Käskkiri

Lisa

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori käskkirjaga

TERVISEAMETI SISEKORD

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Terviseameti sisekorra (edaspidi sisekord) reeglitega kehtestatakse Terviseameti

(edaspidi amet) ametnike ja töötajate (edaspidi teenistujad) käitumisreeglid ja kohustused

teenistus- või töösuhetes (edaspidi teenistussuhted).

1.2. Sisekorra reeglites reguleerimata küsimustes juhindutakse avaliku teenistuse seadusest,

töölepingu seadusest, töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, muudest asjakohastest

õigusaktidest ning heast tavast.

1.3. Riigimajades töötavad teenistujad järgivad riigimajade ruumides ja territooriumil

viibides vastavas hoones kehtivat korda.

1.4. Ameti sisekorra reegleid tutvustatakse teenistujale teenistusse asumisel ning sisekorra

muutmisel dokumendihaldussüsteemi (edaspidi DHS) vahendusel. Märkides DHS-s

sisekorra teadmiseks võetuks, kinnitab teenistuja, et on sisekorraga tutvunud. Sisekord

on teenistujale igal ajal kättesaadav ameti siseveebis ja DHS-s.

1.5. Ameti sisekorra 5. peatükk ning punktid 6.1., 6.2., 6.9. ja 6.27.-6.30. kehtivad ka ameti

hoonetes püsivalt töötavatele teiste asutuste ametnikele ja töötajatele ning ametiga

võlaõiguslikus suhtes olevatele isikutele, kui nad viibivad ameti hoonetes.

2. TEENISTUSSUHTE ALUSTAMINE JA LÕPETAMINE

2.1. Uue teenistuja teenistusalane juhendamine toimub kolmes osas:

2.1.1. teenistusse asumisel on teenistujal kohustus tutvuda ameti töökorraldust reguleerivate

õigusaktidega, sh töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) nõuete

kohaselt elektroonilise töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendiga;

2.1.2. ametijuhendi järgne vahetu juht (edaspidi vahetu juht) tutvustab teenistujale teenistus-

või töökoha (edaspidi teenistuskoht) ja struktuuriüksuse töökorraldust, selgitab

tööülesandeid ning seab eesmärgid katseaja perioodiks;

2.1.3. personaliosakond korraldab vastavalt vajadusele (üldjuhul kord kvartalis) koostöös

ameti teiste osakondadega uutele ja teenistusse naasnud teenistujatele sisseelamist

toetava koolitustsükli, kus tutvustatakse ametit ja tema tegevust, selgitatakse

teenistussuhtes kehtivaid regulatsioone ja antakse üldisi juhiseid tööks. Koolitustsüklist

võivad osa võtta ka teenistujad, kes on varem sarnasel koolitusel osalenud.

2.2. Teenistuja täidab teenistusse asumisel isikuankeedi Riigitöötaja Iseteenindusportaali

(edaspidi RTIP) isikuandmete moodulis, märkides nõutud isiku- ja kontaktandmed.

2.3. Esitatud andmete muutumisel teeb teenistuja esimesel võimalusel vastavad muudatused

RTIPi isikuandmete moodulis.

2.4. Teenistuja esitab personaliosakonnale mitte varem kui 5 aastat tagasi tehtud

dokumendifoto, mis avaldatakse ameti siseveebis.

2.5. Teenistujatele, kellele see on teenistusülesannete täitmiseks vajalik, võimaldatakse

teenistuja fotoga töötõend.

2.6. Uuele teenistujale määratakse vahetu juhi ettepanekul mentor. Mentoriks olemine,

kestvus ja ülesanded lepitakse mentoriga eelnevalt kokku ning mentori nimi fikseeritakse

teenistuja ametisse nimetamise käskkirjas või töölepingus.

2.7. Teenistuja on kohustatud läbima järgmised koolitused:

2.7.1. kahe nädala jooksul tööle või teenistusse asumisest arvates ja edaspidi üks kord aastas,

läbima veebipõhise infoturbe koolituse ja sooritama testi;

2.7.2. kahe nädala jooksul tööle või teenistusse asumisest arvates läbima veebipõhise

korruptsiooni ja huvide konflikti vältimise koolituse ja sooritama testi.

2.8. Kõik teenistusse asumiseks vajalikud töövahendid, kontaktivaba(d) kiipkaardi(d)

(edaspidi töötõend), vajalikud ligipääsud ning õigused ja muu töö tegemiseks vajaliku

organiseerib uuele teenistujale vahetu juht koostöös personaliosakonna ja

üldosakonnaga.

