SKA RES taotlus

15.04.2024

1

Lisa nr 10.01. „Lisavajaduse kaart“

Nimetus: „Siseministeeriumi valitsemisala elanikkonnakaitse koolituste läbiviimine

Sisekaitseakadeemias ning koolituste läbiviimiseks Sisekaitseakadeemias koolitusvõimete

ja struktuuri loomine“, 2025.a lisavajadus 1 912 762 € ja 2025-2028.a kokku 7 805 186 €.

Olemasolev võimekus: VV eraldas PÄA-le aastateks 2022-2023 ~51 milj € elanikkonnaka itse

võimete arendamiseks ning laiapindse riigikaitse investeeringute kava raames aastateks 2024-

2027 ~13 milj € ohuteavituseks, elanike kriisivalmiduseks, ulatuslikuks evakuatsiooniks, KOV-

ide kriisivalmiduseks ja demineerimistööks. Summade sees on PÄA planeerinud vähesel

määral ka koolitusi, ent endiselt valitseb olukord, kus PÄA-l on kaheksa EK võime terviklikuks

välja arendamiseks lähiaastatel suures mahus rahastamata koolitusvajadusi.

Ka SKA-l puudub ressurss tagamaks vajadustele vastav kriisireguleerimise ja EK teadus-

arendus- ja koolitustegevus. SKA päästekolledžis töötab kriisireguleerimise alal 1 õppejõud, 1

projektijuht, 1,3 analüütikut ning teaduskeskuses 1 EK teadur. SKA rakenduskõrghariduse

õppekavades on ühine kriisireguleerimise moodul, mille läbivad kõik üliõpilased. Lisaks on

rakendatud kriisireguleerimise süvaõppesuunad nii päästeteenistuse kõrghariduse kui ka

magistriõppes. Samuti kriisireguleerimise ja EK alane täiendusõpe. Kuna õppeainete mahud on

suured, siis enamasti ostab SKA õpetamise teenuse sisse külalisõppejõududelt. Tippeksperte ja

spetsialiste kaasatakse Riigikantseleist, PÄA-st, ministeeriumitest, Terviseametist, PPA-st jne.

Ent külalisõppejõud ei osale üldjuhul teadus-arendustegevuses. Enamasti on koolitused

suunatud riigiasutuste, KOV-ide, ettevõtete ja vabatahtlikele organisatsioonide töötajatele,

kelle ülesandeks on tagada kriisiolukorras elanike abistamine ja toimepidevus.

Tuum: 2022. aastal halvenenud julgeolekukeskkond tõstatas vajaduse sõjalise kaitse kuludele

sarnaselt tagada riigieelarves rahastus laiapindse riigikaitse arendamiseks. VV on eraldanud

PÄA-le ~51 milj € aastatel 2022-2023 EK võimete arendamiseks ning Riigikantseleile ja

seitsmele ministeeriumile ~80 milj € aastatel 2024-2027 laiapindse riigika itse

investeeringuteks, sh ~13 milj € PÄA-le ohuteavituse, ulatusliku evakuatsiooni ja

demineerimistöö võimete hoidmiseks ning elanike ja KOV kriisivalmiduse tõstmiseks.

Keskseks probleemiks on olukord, kus mitmete EK võimete arendamisel puuduvad rahalised

vahendid nende võimete pakkumisega seotud inimeste koolitamiseks ning SKA-l puuduvad

võimed nii loetletud koolituste läbiviimiseks, kui kriisireguleerimise ja EK alase teadus-arendus

tegevuse ning koolitustegevuse vajalikus mahus ning kaasaja nõuetele vastavaks läbiviimiseks.

Lisavajaduse aluseks on PÄA poolt esitatud VV poolt 22.02.2024 heaks kiidetud

„Elanikkonnakaitse raamdokumendist“ ja „Elanikkonnakaitse tegevuskavast 2024-2027“

tuleneva kaheksa EK võime (varjumine, juhtimine ja koordinatsioon, elanike kriisivalmidus,

KOV kriisivalmidus, ulatuslik evakuatsioon, ohuteavitus ja kriisikommunikatsioon,

demineerimistöö ja päästetöö) seni rahastamata koolitusvajadused.

Lisavajaduse sisuks on nimetatud EK koolituste läbiviimise rahaline kulu, millele lisaks

tuuakse esile SKA kulud koolituste läbiviimiseks vajalike võimete ning kriisireguleerimise ja

EK teadus-arendus ja koolitusstruktuuri loomiseks ja mehitamiseks.

Mõju: Lisavajaduse kesk-pikk eesmärk on tagada SIM valitsemisala EK võimete terviklik

arendamine, kus võimete loomisel arvestatakse vahenditesse investeerimise kõrval ka

15.04.2024

2

võimetega seotud inimeste koolitamise vajadusega. Lisavajadusega tagatakse kaheksa EK

võime (varjumine, juhtimine ja koordinatsioon, elanike kriisivalmidus, KOV kriisivalmidus,

ulatuslik evakuatsioon, ohuteavitus ja kriisikommunikatsioon, demineerimistöö, päästetöö)

seni rahastamata koolituste läbiviimine aastatel 2025-2028.

Lisavajaduse pikem strateegiline eesmärk on tagada SKA kriisireguleerimise ja EK alase

teadus-arendustegevuse läbiviimine, EK alase hariduse andmine nii magistri- kui

kõrgharidusõppe tasemel, EK alase täiendõppe ja mikrokraadide korraldamine ning muude EK

kompetentsikeskusele omaste siseriiklike ja rahvusvaheliste ülesannete täitmine. Eesmärk

täidetakse kriisireguleerimise ja EK struktuuriüksuse loomise ja mehitamise kaudu SKA-s.

Kõige eeltooduga kaasneb kriisireguleerimise ja EK alase „koolkonna“ teke Eestis, millega

tagatakse kriisireguleerimise ja EK laiapindne, kestlik ja teadmistel põhinev areng.

Art 2023

täitmine

2024

eelarve 2025 2026 2027 2028 2029-2034

Vajalik tööjõukulude eelarve 50 44 392 115 603 683 428 683 320 684 926 683 320 4 104 740

Vajalik majandamiskulude

eelarve 55 0 0 1 419 599 1 431 999 1 485 998 1 493 650 9 031 423

Vajalik investeeringute

eelarve 15 0 0 0 0 0 0 0

Vajalik eelarve KOKKU 44 392 2 103 026 2 115 319 2 170 924 2 176 971 13 136 163

Olemasolev tööjõukulude

eelarve 50 44 392 115 603 190 264 190 264 190 264 190 264 1 141 582

Olemasolev majandamiskulude eelarve

55 0 0 0 0 0 0 0

Olemasolev investeeringute

eelarve 15 0 0 0 0 0 0 0

Olemasolev eelarve

KOKKU 44 392 115 603 190 264 190 264 190 264 190 264 1 141 582

LISAVAJADUS võrreldes olemasolevaga (tööjõukulud)

50 - - 493 164 493 057 494 662 493 057 2 963 158

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga

(majandamiskulud)

55 - - 1 419 599 1 431 999 1 485 998 1 493 650 9 031 423

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga

(investeeringud)

15 - - 0 0 0 0 0

LISAVAJADUS KOKKU x - - 1 912 762 1 925 056 1 980 661 1 986 707 11 994 581

Elanikkonnakaitse

lvk 15042024.xlsx

Arvestus:

1. SIM valitsemisala EK võimete 2025-2028.a koolitusvajaduste aluseks on PÄA poolt

18.03.2024 esitatud rahastamata EK koolitusvajaduste tabel. Hinnastamise aluseks on

võetud SKA rektori poolt 27.01.2023 KK nr 1.1-2/62 kinnitatud „Sisekaitseakadeemia

õppetöö läbiviimiseks teenuste osutamise lepingute sõlmimise kord“ toodud tasumäärad

15.04.2024

3

koolitajate tasustamiseks ning koolituste läbiviimisega seotud kulud toitlustamise le,

ööbimisele ja kuluvahenditele. Hinnastamisel ei ole arvesse võetud ruumide renti, vahendite

amortisatsiooni vm kulusid, mis on SKA-le riigieelarveliste vahenditega tagatud. Kõik

tööjõukulud (Art 50) on tabelis esitatud kõikide maksudega. Kõik majandamiskulud (Art

55) on tabelis esitatud ilma käibemaksuta.

Art 2025 2026 2027 2028

Vajalik tööjõukulude eelarve 50 88 553 90 051 90 051 90 051

Vajalik majandamiskulude eelarve 55 1 397 402 1 431 999 1 462 825 1 493 650

Vajalik eelarve KOKKU 1 485 954 1 522 050 1 552 876 1 583 702

Kokku 2025-2028 6 144 582

Täpne kulude kalkulatsioon kursuste kaupa ja hinnastamise metoodika on esitatud tabelis.

2. SKA kriisireguleerimise ja EK teadus-arendus ja koolitusvõimete ning struktuuri loomise

tööjõukulude (Art 50) lisavajaduse arvestus koos kõikide maksudega on esitatud tabelis.

Ametikoht Arv Kuupalk

bruto

Kuupalk 2025 2026 2027 2028

maksud

Struktuuriüksuse juht 1 4 100 5 486 65 830 65 830 65 830 65 830

Kriisireguleerimise õppejõud 1 3 500 4 683 56 196 56 196 56 196 56 196

Elanikkonnakaitse õppejõud 2 3 500 4 683 112 392 112 392 112 392 112 392

Elanikkonnakaitse koolituste projektijuht

1 3 000 4 014 48 168 48 168 48 168 48 168

Kriisreguleerimise ja elanikkonnakaitse täienduskoolituste spetsialist

3 2 500 3 345 120 420 120 420 120 420 120 420

Vajalik eelarve KOKKU 403 006 403 006 403 006 403 006

Kokku 2025-2028 1 612 022

3. Üle ühe aasta (järgmised 2025.a ja 2027.a) korraldatava SKA kriisireguleerimise ja EK

rahvusvahelise teaduskonverentsi täpne lisavajadus on esitatud tabelis. Kõik tööjõukulud

(Art 50) on tabelis esitatud kõikide maksudega. Kõik majandamiskulud (Art 55) on tabelis

esitatud ilma käibemaksuta.

Art 2025 2026 2027 2028

Vajalik tööjõukulude eelarve 50 1 606 0 1 606 0

Vajalik majandamiskulude eelarve 55 22 197 0 23 174 0

Vajalik eelarve KOKKU 23 803 0 24 779 0

Kokku 2025-2028 48 582

15.04.2024

4

Taust/faktid: Elanike iseseisev valmisolek kriisideks, kriisiteadlikkuse tõstmine ning

kriisireguleerimise ja EK võimete arendamine vajavad järjepidevat ja süsteemset tööd ning

piisavat ja püsivat rahastamist. Elanikkonnakaitse võimete eesmärgipärase ja pikaajalise

arendamise kindlustab ühe olulise tegurina püsiv SKA õppe ja täienduskoolituse rahastamine.

SKA-sse on koondatud kõik siseturvalisuse, sisejulgeoleku, kriisireguleerimise ja EK

olulisemad teemavaldkonnad, mis loob head eeldused kriisireguleerimise ja EK teemade

terviklikuks õpetamiseks. SKA-l on suur potentsiaal saada Eesti juhtivaks EK valdkonna

õppeasutuseks, kui seda poliitiliselt toetatakse. SKA teeb koolituspartnerina pidevat koostööd

PÄA ja SOM valitsemisala asutustega kriisireguleerimise ja EK täienduskoolituste läbiviimise l.

Lisarahastus annab võimaluse SKA-l koolitada palju erinevaid sihtrühmi, eelkõige SIM ja SOM

valitsemisala töötajad, KOV ametnikud, ETO-de töötajad, samuti laiemalt õpetajaid

(elanikkonnakaitse õpetajaid) ja riigiametnikke. Kasusaajad on riigikantselei, ministeeriumite

ja nende valitsemisalade asutuste ametnikud, millel on puutumus kriisideks valmistumisega,

EK korraldamisega ja elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisega.

SKA näeb ennast tulevikus kriisireguleerimise ja EK kompetentsi- ja koolituskeskusena, sh

soovib pakkuda võrdväärset partnerlust PÄA-le ja teistele asutustele, kellel lasub täna suur

koormus EK koolituste korraldamisel. Eesmärgi täitmiseks soovime luua kriisireguleerimise ja

EK arendamise struktuuriüksuse, kuhu koondada valdkonna teadus-arenduse ning koolitamise

kompetents. Nimetatud struktuur tagab kutse-, kõrgharidus- ja magistriõppe (sh

rahvusvaheline) läbiviimise, õppekavade sisulise arendamise, arendus- ja teadustegevuste

korraldamise (nt õpikud, uuringud, arvamusartiklid jm projektid), mikrokraadiõppe käivitamise

ja täienduskoolituste korraldamise. Oluliseks lisandväärtuseks on võimekus toetada PÄA-d EK

koolituste korraldamisel ja õpetajate koolitamisel.

SKA teeb koostööd Euroopa elanikkonnakaitse mehhanismi teadmusvõrgustikus1

kriisireguleerimise magistrikraadi pakkuvate ülikoolide Euroopa võrgustikuga. Lisanduvad

töökohad võimaldavad teha koostööd ja teadmiste vahetamist ülikoolide vahel, soodustada

teadmussiiret teadlaste ja praktikute vahel ning luua üliõpilastele võimalused osaleda

rahvusvahelistel kursustel, seminaridel, töötubades, pedagoogilises materjalis ja asjakohastes

teaduspublikatsioonides.

Kuni 2019. aasta alguseni oli SKA-s kriisireguleerimise õppetool, kuhu kuulus parimatel

aegadel kuni kuus õppejõudu. Otsus õppetooli kaotamise kohta tehti 2018. aastal, mis oli

ajendatud vähesest huvist ja vajadusest kriisireguleerimise ja EK valdkonna arendamise vastu.

Tol ajal puudus ka poliitiline tahe selle valdkonda võimestamiseks ning kompetentsi loomiseks.

Kriisireguleerimise õppetool liideti kokku tuleohutuse ja päästekorralduse õppetoolidega, mille

tulemusel vähenesid ka õppejõudude kohad.

Suured kriisid, nagu COVID-19 pandeemia ja sõda Ukrainas, avaldavad Eesti ühiskonna le

suuremat survet, tuues taas päevakorda valmisoleku tõstmine laiaspektri kriisideks ja elanike

iseseisva kaitsevõime. Ukraina sõja valguses on eriti oluliseks muutunud täiskasvanute

koolitamise vajadus, sest viimase 30 aasta jooksul pole EK koolitusi sisuliselt toimunud. Kantar

Emor viib iga kahe aasta tagant läbi elanike kriisiteadlikkuse uuringud, mille alusel võib öelda,

et vaid umbes 15% Eesti elanikest on valmistunud kriisideks. Seetõttu peab elanikele õpetama

1 Union Civil Protection Knowledge Network, https://civil -protection-knowledge-network.europa.eu/

15.04.2024

5

teadmisi ja oskusi kriisiolukorras iseseisvaks hakkamasaamiseks. Pikemas perspektiivis on

oluline EK terviklik käsitlemine ka haridussüsteemis, kus praegu toimub see ainult valikainete

põhiselt või vabatahtlike programmide kaudu.

Lisavajaduse ristkasutuse võimalus: Käesoleva lisavajaduse kaudu SKA-le loodavad võimed

(nii koolitused PÄA-le 2025-2028, kui kriisireguleerimise ja EK kompetentsi struktuuriüksuse

loomine) on kasutatavad koolitamisel mitmete ministeeriumite (sh SIM, SOM, MKM jt)

valitsemisalas, KOV-i juhtide ja kriisireguleerimise ning EK vastutavate ametnike seas,

elutähtsate teenuste korraldajate ja -osutajate juures ning mujal. Käesoleva ristkasutuse kaudu

tõuseb laiapindselt Eesti valmisolek kriisideks ning EK tegevusteks nii tsiviilkriisides kui sõjas.

Varasemate aastate rahastus(ed), sh asutusesisesed muudatused: SKA-l on hetkel

kriisireguleerimise alal palgal 1 õppejõud, 1 projektijuht, 1,3 analüütikut ning 1 teaduskeskuse

teadur. Lisaks kaetakse külalisõppejõudude palgad osaliselt asutuse eelarvest ja osaliselt

omatuludest. SKA osalemine rahvusvahelistes koolitusprojektides ja täienduskoolitustel loob

täiendavate vahendite kaasamiseks uusi võimalusi, mis vähendavad kulutusi riigieelarvest.

Projektiga kaasnev tegevuskulude sääst: Tegevuskulude säästu ei ole ette näha, kuna

tegemist on arendusega, mis vajab täiendavat ja püsivat eelarvet. Pikemas perspektiivis on

võimalik, et läbiviidavate kursuste ja SKA kriisireguleerimise ja EK struktuuriüksuse loomise

kaudu hakkab suurenema SKA omatulu (nt täienduskoolituste laiem läbiviimine jms).

Minimaalne aeg kuudes rahastamisotsusest tarneni: EK võimete alased koolitused viiakse

läbi aastatel 2025-2028, vastavalt rahastusotsuse järel SKA ja PÄA (lisaks SOM) koostöös

koostatavale ning SIM-iga kooskõlastatud plaanile. Kriisireguleerimise ja EK struktuuriüksuse

loomine ja mehitamine toimub alates rahastusotsusest 6 kuu jooksul.

Alus/seosed strateegiliste dokumentidega:

1. Eesti julgeolekupoliitika alused (2023) - Elanikkonnakaitse aluseks on inimeste suutlikkus

kriisi ajal ennast kuni abi saabumiseni ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist aidata. Selle

saavutamine on ühiskonna eri osaliste ühine jõupingutus, kus on oluline roll inimes te l,

kogukondadel, vabatahtlikel, kohaliku omavalitsuse üksustel ja erinevatel riigiasutus te l.

Eesti arendab elanikkonna kaitsmiseks ohtudele vastavaid ühiskondlikke kaitsemeetmeid

koos sinna juurde kuuluva riskikommunikatsiooni ja koolitustega, kaasa arvatud

ametkondliku suutlikkuse suurendamiseks.

2. Siseturvalisuse arengukava (STAK 2020-2030) - Aitame kaasa, et sisejulgeolekut

ohustavad tegurid oleksid teadvustatud ja maandatud riigisiseste tegevuste ja rahvusvahe lise

koostöö kaudu. Parandame elanike, avaliku, era- ja kolmanda sektori valmisolekut tulla

toime mitmesuguste Eestit ohustavate kriisidega.

3. Elanikkonnakaitse raamdokument ja Elanikkonnakaitse tegevuskava 2024-2027 (VV

22.02.2024) - Ulatuslike elanikkonnakaitse tegevuste elluviimine riigikaitselise kriisi korral

oleks olemasoleva ametkondliku ressursiga keeruline kui mitte võimatu. Oluline on mõelda

15.04.2024

6

läbi kriisirollita avalike teenistujate, kodanikuühiskonna ja asendusteenistujate kaasamise

võimalused. See tähendab, et välja on selgitatud, kui palju inimesi on lisaks vaja (sh

ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised-oskused), ning panustamise valmisolekuga

organisatsioonid ja inimesed, seejuures pakkudes keerulisemate ülesannete täitmiseks juba

kriisideks valmistumise faasis vajalikku väljaõpet.

4. Elanikkonnakaitse kontseptsioon - Elanikkonnakaitse meetmete arendamise eesmärk on

tagada, et inimesed oleksid kriisiolukordades kaitstud. Elanikkonnakaitse kontseptsiooni ellurakendamiseks on vajalik, et inimesed on hariduse omandamise käigus, täienduskoolituste või iseõppimise teel saanud vajalikud teadmised kriisiolukordades

hakkamasaamiseks ja oskavad saadud teadmisi kasutada. Inimesed on teadlikud võimalikest riskidest, nende mõjudest ja asjakohastest käitumisjuhistest.

5. Elanike kriisideks valmisoleku tõstmise kava (VV 28.03.2024) - memorandumis esitatakse elanike, sh avaliku sektori teenistujate ja elutähtsat teenust osutavate ettevõtete töötajate kriisivalmiduse tõstmise kava, et suurendada elanikkonna suutlikkust ennast

kriisides kaitsta ja vajaduse korral üksteist kuni abi saabumiseni aidata. Inimeste käitumise ja harjumuste muutmine on protsess, mis eeldab pidevat ja süsteemset teavitustööd ning

koolitusi. Memorandumis toodud tegevuste eesmärgiks on, et a) aastaks 2027 omab elanikkonnakaitse alaseid teadmisi ja on kriisiks valmistunud vähemalt 25% Eesti elanikest ning 40% inimestest on kriisiteadlikumad, b) et aastaks 2027 on kõik KOV-d saavutanud

kriisivalmiduse baastaseme, edasijõudnu tasemel on 80% KOV-e (65), sh 25% (16) on eeskujulikul tasemel ning c) et EK koolitused on tehtud avaliku sektori töötajatele

kohustuslikuks.

6. Sisekaitseakadeemia arengukava 2025 - Suurendame elanikkonna teadlikkust, sh laste teadlikkust siseturvalisuse valdkonnast.

