Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu

Siseministeerium
E-post: [email protected]
Nõunikud Eva Lillemäe, e-post: [email protected]
Jana Laane, e-post: [email protected],
Killu Christine Vantsi, e-post: [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
E-post: [email protected]

Kliimaministeerium
E-post: [email protected]
Kaupo Läänerand, e-post: [email protected]
Jaak Viilipus, e-post: [email protected]




Meie: 11.04.2024


Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu

MKM-i ettepanek VMS-is kvoodisüsteemi paindlikumaks muutmiseks


EESTI LAEVAOMANIKE LIIDU ARVAMUS JA ETTEPANEKUD


Austatud minister Läänemets

Seoses ministeeriumi poolt ettevalmistatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõuga (edaspidi Eelnõu) ja MKM-i ettepanekuga VMS-is kvoodisüsteemi paindlikumaks muutmiseks soovib Eesti Laevaomanike Liit (edaspidi ELL) juhtida tähelepanu kavandatud muudatuste mõjust laevade Eesti lipu projektile.

Seoses Vabariigi Valitsuse otsusega soodustada ja toetada laevade registreerimist Eesti lipu alla on ära tehtud suur töö, mille tulemusena jõustusid 1. juulil 2020. a seadusmuudatused, millega loodi soodsamad tingimused (tonnaažimaksu süsteem, meremeeste maksusoodustused) Eesti lipu all sõitva laevastiku suurendamiseks. Paraku näeme, et mitmed Eelnõus esitatud ettepanekud välismaalaste seaduse muutmiseks võivad saada takistuseks laevade Eesti lipu alla toomisele ning Eelnõu koostajad ei ole analüüsinud ega hinnanud Eelnõuga planeeritavate mõjusid Eesti merendusele ja laevandussektorile. Juhime tähelepanu asjaolule, et meretöö ja majandustegevus laevaga on suuresti rahvusvaheline ja piiriülene tegevus, mistõttu Eelnõuga täiendavate nõuete kehtestamine tööandjale (eelkõige side Eestiga ja eelnev majandustegevus) piiravad oluliselt Eesti laevanduse konkurentsivõimet.


I Arvamus ja seisukoht täiendavate nõuete kehtestamisele tööandjale

Laevade Eesti lipu alla registreerimise atraktiivsus laevaomanikele eeldab hästi toimivat süsteemi riiklikul tasandil, mis võimaldab laeva ja sellega seotud majandustegevust katkestuseta ja võimalikult vähese bürokraatiaga üle tuua Eesti lipu alla. Laeva lipuvahetus tähendab lisaks laeva enda registreerimisele Eesti lipu alla ka mitmeid teisi vajalikke toiminguid, mis on seotud mitmete nõuete täimist, mis on peamiselt seotud meresõiduohutusega. Lisaks nendele on vaja teha teatud toimingud, mis on seotud laeval töötamisega – näiteks töötamise registreerimine töötamise registris (TÖR), isikukoodide taotlemine laevapere liikmetele, töötamise lühiajaline registreerimine PPA-s. See kõik tähendab juba niigi täiendavat koormavat asjaajamist laevaomanikule, kes soovib registreerida oma laeva Eesti lipu alla. Nüüd on aga kavatsus Eelnõuga kehtestada täiendavad nõuded tööandjale, et välismaalase tööle võtmine saaks toimuda ainult Eestiga seotud ettevõtte kaudu. Selline piirang ei saa kuidagi soodustada laevade Eesti lipu alla toomist.

Alljärgnevalt selgitame praktikas tekkivaid probleeme kui jõustuvad Eelnõuga planeeritavad muudatused.

1.1. Tööandja Eestis registreerimise nõue

Kaob võimalus mitteresidendist tööandjal registreerida lühiajaline töötamine või taotleda tähtajalist elamisluba.

