Teavituskiri

Lisa 1: Auditi küsimused ja hinnangukriteeriumid

1. Kas reformi eesmärkide täitmise jälgimiseks on olemas vajalikud andmed ja mida need reformi tulemuste kohta näitavad?
Alaküsimus
Kriteerium
1.1. Kas Sotsiaalministeerium (SOM) on määranud kindlaks näitajad reformi tulemuste hindamiseks ja loonud toimiva süsteemi nende näitajate jaoks vajalike andmete kogumiseks?
a) On kindlaks määratud näitajad, mille alusel mõõta inimeste omaosaluse vähenemist üldhooldusteenuse rahastamisel, samuti üldhooldusteenuse kvaliteedi, teenuse saaja lähedaste hoolduskoormuse ja koduteenuse kättesaadavuse muutust; b) Nende näitajate arvutamiseks vajalikke andmeid kogutakse ja rakendatakse meetmeid nende kvaliteedi tagamiseks.
1.2. Kuidas on muutunud teenusesaajate ja nende lähedaste omaosalus üldhooldusteenuse kulude katmisel?
Alaküsimustes 1.2 kuni 1.5 kriteeriumid puuduvad. Tegemist olukorra kirjeldamisele suunatud küsimustega, kus kellegi tegevusele hinnanguid ei anta.
1.3. Kui suur on nende üldhooldusteenuse klientide osakaal, kelle hooldekodu kohamaksumuse katmiseks piisab nende pensionist ja omavalitsuse (KOV) kehtestatud piirmäärale vastavast toetusest?

1.4. Kuidas on muutunud üldhooldusteenust saanud eakate ja koduteenust saanud eakate arv võrreldes eakate koguarvuga?

1.5. Kuidas on muutunud hooldekodude hooldustöötajate arv üldhooldusteenuse saajate kohta?


2. Kas reformi rahastamismudel välistab põhjendamatu ebavõrduse ja halduskoormuse?
Alaküsimus
Kriteerium
2.1. Kas SOM kaalus rahastamismudeli kujundamisel alternatiive, nende kulutõhusust ja tegi alternatiivide seast argumenteeritud valiku?
a) Rahastamismudeli kujundamisel on analüüsitud teiste riikide praktikaid; b) On hinnatud alternatiivseid rahastamismudeleid ja nende kulutõhusust reformi eesmärkide saavutamiseks; c) On tehtud rahastamismudeli alternatiivide seast põhjendatud valik.
2.2. Kas SOM on kujundanud rahastamismudeli nii, et see võtab arvesse tegelikku rahastusvajadust ja välistab suured erinevused KOVide võimalustes rahastada üldhooldusteenuse kulusid oma piirkonna hooldekodudes1?
a) Rahastamismudeli kujundamisel on analüüsitud KOVide kuluvajadust reformi eesmärkide saavutamiseks üldhooldusteenuse rahastamisel; b) On paika pandud minimaalne aktsepteeritav kulude tase ja see on loogilises seoses tegeliku kuluvajadusega; c) KOVi tulu rahastamismudelist taandatuna ühe üldhooldusteenuse saaja kohta kalendrikuus katab piirkonna1 hooldekodude personalikulu komponendi keskmist maksumust KOVide võrdluses sarnasel määral.

Tulu katab kulu sarnasel määral, kui 80%-l KOVidest ei erine vastava näitaja väärtus rohkem kui 10% sama näitaja keskmisest väärtusest KOVides.
2.3. Kas KOV on rahastamismudelist saadud tulu kasutanud kodus elamist toetavate teenuste arendamiseks, kui kogutulu rahastusmudelist on suurem kui üldhooldusteenuse kulu?
Üldhooldusteenuse ja kodus elamist toetavate teenuse kulud kokku on alates 01.07.2023 vähemalt sama suured, kui rahastamismudelist saadud tulu või kui kulud on tuludest oluliselt väiksemad, on KOVil konkreetne tegevuskava kodus elamist toetavate teenuste arendamiseks.

