| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 1-2/26-808/1 |
| Registreeritud | 20.11.2026 |
| Sünkroonitud | 21.11.2026 |
| Liik | EL dokument |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE 2025. aasta aruanne Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) kohta - COM(2026) 624 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EN EN
EUROPEAN COMMISSION
Brussels, 19.11.2026 COM(2026) 624 final
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND
THE COUNCIL
2025 Annual Report on the Strategic Technologies for Europe Platform (STEP)
EN EN
Annual Report on the STRATEGIC TECHNOLOGIES FOR EUROPE PLATFORM (STEP)
2025
TABLE OF CONTENTS List of Abbreviations ............................................................................................................................................................................ 2
Executive summary .............................................................................................................................................................................. 3
Introduction ............................................................................................................................................................................................... 6
TOOL 1: An agile organisation to implement STEP ............................................................................................................ 7
1.1 The network of STEP national contact points .......................................................................................................... 7
1.2 The STEP network in the European Commission ................................................................................................... 7
1.3 A direct line with research and industry stakeholders ....................................................................................... 8
TOOL 2: Aligning EU funding for strategic technologies ................................................................................................. 9
2.1 Regulatory developments: the defence ‘mini-omnibus’ and the cohesion mid-term review ....... 9
2.1.1 The defence ‘mini-omnibus’ ..................................................................................................................................... 9
2.1.2 The cohesion policy ‘mid-term review’ ............................................................................................................ 10
2.2 Commission’s second Guidance Note on defence technologies ................................................................ 12
2.3 Programmes under direct management ................................................................................................................. 13
2.3.1 Driving clean innovation .......................................................................................................................................... 17
2.3.2 Accelerating digital and deep-tech innovations ......................................................................................... 19
2.3.3 Empowering biotechnologies ................................................................................................................................ 21
2.4 Cohesion policy funds ........................................................................................................................................................ 22
2.4.1 Analysis of the use of STEP in cohesion policy programmes ............................................................ 24
2.4.2 Calls for proposals under cohesion policy programmes ....................................................................... 32
2.4.3 Selected projects ......................................................................................................................................................... 33
2.4.4 Implementation review: the Bavarian case .................................................................................................. 34
2.5 The Recovery and Resilience Facility & InvestEU ............................................................................................... 35
TOOL 3: Enhancing visibility for excellent projects: the STEP Seal ........................................................................ 36
3.1 STEP Seal survey .................................................................................................................................................................. 37
3.2 State of play ............................................................................................................................................................................ 42
TOOL 4: Facilitating access to funding: the STEP Portal .............................................................................................. 47
4.1. STEP Portal: a one-stop-shop for project promoters, public authorities, and investors .............. 47
4.2 Setting up a simulator to provide SMEs with guidance on EU funding opportunities ................... 47
Contribution to long-term objectives on competitiveness .......................................................................................... 48
Conclusion ............................................................................................................................................................................................... 50
2
List of Abbreviations
Abbreviation Definition
AI Artificial Intelligence
CAPEX Capital Expenditure
EDF European Defence Fund
EFTA European Free Trade Area
ERDF European Regional Development Fund
ESF+ European Social Fund Plus
EU4Health European Union Health Programme
EIB European Investment Bank
JTF Just Transition Fund
MFF Multiannual Financial Framework
NCP National Contact Point
NUTS Nomenclature of Territorial Units for Statistics
OCA Ownership Control Assessment
OPEX Operating Expenditure
R&D Research and Development
R&I Research and Innovation
RRF Recovery and Resilience Facility
RRP Recover and Resilience Plan
SME Small and Medium-sized Enterprise
STEP Strategic Technologies for Europe Platform
TRL Technology Readiness Level
3
Executive summary
Two and a half years after the entry into force of the STEP Regulation, in March 2024, as part of the
medium-term revision of the 2021-2027 Multiannual Financial Framework (MFF), STEP continues to
deliver on its ambition to reinforce EU competitiveness.
STEP has proved its pioneering nature. Instead of further fragmenting the landscape of EU funds by
creating a new instrument, STEP has steered financial resources across eight existing EU funding
programmes1. It has thereby further aligned these resources with the EU’s key priorities: innovation,
security, the reduction of strategic dependencies and simplification. In doing so, it supports the
development of critical digital, clean and biotechnologies, as well as defence technologies2 and the
skills needed to realise investments in these sectors.
STEP contributed to inspire the European Commission proposal, published in July 2025, for a European
Competitiveness Fund, aiming to establish, within the framework of the next EU long-term budget3,
a new investment capacity to support EU competitiveness in critical technologies, while providing for a
seamless investment journey for innovation in Europe thanks to the link with Horizon Europe (see
Section 5).
Other key results of STEP’s second year of operations4 include the following:
• Re-direction to STEP objectives of a cumulated amount of EUR 23.9 billion in EU
funding across 8 of the 11 EU funding programmes legally identified for STEP, more than
doubling the result as at the end 2024.
• Extension of STEP to a new sector, i.e. defence technologies, via the cohesion policy mid-
term review5 adopted in September 2025 and the ‘mini-omnibus’ on defence adopted in
December 20256 and adoption of a second STEP Guidance Note to provide clarity about the scope
and the implications of the new STEP ‘defence’ sector.
• Adoption by the Commission in July 2025,ofthe interim evaluation of STEP assessing the
status, achievements and drawbacks of STEP halfway through its implementation, as required
by the STEP Regulation7.
• Launch of the first survey for project promoters awarded the STEP Seal, to obtain their
feedback on the implementation of STEP in their respective industries and Member States.
1 The Innovation Fund, Horizon Europe, Digital Europe, EU4Health, the European Defence Fund, the European Regional Development Fund (ERDF), the European Social Fund Plus (ESF+), the Just Transition Fund (JTF). 2 ‘Defence technologies’ were added as a fourth sector of STEP by the defence ‘mini-omnibus’ adopted in December 2025 (see Section 2.1.1). 3 See EU budget 2028-2034 4 STEP turns 2: €29 billion mobilised in Europe's strategic technologies 5 Regulation (EU) 2025/1914 of the European Parliament and of the Council of 18 September 2025 amending Regulations (EU) 2021/1058 and (EU) 2021/1056 as regards specific measures to address strategic challenges in the context of the mid-term review, available at Regulation - EU - 2025/1914 - EN - EUR-Lex 6 Regulation (EU) 2025/2653 of the European Parliament and of the Council of 19 December 2025 amending Regulations (EU) 2021/694, (EU) 2021/695, (EU) 2021/697, (EU) 2021/1153 and (EU) 2024/795, as regards incentivising defence- related investment in the EU budget to implement the ReArm Europe Plan, available at EUR-Lex 7 Regulation (EU) 2024/795 of the European Parliament and of the Council of 29 February 2024 establishing the Strategic Technologies for Europe Platform (STEP), available at EUR-Lex.
4
• Deployment of the first ‘Dealroom’ dashboard promoting the start-ups and scale-ups
behind some of the high-quality projects awarded the STEP Seal.
The cumulative amount of EUR 23.9 billion aligned with STEP by the end of 2025 results from
combining EUR 13.9 billion reprogrammed by EU Member States and regions under cohesion
policy funds8 and EUR 10 billion steered by the Commission under five EU programmes under direct
management9.
Breakdown of direct management funding contributing to STEP across all Member States,
cumulative as at end-2025 (EUR 10.0 billion) (see section 2.3):
• Clean and resource-efficient technologies: EUR 7.6 billion earmarked for decarbonisation,
industrial electrification, energy storage, hydrogen technologies, clean manufacturing and more.
• Digital and deep technologies: EUR 1.2 billion earmarked for AI, quantum computing, virtual
and augmented reality, semiconductors, cybersecurity, space sovereignty and more.
• Biotechnologies: EUR 663 million earmarked for medical innovation, vaccine development,
pharmaceutical manufacturing and more.
• Multi-sector: EUR 553 million earmarked under calls for proposals targeting multiple STEP
sectors and technologies (e.g. European Innovation Council).
Highlights of cohesion policy funding (EUR 13.9 billion) contributing to STEP across Member
States and regions (see section 2.4):
• EUR 13.9 billion in cohesion policy funds redirected to STEP prioritiesby end-2025,across
96programmeamendments in 19 Member States to align national, regional and local
development funds with STEP objectives.
• 54 STEP calls launched in 11 Member States by end-2025.
• 11 Member States have so far selected projects under STEP: Belgium, Bulgaria, Denmark,
Germany, Spain, France, Italy, Latvia, the Netherlands, Poland and Romania. Selected projects
concern areas ranging from semiconductors to gene therapy and energy storage, covering the
full spectrum of STEP sectors.
8 The cohesion policy funds are the European Union’s investment tool for reducing economic, social, and territorial disparities between regions. These funds are jointly implemented by the European Commission and Member States (‘shared management’). As regards STEP, these funds include the European Regional Development Fund (ERDF), the European Social Fund Plus (ESF+), the Cohesion Fund (CF) and the Just Transition Fund (JTF). 9 The funding programmes under ‘direct management’ are those programmes where the European Commission assumes full responsibility for implementing EU funding programmes, including budget execution, project selection, and financial control. As regards STEP, these programmes include the Innovation Fund, Horizon Europe, the European Defence Fund, EU4Health and the Digital Europe programme.
5
The Commission has awarded the STEP (Sovereignty) Seal10 to high-quality projects (see
section 3):
• 614 high-potential projects awarded to date under EU programmeslike Horizon Europe and
the Innovation Fund, encompassing the STEP sectors of clean-, digital-, and biotechnologies in
all 27 EU Member States
• STEP Seals promoted via the STEP Portal11, showcasing projects to private and public
investors in order to increase funding opportunities.
Simplifying access to funding through the STEP (Sovereignty) Portal12 (see section 4):
• The STEP Portal13 continues to be not only an essential one-stop shop for all STEP
stakeholders, but also a testing ground for the future Single Gateway (as proposed in the draft
Performance Regulation under the Commission package for the next multiannual financial
framework)14.
• Revamped in September 2025, it now features two new sections: STEP in figures and STEP
stories;
10 The STEP Seals are referred to as the Sovereignty Seals in the STEP Regulation. 11 See STEP Seal Dashboard | European Union 12 The STEP Portal is referred to as the Sovereignty Portal in the STEP Regulation. 13 See Strategic Technologies for Europe Platform (STEP) | European Union 14 Proposal for a regulation of the European Parliament and of the Council establishing a budget expenditure tracking and performance framework and other horizontal rules for the Union programmes and activities, available at EUR-Lex - 52025PC0545 - EN - EUR-Lex
6
Introduction
This second Annual Report on the Strategic Technologies for Europe Platform (STEP) provides
a consolidated overview of STEP’s implementation in 202515, in line with Article 7 of Regulation
(EU) 2024/795 (STEP Regulation). It presents qualitative and quantitative information on progress made
towards STEP’s objectives under each of the programmes listed in Article 3 of the Regulation, including,
where available, support provided per Member State and on cross-border projects, thus offering a
consolidated picture of STEP’s results and contribution to European competitiveness.
This report also includes:
• a breakdown of overall expenditure by programme;
• an overview of performance based on relevant programme indicators;
• an analysis of the geographical and technological distribution of projects awarded the STEP
(Sovereignty) Seal; and
• an overview of STEP’s contribution to the EU’s strategic objectives associated with ensuring long-term
competitiveness.
The Commission published in July 2025 a separate interim evaluation report16 on STEP pursuant to
Article 8 of the STEP Regulation.
The chapters of the report focus on the four operational tools that were made available to STEP:
1. Chapter 1 provides an update on the work of the coordination structures operating at EU
and national levels to implement STEP (Tool 1).
2. Chapter 2 focuses on the qualitative and quantitative results achieved by STEP in 2025
in terms of mobilising financial resources (Tool 2). This chapter also describes the regulatory
developments that have impacted the implementation of STEP.
3. Chapter 3 provides an overview of the key developments concerning the STEP Seal (Tool
3), including the results of a survey launched in November 2025 to collect feedback from holders
of the STEP Seal.
4. Chapter 4 presents updates on the progress made through the STEP Portal (Tool 4) to simplify
access to EU funding, including by putting in place an AI-powered chatbot.
5. Chapter 5 examines STEP’s continued relevance across the most recent EU initiatives on
competitiveness.
15 The cut-off date for the data presented is understood to apply until 31 December 2025. Calls launched in 2025 that closed in 2026 are therefore not considered in the total amounts in this Annual Report. 16 See STEP documents - European Union
7
TOOL 1: An agile organisation to implement STEP
The Strategic Technologies for Europe Platform (STEP) is implemented thanks to close coordination
between different institutional levels and the active involvement of multiple public and private
stakeholders.
Those primarily responsible for implementing STEP are:
• the network of nationally appointed STEP national contact points, overseeing the rollout of
STEP within nationally and regionally managed EU funding programmes.
• the network of 14 European Commission Directorates-General (DGs)17, which are primarily
responsible for implementing the 11 EU funding programmes contributing to STEP.
Throughout 2025, effective coordination facilitated harmonised implementation of STEP across Member
States and programmes, the exchange of best practices and, where possible, the resolution of operational
challenges.
1.1 The network of STEP national contact points
Pursuant to Article 6 of the STEP Regulation18, all Member States appointed their respective STEP
national contact point by the end of 2025. This group of public institutions forms the network of STEP
NCPs. The Commission prepares and chairs regular meetings of the network.
The NCP network met on four occasions online and in-person in 2025. The network held its last
meeting of the year, a two-day meeting, in Brussels in November 2025.
These meetings enable national contact points to discuss the implementation of STEP in their
respective Member States, and to share best practices with their peers and Commission services.
These meetings are also an opportunity for the Commission to discuss operational points with
national authorities, provide guidance, and share relevant policy updates.
1.2 The STEP network in the European Commission
The network of 14 Commission DG implementing STEP met on three occasions in 2025. This was in
addition to their regular bilateral interactions.
These meetings served to take stock of progress made in implementing STEP and align on operational
aspects across programmes under direct management as well as across cohesion policy funds. The
network also worked on the interim evaluation of STEP19, which was published in July 2025.
17 The members of this network are DG Budget; the Secretariat-General; DG Climate Action; DG Communications Networks, Content and Technology; DG Competition; DG Defence Industry and Space; DG Economic and Financial Affairs; DG Employment, Social Affairs and Inclusion; DG Internal Market, Industry, Entrepreneurship and SMEs; the Health Emergency Preparedness and Response Authority; DG Regional and Urban Policy; DG Research and Innovation; DG Health and Food Safety; and the Reform and Investment Task Force. 18 Regulation (EU) 2024/795 of the European Parliament and of the Council of 29 February 2024 establishing the Strategic Technologies for Europe Platform (STEP), available at Regulation - EU - 2024/795 - EN - EUR-Lex 19 See STEP documents - European Union
8
1.3 A direct line with research and industry stakeholders
Progressing along the successful and effective path established since the inception of STEP in 2024,
the Commission continued engaging on STEP with research and industry stakeholders
throughout 2025, at a total of more than 100 meetings and events.
Two formal opportunities were provided in 2025 to gather stakeholders’ feedback on STEP:
• the call for evidence launched in preparation for the STEP interim evaluation20;
• the STEP Seal survey, launched in November 2025 to collect feedback from project
promoters awarded the STEP Seals (see Section 3.1).
Furthermore, in 2025, and thanks to the availability of the first batches of STEP Seals, the
Commission launched its first bilateral proactive outreach to project promoters on STEP. These
interactions allowed the Commission to learn more about the projects, notably about the technologies
involved, project maturity, and financing prospects. Other relevant counterparts included regional
authorities managing EU funds, sectoral representative organisations (listed in the EU Transparency
Register), and the knowledge and innovation communities of the European Institute of Innovation
and Technology (EIT).
The Commission took part in several EU-wide events over the year, to represent STEP in Brussels
and in the Member States. These events included the Hannover Messe21 (April), Tech BBQ in
Copenhagen (August), France Digitale Day in Paris (September), the Barcelona Deep Tech Summit
(November), Nature Days Lower Saxony (November) and the Horizon Deep Tech Summit in Madrid
(November). Moreover, the Commission conducted technical missions to Greece (January), Portugal
(January), Slovenia (January), and Poland (May and June)at the invitation of national authorities,
meeting with EU funding beneficiaries, public and private investors, including national promotional
banks. These visits were an opportunity to consolidate stakeholders’ knowledge of STEP, share the
status of implementation, address potential local bottlenecks, and learn about national and regional
specificities of the funding landscape.
Key points drawn from feedback gathered during these interactions include:
• STEP is perceived positively, with its targeted sectors, including defence, being fully aligned
with areas of interest of private and public investors and strategic EU priorities.
• Stakeholders requested that the clarity and accessibility of the EU funding landscape be
improved, including by simplifying the information provided, to enable potential beneficiaries
to effectively assess the relevance of different EU funds for their projects.
• Some business and industry stakeholders raised concerns about the risk of limited
coordination when implementing STEP at national and regional level, particularly as
regards the launch of STEP-relevant calls for proposals. They indicated that this limited
coordination could result in inconsistent national and regional eligibility criteria or
inconsistent financial conditions in dedicated national and regional calls.
20 Find the feedback received on the Have your Say portal and summarised in Annex V to the staff working document on the STEP interim evaluation, available at STEP documents - European Union 21 The Hannover Messe is one of the world’s largest industrial trade fairs, held annually in Germany, showcasing innovations in automation, energy, digitalisation, and advanced manufacturing technologies.
9
• Regulatory and administrative obstacles (both at EU and national levels),combined with
the lack of relevant incentives, limit the financing of STEP Seals by Member States and
regions.
• The heterogeneous nature of the project promoters behind the STEP Seals, ranging from
research institutions to public bodies - with start-ups and scale-ups accounting for about one
third of all entities - as well as their different stages of development, require authorities to
tailor their forms of support to a variety of promoters’ specific needs and would warrant
capacity building efforts in certain Member States.
TOOL 2: Aligning EU funding for strategic
technologies
2.1 Regulatory developments: the defence ‘mini-omnibus’
and the cohesion mid-term review
2.1.1 The defence ‘mini-omnibus’
Following the publication of the Commission proposal in April, the European Parliament and the Council
adopted Regulation (EU) 2025/2653 in December 2025. This is commonly referred to as the defence
‘mini-omnibus’22 and seeks to incentivise defence-related investment through the EU budget in the
context of the ReArm Europe Plan23.
The adoption of this Regulation reflects the rapidly evolving geopolitical environment and the need to
strengthen Europe’s defence readiness, including in response to Russia’s war of aggression against
Ukraine and the increased deterioration of the EU’s security context. The Regulation seeks to mobilise EU
funding instruments more effectively in support of the European Defence Technological and
Industrial Base (EDTIB) and to enhance the EU’s technological sovereignty and resilience.
A key factor is the extension of STEP’s scope to include defence technologies as a fourth strategic
sector, alongside digital and deep technologies, clean and resource-efficient technologies, and
biotechnologies.
The expansion of STEP’s scope is intended to support the development and manufacturing of innovative
defence technologies and strengthen the value chains underpinning the EU’s defence industrial
capabilities. One key outcome of adding this sector is that − in combination with the developments
introduced by the cohesion policy mid-term review (see Section 2.1.2) − defence and dual-use
technologies are now also eligible for support under the STEP-relevant priorities within cohesion policy
funds.
22 Regulation (EU) 2025/2653 of the European Parliament and of the Council of 19 December 2025 amending Regulations (EU) 2021/694, (EU) 2021/695, (EU) 2021/697, (EU) 2021/1153 and (EU) 2024/795, as regards incentivising defence- related investment in the EU budget to implement the ReArm Europe Plan, available at Regulation - EU - 2025/2653 - EN - EUR-Lex 23 See Future of European defence - European Commission
10
The Regulation also makes targeted adjustments to the rules of selected funding programmes directly
managed by the Commission to facilitate defence-related investments and strengthen synergies between
civilian and defence innovation. These adjustments include the following:
• Opening to and strengthening support for dual-use innovation across civilian
programmes, notably:
o under Horizon Europe, allowing support for innovation activities with dual-use
applications (including through the European Innovation Council (EIC)), while
maintaining the programme’s civilian focus
o under the Digital Europe Programme, extending support to projects, services
and infrastructures with dual-use potential (e.g. AI, cloud, cybersecurity), including
the development of strategic digital capacities relevant to defence.
• Strengthening support for defence-specific activities and the defence industrial base, in
particular under the European Defence Fund, facilitating faster and more flexible support
to defence research and development actions and enabling greater synergies and
complementarities with other EU programmes.
• Improving access to finance for defence and dual-use companies, including SMEs, start-
ups and small mid-caps, by enabling new forms of support (e.g. equity-type support under
the EIC), particularly for high-risk and non-bankable innovations and facilitating the
mobilisation and blending of public and private financing across programmes.
• Clarifying and adapting eligibility and participation rules for actions with security or
defence implications, including by making it possible not only to restrict participation in
sensitive technologies to entities established in the EU or in associated countries but also to
add ownership and control safeguards to protect the EU’s security and strategic interests.
These changes aim to improve the capacity of EU programmes to support research, development and
industrial activities relevant to defence, including projects with dual-use potential. They reinforce the
role of STEP as a coordination framework for directing EU funding towards critical technologies.
Given the adoption of the defence ‘mini-omnibus’ in late December 2025, it is expected that expanding
STEP to include defence technologies will produce outputs and results as of 2026.
2.1.2 The cohesion policy ‘mid-term review’
The mid-term review of cohesion policy (MTR)24 (hereafter: ‘mid-term review regulations’) was
adopted on 18 September 2025. It was based on the proposalS drawn up by the Commission in
partnership with national, regional and local authorities and presented less than six months
previously, in April 2025.
24 Carried out halfway through the 2021-2027 programming period, the mid-term review is a mandatory performance assessment for each programme supported by the European Regional Development Fund (ERDF), the European Social Fund Plus (ESF+), the Cohesion Fund (CF) and the Just Transition Fund (JTF). It allows the Member States to review the implementation of programmes and, if necessary, propose adjustments to improve their performance, ensure relevance in the light of emerging needs, and maintain consistency with other EU policies.
11
Amending the regulatory framework of the cohesion policy funds, these25 Regulations used the
opportunity of the mid-term review of cohesion policy programmes to (i) align investment priorities
with the emerging political priorities, strengthening impact on economic, social and territorial
cohesion, and (ii) introduce greater flexibility and incentives to facilitate the rapid deployment of
resources and accelerate implementation of the programmes.
The strategic investment priorities include:
1. Competitiveness (including STEP) and decarbonisation;
2. Defence capabilities and infrastructures as well as civil preparedness, with priority being
given to those with a dual-use nature;
3. Affordable and sustainable housing;
4. Secure access to water, sustainable water management and water resilience, and
5. Energy infrastructure.
The amendment also places significant emphasis on (i) the development of skills in civil
preparedness, in the defence industry and cybersecurity and (ii) helping employers and workers to
adapt to changes associated with the decarbonisation of production capacities.
The MTR Regulations broaden the incentives available to support STEP under cohesion policy.
These incentives aim to encourage more Member States and EU regions to amend their cohesion
policy programmes and include dedicated priorities supporting STEP investments. They also seek to
mobilise additional resources for STEP from the Member States and regions that already support
STEP in their cohesion policy programmes. The main changes include the following:
• Lifting the previous 20% maximum allocation cap for STEP priorities under the
European Regional Development Fund (ERDF), opening the door to higher investment levels.
• Additional pre-financing: the STEP Regulation adopted in 2024 had provided for an
additional 30% pre-financing for STEP dedicated priorities included in programme
amendments submitted before the end of March 2025. The MTR regulations extended this
incentive, allowing programmes that incorporated STEP priorities in amendments submitted
after 31 March 2025 and by 31 December 2025 to benefit from an exceptional one-off pre-
financing of 20% at the level of those priorities, extending in time the incentive to
reprogramme funding and allocate it to STEP.
• Programmes that have reallocated at least 10% of their total allocation to the strategic
priorities of the mid-term review including STEP (or 7% in the case of Member States with a
single programme covering their entire territory and all cohesion policy funds) through an
amendment submitted by 31 December 2025 unlocked additional benefits for 2026. This
includes a further one-off pre-financing of 1.5% of the financial resources of the
programme (including ERDF/CF/JTF)26, or 9.5% for programmes supporting NUTS2 regions
bordering Russia, Belarus and Ukraine.
25 Regulation (EU) 2025/1913 of the European Parliament and of the Council of 18 September 2025 amending Regulation (EU) 2021/1057 establishing the European Social Fund Plus (ESF+) as regards specific measures to address strategic challenges, available at EUR-Lex and Regulation (EU) 2025/1914 of the European Parliament and of the Council of 18 September 2025 amending Regulations (EU) 2021/1058 and (EU) 2021/1056 as regards specific measures to address strategic challenges in the context of the mid-term review, available at EUR-Lex. 26 European Regional Development Fund, Cohesion Fund, Just Transition Fund.
12
• Programmes reallocating resources to strategic priorities including STEP, in line with the
previous points, were also allowed to extend the eligibility period for expenditure to 2030
instead of 2029, with earlier pre-MTR reallocations towards STEP priorities already adopted
also counting towards the required threshold.
• The higher co-financing rate up to 100% under STEP strategic priorities is maintained until
the end of the programming period (end of 2027).
Beyond the financial incentives, the MTR regulations introduce structural flexibilities that further
embed STEP within the cohesion policy architecture and facilitate and speed up its implementation.
While the policy focus remains on SMEs, the possibility to finance productive investments in
enterprises ‘other than SMEs’ under STEP is preserved and extended to Important Projects of
Common European Interest (IPCEIs) in all categories of regions. The possibility for managing
authorities to award financing directly27 to projects awarded a STEP Seal and complying with
programme-specific objectives and requirements is also confirmed and extended to the JTF.
In addition, following the adoption of the defence mini-omnibus, Member States can now also invest
in defence and dual use technologies under the STEP-relevant specific objectives of cohesion policy.
2.2 Commission’s second Guidance Note on defence
technologies
Following the adoption of the medium-term review of cohesion policy and of the defence mini-omnibus
Regulation, the Commission issued a second Guidance Note on the implementation of the
Strategic Technologies for Europe Platform (STEP) in December 2025.
This non-binding communication complements the first STEP Guidance Note adopted in May 2024,
which remains fully valid. The second Guidance Note:
• responds to the legislative amendments introduced in 2025 and to requests for clarification that
emerged during the first year of STEP implementation;
• aims to facilitate the consistent application of the STEP Regulation across funding programmes
managed by the Commission and Member States;
• clarifies how STEP objectives apply to the newly introduced fourth sector on defence
technologies andhighlights STEP-relevant defence technology areas (e.g., drones and counter-
drones, cyber, AI and electronic warfare, military mobility, maritime and air, medical
countermeasures). It also reiterates that STEP operates through existing EU programmes and
that eligibility for funding continues to be determined by the rules of the respective programme
and calls;
• provides additional clarifications relevant to STEP implementation across all sectors,
including the eligibility of certain recycling technologies, the treatment of technology-transfer
activities, and the role of projects addressing skills shortages critical to the development and
manufacturing of STEP technologies.
27 Among the facilitations introduced by the STEP Regulation, managing authorities of the European Regional Development Fund (ERDF) and European Social Fund Plus (ESF+), and now also of the Just Transition Fund (JTF) can directly fund STEP Seal projects without launching a new call for proposals.
13
By clarifying these aspects, the second Guidance Note supports managing authorities, managers of
funding programmes, and project promoters in applying STEP consistently across the diverse range
of EU funding programmes.
The new Guidance Note was published on the STEP Portal28 right after the adoption of the ‘mini-
omnibus’ on defence (December 2025) and was presented to STEP National Contact Points via a
dedicated session (February 2026). It was also presented to the managing authorities of cohesion
policy programmes in the Member States at the Expert Group on the Common Provisions Regulation
Funds (March 2026).
2.3 Programmes under direct management
The Commission allocates EU funds through the STEP programmes it directly manages to support STEP
objectives across the European Union.
Before the adoption of the ‘mini-omnibus’ on defence, STEP was already supporting the development and
manufacturing of defence-related technologies through targeted calls under the European Defence
Fund (EDF). The EDF was also the only EU funding programme to receive a budgetary reinforcement
under the STEP Regulation, amounting to EUR 1.5 billion.
Now defence technologies are established as a distinct priority within STEP − meaning they no longer
need to align with the platform’s three original sectors (digital, clean, and biotech), as long as the other
STEP objectives and conditions are complied with. This will result in, among other things, a larger number
of EDF calls being STEP-relevant.
In addition, the scope of other EU funding programmes relevant to STEP, such as Digital Europe and
Horizon Europe, has also been extended to explicitly include defence and/or dual-use technologies
(see Section 2.1.1).
In 2025, the Commission closed calls for proposals29 across the three STEP sectors under all
the five STEP-relevant programmes under direct management: the Innovation Fund30, Horizon
Europe, the Digital Europe Programme, EU4Health, and the European Defence Fund.
In total, the initial budget earmarked by programmes under direct management in support of STEP-
relevant technologies amounted to EUR 5.3 billion in 202531, representing a 14.6% year-on-year
increase from the amount of EUR 4.6 billion reported for 2024. Cumulatively, this represents a total
budget of EUR 10 billion allocated to STEP-relevant calls for proposals across the five funding
programmes since the inception of STEP in March 2024.