Kontaktisikud:

SKA Jaanis Otsla 515 3224, [email protected]

5.04.2024

1

Lisa 10.02. „Lisavajaduse kaart“

Nimetus: Narva õppekeskuses rahvusvahelise sisekaitsealase koolitus- ja teaduskeskuse, sh Frontexi

akadeemia arendamine; lisavajadus 2025.a 912 342 eurot, 2025-2028.a 16 720 007 eurot

Olemasolev võimekus: Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse avamisega 2020. aastal loodi võimalus

käivitada Narvas mitmekülgne õppe- ja koolitustegevus ning baas teadus-ja arendusprojektide- alaseks koostööks. Tingimused on suurepärased piirihaldusalaseks õppe- ja arendustegevuseks

kasutades maksimaalselt olemasolevat piiritaristut EL välispiiril, sh eri tüüpi piiripunktide ning maismaa- ja merepiiri võimalusi, kohapeal olevat ekspertiisi ning piirihaldusalase arendustegevuse võimekust. Akadeemia on õppekeskuses olemasoleva võimekuse baasil käivitanud

1) tasemeõppe: 19 õpperühma on osalenud õppes Narvas, kokku ca 500 õppurit; alates 2024/25 õppeaastast alustab õpet Narvas Politsei- ja Piirivalvekolledži õpperühm;

2) rahvusvahelise koolitustegevuse: toimunud on 1 CEPOL koolitus ja 5 Frontex koolitust, kus on osalenud kokku ca 250 osalejat; 2024 1. poolaastal on kavandatud 2 Frontex koolitust;

3) teadusarendustegevuse: elluviimisel on EL piirihalduse teadus-arendusprojekt Frontexi rahastusel, algatatud Narva võimaluste tutvustamine testalana sh NATO DIANA

innovatsioonikiirendis ning rahvusvahelise võrgustiku arendamine ETAG toel piirihaldusalase teadus- ja arenduskoostöö laiendamiseks; käivitatud on koostöö ülikoolidega sh sõlmitud koostöölepe TÜ Narva kolledžiga.

Koolitustegevuste- ja TA -alase koostöö tulemusel on saavutatud oluline nähtavus Euroopas kvaliteetse ja mitmekesise metoodikaga piirihaldus-alase arendustegevuse eestvedajana, mis on

äratanud suurt rahvusvahelist huvi. Keskust on külastanud üle 40 riigi esindaja sh osaliselt suursaadikute tasandil, EL siseasjade volinik, toimunud on kaks Frontexi juhtide visiit i, partnerpiirivalvekoolide juhtide külaskäigud. Õppekeskuse taristu on 5 klassiruumi ja 24 kahekohalis t tuba ning spordirajatised. Õppekeskuses töötas kuni detsember 2023 kaks töötajat, lisandunud on 1 töötaja. 1.03.2024 mehitati akadeemias

Frontexi teemajuhi ametikoht.

Tuum: Akadeemia võimekus pakkuda suures mahus Frontexi jt rahvusvaheliste organisatsioonide

koolitusi on madal, mis vähendab akadeemia ja kogu siseturvalisuse valdkonna võimalusi saada kasu võrgustikutööst, koostööprojektidest ja finantseerimisest. Mitmete koostööpartnerite sh

välispartnerite hulgas on teadvustatud Narva unikaalse keskkonnana eelkõige piirihaldusalase koolitustegevuse ning teadus- ja arendusprojektide jaoks, kuid olemasolev õppe- ja teadustaristu ei ole piisav Narva piirkonnas oleva potentsiaali ära kasutamiseks. See omakorda takistab akadeemia

ja siseturvalisuse valdkonna arengut eriti rakenduslike uuringute ja lahenduste osas ning pärsib ka akadeemia tasemeõppe kvaliteeti, koolituste mitmekesisust ning laiemalt kogu teadmussiirde

protsessi. Kaasneb võimalik mahajäämus siseturvalisuse valdkonnas vajalike kvaliteetse te tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel, arendamisel ning innovatsioonis Lahenduseks on luua Narva õppekeskuse baasil rahvusvaheline sisekaitsealane koolitus- ja

teaduskeskus, mis on aluseks:  akadeemia kujunemisele piirihalduse kompetentsikeskuseks rahvusvahelisel tasandil;

 Narva piirkonna kui piirihalduse arenduste testala kasutamise võimaluste tõstmisele sh rahvusvaheliste projektide kaudu;

 rakenduslike arendusprojektide algatamisele ja elluviimisele eelkõige tehnoloogiliste

lahenduste arendamiseks sh kaasates enam erasektorit;  õppetegevuse sh tasemeõppe ja rahvusvaheliste koolitustegevuste mahu ja taseme

tõstmisele;

5.04.2024

2

 teaduskoostöö ulatuse suurendamisele siseturvalisuse jaoks olulistes valdkondades. Siseturvalisuse valdkonna vajadustele keskendudes on mh kavas korraldada suuremas mahus

Frontex’i väljaõpet, sh alalisele korpusele ning laiendada teadus- ja arendusprojektide ulatust eelkõige piirihalduse ja tehnoloogia valdkondades.

Selleks on vajalik kaasata lisatööjõudu, suurendada lühiajaliste koolituste pakkumist olemasoleva taristu baasil ja käivitada uue hoone rajamine (õppe- ja majutushoone kuni 200-le). Täiendava lt vajalikud kulud koosnevad personalikuludest ja uue hoone rajamise investeeringust. Kiire

lahendusena enne uue hoone valmimist Narvas on võimalik võtta kasutusele RKAS omanduses olev taristu Auveres (Mustajõe kordoni hoone).

Mõju: Tegevus suurendab rahvusvahelise koostöö võimekust akadeemias ja siseturvalisuse valdkonnas laiemalt. Aktiivne teadus- ja arendustegevus piirihalduse valdkonnas loob võimaluse saavutada rahvusvaheline nähtavus ja mõju piirihalduse kompetentsikeskusena ja projektide testalana vahetult

piiril kasutades ära Narva regiooni unikaalset keskkonda. Koolitus- ja arendusvõimalus te suurenemine tõstab ametkondade võimekust. Rahvusvaheline koostöö suurendab tasemeõppe

kvaliteeti ja võimalusi ning huvi tasemeõppe vastu noorte hulgas. Tegevus võimaldab lisaks täiendkoolituste korraldamisele kandideerida Frontexi toetustele alalise korpuse väljaõppe korraldamiseks (ca 7 miljonit eurot õppeaastas). Euroopa Komisjon on valmis otsima võimalus i

Eesti investeeringu toetamiseks olles seisukohal, et väljaõppekeskus EL välispiiril Narvas võimaldaks suurendada Frontexi väljaõppe mitmekesisust. Rahvusvaheline koolitustegevus Narvas

tugevdab Eesti piirihaldust sh suurendab Frontexi kohalolu, loob võrgustikku töötavatele ametnikele ning suurendab Eesti olude tundmist.

Arvestus: Lisataotluse kulud koosnevad vajalikest personalikuludest ja uue hoone investeeringutest. Uue

hoone (Kerese 14a) kulu arvestuse aluseks on hinnanguline ehitusmaksumus 18,7 miljonit eurot sh projekteerimine, ehitus, sisustus: 5-korruseline hoone (232 voodikohta + puhkeruumid, köögid,

liftid jms) koos täiskeldriga (klassid, köök 3 laoruumiga, relvahoidla, saun, logistikaladu). Personalikulude arvestuse aluseks on 2 spetsialisti, logistik-halduskorraldaja ja relvuri ametikoha loomisega seotud kulud sh palga- ja töökohakulud. Kiirema käivitamise jaoks Auvere taristu kulu

on Mustajõe kordoni rendikulud ja seotud admin.kulud (kordoni renditasu hinnang põhineb RKAS rendihinna prognoosil ja sõltub rendiaja pikkusest; lõplik hind võib mõnevõrra muutuda). Frontex

puhul lisanduvad koolituste läbiviimisega seonduvad kulud, mis on abikõlblikud projektist, mille toetuse kogumaht on ligikaudu 7 miljonit eurot aastas 200 koolitatava kohta (koolitajate ja erikoolitajate töötasu, halduskulud).

Art 2023

täitmine

2024

eelarve 2025 2026 2027 2028 2029-2034

Vajalik eelarve 50 102 052 124 831 142 144 142 893 857 357

Vajalik eelarve 55 347 016 182 508 185 508 185 508 1 113 048

Vajalik eelarve 15 463 274 580 874 6 767 144 7 496 255 0

Vajalik eelarve

KOKKU 912 342 888 213 7 094 796 7 824 656 1 970 405

Olemasolev

eelarve 50

Olemasolev

eelarve 55

Olemasolev

eelarve 15

Olemasolev

eelarve KOKKU

5.04.2024

3

LISAVAJADUS

võrreldes

olemasolevaga

50 102 052 124 831 142 144 142 893 857 357

LISAVAJADUS

võrreldes

olemasolevaga

55 347 016 182 508 185 508 185 508 1 113 048

LISAVAJADUS

võrreldes

olemasolevaga

15 463 274 580 874 6 767 144 7 496 255 0

LISAVAJADUS

KOKKU x 912 342 888 213 7 094 796 7 824 656 1 970 405

Lisa 10.03. Frontex

Akadeemia eelarve 17.04.2023.xlsx

5.04.2024

4

Taust/faktid: Tegevuse taustaks on olemasolev kitsaskoht, mille lahendamisesse tegevuse käivitamine otsustavalt panustab: akadeemia madal rahvusvaheline võimekus Narvas takistab välisrahastuse

suuremat kasutamist ja pärsib osalust siseturvalisuse valdkonna rahvusvahelistes

arendusprojektides. Narva õppekeskuse unikaalne asukoht ja sellega seotud võimalused EL välispiiril on

äratanud mitmete rahvusvaheliste institutsioonide huvi koolituste ja projektide korraldamiseks. Samuti on akadeemia tasemeõppes (eelkõige piirihalduse alal) ja piirkonnas tegutsevatel ametkondadel mitmeid vajadusi, mida toetaks oluliselt koolitusalane koostöö ja teaduspõhiste lahenduste väljatöötamine ning

testimine rahvusvahelises koostöös. Narva õppekeskuses on korraldatud CEPOL ja Frontexi koolitusi ning loodud on võrgustik piirkonnas tegutsevate teadusasutustega, kuid ilma tegevuste ulatuse suurendamise ta

on oluliselt raskendatud suuremas mahus välisrahastuse kaasamine ja osalus TA projektides. Samas puudub akadeemial ja ametkondadel võimalus olemasolevate võimekuste piires vajalikke lahendusi välja töötada. Narvas olemasolev taristu ei ole piisav ulatuslikuks rahvusvaheliseks koostööks. Akadeemia avas

Narva õppekeskuse oktoobris 2020 luues võimaluse kasutada 5 õpperuumi sh simulatsiooniklass ja 24 majutusruumi (48 voodikohta) ning spordirajatisi (mati- ja jõusaal, lasketiir). Samaaegselt praktikate

toimumisega ja aineõppe läbiviimisega, mille maht Narva õppekeskuses kasvab, ei ole piisavalt võimalus i rahvusvaheliste koolituste läbiviimiseks, eriti alalise korpuse väljaõppeks. Seejuures on oluline, et ainult majutusvõimluste suurendamine regioonis, ei too kaasa võimekuse tõstmist akadeemia eesmärkide osas,

kuna puudu on ka õppe- ja TA tegevusteks vajalikke tingimusi, sh eriotstarbelised ruumid. Õppekeskuse territooriumil paikneva RKAS omanduses olevale krundile uue hoone püstitamine võimaldab juurde luua

piisava võimekuse. Eelläbirääkimiste põhjal (SKA, RKAS, Narva linn) on võimalik uue hoone rajamine juba olemasolevate projekteerimistingimuste alusel arvestades sel krundil lammutatud varasema TÜ ühiselamuga seonduvaid tingimusi. Uue hoone valmimiseni on võimalik suurendada tegevuste mahtu

võttes kasutusele Auveres (27 km õppekeskusest) paikneva endise Mustajõe kordoni hoone ja ümberpaikneva territooriumi, mis võimaldab tõsta akadeemia võimekust ka erinevate lahenduste testalana

vahetult piiril. Tasuvusarvestust ei ole hetkeseisuga tehtud, kuid selle olulised tegurid on: 1) Frontexi alalise korpuse väljaõpe võimaldab koolitusasutusel saada kuni 7 miljonit eurot toetust; 2) lühiajalis te koolituste pakkumine on tasustatav organisatsioonide poolt sh vajadusel vahendid, mis on ristkasutatavad ;

3) ametkondade vajadustele vastavate lahenduste väljatöötamine ja testimine vahetult piiril välisrahastuse toel hoiab ära olulised kulud ja loob eeldused olemasoleva ressursi tõhusamaks kasutamiseks. Kui

lisataotlus jääb rahuldamata ei suuda akadeemia pakkuda suuremahulist väljaõpet Frontexi alalise le korpusele ja ei saa kandideerida sellega seotud toetusele; võimalus korraldada lühiajalisi rahvusvahelis te organisatsioonide koolitusi jääb piiratuks ning võimekus algatada TA projekte vastavalt siseturvalisuse

valdkonna vajadustele piirkonnas madalaks.

Lisavajaduse ristkasutuse võimalus: Võimekust korraldada rahvusvahelist koostööd sh koolitusi ja

teadus-arendusprojekte Ida-Virumaal plaanitud ulatuses siseturvalisuse valdkonnas teistel asutustel ei ole valitsemisala sees ega väljas. Kindlasti on loodav võimekus ristkasutatav teiste riigiasutus te ja TA-institutsioonide jaoks. Narva õppekeskuse olemasolev taristu on tänaseks juba ristkasutuse

kogemuse omandanud ja selle korralduse väga tõhusalt välja kujundanud. Samuti toetab lisavajaduse elluviimine valitsemisala vajadustele vastavate lahenduste jm tegevuste väljatöötamis t,

vajadusel katsetamist ja käivitamist.

Varasemate aastate rahastus(ed), sh asutusesisesed muudatused: Kirjeldatud keskuse loomisele ei ole varasemalt vahendeid suunatud.

Projektiga kaasnev tegevuskulude sääst: Rahvusvahelise koolitustegevuse mahu suurendamine Eesti ametnike suuremat osalust ja toetab tasemeõppe kvaliteedi arendamist vähendades seeläbi kulutus i

nimetatud tegevustele. Teaduspõhiste lahenduste väljatöötamine ja käivitamine võimaldab ressursse tõhusamalt kasutada. Võimekuse loomise eesmärgiks on mh välisrahastuse kaasamine, osa kavandatud kulusid on abikõlblikud välisvahenditest.

5.04.2024

5

Minimaalne aeg kuudes rahastamisotsusest tarneni: praeguse hinnangu kohaselt on võimalik hoone valmimine ja keskuse täieulatuslik käivitumine 2 aastat pärast rahaeraldist.

Alus/seosed strateegiliste dokumentidega: Programmis „Siseturvalisus 2023–2026“ on üheks Sisekaitseakadeemia vastutada olevaks arendusülesandeks seatud Frontex väljaõppekeskuse

kontseptsiooni loomine ja koolituste pakkumine Ida-Virumaal (Meede 5.1.1. p 1.5). Tegevus on nimetatud ka maakonnaülese tegevusena Ida-Virumaa arengustrateegia tegevuskava 2023-2029 eelnõus (10.04.2023 seisuga) ja Narva linna arengukavas.

Kontaktisikud:

SIM Nimi Tel.; e-mail

asutus Ain Sari [email protected]

15.04.2024

1

Lisa 10.03. „Lisavajaduse kaart“

Nimetus: Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti kaasfinantseeringuga jätkamine; lisavajadus 2026.a 56 000 eurot, 2026-2028.a 132 000 eurot.

Olemasolev võimekus: Euroopa Rändevõrgustiku (EMN) Eesti kontaktpunkti projekti kaasfinantseeringu on varasematel aastatel planeerinud Siseministeerium, alates 2023.a peab kulud planeerima SKA.

Tuum: EMN kontaktpunkti kaasfinantseerimise kohustus tuleneb EL Nõukogu otsusest 2008/381/EÜ,

millega EMN loodi. Alates 2008. aastast on Euroopa rändevõrgustik ka järjepidevalt Eestis tegutsenud. Perioodil 2023-2025 rahastab Euroopa Komisjon kontaktpunkti 95% ulatuses ning

riiklik kaasfinantseering on 5%. Perioodi 2026-2027 kaasfinantseeringu täpne protsent selgub järgmise taotlusvooru avamisel ning jääb vahemikku 5-20%. EMN kontaktpunkti töö on oluline rände- ja varjupaigateemaliste arutelude ning rändepoliitika kujundamise teadmispõhisuse

tagamiseks nii EL tasandil kui ka Eestis.

Mõju: Perioodil 2023-2025 on kaasfinantseeringu tagamisel Euroopa Komisjoni poolne toetus ühe aasta

kohta umbes 300 000 eurot, mis aitab panustada ühest küljest nii Eesti rändepoliitika heade poliitikate ja praktikate levitamisesse Euroopas (uuringute, informide ja päringute kaudu), kui ka teiste liikmesriikide ja rändevõrgustiku vaatlejariikide heade praktikate toomisse Eesti

poliitikakujundajateni (nt uuringud, aga ka ad hoc päringud, konverentsid). Kaasfinantseerimise mittetagamisel jääb Eesti ilma võimalusest osaleda üle-euroopalistes rände- ja varjupaigavaldkonna

uuringutes ja informides, saada infot teiste riikide praktikate kohta ad hoc päringute kaudu. Siseriiklikult kaotame väärtusliku partneri, kes aitab rändedebatte tasakaalustada objektiivse t, usaldusväärset ja asjakohast rändealast infot kogudes, seda analüüsides ja poliitikakujundaja te,

praktikute ja avalikkusega jagades. Samuti kaob võimalus hoida rändevaldkonna siseriiklikku võrgustikku. Kaasfinantseerimise mittetagamise korral rikuks Eesti Euroopa Nõukogu otsust, mille

alusel rändevõrgustik loodi ning selle tulemusena ei panustaks ka Euroopa Komisjon omalt poolt ülejäänud osas.

Art 2023

täitmine

2024

eelarve 2025 2026 2027 2028

2029-

2034

Vajalik eelarve 50 9 176 13 966 13 966 44 800 19 200 19 200 128 000

Vajalik eelarve 55 2 294 11 200 4 800 4 800 32 000

Vajalik eelarve 15

Vajalik eelarve KOKKU 11 469 13 966 13 966 56 000 24 000 24 000 160 000

Olemasolev eelarve 50 13 966 13 966

Olemasolev eelarve 55

Olemasolev eelarve 15

Olemasolev eelarve KOKKU 13 966 13 966 0 0 0 0

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga 50 0 44 800 19 200 19 200 128 000

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga 55 0 11 200 4 800 4 800 32 000

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga 15

LISAVAJADUS KOKKU x 0 56 000 24 000 24 000 160 000

Kõik summad ja arvestused esitatakse lisavajaduse kaardil käibemaksuta

15.04.2024

2

Arvestus: Arvestuse aluseks on igaks kahe- või kolmeaastaseks perioodiks kontaktpunktile planeeritud summa, mis on 2023-2025 perioodil suurusjärgus 300 000 eurot aastas, millele lisandub Eesti poolt kaasfinantseering 5%. Võttes arvesse inflatsiooni, hinnataseme kasvu, sh teenuste ja toodete

kallinemist ning asjaolu, et kaasfinantseeringu protsent võib jääda vahemikku 5-20%, on järgnevaks projektiperioodiks vajalik planeerida mõnevõrra suurem kaasfinantseeringu summa.

Taust/faktid: Euroopa Rändevõrgustik on 2003. aastal esialgu pilootprojektina Euroopa Komisjoni asutatud ja selle poolt koordineeritud uurimis- ja teabevahetusvõrgustik, mis koosneb liikmesriik ide ja vaatlejariikide kontaktpunktidest ja kohalikest rände- ja varjupaigavaldkonna

organisatsioonidest. EMN tegutsemise õiguslik alus on Euroopa Nõukogu 14. mai 2008. aasta otsus 2008/381/ET Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta (edaspidi otsus), mille art 5 punkti 1 kohaselt

määrab iga liikmesriik üksuse, mis täidab selle riikliku kontaktpunkti ülesandeid.

Vastavalt otsusele annab komisjon artikli 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastavatele riiklike le kontaktpunktidele tegevustoetust riiklike kontaktpunktide esitatud toetusetaotluste alusel. Otsuse

kohaselt on ühenduse kaasrahastamise ülemmäär 80 % abikõlblikest kogukuludest. 2023-2025 perioodil on komisjon nõustunud finantseerima 95% Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti

kogukuludest, kui riik tagab 5% kuludest.

EMN peamine eesmärk on koguda ja analüüsida asjakohast, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat rände- ja varjupaigavaldkonna infot ning jagada saadud teavet poliitikakujundajate ja

laiema avalikkusega.

Kogueelarve, millel lisavajadus põhineb, hõlmab iga-aastaselt ka 4 täistööajaga ning 1 osalise

tööajaga töötaja palgad koguväärtuses 668 885 eurot (kolmeks aastaks) vastavalt Euroopa Komisjonile 2023-2025 toetuslepingu sõlmimiseks esitatud eelarvele.

Lisavajaduse ristkasutuse võimalus: : Rändevõrgustiku tegevus on aktuaalne ja oluline kogu haldusa la

vaates.

Varasemate aastate rahastus(ed), sh asutusesisesed muudatused: Tegemist on jätkuprojektiga.

Varasemalt on kaasfinantseeringu vajaduse planeerinud Siseministeerium.

Projektiga kaasnev tegevuskulude sääst: Rändevõrgustiku kontaktpunkti kaasfinantseeringu rahastamisega täiendavat säästu võrreldes varasemate aastatega ei teki, kuid rahastamata jätmise

korral ei ole võimalik kasutada Euroopa Liidu AMIF fondi rahastust ning see tooks kaasa olulise kulude kasvu riigieelarvele (5% kulude asemel 100% kuludest, mis on üle 300 000 aastas).

Minimaalne aeg kuudes rahastamisotsusest tarneni: Tegemist on jätkuprojektiga ning tegevused jätkuvad koheselt uue perioodi alguses.

Alus/seosed strateegiliste dokumentidega: Siseturvalisuse arengukava 2020-2030, „Sidusa Eesti

arengukava 2021–2030, STAK 2021-2030 programm „Tõhus rahvastikuhaldus“. /

Kontaktisikud:

SIM Nimi Tel.; e-mail asutus Ain Sari [email protected]

11.04.2024

1

Lisa 10.04. „Lisavajaduse kaart“

Nimetus: Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskuse jätkusuutlikkuse säilitamine ja

-arengu tagamine: satelliit- ja mehitamata lennuvahendite seiretehnoloogia, tuvastamise, tõrje ning

digikriminalistika integreerimine siseturvalisuse valdkonna teenustesse, 2026.a lisavajadus on 940 096

€, lisavajadus aastateks 2026-2028 on kokku 2 820 288 €.

