| Dokumendiregister | Kaitsevägi |
| Viit | 4.1-3.2/26/20 |
| Registreeritud | 17.11.2026 |
| Sünkroonitud | 22.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |
| Saabumis/saatmisviis | Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
From: "[email protected]" <[email protected]>
Sent: Mon, 16 Nov 2026 14:59:05 +0000
To: "RKIK Info" <[email protected]>
Subject: 6-1/168-13 Kooskõlastamiseks_Lennu tn 18 detailplaneering
Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200
LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
16.11.2026 nr 6-1/168-13
Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks
Lääne-Harju vallavolikogu algatas 24.09.2024 otsusega nr 47 detailplaneeringu Lääne-Harju vallas Ämari alevikus Lennu tn 18 (katastritunnus 86801:001:0743) kinnistul ja lähialal. Detailplaneeringu eesmärk on moodustada Ämari tugikeskust teenindavast katastriüksusest krundid Ämari aleviku kaugkütte soojatootmiseks vajalike ehitiste ning uute korterelamute ehitusõiguse andmiseks. Samuti on planeerigu eesmärgiks määrata soojatootmisehitist teenindavate trasside asukohad ning soojatootmisehitist ning tarbijaid ühendavate kaugkütte trasside põhimõttelised asukohad. Detailplaneering on Vasalemma Vallavolikogu 28.06.2011 otsusega nr 28 kehtestatud Vasalemma valla üldplaneeringut muutev. Kehtiv üldplaneering ei näe ette Ämari alevikus kaugküttepiirkonda. Samuti ei vasta üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtfunktsioon, milleks on olemasolev ühiskondlike ehitiste maa, detailplaneeringu eesmärgile. Alale jääb osaliselt olemasoleva tugikeskuse näol alles ka ühiskondlike ehitiste maakasutus, kuid ca 50% ulatuses on eesmärk määrata krundi kasutamise otstarveteks soojusenergia/elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa ning korterelamu maa. Detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamisel küsis Lääne-Harju vallavalitsus seisukohti Riigi Kaitseinvesteeringute keskuselt, Päästeametilt, Maa- ja ruumiametilt, kinnistute (Ämari lennuväli, Ämari aiamaa, Lennu tn 8, 10, 11, 12, 13, 16a, 24, 26, 28, 30, Ämari tee 1) omanikelt. Riigi Kaitseinvesteeringute keskus palus 10.09.2025 kirjaga nr 4-4/25/3868-3 kaaluda, kas korterelamute jaoks on Ämari alevik, mis asub Ämari lennuvälja kinnisasja naabruses, sobivaim asukoht ning positiivse järelduse korral täiendada planeeringu seletuskirja ehitise projekteerimisel müra leevendavate arhitektuursete ja ehituslike meetmete nõudega ning viitega atmosfääriõhu kaitse seaduse sätetele, mille kohaselt ei kohaldu riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale normtasemete regulatsioon. Detailplaneeringu seletuskirja on palutud viisil täiendatud. Täiendavalt selgitame kohalike inimestena, et Ämari lennubaasist tulenev müra ei ole otseselt seotud kinnistul toimuvaga nii, nagu klassikalise müraallikaga tootmisala puhul, vaid lennubaasi kasutavate õhusõidukitega maandumis- ja õhkutõusmise manöövreid tehes. Mürahäiring ulatub kilomeetrite kaugusele lennuvälja enda perimeetrist, kuhu jäävad mitmed mitmesaja elanikuga asulad (Padise, Rummu, Ämari, Vasalemma, Lehola, Klooga). Asulates on väljaehitatud taristud, koolid, lasteaiad, muud teenused, kvaliteetne ühistransport. Kohalik omavalitsus ei saa asuda seisukohale, et väljaehitatud taristuga ja teenustega asulad ei ole sobivad asukohad elamute ehitamiseks põhjusel, et omavalitsuse territooriumil asub lennuväli. Tegemist oleks väärat fooni loova seisukohaga. Vastupidi, ühiskondlikult on just vajalik saavutada arusaam, et on võimalik elada koos nii militaar- kui ka erinevate tootmisobjektidega, ellu viia positiivsed näited tulevikus kavandatavate sarnaste objektide toetamiseks.
2 (2)
RKIK tegi ka sisulise ettepaneku lähteülesande täpsustamiseks seoses konkreetse kooskõlastaja nimetamisega, mis on lähteülesandesse sisse viidud. Käesolevaga palume Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kooskõlastust Ämari alevikus Lennu
tn 18 kinnistu detailplaneeringule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Ruben
Abivallavanem
Lisad:
1) Ämari alevikus Lennu tn 18 kinnistu detailplaneering
Osaühing Anne Strati Arhitektuuribüroo Lina 18b-2, Pärnu linn, Pärnumaa 80041 [email protected], +372 521 5490 Reg kood 11101661, MTR EEP 00266, Muins.tegevusluba E362/2008
ÄMARI ALEVIKUS LENNU 18 KINNISTU
DETAILPLANEERING
TÖÖ NR 619-24
Tellija:
Lääne-Harju Vallavalitsus
Huvitatud isik:
SW Energia OÜ
Vastutav spetsialist:
arhitekt Anne Vaisma
volitatud arhitekt tase 7
177638
Juuni 2025
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 1 / 12
SISUKORD
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA NORMDOKUMENDID .......................................................... 2
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRGID .......................................................................................... 2
3. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE VAJADUS ...................................................................................................... 2
4. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG ....................................................................... 3
5. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ......................................................................................................... 3
5.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT.................................................................................................................................. 3
5.2 PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ............................................................................ 4
5.3 MAAKASUTUS, HOONESTUS JA HALJASTUS ................................................................................................................. 4
5.4 TEHNOVÕRGUD ................................................................................................................................................... 4
6. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV........................................................................................................ 5
6.1 PLANEERITAVATE KINNISTUTE ANDMED .................................................................................................................... 5
6.2 EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURSED NÕUDED .............................................................................................................. 6
6.3 HALJASTUS JA VÄIKEVORMID .................................................................................................................................. 6
6.4 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE ............................................................................................................................ 7
6.4.1 Juurdepääsud ......................................................................................................................................... 7
6.4.2 Sõiduteed ............................................................................................................................................... 7
6.4.3 Kergliiklusteed ....................................................................................................................................... 7
6.4.4 Parkimine ............................................................................................................................................... 8
6.5 VERTIKAALPLANEERIMINE ...................................................................................................................................... 8
6.6 TEHNOVÕRGUD ................................................................................................................................................... 8
6.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ............................................................................................................... 8
6.6.2 Sademevesi ............................................................................................................................................ 9
6.6.3 Tulekustutusvesi .................................................................................................................................... 9
6.6.4 Elektrivarustus ....................................................................................................................................... 9
6.6.5 Välisvalgustus ........................................................................................................................................ 9
6.6.6 Soojusvarustus ..................................................................................................................................... 10
6.7 TULEOHUTUS .................................................................................................................................................... 10
6.8 KITSENDUSED JA PIIRANGUD ................................................................................................................................. 10
6.9 KURITEGEVUSRISKIDE VÄHENDAMINE ..................................................................................................................... 11
6.10 KESKKONNATINGIMUSED ................................................................................................................................ 11
6.11 RADOONIRISK ........................................................................................................................................... 11
7. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA MÕJU HINDAMINE................................................................... 11
8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED ................................................................... 12
9. DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE ...................... 12
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 2 / 12
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA NORMDOKUMENDID
