Tapurla küla Uue-Andi kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine

21.11.2021

DP

2

1: 500

KALLI METSPALU

Nobell AB

HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, TAPURLA KÜLA

AGNES KIRSBAUM

DETAILPLANEERING 19-157

UUE-ANDI KINNISTU

TUGIPLAAN

OL.OLEV TEE

OLEMASOLEV PIIRDEAED (VÕRK, PUITLIPP)

OL.OLEV MADALPINGEKAABEL

KATASTRIÜKSUSE PIIR

OL.OLEVJUURDEPÄÄS KRUNDILE

T I N G M Ä R G I D

OL.OLEV VEETORUSTIK

PLANEERITAVA ALA PIIR

MAATULUNDUSMAA

M Ä R K U S E D

2. DETAILPLANEERINGU ALUSPLAANIKS ON KAGU GEODEESIA OÜ

TÖÖ NR 19T032, 25. APRILL 2019.

TEGELIKUST ASUKOHAST 2.0m VÄLJAPOOLE.

1. PLANEERINGUALA PIIR ON LOETAVUSE HUVIDES NIHUTATUD SELLE

OLEMASOLEV ROHUMAA

OL.OLEV LEHT- JA OKASPUU

OLEMASOLEV PUUDERIVI

OLEMASOLEV HEKK

ANDI JA ALAKOPLI MÜ

MAA-ALUNE TULETÕRJE

VEEMAHUTI 10m³

E

H

I

T

U

S

K

E

E

L

U

V

Ö

Ö

N

D

P II

R A N

G U

V Ö

Ö N

D

OLEMASOLEVAD KÜLA POSTKASTID

OLEMASOLEVAD

KÜLA PRÜGIKONTEINERID

LIINIBUSSIDE

ÜMBERKEERAMISE PLATS

Su ur

im k

or ru

st e

ar v

os ak

aa lu

%

H oo

ne te

a rv

k ru

nd il

Kr un

di s

uu ru

s, m

²

pi nd

, m ²

M in

. t ul

ep üs

iv us

Si ht

ot st

ar ve

ja

Arhitektuurinõuded

Su ur

im e

hi tis

ea lu

ne

E H I T U S Õ I G U S E T A B E L

300

Vä lis

vi im

is tlu

s

Ka tu

se ka

lle

1+35555 2/1 EE100 TP3

(p õh

ih oo

ne +a

bi ho

on e)

7,5/5,5

kõ rg

us , m

H oo

ne s

uu rim

35...45°

vt Seletuskiri p.4.4 Laudis

TEGELIKUST ASUKOHAST 2.0m VÄLJAPOOLE. 1. PLANEERINGUALA PIIR ON LOETAVUSE HUVIDES NIHUTATUD SELLE

SOOVITUSLIK HOONE ASUKOHT

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

OL.OLEV TEE

PLANEERITAVA ALA PIIR

OLEMASOLEV ROHUMAA

OLEMASOLEV LEHT- JA OKASPUU

OLEMASOLEV PIIRDEAED (VÕRK/PUITLIPP)

KATASTRIÜKSUSE PIIR

OL.OLEV VEETORUSTIK

PLAN. HOONESTUSALA PIIR

PROJ. VEETORU

2. DETAILPLANEERINGU ALUSPLAANIKS ON KAGU GEODEESIA OÜ TÖÖ NR 19T032, 25. APRILL 2019.

OLEMASOLEV PUUDERIVI

PLANEERITUD ELAMUMAA

PROJ. REOVEETORU OL.OLEV MADALPINGEKAABEL PROJ. MADALPINGEKAABEL

V1

K1

15.06.2023

DP

3

1: 500 KALLI METSPALU

Nobell AB

HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, TAPURLA KÜLA

AGNES KIRSBAUM

DETAILPLANEERING 19-157

UUE-ANDI KINNISTU

T I N G M Ä R G I D

M Ä R K U S E D

PÕHIJOONIS JA TEHNOVÕRGUD

OLEMASOLEV HEKK

KORRUSELISUS SUURIM LUBATUD KÕRGUS SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND HOONETE LUBATUD ARV KRUNDIL SIHTOTSTARVE % DET.PLAN LIIKIDESEE100

