OTSUS

Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla

Tervise tn 1

Kohtla-Järve linn

31025, Ida-Viru maakond

12.04.2024 nr 11.2-4/24/286

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja

taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse

naasmise suurendamiseks” tegevuse „Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas“ raames

finantskorrektsiooni otsuse toetuse andmise tingimuste „Keskhaigla infrastruktuuri

kaasajastamine riskipiirkonnas“ (edaspidi TAT) Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (edaspidi toetuse

saaja või hankija) projekti „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ (projekti

nr 2014-2020.2.04.19-0085) osas.

Rakendusüksus tuvastas riigihanke „Kompuutertomograaf“ viitenumbriga 253614 (edaspidi

riigihange nr 253614) kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 253614 läbiviimisel

järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab

rakendusüksus antud rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb

mitteabikõlblikuks kuluks 321 100 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

punkt 4, § 45 lg 1 punkt 3, § 46 ja § 47 lõige 2, § 48 lõige 1, § 49 lõige 1, Vabariigi Valitsuse

01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja

kord“ (kuni 08.10.2020 kehtiv ühendmääruse redaktsioon, edaspidi ühendmäärus) § 21 lõiked 1 ja

3, § 22 lõige 14, § 22 lg 11 punkt 8, § 22 lõige 12, samuti toetuse saajaga peetud kirjavahetus ning

projekti raames esitatud kuludokument (edaspidi KD).

Vastavalt tervise- ja tööministri 04.04.2019 käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri

kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT käskkiri) punktile 7.1

kohalduvad toetuse saajale STS § 24 ja § 26 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale

sätestatud kohustused ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi,

kui ta on hankija RHSi tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Sihtasutus Ida-Viru

Keskhaigla, kes on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 punkti 5 mõistes ning sellest tulenevalt

peab toetuse saaja järgima RHS-is sätestatud korda.

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Riigikohus on 28.06.2023 kohtuotsuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 punktis 74

selgitanud, et Euroopa Liidu reeglite võimaliku rikkumisega kaasnevad riskid ei tohi olla toetuse

saaja jaoks suuremad ja tagajärjed koormavamad, kui toetuse määramise ajal kehtivate

õigusnormidega sätestatud. Rakendusüksus selgitab, et TAT käskkiri on kinnitatud 04.04.2019,

mistõttu kohaldab rakendusüksus riigihanke nr 253614 rikkumise osas tehtavale

finantskorrektsioonile kuni 09.10.2020 kehtinud ühendmääruse redaktsiooni. TAT käskkirja

kinnitamise ajal kehtinud ühendmääruse redaktsioonis on käesolevas otsuses kirjeldatud

rikkumisele ettenähtud suurem kaalutlusruum finantskorrektsiooni määra rakendamisel ja seega

on hetkel kehtiva ühendmääruse redaktsiooniga võrreldes toetuse saajale soodsam.

1. Riigihanke alusdokumentide muutmise järgselt ei ole hankija pikendanud pakkumuste

esitamise tähtaega

1.1. Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja viis läbi avatud hankemenetlusena läbi riigihanke 253614, hankes esitati kokku kaks

pakkumust. 31.10.2022 otsusega tunnistati vastavaks ja edukaks OSAÜHING HANSA

MEDICAL (registrikood 10484631, edaspidi edukas pakkuja või töövõtja) pakkumus

maksumusega 1 632 750 eurot käibemaksuta. Menetluse tulemusena sõlmis hankija 7.12.2022

ettevõtjaga HANKELEPINGu nr 253614 (edaspidi hankeleping).

Hanketeade esitati 11.08.2022 riigihangete registrile, mis avaldati 15.08.2022 pakkumuste

esitamise tähtpäevaga 19.09.2022 kell 12.00.

Hankija on riigihanke alusdokumentide muutmiseks esitanud 01.09.2022 hanketeate muudatuse ja

samal päeval on esitatud ka teade Euroopa Liidu Teatajasse (ELT). Muudetud hanketeade on

riigihangete registris avaldatud 05.09.2022 ja pakkumuste esitamise tähtaega 23.09.2022 kell

12.00.

1.1.1. Esialgne riigihanke nr 253614 HAD Lisa 1 hankeeseme tehniline kirjeldus (edaspidi

tehniline kirjeldus) kehtis kuni 19.09.2022 ja tehnilise kirjelduse punktis 12.14 on toetuse

saaja kehtestanud järgneva nõude: „Pakkuja peab esitama varuosade nimekirja koos

hindadega, mille maksumus on rohkem kui 2 000 eurot.“

Ettevõtja esitas teabevahetuse käigus 19.09.2022 sõnumi ID 683751 – „Palun täpsustage

varuosade hinnakirja nõude punkti. 12.14 Pakkuja peab esitama varuosade nimekirja koos

hindadega, mille maksumus on rohkem kui 2000 eurot. Küsimus: Riigihangete süsteemis lisatavate

dokumentide kirjelduses on nõutud varuosade hinnakiri, mille maksumus on rohkem kui 500 eurot.

Millisest tingimusest tuleb lähtuda? Selgitus: Suurseadmete hinnakiri alates 2000 eurot on igati

mõistlik, kuid alates 500 eurot nõuab meeletut tööd, sest valmis hinnakirja tootjatel ei ole.“

Hankija vastas 19.09.2022 ettevõtja sõnumile, et: „Õige on: hinnakiri, mille maksumus on rohkem

kui 500 eurot.“ Hankija kõrvaldas 19.09.2022 vastuolu dokumentides ning sõnastas tehnilise

kirjelduse punkti 12.14 järgnevalt: „Pakkuja peab esitama varuosade nimekirja koos hindadega,

mille maksumus on rohkem kui 500 eurot.“

Hankija on vastavustingimuses nr 4 kehtestanud sama nõude – „Pakkuja peab esitama varuosade

nimekirja koos hindadega, mille maksumus on rohkem kui 500 eurot.“ Riigihangete registri

andmetest nähtuvalt ei ole vastavustingimust muudetud ehk vastavustingimuse sõnastus on kogu

hankemenetluse jooksul olnud muutumatu.

