| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-02341-1 |
| Registreeritud | 19.11.2026 |
| Sünkroonitud | 21.11.2026 |
| Liik | Määruse eelnõu |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-5 Vabariigi Valitsuse otsuste alusdokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kaitseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kaitseministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EELNÕU
18.11.2026
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Kutsealuse keeleõppesse suunamise ning
keeleõppes osalemise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 351 lõike 5 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse kutsealuse keeleõppesse suunamise ning keeleõppes osalemise
tingimused ja kord.
(2) Määrust kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud kutsealuste suhtes, kelle eesti
keele oskus on alla B1-taseme.
§ 2. Pädevad asutused
(1) Kaitseressursside Amet tuvastab kutsealuse eesti keele oskuse taseme Eesti hariduse
infosüsteemi ja testide andmekogu andmete (edaspidi registriandmed) põhjal. Kui kutsealuse
eesti keele oskuse taset ei ole registriandmete põhjal võimalik tuvastada, suunab
Kaitseressursside Amet kutsealuse eesti keele B1-taseme eksamile, keeleoskuse taseme
testimisele ja keeleõppesse käesolevas määruses sätestatud korras.
(2) Eesti keele tasemeeksamit korraldav asutus on Haridus- ja Noorteamet.
(3) Keeleõpet ja keeleoskuse tasemetestimist korraldav asutus on Integratsiooni Sihtasutus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud asutused korraldavad tasemeeksamit,
keeleoskuse tasemetestimist või keeleõpet oma pädevuse piires.
2. peatükk
Kutsealuse keeleõppesse suunamine
§ 3. Kutsealuse keeleoskuse tuvastamine ja tasemeeksamile suunamine
(1) Kutsealune suunatakse eesti keele õppesse, kui tema eesti keele oskus on alla B1-taseme.
(2) Kutsealuse eesti keele oskuse taseme tuvastab Kaitseressursside Amet registriandmete
alusel, lähtudes kutsealuse omandatud hariduse õppekeelest ja eesti keele B1-taseme olemasolu
kajastavast kandest registris.
(3) Kutsealune, kelle eesti keele oskuse taset ei ole võimalik registriandmete põhjal tuvastada,
suunatakse Kaitseressursside Ameti otsusega eesti keele B1-taseme eksamit sooritama.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesti keele tasemeeksami viib läbi Haridus- ja
Noorteamet keeleseaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
§ 4. Keeleõppesse suunamine
(1) Enne keeleõppesse suunamist määrab keeleõpet korraldav asutus keeleoskuse tasemetesti
alusel kutsealuse keeleõppe lähtekoha.
(2) Kutsealuse suunab keeleoskuse tasemetestile Kaitseressursside Amet otsusega (edaspidi
otsus).
(3) Kutsealusel tuleb läbida keeleoskuse tasemetest otsuses ette nähtud tähtaja jooksul.
(4) Kutsealuse keeleoskuse tasemest teavitab keeleõpet korraldav asutus Kaitseressursside
Ametit kümne päeva jooksul pärast keeleoskuse taseme tuvastamist.
(5) Pärast keeleoskuse taseme tuvastamist suunatakse kutsealune keeleõppesse
Kaitseressursside Ameti otsusega.
(6) Keeleõppesse suunamise otsuses märgitakse vähemalt järgmised andmed:
1) keeleoskustase, mille kutsealune peab õppe käigus saavutama, ja õppemaht;
2) keeleõppesse registreerimise tähtaeg;
3) keeleõppes osalemise periood;
4) keeleõpet korraldav asutus;
5) keeleõppes osalemise korraldus.
(7) Otsus keeleõppesse suunamise kohta tehakse kutsealusele teatavaks hiljemalt 60 päeva enne
otsuses märgitud keeleõppe algust.
(8) Kutsealusel tuleb otsuses märgitud keeleõppesse registreeruda hiljemalt 30 päeva enne
keeleõppe algust.
(9) Kui kutsealune jätab otsuses märgitud keeleõppesse tähtaegselt registreerumata, saadab
Kaitseressursside Amet kutsealusele meeldetuletuse.
(10) Kui kutsealune ei ole end hoolimata meeldetuletusest kümme päeva enne keeleõppe algust
kursusele registreerinud, registreerib kutsealuse keeleõppesse Kaitseressursside Amet.
(11) Kaitseressursside Amet esitab keeleõpet korraldavale asutusele keeleõppesse suunatud
kutsealuse järgmised andmed:
1) nimi;
2) isikukood;
3) elukoht, e-posti aadress ja telefoninumber;
4) keeleoskuse tasemetestiga määratud keeleõppe tase.
3. peatükk
Kutsealuse keeleõppes osalemise tingimused ja kord
§ 5. Keeleõppes osalemise tingimused
(1) Kutsealune on kohustatud osalema keeleõppes otsuses ette nähtud mahus ja tingimustel
lähtuvalt tema keeleoskuse tasemest.
(2) Ühe keeletaseme õpe tuleb läbida ette nähtud mahus ühe aasta jooksul.
(3) Keeleõpet võib korraldada füüsilises õppekeskkonnas, veebiõppena või nende õppevormide
kombinatsioonina.
(4) Keeleõppe läbimisel suunab Kaitseressursside Amet kutsealuse lähtuvalt läbitud keeleõppe
tasemest korraldatavale keeleoskustasemeeksamile.
(5) Kui kutsealune ei läbinud keeleõpet ette nähtud mahus mõjuval põhjusel, võib
Kaitseressursside Amet teha uue otsuse keeleõppes jätkamiseks.
(6) Kui kutsealune ei läbi keeleõpet otsuses ette nähtud ajal ja mahus või ei soorita eesti keele
tasemeeksamit vajalikul tasemel, tuleb kutsealusel läbida keeleõpe iseseisvalt ühe aasta jooksul
alates tasemeeksami sooritamata jätmisest enda valitud viisil ja keeleõppe asutuses.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul on Kaitseressursside Ametil õigus nõuda
kutsealuselt keeleõppes osalemise kohta järgmisi andmeid:
1) keeleõppesse registreerimise andmed;
2) keeleõpet korraldava juriidilise isiku nimi;
3) keeleõppe korraldamise aeg ja koht.
(8) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaega suunab Kaitseressursside Amet
kutsealuse B1-taseme eksamile.
(9) Kaitseressursside Amet väljastab kutsealusele tema nõudmisel tõendi keeleõppes või
tasemeeksamil osalemise kohta.
4. peatükk
Keeleõppesse kaasatud asutuste õigused ja kohustused keeleõppe korraldamisel ja
läbiviimisel
§ 6. Kaitseressursside Ameti õigused
(1) Kaitseressursside Ametil on õigus saada andmeid kutsealuse keeleõppesse registreerimise,
keeleõppe korralduse, keeleõppes osalemise ja sellest puudumise ning läbitud keeleõppe mahu
kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele tagab juurdepääsu keeleõpet korraldav
asutus.
(3) Andmete koosseis ning nende edastamise kord ja viis lepitakse kokku Kaitseressursside
Ameti ja keeleõpet korraldava asutuse koostööleppes.
§ 7. Keeleõpet korraldava asutuse õigused
(1) Keeleõpet korraldaval asutusel on õigus:
1) töödelda kutsealuse isikuandmeid;
2) kontrollida kutsealuse keeleõppes osalemist;
3) saada teavet kutsealuse keeleõppest puudumise kohta;
4) teha õppekorralduses põhjendatud muudatusi, sealhulgas vahetada õpetajat, muuta
õpperühma koosseisu või teha muid õppe läbiviimiseks vajalikke ümberkorraldusi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevus või toiming ei või vähendada
kutsealusele ette nähtud keeleõppe mahtu ega muuta õppe eesmärki.