1+33007,5m 2

LIKVIDEERITAV OBJEKT SERVITUUDIVAJADUSE ALA

SOOVITUSLIK HEKI ASUKOHT (kõrgus kuni 1,4m) SOOVITUSLIK PIIRDEAIA ASUKOHT (kõrgus kuni 1.2m)

4.0

V1

4.0

KAITSEALUSE KÕLVIKU PI IR

K1

VÕIMALIK KOGUMISMAHUTI ASUKOHT

ANDI JA ALAKOPLI MÜ MAA-ALUNE TULETÕRJE VEEMAHUTI 10m³

PLAN. LIITUMISKILP

4.0

EE100 1+33007,5m

2

PLAN. ÕUEALA

TEEMAALE ÜMBERTÕSTETAV ÜVK ARENDAMISE KAVA JÄRGI REKONSTRUEERITAV VEETRASS

2.0 2.0

2.0 2.0

2.0 2.0

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

EHITU SKEELUVÖÖND

PIIRANGUVÖÖND

1 9 - 1 5 7 T a p u r l a k ü l a U u e - A n d i k i n n i s t u d e t a i l p l a n e e r i n g 2 0 1 9 - 2 3

OÜ Nobell AB MTR /RETTER reg.nr. Hoiu 9A, Laagri alevik EP10935275-001 Saue vald, Harjumaa 76401 AutoCAD: Telefon: 5217704 341-41266381 info@nobell.ee

TAPURLA KÜLA UUE-ANDI KINNISTU DETAILPLANEERING

TELLIJA: Agnes Kirsbaum Tel: 523 2573 OBJEKT: Uue-Andi kinnistu AADRESS: Harju maakond, Kuusalu vald, Tapurla küla STAADIUM: Detailplaneering TÖÖ nr: 19-157 AASTA: detsember 2019 - juuni 2023 ARHITEKT: Kalli Metspalu

1 9 - 1 5 7 T a p u r l a k ü l a U u e - A n d i k i n n i s t u d e t a i l p l a n e e r i n g 2 0 1 9 - 2 4

Nobell AB OÜ vastutav arhitekt Kalli Metspalu 1 (8)

SISUKORD A. SELETUSKIRI

1. KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA TEOSTATUD UURINGUD 2. KOOSTAMISE EESMÄRK 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 4. PLANEERINGUGA KAVANDATAV

4.1. VASTAVUS LOKSA VALLA ÜLDPLANEERINGULE 4.2. KONTAKTVÖÖNDI ÜLEVAADE JA ANALÜÜS 4.3. PLANEERITAVAL ALAL KRUNTIDE MOODUSTAMINE 4.4. EHITUSÕIGUS JA ÜLDISED ARHITEKTUURINÕUDED 4.5. KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD 4.6. TULEOHUTUSABINÕUD 4.7. SERVITUUDID JA KITSENDUSED 4.8. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED 4.9. TEHNOVÕRGUD

5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA

B. GRAAFILINE OSA

Nr. Joonise nr

Joonis Mõõt Kuupäev

1. 1 SITUATSIOONISKEEM 1: 2000 15.06.2023 2. 2 TUGIPLAAN 1: 500 21.11.2021 3. 3 PÕHIJOONIS JA TEHNOVÕRGUD 1: 500 15.06.2023

C. KOOSKÕLASTUSED

1 9 - 1 5 7 T a p u r l a k ü l a U u e - A n d i k i n n i s t u d e t a i l p l a n e e r i n g 2 0 1 9 - 2 4

Nobell AB OÜ vastutav arhitekt Kalli Metspalu 2 (8)

1. KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA TEOSTATUD UURINGUD

 Kuusalu Vallavalitsuse 14. 03.2019 korraldus nr 212 Tapurla küla Uue-Andi kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine

 Planeerimisseadus;

 Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri;

 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025

 Loksa valla (kehtiv) üldplaneering;

 Keskkonnaameti kiri 02.10.2018 nr 7-9/6484-3;

 Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele

 Kuusalu valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2031

 Topo-geodeetiline alusplaan, Kagu Geodeesia OÜ töö nr 19T032 25. aprill 2019. a;

Kuusalu Vallavalitsus on koostanud eelhinnangu selle kohta, kas detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb oluline mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ning võtnud seisukoha, et arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähiümbrusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, ei ole vajalik läbi viia Uue-Andi kinnistu detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnaamet esitas oma seisukoha (14.02.2019 kiri nr 6-5/19/23-3 vallavalitsusele), milles nõustus korralduse eelnõus esitatuga, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 2² mõistes ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Vastav korraldus antakse Kuusalu vallavalitsuse poolt eraldiseisvana.

