| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-01531-2 |
| Registreeritud | 20.11.2026 |
| Sünkroonitud | 21.11.2026 |
| Liik | Seaduse eelnõu |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-5 Vabariigi Valitsuse otsuste alusdokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EELNÕU
18.11.2026
Kosmosetegevuse seadus
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk
(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse:
1) kosmosetegevuse aluseid;
2) pädeva asutuse tegevuse aluseid;
3) nõudeid kosmoseobjekti käitajale ja omanikule;
4) kosmosetegevusloa menetlust;
5) kosmosetegevuse alustamist;
6) kosmoseobjekti registreerimist;
7) kosmoseobjekti omandi ja kosmosetegevuse üleandmist;
8) kosmosetegevuse lõpetamist;
9) riigi tagasinõudeõigust käitaja vastu;
10) kosmosetegevuse üle järelevalve tegemist ja vastutust käesoleva seaduse rikkumise eest.
(2) Käesoleva seaduse eesmärk on luua tingimused kosmosetegevuse ohutuks ja
keskkonnasäästlikuks korraldamiseks, toetada kosmosetegevusega seotud rahvusvaheliste
kohustuste täitmist ning soodustada kosmosesektori jätkusuutlikku arengut.
§ 2. Seaduse kohaldamisala
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti Vabariigi territooriumil toimuvale
kosmosetegevusele.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuvale
kosmosetegevusele, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) see toimub Eestis registreeritud vee- või õhusõiduki pardal;
2) seda teeb Eesti kodanik või Eestis asutatud juriidiline isik;
3) seda teeb isik, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse või
tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel.
(3) Käesolevat seadust kohaldatakse riigiasutuse kosmosetegevusele või kosmoseobjektile
niivõrd, kuivõrd muus seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(5) Käesolevas seaduses reguleeritud majandustegevusele kohaldatakse majandustegevuse
seadustiku üldosa seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(6) Käesoleva seaduse kohase kosmosetegevuse keskkonnasäästlikkuse tagamiseks
kohaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(7) Käesolevas seaduses reguleeritud kosmoseobjektile kohaldatakse toote nõuetele vastavuse
seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 3. Pädeva asutuse ülesanded
Kosmosetegevuse valdkonnas on pädev asutus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
(edaspidi ka pädev asutus), kes:
1) otsustab käesolevas seaduses sätestatud lubade andmisega seonduvat;
2) annab käesolevas seaduses sätestatud kooskõlastusi;
3) kontrollib kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti üleandmise ja lõpetamisega seonduvat;
4) teeb järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle;
5) korraldab Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutatud kosmoseobjektide kohta teabe
kogumist ja edastamist Välisministeeriumile;
6) täidab muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.
§ 4. Terminid
(1) Kosmosetegevus käesoleva seaduse tähenduses on kosmoseobjekti lennutamine Maa
orbiidile või sellest kaugemale, kosmoseobjekti käitamine kosmoses või Maa peal,
kosmoseobjekti juhtimine, kosmoseobjekti tegevuse lõpetamine ja Maale tagasitoomine,
eelnimetatuga seotud tegevused ning kosmoseprügi tekke vältimine ja vähendamine ning
kosmoseprügi kõrvaldamine Maa orbiidil või sellest kaugemal.
(2) Kosmoseobjekt käesoleva seaduse tähenduses on objekt, mis on lennutatud või mida
kavatsetakse lennutada Maa orbiidile või sellest kaugemale, ja sellise objekti füüsilised
alamsüsteemid või last.
(3) Käitaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes tegeleb kosmosetegevusega
kosmosetegevusloa alusel.
(4) Kosmoseobjekti omanik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele kuulub
kosmoseobjekt.
(5) Kosmoseprügi käesoleva seaduse tähenduses on Eestis registreeritud kosmoseobjekt, selle
osa või muu seade, mis jääb kosmosesse kosmosetegevuse tagajärjel, samuti Maale
kosmosetegevuse tagajärjel kontrollimatult naasev Eestis registreeritud kosmoseobjekt või selle
osa.
2. peatükk
Kosmosetegevuse põhimõtted
§ 5. Ohutuse põhimõte
(1) Kosmosetegevus ja kosmoseobjekt peavad olema ohutud. Kosmosetegevus või
kosmoseobjekt on ohutu, kui sellega ei kaasne oht inimesele, varale, keskkonnale, avalikule
korrale, riigikaitseobjektile ega riigi julgeolekule.
(2) Kosmosetegevuses rakendab käitaja vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks,
väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ning võimalike kahjude heastamiseks.
§ 6. Keskkonnasäästlikkuse põhimõte
Kosmosetegevuses välditakse kosmoseprügi teket ja ebasoodsaid keskkonnamõjusid maa- ja
veepinnal, atmosfääris, orbiidil, kosmoses ja taevakehadel.
3. peatükk
Käitajale ja kosmoseobjekti omanikule esitatavad nõuded
1. jagu
Käitaja
§ 7. Käitaja peamine tegevuskoht
(1) Käitaja peamine tegevuskoht peab olema Eestis.
(2) Käesolevas seaduses käsitatakse peamise tegevuskohana käitaja kosmosetegevuse ja
finantstegevuse peamist kohta.
§ 8. Käitaja pädevus
(1) Käitajal peab olema kosmosetegevuseks piisav pädevus, mis vastab kosmosetegevuse
laadile, ulatusele ja keerukusele ning kosmosetegevusega kaasneva riski suurusele.
(2) Käitaja pädevuse hindamisel arvestatakse kogumis füüsilisest isikust käitaja ning käesoleva
seaduse § 10 lõike 2 punktis 4 nimetatud isikute asjakohast haridust, kutse- või erialast
kvalifikatsiooni ja töökogemust (edaspidi kvalifikatsioon).
(3) Käitaja peab tagama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude täitmise kogu
kosmosetegevuse vältel.
§ 9. Sisekontrolli kohustus
(1) Käitaja rakendab sisekontrollisüsteemi, milleks on asjakohaste tehniliste,
organisatsiooniliste ja õiguslike meetmete kogum, et tagada kosmosetegevuses käesoleva
seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtete ja kosmosetegevust reguleerivate õigusaktide nõuete
järgimine.
(2) Käitaja sisekontrollisüsteemi andmed dokumenteeritakse või need peavad olema muul viisil
tõendatavad.
(3) Käitaja sisekontrollisüsteemi andmeid säilitatakse kümme aastat pärast kosmosetegevuse
lõpetamist.
§ 10. Käitaja sise-eeskirjad
(1) Käitaja kehtestab korrad, süsteemid ja meetmed (edaspidi koos sise-eeskirjad), mis tagavad
kosmosetegevust reguleerivate õigusaktide ja kosmosetegevusloa tingimuste täitmise, ning
rakendab ja säilitab neid.
(2) Sise-eeskirjades määratakse kindlaks:
1) käitaja organisatsiooniline ülesehitus ja sisemine juhtimiskord ning arusaadav ja järjepidev
vastutuse jaotus;
2) kosmosetegevusega ja kosmoseobjektiga seotud riskide tuvastamise, juhtimise,
kontrollimise ja nendest teavitamise süsteem;
3) kosmosetegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud teavitamiskohustuse täitmise kord;
4) kosmosetegevuse juhtimise, ohutuse, küberturvalisuse või kosmoseobjekti käitamise
seisukohalt võtmeülesandeid täitvad isikud, nende töö- või ametiülesanded, vastutus- ja
alluvussuhted ning andmed nende kvalifikatsiooni kohta.
(3) Füüsilisest isikust käitaja määrab sise-eeskirjades kindlaks käesoleva paragrahvi lõike 2
punktides 2 ja 3 nimetatu ning kajastab neis lõike 2 punktis 4 nimetatud andmeid.
(4) Sise-eeskirjad peavad olema kosmosetegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvestades
piisavad, proportsionaalsed ja üheselt mõistetavad.
(5) Sise-eeskirju säilitatakse kümme aastat pärast kosmosetegevuse lõpetamist.
(6) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega sise-eeskirjadele täpsemad
nõuded.
§ 11. Teavitamiskohustus
(1) Käitaja teavitab pädevat asutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viivitamata,
aga hiljemalt 24 tundi pärast seda, kui ta on teada saanud või pidi teada saama, et aset on
leidnud:
1) õnnetus või muu intsident, mis tuleneb kosmosetegevusest või selleks ettevalmistavast
toimingust ja millel on oluline mõju käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtete
järgimisele;
2) kosmosetegevusloaga lubatud kosmosetegevusele või registreeritud kosmoseobjektile
mitteomane orbiidimuutus või -muudatus.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavitamiskohustus täidetakse hiljem kui 24
tundi pärast seda, kui lõikes 1 nimetatud sündmustest teada saadi või nendest oleks pidanud
teada saama, esitatakse teates põhjendus tähtaja järgimata jätmise kohta.
(3) Juriidilisest isikust käitaja teavitab pädevat asutust:
1) juhtorgani liikme vahetusest 30 kalendripäeva jooksul pärast juriidilise isiku pädeva organi
otsuse vastuvõtmist, esitades juhtorgani uue liikme kohta käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis
1 nimetatud andmed ja välisriigi isiku puhul § 12 lõikes 6 nimetatud dokumendi;
2) väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses olulise osaluse võõrandamisest kosmoseobjekti
käitaja äriühingus 30 kalendripäeva jooksul pärast osaluse võõrandamist, esitades käesoleva
seaduse § 16 lõike 1 punktis 2 sätestatud andmed ja dokumendid ning välisriigi isiku puhul §
12 lõikes 6 nimetatud dokumendi;
3) mittetulundusühingust käitaja uuest liikmest 30 kalendripäeva jooksul pärast
mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmist, esitades käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 nimetatud
andmed ja dokumendid ning välisriigi isiku puhul § 12 lõikes 6 nimetatud dokumendi;
4) sihtasutusest käitaja uuest soodustatud isikust 30 kalendripäeva jooksul pärast sihtasutuse
soodustatud isiku määramist, esitades käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud andmed ja
dokumendid ning välisriigi isiku puhul § 12 lõikes 6 nimetatud dokumendi.
(4) Kosmoseobjekti juriidilisest isikust omanik teavitab pädevat asutust:
1) juhtorgani liikme vahetusest 30 kalendripäeva jooksul pärast juriidilise isiku pädeva organi
otsuse vastuvõtmist, esitades juhtorgani uue liikme kohta käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis
1 nimetatud andmed ja välisriigi isiku puhul § 12 lõikes 6 nimetatud dokumendi;
2) väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses olulise osaluse võõrandamisest kosmoseobjekti
omaniku äriühingus 30 kalendripäeva jooksul pärast osaluse võõrandamist, esitades käesoleva
seaduse § 16 lõike 1 punktis 2 sätestatud andmed ja dokumendid ning välisriigi isiku puhul §
12 lõikes 6 nimetatud dokumendi;
3) kosmoseobjekti mittetulundusühingust omaniku uuest liikmest 30 kalendripäeva jooksul
pärast mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmist, esitades käesoleva seaduse § 16 lõikes 2
nimetatud andmed ja dokumendid ning välisriigi isiku puhul § 12 lõikes 6 nimetatud
dokumendi;
4) kosmoseobjekti sihtasutusest omaniku uuest soodustatud isikust 30 kalendripäeva jooksul
pärast sihtasutuse soodustatud isiku määramist, esitades käesoleva seaduse § 16 lõikes 3
nimetatud andmed ja dokumendid ning välisriigi isiku puhul § 12 lõikes 6 nimetatud
dokumendi.
(5) Käitaja teavitab pädevat asutust käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 8 nimetatud
vastutava isiku või tema kontaktandmete muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt kümme
tööpäeva pärast muudatuse toimumist, ning esitab uue vastutava isiku kohta § 15 lõike 1 punktis
8 nimetatud andmed.
2. jagu
Usaldusväärsusnõue
§ 12. Usaldusväärsus
(1) Käitaja ja kosmoseobjekti omanik peavad olema usaldusväärsed.
(2) Käitaja usaldusväärsuse hindamisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
asjaolusid. Juriidilisest isikust käitaja usaldusväärsuse hindamisel arvestatakse käesoleva
paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolude esinemist käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 1
nimetatud juhtorgani liikmete, punktis 2 nimetatud osanike või aktsionäride, lõikes 2 nimetatud
liikmete ja lõikes 3 nimetatud soodustatud isikute puhul.
(3) Kosmoseobjekti omaniku usaldusväärsuse hindamisel arvestatakse käesoleva paragrahvi
lõikes 4 nimetatud asjaolusid. Juriidilisest isikust kosmoseobjekti omaniku usaldusväärsuse
hindamisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolude esinemist käesoleva
seaduse § 17 lõike 1 punktis 4 nimetatud juhtorgani liikmete, punktis 5 nimetatud osanike või
aktsionäride, punktis 6 nimetatud liikmete ja punktis 7 nimetatud soodustatud isikute puhul.
(4) Isik ei ole usaldusväärne, kui:
1) isikut on karistatud esimese astme kuriteo või välisriigis toime pandud süüteo eest, mis
vastab tunnustelt karistusseadustikus sätestatud esimese astme kuriteole, asjaomased
karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist või välisriigi õiguse
kohaselt vastavast registrist kustutatud ning kuriteo laadi ja toimepanemisest möödunud aega
arvesse võttes on põhjendatud alus arvata, et isik ei täida käesolevas seaduses sätestatud
nõudeid;
2) isikut on karistatud karistusseadustiku 13., 17., 19. või 21. peatükis sätestatud kuriteo eest,
mille eest füüsilisele isikule ette nähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt viis aastat, või
välisriigis toime pandud süüteo eest, mis vastab tunnustelt käesolevas punktis nimetatud
kuriteole, asjaomased karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist
või välisriigi õiguse kohaselt vastavast registrist kustutatud ning süüteo laadi ja
toimepanemisest möödunud aega arvesse võttes on põhjendatud alus arvata, et isik ei täida
käesolevas seaduses sätestatud nõudeid; 3) isikut on karistatud karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud kuriteo või välisriigis toime
pandud süüteo eest, mis vastab tunnustelt karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud kuriteole,
ning kuriteo laadi ja toimepanemisest möödunud aega arvesse võttes on põhjendatud alus
arvata, et isik ei täida käesolevas seaduses sätestatud nõudeid;
4) kohus on isiku suhtes kohaldanud tegutsemiskeeldu või ettevõtluskeeldu karistusseadustiku
§-de 49 või 491 alusel, isiku suhtes on kohaldatud seaduses või kohtulahendis ettenähtud
ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või isiku suhtes on võrdväärset
keeldu rakendatud tema päritoluriigi õiguse kohaselt või teda on karistatud sellise keelu
rikkumise eest ja asjaomased karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt
karistusregistrist või isiku päritoluriigi õiguse kohaselt tema päritoluriigi vastavast registrist
kustutatud;
5) isiku suhtes on kohaldatud Vabariigi Valitsuse sanktsiooni või rahvusvahelist sanktsiooni;
6) on põhjendatud alus arvata, et isik võib olla ohuks Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi,
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi või Euroopa Kosmoseagentuuri
liikmesriigi julgeolekule.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud asjaolusid arvestatakse käitaja, kosmoseobjekti
omaniku ning käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 2 ja 3 ning § 17
lõike 1 punktides 4–7 nimetatud isikute usaldusväärsuse hindamise puhul.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–4 nimetatud asjaolude kontrollimiseks
vajalikud andmed ei ole Eesti riigi andmekogust kättesaadavad, esitatakse nende asjaolude
kontrollimiseks füüsilise isiku kodakondsus- ja elukohariigi või juriidilise isiku asukohariigi
karistusregistri või muu vastava registri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud
samaväärne dokument. Pädev asutus võib põhjendatud juhul nõuda samaväärset dokumenti ka
muust riigist, kui talle teadaolevate asjaolude põhjal võib selles riigis olla isiku kohta käesoleva
paragrahvi lõike 4 punktides 1–4 nimetatud andmeid.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud dokumendi väljastamisest ei või olla möödunud
üle kolme kuu ning dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava
tunnistusega, kui välisleping ei sätesta teisiti.
(8) Kui välisriik käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud dokumenti ei väljasta, võib pädev
asutus lubada asjaolu tõendada muu usaldusväärse tõendiga.
(9) Kui käitaja on riigiasutus, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1–8.
4. peatükk
Tegevusluba kosmosetegevuseks
1. jagu
Kosmosetegevusloa taotlemine
§ 13. Kosmosetegevusluba
(1) Kosmosetegevust võib teha ainult kehtiva kosmosetegevusloa alusel.
(2) Kosmosetegevusluba on tähtajatu, välja arvatud käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punktides
1 ja 2 sätestatud juhul, ja seda ei saa teisele isikule üle anda.
§ 14. Kosmosetegevusloa taotlus
(1) Kosmosetegevusloa saamiseks esitatakse pädevale asutusele kirjalik taotlus, milles on
märgitud:
1) majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 7 ning lõikes 5
sätestatud andmed;
2) kavandatava kosmosetegevuse eesmärk, iseloom ja kirjeldus.
(2) Enne kosmosetegevusloa taotluse esitamist, samuti enne käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud
erandi alusel kosmosetegevusloa taotluse esitamist tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses
sätestatud määras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet ei kohaldata, kui kosmosetegevusluba
taotleb riigiasutus.
§ 15. Taotlusele lisatavad andmed ja dokumendid
(1) Kosmosetegevusloa taotlusele lisatakse:
1) füüsilisest isikust taotleja ja käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 4 nimetatud isikute nimi,
isikukood ja selle andnud riigi nimi või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, iga isiku
ülesanded kosmosetegevuses ning andmed kvalifikatsiooni kohta ja seda tõendavad
dokumendid;
2) käesoleva seaduse § 12 lõikes 6 nimetatud dokument, kui taotleja on välisriigi isik;
3) käesoleva seaduse § 10 kohased käitaja sise-eeskirjad;
4) kosmosetegevuse riskihalduse protsessi kirjeldus, milles kirjeldatakse kosmosetegevusest
lähtuvaid riske, nende võimalikke tagajärgi ja riskide vähendamise meetmeid;
5) teave kosmosetegevusega eeldatavasti kaasneva keskkonnamõju kohta ja tegevuskava, mis
selgitab meetmeid, millega välditakse kosmoseprügi teket ning ebasoodsaid keskkonnamõjusid
maapinnal, atmosfääris ja kosmoses;
6) kehtiv vastutuskindlustusleping käesoleva seaduse § 51 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuete
kohaselt;
7) taotleja kirjalik kinnitus, kui kavandatavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt
kuulub taotlejale;
8) kosmoseobjekti valmistamise eest vastutavate isikute nimi ja registrikood või ees- ja
perekonnanimi, isikukood ja selle andnud riigi nimi või isikukoodi puudumise korral sünniaeg
ning iga isiku kontaktandmed;
9) käesoleva seaduse § 45 lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele vastav kosmosetegevuse lõpetamise
kava.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 nimetatud
kosmosetegevusloa taotleja esitatud andmed ja dokumendid peavad olema täielikud ja
asjakohased ning vastama taotletud kosmosetegevuse laadile, ulatusele, keerukusele ja
kaasneva riski suurusele. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatut hinnatakse ainult selle
kosmosetegevuse jaoks, milleks kosmosetegevusluba taotletakse.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded käesolevas
paragrahvis ja käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 nimetatud pädevale asutusele esitatavate
andmete ja dokumentide kohta.
§ 16. Juriidilisest isikust taotleja esitatavad andmed ja dokumendid
(1) Juriidilisest isikust taotleja esitab koos kosmosetegevusloa taotlusega lisaks käesoleva
seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele järgmised andmed:
1) juhtorgani kõigi liikmete ees- ja perekonnanimi, isikukood ja selle andnud riik või isikukoodi
puudumise korral sünniaeg, kui neid andmeid ei ole võimalik äriregistrist kontrollida;
2) äriühingust taotleja puhul väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses taotlejas olulist osalust
omava osaniku või aktsionäri nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi, isikukood ja selle
andnud riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, kui neid andmeid ei ole võimalik
äriregistrist kontrollida.
(2) Mittetulundusühingust taotleja esitab lisaks käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 ja käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatule iga mittetulundusühingu liikme nime ja registrikoodi
või ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja selle andnud riigi nime või isikukoodi puudumise
korral sünniaja ning asukoha- või elukohariigi nime.
(3) Sihtasutusest taotleja esitab lisaks käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi
lõike 1 punktis 1 nimetatule iga sihtasutuste seaduse §-s 9 nimetatud soodustatud isiku nime ja
registrikoodi või ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja selle andnud riigi nime või isikukoodi
puudumise korral sünniaja ning asukoha- või elukohariigi nime.
(4) Kui mõni käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 2 ja 3 nimetatud
isikutest on välisriigi isik, lisatakse kosmosetegevusloa taotlusele tema kohta käesoleva seaduse
§ 12 lõikes 6 nimetatud dokument § 12 lõike 4 punktides 1–4 nimetatud asjaolude
kontrollimiseks.
§ 17. Kosmoseobjekti omaniku kohta taotluses esitatavad andmed ja taotlusele lisatavad
dokumendid
(1) Kui kavandatavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei kuulu taotlejale,
märgitakse kosmosetegevusloa taotluses:
1) iga kosmoseobjekti omaniku nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi ja isikukood
ning selle andnud riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja asukoha- või elukohariik;
2) iga kosmoseobjekti omaniku telefoninumber, e-posti aadress ja postiaadress;
3) õiguslik alus, mille põhjal taotleja kosmoseobjekti valdab ja kasutab või vallata ja kasutada
kavatseb (edaspidi koos valdab ja kasutab);
4) juriidilisest isikust kosmoseobjekti omaniku puhul juhtorgani kõigi liikmete kohta käesoleva
seaduse § 16 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;
5) äriühingust kosmoseobjekti omaniku puhul nende osanike või aktsionäride kohta, kellel on
juriidilisest isikust kosmoseobjekti omaniku äriühingus oluline osalus väärtpaberituru seaduse
§ 9 tähenduses, käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed;
6) mittetulundusühingust kosmoseobjekti omaniku puhul mittetulundusühingu kõigi liikmete
kohta käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 nimetatud andmed;
7) sihtasutusest kosmoseobjekti omaniku puhul sihtasutuse kõigi soodustatud isikute kohta
käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud andmed.
(2) Kui kavandatavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei kuulu taotlejale,
lisatakse kosmosetegevusloa taotlusele kosmoseobjekti omaniku kirjalik nõusolek kasutada
kosmoseobjekti kavandatavaks kosmosetegevuseks.
(3) Kui mõni käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4–7 nimetatud isikutest on välisriigi
isik, lisatakse kosmosetegevusloa taotlusele tema kohta käesoleva seaduse § 12 lõikes 6
nimetatud dokument § 12 lõike 4 punktides 1–4 nimetatud asjaolude kontrollimiseks.
§ 18. Kosmosetegevusloa taotluse menetlemine
(1) Pädev asutus hindab kosmosetegevusloa taotlust ning sellele lisatud andmete ja
dokumentide täielikkust ja asjakohasust ning taotleja ja kosmoseobjekti omaniku vastavust
käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Usaldusväärsuse hindamisel selgitab pädev asutus välja käesoleva seaduse § 12 lõikes 5
nimetatud isikud ja teeb kindlaks nende seose taotleja, käitaja või kosmoseobjekti omanikuga
ning kontrollib § 12 lõikes 4 nimetatud asjaolusid. Lõike 4 punktis 6 nimetatud asjaolu
hindamiseks küsib pädev asutus Kaitsepolitseiametilt arvamust käesoleva paragrahvi lõikes 5
sätestatud korras.
(3) Usaldusväärsuse hindamiseks on pädeval asutusel õigus saada järgmist teavet:
1) rahvastikuregistrist isiku nimi, isikukood, sünniaeg, kodakondsus ja elukohariik;
2) karistusregistrist käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 1-3 nimetatud süütegusid,
karistusi ja karistusandmete kehtivust käsitlevad andmed;
3) karistusregistrist, äriregistrist, kohtult, kutse- või ametialast tegevust kajastava andmekogu
vastutavalt töötlejalt ja muult pädevalt asutuselt käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktis 4
nimetatud keelu liiki, alust ja kehtivust käsitlevad andmed;
4) rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kasutatavatest andmeallikatest ning
rahvusvahelist sanktsiooni kohaldavalt või rakendavalt asutuselt käesoleva seaduse § 12 lõike
4 punktis 5 nimetatud sanktsiooni kohaldamist, liiki, alust ja kehtivust käsitlevad andmed;
5) taotlejalt, käitajalt, kosmoseobjekti omanikult ja kontrollitavalt isikult vajalikud selgitused
ja dokumendid, sealhulgas käesoleva seaduse § 12 lõikes 6 nimetatud dokumendid, olles
määranud nende esitamiseks mõistliku tähtaja;
6) äriregistrist ja muust asjakohasest registrist käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 nimetatud
andmed isiku seose kohta taotleja, käitaja või kosmoseobjekti omanikuga.
(4) Pädev asutus esitab kosmosetegevusloa taotluse vajaduse korral arvamuse andmiseks
asutusele, kelle pädevus on õigusakti kohaselt seotud kosmosetegevusloa taotluse esemega või
usaldusväärsusnõude hindamisega.
(5) Pädev asutus küsib Kaitsepolitseiametilt põhjendatud arvamust käesoleva seaduse § 12 lõike
4 punktis 6 ja § 20 lõike 1 punktis 6 nimetatud julgeolekuohu kohta ning edastab
Kaitsepolitseiametile arvamuse andmiseks vajalikud andmed ja dokumendid.
Kaitsepolitseiamet võib oma pädevuse piires küsida täiendavaid andmeid, dokumente ja
selgitusi üksnes hinnatava julgeolekuohuga seotud asjaolude väljaselgitamiseks vajalikus
ulatuses ning määrata nende esitamiseks mõistliku tähtaja. Arvamust ei pea küsima, kui pädev
asutus on tuvastanud muu aluse, mille tõttu tuleb kosmosetegevusloa andmisest keelduda.
(6) Kaitsepolitseiamet edastab arvamuse pädevale asutusele 15 tööpäeva jooksul käesoleva
paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest arvates. Arvamuse andmise
keerukuse tõttu võib Kaitsepolitseiamet pikendada tähtaega kuni 45 tööpäevani andmete ja
dokumentide saamisest arvates, teatades pädevale asutusele tähtaja pikendamisest, selle
põhjusest ja uuest tähtpäevast enne esialgse tähtaja möödumist.
(7) Pädev asutus otsustab kosmosetegevusloa andmise käesoleva seaduse §-des 20–23 sätestatu
kohaselt. Kui Kaitsepolitseiameti põhjendatud arvamuse kohaselt esineb käesoleva seaduse §
12 lõike 4 punktis 6 nimetatud asjaolu või arvamuses tuuakse välja kosmosetegevusega seotud
julgeolekuohule viitavad asjaolud, lähtub pädev asutus usaldusväärsuse ja julgeolekuohu
hindamisel sellest arvamusest.
(8) Käesolevas paragrahvis sätestatud usaldusväärsuse hindamise ja Kaitsepolitseiameti
arvamuse küsimise korda ning §-s 19 sätestatud erireegleid kohaldatakse vastavalt ka
kosmoseobjekti registreerimise, kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise ning
kosmosetegevusloa muutmise menetluses ja riikliku või haldusjärelevalve käigus.
Kaitsepolitseiametilt küsitakse neis menetlustes ja järelevalve käigus arvamust, kui on vaja
hinnata käesolevas seaduses sätestatud julgeolekuohtu. Kui asjakohane arvamus on varem
antud, küsitakse uut arvamust juhul, kui isiku seosed, kosmosetegevus või muud julgeolekuohu
hindamisel olulised asjaolud on muutunud või on ilmnenud uut teavet, mille tõttu varasem
arvamus ei ole enam piisav. Välisriigi käitajale kosmosetegevuse üleandmise korral küsitakse
arvamust § 42 lõike 3 punktis 4 nimetatud julgeolekuohu kohta.
§ 19. Andmete töötlemine usaldusväärsuse ja julgeolekuohu hindamisel
(1) Usaldusväärsuse hindamisel võib pädev asutus töödelda järgmisi isikuandmeid:
1) isiku nimi, isikukood, sünniaeg, kodakondsus ning elu- või asukohariik;
2) käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 1-3 nimetatud süütegusid, karistusi ning
karistusandmete kehtivust käsitlevad andmed;
3) käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktis 4 nimetatud keelu liiki, alust ja kehtivust käsitlevad
andmed;
4) käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktis 5 nimetatud sanktsiooni kohaldamist, liiki, alust ja
kehtivust käsitlevad andmed;
5) Kaitsepolitseiameti arvamuses sisalduvad usaldusväärsuse hindamiseks vajalikud andmed;
6) käesoleva seaduse § 12 lõikes 6 nimetatud välisriigi tõendis või dokumendis sisalduvad
andmed;
7) käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 nimetatud andmed isiku seose kohta taotleja, käitaja või
kosmoseobjekti omanikuga;
8) usaldusväärsuse hindamiseks küsitud selgitustes ja lisadokumentides sisalduvad andmed
käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 nimetatud asjaolude kohta.
(2) Usaldusväärsuse ja julgeolekuohu hindamiseks saadud isikuandmeid võib pädev asutus
töödelda üksnes nende eesmärkide saavutamiseks vajalikus ulatuses. Julgeolekuohu
hindamiseks võib pädev asutus töödelda ka selleks vajalikke taotlusmaterjalides,
Kaitsepolitseiameti arvamuses ning lisaandmetes ja -dokumentides ning selgitustes sisalduvaid
isikuandmeid.
(3) Kaitsepolitseiamet võib arvamuse andmiseks töödelda käesoleva seaduse § 18 alusel saadud
andmeid ning muul seaduslikul alusel tema käsutuses olevat teavet üksnes hinnatava
julgeolekuohuga seotud asjaolude väljaselgitamiseks vajalikus ulatuses. Kui Kaitsepolitseiamet
töötleb isikuandmeid, kohaldatakse sellele julgeolekuasutuste seaduses sätestatut, arvestades
käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(4) Kaitsepolitseiamet edastab pädevale asutusele arvamuse põhjendused, arvestades seadusest
tulenevaid juurdepääsupiiranguid. Arvamuse aluseks olevaid lähteandmeid pädevale asutusele
ei edastata, kui seadusest ei tulene teisiti.
(5) Pädev asutus kannab käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud kosmosetegevuse andmestikku
usaldusväärsuse hindamise kuupäeva, kontrollitud asjaolud, kasutatud andmeallikad ja
hindamise tulemuse. Kosmosetegevuse andmestikku ei kanta karistusregistrist saadud
päringuvastust ega Kaitsepolitseiameti arvamuse aluseks olevaid lähteandmeid.
(6) Usaldusväärsuse hindamise tulemust säilitatakse asjaomase kosmosetegevusloa kehtivuse
ajal ja viis aastat loa kehtivuse lõppemisest arvates. Kui menetlus lõpeb kosmosetegevusluba
andmata või usaldusväärsuse hindamine ei ole seotud Eesti kosmosetegevusloaga, säilitatakse
hindamise tulemust viis aastat menetluse lõppemisest arvates.
(7) Kaitsepolitseiamet säilitab arvamuse andmisel kogutud isikuandmeid kümme aastat
arvamuse andmisest arvates. Kui menetlus lõpeb enne arvamuse andmist, säilitatakse selle
menetluse raames kogutud isikuandmeid kümme aastat pädevalt asutuselt menetluse lõppemise
teate saamisest arvates.
(8) Kontrollitavat isikut teavitatakse tema isikuandmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja
selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud korras. Isikule
tehakse teatavaks ebasoodsa otsuse aluseks olevad asjaolud käesoleva paragrahvi lõikes 4
sätestatud piiranguid arvestades.
(9) Pädev asutus teavitab Kaitsepolitseiametit viivitamata menetluse lõppemisest enne
arvamuse andmist ja kontrollitava isiku väljaarvamisest käesoleva seaduse § 12 lõikes 5
nimetatud isikute hulgast.
§ 20. Kosmosetegevusloa kontrolliese
(1) Kosmosetegevusluba antakse, kui:
1) taotleja vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
2) on tuvastatud kosmoseobjekti omanik ja õiguslik alus, mille põhjal taotleja kosmoseobjekti
valdab ja kasutab, juhul kui kavandatavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei
kuulu taotlejale;
3) kosmoseobjekti omanik on andnud kirjaliku nõusoleku kasutada kosmoseobjekti
kavandatavaks kosmosetegevuseks, juhul kui kosmoseobjekt ei kuulu taotlejale;
4) kosmoseobjekti omanik on käesoleva seaduse § 12 kohaselt usaldusväärne;
5) kosmosetegevus on selleks kavandatud kosmoseobjekti ning kosmoseobjektist lähtuvat ohtu
ja riski arvestades võimalik ja ohutu, on arvestatud keskkonnale kaasnevaid mõjusid ning nende
mõjude vähendamiseks on rakendatud piisavaid abinõusid;
6) kosmosetegevusloa andmisega ei kaasne oht inimesele, varale, keskkonnale, avalikule
korrale, riigikaitseobjektile ega Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-Atlandi Lepingu
Organisatsiooni liikmesriigi või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriigi julgeolekule;
7) taotleja sise-eeskirjad vastavad käesoleva seaduse § 10 lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele;
8) taotlejal on käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 4 sätestatud nõuetele vastav
kosmosetegevuse riskihalduse protsessi kirjeldus;
9) taotlejal on käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 5 sätestatud nõuetele vastav ebasoodsate
keskkonnamõjude vältimist käsitlev tegevuskava;
10) taotlejal on käesoleva seaduse § 51 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tingimustele vastav
vastutuskindlustusleping;
11) taotlejal on käesoleva seaduse § 45 lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele vastav
kosmosetegevuse lõpetamise kava;
12) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 8 nimetatud kosmoseobjekti valmistamisega seotud
vastutavad isikud on määratud ja tuvastatud.
(2) Taotlejale antakse kosmosetegevusluba käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud erandi alusel,
kui kosmosetegevusloa andmine vastab §-des 24 ja 25 sätestatud tingimustele ning § 15 lõike
1 ning §-de 16 ja 17 kohaselt ettenähtud andmete, teabe ja dokumentide esitamata jätmine või
esitamine väiksemas mahus on kooskõlas § 25 alusel antud vabastustega.
2. jagu Kosmosetegevusloa andmine
§ 21. Kosmosetegevusloa andmine
(1) Pädev asutus otsustab kosmosetegevusloa andmise või andmisest keeldumise 90 tööpäeva
jooksul taotluse esitamisest arvates. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta
kosmosetegevusluba tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(2) Kosmosetegevusloas esitatakse:
1) käitaja nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) käitaja aadress Eestis;
3) lubatav kosmosetegevus;
4) kosmosetegevusloa number;
5) käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud erandi kohaldamise korral erandi alus;
6) käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud erandi kohaldamise korral
kosmosetegevusloa kehtivusaeg.
(3) Kui kosmosetegevusluba taotleb riigiasutus, võib jätta loale märkimata või osaliselt
märkimata käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud teabe, kui teave on riigisaladuse
ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt riigisaladus või salastatud välisteave.
§ 22. Kosmosetegevusloa kõrvaltingimused
Käesoleva seaduse §-des 5 ja 6 sätestatud põhimõtete tagamiseks võib kosmosetegevusloale
lisada järgmisi kõrvaltingimusi:
1) kosmosetegevuses lubatud kosmoseobjekti tüüp;
2) kosmosetegevuses lubatud kosmoseobjekti parameetrid;
3) lisanõuded kosmosetegevusele või selle lõpetamisel rakendatavatele meetmetele;
4) lisanõuded käitaja pädevusele.
§ 23. Kosmosetegevusloa andmisest keeldumine
Pädev asutus keeldub kosmosetegevusloa andmisest majandustegevuse seadustiku üldosa
seaduses sätestatud juhtudel, samuti juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) kosmosetegevusloa taotleja, selle juhtorgani liige, selles osalust omav isik, taotleja liige või
soodustatud isik ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
2) esitatud teave ja dokumendid ei võimalda tuvastada kosmoseobjekti omanikku või
õiguslikku alust, mille põhjal taotleja kosmoseobjekti kavandatavaks kosmosetegevuseks
valdab ja kasutab või puudub käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud kosmoseobjekti
omaniku nõusolek;
3) kosmoseobjekti omanik, selle juhtorgani liige, selles osalust omav isik, liige või soodustatud
isik ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
4) on põhjendatud alus kahtlustada, et seoses kosmosetegevusega või kosmoseobjektiga võib
toimuda, toimub või on toimunud käesolevas seaduses sätestatud põhimõtete ja nõuete
rikkumine;
5) käitaja sise-eeskirjad ei ole taotleja kosmosetegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvestades
piisavad, proportsionaalsed või üheselt mõistetavad või on vastuolus kehtiva õigusega;
6) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 8 nimetatud vastutavad isikud ei ole tuvastatud;
7) Kaitsepolitseiameti käesoleva seaduse § 18 lõike 5 alusel antud põhjendatud arvamuse
kohaselt esineb käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktis 6 nimetatud asjaolu või võib
kosmosetegevusloa andmisega kaasneda oht Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-
Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriigi
julgeolekule.
3. jagu
Kosmosetegevusluba erandi alusel
§ 24. Erandi andmise alused
(1) Pädev asutus võib erandina vabastada kosmosetegevusloa taotleja tema kirjalikul taotlusel
osa käesolevas seaduses sätestatud nõuete järgimisest tingimusel, et taotleja järgib kõiki
käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtteid (edaspidi erand) ja on täidetud vähemalt
üks järgmistest tingimustest:
1) kosmosetegevust tehakse Maa orbiidil selliselt, et kosmoseobjekti kasutuselevõtu apogee on
madalamal kui 350 kilomeetrit, teiste kosmoseobjektidega kokkupõrke tõenäosus on väiksem
kui üks tuhandest ja kosmosetegevus lõpetatakse viie aasta jooksul alates kosmoseobjekti
kasutuselevõtmise kuupäevast kosmoseobjekti atmosfääris põlemise tulemusena;
2) kosmosetegevust tehakse teadus- ja arendustegevuse eesmärgil Maa orbiidil selliselt, et
kosmoseobjekti teiste kosmoseobjektidega kokkupõrke tõenäosus on väiksem kui üks tuhandest
ja kosmosetegevus lõpetatakse viie aasta jooksul alates kosmoseobjekti kasutuselevõtmise
kuupäevast;
3) kosmosetegevust tehakse teadus- ja arendustegevuse eesmärgil teisel taevakehal selliselt, et
kosmoseobjekt võetakse kasutusele ja seda kasutatakse teise taevakeha pinnal.
(2) Käesolevas seaduses mõistetakse kosmoseobjekti kasutuselevõtmisena kosmoseobjekti
kanderaketist või kosmoses muust kandevahendist eraldumist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud erandi alusel tegutsev käitaja on
kohustatud lõpetama nimetatud alusel lubatud kosmosetegevuse käesoleva seaduse nõuete
kohaselt ühe aasta jooksul, kui kosmoseobjekti kasutuselevõtmist ei toimu kolme aasta jooksul
arvates kosmoseobjekti lennutamisest Maa orbiidile või sellest kaugemale.
§ 25. Vabastused erandi kohaldamise korral
(1) Pädev asutus võib erandi kohaldamise korral vabastada kosmosetegevusloa taotleja:
1) käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punktis 3 sätestatud dokumendi esitamise kohustusest;
2) käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustuse
täitmisest või kehtestada vastutuskindlustuslepingule eritingimusi eelkõige kindlustusjuhtumi
või hüvitise summa kohta;
3) käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 või §-des 16 ja 17 sätestatud dokumentide ja andmete
esitamise kohustusest või määrata nimetatud dokumentide ja andmete esitamise väiksemas
mahus.
(2) Pädev asutus võib vabastada taotleja käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 või §-des 16 ja 17
sätestatud dokumentide, andmete ja teabe esitamisest või määrata nimetatud dokumentide,
andmete ja teabe esitamise väiksemas mahus, kui:
1) dokumentide, andmete ja teabe esitamine on ebamõistlikult koormav, arvestades
kosmosetegevuse laadi, ulatust, keerukust ja kaasnevaid riske;
2) dokumendid, andmed ja teave ei ole järelevalve seisukohast olulised ning taotleja on
suuteline need esitama pädeva asutuse nõudmisel.
(3) Erandiga kosmosetegevusloa saanud käitajale ja selle alusel lubatud kosmosetegevusele
kehtivad käesolevas seaduses sätestatud nõuded, millest pädev asutus ei ole käesoleva
paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud vabastust andnud.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud vabastus ei või takistada usaldusväärsuse ega
julgeolekuohu hindamist. Taotleja esitab ka erandi kohaldamise korral selleks vajalikud
andmed ja dokumendid pädeva asutuse või käesoleva seaduse § 18 lõike 5 alusel
Kaitsepolitseiameti nõudmisel.
§ 26. Erandi kohaldamise taotlemine
(1) Erandi kohaldamiseks esitab taotleja pädevale asutusele käesoleva seaduse § 14 lõikes 1
nimetatud kosmosetegevusloa taotluse, millele lisatakse:
1) teadus- ja arendustegevuse eesmärkidele vastava kavandatava kosmosetegevuse kirjeldus;
2) kosmoseobjekti ohutust tõendavad dokumendid ja kosmoseobjektiga seotud muu
dokumentatsioon, mis võimaldab hinnata kosmoseobjekti vastavust käesoleva seaduse
nõuetele;
3) selgitus selle kohta, millisel käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 sätestatud alusel
kosmosetegevusluba taotletakse;
4) pädeva organisatsiooni väljastatud dokument, mis sisaldab lisaks majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud andmetele ka andmeid käesoleva seaduse
§ 24 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kosmoseobjekti kasutuselevõtu asukoha ja teiste
kosmoseobjektidega kokkupõrke tõenäosuse tõendamiseks, kui kosmosetegevusluba
taotletakse käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel;
5) käesoleva seaduse § 45 lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele vastav kosmosetegevuse lõpetamise
kava.
(2) Taotledes kosmosetegevusluba käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel,
peab pädevale asutusele esitatav kosmosetegevuse lõpetamise kava lisaks § 45 lõigetes 2 ja 3
sätestatule selgitama, kuidas tagatakse kosmosetegevuse lõpetamine § 24 lõike 1 punktis 1
nimetatud tähtaja jooksul ja kosmoseobjekti atmosfääris põlemine.
(3) Taotledes kosmosetegevusluba käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel,
peab pädevale asutusele esitatav kosmosetegevuse lõpetamise kava lisaks § 45 lõigetes 2 ja 3
sätestatule selgitama, kuidas tagatakse kosmosetegevuse lõpetamine § 24 lõike 1 punktis 2
nimetatud tähtaja jooksul.
(4) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud teabe põhjal ei ole pädeva asutuse hinnangul võimalik
veenduda, et taotluses märgitud kosmosetegevus vastab erandi tingimustele või et
kosmosetegevusloa taotleja või kosmoseobjekti omanik vastab käesoleva seadusega
kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga, kavandatava
kosmosetegevusega või kosmoseobjektiga seotud asjaolusid või isikuid, võib pädev asutus
nõuda käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 ning §-des 16 ja 17 nimetatud dokumente, andmeid ja
teavet.
§ 27. Otsuse tegemine erandi kohaldamise kohta
(1) Erandi kohaldamiseks esitatud kosmosetegevusloa taotluse vaatab pädev asutus läbi
kosmosetegevusloa andmiseks sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud
erisusi.
(2) Pädev asutus lahendab erandiga kosmosetegevusloa andmise või andmisest keeldumise 30
tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei
loeta kosmosetegevusluba tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(3) Erandi kohaldamise korral annab pädev asutus erandiga lubatud kosmosetegevuseks
kosmosetegevusloa, milles määratakse kindlaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 nimetatud
andmed.
(4) Kui Kaitsepolitseiamet pikendab arvamuse andmise tähtaega käesoleva seaduse § 18 lõike
6 alusel ja seetõttu ei ole võimalik taotlust lahendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud
tähtaja jooksul, kohaldatakse taotluse lahendamisel käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud
tähtaega. Pädev asutus teavitab taotlejat tähtaja muutumisest, selle põhjusest ja uuest
tähtpäevast enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist.
4. jagu
Kosmosetegevusloa kehtivuse lõppemine, kehtetuks tunnistamine ja kehtivuse
peatamine ning kosmosetegevusloa muutmine
§ 28. Kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise alused
(1) Pädev asutus võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele
tegevusloa kehtetuks tunnistada ka juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) käitaja ei vasta kosmosetegevusloa saamise tingimustele;
2) kosmosetegevus ei vasta enam kosmosetegevusloa aluseks olnud dokumentides kirjeldatule
või tingimustele, mille alusel tehti otsus kosmosetegevusluba anda;
3) käitaja ei ole ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldanud asjaolusid, mille alusel
kosmosetegevusloa kehtivus peatati;
4) käitaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud pädeva asutuse ettekirjutust;
5) kosmoseobjekti omanik ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
6) ilmneb, et kosmosetegevusega võib kaasneda oht inimesele, varale, keskkonnale, avalikule
korrale, riigikaitseobjektile või Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-Atlandi Lepingu
Organisatsiooni liikmesriigi või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriigi julgeolekule;
7) kosmosetegevust ei lõpetatud kosmosetegevusloa andmise aluseks olevas või käesoleva
seaduse § 45 kohaselt pädeva asutusega kooskõlastatud kosmosetegevuse lõpetamise kavas
kosmosetegevuse lõpetamiseks ettenähtud tähtajal;
8) kosmoseobjekti ei ole registreeritud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud kosmosetegevuse
andmestikus 36 kuu jooksul kosmosetegevusloa andmisest arvates.
(2) Kosmosetegevusest loobumise korral tunnistab pädev asutus kosmosetegevusloa kehtetuks
tegevusloaga käitaja kirjalikul taotlusel tingimusel, et kosmosetegevus on lõpetatud kõikide
kosmosetegevusloaga seotud kosmoseobjektide suhtes.
§ 29. Kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise alused
(1) Pädev asutus võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele
kosmosetegevuse või kosmosetegevusloa kehtivuse kuni kuueks kalendrikuuks osaliselt või
täielikult peatada ja määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks tähtaja, kui:
1) käitaja ei täida käesolevas seaduses sätestatud teavitamiskohustust;
2) ilmneb, et kosmosetegevus või kosmoseobjekt võib avaldada olulist kahjulikku
keskkonnamõju;
3) ilmneb, et kosmosetegevusega seotud kosmoseobjekt on registreeritud teise riigi registris;
4) kosmosetegevuse lõpetamise kava ei vasta kosmoseobjektiga tehtava kosmosetegevuse
laadile, ulatusele või keerukusele ning käitaja ei ole kosmosetegevuse lõpetamise kava muutnud
käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud korras;
5) käitaja ei ole esitanud pädevale asutusele käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud nõuetele
vastavat kosmosetegevuse lõpetamise aruannet.
(2) Kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise ajal ei ole käitajal õigust taotleda uute
kosmoseobjektide kandmist käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud kosmosetegevuse andmestikku
ega lennutada uusi objekte Maa orbiidile või sellest kaugemale. Kosmosetegevusloa peatamine
ei vabasta käitajat käesolevas seaduses sätestatud põhimõtete järgimisest ja käitajale ettenähtud
kohustuste täitmisest.
§ 30. Kosmosetegevusloa muutmise alused
(1) Pädev asutus võib muuta kosmosetegevusluba majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse
§ 33 lõike 2 punktis 1 nimetatud alusel, kui kosmosetegevusloa alusel toimuv kosmosetegevus,
kasutatav tehnoloogia või seadmed või muud kosmosetegevusloa aluseks olevad andmed
muutuvad ebaoluliselt. Ebaoluliseks loetakse muutus, millega ei kaasne kosmosetegevuse laadi
muutumist või selle ulatuse, keerukuse või kosmoseobjektist tuleneva ohu ja riski suurenemist.
(2) Käitaja esitatud kosmosetegevusloa muutmise taotluse lahendab pädev asutus
kosmosetegevusloa andmiseks sätestatud korras. Kui kosmosetegevusloa muutmise taotlust
tähtajaks läbi ei vaadata, ei loeta kosmosetegevusluba vaikimisi muudetuks.
§ 31. Kosmosetegevusloa aluseks olevate andmete muutumine
(1) Kui teave, dokument või asjaolu, mille alusel tehti otsus kosmosetegevusluba anda või
kosmoseobjekt käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud kosmosetegevuse andmestikku kanda,
muutub, teavitab käitaja sellest pädevat asutust kolme tööpäeva jooksul.
(2) Käesolevas seaduses sätestatudtegevust puudutava dokumendi, riskihaldusprotsessi
kirjelduse, tegevuskava või sise-eeskirjade olulise muutmise korral esitab käitaja pädevale
asutusele asjaomase dokumendi muudatusi kajastava dokumendi või uue dokumendi,
riskihaldusprotsessi kirjelduse, tegevuskava või sise-eeskirjad, millele on lisatud oluliste
muudatuste kokkuvõte, kümne tööpäeva jooksul arvates muudatuste jõustumisest.
Kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatused kooskõlastatakse pädeva asutusega käesoleva
seaduse § 46 kohaselt.
5. jagu
Andmete ja dokumentide esitamine
§ 32. Andmete ja dokumentide kandmine kosmosetegevuse andmestikku
(1) Kosmosetegevuslubade ja kosmoseobjektide andmed ning käesoleva seaduse alusel
loamenetluses esitatud ja menetluse käigus kogutud andmed ja dokumendid kantakse seadme
ohutuse seaduse §-s 12 nimetatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve
infosüsteemi kosmosetegevuse andmestikku (edaspidi kosmosetegevuse andmestik).
(2) Usaldusväärsuse hindamisega seotud andmetest kantakse kosmosetegevuse andmestikku
üksnes käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud andmed.
5. peatükk
Kosmosetegevuse alustamine ja kosmoseobjekti registreerimine
1. jagu
Kosmosetegevuse alustamise tingimused ja valmidus
§ 33. Kosmosetegevuse alustamise tingimused
(1) Kosmosetegevust võib alustada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused (edaspidi
kosmoselennuvalmidus):
1) käitajal on kehtiv kosmosetegevusluba;
2) kosmoseobjekt on registreeritud kosmosetegevuse andmestikus;
3) dokument kosmoseobjekti katsetamise kohta, millega on tõendatud kosmoseobjekti
valmidus lennutamiseks Maa orbiidile või sellest kaugemale, on kooskõlastatud pädeva
asutusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3nimetatud tingimuste täitmise tõendamiseks esitab
käitaja pädevale asutusele kosmosetegevuse andmestiku kaudu kvalifitseeritud tehnilise
asutuse väljastatud dokumendi, kui nimetatud dokumenti ei ole esitatud kosmoseobjekti
registreeringu taotlemisel käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punkti 15 kohaselt. Kvalifitseeritud
tehnilise asutuse väljastatud dokument peab sisaldama lisaks kosmoseobjekti katsetamise
tulemuste aruandele ka majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud
andmeid.
(3) Kui käitaja ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumenti või
esitatud dokument ei sisalda majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 4
sätestatud andmeid või kosmoseobjekti katsetamise tulemuste aruannet või kui esitatud
dokument on eksitav või ebatäpne või selle alusel ei saa kõrvaldada pädeva asutuse mõistlikku
kahtlust dokumendi õigsuses või piisavuses, võib pädev asutus kosmoseobjekti Maa orbiidile
või sellest kaugemale lennutamise sobivuse tõendamiseks kaasata eksperte ja kvalifitseeritud
tehnilisi asutusi ning tellida hindamisteenuse.
(4) Käitaja tasub käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenuse ja selle osutamise tulemusena
antud dokumendi väljastamise eest.
§ 34. Kosmoselennuvalmiduse kinnitamine
(1) Pädev asutus kinnitab kosmoselennuvalmidust oma kooskõlastusega. Kooskõlastuse
taotlemise kohustus on käitajal.
(2) Selleks et saada kosmoselennuvalmiduse kinnitamiseks kooskõlastus, esitab käitaja
kosmosetegevuse andmestikukaudu pädevale asutusele taotluse, milles märgib:
1) kosmosetegevusloa numbri, mille alusel ta soovib kosmosetegevust alustada;
2) selle kosmoseobjekti registreerimisnumbri, millega ta soovib kosmosetegevust alustada.
(3) Käitaja lisab taotlusele käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumendi.
(4) Pädev asutus kinnitab kosmoselennuvalmidust kooskõlastuse andmisega või jätab selle
põhjendatult andmata 60tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud
taotluse ja dokumendi saamisest arvates. Pädev asutus võib tähtaega 30 tööpäeva võrra
pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui kosmoselennuvalmiduse kohta ei
ole eelnimetatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul kooskõlastust antud, ei loeta
kosmoselennuvalmidust vaikimisi kooskõlastatuks.
2. jagu
Kosmoseobjekti registreerimine ja registreeringu kustutamine
§ 35. Registreerimiskohustus
Enne kosmosetegevuse alustamist registreerib käitaja kosmosetegevusega seotud
kosmoseobjekti kosmosetegevuse andmestikus. Käitaja registreerib ka iga kosmoseobjekti, mis
muutub Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamise ajal või pärast seda eraldi
kosmoseobjektiks.
§ 36. Kosmoseobjekti registreerimine
(1) Kosmoseobjekti registreerimiseks esitatakse pädevale asutusele koos
registreerimistaotlusega iga kosmoseobjekti kohta eraldi järgmised andmed ja dokumendid:
1) käitaja nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi ja isikukood ning käitaja e-posti
aadress ja telefoninumber;
2) kosmoseobjekti kirjeldus, tehnilised parameetrid ja valmistaja nimi;
3) kosmosemissiooni eesmärk ja kirjeldus;
4) kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamise eeldatav kuupäev ja
asukoht;
5) kosmoseobjekti eeldatav asukoht kosmoses või orbiidi põhiparameetrid, milleks on periood,
apogee raadius, perigee raadius ja kaldenurk;
6) käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud dokumendid, andmed ja teave, juhul kui kosmoseobjekt
ei kuulu käitajale;
7) kosmoseobjekti omaniku kirjalik nõusolek kosmoseobjekti kosmosetegevuse andmestikku
kandmiseks;
8) teave selle kohta, millistele isikutele kosmoseobjekt varem on kuulunud või kelle kasutuses
olnud, ning kosmoseobjekti ülevõtmise põhjendus;
9) kosmoseobjekti ohutust tõendavad dokumendid ja kosmoseobjektiga seotud muu
dokumentatsioon, mis võimaldab hinnata kosmoseobjekti vastavust käesoleva seaduse
nõuetele;
10) sagedusluba raadiosageduste kasutamiseks kosmosetegevuses, kui sagedusloa on
väljastanud välisriik;
11) teave selle kohta, kas kosmoseobjekt või selle osa teise kosmoseobjekti koosseisus on olnud
varem registreeritud teise riigi asjaomases registris, ning sellise asjaolu esinemise korral
kosmoseobjekti tähis või registreerimisnumber teises registris ja registrist kustutamise põhjus;
12) teave selle kohta, kas kosmoseobjekti või selle osa teise kosmoseobjekti koosseisus on
püütud registreerida teise riigi asjaomases registris, ning sellise asjaolu esinemise korral põhjus,
miks registreeringut ei tehtud;
13) teave selle kohta, kas kosmoseobjekt või selle osa teise kosmoseobjekti koosseisus on
varem käinud kosmoses või sellega on varem proovitud teha kosmosetegevust;
14) käesoleva seaduse § 45 lõigete 2–4 kohane kosmosetegevuse lõpetamise kava;
15) käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokument.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 11–13 nimetatud asjaolusid ei esine, esitatakse
pädevale asutusele kirjalik kinnitus nende puudumise kohta.
(3) Käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumendi võib käitaja esitada pärast
kosmoseobjekti registreerimist.
(4) Riigiasutusele kuuluva kosmoseobjekti kohta võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides
2−5 loetletud andmed esitada osaliselt, kui andmed on riigisaladuse ja salastatud välisteabe
seaduse kohaselt riigisaladus või salastatud välisteave.
(5) Kosmoseobjekti registreerimise taotlus ja sellega seotud dokumendid esitatakse pädevale
asutusele kosmosetegevuse andmestiku kaudu. Pädev asutus väljastab registreerimistaotluse
esitanud käitajale menetlusasja numbri.
(6) Kosmoseobjekti kosmosetegevuse andmestikku kandmisel annab pädev asutus
kosmoseobjektile unikaalse registreerimisnumbri.
(7) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimistaotluse esitamist tasutakse
riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud nõuet ei kohaldata, kui kosmoseobjekti
registreerimise taotluse esitaja on riigiasutus.
(9) Käitaja võib registreerimistaotluse tagasi võtta enne kosmoseobjekti kosmosetegevuse
andmestikku kandmist.
§ 37. Kosmoseobjekti registreerimise ja registreeringu kustutamise otsus
Kosmoseobjekti registreerimise või registreeringu kustutamise taotlus lahendatakse otsusega.
Otsuse alusel kantakse kosmoseobjekti andmed kosmosetegevuse andmestikku või
kustutatakse registreering kosmosetegevuse andmestikust.
§ 38. Kosmoseobjekti kosmosetegevuse andmestikku kandmise tähtaeg
Pädev asutus kannab kosmoseobjekti andmed kosmosetegevuse andmestikku60 tööpäeva
jooksul nõuetekohase registreerimistaotluse või registreeringu muutmise taotluse ning kõigi
vajalike andmete saamise päevast arvates, kui nimetatud dokumentide põhjal puudub
keeldumise alus. Pädev asutus võib nimetatud tähtaega põhjendatud juhul pikendada 60
tööpäeva võrra.
§ 39. Kosmoseobjekti registreerimisest keeldumine
Pädev asutus keeldub kosmoseobjekti registreerimisest, kui:
1) kosmoseobjektil on kehtiv registreering teise riigi asjaomases registris;
2) taotleja või käitaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud usaldusväärsusnõudele; 3) kosmoseobjekti omanik ei vasta käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud usaldusväärsusnõudele;
4) puudub käesoleva seaduse § 45 lõigete 2–4 kohane kosmosetegevuse lõpetamise kava või
pädev asutus ei ole seda kooskõlastanud;
5) on põhjendatud alus kahtlustada, et kosmosetegevusega võib kaasneda oht inimesele, varale,
keskkonnale, avalikule korrale, riigikaitseobjektile või Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi,
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi või Euroopa Kosmoseagentuuri
liikmesriigi julgeolekule;
6) muul seadusega sätestatud juhul.
§ 40. Andmete täpsustamise kohustus
(1) Käitaja teeb pärast kosmoseobjekti lennutamist Maa orbiidile või sellest kaugemale kindlaks
ja esitabkosmosetegevuse andmestiku kaudu pädevale asutusele viivitamata järgmised
andmed:
1) kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamise täpne kuupäev ja koht;
2) kosmoseobjekti täpne asukoht kosmoses või orbiidi täpsed põhiparameetrid, milleks on
periood, apogee raadius, perigee raadius ja kaldenurk.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete alusel teeb pädev asutus registreeringu
muutmise otsuse ja kannab täpsustatud andmed kosmosetegevuse andmestikku.
(3) Kui käitaja ei ole esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt ettenähtud andmeid
või esitatud andmed on puudulikud, eksitavad või nende alusel ei saa kõrvaldada pädeva asutuse
mõistlikku kahtlust andmete õigsuses, võib pädev asutus oma ettekirjutusega kohustada käitajat
esitama täielikke ja asjakohaseid andmeid, samuti dokumente, mis tõendavad andmete õigsust.
§ 41. Kosmoseobjekti kosmosetegevuse andmestikust kustutamine
(1) Pädev asutus teeb kosmoseobjekti registreeringu kustutamise otsuse ja seda kajastava kande
60 tööpäeva jooksul alates taotluse saamise päevast:
1) käitaja taotluse alusel, kui kosmosetegevus on lõpetatud käesoleva seaduse nõuete kohaselt;
2) kosmoseobjekti omaniku taotluse alusel, kui kosmosetegevus on lõpetatud käesoleva seaduse
nõuete kohaselt ja käitaja ei ole esitanud taotlust kosmoseobjekt kosmosetegevuse andmestikust
kustutada;
3) käitaja või kosmoseobjekti omaniku taotluse alusel, kui kosmoseobjekti ei ole Maa orbiidile
või sellest kaugemale lennutatud kolme aasta jooksul alates kosmosetegevuse andmestikku
kandmise kuupäevast ja käitaja ei ole taotlenud kosmosesse lennutamise kuupäeva
edasilükkamist;
4) käitaja või kosmoseobjekti omaniku taotluse alusel, kui kosmoseobjekt on hävinud;
5) käitaja või kosmoseobjekti omaniku taotluse alusel, kui kosmoseobjekt on registreeritud teise
riigi asjaomasesse registrisse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3–5 sätestatud juhtudel võib pädev asutus teha
kosmoseobjekti registreeringu kustutamise otsuse ja kustutada registreeringu ka omal algatusel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel teeb pädev asutus kosmoseobjekti
registreeringu kustutamise otsuse, kui kosmoseobjekti hävimine on tõendatud ja pädevale
asutusele on esitatud teave kosmoseobjekti hävimise aja, põhjuse, juhtumiga seotud isikute ja
tagajärgede kohta.
6. peatükk
Kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi üleandmine
§ 42. Kosmosetegevuse üleandmine
(1) Kosmosetegevuse võib teisele käitajale üle anda pädeva asutuse loal.
(2) Kirjaliku taotluse alusel võib kosmosetegevuse üle anda käitajale, kellel on kehtiv
kosmosetegevusluba.
(3) Kosmosetegevuse võib üle anda välisriigi käitajale, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) uus käitaja on registreeritud välisriigi asjaomases registris ja tal on välisriigis kehtiv käitajana
tegutsemise luba;
2) üleantava kosmosetegevusega seotud ja Eesti kosmosetegevuse andmestikkukantud
kosmoseobjekti on võimalik ümber registreerida välisriigi asjaomasesse registrisse;
3) uue käitaja suhtes ei ole kohaldatud Vabariigi Valitsuse sanktsiooni ega rahvusvahelist
sanktsiooni;
4) kosmosetegevuse üleandmisega ei kaasne ohtu inimesele, varale, keskkonnale, avalikule
korrale, riigikaitseobjektile ega Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-Atlandi Lepingu
Organisatsiooni liikmesriigi või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriigi julgeolekule;
5) välisriigi ja Eesti Vabariigi vahel on sõlmitud ja jõustunud välisleping vastutuse ülemineku
kohta kosmoseobjekti või sellega tehtava kosmosetegevuse põhjustatud kahju eest.
(4) Pädev asutus võib kosmosetegevuse üleandmise loa andmise korral kehtestada üleandjale
ja vastuvõtjale kohustuslikke kõrvaltingimusi, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3
sätestatud asjaoludest.
§ 43. Kosmoseobjekti omandi üleandmine
(1) Kosmoseobjekti omandi võib teisele isikule üle anda kirjaliku kokkuleppe alusel pädeva
asutuse eelneva loaga.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädeva asutuse loata sõlmitud kosmoseobjekti
omandi üleandmise kokkulepe on tühine.
(3) Kosmoseobjekti omandi võib üle anda võõrandaja ja omandaja kirjaliku taotluse alusel, kui:
1) omandaja puhul on täidetud kosmoseobjekti omaniku kohta andmete ja dokumentide
esitamise kohustus käesoleva seaduse § 17 kohaselt ning omandaja vastab käesoleva seaduse
§-s 12 sätestatud usaldusväärsusnõudele;
2) kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmisega ei kaasne ohtu inimesele, varale,
keskkonnale, avalikule korrale, riigikaitseobjektile ega Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi,
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi või Euroopa Kosmoseagentuuri
liikmesriigi julgeolekule.
(4) Pädev asutus võib kosmoseobjekti omandi üleandmise loa andmisel kehtestada omandajale
kõrvaltingimusi, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaoludest.
(5) Pärast pädevalt asutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa saamist teatavad
võõrandaja ja omandaja pädevale asutusele kosmoseobjekti omandi üleandmisest hiljemalt
kümnendal päeval kosmoseobjekti omandi üleandmisest arvates, esitades selleks võõrandaja ja
omandaja kirjaliku avalduse.
§ 44. Kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse menetlemine
(1) Kosmosetegevuse üleandmise loa saamiseks esitatakse pädevale asutusele kirjalik taotlus
koos käesoleva seaduse § 42 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmist tõendavate andmete ja
dokumentidega ning kosmosetegevuse üleandmise põhjendus.
(2) Kosmoseobjekti omandi üleandmise loa saamiseks esitatakse pädevale asutusele kirjalik
taotlus koos käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist tõendavate andmete ja
dokumentidega ning kosmoseobjekti omandi üleandmise põhjendus.
(3) Pädev asutus annab kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise loa või
keeldub loa andmisest 90 tööpäeva jooksul loataotluse esitamisest arvates. Kui
kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotlust tähtajaks läbi ei vaadata,
ei loeta luba vaikimisi antuks.
(4) Enne käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluste esitamist tasutakse riigilõiv
riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(5) Kui kosmoseobjekti omandi üleandmisega kaasneb kosmosetegevuse üleandmine, võib
käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotlused esitada koos.
7. peatükk
Kosmosetegevuse lõpetamine
§ 45. Kosmosetegevuse lõpetamise nõuded
(1) Kosmosetegevus lõpetatakse kosmosetegevusloa andmise aluseks oleva või pädeva
asutusega kooskõlastatud kosmosetegevuse lõpetamise kava järgi, vältides kosmoseprügi
tekkimist või tekkinud kosmoseprügi kosmosesse jäämist ning kõrvaldades võimaliku tekkinud
kahju põhjuse.
