| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 1-2/26-810/1 |
| Registreeritud | 20.11.2026 |
| Sünkroonitud | 21.11.2026 |
| Liik | EL dokument |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | KOMISJONI KOOSTATUD AASTAÜLEVAADE liikmesriikide iga-aastastest tegevusaruannetest, milles käsitletakse määruse (EL) nr 1233/2011 kohaldamisalasse kuuluvat ekspordikre - COM(2026) 626 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EN EN
EUROPEAN COMMISSION
Brussels, 20.11.2026 COM(2026) 626 final
ANNUAL REVIEW BY THE COMMISSION
of Member States' Annual Activity Reports on Export Credits in the sense of Regulation
(EU) No 1233/2011
1
1. Introduction:
This annual review for the year 2025 on officially supported export credit activities is
produced pursuant to Regulation (EU) No 1233/2011 of the European Parliament and of the
Council of 16 November 2011 on the application of certain guidelines in the field of officially
supported export credits. It covers officially supported export credit activities carried out by
the Export Credit Agencies (ECAs) of the Member States and is based on the information
provided by Member States in the Annual Activity Reports they make available to the
Commission, also pursuant to the Regulation. The reports follow a standardised template (also
referred to as a “checklist template”) agreed with the Member States which has been reviewed
and enriched over time. The current template is used since 2023 and includes additional
details, in particular a sector-by-sector climate-oriented review of officially supported export
credits activities, as well as more harmonized financial reporting.
2. Annual Activity Reports received for the 2025 calendar year:
Twenty-one Member States were able to provide in 2025 officially supported export credits
within the scope of application of the Arrangement on Officially Supported Export Credits
(“the Arrangement”): Austria, Belgium, Croatia, Czechia, Denmark, Estonia, Finland, France,
Greece, Germany, Hungary, Italy, Luxemburg, the Netherlands, Poland, Portugal, Romania,
Slovenia, Slovakia, Spain and Sweden. All submitted an Annual Activity Report for the year
2025.
The remaining Member States - Bulgaria, Cyprus, Ireland, Latvia, Lithuania and Malta –
confirmed that they do not have an agency able to provide officially supported export credits.
3. Analysis of the Annual Activity Reports:
(a) General information:
In 2025, all Member States with at least one ECA except for Greece (whose ECA does not
provide any financial support in the scope of the Arrangement) provided pure cover, meaning
export credits in the form of guarantees and/or insurance products. Of these, thirteen Member
States (Belgium, Croatia, Czechia, Denmark, Finland, France, Germany, Hungary, Italy,
Poland, Slovakia, Spain and Sweden) were also providers of official financing support,
meaning direct financing, re-financing of commercial loans for export transactions or interest
rate support. A small number of Member States (Austria, Denmark, France, Hungary, Poland,
Spain) report being providers of tied aid, a form of export credits with a concessional element,
regulated in the context of the OECD Arrangement.
The Arrangement and the three OECD Recommendations on good governance disciplines1
ensure harmonisation of practices throughout the OECD membership and within the EU.
Within this framework, however, governments design their own policies. Most ECAs have
additional rules to those in the OECD guidelines, such as on national and local content, and
stronger standards in place, including to reflect their own national policies and international
commitments like the Equator Principles (a risk management framework for financial
institutions to identify, assess and manage environmental and social risks when financing
1 Recommendation on Common Approaches for Officially Supported Export Credits and Environmental and
Social Due Diligence; Recommendation on Sustainable Lending Practices and Officially Supported Export
Credits; Recommendation on Bribery and Officially Supported Export Credits.
2
projects linked to the International Finance Corporation under the World Bank Group). Some
ECAs choose to offer programmes tailored to particular sectors or particular objectives. This
may reflect the specificities of separate sector understandings in the Arrangement, co-
insurance structures, or strategic orientations.
The organisational structure of ECAs and the governance regarding the provision of support
differ among Member States. Officially supported export credits are managed by twenty-
seven bodies across Member States, either public agencies or private companies operating
under a public mandate and government supervision. They are listed in Annex I. Member
States providing both cover and finance usually have a separate, dedicated institution dealing
with the latter. In 2025, Czechia reported a change in the ownership of the Czech Export Bank
(CEB), effective from January 2026. The bank is now wholly owned by the Czech Republic
through its National Development Bank.
(b) Volume of official support:
Annual Activity Reports provide relevant financial information on official support provided
by ECAs, in accordance with Member States' respective national legislative frameworks and
organisational structure. The Commission has no observations on the financial aspects of the
2025 Annual Activity Reports.
For official support in the form of pure cover, as defined in Article 5.1 of the Arrangement,
the table below lists reported aggregate nominal risk exposure as of 31 December 2025 for the
largest providers in the EU:
Table 1. Total EU and Member State portfolios of official support in the form of pure
cover in 2025 (EUR million)
Largest EU contributors according to aggregate nominal risk exposure
Total pure cover exposure in the EU 394 313.44
Italy 103 985.1
Germany 96 600.6
France 81 734
Sweden 22 770
Netherlands 22 239
For official financing support, as defined in Article 5.2 of the Arrangement, the table below
lists the reported nominal value of the officially supported loan portfolio as of 31 December
2025 for the largest providers in the EU:
Table 2. Total EU and Member State portfolio of official support in the form of official
financing support in 2025 (EUR million)
Largest EU contributors according to nominal value of officially supported loan portfolio
Total loan portfolio in the EU 95 726.48
Italy 44 565
France 16 245
Germany 13 019
Finland 6 349
Spain 5 835
It is useful to note that cumulating the figures in Tables 1 and 2 would not give an accurate
picture of the total value of support provided to export transactions, since a Member State
3
may support the same export transaction with both direct financing and pure cover. In
addition, these tables only take into account financial products that fall under the scope of the
Arrangement, excluding then other potential financial products offered by ECAs, for example
short term export credits or official support for military equipment and agricultural
commodities exports.
To represent the flow of official support, the table below refers to the value of the transactions
supported by new commitments of export credit, supported under the Arrangement, during the
calendar year 2025, for the largest providers in the EU:
Table 3. New commitments by EU Member States notified to the OECD over 2025 (EUR
million)
Largest EU contributors of OECD export credit
Total number of
export credits
transactions
Total aggregate
credit value of
projects supported
with export credit
Total new commitments notified in the EU 1 546 64 124.3
France 163 28 637
Italy 437 15 685.6
Germany 190 4 600
Finland 15 4 128.7
Sweden 277 2 820
(c) Consideration of climate objectives:
On 15 March 2022, the conclusions of the Council of the European Union on export credits2,
outlined an “EU climate pact for export finance”, which included a number of commitments.
Among these, Member States signalled their “willingness to enrich their annual reporting” in
the context of this Annual Review “with a climate-oriented review of their respective
officially supported export credit activities, sector by sector”, now in operation since 2023.
Another element was the commitment, in the same set of conclusions, for Member States to
determine by the end of 2023 in their national policies “their own science-based deadlines for
ending officially supported export credits to fossil fuel energy sector projects, unless in
limited and clearly defined circumstances that are consistent with a 1.5°C warming limit and
the goals of the Paris Agreement”.
In their Annual Activity Reports, 16 Member States (Austria, Belgium, Croatia, Denmark,
Finland, France, Germany, Hungary, Italy, Luxembourg, the Netherlands, Romania, Slovakia,
Slovenia, Spain and Sweden) reported that they had published such a policy. The remaining
Member States have either stated that they lack a mandate, had no specific policy on export
credits or did not provide officially supported export credits.
Regarding the coal sector, any support to projects related to unabated coal-fired power plants
is prohibited since 2021 under the Arrangement, with exceptions for projects that reduce
pollution or install CO2 emissions abatement systems, which lead neither to an extension of
2 15 March 2022 Council conclusions on Export Credits
4
the useful lifetime of the plant nor a capacity increase. In their climate-related policies, most
Member States have put in place a stricter coal phase-out policy than the Arrangement’s ban,
including allowing no financing over the whole value chain. In 2025, no transactions for
projects related to the coal energy sector (which includes exploration, production,
transportation, storage related to distribution infrastructure, refining, distribution and power
generation) were reported by ECAs.
With regard to the oil sector, the 15 Member States set various timelines for ending support.
10 committed to no longer support these projects (Belgium, Denmark, Finland, France,
Germany, Italy, Luxembourg, the Netherlands, Spain and Sweden). The remaining Member
States maintained the possibility to finance such transactions, with an end date between now
and 2030. However, some ECAs (Belgium, Finland, Germany, Italy, Luxembourg, the
Netherlands and Sweeden) maintain the possibility to grant support under limited
circumstances that are consistent with a 1.5°C warming limit and the goals of the Paris
Agreement.