2. KOOSTAMISE EESMÄRK

 Sihtotstarbe muutmine elamumaaks;

 Kinnistule elamu ehitusõiguse määramine;

Lisaks:

 Juurdepääsutee, liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine;

 Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine;

 Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine.

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Planeeritav ala asub Lahemaa rahvuspargi territooriumil Tapurla külas.

Planeeringualasse kuulub üks maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu, katastritunnusega 42301:001:0763.

Planeeritava ala suurus on 5555 m².

Katastriüksus on hoonestamata.

Maaüksuse moodustab loodusliku rohumaa kõlvik. Keskkonnaregistris on maaüksuse rohumaal u 3700 m² ulatuses inventeeritud poollooduslik kooslus lubjavaene aruniit, mis vastab Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgiks olevale loodusdirektiivi esmatähtsale elupaigatüübile 6270*. Rohumaa servas ja keskel kasvab rida lehtpuid (toomingas, kask).

Kinnistu põhjapoolsest osast jääb ca 600 m² Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse.

Juurdepääs krundile on lõunast kohalikult kruusakattega maanteelt nr 3530074. Kinnistule ulatub avaliku kasutusega ümberkeeramise plats ning Tõnu kinnistu (puukool) teine sissesõit.

1 9 - 1 5 7 T a p u r l a k ü l a U u e - A n d i k i n n i s t u d e t a i l p l a n e e r i n g 2 0 1 9 - 2 4

Nobell AB OÜ vastutav arhitekt Kalli Metspalu 3 (8)

Krundi lõunaserva jäävad küla ühiskasutuses olevad prügikonteinerid. Uue-Andi maaüksuse piirist vahetult väljaspool teemaa rohesaarel paiknevad küla ühised postkastid.

Vajalikud tehnovõrgud (elekter, vesi) on läheduses olemas.

Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal normaalse radooniriskiga pinnas (10-30 kBq/m³). Radoonikaitseks täiendavaid meetmeid ei vajata.

4. PLANEERINGUGA KAVANDATAV

4.1. VASTAVUS LOKSA VALLA ÜLDPLANEERINGULE

Planeeritaval alal on kehtiva endise Loksa valla üldplaneeringu kohaselt detailplaneeringu kohustus. Üldplaneeringu kohaselt on Uue-Andi kinnistu juhtotstarve väikeelamumaa.

Väljavõte Loksa valla üldplaneeringust (kehtestatud 27.01.2000):

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt asub planeeringuala „Asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimused” järgi väärtuslikul maastikul Lahemaa.

Planeeritav ala jääb Lahemaa Rahvuspargi piiranguvööndisse, mis on rahvuspargi majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa.

Rahvuspargi valitseja, Keskkonnaamet on kirjas kinnistu omanikule (02.10.2018 nr 7- 9/18/6484-3) võtnud seisukoha, et kinnistu lõunapoolsele osale on võimalik kavandada väiksem hoonestusala. Hoonestusala kavandamisel on oluline arvestada rahvuspargi piirkonnale iseloomuliku looduse kaitse-eesmärkidega. Asulamiljöö säilimise ja piirkonnale iseloomuliku arhitektuuri kaitse tagamiseks on ehitamisel oluline arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitustraditsioonidega. Keskkonnaregistrisse jäävat osa poollooduslikust kooslusest tuleb regulaarselt hooldada.

1 9 - 1 5 7 T a p u r l a k ü l a U u e - A n d i k i n n i s t u d e t a i l p l a n e e r i n g 2 0 1 9 - 2 4

Nobell AB OÜ vastutav arhitekt Kalli Metspalu 4 (8)

4.2. KONTAKTVÖÖNDI ÜLEVAADE JA ANALÜÜS

Planeeritav ala paikneb Tapurla külas kohaliku tee ääres.