28 See STEP documents - European Union 29 The scope of the 2024 Annual Report of STEP exclusively covers the STEP-relevant calls for proposals whose deadline for submissions was before 31 December 2024. 30 The Innovation Fund is funded by the revenues of the Emissions Trading System (ETS). 31 Calls launched in 2025 with closings in 2026 are therefore not considered in this Annual Report.
14
FIGURE 2a: Comparison between the sectoral share of resources earmarked for
STEP by end-2024 and end-2025 (as a percentage, cumulative) in directly managed
funds
Source: European Commission
In 2025, and in line with the results from 2024, actions in the field of clean and resource-efficient
technologies contributed the most to this figure, with a total allocated budget of EUR 3.5 billion, mostly
driven by the Innovation Fund. This was closely followed by actions in the fields of digital and deep
technologies and biotechnologies followed closely, accounting for EUR 746 million and EUR 509
million respectively.
2025 also saw the expiration of the deadlines for submissions of the first STEP-relevant calls for
proposals launched by the European Innovation Council (EIC) under Horizon Europe, namely the
five ‘Challenges’ of the EIC Accelerator and the first-ever dedicated EIC STEP Scale Up call. These
calls were open for submissions as of late 2024, and were already mentioned in the 2024 STEP Annual
Report. Project proposals submitted to these calls can target any of the three STEP sectors. For this reason,
for reporting purposes and to avoid double counting, their 2025 allocated budget of EUR 553 million was
included in a specific ‘multi-sector’ category.
As of 31.12.2024
As of 31.12.2025
15
FIGURE 2b: Breakdown of resources earmarked for STEP in 2024 and 2025 in
directly managed funds, by sector (in EUR million)
Source: European Commission
It is worth noting that the Digital Europe Programme, among other STEP-relevant measures, dedicated a
budget of EUR 27 million to the development of skills in the fields of generative AI, virtual worlds and
quantum technologies. This budget reinforced the EUR 55 million already allocated to digital skills in
2024.
154
4 040
461.3509.2
3 525
745.5 553
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
3 000
3 500
4 000
4 500
Biotech Cleantech Digital and deep tech
Multi-sector
2024 2025
16
TABLE I: Summary of the budget allocated in 2025 to STEP-relevant calls for
proposals by STEP sectors and by directly managed EU funding programmes
(in EUR million)
Source: European Commission
As reported for 2024, the time lag between the deadline of a call for proposals and the publication of its
outcome means that many calls reported for year 2025 in this Annual Report will only publish results in
year 2026, as evaluations were still ongoing at the time of drafting of this report.
Sector Programme Budget (in EUR m)
Clean and
resource-efficient
technologies
Innovation Fund 3400
Horizon Europe (Clean Hydrogen Joint
Undertaking)105
European Defence Fund 20
Total cleantech Year 2025 3525
vs Year 2024 4040
Digital technologies
European Defence Fund 335
Digital Europe Programme 208
Horizon Europe 203
Total digital tech Year 2025 746
vs Year 2024 461
Biotechnologies
EU4Health 254
Horizon Europe (incl. Circular Bio-based
Europe Joint Undertaking)230
European Defence Fund 25
Total biotech Year 2025 509
vs Year 2024 154
Multi-sector Horizon Europe (European Innovation
Council) 553
Total multi-sector Year 2025 553
General total Year 2025 5333
vs Year 2024 4655
17
By the end of 202532, evaluations had not yet been concluded for the 2025 STEP-relevant calls for
proposals launched by the Chips Joint Undertaking33 and the Circular Bio-based Europe Joint
Undertaking34, for all STEP-relevant calls under EU4Health and the European Defence Fund and for
selected topics under Digital Europe and Horizon Europe.
Evaluations concluded by the end of 2025 − and since the inception of STEP − resulted in around EUR 9.8
billion of funding being awarded in the form of grants or equity investments. This figure includes EUR 4.9
billion reported in the 2024 Annual Report on STEP and corresponds to the total amount awarded to
projects selected for funding under the relevant funding programmes. As such, it represents an indicative
figure, subject to adjustments upon the signing of the financing agreements, which could modify
individual contributions. This EUR 9.8 billion figure differs from the EUR 5.3 billion mentioned above, as
the latter refers to the budget allocated under the STEP calls that closed in 2025, under all five directly
managed programmes in the STEP remit.
The following sections provide a detailed breakdown of STEP’s impact across the original three STEP
technology sectors, including in EU Member States and regions. The regional analysis follows the NUTS2
statistical classification (NUTS 2024, Eurostat).
2.3.1 Driving clean innovation
The STEP Regulation recognises ‘clean and resource efficient’ technologies as a strategic priority. In the STEP definition, these include a broad range of innovations, such as renewable energy technologies, hydrogen technologies and sustainable fuels, carbon capture, storage and use (CCSU)
technologies, batteries and decarbonisation technologies35. In this way, STEP reinforces the EU’s commitment to climate neutrality by 2050 and aligns with the objectives of the EU’s Clean Industrial
Deal36.
The total budget earmarked in 2025 for calls for proposals in the ‘clean and resource efficient’ technologies’ sector under STEP amounted to EUR 3.5 billion, slightly declining from the EUR 4 billion budget of 2024.
Among the programmes directly managed by the Commission, the Innovation Fund was by far the main contributor to STEP objectives in the cleantech sector in 2024, thanks to its large budget compared with other funding programmes. In 2025, the situation changed slightly. The Innovation Fund remained the key contributor to the sector in terms of allocated budget, supporting STEP with EUR 2.4 billion from the regular call concerning net-zero technologies and an additional EUR 1 billion from one call targeting batteries for electric vehicles. In addition, a number of STEP-relevant calls for proposals closed in 2025 under the Clean Hydrogen Joint Undertaking (Horizon Europe). These calls, with a cumulative budget of EUR 105 million, target technologies for the production, storage, distribution and use of renewable hydrogen as well as the ‘hydrogen valleys’, i.e. geographically concentrated ecosystems based on
32 The 2025 Annual Report covers the calls for proposals closed by 31 December 2025, regardless of whether the results were announced by year-end. 33 See Home · Chips Ju 34 See Home | Circular Bio-based Europe Joint Undertaking (CBE JU) 35 A detailed but non-exhaustive list of technologies covered by the STEP Regulation is available in Commission Communication C/2024/3248, Guidance Note concerning certain provisions of Regulation (EU) 2024/795 establishing the Strategic Technologies for Europe Platform (STEP), 2024, available at: https://eur-lex.europa.eu/eli/C/2024/3209/oj 36 Commission Communication COM/2025/85, The Clean Industrial Deal: A joint roadmap for competitiveness and decarbonisation, 2025, available at: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:52025DC0085
18
hydrogen. Finally, one call for proposals on “Naval hybrid propulsion and power systems” accounted for a contribution of EUR 20 million to the sector provided by the European Defence Fund.
The European Innovation Council (EIC) under Horizon Europe also contributed to the ‘clean and resource-efficient’ sector. This was achieved, however, by open calls with no budget specifically pre- allocated to this sector.
From the beginning of STEP’s implementation and by the end of 2025, 173 project proposals were pre- selected for funding under the STEP-relevant calls for proposals in the cleantech sector. This resulted in an overall awarded financial support of cumulatively EUR 8.8 billion37, up from the EUR 4.8 billion awarded
to 85 proposals in 202438.
Most of this financial support was awarded in the form of grants, although equity support is possible for proposals awarded under the calls for the EIC Accelerator and is the rule for proposals awarded under the EIC STEP Scale Up call.
Examples of supported projects include the building of a production line for cylindrical batteries designed for electric vehicles (46inEU)39 and HiWhyV, a ‘hydrogen valley’ that will power Sweden’s industry-
intensive west coast40.
FIGURE 2c: Geographical split of the grants awarded in the cleantech sector
under STEP-relevant calls for proposals under directly managed funding programmes,
as of end-2025 (in EUR million)41
37 These figures provide a snapshot of the results of the relevant calls for proposals. The subsequent signing of the financing agreements between the project promoters and the Commission may result in adjustments to both the number of projects that are awarded financing and the individual contributions. 38 The increase in the amount of funding amount is mainly a natural consequence of the increasing number of calls for proposals that award financing to proposals in the form of grants/equity. However, the withdrawal from the grant preparation of some project proposals selected under the 2023 call of the Innovation Fund and the consequent selection of proposals from the reserve list also has an impact, although limited. 39 See 46inEU - European Union 40 See HiWhyV - A Hydrogen Valley from the High Coast to West Coast - Strategic Technologies for Europe Platform 41 For the breakdown of financing awarded in the Cleantech sector, Member States hosting projects cumulatively awarded more than EUR 300 million are singled out in the chart, while the others are grouped in the ‘Others’ category.
19
Source: European Commission.
Entities established in France and Belgium received by far the most of STEP-related financing in this
sector, i.e. EUR 1.5 billion and EUR 1.1 billion, respectively. They were followed by Germany (almost EUR
1.1 billion), Spain (EUR 858 million), and Denmark (EUR 609 million).42
2.3.2 Accelerating digital and deep-tech innovations
Digital and deep technologies represent a sector which, under STEP, covers a broad spectrum of
cutting-edge innovations such as advanced computing, artificial intelligence (AI), cybersecurity,
microelectronics, and quantum technologies43− all of which are fundamental to the EU’s Digital
Decade Policy Programme 203044, which aims to enhance Europe's digital infrastructure, skills, and
technological leadership.
STEP support to digital technologies in 2025 was channelled through the European Defence Fund, the
Digital Europe Programme and Horizon Europe. These three funding programmes earmarked a total
budget of EUR 745.5 million for STEP-relevant actions in the field over the course of the year, up from
EUR 461 million in 2024. The main contributor to this result was the European Defence Fund45, which
launched several calls for proposals focusing on a selection of digital technologies for defence such as
42 Under the Innovation Fund STEP Seals, for multi-beneficiary projects located in more than one region, the amount of the financial contribution awarded to the specific region/Member State is calculated by splitting the total contribution to the project equally among its locations. 43 A detailed but non-exhaustive list of technologies covered by the STEP Regulation is available in Commission Communication C/2024/3209, Guidance Note concerning certain provisions of Regulation (EU) 2024/795 establishing the Strategic Technologies for Europe Platform (STEP), 2024, available at https://eur-lex.europa.eu/eli/C/2024/3209/oj 44 Decision (EU) 2022/2481 of the European Parliament and of the Council of 14 December 2022 establishing the Digital Decade Policy Programme 2030 45 Given that the defence ‘mini-omnibus’ Regulation entered into force in December 2025 the European Defence Fund is still considered to the extent to which it contributes to the three STEP sectors existing prior to the introduction of the fourth STEP sector on defence. As such, for the purpose of this report, EDF mainly contributes to the development and manufacturing of digital technologies.
1 530
1 074
1 068
858609
577
466
450
303
1 849
EUR 8.8 billion
France
Belgium
Germany
SpainDenmark
Sweden
Italy
Netherlands
Finland
Others
20
autonomous vehicles, AI, radars or optronic detectors. Under the Digital Europe Programme, STEP-
relevant actions included calls granting STEP Seals for the first time to European Digital Innovation Hubs46,
hence supporting the digital transitions of SMEs and public administrations across the EU. Finally, Horizon
Europe contributed with calls targeting solutions for space technologies.
As mentioned previously with respect to the cleantech sector, the 2025 ‘Challenges’ of the EIC
Accelerator and the 2025 EIC STEP Scale Up call have contributed to STEP in the digital technologies
sector. This contribution, however, cannot be quantified on the basis of the budget for the calls, because
such calls were open for submissions from a broader range of technological sectors.
A total of 137 project proposals were selected for funding under STEP-relevant calls for proposals in the
field of digital technologies. This includes all projects selected since the beginning of STEP implementation
and all calls for proposals whose evaluations were concluded before the end of 202547. In total, EUR 862
million was allocated to these projects in the form of grants and, to a lesser extent, equity.
Examples of projects include OpenEuroLLM48, a pan-European initiative that unites leading AI startups
and research organisations to create an open, multilingual large language model and Axelera-FAST49,
developing next-generation AI chips.
FIGURE 2d: Geographical split of grants awarded in the digital-tech sector
under STEP-relevant calls for proposals under directly managed funding programmes,
as of end-2025 (in EUR million)50
46 See European Digital Innovation Hubs 47 Calls for proposals with a deadline in 2025 which had not concluded their evaluations by the end of the year, are considered in this report within the figures on earmarked budgets but not within the figures on funding awarded to projects. 48 See OpenEuroLLM – A European Family of Large Language Models - Strategic Technologies for Europe Platform 49 See Axelera-FAST: Fast Fuelling EU AI Transformation - Strategic Technologies for Europe Platform 50 For the breakdown of financing awarded in the digital-tech sector, Member States hosting projects cumulatively awarded more than EUR 30 million are singled out in the chart, while the others are grouped in the ‘Others’ category.
132
98
95
64
5448
35
30
30
275
EUR 862 million
France
Germany
Spain
Finland
NetherlandsItaly
Belgium
Greece
Sweden
Others
21
Source: European Commission.
At national level, entities fromFrance and Germany emerged as the top recipients of STEP-related grants
in this area, receiving EUR 132 million and EUR 98 million, respectively. They were followed by Spain (EUR
95 million) and Finland (EUR 64 million)51.
2.3.3 Empowering biotechnologies
The biotechnological sector within STEP encompasses a broad spectrum of breakthrough
technologies, including genomics and pharmacogenomics, DNA/RNA synthesis, cell and tissue
engineering, bioinformatics and nano-biotechnologies. STEP’s support aims to accelerate
innovation, ensure supply security, and reinforce Europe’s competitiveness in life sciences.
The total budget earmarked for calls for proposals in the STEP sector of biotechnologies amounted to EUR 509 million in 2025. STEP’s support for biotechnologies concretised through both grants and procurement actions aimed at ensuring the development and market access of innovative medical countermeasures (e.g. vaccines, therapeutics or diagnostics) and other medical devices in the EU. These actions, for a total budget of EUR 204 million, were undertaken under the EU4Health programme
which also contributed a EUR 20 million top-up to be implemented by the EIB via InvestEU, under the
HERA Invest mechanism. Horizon Europe, including the Circular Bio-based Europe Joint Undertaking,
and the European Defence Fund also supported STEP-relevant biotechnologies in 2025.
By the end of 2025, a total of 12 project proposals had been selected for funding under STEP-relevant
calls for proposals in the field of biotechnologies. This includes all projects selected since the beginning
of STEP implementation and all calls for proposals whose evaluations concluded before the end of
202552. In total, EUR 205 million was allocated to these projects in the form of grants and, to a lesser
extent, of equity.
This does not represent a significant increase on 2024, which results from the combination of two factors.
First, and as explained above, a large part of the STEP-relevant allocation to biotechnologies in 2025
came from EU4Health in the form of procurement contracts, which do not result in the award of grants
or equity to specific projects. Second, by the end of 2025, a number of calls for proposals in the biotech
sector (e.g. Circular Bio-based Europe) had not completed their evaluations. The results of such calls,
in terms of project proposals with awarded funding, will be accounted for in the 2026 Annual Report,
available in 2027.
Projects supported so-far include PANFLU-STEP, that develops a nasal spray to counter viral threats by
using neutralising anti-influenza antibodies and SPEEDCELL53, which seeks to transform the landscape
for the cells-based manufacturing of vaccines and therapeutics by developing a faster and more reliable
production process. These projects will enhance Europe’s health crisis preparedness.
51 For projects located in more than one location, the amount of the financial contribution awarded to the specific region/Member State is calculated on the basis of the financial contribution awarded to the entity or entities established there. 52 Calls for proposals with a deadline in 2025 which had not concluded their evaluations by the end of the year are considered in this report within the figures on earmarked budgets but not within the figures on funding awarded to projects. 53 See SPEEDCELL – Accelerating Vaccine and Therapeutic Manufacturing - Strategic Technologies for Europe Platform
22
FIGURE 2e: Geographical split of grants awarded in the biotech sector under
STEP-relevant calls for proposals under directly managed funding programmes,
as of end-2025 (in EUR million)54
Source: European Commission
Entities from Germany and France emerge as the top beneficiaries, having received EUR 54 million and
EUR 42 million, respectively. Italy and the Netherlands follow, with EUR 35 million and EUR 29 million in
funding awarded55.
2.4 Cohesion policy funds
Since the start of STEP’s implementation, Member States have made a substantial contribution
to advancing STEP’s objective of strengthening the competitiveness and resilience of the EU’s
economy, notably by directing significant amounts of cohesion policy funding in support of STEP-
relevant technologies.
The main flexibilities and incentives introduced by STEP for cohesion policy included the possibility to
finance productive investments in enterprises other than SMEs under the ERDF’s STEP dedicated
priorities, with higher co-financing rates of up to 100% at the level of the STEP-dedicated
priority and 2056 to 30% of their allocation paid by the EU budget as one-off pre-financing.
While the ‘mid-term review’ of cohesion policy (see Section 2.1.2) expanded the scope of cohesion
policy funds to include defence and dual-use technologies, the defence ‘mini-omnibus’, which
established a fourth ‘defence’ sector for STEP, was not adopted until December 2025. This timing
54 Regarding the breakdown of financing awarded in the biotech sector, Member States hosting projects cumulatively awarded more than EUR 2 million are singled out in the chart, while the others are grouped in the ‘Others’ category. 55 For projects located in more than one location, the amount of financial contribution awarded to the specific region/Member State is calculated on the basis of the financial contribution awarded to the entity or entities established there. 56 The level of pre-financing was reduced by the legislative amendments associated with the mid-term review of cohesion policy.
54
42
35 29
11
10
8
8 3
64
EUR 205 million
Germany
France
Netherlands
Austria
Belgium
Spain
Portugal
Finland
Others
Italy
23
meant that in practice no defence and/or dual use investments were incorporated into the STEP
priorities of cohesion policy programmes in 2025.
By the end of December 2025, 96 STEP amendments to cohesion policy programmes had been
adopted in 19 Member States57, with STEP support under dedicated priorities amounting to
EUR 13.9 billion58. These amendments concern both national and regional cohesion policy
programmes, reflecting the governance arrangements for cohesion policy funds in each Member State
(see Section 2.4.1.1).
This amount represents more than twice the amount reported for 2024 (By way of comparison, as at
the end of December 2024, 41 adopted programme amendments mobilised a total of EUR 6.4 billion).
Additional amendments are expected throughout 2026.
The split as of end-2025 is as follows:
• ca. EUR 10.8 billion under the European Regional Development Fund (ERDF).
• ca. EUR 2.1 billion under the European Social Fund Plus (ESF+).
• ca. EUR 945 million under the Just Transition Fund (JTF).
57 A few further programmes included STEP in their existing priorities, rather than in dedicated ones. 58 Including the STEP amendments submitted by end of December 2025 in the context of the mid-term review, the total volume of STEP support under cohesion policy amounts to EUR 15.1 billion.
24
FIGURE 2f: STEP allocations in adopted cohesion policy programmes by end-2024
(left) and end-2025 (right) (cumulative, in EUR million)
Source: Member States
2.4.1 Analysis of the use of STEP in cohesion policy programmes
TABLE II: Overview of funding allocations in cohesion policy programmes
as of end-2025 (in EUR million)
MS Title ERDF
(m EUR)
JTF
(m
EUR)
ESF+
(m
EUR)
Total
support
(m EUR)
BE ERDF 2021-2027 of the Brussels Capital Region 18.3
ERDF 2021-2027 Flanders 51.8
BG Competitiveness and Innovation in Enterprises 80
Research, Innovation and Digitalisation for
Smart Transformation 81
DK Green Technologies and Skills for a Just Transition 65
DE Lower Saxony 2021-2027 ERDF-ESF+ 147
Programme ERDF 2021-2027 Baden-Württemberg 71
Programme ERDF 2021-2027 Hamburg 7
Programme ERDF 2021-2027
Mecklenburg-Vorpommern 139
Programme ERDF 2021-2027 Schleswig-Holstein 43
Programme ERDF 2021-2027 Thuringia 21
Programme ERDF 2021-2027 Bavaria 158
Programme ERDF 2021-2027 Berlin 10
Programme ERDF/JTF 2021-2027 Brandenburg 128
25
MS Title ERDF
(m EUR)
JTF
(m
EUR)
ESF+
(m
EUR)
Total
support
(m EUR)
Programme ERDF/JTF 2021-2027
North Rhine-Westphalia 334 415 749
Programme ERDF/JTF 2021-2027 Saxony 128 12 140
Programme ERDF/JTF 2021-2027 Saxony-Anhalt 88
Programme ESF Plus 2021 - 2027 Bavaria 37
IE Northern and Western Regional Programme
2021-2027 2
EL Competitiveness 150
Digital Transformation 57
Dytiki Ellada 9
Human Resources and Social Cohesion 50
Just Development Transition 69
ES ESF+ Canarias 2
ESF+ Cantabria 3
ESF+ Cataluna 19
ESF+ Galicia 23
ESF+ Madrid 64
ESF+ Valencia 19
Just Transition Programme Spain 2021-2027 95
Pluri-regional programme Spain ERDF 2021-2027 975
Programme Andalusia ERDF 2021-2027 244
Programme Aragon ERDF 2021-2027 23
Programme Asturias ERDF 2021-2027 15
Programme Basque Country ERDF 2021-2027 33
Programme Canarias ERDF 2021-2027 21
Programme Cantabria ERDF 2021-2027 16
Programme Castilla y Leon ERDF 2021-2027 45
Programme Castilla-La Mancha ERDF 2021-2027 62
Programme Catalonia ERDF 2021-2027 114
Programme Community of Madrid ERDF 2021-2027 73
Programme Galicia ERDF 2021-2027 27
Programme Region of Valencia ERDF 2021-2027 144
FR Programme Centre-Val de Loire and interregional
Loire ERDF-ESF+ 2021-2027 12
Programme Hauts de France ERDF-ESF+-JTF
2021-2027 35
Programme Île-de-France et bassin de la Seine
ERDF-ESF+ 2021-2027 35 12 47
Programme Normandie ERDF-ESF+-JTF 2021-2027 2 24 26
Programme Pays de la Loire ERDF-ESF+-JTF
2021-2027 3
HR Integrated Territorial Programme 2021 - 2027 150
26
MS Title ERDF
(m EUR)
JTF
(m
EUR)
ESF+
(m
EUR)
Total
support
(m EUR)
Programme Competitiveness and Cohesion
2021 - 2027 48
IT NP Research, innovation and competitiveness for
green and digital transition 2021-2027 602
NP School and skills 2021-2027 645
NP Youth, women and jobs 2021-2027 200
RP Abruzzo ERDF 2021-2027 35
RP Abruzzo ESF+ 2021-2027 25
RP Calabria ERDF ESF+ 2021-2027 264
RP Campania ERDF 2021-2027 581
RP Emilia-Romagna ERDF 2021-2027 61
RP Lazio ERDF 2021-2027 109
RP Lombardia ERDF 2021-2027 120
RP Molise ERDF ESF+ 2021-2027 45
RP Piemonte ERDF 2021-2027 100
RP Puglia ERDF ESF+ 2021-2027 472
RP Sardegna ERDF 2021-2027 166
RP Sicilia ERDF 2021-2027 615
RP Sicilia ESF+ 2021-2027 60
RP Toscana ERDF 2021-2027 98
RP Umbria ERDF 2021-2027 31
LV European Union Cohesion Policy programme
2021-2027 56
LT Programme for the European Union funds’
investments in 2021–2027 58
HU Digital Renewal Operational Programme Plus 164 135 299
Economic Development and Innovation Operational
Programme Plus 245
NL Programme ERDF 2021-2027 East Netherlands 16
PL EU Funds for Smart Economy 2021–2027 901
European Funds for Dolny Śląsk 2021-2027 20
European Funds for Mazowsze 2021-2027 35
PT Algarve Regional Programme 2021-2027 18
Centro Regional Programme 2021-2027 30
Innovation and Digital Transition
Thematic Programme 1115
Lisbon Regional Programme 2021-2027 38
Norte Regional Programme 2021-2027 25
RO Bucharest-Ilfov 54
Central Region 11
Education and Employment 573
Health 352 114 466
27
MS Title ERDF
(m EUR)
JTF
(m
EUR)
ESF+
(m
EUR)
Total
support
(m EUR)
Sustainable Development 266
North East 6
North-West 10
Smart growth, digitalization and
financial instruments 271
South East 10
South Muntenia 10
South-West Oltenia 27
West 19
SI Slovenia’s EU Cohesion Policy Programme
2021-2027 103
SK Programme Slovakia - SK - ERDF/CF/JTF/ESF+ 232
Total 96 10 838 945.9 2 075 13 859
Source: Member States
2.4.1.1 Geographical distribution of STEP investments
Most of STEP investments were proposed by programmes in Germany, Italy, Romania and Spain
(see Figure 2g below), representing 63 out of the 96 adopted programmes and about 70% of total
STEP support, i.e. EUR 9.7 billion. The remaining 33 programmes featured amendments worth EUR 4.2
billion.
Overall, STEP investments mobilised through cohesion policy programmes are implemented at both
regional and national level. Approximately 43% of STEP support, i.e. around EUR 6 billion has been
mobilised under 70 regional programmes, while the remaining 57%, i.e. EUR 7.9 billion has been
programmed through 26 national programmes.
28
FIGURE 2g: Volume of adopted STEP-relevant amendments in cohesion policy
programmes per Member State as of end-2025 (cumulative since inception of STEP,
(in EUR million)59
Source: Member States
Concerning the ERDF and ESF+, more than two thirds of STEP allocations were re-programmed in the
less developed EU regions60.
59 Only for programmes with dedicated priorities or known amounts dedicated to STEP based on intervention fields allocations. 60 ‘Less developed regions’, under Regulation (EU) 2021/1060 are the regions of EU Member States whose gross domestic product (GDP) per capita is less than 75% of the average GDP per capita of the 27 EU Member States.
4 231
2 017
1 739
1 725
1 226
956
545
334
232
198
162
123
103
70
65
59
57
16
2
- 500 1 000 1 500 2 000 2 500 3 000 3 500 4 000 4 500
IT
ES
DE
RO
PT
PL
HU
EL
SK
HR
BG
FR
SI
BE
DK
LT
LV
NL
IE
(million EUR)
29
FIGURE 2j: Volumes of STEP allocations under the ERDF and ESF+ per category of
region as of end-2025 (cumulative since inception of STEP, in EUR million)
Source: Member States
2.4.1.2 Sectoral distribution of STEP investments
The STEP Regulation introduced two new specific objectives under ERDF and CF, to support
investments aiming at strengthening industrial development and reinforcement of value chains in
strategic sectors.
More than 60% of STEP investments under cohesion policy funds will be implemented under the specific objective 1.6 (Development or manufacturing of critical technologies) of the ‘Smarter Europe’ policy objective, followed by around 15% for specific objective 2.9 (clean
technologies) in ‘Greener Europe’ policy objective and for skills and employment measures
through the ESF+ under ‘Social Europe’ policy objective. Finally, 10% of STEP investments will be made in the ‘just transition’ regions under the JTF specific objective (see figure 2k).
FIGURE 2k: Volume of STEP amendments in cohesion policy programmes by policy
objective and specific objective as of end-2025 (only for programmes with
dedicated priorities, cumulative since inception of STEP, in EUR million)
30
Source: Member States
Productive investments represent around 52% of the planned amounts under STEP. Investments in
research and innovation account for 20% of the allocation, while investments in skills development
account for 17% of the allocation. Around 10% will support other activities, such as technology transfer,
support to business incubation, spin-offs and start-ups, as well as services linked to low-carbon
economy and resilience to climate change (see Figure 2l).
8 786
2 052
189 246 150
672
818
945
-
1 000
2 000
3 000
4 000
5 000
6 000
7 000
8 000
9 000
10 000
Smarter Europe Greener Europe Social Europe JTF
(million EUR)
Just Transition
Fund
Development or manufact. of critical tech
Clean technologies
Lifelong learning and career transitions
Quality and inclusive education and training
Improving education and training
Adaptation of workers and enterprises
Access to employment and activation measures for all
Just Transition Fund
31
FIGURE 2l: Volume of STEP amendments in cohesion policy programmes by sector as
of end-2025 (only for programmes with dedicated priorities or known amounts
dedicated to STEP, cumulative since inception of STEP, in EUR million)
Source: Member States
Productive investments per STEP sector are split as follows: 38% for clean technologies, 35% for digital technologies and deep technologies and 27% for biotechnologies. Most of the allocation was attributed to productive investments in enterprises other than SMEs, using the possibility to finance them under the ERDF for STEP-related projects.