§ 8. Keeleõpet korraldava asutuse kohustused
Keeleõpet korraldav asutus on kohustatud:
1) töötlema kutsealuse isikuandmeid nõuetekohaselt;
2) tagama Kaitseressursside Ametile juurdepääsu kutsealuse andmetele §-s 6 sätestatud korras;
3) tagama Kaitseressursside Ameti otsusega keeleõppesse suunatud kutsealusele keeleõppe
otsuses märgitud mahus ja tähtaja jooksul;
4) tagama kutsealusele juurdepääsu keeleõppe läbimiseks vajalikule õppekeskkonnale
ja -materjalidele;
5) pidama arvestust kutsealuse keeleõppes osalemise kohta;
6) teavitama kutsealust keeleõppe läbiviimisega seonduvatest korralduslikest muudatustest
vähemalt seitse päeva ette;
7) teavitama kutsealust ettenägematutest muudatustest viivitamata pärast nende tegemise
vajaduse selgumist.
5. peatükk
Rakendussätted
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.
Kristen Michal
Peaminister
Martin Herem
Kaitseminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
1
Vabariigi Valitsuse …….. määruse nr
„Kutsealuse keeleõppesse suunamise ning
keeleõppes osalemise tingimused ja kord“
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Vabariigi Valitsuse määruse nr
„Kutsealuse keeleõppesse suunamise ning keeleõppes osalemise tingimused ja kord“ eelnõu märkuste tabel
Nr Esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine
Justiitsministeerium
1. Eelnõu § 2 lõikes 5 on sätestatud, et pädevad asutused töötlevad isikuandmeid neile
õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks ning vastutavad isikuandmete töötlemise
õiguspärasuse eest vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele, isikuandmete kaitse seadusele
ja avaliku teabe seadusele. Kavandatud säte ei loo uut kohustust ega nõuet, sest isikuandmete
töötlemise alused, töötlemise eesmärk, töödeldavate andmete kategooriad, vastutav töötleja ja
andmete säilitamise tähtaeg peavad igal juhul olema reguleeritud seaduses, teisisõnu pädeva
asutuse õigus konkreetsel eesmärgil kindlaid isikuandmeid töödelda peab igal juhul tulenema
seadusest. Eeltoodust tulenevalt puudub õiguslik vajadus määruse tasandil korrata seda,
millistest õigusaktidest peavad pädevad asutused isikuandmete töötlemisel lähtuma. Palume
eelnõu § 2 lõige 5 eelnõust välja jätta.
Arvestatud. Eelnõu on korrigeeritud vastavalt
märkusele.
2. Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt tuvastab Kaitseressursside Amet (KRA) kutsealuse eesti keele
oskuse taseme registriandmete põhjal. Palume eelnõus täpsustada milliste andmete alusel teeb
KRA otsuse kutsealuse keeleõppesse suunamise kohta.
Arvestatud. Eelnõu § 3 lõiget 2 on täiendatud
vastavalt märkusele.
3. Eelnõu § 4 lõikes 11 on loetletud kutsealuse andmed, mida Kaitseressursside Amet (KRA)
esitab keeleõpet korraldavale asutusele. Palume täiendada seletuskirja selgitusega selle kohta,
millise seaduse sätte alusel KRA nimetatud andmeid keeleõppe eesmärgil töötleb.
Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud
vastavalt märkusele.
4. Eelnõu § 6 kohaselt on KRA-l õigus saada keeleõppe korraldamiseks ja selles osalemise
kontrollimiseks vajalikku teavet. Seletuskirja kohaselt on andmete töötlemine vajalik selleks,
Antud selgitus. Seletuskirjas on kirjeldatud, et
EHISst saab KRA teavet kutsealuse hariduse
2
et KRA saaks täita talle KVTS § 35¹ alusel pandud suunamis- ja järelevalveülesandeid.
Järelevalve ülesannete teostamiseks järelevalve tegija õigust tutvuda konkreetsete
andmekategooriatega seaduses ei reguleerita, küll aga tuleb suunamise puhul näha ette täpselt,
milliseid andmeid selle ülesande täitmiseks asutus töötleb. Eesti hariduse infosüsteem (EHIS)
sisaldab rohkem andmeid, kui selle ülesande täitmiseks KRA-l vaja oleks, seega tuleb
täpsustada, milliseid andmekategooriaid KRA suunamise vajaduse tuvastamiseks töötleb.
Lisaks sellele palume täiendada seletuskirja selgitusega selle kohta, kuidas KRA vajalikele
andmeteni pääseb, kas KRA-le tagatakse asjakohase andmekogu juurdepääs või peab KRA
tegema iga juhtumi puhul eraldi päringu andmekogu vastutavale töötlejale.
omandamise keele kohta ning testide
andmekogust teavet B1-taseme omandamise
kohta. Andmevahetus EHISega on juba
tagatud ning uusi andmekoosseise EHISest ei
pärita. Eesti keele taseme kohta saadakse
teavet testide andmekogust andmevahetuse
kaudu. Andmevahetuse tagamiseks on vaja
teostada kaitseväekohustuslaste registris
arendus.
5. Eelnõu § 4 lõige 11 näeb ette kutsealuse andmete edastamise KRA-lt keeleõpet korraldavale
asutusele ning eelnõu § 6 annab KRA-le õiguse saada keeleõppes osalemise ja selle läbimise
kontrollimiseks vajalikke andmeid. Peame oluliseks, et kavandatav regulatsioon võimaldaks
KRA-l ja Integratsiooni Sihtasutusel (INSA) oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid
vahetada sõltumata sellest, milline õppekeskkond või tehniline lahendus keeleõppe
korraldamiseks valitakse. Kui keeleõppe korraldamisel kaalutakse Digiriigi Akadeemia
kasutamist, oleme valmis koostöös asjaomaste asutustega läbi mõtlema, kuidas tagada õppijate
registreerimiseks ning õppes osalemise ja selle läbimise kontrollimiseks vajaliku
andmevahetuse õiguslik raamistik. Saame hinnata ka Digiriigi Akadeemia põhimääruse eelnõu
täiendamise vajadust. Seejuures tuleb arvestada, et kohustuslikus keeleõppes osalemise ja selle
läbimise andmeid võidakse kasutada kutsealuste suhtes haldusotsuste tegemisel. Seetõttu on
oluline tagada andmevahetuse usaldusväärsus ning edastatavate andmete õigsus, terviklus ja
ajakohasus. Palume keeleõppe korralduse kavandamisel nende asjaoludega arvestada ning
tagada valitud lahenduse kooskõla asjaomaste andmekogude õigusliku regulatsiooniga.
Võetud teadmiseks ning anname selgituse.
Andmevahetuse korraldamiseks vajalikud
detailid lepitakse kokku INSA ja KRA
koostööleppes. Vastavalt leppele tagab INSA
KRA-le juurdepääsu INSA
kliendihaldussüsteemis, mille kaudu on
võimalik KRA-l tuvastada, kas kutsealune on
registreerinud end KRA otsuses ette nähtud
kursusele, keeleõppes osalemised ja
puudumised, läbitud õppe maht ning keeleõppe
läbimise tulemus. KRA aga edastab INSAle
nimekirja keeleõppesse suunatavate
kutsealuste andmetega krüpteeritud INSA
poolt määratud kontakti kaudu.
6. Eelnõu §-s 7 on kavandatud keeleõpet korraldava asutuse õigused. Palume seletuskirjas
selgitada, miks on tarvis keeleõpet korraldava asutuse õigused kavandatud määruses eraldi
sätestada. Näiteks miks ei ole võimalik lähtuda sellest, et kavandatud määruses nimetatud
keeleõpet korraldavad asutused on täienduskoolitusasutused täiskasvanute koolituse seaduse
mõttes, kelle õigused tulenevad nimetatud seadusest ja kliendiga sõlmitud lepingust? Palume
tulenevalt eeltoodust täiendada eelnõu seletuskirja.
Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
Keeleõpet korraldava asutuse õiguste
sätestamise eesmärk ei ole dubleerida
täiskasvanute koolituse seadusest tulenevaid
õigusi, vaid tagada keeleõppe korraldamiseks
vajalikud erisused, mis tulenevad kutsealuse
isiku keeleõppe spetsiifikast ning selle
korraldamisega seotud ülesannetest ja
vastutusest.