(2) Kosmosetegevuse lõpetamise kava koostatakse iga kosmoseobjekti kohta.
(3) Kosmosetegevuse lõpetamise kavas kirjeldatakse kosmosetegevuse lõpetamise viisi,
ajakava, lõpetamisega seotud tegevusi, sellega kaasnevaid võimalikke ohte ja
keskkonnamõjusid ning meetmeid ja tegevusi käesolevas seaduses sätestatud põhimõtete ja
nõuete täitmiseks.
(4) Käitaja tagab, et kosmosetegevuse lõpetamise kava vastab igal ajal kosmoseobjektist
lähtuva ohu ja riski suurusele ning kosmoseobjektiga tehtava kosmosetegevuse laadile,
ulatusele ja keerukusele.
(5) Pädeval asutusel on õigus ettekirjutusega nõuda kosmosetegevuse nõuetekohaseks
lõpetamiseks meetmete rakendamist ning anda nende rakendamiseks kohustuslikke juhiseid.
(6) Käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise aluste ja §-s
29 sätestatud kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise aluste ilmnemine ei vabasta käitajat
kohustusest lõpetada kosmosetegevus käesoleva seaduse nõuete kohaselt, järgides
keskkonnasäästlikkuse põhimõtet.
§ 46. Kosmosetegevuse lõpetamise kava muutmine
(1) Kosmosetegevusloa andmise aluseks oleva kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatused
kooskõlastatakse pädeva asutusega.
(2) Kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatustele kooskõlastust taotledes esitab käitaja
pädevale asutusele kosmosetegevuse andmestikukaudu taotluse, milles:
1) märgib selle kosmoseobjekti andmed, mida kavandatavad kosmosetegevuse lõpetamise kava
muudatused puudutavad;
2) märgib kosmosetegevuse lõpetamise kava muutmise ulatuse võrreldes väljaantud
kosmosetegevusloa aluseks oleva või pädeva asutusega kooskõlastatud viimase
kosmosetegevuse lõpetamise kavaga ja muudatuse põhjused;
3) selgitab, kuidas muudetud kosmosetegevuse lõpetamise kava rakendamise korral tagatakse
käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgimine.
(3) Taotlusele lisab käitaja kosmosetegevuse lõpetamise kava projekti ja kokkuvõtte
muudetavatest tingimustest, millele kooskõlastust taotleb.
(4) Pädev asutus kooskõlastab kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatused või jätab need
põhjendatult kooskõlastamata 60tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3
nimetatud taotluse ja dokumentide saamisest arvates. Pädev asutus võib tähtaega 30 tööpäeva
võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui kosmosetegevuse lõpetamise
kava muutmine ei ole eelnimetatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul kooskõlastatud, ei
loeta seda vaikimisi kooskõlastatuks.
§ 47. Kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatuste kontroll
(1) Pädevale asutusele esitatud muudatuste kooskõlastamise käigus kontrollitakse:
1) kas muudetud kosmosetegevuse lõpetamise kava ja selles ettenähtud meetmed, toimingud ja
tegevused vastavad käesoleva seaduse nõuetele;
2) kuidas muudetud kosmosetegevuse lõpetamise kava alusel kosmosetegevuse lõpetamise ajal
ja pärast lõpetamist tagatakse käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgimine;
3) kas on kavandatud piisavad abinõud kosmosetegevuse lõpetamisega seotud ohtude ja riskide
vältimiseks ning õnnetuse korral tagajärgede leevendamiseks;
4) kas on vaja muuta käitaja tegutsemise aluseks olevat kosmosetegevusluba, kui
kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatused osutavad kosmosetegevuse muudatustele.
(2) Kui kosmoseobjekti registreerimise taotluse menetlemise käigus või käitaja tegevuse üle
riikliku järelevalve tegemise käigus selgub, et käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punkti 9 kohaselt
esitatud kosmosetegevuse lõpetamise kava või hiljem pädeva asutuse kooskõlastatud
kosmosetegevuse lõpetamise kava, mille alusel anti kosmosetegevusluba, on ebaõigesti
hinnatud või kava aluseks olevad asjaolud on muutunud, on pädeval asutusel õigus nõuda
käitajalt kosmosetegevuse lõpetamise kava vastavusse viimist käesoleva seaduse nõuetega.
Seejuures on pädeval asutusel õigus peatada kosmosetegevusloa kehtivus käesoleva seaduse
§ 29 lõike 1 punktis 4nimetatud alusel.
§ 48. Kosmosetegevuse lõpetamise aruanne
(1) Kosmosetegevuse kava järgi kosmosetegevuse lõpetamise kohta esitab käitaja pädevale
asutusele kosmosetegevuse lõpetamise aruande (edaspidi aruanne).
(2) Aruanne esitatakse pädevale asutusele kosmosetegevuse andmestikukaudu esimesel
võimalusel pärast aruande valmimist, kuid hiljemalt 30 kalendripäeva pärast kosmosetegevuse
lõpetamist.
(3) Aruandes selgitab ja kirjeldab käitaja:
1) kosmosetegevuse lõpetamise aega selleks tehtud viimase toimingu kuupäeva täpsusega;
2) kosmosetegevuse lõpetamisega kaasnevaid ja kosmosetegevuse lõpetamise järgseid
võimalikke ohte, riske ja keskkonnamõju;
3) kosmosetegevuse lõpetamiseks rakendatud peamisi meetmeid ja tegevusi käesolevas
seaduses sätestatud põhimõtete ja nõuete täitmiseks.
(4) Aruande juurde kuulub kvalifitseeritud tehnilise asutuse väljastatud ja majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud andmeid sisaldav dokument, millest nähtub,
et kosmoseobjekti enam kosmoses ei ole või et tegu on passiivse kosmoseobjektiga, mille teiste
kosmoseobjektidega kokkupõrke tõenäosus on väiksem kui üks tuhandest.
§ 49. Esitatud aruande kontroll
(1) Pädev asutus kontrollib esitatud aruande vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Kui pädev asutus tuvastab aruandes puudusi, teavitab ta sellest käitajat 30 tööpäeva jooksul
aruande saamisest arvates.
(3) Käitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul puudused kõrvaldama
ning esitama pädevale asutusele parandatud aruande. Parandatud aruanne esitatakse ka juhul,
kui käitaja on varem esitatud aruande andmetes tuvastanud vea.
(4) Kui käitaja ei ole esitanud pädevale asutusele käesoleva seaduse § 48 nõuetele vastavat
aruannet või ei ole esitanud parandatud aruannet pädeva asutuse antud tähtaja jooksul, võib
pädev asutus ettekirjutusega kohustada käitajat käesoleva seaduse nõuetele vastavat aruannet
esitama.
8. peatükk
Kahju hüvitamine riigile ja kindlustus
§ 50. Riigi hüvitatava kahju tagasinõude õigus
(1) Kui riigil tekib käitaja kosmosetegevuse tõttu kahju hüvitamise kohustus rahvusvahelise
õiguse järgi, on riigil käitaja vastu tagasinõudeõigus riigi poolt kolmandale isikule hüvitatava
kogu kahju ulatuses sõltumata sellest, kas käitaja on kahju tekkimises süüdi või mitte (edaspidi
riigi tagasinõudeõigus). Riigi tagasinõudeõigusele ei kohaldata võlaõigusseadust.
(2) Riigi tagasinõudeõiguse aegumistähtaeg on seitse aastat alates selle aasta 1. jaanuarist, mis
järgneb aastale, mil riigil tekkis rahvusvahelise õiguse alusel kahju hüvitamise kohustus ning
riik sai teada või pidi teada saama tagasinõude aluseks olevatest asjaoludest.
§ 51. Vastutuskindlustus
(1) Kosmosetegevuse tagajärjel või kosmoseobjekti tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks
sõlmib kosmosetegevusloa taotleja enne kosmosetegevusloa taotlemist
vastutuskindlustuslepingu vähemalt järgmistel tingimustel:
1) kindlustusandjaks on juriidiline isik, kellel on Eestis kindlustustegevuse valdkonnas
tegutsemise õigus;
2) kindlustusjuhtumiks on kosmosetegevusest tingitud kolmanda isiku nõude tekkimine käitaja
vastu;
3) kindlustusjuhtumiks on käesoleva seaduse § 50 alusel riigi tagasinõudeõiguse tekkimine
käitaja vastu;
4) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 60 000 000 eurot.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata riigiasutuse suhtes.
(3) Käitajal peab olema käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimustele vastav kehtiv kindlustuspoliis
kogu kosmosetegevuse vältel.
9. peatükk
Asutustevaheline koostöö
§ 52. Pädeva asutuse ja Kaitsepolitseiameti koostöö
(1) Pädev asutus ja Kaitsepolitseiamet teevad oma pädevuse piires koostööd
kosmosetegevusega seotud julgeolekuohtude väljaselgitamisel, andes vastastikku ametiabi ja
vahetades teavet.
(2) Kaitsepolitseiamet nimetab kontaktisiku käesoleva seaduse §-des 18 ja 52 sätestatud
koostöö korraldamiseks.
10. peatükk
Järelevalve
§ 53. Riiklik ja haldusjärelevalve
(1) Käesolevas seaduses sätestatud kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti nõuetele vastavuse ja
ohutuse ning käitaja tegevust reguleerivate õigusaktide täitmise üle teeb riiklikku ja
haldusjärelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teised seaduse kohaselt
riiklikku järelevalvet tegevad asutused.
(2) Riiklik ja haldusjärelevalve õhuruumi kasutamise üle kosmosetegevuse käigus on
Transpordiameti pädevuses lennundusseadusega sätestatud ulatuses.
(3) Järelevalveasutustel on õigus vahetada teavet ja teha koostööd teiste riikide
järelevalveasutustega, lähtudes käesolevas seaduses sätestatud ülesannetest.
§ 54. Õigus saada teavet
(1) Pädeval asutusel ja teistel käesoleva seaduse alusel riiklikku järelevalvet tegevatel asutustel
on järelevalve esemega seotud asjaolude väljaselgitamiseks õigus saada dokumente, aruandeid,
tasuta teavet ning suulisi või kirjalikke selgitusi.
(2) Vajaduse korral võib pädev asutus teha ettekirjutuse, milles ta määrab käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks tähtaja.
(3) Kui see ei kahjusta järelevalve tegemist, selgitab pädev asutus teabe nõudmise eesmärki
isikule, kellelt teavet nõutakse.
§ 55. Riikliku järelevalve erimeetmed ja erisused
(1) Pädev asutus võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada
riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduse §-de 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53
kohaselt korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Pädeval asutusel on õigus:
1) keelata või peatada kosmosetegevus või kosmoseobjekti või muu kosmosetegevusega seotud
seadme või infotehnoloogilise lahenduse käitamine, kui see on vastuolus käesoleva seaduse
nõuetega või 2. peatükis sätestatud põhimõtetega;
2) kõrvaldada kosmosetegevusega seotud ülesannete täitmiselt isik, kui tema kvalifikatsioon ei
vasta talle antud ülesannetele, ta ei vasta talle kohaldatavale usaldusväärsusnõudele või tema
tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole tagatud käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud
põhimõtete järgimine.
§ 56. Sunniraha ülemmäär
Käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib pädev asutus
rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha
ülemmäär füüsilisele isikule on 6400 eurot ja juriidilisele isikule 450 000 eurot.
11. peatükk
Vastutus
§ 57. Kosmosetegevusloa tingimuste või kosmosetegevusloast tulenevate kohustuste
täitmata jätmine
(1) Käitajale antud kosmosetegevusloa tingimuste või käesoleva seaduse §-des 7, 9, 10, 36, 44,
45 ja 47 sätestatud, kosmosetegevusloast tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 2500 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 640 000 eurot.
§ 58. Kosmosetegevusele esitatavate nõuete rikkumine
(1) Kosmosetegevusele käesoleva seaduse §-des 5, 6, 8 ja 51 esitatavate nõuete rikkumise eest,
kui sellega kaasneb oht inimesele, varale, keskkonnale, avalikule korrale, riigikaitseobjektile
või riigi julgeolekule, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2500 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 640 000 eurot.
§ 59. Teavitamiskohustuse täitmata jätmine
(1) Käesoleva seaduse §-des 11 ja 31 sätestatud pädeva asutuse teavitamise kohustuse täitmata
jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 540 000 eurot.
§60. Kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi üleandmise nõuete rikkumine
(1) Käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud kosmosetegevuse üleandmise nõuete rikkumise eest
või §-s 43 sätestatud kosmoseobjekti omandi üleandmise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 540 000 eurot.
§ 61. Menetlus
Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet.
12. peatükk
Rakendussätted
§ 62. Karistusregistri seaduse muutmine
Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1¹ asendatakse sõna „taustakontrolli“ sõnaga
„taustakontrollide“;
2) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) Kaitsepolitseiametil teabehanke tegemise eesmärgil ja jälitusasutusel kuritegude
ennetamise ja tõkestamise kohta jälitustoiminguga teabe kogumise eesmärgil, tuumaenergia ja
-ohutuse seaduses ning kosmosetegevuse seaduses sätestatud taustakontrolli tegemiseks;“.
§ 63. Karistusseadustiku muutmine
Karistusseadustiku § 372 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „lennunduse“ tekstiosaga
„, kosmosetegevuse“.
§ 64. Küberturvalisuse seaduse muutmine
Küberturvalisuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6¹ järgmises sõnastuses:
„6¹) käitaja kosmosetegevuse seaduse tähenduses, kellele on antud kosmosetegevusluba muul
alusel kui kosmosetegevuse seaduse § 24 lõikes 1 sätestatud erandi alusel;“;
2) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses:
„4¹) kosmosetegevuse seaduse § 24 lõikes 1 sätestatud erandi alusel kosmosetegevusloa saanud
käitaja, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 alusel ülioluline üksus.“.
§ 65. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 11 lõike 3 punktis 6 asendatakse tekstiosa „ning
infotehnoloogiaalase nõustamisteenustega“ tekstiosaga „, infotehnoloogiaalaste
nõustamisteenustega ning kosmosetegevusega ja kosmoseobjektiga“.
§ 66. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse 8. peatüki 6. jagu täiendatakse 12. jaotisega järgmises sõnastuses:
„12. jaotis
Kosmosetegevuse seaduse alusel tehtavad toimingud
§ 21710. Kosmosetegevusloa taotluse läbivaatamine
(1) Kosmosetegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750 eurot.
(2) Kosmosetegevuse seaduse §-s 24 sätestatud erandiga kosmosetegevusloa taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot.
(3) Kosmosetegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750 eurot.
§ 21711. Kosmosetegevuse üleandmise loa taotluse läbivaatamine
Kosmosetegevuse üleandmise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750 eurot.
§ 21712. Kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse läbivaatamine
Kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluseläbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750
eurot.
§ 217¹³. Kosmoseobjekti registreerimise taotluse läbivaatamine ja kosmosetegevuse
andmestikku kandmine
Kosmoseobjekti registreerimise taotluse läbivaatamise ja kosmoseobjekti kosmosetegevuse
andmestikku kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot.“.
§ 67. Seadme ohutuse seaduse muutmine
Seadme ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 3² järgmises sõnastuses:
„3²) kosmosetegevuse andmestik;“;
2) paragrahvi 12 lõiget 7 täiendatakse punktidega 7–10 järgmises sõnastuses:
„7) karistusandmed;
8) tegutsemis-, ettevõtlus-, äri-, kutse- või ametialase tegevuse keelu andmed;
9) sanktsiooni kohaldamise andmed;
10) julgeolekuohu hindamise andmed;“;
3) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 8¹–8³ järgmises sõnastuses:
„(8¹) Kosmosetegevuse andmestikus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1) kosmosetegevusloa taotleja, käitaja ja kosmoseobjekti omaniku identifitseerimis- ja
kontaktandmed ning füüsilise isiku puhul kodakondsus ja elukohariik ning juriidilise isiku
puhul asukohariik;
2) kosmosetegevuse seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud isikute nimi, isikukood ja selle andnud riik
või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, ülesanded kosmosetegevuses ning haridust, kutse-
või erialast kvalifikatsiooni ja töökogemust käsitlevad andmed;
3) kosmosetegevuse seaduse § 12 lõikes 5 nimetatud isikute identifitseerimisandmed ning
usaldusväärsuse hindamise kuupäev, selleks kontrollitud asjaolud, kasutatud andmeallikad ja
hindamise tulemus;
4) kosmoseobjekti valmistamise eest vastutavate isikute nimi, isikukood ja selle andnud riik või
isikukoodi puudumise korral sünniaeg, kontaktandmed ning vastutusvaldkond.
(8²) Kosmosetegevuse andmestikku ei kanta ega selles säilitata karistusregistrist saadud
päringuvastust ega Kaitsepolitseiameti arvamuse aluseks olevaid lähteandmeid.
(8³) Kosmosetegevuse andmestikus avalikustatakse kosmosetegevuse läbipaistvuse ja
vastutusahela tuvastatavuse eesmärgil füüsilisest isikust käitaja ning füüsilisest isikust
kosmoseobjekti omaniku ees- ja perekonnanimi.“;
4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kosmosetegevusloa, kosmosetegevuse, kosmoseobjekti, kosmoseobjekti omaniku,
kosmosetegevuse üleandmise, kosmoseobjekti omandi üleandmise ja riikliku järelevalve
põhiandmeid säilitatakse 30 aastat andmekogusse kandmisest arvates. Kosmosetegevuse
seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud isikute kvalifikatsiooniandmeid säilitatakse kosmosetegevusloa
kehtivuse ajal ja kümme aastat loa kehtivuse lõppemisest arvates. Usaldusväärsuse hindamise
tulemust säilitatakse kosmosetegevuse seaduse § 19 lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul.“.
§ 68. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse muutmine
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseseaduse § 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12
järgmises sõnastuses:
„12) käitaja kosmosetegevuse seaduse tähenduses.“.
§ 69. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, „….“………………… 2026. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „……“……………………2026. a
(allkirjastatud digitaalselt)
18.11.2026
Kosmosetegevuse seaduse eelnõu seletuskiri
Sisukord
Sisukord ................................................................................................................................................... 1
1 Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4
1.1. Sisukokkuvõte .............................................................................................................................. 4
1.2. Eelnõu ettevalmistajad ................................................................................................................. 7
1.3. Märkused ...................................................................................................................................... 7
2 Seaduse eesmärk.............................................................................................................................. 9
3 Eelnõu vastavus põhiseadusele ..................................................................................................... 14
4 Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ...................................................................................................... 28
Eelnõu § 1 – seaduse reguleerimisala ja eesmärk ............................................................................. 28
Eelnõu § 2 – seaduse kohaldamisala ................................................................................................. 29
Eelnõu § 3 – pädeva asutuse ülesanded ............................................................................................. 31
Eelnõu § 4 – terminid ........................................................................................................................ 32
Eelnõu § 5 – ohutuse põhimõte ......................................................................................................... 34
Eelnõu § 6 – keskkonnasäästlikkuse põhimõte ................................................................................. 36
Eelnõu § 7 – käitaja peamine tegevuskoht ........................................................................................ 38
Eelnõu § 8 – käitaja kvalifikatsioon .................................................................................................. 38
Eelnõu § 9 – sisekontrollikohustus .................................................................................................... 39
Eelnõu § 10 – käitaja sise-eeskirjad .................................................................................................. 40
Eelnõu § 11 – teavitamiskohustus ..................................................................................................... 43
Eelnõu § 12 – usaldusväärsus ............................................................................................................ 45
Eelnõu § 13 – kosmosetegevusluba ................................................................................................... 49
Eelnõu § 14 – kosmosetegevusloa taotlus ......................................................................................... 50
Eelnõu § 15 – taotlusele lisatavad andmed ja dokumendid ............................................................... 51
Eelnõu § 16 – juriidilisest isikust taotleja esitatavad andmed ja dokumendid .................................. 53
Eelnõu § 17 – kosmoseobjekti omaniku kohta taotluses esitatavad andmed ja taotlusele lisatavad
dokumendid ....................................................................................................................................... 55
Eelnõu § 18 – kosmosetegevusloa taotluse menetlemine .................................................................. 56
Eelnõu § 19 – usaldusväärsuse ja julgeolekuohu hindamisel andmete töötlemine ........................... 60
Eelnõu § 20 – kosmosetegevusloa kontrolliese ................................................................................. 62
Eelnõu § 21 – kosmosetegevusloa andmine ...................................................................................... 63
Eelnõu § 22 – kosmosetegevusloa kõrvaltingimused ........................................................................ 64
2
Eelnõu § 23 – kosmosetegevusloa andmisest keeldumine ................................................................ 65
Eelnõu § 24 – erandi andmise alused ................................................................................................ 66
Eelnõu § 25 – vabastused erandi kohaldamise korral ....................................................................... 68
Eelnõu § 26 – erandi kohaldamise taotlemine ................................................................................... 70
Eelnõu § 27 – otsuse tegemine erandi kohaldamise kohta ................................................................ 72
Eelnõu § 28 – kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise alused .................................................... 72
Eelnõu § 29 – kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise alused ........................................................ 74
Eelnõu § 30 – kosmosetegevusloa muutmise alused ......................................................................... 76
Eelnõu § 31 – kosmosetegevusloa aluseks olevate andmete muutumine .......................................... 77
Eelnõu § 32 – andmete ja dokumentide kandmine kosmosetegevuse andmestikku ......................... 78
Eelnõu § 33 – kosmosetegevuse alustamise tingimused ................................................................... 80
Eelnõu § 34 – kosmoselennuvalmiduse kinnitamine ........................................................................ 81
Eelnõu § 35 – registreerimiskohustus ............................................................................................... 81
Eelnõu § 36– kosmoseobjekti registreerimine .................................................................................. 82
Eelnõu § 37 – registrikande tegemine ............................................................................................... 85
Eelnõu § 38 – kosmoseobjekti registrisse kandmise tähtaeg ............................................................. 85
Eelnõu § 39 – kosmoseobjekti registreerimisest keeldumine ............................................................ 85
Eelnõu § 40 – andmete täpsustamise kohustus.................................................................................. 86
Eelnõu § 41 – kosmoseobjekti registrist kustutamine ....................................................................... 87
Eelnõu § 42 – kosmosetegevuse üleandmine .................................................................................... 88
Eelnõu § 43 – kosmosobjekti omandi üleandmine ............................................................................ 90
Eelnõu § 44 – kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse menetlemine . 92
Eelnõu § 45 – kosmosetegevuse lõpetamise nõuded ......................................................................... 93
Eelnõu § 46 – kosmosetegevuse lõpetamise kava muutmine ............................................................ 94
Eelnõu § 47 – kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatuste kontroll ............................................ 95
Eelnõu § 48 – kosmosetegevuse lõpetamise aruanne ........................................................................ 95
Eelnõu § 49 – esitatud aruande kontroll ............................................................................................ 97
Eelnõu § 50– riigi hüvitatava kahju tagasinõude õigus ..................................................................... 97
Eelnõu § 51 – vastutuskindlustus ...................................................................................................... 99
Eelnõu § 52 – pädeva asutuse ja Kaitsepolitseiameti koostöö ........................................................ 101
Eelnõu § 53 – riiklik ja haldusjärelevalve ....................................................................................... 102
Eelnõu § 54 - õigus saada teavet ..................................................................................................... 102
Eelnõu § 55 – riikliku järelevalve erimeetmed ja erisused .............................................................. 103
Eelnõu § 56 – sunniraha määr ......................................................................................................... 106
Eelnõu § 57 – kosmosetegevusloa tingimuste või kosmosetegevusloast tulenevate kohustuste täitmata
jätmine ............................................................................................................................................. 106
Eelnõu § 58 – kosmosetegevusele esitatavate nõuete rikkumine .................................................... 107
3
Eelnõu § 59 – teavitamiskohustuse täitmata jätmine ...................................................................... 107
Eelnõu § 60 – kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise nõuete rikkumine ........ 108
Eelnõu § 61 – menetlus ................................................................................................................... 108
Eelnõu § 62 – karistusregistri seaduse muutmine ........................................................................... 108
Eelnõu § 63 – karistusseadustiku muutmine ................................................................................... 109
Eelnõu § 64 – küberturvalisuse seaduse muutmine ......................................................................... 109
Eelnõu § 65 – rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine ........................................................ 109
Eelnõu § 66 – riigilõivuseaduse muutmine ..................................................................................... 110
Eelnõu § 67 – seadme ohutuse seaduse muutmine .......................................................................... 111
Eelnõu § 68 – välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse muutmine .......................... 111
Eelnõu § 69 – seaduse jõustumine .................................................................................................. 112
5 Eelnõu terminoloogia .................................................................................................................. 112
6 Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele .................................................................................... 113
7 Seaduse mõjud ............................................................................................................................. 115
8 Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
122
9 Rakendusaktid ............................................................................................................................. 125
9.1. Eelnõuga loodavad volitusnormid ................................................................................................ 125
10 Seaduse jõustumine ..................................................................................................................... 126
11 Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon .............................. 126
4
1 Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Kosmosetegevuse seaduse eelnõuga luuakse selge õigusraamistik Eesti kosmosetegevuse
reguleerimiseks, võimaldades riigil seeläbi täita rahvusvahelisi kohustusi ja tagada
kosmosetegevuse ohutus ja jätkusuutlikkus. Regulatsioon soodustab nii ettevõtluse arengut,
teaduse ja hariduse edendamist kui rahvusvahelist koostööd, ning annab kindluse
kosmosetehnoloogiatesse investeerimiseks. Ettevõtjate halduskoormuse kasvu tasakaalustab
valdkonna suurem õigusselgus ja siseriiklike haldusprotsesside usaldusväärsus. Seaduse
järgimine aitab ennetada ka kosmosetegevusega kaasnevaid keskkonnariske.
1967. aastal allkirjastati ÜRO-s esimene rahvusvaheliselt siduv kosmosevaldkonna leping. Sel
ajal olid kõik kosmoseprogrammid riiklikud ning ainult riiklikud organisatsioonid lennutasid
rakette, satelliite ja kosmosejaamu. Tehnoloogia arenedes paranes kosmoseobjektide võime
osutada teenuseid ning alates 20. sajandi lõpust hakkas kosmosevaldkond järjest enam
erasektori poole liikuma ja kommertsteenustele keskenduma. 21. sajandil on
kosmosetehnoloogiad (eelkõige satelliittehnoloogiad), -andmed ja -teenused saanud inimeste
igapäevaelu lahutamatuks osaks ning mängivad paljude Euroopa strateegiliste huvide (nagu
julgeolek, turvalisus, suveräänsus) kaitsmisel ülimalt olulist rolli. Kosmosepõhised andmed ja
kosmoseteenused annavad asendamatu panuse mitmesugustesse valdkondadesse, nagu
internetiühendus, satelliittelevisioon, navigatsiooni haldamine ning keskkonnaseire. Need
võimaldavad nii teaduslikke kui julgeoleku- ja kaitseoperatsioonide rakendusi, nagu otsingu- ja
päästemissioonid ja juhtimisotstarbeline side. Kosmosepõhised andmed ja kosmoseteenused
toetavad üha enam liikmesriikide avaliku poliitika rakendamist ja edendavad liidu poliitilist
tegevuskava ning digi- ja rohepöörde elluviimist.
Erinevate kosmosetegevuste ja ettevõtluse kasvav roll kosmosesektoris toob endaga kaasa
vajaduse uute regulatsioonide järele. Seetõttu loovad riigid järjest rohkem
kosmosevaldkonnaga seotud programme ja seadusi. Seni on 14 ELi liikmesriiki võtnud vastu
riiklikud kosmosevaldkonna õigusaktid, tagades sellega rahvusvahelisest õigusest tulenevate
kohustuste täitmise, mis nõuavad kosmosetegevuse järelevalvet.
Eestil on oma kosmosepoliitika ja -programm aastateks 2020–2027,1 mis on loodud
kosmosevaldkonna arengu strateegiliseks ja süsteemseks juhtimiseks ning
tehnoloogiaettevõtluse toetamiseks. Eesti kosmosesektori areng on tihedalt seotud Euroopa
Liidu kosmoseprogrammi ja Euroopa Kosmoseagentuuri (edaspidi ESA) liikmesusega. Nende
organisatsioonide kaudu saavad Eesti ettevõtted ja teadusasutused ligipääsu rahvusvahelistele
hangetele, teaduskoostööle ning uute tehnoloogiate arendamise võimalustele. See on
1 Eesti kosmosepoliitika ja -programm 2020–2027, 2020.
5
võimaldanud Eesti kõrgtehnoloogial põhinevatel lahendustel jõuda rahvusvaheliste
missioonideni ning tugevdada Eesti rolli Euroopa kosmosetegevuses. Eesti Vabariik on alates
2015. aastast ESA liige.2 ESA liikmesriigina on Eestil võimalik koostöös ESA-ga edendada
kõrgtehnoloogilist innovatsiooni Eesti majanduskasvu hüvanguks. Praeguseks on ESA-ga
sõlminud lepingu üle 60 Eesti ettevõtte ja teadusasutuse, et arendada uusi tooteid ja teenuseid.
Eeltoodu viitab selgelt, et kosmosetehnoloogiate rakendamine nii avalikus kui ka erasektoris
areneb ja Eesti kosmosevaldkond on jõudmas uude arenguetappi. Esimene Eesti
kommertssatelliit plaanitakse orbiidile lennutada juba 2028. aastal, mistõttu tekib reaalne
vajadus reguleerida kosmoseobjektide registreerimist, käitlemist ning sellega seotud vastutuse
küsimusi. Eelnõu koostamise ajaks on teada mitu Eesti majandusüksuste arendatavat
satelliidimissiooni: Spaceiti Oriole, KappaZeta 3D-SAR, ESTCube-33 ja SUTS. Oriole ja 3D-
SAR-i projektide puhul on kavandatud ka jätkumissioone ja satelliidivõrgustike rajamist, mis
näitab selget trendi, et Eesti kommertskosmoseobjektide arv kasvab.
Eesti tegevus kosmosevaldkonnas peab toimuma kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
Kosmoses, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel, kannavad ÜRO
riikide tegevuspõhimõtteid käsitleva lepingu (edaspidi avakosmose leping)4 järgi
kosmoseobjektide eest vastutust nende päritoluriigid. Eesti on avakosmose lepingu
allkirjastanud 2010. aastal ning see on Eesti suhtes ka jõustunud.5 Riikidel on avakosmose
lepingu artikli 6 järgi põhimõtteline kohustus teha järelevalvet enda riigis toimuva
kosmosetegevuse üle, ning avakosmose lepingu artikli 7 kohaselt vastutab riik, kes lennutab
või tagab objekti lennutamise kosmosesse ning kelle territooriumilt või rajatiselt objekt
lennutatakse, kahju eest, mille selline objekt on põhjustanud.6 Samuti peavad riigid kehtestama
kosmoseobjektide käitajatele loamenetluse. Registreerimise konventsiooni artikli 47 järgi
peavad riigid tagama ka kosmoseobjektide registreerimise ja registri pidamise.
Seega tekib Eestil avakosmose lepingu alusel selge kohustus kosmosetegevust reguleerida, kui
eraettevõtted või muud asutused kosmoseobjekte lennutama hakkavad, ning tuleb tagada, et
2 Enne liikmesust: 2007. aastal sõlmiti ESA-ga vastastikuse koostöö arendamise raamleping ning 2010. aastal
Euroopa koostööriigi kokkulepe (European Cooperating State Agreement, ECS). 3 ESTCube-3 missioon arendatakse koostöös ESA-ga ja esimene leping sõlmiti 2025. aastal.
4 Treaty on Principles Governing the Activities of States in the Exploration and Use of Outer Space, including the
Moon and Other Celestial Bodies,
https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/introouterspacetreaty.html. 5 Riikide tegevuspõhimõtteid kosmose, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel käsitlev
leping – Riigi Teataja; Välisministeeriumi teadaanne – Riigi Teataja 6 Riikide tegevuspõhimõtteid kosmose, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel käsitlev
leping. RT II 2010, 14, 56. 7 Convention of 12.11.1974 on Registration of Objects Launched into Outer Space, artikkel 4.
https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/registration-convention.html
6
riigi jurisdiktsiooni all toimuv kosmosetegevus oleks reguleeritud, kontrollitav ning kooskõlas
rahvusvahelise lepingu tingimustega. Nende kohustuste täitmiseks on vaja kehtestada selge ja
tõhus riigisisene õigusraamistik.
Lisaks rahvusvahelistele kohustustele on kosmosetegevusega seotud ka praktilised ja tehnilised
riskid, sealhulgas tahtmatud või tahtlikud kosmoseobjektide kokkupõrked, tehnilised rikked ja
satelliitide kontrollimatu sisenemine Maa atmosfääri. Seaduses sätestatav regulatsioon aitab
selliseid olukordi paremini ennetada ja hallata, luues mehhanismid, mille abil saab hinnata
tegevustega seotud riske, tagada ohutuse ning toetada rahvusvaheliste standardite ja parimate
tavade järgimist.
Vabariigi Valitsus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seadnud ülesande
pidada arvestust Eesti vastutusel kosmosesse lennutatud objektide üle,8 mis loob lisavajaduse
seadusandliku aluse järele.
Eeltoodu tõttu on vaja kehtestada selge õiguslik raamistik, mis võimaldab riigil reguleerida ja
kontrollida Eestis registreeritud või siit lähtuvat kosmosetegevust. Detailne regulatsioon
tugevdab Eesti kui vastutustundliku ja rahvusvahelise koostöö võimelise riigi mainet ning aitab
maandada võimalikke õiguslikke ja poliitilisi riske.
Seaduseelnõu koostamisel on lähtutud järgmistest ÜRO kosmosevaldkonda reguleerivatest
lepetest:
avakosmose leping;
konventsioon rahvusvahelise vastutuse kohta kosmoseobjektide põhjustatud kahju eest
(edaspidi vastutuse konventsioon)9;
kosmosesse saadetud objektide registreerimise konventsioon (edaspidi registreerimise
konventsioon)10.
Eelnõu koostades on võimaluse korral arvestatud EL-i kosmosepoliitikaga (sh Euroopa
kosmoseliikluse korraldamise ja kosmoseprügi haldamise põhimõtetega). Samuti on arvesse
võetud Euroopa Liidu tasandil paralleelselt menetluses oleva Euroopa Liidu kosmosetegevuse
määruse (EU Space Act, EUSA) algatusega, kuid eelnõu sisu kujundamisel ei ole lähtutud selle
ettepaneku detailidest, kuna menetlus on alles varajases etapis ja eelnõu sisu võib oluliselt
muutuda; käesolev seadus on suunatud eelkõige riigisiseste rahvusvahelisest õigusest
tulenevate kohustuste täitmisele ning pädeva asutuse rolli ja vastutuse reguleerimisele, mida
EL tasandi regulatsioon ei reguleeri.
8 „Riikide tegevuspõhimõtteid kosmose, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel käsitleva
lepinguga“ ühinemine – Riigi Teataja 9 Convention on International Liability for Damage Caused by Space Objects,
https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/introliability-convention.html. 10 Convention on Registration of Objects Launched into Outer Space,
https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/registration-convention.html.
7
Eelnõuga kaasneb kosmosetegevusega tegelevatele isikutele uus halduskoormus, kuna
kosmosetegevust reguleeritakse Eestis esmakordselt ning seni ei ole kehtinud kosmosetegevuse
loa- ja pideva järelevalve süsteemi. ÜRO avakosmoselepingu artiklist VI tuleneva loa- ja pideva
järelevalve süsteemi kehtestamisele kohaldub halduskoormuse tasakaalustamise reegli juhendis
ette nähtud välislepingu rakendamise erand. Eelnõuga loodava loa- ja järelevalvesüsteemi
põhisisu tuleneb Eesti suhtes kehtivatest rahvusvahelistest kohustustest ning on vajalik nende
täitmise tagamiseks. Süsteemi toimimiseks vajalike riigisiseste nõuete kujundamisel on
halduskoormus viidud eesmärgi saavutamiseks vajaliku miinimumini, kasutades digitaalset
menetlust, ühekordse andmekogumise põhimõtet, ühe pädeva asutuse mudelit ning
riskipõhiseid erandeid ja leevendusi.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad
Paul Liias ([email protected]) ja Gloria Kõgel ([email protected]) ja NJORD
Advokaadibüroo vandeadvokaadid Liisi Jürgen (+372 525 2646, [email protected]) ja
Jelizaveta Henno (+372 5558 3931, [email protected]). Eelnõu väljatöötamise
töörühma kuulusid ka Välisministeeriumi esindaja Kätlin Joala ([email protected]),
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja Veikko Tunnel ([email protected]),
ekspert ja andmebaaside Nanosats Database ja Factories in Space looja Erik Kulu
([email protected]), KappaZeta OÜ ning Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu esindaja
Karoli Kahn ([email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindaja
Elise Olt ([email protected]), Transpordiameti esindaja Mari Toodu
([email protected]) ning Tallinna Tehnikaülikooli esindaja Katrin Nyman-
Metcalf ([email protected]). Arhiivinduse küsimustega aitas Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti teabehalduse nõunik Mariko Männa ([email protected]).
Väliseksperdina oli kaasatud Rolf Olofsson ([email protected]). Eelnõu
väljatöötamist ja töörühma assisteerisid Marie Frosch ([email protected]) ja Karl-
Enrik Kriis ([email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud NJORD Advokaadibüroo bürooassistent Kadi
Zvirik (+372 667 6440, [email protected]) ning Justiits- ja Digiministeeriumi
õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetajad Mari Koik
([email protected]) ja Inge Mehide ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga kavandatu kohaselt muudetakse järgmisi seadusi:
1) karistusregistri seaduse redaktsioon RT I, 30.10.2026, 8;
2) karistusseadustiku redaktsioon RT I, 09.07.2026, 28;
3) küberturvalisuse seaduse redaktsioon RT I, 06.10.2026, 2;
8
4) riigilõivuseaduse redaktsioon RT I, 21.10.2026, 10;
5) rahvusvahelise sanktsiooni seaduse redaktsioon RT I, 17.05.2025, 4;
6) seadme ohutuse seaduse redaktsioon RT I, 30.04.2024, 12;
7) välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse redaktsioon RT I, 11.07.2026, 100.
Eelnõu on seotud paralleelselt menetluses oleva seadme ohutuse seaduse (SeOS) muutmise
seaduse eelnõuga11, millega korrastatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
järelevalve infosüsteemi (edaspidi TTJA infosüsteem) regulatsiooni - täpsustatakse SeOS § 12
volitusnormi ning viiakse olulised isikuandmete töötlemise, säilitamise ja avalikustamise
alused seaduse tasandile. Nimetatud eelnõu ei hõlma kosmosetegevuse andmestiku lisamist
TTJA infosüsteemi ega kosmosetegevuse andmestikuga seotud erisätteid. Käesoleva eelnõu
rakendussätetega täiendatakse SeOS §-i 12 kosmosetegevuse seaduse rakendamiseks vajalike
sätetega. TTJA infosüsteemi andmestike loetellu lisatakse kosmosetegevuse andmestik,
sätestatakse kosmosetegevuse andmestikus töödeldavate füüsilisest isikust käitaja ja füüsilisest
isikust kosmoseobjekti omaniku isikuandmete avalikustamise alus ning kosmosetegevuse
andmestiku andmete säilitamistähtaeg. Muudatused on kavandatud nii, et need sobituksid
paralleelselt menetluses oleva SeOSi muutmise seaduse eelnõuga kavandatava §-i 12
ülesehitusega.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
Eesti kosmosetegevuse seaduse eelnõu väljatöötamine algas ja jõudis lõppjärku enne Euroopa
Liidu kosmosetegevuse määruse eelnõu (EU Space Act, EUSA) avalikustamist 2025. aasta
juunis. Seetõttu ei ole eelnõu koostatud EUSA ettepaneku põhjal ega selle rakendamiseks. Küll
aga on eelnõu koostamisel jälgitud ELi tasandi arenguid ning arvestatud võimalusega, et
Euroopa Liidu määruse jõustumisel võib olla vajalik Eesti õigust täiendavalt muuta. Kuna
EUSA läbirääkimised on alles algusfaasis ning lõplik sisu ei ole teada, ei ole eelnõu praeguses
etapis võimalik ega otstarbekas viia vastavusse ELi määruse ettepaneku tekstiga. Vajadusel
tehakse tulevikus täiendavad muudatused, kui ELi määrus jõustub ja selle lõplikud nõuded on
selged (vt peatükk 6).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus Riigikogu kodu- ja töökorra
seaduse § 78 kohaselt.12 Eelnõu ei kuulu põhiseaduse § 104 loetelusse, mistõttu ei ole vajalik
Riigikogu koosseisu häälteenamus.
11 Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu seisuga mai 2026
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34e8011c-4f80-4488-b59f-230736f7042d;
12 Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. RT I, 02.06.2020, 9.
9
2 Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on luua õiguslik raamistik kosmosetegevusele Eestis, et tagada
kosmosetegevuse ohutus ja keskkonnasäästlikkus, toetada kosmosetegevusega seotud
rahvusvaheliste põhimõtete järgimist ja kohustuste täitmist ning soodustada kosmosesektori
jätkusuutlikku arengut.
Eelnõuga luuakse kosmosevaldkonna turuosalistele selge ja prognoositav tegutsemiskeskkond
ning kehtestatakse mehhanismid, mille abil saab riik kosmosetegevust lubada ja järelevalvet
teostada, vähendades ühtlasi kosmosetegevusest tulenevaid riske riigile ning käitajatele,
ettevõtjatele ja teadus- ning haridusasutustele. Selleks sätestatakse muu hulgas
kosmosetegevusloa taotlemise ja menetlemise kord, kosmoseobjektide käitajatele esitatavad
nõuded, kosmosetegevuse ohutusnõuded ning käitaja peamised kohustused riskide
maandamiseks (sh kindlustuslahendused ja vastutuse jaotus eelnõus sätestatud ulatuses).
Kosmosetegevusega kaasnevad mitmed praktilised ja tehnilised riskid, mis võivad mõjutada
inimesi, vara, keskkonda ning Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmist (nagu näiteks
kosmoseobjektide kokkupõrked, tehnilised rikked ja satelliitide kontrollimatu sisenemine Maa
atmosfääri). Eelnõuga luuakse raamistik nende riskide ennetamiseks ja juhtimiseks ning
tagatakse riigile võimalus hinnata kosmosetegevuse ohutust ja vähendada Eesti rahvusvahelise
vastutusega seotud riske. Selge ja prognoositav õigusraamistik loob kosmosevaldkonna
turuosalistele õiguskindluse ning toetab kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ning teadus- ja
haridusasutuste arengut, võimaldades neil tegutseda kindlustundega ja planeerida
investeeringuid kosmosetehnoloogiatesse. See soodustab omakorda rahvusvahelist koostööd
ning investeeringute kaasamist. Eelnõu majanduslikke ja muid mõjusid käsitletakse täpsemalt
seletuskirja 7. peatükis “Seaduse mõjud”.
2.1. Taust ja seaduse vajadus: kosmosemajanduse kasv ning Eesti kosmosesektori areng
Kosmosevaldkond on üks kiiremini kasvavaid kõrgtehnoloogilisi sektoreid maailmas. 2024.
aastal ulatus globaalne kosmosemajandus 613 miljardi dollarini ning prognooside kohaselt
ületab see 2030. aastaks 1 triljoni piiri.13 Kosmosetegevus laieneb kiiresti kõikjal maailmas
kosmosepõhiste andmete ja kosmoseteenuste kasvava nõudluse ning satelliitide tootmise ja
orbiidile saatmise kulude vähenemise tõttu. Satelliitide arv kasvab iga-aastaselt - 2026. aasta
seisuga tiirleb Maa orbiidil ligi 15 000 aktiivset satelliiti14 ning 2035. aastaks on oodata, et see
number tõuseb üle 50 000. See kasv on toonud kaasa uued võimalused nii majandusele,
teadusele kui ka riigi julgeolekule.
13 Space: The $1.8 trillion opportunity for global economic growth | McKinsey.
14 Space Environment Statistics, Space Debris User Portal.
10
Eestil on oma kosmosepoliitika ja -programm aastateks 2020–2027,15 mis on loodud
kosmosevaldkonna arengu strateegiliseks ja süsteemseks juhtimiseks ning
tehnoloogiaettevõtluse toetamiseks. Eesti kosmosesektori areng on tihedalt seotud Euroopa
Liidu kosmoseprogrammi ja ESA liikmesusega.16 Nende organisatsioonide kaudu saavad Eesti
ettevõtted ja teadusasutused ligipääsu rahvusvahelistele hangetele, teaduskoostööle ning uute
tehnoloogiate arendamise võimalustele. See on võimaldanud Eesti kõrgtehnoloogial
põhinevatel lahendustel jõuda rahvusvaheliste missioonideni ning tugevdada Eesti rolli
Euroopa kosmosetegevuses. Eesti Vabariik sõlmis ESA-ga 2007. aastal vastastikuse koostöö
arendamiseks raamlepingu,17 2010. aastal sõlmiti poolte vahel Euroopa koostööriigi
kokkuleppe18 ning 2015. aastal sai Eestist ESA konventsiooniga liitumisel ESA liige.19 ESA
liikmesriigina on Eestil võimalik koostöös ESA-ga edendada kõrgtehnoloogilist innovatsiooni
Eesti majanduskasvu hüvanguks. Praeguseks on ESA-ga sõlminud lepingu üle 60 Eesti
ettevõtte ja teadusasutuse, et arendada uusi tooteid ja teenuseid.
Eesti kosmosetegevuse areng on viimasel aastakümnel olnud märkimisväärne, hõlmates nii
teaduslikke kui ka kommertslikke projekte. 2013. aastal lennutati orbiidile Eesti esimene
satelliit ESTCube-120 ning seejärel on kosmosesse lennutatud veel kolm kuupsatelliiti. 2018.
aastal jõudis rahvusvahelise kosmosejaama pardale Eestis arendatud teadusinstrument
MyotonPro21. Viimastel aastatel on Eesti kosmosevaldkond võtmas üha rohkem ka ärilisi
suundi - lisaks ülikoolidele ja tudengisatelliitide meeskondadele arendavad Eestis
kosmosemissioone ka ettevõtted, nagu näiteks KappaZeta ja Spaceit, kes plaanivad koostöös
ESAga saata orbiidile Eesti esimesed kommertssatelliidid. Eelnõu koostamise ajaks on teada
mitu Eesti majandusüksuste arendatavat satelliidimissiooni, sh Spaceiti Oriole, KappaZeta 3D-
SAR, ESTCube-3 ja SUTS. Oriole ja 3D-SAR-i projektide puhul on kavandatud ka
jätkumissioone ja satelliidivõrgustike rajamist, mis näitab selget trendi, et Eesti
kommertskosmoseobjektide arv kasvab. 22
15 Eesti kosmosepoliitika ja -programm 2020–2027, 2020. 16 Oluline on märkida, et ESA ja EL on eraldiseisvad organisatsioonid, mis teevad küll kosmosealaselt tihedat
koostööd, kuid täidavad oma olemuselt erinevaid funktsioone. EL-i kosmoseprogramm keskendub eelkõige
kosmoseteenustele, sh Maa seirele, satelliitnavigatsioonile, ühenduvusele ja innovatsioonile, toetades Euroopa uue
kosmosetööstuse ökosüsteemi arengut. ESA keskendub eelkõige tehnoloogia arendusele, teadusele, haridusele ja
tööjõu juurdekasvule kosmosesektoris. 17 Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vaheline rahumeelse kosmosealase koostöö kokkulepe – Riigi
Teataja, 2007. 18 Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vaheline Euroopa koostööriigi kokkulepe – Riigi Teataja 19 Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vaheline Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri
asutamise konventsiooniga käsitlev kokkulepe – Riigi Teataja 20 ESTCube 1 eesmärk oli katsetada elektrilise päikesepurje tehnoloogiat.
21 Eestis arendatud teadusinstrument, mis võimaldab jälgida astronautide lihaste seisundit.
22 Spaceit plaanib 2028. aasta alguses käivitada Eesti esimese kommertssatelliidi, mis osutab kõrgtehnoloogilisi
teenuseid ning toetab majanduskasvu, luues Eesti ettevõtetele suurema lisandväärtusega võimalusi
kosmosevaldkonnas tegutsemiseks. Oriole lend orbiidile on algsetest plaanidest edasi lükkunud, mis on satelliitide
11
Eeltoodu näitab, et kosmosetehnoloogiate rakendamine nii avalikus kui ka erasektoris areneb
ja Eesti kosmosevaldkond on jõudmas uude arenguetappi. Kuigi Eestis on seni kehtinud
ettevõtluse ja teadustegevuse reguleerimiseks üldised õiguslikud raamistikud, puudub eraldi
seadus, mis looks selged kosmosetegevuse korraldamise, järelevalve ja vastutuse määramise
reeglid.
Kosmos on reguleeritud juba enam kui pooltes ESA liikmesriikides.23 Mitu Euroopa riiki, kellel
praegu veel kosmosetegevuse seadus puudub, on alustanud asjakohaste regulatsioonide
ettevalmistamist. Eesti ei ole selle poolest erand ning liigub rahvusvahelises suunas, et tagada
oma kosmosevaldkonna jätkusuutlik areng ja konkurentsivõime. Eesti soovib anda
ülemaailmsesse kosmosesektori arengusse oma panuse ning võimaldada sellega
kõrgtehnoloogial põhineva ettevõtluse arengut Eestis.24 Samuti on Eesti kosmosepoliitika
eesmärk toetada kosmosevaldkonna seadusloomega tegelemist ning ÜRO lepetega liitumist.25
Sääraste eesmärkide saavutamiseks ning tihedamaks kosmosetegevuseks on vaja, et oleks
tagatud kosmosetegevuse ohutus ning rahvusvaheliste nõuete järgimine.
2.2. Rahvusvaheline õigus ja riigi roll kosmosetegevuses
Eesti tegevus kosmosevaldkonnas peab toimuma kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Seadus
aitab Eestil täita oma rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas ÜRO avakosmose lepingust
tulenevat nõuet tagada oma jurisdiktsiooni all tegutsevate ettevõtete, organisatsioonide ja
teadusasutuste vastutustundlik kosmosetegevus.
Seaduseelnõu koostamisel on lähtutud kolmest ÜRO kosmosevaldkonda reguleerivast leppest
– avakosmose lepingust, vastutuse konventsioonist ja registreerimise konventsioonist. Oluline
on märkida, et nendest kolmest lepingust on Eesti seni liitunud vaid avakosmose lepinguga.
Eesti on avakosmose lepingu allkirjastanud 2010. aastal ning see on Eesti suhtes ka jõustunud.26
Vastutuse konventsiooni ega registreerimise konventsiooniga ei ole Eesti käesoleva eelnõu
ehitamise juures tavapärane praktika. KappaZeta on samal ajal arendamas kaugseiretehnoloogiaid, mis
võimaldavad mõõta metsa kõrgust globaalsete satelliitmissioonide abil. Lisaks on arendamisel uued satelliidid,
nagu ESTCube-3 ja SUTS, mis pakuvad üliõpilastele praktilisi kogemusi ning toetavad teaduse ja tehnoloogia
arengut Eestis. ESTCube-3 missioon arendatakse koostöös ESA-ga ja esimene leping sõlmiti 2025. aastal.
23 United Nations Office for Outer Space Affairs (UNOOSA), National Space Law Collection, kättesaadav:
https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/nationalspacelaw/index.html.
24 Eesti kosmosepoliitika ja -programm 2020–2027, lk 14.
25 Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc5efc1b-6e74-4dd7-8136-5d38ea4e0684#0ZpqLTyi. 26 Riikide tegevuspõhimõtteid kosmose, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel käsitlev
leping – Riigi Teataja; Välisministeeriumi teadaanne – Riigi Teataja
12
väljatöötamise seisuga liitunud. Vastutuse ja registreerimise konventsioonid on sellegipoolest
eelnõu raames läbi töötatud ning arvesse on võetud aspekte, mis oleksid eelnõu väljatöötamisel
asjakohased ja olulised, lähtudes teiste riikide praktikast. 27
Avakosmose lepingujärgi kannavad kosmoseobjektide eest vastutust nende päritoluriigid.
Avakosmose lepingus on kaks artiklit, mis reguleerivad vastutust. Artikkel 6 järgi on riikidel
põhimõtteline kohustus teha järelevalvet enda riigis toimuva kosmosetegevuse üle, ning
artikkel 7 kohaselt vastutab riik rahaliselt oma riigi kosmoseobjekti tekitatud kahju eest.28
Artikkel 6 kasutab terminit „responsibility“, mille kohaselt peab Eesti tagama, et tema
territooriumil tegutsevad eraettevõtted ja teised osapooled järgivad rahvusvahelisi kohustusi,29
kuna avakosmose lepingu artikli 6 kohaselt vastutab riik rahvusvaheliselt lisaks riiklikule
kosmosetegevusele ka oma jurisdiktsiooni all tegutsevate mitteriiklike osapoolte
kosmosetegevuse eest. Selline tegevus, sh eraettevõtete või ülikoolide satelliitide arendamine
ja lennutamine, nõuab riigi luba ja pidevat järelevalvet. Artikkel 7 reguleerib vastutust
terminiga „liability“, mille kohaselt vastutab osalisriik, kes lennutab või korraldab objekti
lennutamise kosmosesse, sealhulgas Kuule ja teistele taevakehadele, ning osalisriik, kelle
territooriumilt või rajatiselt objekt lennutatakse, ka rahvusvaheliselt kahju eest, mille on
põhjustanud selline objekt või selle koostisosad Maal, õhuruumis või kosmoses teisele lepingu
osalisriigile või selle füüsilistele või juriidilistele isikutele.30
Nimetatud artiklitel on sisulised erinevused. Esimeseks erinevuseks on artiklites kasutatud
sõnad ,,responsibility“ ja „liability“. Kui artikkel 6 sätestab „responsibility“, siis on sellega
mõeldud üldist vastutust, mis tekib riikidel automaatselt. Artikkel 6 sätestab vastutuse
igasuguse kosmosetegevuse eest, mis riikidel on, olenemata sellest, kas riik viib
kosmosetegevust läbi ise või teeb seda eraisik riigi jurisdiktsioonist. Artikkel 7 sätestab
vastutuse sellise tegevuse eest, millega on ka mingit kahju tekitatud ehk ,,liability“. Tegemist
on üldsõnalise artikliga, mis tähendab, et lisaks rahalisele hüvitamisele võib tekkida ka näiteks
millegi parandamise kohustus. Teiseks erinevuseks on vastutuse tekkimise tingimused. Artiklis
6 sätestatud riigi üldine vastutus tekib igal juhul. Artiklis 7 on loetletud tingimused, millal riik
vastutab kosmosetegevuse käigus tekkinud kahju eest: kosmoseobjekti lennutades või
lennutamist korraldades või kui kosmoseobjekt lennutatakse riigi territooriumilt või rajatisest.
27 Eestil ei ole hetkel plaanis liituda astronautide päästmise, astronautide tagasituleku ja avakosmosesse saadetud
objektide naasmise lepinguga ega Kuu ja teiste taevakehade tegevust reguleeriva kokkuleppega, mistõttu ei ole
seaduseelnõu koostamisel neist lepingutest lähtutud, mistõttu ei ole seaduseelnõu koostades ka nendega arvestatud.
Agreement on the Rescue of Astronauts, the Return of Astronauts and the Return of Objects Launched into Outer
Space, https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/introrescueagreement.html; Agreement
Governing the Activities of States on the Moon and Other Celestial Bodies,
https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/intromoon-agreement.html.
28 Riikide tegevuspõhimõtteid kosmose, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel käsitlev
leping. RT II 2010, 14, 56.
29 Artikkel 6, avakosmose leping 30 Artikkel 7, avakosmose leping
13
Vastutuse konventsioon täpsustab vastutuse regulatsiooni. Selle kohaselt on vastutuse
tekkimise eelduseks riigi ,,launching state“ staatus, st riik vastutab tekkinud kahju eest, kui riik
lennutab või korraldab kosmoseobjekti lennutamise või kui kosmoseobjekt lennutatakse riigi
territooriumilt või rajatisest. Kuigi Eesti ei ole vastutuse konventsiooniga liitunud, siis
arvestatakse konventsioonist tulenevate põhimõtetega ka käesoleva eelnõu koostamisel.
Avakosmose lepingu artikkel 7 tingimused vastutuse tekkimiseks kattuvad vastutuse
konventsiooni tingimustega, st et riigil rahalise vastutuse tekkimiseks peab riik olema
,,launching state“ ehk vastama ,,launching state“ tunnustele. Kuigi riigi rahalise vastutuse
tekkimise eelduseks on konventsioonides sätestatud mõiste ,,launching state“, siis ei ole
tegemist üheselt määratletud kriteeriumiga, sest riik võib olla ,,launching state“ mitmel erineval
alusel. Lisaks on riikidel võimalus oma siseriiklike kosmoseseadustega reguleerida ,,launching
state“ mõistet. Siiski tuleb arvestada, et rahvusvahelisel tasandil hinnatakse ,,launching state“
staatust rahvusvahelise õiguse alusel.
Eelnevast tulenevalt tekib Eestil avakosmose lepingu alusel kohustus kosmosetegevust
reguleerida, kui eraettevõtted või muud asutused kosmoseobjekte lennutama hakkavad, ning
tuleb tagada, et riigi jurisdiktsiooni all toimuv kosmosetegevus oleks reguleeritud, kontrollitav
ning kooskõlas rahvusvahelise lepingu tingimustega. Nende kohustuste täitmiseks on vaja
kehtestada selge ja tõhus riigisisene õigusraamistik.
2.3. Seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus ja eelnõu ettevalmistamine
Eelnõu väljatöötamisele eelnes ,,Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu väljatöötamise
kavatsus“ (edaspidi VTK), mille kooskõlastasid Haridus- ja Teadusministeerium,
Justiitsministeerium, Kaitseministeerium ja Siseministeerium ning mille kohta lisasid avalikud
kommentaarid Eesti Kaitsetööstuse Liit31 ning Eesti Kosmosebüroo.32 VTK kohta esitatud
kommentaaridega on arvestatud eelnõu koostamisel.
Kuigi VTK-s nimetati ühe eesmärgina kosmoseliikluse (space traffic management ehk STM)
reguleerimist, ei ole see teema eelnõusse sellisel kujul kavandatud. Põhjuseks on asjaolu, et
Eestil puuduvad praegu nii tehnilised ja juriidilised mehhanismid kui ka võime rahvusvahelise
ulatusega kosmoseliiklust korraldada. Kosmoseliikluse reguleerimine eeldab ulatuslikku
rahvusvahelist koostööd, andmevahetust, reaalajas jälgimise võimet ning terviklikku
regulatiivset raamistikku, mis ületab kõnesoleva seaduse reguleerimisala ja eesmärgi. Eesti on
siiski selles suunas esimesi samme astunud, alustades koostöös ESA-ga asjakohaste
tehnoloogiliste võimete arendamist. Eelnõus kavandatud kosmoseobjektidega seotud
andmekorraldust ja registrifunktsioone nähakse tulevikus kui STM-süsteemi olulist alustala,
mis võimaldab korrastada ja hallata kosmoseobjektidega seotud andmestikku. See loob aluse
rahvusvaheliseks andmevahetuseks ning aitab tagada kosmosekeskkonna ohutuse.
Kosmoseliikluse reguleerimise temaatika võib muutuda asjakohaseks tulevikus, seoses
järgmiste arenguetappidega või liitudes rahvusvaheliste algatustega.
31 Uue nimega Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit. 32 VTK kooskõlastuse menetlusinfo: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc5efc1b-6e74-4dd7-8136-
5d38ea4e0684#VuoCXwtw.
14
Eelnõu on välja töötatud, arvestades tehnoloogia arengut ja võimalike eri tehnoloogiate
kasutamist. Seetõttu ei keskendu seadus kindlale tehnoloogiale, vaid järgib
tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet. See tähendab, et seadus ei kirjelda selle jõustumise hetkel
olemas olevaid tehnoloogilisi vahendeid, vaid on mõeldud olema asjakohane ka tulevikus, kui
on kasutusel veelgi uuem tehnoloogia.
Eelnõu väljatöötamiseks moodustati töörühm, millesse kuulusid kosmosevaldkonnaga seotud
ministeeriumid, allasutused ning ülikoolide ja ettevõtete esindajad. Eelnõu väljatöötamise
käigus kohtusid töörühma liikmed ka teiste riikide esindajate ja ekspertidega ning järelevalvet
tegevate isikutega, kelle ettepanekuid on eelnõu koostades arvesse võetud. Eelnõu koostades
on püütud muu hulgas vältida teistes jurisdiktsioonides esinenud praktilisi probleeme. Eelnõu
koostades töötati läbi Austria, Taani, Portugali, Soome, Sloveenia, Hispaania, Itaalia,
Luksemburgi ja Ühendkuningriigi kosmosetegevust reguleerivad õigusaktid. Neid analüüsiti
kriitiliselt eesmärgiga leida aspekte, millest võtta eeskuju Eesti õigusakti
kosmosetegevuslubade peatükki koostades, või kohti, mis Eesti kosmosetegevuse ulatuse ja
eesmärgiga ei sobi.
3 Eelnõu vastavus põhiseadusele
Kosmosetegevus on eelnõu kohaselt reguleeritud tegevus, mis tähendab, et kosmosetegevusega
ei saa vabalt tegeleda iga isik, vaid ainult isikud, kes vastavad eelnõus sätestatud nõuetele ja on
saanud vastavad tegevusload. Seetõttu kujutab kosmosetegevuse reguleerimine endast eraelu
puutumatuse, ettevõtlusvabaduse, omandipõhiõiguse ja teadusvabaduse riivet, mistõttu on
oluline analüüsida eelnõu põhiseaduspärasust.
Eelnõu eesmärkideks on muuhulgas tagada riigi julgeolek, kosmosetegevuse turvalisus, isikute
kaitse ning kosmosetegevuse vastavus nõuetele vastavus. Sellest eesmärgist lähtudes on
analüüsitud ka järgnevaid põhiõiguste riiveid. Põhiõigusi piirav õigustloov akt on
põhiseaduspärane, kui see on formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega kooskõlas. Formaalne
põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama pädevus-,
menetlus- ja vorminõutele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele.33 Materiaalne
kooskõla põhiseadusega tähendab, et põhiõigust riivav õigusakt on kehtestatud põhiseadusega
lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle saavutamiseks proportsionaalne abinõu.34
Asjassepuutuvad põhiõigused ja -vabadused
Esmalt tuleb määratleda asjassepuutuvad põhiõigused ja -vabadused.
1. Põhiseaduse §-s 26 sätestatud igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.
33 RKPJK 13.06.2005 otsus asjas nr 3-4-1-5-05, p-d 7-8. 34 RKPJK 20.03.2014 otsus asjas nr 3-4-1-42-13, p 42.
15
2. Põhiseaduse §-s 31 sätestatud õigus tegeleda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadus.
3. Põhiseadus §-s 32 sätestatud õigus puutumatule ja võrdselt kaitstud omandile.
4. Põhiseaduse §-s 38 sätestatud õigus teadusvabadusele.
Põhiseaduse § 26 kaitseala
Põhiseaduse § 26 esemeline kaitseala
Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused,
kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda
muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste
inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
Põhiseaduse § 26 kohaldatakse kui üldnormi siis, kui kaitsmist vajav erasfääri kuuluv hüve ei
ole kaitstud mõne erisättega (nt § 17, 27, 33, 42, 43, 44). Kui erisäte on olemas, tuleb kohaldada
vastavat erisätet.35 Eelnõuga nähakse ette kosmosetegevusloa ja kosmoseobjektide omanike
kohta andmete ja teabe kogumist ning töötlemist, et kindlaks teha nende sobivus ja
nõuetelevastus kosmosetegevuseks.
Isiksuse kaitse on seega olnud PS § 19 lg 1 ja § 26 vahel jagatud, kuid kaitsealade piiritlemine
pole üheselt selge.36 PS § 19 lg 1 on lihtsa piiriklausli ehk seadusereservatsiooniga, PS § 26 aga
kvalifitseeritud piiriklausliga põhiõigus.37 Riigikohtu praktikas on isikuandmete töötlemine
asetatud üldjuhul eraelu puutumatuse kaitsealasse, nimetamata informatsioonilise
enesemääramisõiguse aspekti.38 Kommenteeritud väljaandes leitakse, et põhjendatud oleks
sisustada PS §-i 26 pigem avara kaitsealaga eraelu garantiina, mis hõlmab ka seni PS § 19 lg-
st 1 tuletatud isiksuspõhiõiguse kaitsevaldkonnad (eelkõige enesemääramis- ja
enesekujutamisõigus).39 Seetõttu saab lähtuda lähenemisest, et isikuandmete töötlemisega
kaasnev riive asetatakse esmajoones põhiseaduse § 26 tagatud eraelu kaitsealasse ning § 19
kaitsealasse pigem erandjuhtudel.40
35 Jaanimägi, K., Oja, L. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020, § 26 p 14. 36 Ibidem, p 8. 37 Mikiver, M. Isikuandmeid ristkasutav e-riik ja seadusereservatsioon. Kas efektiivsus tõrjub põhiseaduslikud
nõuded? Riigiõiguse aastaraamat 2023, lk 59,
https://juridica.ee/article_full.php?uri=2023_riigi_iguse_aastaraamat_2023_isikuandmeid_ristkasutav_e-
riik_ja_seadusereservatsioon_kas_efekti. 38 Ibidem, lk 61; RKHK 06.01.2021 otsus asjas nr 3-19-1207, p 22; 19.12.2019, 5-19-38, p 95-96; 14.11.2019, 3-
16-2497, p 18; 06.06.2019, 3-17-842, p 25–26; 12.06.2012, 3-3-1-3-12, p 19. 39 Jaanimägi, K., Oja, L. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020, § 26 p 14. 40 Mikiver, M. Isikuandmeid ristkasutav e-riik ja seadusereservatsioon. Kas efektiivsus tõrjub põhiseaduslikud
nõuded? Riigiõiguse aastaraamat 2023, lk 67,
16
Põhiseaduse § 26 isikuline kaitseala
Isikulise kaitseala poolest on põhiseaduse § 26 kõigi ja igaühe õigus. See tähendab, et
paragrahvid kaitsevad nii Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku ja
kodakondsuseta isikut (põhiseaduse § 9 lg 1). Käesoleva eelnõu puhul on isikulises kaitsealas
kosmosetegevusloa taotlejad, samuti kosmoseobjektide omanikud.