2.9. Töötõendi või tööruumi võtme kadumisest või hävimisest teavitab teenistuja

viivitamatult haldusspetsialisti ja vahetut juhti.

2.10. Teenistusest lahkumisel kohustub teenistuja ametile tagastama kõik tema käsutusse antud

töövahendid, töötõendi, tööruumi võtme ja muu vara.

2.11. Vahetu juht tagab, et teenistusest lahkumisel tagastab teenistuja ametile punktis 2.10

nimetatud vara. Kui vahetu juht või muu isik on taotlenud või ise võimaldanud

teenistujale juurdepääsuõigused majasisestesse ja/või majavälistesse infosüsteemidesse,

töörühmadesse või komisjonidesse, peab ta taotlema kasutajaõiguste sulgemist või ise

sulgema õigused või korraldama teenistuja eemaldamise töörühmadest või komisjonidest

hiljemalt teenistuja viimasel tööpäeval.

2.12. Teenistusest lahkumisel kohustub teenistuja tühistama oma osalused juba registreeritud

koolitustel, lähetustel ja muudel üritustel.

2.13. Enne teenistussuhte lõppu täidab lahkuv teenistuja lahkumisküsimustiku, mille kohta

saadab teenistujale vastava info personaliosakond. Vajadusel viib personaliosakond

lahkuva teenistujaga läbi lahkumisvestluse.

3. TÖÖ- JA PUHKEAEG

3.1. Ameti teenistujad töötavad 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, kui kokku ei

ole lepitud lühemas tööajas. Puhkepäevad on laupäev ja pühapäev ning riigipühad.

Vajadusel rakendatakse tööaja summeeritud arvestust, mis fikseeritakse teenistuja

ametisse nimetamise käskkirjas või töölepingus.

3.2. Üldjuhul on teenistuja tööpäeva algus mitte hiljem kui kell 9.00. Teenistuja ja tema

vahetu juht võivad kokku leppida täpsema paindliku tööaja korralduse arvestusega, et

täistööajaga töötava teenistuja tööaeg on kaheksa tundi päevas.

3.3. Osalise tööaja korral lepib teenistuja oma tööaja korralduse kokku vahetu juhiga ja

teavitab sellest oma kolleege ja vajadusel koostööpartnereid.

3.4. Tööaja korraldus sisaldab ka majaväliste asutuste ja isikutega suhtlemise korraldust.

3.5. Väljaspool ameti ruume töötamise tingimused on sätestatud Terviseameti paindliku

töökorralduse rakendamise dokumendis.

3.6. Koosolekud toimuvad üldjuhul esmaspäevast neljapäevani ajavahemikul 9.00 kuni

16.30. Võimalusel arvestatakse hommikuste koosolekute alguse planeerimisel ameti

teistest asukohtadest koosolekul osalevate teenistujate mõistlike saabumisaegadega.

3.7. Lõunavaheaja pikkus on 30–60 minutit ja seda ei arvata tööaja hulka.

3.8. Kuvariga töötaval teenistujal on õigus silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega

tekkivate vaevuste ennetamiseks tööpäeva jooksul kasutada regulaarseteks

puhkepausideks 10% kuvariga töötamise ajast.

3.9. Kui teenistuja saabub lähetusest või läheb lähetusse hilisõhtul, öisel ajal või puhkepäeval,

teeb teenistuja vahetu juht vajadusel tööaja korralduses muudatusi, et teenistujal oleks

võimalus kasutada seaduses ettenähtud puhkeaega.

3.10. Vahetu juhi loal on teenistujal õigus isiklikel põhjustel mõistlikus ulatuses töölt eemal

viibida.

3.11. Teenistujal on võimalus vahetu juhiga kooskõlastatult olla töölt eemal järgmistel

juhtudel, mil säilitatakse teenistujale töötasu:

3.11.1. tervise edendamiseks kolm päeva kalendriaastas (tervisepäevad);

3.11.2. oma sünnipäeva nädalal üks päev;

3.11.3. pereliikme surma korral kolm päeva;

3.11.4. teenistuja kutse- ja kõrgkooli lõpetamise ning teenistuja lapse lasteaia ning kooli

lõpetamise korral üks päev lõpuaktusel osalemiseks;

3.11.5. õppeaasta esimesel päeval, kui teenistuja laps läheb 1.-6. klassi.

3.12. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnev

tööpäev on kolme tunni võrra lühem. Teistele riigipühadele vahetult eelnev tööpäev on

kahe tunni võrra lühem.