Keeleõpet korraldava asutuse õiguste eraldi
sätestamine määruses on vajalik, et tagada
3
kutsealustele ettenähtud keeleõppe
eesmärgipärane, järjepidev ja nõuetekohane
korraldamine ning anda keeleõpet korraldavale
asutusele selge õiguslik raamistik talle pandud
ülesannete täitmiseks.
Kuigi keeleõpet korraldavad asutused on
täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses
täienduskoolitusasutused ning nende
tegevusele kohalduvad nimetatud seaduses
sätestatud nõuded ja koolituslepingust
tulenevad õigused ja kohustused, ei ole
käesoleva määrusega reguleeritav keeleõpe
täielikult samastatav tavapärase
täienduskoolitusega. Tegemist on kindlale
sihtrühmale suunatud keeleõppega, mille
korraldamisel tuleb lisaks täienduskoolituse
üldistele nõuetele arvestada kutsealusele
ettenähtud õppe mahu, õppe eesmärgi ning
keeleõppe korraldamisega seotud eripäradega.
Täiskasvanute koolituse seadus reguleerib
täienduskoolituse üldist korraldust ning
koolituslepingus lepitakse kokku konkreetse
koolitusega seotud tingimused. Samas on
vajalik määruses sõnaselgelt sätestada need
keeleõpet korraldava asutuse õigused, mis on
otseselt seotud kutsealuse keeleõppes
osalemise jälgimise, õppe korraldamise ja
õppeprotsessi järjepidevuse tagamisega.
Nende õiguste selge sätestamine aitab vältida
õiguslikku ebaselgust ning tagab, et kõigil
keeleõpet korraldavatel asutustel on ühtsed
alused keeleõppe korraldamiseks.
4
7. Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt võib keeleõpet korraldada kontaktõppena, reaalajas veebiõppena
või nende õppevormide kombinatsioonina. Kavandatud sõnastus ei võimalda üheselt kasutada
iseseisvalt ja õppijale sobival ajal läbitavat veebipõhist õpet, mida näeb ette Digiriigi
Akadeemia põhimääruse kavandi § 16 lõige 3. Palume kaaluda, kas veebipõhise õppe
piiramine üksnes reaalajas toimuva õppega on vajalik, arvestades võimalust kasutada
olemasolevaid riiklikke e-õppeplatvorme ka iseseisvalt läbitavate õppemoodulite,
õppematerjalide ja testide pakkumiseks. Paindlikum sõnastus võimaldaks keeleõpet
korraldaval asutusel valida sobivaima õppevormi ning toetaks olemasolevate digilahenduste
taaskasutamist.
Antud selgitus.
Keeleõpet pakutakse vastavalt INSA poolt
välja töötatud õppekava ja programmi raames,
mille seast tuleb kutsealusel valida enda jaoks
sobivaim lahendus.
8. Eelnõu § 8 punkti 4 kohaselt on keeleõpet korraldav asutus kohustatud tagama kutsealusele
juurdepääsu keeleõppe läbimiseks vajalikule õppekeskkonnale ja -materjalidele. Juhime
tähelepanu sellele, et Eesti digiühiskonna arengukavas 2035 on eesmärgiks seatud vähendada
avaliku sektori digilahenduste killustatust ja dubleerimist, eelistades võimaluse korral
olemasolevate kesksete lahenduste taaskasutamist. Nendest eesmärkidest lähtudes on
menetluses Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu , millega kavandatakse
ühtse riikliku e-õppekeskkonna Digiriigi Akadeemia õiguslikku raamistikku. Digiriigi
Akadeemia eesmärk on võimaldada erinevate asutuste e-koolituste ja õppematerjalide
pakkumist ühisel platvormil, toetades seeläbi digilahenduste taaskasutamist, halduskoormuse
vähendamist ja dubleerivate arenduste vältimist. Esitatud eelnõust ja seletuskirjast ei selgu,
millise digilahenduse kaudu kavandatakse keeleõpet korraldada. Seletuskirjas ei ole öeldud,
kas selleks plaanitakse luua uus õppeplatvorm, kasutada Haridus- ja Teadusministeeriumi
valitsemisala olemasolevaid õppekeskkondi, teha koostööd ülikoolidega või kasutada Digiriigi
Akadeemiat. Mainime siinkohal, et Digiriigi Akadeemias on Integratsiooni Sihtasutusel juba
olemas sisserändajatele suunatud keeletestid, mistõttu võiks kaaluda selle keskkonna
kasutamist kutsealuste keeleõppe korraldamisel. Eeltoodust lähtuvalt palume täiendada
seletuskirja selgitusega selle kohta, kas ja kuidas on kutsealuste keeleõppe korraldamisel
hinnatud olemasolevate riiklike digilahenduste kasutamise võimalusi ning kuidas on tagatud
see, et oleks välditud dubleerivate õppekeskkondade arendamist.
Antud selgitus. Keeleõppe korraldus on
plaanitud viia läbi INSA poolt juba kasutuses
oleva õppeplatvormi vahendusel, mis on kokku
lepitud nji HTM kui ka KUMiga. Seega toimub
keeleõppe korraldus olemasoleva
digilahenduse kaudu.
9. Seletuskirjas on IT-arendusena välja toodud kaitseväekohustuslaste registri ja eksamite
infosüsteemi vahelise andmevahetuse loomine hinnangulise maksumusega 3000 eurot. Samas
ei selgu seletuskirjast, kas on hinnatud keeleõppe korraldamiseks kasutatava õppekeskkonna
võimalikke arendusvajadusi ja kulusid, sealhulgas olemasoleva platvormi täiendamist või uue
loomist, kutsealuse automaatset registreerimist ning õppes osalemise ja õppe läbimise andmete
automatiseeritud edastamist. Palume täiendada seletuskirja selgitusega selle kohta, kas
Antud selgitus.
Keeleõpe tagatakse juba kasutuses oleva
õppeplatvormi kaudu. Ainus arendustegevus
on vajalik testide andmekogu ja KVKRi
andmevahetuse funktsionaalsuse tagamiseks.
5
nimetatud arendusvajadustega on arvestatud ning kas kavandatav õppekorraldus eeldab
täiendavaid IT-arendusi ja -kulusid.
Vajalikud selgitused kulude jaotuse kohta on
seletuskirjas välja toodud.
Haridus- ja Teadusministeerium
1. Paragrahvi 4 lõike 6 punktis 1 on sätestatud, et keeleõppesse suunamise otsuses märgitakse
vähemalt keeleoskustase, mille kutsealune peab õppe käigus saavutama, ja õppemooduli maht.
Seletuskiri annab tasemete kohta õppemahud tundides, kuid ei ava, mis on moodul.
Palume kaaluda, kas on vajalik määruses täpsustada, et tegemist on õppemooduli mahuga,
mitte lihtsalt õppe mahuga.
Arvestatud. Eelnõus on mõisteid
korrigeeritud vastavalt ettepanekule.
2. Paragrahvi § 5 lõikes 3 öeldakse, et keeleõpet võib korraldada kontaktõppena, reaalajas
veebiõppena või nende õppevormide kombinatsioonina. (Ja mujal)
Palume kaaluda termini „kontaktõpe“ kasutust klassiruumis toimuva õppe tähistajana.
Tasemeeksameid ette valmistavaid kursuseid korraldatakse tegevusloa alusel. Keeleameti
juhiste kohaselt ei ole kontaktõpe veebiõppe vastand. Sama määratluse annab juhendmaterjal
täienduskoolituse õppekava koostamiseks: „Kontaktõpe – koolitaja juhendatud õppimine, mis
toimub õppija ja koolitaja vahetus või vahendatud koosviibimise vormis – nii füüsilises
õppekeskkonnas (nt loenguruum, klass, labor) kui ka veebikeskkonnas reaalajas (nt
videotund).“
Arvestatud. Eelnõus on mõistet korrigeeritud
vastavalt ettepanekule.