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse (edaspidi LaevaRS) § 2 lg 21 järgi saab Eesti lipu alla registreerida laeva, mille omanik võib olla ka Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle asukoht ja tegevuskoht on vastavas lepinguriigis, tingimusel, et laevaomanikul on Eestis tegevuskoht, või omab sellist tegevuskohta selle laevaomaniku osas Eestis vastutav isik. Eelnõu järgi see Euroopa Majanduspiirkonna laevaomanik ei saa registreerida oma laeva välismaiste laevapere liikmete lühiajalist töötamist või taotleda tähtajalist elamisluba Eestis. Senises praktikas on ette tulnud olukordi, kui reeder asutab Eestis uue äriühingu, mis vastab LaevaRS § 42 mõttes vastutavale isikule kehtestatud nõuetele ja mis saab olema nii registreeritud laevaomanik kui laevapere liikmete tööandjaks. Sellisel juhul tekib tööandjal majandustegevus Eestis ja asjaajamine alles laeva registreerimisest Eestis, kuid laevaomanikust tööandjal puudub eelnev majandustegevus Eestis, mis on vajalik Eelnõu järgi töötamise registreerimiseks. Seega, kui laevaomanikul puudub võimalus registreerida tähtajalist töötamist või taotleda tähtajalist elamisluba laevapere liikmetele, siis selline tööandja ei saagi hakata tegutsema Eestis. Selline uus ja ebavajalik piirang välisriigi laevapere liikmete tööle võtmiseks pärsib ettevõtlusvabadust ja vähendab oluliselt Eesti lipu atraktiivsust.

1.2. Tööandja eelneva majandustegevuse nõue

Välisriigi laevaomanikel kaob võimalus alustada Eestis majandustegevust, kui kehtestatakse täiendav nõue omada majandustegevust enne kui saab tööle võtta välisriigi laevapere liikmeid ja alustada majandustegevust.

Eelnõuga nähakse ette eelneva tegeliku majandustegevuse nõue tööandjale, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse - peab olema vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist vähemalt järjestikuse kuue kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis ja tööandjale, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse - peab olema vahetult enne tähtajalise elamisloa taotluse.

Seega tekib olukord, kus nõutakse laevaomanikult eelnevat Eestiga seotud majandustegevust, kuigi hetkel kehtiv seadusandlus (LaevaRS § 2 lg 21) loob õigusliku aluse registreerida laev välisriigis asuva füüsilise isiku või välisriigis asutatud ja tegutseva juriidilise isiku nimele. Seega tahetakse tekitada õiguslik olukord, kus mitteresidendist tööandja ei saa mitte kuidagi taotleda tähtajalisi elamislubasid välisriigi laevapere liikmetele, kuna sellisel tööandjal ei ole Eestis eelevat majandustegevust.

Eeltoodust tulenevalt ei saa ELL nõustada Eelnõu eelviidatud ettepanekutega, mille tagajärjel muutub sisuliselt võimatuks registreerida laevapere liikme lühiajaline töötamine PPA-s või taotleda tähtajalist elamisluba, kui selliste toimingute eelduseks kehtestatakse kohustus omada 6 kuud või 12 kuud eelnevat majandustegevust Eestis.

Kokkuvõtteks märgime ära, et laeva Eesti lipu alla toomisel ei ole laevaomanikul võimalik enne vastavate taotluse esitamist (lühiajalise töötamise registreerimine või taotletakse tähtajalist elamisluba) omada Eestis mitte mingit majandustegevust, seega kui Eelnõu § punktide 15, 17, 18, 21, 45, 52 ja 53 ettepanekutega nähakse ette uued ja täiendavad nõuded tööandjale, siis ei olegi edaspidi võimalik välisriigi laevaomanikel tuua oma laevu Eesti lipu alla.

Näeme siinkohal lahenduseks välistada kavandatud muudatuste kohaldumine laevandussektorile ja kehtestada välisriigi laevapere liikmete puhul ühetaoline eriregulatsioon, millega võimaldatakse välisriigi laevapere liikmel töötada Eesti lipu all sõitval laeval tähtajalise elamisloata juhul, kui välisriigi laevapere liige laeval töötamise ja elamise ajal ei ela Eestis. Selline välisriigi laevapere liikme eriregulatsioon peaks tähendama ka seda, et sisserände piirarvude kehtestamine ei kohaldu laevandussektorile. See omakorda tähendab et sisserände kvoote saavad kasutada teised tööandjad, kes vajavad võõrtööjõudu.


II Toetame paindlikku välismaalaste sisserände piirarvu kehtestamise süsteemi

ELL toetab paindlikku välismaalaste sissrände piirarvu kehtestamise süsteemi loomist, et võimaldada tööle kutsuda erinevaid spetsialiste sektoritesse, kus see on väga vajalik. Sellega seonduvalt jääb meile arusaamatuks praktiline vajadus hoida laevapere liikmeid jätkuvalt selle sisserände piirarvu süsteemis ja teatud juhtudel laevapere liikmete tööle võtmisel tähtajalise elamisloa taotlemist.

