Pöördumine

ÄRIÕIGUSE KOMISJON

Rävala pst 3 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10143 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Registriosakond Meie 10.04.2024

[email protected]

Justiitsministeerium

[email protected]

Äriregistripraktika probleemkohad

Eesti Advokatuuri äriõiguse komisjon pöördub käesolevaga registriosakonna ja

Justiitsministeeriumi poole, et markeerida äriregistripraktika probleemkohti ja esitada oma

nägemus nende lahendamiseks.

Komisjoni huvi ja käesoleva pöördumise eesmärk on pöördumises kirjeldatud probleemkohtade

lahendamise osas jõuda registriosakonna ja kohtunikuabidega ühisele arusaamisele ja kujundada

seeläbi ühtne praktika. Ühtne arusaam ja praktika aitavad vältida õiguslikku ebaselgust ja

ebavajalikke vaidlusi.

Justiitsministeeriumi poole pöördumise eesmärk on juhtida tähelepanu e-äriregistris sisalduvatele

infotehnoloogilistele piirangutele, mis ei võimalda teha toiminguid kooskõlas seadusega. Sellised

piirangud tuleks kõrvaldada, kuna kehtima peab põhimõte, et õigus dikteerib, milline on

infotehnoloogiline lahendus, mitte vastupidi.

Käesolevas pöördumises esile toodud probleemkohad on koondatud kokku äriõiguse komisjoni

liikmete ja nende kolleegide igapäevasest praktikast. Nimekirja on koondatud teemad, millega on

korduvalt probleeme esinenud. Probleemid jagunevad omakorda selle järgi, kas äriregistripraktika

on ebaühtlane (st erinevad kohtunikuabid lahendavad analoogseid kaasuseid erinevalt) ja/või meie

hinnangul ebaõige (kohtunikuabid lahendavad kaasusi vastuolus seadusega) või e-äriregister ei

võimalda teha toiminguid kooskõlas seadusega (st eksisteerivad infotehnoloogilised piirangud).

I. PROBLEEMNE REGISTRIPRAKTIKA

Alljärgnevalt toome välja äriregistripraktika, mis on ebaühtlane.

1. Kvalifitseeritud e-allkirjade, mille kehtivust DigiDoc rakendus ei suuda kontrollida,

mitteaktsepteerimine

Mõned kohtunikuabid ei aktsepteeri endiselt kvalifitseeritud e-allkirju (eIDASe määruse

tähenduses), mille kehtivust DigiDoc ei suuda kontrollida, kuid mis on kehtivad (ja mida kinnitab

ka Euroopa Komisjoni vastav online rakendus). Otsekohalduva eIDAS määruse artikkel 25 lõike 2

järgi on kvalifitseeritud e-allkirjal käsitsi kirjutatud allkirjaga samaväärne õiguslik toime ning

2

lõige 3 sätestab, et ühes liikmesriigis väljastatud kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevat

kvalifitseeritud e-allkirja peab tunnustama ka kõikides teistes liikmesriikides. Oleme selles osas

registriosakonna poole ka varasemalt pöördunud ning 06.04.2023 edastatud vastuses on ka

registriosakonna kohtunikuabi-juhataja Anu Tukia möönnud, et juhul, kui allkirja kehtivust ei ole

võimalik kontrollida DigiDoc4 kaudu, tuleb selline allkiri registripidajal kontrollida käsitsi.

Registriosakonna praktika tuleks selles osas viia kooskõlla seadusega ja ühtlustada, aktsepteerides

kvalifitseeritud e-allkirju, mille kehtivust kinnitab Euroopa Komisjoni vastav online rakendus.

2. Aktsionäri/osaniku esindaja esindusõiguse kontrollimine

Osanike/aktsionäride esindusõigust tuleb kontrollida enne koosoleku toimumist ning see kohustus

on osaühingul/aktsiaseltsil. Viimastel aastatel on kujunenud praktika, kus mõned kohtunikuabid

küsivad viitega TsMS §-le 221 lg 1 ja §-le 226 lg 1, sealhulgas osanike/aktsionäride otsuse

vastuvõtmisel koosolekut/üldkoosolekut kokku kutsumata (sh ainuosaniku/-aktsionäri otsuste ja

osanike/aktsionäride ühehäälsete otsuste vastuvõtmisel ilma etteteatamiseta ja

hääletusprotokollita), osaühingu/aktsiaseltsi osaniku/aktsionäri registriväljavõtteid (ja vastavalt

olukorrale ka põhikirju).

Esmalt märgime, et viidatud TsMS sätted puudutavad menetlusosalise esindusõiguse tõendamist ja

kontrollimist. Menetlusosaliseks registrimenetluses on osaühing/aktsiaselts, mitte selle

osanik/aktsionär. Seega ei anna viidatud TsMS sätted registrile õigust nõuda osaniku/aktsionäri

esindaja esindusõigust tõendavaid dokumente.

ÄS § 304 lg 2 näeb ette, et üldkoosoleku protokollile lisatakse esindajate esindusõigust tõendavad

dokumendid või nende ärakirjad (osaühingu puhul on relevantne säte ÄS § 171 lg 5). ÄS seletuskirja

kohaselt peetakse ÄS § 304 lg 2 puhul esindusõiguse dokumendi all silmas ennekõike volikirja.

Seadusest ei tulene kohustust lisada protokollile aktsionäride/osanike registriväljavõtteid või

põhikirju.

Veelgi enam, ÄS § 2991 ei näe üldse ette, et üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise korral koosolekut

kokku kutsumata tuleks hääletusprotokollile lisada esindajate esindusõigust tõendavad dokumendid

või nende ärakirjad (osaühingu puhul on relevantne säte ÄS § 173). ÄS § 305 lg 1 välistab ÄS § 304

kohaldumise olukorras, kus otsus võetakse vastu ainuaktsionäri poolt või ühehäälselt mitme

aktsionäri poolt (osaühingu puhul on relevantne säte ÄS § 173 lg 6). Seega ei nõua seadus, et

ainuaktsionäri/-osaniku otsusele või aktsionäride/osanike ühehäälsele otsusele tuleks lisada

esindusõigust tõendavad dokumendid, registriväljavõtted või põhikirjad.

Osanike/aktsionäride esindusõiguse kindlakstegemise kohustus ja õigus on osaühingul/aktsiaseltsil,

mitte registriosakonnal. Tegemist on osaühingu/aktsiaseltsi ja osaniku/aktsionäri vahelise

sisesuhtega, millesse registriosakond ei saa ÄRS § 41 lg 1 alusel sekkuda. Kui otsuse vastuvõtmisel

esindab osanikku/aktsionäri esindaja, kellel esindusõigus puudub, on huvitatud poolel õigus

vaidlustada otsus ÄS § 178 või § 302 alusel kohtu kaudu.

Seega ei ole osaniku/aktsionäri esindusõiguse kontrollimine registriosakonna pädevuses ja selles

osas tuleks registriosakonna siseselt kujundada ühtne praktika, et sellist esindusõiguse kontrolli

registriosakond ei teosta ja vastavaid dokumente ei nõua. Hetkel valitsev ebaselgus puudutab kõiki

registriasju, kus osanik või aktsionär on välismaine juriidiline isik ja on seega märkimisväärse

mõjuga.

3

3. Ühe või mitme kande tegemise takistuste ilmnemisel jäetakse tegemata kõik samas

kandeavalduses taotletud kanded

Kui mõne taotletud kande tegemisel ilmneb takistusi, siis jäetakse üldjuhul tegemata ka kanded,

mille tegemiseks takistusi ei ole. Registri selline praktika ei ole põhjendatud ning igal juhul peaks

tegema ära kõik kanded, mille tegemiseks takistusi ei esine.

Näiteks, kui kandeavalduses taotletakse põhikirja muutmist ja kapitali uue suuruse sissekandmist ja

selgub, et esineb puudusi kapitali suurendamist puudutavates dokumentides, siis eeldusel, et

põhikirja muutmise aluseks olevates dokumentides puudusi ei esine, peaks register igal juhul

tegema ära põhikirja muutmise kande.

4. Põhikirja ja sellega seotud muudatuste samaaegne menetlemine

Kohtunikuabid keelduvad aeg-ajalt kannete tegemisest, kui mõne otsuse või kande tegemise

eelduseks on teise otsuse või kande tegemine ning vastavate kannete tegemist taotletakse

samaaegselt. Kirjeldame alljärgnevalt erinevaid olukordi.

4.1. Põhikirja muutmine kapitali muutmisega samas otsuses

Praktikas aastakümneid kehtinud ühtne arusaam ÄS § 192 lg 2, § 197 lg 2, § 341 lg 3 ja § 356 lg 3

rakendamise kohta, mille kohaselt põhikirja ja kapitali muutmise saab teha ühe otsusega ja

registreerida ühe kandeavaldusega, takerdub aeg-ajalt osade kohtunikuabide käes, kes keelduvad

põhikirja ja kapitali muutmise kande tegemisest ühe kandeavalduse alusel. Põhjuseks tuuakse, et

enne põhikirja jõustumist ei ole võimalik osakapitali muutmist otsustada või registrisse kanda.

Eriti keeruliseks muudab selline lähenemine kapitali muutmise siis, kui uus kapital erineb rohkem

kui 4 korda registrisse kantud kapitalist. Näiteks kui osakapital on 1 euro ja seda soovitakse

suurendada 2500 euroni ja põhikirjas nähakse ette, et osakapitali minimaalne suurus on 2500 eurot

ja maksimaalne suurus 10 000 eurot. Praktikas on tulnud ette olukordi, kus registripidaja on

keeldunud kande tegemisest põhjendusega, et registrisse kantud osakapital (1 euro) ei vasta uuele

põhikirjale (2500 – 10 000 eurot). Sellise seisukoha jaatamine tooks kaasa olukorra, kus 1-eurose

osakapitaliga osaühing saaks esialgu osakapitali suurendada maksimaalselt 4 euroni; siis 16 euroni;

siis 64 euroni, jne.