• Planeerimisseadus (väljandja Riigikogu, vastu võetud 28.01.2015) • Ehitusseadustik (väljandja Riigikogu, vastu võetud 11.02.2015) • Tuleohutuse seadus (väljaandja Riigikogu, vastu võetud 05.05.2010) • Harju maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/78. • Vasalemma valla üldplaneering, kehtestatud Vasalemma Vallavolikogu 28.06.2011
otsusega nr 28. • Ämari aleviku detailplaneering, kehtestatud Vasalemma Vallavolikogu 28.01.2010
otsusega nr 4. • Lääne-Harju Vallavolikogu 24. september 2024 otsus nr 47 detailplaneeringu algatamine
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. • Siseministri määrus nr 10 18.02.2021 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord". • Siseministri määrus nr 8 16.02.2021 "Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad
nõuded". • Keskkonnaministri määrus nr 71 16.12.2016 „Välisõhus leviva müranormtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ • EVS 809-1:2002 "Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur." • EVS 843:2016 "Linnatänavad" • EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes“ • EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ • Radiaan OÜ poolt koostatud maa-ala plaan tehnovõrkudega (töö nr 2525G24 16.10.2024) • ja muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRGID
Detailplaneeringu eesmärk on moodustada Ämari tugikeskust teenindavast katastriüksusest krundid Ämari aleviku kaugkütte soojuse tootmiseks vajalike ehitiste ja uute korterelamute ehitusõiguse andmiseks. Samuti on planeerigu eesmärgiks määrata soojuse tootmisehitist teenindavate trasside asukohad ja soojuse tootmisehitist ning tarbijaid ühendavate kaugkütte trasside asukohad. 3. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE VAJADUS
Detailplaneering on Vasalemma Vallavolikogu 28.06.2011 otsusega nr 28 kehtestatud Vasalemma valla üldplaneeringut muutev. Kehtiv üldplaneering ei näe ette Ämari alevikus kaugküttepiirkonda. Samuti ei vasta üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtfunktsioon, milleks on olemasolev ühiskondlike ehitiste maa, detailplaneeringu eesmärgile. Alale jääb olemasoleva tugikeskuse näol alles ka ühiskondlike ehitiste maakasutus, kuid ca 50% ulatuses on eesmärk määrata krundi kasutamise otstarveteks soojusenergia/elektrienergia tootmise ja
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 3 / 12
jaotamise ehitise maa ning korterelamu maa. Üldplaneeringu muutmise põhjendatud vajadus tuleneb mitmest asjaolust. Esiteks on üldplaneeringu koostamise ajal maaüksusel asunud koolimaja tegevus lõppenud ja rajatud tugikeskus ei vaja samas mahus maad, millist vajas koolimaja (õuesõpe, spordiväljakud jms). Teiseks on tulenevalt riiklikust energiamajanduse arengukavast võetud riiklikul tasandil eesmärgiks, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63%. Eesmärgini on oluliselt perspektiivikam jõuda läbi kaugkütte arendamise. Kolmandaks aitab kortermajade kavandamine kaugkütte soojuse tootmisehitise lähedale luua täiendavat tarbimist, mis muudab soojuse tootmise efektiivsemaks ja soojusenergia hinna soodsamaks. Ämari alevikus ei ole aastaid uut elamufondi rajatud, mis ei ole pikas perspektiivis aleviku säilimise seisukohast lähtuvalt jätkusuutlik. Üldplaneeringus on korterelamumaa reservi jäetud küll Ämari lõunaossa, kuid see on olemasolevatest tehnovõrkudest eemal ega ole realiseerunud. 4. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka. Ämari aleviku tarbijate hulk ei jõua tasemeni, et tekiks vajadus rajada üle 300 MW nominaalse soojusvõimsusega põletusseadet. Eeldatavalt jääb vajaliku põletusseadme nominaalne soojusvõimsus 1 MW piiresse. Lisaks tuleb KSH algatamist kaaluda ja anda sellekohane eelhinnang KeHJS § 33 lõikes 2 punktides 1–4 toodud juhtudel, muuhulgas kui detailplaneering teeb ettepaneku kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine detailplaneeringuga on sätestatud planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 2 alusel. KeHJS § 33 lõike 2 alusel tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJSe § 33 lõigetes 3, 4 ning 5 sätestatud kriteeriumitest ja § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata, kuna planeeringuga kavandatavatel tegevustel puudub oluline keskkonnamõju. Kui detailplaneeringu menetlemise käigus selgub, et keskkonnamõju strateegiline hindamine on vajalik algatada, siis see algatatakse või seatakse tingimus, millise tegevusloa raames keskkonnamõju hindamist on kõige otstarbekam läbi viia. Tulenevalt KeHJS viiakse ühe tegevusloa raames läbi üks keskkonnamõjude hindamine.
5. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
5.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT Planeeritav ala piirneb põhjast Ämari lennuväli katastriüksusega (katastritunnus 86801:001:0375, sihtotstarve 100% riigikaitsemaa), läänest riigiomandis oleva Kloostrimetsa katastriüksusega (katastritunnus 43101:001:0781, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja riigi valitsemise all oleva Ämari aiamaa katastriüksusega (katastritunnus 43101:001:1060, sihtotstarve 100% sihtotstarbeta maa), lõunast ja idast Ämari aleviku veetöötlusjaama ning korterelamuid teenindavate katastriüksustega. Planeeringuala pindala on ca 2 ha.
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 4 / 12
5.2 PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS
Katastriüksus asub täielikult Ämari lennuvälja piiranguvööndis. Katastriüksusel asub Maa-ameti kaardiandmete kohaselt puurkaev (keskkonnaregistrikood PRK0010985) sanitaarkaitsealaga 50 meetrit, mille olemasolu geodeetilise alusplaani koostaja sõnul ei õnnestunud tõendada. Kinnistut läbivad Elektrilevi elektrimaakaablid kaitsevöönditega. Ainsa hoonena paikneb planeeritaval alal endine koolimaja, kus hetkel tegutseb tugikeskus. Tegu on kahekorruselise silikaattellistest hoonega. Põhiosas on Lannu 18 kinnistu rohumaa, krundi loodepoolses osas esineb kõrghaljastust. Juurdepääs planeeringualale on Lennu tänav L4, L5 ja L6 kinnistutelt mööda asfaltkattega teed. Planeeringualast kirdesse jäävad elamumaa sihtotstarbega kinnistud. Hoonestuseks on kahekorruselised kelpkatusega korterelamud, mis on ehitatud 1950ndate lõpus. Kagusse jäävad kaks viiekorruselist viilkatusega korterelamut ja ühekorruseline kaupluse hoone. Planeeringualast edelas paikneb sihtotstarbeta maa, kus tegeletakse aiamaa harimisega. Mainitud ala ja sellest põhjapoole jääv Ämari lennuvälja kinnistu on suures osas kaetud kõrghaljastusega. Tegemist on rohekoridoriga, millel on ka keskkonnaseisundi kaitse funktsioon vähendada lennuvälja häiringut Ämari alevikule.
5.3 MAAKASUTUS, HOONESTUS JA HALJASTUS Planeeritava kinnistu andmed:
Aadress Lennu 18
Katastritunnus 86801:001:0743
Olemasolev pindala m2 19841 m2
Kasutamise sihtotstarve Ühiskondlike ehitiste maa 100%
hoonestus Tugikeskus (ehr 116021854)
haljastus Osaliselt kaetud kõrghaljastusega
5.4 TEHNOVÕRGUD Lennu 18 kinnistu on liitunud ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooniga, hoonesse tuleb ELA_SA- le kuuluv sidekaabel ja Lennu 20 asuvast alajaamast elektrikaablid. Piki krundi edelapoolset piiri kulgeb kõrgepingekaabel. Sademeveekanalisatsioon piirkonnas puudub. Sademevee suunamine reoveekanalisatsiooni on keelatud.
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 5 / 12
6. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
6.1 PLANEERITAVATE KINNISTUTE ANDMED
Kõik planeeritavad kinnistud moodustatakse Lennu 18 (86801:001:0743) katastriüksusest.
Krundi tähis
Krundi planeeritav Kasutamise sihtotstarve
Krundi planeeritav suurus
Piiripunktide koordinaadid
POS 1 T 100% Soojusenergia tootmine ja jaotamise ehitise maa
3851 m2
6567702.38 513497.26 6467728.98 513469.77 6467795.44 513535.64 6567763.35 513566.70
POS 2 EK 100% Korterelamumaa
2504 m2
6567766.04 513486.89 6567805.83 513446.88 6567826.12 513490.88 6567825.85 513504.35 6567804.93 513525.58
POS 3 EK 100% Korterelamumaa
3023 m2
6567788.17 513408.59 6567805.83 513446.88 6567756.22 513496.77 6567728.98 513469.77
POS 4 L 100% Transpordimaa
764 m2
6567756.22 513496.77 6567766.04 513486.89 6567804.93 513525.58 6567795.44 513535.64
POS 5 L 100% Transpordimaa
1017 m2
6567694.69 513505.22 6567702.38 513497.26 6567763.35 513566.71 6567755.78 513574.37 6567750.86 513569.23
POS 6 Üh 100% Ühiskondlike hoonete maa
8682 m2
6567694.68 513505.22 6567750.86 513569.23 6567735.73 513584.50 6567744.30 513592.99 6567718.28 513619.28 6567681.68 513625.67 6567667.08 513637.68 6567658.71 513628.49 6567639.82 513534.72 6567680.88 513526.89 6567683.87 513522.97 6567682.85 513517.45
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 6 / 12
6.2 EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURSED NÕUDED
Krundi tähis
Suurim lubatud ehitisealune pind
Hoonete suurim lubatud kõrgus *
Suurim lubatud hoonete arv krundil
Hoone suurim lubatud korruse- lisus
Suurim lubatud korterite arv
Hoonete katuse- kalle
Hoonete välisviimistlus
POS 1 800 m2 10 m 2 -1/2 - 0o-30o
POS 2 450 m2 12 m 1 -1/3 10 0o-30o
POS 3 450 m2 12 m 1 -1/3 10 0o-30o
POS 4 - - - - - -
POS 5 - - - - - -
POS 6 2000 m2 8 m 2 -1/2 - 0o-30o
* Lubatud kõrgust arvestatakse krundi olemasolevast keskmisest maapinnast. Hoone koos oma arhitektuursete detailidega peab mahtuma hoonestusala piiridesse. Hoonet teenindavatele tehnilistele seadmetele tuleb valida arhitektuurselt sobiv, naabreid mitte häiriv asukoht. Vajadusel leida seadmetele arhitektuursete võtetega sobiv varjatud lahendus. Päikesepaneelide kasutamisel kavandada need hoone katusele. Tagada tehniliste seadmete vastavus müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002). Kinnistule POS 1, POS 2, POS 3 JA POS 6 on lubatud püstitada maksimaalselt 2 väikeehitis (N: prügimaja, jalgrataste hoidla vms) ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja kõrgusega kuni 5 m, mis võivad paikneda ka väljaspool hoonestusala, kuid peavad arvestama kõigi kehtivate nõuete ja piirangutega (N: tuleohutus). Hoonete arhitektuurnsed projektid kooskõlastada Lääne-Harju Vallavalitsusega eskiisstaadiumis.