3.13. Teenistujad kohustuvad märkima kalendrisüsteemi koosolekute, koolituste jm ürituste

toimumise, teenistuskohalt eemaloleku ja kaugtööl viibimise ajad ning hoidma kalendri

kõigile nähtavana.

3.14. Kui teenistuja viibib puhkuse, ajutise töövõimetuse või muu põhjuse tõttu töölt eemal

enam kui üks tööpäev või viibib välislähetuses, kus ei ole võimalik jälgida e-posti, tuleb

seadistada e-posti automaatvastus, milles on märgitud puhkuse või eemaloleku aeg,

asendaja kontaktandmed ning teade, et saabunud kirja automaatselt edasi ei suunata.

3.15. Kui teenistuja viibib puhkuse, ajutise töövõimetuse või muu põhjuse tõttu töölt eemal

enam kui üks tööpäev, suunab ta asendajale või vahetu juhi poolt nimetatud teenistujale

oma tööülesanded RTIPis, arvete menetlussüsteemis ja DHS-s ning suunab oma

lauatelefoni asendajale või vahetu juhi poolt nimetatud teenistujale. Kui teenistujal pole

võimalik tööülesandeid ning telefoni suunata, korraldab nende suunamise tema vahetu

juht.

3.16. Amet kompenseerib teenistujale haigestumise teise ja kolmanda kalendripäeva eest

haigushüvitisena 70% teenistuja keskmisest töötasust, välja arvatud, kui hüvitist

makstakse teenistujale teiste õigusaktide alusel.

3.17. Amet säilitab teenistujatele, kes reservväelastena osalevad õppekogunemistel,

õppekogunemise ajaks palga.

4. HUVIDE KONFLIKTI VÄLTIMINE JA KORRUPTSIOONI ENNETAMINE

4.1. Ameti teenistuja lähtub teenistusülesannete täitmisel ametnike eetikakoodeksist ja

järgmistest huvide konflikti vältimise ja korruptsiooni ennetamise põhimõtetest:

4.1.1. teenistuja täidab ülesandeid viisil, mis tagab nende läbipaistvuse, erapooletuse ja

aususe;

4.1.2. teenistusülesandeid täites väldib teenistuja korruptsiooniohtlikke olukordi ning hoidub

korruptsiooniohtlikest suhetest;

4.1.3. teenistuja tegutseb ameti huvides ja on ametile lojaalne;

4.1.4. teenistuja ei kasuta oma mõju võimupositsiooni isiklike eesmärkide täitmiseks;

4.1.5. teenistuja väldib riigi vara kasutamist isiklikul otstarbel ning lähtub varaga toimingute

tegemisel kehtivatest õigusaktidest;

4.1.6. teenistuja ei võta vastu kingitusi, soodustusi ega pakkumisi, mis võivad mõjutada tema

erapooletust teenistusülesannete täitmisel ning seada kahtluse alla tema objektiivsuse.

4.2. Teenistujal, kes on ametiisik korruptsioonivastase seaduse mõttes, on keelatud

korruptsioonivastase seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud toimingu või otsuse tegemine.

4.3. Punktis 4.2. kirjeldatud juhtudel peab teenistuja asjaolust viivitamata teavitama oma

vahetut juhti või ametisse nimetamise õigusega isikut kirjalikku taasesitamist

võimaldaval viisil, kes teeb otsuse või toimingu ise või annab selle ülesande ameti teisele

teenistujale.

4.4. Teenistuja on kohustatud teenistusülesannete täitmisel vältima teenistusalaste huvide ja

erahuvide konflikti tekkimist. Võimalikust huvide konflikti juhtumist peab teenistuja

teavitama oma vahetut juhti või ametisse nimetamise õigusega isikut, kes võtab

tarvitusele meetmed huvide konflikti vältimiseks.

4.5. Teenistuja peab viivitamata teavitama sisekontrolli juhti e-kirja teel või muul talle

sobival viisil, kui talle on teatavaks saanud ametis aset leidnud või aset leida võiv

korruptsioonijuhtum või korruptsiooniohtlik olukord. Sisekontrolli juht kontrollib

juhtumi asjaolusid, kaasates vajadusel uurimisorganid. Korruptsioonijuhtumist

teavitanud teenistujale tagatakse konfidentsiaalsus.