Peale tehnilise kirjelduse muutmist 19.09.2022 jäi pakkumuste esitamise tähtajani vähem kui neli

päeva, mis on lühem kui RHS § 82 lõike 1 kohaselt nõutud miinimum tähtaeg. Hankija pakkumuste

esitamise tähtaega riigihanke alusdokumendi (tehniline kirjeldus) muutmisel ei pikendanud ega

muutnud hanketeadet.

1.1.2. Alates 16.09.2022 (avaldatud 19.09.2022) lisatud tehnilise kirjelduse preambulas on hankija

kehtestanud järgneva nõude: „Hanke esemeks on ühe alljärgnevatele nõuetele vastava

kompuutertomograafi ostmine ja seadme garantiiaegne hooldus- ja remonditeenus (2

aasta jooksul) ning garantiijärgne hooldus- ja remonditeenus (4 aasta jooksul).

Tehnilise kirjelduse 11.08.-25.08.2022 versioonis on nõue järgnevalt: „Hanke esemeks on ühe

alljärgnevatele nõuetele vastava kompuutertomograafi ostmine ja seadme garantiiaegne hooldus-

ja remonditeenus (1 aasta jooksul) ning garantiijärgne hooldus- ja remonditeenus (5 aasta

jooksul).“ Tehnilise kirjelduse 25.08.-16.09.2022 versioonis on kirjeldatud garantiiaegne hooldus-

ja remonditeenus (2 aasta jooksul) ning garantiijärgne hooldus- ja remonditeenus (5 aasta jooksul).

Hankija on garantiipikkuse hooldus- ja remonditeenuse sätestanud ka riigihanke alusdokumendis

Vorm_1_maksumuse_vorm_kompuutertomograafi_ostmine.xlsx (edaspidi maksumuse vorm)

järjekorra numbritel 1 ja 2 järgnevalt: „Kompuutertomograaf koos seadme garantiiaja (2 aasta)

hooldus- ja remonditeenusega; Kompuutertomograafi hooldusteenus peale seadme garantiiaja

lõppu, nelja aasta jooksul (sh hooldustarvikud, hooldusinseneri väljasõiduga seotud kulud jm).“

Riigihangete registri andmetest nähtuvalt ei ole garantiipikkuse nõuet maksumuse vormil

muudetud hankedokumentide esitamisest riigihangete registrisse.

Peale tehnilise kirjelduse muutmist 19.09.2022 jäi pakkumuste esitamise tähtajani vähem kui neli

päeva, mis on lühem kui RHS § 82 lõike 1 kohaselt nõutud miinimum tähtaeg. Hankija pakkumuste

esitamise tähtaega riigihanke alusdokumendi (tehniline kirjeldus) muutmisel ei pikendanud ega

muutnud hanketeadet.

Mõlemas eelviidatud episoodis ei ole hankija järginud RHS § 82 lõiget 1 ja rikkunud sellega ka

RHS § 3 üldpõhimõtteid.

1.2 Toetuse saaja selgitused

Rakendusüksuse päringule rikkumise esimese juhtumi osas, miks ei ole hankija riigihanke

nr 253614 alusdokumendi koosseisus oleva tehnilise kirjelduse muutmisel järginud RHS § 82

lõigete 1 ja 2 sätteid ning pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega, on toetuse saaja 27.12.2023

selgitanud järgnevat: „Vastavalt hankemenetluses kestvalt kehtinud: VASTAVUSTINGIMUSED

TAGAVARAOSADE HINNAKIRI.

Pakkuja peab esitama üle 500, 00 euro maksvate pakutava seadme tagavaraosade hinnakirja.

Küsimused ettevõtjale:

1. Tagavaraosade hinnakiri (Vabas vormis dokument)

16.9.20231 tehnilise kirjelduse muudatus oli tingitud tehnilises kirjelduses sisalduva vastuoluga

(rohkem kui 2000), ekslikult oli registrisse sisestatud valede (hankemenetluse ettevalmistamisel

koostatud) tarnetingimustega HAD versioon.“

Järelevalvemenetluse käigus on toetuse saaja selgitanud järgnevat: „Finantskorrektsiooni otsuse

eelnõu koostamisel ning rikkumiste rahalise mõju määramisel palume arvestada sellega, et hankes

viitenumbriga 253614 oli kogu hankemenetluse ajal kehtinud vastavustingimustes tingimus

„Pakkuja peab esitama üle 500, 00 euro maksvate pakutava seadme tagavaraosade hinnakirja.“

1 Toetuse saaja on ekslikult märkinud aastaarvuks 2023. Tegelik aasta on 2022.

/…/ 16.9.2023 hankedokumentide muutmisega viidi hankedokumendid vastavusse nimetaud

nõuetega, ehk sisulist hanketingimuste muutmist ei teostatud.“

Rikkumise teise juhtumi osas on toetuse saaja antud selgitused järgnevad: „Vastavalt hankelepingu

vormile HAD Lisa 2 ja ka hankemenetluse 253614 tulemusel sõlmitud hankelepingule:

5. Tarne üldtingimused

5.1. Tarnija peab seadme tarnima hiljemalt 2023 aasta juulikuu jooksul Hankija

tegutsemiskohta Kohtla-Järvel (Ilmajaama 14, ruum G1033).