3. Seletuskirja kohaselt lisanduvad Haridus- ja Noorteametile aastas ligikaudu 200 kutsealuse
eesti keele oskuse hindamise kulud. See on hinnanguliselt 20 000 eurot aastas. Eesti keele
tasemeeksamite korraldus on viimastel aastatel olnud olulise surve all. Eksaminandide arvud
on mitmekordistunud ning see on suurendanud ka survet tasemeeksamite korraldamise
eelarvele. Palume seletuskirja täiendada selgitusega, et lisanduva sihtrühma tasemeeksamitel
teenindamiseks vajalikud vahendid tuleb valitsusel Haridus- ja Teadusministeeriumile
eraldada.
Arvestatud. Seletuskirja täiendatud vastavalt
märkusele.
Kultuuriministeerium
1. Eelnõu § 5 lõike 5 kohaselt kui kutsealune ei läbinud keeleõpet ette nähtud mahus mõjuval
põhjusel, võib Kaitseressursside Amet teha uue otsuse keeleõppes jätkamiseks. Palume
eelnõus täpsustada, mis on keeleõppe mitteläbimise mõjuv põhjus. Selleks võib olla näiteks
kutsealuse haigus või ootamatult tekkinud isiklik või perekondlik takistus.
Antud selgitus. Mõjuvate põhjuste loetelu ei
ole võimalik ammendavalt kirja panna, vaid
põhjuseid tuleb hinnata eraldi juhtumi põhiselt.
Mõjuva põhjuse hindamiseks on KRA-l õigus
küsida kutsealuselt täiendavaid selgitusi ja
tõendeid ning teeb otsuse pärast vastavate
tõendite analüüsimist ja hindamist.
Rahandusministeerium
6
1. Palume täiendada seletuskirja punkti 5 selgitusega, kas määruse rakendamisega kaasnevate
kuludega on arvestatud selle aluseks oleva kaitseväeteenistuse seaduse muudatuse
menetlemisel ning kas võrreldes toona arvestatuga kaasneb täiendav rahastamisvajadus.
Samuti palume täpsustada kulude jaotust asjaomaste valitsemisalade ja asutuste vahel ning
nende katteallikaid. Sealjuures palume selgitada, kas alates 2027. aastast vajalikud vahendid
on riigieelarves ja riigi eelarvestrateegias ette nähtud, kaetakse olemasolevate vahendite
ümberjaotamisega või eeldab määruse rakendamine täiendavate vahendite taotlemist.
Arvestatud. Harnole lisanduvad aastas
ligikaudu 200 kutsealuse eesti keele oskuse
hindamise kulud. Eesti keele tasemeeksamite
korraldus on viimastel aastatel olnud olulise
surve all. Eksaminandide arvud on
mitmekordistunud ning see on suurendanud ka
survet tasemeeksamite korraldamise eelarvele.
Lisanduva sihtrühma tasemeeksamitel
teenindamiseks vajalikud vahendid (ca 20 000
eurot) tuleb valitsusel Haridus- ja
Teadusministeeriumile eraldada.
INSA eelarves on vastavad vahendid 2027.
aastaks planeeritud. 2028. aastal võib INSA-l
tekkida vajadus täiendava rahastuse järele,
sõltuvalt sihtrühma tegelikust suurusest ning
kursuste korraldamisega seotud tegelikest
kuludest, sealhulgas andmevahetuslahenduse
ja muude kaasnevate kulude suurusest.
KRA eelarves on arendustöödeks vajalikud
vahendid planeeritud.
1
Vabariigi Valitsuse määruse „Kutsealuse keeleõppesse suunamise ning keeleõppes osalemise
tingimused ja kord“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Vabariigi Valitsuse määruse „Kutsealuse keeleõppesse suunamise ning keeleõppes osalemise
tingimused ja kord“ eelnõu on seotud 13. mail 2026 vastu võetud ja 1. jaanuaril 2027 jõustuva
kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadusega (RT I, 27.05.2026, 3), millega kehtestatakse
kutsealustele vähemalt B1-tasemel eesti keele oskuse nõue ning nähakse ette kohustus kontrollida enne
ajateenistusse asumist kutsealuse eesti keele oskust. Kui kutsealune ei soorita B1-taseme eesti keele
eksamit, on ta kohustatud läbima ühe aasta jooksul keeleõppe. Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi
KVTS) § 35¹ lõike 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega keeleõppesse suunamise ning
keeleõppes osalemise tingimused ja korra.
Kutsealuse eesti keele oskuse taseme tuvastab Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA) Eesti hariduse
infosüsteemi ja testide andmekogu andmete põhjal. Kui kutsealuse eesti keele oskuse taset ei ole nende
andmete põhjal võimalik tuvastada, peab kutsealune sooritama eesti keele tasemeeksami. Kui
kutsealuse eesti keele oskus on alla B1-taseme või ta ei soorita tasemeeksamit nõutaval tasemel, peab
ta läbima keeleõppe B1-taseme saavutamiseks. Riik tagab kutsealusele keeleõppe üks kord tasuta ning
tasemeeksamile ja keeleõppesse suunamise otsused teeb KRA.
Määruse eesmärk on kehtestada ühtne kord kutsealuste keeleoskuse hindamiseks, keeleõppesse
suunamiseks ning keeleõppe korraldamiseks ja selles osalemiseks. Määrusega sätestatakse
keeleoskuse tuvastamise ja tasemetestimise, keeleõppe korraldamise ja selles osalemise tingimused
ning kaasatud asutuste ülesanded ja andmevahetuse kord. Määruse rakendamisega tagatakse, et
kutsealustele, kelle eesti keele oskus ei võimalda iseseisvalt toime tulla B1-tasemel eeldatavas
keelekasutuses, luuakse võimalus omandada vajalik keeleoskus enne ajateenistusse asumist. Ühtlasi
tagatakse kutsealuste võrdne kohtlemine ning keeleoskuse hindamise ja keeleõppesse suunamise
menetluse ühetaolisus.
Määruse rakendamisega kaasneb kutsealustele halduskoormuse suurenemine, kuna neil tuleb vajaduse
korral osaleda eesti keele tasemetestil ja tasemeeksamil, registreeruda keeleõppesse, osaleda
keeleõppes ning juhul, kui riigi korraldatud keeleõpe ei ole andnud nõutavat tulemust, korraldada
iseseisev keeleõpe ja esitada selle läbimist tõendavaid andmeid. Halduskoormus puudutab eelkõige
kutsealuseid, kelle eesti keele oskus ei vasta B1-tasemele. Halduskoormuse vähendamiseks
kasutatakse riiklikes andmekogudes juba olemasolevaid andmeid, võimaldatakse kutsealusel vajaduse
korral läbida keeleõpe veebipõhiselt ning nähakse ette riigi korraldatav tasuta keeleõpe ja seaduses
sätestatud kuluhüvitised. Kuna kutsealuste eesti keele oskuse tagamine on otseselt seotud
riigikaitseliste vajadustega, kohaldatakse täiendavate kohustuste kehtestamisel hea õigusloome ja
normitehnika eeskirja § 1 lõikes 42 sätestatud ning halduskoormuse tasakaalustamise juhises ette
nähtud riigikaitseliste vajaduste erandit.
Kutsealuse keelenõude kehtestamisega kaasnevat põhiõiguste riivet on analüüsitud kaitseväeteenistuse
seaduse muutmise seaduse eelnõu (ajateenistuse keelenõue) 825 SE juures. Analüüsi kohaselt on B1-
tasemel eesti keele oskuse nõude kehtestamine kutsealusele ning asjakohasel juhul keeleeksami
sooritamise ja keelekursusel osalemise kohustuse panemine enne ajateenistusse asumist sobiv, vajalik
2
ja proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, sest riivel on kaalukas legitiimne eesmärk ning tagatud
on vajalikud kompensatsioonimeetmed.
