Riigikantselei resolutsioon: Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE)

Vabariigi Valitsus

.04.2024 nr 1-1/15-414/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1

saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks 45 Riigikogu liikme k.a 10. aprillil algatatud

Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (valimis- ja kandideerimisea

langetamine) eelnõu (414 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri üheksal lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

1

Seletuskiri

Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise

seaduse (valimis- ja kandideerimisea langetamine)

eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja seaduse eesmärk

Eesmärk on langetada aktiivse valimisõiguse (õigus valida) iga Euroopa Parlamendi valimistel

18. eluaastalt 16. eluaastale ning passiivse valimisõiguse (õigus kandideerida) iga 21.

eluaastalt 18. eluaastale. Eelnõu üldine taotlus on kaasata valimis- ja kandideerimisõiguse

langetamise kaudu senisest enam noori inimesi Euroopa asjade arutamisse ja otsustamisse.

Noorte aktiivne osalus demokraatlikes otsustusprotsessides, nagu Euroopa Parlamendi

valimine, võimaldab eelduslikult mõjutada ka Euroopa tasandi otsuseid, mis puudutavad noorte

huve, vajadusi ja tulevikku, ning julgustab neid rohkem osalema aktiivse kodanikuna

ühiskonnaelus.

Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav

Riigikogu koosseisu häälteenamus.

2. Kehtiv õigus

Põhiseadus ei reguleeri Euroopa Parlamendi valimisi. Neid valimisi reguleerib Euroopa

Parlamendi valimise seadus (EPVS).

Valimisõigus. EPVS § 4 lõike 1 kohaselt on hääletamisõigus Eesti kodanikul, kes on valimiste

päevaks saanud 18-aastaseks. Sama seaduse § 4 lõike 2 kohaselt on hääletamisõigus Eesti

kodakondsust mitteomaval Euroopa Liidu (EL) kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-

aastaseks, kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab, tema elukoha aadressiandmed on kantud

Eesti rahvastikuregistrisse ja kellelt tema päritoluriigis ei ole hääletamisõigust ära võetud.

EPVS § 39 lõige 2 näeb ette, et eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes

sellel eelhääletamise päeval on vähemalt 18-aastane.

Kandideerimisõigus. EPVS § 4 lõike 4 kohaselt on kandideerimisõigus Eesti kodanikul, kes

on valimispäeval vähemalt 21-aastane. EPVS § 4 lõike 5 kohaselt on kandideerimisõigus EL

kodanikul, kes on valimispäeval 21-aastane, kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab tema

elukoha aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, ja kellelt tema päritoluriigis ei ole

kandideerimisõigust ära võetud.

3. Eelnõu sisu

Valimisõigus. Eelnõuga soovitud eesmärgi saavutamiseks muudetakse EPVS § 4 lõige 1 ja

sätestatakse, et Euroopa Parlamendi valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul, kes on

valimiste päevaks saanud 16-aastaseks. Lisaks muudetakse sama seaduse § 4 lõiget 2 ja nähakse

ette, et hääletamisõigus on Eesti kodakondsust mitteomaval EL kodanikul, kes on

valimispäevaks saanud 16-aastaseks, kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab, tema elukoha

aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse ja kellelt tema päritoluriigis ei ole

2

hääletamisõigust ära võetud. Samuti muudetakse EPVS § 39 lõiget 2 ja nähakse ette, et

eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes sellel eelhääletamise päeval on

vähemalt 16-aastane.

Kandideerimisõigus. Eelnõuga soovitud eesmärgi saavutamiseks muudetakse EPVS § 4

lõiget 4 ja sätestatakse, et Euroopa Parlamendi valimistel on kandideerimisõigus Eesti

kodanikul, kes on valimispäeval vähemalt 18-aastane. Lisaks muudetakse sama paragrahvi

lõike 5 punkti 1, nähes ette, et kandideerimisõigus on EL kodanikul, kes on valimispäeval

vähemalt 18-aastane.

4. Muudatuste põhjused ja mõjud

Euroopa Parlament on oluliseks poliitilise arutelu ja otsuste tegemise foorumiks ELi tasandil.