Kodus elamist toetavad teenused on lisaks koduteenusele eelkõige isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, sotsiaaltransporditeenus ja eluruumi tagamise teenus puudega isikule (nt eluruumi kohandamine).
2.4. Kas KOV on kehtestanud hoolduskulude piirmäära tasemel, mis on piirkonna hooldekodudes1 teenuse kättesaadavuse tagamiseks piisav?
KOVi kehtestatud hoolduskulude piirmäär (SHS § 221 lg 3) on suurem või võrdne hooldekodude personalikulu komponendi (SHS § 221 lg 2 ja 6) maksumusega piirkonna1 olulisemates hooldekodudes.

Olulisemad hooldekodud on voodikohtade arvu järgi kahanevalt reastatud hooldekodude pingerea tipus need hooldekodud, kus on kokku vähemalt 80% piirkonna hooldekodude voodikohtadest.
2.5 Kas Sotsiaalkindlustusamet (SKA) teeb KOVide hoolduskulude piirmäärade üle süsteemset järelevalvet?
a) On välja töötatud metoodika piirmäärade piisavuse hindamiseks; b) On analüüsitud KOVide piirmäärade piisavust võrdluses hooldekodude personalikulu komponendi maksumustega; c) On kontrollitud piirmäära vastavust SHSi nõuetele konkreetsetes KOVides ja nõuetele mittevastavuse korral rakendatud puuduste kõrvaldamiseks seadustest tulenevaid meetmeid (nt ettekirjutus, sunniraha hoiatus, sunniraha määramine).
2.6. Kas SKA teeb hooldekodude veebilehtedel avalikustatud personalikulu komponendi arvestuse üle süsteemset järelevalvet?
a) On kontrollitud teenuskoha ja personalikulude komponendi maksumuse avalikustamist hooldekodude veebilehtedel; b) On välja töötatud metoodika personalikulu komponendi arvestuse kontrollimiseks; c) On analüüsitud sarnase hinnatasemega hooldekodude võrdluses personalikulu komponendi erinevuse põhjuseid; d) On kontrollitud personalikulude komponendi maksumuse vastavust SHSi nõuetele konkreetsetes hooldekodudes ja arvestuse puuduste korral rakendatud puuduste kõrvaldamiseks seadustest tulenevaid meetmeid (nt ettekirjutus, sunniraha hoiatus, sunniraha määramine).
2.7. Kas hooldekodu personalikulu komponendi maksumuse arvutamise, avalikustamise ja kontrollimisega kaasnev halduskoormus on põhjendatud?
a) KOVi kehtestatava piirmäära seostamine hoolekodu kuludest vaid personalikuluga on reformi eesmärkide saavutamiseks vältimatult vajalik ja sellel puuduvad alternatiivid; b) Valdava osa (80%) hooldekodude hinnangul ei kaasne personalikulu komponendi arvutamise ja veebilehel avalikustamisega ebamõistlikku koormust; c) SKA hinnangul ei kaasne järelevalvega personalikulu komponendi arvestuse üle ebamõistlikku koormust.

3. Kas on teadvustatud reformiga kaasnevaid riske ja rakendatud meetmeid nende maandamiseks?
Alaküsimus
Kriteerium
3.1 Kui palju on hooldekodusid, kus on teenuskohtadele järjekord?
Alaküsimustes 3.1 kuni 3.4 kriteeriumid puuduvad. Tegemist olukorra kirjeldamisele suunatud küsimustega, kus kellegi tegevusele hinnanguid ei anta.
3.2 Kuidas on reform teenuskohtade defitsiiti piirkonniti ja Eestis tervikuna mõjutanud?

3.3 Kuidas on muutunud üldhooldusteenuse saajate arv hooldekodude siseruumide pindala kohta?

3.4 Kas sotsiaalhoolekandes ja tervishoius on olnud teenuseosutajate tegevusalavahetusi üldhooldusteenuse kasuks?

3.5 Millised on reformiga kaasnenud peamised riskid teenuseosutajate, KOVide, SKA, Terviseameti ja huvirühmade vaatest?

3.6 Kas SOMil on ülevaade riskidest ja olulistele riskidele on meetmetega reageeritud?

a) Riskid on teada (sh küsimustes 3.1 kuni 3.5 selgunud riskid); b) Olulisemate riskide maandamiseks või mõju leevendamiseks on rakendatud või kavas rakendada konkreetseid meetmeid.