In the gas sector, the same 10 Member States made clear commitments to stop financing
power plant and value chain projects. Similarly as in the oil sector, some ECAs (Belgium,
Denmark, Finland, France, Germany, Luxembourg, the Netherlands, and Sweeden) maintain
the possibility to grant support under limited circumstances, such as abated power generation,
the development of the poorest countries or where natural gas is part of a transitional solution,
consistent with a 1.5°C pathway: some of them specify that the Nationally Determined
Contribution of the recipient country shall not be a criterion, the consistency with 1.5°C
pathway is assessed by the ECA. The remaining Member States, as for oil, maintain the
possibility to finance such transactions, with an end date between now and 2030, although
none notified any gas-related transactions in these sectors in 2025.
In practice, eleven export credit-supported projects in the oil and gas sectors were notified by
four ECAs in 2025, with a total credit value of 1 868.65 M€:
Provider Member State Value of the
transactions
Type of project
Italy 1 238.1 M€ Power generation gas project
Italy 440 M€ Upstream gas project
Germany 164.25 M€ Power generation gas project
Germany 2.5 M€ Downstream oil energy project
Netherlands (4 projects) 19.1 M€ Upstream oil project
France (2 projects) 4 M€ Power generation oil projects
5
Netherlands 0.7 M€ Midstream oil project
Italy justified their support on the grounds that no ban on the specific activity existed at the
time of approval, with their climate policies allowing such support until the end of 2025.
Germany provided its support ensuring compatibility and compliance with its climate
commitments, particularly the 1,5 C pathway. France indicated this support is also consistent
with the limited and clearly defined circumstances under which support for fossil fuel-related
transactions may be provided, and in particular, that the transactions ensure that the power
plant remains in a safe and operational condition and support the country’s grid stability.
Finally, the Dutch projects were justified on the basis of their exception for specific vessels
and vehicles for supporting services for existing fossil infrastructure.
For all transactions, reporting Member States noted that they carried out a similar climate due
diligence process to the one they used for other social and other environmental impacts.
In addition to these restrictions for the fossil fuel energy sector, ECAs have adopted incentive
programs for climate-friendly transactions, in addition to the longer maximum repayment
terms permitted under the Arrangement’s Climate Change Sector Understanding. For
example, some ECAs offer more flexible national content rules, such as a larger maximal loan
amount, a larger cover ratio, a minimum premium rate applied by default or a refund of study
expenses for climate-friendly transaction.
In detail, 66 projects were financed in 2025 in the climate change mitigation and adaptation
sectors, as defined in the Climate Change Sector Understanding, by nine different countries,
for a total amount of 9 367.71 M€ (five times more of the credit value granted for fossil fuel
related projects). Among those projects, most of them were related to renewable energy (44
transactions for a credit value of 5 671 M€).
(d) Treatment of other environmental risks:
The OECD Recommendation on Common Approaches for Officially Supported Export
Credits and Environmental and Social Due Diligence sets common principles for undertaking
environmental and social due diligence. All Member States adhere to the Recommendation,
under which they identify and address the potential impacts and risks associated with
applications for official support. This Recommendation relies on well-established standards
such as the International Finance Corporation’s Environmental and Social Performance
Standards, the World Bank Group’s Environmental, Health and Safety Guidelines, the World
Bank Safeguard Policies and the World Bank Environmental and Social Standards. The
Recommendation covers key environmental issues, such as air emissions, including
greenhouse gas emissions, resource efficiency, waste management, noise and vibrations,
hazardous material management, impacts on ecosystems, protection of biodiversity, and the
significant use of natural resources. It also includes requirements for emergency preparedness
and response, so that project owners are able to respond to accidents and emergency situations
in an appropriate manner to prevent and mitigate environmental impacts.
ECAs due diligence policies and risk assessment procedures are primarily based on the
Recommendation, even if it plays a non-exclusive role and policies are informed by other
standards and the EU acquis. All Member States providing officially supported export credits
report compliance with the environmental dimension of the Recommendation, and that it is an
integral part of their due diligence and risk management systems and of their decision-making
6
processes. Ex-ante assessment procedures depend on the type, the size and the category of a
given application for officially supported export credits. Risks are identified, classified and
evaluated, and may have repercussions on eligibility for support. All EU ECAs confirmed
they screened all applications for officially supported export credits with the aim to identify
whether an environmental review should be carried out.
Pursuant to the Recommendation, ECAs are required to classify those applications, depending
on the potential negative environmental impact, into three risk categories: high (Category A),
medium (Category B) or low (Category C). Many Member States report that they apply the
Recommendation more broadly than its scope of application. This includes classifying all
transactions, including those in which they support a share with a value below SDR 10
million, which would in principle not be captured in the screening phase. Member States
report that an Environmental and Social Impact Assessment (ESIA) was carried out in
accordance with Article 18 of the Recommendation for all Category A applications for which
an ECA made a final commitment. For Category B applications, Member States report that
applicants always provided sufficient information on the relevant environmental impacts of
the project in accordance with Article 19 of the Recommendation. Before taking a decision to
provide support for Category A or B projects, all ECAs that financed such projects reported
that they always evaluated the information resulting from the screening and review of the
transactions, via a due diligence report carried out either by an internal independent body or
an external consultant, whose positive opinion is a requirement for issuance. Relevant
information was received through ESIA reports, but also gathered thanks to ECAs’
application forms and questionnaires, desk research, site visits, research carried out by
external consultants and direct contacts with the applicants.
Only Sweden reported that they refused an application for infrastructure and mining projects,
due to inadequate management of risks regarding protected natural areas and surrounding
communities or the risk of exported goods being used in occupied territories, as well as high
risk of corruption. Sweden also reported having refused other projects as not compatible with
fossil fuel policies. In addition, minor non-compliance can occur, such as missed deadlines to
submit information or reports. Situations of non-compliance are resolved on a case-by-case
basis in coordination with the projects’ sponsors and on occasion with the support of the
Member State’s embassy, by designing corrective actions and mitigation measures which are
monitored over time, or by suspending support or refusing indemnification, though these
latter tool was not used during the reporting period.
(e) Social and human rights due diligence:
In addition to its environmental dimension, the OECD Recommendation on Common
Approaches has, since 2012, set out principles for undertaking social due diligence. It covers
key potential project-related social impacts including on labour and working conditions (e.g.
fair treatment, discrimination, freedom of association, collective bargaining, workers’
accommodation), community health, safety and security (e.g. community exposure to disease,
use of security personnel), land acquisition and involuntary resettlement (e.g. physical
displacement, economic displacement), adequate engagement with affected communities (e.g.
informed consultation and participation process, grievance mechanism), indigenous peoples
(e.g. free, prior and informed consent process), cultural heritage. It also covers key project-
related human rights impacts, including forced labour, child labour, gender issues and life-
threatening occupational health and safety situations. Particular attention is paid to vulnerable
groups.
The reported due diligence practices of ECAs are similar to those for environmental risks. All
twenty reporting Member States providing official support indicate compliance with the social
7
and human rights dimension of the OECD Recommendation on Common Approaches, and
that it forms an integral part of their decision-making, due diligence, and risk management
systems. All confirmed they have screened all applications with the aim to identify whether a
social and human rights review should be carried out. They reported that an ESIA was carried
out for all Category A applications. For Category B applications, they reported that applicants
always provided sufficient information to address the relevant impacts of the project. Before
taking a decision to provide official support for Category A or B projects having a potential
adverse social and human rights impact, Member States report that their ECAs always
evaluated the information resulting from screening and review, similarly as for environmental
risks.
Member States did not report situations of permanent non-compliance in 2025 in their social
and human rights due diligence processes, except for the Swedish projects previously
mentioned (which led to refuse the projects). Some ECAs reported having faced situations of
deviations from agreed actions and international standards during the monitoring phase of
certain transactions and having put in place measures on a case-by-case basis (such as and the
implementation of Corrective Action Plans or a postponement of deadlines for deliverables).
All but two ECAs have either a participative consultation process or a grievance mechanism
for affected communities at least for the high-risk projects. In all cases, project sponsors are
requested to put mechanisms in place regardless of ECA involvement. The Member States did
not report to the Commission any complaint in their Annual Activity Reports for 2025.
(f) Anti-bribery measures:
All Member States providing officially supported export credits report compliance with the
OECD Recommendation on Bribery and Officially Supported Export Credits. This
recommendation contains measures for screening, carrying out due diligence, evaluating and
deciding on eligibility for support with the aim of deterring bribery in officially supported
export credits. In particular, this means verifying that parties involved in transactions are not
listed in the debarment lists of the Multilateral Financial Institutions.