4.6. Kui see ei ole seadusega keelatud, võib teenistuja kõrvaltegevusena tegutseda:

4.6.1. töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel;

4.6.2. valitaval või nimetataval ametikohal;

4.6.3. ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus;

4.6.4. juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

4.7. Ametnik ja töölepinguline töötaja, kes oma teenistusülesandeid täites teeb õigusi või

kohustusi tekitavaid, muutvaid või lõpetavaid otsuseid, peab viivitamata teavitama

punktis 4.6. nimetatud kõrvaltegevusega tegutsemisest ja kavatsusest tegutsema asuda

oma vahetut juhti ja ametisse nimetamise õigust omavat või temaga töölepingu sõlminud

isikut RTIPi isikuandmete mooduli vahendusel.

4.8. Kõrvaltegevusest teavitamisel esitab punktis 4.7. nimetatud teenistuja järgmise

informatsiooni: kõrvaltegevuse sisu, tööandja või ettevõtte nime, tööülesannete

kirjelduse, kõrvaltegevusega tegutsemise aja ja planeeritud mahu.

4.9. Teatise kooskõlastavad RTIPis teenistuja vahetu juht, kes hindab kõrvaltegevuse

sobivust teenistuja teenistusülesannete mahuga ja sisekontrolli juht, kes hindab

võimaliku huvide konflikti või korruptsioonijuhtumi olemasolu. Kõrvaltegevuse teatise

kinnitab peadirektor.

4.10. Kõrvaltegevusele kuluva töö maht või laad ei tohi takistada korrapärast

teenistusülesannete täitmist või tuua kaasa teenistuskohustuste, avaliku teenistuse

seaduse, korruptsioonivastase seaduse või muude õigusaktide rikkumist.

4.11. Kontrolli kõrvaltegevuste teatiste esitamise ning nendes esitatud andmete tõelevastavuse

üle teostab vajaduspõhiselt sisekontrolli juht.

5. AMETI RUUMIDES JA TERRITOORIUMIL VIIBIMINE

5.1. Teenistuja viibib ameti töö- ja olmeruumides tööajal või muul ajal, kui see on vajalik

teenistusülesannete täitmiseks või sellega seonduvatel põhjustel.

5.2. Ameti ruume võib kasutada ainult vastavalt nende sihtotstarbele.

5.3. Ameti ruumidesse ei ole lubatud tuua töökeskkonda ning teenistujaid segavaid ja

kõrvalisi esemeid ning ohtlikke (sh relvad) ja mürgiseid aineid (v.a. laborid oma

tööülesannete täitmisel).

5.4. Lemmikloomade toomine ameti ruumidesse on lubatud vaid nende teenistujate

nõusolekul, kes võivad loomaga ameti ruumides kokku puutuda. Lemmikloomal on

lubatud viibida teenistuja kabinetis. Lemmikloom liigub ameti koridorides rihmastatult

ning üksnes koos omanikuga. Muudes üldkasutatavates ruumides (köögid, puhkeruumid,

koosolekuruumid) viibimine ei ole lemmikloomadel lubatud. Omanik kohustub hoidma

ruumid, kus loom on viibinud, puhtana (sh vaibad jm pinnad puhtad looma karvadest

jne).

5.5. Tööd häirivatest töökeskkonda puudutavatest asjaoludest ja võimalikest ohtudest

teavitab teenistuja haldusspetsialisti.

5.6. Töölt eemalviibimise ajal järgib teenistuja „puhta laua printsiipi“ ega jäta lauale laiali

töödokumente, märkmepabereid, kirjutus- ja muid töövahendeid, toitu, nõusid vmt.

5.7. Amet on klientidele avatud tööpäeviti vahemikus kell 8.00 kuni 16.00, sh töötab

nimetatud ajavahemikel ameti kõnekeskus.

5.8. Ameti hoonete täpsemad lahtioleku- ning valvestusajad on leitavad siseveebist.

5.9. Vajadusel annab hoones viibimiseks valvestuskoodi haldusspetsialist, olles eelnevalt

veendunud koodi andmise põhjendatuses.

5.10. Ameti hoonetesse sisenemiseks ja hoonetes liikumiseks kasutavad teenistujad vastavalt

hoone eripärale uksekaarte, võtmeid või mobiilseid pääsulahendusi (edaspidi

pääsulahendus).

5.11. Teenistuja hoiab ja kasutab pääsulahendusi sihipäraselt, hoolikalt ja heaperemehelikult

ning ei anna neid kasutamiseks kolmandatele isikutele. Pääsulahenduse kaotamise,

rikkumise või hävinemise korral teavitab teenistuja sellest koheselt haldusspetsialisti.

