb vajadus digitavade
ühtlustamise ja ühtlustamise järele.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta 186 määrus (EL) 2024/903, millega kehtestatakse
meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus (Koostalitleva Euroopa määrus).
144
Komisjon võiks kaaluda Koostalitleva Euroopa määrusest tulenevate ja sellega seotud algatuste
võimaliku edasiarendamise vajaduse hindamist, et võtta arvesse digimaastike ja -vajaduste
laiemat mitmekesisust. Edaspidi tugevdatakse jätkuvalt koostööd laienemisprotsessis osalevate
riikidega, osaledes vaatlejana Koostalitleva Euroopa nõukojas, pakkudes platvormi dialoogi
edendamiseks ja suuniste jagamiseks avaliku sektori võrkude ja infosüsteemide
koostalitlusvõime kohta.
7.7 Lihtsustamine ja rakendamine
ELi eeskirjade tõhus rakendamine on hästi toimiva liidu eeltingimus ning sõltub suurel määral
hästi varustatud ja kvalifitseeritud haldusasutustest. Euroopa Komisjon on täielikult
pühendunud ELi poliitika ja õigusaktide lihtsustamisele ja täiustamisele.187 Selle eesmärk on
muuta eeskirjad selgemaks ja kergemini mõistetavaks, kõrvaldada koormus ja tagada, et neid
saab tõhusa toetuse abil paremini rakendada. Lihtsustamine ja tõhus rakendamine on olulised
ka selleks, et muuta ettevõtlus Euroopas lihtsamaks ja kiiremaks, tugevdades seeläbi Euroopa
konkurentsivõimet. Uued lihtsustamis- ja rakendamispüüdlused mitte ainult ei aita kaasa ELi
poliitika tõhusamale toimimisele, vaid muudavad ka laienemisprotsessis osalevate riikide jaoks
ELi eeskirjade ülevõtmise ja tõhusa kohaldamise lihtsamaks, selgemaks ja kiiremaks.
Osana sellest uuest jõupingutusest on komisjoni eesmärk suurendada rakendamise toetamist
kahel viisil. Esiteks, et aidata liikmesriikidel ennetada rakendamisega seotud probleeme, töötab
komisjon välja rakendusstrateegiad, millest juhinduda õigusakti ülevõtmisel.188 Teiseks jätkab
komisjon ELi eeskirjade sujuva kohaldamise tagamiseks suurema toetuse pakkumist, et
parandada kogu ELis avaliku halduse suutlikkust parema õigusloome valdkonnas.
Professionaalse ja hästi toimiva avaliku halduse arendamine koos usaldusväärse avaliku sektori
finantsjuhtimisega on samuti üks ELi juurdepääsu põhialuseid.189
Rakendamist hõlbustavad konkreetsed vahendid, nagu tehnilise toe instrument, sealhulgas
tehniline abi ja teabevahetus (TAIEX), on aidanud liikmesriikidel kavandada ja rakendada
majanduskasvu soodustavaid ja vastupanuvõimet suurendavaid reforme ning lihtsustada oma
õigusakte. Samuti on välistegevuse rahastamise osana loodud TAIEX ja mestimine, et toetada
haldussuutlikkuse suurendamist ja stimuleerida reforme ühinemiseks valmistumiseks. Alates
nende loomisest 1996. aastal on nad varasemate laienemisvoorude hõlbustamisel olnud edukad.
See toetus, mis on seotud ELi prioriteetidega, nagu rohe- ja digipööre, on märkimisväärselt
aidanud suurendada liikmesriikides vajalikku haldussuutlikkust reformide kavandamiseks ja
rakendamiseks ning õigusloomeprotsessi parandamiseks. Lisaks on see võimaldanud tugevdada
koostööd ja tavade jagamist liikmesriikide vahel kiireloomuliste reformide rakendamisel.
Kooskõlas kiirendatud integratsiooniga on laienemisprotsessis osalevatele riikidele alates 2021.
aastast pakutud võimalust osaleda tehnilise toe instrumendi projektides vaatlejatena, mis annab
neile võimaluse suurendada oma osalemist vastastikuses teabevahetuses ja õppimises ning
jälgida liikmesriikide tööd ühiste probleemide ühisel lahendamisel. Samuti annab see neile
võimaluse paremini mõista, et reformid ja suutlikkuse suurendamine on pidev jõupingutus isegi
pärast ühinemist, et saavutada paremaid tulemusi ja saada ELi liikmesusest rohkem kasu.
Kuigi laienemisprotsessis osalevad riigid ei osale praegu rahastamisvahendis täielikult, saavad
nad TAIEXist toetust, et suurendada ühinemiseks valmistumisel vajalikku haldussuutlikkust ja
õiguslikku haldusalast ühtlustamist. Ühinemisel saaksid laienemisprotsessis osalevad riigid täit
kasu sellistest vahenditest nagu tehnilise toe instrument (või mis tahes võimalik sarnane
vahend). See oleks väga kasulik, arvestades, et nõrga haldussuutlikkuse probleem kõigis
187 COM(2025) 47.
188 COM(2025) 47.
189 COM(2023) 667.
145
laienemisprotsessis osalevates riikides on paljudes valdkondlike poliitikate läbivaatamistes hästi
kindlaks tehtud.
Samuti peaks välistegevuse tulevase rahastamise eesmärk olema jätkata haldussuutlikkuse
suurendamise toetamist ja stimuleerida reforme ühinemiseks valmistumiseks, et tagada ELi
õigustiku hea ja lihtne rakendamine. On oluline, et haldussuutlikkuse suurendamist ja
rakendamise toetamist enne ja pärast ühinemist hallataks sidusal, järjepideval ja häirimatul
viisil.