(g) Sustainable lending practices:
All Member States providing officially supported export credits report compliance with the
OECD Recommendation on Sustainable Lending Practices and Officially Supported Export
Credits. The Recommendation seeks to ensure that financing of development needs of lower
income countries is mobilised without those countries building-up excessive debt in the
future. The adherence to the Recommendation goes hand in hand with a close adherence to
the policies of the World Bank and the International Monetary Fund (IMF) on debt limits
conditionality for non-concessional borrowing, and as regards sustainable lending. Under the
Recommendation, adherents have also agreed to important transparency measures that include
information to the World Bank and the IMF. In most cases, debt sustainability assessments
are part of overall country risk assessments that affect ECAs country cover policies.
(h) Other information contained in the Annual Activity Reports:
Member States report taking care to ensure that ECAs operate as transparently as possible
while respecting confidentiality for business sensitive information. Pursuant to the OECD
Recommendation on Common Approaches, the harmonised procedure across the EU is public
disclosure of detailed information for projects that have potential for adverse environmental
or social impacts. ECAs always disclosed all information required pursuant Articles 39 and 41
of the Recommendation, that is to say relevant ex ante information for Category A projects,
including ESIAs, and ex post information for all supported Category A and B projects,
through dedicated pages on their websites referenced in Annex II.
8
Many EU ECAs have a corporate social responsibility policy that typically involves not only
internal efforts but also close dialogue with the clients of the ECA. In this context, ECAs are
increasingly evaluating their own practices and developing plans to reduce their own
environmental impact including estimations of carbon footprint.
4. Compliance of ECAs with Union objectives and obligations:
Article 3 of the Treaty on the European Union (TEU) enumerates the general objectives of the
European Union; Article 21 sets out the principles and objectives of the Union’s External
Action. According to Article 3 paragraph 5 TEU, in its relations with the wider world the
European Union “shall contribute to […] the sustainable development of the Earth, solidarity
and mutual respect among peoples, free and fair trade, eradication of poverty and the
protection of human rights, in particular the rights of the child, as well as to the strict
observance and the development of international law, including respect for the principles of
the United Nations Charter”. As regards the EU's common commercial policy, reference to
the principles and objectives of the Union's external action is made in Article 206 and in the
first paragraph of Article 207 of the Treaty on the Functioning of the European Union.
The European Parliament has called upon the Commission for a statement on whether
Member States, when providing officially supported export credits, comply with EU
objectives and obligations. The Commission has performed its annual review in accordance
with Regulation (EU) No 1233/2011. As such the Commission’s review is based on Annual
Activity Reports submitted by Member States and cannot be considered exhaustive.
The Commission considers that the available information provides evidence that officially
supported export credits activities in the EU comply with Articles 3 and 21 TEU. The OECD
recommendations provide a framework for the management of Member States’ export credit
programmes. Member States also establish their own policies based on those
recommendations and in line with EU objectives. Member States are also putting in place a
range of policies to support the climate transition and reducing support for fossil fuel projects
while increasing support for projects that support the transition. The Commission supports
further progress in this area, including further strengthening of Member States’ commitments
regarding the phase-out of fossil fuels. As regards compliance with international obligations
and those under EU competition law, there have been no disputes at the World Trade
Organisation regarding the export credit activities of an EU Member State for 2025 and the
Commission has not received any complaint concerning potential infringements of EU
regulation involving ECAs.
EN EN
EUROPEAN COMMISSION
Brussels, 20.11.2026 COM(2026) 626 final
ANNEXES 1 to 2
ANNEXES
to the
ANNUAL REVIEW BY THE COMMISSION
of Member States' Annual Activity Reports on Export Credits in the sense of Regulation
(EU) No 1233/2011
1
ANNEX I
List of EU Export Credit Agencies that reported some activity in 2025 in the sense of
Regulation (EU) No 1233/2011
Table. EU ECAs active in 2025
Country Name and status of the ECA
Austria Oesterreichische Kontrollbank AG (OeKB) acts as ECA on behalf
and for the account of the Republic of Austria within the Export
Guarantees Act.
Belgium Credendo, Belgium’s ECA, is an autonomous public financial
institution with legal personality, guaranteed by the Belgian State.
Croatia Croatian Bank for Reconstruction and Development (HBOR) acts as
the national ECA and provides export credit insurance for the
account and on behalf of Republic of Croatia.
Czechia Export Guarantee and Insurance Corporation (EGAP), a specialised
state-owned credit insurance company, and the Czech Export Bank
(CEB), a specialised bank which is a joint-stock company fully
owned by the Czech state, both act as ECAs and provide different
programmes (banking and insurance products).
Denmark The Export and Investment Fund of Denmark (EIFO) is an
independent public company owned and guaranteed by the Danish
State.
Estonia Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus is an insurance company
acting as an ECA on behalf of the Republic of Estonia and for its
account as its agent on the basis of State Export Guarantees Act.
Finland Finnvera Plc is the Finnish national ECA, a specialised financing
company owned by the State of Finland.
France Bpifrance Assurance Export is a branch of a public investment bank
(Bpifrance SA) and manages State guarantees in the name, on
behalf and under the control of the French State.
Germany The Federal Government bears the budgetary responsibility for
Germany’s export credit guarantee scheme. It is managed on behalf
of the Federal Republic of Germany by Euler Hermes
Aktiengesellschaft (an insurance company), under mandate of the
Federal Government.
Greece Export Credit Greece S.A. (ECG) is the Greek ECA, established by
Law 4918/2022 (Official Gazette A’68) as a société anonyme, with
the Greek State as its sole shareholder.
Hungary Hungarian Export-Import Bank Plc. (Eximbank) is a specialised
state-owned bank. Hungarian Export Credit Insurance Plc.
(MEHIB) is a specialised state-owned credit insurance company.
The bank and the insurer operate within an integrated framework
and act as ECA through complementary programmes.
Italy SACE, a state-owned joint stock company (100% owned by Cassa
Depositi e Prestiti), and SIMEST, a joint stock company controlled
by Cassa Depositi e Prestiti, both act as ECA. Under officially
supported export credit programs, SACE provides mainly
guarantees and insurances and SIMEST buyers and supplier credits.
2
They also offer a range of non-export credit products.
Luxemburg Office du Ducroire (ODL) is the ECA of Luxembourg, a public
institution operating with the guarantee of the State.
The Netherlands Atradius Dutch State Business is the ECA of the Dutch government.
It performs export credits insurance agreements and guarantees that
the Minister of Finance enters/issues, representing the Dutch State.
Poland KUKE is a joint-stock company in which the dominant share is held
by the State Treasury. KUKE was mandated by an Act of 7 July
1994 to administer a pure cover export credits scheme.
Portugal COSEC (Companhia de Seguro de Créditos) is a private insurance
company acting on behalf of the Portuguese State, in coordination
with the Directorate-General of the Treasury and Finances, as an
ECA.
BPF (Banco Português de Fomento) is a State-owned national
promotional bank, which started acting on behalf and for the
account of the State for specific export credit programs, from 2022.
Romania Exim Banca Românească S.A. (formerly Banca de Export-Import a
României EximBank S.A.), the national ECA, is a joint-stock
company with the Romanian State as major shareholder.
Slovenia SID Bank Inc. is the institution authorized by the Republic of
Slovenia to perform ECA services. It operates on behalf and for the
account of the Republic of Slovenia.
Slovakia EXIMBANKA SR is the official ECA of the Slovak Republic, a
legal entity established under special Act.
Spain The Compañía Española de Seguros de Crédito a la Exportación
(CESCE) is a mixed capital company in which the State holds a
majority share. It operates under mandate to manage export credit
insurance on behalf of the Spanish State. The Instituto de Crédito
Oficial (ICO) is involved in the financial arrangement of
transactions on behalf of the Fund for the Internationalization of
Businesses, regarding direct financing and interest make-up
schemes, for which the Ministry of Economy, Trade and Enterprise
is responsible.
Sweden The Swedish Export Credits Guarantee Board (EKN) and the
Swedish Export Credit Corporation (SEK) have similar mandates
but differ in organisational structure and services offered. EKN
insures the credit risk and SEK provides refinancing. EKN is a
government agency. SEK is a wholly state-owned corporation.
3
ANNEX II
Links to relevant websites for environmental and social due diligence purposes
The OECD on its website (https://www.oecd.org/trade/topics/export-credits/environmental-
and-social-due-diligence/) provides information on environmental and social due diligence for
officially supported export credits, including surveys on members’ practices and aggregated
information on supported Category A and B projects, that carry potential for adverse
environmental and social impacts.
It also refers to the relevant ECAs’ webpages for public disclosure of detailed information on
Category A and B projects. The Table below provides the direct links for EU ECAs.
Table. Links to disclosure on projects with potential adverse environmental and social
impact considered for official support by EU ECAs.