FIGURE 2m: Productive investments from cohesion policy programmes by type of
enterprise and STEP-sector as of end-2025 (only for programmes with dedicated
priorities or known amounts dedicated to STEP, in EUR million)
Source: Member States
6 573
413
2 704
1 149
1 985 90
662
35 107
142
0
1 000
2 000
3 000
4 000
5 000
6 000
7 000
8 000
Productive investments Skills Development R&I assets and activities Other
m ill
io n E
U R
ERDF ESF+ JTF
(million EUR)
7 235
2 432 2 811
1 380
1 612 1 122
1 140
1 230
1 291
838
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
3 000
3 500
4 000
4 500
Large Enterprises SME
m ill
io n E
U R
Clean and resource-efficient tech. Biotechnologies Digital tech. and deep tech
4 043
3 190
(million EUR)
32
2.4.1.3 Main expected achievements of the STEP investments in cohesion policy
Investments in approximately 11 900 enterprises in total are expected across 74 adopted programmes,
out of them 4 287 in the clean sector, 3 795 in the digital sector and almost 1 397 in the biotech sector.
The planned investments are expected to create 21 644 jobs in the supported entities.
2.4.2 Calls for proposals under cohesion policy programmes
As at 31 December 2025, a total of 54 STEP calls were reported by 11 Member States (Denmark,
Germany, Spain, Italy, Latvia, Lithuania, the Netherlands, Poland, Romania, Slovenia and Slovakia), for
corresponding to EUR 3.1 billion61. This represents a considerable increase on 2024, when STEP was
only starting. These calls are funding opportunities open to applicants.
Table III: Overview of cohesion policy programmes calls for proposals
MS Programme Title
Total
amount
in million
EUR
Status on
31/12/2025
DK Green Technologies and Skills for a Just Transition 45.5 Completed
DE
Programme ERDF 2021-2027 Bavaria 47.0 Completed
Programme ERDF 2021-2027 Schleswig-Holstein 30.4 Completed
Multi Funds Programme ERDF/JTF North Rhine-Westphalia 2021-2027
140.0 Completed
ESF Plus 2021 - 2027 Bavaria 37 Completed
Programme ERDF 2021-2027 Baden-Württemberg 65 Completed
Programme ERDF/JTF 2021-2027 Saxony-Anhalt 75 Completed
ES Pluri-regional programme Spain ERDF 2021-2027 90 Completed
Just Transition Programme Spain 2021-2027 18 Completed
IT RP Lazio ERDF 2021-2027 70 Completed
RP Puglia ERDF ESF+ 2021-2027
471 Ongoing (rolling
call)
NP Research, innovation and competitiveness for green
and digital transition 2021-2027 443
Ongoing (deadline 31.12.2027)
RP Lombardia ERDF 2021-2027 120 Completed
RP Emilia-Romagna ERDF 2021-2027 30 Completed
RP Campania ERDF 2021-2027 60 Completed
RP Calabria ERDF ESF+ 2021-2027
180 Ongoing (deadline
31.12.2026)
RP Sicilia ERDF 2021-2027 315 Completed
LV European Union Cohesion Policy programme 2021-2027 64 Completed
61 A further EUR 892 million has been reported by Germany (North Rhine-Westphalia) and Italy (NP Research, Innovation and Competitiveness) in mixed calls.
33
LT Programme for the European Union funds’ investments
in 2021–2027 46 Completed
NL Programme ERDF 2021-2027 East Netherlands 36 Completed
PL European Funds for Smart Economy 2021–2027 432 Completed
RO Health 218 Completed
SI Slovenia’s EU Cohesion Policy Programme 2021-2027 60 Completed
SK Programme Slovakia - SK - ERDF/CF/JTF/ESF+ 40 Completed
Total 3132.9
Source: Member States reporting.
2.4.3 Selected projects
Eleven Member States (Belgium, Bulgaria, Denmark, Germany, Spain, France, Italy, Latvia, the
Netherlands, Poland and Romania) have already selected projects under STEP, including:
• In Spain, the Andalusia regional programme, together with the Spanish pluri-regional
programme, will support the construction of a pioneering semiconductor facility in Málaga, in
collaboration with the Microelectronics Inter‑Universities Centre. The facility will develop new
processes for prototyping next-generation 300 mm semiconductor chips.
• In the Mazowieckie region in Poland, a project implemented by the ‘Mazowiecki Szpital
Bródnowski’ hospital focuses on the development of gene therapy for Parkinson’s disease. The
project aims to advance innovative treatment approaches for this neurodegenerative disorder
and strengthen the EU’s biotechnology sector. It presents a pioneering approach to address this
debilitating neurodegenerative disorder that affects millions of people globally. This innovative
technology is expected to revolutionise neurological treatments for Parkinson’s disease and
further bolster the EU’s biotech industry.
• In Slovenia, the cohesion policy programme will support the development of the Chip.si
semiconductor project, aimed at building expertise in niche electronic chips such as photonic
and quantum chips, as well as related components. The project will also participate in a
European network of competence centres, contributing to the EU initiative establishing 27 chip
competence centres across Europe and strengthening Europe’s capabilities in advanced digital
technologies.
• In Auvergne-Rhône-Alpes (France), Cohesion Policy is supporting the AccelBAT project to
scale up innovative battery technologies. Under this project, the company Injectpower is
developing an all-solid, ultra-miniaturised, rechargeable microbattery with high energy density
and industrial scale-up capability. The technology can power very small pressure sensors with
potential applications in ophthalmology (e.g. glaucoma monitoring) and neurology, such as
intracranial pressure measurement.
• In Flanders (Belgium), the Deep Tech Co-Innovation Center in artificial intelligence (AI) and
semiconductor photonics is being developed as a large-scale public-private partnership
between Ghent University, ParticipatieMaatschappij Vlaanderen (PMV), and Alides REIM. The
initiative aims to accelerate sustainable deep-tech digital innovation in areas such as AI and
semiconductor photonics.
• In Romania, the Smart Growth Programme will support 7 European Digital Innovation Hubs
(EDIHs) that were awarded the STEP Seal under two recent Digital Europe Calls for Proposals
(DIGITAL-2025-EDIH-EU-EEA-08 and DIGITAL-2026-EDIH-EU-EEA-09). While the Digital
34
Europe funding programme supports six EDIHs up to 50%, with cohesion policy financing the
remaining costs, cohesion policy earmarked full funding to support the seventh EDIH. This
complementarity mechanism between Digital Europe and cohesion policy mechanism
ensures full regional coverage of the EDIH network in Romania, supports continuity of
operations, and enables the hubs to enter the consolidation phase as AI Experience Centres.
EDIHs will provide their technology expertise and services, including in critical technologies
such as AI, to SMEs and local public authorities for their digital transformation, thereby
contributing more broadly to the achievement of the Digital Decade targets.
• In Bavaria (Germany), the AI innovation Lab Bavaria targets companies with little experience
of AI that want to exploit its potential. Experts from the business world and academia provide
advice to participants. In addition to this theoretical knowledge, businesses are also given
practical help to incorporate AI solutions into existing processes. The programme includes
workshops, training and accompanying mentoring by AI specialists tailored to companies’
individual needs.
2.4.4 Implementation review: the Bavarian case
Starting in 2025, the Commission launched a pilot project sought to assess the level of
awareness, among STEP stakeholders (e.g. potential applicants including SMEs, research
organisations, etc.), of the STEP-relevant calls for proposals launched in their respective Member
States.
This pilot, focused on Bavaria (Germany), primarily aimed to assess the success, in terms of the use
of Member States’ allocations of financial resources to STEP. This work strand will be continued in
2026, involving more regions and cohesion policy programmes.
As outlined in Sections 2.4.2 and 2.4.3 above, Bavaria launched STEP calls in 2025 under the two
ERDF and ESF+ cohesion programmes:
• The grant-based ESF+ measures covered training for future-oriented STEP skills,
knowledge transfer from universities to SMEs, and skills acquisition for students in STEP
technologies.
• The ERDF supported technology transfers through cooperation of universities and university
hospitals with SMEs in a single equity-based measure. Beyond this, it also supports SMEs
in the seed and start-up phase by means of an equity financial instrument as well while also
expanding non-university research infrastructure in the STEP fields.
Both programmes made outreach efforts and targeted specific audiences through existing
channels, which resulted in high proposal success rates. Following the very successful introduction of
the STEP priority with more than expected demand for funding from project promoters (the first ESF+
call for knowledge transfer from universities to SMEs in the STEP sectors was oversubscribed by
more than double) the Bavarian authorities have submitted further amendments to the ERDF and
ESF+ programmes to top up the STEP measures. The demand for funding for the early introduction
of young adults/students to STEP-related apprenticeships in school projects from secondary school
onwards has also surpassed authorities’ expectations.
The regional authorities reported that target groups of applicants (e.g. companies) struggle to
understand the two critical conditions of STEP technologies which must be met to be selected:
35
the degree of ‘innovativeness’ of a given technology or the technology’s contribution to reducing EU
strategic dependencies.
This feedback is also reflected in the consistently high demand for technical assistance to
implement STEP under cohesion policy, particularly regarding the interpretation of STEP’s
technological scope. To address this need, the Commission has regularly organised training sessions
for national contact points, managing authorities and project promoters, providing an opportunity to
answer questions, clarify doubts, and promote a common understanding of the eligibility criteria.
2.5 The Recovery and Resilience Facility & InvestEU
As at 31 December 2025, the situation as regards implementing STEP under the Recovery and
Resilience Facility (RRF) had not changed compared to the previous year. No Member State had
made use of the increased flexibility, introduced by Article 19 of the STEP Regulation62, to allocate RRF
resources to the InvestEU Member State compartment for STEP-relevant investments. The transfer of
funds from the RRF to the Member State compartment of InvestEU would have, among other things,
allowed Member States to support investments beyond the RRF deadline of August 2026, while still within
the InvestEU deadlines of 2027 and 2028.
No Member State had used RRF resources to fund STEP Seals nor had included them in their
revised Recovery and Resilience Plans (RRPs). Member States are required by Regulation to give
priority consideration to projects with a STEP Seal when revising their plans, even if there is no specific
financial incentive to allocate RRF resources to such projects.
Several Member States explained that they had not included STEP Seal projects in their revised RRPs
on the grounds that these projects already had alternative EU funding, exceeded the RRF
timeframe, or otherwise exceed the scale of the available financial envelopes. Some Member
States took the view that the projects with a STEP Seal do not align with the main areas of focus of their
respective RRPs or that resources available within the plan would be better used to scale up existing high-
demand investments63.
To facilitate the uptake of STEP, the Commission has provided further guidance and support to Member
States. In July 2024, the Commission had already amended the RRF guidance64 to clarify the process
for amending RRPs to allocate RRF resources toward STEP objectives. Throughout 2025, the Commission
continued to engage regularly with STEP NCPs and national authorities responsible for RRPs in
particular for disseminating information on the list of STEP Seals in their respective countries. This
information is regularly updated as new awards occur.
62 Article 19 of the STEP Regulation amends the Regulations governing the Recovery and Resilience Facility (RRF), allowing Member States to direct up to 6% of their RRF funds toward the InvestEU Member State compartment in support of financial investments in STEP-related technologies. This is on top of the pre-existing 4% transfer possibility, and brings the total potential transfer to 10%. 63 These are a selection of the reasons provided by Member States, in the relevant Council Implementing Decisions, for not including STEP Seal projects within their revised Recovery and Resilience Plans. 64 Commission Notice C/2024/4618, Guidance on recovery and resilience plans
36
TOOL 3: Enhancing visibility for excellent projects:
the STEP Seal
The STEP (Sovereignty) Seal is a quality label introduced under Article 4 of the STEP Regulation. Itis
awarded by the Commission in recognition of high-quality projects from across the internal
market. It is awarded at the end of the selection process of STEP-related calls for proposals under the
five programmes directly managed by the Commission and contributing to STEP: the Digital Europe
Programme, the European Defence Fund, EU4Health, Horizon Europe, and the Innovation Fund65.
The STEP Seal aims to boost the projects’ visibility and facilitate access to alternative or
complementary funding from EU funding programmes and private investors.
The EU funding programmes under direct management that can award STEP Seals receive submissions
from across all 27 Member States as well as from associated countries and are heavily oversubscribed.
The Commission therefore awards a STEP Seal to project proposals that are considered to outperform
every eligibility, exclusion and award criterion established in the relevant calls, even if they may
not actually be selected for a grant or equity investment due to the call budget being exhausted.
The STEP Regulation foresees specific benefits for projects that receive the Seal. It does soby
creating incentives for national and regional public authorities managing Cohesion policy funds, the
Recovery and Resilience Facility and the Modernisation Fund, as well as other entities implementing
InvestEU, for them to provide financial support either in addition or in alternative (as the case may be) to
the support provided directly by the European Commission.
For example, managing authorities of the European Regional Development Fund (ERDF), the European
Social Fund Plus (ESF+) and the Just Transition Fund (JTF) can directly fund STEP Seal projects without
launching a new call for proposals, provided the projects meet the conditions of the respective
programmes. Similarly, the STEP Regulation requires Member States to prioritise projects that have
received the STEP Seal when revising their Recovery and Resilience Plans or when allocating investments
from their share of the Modernisation Fund and to consider these projects in the procedures related to
the selection of investments by the EIB and in the ‘policy checks’ laid down in Regulation (EU) 2021/523,
i.e. the InvestEU Regulation.
Over the course of 2025, the STEP (Sovereignty) Seal has progressed along the successful path embarked
on at the end of 2024 in establishing itself as a recognised mark of excellence at European level for all
awarded project proposals. By end-2025, 614 projects had been awarded a STEP Seal (see Section 3.2
on the state of play).
The Commission continues to promote these excellent project proposals to national stakeholders
and remains in regular contact with the relevant national authorities, notably STEP National Contact
Points, in order to support ongoing efforts to secure funding for proposals awarded a STEP Seal.
However, the interim evaluation of STEP, published by the Commission in July 202566, found that no
projects awarded a STEP Seal had received complementary funding from either EU cohesion
65 For more information about criteria, procedures and benefits of the STEP Seal see the STEP Annual Report 2024 and the STEP Portal. 66 See STEP documents - European Union
37
policy resources, the Recovery and Resilience Facility, or national budgets as of early 2025. This remained
the case, to the Commission’s knowledge, at the end of 2025.
At the same time, however, some of these projects might have secured funding from private sources that
may not have been reported to the Commission.
Moreover, some encouraging developments are taking shape across Member States. Romania,
for example, has committed cohesion policy funding, via the Smart Growth programme, to a selected
group of European Digital Innovation Hubs (EDIHs) awarded a STEP Seal (see Section 2.4.3). Once the
selection formalities are completed, these projects will become the first cases of cumulative or
alternative funding enabled by the STEP Seal. Several other Member States have launched calls for
proposals or expressions of interest specifically targeting STEP Seal projects, which should also lead to
complementary/alternative EU funding for STEP Seal holders.
A key tool supporting the promotion of STEP Seals continues to be the STEP Portal (see Section 4) and
the dashboard of the STEP Seals67, which makes accessible regularly updated information concerning
over 600 projects awarded the STEP Seal across the EU. The dashboard gives users, such as public and
private investors, the opportunity to contact the project promoters directly. Following the Portal’s revamp
in September 2025, which introduced a dedicated section for the STEP Seal and its dashboard, this
feature has consolidated the Portal’s position as a cornerstone of user engagement. To date, the new
section alone accounted for around 20% of the Portal’s total traffic, a sign of its growing influence as a
go-to hub for stakeholders seeking innovative, STEP Seal-certified projects. An additional tool to promote
the STEP Seal is Dealroom’s68 dedicated page, which provides an overview of the start-ups and scale-
ups behind these high-quality projects69.
3.1 STEP Seal survey
In November 2025, the Commission launched a survey targeting all projects that had hitherto been
awarded a STEP Seal until that moment, to gather practical insights on the status of implementation
of the STEP Seal. 169 replied on a sample of 403 STEP Seal holders.70
Mostcontributions were submitted by coordinators of a project proposal awarded a STEP Seal under
Digital Europe and the Innovation Fund. The geographical distribution of respondents largely
mirrors the concentration of STEP Seals awarded across the EU71.
120 respondents replied on behalf of a project consortium and most respondents (107) were
coordinators of project proposals that had been awarded funding (e.g. a grant or equity) by the
Commission.
67 See STEP Seal Dashboard | European Union 68 Dealroom is a market intelligence platform providing data on start-ups, scale-ups, venture capital and innovation ecosystems globally. 69 See STEP Seal | Dealroom.co. 70 While the feedback gathered, including feedback in the form of extensive commentary, offers valuable insights into the drivers and obstacles associated with the implementation of the STEP Seal, it cannot be considered statistically representative of the opinion of project promoters from the various STEP-relevant EU funding programmes. 71 For the purpose of the survey, the country of establishment of the project was defined as the Member State where the physical installation is supposed to be, if the project consists of a physical installation or, alternatively, the Member State of establishment of the coordinator.
38
Figure 3a: respondents by EU funding programme
Figure 3b: respondents by Member State of establishment
Most promoters said they were knowledgeable about the theoretical aspects of the STEP Seal
but uncertain about the practical benefits it could bring to their project.
69
57
30
10 3
Digital Europe
EU4Health European Defence Fund
Horizon Europe
Innovation Fund
169
28
21
20
149 8
8
7
6
6
42
Denmark
Romania
Sweden
Netherlands
Greece
Belgium Italy
France
Germany
Spain Others
169
39
FIGURE 3c: Respondents answers to ‘How familiar are you with the STEP Seal and its
potential benefits for your project?’
One respondent from Finland, for example, stated that it is ‘still unclear how to proceed in practice
for example, when seeking additional funding for the current project, a developing theme, or the
existing consortium – and how the STEP Seal could be concretely used’. This was a concern shared
by other promoters as well. For some, the key uncertainty concerned to whom their requests should
be addressed at national level.
Among the 169 respondents, all except one indicated that the STEP Seal was yet to support
their projects in achieving additional or alternative funding from public or private investors. This
confirmed the situation already highlighted in the interim evaluation of STEP72 published in early 2025.
72 See STEP documents - European Union
34
39
14
70
12
Very familiar
Heard of it, but not familiar
Moderately familiar
Not familiar at all
Somewhat familiar
169
40
FIGURE 3d: Respondents answers to ‘Has the STEP Seal helped your project secure
funding from other sources beyond/in the absence of funding awarded by the
European Commission?’73
Availability of national and/or regional funding and attached conditions, practical aspects of
funding combination, as well as complexity in the application of different funding rules, including
State aid rules, were indicated by respondents as the main hurdles to overcome in order to get
alternative or additional funding.
73 The chart summarises the results of a split question which was posed differently depending on whether the respondent had been awarded a grant/equity in the European Commission call for proposal they applied to (i.e. ’funded project’) or not (i.e. ‘unfunded project’)
0
1
28
53
4
16
25
14
5
23
Projects awarded a Seal without EU funding
Projects awarded a Seal with EU funding
Not yet - my project is yet to leverage the Seal to secure other funding
No - my project is not seeking other funding
Not yet - but prospects for securing funding are promising
No - my project has faced obstacles in securing funding despite the STEP Seal
Yes - my project secured additional funding thanks to the STEP Seal
41
FIGURE 3e: Respondents answers to ‘What are the main obstacles that your project
encounters in seeking funding, both public and/or private?’74
Regarding their preferred form of additional or alternative funding, most respondents expressed a preference for a grant contribution to come from EU funds managed at national or regional
level (e.g. cohesion policy or RRF). One respondent stressed that their preferred source of funding
was the one minimised the administrative burden and avoided the risk of double funding in
the combination with the grant awarded by the Commission.
Most of the promoters surveyed (111) had no contact whatsoever with any
EU/national/regional authority about the
STEP Seal. Those who were in contact with their respective NCP, said that the national authorities
were mainly helpful when it came to clarifying the concept of the STEP Seal and facilitating
contact with the other national and regional authorities managing EU funds (e.g. managing
authorities for cohesion funds). However, many respondents lamented a lack of concrete support, which they attributed to a number of causes including the absence of an allocated budget, the lack of operational readiness to support the STEP Seals in the Member States and regions and a generally difficult context in terms of private funding, over which the respective NCP has no control. Some project promoters were nevertheless in contact with other public and/or funding authorities and bodies in the respective Member Statesincluding ministries, competent authorities for EU funding programmes and the European Investment Bank.
The Commission will consider launching a new survey in late 2026 or early 2027, to assess how this year’s outcome will evolve as a function of a greater and more diverse pool of STEP Seal holders.
74 The total number of responses to this particular question (109) does not match the total number of respondents to the survey (169) because the question was asked only to promoters who, in previous answers, had highlighted the existence of obstacles. Additionally, it was possible to give multiple answers to this question.
4
5
7
8
12
15
18
20
20
1
2
3
4
5
6
7
8
9 Funding conditions and availability not aligned
with project needs
Difficulty combining different sources of funding
Limits related to State aid or other regulatory frameworks (mainly for public funding)
Difficulty identifying relevant funding opportunities or instruments
Complex application, due diligences or eligibility requirements (mainly for public funding)
Long approval or disbursement timeline (mainly for public funding)
Lack of track record or business references to attract investors
Lack of visibility and/or contact with investors
Other
42
3.2 State of play
At the end of 2024, and as reported in the 2024 Annual Report of STEP75, the Commission had awarded
a limited number of STEP Seals (162), across three funding programmes only: the Innovation Fund,
Horizon Europe and EU4Health. This was mainly due to the time lag between the launch of the very
first STEP-relevant calls for proposals and the publication of their outcomes, which meant that the first
STEP Seals were not awarded until October 2024.
By the end of 2025, the Commission had awarded 614 STEP Seals under all five STEP-relevant EU funding
programmes that it manages directly: the Innovation Fund, Horizon Europe, Digital Europe, the European
Defence Fund and EU4Health. 452 of these STEP Seals were awarded in 2025 only, covering all three
technology sectors of relevance for STEP prior to the adoption of the defence mini-omnibus Regulation76:
digital and deep technologies, clean technologies and biotechnologies.
FIGURE 3f: Comparison between the number of STEP Seals awarded in 2024 (left)
and 2025 (right), by sector
Relevant highlights among the STEP Seals awarded in 2025 include the following:
• The very first 40 STEP Seals awarded under the EIC STEP Scale Up call for proposals,
the first equity-only STEP-relevant call for proposals.
• The first 16 STEP Seals addressing skills shortages in the digital sector, awarded under the
Digital Europe Programme to support the development of key digital skills in selected digital areas
such as virtual worlds, edge computing, quantum computing, photonics, and robotics and
automatisation;
75 See STEP documents - European Union 76 The defence ‘mini-Omnibus’ Regulation, which entered into force in December 2025, introduced a fourth ‘defence’ sector for STEP. See STEP boosting investments for EU defence - Strategic Technologies for Europe Platform
149
7
6
225
15
212
Digital
Biotech
Cleantech
Cleantech Digital
Biotech
162 452
2024 2025
43
• The first 46 STEP Seals awarded by a Joint Undertaking (JU)77, specifically under the 2025
call of the Clean Hydrogen JU78 established under Horizon Europe.
TABLE V: Summary of the STEP Seals awarded under the STEP-relevant calls for
proposal in 2025
Programme Call ID Seals
Innovation Fund
Batteries – Manufacturing of electric vehicles battery cells 6
Net-Zero Technologies 161
STEP Seals awarded by the Innovation Fund in 2024 149
Total 316
Programme Call ID Seals
Horizon Europe
EIC STEP Scale Up- 2025 40
EIC Accelerator – 2025 43
Clean Hydrogen Joint Undertaking -2025 46
STEP Seals awarded by Horizon Europe in 2024 7
Total 136
Programme Call ID Seals
EU4Health STEP Seals awarded by Eu4Health in 2024 7
Total 7
Programme Call ID Seals
Digital Europe
Consolidation of the network of European Digital Innovation Hubs 102
Specialised Education Programmes in Key Capacity Areas 16
High performing open-source European foundation model for fine-tuning
1
STEP Seals awarded by Digital Europe in 2024 0
Total 119
Programme Call ID Seals
European Defence
Fund
EDF 202479 calls for proposals 36
STEP Seals awarded by the European Defence Fund in 2024 0
Total 36
77 See Joint undertakings - EUR-Lex 78 See Call for proposals 2025 – CLOSED - Clean Hydrogen Partnership 79 Call of 2024 whose results (including award of STEP Seals) were made public in 2025.
44
Source: European Commission
Out of a total of 614 proposals awarded the STEP Seal since early 2024, 324 were preliminarily selected
for funding by the Commission and invited for the preparation of the relevant funding agreement. Of the
451 proposals awarded a STEP Seal in 2025 only, 226 proposals were pre-selected for funding. In most
cases, the grants or equity contributions awarded will cover only part of the eligible projects cost (e.g. max
60% of the funding gap for the Innovation Fund), thus leaving room for potential additional funding. The
remaining projects that were evaluated positively did not receive funding due to budgetary constraints
but were still awarded the STEP Seal for their strong potential and technical merit.
FIGURE 3g: Number of projects awarded a STEP Seal per awarding programme
Source: European Commission
In terms of geographical distribution, most of the projects awarded the STEP Seal so far are located80
in Spain (147), Germany (142), France (135), Italy (94) and the Netherlands (72). In regional terms,
the EU regions that received the highest number of STEP Seals were Île-de-France (France) with 58 STEP
Seals, Oberbayern (Germany) and Comunidad de Madrid (Spain) both with 43 STEP Seals and Cataluña
(Spain), with 36 projects.
Since STEP started being implemented, Spain, Germany and France have been the Member States with
the highest concentration of STEP Seal recipients.
80 A country or region is considered to have received a STEP Seal when one project with an awarded STEP Seal is partially or fully located within its borders, even in the case of multi-location projects.
316
136
7
119
36
0 50 100 150 200 250 300 350
Innovation Fund
Horizon Europe
EU4Health
Digital Europe
European Defence Fund
Awarded in 2024 Awarded in 2025
Total 614
45
FIGURE 3h: Geographical distribution of STEP Seals awarded in 2024 and 202581
Source: European Commission
81 STEP Seals awarded to multi-beneficiary consortia are counted under each Member State where a participating entity is established.
71
23 18
44
142
26 25
55
147
135
12
94
12 19
12 8 15
2
72
41 38 38
18 15
4
49
65
0
20
40
60
80
100
120
140
160
BE BG CZ DK DE EE IE EL ES FR HR IT CY LV LT LU HU MT NL AT PL PT RO SI SK FI SE
Awarded in 2024 Awarded in 2025
46
FIGURE 3i: Geographical distribution of STEP Seals awarded in 2025 broken down by
sector
Source: European Commission
33 30 2
5 1
6
3
6
25 29
46 44 4
78 65 4
18 2
10
28 2
65 67 10 12
72 54 9
20 1
AT
HR
HU
SK
CZ
13
5
5
2
4
BE
NL
LU
35 32 4
35 5
4
Number of STEP Seals in the cleantech sector
Number of STEP Seals in the digital-tech sector
Number of STEP Seals in the biotech sector
2
SL 4
1
32
4
28
14
13
18
25
24
7
9
12
11
15
17
2 11
20
12
10
2
1
4
2
1
1
1
DK
SE
FI
EE
IE
LV
LT
PLDE
FR
PT
ES
IT
MT CY
EL
BG
RO
2
47
TOOL 4: Facilitating access to funding: the STEP
Portal
4.1. STEP Portal: a one-stop-shop for project promoters,
public authorities, and investors
After 20 months of online operations, the STEP Portal has emerged as a highly engaging and
accessible resource for all stakeholders. Originally conceived as a comprehensive one-stop-shop
for all STEP-relevant funding opportunities managed directly by the Commission or in
cooperation with the Member States, it underwent significant enhancements in September 2025
to better address the needs of its primary users, including project promoters, managing authorities
of EU funds in the Member States and investors, facilitating quicker access to pertinent information.
It now features two additional sections providing up-to-date information about STEP results: a
snapshot on STEP in figures and inspiring STEP stories.
The web analytics regularly collected and analysed by the Commission show that the site is attracting
a solid volume of traffic, with around 124 000 visits in 2025. There is strong engagement, particularly
in the form of downloads and other ‘tracked actions’, e.g. page views, clicks on elements, ‘scrolling’
etc.
The STEP Portal continues to serve as a testing ground for the design of the future Single
Gateway, proposed for the next multiannual financial framework (MFF).
4.2 Setting up a simulator to provide SMEs with guidance on
EU funding opportunities
Article 8 of the STEP Regulation requires the establishment, within the STEP Portal, of a ‘simulator’
to provide guidance on the EU funding opportunities”. To fulfil this requirement, a survey on access
to EU funding was launched at the end of 202482 and gathered feedback from stakeholders
representing industry (SMEs, associations, chambers of commerce, etc.). Building on these insights,
the Commission has made significant strides in developing a STEP chatbot or ‘funding simulator’
powered by AIto help users identify EU funding opportunities.
Over the course of 2025, the development of the STEP funding simulator advanced from an initial
concept to a fully functional prototype, specifically engineered to assist potential beneficiaries in
precisely identifying the most appropriate funding opportunities available across the EU under STEP.
82 See Section 4.2 of the 2024 Annual Report of STEP
48
This prototype seamlessly integrates three core components:
I. A topic management application (TMA) that harmonises and simplifies the often-complex
information on open calls for proposals into structured, standardised and user-friendly ‘topic
sheets’, allowing for comparison and sorting.
II. A chatbot capable of providing accurate replies to general enquiries concerning the EU
funding landscape in general as well as STEP and its related calls for proposals, e.g. on scope,
specific eligibility and implementation rules, registration and application processes, as well
as pertinent EU regulatory frameworks.