Olemasolev võimekus: Keskuses on esindatud kompetentsid: kaugseire platvormide tundmine ja

mehitamata õhusõidukite kasutamise kompetents (s.h kaugseire piloodid ja lennunduskompetents) ;

elektroonilise side ja selle häirimise kompetents (droonitõrje kontekstis); küberturvalisuse kompetents;

andmehõive -ja andmetöötlus kompetents; õigusalane kompetents (mehitamata lennundus, intellektuaa lne

omand ja isikupõhiõiguste kaitse); teadus- ja arendustöö kompetents (geoinformaatika, analüütika ning

sotsiaalteadused, inseneeria ja mõõtemääramatus); projektijuhtimise kompetents.

Keskuses töötab põhikohaga seitse (7) töötajat - juhataja; teaduskoostöö projektijuht; kaks nooremteadur it ;

kolm (3) eksperti. Keskuse tegevustesse kaasuvad kaugpiloodid, kelleks on valdavalt selleks keskuse poolt

ettevalmistatud Sisekaitseakadeemia enda töötajad.

Keskuse juurde on loodud materiaal-tehniline baas, mis sisaldab droone ja seireseadmeid, erinevat riistvara-

serverid, arvutid ning erinevaid vajaminevaid tarkvara rakendusi.

Keskus on arendanud välja head partnerlussuhted ja loonud koostöövõrgustiku asjassepuutuva te

ametkondade, teadusasutuste s.h ülikoolid ja kõrgkoolid ning valdkonnas tegutsevate ettevõtetega.

Toimumas on erinevad koostööprojektid. Kaugseire teadus- ja arenduskeskusel on olemas selge

strateegiline fookus ja eesmärgid.

Kuni 2026. aastani on keskusel olemas kindel eelarve, mis võimaldab nii tehnoloogilist edasiarendust kui

ka süsteemset teadus- ja arendustegevust.

Tuum: Keskus loodi riigikeskse kompetentsikeskusena 2022. aprillis. Keskuse tegevus on rahastatud

aastateks 2022-2025 Vabariigi Valitsuse reservist „Konkurentsipõhised vahendid ministeeriumite

valdkondlikele teadus- ja arendustegevusele“ summas 2 684 733 eurot. Sellest personalikulu on 1 485 000

eurot ja majandamiskulu koos investeeringutega on 700 000 eurot ning katsetusrahastu 105 000 eurot. Peale

2025.aastat keskuse tegevus rahastuse puudumise tõttu lõpeb.

Keskuse väärtuspakkumiseks siseturvalisuse valdkonnas läbi arendus- ja teadustegevuse pakkuda

ametkondade üleseid rakendusuuringuid ja oskusteavet kaugseiretehnoloogiatega kaasnevate võimalus te

tegevusvaldkondadesse integreerimiseks.

Keskus on koondanud teadmuse ja loonud keskkonna, millega aidatakse läbi kaugseire tehnoloogia te

rakendamise väärindada Eesti riigi siseturvalisuse valdkonnas pakutavaid teenuseid ja protsesse.

Keskuse peaeesmärgiks on satelliit- ja mehitamata lennuvahendite seiretehnoloogia ning mehitamata

lennuvahendite tuvastamise, tõrje ja digikriminalistika integreerumise toetamine siseturvalisuse valdkonna

teenustesse. Keskuse roll on selles aidata valdkonna arengule kaasa just kõrgelt kvalifitseeritud

spetsialistide, erinevate uuringute, arenduste ja koolituste, aga ka füüsilise ja digitaalse keskkonna näol.

11.04.2024

2

Kaugseire tehnoloogiate kasutamine võimaldab kasvatada märkimisväärselt koostalitusvõimet teenuste

osutamisel, ja seda mitte ainult Siseministeeriumi valitsemisalas, vaid laiemalt erinevate ministeeriumite

valitsemisalade vahel (Kliimaministeerium; Justiitsministeerium; Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium; Kaitseministeerium). Kuna kaugseire tehnoloogiate näol on tegemis t

üsna kallihinnaliste seadmetega, siis koostalitusvõime, mis seisneb ühise ja kõiki osapooli rahuldava

tehnoloogia soetamises ja selle integreerimises iga asutuse poolt enda tarbeks disainitud teenustega,

saavutamine kergendab märkimisväärselt survet riiklikule rahakotile ning muudab avaliku raha kasutamise

oluliselt efektiivsemaks.

Riigi julgeoleku, avaliku korra ja turvalisuse tagamiseks soovitava arengustsenaariumi kohaselt peavad

asjaomastel institutsioonidel olema nii regulatiivsed alused, tehnoloogilised võimekused kui ka

administratiivne ressurss avalikes huvides efektiivseks jõustamis- ning sekkumistegevuseks mehitama

õhusõidukite kõrgelt innovaatilises valdkonnas. Seejuures on võtmetähtsusega valdkonna pidev

arenguseire ja avaliku sektori vastastikku võimestav koostöö erasektori arendajatega ning teadus -

ja arendusasutustega, nagu toonitavad ka teiste Euroopa Liidu ning NATO riikide sarnased

strateegiad.1

Mõju:

Juhul kui lisataotlust ei rahuldata, siis on tõsine oht, et siseturvalisuse valdkonnas saavutatud

koostalitusvõime väheneb ja süveneb fragmenteeritus, mida iseloomustab strateegilise fookuse puudumine

ning teadus- ja arenduspotentsiaali tagasihoidlikkus. Samuti väheneb võime integreerida kaasaegseid

tehnoloogiaid ja vajalike teadmisi õppekavadesse ja õppetöösse ja sellealase personali ettevalmistamiseks.

Võimekused tehnilisel, operatsioonilisel kui ka juhtimise tasandil killustuvad. Tulemuseks on, et süveneb

mahajäämus valdkonnaalaste teadmiste ja tehnoloogiate osas, valdkonnas seni tehtud saavutused muutuvad

tähtsusetuks ja kaotavad oma perspektiivi. Valdkondade vaheline üksteise võimestamine jääb puudulikuks

ja riiklike ressursside kasutamisel ei teki oodatud efektiivsust. Loomulikult kannatab selle tulemus el ka

pakutavate teenuste kvaliteet. Puudu jääb piisavatest teadmistest ja väheneb operatsiooniline võimekus,

mida Keskuse poolt samuti pakutakse, samuti tehnoloogia kasutamiseks ja sellega opereerimiseks vajalike

oskustega personalist.

Samuti suureneks võimalus droonide kasutamiseks kuritegelikel eesmärkidel ning suureneda võib

õhuruumis ja maapinnal toimunud droonide poolt tekitatavate intsidentide ja õnnetuste arv. Väheneks ka

inimeste turvatunne ning kujuneks välja negatiivne hoiak droonide suhtes, mis võib omakorda pärssida

nende kasutuselevõttu riiklike teenuste osutamisel.

Arvestus:

Keskus on Sisekaitseakadeemia struktuuriüksus, mis koosneb vajamineva kompetentsiga tööjõust ning

teadus- ja arendustegevuseks vajaminevast materiaal-tehnilisest baasist (droonid, sensorid, serverid,

mobiilne ja statsionaarne juhtimiskeskkond, arvuti riist- ja tarkvara).

1 „Mehitamata tsiviilsõidukite kaitse- ja kasutusstrateegia“, arendusuuringu raport , Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

(RKK/ICDS), koostöös Kaitseministeeriumi ja kaasatud osapooltega , 2021.

11.04.2024

3

Art 2023

täitmine

2024

eelarve 2025 2026 2027 2028 2029-2034

Vajalik eelarve 50 282 785 396 000 396 000 671 088 671 088 671 088 4 026 528

Vajalik eelarve 55 54 380 65 000 15 000 158 000 158 000 158 000 948 000

Vajalik eelarve 15 399 274 165 000 15 000 111 008 111 008 111 008 666 048

Vajalik eelarve KOKKU 736 439 626 000 426 000 940 096 940 096 940 096 5 640 576

Olemasolev eelarve 50 396 000 396 000 0

Olemasolev eelarve 55 65 000 15 000 0

Olemasolev eelarve 15 165 000 15 000 0

Olemasolev eelarve

KOKKU 0 626 000 426 000 0 0 0 0

LISAVAJADUS

võrreldes olemasolevaga 50 0 0 671 088 671 088 671 088 4 026 528

LISAVAJADUS

võrreldes olemasolevaga 55 0 0 158 000 158 000 158 000 948 000

LISAVAJADUS

võrreldes olemasolevaga 15 0 0 111 008 111 008 111 008 666 048

LISAVAJADUS

KOKKU x 0 0 0 940 096 940 096 940 096 5 640 576

Kõik summad ja arvestused esitatakse lisavajaduse kaardil käibemaksuta

Lisa 10.06.

Kaugseire (KATAK) Eelarve lisafail.xlsx

Vajalikud ressursid alates 2026. aastast:

Koosseisus oleks 11 püsivat ametikoha, keskmise kuutasuga 5084.40 € (koos kõikide tööjõumaksudega )

ja kaks (2) projektipõhist ametikohta. Teadurid - tehnika ja sotsiaalteadused ning analüütikud (kolm

püsikohaga teadurit ja eelduslikult kahe teaduri projektipõhise kaasamise võimekus). Tehnilised eksperdid-

elektrooniline side; kaugseire platvormid; mehitamata lennundus; küberturvalisus; andmehõive ja -töötlus

(neli valdkonda tundvat eksperti); teaduskoostöö koordinaator ja projektijuht (üks projektijuht, sh

akadeemiline töötaja); keskuse juhataja (üks ametikoht); kaugpiloodid (vähemalt kaheksa pilooti, muu töö

kõrvalt (tasustamise vajadus üks täiskohaga töötaja)); kui meil õnnestub luua SKAse MÕS organisatsioon,

siis vajame kompetentsi ja isikkoosseisu järgmiste rollide jaoks: treening, hooldus, ohutus, operatsioonid

(üks täiskohaga ametikoht)

Kulud ühes kalendriaastas kokku 940 096 € :

Tööjõukulu: 671 088 €

Investeeringud (s.h seadmed, milleks on droonid ja sensoorika, elukaar): 111 008 €

Teadustegevus, halduskulud (litsentsid, tegevuskulud, kindlustus): 158 000 €

Arvestades valdkonnas toimuvaid kiireid arenguid, siis tänane isikkoosseis ei võimalda enam piisava l

määral katta valdkonnas kujunevat teadus ja arendustöö vajadust. Kuna mehitamata lennutegevus on suures

kasvutrendis, siis vajame ka oma teadus- ja arendustegevuse jaoks aina enam kaugpiloote, kes oleksid

professionaalsed lendurid ja suudaksid käidelda erikategooria MÕS-keid. Samuti vajame inimesi, kes MÕS

käitamisorganisatsiooni koordineeriks ja administreeriks. Kui isikkooseis jääb samale tasemele, siis eri

11.04.2024

4

kategoorias MÕS käitamine jääb piiratuks. Just erikategoorias MÕSide käitamine on tuleviku vaatavalt

riigile kõige enam väärtust loov. Kuna see loob riiklikule käitajale kõige suuremad võimalused valdkondade

üleselt oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada. Valdkonnas on selgelt olemas kasvav vajadus analüüs ide

ja rakendusuuringute järgi, mida me tänase koosseisuga ei suuda pikemas perspektiivis rahuldavalt tagada.

Taust/faktid:

Kuna tegemist on üsna spetsiifilise ja teadmiste mahuka valdkonnaga, siis kaugseire tehnoloogia te

integreerimine olemasolevate teenuste ja protsessidega, vajadusel nende teenuste ja protsesside osaline

ümberdisainimine või hoopis uute teenuste väljatöötamine, nõuab asutustelt märkimisväärset teadus- ja

arenduspotentsiaali. Samas sellist potentsiaali hetkel asutustes napib ning igasse asutusse eraldi sellis e

potentsiaali tekitamine ei oleks ehk kõige mõistlikum riiklike ressursside kasutamine. Praktika on näidanud,

et kaugseire tehnoloogiate kasutuselevõtul ja teenustesse integreerimisel on valdkondadevaheline ühisosa

märkimisväärselt suur ning siin oleks mõistlik jätkata valdkondadeülese teadus- ja arendustegevusega.

Samas võib väga kiiresti kasvav kaugseire tehnoloogiate turg (eriti just mehitamata lennuvahendite ja nende

sensortehnoloogiate kohapealt) oluliselt survestada ameteid tegema erinevaid soetusi, mis aga ilma

korraliku teadus-, arendus- ja planeerimisvõimekuseta võivad osutuda läbimõtlematuks, teenustesse nõrgalt

integreerituks ja riiklikul tasandil ka fragmenteerituks.

Veel annab kiiresti kasvav mehitamata lennuvahendite ja seiretehnoloogiate areng ja turg meile märku, et

käesoleval kümnendil võib droonide tsiviilkäibes olev hulk mitmekordistuda, samuti erinevad, uuemad ja

kvaliteetsemad sensortehnoloogiad annavad võimaluse üha rohkem hakata mehitamata lennuvahende id

kasutama kuritegelikel eesmärkidel, sealhulgas ka terroristlikel, radikaliseerumisele kaasaaitavatel (nt

propaganda tootmisel ja levitamisel) ja organiseeritud kuritegevust toetavatel eesmärkidel. Oluline on

märkida siinjuures, et 2020. aastal võttis Euroopa komisjon vastu kaks teatist uute poliitikameetmete kohta,

millega tõkestada võimalikke ohte, mida droonid võivad tekitada. ELi strateegias2 ja terrorismivastase

võitluse tegevuskavas3 märgiti, et koostööst hoiduvate droonide tekitatav oht on Euroopas tõsine mure,

millega tuleb tegeleda.

Samuti suurendab tsiviilkäibes olevate mehitamata lennuvahendite koguse hüppeline kasv õhuruumis ja ka

maapinnal toimuda võivate intsidentida ja õnnetuste kasvu mille peamiseks põhjuseks ei pruugigi niivõ rd

palju olla kuritahtlikkus vaid hoopis teadmatus ja hooletus. Kõik see nõuab riiklikul tasandil mehitamata

lennuvahendeid puudutava tuvastus- ja tõrjetehnoloogia ning digikriminalistika laialdasemat

kasutuselevõttu, teadus- ja arendustegevust sellel suunal ning riiklikesse teenustesse integreerimist ja

valdkonnaülest planeerimist.

Keskuse tegevuse jätkuval rahastusel saame me kasutada seda teadus arenduse potentsiaali, mida me oleme

loonud aastaks 2025 ja jätkata selle pinnalt arendustööd, luues täiendavaid võimekusi, mis aitaksid meil

parimal moel oma missiooni ja eesmärke ellu viia.

Lisavajaduse ristkasutuse võimalus:

Riiklike teenuste arendus ja tehnoloogia integreerimine lähtuvalt kesksuse alaeesmärkidest, toimub tihedas

koostöös nende asutuste endiga, keda keskus võimestab läbi oma teadus- ja arenduspotentsiaali ning

2 COM(2020) 605 final, 24. juuli 2020. 3 COM(2020) 795 final, 9. detsember 2020.

11.04.2024

5

hallatavate koostöövõrgustike. Selline korraldus annab valdkonnaülese strateegilise fookuse ning tugevdab

koostalitusvõimet.

Ristkasutus koos koostalitusvõime tekitamisega, on siinkohal üks kesksemaid eesmärke. Lisaks

Siseministeeriumi haldusalale ka ministeeriumite üleselt (SIM, KAM, MKM, JUM). Eesmärk on tekitada

mastaabisääst ja läbi koostalitusvõime tekitamise ka asutuste üksteise võimestamine, mis tagab paremate

riiklike teenuste arendamise ning lõppkokkuvõttes tulemuslikuma riiklike eesmärkide täitmise

siseturvalisuse valdkonnas.

Keskuse valdkonnaülene fookus ja prioriteedid:

 Teenustes ja nende protsessides ühisosa ja ristkasutuse põhimõtete väljaselgitamine.

 Teadus- ja arendustegevus toetamaks avaliku ruumi pidevat seiret (patrulltegevus, riiklik regulaarne

järelevalve) ennetamise ja kiirema avastamise eesmärgil.

 Teadus- ja arendustegevus toetamaks avalikus (ja teatud olukorras ka mitte nii avalikus) ruumis

teostatavatel operatsioonidel olukorrateadlikkuse tõstmist.

 Teadus- ja arendustegevus menetluste ja protsesside tarbeks tõendite jäädvustamise kiiremaks ja

efektiivsemaks muutmiseks.

Varasemate aastate rahastus(ed), sh asutusesisesed muudatused:

Aastatel 2022-2025 rahastatakse keskuse tegevust Vabariigi Valitsuse reservist „Konkurentsipõhused

vahendid ministeeriumite valdkondlikele teadus- ja arendustegevusele“

Projektiga kaasnev tegevuskulude sääst:

Tekib mastaabisääst tehnoloogia ristkasutuse ja loodava koostalitusvõime tõttu ning sellest tekkiv sääst on

võimalik suunata teadus-, arendus ja planeerimistegevustesse, mis võimaldab disainida ja pakkuda asutustel

veelgi paremaid riiklikke teenuseid, samuti ka kiiremas tempos upgradeida ja hooldada kasutatavat

tehnoloogiat.

Mastaabisäästuna tekkivat rahalist väärtust on praegusel hetkel väga raske prognoosida kuna asutustel pole

piisavalt pikaajalisi ja detailseid plaane kaugseire teenuste arendamisest ja pakkumisest tulevikus.

„Droonistrateegia 2.0 – arukas ja säästev mehitamata õhusõidukite ökosüsteem Euroopas“ toob välja, et

aastaks 2030 oleme olukorras, kus droone kasutatakse selleks, et osutada arvukaid teenuseid erinevate le

tsiviil- ja kaitsevaldkonna lõppkasutajatele, sealhulgas ELi kodanikele, organisatsioonide le,

liikmesriikidele ja tööstussektorile. Droonide lennutoimingud hõlmavad hädaabiteenuseid, inspekteerimis i

ja seiret ning droone kasutatakse ka andmete kogumiseks ja kaupade kohaletoimetamiseks.

Minimaalne aeg kuudes rahastamisotsusest tarneni:

Rahastamisotsusest alates on vajadus eelarve jaoks alates jaanuar 2026.

kui kiiresti on võimalik tegevused/soetused teostada, kui eelarve suunatakse asutusele. Selle info alusel saab juhtkond teha kiireid rahastamisotsuseid/

Alus/seosed strateegiliste dokumentidega:

 „Droonistrateegia 2.0 – arukas ja säästev mehitamata õhusõidukite ökosüsteem Euroopas“ COM (2022)

366 final. Toob muu hulgas välja Komisjoni visioonis välja, et aastaks 2030 on mehitamata õhusõiduk id

ja nende jaoks vajalik ökosüsteem muutunud ELi kodanike elu aktsepteeritud osaks.

11.04.2024

6

 Eesti pikaajalises strateegias “Eesti 2035” on seatud eesmärk, et Eesti on uuendusmeelne, teadmiste

loomist ning kasutamist väärtustav riik.

 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (TAIE) märgib

ära, et Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele ning seab viis fookust,

nende seas: digilahendused igas eluvaldkonnas ning nutikad ja kestvad energialahendused.

 „Säästev Eesti 21“ on Euroopa Liidu poliitikatele tuginedes seadnud eesmärgiks ühendada

ülemaailmsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti

traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegia panustab ka säästva arengu strateegia siseturvalisuse

valdkonda, rõhutades vajadust kujundada riigivalitsemine teadmuspõhiseks ja senisest

innovaatilisemaks – samad põhimõtted on tähtsad ka siseturvalisuse valdkonna toimimisel ja selle

teenuste pakkumisel.

 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030, toetudes Euroopa Liidu poliitikatele ja Eesti riiklike le

strateegiatele „Eesti 2035“; „Säästev Eesti 21“ Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“, toob

olulise arendussuunana välja vajaduse: „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“.

 „Siseturvalisus 2022-2025“ elluviimiseks on kavandatud viis meedet, millest üks on tark ja

innovaatiline siseturvalisus. Siseturvalisuse programmi 2020-2040 eelnõu (august 2020) peab

oluliseks, et Siseministeeriumi valitsemisala teadus- ja tõenduspõhise poliitikakujundamise osakaal on

oluliselt kasvanud ning teadus- ja arendusvõimekus on kasvanud ning Sisekaitseakadeemiasse on

loodud Eesti siseturvalisuse teadus-arendus- ja innovatsioonitegevuse kompetentsikeskus.

 Kaugseire teadus- ja arenduskeskuse laiemaid eesmärke ja kaugseire tehnoloogiate kasutusele võttu

toetavad veel ka PPA strateegilised eesmärgid „Kiire ja tark abi“, „Õigus on jalule seatud“, „Piir peab“

ja „Kasutame tehnoloogiat nutikalt“. Samuti aitab tugevasti kaasa ka

 PÄA eesmärgid, kus ühe väga olulise eesmärgina on seatud loodustulekahjude vähendamine väga

olulisel määral aastaks 2025.

 Sisekaitseakadeemia arengukava.

Kontaktisikud:

SIM Nimi: Tel.; e-mail

SKA Veiko Randlaine +372 506 3046.; [email protected]

15.04.2024

1

Lisa 10.05. „Lisavajaduse kaart“

Nimetus: Sisekaitseakadeemia siseturvalisuse ja -julgeoleku mõttekoja ning uurimiskeskuse

edasiarendamine. 2024 lisavajadus 411 972 € ja 2024–2027 lisavajadus kokku 2 754 622 €.

