| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 24-00751-7 |
| Registreeritud | 19.11.2026 |
| Sünkroonitud | 21.11.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | |
| Sari | 07 Vabariigi Valitsuse ja peaministri muu asjaajamine/7-7 Kirjavahetus ja teised dokumendid Vabariigi Valitsuse kohtuasjade ja õiguslike vaidluste asjus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikohus - Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikohus - Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected]
www.riigikohus.ee
Riigikogu 19.11.2026 nr 5-24-5/36
Õiguskantsleri Kantselei PSJV nr 5-24-5
Justiits- ja digiministeerium
Vabariigi Valimiskomisjon
Vabariigi Valitsus
Erakond Eestimaa Rohelised
lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar
Kohtumääruse saatmine
Saadan põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. novembri 2026. a määruse
põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-24-5.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Nõmm
sekretär
Lisa: kohtumäärus, 5 lk
R I I G I K O H U S
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 5-24-5
Määruse kuupäev 19. november 2026
Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Julia Laffranque, Juhan
Sarv, Nele Siitam ja Margit Vutt
Kohtuasi Erakond Eestimaa Rohelised kaebus Vabariigi
Valimiskomisjoni 29. aprilli 2024. a otsuse nr 102 peale
Menetlusosalised Riigikogu
Erakond Eestimaa Rohelised, esindaja vandeadvokaat
Aldo Vasser
Vabariigi Valimiskomisjon
Õiguskantsler
Justiits- ja digiminister
Vabariigi Valitsus, esindaja justiits- ja digiminister
Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
Anda põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-24-5 lahendada Riigikohtu üldkogule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Erakond Eestimaa Rohelised (edaspidi ka Eestimaa Rohelised) esitas 20. aprillil 2024 riigi
valimisteenistusele dokumendid, et kandideerida 9. juunil 2024 toimuvatel Euroopa Parlamendi (EP)
valimistel. Dokumentide hulgas olid üheksa kandidaadi kandideerimisavaldused ja üheksa
kandidaadiga nimekiri.
2. Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) registreeris 29. aprilli 2024. a otsusega nr 103 „Kandidaatide
registreerimine Euroopa Parlamendi valimisteks“ kaks Eestimaa Rohelised kandidaati.
3. VVK jättis 29. aprilli 2024. a otsusega nr 102 „Kandidaadi registreerimata jätmine“ (otsus nr 102)
kandidaatidena registreerimata seitse Eestimaa Rohelised kandidaati.
4. Kandidaatide registreerimata jätmise põhjendusena oli otsuses märgitud, et Eestimaa Rohelised ei
ole esitanud riigi valimisteenistusele otsuses nr 102 nimetatud kandidaatide eest kautsjoni tasumist
tõendava maksekorralduse koopiat. Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 29 lõike 5
5-24-5
2(5)
kohaselt kannab erakond või üksikkandidaat enne kandidaatide registreerimiseks esitamist
Rahandusministeeriumi arvelduskontole kautsjonina summa, mille suurus on Vabariigi Valitsuse
kehtestatud kuupalga viis alammäära iga registreerimiseks esitatud isiku kohta. Kui kautsjoni tasumist
tõendav maksekorralduse koopia puudub kandidaadi registreerimiseks esitatavate dokumentide
hulgast, tuleb EPVS § 31 lõike 3 punkti 2 kohaselt jätta kandidaat registreerimata. Seadus ei näe ette
võimalust vabastada kautsjoni tasumisest. Kautsjoni tasumiseks ettenähtud Rahandusministeeriumi
arvelduskontole ei ole kautsjonit laekunud ja puuduvad ka muud andmed, et Eestimaa Rohelised
oleksid seitsme kandidaadi eest kautsjoni tasunud. Kuivõrd erakonnal on kautsjon tasumata, siis ei
ole täidetud eeldused nende kandidaatide registreerimiseks EP valimistel.
5. Eestimaa Rohelised esitasid 2. mail 2024 VVK kaudu Riigikohtule VVK otsuse nr 102 peale
kaebuse. VVK palus jätta see rahuldamata.
6. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium uuendas 6. mai 2024. a määrusega kohtuasjas
menetluse EPVS § 29 lõike 5 põhiseadusele vastavuse hindamiseks ja märkis, et asjas võib olla vaja
kontrollida ka sätte kooskõla Euroopa Liidu (EL) õigusega.
7. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium peatas 14. mai 2024. a määrusega
nr 5-24-5/13 otsuse nr 102 kehtivuse kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni kohtuasjas
nr 5-24-5 ja kohustas VVK-d uuesti otsustama, kas registreerida kandidaatidena otsusega nr 102
registreerimata jäetud isikud. Kolleegiumil tekkis kahtlus, kas EPVS § 29 lõige 5 on kooskõlas EL
õigusega, mistõttu tuleb küsida Euroopa Kohtult eelotsust ning põhiseaduslikkuse järelevalve
menetlus peatada kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni. Lõpplahend kohtuasjas nr 5-24-5 ei
jõustuks Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise korral enne eelolevaid EP valimisi. Seetõttu oleks
kaebaja õiguste esialgseks kaitsmiseks vaja registreerida otsusega nr 102 registreerimata jäänud
kandidaadid hoolimata sellest, et nende eest ei ole nõutud määras kautsjonit tasutud ega esitatud
VVK-le kautsjoni tasumist tõendavat maksekorralduse koopiat.
8. VVK registreeris 14. mai 2024. a otsusega nr 105 „Erakond Eestimaa Rohelised registreerimata
jäetud kandidaatide registreerimine“ 9. juunil 2024 toimuvateks EP valimisteks need kandidaadid, kes
jäid otsusega nr 102 registreerimata.
9. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium taotles 31. mai 2024. a määrusega
Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses: „Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõike
1 esimest lauset ja artikli 39 lõiget 2 koostoimes artikli 52 lõikega 1 tuleb tõlgendada viisil, et sellega
on vastuolus kohustus tasuda EP valimistel osalemiseks kautsjon, mille suurus on viis kehtestatud
kuupalga alammäära iga registreerimiseks esitatud isiku kohta ja nelikümmend viis kehtestatud
kuupalga alammäära erakonna täisnimekirja kohta?“ Kolleegium peatas kohtuasja menetluse kuni
Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni.
10. Euroopa Kohus tegi 17. septembril 2026 kohtuasjas C-438/24 otsuse, milles leidis, et Euroopa
Liidu põhiõiguste harta (ELPH) artikli 39 lõiget 2 koostoimes Euroopa Liidu lepingu (ELL) artiklis 10
väljendatud esindusdemokraatia põhimõttega, mis reguleerib EP valimisi, tuleb tõlgendada nii, et
sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt tuleb EP valimistel kandidaadi
registreerimiseks tasuda kautsjon, mille suurus on viis asjaomases liikmesriigis kehtivat kuupalga
alammäära ja mis makstakse tagasi tingimusel, et üksikkandidaat või erakonna kandidaatide nimekiri
on kogunud 5% nendel valimistel antud häältest, kuna kautsjoni suurus ja selle tagasimaksmise kord
lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik nende õigusnormidega taotletavate eesmärkide
saavutamiseks.
5-24-5
3(5)
11. Euroopa Kohus leidis, et vaidlusalune kautsjoninõue ei kuulu ELPH artikli 17 lõike 1
kohaldamisalasse. Harta artikli 17 lõige 1 sisaldab kolme eraldiseisvat normi. Nõuet, mis seab EP
valimistel kandideerimise võimaluse sõltuvusse kautsjoni tasumisest ja kautsjoni tagasimaksmise
sõltuvusse tingimusest, et üksikkandidaat või erakonna kandidaatide nimekiri kogub 5% antud
häältest, ei saa käsitada omandiõiguse äravõtmise ega omandi kasutamise reguleerimisena. Tegemist
on tingimusega, mida peavad täitma kandidaadid ja erakonnad, kes teevad vaba valiku kandideerida
EP valimistel.