Euroopa Parlament on ainus ELi otsevalitav institutsioon. Euroopa Parlamendi liikmed on

kõikide liikmesriikide valijate poolt otse valitud, et esindada rahva huve seoses ELi

õigusloomega ja tagada, et teised ELi institutsioonid toimivad demokraatlikult. Euroopa

Parlament tegutseb muuhulgas kaasseadusandjana, jagades nõukoguga õigust võtta vastu ja

muuta seadusandlikke ettepanekuid ning otsustada ELi eelarve üle.1

EL lepingu artikli 2 järgi rajaneb EL sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine,

vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka

kuuluvate isikute õiguste austamine. Demokraatia põhimõtte osaks on võimaldada laial ringil

ELi liikmesriigi kodanikkonnast osaleda otsevalitava Euroopa Parlamendi valimistel

(otsedemokraatia). EL toimimise lepingu artikli 165 lõike 2 kohaselt püütakse ELi tegevusega

ergutada noori osalema Euroopa demokraatias, mis näitab omakorda, et noorte kaasamist ELi

otsustusprotsessidesse peetakse väärtuslikuks ja oluliseks ELi toimimise aluseks.

4.1. Kavandatav muudatus: aktiivse valimisõiguse iga langetatakse Euroopa Parlamendi

valimistel 18. eluaastalt 16. eluaastale

Valimisea langetamiseks sobiv vanus on ühiskondliku kokkuleppe ja poliitilise otsustuse

küsimus. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslike valijate iga juba

langetatud 16-eluaastale.2 2017. aastal oli esimest korda Eestis vähemalt 16-aastastel noortel

võimalik osaleda valijatena kohalikel valimistel.3 Valimisea langetamine kohaliku

omavalitsuse volikogu valimistel on positiivselt noorte seas vastu võetud ja kasvatanud

aktiivset elektoraati.4

1 https://www.europarl.europa.eu/about-parliament/et. 2 Vt põhiseaduse § 156 lõike 2 sõnastus alates 13.08.2015 ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse

01.02.2016 jõustunud § 5 lõike 1 redaktsioon. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja sellega

seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (139 SE) põhjendused on leitavad seletuskirjast:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/72f7a0c3-f8c8-427d-951c-36ab54400a78. 3 Siseministeeriumi koostatud rahvastikustatistika andmetel oli 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu

valimistel valijate nimekirja kantud 24 334 isikut, kes olid vanuses 16. või 17. aastat. 2021. aasta kohaliku

omavalitsuse volikogu valimistel oli sama vanuserühma valijaid kokku 26 813. Kättesaadav:

https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/rahvastikutoimingud/rahvastikustatistika#elanike-ja-

valijate- 4 Vt nt Eesti Noorteühenduste Liidu poolt Kantar Emorilt tellitud „Noorte valimiskäitumise uuring KOV valimiste

kontekstis“ 2018. Kättesaadav: https://enl.ee/wp-content/uploads/2018/04/uuringu-kokkuv%C3%B5te-1.pdf.

3

Riigikogu valimistel seevastu on valimisõigus Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud

18-aastaseks, kuid erinevalt Euroopa Parlamendi valimistest tuleneb Riigikogu valimiste

puhul valimistsensus põhiseadusest.

Puudub veenev põhjendus, miks peaks Euroopa Parlamendi valimisea, erinevalt kohaliku

omavalitsuse volikogu valimiseast, säilitama kõrgemana.

Vähemalt 16-aastased inimesed on ka ise huvitatud ühiskonnaelus kaasa löömisest ja

saavutanud piisava haridustaseme, et mõista poliitilisi küsimusi ja nende otsuste mõju

ühiskonnale. Neil on omandatud üldised teadmised demokraatia põhimõtetest ja

kodanikuõigustest. Valimas käimine on kodanikuhariduslik praktiline kogemus koolis õpitud

teoreetiliste taustateadmiste kõrvale.

EPVS võeti vastu 18.12.2002. a. Selle vastuvõtmisel lähtuti hääletamis- ja

kandideerimisõiguse põhimõtete sisustamisel Riigikogu valimiste samadest põhimõtetest,

mille puhul valimisõiguslikud on vähemalt 18-aastased kodanikud.5

Sellest ajast on ühiskond stabiliseerunud, edasi arenenud ja küpsenud. Küpsenud on ka noored

inimesed, kes on haritumad, teadlikumad ja ühiskonna asjadest paremini informeeritud.