6.3 HALJASTUS JA VÄIKEVORMID
Krundi tähis
Hajlastuse osakaal Krundi pinnast
Haljastuse kirjeldus
POS 1 vähemalt 40 % Hoonetest ja katenditest vabal alal säilitada maksimaalselt olemasolevad elujõulised puud. Täiendavalt istutada erinevat liiki puid, et luua puhvertsoon tootmise ja elamute vahele.
POS 2 vähemalt 40 % Hoonetest ja katenditest vabal alal säilitada maksimaalselt olemasolevad elujõulised puud. Täiendavalt rajade mitmerindeline haljastus elamu ja transpordimaa sihtotstarbega krundi (POS 4) vahele.
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 7 / 12
POS 3 vähemalt 40 % Hoonetest ja katenditest vabal alal säilitada maksimaalselt olemasolevad elujõulised puud. Täiendavalt rajade mitmerindeline haljastus elamu ja parkla vahelisele alale.
POS 4 Ei määrata Asfaltbetoonist ja teepeenrast vabale alale rajade muru
POS 5 Ei määrata Asfaltbetoonist ja teepeenrast vabale alale rajade muru
POS 6 vähemalt 40 % Täiendavat haljastust ei planeerita
Kruntide POS 2 ja POS 3 vahelisele piirile on kavandatud mõlema krundi tarbeks ühine mänguväljak (servituudi seadmise vajadus). Hoonestusõigusega kruntidele paigutada prügikonteinerid nii, et need oleks kergesti ligipääsetavad, kuid samas varjatud kas haljastuse või mõne väikevormiga. Jäätmete sorteerimine ja kogumine vastavalt Lääne-Harju valla Jäätmehoolduseekirjale (29.05.2018 nr 11). Kruntide vahele piirdeid ei kavandata. Erandina võib tootmismaa puhul piirata turvalisuse kaalutlustel väiksemat osa kinnistust.
6.4 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE
6.4.1 Juurdepääsud
Krundile POS 6 on juurdepääs Lennu tänav L4 kinnistult, täiendavaid juurdepääse ja mahasõite ei kavandata. Krundile POS 1 tagatakse juurdepääs krundi POS 5 kaudu, mis on omakorda Lennu tänav L5 pikenduseks. Hetkel teenindab planeeritud transpordimaa krunt POS 5 ainult tootmismaa kinnistust POS 1, ümberpööramine on võimalik tootmismaa territooriumil. Tänava lõppu ümberpöördekohta ei planeerita (võimalik tulevikus pikendada). Kruntidele POS 2 ja 3 on planeeritud mahasõit krundilt POS 4, mis on Lennu tänav L6 pikenduseks. Tegu on tupiktänavaga, mille lõppu, krundile POS 3, on kavandatud ümberpöördekoht (vajalik seade servituut).
6.4.2 Sõiduteed
Planeeritud sõiduteed on asfaltbetoonkattega ja kahesuunalised, ühe sõidurea laius 3,5 m. Krundil POS 4 külgneb sõiduteega kergliiklustee (eraldada sõidutee äärekiviga).
6.4.3 Kergliiklusteed
Kergliiklusteede planeerimisel on arvestatud elanike liikumissuundadega. Otsetee on planeeritud elamumaakruntidelt POS 2 ja 3 kohaliku kaupluseni üle tootmismaa krundi POS 1 ja tugikeskuse kinnistu POS 6. Kavandatud kergliiklustee on asfaltkattega ja minimaalselt 2,5 m laiune.
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 8 / 12
6.4.4 Parkimine
Kruntidele POS 2 ja POS 3 on kavandatud maksimaalselt 10 korteriga elamud. Omal kinnistul näha ette parkla, kus on igale korterile vähemalt 1 parkimiskoht. Vastavalt standardile EVS 843:2016 tuleb iga 10 korteri kohta rajada ka 1 parkimiskoht külalistele. Käesoleva planeeringuga on külaliskohad kavandatud transpordimaa otstarbega krundile POS 4 (sõidutee ääres) ning krundil POS 3 ümberpööramiskoha kõrval. Üldkasutatavaid parkimiskohti on kokku 10, mõlemal mainitud krundil 5. Kruntidel POS 2, POS 3 ja POS 6 tagada ka jalgratste parkimine vastavalt kehtivale standardile.
6.5 VERTIKAALPLANEERIMINE
Planeeritavate hoonete +/- 0,00 määratakse täpsemalt hoone ehitusprojektiga. Kruntide maapinna oluline tõstmine ei ole lubatud. Kuna piirkonnas puudub sademeveekanalisatsioon, tuleb sademevesi immutada suures osas omal krundil. Erandiks on POS 4 ja POS 3 parkla, mille sademevesi on lubatud juhtida krundi POS 1 rohealale. Vajadusel teha (täpsustakse ehitusprojektiga) kogumiskraav krundi piirile, mis suurema saju korral võtab vee vastu ja laseb sel pikkamisi imbuda. Analoogne kraav on planeeritud ka krundi POS 2 parkla ja kinnistu piiri vahelisele alale.
6.6 TEHNOVÕRGUD
6.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
AS Lahevesi on väljastanud veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks (väljastatud 10.02.2025). Torustike planeerimisel on arvestatud Ämari aleviku vee ja kanalisatsioonitorustike teostusjoonisega. Krundil POS 6 säilivad olemasolevad vee-ja kanalisatsiooni liitumised. Ülejäänud planeeringuala varustamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga lahendatakse Lennu tänaval (POS 5) olevate trasside baasil. Kanalisatsiooni liitumiskaevuks on kaev K-9 (6567519.86; 513736.72). Krundid POS 1 ja POS 2 on võimalik kanaliseerida isevoolselt. Krundi POS 3 puhul on osaliselt vajalik kasutada survetrassi. Isevoolse kanalisatsiooni torustik projekteerida muhvidega PVC või PP plastiktorudest rõngasjäikusega vähemalt SN8. Kinnistu kanalisatsiooniga liituminpunktiks on DE200 kanalisatsioonikaev, kaevust kinnistu suunas 2 m paigaldada kanalisatsioonitoru. Reoveekanalisatsiooni on keelatud juhtida pinnase-, pinna-, või sademevett. Kinnistu veega liitumispunktid on kavandatud kuni 1m kinnistu piirist avalikule maale.
Liitumispunktis kasutada malmkorpusega maakraani (DN25). Maakraanist kinnistu poole rajada
vähemalt 2 m kaevikut ja 2m veetoru (tuua üles maapinna suunas ja sulgeda keeviskorgiga). Veetorustiku hargnemispunktidesse ja ristmikele näha ette maakraanid. Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada ühenduste tegemiseks mehaanilisi keermesliitmike.
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 9 / 12
Planeeringulahendus määrab ära trassikoridorid. Trasside projekteerimiseks võtta täiendavad tehnilised tingimused. Arvestades olemasolevat puurkaev-pumpla-veetöötlusjaama ning reoveepuhasti võimekust ei ole nende baasil võimalik lahendada planeeritavate kortermajade ühisveega ja -kanalisatsiooniga varustamist. Võimalik on lahendada ainult katlamaja vee ja kanalisatsiooni varustus, eeldatav teenuse maht alla 1 m3/d. Seetõttu vajavad veetöötlusjaam ja reoveepuhasti võimsuse tõstmist.
6.6.2 Sademevesi
Planeeringualal puudub sademeveekanalisatsioon. Pinnase-, pinna- või sademevett on keelatud juhtida reoveekanalisatsiooni. Sademevesi tuleb koguda ja immutada omal krundil kasutades selleks vajadusel täiendavaid meetmeid nagu immutuskastid, imbkaarvid ja viibetiigid. Konkreetne vajadus ja lahendus antakse ehitusprojektiga. POS 4 ja POS 3 asfaltkattega alalt on lubatud sademevesi juhtida POS 1 haljasalale. Vajadusel teha krundi piirile imbkraav. Sama lahendust kasutada ka krundi POS 2 parkla ja kinnistu piiri vahelisel alal.