Selline keeldumine on otseses vastuolus seaduse sõnastuse ja senise praktikaga. Nii ÄS § 192 lg 2,

§ 197 lg 2, § 341 lg 3 kui ka § 356 lg 3 sätestavad sõnaselgelt, et kui kapitali muutmise tõttu tuleb

muuta põhikirja, peab põhikirja muutmise otsustama enne kapitali muutmist. Seega saab seaduse

kohaselt võtta vastu põhikirja ja kapitali muutmise otsused ühes otsuses selliselt, et põhikirja

muutmise otsus eelneb kapitali muutmise otsusele. Vastavalt tuleks registril teha ka kanded selles

järjekorras.

4.2. Osakapitali suurendamine 10 000 euroni ja osa võõrandamistehingu notariaalsest

vorminõudest loobumine

On esinenud juhtumeid, kus kohtunikuabi jätab tegemata kanded, kui samas otsuses on otsustatud

esmalt nii osakapitali suurendamine 10 000 euroni kui ka osa võõrandamistehingu notariaalsest

vorminõudest loobumine. Ka sellised kanded tuleks teha järjest.

4.3. Ühingu juhtorganite struktuuri või arvu muutmine

Analoogselt saab otsustada samas otsuses põhikirja muutmise, millega luuakse nõukogu või

muudetakse juhatuse või nõukogu liikmete arvu ja valida seejärel nõukogu ja juhatuse liikmed. Ka

sellisel juhul tuleks teha kanded järjest.

4

Näide: osaühingu kehtiv põhikiri näeb ette, et juhatuses on kolm liiget. Osanikud soovivad juhatuse

koosseisu suurendada viiele liikmele. Osanikud võtavad samaaegselt vastu otsuse põhikirja

muutmise kohta (et juhatuses on viis liiget) ja kahe täiendava juhatuse liikme valimise kohta.

Sellises olukorras on võimalik teha põhikirja ja juhatuse muudatus ühe otsusega ja teha kanded ühe

kandeavalduse alusel, ilma et juhatuse liikmete valimise otsuse vastuvõtmine eeldaks põhikirja uue

redaktsiooni eelnevat registrisse kandmist.

Analoogselt tehakse alati sama otsuse ja kandeavaldusega ka põhikirja muudatused ja ühingu

asukoha ja majandusaasta muutmine.

Registriosakonnal tuleks kujundada ühtne praktika, mis haakub senise praktika ja seaduse

loogikaga, et põhikirja muutmine ja sellega seotud järgnevad muudatused (nt osakapitali muutmise

ja põhikirja registreerimine; juhatuse muutmise ja põhikirja registreerimine; nõukogu muutmine ja

põhikirja registreerimine) saab otsustada samas otsuses ja kanded tehakse sama kandeavalduse

alusel.

5. Seaduse kohaselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtavate tahteavalduste

puhul omakäeliselt allkirjastatud dokumendi nõudmine

Vastavalt ÄS § 173 lg 2 ja § 2991 lg 2 võivad osanikud/aktsionärid otsuste vastuvõtmisel koosolekut

kokku kutsumata esitada oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TsÜS § 79

kohaselt peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud tahteavaldus olema tehtud püsivat

kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea

olema omakäeliselt allkirjastatud. See tähendab ka nt tavalist e-kirja või hääletussedelit, mis on

allkirjastatud kasutades DocuSign’i.

Praktikas on ette tulnud olukordi, kus kohtunikuabid nõuavad, et esitatud seisukohad oleksid

osanike/aktsionäride poolt omakäeliselt allkirjastatud. Kohtunikuabide selline nõue on otseses

vastuolus seadusega ja selles osas tuleks registriosakonna siseselt kujundada ühtne ja seadusele

vastav praktika.

6. Isiku valimiste erisätte kohaldamine

Vastavalt ÄS § 174 lg 1 ja 2 on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole

koosolekul osalenud või koosolekuta otsustamise puhul üle poole kõikidest häältest, kui seaduses

või põhikirjas pole ette nähtud teisiti. ÄS § 174 lg 3 näeb ette erikorra isiku valimise puhuks, mil

valituks loetakse kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Seega isiku valimise puhul on

põhimõtteliselt võimalik lugeda valituks ka kandidaat, kes saab vaid 1 hääle (sõltumata sellest, kui

palju hääli on osade või aktsiatega esindatud), kui ei ole kandidaate, kes saaks temast enam hääli.

Sellegipoolest oleme olnud silmitsi olukordadega, kus kohtunikuabi leiab, et kuna ainsa

kandidaadina üles seatud juhatuse liikme valimise poolt anti vähem kui pool seaduse või põhikirja

järgi muude otsuste tarbeks nõutud häältest, ei ole otsus vastu võetud ja selle kohta vormistatakse

eitav kandemäärus.

Seejuures on kohtunikuabi nt leidnud, et kuna põhikiri sätestab otsuste vastuvõtmiseks

lihthäälteenamuse (st 50% + 1), siis kohaldub see ka isiku valimiste osas. Selline seisukoht on

otseses vastuolus seaduse ja kohtupraktikaga. Kohtupraktikast on korduvalt läbi käinud, et

põhikirjast peab selgelt tulenema, kas kõrgendatud häälteenamuse nõue puudutab üksnes üldiste

otsuste langetamist või ka isikute valimist (vt nt Riigikohtu lahendeid nr-d 3-2-1-166-09, p 13; 3-

2-1-97-11, p-d 25 ja 26). Kui põhikiri ei viita sellele, et isiku valimistele kohaldataks kõrgendatud

häälteenamuse nõuet, kohaldub ÄS § 174 lg 3 (nt Harju Maakohtu lahendid 2-16-17505, 2-17-

16379 ja 2-13-8114, Tartu Ringkonnakohtu otsus 2-13-47704).

Registriosakonna teistsugune praktika on selgelt vastuolus nii seaduse, erialakirjanduse kui ka

kohtupraktikaga ning tuleks viia viimastega kooskõlla.

5

7. Nõukogu liikmete andmete sisestamine äriregistri infosüsteemi

ÄS § 319 lg 1 kohaselt valib ja kutsub nõukogu liikmed tagasi üldkoosolek. ÄS § 319 lg 2 kohaselt

võib seaduse või põhikirjaga ette näha, et mitte rohkem kui pooled nõukogu liikmed valitakse või

määratakse ja kutsutakse tagasi käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust erineval viisil. ÄS § 318

lg 5 kohaselt esitab juhatus äriregistrile nõukogu liikmete nimekirja, milles peavad olema märgitud

liikmete nimed, isikukoodid ning liikme volituste alguskuupäevad ning ÄRS § 10 lg 5 nimetatud

juhul ka aadressid. Nõukogu liikmete muutumisel peab juhatus esitama viie päeva jooksul

äriregistrile nõukogu liikmete uue nimekirja. Nõukogu liikmete nimekirjale tuleb lisada liikme

valinud üldkoosoleku protokoll või muu otsus nõukogu liikme määramise kohta ning nõukogu uue

liikme nõusolek.

ÄRS §-de 12 ja 13 kohaselt ei kanta nõukogu liikmete andmeid registrikaardile. ÄRS § 26 lg 1 p 6

kohaselt lisatakse juriidilise isiku nõukogu liikmete andmed äriregistri avalikku toimikusse. Eelnev

tähendab, et nõukogu liikmete andmete muutmine äriregistris ei toimu kandeavalduse alusel (ÄRS

§ 37), vaid tavalise andmete ja dokumentide esitamise alusel (ÄRS § 45). Ka Riigikohus on

märkinud, et äriregistrile esitatav nõukogu liikmete nimekiri ja avaldus ei ole kandeavaldus ÄS § 33

lg 1 (praegune ÄRS § 33) ja TsMS § 593 lg 1 tähenduses, vaid nõukogu liikmed tuleb sisestada

infosüsteemi äriühingu esitatud dokumendi alusel. Kohtunikuabil ei ole õigust ega kohustust

kontrollida talle esitatud nõukogu liikmete nimekirja ja nõukogu liikmete valimise aluseks olevate

dokumentide vastavust seadusele ega teha määrust, millega keelduda nõukogu liikmete nimekirja

äritoimikusse lisamast ja nõukogu liikmete andmeid äriregistri infosüsteemi sisestamast (RKTKm

2-20-7328).

Seadusele ja kohtupraktikale vaatamata teevad mõned kohtunikuabid endiselt määruseid, millega

keelduvad nõukogu liikmete andmeid äriregistrisse sisestamast põhjendusega, et esitatud pole

korrektset kandeavaldust koos korrektsete lisadokumentidega. Eriti problemaatilised on olukorrad,

kus nõukogu liikmed määratakse ÄS § 319 lg 2 alusel teisiti kui üldkoosoleku poolt. Selline

registripraktika on vastuolus seaduse ja kujunenud kohtupraktikaga ning tuleks viia nendega

kooskõlla.

8. Juhatuse või nõukogu liikme tagasiastumise menetlemine

ÄS § 184 lg 7 kohaselt võib osaühingu juhatuse liige (aktsiaseltsi puhul analoogne säte ÄS § 309

lg 5) juhatusest sõltumata põhjusest tagasi astuda, teatades sellest enda määranud organile.

ÄS § 319 lg 7 kohaselt võib aktsiaseltsi nõukogu liige (osaühingu puhul ÄS § 189 lg 2 viitena sama

säte) nõukogust sõltumata põhjusest tagasi astuda, teatades sellest üldkoosolekule või enda

määrajale.