Kehtiv välismaalaste seadus näeb ette eriregulatsiooni, mis annab õigusliku aluse välisriigi laevapere liikmete tööle võtmise Eesti lippu kandvale laevale. Kuigi VMS § 44 lg 5, 105 lg 21 ja 22 sätestatud regulatsioon lähtub suuresti eeldusest, et välisriigi laevapere liikmele lubatakse viibida Eesti lipu all sõitval laeval töötamise eesmärgil. Samas, olukorras kui laev enam ei vasta VMS § 105 lg 21 nimetatud tingimustele, siis tuleneb tööandjale kohustus registreerida välisriigi laevapere liikme lühiajaline töötamine, kuigi sisuliselt välisriigi laevapere liikme viibimine laevas ei muutu.

Seega kehtiv välismaalaste seadus ei näe ette selget võimalust välistada välisriigi laevapere liikmed täielikult sisserände piirarvu süsteemist isegi olukorras, kui välisriigi laevapere liige ei ela Eestis vaid elab ja töötab Eesti lippu kandval laeval, vaatamata sellele, et laev ei pruugi kordagi Eestisse tulla. ELL-i arvates sellisel juhul laevapere liikme lühiajalise töötamise registreerimise nõue ei ole põhjendatud.

Lõpetusek märgime ära, et üldiselt ELL toetab Eelnõus kavandatavaid muudatusi, mis on seotud bürokraatia vähendamisega, paberivaba asjaajamise edendamisega ning regulatsiooni täpsemaks ja selgemaks muutmisega, kuid ei ole nõus teatud toimingute tegemise eeldusena nõutud eelneva Eesti majandusetegevuse kohustuse sätestamisega. Eelnõu positiivsete ettevõtlust soodustavate muudatuste varjus ei tohiks muuta välismaalaste seaduses sätestatuid põhimõtteid, mis muudavad ettevõtluse keeruliseks või sootuks võimatuks. Eelneva majandustegevuse olemasolu nõue ja tööandja registreerimine Eesti äriregistris sisuliselt kaotab võimaluse registreerida laevu Eesti lipu alla, kui üldse polegi võimalik alustada majandustegevust. Selles tulenevalt palume kehtestada erand laevaomanikele ja laevapere liikmete töötamisele Eesti lipuga laevadel vältimaks täiendavate piirangute kehtestamist laevade Eesti lipu alla toomisel.




Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Land
President
Eesti Laevaomanike Liit

Siseministeerium
E-post: [email protected]
Nõunikud Eva Lillemäe, e-post: [email protected]
Jana Laane, e-post: [email protected],
Killu Christine Vantsi, e-post: [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
E-post: [email protected]

Kliimaministeerium
E-post: [email protected]
Kaupo Läänerand, e-post: [email protected]
Jaak Viilipus, e-post: [email protected]




Meie: 11.04.2024


Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu

MKM-i ettepanek VMS-is kvoodisüsteemi paindlikumaks muutmiseks


EESTI LAEVAOMANIKE LIIDU ARVAMUS JA ETTEPANEKUD


Austatud minister Läänemets

Seoses ministeeriumi poolt ettevalmistatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõuga (edaspidi Eelnõu) ja MKM-i ettepanekuga VMS-is kvoodisüsteemi paindlikumaks muutmiseks soovib Eesti Laevaomanike Liit (edaspidi ELL) juhtida tähelepanu kavandatud muudatuste mõjust laevade Eesti lipu projektile.

Seoses Vabariigi Valitsuse otsusega soodustada ja toetada laevade registreerimist Eesti lipu alla on ära tehtud suur töö, mille tulemusena jõustusid 1. juulil 2020. a seadusmuudatused, millega loodi soodsamad tingimused (tonnaažimaksu süsteem, meremeeste maksusoodustused) Eesti lipu all sõitva laevastiku suurendamiseks. Paraku näeme, et mitmed Eelnõus esitatud ettepanekud välismaalaste seaduse muutmiseks võivad saada takistuseks laevade Eesti lipu alla toomisele ning Eelnõu koostajad ei ole analüüsinud ega hinnanud Eelnõuga planeeritavate mõjusid Eesti merendusele ja laevandussektorile. Juhime tähelepanu asjaolule, et meretöö ja majandustegevus laevaga on suuresti rahvusvaheline ja piiriülene tegevus, mistõttu Eelnõuga täiendavate nõuete kehtestamine tööandjale (eelkõige side Eestiga ja eelnev majandustegevus) piiravad oluliselt Eesti laevanduse konkurentsivõimet.