6. Seadme garantii ja garantiiaegne hooldus

6.1. Tarnija annab tarnitud seadmele 2-aastase täisgarantii.

Hankija eesmärgiks on olnud viia erinevates dokumentides sisalduvad andmed vastavusse,

kõrvaldada vastuolud.

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

RHS § 82 lõike 1 alusel riigihanke alusdokumentide muutmisel peab hankija pikendama

pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega selliselt, et muudetud hanketeate registris

avaldamisest arvates või muudetud riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemisest või

edastamisest arvates oleks pakkumuste või taotluste esitamise tähtaeg võrdne vähemalt poolega

vastavast käesoleva seaduse §-s 93 või 94 sätestatud minimaalsest tähtajast. Pakkumuse esitamise

tähtaega ei pea pikendama üksnes RHS § 82 lõikes 2 toodud juhtudel, mh olukorras, kui tehtud

muudatuse tõttu ei muutuks riigihankest huvitatud ettevõtjate ring või pakkumuste sisu.

RHS-i seletuskirja (lk 463 p 7) kohaselt peab hankija riigihanke alusdokumentide muutmisel

pikendama pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega, välja arvatud juhul, kui tegemist ei ole

olulise muudatusega. Olulise muudatusena mõistetakse sellist juhtumit, kus riigihanke tingimusi

muudetakse oluliselt rangemaks või leebemaks, st kui muudatuse tulemusena võiks mõni pakkuja

või taotleja jääda kvalifitseerimata või mõni pakkumus võiks muutuda mittevastavaks, samuti kui

riigihanke tingimuste leevendamise tõttu võiks tingimustele vastata rohkem ettevõtjaid või

muutuks pakkumuste sisu.

RHS § 93 lg 1 punkti 4 kohaselt on asjade ja teenuste hankelepingu puhul pakkumuste esitamise

tähtaeg avatud hankemenetluses 30 päeva hanketeate väljaannete talitusele esitamisest arvates,

välja arvatud ehitustööde hankelepingu puhul, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne

rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ja kogu hankemenetluse teabevahetus toimub

elektrooniliselt. Kõne all oleva riigihanke liik on asjad, mille eeldatav maksumus oli

2 000 000 eurot, mis ületab rahvusvahelise riigihanke piirmäära (221 000 eurot).

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lõike 1 ja RHS § 93 lg 1 punkti 4 koosmõjus hakkab

tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva saabumist, millega määrati kindlaks

tähtaja algus. TsÜS § 136 lõike 9 alusel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni.

RHS § 82 lõikes 1 sätestatud minimaalne tähtaeg hakkab kulgema muudetud hanketeate

riigihangete registris avaldamisest või muude alusdokumentide muudatuse kättesaadavaks

tegemisest või edastamisest arvates. Arvestamine toimub täispäevades, seega vähemalt pool 30-

päevasest tähtajast on 15 päeva.

Otsuse alapunkti 1.1.1 esimeses juhtumi osas hindas rakendusüksus veelkord toetuse saaja poolt

järelevalvemenetluse ja finantskorrektsiooni otsuse eelnõu raames antud selgitusi ning jõudis

järeldusele, et antud juhtumil oli RHS § 82 lõike 2 kohane muudatus mitteoluline ja lubatav ning

finantsmõju mitteomav. Seega, antud rikkumise osas finantskorrektsiooni ei teostata.

Otsuse alapunkti 1.1.2 teises juhtumis muutis hankija 16.09.2022 riigihanke alusdokumendi

tehnilise kirjelduses garantiipikkust puudutavat infot – 1 aastane garantiiaegne hooldus- ja

remonditeenus muudeti 2 aasta pikkuseks ning 5 aastane garantiijärgne hooldus- ja remonditeenus

muudeti 4 aasta pikkuseks.

Kuus päeva enne pakkumuste esitamise tähtaega muudeti RHADi, eemaldades sealt

dokumentidevaheline vastuolu (maksumuse vormil püsis nimetatud nõue 2a+4a). Rakendusüksus

möönab, et tegemist oli hanketingimuse leevendava iseloomuga muudatusega, ehk tingimus

muutus pakkujale kergemaks ehk vähem koormavamaks. Samas aga on muudatus seesugune, mis

võib mõjutab pakkumuse hinda ehk siis tulnuks teha uus pakkumus igal juhul. Seega laienes

leebema tingimuse tõttu potentsiaalsete pakkujate ring, mis tähendab, et hankes sai osaleda rohkem

pakkujaid. Viimastel oli aga oluliselt lühem aeg pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks.

Segadust tõendab teiseks jäänud pakkuja pakkumus, kus pakkuja on täitnud tehnilise kirjelduse

vormi nn vanas ehk pakkujale ebasoodsamas tingimuses:

Toetuse saaja toob oma 27.12.2023 põhjendustes välja, et riigihanke alusdokumendi Lisa 2

Hankelepingu vorm (edaspidi hankelepingu projekt) ja hankemenetluse tulemusena sõlmitud

hankelepingu punktile 6.1 annab tarnija tarnitud seadmele 2-aastase täisgarantii. Rakendusüksus

juhib tähelepanu, et nimetatud hankelepingu punkt hõlmab vaid garantiiaegset kohustust, jättes

välja garantiijärgse hooldus- ja remonditeenuse.

