Austatud härra minister
Käesolevaga esitame Eesti Turvaettevõtete Liidu arvamused siseministri määruse nr 47 „Turvategevuse eeskiri“ eelnõule. Täname senise koostöö ja aktiivse kaasamise eest turvategevuse seaduse jõustumisega seotud rakendusaktide ettevalmistamisel. Kuna seoses määruse eelnõu keelelise toimetamisega on muutunud turvategevuses seni kasutatavate mõistete sõnastused, siis lisame turvaettevõtjate põhimõttelistele seisukohtadele ka kommentaarid mõistete võimalikuks sisustamisel.
Siseministri määrus nr 47 „Turvategevuse eeskiri“ eelnõu
• § 2 lg 1 p 1 sätestab nõude esitada turvaplaanis turvaobjekti kirjeldus. Senises eelnõu versioonis oli lisaks kirjeldusele nõutud ka turvaobjekti piiride skeem. Oleme nõus, et piiride skeemi võib lugeda ka osaks turvaobjekti kirjeldusest ning sellest tulenevalt ei ole seda tingimata vajalik eraldi sõnastada. Samas toome välja, et mehitatud turvaobjekti turvamisel on äärmiselt oluline kõigile osapooltele täpselt teada turvaobjekti piire. Teiste isikute põhiõigusi riivavate meetmete kohaldamine on turvategevuse seaduse alusel lubatud turvamise käigus mehitatud turvaobjektil ning turvaobjekti ümbruses mõistlikus ulatuses. Hinnang mõistlikule ulatusele saab alguse turvaobjekti piiridest. Seega on väga oluline tuua turvaplaanis turvaobjekti kirjeldus välja selliselt, et on üheselt tuvastatavad objekti piirid, millest sõltub võimalik meetmete kohaldamise õiguspärasus. Juhul kui piiride skeem ei jää määruses toodud mõisteks keelelisel põhjusel, peame oluliseks selle rõhutamist vähemalt seletuskirja vastavas osas.
• § 2 lg 1 p 3 sätestab nõude esitada turvaplaanis turvamisel rakendatud turvateenistujate kohta olulisema info. Kui algselt oli eelnõus välja toodud ka turvateenistuja kutsestandardites sisustatud mõiste „töörežiim“, siis nüüd on võimalik selle kirjeldamise vajadust tuletada läbi turvateenistujate arvu ja turvamise korralduse. Toome ka siin välja, et kui keeleliselt ei peeta täpsema mõiste kasutamist vajalikuks, siis vähemalt seletuskirja tasemel tuleb sõnastada, et kokkulepitud turvateenistujate arv ja turvamise korraldus väljendub erialaselt töörežiimis, mis on turvaplaanis ette nähtud ja lepingus kokku lepitud turvateenistujate töömahud, mille alusel on võimalik koostada turvaobjekti töögraafikud.
• § 2 lg 1 p 3 sätestab samuti nõude esitada turvaplaanis turvamisel rakendatud turvateenistujate täienduskoolituse vajaduse. Algses eelnõu versioonis oli siin kasutatud erialast mõistest „erikoolitus“, mis on standardi EVS-EN 15602:2022; ERATURVATEENUSED; Terminoloogia alusel koolitus, mille eesmärk on pakkuda vajalikke täiendavaid oskuseid. Saame aru, et keeleliselt on peetud mõistlikumaks kasutada teist mõistet, kuid rõhutame, et täienduskoolituse märkimine turvaplaanis ei ole vajalik, kuna see on kõigile turvateenistujatele ühtne nõue kutse esmataotlemisele eelneval põhiõppel omandatud teadmiste regulaarseks värskendamiseks. Sama erialaterminoloogia standardi alusel on täienduskoolitus - süstemaatiline ja regulaarne koolitustegevus varem omandatud oskuste säilitamiseks ja ajakohastamiseks. Juhul kui määruse sõnastuses välditakse mingil põhjusel erialast sõnavara, siis ei ole võimalik antud kontekstis nõuda ka turvaplaanis turvaobjektil ette nähtud täienduskoolituse märkimist, kuna selle sisu ei saa olla turvaobjektide lõikes erinev.
