Dokumendiregister | Päästeamet |
Viit | 7.2-3.1/2129-1 |
Registreeritud | 12.04.2024 |
Sünkroonitud | 15.04.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
Toimik | 7.2-3.1 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tallinna Linnaplaneerimise Amet |
Saabumis/saatmisviis | Tallinna Linnaplaneerimise Amet |
Vastutaja | Vassil Hartšuk (Põhja päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
Originaal | Ava uues aknas |
2
Vabaduse väljak 7
15198 Tallinn+372 640 4375
[email protected]Rg-kood
75023823tallinn.ee
Päästeamet
Terviseamet
11.04.2024 nr 3-2/22/100 - 6
Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistu detailplaneering
Esitame teile planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ kohaselt kooskõlastamiseks Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistu detailplaneeringu.
Planeeringu materjalid on saadaval Tallinna planeeringute registris aadressil: https://tpr.tallinn.ee/DP045980.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Grišakov
teenistuse juht
Lisa:Põhijoonis ja seletuskiri
Koopia:Optimal Projekt OÜ, [email protected]
Marika Pugri
6404486 [email protected]
JUURDEPÄÄS KRUNDILE
TINGMÄRGID
PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA
KINNISOMANDI PIIR
PLANEERITUD HOONESTUSALA
PLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEV HOONE
PLANEERITUD HALJASTUS
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA
PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT
OLEMASOLEV KÕNNITEE
PLANEERITUD JALGTEE
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
OLEMASOLEV KRAAV
PK OLMEJÄÄTMETE KOGUMISKOHA VÕIMALIK ASUKOHT
OLEMASOLEV KIVI
OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTUSE POST
OLEMASOLEV PIIRDEAED
OLEMASOLEV PINNASTEE
AUTOLIIKLUSE ALA
OLEMASOLEV PUURKAEV
VEEHAARDE SANITAARKAITSEALA r=10 m
PLANEERITUD ABIHOONE / JALGRATTA PARKIMISE VÕIMALIK ASUKOHT
KAITSEALUSTE TAIMEDE KASVUKOHT III kaitsekategooria orhideeliigid
TEHNOVÕRGU SERVITUUT
MÄNGUVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT
PLANEERITUD TRUUP
PERSPEKTIIVNE KÕNNITEE
KINNIEHITATUD RÕDU VÕIMALIK ASUKOHT
KOMPAKNE HALJASTUSEGA ALA
OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD
VEETORUSTIK
KANALISATSIOONITORUSTIK
SADEMEVEE KANALISATSIOONITORUSTIK
SIDEKAABEL
KÕRGEPINGE KAABEL
KÕRGEPINGE ÕHULIIN
MADALPINGE KAABEL
GAASITORUSTIK
ALAJAAM
P
K
5
,
0
5
,
0
2k
P
P
m²
m²
1
12m / 5m
3k / 1k
800
3306
2 / 1
Ek 100%
18
5
,
0
1
5
,
0
4
,
5
2
3
,
4
4
,
5
4
,
5
1
0
,
5
2
,
6
2
,
6
2
,
6
2
,
6
3
,
5
5
,
0
8
,
0
1
5
,
4
2
1
,
0
P
K
P
K
8
,
0
1
3
,
2
LIKVIDEERITAVAD OBJEKTID
LIKVIDEERITAV PUU/VÕSA
KRAAV
HOONE
RAJATIS
PINNASTEE
TRUUP
OL.OLEVAD PUUD JA PÕÕSAD:
VÄHEVÄÄRTUSLIKU OBJEKTI KONTUUR
OLULISE OBJEKTI KONTUUR (III kl EKSPLIKATSIOONI NR)
OBJEKTI KONTUUR (V kl EKSPLIKATSIOONI NR)
LEHT-, OKAS- JA VILJAPUU
(IV kl EKSPLIKATSIOONI NR)
HOONESTUSALA
HOONE
AUTOLIIKLUSE ALA
JALGTEE
VABAÕHUMUUSEUMI TEE 77a KINNISTUL PROJEKTEERITUD
MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES
1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
HOONETE ARV
KRUNDIL
EHITISE- ALUNE PIND
MEETRITES KÕRGUS
KORRUSE- SUURIM
LISUS
KRUNDI SUURUS nPnP
ELAMU / ABIHOONE
KANALISATSIOONI KAEV
ÕLI- JA LIIVAPÜÜDUR
SETTEOSAGA KAEV
TALLINN, HAABERSTI LINNAOSA
VABAÕHUMUUSEUMI TEE 77b KINNISTU DETAILPLANEERING
PÕHIJOONIS
M 1:500
DP
02.04.2024
Töö nr 471
AS-02
Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ Geodeesia24, 11.08.2021, töö nr 5335-21; 2. haljastuse inventeerimise aruande koostas Keskkonnabüroo Grün-E osaühing, 19.08.2021, töö nr 190821-10; 3. rohttaimede inventeerimise koostas Delaila OÜ, 07.09.2022, töö nr 20-22; 4. teede, tehnorajatise ja haljastuse lahendus täpsustub ehitusprojektis; 5. kõik hooned koos ehituslike / arhitektuursete detailidega peavad jääma hoonestusala piiridesse; 6. parkimise korraldus täpsustatakse ehitusprojektis.
Planeeringu koostamise korraldaja
Planeerija Optimal Projekt OÜ
Tallinna Linnaplaneerimise
Arhitekt I. Punger
Projektijuht A. Anton
Tehnik K. Kuus
Amet
EHITUSÕIGUSE TABEL
Pos
nr
Krundi aadress või
aadressi ettepanek
Krundi
planeeritud
suurus
Ehitisealune
pind (m²)
Hoone suurim
korruselisus
Hoone kõrgus
maapinnast (m) /
absoluutne kõrgus (m)
Hoonete arv krundil
Maa
sihtotstarve ja
osakaalu %
(detailplaneerin
gu liikide
kaupa)
Maa
sihtotstarve ja
osakaalu %
(katastriüksuse
liikide kaupa)
Suletud
brutopind
katastriüksuse
sihtotstarvete
kaupa (m²)
Min.
tulepüsivus
klass
Parkimiskohtade arv
Hoonestus-
tihedus
Täisehituse
%
Korterite arv
krundil
Kitsendused
Elamu Abihoone Elamu Abihoone Elamu Abihoone Normatiivne Kavandatud
1
Vabaõhumuuseumi
tee 77b
3306 800 3* 1 12 / 5 / 2 1 Ek 100% E 100% 992 TP3 18 18 0,3
24% 12
Veehaarde sanitaarkaitseala
* lubatud on kavandada osaliselt (kuni ½ hoonealusest pinnast) 3-korruselised ridaelamutüüpi korterelamud või kuni 2-korruselised korterelamud
ARHITEKRUURINÕUDED · katusekalle ‒ 0°‒ 30°; · kasutada piirkonnale iseloomulikke traditsioonilisi välisviimistlusmaterjale, nt puitvooder, krohvitud pind, betoon või tellis; · hoone välisviimistluses on keelatud kasutada imiteerivaid materjale ning ümar- ja ristpalki; · katusematerjal sõltuvalt katuse kaldest kasutada rullmaterjal, katusekivi ja plekki; · hoone ± on planeeritud maapinnast 0,3 – 0,5 m kõrgemale; · kavandada osaliselt (kuni ½hoonealusest pinnast) 3-korruselised ridaelamutüüpi korterelamud või kuni 2-korruselised korterelamud:
- kui projekteeritakse väikesed korterelamud, siis on lubatud need ehitada kuni 2-korruselised. Lisaks võib 3. korrusele rajada (osalise) katusealusega katuseterrassi, pääsu katuseterrassile ja/või üksiku tehnoruumi;
- kui projekteeritakse ridaelamu tüüpi korterelamud, mis koosnevad ühekorterilistest sektsioonidest, mille igale korterile on eraldi sissepääs väljast (sh galeriist). Elamud võib kavandada osaliselt 3-korruselised (3. korruse pind kuni ½ hoonealusest pinnast)
· abihoone suurim lubatud korruselisus on 1 korrus.