III. A simulator that employs algorithms to align user-submitted project descriptions with
available STEP funding opportunities.
The prototype will advance to the testing phase in 2026, with the involvement of a number of
external stakeholders, including public authorities, chambers of commerce, business associations,
industry organisations etc.
The next steps will focus on enhancing the user interface and integration of the chatbot on the STEP
Portal. This will involve (i) ensuring that the chatbot complies with the Commission’s IT security
standards, (II) reducing to a minimum the number of AI replies containing possible hallucinations
(outputs that sound plausible but are false, made up, or not supported by real evidence), (iii) ensuring
that the chatbot fully complies with the General Data Protection Regulation83 and (iv) optimising the
cost management of the chatbot before making it publicly available.
These improvements will aim to address the risks of reputational challenges for the Commission and
keep under control the overall expenses associated with making this AI-based simulator and chatbot
publicly available.
Contribution to long-term objectives on
competitiveness
In 2025, STEP role was confirmed as one of the key initiatives enhancing Europe’s industrial
resilience and innovation capacity and building EU strategic autonomy. This contribution should
be seen in light of STEP’s interim character: as a time-bound platform running until 2027, it is
83 Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016 on the protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of such data, available at Regulation (EU) - 2016/679 - EN - GDPR - EUR-Lex
The user asks a general
information question
The chatbot returns
a response
The user asks a follow-up
question
The user can access
the information source and/or an extended answer
1 2 3 4
49
designed to deliver within the current MFF while anticipating some of the priorities and actions of the next
one. Its relevance for long-term competitiveness therefore lies not only in the resources it mobilises today,
but also in the lessons it offers for future EU support to strategic technologies.
The continued relevance of STEP within the EU’s competitiveness agenda is reflected in the
Commission’s proposal for the next MFF, the EU’s long-term budget for 2028-2034, and in particular
in the proposed European Competitiveness Fund (ECF). Drawing on the experience gained through
STEP implementation, the proposal carries forward several core features of the STEP approach.
While strengthening the EU budget’s focus on competitiveness, research and strategic technologies, the
thematic priorities of the proposal for the ECF broadly reflect the strategic sectors covered by STEP.
Additionally, the proposal includes a ‘Competitiveness Seal’ among its tools, thereby building on the
experience of the STEP Seal as a common EU quality label for high-quality projects contributing to
strategic EU priorities. Finally, the next MFF envisages a Single Gateway as an integrated user-
centric entry point on all funding and other support opportunities funded by the EU budget –
which carries through the objectives of the STEP Portal, extended to the entire EU budget.
Additionally, STEP is consistent with other competitiveness-relevant EU initiatives of 2025. As already
communicated in the 2024 Annual Report, STEP closely aligns with the Competitiveness Compass84,
the EU’s long-term framework for economic resilience and industrial strength and with the priorities of
the 2025 Annual Single Market and Competitiveness Report85. The communication on the Clean
Industrial Deal86, published in February 2025, places considerable emphasis on the STEP Seal as a
vehicle for scaling up support for cleantech projects selected under the Innovation Fund. The associated
State aid
framework (i.e. the Clean Industrial State aid Framework or CISAF)87 creates the conditions to facilitate
Member States’ provision of alternative or cumulative funding to these projects.
A key objective of STEP is to address shortages of labour and skills critical to the sectors that are of
relevance to STEP. Key actions in this field are performed across the STEP-relevant EU funding
programmes, notably Digital Europe and the European Social Fund Plus (see above). As such, STEP aligns
with the objectives of the Union of Skills88 of improving skills in science, technology, engineering, and
maths (STEM) as well as attracting, developing, and keeping the best talents crucial for innovation, growth,
and competitiveness.
As a platform supporting the financing of strategic projects, STEP’s toolbox, including financial instruments
(e.g. equity), aims to complement and derisk private investments in order to finance fast-growing
companies, hence being complementary to the aims of the Savings and Investments Union89 as well
as of the Startups and Scaleups strategy90, respectively launched by the Commission in March and
May 2025.
84 Commission Communication COM(2025) 30, A Competitiveness Compass for the EU, available at: https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness_en 85 Commission Communication COM(2025) 26, The 2025 Annual Single Market and Competitiveness Report, available at: https://single-market-economy.ec.europa.eu/publications/2025-annual-single-market-and-competitiveness-report_en 86 See Clean Industrial Deal - European Commission 87 See Clean Industrial Deal State Aid Framework (CISAF) - Competition Policy 88 See Union of skills - European Commission 89 See Savings and investments union - Finance - European Commission 90 See EU Startup and Scaleup Strategy - Research and innovation
50
Other sectorial initiatives of 2025 have also confirmed the EU commitment to supporting technologies
already covered by STEP. Examples include:
• The Critical Medicines Act (CMA)91, proposed by the Commission in March 2025, seeks to
address supply chain vulnerabilities affecting critical medicines in the EU and to facilitate
investments in manufacturing capacity. This objective is closely aligned with STEP’s aim of
strengthening the EU’s strategic capacity in critical sectors. Accordingly, the CMA proposal
recognises that strategic projects identified under the CMA contribute to the objectives of STEP
and may be supported through STEP-relevant funding programmes.
• The AI Continent Action Plan92, supporting the development of computing infrastructure
across the EU to train and finetune made-in-EU AI models, a prominent digital technology area
within the scope of STEP.
• The Apply AI Strategy93, boosting the adoption of AI across the EU and, for that, relying largely
on European Digital Innovation Hubs, STEP-relevant flagship projects from the Digital Europe
programme.
• The Medicine Countermeasures Strategy94, strengthening the innovation, research,
development, manufacturing capacity, procurement and deployment of medical
countermeasures, strategic STEP-relevant assets for the EU’s preparedness and competitiveness.
Conclusion
As at the end of 2025, STEP confirmed its contribution to the EU priorities on competitiveness.
steering EUR 24 billion of EU funding cumulatively towards strategic technologies in the EU. This is without
accounting for the crowding in of private investments. By coordinating support from 11 EU programmes
and across several Member States around shared priorities, it simplified access to EU funding for high-
quality projects.
STEP’s implementation also illustrates the challenges of deploying a strategic initiative through a set of
pre-existing EU funding instruments, each governed by its own legal framework, intervention logic,
procedures and timelines. The interim evaluation of STEP95, published by the Commission in July 2025,
highlighted a number of factors that continue to limit the full deployment of STEP’s potential:
• Limited mobilisation under certain instruments. No specific financial resources have been
mobilised for STEP under the Recovery and Resilience Facility or InvestEU. This is mainly due to
the limited incentives introduced by the STEP Regulation in relation to these instruments, as well
as the regulatory timeline of the Recovery and Resilience Facility
• Persistent challenges in combining EU funding instruments. The combination of funding
sources to support STEP Seal projects remains complex. This reflects, among other factors, the
structural characteristics of certain projects, including cross-country consortia, complexity in the
application of different funding rules, including State aid rules, differences in cost-
reimbursement methodologies across EU programmes, and the exclusion of certain technologies
from cohesion policy support.
91 Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL laying a framework for strengthening the availability and security of supply of critical medicinal products as well as the availability of, and accessibility of, medicinal products of common interest, available at EUR-Lex - 2025_102 - EN - EUR-Lex 92 See The AI Continent Action Plan | Shaping Europe’s digital future 93 See Apply AI Strategy | Shaping Europe’s digital future 94 See Medical Countermeasures Strategy 95 See STEP documents - European Union
51
• High coordination costs across a fragmented funding landscape. The cross-programme
nature of STEP requires substantial coordination among services, implementing bodies, Member
States and regional authorities. While this coordination is central to STEP’s added value, it also
entails administrative costs and operational barriers that may limit the full realisation of its
implementation potential.
STEP’s focus in 2026 will be on:
• Continue developing a strong pipeline of calls and STEP Seals in the five programmes
under direct management, notably in defence technologies, included since the adoption of
the defence ‘mini-omnibus’ package in December 202596.
• Expand Member States reprogramming of cohesion policy funds, notably in the context
of the cohesion policy mid-term review, including by strengthening the role of the STEP network
of national contact points.
• Operationalise alternative and complementary funding for projects awarded the STEP
Seal, thereby developing the best practices for the implementation of EU funding combination in
the future.
• Create alternative sources of value for STEP Seal holders by providing them with
enhanced visibility and, where relevant, with business/project support services.
• Strengthen the STEP Portal, as a precursor to the Single Gateway, by deploying the AI-
powered chatbot and funding simulator to simplify access to EU funding for businesses,
researchers, and project promoters.
Looking ahead, STEP is set to further consolidate its role within EU research and industrial
policy in this MFF.
96 Regulation (EU) 2025/2653 of the European Parliament and of the Council of 19 December 2025 amending Regulations (EU) 2021/694, (EU) 2021/695, (EU) 2021/697, (EU) 2021/1153 and (EU) 2024/795, as regards incentivising defence-related investment in the EU budget to implement the ReArm Europe Plan, available at: Regulation - EU - 2025/2653 - EN - EUR-Lex
52
Digital version: STEP Portal:
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 19.11.2026 COM(2026) 624 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
2025. aasta aruanne Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) kohta
ET ET
Aastaaruanne EUROOPA STRATEEGILISTE TEHNOLOOGIATE PLATVORMI (STEP) KOHTA
2025
SISUKORD Lühendite loetelu ................................................................................................................................................................................... 2
Kokkuvõte .................................................................................................................................................................................................. 3
Sissejuhatus ............................................................................................................................................................................................. 6
1. VAHEND: paindlik korraldus STEPi rakendamiseks ........................................................................................................ 7
1.1. STEPi riiklike kontaktpunktide võrgustik .................................................................................................................... 7
1.2. STEPi võrgustik Euroopa Komisjonis ............................................................................................................................ 7
1.3. Otsene suhtlemine teadus- ja tööstusvaldkonna sidusrühmadega .......................................................... 8
2. VAHEND: strateegilise tehnoloogia jaoks ELi rahaliste vahendite andmise ühtlustamine ..................... 9
2.1. Regulatiivne areng: kaitsevaldkonna minikoondpakett ja ühtekuuluvuspoliitika vahehindamine
.................................................................................................................................................................................................................... 9
2.1.1. Kaitsevaldkonna minikoondpakett ....................................................................................................................... 9
2.1.2. Ühtekuuluvuspoliitika vahehindamine ............................................................................................................ 11
2.2. Komisjoni teine suunis, milles käsitletakse kaitsetehnoloogiat ................................................................ 12
2.3. Eelarve otsese täitmise raames rakendatavad programmid ..................................................................... 13
2.3.1. Puhta innovatsiooni edendamine ...................................................................................................................... 17
2.3.2. Digi- ja süvatehnoloogia innovatsiooni kiirendamine ............................................................................ 19
2.3.3. Biotehnoloogia edendamine ................................................................................................................................. 21
2.4. Ühtekuuluvuspoliitika fondid ......................................................................................................................................... 23
2.4.1. Analüüs STEPi kasutamise kohta ühtekuuluvuspoliitika programmides ..................................... 25
2.4.2. Ühtekuuluvuspoliitika programmide projektikonkursid ......................................................................... 33
2.4.3. Valitud projektid .......................................................................................................................................................... 34
2.4.4. Ülevaade rakendamisest: Baieri liidumaa juhtum ................................................................................... 35
2.5. Taaste- ja vastupidavusrahastu ning programm „InvestEU“ ...................................................................... 36
3. VAHEND: Silmapaistvate projektide nähtavuse suurendamine – STEPi märgis ........................................ 37
3.1. STEPi märgist käsitlev uuring ....................................................................................................................................... 39
3.2. Ülevaade olukorrast ........................................................................................................................................................... 44
4. VAHEND: rahastusele juurdepääsu hõlbustamine – STEPi portaal ................................................................... 49
4.1. STEPi portaal: ühtne kontaktpunkt projektiarendajatele, avaliku sektori asutustele ja
investoritele ...................................................................................................................................................................................... 49
4.2. Simulaatori loomine, et anda VKEdele suuniseid ELi rahastamisvõimaluste kohta ...................... 49
Panus konkurentsivõimega seotud pikaajaliste eesmärkide saavutamisse ..................................................... 50
Kokkuvõte ............................................................................................................................................................................................... 52
2
Lühendite loetelu
Lühend Määratlus
TI Tehisintellekt
CAPEX Investeeringukulud
EDF Euroopa Kaitsefond
EFTA Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon
ERF Euroopa Regionaalarengu Fond
ESF+ Euroopa Sotsiaalfond+
Programm „EL tervise
heaks“ Euroopa Liidu terviseprogramm
EIP Euroopa Investeerimispank
JTF Õiglase ülemineku fond
MFF Mitmeaastane finantsraamistik
NCP Riiklik kontaktpunkt
NUTS Ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus
OCA Omandikontrolli hindamine
OPEX Tegevuskulud
R&D Teadus- ja arendustegevus
R&I Teadusuuringud ja innovatsioon
RRF Taaste- ja vastupidavusrahastu
RRP Taaste- ja vastupidavuskava
VKE Väike või keskmise suurusega ettevõtja
STEP Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm
TRL Tehnoloogilise valmiduse tase
3
Kokkuvõte
Kaks ja pool aastat pärast seda, kui STEPi määrus 2024. aasta märtsis osana mitmeaastase
finantsraamistiku 2021–2027 läbivaatamisest jõustus, täidab STEP jätkuvalt oma eesmärki
tugevdada ELi konkurentsivõimet.
STEP on tõestanud oma teedrajavat laadi. Selle asemel, et uue vahendi loomisega ELi
rahastamismaastikku veelgi enam killustada, on STEPi kaudu suunatud rahalisi vahendeid
kaheksasse olemasolevasse ELi rahastamisprogrammi1. Sellega on viidud vahendite kasutamine
veelgi paremini kooskõlla ELi peamiste prioriteetidega: innovatsioon, julgeolek, strateegilise sõltuvuse
vähendamine ja lihtsustamine. Seeläbi toetatakse STEPi kaudu elutähtsa digi-, puhta ja
biotehnoloogia, ent samuti kaitsetehnoloogia2 arendamist ning oskusi, mis on vajalikud selleks, et
realiseerida neisse sektoritesse tehtud investeeringuid.
STEPist on osaliselt inspireeritud 2025. aasta juulis avaldatud Euroopa Komisjon ettepanek Euroopa
Konkurentsivõime Fondi kohta, mille eesmärk on luua järgmise ELi pikaajalise eelarve3 raames
uut investeerimissuutlikkust, et toetada ELi konkurentsivõimet elutähtsa tehnoloogia valdkonnas,
tagades samal ajal programmiga „Euroopa horisont“ loodud seose kaudu, et on olemas sujuv
investeerimistsükkel Euroopas innovatsiooni edendamiseks (vt punkt 5).
Lisaks astuti STEPi teisel tegevusaastal4 järgmised olulised sammud:
• õigusaktides STEPi jaoks kindlaks määratud 11st ELi rahastamisprogrammist kaheksa
raames suunati kokku 23,9 miljardit eurot ELi rahalisi vahendeid ümber
kasutamiseks STEPi eesmärkide jaoks, millega enam kui kahekordistati 2024. aasta
lõpuks saavutatut;
• 2025. aasta septembris ühtekuuluvuspoliitika vahehindamise tulemusel vastu võetud
määrustega5 ja 2025. aasta detsembris vastu võetud kaitsevaldkonna nn
minikoondpaketiga6 laiendati STEPi, et hõlmata uus sektor, kaitsetehnoloogia, millega
seoses võeti vastu teine STEPi suunis, et selgitada uue STEPi kaitsesektori ulatust ja mõju;
• 2025. aasta juulis võttis komisjon vastu STEPi vahehindamise aruande, milles antakse
ülevaade STEPi rakendamise seisust, saavutustest ja puudustest ajal, mil selle
rakendamisega on jõutud poole peale, nagu on ette nähtud STEPi määrusega7.;
1 Innovatsioonifond, programm „Euroopa horisont“, programm „Digitaalne Euroopa“, programm „EL tervise heaks“, Euroopa Kaitsefond, Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), õiglase ülemineku fond. 2 2025. aasta detsembris vastu võetud kaitsevaldkonna minikoondpaketiga tehti kaitsetehnoloogiast neljas STEPi sektor (vt punkt 2.1.1). 3 Vt ELi eelarve aastateks 2028–2034. 4 „€29 billion of EU funding mobilised to drive EU competitiveness: The Strategic Technologies for Europe Platform turns
2!“. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2025. aasta määrus (EL) 2025/1914, millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1058 ja (EL) 2021/1056 seoses erimeetmetega strateegiliste probleemide lahendamiseks vahehindamise raames, kättesaadav aadressil määrus – EL – 2025/1914 – ET – EUR-Lex. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2025. aasta määrus (EL) 2025/2653, millega muudetakse määrusi (EL) 2021/694, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697, (EL) 2021/1153 ja (EL) 2024/795, et ergutada kava „ReArm Europe“ rakendamise eesmärgil kaitseotstarbelisi investeeringuid ELi eelarvest, kättesaadav EUR-Lexis. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/795, millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP), kättesaadav EUR-Lexis.
4
• algatati esimene uuring STEPi märgise saanud projektide arendajate seas, et saada
tagasisidet STEPi rakendamise kohta asjaomastes tööstusharudes ja liikmesriikides;
• võeti kasutusele esimene platvormi Dealroom tulemustabel, mille abil tutvustatakse
STEPi märgise saanud kvaliteetsete projektide taga olevaid idu- ja kasvufirmasid.
2025. aasta lõpuks STEPi suunatud 23,9 miljardit eurot moodustub 13,9 miljardist eurost,
mille ELi liikmesriigid ja piirkonnad planeerisid ümber ühtekuuluvuspoliitika fondide8 raames,
ja 10 miljardist eurost, mida haldab komisjon eelarve otsese täitmise alla kuuluva viie ELi
programmi raames9.
STEPi eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate eelarve otsese täitmise alla kuuluvate
vahendite (10 miljardit eurot) jaotus 2025. aasta lõpu seisuga kõigi liikmesriikide
arvestuses (vt punkt 2.3):
• puhas ja ressursitõhus tehnoloogia: 7,6 miljardit eurot süsinikuheite vähendamise,
tööstuse elektrifitseerimise, energia salvestamise, vesinikutehnoloogia, puhta tootmise jms
jaoks;
• digi- ja süvatehnoloogia: 1,2 miljardit eurot tehisintellekti, kvantarvutuse, virtuaal- ja
liitreaalsuse, pooljuhtide, küberturvalisuse, kosmosesuveräänsuse jms jaoks;
• biotehnoloogia: 663 miljonit eurot meditsiinilise innovatsiooni, vaktsiinide
väljatöötamise, ravimitootmise jms jaoks;
• mitu sektorit: 553 miljonit eurot mitut STEPi sektorit ja tehnoloogiat hõlmavate
projektikonkursside jaoks (nt Euroopa Innovatsiooninõukogu).
STEPi eesmärkide saavutamisele kaasa aitavad ühtekuuluvuspoliitika vahendid
(13,9 miljardit eurot) liikmesriikides ja piirkondades (vt punkt 2.4):
• 2025. aasta lõpuks oli 19 liikmesriigis tehtud 96 programmimuudatusega suunatud STEPi
prioriteetidele ümber 13,9 miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, et viia riigi,
piirkondliku ja kohaliku arengu rahastamine kooskõlla STEPi eesmärkidega;
• 2025. aasta lõpuks oli käivitatud 11 liikmesriigis 54 STEPi projektikonkurssi;
• seni on STEPi raames projektid välja valinud 11 liikmesriiki: Belgia, Bulgaaria, Taani,
Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Madalmaad, Poola ja Rumeenia. Valitud
projektid keskenduvad eri valdkondadele alates pooljuhtidest kuni geeniteraapia ja energia
salvestamiseni, hõlmates kogu STEPi kohaldamisala.
8 Ühtekuuluvuspoliitika fondid on Euroopa Liidu investeerimisvahendid piirkondadevaheliste majanduslike, sotsiaalsete ja territoriaalsete erinevuste vähendamiseks. Neid fonde rakendavad ühiselt Euroopa Komisjon ja liikmesriigid (eelarve jagatud täitmine). STEPi puhul kuuluvad nende fondide hulka Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfond ja õiglase ülemineku fond. 9 Eelarve otsese täitmise alla kuuluvad rahastamisprogrammid on programmid, mille rakendamise, sealhulgas eelarve täitmise, projektide valimise ja finantskontrolli eest vastutab täielikult Euroopa Komisjon. STEPi puhul kuuluvad nende programmide hulka innovatsioonifond, programm „Euroopa horisont“, Euroopa Kaitsefond, programm „EL tervise heaks“ ja programm „Digitaalne Euroopa“.
5
Komisjon on andnud kvaliteetsetele projektidele STEPi (suveräänsus)märgise10 (vt punkt 3):
• seni on saanud selliste ELi programmide nagu „Euroopa horisont“ ja innovatsioonifondi
raames märgise 614 suure potentsiaaliga projekti, mis hõlmavad STEPi puhta, digi- ja
biotehnoloogia sektoreid kõigis 27 ELi liikmesriigis;
• märgise saanud projekte tutvustatakse STEPi portaali11 kaudu era- ja avaliku sektori
investoritele, et suurendada rahastamisvõimalusi.
Lihtsam juurdepääs rahastamisele STEPi (suveräänsus)portaali12 kaudu (vt punkt 4):
• STEPi portaal13 on jätkuvalt oluline ühtne kontaktpunkt kõigi STEPi sidusrühmade
jaoks, ent samuti katselava tulevase ühtse portaali tarvis (nagu on kavandatud
tulemuslikkuse raamistiku määruse eelnõus14 komisjoni järgmise mitmeaastase
finantsraamistiku paketi raames);
• 2025. aasta septembris platvormi uuendati ja nüüd on sellel kaks uut rubriiki: STEP
arvudes ja STEPi lood.
10 STEPi määruses nimetatakse STEPi märgiseid suveräänsusmärgisteks. 11 Vt STEPi märgise tulemustabel |Euroopa Liit. 12 STEPi määruses nimetatakse STEPi portaali suveräänsusportaaliks. 13 Vt Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) |Euroopa Liit. 14 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eelarvekulude jälgimise ja eelarve tulemuslikkuse raamistik ning muud liidu programmide ja tegevuste horisontaalsed normid, kättesaadav aadressil EUR- Lex – 52025PC0545 – ET – EUR-Lex.
6
Sissejuhatus
Käesolevas teises aastaaruandes Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP)
kohta antakse kooskõlas määruse (EL) 2024/795 (edaspidi „STEPi määrus“) artikliga 7
konsolideeritud ülevaade STEPi rakendamisest 2025. aastal15. Aruandes esitatakse
kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave edusammude kohta, mis on tehtud STEPi eesmärkide
saavutamisel iga STEPi määruse artiklis 3 osutatud programmi raames, sealhulgas teave (kui see on
olemas) antud toetuste kohta liikmesriikide kaupa ja teave piiriüleste projektide toetamise kohta,
millega antakse koondpilt STEPi tulemustest ja panusest Euroopa konkurentsivõimesse.
Aruanne sisaldab ka järgmist:
• kogukulude jaotus programmide kaupa;
• ülevaade tulemuslikkusest programmide asjakohaste näitajate põhjal;
• STEPi (suveräänsus)märgise saanud projektide geograafilise ja tehnoloogilise jaotuse analüüs
ning
• ülevaade sellest, kuidas STEP aitab saavutada ELi strateegilisi eesmärke, mis on seotud
pikaajalise konkurentsivõime tagamisega.
Komisjon avaldas 2025. aasta juulis kooskõlas STEPi määruse artikliga 8 STEPi vahehindamise
aruande16.
Selles aruandes keskendutakse neljale STEPi jaoks kättesaadavaks tehtud rakendusvahendile.
1. Punktis 1 esitatakse ajakohastatud teave, mis käsitleb ELi ja liikmesriigi tasandi
koordineerimisstruktuuride tööd STEPi rakendamisel (1. vahend).
2. Punktis 2 keskendutakse kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele tulemustele, mille
STEP saavutas 2025. aastal rahaliste vahendite kaasamisel (2. vahend). Selles
punktis kirjeldatakse ka regulatiivseid muudatusi, mis on mõjutanud STEPi rakendamist.
3. Punktis 3 antakse ülevaade STEPi märgisega (3. vahend) seotud peamistest
arengusuundadest, sealhulgas 2025. aasta novembris STEPi märgise omanikelt tagasiside
kogumiseks algatatud uuringu tulemustest.
4. Punktis 4 esitatakse ajakohastatud teave edusammude kohta, mis on tehtud STEPi
portaali (4. vahend) kaudu, et lihtsustada juurdepääsu ELi rahalistele vahenditele,
sealhulgas luues tehisintellektil põhineva juturoboti.
5. Punktis 5 uuritakse STEPi jätkuvat asjakohasust ELi viimaste konkurentsivõimet
käsitlevate algatuste kontekstis.
15 Andmete esitamise tähtpäevana arvestatakse 31. detsembrit 2025. Seetõttu ei ole 2025. aastal algatatud projektikonkursse, mis lõppesid 2026. aastal, käesolevas aastaaruandes kogusummades arvesse võetud. 16 Vt STEPi dokumendid – Euroopa Liit.
7
1. VAHEND: paindlik korraldus STEPi
rakendamiseks
STEPi on võimalik rakendada tänu eri institutsiooniliste tasandite vahelisele tihedale
koordineerimisele ning mitme avaliku ja erasektori sidusrühma aktiivsele kaasamisele.
STEPi rakendamise eest vastutavad peamiselt
• liikmesriikide määratud STEPi riiklike kontaktpunktide võrgustik, mis jälgib STEPi kasutamist
riigi ja piirkonna tasandil hallatavates ELi rahastamisprogrammides;
• Euroopa Komisjoni 14 peadirektoraadist koosnev võrgustik,17 mis vastutab STEPi
eesmärkide saavutamist toetava 11 ELi rahastamisprogrammi rakendamise eest.
Tõhus koordineerimine hõlbustas kogu 2025. aasta vältel STEPi ühtlustatud rakendamist
liikmesriikides ja programmides, parimate tavade vahetamist ja võimaluse korral
tegevusprobleemide lahendamist.
1.1. STEPi riiklike kontaktpunktide võrgustik
Vastavalt STEPi määruse18 artiklile 6 määrasid kõik liikmesriigid 2025. aasta lõpuks oma STEPi
riiklikud kontaktpunktid. Määratud avaliku sektori asutused moodustavad STEPi riiklike
kontaktpunktide võrgustiku. Võrgustiku korrapäraseid koosolekuid valmistab ette ja juhatab Euroopa
Komisjon.
Riiklike kontaktpunktide võrgustik tuli 2025. aastal veebis ja füüsiliselt kokku neljal
korral. 2025. aasta viimane kohtumine – kahepäevane koosolek – toimus novembris Brüsselis.
Koosolekud võimaldavad riiklikel kontaktpunktidel arutada STEPi rakendamist oma liikmesriigis ning
jagada kolleegide ja komisjoni talitustega parimaid tavasid.
Samuti annavad koosolekud komisjonile võimaluse arutada liikmesriikide ametiasutustega
tegevuspunkte, anda suuniseid ja jagada asjakohast teavet poliitika ajakohastamise kohta.
1.2. STEPi võrgustik Euroopa Komisjonis
STEPi rakendamisega tegelevast 14 komisjoni peadirektoraadist koosnev võrgustik tuli
2025. aastal kokku kolmel korral.Seda tehti lisaks korrapärasele kahepoolsele suhtlemisele.
17 Selle võrgustiku liikmed on eelarve peadirektoraat, peasekretariaat, kliimameetmete peadirektoraat, sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat, konkurentsi peadirektoraat, kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraat, majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat, siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat, tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus, regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, tervise ja toiduohutuse peadirektoraat ning reformide ja investeeringute rakkerühm. 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/795, millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP), kättesaadav aadressil määrus – EL – 2024/795 – ET – EUR-Lex.
8
Toimunud koosolekutel tehti kokkuvõte edusammudest STEPi rakendamisel ning kooskõlastati
eelarve otsese täitmise alla kuuluvate programmide ja ühtekuuluvuspoliitika fondide tegevuslikke
aspekte. Võrgustik tegeles ka STEPi vahehindamisega, mille aruanne19 avaldati 2025. aasta juulis.
1.3. Otsene suhtlemine teadus- ja tööstusvaldkonna
sidusrühmadega
Jätkates rajal, mida mööda oldi edukalt ja tulemuslikult liigutud alates STEPi loomisest 2024. aastal,
suhtles komisjon ka kogu 2025. aasta vältel STEPi teemal teadus- ja tööstusvaldkonna
sidusrühmadega, osaledes enam kui 100 koosolekul ja üritusel.
2025. aastal oli kaks ametlikku võimalust koguda sidusrühmadelt STEPi kohta tagasisidet:
• tagasisidekorje,20 mis algatati STEPi vahehindamiseks valmistudes;
• STEPi märgist käsitlev uuring, mis algatati 2025. aasta novembris, et koguda tagasisidet
STEPi märgise saanud projektide arendajatelt (vt punkt 3.1).