Olemasolev võimekus:

Siseturvalisuse valdkonna uurimiskeskuse väljaarendamine Sisekaitseakadeemia

sisejulgeoleku instituudi teaduskeskuse näol on alanud, ent 2022. aasta esmase arengutõuke

järjepidevus peale 2025. aastat ei ole tagatud ning katteta on ka mitmed olulised valdkonnad,

et pakkuda terviklikku sisejulgeoleku teadusvaadet Eesti siseturvalisusele ja olla

rahvusvaheliselt tunnustatud koostööpartneriks.

Siseturvalisuse arengukava viitab sisejulgeoleku ja siseturvalisuse uurimiskeskuse-mõttekoja

loomise ja arendamise vajadusele, nähes asukohana ette Sisekaitseakadeemia. Ülikoolide pikaajaline kogemus näitab, et uurimistegevuse põhivastutust peavad kandma teadurid, kelle

põhitööks on süstemaatiline uue teadmise loomine. SKAs teadustöökohustusega õppejõududele nähtud ette keskmiselt kohustus publitseerida viie aasta jooksul üks kõrgetasemeline teadusartikke l, mida võib asendada kahe madalama taseme artikliga või raportiga. Kuna õppejõudude põhitööks on

õpetamine, siis on miinimumnõuete tõstmine hetkel ebamõistlik ja ohtu võib sattuda õpetamise kvaliteet. Seetõttu on teaduritel baseeruv teaduskeskus siseturvalisuse valdkonna ja sisejulgeoleku

otsuste toetamiseks vajalik ja oluline.

TAN rahadest on 2022. aastal moodustatud neli teaduri ametikohta ja tööle võetud neli teadurit:

 küberohud;

 hübriidohud;

 Hiina mõjud eesti siseturvalisusele;

 Balti riikide turvalisus ja julgeolekukoostöö;

TAN rahastus on tagatud 2025. aastalõpuni.

Sisejulgeolekufondi programmist on Sisekaitseakadeemia saanud alates 2023. aastast kaks teaduri ametikohta kuni 31.08.2029 ning kaks teadurit on sellel ametikohal tööl:

 terrorism ja radikaliseerumine;

 organiseeritud raske peitkuritegevus, sh finantskuritegevus;

Siseministeerium on andnud rahastuse 2024. aastaks elanikkonnakaitse teaduri ja organiseeritud kuritegevuse teaduri töölevõtmiseks, ametikohad on täitetud, kuid finantskuritegevusega tegelev

teadur on värvatud esialgu 0,5 koormusega.

SKA on ise loonud oma sisemistest ressurssidest neli teaduri ametikohta:

 digiriik ja tehnoloogia rakendus siseturvalisuses (ametikoht täidetud);

 kriiside ja kestlikkuse uuringud (ametikoht täidetud);

 Venemaa mõjud ja ohud Eesti siseturvalisusele (2 teaduri ametikohta, üks täidetud, teine täitmisel).

Lisaks on Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi teaduskeskuses kaks teadustöö koordinaatorit kes toetavad teadustööd SKA-s, on SKA teadusajakirjade (Proceedings ja

15.04.2024

2

Turvalisuskompass) tegevtoimetajad, korraldavad teaduskonverentse, seminare, kollokviumeid jm

teadussündmusi, haldavad teadustegevuse ülevaateid, toetavad teaduspublikatsioonide avaldamis t ning toetavad pikaajalist haldussuutlikkust teadusvaldkonnas (koostöö, uurimiskeskuse administratiivne arendus jms).

Sisekaitseakadeemia nägemus endast, kui kompetentsi- ja uurimiskeskusest, on teha tõhusat ja

mitmekülgset uurimistööd, tekitada, arendada ja rakendada ka praktilisi väljundeid (koolitus i, töötube, veebilahendusi vms). Selleks on vaja oluliselt rohkem ressursse kui SKA-l on hetkel

olemas. SKA-l on juba eksperte radikaliseerumise ja terrorismi alal, kuid neid ei piisa püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Samal ajal on väga suureks eeliseks SKA tihe koostöö EUROPOLi, CEPOL-i ja FRONTEX-iga, mida teistel asutustel/isikutel ei ole.

SKA poolt praeguseks avaldatud raportid on pälvinud suurt huvi rahvusvaheliselt ning samuti on kõik uuringud leidnud kajastamist meedias, mis on kahtlemata haldusalale kasulik, selgitamaks siseturvalisuse ees seisvaid probleeme.

Aastas lõpetab sisejulgeoleku magistriõppe kuni 20 magistrit. Paljud nendest töödest on võrreldavad

rakendusuuringutena, kuid tuleb arvestada, et eesmärgiks on ikkagi kraadi omandamine ning tegemist on lühiajalise uurimistegevusega. Regulaarselt töötavate üliõpilaste osakaal on enam kui

90%, mistõttu valmib magistritöö põhitöö kõrvalt ehk üliõpilase töökoormus õpingute ajal on suur.

Kindlasti peitub siseturvalisuse teadus- ja uurimistegevuses kasutamata potentsiaal, sest üksikud avaldatud artiklid ei loo süsteemset sisendit siseturvalisuse poliit ika kujundamiseks ja elluviimiseks. Vaid kuuel Euroopa Liidu liikmel on riiklik julgeoleku uuringute programm (AT, DE, FI, FR, NL,

SE). Eestil hetkel riiklikku julgeoleku uuringute programmi ei ole.

Üldiseks taustainfoks võrdlusena teiste siseturvalisuse valdkonna teadus- ja uurimisasutuste teadurite statistikast, et Kaitseuuringute keskuses on hetkeseisuga kokku 14 koosseisulist teadurit

(sh 5 teadurit välispoliitika instituudis) ja 9 koosseisuvälist teadurit; Kaitseväeakadeemias on hetkel tööl 8 teadurit. Seevastu Sisekaitseakadeemias (sh sisejulgeoleku instituudis) on kokku tööl 3,5 teadurit. Sellest tulenevalt on Sisekaitseakadeemia teadurite lisavajaduse rahuldamise üheks

argumendiks tekitada akadeemias minimaalne kriitiline hulk teadureid.

Tuum: Eesmärgiks on Sisekaitseakadeemias senise TAN rahastuse jätkamine nelja teaduri ja ühe

teadustöö koordinaatori osas peale 2025. aastat ning täiendavalt kolme teaduri ja ühe

teadustöö koordinaatori koha loomine, saavutamaks STAK 2020-2030 seatud eesmärke. Uute

teadurite kohad luuakse järgnevates prioriteetsetes valdkondades: sisejulgeolek ja

mõjutustegevuse analüüs; majandusjulgeolek ning turvalisuse ja turvatunde tagamine

ühiskonnas. Kokku on lisavajaduse summa 2025.-2028. aastatel 2 754 622 €.

Kui täna viidataks julgeoleku valdkonna käsitlustes väga palju Kopenhaageni koolkonnale, siis meie

ambitsioon peaks olema Tallinna uurimis- ja kompetentsikeskuse loomine. Mitmetes suundades on see potentsiaal olemas ning mitmetes suundades, nagu näiteks hübriid- ja kübervaldkond, soodustab

seda Eesti kuvand. Mõlemad valdkonnad on olulised ka seoses terrorismivastase võitlusega ja toetavad selle uurimist.

Sisekaitseakadeemial on potentsiaali saada Siseturvalisuse valdkonna teemade regionaalseks uurimis- ja kompetentsikeskuseks: teostada Eesti ja regiooni (Balti- ning Skandinaaviamaad ) turvalisuse valdkonna uuringuid (sh rakendusuuringuid), võrdlusi teiste riikidega, tuvastada ja

analüüsida valdkondlikke probleeme ja trende ning pakkuda asja- ja ajakohaseid uuenduslikke ja kulutõhusaid poliitikasoovitusi, strateegilisi lahendusi ja pikaajalist vaadet. See toetab valdkonnas

läbimõeldumaid, targemaid ja strateegilisemaid poliitikavalikuid, loob arusaamist valdkonna olulisusest ning tugevdab ka Eesti ja lähiregiooni vastupanuvõimet.

15.04.2024

3

SKA-sse on koondatud kõik siseturvalisuse ja sisejulgeoleku olulisemad teemavaldkonnad, mis

loob eeldused teema terviklikuks käsitlemiseks. Erinevate teemade teadurite töötamine ühises mõttekojas võimaldab igal teaduril keskenduda juba tema põhivaldkonnale, kuid omavahelises koostöös leida ka sünergiat loovaid ühistegevusi. Lisarahastuse abil tekib SKA-sse minimaa lne

kriitiline arv teadureid, et panna alus siseturvalisuse ja sisejulgeoleku mõttekojale (inglise keeles joint centres of excellence).

Uurimiskeskuse professionaalne kõrgetasemeline teadustöö peab sihtgruppidele pakkuma tuge

kolme olulise väljundi näol:

1. Kõrgetasemeline rahvusvaheline teadustöö ja publitseerimine. Siia kuulub ka rahvusvahelistes võrgustikes osalemine ning koostöö Euroopa Liidu jt riikide siseturvalisuse valdkonna üli- ja

kõrgkoolidega ning mõttekodadega. Teadusvaates on oluline ka Sisekaitseakadeemia teaduskeskuse teadurite tsiteeritavuse ulatus.

2. Eesti sisejulgeoleku ja siseturvalisuse professionaalidele, otsustajatele ja valdkonna teadlastele

suunatud artiklid, monograafiad jt publikatsioonid ning otsuste teaduspõhine toetamine. See tegevus väljendub eestikeelse teadusajakirja Turvalisuskompass väljaandmises, seal

publitseerimises, raportite ja mõttepaberite esitamises ning publitseerimises muudes väljaannetes. Samuti kuulub sellesse fookusesse ka Siseministeeriumi, selle valitsemisala ning ja teiste asutuste ja organisatsioonide vajaduspõhine nõustamine teadusvaates.

3. Sisejulgeoleku ja turvalisuse alase avaliku teadmise arendamine ning selles valdkonnas arvamusartiklite avaldamine ja vajadusel kommentaaride jm esitamine.

Teaduskoordinaatorite ülesandeks on toetada teadusvaldkonna haldussuutlikkust ning lisaks SJI-le

ka SKA kolledžite teadus- ja arendustegevuse suutlikkuse ja fookuse kasvu.

Kasusaajad on kõik ministeeriumi haldusala asutused ja ka partnerministeeriumid. Juba praegu on

käivitunud toimiv koostöö uurimisprobleemide kogumiseks asutustelt ja nende vastavaks käsitlemiseks. Samuti on mõnede uurimisgruppide töösse kaasatud ka haldusala ja -välise id eksperte. Uurimistegevus on hea meede ka haldusala personalile tööalaste arenguvõimaluste

pakkumiseks ja realiseerimiseks. SKA saab kaasata seeläbi praktilise ekspertteadmise uurimistegevusse, asutus saab anda töötajale aja erialaseks arenguvõimaluseks, tagatud on asutust

huvitava probleemi/teema uurimine ja töötaja saab ennast valdkonnas täiendada, olles samal ajal vabastatud muudest administratiivsetest kohustustest. Seeläbi tekib sünergia, mis loob uut kvaliteet i ning aitab kaasa valdkonna ees seisvate probleemide lahendamiseks Euroopa Liidu ulatuses.

Mõju:

Sihistatum ja süvendatud lähenemine siseturvalisuse valdkondade uurimisse on pikas plaanis

planeerimiseks ning põhjendatud poliitikavalikute ja -soovituste tegemiseks vajalik. Tegemist on seni tõendus- ja analüüsipõhiselt katmata valdkondadega, seega uute vajalike teadmiste loomine ja teaduspõhine ettevaatav analüüsivõimekus loob uut olulist väärtust nii Eestisiseselt kui

rahvusvaheliselt. See aitab rääkida kaasa riigiülestes strateegiates ning võimaldab kujundada poliitikat Euroopa Liidus. Samuti aitab see tegevus kinnistada positsiooni teadusmaailmas

lähiregioonis ja Euroopas tervikuna. Tänased tooted on pälvinud rohket vastukaja ning aidanud kaasa Eesti nähtavusele. Ootus Eestile eestkõnelejana suureneb, mis loob ka parema positsiooni läbirääkimisteks teiste riikidega. Soovitud mõju on saavutada vastavus Siseturvalisuse arengukavas

2020-2030 seatud eesmärkidega, mille eesmärgiks on arendada Sisekaitseakadeemiast valitsemisa la keskne siseturvalisuse teadus-arendustegevuse kompetentsikeskus ja tagada strateegiliste

uurimissuundade arendamine läbi Sisekaitseakadeemia. Loodav võime on ka oluline, et Sisekaitseakadeemia saaks evalveerida teadusasutuseks, mis võimaldab taotleda teadusraha, mille le akadeemia täna ei kvalifitseeru.

15.04.2024

4

Lisavajaduskaardi mitte rahuldamisel ei saavuta Siseministeerium koos haldusalaga STAK 2020-

2030 enesele seatud eesmärke ning teaduspõhine sisend langeb tagasi 2021. aasta tasemele (neli teadurit ja üks teaduskoordinaator, katmata jäävad mitmed olulised valdkonnad).

Art

2023

täitmine

(täita

võimalusel)

2024

eelarve

2025 2026 2027 2028 2029-

2034

Vajalik eelarve 50 600 883 600 883 600 883 600 883 600 883 3 605 300

Vajalik eelarve 55 180 000 180 000 180 000 180 000 180 000 1 080 000

Vajalik eelarve 15

Vajalik eelarve KOKKU 0 780 883 780 883 780 883 780 883 780 883 4 685 300

Olemasolev eelarve 50 254 488 254 488

Olemasolev eelarve 55 114 423 114 423

Olemasolev eelarve 15

Olemasolev eelarve KOKKU 0 368 911 368 911 0 0 0 0

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga (töötasu) 50

0 346 395 346 395 600 883 600 883 600 883 3 605 300

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga

(täienduskoolitused ja

sisuekspertiis, välislähetused ja

töötoad)

55

0 65 577 65 577 180 000 180 000 180 000 1 080 000

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga (investeeringud) 15

0 0 0 0 0 0 0

LISAVAJADUS KOKKU x 0 411 972 411 972 780 883 780 883 780 883 4 685 300

Kõik summad ja arvestused esitatakse lisavajaduse kaardil käibemaksuta

Lisa 10.07. SJI

teadurid Eelarve lisafail.xlsx

Arvestus:

• Töötasu: o Teadustöö tegemine: 2026 – 2028 senise nelja täiskohaga teaduri jätkurahastus,

brutopalk 4090 eurot kuus (sh palgakasv 13,5%). Summa kokku 262 676 eurot aastas.

o Teadustöö tegemine: 2025 – 2028 kolm uut täiskohaga teadurit, brutopalk 4090 eurot kuus (sh palgakasv 13,5%). Summa kokku 197 007 eurot aastas.

o Teadustegevuse haldussuutlikkuse tagamine – teaduskommunikatsioon ja publitseerimise, arendusplaanide koordinatsioon, teadustegevuse koordineerimine: 2026 – 2028 ühe täiskohaga töötaja jätkurahastus, brutopalk 2840 kuus (sh palgakasv

13,5%). Summa kokku 45 600 eurot aastas. o Teadustegevuse haldussuutlikkuse tagamine – teaduskommunikatsioon ja

publitseerimise, arendusplaanide koordinatsioon, teadustegevuse koordineerimine: 2025 – 2028 üks täiskohaga töötaja, brutopalk 2840 kuus. Summa kokku 45 600 eurot aastas.

o Täienduskoolitused jätkurahastusega ja uutele palgatud teaduritele, 20 000 eurot aastas; o sisuekspertiisi sisse ostmine, kuna kogu kompetentsi vajaminevat ulatust ei suudeta

luua ning lisaekspertiisi sisse ostmine tagab väiksema aja ja rahakulu, kui vähelevinud valdkonnas teadmiste loomine. Summa 30 000 eurot aastas.

15.04.2024

5

• Majanduskulud: o välislähetused (teaduskonverentsid, study visits, koostöökohtumised) palgatud

teaduritele, 50 000 eurot aastas; o erinevate seminaride, konverentside, töötubade ja kollokviumite korraldamine ja

läbiviimine, 80 000 eurot aastas; vähemalt 15 töötuba aastas, keskmiselt 40 osalejat sündmusel.

o teadus-, analüüsi- ja uurimistöödeks vajalikud täiendavad töövahendid (ei sisalda

töökohaarvutite ja tavapäraseid arvutitöökohavahendeid), 50 000 eurot aastas o Summa kokku 180 000 eurot aastas.

Taust/faktid:

Oluline on tagada sisejulgeolekuteaduse ja siseturvalisusteaduse terviklik teadusvaade

sisejulgeoleku ja turvalisuse valdkonna toetamiseks. Eelkõige on plaanis keskenduda valdkondadele, mis on aktuaalsed ning millel on ka suur potentsiaal riigi- sisestelt ning samuti

rahvusvaheliselt. Valdkonnad mõjutavad meid ning vajavad uurimist, et seista neist lähtuvate le ohtudele paremini vastu ning võimaldada teha teadlikumaid poliitikavalikuid. Selles töös on kolm strateegilist eesmärki:

1) laduda vundamenti, ehk uurida varasemalt toimunud sündmusi, mis on aluseks õppimisel;

2) pakkuda infot, et osaleda debatis ning aidata kaasa parima praktika jagamisele;

3) teadustegevuse kaudu nihutada piiri tuntud ja tundmatu vahel.

Jagamaks ja saamaks tagasisidet ning infot parimatest rahvusvahelistest valdkondlikest praktikatest

on eeltoodud eesmärkide saavutamiseks põhjendatud ühtlasi ka

1) Luua siseturvalisuse ja sisejulgeoleku mõttekoda (inglise keeles joint centres of excellence), mille

kaudu tuua esile erinevate valdkondade ühisosa, saada aimu omavahelistest seostest ja jagada teadmisi liikmesriikide vahel;

2) korraldada Sisekaitseakadeemias tänasest suuremas mahus Eestisiseseid ja rahvusvahelis i valdkondlike koolitusi/seminare/konverentse;

3) osaleda nii Eestisisestel kui rahvusvahelistel valdkondlike l koolitustel/seminaridel/konverentsidel;

4) osaleda rahvusvahelistes vahetusprogrammides;

5) olla vääriliseks partneriks liikmesriikide kompetentsetele asutustele ühiste ohuhinnangute koostamisel;

6) Saadud uue teadmise viimine õppetöösse, poliitika kujundamisse ja rakendamisse, läbi kommunikeerimise ja publitseerimise;

7) arendada seeläbi toimivat valdkondlikku koostöövõrgustikku nii Eestis (sh kohalikul tasandil),

Euroopa Liidus ja kolmandate riikidega ning teiste valdkondlike toimijatega.

Lisaks juba rahastatud uurimissunndadele näeme veel vajadust kolme valdkonna katmiseks,

millega Eestis täna ei tegeleta, kuid mille aktuaalsus meie geopoliitilise asendi kontekstis on

suure määraga.

15.04.2024

6

 Majandusjulgeolek on muutunud üha olulisemaks tulenevalt COVID-kriisi õppetundidest

2020—2022 ning Ukrainasse 2022. aastal alanud täiemahulise invasioonist. Seda nii majandusliku sõltumatu tagamiseks ning Venemaa Föderatsioonile kehtestatud

majandussanktsioonide tõttu. Väljakutsed tööstusspionaažis, energeetikas kui ka paljudes teistes harudes on täna katmata.

 Sisejulgeoleku ja mõjutustegevuse uurimine on ülimalt aktuaalne tuleneva lt rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast ning Venemaa Föderatsiooni, Hiina jt riikide huvist

mõjutada Euroopa Liitu, selle liikmesriike ning teisi lääneühiskonna riike oma huvide (nii poliitiliste kui majanduslike huvide) suunas ja oma mõju parendamiseks. Ühiskondadega manipuleerimine ja suunatud survestamine loob väljakutseid, mille uurimisega tuleb

tegeleda.

 Turvalisuse ja turvatunde alased uuringud on olulised STAK mõju ja tulemuslikkuse

terviklikuks hindamiseks ning ühiskonna kerksuse ja tugevuse analüüsiks ja uuringuteks. See uurimisvaldkond on võtmetähtsusega nii STAK realistlikkuse toetamiseks kui kõikide

teiste valdkondade mõju hindamiseks ühiskonna turvalisusele ja turvatundele. Selline koondav lähenemine tagab paremad võimalused strateegilisel planeerimiseö efektiivsete lahenduste leidmisel.

Lisavajaduse ristkasutuse võimalus:

Siseministeeriumi haldusalas on mitmes asutuses määratud teadustegevuse koordineerimisega

tegelevad inimesed. Samas on jätkusuutliku teadus- ja arendustegevuse vältimatuks osaks ka vastava kompetentsiga metoodiliselt ja süvitsi oma valdkonda uurivad eksperdid. Teadurid ja moodustatud uurimisgrupid lähtuvad oma töös asutustelt tulnud sisendist, otsides lahendus i

tõstatatud probleemidele. Samas eeldab teadustegevus piiri nihutamist tuntud ja tundmatu vahel ning seetõttu on teadaolevate probleemide uurimine ainult pool lahendusest. Saadud tulemused on

kättesaadavad kogu haldusalale ning seega on ristkasutus iseenesestmõistetav.

Varasemate aastate rahastus(ed), sh asutusesisesed muudatused:

Sisekaitseakadeemia on loonud omavahendite ümberpaigutamisega 2019 kaks täiendavat teaduri

ametikohta. Samuti on loodud 2019 detsembrist teadustöö koordinaatori ametikoht, mis on eelduseks teadustegevuse intensiivistamiseks. 2020 ajakohastati teadustegevuse nõudeid akadeemilistele ametikohtadele ning on moodustatud 9 uurimisgruppi. Rahastus riigieelarve ja

sisejulgeolekufondi vahenditest on üksikasjalikumalt esitatud olemasoleva olukorra kirjelduse alajaoutises.