Country Public disclosure for Category A and B projects, often along with
information on environmental and social due diligence practices
Austria https://www.oekb.at/en/export-services/about-oekb-export-
services/environmental-and-social-aspects/projects-after-
commitment.html
Belgium https://credendo.com/en/environmental-and-social-due-diligence
Croatia No such transactions
Czechia https://www.egap.cz/en/information-projects-classified-under-categories-
and-b-realized-insurance-egap Denmark https://www.eifo.dk/en/ambition/esg-reporting/
Estonia No such transactions
Finland https://www.finnvera.fi/eng/export-and-internationalisation/finnvera-as-
an-export-finance-provider/es-risk-management-in-finnveras-export-
financing-operations
Guaranteed transactions | Finnvera France https://www.bpifrance.fr/Bpifrance/Qui-sommes-nous/Nos-
metiers/International/Assurance-Export/Evaluation-Environnementale-et-
Sociale
Germany https://www.exportkreditgarantien.de/en/sustainability/trust/supported-
projects.html
Greece No such transactions
Hungary Eximbank: https://exim.hu/en/eximbank-conditions/
MEHIB: https://exim.hu/en/mehib-conditions/
Italy https://www.sace.it/en/about-us/our-commitment/our-environmental-and-
social-commitment
Luxemburg No such transactions
The Netherlands https://atradiusdutchstatebusiness.nl/en_NL/about-us/policy/transparency
Poland https://kuke.com.pl/projekty-notyfikowane-ex-post
Portugal https://www.allianz-trade.com/pt_PT/eca/politicas.html
https://www.etf.gov.pt/en
Romania https://www.eximbank.ro/en/general-information/
Slovenia SID Bank - Insurance Solutions
Slovakia https://eximbanka.sk/en/about-eximbanka/international-
relations/background-information-on-the-environmental-and-human-
rights-impact-assessment-of-exports-and-investments/
Spain Publication of information - Cesce España
4
Sweden https://www.ekn.se/en/what-we-do/sustainability/transactions-with-
environmental-and-social-impact-assessment/
https://www.sek.se/en/sustainability/
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 20.11.2026 COM(2026) 626 final
KOMISJONI KOOSTATUD AASTAÜLEVAADE
liikmesriikide iga-aastastest tegevusaruannetest, milles käsitletakse määruse (EL) nr
1233/2011 kohaldamisalasse kuuluvat ekspordikrediiti
1
1. Sissejuhatus
Käesolev 2025. aasta ülevaade riiklikult toetatud ekspordikrediiditoimingutest esitatakse
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrusele (EL) nr
1233/2011, mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist. See
käsitleb liikmesriikide ekspordikrediidiasutuste poolt tehtud riiklikult toetatud
ekspordikrediiditoiminguid ja tugineb teabele, mille liikmesriigid on kõnealuse määruse
kohaselt oma iga-aastastes tegevusaruannetes komisjonile esitanud. Aruanded on koostatud
liikmesriikide vahel kokku lepitud standardvormi järgi (nn kontrollnimekirja vorm), mida on
aja jooksul läbi vaadatud ja täiendatud. Praegust vormi kasutatakse alates 2023. aastast ja see
sisaldab täiendavaid üksikasju, eelkõige riiklikult toetatavate ekspordikrediiditoimingute
sektoripõhist läbivaatamist kliimaalasest aspektist lähtudes ja paremini ühtlustatud
finantsaruandlust.
2. Kalendriaasta 2025 kohta saadud tegevusaruanded
2025. aastal oli kahekümne ühel liikmesriigil võimalik anda riiklikult toetatavat
ekspordikrediiti riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe“)
kohaldamisalas: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Luksemburg,
Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia,
Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari. Kõik esitasid 2025. aasta kohta tegevusaruande.
Ülejäänud liikmesriigid – Bulgaaria, Küpros, Iirimaa, Läti, Leedu ja Malta – kinnitasid, et neil
ei ole asutust, mis suudaks anda riiklikult toetatavat ekspordikrediiti.
3. Iga-aastaste tegevusaruannete analüüs
(a) Üldine teave
2025. aastal andsid kõik liikmesriigid, kellel on vähemalt üks ekspordikrediidiasutus, välja
arvatud Kreeka (kelle ekspordikrediidiasutus kokkuleppe kohaldamisalas rahalist toetust ei
anna), täiemahulist garantiid, st ekspordikrediiti garantiide ja/või kindlustustoodete kujul.
Neist liikmesriikidest kolmteist (Belgia, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Poola, Prantsusmaa,
Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari) andsid ka riiklikku
finantseerimistoetust, st otserahastamist, kommertslaenude refinantseerimist
eksporditehingute jaoks või intressitoetust. Väike arv liikmesriike (Austria, Hispaania, Poola,
Prantsusmaa, Taani, Ungari) on teatanud, et nad annavad seotud abi, mis on
soodustingimustel ekspordikrediidi vorm, mis on reguleeritud OECD kokkuleppe raames.
Kokkulepe ja kolm OECD soovitust hea valitsemistava põhimõtete1 kohta tagavad tavade
ühtlustamise kõigi OECD liikmete seas ja ELis. Selle raames kujundavad valitsused aga oma
poliitika ise. Enamikul ekspordikrediidiasutustel on lisaks OECD suunistele täiendavad
eeskirjad, näiteks riikliku ja kohaliku sisendi kohta, ning rangemad standardid, et muu hulgas
kajastada oma riiklikku poliitikat ja rahvusvahelisi kohustusi, nagu nn ekvaatori põhimõtted
(finantseerimisasutuste riskijuhtimise raamistik, et teha kindlaks keskkonnaalased ja
sotsiaalsed riskid ning neid hinnata ja juhtida, kui rahastatakse projekte, mis on seotud
Rahvusvahelise Finantskorporatsiooniga Maailmapanga Grupi raames). Mõni
1 Soovitus ühiste lähenemisviiside kohta, milles käsitletakse riiklikult toetatavat ekspordikrediiti ning
keskkonnaalast ja sotsiaalset hoolsuskohustust; soovitus jätkusuutliku laenuandmise tavade ja riiklikult
toetatava ekspordikrediidi kohta; soovitus korruptsiooni ja riiklikult toetatava ekspordikrediidi kohta.
2
ekspordikrediidiasutus pakub konkreetsetele sektoritele või eesmärkidele kohandatud
programme. See võib kokkuleppes kajastada sektoreid käsitlevate erikokkulepete eripärasid,
kaaskindlustusstruktuure või strateegilisi suundi.
Ekspordikrediidiasutuste organisatsiooniline struktuur ja toetuste andmise korraldus on
liikmesriigiti erinev. Riiklikult toetatavat ekspordikrediiti haldab liikmesriikides 27 avalik-
õiguslikku asutust või eraettevõtet, kes tegutsevad riikliku volituse alusel ja valitsuse
järelevalve all. Need on loetletud I lisas. Liikmesriikidel, kes pakuvad nii tagatist kui ka
rahastamist, on rahastamise jaoks tavaliselt eraldi spetsiaalne asutus. Tšehhi teatas 2025.
aastal Tšehhi ekspordipanga (CEB) omandiõiguse muutusest, mis jõustus 2026. aasta
jaanuaris. Pank kuulub nüüd riikliku arengupanga kaudu täielikult Tšehhi Vabariigile.
(b) Riikliku toetuse maht
Iga-aastastes tegevusaruannetes esitatakse oluline finantsteave riikliku toetuse kohta, mida
ekspordikrediidiasutused on andnud kooskõlas asjaomase riigisisese õigusraamistiku ja
korraldusliku ülesehitusega. Komisjonil ei ole 2025. aasta tegevusaruannete finantsaspektide
kohta ühtki tähelepanekut.
Lepingu artikli 5 lõikes 1 määratletud täiemahulise garantii vormis antud riikliku toetuse
kohta on allpool olevas tabelis esitatud ELi suurimate täiemahulise garantii andjate teatatud
nominaalne koguriskipositsioon 31. detsembri 2025. aasta seisuga.
Tabel 1. ELi ja liikmesriikide poolt täiemahulise garantii vormis antud riiklik toetus
kokku 2025. aastal (miljonites eurodes)
ELi suurimad täiemahulise garantii andjad (nominaalse koguriskipositsiooni alusel)
Täiemahulise garantii koguriskipositsioon
ELis 394 313,44
Itaalia 103 985,1
Saksamaa 96 600,6
Prantsusmaa 81 734
Rootsi 22 770
Madalmaad22 239
Lepingu artikli 5 lõikes 2 määratletud riikliku finantseerimistoetuse kohta on allpool olevas
tabelis esitatud ELi suurimate toetuseandjate riiklikult toetatud laenuportfelli nominaalväärtus
31. detsembri 2025. aasta seisuga.
