Arumetsa metsakuivenduse rekonstrueerimise ehitusloa andmise otsuse eelnõu kooskõlastus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Põllumajandus- ja Toiduamet

[email protected]

Teie 05.04.2024 nr 6.1-3/7320-4

Meie 12.04.2024 nr 7.1-2/24/5871-2

Arumetsa metsakuivenduse

rekonstrueerimise ehitusloa andmise

eelnõu kooskõlastus

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Arumetsa metsakuivenduse

rekonstrueerimise ja maaparandussüsteemi teenindava tee Aru tee ehitamise ehitusloa eelnõu.

Samas asjus sai Transpordiamet kui maaomanik 02.04.2024. a Põllumajandus- ja Toiduameti

automaatteavituse nimetatud ehitusloa taotluse menetlusse võtmisest. Teavitus on teadmiseks

võetud.

Projektala asub riigitee nr 31 Haapsalu - Laiküla km 21,94-23,60 kaitsevööndis Läänemaal, Lääne-

Nigula vallas, Kaare ja Keskvere külas. Riigitee maaüksusel ja kaitsevööndis hooldatakse

eesvoolukraav (voolusäng puhastatakse lamapuidust ja voolutakistustest) ning riigitee km 23,487

alusest truubist T/7 eemaldatakse sete.

Transpordiameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse vahel on sõlmitud „RISTUMISKOHA

EHITAMISE LEPING NR 7.1-1/23/10248-2“ millega on reguleeritud ehitustööde teostamine ja

poolte õigused riigitee nr 31 Haapsalu-Laiküla km 23,304 ristumiskoha ehitamiseks. Ristumiskoht

ehitada vastavalt Teelahendused OÜ kooskõlastatud projektile töö nr PP-23-09 „Aru tee

ristumiskoha projekt“, pidades kinni Transpordiameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse

vahelisest ristumiskoha ehitamise lepingust ning selles sätestatud nõuetest.

Transpordiamet on 29.08.2023 kirjaga nr 7.1-2/23/11478-6 kooskõlastanud OÜ Hetver töö nr 1-

23 „Arumetsa metsakuivendus“ (seisuga 07.08.2023, toimiku nimi Arumetsa REK 2022).

Transpordiameti 29.08.2023 kirjaga on võimalik tutvuda avalikus dokumendiregistris järgneval

lingil: Transpordiameti avalik dokumendiregister (rik.ee). Kooskõlastus on lisatud ka projekti

mahtu.

Transpordiamet tutvus teie 08.04.2023 saadetud dokumendi ja selle lisadega. Ehitusloa eelnõu

aluseks oleva projekti materjalidega tutvumisel tuvastasime erinevusi võrreldes Transpordiameti

poolt kooskõlastatud projekti versiooniga, mis ei avalda olulist mõju riigiteele või selle ohutusele.

Kooskõlastuse saanud projektis oli riigitee kaitsevööndis olemasolev teekraav (nr 113-1) määratud

hooldatavaks. Käesoleva eelnõu lisaks olevas projektis on see kraav jäetud olemasolevasse

seisundisse jäävaks. Asendiplaanil on märkimata riigitee km 22,096 alune truup (T/1), mis jäetakse

projektlahenduse kohaselt olemasolevasse seisukorda.

2 (2)

Tulenevalt eeltoodust puuduvad Transpordiametil vastuväited ehitusloa väljastamisele juhul, kui

projekti realiseerimisel arvestatakse 29.08.2023 kirjas nr 7.1-2/23/11478-6 esitatud informatsiooni

ja nõuetega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: 1. teenus-2409739_eelnou_0.pdf

Liisa Unt

58303908, [email protected]

OTSUSE EELNÕU

Puudub nr

Maaparanduse ehitusloa andmine

Tulenevalt maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 23 lõikest 1 algatas Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi ka PTA) ehitusloa andmise menetluse, võttes aluseks Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 08.02.2024. a esitatud maaparanduse ehitusloa taotluse, mis on registreeritud Põllumajandus- ja Toiduameti dokumendihaldussüsteemis WebDesktop (edaspidi PTA DHS-s) nr 6.1-3/7320 ja OÜ Hetver (registrikood 11066829) koostatud projekti „Arumetsa metsakuivendus“ (versioon V03, töö nr 1-23) (toimiku nimi Arumetsa REK 2022) (digitaalselt allkirjastatud 20.03.2024. a).