Tapurla küla on tiheasustusega kaluriküla, üsna tüüpiline põhjarannikul. Tapurla külastruktuuri moodustavad hajatalud, mida seob visuaalseks tervikuks rannamaastik ja loodus. Tegemist on segatüüpi külaga, mis sisaldab kõigist aja perioodidest pärit asustust. Suur osa küla talude õuedest on pärist 19. sajandi lõpust – 20. sajandi alguse perioodist, kuid hilisematel perioodidel on küla kogu ulatuses tihendatud.

Tapurla külas on kolme liiki ehitusalasid – väga väärtuslik külaosa (idaosas), väärtuslik külaosa ning tootmisala. Väärtuslik külaosa on olemasoleva asustuse ümbruses suuremas osas külast, kus ajalooline külastruktuur on tugevalt muutunud. Küla arhitektuuris eristub vanem kihistu, olles esindatud mõne vana talukoha ja paari kolme juugendproportsioonides elumaja (Künka ja Tooma kinnistu) näol. Mitmed kunagised kalurimajad on tänaseks remonditud ja osaliselt ümber ehitatud (Kiige kinnistu). Küla keskel paikneb Tõnu puukool.

Uue-Andi maaüksus, paiknedes hoonestatud maaüksuste vahel, paikneb Lahemaa rahvus- pargi kaitsekorralduskava aastateks 2016–2025 kohaselt Tapurla küla väärtuslikus külaosas (külaosa, kus algupärane struktuur on muutunud, kuid põhijoontes siiski loetav ning miljöö- väärtuslikud alad erinevatest ajalooperioodidest). Arvestades tänaseks kujunenud olukorda on kavas välja toodud, et piirkonnale iseloomuliku asustusstruktuuri tagab, kui hoonestatava krundi minimaalne suurus on 4000 m².

Maaüksuse kontaktvööndi õuede suurused – maakatastris registreeritu ja Eesti põhikaart andmeil on vastavalt 25–3900 m² ja 400–3900 m², valdavalt suuremad kui 700 m² ja 1500 m². Hoonete arv varieerub ühest hoonest kuni elamu mitme abihoonega.

Planeeritav ala piirneb edelas Tõnu (42301:001:0170, 100% elamumaa), loodes Joonase (42301:001:0723, 100% elamumaa), põhjas Alakopli (42301:001:0724, 100% elamumaa), kirdes Luite (42301:001:0804, 100% elamumaa) ja Luiteheina (42301:001:0805, 100% elamumaa) kinnistutega ning kagus avaliku teega nr 3530074.

Planeeritav ala on ümbritsetud hoonestatud kinnistutega – kõikidel üksikelamud ja nende abihooned, v.a Tõnu kinnistu, kus on puukool ja seal asuvad kolm suurt kasvuhoonet, kaks neist 240 m² ehitisealuse pinnaga.

Planeeringuala ümbritsevate hoonestatud kinnistute hoonete ehitisealused pindalad on elamutel 76 - 189 m², abihoonetel 9 - 240 m². Elamud on planeeringuala lähiümbruses Ehitisregistri määrangu järgi kahekordsed (katusekorrusega) ja maksimaalseks elamu kõrguseks 8,5 m maapinnast, abihooned on ühekordsed ja elamutest madalamad, mitte üle 6,0 m maapinnast. Lähiümbruse hooned on viilkatusega. Üle maantee madala kelpkatusega. Veidi kaugemal on poolkelpkatusega. Uue elamu püstitamisel järgida kahte hoone tüüpi: vanemat, nn rehielamu tüüpi või uuemat, nn asunduselamu tüüpi.

Planeeringujoonisel on näidatud võimalik hoonete (elamu ja abihooned) asukohad, et tekiks sobilik õueala. Hoonete paigutus taluõue piires peab olema korrapärane. Hoonete paigutus külatänava suhtes vastavalt ajaloolisele paigutusele lähedalasuvatel kruntidel. Üldjuhul elamud külatee äärde, abihooned elamute taha. Uued eluasemed rajada üksteisest piisavale kaugusele vastavalt külaosa väljakujunenud laadile. Planeeritaval alal piirab hoonestusala paigutust Keskkonnaregistrisse kantud poollooduslik rohumaa.

Maaüksuse reljeef on mere suunas laugjalt langev. Uute hoonete ehitamiseks pole vaja teha ulatuslikke pinnasetöid.