PLANEERITUD ALA NÄITAJAD
Planeeritava ala suurus 0,39 ha
Kavandatud kruntide arv 1
Krunditava ala maa bilanss:
Elamumaa 3306 m² 100%
Planeeritud parkimiskohtade arv 18
Planeeritud ala hoonestustihedus
0,3
Planeeritud ala keskmine
täisehituse %
24%
Min haljastuse % 50%
SERVITUUDI VAJADUS: Pos 1 · Planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks. Servituudi vajadusega ala väljaspool planeeringuala: Vabaõhumuuseumi tee T7 (78406:609:0020): · sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks. · veetrassile, sademevee ja reovee kanalisatsioonitraasile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; · maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Vabaõhumuuseumi tee 77a (78406:609:2410): · maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Merirahu tn 73 (78406:609:2550): · sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
Tallinn 2024
Töö nr 471
Tallinn, Haabersti linnaosa Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistu
DETAILPLANEERING DP045980
PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, registrikood 75023823 Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn 640 4375; [email protected] HUVITATUD ISIK: Mererahu Kodu OÜ, registrikood 16265350 Pärnu mnt 141, 11341 Tallinn juhatuse liige Marko Tali [email protected] PROJEKTEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515 MTR registri number EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKT: Ive Punger SELETUSKIRJA KOOSTAJA: Keia Kuus, tehnik PROJEKTIJUHT: Arno Anton +372 56 983 389 [email protected]
Haabersti linnaosa Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistu detailplaneering DP045980
2
SISUKORD I SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID .................................. 3 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ....................................................................................... 3 1.2. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid ....................................................................... 3
2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ...................................................................... 3 3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS ............................ 3 4. PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS ................................................................................. 4
4.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus ............................................................................................. 4 4.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted .......................... 4 4.3. Hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja krundi koormusnäitajad ......................................... 4 4.4. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ............................................................................................. 4 4.5. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted, sh asendusistutuse vajaduse arvutus .. 5
4.5.1. Heakorra tagamise põhimõtted ........................................................................................... 7 4.6. Tänavate maa-alad, liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted, sh
parkimiskohtade vajaduse arvutus ............................................................................................ 7 4.7. Tehnovõrkude ja -rajatiste planeerimise põhimõtted ................................................................. 8
4.7.1. Vee- ja kanalisatsioonivarustus, tulekustutusvesi, sademe- ja pinnasevee ära juhtimine .... 8 4.7.2. Elektrivarustus..................................................................................................................... 8 4.7.3. Sidevarustus ....................................................................................................................... 9 4.7.4. Soojavarustus ..................................................................................................................... 9
4.8. Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted .................................................................................... 9 4.9. Planeeritavad kitsendused ........................................................................................................ 9 4.10. Kavandatu vastavus planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele .......................... 10 4.11. Kavandatu mõju lähiala linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ................................. 10
5. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ESITATUD NÕUDED .......................... 11 5.1. Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded .................................................................................. 11 5.2. Olemasolevate hoonete lammutamise ja ümberehitamise nõuded ......................................... 11 5.3. Täiendavate uuringute vajadus ............................................................................................... 11 5.4. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus .................................................... 11 5.5. Teisi nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ....................................................... 11
5.5.1. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks sõiduteede, kergliiklusteede osas ..... 11 5.5.2. Müra .................................................................................................................................. 11 5.5.3. Insolatsioon ....................................................................................................................... 12 5.5.4. Radooniohu vältimine ........................................................................................................ 12 5.5.5. Turvalisusest tulenevad nõuded ........................................................................................ 12 5.5.6. Tuleohutusest tulenevad nõuded ...................................................................................... 12 5.5.7. Keskkonnahoiust tulenevad nõuded .................................................................................. 12 5.5.8. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas ........................... 13
6. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUSE KIRJELDUS PLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENTIDELE JA -SEISUKOHTADELE ..................................................................... 14 6.1. Vastavus Haabersti linnaosa üldplaneeringule ....................................................................... 14 6.2. Vastavus algatamise korralduses esitatud lähteseisukohtadele ja lisatingimustele ................. 14
II JOONISED ‒ JOONISTE LOETELU 1. Asukohaskeem M 1:~ AS-01 2. Põhijoonis M 1:500 AS-02 3. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 AS-03
Haabersti linnaosa Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistu detailplaneering DP045980
3
I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused Planeerimisseadus; Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012. a määrusega nr 21 kinnitatud „Tallinna linna
ehitusmäärus”; Tallinna Linnavalitsuse korraldus 29. juuni 2022 nr 655 Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistu
detailplaneeringu algatamine Haabersti linnaosas. 1.2. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid 1. Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015, jõustumine 01.07.2015; 2. Haabersti linnaosa üldplaneering (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega nr 40); 3. Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneering; 4. Tallinna Linnavolikogu 20. aprillil 2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa
üldplaneering; 5. Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määrusega nr 34 kinnitatud „Puittaimestiku ja haljastuse
inventeerimise kord”; 6. siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; 7. siseministri 18. veebruar 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”; 8. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”; 9. Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimine ja arhitektuur.
Osa 1: Linnaplaneerimine”; 10. Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määrus nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri”; 11. Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrus nr 52 „Detailplaneeringu koostamise
algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded”; 12. EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”; 13. Eesti standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes”; 14. muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid. 2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeritav maa-ala asub Tallinnas, Haabersti linnaosas, Õismäe asumis, Vabaõhumuuseumi tee äärsel alal, Kopli lahe läheduses. Planeeringuala asub väljakujunenud hoonestuse äärsel alal. Planeeritud ala suurus on 0,39 ha. Planeeritud alale jääb elamumaa sihtotstarbega Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistu (katastritunnusega 78401:101:4161) suurusega 3306 m². Sõidukite ja jalakäijate juurdepääs kinnistule on võimalik Vabaõhumuuseumi teelt. Planeeringualast kagu-, edela- ja loodesuunal asuvad elamumaa sihtotstarbega kinnistud. Kirdesuunda jääb transpordimaa sihtotstarbega kinnistu. 3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS Planeeritud ala arengu eesmärgid on järgmised: sobitada planeeritud hooned olemasolevasse hoonestusse; elanike vajadustele vastava kvaliteetse elukeskkonna loomine. Kinnistu korrastamine ja
sihtotstarbelisse kasutusse võtmine; keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva keskkonna esteetilist ja
ökoloogilist väärtust; toimiva ning vajadustele vastava infrastruktuuri loomine.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistule ehitusõigus kahe kuni 3-korruselise korterelamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus juurdepääsutee, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.