5.12. Teenistujatele määrab juurdepääsuõigused hoonete erinevatele piirkondadele või

ruumidele vastavalt nende teenistusülesannetele ja teadmisvajadusele Tallinnas

üldosakonna haldusspetsialist, Tartus üldosakonna spetsialist ja muudes asukohtades

Riigi Kinnisvara ASi majahaldur teenistuja vahetu juhi antud sisendi alusel.

5.13. Tallinna hoonesse saabuvad külalised tohivad siseneda üksnes peauksest ning peavad

end administraatori juures isikut tõendava dokumendi abil identifitseerima.

Administraator registreerib külaliste saabumise ja lahkumise aja ning teenistuja nime,

kelle juurde külaline saabub. Nimetatud nõudeid ei rakendata ameti teenistujate alaealiste

laste osas.

5.14. Teenistuja, kelle juurde külaline on tulnud, võtab külalise vastu, saadab teda majas

liikumisel ja saadab lahkudes hoonest välja või korraldab vastuvõtmise, saatmise ja

majast lahkumise.

5.15. Teenistuja, kelle juurde külaline on tulnud, vastutab külalise eest tema tööruumides

viibimise ajal, vajadusel tutvustab külalisele tööruumides viibimise korda ning jälgib

selle täitmist.

5.16. Põhjendatud juhtudel on lubatud külaliste viibimine tööruumides väljaspool ameti üldist

tööaega. Külalise väljaspool tööaega Tallinna hoones viibimise kohta tuleb saata info e-

kirjaga [email protected].

5.17. Tallinna hoone hoovis on autosid lubatud parkida üksnes selleks ettenähtud

parkimiskohtadele, järgides tähistatud parkimiskorraldust. Parkimiskohad on aiaga

piiratud parkimisalal, kuhu pääseb läbi uksekaardiga avatava värava. Juhul, kui aiaga

piiratud parkimisala on täis, on lubatud parkida ka peamaja hoovis asuvasse avalikku

parklasse. Aiaga piiratud parkimisalal peamaja seina ääres paiknevad parkimiskohad on

mõeldud ametiautodele ning avalikus parklas seina ääres paiknevad parkimiskohad ameti

klientidele.

5.18. Kõik Tallinna hoone hoovis parkida soovivad teenistujad peavad oma autonumbri koos

teenistuja nime ja kontakttelefoniga esitama administraatorile, kes kannab selle

parkimise andmebaasi.

5.19. Rattaga liikujatele on paigaldatud rattahoidlad järgmiselt:

5.19.1. Tallinna hoone ette õueplatsile ning küljeustest sisenedes hoonesse sisse;

5.19.2. Tartu hoone sisemises autoparklas.

5.20. Ameti ruumides, hoovides ja hoonete väliskülgedel kasutatakse reaalajas töötavaid

statsionaarseid ning salvestavaid videovalvekaameraid. Videovalvekaamerate

kasutamise eesmärk on tagada ameti teenistujate, vara ja rahva tervise turvalisus ning

kaitse.

5.21. Videovalvekaamerate abil kogutavaid andmeid kasutatakse üksnes punktis 5.20.

nimetatud eesmärgist lähtuvalt. Salvestisi säilitatakse Tallinna ja Kohtla-Järve kaamerate

puhul 3 kuud alates salvestamise hetkest.

5.22. Videovalvekaamerad on paigutatud ameti ruumidesse ja territooriumile järgmiselt:

5.22.1. Tallinna hoone – välisterritooriumil hoone kõigis neljas küljes, sissesõidu juures ning

hoone kõrval asuva generaatori juures. Hoones sees kõigi sissepääsude juures, 3A

korruse üldalal, 3B korruse üldalal ja BSL3 laboris.

5.22.2. Kohtla-Järve hoone – parkla välisterritoorium.

5.23. Ameti siseselt töötlevad Tallinna hoone kaamerate vaatevälja jäävate isikute

isikuandmeid valvelaua töötaja ja haldusspetsialistid, kes teevad seda oma

tööülesannetest lähtuvalt ning kel on püsiv ligipääs kaameratele. Tulenevalt oma

tööülesannetest ning sõltuvalt konkreetse juhtumi asjaoludest, võivad andmeid töödelda

infoturbevaldkonna juht, sisekontrolli juht, andmekaitse spetsialist, juhtkond ning

struktuuriüksuste juhid, kellele võimaldavad ligipääsu kaamera salvestistele või

salvestistest väljavõtetele haldusspetsialistid. Lisaks eelnimetatud ameti teenistujatele

töötlevad kaamerate vaatevälja jäävate isikute isikuandmeid ka Tallinna hoone

kaamerate puhu volitatud töötleja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ töötajad, kellel on

süsteemide hooldamisega seotud tööülesannete täitmisest tulenev otsene vajadus.

