Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.2-4/24/286 |
Registreeritud | 12.04.2024 |
Sünkroonitud | 15.04.2024 |
Liik | Otsus |
Funktsioon | 11.2 Toetuste rakendamine: SIHT, elukeskkond, Interreg, ettevõtluse meetmega seotud toetused |
Sari | 11.2-4 Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine 2.4.1. otsused 2014-2020 |
Toimik | 11.2-4/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Merike Kraam (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Riskijuhtimise ja järelevalve talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla
Tervise tn 1
Kohtla-Järve linn
31025, Ida-Viru maakond
12.04.2024 nr 11.2-4/24/286
OTSUS
finantskorrektsiooni tegemise ja
taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta
Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme
„Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse
naasmise suurendamiseks” tegevuse „Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas“ raames
finantskorrektsiooni otsuse toetuse andmise tingimuste „Keskhaigla infrastruktuuri
kaasajastamine riskipiirkonnas“ (edaspidi TAT) Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (edaspidi toetuse
saaja või hankija) projekti „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ (projekti
nr 2014-2020.2.04.19-0085) osas.
Rakendusüksus tuvastas riigihanke „Kompuutertomograaf“ viitenumbriga 253614 (edaspidi
riigihange nr 253614) kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 253614 läbiviimisel
järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab
rakendusüksus antud rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb
mitteabikõlblikuks kuluks 321 100 eurot.
Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2
punkt 4, § 45 lg 1 punkt 3, § 46 ja § 47 lõige 2, § 48 lõige 1, § 49 lõige 1, Vabariigi Valitsuse
01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord“ (kuni 08.10.2020 kehtiv ühendmääruse redaktsioon, edaspidi ühendmäärus) § 21 lõiked 1 ja
3, § 22 lõige 14, § 22 lg 11 punkt 8, § 22 lõige 12, samuti toetuse saajaga peetud kirjavahetus ning
projekti raames esitatud kuludokument (edaspidi KD).
Vastavalt tervise- ja tööministri 04.04.2019 käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri
kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT käskkiri) punktile 7.1
kohalduvad toetuse saajale STS § 24 ja § 26 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale
sätestatud kohustused ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi,
kui ta on hankija RHSi tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Sihtasutus Ida-Viru
Keskhaigla, kes on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 punkti 5 mõistes ning sellest tulenevalt
peab toetuse saaja järgima RHS-is sätestatud korda.
STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja
on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu
abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei
ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust
hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise
mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.
Riigikohus on 28.06.2023 kohtuotsuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 punktis 74
selgitanud, et Euroopa Liidu reeglite võimaliku rikkumisega kaasnevad riskid ei tohi olla toetuse
saaja jaoks suuremad ja tagajärjed koormavamad, kui toetuse määramise ajal kehtivate
õigusnormidega sätestatud. Rakendusüksus selgitab, et TAT käskkiri on kinnitatud 04.04.2019,
mistõttu kohaldab rakendusüksus riigihanke nr 253614 rikkumise osas tehtavale
finantskorrektsioonile kuni 09.10.2020 kehtinud ühendmääruse redaktsiooni. TAT käskkirja
kinnitamise ajal kehtinud ühendmääruse redaktsioonis on käesolevas otsuses kirjeldatud
rikkumisele ettenähtud suurem kaalutlusruum finantskorrektsiooni määra rakendamisel ja seega
on hetkel kehtiva ühendmääruse redaktsiooniga võrreldes toetuse saajale soodsam.
1. Riigihanke alusdokumentide muutmise järgselt ei ole hankija pikendanud pakkumuste
esitamise tähtaega
1.1. Rikkumise asjaolud
Toetuse saaja viis läbi avatud hankemenetlusena läbi riigihanke 253614, hankes esitati kokku kaks
pakkumust. 31.10.2022 otsusega tunnistati vastavaks ja edukaks OSAÜHING HANSA
MEDICAL (registrikood 10484631, edaspidi edukas pakkuja või töövõtja) pakkumus
maksumusega 1 632 750 eurot käibemaksuta. Menetluse tulemusena sõlmis hankija 7.12.2022
ettevõtjaga HANKELEPINGu nr 253614 (edaspidi hankeleping).
Hanketeade esitati 11.08.2022 riigihangete registrile, mis avaldati 15.08.2022 pakkumuste
esitamise tähtpäevaga 19.09.2022 kell 12.00.
Hankija on riigihanke alusdokumentide muutmiseks esitanud 01.09.2022 hanketeate muudatuse ja
samal päeval on esitatud ka teade Euroopa Liidu Teatajasse (ELT). Muudetud hanketeade on
riigihangete registris avaldatud 05.09.2022 ja pakkumuste esitamise tähtaega 23.09.2022 kell
12.00.
1.1.1. Esialgne riigihanke nr 253614 HAD Lisa 1 hankeeseme tehniline kirjeldus (edaspidi
tehniline kirjeldus) kehtis kuni 19.09.2022 ja tehnilise kirjelduse punktis 12.14 on toetuse
saaja kehtestanud järgneva nõude: „Pakkuja peab esitama varuosade nimekirja koos
hindadega, mille maksumus on rohkem kui 2 000 eurot.“
Ettevõtja esitas teabevahetuse käigus 19.09.2022 sõnumi ID 683751 – „Palun täpsustage
varuosade hinnakirja nõude punkti. 12.14 Pakkuja peab esitama varuosade nimekirja koos
hindadega, mille maksumus on rohkem kui 2000 eurot. Küsimus: Riigihangete süsteemis lisatavate
dokumentide kirjelduses on nõutud varuosade hinnakiri, mille maksumus on rohkem kui 500 eurot.