12. ELPH artikli 39 lõike 2 ja ELL artikli 14 lõike 3 kohaselt valitakse „Euroopa Parlamendi
liikmed [---] otsestel ja üldistel valimistel vaba ja salajase hääletuse teel“. ELPH artikli 39 lõige 2
näeb ette õiguse kandideerida EP valimistel ning nõuab, et liikmesriigid tagaksid liidu kodanikele
võimaluse seda õigust tõhusalt kasutada. ELPH artiklis 39 ei ole siiski täpsustatud, millistel
tingimustel kasutatakse õigust kandideerida EP valimistel. Nende kindlaksmääramine kuulub
liikmesriikide pädevusse, kes peavad seejuures järgima liidu õigust. Nii peavad kandideerimise õiguse
kasutamise tingimused vastama ELPH artikli 52 lõikes 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele.
Lisaks peavad liikmesriigid silmas pidama, et ELL artikli 10 lõike 1 kohaselt põhineb liidu toimimine
esindusdemokraatial. ELL artikli 10 lõikest 4 nähtub, et erakonnad, kelle ülesanne on valimistel
kandidaate üles seada, täidavad olulist ülesannet esindusdemokraatia süsteemis.
13. Seetõttu sõnastas Euroopa Kohus Riigikohtu esitatud küsimuse ümber, analüüsides, „kas harta
artikli 39 lõiget 2 koostoimes ELL artiklis 10 väljendatud esindusdemokraatia põhimõttega, mis
reguleerib Euroopa Parlamendi valimisi, tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed
õigusnormid, mille kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks tasuda
kautsjon, mille suurus on viis asjaomases liikmesriigis kehtivat kuupalga alammäära ja mis makstakse
tagasi tingimusel, et üksikkandidaat või erakonna kandidaatide nimekiri on kogunud 5% nendel
valimistel antud häältest“.
14. Euroopa Kohus leidis, et kautsjoni tasumise nõue piirab kandideerimisõiguse kasutamist, kuid ei
muuda selle õiguse kasutamist võimatuks ega sea seetõttu õiguse olemust iseenesest kahtluse alla.
Kautsjoni tasumise nõude eesmärk on eelkõige hoida ära mittetõsiseltvõetavate kandidaatide ja
kandidaatide kergekäelist ülesseadmist, suurendada kandidaatide vastutustunnet, vähendada „kaotsi
läinud“ häälte hulka ning tagada valijate õigus tõhusale esindatusele. Neid eesmärke tuleb käsitada
liidu õiguse seisukohast õiguspärastena, kuna need aitavad tagada esindusdemokraatiat.
15. Kautsjoni tasumise nõue on nimetatud eesmärkide saavutamiseks sobiv meede. Kautsjoni
tasumise nõude vajalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta kautsjoni suurust ja selle tagasimaksmise
korda. Põhikohtuasjas oli kautsjoni suurus 4100 eurot iga kandidaadi kohta, mis ületas ligikaudu
2,2 korda Eesti keskmist brutokuupalka ja 2,6 korda mediaanbrutopalka. Seetõttu võis kautsjoni
tasumise nõue tekitada EP valimistel kandideerida soovivale liidu kodanikule märkimisväärse
rahalise koormuse.
16. EP valimistel nõutav kautsjon on viis korda suurem kui riigisisestel parlamendivalimistel nõutav
kautsjon, kuigi kautsjoni eesmärgid on mõlemal juhul samad. Seetõttu on eelotsusetaotluse esitanud
kohtu ülesanne kontrollida, kas kautsjonite erinevus on põhjendatav neil valimistel kasutatavate
erinevate hääletussüsteemidega. Eitava vastuse korral ei saa EPVS § 29 lõikes 5 kindlaks määratud
kautsjoni suurust pidada proportsionaalseks eesmärgiga hoida ära mittetõsiseltvõetavate kandidaatide
ülesseadmist ja kandidaatide kergekäelist ülesseadmist.
17. Lisaks ei ole EP valimistel ette nähtud erakondadele sellist riigieelarvest saadavat eraldist, mis
võimaldab hüvitada riigisiseste parlamendivalimiste kulusid, ning erakondade võimalused oma
5-24-5
4(5)
tegevuse rahastamiseks on Eesti õiguses piiratud. Seetõttu võib suur kautsjon ammendada olulise osa
kandidaatide või erakondade aastaeelarvest ning muuta väikese sissetulekuga kandidaatidel ja
erakondadel EP valimistel kandideerimise või kandidaatide nimekirja ülesseadmise praktikas
keeruliseks.