• § 2 lg 2 p 3 osas juhime tähelepanu, et keeletoimetamise käigus on lauseehituses tekkinud kahekordne andmete esitamine - andmed, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 59 lõike 1 alusel kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnavolikogu määrusega kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuetele andmed;
• § 2 lg 2 p 4 sõnastus eelmises eelnõu versioonis oli „korrakaitseseaduse § 59 lõike 2 alusel spordiürituse korraldamise ja pidamise nõudest tulenevad asjakohased andmed vastavalt spordiseaduses sätestatule“. Mõistame tausta, miks keeletoimetuse käigus on vastav punkt normitehniliselt ümber sõnastatud „spordiürituse korraldamise ja pidamise nõuete andmed vastavalt spordiseadusele“. Samas pöörame tähelepanu, et senises sõnastuses oli kõigile osapooltele üheselt arusaadav, et turvaplaanis on vajalik näidata ära ainult korrakaitseseadusest tulenevalt spordiseaduses sõnastatud erisused spordiürituste korraldamisel. Uus sõnastus jätab turvaplaanis esitamiseks nõutud andmete hulga ja sisu tõlgendamiseks väga laiad piirid, sest spordiseadus sätestab lisaks korrakaitselistele nõuetele ka palju muud. Seega peame oluliseks eelmise versiooni sõnastuse taastamist või kui keeleline toimetamine on olulisem, siis vähemalt kitsendada nõutud andmete sisu ainult turvamise tagamisega seotud tegevustele.
• § 3 lg 2 sätestab, et „Turvaplaani allkirjastab turvaplaani koostanud turvajuht“. Keeletoimetamise eelses versioonis oli sõnastus „Turvaplaani allkirjastab turvajuht“. Pöörame tähelepanu, et § 3 lg 1 alusel „Turvaettevõtja koostab turvaplaani ja esitab selle turvamise tellijale enne turvamist. Turvaplaan võib olla osa sõlmitavast lepingust.“ Samuti sätestab § 2 lg 1 p 5, et nõutud on esitada eraldi turvaplaani koostanud isiku andmed ning p 6 alusel ka turvamise korraldamise eest vastutava turvajuhi andmed. Edaspidi on määruses keeletoimetamise käigus asendatud mõiste „turvamises osalev turvajuht“ läbivalt uue mõistega „turvamise turvajuht“. Kui keeleliselt on võetud kasutusele uus ja selgem mõiste, siis teeme ettepaneku tõlgendamise segaduste vältimiseks sõnastada määruse § 3 lg 2 „Turvaplaani allkirjastab turvamise turvajuht“.
• § 4 p 2 sätestab nõude esitada turvaauditis turvaauditi aluse objekti kirjeldus. Senises eelnõu versioonis oli lisaks kirjeldusele nõutud ka piiride skeem. Peame oluliseks nõuda objekti kirjeldamist selliselt, et on üheselt tuvastatavad objekti piirid, millest sõltub võimalik turvamiseks soovitatud meetmete kohaldamise õiguspärasus. Juhul kui piiride skeem ei jää määruses toodud mõisteks keelelisel põhjusel, peame oluliseks selle rõhutamist vähemalt seletuskirja vastavas osas.
• § 4 p 4 on saanud keeletoimetuse käigus uue mõiste „kaitse- ja valvejuhtum“, mis ei ole seni sisustatud üheski eriala sõnavara käsitlevas dokumendis. Mõistame, et keeleliselt võib see tähendada sama, mida senises eelnõu versioonis selgitati kui „valvamise ja kaitsmisega seotud juhtum“, kuid pöörame siiski tähelepanu, et sellisel juhul on õigem kasutada turvateenistuja kutsestandardis sisustatud ning määruse eelnõu § 24 kasutatud mõistet „sündmus“, mis on valve- või turvaobjektil toimunud vahejuhtum, mis on põhjustanud või võib põhjustada häire, kahju, hädaolukorra või kriisi. Samuti on nii turvategevuse seaduses kui ka turvategevuse eeskirja eelnõus valve- ja kaitselahenduste käsitlemisel alati lähtutud meetmete rakendamise õiguste järjekorras – esmalt valvamine ja seejärel kaitsmine. Teeme ettepaneku sõnastada § 4 p 4 „turvaauditialusel objektil seni rakendatud valve- ja kaitselahenduste kirjeldus, sealhulgas ülevaade sündmustest ning hinnang valve- ja kaitselahenduste piisavusele“.