Projektiga kaasnev tegevuskulude sääst:

tegemist on täiendava ja püsiva eelarve vajadusega, mis perspektiivis tähendab teadmis- ja teaduspõhist lähenemist ning seeläbi kompetentsemaid poliitikasoovitusi ja -valikuid. Samuti loob

SKA evalveerimine teadusasutuseks täiendavate vahendite kaasamiseks võimalusi (nt Euroopa Liidu teadusrahastus, Eesti teadusrahastusprojektid jm), mis vähendavad kulutusi riigieelarvest.

Minimaalne aeg kuudes rahastamisotsusest tarneni:

rahastamisotsust on vaja, et käivitada 2025. a. algusest teadurite ja teaduskoordinaator i värbamisprotsess ning tagada olemasolevate TAN teadurite jätkamine alates 2026. aastast.

15.04.2024

7

Alus/seosed strateegiliste dokumentidega:

Siseturvalisuse arengukava 2020 – 2030 on toonud fookusesse, et oluliste väljakutsetega toimetulekuks on meile olulised targad ja innovaatilised inimesed. Selleks on vajalik arendada Sisekaitseakadeemia siseturvalisuse kompetentsikeskuseks. Jätkuvalt on vaja kujundada ohutut

elukeskkonda ja suurendada elanike teadlikkust, kinnistada ja vajaduse korral muuta ühiskonnaliikmete hoiakuid ning käitumist vähendamaks siseturvalisuse ja -julgeoleku riske ja

tugevdamaks reageerimisvõimekust. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega on võimalik parandada elukeskkonda, vähendada ohte sisejulgeolekule ja -turvalisusele ning tagada vajadusel kiire ja asjatundlik abi.

Kontaktisikud:

SIM Viola Mäemurd Tel: 612 5154 ; e-mail: [email protected]

SKA Erkki Koort Tel: 507 2133; e-mail: [email protected]

SKA Raul Savimaa Tel: 501 7071; e-mail: [email protected]

11.04.2024

1

Lisa 10.06. „Lisavajaduse kaart“

Nimetus: Väike-Maarja õppelinnakus andmeside tagamine ja mehitamata õhusõidukite test- ning

treeninglendude jaoks keskkonna loomine. Vajalik eelarve 2025. aastal on 350 000 € ja 2025-

2028 kokku 1 050 000 €. (kuna perspektiivis on tööd kandunud aasta võrra edasi, siis on

lisavajaduse kaardi varasemat eelarvet muudetud ja eelnevale eelarvele, mis oli kokku 986000 €,

lisatud ehitushinnaindeksi muutus 6,1%)

Olemasolev võimekus:

1. Otsenähtavus mobiilsideoperaatorite mastidega puudub; andmesidekiirus tuletõrje tornis üle õhu alla

10 mbit/s ja on katkendlik;

1.1 maapinnal andmesidekiirus üle õhu alla 5mbit/s ja on katkendlik. Seetõtu saame teha hetkel

väljaõppealal enamasti neid tegevusi, mis ei eelda kvaliteetse sideteenuse olemasolu.

2. Keskkond mehitamata õhusõidukite (MÕS) tehnoloogiate ja taktikate arendamiseks, testimiseks ja

väljaõppe läbiviimiseks, sealhulgas ka MÕS avastamise ja tõrjega tegelevas valdkonnas, puudub täielikult.

Tuum:

Õppelinnakul puudub hetkel isegi rahuldaval tasemel mobiilandmeside (s.h 5G) võimekus. Tänane

andmeside ei võimalda territooriumile õppuste ja treeningute tarvis rajada erinevatel sidelahenduste l

toimivaid juhtimissüsteeme ja staape, harjutamaks erinevate partnerite kaasumisel suursündmuste

lahendamiste juhtimist, samuti ei võimalda tänane keskkond testida sidelahendustel toimivate tehnoloogia te

koostalitusvõimet. Andmeside on vajalik, et juba olemasolevat õppelinnaku territooriumit saaks

sihipärasemalt kasutada treeningute, harjutuste ja õppuste läbiviimiseks, samuti võimaldaks

arendatav andmeside viia läbi erinevate robootikasüsteemide testimist, milleks täna vajalikud

keskkonnad puuduvad.

Mobiilandmeside võimekuse tagamiseks tuleb õppelinnakule paigaldada sidemast ning tagada kiudoptilise

sidekaabliga sideoperaatorite andmesideühendused kuni sidemastini.

Õppeväljakule mobiilandmeside võimekuse väljaarendamisega paralleelselt on vaja kiirendatud korras

arendada välja Ebavere õppelinnaku juurde ka mehitamata õhusõidukite test- ja treeninglendude keskkond,

mis võimaldaks arendada ja testida erinevaid tehnoloogiaid ja taktikaid ning ette valmistada MÕS

teenuseid pakkuvat isikkoosseisu, sealhulgas ka mehitamata lennuvahendite avastamise ja tõrjega

seonduvalt.

Mõju:

Korralik andmeside (s.h 5G) võimekus võimaldab õppelinnakut õppuste, treeningute, harjutuste

läbiviimiseks sihipärasemalt kasutada ja loob sellega ka paremad eeltingimused kriisidega toimetulekuks

ja erinevateks sisejulgeoleku hübriidohtudeks valmisoleku harjutamiseks. Samuti võimaldab 5G side läbi

viia erinevate robootikasüsteemide testimis i.

Investeeringu olulisust rõhutab ka asjaolu, et me loome soodsamad eeldused Sisekaitseakadeemia kadettide

ja sisejulgeolekuasutuste personali ettevalmistamiseks kriiside ja sisejulgeoleku hübriidohtudega

11.04.2024

2

toimetulekuks ja uute tehnoloogiatega kaasnevate võimaluste rakendamiseks ning tehnoloogiatega

seonduvate ohtude ennetamiseks.

Tehtavast investeeringust on kasu siseturvalisuse valdkond tervikuna, lisaks teised riigiasutused ja riiklikud

õppeasutused, samuti ka valdkonna arengusse panustavad ettevõtted, ja seda nii sise- kui ka välisriiklikult.

Oluline on siinjuures märkida, et mehitamata lennundus on suure potentsiaaliga, kiiresti arenev valdkond,

mis loob Euroopa Liidus uusi töökohti ja hoogustab majanduskasvu1.

Kuna test- ja treeningkeskkond ning loodav mobiilsidetaristu teenib ka haldusala piiridest laiemaid huve,

pakkudes näiteks DIANA programmis osalevatele kõrgtehnoloogiatega tegelevatele ettevõtetele vajalikku

testkeskkonda, samuti oleme Eesti pikaajalises strateegias “Eesti 2035” toodud eesmärki silmas pidades

arvestanud, et testkeskkonda ja treeningala võiksid võimalust mööda kasutada ka teised

tehnoloogiaettevõtted, siis kindlasti on oluline teenustele ja kasutamist võimaldatavale taristule tekib oma

hinnakiri, mille kujundamisel arvestatakse ka keskkonna ülalpidamiseks tehtavate investeeringute ja

jooksvate kulutustega.

Kindlasti on keskkonnale avatud juurdepääs erinevate ministeeriumite haldusala ametkondadele ja

asutustele.

Lisa 10_10_2.

Eelarve lisafail.xlsx

Art 2023

täitmine

2024

eelarve 2025 2026 2027 2028

2029-

2034

Vajalik eelarve 50

Vajalik eelarve 55

Vajalik eelarve 15 350 000 700 000

Vajalik eelarve KOKKU 350 000 700 000

Olemasolev eelarve 50

Olemasolev eelarve 55

Olemasolev eelarve 15

Olemasolev eelarve KOKKU

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga 50

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga 55

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga 15 350 000 700 000

LISAVAJADUS KOKKU x 350 000 700 000

Kõik summad ja arvestused esitatakse lisavajaduse kaardil käibemaksuta

Arvestus:

Mobiilandmesidevõimekuse rajamine, kus tööde hinnanguliste maksumuste puhul on võetud

arvesse teiste sarnaste objektide kulusid:

1 https://www.consilium.europa.eu/et/policies/drones/

11.04.2024

3

- Etapp I puhul Riigi Infosüsteemi Ameti Riigivõrgu osakonna viimaste hangete tulemusi ja

varajasemat kogemust.

- Etapp II puhul PPA sidemasti paigaldamisega seotud kulud objektil „Võru maakonnas Rõuge

vallas“.

Töö Hinnanguline

maksumus

Etapp I - sidetrassi projekteerimine ja

ehitamine

79 000€ + KM

Etapp II - sidemasti projekteerimine ja

ehitamine

191 000€ + KM

Kokku: 270 000€ + KM

Mehitamata õhusõidukite test- ja treeninglendude jaoks keskkonna loomine:

Töö Hinnanguline

maksumus

Sidelahenduste väljaehitus, milleks kasutame

olemasolevat nööripääste torni

26 000€ + KM

Õhkutõusu ja maandumisplatside asukohtade

ettevalmistus VTOL (vertical take-off and

landing) ning stardirada ja maandumisplatsi

vajavatele MÕS-idele

- Vajalik hinnata ümbruses asuvate

metsatukkade raadamise vajadust

11 000€ + KM

Angaari projekteerimine ja väljaehitus MÕS-

ide (15x20m 300m2 hoiustamiseks, hoolduseks,

andmetöötluseks, juhtimiseks ja

briifinguteks/õppetegevuseks

- Garaažiruumi koos väikese töökojaga

- Kontoriruumi andmeside võimekuse ja arvuti

töökohtadega

- Klassiruumi

531 000€+km

Sagedusspektri seirejaama soetus ja paigaldus 212 000€+km

Kokku: 780 000€ + KM

Lõplikud hinnad selguvad pärast hangete tulemuste teadasaamist.

Taust/faktid:

Oluline on märkida, et tehisintellekti ja robootika ning muude uute tehnoloogiate arendamine ja kasutamine

on kaasa toonud uued ambitsioonid ja ohud, sh mehitamata lennuvahendite ja -tehnika kasutamise

relvakonfliktides ja kuritegelikel eesmärkidel. 2020. aastal võttis EL komisjon vastu kaks teatist uute

11.04.2024

4

poliitikameetmete kohta, millega tõkestada võimalikke ohte, mida droonid võivad tekitada. ELi

julgeolekuliidu strateegias ja terrorismivastase võitluse tegevuskavas on Euroopa Komisjon rõhutanud, et

koostööst hoiduvate droonide tekitatav oht on Euroopas tõsine mure, millega tuleb tegeleda. Kiirendatud

arendusvajadust treening- ja testkeskkonna ja selle sidevõimekuste väljaarendamiseks rõhutab ka

Sisekaitseakadeemia otsus liituda 2023.a kevadel käivituva NATO DIANA kiirendi programmiga, mille

eesmärk on saada võimalikult palju efektiivseid ja kõrgetehnoloogilisi lahendusi laiapindse riigikaitse

sektorisse, pakkudes selleks programmis osalevatele ettevõtetele kõrgtehnoloogiatele vajalikku

testkeskkonda. Sellise testkeskkonna olemassolu, mis võimaldaks erinevaid kõrgtehnoloogilisi lahendus i

testida, toetab ka Eesti pikaajaline strateegias “Eesti 2035”, toodud eesmärke. Droonisektori juhtrühma

(Drone Leaders’ Group) toetusel välja töötatud visioon aastaks 2030 sõnastab muuhulgas, et aastaks 2030

on mehitamata õhusõidukid ja nende jaoks vajalik ökosüsteem muutunud ELi kodanike elu aktsepteeritud

osaks. Mis tähendab, et antud valdkond vajab juba täna taristu olemasolu, kus oleks võimalik tehnoloogia id

ja tehnoloogiatega kaasnevaid mõjusid igakülgselt testida.

Kuutsemäe suusamäel olev mast ja selle kõrval planeeritava masti asendiplaani kaart

11.04.2024

5

Lisavajaduse ristkasutuse võimalus:

Eestis teist Väike-Maarja õppelinnakuga sarnast test- ja treeningkeskkonda ei eksisteeri. Samuti ei ole

Eestis hetkel ühtegi piirkonda, kus oleks püsivalt kehtestatud geograafiline ala mehitamata õhusõiduk ite

(MÕS) käitamiseks, test- ja treeninglendude läbiviimiseks. Puudub ka maapealne taristu MÕS käitamise

toetamiseks ja droonitõrje õppe ning sellealase teadus- ja arendusvõimekuse läbiviimiseks (MÕS raadio-

ja GNSS side segamine. Samas on sellesisulise võimekuse vajadus lisaks Siseministeeriumi haldusala le

olemas ka Kaitseministeeriumi -; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi -; Justiitsministeeriumi -;

Keskkonnaministeerium -; Maaeluministeeriumi haldusaladel. Samuti on sellise keskkonna vajadus olemas

kõrgtehnoloogiatega tegelevatel ettevõtetel, eriti oleme huvitatud oma võimaluste pakkumisest julgeoleku

ja kaitsevaldkonna tehnoloogiatega tegelevatele ettevõtetele. Pikemas perspektiivis see vajaduste ring

laieneb veelgi. Territooriumile planeeritavale sidemastile loome võimaluse ligipääsuks erinevate le

telekommunikatsiooniettevõtetele, kellega osadest on alustatud ka juba konsultatsioonikõnelusi. Elisa on

teatanud, et on valmis tulema oma antennidega planeeritava masti otsa ja seadmetega masti jalamile

planeeritavasse sidekonteinerisse, eesmärgiga katta õppeväljak ära 5G leviga. Kui mast valmib optilises t

sidekaablist varem, siis Elisa on valmis tagama ühenduse mastini raadiolingi teel, et seda saatjate

vahendusel varakult lõpptarbijatele jagama hakata.

Varasemate aastate rahastus(ed), sh asutusesisesed muudatused:

Tegemist on uue võimekuse loomisega.

Projektiga kaasnev tegevuskulude sääst:

Tegemist uue võimekuse loomisega. Kulude kokkuhoiuvõimalused puuduvad. Tulevikus võimalik, et mast

sidekommunikatsiooniettevõtetega ristkasutuses, mis võimaldab ülalpidamiskulusid jagada.

Minimaalne aeg kuudes rahastamisotsusest tarneni:

Mobiilsidevõimekuse loomine: I etapp – sidetrassi projekteerimine ja ehitamine ajakulu on hinnanguliselt

8 kuni 12 kuud (projekteerimise ajakulu 4-6 kuud ja ehitamise ajakulu 4-6 kuud). II etapp- sidemasti

projekteerimise ja ehitamise orienteeruv ajakulu on kuni 12 kuud (sellest projekteerimise ajakulu kuni 6

kuud ja ehitamise ajakulu kuni 6 kuud).

Mehitamata õhusõidukite test- ja treeninglendude jaoks keskkonna loomine:

Sidelahenduste väljaehitus, milleks kasutame olemasolevat nööripääste torni; õhkutõusu ja

maandumisplatside asukohtade ettevalmistus VTOL (vertical take-off and landing) ning stardirada ja

maandumisplatsi vajavatele MÕS-idele; angaari väljaehitus MÕS-ide hoiustamiseks, hoolduseks,

andmetöötluseks, juhtimiseks ja briifinguteks/õppetegevuseks, siis orienteeruv ajakulu on 18 kuud.

Alus/seosed strateegiliste dokumentidega:

 Eesti pikaajalises strateegias “Eesti 2035” on seatud eesmärk, et Eesti on uuendusmeelne, teadmiste

loomist ning kasutamist väärtustav riik.

 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (TAIE) märgib

ära, et Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele ning seab viis fookust,

nende seas: digilahendused igas eluvaldkonnas ning nutikad ja kestvad energialahendused.

11.04.2024

6

 „Droonistrateegia 2.0 – arukas ja säästev mehitamata õhusõidukite ökosüsteem Euroopas“ COM

(2022) 366 final. Toob muu hulgas välja Komisjoni visioonis, et aastaks 2030 on mehitamata

õhusõidukid ja nende jaoks vajalik ökosüsteem muutunud ELi kodanike elu aktsepteeritud osaks.

 „Säästev Eesti 21“ on Euroopa Liidu poliitikatele tuginedes seadnud eesmärgiks ühendada

ülemaailmsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti

traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegia panustab ka säästva arengu strateegia

siseturvalisuse valdkonda, rõhutades vajadust kujundada riigivalitsemine teadmuspõhiseks ja

senisest innovaatilisemaks – samad põhimõtted on tähtsad ka siseturvalisuse valdkonna toimimise l

ja selle teenuste pakkumisel.

 „Riigikaitse arengukava 2021–2030“ sisejulgeoleku tegevussuund on olulisim ühisosa

siseturvalisuse valdkonnaga. See tegevussuund hõlmab sisejulgeoleku tagamist ja asutuste

valmisolekut tegutseda kriisi või rünnaku ajal ning Eesti iseseisvuse, suveräänsuse ja

põhiseadusliku korra kaitset.

 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030, toetudes Euroopa Liidu poliitikatele ja Eesti riiklike le

strateegiatele „Eesti 2035“; „Säästev Eesti 21“ Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“, toob

olulise arendussuunana välja vajaduse: „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“. Arengukavas on ka

täpsustatud tavaolukorras ja mitteriigika itseliste kriiside puhul vajalik.

 „Siseturvalisus 2022-2025“ elluviimiseks on kavandatud viis meedet, millest üks on tark ja

innovaatiline siseturvalisus. Siseturvalisuse programmi 2020-2040 eelnõu (august 2020) peab

oluliseks, et Siseministeeriumi valitsemisala teadus- ja tõenduspõhise poliitikakujundamise osakaal

on oluliselt kasvanud ning teadus- ja arendusvõimekus on kasvanud ning Sisekaitseakadeemiasse

on loodud Eesti siseturvalisuse teadus-arendus- ja innovatsioonitegevuse kompetentsikeskus.

 PPA strateegilised eesmärgid „Kiire ja tark abi“, „Õigus on jalule seatud“, „Piir peab“ ja „Kasutame

tehnoloogiat nutikalt“.

 PÄA eesmärgid, kus on toodud, et Eesti on elanikele ohutu ja turvaline elukeskkond. Selleks tuleb

kaitsta elanikke viie ümbritseva ohu eest: tuli, vesi, kriis, ohtlikud ained ja lõhkematerjalid

 Sisekaitseakadeemia arengukava.

Kontaktisikud:

SIM Nimi Tel.; e-mail

SKA Veiko Randlaine Tel.; e-mail [email protected]

10.04.2024

1

Lisa 10.07. „Lisavajaduse kaart“

Nimetus: Pääste kaitseriietuse ja eririietuse soetamine Sisekaitseakadeemia päästekolledži

õppuritele. 2025. a 117 000 eurot, 2025-2028. a 279 000 eurot.

Olemasolev võimekus: (1) Pääste kaitseriietust kasutatakse päästekolledži taseme- ja täiendusõppe

läbiviimisel Väike-Maarja õppekeskuses. Kaitseriietus kaitseb õppurit kõikvõimalike ohtude ja

keskkonna mõjude eest, mis võivad tekkida suitsu- ja keemiasukeldumise ning muude harjutuste

tagajärjel. Hetkel on päästekolledžis olemas 80 komplekti kaitseriietust, mida uuendatakse igal aastal

ca 10-12 kompleti võrra. Olemasolev kaitseriietuste varu ei võimalda õppuritele määrdunud riiete

korral vahetuskomplekte välja anda.

(2) Päästekolledži rakenduskõrghariduse kaugõppe õppurid on õppeperioodi jooksul päästeteenistujad,

kuid neil puudub vastav päästeteenistuja eririietus, mida nad peaksid kandma õppetöös osalemise l.

Varasemalt jagas õppuritele tasuta eririietuse Päästeamet, vastavalt SKA ja PÄA kokkuleppele.

Tuum: Sisekaitseakadeemia on iga-aastaselt soetanud 10-12 komplekti uut pääste kaitseriietust aastas,

kuid see ei ole piisav, et tagada kaitseriietuse varu uuendamine enne selle kasutusaja lõppemist. Sellest

tulenevalt oleme sunnitud õppuritele välja andma riietust, mille kasutustähtaeg on lõppenud või ei

vasta liigse kulumise tõttu ohutusnõuetele. Päästevaldkonna õpe sisaldab suures mahus praktilis i

harjutusi, kus õppurit puutuvad kokku ohtliku keskkonnaga ja ainetega ning kaitseriietus kulub

kiiremini kui päästekomandodes. Kuna kaitseriietuse varu on väike, siis ei ole võimalik tagada ka

määrdunud riietuse vahetamise võimalust, millega omakorda seatakse ohtu õppurite tervis. Puhta

kaitseriietuse kasutamine igal harjutusel vähendab võimalikku vähiriski teket ning tagab õppurite

turvalisuse õppetöös. Lisaks, tasemeõppe õppuritele, jagatakse kaitseriietust ka täiendusõppe

õppuritele, millest tulenevalt peab kaitseriietuse varu tulevikus suurenema ca 50% ehk 120

komplektini (komplekti kuulub kaitseriietus, kiiver koos kiivrisukaga, saapad ja kindad).

Lisarahastusega soetatakse ka päästekolledži kõrgharidusõppe kaugõppe õppuritele 180 komplekti

pääste eririietust. Eririietus on päästetöötajate igapäevane vormiriietus, mille kandmine on oluline osa

pääste organisatsioonikultuurist. Kaugõppe õppurid on samuti päästeteenistujad, kes peaksid õppetöös

kandma ühtset vormiriietust. Hetkel on Päästeamet taganud eririietuse ainult päästekolledži

kõrgharidusõppe päevaõppe ja kutseõppe õppuritele, kuid eririietus puudub kaugõppe õppuritel.

Mõju: Lisarahastusega parendatakse oluliselt õpitingimusi ja -keskkonda. Sellega tagatakse pääste

õppuritele nõuetekohane kaitseriietus, mis vastab töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Puhas riietus

vähendab võimalikku vähiriski teket ning tagab hügieeni ja turvalisuse õppetöös. Intensiivse õppetöö

läbiviimisel on äärmiselt oluline kaitseriietuse reservi olemasolu, et õppurid ei peaks kandma

kasutusaja ületanud riietust ja oleks tagatud paremad võimalused riietuse pesemiseks ja hooldamiseks.