18. Kautsjon ja selle tagasimaksmiseks nõutav 5% häältest kogumise künnis võivad kõrvale jätta
vähemusrühmadesse kuuluvad kandidaadid, uued poliitilised liikumised ja madala sissetulekuga
isikud, kes võivad küll mitte saada mandaati, kuid esindada olulisi ja seni esindamata poliitilisi
nõudmisi ning koguda arvestatava arvu hääli. Samuti võib range kautsjoninõue takistada uute
erakondade teket ja minna vastuollu liidu õigusega tagatud poliitilise pluralismi põhimõttega. Seetõttu
leidis Euroopa Kohus, et kautsjoni suurus ja selle tagasimaksmise kord lähevad kaugemale sellest,
mis on vajalik õigusnormidega taotletavate eesmärkide saavutamiseks, ning on seega vastuolus ELPH
artikli 39 lõikega 2 koostoimes EL lepingu artiklis 10 väljendatud esindusdemokraatia põhimõttega.
19. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium uuendas 30. septembri 2026. a
määrusega kohtuasja menetluse, kuna Euroopa Kohtu otsusega langes ära menetluse peatamise alus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
20. Riigikogu põhiseaduskomisjoni hinnangul tuleks kautsjoni põhiseaduspärasust kontrollida
eelkõige erakondade võrdsete võimaluste (põhiseaduse (PS) § 48 lõige 1 koostoimes § 12 lõikega 1)
ja proportsionaalsuse põhimõtte (PS § 11) järgi.Kautsjoni eesmärki saab saavutada, kui
kandideerimisega kaasnev rahaline kogukoormus on praegusest oluliselt väiksem. EP valimiste
kautsjoni suurus ja selle tagastamise lävend peab olema mõõdukas iseenesest, mitte üksnes võrreldes
Riigikogu valimiste kautsjoniga.
21. Eestimaa Rohelised leiab, et kautsjoni põhiseaduspärasuse kontrolliks on asjakohased eelkõige
PS §-d 11 ja 60, mida tuleb tõlgendada kooskõlas EL õigusega. Samuti tuleb arvestada PS §-des 1
ja 10 sätestatud demokraatia põhimõtet ning PS §-s 48 kaitstud ühinemisvabadust. Asjakohane on ka
PS §-st 12 tulenev võrdsuspõhiõigus, kuivõrd ühesuguse suurusega kautsjon võib avaldada erineva
majandusliku võimekusega erakondadele ja kandidaatidele erinevat mõju. Kautsjon ei ole
olemuslikult sobimatu meede, kuid see peab olema suuruses, mis ühest küljest takistab
mittetõsiseltvõetavate kandidaatide ülesseadmist, kuid teisalt võimaldab valimistel kandideerida ka
majanduslikult vähem kindlustatud isikutel.
22. VVK arvates tuleb kautsjoni põhiseaduspärasust hinnata eelkõige PS §-de 48, 60 ja 12 järgi.
Valimiste korraldamise seisukohalt ei ole EP ja Riigikogu valimiste vahel selliseid erinevusi, mis
põhjendaksid EP valimistel kehtestatud kõrgemat kautsjonit. Mõistlik oleks säilitada
kautsjonisüsteem ning vajaduse korral muuta kautsjoni suurust ja tagastamise tingimusi. Seda peab
tegema seadusandja. Kui Riigikohus tunnistab vaidlusaluse regulatsiooni põhiseadusvastaseks, on sel
mõju teistele 2024. a EP valimistel osalenutele. Seetõttu tuleks Riigikohtul käsitleda otsuses ka seda.
23. Õiguskantsler leiab, et kautsjoni põhiseaduspärasust tuleks hinnata eelkõige üldise
võrdsuspõhiõiguse (PS § 12) ja erakonnavõrdsuse põhimõtte (PS § 48 lõige 1) järgi. PS § 60 ei laiene
EP valimistele, sest EP valimistel osalemine ei ole kõrgeima riigivõimu teostamine PS § 56 mõttes.