Selleks, et hankelepingusse üldse saada, peavad pakkujad eelnevalt koostama pakkumuse vastavalt

hankija toodud andmetele ja nõudmistele ning selle alusel teeb hankija oma otsuse, kellega

hankeleping sõlmitakse. Seetõttu ei ole asjakohane hankija väide, et teave oli kättesaadav

hankelepingu projektis. Rakendusüksus märgib, et riigihanke alusdokumendid, milleks olid

tehniline kirjeldus, maksumuse vorm ja ka hankelepingu projekt on hierarhiliselt võrdväärsed ehk

ei saa seada hankelepingu projekti sisu enam siduvamaks tehnilises kirjelduses mainitule.

Kõne all olev info ehk tööde teostamise vajadus on otseselt seotud pakkumuse maksumusega, mis

omakorda mõjutab hanke tulemust. Arvestada tuleb, et kokku 7-aastase hoolduse pakkumuse

maksumus on hinnalt kallim kui seda olnuks kokku 6-aastase hoolduse maksumus.

Kui pakkujad oleksid pakkumuse koostamisel lähtunud esialgses riigihanke alusdokumendis

toodust ja ei oleks arvestanud hankija antud uut infot, oleksid pakkumused olnud teistsuguse sisu

ja maksumusega ning osutunud mittevastavaks, kuna hankija on selgelt väljendanud uues infos,

millega peab arvestama garantiipikkuse nõudes.

Peale uue olulise info edastamist muutis hankija riigihanke alusdokumente, aga jättis pakkumuste

esitamise tähtaja pikendamata. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 23.09.2022 kell 12.00. Peale

riigihanke alusdokumendi muutmist 16.09.2022 kell 11.11 jäi pakkumuste esitamise tähtajani

vähem kui 6 päeva, mis on lühem kui RHS § 82 lõike 1 kohaselt nõutud.

Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et seaduses ettenähtud ulatuses pakkumuste

esitamise tähtaja pikendamata jätmisega ei ole hankija järginud RHS § 82 lõikes 1 sätestatud

kohustust ja rikkus seetõttu RHS § 3 punktis 2 sätestatud üldpõhimõtet.

1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Eeltoodud rikkumiste osas esinevad ühendmääruse § 22 lõikes 14 toodud asjaolud, mille kohaselt

vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse

korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2–

11 ja 13 nimetatud. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist

finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole käesolevas otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumise olulisust ja

raskust hinnates proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra ning peab

põhjendatuks vähendada riigihanke nr 253614 alusel tekkinud abikõlblikku kulu 10 protsendi

võrra. Määra vähendamisel 10 protsendile on rakendusüksus võtnud arvesse, et riigihankes

nr 253614 oli tagatud pakkujate paljusus – pakkumusi oli kaks, mistõttu on olemas teatav

konkurentsi tase ja erinevate pakkumuste võrdlemine.

Teisalt ei anna eeltoodud põhjendused alust otsuses kirjeldatud rikkumise osas rakendada 10%-st

madalamat finantskorrektsiooni määra, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes

osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui hankest huvitatud isikul oleks olnud piisavalt aega

muudetud tehnilise kirjelduse ja riigihanke alusdokumentidega tutvuda ning võimalusel esitada

teistsugune pakkumus võrreldes algses tehnilises kirjelduses ja riigihangete alusdokumentides

märgituga. Antud juhul puudub kindlustunne, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate

pakkujate ring ja hanke tulemus, kui huvitatud isikud oleksid pakkumuse esitamise tähtaja

pikendamise järgselt jõudnud esitada uutele tingimustele vastava pakkumuse.

Proportsionaalse finantskorrektsiooni määra leidmiseks vaatas rakendusüksus, kui suur oli RHS §

82 lg 1 rikkumise ulatus. Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja tehtud muudatused tehnilises

kirjelduses ja riigihanke alusdokumentides puudutasid kogu hanget ning peale muudatuse tegemist

pakkumuste esitamise tähtajani vähem kui 4 päeva. Rakendusüksuse hinnangul viitab pakkumuste

esitamise tähtaja pikendamata jätmise osakaal sellele, et RHS § 82 lõike 1 rikkumise ulatus oli

suur.

Otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumised on muu hulgas kaasa toonud RHS § 3 punktis 2

sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtte riive. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud

seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada

25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist

piisavalt oluliseks puuduseks, et selle esinemisel rakendada kõrgeimat määra, mistõttu ei saa

toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete

mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 10 protsendist veelgi madalam

olema.

Madalaima finantskorrektsiooni määra rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste

juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste

juhendi nr C(2019) 3452 p 2.1 alapunktile 4 tuleb hankedokumentides oluliste muudatuste

tegemisel pakkumuste laekumise tähtaja pikendamata jätmise korral kohaldada 10-protsendilist

finantskorrektsiooni määra. Siinkohal rakendusüksus rõhutab, et Euroopa Komisjoni rikkumiste

juhendile viitamine on osa kaalutlusõiguse teostamisest, mitte eraldiseisvaks õiguslikuks aluseks.

Samuti ei näe 10 protsendist madalama finantskorrektsiooni kohaldamist samale rikkumisele ette

hetkel kehtiva ühendmääruse § 221 lg 2 punkt 2.

Rakendusüksus leiab, et toetuse saaja RHS-i rikkumine ei olnud üksnes formaalne ja esineb

põhjendatud oht, et RHS § 82 lg 1 rikkumine tõi kaasa rahalise mõju. Tehnilise kirjelduse

muutmisega muudeti tingimus leebemaks, mis laiendas potentsiaalsete pakkujate ringi, aga

potentsiaalsetel pakkujatel jäi uue tingimuse valguses pakkumuse esitamiseks vähem aega kui

seadusega nõutud. Seetõttu võis mõni riigihankest huvitatud ettevõtja jätta pakkumuse üldse

esitamata.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

Eeltoodust tulenevalt on RHS-i rikkumise raskust ja ulatust arvestades proportsionaalne riigihanke

nr 253614 tulemusena sõlmitud hankelepingule kohaldada 10-protsendilist finantskorrektsiooni

määra.