Haabersti linnaosa Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistu detailplaneering DP045980
4
Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala väikeelamute alal ning kontaktvööndi analüüsist järeldades planeeritavate rida- ja korterelamute keskmes. Seega uute korterelamute rajamine ning maa-ala korrastamine tõstab piirkonna elukvaliteeti. 4. PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS 4.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus Planeeritud ala asub kinnistul Vabaõhumuuseumi tee 77b (katastritunnusega 78406:610:0001). Planeeringu lahendusega olemasolevat krundijaotust ega sihtotstarvet ei muudeta, jääb olemasolev krunt suurusega 3306 m² sihtotstarbega elamumaa 100%. 4.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Hoone paiknemise kavandamise põhimõtted: hoonete paiknemise kavandamisel on lähtutud planeeringuala olemasolevast olukorrast ning
kontaktvööndi hoonestusstruktuurist; planeeritud hoonestusala on planeeritud lähtuvalt naaberkinnistule, Vabaõhumuuseumi tee 77a,
planeeritud hoonestusalast ja Vabaõhumuuseumi tee ääres olemasolevatest hoonetest; Vabaõhumuuseumi tee poolsest kinnistu piirist on hoonestusala kavandatud 15 - 23,5 m
kaugusele; planeeritud hoonestusala vähim kaugus Vabaõhumuuseumi tee 77, 77a katastriüksuse piiridest
on 5 m; planeeritud hoonestusala vähim kaugus Vabaõhumuuseumi tee 81 katastriüksuse piirist on 12 m; hooned on planeeritud nii, et krunditel säiliks võimalikult palju kolmanda väärtusklassi puid.
Hoonete suuruse kavandamise põhimõtted Hoonete suuruse kavandamisel on lähtutud Haabersti linnaosa üldplaneeringust, kus lubatud
hoonestustiheduseks on lubatud 0,3. Hoonestustihedusest lähtuvalt on määratud planeeritavate hoonete suurused.
Hoonete kõrguse ja korruselisuse määramisel on lähtutud kehtestatud Vabaõhumuuseumi tee 77a kinnistu detailplaneeringuga ja koostamisel oleva Vabaõhumuuseumi tee 81 kinnistu detailplaneeringuga kavandatud hoonete korruselisusest ja kõrgusest. Vastavalt sellele on planeeringuga kavandatud väikesemahulised 3-korruselised ridaelamutüüpi korterelamud või kuni 2-korruselised korterelamud.
4.3. Hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja krundi koormusnäitajad Detailplaneeringu lahenduses lubatud planeeringuala hoonestustihedus (maapeale hooneosas brutopinna m²/ planeeritud kinnistu pindala m²) on 0,3. Krunt pos 1 Krundi kasutamise otstarve 100% elamumaa Brutopind: 992 m² Hoonete arv krundil 2 elamut, 1 abihoone Maksimaalne ehitisealune pind: 800 m² Elamu suurim lubatud kõrgus (maapinnast): 12 m Abihoone suurim lubatud kõrgus (maapinnast): 5 m Kõik hooned koos ehituslike / arhitektuursete detailidega peavad jääma hoonestusala piiridesse. Ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. 4.4. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Detailplaneeringu ala on kerge tõusuga edelast kirdesse. Detailplaneeringu elluviimisel arvestada vertikaalplaneerimisel üleujutusohu vältimiseks seadusandlusest tulenevate tingimustega. Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumine naaberkinnistutele. Käesoleva planeeringuga ei kavandata maapinna kõrguse olulist muutmist. Peale ehitustegevust maapind ühtlustatakse ja krunt heakorrastatakse. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele.
Haabersti linnaosa Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistu detailplaneering DP045980
5
Sademevee käitlemisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030” seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Planeeringualal keskosas olemasolev 1 m laiune kraav ei ole ühenduses eelvooluga ning see likvideeritakse. Munitsipaalomandis oleva Vabaõhumuuseumi tee maa-alal olemasoleva kraavi olukorda ei tohi halvendada, et oleks tagatud selle regulaarne toimimine. 4.5. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted, sh asendusistutuse vajaduse
arvutus Planeeringualal kasvab haljastus katastripiirde ääres. Planeeritava krundi haljastuse osakaal peab olema vähemalt 50%, sh sellest 50% peab olema kompaktne haljastusega ala planeeringuala edelaosas (asukoht näidatud joonisel AS-04 Põhijoonis). Haljasalade kujundamisel eelistada vabakujulist haljastuse rajamist. Lisaks kõrghaljastusele kasutada madala- (kõrgusega kuni 1 m) ja keskmise kasvuga (kõrgusega kuni 2 m) põõsaid, suurendades sellega liigilist mitmekesisust. Vabaõhumuuseumi tee 77b rohttaimede inventeerimise koostas Delaila OÜ, 07.09.2022, töö nr 20-22. Vabaõhumuuseumi tee 77b kasvab viis haljastuslikku objekti, neist kaks III kaitsekategooria orhideeliiki ja kolm IV väärtusklassi kasvukohatüüpi. Inventeerimise aruandest selgus, et kaitsealused liigid on võimalik ümber istutada. Kaitsealused liigid tuleb ehitustegevusele eelneval vegetatsiooniperioodil ümber asustada sobivasse asukohta. Ehitusprojekti koostamisel teha koostööd Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrusele nr. 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord”. Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistu haljastuse inventeerimise aruande koostas Keskkonnabüroo Grün-E osaühing, 19.08.2021, töö nr 190821-10. Haljastuslikult oluliseks (III väärtusklass) on hinnatud 62 haljastuslikku objekti, millest 60 on üksikpuud, 1 kuklasepesa ja 1 põõsarühm. Haljastuslikult väheväärtuslikuks (IV väärtusklass) on hinnatud 95 haljastuslikku objekti, millest 83 on üksikpuud ja 12 puude rühm. V väärtusklassi on hinnatud 5 haljastuslikku objekti, millest kõik on üksikpuud. Likvideeritavad puud kompenseeritakse vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määruse nr 2 tingimustele. Haljastuse kaitse 1. Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku
kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga. 2. Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö
tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1 m. 3. Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4 cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine
kooskõlastatakse keskkonnaametiga. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga.
4. Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks.
5. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise.
6. Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid keskkonnaameti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel.
7. Enne ehitustegevuse algust tuleb ohustatuid puid kaitsta, et nad ei saaks ehitustegevuse käigus viga. Puutüvede ümber tuleb panna puidust kaitse, et tüvesid ei vigastataks. Väljakaevatud pinnast ei tohi kuhjata juurekaela ümber. Puude ümber peab maapind jääma samale tasemele;
8. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada.