5.24. Punktis 5.23. nimetatud isikutel on keelatud kaamerate salvestisi jagada või neid näidata

kolmandatele isikutele, kel puudub salvestise nägemiseks tööülesannetest tulenev

vajadus ning õigus andmeid töödelda.

5.25. Kaameratega kogutud andmeid edastatakse kolmandatele isikutele üksnes seadusega

ettenähtud juhtudel.

5.26. Märkides DHS-s sisekorra teadmiseks võetuks, kinnitab teenistuja, et on teadlik ameti

ruumides ja hoovides kasutatavatest kaameratest ning salvestamisega kogutavate

andmete töötlejate kontaktandmetest.

6. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NING TULEOHUTUSE

KORRALDAMINE JA ÜLDJUHISED

6.1. Ametis kujundatakse töökeskkond ja tagatakse tuleohutus vastavalt töötervishoiu ja

tööohutuse seadusele, tuleohutuse seadusele ja muudele õigusaktidele.

6.2. Teenistuja kohustub täitma seadustes ja muudes õigusaktides, sh käesolevas korras,

ohutusjuhendites ja hädaolukorras tegutsemise juhendis sätestatud nõudeid.

Teenistujatele tutvustatakse töötervishoiu ja tööohutuse ning hädaolukorras tegutsemise

nõudeid korra punktis 2.1. sätestatud korras. Nõuete täitmist teenistujate poolt kontrollib

üldosakonna haldusspetsialist.

6.3. Üldosakonna haldusspetsialist koostöös teenistuja vahetu juhiga sisustab teenistuja

töökoha nii, et teenistujal on tagatud tervislikud ja ohutud töötingimused.

6.4. Töökeskkonnaspetsialist jälgib ja kontrollib ameti töötingimusi ja võtab tarvitusele

abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks ning teostab muid tööohutuse ja

töötervishoiu alastes õigusaktides kirjeldatud ülesandeid.

6.5. Peadirektori käskkirjaga kinnitatakse ameti töökeskkonnanõukogu, kuhu kuuluvad kuni

viis peadirektori määratud tööandja esindajat ja kuni viis töötajate valitud

töökeskkonnavolinikku. Töökeskkonnanõukogu lahendab ameti töötervishoiu ja

tööohutusega seotud küsimusi. Töökeskkonnanõukogu volitused kehtivad kuni neli

aastat.

6.6. Töökeskkonnavolinikud valitakse põhimõttel üks volinik igasse ameti nelja

regionaalpiirkonda ja üks volinik rahvatervise laborisse. Üldosakond korraldab

töökeskkonnavolinike valimisteks teenistujate elektroonilise üldkoosoleku, milles kõigil

teenistujatel on võimalik osaleda. Töökeskkonnavolinike volitused kehtivad kuni neli

aastat.

6.7. Tööõnnetuse korral viib töökeskkonnaspetsialist läbi uurimise 10 tööpäeva jooksul pärast

õnnetuse toimumist ja kutsehaigestumise korral hiljemalt 20 päeva jooksul

kutsehaigestumise teatise saamist töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.

6.8. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud juhtudel koostab

töökeskkonnaspetsialist uurimise tulemuste kohta raporti. Raport esitatakse

Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale.

6.9. Teenistujatele vajalike esmaabivahendite olemasolu ametis tagavad üldosakonna

haldusspetsialistid ja vastavate ameti hoonete spetsialistid. Esmaabivahendite asukohad

on märgitud hoonete evakuatsiooniplaanidel.

6.10. Teenistuja suunatakse üldosakonna haldusspetsialisti poolt tervisekontrolli esimesel

võimalusel, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul peale tööle või teenistusse asumist

ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks

kord kolme aasta jooksul.

6.11. Teenistuja kohustub täitma seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid töötervishoiu-

ja tööohutusalaseid korraldusi, sh minema tervisekontrolli. Valitud tervisekontrolli aega

on teenistujal võimalik muuta või tühistada vastavalt teenusepakkuja poolt kehtestatud

tingimustele, mis on leitavad siseveebis. Kui teenistuja jätab mõjuva põhjuseta valitud

ajal tervisekontrolli minemata, on ametil õigus nõuda teenistujalt kasutamata

tervisekontrolli tasu hüvitamist.