Riive formaalne põhiseaduspärasus
Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama
pädevus-, menetlus- ja vorminõutele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele.41
Seadusereservatsiooni põhimõte tähendab, et põhiõiguste kui riigieelsete õiguste piiramine
eeldab demokraatlikult legitimeeritud seadusandja volitust.42
Eelnõuga sätestatakse, millist teavet ja andmeid on vaja isikult koguda ja töödelda, et kinnitada
tema sobivust kosmosetegevusega tegelemiseks.
Riive materiaalne põhiseaduspärasus
Legitiimne eesmärk
Kosmosetegevuse seaduse eesmärgiks on reguleerida kosmosetegevust Eestis siseriiklikult,
kuivõrd kosmosevaldkond on tehnoloogiliselt kiiresti arenev valdkond, mis kujutab endast
suurt riski kahjustada avalikku huvi. Samuti on Eestil rahvusvaheline kohustus siseriiklikult
reguleerida kosmosetegevust.43 Tehnoloogia arenguga on kosmosevaldkonnal üha suurem roll
ühiskonnas ja igapäevaelus. Kosmosetegevusest on sõltuvad lisaks erahuvidele, teadusele ja
kommertsteenustele ka riigi strateegilised huvid, nagu julgeolek ja turvalisus. Selleks, et riik
saaks tagada innovatsiooni ja tehnoloogia arenguga samaaegselt ka riigi julgeolekut ja
turvalisust on oluline, et riigil oleks reguleeritud, kes Eesti riigi lipu alt kosmosetegevusega
tegeleb. Seetõttu on eelnõu eesmärgiks reguleerida kosmosetegevusega tegelevate isikutele
esitatavaid nõudeid.
Kosmosetegevusloa taotlejate ja kosmoseobjekti omanike eraellu sekkumise eesmärk,
sealhulgas andmete ja teabe kogumise taotlemine, on tagada riigi ja isikute julgeolek ning
turvalisus. See aitab maandada riski avalikule huvile veendudes, et kosmosetegevusega ei
tegeleks ebapädevad või pahatahtlikud isikud.
https://juridica.ee/article_full.php?uri=2023_riigi_iguse_aastaraamat_2023_isikuandmeid_ristkasutav_e-
riik_ja_seadusereservatsioon_kas_efekti. 41 RKPJK 13.06.2005 otsus asjas nr 3-4-1-5-05, p-d 7-8. 42 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2017, § 3, p 10. 43 Eesti allkirjastas avakosmose lepingu 2010. aastal ning see on Eesti suhtes ka jõustunud.
17
Riive proportsionaalsus
Põhiõiguse riive peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele, mida kontrollitakse kolmel
astmel – abinõu sobivus, vajalikkus ja proportsionaalsus kitsamas tähenduses e mõõdukus.44
1) Abinõu sobivus
Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on
sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist.45
Eelnõu eesmärgi saavutamiseks on eelnõuga sätestatud abinõuks andmete ja muu teabe
kogumine kosmostegevusega tegelevate isikute osas. Kui pädevale asutusele on tagatud viis,
kuidas kindlaks teha kosmosetegevusloa taotleja ning kosmoseobjekti omaniku taust, pädevus
ja muu vajalik teave, siis on lihtsam tagada, et kosmosetegevusega ei tegeleks isikud, kes on
ebapädevad või pahatahtlikud.
Kuna kosmosetegevus on tegevusloaga reguleeritud valdkond, siis on loataotlejatelt andmete ja
teabe taotlemine tavapärane praktika loamenetluses. Sarnast abinõud kasutatakse ka teistes
valdkondades, näiteks hasartmängude46 ja krediidiandjate ja -vahendajate47 puhul. Sellist
abinõud on rakendatud ka teiste riikide kosmoseseadustes48 ning ka rahvusvaheliste
juhendmaterjalides Sofia Guidelines49.
Järelikult on kosmosetegevusloa tarbeks loataotlejate ning kosmoseobjekti omanike andmete ja
teabe korjamine, et tagada riigi julgeolek ja nõuetekohane kosmosetegevus sobiv meede
eeltoodud legitiimsete eesmärkide saavutamiseks.
2) Abinõu vajalikkus
Vahendi vajalikkuse analüüsimisel tuleb kaaluda kas leidub alternatiiv, mis oleks: 1) puudutatud
isiku põhiõigusi vähem riivav ja 2) eesmärgi saavutamisel vähemalt sama efektiivne.50
Vajalikkuse osas on Riigikohus lisanud, et arvestada tuleb ka seda, kuivõrd koormavad erinevad
abinõud kolmandaid isikuid, samuti erinevusi riigi kulutustes.51
44 RKPJK 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 15. 45 Ibidem. 46 Vt nt hasartmänguseaduse § 17. 47 Vt nt krediidiandjate ja -vahendajate seadus § 12. 48 Vt nt Austria kosmoseseadust § 4:
https://www.ris.bka.gv.at/Dokumente/Erv/ERV_2011_1_132/ERV_2011_1_132.pdf ja Soome kosmoseseadust
§ 5: https://tem.fi/documents/1410877/3227301/Act+on+Space+Activities/a3f9c6c9-18fd-4504-8ea9-
bff1986fff28/Act+on+Space+Activities.pdf?t=1517303831000. 49 Information on the activities of international intergovernmental and non-governmental organizations relating to
space law, mis on vastu võetud RESOLUTION No. 6/2012-ga International Law Association (ILA) poolt 30.
augustil 2012, kättesaadav: https://www.ila-hq.org/en_GB/documents/conference-resolution-english-sofia-2012-
1. vt artikkel 4. 50 Lust-Vedder, L. Põhiseaduspärasuse kontrolliskeemid. (Õigusloome Akadeemia 2021), kättesaadav:
https://www.justdigi.ee/media/2930/download (01.12.2021). 51 RKÜK 02.05.2017 otsus asjas nr 3-2-1-134-16, p 46.
18
Muid häid alternatiive või meetmeid eelmainitud eesmärgi saavutamiseks ei ole. Üheks
võimalikuks alternatiiviks oleks minimalistlik lähenemine kosmosetegevusega seotud isikute
osas, st ei oleks sätestatud ammendavat loetelu sellest, millist teavet kosmosetegevusloa
taotlejat ja kosmoseobjekti omaniku kohta kogutakse. Sellise lähenemise puhul on aga
kaheldav, kas see oleks vähem riivavam isiku põhiõigustele. Nimetatud alternatiiv nõuaks ikka
teatavat teabe kogumist isikult, aga kogutava teabe hulk võib olla väiksem ja minimaalsem, sest
teabehulk on juhtumipõhine. See aga ei taga, et põhiõiguse riive oleks taotlejale iga kord
väiksem, sest mõnes loamenetluses võib vajaliku teabe hulk olla isegi riivavam, kui mõnes
teises loamenetluses. Samuti ei oleks nimetatud meede vähemalt sama efektiivne, kuivõrd
pädeval asutusel oleks keerulisem tagada ühtset taset järelevalve teostamisel. Samuti, kui
lähtuda Riigikohtu seisukohast arvestada ka kolmandate isikute koormamist ning riigi kulutusi,
siis oleks minimalistlikuma sõnastuse puhul pädeval asutusel rohkem koormust, et
juhtumispõhiselt iga kord kindlaks teha vajaminev teave ja andmed.
Samuti oleks alternatiiviks mitte koguda andmeid kosmosetegevusloa taotleja ja
kosmoseobjekti omaniku kohta, mis oleks kindlasti vähem riivavam, aga ei oleks eesmärgi
saavutamisel vähemalt sama efektiivne, kuivõrd niimoodi jääks eesmärk üldse saavutamata.
Kuna riigi eesmärgiks on tagada turvaline ja nõuetekohane kosmosetegevus, siis ei ole seda
kuidagi võimalik saavutada nii, et ei kogutaks üldse teavet või andmeid kosmosetegevusloa
taotleja ja kosmoseobjekti omaniku kohta.
Järelikult on kosmosetegevusloa taotleja ja kosmoseobjekti omaniku kohta andmete kogumine
vajalik meede eelmainitud legitiimise eesmärgi saavutamiseks.
3) Vahendi proportsionaalsus kitsamas tähenduses (mõõdukus)
Mõõdukuse analüüsimisel tuleb kaaluda, kas vajadus saavutada eesmärk on kaalukam kui isiku
põhiõiguste riive (intensiivsus).52 Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad
peavad olema seda õigustavad põhjused.53 Seetõttu tuleb esmalt analüüsida riive intensiivsust.
Selleks tuleb esmalt vaadata, mis laadi andmeid loataotlejate kohta kogutakse.
Eelnõu kohaselt kogutakse kosmosetegevusloa taotlejalt ja kosmoseobjekti omanikult
tavapäraseid andmeid (kontaktandmed, isikukood jms), aga lisaks sellele ka andmeid selle
kohta, millest võivad ilmneda isiku rassiline või etniline päritolu või poliitilised vaated, usulised
või filosoofilised veendumused, mis on isikuandmete kaitse üldmääruse art 9 kohaselt eriliiki
isikuandmed. Kuigi isikul ei paluta esitada otseselt eriliiki isikuandmeid, siis võib see ilmneda
kaudselt mõne muu teabe esitamisel. Kuigi kosmosetegevusloa taotlejalt ja kosmoseobjekti
omanikult küsitakse üsna ulatuslikult andmeid, millest muuhulgas võib ka ilmneda eriliiki
isikuandmeid või süüteoasjadega seotud andmeid, siis sellise teabe saamine on pädeva asutuse
52 Lust-Vedder, L. Põhiseaduspärasuse kontrolliskeemid. (Õigusloome Akadeemia 2021), kättesaadav:
https://www.justdigi.ee/media/2930/download (01.12.2021). 53 RKPJK 17.07.2009 otsus asjas nr 3-4-1-6-09, p 21.
19
jaoks hädavajalik järelevalve teostamiseks. Isiku eraelu puutumatuse õigus ei kaalu käesoleval
juhul üle pädeva asutuse vajadust saavutada oma eesmärke kosmosetegevuse käigus.
Järelikult saab kosmosetegevusloamenetluse tarbeks taotlejatelt ja kosmoseobjekti omanikelt
vajaliku teabe kogumist pidada mõõdukaks isiku privaatsusõiguse riiveks, sest riivet õigustavad
kaalukad põhjendused.
Ettevõtlusvabaduse riive
Kosmosetegevusloa menetluses on asjakohane käsitleda ka PS §-s 31 sätestatud
ettevõtlusvabadust.
Põhiseaduse § 31 esemeline kaitseala
PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda
tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja
korra.
Ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala hõlmab kõiki tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul
isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid. Ettevõtlusvabaduse kaitsealasse kuulub tulu
saamise eesmärgil toimuv tegevus. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse olemusega käib
kaasas õigus otsustada vabalt ettevõtluse üksikasjade üle.54 Ettevõtlusvabaduse tuumaks on riigi
kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks.55
Põhiseaduse § 31 isikuline kaitseala
Ettevõtlusvabadus on kõikidel Eestis viibivatel isikutel, sõltumata kodakondsusest, kui seadus
ei sätesta teisiti. Ettevõtlusvabadus laieneb lähtuvalt PS § 9 lõikest 2 ka juriidilistele isikutele.56
Riive formaalne põhiseaduspärasus
Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama
pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele.57
Seadusereservatsiooni põhimõte tähendab, et põhiõiguste kui riigieelsete õiguste piiramine
eeldab demokraatlikult legitimeeritud seadusandja volitust.58
54 Kask, O., Ehrlich, S., A., Henberg, A. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020, § 31 p 5 ja
seal viidatud Riigikohtu lahendid. 55 Ibidem, p 7 ja seal viidatud Riigikohtu lahendid. 56 PSJK 11.03.2015 otsus asjas nr 3-4-1-51-14, p 60. 57 Kalmo, H., Kask, O. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020, § 11, p 24; RKPJKo
13.06.2005, 3-4-1-5-05, p 9; RKÜKo 01.07.2015, 3-4-1-20-15, p 44. 58 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2017, § 3, p 10.
20
Eelnõuga sätestatakse, kes on sobiv ja pädev tegelema kosmosetegevusega Eestis ning kellele
antakse tegevusluba kosmosetegevusega tegelemiseks.
Riive materiaalne põhiseaduspärasus
Legitiimne eesmärk
Kosmosetegevuse seaduse eesmärk on reguleerida kosmosetegevust Eestis, kuna
kosmosevaldkond areneb kiiresti ja kujutab endast riski avalikule huvile. Samuti on Eestil
rahvusvaheline kohustus kosmosetegevust siseriiklikult reguleerida. Seetõttu tuleb
kosmosetegevus Eestis muuta loakohustuslikuks, et riik saaks teostada järelevalvet.
Loakohustus on levinud valdkondades, mis on kõrge riskiga avalikule huvile ja/või nõuavad
spetsiifilisi teadmisi. Näiteks ehituses on vaja teatud ehitiste jaoks ehitusluba ja lennunduses
lennundusluba, mis tähendab, et ka nendes valdkondades on piiratud isikute ettevõtlusvabadus.
Nii ehitus kui ka lennundus on tehnilised ja potentsiaalselt kõrge riskiga valdkonnad, kus on
vaja teostada järelevalvet selle üle, kes saavad nendes valdkondades tegutseda. Kuna ka
kosmosevaldkond on väga tehniline ja kõrge riskiga, siis on ka kosmosetegevuse puhul
legitiimseks eesmärgiks tagada kosmosetegevuse ohutus loakohustusega.
Riive proportsionaalsus
Põhiõiguse riive peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele, mida kontrollitakse kolmel
astmel - abinõu sobivus, vajalikkus ja proportsionaalsus kitsamas tähenduses e mõõdukus.59
1) Vahendi sobivus
Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on
sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist.60
Eelnõu eesmärk on tagada riigi julgeolek, kosmosetegevuse turvalisus ja isikute kaitse ning
tegevuse vastavus nõuetele. Paratamatult tähendab see seda, et kosmosetegevusega ei saa
tegeleda isik, kellel puudub selleks pädevus ja sobivus. Seetõttu tuleb ka kehtestada
kosmosetegevusele loakohustus ja piirata teataval viisil ettevõtlusvabadust. Kui
kosmosetegevusele kehtestatakse loakohustus, mis piirab isikute ringi, kes võivad sellega
tegeleda, tagades, et ainult vastavate teadmiste, pädevuste ja sobivustega isikud saavad
valdkonnas tegutseda, siis aitab see eelnõu saavutada oma eesmärki: nõuetekohane ja turvaline
kosmosetegevus. Selline lähenemine vähendab riski, et kosmosetegevusega tegeleb isik, kes ei
ole selleks pädev, või kes võib seeläbi tekitada ohtu.
59 RKPJK 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 15. 60 Ibidem.
21
Kosmosetegevuse reguleerimine loamenetlusega on ettenähtud ka rahvusvaheliselt kehtestatud
juhendmaterjaliga Sofia Guidelines61, mille eesmärgiks on anda juhiseid riikidele
kosmosetegevuse regulatsiooni loomisel.
Järelikult on kosmosevaldkonna reguleerimine loamenetlusega, et tagada turvaline ja
nõuetekohane kosmosetegevus sobiv meede eeltoodud legitiimsete eesmärkide saavutamiseks.
2) Vahendi vajalikkus
Vahendi vajalikkuse analüüsimisel tuleb kaaluda kas leidub alternatiiv, mis oleks: 1) puudutatud
isiku põhiõigusi vähem riivav ja 2) eesmärgi saavutamisel vähemalt sama efektiivne.62
Vajalikkuse osas on Riigikohus lisanud, et arvestada tuleb ka seda, kuivõrd koormavad erinevad
abinõud kolmandaid isikuid, samuti erinevusi riigi kulutustes.63
Majandustegevuses on võimalik vaba, teatamiskohustusega ning tegevusloakohustusega
majandustegevus. Alternatiiviks oleks kosmosetegevuse puhul vaba majandustegevus, mis
oleks küll põhiõigusi vähem riivavam, aga ei oleks efektiivne eesmärgi saavutamisel. Teiseks
alternatiiviks oleks kosmosetegevusel teatamiskohustuse rakendamine, mille puhul peaksid
operaatorid esitama enne majandustegevuse alustamist registripidajale teate asjaomasel
tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta64 selle asemel, et taotleda endale tegevusluba.
Teatamiskohustuse puhul ei piirata majandustegevuse alustamist ning teatamiskohustus on
sisuliselt registreerimiskohustus. Kuigi teatamiskohustus on põhiõigusi vähem riivavam, siis ei
ole teatamiskohustus sama efektiivne eesmärgi saavutamiseks. Kuna kosmosetegevuse
reguleerimise eesmärgiks on tagada riigi julgeolek, kosmosetegevuse ja isikute turvalisus kogu
kosmosetegevuse vältel, siis on oluline kindlaks teha, kes saavad kosmosetegevusega tegeleda.
Nagu ka eelnevalt mainitud, siis on rahvusvaheliselt reguleeritud avakosmose lepinguga, et
riigid peavad andma loa kõigile, kes tahavad kosmosetegevusega tegeleda, mistõttu ei oleks ka
teatamiskohustus pädev. Teatamiskohustusega puuduks pädeval asutusel võimalus ära hoida
pahatahtlike või ebapädevate isikute kosmoseobjektide üleslennutamist. Isegi, kui
teatamiskohustuse puhul on pädeval asutusel võimalik rakendada teatavaid sanktsioone või
meetmeid, et kahjulik majandustegevus peatada või lõpetada65, siis ei oleks see sama efektiivne.
61 Information on the activities of international intergovernmental and non-governmental organizations relating to
space law, mis on vastu võetud RESOLUTION No. 6/2012-ga International Law Association (ILA) poolt 30.
augustil 2012, kättesaadav: https://www.ila-hq.org/en_GB/documents/conference-resolution-english-sofia-2012-
1. vt artikkel 4. 62 Lust-Vedder, L. Põhiseaduspärasuse kontrolliskeemid. (Õigusloome Akadeemia 2021), kättesaadav:
https://www.justdigi.ee/media/2930/download (01.12.2021). 63 RKÜK 02.05.2017 otsus asjas nr 3-2-1-134-16, p 46. 64 MSÜS § 14 lg 1 65 Nt ettekirjutus (MSÜS § 68 lg 1), majandustegevuse keelamine (MSÜS § 36 lg 1).
22
Järelikult on kosmosetegevuse puhul loakohustus ja -menetlus vajalik meede eelmainitud
legitiimise eesmärgi saavutamiseks.
3) Vahendi proportsionaalsus kitsamas tähenduses (mõõdukus)
Mõõdukuse analüüsimisel tuleb kaaluda, kas vajadus saavutada eesmärk on kaalukam kui isiku
põhiõiguste riive (intensiivsus).66 Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad
peavad olema seda õigustavad põhjused.67 Seetõttu tuleb esmalt analüüsida riive intensiivsust.
Riiveks käesoleva põhiõiguse (ettevõtlusvabaduse) puhul on, et ettevõtlus (kosmosetegevus)
on keelatud, kui isikul puudub vastav tegevusluba. Tegemist on võrdlemisi intensiivse riivega,
kuivõrd tegevust ei keelata osaliselt, samuti tuleb kosmosetegevuseks taotleda tegevusluba, mis
on kõige piiravam meede ettevõtluses (võrreldes nt teatamiskohustusega).
Kuigi ettevõtlusvabaduse riive eelnõus eesmärkide saavutamiseks on intensiivne, siis on
vajadus saavutada eesmärke kaalukam kui isiku põhiõiguste riive. Kosmosetegevusega kui
kõrge riskiga tehnilise valdkonnaga ei saa lubada igal soovijal tegeleda. Riik peab tagama, et
kosmosetegevusega tegelevad ainult pädevad ja sobivad isikud. Nagu ka varem mainitud, siis
on loakohustus sätestatud paljudes valdkondades, mis on tehniliselt keerulised ja kõrge riskiga
(näiteks ehitus, lennundus). Sama abinõud peab rakendama ka kosmosetegevuse puhul, kuivõrd
kosmosevaldkond on innovatiivne ja kiiresti arenev.
Järelikult saab kosmosetegevusloamenetlust pidada mõõdukaks isiku ettevõtlusvabaduse
riiveks, sest riivet õigustavad kaalukad põhjendused.
Omandipõhiõiguse riive
Kosmosetegevusloa menetluses on asjakohane käsitleda ka PS §-s 32 sätestatud
omandipõhiõigust.
Põhiseaduse § 32 esemeline kaitseala
PS § 32 kohaselt on igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud.
Omandipõhiõigus peab kaitsma omandit kui õiguslikku instituuti. Isikule peab
omandipõhiõiguse raames olema tagatud eraõiguslik tegutsemisvabadus omandiõiguse
valdkonnas ja võimalus oma elu iseseisvalt ja vabalt korraldada. Riigikohtu praktikas on
66 Lust-Vedder, L. Põhiseaduspärasuse kontrolliskeemid. (Õigusloome Akadeemia 2021), kättesaadav:
https://www.justdigi.ee/media/2930/download (01.12.2021). 67 RKPJK 17.07.2009 otsus asjas nr 3-4-1-6-09, p 21.
23
märgitud, et omandipõhiõigus on üldisi varalisi õigusi kaitsev norm, mille kaitse ulatub kinnis-
ja vallasasjadele lisaks ka rahale ning rahaliselt hinnatavatele õigustele ja nõuetele.68
Omandipõhiõigus kaitseb ka vallasasju. Ka vallasasjade omamise ja kasutamisega võivad
seonduda erinevad piirangud.69
Põhiseaduse § 32 isikuline kaitseala
Omandipõhiõigus laieneb füüsilistele isikutele. Kooskõlas juriidiliste isikute eesmärkidega
ning omandiõiguse kaitse mõttega laieneb §-s 32 sätestatu ka eraõiguslikele juriidilistele
isikutele.70
Riive formaalne põhiseaduspärasus
Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama
pädevus-, menetlus- ja vorminõutele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele.71
Seadusereservatsiooni põhimõte tähendab, et põhiõiguste kui riigieelsete õiguste piiramine
eeldab demokraatlikult legitimeeritud seadusandja volitust.72
Eelnõuga sätestatakse riigi õigust seada tingimusi kosmoseobjekti omandi üleandmiseks.
Riive materiaalne põhiseaduspärasus
Legitiimne eesmärk
Eelnõu eesmärk on tagada riigi julgeolek, kosmosetegevuse turvalisus ja isikute kaitse ning
tegevuse vastavus nõuetele. Selleks on vaja seada teatavaid piiranguid kosmoseobjekti
omandile. Eelnõuga on sätestatud, et kosmoseobjekti omandi üleandmiseks on vaja lisaks
üleandja ja omandaja kirjalikule kokkuleppele ka pädev asutuse eelnevat luba. See seab
piirangu omaniku vabadusele vabalt käsutada oma omandit. Põhiseaduse §-i 32
kommentaarides on kirjeldatud, et omanikul peaks olema võimalus valida omandi õiguslikult
lubatud kasutusviiside vahel. Asja käsutamine on asja juriidilise staatuse määramine.
Käsutusõiguse piirang kujutab endast omandipõhiõiguse riivet.73
Omandipõhiõiguse riive eesmärgiks eelnõu tähenduses on, et kui kosmoseobjekti omanik
soovib omandit üle anda teisele isikule, siis uus omanik vastaks ka kosmoseobjekti omaniku
68 Ibidem, p 5; RKÜK 17.06.2004 otsus asjas nr 3-2-1-143-03, p 18; RKÜK 31.03.2011 otsus asjas nr 3-3-1-69-
09, p 56. 69 Ots, M., Kelli, A., Roosma, P. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020, § 32, p 7. 70 Ibidem, p 4; RKÜK 17.06.2004 otsus asjas nr 3-2-1-143-03, p 18. 71 RKPJK 13.06.2005 otsus asjas nr 3-4-1-5-05, p-d 7-8. 72 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2017, § 3, p 10. 73 Ots, M., Kelli, A., Roosma, P. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020, § 32, p 15.
24
kriteeriumitele. Kosmosevaldkonna on oluline, et sellega ei puutuks kokku pahatahtlikud või
ebapädevad isikud. Seetõttu on oluliseks eesmärgiks, et pädeval asutusel oleks võimalik
teostada järelevalvet kosmoseobjekti omandi üle.
Riive proportsionaalsus
Põhiõiguse riive peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele, mida kontrollitakse kolmel
astmel - abinõu sobivus, vajalikkus ja proportsionaalsus kitsamas tähenduses e mõõdukus.74
1) Vahendi sobivus
Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on
sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist.75
Selleks, et saavutada eelnõu eesmärke, tuleb tagada, et kosmosevaldkonnas ei tegutseks isik,
kellel puudub selleks pädevus ja sobivus. Seetõttu tuleb pädeval asutusel teostada järelevalvet
kosmoseobjekti omandi üleandmise üle. Samamoodi nagu kosmosetegevusloa taotlejalt
andmete ja teabe kogumine ning loakohustuse kehtestamine, kus põhiõiguste riive on sobiv
vahend eesmärgi saavutamiseks, on ka omandi ülemineku üle järelevalve teostamine tõhus
meetod eesmärgi täitmiseks. Kosmoseobjekti omandi ülemineku üle järelevalve teostamine
aitab saavutada eelnõu eesmärki tagada kosmosetegevuse turvalisus, riigi julgeolek ja isikute
turvalisus, sest nii saab vältida olukorda, kus kosmoseobjekti uueks omanikuks saab isik, kes
on ebapädev või pahatahtlik.
Järelikult on kosmosevaldkonnas kosmoseobjekti omandi ülemineku puhul pädevalt asutuselt
loa küsimine sobiv meede riigi julgeoleku ja nõuetekohase kosmosetegevuse tagamiseks,
aidates saavutada eeltoodud legitiimseid eesmärke.
2) Vahendi vajalikkus
Vahendi vajalikkuse analüüsimisel tuleb kaaluda kas leidub alternatiiv, mis oleks: 1) puudutatud
isiku põhiõigusi vähem riivav ja 2) eesmärgi saavutamisel vähemalt sama efektiivne.76
Vajalikkuse osas on Riigikohus lisanud, et arvestada tuleb ka seda, kuivõrd koormavad erinevad
abinõud kolmandaid isikuid, samuti erinevusi riigi kulutustes.77
Ei leidu alternatiive, mis võimaldaksid tagada riigi julgeolekut, isikute turvalisust ja
nõuetekohast kosmosetegevust nii vähem põhiõigusi riivavalt kui ka sama efektiivselt.
Alternatiiviks oleks, et kosmoseobjekti omanikul oleks vaid teatamiskohustus omandi
ülemineku osas ehk, et omandi üleminekuks ei oleks tarvis taotleda eraldi luba pädevalt
asutuselt. Näiteks on teatamiskohustus ettevõtete koondumise puhul konkurentsiseaduse § 26
74 RKPJK 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 15. 75 Ibidem. 76 Lust-Vedder, L. Põhiseaduspärasuse kontrolliskeemid. (Õigusloome Akadeemia 2021), kättesaadav:
https://www.justdigi.ee/media/2930/download (01.12.2021). 77 RKÜK 02.05.2017 otsus asjas nr 3-2-1-134-16, p 46.
25
kohaselt, kus Konkurentsiametile tuleb vaid esitada koondumise teade, eraldi luba selleks ei ole
vaja küsida. Alternatiiv oleks ka kosmosetegevuse puhul sarnast mehhanismi rakendada, et
TTJA-d peaks omanikuvahetusest vaid teatama. See oleks küll põhiõigusi vähem riivavam, aga
ei oleks sama efektiivne eesmärgi saavutamiseks, sest pädeva asutuse eesmärgiks on kindlaks
teha, et kosmoseobjekti uueks omanikuks ei saaks pahatahtlik, ohtlik või ebapädev isik juba
enne, kui ta uueks omanikuks saab. Kui algsele omanikule on eelnõuga seatud teatud
tingimused, siis on igati oodatav, et ka iga järgnev omanik peab vastama nendele tingimustele.
3) Vahendi proportsionaalsus kitsamas tähenduses (mõõdukus)
Mõõdukuse analüüsimisel tuleb kaaluda, kas vajadus saavutada eesmärk on kaalukam kui isiku
põhiõiguste riive (intensiivsus).78 Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad
peavad olema seda õigustavad põhjused.79 Seetõttu tuleb esmalt analüüsida riive intensiivsust.
Esmalt tuleb analüüsida riive intensiivsust. Piirangu mõõdukuse üle otsustamisel tuleb ühelt
poolt kaaluda legitiimse eesmärgi olulisust ja teisalt piirangu intensiivsust koormatud
kinnisasjade omanike jaoks.80 Kosmoseobjektide puhul on küll tegemist vallasasjadega, aga
seda põhimõtet saab kohaldada analoogia korras, kus riive intensiivsuse välja selgitamiseks
tuleb kaaluda piirangu intensiivsust kosmoseobjekti omanike jaoks. Piirang ehk omandi
üleandmise jaoks loa taotlemine on mõõduka riivega omanike omandipõhiõigustele. Piiranguga
ei võeta omanikelt asja ära ega jäeta püsivalt omandist ilma81, vaid seatakse lisatingimus sellele,
kuidas omandit käsutada. Nagu ka ülal analüüsitud, siis on eesmärgiks see, et kosmoseobjekti
uus omanik vastaks, sarnaselt algsele omanikule, eelnõu nõuetele. Riigi julgeolek ning isikute
ja kosmosetegevuse turvalisuse tagamine kaalub üle kosmoseobjektide omanike
omandipõhiõigused, eriti arvestades, et omandit ei piirata absoluutselt või ei võeta ära, vaid asja
käsutamisele seatakse teatavad piirangud.
Järelikult saab kosmoseobjekti omandi ülemineku piiramist pidada mõõdukaks isiku
omandipõhiõiguse riiveks, sest riivet õigustavad kaalukad põhjendused.
Teadusvabaduse põhiõiguse riive
Kosmosetegevusloa menetluses on asjakohane käsitleda ka PS §-s 38 sätestatud
omandipõhiõigust.
78 Lust-Vedder, L. Põhiseaduspärasuse kontrolliskeemid. (Õigusloome Akadeemia 2021), kättesaadav:
https://www.justdigi.ee/media/2930/download (01.12.2021). 79 RKPJK 17.07.2009 otsus asjas nr 3-4-1-6-09, p 21. 80 Ots, M., Kelli, A., Roosma, P. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020, § 32, p 26; RKPJK
17.04.2012 otsus asjas nr 3-4-1-25-11, p 42 81 Nt on Riigikohus leidnud, et sundvõõrandamine kui PS §-s 32 sätestatud omandi põhiõiguse kandja täielik või
osaline ilmajätmine omandist on väga intensiivne omandiõiguse piirang (RKÜKo 18.03.2005, 3-2-1-59-04, p 15).
26
Põhiseaduse § 38 esemeline kaitseala
PS § 38 kohaselt on teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Ülikoolid ja teadusasutused
on seaduses ettenähtud piires autonoomsed.
Paragrahv 38 sätestab kolm põhiõigust: esiteks teaduse ja selle õpetuse vabadus, teiseks
kunstivabadus ning kolmandaks teadusasutuste ja ülikoolide autonoomia. Teadus on igasugune
metoodiline, süstemaatiline ja kontrollitav tegevus tõe tunnetamiseks ja uute teadmiste
loomiseks, nii alus- kui rakendusuuringud. Teaduslik meetod on teadusvabaduse esemelise
kaitseala piiriks. Teadusvabadus laieneb nii uurimisprobleemi kui -meetodi valikule, samuti
teadlase töö organisatoorsele korraldusele.82
Põhiseaduse § 38 isikuline kaitseala
Akadeemiline vabadus kaitseb igaüht, kes tegeleb teadusega, seega mitte ainult professoreid,
vaid ka kõiki teisi ametlikult iseseisvaks tööks kvalifitseeritud teadlasi ning õppejõude. Isiku
töökoht ei ole oluline, tema töökohaks võib olla avalik-õiguslik ülikool, rakenduskõrgkool,
iseseisev teadustegevus, eraõiguslik ülikool või teadusasutus. Teaduse vabadus laieneb ka
üliõpilastele niivõrd, kuivõrd nad on kaasatud uurimistegevusele.83
Riive formaalne põhiseaduspärasus
Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama
pädevus-, menetlus- ja vorminõutele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele.84
Seadusereservatsiooni põhimõte tähendab, et põhiõiguste kui riigieelsete õiguste piiramine
eeldab demokraatlikult legitimeeritud seadusandja volitust.85
Eelnõuga sätestatakse, kes on sobiv ja pädev tegelema kosmosetegevusega Eestis ning kellele
antakse tegevusluba kosmosetegevusega tegelemiseks, samuti sätestatakse erand teadus- ja
arendustegevuseks, millega vabastatakse taotleja teatavatest seaduses sätestatud nõuetest.
Riive materiaalne põhiseaduspärasus
Legitiimne eesmärk
Eelnõu eesmärk on tagada riigi julgeolek, kosmosetegevuse turvalisus ja isikute kaitse ning
tegevuse vastavus nõuetele. Selleks on vaja ka seada teatavaid piiranguid teadustegevusele.
82 Pilving, I., Kalmo, H. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020, § 38, p-d 1, 5. 83 Ibidem, p 8. 84 RKPJK 13.06.2005 otsus asjas nr 3-4-1-5-05, p-d 7-8. 85 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2017, § 3, p 10.
27
Eelnõuga riivatakse teadusvabadust, sest isegi, kui eelnõuga soovitakse edendada ja toetada
teaduse- ja arendustegevust, siis ei saa seda teha täiesti ilma järelevalveta kosmosevaldkonnas.
Teadusvabadust riivatakse selles ulatuses, mis puudutab kosmosetegevust ja kosmoseobjekti
kasutuselevõtmist ja kasutamist teise taevakeha pinnal eelnõu tähenduses. Näiteks ei esine
teadusvabaduse põhiõiguse riivet olukorras, kus kosmoseobjekti ei plaanita kasutusele võtta.
Riive proportsionaalsus
Põhiõiguse riive peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele, mida kontrollitakse kolmel
astmel - abinõu sobivus, vajalikkus ja proportsionaalsus kitsamas tähenduses e mõõdukus.86
1) Vahendi sobivus
Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on
sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist.87
Eelnõu eesmärk on tagada riigi julgeolek, kosmosetegevuse turvalisus ja isikute kaitse ning
tegevuse vastavus nõuetele. Kuigi teadus- ja arendustegevuse eesmärgil tehtavale
kosmosetegevusele on eelnõuga ettenähtud teatavad vabastused ja erandid protsessi
lihtsustamiseks, siis tuleb mingil määral järelevalvet ikkagi teostada. See tähendab, et ka erandi
kohaldamisel tuleb taotlejal esitada teatavaid andmeid ning teavet, et saada pädevalt asutuselt
luba teadus- ja arendustegevuse eesmärgil kosmosetegevuseks. Teadustegevuse piiramine aitab
tagada eelnõu eesmärkide täitmist.
Järelikult on kosmosetegevuse teadus- ja arenduseesmärgil üle kontrolli ja järelevalve
teostamine, et tagada riigi julgeolek ja nõuetekohane kosmosetegevus, sobiv meede eeltoodud
legitiimsete eesmärkide saavutamiseks.
2) Vahendi vajalikkus
Vahendi vajalikkuse analüüsimisel tuleb kaaluda, kas leidub alternatiiv, mis oleks: 1)
puudutatud isiku põhiõigusi vähem riivav ja 2) eesmärgi saavutamisel vähemalt sama
efektiivne.88 Vajalikkuse osas on Riigikohus lisanud, et arvestada tuleb ka seda, kuivõrd
koormavad erinevad abinõud kolmandaid isikuid, samuti erinevusi riigi kulutustes.89
Ei leidu alternatiive, mis võimaldaksid tagada riigi julgeolekut, isikute turvalisust ja
nõuetekohast kosmosetegevust vähem põhiõigusi riivavalt, kuid sama efektiivselt.
Alternatiivselt saaks lasta kosmosetegevust teadus- ja arenduseesmärgil teostada ilma
86 RKPJK 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 15. 87 Ibidem. 88 Lust-Vedder, L. Põhiseaduspärasuse kontrolliskeemid. (Õigusloome Akadeemia 2021), kättesaadav:
https://www.justdigi.ee/media/2930/download (01.12.2021). 89 RKÜK 02.05.2017 otsus asjas nr 3-2-1-134-16, p 46.
28
igasuguse järelevalveta, aga arvestades kosmosetegevuse olemust ja riskitaset, ei saa ka teadus-
ja arenduseesmärgil lasta tegutseda täiesti vabalt ja ilma igasuguse järelevalveta isegi, kui see
on oma olemuselt väiksema riskiga kui tavapärane kosmosetegevus.
Järelikult on kosmosetegevuse puhul teadustegevuse piiramine vajalik meede eelmainitud
legitiimise eesmärgi saavutamiseks.
3) Vahendi proportsionaalsus kitsamas tähenduses (mõõdukus)
Mõõdukuse analüüsimisel tuleb kaaluda, kas vajadus saavutada eesmärk on kaalukam kui isiku
põhiõiguste riive (intensiivsus).90 Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad
peavad olema seda õigustavad põhjused.91 Seetõttu tuleb esmalt analüüsida riive intensiivsust.
Esmalt tuleb analüüsida riive intensiivsust. Piirang ehk teadus- ja arendustegevusel
kosmosetegevuse läbiviimisel teatavate nõuete seadmine ja järelevalve teostamine on mõõduka
riivega teadusvabadusele. Piiranguga ei keelata kuidagi teadustegevust, vaid reguleeritakse
teadus- ja arendustegevust selles ulatuses, mil see vastab käesoleva eelnõu tähenduses
kosmosetegevusele. Riigi vajadus saavutada kosmosetegevuse nõuetekohasus kaalub üle
isikute teadusvabaduse.
Järelikult saab kosmoseobjekti teadusvabaduse piiramist pidada mõõdukaks isiku
teadusvabaduse põhiõiguse riiveks, sest riivet õigustavad kaalukad põhjendused.
4 Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
1. peatükk
Üldsätted
Eelnõu § 1 – seaduse reguleerimisala ja eesmärk
Paragrahvi 1 lg 1. Lõige 1 sätestab käesoleva seaduse reguleerimisala ning määrab kindlaks
peamised õigussuhted ja õigusinstituudid, mida seadusega reguleeritakse.
Riik peab tagama, et kosmosetegevust tehakse kooskõlas rahvusvaheliste lepingutega. Eesti
kohustus reguleerida kosmosetegevust, kehtestada loamenetlus ning tagada kosmoseobjektide
registreerimine ja järelevalve tuleneb eelkõige ÜRO avakosmose lepingust (vt täpsemalt 2.
peatükk “Seaduse eesmärk”). Siseriikliku regulatsiooni täpne ülesehitus ja sisu on aga riigi enda
otsustada.
Sellest lähtuvalt reguleerib seadus kosmosetegevuse aluseid, pädeva asutuse rolli ja ülesandeid,
nõudeid kosmoseobjekti käitajale ja omanikule, kosmosetegevusloa andmist ja sellega seotud
menetlust, kosmosetegevuse alustamist, kosmoseobjekti registreerimist, omandi ja tegevuse
90 Lust-Vedder, L. Põhiseaduspärasuse kontrolliskeemid. (Õigusloome Akadeemia 2021), kättesaadav:
https://www.justdigi.ee/media/2930/download (01.12.2021). 91 RKPJK 17.07.2009 otsus asjas nr 3-4-1-6-09, p 21.
29
üleandmist, kosmosetegevuse lõpetamist, riigi tagasinõudeõigust ning järelevalvet ja vastutust
(vt EN § 1 lg 1 punktid 1–10).
Selline loetelu tagab, et seadus hõlmab kõiki rahvusvahelise õiguse seisukohalt olulisi
valdkondi ning loob selge raamistiku kosmosetegevuse lubamiseks, kontrollimiseks ja
vastutuse määramiseks Eesti jurisdiktsioonis, täites sellega rahvusvahelisest kosmoseõigusest
tulenevaid kohustusi ja põhimõtteid.
Paragrahvi 1 lg 2. Lõige 2 sätestab seaduse eesmärgi. Seaduse eesmärki ja eelnõu algatamise
vajalikkust on selgitatud käesoleva seletuskirja 2. peatükis „Seaduse eesmärk”.
Eelnõu § 2 – seaduse kohaldamisala
Paragrahvi 2 lg 1. Avakosmose lepingu artikli 7 järgi vastutab kosmoseobjekti tekitatud kahju
eest muuhulgas riik, kelle territooriumilt või rajatisest kosmoseobjekt lennutatakse. Seetõttu
peab kõnesolev seadus alati kohalduma Eesti territooriumil toimuvale kosmosetegevusele, et
Eesti riigil oleks võimalik kontrollida kosmosetegevuse regulatsioonile vastavust ning seega
maandada kahju tekkimise riski.
Paragrahvi 2 lg 2.Lisaks peab seadus kohalduma olukorras, kus kosmosetegevus ei toimu
Eesti territooriumil, kuivõrd kosmoseobjektide üleslennutamine ning kosmosetegevus Eesti
territooriumilt ei pruugi olla võimalik. Eesti vastutab rahvusvahelise õiguse mõttes siiski
kosmosetegevuse eest ka lõikes 2 kirjeldatud tingimuste korral. Seega peab ka siis kohalduma
kosmosetegevuse seadus, kosmosetegevuse tegija peab järgima selle nõudeid ja tal peavad
olema vajalikud tegevusload-registreeringud. Olukorras, kus koos kavandatava seadusega
kohaldub ka välisriigi õigus, peab kosmosetegevuse tegija arvestama mõlemaga. Sellisel juhul
vastutavad mõlemad riigid rahvusvahelise õiguse mõttes solidaarselt vastutuse lepingu artikkel
5 järgi. Vastutuse hindamisel tuleb ka arvestada isiku rolli kosmosetegevuses: kui lõike 2
punktides 2 ja 3 nimetatud isikud on pelgalt töötajad mõne välisriigi käitaja juures, siis Eesti
riigil vastutus puudub. Kui aga lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud isikud on välisriigis käitaja
rollis, kaasneb sellega ka Eesti riigi vastutus. Siinkohal on oluline märkida, et võimalikke
isikute ja vastutusega seotud konfliktseid olukordi tuleb pädeval asutusel koos teiste asutuste
(sh julgeolekuasutustega) analüüsida juhtumipõhiselt.
Paragrahvi 2 lg 2 p 1. Lähtudes asjaolust, et mootorsõidukeid ei käsitata üldiselt riigi
territooriumina, on sätestatud, et seadust kohaldatakse Eestis registreeritud vee- ja õhusõidukite
pardal toimuva kosmosetegevuse suhtes. Sätte eesmärk on kindlustada, et kosmosetegevuse
tegijad ei pääseks seaduse nõuete järgimisest, tehes kosmosetegevust rahvusvahelistel vetel või
kohas, kus ei kohaldu ühegi riigi jurisdiktsioon. Kui välisriigis registreeritud meresõiduk on
Eesti territooriumil, kohaldub seaduse § 2 lg 1. Kui Eestis registreeritud meresõiduk on
välisriigi territooriumil, tuleb arvestada ka selle riigi nõuetega.
Paragrahvi 2 lg 2 p 2. Lisaks peab seadus kohalduma olukorras, kus kosmosetegevus ei toimu
Eesti territooriumil, kuivõrd kosmoseobjektide üleslennutamine ning kosmosetegevus Eesti
territooriumilt ei pruugi olla võimalik. Kui kosmosetegevust teeb aga Eesti kodanik või Eestis
asutatud juriidiline isik, siis Eesti rahvusvahelise õiguse mõttes siiski vastutab selle
kosmosetegevuse eest. Seega peab kohalduma kosmosetegevuse seadus, kosmosetegevuse
30
tegija peab järgima selle nõudeid ning tal peavad olema vajalikud tegevusload ja
registreeringud. See tähendab, et kui näiteks Eesti ettevõtja korraldab kosmosetegevust
välisriigis, see seadus siiski kohaldub. Lisaks tähendab see, et seadust kohaldatakse ka
tegevusele, mis toimub Eestis registreeritud kosmoseobjektiga või mida teeb Eesti käitaja
kosmoses.
Sätte kohaldamine Eesti kodanikest füüsilistele isikutele on ebatõenäoline. Füüsiline isik, kes
teeb kosmosetegevust välisriigis, ei ole kosmoseobjekti käitaja kavandatava seaduse mõttes
ning ei pea seega järgima seaduse nõudeid tegevuslubadele ja registreeringutele. See tähendab,
et kosmosetegevuse seadus ei kohaldu, kui Eesti kodanik on välisriigi kosmosetegevust tegeva
ettevõtja töötaja.
Paragrahvi 2 lg 2 p 3. Punktis 3 täpsustatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 kehtivust ehk see
kehtib kosmosetegevust tegevale isikule, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või
alalise elamisõiguse või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel.
Eelnõu § 2 lg 3. Seaduse kohaldamises sätestatakse erand riigiasutuste kosmosetegevusele ja
kosmoseobjektidele. Seadust kohaldatakse riigiasutuse kosmosetegevusele või
kosmoseobjektile niivõrd, kuivõrd teises seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva lõike
eesmärk on reguleerida riigiasutuste kosmosetegevuse ja kosmoseobjektidega seonduva
õiguslikku raamistikku. Üldreeglina kohaldub kosmosetegevuse seadus kõigile isikutele,
sealhulgas ka riigiasutustele. Samas tuleb arvestada, et riigiasutuste tegevus võib teatavates
valdkondades, näiteks riigikaitse või julgeolekuga seotud ülesannete täitmisel, kuuluda
eriregulatsiooni alla.
Sellistel juhtudel on vajalik jätta seaduses ruumi, et eriseadus või selle alusel antud õigusakt
sätestaks riigiasutuse kosmosetegevusele või kosmoseobjektidele kohaldatavad erinormid. See
tagab paindlikkuse ning võimaluse kohandada regulatsiooni vastavalt riigiasutuste
spetsiifilistele ülesannetele ja vajadustele, ilma et oleks vaja kogu tegevust kosmoseseadusest
välja arvata.
Seega üldjuhul kohaldatakse küll kosmosetegevuse seadust ka riigiasutuste kosmosetegevusele
ja kosmoseobjektidele, kuid erisätete olemasolul rakendatakse neid. Selline lahendus on
kooskõlas Eesti õiguskorra üldpõhimõtetega ning väldib olukorda, kus tulevikus peaks
riigiasutuste tegevuse eripärade reguleerimiseks seadust muutma. Samuti tagab see, et Eesti
täidab oma rahvusvahelisi kohustusi kosmoseõiguse valdkonnas, sh riigi vastutust oma asutuste
tegevuse eest kosmoses.
Eelnõu § 2 lg 4. Lisaks kõnesolevale seadusele kohalduvad kõnesoleva seaduse alusel
peetavatele haldusmenetlustele üldised haldusmenetluse põhimõtted ning haldusmenetluse
seaduse92 sätted.
92 Haldusmenetluse seadus. RT I, 06.07.2023, 31.
31
Eelnõu § 2 lg 5. Õigussüstemaatiliselt kohalduvad kosmosetegevuse kui majandustegevuse
reguleerimisel majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) sätted, kui käesoleva
seadusega ei ole ette nähtud erisusi. MSÜS üldseadusena sätestab majandustegevuse üldised
põhimõtted ning annab ühtse õigusliku ja terminoloogilise raamistiku tegevuslubadega seotud
menetlustele.
Eelnõu § 2 lõige 5 täpsustab, et kosmosetegevuse seaduses reguleeritud majandustegevuse
alustamisele, teostamisele ja lõpetamisele kohaldatakse MSÜS‑i sätteid koos käesolevas
seaduses sätestatud erisustega. Käesolev seadus reguleerib kosmosevaldkonna spetsiifikat ega
dubleeri MSÜS‑is sätestatud üldisi loamenetluse põhimõtteid.
Eelnõu § 2 lg 6. Eelnõuga ei reguleerita põhjalikult ja detailselt keskkonnasäästlikkust ning
selle nõudeid ja kohustusi. Eelnõus määratakse vaid lisakohustusi, mis tulenevad spetsiifiliselt
kosmosetegevusest ning on põhiliselt seotud kosmoseprügiga. Küll aga kohalduvad
keskkonnaseadustiku üldosa seadus ning seal sätestatud kohustused sedavõrd, kui need ei lähe
kõnesoleva eelnõuga vastuollu. Eelkõige tähendab see, et tuleb kohaldada keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse93 2. peatüki 1. jagu ,,Keskkonnakaitse põhimõtted“.
Eelnõu § 2 lg 7. Kui tootele, seadmele või järelevalvele kohaldub mitu seadust, kohaldub
kosmoseobjektile toote nõuetele vastavuse seadus kosmosetegevuse seadusest tulenevate
erisustega.
Eelnõu § 3 – pädeva asutuse ülesanded
Paragrahv 3. Paragrahvis sätestatakse pädeva asutuse ülesanded. Kosmosevaldkond on
koondunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Lisaks on Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti (TTJA) pädevuses satelliitside sageduste taotlemise korraldamine ja lubade
väljastamine. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud94, et kosmosetegevuse eest vastutavad riigid.
Seega saab seaduse kohaselt otsuseid langetada riigi esindajana ainult haldusorgan. Samuti on
oluline, et kosmosetegevusega seotud halduskoormus oleks võimalikult vähe hajutatud.
Seetõttu on ka kõik vastavad ülesanded pandud ühele pädevale asutusele. Oluline on, et
kosmosekäitajale oleks riigiga suhtlemine võimalikult hõlbus, mistõttu on vaja, et kõiki
haldusmenetluslikke tegevusi oleks võimalik teha ühe asutuse juures, kellel on omakorda õigus
kaasata vajaduse korral teisi asutusi.
TTJA uued seadusega ette nähtud kohustused on:
a) kosmosetegevusloa andmisega seonduva otsustamine, sh taotluste menetlemine;
kosmosetegevuslubade andmine, peatamine, kehtetuks tunnistamine ja lõpetamine;
93 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. RT I, 30.12.2023, 11. 94 Convention of 29.11.1971 on International Liability for Damage Caused by Space Objects, artikkel 2:
https://www.unoosa.org/pdf/gares/ARES_26_2777E.pdf.
32
b) taotleja ning muude seaduses sätestatud isikute usaldusväärsuse hindamine ja
taustakontrolli tegemine;
c) seaduses ettenähtud kooskõlastuste andmine; sh kosmoseobjekti lennuvalmiduse
kinnitamine ning kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti üleandmise ja lõpetamisega
seonduva kontrollimine;
d) kosmosetegevuslubade ja kosmoseobjektidega seotud andmete haldamine ning vastava
registri pidamine;
e) riikliku järelevalve tegemine kosmosetegevuste üle;
f) Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutatud kosmoseobjektide kohta teabe kogumine
ja Välisministeeriumile edastamine rahvusvaheliste registrite ja teabevahetuse jaoks;
g) kosmoseobjektidega seotud kiireloomuliste intsidentide kohta info kogumine ja
töötlemine;
h) muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine.
Kõigi seadusest tulenevate uute ülesannete täitmiseks on pädeval asutusel vaja luua esialgselt
vähemalt üks uus riiklik ametikoht. Riikliku ametikoha ülesanded on kosmosetegevuslubade ja
kosmoseobjektide registreerimise taotluste menetlemine ning haldamine, samuti riiklik
järelevalve ning kosmoseobjekti vastutuskindlustusnõude vastavuse kontroll. Mitteregulaarse
ülesandena võib ette tulla ka olukordi, kus kosmoseobjekt on vaja saata hindamisele väljaspool
Eestit asuvasse laborisse.
Eelnõu § 4 – terminid
Paragrahv 4. Paragrahvis 4 sätestatakse kosmosevaldkonna olulisemad terminid. Terminite
kujundamisel on eelkõige arvesse võetud teiste riikide õigusaktides ja rahvusvahelistes
lepingutes kasutatud määratlusi.
Paragrahvi 4 lg 1. Rahvusvahelises õiguses ei ole ühtset definitsiooni kosmosetegevuse kohta,
samuti ei ole määratletud kindlat piiri, kust algab kosmos. Lähtudes rahvusvahelise õiguse
põhimõtetest ning teiste riikide kosmost käsitlevatest õigusaktidest, hõlmab eelnõu kohaselt
kosmosetegevuse definitsioon sisuliselt mis tahes tegevust kosmoses.
Kosmoseobjekti ,,käitamine“ hõlmab kosmoseobjekti, selle lasti või muu tehnilise lahenduse
funktsionaalset kasutamist ja ülalpidamist nii kosmoses kui Maa peal: seire, hooldus (sh
tarkvarauuendused), järelevalve, kasutamine, andmete kogumine ja teenuse osutamine (sh maa-
ja andmesegmendi protsessid). Kosmoseobjekti ,,juhtimine“ tähendab kosmoseobjekti
seisundi, trajektoori või konfiguratsiooni muutmist käskude abil: näiteks orbiidi- või
hoiakumanöövrid, konfiguratsioonimuudatused, töörežiimide vahetus, hädarežiimi käsud ja
kokkupõrke vältimise manöövrid. Terminite ,,käitamine“ ja ,,juhtimine“ eristamine on oluline,
sest praktikas võib kosmoseobjekti käitamine ja juhtimine olla teostatud erinevate isikute poolt
või reguleeritud erinevate lepingutega. Kahe termini eristamine väldib tõlgenduslünki (nt kui
üks teenusepakkuja „ainult käsutab“ ilma näiteks kosmoseobjekti opereerimata või vastupidi)
ning tagab, et loakohustus ja järelevalve katavad kogu riskiahela - nii funktsionaalse kasutuse
kui ka käskude andmise ja manööverdamise.
33
Kosmosetegevuse alla ei lähe sellised maapealsed tegevused nagu kosmosetegevuse
teoreetiline kavandamine, kosmoseobjekti ehitus, kosmoseobjekti maapealne remont/hooldus,
kosmoseobjektide kogumine Maa peal (nt muuseum või hobitegevus). Samuti ei hõlma termin
„kosmosetegevus“ suborbitaalset (ingl sub-orbital)kosmosetegevust. Eelmainitud maapealsed
tegevused ei ole kosmosetegevused, sest tegemist oleks liigselt piirava ja järelevalvet koormava
nõudega. Kui aga näiteks kosmoseobjekt ehitatakse ümber kosmoses, mitte Maa peal, siis oleks
tegemist kosmosetegevusega.
Lähtudes erialakirjandusest ning teiste riikide õigusaktide näidetest ja kogemustest (eelkõige
Portugal95), ei ole otstarbekas kosmost defineerida arvude abil (näiteks teatud kõrgus, kust
alates algab kosmos). Kosmose piiri ei ole kunagi määratletud ei rahvusvahelises õiguses ega
tavaõiguses ning see on olnud arutuse all kosmoseõiguse algusaegadest peale. Kosmose piiri
arvulisel määratlemisel on palju muutujaid ning rahvusvaheliselt piiri määratlemine
lähitulevikus ei ole tõenäoline. Seetõttu ei ole kosmose piire täpselt määratletud ka eelnõus.
Arvestades teiste riikide kosmosetegevust reguleerivaid õigusakte, on mõistlik kasutada
definitsioonis Maa orbiiti ja sellest kaugemaid missioone.
Paragrahvi 4 lg 2. Kosmoseobjekti definitsioon on üsna lai tagamaks, et riigil oleks võimalik
teha järelevalvet ja seada nõudeid kõikidele vahenditele, millega on võimalik teha
kosmosetegevust, hoidudes määratlemisest kindla tehnoloogia kaudu. Kosmoseobjekt võib olla
mehitatud või mehitamata. Kuigi on tõenäoline, et lähitulevikus Eestis mehitatud
kosmosemissioone ei tehta, oleks ebamõistlik mehitatud kosmoseobjektid seaduse
regulatsiooni alt välistada. Kosmoseobjekt jääb kõnesoleva seaduse kohaldamisalasse ka ilma
seda kosmosesse lennutamata. Kui kosmoseobjekti käitajal on plaan või kavatsus lennutada
objekt Maa orbiidile või sellest kaugemale, on tal kohustus see registreerida (eelnõu § 37). See
tähendab, et kosmoseobjekti definitsiooni alla peab jääma ka Maal asetsev, kuid lennutamise
plaaniga objekt.
Kosmoseobjekti definitsiooni alla jäävad ka objekti enda ning Maa orbiidile või sellest
kaugemale lennutamiseks kasutatava seadme osad. See tähendab, et kosmoseobjekti osad
(näiteks alamsüsteemid) ei seisa kosmoseobjektist eraldi ega vaja eraldi registreerimist. Küll
aga ei saa kosmoseobjektiks lugeda näiteks objekti stardiplatvormi, kuivõrd see ei ole
lahutamatult kosmoseobjektiga seotud ning on osa taristust. Säärast definitsiooni on kasutatud
ka registreerimise konventsioonis.96
95 Presidency of the Council of Ministers. Decree-Law no. 16/2019, of 22 January 2019:
https://www.anacom.pt/render.jsp?contentId=1475024. 96 Convention of 12.11.1974 on Registration of Objects Launched into Outer Space, artikkel 1.
34
Kosmoseobjektiks loetakse ka satelliidid, mis on mõne teise satelliidi sees ning mis hiljem
eralduvad. Sellisel juhul saab mõlemast satelliidist eraldiseisev kosmoseobjekt ning mõlemad
tuleb selliselt ka registreerida.
Paragrahvi 4 lg 3. Käitaja võib olla nii füüsiline isik kui ka juriidiline isik. Kuigi on tõenäoline,
et kosmosetegevusega kaasneva vastutuse ning finantsilise koorma võtavad enda peale
valdavalt juriidilised isikud, ei näinud töögrupp põhjust välistada füüsiliste isikute võimalus
kosmosetegevusega tegeleda, kui nad on suutelised täitma seaduse nõudeid. Käitaja on
niimoodi defineeritud ka näiteks Soome õigusaktis.97 Käitaja puhul ei pea käitajal olema enda
kosmoseobjekte, see tähendab, et käitaja ei pea olema kosmosetegevuse käigus kasutatavate
kosmoseobjektide omanik. Käitaja võib kasutada ka teiste isikute kosmoseobjekte.
Paragrahvi 4 lg 4. Lisaks käitajale on vaja defineerida kosmoseobjekti omanik, kuivõrd käitaja
ei pruugi alati olla kosmoseobjekti omanik. Kosmosetegevusloa taotlemisel tuleb esitada
andmed omaniku kohta, et pädev asutus saaks tuvastada omaniku ja tema nõuetele vastavuse.
Paragrahvi 4 lg 5. Kosmoseprügi all mõeldakse Eestis registreeritud ja kosmosetegevuse
vältel, sealhulgas pärast missiooni lõppu kosmosesse jäetud mittetoimivaid objekte või nende
osi. See tähendab, et kosmoseprügiks loetakse ainult need objektid, mis asuvad kosmoses ega
ole käitaja jaoks kasulikud ning on täitnud või ei ole täitnud oma eesmärki. Definitsioon välistab
seega satelliidid, millel on side ning mida kasutatakse eesmärgipäraselt. Kui satelliidi missioon
lõpeb ning see jääb orbiidile, saab seda lugeda kosmoseprügiks. Kosmoseprügi on samamoodi
defineeritud ka Euroopa Kosmoseagentuuri kodulehel98 ning ÜRO kosmoseprügi vähendamise
juhistes99.
2. peatükk
Kosmosetegevuse põhimõtted
Eelnõu § 5 – ohutuse põhimõte
Paragrahvi 5 lg 1. Paragrahvis 5 määratletakse ohutuse põhimõte. Kosmosetegevus peab
toimuma ohutult ega tohi kaasa tuua sättes nimetatud ohte. Ka rahvusvaheliselt on leitud, et nii
97 The Act on Space Activities. 23.01.2018, § 4 p 3:
https://tem.fi/documents/1410877/3227301/Act+on+Space+Activities/a3f9c6c9-18fd-4504-8ea9-
bff1986fff28/Act+on+Space+Activities.pdf?t=1517303831000 98 ”What is space debris?”. Euroopa Kosmoseagentuuri koduleht:
https://www.esa.int/Space_Safety/Clean_Space/What_is_space_debris. 99 United Nations Office for Outer Space Affairs. „Space Debris Mitigation Guidelines of the Committee on the
Peaceful Uses of Outer Space“. 2010, para 1.
35
riikide kui ka kosmoseobjektide käitajate jaoks on tähtis tagada kosmosetegevuse ohutus100,
arvestades kosmosetegevuse ulatust ning mõju, vastasel juhul võivad kahjud osutuda väga
suureks. Kosmoseajastu algusest saadik on inimkond saatnud orbiidile 16 990 satelliiti.101
Seetõttu muutub aina aktuaalsemaks oht, et orbiidil toimuvad satelliitide kokkupõrked. On
oluline teha kõik mõistlikult võimalikud pingutused säärase ohu vältimiseks ning lähtuda
ohutuse põhimõttest. Siiski tuleb ohutuse põhimõtet tõlgendada laialt, mis tähendab, et ohutult
peab tegutsema kogu protsessi jooksul, nii kosmosetegevuse käigus kui ka selleks valmistudes.
Ohutuse põhimõttele tuginedes on käitajatel kohustus tagada kosmoseobjektide turvalisus. See
tähendab, et lisaks sellele, et kosmoseobjektid ei põhjustaks ohtu kolmandatele isikutele või
varale, peab kosmoseobjekt ise olema turvaliselt kasutatav. Eriti oluline on tagada
kosmoseobjektide küberturvalisus. Kosmoseobjekti käitaja peab suutma tagada kosmoseobjekti
kaitstuse küberrünnakute eest ning küberrünnaku toimumise korral suutma taastada kontrolli
orbiidil asuva objekti üle. Samuti peavad käitajad tagama, et kosmoseobjekti osad on
usaldusväärsed ega sisalda pahavara, mis võiks kahjustada Eesti riigi või kosmoseobjekti
küberturvalisust.
Riigi julgeoleku jaoks peab tagama ka kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (KORKS) tähenduses
alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti ohutuse.
Käesolevas seaduses lähtutakse „ohu“ määratlemisel korrakaitseseaduse § 5 lg 2 loogikast: oht
on olukord, kus ilmnenud asjaolusid objektiivselt hinnates võib pidada piisavalt tõenäoliseks,
et kaitstav hüve (inimene, vara, keskkond, avalik kord, riigikaitseobjekt, riigi julgeolek) võib
saada kahjustada. Kosmosetegevuse eripära tõttu hõlmab „oht“ lisaks ka juhtumeid, kus kahju
ei ole veel realiseerunud, kuid on tuvastatav märkimisväärne ohutusmarginaali vähenemine või
süsteemse riski suurenemine (nt kosmoseprügi tekkerisk, ruumiliikluse häirumine; telemeetria,
trajektoori jälgimine ja käsuliiklus (inglise keeles Telemetry, Tracking and Control, TT&C) 102,
või maasegmendi küberintsident, vastutusahela katkemise risk).
Mõiste „negatiivne mõjutamine“ tähendab kahju või muu olulise ebasoodsa tagajärje tekkimise
piisavat tõenäosust, sh funktsiooni häirumine või katkestus, kättesaadavuse või töökindluse
oluline vähenemine, usaldusväärsuse langus, keskkonnaseisundi halvenemine või ruumiliikluse
ohutuse taseme langus. Selgituse eesmärk on tagada, et „oht“ ei piirdu üksnes realiseerunud
100 Marboe I. et Hafner F., Brief Overview over National Authorization Mechanisms in Implementation of the UN
International Space Treaties. National Space Legislation in Europe: Issues of Authorisation of Private Space
Activities in the Light of Developments in European Space Coordination. 2011, lk 69. 101 “Space Debris by the Numbers”. Euroopa Kosmoseagentuuri koduleht:
https://www.esa.int/Safety_Security/Space_Debris/Space_debris_by_the_numbers. 102 Uno Veismann. Kosmosetehnoloogia inglise-eesti selestussõnastik. 2016. http://www.aai.ee/eterkosm.
36
kahjuga, vaid katab ka olukorrad, kus objektiivne riskitase on tõusnud nii, et ennetav sekkumine
on põhjendatud ja proportsionaalne.
Paragrahvi 5 lg 2. Ohu ennetamiseks tuleb tagada kosmoseobjektide tehniline sobivus ning
töökindlus, samuti peab kosmosetegevust tegema vastutustundlikult ning regulatsioone
järgides. Kui ohtu ei suudetud vältida, tuleb kohustatud isikutel teha kõik vajalikud pingutused,
et oht tõrjuda ning hiljem tagajärgi leevendada või kompenseerida.
Eelnõu § 6 – keskkonnasäästlikkuse põhimõte
Paragrahv 6. Paragrahvi koostamisel on lähtutud eelkõige keskkonnaseadustiku üldosa
seadusest103, juhistest, lepingutest ja uuringutest, nagu näiteks avakosmose lepingu artiklist 9
ning dokumentidest ,,Information on the activities of international intergovernmental and non-
governmental organizations relating to space law“104 (Sofia juhised), ,,Space Debris Mitigation
Guidelines of the Committee on the Peaceful Uses of Outer Space“105, ,,The Zero Debris
Charter”106 ja ,,IADC Space Debris Mitigation Guidelines“107.
Kuna kosmosetegevus avaldab paratamatult mõju keskkonnale ja tegu võib olla rahvusvahelist
keskkonnamõju avaldava tegevusega, on oluline seda valdkonda reguleerida. Kosmosetegevuse
jooksul tuleb vältida üldist keskkonna saastumist (nagu näiteks Maalt bioloogiliste organismide
ja viiruste viimist kosmosesse); kosmoseobjekti kokkupõrkeid (nii taevakehade kui ka teiste
kosmoseobjektidega); kahju tekkimist (eelkõige kosmoseobjekti käitamise tagajärjel).