Tabel 2. ELi ja liikmesriikide poolt riikliku finantseerimistoetuse vormis antud riiklik
toetus kokku 2025. aastal (miljonites eurodes)
ELi suurimad toetuseandjad (riiklikult toetatud laenuportfelli nimiväärtuse alusel)
Kogu laenuportfell ELis 95 726,48
Itaalia 44 565
Prantsusmaa 16 245
Saksamaa 13 019
Soome 6 349
Hispaania 5 835
Kasulik on märkida, et tabelites 1 ja 2 esitatud arvude kumuleerimine ei annaks täpset
ülevaadet eksporditehinguteks antud toetuse koguväärtuse kohta, kuna liikmesriik võib
toetada sama eksporditehingut nii otserahastamise kui ka täiemahulise garantiiga. Lisaks
3
võetakse nendes tabelites arvesse üksnes kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvaid
finantstooteid ega arvestata ekspordikrediidiasutuste pakutavaid muid võimalikke
finantstooteid, näiteks lühiajaline ekspordikrediit või riiklik toetus sõjalise varustuse ja
põllumajanduslike toorainete ekspordiks.
Selleks et kajastada riikliku toetuse voogu, esitatakse alljärgnevas tabelis nende uute
ekspordikrediidikohustusega kaetud tehingute väärtus, mida suurimad toetuseandjad
kalendriaastal 2025 kokkuleppe raames andsid.
Tabel 3. ELi liikmesriikide poolt 2025. aastal OECD-le teatatud uued kohustused
(miljonites eurodes)
ELi suurimad OECD ekspordikrediidi rahastajad
Ekspordikrediiditehingute
koguarv
Ekspordikrediidiga
toetatud projektide
krediidi koguväärtus
kokku
ELis teatatud uued kohustused kokku 1 546 64 124,3
Prantsusmaa 163 28 637
Itaalia 437 15 685,6
Saksamaa 190 4 600
Soome 15 4 128,7
Rootsi 277 2 820
(c) Kliimaeesmärkide arvessevõtmine
Euroopa Liidu Nõukogu 15. märtsi 2022. aasta järeldustes ekspordikrediidi kohta2 esitati
ekspordi rahastamisele suunatud ELi kliimapakt, mis sisaldas mitut kohustust. Muu hulgas
väljendasid liikmesriigid oma valmisolekut täiendada käesoleva ülevaate raames oma iga-
aastast aruandlust „kliimaalase ülevaatega, mis käsitleb nende riiklikult toetatava
ekspordikrediidiga seotud tegevust sektorite kaupa“. See on nüüd alates 2023. aastast
kasutusel. Veel üheks elemendiks nendes järeldustes oli liikmesriikide kohustus määrata
2023. aasta lõpuks oma riiklikes poliitikadokumentides kindlaks teaduspõhine tähtaeg, mil
nende riik lõpetab riiklikult toetatava ekspordikrediidi andmise fossiilkütustel põhineva
energia sektori projektidele, välja arvatud piiratud ja selgelt määratletud asjaoludel, mis on
kooskõlas eesmärgiga piirata globaalset soojenemist, et see ei ületaks 1,5 °C, ning Pariisi
kokkuleppe eesmärkidega.
16 liikmesriiki (Austria, Belgia, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad,
Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani ja Ungari)
teatasid oma iga-aastastes tegevusaruannetes, et nad olid sellise poliitikadokumendi
avaldanud. Ülejäänud liikmesriigid on kas teatanud, et neil puuduvad volitused, neil puudub
konkreetne ekspordikrediidi poliitika või nad ei anna riiklikult toetatavat ekspordikrediiti.
Kokkuleppe kohaselt on söesektoris on alates 2021. aastast keelatud toetada söeküttel
töötavate, kasvuhoonegaase oluliselt vähendava tehnoloogiata elektrijaamadega seotud
projekte, välja arvatud projektid, millega vähendatakse saastet või paigaldatakse CO2 heite
2 Nõukogu järeldused ekspordikrediidi kohta, 15. märts 2022.
4
vähendamise süsteeme, mis ei pikenda elektrijaama kasulikku eluiga ega suurenda võimsust.
Enamik liikmesriike on oma kliimaga seotud poliitikas kehtestanud rangemad
tegevuspõhimõtted söe järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks kui kokkuleppes sätestatud
keeld, sealhulgas keelanud anda rahastust kogu väärtusahela ulatuses. 2025. aastal ei teatanud
ekspordikrediidiasutused söeenergia sektori projektidega seotud tehingutest (mis hõlmavad
uuringuid, tootmist, transporti, jaotustaristuga seotud salvestamist, rafineerimist, jaotamist ja
elektritootmist).
Seoses naftasektoriga kehtestasid 15 liikmesriiki erinevad tähtajad toetuse andmise
lõpetamiseks. 10 liikmesriiki lubasid neid projekte enam mitte toetada (Belgia, Hispaania,
Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani).
Ülejäänud liikmesriigid säilitasid võimaluse selliseid tehinguid rahastada, kuid lubasid
lõpetada selle hiljemalt 2030. aastaks. Mõned ekspordikrediidiasutused (Belgia, Itaalia,
Luksemburg, Madalmaad, Rootsi, Saksamaa ja Soome) säilitavad siiski võimaluse anda
toetust piiratud tingimustel, mis on kooskõlas eesmärgiga piirata globaalset soojenemist, et
see ei ületaks 1,5 °C, ning Pariisi kokkuleppe eesmärkidega.
Gaasisektoris võtsid samad 10 liikmesriiki taas selge kohustuse lõpetada elektrijaamade ja
väärtusahela projektide rahastamise. Sarnaselt naftasektorile säilitavad mõned
ekspordikrediidiasutused (Belgia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa,
Soome ja Taani) võimaluse anda toetust piiratud tingimustel, nagu vähendatud heitega
energiatootmine, vaeseimate riikide areng või juhul, kui maagaas on osa
üleminekulahendusest, mis on kooskõlas 1,5 °C eesmärgi saavutamisega. Siinkohal
täpsustavad mõned riigid, et abisaajariigi riiklikult kindlaksmääratud panus ei ole kriteerium,
vaid kooskõla 1,5 °C eesmärgiga hindab ekspordikrediidiasutus. Ülejäänud liikmesriigid
säilitasid samamoodi nagu naftasektori puhul võimaluse selliseid tehinguid hiljemalt kuni
2030. aastani rahastada. Samas ükski nendest riikidest ei teatanud 2025. aastal nendes
sektorites gaasiga seotud tehingutest.
Praktikas teatasid neli ELi ekspordikrediidiasutust 2025. aastal 11 ekspordikrediidiga toetatud
tehingust nafta- ja gaasisektoris, mille krediidi koguväärtus oli 1 868,65 miljonit eurot.
Toetust andev liikmesriik Tehingute väärtus Projekti liik
Itaalia 1 238,1 miljonit
eurot
Gaasist elektrienergia tootmise projekt
Itaalia 440 miljonit eurot Gaasitootmisahela algetapi projekt
Saksamaa 164,25 miljonit eurot Gaasist elektrienergia tootmise projekt
Saksamaa 2,5 miljonit eurot Naftast elektrienergia toomise
lõppetapi projekt
Madalmaad (4 projekti) 19,1 miljonit eurot Naftatootmisahela algetapi projekt
5
Prantsusmaa (2 projekti) 4 miljonit eurot Naftast elektrienergia tootmise
projektid
Madalmaad 0,7 miljonit eurot Naftatootmisahela kesketapi projekt
Itaalia põhjendas toetuse andmist sellega, et heakskiitmise ajal ei olnud see konkreetne
tegevus keelatud ning nende kliimapoliitika võimaldas anda sellist toetust kuni 2025. aasta
lõpuni. Saksamaa andis toetust selleks, et tagada ühilduvus ja kokkusobivus oma
kliimakohustustega, eelkõige 1,5 °C eesmärgiga. Prantsusmaa märkis, et see toetus on
kooskõlas ka piiratud ja selgelt määratletud tingimustega, mille alusel võib toetada
fossiilkütustega seotud tehinguid, ning eelkõige sellega, et tehingutega tagatakse elektrijaama
ohutus ja töökorras olek ning toetatakse riigi võrgu stabiilsust. Lisaks põhjendati Madalmaade
projekte erandiga, mis tehti konkreetsetele laevadele ja sõidukitele, et toetada olemasoleva
fossiilkütuste taristuga seotud teenuseid.
Kõigi tehingute puhul märkisid aruandvad liikmesriigid, et nad järgisid kliimaalaste
hoolsuskohustuse täitmisel samasugust menetlust kui muude sotsiaalsete ja keskkonnamõjude
puhul.
Lisaks fossiilkütustel põhineva energia sektorile kehtestatud piirangutele on
ekspordikrediidiasutused lisaks kokkuleppe kliimamuutuste sektorileppes lubatud pikematele
maksimaalsetele tagasimaksetähtaegadele vastu võtnud kliimasõbralike tehingute
stimuleerimiskavad. Näiteks pakuvad mõned ekspordikrediidiasutused paindlikumaid riikliku
sisendi reegleid, näiteks suuremat maksimaalset laenusummat, suuremat kattekordajat,
vaikimisi kohaldatavat garantiipreemia alammäära või uuringukulude hüvitamist
kliimasõbralike tehingute puhul.