Planeeringus antud haljastuse lahendus võib hoonete arhitektuurse lahenduse koostamisel ehitusprojekti staadiumis muutuda, hoonete ehitusprojekti koosseisus esitatava haljastuskava koostamisel aga arvestatakse standarditega (EVS 843:2016). Ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada terviklik väliruumi sh uushaljastuse ja mänguväljaku lahendus, mille koostamisse tuleb kaasata pädev haljastusspetsialist. Haljastuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse edasisel projekteerimisel. Likvideeritavad puud kompenseeritakse vastavalt Tallinna linnavolikogu 11.02.2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele. Asendusistutuse kohustus määratakse raieloal haljastuse ühikutes, mis arvutatakse järgmise valemiga:
⋅ + +
3 = HÜ,
kus D1− raiutava puu rinnasläbimõõt sentimeetrites, mitme puu puhul läbimõõtude summa;
Haabersti linnaosa Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistu detailplaneering DP045980
6
k1 − raiutava puuliigi koefitsient; k2 − raiutava puu väärtuskoefitsient; k3 − raiepõhjuse koefitsient; HÜ – haljastusühikud.
Likvideeritavate puude nimekiri ja puude haljastuse ühik asendusistutuseks Jrk nr
Takson (liik või
liigisisene ühik)
Haljas- tuslik
väärtus- klass
Tüve dia-
meeter cm
Liigi koefit- sient
Raiutava puu
väärtus- koefitsient
Raie- põhjuse koefit- sient
Haljas- tuse ühik
Märkused
Pos 1 649 ühikut 1. Kuldkask IV 8 0,5 0,2 0,5 3 Jääb kõvakattega tee alla.
2. Harilik mänd III 67 2,5 1,0 0,5 89 Jääb elektriliitumise kohale.
15. Kuldkask III 24 ja 23 0,5 1,0 0,5 19 Jääb plan. hoone kohale.
18. Kuldkask IV 27 ja 26
ja 25 0,5 0,2 0,5 31 Jääb plan. hoone kohale
25. Harilik mänd III 22 2,5 1,0 0,5 29 Jääb plan. hoone kohale
26.
Raag- remmelgas, puuderühm 4 tk
IV 8 0,5 0,2 0,5 13 Jääb plan. hoone kohale
27. Raag- remmelgas
III 24 0,5 1,0 0,5 16 Jääb kõvakattega tee alla.
28. Raag- remmelgas
III 20 0,5 1,0 0,5 13 Jääb kõvakattega tee alla.
29. Raag- remmelgas
III 26 0,5 1,0 0,5 17 Jääb kõvakattega tee alla
30. Raag- remmelgas
III 24 0,5 1,0 0,5 16 Jääb kõvakattega tee alla.
31.
Raag- remmelgas, puuderühm 12 tk
IV 15 0,5 0,2 0,5 72 Jääb kõvakattega tee alla.
32. Raag- remmelgas
III 29 0,5 1,0 0,5 19 Jääb kõvakattega tee alla.
33. Harilik mänd III 43 2,5 1,0 0,5 56 Jääb kõvakattega tee alla
34. Harilik haab IV 9 0,5 0,2 0,5 4 Jääb kõvakattega tee alla
64. Harilik kuusk IV 45 2,5 0,2 0,5 48 Jääb kõvakattega tee alla. 78. Harilik haab III 33 2,5 1,0 0,5 44 Jääb kõvakattega tee alla.
81. Harilik haab, puuderühm 2 tk
IV 9 0,5 0,2 0,5 8 Jääb kõvakattega tee alla.
82. Aedõunapuu – – – – – – Jääb kõvakattega tee alla. 85. Harilik haab IV 18 2,5 0,2 0,5 19 Jääb kõvakattega tee alla. 88. Harilik haab IV 9 2,5 0,2 0,5 10 Jääb kõvakattega tee alla. 93. Harilik haab IV 18 2,5 0,2 0,5 19 Jääb kõvakattega tee alla. 94. Harilik kuusk IV 18 2,5 0,2 0,5 19 Jääb kõvakattega tee alla.
110. Harilik haab, puuderühm 3tk
IV 9 0,5 0,2 0,5 14 Jääb kõvakattega tee alla.
115. Harilik kuusk III 34 2,5 1,0 0,5
44 Jääb kõvakattega tee alla.
116. Harilik kuusk III 32 2,5 1,0 0,5
42 Jääb kõvakattega tee alla.
117. Harilik kuusk IV 30 2,5 0,2 0,5
30 Jääb kõvakattega tee alla.
Haabersti linnaosa Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistu detailplaneering DP045980
7
Jrk nr
Takson (liik või
liigisisene ühik)
Haljas- tuslik
väärtus- klass
Tüve dia-
meeter cm
Liigi koefit- sient
Raiutava puu
väärtus- koefitsient
Raie- põhjuse koefit- sient
Haljas- tuse ühik
Märkused
122. Harilik kuusk III 28 2,5 1,0 0,5
36 Jääb kõvakattega tee alla.
123. Harilik haab IV 35 2,5 0,2 0,5
35 Jääb kõvakattega tee alla.
124. Harilik kuusk III 46 2,5 0,2 0,5 49 Jääb plan. hoone kohale
128. Kuldkask, puuderühm 6 tk
IV 9 0,5 0,2 0,5 22 Jääb plan. hoone kohale
134. Kuldkask IV 26 0,5 0,2 0,5 10 Jääb plan. hoone kohale 135. Harilik kuusk III 23 2,5 1,0 0,5 31 Jääb plan. hoone kohale. 136. Harilik kuusk III 46 2,5 1,0 0,5 61 Jääb plan. hoone kohale 137. Harilik kuusk IV 19 2,5 0,2 0,5 20 Jääb plan. hoone kohale 138. Harilik kuusk III 37 2,5 1,0 0,5 49 Jääb plan. hoone kohale
Likvideeritakse järgmised puud ja põõsad: IV väärtusklass – 16 puud ja 1 puuderühm, III väärtusklass – 17 puud. Lõplik kompenseerimiseks vajalike puude arv leitakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa välja andmist. Asendusistutuse puud istutada maksimaalselt oma krundile. 4.5.1. Heakorra tagamise põhimõtted Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määrusega nr 28 on kehtestatud „Tallinna jäätmehoolduseeskiri”, mille eesmärk on säilitada Tallinnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. Kinnistu olmejäätmete kogumiskoha asukoht on määratud vahetult krundi sissepääsu lähedusse. Tagatud on ligipääs teenindustranspordile ja -personalile. Jäätmekonteinerid peavad olema kõvakattega platsil ning nende asukoht täpsustub ehitusprojektis. Olmejäätmed kogutakse pealt suletavatesse ja regulaarselt tühjendatavatesse konteineritesse. Prügi kogumine ja äravedu toimub kinnistu omaniku ja jäätmete äravedu teostava ettevõtte kokkuleppel. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutisse või määratud kogumispunktidesse. Kui ehitustööde käigus selgub, et pinnas on reostunud, tuleb teostada reostusuuring määrates pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostuse tuvastamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 28.06.2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”. Reostunud pinnas tuleb eemaldada ja anda utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba ning jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestada ringmajanduse põhimõtetega, sealhulgas hoone funktsionaalsus, efektiivne ruumi kasutamine, ümberplaneerimise võimalused, ehitiste energiatõhusus ja ressursside säästev planeerimine. 4.6. Tänavate maa-alad, liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted, sh
parkimiskohtade vajaduse arvutus Kruntidele on planeeritud juurdepääs Vabaõhumuuseumi teelt. Vabaõhumuuseumi tee olemasoleva sõidutee ja kraavi vahelisele alale on määratud planeeringuga perspektiivne kõnnitee asukoht, mille vajadus ja täpne asukoht selgub edasise projekteerimise käigus. Parkimiskohad on lahendatud oma krundi piires. Kavandatav parkla tuleb liigendada haljastusega. Planeeringus on antud parkimise põhimõtteline lahendus ning parkimise korraldus täpsustatakse ehitusprojektiga. Mahasõitude, teede, parkimiskohtade ja muude liiklusrajatiste projekteerimisel lähtuda EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud nõuetest. Parkimiskohtade vajaduse arvutamisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020 otsusest nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid” Lisa 3.
