| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 31-4/26-3/2 |
| Registreeritud | 21.11.2026 |
| Sünkroonitud | 22.11.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Ettepanekute küsimine 981 SE kohta (Põsk) |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu põhiseaduskomisjon |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu põhiseaduskomisjon |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Riigikogu põhiseaduskomisjon
põ[email protected] digitaalallkirja kuupäev nr 31-4/26-3/2
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni
arvamus Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse
eelnõule (981 SE)
Austatud põhiseaduskomisjon
Tänan Riigikogu põhiseaduskomisjoni Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu
(981 SE) menetlusse kaasamise eest. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon
(edaspidi komisjon) lähtub oma arvamuses üksnes seaduse rakendamisel komisjoni
järelevalves võimalikest tekkivatest probleemidest ja sellest, et eelnõuga kavandatakse muuta
vaid Riigikogu valimise seadust.
Kehtiva erakonnaseaduse alusel komisjon ei hinda ja kohtupraktika kohaselt ka ei pea
hindama seda, kas või kuidas on erakonnaseaduses sätestatud rahastamisreeglite rikkumine
mõjutanud valimistulemusi. Seda ei näe seletuskirja kohaselt komisjoni ülesandena ette ka
eelnõu. Eelnõus nimetatud viisil valimistulemuse mõjutamise tuvastamine, sh väljaspool
traditsioonilist valimiskampaaniat eeldab, et mõni riigiasutus, kellel on vastav pädevus ja
võimekus teeks järjepidevat ja ennetavat seiret ning tulemusteni jõutakse operatiivselt. Samuti
tuleks sellise ülesande andmisel arvestada, et kehtivates õigusaktides ei ole täpsemaid
kriteeriume, kuidas konkreetselt rahastamisreeglite rikkumise mõju ja põhjuslikku seost
hääletamis- või valimistulemustele tuvastada.
Seletuskirjas toodud välisriikide peamised pretsedendid käsitlevad presidendivalimisi või
referendumit, kus selgitatakse väheste kandidaatide hulgast välja üksainus võitja või valik,
samal ajal kui eelnõu laiendaks seda mehaanikat Riigikogu valimistele, kus osaleb sadu
kandidaate ja mitmeid erakondi – nii näiteks osales Riigikogu 2023. aasta valimistel 968
kandidaati ja 9 erakonda. Seletuskirjas esitatud riikides on hääletamistulemuste kehtetuks
tunnistamise otsuseid teinud ja ka hinnanud mõjutuse ulatust hääletamistulemusele
konstitutsioonikohtud või valimiskohtunikud põhjalike luure- ja julgeolekuraportite alusel.
Seletuskirja kohaselt aitab eelnõu kaasa olukordade ennetamisele, kus välisriigi
mõjutustegevuse tulemusena võivad valimistulemused kujuneda viisil, mis ei peegelda
täielikult Eesti valijate vaba ja teadlikku tahet. See eesmärk erineb oluliselt komisjoni senisest
eesmärgist – teostada (tagasiulatuvalt) järelevalvet erakonnaseaduses sätestatud
rahastamisreeglite täitmise üle.
Komisjonis alustatakse menetlust tihti alles pärast valimistulemuste kindlakstegemist ja
väljakuulutamist ning haldusmenetlusele kulub aega. Näiteks varjatud tehinguga seonduvas
2
juhtumis kulus tehingust menetluse algatamiseni 3 aastat ja kokku kuni lõpliku kohtulahendi
tegemiseni kokku ca 7,5 aastat. Pikim aeg lõpliku lahendini menetluse algatamise põhjustanud
sündmusest on olnud ca 13 aastat. Nende tagasiulatuvate menetluste ja aastatepikkuste
kohtuvaidluste tõttu pole eelnõuga seatud eesmärki (operatiivselt valimistulemusi tühistada ja
kordushääletust korraldada) tegelikkuses võimalik täita. Erakonnaseaduse kohaselt ei
kõrvalda keelatud annetuse tagastamine või riigieelarvesse kandmine teo algset
ebaseaduslikkust. Kuna komisjoni ettekirjutused ei ole karistuslikud meetmed ega kuulu
karistusandmetena kustutamisele, tõusetub ka küsimus – kui asjakohane ja õiguspärane on
pärast valimistulemuste kinnitamist ja aastatepikkust menetlust tuvastatud rikkumiste
arvestamine järgmiste, ülejärgmiste või veelgi kaugemate valimiste hääletamistulemuste
väljakuulutamisel või tühistamisel.
Kui tegevuste eesmärk on selgeks teha valijate tahte kujundamine, kandidaatide võrdsete
võimaluste kahjustamine, ühiskondliku usalduse vähendamine ning demokraatlike
institutsioonide legitiimsuse õõnestamine, jääb nimetatud asjaolude tuvastamine väljapoole
komisjonile erakonnaseadusega antud pädevust ja võimekust.
Seletuskirjas on märgitud, et eelnõul ei ole otsest mõju riigieelarvele ja see ei too kaasa uusi
püsivaid haldusülesandeid ning seega on komisjon oma arvamuse kujundamisel lähtunud
kehtivast erakonnaseadusest ega ole analüüsinud võimalikku mõju volituste või ülesannete
muutmisega seonduvalt.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Heiki Sibul
komisjoni esimees
Katrin Laaniste