I Arvamus ja seisukoht täiendavate nõuete kehtestamisele tööandjale

Laevade Eesti lipu alla registreerimise atraktiivsus laevaomanikele eeldab hästi toimivat süsteemi riiklikul tasandil, mis võimaldab laeva ja sellega seotud majandustegevust katkestuseta ja võimalikult vähese bürokraatiaga üle tuua Eesti lipu alla. Laeva lipuvahetus tähendab lisaks laeva enda registreerimisele Eesti lipu alla ka mitmeid teisi vajalikke toiminguid, mis on seotud mitmete nõuete täimist, mis on peamiselt seotud meresõiduohutusega. Lisaks nendele on vaja teha teatud toimingud, mis on seotud laeval töötamisega – näiteks töötamise registreerimine töötamise registris (TÖR), isikukoodide taotlemine laevapere liikmetele, töötamise lühiajaline registreerimine PPA-s. See kõik tähendab juba niigi täiendavat koormavat asjaajamist laevaomanikule, kes soovib registreerida oma laeva Eesti lipu alla. Nüüd on aga kavatsus Eelnõuga kehtestada täiendavad nõuded tööandjale, et välismaalase tööle võtmine saaks toimuda ainult Eestiga seotud ettevõtte kaudu. Selline piirang ei saa kuidagi soodustada laevade Eesti lipu alla toomist.

Alljärgnevalt selgitame praktikas tekkivaid probleeme kui jõustuvad Eelnõuga planeeritavad muudatused.

1.1. Tööandja Eestis registreerimise nõue

Kaob võimalus mitteresidendist tööandjal registreerida lühiajaline töötamine või taotleda tähtajalist elamisluba.

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse (edaspidi LaevaRS) § 2 lg 21 järgi saab Eesti lipu alla registreerida laeva, mille omanik võib olla ka Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle asukoht ja tegevuskoht on vastavas lepinguriigis, tingimusel, et laevaomanikul on Eestis tegevuskoht, või omab sellist tegevuskohta selle laevaomaniku osas Eestis vastutav isik. Eelnõu järgi see Euroopa Majanduspiirkonna laevaomanik ei saa registreerida oma laeva välismaiste laevapere liikmete lühiajalist töötamist või taotleda tähtajalist elamisluba Eestis. Senises praktikas on ette tulnud olukordi, kui reeder asutab Eestis uue äriühingu, mis vastab LaevaRS § 42 mõttes vastutavale isikule kehtestatud nõuetele ja mis saab olema nii registreeritud laevaomanik kui laevapere liikmete tööandjaks. Sellisel juhul tekib tööandjal majandustegevus Eestis ja asjaajamine alles laeva registreerimisest Eestis, kuid laevaomanikust tööandjal puudub eelnev majandustegevus Eestis, mis on vajalik Eelnõu järgi töötamise registreerimiseks. Seega, kui laevaomanikul puudub võimalus registreerida tähtajalist töötamist või taotleda tähtajalist elamisluba laevapere liikmetele, siis selline tööandja ei saagi hakata tegutsema Eestis. Selline uus ja ebavajalik piirang välisriigi laevapere liikmete tööle võtmiseks pärsib ettevõtlusvabadust ja vähendab oluliselt Eesti lipu atraktiivsust.

1.2. Tööandja eelneva majandustegevuse nõue

Välisriigi laevaomanikel kaob võimalus alustada Eestis majandustegevust, kui kehtestatakse täiendav nõue omada majandustegevust enne kui saab tööle võtta välisriigi laevapere liikmeid ja alustada majandustegevust.

Eelnõuga nähakse ette eelneva tegeliku majandustegevuse nõue tööandjale, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse - peab olema vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist vähemalt järjestikuse kuue kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis ja tööandjale, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse - peab olema vahetult enne tähtajalise elamisloa taotluse.

Seega tekib olukord, kus nõutakse laevaomanikult eelnevat Eestiga seotud majandustegevust, kuigi hetkel kehtiv seadusandlus (LaevaRS § 2 lg 21) loob õigusliku aluse registreerida laev välisriigis asuva füüsilise isiku või välisriigis asutatud ja tegutseva juriidilise isiku nimele. Seega tahetakse tekitada õiguslik olukord, kus mitteresidendist tööandja ei saa mitte kuidagi taotleda tähtajalisi elamislubasid välisriigi laevapere liikmetele, kuna sellisel tööandjal ei ole Eestis eelevat majandustegevust.