Haabersti linnaosa Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistu detailplaneering DP045980
8
Detailplaneeringuga ettenähtud parkimiskohtade arvutus
Ehitiste otstarve Norm. arvutus Normatiivne
parkimiskohtade arv
Planeeritud parkimiskohtade arv Äärelinn
Pos 1 korterelamu 1,5 × 12 = 18 18 18 Planeeritaval maa-alal kokku 18 18
Jalgrataste parkimine Jalgrataste parkla kavandamisel tuleb lähtuda Tallinna Rattastrateegia 2018 – 2027 normatiividest. Vastavalt parkimisnormatiivile tuleb ette näha 1 jalgratta parkimiskoht ühe korteri kohta. Rattaparkla peaks olema paigutatud võimalikult peasissepääsu lähedal. Parkla on võimalik lahendada kahel viisil: hoonesiseselt ja hooneväliselt. Hoones saab parkimisvõimaluse luua näiteks 1. korrusel panipaikadena, garaaži või autoparkla laiendusena või spetsiaalse rataste hoiuruumina. Jalgtee rajamist kinnistu piiriga piirneval alal ei ole planeeritud tulenevalt väärtusliku kõrghaljastuse ja kraavi säilitamise vajadusest. 4.7. Tehnovõrkude ja -rajatiste planeerimise põhimõtted Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Detailplaneeringus on esitatud tehnovõrkude ja rajatiste paiknemise põhimõtteline lahendus. Ehitusprojekti koostamise käigus täpsustuvad tehnovõrkude lahendused. Tehnovõrgud planeeritakse vastavalt kehtivatele normidele ja seadustele. 4.7.1. Vee- ja kanalisatsioonivarustus, tulekustutusvesi, sademe- ja pinnasevee ära juhtimine Planeeringuala veevarustus ja reovee kanaliseerimine on lahendatud vastavalt 07.12.2022 Tehnovõrkude Ehituse OÜ väljastatud tehnilistele tingimustele nr DPTT111122-1. Planeeringu Vabaõhumuuseumi tee 77b veevarustus on lahendatud Vabaõhumuuseumi tee maa- alale rajatud de160 PE torustiku baasil. Planeeringuala reovee kanaliseerimine on lahendatud Vabaõhumuuseumi tee maa-alale rajatud reoveekanalisatsiooni torustiku baasil. Vee, sademevee ja reovee kanalisatsiooni liitumispunktid on planeeritud tänavamaa-alale 1m kaugusele krundi piirist. Tuletõrjevesi saadakse lähimast olemasolevast hüdrandist (vt joonis AS-01 Asukohaskeem). Hüdrantides on tagatud veesurve 10 l/s 3 tunni vältel. Planeeringuala sademevee vooluhulk hinnaguliselt katustelt ja kõvatendite aladelt on 10 l/s ja koguseliselt ca 20 m3. Kui parklatest kogutakse sademeveed kokku, siis tuleb veed suunata läbi õli- ja liivapüüduri sademevee kanalisatsioonitrassi (õli- ja liivapüüdurist peab läbima enne sademevee ärajuhtimist liitumispunkti). Ärajuhitav drenaaži/sademevesi peab läbima setteosaga kaevu enne liitumispunkti ärajuhtimist. Sademevee juhtimine reovee kanalisatsiooni on keelatud. Hoonete katustele langevat sademevett on soovitav koguda, et seda kasutada sademete vaesemal ajal kinnistu taimestiku kastmiseks. Planeeringuala sõiduautode juurdepääsu laiendatakse ja lisatakse jalakäijate juurdepääs ning sellest tulenevalt on vajalik olemasoleva truubi likvideerimine ja asendamine pikema truubiga. Sademevee ärajuhtimise täpne lahendus koostada ehitusprojekti staadiumis arvestades planeeringulahenduse põhimõtteid. 4.7.2. Elektrivarustus Krundi elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 27.07.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr 416565. Planeeringuala võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on 3×100 A. Planeeritava krundi elektrienergiaga varustamine on ette nähtud naaberkrundil Vabaõhumuuseumi tee 77a asuvast alajaamast AJ11824. Tarbijateni on planeeritud alajaamast kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Planeeritud krundile on planeeritud liitumiskilp. Liitumiskilbist kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid. Nii 0,4 kV maakaabelliinile kui ka liitumiskilbile on määratud servituudi seadmise vajadusega alad piki kvartalisiseseid teid, väljaspool sõiduteid. Kruntide liitumiskilpide kohale ja 1 m raadiuses ümber kilbi on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba juurdepääs.