Lisaks tagatakse päästekolledži kõrghariduse kaugõppe õppuritele vajalik eririietus, et nad saaksid,

õpiperioodi jooksul, olla osa pääste organisatsioonikultuurist. Kandes sellega ühtlasi laiemalt nii

Päästeameti kui Sisekaitseakadeemia väärtusi.

10.04.2024

2

Art 2023

täitmine

2024

eelarve 2025 2026 2027 2028 2029-2034

Vajalik eelarve 50

Vajalik eelarve 55 37 136 19 349 127 000 67 500 64 000 67 000 402 000

Vajalik eelarve 15

Vajalik eelarve KOKKU 37 136 19 349 127 000 67 500 64 000 67 000 402 000

Olemasolev eelarve 50

Olemasolev eelarve 55 37 136 30 000 10 000 13 500 10 000 13 500 60 000

Olemasolev eelarve 15

Olemasolev eelarve KOKKU 37 136 30 000 10 000 13 500 10 000 13 500 60 000

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga 50

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga 55 117 000 54 000 54 000 54 000 342 000

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga 15

LISAVAJADUS KOKKU x 117 000 54 000 54 000 54 000 342 000

Kõik summad ja arvestused esitatakse lisavajaduse kaardil käibemaksuta

Arvestus: Kaitseriietuse ühe komplekti maksumus on 1500 € (sh kiiver, saapad, kindad), eririie tuse komplekti maksumus on 800 €.

Riietus Kogus Hind 2024 2025 2026 2027 2028

Kaitseriietus 90 1500 € 30 000 € 45 000 € 30 000 € 30 000 € 30 000 €

Eririietus 180 800 € 72 000 € 24 000 € 24 000 € 24 000 €

Kokku 117 000 € 54 000 € 54 000 € 54 000 €

Kokku 2024 - 2027 279 000 €

Taust/faktid: Päästetöötajate väljaõpetamiseks on oluline luua turvaline õpikeskkond. Kaitseriie tus

peab tagama pääste õppuritele kaitse ümbritseva keskkonna mõjude (kuumus, tuli, sädemed, ohtlikud

kemikaalid, tuul, vihm, lumi, külm, kustutusvesi) eest. Väljaõppeks on täna olemas minimaalne arv

kaitseriietuse komplekte. Lisaks päästekolledži õppuritele kasutavad kaitseriietust ka

täienduskoolitustel osalejad, sisekaitseõppe päästelaagrites osalejad, õppejõud, külalisõppejõud jt.

Õppetöö läbiviimisel on kaitseriietusel suur kasutusintensiivsus ja kulumine. Praktiline õppetöö

toimub peamiselt välitingimustes, mis samuti vajab korralikku riietust. Kaitseriietusel on oluline roll

päästetöötaja ohutusel ning tervisel, seetõttu peab kaitseriietus olema nõuetekohane ning vajab

sagedasemat hooldamist, et kaitsta tervist kahjulike mõjude eest. Lisarahastus võimaldab ka

suurendada kaitseriietuse komplektide arvu, tagamaks riietuse sagedasem vahetamine ja pesemine.

Eririietuse soetamise lisarahastusega tagatakse päästekolledži kaugõppe õppuritele kui

päästetöötajatele ühtne vormiriietus, nii nagu kõigil päästeteenistujatel.

Lisavajaduse ristkasutuse võimalus: Lisaks päästekolledži õppuritele kasutavad kaitseriietust ka

täienduskoolitustel osalejad, sisekaitseõppe päästelaagrites osalejad, õppejõud, külalisõppejõud jt.

10.04.2024

3

Varasemate aastate rahastus(ed), sh asutusesisesed muudatused: Varasematel aastatel pole

lisarahastust saanud. 2022. aastal on soetatud kaitseriietust 13 500 eur ja 2023. aastal 37 136 eur

ulatuses.

Projektiga kaasnev tegevuskulude sääst: Tegevuskulude rahaline sääst on hinnanguliselt 700 eurot

aastas, mille võrra väheneb olemasolevate riiete parandamiskulu. Kaitseriietuse soetamise peamine

kasutegur seisneb suuremas saastevabaduses ning kaudselt pääste õppurite tervisekaitse nõuete

täitmises. Kaudselt vähenevad haigestumisega seotud ravikulud.

Minimaalne aeg kuudes rahastamisotsusest tarneni: Kaitseriietuse soetamiseks vajalik

minimaalselt 6 kuud, eririietuse soetamiseks vajalik minimaalselt 10 kuud.

Alus/seosed strateegiliste dokumentidega:

1. Siseturvalisuse arengukava (STAK) 2020 – 2030, sh programm: a. Turvalisem ühiskond.

2. Sisekaitseakadeemia arengukava 2025, sh strateegilised tegevussuunad:

o Arendame välja pääste erialade praktilise suuna õppekeskust Väike-Maarjas ning suurendame õppekeskuste erialade ülest kasutust.

Kontaktisikud:

SKA Jaanis Otsla 5153 224, [email protected]

11.04.2024

1

Lisa 10.08. „Lisavajaduse kaart“

Nimetus: Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppeväljaku praktiliste õppesimulaatorite, -

paikade ja -vahendite uuendamine, olemasoleva võimekuse säilitamiseks ning arendamiseks .

Vajadus 2025. aastal 92 000 €, 2025-2028. aastatel 566 000 €.

Olemasolev võimekus: Väike-Maarja õppeväljakul on tulekustutustööde läbiviimiseks kasutusel kolm

konteineritest ehitatud õppesimulaatorit, mis on oma pikaealisuse ja kõrge kasutusintensiivsuse tõttu

amortiseerunud ning vajavad väljavahetamist või suuremamahulist remonti. Nimetatud

õppesimulaatoreid ei ole valitsemisala kinnisvara juhtimiskava arendustesse lisatud.

Maastikusõidukijuhtide koolitamiseks on V-Maarja õppekeskuses neli maastikusõidukit (ATV/UTV),

mis on saadud kasutatuna Päästeametilt. Masinad on amortiseerunud (tootmisaasta on 2007) ning

nõuavad igal aastal üha suuremaid remondikulusid. Lisaks on vaja uuendada olemasolev

maastikusõidukite rada, et luua juurde elemente, mis aitaksid paremini läbi viia ohutuid

sõiduharjutusi.

Väike-Maarja õppeväljakul koolitatakse õppureid ja Päästeameti teenistujaid reageerima

kemikaalidega toimunud õnnetustele. Selle tarbeks soetati 2020. aastal keemiasukeldumise konteiner,

mille pindala on 14 m2. Simulaator võimaldab läbi viia erinevaid kemikaalide käitlemise lihtsamaid

harjutusi. Selleks, et läbi viia komplekssemaid harjutusi, on vajalik soetada lisakonteinerid.

Raudtee õnnetuse lahendamise koolitamiseks on õppeväljakul vana statsionaarne raudteetsistern, kus

harjutatakse peamiselt kütuselekete sulgemist. Samas puudub võimalus lahendada ülesõidukohtade l

toimunud reisivaguniga õnnetusi või harjutada laiemalt tegevusi (äkkrünnakud, intsidend id

reisirongides jne).

Päästekolledžil puudub hübriid- või elektriauto õppesimulaator, mis aitaks paremini koolitada

alternatiivkütustega sõidukite ohukohtasid nendega toimunud õnnetustele reageerijatele.

Tuum: Sisekaitseakadeemia on Eesti ainus koolitaja taseme- ja täiendusõppes päästetööde

valdkonnas. Praktilist õpet viiakse läbi Sisekaitseakadeemia õppeväljakul Väike-Maarja vallas

Ebavere külas. Lisarahastus on vajalik õppeväljaku praktiliste õppekohtade võimekuse säilitamiseks

ja arendamiseks:

1. Tulekustutustööde simulaatorite asendamine ja remontimine - Suitsusukeldumine on päästja

õppe kriitiline osa ning määruse kohaselt tuleb igal päästjal kord kolme aasta jooksul läbida

täienduskoolitus ja hindamine. Tegemist on kõige suurema kasutusintensiivsusega

õppesimulaatoritega, mis on tänaseks amortiseerunud. Selleks, et säilitada õppekvaliteet ja tagada

selle läbiviimise ohutus, on vältimatu vajadus alljärgnevad õppesimulaatorid uuendada:

a. Sisetulekahju konteinersimulaatori asendamine – Simulaatoris viiakse läbi kõrgel

temperatuuril suitsusukeldumise harjutusi, sh harjutatakse liikumist infrapuna kaameraga,

kannatanu otsimist ja päästmist ning koostööd suitsusukeldujate vahel. Simulaator on oma

elukaare lõpus ja intensiivsest kasutamisest tingituna amortiseerunud. Vajadus on

asendada olemasolev (ehitatud 2003. aastal) uue samaväärsega.

11.04.2024

2

b. Suitsusukeldumise algväljaõppe simulaatori asendamine – Tegemist on 12 meetrisesse

merekonteinerisse rajatud põlemiskoldega, kus õpetatakse suitsusukeldumise algväljaõppe

raames tulekahju arengut, kaitseriietuse ja varustuse õiget kasutamist ning muid lihtsamaid

toiminguid päästjate ohutuse tagamiseks. Olemasolev simulaator on amortiseerunud ning

vajab samaväärsega asendamist.

c. Tulekahju taktikamaja remontimine - Merekonteineritest ehitatud kahekordne eramu

päästjate taktikaliseks väljaõppeks tulekahju olukorras. Hoonesse on rajatud 12

põlemiskollet, kus kasutatakse tulekahju tekitamiseks puitlaastplaati. Simulaator vajab iga

kahe aasta tagant põlemiskollete remonti. Kuni uue harjutusmaja ehitamiseni, õppeväljaku

arenduste raames, on selle korrashoidmine vältimatult vajalik, et tagada õppetöö

läbiviimine.

2. Maastikusõidukite väljavahetamine – Maastikusõidukeid (ATV/UTV) kasutatakse sõiduki

juhtide algväljaõppes, mis annab õpilastele teadmised ja oskused ohutuks liiklemiseks metsas ning

maastikul. Olemasolevad maastikusõidukid (4 tk) on saadud kasutatuna Päästeametilt ning nende

tootmisaasta on 2007 (16 aastat vanad). Masinad on amortiseerunud ning vajavad väljavahetamist.

3. Maastikusõiduki raja uuendamine – Tänane maastikusõidukite rada ei võimalda õpetada kõiki

vajalikke ohutu sõidu elemente. Raja täiendamine ja laiendamine on vajalik uute oskuste

omandamiseks erinevate takistuste ületamisel jne. Suurendab ohutu sõiduoskuse arendamist.

4. Reisirongi vaguni soetamine - Eesti Raudtee on loobumas vanast reisirongi vagunist (kunagine

Tallinn-Moskva rong). Reisirongi vaguni simulaator on vajalik päästjate ja politsei väljaõppe

läbiviimiseks, nt raudtee õnnetuste, äkkrünnakute ja muude intsidentide olukorras. Selleks on

vajalik teostada aluspinna ettevalmistus, paigaldada raudteesõrestik, soetada ja transportida

reisivagun.

5. Elektri-/hübriidauto simulaatori soetamine – Täna puudub päästjate õpetamiseks sobilik

elektri-/hübriidauto õppesimulaator. Vajalik on soetada kasutatud elektri-/hübriidauto ning ehitada

see ümber õppesimulaatoriks, mis võimaldab paremini koolitada elektriauto ohukohti ning ehitust,

et tagada päästjate ja kannatanute ohutust.

6. Keemia õppeala arendamine – Selleks, et laiendada õppevõimalusi ja läbi viia komplekssemaid

harjutusi, on vajalik soetada kolm 12 meetrist merekonteinerit koos treppide ja platvormidega, et

saaks simuleerida kemikaalide õnnetust tööstushoones ning üks gaasimahuti ammoniaagi lekke

simuleerimiseks.

Mõju: Väike-Maarja õppeväljak on Sisekaitseakadeemia ja laiemalt Siseministeeriumi valitsemisa la

visiitkaart. Õppesimulaatorite korrashoidmine ja uuendamine on oluline osa kvaliteetse koolituse

andmisel ning ohutuse õpetamisel. Lisataotluses toodud ehitused ja arendused on hädavajalik ud

õppekorralduse ja -kvaliteedi edendamisel. Kaasaegne õpikeskkond ja tingimused muudavad

atraktiivseks selle kasutamise ka naaberriikide päästeasutustele, nt Põhja-Soome (Helsingi piirkonna)

päästeasutustele. Võrdluses SKA-ga on Kuopio päästeakadeemia poolt pakutav praktiline

täienduskoolitus oluliselt kulukam ning asukoht Helsingist kaugemal (400 km põhja suunas).

11.04.2024

3

Suitsusukeldumise simulaatorite asendamine ja remontimine ning maastikusõidukite soetused on

hädavajalikud, et säilitada senisel tasemel õppekvaliteet.

Art 2023

täitmine

2024

eelarve 2025 2026 2027 2028

2028-

2034

Vajalik eelarve 50

Vajalik eelarve 55 92 000 410 000 64 000 0

Vajalik eelarve 15

Vajalik eelarve KOKKU 0 0 92 000 410 000 64 000 0 0

Olemasolev eelarve 50

Olemasolev eelarve 55

Olemasolev eelarve 15

Olemasolev eelarve

KOKKU 0 0 0 0 0 0 0

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga 50 0 0 0 0 0 0 0

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga 55 0 0 92 000 410 000 64 000 0 0

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga 15 0 0 0 0 0 0 0

LISAVAJADUS KOKKU x 0 0 92 000 410 000 64 000 0 0

Lisa 10.12. PÄK

simulaatorite eelarve lisafail.xlsx

Arvestus: Väike-Maarja õppeväljaku praktiliste õppekohtade ehitustööde ja arenduste kogumaksumus

on 566 000 €. Hinnastamisel on lähtutud 2023 aasta ehitushindadest. Ehitusturul toimuvad

hinnamuudatused võivad tõsta või langetada kalkulatsioonis toodud hindasid.

1. Sisetulekahju konteinersimulaatori asendamine (175 000 €). Hinnaarvestuse aluseks on

hinnapakkumine (ehitamine 2026. aastal).

2. Suitsusukeldumise algväljaõppe simulaatori asendamine (15 000 €). Hinnaarvestuse

aluseks on vajalik merekonteineri maksumus koos transpordiga ning eelnevalt ehitatud

simulaatori maksumus, mis on korrutatud koefitsiendiga 1,3 (ehitamine 2025. aastal).

3. Tulekahju taktikamaja remont (26 000 €). Hinnaarvestuse aluseks on eelnevate aastate

remondipakkumused, mis on korrutatud koefitsiendiga 1,3 (remontimine 2025.aastal ja

2027. aastal).

4. Maastikusõidukite soetamine ja ümberehitus (4tk) (200 000 €). Hinnaarvestuse aluseks on

Päästeameti 2023. aastal soetatud masinate maksumus (soetamine 2026. aastal).

5. Maastikusõidukite raja uuendamine (35 000 €). Hinnaarvestuse aluseks on hinnapakkumus

(ehitamine 2026. aastal).

6. Reisirongi vaguni ja raudteesõrestiku soetamine (35 000 €). Hinnaarvestuse aluseks on

vanaraua hind ja transpordi hinnapakkumus (soetamine 2025.aastal).

7. Elektri-/hübriidauto õppesimulaatori soetamine (50 000 €). Hinnaarvestuse aluseks on

kasutatud elektriauto maksumus koos ümberehitustöödega (soetamine ja ehitus 2027.

aastal).

11.04.2024

4

8. Keemia õppeala arendamine (30 000 €). Hinnaarvestuse aluseks on merekonteine r ite

maksumus koos transpordiga ja ehitushinna pakkumus (ehitamine 2025. aastal).

Taust/faktid: Sisetulekahju konteinersimulaator on olnud kasutuses juba 19 aastat. Vaatamata

regulaarsele hooldamisele on hoone amortiseerunud ja kasutuse elukaare lõpus. Läbi roostetanud

kandekonstruktsioonide ja seinte tõttu ei ole võimalik simulaatorit suuri kulutusi tegemata käigus

hoida. Hinnanguliselt muutub simulaator lähima aasta jooksul kasutuskõlbmatuks ning tuleb ohutuse

kaalutlusel kasutusest eemaldada. Kuna simulaator on peamiseks treeningkeskkonnaks päästjate

tasemeõppes ja täienduskoolitustel (tulekustutustööde ja suitsusukeldumise valdkonnas), siis kannatab

sellest edaspidine õppekvaliteet. Lisaks on ohus kohustuse täitmine Päästeameti ees täienduskoolitus te

korraldamisel (täienduskoolituse „Ohutus suitsusukelduskorraldus“ läbimine kord kolme aasta jooksul

on eelduseks päästjate ja päästemeeskonna juhtide töötamisel). Lisarahastuse saamisel tuleb

projekteerida ja ehitada uus samaväärne simulaator.

Suitsusukeldumise algväljaõppe simulaator on ehitatud 2013. aastal. Kasutamise käigus tekkiva kõrge

tempteratuuri tõttu deformeeruvad simulaatori konstruktsioonid pöördumatult ning neid ei ole

võimalik lõputult remontida. Peale 10 aastast kasutust on vajadus ehitada uus samaväärne simulaator.

Tulekahju taktikamaja on ehitatud 2014. aastal. Simulaatorisse on rajatud 12 põlemiskollet, mis

võimaldavad teha reaalset tuld, mis on vajalik päästjate taktikalise suitsusukeldumise harjutuste

läbiviimiseks. Suure kasutusintensiivsuse ja kõrgete temperatuuride tõttu vajab simulaator iga kahe

aasta tagant suuremamahulist põlemiskollete remonti. Lisarahastus on vajalik simulaatori töös

hoidmiseks.

Päästekolledž viib läbi koolitusi, kus õpetatakse õppureid kasutama maastikusõidukeid (ATV/UTV).

Koolituse käigus antakse õppuritele vajalikud oskused ja teadmised masinatega ohutuks liiklemiseks

ja nende käsitlemiseks. Hetkel on koolitamiseks kasutusel 16 aastat vanad maastikusõidukid. Kõrgest

east ja kasutusintensiivsusest tingituna on masinad amortiseerunud ning vajavad igal aastal ühe

suuremat remonti. Lisaks on probleem vanade masinate varuosade kättesaadavusega. Lisarahastusega

on kavas soetada neli uut maastikusõidukit, millest kaks on koos kustutussüsteemi ja

transpordihaagisega. Maastikusõiduki juhtide koolituse vajadus tõuseb pidevalt, kuna nende

kasutamine on muutumas järjest laialdasemaks. Maastikusõidukitega on võimalik tagada ka tõhusat

logistilist toetust või osutada teistele ametkondadele abi kriisiolukordade lahendamisel.

Maastikusõidukite koolituse paremaks läbiviimiseks on ehitatud rada, mida on võimalik kasutada

algkoolituse läbiviimiseks. Rajal puuduvad õppeelemendid ohutute sõiduvõtete harjutamiseks

erinevates maastiku ja keerukamate takistuste tingimustes. Lisaks jääb olemasolev rada ette

õppeväljaku tulevikuks planeeritavatele arendustele. Lisarahastusega rajatakse maastikusõidukite rada

uude asukohta ning ehitatakse välja erinevad takistused sõiduharjutuste läbiviimiseks edasijõudnute le.

Sisejulgeoleku asutustel puudub täna võimalus harjutada raudteel toimunud õnnetuste lahendamist.

Reisirongi vaguni soetamisega luuakse Sisekaitseakadeemiale õppekeskkond ka selliste õnnetuste

läbimängimiseks. Lisarahastusega ehitatakse aluspinnas raudteesõrestike paigaldamiseks ning

ostetakse AS Eesti Raudtee kasutusest kõrvaldatud reisirongi vagun. Reisirongi simulaator on

11.04.2024

5

kavandatud ka õppeväljaku visioonplaneeringus, kuid ei kuulu kinnisvara juhtimiskava arenduste

hulka.

Meie tänavapilti on üha enam lisandumas elektrifitseeritud sõidukeid, mille järjest suurenevat osakaalu

suurendab EL otsus peatada 2035. aastal sisepõlemismootoritega uute autode müük Euroopas.

Lisarahastusega soetatakse kasutatud elektri-/hübriidauto, mis ehitatakse ümber õppesimulaatoriks.

Päästeteenistujate ettevalmistamiseks keemiaõnnetusteks on oluline luua väljaõppel võimalikult

reaalsed ohtlike ainete õnnetuste tingimused ning näidata läbi ohtlike ainete katsete kemikaalide

ohtusid. Väljaõppes on täna olemas ka mõned simulaatorid (raudteetsisterni põhjaklapi simulaa tor,

mahuti lekke simulaator, ohtliku veoki simulaator), mis võimaldavad ohtlike ainete lekete

simuleerimist veega. 2020. aastast on ohtlike ainete alale paigaldatud Päästeameti poolt soetatud uus

keemiasukeldumise konteiner, mis võimaldab simuleerida reaalsete ohtlike ainete siseruumi lekkeid

ning mille eesmärk on keemiapääste komandode täienduskoolituse läbiviimine. Siiski on piiratud

võimalused simuleerimaks ohtlike ainete õnnetusi, nt tööstushoonetes. Lisarahastusega soetatakse

täiendavad kolm merekonteinerit koos treppide, platvormide ja gaasimahutiga, et luua keerukamaid

õppetingimusi kemikaalide õnnetuste lahendamisel.

Lisavajaduse ristkasutuse võimalus: Planeeritavad harjutusvõimalusi ja simulaatoreid ei ole teistel

asutustel ega koolituskeskustel, va maastikusõidukid. Päästeametil ja PPA-l on kasutuses erinevad

maastikusõidukid, kuid koolile vajalikus koguses masinate laenutamisega halvaksid nad oma teenuse.