2. Hankija on kvalifitseerinud eduka pakkuja, kes ei vastanud kehtestatud

kvalifitseerimistingimusele

2.1. Rikkumise asjaolud

Riigihanke nr 253614 hanketeate punktis III.1.3) Tehniline ja kutsealane suutlikkus on toetuse

saaja kehtestanud järgneva kvalifitseerimistingimuse: „Pakkuja peab olema käesoleva riigihanke

alustamise kuupäevale eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt 2 hankelepingu esemele vastava

valdkonna (meditsiiniseadmete müük) lepingut neist igaüks maksumusega vähemalt 1 000 000

EUR. Nõutav dokument: Pakkuja peab esitama loetelu eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt

täidetud hankelepingu esemele vastava valdkonna ostu-müügi tehingutest, milles sisalduvad ostja

nimi ja kontaktandmed, lepingu objekti kirjeldus, lepingu täitmise periood ja lepingu maksumus.“

Tingimuse kirjelduse kohaselt on minimaalne teostatud tööde arv 2.

Referentsperiood on hanke algamisele eelnevad 36 kuud, st ajavahemik 15.08.2019-14.08.2022.

Eduka pakkuja pakkumuse nr 389243 koosseisu kuuluva hankepassi kohaselt on edukas pakkuja

kinnitanud, et on teostanud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt kolm

meditsiiniseadmete müügilepingut, neist igaüks maksumusega vähemalt 1 000 000 eurot.

Hankepassis on esitatud kvalifitseerimistingimuses nõutud kolm müügilepingut:

1) SA Tartu Ülikooli Kliinikum (riigihanke viitenumber 243592) „Kompuutertomograaf“,

ajavahemik 27.12.2021-…..(lepingu kehtivus 79 kuud) kogusummas 1 130 000 eurot;

2) SA Pärnu Haigla (riigihanke viitenumber 247868) „Kompuutertomograafi ja selle

hooldusteenuse ostmine“, ajavahemik 23.05.2022 - ….. (lepingu kehtivus 69 kuud), kogusumma

1 499 800 eurot;

3) PERH (riigihanke viitenumber 232911) „Magnetresonantstomograafid“ ajavahemik 06.04.2021

- …. (lepingu kehtivus 84 kuud) kogusummas 3 503 426 eurot.

Riigihangete registrist nähtuvalt on eduka pakkuja pakkumuses esitatud referentsleping (nr 6.3-

3/1456) riigihanke viitenumbriga 243592 sõlmitud kuupäeval 18.03.2022 ja täitmise tähtaeg

17.10.2028. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum on selgitanud hankekontrolli raames, et ei ole

võimalik eristada ehitus/ettevalmistust ja seadme hinda, kuna kõik on esitatud ühe maksumusena.

Täiendavalt lisas sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, et seadme üleandmise-vastuvõtmise akt on

allkirjastatud 30.08.2022 ehk peale antud hanke referentsperioodi.

Riigihangete registrist nähtuvalt on sihtasutus Pärnu Haigla riigihanke viitenumbriga 247868

hankeleping nr 7-18-1/197-22 sõlmitud 22.08.2022 täitmise tähtajaga 23.05.2028. Seega on

kvalifitseerimistingimuses nõutav referentsleping sõlmitud peale referentsperioodi.

Riigihangete registrist on tuvastatav, et sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla hankeleping nr 1.2-

13/3933-1 on sõlmitud 10.05.2021 ja täitmise tähtaeg 9.11.2028. Antud referentsleping vastab

kehtestatud kvalifitseerimistingimusele.

Riigihangete registrist nähtuvalt ei vasta nii riigihankega nr 243592 kui ka riigihankega nr 247868

seotult esitatud referentslepingute täitmisaeg kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele seetõttu, et

nimetatud lepingute täitmise tähtajad jäävad väljapoole referentsperioodi.

Eeltoodust tulenevalt kvalifitseeris toetuse saaja eduka pakkuja, kes ei vastanud riigihanke

alusdokumentides kehtestatud kvalifitseerimistingimusele, rikkudes sellega RHS § 104 lõiget 8,

§ 98 lõiget 51 ja RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

2.2. Toetuse saaja selgitused

Toetuse saaja on 27.12.2023 hankekontrolli raames selgitanud riigihanke nr 243592 kohta

järgnevat: „Hankija veendus riigihangete registris lepingu rikkumise puudumises ja tuvastas, et

lepingu kehtivuse üheksandal kuul on seade tarnitud, ehk leping põhiosas täidetud. Tarnetähtaeg

7 kuud oli möödunud.“ 11.01.2024 täiendas toetuse saaja vastust ning selgitas, et:

„Referentslepingu vastavust hindas hankija riigihanke viitenumber: 243592 hanketingimuste

(hankelepingu projektis: Müüja kohustub Seadmed koos nõuetekohaselt tehtud ehitustöödega

Ostjale üle andma 7 kuu jooksul Lepingu sõlmimisest arvates. (leping sõlmitud 18.03.2022)) ja SA

Tartu Ülikooli Kliinikum poolt sõlmitud hankelepingu kohta RHR-is esitatud andmete (SA Ida-

Viru Keskhaigla teatas hanke viitenumbriga 253614 otsused 4.11.2022.) alusel. 11.1.2024 seisuga

puuduvad RHR – is andmed selle kohta, et hankemenetluse viitenumbriga 243592 tulemusel

sõlmitud hankelepingu tingimusi oleks rikutud. SA-l Ida-Viru Keskhaigla puuduvad tõendid selle

kohta, et hankes 243592 toimus seadme tarne hankijale ehk TÜKile hiljemalt 14.8.2022.“

Riigihanke nr 247868 osas on toetuse saaja selgitanud, et: „hankija veendus vaid pakkuja kui eduka

pakkuja võimekuses, nõutud oli kahe lepingu täitmine.“

2.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 98 lõike 51 kohaselt, kui pakkuja või taotleja ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimustele,

jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Kvalifitseerimata jäetud pakkuja või taotleja

ei osale edasises riigihankes.