Kosmoseprügi tekke ja koordineerimata tõrje tagajärjel võib kosmoseprügi kuhjuda, mistõttu
võib muutuda mõne orbiidi kasutamine piiratuks. Liigne kosmoseprügi võib teatud tingimustel
piirata juurdepääsu kosmosele. Kosmoseprügi saastab atmosfääri ning võib seada ohtu
inimelusid või tervist, nt mehitatud kosmosetegevuse puhul. Orbiidil oleva kosmoseprügiga
tegeleda on ressursimahukam kui juba kosmosetegevust kavandades vajalikke meetmeid ette
näha.
Võrdlusriikidest näeb vaid Austria kosmosetegevust reguleeriv õigusakt ette kosmoseprügi
tekke vähendamise, sätestades, et käitaja peab järgima rahvusvahelisi juhiseid ja piirama
103 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. RT I, 30.12.2023, 11. 104 Committee on the Peaceful Uses of Outer Space. „Information on the activities of international
intergovernmental and non-governmental organizations relating to space law“. 2013. 105 United Nations Office for Outer Space Affairs. „Space Debris Mitigation Guidelines of the Committee on the
Peaceful Uses of Outer Space“. 2010. 106 Twelve countries sign the Zero Debris Charter:
https://www.esa.int/Space_Safety/Space_Debris/Twelve_countries_sign_the_Zero_Debris_Charter 107 Inter-Agency Space Debris Coordination Commitee. „IADC Space Debris Mitigation Guidelines“. 2020.
37
kosmoseprügi teket.108 Soome õigusakt reguleerib nii keskkonnakaitset kui ka kosmoseprügi
tekke vähendamist.109 Soome õigusakti vastavad põhipunktid on, et kosmosetegevus peab
olema keskkonnasäästlik ja käitaja peab vähendama kosmoseprügi teket kooskõlas
rahvusvaheliste juhistega. Samuti on Soomes kosmosetegevuse loamenetluses ette nähtud
keskkonnamõju hindamine. Sealjuures on vastavates sätetes määratud vastutavale ministrile
õigus anda määrusi tuuma- ja radioaktiivsete materjalide kasutamise, keskkonnamõju
hindamise ja kosmoseprügi tekke vähendamise kohta.
Eesti kosmosetegevuse seaduse üks oluline eesmärk on vältida ülereguleerimist, liigset
halduskoormust ja bürokraatiat. Sama põhimõte kehtib ka keskkonnasätte puhul. Seetõttu on
Eesti võtnud eeskuju just Soome kosmosetegevuse seaduse keskkonda ja kosmoseprügi teket
reguleerivatest sätetest.
Kosmosetegevuse suure ressursikasutuse ja pikaaegse mõju tõttu on §-s 6 sätestatud
keskkonnasäästlikkuse põhimõte, rõhutades vajadust vähendada kosmoseprügi.110
Kosmosetegevuses peab seega lähtuma keskkonnasäästlikkuse põhimõttest ning vältima
võimalikult palju ebasoodsat keskkonnamõju. Kuna kosmosetegevus mõjutab keskkonda
otseselt nii kosmoses kui ka Maal, siis on oluline, et sellises uues ja arenevas valdkonnas
järgitaks üldisi keskkonnakaitse põhimõtteid. Kosmoseprügi suhtes kehtib üldtunnustatud
põhimõte, et kosmoseobjekti käitamisel (n-ö tavatöö käigus) tuleb piirata kosmoseprügi teket,
kosmoseobjektide lagunemist ja kokkupõrkeid ning kosmosetegevuse järel tuleb
kosmoseobjekte hallata. Tarvis on sätestada eesmärgid ja täpsemad juhised kosmoseprügiga
kaasnevate mõjude leevendamiseks. Rahvusvaheliste juhiste eeskujul on ka Eesti täpsustanud
kosmoseprügi tekke vältimise suuniseid.111
Lisaks Eesti õigusaktidele on soovituslik arvestada ka Euroopa Kosmoseagentuuri välja antud
standardite ja põhimõtetega.
3. peatükk
Käitajale ja kosmoseobjekti omanikule esitatavad nõuded
1. jagu
Käitaja
108 Austrian Federal Law on the Authorisation of Space Activities and the Establishment of a National Registry
(Austrian Outer Space Act). 25.05.2018, § 5.
https://www.ris.bka.gv.at/Dokumente/Erv/ERV_2011_1_132/ERV_2011_1_132.pdf. 109 The Act on Space Activities. 23.01.2018, § 4 p 3. 110 Langston, S. M., Suborbital Flights: A Comparative Analysis of National and International Law, Journal of
Space Law, Vol. 37(2). 2011, lk 326. https://airandspacelaw.olemiss.edu/pdfs/jsl-37-2.pdf. 111 Committee on the Peaceful Uses of Outer Space. „Information on the activities of international
intergovernmental and non-governmental organizations relating to space law“. 2013, artikkel 8.
38
Eelnõu § 7 – käitaja peamine tegevuskoht
Paragrahv 7. Eelnõu on mõeldud Eestis toimuva ja Eesti füüsiliste või juriidiliste isikute
kosmosetegevuse reguleerimiseks. Kosmosetegevusloa andmise ja kosmoseobjekti
registreerimisega võtab Eesti rahvusvahelise vastutuse siin toimuva kosmosetegevuse suhtes.
Oleks ebamõistlik võtta säärast vastutust väljaspool Eestit tegutsevate isikute ja tehtava
kosmosetegevuse suhtes, mis seega riigile kasu ei too. Seetõttu peab käitaja peamine
tegevuskoht olema Eestis.
Peamine tegevuskoht on defineeritud käitaja peamise kosmosetegevuse ja finantstegevuse
kohana. Seega peab käitaja olema suuteline näitama, et valdav osa kosmosetegevuseks
vajalikust tööst tehakse ära Eestis ning Eesti kaudu käib kogu käitaja majandustegevus või
enamik sellest. See ei tähenda ilmtingimata, et käitaja peakontor peab olema Eestis, aga oluline
on, et Eestis kosmosetegevusega tegelev ettevõte oleks aktiivne ja toimuks majandustegevus.
Peamise tegevuskoha mõiste määratlemisel on võetud eeskuju tulumaksuseaduse112 §-s 7
määratletud püsiva tegevuskoha mõistest.
Eelnõu § 8 – käitaja kvalifikatsioon
Paragrahv 8. Normi eesmärk on tagada, et kosmosetegevust teostab pädev käitaja ning
pädevuse tase on proportsioonis tegevuse laadi, ulatuse, keerukuse ja riskiga. See tähendab, et
nõutav pädevus ei ole ühesugune kõigile, vaid sõltub konkreetsest missioonist ja selle
riskitasemest. Kui tegevus on madala riskiga (nt lihtne Maa-vaatlus kuupsatelliidiga ilma
jõuseadmeta), siis piisab meeskonnast, kellel on varasem ülikooli- või arendusprojektide
kogemus, vastutav spetsialist süsteemiinseneerias ning läbitud ja dokumenteeritud koolitus
TT&C ja andmekaitse/küberturbe baastasemel. Kui tegevus on keskmise/kõrgema riskiga (nt
jõuseadmega satelliit, manööverdus, moodustislend, suure võimsusega sidekoormus), siis on
tarvis varasemat kogemust sarnastes missioonides, erialaseid sertifikaate (nt süsteemi- ja
ohutusinseneeria, missioonijuhtimine), kvalifikatsiooni erinevates protseduurides ning selgelt
määratud vastutava isiku(d) orbiidiohutuse, küber- ja maasegmendi eest. Väga kõrge riskiga (nt
orbiidilt eemaldumise- või prügikoristuse teenus, suure massiga objekt) tegevuse puhul on
nõutav tõendatud kogemus sarnase riskitasemega projektides, kinnitus võtmeprotsesside
kompetentsist (ohutusanalüüs, avariiprotseduurid) ning kõrgem tase kvaliteedi- ja
ohutusstandardite rakendamises (nt European Cooperation for Space Standardization (ECSS),
ISO).
Käitaja pädevust hinnatakse tervikuna. Hindamisel arvestatakse kogumis füüsilisest isikust
käitaja ning § 10 lõike 2 punktis 4 nimetatud isikute asjakohast haridust, kutse- või erialast
kvalifikatsiooni ja töökogemust, mida § 8 lõikes 2 nimetatakse koos kvalifikatsiooniks.
Juriidilisest isikust käitaja puhul hinnatakse pädevust § 10 lõike 2 punktis 4 nimetatud, käitaja
poolt kosmosetegevusse kaasatud füüsiliste isikute kvalifikatsiooni alusel. Pädevus võib olla
112 Tulumaksuseadus. RT I, 02.05.2024, 15.
39
tagatud meeskonnana, sealhulgas töötajate, alltöövõtjate ja partnerite kaudu, tingimusel, et need
isikud kuuluvad § 10 lõike 2 punktis 4 nimetatud isikute hulka. Käitaja vastutab pädevuse
terviklikkuse eest ja tagab vajaliku pädevuse katkematu olemasolu kogu kosmosetegevuse
vältel. Üksnes mõne kvalifitseeritud isiku formaalsest kaasamisest ei piisa, kui käitaja käsutuses
olev pädevus tervikuna ei vasta kavandatava kosmosetegevuse laadile, ulatusele, keerukusele
ja riskitasemele.Pädev asutus hindab vastavust esitatud tõendite põhjal: CV-d ja
rollikirjeldused, sertifikaadid ja koolitused, varasemate missioonide loetelud ja rollid, viited/-
aruanded, kehtivad sise-eeskirjad ja sisekontrolli kirjed. Oluline on ka pidev pädevuse hoidmine
(täiendkoolitused, õppused, muutuste juhtimine) eriti, kui missiooni riskiprofiil muutub (nt
lisatakse jõuseade või laiendatakse teenust).
Selline riskipõhine lähenemine väldib üle reguleerimist madala riskiga projektide puhul, kuid
tagab piisava oskuste ja kogemuse taseme kõrgema riskiga tegevustes, toetades 2. peatükis
sätestatud ohutuse ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtete tagamist. Pädeval asutusel on õigus
loataotluse menetluses täpsustada tõendamise viisi ning küsida lisainfot juhul, kui esitatud
andmete põhjal ei ole võimalik kvalifikatsiooni piisavust üheselt hinnata.
Eelnõu § 9 – sisekontrollikohustus
Paragrahvi 9 lg 1. Käitaja peab kogu kosmosetegevuse käigus tagama ohutuse ja
keskkonnasäästlikkuse põhimõtte järgimise. Käitaja peab olema piisavalt stabiilne ja
organiseeritud, et oleks võimalik vastata kõnesoleva seaduse nõuetele, muu hulgas ka pärast
kosmosetegevusloa väljastamist. See tähendab, et käitaja peab tagama nõuete täitmise
järjepidevuse ka olukorras, kus tema tegevust mõjutavad organisatsioonilised, juhtimisalased
või finantsriskid.
Lisaks põhimõtete järjepidevale järgimisele peab kosmosetegevus vastama kõikidele
kõnesolevas seaduses viidatud õigusaktidele. Muu hulgas peab käitaja üldiselt järgima ka
Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) 3. peatükis sätestatud ettevõtja
kohustusi. Pädeval asutusel ei ole võimalik pidevalt jälgida käitaja tegevust ning iga pisiasja
nõuetele vastavust. Seetõttu peab käitaja suutma end ise nõuetekohaselt reguleerida. Selleks
peab käitaja looma ja rakendama nõuetekohase sisekontrollisüsteemi. Selline
sisekontrollisüsteem hõlmab kõnesoleva seaduse §-s 10 sätestatud sise-eeskirju.
Selleks et sisekontrollikohustus täidaks oma eesmärki kõnesoleva lõike tähenduses ning tagatud
oleks 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgmine, peab sisekontrolli tegema isik, kes on selleks
pädev ehk kellel on vajalik kvalifikatsioon ja oskused, et mõista võimalikke puudusi või tagada
ohutu ja nõuetekohane kosmosetegevus.
Käesoleva lõike eesmärk on tagada, et käitaja järgib kogu kosmosetegevuse vältel ohutuse ja
keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid ning kosmosetegevust reguleerivaid õigusakte. Käitaja
peab olema piisava stabiilsuse ja organiseeritusega, et tagada nõuete täitmine mitte üksnes
kosmosetegevusloa saamise hetkel, vaid ka kogu tegevuse vältel. See tähendab muu hulgas, et
käitaja peab suutma juhtida oma tegevusega seotud organisatsioonilisi, juhtimisalaseid ja
finantsriske viisil, mis võimaldab tagada seadusest tulenevate nõuete jätkuva täitmise.
40
Pädev asutus ei saa oma järelevalve pädevust teostades igapäevaselt ja kõikehõlmavalt
kontrollida käitaja tegevust. See tähendab, et käitaja peab suutma ise tagada oma tegevuse
vastavuse seaduses sätestatud nõuetele. Selleks on vajalik sisemine ja süsteemne mehhanism,
mis võimaldab riske pidevalt hinnata, võimalikke rikkumisi ennetada ning tagada järjepidev
vastavus õiguslikele nõuetele. Just sellist eesmärki täidab sisekontrollikohustus.
Sisekontroll ei ole üksnes vormiline nõue, vaid see on käitaja jaoks praktiline tööriist, mis seob
kokku tehnilised, organisatsioonilised ja õiguslikud meetmed ning muudab need igapäevase
tegevuse osaks. Ilma sisekontrollita jääks vastavuse tagamine juhuslikuks, sõltudes üksikute
töötajate teadlikkusest või käitaja juhtkonna hetke tähelepanust. Seega on sisekontrolli kohustus
ainus viis tagada, et vastavuse kontroll ja probleemide ennetamine toimuks järjepidevalt ja
struktureeritult, mitte juhuslikult või tagantjärele.
Sisekontrollisüsteem hõlmab muu hulgas ka §-s 10 sätestatud sise-eeskirju ning peab olema
üles ehitatud viisil, mis võimaldab avastada ja ennetada võimalikke rikkumisi. Sisekontrolli
peab läbi viima selleks pädev isik, kellel on vajalik kvalifikatsioon ja oskused, et hinnata
võimalikke puudusi ning tagada kosmosetegevuse ohutus ja nõuetekohasus.
Paragrahvi 9 lg 2. Käitaja sisekontrollisüsteemi andmeid tuleb dokumenteerida või need
peavad olema muul viisil tõendatavad. Fraas „muul viisil tõendatavad“ viitab innovaatilistele
lahendustele klassikalise dokumenteerimise kõrval.
Paragrahvi 9 lg 3. Käitaja sisekontrollisüsteemi andmeid säilitatakse kosmosetegevuse ajal ja
vähemalt kümme aastat pärast kosmosetegevuse lõpetamist. See aeg on proportsionaalne, kuna
kosmosetegevus on pikaaegne ning selleks, et tagada nõuetele vastav kosmosetegevus, peab
olema tagatud võimalus kontrollida käitaja sisekontrollisüsteemi andmeid.
Eelnõu § 10 – käitaja sise-eeskirjad
Paragrahv 10. Säte on juhendiks käitajale nõuetekohaste sise-eeskirjade koostamiseks ning
sellega tagatakse, et korrektselt koostatud sise-eeskirjade alusel on võimalik kosmosetegevust
nõuetekohaselt teha. Iga käitaja peab ise hindama oma tegevusega seotud riske ja ohte ning
sellest tulenevalt oma sise-eeskirjade sisu välja töötama. Oluline on tagada, et käitajal mitte
ainult ei oleks sise-eeskirjad, vaid et neid ka pidevalt ja ühetaoliselt rakendatakse, samuti
vastavalt vajadusele ajakohastatakse. Sise-eeskirjad peavad olema kehtestatud kirjalikus
vormis. Sise-eeskirjad on näiteks korrad, juhendid, põhimäärused ja muus vormis suunised või
juhised. Sise-eeskirjade kaudu on võimalik hinnata nii käitajal endal kui ka pädeval asutusel,
kas käitaja vastab eelnõus sätestatud nõuetele.
Kosmosetegevusloa omaja sise-eeskirjade nõue ei ole unikaalne, samalaadseid nõudeid on ka
järgmiste seaduste järgmistes sätetes:
41
- hoiu-laenuühistu seaduse113 §-s 31;
- makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse114 §-s 50;
- investeerimisfondide seaduse115 §-s 344;
- kindlustustegevuse seaduse116 §-s 105;
- krediidiasutuste seaduse117 §-s 63;
- väärtpaberituru seaduse118 §-s 82.
Paragrahvi 10 lg 1. Käitaja peab koostama enda tegevuse sise-eeskirjad, mis määraksid
võimalikult täpselt, kuidas kosmosetegevust tehakse ning milliseid meetmeid õigusaktide ja
kosmosetegevusloa tingimuste järgimiseks võetakse. Pädev asutus eeldab käitaja tegevuse
vastavust oma sise-eeskirjadele ning saab seeläbi kontrollida käitaja edasist tegevust.
Seadusandjal ei ole võimalik ette näha kõiki nõudeid, mida iga kosmosetegevuse puhul peab
tegevuse olemusest ja riskitasemest tingituna järgima. Käitaja peab aga ise võimalikke riske
mõistma ning säärased nõuded paika seadma. Käitaja sise-eeskirjad peavad vastama tema
tehtavale kosmosetegevusele. Käitaja saab oma tegevust hinnates koostada endale sobivad sise-
eeskirjad ja seeläbi teha eneseregulatsiooni ja -kontrolli. Pädeval asutusel on seejärel võimalik
nõuete sobivust kontrollida ja tagada nende järgimine.
Ei ole võimalik ette näha võimalikke tehnoloogilisi muudatusi ja arenguid, kuna
kosmosetegevus on pidevalt arenev valdkond. Kuna kosmosetegevus võib ajas muutuda ja
areneda, tuleb arvestada uusima tehnoloogia kasutamise põhimõttega ehk tehnoloogiliste
muutustega võib kaasneda ka sise-eeskirjade muutumine. Siinkohal on oluline, et käitaja tagaks
oma sise-eeskirjade kooskõla uute tehnoloogiatega ning enda tegevuse vastavuse nendele.
Paragrahvi 10 lg 2 p 1. Käitajal peab olema selge struktuur ning juhtimissüsteem, mille ta peab
oma sise-eeskirjades ette nägema. Juriidilisest isikust käitaja peab oma sise-eeskirjades
kindlaks määrama, kes on juhatuse liikmed, ning nõukogu olemasolu korral, kes on nõukogu
liikmed. Sise-eeskirjades peavad olema märgitud ka juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad ning
vastutusahelad (näiteks kes on juhatuse esimees). Oluline on, et käitaja struktuur ja
juhtimissüsteem on sellised, mis võimaldavad tal täita kõiki kõnesolevast seadusest tulenevaid
nõudeid ja kohustusi.
Paragrahvi 10 lg 2 p 2. Kuna kosmosetegevusega kaasneb palju riske, peab käitaja olema
võimeline näitama oma võimet riske tuvastada, juhtida, kontrollida ja neist teavitada.
Kosmosetegevusega seotud riskid on juhtumipõhised, mis tähendab, et iga kosmosetegevuse
113 Hoiu-laenuühistu seadus. RT I, 05.05.2022, 12. 114 Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus. RT I, 21.06.2024, 48. 115 Investeerimisfondide seadus. RT I, 21.06.2024, 40. 116 Kindlustustegevuse seadus. RT I, 21.06.2024, 42. 117 Krediidiasutuste seadus. RT I, 21.06.2024, 45. 118 Väärtpaberituru seadus. RT I, 21.06.2024, 55.
42
puhul võib risk olla erinev. Käitaja sise-eeskirjades peab olema näidatud, kuidas käitaja
riskidega tegeleb.
Paragrahvi 10 lg 2 p 3.Käitaja peab näitama, kuidas ta organisatsiooni sees
teavitamiskohustust täidab. See tähendab, et organisatsiooni sees on kindel teavitamiskohustuse
täitmise kord ehk on konkreetselt määratud isikud, kes kõnesolevas seaduses sätestatud
teavitamiskohustusi täidavad, ja kord, kuidas nad seda teevad.
Paragrahvi 10 lg 2 p 4.Punktis 4 määratakse kindlaks kosmosetegevuse juhtimise, ohutuse,
küberturvalisuse või kosmoseobjekti käitamise seisukohalt võtmeülesandeid täitvate isikute
kohta sise-eeskirjades kajastatavad andmed. Sise-eeskirjades kajastatakse nende isikute nimed,
töö- või ametiülesanded, vastutus- ja alluvussuhted ning andmed nende asjakohase hariduse,
kutse- või erialase kvalifikatsiooni ja töökogemuse kohta. Nimetatud andmed võimaldavad
hinnata § 8 kohaselt käitaja pädevust ning seda, kas kosmosetegevuse oluliste ülesannete
täitmiseks on olemas vajalik kvalifikatsioon ja selge vastutusahel.
Paragrahvi 10 lg 3. Füüsilisest isikust käitajale kehtib sise-eeskirjade nõue samamoodi nagu
juriidilisele isikule. Erinevuseks on see, et füüsiline isik ei pea määrama kindlaks
organisatsioonilist ülesehitust, sisemist juhtimiskorda ning vastutuse jaotust, sest füüsiline isik
käitajana tegutseb üksi ega tegele kosmosetegevusega juriidilise isikuna ehk mõne
organisatsiooni kaudu. Seetõttu ei ole tal ka seoses organisatsioonilise poolega midagi kindlaks
määrata. Sätte eesmärk on, et nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust käitajale kehtiksid
taotlemisel ühetaolised nõuded. Punkti 4 järgi nõutavad võtmekohtadel olevate isikute andmed
tähendavad füüsilise isiku jaoks ka seda, et kui ta ostab sisse mistahes teenuseid (nt
raamatupidamine, kosmoseobjekti jälgimise teenus vms), siis peavad nimetatud
teenuseosutajad ka vastama kõnesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
Paragrahvi 10 lg 4. Sise-eeskirjad peavad olema piisavad, proportsionaalsed, arvestama
kosmosetegevuse laadi, ulatust ja keerukust ning olema üheselt mõistetavad. See tähendab, et
käitaja sise-eeskirjad peavad vastama kavandatavale kosmosetegevusele, et tagada käitaja
võime nimetatud kosmosetegevusega üldse tegeleda.
Paragrahvi 10 lg 5. Käitaja sise-eeskirju säilitatakse kosmosetegevuse ajal ja kümme aastat
pärast kosmosetegevuse lõpetamist. See aeg on proportsionaalne, kuna kosmosetegevus on
pikaaegne ning selleks, et tagada nõuetele vastav kosmosetegevus, peab olema tagatud
võimalus kontrollida käitaja sise-eeskirju.
Paragrahvi 10 lg 6. Tegemist on volitusnormiga, mis annab valdkonna eest vastutavale
ministrile õiguse kehtestada määrus, et täpsustada sise-eeskirjade nõudeid. Kuna
kosmosetegevus on pidevalt ja kiirelt arenev valdkond, võib seaduse kehtivuse ajal tekkida
vajadus täpsustada käitaja sise-eeskirjade nõudeid. Sise-eeskirjad on üks põhilisi viise, kuidas
pädev asutus saab kontrollida käitaja kvalifikatsiooni ja teha järelevalvet käitaja üle ning käitaja
saab tõestada oma kvalifikatsiooni, mistõttu on oluline, et tulevikus oleks võimalik ministri
määrusega täpsustada sise-eeskirjadele rakendatavaid nõudeid kujuneva praktika põhjal.
Oluline on märkida, et ministri määrusega ei saa kehtestada sise-eeskirjadele sisulisi nõudeid,
mis erineksid eelnõu § 10 lõigetes 1–4 sätestatust.
43
Eelnõu § 11 – teavitamiskohustus
Paragrahvi 11 lg 1. Lõige 1 sätestab täpsed olukorrad, mil käitaja on kohustatud pädevat
asutust teavitama teatud asjaoludest omal initsiatiivil. Pädev asutus eelnõu mõistes on
Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Teavituse peab edastama viivitamata,
kuid hiljemalt 24 tunni jooksul pärast seda, kui ta on teada saanud või pidi teada saama, et
selline sündmus on aset leidnud. Küberintsidendist teavitamise kohustus ja tähtajad tulenevad
KüTS-ist. Käesoleva paragrahvi alusel TTJA-le esitatav teavitus ei asenda KüTS-ist tulenevat
teavitamiskohustust.
Paragrahvi 11 lg 1 p 1. Punkt 1 hõlmab õnnetust või muud intsidenti, mis tuleneb
kosmosetegevusest või selleks ettevalmistavast toimingust ning millel on oluline mõju
käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtete (ohutuse ja keskkonnasäästlikkuse)
põhimõtte järgimisele. Teavitamiskohustuse eesmärk on võimaldada pädeval asutusel kiiresti
hinnata võimaliku ohu ulatust ning vajadusel rakendada järelevalvemeetmeid. „Oluline mõju“
võib muu hulgas esineda näiteks juhul, kui sündmus tekitab või võib tekitada ohu inimesele,
varale või keskkonnale, ohustab avalikku korda või julgeolekut, või kui see viitab käitaja
riskihalduse, sisekontrolli või muude ohutust tagavate meetmete puudulikkusele. Teavitamine
ei eelda, et kõik asjaolud on lõplikult selgunud – oluline on, et pädev asutus saaks varakult
ülevaate sündmuse esinemisest ning selle esmasest mõjust.
Paragrahvi 11 lg 1 p 2. Punkt 2 hõlmab kosmosetegevusloaga lubatud kosmosetegevusele või
registreeritud kosmoseobjektile mitteomast orbiidimuutust või -muudatust. Säte on kavandatud
hõlmama nii tahtmatuid orbiidimuutusi (nt tehnilise rikke, välismõju või muu kõrvalekalde
tõttu) kui ka tahtlikke orbiidimuudatusi (nt manööver), kui need ei ole kosmosetegevusloaga
lubatud tegevusele või registreeritud kosmoseobjektile omased või nendega kooskõlas.
Teavitamiskohustus võimaldab pädeval asutusel saada ajakohane ülevaade objektiga seotud
riskidest ning hinnata, kas olukord võib mõjutada ohutuse ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtete
järgimist.
Paragrahvi 11 lg 2. Kuivõrd käitajal on kohustus järgida teavitamiskohustuse tähtaega, peab
ta selle järgimata jätmise korral suutma rikkumist põhjendada. Teatud kriitilistes olukordades
võib üsna lühikese tähtaja järgimine osutada võimatuks ja sel juhul on rikkumine põhjendatud.
Käitajal on aga kohustus rikkumist põhjendada.
Paragrahvi 11 lg 3. Lõikes 3 on nimetatud, millisel juhul on juriidilisest isikust käitajal
teavitamiskohustus. Teavitamine on oluline, et kogu kosmosetegevuse vältel olla kindel käitaja
usaldusväärsuses ja nõuetele vastavuses. Usaldusväärsuse eesmärk jääks täitmata, kui kontroll
toimuks ainult ühe korra, taotluse esitamisel.
Paragrahvi 11 lg 3 p 1. Kui vahetub käitaja juhtorgani liige, siis peab käitaja teavitama sellest
pädevat asutust 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui juriidilise isiku pädev organ on otsuse
vastu võtnud, ning esitama nõutud teabe. Sätte eesmärk on tagada kosmosetegevuses püsivalt
käitaja juhtorgani liikmete usaldusväärsus ja nõuetele vastavus.
44
Paragrahvi 11 lg 3 p 2. Kui võõrandatakse käitaja oluline osalus, mis on väärtpaberituru
seaduse § 9 tähenduses otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on
vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest
või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab saada olulise mõju äriühingu juhtorganite üle,
siis tuleb käitajal sellest pädevat asutust teavitada 30 kalendripäeva jooksul pärast osaluse
võõrandamist ning esitada nõutud andmed. Pädevale asutusele peab olema teada, et käitaja
olulise osalusega isikud vastavad püsivalt seaduses esitatud nõuetele.
Paragrahvi 11 lg 3 p 3. Kui MTÜ-st käitaja saab uue liikme, siis tuleb käitajal sellest pädevat
asutust teavitada 30 kalendripäeva jooksul pärast mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmist,
esitades nõutud andmed ja dokumendid.
Paragrahvi 11 lg 3 p 4. Kui sihtasutusest käitaja saab uue soodustatud isiku, siis tuleb käitajal
sellest pädevat asutust teavitada 30 kalendripäeva jooksul pärast sihtasutuse soodustatud isiku
määramist, esitades nõutud andmed ja dokumendid.
Paragrahvi 11 lg 4. Lõige 4 sätestab, millest peab kosmoseobjekti omanik pädevat asutust
teavitama. Oluline on eraldi sätestada käitaja ja omaniku teavitamiskohustus, sest
kosmoseobjekti käitaja ja omanik ei pruugi olla samad isikud. Kui aga käitaja ja omanik on
samad isikud, siis ei pea topelt informatsiooni esitama. Juhul kui pädev asutus teeb kindlaks
uue omaniku sobimatuse, on tal õigus kosmosetegevusluba kehtetuks tunnistada eelnõu § 28 lg
1 p 5 kohaselt.
Paragrahvi 11 lg 4 p 1. Omaniku juhtorgani liikme vahetuse korral peab omanik teavitama
pädevat asutust 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui juriidilise isiku pädev organ on otsuse
vastu võtnud, ning esitama nõutud andmed ja dokumendid.
Paragrahvi 11 lg 4 p 2. Kosmoseobjekti omanikule kehtivad olulise osaluse võõrandamise
korral samasugused teavitamiskohustuse nõuded, nagu kehtivad käitajale (vt seletuskiri § 11 lg
3 p 2).
Paragrahvi 11 lg 4 p 3. MTÜ-st kosmoseobjekti omanikule kehtivad uue liikme vastuvõtmise
korral samasugused teavitamiskohustuse nõuded, nagu kehtivad käitajale (vt seletuskiri § 11 lg
3 p 3).
Paragrahvi 11 lg 4 p 4. Sihtasutusest kosmoseobjekti omanikule kehtivad uue soodustatud
isiku määramise korral samasugused teavitamiskohustuse nõuded, nagu kehtivad käitajale (vt
seletuskiri § 11 lg 3 p 4).
Paragrahvi 11 lg 5. Lõikega 5 kohustatakse käitajat teavitama pädevat asutust § 15 lõike 1
punktis 8 nimetatud vastutava isiku või tema kontaktandmete muutumisest viivitamata, kuid
hiljemalt kümne tööpäeva jooksul muudatuse toimumisest arvates. Uue vastutava isiku kohta
tuleb esitada § 15 lõike 1 punktis 8 nimetatud andmed. Teavitamiskohustus tagab, et pädeval
asutusel ja kosmosetegevuse andmestikus on kogu kosmosetegevuse vältel ajakohased andmed
kosmoseobjekti valmistamise eest vastutavate isikute kohta
45
2. jagu
Usaldusväärsusnõue
Eelnõu § 12 – usaldusväärsus
Paragrahvi 12 lg 1. Käitaja ja kosmoseobjekti omanik peavad olema usaldusväärsed, mis
tähendab, et nende puhul peab olema tegemist isikutega, kelle puhul ei ole põhjust eeldada, et
nad rikuvad kõnesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, tekitavad kosmosetegevusega ohtu
Eesti avalikule korrale või julgeolekule või tekitavad muul viisil kahju Eesti riigile või
ühiskonnale. See nõue tagab kosmosetegevuse tegija usaldusväärsuse ning annab pädevale
asutusele võimaluse keelduda kosmosetegevusluba andmast isikule, kes kosmosetegevuse
tegijaks ei sobi. Säärase nõude sätestamisel on eeskuju võetud Luksemburgi kosmosetegevust
reguleerivast õigusaktist119, aga ka Eesti väärtpaberituru seadusest120, kus nõutakse loahoidjalt
usaldusväärsust. Eelnõus ei ole peetud proportsionaalseks laiendada § 12 usaldusväärsusnõuet
kõigile käitaja ja kosmoseobjekti omaniku töötajatele. § 12 reguleerib eeskätt nende isikute
usaldusväärsust, kellel on otsustav mõju käitaja või omaniku tegevusele. Töötajate ja
võtmekohtadel olevate isikute sobivus tagatakse § 10 alusel sise-eeskirjade kaudu.
Paragrahvi 12 lg 2. Lõige 2 sätestab loetelu asjaoludest, millega tuleb arvestada käitaja
usaldusväärsuse hindamisel. Hindamisel selgitab pädev asutus välja lõikes 4 nimetatud
asjaolude esinemise ning võtab arvesse kontrollitava isiku antud selgitusi. Lõike 4 punktides
1–6 sätestatut kohaldatakse nii käitaja juhtorgani liikmetele, osanikele või aktsionäridele kui ka
MTÜ liikmetele ja/või sihtasutuse soodustatud isikutele.
Paragrahvi 12 lg 3. Sarnaselt lõikele 2 sätestab lõige 3 loetelu asjaoludest, millega tuleb
arvestada kosmoseobjekti omaniku usaldusväärsuse hindamisel. Lõike 4 punktides 1-6
sätestatut kohaldatakse nii kosmoseobjekti omaniku juhtorgani liikmetele, osanikele või
aktsionäridele kui ka MTÜ liikmetele ja/või sihtasutuse soodustatud isikutele.
Paragrahvi 12 lg 4. Lõige 4 sätestab asjaolud, mille alusel hinnatakse isiku usaldusväärsust.
Loetelu eesmärk on piiritleda usaldusväärsuse mõistet ning määrata kindlaks asjaolud, mida
pädev asutus usaldusväärsuse hindamisel arvestab. Punktides 1-3 nimetatud karistatus ei välista
isiku usaldusväärsust automaatselt, vaid pädev asutus hindab lisaks süüteo laadi ja selle
toimepanemisest möödunud aega. Asjaolude kontrollimise ja usaldusväärsuse hindamise kord
on sätestatud §-s 18.
Paragrahvi 12 lg 4 p 1. Punktis 1 sätestatakse esimese astme kuriteo eest karistatuse
arvestamine isiku usaldusväärsuse hindamisel. Esimese astme kuriteo eest karistatus ei välista
isiku usaldusväärsust automaatselt. Pädev asutus hindab kuriteo laadi ja selle toimepanemisest
119 Loi du 15 décembre 2020 portant sur les activités spatiales (Law of 15 December 2020 on Space Activities).
Art 6(1). https://legilux.public.lu/eli/etat/leg/loi/2020/12/15/a1086/jo 120 Väärtpaberituru seadus. RT I, 06.07.2023, 128.
46
möödunud aega ning loeb isiku punkti 1 alusel ebausaldusväärseks juhul, kui nende asjaolude
põhjal on põhjendatud alus arvata, et isik ei täida käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.
Kaalutlusõigus on vajalik, kuna esimese astme kuritegude hulka kuuluvad erineva iseloomuga
teod ning üksnes karistuse olemasolu ei pruugi igal juhul näidata isiku usaldusväärsuse
puudumist. Samas on kosmosetegevus kõrgendatud riskiga tegevus, mille nõuete rikkumisega
võib kaasneda oluline kahju inimesele, varale, keskkonnale, avalikule korrale või julgeolekule
ning rahvusvaheline vastutus Eesti riigile. Seetõttu on esimese astme kuriteo eest karistatus
oluline asjaolu, mille tähendust tuleb usaldusväärsuse hindamisel arvesse võtta.
Pädev asutus ei hinda usaldusväärsuse hindamise käigus uuesti isiku süüküsimust ega
kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolusid, vaid lähtub karistusandmetest ja hindab karistatuse
tähendust usaldusväärsusnõude seisukohalt. Punkti 1 alusel arvestatakse üksnes
karistusandmeid, mida ei ole karistusregistrist või välisriigi vastavast registrist kustutatud.
Välisriigis toime pandud kuriteo puhul ei lähtuta välisriigi õiguses kuriteole antud
raskusastmest, vaid hinnatakse, kas karistamise aluseks olnud tegu vastab tunnustelt Eesti
õiguses sätestatud esimese astme kuriteole. Sellega välditakse olukorda, kus isiku
usaldusväärsust mõjutaks karistus teo eest, mida Eesti õiguse kohaselt esimese astme kuriteona
ei käsitataks.
Paragrahvi 12 lg 4 p 2. Punktis 2 sätestatakse selliste raskemate kuritegude eest karistatuse
arvestamine, mille laad võib olla ettevõtluse, juhtimise ning usaldusväärse ja õiguspärase
tegevuse seisukohalt eriti oluline. Selleks on hõlmatud karistusseadustiku 13., 17., 19. ja 21.
peatükis sätestatud kuriteod, mille eest füüsilisele isikule ette nähtud vangistuse ülemmäär on
vähemalt viis aastat.
Süütegude kategooriate valikul on võrdluseks kasutatud ka Eesti reguleeritud tegevusalade
varasemat usaldusväärsuse regulatsiooni. Näiteks nägi väärtpaberituru seaduse varasem
regulatsioon investeerimisühingu juhi puhul ette majandusalase, ametialase, varavastase või
avaliku usalduse vastase süüteo eest karistatuse arvestamise, kui karistusandmed ei olnud
registrist kustutatud. Kosmosetegevuse seaduses ei võeta varasemat väärtpaberituru
regulatsiooni üle automaatse välistamise alusena, vaid nimetatud süütegude kategooriaid
kasutatakse lähtekohana selliste tegude määratlemisel, mille laad võib olla kõrgendatud
usaldusväärsust nõudva tegevuse puhul oluline.
Loetletud kuriteokategooriate valik lähtub nende võimalikust seosest kosmosetegevuse
majandusliku korraldamise, juhtimisülesannete ja esitatava teabe usaldusväärsusega.
Varavastased kuriteod võivad osutada riskidele kosmoseobjekti ja muu tegevuseks vajaliku
vara õiguspärasel valdamisel ja kasutamisel. Ametialased kuriteod võivad puudutada juhtimis-
või vastutuspositsiooni väärkasutamist ning olla seetõttu asjakohased seadusest tulenevate
kohustuste nõuetekohase täitmise hindamisel. Avaliku usalduse vastased kuriteod võivad olla
seotud taotluses, aruannetes ja järelevalvemenetluses esitatavate dokumentide ja andmete
usaldusväärsusega. Majanduskuriteod võivad osutada riskidele tegevuse majanduslikul
korraldamisel ja rahaliste kohustuste täitmisel, sealhulgas tegevuse jätkamiseks ja lõpetamiseks
vajalike vahendite tagamisel.
47
Punkt 2 keskendub seega ettevõtluse ja juhtimise usaldusväärsust puudutavatele kuritegudele,
mitte kõigi võimalike kosmosetegevusega seotud riskide hõlmamisele. Näiteks liiklus- või
üldohtlike kuritegude puhul kohaldub punkt 1 juhul, kui tegemist on esimese astme kuriteoga,
ning kosmosetegevuse ohutust ja asjaomaste isikute pädevust hinnatakse lisaks seaduses
sätestatud muude nõuete alusel.
Kõigi nimetatud peatükkides sätestatud kuritegude hõlmamist ei ole peetud proportsionaalseks.
Seetõttu kohaldatakse punkti üksnes kuritegudele, mille eest füüsilisele isikule ette nähtud
vangistuse ülemmäär on vähemalt viis aastat. Üle viieaastase vangistuse ülemmääraga kuriteod
on esimese astme kuritegudena juba hõlmatud punktiga 1. Punkt 2 võimaldab seega täiendavalt
arvesse võtta valitud kuriteokategooriate raskemaid teise astme kuritegusid, mille vangistuse
ülemmäär on viis aastat. Kolme- või nelja-aastase ülemmäära valimine laiendaks aluse
kohaldamisala ka väiksema seaduses ette nähtud karistusmääraga tegudele. Tegelikult
mõistetud karistuse pikkus punkti kohaldamist ei määra.
Ka punktis nimetatud kuriteo eest karistatus ei välista isiku usaldusväärsust automaatselt. Pädev
asutus hindab kuriteo laadi ja toimepanemisest möödunud aega ning seda, kas nende asjaolude
põhjal on põhjendatud alus arvata, et isik ei täida käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.
Paragrahvi 12 lg 4 p 3. Punktis 3 reguleeritakse eraldi karistusseadustiku 15. peatükis
sätestatud riigivastaste kuritegude eest karistatuse arvestamist. Nimetatud kuriteod on seotud
riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra kaitsega ning nende laad võib seetõttu olla
kosmosetegevusega seotud isiku usaldusväärsuse hindamisel oluline ka pärast karistusandmete
registrist kustutamist.
Erinevalt punktidest 1 ja 2 võib punktis 3 nimetatud kuritegude puhul arvestada ka registrist
kustutatud ja arhiivi kantud karistusandmeid. Ka sellisel juhul ei välista karistatus isiku
usaldusväärsust automaatselt, vaid hinnatakse kuriteo laadi ja toimepanemisest möödunud
aega.
Paragrahvi 12 lg 4 p 4.Kui isiku suhtes on kohaldatud karistuslikku meedet, mis keelab tal
kosmosetegevusega analoogse tegevuse, ei saa ka seda isikut pidada usaldusväärseks. Sellisel
juhul ei tohi isikule kosmosetegevusluba väljastada, olenemata kõnesoleva seaduse
usaldusväärsuse määratlusest. Ka siin ei peaks võtma arvesse karistust, mis on registrist
kustutatud. Samuti on punkti 4 lisatud täpsustus selle kohta, kui isiku suhtes on rakendatud
samas punktis mainitud tegutsemis- või ettevõtluskeeluga samaväärset keeldu tema päritoluriigi
õiguse kohaselt või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest. See on oluline seetõttu, et
kosmosetegevusega võivad olla seotud ka isikud, kelle päritoluriik ei ole Eesti. Ka sellisel juhul
ei arvestata karistusandmeid, mis on vastava riigi registrist kustutatud.
Paragrahvi 12 lg 4 p 5. Rahvusvaheliste sanktsioonide all on selle sätte mõttes silmas peetud
rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) §-s 3 määratletut. RSanS-i § 3 lg 3 järgi võib
rahvusvahelise sanktsiooniga keelata rahvusvahelise sanktsiooni subjekti riiki sisenemise,
piirata rahvusvahelist kaubandust ja rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või
kohustusi. Kui isikule on määratud säärane sanktsioon, peetakse teda rahvusvaheliselt
ebausaldusväärseks või ohtlikuks, mistõttu tuleks usaldusväärsuse puudumist eeldada ka
48
kõnesoleva seaduse mõttes. Näiteks kui isikuga tehingute tegemisele on seatud piirangud, ei
saa ta teha tehinguid ka kosmosetegevuseks ega sobi seega kosmosetegevuse tegijaks. Samuti
on põhjust kahelda isiku usaldusväärsuses, kui tema suhtes on kohaldatud Vabariigi Valitsuse
sanktsiooni RSanS-i § 4 mõistes. Selle nõude puhul ei esita taotleja eraldi tõendeid, vaid
asjaolu kontrollib pädev asutus §-s 18 sätestatud alustel ning vajaduse korral koostöös teiste
asjaomaste asutustega.Paragrahvi 12 lg 4 p 6. Kõnesolevas punktis sätestatakse
usaldusväärsust välistava asjaoluna põhjendatud alus arvata, et isik võib olla ohuks Eesti, teise
Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi või Euroopa
Kosmoseagentuuri liikmesriigi julgeolekule. Sätte eesmärk on välistada kosmosetegevusega
seotud otsustava või olulise mõjuga isikute puhul olukord, kus isikust tulenev julgeolekuoht
võib seada ohtu Eesti või nimetatud riikide julgeoleku.
Põhjendatud alus peab põhinema konkreetsetel ja kontrollitavatel asjaoludel, mis võimaldavad
objektiivselt järeldada võimaliku julgeolekuohu olemasolu. Üksnes teabe puudumine või
ebapiisavus ei ole piisav isiku ebausaldusväärseks lugemiseks.
Punktis 6 nimetatud asjaolu hindamiseks küsib pädev asutus § 18 lõikes 5 sätestatud korras
Kaitsepolitseiametilt põhjendatud arvamuse. Kaitsepolitseiamet hindab isikust lähtuvat
võimalikku julgeolekuohtu oma pädevuse piires ning toob arvamuses välja võimalikule
julgeolekuohule viitavad asjaolud. Kaitsepolitseiameti hinnang on sisend pädeva asutuse
läbiviidavasse usaldusväärsuse hindamisse ning kosmosetegevusloa ja muud seaduses
sätestatud haldusotsused teeb pädev asutus.
Punktis 6 sätestatud isikust tulenevat julgeolekuohtu tuleb eristada § 20 lõike 1 punktis 6
nimetatud kosmosetegevusest või kosmoseobjektist tulenevast julgeolekuohust. Esimesel juhul
hinnatakse isiku usaldusväärsuse osana võimalikku isikust lähtuvat julgeolekuohtu, teisel juhul
kavandatava kosmosetegevuse või kosmoseobjektiga seotud julgeolekuohtu.
Kaitsepolitseiamet annab oma pädevuse piires arvamuse mõlema asjaolu kohta §-s 18
sätestatud korras.
Paragrahvi 12 lg 5. Lõikes 5 määratakse kindlaks isikute ring, kelle usaldusväärsust pädev
asutus hindab. Usaldusväärsust hinnatakse käitaja ja kosmoseobjekti omaniku ning § 16 lõike
1 punktides 1 ja 2, lõigetes 2 ja 3 ning § 17 lõike 1 punktides 4–7 nimetatud isikute puhul.
Kontrollitavate isikute ring hõlmab kosmosetegevuse eest vastutavaid ja kosmoseobjektiga
seotud isikuid ning juriidilise isiku üle otsustavat või olulist mõju omavaid isikuid. Nende
isikute usaldusväärsuse hindamine on vajalik, et vältida kosmosetegevusloa andmist olukorras,
kus tegevust korraldab või selle üle omab olulist mõju isik, kelle puhul annab lõikes 4 nimetatud
asjaolude hindamine aluse lugeda isik ebausaldusväärseks. Usaldusväärsuse hindamise kord on
sätestatud §-s 18. Välisriigis toime pandud ja registreeritud tegusid tuleb eraldi tõendada, kuna
pädeval asutusel ei ole ligipääsu vajalikele dokumentidele, nagu tal on Eesti karistusregistrile.
Seega antakse juhis välisriigis määratud karistuste ajaloo tõendamiseks.
Paragrahvi 12 lg 6. Lõikes 6 sätestatakse välisriigi isiku puhul § 12 lõike 4 punktides 1–4
nimetatud asjaolude kontrollimise kord olukorras, kus kontrollimiseks vajalikud andmed ei ole
Eesti riigi andmekogust kättesaadavad. Füüsilise isiku puhul kontrollitakse asjaolusid tema
kodakondsus- ja elukohariigi ning juriidilise isiku puhul asukohariigi karistusregistri või muu
49
vastava registri tõendi või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärse dokumendi
alusel. Kodakondsus- ja elukohariigi andmete nõudmine võimaldab arvestada, et isiku
karistusandmed või tema suhtes kohaldatud keelud ei pruugi sisalduda ainult ühe riigi registris.
Kui pädevale asutusele teadaolevad asjaolud annavad põhjendatud aluse arvata, et § 12 lõike 4
punktides 1–4 nimetatud andmeid võib olla ka mõnes muus riigis, võib pädev asutus nõuda
samaväärset dokumenti ka sellest riigist. Täiendava dokumendi nõudmine peab olema
juhtumipõhiselt põhjendatud ega anna alust nõuda tõendeid määratlemata arvust riikidest.
Paragrahvi 12 lg 7. Lõikes 7 sätestatakse lõikes 6 nimetatud välisriigi dokumendi ajalise
kehtivuse ja vormi nõuded. Dokumendi väljastamisest ei või olla möödunud üle kolme kuu, et
selle alusel saaks hinnata isiku usaldusväärsust võimalikult ajakohaste andmete põhjal.
Dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava tunnistusega, kui
välisleping ei sätesta teisiti. Nõude eesmärk on võimaldada pädeval asutusel kontrollida
välisriigi dokumendi ehtsust ja päritolu.
Paragrahvi 12 lg 8. Lõige 8 reguleerib olukorda, kus välisriik ei väljasta lõikes 6 nimetatud
registritõendit või samaväärset dokumenti. Sellisel juhul võib pädev asutus lubada asjaolu
tõendada muu usaldusväärse tõendiga. Muuks usaldusväärseks tõendiks võib sõltuvalt
asjaoludest olla näiteks välisriigi pädeva asutuse kinnitus selle kohta, et vastavat registrit ei
peeta või dokumenti ei väljastata, muu ametlik dokument või muu kontrollitav tõend. Pädev
asutus hindab tõendi usaldusväärsust, ajakohasust ja piisavust juhtumipõhiselt. Säte ei vabasta
isikut tõendamiskohustusest, vaid võimaldab kasutada alternatiivset tõendit juhul, kui seaduses
nimetatud dokumenti ei ole objektiivselt võimalik saada.
Paragrahv 12 lg 9. Lõikes 9 sätestatakse erand juhuks, kui käitaja on riigiasutus. Sellisel juhul
ei kohaldata käitajale käesoleva paragrahvi lõigetes 1–8 sätestatud usaldusväärsuse nõudeid ega
usaldusväärsuse tõendamise ja hindamise korda. Erand on põhjendatud sellega, et riigiasutus
tegutseb riigi nimel seaduses sätestatud ülesannete ja pädevuse piires ning allub avalik-
õiguslikule kontrollile. Riigiasutuse usaldusväärsuse kontrollimine teise riigiasutuse poolt
käesolevas paragrahvis sätestatud ettevõtja usaldusväärsuse hindamise korras ei oleks
eesmärgipärane. Erand puudutab üksnes riigiasutusest käitajat. See ei laiene automaatselt riigi
asutatud eraõiguslikule juriidilisele isikule, riigi osalusega äriühingule, kohaliku omavalitsuse
üksuse asutusele ega avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, kui neid ei ole normis sõnaselgelt
nimetatud.
4. peatükk
Tegevusluba kosmosetegevuseks
1. jagu
Kosmosetegevusloa taotlemine
Eelnõu § 13 – kosmosetegevusluba
Paragrahv 13. Paragrahvis 13 reguleeritakse kosmosetegevusluba. Kosmosetegevus on
kulukas, potentsiaalselt ohtlik ning tekitab seda lubavale riigile rahvusvahelisi kohustusi.
Seetõttu on vaja, et riik saaks kindlaks teha, kas isikud, kes kosmoseobjekte käitavad, on selleks
50
sobilikud. Samuti on seejuures oluline, et riigil oleks võimalik teha kontrolli kosmoseobjektide
käitajate üle ning et oleks olemas mehhanism nende tegevuse peatamiseks. Seetõttu on
õigusaktis sätestatud kosmosetegevusloa kohustus, mis annab riigile võimaluse säärast kontrolli
teha. Avakosmose lepingu artikli 6 järgi on kosmosetegevus lubatud vaid asjaomase riigi loal
ja pideva järelevalve korral ning antud lepingu järgi peab kosmosetegevusluba nõudma kõige
hiljem enne kosmoseobjekti üleslennutamist. Käesolev seadus ei reguleeri kosmoseobjekti
projekteerimist, valmistamist ega muud ettevalmistavat tegevust eraldiseisva
tegevusloakohustusliku tegevusena. Tegevusloa olemasolu on nõutav hiljemalt enne
kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamist.
121Paragrahvi 13 lg 1. Lõikes 1 sätestatakse kosmoseobjekti käitaja kohustus omada
kosmosetegevusluba ning kohustus teha kosmosetegevust kooskõlas vastavas loas sätestatud
tingimustega. Pädev asutus, kes kosmosetegevusloa käitajale annab, on § 3 alusel TTJA.
Paragrahvi 13 lg 2. Kosmosetegevusluba on tähtajatu. Kuivõrd kosmosetegevus on oma
keerukuse ja kulukuse tõttu üsna pikaajaline ja palju ettevalmistust nõudev, oleks ebamõistlik
sätestada kosmosetegevusloale tähtaeg. Lisaks ei pruugi olla võimalik ette näha, kui kaua
kosmosetegevuse või selleks ettevalmistamisega aega kulub, mistõttu on sobiva tähtaja
määramine keerukas. Seeläbi välditakse liigset bürokraatiat ja halduskoormust.
Kosmosetegevusluba on erandjuhtudel tähtajaline käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punktides 1
ja 2 sätestatud kosmosetegevuse puhul. Sellisel juhul määratakse loa kehtivusaeg lähtuvalt
kavandatava kosmosetegevuse kestusest. Arvestades, et nimetatud juhtudel peab
kosmosetegevus olema lõpetatud hiljemalt viie aasta jooksul alates kosmoseobjekti
kasutuselevõtmisest, ei või ka kosmosetegevusloa kehtivus ületada seda tähtaega.
Kosmosetegevusluba ei ole üleantav. Kuivõrd kosmosetegevusluba antakse konkreetsele
isikule, kui tal on vajalikud nõuded täidetud, ei saa lubada, et sama kosmosetegevusloa alusel
tegutseks keegi teine, kelle sobivust ei ole pädev asutus hinnata saanud.
Eelnõu § 14 – kosmosetegevusloa taotlus
Paragrahvi 14 lg 1. Kosmosetegevusloa taotlemisel tuleb pädevale asutusele esitada
elementaarne ja esmavajalik info. Pädeval asutusel peavad olema taotleja kohta kõnesolevas
lõikes nimetatud andmed ning esmane arusaam kavandatavast kosmosetegevusest.
Kosmosetegevuse kava alusel on pädeval asutusel muu hulgas võimalik välistada taotlused, kus
ei suudeta kosmosetegevust kirjeldada ning mille puhul on selge, et tegemist ei ole
tõsiseltvõetava taotlejaga. Paragrahv 14 sätestab kokkuvõtliku ja üldise nimekirja
kosmosetegevusloa taotluse nõuetest, mida on täpsustatud §-dega 15–17.
Paragrahvi 14 lg 1 p 1. Taotlus peab sisaldama juriidilisest isikust taotleja puhul nime ja
registrikoodi (selle puudumise korral asukohariigi asjakohast identifitseerimistunnust
51
(registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon)); füüsilisest isikust
taotleja puhul nime ja registrikoodi (selle puudumise korral isikukoodi või sünniaega ning isikut
tõendava dokumendi nimetust ja numbrit); kontaktandmeid (telefoninumbrit, e-posti aadressi
ja postiaadressi); tegevusala seadusest tulenevat nimetust ning äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel
kehtestatud klassifikaatori kohast nimetust ja koodi; teatele allakirjutanud isiku nime ja
kontaktandmeid (telefoninumbrit ja e-posti aadressi), juriidilise isiku puhul ka esindusõiguse
aluse nimetust (juhatuse liige või volitus); vastutuskindlustuse kindlustussummat, rahaühikut ja
kehtivuse piirkonda; vastutuskindlustuse kindlustussummat või kehtivuse algus- ja
lõppkuupäeva ning kindlustusandja nime, registrikoodi, aadressi ja muid kontaktandmeid ning
asjaomase registri nime. MSÜS-ile viitamise eesmärk on toetuda majandustegevuse
üldseadusele, mis annab majandustegevusele õigusliku ja terminoloogilise raamistiku. Kuna
kosmosetegevuse puhul on tegemist tegevusalaga, mis eeldab tegevusluba, tuleb toetuda
MSÜS-ile kui üldseadusele, et vältida dubleerimist, ning sätestada kosmosetegevuse erisused
eelnõuga kavandatavas seaduses.
Paragrahvi 14 lg 1 p 2. Siin on oluline taotlejal kirjeldada oma esmast arusaama kavandatavast
kosmosetegevusest. Pädevale asutusele on oluline aru saada, mida kavandatav kosmosetegevus
endast kujutab, näiteks mis põhjusel ja mille saavutamiseks kosmosetegevust tehakse, milline
missioon välja näeb, millist tehnoloogiat, kui kaua ja milleks kasutatakse.
Paragrahvi 14 lg 2. Enne, kui käitaja taotluse esitab, samuti enne, kui kohaldatakse §-s 24
sätestatud erandit, peab olema tasutud riigilõiv.
Paragrahvi 14 lg 3. Sätestatakse erand riigiasutustele, mille kohaselt eelnõu § 14 lõikes 2
sätestatud nõuet ei kohaldata, kui kosmosetegevusluba taotleb riigiasutus.
Eelnõu § 15 – taotlusele lisatavad andmed ja dokumendid
Paragrahv 15. Paragrahv 15 sätestab kosmosetegevusloa taotlusele lisatavad dokumendid. See
kehtib igale kosmosetegevusloa taotlejale, nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule.
Paragrahvi 15 lg 1 p 1. Punkti 1 kohaselt lisab taotleja kosmosetegevusloa taotlusele
füüsilisest isikust taotleja ning käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 4 nimetatud isikute
kvalifikatsiooni käsitlevad andmed ja seda tõendavad dokumendid. Kvalifikatsioon hõlmab §
8 lõike 2 kohaselt isiku asjakohast haridust, kutse- või erialast kvalifikatsiooni ja töökogemust.
Esitatud andmete ja dokumentide alusel hindab pädev asutus, kas käitaja pädevus vastab § 8
lõikes 1 sätestatud nõudele, arvestades kavandatava kosmosetegevuse laadi, ulatust ja keerukust
ning sellega kaasneva riski suurust. Kvalifikatsiooni tõendamiseks võivad olenevalt
kavandatavast kosmosetegevusest olla asjakohased näiteks haridust või kutse- või erialast
kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, sertifikaadid, elulookirjeldused, varasemate töö- või
teenistusülesannete kirjeldused ja tööandja kinnitused. Esitatavate andmete ja dokumentide liik
ning ulatus sõltub kavandatava kosmosetegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest ning sellega
kaasneva riski suurusest.
Paragrahvi 15 lg 1 p 2. Punkti 2 kohaselt lisatakse kosmosetegevusloa taotlusele käesoleva
seaduse § 12 lõikes 6 nimetatud dokument, kui taotleja on välisriigi isik. Eesti isiku puhul ei
nõuta isikult tema enda karistusregistri või muu registri andmete esitamist, vaid § 12 lõike 4
52
punktides 1–4 nimetatud asjaolusid kontrollib pädev asutus seaduses sätestatud alustel.
Välisriigi isiku puhul kontrollitakse nimetatud asjaolusid § 12 lõikes 6 sätestatud korras.
Paragrahvi 15 lg 1 p 3. Punkt 3 sätestab, et taotlemise hetkeks peavad käitajal olema sise-
eeskirjad, mis vastavad § 10 nõuetele. Need sise-eeskirjad tuleb lisada kosmosetegevusloa
taotlusele.
Paragrahvi 15 lg 1 p 4. Punktis 4 sätestatud kosmosetegevuse riskihalduse protsessi kirjelduse
kohustus hõlmab kõiki kosmosetegevusest tulenevaid riske kogu kosmosetegevuse elutsükli
vältel. Riskid võivad tuleneda nii tehnilistest kui ka organisatsioonilistest asjaoludest ning
nende hulka kuuluvad muu hulgas kosmoseobjekti käitamise, juhtimise, andmetöötluse ja
teenuste osutamisega seotud ohud. Riskihalduse protsessi kirjelduses tuleb esitada
kosmosetegevusest lähtuvad riskid, nende võimalikud tagajärjed ning meetmed riskide
vähendamiseks.
Kosmosetegevuse riskihalduse protsessi kirjeldus hõlmab kõiki kosmosetegevuse ohutust ja
nõuetekohast läbiviimist mõjutavaid riske. Küberriskid võivad praktikas mõjutada
kosmoseobjekti juhtimist, sideühendusi ja missiooni toimepidevust, kuid käitaja
küberturvalisuse kohustused, sealhulgas riskianalüüsi koostamise kohustus, tulenevad
küberturvalisuse seadusest. Käesoleva punkti alusel ei kontrolli TTJA käitaja vastavust KüTS-
ile.Riskihalduse protsessi kirjeldus ei pea olema esitatud tingimata eraldiseisva dokumendina,
vaid võib olla osa käitaja riskihaldussüsteemist ka elektroonilisel kujul. Sellisel juhul peab
taotleja selgitama, kuidas riskihaldus on korraldatud, ning võimaldama pädeval asutusel
veenduda, et riskihaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja on tegelikult toimiv.
Loa andmisel hinnatakse riskihalduse protsessi kirjelduse ja riskianalüüsi olemasolu, piisavust
ning vastavust kavandatava kosmosetegevuse laadile, ulatusele, keerukusele ja riskitasemele.
Kirjelduse esitamise eesmärk on võimaldada pädeval asutusel hinnata enne tegevusloa andmist,
kas taotleja on kosmosetegevusega seotud riskid tuvastanud, hinnanud nende võimalikke
tagajärgi ning kavandanud riskide vähendamiseks asjakohased meetmed.
Paragrahvi 15 lg 1 p 5. Punkti 5 eesmärk on, et käitaja suudaks näidata, kuidas ta järgib
kosmosetegevuse käigus §-s 6 sätestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõtet ning väldib
kosmoseprügi teket ja ebasoodsat mõju keskkonnale. Keskkonnasäästlikkuse põhimõtte
demonstreerimiseks saab taotleja näiteks näidata, kas ta kasutab säästlikke materjale ja uusimat
tehnoloogiat jne.
Paragrahvi 15 lg 1 p 6. Taotleja peab tagama, et enne kosmosetegevusloa taotlemist on
sõlmitud vastutuskindlustusleping, mis vastab käesoleva seaduse § 51 lõigetes 1 ja 3
sätestatud nõuetele. Kindlustuskaitse peab olema tagatud hiljemalt kosmosetegevuse
alguseks ning kehtima kogu kosmosetegevuse vältel.
Paragrahvi 15 lg 1 p 7. Riigil on oluline aru saada, kes on kosmoseobjekti omanik. Käitaja ja
omanik ei pruugi ilmtingimata kattuda, käitaja võib olla lihtsalt kosmoseobjekti valdaja, teha
kosmosetegevust oma majandus-, kutse- või teadustegevuses jne, aga kosmoseobjekti omand
võib kuuluda kolmandale isikule. Seetõttu on oluline, et riigil oleks ülevaade, kes on
53
kosmoseobjekti omanik. Kui kosmoseobjekti omanik on taotleja, tuleb pädevale asutusele anda
sellekohane kinnitus.
Paragrahvi 15 lg 1 p 8. Punkti 8 kohaselt tuleb esitada kosmoseobjekti valmistamise eest
vastutava isiku andmed. Selle all peetakse silmas isikut, kes vastutab kosmoseobjekti
valmistamise tervikliku korraldamise või lõpptulemuse eest. Nõude eesmärk on võimaldada
pädeval asutusel tuvastada kosmoseobjekti valmistamise peamine vastutaja. Kõigi
kosmoseobjekti komponentide valmistajate, alltöövõtjate või allhankijate andmeid ei ole selle
punkti alusel vaja esitada üksnes põhjusel, et nad osalesid valmistamisprotsessis.
Paragrahvi 15 lg 1 p 9. Pädevale asutusele on oluline teha kindlaks, et taotleja on võimeline
kosmosetegevuse nõuetekohaselt lõpetama. Selleks tuleb esitada ka tegevuse lõpetamise kava.
Paragrahvi 15 lg 2. Käitaja esitatud ning kõnesolevas seaduses sätestatud andmete eesmärk on
tõendada, et käitaja on võimeline kosmosetegevust tegema ning kosmosetegevus vastab kõigile
kõnesolevas seaduses sätestatud nõuetele. Selleks on lõikes 2 pandud käitajale kohustus tagada,
et andmed täidaksid seda eesmärki, milleks neid vaja on. See tähendab, et missioonipõhiselt
tuleb näidata, et selline kosmosetegevus vastab seaduses sätestatud nõuetele. Esitatavad
andmed ja dokumendid on juhtumipõhised, mis tähendab, et iga kosmosetegevuse kohta peab
eraldi ja konkreetselt esitama andmed ja dokumendid ning näitama, kuidas need dokumendid
ja andmed tõendavad, et just see konkreetne kosmosetegevus vastab seaduse nõutele.
Paragrahvi 15 lg 3. Lõikega 3 on ette nähtud võimalus kehtestada ministri määrus, millega
täpsustatakse §-des 16 ja 17 nõutud andmeid ja dokumente. Lõige 3 on volitusnorm, mis annab
valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrus, et täpsustada
kosmosetegevusloa taotleja esitatavaid andmeid. Pädeva asutuse jaoks on väga oluline saada
kõik vajalikud andmed ja dokumendid, et tagada kosmosetegevusloa taotlejate vastavus
seaduses sätestatud nõuetele. Vajaminevate andmete ja dokumentide nimekiri või nimetused
võivad ajas muutuda, mistõttu on oluline, et valdkonna eest vastutav minister saaks pädeva
asutuse järelevalve tegemiseks ja kosmosetegevusloa menetluseks kehtestada täpsustavaid
nõudeid esitatavate andmete ja dokumentide kohta. Kõnealune volitusnorm ei võimalda
ministri määrusega luua uusi kohustusi ja/või sisulisi muudatusi kosmosetegevusloa taotlemise
menetluses; lubatud on vaid täpsustada andmeid ja dokumente, mis esitatakse
kosmosetegevusloa taotlemisel.
Eelnõu § 16 – juriidilisest isikust taotleja esitatavad andmed ja dokumendid
Paragrahvi 16 lg 1. Lõige 1 sätestab lisanõuded juriidilisest isikust taotlejale.
Paragrahvi 16 lg 1 p 1. Kuivõrd juriidilised isikud tegutsevad füüsilisest isikust juhtorgani
liikmete kaudu, peavad pädevale asutusele teada olema andmed juhtorgani liikmete kohta.
Taotleja peab aga andmed esitama ainult siis, kui pädev asutus ei saa ise neid äriregistrist kätte.