Täpsemalt rahastasid 2025. aastal üheksa liikmesriiki kliimamuutuste leevendamise ja
nendega kohanemise sektorites, nii nagu need on kliimamuutuste sektorileppes määratletud,
66 projekti kogusummas 9 367,71 miljonit eurot (peaaegu viis korda rohkem kui
fossiilkütustega seotud projektidele antud krediit). Enamik neist projektidest olid seotud
taastuvenergiaga (44 tehingut krediidiväärtusega 5 671 miljonit eurot).
(d) Muude keskkonnariskide käsitlemine
OECD soovituses ühiste lähenemisviiside kohta, milles käsitletakse riiklikult toetatavat
ekspordikrediiti ning keskkonnaalast ja sotsiaalset hoolsuskohustust, on sätestatud ühised
põhimõtted keskkonnaalase ja sotsiaalse hoolsuskohustuse täitmiseks. Kõik liikmesriigid
järgivad soovitust, mille kohaselt nad teevad kindlaks riikliku toetuse taotlustega seotud
võimalikud mõjud ja riskid ning käsitlevad neid. Soovitus põhineb üldkasutatavatel
standarditel, nagu Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni keskkonnaalased ja sotsiaalsed
tulemusstandardid, Maailmapanga Grupi keskkonna-, tervishoiu- ja ohutussuunised,
Maailmapanga kaitsemeetmed ning Maailmapanga keskkonna- ja sotsiaalsed standardid.
Soovituses käsitletakse peamisi keskkonnaküsimusi, nagu õhusaaste, sealhulgas
kasvuhoonegaaside heide, ressursitõhusus, jäätmekäitlus, müra ja vibratsioon, ohtlike
materjalide käitlemine, mõju ökosüsteemidele, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja
loodusvarade kasutamine märkimisväärses ulatuses. Soovitus sisaldab ka hädaolukordadeks
valmisolekut ja hädaolukordadele reageerimist käsitlevaid nõudeid, et projektiomanikud
6
oleksid võimelised tegutsema õnnetuse korral või hädaolukorras asjakohasel viisil,
ennetamaks ja vähendamaks keskkonnamõju.
ELi ekspordikrediidiasutuste hoolsuskohustuse põhimõtted ja riskihindamismenetlused
põhinevad peamiselt sellel soovitusel, isegi kui soovitusel ei ole ainuroll ning põhimõtete
väljatöötamisel on lähtutud ka muudest standarditest ja liidu õigustikust. Kõik liikmesriigid,
kes andsid riiklikult toetatavat ekspordikrediiti, teatasid, et nad järgisid soovituse
keskkonnamõõdet, mis on nende hoolsuskohustuse täitmise ja riskijuhtimissüsteemi ning
otsustusprotsessi lahutamatu osa. Eelhindamismenetlused sõltuvad riiklikult toetatava
ekspordikrediidi taotluse liigist, mahust ja kategooriast. Riskid tehakse kindlaks, liigitatakse ja
neid hinnatakse ning see võib mõjutada toetuskõlblikkust. Kõik ELi ekspordikrediidiasutused
kinnitasid, et nad vaatasid läbi kõik riiklikult toetatava ekspordikrediidi taotlused eesmärgiga
selgitada välja, kas keskkonnaülevaade on vajalik.
Soovituse kohaselt peavad ekspordikrediidiasutused liigitama taotlused nende võimaliku
kahjuliku keskkonnamõju põhjal kolme riskikategooriasse: suur risk (A-kategooria),
keskmine risk (B-kategooria) või väike risk (C-kategooria). Paljud liikmesriigid on teada
andnud, et nad rakendavad soovitust laiemalt, kui on selle kohaldamisala. Muu hulgas
määratakse liigitus kõigile tehingutele, sealhulgas nendele, mille puhul liikmesriigi toetatava
osa väärtus jääb alla 10 miljoni SDRi ja mida kontrollimisetapis põhimõtteliselt ei uurita.
Liikmesriigid teatavad, et kooskõlas soovituse artikliga 18 viidi läbi keskkonna- ja sotsiaalse
mõju hindamine kõigi A-kategooria taotluste puhul, mille kohta ekspordikrediidiasutus võttis
lõpliku kohustuse. B-kategooria taotluste puhul teatavad liikmesriigid, et taotlejad esitasid
kooskõlas soovituse artikliga 19 alati piisavalt teavet projekti olulise keskkonnamõju kohta.
Enne A- või B-kategooria projektide toetamise otsuse tegemist teatasid kõik selliseid projekte
rahastanud ekspordikrediidiasutused, et nad hindasid tehingute kontrollimise ja läbivaatamise
käigus saadud teavet alati hoolsuskohustuse aruande kaudu, mille koostas kas asutusesisene
sõltumatu organ või väliskonsultant, kelle positiivne arvamus on toetuse andmiseks vajalik.
Olulist teavet saadi keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamise aruannetest, kuid seda koguti ka
ekspordikrediidiasutuste taotlusvormide ja küsimustike, dokumentide läbivaatamise,
kohapealsete kontrollkäikude, väliskonsultantide tehtud uuringute ja taotluste esitajatega
toimunud otsese suhtluse teel.
Ainult Rootsi teatas, et lükkas taristu- ja kaevandusprojektide taotlused tagasi
looduskaitsealade ja neid ümbritsevate kogukondadega seotud riskide ebapiisava juhtimise
tõttu või ohu tõttu, et eksporditud kaupu kasutatakse okupeeritud aladel, ning suure
korruptsiooniohu tõttu. Samuti keeldus Rootsi veel muude projektide toetamisest, kuna need
ei olnud fossiilkütuste poliitikaga kooskõlas. Lisaks võib esineda väiksemaid rikkumisi,
näiteks teabe või aruannete esitamise tähtaegadest mittekinnipidamine. Mittevastavused
lahendatakse juhtumipõhiselt koostöös projektide rahastajatega ja mõnikord liikmesriigi
saatkonna toetusel, töötades välja parandusmeetmed ja leevendusmeetmed, mida jälgitakse aja
jooksul, või peatades toetuse andmise või keeldudes hüvitise maksmisest, kuigi viimast
vahendit aruandeperioodil ei kasutatud.
(e) Sotsiaalne ja inimõiguste alane hoolsuskohustus
Lisaks keskkonnamõõtmele on OECD soovituses ühiste lähenemisviiside kohta olnud alates
2012. aastast kindlaks määratud ettevõtja sotsiaalse hoolsuskohustuse põhimõtted. See
hõlmab peamist sotsiaalset mõju, mis võib projektiga kaasneda, sealhulgas mõju
töötingimustele (nt õiglane kohtlemine, diskrimineerimine, ühinemisvabadus,
kollektiivläbirääkimised, töötajate majutamine), kogukonna tervisele, ohutusele ja
julgeolekule (nt kogukonna kokkupuutumine haigustega, turvatöötajate kasutamine), maa
omandamisele ja sunniviisilisele ümberasustamisele (nt füüsiline ümberasustamine,
7
majanduslik ümberasustamine), piisavale suhtlemisele mõjutatud kogukondadega (nt
teabepõhine konsulteerimis- ja osalemisprotsess, kaebuste esitamise mehhanism),
põliskogukondadele (nt vabatahtliku, eelneva ja teadva nõusoleku protsess) ja
kultuuripärandile. Soovitus hõlmab ka peamist projektiga seotud mõju inimõigustele,
sealhulgas sunniviisilist tööd, lapstööjõu kasutamist, sooküsimusi ning töötervishoiu ja
tööohutuse vaatenurgast eluohtlikke olukordi. Erilist tähelepanu pööratakse haavatavatele
rühmadele.
ELi ekspordikrediidiasutuste teatatud hoolsuskohustuse täitmise tavad on sarnased
keskkonnariskide hoolsuskohustuse tavadega. Kõik aruande esitanud kakskümmend
liikmesriiki, kes andsid riiklikku toetust, teatasid, et nad järgisid ühiseid lähenemisviise
käsitleva OECD soovituse sotsiaalset ja inimõiguste alast mõõdet, mis on nende
otsustusprotsessi, hoolsuskohustuse täitmise ja riskijuhtimissüsteemi lahutamatu osa. Kõik
kinnitasid, et nad vaatasid läbi kõik riiklikult toetatava ekspordikrediidi taotlused, et selgitada
välja, kas sotsiaalsed ja inimõiguste alased aspektid tuleks läbi vaadata. Liikmesriigid
teatasid, et kõigi A-kategooria taotluste puhul tehti keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamine.