Eelnõu algatajad leiavad, et kuna eesti rahvastik on vananemas, siis sellest tulenevalt on

poliitiline kaasatus ja otsustusõigus kallutatud üha enam eaka valijaskonna poole. Seeläbi

langetab üha vanem valijaskond otsuseid noorte elu puudutavates küsimustes. Algatajad

usuvad, et valimisea langetamisega kaasneb noorte teemade tõusmine senisest rohkem

ühiskondlikku fookusesse ja aitab parandada demograafilist tasakaalu valijaskonnas.

Muudatus võiks tuua kaasa noorte huvi kasvu poliitika ja riigi arengu suhtes. See näitab noortele

praktiliselt, kuidas demokraatia tegelikkuses toimib.

Noorte kaasamine suurendab üldist valimisosalust. Kui inimesed hakkavad hääletama varases

eas, on neil suurem tõenäosus aktiivselt valimas käia ka täiskasvanueas, mis tugevdab

demokraatlikku protsessi.

Eelnõu algatajad leiavad, et 16-aastased noored on küpsed Euroopa otsuste tegemisel kaasa

rääkima.

Paljud olulised õigused-kohustused antakse noortele enne 18. eluaastat. Nii näiteks saab 14-

aastast võtta vastutusele tehtud väär- või kuriteo eest; perekonnaseaduse § 1 lõike 3 kohaselt

võib kohus alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt laiendada vähemalt 15-aastaseks

saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning

abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks; 16-aastane isik võib taotleda B-

kategooria (auto) piiratud juhilube. Ka petitsiooniõigus on antud vähemalt 16-aastastele

isikutele.6

5 Vt Euroopa Parlamendi valimise seaduse eelnõu (906 SE) seletuskirja. Selles ei selgitatud, miks

valimisõiguslikud saavad olla vaid vähemalt 18-aastased isikud. Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b3249dd6-569b-3149-8a21-495238f545f2/euroopa-

parlamendi-valimise-seadus. 6 St kollektiivne pöördumine märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise

seaduse tähenduses. Kollektiivse pöördumisega saab parlamendile teha ettepaneku, kuidas muuta kehtivat

regulatsiooni või ühiskonnaelu paremini korraldada. Pöördumisele on vaja koguda vähemalt 1000 Eesti kodaniku

toetusallkirja.

4

Sihtrühm

Siseministeeriumi statistika järgi oli 2021. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel 16-17-

aastaste valijate nimekirjas 26 813 isikut, mis moodustas hääleõiguslike elanike koguarvust u

2,5 protsenti. Pabersedelil hääletas nimetatud vanuserühmast 6440 valijat. Arvestades, et

elektrooniliselt hääletanuid oli kokku umbes 47% hääletajatest, siis võib eeldada, et samas

suurusjärgus, või noorte IT-teadlikkust arvestades veelgi rohkem, võis olla ka elektrooniliselt

hääletanud noori. Seega 14 000-15 000 valija lisandumine Euroopa Parlamendi valimistel on

võimalik.7

2021. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osales 54,7% hääleõiguslikest elanikest.

2017. a volikogu valimistel 53,3%.

Avalduv mõju

Valimisea langetamine võimaldab kõrgeimat riigivõimu teostada laiemal ühiskonnagrupil.

Kodanikuõiguste tagamine vähemalt 16-aastastele inimestele aitab tagada ühiskonnaelus kaasa

rääkimisel võrdsemad võimalused. Hääleõigust on loetud ka üheks poliitiliseks põhiõiguseks.

Valimisprotsessi kaasamine võib aidata parandada noorte n-ö poliitilist kirjaoskust ja

teadlikkust, kuna nad peavad mõtlema poliitikate ja kandidaatide üle ning jälgima avalikke

arutelusid.

Euroopa Parlamendi valimisea langetamine aitab noorte huve paremini arvestada. Noored

inimesed puutuvad sageli kokku küsimustega, mis mõjutavad otseselt nende haridust,

tulevikuvõimalusi ja keskkonda. Nende kaasamine valimisprotsessi võib tagada, et nende häälel

on õiglane kaal ja et poliitikud võtavad Eesti huvide esindamisel rohkem arvesse noorte huve

ja see viib parimate lahenduste leidmiseni.