Millisest tingimusest tuleb lähtuda? Selgitus: Suurseadmete hinnakiri alates 2000 eurot on igati
mõistlik, kuid alates 500 eurot nõuab meeletut tööd, sest valmis hinnakirja tootjatel ei ole.“
Hankija vastas 19.09.2022 ettevõtja sõnumile, et: „Õige on: hinnakiri, mille maksumus on rohkem
kui 500 eurot.“ Hankija kõrvaldas 19.09.2022 vastuolu dokumentides ning sõnastas tehnilise
kirjelduse punkti 12.14 järgnevalt: „Pakkuja peab esitama varuosade nimekirja koos hindadega,
mille maksumus on rohkem kui 500 eurot.“
Hankija on vastavustingimuses nr 4 kehtestanud sama nõude – „Pakkuja peab esitama varuosade
nimekirja koos hindadega, mille maksumus on rohkem kui 500 eurot.“ Riigihangete registri
andmetest nähtuvalt ei ole vastavustingimust muudetud ehk vastavustingimuse sõnastus on kogu
hankemenetluse jooksul olnud muutumatu.
Peale tehnilise kirjelduse muutmist 19.09.2022 jäi pakkumuste esitamise tähtajani vähem kui neli
päeva, mis on lühem kui RHS § 82 lõike 1 kohaselt nõutud miinimum tähtaeg. Hankija pakkumuste
esitamise tähtaega riigihanke alusdokumendi (tehniline kirjeldus) muutmisel ei pikendanud ega
muutnud hanketeadet.
1.1.2. Alates 16.09.2022 (avaldatud 19.09.2022) lisatud tehnilise kirjelduse preambulas on hankija
kehtestanud järgneva nõude: „Hanke esemeks on ühe alljärgnevatele nõuetele vastava
kompuutertomograafi ostmine ja seadme garantiiaegne hooldus- ja remonditeenus (2
aasta jooksul) ning garantiijärgne hooldus- ja remonditeenus (4 aasta jooksul).
Tehnilise kirjelduse 11.08.-25.08.2022 versioonis on nõue järgnevalt: „Hanke esemeks on ühe
alljärgnevatele nõuetele vastava kompuutertomograafi ostmine ja seadme garantiiaegne hooldus-
ja remonditeenus (1 aasta jooksul) ning garantiijärgne hooldus- ja remonditeenus (5 aasta
jooksul).“ Tehnilise kirjelduse 25.08.-16.09.2022 versioonis on kirjeldatud garantiiaegne hooldus-
ja remonditeenus (2 aasta jooksul) ning garantiijärgne hooldus- ja remonditeenus (5 aasta jooksul).
Hankija on garantiipikkuse hooldus- ja remonditeenuse sätestanud ka riigihanke alusdokumendis
Vorm_1_maksumuse_vorm_kompuutertomograafi_ostmine.xlsx (edaspidi maksumuse vorm)
järjekorra numbritel 1 ja 2 järgnevalt: „Kompuutertomograaf koos seadme garantiiaja (2 aasta)
hooldus- ja remonditeenusega; Kompuutertomograafi hooldusteenus peale seadme garantiiaja
lõppu, nelja aasta jooksul (sh hooldustarvikud, hooldusinseneri väljasõiduga seotud kulud jm).“
Riigihangete registri andmetest nähtuvalt ei ole garantiipikkuse nõuet maksumuse vormil
muudetud hankedokumentide esitamisest riigihangete registrisse.
Peale tehnilise kirjelduse muutmist 19.09.2022 jäi pakkumuste esitamise tähtajani vähem kui neli
päeva, mis on lühem kui RHS § 82 lõike 1 kohaselt nõutud miinimum tähtaeg. Hankija pakkumuste
esitamise tähtaega riigihanke alusdokumendi (tehniline kirjeldus) muutmisel ei pikendanud ega
muutnud hanketeadet.
Mõlemas eelviidatud episoodis ei ole hankija järginud RHS § 82 lõiget 1 ja rikkunud sellega ka
RHS § 3 üldpõhimõtteid.
1.2 Toetuse saaja selgitused
Rakendusüksuse päringule rikkumise esimese juhtumi osas, miks ei ole hankija riigihanke
nr 253614 alusdokumendi koosseisus oleva tehnilise kirjelduse muutmisel järginud RHS § 82
lõigete 1 ja 2 sätteid ning pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega, on toetuse saaja 27.12.2023
selgitanud järgnevat: „Vastavalt hankemenetluses kestvalt kehtinud: VASTAVUSTINGIMUSED
TAGAVARAOSADE HINNAKIRI.
Pakkuja peab esitama üle 500, 00 euro maksvate pakutava seadme tagavaraosade hinnakirja.
Küsimused ettevõtjale:
1. Tagavaraosade hinnakiri (Vabas vormis dokument)
16.9.20231 tehnilise kirjelduse muudatus oli tingitud tehnilises kirjelduses sisalduva vastuoluga
(rohkem kui 2000), ekslikult oli registrisse sisestatud valede (hankemenetluse ettevalmistamisel
koostatud) tarnetingimustega HAD versioon.“
Järelevalvemenetluse käigus on toetuse saaja selgitanud järgnevat: „Finantskorrektsiooni otsuse
eelnõu koostamisel ning rikkumiste rahalise mõju määramisel palume arvestada sellega, et hankes
viitenumbriga 253614 oli kogu hankemenetluse ajal kehtinud vastavustingimustes tingimus
„Pakkuja peab esitama üle 500, 00 euro maksvate pakutava seadme tagavaraosade hinnakirja.“
1 Toetuse saaja on ekslikult märkinud aastaarvuks 2023. Tegelik aasta on 2022.
/…/ 16.9.2023 hankedokumentide muutmisega viidi hankedokumendid vastavusse nimetaud
nõuetega, ehk sisulist hanketingimuste muutmist ei teostatud.“
Rikkumise teise juhtumi osas on toetuse saaja antud selgitused järgnevad: „Vastavalt hankelepingu
vormile HAD Lisa 2 ja ka hankemenetluse 253614 tulemusel sõlmitud hankelepingule:
5. Tarne üldtingimused
5.1. Tarnija peab seadme tarnima hiljemalt 2023 aasta juulikuu jooksul Hankija
tegutsemiskohta Kohtla-Järvel (Ilmajaama 14, ruum G1033).