Detailplaneering näeb ette likvideerida Uue-Andi kinnistule jääv avaliku kasutusega ümberkeeramise plats. Detailplaneeringu situatsiooniskeemile on lisatud ettepanekud võimalike uute ümberkeeramisplatside ja bussipeatuste asukohtadega. Tapurla tee ääres 200-500 m raadiuses on selleks sobivaid kohti munitsipaalomandis olevatel kinnistutel, kus ei teki omandi- või servituudiküsimust, sest kinnistud on avalikus kasutuses.

Variant 1 on mööda teed 200 m tagasi jääv lagendik kahe sõidutee vahelisel kolmnurgal. Kinnistu (Tapurla tee, 35301:001:1138) on 100% transpordimaa sihtotstarbega. Reljeef on

1 9 - 1 5 7 T a p u r l a k ü l a U u e - A n d i k i n n i s t u d e t a i l p l a n e e r i n g 2 0 1 9 - 2 4

Nobell AB OÜ vastutav arhitekt Kalli Metspalu 5 (8)

kergelt künklik, kuid oluline kõrguslik erinevus maanteega puudub. Ümberkeeramiskoha rajamine ei eelda ulatuslikke pinnasetöid. Ümberkeeramiskoht ja bussipeatus jäävad elamute lähedale ning on jalakäijale kergesti ligipääsetav. Kinnistu omanikuks on kohalik omavalitsus.

Variant 2 on mööda teed 150 m tagasi kolme majapidamise juurdepääsutee, mis moodustab eraldi kinnistu - Madjukse tee (35301:001:1158). Kinnistu on sihtotstarbeta maa 100%. Kinnistul on piisavalt laiust ümberkeeramiskoha rajamiseks. Reljeef on tasane, oluline kõrguslik erinevus maanteega puudub. Kinnistul juba asub mahasõit maanteelt, mida oleks vaja heinamaa arvelt laiendada. Ümberkeeramiskoha rajamine ei eelda ulatuslikke pinnasetöid. Planeeringu koostajal on teadmata kinnistu omanik.

Variant 3 on mööda teed 500 m sadama poole jääv Masti kinnistu (42301:001:0182), millel asub vajalike mõõtmetega plats, mida kasutatakse hooajalise parklana. Kinnistul olev torn jääb eemale. Kinnistu on 100% riigikaitsemaa, kuid sel puudub piirdeaed. Kinnistu on munitsipaalomandis.

Variant 4 on kujundada ümber avaraid T-ristmikke, kus on ruumi muuta kolmnurk ovaalseks ümberkeeramiskohaks. Näiteks Tapurla tee hargnemiskoht 550 m kaugusel (tagasi) või Tapurla tee ja Maunumäe tee ristmik 450 m kaugusel (sadama poole).

4.3. PLANEERITAVAL ALAL KRUNTIDE MOODUSTAMINE

Planeeritaval alal säilib olemasolev krunt, mille sihtotstarve muudetakse elamumaaks.

4.4. EHITUSÕIGUS JA ÜLDISED ARHITEKTUURINÕUDED

Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavas aastateks 2016–2025 Lisas 7 on esitatud üldised planeerimis- ja ehitussoovitused Tapurla külas.

Krundile on määratud hoonestusala, mis järgib Keskkonnaameti soovitusi seoses poolloodusliku rohumaaga ja tuleohutuskujasid (piirist vähemalt 4,0 m kaugusel). Hooneid võib rajada ainult detailplaneeringuga määratud hoonestusalale. Lubatud on üks elamu ja 3 abihoonet.

Elamu ehitamisel on soovitav järgida põhimõtet, et krundile võib ehitada ühe elamu, mis vastab majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” Lisa koodile 11101 – üksikelamu; abihoonetest üks võib olla kasutusotstarbe koodiga 11103 – suvila, aiamaja, arvestades, et ta moodustab elamuga ühtse terviku. 11103 ehitise baasil iseseisvat õueala ei ole soovitav moodustada ega kinnistut hiljem jagada.

Krundi ehitisealune pind on kokku 300 m². Ehitisealust pinda arvestada vastavalt majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19. Alla 20 m² ehitisealuse pinnaga hooned on arvestatud krundi suurima lubatud ehitisealuse pinna sisse.

Elamu püstitamisel järgida uuemat, nn asunduselamu tüüpi.