Eelnõu elluviimisega kaasnevaks tõenäoliseks positiivseks mõjuks saab lugeda ka noorte

pikaajalise kodanikuaktiivsuse tõusu. Kui noored saavad varakult kogeda valimiste olulisust ja

näha, kuidas nende hääl mõjutab poliitikat, on suurem tõenäosus, et nad jäävad ka hilisemas

elus aktiivseteks kodanikeks, mis omakorda aitab kaasa sidusama ühiskonna tekkele.

Noorte kaasamine valimisprotsessi võib aidata neil arendada kriitilist mõtlemist, analüütilisi

oskusi ja aktiivset kodanikurolli, julgustades neid rohkem osalema kodanikualgatustes ja

ühiskondlikus tegevuses.

Eelnõu algatajad leiavad, et kuna Eesti on avatud, kaasav, noortemeelne ja innovaatiline riik,

kes läheb kiiresti kaasa ühiskonnas toimuvate arengutega, siis eeltoodud argumente arvestades

on põhjendatud ka Euroopa Parlamendi valimistel noorte huve arvestades valimisea

langetamine.

Negatiivseid tagajärgi kaalutletud valimisea langetamisel ei ole ette näha.

7 Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saavad hääletada ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise

elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. Euroopa Parlamendi valimistel saavad hääletada Eesti kodanikud

ja Euroopa Liidu kodanikud. Seega on ilmselt Euroopa Parlamendi valimistel nimetatud võrreldav noorte arv veidi

väiksem.

5

Välisriikide praktika8

Belgias langetati 2022. aastal vastu võetud seadusega Euroopa Parlamendi valimistel valimisea

alampiir 16 aastale. Esialgu said 16- ja 17-aastased noored hääleõiguse alles pärast taotluse

esitamist oma elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. Kuid 20. juulil 2023 leidis Belgia

konstitutsioonikohus, et selline lisanõue on põhiseadusega vastuolus, mistõttu valimisea

alampiir on nüüd vähemalt 16 aastat ilma lisanõueteta. Valimisea langetamine lisab Belgias

ligikaudu 270 000 noort hääletajat, sealjuures on valimine riigis kohustuslik.

Saksamaal langetati 2023. aasta alguses vastu võetud seadusega Euroopa Parlamendi

valimistel valimisea alampiiri 18-lt 16-le aastale. Saksamaa Liidupäeva koalitsiooni kuuluvad

fraktsioonid märkisid eelnõu seletuskirjas, et senine valimisea alampiir lükkab kõrvale noored,

kes suudavad ja soovivad võtta vastutuse ühiskonnas ja kaasa lüüa poliitilises protsessis. Samas

on praegu demokraatliku otsustusprotsessi keskmes teemad (kliimakaitse, sotsiaalkindlustus,

riiklike investeeringute prioriteedid, interneti reguleerimine jpm), mis mõjutavad eelkõige

noorte põlvkonda. Lisaks vastab valimisea langetamine ka Euroopa tasandil toimuvatele

arengutele.

2018. aastal on Malta põhiseadusega kehtestatud standardseks valimisea alampiiriks 16 aastat,

sealhulgas Euroopa Parlamendi valimistel. Kreekas on valimiseaks määratud vähemalt 17

aastat. 2007. aastal kehtestas Austria oma standardseks valimisea alampiiriks 16 aastat.

Kõikides teistes liikmesriikides on Euroopa Parlamendi valimistel valimisea alampiir 18

aastat.9

4.2. Kavandatav muudatus: passiivse valimisõiguse (kandideerimisõigus) iga

langetatakse Euroopa Parlamendi valimistel 21. eluaastalt 18. eluaastale

Kandideerimisea langetamiseks sobiv vanus on ühiskondliku kokkuleppe ja poliitilise

otsustuse küsimus.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on kandideerimisõigus igal hääleõiguslikul Eesti

kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks

saanud 18-aastaseks.

Riigikogu valimistel on kandideerimisõigus Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise

viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks, kuid erinevalt Euroopa Parlamendi valimistest

tuleneb Riigikogu valimiste puhul valimistsensus põhiseadusest.

Puudub veenev põhjendus, miks peaks Euroopa Parlamenti kandeerimisiga, erinevalt kohaliku

omavalitsuse volikogu valimistest, säilitama kõrgemana.