Praktikas on esinenud probleeme juhatuse ja nõukogu liikme tagasiastumise menetlemisega

registriosakonna poolt. Kõige markantsemal juhul on registriosakonna poolt leitud, et tagasiastuv

juhatuse liige peaks jätma ühingule ja osanikele mõistliku aja reageerimiseks ja tema

tagasikutsumiseks ning uue juhatuse liikme valimiseks ja selline mõistlik aeg võiks olla üks kuu.

Selline seisukoht on vastuolus seadusega. Ei eelviidatud sätetest ega ühestki muust sättest ei tulene

kohustust, et tagasiastuv juhatuse või nõukogu liige peaks jätma ühingule mõistliku aja

reageerimiseks ja tema tagasikutsumiseks ning uue liikme valimiseks. Vastupidi, tagasiastuv

juhatuse või nõukogu liige ei pea jääma ootama, kas ja millal teda määranud organ otsustab

juhatuses/nõukogus muudatusi teha. Tagasiastunud juhatuse/nõukogu liige ei ole alates hetkest, kui

tema valinud/määranud organ on vastava tahteavalduse kätte saanud enam juhatuse/nõukogu liige

ja pole enam tema pädevuses, kas ja mida teda määranud organ edaspidi ette võtab.

6

ÄRS § 53 lg 1 kohaselt kui registripidajal on andmeid tehtud kande või muude registripidajale

esitatud andmete ebaõigsuse kohta või kande puudumise kohta, võib ta teha vastavaid järelepärimisi

ja kohustada esitama õigeid või täielikke andmeid.

Kui tagasi astunud juhatuse/nõukogu liige on teavitanud oma tagasiastumisest lisaks teda

valinud/määranud organile ka registriosakonda (edastades registriosakonnale ka dokumendid

organi teavitamise kohta), siis nimetatud sätte alusel peab registripidaja hakkama tegema

järelpärimisi, kuna talle on esitatud informatsioon, et registris olevad andmed on valed. Siinkohal

märgime, et kui tagasiastumisest on teavitatud e-kirja teel, ei saa kohtunikuabid nõuda kättesaamise

kinnituse esitamist, vaid sellisel juhul saab tahteavalduse lugeda kättesaaduks järgmisel päeval

pärast selle saabumist e-kirja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva adressaadi serverisse (vt selle

kohta Riigikohtu otsuse nr 2-15-6538/82, p 14 ja otsuse nr 2-19-14714 punkti 11.2). Vastavalt piisab

vaid tagasiastumisest teavitava e-kirja esitamisest.

Komisjon leiab, et selline praktika, kus registripidaja ei aktsepteeri juhatuse/nõukogu liikme

tagasiastumist, on vastuolus ÄS § 184 lg 7 (aktsiaseltsi puhul ÄS § 309 lg 5) ja ÄS § 319 lg 7

(osaühingu puhul ÄS § 189 lg 2 viitena sama säte) mõttega ning nullib ära ka ÄRS § 53 lg 1 järgse

järelepärimiste tegemise sisu. Seetõttu tuleks registriosakonna praktika selles osas viia kooskõlla

seadusega ja ühtlustada.

9. Ühinemiste ja jagunemiste, likvideerimistel vara jaotamise ja ümberkujundamiste

ooteajad

Ühinemiste ja jagunemiste puhul sätestab seadus ooteajad, enne mida ei saa järgnevaid toiminguid

teha:

• ühinemislepingu/jagunemislepingu ja ühinemisotsuse/jagunemisotsuse vastuvõtmise

vaheline ooteaeg (ÄS § 397 lg 2, § 419 lg 1, § 440 lg 3, § 463 lg 1) ning

• ühinemisotsuse/jagunemisotsuse vastuvõtmise ja kandeavalduse esitamise vaheline ooteaeg

(ÄS § 400 lg 1, § 443 lg 1).

Aastakümneid on register praktikas aktsepteerinud osanike/aktsionäride õigust loobuda esimesest

ooteajast, kui kõik osanikud/aktsionärid on sellega nõus. Nimetatud ooteaja eesmärk on võimaldada

osanikel/ aktsionäridel tutvuda ühinemis- või jagunemisdokumentidega. Kuna tegemist on üksnes

osanike/aktsionäride huvide kaitseks kehtestatud ooteajaga, peab olema osanikel/aktsionäridel

võimalik sellest tahteavalduse tegemise läbi loobuda, mis vastab ka ÄS § 173 lg 6 ja 7 ning § 305

mõttele.

Viimasel ajal on kohtunikuabid aeg-ajalt keeldunud ooteajast loobumist aktsepteerimast. Seejuures

esineb erisusi selles osas, millisest ooteajast loobumist aktsepteeritakse või mitte. Komisjon on

seisukohal, et kui kõik huvitatud ja õigustatud osapooled (s.o osanikud ja aktsionärid) kinnitavad,

et nad loobuvad esimesest ooteajast (n.ö dokumentidega tutvumise aeg), siis on selline loobumine

seaduses sätestatu suhtes ülimuslik. Seega peab see olema siduv ka registriosakonnale ja

registriosakonna siseselt tuleks selline ühtne praktika kujundada.

Ka likvideerimismenetluses on vara jaotamisele kehtestatud osanike/aktsionäride (ÄS § 216 lg 2 ja

§ 379 lg 1) kaitseks kahe kuuline ooteaeg, enne mille möödumist ei saa vara jaotada, välja arvatud

juhul kui ühingul on vaid üks osanik/aktsionär (ÄS § 216 lg 21 ja § 379 lg 21). Samuti on osanike

kaitseks sätestatud kahe nädalane ooteaeg (ÄS § 496 lg 1) ja aktsionäride kaitseks ühe kuuline

ooteaeg (ÄS § 502 lg 2) ümberkujundamise korral. Ka viidatud ooteaegadest peaks olema

osanikel/aktsionäridel õigus ükshäälse otsusega loobuda.

7

10. Sihtasutuse nõukogu liikmete poolt kirjalikult vormistatud otsuse mitteaktsepteerimine

SAS § 29 näeb ette sihtasutuse nõukogu otsuse vastuvõtmise korra nõukogu koosolekul. SAS § 291

näeb ette sihtasutuse nõukogu otsuse vastuvõtmise korra koosolekut kokku kutsumata. Käesoleval

hetkel puudub SAS-is säte, mis näeks sõnaselgelt ette võimaluse nõukogul võtta otsus vastu

kirjalikult, kõigi nõukogu liikmete allkirjadega.

Praktikas on esinenud olukordi, kus mõned kohtunikuabid ei ole aktsepteerinud nõukogu otsust,

mis on kõigi nõukogu liikmete poolt allkirjastatud. Põhjenduseks on toodud, et SAS ei näe sellist

võimalust ette. Selline seisukoht ei ole kooskõlas üldise seaduse loogikaga.

Kohtupraktikast on korduvalt läbi käinud, et juriidilise isiku organi otsus kujuneb organi liikmete

erinevate tahteavalduste kogumist, mis on suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje saavutamisele.

Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus ja hääle

andmisele kohaldatakse tehingu kohta sätestatut. Eelnevast tulenevalt on juriidilise isiku organi

otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-72-

13, p 21; nr 3-2-1-157-10, p 12; nr 3-2-1-38-06, p 10).

TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu

kohustuslikku vormi. Seejuures vormina käsitleb TsÜS kirjalikku vormi, kirjalikku taasesitamist

võimaldavat vormi, elektroonilist vormi, notariaalse kinnitamise vormi ja notariaalse tõestamise

vormi. Seega on võimalik kõiki juriidilise isiku organi otsuseid (sh sihtasutuse nõukogu otsuseid)

kui mitmepoolseid tehinguid vormistada kirjalikult, kui kõik organi liikmed otsusega nõustuvad ja

selle allkirjastavad.

Tõlgendust, et sihtasutuse nõukogu saab ka ühehäälseid kirjalikke otsuseid vastu võtta, toetab ka

SAS varasem redaktsioon. Nimelt nägi kuni 24.05.2020 kehtinud SAS redaktsiooni § 30 lg 2 ette

võimaluse võtta otsus vastu koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult

kõik nõukogu liikmed. Samuti on otsuse kirjalik vormistamine võimalik teiste juriidiliste isikute

puhul (nt ÄS § 173 lõiked 6 ja 7; ÄS § 305 lõiked 1 ja 2; MTÜS § 221 lg 5; KrtS § 21 lõiked 6 ja

7). 24.05.2020 jõustunud ÄS jt seaduste muudatustega seotud olnud Komisjoni liikmete hinnangul

on SAS § 30 lg 2 muudatus ebaõnnestunud, kuna tegelikult oli kogu muudatuste paketi eesmärk

tagada otsuste vastuvõtmiseks võimalikult paindlik regulatsioon analoogselt kõikidele ühingutele.

Registriosakonna praktika selles osas tuleks ühtlustada, tagamaks, et aktsepteeritakse ka sihtasutuse

nõukogu ühehäälseid kirjalikke otsuseid, mille on kõik nõukogu liikmed allkirjastanud.

11. Äriregistri poolt peetavas osanike nimekirjas muudatuse tegemine osa omandi üleminekul

üldõigusjärgluse korral

ÄS-i 2023. a jõustunud muudatustega, mis puudutasid osaühingute osade käivet, tuleb kõigi

muudatuste tegemiseks osanike nimekirja, mida peab äriregister, esitada juhatuse poolt

kandeavaldus ja kandeavalduselt tasuda riigilõiv. Praktikas ei lahenda register osanike nimekirja

muudatuste tegemist koheselt, vaid selleks kulub menetluseks ette nähtud viis tööpäeva ja mõnel

puhul kauemgi. Selliselt ei saa uus osanik kasutada oma osaniku õigusi koheselt (osaleda osanike

koosolekul ega võtta vastu (ainu)osaniku otsuseid).