Määruse rakendamisel tuleb tagada, et asutuste ülesanded oleksid selgelt eristatud. KRA ülesanne on
korraldada kutsealuse keeleoskuse tuvastamist, teha suunamisotsuseid ja koordineerida nendega
seotud menetlusi. Haridus- ja Noorteameti (edaspidi Harno) ülesanne on korraldada riiklikku eesti
keele tasemeeksamit. Integratsiooni Sihtasutuse (edaspidi INSA) ülesanne on korraldada kutsealusele
keeleoskustaseme testimist ja keeleõpet.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi kaitsetahte ja inimvarapoliitika osakond
koostöös KRA-ga ning eelnõule on normitehnilise kontrolli teinud Kaitseministeeriumi
õigusosakonna ametnik ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt
toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist. Eelnõuga täpsustatakse KVTS §-s 35¹ sätestatud nõuete
rakendamist ning kehtestatakse kutsealuste keeleoskuse hindamise, keeleõppesse suunamise ja
keeleõppes osalemise menetluskord.
Eelnõus lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
1. Kutsealuse keeleoskustase tuvastatakse esmalt riiklikes andmekogudes olemasolevate
andmete põhjal; kui olemasolevate andmete alusel ei ole võimalik kutsealuse
keeleoskustaset tuvastada, suunatakse ta riiklikule eesti keele tasemeeksamile; enne riigi
korraldatavasse keeleõppesse suunamist hinnatakse vajaduse korral kutsealuse tegelikku
keeleoskustaset tasemetestiga;
2. KRA teeb tasemeeksamile ja keeleõppesse suunamise otsused;
3. Harno korraldab riiklikke eesti keele tasemeeksameid;
4. INSA vastutab korraldatava keeleõppe ja tasemetestimise praktilise korraldamise eest;
5. KRA teavitab kutsealust talle pandud kohustustest ning tasemeeksami ja keeleõppe läbimise
tähtaegadest.
Asutuste andmevahetus toimub üksnes seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.
Määrusega luuakse seega KVTS §-s 35¹ sätestatud nõuete rakendamiseks ühtne menetlusraamistik,
mis võimaldab hinnata kutsealuste keeleoskust, korraldada vajaduse korral keeleõpet ning toetada
nõutava keeleoskustaseme saavutamist enne ajateenistusse asumist.
Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega kutsealuse keeleõppesse suunamise ning keeleõppes
osalemise tingimused ja kord.
3
Lõike 2 kohaselt kohaldatakse määrust KVTS-i tähenduses kutsealustele, kelle eesti keele oskus ei
vasta nõutavale B1-tasemele.
B1-taseme keelenõue tuleneb KVTS-ist ning selle eesmärk on tagada, et kutsealuse eesti keele oskus
võimaldaks tal osaleda eestikeelses sõjalises väljaõppes, mõista talle antavaid korraldusi ja täita
teenistusülesandeid.
Eelnõu §-s 2 määratakse kindlaks määruse rakendamisega seotud asutuste pädevus.
KRA on kutsealuste keeleoskuse tuvastamise ja keeleõppesse suunamise eest vastutav asutus. KRA
tuvastab kutsealuse keeleoskustaseme riiklikes andmekogudes olemasolevate andmete põhjal,
vajaduse korral suunab kutsealuse tasemeeksamile, keeleoskustaseme testimisele ja keeleõppesse ning
teeb selleks vajalikud otsused. KRA otsused tehakse teatavaks kutsealusele KVTS §-s 15 sätestatud
korras. KRA otsustes ette nähtud toimingutel osalemine on kutsealusele kohustuslik ning kohustuse
täitmata jätmise korral võib KRA rakendada KVTS-is sätestatud sunnivahendeid.
Harno korraldab eesti keele tasemeeksameid ning vastutab keeleseaduse § 24 lõike 4 kohaselt nende
koostamise, hindamise ja analüüsimise eest.
INSA korraldab riigi tagatavat keeleõpet ja määruse alusel tehtavat keeleoskusetaseme testimist.
Pädevuste selline jaotus võimaldab eristada kolme funktsiooni:
• KRA teeb kutsealuse suhtes haldusotsuseid ja korraldab tema suunamist;
• Harno korraldab riiklikku tasemeeksamit;
• INSA korraldab keeleõpet ja tasemetestimist.
Selline ülesannete jaotus vähendab pädevuste kattumise ja vastutuse ebaselguse riski. Ülesannete
jaotusega eristatakse kutsealuste suunamise ja sellega seotud haldusotsuste tegemine, riikliku
tasemeeksami korraldamine ning keeleõppe ja tasemetestimise läbiviimine. Sellega tagatakse asutuste
selge vastutus ja välditakse ülesannete kattumist.
Eelnõu §-ga 3 sätestatakse kutsealuse keeleoskuse tuvastamise ja keeleõppesse suunamise kord.
KRA tuvastab kutsealuse keeleoskustaseme esmalt Eesti hariduse infosüsteemi ja testide andmekogu
andmete põhjal. Eesti hariduse infosüsteemist saadakse teavet kutsealuse hariduse omandamise
õppekeele kohta ja kui õppekeel ei ole olnud eesti keel, siis tehakse päring testide andmekogusse, et
saada teavet selle kohta, kas isik on sooritanud eesti keele eksami B1-tasemel. Selline lahendus
võimaldab vältida olukorda, kus kutsealune peab sooritama tasemeeksami üksnes selleks, et tõendada
keeleoskust, mis on riigi andmekogudes fikseeritud.
Kui keeleoskustaset ei ole olemasolevate andmete põhjal võimalik tuvastada, suunab KRA kutsealuse
eesti keele B1-taseme eksamile. Tasemeeksam võimaldab hinnata, kas kutsealuse keeleoskus vastab
ajateenistusse asumiseks kehtestatud B1-taseme nõudele. Tasemeeksami korraldab Harno
keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
Eelnõu §-s 4 sätestatakse riigi korraldatavasse keeleõppesse suunamise menetlus.
Lõike 1 kohaselt tuvastatakse enne keeleõppesse suunamist kutsealuse tegelik keeleoskustase
tasemetestiga. Selle eesmärk on tagada, et kutsealusele määratav õpe vastaks tema tegelikule
4
keeleoskusele. Kui kutsealuse keeleoskus on alla B1-taseme, tuleb enne keeleõppesse suunamist
määrata tema tegelik keeleoskustase tasemetesti sooritamisega.
Lõike 2 kohaselt suunab KRA kutsealuse tasemetestile otsusega. Tasemetesti eesmärk erineb
tasemeeksami eesmärgist. Tasemeeksami eesmärk on anda ametlik hinnang sellele, kas isiku
keeleoskus vastab nõutud tasemele. Tasemetesti eesmärk on määrata kindlaks sobiv lähtekoht
keeleõppe korraldamiseks. Tasemetesti tulemuse põhjal saab määrata kutsealusele sobiva õppetaseme
ja -mahu.
Lõikes 3 sätestatakse kutsealuse kohustus läbida tasemetest otsuses määratud tähtaja jooksul.
Lõike 4 kohaselt teavitab keeleõpet läbiviiv asutus KRA-d kutsealuse tegelikust keeleoskustasemest
kümne päeva jooksul pärast taseme tuvastamist.
Lõike 5 kohaselt teeb KRA pärast keeleoskustaseme tuvastamist otsuse kutsealuse keeleõppesse
suunamiseks.
Lõikes 6 loetletakse andmed, mis peavad sisalduma keeleõppesse suunamise otsuses. Otsuses
märgitakse vähemalt keeleoskustase, mille kutsealune peab õppe käigus saavutama, ja õppemooduli
maht, keeleõppesse registreerimise tähtaeg, keeleõppes osalemise periood, keeleõpet korraldav asutus
ning keeleõppes osalemise korraldus.
Nimetatud andmete esitamise eesmärk on tagada kutsealusele selge ja üheselt mõistetav teave talle
pandud kohustuste kohta.