Muuhulgas on maastikusõidukitega võimalik tagada logistilist toetust või osutada teistele

ametkondadele abi kriisiolukordade lahendamisel. Õppesimulaatorite ja -alade väljaehitamine

võimaldab valitsemisalade üleselt kasutada Sisekaitseakadeemia taristut õppe eesmärkidel.

Varasemate aastate rahastus(ed), sh asutusesisesed muudatused: Varasematel aastatel pole

täiendavat rahastusi saanud. Igal aastal kulub simulaatorite ja sõidukite remont- ja hooldustööde le

keskmiselt 12 000 eur.

Projektiga kaasnev tegevuskulude sääst: Arvestades olemasolevate õppesimulaatorite järjest

suurenevaid kulusid, siis kokkuhoid remondikuludest oleks hinnanguliselt üle 10 000 € aastas.

Minimaalne aeg kuudes rahastamisotsusest tarneni: Kõige lühema tähtajaga oleks võimalik

soetada ja remontida:

 Sisetulekahju konteinersimulaator (min 12 kuud);

 Suitsusukeldumise algväljaõppe simulaator (min 9 kuud);

 Tulekahju taktikamaja (min 9 kuud);

 Reisirongi vagun (min 6 kuud);

 Keemia ala (min 12 kuud).

Alus/seosed strateegiliste dokumentidega:

1. Siseturvalisuse arengukava (STAK) 2020 – 2030, sh programm:

a. Turvalisem ühiskond.

2. Sisekaitseakadeemia arengukava 2025, sh strateegilised tegevussuunad:

11.04.2024

6

a. Arendame välja pääste erialade praktilise suuna õppekeskust Väike-Maarjas ning

suurendame õppekeskuste erialade ülest kasutust.

Kontaktisikud:

SKA Jaanis Otsla 5153224, [email protected]

12.04.2024

1

Lisa 10.09. „Lisavajaduse kaart“

Nimetus: Siseministeeriumi valitsemisala juhtide enesetäiendamine akadeemilisel semestril

(rotatsioon) Sisekaitseakadeemias Viib juhtide akadeemilised teadmised kõrgemale tasemele ,

võimaldab olemasolevat infot süsteemsemalt ja valitsemisala üleselt laiahaardelisemalt kasutada ja suurendada rotatsiooni asutuste vahel. 2025.a 320 000 eurot ja 2025-2028 kokku 2 866 000 eurot.

Olemasolev võimekus: Puudub võimalus lühiajaliseks rotatsiooniks akadeemiasse teaduri või teadustööd

tegeva nõunikuna, et töökogemust süstematiseerida ning tagada selle edasiandmine kas õppetöös või sisendina poliitika kujundamiseks või elluviimiseks.

Tuum: Siseministeeriumi valitsemisala vajab süsteemset ja ühtsetel alustel korraldatavat teadlikku rotatsioonisüsteemi meie töötajate enesetäiendamiseks. Roteerumine akadeemia ning asutuste vahel toimub õppejõuks ning tagasi, kuid see on juhuslik, ega ole karjääri planeeritud osa.

Tegemist on loodava mehhanismiga, mille kaudu suunata Siseministeeriumi valitsemisa la keskastme juhte enesetäiendamisele Sisekaitseakadeemiasse. Selle käigus rahastatakse ametikohad,

millele roteerida töötajaid enesetäiendamisele ning oma teadmiste jagamisele. Selle käigus uurivad nad mõnda valdkonna probleemi iseseisvalt või juhtivad/osalevad uurimisgrupis.

Akadeemiline semester (inglise keeles sabbatical leave) on eelkõige kasutusel akadeemilises maailmas, kuid 2018. aasta andmetel pakub tasustatud akadeemilist puhkust 5% ettevõtetest1. Akadeemiline semester on kolmepoolne kokkulepe, kus teatud aja töötanud teenistuja saab võtta

ennast vabaks igapäevatööst. Erinevalt tavalisest puhkusest arendab töötaja akadeemilise puhkusel ajal oskuseid, mis on vajalikud ka tööandjale. Akadeemiline semester planeeritakse piisavalt pikalt

ette, et kõik osapooled – teenistuja, tööandja ja akadeemiline asutus saaks teha vajalikud ettevalmistused. Siseministeeriumi valitsemisalas on harukordne võimalus rakendada akadeemilis t semestrit Sisekaitseakadeemias. Selle mehhanismi kaudu on plaanis rakendada meetodit ka senisest

enam reaalselt ka akadeemias.

Akadeemilisel semestril akadeemias saavad juhid end täiendada viisil ja sügavusega, mida igapäevatöö ei võimalda. Ametnik saab pädevamaks, asutus saab tagasi targema ametniku, akadeemia saab kaasata praktilist teadmist ja inimeste praktilised teadmised saavad ka talletatud

ning publitseeritud. Lisaks hoiavad sellised mõtlemispausid vaimset tervist ning annavad oma senisele tööle kõrvalpilgu. Akadeemiline semester võiks muutuda 2-3 aastat peale käivitamist SiM

valitsemisalas teatud ametikohtadel karjääri kohustuslikuks osaks. Samuti võimaldab akadeemiline semester saada uusi kogemusi inimestel, kes akadeemiasse roteeritud töötajat asendavad.

Kui tavapäraselt on nähtud ette semestri kaupa lähetamine (võib kokkuleppel olla pikem või lühem), siis paari järgneva aasta jooksul tuleb sellega hõlmata ka võimalus õppida akadeemias magistriõppes. Kui praegu pakub akadeemia kahe aastast magistriõpet selliselt, et inimesed osalevad

õppes igapäevatööd katkestamata, siis soovime näha ette viis kohta magistriõppesse tulekuks koos palga säilitamisega. Sarnane mudel toimib täna näiteks Kaitseväeakadeemias.

1 Allikas: Society for Human Resource Management (2018): 2018 Employee Benefits. Leitav lehelt https://www.shrm.org/hr-

today/trends-and-forecasting/research-and-surveys/Documents/2018%20Employee%20Benefits%20Report.pdf

12.04.2024

2

Mõju: Otsene ja väga oluline mõju on inimeste teadmiste talletamine taasesitatavas ja enamasti avalikuks kasutamiseks mõeldud vormis. Mehhanism aitab kaasa oma teadmiste süstematsiseerimisele ja annab aega lugeda analüüse, artikleid ning osaleda (teadus)üritustel, milleks igapäevaselt võtavad aega vähesed. Lahendus aitab astuda korraks igapäevatööst välja ning saada kõrvalpilk oma

senistele tegevustele, mis omakorda avardab mõttemaailma ja võimaldab planeerida karjääris järgmisi samme. Samuti võimaldab see lahendus uusi töötajaid kooli kaudu paremini ette

valmistada.

Kuigi esmapilgul tundub, et akadeemilist semestrit kasutava teenistuja asutus pigem kaotab sellest – vajalik on leida tema asendamiseks uusi inimene. Siis tegelikult võimaldab akadeemiline semester

vähendada kuhjunud tööstressi ja muuta töörutiini. Teisalt võimaldab akadeemiline semester keskenduda arendustegevusele, mis on asutusele oluline, kuid milleks ei ole võimalik igapäevatööd

tehes võtta süvenemiseks aega. 2021. ja 2022. aastal läbi viidud organisatsiooni küpsuse hindamise analüüsid tõid välja, et arendustegevuste üheks suurimaks takistuseks Päästeametis, PPA-s ja Häirekeskuses oli võimatus võtta aega süvatöö tegemiseks. Akadeemiline semester on üks lahendus

selleks.

Art 2023

täitmine

2024

eelarve 2025 2026 2027 2028 2029-2034

Vajalik eelarve 50 305 000 636 000 881 000 954 000 5 724 000

Vajalik eelarve 55 15 000 20 000 25 000 30 000 180 000

Vajalik eelarve 15

Vajalik eelarve

KOKKU 0 0 320 000 656 000 906 000 984 000 5 904 000

Olemasolev eelarve 50

Olemasolev eelarve 55

Olemasolev eelarve 15

Olemasolev eelarve

KOKKU 0 0 0 0 0 0 0

LISAVAJADUS

võrreldes olemasolevaga 50 0 0 305 000 636 000 881 000 954 000 5 724 000

LISAVAJADUS

võrreldes olemasolevaga 55 0 0 15 000 20 000 25 000 30 000 180 000

LISAVAJADUS

võrreldes olemasolevaga 15 0 0 0 0 0 0 0

LISAVAJADUS

KOKKU x 0 0 320 000 656 000 906 000 984 000 5 904 000

Lisa 10.16. AS SKAs

Eelarve lisafail.xlsx

Arvestus: Lisavajadus koosneb peamiselt palgarahast, mis on vajalik töötajatele asutusest lähetamise l palga säilitamiseks. Samuti on arvestatud töökoha loomise kuludega ning lähetuskuludega.

Akadeemilise semestri minimaalseks ajaks võiks olla pool aastat, mis on sarnane akadeemilises maailmas kasutatud praktikale. Samas poole aasta jooksul saab osaleda pigem lühemas

uurimisprojektis. Seetõttu on arvestuse aluseks üks aasta ühe teenistuja kohta.

12.04.2024

3

Arvestuse aluseks on võetud keskastmejuhi töötasu (4000€ kuus), see teeb ühe inimese aastaseks

kuluks koos maksudega ca 65 000€. Palgafondile on lisatud eeldatav palgakasv vastavalt SIM PPO poolt antud haldusala kõrgeimale palgakasvu määrale (PÄA). Kõrgeima palgakasvu arvestamise põhjuseks on SKA madalam palgatase ning madalam palgakasvu määr võrreldes ametitega ning

vajadus tagada SIM VA juhtidele palga säilimine.

Lisaks on arvestatud majanduskulud 5000€ ulatuses ühe teenistuja kohta. Seega kokku on aastane kulu 78 000€ ühe teenistuja kohta. Konkreetne tasu sõltuks roteeruva teenistuja palgast ning seetõttu on tegemist keskmise arvestusega.

Esimesel aastal on arvestatud võimalusega pakkuda akadeemilist semestrit kolmele teenistuja le, edaspidi lisandub akadeemilise semestri võimalus täiendavale teenistujale aastas kuni 6

teenistuskoha täitumiseni.

Alates 2025 sügisest lisandub ka viis kohta magistriõppes, kus tagatakse palga säilimine, kui inimene tuleb Siseministeeriumi haldusalast. 2026 õppeaastast on võimalik kandideerida ka Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi haldusaladest. Keskmiseks kompenseeritava

töötasu baassummaks on arvestatud keskmine eksperdi töötasu 2800 eurot, millele lisanduvad tööjõumaksud ning palgakasv vastavalt SKA palgakasvu määrale 13,5% (SIM PPO andmed).

Magistriõppe programmi pikkuseks on neli semestrit. Seega on esimesel aastal kompenseeritava töötasuga õppekohti 5, järgnevatel aastatel kokku 10 (st 5 esimesel kursusel ja 5 teisel kursusel).

Esimesel aastal on palga kompenseerimise perioodiks 4 kuud (sept-dets), teisel aastal kevadsemestril 5 in 8kuud, sügissemestril 10 in 4 kuud. Järgnevatel aastatel püsivalt 10 in 12 kuud

summas 516 000€.

Õppekoha baasmaksumust ei ole arvestatud, kuna eeldatavalt õppekohti ei suurendata.

Taust/faktid: Siseministeeriumi haldusala ametnikkond on olnud suhteliselt püsiv just keskastme juhtide kihis. See on ühelt poolt väga hea, sest inimesed on pika kogemusega ning on samu protsesse

korduvalt läbi teinud. Kogemuse akumuleerimine loob eeldused sündmuste ja strateegiliste väljakutsete paremaks lahendamiseks.

Samas on omakorda väljakutseks enesetäiendamine. Pikk töö ühes valdkonnas võib hakata ahendama maailmapilti ning töötaja võib hakata keskenduma kitsalt ametkonna vajadustele, kuigi

oluline oleks laiem teadlikkus. Valisemisala pikaajalistel töötajatel on väga suur kogemustepagas, mille talletamisega täna tegeletakse episoodiliselt. Sisekaitseakadeemia tegeleb sellega uuringute ja

varasemate sündmuste kirjeldamise raames, kuid see on siiski piiratud ulatus. Praegune uurimistegevus on näidanud, et võrrelduna teadmiste hulgaga jõutakse kogemuste talletamist teha vaid üksikute uuringute raames. Uuringute koostamine on toonud ka esile väljakutse info

taasesitataval kujul leidmise. Enamasti on vajalik infomaterjal dokumendihaldussüsteemides raskesti leitav ning koostatud reeglina konkreetse, kitsa töölõigu täitmiseks.

Akadeemiline semester sisekaitseakadeemias võimaldab seda probleemi lahendada või vähemasti olulisel määral leevendada. Ametnik saab võimaluse kokkulepitud aja jooksul juhtida või osaleda

mõnes uurimisgrupis. See aitab omakorda kaasa professionaalsele arengule, sest ametkondlik tempo ei võimalda seda igapäevaselt teha.

Selle mehhanismi kaudu:

1. Saab töötaja ennast täiendada, milleks igapäevatöös ei jagu aega;

12.04.2024

4

2. Lepitakse kokku konkreetse probleemi uurimine, millega töötaja akadeemilise semestri jooksul

tegeleb; 3. Folkloorne teadmine ja kogemus talletatakse süstemaatiliselt; 4. Publitseeritud teadmist saab kasutada ja rakendada edasises uurimistöös;

5. Eesti julgeoleku ja turvalisuse kogemuste ja teadmiste mõju süvendatakse läbi kirjapandud teadmise levitamise, sh rahvusvaheliselt;

6. Praktiline teadmine integreeritakse süsteemsemalt planeerimisse ja strateegilistesse eesmärkidesse; 7. Töötaja naaseb ametikohale targemana ning võimalusega näha oma asutust väljastpoolt ja seeläbi

ka asutuse perspektiive avaramalt;

8. Praktiline teadmine integreeritakse suuremas mahus ka õppetegevusega, mis tagab uute töötajate parema ettevalmistuse.

Akadeemiline semester aitab hoida ka inimeste vaimset ja füüsilist tervist. Viimaste aastate kriisid on väga suurel määral tabanud Siseministeeriumi valitsemisala ning seega tuleb mõelda inimes te

hoidmisele, andes neile hingamis- ja mõttepause.

Rotatsiooni metoodikat kasutatakse ka teistes riikides. Näiteks peavad Hollandis kõik keskastmejuhid

läbima kaheaastase rotatsiooniperioodi Siseministeeriumis, enne järgmist edutamist. Peamist kasu nähakse:

 Inimestele teistsuguse kogemuse andmises;

 Võimalus näha teist organisatsiooni;

 Tagada riigiaparaadi erinevate osade parem integreeritus poliitikakujundamisel ja -elluviimisel.

Akadeemilise semestri käigus säilitatakse lähetatavale tema ametikoht ning tagatakse tema ametipa lga maksmine.

Lisavajaduse ristkasutuse võimalus: Täna akadeemilise semestri ning rotatsiooni läbimõeldud süsteem puudub. Roteerumine toimub teatud määral vaid õppejõudude kohtadega ning pole suunatud täiendamisele. Akadeemilise semestri ja rotatsiooni süsteemi mehhanismi on esialgu planeeritud

kasutada vaid Siseministeeriumi valitsemisalas. Teised akadeemia partnerasutused saavad sellega liituda edaspidi.

Tulevikus on mõistlik arendada mehhanism riigiüleseks, pakkudes seda nii ministeeriumite, ametite,

riigikantselei ning miks mitte ka riigi äriühingutele. Sama mehhanismi saab rakendada ka roteerunud töötajate lähetamiseks teiste (teadus)asutuste juurde Eestis ja välisriikides.

12.04.2024

5

Varasemate aastate rahastus(ed), sh asutusesisesed muudatused: Puuduvad, sest tegemist on uue

lahendusega.

Projektiga kaasnev tegevuskulude sääst: Väheneva elanikkonna ja asutuste töötajate tingimustes muutuvad probleemid üha keerukamaks ja komplekssemaks. Loodav lahendus loob paremad

eeldused ametkondlike barjääride ületamiseks ja nutikamate lahenduste leidmiseks.

Minimaalne aeg kuudes rahastamisotsusest tarneni: Sõltub kokkuleppest konkreetse asutusega

konkreetse isiku lähetamisest. Samas tuleb arvestada, et vajalik on tagada katkematu töö asutuses. Kokkulepped võiks olla osa koostöövestlustest.

Alus/seosed strateegiliste dokumentidega: Siseturvalisuse arengukava aastateks 2020-2030 sätestab, et

siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed.

Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendus i. Pakutav meede aitab kaasa STAK-s sätestatud strateegilise eesmärgi saavutamisele.

„Siseturvalisuse programmis aastateks 2023-2026“ on programmi tegevuse „Sisekaitseakadeemia

teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus“ üheks arendusülesandeks: „Välja on arendatud süsteem siseministeeriumi valitsemisala asutustest Sisejulgeoleku Instituudi uurimisgruppide juurde tööle

roteerumiseks. Roteeruvatele töötajatele tagatakse palga säilitamine ning võimalus naasta endisele ametikohale.“

Kontaktisikud:

SIM Viola Mäemurd 55 999 574; [email protected]

SKA Erkki Koort 5072133; [email protected]

12.04.2024

1

Lisa 10.10. „Lisavajaduse kaart“

Nimetus: Rahvusvahelise hübriidohtude vastu võitlemise magistriprogrammi rakendamine

Sisekaitseakadeemias koostöös Läti ja Leedu ülikoolidega aastatel 2027-2029, kokku 847 500€.

Olemasolev võimekus: Sisekaitseakadeemia (SKA või Akadeemia) töötab koostöös Leedu Mykolas

Romeris Ülikooli ja Horvaatia Politseiakadeemiaga välja rahvusvahelise, ingliskeelse ühise magistriõppe programmi sisejulgeoleku valdkondade ametnikele hübriidohtude tuvastamiseks ja

nende vastu võitlemiseks. Õppekava koos õppematerjalidega valmib 2025.a sügiseks ja seda rahastatakse hetkel Erasmus+ vahenditest. Rahvusvahelise ühismagistriõppe rakendamiseks peavad kõik partnerid taotlema kas õpetamise õigust või akrediteerima programmi, milleks võib kuluda ca

1 aasta, sõltuvalt riikide vastavast seadusandlusest. Õppekavas on 4 omavahel seotud moodulit. SKA tagab 1 mooduli läbiviimiseks vajalike ruumide olemasolu Tallinnas ja Narvas.

Rahvusvahelise magistriprogrammi loomisse ja hilisemasse rakendamisse panustavad 8 Akadeemia ametnikku/lektorit ning programmijuht. Täiendavalt on vajalik kaasata 20 erialaste teadmistega lektorit väljastpoolt, s.h. Eesti avalikust sektorist ning Läti ja Leedu ülikoolidest, kuna Akadeemia l

ja ka partneritel puudub täiemahuline hübriidohtude vastu võitlemise kompetents. Riia Stradinsi Ülikooli kaasamine on mõistlik arvestades 3 Balti riigi ühesugust geopoliitilist olukorda,

võrreldavat õigusruumi ja ohtude taset.

Tuum: Hübriidohtudest lähtuvate rünnakute kasutamine meie ja NATO vastu on pigem tõusuteel. Kuna konventsionaalses konfliktis ei lähe Venemaa Föderatsioonil väga hästi, siis on

ümberorienteerumine suuremas hübriidrünnakutele vaid aja küsimus. NATO ja EL liikmesriikides ei ole arusaam hübriidohtudest ühetaoline ning kindlasti on seda teadmist rohkem piiririikidel, kelle

vastu sarnaseid meetodeid on aastakümneid kasutatud. Magistriprogramm aitab teadmist strateegilisel tasemel arendada ja uurida.

Hübriidohtude vastu võitlemise rahvusvaheline magistriprogramm vastab kaasaja muutunud

julgeolekuolukorra nõudmistele. Programmi loomise mõte sai alguse SJI hübriidohtude raporti koostamisest ning European External Action Service hübriidohtude ja kübervaldkonna

koolitusvajaduse analüüsist, millest nähtus, et vajadus hübriidohtusid käsitlevate teadmiste järele on laialdane. Nimetatud koolitusvajaduse analüüsi käigus kaardistati kõrgkoolid Eestis ja EL-s eesmärgiga mõista, kas kusagil on olemas hübriidohtudele suunatud õppekava. Analüüsi tulemuse l

selgus, et üksikuid hübriidohtude ja kübervaldkonnaga seotud teemasid õpetatakse, kuid EL-s puudub spetsialiseeritud õppekava ja ka kõrgkool, kes hübriidohtude vastu võitlemis t

süstemaatiliselt õpetaks. Läti, Leedu ja Horvaatia kõrgkoolid ning Sisekaitseakadeemia on täiendavalt analüüsinud hübriidohtude vastu võitlemiseks loodud magistriprogrammi vajadust ning alustanud õppekava loomist. Õppekava valmib 2025.a, osalevad riigid taotlevad õpetamise õiguse

2025.a ja 2026.a on võimalik programmi rakendamisega alustada. Esimese lennu, hinnangulise lt 25-30 tudengit, lõpetamine toimuks 2027.a. Programmi rakendamiseks on kavas esitada Erasmus

Munduse meetme rahastustaotlus, kokku 282 500.- EUR ühe lennu kohta. See summa kataks tudengite mobiilsuse, projekti halduskulud ja õppejõudude/ lektorite töötasud. Juhul, kui Erasmus Mundus ei rahasta programmi, mis on tõenäoline selle tõttu, et taotlusi võib olla rohkem kui selleks

eraldatud rahalisi vahendeid, on programmi käivitamise ainus võimalus riigieelarvest rahastuse taotlemine. Kuna Sisekaitseakadeemia on projekti juhtivpartner, peame programmi kvaliteedi ja

mõju tagamise huvides kasutama igakülgseid meetmeid selleks, et rahvusvahelist hübriidohtude vastu võitlemise ühist magistriõpet rakendada. Programmi rahastus riigieelarvest on kriitil ise tähtsusega.