See tähendab, et taotleja peab kosmosetegevusloa taotluse esitamisel kõigepealt ise
kontrollima, kas äriregistris on olemas vajalikud ja korrektsed andmed. Kui need on äriregistris
olemas, siis ei pea taotleja punktis 1 nimetatud andmeid eraldi esitama, pädev asutus saab
lähtuda äriregistris olevatest andmetest. Kui aga äriregistri kanded puuduvad või on
54
ebakorrektsed, peab taotleja kosmosetegevusloa taotlemisel esitama punktis 1 esitatud andmed.
Andmete õigsuse eest vastutab taotleja.
Kuivõrd juriidiline isik tegutseb oma juhtorgani liikmete kaudu, peavad pädevale asutusele
olema esitatud ka juhtorgani liikmete kohta käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 1 nimetatud
andmed ja dokumendid. Nende eesmärk on võimaldada hinnata, kas juhtorgani liikmetel on
kosmosetegevusega seotud ülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon ulatuses, milles see on
asjakohane taotleja tegevuse laadist, ulatusest, keerukusest ja riskitasemest lähtudes.
Paragrahvi 16 lg 1 p 2. Punkti 2 eesmärk on tagada, et pädeval asutusel oleks selge ülevaade
juriidilisest isikust taotleja olulise osalusega osanikest või aktsionäridest ning taotleja
omandistruktuuri läbipaistvusest. See on oluline, kuna riik peab olema võimeline hindama
kosmosetegevusega seotud juriidilise isiku kontrolli- ja mõjustruktuuri. Väärtpaberituru
seaduse § 9 tähenduses olulise osaluse olemasolu võimaldab teha järeldusi selle kohta, kellel
võib olla oluline mõju taotleja tegevusele või juhtimisele. Antud punkti kohaselt tuleb taotluses
esitada selliste isikute põhiandmed. Nii nagu punktis 1 nimetatud andmete puhul, ei ole
andmeid vaja eraldi esitada ulatuses, milles neid on võimalik kontrollida äriregistrist. Kui
andmed äriregistris puuduvad või on ebaõiged, esitab taotleja vajalikud andmed pädevale
asutusele.
Paragrahvi 16 lg 2. Mittetulundusühingust taotleja puhul tuleb lisaks käesoleva seaduse § 15
lõikes 1 ning § 16 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitada iga
mittetulundusühingu liikme nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi, isikukood või
isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning asukoha- või elukohariik. Mittetulundusühingu
liikmetel on oluline roll ühingu tegevuse ja juhtimise kujundamisel, mistõttu peab pädeval
asutusel olema nendest isikutest ülevaade.
Paragrahvi 16 lg 3. Sihtasutusest taotleja puhul tuleb lisaks käesoleva seaduse § 15 lõikes 1
ning § 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitada iga sihtasutuste
seaduse §-s 9 sätestatud soodustatud isiku nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi,
isikukood ja isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning asukoha- või
elukohariik. Soodustatud isikute kohta andmete esitamine on vajalik selleks, et pädeval asutusel
oleks ülevaade isikutest, kellel võib olla seos sihtasutuse vara või tegevuse eesmärkidega.
Paragrahvi 16 lg 4. Lõikes 4 sätestatakse ühtne dokumentide esitamise nõue välisriigi isikute
kohta. Kui mõni käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 või lõigetes 2 ja 3 nimetatud
isikutest on välisriigi isik, lisatakse kosmosetegevusloa taotlusele tema kohta käesoleva
seaduse § 12 lõikes 6 nimetatud dokument § 12 lõike 4 punktides 1–4 nimetatud asjaolude
kontrollimiseks. Eesti isiku puhul ei nõuta isikult tema enda registriandmete esitamist, vaid
vastavaid asjaolusid kontrollib pädev asutus käesolevas seaduses sätestatud alustel.
55
Eelnõu § 17 – kosmoseobjekti omaniku kohta taotluses esitatavad andmed ja taotlusele
lisatavad dokumendid
Paragrahv 17. Paragrahv 17 sätestab kosmosetegevusloa taotluses esitatavad andmed ja
taotlusele lisatavad dokumendid juhul, kui kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei
kuulu taotlejale. Kosmosetegevusloa nõue on seotud kosmosetegevuse faktilise läbiviimisega
ega sõltu kosmoseobjekti omandiõigusest, mistõttu ei ole kosmoseobjekti omanik iseenesest
loakohustuslane. Samas on riigil oluline omada teavet kosmoseobjekti omaniku kohta, kuna
käitaja ja kosmoseobjekti omanik ei pruugi kattuda ning kosmosetegevust võib teha ka
kosmoseobjekti valdaja, sealhulgas majandus‑, kutse‑ või teadustegevuse raames.
Kosmoseobjekti omand võib kuuluda kolmandale isikule, mistõttu on omaniku andmed
vajalikud kosmoseobjekti registreerimise, vastutusahela tuvastamise ning järelevalve
teostamise eesmärgil. Seetõttu nähakse käesolevas paragrahvis ette omaniku andmete esitamine
juhul, kui kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei kuulu loa taotlejale.
Paragrahvi 17 lg 1 p 1. Kui käitaja ei ole kosmoseobjekti omanik, tuleb omaniku kohta esitada
punktis 1 sätestatud andmed.
Paragrahvi 17 lg 1 p 2. Kui käitaja ei ole kosmoseobjekti omanik, tuleb omaniku kohta esitada
punktis 2 nimetatud andmed.
Paragrahvi 17 lg 1 p 3. Kui kosmoseobjekti omanik ja käitaja ei lange kokku, peab taotleja
punkti 3 kohaselt näitama, mille alusel ta kosmoseobjekti kasutab, vältimaks olukorda, kus
omanik ei ole teadlik, et tema kosmoseobjekti kasutatakse kosmosetegevuseks. Omandisuhte
tõendamise andmetele ei ole eelnõuga ette antud kindlaid tingimusi, oluline on lihtsalt see, et
omanikustaatus oleks tõendatud.
Paragrahvi 17 lg 1 p 4. Kui kosmoseobjekti käitaja ja omanik ei ole sama isik ning
kosmoseobjekti omanik on juriidiline isik, peab taotleja esitama juriidilisest isikust
kosmoseobjekti omaniku juhtorgani kõigi liikmete ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja
isikukoodi riigi või isikukoodi puudumise korral sünniaja, kui seda ei ole võimalik äriregistrist
kontrollida (vt seletuskiri § 16 lg 1 p 1).
Paragrahvi 17 lg 1 p 5. Kui kosmoseobjekti käitaja ja omanik ei ole sama isik ning
kosmoseobjekti omanik on äriühing, peab taotleja esitama nende osanike või aktsionäride
kohta, kellel on juriidilisest isikust kosmoseobjekti omaniku äriühingus oluline osalus
väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses, käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 2 nimetatud
andmed ja dokumendid (vt seletuskiri § 16 lg 1 p 2).
Paragrahvi 17 lg 1 p 6. Kui kosmoseobjekti käitaja ja omanik ei ole sama isik ning
kosmoseobjekti omanik on mittetulundusühing, tuleb esitada § 16 lõikes 2 nimetatud andmed
ja dokumendid (vt seletuskiri § 16 lg 2).
Paragrahvi 17 lg 1 p 7. Kui kosmoseobjekti käitaja ja omanik ei ole sama isik ning
kosmoseobjekti omanik on sihtasutus, tuleb esitada § 16 lõikes 3 nimetatud andmed ja
dokumendid (vt seletuskiri § 16 lg 3).
56
Paragrahvi 17 lg 2. Kui kosmoseobjekti omanik ja käitaja ei ole sama isik, tuleb taotlusele
lisada kosmoseobjekti omaniku kirjalik nõusolek kasutada kosmoseobjekti kavandatavaks
kosmosetegevuseks. Nõusoleku esitamise eesmärk on tõendada, et taotlejal on omaniku
teadmine ja nõusolek kosmoseobjekti kasutamiseks ning vältida olukorda, kus
kosmosetegevust viiakse läbi ilma omaniku teadmise või loata.
Paragrahvi 17 lg 3. Lõikes 3 sätestatakse, et kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja
4–7 nimetatud isik on välisriigi isik, lisatakse kosmosetegevusloa taotlusele käesoleva seaduse
§ 12 lõikes 6 nimetatud dokument § 12 lõike 4 punktides 1–4 nimetatud asjaolude
kontrollimiseks. Eesti isiku puhul ei nõuta isikult tema enda registriandmete esitamist, vaid
asjaolusid kontrollib pädev asutus käesolevas seaduses sätestatud alustel.
Eelnõu § 18 – kosmosetegevusloa taotluse menetlemine
Paragrahv 18. Paragrahvis sätestatakse kosmosetegevusloa taotluse menetlemise kord,
sealhulgas taotluse nõuetekohasuse ja taotleja nõuetele vastavuse hindamine, usaldusväärsuse
hindamine, teiste asutuste kaasamine ning Kaitsepolitseiametilt julgeolekuohu kohta arvamuse
küsimine ja selle arvestamine loaotsuse tegemisel. Usaldusväärsuse ja julgeolekuohu
hindamisel töödeldavate andmete ning nende säilitamise erireeglid sätestatakse §-s 19.
Paragrahvi 18 lg 1. Lõikes sätestatakse pädeva asutuse üldine kohustus hinnata
kosmosetegevusloa taotlust ning sellele lisatud andmete ja dokumentide täielikkust ja
asjakohasust ning taotleja ja kosmoseobjekti omaniku vastavust seaduses sätestatud nõuetele.
Hindamine hõlmab kõiki kosmosetegevusloa kontrolliesemesse kuuluvaid nõudeid, sealhulgas
käitajale ja kosmoseobjekti omanikule esitatavaid nõudeid, kavandatava kosmosetegevuse
vastavust seaduses sätestatud põhimõtetele ning taotluses esitatud andmete ja dokumentide
piisavust nende nõuete täitmise tõendamiseks. Kosmosetegevusloa kontrolliese ja loa andmisel
hinnatavad nõuded on koondatud §-s 20. Hindamisel lähtub pädev asutus muu hulgas §-des 5–
12 sätestatud nõuetest ja põhimõtetest ning §-de 14–17 alusel esitatud andmetest ja
dokumentidest. Taotluse menetlemise käigus hindab pädev asutus, kas esitatud teabe põhjal on
võimalik veenduda §-s 20 sätestatud kontrollieseme nõuete täitmises ja teha kosmosetegevusloa
andmise kohta põhjendatud otsus.
Paragrahvi 18 lg 2. Lõikes sätestatakse §-s 12 ette nähtud usaldusväärsuse hindamise kord.
Pädev asutus selgitab välja § 12 lõikes 5 nimetatud isikud ja nende seosed taotleja, käitaja või
kosmoseobjekti omanikuga ning kontrollib § 12 lõikes 4 nimetatud usaldusväärsust mõjutavate
asjaolude esinemist. Paragrahvi 12 lõike 4 punktides 1–5 nimetatud asjaolusid kontrollib pädev
asutus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete ja andmeallikate põhjal. Paragrahvi 12
lõike 4 punktis 6 nimetatud isikust tuleneva võimaliku julgeolekuohu hindamiseks küsib pädev
asutus Kaitsepolitseiametilt põhjendatud arvamuse lõikes 5 sätestatud korras.
Kaitsepolitseiamet hindab julgeolekuohtu oma pädevuse piires ning tema arvamus on sisend
pädeva asutuse läbiviidavasse usaldusväärsuse hindamisse. Usaldusväärsuse kohta lõpliku
hinnangu ja kosmosetegevusloa kohta otsuse teeb pädev asutus.
57
Paragrahvi 18 lg 3. Lõikes määratakse kindlaks andmed, mida pädeval asutusel on õigus §-s
12 sätestatud usaldusväärsuse hindamiseks saada, ning nende andmete allikad. Andmete
saamise õigus on piiratud usaldusväärsuse hindamiseks vajalike andmetega ning pädev asutus
võib andmeid töödelda üksnes seaduses sätestatud eesmärgil ja vajalikus ulatuses. Täpsemad
usaldusväärsuse ja julgeolekuohu hindamisel isikuandmete töötlemise, andmete säilitamise
ning juurdepääsupiirangute erireeglid sätestatakse §-s 19.
Paragrahvi 18 lg 3 p 1. Lõike 3 punkti 1 kohaselt on pädeval asutusel õigus saada
rahvastikuregistrist kontrollitava isiku nimi, isikukood, sünniaeg, kodakondsus ja elukohariik.
Neid andmeid on vaja kontrollitava isiku üheseks tuvastamiseks, Eesti registrites tehtavate
päringute seostamiseks õige isikuga ning vajaduse korral selle kindlakstegemiseks, millisest
välisriigist tuleb isiku kohta täiendavaid tõendeid või dokumente nõuda. Andmete töötlemine
ei tähenda, et kõik nimetatud andmed avalikustatakse või kantakse täies ulatuses
kosmosetegevuse andmestikku.
Paragrahvi 18 lg 3 p 2. Lõike 3 punkti 2 kohaselt saadakse karistusregistrist andmed käesoleva
seaduse § 12 lõike 4 punktides 1-3 nimetatud süütegude ja karistuste ning karistusandmete
kehtivuse kohta. Andmed on vajalikud, et kontrollida §-s 12 sätestatud usaldusväärsust
mõjutavate asjaolude esinemist ja hinnata nende mõju isiku usaldusväärsusele. Pädev asutus
võib karistusregistri andmeid kasutada üksnes seaduses sätestatud ulatuses ja usaldusväärsuse
hindamise eesmärgil.
Paragrahvi 18 lg 3 p 3. Lõike 3 punkti 3 kohaselt võib pädev asutus saada karistusregistrist,
äriregistrist, kohtult, kutse- või ametialast tegevust kajastava andmekogu vastutavalt töötlejalt
või muult pädevalt asutuselt andmeid § 12 lõike 4 punktis 4 nimetatud tegutsemis-, ettevõtlus-
, äri-, kutse- või ametialase tegevuse keelu liigi, aluse ja kehtivuse kohta. Erinevad keelud
võivad tuleneda eri õigusaktidest ja olla kajastatud erinevates andmekogudes või
kohtulahendites. Seetõttu ei ole võimalik määrata kõigi keeldude kontrollimiseks ühte
andmekogu. Andmete küsimise õigus on piiratud konkreetse keelu olemasolu, sisu ja kehtivuse
kontrollimiseks vajaliku teabega.
Paragrahvi 18 lg 3 p 4. Lõike 3 punkti 4 kohaselt võib pädev asutus saada rahvusvahelise
sanktsiooni seaduse alusel kasutatavatest andmeallikatest ning rahvusvahelist sanktsiooni
kohaldavalt või rakendavalt asutuselt andmeid § 12 lõike 4 punktis 5 nimetatud sanktsiooni
kohaldamise, liigi, aluse ja kehtivuse kohta. Säte võimaldab kontrollida, kas isiku suhtes
kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni, mis võib välistada tema usaldusväärsuse või mõjutada
kosmosetegevusloa andmist. Kontrollimisel lähtutakse rahvusvahelise sanktsiooni seaduses
sätestatud sanktsioonidest ning nende kohaldamise ja rakendamise korrast.
Paragrahvi 18 lg 3 p 5. Punkti 5 kohaselt võib TTJA saada taotlejalt, käitajalt, kosmoseobjekti
omanikult ja kontrollitavalt isikult usaldusväärsuse hindamiseks vajalikke selgitusi ja
dokumente, sealhulgas § 12 lõikes 6 nimetatud tõendeid ja dokumente. Säte võimaldab isikul
esitada tema usaldusväärsust kinnitavaid andmeid ning selgitada registriandmetes või teiste
asutuste antud teabes esinevaid ebaselgusi või vastuolusid. Samuti võimaldab see saada
58
välisriigi tõendeid juhul, kui usaldusväärsuse hindamiseks vajalik teave ei ole Eesti
andmekogudest kättesaadav.
Täiendavate andmete nõudmine peab olema juhtumipõhiselt vajalik ja eesmärgipärane. Säte ei
anna alust nõuda täiendavat teavet igaks juhuks. Pädev asutus määrab selgituste või
dokumentide esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades nõutava teabe laadi, mahtu ja
kättesaadavust. Selgituste küsimine võimaldab kõrvaldada andmetes esinevad ebaselgused ja
vastuolud enne isiku usaldusväärsuse kohta ebasoodsa järelduse tegemist ning toetab
haldusmenetluse uurimispõhimõtte ja isiku ärakuulamisõiguse järgimist.
Paragrahvi 18 lg 3 p 6. Punkt võimaldab TTJA-l saada äriregistrist või muust asjakohasest
registrist §-des 16 ja 17 nimetatud andmeid isiku seose kohta taotleja, käitaja või
kosmoseobjekti omanikuga. Neid andmeid kasutatakse kontrollitavate isikute ja nende seoste
väljaselgitamiseks ning taotluses esitatud andmete kontrollimiseks. Registriandmete
kasutamine vähendab ühtlasi vajadust nõuda isikult selliste andmete uuesti esitamist, mis on
riigi andmekogus juba olemas.
Paragrahvi 18 lg 4. Pädeval asutusel on õigus küsida kosmosetegevusloa taotluse
lahendamiseks vajaduse korral arvamust asutuselt, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud
taotluse esemega. Sätte eesmärk on võimaldada pädeval asutusel kaasata loamenetlusse asutus,
kelle pädevusvaldkonda kuuluvad teadmised või hinnangud võivad olla vajalikud taotluse
lahendamisel tähtsust omavate asjaolude hindamiseks.
Arvamuse küsimise vajadust hindab pädev asutus igal üksikjuhul eraldi, arvestades muu hulgas
kavandatava kosmosetegevuse laadi, ulatust ja riske ning taotluse lahendamisel hinnatavaid
asjaolusid. Arvamust võib küsida erinevatelt asutustelt tingimusel, et nende õigusaktist tulenev
pädevus on seotud menetletava taotluse esemega.
Arvamuse küsimisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse §-s 16 sätestatut. Esitatud
arvamus ei ole pädevale asutusele siduv, kuid pädev asutus peab seda taotluse lahendamisel
arvesse võtma. Kui arvamuse andja ei ole arvamust pädeva asutuse määratud tähtajaks esitanud
ega taotlenud tähtaja pikendamist, võib pädev asutus lahendada taotluse arvamuseta.
Kosmosetegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsustab pädev asutus.
Kaitsepolitseiameti arvamuse küsimisele ja selle arvestamisele kohaldatakse §-des 12, 18,19, §
20 ning § 23 sätestatud erisusi.
Paragrahvi 18 lg 5. Lõikes sätestatakse Kaitsepolitseiametilt põhjendatud arvamuse küsimise
kord. Pädev asutus küsib Kaitsepolitseiametilt põhjendatud arvamust § 12 lõike 4 punktis 6
nimetatud isikust tuleneva võimaliku julgeolekuohu ning § 20 lõike 1 punktis 6 nimetatud
kosmosetegevuse või kosmoseobjektiga seotud julgeolekuohu kohta. Tegemist on kahe erineva
hindamisobjektiga: esimesel juhul on Kaitsepolitseiameti hinnang sisend isiku usaldusväärsuse
hindamisse, teisel juhul kosmosetegevusloa kontrolliesemesse kuuluva julgeolekuohu
hindamisse.
Riigiasutusest käitaja puhul § 12 kohast usaldusväärsust ei hinnata ning Kaitsepolitseiametilt
küsitakse arvamust üksnes § 20 lõike 1 punktis 6 nimetatud julgeolekuohu kohta. Pädev asutus
edastab Kaitsepolitseiametile arvamuse andmiseks vajalikud taotlusmaterjalid ja muud
59
menetluses kogutud asjakohased andmed. Kaitsepolitseiameti arvamus § 20 lõike 1 punkti 6
kohta puudutab üksnes punktis nimetatud Eesti või teiste nimetatud riikide julgeolekule
avalduvat võimalikku ohtu. Kaitsepolitseiamet võib oma pädevuse piires küsida arvamuse
andmiseks vajalikke täiendavaid andmeid, dokumente ja selgitusi ning määrata nende
esitamiseks mõistliku tähtaja. Täiendavate andmete, dokumentide ja selgituste küsimise õigus
on piiratud hinnatava julgeolekuohuga seotud asjaolude väljaselgitamiseks vajaliku teabega.
Piirangu eesmärk on tagada, et täiendavaid andmeid küsitakse üksnes konkreetse hindamise
eesmärgil ja selleks vajalikus ulatuses.
Kaitsepolitseiameti arvamuse küsimine on seaduses sätestatud juhtudel kohustuslik ega sõltu
pädeva asutuse hinnangust arvamuse küsimise vajalikkusele. Arvamuse võib jätta küsimata, kui
pädev asutus on juba tuvastanud muu seaduses sätestatud aluse, mille tõttu tuleb
kosmosetegevusloa andmisest keelduda ja Kaitsepolitseiameti arvamuse küsimine ei saa
seetõttu mõjutada menetluse tulemust. Üksnes asjaolu, et Kaitsepolitseiametil ei ole piisavalt
teavet võimaliku julgeolekuohu tuvastamiseks, ei ole iseenesest aluseks järeldada
julgeolekuohu olemasolu ega puudumist.
Paragrahvi 18 lg 6. Kaitsepolitseiamet edastab arvamuse 15 tööpäeva jooksul materjalide
saamisest arvates. Keeruka juhtumi korral võib tähtaega pikendada kuni 45 tööpäevani
materjalide saamisest arvates. Tähtaja pikendamisest, põhjusest ja uuest tähtpäevast teatatakse
TTJA-le enne esialgse tähtaja möödumist. Erandiga kosmosetegevusloa menetlustähtajale
avalduv mõju on reguleeritud § 27 lõikes 4.
Paragrahvi 18 lg 7. Lõikes sätestatakse kosmosetegevusloa taotluse lahendamise põhimõte. Pädev
asutus otsustab kosmosetegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise, lähtudes taotluse
menetlemisel välja selgitatud asjaoludest, seaduses sätestatud nõuetest ja loa andmisest keeldumise
alustest. Julgeolekuohuga seotud asjaolude hindamisel lähtub pädev asutus ohule viitavast
Kaitsepolitseiameti põhjendatud arvamusest.
Enne usaldusväärsuse puudumisele tugineva ebasoodsa haldusakti andmist antakse
kontrollitavale isikule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras võimalus esitada arvamus ja
vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Ärakuulamine võimaldab isikul parandada ebaõigeid
andmeid, selgitada tema kohta tuvastatud asjaolusid ja esitada täiendavaid tõendeid.
Paragrahvi 18 lg 8. Lõikega laiendatakse §-s 18 sätestatud usaldusväärsuse hindamise ja
Kaitsepolitseiametilt arvamuse küsimise korda seaduses nimetatud registreerimis-, üleandmis-
ja kosmosetegevusloa muutmise menetlustele ning riikliku ja haldusjärelevalve käigus
tehtavale hindamisele, kui vastavas menetluses on vaja hinnata §-s 12 sätestatud
usaldusväärsust või seaduses nimetatud julgeolekuohtu.
Kui sama isiku või tegevuse kohta on Kaitsepolitseiamet varem arvamuse andnud, ei ole uue
arvamuse küsimine vajalik üksnes menetluse liigi muutumise tõttu. Uus arvamus küsitakse, kui
varem hinnatud olulised asjaolud on muutunud või ilmnenud uus teave muudab varasema
arvamuse käsitletava küsimuse lahendamiseks ebapiisavaks.
Kosmosetegevuse välisriigi käitajale üleandmisel küsitakse Kaitsepolitseiameti arvamust § 42
lõike 3 punktis 4 nimetatud julgeolekuohu hindamiseks. See ei laienda §-s 12 sätestatud
60
usaldusväärsuse nõudeid automaatselt välisriigi käitajale, vaid arvamuse küsimise ulatus
tuleneb konkreetse üleandmismenetluse kontrolliesemest.
Eelnõu § 19 – usaldusväärsuse ja julgeolekuohu hindamisel andmete töötlemine
Paragrahv 19. Paragrahvi koondatakse usaldusväärsuse ja julgeolekuohu hindamise andmete
töötlemise erireeglid, sealhulgas andmete kasutamise eesmärgid, juurdepääsupiirangud,
hindamise tulemuse andmestikku kandmine, säilitamistähtajad ja teavitamiskohustused. Säte ei
reguleeri eraldiseisvat Kaitsepolitseiameti menetlust.
Paragrahvi 19 lg 1. Lõikes 1 määratakse kindlaks isikuandmete kategooriad, mida TTJA võib
§ 12 lõikes 5 nimetatud isikute usaldusväärsuse hindamisel töödelda. Need hõlmavad isiku
tuvastamise andmeid, § 12 lõike 4 punktides 1–5 nimetatud süütegude, karistuste,
tegevuskeeldude ja sanktsioonide andmeid, Kaitsepolitseiameti arvamuses sisalduvaid
vajalikke andmeid ning § 12 lõikes 6 nimetatud välisriigi dokumentide andmeid. Lisaks võib
töödelda §-des 16 ja 17 nimetatud isiku seoste andmeid ning täiendavates selgitustes ja
dokumentides sisalduvaid andmeid § 12 lõikes 4 nimetatud asjaolude kohta. Andmeid
töödeldakse üksnes usaldusväärsuse hindamiseks vajalikus ulatuses. Kaitsepolitseiameti
arvamuse aluseks olevaid lähteandmeid TTJA-le ei edastata, kui seadusest ei tulene teisiti.
Paragrahvi 19 lg 2. Lõige piiritleb saadud isikuandmete kasutamise eesmärgid. Andmeid võib
töödelda usaldusväärsuse ja julgeolekuohu hindamiseks kosmosetegevusloa menetluses,
kosmoseobjekti registreerimise menetluses, kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi
üleandmise loa menetluses ning riikliku ja haldusjärelevalve käigus. Julgeolekuohu hindamine
on eraldi nimetatud, sest hinnata võib olla vaja ka kosmosetegevusest või selle üleandmisest
tulenevat ohtu, mitte üksnes isiku usaldusväärsust. Andmeid võib kasutada ainult nimetatud
eesmärkide saavutamiseks vajalikus ulatuses.
Paragrahvi 19 lg 3. Kaitsepolitseiamet võib kasutada TTJA-lt ja lisateabe küsimisel saadud
andmeid ning muul seaduslikul alusel tema käsutuses olevat teavet julgeolekuohu hindamiseks
vajalikus ulatuses. Isikuandmete töötlemisele kohaldatakse julgeolekuasutuste seadust koos
käesoleva seaduse erisustega. Säte ei anna iseseisvat alust kasutada andmete kogumiseks
meetmeid, milleks muu seadus nõuab eraldi õiguslikku alust.
Paragrahvi 19 lg 4. Lõikes 4 sätestatakse KAPO arvamuse põhjenduste edastamine pädevale
asutusele ja piirangud arvamuse aluseks olevate lähteandmete edastamisele. Arvamuse
põhjenduste edastamisel tuleb järgida seadusest tulenevaid juurdepääsupiiranguid.
Paragrahvi 19 lg 5. Lõige 5 määrab kindlaks andmed, mis kantakse usaldusväärsuse hindamise
kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi kosmosetegevuse
andmestikku. Infosüsteemi kantakse hindamise kuupäev, hinnatud asjaolud, kasutatud
andmeallikad ja hindamise tulemus. Nende andmete säilitamine võimaldab tõendada, et pädev
asutus on usaldusväärsust hinnanud, milliseid § 12 lõikes 4 nimetatud asjaolusid kontrolliti,
milliseid andmeallikaid kasutati ja millisele tulemusele jõuti.
Infosüsteemi kosmosetegevuse andmestikku ei kanta karistusregistrist saadud päringu vastust
ega Kaitsepolitseiameti arvamuse aluseks olevaid lähteandmeid. Karistusregistri andmeid
61
kasutatakse usaldusväärsuse hindamisel § 12 lõikes 4 nimetatud asjaolude kontrollimiseks, kuid
kosmosetegevuse andmestikus säilitatakse üksnes hindamise tegemist ja tulemust tõendavad
andmed. Samuti ei koondata TTJA kosmosetegevuse andmestikku Kaitsepolitseiameti valduses
olevaid tundlikke lähteandmeid. Nii välditakse samade andmete dubleerivat säilitamist ning
vähendatakse isikuandmete ja piiratud juurdepääsuga teabe töötlemisega kaasnevaid riske.
Paragrahvi 19 lg 6. Lõikes 6 sätestatakse usaldusväärsuse hindamise tulemuse säilitamise
tähtajad. Kui kosmosetegevusluba antakse, säilitatakse hindamise tulemust loa kehtivuse ajal
ja viis aastat loa kehtivuse lõppemisest arvates. Loa kehtivuse ajal on andmete säilitamine
vajalik loa andmise õiguspärasuse ja usaldusväärsuse nõude täitmise kontrollitavuse
tagamiseks. Viieaastane täiendav säilitustähtaeg võimaldab lahendada pärast loa kehtivuse
lõppemist ilmnevaid loa-, järelevalve- või vastutusküsimusi.
Kui menetlus lõpeb kosmosetegevusluba andmata või kontroll ei ole seotud Eesti
kosmosetegevusloaga, säilitatakse hindamise tulemust viis aastat menetluse lõppemisest
arvates. See hõlmab ka registreerimis-, üleandmis- ja järelevalvemenetluses tehtud kontrolli,
mis ei ole seotud Eesti kosmosetegevusloaga. Tähtaeg võimaldab kontrollida menetluse
õiguspärasust ja lahendada hilisemaid vaidlusi.
Paragrahvi 19 lg 7. Kümneaastane säilitustähtaeg on seotud kosmosetegevuse
sisekontrollisüsteemi andmete säilitamise tähtajaga ning võimaldab vajaduse korral hinnata
varasema julgeolekuohu hinnangu aluseks olnud asjaolusid koos kosmosetegevuse ja selle
sisekontrolli kohta säilitatavate andmetega. Kosmosetegevus võib olla pikaajaline ning
varasema hinnangu aluseks olnud asjaolud võivad omada tähendust ka hilisemates loa-, loa
muutmise või järelevalvemenetlustes. Kui menetlus lõpeb enne Kaitsepolitseiameti arvamuse
andmist, arvestatakse kümneaastast säilitustähtaega hetkest, mil Kaitsepolitseiamet saab
pädevalt asutuselt menetluse lõppemise teate. Sellisel juhul ei ole arvamuse andmise kuupäeva,
millest säilitustähtaega arvestada, mistõttu seotakse tähtaja algus menetluse lõppemisest
teadasaamisega.
Paragrahvi 19 lg 8. Lõikes 8 nähakse ette kontrollitava isiku teavitamine. Kontrollitavat isikut
teavitatakse tema isikuandmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2016/679 sätestatud korras. Teavitamisel selgitatakse muu hulgas töötlemise eesmärki ja
õiguslikku alust, töödeldavate andmete liike, andmete allikaid, andmete vastuvõtjaid,
säilitamise aega ning andmesubjekti õigusi.
Isikule tehakse teatavaks ebasoodsa otsuse aluseks olevad asjaolud sellises ulatuses, milles see
ei kahjusta riigisaladuse või salastatud välisteabe kaitset, Kaitsepolitseiameti tegevust ega muud
seadusest tuleneva juurdepääsupiiranguga kaitstud huvi. Säte ei kehtesta üldist andmesubjekti
õiguste piirangut. Teabe avaldamata jätmine peab igal konkreetsel juhul põhinema kohaldataval
seadusel ja olema vajalik kaitstava huvi tagamiseks. Kontrollitavale isikule tuleb ka piiratud
teabe kasutamise korral anda võimalikult sisuline teave, mis võimaldab tal oma õigusi tõhusalt
kaitsta.
Paragrahvi 19 lg 9. TTJA teavitab Kaitsepolitseiametit viivitamata menetluse lõppemisest
enne arvamuse andmist ja isiku kontrollitavate isikute hulgast väljaarvamisest. Teavitamine
62
võimaldab lõpetada eesmärgi kaotanud menetlustoimingud ja määrata andmete säilitamise
tähtaja.
Eelnõu § 20 – kosmosetegevusloa kontrolliese
Paragrahv 20. Paragrahv 20 sätestab MSÜS-i § 18 mõistes kosmosetegevusloa kontrollieseme
ehk nende majandustegevuse nõuete kogumi, mille täitmist kontrollitakse enne tegevusloa
andmist ja mille täitmisest sõltub ka majandustegevuse lubatavus. Tegevusloa kontrollieseme
määratlemine on vajalik järelevalveks ja haldussunni kohaldamiseks, sest kontrolliesemesse
mittekuuluvate nõuete rikkumine ei saa olla tegevusloa kehtetuks tunnistamise alus. Kui loa
saamine ei sõltu nende nõuete täitmisest, ei tohiks neist sõltuda ka loa kehtivus. Paragrahvis 20
on kokkuvõtlikult sätestatud kõik nõuded, mida pädev asutus peab kosmosetegevusloa
menetlusel kontrollima.
Paragrahvi 20 lg 1 p 1. Taotleja peab vastama kõnesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
Paragrahvi 20 lg 1 p 2. Kuna võib esineda olukordi, kus taotleja ja kosmoseobjekti omanik ei
ole sama isik, tuleb anda kinnitus, et kosmosetegevusloa taotlejal on õigus ja alus
kosmoseobjekti kohta kosmosetegevusluba taotleda (vt seletuskiri § 17 lg 1 p 3 ja § 17 lg 2).
Paragrahvi 20 lg 1 p 3. Selle punkti järgi peab kirjalik nõusolek olema kirjalikus vormis
TsÜS-i § 78 tähenduses.
Paragrahvi 20 lg 1 p 4. Samuti peab kosmoseobjekti omanik olema usaldusväärne (vt
seletuskiri § 12).
Paragrahvi 20 lg 1 p 5. Kosmosetegevus peab vastama kõnesolevas seaduses sätestatud
põhimõtetele ehk ohutuse (vt seletuskiri § 5) ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtetele (vt
seletuskiri § 6). Kosmosetegevus peab olema missioonipõhine ehk vastama selle
kosmoseobjekti ohu- ja riskitasemele. See tähendab, et iga kosmoseobjekti peab eraldi
hindama.
Paragrahvi 20 lg 1 p 6. Punkti 6 kohaselt hinnatakse kosmosetegevusloa andmisel, kas
kavandatav kosmosetegevus või kosmoseobjekt võib põhjustada ohtu Eesti, teise Euroopa Liidu
liikmesriigi, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi või Euroopa
Kosmoseagentuuri liikmesriigi julgeolekule. Sätte eesmärk on võimaldada kosmosetegevusloa
menetluses arvesse võtta kavandatava tegevuse või kosmoseobjekti omadustest,
kasutusotstarbest või muudest tegevusega seotud asjaoludest tulenevaid julgeolekuriske.
Punktis 6 nimetatud julgeolekuohtu tuleb eristada § 12 lõike 4 punktis 6 sätestatud isikust
tulenevast julgeolekuohust, mida hinnatakse isiku usaldusväärsuse hindamise raames.
Käesoleva punkti alusel hinnatakse seevastu kosmosetegevusest või kosmoseobjektist endast
tulenevat võimalikku julgeolekuohtu. Punktis 6 nimetatud julgeolekuohu hindamiseks küsib
pädev asutus § 18 lõikes 5 sätestatud korras Kaitsepolitseiametilt põhjendatud arvamuse.
Kaitsepolitseiamet hindab julgeolekuohtu oma pädevuse piires ning pädev asutus arvestab
arvamust kosmosetegevusloa taotluse lahendamisel §-s 18 sätestatud korras.
63
Paragrahvi 20 lg 1 p 7. Sise-eeskiri peab vastama kõnesolevas seaduses sätestatud nõuetele
(vt seletuskiri § 10 lõiked 1–4).
Paragrahvi 20 lg 1 p 8. Pädev asutus kontrollib, kas taotlejal on § 15 lõike 1 punktis 4
nimetatud kosmosetegevuse üldine riskihalduse protsessi kirjeldus. Selle kontrolli raames ei
hinnata käitaja vastavust küberturvalisuse seadusele. KüTS-i nõuete täitmise üle teeb
järelevalvet Riigi Infosüsteemi Amet KüTS-is sätestatud korras.
Paragrahvi 20 lg 1 p 9. Selleks et järgida keskkonnasäästlikkuse põhimõtet, peab taotlejal
olema nõuetekohane ebasoodsate keskkonnamõjude vältimist käsitlev tegevuskava (vt
seletuskiri § 15 lg 1 p 5).
Paragrahvi 20 lg 1 p 10. Vastutuskindlustuslepingu kohta vt seletuskirjas § 51 lõikeid 1 ja 3.
Paragrahvi 20 lg 1 p 11. Taotleja peab suutma tagada kõnesolevas seaduses sätestatud
põhimõtete järgimise ka kosmosetegevuse lõppemisel, mistõttu peab tal olema sellekohane
lõpetamise kava .
Paragrahvi 20 lg 1 p 12. Pädev asutus kontrollib, kas § 15 lõike 1 punktis 8 nimetatud
kosmoseobjekti valmistamise eest vastutavad isikud on määratud ja tuvastatud.
Paragrahvi 20 lg 2. Lõige 2 sätestab kontrollieseme erandi kohaldamise korral tingimused,
mille täitmise korral annab pädev asutus kosmosetegevusloa käesoleva seaduse §-s 24
sätestatud erandi alusel. Lõike eesmärk on võimaldada paindlikumat lähenemist juhtudel, kus
kosmosetegevuse laad, ulatus, keerukus ja riskitase seda põhjendavad ning § 25 alusel on
lubatud teatavatest andmete, teabe või dokumentide esitamise nõuetest vabastus.
2. jagu
Kosmosetegevusloa andmine
Eelnõu § 21 – kosmosetegevusloa andmine
Paragrahvi 21 lg 1. Haldusmenetluse tõhususe ja kiiruse põhimõtte kohaselt (HMS § 5 lg 2)
peab pädev asutus otsustama kosmosetegevusloa andmise või andmisest keeldumise 90
tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kosmosetegevusloa taotlejale peab olema selge, mis
ajaks on tal võimalik taotluse tulemus teada saada. Vastasel juhul ei oleks taotlejal võimalik
oma tegevust tõhusalt planeerida ning selle tagajärjel võib kannatada potentsiaalne
kosmosetegevus. Kui pädev asutus jätab tähtaja järgimata, ei tähenda see siiski
kosmosetegevusloa vaikimisi andmist, kuivõrd see läheks vastuollu kogu kosmosetegevusloa
vajaduse mõttega. Sellises olukorras on taotlejal haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse
seadustikust tulenevad õiguskaitsevahendid vaide ja/või kaebuse esitamiseks.
Paragrahvi 21 lg 2. Lõikes 2 on sätestatud kosmosetegevusloa sisu. Kosmosetegevusloast peab
olema aru saada, milleks see on antud ning milliseid õigusi see kosmosetegevusloa saajale
annab. Seda on vaja selleks, et nii käitajal endal kui ka järelevalveasutusel oleks võimalik
jooksvalt kontrollida vajalike nõuete täitmist, käitaja tegevuse eesmärgipärasust ning käitajale
64
antud õiguste piires püsimist. Lõike 2 punktis 3 kasutatud sõnastus „lubatav kosmosetegevus”
hõlmab lisaks Eesti Vabariigi territooriumil või territooriumilt tehtavale tegevusele ka
käesoleva seaduse § 2 lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvat tegevust väljaspool Eestit ulatuses,
milles see on asjaomase loa puhul asjakohane. Sellega tagatakse, et loale kantav teave vastab
taotluse esemele ja seaduse kohaldamisalale.
Paragrahvi 201 lg 3. Sätestatakse erand, mis seisneb selles, et kui kosmosetegevusluba taotleb
riigiasutus, võib jätta loale märkimata või osaliselt märkimata paragrahvi 21 lõike 2 punktis 3
sätestatud teabe, kui teave on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt riigisaladus
või salastatud välisteave.
Eelnõu § 22 – kosmosetegevusloa kõrvaltingimused
Paragrahv 22. Haldusmenetluse seaduse122 § 53 lg 2 p 1 järgi võib haldusaktile kehtestada
kõrvaltingimusi seaduses sätestatud juhul. Selle alusel sätestatakse eelnõuga kavandatavas
seaduses õigus seada kõrvaltingimusi. Samas võivad mõnes olukorras vaid kõnesolevas
seaduses sätestatud tingimused olla ebapiisavad majanduslikust, ohutuse või muust säärasest
seisukohast. Seega peab pädeval asutusel olema õigus tagada, et kosmoseobjekti käitaja täidaks
ka muid võimalikke nõudeid ja eeskirju, ning õigus seada lisanõudeid.
Paragrahvi 22 p 1. Ohutuse või keskkonnasäästlikkuse tagamiseks võib pädev asutus lubada
kosmosetegevusloa omajal käitada ning kosmosesse saata vaid teatud tüüpi kosmoseobjekti.
Näiteks võib tekkida olukord, kus taotleja on võimeline käitama vaid väikesatelliite, kuid ei ole
võimeline üles lennutama suuremaid kosmoseobjekte.
Paragrahvi 22 p 2. Ohutuse või keskkonnasäästlikkuse tagamiseks võib pädev asutus lubada
kosmoseobjektil töötada ainult teatud kindlatel parameetritel.
Paragrahvi 22 p 3.Igal käitajal võivad olla erinevad vahendid ja eesmärgid ning iga olukorda
ei ole võimalik ammendavalt seaduses reguleerida. Seega on pädeval asutusel ka kaalutlusruum
lisada veel kõrvaltingimusi, millega pannakse paika meetmed, mida kosmosetegevuse tegija
peab rakendama.
Lisaks peavad kosmoseobjektide käitajad olema teadlikud oma võimalikust panusest
riigikaitsesse. Eesti käitajate kosmoseobjektid võivad olla riigi kaitsmisel olulise väärtusega nii
kriisi- kui ka sõjaolukorras. Juba kosmosetegevusloa menetluse käigus saab pädev asutus
selgeks teha, kas kavandatav kosmosetegevus või selleks kasutatav kosmoseobjekt võib olla
riigile kasulik riigikaitse seisukohast. Seejuures saab pädev asutus teha kosmosetegevuse või
kosmoseobjekti kohta kande tsiviiltoetuste registrisse.
Paragrahvi 22 p 4. Eelnõu kirjutamise ajal ei ole kosmosetegevuses osalejaile kehtestatud
konkreetseid kvalifikatsiooninõudeid, nagu teatud haridus, atesteerimine, eksam vms. Juhul kui
122 Haldusmenetluse seadus. RT I, 06.07.2023, 31.
65
mõni konkreetne kvalifikatsiooninõue kehtestatakse, annab punkt 4 võimaluse lisada see nõue
kõrvaltingimusena kosmosetegevusloale.
Eelnõu § 23 – kosmosetegevusloa andmisest keeldumine
Paragrahv 23. MSÜS-i § 25 sätestab olukorrad, mis annavad aluse keelduda tegevusloa
andmisest. Kosmosetegevuse erisuste tõttu on sätestatud lisanduvad olukorrad, mil pädeval
asutusel on õigus kosmosetegevusloa andmisest keelduda lisaks MSÜS-is sätestatud juhtudele,
kui esineb vähemalt üks §-s 23 sätestatud asjaolu.
Paragrahvi 23 p 1. Juhul kui punktis 1 nimetatud isik ei vasta kindlaksmääratud tingimustele,
peab pädeval asutusel olema võimalus kosmosetegevusloa andmisest keelduda. Näiteks kui
käitaja poolel toimub personali- või juhtkonnavahetus ja selgub, et uued isikud ei vasta
kosmosetegevusloa saamise tingimustele, siis on see alus kosmosetegevusloa andmisest
keelduda (§ 23 p 1) või luba kehtetuks tunnistada (§ 28 lg 1 p 1). Taotleja vastavust kõnesolevas
seaduses sätestatud tingimustele kontrollib pädev asutus taotleja esitatud dokumentide,
selgituste, registrite ning muude pädevale asutusele kättesaadavate allikate kaudu.
Paragrahvi 23 p 2.Kosmosetegevusloa andmiseks on vaja õiguslikku alust
kosmosetegevuseks, teada kosmoseobjekti omanikku või saada omaniku nõusolek. Kui mõni
eelnevast on puudu või ei ole seda võimalik tuvastada, siis on see alus kosmosetegevusloa
andmisest keelduda.
Paragrahvi 23 p 3. Juhul kui punktis 3 nimetatud isik ei vasta seaduses sätestatud tingimustele,
peab pädeval asutusel olema võimalus kosmosetegevusloa andmisest keelduda. Näiteks kui
kosmoseobjekti omanike ringis toimub vahetus ja selgub, et uued isikud ei vasta kõnesolevas
seaduses sätestatud nõuetele, siis on see alus kosmosetegevusloa andmisest keelduda (§ 23 p 3)
või luba kehtetuks tunnistada (§ 28 lg 1 p 5). Taotleja vastavust kõnesolevas seaduses sätestatud
tingimustele kontrollib pädev asutus taotleja esitatud dokumentide, selgituste, registrite ning
muude pädevale asutusele kättesaadavate allikate kaudu.
Paragrahvi 23 p 4. Kosmosetegevusloa andmisest peab saama keelduda, kui on kahtlus, et
kosmosetegevus ei vasta nõuetele.
Paragrahvi 23 p 5. Juhul kui taotleja sise-eeskirjad ei vasta nõuetele ega ole sobivad
efektiivseks sisekontrolliks, peab olema võimalus keelduda kosmosetegevusloa andmisest. Kui
sise-eeskirjad ei vasta nõuetele, on alust eeldada, et tulevane kosmosetegevus ei ole ohutu või
seadusega kooskõlas.
Paragrahvi 23 p 6. Pädev asutus keeldub kosmosetegevusloa andmisest, kui § 15 lõike 1
punktis 8 nimetatud vastutavad isikud ei ole tuvastatud. Säte vastab § 20 lõike 1 punktis 12
sätestatud kosmosetegevusloa kontrolliesemele.
Paragrahvi 23 p 7. Punkt sätestab Kaitsepolitseiameti põhjendatud arvamusele tugineva
julgeolekupõhise keeldumisaluse. TTJA keeldub loa andmisest, kui arvamuse kohaselt esineb
§ 12 lõike 4 punktis 6 nimetatud asjaolu või võib loa andmisega kaasneda punktis nimetatud
66
julgeolekuoht. Julgeolekuohule viitavate asjaolude puudumine ei tähenda automaatset loa
andmist, sest täidetud peavad olema ka muud loa andmise nõuded.
3. jagu
Kosmosetegevusluba erandi alusel
Eelnõu § 24 – erandi andmise alused
Paragrahv 24. Paragrahv 24 sätestab erandi andmise tingimused. Erandeid on kolm. Lõike 1
punktis 1 nimetatud erandi puhul võib eesmärk olla nii teadus- ja arendustegevus kui ka
ettevõtlus, punktide 2 ja 3 puhul peab tegevuse eesmärk olema aga eranditult teadus- ja
arendustegevus. Kuna kosmosetegevuse seaduse eesmärk on teaduse ja tehnoloogia arengu
soodustamine, on erandi sätestamine põhjendatud. Erandi järgi on võimalik teatud isikutele
anda luba kergematel tingimustel. Täpsemate tingimuste seadmine on iga taotleja puhul pädeva
asutuse kaalutlusotsus.
Erandi sätestamise eesmärk on muu hulgas soodustada väga madalate orbiitide ehk VLEO-de
(ingl Very Low Earth Orbit; orbiit allpool mehitatud kosmosejaamu)123 laiemat kasutuselevõttu
ning teadus- ja arendustegevust ning ettevõtlust.
Erandi kohaldamise üks põhimõte on, et kosmosetegevuse eesmärk on teadus- ja
arendustegevus, v.a punkti 1 erandi puhul, mille kohaselt võib eesmärk olla ka ettevõtlus. Kui
erandil põhineva kosmosetegevuse käigus saadud andmeid tahetakse hiljem ärilistel
eesmärkidel kasutada, siis kõnesoleva seadusega sellele piiranguid pandud ei ole. Oluline on
aga tagada, et kosmosetegevuse olemus vastab endiselt seaduses sätestatud erandi tingimustele
ning et kosmosetegevuse ajal vastab kosmosetegevus erandi kohaldamise sisulistele
kriteeriumitele.
Paragrahvi 24 lg 1. Erandit ei saa kohaldada pädev asutus omal algatusel, selle jaoks peab
käitaja esitama kirjaliku taotluse. Taotluses tuleb tõendada vastavust lõikes 1 sätestatud
tingimustele ning määrata plaanitava kosmosetegevuse kestus. On oluline, et erandi taotleja
järgiks järjepidevalt kõiki 2. peatükis sätestatud põhimõtteid.
Paragrahvi 24 lg 1 p 1. Esimese erandi kohaldamise tingimuse puhul võib kosmosetegevuse
eesmärk olla nii teadus- ja arendustegevus kui ka ettevõtlus. Kosmosetegevus peab vastama
lõikes sätestatud tehnilistele tingimustele. Kõnesoleva tingimuse puhul ei tohi kosmosetegevus
kesta üle viie aasta – see vähendab riigi võetavat riski. Kuna erandi kohaldamise korral
123 VLEO tähendab orbiiti, mida tihti defineeritakse kui kõrgusevahemikku 250–350 km ja kus satelliidi loomulik
orbiidil püsimise aeg on nädalates või kuudes. – Erik Kulu kommentaar kosmosetegevuse seaduse eelnõule
(23.10.2024);
https://www.esa.int/Enabling_Support/Preparing_for_the_Future/Discovery_and_Preparation/ESA_seeks_space
_applications_ideas_in_Very_Low_Earth_Orbit.
67
vähendatakse muu hulgas kindlustuskaitset, tähendab missiooni lühem kestus, et
kindlustusjuhtumi tõenäosus on väiksem.
Kõnesolevas punktis nimetatud tähtaeg hakkab kulgema alates kosmoseobjekti
kasutuselevõtmisest. Kosmoseobjekti kasutuselevõtmine tähendab kosmoseobjekti eraldumist
kanderaketist või kosmoses muust kandevahendist (vt § 24 lg 2).
Punkti 1 erandi puhul on ka ette nähtud, et kosmosetegevus lõpetatakse kindlal viisil –
kosmoseobjekt põleb täielikult atmosfääris. See tähendab, et kosmoseobjekti tükid ei jõua Maa
pinnale ehk peab olema tõendatud, et kosmoseobjektist ei jää kosmosesse midagi alles.
Kosmoseobjekti teiste kosmoseobjektidega kokkupõrke tõenäosuse võib käitaja arvutada ise
või tellida arvutuse kolmandalt pädevalt isikult. Kui käitaja arvutab teiste kosmoseobjektidega
kokkupõrke tõenäosuse ise, peab selle valideerima kolmas pädev isik, nagu kosmosesse viimise
teenuse osutaja või ESA. Kosmoseobjekti teiste kosmoseobjektidega kokkupõrke tõenäosus on
võimalik välja arvutada ESA tööriistadega.124 Punkti 1 eesmärk on stimuleerida VLEO-del
tegutsevaid ettevõtteid ja seal kasutatavaid kõige ohutumaid tehnoloogiaid, kuna sinna on
tulevikus plaanitud rajada mitu tuleviku satelliitide võrgustikku, sest väiksem kaugus tähendab
tugevamat raadiosidet ja paremat pildiresolutsiooni. Selliste orbiidil olevate satelliitide
loomulikku eluiga mõõdetakse nädalates või kuudes, aga plaanitakse kasutada
tõukejõusüsteeme ja voolujoonelisi satelliite, et sellistel kõrgustel aastaid püsida. Satelliidid on
ohutud, sest satelliidi rikkimineku korral lõpetavad tõukejõusüsteemid töötamise ja satelliit
põleb nädalate või hiljemalt kuude jooksul ära.
Paragrahvi 24 lg 1 p 2. Punktis 2 sätestatud erandi puhul peab kosmosetegevus toimuma
eranditult teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Kosmoseobjekti teiste kosmoseobjektidega
kokkupõrke tõenäosuse võib käitaja arvutada ise või tellida selle kolmandalt pädevalt isikult.
Kui käitaja arvutab teiste kosmoseobjektidega kokkupõrke tõenäosuse ise, peab selle
valideerima kolmas pädev isik, nagu kosmosesse viimise teenuse osutaja või ESA.
Kosmoseobjekti teiste kosmoseobjektidega kokkupõrke tõenäosus on võimalik välja arvutada
ESA tööriistadega.125 Ka punkti 2 erandi puhul antakse tähtajaline kosmosetegevusluba viieks
aastaks.
Paragrahvi 24 lg 1 p 3. Kui kosmosetegevus ei toimu mitte orbiidil, vaid taevakeha pinnal, ei
ole ajapiirangut mõistlik kohaldada. Taevakehal toimuva kosmosetegevuse käigus on
kindlustusjuhtumi teke vähem tõenäoline ning seega riigi risk missiooni pikkuse tõttu ei
suurene. Näiteks võimaldaks kõnesolev punkt taotleda erandit tudengite planeeritud
kuukulguriprojektiks. Selle erandi tingimusena peab kosmosetegevust tegema ainult teadus- ja
124 Erik Kulu kommentaarid kosmosetegevuse seaduse eelnõule (23.10.2024);
https://indico.esa.int/event/511/attachments/6067/10328/ESA-Space-Debris-Mitigation-Requirements-ESSB-ST-
U-007-Issue1.pdf. 125 Erik Kulu kommentaarid kosmosetegevuse seaduse eelnõule (23.10.2024);
https://indico.esa.int/event/511/attachments/6067/10328/ESA-Space-Debris-Mitigation-Requirements-ESSB-ST-
U-007-Issue1.pdf.
68
arendustegevuse eesmärgil. Kuigi nimetatud erandi puhul ajapiirangut kosmosetegevusele ei
kohaldata, tuleb kosmosetegevus siiski nõuetekohaselt lõpetada.
Paragrahvi 24 lg 2. Sättes on defineeritud kosmoseobjekti kasutuselevõtmine seaduse
tähenduses. Selle järgi on võimalik määrata aeg, millal hakkab kulgema § 24 lg 1 punktides 1
ja 2 sätestatud viieaastane tähtaeg kosmosetegevuse tegemiseks erandi alusel. Sättes kasutatud
sõna „eraldumine“ tähendab siinkohal kosmoseobjekti väljumist kanderaketist (või muust sama
funktsiooni täitvast seadmest). Seega hakatakse näiteks kuukulguri kasutuselevõtu aega
arvestama ajast, mil kuukulgur eraldub kanderaketist. Kui näiteks kanderakett peaks hävinema
koos lastiga, siis lastiks olevate kuukulgurite kosmosetegevus ei saagi alata.
Paragrahvi 24 lg 3. Kosmosetegevus peab olema lõpetatud ka siis, kui
eraldumist/kasutuselevõtmist ei toimu. Lõike 1 punktides 1 ja 2 toodud kosmosetegevuse
lõpetamise tähtajad on ette nähtud juhuks, kui objekt eraldub ehk kosmosetegevus läheb
plaanipäraselt. Kui aga kosmosetegevus ei toimu plaanipäraselt, tuleb see lõpetada kõnesolevas
seaduses sätestatud nõuete kohaselt. Erandi alusel kosmosetegevust kavandades tuleb
arvestada, et seadusandja on ette näinud, et kavandatud kosmosetegevuses võib ette tulla
takistus. Samas peab käitaja, kes soovib teha kosmosetegevust erandi alusel, olema võimeline
sellised takistused kõrvaldama ja kavandatud kosmosetegevuse teoks tegema vähemalt kolme
aasta jooksul. Sätte eesmärk on vältida võimalust, et erandi alusel kavandatavat või tehtavat
kosmosetegevust lõputult edasi lükatakse – näiteks juhul, kui kosmoseobjekt ei eraldu
kandevahendist orbiidil või mõne teise taevakeha pinnal.
Eelnõu § 25 – vabastused erandi kohaldamise korral
Paragrahv 25. Kuivõrd kosmosetegevusloa taotlemisel esitatavad andmed, teave ja
dokumendid on vajalikud taotleja, kosmoseobjekti ja kosmosetegevuse nõuetele vastavuse
hindamiseks, sätestatakse käesolevas paragrahvis tingimused, mille alusel võib pädev asutus §-
s 24 sätestatud erandi kohaldamise korral nende esitamisest vabastada või kohaldada
eritingimusi. Erandi eesmärk on võimaldada väiksema riskiga või piiratud ulatusega
kosmosetegevuse puhul proportsionaalsemat menetlust, säilitades seejuures kosmosetegevuse
ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrolli. Erandi kohaldamine ei tähenda, et taotleja oleks
vabastatud käesolevas seaduses sätestatud sisuliste nõuete täitmisest, vaid üksnes erisusi nende
tõendamisel või täitmisel seaduses sätestatud ulatuses.
Paragrahvi § 25 lg 1. Lõikes 1 on sätestatud vabastused, mida pädev asutus võib kohaldada §-
s 24 sätestatud erandi alusel kosmosetegevusloa taotleja suhtes. Erandi eesmärk on tagada
nõuete proportsionaalsus olukorras, kus kosmosetegevuse laad, ulatus, keerukus või kaasnevad
riskid ei õigusta kõigi seaduses tavakorras ette nähtud nõuete kohaldamist täies ulatuses. Pädev
asutus hindab igal üksikjuhul, kas käesolevas lõikes sätestatud vabastuse kohaldamine on
põhjendatud ning kooskõlas kosmosetegevuse ohutuse, julgeoleku ja muude käesoleva seaduse
eesmärkidega.
Paragrahvi 25 lg 1 p 1. Punkti 1 kohaselt võib pädev asutus erandi kohaldamise korral
vabastada kosmosetegevusloa taotleja § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumendi esitamise
69
kohustusest. Tegemist on dokumendiga, millega tõendatakse kosmoseobjekti katsetamist ja
valmidust lennutamiseks Maa orbiidile või sellest kaugemale.
Selline vabastus võib olla põhjendatud juhul, kui kavandatava kosmosetegevuse laad, ulatus
või riskitase ei õigusta nimetatud dokumendi nõudmist samas ulatuses nagu tavapärase
kosmosetegevusloa menetluses. Pädev asutus peab sellisel juhul veenduma, et
kosmosetegevuse ohutust ja nõuetele vastavust on võimalik hinnata muu esitatud teabe,
dokumentide või vajaduse korral kehtestatud kõrvaltingimuste alusel.
Vabastus § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumendi esitamisest ei tähenda vabastust
kosmosetegevuse ohutuse põhimõttest ega välista pädeva asutuse õigust hinnata
kosmoseobjekti sobivust ja kosmosetegevuse nõuetele vastavust.
Paragrahvi 25 lg 1 p 2. Punkti 2 kohaselt võib pädev asutus erandi kohaldamise korral
vabastada kosmosetegevusloa taotleja vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustusest või
kehtestada vastutuskindlustuslepingule eritingimusi. Säte võimaldab kohaldada
proportsionaalsemat lähenemist juhtudel, kus kavandatav kosmosetegevus on väiksema riskiga
või piiratud ulatusega ning tavapärases ulatuses vastutuskindlustuse nõudmine ei ole konkreetse
tegevuse puhul põhjendatud.
Vabastuse või eritingimuste kohaldamisel peab pädev asutus hindama kavandatava
kosmosetegevusega seotud riske ning veenduma, et erandi kohaldamine ei sea ohtu käesoleva
seaduse eesmärkide saavutamist. Pädev asutus võib muu hulgas vähendada nõutavat
kindlustussummat, kehtestada kindlustuslepingu tingimustele erisusi või vabastada taotleja
vastutuskindlustuse nõudest osaliselt või täielikult, kui see on konkreetse kosmosetegevuse
laadi, ulatust ja riske arvestades põhjendatud.
Vabastus vastutuskindlustuse nõudest või selle leevendamine ei tähenda vabastust käesolevas
seaduses sätestatud põhimõtete järgimisest. Ka erandi kohaldamise korral peab pädev asutus
veenduma, et kosmosetegevust on võimalik teostada kooskõlas käesoleva seaduse 2. peatükis
sätestatud põhimõtetega.
Paragrahvi 25 lg 1 p 3. Punkt 3 annab pädevale asutusele võimaluse vabastada
kosmosetegevusloa taotleja § 15 lõikes 1 või §-des 16 ja 17 sätestatud teabe ja dokumentide
esitamise kohustusest või määrata, et need esitatakse väiksemas mahus. Säte on vajalik, kuna
erandi alusel kavandatav kosmosetegevus võib olla tavapärasest piiratum või väiksema riskiga
ning kõigi tavapärases loamenetluses nõutavate dokumentide, andmete ja teabe esitamine ei
pruugi olla proportsionaalne. Punkti 3 kohaldamisel tuleb arvestada lõikes 2 sätestatud
tingimustega. Vabastuse andmine või dokumentide, andmete ja teabe väiksemas mahus
nõudmine on põhjendatud üksnes juhul, kui nende esitamine oleks konkreetse kosmosetegevuse
laadi, ulatust, keerukust ja riske arvestades ebamõistlikult koormav ning kui need ei ole
järelevalve seisukohast olulised ning taotleja on suuteline need esitama pädeva asutuse
nõudmisel.
Säte ei anna alust loobuda selliste dokumentide, andmete või teabe nõudmisest, mis on
vajalikud kosmosetegevuse ohutuse, nõuetele vastavuse või muude seaduses sätestatud oluliste
asjaolude hindamiseks. Kui pädeval asutusel ei ole esitatud teabe põhjal võimalik veenduda, et
70
erandi tingimused on täidetud või et kosmosetegevus vastab seaduse nõuetele, võib ta nõuda
täiendavaid dokumente, andmeid või teavet.
Paragrahvi 25 lg 2. Lõikes 2 täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib pädev asutus kasutada
lõike 1 punktis 3 sätestatud kaalutlusõigust ehk vabastada taotleja § 15 lõikes 1 või §-des 16 ja
17 sätestatud dokumentide, andmete ja teabe esitamisest või määrata nende esitamise
väiksemas mahus.
Paragrahvi 25 lg 2 p 1.Punkti 1 kohaselt peab pädev asutus hindama, kas dokumentide,
andmete ja teabe esitamine oleks konkreetse kosmosetegevuse laadi, ulatust, keerukust ja
kaasnevaid riske arvestades ebamõistlikult koormav. See võimaldab vältida olukorda, kus
väiksema riskiga või piiratud ulatusega kosmosetegevuse puhul nõutakse taotlejalt
ebaproportsionaalselt mahukat teavet.
Paragrahvi 25 lg 2 p 2. Punkti 2 kohaselt tuleb lisaks eelnevale hinnata, kas vastavad
dokumendid, andmed ja teave on järelevalve seisukohast olulised. Kui pädev asutus leiab, et
teave ei ole esialgses loamenetluses järelevalve seisukohast oluline, peab taotleja siiski olema
suuteline selle pädeva asutuse nõudmisel esitama. Sellega tagatakse, et vabastus vähendab
taotleja halduskoormust, kuid ei välista pädeva asutuse võimalust vajaduse korral teavet hiljem
küsida.
Paragrahvi 25 lg 3. Lõige 3 täpsustab, et erandiga kosmosetegevusloa saanud käitajale ja selle
alusel lubatud kosmosetegevusele kehtivad kõik seaduses sätestatud nõuded, millest pädev
asutus ei ole käesolevas paragrahvis sätestatud korras vabastust andnud. Säte välistab
tõlgenduse, nagu tähendaks erandi kohaldamine üldist vabastust kõigist kosmosetegevusloa
taotlejale või käitajale kohalduvatest nõuetest. Muus osas peab erandiga kosmosetegevusloa
saanud käitaja järgima käesolevas seaduses sätestatud nõudeid samamoodi nagu tavakorras
kosmosetegevusloa saanud käitaja.
Paragrahvi 25 lg 4. Erandi korral antav vabastus ei või takistada usaldusväärsuse hindamist,
sealhulgas julgeolekuohu hindamist. Taotleja esitab selleks vajalikud andmed ja dokumendid
TTJA või § 18 lõike 5 alusel Kaitsepolitseiameti nõudmisel ka siis, kui talle on antud vabastus
tavapärases mahus teabe esitamisest.
Eelnõu § 26 – erandi kohaldamise taotlemine
Paragrahvi 26 lg 1. Kui kosmosetegevusloa taotleja soovib endale erandi kohaldamist, peab ta
seda tahet selgelt avaldama kosmosetegevusloa taotluses. Seejuures tuleb taotlusele lisada teave
ja dokumendid, mis tõendavad erandi kohaldatavust.
Paragrahvi 26 lg 1 p 1. Taotleja peab suutma kirjeldada oma kosmosetegevust ning sellega
näidata ja tõendada, kuidas ja miks on tegemist teadus- ja arendustegevusega ning mitte kasumi
eesmärgil toimuva kosmosemissiooniga.
Paragrahvi 26 lg 1 p 2. Taotleja peab erandi kohaldamist taotledes näitama, et isegi kui talle
kohaldada erandit ning sellega kaasnevaid vabastusi, vastab kosmoseobjekt ikkagi §-s 5
sätestatud ohutuse põhimõttele ning muudele kõnesolevas seaduses sätestatud põhimõtetele ja
71
nõuetele. Punkt 2 haakub § 25 lõikes 3 sätestatuga, nimelt peab taotleja suutma tõendada, et kui
kosmosetegevusele kohaldub erand ja sellega kaasnevad vabastused, peab kosmosetegevus
ikkagi vastama kõnesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud
nõuetele, mille kohta pädev asutus ei ole andnud vabastusi § 25 lõigete 1 ja 2 alusel.
Paragrahvi 26 lg 1 p 3. Kuivõrd § 24 lg 1 sätestab kohaldatavateks eranditekskolm alternatiivi,
peab taotleja selgitama, millise kasutamist ta taotleb. Samuti peab taotleja tõendama, kuidas ja
miks on tegemist teadus- ja arendustegevusega ning mitte kasumi eesmärgil toimuva
kosmosetegevusega.
Paragrahvi 26 lg 1 p 4. Punktis 4 nimetatud dokumendiks on kirjalik dokument, mille on
väljastanud pädev organisatsioon. See tähendab, et tegemist peab olema organisatsiooniga,
millel on tehniline võime usaldusväärselt tõendada, millises asukohas kosmoseobjekt
kasutusele võetakse ja kui suur on teiste kosmoseobjektidega kokkupõrke tõenäosus, ning
väljastada dokument eelmainitud tulemuste kohta. Selline organisatsioon võib olla näiteks
kosmosesse viimise teenuse osutaja või ESA.