Lisaks, seoses esimeste STEPi märgiste andmisega, alustas komisjon 2025. aastal STEPi-teemalist
kahepoolset ennetavat teavitustööd projektiarendajatega. See võimaldas komisjonil
projektide, eelkõige asjassepuutuva tehnoloogia, projektide küpsuse ja rahastamisväljavaadete kohta
rohkem teada saada. Olulised partnerid olid ka ELi vahendeid haldavad piirkondlikud omavalitsused,
valdkondlikud esindusorganisatsioonid (kes on loetletud ELi läbipaistvusregistris) ning Euroopa
Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmus- ja innovatsioonikogukonnad.
Komisjon osales aasta jooksul mitmel ELi-ülesel üritusel, et esindada STEPi Brüsselis ja
liikmesriikides. Nende ürituste hulka kuulusid Hannover Messe21 (aprillis), Tech BBQ Kopenhaagenis
(augustis), Prantsusmaa digipäev Pariisis (septembris), Barcelona süvatehnoloogia tippkohtumine
(novembris), Alam-Saksi looduse päevad (novembris) ja programmi „Horisont“ süvatehnoloogia
tippkohtumine Madridis (novembris). Peale selle korraldas komisjon liikmesriikide ametiasutuste
kutsel tehnilise missiooni Kreekasse (jaanuaris), Portugali (jaanuaris), Sloveeniasse (jaanuaris) ja
Poola (mais ja juunis), kus kohtuti ELi rahaliste vahendite saajate ning avaliku ja erasektori
investoritega, sealhulgas riiklike tugipankadega. Need külaskäigud andsid võimaluse parandada
sidusrühmade teadmisi STEPi kohta, tutvustada rakendamise seisu, tegeleda võimalike kohalike
kitsaskohtadega ning saada teavet rahastamismaastiku riiklike ja piirkondlike eripärade kohta.
Kogutud tagasisidest saab välja tuua eeskätt järgmise:
• STEPi peetakse positiivseks, kuna sihikule võetud sektorid, sealhulgas kaitsesektor, on
täielikult kooskõlas era- ja avaliku sektori investoritele huvi pakkuvate valdkondade ja ELi
strateegiliste prioriteetidega;
• sidusrühmad palusid parandada ELi rahastamismaastiku selgust ja
juurdepääsetavust, sealhulgas lihtsustada esitatavat teavet, et potentsiaalsed
19 Vt STEPi dokumendid - Euroopa Liit. 20 Saadud tagasiside leiab portaalist „Avaldage arvamust!“ ja see on kokku võetud STEPi vahehindamist käsitlevas komisjoni talituste töödokumendis (V lisas), mis on kättesaadav aadressil STEPi dokumendid – Euroopa Liit. 21 Igal aastal Saksamaal toimuv Hannover Messe on üks maailma suurimaid tööstusmesse, kus tutvustatakse uuendusi automatiseerimise, energeetika, digitaliseerimise ja arenenud tootmistehnoloogia valdkonnas.
9
toetusesaajad saaksid tõhusalt hinnata erinevate ELi vahendite asjakohasust oma projekti
puhul;
• mõned ettevõtjate ja tööstuse sidusrühmad väljendasid muret selle pärast, et STEPi
rakendamisel riigi ja piirkonna tasandil võib koordineerimine olla piiratud, eriti mis
puudutab STEPiga seotud projektikonkursside algatamist. Nad märkisid, et selle tulemuseks
võivad olla ebajärjekindlad riiklikud ja piirkondlikud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid või
ebajärjekindlad finantstingimused sihtotstarbelistes riiklikes ja piirkondlikes
projektikonkurssides;
• regulatiivsed ja haldustakistused (nii ELi kui ka liikmesriigi tasandil) koos asjakohaste
stiimulite puudumisega piiravad STEPi märgiste rahastamist liikmesriikide ja piirkondade
poolt;
• STEPi märgiste taga olevate projektiarendajate heterogeensus – nende seas on
kõikvõimalikke üksusi alates teadusasutustest kuni avaliku sektori asutusteni, kusjuures
ligikaudu kolmandiku kõigist projektiarendajatest moodustavad idu- ja kasvufirmad – ning
projektiarendajate erinevad arenguetapid nõuavad ametiasutustelt toetuse kohandamist
projektiarendajate mitmesugustele erivajadustele ning mõnes liikmesriigis suutlikkuse
suurendamise alaseid jõupingutusi.
2. VAHEND: strateegilise tehnoloogia jaoks ELi
rahaliste vahendite andmise ühtlustamine
2.1. Regulatiivne areng: kaitsevaldkonna minikoondpakett ja
ühtekuuluvuspoliitika vahehindamine
2.1.1. Kaitsevaldkonna minikoondpakett
Pärast komisjon ettepaneku avaldamist 2025. aasta aprillis võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu
2025. aasta detsembris vastu määruse (EL) 2025/2653. Seda nimetatakse tavaliselt
kaitsevaldkonna minikoondpaketiks22 ja selle eesmärk on soodustada kaitseotstarbeliste
investeeringute tegemist ELi eelarvest kava „ReArm Europe“23 raames.
Selle määruse vastuvõtmine kajastab geopoliitilise keskkonna kiiret muutumist ja vajadust
tugevdada Euroopa kaitsevalmidust, sealhulgas Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale ja ELi
julgeolekuolukorra halvenemisele reageerimisel. Määruse eesmärk on kaasata tõhusamalt ELi
rahastamisvahendeid, et toetada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi,
ning suurendada ELi tehnoloogilist suveräänsust ja vastupanuvõimet.
Oluline samm on STEPi kohaldamisala laiendamine, et see hõlmaks lisaks digi- ja süvatehnoloogiale,
puhtale ja ressursitõhusale tehnoloogiale ning biotehnoloogiale neljanda strateegilise sektorina
kaitsetehnoloogiat.
22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2025. aasta määrus (EL) 2025/2653, millega muudetakse määrusi (EL) 2021/694, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697, (EL) 2021/1153 ja (EL) 2024/795, et ergutada kava „ReArm Europe“ rakendamise eesmärgil kaitseotstarbelisi investeeringuid ELi eelarvest, kättesaadav aadressil määrus – EL – 2025/2653 – ET – EUR-Lex. 23 Vt Euroopa kaitse tulevik – Euroopa Komisjon.
10
STEPi kohaldamisala laiendamise eesmärk on toetada uuendusliku kaitsetehnoloogia arendamist ja
tootmist ning tugevdada väärtusahelaid, millel rajaneb ELi kaitsetööstuse suutlikkus.
Kaitsetehnoloogia sektori lisamise ja ühtekuuluvuspoliitika vahehindamise tulemusel
toimunud arengu (vt punkt 2.1.2) üks peamisi tulemusi on see, et nüüd on võimalik saada
ühtekuuluvuspoliitika fondidest STEPiga seotud prioriteetide raames toetust ka kaitse- ja kahesuguse
kasutusega tehnoloogia jaoks,
Lisaks tehti kõnealuse määrusega sihipäraseid kohandusi teatavate komisjoni poolt otse hallatavate
rahastamisprogrammide eeskirjadesse, et hõlbustada kaitseotstarbelisi investeeringuid ning
tugevdada tsiviil- ja kaitseinnovatsiooni koostoimet. Muu hulgas tehti järgmist:
• võimaldati ja tugevdati kahesuguse kasutusega tehnoloogia alase innovatsiooni
toetamist selliste tsiviilprogrammide raames nagu
o „Euroopa horisont“, luues võimaluse toetada kahesuguse kasutusega
rakendustega seotud innovatsioonitegevust (sh Euroopa Innovatsiooninõukogu
kaudu), säilitades samal ajal programmi keskendumise tsiviilvaldkonnale, ning
o „Digitaalne Euroopa“, laiendades toetust kahesuguse kasutuse potentsiaaliga
projektidele, teenustele ja taristutele (nt tehisintellekt, pilvandmetöötlus,
küberturvalisus), sealhulgas kaitsevaldkonna strateegilise digivõimekuse
arendamisele;
• tugevdati kaitsealase tegevuse ja kaitsesektori tööstusliku baasi toetamist, eelkõige
Euroopa Kaitsefondi kaudu, hõlbustades kiiremat ja paindlikumat kaitsealase teadus- ja
arendustegevuse toetamist ning võimaldades suuremat koostoimet ja vastastikust
täiendavust muude ELi programmidega;
• parandati kaitse- ja kahesuguse kasutusega tehnoloogia valdkonna ettevõtjate, sealhulgas
VKEde, idufirmade ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate juurdepääsu
rahastamisele, võimaldades anda uut liiki toetust (nt omakapitali toetus Euroopa
Innovatsiooninõukogu raames), eelkõige suure riskiga ja laenukõlbmatuks peetava
innovatsiooni jaoks, ning hõlbustades avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kaasamist
ja kombineerimist programmide vahel;
• selgitati ja kohandati rahastamiskõlblikkuse ja osalemise eeskirju meetmete puhul,
millel on julgeoleku- või kaitsepoliitiline tähendus, sealhulgas anti mitte üksnes võimalus
piirduda tundliku tehnoloogia puhul ainult ELis või assotsieerunud riikides asutatud üksuste
osalemisega, vaid ka võimalus rakendada omandiõiguse ja kontrolli kaitsemeetmeid, et
kaitsta ELi julgeolekut ja strateegilisi huve.
Nende muudatuste eesmärk on parandada suutlikkust toetada ELi programmide kaudu kaitse
seisukohast olulist teadus-, arendus- ja tööstustegevust, sealhulgas kahesuguse kasutuse
potentsiaaliga projekte. Muudatused tugevdavad STEPi rolli koordineerimisraamistikuna ELi
rahaliste vahendite suunamisel elutähtsasse tehnoloogiasse.
Kuna kaitsevaldkonna minikoondpakett võeti vastu 2025. aasta detsembri lõpus, on STEPi
kaitsetehnoloogiale laiendamise väljundeid ja tulemusi oodata alates 2026. aastast.
11
2.1.2. Ühtekuuluvuspoliitika vahehindamine
18. septembril 2025 võeti vastu ühtekuuluvuspoliitika vahehindamise24 tulemusel valminud
määrused (edaspidi „vahehindamise määrused“). Need põhinesid vähem kui kuus kuud varem,
2025. aasta aprillis esitatud ettepanekutel, mille komisjon oli koostanud koostöös riiklike, piirkondlike
ja kohalike ametiasutustega.
Nende määrustega25 muudeti ühtekuuluvuspoliitika fondide õigusraamistikku, kasutades
ühtekuuluvuspoliitika programmide vahehindamise raames võimalust i) viia investeerimisprioriteedid
kooskõlla esilekerkivate poliitiliste prioriteetidega, tugevdades sellega mõju majanduslikule,
sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, ning ii) tagada suurem paindlikkus ja stiimulid, et
hõlbustada vahendite kiiret kasutuselevõttu ja kiirendada programmide rakendamist.
Strateegilised investeerimisprioriteedid hõlmavad järgmist:
1. konkurentsivõime (sh STEP) ja süsinikuheite vähendamine;
2. kaitsevõime ja -taristu ning tsiviilvalmisolek, keskendudes kahesuguse kasutuse
valdkonnale;
3. taskukohased ja kestlikud eluasemed;
4. juurdepääs veele, kestlik veemajandus ja veesüsteemide kerksus ning
5. energiataristu.
Muudatustes on pandud suurt rõhku ka i) oskuste arendamisele tsiviilvalmisoleku, kaitsetööstuse
ja küberturvalisuse valdkonnas ning ii) tööandjate ja töötajate abistamisele kohanemisel
muutustega, mis on seotud tootmise süsinikuheite vähendamisega.
Vahehindamise määrustega on laiendatud stiimuleid, mida saab kasutada STEPi toetamiseks
ühtekuuluvuspoliitika raames. Nende stiimulite eesmärk on julgustada rohkem liikmesriike ja ELi
piirkondi muutma oma ühtekuuluvuspoliitika programme ja lisama neisse STEPi investeeringuid
toetavad eraldiseisvad prioriteedid. Samuti püütakse nende abil kaasata STEPi jaoks lisavahendeid
liikmesriikidelt ja piirkondadelt, kes juba toetavad STEPi oma ühtekuuluvuspoliitika programmide
raames. Peamised muudatused on järgmised:
• kaotati 20 % ülemmäär, mida kohaldati Euroopa Regionaalarengu Fondist STEPi
prioriteetide jaoks vahendite eraldamisel. Sellega loodi võimalus suurema
investeerimise jaoks;
• 2024. aastal vastu võetud STEPi määrusega oli ette nähtud täiendav 30 % suurune
eelmakse STEPi eraldiseisvate prioriteetide jaoks, mis on sätestatud
programmimuudatustes, mis on esitatud enne 2025. aasta märtsi lõppu. Vahehindamise
määrustega pikendati seda stiimulit, võimaldades saada programmide jaoks, mis hõlmavad
24 Vahehindamine, mis toimus programmitöö perioodi 2021–2027 keskel, on kohustuslik Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi ja õiglase ülemineku fondi kaudu toetatavate programmide tulemuslikkuse hindamine. Vahehindamine võimaldab liikmesriikidel vaadata läbi programmide rakendamise ja teha vajaduse korral ettepanekuid kohandusteks, et parandada nende tulemuslikkust, tagada asjakohasus tekkivate vajaduste valguses ja säilitada kooskõla muude ELi poliitikavaldkondadega. 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2025. aasta määrus (EL) 2025/1913, millega muudetakse määrust (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), seoses erimeetmetega strateegiliste probleemide lahendamiseks, kättesaadav EUR-Lexis, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2025. aasta määrus (EL) 2025/1914, millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1058 ja (EL) 2021/1056 seoses erimeetmetega strateegiliste probleemide lahendamiseks vahehindamise raames, kättesaadav EUR-Lexis.
12
ajavahemikus 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2025 esitatud muudatustes sisalduvaid STEPi
prioriteete, nende prioriteetide tasandil 20 % suuruse erakorralise ühekordse eelmakse.
Sellega pikendati ajaliselt stiimulit rahaliste vahendite ümberplaneerimiseks ja STEPile
suunamiseks;
• programmide puhul, mille kogueraldisest vähemalt 10 % (või 7 %, kui liikmesriigil on ainult
üks programm, mis hõlmab kogu tema territooriumi ja kõiki ühtekuuluvuspoliitika fonde) on
jaotatud 31. detsembriks 2025 esitatud programmimuudatusega ümber vahehindamise
strateegilistele prioriteetidele, mis hõlmavad STEPi, on oodata 2026. aastal lisakasu. See
hõlmab täiendavat ühekordset eelmakset, mille suurus on 1,5 % programmi (sh
Euroopa Regionaalarengu Fondi,26 Ühtekuuluvusfondi ja õiglase ülemineku fondi)
rahalistest vahenditest. Programmide puhul, millega toetatakse Venemaa, Valgevene ja
Ukrainaga piirnevaid NUTS 2 piirkondi, on selle eelmakse suurus 9,5 %;
• programmide puhul, mille raames on jaotatud vahendeid ümber STEPi hõlmavatele
strateegilistele prioriteetidele kooskõlas eelmiste punktidega, lubati pikendada kulude
rahastamiskõlblikkuse perioodi 2029. aasta asemel 2030. aastani, kusjuures
ettenähtud künnise saavutamisel võetakse arvesse ka varasemaid, enne vahehindamist
tehtud ümberpaigutusi STEPi prioriteetidele;
• kõrgem kaasrahastamise määr (kuni 100 %) STEPi strateegiliste prioriteetide puhul
jääb kehtima kuni programmitöö perioodi lõpuni (2027. aasta lõpp).
Lisaks rahalistele stiimulitele tagati vahehindamise määrustega struktuurne paindlikkus, millega
lõimitakse STEP veelgi paremini ühtekuuluvuspoliitikasse ning hõlbustatakse ja kiirendatakse selle
rakendamist. Ehkki tähelepanu keskmes on jätkuvalt VKEd, on säilitatud võimalus rahastada STEPi
raames tehtavaid tulusaid investeeringuid muudesse ettevõtetesse kui VKEd ja laiendatud
seda võimalust üleeuroopalist huvi pakkuvatele tähtsatele projektidele mis tahes kategooria
piirkonnas. Samuti kinnitatakse, et korraldusasutustel on võimalik anda STEPi märgisega
projektidele, mis vastavad konkreetse programmi eesmärkidele ja nõuetele, rahalisi vahendeid
otse27, ning seda võimalust on laiendatud õiglase ülemineku fondile.
Peale selle saavad liikmesriigid nüüd, pärast kaitsevaldkonna minikoondpaketi vastuvõtmist,
investeerida ühtekuuluvuspoliitika STEPiga seotud erieesmärkide raames ka kaitse- ja kahesuguse
kasutusega tehnoloogiasse.
2.2. Komisjoni teine suunis, milles käsitletakse
kaitsetehnoloogiat
2025. aasta detsembris, pärast ühtekuuluvuspoliitika vahehindamise määruste ja kaitsevaldkonna
minikoondmääruse vastuvõtmist, avaldas komisjon teise suunise Euroopa strateegiliste
tehnoloogiate platvormi (STEP) rakendamise kohta.
26 Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Õiglase Ülemineku Fond. 27 Üks STEPi määrusega tehtud lihtsustustest on see, et Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfond+ ning nüüd ka õiglase ülemineku fondi korraldusasutused saavad rahastada STEPi märgisega projekte otse, kuulutamata välja uut projektikonkurssi.
13
See mittesiduv suunis täiendab 2024. aasta mais vastu võetud esimesi STEPi suuniseid, mis
jäävad täielikult kehtima. Teise suunisega
• reageeritakse 2025. aastal tehtud seadusandlikele muudatustele ja esimesel STEPi
rakendamise aastal esitatud selgitamispalvetele;
• püütakse hõlbustada STEPi määruse järjepidevat kohaldamist komisjoni ja liikmesriikide
hallatavate rahastamisprogrammide raames;
• selgitatakse, kuidas STEPi eesmärke kohaldatakse hiljuti hõlmatud neljanda sektori, st
kaitsetehnoloogia sektori suhtes, ning tuuakse välja STEPiga seotud kaitsetehnoloogia
valdkonnad (nt droonid ja droonitõrje, kübervaldkond, tehisintellekt ja elektrooniline võitlus,
sõjaväeline liikuvus, mere- ja õhutransport, meditsiinilised vastumeetmed). Suunises
korratakse ka, et STEP tegutseb olemasolevate ELi programmide kaudu ning et
rahastamiskõlblikkus sõltub jätkuvalt konkreetse programmi ja projektikonkursi eeskirjadest;
• antakse lisaselgitusi STEPi rakendamise kohta kõigis sektorites, sealhulgas mis
puudutab teatava ringlussevõtutehnoloogia rahastamiskõlblikkust, tehnosiirdega seotud
tegevuse käsitlemist ning selliste projektide rolli, millega lahendatakse STEPiga seotud
tehnoloogia arendamiseks ja tootmiseks hädavajalike oskuste nappuse probleemi.
Neid aspekte selgitades toetatakse teise suunisega korraldusasutusi, rahastamisprogrammide
juhte ja projektiarendajaid STEPi järjepideval kohaldamisel mitmesuguste ELi
rahastamisprogrammide raames.
Uus suunis avaldati STEPi portaalis28 kohe pärast kaitsevaldkonna minikoondpaketi vastuvõtmist
(2025. aasta detsembris) ja seda tutvustati spetsiaalsel kohtumisel (2026. aasta veebruaris) STEPi
riiklikele kontaktpunktidele. Seda tutvustati ühissätete määrusega hõlmatud fondide
eksperdirühmas ka liikmesriikide ühtekuuluvuspoliitika programmide korraldusasutustele
(2026. aasta märtsis).
2.3. Eelarve otsese täitmise raames rakendatavad
programmid
Komisjon eraldab STEPi programmide kaudu, mida ta haldab otse, ELi vahendeid, et toetada STEPi
eesmärke kogu Euroopa Liidus.
Enne kaitsevaldkonna minikoondpaketi vastuvõtmist toetas STEP kaitsetehnoloogia arendamist ja
tootmist Euroopa Kaitsefondi sihipäraste projektikonkursside kaudu. Euroopa Kaitsefond oli ainus
ELi rahastamisprogramm, mille eelarvet STEPi määruse alusel suurendati (1,5 miljardi euro võrra).
Nüüd on kaitsetehnoloogiast saanud STEPi eraldiseisev prioriteet, mis tähendab, et selle puhul ei
pea enam olema tagatud kooskõla platvormi kolme algse sektoriga (digi-, puhas ja biotehnoloogia),
tingimusel et on kinni peetud STEPi muudest eesmärkidest ja tingimustest. Selle tulemuseks on muu
hulgas see, et tulevikus on rohkem Euroopa Kaitsefondi projektikonkursse seotud STEPiga.
28 Vt STEPi dokumendid – Euroopa Liit.
14
Lisaks on laiendatud muude STEPiga seotud ELi rahastamisprogrammide, näiteks programmi
„Digitaalne Euroopa“ ja programmi „Euroopa horisont“ kohaldamisala, et sõnaselgelt hõlmata
kaitse- ja/või kahesuguse kasutusega tehnoloogia (vt punkt 2.1.1).
2025. aastal lõpetas komisjon projektikonkursid29 kolmes STEPi sektoris kõigi viie eelarve
otsese täitmise alla kuuluva STEPiga seotud programmi raames: innovatsioonifond,30
programm „Euroopa horisont“, programm „Digitaalne Euroopa“, programm „EL tervise heaks“
ja Euroopa Kaitsefond.
2025. aastal oli eelarve otsese täitmise alla kuuluvatest programmidest STEPiga seotud tehnoloogia
toetamiseks eraldatud esialgne eelarve kokku 5,3 miljardit eurot,31 mis tähendab 14,6 % kasvu
võrreldes 4,6 miljardi euroga 2024. aastal. Alates STEPi loomisest 2024. aasta märtsis on viie
rahastamisprogrammi raames eraldatud STEPiga seotud projektikonkursside jaoks eelarvevahendeid
kokku 10 miljardit eurot.
JOONIS 2a. Otse hallatavatest fondidest STEPi jaoks eraldatud vahendite jaotus
sektorite lõikes, 2024. aasta lõpu ja 2025. aasta lõpu võrdlus (protsendina,
kumulatiivselt)
29 2024. aasta aruanne STEPi kohta hõlmab üksnes neid STEPiga seotud projektikonkursse, kus taotlused tuli esitada enne 31. detsembrit 2024. 30 Innovatsioonifondi rahastatakse heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tuludest. 31 Käesolevas aastaaruandes ei võeta arvesse neid 2025. aastal algatatud projektikonkursse, mille lõpp jääb 2026. aastasse.
Biotehnoloogia
3%
Puhas
tehnoloogia
87%
Digi- ja
süvatehnoloogia
10%
Biotehnoloogia
7%
Puhas
tehnoloogia
76%
Digi- ja
süvatehnoloogia
12%
Mitu sektorit
5%
31. detsember 2024
31. detsember 2025
15
Allikas: Euroopa Komisjon.
2025. aastal, nagu ka 2024. aastal, oli suurim osakaal puhta ja ressursitõhusa tehnoloogia
valdkonna meetmetel, mille kogueelarve oli 3,5 miljardit eurot, mis eraldati peamiselt
innovatsioonifondist. Järgnesid meetmed digi- ja süvatehnoloogia valdkonnas ning
biotehnoloogia valdkonnas, mille eelarve oli vastavalt 746 miljonit eurot ja 509 miljonit eurot.
2025. aastal lõppes taotluste esitamine esimeste STEPiga seotud konkursikutsete alusel, mille
Euroopa Innovatsiooninõukogu oli esitanud programmi „Euroopa horisont“ raames, nimelt
lõppesid innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi „Accelerator“ viis väljakutset ja
innovatsiooninõukogu esimene sihtotstarbeline STEPi kasvutoetuse projektikonkurss. Need
projektikonkursid olid taotluste esitamiseks avatud alates 2024. aasta lõpust ja neid mainiti juba
2024. aasta aruandes STEPi kohta. Projektitaotlused võisid olla seotud ükskõik millisega STEPi
kolmest sektorist. Seepärast liigitati nende projektide jaoks 2025. aastal eraldatud 553 miljonit eurot
aruandluse eesmärgil ja topeltarvestuse vältimiseks kategooriasse „mitu sektorit“.
JOONIS 2b. 2024. aastal ja 2025. aastal otse hallatavatest fondidest STEPi jaoks
eraldatud vahendid (miljonites eurodes)
Allikas: Euroopa Komisjon.
Väärib märkimist, et programmi „Digitaalne Euroopa“ raames eraldati muude STEPiga seotud
meetmete toetamise kõrval 27 miljonit eurot generatiivse tehisintellekti, virtuaalmaailmade ja
kvanttehnoloogiaga seotud oskuste arendamiseks. Nende vahenditega tugevdati 2024. aastal
digioskuste jaoks eraldatud 55 miljoni euro suurust eelarvet.
154
4 040
461,3509,2
3 525
745,5 553
0
500
1
1
2
2
3
3
4
4
Biotehnoloogia Puhas tehnoloogia Digi- ja süvatehnoloogia
Mitu sektorit
2024 2025
16
I TABEL. Kokkuvõte 2025. aastal STEPiga seotud projektikonkursside jaoks
eraldatud eelarvevahenditest STEPi sektorite ja otse hallatavate ELi
rahastamisprogrammide kaupa
(miljonites eurodes)
Allikas: Euroopa Komisjon.
Nagu märgiti ka 2024. aasta puhul, kulub projektikonkursi tähtajast selle tulemuste avaldamiseni
aega, mis tähendab seda, et paljude käesolevas aastaaruandes nimetatud 2025. aasta
projektikonkursside tulemused avaldatakse alles 2026. aastal, kuna käesoleva aruande koostamise
ajal oli hindamine alles pooleli.
Sektor Programm Eelarve
Puhas ja ressursitõhus
tehnoloogia
Innovatsioonifond 3400
Programm „Euroopa horisont“ (Saastevaba
Vesiniku Ühisettevõte)105
Euroopa Kaitsefond 20
Puhas tehnoloogia
kokku
2025. aastal 3525
vs. 2024. aastal 4040
Digitehnoloogia
Euroopa Kaitsefond 335
Programm „Digitaalne Euroopa“ 208
Programm „Euroopa horisont“ 203
Digitehnoloogia
kokku
2025. aastal 746
vs. 2024. aastal 461
Biotehnoloogia
Programm „EL tervise heaks“ 254
Programm „Euroopa
horisont“ (Bioressursipõhise
Ringmajandusega Euroopa Ühisettevõte)
230
Euroopa Kaitsefond 25
Biotehnoloogia
kokku
2025. aastal 509
vs. 2024. aastal 154
Mitu sektorit Programm „Euroopa horisont“ (Euroopa
Innovatsiooninõukogu) 553
Mitu sektorit kokku 2025. aastal 553
Kõik kokku 2025. aastal 5333
vs. 2024. aastal 4655
17
2025. aasta lõpuks32 ei olnud veel lõpule viidud Kiipide Ühisettevõtte33 ja Bioressursipõhise
Ringmajandusega Euroopa Ühisettevõtte34 algatatud STEPiga seotud 2025. aasta
projektikonkursside hindamine, ühegi programmi „EL tervise heaks“ ja Euroopa Kaitsefondi
STEPiga seotud projektikonkursi hindamine ning teatavate teemade hindamine programmide
„Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ raames.
Pärast STEPi loomist algatatud ja 2025. aasta lõpuks lõpule viidud hindamistest on näha, et toetuste
või omakapitaliinvesteeringutena on eraldatud ligikaudu 9,8 miljardit eurot. See summa hõlmab
STEPi käsitlevas 2024. aasta aruandes teatatud 4,9 miljardit eurot ja vastab asjaomaste
rahastamisprogrammide raames rahastamiseks valitud projektidele eraldatud kogusummale.
Tegemist on ligikaudse summaga, mis võib muutuda, kui allkirjastatakse rahastamislepingud, millega
võidakse individuaalseid toetusi muuta. See summa erineb eespool nimetatud 5,3 miljardist eurost,
kuna viimati nimetatu on eelarve, mis eraldati 2025. aastal lõppenud STEPi projektikonkursside
tulemusel kõigi viie STEPi kohaldamisalasse kuuluva otse hallatava programmi raames.
Järgmistes punktides kirjeldatakse üksikasjalikult STEPi mõju algses kolmes STEPiga hõlmatud
tehnoloogiasektoris, sealhulgas ELi liikmesriikides ja piirkondades. Piirkondlik analüüs põhineb
NUTS 2 statistilisel liigitusel (NUTS 2024, Eurostat).
2.3.1. Puhta innovatsiooni edendamine
STEPi määruses tunnistatakse, et puhas ja ressursitõhus tehnoloogia on strateegiline prioriteet. STEPi puhul hõlmab see mitmesugust uuenduslikku tehnoloogiat, nagu taastuvenergia tehnoloogia,
vesinikutehnoloogia ja kestlikud kütused, süsinikdioksiidi kogumise, säilitamise ja
kasutamise tehnoloogia, akud ja süsinikuheite vähendamise tehnoloogia35. Seega tugevdab STEP ELi pühendumist eesmärgile saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja on kooskõlas ELi puhta tööstuse kokkuleppe36 eesmärkidega.