Vastavalt rahvuspargi kaitsekorralduskavale on uue elamu lubatud suurim ehitisealune pind 135 m2. Elamu harjakõrgus 6,5…7,5 m, katusetüüp viilkatus, katusekalle 40...45°. Elamu viimistlusmaterjal laudis. Elamu laiuse ja pikkuse suhe 1:1,5 kuni 1:2. Elamu juurdeehitus kuni kahel küljel. Ühe juurdeehituse maht põhimahust kuni 15%. Elamul ei ole lubatud ehitada rõdusid. Hooned ehitada ühekorruselised, katusealune on võimalik välja ehitada.

Abihooneid on lubatud ehitada kahte tüüpi: suurem ja väiksem. Abihoone lubatud suurim ehitusalune pind väiksema tüübi korral 15…60 m2, suurema tüübi korral 60…80 m². Harja kõrgus vastavalt 3,5…4,5 m ja 4,5…5,5 m. Katusetüüp viilkatus, kalle väiksema tüübi korral 30...35° ja suurema tüübi korral 35…45°. Viimistlusmaterjalina lubatud kasutada kivi, laudist ja palki (väljaarvatud tehases toodetud ümarpalk). Abihoone laiuse ja pikkuse suhe väiksema tüübi korral 1:1,5…1:4 ning suurema tüübi korral 1:2…1:5. Abihooned ehitada ühekorruselised. Ühel taluõuel on lubatud üks suurem abihoone.

1 9 - 1 5 7 T a p u r l a k ü l a U u e - A n d i k i n n i s t u d e t a i l p l a n e e r i n g 2 0 1 9 - 2 4

Nobell AB OÜ vastutav arhitekt Kalli Metspalu 6 (8)

Uute hoonete arhitektuur on ette nähtud põhjamaiselt lihtne, selgete vormidega. Oluline on, et hooned moodustaksid omavahel grupiti ansambli ega erineks üksteisest järsult.

Uushoonestus ei pea kopeerima vana, võimalikud on moodsad lahendused, kuid soovitav on, et arhitektuurne keel lähtuks Lahemaa pärandarhitektuurist. Üldine põhimõte on, et lahendus väljendaks olemasoleva külastruktuuri, kultuur- ja loodusmaastiku mõistmist ning hõlmaks Lahemaa taluarhitektuuri kohalikke eripärasid. Hoonestuse väljatöötamisel on soovitav arvestada energiatõhususe põhimõtetega.

Tapurla küla ei kuulu radooniohtlike alade hulka, sest asub balti klindist kilomeetreid mere pool (vt http://www.keskkonnainfo.ee/failid/yld/radoonikaart.pdf) ja radoonikaitseks täiendavaid meetmeid ei vajata.

4.5. LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE

Juurdepääs on planeeritud krundi keskelt, arvestades hoonete võimaliku paigutusega ümber õueala.

Parkimine lahendada omal krundil õuealal. Normatiivne parkimiskohtade arv on kaks.

Detailplaneering näeb ette likvideerida Uue-Andi kinnistule jääv avaliku kasutusega ümberkeeramise plats. Detailplaneeringu situatsiooniskeemile on lisatud ettepanekud võimalike uute ümberkeeramisplatside ja bussipeatuste asukohtadest.

4.6. KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi.

Planeeringu ala asub hästi kaitstud põhjaveega alal. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju veerežiimile. Kinnistu reovesi kogutakse mahutisse või immutatakse peale mehaanilist või bioloogilist puhastust pinnasesse.

Peamiseks õhusaaste allikaks on hoonete soojavarustus, mille lahendamisel kaaluda keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid.

Õueala ning iluaia planeerimisel kasutada võimalikult ulatuslikult piirkonnas traditsioonilisi aia planeerimise võtteid ning puu- ja põõsaliike. Vältida aiaosade ulatuslikku sillutamist (betoon-) kividega, parkla katta soovitavalt sõelmetega. Puudele luua/säilitada piisavad kasvutingimused. Õueala täpne haljastus ja heakord lahendada ehitusprojektis.