• § 4 p 8 sätestab turvaauditi aruandes turvaauditi tellija ees- ja perekonnanime esitamist. Kuna tavapäraselt on turvaauditi tellijaks juriidiline isik, siis teeme ettepaneku sõnastada § 4 p 8 „turvaauditi juriidilisest isikust tellija nimi tema esindaja või füüsilisest isikust tellija ees- ja perekonnanimi“.
• § 5 lg 1 sätestab, et „enne turvaauditi aruande koostamist esitab turvaauditi läbiviija selle tellijale kirjalikult kava“. Pöörame tähelepanu, et kirjalik kava tuleks esitada enne turvaauditi läbiviimist, mille tulemuste kokkuvõttena esitatakse omakorda turvaauditi aruanne. Mööname, et ka eelmises eelnõu versioonis oli märgitud, et kava esitatakse „turvaauditi aruande koostamiseks“ aga siis oli sõnastusest võimalik aru saada, et aruande koostamiseks tuleb enne tegevuste algust esitada planeeritud tegevuste kava. Hetkel võib keeletoimetatud sõnastust tõlgendada ka nii, et tellijale tuleb kirjalik kava esitada peale turvaauditi läbiviimist ja enne aruande koostamist, mis ei saa kahtlemata olla nõude tegelik mõte. Teeme ettepaneku sõnastada § 5 lg 1 „Enne turvaauditi aruande koostamise aluseks olevate toimingute algust esitab turvaauditi läbiviija selle tellijale kirjalikult kava, milles...“.
• § 6 lg 1 p 2 sätestab kohustuse turvateenistuja väljaõppe ja täiendkoolituse korraldamisel lähtuda kehtestatud õppekavast ning täpsustab, et „Turvateenistuja väljaõppe nõuded ja õpiväljundid on esitatud lisas 1“. Lisas 1 omakorda on toodud juba sisustatud valvetöötaja, turvatöötaja ja turvajuhi õppekavad. Toome välja, et turvateenistuja kutseeksamiteks ettevalmistava väljaõppe lõplikud õppekavad võivad erineda eelnõu lisas toodud näidistest ning sisaldada rohkem nõudeid ning õpiväljundeid, kui ainult turvategevuse seadusest tulenevad. Näitena on turvateenistuja kutsestandardites mitmed pädevused seotud lisaks tuleohutuse seaduse alusel sisustatud nõuetest. Seepärast oli eelmises eelnõu sõnastuses põhiõppe erinevate tasemete kohustuslikud teemad toodud juba eeskirja enda lõigetena. Hetkel on eelnõus kasutatud sõnastust, mis võimaldab läbi lisa 1 kasutamise tõlgendada, nagu peaks kõik väljaõppe korraldajad lähtuma määruse lisas toodud õppekavadest ilma vormilisi muudatusi ning sisulisi täiendusi tegemata. Oleme seni aru saanud, et käesoleva eeskirjaga soovitakse määratleda õppekavadele minimaalsed teemad ja õpiväljundid ainult turvategevuse seadusest tulenevalt. Teeme ettepaneku sõnastada § 6 lg 1 p 2 viimane lause „Turvateenistuja väljaõppe minimaalsed teemad ja õpiväljundid on esitatud lisas 1“.
• § 6 lg 1 p 3, 4 ja 5 sätestavad turvateenistujate õppe mahud ning õppe läbinud õppijatele väljastatava dokumendi liigid. Eelmises eelnõu versioonis oli nendes punktides läbivalt kasutatud seni kehtinud turvaseaduse alusel mõistet „põhiõpe“, mis nüüd on lühendatud mõisteks „õpe“. Kuigi keeleliselt ja normitehniliselt on muudatuse sisu mõistetav, peame oluliseks vähemalt määruse tasandil tuua täiendavalt sisse vastav erialane mõiste standardist EVS-EN 15602:2022; ERATURVATEENUSED; Terminoloogia, kus „baaskoolitus“ on koolitus turvateenistujana tööks valmistumisel minimaalsete oskuste omandamiseks. Samuti peame vajalikuks rõhutada, et määruses on oluline kehtestada õppe „nõutav maht“ nii, nagu oli eelmises eelnõu versioonis enne keeletoimetamist. Eelolevast tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada § 6 lg 1 vastavad punktid alljärgnevalt:
(3) Valvetöötaja õpe on kutseeksamiks ettevalmistav baaskoolitus nõutava mahuga vähemalt 24 akadeemilist tundi, mis sisaldab vähemalt 16 akadeemilist tundi kontaktõpet. Valvetöötaja õppe läbinud õppijale väljastatakse tõend.