Kosmoseobjekti teiste kosmoseobjektidega kokkupõrke tõenäosuse võib käitaja arvutada ise
või tellida selle kolmandalt pädevalt isikult. Kui käitaja arvutab teiste kosmoseobjektidega
kokkupõrke tõenäosuse ise, peab selle valideerima kolmas pädev isik, nagu kosmosesse viimise
teenuse osutaja või ESA. Kosmoseobjekti teiste kosmoseobjektidega kokkupõrke tõenäosus on
võimalik välja arvutada ESA tööriistadega.
Paragrahvi 26 lg 1 p 5. Taotleja peab ka erandi kohaldamist taotledes esitama pädevale
asutusele § 45 lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele vastava kosmosetegevuse lõpetamise kava.
Kõnealust nõuet on täpsustatud lõikes 2.
Paragrahvi 26 lg 2.Kuivõrd § 24 lg 1 sätestab kohaldatavateks eranditekskolm alternatiivi,
peab taotleja selgitama, kumma kasutamist ta taotleb. Kuna § 24 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud
erandid seavad tingimuseks mitte pikema kui viieaastase missiooni, peab taotleja suutma luua
kosmosetegevuse lõpetamise kava, mille järgi saab pädev asutus veenduda, et viie aastaga
missiooni lõpetamine on võimalik ja tõenäoline.
Paragrahvi 26 lg 3. Kui taotletakse § 24 lõike 1 punktis 2 nimetatud erandit, tuleb lõpetamise
kavale lisada selgitus, kuidas järgitakse erandi aluseks olevat viieaastast tähtaega.Paragrahvi
26 lg 4. Kui pädev asutus leiab, et käesolevas paragrahvis kirjeldatud info põhjal ei ole võimalik
selgelt järeldada erandi kohaldatavust, on asutusel õigus küsida lisateavet. Erandi kohaldamise
korral on võimalus, et taotlejale määratakse nõue esitada § 15 lõikes 1 ja §-des 16 ja 17
sätestatud teave ja dokumendid väiksemas mahus või ta vabastatakse nende esitamisest.
Käitajaga seotud teabe ja dokumentide saamine on pädeva asutuse jaoks väga oluline, et tagada
kosmosetegevuse turvalisus ja läbipaistvus. Kuna erandiga võidakse vabastada taotleja väga
olulise teabe ja oluliste dokumentide andmisest, on kõnesoleva sätte eesmärk anda pädevale
asutusele alus küsida erandi õiguspärase kohaldamise tagamiseks teavet või dokumente juurde.
72
Eelnõu § 27 – otsuse tegemine erandi kohaldamise kohta
Paragrahvi 27 lg 1. Kosmosetegevusloa andmise menetlus on seaduses sätestatud ning ei ole
põhjust seda dubleerida. Sisuliselt on tegemist sama menetlusega ning tuleb täita samad
nõuded, välja arvatud selgelt sätestatud erandid, mida tuleb arvesse võtta.
Paragrahvi 27 lg 2. Haldusmenetluse tõhususe ja kiiruse põhimõtte kohaselt (HMS § 5 lg 2)
peab pädev asutus lahendama erandiga kosmosetegevusloa väljaandmise või väljaandmisest
keeldumise 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Kui pädev asutus ei järgi tähtaega,
ei tähenda see siiski erandiga kosmosetegevusloa vaikimisi andmist, kuivõrd see läheks
vastuollu kogu kosmosetegevusloa vajaduse mõttega. Sellises olukorras on taotlejal
haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse seadustikust tulenevad õiguskaitsevahendid vaide
ja/või kaebuse esitamiseks.
Paragrahvi 27 lg 3. Erandi kohaldamise korral välja antud kosmosetegevusluba annab õiguse
vaid sama erandiga kooskõlas olevaks kosmosetegevuseks. See tähendab, et säärase
kosmosetegevusloa alusel ei ole võimalik teha kosmosetegevust, mis väljub erandi
kohaldamisalast.
Paragrahvi 27 lg 4. Kui Kaitsepolitseiamet pikendab arvamuse andmise tähtaega § 18 lõike 6
alusel ja erandiga loa taotlust ei ole seetõttu võimalik lahendada 30 tööpäeva jooksul,
kohaldatakse § 21 lõikes 1 sätestatud 90 tööpäeva tähtaega. Tähtaega arvestatakse taotluse
esitamisest, mitte Kaitsepolitseiameti tähtaja pikendamisest. TTJA teatab taotlejale tähtaja
muutumisest, selle põhjusest ja uuest tähtpäevast enne esialgse tähtaja möödumist.
4. jagu
Kosmosetegevusloa kehtivuse lõppemine, kehtetuks tunnistamine ja kehtivuse peatamine
ning kosmosetegevusloa muutmine
Eelnõu § 28 – kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise alused
Paragrahv 28. MSÜS sätestab tegevusloa kehtetuks tunnistamise üldalused (nt valeandmed,
sisulised puudused, ettekirjutuse eiramine). Käesolev seadus kinnitab ja konkretiseerib need
kosmosetegevuse eripära arvestades (rahvusvaheline vastutus, ohutus, keskkond,
kosmoseliiklus). Peatamine (§ 29) on esimene ja ajutine meede, mis annab käitajale tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks. Kehtetuks tunnistamine (§ 28) rakendub alles siis, kui puudused
püsivad või risk jääb kõrgeks, või esinevad muud MSÜS-i ja käesoleva seaduse § 28 lg 1 p-des
loetletud rasked alused. Seega täiendavad § 28 alused MSÜS-i üldskeemi ega dubleeri seda,
tagades, et lõplikult lõpetatakse üksnes need loasuhted, mille jätkumine oleks objektiivselt
ohtlik või õigusvastane.
Paragrahvi 28 lg 1. Seoses kosmosetegevuse eripäradega on lõikes 1 sätestatud
kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise alused, mis täiendavad MSÜS-is sätestatud aluseid.
73
Rahvusvaheliselt on tegevusloa kehtetuks tunnistamine kõige tavalisem sanktsioon käitaja
kohustuste täitmata jätmise korral.126
Paragrahvi 28 lg 1 p-d 1–2. Kosmosetegevusloa võib kehtetuks tunnistada, kui ilmneb, et
käitaja ei vasta kõnesolevas seaduses sätestatud kosmosetegevusloa saamise tingimustele või
kosmosetegevus ei vasta enam loa aluseks olnud dokumentides kirjeldatule või tingimustele,
mille alusel loa andmine otsustati.
Paragrahvi 28 lg 1 p 3. Kosmosetegevusloa võib kehtetuks tunnistada, kui see peatati ning
käitajale anti tähtaeg peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks, kuid käitaja ei ole
tähtaega järginud ning asjaolud ei ole kõrvaldatud.
Paragrahvi 28 lg 1 p 4. Kosmosetegevusloa võib kehtetuks tunnistada, kui käitaja ei ole ette
nähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud pädeva asutuse ettekirjutust.
Paragrahvi 28 lg 1 p 5. Kosmosetegevusloa võib kehtetuks tunnistada, kui kosmoseobjekti
omanik ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
Paragrahvi 28 lg 1 p 6. Kosmosetegevusloa võib kehtetuks tunnistada, kui ilmneb, et
kosmosetegevusega võib kaasneda oht avalikule korrale, riigikaitseobjektile või Eesti, teise
EL-i liikmesriigi, NATO või ESA liikmesriigi julgeolekule. Kuna käitajale on kõnesoleva
seadusega sätestatud muu hulgas kohustus järgida ohutuse põhimõtet (§ 5) ning olla
usaldusväärne (§ 12 lg 1), siis on nende kohustuste rikkumise korral igati põhjendatud, et
kosmosetegevusluba tunnistatakse kehtetuks.
Paragrahvi 28 lg 1 p 7. Kosmosetegevusloa võib kehtetuks tunnistada, kui kosmosetegevust
ei ole lõpetatud loa väljaandmise aluseks olevas või § 45 kohaselt pädeva asutusega
kooskõlastatud kosmosetegevuse lõpetamise kavas kosmosetegevuse lõpetamiseks ette nähtud
tähtajal. Käitajal on kohustus kosmosetegevus nõuetekohaselt lõpetada, mistõttu on
proportsionaalne sätestada, et kui käitaja ei lõpeta kosmosetegevust nõuetekohaselt, on pädeval
asutusel õigus tunnistada tema kosmosetegevusluba kehtetuks.
Paragrahvi 28 lg 1 p 8. Punkti 8 eesmärk on välistada, et kosmosetegevusluba on käitajal, kes
ei ole end registreerinud. Kuna Eesti riigil on rahvusvaheline kohustus pidada Eesti vastutusel
kosmosesse lennutatud objektide üle järelevalvet, siis peab ka tagama, et kosmosetegevusloa
saanud käitaja end kosmoseobjektide registris registreeriks. Selleks on punkti 8 järgi ette nähtud
varuaeg, et näiteks juhul, kui käitajal ilmneb registreerimise käigus mõni puudus, on tal 36 kuud
aega end nõuetekohaselt registreerida.
Paragrahvi 28 lg 2. Kosmosetegevusloa kehtivuse lõpetamist on võimalik taotleda ka käitajal
endal, kui ta leiab, et ei soovi enam kosmosetegevusega tegeleda ega vaja kosmosetegevusluba.
126 Marboe I. et Hafner F., Brief Overview over National Authorization Mechanisms in Implementation of the UN
International Space Treaties. National Space Legislation in Europe: Issues of Authorisation of Private Space
Activities in the Light of Developments in European Space Coordination. 2011, lk 66.
74
Kosmosetegevusest loobumise all mõeldakse, et ettevõtja loobub majandustegevusest MSÜS-i
§ 37 lg 1 p 2 mõistes. Siiski on oluline, et selleks ajaks oleks kosmosetegevus lõppenud, et see
ei saaks toimuda ilma kehtiva loata.
Eelnõu § 29 – kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise alused
Paragrahvi 29 lg 1. Käesolevas sättes käsitletakse kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise
aluseid. Võib juhtuda, et käitaja ei vasta pärast kosmosetegevusloa andmist kõnesoleva seaduse
nõuetele ning tekitab seetõttu ohu või muu vastuolu 2. peatükis sätestatud põhimõtetega. Samas
ei pruugi selline nõuetega vastuolu olla väga kriitiline ning võib olla kõrvaldatav. Sellises
olukorras ei ole alati mõistlik kosmosetegevusluba kehtetuks tunnistada, kuivõrd sellega
kaasneb palju vastutust ka riigile. Seetõttu on pädeval asutusel õigus (lisaks MSÜS-is sätestatu
järgimisele) kosmosetegevusluba kuni kuueks kalendrikuuks osaliselt või täielikult peatada
ning määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks tähtaeg.
MSÜS-i § 43 lg 1 järgi eeldab tegevusloa peatamine kumulatiivselt (i) olulist rikkumist ja (ii)
kõrgendatud või olulist ohtu. Käesolev valdkonnaseadus ei langeta seda künnist, vaid täpsustab
kosmosetegevuse eripärast tulenevalt, millal tuleb neid tingimusi eeldada või millal need
tavapäraselt esinevad. Arvestada tuleb, et kosmosetegevus on oma olemuselt kõrge riskiga ning
rahvusvahelise vastutusega valdkond - see võib mõjutada inimohutust, vara, keskkonda,
ruumiliiklust ning mõjutab riigi rahvusvahelist kohustust tagada järelevalve oma
jurisdiktsioonist lähtuva kosmosetegevuse üle. Seetõttu on peatamise alused sõnastatud
valdkonnaspetsiifiliste indikaatoritena, mis praktikas viitavad MSÜS § 43 mõttes olulisele
rikkumisele ja kõrgendatud või olulisele ohule või nende kiirele saabumisele, näiteks
teavitamiskohustuse rikkumine, mis takistab ohupildi hindamist; keskkonnasäästlikkuse
põhimõtte eiramine; kosmoseobjekti topeltregistreerimine teises riigis ja sellest tulenev
vastutusahela ebaselgus; puudulik kosmosetegevuse lõpetamise kava, mis suurendab
kosmoseprügi tekke ohtu; või kosmosetegevuse lõpetamise aruande puudumine, mis muudab
ohuhinnangu tegemise võimatuks.
Peatamine on ajutine meede, mille eesmärk on ohu kiire kõrvaldamine ja nõuetele vastavuse
taastamine, ning seda kohaldatakse enne lõpliku loa kehtetuks tunnistamist. Peatamine võib olla
nii täielik kui ka osaline. Täielik peatamine tähendab, et käitaja ei tohi ajutiselt ühtegi
kosmosetegevust loal märgitud ulatuses jätkata. Selline meede on põhjendatud olukordades,
kus rikkumised või ohud puudutavad käitaja tegevust tervikuna, näiteks süsteemne
teavitamiskohustuse rikkumine, sisekontrollis ilmnenud tõsised puudused, oht kogu missiooni
ohutusele või olukord, kus käitaja usaldusväärsus on tervikuna seatud kahtluse alla. Osaline
peatamine võimaldab piirata kosmosetegevust üksnes selle osas, mille suhtes esineb rikkumine
või oht - näiteks konkreetse kosmoseobjekti käitamise, uute objektide lennutamise või teatud
missioonietappide osas. Osalise peatamise rakendamine on põhjendatud juhtudel, kus
rikkumine on kitsalt piiritletud ega mõjuta käitaja võimet täita seadusest tulenevaid kohustusi
muude tegevuste puhul. Näiteks võib osaline peatamine olla vajalik olukorras, kus käitaja ei ole
täitnud teavitamiskohustust uue objekti orbiidile saatmisega seoses, mille tõttu võib peatada
üksnes uute objektide lennutamise, lubades olemasolevaid objekte jätkuvalt kasutada. Kui
ilmneb, et üks konkreetne kosmoseobjekt on topeltregistreeritud teise riigi registris, võib
75
peatada ainult selle objekti kasutamise; samuti võib tegevuse peatada üksnes selle objekti osas,
mille lõpetamise kava või aruanded on puudulikud.
Selline eristav lähenemine võimaldab pädeval asutusel rakendada proportsionaalseid
meetmeid, mis on piisavad ohu kõrvaldamiseks, ilma et tekiksid ebavajalikult ulatuslikud
tagajärjed käitaja tegevusele või riigi huvidele. Peatamise kohaldamisel määrab pädev asutus
alati ka tähtaja, mille jooksul peab käitaja peatamise aluseks olnud asjaolud kõrvaldama. Kui
puudusi ei kõrvaldata tähtaja jooksul või oht ei vähene, tuleb kaaluda kosmosetegevusloa
kehtetuks tunnistamist § 28 alusel. Seega toimib peatamine kui paindlik ja ajutine
järelevalvemeede, mis võimaldab tagada ohutuse ja rahvusvaheliste kohustuste täitmise, jäädes
samal ajal kooskõlla MSÜS-i üldskeemiga ja proportsionaalsuse põhimõttega.
Paragrahvi 29 lg 1 p 1. Pädeval asutusel on õigus kosmosetegevusloa kehtivus peatada, kui
käitaja rikub kõnesolevas seaduses sätestatud teavitamiskohustust (§ 11). Sel juhul on pädeval
asutusel õigus kaaluda kosmosetegevusloa kehtivuse peatamist. Punkt on meede, et mõjutada
käitajat vajalikku infot edastama. Teavitamata jätmine võtab järelevalvelt võimaluse
õigeaegselt sekkuda, mistõttu on tegemist olulise rikkumisega, mis loob kõrgendatud ohu
ohutusele/keskkonnale.
Paragrahvi 29 lg 1 p 2. Punkti 2 puhul on tegemist ennetava meetmega. Kui esinevad asjaolud,
mis viitavad sellele, et käitaja rikub §-s 6 sätestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõtet, on
pädeval asutusel õigus kosmosetegevusluba peatada, kuni käitaja võtab tarvitusele
kosmosetegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele vastavad meetmed, et kõrvaldada oht
keskkonnale. Põhimõte on ohutuse alusnorm; selle eiramise tunnused viitavad olulisele
rikkumisele ning loovad olulise ohu (nt kosmoseprügi tekkimise riski kasv, kokkupõrkerisk).
Paragrahvi 29 lg 1 p 3. Punkti eesmärk on vältida ebamäärasust vastutuse võtmise olukorras.
Pädev asutus teeb kõnesoleva seaduse alusel järelevalvet kosmoseobjektide üle, mis on
registreeritud Eestis. Seetõttu on väga oluline, et juhul kui kosmoseobjekt on varem olnud
registreeritud teise riigi registris, veendub pädev asutus enne, kui käitaja kosmoseobjekti Eestis
registreerib, et see on teise riigi registrist kustutatud, ning tagab, et kosmoseobjekti ei
registreerita teise riigi registris kogu kosmosetegevuse vältel. Seetõttu on üks
kosmosetegevusloa peatamise alus teise riigi registris registreerimine. Topelt- või
väärregistrisse kandmine lõhub vastutusahela ning tekitab olulise ohu rahvusvahelise vastutuse
ja ohutuse tagamisele; tegemist on olulise rikkumisega.
Paragrahvi 29 lg 1 p 4. Kosmosetegevuse lõpetamise kava peab läbivalt olema ajakohane ning
vastama tegelikkusele, st peab vastama kosmosetegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele. Kui
lõpetamise kava muudetakse, peab seda tegema §-s 46 sätestatu kohaselt. Kui kosmosetegevuse
lõpetamise kava ei vasta kosmoseobjektiga tehtava kosmosetegevuse laadile, ulatusele ja
keerukusele ning käitaja ei ole kava muutnud §-s 46 sätestatud korras, on pädeval asutusel seega
õigus peatada kosmosetegevusloa kehtivus nii kauaks, kui käitaja viib kava vastavusse seaduses
sätestatud nõuetega. Ajakohatu/ebapiisav kava suurendab püsivalt ohtu (sh prahi teke); see on
oluline rikkumine, mis eeldab ajutist peatamist kuni vastavusse viimiseni.
76
Paragrahvi 29 lg 1 p 5. Kosmosetegevuse lõpetamise aruanne on väga oluline, kuivõrd sellest
näeb pädev asutus, mida on kosmosetegevuse lõpetamiseks reaalselt tehtud. Selle kaudu saab
pädev asutus kindlaks teha, kuidas on käitaja kosmosetegevust lõpetades tegelikult järginud
seaduses sätestatud nõudeid. Punkt 5 on oluline näiteks juhul, kui käitaja üks
kosmosetegevusluba hõlmab mitut kosmoseobjekti. Näiteks soovib käitaja lõpetada ühe
kosmoseobjektiga tehtava kosmosetegevuse, aga ei lõpeta seda nõuetekohaselt. Kui käitaja ei
esita korrektset kosmosetegevuse lõpetamise aruannet, aga ta soovib oma teiste
kosmosetegevusloa alla kuuluvate kosmoseobjektide kosmosetegevust jätkata, on pädevale
asutusele seadusega jäetud võimalus peatada kosmosetegevusluba nii kauaks, kui käitaja esitab
kosmosetegevuse lõpetamise kohta nõuetekohase aruande. Ilma aruandeta puudub ülevaade
tehtud toimingutest ja jääkriskidest; tegemist on olulise rikkumisega, mis loob kõrgendatud
ohu.
Paragrahvi 29 lg 2. Kui kosmosetegevusluba on peatatud, ei saa käitaja kasutada sellest
tulenevaid õigusi, kuivõrd peatamine tuleneb kosmosetegevusloa nõuete täitmata jätmisest.
Siiski on oluline, et käitaja täidaks kosmosetegevusloa nõudeid, et tagada käimasoleva
kosmosetegevuse ohutus.
Eelnõu § 30 – kosmosetegevusloa muutmise alused
Paragrahv 30. MSÜS (§ 30 ja § 32) sätestab tegevusloa muutmise üldskeemi. Käesolev
valdkonnaseadus ei dubleeri MSÜS-i, vaid täpsustab kosmosetegevuse eripärast tulenevalt,
millal on asjakohane lihtsustatud muutmine ning millal tuleb kohaldada täismahus uuesti
hindamist. Kosmosetegevus on kõrge riskiga (inimohutus, vara, keskkond, ruumiliiklus jne)
ning riigile lasub rahvusvaheline vastutus; seetõttu on vajalik selge künnise defineerimine, et
vältida loatingimuste „vaikset“ laienemist olukordades, kus tegelik riskiprofiil muutub.
Käesolev paragrahv lubab muutmist üksnes ebaoluliste muudatuste korral – see tähendab, et
kosmosetegevuse eesmärk, laad ja iseloom jäävad samaks ning riski- ja ohu tase ei suurene.
Oluliste muudatuste (nt missiooniprofiili, orbiidiklassi või vastutusahela muutus, mis kasvatab
riski) korral ei piisa muutmisest; kohaldub täismahus hindamine (vt allpool § 30 lg 2), mis on
sisuliselt uue loa menetlus MSÜS loogika järgi. Nii tagatakse, et valdkonna kõrge riskitaseme
puhul ei minda üle lihtsustatud muutmisega, kui tegelik sisuline muutus eeldab uuesti sobivus-
ja ohutushinnangut.
MSÜS § 32 lg 2 lubab tegevusluba muuta, kui asjaolud on muutunud. Käesolev seadus
täpsustab, et kosmosetegevuse puhul on „ebaolulise“ muudatuse tuum see, et riski tase ei kasva
(soovitavalt väheneb), loale omane eesmärk/iseloom ei muutu ja puudub alus MSÜS § 43 või
käesoleva seaduse § 29 kohaseks peatamiseks. Kui muudatus suurendab riski või puudutab
loale keskseid eeldusi (usaldusväärsus, ohutus ja keskkonnakontrollid), ei piisa muutmisest
ning kohaldub peatamise/kehtetuks tunnistamise skeem.
Kui kosmosetegevusloa aluseks olnud ebaolulised asjaolud muutuvad, peab olema võimalik
kosmosetegevusluba muuta. Kõnesoleva sätte tähenduses tuleks lugeda ebaoluliseks asjaolu,
mille muutumine ei oleks olnud aluseks kosmosetegevusloa andmisest keelduda.
77
Ebaoluliseks loetakse muudatus, millega ei kaasne kosmosetegevuse laadi muutumist ega selle
ulatuse, keerukuse või kosmoseobjektist tuleneva ohu- ja riskitaseme kasvu; soovitav on, et risk
väheneb (nt tehnoloogia uuendus, mis parandab ohutust või vähendab prahiriski). Ehk teisisõnu
– muutmise tee on mõeldud väikeste, riski mitte kasvatavate korrigeerimiste jaoks; muu korral
tuleb minna täismahus hindamisele. Sellepärast saab muuta käitaja andmeid, kosmosetegevuse
kirjeldust ja muid kosmosetegevuse andmeid. Lisaks saab kosmosetegevusluba muuta, kui on
muutunud õigusnormid, mille aluseks olnud avalik huvi kaalub üles käitaja kindluse
kosmosetegevusloa muutumatuse suhtes. Seega, kui põhjendatud avaliku huvi tõttu muutuvad
seaduse nõuded kosmosetegevusloale, peab olema võimalik ka juba kehtivaid
kosmosetegevuslubasid muuta.
Paragrahvi 30 lg 1. Kosmosetegevus peab vastama käitajale väljastatud kosmosetegevusloale,
mis tähendab, et kõik selle loaga hõlmatud kosmoseobjektid ning kosmosetegevus peavad
vastama loas kirjeldatud kosmosetegevuse eesmärgile, iseloomule ja kirjeldusele. See ei välista
kosmosetegevusloa muutmise võimalust. Muutmise tingimus on aga, et loa alusel toimuv
kosmosetegevus, kasutatav tehnoloogia või muutuvad seadmed või muud loa aluseks olevad
andmed muutuvad ebaolulisel määral. See tähendab, et kosmosetegevus peab ikka oma üldise
eesmärgi, iseloomu ja kirjelduse poolest kattuma kosmosetegevusloaga, aga kui luba on vaja
muuta ebaolulisel määral, siis on võimalik seda teha käesolevas paragrahvis sätestatud
tingimuste kohaselt. Ebaolulisel määral muutmise puhul on eelkõige oluline, et muutusega ei
kaasneks riski kasv. Kosmosetegevusluba muutes ei tohi risk suureneda: näiteks soovib käitaja
kasutusele võtta mõne uue, kosmosetegevust positiivselt mõjutava tehnoloogia, mistõttu oleks
vaja muuta kosmosetegevusluba. Kosmosetegevusloa muutmine toimub nii nagu muudegi
tegevuslubade puhul MSÜS § 32 lg 2 alusel.
Paragrahvi 30 lg 2. Kui kosmosetegevusloa muutmist taotleb käitaja, kohaldub menetlusele 4.
peatüki 2. jagu. Selle kohaselt tuleb muutmise menetlust käsitada kui uue kosmosetegevusloa
taotlemist, järgides samu tähtaegu ja rakendades sama põhjalikkust. Kui kosmosetegevusloa
muutmist taotletakse nii, et muudatus on oluline (nt kasvab riskitase või muutub loale keskne
eeldus – usaldusväärsus, ohutus, küber- ja keskkonnakontrollid, orbiidirežiim,
missiooniprofiil), käsitatakse menetlust kui uue kosmosetegevusloa taotlemist (vt 4. peatüki 2.
jagu). See on kooskõlas MSÜS § 32 lg 2 loogikaga: kui asjaolud on muutunud viisil, mis eeldab
täismahus uuesti hindamist, tuleb läbi viia täielik loamenetlus (tähtajad, dokumendid,
kooskõlastused).
Eelnõu § 31 – kosmosetegevusloa aluseks olevate andmete muutumine
Paragrahv 31. MSÜS-st tuleneb üldine kohustus teavitada loakandjat mõjutavatest
asjaoludest; käesolev seadus täpsustab kosmosetegevuse jaoks tähtajad ja andmekoosseisu,
arvestades valdkonna ajakriitilist ohupotentsiaali. Kiire teavitamine (3 tööpäeva alusinfo; 10
tööpäeva täpsustatud andmed) on vajalik, et pädev asutus saaks hinnata, kas ilmnenud asjaolud
eeldavad ajutist peatamist (MSÜS § 43 raam) või täismahus uuesti hindamist. Tähtaegade ja
miinimumandmete täpsustamine on valdkonnaspetsiifiline erisus, mis tagab ruumiliikluse
ohutuse, riskide varajase ohjamise ja rahvusvahelise vastutuse riski vältimise. Samas järgitakse
andmete minimaalsuse põhimõtet (GDPR): nõutakse üksnes andmeid, mis on vältimatult
vajalikud riski hindamiseks ja loatingimuste järgimise kontrolliks.
78
Paragrahvi 31 lg 1. Kosmosetegevusloa andmisel lähtub pädev asutus taotleja esitatud
andmetest ning järeldab nendest tema sobivuse käitajana tegutseda. Kui andmed muutuvad,
peab pädev asutus olema sellest teadlik, et ta saaks vajaduse korral kosmosetegevusloa peatada
või kehtetuks tunnistada. Seetõttu on käitajale sätestatud kolme tööpäeva pikkune tähtaeg, et
teavitada pädevat asutust andmete muutumisest.
Paragrahvi 31 lg 2. Kuivõrd pädeval asutusel on vaja selleks, et hinnata käitaja sobivust
kosmosetegevuseks, analüüsida asjakohaseid andmeid, peab käitaja esitama pädevale asutusele
kõnesolevas lõikes sätestatud muudetud andmed. Lõike 2 eesmärk on tagada, et pädeval
asutusel oleksid sellised andmed. Käitajal on kohustus esitada nõutud andmed kümne tööpäeva
jooksul arvates muudatuste jõustumisest.
5. jagu
Andmete ja dokumentide esitamine
Eelnõu § 32 – andmete ja dokumentide kandmine kosmosetegevuse andmestikku
Paragrahv 32. Paragrahvi eesmärk on tagada kosmosetegevuslubade ja kosmoseobjektidega
seotud andmete ja dokumentide koondatud töötlemine ja haldamine viisil, mis võimaldab
tõhusat loamenetlust, kosmoseobjektide registreerimist ja kosmosetegevuse üle järelevalve
tegemist. Selleks töödeldakse kosmosetegevuslubade ning Eesti jurisdiktsiooni alusel
registreeritavate kosmoseobjektidega seotud andmeid seadme ohutuse seaduse § 12 alusel
peetava Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi kosmosetegevuse
andmestikus ning infosüsteemi põhimääruses sätestatud korras.127
Eelnõu kohaselt on pädeva asutuse ülesanneteks muu hulgas kosmosetegevuslubade andmine,
kosmoseobjektide registreerimine ning kosmosetegevuse üle riikliku ja haldusjärelevalve
tegemine. Kosmosetegevuslubade ja kosmoseobjektide andmete koondamine ühte süsteemi
võimaldab siduda loa andmise, kosmoseobjekti registreerimise, andmete muutmise, tegevuse
üleandmise, kosmosetegevuse lõpetamise ja järelevalve ühtseks tervikuks. See toetab
menetluste järjepidevust kogu kosmosetegevuse elutsükli vältel ning võimaldab pädeval
asutusel saada tervikliku ülevaate konkreetse kosmoseobjekti ja sellega seotud
kosmosetegevuse kohta.
Kosmosetegevuse andmestikku peetakse TTJA järelevalve infosüsteemi koosseisus. Tegemist
ei ole uue eraldiseisva andmekogu loomisega, vaid olemasoleva TTJA järelevalve infosüsteemi
täiendamisega kosmosetegevuse andmestiku ja vastava funktsionaalsusega. Selline lahendus
võimaldab kasutada olemasolevat infosüsteemi, toetab elektroonilist asjaajamist ning lihtsustab
pädeva asutuse ja kosmosetegevuse käitaja vahelist suhtlust. Samuti aitab see vähendada
127 Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määrus nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
järelevalve infosüsteemi põhimäärus“.
79
halduskoormust kosmosetegevusega seotud haldusmenetlustes, vältida andmete dubleerivat
kogumist ning tagada andmete ühtse ja korrastatud haldamise.
Paragrahvi 19 lõikes 5 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirang puudutab andmete
kandmist kosmosetegevuse andmestikku. TTJA-le loamenetluses esitatud või teistelt asutustelt
saadud dokumendid registreeritakse TTJA järelevalve infosüsteemi dokumendiregistri
andmestikus sellele kohalduvate õigusaktide kohaselt. Kosmosetegevuse andmestikku kantakse
usaldusväärsuse hindamisega seotud andmetest üksnes kontrollimise kuupäev, kontrollitud
asjaolud, kasutatud andmeallikad ja kontrolli tulemus. Sellega eristatakse TTJA järelevalve
infosüsteemi dokumendiregistri andmestikus registreeritavaid dokumente ja kosmosetegevuse
andmestikku kantavaid struktureeritud andmeid.
Kuigi kosmosetegevuse andmestik paikneb olemasoleva TTJA järelevalve infosüsteemi
koosseisus, eeldab kosmosetegevuslubade ja kosmoseobjektidega seotud andmete töötlemine
infosüsteemi täiendavat arendamist. Kosmosetegevuse eripära tõttu on vaja luua andmestik ja
funktsionaalsus, mis võimaldab hallata muu hulgas kosmosetegevusloa, kosmoseobjekti
registreerimise, kosmoseobjekti omaniku, käitaja, kosmosetegevuse üleandmise,
kosmoseobjekti omandi üleandmise, kindlustuse, riskianalüüsi, usaldusväärsuse hindamise
tulemuse, kosmosetegevuse lõpetamise ning järelevalvega seotud andmeid ja dokumente.
Infosüsteemi arendamise kulusid käsitletakse täpsemalt seletuskirja 8. peatükis.
Kosmosetegevuse andmestiku pidamine on oluline ka Eesti rahvusvaheliste kohustuste ja
vastutusega seotud riskide maandamiseks. Rahvusvahelise kosmoseõiguse kohaselt vastutab
riik oma jurisdiktsiooni all toimuva kosmosetegevuse eest ning peab suutma tagada
kosmoseobjektide identifitseeritavuse ja nendega seotud vastutusahela selguse. Usaldusväärne
ja ajakohane andmestik võimaldab tuvastada, millise kosmoseobjekti, käitaja, omaniku või
loaga konkreetne tegevus seotud on, ning toetab riigi võimet reageerida olukordades, kus
kosmoseobjektiga seoses tekib kahju, oht, intsident või rahvusvahelise teabevahetuse vajadus.
See on oluline eelkõige olukordades, kus kosmoseobjektiga seotud õnnetuse, kahjujuhtumi või
muu intsidendi korral on vaja kiiresti tuvastada kosmoseobjekt, sellega seotud käitaja või
omanik ning võimalik vastutusahel.
Kosmosetegevuse andmestik loob eeldused ka rahvusvaheliseks teabevahetuseks. Kuigi Eesti
ei ole seletuskirja koostamise ajal kosmoseobjektide registreerimise konventsiooniga liitunud,
võimaldab korrastatud riigisisene andmestik vajaduse korral edastada kosmoseobjektidega
seotud andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele. See toetab valmisolekut täita tulevikus
tekkida võivaid registreerimis- ja teabevahetuskohustusi.
Lisaks toetab kosmosetegevuse andmete koondatud töötlemine kosmosetegevuse ohutust,
valdkondlikku analüüsi ja poliitikakujundust. Ajakohane andmestik võimaldab hinnata
kosmoseobjektidega seotud riske, jälgida valdkonna arengut, saada ülevaate Eesti
jurisdiktsiooniga seotud kosmosetegevusest ning kujundada vajaduse korral täiendavaid
poliitika- või järelevalvemeetmeid. Pikemas vaates loob korrastatud andmestik ka paremad
eeldused kosmoseliikluse korraldamise, kosmosekeskkonna ohutuse ja rahvusvahelise
andmevahetuse arendamiseks.
80
1285. peatükk
Kosmosetegevuse alustamine ja kosmoseobjekti registreerimine
1. jagu
Kosmosetegevuse alustamise tingimused ja valmidus
Eelnõu § 33 – kosmosetegevuse alustamise tingimused
Paragrahvi 33 lg 1. Lisaks kosmosetegevusloale ja kosmoseobjekti registreeringule peab enne
kosmosetegevusega alustamist saama pädevalt asutuselt veel viimase kooskõlastuse. Pädev
asutus peab seega kinnitama, et käitaja ja kosmoseobjekt on kosmosetegevuseks valmis.
Käesolevas paragrahvis on sätestatud üldised tingimused, millal võib kosmosetegevust
alustada. Kosmosetegevuse alustamiseks peavad olema täidetud kõik lõike 1 punktides
nimetatud eeldused.
Paragrahvi 33 lg 1 p 1. Esiteks peab käitajal olema kehtiv kosmosetegevusluba.
Paragrahvi 33 lg 1 p 2. Teiseks peab kosmoseobjekt olema registreeritud kõnesolevas seaduses
sätestatud kosmoseobjektide registris.
Paragrahvi 33 lg 1 p 3. Punktis 3 nimetatud dokumendiks on kirjalik dokument, milles
kajastub kosmoseobjekti varasem katsetamine ning järeldub, et kosmoseobjekt on kosmosesse
lennutamiseks valmis. See tähendab, et enne kosmoseobjekti kosmosesse lennutamist peab
käitaja kosmoseobjekti tehniliselt sobival viisil testima ning seega tagama, et kosmoseobjekt
on lennuvalmis. Väljastatud dokument peab olema kooskõlastatud ka pädeva asutusega.
Paragrahvi 33 lg 2. Lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumendi peab esitama elektrooniliselt
registri kaudu pädevale asutusele. Dokumendi esitamiseks on kaks võimalust: kas lõikes 2
sätestatu järgi pädevale asutusele elektroonilise registri kaudu või kosmoseobjekti
registreeringu taotlemise korral § 36 lõike 1 punkti 15 järgi. Oluline on, et dokument oleks
esitatud enne kosmoseobjekti üleslennutamist, kuivõrd kosmosetegevust ei tohi alustada enne
selle dokumendi esitamist. Lisaks peab dokument vastama MSÜS-i § 15 lõike 4 nõuetele. See
tähendab, et dokumendis peab kajastuma dokumendi nimetus ja number, kehtivuse algus- ja
lõppkuupäev ning dokumendi andja ja ulatus.
Käesolevas paragrahvis kasutatud mõiste „kvalifitseeritud tehniline asutus“ tähistab asutust või
isikut, kellel on piisav erialane pädevus ja tehniline kompetents kosmoseobjekti ohutuse,
lennutamise või orbiidilt eemaldamisega seotud küsimuste hindamiseks. Kvalifitseeritud
tehniliseks asutuseks võivad sõltuvalt konkreetse kosmoseobjekti ja missiooni iseloomust olla
näiteks rahvusvahelised kosmoseorganisatsioonid, tehnilised sertifitseerimisasutused, teadus‑
ja arendusasutused või muud vastava valdkonna ekspertiisi omavad üksused. Pädev asutus
81
hindab tehnilise asutuse sobivust juhtumipõhiselt, lähtudes esitatud dokumendi sisust ja
kosmosetegevusega seotud riskidest.
Paragrahvi 33 lg 3. Kuivõrd lõike 1 punktis 3 nimetatud dokument on väga oluline selleks, et
oleks tõendatud kosmoseobjekti ohutus, kosmoselennuvalmidus ja üldine nõuetele vastavus,
siis on lõikega 3 sätestatud pädeva asutuse õigus kaasata eksperte ja pädevaid organisatsioone
ning tellida hindamisteenus juhul, kui käitaja ei esita nimetatud dokumenti või dokumendil
esineb sättes märgitud puudus.
Paragrahvi 33 lg 4. Kuna kohustus tagada kosmoseobjekti nõuetele vastavus on käitajal, siis
peab juhul, kui pädev asutus peab sobivuse tõendamiseks kaasama eksperte ja sõltumatuid
organisatsioone ning tellima hindamisteenuse, nende eest tasu maksma käitaja.
Eelnõu § 34 – kosmoselennuvalmiduse kinnitamine
Paragrahvi 34 lg 1. Enne kui käitaja saab kosmoselennuga algust teha, tuleb pädevalt asutuselt
saada kosmoselennuvalmiduse kinnitus. Kinnituse annab pädev asutus, kuna tema teeb
järelevalvet kosmosetegevuse valdkonnas kõnesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud
õigusaktide alusel ja järgi.
Paragrahvi 34 lg 2. Kosmoselennuvalmiduse kinnitamiseks tuleb käitajal esitada
elektrooniliselt registri kaudu taotlus, kus märgitakse kosmosetegevusloa number ning
kosmoseobjekti registreerimisnumber.
Paragrahvi 34 lg 3. Samuti tuleb käitajal lisada kosmoselennuvalmiduse kinnitamise taotlusele
§ 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokument.
Paragrahvi 34 lg 4. Haldusmenetluse tõhususe ja kiiruse põhimõtte kohaselt (HMS § 5 lg 2)
peab pädev asutus kinnitama kosmoselennuvalmidust kooskõlastuse andmisega või jätma
põhjendatult kooskõlastuse andmata 60 tööpäeva jooksul pärast vajalike dokumentide
esitamist. Kuna kosmosetegevus võib olla väga erineva mahuga ning alati ei ole võimalik ette
näha juhtumi keerukust või pädeva asutuse töökoormust, siis on pädevale asutusele jäetud õigus
tähtaega pikendada 30 tööpäeva võrra. Kui pädev asutus jätab tähtaja järgimata, ei tähenda see
siiski kosmoselennuvalmiduse vaikimisi kinnitamist. Sellises olukorras on taotlejal
haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse seadustiku kohased õiguskaitsevahendid vaide ja/või
kaebuse esitamiseks. Üldregulatsioon kõnesoleva sätte alusel kooskõlastuse andmiseks ei
tulene MSÜS-st, mistõttu on eelnõusse lisatud eriregulatsioon. Regulatsioon on vajalik, kuna
riik ei saa lubada kosmosetegevuse alustamist ilma selle ohutust tagamata. Ohutust saab mh
tagada kosmoseobjekti lennuvalmiduse hindamise kaudu.
2. jagu
Kosmoseobjekti registreerimine
Eelnõu § 35 – registreerimiskohustus
Paragrahv 35. Paragrahv 35 sätestab käitajale üldise kohustuse registreerida
kosmosetegevusega seotud kosmoseobjekt registris. Registreerimise kohustus on sätestatud ka
82
ÜRO registreerimise konventsioonis129. Registreerimise konventsiooni artiklist 2130 tuleneb, et
kui kosmoseobjekt lennutatakse Maa orbiidile või sellest kaugemale, peab riik registreerima
kosmoseobjekti vastavasse registrisse, mida see riik ka haldab. Registreerimise konventsiooni
artikli 4131 järgi peavad riigid tagama kosmoseobjektide registreerimise ning registri pidamise.
Kuigi Eesti ei ole Registreerimise konventsiooniga liitunud, siis on käesolevas eelnõus
arvestatud konventsioonist tulenevate põhimõtetega. Kosmoseobjekti ei tohi lennutada Maa
orbiidile või sellest kaugemale enne selle registreerimist, et riigil ja pädeval asutusel oleks kogu
kosmosetegevuse ajal kosmoseobjektidest täielik ülevaade. Registreerida tuleb ka kõik
seadmed, mida ei plaanitud üles lennutada. See tähendab näiteks, et kui kanderaketist või muust
analoogsest seadmest eraldub satelliit, mis ei olnud plaanitud eralduma, siis muutub selline
satelliit kosmoseobjektiks, mis tuleb registreerida. Samuti tuleb registreerida seade, mis
ehitatakse kosmoses ümber või mis kosmoseobjekti ümberehitamisel muutub, või mingi uus
tekkiv objekt. Kui aga näiteks kaks kanderaketti kokku põrkavad ja selle tagajärjel tekivad
tükikesed, on tegemist kosmoseprügiga.
Eelnõu § 36– kosmoseobjekti registreerimine
Paragrahvi 36 lg 1. Lõige 1 reguleerib kosmoseobjekti registreerimist ning registreerimiseks
vajaliku teabe ja dokumentide nimekirja. Registreeritakse üks kosmoseobjekt korraga. See
tähendab, et kui näiteks missioon hõlmab mitut kosmoseobjekti, tuleb iga objekt eraldi
registreerida. Ühe kosmosetegevusloaga võib olla seotud mitu registreeritud kosmoseobjekti.
Käitaja peab aga tagama, et tema kosmosetegevus vastab talle antud kosmosetegevusloale. Kui
käitaja soovib oma kosmosetegevusloaga registreerida uut kosmoseobjekti, tuleb tal arvestada,
et registreeritav objekt peab oma eesmärgi, iseloomu või kirjelduse poolest vastama
olemasolevale loale. Kui see objekt vastab kosmosetegevusloale või kui see erineb eesmärgi,
iseloomu või kirjelduse poolest kosmosetegevusloaga juba hõlmatud kosmoseobjektist
ebaoluliselt, peab käitaja taotlema kosmosetegevusloa muutmist §-s 30 sätestatu kohaselt. Kui
aga registreeritav kosmoseobjekt erineb eesmärgi, iseloomu või kirjelduse poolest
kosmosetegevusloaga juba hõlmatud kosmoseobjektist oluliselt, tuleb käitajal uue
kosmoseobjekti registreerimiseks taotleda uus kosmosetegevusluba. See on proportsionaalne
meede. Kuna pädev asutus väljastab kosmosetegevusloa käitaja tegevuse järgi, sealhulgas
näiteks kosmosetegevuse riski taseme ja lõpetamise kava järgi, peavad kõik selle
kosmosetegevusloaga hõlmatud kosmoseobjektid vastama loas kirjeldatud kosmosetegevuse
eesmärgile, iseloomule ja kirjeldusele.
129 Convention of 12.11.1974 on Registration of Objects Launched into Outer Space.
https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/registration-convention.html 130 Convention of 12.11.1974 on Registration of Objects Launched into Outer Space, artikkel 2.
https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/registration-convention.html 131 Convention of 12.11.1974 on Registration of Objects Launched into Outer Space, artikkel 4.
https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/registration-convention.html
83
Registreerimise taotluse esitamise eeltingimuseks ei ole kosmosetegevusluba. See tähendab, et
kosmosetegevusloa ja registreerimise menetlus võivad toimuda paralleelselt. Kosmoseobjekti
siiski ei registreerita, kui käitajale ei anta kosmosetegevusluba.
Paragrahvi 36 lg 1 p 1. Kosmoseobjekti registreerimisel tuleb pädevale asutusele esitada
elementaarne ja esmavajalik info. Pädeval asutusel peavad olema registreeritava
kosmoseobjekti käitaja kontaktandmed, et vajaduse korral lisateavet küsida või muul põhjusel
ühendust hoida. Kontaktandmeteks on käitaja elektronposti aadress ja telefoninumber.
Paragrahvi 36 lg 1 p 2. Kosmoseobjekti registris peavad olema kosmoseobjekti enda põhilised
andmed. Selleks et register saaks täita oma funktsiooni ehk kosmoseobjektide üle saaks
arvestust pidada, peab registrile esitama kosmoseobjekti kirjelduse ja selle tehnilised
parameetrid. Lisaks peab olema teada kosmoseobjekti valmistaja.
Paragrahvi 36 lg 1 p 3. Kosmoseobjekti registreerimisel on oluline iga kosmoseobjekti
missioon ning selle eesmärk, et täpselt pidada järge Eestis registreeritud kosmoseobjektide
tegevuse üle Maa orbiidil või sellest kaugemal.
Paragrahvi 36 lg 1 p 4. Täpset kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale
lennutamise kuupäeva ja asukohta ei pruugi olla võimalik ette määrata, kuivõrd see võib
oleneda näiteks ilmastikutingimustest või muust käitajast sõltumatust asjaolust. Siiski on
kosmoseobjekti missiooni ajaraami paikapanekuks vaja määrata eeldatav lennutamise aeg ja
asukoht. Täpne kuupäev ja asukoht tuleb pädevale asutusele teatada § 40 lg 1 p 1 järgi pärast
üleslennutamist.
Paragrahvi 36 lg 1 p 5. Kosmoseobjekti täpset asukohta kosmoses ei pruugi olla võimalik ette
määrata, kuivõrd seda ei pruugi võimaldada kasutatav tehnika. Siiski tuleb missiooni
kirjeldamise ja ülevaate saamise huvides esitada eeldatav asukoht või orbiidi põhiparameetrid,
mis koosnevad perioodist, apogee raadiusest, perigee raadiusest ja kaldenurgast. Täpne asukoht
kosmoses või orbiidi põhiparameetrid tuleb pädevale asutusele teatada § 40 lg 1 p 2 järgi pärast
kosmoseobjekti üleslennutamist. Apogee raadius ja perigee raadius on Maa orbiitidel liikuvate
taevakehade trajektoori äärmuslikud kaugused. Perigee on ümber Maa tiirleva keha orbiidi
punkt, kus tiirlev taevakeha asub Maa massikeskmele kõige lähemal, ning apogee on orbiidi
punkt, kus tiirlev taevakeha asub Maa massikeskmest kõige kaugemal.
Paragrahvi 36 lg 1 p 6. Samamoodi kui kosmosetegevusluba taotledes on ka kosmoseobjekti
registreerides vaja andmeid kosmoseobjekti omaniku kohta, kui taotleja ja omanik ei ole sama
isik. Andmed on vajalikud, et kõik kosmoseobjektiga seotud ja selle eest vastutavad isikud
oleksid pädevale asutusele teada ning kõigiga oleks võimalik kontakti võtta.
Paragrahvi 36 lg 1 p 7. Omandi põhiõiguse kohaselt ei tohi kasutada kellelegi teisele kuuluvat
kosmoseobjekti ilma omaniku nõusolekuta. Seega peab ka registreerimisel olema nõusolek
kirjalikult antud, et pädev asutus saaks veenduda, et omanik on kosmoseobjekti
registreerimisest teadlik ning on selleks loa andnud.
Paragrahvi 36 lg 1 p 8. Ohutuse huvides ning selleks, et vältida rahapesu ja terrorismi
rahastamist, peab pädevale asutusele olema selge, kellele kuulus kosmoseobjekt varem või kes
84
seda kasutas. Selline info annab pädevale asutusele võimaluse kontrollida, kas kosmoseobjekt
on olnud usaldusväärsete isikute vastutusel ning kas on võimalik, et see võib kuidagi ohustada
Eesti riiki või kosmosetegevust üldiselt.
Paragrahvi 36 lg 1 p 9. Kosmosetegevus peab olema ohutu. Seega peab kosmoseobjekt olema
ohutult ehitatud, nõuetele vastama ning enne selle registreerimist peab pädev asutus saama
ohutuses veenduda. Seega peab taotleja esitama pädevale asutusele dokumendid ja tõendid, mis
säärast ohutust tõendavad.
Paragrahvi 36 lg 1 p 10. Kosmosetegevuseks on vaja pidada Maaga sidet ning selle jaoks peab
hankima sagedusloa. Seega on sagedusluba kosmoseobjekti registreerimise ja sellest lähtudes
ka kosmoseobjekti üleslennutamise eeldus.
Paragrahvi 36 lg 1 p-d 11 ja 12. Kui kosmoseobjekt või selle osad on olnud varem
registreeritud või neid on püütud registreerida teise riigi registris, on ka Eesti pädevale asutusele
vaja infot registreerimise asjaolude või sellest keeldumise põhjuste kohta. Kui teine riik ei olnud
registreerimisega nõus, on võimalik, et ka Eestis ei peaks registreerimist lubama. Säärane nõue
aitab vältida olukordi, kus kosmoseobjekti käitaja üritab teise riigi keeldumise korral
registreerida nõuetele mittevastavat kosmoseobjekti Eestis.
Paragrahvi 36 lg 1 p 13. Kui kosmoseobjekt on varem käinud kosmoses, saab varasema
missiooni põhjal hinnata kosmoseobjekti ohutust ja missioonivõimet. Kui kosmosetegevus ei
olnud edukas, võib see anda põhjuse arvata, et kosmoseobjekt ei ole ohutu ega nõuetekohane.
Samuti tuleb juhul, kui varem on üritatud kosmosetegevust teha, kuid see ei ole õnnestunud,
oma ebaõnnestumist põhjendada, et hinnata, kas uuel katsel on võimalik ebaõnnestumist või
ohtu vältida.
Paragrahvi 36 lg 1 p 14. Registreerimisel tuleb esitada ka lõpetamise kava § 45 lõigete 2–4
kohaselt, kuivõrd kosmosetegevuse nõuetekohane lõpetamine on oluline, et tagada
kosmosetegevuse põhimõtete ning muude kõnesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud
õigusaktidega sätestatud nõuete järgimine ka kosmosetegevuse lõpetamisel ja selle järel.
Paragrahvi 36 lg 1 p 15. Eelnõu § 33 lg 1 p 3 järgi on kosmosetegevuse alustamise eelduseks
kosmoseobjekti katsetamist tõendava dokumendi esitamine. Vastava dokumendi kohta saab
selgitusi lugeda eelnõu § 33 lg 1 p 3 selgitustest.
Paragrahvi 36 lg 2. Lõike 1 punktides 11–13 esinevate asjaolude puudumises peab pädev
asutus olema täiesti kindel ning seetõttu peab taotleja seda allkirjaga kinnitama. Taotlejal võib
olla motivatsioon punktide 11–13 asjaolusid varjata, sest need võivad viidata nõuetega
vastuolus olevale kosmoseobjektile.
Paragrahvi 36 lg 3. Nii eelnõu § 33 lg 1 p 3 kui ka § 36 lg 1 p 15 järgi tuleb käitajal esitada
kosmoseobjekti katsetamist tõendav dokument. Siiski ei pea säärast dokumenti mitu korda
esitama ning käitajal on selleks mitu võimalust. Kõnesoleva sätte järgi ei pea nimetatud
dokumenti tingimata esitama kosmoseobjekti registreerides, kui seda tehakse enne
kosmoseobjekti kosmosesse lennutamist.
85
Paragrahvi 36 lg 4. Eelnõu § 36 lg 4 sätestab riigiasutustele erandi, mille kohaselt võib
riigiasutuse omandusse kuuluva kosmoseobjekti kohta lõike 1 punktides 2–5 loetletud andmed
esitada osaliselt, kui andmed on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt
riigisaladus.
Paragrahvi 36 lg 5. Efektiivse dokumendimajanduse tagamiseks toimub kosmoseobjektide
registreerimine elektrooniliselt, mistõttu tuleb ka registreerimistaotlus edastada otse registri
kaudu. See tähendab, et kosmoseobjekti ei saa registreerida e-kirja teel või füüsilisel
paberkandjal pädevale asutusele taotlust esitades. Pärast registreerimistaotluse esitamist peab
pädev asutus esitama taotlejale menetlusasja numbri, mille alusel on taotlejal võimalik hiljem
menetlust jälgida ning mille abil saab näiteks mitme objekti registreerimise korral menetlusi
eristada.
Paragrahvi 36 lg 6. Kui kosmoseobjekt on registreeritud, määrab pädev asutus sellele
individuaalse ja unikaalse registreerimisnumbri nii nagu muude avalik-õiguslike registrite
puhul. Registreerimisnumber ei ole sama mis menetlusasja number ning aitab kosmoseobjekte
registris objektiivse ja kindla omaduse alusel eristada.
Paragrahvi 36 lg 7. Kosmoseobjekti registreerimiseks tuleb tasuda riigilõiv.
Paragrahvi 36 lg 8. Riigiasutustele on riigilõivu maksmises kehtestatud erand. Nimelt lõikes 7
sätestatud nõuet ei kohaldata, kui kosmoseobjekti registreerimistaotluse esitaja on riigiasutus.
Paragrahvi 36 lg 9. Käitajal on õigus registreerimistaotlus tagasi võtta enne registrikande
tegemist.
Eelnõu § 37 – registrikande tegemine
Paragrahv 37. Kosmoseobjekti registreerimise või registreeringu kustutamise taotlus
lahendatakse pädeva asutuse otsusega. Otsuse alusel tehakse kosmosetegevuse andmestikus
vastav registrikanne. Registrikanne on deklaratiivse tähendusega. See tähendab, et
kosmoseobjekti käitajale või omanikule ei teki seetõttu objekti suhtes õiguseid ning
registreerimine ei loo ega muuda kosmoseobjekti omandit.
Eelnõu § 38 – kosmoseobjekti registrisse kandmise tähtaeg
Paragrahv 38. Haldusmenetluse tõhususe ja kiiruse põhimõtte kohaselt (HMS § 5 lg 2) peab
pädev asutus kosmoseobjekti andmed registrisse kandma 60 tööpäeva jooksul pärast vajalike
dokumentide ja andmete esitamist. Kuivõrd iga registreerimistaotlust ning selle potentsiaalset
keerukust ei ole võimalik ennustada, on pädeval asutusel võimalik tähtaega 60 tööpäeva võrra
ühe korra pikendada.
Eelnõu § 39 – kosmoseobjekti registreerimisest keeldumine
Paragrahv 39. Paragrahv 39 sätestab nimekirja olukordadest, kus pädeval asutusel on kohustus
registreerimistaotlusest keelduda. See tähendab, et kui esineb mõni selles sättes nimetatud
olukord, ei ole pädeval asutusel kaalutlusotsust ning taotlusest peab keelduma.
86
Paragrahvi 39 p 1. Kui kosmoseobjekt on juba registreeritud mõnes teises riigis, ei saa Eesti
riik registreerimistaotlust rahuldada. Selle eesmärgiks on tagada üheselt määratav riikide
vastutus.
Paragrahvi 39 p 2. Olukorras, kus registreeritava kosmoseobjekti käitaja on riigi jaoks
ebausaldusväärne, ei saa lubada tema kosmoseobjekti registreerimist. Ebausaldusväärsete
isikute tehtavat kosmosetegevust ei saa pidada ohutuks.
Paragrahvi 39 p 3. Kosmoseobjekti eest vastutavad ning selle üle mõju omavad isikud peavad
olema usaldusväärsed, et vältida ohu tekkimist ning nõuetevastast kosmosetegevust. Seega
peab olema usaldusväärne ka kosmoseobjekti omanik. Kui omaniku usaldusväärsuse
hindamisel selgub, et ta ei vasta §-s 12 nimetatud nõudele, keeldutakse kosmoseobjekti
registreerimisest.
Paragrahvi 39 p 4. Kosmosetegevuse ohutuse tagamisel on väga suure tähtsusega
kosmosetegevuse ohutu lõpetamine. Seetõttu peab kosmoseobjekti käitajal olema
kosmosetegevuse lõpetamise kava ning sellele on seatud nõuded eelnõu § 45 lõigetes 2–4. Kui
säärane kava puudub, ei saa kosmoseobjekti ohutust tagada ning on põhjendatud selle
registreerimisest keeldumine.
Paragrahvi 39 p 5. Kui kosmoseobjekt võib tuua kaasa ohu avalikule korrale,
riigikaitseobjektile või Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-Atlandi Lepingu
Organisatsiooni või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriigi julgeolekule, ei saa olla selle
registreerimine õiguspärane. Vastasel juhul soodustaks Eesti riik ise õigusvastast tegevust ning
looks olulise kahju tekkimise riski.
Paragrahvi 39 p 6. Sättes sätestatud registreerimisest keeldumise aluste nimekiri ei ole
ammendav ning sääraseid aluseid võib esineda ka mujal kõnesolevas või muus seaduses.
Eelnõu § 40 – andmete täpsustamise kohustus
Paragrahvi 40 lg 1. Kosmoseobjektide register peab kajastama ajakohast infot
kosmoseobjektide kohta. Seetõttu peab käitaja esitama pädevale asutusele ajakohast teavet
kosmoseobjekti seisukorra ning tegevuse kohta elektroonilise registri kaudu.
Paragrahvi 40 lg 1 p 1. Kosmoseobjekti missiooni täpseks talletamiseks ning jälgimiseks on
registrisse vaja kanda kosmoseobjekti täpne Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamise
kuupäev ja asukoht. Seda infot aga ei pruugi olla võimalik anda enne lennutamist, kuivõrd
kuupäev ja asukoht võivad oleneda ilmastikuoludest või muust käitajast sõltumatust asjaolust.
Paragrahvi 40 lg 1 p 2. Kosmoseobjekti täpne asukoht võib muutuda, samuti ei ole võimalik
seda täpselt ennustada. Seega tuleb kosmoseobjekti käitajal teatada pädevale asutusele pärast
kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamist selle täpne asukoht või
periood, apogee raadius, perigee raadius ja kaldenurk.
Paragrahvi 40 lg 2. Lõike 1 järgi esitatud andmed peavad kajastuma kosmoseobjektide
registris, mistõttu peab pädev asutus need registreeringu muutmise otsusega sinna kandma.
87
Paragrahvi 40 lg 3. Kõik registris talletatud andmed peavad olema õiged ja täpsed. Seega kui
pädev asutus saab mõistlikult kahelda andmete õigsuses, peab tal olema võimalus haldusaktiga
nõuda kosmoseobjekti käitajalt andmete parandamist või täielike ja asjakohaste andmete
esitamist. Juhul kui pädev asutus kahtleb andmete õigsuses, võib ta nõuda ka tõendavaid
dokumente, et õigsuses veenduda.
Eelnõu § 41 – kosmoseobjekti registrist kustutamine
Paragrahvi 41 lg 1. Säte sisaldab nimekirja olukordadest, millal kosmoseobjekti registreering
tuleb kustutada. Sellised olukorrad on põhiliselt need, kus registreeringut ei ole enam vaja, kuna
kosmosetegevus objektiga on lõppenud või objekt on lakanud eksisteerimast, aga ka siis, kui
näiteks objekt on kantud registrisse teises riigis.
Paragrahvi 41 lg 1 p 1. Kosmoseobjekti käitajal on õigus ise taotleda enda vastutusel oleva
objekti registrist kustutamist, kui sellega on kosmosetegevus lõppenud. Seejuures aga peab
olema kosmosetegevus lõpetatud seaduses sätestatud nõuete kohaselt, et käitaja ei saaks
hoiduda vastutusest tegevuse korraliku lõpetamise eest.
Paragrahvi 41 lg 1 p 2. Kuivõrd kosmoseobjekti omanikul on õigus otsustada oma objektiga
toimuva tegevuse üle, on tal nagu käitajalgi õigus taotleda objekti registrist kustutamist. Ka sel
juhul peab olema kosmosetegevus nõuetekohaselt lõpetatud.
Paragrahvi 41 lg 1 p 3. Kui kosmoseobjekti missiooni ei ole alustatud kolme aasta jooksul, ei
ole põhjust seda registris hoida. Seega on käitajal või omanikul õigus taotleda kustutamist juba
enne kosmosetegevuse alustamist, kui kumbki neist leiab, et kosmosetegevusega lähitulevikus
ei alustatagi ning kuupäeva edasilükkamise taotleda ei ole mõistlik.
Paragrahvi 41 lg 1 p 4. Kui kosmoseobjekt on hävinud, ei ole põhjust seda registris hoida.
Seega saab objekti käitaja või omanik sellest pädevat asutust teavitada ning seejuures taotleda
objekti registrist kustutamist.
Paragrahvi 41 lg 1 p 5. Registreerimise konventsiooni artikli 2 lõike 2 järgi tohib
kosmoseobjekt olla registreeritud vaid ühe riigi registris. Seega juhul, kui kosmoseobjekt on
nõuetekohaselt üle antud ning teise riigi registrisse kantud, peab selle Eesti registrist kustutama,
kui objekti käitaja või omanik seda taotleb.
Paragrahvi 41 lg 2. Lõike 1 punktides 1 ja 3–5 nimetatud olukordades on selge, et
kosmoseobjekti registris hoidmine on ebamõistlik ja ebavajalik. Seega ei pea pädev asutus
ootama käitaja taotlust registrist kustutamiseks ning võib seda teha ka omal algatusel. Võib
näiteks juhtuda, et käitaja ei ole ise huvitatud registreeringu kustutamisest või on
kosmosetegevusest kaugenenud.
Paragrahvi 41 lg 3. Kosmoseobjekti hävimine peab olema pädevale asutusele tõendatud, et
vältida olukordi, kus kosmoseobjekt kustutatakse, kuid kosmosetegevusega siiski alustatakse
või jätkatakse ilma nõuetekohase registreeringuta.
88
6. peatükk
Kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi üleandmine
Käesolev peatükk käsitleb kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi üleandmise õiguslikke
aluseid ning nendega seotud nõudeid. Oluline on neid kaht olukorda eristada. Erinevalt
kosmoseobjekti omandi üleminekust §-s 43 hõlmab kosmosetegevuse üleandmine §-s 42
jooksva (kosmose)tegevuse, protseduuride ja vastutuste katkematut üleminekut. Selleks on
vältimatult vajalikud ka kosmosetegevuse üleandja tegevused üleminekuperioodil, mitte ainult
omandaja tegevused. Kõrvaltingimused üleandjale on piiratud ülemineku- ja
lõpetamistoimingutega, mille täitmata jätmine takistaks uuel käitajal ohutus- ja
keskkonnanõudeid täita või looks vahetu ohu. Näiteks on üleandjale vaja määrata järgmised
kõrvaltingimused: (i) kosmoseobjekti juhtimisõiguste, juurdepääsude ja juhtimisvahendite
kontrollitud üleandmine ning üleandja juurdepääsu lõpetamineligipääsude, krüptovõtmete ja
juhtimiskonsoolide turvaline üleandmine ning vana ligipääsu deaktiveerimine; (ii) andmete ja
logide (telemeetria, riskianalüüsi ja hooldusajaloo) üleandmine nõutud mahus; (iii)
kindlustuskaitse ja vastutuse katkematu kehtivus kuni uue käitaja poliisi aktiveerumiseni; (iv)
kokkupõrgete vältimise teadete ja kontaktpunktide üleminek; (v) ülemineku- või orbiidilt
eemaldumise/lõpetamise kava täpsed rollid ja tähtaeg (nt kui üleandja peab tegema viimase
manöövri või tarkvarauuenduse); (vi) kolmandate isikute lepingute novatsioon/loovutus
käsitlus (maajaam, andmeside). Sellised tingimused on ajutised, eesmärgipärased ja
proportsionaalsed, tagades 2. peatüki põhimõtetest kinnipidamise ning vältides olukorda, kus
uuel käitajal puuduvad tegevuse jätkamiseks vajalikud kontrollid või info. Ülevõtjale
kehtestatakse paralleelselt vastuvõtmiseelsed kõrvaltingimused (nt kindlustus, sise-eeskirjad,
riskihalduse ning tegevuse jätkamiseks vajalik tehniline ja korralduslik valmisolekriskihalduse
ja küberturbe valmisolek), üleandjale aga ülemineku lõpetavad toimingud. Kosmosetegevuse
üleandmisel võib ohutuse ja järjepidevuse tagamiseks olla vältimatu seada teatud tehnilised ja
korralduslikud kohustused ka üleandjale, et tagada riskivaba üleminek ja vältida vastutusahela
„tühimikke“.
Käesolevas peatükis nimetatud kõrvaltingimustega ei kehtestata kosmosetegevuse üleandjale
ega vastuvõtjale KüTS-ist tulenevaid küberturvalisuse nõudeid ega hinnata nende täitmist.
Küberturvalisuse nõuded ja nende üle tehtav järelevalve tulenevad KüTS-ist. TTJA võib
kehtestada üksnes kosmosetegevuse ohutuks ja katkematuks üleandmiseks vajalikud tehnilised
ja korralduslikud kõrvaltingimused.
Eelnõu § 42 – kosmosetegevuse üleandmine
Paragrahv 42. Selles sättes kehtestatakse nõuded kosmosetegevuse üleandmiseks teisele
käitajale.
Paragrahvi 42 lõiked 1 ja 2. Kui käitaja on saanud kosmosetegevusloa, siis on ta täitnud
selleks seaduses sätestatud tingimused. Kosmosetegevuse uuele käitajale üleandmise korral on
seega vaja kindlaks teha, et ka uus käitaja vastab nendele tingimustele. Seetõttu on
kosmosetegevuse üleandmise korral vaja pädeval asutusel teha kindlaks, kas uus käitaja on
89
kosmosetegevuseks sobiv ning kas kõik olulised ohutusnõuded on täidetud. Seega peab ka uuel
käitajal olema kehtiv kosmosetegevusluba.