2025. aastal oli STEPi puhta ja ressursitõhusa tehnoloogia sektori projektikonkursside kogueelarve 3,5 miljardit eurot, mis oli veidi väiksem kui 2024. aasta 4 miljardi euro suurune eelarve.
Programmidest, mida komisjon haldab otse, andis 2024. aastal ülekaalukalt suurima panuse STEPi eesmärkide saavutamisse puhta tehnoloogia sektoris innovatsioonifond tänu oma suurele
eelarvele võrreldes muude rahastamisprogrammidega. 2025. aastal olukord pisut muutus. Innovatsioonifond jäi eraldatud eelarvevahendite vaatenurgast peamiseks sellesse sektorisse
panustajaks, toetades STEPi korrapärase nullnetotehnoloogia projektikonkursi raames 2,4 miljardi euroga ja ühe elektrisõidukite akusid käsitleva projektikonkursi raames veel 1 miljardi euroga. Peale selle lõppesid 2025. aastal mitu Saastevaba Vesiniku Ühisettevõtte (programm „Euroopa
horisont“) STEPiga seotud projektikonkurssi. Need projektikonkursid, mille eelarve oli kokku 105 miljonit eurot, keskendusid taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise, säilitamise, jaotamise ja kasutamise tehnoloogiale ning vesinikuorgudele, st vesinikul põhinevatele geograafiliselt
32 2025. aasta aruanne hõlmab 31. detsembriks 2025 lõppenud projektikonkursse, olenemata sellest, kas tulemused olid aasta lõpuks välja kuulutatud. 33 Vt Kiipide Ühisettevõte. 34 Vt Bioressursipõhise Ringmajandusega Euroopa Ühisettevõte. 35 STEPi määrusega hõlmatud tehnoloogia üksikasjalik, kuid mitteammendav loetelu on esitatud komisjoni 2024. aasta teatises „Suunised määruse (EL) 2024/795 (millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP)) teatavate sätete kohta“, C(2024) 3248, kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/eli/C/2024/3209/oj. 36 Komisjoni teatis „Puhta tööstuse kokkulepe – konkurentsivõime ja süsinikuheite vähendamise ühtne tegevuskava“, COM(2025) 85, kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:52025DC0085.
18
kontsentreeritud ökosüsteemidele. Lisaks eraldati projektikonkursi „Laevade hübriidsed ajami- ja jõusüsteemid“ raames sektorile 20 miljonit eurot Euroopa Kaitsefondist.
Puhta ja ressursitõhusa tehnoloogia sektorisse panustas programmi „Euroopa horisont“ raames
ka Euroopa Innovatsiooninõukogu. Seda siiski avatud projektikonkursside kaudu, kus ei olnud
eraldatud selle sektori jaoks eelnevalt eraldi eelarvet.
Ajavahemikus alates STEPi rakendamise algusest kuni 2025. aasta lõpuni valiti STEPiga seotud projektikonkursside raames puhta tehnoloogia sektoris rahastamiseks välja 173 projektitaotlust. Selle tulemusena anti rahalist toetust kokku 8,8 miljardit eurot,37 mida on rohkem kui 2024. aastal
eraldatud 4,8 miljardit eurot ja (85 taotlust)38.
Enamik neist rahalistest vahenditest anti toetustena, kuigi Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi „Accelerator“ projektikonkursside puhul on võimalik anda ja Euroopa Innovatsiooninõukogu STEPi kasvutoetuse projektikonkursside puhul reeglina antakse rahastuse saanud projektide jaoks omakapitalitoetust.
Toetatud projektide hulka kuuluvad näiteks elektrisõidukite silindriliste akude tootmisliini ehitamine (46inEU)39 ja vesinikuorg HiWhyV, mis hakkab varustama Rootsi tööstusmahukat läänerannikut40.
JOONIS 2c. Otse hallatavate rahastamisprogrammide raames korraldatud STEPiga
seotud projektikonkursside tulemusel puhta tehnoloogia sektoris antud toetuste
geograafiline jaotus 2025. aasta lõpu seisuga (miljonites eurodes)41
37 Need arvud annavad aimduse asjaomaste projektikonkursside tulemustest. Rahastamislepingute allkirjastamine projektiarendajate ja komisjoni vahel võib kaasa tuua muutused nii toetatavate projektide arvus kui ka individuaalsete toetuste suuruses. 38 Rahastuse kogusumma suurenemine on peamiselt tingitud selliste projektikonkursside arvu suurenemisest, mille raames eraldatakse projektide jaoks rahalisi vahendeid toetuse/omakapitali vormis. Samas avaldas mõju (ehkki piiratud määral) see, et mõni innovatsioonifondi 2023. aasta projektikonkursi raames välja valitud projekt jäeti toetuslepingu ettevalmistamise etapis kõrvale ja nende asemel valiti projektid reservnimekirjast. 39 Vt 46inEU – Euroopa Liit. 40 Vt HiWhyV – A Hydrogen Valley from the High Coast to West Coast – Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm. 41 Joonisel on eraldi välja toodud liikmesriigid, kus on projektide jaoks antud kokku rohkem kui 300 miljonit eurot, ning ülejäänud riigid on rühmitatud kategooriasse „teised“.
19
Allikas: Euroopa Komisjon.
Kõige enam said selles sektoris STEPiga seotud rahalisi vahendeid Prantsusmaal ja Belgias asutatud
üksused – vastavalt 1,5 miljardit eurot ja 1,1 miljardit eurot. Järgnesid Saksamaa (peaaegu
1,1 miljardit eurot), Hispaania (858 miljonit eurot) ja Taani (609 miljonit eurot)42.
2.3.2. Digi- ja süvatehnoloogia innovatsiooni kiirendamine
STEPi digi- ja süvateholoogia sektor hõlmab mitmesugust tipptasemel innovatsiooni, nagu
täiustatud andmetöötlus, tehisintellekt, küberturvalisus, mikroelektroonika ja
kvanttehnoloogia43. Need kõik on keskse tähtsusega ELi digikümnendi poliitikaprogrammi 2030
jaoks,44 mille eesmärk on parandada Euroopa digitaristut, oskusi ja tehnoloogilist juhtpositsiooni.
2025. aastal anti STEPi toetust digitehnoloogia jaoks Euroopa Kaitsefondi, programmi
„Digitaalne Euroopa“ ja programmi „Euroopa horisont“ kaudu. Nende kolme
rahastamisprogrammi raames eraldati STEPiga seotud meetmetele selles valdkonnas aasta jooksul
kokku 745,5 miljonit eurot, mida on rohkem kui 461 miljonit eurot 2024. aastal. Seda tulemust
42 Innovatsioonifondi STEPi märgiste puhul arvutati rohkem kui ühes piirkonnas asuvate mitme toetusesaajaga projektide puhul konkreetsele piirkonnale/liikmesriigile antud rahalise toetuse summa nii, et projektile eraldatud toetuse kogusumma jagati võrdselt selle asukohtade vahel. 43 STEPi määrusega hõlmatud tehnoloogia üksikasjalik, kuid mitteammendav loetelu on esitatud komisjoni 2024. aasta teatises „Suunised määruse (EL) 2024/795 (millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP)) teatavate sätete kohta“, C(2024) 3209, kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/eli/C/2024/3209/oj. 44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2481, millega luuakse digikümnendi poliitikaprogramm 2030.
1 530
1 074
1 068
858609
577
466
450
303
1 849
8,8
miljardit
eurot
Prantsusmaa
Belgia
Saksamaa
HispaaniaTaani
Rootsi
Itaalia
Madalmaad
Soome
Teised
20
aitas saavutada eeskätt Euroopa Kaitsefond,45 mille raames käivitati mitu projektikonkurssi, kus
oli tähelepanu keskmes kaitsevaldkonna digitehnoloogia, nagu autonoomsed sõidukid, tehisintellekt,
radarid ja optroonilised detektorid. Programmi „Digitaalne Euroopa“ STEPiga seotud meetmed
hõlmasid projektikonkursse, mille raames anti esimest korda STEPi märgised Euroopa digitaalse
innovatsiooni keskustele,46 millega toetati VKEde ja haldusasutuste digipööret kogu ELis. Lõpetuseks
korraldati programmi „Euroopa horisont“ raames projektikonkursse, kus keskenduti
kosmosetehnoloogia lahendustele.
Nagu on märgitud eespool seoses puhta tehnoloogia sektoriga, on Euroopa Innovatsiooninõukogu
rahastamisvahendi „Accelerator“ 2025. aasta väljakutsed ja Euroopa Innovatsiooninõukogu
2025. aasta STEPi kasvutoetuse projektikonkurss aidanud kaasa STEPi eesmärkide
saavutamisele digitehnoloogia sektoris. Paraku ei saa nende panust mõõta projektikonkursside
eelarve põhjal, kuna need projektikonkursid olid avatud tehnoloogiasektorile laiemalt.
STEPiga seotud projektikonkursside raames valiti digitehnoloogia valdkonnas rahastamiseks välja
kokku 137 projekti. See arv hõlmab projekte, mis olid alates STEPi rakendamise algusest valitud välja
projektikonkursside raames, mille hindamine viidi lõpule enne 2025. aasta lõppu47. Nende projektide
jaoks eraldati toetuste ja vähemal määral omakapitali vormis kokku 862 miljonit eurot.
Näitena projektidest võib nimetada üleeuroopalist algatust OpenEuroLLM,48 millega viiakse kokku
juhtivad tehisintellekti idufirmad ja teadusorganisatsioonid, et luua mitmekeelne avatud suur
keelemudel, ning Axelera-FAST,49 mille raames arendatakse järgmise põlvkonna tehisintellektikiipe.
45 Kuna kaitsevaldkonna minikoondmäärus jõustus 2025. aasta detsembris, on Euroopa Kaitsefondi endiselt arvesse võetud vaid sedavõrd, kui see aitas saavutada nende kolme STEPi sektori eesmärke, mis olid olemas enne neljanda sektori, st kaitsesektori lisamist. Seetõttu hõlmab käesolev aruanne peamiselt Euroopa Kaitsefondi panust digitehnoloogia arendamisse ja tootmisesse. 46 Vt Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused. 47 Projektikonkursse, mille tähtaeg oli 2025. aastal, kuid mille hindamine ei olnud aasta lõpuks lõpule viidud, on võetud käesolevas aruandes arvesse eraldatud eelarvet käsitlevates andmetes, kuid mitte andmetes projektidele eraldatud rahaliste vahendite kohta. 48 Vt OpenEuroLLM – A European Family of Large Language Models – Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm. 49 Vt Axelera-FAST:Fast Fuelling EU AI Transformation – Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm.
21
JOONIS 2d. Otse hallatavate rahastamisprogrammide raames korraldatud STEPiga
seotud projektikonkursside tulemusel digitehnoloogia sektoris antud toetuste
geograafiline jaotus 2025. aasta lõpu seisuga (miljonites eurodes)50
Allikas: Euroopa Komisjon.
Suurimad STEPiga seotud toetuste saajad selles sektoris olid üksused Prantsusmaal ja Saksamaal,
kellele anti vastavalt 132 miljonit eurot ja 98 miljonit eurot. Järgnesid Hispaania (95 miljonit eurot)
ja Soome (64 miljonit eurot)51.
2.3.3. Biotehnoloogia edendamine
STEPi biotehnoloogia sektor hõlmab mitmesugust murrangulist tehnoloogiat, nagu genoomika ja
farmakogenoomika, DNA/RNA süntees, raku- ja koetehnoloogia, bioinformaatika ja
nanobiotehnoloogia. STEPi toetusega püütakse kiirendada innovatsiooni, tagada tarnekindlus ja
tugevdada Euroopa konkurentsivõimet bioteaduste valdkonnas.
2025. aastal oli STEPi biotehnoloogiasektori projektikonkursside kogueelarve 509 miljonit eurot.
STEPi toetuste ja hankemeetmetega püüti tagada uuenduslike meditsiiniliste vastumeetmete (nt vaktsiinid, ravimid või diagnostika) ja muude meditsiiniseadmete väljatöötamine ja turulepääs ELis. Need meetmed kogueelarvega 204 miljonit eurot võeti programmi „EL tervise heaks“ raames,
millest anti ka 20 miljoni euro suurune lisatoetus, mida Euroopa Investeerimispank rakendab
programmi „InvestEU“ osaks oleva mehhanismi HERA Invest kaudu. 2025. aastal toetati STEPiga
50 Joonisel on eraldi välja toodud liikmesriigid, kus projektide jaoks on antud kokku rohkem kui 30 miljonit eurot, ning ülejäänud riigid on rühmitatud kategooriasse „teised“. 51 Projektide puhul, mis hõlmavad rohkem kui ühte asukohta, arvutati konkreetsele piirkonnale/liikmesriigile antud rahalise toetuse summa seal asutatud üksus(t)ele antud rahalise toetuse alusel.
132
98
95
64
5448
35
30
30
275
862
miljonit
eurot
Prantsusmaa
Saksamaa
Hispaania
Soome
MadalmaadItaalia
Belgia
Kreeka
Rootsi
Teised
22
seotud biotehnoloogiat ka programmist „Euroopa horisont“, sealhulgas Bioressursipõhise
Ringmajandusega Euroopa Ühisettevõtte raames, ja Euroopa Kaitsefondist.
2025. aasta lõpuks oli STEPiga seotud projektikonkursside raames valitud biotehnoloogia valdkonnas
rahastamiseks välja kokku 12 projekti. See arv hõlmab projekte, mis olid alates STEPi rakendamise
algusest valitud välja projektikonkursside raames, mille hindamine viidi lõpule enne 2025. aasta
lõppu52. Nende projektide jaoks eraldati toetuste ja vähemal määral omakapitali vormis kokku
205 miljonit eurot.
Märkimisväärset kasvu võrreldes 2024. aastaga ei ole nende kahe põhjuse koosmõju tõttu toimunud.
Esiteks, nagu eespool selgitatud, tehti 2025. aastal suur osa STEPiga seotud eraldisest
biotehnoloogiale programmist „EL tervise heaks“ hankelepingute vormis, mis ei too kaasa
toetuste või omakapitali andmist konkreetsete projektide jaoks. Teiseks ei olnud 2025. aasta lõpuks
veel lõpule viidud mitme biotehnoloogiasektori (nt Bioressursipõhise Ringmajandusega Euroopa
Ühisettevõtte) projektikonkursi hindamist. Nende projektikonkursside tulemusi (rahastuse saanud
projekte) võetakse arvesse 2026. aasta aruandes, mis tehakse kättesaadavaks 2027. aastal.
Toetatud projektide hulka kuuluvad PANFLU-STEP, mille raames töötatakse välja ninasprei, et
vähendada neutraliseerivaid gripivastaseid antikehi kasutades nakkusohtu, ning SPEEDCELL,53 mille
eesmärk on muuta vaktsiinide ja ravimite rakupõhise tootmise maastikku, töötades välja kiirema ja
usaldusväärsema tootmisprotsessi. Need projektid aitavad suurendada Euroopa valmisolekut
tervisekriisideks.
JOONIS 2e. Otse hallatavate rahastamisprogrammide raames korraldatud STEPiga
seotud projektikonkursside tulemusel biotehnoloogia sektoris antud toetuste
geograafiline jaotus 2025. aasta lõpu seisuga (miljonites eurodes)54
52 Projektikonkursse, mille tähtaeg oli 2025. aastal, kuid mille hindamine ei olnud aasta lõpuks lõpule viidud, on võetud käesolevas aruandes arvesse eraldatud eelarvet käsitlevates andmetes, kuid mitte andmetes projektidele eraldatud rahaliste vahendite kohta. 53 Vt SPEEDCELL – Accelerating Vaccine and Therapeutic Manufacturing – Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm. 54 Joonisel on eraldi välja toodud liikmesriigid, kus projektide jaoks on antud kokku rohkem kui 2 miljonit eurot, ning ülejäänud riigid on rühmitatud kategooriasse „teised“.
23
Allikas: Euroopa Komisjon.
Suurimad toetusesaajad olid üksused Saksamaal ja Prantsusmaal, kes said vastavalt 54 miljonit
eurot ja 42 miljonit eurot. Järgnesid Itaalia ja Madalmaad, kellele anti vastavalt 35 miljonit eurot ja
29 miljonit eurot55.
2.4. Ühtekuuluvuspoliitika fondid
Alates STEPi rakendamise algusest on liikmesriigid panustanud oluliselt STEPi eesmärki
tugevdada ELi majanduse konkurentsi- ja vastupanuvõimet, eelkõige suunates ühtekuuluvuspoliitika
vahenditest märkimisväärseid summasid, toetamaks STEPiga seotud tehnoloogiat.
STEPiga loodud paindlikkus ja stiimulid ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas hõlmavad eeskätt
võimalust rahastada ERFi eraldiseisvate STEPi prioriteetide raames tulusaid investeeringuid
muudesse ettevõtetesse kui VKEd, rakendades kõrgemaid kaasrahastamismäärasid (kuni
100 %) ja tehes ELi eelarvest ette nähtud eraldisest ühekordse 2056–30 % suuruse
eelmakse.
Kuigi ühtekuuluvuspoliitika vahehindamise (vt punkt 2.1.2) tulemusel laiendati
ühtekuuluvuspoliitika fondide kohaldamisala, et hõlmata kaitse- ja kahesuguse kasutusega
tehnoloogiat, võeti kaitsevaldkonna minikoondpakett, millega tehti kaitsesektorist neljas STEPi
sektor, vastu alles 2025. aasta detsembris. Seetõttu ei hõlmanud ühtekuuluvuspoliitika programmide
STEPi prioriteedid 2025. aastal ühtki kaitse- ja/või kahesuguse kasutuse valdkonna investeeringut.
55 Projektide puhul, mis hõlmavad rohkem kui ühte asukohta, arvutati konkreetsele piirkonnale/liikmesriigile antud rahalise toetuse summa seal asutatud üksus(t)ele antud rahalise toetuse alusel. 56 Ühtekuuluvuspoliitika vahehindamise raames tehtud seadusandlike muudatustega vähendati eelmakse suurust.
54
42
35 29
11
10
8
8 3
64
205
miljonit
eurot
Saksamaa
Prantsusmaa
Madalmaad
Austria
Belgia
Hispaania
Portugal
Soome
Teised
Itaalia
24
2025. aasta detsembri lõpuks oli 19 liikmesriigis vastu võetud 96 STEPiga seotud muudatust
ühtekuuluvuspoliitika programmidesse57 ning STEPi toetus eraldiseisvate prioriteetide raames
ulatus 13,9 miljardi euroni58. Need muudatused puudutasid nii riiklikke kui ka piirkondlikke
ühtekuuluvuspoliitika programme, kajastades ühtekuuluvuspoliitika fondide juhtimise korda igas
liikmesriigis (vt punkt 2.4.1.1).
See summa on üle kahe korra suurem 2024. aasta summast (2024. aasta detsembri lõpu seisuga
oli vastuvõetud 41 programmimuudatusega kaasatud kokku 6,4 miljardit eurot). 2026. aastal on
oodata täiendavaid muudatusi.
Jaotus 2025. aasta lõpu seisuga on järgmine:
• ligikaudu 10,8 miljardit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF),
• ligikaudu 2,1 miljardit eurot Euroopa Sotsiaalfond+-ist (ESF+),
• ligikaudu 945 miljonit eurot õiglase ülemineku fondist (JTF).
JOONIS 2f. STEPi eraldised vastuvõetud ühtekuuluvuspoliitika programmides
2024. aasta lõpuks (vasakul) ja 2025. aasta lõpuks (paremal) (miljonites eurodes)
Allikas: liikmesriigid.
57 Veel mõnes programmis oli STEP lisatud olemasolevatesse, mitte eraldiseisvatesse prioriteetidesse. 58 Kui võtta arvesse STEPiga seotud muudatusi, mis esitati 2025. aasta detsembri lõpuks seoses vahehindamisega, on ühtekuuluvuspoliitika raames antud STEPi toetuse kogumaht 15,1 miljardit eurot.
ERF: 10 838 (78%)
ESF+: 2 075 (15%)
JTF: 946 (7%)
ERF: 4 414 (75%)
ESF+: 838 (14%)
JTF: 620 (11%)
5 872
miljonit
eurot
13 859
miljonit
eurot
ERF JTFESF+
25
2.4.1. Analüüs STEPi kasutamise kohta ühtekuuluvuspoliitika
programmides
II TABEL. Ülevaade rahaliste vahendite eraldamisest ühtekuuluvuspoliitika
programmide raames 2025. aasta lõpu seisuga (miljonites eurodes)
Liikmes
riik Nimetus
ERF
(miljonites
eurodes)
JTF
(miljonites
eurodes)
ESF+
(miljonites
eurodes)
Toetus
kokku
(miljonites
eurodes)
BE ERFi 2021.–2027. aasta programm pealinna Brüsseli
piirkonnas 18,3
ERFi 2021.–2027. aasta programm Flandrias 51,8
BG Konkurentsivõime ja innovatsioon ettevõtetes 80
Teadusuuringud, innovatsioon ja digitaliseerimine
arukaks ümberkujundamiseks 81
DK Keskkonnahoidlik tehnoloogia ja oskused õiglaseks
üleminekuks 65
DE ERFi ja ESF+ 2021.–2027. aasta programm Alam-
Saksimaal 147
ERFi 2021.– 2027. aasta programm Baden-
Württembergis 71
ERFi 2021.–2027. aasta programm Hamburgis 7
ERFi 2021.–2027. aasta programm Mecklenburg-
Vorpommernis 139
ERFi 2021.–2027. aasta programm Schleswig-
Holsteinis 43
ERFi 2021.–2027. aasta programm Tüüringis 21
ERFi 2021.–2027. aasta programm Baieris 158
ERFi 2021.–2027. aasta programm Berliinis 10
ERFi ja JTFi 2021.–2027. aasta programm
Brandenburgis 128
ERFi ja JTFi 2021.–2027. aasta programm
Nordrhein-Westfalenis 334 415 749
ERFi ja JTFi 2021.–2027. aasta programm Saksimaal 128 12 140
ERFi ja JTFi 2021.–2027. aasta programm Saksi-
Anhaltis 88
ESF+ 2021.–2027. aasta programm Baieris 37
IE Põhja- ja Lääne-Iirimaa piirkondlik programm
2021–2027 2
EL Konkurentsivõime 150
Digipööre 57
Dytiki Ellada 9
Inimressursid ja sotsiaalne ühtekuuluvus 50
Õiglane arenguüleminek 69
ES ESF+ Kanaari saartel 2
ESF+ Kantaabrias 3
ESF+ Kataloonias 19
26
Liikmes
riik Nimetus
ERF
(miljonites
eurodes)
JTF
(miljonites
eurodes)
ESF+
(miljonites
eurodes)
Toetus
kokku
(miljonites
eurodes)
ESF+ Galicias 23
ESF+ Madridis 64
ESF+ Valencias 19
Õiglase ülemineku programm 2021–2027 Hispaanias 95
Mitut piirkonda hõlmav ERFi 2021.–2027. aasta
programm Hispaanias 975
ERFi 2021.–2027. aasta programm Andaluusias 244
ERFi 2021.–2027. aasta programm Aragónis 23
ERFi 2021.–2027. aasta programm Astuurias 15
ERFi 2021.–2027. aasta programm Baskimaal 33
ERFi 2021.–2027. aasta programm Kanaari saartel 21
ERFi 2021.–2027. aasta programm Kantaabrias 16
ERFi 2021.–2027. aasta programm Castilla y Leonis 45
ERFi 2021.–2027. aasta programm Castilla-La
Manchas 62
ERFi 2021.–2027. aasta programm Kataloonias 114
ERFi 2021.–2027. aasta programm Madridi
autonoomses piirkonnas 73
ERFi 2021.–2027. aasta programm Galicias 27
ERFi 2021.–2027. aasta programm Valencia piirkonnas 144
FR ERFi ja ESF+ 2021.–2027. aasta Centre-Val de Loire’i programm ja piirkondadevaheline Loire’i programm
12
ERFi, ESF+ ja JTFi 2021.–2027. aasta programm
Hauts-de-France’is 35
ERFi ja ESF+ 2021.–2027. aasta programm Île-de-
France’i piirkonnas ja Seine’i valgalal 35 12 47
ERFi, ESF+ ja JTFi 2021.–2027. aasta programm
Normandias 2 24 26
ERFi, ESF+ ja JTFi 2021.–2027. aasta programm Pays
de la Loire’is 3
HR Integreeritud territoriaalne programm 2021–2027 150
Konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse programm
2021–2027 48
IT Riiklik programm „Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime rohe- ja digipöörde jaoks 2021–
2027“ 602
Riiklik programm „Kool ja oskused 2021–2027“ 645
Riiklik programm „Noored, naised ja töökohad 2021–
2027“ 200
ERFi 2021.–2027. aasta piirkondlik programm
Abruzzos 35
ERFi 2021.–2027. aasta piirkondlik programm
Abruzzos 25
ERFi ja ESF+ 2021.–2027. aasta piirkondlik programm
Calabrias 264
27
Liikmes
riik Nimetus
ERF
(miljonites
eurodes)
JTF
(miljonites
eurodes)
ESF+
(miljonites
eurodes)
Toetus
kokku
(miljonites
eurodes)
ERFi 2021.–2027. aasta piirkondlik programm
Campanias 581
ERFi 2021.–2027. aasta piirkondlik programm
Emilia-Romagnas 61
ERFi 2021.–2027. aasta piirkondlik programm Lazios 109
ERFi 2021.–2027. aasta piirkondlik programm
Lombardias 120
ERFi ja ESF+ 2021.–2027. aasta piirkondlik programm
Molises 45
ERFi 2021.–2027. aasta piirkondlik programm
Piemontes 100
ERFi ja ESF+ 2021.–2027. aasta piirkondlik programm
Apuulias 472
ERFi 2021.–2027. aasta piirkondlik programm
Sardiinias 166
ERFi 2021.–2027. aasta piirkondlik programm Sitsiilias 615
ERFi 2021.–2027. aasta piirkondlik programm Sitsiilias 60
ERFi 2021.–2027. aasta piirkondlik programm
Toskaanas 98
ERFi 2021.–2027. aasta piirkondlik programm Umbrias 31
LV Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika programm
2021–2027 56
LT Euroopa Liidu fondide investeeringute programm
2021–2027 58
HU Digitaalse uuendamise rakenduskava+ 164 135 299
Majandusarengu ja innovatsiooni rakenduskava+ 245
NL ERFi 2021.–2027. aasta programm Ida-Hollandis 16
PL ELi fondid aruka majanduse jaoks 2021–2027 901
Euroopa fondid Dolny Śląski jaoks 2021–2027 20
Euroopa fondid Mazowsze jaoks 2021–2027 35
PT Algarve piirkondlik programm 2021–2027 18
Keskpiirkonna programm 2021–2027 30
Temaatiline programm
„Innovatsioon ja digipööre“ 1115
Lissaboni piirkondlik programm 2021–2027 38
Põhjapiirkonna programm 2021–2027 25
RO Bukarest-Ilfov 54
Keskpiirkond 11
Haridus ja tööhõive 573
Tervis 352 114 466
Kestlik areng 266
Kirdepiirkond 6
Loodepiirkond 10
28
Liikmes
riik Nimetus
ERF
(miljonites
eurodes)
JTF
(miljonites
eurodes)
ESF+
(miljonites
eurodes)
Toetus
kokku
(miljonites
eurodes)
Arukas majanduskasv, digipööre ja
rahastamisvahendid 271
Kagupiirkond 10
Lõuna-Munteenia 10
Kagu-Olteenia 27
Läänepiirkond 19
SI Sloveenia ELi ühtekuuluvuspoliitika programm
2021–2027 103
SK ERFi, ÜFi, JTFi ja ESF+ programm Slovakkias 232
Kokku 96 10 838 945,9 2 075 13 859
Allikas: liikmesriigid.
2.4.1.1. STEPi investeeringute geograafiline jaotus
Enamik STEPiga seotud investeeringute ettepanekuid tehti Saksamaa, Itaalia, Rumeenia ja
Hispaania programmide raames (vt allpool joonis 2g). Need riigid esitasid 96st vastuvõetud
programmist 63 ja said ligikaudu 70 % STEPi kogutoetusest, st 9,7 miljardit eurot. Ülejäänud
33 programmi sisaldasid muudatusi koguväärtusega 4,2 miljardit eurot.
Ühtekuuluvuspoliitika programmide kaudu kaasatud STEPi investeeringuid rakendatakse nii piirkonna
kui ka riigi tasandil. Ligikaudu 43 % STEPi toetusest, st umbes 6 miljardit eurot, on kasutusele võetud
70 piirkondliku programmi raames, ülejäänud 57 % ehk 7,9 miljardit eurot on kavandatud 26 riikliku
programmi kaudu.
JOONIS 2g. Ühtekuuluvuspoliitika programmides tehtud STEPiga seotud muudatuste
maht liikmesriikide kaupa 2025. aasta lõpu seisuga (kumulatiivselt alates STEPi
loomisest, miljonites eurodes)59
59 Ainult eraldiseisvate prioriteetidega või teadaolevate STEPi jaoks määratud summadega programmid, tuginedes sekkumisvaldkondade eraldistele.
29
Allikas: liikmesriigid.