(4) Turvatöötaja õpe on kutseeksamiks ettevalmistav baaskoolitus nõutava mahuga vähemalt 50 akadeemilist tundi, mis sisaldab vähemalt 32 akadeemilist tundi kontaktõpet. Turvatöötaja õppe õpiväljundid saavutanud ja hindamise läbinud õppijale väljastatakse tunnistus.
(5) Turvajuhi õpe on kutseeksamiks ettevalmistav baaskoolitus nõutava mahuga vähemalt 80 akadeemilist tundi, mis sisaldab vähemalt 48 akadeemilist tundi kontaktõpet. Turvajuhi õppe õpiväljundid saavutanud ja hindamise läbinud õppijale väljastatakse tunnistus.
• § 7 lg 3 käsitleb keeletoimetuse käigus eelnõust välja jäetud nõuded turvateenistuja eriõppe osa. Ekslikult on seejuures nimetatud turvaobjekti eripärast tulenevate kaasnevate tööülesannete täitmisega seotud lisateadmiste, -oskuste ja hoiakute omandamist täienduskoolituseks, mis erialamõistena on süstemaatiline ja regulaarne koolitustegevus varem omandatud oskuste säilitamiseks ja ajakohastamiseks. Peamine probleem sellise käsitluse juures on asjaolu, et kui turvateenistuja täienduskoolituse sisu, perioodilisus ja kohustuslik maht on toodud § 7 lg 1 „Kutsenõuetele vastavuse säilitamiseks läbib turvateenistuja igal aastal turvateenistuja täienduskoolituse, mille maht on vähemalt 16 akadeemilist tundi“ ning kitsendatud lg 2 alusel kaitsemeetmeid rakendavale turvateenistujale „Turvatöötaja ja turvamise turvajuhi täienduskoolitus sisaldab vähemalt kuut akadeemilist tundi praktilist kontaktõpet füüsilise jõu, relva ja erivahendi kasutamise kohta“. Täiendkoolituse hulka ei saa kuidagi arvestada turvaobjekti eripärast tulenevat erikoolitust, mis ei ole turvateenistuja baaskoolituse ega täienduskoolituse osa. Teeme ettepaneku sõnastada § 7 lg 3 „Turvateenistuja, kes täidab turvaobjekti eripärast tulenevat tööülesannet, milleks on vaja lisateadmisi, -oskusi ja -hoiakuid, läbib enne tööülesande täitmist turvaplaanis määratud erikoolituse, mida ei arvestata § 7 lg 1 ja lg 2 nõutud täienduskoolituse mahu hulka“.
• § 9 lg 2 määratleb turvaettevõtja kohustuse kehtestada nõuded turvateenistuja kehalisele ettevalmistusele. Eelmises eelnõu versioonis on kehaline ettevalmistus seotud kitsamalt turvatöötaja ning turvamise turvajuhi poolt füüsilise jõu ning erivahendite kasutamisega. Peame jätkuvalt sellist kompromissi vajalikuks, sest hinnang turvateenistuja füüsilisele võimele täita oma tööülesandeid laiemalt antakse juba läbi tervisekontrolli. Täiendava füüsilise võimekuse kontroll kord aastas on seotud füüsilise jõu ja erivahendite kasutamisega meetmete kohaldamisel. Selline õigus on ainult turvatöötajal ja turvamise turvajuhil ning neile on kohustuslik läbida ka täienduskoolituse käigus praktiline harjutus, mille käigus on võimalik hinnata kitsamalt just selleks tegevuseks vajaliku füüsilise ettevalmistuse olemasolu. Teeme ettepaneku sõnastada § 9 lg 2 „Turvaettevõtja kehtestab turvatöötaja ja turvamise turvajuhi kehalisele ettevalmistusele nõuded, mille alusel on võimalik kontrollida tema võimelisust oma tööülesannete täitmisel kasutada erivahendeid ja rakendada jõudu“.