Projektala asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Kaare ja Keskvere külas. Projektiga on kavandatud rekonstrueerida maaparandusehitis Arumetsa(TP-737) (maaparandussüsteemi, edaspidi mps kood/ehitise kood 5110650020011/001) 60,7 hektaril ja ehitada maaparandussüsteemi teenindav tee Aru tee pikkusega 0,54 km. Projektiga on kavandatud kokku rekonstrueerida 2,63 km ja hooldada 0,09 km kuivenduskraave ning rekonstrueerida 1,20 km ja hooldada 0,08 km eesvoolu. Teekraave on kavas rekonstrueerida 0,04 km, hooldada 0,45 km ja ehitada 0,23 km.

I KAASAMINE

1. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega ning MaaParS § 22 lõike 4 punkti 3 alusel arvamuse avaldamiseks asutusele, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada (registreeritud PTA DHS-s 05.04.2024. a nr 6.1-3/7320-4). Keskkonnaamet (registrikood 70008658) xx.04.2024. a kirjaga nr x-x/xx/xx-x (registreeritud PTA DHS-s xx.04.2024. a nr 6.1-3/7320-X) on seisukohal, et … Lääne-Nigula Vallavalitsus (registrikood 75038598) xx.04.2024. a kirjaga nr x-x/xxx-x (registreeritud PTA DHS-s xx.04.2024. a nr 6.1-3/7320-x) on seisukohal, et … Transpordiamet (registrikood 70001490) xx.04.2024. a kirjaga nr x-x/xx/xx-x

Otsuse nr Leht 2 ( 6 )

(registreeritud PTA DHS-s xx.04.2024. a nr 6.1-3/7320-x) on seisukohal, et …

2. Põllumajandus- ja Toiduamet kaasas MaaParS § 22 lõike 5 alusel ehitusloa andmise menetlusse kinnisasja omanikud, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui taotlust ei ole esitanud omanik ning taotluses märgitud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud, kelle piirikraavil töid planeeritakse (registreeritud PTA DHS-s 05.04.2024. a nr 6.1-3/7320-5).

3. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas Riigimetsa Majandamise Keskusele (registrikood 70004459) maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks (registreeritud PTA DHS-s 05.04.2024. a nr 6.1-3/7320-6).

Põllumajandus- ja Toiduamet loeb MaaParS § 22 lõike 6 kohaselt ehitusloa eelnõu vaikimisi kooskõlastatuks, kui etteantud tähtaja jooksul ei ole määratud aadressile arvamust esitatud, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud pikem tähtaeg või tähtaja pikendamist on põhjendatult taotletud.

Põllumajandus- ja Toiduamet on läbi viinud ehitusloa andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on kaasatud asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Põllumajandus- ja Toiduamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud MaaParS § 23 lõikes 3 ehitusloa andmisest keeldumise aluseid.

II KAALUTLUSED LOA ANDMISEL Loa andja võttis ehitusloa andmise menetluses aluseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS), MaaParS ja selle alamaktide sätted, metsaseaduse, looduskaitseseaduse, veeseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse. HMS § 5 lõiked 2 ja 4 sätestavad haldusmenetluse eesmärgid ning § 6 ja § 38 lõige 1 kohustavad haldusorganit välja selgitama asjas tähtsust omavaid asjaolusid.

Vastavalt MaaParS § 49 lõikele 1 punktile 1 on maaparandushoiu kohustus maaparandussüsteemi omanikul. MaaParS § 47 lõige 11 sätestab, et maaparandussüsteemi omanik teeb käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastavad maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutööd, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1‒5 sätestatud nõuetele. MaaParS § 5 lõike 1 kohaselt peab reguleeriv võrk tagama maaviljeluseks sobiva mulla veerežiimi. MaaParS § 5 lõike 2 kohaselt peab eesvool tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku. MaaParS § 5 lõike 3 kohaselt peab avatud eesvool olema võimalikult suure isepuhastusvõimega. MaaParS § 5 lõike 4 kohaselt peab maaparandussüsteem minimeerima hajukoormuse leviku ohu. MaaParS § 5 lõike 5 kohaselt peab maaparandussüsteem olema ohutu.

Metsaseaduse § 42 lõike 1 p 2 alusel kohustatakse metsaomanikku majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest. Metsa kuivendussüsteemide korrashoidmise üheks olulisemaks eesmärgiks on tagada ligipääs ja vähendada seeläbi metsa majandamisega kaasnevaid kahjustusi, mille põhjustaks rasketehnika märgades, liigniiskuse käes kannatavates metsades. Metsamaa kuivendamine

Otsuse nr Leht 3 ( 6 )

parandab pinnasevee ärajuhtimist ja metsamulla õhustatust, vähendab perioodiliste üleujutuste mõjusid ning väldib metsamullast toitainete väljauhtumist. Sellega kaasneb puistu kasvukiiruse tõus, mis kajastub metsa boniteedi paranemises ning lõpptulemusena toob kaasa raieringi lõpus metsamaterjali suurema väljatuleku. Metsakuivendus lihtsustab metsavarumist, metsade uuenemist ja haldamist ning loob sobiva keskkonna rekreatsiooniks. Tee korrastamine (sh rekonstrueerimine ja ehitamine parandab maaparandusehitistel asuvate metsade majandamisvõimalusi ja lihtsustab kuivendussüsteemi hooldust.