Haabersti linnaosa Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistu detailplaneering DP045980
9
4.7.3. Sidevarustus Planeeringuala sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS poolt 01.08.2022 väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 36691778. Planeeritaval alal Telia sideliinirajatised puuduvad. Telia sideühenduseks tuleb projekteerida ja ehitada välja sidekanalisatsioon kolmandale isikule kuuluvast sidekaevust KLNT-1113, paigaldada planeeritud kinnistu piiri juurde sidekaev ja sealt edasi kaablikanal hooneni. Planeeritud sidekaevust tarbijani on sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases on 0,7 m, teekatete all 1 m. Enne ehitustööde alustamist teostada Telia Eesti AS järelevalve esindajaga objekti ülevaatus, mille käigus fikseeritakse olemasolevate liinirajatiste asukohad. Liinirajatiste kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. Telia Eesti AS siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja Telia Eesti AS poolt väljastatud tööloa alusel. Sidekaablite paigaldamise osas sidekanalisatsiooni lepitakse kokku eraldi sõlmitavas kokkuleppes. Ehitusprojekti koostamise jaoks tuleb taotleda tehnilised tingimused Telia Eesti AS- lt. 4.7.4. Soojavarustus Vastavalt Tallinna Linnavolikogu määrusele 18. mai 2017 määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja soojusettevõtja arenduskohustus” planeeritav ala jääb kohustusliku kaugküttevõrguga liitumise piirkonnast välja. Planeeritavate elamute soojavarustuse tagamiseks kasutada alternatiivseid küttesüsteeme, nt elektrikütet, ahju- või kaminakütet, soojuspumpasid ja päikesekütet. Soovitatav on kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi. Küttesüsteem lahendatakse lokaalselt. Soovitav on kasutada energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, päikesepaneelid, jms). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid (nt raskeõlid ja kivisüsi). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta nõuab, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergia hooned. Eesti on kehtestanud liginullenergia standardi nõuded määrusega „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Sellest tulenevalt on projekteerimisel soovitav kavandada ka alternatiivsete energiaallikate lahendusi. Päikesepaneelide valikul tuleb kasutada paneele, millel peamine klaasikiht on peegeldust vähendava pinnatöötlusega. Õhksoojuspumpade välisagregaate mitte paigutada hoone tee poolsele esifassaadile ja selle äärde (või tuleb tagada selle varjestamine), eraomandis olevale kõrvalkinnistule lähemale kui 2 m, kõrvalkrundil olevatest terrassi- ja istumisaladest vähemalt 8 m kaugusele. Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel. 4.8. Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted Avaliku ruumina on planeeringualal olemasolev Vabaõhumuuseumi tee teekoridor. Vabaõhumuuseumi teel on asfaltkattega kahesuunaline sõidutee, mille ääres paikneb kergliiklustee. Sõidu- ja kergliiklustee vahel kulgeb mururiba, kus paiknevad tänavavalgustuspostid. Sõidutee ja planeeritud krundi vahel paiknevad kuivenduskraavid ning haljasala. Planeeringulahendusega on tagatud kõikide avalikult kasutatava alaga külgnevate kruntide omanike ning transiitliikluse takistusteta läbi- ja juurdepääs, nii sõidukitega kui jalgsi. Planeeritud elamud sobivad olemasolevasse linnaruumi nii oma mahu kui paiknemise osas. Planeeritud hoone välisviimistluse materjalide kasutamiseks on määratud tingimus, et need peavad olema piirkonda sobivad ja väärikad. Krundi korrastamise tulemusel paranevad vaated planeeritavale alale ja ühtlasi planeeritud alalt Vabaõhumuusemi tee suunas. Prognoositav suurenev kasutustihedus mõjub positiivselt piirkonna turvalisemaks muutumisele. 4.9. Planeeritavad kitsendused Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-02, AS-03 ja
Haabersti linnaosa Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistu detailplaneering DP045980
10
kirjeldatud joonise AS-02 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda. Servituudi vajadus: Pos 1 Planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest
ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks. Servituudi vajadusega ala väljaspool planeeringuala: Vabaõhumuuseumi tee T7 (78406:609:0020): sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest
ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; Veetrassile, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale
poole trassi võrguvaldaja kasuks; maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
Vabaõhumuuseumi tee 77a ( 78406:609:2410): maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
Merirahu tn 73 (78406:609:2550): sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
4.10. Kavandatu vastavus planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele Järgitud on kehtivaid ruumilise arengu printsiipe: Kasutaja vajadustele vastava kvaliteetse elukeskkonna loomine
- heakorrastamata kinnistu sihtotstarbeliselt ja efektiivsemalt kasutusse võtmine ja seeläbi tänava- ja linnaruumi korrastamine;
- planeeringus kavandatud hooned loovad visuaalselt korrastatud ruumi. Looduskeskkonna piisava kaitse tagamine
- detailplaneeringus ei ole kavandatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamine, sh vee, pinnase, õhusaaste, olulise jäätmetekke ja mürataseme suurenemine;
- detailplaneeringus on määratud nõuded, mis tagavad säilitatava kõrghaljastuse kasvutingimused. Lähtudes detailplaneeringu maa-ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest ei põhjusta korterelamu rajamine ning ekspluateerimine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehituseaegsed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga;
- planeeritud kasutusega ei kaasne olulisel määral soojust, kiirgust ega lõhna teket. Toimiva ning vajadustele vastava infrastruktuuri loomine
- planeeritud on vajalikud ühendused tehnovõrkudega. Piirkonda sobivate hoonete planeerimine
- kavandatud hoonete lahenduse juures on määratud arhitektuurinõuded, mis tagavad hoonete sobivuse miljöösse;
- hoone viimistlusmaterjalidena kasutatakse miljöösse sobivaid materjale. 4.11. Kavandatu mõju lähiala linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele Planeeringuala jääb suures osas väljaehitatud elamupiirkonda, mis säilitatakse ning arendatakse edasi. Detailplaneeringuga kavandatu mõjub lähipiirkonna linnakeskkonnale positiivselt ja arendavalt. Olemasolev korrastamata ja võsastunud kinnistu võetakse kasutusele. Võsa likvideeritakse, ehitatakse elamud, mille tulemusena linnaruum muutub atraktiivsemaks ja turvalisemaks. Planeeringu rakendumisel: rajatakse kõrge arhitektuurse väärtusega uushoonestus, mis sobitub piirkonda; uushoonestuse kõrgus ja kasutusfunktsioon on piirkonnale iseloomulikud; välisruum kujundatakse haljastusprojekti alusel kruntidel säilitatakse võimalikult suures mahus väärtuslikku kõrghaljastus; parkimine on lahendatud omal krundil, välistades parkimise tänaval; krunt piiratakse piirkonda sobilike piiretega.
Haabersti linnaosa Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistu detailplaneering DP045980
11
5. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ESITATUD NÕUDED Planeerimisseaduse § 131 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldaja kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lõikele 2 tuginedes võib planeeringu koostamise korraldaja sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga halduslepingu avalikuks kasutamiseks mõeldud rajatiste väljaehitamiseks. 5.1. Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded katusekalle ‒ 0°‒ 30°; kasutada piirkonnale iseloomulikke traditsioonilisi välisviimistlusmaterjale, nt puitvooder, krohvitud
pind, betoon või tellis; hoone välisviimistluses on keelatud kasutada imiteerivaid materjale ning ümar- ja ristpalki; katusematerjal sõltuvalt katuse kaldest kasutada rullmaterjal, katusekivi ja plekki; hoone ± on planeeritud maapinnast 0,3 – 0,5 m kõrgemale; abihoone suurim lubatud korruselisus on 1 korrus; kavandada osaliselt (kuni ½ hoonealusest pinnast) 3-korruselised ridaelamutüüpi korterelamud
või kuni 2-korruselised korterelamud: - kui projekteeritakse väikesed korterelamud, siis on lubatud need ehitada kuni 2-korruselised.
Lisaks võib 3. korrusele rajada (osalise) katusealusega katuseterrassi, pääsu katuseterrassile ja/või üksiku tehnoruumi;
- kui projekteeritakse ridaelamu tüüpi korterelamud, mis koosnevad ühekorterilistest sektsioonidest, mille igale korterile on eraldi sissepääs väljast (sh galeriist). Elamud võib kavandada osaliselt 3-korruselised (3. korruse pind kuni ½ hoonealusest pinnast).
5.2. Olemasolevate hoonete lammutamise ja ümberehitamise nõuded Ehitisregistri andmetel on Vabaõhumuuseumi tee 77b katastriüksus hoonestamata. Maa-ameti kaardil on näha, et katastriüksuse lääneosas asub üks abihoone, mis tänase seisuga on lammutatud. 5.3. Täiendavate uuringute vajadus Ehitusprojektide koostamiseks: viia läbi topo-geodeetilised uurimistööd.
5.4. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus Ehitusprojektid kooskõlastada: Tallinna Transpordiametiga; Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga; Tallinna Põhja-Eesti Päästekeskusega; ehitusprojekti koostamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused vastavalt võrguettevõttelt ja
kooskõlastada vastava tehnovõrgu valdajaga. 5.5. Teisi nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks 5.5.1. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks sõiduteede, kergliiklusteede osas Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike teede ehitusloa/ehitusteatised peavad olema välja
antud enne või samaaegselt detailplaneeringu kohaste hoonete ehituslubadega. Ehitusprojekti koostamisel rakendada liikluse rahustamise võtteid (künnis, tõstetud ristmikud või
muu). 5.5.2. Müra Hoone projekteerimisel arvestada: Tagada piisav insolatsioon vastavalt EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”; keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise alused” kirjeldatud nõuetega; sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”; atmosfääriõhu kaitse seadusega.