• § 10 lg 3 ja 4 määratlevad turvateenistuja töökeskkonna tingimustest tulenevad üldised tervisenõuded. Kogu eelnõu 6. peatüki sisu kitsendab olulisel määral täna turvateenuseid osutavate töötajate ringi. Mõistame vajadust siduda karmistuvad tervisenõuded turvateenistujate õigusega rakendada meetmeid koos füüsilise jõu ning erivahenditega kasutamisega, kuid ei pea õigeks täiendavate piirangute tekitamist valvetöötajate osas. Oleme jätkuvalt seisukohal, et tervisenõuete määratlemisel on määruse eelnõus jäetud piisavalt tähelepanuta asjaolu, et turvamises kaasatud valvetöötaja töö sisuks ei ole viia ellu kaitsemeetmeid ning sellest tulenevalt ei ole tema töökeskkond sama, mis turvatöötajal. Valvetöötajaid kasutatakse reeglina väiksema riskitasemega objektidel, kus tema töökeskkond on sarnane teiste samal objektil töötavate isikutega. Kõrgendatud vaimne pinge ja ohu olukord, võimalik stress ja ebaühtlane füüsiline koormus on seotud kõrgema riskiastmega turvaobjektidega, kus turvaplaani alusel rakendatakse kaitsemeetmeid. Selliseid ülesandeid täidavad aga turvatöötajad ning turvamise turvajuhid. Teeme ettepaneku sõnastada § 10 lõiked 3 ja 4 alljärgnevalt:
(3) Turvateenistuja terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes:
1) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired, sealhulgas öötöö;
2) sundasendid ning koormus luu- ja lihaskonnale;
3) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine;
4) töökeskkonna ohuteguritega kokkupuute oht;
5) sidevahendite kasutamine;
6) töö kuvariga.
(4) I grupi turvateenistuja terviseseisund peab võimaldama töötada lisaks lõikes 3 nimetatule järgmistest tingimustes:
1) kõrgenenud vaimne pinge ja ohu olukord, sealhulgas konflikti olukord, psühhoemotsionaalne pinge ja stress;
2) ebaühtlane füüsiline koormus;
3) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kaitsevesti kandmine;
4) relva ja erivahendi kandmine ja kasutamine.
• § 23 p 5 sätestab nõude märkida turvaobjekti tehnilise vahendi salvestise töötlemisel tuvastatud süüteo tunnustega teo asjaolude tuvastamise aktis tehnilise salvestise viite. Kuna peamine mõte salvestisele viitamisel on esitada tõendusmaterjaliks olev salvestis koos aktiga järgnevate menetlustoimingute teostamiseks, siis teeme ettepaneku täpsustada § 23 p 5 sõnastust „asjaolude tuvastamiseks säilitatava tehnilise vahendi salvestise viide“.
• § 27 loetleb andmed, mis tuleb esitada Politsei- ja Piirivalveametile mehitatud turvaobjektidest ja lepingutest iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta. Peame oluliseks selgemalt sisustada mõiste alaline mehitatud turvaobjekt, kuna seda erialast mõistet küll kasutatakse aktiivselt turuosaliste poolt, kuid mõiste tähendus ei ole üheselt arusaadav. Samuti pöörame tähelepanu, et suleraha- ja väärtpaberite veost teavitamise nõuded on juba toodud 10. peatükis ja 9. peatükk peaks katma laiemalt liikuvate turvaobjektide turvamist, kus saab esitada lepingu andmeid, sest turvaobjektid tekivad jooksvalt vastavalt väärtveose vedudele või isikukaitsele. Kuna ka riigilipu all sõitev laev on oma olemuselt liikuv turvaobjekt, siis on asjakohane seos ainult selle lõikega. Toome ka välja, et kui siseturvakorraldaja peab teavitama turvaobjekti mehitatud turvamise alustamisest ning lõpetamisest, siis tal ei ole võimalik esitada samu andmeid, mis turvaettevõtjal. Teeme ettepaneku sõnastada § 27 alljärgnevalt:
§ 27. Turvamisest Politsei- ja Piirivalveametile teadaandmine
(1) Turvaettevõtja annab Politsei- ja Piirivalveametile kirjalikult taasesitatavas vormis iga kuu 10. kuupäevaks teada eelmise kuu turvaobjektist, mis on lisandunud alaliselt mehitatud turvaobjektide hulka või mille alaliselt mehitatud turvamiseks sõlmitud leping on lõpetatud.
(2) Alaliselt mehitatud turvaobjektiks loetakse turvaobjekti, mille mehitatud turvamiseks sõlmitud leping on sõlmitud määramata tähtajaks või tähtajalisena, mille kestvus ületab 30 kalendripäeva.