B-kategooria taotluste puhul teatasid liikmesriigid, et taotlejad esitasid alati piisavalt teavet, et
hinnata projekti asjaomast mõju. Liikmesriigid andsid teada, et enne otsust anda riiklikku
toetust A- või B-kategooria projekti jaoks, millel võib olla kahjulik sotsiaalne ja
inimõigustega seotud mõju, hindasid nende ekspordikrediidiasutused sarnaselt
keskkonnariskidega alati kontrollimise ja läbivaatamise käigus saadud teavet.
Liikmesriigid ei teatanud 2025. aastal olukordadest, kus nende sotsiaalsete ja inimõiguste
alase hoolsuskohustuse protsessides oleks pidevalt nõudeid rikutud, välja arvatud juba eespool
nimetatud Rootsi projekti puhul (mille tõttu projektid tagasi lükati). Mõned
ekspordikrediidiasutused teatasid, et nad on teatavate tehingute järelevalveetapis avastanud
kõrvalekaldeid kokkulepitud meetmetest ja rahvusvahelistest standarditest ning kehtestanud
meetmeid juhtumipõhiselt (näiteks parandusmeetmete kavade rakendamine ja tulemuste
tähtaegade edasilükkamine).
Kõigil ekspordikrediidiasutustel peale kahe on vähemalt suure riskiga projektide puhul
olemas kas osaluspõhine konsultatsiooniprotsess või kaebuste esitamise mehhanism
mõjutatud kogukondade jaoks. Igal juhul palutakse projekti sponsoritel kehtestada
mehhanismid ekspordikrediidiasutustest sõltumatult. Liikmesriigid ei teatanud 2025. aasta
tegevusaruannetes komisjonile ühestki kaebusest.
(f) Korruptsioonivastased meetmed
Kõik liikmesriigid, kes andsid riiklikult toetatavat ekspordikrediiti, teatasid, et nad järgisid
OECD soovitust korruptsiooni ja riiklikult toetatava ekspordikrediidi kohta. Soovitus sisaldab
läbivaatamise, hoolsuskohustuse täitmise, hindamise ja toetuskõlblikkuse üle otsustamisega
seotud meetmeid, mille eesmärk on ära hoida korruptsioon riiklikult toetatava
ekspordikrediidi andmisel. Eelkõige tähendab see kontrollimist, et tehingutes osalevad isikud
ei ole kantud mitmepoolsete finantseerimisasutuste musta nimekirja.
(g) Jätkusuutliku laenuandmise tavad
Kõik liikmesriigid, kes andsid riiklikult toetatavat ekspordikrediiti, teatasid, et nad järgisid
OECD soovitust jätkusuutliku laenuandmise tavade ja riiklikult toetatava ekspordikrediidi
kohta. Soovitusega püütakse tagada väikese sissetulekuga riikide arenguvajaduste rahastamine
ilma, et neil riikidel tekiks tulevikus ülemäärane võlakoormus. Koos selle soovituse
järgimisega tuleb järgida hoolikalt ka Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi
poliitikat, mis käsitleb võlapiiranguid soodustingimusteta laenude puhul ja jätkusuutlikku
laenuandmist. Soovituse alusel on soovituse järgijad nõustunud ka oluliste
8
läbipaistvusmeetmetega, sealhulgas teabe esitamisega Maailmapangale ja Rahvusvahelisele
Valuutafondile. Enamikul juhtudel on võla jätkusuutlikkuse hindamine osa üldisest riigi
laenuriskide hindamisest, mis mõjutab ekspordikrediidiasutuse riigi kattepoliitikat.
(h) Tegevusaruannetes esitatud muu teave
Liikmesriigid on teatanud, et nad hoolitsevad selle eest, et nende ekspordikrediidiasutused
tegutseksid võimalikult läbipaistvalt, austades samal ajal äriteabe konfidentsiaalsust.
Kooskõlas OECD soovitusega ühiste lähenemisviiside kohta on ELi ühtlustatud korraga ette
nähtud üksikasjaliku teabe avalikustamine projektide kohta, millel võib olla kahjulik
keskkonna- või sotsiaalne mõju. Ekspordikrediidiasutused avalikustasid oma veebisaitide
spetsiaalsetel lehtedel, mille viited on esitatud II lisas, alati kogu soovituse artiklites 39 ja 41
nõutud teabe, st asjakohase eelteabe A-kategooria projektide kohta, sealhulgas keskkonna- ja
sotsiaalse mõju hindamise aruanded, ning järelteabe kõigi toetatavate A- ja B-kategooria
projektide kohta.
Paljud ELi ekspordikrediidiasutused järgivad ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtteid, mis
tavaliselt hõlmavad sisemiste jõupingutuste kõrval ka tihedat dialoogi oma klientidega.
Sellega seoses hindavad ekspordikrediidiasutused üha enam oma tavasid ja töötavad välja
kavasid enda keskkonnamõju vähendamiseks, sealhulgas hinnangud CO2 jalajälje kohta.
4. Ekspordikrediidiasutuste tegevuse vastavus liidu eesmärkidele ja kohustustele
Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 on loetletud Euroopa Liidu üldeesmärgid; artiklis 21 on
sätestatud liidu välistegevuse põhimõtted ja eesmärgid. Euroopa Liidu lepingu artikli 3
lõikes 5 on sätestatud, et suhetes maailmaga Euroopa Liit „toetab […] maailma säästvat
arengut, rahvaste solidaarsust ja vastastikust austust, vaba ja ausat kaubandust, vaesuse
kaotamist ning inimõiguste, eriti lapse õiguste kaitset, samuti rahvusvahelise õiguse ranget
järgimist ja arendamist, sealhulgas ÜRO põhikirja põhimõtete austamist“. ELi ühise
kaubanduspoliitikaga seoses on viidatud liidu välistegevuse põhimõtetele ja eesmärkidele
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 206 ning artikli 207 lõikes 1.
Euroopa Parlament on kutsunud komisjoni üles andma teavet selle kohta, kas liikmesriigid
järgivad riiklikult toetatava ekspordikrediidi andmisel ELi eesmärke ja kohustusi. Komisjon
on koostanud määruse (EL) nr 1233/2011 kohaselt aastaülevaate. Seega põhineb komisjoni
ülevaade liikmesriikide tegevusaruannetel ja seda ei saa pidada ammendavaks.
Komisjoni hinnangul annab olemasolev teave tunnistust sellest, et riiklikult toetatavad
ekspordikrediiditoimingud on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklitega 3 ja 21. OECD
soovitused loovad raamistiku liikmesriikide ekspordikrediidiprogrammide haldamiseks.
Liikmesriigid kehtestavad ka oma poliitika, mis põhineb kõnealustel soovitustel ja on
kooskõlas ELi eesmärkidega. Liikmesriigid võtavad ka mitmesuguseid poliitikameetmeid, et
toetada kliimaüleminekut ja vähendada toetust fossiilkütuste projektidele, suurendades samal
ajal toetust projektidele, mis toetavad üleminekut. Komisjon toetab edasisi edusamme selles
valdkonnas, sealhulgas laiendab liikmesriikide kohustusi seoses fossiilkütuste järkjärgulise
kasutuselt kõrvaldamisega. Rahvusvaheliste kohustuste ja ELi konkurentsiõigusest tulenevate
kohustuste täitmise teemal ei ole 2025. aastal Maailma Kaubandusorganisatsioonis ELi
liikmesriigi ekspordikrediiditoimingutega seoses vaidlusi olnud ning komisjon ei ole saanud
ühtki kaebust ELi õigusaktide võimaliku rikkumise kohta, mis oleks olnud seotud mõne ELi
ekspordikrediidiasutusega.
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 20.11.2026 COM(2026) 626 final
ANNEXES 1 to 2
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI KOOSTATUD AASTAÜLEVAADE
liikmesriikide iga-aastastest tegevusaruannetest, milles käsitletakse määruse (EL) nr
1233/2011 kohaldamisalasse kuuluvat ekspordikrediiti
1
I LISA
Loetelu ELi ekspordikrediidiasutustest, kes teatasid 2025. aastal tegevusest määruse
(EL) nr 1233/2011 tähenduses
Tabel. 2025. aastal tegutsenud ELi ekspordikrediidiasutused
Riik Ekspordikrediidiasutuse nimi/nimetus ja staatus
Austria Oesterreichische Kontrollbank AG (OeKB) tegutseb
ekspordigarantii seaduse alusel Austria Vabariigi nimel ja arvel
ekspordikrediidiasutusena.
Belgia Belgia ekspordikrediidiasutus Credendo on sõltumatu avalik-
õiguslik finantsasutus, millel on juriidilise isiku staatus ja Belgia
riigi garantii.
Horvaatia Horvaatia Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (HBOR) tegutseb
riikliku ekspordikrediidiasutusena ja pakub
ekspordikrediidikindlustust Horvaatia Vabariigi nimel ja arvel.