Haabersti linnaosa Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistu detailplaneering DP045980
12
5.5.3. Insolatsioon Tagada piisav insolatsioon vastavalt EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes” nõuetele planeeritud hoonetes ning ka naaberkinnistutel asuvates ja projekteeritavates elamutes. 5.5.4. Radooniohu vältimine Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada radooniohuga ja siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Vastavalt radoonitasemetele rakendada EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” nõudeid tagamaks hoonete siseruumides radooniohutu keskkond. Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alaks. Projekteerimisel hinnata radoonikaitse meetmete rakendamise vajalikkust juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: - hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja
läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt. radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases);
- Kuna radoon õhu liikumisel hajub ning tal puudub võimalus settida, siis teise sammuna võiks esimesel korrusel olla tavapärasest enam tõhustatud ventilatsioonisüsteem;
- tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe.
5.5.5. Turvalisusest tulenevad nõuded Planeeritud alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks ja leevendamiseks juhindudes Eesti standardi EVS 809:1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine” soovitustega. Detailplaneeringuga on arvestatud ja soovitatakse kuritegevuse ennetamiseks järgmiseid meetmeid: ala elav kasutus; territooriumi korrastatus; hoonete ja nende juurdepääsude valgustamine; autode parkimine oma krundile rajatud parklas; videovalve, alarmseadmete, liiklusandurite kasutamine kruntidel; hoonete vastupidavad uksed, aknad ja lukud; mittesüttivad prügikonteinerid, lukustatavad hoiukohad.
5.5.6. Tuleohutusest tulenevad nõuded Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Planeeritavate hoonete minimaalseks tuleohutuse tasemeks on määratud vähemalt TP3; hoonete vaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul kui hoonete
vahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike abinõudega; päästemeeskonnale tagada juurdepääs päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks
ettenähtud päästevahenditega. 5.5.7. Keskkonnahoiust tulenevad nõuded Hoone tehnovõrkude planeerimisel tuleb tagada säilitatavate/ istutatavate puude ning ehitiste
vahelised kujad vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad” tabel 9.13 nõuetele; ehitusprojekt peab sisaldama meetmeid olemasolevate puude juurestiku, tüve ja võra kaitseks
ehitustööde ajal; ehitustööde ajaks on ette nähtud järgmised puude säilitamise meetmed:
- puu tüve kaitsta tüve ümber seotud laudadega; - puu võra kaitseks on vajadusel vajalik siduda ette jäävad oksad kokku, neid sealjuures
murdmata või tõmmata oksad kokku võrguga;
Haabersti linnaosa Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistu detailplaneering DP045980
13
- kaevetööd teha vastavalt Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määrusele nr 32 „Tallinna linna kaevetööde eeskiri”;
säilivale kõrghaljastusele tuleb läbi viia võrahooldus, tagada kasvutingimused ja kaitse (juurestiku ja tüve kaitse) ehitustööde ajal;
säilitavate puude juurestiku kaitsealale hoonestust, kõvakatteid ega tehnovõrke mitte kavandada (Tallinna kaevetööde eeskiri), hoonestusalal, mis jääb juurestiku kaitseala piirile, tuleb tagada säilitatavate puude kasvutingimuste säilimine planeeringu võimaliku realiseerimisel;
olemasoleva kõrghaljastuse raie- ja hoolduslõikusluba tuleb taotleda Tallinna Keskkonnaametilt ning vastava töö peab teostama arborist;
puude raiumine tuleb läbi viia lindude ja nahkhiirte pesitsusvälisel ajal 1. augustist 31. märtsini; enne ehitustegevuse algust teostada kaitsealuste kahelehise käokeele taimede
ümberasustamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2014. aasta määrusele nr 248 „Kaitsealuse liigi ümberasustamise kord“. Ümberasustamine peab toimuma liikidele sobival ajal. Ümberasustamise protsess (sh taimede uus kasvukoht) dokumenteeritakse ja esitatakse Keskkonnaametile ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile;
vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonega kavandada lahendusi, mis muudavad klaasipinnad lindudele nähtavaks;
Tallinna Keskkonnaametiga koostöö käigus määrata asendusistutuse asukoht, istikute liigid ja mõõtmed, asendusistutus kavandada võimalikult suures ulatuses planeeritud alale;
ehitusprojekti staadiumis anda haljastuse lahendus ehitusprojekti koosseisus, väliruumi ehk haljastuse projekti koostamisel kaasata maastikuarhitekt;
jäätmete kogumine ja edasine käitlemine ning ehitisealuse huumusmulla käitlemine peab toimima vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele.
5.5.8. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas Kõikidelt tehnovõrkude valdajatelt tuleb ehitusprojekti koostamiseks taotleda uued tehnilised tingimused ja ehitusprojektid võrguvaldajatega kooskõlastada. Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike tehnovõrkude ehitusloa/ehitusteatised peavad olema välja antud enne või samaaegselt detailplaneeringu kohaste hoonete ehituslubadega. Vee-, sademevee kanalisatsioonivarustus Planeeringu kohaselt moodustatava kinnistute ühisveevarustuse- ja -kanalisatsiooniteenuse ning
drenaaživee ärajuhtimise teenuse tagamiseks tuleb vastavate tehnovõrkude ja paigaldiste ehitusprojektide koostamiseks võtta täpsustavad tehnilised tingimused ühisvõrgu valdajalt;
planeeringualale kavandatava hoonestuse ühisveevarustuse- ja -kanalisatsioonisüsteemiga ühendamiseks tuleb sõlmida kinnistu omaniku ja ühisvõrgu valdaja vahel ühisveevarustuse- ja -kanalisatsioonisüsteemiga liitumise leping;
kõik kooskõlastatud lahenduse muudatused tuleb täiendavalt kooskõlastada Tehnovõrkude Ehituse OÜ-ga;
VK ja gaasitorustike rajamiseks sõlmida liitumisleping võrguettevõtjaga ning taotleda vastavad tehnilised tingimused;
detailplaneeringu muutused, mis puudutavad trasside, teede, hoone gabariitide ja asukohtade ning loodava kinnistu(te) muudatust kooskõlastada täiendavalt piirkonna VK ja võrguettevõtte Tehnovõrkude Ehituse OÜ-ga;
kinnistule vee- ja kanalisatsiooniteenuse tagamiseks on lisaks VK liitumispunktide rajamisele vaja teostada veetöötlusjaama veetootlikkuse tõstmise ja kanalisatsiooni eelvoolu läbilaskevõime suurendamise investeeringuid, mille maksumus jaotatakse liitujate vahel;
sademevesi juhitakse kinnistu ja sõidutee vahel asuvasse Vabaõhumuuseumi tee sademeveekraavi,
Lähtuvalt asjaolust, et uus kavandatav juurdepääsutee on laiem olemasolevast, tuleb olemasolev juurdepääsutee truup asendada/ ümber-ehitada.
