Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 05/04/2023

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

04/04/23

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus

E-mail : [email protected] Kantselei

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1253301.6 DE

Eelotsuse asi C-116/23

Sozialministeriumservice

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Bundesverwaltungsgericht - Austria)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ja vajaduse korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on

vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada

eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti kahe kuu ja kümne päeva jooksul

alatest käesoleva teate kättesaamisest, kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Euroopa Kohus – Menetlus“.

Daniel Dittert

Üksuse juhataja

Vastuvõtmise kuupäev : 05/04/2023

Kokkuvõte C-116/23 - 1

Kohtuasi C-116/23

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

27. veebruar 2023

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Bundesverwaltungsgericht (föderaalne halduskohus, Austria)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

23. veebruar 2023

Kaebaja:

XXXX

Vastustaja:

Sozialministeriumservice (SMS), Landesstelle Steiermark

Põhikohtuasja ese

Hoolduspuhkus – Hoolduspuhkusetasu – Pereliikme surmaeelseks hooldamiseks

ette nähtud puhkus – Haigushüvitis – Hüvitise ajutise töötuse korral –

Hooldustoetuse saamise tingimus – Võõrtöötaja – Diskrimineerimine

Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus

Liidu õiguse tõlgendamine, ELTL artikkel 267

Eelotsuse küsimused

1. Kas hoolduspuhkusetasu on haigushüvitis määruse (EÜ) nr 883/2004

artikli 3 tähenduses või vähemalt mõni muu määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3

nimetatud hüvitis?

2. Kas juhul, kui tegemist on haigushüvitisega, tuleb hoolduspuhkusetasu

pidada rahaliseks hüvitiseks määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 21 tähenduses?

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-116/23

2

3. Kas hoolduspuhkusetasu on hüvitis, mis on ette nähtud hooldaja jaoks või

hooldusvajadusega isiku jaoks?

4. Kas olukord, kus Itaalia kodanikust hoolduspuhkusetasu taotleja, kes elab

alates 28. juunist 2013 alaliselt Austrias Ülem-Austria liidumaal ja on alates

1. juulist 2013 püsivalt töötanud Austria samal liidumaal sama tööandja juures –

mistõttu ei ole alust eeldada, et taotleja oleks piirialatöötaja – ja kes leppis

tööandjaga selleks, et hooldada oma Itaalia kodanikust ja alaliselt Itaalias

(Sassuolo linnas) elavat isa, ajavahemikuks 1. maist 2022 kuni 13. juunini 2022

kokku hoolduspuhkuses ja taotleb vastustajaks olevalt asutuselt

hoolduspuhkusetasu, kuulub määruse (EÜ) nr 883/2004 reguleerimisalasse?

5. Kas määruse (EÜ) nr 883/2004 artikliga 7 või liidu õiguses

(nt ELTL artikkel 18, määruse (EÜ) nr 883/2004 artikkel 4 jms) sätestatud

diskrimineerimiskeeluga on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt

makstakse hoolduspuhkusetasu tingimusel, et hooldusvajadusega isik saab

Austrias vähemalt 3. astme hooldustoetust?

6. Kas liidu õiguses sätestatud tõhususe põhimõttega või liidu õiguses

(nt ELTL artikkel 18, määruse (EÜ) nr 883/2004 artikkel 4 jms) sätestatud

diskrimineerimiskeeluga on sellises olukorras nagu käesolev vastuolus riigisisesed

õigusnormid või riigisisene väljakujunenud kohtupraktika, mis ei näe ette

võimalust pidada „hoolduspuhkusetasu taotlust“ „pereliikme surmaeelseks

hooldamiseks ette nähtud puhkuse taotluseks“, kuna üheti mõistetavalt on

kasutatud „hoolduspuhkusetasu taotluse“ vormi, mitte aga „pereliikme

surmaeelseks hooldamiseks ette nähtud puhkuse taotluse“ vormi ja samuti on

tööandjaga üheti mõistetavalt sõlmitud kokkulepe, milles räägitakse „pereliikme

hooldamisest“, mitte „pereliikme surmaeelsest hooldamisest“ – olgugi et

kõnealuses olukorras oleksid hooldusvajadusega isa vahepealse surma tõttu olnud

põhimõtteliselt täidetud ka pereliikme surmaeelseks hooldamiseks ette nähtud

puhkuse tasu saamise tingimused, juhul kui tööandjaga oleks sõlmitud teistsugune

kokkulepe ja asutusele oleks taotlus esitatud teisel vormil?