6. Seadme garantii ja garantiiaegne hooldus
6.1. Tarnija annab tarnitud seadmele 2-aastase täisgarantii.
Hankija eesmärgiks on olnud viia erinevates dokumentides sisalduvad andmed vastavusse,
kõrvaldada vastuolud.
1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus
RHS § 82 lõike 1 alusel riigihanke alusdokumentide muutmisel peab hankija pikendama
pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega selliselt, et muudetud hanketeate registris
avaldamisest arvates või muudetud riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemisest või
edastamisest arvates oleks pakkumuste või taotluste esitamise tähtaeg võrdne vähemalt poolega
vastavast käesoleva seaduse §-s 93 või 94 sätestatud minimaalsest tähtajast. Pakkumuse esitamise
tähtaega ei pea pikendama üksnes RHS § 82 lõikes 2 toodud juhtudel, mh olukorras, kui tehtud
muudatuse tõttu ei muutuks riigihankest huvitatud ettevõtjate ring või pakkumuste sisu.
RHS-i seletuskirja (lk 463 p 7) kohaselt peab hankija riigihanke alusdokumentide muutmisel
pikendama pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega, välja arvatud juhul, kui tegemist ei ole
olulise muudatusega. Olulise muudatusena mõistetakse sellist juhtumit, kus riigihanke tingimusi
muudetakse oluliselt rangemaks või leebemaks, st kui muudatuse tulemusena võiks mõni pakkuja
või taotleja jääda kvalifitseerimata või mõni pakkumus võiks muutuda mittevastavaks, samuti kui
riigihanke tingimuste leevendamise tõttu võiks tingimustele vastata rohkem ettevõtjaid või
muutuks pakkumuste sisu.
RHS § 93 lg 1 punkti 4 kohaselt on asjade ja teenuste hankelepingu puhul pakkumuste esitamise
tähtaeg avatud hankemenetluses 30 päeva hanketeate väljaannete talitusele esitamisest arvates,
välja arvatud ehitustööde hankelepingu puhul, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne
rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ja kogu hankemenetluse teabevahetus toimub
elektrooniliselt. Kõne all oleva riigihanke liik on asjad, mille eeldatav maksumus oli
2 000 000 eurot, mis ületab rahvusvahelise riigihanke piirmäära (221 000 eurot).
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lõike 1 ja RHS § 93 lg 1 punkti 4 koosmõjus hakkab
tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva saabumist, millega määrati kindlaks
tähtaja algus. TsÜS § 136 lõike 9 alusel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni.
RHS § 82 lõikes 1 sätestatud minimaalne tähtaeg hakkab kulgema muudetud hanketeate
riigihangete registris avaldamisest või muude alusdokumentide muudatuse kättesaadavaks
tegemisest või edastamisest arvates. Arvestamine toimub täispäevades, seega vähemalt pool 30-
päevasest tähtajast on 15 päeva.
Otsuse alapunkti 1.1.1 esimeses juhtumi osas hindas rakendusüksus veelkord toetuse saaja poolt
järelevalvemenetluse ja finantskorrektsiooni otsuse eelnõu raames antud selgitusi ning jõudis
järeldusele, et antud juhtumil oli RHS § 82 lõike 2 kohane muudatus mitteoluline ja lubatav ning
finantsmõju mitteomav. Seega, antud rikkumise osas finantskorrektsiooni ei teostata.
Otsuse alapunkti 1.1.2 teises juhtumis muutis hankija 16.09.2022 riigihanke alusdokumendi
tehnilise kirjelduses garantiipikkust puudutavat infot – 1 aastane garantiiaegne hooldus- ja
remonditeenus muudeti 2 aasta pikkuseks ning 5 aastane garantiijärgne hooldus- ja remonditeenus
muudeti 4 aasta pikkuseks.
Kuus päeva enne pakkumuste esitamise tähtaega muudeti RHADi, eemaldades sealt
dokumentidevaheline vastuolu (maksumuse vormil püsis nimetatud nõue 2a+4a). Rakendusüksus
möönab, et tegemist oli hanketingimuse leevendava iseloomuga muudatusega, ehk tingimus
muutus pakkujale kergemaks ehk vähem koormavamaks. Samas aga on muudatus seesugune, mis
võib mõjutab pakkumuse hinda ehk siis tulnuks teha uus pakkumus igal juhul. Seega laienes
leebema tingimuse tõttu potentsiaalsete pakkujate ring, mis tähendab, et hankes sai osaleda rohkem
pakkujaid. Viimastel oli aga oluliselt lühem aeg pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks.
Segadust tõendab teiseks jäänud pakkuja pakkumus, kus pakkuja on täitnud tehnilise kirjelduse
vormi nn vanas ehk pakkujale ebasoodsamas tingimuses:
Toetuse saaja toob oma 27.12.2023 põhjendustes välja, et riigihanke alusdokumendi Lisa 2
Hankelepingu vorm (edaspidi hankelepingu projekt) ja hankemenetluse tulemusena sõlmitud
hankelepingu punktile 6.1 annab tarnija tarnitud seadmele 2-aastase täisgarantii. Rakendusüksus
juhib tähelepanu, et nimetatud hankelepingu punkt hõlmab vaid garantiiaegset kohustust, jättes
välja garantiijärgse hooldus- ja remonditeenuse.