6.12. Amet toetab teenistujate vaimse tervise hoidmist pakkudes võimalust kasutada vaimse

tervise spetsialisti teenust. Amet kompenseerib teenistujale kuni viis vaimse tervise

spetsialisti (psühholoog, töö- ja organisatsioonipsühholoog, kliiniline psühholoog või

vaimse tervise õde) visiiti kalendriaastas hinnaga kuni 60 eurot üks kord, kokku kuni 300

eurot teenistuja kohta kalendriaastas.

6.13. Teenistujal on võimalik vaimse tervise spetsialisti teenust kasutada ühel järgmistest

viisidest:

6.13.1. Teenistuja broneerib aja teenusepakkuja juures, kellega ametil on sõlmitud vastav

leping.

6.13.2. Teenistuja valib ise sobiva punkti 6.12. tingimustele vastava teenuse ja tasub selle

eest.

6.14. Vaimse tervise spetsialisti teenuse hüvitamist tuleb taotleda hiljemalt kahe kuu jooksul

kulu tekkimisest. Hüvitise saamiseks täidab teenistuja vastava taotluse RTIPi

majanduskulude moodulis, lisades taotlusele vajalikud kuludokumendid.

6.15. Teenistujatele hüvitatakse kuvariga tööks ettenähtud nägemisteravust korrigeerivate

vahendite maksumus 75% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 150 eurot kalendriaastas.

Igakordselt põhjendatud juhtudel on eelarveliste vahendite olemasolul võimalik

hüvitamise summast teha erandeid.

6.16. Nägemisteravust korrigeerivate vahendite maksumus hüvitatakse optometristi, silmaarsti

või töötervishoiuarsti kontrolli otsuse alusel.

6.17. Nägemisteravust korrigeerivate vahendite hüvitist tuleb taotleda hiljemalt kahe kuu

jooksul kulu tekkimisest. Hüvitise saamiseks täidab teenistuja vastava taotluse RTIPi

majanduskulude moodulis, lisades taotlusele kuludokumendid ning vajadusel punktis

6.16. nimetatud otsuse. Taotluse kooskõlastavad haldusspetsialist ja Riigi Tugiteenuste

Keskuse (edaspidi RTK) personaliarvestaja. Taotluse kinnitab üldosakonna juhataja.

6.18. Nägemisteravust korrigeerivate vahendite maksumust võidakse mitte hüvitada, kui

taotluse esitamise hetkeks on teenistuja töö- või teenistussuhte lõpetamiseks esitatud

ülesütlemisavaldus või teatis teenistusest vabastamise kohta.

6.19. Amet soodustab teenistujate tervislikku eluviisi ja sportlikku tegevust. Amet

kompenseerib teenistujale igas kvartalis kuni 100 euro väärtuses järgmisi tervise

edendamiseks tehtavaid kulutusi:

6.19.1. sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused;

6.19.2. avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;

6.19.3. kulutused tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat

kutsetunnistust omava taastusraviarsti, füsioterapeudi ja tegevusterapeudi teenustele;

6.19.4. ravikindlustuslepingu kindlustusmakse.

6.20. Teenuseid tervise edendamiseks on võimalik kasutada ühel järgnevatest viisidest:

6.20.1. Teenistuja loob kasutajakonto Stebby keskkonda, kus vahendatakse erinevate

pakkujate tervise edendamise teenuseid. Teenistuja kontole Stebbys kantakse iga

kvartali 1. kuupäeval kompensatsioonisumma 100 eurot, mida saab kasutada kvartali

jooksul.

6.20.2. Teenistuja liitub spordiklubiga MyFitness, mis pakub ameti teenistujatele erihinnaga

teenuseid. Igakuiselt esitab spordiklubi ametile arve ameti teenistujate tarbitud

teenuste kohta, millest amet kompenseerib igakuiselt kuni 33,33 eurot teenistuja

kohta.

6.20.3. Teenistuja valib ise sobiva punkti 6.19. tingimustele vastav teenuse ja tasub selle eest.

Kompensatsiooni saamiseks täidab teenistuja vastava taotluse RTIPi majanduskulude

moodulis, lisades taotlusele vajalikud kuludokumendid.

6.21. Stebby keskkonna või spordiklubiga MyFitness liitumiseks saadab teenistuja

vastavasisulise sooviavalduse e-kirjaga üldosakonna haldusspetsialistile. Teenistujal

tekib kompensatsiooni saamise õigus taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast.