7. Kas määruse (EÜ) nr 883/2004 artikliga 4 või liidu muu õigusnormiga

(nt põhiõiguste harta artikkel 7) on vastuolus riigisisene säte

(Bundespflegegeldgesetz (hooldustoetuse maksmist reguleeriv föderaalseadus),

edaspidi „BPGG“, § 21c lõige 1), mille kohaselt makstakse hoolduspuhkusetasu

tingimusel, et hooldusvajadusega isik saab Austrias vähemalt 3. astme

hooldustoetust, samal ajal kui teine riigisisene õigusnorm (BPGG § 21c lõige 3) ei

sea samasuguses olukorras kõnealuse tasu saamist sõltuvusse samalaadse

tingimuse täidetusest?

Viidatud liigu õigusnormid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta

SOZIALMINISTERIUMSERVICE

3

Euroopa Liidu põhiõiguste harta

Viidatud riigisisesed õigusnormid

Töölepingu muutmise seadus (Arbeitsvertragsrechts-Anpassungsgesetz,

edaspidi „AVRAG“), §-d 14a, 14c

Hooldustoetuse maksmist reguleeriv föderaalseadus (Bundesgesetz, mit dem ein

Pflegegeld eingeführt wird, Bundespflegegeldgesetz, edaspidi „BPGG“), §-d 3a,

21c, 21d

Asjaolude ja menetluse lühikokkuvõte

1 Itaalia kodanik XXXX, kes elab ja töötab alates 2013. aastast Austrias, sõlmis

oma tööandjaga töölt vabastamise kokkuleppe, et hooldada oma Itaalias elavat isa.

Seejärel esitas ta 10. mail 2022 vastustajaks olevale asutusele

(Sozialministeriumservice, Landesstelle Steiermark (sotsiaalministeeriumi talitus,

Steiermarki piirkondlik büroo)) hoolduspuhkusetasu määramise taotluse.

2 Asutus jättis taotluse 7. juuni 2022. aasta otsusega rahuldamata, tuues

põhjenduseks, et hoolduspuhkuse ajal makstavat hoolduspuhkusetasu saab

Euroopa Majanduspiirkonda või Šveitsi eksportida ainult siis, kui

hooldusvajadusega isik elab ühes neist riikidest ja saab BPGG alusel

hooldustoetust, kuna sellisel juhul on Austria pädev maksma haigushüvitisi

määruse (EÜ) nr 883/2004 tähenduses. Kuna taotleja isa Austria hooldustoetust ei

saanud, puudub taotlejal asutuse hinnangul õigus hoolduspuhkusetasule.

3 Kaebaja esitas selle otsuse peale 7. juulil 2022 tähtaegselt kaebuse, millega ta

palus määrata endale ajavahemikuks 10. maist 2022 kuni 13. juunini 2022

seaduses ette nähtud ulatuses hoolduspuhkusetasu. Ta märkis, et ajavahemikul,

mida hoolduspuhkusetasu taotlus hõlmas, vajas tema isa ööpäevaringset hooldust

ja sai Itaalias hooldustoetust, mis vastab Austria 3. astme hooldustoetusele.

Asutuse õiguslik seisukoht, et hoolduspuhkusetasu on lisahüvitis, mida võib

Austrias töötav hooldaja saada Euroopa Liidu sisestel piiriülestel juhtudel ainult

siis, kui hooldusvajadusega isikul on õigus Austria hooldustoetusele, ei ole

arusaadav. Nimelt taotleb ja saab hooldustoetust hooldusvajadusega isik,

hoolduspuhkusetasu taotleb ja saab aga hooldaja. Hoolduspuhkusetasu on ette

nähtud selleks, et tagada hooldajale töö- ja sotsiaalõiguslik kindlustatus, mistõttu

on määrav tähtsus tema töökohal.