Selleks, et hankelepingusse üldse saada, peavad pakkujad eelnevalt koostama pakkumuse vastavalt
hankija toodud andmetele ja nõudmistele ning selle alusel teeb hankija oma otsuse, kellega
hankeleping sõlmitakse. Seetõttu ei ole asjakohane hankija väide, et teave oli kättesaadav
hankelepingu projektis. Rakendusüksus märgib, et riigihanke alusdokumendid, milleks olid
tehniline kirjeldus, maksumuse vorm ja ka hankelepingu projekt on hierarhiliselt võrdväärsed ehk
ei saa seada hankelepingu projekti sisu enam siduvamaks tehnilises kirjelduses mainitule.
Kõne all olev info ehk tööde teostamise vajadus on otseselt seotud pakkumuse maksumusega, mis
omakorda mõjutab hanke tulemust. Arvestada tuleb, et kokku 7-aastase hoolduse pakkumuse
maksumus on hinnalt kallim kui seda olnuks kokku 6-aastase hoolduse maksumus.
Kui pakkujad oleksid pakkumuse koostamisel lähtunud esialgses riigihanke alusdokumendis
toodust ja ei oleks arvestanud hankija antud uut infot, oleksid pakkumused olnud teistsuguse sisu
ja maksumusega ning osutunud mittevastavaks, kuna hankija on selgelt väljendanud uues infos,
millega peab arvestama garantiipikkuse nõudes.
Peale uue olulise info edastamist muutis hankija riigihanke alusdokumente, aga jättis pakkumuste
esitamise tähtaja pikendamata. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 23.09.2022 kell 12.00. Peale
riigihanke alusdokumendi muutmist 16.09.2022 kell 11.11 jäi pakkumuste esitamise tähtajani
vähem kui 6 päeva, mis on lühem kui RHS § 82 lõike 1 kohaselt nõutud.
Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et seaduses ettenähtud ulatuses pakkumuste
esitamise tähtaja pikendamata jätmisega ei ole hankija järginud RHS § 82 lõikes 1 sätestatud
kohustust ja rikkus seetõttu RHS § 3 punktis 2 sätestatud üldpõhimõtet.
1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%
STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja
on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu
abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei
ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust
hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise
mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.
Eeltoodud rikkumiste osas esinevad ühendmääruse § 22 lõikes 14 toodud asjaolud, mille kohaselt
vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse
korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2–
11 ja 13 nimetatud. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist
finantskorrektsiooni määra.
Rakendusüksuse hinnangul ei ole käesolevas otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumise olulisust ja
raskust hinnates proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra ning peab
põhjendatuks vähendada riigihanke nr 253614 alusel tekkinud abikõlblikku kulu 10 protsendi
võrra. Määra vähendamisel 10 protsendile on rakendusüksus võtnud arvesse, et riigihankes
nr 253614 oli tagatud pakkujate paljusus – pakkumusi oli kaks, mistõttu on olemas teatav
konkurentsi tase ja erinevate pakkumuste võrdlemine.
Teisalt ei anna eeltoodud põhjendused alust otsuses kirjeldatud rikkumise osas rakendada 10%-st
madalamat finantskorrektsiooni määra, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes
osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui hankest huvitatud isikul oleks olnud piisavalt aega
muudetud tehnilise kirjelduse ja riigihanke alusdokumentidega tutvuda ning võimalusel esitada
teistsugune pakkumus võrreldes algses tehnilises kirjelduses ja riigihangete alusdokumentides
märgituga. Antud juhul puudub kindlustunne, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate
pakkujate ring ja hanke tulemus, kui huvitatud isikud oleksid pakkumuse esitamise tähtaja
pikendamise järgselt jõudnud esitada uutele tingimustele vastava pakkumuse.
Proportsionaalse finantskorrektsiooni määra leidmiseks vaatas rakendusüksus, kui suur oli RHS §
82 lg 1 rikkumise ulatus. Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja tehtud muudatused tehnilises
kirjelduses ja riigihanke alusdokumentides puudutasid kogu hanget ning peale muudatuse tegemist
pakkumuste esitamise tähtajani vähem kui 4 päeva. Rakendusüksuse hinnangul viitab pakkumuste
esitamise tähtaja pikendamata jätmise osakaal sellele, et RHS § 82 lõike 1 rikkumise ulatus oli
suur.
Otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumised on muu hulgas kaasa toonud RHS § 3 punktis 2
sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtte riive. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud
seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada
25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist
piisavalt oluliseks puuduseks, et selle esinemisel rakendada kõrgeimat määra, mistõttu ei saa
toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete
mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 10 protsendist veelgi madalam
olema.
Madalaima finantskorrektsiooni määra rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste
juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste
juhendi nr C(2019) 3452 p 2.1 alapunktile 4 tuleb hankedokumentides oluliste muudatuste
tegemisel pakkumuste laekumise tähtaja pikendamata jätmise korral kohaldada 10-protsendilist
finantskorrektsiooni määra. Siinkohal rakendusüksus rõhutab, et Euroopa Komisjoni rikkumiste
juhendile viitamine on osa kaalutlusõiguse teostamisest, mitte eraldiseisvaks õiguslikuks aluseks.
Samuti ei näe 10 protsendist madalama finantskorrektsiooni kohaldamist samale rikkumisele ette
hetkel kehtiva ühendmääruse § 221 lg 2 punkt 2.
Rakendusüksus leiab, et toetuse saaja RHS-i rikkumine ei olnud üksnes formaalne ja esineb
põhjendatud oht, et RHS § 82 lg 1 rikkumine tõi kaasa rahalise mõju. Tehnilise kirjelduse
muutmisega muudeti tingimus leebemaks, mis laiendas potentsiaalsete pakkujate ringi, aga
potentsiaalsetel pakkujatel jäi uue tingimuse valguses pakkumuse esitamiseks vähem aega kui
seadusega nõutud. Seetõttu võis mõni riigihankest huvitatud ettevõtja jätta pakkumuse üldse
esitamata.
Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud
finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks
täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset
kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis
võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine
tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18
ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav
ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus
ei ole välistatud.
Eeltoodust tulenevalt on RHS-i rikkumise raskust ja ulatust arvestades proportsionaalne riigihanke
nr 253614 tulemusena sõlmitud hankelepingule kohaldada 10-protsendilist finantskorrektsiooni
määra.
2. Hankija on kvalifitseerinud eduka pakkuja, kes ei vastanud kehtestatud
kvalifitseerimistingimusele
2.1. Rikkumise asjaolud
Riigihanke nr 253614 hanketeate punktis III.1.3) Tehniline ja kutsealane suutlikkus on toetuse
saaja kehtestanud järgneva kvalifitseerimistingimuse: „Pakkuja peab olema käesoleva riigihanke
alustamise kuupäevale eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt 2 hankelepingu esemele vastava
valdkonna (meditsiiniseadmete müük) lepingut neist igaüks maksumusega vähemalt 1 000 000
EUR. Nõutav dokument: Pakkuja peab esitama loetelu eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt
täidetud hankelepingu esemele vastava valdkonna ostu-müügi tehingutest, milles sisalduvad ostja
nimi ja kontaktandmed, lepingu objekti kirjeldus, lepingu täitmise periood ja lepingu maksumus.“
Tingimuse kirjelduse kohaselt on minimaalne teostatud tööde arv 2.
Referentsperiood on hanke algamisele eelnevad 36 kuud, st ajavahemik 15.08.2019-14.08.2022.
Eduka pakkuja pakkumuse nr 389243 koosseisu kuuluva hankepassi kohaselt on edukas pakkuja
kinnitanud, et on teostanud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt kolm
meditsiiniseadmete müügilepingut, neist igaüks maksumusega vähemalt 1 000 000 eurot.
Hankepassis on esitatud kvalifitseerimistingimuses nõutud kolm müügilepingut:
1) SA Tartu Ülikooli Kliinikum (riigihanke viitenumber 243592) „Kompuutertomograaf“,
ajavahemik 27.12.2021-…..(lepingu kehtivus 79 kuud) kogusummas 1 130 000 eurot;
2) SA Pärnu Haigla (riigihanke viitenumber 247868) „Kompuutertomograafi ja selle
hooldusteenuse ostmine“, ajavahemik 23.05.2022 - ….. (lepingu kehtivus 69 kuud), kogusumma
1 499 800 eurot;
3) PERH (riigihanke viitenumber 232911) „Magnetresonantstomograafid“ ajavahemik 06.04.2021
- …. (lepingu kehtivus 84 kuud) kogusummas 3 503 426 eurot.
Riigihangete registrist nähtuvalt on eduka pakkuja pakkumuses esitatud referentsleping (nr 6.3-
3/1456) riigihanke viitenumbriga 243592 sõlmitud kuupäeval 18.03.2022 ja täitmise tähtaeg
17.10.2028. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum on selgitanud hankekontrolli raames, et ei ole
võimalik eristada ehitus/ettevalmistust ja seadme hinda, kuna kõik on esitatud ühe maksumusena.
Täiendavalt lisas sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, et seadme üleandmise-vastuvõtmise akt on
allkirjastatud 30.08.2022 ehk peale antud hanke referentsperioodi.
Riigihangete registrist nähtuvalt on sihtasutus Pärnu Haigla riigihanke viitenumbriga 247868
hankeleping nr 7-18-1/197-22 sõlmitud 22.08.2022 täitmise tähtajaga 23.05.2028. Seega on
kvalifitseerimistingimuses nõutav referentsleping sõlmitud peale referentsperioodi.
Riigihangete registrist on tuvastatav, et sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla hankeleping nr 1.2-
13/3933-1 on sõlmitud 10.05.2021 ja täitmise tähtaeg 9.11.2028. Antud referentsleping vastab
kehtestatud kvalifitseerimistingimusele.
Riigihangete registrist nähtuvalt ei vasta nii riigihankega nr 243592 kui ka riigihankega nr 247868
seotult esitatud referentslepingute täitmisaeg kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele seetõttu, et
nimetatud lepingute täitmise tähtajad jäävad väljapoole referentsperioodi.
Eeltoodust tulenevalt kvalifitseeris toetuse saaja eduka pakkuja, kes ei vastanud riigihanke
alusdokumentides kehtestatud kvalifitseerimistingimusele, rikkudes sellega RHS § 104 lõiget 8,
§ 98 lõiget 51 ja RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
2.2. Toetuse saaja selgitused
Toetuse saaja on 27.12.2023 hankekontrolli raames selgitanud riigihanke nr 243592 kohta
järgnevat: „Hankija veendus riigihangete registris lepingu rikkumise puudumises ja tuvastas, et
lepingu kehtivuse üheksandal kuul on seade tarnitud, ehk leping põhiosas täidetud. Tarnetähtaeg
7 kuud oli möödunud.“ 11.01.2024 täiendas toetuse saaja vastust ning selgitas, et:
„Referentslepingu vastavust hindas hankija riigihanke viitenumber: 243592 hanketingimuste
(hankelepingu projektis: Müüja kohustub Seadmed koos nõuetekohaselt tehtud ehitustöödega
Ostjale üle andma 7 kuu jooksul Lepingu sõlmimisest arvates. (leping sõlmitud 18.03.2022)) ja SA
Tartu Ülikooli Kliinikum poolt sõlmitud hankelepingu kohta RHR-is esitatud andmete (SA Ida-
Viru Keskhaigla teatas hanke viitenumbriga 253614 otsused 4.11.2022.) alusel. 11.1.2024 seisuga
puuduvad RHR – is andmed selle kohta, et hankemenetluse viitenumbriga 243592 tulemusel
sõlmitud hankelepingu tingimusi oleks rikutud. SA-l Ida-Viru Keskhaigla puuduvad tõendid selle
kohta, et hankes 243592 toimus seadme tarne hankijale ehk TÜKile hiljemalt 14.8.2022.“
Riigihanke nr 247868 osas on toetuse saaja selgitanud, et: „hankija veendus vaid pakkuja kui eduka
pakkuja võimekuses, nõutud oli kahe lepingu täitmine.“
2.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus
Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega
järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.