ERFi ja ESF+ puhul kavandati rohkem kui kaks kolmandikku STEPi eraldistest vähem arenenud ELi
piirkondades60 ümber.
JOONIS 2j. ERFi ja ESF+ raames tehtud STEPi eraldiste maht piirkonnakategooriate
kaupa 2025. aasta lõpu seisuga (kumulatiivselt alates STEPi loomisest, miljonites
eurodes)
60 Määruse (EL) 2021/1060 kohaselt on vähem arenenud piirkonnad ELi liikmesriikide piirkonnad, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta on alla 75 % ELi 27 liikmesriigi keskmisest SKPst.
4 231
2 017
1 739
1 725
1 226
956
545
334
232
198
162
123
103
70
65
59
57
16
2
- 500 1 000 1 500 2 000 2 500 3 000 3 500 4 000 4 500
IT
ES
DE
RO
PT
PL
HU
EL
SK
HR
BG
FR
SI
BE
DK
LT
LV
NL
IE
(miljonites eurodes)
30
Allikas: liikmesriigid.
2.4.1.2. STEPi investeeringute jaotus sektorite kaupa
STEPi määrusega kehtestati Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi raames
kaks uut erieesmärki, et toetada investeeringuid, mille eesmärk on tugevdada tööstuse arengut ja
väärtusahelaid strateegilistes sektorites.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide STEPi investeeringutest üle 60 % rakendatakse poliitikaeesmärgi
„arukam Euroopa“ erieesmärgi 1.6 (elutähtsa tehnoloogia arendamine või tootmine) raames,
ligikaudu 15 % poliitikaeesmärgi „keskkonnahoidlikum Euroopa“ erieesmärgi 2.9 (puhas
tehnoloogia) raames ning oskuste ja tööhõivemeetmete jaoks ESF+ kaudu poliitikaeesmärgi
„sotsiaalne Euroopa“ raames ning 10 % õiglase ülemineku piirkondades õiglase ülemineku fondi erieesmärgi raames (vt joonis 2k).
JOONIS 2k. Ühtekuuluvuspoliitika programmides tehtud STEPiga seotud muudatuste
maht poliitikaeesmärkide ja erieesmärkide kaupa 2025. aasta lõpu seisuga (ainult
eraldiseisvate prioriteetidega programmid, kumulatiivselt alates STEPi loomisest)
7 426
1 528
1 479
172
1 933
375
-
2 000
4 000
6 000
8 000
10 000
12 000
ERDF ESF+
Vähem arenenud Üleminekuetapis Enam arenenud
(mln eurot)
10 838
2 075
31
Allikas: liikmesriigid.
Ligikaudu 52 % STEPi raames kavandatud summadest moodustavad tulusad investeeringud.
Investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni moodustavad eraldisest 20 % ning
investeeringud oskuste arendamisse 17 %. Ligikaudu 10 %ga eraldisest toetatakse muud tegevust,
nagu tehnosiiret, ettevõtlusinkubatsiooni, jagu- ja idufirmasid ning teenuseid, mis on seotud vähese
süsinikuheitega majanduse ja kliimakerksusega (vt joonis 2l).
JOONIS 2l. Ühtekuuluvuspoliitika programmides tehtud STEPiga seotud muudatuste
maht sektorite kaupa 2025. aasta lõpu seisuga (ainult eraldiseisvate prioriteetidega
või teadaolevate STEPi jaoks määratud summadega programmid, kumulatiivselt
alates STEPi loomisest, miljonites eurodes)
8 786
2 052
189 246 150
672
818
945
-
1 000
2 000
3 000
4 000
5 000
6 000
7 000
8 000
9 000
10 000
Arukam Euroopa Keskkonnnahoidlikum Euroopa
Sotsiaalne Euroopa Õiglase ülemineku fond
(mln eurot)
Õiglase ülemineku fond
Elutähtsa tehnoloogia arendamine või tootmine
Elukestev õpe ja töökoha vahetamine
Kvaliteetne ja kaasav haridus ja koolitus
Hariduse ja koolituse parandamine
Töötajate ja ettevõtjate kohanemine
Juurdepääs tööturule ja aktiveerimismeetmed kõigile
32
Allikas: liikmesriigid.
Tulusad investeeringud jagunevad STEPi sektorite vahel järgmiselt: 38 % puhas tehnoloogia, 35 % digi- ja süvatehnoloogia ning 27 % biotehnoloogia. Suurem osa vahenditest eraldati tulusateks investeeringuteks muudesse ettevõtetesse kui VKEd, kasutades võimalust anda sellistele ettevõtetele ERFist vahendeid STEPiga seotud projektide jaoks.
JOONIS 2m. Ühtekuuluvuspoliitika programmide raames tehtud tulusad
investeeringud ettevõtjate liikide ja STEPi sektorite kaupa 2025. aasta lõpu seisuga
(ainult eraldiseisvate prioriteetidega või teadaolevate STEPi jaoks määratud
summadega programmid, miljonites eurodes)
Allikas: liikmesriigid.
6 573
413
2 704
1 149
1 985 90
662
35 107
142
0
1 000
2 000
3 000
4 000
5 000
6 000
7 000
8 000
Tulusad investeeringud Oskuste arendamine Teadusuuringute ja innovatsiooni varad ja
meetmed
Muu
m ill
io n E
U R
ERF ESF+ JTF
(mln eurot)
7 235
2 432 2 811
1 380
1 612 1 122
1 140
1 230
1 291
838
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
3 000
3 500
4 000
4 500
Suurettevõtjad VKEd
m ill
io n E
U R
Puhas ja ressursitõhus tehnoloogia Biotehnoloogia Digi- ja süvatehnoloogia
4 043
3 190
(mln eurot)
33
2.4.1.3. Ühtekuuluvuspoliitika raames tehtud STEPi investeeringute peamised oodatavad
tulemused
74 vastuvõetud programmi raames on oodata investeeringuid kokku ligikaudu 11 900 ettevõttesse,
millest 4 287 tegutsevad puhta tehnoloogia sektoris, 3 795 digitehnoloogia sektoris ja 1 397
biotehnoloogia sektoris. Kavandatud investeeringutega luuakse toetust saavates üksustes
eeldatavasti 21 644 töökohta.
2.4.2. Ühtekuuluvuspoliitika programmide projektikonkursid
31. detsembri 2025. aasta seisuga olid 11 liikmesriiki (Taani, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Läti,
Leedu, Madalmaad, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia) teatanud kokku 54 STEPi
projektikonkursist kogueelarvega 3,1 miljardit eurot61. See tähendab märkimisväärset kasvu
võrreldes 2024. aastaga, mil STEPi rakendamine alles algas. Need projektikonkursid on taotlejatele
avatud rahastamisvõimalused.
III TABEL. Ülevaade ühtekuuluvuspoliitika programmide projektikonkurssidest
Liikmesriik Programmi nimetus
Kogusumma
miljonites
eurodes
Seis
31. detsembril
2025
DK Keskkonnahoidlik tehnoloogia ja oskused
õiglaseks üleminekuks 45,5 Lõpule viidud
DE
ERFi 2021.–2027. aasta programm Baieris 47,0 Lõpule viidud
ERFi 2021.–2027. aasta programm Schleswig-Holsteinis
30,4 Lõpule viidud
Mitut fondi hõlmav ERFi ja JTFi 2021.– 2027. aasta programm Nordrhein-Westfalenis
140,0 Lõpule viidud
ESF+ 2021.–2027. aasta programm Baieris 37 Lõpule viidud
ERFi 2021.– 2027. aasta programm
Baden-Württembergis 65 Lõpule viidud
ERFi ja JTFi 2021.–2027. aasta programm
Saksi-Anhaltis 75 Lõpule viidud
ES Mitut piirkonda hõlmav ERFi 2021.–2027. aasta
programm Hispaanias 90 Lõpule viidud
Õiglase ülemineku programm 2021–2027
Hispaanias 18 Lõpule viidud
IT ERFi 2021.–2027. aasta piirkondlik programm
Lazios 70 Lõpule viidud
ERFi ja ESF+ 2021.–2027. aasta piirkondlik
programm Apuulias 471 Pooleli
Riiklik programm „Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime rohe- ja digipöörde jaoks
2021–2027“ 443
Pooleli (tähtaeg 31. detsember
2027)
ERFi 2021.–2027. aasta piirkondlik programm
Lombardias 120 Lõpule viidud
ERFi 2021.–2027. aasta piirkondlik programm
Emilia-Romagnas 30 Lõpule viidud
61 Lisaks on teatatud 892 miljoni euro eraldamisest kombineeritud projektikonkursside raames Saksamaal (Nordrhein- Westfalen) ja Itaalias (riiklik teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime programm).
34
ERFi 2021.–2027. aasta piirkondlik programm
Campanias 60 Lõpule viidud
ERFi ja ESF+ 2021.–2027. aasta piirkondlik
programm Calabrias 180 Pooleli (tähtaeg 31. detsember
2027)
ERFi 2021.–2027. aasta piirkondlik programm
Sitsiilias 315 Lõpule viidud
LV Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika programm
2021–2027 64 Lõpule viidud
LT Euroopa Liidu fondide investeeringute programm
2021–2027 46 Lõpule viidud
NL ERFi 2021.–2027. aasta programm Ida-Hollandis 36 Lõpule viidud
PL Euroopa fondid aruka majanduse jaoks 2021–
2027 432
Lõpule viidud
RO Tervis 218 Lõpule viidud
SI Sloveenia ELi ühtekuuluvuspoliitika programm
2021–2027 60 Lõpule viidud
SK ERFi, ÜFi, JTFi ja ESF+ programm Slovakkias 40 Lõpule viidud
Kokku 3132,9
Allikas: liikmesriikide aruandlus.
2.4.3. Valitud projektid
Üksteist liikmesriiki (Belgia, Bulgaaria, Taani, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti,
Madalmaad, Poola ja Rumeenia) on juba valinud välja STEPi alla kuuluvad projektid.
• Hispaanias toetatakse Andaluusia piirkondliku programmiga ja mitut piirkonda hõlmava
programmiga teedrajava pooljuhtide tootmise rajatise ehitamist Málagasse koostöös
ülikoolidevahelise mikroelektroonika keskusega. Rajatises töötatakse välja uued protsessid
järgmise põlvkonna 300 mm pooljuhtkiipide prototüüpide loomiseks.
• Poolas Mazowieckie piirkonnas töötatakse Bródnowski haiglas elluviidava projekti
raames välja geeniteraapiat Parkinsoni tõve raviks. Projekti eesmärk on arendada
uuenduslikke ravimeetodeid selle neurodegeneratiivse häire jaoks ja tugevdada ELi
biotehnoloogiasektorit. Selle raames tutvustatakse teedrajavat lähenemist sellele
invaliidistavale häirele, mis kahjustab miljoneid inimesi kogu maailmas. Rakendatav
uuenduslik tehnoloogia peaks põhjalikult muutma Parkinsoni tõve neuroloogilist ravi ja veelgi
tugevdama ELi biotehnoloogiatööstust.
• Sloveenias arendatakse ühtekuuluvuspoliitika programmi toel pooljuhtide projekti Chip.si,
mille eesmärk on suurendada eksperditeadmisi selliste elektrooniliste nišitoodete kohta nagu
fotoonilised kiibid ja kvantkiibid ning nendega seotud komponentide kohta. Projektiga
osaletakse ka Euroopa pädevuskeskuste võrgustiku tegevuses, panustades ELi algatusse,
millega luuakse kogu Euroopas 27 kiipide pädevuskeskust ja tugevdatakse Euroopa
suutlikkust kõrgetasemelise digitehnoloogia valdkonnas.
• Prantsusmaal Auvergne-Rhône-Alpes’is toetatakse ühtekuuluvuspoliitika raames
projekti AccelBAT, et edendada uuenduslikku akutehnoloogiat. Selle projekti raames arendab
ettevõte Injectpower üliminiatuurset suure energiatihedusega täistahket laetavat mikroakut,
mille saaks viia tööstuslikku mastaapi. See tehnoloogia on suuteline andma toidet väga
35
väikestele rõhuanduritele, mida saaks kasutada oftalmoloogias (nt glaukoomi seire) ja
neuroloogias (nt koljusisese rõhu mõõtmiseks).
• Belgias Flandrias on käsil tehisintellekti ja pooljuhtfotoonika süvatehnoloogia
kaasinnovatsiooni keskuse loomine. Tegemist on ulatusliku avaliku ja erasektori
partnerlusega, milles osalevad Genti ülikool, ParticipatieMaatschappij Vlaanderen (PMV) ja
Alides REIM. Algatuse eesmärk on kiirendada kestlikku süvatehnoloogia digiinnovatsiooni
sellistes valdkondades nagu tehisintellekt ja pooljuhtfotoonika.
• Rumeenias toetatakse aruka majanduskasvu programmist seitset Euroopa digitaalse
innovatsiooni keskust, mis said programmi „Digitaalne Euroopa“ kahe hiljutise
projektikonkursi raames (DIGITAL-2025-EDIH-EU-EEA-08 ja DIGITAL-2026-EDIH-EU-EEA-
09) STEPi märgise. Kui kuut neist keskustest toetatakse kuni 50 % ulatuses
rahastamisprogrammist „Digitaalne Euroopa“ ja ülejäänud kulud kaetakse
ühtekuuluvuspoliitika vahenditest, siis seitsmendat keskust rahastatakse täielikult
ühtekuuluvuspoliitika vahenditest. Sellise programmi „Digitaalne Euroopa“ ja
ühtekuuluvuspoliitika vahelise vastastikuse täiendavusega tagatakse, et Euroopa digitaalse
innovatsiooni keskuste võrgustik katab kogu Rumeeniat, toetab talitluspidevust ja võimaldab
keskustel siseneda konsolideerimisetappi tehisintellekti kogemuskeskustena. Euroopa
digitaalse innovatsiooni keskused pakuvad VKEdele ja kohalikele ametiasutustele
digiüleminekuks oma tehnoloogiaalaseid eksperditeadmisi ja teenuseid, sealhulgas elutähtsa
tehnoloogia, näiteks tehisintellekti valdkonnas, aidates seeläbi laiemalt kaasa digikümnendi
eesmärkide saavutamisele.
• Saksamaal Baieri liidumaal on tehisintellekti innovatsioonilabor võtnud sihikule
ettevõtjad, kellel on tehisintellekti alal vähe kogemusi ja kes soovivad ära kasutada selle
potentsiaali. Nõuandjateks on äriringkondade ja akadeemiliste ringkondade eksperdid.
Teoreetiliste teadmiste kõrval antakse ettevõtjatele ka praktilist abi tehisintellekti lahenduste
integreerimiseks olemasolevatesse protsessidesse. Programm hõlmab tehisintellekti
spetsialistide korraldatavaid seminare ja koolitusi ning kaasnevat mentorlust, mis on
kohandatud ettevõtjate individuaalsetele vajadustele.
2.4.4. Ülevaade rakendamisest: Baieri liidumaa juhtum
Komisjon käivitas 2025. aastal katseprojekti, et hinnata STEPi sidusrühmade (nt potentsiaalsed
taotlejad, sh VKEd, teadusasutused jt) teadlikkust oma liikmesriigis algatatud STEPiga seotud
projektikonkurssidest.
Selle Baieri liidumaale (Saksamaa) keskenduva projekti raames püüti eeskätt hinnata liikmesriigi
poolt STEPi jaoks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise edukust. Selle tööga jätkatakse
2026. aastal, kaasates rohkem piirkondi ja ühtekuuluvuspoliitika programme.
Nagu on kirjeldatud eespool punktides 2.4.2 ja 2.4.3, algatas Baieri liidumaa 2025. aastal STEPi
projektikonkursid kahe ERFi ja ESF+ ühtekuuluvusprogrammi raames.
• Toetuspõhised ESF+ meetmed hõlmasid tulevikus vajaminevate STEPi oskuste alast
koolitust, teadmussiiret ülikoolidest VKEdesse ja STEPi tehnoloogia alaste oskuste
omandamist üliõpilaste seas.
• ERF toetas omakapitalil põhineva meetme raames ülikoolide ja ülikoolihaiglate ning
VKEde koostöö kaudu toimuvat tehnosiiret. Lisaks toetas ERF omakapitali rahastamisvahendi
kaudu VKEsid stardi- ja käivitusetapis, aidates samal ajal laiendada ülikoolide välist
teadustaristut STEPi valdkondades.
36
Mõlema programmi raames tehti teavitustööd ja pöörduti olemasolevate kanalite kaudu
konkreetsete sihtrühmade poole, mille tulemuseks oli projektitaotluste kõrge edumäär. Pärast
STEPi prioriteedi väga edukat tutvustamist – projektiarendajate nõudlus rahastuse järele oli oodatust
suurem (esimene ESF+ projektikonkurss (teadmussiire ülikoolidest VKEdesse STEPi sektorites) tõi
kaasa enam kui kahekordse ülepakkumise) – on Baieri liidumaa ametiasutused esitanud täiendavad
ERFi ja ESF+ programmide muudatused, et saada STEPi meetmete jaoks lisavahendeid.
Ametiasutuste ootusi on ületanud ka nõudlus rahaliste vahendite järele selleks, et noori
täiskasvanuid / õpilasi alates keskkooliastmest varakult kooliprojektide raames STEPiga seotud
töökohapõhisesse õppesse kaasata.
Liidumaa ametiasutused teatasid, et taotlejatel (nt ettevõtjatel) on raske mõista kahte
tähtsat STEPi tehnoloogiaga seotud tingimust, mis peavad olema täidetud, et osutuda valituks:
tehnoloogia uuenduslikkus või tehnoloogia panus ELi strateegilise sõltuvuse vähendamisse.
Seda tagasisidet kinnitab püsivalt suur nõudlus tehnilise abi järele STEPi rakendamisel
ühtekuuluvuspoliitika raames, eelkõige STEPi tehnoloogilise kohaldamisala tõlgendamisel. Selle
vajaduse rahuldamiseks on komisjon korraldanud riiklikele kontaktpunktidele, korraldusasutustele ja
projektiarendajatele korrapäraselt koolitusi, kus saab vastata küsimustele, selgitada kahtlusi ja
edendada ühist arusaama rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest.
2.5. Taaste- ja vastupidavusrahastu ning programm
„InvestEU“
31. detsembri 2025. aasta seisuga ei olnud olukord STEPi rakendamisel taaste- ja
vastupidavusrahastu raames eelmise aastaga võrreldes muutunud.Ükski liikmesriik ei olnud
kasutanud STEPi määruse artikliga 1962 ette nähtud suuremat paindlikkust, et kanda STEPiga seotud
investeeringute jaoks taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid programmi „InvestEU“ liikmesriigi
osasse. See vahendite ülekandmine oleks muu hulgas võimaldanud liikmesriikidel toetada
investeeringuid pärast taaste- ja vastupidavusrahastu tähtaega 2026. aasta augustis, jäädes siiski
programmi „InvestEU“ 2027. ja 2028. aasta tähtaja piiresse.
Ükski liikmesriik ei olnud kasutanud taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid STEPi
märgiste rahastamiseks ega olnud lisanud märgise saanud projekte oma läbivaadatud
taaste- ja vastupidavuskavva. Määruse kohaselt peavad liikmesriigid seadma oma kava
läbivaatamisel esikohale STEPi märgisega projektid, isegi kui puudub konkreetne rahaline stiimul
selliste projektide jaoks taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite eraldamiseks.
Mitu liikmesriiki selgitasid, et nad ei olnud lisanud STEPi märgise saanud projekte oma läbivaadatud
taaste- ja vastupidavuskavva seepärast, et neil projektidel juba oli alternatiivne ELi rahastus,
need ületasid taaste- ja vastupidavusrahastu ajakava või need ületasid muul viisil
olemasolevate rahastamispakettide ulatust.Mõni liikmesriik oli seisukohal, et STEPi märgisega
projektid ei ole kooskõlas tema taaste- ja vastupidavuskava keskmes olevate valdkondadega või et
62 STEPi määruse artikliga 19 muudetakse taaste- ja vastupidavusrahastut reguleerivaid määrusi, võimaldades liikmesriikidel suunata kuni 6 % oma taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest programmi „InvestEU“ liikmesriigi osasse, et toetada finantsinvesteeringuid STEPiga seotud tehnoloogiasse. See lisandub senisele võimalusele paigutada ümber 4 %, mistõttu potentsiaalne ümberpaigutatav kogusumma suureneb 10 %-ni.
37
kava raames kättesaadavaid vahendeid oleks parem kasutada olemasolevate suure nõudlusega
investeeringute suurendamiseks63.
STEPi kasutuselevõtu hõlbustamiseks on komisjon andnud liikmesriikidele täiendavaid suuniseid ja
pakkunud tuge. Komisjon oli juba 2024. aasta juulis muutnud taaste- ja vastupidavusrahastu
suuniseid,64 selgitamaks, kuidas muuta taaste- ja vastupidavuskava, et eraldada taaste- ja
vastupidavusrahastu vahendeid STEPi eesmärkide jaoks. Komisjon jätkas kogu 2025. aasta vältel
korrapärast suhtlemist STEPi riiklike kontaktpunktide ning taaste- ja vastupidavuskava eest
vastutavate riiklike ametiasutustega, eelkõige et levitada teavet STEPi märgiste loetelu kohta
konkreetses riigis. Seda teavet ajakohastatakse korrapäraselt uute märgiste andmisel.
3. VAHEND: Silmapaistvate projektide nähtavuse
suurendamine – STEPi märgis
STEPi (suveräänsus)märgis on STEPi määruse artikli 4 kohane kvaliteedimärgis. Euroopa Komisjon
annab neid märgiseid kvaliteetsete projektide tunnustamiseks siseturul. Märgiseid antakse
STEPiga seotud projektikonkursside valikumenetluse lõpus viie programmi raames, mida komisjon
haldab otse ja millega toetatakse STEPi: programm „Digitaalne Euroopa“, Euroopa Kaitsefond,
programm „EL tervise heaks“, programm „Euroopa horisont“ ja innovatsioonifond65.
STEPi märgise eesmärk on suurendada projektide nähtavust ning hõlbustada juurdepääsu
alternatiivsele või täiendavale rahastusele ELi rahastamisprogrammidest ja
erainvestoritelt.
Eelarve otsese täitmise alla kuuluvad ELi rahastamisprogrammid, mille raames saab anda STEPi
märgiseid, meelitavad ligi projektitaotlusi kõigist 27 liikmesriigist ja assotsieerunud riikidest ning
nõudlus on märksa suurem, kui jagub vahendeid. Seepärast annab komisjon STEPi märgise
projektidele, mille puhul leitakse, et need ületavad kõiki asjaomase projektikonkursi
rahastamiskõlblikkuse, kõrvalejätmise ja hindamiskriteeriume, isegi kui neid ei valita välja
toetuse või omakapitaliinvesteeringu jaoks, kuna projektikonkursi eelarve on ammendunud.
STEPi määruse kohaselt toob STEPi märgis projekti jaoks konkreetset kasu. Selleks on
loodud ühtekuuluvuspoliitika fonde, taaste- ja vastupidavusrahastut ning moderniseerimisfondi
haldavatele riiklikele ja piirkondlikele avaliku sektori asutustele ning muudele programmi „InvestEU“
rakendavatele üksustele stiimulid, et nad annaksid rahalist toetust kas lisaks toetusele, mida Euroopa
Komisjoni annab otse, või nende alternatiivina (vastavalt olukorrale).
Näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+ ja õiglase ülemineku fondi
korraldusasutused saavad rahastada STEPi märgisega projekte uut projektikonkurssi välja
kuulutamata, tingimusel et projekt vastab asjaomase programmi tingimustele. Samuti nõutakse
STEPi määruses, et liikmesriigid seaksid oma taaste- ja vastupidavuskava läbivaatamisel või
moderniseerimisfondi osast investeeringute tegemisel STEPi märgise saanud projektid esikohale ning
võtaksid neid projekte arvesse Euroopa Investeerimispanga investeeringute valimisega seotud
63 See on valik asjaomastes nõukogu rakendusotsustes esitatud põhjustest, miks liikmesriigid ei ole lisanud STEPi märgisega projekte oma läbivaadatud taaste- ja vastupidavuskavva. 64 Komisjoni teatis „Suunised taaste- ja vastupidavuskavade kohta“, C(2024) 4618. 65 Lisateavet STEPi märgise saamise kriteeriumide ja andmise korra ning kaasneva kasu kohta leiab 2024. aasta aruandest STEPi kohta ja STEPi portaalist.
38
menetlustes ja määruses (EL) 2021/523 (InvestEU määrus) sätestatud poliitikavastavuse
kontrollides.
2025. aastal jätkus 2024. aasta lõpus alanud edukas liikumine selle poole, et STEPi
(suveräänsus)märgisest saaks tunnustatud Euroopa tasandi märgis, mis kinnitab hinnatud projektide
tipptaset. 2025. aasta lõpuks oli STEPi märgise saanud 614 projekti (vt punkt 3.2, mis sisaldab
ülevaadet olukorrast).
Komisjon jätkab nende silmapaistvate projektide tutvustamist liikmesriikide sidusrühmadele
ja on pidevalt ühenduses asjaomaste riiklike ametiasutustega, eelkõige STEPi riiklike
kontaktpunktidega, et toetada jõupingutusi, mida tehakse selleks, et tagada STEPi märgise saanud
projektide rahastamine.
STEPi vahehindamisel, mille tulemused avaldas komisjon 2025. aasta juulis,66 leiti paraku, et ükski
STEPi märgisega projekt ei olnud 2025. aasta alguse seisuga saanud täiendavat rahastust ei
ELi ühtekuuluvuspoliitika vahenditest, taaste- ja vastupidavusrahastust ega liikmesriigi eelarvest.
Komisjonile teadaolevalt oli see nii ka 2025. aasta lõpus.
On võimalik, et mõni neist projektidest sai rahalisi vahendeid erasektori allikatest, millest ei ole
komisjonile teatatud.
Lisaks on liikmesriikides aset leidmas mõningane julgustav areng. Näiteks Rumeenia on
eraldanud aruka majanduskasvu programmi raames ühtekuuluvuspoliitika vahendeid rühmale STEP
märgise saanud Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustele (vt punkt 2.4.3). Pärast
valikumenetlusega seotud formaalsuste täitmist saavad neist projektidest esimesed juhtumid, kus
STEPi märgis on võimaldanud saada kumulatiivset või alternatiivset rahastust. Mitu teist
liikmesriiki on algatanud projektikonkursid või osalemiskutsed konkreetselt STEPi märgisega
projektide jaoks, mis peaksid samuti kaasa tooma täiendava/alternatiivse ELi rahastuse STEPi
märgise omanikele.
Oluline vahend STEPi märgise omanike tutvustamisel on jätkuvalt STEPi portaal (vt punkt 4),
sealhulgas STEPi märgiste tulemustabel,67 mille kaudu pääseb ligi korrapäraselt ajakohastatavale
teabele rohkem kui 600 STEPi märgise saanud projekti kohta kogu ELis. Tulemustabel võimaldab
kasutajatel, näiteks avaliku ja erasektori investoritel, võtta projektiarendajatega otse ühendust.
Pärast portaali uuendamist 2025. aasta septembris, mille käigus loodi STEPi märgise ja selle
tulemustabeli jaoks eraldi rubriik, on portaali kui kasutajate kaasamise nurgakivi roll tugevnenud.
Ligikaudu 20 % portaali kasutamisest langeb selle uue rubriigi arvele, mis on märk selle kasvavast
tähtsusest sidusrühmade jaoks, kes otsivad uuenduslikke STEPi märgisega projekte. Veel üks vahend
STEPi märgise tutvustamiseks on platvormi Dealroom68 sihtotstarbeline veebileht, kus antakse
ülevaade kvaliteetsete projektide taga olevatest idu- ja kasvufirmadest69.
66 Vt STEPi dokumendid – Euroopa Liit. 67 Vt STEPi märgise tulemustabel |Euroopa Liit. 68 Dealroom on turuteabeplatvorm, kust leiab andmeid idufirmade, kasvufirmade, riskikapitali ja innovatsiooni ökosüsteemide kohta kogu maailmas. 69 Vt STEPi märgis |Dealroom.co.
39
3.1. STEPi märgist käsitlev uuring
2025. aasta novembris algatas komisjon uuringu, võttes sihikule kõik seni STEPi märgise saanud
projektid, et koguda praktilist teavet STEPi märgise rakendamise seisu kohta. Uuringule vastas
403 STEPi märgise omanikust 16970.
Enamiku vastustest esitasid selliste projektide koordinaatorid, mis olid saanud STEPi märgise
programmi „Digitaalne Euroopa“ või innovatsioonifondi raames. Vastajate geograafiline jaotus
kajastab suuresti antud STEPi märgiste jaotumist ELis71.
120 vastajat esitas vastuse projektikonsortsiumi nimel ja enamik vastajaid (107) olid
komisjonilt rahastuse (nt toetuse või omakapitali) saanud projektide koordinaatorid.
70 Kuigi kogutud tagasiside, sealhulgas tagasiside, mis saadi põhjalike kommentaaride vormis, sisaldab väärtuslikku teavet STEPi märgise rakendamist edendavate ja takistavate tegurite kohta, ei saa seda pidada mitmesuguste STEPiga seotud ELi rahastamisprogrammide projektiarendajate arvamuse mõttes statistiliselt esinduslikuks. 71 Kui projekt seisnes füüsilises rajatises, käsitati uuringus projekti asukohariigina füüsilise rajatise asukohaliikmesriiki, ja muudel juhtudel koordinaatori asukohaliikmesriiki.