Tegevuse käigus kasutatakse olemasolevat taristut ning lähtutakse võimalikest headest loodusvarade kasutamise põhimõtetest. Veejuhtmete rekonstrueerimisega kaasneb metsakuivendusvõrgu maa-alal veerežiimi muutus, mis on vajalik metsa kasvutingimuste parandamiseks - liigse pinnasevee ärajuhtimisega suureneb puittaimestiku juurdekasv, paraneb puittaimestiku vastupanu võime (tormi)tuultele (sh paraneb mulla õhustatus, juured kinnituvad tugevamalt pinnasesse ja arenevad efektiivsemalt parasniiske veerežiimiga keskkonnas). Antud tegevusest lähtudes järgib ehitusloa taotleja talle maaparandusseadusega ja metsaseadusega pandud kohustusi.

Ehitusprojektiga ei kaasne üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaal või märgalal uue kuivendussüsteemi ehitamine või üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamine. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise ja ehitamise käigus likvideeritakse puittaimestikku kokku ca 6,11 ha. Puittaimestikku likvideeritakse vaid mahus, mis on vajalik olemasoleva maaparandussüsteemi rekonstrueerimis- ja ehitustööde läbiviimiseks, et tagada olemasoleva kuivendussüsteemi toimimine, mis on vajalik metsa majandamiseks.

2.1. Otsuse põhjendus Arumetsa metsakuivenduse maaparandusehitise rekonstrueerimine ja Aru tee ehitamine toimub alal, kus eksisteerib varasemalt rajatud kuivendusvõrk (rajatud 1991 a), mille osaline rekonstrueerimine ei avalda enam täiendavat olulist kuivendavat mõju metsakooslustele ja elupaigatüüpidele. Kuna tegemist on olemasoleva maaparandussüsteemiga, siis on muutused ala mullastruktuuris aja jooksul juba toimunud. Kogu olemasolev kasvukohatüüp on tekkinud kraavide pikaajalise toimimise koosmõjul ja algse kraavipõhja sügavuse taastamine settest eemaldamisega ei muuda ega halvenda kasvukoha väljakujunenud toimimist. Maaparandussüsteemi korrastustöödega (hooldus, uuendus, rekonstrueerimine) säilitatakse suures osas varasem olukord, mis on loodus- ja keskkonnakaitselisest aspektist oluliselt keskkonnasäästlikum võrreldes maaparandussüsteemi kraavivõrgu täieliku (kõikide alal olemasolevate kraavide) rekonstrueerimise või uue maaparandussüsteemi rajamisega.

Projektala ei paikne ühelgi kaitstaval loodusobjektil looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 tähenduses. Metsakuivendus piirneb Matsalu rahvuspargi ning Väinamere linnu- ja loodusalaga, kuid kavandatud tegevus kaitstavatele aladele ei jää ning nende seisundit negatiivselt ei mõjutata. Kuivendussüsteemi eesvool suubub kaitstavatele aladele. Settekoormuse suurenemise vältimiseks rajatakse eesvoolule settebassein. Eesvoolu viimases lõigus 76 m ulatuses enne kaitseala veejuhtmest setet ei eemaldata. Projektalale on kavandatud ehitada 5 leevendusveekogu, mis aitavad kraavides kuivematel perioodidel vett säilitada ja mis ühtlasi toimivad settepüüduritena.

Projekteerija on projekteerimisel arvestanud Keskkonnaameti kirjades ja Riigimetsa Majandamise Keskuse keskkonnamõjuanalüüsis tooduga. Projekteerija on analüüsinud

Otsuse nr Leht 4 ( 6 )

kavandatavate tööde mõjuulatust ja kandnud mõjuala piiri projektplaanile. Projektlahend on tehtud nii, et oleks välistatud negatiivne mõju looduskaitselistele objektidele. Lisaks on projektis toodud keskkonnakaitselised tehnoloogilised meetmed, mida järgitakse korrastustööde käigus.

Põllumajandus- ja Toiduamet on seisukohal, et projektlahend arvestab hüdroloogilise mõju puudumisega väljaspool projektala ning määratud keskkonnameetmed on piisavad, et tagada piirkonnas kaitseväärtuste säilimine.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul keskkonnamõju hindamine on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 nimetatute hulka, peab otsustaja selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 loetletud valdkondade hulka ja on loetletud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224, “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” või on tegemist KeHJS § 6 lõike 2¹ tegevusega. Antud juhul ei kuulu kavandatav tegevus eelpoolnimetatute hulka ning seetõttu eelhinnangut vastavalt KeHJS § 6 lõige 2³ ei anta.