RHS § 98 lõike 51 kohaselt, kui pakkuja või taotleja ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimustele,
jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Kvalifitseerimata jäetud pakkuja või taotleja
ei osale edasises riigihankes.
RHS § 104 lõige 1 paneb hankijale kohustuse aktsepteerida hankepassi esialgse tõendina
kõrvaldamise aluste puudumise, kvalifitseerimise tingimustele vastavuse ja asjakohased juhul ka
taotlejate arvu piiramiseks kehtestatud tingimustele vastavuse kohta. Seega asendab hankepass
esialgselt kõrvaldamise aluste puudumist, kvalifitseerimistingimustele vastavust ja taotlejate arvu
piiramiseks ette nähtud tingimustele vastavust tõendavat dokumentatsiooni. Dokumendid tuleb
esitada alles siis, kui hankija nõuab (RHS § 104 lg 7) või kui pakkumus osutub edukaks (RHS
§ 104 lg 8). Eelnev tähendab seda, et hankija peab enne lepingu sõlmimist viima eduka pakkuja
suhtes igal juhul läbi RHS § 104 lõikes 8 sätestatud pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste
sisulise kontrolli ning tegema ka selles sättes nimetatud otsused.
RHS § 104 lõike 8 kohaselt enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide
asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Eeltoodud sätte
alusel peab hankija kontrollima eduka pakkuja kvalifikatsiooni sisuliselt ja veenduma, et tema
suhtes ei esineks kõrvaldamise aluseid (VAKO 12.03.2018, 21-18/186204, p 12). Tegemist on
üldise menetlusliku alusega, millele tuginedes tuleb teha otsus ettevõtja kõrvaldamise või
kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta.
RHS-i seletuskiri selgitab, et hankijal tuleb RHS § 104 lõike 8 alusel pakkuja või taotleja suhtes
kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise tingimustele vastavust hinnates piisava
hoolsuse ja põhjalikkusega välja selgitada kontrollimiseks vajalikud asjaolud ning pakkuja või
taotleja esitatud andmete õigsus (VAKO 11.05.2018, 59-18/193899, p 14.1).
RHS § 104 lõike 8 alusel eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise
tingimustele vastavuse kontrollimiseks vajalike dokumentide ja andmete küsimine ning esitamine
toimub sama paragrahvi lõikes 9 sätestatud korras.
Käesoleval juhul nõudis hankija pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks, et
pakkujal peab olema riigihane alustamise kuupäevale eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt 2
hankelepingu esemele vastava valdkonna lepingut neist igaüks maksumusega vähemalt 1 000 000
EUR. Pakkuja peab esitama loetelu eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täidetud hankelepingu
esemele vastava valdkonna ostu-müügi tehingutest, milles sisalduvad ostja nimi ja
kontaktandmed, lepingu objekti kirjeldus, lepingu täitmise periood ja lepingu maksumus. Edukas
pakkuja esitas küll kolm nõutud referentsööd, kuid hankija on jätnud sisuliselt kontrolli tegemata,
kuna rakendusüksus leidis kontrolli raames, et kolmest esitatud referentstööst vastab vaid üks
(riigihange nr 232911) kehtestatud nõudele. Ühe referentstöö puhul (riigihange nr 243592) on küll
hankeleping sõlmitud referentsperioodi ajal, kuupäeval 18.03.2022, kuid sihtasutus Tartu Ülikooli
Kliinikum on hankekontrolli raames kinnitanud, et seadme vastuvõtmine on toimunud 30.08.2022
ehk peale referentsperioodi, mis tähendab, et esitatud referentstöö ei vasta kehtinud tingimusele.
Teise referentstöö puhul (riigihange nr 247868) on hankeleping sõlmitud juba väljaspool
referentsperioodi, s.o 22.08.2022. Kui hankija oleks korrektselt kontrollinud hankepassis esitatud
andmeid ehk järginud RHS § 104 lõikes 8 sätestatut, siis oleks kvalifitseerimise tingimustele
vastavuse kontrollis tuvastatud esitatud andmete puudulikkus. Mille tulemusena oleks pidanud
ettevõtja riigihankest nr 253614 kõrvaldama, kuna hankija ei lähtunud kvalifitseerimisel enda
poolt seatud tingimustest ning on kvalifitseerinud eduka pakkuja, kes ei vastanud
kvalifitseerimistingimuses esitatud nõudele, kuna kolmest esitatud referentstööst vastab vaid üks
seatud tingimusele. Hankija ei kontrollinud sisuliselt eduka pakkuja esitatud andmete õigsust,
mille tulemusel kvalifitseeriti edukas pakkuja, kes tegelikult ei vastanud
kvalifitseerimistingimustele.
Rakendusüksus on seisukohal, et isegi kui hankija avastab peale pakkumuste esitamist, et hankes
lisatud tingimus ei ole antud hankes asjakohane või õige, peab ta edasises menetluses, sh
kvalifikatsiooni kontrollimisel lähtuma enda poolt hanke alusdokumentides sätestatud nõuetest või
hanke kehtetuks tunnistama. Samasisulist seisukohta on väljendanud ka Euroopa Kohus
kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99, rõhutades et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja
läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda
kindlaksmääratud tingimustest.