Praktikas esineb probleeme muudatuste tegemisel, kui osa omand läheb üle üldõigusjärgluse alusel.

Näide: kui ühe osanikuga osaühingus, mille juhatuse liige on sama osanik, osanik sureb, ei ole

võimalik teha kannet osanike nimekirja ega osa üldõigusjärgluse korras omandanud pärijatel valida

uut juhatuse liiget. Üheks lahenduseks oleks see, et pärijad taotlevad huvitatud isikutena surnud

juhatuse liikme asemele uue juhatuse liikme määramist kohtu poolt, kes teeb pärimistunnistuse

alusel avalduse osanike nimekirjas muudatuste tegemiseks. Selline menetlus ei ole ökonoomne ega

8

praktiline. Komisjoni hinnangul peaks sellisel juhul tehtama kanne osanike nimekirja pärijate

avalduse alusel (pärimistunnistuse alusel) tuginedes ÄS § 53 lg 1.

II. E-ÄRIREGISTRI TEHNILISED PIIRANGUD

Alljärgnevalt käsitleme e-äriregistri tehnilisi piiranguid, mis ei võimalda andmete esitamist või

kuvamist kooskõlas seadusega.

1. Mitme kandeavalduse sidumine üheks menetluseks

Kui e-äriregistris esitada kandeavaldus ja enne selle alusel kande tegemist esitada uus kandeavaldus,

siis e-äriregistri infotehnoloogiline lahendus seob need kandeavaldused üheks menetluseks. Seda

sõltumata kandeavalduste sisust ja seda sõltumata asjaolust, et kummagi kandeavalduse eest on

tasutud eraldi riigilõiv.

Kui esimese kandeavaldusega (nt osakapitali suuruse muutmine) on mingi probleem, siis

väidetavalt ei ole võimalik ka teist kandeavaldust (nt juhatuse muutmine) enne ära lahendada, kuni

esimese kandeavalduse probleem on kõrvaldatud. Seda isegi juhul, kui teise kandeavalduse osas

ühtegi probleemi ei esine. Seda põhjusel, et need kandeavaldused on infotehnoloogiliselt seotud

ühte menetlusse ning äriregistri praegune infotehnoloogiline lahendus ei võimalda üht

kandeavaldust lahendada eraldiseisvalt teisest.

Iga kandeavaldust peab olema võimalik eraldiseisvalt menetleda (ka siis, kui nt ühe

kandeavaldusega peaks probleeme esinema), eriti arvestades, et ettevõtja on kummagi

kandeavalduse eest tasunud eraldiseisva riigilõivu. ÄRS § 41 lg 3 kohaselt tuleb kandeavaldus läbi

vaadata viie tööpäeva jooksul arvates avalduse saabumisest. ÄRS § 41 lg 1 sätestab, et

registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on

esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. Seega on avaldajal õigustatud ootus, et nõuetekohane

kandeavaldus vaadatakse läbi 5 tööpäeva jooksul ning selle menetlemist ei saa takistada konkreetse

kandeavaldusega mitteseotud asjaolud.

E-äriregistri infotehnoloogilist lahendust tuleks muuta selliselt, et see ei seoks kandeavaldusi ühte

menetlusse.

2. Osaühingu osade nimetuste mittekandmine registrikaardile

Olukorras, kus osanike nimekirja peab register ja ühingul on mitut liiki osasid, ei kanta

registrikaardile osade nimetusi. ÄRS § 14 lg 1 p 2 näeb ette, et osanike nimekirja kantakse mh ka

osade nimetused. Paraku ei suuda register osanike nimekirjas osade nimetusi kuvada, mis tähendab,

et osanike nimekirjast (mida peab register ja millel on konstitutiivne toime) pole aru saada, mis liiki

osa kellelegi kuulub. See on vastuolus seadusega.

E-äriregistris tuleb luua võimalus kanda osade nimetused registrikaardile.

3. Notariaalsest vorminõudest loobumise võimatus

Probleeme esineb ka osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu notariaalsest vorminõudest

loobumisega. Nimelt, kui on otsustatud osakapitali suurendada 10 000 euroni ja muuta põhikirja,

loobudes notariaalsest vorminõudest, siis e-äriregistris ei ole võimalik samaaegselt taotleda vastavat

märget notariaalsest vorminõudest loobumise kohta. Põhjuseks asjaolu, et osakapital 10 000 eurot

ja vastavasisuline põhikirja muudatus ei ole veel registrisse kantud.

Ka sellises olukorras peaks olema võimalik registreerida üheaegselt nii osakapitali suurendamine

10 000 euroni, uus põhikiri kui ka teha märge notariaalsest vorminõudest loobumise kohta. E-

9

äriregistris tuleks luua vastav tehniline lahendus. Praegune olukord, kus vastava märke kandmist

registrikaardile tuleb eraldi taotleda pärast seda, kui kapitali suurendamine ja põhikirja muutmine

on registrisse kantud, ei ole põhjendatud.

4. Seaduses sätestatust rohkemate andmete nõudmine

ÄRS § 10 lg 5 sätestab, et äriühingu nõukogu liige, kes ei ole Eesti rahvastikuregistri

andmesubjektiks, peab registripidajale esitama oma kontaktaadressi või elektronposti aadressi. Kui

esitada dokumente e-äriregistri kaudu, tuleb praktikas ka nõukogu lihtliikmete puhul registrile

esitada nii e-posti aadress kui ka kontaktaadress. See on vastuolus seadusega. Samuti nõuab e-

äriregister nt välisriigi äriühingu seadusjärgsete esindajate ja ka prokuristide aadresse ja e-posti

aadresse, mis on vastuolus seadusega.

Seega tuleks e-äriregistri infotehnoloogiline lahendus muuta ära viisil, et isikute kohta küsitakse

üksnes ja ainult neid andmeid, mille esitamist näeb ette seadus.

5. Kindlal kuupäeval kande tegemise lahenduse mittevastavus seadusele

1. märtsil 2024 jõustunud ÄRS § 38 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib taotleda andmete

muutmise kande sidumist kindla kuupäevaga. Kande soovitud kuupäev võib olla ajavahemikus kuni

6 kuud alates kandeavalduse esitamise kuupäevast. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tehakse

kandemäärus ÄRS §-s 41 sätestatud korras ja sellest teatatakse avalduse esitajale viivitamata. Kanne

jõustub määruses näidatud kuupäeval.

E-äriregistris on küll võimalus valida kande jõustumise kuupäev kuni 6 kuud ette, kuid puudub

võimalus valida kande jõustumise päevaks kuupäev, mis langeb laupäevale või pühapäevale. Nt kui

ettevõtja soovib kande tegemise kuupäevaks valida nt 1. juuni 2024, siis nimetatud päev langeb

laupäevale, mistõttu praegune e-äriregistri lahendus ei võimalda ettevõtjal 1. juunit 2024 valida.

See on vastuolus seaduse mõttega.

Nimelt, äriregistri seaduse seletuskirja kohaselt § 38 osas: „Sättega nähakse ette võimalus taotleda

konkreetset kandekuupäeva (näiteks ühinemiste ja jagunemiste tagajärgede määramisel). Kindlal

kuupäeval kande tegemise taotlemiseks peab olema mõjuv põhjus (lg 1), milleks võib olla näiteks

vajadus, et ühinemine jõustuks kindlal kuupäeval ja oleks piisava ajavaruga selge, kas esitatud

taotluses esineb puudusi või saab kande soovitud kuupäeval teha. /…/ Registris tuleks selleks ette

näha lahendus, mis võimaldab kandeavalduse sisuliselt lahendada, jätta selle ooteseisundisse ning

jõustada ettenähtud päeval. /…/ Kui esitatakse avaldus kindlal kuupäeval kande tegemiseks,

lahendab registripidaja selle tavapäraselt äriregistri seaduse §-s 41 sätestatud korras (lg 2). See

tähendab, et ka juhul kui soovitud kande kuupäev on kuue kuu pärast, tuleb kandeavaldus sisuliselt

lahendada viie tööpäeva jooksul üldkorras. See tagab sätte eesmärgi, et kõik võimalikud puudused

saavad kõrvaldatud enne soovitud kande kuupäeva ja kandeavalduse esitaja saab kindluse, et kanne

tehakse kindlal kuupäeval ja selles ei esine puudusi ning saab sellega arvestada.“

Seega on kindlal kuupäeval kande tegemise mõte selles, et ettevõtjal peab olema võimalik kande

tegemiseks valida mistahes konkreetne kuupäev, mitte üksnes tööpäev. Seejuures ei tähenda see

seda, et kohtunikuabi peaks kande lahendama laupäeval või pühapäeval. Selles osas on seadus

üheselt selge: ka selline kandeavaldus lahendatakse viie tööpäeva jooksul üldkorras. Kande

jõustumine aga peab olema võimalik ka muul päeval kui tööpäeval.

Seega on praegune e-äriregistri infotehnoloogiline lahendus vastuolus seadusega ja tuleks ära muuta

viisil, et kindlal kuupäeval kande tegemiseks saab valida mistahes kuupäeva, sh laupäevale või

pühapäevale langeva kuupäeva.

10

*****

Komisjon on meeleldi valmis eelkirjeldatud probleemkohti registriosakonna ja kohtunikuabidega

ning Justiitsministeeriumiga kohtumise käigus arutama.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Piret Jesse Mikk Põld

Advokatuuri äriõiguse komisjoni esinaine Advokatuuri äriõiguse komisjoni liige

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Gerda Liik Sven Papp

Advokatuuri äriõiguse komisjoni liige Advokatuuri äriõiguse komisjoni liige

ÄRIÕIGUSE KOMISJON

Rävala pst 3 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10143 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Registriosakond Meie 10.04.2024

[email protected]

Justiitsministeerium

[email protected]

Äriregistripraktika probleemkohad

Eesti Advokatuuri äriõiguse komisjon pöördub käesolevaga registriosakonna ja

Justiitsministeeriumi poole, et markeerida äriregistripraktika probleemkohti ja esitada oma

nägemus nende lahendamiseks.