III OTSUS Eeltoodust lähtudes ja võttes aluseks MaaParS § 23 lõike 4, maaeluministri 18.08.2020. a, määruse nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ § 5 ja § 21 ning Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 08.02.2024. a esitatud maaparanduse ehitusloa taotluse nr 6.1-3/7320 ja OÜ Hetver (registrikood 11066829) koostatud projekti „Arumetsa metsakuivendus“ (versioon V03, töö nr 1-23, digitaalselt allkirjastatud 20.03.2024. a) (toimiku nimi: Arumetsa REK 2022), otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet (Harju maakond, Saku vald, Saku alevik, Teaduse tn 2, 75501; registrikood 77001458):

välja anda ehitusloa Riigimetsa Majandamise Keskusele (registrikood 70004459) Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Kaare ja Keskvere külas asuva maaparandussüsteemi ehitise Arumetsa (TP-737) (mps/ehitise kood 5110650020011/001) rekonstrueerimiseks ja maaparandussüsteemi teenindava tee Aru tee ehitamiseks OÜ Hetver (registrikood 11066829) koostatud projekti „Arumetsa metsakuivendus“ (versioon V03, töö nr 1-23, digitaalselt allkirjastatud 20.03.2024. a) alusel.

Põllumajandus- ja Toiduamet ei võta vastutust projekti tehnilise lahenduse õigsuse eest. Projekti tehnilise lahenduse eest vastutavad projekteerija ja tellija. Kui ehitamise käigus ilmneb, et projektis on vaja teha muudatusi, siis vormistatakse projekti muudatus.

Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades vaide Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 101.

Otsuse nr Leht 5 ( 6 )

Ehitusloa andmed

Maakonnakeskus: Lääne keskus Ehitusloa taotleja: RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Dokumendi väljastamise kuupäev: Puudub Teenuse nr: 2409739 Väikesüsteem: EI Toimiku nimi: ARUMETSA REK 2022 Projekti nimi: Arumetsa metsakuivendus Projekti number: 1-23 Projekti koostamise aasta: 2023

Kinnisasja andmed

Katastritunnus Omanikud/volitatud esindaja

45203:001:0440 IVAR PAE, INGA PAE

45203:001:0552 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

45203:001:0560 TRANSPORDIAMET

45203:001:0182 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

45203:001:0210 URMAS LIHT

45201:001:0344 MAA-AMET

45203:001:0390 KASARI JAHISELTS

45203:001:0080 CLARISSON OÜ

45203:001:0101 MADIS KAAL

45203:001:0137 TIIT KRIMM

45203:001:0169 AUGUST KURVET

45203:001:0175 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

45203:001:0177 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

Taotletava asukoha andmed

Maakond Linn/vald Küla/asula

Lääne maakond Lääne-Nigula vald Kaare küla

Lääne maakond Lääne-Nigula vald Keskvere küla

Registreeringu andmed

Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise kood ja nimetus

5110650020011 001 Arumetsa(TP-737)

Maaparandusehitise kavandatav kuivendus- või niisutusviis

Kuivendus- või niisutusviis: Kraavkuivendus

Otsuse nr Leht 6 ( 6 )

Maaparandusehitise maa­ala kavandatav maakasutuse viis

Kasutusviis: Metsamaa

Andmed uurimistöö, ehitusprojekti või ehitamise kava ja ekspertiisi kohta

Uurimistöö koostaja: OÜ HETVER Uurimistöö tegija: Heiki Verbak Ehitusprojekti koostaja: OÜ HETVER Ehitusprojekti tegija: Heiki Verbak Ehitusprojekti ekspertiisi koostaja: PEETER LOND Ehitusprojekti ekspertiisi tegija: Peeter Lond

Rekonstrueeritava/ehitatava maa­ala pindala ja eesvoolu pikkus

Pindala (ha): 60.7 Eesvoolu pikkus (km): 1.20

Teenindava tee järk, pikkus ja nimetus

Tee järk Tee pikkus (km) Nimetus

4 0.54 Aru tee

Kaitsetammi pikkus ja pumbajaamade arv

Kaitsetammi pikkus (m): Pumbajaamade arv:

Keskkonnakaitseks vajaliku rajatise nimetus ja arv

Rajatise nimetus Rajatiste arv

Settebassein 1

Dokumendid

Puudub

Menetleja

Reigo Roos peaspetsialist Põllumajandus- ja Toiduamet Lääne regiooni Haapsalu esindus +372 5475 0234 [email protected]