Seega oleks hankija pidanud eduka pakkuja jätma kvalifitseerimata ning tunnistama edukaks
hindamiskriteeriumite alusel hinnatud järgmise majanduslikult soodsaima pakkumuse eeldusel, et
viimasel ei esine kõrvaldamise aluseid ega kvalifitseerimistingimustele mittevastavust.
Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on kvalifitseerinud
hanketingimustele mittevastava pakkuja, luues sellega edukaks tunnistatud pakkujale soodsama
olukorra. RHS § 3 punktis 1 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et
pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse
andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus
peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest
tagantjärgi tuvastatav. RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab
seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse
kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi.
Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et kvalifitseerides pakkuja, kes esitatud tõendite alusel
ei vasta hankija poolt kehtestatud kvalifitseerimistingimusele, ei ole toetuse saaja järginud RHS
§ 104 lõiget 8 ja § 98 lõiget 51 ning RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise
üldpõhimõtteid.
2.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25%
Otsuse punktis 2.1 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 punktis 8 toodud
asjaolud, mille järgi kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui
hankemenetluse korraldamisel ei ole seatud kvalifitseerimise tingimusi järgitud ning kvalifitseeriti
pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele kvalifitseerimise tingimustele. Ühendmääruse § 22 lg 12
kohaselt võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni
määra.
Rakendusüksus peab otsuse punktis 2.1 kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates
põhjendatuks 25-protsendilise määra kohaldamist. Tegemist on hanke tulemusi reaalselt
mõjutanud rikkumisega, mistõttu ei ole 25 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra
rakendamine õigustatud. Kuivõrd toetuse saaja tunnistas vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis
oleks tulnud RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel tagasi lükata, oleksid hanke tulemused
teistsugused. Toetuse saaja oleks pidanud hankelepingu sõlmima teise pakkujaga või pidanud
korraldama uue hankemenetluse. Samuti ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate
pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et kogemusena
saab esitada ka vaid ühe täidetud referentstöö.
Ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 8 ning lõike 12 sõnastusest nähtub, et nimetatud rikkumisega
peab üldjuhul kaasnema 25% finantskorrektsioon, mida rakendusüksus võib üksnes erandkorras,
konkreetse rikkumise raskust arvestades, vähendada kas 10 või 5 protsendile. Eeltoodud
seisukohta on väljendanud ka Tallinna Halduskohus oma 23.07.2019 kohtuotsuses haldusasjas nr
3-19-754: „Neid sätteid tuleb mõista nii, et 25%-st väiksema finantskorrektsiooni määra
kohaldamine on ette nähtud erandina, mille kohaldamine on õigustatud vähese või väga vähese
raskusega rikkumise puhuks. See tähendab omakorda seda, et finantskorrektsiooni tegemisel ei
pea rakendusüksus püstitama endale mitte küsimust, kas õigustatud oleks 5, 10 või 25
protsendiline vähendamine, vaid küsimuseks on, kas esineb mingisuguseid kaalukaid asjaolusid
finantskorrektsiooni vähendamiseks 10-le või lausa 5-le protsendile üldreeglina ette nähtud 25%
asemel.”
Rakendusüksuse hinnangul ei esine sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et otsuse punktis
2.1 kirjeldatud rikkumise osas rakendada 25 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra.
Kirjeldatud rikkumine on muu hulgas kaasa toonud RHS §-s 3 sätestatud hanke läbipaistvuse ning
isikute võrdse kohtlemise põhimõtete riive. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud
seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada
25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist
piisavalt oluliseks puuduseks, et selle esinemisel rakendada kõrgeimat määra, mistõttu ei saa
toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete
mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist madalam olema.
Madalaima finantskorrektsiooni määra rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste
juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste
juhendi nr C(2019) 3452 p 2.1 alapunktile 14, kui pärast pakkumuste avamist on muudetud või
valesti kohaldatud kvalifitseerimise tingimusi, tuleb kohaldada 25-protsendilist
finantskorrektsiooni määra. Siinkohal rakendusüksus rõhutab, et Euroopa Komisjoni rikkumiste
juhendile viitamine on osa kaalutlusõiguse teostamisest, mitte eraldiseisvaks õiguslikuks aluseks.
Samuti ei näe 25 protsendist madalama finantskorrektsiooni kohaldamist samale rikkumisele ette
hetkel kehtiva ühendmääruse § 223 lg 5.
Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist
ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus
täiendavalt käsitlenud otsuse punktis 2.3.
3. Riigihankele nr 253614 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr ja
projekti eelarve vähendamine
Toetuse saaja on riigihanke nr 253614 alusel tekkinud kulusid kajastanud tegevuses nr 4
„Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ KDs 142
kokku abikõlblikus summas 1 284 400 eurot.
Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille
mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis
sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna
riigihankes nr 253614 on tuvastatud kaks rikkumist, millest punktis 1.1 käsitletud rikkumise osas
peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 10-protsendilist ja punktis 2.1 käsitletud rikkumise
osas 25-protsendilist korrektsiooni määra, siis rakendatakse riigihanke nr 253614 puhul tervikuna
finantskorrektsiooni määra 25% ulatuses.
Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ning võttes aluseks ühendmääruse § 21 lõike 3, § 22 lõike 14,
§ 22 lg 11 punkt 8 ja § 22 lõike 12 loeb rakendusüksus riigihankega nr 253614 mitteabikõlblikuks
25% ehk 321 100 eurot (1 284 400 *25%), millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus
moodustab 240 825 eurot ja omafinantseering 80 275 eurot.
STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab
rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga
kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti nr 2014-
2020.2.04.19-0085 eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt tervise- ja tööministri
04.04.2019 käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse
andmise tingimused“ Lisas 1 kehtivale proportsioonile.
4. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine
Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist
haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas
vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 11.03.2024 toetuse saajale
finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike
lisatõenditega hiljemalt 26.03.2024. Toetuse saaja esitas 26.03.2024 seisukohad
finantskorrektsiooni otsuse eelnõule. Rakendusüksuse hinnangul ei esitanud toetuse saaja
täiendavaid seisukohti, mistõttu võiks täielikult loobuda finantskorrektsioonist. Rakendusüksus
toob välja mõningad aspektid toetuse saaja seisukohast.
Toetuse saaja leiab otsuse punktis 1.1.1 kirjeldatud rikkumise osas, kuna vastavustingimuse
sõnastus kehtis kogu hankemenetluse jooksul muutumatuna ja tehnilise kirjelduse muutmisega
viidi hankedokumendid nimetatud nõudega vastavusse, ehk kõrvaldatu vastuolu, st sisulist
hanketingimuste muutmist ei teostatud. Vastavustingimustes toodu oli pakkujatele kogu
hankemenetluse aja teada ja tehnilise kirjelduse muutmisega ei seatud uut – st varem seadmata
tingimust, mis polnud pakkujatele varem teada ja seega üllatav ja uus. Rakendusüksus hinnanud
uuesti toetuse saaja esitatud selgitusi kogumis jõudis järeldusele, et antud juhul rikkumine küll
esineb, kuid rakendusüksus leiab, et finantsmõju antud juhul ei esine, kuna vastavustingimus
kehtis kogu hankemenetluse vältel muutumatuna.
Otsuse punkti 1.1.2 osas leiab toetuse saaja, et ka eelkäsitletud etteheitega seoses seisukohale, et
16.9.2023 tehnilise kirjelduse muutmisega viidi hankedokumendid nimetaud nõudega vastavusse,
ehk kõrvaldati vastuolu, st sisulist hanketingimuste muutmist ei teostatud. Rakendusüksuse
hinnangul on tegemist siiski hanketingimuste muutmisega, mis nõuab pakkumuste esitamise
tähtaja pikendamist. Rakendusüksuse põhjendused on välja toodud otsuse punktis 2.1.2.
Toetuse saaja on viidanud oma seisukohas VAKO lahendile nr 130-21/23371, kuid
rakendusüksuse hinnangul antud lahendile viitamine ei oma tähtsust ja ei sobitu konteksti.
Täiendavalt lisame, et rakendusüksusele teadaolevalt ei ole üheski hankedokumendis viidet, üks
hankedokument on ülimuslikum teise hankedokumendi ees.
Otsuse punktis 2 kirjeldatud rikkumise osas on toetuse saaja leidnud, et referentslepingu
üleandmise-vastuvõtmise akti 12 päeva hilisem allkirjastamine kvalifitseerimistingimuses nõutust
ei saa olla oluline mittevastavus ja riigihangete registrist nähtuvalt ei selgu, et pakkuja poleks
suutnud kõnealust hanget korrektselt läbi viia. Rakendusüksus jääb oma varasemalt esitatud
seisukoha juurde ning selgitab täiendavalt, et antud juhul tuleb lähtuda „0“ tolerantsist ehk seega,
kui kvalifitseerimistingimuses on nõutud, et Pakkuja peab esitama loetelu eelneva 36 kuu jooksul
nõuetekohaselt täidetud hankelepingu esemele vastava valdkonna ostu-müügi tehingutest, siis
tuleb sellest lähtuda ja ei saa omavoliliselt tõlgendada, millel üks või teine leping on täidetud.
Lisaks märgime, et riigihangete registris on kõnealune leping faasis „täitmisel“ ja seega ei ole
tuvastatav, kas leping ka korrektselt täidetakse või mitte nagu oli kvalifitseerimistingimuses
nõutud.
Toetuse saaja leiab kokkuvõtvalt, et rikkumised on ebaolulised ja ei saanud omada negatiivset
mõju. Rakendusüksus jääb varasemalt antud seisukoha juurde, et tegemist on olulise muudatusega
ning hankedokumentide ebaselgus võis heidutada potentsiaalseid pakkujaid mitte esitama
pakkumust, mistõttu pole teada, milliseks oleks kujunenud hanke maksumus ja seetõttu ka
Euroopa Liidu vahendite säästlik kasutamine.
Toetuse saaja viide Riigikohtu lahendile nr 5-23-2 on rakendusüksuse hinnangul antud juhul
kohatu, kuna rakendusüksus on antud otsuse preambulas analüüsinud millist ühendmääruse
redaktsiooni kohaldatakse.
Märgime lisaks, et rakendusüksus võib küll hankele eelnõustamist teostada, kuid lõplik vastutus
hanke õiguspärasuse eest lasub siiski hankijal.
5. Otsuse resolutsioon
Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses
väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus
otsustab:
1. lugeda projekti „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ raames
mitteabikõlblikuks kuluks tegevuses 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna
keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ 321 100 eurot, millest toetus moodustab
240 825 eurot;
2. nõuda toetuse saajalt tagasi riigihanke 253614 alusel välja makstud toetus summas
240 825 eurot;
3. toetuse saajal maksta 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise
päevast arvates tagasimaksmisele kuuluv toetus summas 33 368,15 eurot
Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT:
EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või
Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank
EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082912. Selgituseks
märkida projekti number ja finantskorrektsiooni otsuse number;
4. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva
eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes
kogunenud viivise otsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud Rahandusministeeriumi
pangakontole;
5. vähendada projekti eelarvet tegevuses 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna
keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summas.
Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele STS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud
tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest
teada saama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Sams
toetuste rakendamise osakonna juhataja
Koostaja: Merike Kraam
663 2027