Põhiseadusega kõige paremini kooskõlas olev lahendus oleks tunnistada kautsjonit puudutavad sätted
tervikuna põhiseadusvastaseks ja kehtetuks. Riigikohus ei peaks otsustama kautsjoni uue suuruse üle.
Seda, millised on asjakohased alternatiivid, on pädev otsustama Riigikogu.
5-24-5
5(5)
24. Justiits- ja digiministri ning Vabariigi Valitsuse hinnangul tuleks kautsjonit käsitleda passiivse
valimisõiguse piiranguna, nagu Riigikohus on ka varem teinud. Seadusandja peaks lisaks kautsjoni
suurusele mõtlema alternatiivsetele võimalustele, mis võimaldaks kinnitada kandideerimise
tõsiseltvõetavust.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
25. Euroopa Kohus leidis, et kautsjoni suurus ja selle tagasimaksmise kord lähevad kaugemale sellest,
mis on vajalik õigusnormidega taotletavate eesmärkide saavutamiseks, ning on seega vastuolus ELPH
artikli 39 lõikega 2 koostoimes EL lepingu artiklis 10 väljendatud esindusdemokraatia põhimõttega.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis 6. mai 2024. a määruses, et praeguses
kohtuasjas on vaja hinnata ka EPVS § 29 lõike 5 põhiseadusele vastavust.
26. Riigikohtu üldkogu on varem asunud seisukohale, et põhiseaduse III peatükki „Rahvas“ ja
PS § 56 tuleb tõlgendada selliselt, et EP valimistel osalemisega teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu
ning et III peatükist tulenevad ka Eesti kodanike põhiõigused hääletada ja kandideerida EP valimistel.
Sellise järelduse tegemisel tugines üldkogu PS § 3 lõikele 1 koostoimes Eesti Vabariigi põhiseaduse
täiendamise seaduse §-ga 2, mille kohaselt teostatakse riigivõimu ka EL õiguse alusel, ning PS § 1
lõikele 1, mille järgi on Eesti demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.
(Vt RKÜK 01.07.2010, 3-4-1-33-09, punktid 39–40; vrd siiski ka riigikohtunik Jüri Põllu eriarvamus
samas kohtuasjas, II osa.) Kolleegiumil tekkis kahtlus, kas EP valimistel osalemist saab pidada
kõrgeima riigivõimu teostamiseks põhiseaduse mõttes ning kas üldkogu varasemat seisukohta tuleks
muuta. Sellest sõltub, millistele põhiseaduse sätetele peab kautsjoni tasumise nõue vastama.
27. Euroopa Kohtu hinnangul ei riiva kohustus maksta kautsjonit ELPH artiklis 17 sätestatud
omandiõigust (vt eespool määruse punkt 11). Samas on Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) asunud
seisukohale, et tasutud kautsjoni (deposiidi) erakonnale tagastamata jätmine riivab lisaks EIÕK
1. protokolli artiklist 3 tulenevale õigusele vabadele valmistele ka EIÕK 1. protokolli
artiklist 1 tulenevat omandiõigust (vt EIK otsus 11.01.2007, Venemaa Konservatiivne Ettevõtjate
Partei jt vs. Venemaa, 55066/00 ja 55638/00, §-d 91–97; vrd siiski ka EIK otsus 28.03.2006,
Sukhovetskyy vs. Ukraina, 13716/02). Riigikohus on varem samuti selgitanud, et kautsjoni
riigituludesse kandmine riivab omandipõhiõigust (vt RKPJK 12.04.2019, 5-19-27/2, punkt 15),
märkides samas, et kautsjoni tasumise kohustuse, selle osal juhtudel riigituludesse arvamise ning
erakondadele makstavate riigieelarveliste eraldiste regulatsiooni tuleb vaadelda tervikliku süsteemina
(viidatud lahend, punkt 19). Eelnevat arvestades tuleb kujundada seisukoht, kas kohustus tasuda
valimistel kandidaadi ülesseadmise eest kautsjon riivab PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust.
28. Eeltoodut silmas pidades annab kolleegium kohtuasja põhiseaduslikkuse järelevalve
kohtumenetluse seaduse § 3 lõike 3 alusel lahendamiseks Riigikohtu üldkogule.
(allkirjastatud digitaalselt)