Lõike 7 kohaselt tuleb otsus teha kutsealusele teatavaks hiljemalt 60 päeva enne keeleõppe algust.
Etteteatamistähtaja eesmärk on anda kutsealusele piisavalt aega õppega seotud korraldusteks.
Lõike 8 kohaselt peab kutsealune registreeruma otsuses märgitud keeleõppesse hiljemalt 30 päeva
enne keeleõppe algust.
Lõigetes 9 ja 10 sätestatakse tegevused olukorras, kus kutsealune ei registreeru keeleõppesse õigel
ajal. Esmalt saadab KRA kutsealusele meeldetuletuse. Kui kutsealune ei registreeru ka pärast
meeldetuletust, registreerib ta keeleõppesse KRA.
Regulatsioon võimaldab vältida olukorda, kus keeleõppesse suunatud kutsealune jääb üksnes
registreerimistoimingu tegemata jätmise tõttu õppevõimalusest kõrvale.
Lõikes 11 sätestatakse andmed, mida KRA edastab keeleõpet korraldavale asutusele. Nende andmete
hulka kuuluvad kutsealuse nimi, isikukood, kontaktandmed ja eesti keele oskuse tase.
Andmete edastamine on vajalik keeleõppe korraldamiseks, kutsealuse identifitseerimiseks ja temaga
ühenduse võtmiseks. Andmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete kaitse nõudeid ja töödelda
andmeid üksnes eesmärgipäraselt. Andmete töötlemise õigus tuleneb KRA-le KVTS § 14 lõikest 1
ning KVTS §-is 351 sätestatust.
Eelnõu §-s 5 sätestatakse keeleõppes osalemise tingimused.
Keeleõppe eesmärk on saavutada vähemalt B1-tasemel eesti keele oskus. Õppemaht sõltub kutsealuse
lähtekeeletasemest.
5
Keeleõpet käsitlevate uuringute kohaselt on keeleõppe eeldatavad mahud:
1) A1-tasemelt A2-tasemele jõudmiseks vähemalt 100 juhendatud akadeemilist tundi;
2) A2-tasemelt B1-tasemele jõudmiseks vähemalt 150 juhendatud akadeemilist tundi;
3) A1-tasemelt B1-tasemele jõudmiseks vähemalt 250 juhendatud akadeemilist tundi.
Ühe keeletaseme õpe tuleb üldjuhul läbida ühe aasta jooksul. See vastab KVTS § 35¹ lõikes 3
sätestatud põhimõttele, mille kohaselt tuleb alla B1-tasemel keeleoskusega kutsealusel läbida B1-
taseme omandamiseks keeleõpe ühe aasta jooksul. Keeleõpet võib korraldada kontaktõppe ja
veebipõhise õppe kombinatsioonina. Selline paindlikkus on vajalik eelkõige juhul, kui kutsealuse
elukoht, õppekoha kaugus või muud praktilised asjaolud raskendavad tavapärases kontaktõppes
osalemist. Pärast keeleõppe läbimist suunatakse kutsealune tasemeeksamile. Tasemeeksami tulemuse
alusel saab hinnata, kas kutsealune vastab ajateenistusse asumiseks nõutavale B1-tasemele.
Kutsealune suunatakse pärast keeleõppe läbimist tema läbitud taseme alusel Harno korraldatavale
keeleoskustaseme eksamile. Selle eesmärk on hinnata õppe tulemust ja kontrollida, kas kutsealune on
saavutanud talle seatud keeleoskuse eesmärgi.
Kui kutsealune ei saanud mõjuval põhjusel keeleõpet nõutud mahus läbida, võib KRA teha uue otsuse
keeleõppe jätkamiseks. Sellega välditakse ebaproportsionaalset olukorda, kus mõjuval põhjusel õppes
mitteosalenud kutsealune peaks kohe liikuma iseseisva keeleõppe etappi. Kui kutsealune ei läbi riigi
korraldatud keeleõpet ette nähtud ajal ja mahus või ei soorita tasemeeksamit vajalikul tasemel, tuleb
kutsealusel läbida keeleõpe iseseisvalt ühe aasta jooksul, valides ise sobiva õppeviisi ja
keeleõppeasutuse. Pärast määratud lisatähtaja möödumist suunatakse kutsealune uuesti B1-taseme
eksamile.
Eelnõu §-ga 6 antakse KRA-le õigus saada keeleõppe korraldamiseks ja selles osalemise
kontrollimiseks vajalikku teavet.
Kutsealuse keeleõppes osalemise ja tasemeeksami sooritamise kohustuse täitmist kontrollib KRA talle
seadusega antud pädevuse piires. Kohustuste täitmata jätmise korral võib KRA rakendada KVTS-is
sätestatud meetmeid. Kutsealuse keeleõppesse suunamise otsus on haldusakt ning selle tegemisel ja
teatavakstegemisel kohaldatakse haldusmenetluse seaduses ja KVTS-is sätestatut. Keeleõppe
kvaliteedi ja praktilise korraldamise eest vastutab keeleõpet korraldav asutus oma pädevuse piires.
Kutsealuse keeleõppes osalemise kohustuse täitmise kontrollimiseks peab KRA-l olema võimalik
saada teavet selle kohta, kas kutsealune on keeleõppesse registreerunud, millal ja mis mahus õpe
toimub ning kas kutsealune osaleb õppes. Andmete töötlemine on vajalik selleks, et KRA saaks täita
talle KVTS § 35¹ alusel pandud suunamis- ja järelevalveülesandeid. Andmete koosseis ja edastamise
tehniline korraldus määratakse kindlaks KRA ja keeleõpet korraldava asutuse koostöös, tagades, et
töödeldakse üksnes neid andmeid, mida on vaja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
Eelnõu §-s 7 sätestatakse keeleõpet korraldava asutuse õigused. Keeleõpet korraldava asutuse õiguste
eraldi sätestamine määruses on vajalik, et tagada kutsealustele ettenähtud keeleõppe eesmärgipärane,
järjepidev ja nõuetekohane korraldamine ning anda keeleõpet korraldavale asutusele selge õiguslik
raamistik talle pandud ülesannete täitmiseks.
6
Kuigi keeleõpet korraldavad asutused on täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses
täienduskoolitusasutused ning nende tegevusele kohalduvad nimetatud seaduses sätestatud nõuded ja
koolituslepingust tulenevad õigused ja kohustused, ei ole käesoleva määrusega reguleeritav keeleõpe
täielikult samastatav tavapärase täienduskoolitusega. Tegemist on kindlale sihtrühmale suunatud
keeleõppega, mille korraldamisel tuleb lisaks täienduskoolituse üldistele nõuetele arvestada
kutsealusele ettenähtud õppe mahu, õppe eesmärgi ning keeleõppe korraldamisega seotud eripäradega.
Täiskasvanute koolituse seadus reguleerib täienduskoolituse üldist korraldust ning koolituslepingus
lepitakse kokku konkreetse koolitusega seotud tingimused. Samas on vajalik määruses sõnaselgelt
sätestada need keeleõpet korraldava asutuse õigused, mis on otseselt seotud kutsealuse keeleõppes
osalemise jälgimise, õppe korraldamise ja õppeprotsessi järjepidevuse tagamisega. Nende õiguste
selge sätestamine aitab vältida õiguslikku ebaselgust ning tagab, et kõigil keeleõpet korraldavatel
asutustel on ühtsed alused keeleõppe korraldamiseks.
Eelnõu §-s 8 sätestatakse keeleõpet korraldava asutuse peamised kohustused. Keeleõpet korraldav
asutus peab tagama KRA suunatud kutsealusele võimaluse läbida õpe suunamisotsuses määratud
mahus ja tähtaja jooksul, võimaldama kasutada õppeks vajalikku keskkonda ja õppematerjale ning
pidama arvestust kutsealuse õppes osalemise üle.