Mõju: Õppekava rakendamise tulemusena saavad aastatel 2027-2029 rahvusvahelise hübriidohtude vastu võitlemise magistridiplomi kokku 75-90 üliõpilast Eestist ja teistest EL LR-dest. Kaasatakse ca 40

akadeemilise ja/või valdkondliku teadmisega õppejõudu/lektorit ja teadurit.

12.04.2024

2

Hübriidohud oma olemuselt on pidevas muutumises, vastava väljaõppe saanud ametnikke ega ka õppejõude pole piisavalt. Hübriidohud oma olemuselt eeldavad kompleksseid vastumeetmeid, mistõttu pole õpet mõistlik ainult ühe riigi tasandil läbi viia. Hübriidmagistriõppe programmi

rakendamise mõju on mitmetasandiline. Haridussüsteemi tasandil edendab see akadeemilis t koostööd Euroopa kõrgkoolide vahel toetades ühist õpetamist ja kvalifikatsiooni, sh mikrokraadide

andmist; parandab õpetamise kvaliteeti ja edendab akadeemilist tipptaset; suurendab Eesti kõrghariduse rahvusvahelist mõõdet; parandab juurdepääsu kvaliteetsele ja innovatsioonipõhise le haridusele; toetab õppijate riikide vahel liikumist; reageerib sisejulgeoleku valdkonna vajadustele

kompetentsete töötajate järele ja aitab kaasa uuendusliku hariduspoliitika väljatöötamisele.

Mõju Sise-, Välis- ja ka Kaitseministeeriumi, SKA ning EL ametite tasandil avaldub ametnike võimaluses omandada kaasaja nõuetele vastavaid teadmisi, sh CSDP missioonidele lähetatavad ning FRONTEXi ja CEPOLi ametnikud, kuna viimati mainitud organisatsioonid ei paku enam võimalus t

magistrihariduse omandamiseks; luua kontakte eelõige Balti riikide ametnike aga ka teiste EL LR- de ja 3-ndate riikide ametnikega, tõsta olemasolevate teadmiste kvaliteeti, vahetada kogemusi ning

rakendada neid vajadusel rahvusvahelises koostöös.

Programm soodustab SKA ja partnerülikoolide teadurite koostööd, kuna hübriidohtude teemale on

pühendunud 3 teadurit igast partnerasutusest luues seega aluse edasistele teadusuuringutele antud valdkonnas pakkudes rohkem võimalusi struktureeritud ja jätkusuutlikuks akadeemiliseks

tegevuseks ja järelkasvu loomiseks. Hübriidohtude vastu võitlemise magistriprogramm panustab kõrgkoolide rahvusvahelistumise poliitikasse, arendades nende kaudu rahvusvahelist teadlikkus t . Koostöö laieneb kõrgkoolide, avaliku- ja erasektori vahel. Projekti rakendamisest informeeritakse

EL ja Balti riikide laiemat avalikkust, sh poliitilist tasandit. Lisataotluse rahuldamata jätmisel ei saa Eesti ja EL ametnikud omandada teadmisi hübriidohtude ja nende tuvastamise ning vastu

võitlemise teemadel.

Kuna SKA on programmi ja konsortsiumi juht, on meil võimalus saada vähemalt 5 kohta Eesti

õppuritele.

Art 2023

täitmine

2024

eelarve 2025 2026 2027 2028 2029-2034

Vajalik eelarve 50 82 500 82 500 82 500

Vajalik eelarve 55 200 000 200 000 200 000

Vajalik eelarve 15

Vajalik eelarve KOKKU 0 282 500 282 500 282 500

Olemasolev eelarve 50

Olemasolev eelarve 55

Olemasolev eelarve 15

Olemasolev eelarve KOKKU

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga 50 82 500 82 500 82 500

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga 55 200 000 200 000 200 000

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga 15

LISAVAJADUS KOKKU X 282 500 282 500 282 500

12.04.2024

3

Arvestus: Eelarvevajadus on 282 500.- EUR ühe lennu kohta, mis kataks 25-30 õppuri õpingud 12 kuu jooksul. Kokku on mõistlik koolitada vähemalt 3 lendu e 75-90 üliõpilast. Kokku eelarvevajadus 847 500.-EUR. Eelarve koostamisel on arvesse võetud, et üliõpilastelt ei tohi nõuda taotlemistasu, õppemaksu ega muude selliste kohustuslike kulude katmist, mis on seotud üliõpilase osalusega

kursusel.

Projekti eeldusteks on nii õppurite kui õpetajate mobiilsus. Kavas on 2 kontaktmoodulit, 1 Leedus ja 1 Eestis.

Kuna lennupiletite ja majutuse hinnad pole prognoositavad, arvestame 1 inimese mobiilsuseks 1000.- EUR, mis katab reisi-, majutus-, toitlustuskulud ja muud kulud (riigisisene transport) ühe

mooduli jooksul. Vajadus on kaasata igasse moodulisse 20 välist lektorit, iseseisva töö juhendajat ja kursuse administreerimisega seotud ametnikku ning tagada 30 õppuri mobiilsus arvestusega, et kogu EL LR-de õppuritel on ligipääs Leedus ja Eestis toimuvatele moodulitele.

Kalkulatsioon:

Rahvusvahelise hübriidohtude vastu

võitlemise magistrikursuse avaaktus

SKA-s

50 inimese mobiilsus

50 000.- EUR

1. moodul 50 inimese mobiilsus

10 õppejõu lektori/juhendamise tasud

50 000.- EUR

5 kontaktõppe päeva x 250.-EUR päev

x 10 õppejõudu=12 500.-EUR

1. Moodul kokku 62 500.- EUR

2.ja 3.moodul Online, 20 õppejõu lektori/juhendamis e

tasud

Kokku 10 õppepäeva x 250.-EUR päev

x 20 õppejõudu= 50 000.-EUR

2. ja 3.moodul kokku 50 000.- EUR

4.moodul 50 inimese mobiilsus 50 000.- EUR

8 kontaktõppe päeva x 250.-EUR päev

x 10 õppejõudu =20 000.-EUR

4.moodul kokku 70 000.- EUR

Rahvusvahelise hübriidohtude vastu

võitlemise magistrikursuse lõpuaktus

SKA-s

50 inimese mobiilsus 50 000.- EUR

Õppeaasta kokku 282 500.- EUR

3 lendu kokku 847 500.- EUR

12.04.2024

4

Taust/faktid: Lisaeelarve taotlus on garantiiks juhuks, kui Erasmus Mundus meetmest projekti ei rahastata. SKA-l on varasem rahvusvahelise ühismagistriõppe kogemus nii FRONTEXi kui CEPOLi magistriõppes. Käesoleval ajal ei paku kumbki EL agentuur magistriõpet vaatamata sellele, et õppekavad on akrediteeritud ja LR-d soovivad programmi jätkamist. FRONTEXi prioriteet on

Alalise Korpuse koolitamine eesmärgiga jõuda aastaks 2027 10 tuhande töötajani vastavalt EL poliitilistele suunistele. CEPOL otsib võimalusi magistriõppe vastavusse viimiseks SQF-ga, mis

iseenesest tähendab programmi rakendamise edasi lükkamist määramata ajaks. SKA-l on olemas võimalus ja võimekus saada Baltimaade hübriidohtude vastu võitlemist juhtivaks ja koordineerivaks magistriõppe õppeasutuseks. Esiteks on meil unikaalne kogemus EL taseme koolitusvajadus te

analüüsi koostamisel ja temaatiliste koolituste korraldamisel, kuhu registreerus 2022.a ca 140 osalejat. Koolitustele kaasasime lektoreid nii Eesti poliitiliselt tasandilt, avalikust sektorist kui ka

USA-st ja Kanadast. SKA juhib rahvusvahelise ühismagistriõppe programmi väljatöötamis t, vastavate teadusuuringute teostamist Horvaatias, Leedus ja Eestis ning õppematerjalide kirjutamis t. Õppekava ja õppematerjalid avaldatakse 2025.a. Hübriidohtude vastu võitlemise magistriõppe

programmi väljatöötamise üheks osaks on mikrokraadide loomine, millega pakutakse veelgi laialdasemaid võimalusi teadmiste omandamiseks lühema aja jooksul.

Lisavajaduse ristkasutuse võimalus: Hübriidohtude vastu võitlemise rahvusvahelise magistriõppekava rakendamine suurendaks Eesti kuvandit nii EL tasandil kui väljaspool. Ministeeriumite l, sisejulgeoleku asutustel ja ka erasektoril avaneks võimalus parandada oma teadmisi ja jagada neid

igapäevatöös Eestis ja väljaspool.

Varasemate aastate rahastus(ed), sh asutusesisesed muudatused: EEAS tellitud hübriidohtude ja

kübervaldkonna koolitusvajaduse analüüs koostati SKA töötajate poolt. SKA vahenditest toimusid 2021 ja 2022 hübriidohtude vastu võitlemist käsitlevad koolitused, mis omakorda andsid omakorda indikatsiooni vastava magistriõppe taseme programmi välja töötamiseks.

Hübriidohtude vastu võitlemise magistriprogrammi kavandi koostas SKA ja leidis konsortsiumi partnerid õppekava välja töötamiseks.

Projektiga kaasnev tegevuskulude sääst: Tegemist on täiendava eelarve vajadusega, mis perspektiivis tähendab teadmis- ja teaduspõhist lähenemist hübriidohtude vastu võitlemisele ning seeläbi targemaid poliitikavalikuid, s.h. EL tasandil. Samuti loob SKA kui rahvusvahelise magistriõppe juhtivpartneri kuvand täiendavate EL vahendite kaasamise võimalusi, mis vähendavad kulutusi riigieelarvest.

Minimaalne aeg kuudes rahastamisotsusest tarneni: Esimeste tudengite värbamine algaks hiljemalt

jaanuaris 2026.

Alus/seosed strateegiliste dokumentidega: Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (STAK) üks alameesmärkidest on:

1. Tark ja innovaatiline siseturvalisus, st siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed

teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi.

2. STAK p 4.5.2 tegevussuundadena on sõnastatud:

 Inimeste hoidmine ja arendamine;

 Innovatsiooni ja tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine, sh:

 luua Siseministeeriumi valitsemisalas paremad eeldused optimaalsete ja mõjusate

innovaatiliste lahenduste väljatöötamiseks. Selleks:

12.04.2024

5

 luua võimalused perspektiivikate ideede väljaarendamiseks, nende katsetamiseks ja rakendamiseks;

 aidata kaasa siseturvalisuse teenuste pakkumise tööprotsesside tõhustamisele;

 soodustada käitumispsühholoogia teadmiste kasutamist inimeste hoiakute ja käitumise kujundamisel;

 luua valitsemisala innovaatorite võrgustik.

 arendada siseturvalisuse valdkonna teadusvõimekust ning toetada teadus-ja tõenduspõhis t poliitikakujundamist. Selleks:

 arendada Sisekaitseakadeemiasse valitsemisala keskne siseturvalisuse teadus- arendustegevuse kompetentsikeskus;

 tagada strateegiliste uurimissuundade arendamine läbi Sisekaitseakadeemia juures

tegutsevate teaduritest, valitsemiasala ekspertidest ja välisekspertidest mehitatud uurimisrühmade;

 arendada valitsemisalas läbi viidud teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektide laiema kättesaadavuse ja kasutamise võimalusi (nt. digiriiul).

Kontaktisikud:

SIM Nimi Tel.; e-mail

Sisekaitseakadeemia Erkki Koort [email protected]

12.04.2024

1

Lisa 10.11. „Lisavajaduse kaart“

Nimetus: Sisekaitseakadeemia raamatukogu iseteenindus-laenutussüsteemi arendamine , 2025 aastal 70 200 €

ja 2025-2028 – 71 700 €

Olemasolev võimekus:

Sisekaitseakadeemia raamatukogu on küll mõtteliselt üks tervik, aga asetseb mitmes erinevas õppehoones . Peamine raamatukogu asub Tallinna õppehoones, lisaks asuvad filiaalid ka Väike- Maarjas ja Paikusel.

Kase tn vanas õppehoone raamatukogus olid raamatute turvamiseks turvaväravad. Filiaalide raamatukogu fondid oma olemuselt eraldi turvamist ei vaja. Kõik teavikud olid varustatud turvaribadega. Laenutamise

hetkel deaktiveeriti turvaribad ja tagastamise aktiveeriti eraldi seadmega. Selline turvalahenduse tehnoloogia oli aegunud ja vananenud ning seda uue maja valmimisel enam kasutada ei saanud. Uude raamatukokku planeeriti raamatukogu sissepääsu ukse kohale turvaseadeldise asukoht, mis võimaldaks

luua turvaala, aga töömahu ja finantsvõimekuse tõttu jäi projekt 2019. aastal teostamata. Sellest ajast ei ole raamatukogus asuvaid teavikuid enam turvatud ja nende omavoliline liikumine on teadmata.

Tuum:

Raamatukogu iseteenindus- ja turvasüsteem (RFID) tagab teavikute jätkusuutliku kaitse ja turvalisuse.

Lisaväärtuseks on iseteeninduslike laenutus- ja tagastusvõimaluste pakkumine lugejatele, mistõttu toetab RFID süsteem raamatukogu kasutamist sõltumata teenindaja kohalolust. Raamatukogu töö selline

automatiseerimine parandab külastuskogemust ning muudab toimingud kiiremaks ja tõhusamaks. Tõhusamaks muutub ka inimressursside kasutamine – raamatuhoidjal jääb rohkem aega, et lugeja id efektiivsemalt sisulise poole pealt nõustada ja pakutavaid teenuseid tutvustada, mitte ainult riiulites t

raamatuid kohale tuua. Iseteeninduslik terminal võimaldab raamatukogu külastajatel iseseisvalt raamatuid laenutada ja tagastada ka raamatukogu lahtiolekuaja väliselt.

Raamatukogu raamatute turvasüsteem ja iseteenindusena laenutussüsteem koosneb erinevatest seadmetest: turvavärava ala, laenutuspuldid, turvaelemendid jms ning moodulitest: komplekteerimine, turvalahendused, inventeerimine, klienditeenindus, laenutussüsteem, tagastussüsteem jms.

Mõju:

Sisekaitseakadeemia raamatukogul on Siseministeeriumi haldusalas oluline roll. Raamatukogu ülesanne on teha kättesaadavaks siseturvalisuse valdkonna teabekirjandus, toetada sisejulgeoleku erialade tudengite õpet ja ettevalmistust tulevaseks tööks ning elukestvat koolitust ning tagada juurdepääs raamatukogu

teenustele kui ainsale sisejulgeolekukirjanduse teabekeskusele Eestis. Saavutatav positiivne mõju

 lugejale tekib iseseisev teavikute laenutamise võimalus ka teenindusvälisel ajal

 raamatuhoidjal jääb rohkem aega, et lugejaid efektiivsemalt sisulise poole pealt nõustada ja

pakutavaid teenuseid tutvustada

 RFID laenutusseade loeb korraga kuni 5 teaviku tuvastuskoodid ja laenutus toimub hetkega

 tänu RFID kleebistele saab füüsilise raamatufondi kiiresti inventeerida ilma teavikuid riiulist välja võtmata

 raamatufond on turvatud

 taastaksime endise võimekuse, mis oli Tallinna õppekeskuse lammutatud õppehoones

Negatiivne mõju kui taotlust ei rahuldata

 raamatufond on turvamata

 kaovad kallilt soetatud erialased raamatud, mis tuleb asendada uutega

 lugejad ei saa raamatukogu lahtiolekuaja väliselt teenust täies mahus kasutada – puudub

laenutamise võimalus

12.04.2024

2

Art 2023

täitmine

2024

eelarve 2025 2026 2027 2028

2029-

2034

Vajalik eelarve 50 0

Vajalik eelarve 55 500 500 500 3 000

Vajalik eelarve 15 70 200 0

Vajalik eelarve KOKKU 70 200 500 500 500 3 000

Olemasolev eelarve 50

Olemasolev eelarve 55

Olemasolev eelarve 15

Olemasolev eelarve

KOKKU

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga 50 0 0 0 0 0

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga 55 0 500 500 500 3 000

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga 15 70 200 0 0 0 0

LISAVAJADUS KOKKU x 70 200 500 500 500 3 000

Kõik summad ja arvestused esitatakse lisavajaduse kaardil käibemaksuta Arvestus: Arvestuse aluseks on hinnapakkumine ühelt võimalikult pakkujalt. Pakkumisele on lisatud hinnakasv 3,1%. Järgnevateks aastateks on planeeritud hoolduskuludeks ca 500 eurot aastas vastavalt pakkuja prognoosile. Arvestus on koostatud 2023. aastal. Täpsustava info kohaselt on seadmete hind püsinud muutumatuna, aga teenused on ca 10% kallinenud. Lisandub umbes 800 eurot+km..

12.04.2024

3

Taust/faktid: Sisekaitseakadeemia raamatukogu avatud E-R kella 8-17 ja L 9-15. Õppurite loengud kestavad koolipäevadel aga sageli kauem ja lõppevad sageli alles õhtul kell 20. Oleme püüdnud tagada oma lugejatele raamatukogus teavikute kasutamise ja õppimise ka lahtioleku välistel aegadel, see tähendab aga meile suuri turvalisuse probleeme. RFID UHF iseteeninduslik laenamine ja tagastamine on võimalik tänu spetsiaalselt lugejatele mõeldud seadmele. Tänu elektriliselt reguleeritava kõrgusega riiulile ja monitorile on seda ka puuetega inimestele lihtne kasutada (lisavarustus). See on eraldiseisev stend, mis võimaldab kasutajal ise raamatuid laenata ja tagastada, võimaldab juurdepääsu oma kontole, teavitab tagastamise kuupäevadest ja prindib kviitungid. Sobib ideaalselt lugemissaalidesse ja laenutusruumidesse, kus on vaba juurdepääs raamatute

12.04.2024

4

kogudele, nii väikestes kui ka suurtes raamatukogudes. Kasutaja sõbralik puutetundlik graafika ütleb lugejale, mida teha. Sõnumid ja juhised saab kohandada vastavalt raamatukogu vajadustele. Seade pakub keelevalikuid. RFID UHF personali töökoht võimaldab teisendada üksused vöötkoodilt RFID-le, RFID UHF-kleebistega teavikute laenutamist, laenutuse pikendamist ja tagastamist. Töökoha tarkvara deaktiveerib teaviku laenamisel RFID turvaelemendi, teavikutagastamisel aktiveerib taas RFID turvaelemendi. Laenamine, pikendamine ja tagastamine registreeritakse raamatukogu haldussüsteemis reaalajas. Turvaelemendi olekut kuvatakse personali töökohaekraanil(aktiivne või mitte). RFID UHF Turvavärava komplekt koosneb RFID UHF pikamaa lugejast ja RFID UHF antennist. Turvavärava tarkvara abil on võimalik riistvara tundlikust seadistada nii, et RFID UHF kleebiste tuvastamise ala suurust saab reguleerida. Kui lugeja liigub aktiivse RFID turvaelemendiga turvavärava töö alasse, aktiveerub turvavärav häire. Häire helitugevust on võimalik reguleerida. Turvavärav on ühendatud raamatukogu haldussüsteemiga, mida kasutatakse lisateabe edastamiseks turvatöötaja ekraanile, et saada täiendavat infot teaviku kohta, mis rakendas häire. RFID UHF inventuurikäsilugeja on ergonoomiline ja ideaalselt tasakaalus, ning sellel on aku koguvõimsusega 6,6 Ah. Seadmel on võimas protsessor, võime lugeda NFC-d, RFID UHF, vöötkoode ja paljusid muid funktsioone. Seda vastupidavat seadet saab kasutada inventeerimiseks või märgistatud materjalide ringluse pidevaks kontrollimiseks. Turvasüsteemi puudumine raamatukogus tähendab riski teavikute varguseks lugejate poolt. RFID aktiviseeritud tuvastuselemendid annavad heli- ja valgussignaaliga märku, kui laenutamata teavikuga turvaalalt lahkutakse. Lisavajaduse ristkasutuse võimalus: Ristkasutuse võimalus filiaalides inventeerimisseadme puhul, eeldusel et seade on mobiilne ja filiaalides asuvatesse teavikutesse on kleebitud RFID tuvastuselemendid. RFID süsteemi võib kasutada ka muude haldusvaldkonna esemete inventeerimiseks. Varasemate aastate rahastus(ed), sh asutusesisesed muudatused: Varasemad rahastused puuduvad, kõik keskkonnaga seotud tööjõukulud on raamatukogutöötajate personalikulude ja muude halduskulude sisse arvestatud. Projektiga kaasnev tegevuskulude sääst: Tööaja sääst raamatukogutöötajate vaates ja kasutajate (siseturvalisuse valdkonna teenistujate) vaates. Oluline inimressursi kokkuhoid on juba toimunud 2023. aasta lõpus. Olemasolevate tegevusvaldkondade, sh koolituste ja nõustamiste suurendamise aspekt. Keskkonnasääst ja pole vajadust raamatukogu suuremaks ehitada. Minimaalne aeg kuudes rahastamisotsusest tarneni: Kuni 24 kuud. Alus/seosed strateegiliste dokumentidega:

 Sisekaitseakadeemia põhimäärus  Sisekaitseakadeemia arengukava  Siseturvalisuse ühtne integreeritud haridusmudel  Sisekaitseakadeemia raamatukogu põhimäärus  Sisekaitseakadeemia raamatukogu kord  Autoriõiguse seadus  Isikuandmete kaitse seadus  Raamatukoguhoidja eetikakoodeks

Kontaktisikud: SIM Nimi Tel.; e-mail Sisekaitseakadeemia Raile Reigo 53303639 [email protected]