4 Kaebaja märkis lisaks, et hoolduspuhkusetasu tuleb liidu õiguse kohaselt pidada

haigushüvitiseks ja et määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 11 lõike 3 punkti a alusel

on kohaldatav Austria õigus, kuna ta töötab Austrias. Sotsiaalkindlustusõiguslik

hüvitis tuleb eksportida. BPGG § 21c lõige 3 ei eelda ka seda, et

hooldusvajadusega isik peab olema Austrias ravikindlustatud. Euroopa Kohtu

praktika kohaselt tuleb sellised hüvitised nagu hooldustoetus liigitada

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-116/23

4

„haigushüvitisteks“. Vastustajast asutuse tõlgendus rikub töötajate õigust liidus

vabalt liikuda, kuna peaaegu eranditult on Austria kodakondsuseta liidu

kodanikud need, kellel on hooldusvajadusega vanemad väljaspool Austriat, ja

seega jäävad hoolduspuhkusetasust ilma ainult need kodanikud. Käesoleval juhul

võttis kaebaja hoolduspuhkust AVRAG § 14c alusel, mistõttu on tal õigus saada

hoolduspuhkusetasu ajavahemikul 10. maist 2022 kuni 13. juunini 2022 (14 päeva

pärast isa surma 29. mail 2022).

5 Eelotsusetaotluse esitanud kohtuks olev Bundesverwaltungsgericht (föderaalne

halduskohus) kuulas vastustajast asutuse 31. augusti 2022. aasta kohtuistungil ära.

Sellega seoses märkis kohus ekslikult, et tegemist on pereliikme surmaeelseks

hooldamiseks ette nähtud puhkusega (mitte hoolduspuhkusega, nagu oleks õige

olnud) ja et riigisisesed õigusnormid, mis reguleerivad pereliikme surmaeelseks

hooldamiseks ette nähtud puhkust, ei sea tingimuseks, et hooldusvajadusega isik

oleks Austrias ravikindlustatud. Seetõttu ei jaga kohus vastustajast asutuse

seisukohta, et hoolduspuhkusetasu on hooldusvajadusega isiku jaoks ette nähtud

hüvitis, mis täiendab hooldustoetust.

6 Seejärel esitas vastustajast asutus 20. septembril 2022 seisukoha, milles ta

selgitas, et kaebaja ei olnud esitanud pereliikme surmaeelseks hooldamiseks ette

nähtud puhkuse taotlust, millest tulenevalt ei jäetud pereliikme surmaeelseks

hooldamiseks ette nähtud puhkuse taotlust ka rahuldamata. Samuti märkis ta, et

hoolduspuhkusetasu maksmise tingimuseks on Austria vähemalt 3. astme

hooldustoetuse saamine. Kuna kaebaja isa ei saanud Austrias hooldustoetust, jäeti

kaebaja hoolduspuhkusetasu taotlus rahuldamata.

Eelotsusetaotluse põhjenduste lühikokkuvõte

7 Menetlusosalised on üksmeelel selles, et käesoleval juhul tuleb

hoolduspuhkusetasu liigitada haigushüvitiseks.

8 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab siiski, et hoolduspuhkusetasu võib endast

kujutada ka ajutise töötuse hüvitist, mida tuleks käsitada töötushüvitisena, kuna

töösuhet muudetakse või töösuhe peatatakse ja hüvitis arvutatakse

töötuskindlustuse sätete alusel.

9 Seoses küsimusega, mis puudutab rahaliste ja mitterahaliste hüvitiste piiritlemist,

on Euroopa Kohus juba selgitanud, et haigushüvitisteks määruse (EÜ)

nr 883/2004 tähenduses loetakse ka hüvitised, mida makstakse otse hooldajale

(mitte hooldusvajadusega isikule). Käesolevas asjas kõne all oleva hüvitise puhul

võib seega eeldada, et sellest saab lõppkokkuvõttes kasu hooldusvajadusega isik.

Kuna juhul, kui hüvitis makstakse hooldajale, on vaja selle kasutamist tõendada,

tuleks hoolduspuhkusetasu liigitada mitterahaliseks hüvitiseks. Selle seisukohaga

nõustumise korral makstaks hoolduspuhkusetasu ainult Austrias elava isiku

hooldamise eest (seega ei määrataks seda isegi siis, kui Austria hooldustoetust

saava isiku elukoht on teises liikmesriigis). Juhul kui välisriigi pädev asutus kulud

SOZIALMINISTERIUMSERVICE

5

hüvitab, tuleks seda hüvitist siiski maksta ka teises liikmesriigis kindlustatud isiku

hooldamise eest, kui isiku elukoht on Austrias.