RHS § 104 lõige 1 paneb hankijale kohustuse aktsepteerida hankepassi esialgse tõendina

kõrvaldamise aluste puudumise, kvalifitseerimise tingimustele vastavuse ja asjakohased juhul ka

taotlejate arvu piiramiseks kehtestatud tingimustele vastavuse kohta. Seega asendab hankepass

esialgselt kõrvaldamise aluste puudumist, kvalifitseerimistingimustele vastavust ja taotlejate arvu

piiramiseks ette nähtud tingimustele vastavust tõendavat dokumentatsiooni. Dokumendid tuleb

esitada alles siis, kui hankija nõuab (RHS § 104 lg 7) või kui pakkumus osutub edukaks (RHS

§ 104 lg 8). Eelnev tähendab seda, et hankija peab enne lepingu sõlmimist viima eduka pakkuja

suhtes igal juhul läbi RHS § 104 lõikes 8 sätestatud pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste

sisulise kontrolli ning tegema ka selles sättes nimetatud otsused.

RHS § 104 lõike 8 kohaselt enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide

asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Eeltoodud sätte

alusel peab hankija kontrollima eduka pakkuja kvalifikatsiooni sisuliselt ja veenduma, et tema

suhtes ei esineks kõrvaldamise aluseid (VAKO 12.03.2018, 21-18/186204, p 12). Tegemist on

üldise menetlusliku alusega, millele tuginedes tuleb teha otsus ettevõtja kõrvaldamise või

kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta.

RHS-i seletuskiri selgitab, et hankijal tuleb RHS § 104 lõike 8 alusel pakkuja või taotleja suhtes

kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise tingimustele vastavust hinnates piisava

hoolsuse ja põhjalikkusega välja selgitada kontrollimiseks vajalikud asjaolud ning pakkuja või

taotleja esitatud andmete õigsus (VAKO 11.05.2018, 59-18/193899, p 14.1).

RHS § 104 lõike 8 alusel eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise

tingimustele vastavuse kontrollimiseks vajalike dokumentide ja andmete küsimine ning esitamine

toimub sama paragrahvi lõikes 9 sätestatud korras.

Käesoleval juhul nõudis hankija pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks, et

pakkujal peab olema riigihane alustamise kuupäevale eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt 2

hankelepingu esemele vastava valdkonna lepingut neist igaüks maksumusega vähemalt 1 000 000

EUR. Pakkuja peab esitama loetelu eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täidetud hankelepingu

esemele vastava valdkonna ostu-müügi tehingutest, milles sisalduvad ostja nimi ja

kontaktandmed, lepingu objekti kirjeldus, lepingu täitmise periood ja lepingu maksumus. Edukas

pakkuja esitas küll kolm nõutud referentsööd, kuid hankija on jätnud sisuliselt kontrolli tegemata,

kuna rakendusüksus leidis kontrolli raames, et kolmest esitatud referentstööst vastab vaid üks

(riigihange nr 232911) kehtestatud nõudele. Ühe referentstöö puhul (riigihange nr 243592) on küll

hankeleping sõlmitud referentsperioodi ajal, kuupäeval 18.03.2022, kuid sihtasutus Tartu Ülikooli

Kliinikum on hankekontrolli raames kinnitanud, et seadme vastuvõtmine on toimunud 30.08.2022

ehk peale referentsperioodi, mis tähendab, et esitatud referentstöö ei vasta kehtinud tingimusele.

Teise referentstöö puhul (riigihange nr 247868) on hankeleping sõlmitud juba väljaspool

referentsperioodi, s.o 22.08.2022. Kui hankija oleks korrektselt kontrollinud hankepassis esitatud

andmeid ehk järginud RHS § 104 lõikes 8 sätestatut, siis oleks kvalifitseerimise tingimustele

vastavuse kontrollis tuvastatud esitatud andmete puudulikkus. Mille tulemusena oleks pidanud

ettevõtja riigihankest nr 253614 kõrvaldama, kuna hankija ei lähtunud kvalifitseerimisel enda

poolt seatud tingimustest ning on kvalifitseerinud eduka pakkuja, kes ei vastanud

kvalifitseerimistingimuses esitatud nõudele, kuna kolmest esitatud referentstööst vastab vaid üks

seatud tingimusele. Hankija ei kontrollinud sisuliselt eduka pakkuja esitatud andmete õigsust,

mille tulemusel kvalifitseeriti edukas pakkuja, kes tegelikult ei vastanud

kvalifitseerimistingimustele.

Rakendusüksus on seisukohal, et isegi kui hankija avastab peale pakkumuste esitamist, et hankes

lisatud tingimus ei ole antud hankes asjakohane või õige, peab ta edasises menetluses, sh

kvalifikatsiooni kontrollimisel lähtuma enda poolt hanke alusdokumentides sätestatud nõuetest või

hanke kehtetuks tunnistama. Samasisulist seisukohta on väljendanud ka Euroopa Kohus

kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99, rõhutades et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda

kindlaksmääratud tingimustest.