Jäätmekäitlus korraldada vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmekorralduseeskirjale. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

Hoonestusalast põhjapoole jäävat keskkonnaregistrisse kantud rohumaa kõlvikut tuleb majandada edaspidi poollooduslikele kooslustele omaselt, st korrapäraselt niita ja/või karjatada. Keskkonnaregistrisse jäävat osa ei või kujundada õuealaks (nt niita murutraktoriga) ega aiaosaks (nt istutada viljapuid või teha peenraid). Vaid koosluse regulaarne niitmine ja ala senisest sihtotstarbest (maatulundusmaa) tuleneva kasutuse jätkumine aitab vältida koosluste vaesestumist. Niita on soovitatav kaks korda vegetatsiooniperioodi jooksul, niide (mitte hekseldada) tuleb ka kokku koguda ja alalt ära vedada, sest vaid heina niitmine säilitab maastiku küll avatuna, kuid ei taga head liigilist koosseisu. Poollooduslikul kooslusel ei või kasutada kasvuregulaatoreid, pestitsiidi või väetisi, keelatud on künda ja külvata, rajada kuivendussüsteeme või muid maa-aluseid tehnovõrke.

Kinnistu piirile on lubatud rajada piirdeaed kombineerituna hekiga. Naaberkruntide vahelised piirded on olemasolevad, vajadusel uuendada kokkuleppel naabritega. Maanteeäärne piirdeaed rajada läbipaistev ning kõrgusega 0,8...1,2 m. Lubatud kasutada nii puitlippidest aeda kui metall-võrkaeda. See tagab visuaalse avatuse, vähendades sellega kuritegevuse ohtu.

4.7. TULEOHUTUSABINÕUD

 Minimaalne tulepüsivusklass TP3.

1 9 - 1 5 7 T a p u r l a k ü l a U u e - A n d i k i n n i s t u d e t a i l p l a n e e r i n g 2 0 1 9 - 2 4

Nobell AB OÜ vastutav arhitekt Kalli Metspalu 7 (8)

 Kujad naaberhoonetest vähemalt 8 m.

 Tagada aastaringselt tuletõrjetehnika juurdepääs hoonetele vähemalt kahest küljest.

 Lähim tuletõrje veevõtukoht on Andi ja Alakopli kinnistute piirile rajatud maa-alune tuletõrje veehoidla mahtuvusega 10 m³. Veevõtukoht peab vastama EVS 812-6:2012:A1:2013 nõuetele, tagades veevooluhulga 10 l/s 3 tunni jooksul. Vastavalt Kuusalu valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2020-2031 asub perspektiivne tuletõrjemahuti 210 m kaugusel maantee ääres.

4.8. SERVITUUDID JA KITSENDUSED

 Lahemaa rahvuspargi piiranguvöönd (mis on RP majanduslikult kasutatav ja pärandkultuurimaastikuna säilitatav osa).

 Ranna ja kalda piiranguvöönd 200 m, ehituskeeluvöönd 100 m, veekaitsevöönd 20 m.

 Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusala.

 Planeeritavat ala läbivale õhuliinile on määratud servituudiala võrguvaldaja kasuks. Servituudiala on näidatud graafiliselt joonisel nr 3.

 Planeeritavat ala läbivale veetrassile on määratud ajutine servituudiala võrguvaldaja kasuks. Detailplaneeringuga on tehtud ettepanek tõsta veetrass krundist väljapoole maantee serva. Servituudiala on näidatud graafiliselt joonisel nr 3.

4.9. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

 Parkla ja sissepääsud hoonesse peavad olema pimedal ajal valgustatud.

 Naabrivalve - läbipaistev piirdeaed, madal hekk jt.

 Kasutada hoonetel turvalisemaid aknaid, uksi jm võtteid.

4.10. TEHNOVÕRGUD

Detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida tuleb täpsustada vastavate projektidega.

4.10.1. VEEVARUSTUS

Elamu veega varustamine lahendada liitumisega veetrassiga, mis on vastavalt Kuusalu valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2020-2031 kavandatud rekonstrueerida. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek rekonstrueerimisel tõsta 5 eramaad läbiv veetrass teemaale, mille servas on selleks piisavalt ruumi. Veetrassi uus asukoht on näidatud joonisel nr 3.

4.10.2. REOVEEKANALISATSIOON

Küla olmekanalisatsioon on lahendatud kogumismahutite baasil. Reovesi purgitakse lähimasse reoveepuhastisse, Loksa või Kuusalu puhastusseadmetesse. Kogumismahuti paigaldada vajalike kujadega elamust ja teest. Mahuti täpne asukoht selgub projekteerimisel.