10 Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjon ei ole seni jaganud

Austria seisukohta, et hoolduspuhkusetasu on mitterahaline hooldushüvitis.

11 Teine võimalus oleks käsitada seda tasu hüvitisena, mis ei kuulu määruse (EÜ)

nr 883/2004 reguleerimisalasse, ja lähtuda hooldaja tööõiguslikust seotusest.

Seega tuleks seda tasu sõltumata hooldusvajadusega isiku elukohast maksta alati

siis, kui hooldaja täidab BPGG § 21c lõike 1 nõudeid. Sellisel juhul oleks hüvitis

siiski välistatud, kui hooldusvajadusega isik elab Austrias ja saab Austria

hooldustoetust, kuid hooldaja töötab teises liikmesriigis ja võtab seal puhkust või

lepib oma tööandjaga kokku Austria hoolduspuhkusega võrreldavas

töökatkestuses.

12 Lisaks võib BPGG § 21d lõike 2 punkti 4 kohaselt nõutav kasutamise tõendamine

rääkida mitterahalise hüvitise kasuks, kui eeldada, et tegemist on hüvitisega,

millest saab kasu hooldusvajadusega isik.

13 Kolmanda küsimusega soovitakse välja selgitada, kas asjaomasel liikmesriigil

peab olema pädevus hooldaja suhtes või hooldusvajadusega isiku suhtes. Kui

liikmesriik peaks hüvitist maksma mõlemal juhul, tooks see paratamatult kaasa

nõuete tahtmatu kuhjumise, mistõttu eelotsusetaotluse esitanud kohus selle

variandi välistab. Seega saab hüvitiste maksmise pädevus kehtida ainult ühe isiku

suhtes. Kui määrav on hooldaja, tekib taas küsimus hüvitise liigi kohta (esimene

küsimus), sest hooldaja ei vasta haigushüvitise saamise tingimustele.

14 Neljanda küsimusega soovitakse selgeks teha, kas määruse (EÜ) nr 883/2004

kohaldamisel mängib rolli asjaolu, et liikumisvabadust kasutades asus kaebaja

Austriasse elama peaaegu 10 aasta eest, ja kas hüvitise määramata jätmine ei

kujuta endast seega takistust vaba liikumise õiguse kasutamiseks. Lisaks tuleks

välja selgitada, kas on määrav, et asjaomane pereliige elab teises liikmesriigis ja ei

ole kunagi kasutanud oma õigust vabalt liikuda.

15 Viies küsimus keskendub sellele, et hooldusvajadusega isik peab Austrias saama

vähemalt 3. astme hooldustoetust. Põhimõtteliselt saavad hooldustoetust Austria

kodanikud või EMP osalisriikide kodanikud, kui nende alaline elukoht on

Austrias. Seda kriteeriumi on liikmesriigi kodanikel loomulikult lihtsam täita kui

käesoleval juhul kaebaja isal, kes elab Itaalias. Seega mõjutab

hoolduspuhkusetasu sidumine Austria hooldustoetuse saamisega suuremal määral

võõrtöötajaid kui Austria kodanikke, kelle pereliikmete alaline elukoht on

tavaliselt Austrias. Seega on alust eeldada diskrimineerimist kodakondsuse või

elukoha alusel.

16 Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et Austria senise praktika kohaselt

määrataks hoolduspuhkusetasu käesoleval juhul siis, kui kaebaja isa elaks küll

Itaalias, kuid saaks Austria pensioni, millest tulenevalt oleks tal Austrias

ravikindlustus ja ta saaks Itaalias Austria hooldustoetust. Hoolduspuhkusetasu

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-116/23

6

puhul seab vastustajast asutus tingimuseks selle, et see oleks liigitatav

hooldusvajadusega isiku toetuseks ja määrab kõnealuse tasu juhul, kui

hooldusvajadusega isiku suhtes on pädevaks riigiks Austria. Eelotsusetaotluse

esitanud kohus kahtleb siiski, kas see on lubatud. Kui see on siiski lubatud, siis

soovib ta teada, kas on lubatud lähtuda Austria 3. astme hooldustoetusest. Kuid

isegi kui tegemist oleks hooldaja jaoks ette nähtud hüvitisega ja kui see tuleks

määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 5 kohase faktide võrdse kohtlemise kaudu

võrdsustada välisriigi vastava hüvitisega, tekib küsimus, kas hooldusvajadusega

isiku haiguse raskusaste välisriigis peab olema võrreldav raskusastmega, mis on

nõutav 3. astme hooldustoetuse saamiseks Austrias.