18-aastane isik on Eesti õiguse kohaselt (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 15 lõige 1) täieliku

teovõimega isik ehk täisealine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lõike 1 järgi on füüsilise

isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. See tähendab ka eeldust, et isikul on

võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Täisealine isik on piisavalt küps ka poliitilisi

valikuid langetama ja lööma kaasa kandideerijana valimistel.

8 Vt Riigikogu Kantselei teemaleht. 9 https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/ATAG/2023/749767/EPRS_ATA(2023)749767_EN.pdf

6

EPVS võeti vastu 18.12.2002. a. Selle vastuvõtmisel lähtuti hääletamis- ja

kandideerimisõiguse põhimõtete sisustamisel Riigikogu valimiste samadest põhimõtetest,

mille puhul kandideerimisõiguslikud on vähemalt 21-aastased Eesti või EL kodanikud.10

Sellest ajast on ühiskond stabiliseerunud, edasi arenenud ja küpsenud. Küpsenud on ka noored

inimesed, kes on haritumad, teadlikumad ja ühiskonna asjadest paremini informeeritud.

Objektiivse demograafilise protsessi mõjul meie ühiskond vananeb. Seetõttu on poliitiline

otsustusõigus kallutatud üha enam eaka parlamendi koosseisu poole. Seeläbi langetab üha

vanem Euroopa Parlamendi koosseis otsuseid noorte elu puudutavates küsimustes.

Avalduv mõju

Algatajad usuvad, et kandideerimisea langetamisega kaasneb noorte teemade tõusmine

senisest rohkem ühiskondlikku fookusesse ja aitab parandada demograafilist tasakaalu

otsustajate ringis. Sellest tulenevalt tuleks anda noortele avaramad võimalused elukeskkonna

kujundamises kaasa rääkida.

Muudatus võiks tuua kaasa noorte huvi kasvu Euroopa Liidu arengu ja poliitika suhtes.

Kandideerimisea langetamine võimaldab EL tasandil võimu teostada laiemal ühiskonnagrupil.

Kandideerimisõiguse tagamine vähemalt 18-aastastele isikutele aitab tagada ühiskonnaelus

kaasa rääkimisel võrdsemaid võimalusi.

Kandideerimisõigusliku ea langetamine võib aidata parandada ühiskondlikult aktiivsete noorte

n-ö poliitilist kirjaoskust ja teadlikkust, kuna nad peavad mõtlema poliitikate ja

valimisplatvormide kujundamise üle ning osalema ja jälgima avalikke arutelusid.

Samuti saavad noored juba varakult ka erakonna töös osalemise kogemuse.11 Euroopa

Parlamendi valimistel nimelt võib osaleda erakond, kes on mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registris kandidaatide registreerimiseks esitamise viimasel päeval (EVPS § 25 lõige

1), esitades kandidaatide registreerimiseks esitamisel erakonna volitatud esindajate nimed

arvestusega, et erakond võib volitada ennast esindama kuni kaks isikut (EVPS § 25 lõiked 4 ja

6).

Euroopa Parlamenti kandideerimisea langetamine aitab noorte huve paremini arvestada.

Noored inimesed puutuvad sageli kokku küsimustega, mis mõjutavad otseselt nende haridust,

tulevikuvõimalusi ja keskkonda. Nende kaasamine kandideerimisprotsessi võib tagada, et

nende häälel on õiglane kaal ja et Eesti huvide esindamisel võetakse rohkem arvesse noorte

huve ja see viib parimate lahenduste leidmiseni.

Eelnõu elluviimisega kaasnevaks tõenäoliseks positiivseks mõjuks saab lugeda ka noorte

pikaajalise kodanikuaktiivsuse tõusu. Kui noored saavad varakult kogeda valimiste olulisust ja

näha, kuidas nende kandideerimine ja esitatud sõnumid mõjutavad Euroopa Parlamenti valitud

10 Vt Euroopa Parlamendi valimise seaduse eelnõu (906 SE) seletuskirja. Selles ei selgitatud, miks

kandideerimiskõlbulikud saavad olla vaid vähemalt 21-aastased isikud, kuid mitte täisealiseks saanud vähemalt

18-aastased kodanikud: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b3249dd6-569b-3149-8a21-

495238f545f2/euroopa-parlamendi-valimise-seadus. 11 Erakonnaseaduse § 5 lõike 1 kohaselt võib erakonna liikmeks olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti

kodanik. Erakonna liikmeks võib olla ka vähemalt 18-aastane teovõimeline Euroopa Liidu kodanik, kes ei ole

Eesti kodanik, kuid kes elab püsivalt Eestis. Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte Eestis registreeritud erakonda.