Samuti peab keeleõpet korraldav asutus teavitama KRA-d kutsealuse puudumistest, et KRA saaks
kontrollida keeleõppes osalemise kohustuse täitmist. Selleks tagab keeleõpet korraldav asutus KRA-
le juurdepääsu oma infosüsteemis olevatele asjakohastele andmetele.
Kutsealust tuleb õppekorralduse olulistest muudatustest aegsasti teavitada, et tal oleks võimalik oma
õppetöös osalemist kavandada.
Eelnõu §-s 9 sätestatakse määruse jõustumine.Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, s.o samal ajal
selle aluseks olevate KVTS-i muudatustega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.
4. Määruse mõjud
4.1. Mõju riigi julgeolekule ja riigikaitsele
Mõju riigi julgeolekule ja riigikaitsele on eeldatavalt positiivne.
Alates 1. jaanuarist 2027 peab ajateenistusse kutsutava isiku eesti keele oskus vastama vähemalt B1-
tasemele. Nõutava keeleoskustaseme tagamine toetab ajateenistuse väljaõppe kvaliteeti ja ohutust.
Keeleoskus on vajalik selleks, et ajateenija mõistaks talle antavaid korraldusi, väljaõppe sisu ja
ohutusnõudeid ning suudaks tulemuslikult osaleda üksuse tegevuses.
Määrusega kehtestatav keeleoskuse hindamise ja keeleõppe korraldamise kord vähendab riski, et
ajateenistusse asub isik, kelle eesti keele oskus ei võimalda tal nõutaval tasemel osaleda eestikeelses
sõjalises väljaõppes. Sellega toetatakse ajateenijate paremat ettevalmistust, üksuste koostöövõimet ja
Kaitseväe üldist valmisolekut.
4.2. Mõju kutsealustele
7
Mõju halduskoormusele:
Määruse rakendamisega kaasneb kutsealustele halduskoormuse suurenemine, mis tuleneb kohustusest
läbida keeleoskuse hindamiseks vajalikud toimingud ning osaleda vajaduse korral keeleõppes.
Kutsealusele kaasnevad eelkõige järgmised täiendavad kohustused:
• osaleda eesti keele tasemeeksamil, kui tema keeleoskustaset ei ole võimalik tuvastada riiklikes
andmekogudes olevate andmete põhjal;
• osaleda keeleoskustaseme määramiseks tasemetestil, kui see on vajalik sobiva keeleõppe
määramiseks;
• registreeruda KRA otsuses määratud tähtajaks keeleõppesse;
• osaleda keeleõppes ja täita õppekorraldusega seotud nõudeid;
• sooritada pärast keeleõppe läbimist eesti keele tasemeeksam;
• läbida vajaduse korral iseseisev keeleõpe ning esitada selle läbimist tõendavad andmed, kui
riigi korraldatud keeleõpe ei ole andnud nõutavat tulemust või kutsealune ei ole läbinud
keeleõpet ettenähtud mahus ja tähtaja jooksul.
Nimetatud kohustuste täitmine eeldab kutsealustelt täiendavat ajakulu, sealhulgas eksamitel ja
tasemetestil osalemiseks, keeleõppesse registreerumiseks, õppetöös osalemiseks ning vajaduse korral
iseseisva keeleõppe korraldamiseks ja selle kohta andmete esitamiseks. Halduskoormuse ulatus sõltub
kutsealuse olemasolevast keeleoskustasemest, riiklikes andmekogudes olevate andmete piisavusest
ning sellest, kas kutsealune saavutab nõutava B1-taseme riigi korraldatud keeleõppe tulemusel. Seega
ei kaasne kõik nimetatud kohustused kõigile kutsealustele, vaid üksnes neile, kelle keeleoskus ei vasta
kehtestatud nõuetele ja kelle puhul vastavad toimingud on vajalikud.
Halduskoormuse vähendamiseks on eelnõus ette nähtud mitu meedet. Esiteks tuvastatakse kutsealuse
keeleoskustase võimaluse korral riiklikes andmekogudes juba olemasolevate andmete põhjal, vältides
seeläbi tarbetut eksamile suunamist ja sellega kaasnevat ajakulu. Teiseks on keeleõppesse
registreerumise kohustuse täitmise toetamiseks ette nähtud, et KRA saadab registreerumata jätnud
kutsealusele meeldetuletuse ning registreerib ta vajaduse korral ise keeleõppesse. Sellega
vähendatakse kutsealuse jaoks eraldi registreerimistoimingu tegemisega seotud takistusi. Kolmandaks
tagatakse kutsealusele üks kord tasuta riigi korraldatav keeleõpe ning võimaldatakse keeleõpet
korraldada kontaktõppe ja veebipõhise õppe kombinatsioonina. Veebipõhine õpe aitab vähendada
õppes osalemiseks vajalikke sõite ja nendega kaasnevat ajakulu. Lisaks nähakse KVTS-is ette sõidu-
ja toidukulu hüvitamine tasemeeksamil ja kontaktõppes osalemise korral seaduses sätestatud
tingimustel.
Halduskoormuse tasakaalustamise juhise (edaspidi HKTR) kohaselt tuleb uute kohustuste
kehtestamisel üldjuhul ette näha ka halduskoormust vähendavad meetmed. Käesoleva määruse puhul
on täiendavate kohustuste kehtestamine tingitud otsesest ja olulisest riigikaitselisest vajadusest. Eesti
keele oskus vähemalt B1-tasemel on vajalik selleks, et ajateenijad mõistaksid eestikeelses sõjalises
väljaõppes antavaid korraldusi, väljaõppe sisu ja ohutusnõudeid ning suudaksid täita
teenistusülesandeid. Nõutava keeleoskuse tagamine toetab seega vahetult ajateenistuse väljaõppe
kvaliteeti ja ohutust, üksuste koostöövõimet ning riigi kaitsevõimet.
Eeltoodust tulenevalt on täiendavate kohustuste kehtestamine vajalik riigikaitse oluliste vajaduste tõttu
ning HKTR-is ette nähtud riigikaitseliste vajaduste erandi kohaldamine on põhjendatud. Seetõttu ei
ole kõigi lisanduvate kohustuste puhul võimalik ette näha halduskoormust täielikult tasakaalustavaid
8
meetmeid. Samas on eelnõus halduskoormuse vähendamiseks ette nähtud eespool kirjeldatud
korralduslikud ja rahalised leevendusmeetmed, mille eesmärk on muuta kohustuste täitmine
kutsealustele võimalikult lihtsaks ja vähendada nendega kaasnevat aja- ning rahakulu.
Hinnanguliselt puudutab keeleoskuse hindamise ja keeleõppega seotud täiendav halduskoormus
ligikaudu 200 kutsealust aastas. Halduskoormuse täpne ajaline ja rahaline maht sõltub kutsealuste
keeleoskustasemest ning vajalike toimingute arvust ja kestusest.
Sotsiaalne mõju:
Mõju kutsealustele on oluline.
Kutsealustele, kelle eesti keele oskus ei vasta B1-tasemele, tekib lisakohustus osaleda keeleõppes ja
vajaduse korral sooritada tasemeeksam. Samas tagatakse kutsealusele üks kord tasuta keeleõpe. Seega
kaasneb seadusest tuleneva kohustusega riigi toetav meede, mis võimaldab kutsealusel omandada
nõutav keeleoskus.
Määrusega sätestatakse tähtajad, õppemaht, õppes osalemise tingimused ning tasemeeksami
sooritamisega seotud toimingud. See suurendab õigusselgust ja võimaldab kutsealusel oma tegevust
planeerida.
Paindliku õppevormi, sealhulgas veebipõhise õppe võimaldamine vähendab õppes osalemise praktilisi
takistusi.