Eeltoodust tulenevalt ei saa ELL nõustada Eelnõu eelviidatud ettepanekutega, mille tagajärjel muutub sisuliselt võimatuks registreerida laevapere liikme lühiajaline töötamine PPA-s või taotleda tähtajalist elamisluba, kui selliste toimingute eelduseks kehtestatakse kohustus omada 6 kuud või 12 kuud eelnevat majandustegevust Eestis.

Kokkuvõtteks märgime ära, et laeva Eesti lipu alla toomisel ei ole laevaomanikul võimalik enne vastavate taotluse esitamist (lühiajalise töötamise registreerimine või taotletakse tähtajalist elamisluba) omada Eestis mitte mingit majandustegevust, seega kui Eelnõu § punktide 15, 17, 18, 21, 45, 52 ja 53 ettepanekutega nähakse ette uued ja täiendavad nõuded tööandjale, siis ei olegi edaspidi võimalik välisriigi laevaomanikel tuua oma laevu Eesti lipu alla.

Näeme siinkohal lahenduseks välistada kavandatud muudatuste kohaldumine laevandussektorile ja kehtestada välisriigi laevapere liikmete puhul ühetaoline eriregulatsioon, millega võimaldatakse välisriigi laevapere liikmel töötada Eesti lipu all sõitval laeval tähtajalise elamisloata juhul, kui välisriigi laevapere liige laeval töötamise ja elamise ajal ei ela Eestis. Selline välisriigi laevapere liikme eriregulatsioon peaks tähendama ka seda, et sisserände piirarvude kehtestamine ei kohaldu laevandussektorile. See omakorda tähendab et sisserände kvoote saavad kasutada teised tööandjad, kes vajavad võõrtööjõudu.


II Toetame paindlikku välismaalaste sisserände piirarvu kehtestamise süsteemi

ELL toetab paindlikku välismaalaste sissrände piirarvu kehtestamise süsteemi loomist, et võimaldada tööle kutsuda erinevaid spetsialiste sektoritesse, kus see on väga vajalik. Sellega seonduvalt jääb meile arusaamatuks praktiline vajadus hoida laevapere liikmeid jätkuvalt selle sisserände piirarvu süsteemis ja teatud juhtudel laevapere liikmete tööle võtmisel tähtajalise elamisloa taotlemist.

Kehtiv välismaalaste seadus näeb ette eriregulatsiooni, mis annab õigusliku aluse välisriigi laevapere liikmete tööle võtmise Eesti lippu kandvale laevale. Kuigi VMS § 44 lg 5, 105 lg 21 ja 22 sätestatud regulatsioon lähtub suuresti eeldusest, et välisriigi laevapere liikmele lubatakse viibida Eesti lipu all sõitval laeval töötamise eesmärgil. Samas, olukorras kui laev enam ei vasta VMS § 105 lg 21 nimetatud tingimustele, siis tuleneb tööandjale kohustus registreerida välisriigi laevapere liikme lühiajaline töötamine, kuigi sisuliselt välisriigi laevapere liikme viibimine laevas ei muutu.

Seega kehtiv välismaalaste seadus ei näe ette selget võimalust välistada välisriigi laevapere liikmed täielikult sisserände piirarvu süsteemist isegi olukorras, kui välisriigi laevapere liige ei ela Eestis vaid elab ja töötab Eesti lippu kandval laeval, vaatamata sellele, et laev ei pruugi kordagi Eestisse tulla. ELL-i arvates sellisel juhul laevapere liikme lühiajalise töötamise registreerimise nõue ei ole põhjendatud.

Lõpetusek märgime ära, et üldiselt ELL toetab Eelnõus kavandatavaid muudatusi, mis on seotud bürokraatia vähendamisega, paberivaba asjaajamise edendamisega ning regulatsiooni täpsemaks ja selgemaks muutmisega, kuid ei ole nõus teatud toimingute tegemise eeldusena nõutud eelneva Eesti majandusetegevuse kohustuse sätestamisega. Eelnõu positiivsete ettevõtlust soodustavate muudatuste varjus ei tohiks muuta välismaalaste seaduses sätestatuid põhimõtteid, mis muudavad ettevõtluse keeruliseks või sootuks võimatuks. Eelneva majandustegevuse olemasolu nõue ja tööandja registreerimine Eesti äriregistris sisuliselt kaotab võimaluse registreerida laevu Eesti lipu alla, kui üldse polegi võimalik alustada majandustegevust. Selles tulenevalt palume kehtestada erand laevaomanikele ja laevapere liikmete töötamisele Eesti lipuga laevadel vältimaks täiendavate piirangute kehtestamist laevade Eesti lipu alla toomisel.




Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Land
President
Eesti Laevaomanike Liit