7

esindajate poliitikat, on suurem tõenäosus, et nad jäävad ka hilisemas elus aktiivseteks

kodanikeks, mis omakorda aitab kaasa sidusama ühiskonna tekkele.

Noorte kaasamine kandidaadina valimisprotsessi võib aidata neil arendada kriitilist mõtlemist,

argumenteerimis- ja analüütilisi oskusi ning aktiivset kodanikurolli, julgustades neid ka

edaspidi rohkem osalema poliitilistes ja kodanikualgatustes, erakondlikus ning ühiskondlikus

tegevuses.

Eelnõu algatajad leiavad, et kuna Eesti on avatud, kaasav, noortemeelne ja innovaatiline riik,

kes läheb kiiresti kaasa ühiskonnas toimuvate arengutega, siis eeltoodud argumente arvestades

on põhjendatud ka Euroopa Parlamendi valimistel noorte huve arvestades kandideerimisea

langetamine.

Negatiivseid tagajärgi kaalutletud kandideerimisea langetamisel ei ole ette näha.

Välisriikide praktika12

Kandideerimisea alampiir on liikmesriigiti väga erinev – alates 18 eluaastast (enamikus

riikides) kuni 25 eluaastani (Itaalia ja Kreeka). Täpsemalt näevad 15 liikmesriigi reeglid

kandideerimisõiguse ette vähemalt 18-aastastele, üheksa liikmesriiki (Bulgaaria, Eesti, Iirimaa,

Küpros, Leedu, Läti, Poola, Slovakkia ja Tšehhi) vähemalt 21-aastastele, üks liikmesriik

(Rumeenia) vähemalt 23-aastastele ning kaks liikmesriiki (Itaalia ja Kreeka) vähemalt 25-

aastastele.

2021. aastal vastu võetud seadusega langetas Belgia Euroopa Parlamendi valimistel

kandideerimisea alampiiri 21-lt eluaastalt 18-le eluaastale ja uusi reegleid kohaldatakse 2024.

aasta valimistel.

Seega on enamikus riikides Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimisiga 18. eluaastat

ning riigid, kellel on kõrgem kandideerimisiga, liiguvad selle alandamise suunas.13

5. Muudatuste vastavus Euroopa Liidu õigusele

Euroopa Parlamendi valimise kord on reguleeritud nõukogu otsusega 76/787/ESTÜ, EMÜ,

Euratom ning sellele otsusele lisatud Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel

valimistel käsitleva aktiga (2020/2220(INL),14 millega on määratud muuhulgas kindlaks

Euroopa Parlamendi valimistel proportsionaalse esindatuse põhimõte, samuti Euroopa

Parlamendi liikme mandaadiga kokkusobimatud ametikohad. Aktiivse ja passiivse

valimisõiguse ea alampiiri see akt ei sätesta. Need küsimused jäeti liikmesriikide siseriiklike

õigusaktide reguleerida.

Samas on Euroopa Parlament soovitanud oma 26.11.2020. a Euroopa Parlamendi valimiste

kokkuvõttes15, et valmisprotsessi parandamiseks tuleks Euroopa tuleviku konverentsil arutada

ühtlustatud standardeid kandideerimis- ja hääletamisõiguse kohta.

12 Vt Riigikogu Kantselei teemaleht 13 https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/ATAG/2023/749767/EPRS_ATA(2023)749767_EN.pdf 14 Vt European Electoral Act. 15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020IP0327&qid=1680612636535

8

03.05.2022. a esitas Euroopa Parlament ettepaneku16 võtta vastu nõukogu määrus Euroopa

Parlamendi liikmete valimise kohta otsestel ja üldistel valimistel, millega tunnistatakse

kehtetuks nõukogu otsus 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom ning sellele otsusele lisatud Euroopa

Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlev akt (2020/2220(INL). Selle

ettepaneku üheks eesmärgiks on kehtestada kandideerimisõiguse ja hääleõiguse jaoks