40
JOONIS 3a. Vastajate arv ELi rahastamisprogrammide lõikes
JOONIS 3b. Vastajate arv asukohaliikmesriikide lõikes
Enamik projektiarendajaid ütles, et nad on teadlikud STEPi märgise teoreetilistest
aspektidest, kuid ei ole kindlad, millist praktilist kasu see võib nende projektile tuua.
41
JOONIS 3c. Vastused küsimusele „Kuivõrd olete kursis STEPi märgisega ja kasuga,
mida see võib teie projektile tuua?“
Näiteks ühe Soomest pärit vastaja sõnul ei ole ikka veel selge, kuidas toimida, kui otsitakse
elluviidava projekti, areneva teema või olemasoleva konsortsiumi jaoks lisarahastust, ning kuidas
STEPi märgist konkreetselt kasutada.Seda muret jagasid ka teised projektiarendajad. Mõne jaoks
seisnes peamine ebakindlus selles, kellele oma taotlus riigi tasandil saata.
Kõik 169 vastajat peale ühe märkisid, et STEPi märgis ei ole veel aidanud saada projektile
avaliku või erasektori investoritelt täiendavat või alternatiivset rahastust. See kinnitas olukorda, millele oli juba juhitud tähelepanu 2025. aastal avaldatud STEPi vahehindamise aruandes72.
72 Vt STEPi dokumendid – Euroopa Liit.
42
JOONIS 3d. Vastused küsimusele „Kas STEPi märgis on aidanud saada projekti jaoks
rahalisi vahendeid muudest allikatest lisaks Euroopa Komisjoni rahastusele / Euroopa
Komisjoni rahastuse puudumise korral?“73
Vastajad nimetasid peamiste takistustena, mis tuleb alternatiivse või täiendava rahastuse saamiseks
ületada, riikliku ja/või piirkondliku rahastuse kättesaadavust ja sellega seotud tingimusi,
rahastamisallikate kombineerimise praktilisi aspekte ning eri rahastamiseeskirjade, sealhulgas
riigiabi eeskirjade kohaldamise keerukust.
73 Joonisel on kokku võetud sellele küsimusele antud vastused lähtuvalt sellest, kas vastaja oli saanud Euroopa Komisjoni projektikonkursi raames toetust/omakapitali (rahastatud projektid) või mitte (rahastamata projektid).
43
JOONIS 3e. Vastused küsimusele „Millised on peamised takistused, millega avalikus
ja/või erasektoris oma projekti jaoks rahalisi vahendeid otsides silmitsi seisate?“74
Mis puudutab täiendava või alternatiivse rahastuse vormi, siis enamik vastajaid eelistas, et toetus
tuleks riigi või piirkonna tasandil hallatavast ELi fondist (nt ühtekuuluvuspoliitika fond või taaste- ja vastupidavusrahastu). Üks vastaja rõhutas, et tema eelistab rahastamisallikat, mille
puhul halduskoormus on võimalikult väike ja mille puhul ei ole topeltrahastamise ohtu,
kombineerituna komisjoni antava toetusega.
Enamikul uuringus osalenud projektiarendajatel (111) ei ole olnud STEPi märgisega seoses mingit kontakti ühegi ELi/riigi/piirkonna ametiasutusega. Need, kes on suhelnud oma riikliku
kontaktpunktiga, ütlesid, et riiklikud ametiasutused on olnud peamiselt abiks sellega, et on
selgitanud STEPi märgise kontseptsiooni ning hõlbustanud suhtlust teiste ELi vahendeid haldavate riiklike ja piirkondlike ametiasutustega (nt ühtekuuluvusfondide korraldusasutustega). Samas pidasid paljud vastajad kahetsusväärseks konkreetse toe puudumist, mida nad seostasid mitme põhjusega, sealhulgas eraldatud eelarve puudumine, vähene tegevusvalmidus STEPi märgiste toetamiseks liikmesriikides ja piirkondades ning üldiselt keeruline olukord erasektori rahastuse hankimisel, mille üle riiklikul kontaktpunktil puudub kontroll. Mõni projektiarendaja suhtles siiski oma liikmesriigi muude avaliku sektori ja/või rahastamisasutuste ja - organitega, sealhulgas ministeeriumidega ja ELi rahastamisprogrammide eest vastutavate pädevate asutustega, ning Euroopa Investeerimispangaga.
Komisjon kaalub uue uuringu algatamist 2026. aasta lõpus või 2027. aasta alguses, et hinnata,
kuidas on tulemused sel aastal seoses sellega muutunud, et STEPi märgise omanike hulk on suurem ja mitmekesisem.
74 Sellele küsimusele antud vastuste koguarv (109) ei vasta uuringus osalenute koguarvule (169), sest küsimus esitati ainult neile projektiarendajatele, kes olid eelmistes vastustes nimetanud takistuste olemasolu. Lisaks oli võimalik anda sellele küsimusele mitu vastust.
44
3.2. Ülevaade olukorrast
Nagu on märgitud 2024. aasta aruandes STEPi kohta,75 oli komisjon 2024. aasta lõpuks andnud
piiratud arvu STEPi märgiseid (162) ainult kolme rahastamisprogrammi raames: innovatsioonifond,
programm „Euroopa horisont“ ja programm „EL tervise heaks“. Selle peamine põhjus oli see,
et esimeste STEPiga seotud projektikonkursside algatamisest projektikonkursside tulemuste
avaldamiseni kulus aega, mistõttu esimesed STEPi märgised anti alles 2024. aasta oktoobris.
2025. aasta lõpuks oli komisjon andnud 614 STEPi märgist kõigi viie STEPiga seotud ELi
rahastamisprogrammi raames, mida ta haldab otse: innovatsioonifond, programm „Euroopa
horisont“, programm „Digitaalne Euroopa“, Euroopa Kaitsefond ja programm „EL tervise heaks“. Neist
STEPi märgistest 452 anti 2025. aastal ning need hõlmasid kõiki kolme tehnoloogiasektorit, mis
kuulusid STEPi alla enne kaitsevaldkonna minikoondpaketi vastuvõtmist:76 digi- ja süvatehnoloogia,
puhas tehnoloogia ja biotehnoloogia.
JOONIS 3f. Antud STEPi märgiste arv sektorite lõikes, 2024. aasta (vasakul) ja
2025. aasta (paremal) võrdlus
2025. aasta puhul väärivad märkimist
• esimesed 40 STEPi märgist, mis anti Euroopa Innovatsiooninõukogu STEPi
kasvutoetuse projektikonkursi raames, mis oli esimene vaid omakapitalipõhine STEPiga
seotud projektikonkurss;
• esimesed 16 STEPi märgist, mis anti digisektoris programmi „Digitaalne Euroopa“
raames oskuste nappuse probleemi lahendamise vallas, et toetada peamiste digioskuste
75 Vt STEPi dokumendid – Euroopa Liit. 76 2025. aasta detsembris jõustunud kaitsevaldkonna minikoondmäärusega lisati STEPi kohaldamisalasse neljas sektor: kaitsesektor. Vt „STEP boosting investments for EU defence“.
149
7
6
225
15
212
Digitehnoloogia
Biotehnoloogia
Puhas tehnoloogia
Puhas tehnoloogia
Digitehnoloogia
Biotehnoloogia
162 452
2024 2025
45
arendamist valitud digivaldkondades, nagu virtuaalmaailmad, servtöötlus, kvantarvutus,
fotoonika ning robootika ja automatiseerimine;
• esimesed 46 STEPi märgist, mille andis ühisettevõte77 (programmi „Euroopa horisont“
raames loodud Saastevaba Vesiniku Ühisettevõte oma 2025. aasta projektikonkursi
raames78).
V TABEL. Kokkuvõte 2025. aastal STEPiga seotud projektikonkursside raames antud
STEPi märgistest
Programm Projektikonkurss Märgised
Innovatsioonifond
Akud – elektrisõidukite akuelementide tootmine 6
Nullnetotehnoloogia 161
2024. aastal innovatsioonifondi raames antud STEPi märgised 149
Kokku 316
Programm Projektikonkurss Märgised
Programm
„Euroopa
horisont“
Euroopa Innovatsiooninõukogu STEPi kasvutoetus – 2025 40
Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahend „Accelerator“ – 2025
43
Saastevaba Vesiniku Ühisettevõte – 2025 46
2024. aastal programmi „Euroopa horisont“ raames antud STEPi märgised
7
Kokku 136
Programm Projektikonkurss Märgised
EU4Health
2024. aastal programmi „EL tervise heaks“ raames antud STEPi märgised
7
Kokku 7
Programm Projektikonkurss Märgised
Programm
„Digitaalne
Euroopa“
Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku konsolideerimine
102
Erialased haridusprogrammid peamistes pädevusvaldkondades
16
Hästi toimiv avatud lähtekoodiga Euroopa sihtasutuse mudel 1
2024. aastal programmi „Digitaalne Euroopa“ raames antud STEPi märgised
0
Kokku 119
77 Vt ühisettevõtted – EUR-Lex. 78 Vt 2025. aasta projektikonkurss (suletud) – saastevaba vesiniku partnerlus.
46
Programm Projektikonkurss Märgised
Euroopa
Kaitsefond
Euroopa Kaitsefondi 2024. aasta projektikonkursid79 36
2024. aastal Euroopa Kaitsefondi raames antud STEPi märgised
0
Kokku 36
Allikas: Euroopa Komisjon.
Komisjon valis alates 2024. aastast kokku 614 STEPi märgise saanud projektist rahastamiseks
esialgu välja 324 projekti ja palus nende kohta koostada asjakohase rahastamislepingu.
451 projektist, mis olid saanud STEPi märgise 2025. aastal, valiti rahastamiseks välja 226. Enamikul
juhtudel katab antud toetus või omakapital vaid osa rahastamiskõlblikest projektikuludest (nt
innovatsioonifondi puhul kuni 60 % rahastamispuudujäägist), jättes ruumi võimalikule täiendavale
rahastamisele. Ülejäänud projektid, mis said positiivse hinnangu, ei saanud eelarvepiirangute tõttu
toetust, kuid neile anti nende suure potentsiaali ja tehnilise väärtuse tõttu siiski STEPi märgis.
JOONIS 3g. STEPi märgise saanud projektide arv programmi kohta
Allikas: Euroopa Komisjon.
Geograafilise jaotuse poolest80 asub enamik STEPi märgise saanud projekte Hispaanias (147),
Saksamaal (142), Prantsusmaal (135), Itaalias (94) ja Madalmaades (72). Piirkondade arvestuses
on saanud kõige rohkem STEPi märgiseid Île-de-France (Prantsusmaa, 58), Oberbayern (Saksamaa)
ja Madridi autonoomne piirkond (Hispaania) (mõlemad 43) ning Kataloonia (Hispaania, 36).
Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa on olnud STEPi rakendamise algusest saati liikmesriigid, kus
on kõige rohkem STEPi märgise saajaid.
79 2024. aasta projektikonkurss, mille tulemused (sh STEPi märgiste andmine) avalikustati 2025. aastal. 80 Riiki või piirkonda käsitatakse STEPi märgise saanud riigi või piirkonnana, kui selle piirides asub osaliselt või täielikult üks märgise saanud projekt, isegi mitme asukohaga projektide korral.
47
JOONIS 3h. 2024. ja 2025. aastal antud STEPi märgiste geograafiline jaotus81
Allikas: Euroopa Komisjon.
81 STEPi märgiseid, mis on antud mitut toetusesaajat hõlmavatele konsortsiumidele, on arvestatud iga liikmesriigi puhul, kus on asutatud konsortsiumis osalev üksus.
48
JOONIS 3i. 2025. aastal antud STEPi märgiste geograafiline jaotus sektorite kaupa
Allikas: Euroopa Komisjon.
49
4. VAHEND: rahastusele juurdepääsu
hõlbustamine – STEPi portaal
4.1. STEPi portaal: ühtne kontaktpunkt projektiarendajatele,
avaliku sektori asutustele ja investoritele
Nüüd, kus STEPi portaal on olnud 20 kuud veebis kättesaadav, on sellest saanud igati kaasav ja
juurdepääsetav vahend kõigi sidusrühmade jaoks. Portaali, mis oli algselt kavandatud tervikliku
ühtse kontaktpunktina kõigi STEPiga seotud rahastamisvõimaluste jaoks, mida komisjon
haldab otse või mida hallatakse koostöös liikmesriikidega, täiustati 2025. aasta septembris
märkimisväärselt, et paremini rahuldada selle põhikasutajate, sealhulgas projektiarendajate,
liikmesriikides ELi vahendite kasutamise eest vastutavate korraldusasutuste ja investorite vajadusi,
hõlbustades kiiremat juurdepääsu asjakohasele teabele. Portaalil on nüüd kaks täiendavat rubriiki,
kust leiab ajakohast teavet STEPi tulemuste kohta: ülevaatlik STEP arvudes ja inspiratsiooni pakkuvad
STEPi lood.
Komisjoni korrapärane veebianalüüs näitab, et veebisaidi vastu tuntakse suurt huvi – 2025. aastal
külastati seda ligikaudu 124 000 korda. Veebisaidil toimub aktiivne tegevus, eelkõige allalaadimine
ja muud jälgitavad tegevused, nagu veebilehtede kuvamine, klõpsud elementidel, kerimine jne.
STEPi portaal toimib jätkuvalt katselavana järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks
kavandatud tulevase ühtse portaali väljatöötamisel.
4.2. Simulaatori loomine, et anda VKEdele suuniseid ELi
rahastamisvõimaluste kohta
STEPi määruse artikli 8 kohaselt tuleb STEPi portaalis luua simulaator, et anda suuniseid ELi
rahastamisvõimaluste kohta. Selle nõude täitmiseks algatati 2024. aasta lõpus uuring ELi
rahalistele vahenditele juurdepääsu kohta,82 mille käigus koguti tagasisidet tööstust
esindavatelt sidusrühmadelt (VKEd, ühendused, kaubanduskojad jne). Tuginedes saadud teabele, on
komisjon teinud märkimisväärseid edusamme tehisintellektil põhineva STEPi juturoboti ehk
rahastamissimulaatori väljatöötamisel, et aidata kasutajatel kindlaks teha ELi rahastamisvõimalusi.
2025. aastal töötati STEPi rahastamissimulaatori algse kontseptsiooni põhjal välja täielikult toimiv
prototüüp spetsiaalselt selleks, et aidata potentsiaalsetel toetusesaajatel täpselt kindlaks teha kõige
asjakohasemad rahastamisvõimalused, mis on ELis STEPi raames kättesaadavad.
82 Vt STEPi käsitleva 2024. aasta aruande punkt 4.2.
50
Selles prototüübis on sujuvalt integreeritud kolm põhikomponenti.
I. Teemahalduse rakendus, mis ühtlustab ja lihtsustab sageli keerukat teavet avatud
projektikonkursside kohta, koostades struktureeritud, standarditud ja kasutajasõbralikud
teemalehed, mis võimaldavad võrdlemist ja sortimist.
II. Juturobot, mis suudab anda täpseid vastuseid üldistele küsimustele ELi
rahastamisvõimaluste kohta tervikuna ning STEPi ja sellega seotud projektikonkursside
kohta, näiteks küsimustele kohaldamisala, konkreetsete rahastamiskõlblikkuse ja
rakenduseeskirjade, registreerimis- ja taotlusprotsesside ning asjakohaste ELi
õigusraamistike kohta.
III. Simulaator, mis kasutab algoritme, et viia kasutajate esitatud projektikirjeldused kokku
olemasolevate STEPi rahastamisvõimalustega.
2026. aastal algab prototüübi katsetamine, kuhu kaasatakse hulk väliseid sidusrühmasid,
sealhulgas avaliku sektori asutused, kaubanduskojad, ettevõtjate ühendused ja
tööstusorganisatsioonid.
Järgmisena keskendutakse kasutajaliidese täiustamisele ja juturoboti integreerimisele STEPi
portaali. Selle käigus i) tagatakse, et juturobot on kooskõlas komisjoni IT-turvastandarditega,
ii) viiakse miinimumini selliste tehisintellekti vastuste arv, mis sisaldavad võimalike hallutsinatsioone
(väited, mis on usutavad, kuid valed või väljamõeldud või mida ei toeta tegelikud tõendid),
iii) tagatakse, et juturobot on täielikult kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega,83 ning
iv) optimeeritakse juturoboti kulude haldamist enne selle üldsusele kättesaadavaks tegemist.
Nende parenduste eesmärk on vähendada riski kahjustada komisjoni mainet ning hoida kontrolli all
tehisintellektipõhise simulaatori ja juturoboti üldsusele kättesaadavaks tegemise üldkulud.
Panus konkurentsivõimega seotud pikaajaliste
eesmärkide saavutamisse
2025. aastal sai kinnitust, et STEP on üks peamisi algatusi, millega suurendatakse Euroopa
tööstuse vastupanuvõimet ja innovatsioonisuutlikkust ning ELi strateegilist autonoomiat.
STEPi panuse uurimisel tuleks arvesse võtta seda, et tegemist on ajutise vahendiga – platvorm,
83 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, kättesaadav aadressil määrus (EL) – 2016/679 – ET – GDPR – EUR-
Lex.
51
mida rakendatakse 2027. aastani, on kavandatud eesmärgiga saavutada tulemusi praeguse
mitmeaastase finantsraamistiku raames, püüdes samal ajal ette näha mõningaid järgmise
mitmeaastase finantsraamistiku prioriteete ja meetmeid. STEPi tähtsus pikaajalise konkurentsivõime
vaatenurgast ei seisne seega üksnes vahendites, mis praegu platvormi kaudu kaasatakse, vaid ka
kogemustes, mis saadakse selleks, et anda tulevikus strateegilise tehnoloogia jaoks ELi toetust.
STEPi jätkuv olulisus ELi konkurentsivõime tegevuskavas kajastub komisjoni ettepanekus, mis
käsitleb järgmist mitmeaastast finantsraamistikku (ELi pikaajalist eelarvet aastateks 2028–
2034), eelkõige kavandatavas Euroopa Konkurentsivõime Fondis. Tuginedes STEPi rakendamisel
saadud kogemustele, kannab ettepanek edasi mitut STEPi lähenemisviisi põhijoont.
Suurendades ELi eelarve keskendumist konkurentsivõimele, teadusuuringutele ja strateegilisele
tehnoloogiale, kajastavad ettepaneku temaatilised prioriteedid Euroopa Konkurentsivõime Fondi
jaoks üldjoontes STEPiga hõlmatud strateegilisi sektoreid.Peale selle on ettepanekus esitatud
ühe vahendina konkurentsivõime märgis, tuginedes kogemustele, mille on andnud STEPi märgis
kui ühine ELi kvaliteedimärgis ELi strateegilisi prioriteete toetavate kvaliteetsete projektide jaoks.
Lisaks on järgmises mitmeaastases finantsraamistikus kavandatud ühtne portaal kui
kasutajakeskne integreeritud kontaktpunkt, mis hõlmab kõiki ELi eelarvest rahastatavaid
rahastamis- ja muu toetuse saamise võimalusi, millega kantakse edasi STEPi portaali eesmärke
laiendatuna kogu ELi eelarvele.
Samuti on STEP kooskõlas muude konkurentsivõime seisukohast oluliste ELi 2025. aasta
algatustega. Nagu 2024. aasta aruandes juba märgitud, on STEP tihedalt kooskõlas
konkurentsivõime kompassiga,84 mis on ELi majandusliku vastupanuvõime ja tööstuse tugevuse
pikaajaline raamistik, ning 2025. aasta ühtse turu ja konkurentsivõime aruande85
prioriteetidega. 2025. aasta veebruaris avaldatud teatises puhta tööstuse kokkuleppe kohta86
pannakse suurt rõhku STEPi märgisele kui vahendile, mille abil suurendada toetust innovatsioonifondi
raames valitud puhta tehnoloogia projektidele.
Seonduva riigiabiraamistikuga (st puhta tööstuse kokkuleppega seotud riigiabi raamistikuga)87 on
loodud tingimused, et hõlbustada liikmesriikidel nendele projektidele alternatiivse või kumulatiivse
rahastuse pakkumist.
Üks STEPi põhieesmärke on tegeleda STEPiga seotud sektorite jaoks kriitilise tähtsusega tööjõu ja
oskuste nappusega. STEPiga seotud ELi rahastamisprogrammide, eelkõige programmi „Digitaalne
Euroopa“ ja ESF+ raames võetakse selles valdkonnas väga olulisi meetmeid (vt eespool). Seega on
STEP kooskõlas oskuste liidu88 eesmärkidega parandada oskusi matemaatika, teaduse, tehnoloogia
ja inseneeria (MATI) valdkonnas ning meelitada ligi, arendada ja hoida andekaid inimesi, kes on
innovatsiooni, majanduskasvu ja konkurentsivõime jaoks üliolulised.
STEPi kui strateegiliste projektide rahastamist toetava platvormi vahendite, sealhulgas
rahastamisvahendite (nt omakapitali) eesmärk on täiendada erainvesteeringuid ja vähendada
nendega seotud riske, et rahastada kiiresti kasvavaid ettevõtteid. Seega toetab STEP eesmärke, mida
84 Komisjoni teatis „ELi konkurentsivõime kompass“, COM(2025) 30, kättesaadav aadressil https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness_et. 85 Komisjoni teatis „2025. aasta ühtse turu ja konkurentsivõime aruanne“, COM(2025) 26, kättesaadav aadressil https://single- market-economy.ec.europa.eu/publications/2025-annual-single-market-and-competitiveness-report_en. 86 Vt Puhta tööstuse kokkulepe – Euroopa Komisjon. 87 Vt puhta tööstuse kokkuleppega seotud riigiabi raamistik – konkurentsipoliitika. 88 Vt oskuste liit – Euroopa Komisjon.
52
taotletakse hoiuste ja investeeringute liidu89 ning idu- ja kasvufirmade strateegia90 raames,
mille komisjon käivitas vastavalt 2025. aasta märtsis ja mais.
ELi pühendumust STEPiga hõlmatud tehnoloogia toetamisele kinnitavad ka muud 2025. aasta
valdkondlikud algatused, näiteks
• esmatähtsate ravimite määrus,91 mille komisjon esitas 2025. aasta märtsis eesmärgiga
kõrvaldada tarneahelas nõrgad kohad, mis mõjutavad esmatähtsaid ravimeid ELis, ja
hõlbustada investeeringuid tootmisvõimsusesse. See eesmärk on tihedalt kooskõlas STEPi
eesmärgiga tugevdada ELi strateegilist suutlikkust elutähtsates sektorites. Esmatähtsate
ravimite määruse ettepanekus tunnistatakse, et selles osutatud strateegilised projektid
aitavad saavutada STEPi eesmärke ja neid on võimalik toetada STEPiga seotud
rahastamisprogrammide kaudu;
• Euroopa tehisintellekti tegevuskava,92 millega toetatakse andmetöötlustaristu
arendamist kogu ELis, et treenida ja häälestada ELis väljatöötatud tehisintellektimudeleid,
mis on STEPi kohaldamisalasse kuuluv tähtis digitehnoloogia valdkond;
• tehisintellekti kasutamise strateegia,93 millega edendatakse tehisintellekti
kasutuselevõttu kogu ELis, tuginedes peamiselt Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustele,
mis on programmi „Digitaalne Euroopa“ STEPiga seotud juhtprojektid;
• meditsiiniliste vastumeetmete strateegia,94 millega edendatakse innovatsiooni, teadus-
ja arendustegevust, tootmisvõimsust, hankeid ja kasutuselevõttu meditsiiniliste
vastumeetmete valdkonnas, mis on STEPiga seotud strateegilised vahendid ELi valmisoleku
ja konkurentsivõime jaoks.
Kokkuvõte
2025. aasta lõpu seisuga kinnitas STEP oma panust ELi konkurentsivõimealaste prioriteetide
saavutamisse, olles suunanud strateegilisse tehnoloogiasse ELis kokku 24 miljardit eurot ELi
vahendeid (võtmata arvesse kaasatud erainvesteeringuid). Platvorm koordineeris ühiste prioriteetide
alusel 11 ELi programmi raames toetuse andmist mitmes liikmesriigis, misläbi lihtsustas see
kvaliteetsete projektide jaoks ELi rahaliste vahendite hankimist.
STEPi rakendamisel said selgeks ka raskused strateegilise algatuse elluviimisel mitme ELi
rahastamisvahendi kaudu, millest igaühel on oma õigusraamistik, sekkumisloogika, menetlused ja
tähtajad. 2025. aasta juulis avaldatud STEPi vahehindamise aruandes95 on välja toodud mitu
tegurit, mis ikka veel ei lase täielikult ära kasutada STEPi potentsiaali.
• Teatavate rahastamisvahendite piiratud kasutamine. Taaste- ja vastupidavusrahastu
ning programmi „InvestEU“ raames ei ole STEPi jaoks konkreetseid rahalisi vahendeid
kasutusele võetud. See on peamiselt tingitud sellest, et STEPi määruses on kehtestatud
89 Vt hoiuste ja investeeringute liit – Euroopa Komisjon. 90 Vt ELi idu- ja kasvufirmade strateegia – teadusuuringud ja innovatsioon. 91 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse raamistik selleks, et parandada esmatähtsate ravimite kättesaadavust ja tarnekindlust ning ühist huvi pakkuvate ravimite kättesaadavust ja juurdepääsetavust,
kättesaadav aadressil EUR-Lex – 2025_102 – ET – EUR-Lex. 92 Vt tehisintellekti maailmajao tegevuskava |Euroopa digituleviku kujundamine. 93 Vt tehisintellekti kasutamise strateegia |Euroopa digituleviku kujundamine. 94 Vt meditsiiniliste vastumeetmete strateegia. 95 Vt STEPi dokumendid – Euroopa Liit.
53
nende rahastamisvahenditega seoses piiratud stiimulid, ning samuti taaste- ja
vastupidavusrahastu regulatiivsest ajakavast.
• Püsivad probleemid ELi rahastamisvahendite kombineerimisel. Endiselt on keeruline
kombineerida rahastamisallikaid, et saada toetust STEPi märgisega projektide jaoks. Selle
põhjuseks on muu hulgas teatavate projektide, sealhulgas riikidevaheliste konsortsiumide
ülesehituslikud erijooned, eri rahastamiseeskirjade, sealhulgas riigiabi eeskirjade
kohaldamise keerukus, kulude hüvitamise metoodika erinevused ELi programmides ning
mõne tehnoloogia väljajätmine ühtekuuluvuspoliitika toetuste kohaldamisalast.
• Suured koordineerimiskulud killustatud rahastamismaastikul. Kuna STEP on laadilt
programmiülene, on vaja märkimisväärset koordineerimist talituste, rakendusasutuste,
liikmesriikide ja piirkondlike ametiasutuste vahel. Kuigi selline koordineerimine on STEPi
lisaväärtuse vaatenurgast keskse tähtsusega, kaasnevad sellega halduskulud ja
tegevustõkked, mis võivad piirata STEPi rakendamispotentsiaali täielikku ärakasutamist.
2026. aastal keskendutakse STEPi rakendamisel järgmisele:
• jätkatakse tugevate projektikonkursside väljatöötamist ja STEPi märgiste andmist
eelarve otsese täitmise alla kuuluva viie programmi raames, eelkõige
kaitsetehnoloogia valdkonnas, mis on hõlmatud alates kaitsevaldkonna
minikoondpaketi96 vastuvõtmisest 2025. aasta detsembris;
• laiendatakse ühtekuuluvuspoliitika vahendite ümberplaneerimist liikmesriikides,
eelkõige ühtekuuluvuspoliitika vahehindamise raames, sealhulgas tugevdades STEPi riiklike
kontaktpunktide võrgustiku rolli;
• rakendatakse alternatiivset ja täiendavat rahastust STEPi märgise saanud
projektide jaoks, töötades seejuures välja parimad tavad ELi rahastamisallikate
kombineerimiseks tulevikus;
• luuakse STEPi märgise omanikele alternatiivsed väärtusallikad, pakkudes neile
suuremat nähtavust ja vajaduse korral äritegevust/projekte toetavaid teenuseid;
• tugevdatakse STEPi portaali kui ühtse portaali eelkäijat, võttes kasutusele
tehisintellektil põhineva juturoboti ja rahastamissimulaatori, et lihtsustada ettevõtjate,
teadlaste ja projektiarendajate juurdepääsu ELi rahalistele vahenditele.
On oodata, et STEPi roll teadus- ja tööstuspoliitikas tugevneb käesolevas mitmeaastases
finantsraamistikus veelgi.
96 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2025. aasta määrus (EL) 2025/2653, millega muudetakse määrusi (EL) 2021/694, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697, (EL) 2021/1153 ja (EL) 2024/795, et ergutada kava „ReArm Europe“ rakendamise
eesmärgil kaitseotstarbelisi investeeringuid ELi eelarvest, kättesaadav aadressil määrus – EL – 2025/2653 – ET – EUR-Lex.
54
Digitaalne
verisoon:
STEPi portaal