(3) Turvaettevõtja annab Politsei- ja Piirivalveametile lõike 1 alusel teada järgmised andmed:
1) alaliselt mehitatud turvaobjekti nimetus ja aadress;
2) selle isiku ees- ja perekonnanimi, kellega on või on olnud turvamiseks sõlmitud leping;
3) turvamiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg.
(4) Turvaettevõtja annab Politsei- ja Piirivalveametile kirjalikult taasesitatavas vormis iga kuu 10. kuupäevaks teada lepingust, mis on eelmisel kuul sõlmitud liikuva(te) turvaobjekti(de) mehitatud turvamiseks või liikuva(te) turvaobjekti(de) mehitatud turvamise lepingu lõpetamisest.
(5) Turvaettevõtja annab Politsei- ja Piirivalveametile lõike 4 alusel teada järgmised andmed:
1) liikuva(te) turvaobjekti(de) kirjeldus(ed);
2) selle isiku ees- ja perekonnanimi, kellega on või on olnud turvamiseks sõlmitud leping;
3) turvamiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg.
(6) Kui turvaobjekt on Eesti riigilippu kandev laev, annab turvaettevõtja lisaks lõikele 4 nimetule Politsei- ja Piirivalveametile teada järgmised andmed:
1) laeva nimi ja registrinumber;
2) laeva omaniku nimi või ärinimi, isiku- või registrikood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja aadress.
(7) Siseturvakorraldaja annab Politsei- ja Piirivalveametile kirjalikult taasesitatavas vormis iga kuu 10. kuupäevaks teada siseturvamise alustamise või lõpetamise kohta lõike 3 punktis 1, lõike 5 punktis 1 ja lõikes 6 toodud andmed.
• § 28 lõiked 5, 6 ja 7 sätestavad erisused suleraha või väärtpaberi veo korraldamisel. Kuna ka sularaha ja väärtpaberid on suure rahalise väärtusega veos, mille vedamist liikuva turvaobjektina turvatakse, siis teeme ettepaneku lõigete sõnastust alustada täpsustusega „kui veoses oleva sularaha või väärtpaberi väärtus…“.
Lisa 1 - Turvateenistuja väljaõppenõuded ja õpiväljundid
• Õppekava nimetusena tuleb nähtavasti ka siin kasutada eelnõu keeletoimetamsiel parandatud lühemat varianti – „õpe“.
• Valvetöötaja, turvatöötaja ja turvajuhi õppe läbimiseks on eelnõu lisas 1 eeltingimustena toodud nõuded õppijate:
◦ haridusele;
◦ vanusele;
◦ kodakondsusele või elamisloale;
◦ eesti keele oskusele;
◦ karistusregistris andmete puudumisele tahtlikult toimepandud kuriteo kohta;
◦ terviseseisundile, mis võimaldab täita tööülesandeid.
Toome välja, et need nõuded kehtivad täies mahus turvateenistujana tööülesannete täitmisele asumisel aga näiteks tervisetõendi väljastab töötervishoiu arst, kuhu turvateenistuja on suunatud tööandja poolt. Väljaõppes osalemine võib ja reeglina ka algab enne tervisetõendi vormistamist. Näiteks iseseisvalt väljaõppele registreerunud või Töötukassa poolt suunatud õppijad ei oma veel tervisetõendit. Senine praktika on olnud, et põhiõppe baaskoolituse alustamisel kontrollitakse nõuetest ainult karistuse puudumist, sest kõik ülejäänud nõuded võivad täituda ka koolituse läbimisel või vahetult peale koolitust ning enne kutseeksamit või turvateenistujana tööle vormistamist. Teeme ettepaneku jätta turvateenistuja väljaõppes baaskoolituste läbimise eeldustena ainult need tingimused, mis välistavad üheselt turvateenistujana töötamise.
Loodame, et „Turvategevuse eeskiri“, kui uue turvategevuse seaduse jõustumisel väga oluline rakendusakt avaldatakse kõigile turuosalistele kättesaadavalt Riigi Teatajas hiljemalt aprillikuu lõpus.
Lugupidamisega!!br0ken!!
/allkirjastatud digitaalselt/
Andre Lilleleht
ETEL tegevjuht
Tel: 5016178
e-post:
[email protected]