6.6.3 Tulekustutusvesi
Tulenevalt POS 1 kavandatavast katlamajast on tulekustutusvee vajadus 20 l/sek 3 tunni jooksul. Olemasolev ühisveevärk ei taga vajalikku vooluhulka, mistõttu on krundile POS 1 planeeritud maa-alune tuletõrjevee mahuti. Vastavalt Siseministri määrus nr 10 18.02.2021 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord" § 7 (5) võib veevooluhulga tagamise aega vähendada ühe tunnini kui ehitis on kaitstud AKS-iga, mis rakendumisel teavitab Häirekeskust või turvaettevõtte juhtimiskeskust. Tulenevalt eelnevast on vajalik minimaalne tuletõrjevee kogus 72 m3. Rajatav veevõtukoht on mõeldud ühtlasi ka POS 2 ja POS 3 teenindamiseks. Veevõtukoht tähistatakse aasta ringi nähtava viidaga, millelt on tuvastatav veevõtukoha asukoht.Viit paigaldatakse veevõtukohast kuni 20 meetri kaugusele nähtavale kohale.
6.6.4 Elektrivarustus
Elektrilevi OÜ on väljastanud tehnilised tingimused nr 88140, mille kohaselt saavad planeeringualale kavandatavad krundid toite alajaamast Ämari-10:(Harju-Risti). Alajaam asub Lennu tn 20 kinnistul. Planeeritud kruntidele on ette nähtud eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Kruntide piirile on kavandatud 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Planeeritud tänavate äärde haljasalale on kavandatud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Olemasolevad kaablid, mis kulgevad piki teed, tõsta ümber haljasalale.
6.6.5 Välisvalgustus
Krundi POS 1 välisvalgustus lahendatakse kombineeritult hoone fassaadivalgustuse ja parkla valgustusega. Parklasse kavandada mastvalgustid, mille täpne asukoht ja kogus antakse hoone ehitusprojektiga. Valgusreklaami paigaldamisel on reklaamide pinnale seatud heleduse maksimaalne piirväärtus ööpäevaringselt 150 cd/m². Krundile POS 2 rajatava perspektiivse kergliiklustee valgustus lahendatakse teeprojektiga.
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 10 / 12
6.6.6 Soojusvarustus
Soojusvarustuse lahenduse planeerimiseks on SW Energia OÜ väljastanud tehnilised tingimused. Soojusvarustuse ühenduskoht on ette nähtud planeeringualale planeeritavasse katlamajja. Planeeringualale planeeritava torustikuga on ette nähtud rajada igale kinnistule harutorustikud ning liitumispunktid kinnistupiiridel. Maa-alune planeeritav soojustorustik on ette nähtud lahendada II isolatsiooniklassi eelisoleeritud lekkeavatustraatidega terastorudega. Planeeritava torustiku soojuskoormused ja läbimõõdud täpsustatakse ehitusprojekti käigus. Planeeritava torustiku parameetrid: Torustiku arvestuslik eluiga on 30 aastat. Soojuskandja maksimaalne arvutuslik pealevoolu temperatuur T1 = 75 oC Soojuskandja maksimaalne arvutuslik tagasivoolu temperatuur T2 = 55 oC Lubatud telgpinged σ: 190 N/mm² Torumaterjal – P235GH Torustiku maksimaalne rõhk 16 bar
6.7 TULEOHUTUS
Planeeritud kruntide hoonestusalade vaheline kaugus on enam kui 8 m. Igale hoonestusalale on tagatud juurdepääs kõvakattega alalt. Planeeritud hoonestuse tulepüsivusklass määratakse täpsemalt ehitusprojektiga. Kasutusviis ja tulekustutusvee vajadus on järgmine:
POS 1 VI kasutusviis 20 l/sek 3 h jooksul
POS 2 I kasutusviis 10 l/sek 3 h jooksul
POS 3 I kasutusviis 10 l/sek 3 h jooksul
POS 6 III - IV kasutusviis 10 l/sek 3 h jooksul
Tulenevalt POS 1 kavandatavast katlamajast on maksimaalne tulekustutusvee vajadus 20 l/sek 3 tunni jooksul. Olemasolev ühisveevärk ei taga vajalikku vooluhulka, mistõttu on krundile POS 1 planeeritud maa-alune tuletõrjevee mahuti. Mahuti suurus täpsustatakse katlamaja ehitusprojekti käigus, kui täpsustatakse kustustusvee minimaalne kogus (Näiteks: vastavalt Siseministri määrus nr 10 18.02.2021 § 7 (5) võib veevooluhulga tagamise aega vähendada ühe tunnini kui ehitis on kaitstud AKS-iga, mis rakendumisel teavitab Häirekeskust või turvaettevõtte juhtimiskeskust). Rajatav veevõtukoht on mõeldud ühtlasi ka POS 2 ja POS 3 teenindamiseks. I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Veevõtukoht tähistatakse aasta ringi nähtava viidaga, millelt on tuvastatav veevõtukoha asukoht. Viit paigaldatakse veevõtukohast kuni 20 meetri kaugusele nähtavale kohale.
6.8 KITSENDUSED JA PIIRANGUD
POS 1 Servituudi seadmise vajadus maakaablile, vee-ja kanalisatsiooni trassile, kergliiklusteele
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 11 / 12
POS 2 Servituudi seadmise vajadus mänguväljaku kasutamiseks
POS 3 Servituudi seadmise vajadus mänguväljaku kasutamiseks, soojatrassile ja ümberpöördekoha kasutamiseks
POS 6 Servituudi seadmise vajadus maakaablile, kergliiklusteele
Kogu planeeringuala asub Ämari lennuvälja piiranguvööndis.
6.9 KURITEGEVUSRISKIDE VÄHENDAMINE Planeeringualale on kavandatud erineva funktsiooniga hooned: elamud, tootmine, ühiskondlik hoone. Inimtegevus antud piirkonnas on tagatud nii päevasel kui öisel ajal. Kuritegevuse vähendamiseks on kavandatud transpordimaa kruntidele POS 4 ja POS 5 tänavavalgustus. Täiendavalt valgustada kinnistusiseselt parklad, hoonete sissepääsud.
6.10 KESKKONNATINGIMUSED
Planeeringu rakendamisega ei kaasne negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Detailplaneeringu alale ei kavandata ehitisi, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs. Planeeritavate kinnistute reoveed suunatakse ühiskanalisatsiooni, sademeveed immutatakse omal krundil. Olmejäätmed sorteeritakse ja neid hoiustatakse varjatud konteinerites kuni äraveoni, mis toimub vastavalt omavalitsuse eeskirjadele. Õhusaasteloa taotlemise vajadus vastavalt Atmosfääriõhukaitse seaduse § 79 lõikest 3 tulenevalt “Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“. Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 § 3 lõikele 1 : Õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem.
6.11 RADOONIRISK
Planeeringualal on kõrge või väga kõrge radoonirisk (Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel). Radoonikaitsemeetmete rakendamisel juhindume Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Hoone projektis näha ette meetmed radooniohu leevendamiseks (N: raadonitõkkekile, radoonikaevud). 7. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA MÕJU HINDAMINE
Planeeringu elluviimisega kaasneb positiivne mõju majandus-sotsiaalsele keskkonnale. Omavalitsusse lisandub kkasaegseid elamispindasid. Biokütusel töötav katlamaja pakub taastuvenergial põhinevat soojust. Katlamaja suitsugaasid puhastatakse vastavalt normatiividele.Planeeringuala peamiseks õhusaasteallikaks on suurenev autoliiklus. Õhusaaste on mõõdukas. Kõvakattega parkimisalalt juhitakse sademevesi haljasalale, kus see immutatakse.
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 12 / 12
8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED
Pärast detailplaneeringu kehtestamist on kohustuslik järgida detailplaneeringu realiseerimise ehk elluviimise kava:
katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele;
planeeringujärgsete servituutide osas notariaalsete kokkulepete sõlmimine ja servituudi kandmine kinnistusraamatusse;
transpordimaa kruntide POS 4 ja POS 5 võõrandamine vallale.
detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jäävate kruntide kavandatud liitumispunktideni;
alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel.
9. DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi ega kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Seletuskirja on koostanud: volitatud arhitekt Anne Vaisma
ANNE STRATI ARHITEKTUURIBÜROO
A.VAISMAARHITEKT
reg.kood 11101661/ reg. nr. EEP 000266/ tel. 52 15 490
ASUKOHASKEEM
DETAILPLANEERING
JOONIS-1
619-24
ÄMARI ALEVIKUS LENNU 18 KINNISTU
PLANEERINUALA PIIR
juuni 2025
ANNE STRATI ARHITEKTUURIBÜROO
A.VAISMAARHITEKT
reg.kood 11101661/ reg. nr. EEP 000266/ tel. 52 15 490
ILLUSTRATSIOONID
DETAILPLANEERING
JOONIS-4
juuni 2025
619-24
ÄMARI ALEVIKUS LENNU 18 KINNISTU
Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200
LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
16.11.2026 nr 6-1/168-13
Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks
Lääne-Harju vallavolikogu algatas 24.09.2024 otsusega nr 47 detailplaneeringu Lääne-Harju vallas Ämari alevikus Lennu tn 18 (katastritunnus 86801:001:0743) kinnistul ja lähialal. Detailplaneeringu eesmärk on moodustada Ämari tugikeskust teenindavast katastriüksusest krundid Ämari aleviku kaugkütte soojatootmiseks vajalike ehitiste ning uute korterelamute ehitusõiguse andmiseks. Samuti on planeerigu eesmärgiks määrata soojatootmisehitist teenindavate trasside asukohad ning soojatootmisehitist ning tarbijaid ühendavate kaugkütte trasside põhimõttelised asukohad. Detailplaneering on Vasalemma Vallavolikogu 28.06.2011 otsusega nr 28 kehtestatud Vasalemma valla üldplaneeringut muutev. Kehtiv üldplaneering ei näe ette Ämari alevikus kaugküttepiirkonda. Samuti ei vasta üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtfunktsioon, milleks on olemasolev ühiskondlike ehitiste maa, detailplaneeringu eesmärgile. Alale jääb osaliselt olemasoleva tugikeskuse näol alles ka ühiskondlike ehitiste maakasutus, kuid ca 50% ulatuses on eesmärk määrata krundi kasutamise otstarveteks soojusenergia/elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa ning korterelamu maa. Detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamisel küsis Lääne-Harju vallavalitsus seisukohti Riigi Kaitseinvesteeringute keskuselt, Päästeametilt, Maa- ja ruumiametilt, kinnistute (Ämari lennuväli, Ämari aiamaa, Lennu tn 8, 10, 11, 12, 13, 16a, 24, 26, 28, 30, Ämari tee 1) omanikelt. Riigi Kaitseinvesteeringute keskus palus 10.09.2025 kirjaga nr 4-4/25/3868-3 kaaluda, kas korterelamute jaoks on Ämari alevik, mis asub Ämari lennuvälja kinnisasja naabruses, sobivaim asukoht ning positiivse järelduse korral täiendada planeeringu seletuskirja ehitise projekteerimisel müra leevendavate arhitektuursete ja ehituslike meetmete nõudega ning viitega atmosfääriõhu kaitse seaduse sätetele, mille kohaselt ei kohaldu riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale normtasemete regulatsioon. Detailplaneeringu seletuskirja on palutud viisil täiendatud. Täiendavalt selgitame kohalike inimestena, et Ämari lennubaasist tulenev müra ei ole otseselt seotud kinnistul toimuvaga nii, nagu klassikalise müraallikaga tootmisala puhul, vaid lennubaasi kasutavate õhusõidukitega maandumis- ja õhkutõusmise manöövreid tehes. Mürahäiring ulatub kilomeetrite kaugusele lennuvälja enda perimeetrist, kuhu jäävad mitmed mitmesaja elanikuga asulad (Padise, Rummu, Ämari, Vasalemma, Lehola, Klooga). Asulates on väljaehitatud taristud, koolid, lasteaiad, muud teenused, kvaliteetne ühistransport. Kohalik omavalitsus ei saa asuda seisukohale, et väljaehitatud taristuga ja teenustega asulad ei ole sobivad asukohad elamute ehitamiseks põhjusel, et omavalitsuse territooriumil asub lennuväli. Tegemist oleks väärat fooni loova seisukohaga. Vastupidi, ühiskondlikult on just vajalik saavutada arusaam, et on võimalik elada koos nii militaar- kui ka erinevate tootmisobjektidega, ellu viia positiivsed näited tulevikus kavandatavate sarnaste objektide toetamiseks.
2 (2)
RKIK tegi ka sisulise ettepaneku lähteülesande täpsustamiseks seoses konkreetse kooskõlastaja nimetamisega, mis on lähteülesandesse sisse viidud. Käesolevaga palume Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kooskõlastust Ämari alevikus Lennu
tn 18 kinnistu detailplaneeringule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Ruben
Abivallavanem
Lisad:
1) Ämari alevikus Lennu tn 18 kinnistu detailplaneering
Osaühing Anne Strati Arhitektuuribüroo Lina 18b-2, Pärnu linn, Pärnumaa 80041 [email protected], +372 521 5490 Reg kood 11101661, MTR EEP 00266, Muins.tegevusluba E362/2008
ÄMARI ALEVIKUS LENNU 18 KINNISTU
DETAILPLANEERING
TÖÖ NR 619-24
Tellija:
Lääne-Harju Vallavalitsus
Huvitatud isik:
SW Energia OÜ
Vastutav spetsialist:
arhitekt Anne Vaisma
volitatud arhitekt tase 7
177638
Juuni 2025
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 1 / 12
SISUKORD
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA NORMDOKUMENDID .......................................................... 2
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRGID .......................................................................................... 2
3. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE VAJADUS ...................................................................................................... 2
4. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG ....................................................................... 3
5. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ......................................................................................................... 3
5.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT.................................................................................................................................. 3
5.2 PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ............................................................................ 4
5.3 MAAKASUTUS, HOONESTUS JA HALJASTUS ................................................................................................................. 4
5.4 TEHNOVÕRGUD ................................................................................................................................................... 4
6. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV........................................................................................................ 5
6.1 PLANEERITAVATE KINNISTUTE ANDMED .................................................................................................................... 5
6.2 EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURSED NÕUDED .............................................................................................................. 6
6.3 HALJASTUS JA VÄIKEVORMID .................................................................................................................................. 6
6.4 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE ............................................................................................................................ 7
6.4.1 Juurdepääsud ......................................................................................................................................... 7
6.4.2 Sõiduteed ............................................................................................................................................... 7
6.4.3 Kergliiklusteed ....................................................................................................................................... 7
6.4.4 Parkimine ............................................................................................................................................... 8
6.5 VERTIKAALPLANEERIMINE ...................................................................................................................................... 8
6.6 TEHNOVÕRGUD ................................................................................................................................................... 8
6.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ............................................................................................................... 8
6.6.2 Sademevesi ............................................................................................................................................ 9
6.6.3 Tulekustutusvesi .................................................................................................................................... 9
6.6.4 Elektrivarustus ....................................................................................................................................... 9
6.6.5 Välisvalgustus ........................................................................................................................................ 9
6.6.6 Soojusvarustus ..................................................................................................................................... 10
6.7 TULEOHUTUS .................................................................................................................................................... 10
6.8 KITSENDUSED JA PIIRANGUD ................................................................................................................................. 10
6.9 KURITEGEVUSRISKIDE VÄHENDAMINE ..................................................................................................................... 11
6.10 KESKKONNATINGIMUSED ................................................................................................................................ 11
6.11 RADOONIRISK ........................................................................................................................................... 11
7. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA MÕJU HINDAMINE................................................................... 11
8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED ................................................................... 12
9. DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE ...................... 12
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 2 / 12