Paragrahvi 42 lg 3. Lõikes 3 kehtestatakse nõuded kosmosetegevuse üleandmiseks teisele
käitajale, kes on välisriigi kodanik või äriühing. Avakosmose lepingu artikli 7 kohaselt vastutab
iga riik kahju eest, mille tema kosmoseobjekt on tekitanud teisele riigile või nende füüsilistele
ja juriidilistele isikutele, kui see riik on kosmoseobjekti lennutanud, lennutamise korraldanud
või kui kosmoseobjekt on lennutatud tema territooriumilt või rajatisest. See tähendab, et kui
Eestist lennutatud või Eesti kosmosetegevusloaga käitaja poolt orbiidile lennutatud
kosmoseobjekti käitajaks või omanikuks saab välisriigi kodanik või ettevõtja, jääb
kosmoseobjekti tekitatud kahju eest rahvusvahelise õiguse järgi vastutama siiski Eesti. Samas
ei saa Eesti kuidagi sellise kosmoseobjekti tegevust kontrollida. Seega peab ka pädeval asutusel
olema võimalik enne kosmosetegevuse üleandmist enda vastutus välistada ning see välisriigile
üle anda.
Paragrahvi 42 lg 3 p 1. Kui kosmosetegevus üle anda välisriigi käitajale, on oluline, et uus
käitaja on samuti registreeritud välisriigi vastavas registris ja tal on välisriigis kehtiv luba
käitajana tegutseda. Sellega on tagatud, et uus käitaja vastab välisriigis kehtestatud nõuetele
ning on sobilik kosmosetegevuse tegemiseks. Sätte eesmärk on esiteks vältida
kosmosetegevusest tulenevaid ohte ning teiseks tagada, et kosmosetegevust ei võtaks üle
käitaja, kes tegelikult selle tegemiseks ei sobi.
Paragrahvi 42 lg 3 p 2. Registreerimise konventsiooni kohaselt peab iga kosmoseobjekt olema
registreeritud ühe riigi registris. Kui kosmoseobjekt antakse üle välisriigi käitajale, peab see
olema registreeritud ka selle välisriigi registris. Seega peab kosmoseobjekti üleandmise korral
olema tagatud, et välisriigi registris on võimalik seda objekti registreerida. See tähendab, et
kosmoseobjekt peab olema nõuetekohane ka välisriigi õiguse kohaselt ning olema sobiv
registrisse kandmiseks.
Paragrahvi 42 lg 3 p 3. Vabariigi Valitsuse sanktsioonide all on mõeldud RSanS-i §-s 27
sätestatut. Rahvusvaheliste sanktsioonide all on selle sätte mõttes silmas peetud RSanS-i §-s 3
määratletut. Kui kosmoseobjekti uuele omanikule on sääraseid sanktsioone rakendatud, ei saa
teda pidada usaldusväärseks ning tema kosmosetegevus ei oleks ohutu.
Paragrahvi 42 lg 3 p 4. Samuti on oluline tagada, et kosmosetegevuse üleandmine ei tekitaks
ohtu inimesele, varale, keskkonnale, avalikule korrale, riigikaitseobjektile või Eesti, teise
Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa
Kosmoseagentuuri liikmesriigi julgeolekule. Kui riik lubaks säärastel tingimustel
kosmoseobjekti omandit üle anda, soodustaks see ise säärase ohu tekkimist.
Paragrahvi 42 lg 3 p 5. Avakosmose lepingu artikli 7 kohaselt vastutab iga riik kahju eest,
mille tema kosmoseobjekt on tekitanud teisele riigile või nende füüsilistele ja juriidilistele
isikutele, kui see riik on kosmoseobjekti lennutanud, lennutamise korraldanud või kui
kosmoseobjekt on lennutatud tema territooriumilt või rajatisest. See tähendab, et kui Eestist
orbiidile lastud kosmoseobjekti käitajaks või omanikuks saab välisriigi kodanik või ettevõtja,
jääb kosmoseobjekti tekitatud kahju eest rahvusvahelise õiguse järgi vastutama siiski Eesti.
Samas ei saa Eesti kuidagi selle kosmoseobjekti tegevust kontrollida. Seega peab vastutaval
90
ministeeriumil olema võimalik enne kosmoseobjekti teise riigi käitajale või omanikule
üleminekut enda vastutus välistada ning see välisriigile üle anda. Selleks et vastutus
kosmoseobjekti eest saaks rahvusvahelise õiguse tähenduses üle minna teisele riigile, peab
vastutuse üleminek olema reguleeritud Eesti ja vastava välisriigi vahelise jõustunud
välislepinguga. Nimetatud tingimus on vajalik, et välistada olukord, kus Eesti jääks vastutama
kosmoseobjekti tegevuse eest ilma võimaluseta seda kontrollida.
Paragrahvi 42 lg 4. Uus käitaja ei ole eeldatavasti üle võetud kosmoseobjekti algselt orbiidile
lennutanud ja arendanud. See tähendab, et käitaja vahetumine võib kaasa tuua ka teatud riske.
Lõikega 4 on pädevale asutusele antud õigus sätestada uuele käitajale kohustuslikke
kõrvaltingimusi. Nõuete täitmine võib olla vajalik enne kosmoseobjekti üleandmist ja/või
pärast seda.
Kuna kosmosetegevuse üleandmine hõlmab jooksva (kosmose)tegevuse, protseduuride ja
vastutuste katkematut üleminekut, on selleks vältimatult vajalikud ka kosmosetegevuse
üleandja tegevused üleminekuperioodil, mitte ainult vastuvõtja tegevused. Kõrvaltingimused
üleandjale on piiratud ülemineku- ja lõpetamistoimingutega, mille täitmata jätmine takistaks
uuel käitajal ohutus- ja keskkonnanõudeid täita või looks vahetu ohu. Näiteks on üleandjale
vaja määrata järgmised kõrvaltingimused: (i) kosmoseobjekti juhtimisõiguste, juurdepääsude
ja juhtimisvahendite kontrollitud üleandmine ning üleandja juurdepääsu lõpetamine; (ii)
andmete ja logide (telemeetria, riskianalüüsi ja hooldusajaloo) üleandmine nõutud mahus; (iii)
kindlustuskaitse ja vastutuse katkematu kehtivus kuni uue käitaja poliisi aktiveerumiseni; (iv)
kokkupõrgete vältimise teadete ja kontaktpunktide üleminek; (v) ülemineku- või orbiidilt
eemaldumise/lõpetamise kava täpsed rollid ja tähtaeg (nt kui üleandja peab tegema viimase
manöövri või tarkvarauuenduse); (vi) kolmandate isikute lepingute novatsioon/loovutus
käsitlus (maajaam, andmeside). Sellised tingimused on ajutised, eesmärgipärased ja
proportsionaalsed, tagades 2. peatüki põhimõtetest kinnipidamise ning vältides olukorda, kus
uuel käitajal puuduvad tegevuse jätkamiseks vajalikud kontrollid või info. Ülevõtjale
kehtestatakse paralleelselt vastuvõtmiseelsed kõrvaltingimused (nt kindlustus, sise-eeskirjad,
riskihalduse ning tegevuse jätkamiseks vajalik tehniline ja korralduslik valmisolek), üleandjale
aga ülemineku lõpetavad toimingud. Kosmosetegevuse üleandmisel võib ohutuse ja
järjepidevuse tagamiseks olla vältimatu seada teatud tehnilised ja korralduslikud kohustused ka
üleandjale, et tagada riskivaba üleminek ja vältida vastutusahela „tühimikke“.
Kõrvaltingimustega ei kontrolli TTJA käitaja vastavust KüTS-ile. KüTS-ist tulenevate nõuete
täitmise üle teeb järelevalvet KüTS-is nimetatud järelevalveasutus.
Eelnõu § 43 – kosmosobjekti omandi üleandmine
Paragrahv 43 reguleerib kosmoseobjekti omandiõiguse üleandmist, st asjaõiguslikku suhte
muutumist objekti kuuluvuse osas. Säte ei käsitle kosmosetegevuse ega käitaja rolli üleminekut,
vaid üksnes omandisuhet. Oluline on rõhutada, et kosmoseobjekti omandi üleandmine ei too
kaasa kosmosetegevuse ega käitaja rolli automaatset üleminekut. Omandi üleminek puudutab
üksnes õigust asja omada, kuid kosmosetegevuse läbiviimine ja käitaja staatus liiguvad edasi
üksnes § 42 alusel ning ainult juhul, kui pooled taotlevad kosmosetegevuse üleandmise luba.
Seetõttu ei teki omandajale automaatselt kosmosetegevusloa kohustust. Kui omandaja soovib
91
ise asuda kosmosetegevust läbi viima, peab ta esitama eraldi taotluse § 42 kohaselt ning täitma
käitajale kehtestatud nõuded. Selline § 42 ja § 43 eristatavus on vajalik, et vältida olukorda, kus
omandisuhet käsitletakse ekslikult kosmosetegevuse jätkamise või ülemineku aluseks.
Paragrahvi 43 lg 1. Kosmoseobjekti omandi üleandmise korral on vaja pädeva asutuse
eelnevat luba, et tagada kosmoseobjekti uue omaniku sobivus selleks. Pädev asutus peab seega
enne kontrollima, kas kosmoseobjekti uus omanik on usaldusväärne.
Paragrahvi 43 lg 2. Kui asjaõiguslik tehing kosmoseobjekti omandi üleandmiseks on tehtud
ilma pädeva asutuse loata, on see seadusega vastuolus ning seega TsÜS-i § 87 järgi tühine.
Oluline on märkida, et see ei tähenda, nagu oleks ka asjaõiguslepingu aluseks olev võlaõiguslik
tehing tühine. Kuivõrd kosmoseobjekti üleandmiseks vajaliku loa eesmärk on tagada
kosmosetegevuse ohutus ning vältida riigi julgeolekut ohustavaid tehinguid, on põhjendatud, et
omandit enne pädevalt asutuselt loa saamist üle anda ei saa. Seega on ka põhjendatud, et
regulatsiooni järgi on pädeva asutuse loata tehtud asjaõiguslikud tehingud tühised.
Pärast omandi üleandmist muudetakse ka kosmoseobjekti registreeringut. Tuleb tähele panna,
et registri kanded ei ole konstitutiivse tähendusega ning ei muuda ega loo omandiõigust
kosmoseobjektide suhtes. Registreeringu muutmisel on vaid deklaratiivne tähendus.
Paragrahvi 43 lg 3. Kosmoseobjekti võib üle anda, kui uus omanik vastab kõigile nõuetele,
millele peab vastama kosmoseobjekti algne omanik.
Paragrahvi 43 lg 3 p 1. Kuivõrd pädeva asutuse jaoks on oluline saada kosmoseobjekti
omaniku kohta kogu vajalik teave, et teha järelevalvet ning olla kindel omandaja nõuetele
vastavuses, peab omandaja esitama §-s 17 nimetatud andmeid ja dokumente. Omandaja peab
vastama §-s 12 sätestatud usaldusväärsusnõudele. Omandaja usaldusväärsust hinnatakse §-s 12
sätestatud korras, arvestades lõikes 4 nimetatud asjaolusid.
Paragrahvi 43 lg 3 p 2. Nagu kosmosetegevuse üleandmisel, on oluline ka kosmoseobjekti
omandi üleandmisel tagada, et ei kaasne ohtu avalikule korrale, riigikaitseobjektile ega Eesti,
teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa
Kosmoseagentuuri liikmesriigi julgeolekule ega suurene rahapesuga või terrorismi
rahastamisega seotud risk.
Paragrahvi 43 lg 4. Nagu kosmosetegevuse üleandmisel, nii on ka kosmoseobjekti üleandmisel
võimalik, et uus omanik ei ole selle kosmoseobjekti algse orbiidile lennutamise ja arendamisega
tegelenud. See tähendab, et omandi üleandmine võib kaasa tuua teatud riske. Seega antakse
lõikega 4 pädevale asutusele õigus sätestada uuele omanikule kõrvaltingimusi. Nõuete täitmine
võib olla vajalik enne kosmoseobjekti üleandmist ja/või pärast seda.
Paragrahvi 43 lg 5. Isegi kui eelkirjeldatud kosmoseobjekti üleandmise nõuded on täidetud, ei
tähenda see veel pädeva asutuse jaoks, et kosmoseobjekti omand on reaalselt üle antud. Seega
peavad nii omandaja kui ka võõrandaja pädevale asutusele omandi reaalsest üleandmisest
kirjalikult teatama. Seeläbi on pädeval asutusel võimalik olla kindel, et kosmoseobjekti omand
on reaalselt üle läinud, ning teada, kes on kosmoseobjekti omanik.
92
Lõikega kehtestatakse kohustus, et pärast pädeva asutuse loa saamist kosmoseobjekti omandi
üleandmiseks teavitavad nii võõrandaja kui ka omandaja pädevat asutust omandi tegelikust
üleandmisest hiljemalt 10 päeva jooksul, esitades selleks kirjaliku avalduse.
Teavitamiskohustuse eesmärk on tagada riigi järelevalve järjepidevus, vastutusahela selgus
ning registri ajakohasus pärast tehingu lõpuleviimist. Kuivõrd riik vastutab rahvusvahelise
kosmoseõiguse alusel oma jurisdiktsiooni ja kontrolli all toimuva kosmosetegevuse eest, peab
pädev asutus teadma, kellele kuulub kosmoseobjekt pärast omandi üleandmist, et kontrollida
loa tingimuste täitmist (nt kindlustuskate, käitamis- ja lõpetamiskohustused, kontaktpunktid)
ning uuendada vastavad registrikanded. Lõikes 5 sätestatud teade on deklaratiivne (mitte uus
loamenetlus) ja tugineb juba antud loale.
Mõlema osapoole kohustus vähendab riski, et teavitamine viibib või jääb tegemata (nt üks pool
ei täida kohustust või pooled vaidlustavad tehingu tingimusi). N-ö topelt kohustus suurendab
õiguskindlust ja võimaldab pädeval asutusel vajadusel pöörduda mõlema isiku poole, tagades
kiire ja kontrollitava info liikumise. Tähtaeg 10 kalendripäeva on proportsionaalne ja praktikas
teostatav tähtaeg, arvestades, et enamik tehingu kohta vajalikke andmeid on pooltel juba
loataotluse käigus koondatud. Teavituse esitamine on halduslikult lihtne (kirjalik, sh
elektrooniliselt esitatav avaldus), mistõttu halduskoormus on madal, samas kui kasu (registri ja
järelevalve ajakohasus) on oluline. Teavituse sisu piirdub vajaliku miinimumiga: viide antud
loale, tehingu toimumise kuupäev, osapoolte identifitseerimisandmed ning kosmoseobjekti
identifitseerimise andmed. Vajaduse korral lisatakse kinnitus, et loa tingimused (sh kindlustus,
käitamise ja lõpetamise korraldus, kontaktisiku andmed) on üleminekul katkematult tagatud.
Sellega välditakse ülemäärast isikuandmete ja ärisaladuse avaldamist. Teade on aluseks
registrikande ajakohastamisele ning pädeva asutuse riskipõhise järelevalve planeerimisele. Kui
teavitust ei esitata, võib pädev asutus rakendada seaduses ette nähtud järelevalvemeetmeid ja
sunnivahendeid ning teha vajaduse korral otsuseid loa kehtivuse või tingimuste üle, et vältida
olukordi, kus kosmoseobjekt jääb ilma selge vastutusahelata.
Eelnõu § 44 – kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse
menetlemine
Paragrahvis 44 kehtestatakse protseduur teavitamaks pädevat asutust kosmosetegevuse või
kosmoseobjekti omandi üleandmisest. Säte eristab kosmosetegevuse üleandmist ja
kosmoseobjekti omandi üleandmist, nähes kummagi loa taotlemiseks ette eraldi taotluse ja
vastavad andmete ning dokumentide esitamise nõuded.
Paragrahvi 44 lg 1. Lõikes 1 sätestatakse kosmosetegevuse üleandmise loa taotluse esitamise
kord. Taotlusele tuleb lisada § 42 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmist tõendavad andmed
ja dokumendid ning kosmosetegevuse üleandmise põhjendus, mis võimaldab pädeval asutusel
hinnata, kas kosmosetegevuse jätkamine uue käitaja poolt vastab käesoleva seaduse nõuetele.
Selleks et pädeval asutusel oleks võimalik uut käitajat kontrollida, peab endine käitaja oma
teavituses esitama vajalikud andmed vaid uue käitaja kohta. Andmete esitamise põhiline
eesmärk on anda pädevale asutusele info esialgse kontrolli tegemiseks. Vajaduse korral
kontakteerub ta uue käitajaga lisaandmete saamiseks.
93
Paragrahvi 44 lg 2. Lõikes 2 reguleeritakse kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse
esitamise kord. Taotlusele tuleb lisada § 43 lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist tõendavad
andmed ja dokumendid ning kosmoseobjekti omandi üleandmise põhjendus, mis võimaldab
hinnata omandi üleandmise mõju kosmoseohutusele, vastutusele ja järelevalvele.
Paragrahvi 44 lg 3. Haldusmenetluse tõhususe ja kiiruse põhimõtte kohaselt (HMS § 5 lg 2)
peab pädev asutus andma kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmisele
nõusoleku või sellest keelduma 90 tööpäeva jooksul loataotluse esitamisest arvates. Kui
kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotlust ei vaadata läbi
tähtaegselt, ei loeta luba siiski vaikimisi antuks.
Paragrahvi 44 lg 4. Kosmosetegevuse või kosmoseobjekti üleandmise nõuetekohasuse
menetlus tähendab pädevale asutusele halduskoormust ning seega tuleb selle eest tasuda
riigilõiv. Menetlust ei alustata enne riigilõivu tasumist, vastasel juhul võiks riigilõiv maksmata
jääda ning menetlus toimuks asjata.
Paragrahvi 44 lg 5. Lõike 5 kohaselt võib juhul, kui kosmoseobjekti omandi üleandmisega
kaasneb ka kosmosetegevuse üleandmine, esitada kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi
üleandmise loa taotlused ühiselt, mis võimaldab menetluse tõhusamat ja selgemat läbiviimist.
7. peatükk
Kosmosetegevuse lõpetamine
Eelnõu § 45 – kosmosetegevuse lõpetamise nõuded
Paragrahv 45. Säte reguleerib kosmosetegevuse lõpetamist. Kosmosetegevusloa andmise
eelduseks on, et käitajal on olemas sobiv kosmosetegevuse lõpetamise kava, seetõttu peab
tegevuse lõpetamisel seda ka järgima.
Paragrahvi 45 lg 1. Kosmosetegevuse lõpetamise aluseks on kosmosetegevuse lõpetamise
kava. Kosmosetegevuse lõpetamise puhul on oluline järgida muu hulgas keskkonnasäästlikkuse
põhimõtet. Käitaja peab kosmosetegevuse lõpetamisel vältima kosmoseprügi teket. Vajaduse
korral saab käitaja kaasata kolmandaid isikuid selleks, et kosmoseprügi utiliseerida, ringlusesse
või taaskasutusse võtta. Kui käitaja kaasab kosmoseobjekti ringlusse võtmisel kolmanda isiku,
tuleb tal sõlmida selle isikuga eraldi kokkulepe kosmoseobjekti ringlusse võtmise kohta, samuti
tuleb teavitada pädevat asutust. Kosmosetegevuse lõpetamisega seotud kulud kannab käitaja.
Paragrahvi 45 lg 2. Kuna iga kosmoseobjekti peab eraldi registreerima, siis tuleb ka iga
kosmoseobjekti kohta teha eraldi lõpetamise kava. Kui koostatakse ühe kosmoseobjekti
lõpetamise kava, ei tähenda see, et lõpetatakse käitaja kogu kosmosetegevus.
Paragrahvi 45 lg 3. Lõikes 3 sätestatud lõpetamise kava on juhtumipõhine. See peab arvestama
konkreetse kosmosetegevuse ohu- ja riskitasemega ning olema proportsionaalne
kosmosetegevuse ja -objektiga ning reaalselt järgitav. Lõpetamise kava peab vastama § 45
üldistele nõuetele. Lõpetamise kavas on oluline näidata kõnealuse sätte normatiivtekstis
nimetatud asjaolusid. Seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtteid peab järgima kogu
kosmosetegevuse vältel, sealhulgas kosmosetegevust lõpetades. Ajakava ei pea esitama
94
päevase täpsusega, sobib ka aastane täpsus. Lisaks peab olema tagatud, et lõpetamise kava, mis
on kosmosetegevusloa taotluse alus, on alati ajakohane ja vastab kosmoseobjektile. Kui
lõpetamise kava on vaja muuta, peab seda taotlema § 46 kohaselt.
Paragrahvi 45 lg 4. Kuna kosmoseobjektid võivad üksteisest väga palju erineda ning
kosmosevaldkond areneb pidevalt, on igal käitajal kohustus tagada, et tema kosmosetegevuse
lõpetamise korral vastab kava iga kosmosetegevuse puhul eraldi just selle erilistele omadustele.
Lõikes 4 sätestatud üldisemas olukorras teavitamise kohustust peab käitaja ise mõistma oma
sise-eeskirjade ja riskihalduse protsessi kirjelduse järgi. See tähendab, et käitaja peab aru
saama, kui on tekkinud olukord, millest peab pädevat asutust teavitama. Oluline on, et
kosmosetegevuse lõpetamise kava vastaks kosmoseobjekti ohu- ja riskitasemele, sest
kosmoseobjekti võib tabada tehniline rike ning see võib ka ohustada küberturvalisust.
Paragrahvi 45 lg 5. Kosmosetegevuse peab § 45 lg 1 kohaselt lõpetama kosmosetegevusloa
väljaandmise aluseks oleva või pädeva asutusega kooskõlastatud kosmosetegevuse lõpetamise
kava järgi. Kui käitaja rikub oma kohustust ega ole suuteline kosmosetegevust ohutult
lõpetama, saab pädev asutus teha mõjutusvahendina ettekirjutuse, millega nõuab
kosmosetegevuse nõuetekohaseks lõpetamiseks meetmete rakendamist. Sellise võimaluse
olemasolu on oluline, sest kui kosmosetegevust ei lõpetata nõuetekohaselt, võib see põhjustada
ohtu keskkonnale, inimestele, varale ja riigile.
Paragrahvi 45 lg 6. Isegi juhul, kui esinevad §-s 28 nimetatud kosmosetegevusloa kehtetuks
tunnistamise või §-s 29 nimetatud kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise alused, ei vabasta
see käitajat kohustusest, et kosmosetegevus tuleb lõpetada nõuetekohaselt. Kosmosetegevusloa
kehtetuks tunnistamise korral tuleb käitajal järgida kosmosetegevuse üldpõhimõtteid. Samuti
tuleb käitajal asjakohasel juhul järgida lõpetamise kava ehk tuleb hinnata kriitiliselt, kas
lõpetamise kava on asjakohane.
Eelnõu § 46 – kosmosetegevuse lõpetamise kava muutmine
Paragrahvi 46 lg 1. Kosmoseobjekti käitajal on õigus kosmosetegevuse lõpetamise kava
muuta, kuid ta peab sellest pädevat asutust teavitama. Kuivõrd sobiv ja adekvaatne
lõpetamiskava on kosmosetegevusloa andmise eelduseks, ei saa olla lubatud lõpetamiskava
muuta ilma pädeva asutuse kooskõlastuseta.
Paragrahvi 46 lg 2. Lõikes 2 on sätestatud kosmosetegevuse lõpetamise kava muutmise
taotluse nõuded. Taotlus tuleb esitada pädevale asutusele elektrooniliselt registri kaudu.
Paragrahvi 46 lg 2 p 1. Käitaja peab täpselt kindlaks tegema, kuidas lõpetamiskava muutmine
mõjutab kosmoseobjekti, et pädeval asutusel oleks ajakohane info.
Paragrahvi 46 lg 2 p 2. Käitaja peab selgitama, mis ulatuses lõpetamiskava muutub, ning
põhjendama muudatusi, et tagada muudatuste asjakohasus ning vajalikkus.
Paragrahvi 46 lg 2 p 3. Kuna 2. peatükis sätestatud põhimõtteid peab järgima kogu
kosmosetegevuse vältel, kosmosetegevust alustades ja lõpetades, siis on oluline, et käitaja
näitaks, et muudetud lõpetamiskavaga on tagatud 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgimine.
95
Paragrahvi 46 lg 3. Selleks et pädev asutus saaks muudetava lõpetamiskava üle kontrollida,
tuleb käitajal esitada lõpetamiskava projekt või muudetavate tingimuste kokkuvõte.
Paragrahvi 46 lg 4. Lõikes 4 on sätestatud pädeva asutuse menetlustähtaeg lõpetamiskava
muudatuste kooskõlastamiseks.
Eelnõu § 47 – kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatuste kontroll
Paragrahvi 47 lg 1. Lõige 1 sätestab, mida pädev asutus peab kosmosetegevuse lõpetamise
kava muudatuste kooskõlastamise käigus kontrollima.
Paragrahvi 47 lg 1 p 1. Muudetud lõpetamiskava peab igati vastama kõnesoleva seaduse ja
selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.
Paragrahvi 47 lg 1 p 2. Kuna kõnesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtteid peab
järgima kogu kosmosetegevuse vältel, sh kosmosetegevust alustades ja lõpetades, ning ka
pärast tegevuse lõpetamist, siis on oluline, et käitaja näitaks, et muudetud lõpetamiskavaga on
tagatud 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgimine. Seetõttu peab pädev asutus kontrollima ka
2. peatükis sätestatud põhimõtete järgimist.
Paragrahvi 47 lg 1 p 3. Kosmosetegevus on suure riskiga valdkond, mistõttu on oluline, et
pädev asutus kontrolliks, et ka muudetud lõpetamiskava tagaks ohtude ja riskide vältimise ning
õnnetuse korral tagajärgede leevendamise.
Paragrahvi 47 lg 1 p 4. Lõpetamiskava on juhtumipõhine ja peab arvestama konkreetse
kosmosetegevuse riski ja laadiga, olema proportsionaalne kosmosetegevuse ja -objektiga ning
reaalselt järgitav. See tähendab, et kosmosetegevuse lõpetamise kava peab vastama käitajale
väljastatud kosmosetegevusloa alusel tehtavale kosmosetegevusele. Kosmosetegevuse
lõpetamise kava järgi peab olema reaalselt võimalik kosmosetegevust lõpetada. Seetõttu peab
pädev asutus kontrollima, kas lõpetamiskava muudatused tooksid kaasa vajaduse muuta
käitajale väljastatud kosmosetegevusluba.
Paragrahvi 47 lg 2. Lõike 2 eesmärk on anda pädevale asutusele õigus nõuda käitajalt
ebaõigesti hinnatud või muutunud asjaolude tõttu lõpetamiskava tegelikkusega vastavusse
viimist. Kuna on väga tähtis, et lõpetamiskava oleks nõuetekohane ja kajastaks ajakohast infot,
et tagada nii lõpetamise ajal kui ka lõpetamise järel kosmosetegevuse põhimõtete järgimine, on
pädevale asutusele antud õigus nõuda nõuetega vastavusse viimist ning selle saavutamiseks
rakendada kosmosetegevusloa kehtivuse peatamist § 29 lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel.
„Ebaõigesti hinnatud“ tähendab, et lõpetamiskava aluseks olnud riskid, tehnilised lahendused
või eeldused osutusid objektiivsete andmete valguses ekslikuks, puudulikuks või ebapiisavalt
põhjendatuks, nii et kava ei taga eelnõu 2. peatükis sätestatud põhimõtteid.
Eelnõu § 48 – kosmosetegevuse lõpetamise aruanne
Paragrahvi 48 lg 1. Selleks et näidata, kuidas käitaja on täitnud kosmosetegevuse lõpetamise
kava, tuleb tal esitada pädevale asutusele kosmosetegevuse lõpetamise aruanne. Kui
lõpetamiskava näitab, mida käitaja kosmosetegevuse lõpetamiseks kavatseb teha, siis
96
lõpetamise aruandes kajastab käitaja, mida kosmosetegevust lõpetades reaalselt tehti.
Kosmosetegevuse lõpetamise aruanne on vajalik, et pädev asutus saaks kontrollida, kas käitaja
on kosmosetegevuse lõpetanud vastavalt kooskõlastatud lõpetamiskavale ning kas lõpetamisel
on tegelikult järgitud ohutuse ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. Aruanne annab pädevale
asutusele ülevaate lõpetamiseks rakendatud meetmetest ning võimaldab hinnata
kosmosetegevuse lõpetamisega kaasnevaid ja lõpetamise järgseid riske ja keskkonnamõju, sh
vajadust täiendavate meetmete või ettekirjutuste järele.
Paragrahvi 48 lg 2. Kosmosetegevuse lõpetamise aruanne tuleb esitada pädevale asutusele
elektrooniliselt registri kaudu esimesel võimalusel pärast aruande valmimist, kuid hiljemalt 30
kalendripäeva pärast kosmosetegevuse lõpetamist.
Paragrahvi 48 lg 3. Lõige 3 sätestab, mida käitaja peab lõpetamise aruandes selgitama ja
kirjeldama.
Paragrahvi 48 lg 3 p 1. Selleks et pädeval asutusel oleks kinnitus, mis ajast alates lugeda
kosmosetegevus lõppenuks, peab käitaja selgitama kuupäeva täpsusega, milline oli ja millal
tehti kosmosetegevuse viimane toiming, et kindlaks teha kosmosetegevuse lõpetamise aeg.
Paragrahvi 48 lg 3 p 2. Kosmosetegevuse lõpetamise puhul on oluline järgida
keskkonnasäästlikkuse põhimõtet. Seetõttu on oluline kajastada lõpetamise aruandes, kuidas
täpselt käitaja keskkonnasäästlikkuse tagab. Käitaja peab näitama, kuidas ta tagab, et tegevusest
jääks maha võimalikult vähe kosmoseprügi, ning tal tuleb kirjeldada keskkonnasäästlikkuse
tagamise meetmeid. Kosmoseprügi kõrvaldamiseks või utiliseerimiseks on käitajal õigus
kaasata ka kolmandaid isikuid. Samuti peab käitaja selgitama muid võimalikke ohte, mis
kaasnevad kosmosetegevuse lõpetamisega.
Paragrahvi 48 lg 3 p 3. Kosmosetegevuse lõpetamise järel peab kirjeldama, kuidas lõpetamine
ellu viidi. Selle põhjal on võimalik pädeval asutusel kontrollida, kas tegevus lõpetati ohutult
ning keskkonnasäästlikkuse nõudeid järgides. Seeläbi saab pädev asutus hinnata, kui suur on
probleemide ja vastutuse tekkimise risk ning kas käitajal võib olla kohustus rakendada
lisameetmeid.
Paragrahvi 48 lg 4. Aruandele tuleb lisada kvalifitseeritud tehnilise asutuse väljastatud
dokument, mis kinnitab, et kosmoseobjekti enam kosmoses ei ole või et tegu on passiivse
kosmoseobjektiga, mille kokkupõrke tõenäosus teiste kosmoseobjektidega on väiksem kui üks
tuhandest. See on oluline, et kasutusest kõrvaldatud ja passiivseks muutunud kosmoseobjekt ei
jääks teadmata kosmosesse, kus see võiks kahjustada keskkonda ja olla ohtlik muu hulgas ka
teistele kosmosetegevustele. Asjaomane organisatsioon peab olema tehniliselt võimeline ja
pädev sääraseid dokumente väljastama. Näiteks võib säärane organisatsioon olla
rahvusvaheline organisatsioon, riigiasutus või eraettevõtja, kellel on andmeid
kosmoseobjektide asukoha kohta kosmoses ja võimekus arvutada kokkupõrke tõenäosust
97
kosmoses ning kes on pädev neid andmeid edastama. Sellisteks asutusteks võiks olla näiteks
ESA või EUSST Front Desk132.
Käesolevas lõikes nimetatud kvalifitseeritud tehniline asutus on sama tähendusega nagu § 33
lg-s 2 kasutatud mõiste ning viitab asutusele või isikule, kellel on piisav erialane ja tehniline
pädevus kosmoseobjekti ohutu orbiidilt eemaldamise või kosmosetegevuse lõpetamisega
seotud hinnangute andmiseks.
Eelnõu § 49 – esitatud aruande kontroll
Paragrahvi 49 lg 1. Kuna lõpetamise aruanne näitab, mida on kosmosetegevuse lõpetamiseks
reaalselt tehtud, peab pädev asutus kontrollima, et aruanne vastaks kõnesolevas seaduses
sätestatud nõuetele.
Paragrahvi 49 lg 2. Puuduste tuvastamise korral teavitab pädev asutus nendest käitajat 30
tööpäeva jooksul arvates aruande saamisest.
Paragrahvi 49 lg 3. Puuduste tuvastamise korral on käitajal kohustus puudused kõrvaldada
ning esitada pädevale asutusele korrektne aruanne.
Paragrahvi 49 lg 4. Kui käitaja ei ole nõuetekohaselt esitanud kosmosetegevuse lõpetamise
aruannet, peab pädeval asutusel olema õiguslik alus see välja nõuda. Seega annab säte pädevale
asutusele õiguse teha haldusakt, millega kohustada käitajat aruannet esitama. Kui sellist sätet
ei oleks, kaotaks aruande esitamise nõue mõtte, kuivõrd pädeval asutusel ei oleks võimalik
aruande esitamist tagada.
8. peatükk
Kahju hüvitamine riigile ja kindlustus
Eelnõu § 50– riigi hüvitatava kahju tagasinõude õigus
Paragrahv 50. Kui kosmosevaldkonnas tekib kahju, võib hüvitis küündida väga suurtesse
summadesse, mis tähendab, et juba üks kahju hüvitamise juhtum võib kaasa tuua väga suurte
summade väljamaksmise. Veel enam, kui peaks toimuma mitu juhtumit korraga, võib Eesti riik
olla väljamaksete tegemise tõttu majanduslikult väga kehvas olukorras. Rahvusvahelisest
õigusest tuleneb, et riik on eraisiku suhtes sisuliselt garandi olukorras (vt peatükk 2), kuid tema
tagasinõudeõigus on võlaõigusseaduse järgi väga piiratud ja võimalik ainult teatud juhtudel.
Seetõttu on vaja kõnesoleva paragrahviga sätestada riigi tagasinõudeõiguse eriregulatsioon.
132 EU SST | EU Agency for the Space Programme
98
Paragrahvi 50 lg 1. Lõige 1 näeb ette Eesti riigi tagasinõudeõiguse käitaja vastu kahju puhul,
mille Eesti riik peab hüvitama rahvusvahelise õiguse alusel. Avakosmose lepingu artikli 7
kohaselt vastutab iga riik kahju eest, mille tema kosmoseobjekt on tekitanud teisele riigile või
nende füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kui see riik on kosmoseobjekti lennutanud,
lennutamise korraldanud või kui kosmoseobjekt on lennutatud tema territooriumilt või
rajatisest. Riigi tagasinõudeõigus on kehtestatud näiteks Austria133, Soome134, Taani135 ja
Suurbritannia136 kosmosetegevuse seadustes.
Kosmoseobjektide käitamisega seotud riikide vastutuse ja kahju hüvitamise põhimõtted on
reguleeritud avakosmose lepingus, mille Eesti on allkirjastanud ja mis on Eesti suhtes ka
jõustunud.
Kosmoseobjektide põhjustatud kahju on rahvusvahelisel tasandil täpsemalt reguleeritud
vastutuse konventsioonis. Eesti ei ole siinse seletuskirja valmimise aja seisuga vastutuse
konventsiooniga liitunud ega seda ratifitseerinud. Sellele vaatamata on arvestatud vastutuse
konventsioonist tulenevate põhimõtetega käesoleva eelnõu koostamisel. Samuti kehtivad Eesti
suhtes avakosmose lepingust tulenevad riikide vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad
põhimõtted.
Arvestades rahvusvahelist regulatsiooni, on kõnesoleva paragrahvi lõikes 1 täpsustatud, et kui
Eesti riigil tekib Eesti käitaja kosmosetegevuse tõttu rahvusvahelise õiguse kohaselt kahju
hüvitamise kohustus, tekib riigil käitaja vastu tagasinõudeõigus.
Tagasinõudeõiguse kohaldamise korral ei võeta arvesse võlaõigusseaduse regulatsiooni, sh
lepinguvälise vastutuse sätteid ega kahjunõude vähendamise mehhanisme, ei ole tähtis ka
käitaja süü vorm. Võlaõigusseaduse kohaldamine tekitaks võimaluse, et käitaja pääseb
kohustusest riigile kahju hüvitada. Näiteks on võlaõigusseaduse järgi kahju hüvitamise
eelduseks kahju tekitaja süü, mille tõendamine võib olla kosmosetegevuse puhul keeruline.
Lisaks ei pruugi olla selge kahju ettenähtavus või põhjuslik seos. Seega võib aset leida olukord,
kus kahju on tekkinud, aga käitaja ei vastuta ning riik ei saa suurte summade maksmise eest
hüvitist.
Seega on lähtutud eeldusest, et kui riigil tekib teise riigi ees kahju hüvitamise kohustus, siis on
riigil võimalik esitada samas ulatuses nõue käitaja vastu, kelle kosmosetegevuse tagajärjel
kahju tekkis. Selline regulatsioon on õigustatud, arvestades et:
1) võimaldades kosmosetegevusloa saamist ja kosmosetegevuse tegemist Eesti Vabariigi
territooriumil, võtab Eesti riik endale rahvusvahelisel tasemel kohustuse hüvitada kahju
133 Austrian Federal Law on the Authorisation of Space Activities and the Establishment of a National Registry
(Austrian Outer Space Act). 25.05.2018. § 11. 134 The Act on Space Activities. 23.01.2018, § 7. 135 Act no. 409 of 11 May 2016 (The Outer Space Act), § 12. https://ufm.dk/en/legislation/prevailing-laws-and-
regulations/outer-space/outer-space-act.pdf 136 Space Industry Act 2018. 15.03.2018, § 36. https://www.legislation.gov.uk/ukpga/2018/5/contents/enacted
99
teistele riikidele ja nende isikutele. Sellega asub Eesti riik sisuliselt käitaja tegevuse
garandiks, tagades käitaja põhjustatud kahju hüvitamise kolmandatele isikutele.
Tegemist on riigivastutuse regulatsioonist kõrvalekalduva olukorraga, kuna üldjuhul
vastutab riik ainult selle kahju eest, mis kaasneb avaliku võimu volituste rakendamisega
ja muude avalike ülesannete täitmisega (RVastS § 1 lg 1);
2) riikide vastutus kosmoseobjekti põhjustatud kahju eest lahendatakse ja kahjusumma
tehakse kindlaks rahvusvahelise regulatsiooni alusel: diplomaatiliste kanalite kaudu
(vastutuse konventsiooni artikkel 9) või konventsiooni osalisriikide asutatava
spetsiaalse komisjoni kaudu (vastutuse konventsiooni artikkel 14). Nimetatud
menetluste raames uuritakse vastavat kahjujuhtumit, osaliste vastutust ja kahju
hüvitamist puudutavaid asjaolusid, mistõttu puudub sama intsidendi puhul riigisisene
vajadus tuvastada käitaja vastutust kahju eest võlaõigusseaduse alusel.
Kosmosetegevuse puhul on kõnesoleva seadusega ette nähtud kohustuslik vastutuskindlustus,
millega kindlustatakse käitaja kosmosetegevusega seotud vastutus. See tähendab, et
kindlustuspoliisi nõuetekohaselt jõus hoidnud käitajal on kindlustusjuhtumi korral õigus
kindlustushüvitisele.
Paragrahvi 50 lg 2. Lõikes 2 sätestatakse riigi tagasinõudeõiguse aegumistähtaeg ja selle
kulgemise algus. Riigi tagasinõudeõiguse aegumistähtaeg on seitse aastat selle aasta 1.
jaanuarist arvates, mis järgneb aastale, mil riigil tekkis rahvusvahelise õiguse alusel kahju
hüvitamise kohustus ning riik sai teada või pidi teada saama tagasinõude aluseks olevatest
asjaoludest. Aegumistähtaja algus ei sõltu kahju lõpliku rahalise suuruse kindlakstegemisest,
sest kahjusumma võib rahvusvahelise menetluse käigus täpsustuda. Regulatsioon arvestab, et
kosmosetegevusega seotud kahjujuhtumi rahvusvaheline menetlemine ja riigi vastutuse
selgumine võivad olla ajamahukad ning sõltuda asjaoludest, mis ei ole Eesti riigi kontrolli all.
Eesmärk on vältida olukorda, kus riigi tagasinõudeõigus aegub enne, kui riik sai teada või pidi
teada saama tagasinõude aluseks olevatest asjaoludest. Sättega kaldutakse kõrvale
tsiviilseadustiku üldosa seaduse üldisest aegumise alguse regulatsioonist, et määrata
kosmosetegevusega seotud rahvusvaheliste kahjujuhtumite eripära arvestades aegumise algus
seaduses selgelt.
Eelnõu § 51 – vastutuskindlustus
Paragrahv 51. Rahvusvaheliselt tähtsaimad kosmoseõigust reguleerivad õigusaktid võeti vastu
1960-ndatel ja 1970-ndatel, mistõttu keskenduti nende kirjutamisel eelkõige riikide tegevusele
kosmoses. Nende õigusaktide kohaselt vastutab riik oma jurisdiktsioonist lähtuva
kosmosetegevuse eest, sh mitteriikliku tegevuse eest, kuigi erasektori kosmosetegevuse üle ei
100
pruugi riigil suurt kontrolli olla. Selles valguses nõuab suur osa riike eraisikute
kosmosetegevuse kindlustamist.137
Avakosmose lepingu artikli 7 kohaselt vastutab iga riik kahju eest, mille tema kosmoseobjekt
on tekitanud teisele riigile või nende füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kui see riik on
kosmoseobjekti lennutanud, lennutamise korraldanud või kui kosmoseobjekt on lennutatud
tema territooriumilt või rajatisest. See tähendab, et kui Eesti jurisdiktsiooni alt üleslennutatud
kosmoseobjekt tekitab kahju välisriigile, peab kahju hüvitama Eesti riik. Nagu varem mainitud,
võib kosmosevaldkonnas tekkinud kahju hüvitamine küündida väga suurte summadeni, mille
tasumine võib olla riigi majandusele väga koormav. Kuigi riigil on tagasinõudeõigus kahju
tekitanud kosmoseobjekti käitaja vastu, ei pruugi käitaja olla võimeline ulatuslikke nõudeid
rahuldama. Seega on oluline, et kosmosetegevus oleks kindlustatud vähemalt kolmandatele
isikutele kahju tekitamise olukordadeks.
Kõnesolevas sättes kirjeldatud kindlustuse puhul on tegemist kohustusliku
vastutuskindlustusega VÕS-i § 520 mõttes. See tähendab, et kindlustusjuhtumi puhul hüvitab
kindlustusandja kahju otse kolmandale isikule kui kahju saajale VÕS-i § 521 lg 8 järgi.
Paragrahvi 51 lg 1. Lõige 1 näeb ette kosmoseobjekti käitaja ja kindlustusandja vahelise
kindlustuslepingu kohustuslikud tingimused. Kuna rahvusvaheliselt vastutab kahju tekitamise
eest riik, peab riigil olema ka kontroll kahju hüvitamise kompenseerimise tarbeks sõlmitud
kindlustuslepingu üle. Vastutuskindlustuslepingu sõlmimise nõue enne kosmosetegevusloa
taotlemist võimaldab pädeval asutusel kontrollida enne loa andmist, et nõuetekohane
kindlustuslahendus on olemas.
Paragrahvi 51 lg 1 p 1. Kindlustusandja peab olema isik, kellel on õigus Eesti kosmoseobjekti
käitajale kindlustust pakkuda. Kuivõrd kosmoseobjekti käitaja peamine tegevuskoht peab
olema Eesti ning kosmoseobjekt registreeritakse Eesti registris, toimub ka kindlustamine Eestis.
Oluline on aga märkida, et kindlustusselts, kellega kindlustusleping sõlmitakse, ei pea olema
Eestis registreeritud ning tegemist võib olla välisriigi äriühinguga.
Paragrahvi 51 lg 1 p 2. Kuivõrd tegemist on vastutuskindlustusega, on kindlustusjuhtumiks
olukord, kus käitaja vastu on tekkinud kolmandal isikul nõue. Kindlustuse eesmärk on katta
just kosmosetegevuse ja kosmoseobjektiga seotud ja tekitatud kahju.
Paragrahvi 51 lg 1 p 3. Kuivõrd eelnõu §-s 50 on kirjeldatud olukordi, kus riigil tekib
tagasinõudeõigus, ning kindlustuskohustus on määratud just riigi kantava vastutuse
vähendamise eesmärgil, ei ole vaja §-s 50 sätestatut korrata.
Paragrahvi 51 lg 1 p 4. Kindlustustingimused ja kindlustussumma peavad vastama
kosmosetegevusele. See tähendab, et leping peab olema sõlmitud ettevõtjaga, kes
137 Bhat B, S. ”Space Liability Insurance: Concerns and Way Forward”. Athens Journal of Law – Volume 6, Issue
1, 2020, lk 37–38. https://www.athensjournals.gr/law/2020-6-1-2-Bhat.pdf
101
kosmosetegevuse kindlustust pakub ning on selleks võimeline. Lisaks peavad
kindlustuslepingu tingimused peegeldama kosmosetegevuse ulatust ning potentsiaalsete riskide
suurust.
Kindlustussumma alampiir on 60 000 000 eurot. Alampiiri seadmisega saab riik garanteerida,
et valdaval osal kindlustusjuhtumitest saab kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse katta.
Alampiiri summa varieerub eri välisriikide kosmosetegevuse õigusaktides. Euroopa riikides on
aga alampiir 60 000 000 väga tavaline ning kehtestatud näiteks Soomes ja Austrias.
Paragrahvi 51 lg 2. Eelnõu § 51 lõikes 1 sätestatut ei kohaldata riigiasutuste suhtes.
Riigiasutustele rakendub riigivastutus.
Paragrahvi 51 lg 3. Kindlustusjuhtum võib toimuda kosmosetegevuse vältel igal hetkel,
mistõttu ei tohi lubada, et kindlustuspoliis mingil ajal ei kehti. Vastupidine olukord läheks
vastuollu kindlustusnõude seadmise eesmärgiga. Kuigi vastutuskindlustusleping tuleb sõlmida
enne kosmosetegevusloa taotlemist, peab kindlustuskaitse olema tagatud hiljemalt
kosmosetegevuse alguseks ning kehtima kogu kosmosetegevuse vältel.
9. peatükk
Asutustevaheline koostöö
Eelnõu § 52 – pädeva asutuse ja Kaitsepolitseiameti koostöö
Paragrahv 52. Paragrahv sätestab pädeva asutuse ja Kaitsepolitseiameti koostöö üldise aluse
kosmosetegevusega seotud julgeolekuohtude väljaselgitamisel. Säte täiendab §-s 18 sätestatud
koostöökorda ning kohaldub laiemalt käesoleva seaduse rakendamisel olukordades, kus
kosmosetegevusega seotud asjaolude hindamine eeldab pädeva asutuse ja Kaitsepolitseiameti
koostööd. Paragrahv ei muuda asutuste õigusaktidest tulenevat pädevusjaotust ega anna
asutustele täiendavaid materiaalõiguslikke otsustuspädevusi.
Paragrahvi 52 lg 1. Lõige sätestab pädeva asutuse ja Kaitsepolitseiameti kohustuse teha oma
pädevuse piires koostööd kosmosetegevusega seotud julgeolekuohtude väljaselgitamisel.
Koostöö hõlmab eelkõige vastastikust ametiabi ja ülesannete täitmiseks vajaliku teabe
vahetamist. Koostöö võib olla vajalik nii kosmosetegevusloa menetluses kui ka muudes
käesolevas seaduses sätestatud menetlustes ja järelevalves, kui tekib vajadus hinnata isikust,
kosmosetegevusest või kosmoseobjektist tulenevat võimalikku julgeolekuohtu. Teabe
vahetamisel ja kasutamisel tuleb järgida seadusest tulenevaid andmetöötlus- ja
juurdepääsupiiranguid.
Paragrahvi 52 lg 2. Lõike kohaselt nimetab Kaitsepolitseiamet §-des 18 ja 52 sätestatud
koostöö korraldamiseks kontaktisiku. Kontaktisiku määramise eesmärk on tagada asutuste
vahel toimiv ja kiire teabevahetus ning selge suhtluskanal olukordades, kus julgeolekuohu
hindamiseks on vajalik Kaitsepolitseiameti kaasamine. Kontaktisiku määramine on koostöö
korralduslik meede ega muuda asutuste seadusest tulenevaid ülesandeid ega otsustuspädevust.
102
Kosmosetegevusloa ja muud käesoleva seaduse alusel pädeva asutuse pädevusse kuuluvad
haldusotsused teeb pädev asutus.
10. peatükk
Järelevalve
Eelnõu § 53 – riiklik ja haldusjärelevalve
Paragrahv 53. Käesolev paragrahv ei reguleeri küberturvalisuse nõuete üle tehtavat
järelevalvet. Kübervaldkonna järelevalveasutus ja järelevalve ulatus määratakse KüTS-i alusel.
Kui kosmosetegevusega või kosmoseobjektiga seotud süsteem kuulub KüTS § 14 lõikes 5
nimetatud juhul julgeolekuasutuse järelevalve alla, teeb järelevalvet asjaomane
julgeolekuasutus KüTS-is sätestatud korras.
Paragrahvi 53 lg 1. Lõike 1 järgi tegeleb kõnesoleva seaduse raames üldise riikliku ja
haldusjärelevalvega pädev asutus ehk TTJA. Kõnesoleva seaduse järgi tehtava
kosmosetegevuse puhul on aga ka võimalik, et haldusjärelevalveks on pädev mõni muu asutus.
Seega sätestavad järgnevad lõiked 2 ja 3 erandid lõikest 1.
Paragrahvi 53 lg 2. Lõikes 2 määratakse Transpordiameti pädevus õhuruumi kasutamist
reguleerivate õigusaktide täitmise üle järelevalve tegemiseks. Arvestades, et kõnesolev seadus
ei lähe vastuollu lennundusseadusega138 ega piira lennundusseaduse kohaldatavust õhuruumi
kasutamisele, peab selles valdkonnas jääma järelevalveasutuseks Transpordiamet. Lisaks
kohaldub lennundusseadus ulatuses, milles see määrab muid pädevaid asutusi teatud ulatuses
järelevalvet tegema.
Paragrahvi 53 lg 3. Kosmosetegevust tehakse tõenäoliselt rahvusvaheliselt. Eesti riigi pinnalt
kosmoseobjekte kosmosesse lennutada ei saa ning seega peavad Eesti kosmoseobjektide
käitajad minema selleks välismaale. Sellises olukorras võib Eesti järelevalveasutustel tekkida
vajadus teha koostööd vastava välisriigi asutustega.
Eelnõu § 54 - õigus saada teavet
Paragrahv 54 lg 1. Lõige annab pädevale ja teistele käesoleva seaduse alusel riiklikku
järelevalvet tegevatele asutustele õiguse saada riikliku ja haldusjärelevalve tegemisel
järelevalve esemeks olevate asjaolude väljaselgitamiseks vajalikku teavet ja dokumente. Teabe
saamise õigus on vajalik selleks, et pädev asutus saaks välja selgitada järelevalve esemeks
olevad asjaolud ja hinnata käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmist. Teabe küsimise
õigus ei piirdu käitaja või kosmoseobjekti omanikuga, kuna järelevalveks vajalik teave võib
sõltuvalt kontrollitavast asjaolust olla ka muu isiku või asutuse valduses.
Eelnõu väljatöötamisel konsulteeris töörühm Taani kosmosevaldkonna regulaatoritega.
Konsultatsioonide käigus toodi praktilise probleemina välja, et võimaluse puudumine saada
138 Lennundusseadus1. RT I, 30.06.2023, 32.
103
järelevalveks vajalikku teavet kolmandatelt isikutelt on piiranud järelevalveasutuse võimalusi
järelevalveks olulisi asjaolusid tõhusalt välja selgitada. Sarnase probleemi vältimiseks ei
määratleta eelnõus ammendavalt isikute või asutuste ringi, kellelt pädev asutus võib järelevalve
käigus teavet saada.
Teabe küsimine peab siiski olema seotud konkreetse järelevalve esemega ja piirduma selleks
vajaliku teabe ja dokumentidega. Säte ei anna pädevale asutusele üldist õigust nõuda järelevalve
eesmärgiga mitteseotud teavet.
Paragrahv 54 reguleerib teabe saamist käesoleva seaduse alusel tehtava riikliku ja
haldusjärelevalve raames. Muude õigusaktide alusel tehtavas järelevalves saadakse teavet
vastavas seaduses sätestatud alustel ja korras.139
140Paragrahvi 54 lg 2. Järelevalve tegemiseks on väga oluline, et pädeval asutusel oleks kogu
vajalik teave. Kui pädev asutus vajalikku teavet ei saa, on tal õigus teha tähtaja jooksul
täitmiseks ettekirjutus, mis on olemuselt haldusakt HMS-i § 51 lg 1 alusel. Tegemist oleks
koormava haldusaktiga, kuivõrd see paneks kohustatud isikule kohustuse anda infot.
Kõnesolevas lõikes nimetatud korraldus peab vastama üldistele haldusakti tunnustele.
Paragrahvi 54 lg 3. Selleks et tagada pädeva asutuse põhjalik ja tasemel järelevalve, on
seadusega jäetud pädevale asutusele võimalus mitte jagada teabe nõudmise eesmärke, kui
põhjus on näiteks salastatud või pädev asutus ei saa jagada üksikasju teabe nõudmise eesmärgi
kohta.
Eelnõu § 55 – riikliku järelevalve erimeetmed ja erisused
Paragrahv 55. Kosmosetegevus on olemuselt kõrge riskiga: kõrvalekalded võivad realiseeruda
väga kiirelt ja suure mõjuga (ohud inimestele ja varale Maa pinnal, kosmoseliikluse
kokkupõrke- ja prahioht, olulised keskkonnamõjud atmosfääris ja orbiidil, küberintsidentidest
tulenev juhtimisvõime kaotus, teenuste katkemine jms). Tavapärased järelevalvemeetmed
(tavamenetluses ettekirjutus, selgitused jmt) ei pruugi olla ajakriitilistes olukordades piisavad,
sest „hilinenud“ sekkumine ei pruugi enam kahju ära hoida. Seetõttu on pädevale asutusele
tarvis anda korrakaitseseaduses (KorS) ette nähtud erimeetmete kasutamise võimalus (vt eelnõu
§ 55 lg 1), et reageerida viivitamatult ja tõhusalt just nendes olukordades, kus on ohus käesoleva
seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtted (ohutus ja keskkonnasäästlikkus).
Erimeetmete eesmärk ei ole sanktsioneerimine, vaid ennetav ja kahju vältiv sekkumine. Nende
rakendamisel lähtutakse vajalikkuse, proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõtetest ning
KorS-is sätestatud alustest ja korrast. Praktikas tähendab see, et erimeetmeid kasutatakse ainult
siis, kui:
139 Äriseadustik. RT I, 06.07.2023, 131, § 6.
140 Äriseadustik. RT I, 06.07.2023, 131, § 6.
104
on põhjendatud oht olulise kahju tekkeks või põhimõtete rikkumine on juba aset
leidnud;
leebemad vahendid (selgitused, tähtaja andmine puuduste kõrvaldamiseks) ei ole
olukorra kiire arengu tõttu piisavad või ei ole eesmärki saavutavad;
meede on ajalises ja sisulises ulatuses piiratud täpselt nii palju, kui on vaja ohu
kõrvaldamiseks või kahju ärahoidmiseks.
Tüüpilised olukorrad, kus § 55 lõike 2 kohased meetmed on vältimatud:
Kontrolli kaotus või ebanormaalne käitumine (nt ootamatu orbiidimuutus,
hoiakukontrolli rike, orbiidilt kõrvaldamise või kokkupõrke vältimise manöövri
tegemata jätmine) – vältimaks kokkupõrget ja uue kosmoseprügi teket tuleb tegevus
peatada või keelata kuni riski kõrvaldamiseni.
Kui kosmoseobjekti juhtimist või kosmosetegevuse ohutust mõjutab küberintsident,
kohaldab KüTS-ist tulenevaid järelevalvemeetmeid KüTS-is nimetatud
järelevalveasutus KüTS-i alusel. Kui sama juhtum toob kaasa iseseisva ohu
kosmosetegevuse seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtetele, võib TTJA kohaldada
oma pädevuse piires kosmosetegevuse seaduses sätestatud meetmeid. TTJA ja KüTS-i
järelevalveasutus koordineerivad oma tegevust KüTS-is sätestatud koostöö- ja
teabevahetuse alusel.
Ebakvalifitseeritud või eksinud isiku osalemine kriitilises rollis (nt missioonijuht,
lennudünaamika, turvakonfiguratsioonid) – isik tuleb ajutiselt eemaldada ülesannete
täitmiselt, kuni kvalifikatsioon või menetlusrikkumised on kõrvaldatud.
Lõpetamise kava eiramine või ilmne ebapiisavus (nt orbiidilt kõrvaldamise tähtaegade
ületamine või ohutusmeetmete puudulikkus), mis suurendab prahiriski – tegevus tuleb
ajutiselt peatada või ümber korraldada kuni nõuetekohase lahenduse esitamiseni.
Õiguskaitse ja garantiid. Erimeetmed rakendatakse KorS-is sätestatud alustel ja korras,
sealhulgas menetlusgarantiide, vorminõuete ja dokumenteerimiskohustusega (sh põhjendatus,
andmete kogumise ja hindamise kirjeldus). Käitajal on õigus vaidlustada meede seaduses
ettenähtud korras. Kui asjaolud lubavad, kuulatakse käitaja ära enne meetme kohaldamist;
vahetu ohu korral võib meedet kohaldada kohe, pidades kinni KorS-i reeglitest ning järgnevast
põhjendamis- ja teavitamiskohustusest. Meetmed on ajutised ja taanduvad niipea, kui oht on
kõrvaldatud või nõuetele vastavus saavutatud.
Kooskõla rahvusvaheliste kohustustega. Erimeetmed toetavad Eesti kohustusi rahvusvahelise
vastutuse režiimis (sh kahju ennetamine ja vähendamine), sest võimaldavad vältida olukordi,
kus Eesti kui stardiriik või registririik kannaks ebaproportsionaalset vastutust käitaja
tegevusetuse või viivituse tõttu.
105
Kokkuvõttes on § 55 erimeetmete volitus vajalik eeskätt kiirelt eskaleeruvate ja kõrge mõjuga
riskide maandamiseks. Mandaadi sidumine KorS alustega tagab, et sekkumine on
õigusriigipärane, sihitud ja proportsionaalne, ning et käitaja menetluslikud õigused on kaitstud.
Paragrahvi 55 lg 1. Kuivõrd kõnesoleva seadusega antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile pädevus riikliku järelevalve tegemiseks kosmosevaldkonnas, on see amet
korrakaitseseaduse § 6 lg 1 mõttes korrakaitseorgan. Riikliku järelevalve tegemiseks peavad
TTJA-l olema volitused kasutada vajalikke korrakaitseseadusest tulenevaid meetmeid. Lõige
viitab korrakaitseseaduse (KorS) §-idele 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53. Need
korrakaitseseaduse sätted reguleerivad isikuandmete töötlemisega seotud ning asjade
läbivaatamise ja hoiulevõtmisega seotud erimeetmeid. Erimeetmete kasutamisele kohaldub
korrakaitseseadus täies ulatuses.
KorS-i § 30 tähenduses on õigustatud, et pädev asutus küsitleb või nõuab dokumente näiteks
olukorras, kus kosmosetegevus on muutunud ohtlikuks ning pädeval asutusel on vaja leida
lahendus ohu kõrvaldamiseks.
KorS-i §-st 31 tulenevad kutse ja sundtoomine oleksid näiteks põhjendatud, kui
kosmosetegevus põhjustab ohtu ning kosmosetegevuse tegija(d) ei ole aldis (altid) pädeva
asutusega koostööd tegema. Sellisel juhul saaks pädev asutus kutsuda kosmosetegevuse tegija
ametiruumi, et kosmosetegevusega kaasneva ohu vähendamiseks vajalikku teavet saada.
KorS-i § 32 järgi isikusamasuse tuvastamine võib osutuda vajalikuks, kui näiteks pädeval
asutusel on vaja teavet kosmosetegevust tegeva ettevõtte juhtorgani liikmelt ning on vaja teha
selgeks, kas teavet küsitakse õigelt inimeselt.
KorS-i § 49 lg 1 p 7 alusel võib pädeval asutusel olla vaja vallasasi läbi vaadata.
Kosmoseobjekti ohutuse hindamiseks võib olla vaja seda vaadelda ja analüüsida.
KorS-i § 50 lg 1 p-de 1 ja 3 ning KorS-i § 51 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel võib pädeval asutusel olla
vaja siseneda näiteks kosmoseobjekti valdaja või kosmosetegevuse tegija valdusesse ning
valdus läbi vaadata, et teha kindlaks, kas kosmosetegevuse tegemine on ohutu ja nõuetekohane.
KorS-i § 52 lg 1 p 5 alusel võib pädeval asutusel olla vaja näiteks kosmoseobjekt hoiule võtta,
et see KorS-i § 49 lg 1 mõttes läbi vaadata.
KorS-i § 53 mõttes on õigustatud hoiule võetud vallasasja müümine või hävitamine. Kui pädev
asutus on näiteks hoiule võtnud kosmoseobjekti ning pidanud seda ohtlikuks, võib juhtuda, et
seda ei ole võimalik hoida viisil, mis kõrvaldaks ohu. Samuti võib juhtuda, et sellises olukorras
ei ole põhjendatud asi endisele valdajale tagasi anda. Kosmoseobjekti hoidmine ja korrashoid
võib osutuda ka pädeva asutuse jaoks ebaproportsionaalselt kulukaks või raskeks.
Paragrahvi 55 lg 2. Eelnõu 2. peatükis sätestatud põhimõtetega (keskkonnasäästlikkuse ja
ohutuse põhimõtete) ning sellekohaste nõuete tagamiseks peab pädeval asutusel olema õigus
nõuetevastane tegevus peatada ja keelata ning ebapädevad isikud, kes ei täida eelnõu
kvalifikatsiooni ja usaldusvääruses nõudeid, ülesannete täitmiselt eemaldada.
106
Eelnõu § 56 – sunniraha määr
Paragrahv 56. Lõige 1 määrab sunniraha ülemmäära ettekirjutuse täitmata jätmise eest,
kuivõrd KorS-i § 28 lõikest 2 tuleneb, et sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär
sätestatakse riikliku järelevalve eriseaduses. Sunniraha ülemmäär on füüsilisele isikule 6400 ja
juriidilisele isikule 450 000 eurot. Kosmosetegevus on suure riskiga valdkond ning seetõttu on
määratud suurele riskile vastav sunniraha ülemmäär. Kui see oleks võrreldes
kosmosetegevusest lähtuva riski laadiga ebaproportsionaalselt madal, ei täidaks sunniraha oma
funktsiooni. Sunniraha eesmärk on motiveerida kohustatud isikuid järgima riigis kehtestatud
seadusi ja norme. Kuna kosmosevaldkonnas on kulud ja investeeringud tavapärasest suuremad,
on vaja kehtestada ka keskmisest kõrgem ülemmäär. Samas ei mõju nõnda suur sunniraha
karistusena, kuivõrd enne selle määramist peab pädev asutus siiski tegema hoiatuse ning andma
võimaluse täita korraldus ilma sunniraha maksmata. Samuti on seaduses määratud vaid
sunniraha ülemmäärad ning neid peaks kohaldama vaid kõige kriitilisemates olukordades. Kui
korralduse täitmata jätmise tagajärjed võivad olla väga suure mõjuga, on põhjendatud teha
hoiatus väga suure sunniraha määramisega, et võimalikult efektiivselt motiveerida isikut
korraldust täitma.
Asendustäitmise ja sunniraha rakendamisele kohaldub asendustäitmise ja sunniraha seadus.
11. peatükk
Vastutus
Kõnesolevas peatükis sätestatud väärteokoosseisude ja karistusmäärade kujundamisel on
lähtutud kosmosetegevuse eripärast kui kõrgendatud riskiga tehnilisest valdkonnast. Arvestatud
on, et nõuete rikkumine võib põhjustada olulist ohtu inimesele, varale, keskkonnale, avalikule
korrale, riigikaitseobjektile või riigi julgeolekule ning tuua kaasa Eesti riigi rahvusvahelise
vastutuse. Seetõttu peavad karistusmäärad olema piisavalt tõhusad, proportsionaalsed ja
heidutavad, et nõuete rikkumine ei muutuks käitaja jaoks tavapäraseks majandusriskiks.
Karistusmäärasid ei ole ühestki teisest seadusest üks-ühele üle võetud, vaid need on kujundatud
kosmosetegevuse riskiprofiili ja võimalike tagajärgede raskust arvestades. Füüsilise isiku
suhtes ette nähtud kõrgemad rahatrahvi ülemmäärad on sätestatud rahatrahvina ega ole mõeldud
asendamiseks arestiga. Arvestades, et eelnõus ette nähtud rahatrahvi ülemmäär ületab
karistusseadustiku üldosas tavapäraselt sätestatud määra, ei kohaldata sellise rahatrahvi
tasumata jätmisel arestiga asendamist. Seetõttu ei nähta nende koosseisude puhul sanktsioonina
ette aresti.