17 Kuuenda ja seitsmenda küsimuse kohta: Verwaltungsgerichtshofi (Austria

kõrgeim halduskohus) praktika kohaselt tuleb asutusel lasuva hoolduskohustuse

tõttu eeldada, et sotsiaalkindlustusasutus peab töötama selle nimel, et taotlused

esitatakse (tõhusal) viisil, mis võtab arvesse taotlejate õiguslikke huve. Taotluste

hindamisel peavad sotsiaalkindlustusasutused toimima õiguse sotsiaalset

kohaldamist arvestades – kahtluse korral peavad nad taotlusi tõlgendama

kindlustatud isiku kasuks. Kui taotleja tahte suhtes on kahtlusi, tuleb tema tahe

välja selgitada (nt küsitlemise teel). Kindlustatud isikule ei tohi siiski määrata

muud hüvitist kui see, mida ta on kaheldamatult taotlenud.

18 Vastustajast asutus ei ole siiski sotsiaalkindlustusasutus, mistõttu ei pea ta taotlusi

hindama õiguse sotsiaalset kohaldamist arvestades. Kuna kaebaja leppis oma

tööandjaga AVRAG § 14c alusel kokku hoolduspuhkuses ja esitas

hoolduspuhkusetasu taotluse BPGG § 21c lõike 1 kohast hoolduspuhkusetasu

taotlemise vormi kasutades, mitte aga BPGG § 21c lõike 3 kohast pereliikme

surmaeelseks hooldamiseks ette nähtud hoolduspuhkuse tasu taotlemise vormi

kasutades, ei saa talle liikmesriigi kohtupraktika kohaselt määrata muud hüvitist

kui see, mida ta kaheldamatult taotles.

19 Asjaomane küsimus on oluline seepärast, et kujunenud asjaolude põhjal vastaks

kaebaja ka kriteeriumidele, mis kehtivad BPGG § 21c lõike 3 alusel pereliikme

surmaeelseks hooldamiseks ette nähtud puhkuse ajal makstava toetuse saamiseks,

kui ta oleks taotlused esitanud õigetel vormidel. BPGG § 21c lõige 3 on aga

riigisisese sättena soodsam kui riigisisese sättena kohaldatav BPGG § 21c lõige 1,

kuna BPGG § 21c lõige 3 ei sea tingimuseks, et hooldusvajadusega isik peab

saama Austrias vähemalt 3. astme hooldustoetust.

20 Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikkel 4 sisaldab võrdse kohtlemise nõuet. Kuigi

käesoleva asja asjaolud kuuluvad kahe riigisisese sätte kohaldamisalasse, mille

kohaldamine sõltub kaebaja tahtest, tööandjaga sõlmitud kokkuleppe laadist ja

taotluse esitamiseks kasutatud vormist, võib tegemist olla diskrimineerimisega.

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 05.04.2023 12:12

Adressaat: <"SM Info">; <[email protected]>

Teema: C-116/23

Adressaadid: [email protected], [email protected]

Välisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2023/145

Kohtuasja number: C-116/23

Vastuse kuupäev: 19.04.2023

Staadium: Uus menetlus

Märksõnad: määruse kohaldamisala; sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimine; hoolduspuhkusetasu

Õiguslikud vormid: määrus (EÜ) nr 883/2004

Dokumentidega on võimalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil

https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=7023

Palun teatage 7 päeva jooksul, kas kohtuasja temaatika kuulub teie

vastutusalasse.

Juhul, kui kohtuasja temaatika ei kuulu teie vastutusalasse, palun

viidake, milline teine ametiasutus sellega peaks tegelema.

Palun teatage, kas Eesti peaks selles eelotsusemenetluses seisukoha

esitama, ja põhjendage oma arvamust (ka eitavat seisukohta).

EL õiguse büroo

Välisministeerium