4.10.3. SADEMEVEEKANALISATSIOON

Piirkonnas sademeveekanalisatsiooni torustik puudub. Sademeveed lastakse valguda/imbuda loomulikku langust mööda hajutatult pinnasesse. Sissesõiduteelt on sademeveed ette nähtud juhtida tee kõrval olevale haljasalale. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31.07.2001.a määruse nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” § 10 lõike 5 kohaselt tohib sadevett, mis vastab §-s 7 ja lisas 3 esitatud nõuetele, immutada pinnasesse, kuid mitte veehaarde sanitaarkaitsealal ja mitte lähemal kui 50 m selle välispiirist.

1 9 - 1 5 7 T a p u r l a k ü l a U u e - A n d i k i n n i s t u d e t a i l p l a n e e r i n g 2 0 1 9 - 2 4

Nobell AB OÜ vastutav arhitekt Kalli Metspalu 8 (8)

4.10.4. ELEKTRIVARUSTUS

Kinnistu liitumine elektrivõrguga teha teiselpool maanteed asuva liitumiskilbis vastavalt Alexela Energia AS tehnilistele tingimustele. Liitumispunkt: Ostja toitekaabli kingadel liitumiskilbis, VE mastil. Peakaitse: 25 A. Pinge ja faasid: 3x380 V. Uude elamusse tuua maakaabel otse kilbist. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt krundi igakordse omaniku ja võrguvaldajate kokkulepetele.

4.10.5. SOOJAVARUSTUS

Küttesüsteemi liik lahendada hoonete projekteerimisel.

5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA

Krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt.

Ühendused tehnovõrkudega krundi piires rajab krundi omaniku kokkuleppel tehnovõrke valdava ettevõttega.

Kuna paralleelselt maanteega üle kinnistu (lisaks üle 4 naaberkinnistu) kulgev veetrass, mis on Kuusalu valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2031 järgi rekonstrueeritav, jääb planeeritud hoonestusalale, mida piiravad niigi looduskaitselised piirangud, siis tehakse detailplaneeringuga ettepanek tõsta veetrass rekonstrueerimisel teemaale. Veetrassi rekonstrueerimise ja ümber tõstmise viivad läbi selle omanik ja huvitatud isikud. Kui ehitustegevusega alustatakse enne trassi rekonstrueerimist, siis tuleb kinni pidada veetorustike kaitsevööndist 2 m kummalegi poole telgjoont.

Koostas:

arhitekt Kalli Metspalu

KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITAVA ALA PIIR

T I N G M Ä R G I D

LÄÄNEMERE RANNA VÕI KALDA PIIRANGU- JA

09.04.2024

DP

1

1: 2000 KALLI METSPALU

Nobell AB

HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, TAPURLA KÜLA

AGNES KIRSBAUM

DETAILPLANEERING 19-157

SITUATSIOONISKEEM

UUE-ANDI KINNISTU

EHITUSKEELUVÖÖND

NASKALI LAHT

VAR 1

VAR 2

BUSSIPEATUSE JA ÜMBERPÖÖRAMISE UUE ASUKOHA ETTEPANEKUD:

B

B OLEMASOLEVA BUSSI- PEATUSE ASUKOHT

TRANSPORDIMAA 100%

SIHTOTSTARBETA MAA 100%

VAR 3

RIIGIKAITSEMAA100%

VAR 4

VAR 4

VAR 1 VAR 2

VAR 3

VAR 4 VAR 4

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank

Reg. kood 75033496

E-post vallavalitsus@kuusalu.ee

Veeb http://www.kuusalu.ee

Põhja Päästekeskus

pohja@rescue.ee 11.04.2024 nr 7-1/1356

Detailplaneeringu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja vajadusel ettepanekute tegemiseks Tapurla küla Uue-Andi

kinnistu (42301:001:0763) detailplaneeringu. Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistule

ehitusõiguse seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks. Detailplaneeringuga on ette nähtud

olemasoleva avaliku kasutusega ümberkeeramise ala likvideerimine, mis osaliselt ulatus Uue-

Andi kinnistule. Sellest tulenevalt on välja pakutud alternatiivsed lahendused bussipeatuse,

ümberkeeramise, manööverdamise alade osas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt

vallavanem

Lisa: Tapurla küla Uue-Andi kinnistu detailplaneering.

Kadi Raudla

606 6379