Komisjoni huvi ja käesoleva pöördumise eesmärk on pöördumises kirjeldatud probleemkohtade

lahendamise osas jõuda registriosakonna ja kohtunikuabidega ühisele arusaamisele ja kujundada

seeläbi ühtne praktika. Ühtne arusaam ja praktika aitavad vältida õiguslikku ebaselgust ja

ebavajalikke vaidlusi.

Justiitsministeeriumi poole pöördumise eesmärk on juhtida tähelepanu e-äriregistris sisalduvatele

infotehnoloogilistele piirangutele, mis ei võimalda teha toiminguid kooskõlas seadusega. Sellised

piirangud tuleks kõrvaldada, kuna kehtima peab põhimõte, et õigus dikteerib, milline on

infotehnoloogiline lahendus, mitte vastupidi.

Käesolevas pöördumises esile toodud probleemkohad on koondatud kokku äriõiguse komisjoni

liikmete ja nende kolleegide igapäevasest praktikast. Nimekirja on koondatud teemad, millega on

korduvalt probleeme esinenud. Probleemid jagunevad omakorda selle järgi, kas äriregistripraktika

on ebaühtlane (st erinevad kohtunikuabid lahendavad analoogseid kaasuseid erinevalt) ja/või meie

hinnangul ebaõige (kohtunikuabid lahendavad kaasusi vastuolus seadusega) või e-äriregister ei

võimalda teha toiminguid kooskõlas seadusega (st eksisteerivad infotehnoloogilised piirangud).

I. PROBLEEMNE REGISTRIPRAKTIKA

Alljärgnevalt toome välja äriregistripraktika, mis on ebaühtlane.

1. Kvalifitseeritud e-allkirjade, mille kehtivust DigiDoc rakendus ei suuda kontrollida,

mitteaktsepteerimine

Mõned kohtunikuabid ei aktsepteeri endiselt kvalifitseeritud e-allkirju (eIDASe määruse

tähenduses), mille kehtivust DigiDoc ei suuda kontrollida, kuid mis on kehtivad (ja mida kinnitab

ka Euroopa Komisjoni vastav online rakendus). Otsekohalduva eIDAS määruse artikkel 25 lõike 2

järgi on kvalifitseeritud e-allkirjal käsitsi kirjutatud allkirjaga samaväärne õiguslik toime ning

2

lõige 3 sätestab, et ühes liikmesriigis väljastatud kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevat

kvalifitseeritud e-allkirja peab tunnustama ka kõikides teistes liikmesriikides. Oleme selles osas

registriosakonna poole ka varasemalt pöördunud ning 06.04.2023 edastatud vastuses on ka

registriosakonna kohtunikuabi-juhataja Anu Tukia möönnud, et juhul, kui allkirja kehtivust ei ole

võimalik kontrollida DigiDoc4 kaudu, tuleb selline allkiri registripidajal kontrollida käsitsi.

Registriosakonna praktika tuleks selles osas viia kooskõlla seadusega ja ühtlustada, aktsepteerides

kvalifitseeritud e-allkirju, mille kehtivust kinnitab Euroopa Komisjoni vastav online rakendus.

2. Aktsionäri/osaniku esindaja esindusõiguse kontrollimine

Osanike/aktsionäride esindusõigust tuleb kontrollida enne koosoleku toimumist ning see kohustus

on osaühingul/aktsiaseltsil. Viimastel aastatel on kujunenud praktika, kus mõned kohtunikuabid

küsivad viitega TsMS §-le 221 lg 1 ja §-le 226 lg 1, sealhulgas osanike/aktsionäride otsuse

vastuvõtmisel koosolekut/üldkoosolekut kokku kutsumata (sh ainuosaniku/-aktsionäri otsuste ja

osanike/aktsionäride ühehäälsete otsuste vastuvõtmisel ilma etteteatamiseta ja

hääletusprotokollita), osaühingu/aktsiaseltsi osaniku/aktsionäri registriväljavõtteid (ja vastavalt

olukorrale ka põhikirju).

Esmalt märgime, et viidatud TsMS sätted puudutavad menetlusosalise esindusõiguse tõendamist ja

kontrollimist. Menetlusosaliseks registrimenetluses on osaühing/aktsiaselts, mitte selle

osanik/aktsionär. Seega ei anna viidatud TsMS sätted registrile õigust nõuda osaniku/aktsionäri

esindaja esindusõigust tõendavaid dokumente.

ÄS § 304 lg 2 näeb ette, et üldkoosoleku protokollile lisatakse esindajate esindusõigust tõendavad

dokumendid või nende ärakirjad (osaühingu puhul on relevantne säte ÄS § 171 lg 5). ÄS seletuskirja

kohaselt peetakse ÄS § 304 lg 2 puhul esindusõiguse dokumendi all silmas ennekõike volikirja.

Seadusest ei tulene kohustust lisada protokollile aktsionäride/osanike registriväljavõtteid või

põhikirju.

Veelgi enam, ÄS § 2991 ei näe üldse ette, et üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise korral koosolekut

kokku kutsumata tuleks hääletusprotokollile lisada esindajate esindusõigust tõendavad dokumendid

või nende ärakirjad (osaühingu puhul on relevantne säte ÄS § 173). ÄS § 305 lg 1 välistab ÄS § 304

kohaldumise olukorras, kus otsus võetakse vastu ainuaktsionäri poolt või ühehäälselt mitme

aktsionäri poolt (osaühingu puhul on relevantne säte ÄS § 173 lg 6). Seega ei nõua seadus, et

ainuaktsionäri/-osaniku otsusele või aktsionäride/osanike ühehäälsele otsusele tuleks lisada

esindusõigust tõendavad dokumendid, registriväljavõtted või põhikirjad.

Osanike/aktsionäride esindusõiguse kindlakstegemise kohustus ja õigus on osaühingul/aktsiaseltsil,

mitte registriosakonnal. Tegemist on osaühingu/aktsiaseltsi ja osaniku/aktsionäri vahelise

sisesuhtega, millesse registriosakond ei saa ÄRS § 41 lg 1 alusel sekkuda. Kui otsuse vastuvõtmisel

esindab osanikku/aktsionäri esindaja, kellel esindusõigus puudub, on huvitatud poolel õigus

vaidlustada otsus ÄS § 178 või § 302 alusel kohtu kaudu.

Seega ei ole osaniku/aktsionäri esindusõiguse kontrollimine registriosakonna pädevuses ja selles

osas tuleks registriosakonna siseselt kujundada ühtne praktika, et sellist esindusõiguse kontrolli

registriosakond ei teosta ja vastavaid dokumente ei nõua. Hetkel valitsev ebaselgus puudutab kõiki

registriasju, kus osanik või aktsionär on välismaine juriidiline isik ja on seega märkimisväärse

mõjuga.

3

3. Ühe või mitme kande tegemise takistuste ilmnemisel jäetakse tegemata kõik samas

kandeavalduses taotletud kanded

Kui mõne taotletud kande tegemisel ilmneb takistusi, siis jäetakse üldjuhul tegemata ka kanded,

mille tegemiseks takistusi ei ole. Registri selline praktika ei ole põhjendatud ning igal juhul peaks

tegema ära kõik kanded, mille tegemiseks takistusi ei esine.

Näiteks, kui kandeavalduses taotletakse põhikirja muutmist ja kapitali uue suuruse sissekandmist ja

selgub, et esineb puudusi kapitali suurendamist puudutavates dokumentides, siis eeldusel, et

põhikirja muutmise aluseks olevates dokumentides puudusi ei esine, peaks register igal juhul

tegema ära põhikirja muutmise kande.

4. Põhikirja ja sellega seotud muudatuste samaaegne menetlemine

Kohtunikuabid keelduvad aeg-ajalt kannete tegemisest, kui mõne otsuse või kande tegemise

eelduseks on teise otsuse või kande tegemine ning vastavate kannete tegemist taotletakse

samaaegselt. Kirjeldame alljärgnevalt erinevaid olukordi.

4.1. Põhikirja muutmine kapitali muutmisega samas otsuses

Praktikas aastakümneid kehtinud ühtne arusaam ÄS § 192 lg 2, § 197 lg 2, § 341 lg 3 ja § 356 lg 3

rakendamise kohta, mille kohaselt põhikirja ja kapitali muutmise saab teha ühe otsusega ja

registreerida ühe kandeavaldusega, takerdub aeg-ajalt osade kohtunikuabide käes, kes keelduvad

põhikirja ja kapitali muutmise kande tegemisest ühe kandeavalduse alusel. Põhjuseks tuuakse, et

enne põhikirja jõustumist ei ole võimalik osakapitali muutmist otsustada või registrisse kanda.

Eriti keeruliseks muudab selline lähenemine kapitali muutmise siis, kui uus kapital erineb rohkem

kui 4 korda registrisse kantud kapitalist. Näiteks kui osakapital on 1 euro ja seda soovitakse

suurendada 2500 euroni ja põhikirjas nähakse ette, et osakapitali minimaalne suurus on 2500 eurot

ja maksimaalne suurus 10 000 eurot. Praktikas on tulnud ette olukordi, kus registripidaja on

keeldunud kande tegemisest põhjendusega, et registrisse kantud osakapital (1 euro) ei vasta uuele

põhikirjale (2500 – 10 000 eurot). Sellise seisukoha jaatamine tooks kaasa olukorra, kus 1-eurose

osakapitaliga osaühing saaks esialgu osakapitali suurendada maksimaalselt 4 euroni; siis 16 euroni;

siis 64 euroni, jne.