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA NORMDOKUMENDID
• Planeerimisseadus (väljandja Riigikogu, vastu võetud 28.01.2015) • Ehitusseadustik (väljandja Riigikogu, vastu võetud 11.02.2015) • Tuleohutuse seadus (väljaandja Riigikogu, vastu võetud 05.05.2010) • Harju maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/78. • Vasalemma valla üldplaneering, kehtestatud Vasalemma Vallavolikogu 28.06.2011
otsusega nr 28. • Ämari aleviku detailplaneering, kehtestatud Vasalemma Vallavolikogu 28.01.2010
otsusega nr 4. • Lääne-Harju Vallavolikogu 24. september 2024 otsus nr 47 detailplaneeringu algatamine
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. • Siseministri määrus nr 10 18.02.2021 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord". • Siseministri määrus nr 8 16.02.2021 "Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad
nõuded". • Keskkonnaministri määrus nr 71 16.12.2016 „Välisõhus leviva müranormtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ • EVS 809-1:2002 "Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur." • EVS 843:2016 "Linnatänavad" • EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes“ • EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ • Radiaan OÜ poolt koostatud maa-ala plaan tehnovõrkudega (töö nr 2525G24 16.10.2024) • ja muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRGID
Detailplaneeringu eesmärk on moodustada Ämari tugikeskust teenindavast katastriüksusest krundid Ämari aleviku kaugkütte soojuse tootmiseks vajalike ehitiste ja uute korterelamute ehitusõiguse andmiseks. Samuti on planeerigu eesmärgiks määrata soojuse tootmisehitist teenindavate trasside asukohad ja soojuse tootmisehitist ning tarbijaid ühendavate kaugkütte trasside asukohad. 3. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE VAJADUS
Detailplaneering on Vasalemma Vallavolikogu 28.06.2011 otsusega nr 28 kehtestatud Vasalemma valla üldplaneeringut muutev. Kehtiv üldplaneering ei näe ette Ämari alevikus kaugküttepiirkonda. Samuti ei vasta üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtfunktsioon, milleks on olemasolev ühiskondlike ehitiste maa, detailplaneeringu eesmärgile. Alale jääb olemasoleva tugikeskuse näol alles ka ühiskondlike ehitiste maakasutus, kuid ca 50% ulatuses on eesmärk määrata krundi kasutamise otstarveteks soojusenergia/elektrienergia tootmise ja
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 3 / 12
jaotamise ehitise maa ning korterelamu maa. Üldplaneeringu muutmise põhjendatud vajadus tuleneb mitmest asjaolust. Esiteks on üldplaneeringu koostamise ajal maaüksusel asunud koolimaja tegevus lõppenud ja rajatud tugikeskus ei vaja samas mahus maad, millist vajas koolimaja (õuesõpe, spordiväljakud jms). Teiseks on tulenevalt riiklikust energiamajanduse arengukavast võetud riiklikul tasandil eesmärgiks, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63%. Eesmärgini on oluliselt perspektiivikam jõuda läbi kaugkütte arendamise. Kolmandaks aitab kortermajade kavandamine kaugkütte soojuse tootmisehitise lähedale luua täiendavat tarbimist, mis muudab soojuse tootmise efektiivsemaks ja soojusenergia hinna soodsamaks. Ämari alevikus ei ole aastaid uut elamufondi rajatud, mis ei ole pikas perspektiivis aleviku säilimise seisukohast lähtuvalt jätkusuutlik. Üldplaneeringus on korterelamumaa reservi jäetud küll Ämari lõunaossa, kuid see on olemasolevatest tehnovõrkudest eemal ega ole realiseerunud. 4. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka. Ämari aleviku tarbijate hulk ei jõua tasemeni, et tekiks vajadus rajada üle 300 MW nominaalse soojusvõimsusega põletusseadet. Eeldatavalt jääb vajaliku põletusseadme nominaalne soojusvõimsus 1 MW piiresse. Lisaks tuleb KSH algatamist kaaluda ja anda sellekohane eelhinnang KeHJS § 33 lõikes 2 punktides 1–4 toodud juhtudel, muuhulgas kui detailplaneering teeb ettepaneku kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine detailplaneeringuga on sätestatud planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 2 alusel. KeHJS § 33 lõike 2 alusel tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJSe § 33 lõigetes 3, 4 ning 5 sätestatud kriteeriumitest ja § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata, kuna planeeringuga kavandatavatel tegevustel puudub oluline keskkonnamõju. Kui detailplaneeringu menetlemise käigus selgub, et keskkonnamõju strateegiline hindamine on vajalik algatada, siis see algatatakse või seatakse tingimus, millise tegevusloa raames keskkonnamõju hindamist on kõige otstarbekam läbi viia. Tulenevalt KeHJS viiakse ühe tegevusloa raames läbi üks keskkonnamõjude hindamine.
5. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
5.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT Planeeritav ala piirneb põhjast Ämari lennuväli katastriüksusega (katastritunnus 86801:001:0375, sihtotstarve 100% riigikaitsemaa), läänest riigiomandis oleva Kloostrimetsa katastriüksusega (katastritunnus 43101:001:0781, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja riigi valitsemise all oleva Ämari aiamaa katastriüksusega (katastritunnus 43101:001:1060, sihtotstarve 100% sihtotstarbeta maa), lõunast ja idast Ämari aleviku veetöötlusjaama ning korterelamuid teenindavate katastriüksustega. Planeeringuala pindala on ca 2 ha.
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 4 / 12
5.2 PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS
Katastriüksus asub täielikult Ämari lennuvälja piiranguvööndis. Katastriüksusel asub Maa-ameti kaardiandmete kohaselt puurkaev (keskkonnaregistrikood PRK0010985) sanitaarkaitsealaga 50 meetrit, mille olemasolu geodeetilise alusplaani koostaja sõnul ei õnnestunud tõendada. Kinnistut läbivad Elektrilevi elektrimaakaablid kaitsevöönditega. Ainsa hoonena paikneb planeeritaval alal endine koolimaja, kus hetkel tegutseb tugikeskus. Tegu on kahekorruselise silikaattellistest hoonega. Põhiosas on Lannu 18 kinnistu rohumaa, krundi loodepoolses osas esineb kõrghaljastust. Juurdepääs planeeringualale on Lennu tänav L4, L5 ja L6 kinnistutelt mööda asfaltkattega teed. Planeeringualast kirdesse jäävad elamumaa sihtotstarbega kinnistud. Hoonestuseks on kahekorruselised kelpkatusega korterelamud, mis on ehitatud 1950ndate lõpus. Kagusse jäävad kaks viiekorruselist viilkatusega korterelamut ja ühekorruseline kaupluse hoone. Planeeringualast edelas paikneb sihtotstarbeta maa, kus tegeletakse aiamaa harimisega. Mainitud ala ja sellest põhjapoole jääv Ämari lennuvälja kinnistu on suures osas kaetud kõrghaljastusega. Tegemist on rohekoridoriga, millel on ka keskkonnaseisundi kaitse funktsioon vähendada lennuvälja häiringut Ämari alevikule.
5.3 MAAKASUTUS, HOONESTUS JA HALJASTUS Planeeritava kinnistu andmed:
Aadress Lennu 18
Katastritunnus 86801:001:0743
Olemasolev pindala m2 19841 m2
Kasutamise sihtotstarve Ühiskondlike ehitiste maa 100%
hoonestus Tugikeskus (ehr 116021854)
haljastus Osaliselt kaetud kõrghaljastusega
5.4 TEHNOVÕRGUD Lennu 18 kinnistu on liitunud ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooniga, hoonesse tuleb ELA_SA- le kuuluv sidekaabel ja Lennu 20 asuvast alajaamast elektrikaablid. Piki krundi edelapoolset piiri kulgeb kõrgepingekaabel. Sademeveekanalisatsioon piirkonnas puudub. Sademevee suunamine reoveekanalisatsiooni on keelatud.
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 5 / 12
6. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
6.1 PLANEERITAVATE KINNISTUTE ANDMED
Kõik planeeritavad kinnistud moodustatakse Lennu 18 (86801:001:0743) katastriüksusest.
Krundi tähis
Krundi planeeritav Kasutamise sihtotstarve
Krundi planeeritav suurus
Piiripunktide koordinaadid
POS 1 T 100% Soojusenergia tootmine ja jaotamise ehitise maa
3851 m2
6567702.38 513497.26 6467728.98 513469.77 6467795.44 513535.64 6567763.35 513566.70
POS 2 EK 100% Korterelamumaa
2504 m2
6567766.04 513486.89 6567805.83 513446.88 6567826.12 513490.88 6567825.85 513504.35 6567804.93 513525.58
POS 3 EK 100% Korterelamumaa
3023 m2
6567788.17 513408.59 6567805.83 513446.88 6567756.22 513496.77 6567728.98 513469.77
POS 4 L 100% Transpordimaa
764 m2
6567756.22 513496.77 6567766.04 513486.89 6567804.93 513525.58 6567795.44 513535.64
POS 5 L 100% Transpordimaa
1017 m2
6567694.69 513505.22 6567702.38 513497.26 6567763.35 513566.71 6567755.78 513574.37 6567750.86 513569.23
POS 6 Üh 100% Ühiskondlike hoonete maa
8682 m2
6567694.68 513505.22 6567750.86 513569.23 6567735.73 513584.50 6567744.30 513592.99 6567718.28 513619.28 6567681.68 513625.67 6567667.08 513637.68 6567658.71 513628.49 6567639.82 513534.72 6567680.88 513526.89 6567683.87 513522.97 6567682.85 513517.45
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 6 / 12
6.2 EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURSED NÕUDED
Krundi tähis
Suurim lubatud ehitisealune pind
Hoonete suurim lubatud kõrgus *
Suurim lubatud hoonete arv krundil
Hoone suurim lubatud korruse- lisus
Suurim lubatud korterite arv
Hoonete katuse- kalle
Hoonete välisviimistlus
POS 1 800 m2 10 m 2 -1/2 - 0o-30o
POS 2 450 m2 12 m 1 -1/3 10 0o-30o
POS 3 450 m2 12 m 1 -1/3 10 0o-30o
POS 4 - - - - - -
POS 5 - - - - - -
POS 6 2000 m2 8 m 2 -1/2 - 0o-30o
* Lubatud kõrgust arvestatakse krundi olemasolevast keskmisest maapinnast. Hoone koos oma arhitektuursete detailidega peab mahtuma hoonestusala piiridesse. Hoonet teenindavatele tehnilistele seadmetele tuleb valida arhitektuurselt sobiv, naabreid mitte häiriv asukoht. Vajadusel leida seadmetele arhitektuursete võtetega sobiv varjatud lahendus. Päikesepaneelide kasutamisel kavandada need hoone katusele. Tagada tehniliste seadmete vastavus müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002). Kinnistule POS 1, POS 2, POS 3 JA POS 6 on lubatud püstitada maksimaalselt 2 väikeehitis (N: prügimaja, jalgrataste hoidla vms) ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja kõrgusega kuni 5 m, mis võivad paikneda ka väljaspool hoonestusala, kuid peavad arvestama kõigi kehtivate nõuete ja piirangutega (N: tuleohutus). Hoonete arhitektuurnsed projektid kooskõlastada Lääne-Harju Vallavalitsusega eskiisstaadiumis.