Kuna tasemeeksamil ja keeleõppes osalemine on kutsealusele kohustuslik ning sellega võivad
kaasneda lisakulud, nähakse 1. jaanuaril 2027 jõustuva KVTS-i muudatusega ette sõidu- ja toidukulu
hüvitamine. Sarnane hüvitise maksmise kord on sätestatud kutsealuse terviseseisundi hindamisel või
täiendavatel terviseuuringutel ning kutsesobivuse hindamisel viibimise eest. Hüvitise eesmärk on katta
kohustuslikel toimingutel osalemisega kaasnevad sõidu- ja toidukulud, kuna tasemeeksam või
keeleõpe võib toimuda kutsealuse elukohast erinevas paikkonnas ning eeldada täiendavat aja- ja
rahakulu.
Muudatuse kohaselt makstakse kutsealusele sõidu- ja toidukulu hüvitist ka juhul, kui ta osaleb
tasemeeksami sooritamisel ja keelekursuse läbimisel, kuid ainult juhul, kui keeleõpet või B1-taseme
eksamit pole võimalik sooritada veebipõhises õppekeskkonnas.
Tasemeeksami sooritamise eest makstav hüvitise suurus on 15 eurot. Kui rahvastikuregistri andmetel
välisriigis elav kutsealune tuleb tasemeeksamit sooritama Eestisse, siis on hüvitise suurus 70 eurot.
Keeleõppes osalemise hüvitist makstakse kontaktõppes osalemise korral 15 eurot iga läbitud loengu
eest, kuid kokku kõige rohkem 150 eurot kogu keelekursuse eest. Rahvastikuregistri andmetel
välisriigis elava kutsealuse puhul on hüvitise suurus 70 eurot loengu kohta ja hüvitise
maksimumsumma 700 eurot. Seejuures makstakse hüvitist juhul, kui keelekursus on läbitud ettenähtud
mahus.
Hüvitise maksmise täpsemad tingimused ja kord sätestatakse kaitseministri 17. aprilli 2023. aasta
määruses nr 15 „Kutsealuse, reservis oleva isiku, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja
ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel,
terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise
tingimused, ulatus ja hüvitise maksmise kord“.
9
Regulatsioon mõjutab eelkõige kutsealuseid, kelle eesti keele oskus ei vasta nõutavale B1-tasemele.
Et tagada kutsealuste võrdne kohtlemine, tuvastatakse keeleoskustase esmalt registriandmete põhjal
ning vajaduse korral tasemeeksami või -testiga. Kui kutsealuse keeleoskustase on nõutavast madalam,
tagatakse üks kord tasuta keeleõpe, mis loob võimaluse täita seadusest tulenev keelenõue.
Hinnanguliselt mõjutab muudatus ligikaudu 200 kutsealust aastas.
4.3. Mõju riigiasutustele
Määruse rakendamisega kaasneb KRA, Harno ja INSA töökoormuse suurenemine.
KRA töökoormus suureneb eelkõige järgmiste tegevuste tõttu:
• kutsealuste keeleoskuse andmete kontrollimine;
• kutsealuste suunamine tasemeeksamile;
• tasemetestile ja keeleõppesse suunamise otsuste tegemine;
• kutsealuste teavitamine;
• keeleõppes osalemise ja selle läbimise jälgimine; • vajaduse korral korduvate suunamisotsuste
tegemine;
• andmevahetus Harno ja INSA-ga.
Harno töökoormus suureneb täiendava sihtrühma tasemeeksamite korraldamise tõttu. Keeleseaduse
kohaselt on tasemeeksamite korraldamine juba praegu Harno ülesanne, kuid kutsealuste lisandumine
suurendab eksamite arvu ja nende korraldamisega seotud töökoormust.
INSA töökoormus suureneb riigi tagatava keeleõppe ja tasemetestimise korraldamise tõttu.
Töökoormuse täpne kasv sõltub keeleõpet ja tasemeeksamit vajavate kutsealuste arvust ning nende
keeleoskustasemest. Hinnanguliselt võib puuduliku eesti keele oskusega kutsealuste osakaal olla
ligikaudu 5–10 protsenti kutsealuste koguarvust. Tegelik töökoormus sõltub kutsealuste keeleoskusest
ja haridustaustast ning võib aastati varieeruda.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega kaasnevad kulud tasemeeksamite, tasemetestimise, keeleõppe,
õppekorralduse ja andmevahetuse tagamiseks ning kutsealustele seaduses ettenähtud hüvitiste
maksmiseks.
Keeleeksamil ja -kursusel osalemise kulud kaetakse riigieelarvest. Harno on hinnanud, et ühe isiku
tasemeeksami korraldamise kulu on ligikaudu 100 eurot.
B1-taseme keelekursuse maksumus on keskmiselt 1700 eurot ja A2-taseme keelekursuse maksumus
1000 eurot.
Hinnanguliselt vajab tasemeeksamit ja keeleõpet ligikaudu 200 kutsealust aastas. Sellest lähtudes on
tasemeeksami esmakordse sooritamise hinnanguline kogukulu 20 000 eurot ning 200 kutsealuse B1-
taseme keeleõppe kulu 340 000 eurot aastas.
Tasemeeksami sooritamise ja keelekursuse läbimise eest makstavate hüvitiste kulu on 200 kutsealuse
puhul hinnanguliselt 35 000 eurot.
10
Määruse rakendamise hinnanguline kogukulu riigieelarvele on ligikaudu 400 000 eurot aastas.
Kulude täpne suurus sõltub keeleõppesse suunatavate kutsealuste arvust, nende algsest
keeleoskustasemest, õppemahust ja õppe korraldamise vormist.
Kuna KVTS näeb riigile ette kohustuse tagada keeleõpe üks kord tasuta, tuleb vajalikud kulud
kavandada asjaomaste asutuste eelarvetesse.
Lisaks kaasneb määruse rakendamisega KRA-le ühekordne kulu kaitseväekohustuslaste registri
(KVKR) arendamiseks ja eksamite infosüsteemiga (EIS) andmevahetuse loomiseks. KRA hinnangul
on arendustööde maksumus 3000 eurot.
Harnole lisanduvad aastas ligikaudu 200 kutsealuse eesti keele oskuse hindamise kulud. Eesti keele
tasemeeksamite korraldus on viimastel aastatel olnud olulise surve all. Eksaminandide arvud on
mitmekordistunud ning see on suurendanud ka survet tasemeeksamite korraldamise eelarvele.
Lisanduva sihtrühma tasemeeksamitel teenindamiseks vajalikud vahendid (ca 20 000 eurot) tuleb
Vabariigi Valitsusel Haridus- ja Teadusministeeriumile eraldada.
INSA eelarves on vastavad vahendid 2027. aastaks planeeritud. 2028. aastal võib INSA-l tekkida
vajadus täiendava rahastuse järele, sõltuvalt sihtrühma tegelikust suurusest ning kursuste
korraldamisega seotud tegelikest kuludest, sealhulgas andmevahetuslahenduse ja muude kaasnevate
kulude suurusest.
KRA eelarves on arendustöödeks vajalikud vahendid planeeritud. Määruse rakendamine ei too tulu
riigieelarvesse.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Jõustumise kuupäev on seotud KVTS-i muudatuste
jõustumisega ning võimaldab rakendusliku regulatsiooni jõustada samal ajal seadusest tulenevate uute
kohustustega (vt ka § 9 selgitus).
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,
Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile,
Regionaal- ja põllumajandusministeerium, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Välisministeeriumile ning arvamuse andmiseks Haridus- ja Noorteametile, Integratsiooni
Sihtasutusele, Kaitseväele ning Kaitseressursside Ametile. Eelnõu kohta esitatud märkustega
arvestamise ja mittearvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas.
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Riigikantselei 19.11.2026 nr 5-3/26/15-8
Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected]
Vabariigi Valitsuse määruse "Kutsealuse keeleõppesse suunamise ning keeleõppes osalemise tingimused ja kord" eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile
Esitan Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Kutsealuse keeleõppesse suunamise ning keeleõppes osalemise tingimused ja kord" eelnõu. Palun eelnõu arvata 26. novembri 2026. a istungi päevakorda.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem minister Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa - kooskõlastustabel