Seega oleks hankija pidanud eduka pakkuja jätma kvalifitseerimata ning tunnistama edukaks

hindamiskriteeriumite alusel hinnatud järgmise majanduslikult soodsaima pakkumuse eeldusel, et

viimasel ei esine kõrvaldamise aluseid ega kvalifitseerimistingimustele mittevastavust.

Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on kvalifitseerinud

hanketingimustele mittevastava pakkuja, luues sellega edukaks tunnistatud pakkujale soodsama

olukorra. RHS § 3 punktis 1 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et

pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse

andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus

peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest

tagantjärgi tuvastatav. RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab

seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse

kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi.

Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et kvalifitseerides pakkuja, kes esitatud tõendite alusel

ei vasta hankija poolt kehtestatud kvalifitseerimistingimusele, ei ole toetuse saaja järginud RHS

§ 104 lõiget 8 ja § 98 lõiget 51 ning RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid.

2.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25%

Otsuse punktis 2.1 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 punktis 8 toodud

asjaolud, mille järgi kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui

hankemenetluse korraldamisel ei ole seatud kvalifitseerimise tingimusi järgitud ning kvalifitseeriti

pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele kvalifitseerimise tingimustele. Ühendmääruse § 22 lg 12

kohaselt võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni

määra.

Rakendusüksus peab otsuse punktis 2.1 kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates

põhjendatuks 25-protsendilise määra kohaldamist. Tegemist on hanke tulemusi reaalselt

mõjutanud rikkumisega, mistõttu ei ole 25 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra

rakendamine õigustatud. Kuivõrd toetuse saaja tunnistas vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis

oleks tulnud RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel tagasi lükata, oleksid hanke tulemused

teistsugused. Toetuse saaja oleks pidanud hankelepingu sõlmima teise pakkujaga või pidanud

korraldama uue hankemenetluse. Samuti ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate

pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et kogemusena

saab esitada ka vaid ühe täidetud referentstöö.

Ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 8 ning lõike 12 sõnastusest nähtub, et nimetatud rikkumisega

peab üldjuhul kaasnema 25% finantskorrektsioon, mida rakendusüksus võib üksnes erandkorras,

konkreetse rikkumise raskust arvestades, vähendada kas 10 või 5 protsendile. Eeltoodud

seisukohta on väljendanud ka Tallinna Halduskohus oma 23.07.2019 kohtuotsuses haldusasjas nr

3-19-754: „Neid sätteid tuleb mõista nii, et 25%-st väiksema finantskorrektsiooni määra

kohaldamine on ette nähtud erandina, mille kohaldamine on õigustatud vähese või väga vähese

raskusega rikkumise puhuks. See tähendab omakorda seda, et finantskorrektsiooni tegemisel ei

pea rakendusüksus püstitama endale mitte küsimust, kas õigustatud oleks 5, 10 või 25

protsendiline vähendamine, vaid küsimuseks on, kas esineb mingisuguseid kaalukaid asjaolusid

finantskorrektsiooni vähendamiseks 10-le või lausa 5-le protsendile üldreeglina ette nähtud 25%

asemel.”

Rakendusüksuse hinnangul ei esine sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et otsuse punktis

2.1 kirjeldatud rikkumise osas rakendada 25 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra.

Kirjeldatud rikkumine on muu hulgas kaasa toonud RHS §-s 3 sätestatud hanke läbipaistvuse ning

isikute võrdse kohtlemise põhimõtete riive. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud

seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada

25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist

piisavalt oluliseks puuduseks, et selle esinemisel rakendada kõrgeimat määra, mistõttu ei saa

toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete

mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist madalam olema.

Madalaima finantskorrektsiooni määra rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste

juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste

juhendi nr C(2019) 3452 p 2.1 alapunktile 14, kui pärast pakkumuste avamist on muudetud või

valesti kohaldatud kvalifitseerimise tingimusi, tuleb kohaldada 25-protsendilist

finantskorrektsiooni määra. Siinkohal rakendusüksus rõhutab, et Euroopa Komisjoni rikkumiste

juhendile viitamine on osa kaalutlusõiguse teostamisest, mitte eraldiseisvaks õiguslikuks aluseks.

Samuti ei näe 25 protsendist madalama finantskorrektsiooni kohaldamist samale rikkumisele ette

hetkel kehtiva ühendmääruse § 223 lg 5.

Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist

ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus

täiendavalt käsitlenud otsuse punktis 2.3.

3. Riigihankele nr 253614 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr ja

projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on riigihanke nr 253614 alusel tekkinud kulusid kajastanud tegevuses nr 4

„Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ KDs 142

kokku abikõlblikus summas 1 284 400 eurot.

Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille

mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis

sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna

riigihankes nr 253614 on tuvastatud kaks rikkumist, millest punktis 1.1 käsitletud rikkumise osas

peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 10-protsendilist ja punktis 2.1 käsitletud rikkumise

osas 25-protsendilist korrektsiooni määra, siis rakendatakse riigihanke nr 253614 puhul tervikuna

finantskorrektsiooni määra 25% ulatuses.

Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ning võttes aluseks ühendmääruse § 21 lõike 3, § 22 lõike 14,

§ 22 lg 11 punkt 8 ja § 22 lõike 12 loeb rakendusüksus riigihankega nr 253614 mitteabikõlblikuks

25% ehk 321 100 eurot (1 284 400 *25%), millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus

moodustab 240 825 eurot ja omafinantseering 80 275 eurot.

STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab

rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga

kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti nr 2014-

2020.2.04.19-0085 eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt tervise- ja tööministri

04.04.2019 käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse

andmise tingimused“ Lisas 1 kehtivale proportsioonile.

4. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 11.03.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike

lisatõenditega hiljemalt 26.03.2024. Toetuse saaja esitas 26.03.2024 seisukohad

finantskorrektsiooni otsuse eelnõule. Rakendusüksuse hinnangul ei esitanud toetuse saaja

täiendavaid seisukohti, mistõttu võiks täielikult loobuda finantskorrektsioonist. Rakendusüksus

toob välja mõningad aspektid toetuse saaja seisukohast.

Toetuse saaja leiab otsuse punktis 1.1.1 kirjeldatud rikkumise osas, kuna vastavustingimuse

sõnastus kehtis kogu hankemenetluse jooksul muutumatuna ja tehnilise kirjelduse muutmisega

viidi hankedokumendid nimetatud nõudega vastavusse, ehk kõrvaldatu vastuolu, st sisulist

hanketingimuste muutmist ei teostatud. Vastavustingimustes toodu oli pakkujatele kogu

hankemenetluse aja teada ja tehnilise kirjelduse muutmisega ei seatud uut – st varem seadmata

tingimust, mis polnud pakkujatele varem teada ja seega üllatav ja uus. Rakendusüksus hinnanud

uuesti toetuse saaja esitatud selgitusi kogumis jõudis järeldusele, et antud juhul rikkumine küll

esineb, kuid rakendusüksus leiab, et finantsmõju antud juhul ei esine, kuna vastavustingimus

kehtis kogu hankemenetluse vältel muutumatuna.

Otsuse punkti 1.1.2 osas leiab toetuse saaja, et ka eelkäsitletud etteheitega seoses seisukohale, et

16.9.2023 tehnilise kirjelduse muutmisega viidi hankedokumendid nimetaud nõudega vastavusse,

ehk kõrvaldati vastuolu, st sisulist hanketingimuste muutmist ei teostatud. Rakendusüksuse

hinnangul on tegemist siiski hanketingimuste muutmisega, mis nõuab pakkumuste esitamise

tähtaja pikendamist. Rakendusüksuse põhjendused on välja toodud otsuse punktis 2.1.2.

Toetuse saaja on viidanud oma seisukohas VAKO lahendile nr 130-21/23371, kuid

rakendusüksuse hinnangul antud lahendile viitamine ei oma tähtsust ja ei sobitu konteksti.

Täiendavalt lisame, et rakendusüksusele teadaolevalt ei ole üheski hankedokumendis viidet, üks

hankedokument on ülimuslikum teise hankedokumendi ees.

Otsuse punktis 2 kirjeldatud rikkumise osas on toetuse saaja leidnud, et referentslepingu

üleandmise-vastuvõtmise akti 12 päeva hilisem allkirjastamine kvalifitseerimistingimuses nõutust

ei saa olla oluline mittevastavus ja riigihangete registrist nähtuvalt ei selgu, et pakkuja poleks

suutnud kõnealust hanget korrektselt läbi viia. Rakendusüksus jääb oma varasemalt esitatud

seisukoha juurde ning selgitab täiendavalt, et antud juhul tuleb lähtuda „0“ tolerantsist ehk seega,

kui kvalifitseerimistingimuses on nõutud, et Pakkuja peab esitama loetelu eelneva 36 kuu jooksul

nõuetekohaselt täidetud hankelepingu esemele vastava valdkonna ostu-müügi tehingutest, siis

tuleb sellest lähtuda ja ei saa omavoliliselt tõlgendada, millel üks või teine leping on täidetud.

Lisaks märgime, et riigihangete registris on kõnealune leping faasis „täitmisel“ ja seega ei ole

tuvastatav, kas leping ka korrektselt täidetakse või mitte nagu oli kvalifitseerimistingimuses

nõutud.

Toetuse saaja leiab kokkuvõtvalt, et rikkumised on ebaolulised ja ei saanud omada negatiivset

mõju. Rakendusüksus jääb varasemalt antud seisukoha juurde, et tegemist on olulise muudatusega

ning hankedokumentide ebaselgus võis heidutada potentsiaalseid pakkujaid mitte esitama

pakkumust, mistõttu pole teada, milliseks oleks kujunenud hanke maksumus ja seetõttu ka

Euroopa Liidu vahendite säästlik kasutamine.

Toetuse saaja viide Riigikohtu lahendile nr 5-23-2 on rakendusüksuse hinnangul antud juhul

kohatu, kuna rakendusüksus on antud otsuse preambulas analüüsinud millist ühendmääruse

redaktsiooni kohaldatakse.

Märgime lisaks, et rakendusüksus võib küll hankele eelnõustamist teostada, kuid lõplik vastutus

hanke õiguspärasuse eest lasub siiski hankijal.

5. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ raames

mitteabikõlblikuks kuluks tegevuses 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna

keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ 321 100 eurot, millest toetus moodustab

240 825 eurot;

2. nõuda toetuse saajalt tagasi riigihanke 253614 alusel välja makstud toetus summas

240 825 eurot;

3. toetuse saajal maksta 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise

päevast arvates tagasimaksmisele kuuluv toetus summas 33 368,15 eurot

Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT:

EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või

Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082912. Selgituseks

märkida projekti number ja finantskorrektsiooni otsuse number;

4. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva

eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes

kogunenud viivise otsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud Rahandusministeeriumi

pangakontole;

5. vähendada projekti eelarvet tegevuses 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna

keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summas.

Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele STS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud

tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest

teada saama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Merike Kraam

663 2027

[email protected]