Selline keeldumine on otseses vastuolus seaduse sõnastuse ja senise praktikaga. Nii ÄS § 192 lg 2,

§ 197 lg 2, § 341 lg 3 kui ka § 356 lg 3 sätestavad sõnaselgelt, et kui kapitali muutmise tõttu tuleb

muuta põhikirja, peab põhikirja muutmise otsustama enne kapitali muutmist. Seega saab seaduse

kohaselt võtta vastu põhikirja ja kapitali muutmise otsused ühes otsuses selliselt, et põhikirja

muutmise otsus eelneb kapitali muutmise otsusele. Vastavalt tuleks registril teha ka kanded selles

järjekorras.

4.2. Osakapitali suurendamine 10 000 euroni ja osa võõrandamistehingu notariaalsest

vorminõudest loobumine

On esinenud juhtumeid, kus kohtunikuabi jätab tegemata kanded, kui samas otsuses on otsustatud

esmalt nii osakapitali suurendamine 10 000 euroni kui ka osa võõrandamistehingu notariaalsest

vorminõudest loobumine. Ka sellised kanded tuleks teha järjest.

4.3. Ühingu juhtorganite struktuuri või arvu muutmine

Analoogselt saab otsustada samas otsuses põhikirja muutmise, millega luuakse nõukogu või

muudetakse juhatuse või nõukogu liikmete arvu ja valida seejärel nõukogu ja juhatuse liikmed. Ka

sellisel juhul tuleks teha kanded järjest.

4

Näide: osaühingu kehtiv põhikiri näeb ette, et juhatuses on kolm liiget. Osanikud soovivad juhatuse

koosseisu suurendada viiele liikmele. Osanikud võtavad samaaegselt vastu otsuse põhikirja

muutmise kohta (et juhatuses on viis liiget) ja kahe täiendava juhatuse liikme valimise kohta.

Sellises olukorras on võimalik teha põhikirja ja juhatuse muudatus ühe otsusega ja teha kanded ühe

kandeavalduse alusel, ilma et juhatuse liikmete valimise otsuse vastuvõtmine eeldaks põhikirja uue

redaktsiooni eelnevat registrisse kandmist.

Analoogselt tehakse alati sama otsuse ja kandeavaldusega ka põhikirja muudatused ja ühingu

asukoha ja majandusaasta muutmine.

Registriosakonnal tuleks kujundada ühtne praktika, mis haakub senise praktika ja seaduse

loogikaga, et põhikirja muutmine ja sellega seotud järgnevad muudatused (nt osakapitali muutmise

ja põhikirja registreerimine; juhatuse muutmise ja põhikirja registreerimine; nõukogu muutmine ja

põhikirja registreerimine) saab otsustada samas otsuses ja kanded tehakse sama kandeavalduse

alusel.

5. Seaduse kohaselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtavate tahteavalduste

puhul omakäeliselt allkirjastatud dokumendi nõudmine

Vastavalt ÄS § 173 lg 2 ja § 2991 lg 2 võivad osanikud/aktsionärid otsuste vastuvõtmisel koosolekut

kokku kutsumata esitada oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TsÜS § 79

kohaselt peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud tahteavaldus olema tehtud püsivat

kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea

olema omakäeliselt allkirjastatud. See tähendab ka nt tavalist e-kirja või hääletussedelit, mis on

allkirjastatud kasutades DocuSign’i.

Praktikas on ette tulnud olukordi, kus kohtunikuabid nõuavad, et esitatud seisukohad oleksid

osanike/aktsionäride poolt omakäeliselt allkirjastatud. Kohtunikuabide selline nõue on otseses

vastuolus seadusega ja selles osas tuleks registriosakonna siseselt kujundada ühtne ja seadusele

vastav praktika.

6. Isiku valimiste erisätte kohaldamine

Vastavalt ÄS § 174 lg 1 ja 2 on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole

koosolekul osalenud või koosolekuta otsustamise puhul üle poole kõikidest häältest, kui seaduses

või põhikirjas pole ette nähtud teisiti. ÄS § 174 lg 3 näeb ette erikorra isiku valimise puhuks, mil

valituks loetakse kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Seega isiku valimise puhul on

põhimõtteliselt võimalik lugeda valituks ka kandidaat, kes saab vaid 1 hääle (sõltumata sellest, kui

palju hääli on osade või aktsiatega esindatud), kui ei ole kandidaate, kes saaks temast enam hääli.

Sellegipoolest oleme olnud silmitsi olukordadega, kus kohtunikuabi leiab, et kuna ainsa

kandidaadina üles seatud juhatuse liikme valimise poolt anti vähem kui pool seaduse või põhikirja

järgi muude otsuste tarbeks nõutud häältest, ei ole otsus vastu võetud ja selle kohta vormistatakse

eitav kandemäärus.

Seejuures on kohtunikuabi nt leidnud, et kuna põhikiri sätestab otsuste vastuvõtmiseks

lihthäälteenamuse (st 50% + 1), siis kohaldub see ka isiku valimiste osas. Selline seisukoht on

otseses vastuolus seaduse ja kohtupraktikaga. Kohtupraktikast on korduvalt läbi käinud, et

põhikirjast peab selgelt tulenema, kas kõrgendatud häälteenamuse nõue puudutab üksnes üldiste

otsuste langetamist või ka isikute valimist (vt nt Riigikohtu lahendeid nr-d 3-2-1-166-09, p 13; 3-

2-1-97-11, p-d 25 ja 26). Kui põhikiri ei viita sellele, et isiku valimistele kohaldataks kõrgendatud

häälteenamuse nõuet, kohaldub ÄS § 174 lg 3 (nt Harju Maakohtu lahendid 2-16-17505, 2-17-

16379 ja 2-13-8114, Tartu Ringkonnakohtu otsus 2-13-47704).

Registriosakonna teistsugune praktika on selgelt vastuolus nii seaduse, erialakirjanduse kui ka

kohtupraktikaga ning tuleks viia viimastega kooskõlla.

5

7. Nõukogu liikmete andmete sisestamine äriregistri infosüsteemi

ÄS § 319 lg 1 kohaselt valib ja kutsub nõukogu liikmed tagasi üldkoosolek. ÄS § 319 lg 2 kohaselt

võib seaduse või põhikirjaga ette näha, et mitte rohkem kui pooled nõukogu liikmed valitakse või

määratakse ja kutsutakse tagasi käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust erineval viisil. ÄS § 318

lg 5 kohaselt esitab juhatus äriregistrile nõukogu liikmete nimekirja, milles peavad olema märgitud

liikmete nimed, isikukoodid ning liikme volituste alguskuupäevad ning ÄRS § 10 lg 5 nimetatud

juhul ka aadressid. Nõukogu liikmete muutumisel peab juhatus esitama viie päeva jooksul

äriregistrile nõukogu liikmete uue nimekirja. Nõukogu liikmete nimekirjale tuleb lisada liikme

valinud üldkoosoleku protokoll või muu otsus nõukogu liikme määramise kohta ning nõukogu uue

liikme nõusolek.

ÄRS §-de 12 ja 13 kohaselt ei kanta nõukogu liikmete andmeid registrikaardile. ÄRS § 26 lg 1 p 6

kohaselt lisatakse juriidilise isiku nõukogu liikmete andmed äriregistri avalikku toimikusse. Eelnev

tähendab, et nõukogu liikmete andmete muutmine äriregistris ei toimu kandeavalduse alusel (ÄRS

§ 37), vaid tavalise andmete ja dokumentide esitamise alusel (ÄRS § 45). Ka Riigikohus on

märkinud, et äriregistrile esitatav nõukogu liikmete nimekiri ja avaldus ei ole kandeavaldus ÄS § 33

lg 1 (praegune ÄRS § 33) ja TsMS § 593 lg 1 tähenduses, vaid nõukogu liikmed tuleb sisestada

infosüsteemi äriühingu esitatud dokumendi alusel. Kohtunikuabil ei ole õigust ega kohustust

kontrollida talle esitatud nõukogu liikmete nimekirja ja nõukogu liikmete valimise aluseks olevate

dokumentide vastavust seadusele ega teha määrust, millega keelduda nõukogu liikmete nimekirja

äritoimikusse lisamast ja nõukogu liikmete andmeid äriregistri infosüsteemi sisestamast (RKTKm

2-20-7328).

Seadusele ja kohtupraktikale vaatamata teevad mõned kohtunikuabid endiselt määruseid, millega

keelduvad nõukogu liikmete andmeid äriregistrisse sisestamast põhjendusega, et esitatud pole

korrektset kandeavaldust koos korrektsete lisadokumentidega. Eriti problemaatilised on olukorrad,

kus nõukogu liikmed määratakse ÄS § 319 lg 2 alusel teisiti kui üldkoosoleku poolt. Selline

registripraktika on vastuolus seaduse ja kujunenud kohtupraktikaga ning tuleks viia nendega

kooskõlla.

8. Juhatuse või nõukogu liikme tagasiastumise menetlemine

ÄS § 184 lg 7 kohaselt võib osaühingu juhatuse liige (aktsiaseltsi puhul analoogne säte ÄS § 309

lg 5) juhatusest sõltumata põhjusest tagasi astuda, teatades sellest enda määranud organile.

ÄS § 319 lg 7 kohaselt võib aktsiaseltsi nõukogu liige (osaühingu puhul ÄS § 189 lg 2 viitena sama

säte) nõukogust sõltumata põhjusest tagasi astuda, teatades sellest üldkoosolekule või enda

määrajale.