6.3 HALJASTUS JA VÄIKEVORMID
Krundi tähis
Hajlastuse osakaal Krundi pinnast
Haljastuse kirjeldus
POS 1 vähemalt 40 % Hoonetest ja katenditest vabal alal säilitada maksimaalselt olemasolevad elujõulised puud. Täiendavalt istutada erinevat liiki puid, et luua puhvertsoon tootmise ja elamute vahele.
POS 2 vähemalt 40 % Hoonetest ja katenditest vabal alal säilitada maksimaalselt olemasolevad elujõulised puud. Täiendavalt rajade mitmerindeline haljastus elamu ja transpordimaa sihtotstarbega krundi (POS 4) vahele.
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 7 / 12
POS 3 vähemalt 40 % Hoonetest ja katenditest vabal alal säilitada maksimaalselt olemasolevad elujõulised puud. Täiendavalt rajade mitmerindeline haljastus elamu ja parkla vahelisele alale.
POS 4 Ei määrata Asfaltbetoonist ja teepeenrast vabale alale rajade muru
POS 5 Ei määrata Asfaltbetoonist ja teepeenrast vabale alale rajade muru
POS 6 vähemalt 40 % Täiendavat haljastust ei planeerita
Kruntide POS 2 ja POS 3 vahelisele piirile on kavandatud mõlema krundi tarbeks ühine mänguväljak (servituudi seadmise vajadus). Hoonestusõigusega kruntidele paigutada prügikonteinerid nii, et need oleks kergesti ligipääsetavad, kuid samas varjatud kas haljastuse või mõne väikevormiga. Jäätmete sorteerimine ja kogumine vastavalt Lääne-Harju valla Jäätmehoolduseekirjale (29.05.2018 nr 11). Kruntide vahele piirdeid ei kavandata. Erandina võib tootmismaa puhul piirata turvalisuse kaalutlustel väiksemat osa kinnistust.
6.4 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE
6.4.1 Juurdepääsud
Krundile POS 6 on juurdepääs Lennu tänav L4 kinnistult, täiendavaid juurdepääse ja mahasõite ei kavandata. Krundile POS 1 tagatakse juurdepääs krundi POS 5 kaudu, mis on omakorda Lennu tänav L5 pikenduseks. Hetkel teenindab planeeritud transpordimaa krunt POS 5 ainult tootmismaa kinnistust POS 1, ümberpööramine on võimalik tootmismaa territooriumil. Tänava lõppu ümberpöördekohta ei planeerita (võimalik tulevikus pikendada). Kruntidele POS 2 ja 3 on planeeritud mahasõit krundilt POS 4, mis on Lennu tänav L6 pikenduseks. Tegu on tupiktänavaga, mille lõppu, krundile POS 3, on kavandatud ümberpöördekoht (vajalik seade servituut).
6.4.2 Sõiduteed
Planeeritud sõiduteed on asfaltbetoonkattega ja kahesuunalised, ühe sõidurea laius 3,5 m. Krundil POS 4 külgneb sõiduteega kergliiklustee (eraldada sõidutee äärekiviga).
6.4.3 Kergliiklusteed
Kergliiklusteede planeerimisel on arvestatud elanike liikumissuundadega. Otsetee on planeeritud elamumaakruntidelt POS 2 ja 3 kohaliku kaupluseni üle tootmismaa krundi POS 1 ja tugikeskuse kinnistu POS 6. Kavandatud kergliiklustee on asfaltkattega ja minimaalselt 2,5 m laiune.
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 8 / 12
6.4.4 Parkimine
Kruntidele POS 2 ja POS 3 on kavandatud maksimaalselt 10 korteriga elamud. Omal kinnistul näha ette parkla, kus on igale korterile vähemalt 1 parkimiskoht. Vastavalt standardile EVS 843:2016 tuleb iga 10 korteri kohta rajada ka 1 parkimiskoht külalistele. Käesoleva planeeringuga on külaliskohad kavandatud transpordimaa otstarbega krundile POS 4 (sõidutee ääres) ning krundil POS 3 ümberpööramiskoha kõrval. Üldkasutatavaid parkimiskohti on kokku 10, mõlemal mainitud krundil 5. Kruntidel POS 2, POS 3 ja POS 6 tagada ka jalgratste parkimine vastavalt kehtivale standardile.
6.5 VERTIKAALPLANEERIMINE
Planeeritavate hoonete +/- 0,00 määratakse täpsemalt hoone ehitusprojektiga. Kruntide maapinna oluline tõstmine ei ole lubatud. Kuna piirkonnas puudub sademeveekanalisatsioon, tuleb sademevesi immutada suures osas omal krundil. Erandiks on POS 4 ja POS 3 parkla, mille sademevesi on lubatud juhtida krundi POS 1 rohealale. Vajadusel teha (täpsustakse ehitusprojektiga) kogumiskraav krundi piirile, mis suurema saju korral võtab vee vastu ja laseb sel pikkamisi imbuda. Analoogne kraav on planeeritud ka krundi POS 2 parkla ja kinnistu piiri vahelisele alale.
6.6 TEHNOVÕRGUD
6.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
AS Lahevesi on väljastanud veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks (väljastatud 10.02.2025). Torustike planeerimisel on arvestatud Ämari aleviku vee ja kanalisatsioonitorustike teostusjoonisega. Krundil POS 6 säilivad olemasolevad vee-ja kanalisatsiooni liitumised. Ülejäänud planeeringuala varustamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga lahendatakse Lennu tänaval (POS 5) olevate trasside baasil. Kanalisatsiooni liitumiskaevuks on kaev K-9 (6567519.86; 513736.72). Krundid POS 1 ja POS 2 on võimalik kanaliseerida isevoolselt. Krundi POS 3 puhul on osaliselt vajalik kasutada survetrassi. Isevoolse kanalisatsiooni torustik projekteerida muhvidega PVC või PP plastiktorudest rõngasjäikusega vähemalt SN8. Kinnistu kanalisatsiooniga liituminpunktiks on DE200 kanalisatsioonikaev, kaevust kinnistu suunas 2 m paigaldada kanalisatsioonitoru. Reoveekanalisatsiooni on keelatud juhtida pinnase-, pinna-, või sademevett. Kinnistu veega liitumispunktid on kavandatud kuni 1m kinnistu piirist avalikule maale.
Liitumispunktis kasutada malmkorpusega maakraani (DN25). Maakraanist kinnistu poole rajada
vähemalt 2 m kaevikut ja 2m veetoru (tuua üles maapinna suunas ja sulgeda keeviskorgiga). Veetorustiku hargnemispunktidesse ja ristmikele näha ette maakraanid. Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada ühenduste tegemiseks mehaanilisi keermesliitmike.
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 9 / 12
Planeeringulahendus määrab ära trassikoridorid. Trasside projekteerimiseks võtta täiendavad tehnilised tingimused. Arvestades olemasolevat puurkaev-pumpla-veetöötlusjaama ning reoveepuhasti võimekust ei ole nende baasil võimalik lahendada planeeritavate kortermajade ühisveega ja -kanalisatsiooniga varustamist. Võimalik on lahendada ainult katlamaja vee ja kanalisatsiooni varustus, eeldatav teenuse maht alla 1 m3/d. Seetõttu vajavad veetöötlusjaam ja reoveepuhasti võimsuse tõstmist.
6.6.2 Sademevesi
Planeeringualal puudub sademeveekanalisatsioon. Pinnase-, pinna- või sademevett on keelatud juhtida reoveekanalisatsiooni. Sademevesi tuleb koguda ja immutada omal krundil kasutades selleks vajadusel täiendavaid meetmeid nagu immutuskastid, imbkaarvid ja viibetiigid. Konkreetne vajadus ja lahendus antakse ehitusprojektiga. POS 4 ja POS 3 asfaltkattega alalt on lubatud sademevesi juhtida POS 1 haljasalale. Vajadusel teha krundi piirile imbkraav. Sama lahendust kasutada ka krundi POS 2 parkla ja kinnistu piiri vahelisel alal.