Tšehhi Ekspordigarantii- ja -kindlustuskorporatsioon (EGAP), mis on riigi
omanduses olev eriotstarbeline krediidikindlustusselts, ja Tšehhi
ekspordipank (CEB), mis on täielikult Tšehhi riigile kuuluv
aktsiaselts, tegutsevad mõlemad ekspordikrediidiasutusena ja
pakuvad erinevaid kavasid (pangandus- ja kindlustustooted).
Taani Taani ekspordi- ja investeerimisfond (EIFO) on sõltumatu avalik-
õiguslik äriühing, mille omanik ja garant on Taani riik.
Eesti Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus on kindlustusselts, kes
tegutseb ekspordikrediidiasutusena Eesti Vabariigi nimel ja arvel
ekspordi riikliku tagamise seaduse alusel.
Soome Finnvera Plc on Soome riiklik ekspordikrediidiasutus ja
eriotstarbeline finantsettevõtja, mis kuulub Soome riigile.
Prantsusmaa Bpifrance Assurance Export on riikliku investeerimispanga
(Bpifrance SA) filiaal, mis haldab riigigarantiisid Prantsuse riigi
nimel, arvel ja kontrolli all.
Saksamaa Eelarveline vastutus Saksamaa ekspordikrediidi tagatisskeemi eest
lasub föderaalvalitsusel. Tagatisskeemi haldab Saksamaa
Liitvabariigi nimel Euler Hermes Aktiengesellschaft
(kindlustusselts), kellel on selleks föderaalvalitsuse volitus.
Kreeka Export Credit Greece S.A. (ECG) on Kreeka ekspordikrediidiasutus,
mis asutati seadusega nr 4918/2022 (ametlik väljaanne A’68)
aktsiaseltsina (société anonyme) ja mille ainuaktsionär on Kreeka
riik.
Ungari Hungarian Export-Import Bank Plc. (Eximbank) on eriotstarbeline
riigi omanduses olev pank. Hungarian Export Credit Insurance Plc.
(MEHIB) on eriotstarbeline riigi omanduses olev
krediidikindlustusselts. Pank ja kindlustusandja toimivad ühtses
raamistikus ning tegutsevad ekspordikrediidiasutusena üksteist
täiendavate kavade kaudu.
Itaalia Riigi omanduses olev aktsiaselts SACE (mille ainuosanik on Cassa
Depositi e Prestiti) ja SIMEST (aktsiaselts, mida kontrollib Cassa
Depositi e Prestiti) tegutsevad mõlemad ekspordikrediidiasutusena.
Riiklikult toetatavate ekspordikrediidikavade raames pakub SACE
2
peamiselt garantiisid ja kindlustusi ning SIMEST ostja- ja
tarnijakrediiti. Nad pakuvad ka mitmesuguseid ekspordiga
mitteseotud krediiditooteid.
Luksemburg Luksemburgi ekspordikrediidiasutus on Office du Ducroire (ODL),
riigi garantiiga avalik-õiguslik asutus.
Madalmaad Madalmaade valitsuse ekspordikrediidiasutus on Atradius Dutch
State Business, kes täidab ekspordikrediidikindlustuse lepinguid ja
garantiisid, mille annab Madalmaade riiki esindades
rahandusminister.
Poola KUKE on aktsiaselts, milles on valitsev osalus riigikassal. KUKE-le
anti 7. juuli 1994. aasta seadusega volitus hallata täiemahulise
tagatisega ekspordikrediidiskeemi.
Portugal COSEC (Companhia de Seguro de Créditos) on eraõiguslik
kindlustusselts, kes tegutseb ekspordikrediidiasutusena Portugali
riigi nimel koostöös riigikassa ja rahandusministeeriumiga.
BPF (Banco Português de Fomento) on riigi omandis olev riiklik
tugipank, mis alustas 2022. aastast riigi nimel ja arvel tegutsemist
seoses spetsiaalsete ekspordikrediidikavadega.
Rumeenia Riiklik ekspordikrediidiasutus on Exim Banca Românească S.A.
(varem Banca de Export-Import a României EximBank S.A.), mis on
aktsiaselts, mille suuraktsionär on Rumeenia riik.
Sloveenia SID Bank Inc. on Sloveenia Vabariigi poolt ekspordikrediidiasutuse
teenuste osutamiseks volitatud asutus. Ta tegutseb Sloveenia
Vabariigi nimel ja arvel.
Slovakkia EXIMBANKA SR on Slovaki Vabariigi ametlik
ekspordikrediidiasutus, mis on eriseaduse alusel asutatud juriidiline
isik.
Hispaania Compañía Española de Seguros de Crédito a la Exportación
(CESCE) on segakapitaliga äriühing, milles enamusosalus kuulub
Hispaania riigile ülesandega hallata Hispaania riigi nimel
ekspordikrediidikindlustust. Instituto de Crédito Oficial (ICO)
osaleb ettevõtete rahvusvahelistumise fondi nimel tehtavate
finantstehingute vahendamises seoses otserahastamise ja
intressihüvitisskeemidega, mille eest vastutab majandus-,
kaubandus- ja ettevõtlusministeerium.
Rootsi Rootsi ekspordikrediiditagatise nõukogul (EKN) ja Rootsi
ekspordikrediidi korporatsioonil (SEK) on sarnased volitused, kuid
nende organisatsiooniline struktuur on erinev ja nad pakuvad
erinevaid teenuseid. EKN kindlustab krediidiriski ja SEK pakub
refinantseerimist. EKN on valitsusasutus. SEK on täielikult riigi
omandis olev äriühing.
3
II LISA
Keskkonnaalase ja sotsiaalse hoolsuskohustuse täitmisega seotud veebilehtede lingid
OECD esitab oma veebisaidil (https://www.oecd.org/trade/topics/export-
credits/environmental-and-social-due-diligence/) riiklikult toetatavate ekspordikrediitide
tarbeks teavet keskkonnaalase ja sotsiaalse hoolsuskohustuse kohta, sealhulgas liikmete
tavasid käsitlevad küsitlused ning koondteave toetatud A- ja B-kategooria projektide kohta,
millel võib olla kahjulik keskkonna- või sotsiaalne mõju.
Sellel veebisaidil osutatakse ka ekspordikrediidiasutuste veebilehtedele, millel avaldatakse
üksikasjalikku teavet A- ja B-kategooria projektide kohta. ELi ekspordikrediidiasutuste
otselingid on esitatud tabelis.
Tabel. Lingid teabele selliste projektide kohta, millele ELi ekspordikrediidiasutused
kaaluvad riikliku toetuse andmist, kuid millel võib olla kahjulik keskkonna- ja
sotsiaalne mõju.
Riik A- ja B-kategooria projektide avalikustamine ning lisateave
keskkonnaalase ja sotsiaalse hoolsuskohustuse täitmise tavade kohta
Austria https://www.oekb.at/en/export-services/about-oekb-export-
services/environmental-and-social-aspects/projects-after-
commitment.html
Belgia https://credendo.com/en/environmental-and-social-due-diligence
Horvaatia Selliseid tehinguid ei olnud
Tšehhi https://www.egap.cz/en/information-projects-classified-under-categories-
and-b-realized-insurance-egap Taani https://www.eifo.dk/en/ambition/esg-reporting/
Eesti Selliseid tehinguid ei olnud
Soome https://www.finnvera.fi/eng/export-and-internationalisation/finnvera-as-
an-export-finance-provider/es-risk-management-in-finnveras-export-
financing-operations
Garanteeritud tehingud Finnvera Prantsusmaa https://www.bpifrance.fr/Bpifrance/Qui-sommes-nous/Nos-
metiers/International/Assurance-Export/Evaluation-Environnementale-et-
Sociale
Saksamaa https://www.exportkreditgarantien.de/en/sustainability/trust/supported-
projects.html
Kreeka Selliseid tehinguid ei olnud
Ungari Eximbank: https://exim.hu/en/eximbank-conditions/
MEHIB: https://exim.hu/en/mehib-conditions/
Itaalia https://www.sace.it/en/about-us/our-commitment/our-environmental-and-
social-commitment
Luksemburg Selliseid tehinguid ei olnud
Madalmaad https://atradiusdutchstatebusiness.nl/en_NL/about-us/policy/transparency
Poola https://kuke.com.pl/projekty-notyfikowane-ex-post
Portugal https://www.allianz-trade.com/pt_PT/eca/politicas.html
https://www.etf.gov.pt/en
Rumeenia https://www.eximbank.ro/en/general-information/
Sloveenia SID Bank - kindlustuslahendused
Slovakkia https://eximbanka.sk/en/about-eximbanka/international-
relations/background-information-on-the-environmental-and-human-
4
rights-impact-assessment-of-exports-and-investments/
Hispaania Teabe avaldamine – Cesce España
Rootsi https://www.ekn.se/en/what-we-do/sustainability/transactions-with-
environmental-and-social-impact-assessment/
https://www.sek.se/en/sustainability/