Praktikas on esinenud probleeme juhatuse ja nõukogu liikme tagasiastumise menetlemisega

registriosakonna poolt. Kõige markantsemal juhul on registriosakonna poolt leitud, et tagasiastuv

juhatuse liige peaks jätma ühingule ja osanikele mõistliku aja reageerimiseks ja tema

tagasikutsumiseks ning uue juhatuse liikme valimiseks ja selline mõistlik aeg võiks olla üks kuu.

Selline seisukoht on vastuolus seadusega. Ei eelviidatud sätetest ega ühestki muust sättest ei tulene

kohustust, et tagasiastuv juhatuse või nõukogu liige peaks jätma ühingule mõistliku aja

reageerimiseks ja tema tagasikutsumiseks ning uue liikme valimiseks. Vastupidi, tagasiastuv

juhatuse või nõukogu liige ei pea jääma ootama, kas ja millal teda määranud organ otsustab

juhatuses/nõukogus muudatusi teha. Tagasiastunud juhatuse/nõukogu liige ei ole alates hetkest, kui

tema valinud/määranud organ on vastava tahteavalduse kätte saanud enam juhatuse/nõukogu liige

ja pole enam tema pädevuses, kas ja mida teda määranud organ edaspidi ette võtab.

6

ÄRS § 53 lg 1 kohaselt kui registripidajal on andmeid tehtud kande või muude registripidajale

esitatud andmete ebaõigsuse kohta või kande puudumise kohta, võib ta teha vastavaid järelepärimisi

ja kohustada esitama õigeid või täielikke andmeid.

Kui tagasi astunud juhatuse/nõukogu liige on teavitanud oma tagasiastumisest lisaks teda

valinud/määranud organile ka registriosakonda (edastades registriosakonnale ka dokumendid

organi teavitamise kohta), siis nimetatud sätte alusel peab registripidaja hakkama tegema

järelpärimisi, kuna talle on esitatud informatsioon, et registris olevad andmed on valed. Siinkohal

märgime, et kui tagasiastumisest on teavitatud e-kirja teel, ei saa kohtunikuabid nõuda kättesaamise

kinnituse esitamist, vaid sellisel juhul saab tahteavalduse lugeda kättesaaduks järgmisel päeval

pärast selle saabumist e-kirja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva adressaadi serverisse (vt selle

kohta Riigikohtu otsuse nr 2-15-6538/82, p 14 ja otsuse nr 2-19-14714 punkti 11.2). Vastavalt piisab

vaid tagasiastumisest teavitava e-kirja esitamisest.

Komisjon leiab, et selline praktika, kus registripidaja ei aktsepteeri juhatuse/nõukogu liikme

tagasiastumist, on vastuolus ÄS § 184 lg 7 (aktsiaseltsi puhul ÄS § 309 lg 5) ja ÄS § 319 lg 7

(osaühingu puhul ÄS § 189 lg 2 viitena sama säte) mõttega ning nullib ära ka ÄRS § 53 lg 1 järgse

järelepärimiste tegemise sisu. Seetõttu tuleks registriosakonna praktika selles osas viia kooskõlla

seadusega ja ühtlustada.

9. Ühinemiste ja jagunemiste, likvideerimistel vara jaotamise ja ümberkujundamiste

ooteajad

Ühinemiste ja jagunemiste puhul sätestab seadus ooteajad, enne mida ei saa järgnevaid toiminguid

teha:

• ühinemislepingu/jagunemislepingu ja ühinemisotsuse/jagunemisotsuse vastuvõtmise

vaheline ooteaeg (ÄS § 397 lg 2, § 419 lg 1, § 440 lg 3, § 463 lg 1) ning

• ühinemisotsuse/jagunemisotsuse vastuvõtmise ja kandeavalduse esitamise vaheline ooteaeg

(ÄS § 400 lg 1, § 443 lg 1).

Aastakümneid on register praktikas aktsepteerinud osanike/aktsionäride õigust loobuda esimesest

ooteajast, kui kõik osanikud/aktsionärid on sellega nõus. Nimetatud ooteaja eesmärk on võimaldada

osanikel/ aktsionäridel tutvuda ühinemis- või jagunemisdokumentidega. Kuna tegemist on üksnes

osanike/aktsionäride huvide kaitseks kehtestatud ooteajaga, peab olema osanikel/aktsionäridel

võimalik sellest tahteavalduse tegemise läbi loobuda, mis vastab ka ÄS § 173 lg 6 ja 7 ning § 305

mõttele.

Viimasel ajal on kohtunikuabid aeg-ajalt keeldunud ooteajast loobumist aktsepteerimast. Seejuures

esineb erisusi selles osas, millisest ooteajast loobumist aktsepteeritakse või mitte. Komisjon on

seisukohal, et kui kõik huvitatud ja õigustatud osapooled (s.o osanikud ja aktsionärid) kinnitavad,

et nad loobuvad esimesest ooteajast (n.ö dokumentidega tutvumise aeg), siis on selline loobumine

seaduses sätestatu suhtes ülimuslik. Seega peab see olema siduv ka registriosakonnale ja

registriosakonna siseselt tuleks selline ühtne praktika kujundada.

Ka likvideerimismenetluses on vara jaotamisele kehtestatud osanike/aktsionäride (ÄS § 216 lg 2 ja

§ 379 lg 1) kaitseks kahe kuuline ooteaeg, enne mille möödumist ei saa vara jaotada, välja arvatud

juhul kui ühingul on vaid üks osanik/aktsionär (ÄS § 216 lg 21 ja § 379 lg 21). Samuti on osanike

kaitseks sätestatud kahe nädalane ooteaeg (ÄS § 496 lg 1) ja aktsionäride kaitseks ühe kuuline

ooteaeg (ÄS § 502 lg 2) ümberkujundamise korral. Ka viidatud ooteaegadest peaks olema

osanikel/aktsionäridel õigus ükshäälse otsusega loobuda.

7

10. Sihtasutuse nõukogu liikmete poolt kirjalikult vormistatud otsuse mitteaktsepteerimine

SAS § 29 näeb ette sihtasutuse nõukogu otsuse vastuvõtmise korra nõukogu koosolekul. SAS § 291

näeb ette sihtasutuse nõukogu otsuse vastuvõtmise korra koosolekut kokku kutsumata. Käesoleval

hetkel puudub SAS-is säte, mis näeks sõnaselgelt ette võimaluse nõukogul võtta otsus vastu

kirjalikult, kõigi nõukogu liikmete allkirjadega.

Praktikas on esinenud olukordi, kus mõned kohtunikuabid ei ole aktsepteerinud nõukogu otsust,

mis on kõigi nõukogu liikmete poolt allkirjastatud. Põhjenduseks on toodud, et SAS ei näe sellist

võimalust ette. Selline seisukoht ei ole kooskõlas üldise seaduse loogikaga.

Kohtupraktikast on korduvalt läbi käinud, et juriidilise isiku organi otsus kujuneb organi liikmete

erinevate tahteavalduste kogumist, mis on suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje saavutamisele.

Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus ja hääle

andmisele kohaldatakse tehingu kohta sätestatut. Eelnevast tulenevalt on juriidilise isiku organi

otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-72-

13, p 21; nr 3-2-1-157-10, p 12; nr 3-2-1-38-06, p 10).

TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu

kohustuslikku vormi. Seejuures vormina käsitleb TsÜS kirjalikku vormi, kirjalikku taasesitamist

võimaldavat vormi, elektroonilist vormi, notariaalse kinnitamise vormi ja notariaalse tõestamise

vormi. Seega on võimalik kõiki juriidilise isiku organi otsuseid (sh sihtasutuse nõukogu otsuseid)

kui mitmepoolseid tehinguid vormistada kirjalikult, kui kõik organi liikmed otsusega nõustuvad ja

selle allkirjastavad.

Tõlgendust, et sihtasutuse nõukogu saab ka ühehäälseid kirjalikke otsuseid vastu võtta, toetab ka

SAS varasem redaktsioon. Nimelt nägi kuni 24.05.2020 kehtinud SAS redaktsiooni § 30 lg 2 ette

võimaluse võtta otsus vastu koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult

kõik nõukogu liikmed. Samuti on otsuse kirjalik vormistamine võimalik teiste juriidiliste isikute

puhul (nt ÄS § 173 lõiked 6 ja 7; ÄS § 305 lõiked 1 ja 2; MTÜS § 221 lg 5; KrtS § 21 lõiked 6 ja

7). 24.05.2020 jõustunud ÄS jt seaduste muudatustega seotud olnud Komisjoni liikmete hinnangul

on SAS § 30 lg 2 muudatus ebaõnnestunud, kuna tegelikult oli kogu muudatuste paketi eesmärk

tagada otsuste vastuvõtmiseks võimalikult paindlik regulatsioon analoogselt kõikidele ühingutele.

Registriosakonna praktika selles osas tuleks ühtlustada, tagamaks, et aktsepteeritakse ka sihtasutuse

nõukogu ühehäälseid kirjalikke otsuseid, mille on kõik nõukogu liikmed allkirjastanud.

11. Äriregistri poolt peetavas osanike nimekirjas muudatuse tegemine osa omandi üleminekul

üldõigusjärgluse korral

ÄS-i 2023. a jõustunud muudatustega, mis puudutasid osaühingute osade käivet, tuleb kõigi

muudatuste tegemiseks osanike nimekirja, mida peab äriregister, esitada juhatuse poolt

kandeavaldus ja kandeavalduselt tasuda riigilõiv. Praktikas ei lahenda register osanike nimekirja

muudatuste tegemist koheselt, vaid selleks kulub menetluseks ette nähtud viis tööpäeva ja mõnel

puhul kauemgi. Selliselt ei saa uus osanik kasutada oma osaniku õigusi koheselt (osaleda osanike

koosolekul ega võtta vastu (ainu)osaniku otsuseid).