Eelnõu § 57 – kosmosetegevusloa tingimuste või kosmosetegevusloast tulenevate kohustuste
täitmata jätmine
Paragrahvi 57 lg 1. Paragrahvis 57 sätestatakse väärteovastutus käitajale antud
kosmosetegevusloa tingimuste või käesoleva seaduse §-des 7, 9, 10, 36, 44, 45 või 47
sätestatud, kosmosetegevusloast tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest. Tegemist on
kosmosetegevuse ohutuks, kontrollituks ja seaduspäraseks läbiviimiseks oluliste nõuetega,
mille rikkumine võib kahjustada kosmosetegevuse nõuetekohast korraldamist ning raskendada
järelevalve teostamist.
107
Käesolevas paragrahvis kasutatakse sidesõna „või”, mis tähendab, et väärteovastutuse
tekkimiseks piisab ükskõik millise loetelus nimetatud kohustuse või loa tingimuse rikkumisest.
Väärteovastutuse eelduseks ei ole kõigi nimetatud kohustuste samaaegne rikkumine.
Füüsilise isiku suhtes nähakse ette rahatrahv kuni 2500 trahviühikut ning juriidilise isiku suhtes
rahatrahv kuni 640 000 eurot. Aresti käesolevas paragrahvis sanktsioonina ette ei nähta.
Paragrahvi 57 lg 2. Samamoodi kui teistes seadustes sätestatud süüteokoosseisude puhul, on
eraldi sanktsioon ja karistusmäär sätestatud juriidilistele isikutele.
Eelnõu § 58 – kosmosetegevusele esitatavate nõuete rikkumine
Paragrahvi 58 lg 2. Samamoodi kui teistes seadustes sätestatud süüteokoosseisude puhul, on
eraldi sanktsioon ja karistusmäär sätestatud juriidilistele isikutele.
Paragrahvi 58 lg 1. Paragrahvis 58 sätestatakse väärteovastutus käesoleva seaduse §-des 5, 6,
8 või 51 sätestatud kosmosetegevusele esitatavate nõuete rikkumise eest juhul, kui sellega
kaasneb oht inimesele, varale, keskkonnale, avalikule korrale, riigikaitseobjektile või riigi
julgeolekule. Tegemist on kosmosetegevuse põhiliste ohutus-, keskkonnasäästlikkuse,
kvalifikatsiooni- ja vastutuskindlustuse nõuetega, mille rikkumine võib kõrgendatud riskiga
valdkonnas kaasa tuua olulisi kahjulikke tagajärgi.
Käesolevas paragrahvis kasutatud väljend „kaasneb oht” tähendab olukorda, kus ilmnenud
asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et inimene,
vara, keskkond, avalik kord, riigikaitseobjekt või riigi julgeolek võib saada kahjustada või muul
viisil negatiivselt mõjutatud. Ohu hindamisel tuleb lähtuda konkreetse juhtumi asjaoludest ning
kosmosetegevuse laadist, ulatusest ja riskitasemest.
Paragrahvi 58 lg 2. Lõikes 2 sätestatakse juriidilise isiku vastutus sama teo eest. Arvestades,
et kosmosetegevus toimub sageli juriidiliste isikute kaudu ning rikkumiste võimalik mõju võib
olla ulatuslik, on põhjendatud sätestada juriidilise isiku suhtes eraldi rahatrahvi ülemmäär.
Eelnõu § 59 – teavitamiskohustuse täitmata jätmine
Paragrahvi 59 lg 1. Ohutuks kosmosetegevuseks on oluline, et pädeval asutusel oleks käitajaga
seotud asjakohane, korrektne ja ajakohane teave. Kuivõrd käitajal tekib käesoleva seaduse §-
de 11 või 31 alusel pädeva asutuse teavitamise kohustus olukordades, millel võib olla tähtsus
kosmosetegevuse ohutuse, järelevalve või tegevusloa tingimuste täitmise seisukohalt, on sellise
kohustuse täitmata jätmine väärteona sanktsioneeritud. Asjakohast pädevat asutust tuleb
kosmosetegevuse seaduse alusel teavitada muu hulgas olulise osaluse võõrandamisest,
kosmosetegevusloa aluseks olevate andmete muutmisest ning andmetest pärast kosmoseobjekti
Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamist. Küberintsidendist teavitatakse KüTS-is
sätestatud alustel, korras ja tähtaja jooksul. Teavitamiskohustus on oluline selleks, et pädev
asutus saaks õigel ajal hinnata võimalikke riske, kontrollida tegevuse jätkuvat vastavust
nõuetele ning vajaduse korral sekkuda.
108
Paragrahvi 59 lg 2. Samamoodi kui teistes seadustes sätestatud süüteokoosseisude puhul, on
eraldi sanktsioon ja karistusmäär sätestatud juriidilistele isikutele.
Eelnõu § 60 – kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise nõuete rikkumine
Paragrahvi 60 lg 1. Kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi üleandmine võib olla
riskantne tegevus. Kosmoseobjekti uus käitaja või uus omanik võib rikkuda ettenähtud nõudeid
ja kujutada endast ohtu kosmosetegevusele. Arvestada tuleb rahvusvahelise õigusega, mille
kohaselt võib kolmanda isiku poolt tekitatud kahju nõude hüvitamine kanduda üle riigile. Seega
on kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise nõuete järgimine väga oluline
ning nende rikkumisele peab järgnema sanktsioon. Seetõttu on kosmosetegevuse või
kosmoseobjekti omandi üleandmise nõuete rikkumine väärteona sanktsioneeritud, et tagada
ülemineku nõuete järgimine ning vältida vastutusahela katkemist. Kõnesolevale
väärteokoosseisule vastab eelnõu §-des 42 või 43 sätestatud nõuete rikkumine.
Paragrahvi 60 lg 2. Samamoodi kui teistes seadustes sätestatud süüteokoosseisude puhul, on
eraldi sanktsioon ja karistusmäär sätestatud juriidilistele isikutele.
Eelnõu § 61 – menetlus
Paragrahv 61. Kuivõrd eelnõus on läbivalt peetud pädeva asutuse all silmas Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametit, on ta ka väärtegude kohtuväline menetleja.
12. peatükk
Rakendussätted
Eelnõu § 62 – karistusregistri seaduse muutmine
Paragrahv 62. Muudatusega täiendatakse karistusregistri seaduse 2027. aasta 1. jaanuaril jõustuvat
redaktsiooni selliselt, et selles sätestatud taustakontrollide regulatsioon hõlmaks ka kosmosetegevuse
seaduse alusel Kaitsepolitseiameti tehtavat taustakontrolli. Karistusregistri seaduses kasutatakse mõistet
„taustakontroll“ arhiiviandmete kasutamise õigusliku aluse määratlemiseks. Kosmosetegevuse seaduses
toimub kontrolli tulemi arvestamine isiku usaldusväärsuse hindamise raames.
Paragrahv 62 p 1. Punktiga 1 muudetakse karistusregistri seaduse § 5 lõike 2 punktis 1¹ sõna
„taustakontrolli“ mitmusesse, kuna § 20 lõike 1 punktis 6 sätestatud arhiiviandmete kasutamise
võimalus hõlmab muudatuse järel ka kosmosetegevuse seaduse alusel tehtavat taustakontrolli.
Paragrahv 62 p 2. Punktiga 2 täiendatakse karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punktis 6 sätestatud
arhiiviandmete saamise alust selliselt, et Kaitsepolitseiametil oleks õigus saada registri arhiivis olevaid
andmeid ka kosmosetegevuse seaduses sätestatud taustakontrolli tegemiseks. Kosmosetegevuse seaduse
§ 12 lõike 4 punkti 3 kohaselt võib arhiivi kantud karistusandmeid arvestada karistusseadustiku 15.
peatükis sätestatud kuriteo eest karistamise korral. Karistusregistri seaduses kasutatav taustakontroll
hõlmab kosmosetegevuse seaduse kohaselt Kaitsepolitseiameti pädevusse kuuluvat kontrolli
julgeolekuohu kohta arvamuse andmisel. Taustakontrolli käigus saadud teavet võetakse arvesse
kosmosetegevuse seaduses sätestatud korras isiku usaldusväärsuse hindamisel, mille kohta lõpliku
hinnangu annab pädev asutus.
109
Eelnõu § 63 – karistusseadustiku muutmine
Paragrahv 63. Eelnõu eesmärk on kriminaliseerida kosmosetegevusloata kosmosetegevus.
Kosmosetegevusest saab reguleeritud tegevus. Reguleerimise eesmärk on tagada, et
kosmosetegevusega seotud käitaja on võimeline kosmosetegevust tegema eelnõus sätestatud
põhimõtteid ja nõudeid järgides. Normi eesmärk on mh preventiivne, et vältida
kosmosetegevusloata kosmosetegevust.
Eelnõu § 64 – küberturvalisuse seaduse muutmine
Paragrahv 64.Paragrahviga 64 muudetakse küberturvalisuse seadust (edaspidi KüTS)
eesmärgiga arvata kõik kosmosetegevuse seaduse tähenduses käitajad KüTS-i
kohaldamisalasse sõltumata nende suurusest. Käitaja, kellele on antud kosmosetegevusluba
muul alusel kui kosmosetegevuse seaduse § 24 lõikes 1 sätestatud erandi alusel, loetakse KüTS
§ 3 lõike 2 alusel ülioluliseks üksuseks. Paragrahvi 24 lõikes 1 sätestatud erandi alusel
kosmosetegevusloa saanud käitaja loetakse KüTS § 3 lõike 4 alusel oluliseks üksuseks, välja
arvatud juhul, kui ta on KüTS § 3 lõike 2 või 3 alusel juba ülioluline üksus.
Kosmosetegevuse seaduse §-s 24 sätestatud erand võimaldab kohaldada piiratud ulatuse või
väiksema riskiga kosmosetegevusele proportsionaalsemat loamenetlust. Erandi kohaldamine ei
kõrvalda siiski kosmosetegevusega seotud küberturvalisuse riske. Kosmoseobjekti juhtimine ja
kosmosetegevuse korraldamine sõltuvad võrgu- ja infosüsteemidest ning nende
kompromiteerimine võib mõjutada kosmoseobjekti juhtimist, missiooni ohutust ja kolmandate
isikute õigusi. Seetõttu kohaldatakse ka erandi alusel tegutsevale käitajale olulisele üksusele
sätestatud nõudeid.
Kui käitajal on lisaks erandi alusel antud loale ka muul alusel antud kosmosetegevusluba või ta
on muul KüTS § 3 lõikes 2 või 3 sätestatud alusel ülioluline üksus, käsitatakse teda üliolulise
üksusena.
Kosmosetegevusloa saanud käitajale, kes ei ole varem olnud KüTS-i kohustatud isik,
kohalduvad KüTS §-s 4¹ sätestatud tähtajad. Käitaja esitab RIA-le nõutavad andmed kolme kuu
jooksul KüTS-i kohustatud isikuks saamisest ja viib oma tegevuse ülejäänud nõuetega
vastavusse kolme aasta jooksul. Kui käitaja oli juba enne kosmosetegevusloa saamist KüTS-i
kohustatud isik ja laiendab oma tegevust kosmosetegevusele, eraldi üleminekutähtaega ei
kohaldata ning käitaja peab kosmosetegevuse alustamisel täitma talle KüTS-ist tulenevaid
nõudeid.
Eelnõu § 65 – rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine
Paragrahv 65. Kuivõrd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse lisandub
kosmosetegevusega ja sellega seotud menetlustega tegelemine, tuleb RSanS-i § 11 lõike 3
punktis 6 lisada ameti pädevusse ka kosmosetegevus.
110
Eelnõu § 66 – riigilõivuseaduse muutmine
Paragrahv 66. Mitme kosmosetegevusloa menetluse, kosmoseobjekti registreerimise ja
kosmoseobjekti omandiga seotud tegevuse puhul nõutakse riigilõivu tasumist. Seega tuleb
säärased tegevused ning riigilõivude määrad kanda riigilõivuseadusesse ning seadust vastavalt
muuta.
Kosmoseobjektide registreerimise ja kosmosetegevusloa riigilõivudega on raske kõiki
tekkivaid kulusid katta. Vastasel juhul oleks barjäär kosmosetegevustega alustamiseks Eesti
ettevõtetele liiga kõrge. Riigilõivud on räägitud läbi EKTL-iga ja need on hea kompromiss
vältimaks tühjade taotluste esitamist.
Eelnõu § 21710 – kosmosetegevusloa taotluse läbivaatamine
Paragrahvi 21710 lg 1. Kosmosetegevusloa taotluse läbivaatamine ning sellele järgnev
menetlus on töömahukad ülesanded ning toovad endaga kaasa suurema halduskoormuse.
Seetõttu peab taotluse esitamisel maksma asjakohase suurusega riigilõivu.
Paragrahvi 217103 lg 2. Kuivõrd eelnõu §-s 24 sätestatud erandi eesmärk on anda võimalus
kosmosetegevusega tegeleda nendele, kellel ei pruugi olla palju rahalisi vahendeid, on erandi
alusel taotletava kosmosetegevusloa puhul sätestatud tavalisest väiksem riigilõiv.
Paragrahvi 21710 lg 3. Juhul kui kosmosetegevusluba on välja antud, kuid käitaja soovib selles
muudatusi teha, tuleb uuesti tasuda riigilõiv, kuna uus menetlus tähendab halduskoormust ning
tööd pädevale asutusele.
Eelnõu § 21711 – kosmosetegevuse üleandmise loa taotluse läbivaatamine
Paragrahv 21711. Kosmosetegevuse üleandmiseks tuleb taotleda luba pädevalt asutuselt § 42
kohaselt. Säärase loa menetlus ning taotluse läbivaatamine tähendavad suuremat
halduskoormust ning selle eest nõutakse riigilõivu tasumist.
Eelnõu § 21712 – kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse läbivaatamine
Paragrahv 21712. Kosmoseobjekti omandi üleandmiseks tuleb taotleda luba pädevalt asutuselt
§ 43 kohaselt. Säärase loa menetlus ning taotluse läbivaatamine tähendavad suuremat
halduskoormust ning selle eest nõutakse riigilõivu tasumist.
Eelnõu § 21713 – kosmoseobjekti registreerimise taotluse läbivaatamine ja kosmoseobjektide
registrisse kande tegemine
Paragrahv 21713. Paragrahv 217¹³. Kosmoseobjekti registreerimise taotluse läbivaatamine ja
kosmoseobjekti kosmosetegevuse andmestikku kandmine põhjustab pädevale asutusele
halduskoormust. Seetõttu tasutakse taotluse läbivaatamise ja kosmoseobjekti kosmosetegevuse
andmestikku kandmise eest riigilõivu.
111
Eelnõu § 67 – seadme ohutuse seaduse muutmine
Paragrahv 67. Paragrahviga täiendatakse seadme ohutuse seaduse § 12, et lisada TTJA
järelevalve infosüsteemi koosseisu kosmosetegevuse andmestik ning sätestada selle
andmekategooriad, isikuandmete töötlemine, avalikustamine ja säilitamine.
Paragrahvi 67 p 1. TTJA järelevalve infosüsteemi koosseisu lisatakse kosmosetegevuse
andmestik. Andmestiku pidamise üksikasjad määratakse infosüsteemi põhimääruses seaduses
sätestatud piirides.
Paragrahvi 67 p 2. Seadme ohutuse seaduse § 12 lõikes 7 loetletakse kosmosetegevuse
andmestiku andmekategooriad. Need hõlmavad kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti andmeid,
asjaomaste isikute ning loa-, registreerimis-, üleandmis- ja järelevalvemenetluste andmeid,
isikute kvalifikatsiooni ja usaldusväärsuse kontrolli andmeid, tegevuskeeldude ja sanktsioonide
andmeid ning julgeolekuohu hindamise andmeid.
Paragrahvi 67 p 3. Seadme ohutuse seaduse § 12 täiendatakse lõigetega 8¹–8³. Lõikes 8¹
määratakse andmestikus töödeldavad isikuandmed: taotleja, käitaja ja omaniku
identifitseerimis- ja kontaktandmed, § 8 lõikes 2 nimetatud isikute kvalifikatsiooni ja
ülesannete andmed, § 12 lõikes 5 nimetatud isikute identifitseerimis- ja usaldusväärsuse
kontrolli andmed ning kosmoseobjekti valmistamise eest vastutavate isikute andmed.
Usaldusväärsuse kontrolli kohta kantakse andmed andmestikku kosmosetegevuse seaduse § 19
lõike 5 kohaselt.
Lõige 8² välistab karistusregistri päringuvastuse ja Kaitsepolitseiameti arvamuse aluseks
olevate lähteandmete andmestikku kandmise ja seal säilitamise. Andmestikus säilitatakse
kontrolli tegemist ja tulemust tõendavad andmed, mitte tundlikud lähteandmed.
Lõike 8³ alusel avalikustatakse füüsilisest isikust käitaja ja omaniku ees- ja perekonnanimi
kosmosetegevuse läbipaistvuse ja vastutusahela tuvastatavuse eesmärgil. Säte ei anna alust
avalikustada muid isikuandmeid ega juurdepääsupiiranguga teavet.
Paragrahvi 67 p 4. Seadme ohutuse seaduse § 12 lõikes 11 kehtestatakse erinevad
säilitamistähtajad. Kosmosetegevuse, kosmoseobjekti ning nimetatud menetluste põhiandmeid
säilitatakse 30 aastat andmekogusse kandmisest, sest kosmoseobjektide tegevus ja sellega
seotud vastutus võivad ulatuda aastakümnetesse. Kvalifikatsiooniandmeid säilitatakse loa
kehtivuse ajal ja kümme aastat selle lõppemisest, et võimaldada varasema tegevuse
nõuetekohasuse kontrollimist. Usaldusväärsuse kontrolli tulemust säilitatakse
kosmosetegevuse seaduse § 19 lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul. Erinevad tähtajad piiravad
isikuandmete säilitamist vastavalt nende kasutamise eesmärgile.
Eelnõu § 68 – välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse muutmine
Paragrahv 68. Kui äriühingust käitajasse on kaasatud välisinvestor, kohaldub
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses rakendatud kord, mille alusel
kontrollitakse investeeringute usaldusväärsust. Nimetatud seaduse eesmärk on reguleerida
kindlates majandusvaldkondades tegutsevatesse ettevõtjatesse tehtavate investeeringute
112
kontrolli eesmärgiga saada teavet ja hinnata ohtu, et ära hoida negatiivset mõju Eesti
julgeolekule või avalikule korrale. Välisinvesteeringu usaldusväärsust kontrollitakse juhul, kui
välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises
majandusvaldkonnas.141 Võttes arvesse kosmosetegevusega kaasnevat andmehaldust, sellega
seotud võimalikke elutähtsaid teenuseid ning nende juhtimissüsteemide olemust, võib
kosmosetegevusega kaasneda oht Eesti julgeolekule või avalikule korrale, mistõttu on oluline
rakendada kontrolli võimalike välisinvestorite suhtes, kes soovivad tegeleda Eestis
kosmosetegevusega.
Eelnõu § 69 – seaduse jõustumine
Paragrahv 69. Seadus jõustub 01.01.2028.
Kosmosetegevuse seadus on kavandatud jõustuma 01.01.2028. Jõustumisaja valikul on
arvestatud eelkõige kosmosetegevuslubade ja kosmoseobjektide registri valmimisega ning
TTJA infosüsteemides tehtavate ümberkorraldustega, et register oleks seaduse jõustumise ajaks
töökorras, kuna seaduse jõustumise järel peab olema tehniline võimekus registrit pidada ning
seaduses ettenähtud andmeid registreerida. Jõustumisaja valik tagab osapooltele piisava aja, et
tutvuda uue regulatsiooniga ning teha vajalikud korralduslikud ettevalmistused.
Eelnõu on kooskõlas põhiseaduse ja teiste Eesti Vabariigis kehtivate seadustega.
Seadusemuudatused, mis on vajalikud eelnõu vastavusse viimiseks teiste seadustega, on
eelnõus nimetatud.
5 Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised uued terminid:
1. Kosmosetegevus on kosmoseobjekti lennutamine Maa orbiidile või sellest
kaugemale, kosmoseobjekti käitamine nii kosmoses kui ka Maa peal,
kosmoseobjekti juhtimine, kosmoseobjekti tegevuse lõpetamine, Maale
tagasitoomine ning eelnimetatuga seotud tegevused ning kosmoseprügi vältimise,
vähendamise ja kõrvaldamise eesmärgiga tegevus Maa orbiidil või sellest kaugemal.
2. Kosmoseobjekt on mis tahes mehitatud või mehitamata objekt, mis on lennutatud
või mida plaanitakse lennutada Maa orbiidile või sellest kaugemale, ja sellise objekti
füüsilised alamsüsteemid või last.
3. Käitaja on isik, kes tegeleb kosmosetegevusega kosmosetegevusloa alusel.
4. Kosmoseobjekti omanik on isik, kellele kuulub kosmoseobjekt.
141 Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus 639 SE. Seletuskiri, lk 1, 3.
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a37b7d26-d0b7-44a1-8325-b15d3d424b5f/valisinvesteeringu-
usaldusvaarsuse-hindamise-seadus/
113
5. Sise-eeskirjad on käitaja sisekontrollisüsteemi osa, mis hõlmab vähemalt
sisekontrolli põhimõtteid ja protseduure, ning mis peavad tagama kosmosetegevust
reguleerivate õigusaktide ja kosmosetegevusloa tingimuste täitmise.
6. Kosmoseprügi on Eestis registreeritud kosmoseobjekt, selle osa või muu seade, mis
jääb kosmosesse kosmosetegevuse tagajärjel, samuti Maale kontrollimatult naasev
Eestis registreeritud kosmoseobjekt või selle osa.
7. Kosmosetegevusluba on pädeva asutuse väljaantav tegevusluba, mis annab
füüsilisele või juriidilisele isikule õiguse tegeleda kosmosetegevusega ning
kosmoseobjekti käitada.
8. Kosmoselennuvalmidus tähendab valmidust alustada kosmosetegevust, olles täitnud
§ 33 lõikes 1 sätestatud tingimused.
9. Riigi tagasinõudeõigus on riigi õigus nõuda käitajalt kogu ulatuses tagasi kahju,
mille riik on rahvusvahelise õiguse alusel hüvitanud kolmandale isikule käitaja
kosmosetegevuse tõttu põhjustatud kahju eest, sõltumata sellest, kas käitaja on kahju
tekkimises süüdi või mitte.
Kõik eelnõuga kasutusele võetud terminid on tihedalt seotud kosmosetegevusega ning aitavad
luua regulatsioonis selgust.
6 Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole otsest puutumust Euroopa Liidu õigusega, kuid koostamisel on võimaluse korral
arvestatud EL-i kosmosepoliitikaga (sh Euroopa kosmoseliikluse korraldamise ja
kosmoseprügi haldamise põhimõtetega). Samuti on eelnõu välja töötamisel lähtutud
asjakohastest välislepingutest ning eelnõu on nendega vastavuses.
Euroopa Liidu Kosmosetegevuse määruse ettepanek
Euroopa Komisjon esitas 25. juunil 2025 ettepaneku määruseks „kosmosetegevuse ohutuse
(safety), kerksuse (resilience) ja kestlikkuse (sustainability) kohta liidus“ (nn EU Space Act ehk
EUSA). Ettepanek liigub kaasotsustamismenetluses Euroopa Parlamendis ja Nõukogus ning
kehtima hakkamisel on see otsekohalduv kõigis liikmesriikides. Komisjon näeb ette üldise
kohaldamise alates 1. jaanuarist 2030 ning üleminekumehhanismid juba arenduses olevatele
missioonidele. Läbirääkimised liikmesriikide vahel toimuvad alates 2025. aasta juulist.
EUSA püüab ühtlustada seni ELis killustunud riiklikke kosmosereegleid ning luua ühtne
siseturg kosmoseteenustele ja –andmetele. Põhirõhk on kolmel nn tugisambal (sh orbiidiliikluse
juhtimine ja kokkupõrgete vältimine):
(a) ohutus (sh orbiidiliikluse juhtimine ja kokkupõrgete vältimine),
(b) kerksus,
(c) keskkonnakestlikkus (sh kosmoseprügi ja elutsükli hindamise metoodika).
Kohaldamisala ja olulisemad põhimõtted
114
Määrus kehtestab ühtlustatud reeglid loakohustuse, registri ja järelevalve kohta ELi piires läbi
viidud kosmosetegevustes ning orbiidiliikluse (collision avoidance) teenuste korralduse.
Määrus hõlmab nii ELi kui ka kolmandate riikide teenusepakkujaid, kui teenuseid osutatakse
liidu turul; kolmandate riikide pakkujad peavad määrama ELis õigusliku esindaja.
EUSA sätestab autoriseerimise vastastikuse tunnustamise põhimõtte liikmesriikide vahel
määruse kaetud valdkondades, et vältida dubleerivat loa kohustust ja menetlust. Riikliku
julgeoleku otstarbel kasutatavad kosmoseobjektid on EUSA kohaldamisalast välistatud.
Kübernõuete osas on EUSA lex specialis NIS2 kõrval kosmoseoperaatoritele – eesmärgiga
vältida kattuvaid nõudeid.
Kehtestatakse e-sertifikaat ja võimalus ELi kosmosemärgisele (Union Space Label), mis
lihtsustab nõuetele vastavuse tõendamist ja lepingupraktikat.
Peamised erinevused Eesti eelnõuga
EUSA keskendub siseturu ühtlustamisele ohutuse, töökindluse ja keskkonna sambal ega
harmoniseeri riigi või operaatori tsiviilvastutuse režiimi - see tähendab, et vastutus jääb
jätkuvalt rahvusvaheliste kosmoseõiguse lepingute ja riigisisese õiguse korraldada. Seetõttu on
vastutuse ja kindlustuse detailne kujundamine Eesti seaduses jätkuvalt põhjendatud.
Samuti, EUSA ei rakenda teatud tehnilisi nõudeid kaugemal kui GEO (EUSA IV I ja V
peatükk), samas kui Eesti eelnõu võib määratleda kohustused laiemalt, sh missioonielu
lõpplahendused ja ohutusmeetmed sõltumata orbiidist, kui see on proportsionaalne.
EUSA näeb ette EL-tasandi rollijaotuse (Komisjon, EUSPA/„Agency“, kvalifitseeritud
tehnilised asutused jne) ning vastastikuse tunnustamise alused. Eesti eelnõu loob riigisisese
pädevuse ja menetlused, mis peavad hiljem EUSA raamistikuga kokku sobituma.
Kuidas Eesti eelnõu arvestab EUSA-ga
1. Tulevikukindel volitusnormistik. Eelnõu sätestab riigisisese loasüsteemi, järelevalve ja
registri nii, et need oleksid ülekantavad EUSA vastastikuse tunnustamise loogikasse (nt
tehnilise hindamise kasutamine, pädeva asutuse ühe kontaktpunkti põhimõte, e-tõendite
ja sertifikaatide aktsepteerimine). Sellega välditakse dubleerivaid taotlusi, kui EUSA
rakendub.
2. Kübernõuete kooskõla. Eelnõu lähtub NIS2 ja CER põhimõtetest, kuid jätab ruumi
EUSA lex specialis kohaldamiseks kosmoseoperaatoritele, vältides topelt koormust.
3. Keskkonna- ja kosmoseprügimeetmed. Eesti eelnõu sätestab üldpõhimõtted (nt jäätmete
vältimine, ohutu lõpetamine), ent metoodika (nt LCA/PEF-i kosmosespetsiifiline
edasiarendus) võetakse tulevikus üle EUSA alusel vastu võetavatest rakendusaktidest –
nii välditakse vastuolusid ja dubleerimist.
4. Riigikaitse eristamine. Eelnõu hoiab riigikaitselised/riikliku julgeoleku tegevused
eriregulatsioonis, kooskõlas EUSA kohaldamisalast tuleneva erandiga.
115
5. Vastutus ja kindlustus . Kuna EUSA ei harmoniseeri vastutust, jääb Eesti eelnõu üks
põhieesmärke – vastutuse, kindlustuse ja tagatiste režiimi määratlemine (sh riigi
rahvusvahelise vastutuse haldamine) – riigisisese seaduse keskseks osaks ka pärast
EUSA jõustumist.
6. Paralleelne poliitikatsükkel. Eesti arendab eelnõu viimases etapis ning osaleb
samaaegselt EUSA läbirääkimistel ELi tööorganites (nõukogu töögrupid, EP menetlus).
Ettepanek esitati 25.06.2025; arutelud 2025 II poolaastal on keskendunud siseturu
ühtlustamisele, STM-i põhimõtetele, kübernõuetele ja kestlikkusele. See seletuskiri
kirjeldab EUSA-ga suhestumist ettevaatlikult, arvestades, et tegemist on alles
ettepanekuga ning redaktsioon võib menetluse käigus muutuda.
Eelnõu loob riigisisese autoriseerimise, registri ja järelevalve raamistiku ning reguleerib
vastutus- ja kindlustusküsimusi. Samal ajal on eelnõu üles ehitatud nii, et rakendumisel
täiendab EUSA Eesti regulatsiooni (ohutus, töökindlus, keskkond, STM, e-sertifikaadid,
märgised; kolmandate riikide pakkujate esindajad Euroopa Liidus), mitte ei dubleeri seda.
Vajaduse korral saab Eesti hiljem teha tehnilisi kohandusi (nt viited EUSA rakendusaktidele,
e-sertifikaadi aktsepteerimine, vastastikuse tunnustamise menetlused), vältides topelt koormust
ettevõtjatele ja järelevalvele.
EUSA ettepaneku ning muude Euroopa Liidu küberturvalisust puudutavate õigusaktide
läbirääkimistel kaasatakse küberturvalisuse nõuete ja nende koostoime hindamisse Justiits- ja
Digiministeerium, et vältida valdkondlike ja NIS2 direktiivist tulenevate nõuete põhjendamatut
dubleerimist.
7 Seaduse mõjud
Eelnõu väljatöötamise käigus on hinnatud kosmosetegevuse seaduse mõjusid peamistele
sihtrühmadele, kelleks on Eesti riik, ettevõtjad ning haridus- ja teadusasutused. Mõjude
hindamisel on lähtutud eelnõu VTKs142 käsitletud sihtrühmadest ja mõjudest, mida on
käesolevas seletuskirjas täiendatud ja täpsustatud vastavalt eelnõu lõplikule lahendusele.7.1.
Üldised kosmosetegevuse reguleerimisega kaasnevad mõjud
Käesolevas alapeatükis käsitletakse kosmosetegevuse reguleerimisest tulenevaid üldisi
mõjusid, mis kaasnevad rahvusvahelistest kohustustest lähtuva siseriikliku õigusraamistiku
kehtestamisega ning kosmosetegevuse esmakordse reguleerimisega Eestis
142 VTK kooskõlastuse menetlusinfo: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc5efc1b-6e74-4dd7-8136-
5d38ea4e0684#VuoCXwtw
116
Sihtrühm: Eesti riik
7.1.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Kosmosetegevuse reguleerimisega täidab Eesti riik välislepingutest, eelkõige ÜRO
avakosmose lepingust, tulenevaid kohustusi ja põhimõtteid. Avakosmose lepingu artiklite 6 ja
7 kohaselt vastutab Eesti riik oma riiklike kosmosetegevuste eest ning on kohustatud tagama
ka oma jurisdiktsiooni all tegutsevate eraettevõtjate ja teiste isikute kosmosetegevuse
nõuetekohase reguleerimise ja järelevalve.
Eelnõuga luuakse siseriiklik õigusraamistik, mis võimaldab riigil teha kosmosetegevuse üle
järelevalvet, vähendada riigi vastutusega seotud riske ning tagada rahvusvaheliste kohustuste
täitmine. Kosmosetegevuslubade menetluses ja järelevalves kehtestatavad nõuded, sealhulgas
ohutuse ja usaldusväärsuse hindamine, aitavad ennetada tegevusi, mis võiksid ohustada Eesti
avalikku korda, sise- või välisjulgeolekut.
Regulatsioon toetab Eesti kui vastutustundliku ja usaldusväärse rahvusvahelise koostööpartneri
rolli kosmosevaldkonnas ning loob õiguskindluse riigi ja rahvusvaheliste partnerite jaoks.
7.1.2. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Eelnõus on sätestatud üheks kosmosetegevuse põhimõtteks keskkonnasäästlikkus, mida tuleb
kosmosetegevuses läbivalt järgida. Kosmosetegevusega võib kaasneda mõju keskkonnale,
näiteks võib kosmoseprügi põhjustada kokkupõrkeid ning kahju varale või isikutele, samuti
võib kosmoseprügi takistada edasist kosmosetegevust või häirida ühiskonnale hädavajalike
teenuste osutamist. Kuigi üldised keskkonnakaitse põhimõtted ja põhikohustused on sätestatud
keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, on eelnõuga täpsustatud keskkonnakaitset spetsiifiliselt
kosmosevaldkonnas. Eelnõu kehtestab kohustuse järgida keskkonnasäästlikkuse põhimõtet,
aidates tagada, et kosmosetegevuse mõju keskkonnale oleks võimalikult väike.
Kosmoseobjektid Eestis tunnistatakse sobivaks ja kantakse seaduses kindlaks määratud
menetluse kohaselt vastavasse registrisse, millega kinnitatakse, et kosmoseobjektid vastavad
nõuetele ning kosmosetegevuses välditakse kosmoseprügi teket.
Kuivõrd kosmosetegevusega kaasneb kosmoseprügi tekke oht, siis mõjutab eelnõu
väljatöötamine keskkonda pigem positiivselt, sest eelnõuga sätestatakse keskkonnasäästlikkuse
põhimõte, mida käitaja on kohustatud järgima läbivalt kogu kosmosetegevuse vältel. Samuti on
eelnõus sätted, mille alusel isik vastutusele võtta, kui ta peaks kosmosetegevusele esitatavaid
nõudeid rikkuma, näiteks kui nende nõuete rikkumine ohustab keskkonda.
7.1.3. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele (asutuste korraldus)
Järelevalvet kosmosetegevuse üle hakkab tegema pädeva asutusena TTJA. Eelnõu mõju
riigiasutustele seisneb selles, et pädev asutus peab tegema investeeringuid (vt ka seletuskirja
peatükki ,,Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud“), et luua kompetents ja tehniline valmisolek, teha järelevalvet, menetleda
kosmosetegevusluba ja registreerida kosmoseobjekte (vt täpsemalt seletuskirja § 3 selgitusi).
Samuti kaasneb eelnõuga pädeva asutuse vajadus olla valmis välissuhtluseks, mis tähendab
117
eelkõige vajaliku teabe edastamist rahvusvahelistele organisatsioonidele, näiteks ÜRO-le.
Pädev asutus peab pidevalt ajakohastama oma kompetentsi, lähtudes kosmosevaldkonna kiirest
arengust.
Eelnõu mõjutab ka Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) tegevust, kuivõrd RIA hakkab teostama
järelevalvet küberturvalisuse üle kosmosetegevuses. RIA roll kosmosetegevuse
küberturvalisuse järelevalves tugineb juba olemasolevatele raamistikkele ja pädevustele.
Küberturvalisuse põhimõtted (riskihaldus, intsidentide käsitlus, teenuste järjepidevus jne) on
valdavalt valdkonnaülesed, mistõttu saab RIA kohaldada kosmosevaldkonnas juba kehtivaid
metoodikaid, juhiseid ja menetlusi ilma oluliste täiendavate investeeringuteta (nt uusi
infosüsteeme või märkimisväärset koosseisu kasvu planeerimata). Järelevalve viiakse läbi
riikliku riski- ja ohuprognoosipõhiselt ning koostöös pädeva asutusega (eelkõige TTJA),
kasutades olemasolevaid koostöö- ja infovahetuskanaleid.
Samas eeldab kosmosevaldkonna lisandumine RIA-le piiratud lisategevusi, millele tuleb
eelarves tähelepanu pöörata: (i) ametnike täiendkoolituse ja valdkondlike konverentside
külastuse võimaldamisega, et hoida pädevus ajakohane (nt orbiiditeenuste, satelliitplatvormide
ja maajaamade küberriskid); (ii) olemasolevate juhiste ja kontrollnimekirjade kohandamine
kosmosekasutuse eripäradele; (iii) rahvusvahelise koostöö (EL/ESA/ENISA) töögruppides
osalemine ning parimate praktikate ülevõtmine. Nimetatud kulud on mahult mõõdukad ning
kaetavad RIA tegevuskulude raamest (või väikese täiendava eelarverea kaudu) ilma püsikulude
olulise kasvuta. Kokkuvõttes ei too kosmosevaldkonna lisandumine kaasa RIA-le
märkimisväärseid ühekordseid investeeringuid ega personali suurt laiendamist; kulu mõju
avaldub peamiselt täiendõppe ja pädevuse hoidmise kuludes ning juhendmaterjalide
kohandamises, mis on realistlik planeerida iga-aastase koolitus- ja koostöömudeli osana.
Seaduse rakendamisega võib Kaitsepolitseiametile kaasneda täiendav töökoormus ja sellest
tulenev kulu seoses kosmosetegevusloa menetluses julgeolekuohu hinnangu andmise,
teabevahetuse ja koostööga. Kulude täpne suurus ei ole praegu usaldusväärselt hinnatav, kuna
see sõltub menetletavate taotluste arvust, kontrollitavate isikute arvust, kavandatava
kosmosetegevuse laadist ning sellest, kui sageli peab Kaitsepolitseiamet tegema täiendava
julgeolekuohu hinnangu Eelnõu kaudu kosmosevaldkonna reguleerimine aitab kaasa
kosmosevaldkonna innovatsioonile ning majanduskasvule, sest iga Eesti kosmoseprogrammi
investeeritud euro toob Eesti majandusse juurde 3,5 eurot ehk Eesti kosmoseprogrammi
õnnestumine tooks Eesti majandusele vähemalt 300 miljonit eurot lisainvesteeringuid.143 Eesti
kosmosebüroo on tutvustanud kosmosenõukogule tulemusnäitajaid, mis osutavad, et riigi iga
ESA programmidesse investeeritud euro on toonud majandusele tagasi 3,9 eurot.
Eelnõu mõjutab positiivselt riigiasutuste korraldust, kuna eelnõus sätestatakse selgelt, et
kosmosetegevuse pädev asutus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning määratakse
kindlaks TTJA ülesanded, pädevus ja kohustused. See loob ühtse ja selge halduskorralduse
143 Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus.
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc5efc1b-6e74-4dd7-8136-5d38ea4e0684#VgMX1cqx
118
valdkonnas, mis oli Eestis seni reguleerimata, ning võimaldab kosmosetegevusega seotud
küsimusi lahendada süsteemselt ja prognoositavalt. Regulatsiooni kehtestamine loob aluse
kosmosetegevuse järelevalve järjepidevaks teostamiseks ning vähendab vajadust
üksikjuhtumipõhiste või ajutiste lahenduste järele. Eelnõu ei too kaasa kohalike omavalitsuste
ülesannete lisandumist.
Mõju sihtrühm: ettevõtjad ning haridus- ja teadusasutused
7.1.4. Mõju majandusele
Eelnõu reguleerib Eestis esmakordselt kosmosetegevust kui uut majandusharu, kehtestades
selge õigusraamistiku, mis hõlmab loamenetluse, kosmosetegevuse registreerimise, muutmise
ja lõpetamise korda. See loob õiguskindluse ettevõtjatele ning haridus- ja teadusasutustele ning
toetab innovatsiooni ja tehnoloogiapõhise ettevõtluse arengut. Eelnõuga luuakse
kosmosevaldkonnale tugineva ettevõtluse arenguks sobiv keskkond. Eestis on käesoleva eelnõu
koostamise seisuga mitu majandusüksust, kes arendavad teenuste osutamiseks oma satelliite
ning valdkonna selge reguleerimine loob õiguskindluse satelliitide ehitamist kaaluvatele
iduettevõtjatele ning nende investoritele. KredEx ja EAS töötasid välisinvesteeringute Eestisse
meelitamiseks 2024. aastal välja Eesti kosmosevaldkonna väärtuspakkumise, milles on selgelt
mainitud stabiilne riigipoolne poliitikakujundus ja soov kosmosevaldkonnas seadusega
õiguskindlust luua.
Eelnõuga lisandub ettevõtjatele ning haridus- ja teadusasutustele halduskoormus, sh kohustus
teha menetlustoiminguid ja esitada dokumente, samuti kaasnevad kulud (nt riigilõivud). Samas
pakub eelnõu ka paindlikkust: teadus- ja arendustegevuseks on võimalik kohaldada erandeid,
vähendades teatud juhtudel regulatiivset koormust.
Eelnõu mõju majandusele on oluline ja pigem positiivne. Hoolimata halduskoormuse kasvust,
on loodav õigusraamistik vajalik, et tagada õiguskindlus ja läbipaistvus valdkonnas, kus selline
regulatsioon on seni puudunud. See suurendab usaldust ettevõtluskeskkonna vastu ning toetab
nii kohalike iduettevõtete kui ka välisinvestorite huvi.
7.2. Kosmosetegevuse andmestiku ja infosüsteemi kasutamisega seotud mõjud
Käesolevas alajaotuses käsitletakse eelnõu nende sätete mõjusid, millega luuakse õiguslik alus
kosmosetegevusega seotud andmete töötlemiseks ning vastava registrifunktsionaalsuse
kasutamiseks.
Sihtrühm: Eesti riik
7.2.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Kosmosetegevuslubade taotlemise ja kosmoseobjektide registreerimise menetluses esitatavate
andmete koosseis on välja töötatud eesmärgiga võimaldada pädeval asutusel tuvastada isikud
119
ja tegevused, kellest või millest võib ilmneda oht Eesti riigi julgeolekule ja avalikule korrale.
Arvestatud on kosmosetegevuse rahvusvahelist iseloomu ning keerukaid omandi- ja
kontrollisuhteid, mis võivad raskendada seotud isikute ja tehingute läbipaistvat tuvastamist.
Andmete kogumine ja töötlemine on kujundatud riskipõhiselt ja proportsionaalselt,
võimaldades pädeval asutusel keskenduda eeskätt suurema riskiga tegevustele. Selline
lähenemine eeldab, et käitajad rakendavad oma tegevuse iseloomust ja riskitasemest lähtuvaid
sisekontrolli ja riskijuhtimise meetmeid, vältides samal ajal ebavajalikku halduskoormust
madalama riskiga tegevuste puhul.
Pädeval asutusel peab olema võimalik kosmosetegevusloa menetluse ja järelevalve käigus
hinnata, kas kosmosetegevus, käitaja ja kosmoseobjekti omanik vastavad õigusaktides
sätestatud nõuetele ega kujuta endast ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale.
Rahvusvahelisest kosmoseõigusest tulenevalt lasub riigil vastutus oma jurisdiktsiooni alla
kuuluvate kosmoseobjektide üle ning vajadus tagada nende rahvusvaheline identifitseeritavus.
Juhul kui Eesti kvalifitseerub rahvusvahelise õiguse mõttes kosmoseobjekti orbiidile saatvaks
riigiks (inglise keeles “Launching State“), tuleb ÜRO praktika kohaselt edastada teave
kosmosesse lennutatud kosmoseobjektide kohta ÜRO peasekretärile. Selleks on vajalik koguda
ja töödelda käitajatelt vastavaid andmeid. Kosmosetegevusega seotud andmete koondatud ja
süstemaatiline töötlemine ning selge õigusraamistiku olemasolu avaldavad positiivset mõju
riigi võimele täita rahvusvahelisest kosmoseõigusest tulenevaid vastutusi ning toetavad riigi
julgeoleku ja välissuhetega seotud ülesannete täitmist.
7.2.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Nagu eelnevalt selgitatud, lasub riigil rahvusvahelisest kosmoseõigusest tulenevalt vastutus
oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate kosmoseobjektide üle, sealhulgas kohustus korraldada nende
tegevuse järelevalve ning tagada asjakohaste andmete kogumine. Eelnõu kohaselt täidab
kosmosetegevusega seotud haldusülesandeid pädeva asutusena TTJA, kelle ülesanneteks on
kosmosetegevuslubade menetlemine, kosmoseobjektide registreerimine ning kosmosetegevuse
üle järelevalve tegemine. Nende ülesannete täitmiseks nähakse ette olemasoleva riikliku
infosüsteemi kasutamine, täiendades TTJA järelevalve infosüsteemi kosmosetegevuslubade ja
kosmoseobjektidega seotud andmete töötlemise funktsionaalsusega. Eraldi uut andmekogu ei
asutata. Lahendus lähtub avaliku teabe seaduse 5¹. peatüki põhimõtetest, mille kohaselt tuleb
sarnaseid haldusandmeid koondada olemasolevatesse andmekogudesse, et vältida andmete
dubleerimist ja vähendada riigi halduskoormust. Andmekogu laiendamine võimaldab
andmevahetust teiste riiklike registritega, sealhulgas riigilõivude tasumise kontrollimiseks.
Infosüsteemi arendamiseks vajalik kulu on ühekordne ning seotud andmekogude pidamise ja
küberturvalisuse nõuete täitmisega.
Andmekogude ja registrifunktsionaalsuse kasutuselevõtt parandab pädeva asutuse
töökorraldust ning toetab kosmosetegevusega seotud haldusmenetluste läbiviimist tõhusalt ja
läbipaistvalt. Mõju avaldub eeskätt TTJA töökorralduses ning puudutab otseselt piiratud
sihtrühma, omamata märkimisväärset mõju laiemale isikute ringile.
120
Sihtrühm: ettevõtjad ning haridus- ja teadusasutused
7.2.3. Mõju majandusele
TTJA järelevalve infosüsteemi kosmosetegevuse andmestiku ja sellega seotud teenuste
kasutamine võimaldab ettevõtjatel ning haridus- ja teadusasutustel esitada kosmosetegevusega
seotud taotlusi ja andmeid elektrooniliselt, lihtsustades suhtlust pädeva asutusega ning
vähendades halduskoormust. Registrilahendus toetab kosmosetegevusloa menetlust tervikuna,
koondades taotluste, menetlusega seotud teabe ja dokumentide ning pädeva asutuse otsuste ja
teavituste liikumise ühte keskkonda. Menetluste läbiviimine elektroonilises keskkonnas
võimaldab kiirendada otsustusprotsesse ning vähendada korduva andmete esitamise vajadust,
parandades andmevahetust käitaja ja pädeva asutuse vahel ning muutes haldusmenetluse
ettevõtjate ja haridus- ja teadusasutuste jaoks läbipaistvamaks ja prognoositavamaks.
Kavandatavate muudatuste mõju avaldub eelkõige kosmosetegevusega vahetult seotud
ettevõtjatele ning haridus- ja teadusasutustele. Laiemale isikute ringile mõju ei avaldu.
7.3. Mõju halduskoormusele
Eelnõu kehtestamisega kaasneb halduskoormuse kasv nii ettevõtjatele ja teadusasutustele ning
töökoormuse kasv riigiasutustele, kuna kosmosetegevus seatakse loakohustuslikuks
tegevuseks. Seni ei ole kosmosetegevus Eestis olnud reguleeritud ning on puudunud ka
loamenetlus, mistõttu kujutab eelnõus ette nähtud loamenetlus endast uut halduskoormust.
Konkreetsemalt lisandub halduskoormus järgmistes aspektides:
a) loamenetlus – käitaja peab esitama kosmosetegevusloa taotluse koos mitmete andmete
ja dokumentidega (§-d 14–17), milleks tuleb koguda teavet pädevuse, usaldusväärsuse,
riskihalduse protsessi kirjelduste, keskkonnamõjude ja kindlustuse kohta;
b) sisekontrolli kohustus ja sise-eeskirjad – käitajale pannakse kohustus luua
sisekontrollisüsteem (§ 9) ja kehtestada sise-eeskirjad (§ 10), mis tähendab täiendavat
eneseregulatsiooni ning dokumenteerimise kohustust;
c) teavitamiskohustus – käitajal ja kosmoseobjekti omanikul on kohustus regulaarselt
teavitada pädevat asutust kosmosetegevusega seotud intsidentidest, juhtorgani
muutustest, olulise osaluse võõrandamisest ja muudest asjaoludest ;
d) registriga seonduvad kohustused – enne kosmosetegevuse alustamist tuleb
kosmoseobjekt kanda vastavasse infosüsteemi ning täiendavalt esitada andmeid pärast
objekti lennutamist ;
e) kosmosetegevuse lõpetamiskohustus – kosmosetegevuse lõppedes tuleb esitada
lõpetamise kava ja aruanne ;
121
Samal ajal vähendab eelnõu halduskoormust ja bürokraatiat järgmiste mehhanismide kaudu:
a) digitaalne andmestik – kosmosetegevuslubade, kosmoseobjektide ning loamenetlusega
seotud andmeid ja dokumente töödeldakse TTJA olemasoleva järelevalve infosüsteemi
koosseisus peetavas kosmosetegevuse andmestikus . Lahendus võimaldab menetlusi
läbi viia elektrooniliselt ja vältida eraldi infosüsteemi või andmekogu loomist. See
vähendab käitajate halduskoormust andmete esitamisel, kuna juba esitatud andmeid
saab menetlustes uuesti kasutada kooskõlas avaliku teabe seaduses sätestatud ühekordse
küsimise põhimõttega.);
b) erandimehhanism – eelnõus ette nähtud erand ja vabastused võimaldavad väiksema
riskiga missioonide puhul vähendada taotlejatelt nõutavate dokumentide mahtu ning
kohustusi (sh võimalik vabastus kindlustuskohustusest). See vähendab halduskoormust
eelkõige ülikoolide ja tudengiprojektide jaoks;
c) tsentraliseeritud pädev asutus – kõik kosmosetegevusega seotud haldusülesanded on
koondatud TTJA-sse (§ 3), mis vähendab vajadust paralleelsete menetluste järele eri
asutustes ja teeb ettevõtjale suhtlemise riigiga lihtsamaks;
d) selgus ja prognoositavus – seni reguleerimata valdkonna puhul loob seadus ühtse
raamistikku, mis võimaldab ettevõtjatel ja teadusasutustel planeerida tegevust ette ning
vähendab riski, et tekiks korduvaid või ebamõistlikke teabenõudeid eri asutustelt.
Kokkuvõttes kaasneb eelnõuga halduskoormuse suurenemine esmakordselt regulatsiooni alla
toodavatele isikutele, kuna kehtestatakse loamenetlus, registrikohustus ja järelevalve. Samas on
eelnõusse ette nähtud meetmed nagu digitaalne register, ühekordse andmekogumise põhimõte,
erandimehhanismid ja tsentraliseeritud pädev asutus, mis leevendavad kaasnevat
halduskoormust ning teevad menetlused efektiivsemaks ja läbipaistvamaks.
7.3.1. Halduskoormuse tasakaalustamise reegli kohaldamine
Eelnõuga kaasneva halduskoormuse hindamisel on arvestatud halduskoormuse
tasakaalustamise reegli rakendamise juhises sätestatud kohaldamisala ja eranditega. Juhise
kohaselt ei ole reeglit vaja rakendada muu hulgas välislepingute rakendamise puhul.
Eelnõuga loodav loa- ja järelevalvesüsteem rakendab Eesti suhtes kehtivatest rahvusvahelistest
kosmoselepingutest tulenevaid kohustusi. ÜRO avakosmoselepingu artikli VI kohaselt kannab
riik rahvusvahelist vastutust oma riikliku kosmosetegevuse eest sõltumata sellest, kas tegevust
viib läbi riigiasutus või valitsusväline üksus. Valitsusväliste üksuste kosmosetegevus eeldab
asjaomase riigi luba ja pidevat järelevalvet.
Selle kohustuse täitmiseks sätestab eelnõu kosmosetegevuse lubade väljastamise süsteemi,
pädeva asutuse ülesanded ja järelevalve ning loa muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise
alused. Loa- ja järelevalvesüsteemi toimimiseks on vajalikud ka nõuded, mis võimaldavad
hinnata käitajat, kosmoseobjekti ja kavandatava tegevusega kaasnevaid riske, jälgida loa
aluseks olevate asjaolude muutumist ning vajaduse korral sekkuda. Kosmoseobjektide
registreerimise regulatsioon võimaldab seostada kosmoseobjekti selle käitaja, omaniku ja
122
kosmosetegevusloaga, koguda järelevalveks vajalikke andmeid ning hinnata Eesti võimaliku
rahvusvahelise vastutuse seost konkreetse kosmoseobjekti ja tegevusega. Registreerimine on
seega loa- ja pideva järelevalve süsteemi toimimise osa.
Eesti rahvusvahelise vastutusega on seotud ka nõuded, mille eesmärk on tuvastada ja maandada
kosmosetegevusega kaasnevaid riske, ennetada kosmoseobjektiga põhjustatavat kahju ning
tagada riigile võimalus nõuda käitajalt tagasi riigi poolt hüvitatud kahju. Nende hulka kuuluvad
eelkõige kosmosetegevuse ohutuse ja riskide hindamise, vastutuskindlustuse, kosmosetegevuse
lõpetamise ning riigi tagasinõudeõigusega seotud nõuded. Eelnõus sätestatud täpsemad nõuded
taotlusega esitatavatele andmetele ja dokumentidele, sisekontrollile ja sise-eeskirjadele,
teavitamisele, registreerimisele ning kosmosetegevuse lõpetamise dokumenteerimisele ei
tulene küll täielikult vahetult välislepingutest, kuid need nõuded on siiski vajalikud, et riik saaks
loa andmise ja pideva järelevalve kohustust tegelikult ja tõhusalt täita ning juhtida
kosmosetegevusega seotud ohutus-, keskkonna-, avaliku korra ja julgeolekuriske.
Nõuete kujundamisel on halduskoormus viidud eesmärgi saavutamiseks vajaliku miinimumini.
Menetlused toimuvad digitaalselt olemasoleva infosüsteemi kaudu, kohaldatakse ühekordse
andmekogumise põhimõtet ning kosmosetegevusega seotud haldusülesanded koondatakse ühe
pädeva asutuse juurde. Väiksema riskiga tegevuste puhul võimaldab eelnõu teha erandeid,
vähendada esitatavate andmete ja dokumentide mahtu ning vabastada taotleja teatavate nõuete
täitmisest. Nõuete ulatus sõltub kosmosetegevuse laadist, ulatusest, keerukusest ja kaasneva
riski suurusest.
Eestis ei ole seni kehtinud kosmosetegevuse loa- ja pideva järelevalve süsteemi, mistõttu
kaasneb rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks paratamatult uus halduskoormus. ÜRO
avakosmoselepingu artiklist VI tuleneva loa- ja pideva järelevalve süsteemi kehtestamisele
kohaldub halduskoormuse tasakaalustamise reegli juhendis ette nähtud välislepingu
rakendamise erand. Eelnõus sätestatud täpsemate riigisiseste rakendusnõuete puhul on
halduskoormust piiratud digitaalse menetluse, ühekordse andmekogumise põhimõtte, ühe
pädeva asutuse mudeli, riskipõhiste erandite ja esitatavate andmete mahu vähendamise
võimalusega. Nõuete ulatus on seotud kosmosetegevuse laadi, ulatuse, keerukuse ja
riskitasemega. Seetõttu on eelnõuga kaasnev halduskoormus kujundatud eesmärgipäraselt,
riskipõhiselt ja proportsionaalselt.
8 Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
8.1. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused
Kosmosevaldkonna poliitikakujundus ja koordineerimine kuulub Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning seaduse rakendamist hakkab edaspidi
korraldama TTJA. TTJA pädevuses on juba kehtiva õiguse alusel satelliitside sageduste
taotlemise korraldamine ja lubade väljastamine, ning kosmosetegevuse seaduse jõustumisega
lisandub TTJA ülesannete hulka ka kosmosetegevuse registreerimine ja järelevalve.
123
TTJA uued seadusega ette nähtud kohustused on:
1) kosmosetegevusloa andmisega seonduva otsustamine, sh taotluste menetlemine;
kosmosetegevuslubade andmine, peatamine, kehtetuks tunnistamine ja lõpetamine;
2) taotleja ning muude seaduses sätestatud isikute usaldusväärsuse hindamine ja
taustakontrolli tegemine;
3) seaduses ettenähtud kooskõlastuste andmine; sh kosmoseobjekti lennuvalmiduse
kinnitamine ning kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti üleandmise ja lõpetamisega
seonduva kontrollimine;
4) kosmosetegevuslubade ja kosmoseobjektidega seotud andmete haldamine ning vastava
registri pidamine;
5) riikliku järelevalve tegemine kosmosetegevuste üle;
6) Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutatud kosmoseobjektide kohta teabe kogumine
ja Välisministeeriumile edastamine rahvusvaheliste registrite ja teabevahetuse jaoks;
7) kosmoseobjektidega seotud kiireloomuliste intsidentide kohta info kogumine ja
töötlemine;
8) muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine.
Seadusega ette nähtud uute ülesannete täitmiseks on pädeval asutusel vaja luua esialgselt
vähemalt üks uus riiklik ametikoht. Riikliku ametikoha ülesanded on kosmosetegevuste registri
taotluste menetlemine ning haldamine, riikliku järelevalve läbiviimine ning
kosmoseobjektidega seotud kindlustusnõude vastavuse kontroll. Mitteregulaarse ülesannete
hulka võib kuuluda ka vajadus saata kosmoseobjekt või selle osa eksperthindamisele väljaspool
Eestit asuvasse laborisse.
Kohalikele omavalitsustele käesoleva seaduse rakendamisega eraldi uusi ülesandeid ei kaasne.
8.2. Võimalikud kulud
Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud on seotud eelkõige pädeva asutuse tööjõu- ja
infosüsteemide arendamise vajadusega.
Täiendava ametikoha loomisega seotud kulu võib ulatuda kuni 68 000 euroni aastas, hõlmates
töötasu, koolituskulu, töökoha ülalpidamisega seotud kulusid ning rahvusvahelisel tasandil
valdkonna esindamiseks vajalikke kulutusi. Tegemist on püsikuluga, mille katmine
kavandatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala olemasolevate
vahendite arvelt.
Infosüsteemide osas kavandab TTJA kosmosetegevuslubade, kosmoseobjektide registreerimise
ja nendega seotud menetluste teenuste arendamist oma uues teenusplatvormis TARVIK, mis
koondab TTJA erinevaid teenuseid, sealhulgas lubade menetlemist. Tegemist on tehnilise
teenusplatvormiga, mille kaudu arendatakse ja tehakse kasutajatele kättesaadavaks
kosmosetegevusega seotud e-teenused. Õiguslikult paikneb kosmosetegevuse andmestik SeOS
§ 12 alusel peetava TTJA järelevalve infosüsteemi koosseisus ning eraldi uut andmekogu ei
asutata. Kosmosetegevuse eripära arvestava registrifunktsionaalsuse väljatöötamine eeldab
sellegipoolest olemasoleva TTJA järelevalve infosüsteemi andmekogu täiendamist, sealhulgas
andmete esitamise, menetlemise, ligipääsuõiguste, andmevahetuse ning küberturvalisuse
124
nõuetega arvestamist. Nimetatud arenduse ühekordseks arenduskuluks on hinnanguliselt 100
000 eurot, mis kaetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium olemasolevatest
vahenditest.
Kokku moodustab seaduse rakendamisega seotud täiendav rahavajadus esimesel aastal
ligikaudu 168 000 eurot, millest 100 000 eurot on ühekordne infosüsteemide arenduskulu ning
68 000 eurot iga-aastane personalikulu. Edaspidi piirdub täiendav rahavajadus ligikaudu 68 000
euroga aastas.
Kuluefektiivsuse võib saavutada, tehes koostööd ESA ja Euroopa Komisjoniga. Euroopa
Komisjon plaanib arendada liikmesriikidele sellekohased meetmed. Lisaks peab riik kaaluma
tehisaru tööriistade juurutamist, et tööjõukulusid vähendada.
RIA roll küberturvalisuse järelevalve teostamisel ei nõua olulisi täiendavaid investeeringuid,
sest olemasolevad metoodikad ja juhised on kohaldatavad ka kosmosevaldkonnas. Siiski toob
kosmosevaldkond RIA-le mõningaid lisategevusi, millele tuleb eelarves tähelepanu pöörata,
nagu ametnike täiendkoolitused, valdkondlike koolituste külastamine, juhiste ja
kontrollnimekirjade kohandamine kosmosevaldkonna eripäradele ning rahvusvahelises
koostöös osalemine. Nimetatud kulud on mõõdukad ja kaetavad RIA tegevuskulude raamest
või väikese täiendava eelarverea kaudu, ilma püsikulude olulise kasvuta. Kokkuvõttes ei too
kosmosevaldkond RIA-le märkimisväärseid ühekordseid investeeringuid ega personali suurt
laiendamist, kulu mõju avaldub peamiselt täiendusõppe ja pädevuse hoidmise kuludes ning
juhendmaterjalide kohandamises.
8.3. Võimalikud tulud
Kosmosevaldkonna regulatsiooni eesmärk ei ole otseselt riigitulu teenimine, kuid seaduse
kehtestamine võib kaudselt toetada majandusliku lisandväärtuse ja investeeringute kasvu, kuna
seadus loob selge ja prognoositava õigusraamistiku nende kosmosetegevuste jaoks, mille puhul
on vajalik siseriiklik loamenetlus ja järelevalve Eesti jurisdiktsiooni all. Ilma vastava riigisisese
regulatsioonita toimub kosmosetegevus valdavalt välisriikide õigusruumis või rahvusvaheliste
organisatsioonide kaudu, mistõttu ei pruugi kosmoseprojektidega seotud investeeringud,
kompetents ja majanduslik mõju koonduda Eestisse. Seaduse kehtestamine võimaldab
kosmosevaldkonnaga seotud tegevuste ja projektide sidumist Eesti õiguskeskkonnaga ning
toetab eelduste loomist investeeringute ja kõrgema lisandväärtusega majandustegevuse
tekkeks.
Varasemates strateegilistes dokumentides ja kosmosetegevuse seaduse VTK-s on hinnatud, et
kosmosevaldkonna edukas areng võib pikema aja jooksul tuua Eesti majandusse
märkimisväärseid lisainvesteeringuid. Samuti näitavad Eesti Kosmosebüroo kogutud andmed,
et kosmosevaldkonna investeeringutel – eeskätt osalemisel ESA programmides – on olnud
oluline kaudne majanduslik mõju ning riigi investeeringud on toonud Eesti majandusele pea
neljakordse kaudse tulu. Märkimisväärne osa kosmosevaldkonna edasisest arengust ja sellega
seotud majanduslikust mõjust, eelkõige kosmoseobjektide lennutamist hõlmavad tegevused,
eeldab aga toimivat ja usaldusväärset riigisisest õigusraamistikku.
125
Kosmosetegevuse seadus ei taga iseenesest otseselt majandustulu, kuid loob vajaliku õigusliku
eelduse, mille olemasolul saab kosmosevaldkonna majanduslik ja tehnoloogiline potentsiaal
Eestis paremini avalduda ning toetada pikaajalist investeeringute kasvu ja ettevõtluse arengut.
9 Rakendusaktid
9.1. Eelnõuga loodavad volitusnormid
1. Eelnõu § 10 lg 6 – valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määruse, et
täpsustada sise-eeskirjade nõudeid. Selline volitusnorm on vajalik, kuna võib tekkida
vajadus täpsustada käitaja sise-eeskirjade nõudeid. Sise-eeskirjad on üks põhilisi viise,
kuidas pädev asutus saab teha järelevalvet käitaja üle ja käitaja saab tõestada oma
tegevuse nõuetele vastavust.
2. Eelnõu § 15 lg 3 – pädevale asutusele kosmosetegevusloa menetluses esitatavaid
andmeid ja dokumente võib täpsustada valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
Arvestades vajadust kehtestada võimalikult paindlik regulatsioon, ei ole mõistlik
seaduses sätestada väga täpseid ega spetsiifilisi loetelusid kosmosetegevusloa
taotlemisel esitatava kohta. Kui praktikas tekib selleks vajadus, on võimalik seda
täpsemalt reguleerida määrusega.
9.2. Eelnõu rakendamiseks muudetavad rakendusaktid
Eelnõu rakendamiseks tuleb muuta majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määrust nr 5
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus”144
Määruse muutmine on vajalik, kuna eelnõu kohaselt kantakse kosmosetegevuslubade,
kosmoseobjektide ja kosmosetegevuse üleandmisega seotud andmed SeOS § 12 alusel
peetavasse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi.
Määruse muutmisega lisatakse järelevalve infosüsteemi kosmosetegevuse andmestik,
sätestatakse kosmosetegevuse kohta andmete andmekogusse esitaja ning täiendatakse määruse
lisa kosmosetegevuse andmestikus töödeldavate andmete täpse koosseisuga. Kosmosetegevuse
andmestikus töödeldavate füüsilisest isikust käitaja ja füüsilisest isikust kosmoseobjekti
omaniku isikuandmete avalikustamise alus ning kosmosetegevuse andmestiku andmete
säilitamistähtaeg sätestatakse SeOS-is. TTJA järelevalve infosüsteemi põhimääruses
sätestatakse seetõttu eelkõige andmestiku korralduslikud küsimused ja täpne andmekoosseis.
Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus” muutmise kavand on esitatud
seletuskirja lisas.
144 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus. - RT I, 24.03.2020, 10.
126
10 Seaduse jõustumine
Seaduse jõustumine nähakse ette 01.01.2028.
11 Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu aluseks on 2020. a teises pooles kooskõlastatud eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK),
mille koostaja oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. VTK koostamisse ning
kosmosevaldkonna reguleerimise arutellu olid kaasatud ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse (EIS) kosmosebüroo, Välisministeerium, TTJA, tehnoloogiaettevõtjad,
teadusasutused, kolleegid ESA-st ning Soome, Saksamaa ja teiste riikide
majandusministeeriumid.145
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja
Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele:
Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit, Tartu Ülikooli
Tartu observatoorium, Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutus, Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maa- ja Ruumiamet, SA Tartu Teaduspark,
Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Transpordiamet. EIS väliselt on kaasatud ka
Riigi Infosüsteemi Amet, Rahapesu Andmebüroo, Andmekaitse Inspektsioon,
Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet.
Kooskõlastamisel esitatud märkuste ja tähelepanekutega arvestamise tabel on esitatud
seletuskirja lisas.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus …………………….. 2026. a
145 VTK kooskõlastuse menetlusinfo: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc5efc1b-6e74-4dd7-8136-
5d38ea4e0684#VuoCXwtw