6.22. Kompensatsioonisummat on õigus kasutada teenistujal isiklikult ning seda on keelatud

kasutada kolmandatel isikutel.

6.23. Kvartali jooksul kasutamata jäänud summat uude kvartalisse üle ei kanta.

6.24. Amet kompenseerib teenistujatele üks kord kalendriaastas gripivastase vaktsineerimise

ühel järgnevatest viisidest:

6.24.1. Amet korraldab vaktsineerimise ameti Tallinna ja Tartu hoonetes enne gripihooaja

algust, mille käigus on teenistujal võimalik lasta end vaktsineerida.

6.24.2. Teenistuja laseb end vaktsineerida talle sobivas kohas ja tasub selle eest ise.

Kompensatsiooni saamiseks täidab teenistuja vastava taotluse RTIPi majanduskulude

moodulis, lisades taotlusele vajalikud kuludokumendid.

6.25. Gripivastase vaktsineerimise kompensatsiooni piirmäär kehtestatakse iga-aastaselt.

6.26. Ameti hoonetes on lahtise tule tegemine (küünlad, pürotehnika jmt) keelatud, kui see

pole teenistuja tööülesannetest lähtuvalt vajalik.

6.27. Ameti hoonetes ja territooriumil ei ole suitsetamine (sh e-sigaretid) lubatud.

6.28. Ameti hoonete köökides toidu valmistamisel või soojendamisel tuleb järgida

tuleohutusnõudeid ning mitte jätta soojendatavat toitu järelevalveta.

6.29. Evakuatsiooniteedele ei tohi ladustada ega jätta järelevalveta esemeid (sh

põlevmaterjale). Tuletõkkeuksed tuleb hoida suletuna.

7. KÄITUMISE HEA TAVA

7.1. Teenistuja lähtub ülesannete täitmisel ja oma käitumises järgmistest väärtusest:

asjatundlikkus, avatus ja hoolivus.

7.2. Teenistuja peab lugu enese ja teiste teenistujate ajast.

7.3. Teenistuja hoidub tegudest, mis kahjustavad teiste teenistujate või kolmandate isikute

elu, tervist, vara, au või väärikust. Teenistuja hoidub avalikult väljendamast seisukohti,

mis räägivad vastu teiste teenistujate avalikult esitatud seisukohtadele või kahjustavad

teiste tööd.

7.4. Teenistuja suhtleb teiste teenistujate ja ameti klientide, partnerite ning külalistega

viisakalt ja lugupidavalt. Teenistuja on hooliv ning abivalmis oma kaaskolleegide ning

ameti klientide, partnerite ja külalistega.

7.5. Teenistuja hoiab oma käitumisega ameti mainet nii tööl kui ka töövälisel ajal, sh nii

avalikus ruumis kui meedias. Teenistuja peab meeles, et esindab avalikkuse ees ametit ja

riiki.

7.6. Teenistuja hoiab nii teenistussuhte ajal kui pärast teenistussuhte lõppu saladuses ja ei

avalda ilma ameti eelneva kirjaliku nõusolekuta kolmandatele isikutele asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teavet sellele kehtestatud juurdepääsupiirangu tähtaja jooksul või

muid andmeid (nt teiste inimeste perekonna- ja eraelu puutuvat teavet), millele

juurdepääs või mille kasutamine on õigusaktiga piiratud.

KÄSKKIRI

02.05.2023 nr 1.1-1/23/42

Terviseameti sisekorra kinnitamine

Avaliku teenistuse seaduse § 67 lõigete 1 ja 2 ning tervise- ja tööministri 27.12.2022. a määruse

nr 96 „Terviseameti põhimäärus“ § 11 lõike 3 punkti 16 alusel:

1. Kinnitan Terviseameti sisekorra (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks:

2.1. Terviseameti peadirektori 04.06.2020. a käskkirja nr 1.1-1/20/34 „Terviseameti

töökorralduse ja sellega seotud kordade kinnitamine“;

2.2. Terviseameti peadirektori 08.03.2018. a käskkirja nr 1.1-1/17 „Teavitamine

kõrvaltegevustest“;

2.3. Tervisesameti peadirektori 15.01.2019. a käskkirja nr 1.1-1/3 „Tervisekontrolli

korraldamine ja prillide osalise maksumuse hüvitamine“.

Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul

teatavakstegemisest, esitades vaide Terviseametile või kaebuse Tallinna Halduskohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Birgit Lao

peadirektor

Lisa: Terviseameti sisekord