Elektrivarustus Peale detailplaneeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist
projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu; tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Sidevarustus Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused; tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised;
Haabersti linnaosa Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistu detailplaneering DP045980
14
tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast; ehitatavad sideehitised on võimalik ühendada Telia üldkasutatava sidevõrguga.
6. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUSE KIRJELDUS PLANEERINGU KOOSTAMISE
LÄHTEDOKUMENTIDELE JA -SEISUKOHTADELE 6.1. Vastavus Haabersti linnaosa üldplaneeringule Planeeritud ala jääb Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 kehtestatud „Haabersti linnaosa üldplaneeringu” kohaselt väikeelamute alal võivad paikneda pere-, paaris-, kaksik-, rida-, vaip- ja aatriumelamud, ridaelamu tüüpi korterelamud, väikesed korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad vaba aja veetmise võimalusi pakkuvad, kaubandus-, teenindus- ja lastehoiuettevõtted. Detailplaneeringuga antakse ehitusõigus kahe uue väikesemahulise korterelamu rajamiseks. Planeeringulahendus vastab Haabersti linnaosa üldplaneeringu tingimustele. 6.2. Vastavus algatamise korralduses esitatud lähteseisukohtadele ja lisatingimustele Tallinna Linnavalitsuse korraldus 29.06.2022 nr 655 Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistu detailplaneeringu algatamine Haabersti linnaosas. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi: 1. hoonestusala piir kavandada Vabaõhumuuseumi tee poolsest kinnistu piirist 15 m kaugusele;
- Kavandatud. Abihoone hoonestusala asub piirist 15 m kaugusel. Elamute hoonestusalad 24,4 ja 28,8 m kaugusel. Vaata joonis AS-02 Põhijoonis.
2. kavandada osaliselt 3-korruselised (3. korruse pind kuni ½ hoonealusest pinnast)
ridaelamutüüpi korterelamud või kuni 2-korruselised korterelamud; - Kavandatud. Vaata joonis AS-02 Põhijoonis ja seletuskirja ptk 5.1 Hoonete olulisemad
arhitektuurinõuded. 3. näha ette hoonestustihedus kuni 0,3 ning krundi haljastusprotsendiks vähemalt 50%;
- Nõue on täidetud. Vaata seletuskirja ptk 4.3 Hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja krundi koormusnäitajad ning ptk 4.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted, sh asendusistutuse vajaduse arvutus.
4. parkimise lahendus ning vajadus tagada vastavalt Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020
otsusele nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid”, parkla liigendada haljastusega; - Nõue on täidetud. Vaata seletuskirja ptk 4.6 Tänavate maa-alad, liikluskorralduse ja
parkimise korraldamise põhimõtted, sh parkimiskohtade vajaduse arvutus. 5. kavandada rattaparkimiskohad kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi
protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna rattastrateegiaga 2018 – 2028; - Nõue on täidetud. Vaata seletuskirja ptk 4.6 Tänavate maa-alad, liikluskorralduse ja
parkimise korraldamise põhimõtted, sh parkimiskohtade vajaduse arvutus. 6. teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõuetele;
- Nõue on täidetud. Vaata seletuskirja ptk 4.6 Tänavate maa-alad, liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted, sh parkimiskohtade vajaduse arvutus.
7. kavandada kinnistuga piirnevale alale Vabaõhumuuseumi tee äärde piisava laiusega jalgtee ja
tänavahaljastus Vabaõhumuuseumi tee 83a kinnistul asuva teeni; - Nõue on täidetud. Vabaõhumuuseumi tee olemasoleva sõidutee ja kraavi vahelisele alale on
planeeringuga määratud perspektiivne kõnnitee, mille vajadus ja täpne asukoht täpsustub edasise projekteerimise käigus
8. säilitada olemasolev kraavisüsteem, mida kasutada eelvooluna kinnistult tuleva sademevee kanaliseerimisel, planeeringus kavandada kraavide korrastamine kuni toimiva süsteemini; - Nõue on tagatud. Vaata seletuskirja ptk 4.8.1 Vee- ja kanalisatsioonivarustus,
tulekustutusvesi, sademe- ja pinnasevee ära juhtimine. Planeeringualal keskosas olemasolev 1 m laiune kraav ei ole ühenduses eelvooluga ning see likvideeritakse.
Haabersti linnaosa Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistu detailplaneering DP045980
15
9. sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030” seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumine naaberkinnistutele; - Nõue on täidetud. Vaata seletuskirja ptk 4.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted ning ptk 4.8.1
Vee- ja kanalisatsioonivarustus, tulekustutusvesi, sademe- ja pinnasevee ära juhtimine. 10. teha Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord”
kohane haljastuse inventeerimine. Kaitstavate taimeliikide inventuuri välitööd teha ajal, kui neile iseloomulikud määramistunnused on nähtaval. Inventuuri peab tegema kaitstavaid taimeliike tundev ekspert; - Nõue on täidetud. Vaata seletuskirja ptk 4.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise
põhimõtted, sh asendusistutuse vajaduse arvutus. 11. lisada planeeringumaterjalidesse teostaja poolt allkirjastatud ja Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni
2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohaselt vormistatud haljastuse inventeerimise tervikmaterjalid; - Nõue on täidetud. Vaata seletuskirja ptk 4.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise
põhimõtted, sh asendusistutuse vajaduse arvutus. 12. asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale. Lahenduse väljatöötamisse
kaasata pädev haljastusspetsialist; - Nõue on täidetud. Vaata seletuskirja ptk 4.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise
põhimõtted, sh asendusistutuse vajaduse arvutus. 13. määrata olmejäätmete kogumiskoht(-ad) kinnistu põhiselt arvestades planeeritava hoonestuse
kasutusotstarvet ning Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 16 nõudeid, asukoht(-ad) tähistada põhijoonisel. Tagada ligipääs teenindustranspordile ja -personalile, vajadusel määrata servituudi vajadus igakordselt elanike, teenindustranspordi ning -personali kasuks; - Nõue on täidetud. Vaata seletuskirja ptk 4.6.1 Heakorra tagamise põhimõtted.
14. detailplaneeringu koostamisel arvestada ringmajanduse põhimõtteid (sh hoone
mitmefunktsionaalsus, efektiivne ruumi kasutamine, ümberplaneerimise võimalused, ehitiste energiatõhusus, ressursside säästev planeerimine). - Nõue on täidetud. Vaata seletuskirja ptk 4.6.1 Heakorra tagamise põhimõtted.
Saatja: Linnaplaneerimise Amet <[email protected]>
Saadetud: 12.04.2024 11:25
Adressaat: PÄA Põhja <[email protected]>; Terviseamet <[email protected]>
Teema: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Planeeringute korraldamine, Tiina
Vahur, Kiri, 11.04.2024, 3-2/22/1 ...
Manused: 3-2_22_100-6_11042024_386613.asice
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada!
Asutus: Tallinna Linnaplaneerimise Amet
Osakond: Planeeringute korraldamine
Saatja: Vahur, Tiina
Dokumendi liik: Kiri
Reg. kpv.: 11.04.2024
Reg. nr.: 3-2/22/100-6
Pealkiri: Vabaõhumuuseumi tee 77b kinnistu detailplaneering