Praktikas esineb probleeme muudatuste tegemisel, kui osa omand läheb üle üldõigusjärgluse alusel.

Näide: kui ühe osanikuga osaühingus, mille juhatuse liige on sama osanik, osanik sureb, ei ole

võimalik teha kannet osanike nimekirja ega osa üldõigusjärgluse korras omandanud pärijatel valida

uut juhatuse liiget. Üheks lahenduseks oleks see, et pärijad taotlevad huvitatud isikutena surnud

juhatuse liikme asemele uue juhatuse liikme määramist kohtu poolt, kes teeb pärimistunnistuse

alusel avalduse osanike nimekirjas muudatuste tegemiseks. Selline menetlus ei ole ökonoomne ega

8

praktiline. Komisjoni hinnangul peaks sellisel juhul tehtama kanne osanike nimekirja pärijate

avalduse alusel (pärimistunnistuse alusel) tuginedes ÄS § 53 lg 1.

II. E-ÄRIREGISTRI TEHNILISED PIIRANGUD

Alljärgnevalt käsitleme e-äriregistri tehnilisi piiranguid, mis ei võimalda andmete esitamist või

kuvamist kooskõlas seadusega.

1. Mitme kandeavalduse sidumine üheks menetluseks

Kui e-äriregistris esitada kandeavaldus ja enne selle alusel kande tegemist esitada uus kandeavaldus,

siis e-äriregistri infotehnoloogiline lahendus seob need kandeavaldused üheks menetluseks. Seda

sõltumata kandeavalduste sisust ja seda sõltumata asjaolust, et kummagi kandeavalduse eest on

tasutud eraldi riigilõiv.

Kui esimese kandeavaldusega (nt osakapitali suuruse muutmine) on mingi probleem, siis

väidetavalt ei ole võimalik ka teist kandeavaldust (nt juhatuse muutmine) enne ära lahendada, kuni

esimese kandeavalduse probleem on kõrvaldatud. Seda isegi juhul, kui teise kandeavalduse osas

ühtegi probleemi ei esine. Seda põhjusel, et need kandeavaldused on infotehnoloogiliselt seotud

ühte menetlusse ning äriregistri praegune infotehnoloogiline lahendus ei võimalda üht

kandeavaldust lahendada eraldiseisvalt teisest.

Iga kandeavaldust peab olema võimalik eraldiseisvalt menetleda (ka siis, kui nt ühe

kandeavaldusega peaks probleeme esinema), eriti arvestades, et ettevõtja on kummagi

kandeavalduse eest tasunud eraldiseisva riigilõivu. ÄRS § 41 lg 3 kohaselt tuleb kandeavaldus läbi

vaadata viie tööpäeva jooksul arvates avalduse saabumisest. ÄRS § 41 lg 1 sätestab, et

registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on

esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. Seega on avaldajal õigustatud ootus, et nõuetekohane

kandeavaldus vaadatakse läbi 5 tööpäeva jooksul ning selle menetlemist ei saa takistada konkreetse

kandeavaldusega mitteseotud asjaolud.

E-äriregistri infotehnoloogilist lahendust tuleks muuta selliselt, et see ei seoks kandeavaldusi ühte

menetlusse.

2. Osaühingu osade nimetuste mittekandmine registrikaardile

Olukorras, kus osanike nimekirja peab register ja ühingul on mitut liiki osasid, ei kanta

registrikaardile osade nimetusi. ÄRS § 14 lg 1 p 2 näeb ette, et osanike nimekirja kantakse mh ka

osade nimetused. Paraku ei suuda register osanike nimekirjas osade nimetusi kuvada, mis tähendab,

et osanike nimekirjast (mida peab register ja millel on konstitutiivne toime) pole aru saada, mis liiki

osa kellelegi kuulub. See on vastuolus seadusega.

E-äriregistris tuleb luua võimalus kanda osade nimetused registrikaardile.

3. Notariaalsest vorminõudest loobumise võimatus

Probleeme esineb ka osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu notariaalsest vorminõudest

loobumisega. Nimelt, kui on otsustatud osakapitali suurendada 10 000 euroni ja muuta põhikirja,

loobudes notariaalsest vorminõudest, siis e-äriregistris ei ole võimalik samaaegselt taotleda vastavat

märget notariaalsest vorminõudest loobumise kohta. Põhjuseks asjaolu, et osakapital 10 000 eurot

ja vastavasisuline põhikirja muudatus ei ole veel registrisse kantud.

Ka sellises olukorras peaks olema võimalik registreerida üheaegselt nii osakapitali suurendamine

10 000 euroni, uus põhikiri kui ka teha märge notariaalsest vorminõudest loobumise kohta. E-

9

äriregistris tuleks luua vastav tehniline lahendus. Praegune olukord, kus vastava märke kandmist

registrikaardile tuleb eraldi taotleda pärast seda, kui kapitali suurendamine ja põhikirja muutmine

on registrisse kantud, ei ole põhjendatud.

4. Seaduses sätestatust rohkemate andmete nõudmine

ÄRS § 10 lg 5 sätestab, et äriühingu nõukogu liige, kes ei ole Eesti rahvastikuregistri

andmesubjektiks, peab registripidajale esitama oma kontaktaadressi või elektronposti aadressi. Kui

esitada dokumente e-äriregistri kaudu, tuleb praktikas ka nõukogu lihtliikmete puhul registrile

esitada nii e-posti aadress kui ka kontaktaadress. See on vastuolus seadusega. Samuti nõuab e-

äriregister nt välisriigi äriühingu seadusjärgsete esindajate ja ka prokuristide aadresse ja e-posti

aadresse, mis on vastuolus seadusega.

Seega tuleks e-äriregistri infotehnoloogiline lahendus muuta ära viisil, et isikute kohta küsitakse

üksnes ja ainult neid andmeid, mille esitamist näeb ette seadus.

5. Kindlal kuupäeval kande tegemise lahenduse mittevastavus seadusele

1. märtsil 2024 jõustunud ÄRS § 38 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib taotleda andmete

muutmise kande sidumist kindla kuupäevaga. Kande soovitud kuupäev võib olla ajavahemikus kuni

6 kuud alates kandeavalduse esitamise kuupäevast. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tehakse

kandemäärus ÄRS §-s 41 sätestatud korras ja sellest teatatakse avalduse esitajale viivitamata. Kanne

jõustub määruses näidatud kuupäeval.

E-äriregistris on küll võimalus valida kande jõustumise kuupäev kuni 6 kuud ette, kuid puudub

võimalus valida kande jõustumise päevaks kuupäev, mis langeb laupäevale või pühapäevale. Nt kui

ettevõtja soovib kande tegemise kuupäevaks valida nt 1. juuni 2024, siis nimetatud päev langeb

laupäevale, mistõttu praegune e-äriregistri lahendus ei võimalda ettevõtjal 1. juunit 2024 valida.

See on vastuolus seaduse mõttega.

Nimelt, äriregistri seaduse seletuskirja kohaselt § 38 osas: „Sättega nähakse ette võimalus taotleda

konkreetset kandekuupäeva (näiteks ühinemiste ja jagunemiste tagajärgede määramisel). Kindlal

kuupäeval kande tegemise taotlemiseks peab olema mõjuv põhjus (lg 1), milleks võib olla näiteks

vajadus, et ühinemine jõustuks kindlal kuupäeval ja oleks piisava ajavaruga selge, kas esitatud

taotluses esineb puudusi või saab kande soovitud kuupäeval teha. /…/ Registris tuleks selleks ette

näha lahendus, mis võimaldab kandeavalduse sisuliselt lahendada, jätta selle ooteseisundisse ning

jõustada ettenähtud päeval. /…/ Kui esitatakse avaldus kindlal kuupäeval kande tegemiseks,

lahendab registripidaja selle tavapäraselt äriregistri seaduse §-s 41 sätestatud korras (lg 2). See

tähendab, et ka juhul kui soovitud kande kuupäev on kuue kuu pärast, tuleb kandeavaldus sisuliselt

lahendada viie tööpäeva jooksul üldkorras. See tagab sätte eesmärgi, et kõik võimalikud puudused

saavad kõrvaldatud enne soovitud kande kuupäeva ja kandeavalduse esitaja saab kindluse, et kanne

tehakse kindlal kuupäeval ja selles ei esine puudusi ning saab sellega arvestada.“

Seega on kindlal kuupäeval kande tegemise mõte selles, et ettevõtjal peab olema võimalik kande

tegemiseks valida mistahes konkreetne kuupäev, mitte üksnes tööpäev. Seejuures ei tähenda see

seda, et kohtunikuabi peaks kande lahendama laupäeval või pühapäeval. Selles osas on seadus

üheselt selge: ka selline kandeavaldus lahendatakse viie tööpäeva jooksul üldkorras. Kande

jõustumine aga peab olema võimalik ka muul päeval kui tööpäeval.

Seega on praegune e-äriregistri infotehnoloogiline lahendus vastuolus seadusega ja tuleks ära muuta

viisil, et kindlal kuupäeval kande tegemiseks saab valida mistahes kuupäeva, sh laupäevale või

pühapäevale langeva kuupäeva.

10

*****

Komisjon on meeleldi valmis eelkirjeldatud probleemkohti registriosakonna ja kohtunikuabidega

ning Justiitsministeeriumiga kohtumise käigus arutama.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Piret Jesse Mikk Põld

Advokatuuri äriõiguse komisjoni esinaine Advokatuuri äriõiguse komisjoni liige

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Gerda Liik Sven Papp

Advokatuuri äriõiguse komisjoni liige Advokatuuri äriõiguse komisjoni liige