6.6.3 Tulekustutusvesi
Tulenevalt POS 1 kavandatavast katlamajast on tulekustutusvee vajadus 20 l/sek 3 tunni jooksul. Olemasolev ühisveevärk ei taga vajalikku vooluhulka, mistõttu on krundile POS 1 planeeritud maa-alune tuletõrjevee mahuti. Vastavalt Siseministri määrus nr 10 18.02.2021 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord" § 7 (5) võib veevooluhulga tagamise aega vähendada ühe tunnini kui ehitis on kaitstud AKS-iga, mis rakendumisel teavitab Häirekeskust või turvaettevõtte juhtimiskeskust. Tulenevalt eelnevast on vajalik minimaalne tuletõrjevee kogus 72 m3. Rajatav veevõtukoht on mõeldud ühtlasi ka POS 2 ja POS 3 teenindamiseks. Veevõtukoht tähistatakse aasta ringi nähtava viidaga, millelt on tuvastatav veevõtukoha asukoht.Viit paigaldatakse veevõtukohast kuni 20 meetri kaugusele nähtavale kohale.
6.6.4 Elektrivarustus
Elektrilevi OÜ on väljastanud tehnilised tingimused nr 88140, mille kohaselt saavad planeeringualale kavandatavad krundid toite alajaamast Ämari-10:(Harju-Risti). Alajaam asub Lennu tn 20 kinnistul. Planeeritud kruntidele on ette nähtud eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Kruntide piirile on kavandatud 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Planeeritud tänavate äärde haljasalale on kavandatud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Olemasolevad kaablid, mis kulgevad piki teed, tõsta ümber haljasalale.
6.6.5 Välisvalgustus
Krundi POS 1 välisvalgustus lahendatakse kombineeritult hoone fassaadivalgustuse ja parkla valgustusega. Parklasse kavandada mastvalgustid, mille täpne asukoht ja kogus antakse hoone ehitusprojektiga. Valgusreklaami paigaldamisel on reklaamide pinnale seatud heleduse maksimaalne piirväärtus ööpäevaringselt 150 cd/m². Krundile POS 2 rajatava perspektiivse kergliiklustee valgustus lahendatakse teeprojektiga.
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 10 / 12
6.6.6 Soojusvarustus
Soojusvarustuse lahenduse planeerimiseks on SW Energia OÜ väljastanud tehnilised tingimused. Soojusvarustuse ühenduskoht on ette nähtud planeeringualale planeeritavasse katlamajja. Planeeringualale planeeritava torustikuga on ette nähtud rajada igale kinnistule harutorustikud ning liitumispunktid kinnistupiiridel. Maa-alune planeeritav soojustorustik on ette nähtud lahendada II isolatsiooniklassi eelisoleeritud lekkeavatustraatidega terastorudega. Planeeritava torustiku soojuskoormused ja läbimõõdud täpsustatakse ehitusprojekti käigus. Planeeritava torustiku parameetrid: Torustiku arvestuslik eluiga on 30 aastat. Soojuskandja maksimaalne arvutuslik pealevoolu temperatuur T1 = 75 oC Soojuskandja maksimaalne arvutuslik tagasivoolu temperatuur T2 = 55 oC Lubatud telgpinged σ: 190 N/mm² Torumaterjal – P235GH Torustiku maksimaalne rõhk 16 bar
6.7 TULEOHUTUS
Planeeritud kruntide hoonestusalade vaheline kaugus on enam kui 8 m. Igale hoonestusalale on tagatud juurdepääs kõvakattega alalt. Planeeritud hoonestuse tulepüsivusklass määratakse täpsemalt ehitusprojektiga. Kasutusviis ja tulekustutusvee vajadus on järgmine:
POS 1 VI kasutusviis 20 l/sek 3 h jooksul
POS 2 I kasutusviis 10 l/sek 3 h jooksul
POS 3 I kasutusviis 10 l/sek 3 h jooksul
POS 6 III - IV kasutusviis 10 l/sek 3 h jooksul
Tulenevalt POS 1 kavandatavast katlamajast on maksimaalne tulekustutusvee vajadus 20 l/sek 3 tunni jooksul. Olemasolev ühisveevärk ei taga vajalikku vooluhulka, mistõttu on krundile POS 1 planeeritud maa-alune tuletõrjevee mahuti. Mahuti suurus täpsustatakse katlamaja ehitusprojekti käigus, kui täpsustatakse kustustusvee minimaalne kogus (Näiteks: vastavalt Siseministri määrus nr 10 18.02.2021 § 7 (5) võib veevooluhulga tagamise aega vähendada ühe tunnini kui ehitis on kaitstud AKS-iga, mis rakendumisel teavitab Häirekeskust või turvaettevõtte juhtimiskeskust). Rajatav veevõtukoht on mõeldud ühtlasi ka POS 2 ja POS 3 teenindamiseks. I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Veevõtukoht tähistatakse aasta ringi nähtava viidaga, millelt on tuvastatav veevõtukoha asukoht. Viit paigaldatakse veevõtukohast kuni 20 meetri kaugusele nähtavale kohale.
6.8 KITSENDUSED JA PIIRANGUD
POS 1 Servituudi seadmise vajadus maakaablile, vee-ja kanalisatsiooni trassile, kergliiklusteele
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 11 / 12
POS 2 Servituudi seadmise vajadus mänguväljaku kasutamiseks
POS 3 Servituudi seadmise vajadus mänguväljaku kasutamiseks, soojatrassile ja ümberpöördekoha kasutamiseks
POS 6 Servituudi seadmise vajadus maakaablile, kergliiklusteele
Kogu planeeringuala asub Ämari lennuvälja piiranguvööndis.
6.9 KURITEGEVUSRISKIDE VÄHENDAMINE Planeeringualale on kavandatud erineva funktsiooniga hooned: elamud, tootmine, ühiskondlik hoone. Inimtegevus antud piirkonnas on tagatud nii päevasel kui öisel ajal. Kuritegevuse vähendamiseks on kavandatud transpordimaa kruntidele POS 4 ja POS 5 tänavavalgustus. Täiendavalt valgustada kinnistusiseselt parklad, hoonete sissepääsud.
6.10 KESKKONNATINGIMUSED
Planeeringu rakendamisega ei kaasne negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Detailplaneeringu alale ei kavandata ehitisi, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs. Planeeritavate kinnistute reoveed suunatakse ühiskanalisatsiooni, sademeveed immutatakse omal krundil. Olmejäätmed sorteeritakse ja neid hoiustatakse varjatud konteinerites kuni äraveoni, mis toimub vastavalt omavalitsuse eeskirjadele. Õhusaasteloa taotlemise vajadus vastavalt Atmosfääriõhukaitse seaduse § 79 lõikest 3 tulenevalt “Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“. Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 § 3 lõikele 1 : Õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem.
6.11 RADOONIRISK
Planeeringualal on kõrge või väga kõrge radoonirisk (Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel). Radoonikaitsemeetmete rakendamisel juhindume Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Hoone projektis näha ette meetmed radooniohu leevendamiseks (N: raadonitõkkekile, radoonikaevud). 7. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA MÕJU HINDAMINE
Planeeringu elluviimisega kaasneb positiivne mõju majandus-sotsiaalsele keskkonnale. Omavalitsusse lisandub kkasaegseid elamispindasid. Biokütusel töötav katlamaja pakub taastuvenergial põhinevat soojust. Katlamaja suitsugaasid puhastatakse vastavalt normatiividele.Planeeringuala peamiseks õhusaasteallikaks on suurenev autoliiklus. Õhusaaste on mõõdukas. Kõvakattega parkimisalalt juhitakse sademevesi haljasalale, kus see immutatakse.
Ämari alevikus Lennu 18 kinnistu detailplaneering
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 619-24
juuni 2025 Lk 12 / 12
8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED
Pärast detailplaneeringu kehtestamist on kohustuslik järgida detailplaneeringu realiseerimise ehk elluviimise kava:
katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele;
planeeringujärgsete servituutide osas notariaalsete kokkulepete sõlmimine ja servituudi kandmine kinnistusraamatusse;
transpordimaa kruntide POS 4 ja POS 5 võõrandamine vallale.
detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jäävate kruntide kavandatud liitumispunktideni;
alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel.
9. DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi ega kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Seletuskirja on koostanud: volitatud arhitekt Anne Vaisma
ANNE STRATI ARHITEKTUURIBÜROO
A.VAISMAARHITEKT
reg.kood 11101661/ reg. nr. EEP 000266/ tel. 52 15 490
ASUKOHASKEEM
DETAILPLANEERING
JOONIS-1
619-24
ÄMARI ALEVIKUS LENNU 18 KINNISTU
PLANEERINUALA PIIR
juuni 2025
ANNE STRATI ARHITEKTUURIBÜROO
A.VAISMAARHITEKT
reg.kood 11101661/ reg. nr. EEP 000266/ tel. 52 15 490
ILLUSTRATSIOONID
DETAILPLANEERING
JOONIS-4
juuni 2025
619-24
ÄMARI ALEVIKUS LENNU 18 KINNISTU