ühtlustatud vanusepiir kõikides liikmesriikides ning kehtestada hääleõiguslikuks vanuse

alampiiriks 16 aastat, ilma et see piiraks kehtivat põhiseaduslikku korda, millega kehtestatakse

hääleõigusliku vanuse alampiiriks 18 või 17 aastat. Kandidaadi vanuse alampiiriks tuleks seada

18 eluaastat. Ettepaneku punktis 17 märgitakse, et aktiivse ja passiivse valimisõiguse

kasutamise vanuse alampiir on liikmesriigiti erinev, olles vahemikus 16–18 eluaastat. Kogu

liidus tuleks kehtestada ühtne hääletamis- ja kandideerimisiga, et tagada võrdsus ja vältida

diskrimineerimist kõige olulisemate kodaniku- ja poliitiliste õiguste kasutamise

võimaldamisel. Eesti leidis, et valimistega seonduvad aspektid on olnud traditsiooniliselt

liikmesriikide pädevusse kuuluvad küsimused. Eesti toetas jätkuvalt lähenemist, mille kohaselt

iga liikmesriik otsustaks siseriikliku poliitilise ja ühiskondliku diskussiooni tulemusena

valimiseaga seonduvaid küsimusi selles konkreetses riigis.17 2024. a märtsi seisuga on

ettepanek siiani nõukogus arutusel.

Seega on eelnõu kooskõlas ülalnimetatud Euroopa Liidu ettepanekuga osas, mis puudutab

Euroopa Parlamendi valimistel hääleõigusliku vanuse alampiiriks 16. eluaasta seadmist ja

kandideerimisea alampiiriks 18. eluaasta seadmist, tulenevalt Euroopa Liidu üldisest

suundumusest noorte suuremale kaasamisele.

ELi kodanikud, eelkõige nooremad põlvkonnad, tunnevad Euroopa integratsiooni arengu vastu

üha suuremat huvi, nagu näitavad ka 9. märtsi 2021. aasta Eurobaromeetri eriuuringu

tulemused.18 Noored väärtustavad kõrgelt ELi vaba liikumise põhimõtet, õigusriigi,

demokraatia ja inimõiguste austamist. Noortele on kõige südamelähedasemateks teemadeks

keskkonnaga seonduv, digitaliseerimine, samuti inimõiguste kaitse ja võrdõiguslikkus, mis on

vähem prioriteetsed teemad vanema elanikkonnarühma seas.19 Seega aitab vähemalt 16-

aastastele noortele hääletamisõiguse andmine ning vähemalt 18-aastastele noortele

kandideerimisõiguse andmine kaasa, et asjakohased sõnumid ja poliitikad leiavad ka Euroopa

Parlamendi aruteludes laialdasemat ja sisulisemat käsitlemist.

6. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei ole kasutatud uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid.

7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused

Seaduse rakendamisega kaasneb esmavalijate teavituskampaania kulu. 2017. aastal kohaliku

omavalitsuse volikogu valimistel korraldas riigi valimisteenistus eraldi teavituskampaania 16-

16 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52022AP0129&qid=1680612693348 17 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi 3. mai 2022 seadusandliku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu

nõukogu määrus Euroopa Parlamendi liikmete valimise kohta otsestel ja üldistel valimistel , millega tunnistatakse

kehtetuks nõukogu otsus 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom ning sellele otsusele lisatud Euroopa Parlamendi liikmete

valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlev akt (2020/2200(INL)“. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

p 5.2 (lk 6). 18 Eurobaromeetri eriuuring „Desk Research. European Youth in 2021“. https://www.europarl.europa.eu/at-your-

service/files/be-heard/eurobarometer/2021/youth-in-europe-2021/european-youth-2021-report1-en.pdf. 19 Vt Eurobaromeetri eriuuringu lk 7 ja 8.

9

17-aastastele valijatele. Selle eelarve oli 12 000 eurot. Järgmistel Euroopa parlamendi

valimistel 2029. aastal võib esmavalijate teavituskampaania kulu ulatuda ca 30 000 eurole.

Lisaks kaasneb Siseministeeriumile lisanduvate paberil täiendavate valija teabelehtede

trükkimise ja saatmise kulu.

8. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Seda rakendatakse esmakordselt 2029. a Euroopa

Parlamendi valimisel.

Algatavad Riigikogu liikmed 10.04.2024.

Algatajad:

Enn Eesmaa, Irja Lutsar, Tanel Kiik, Kristo Enn Vaga, Raimond Kaljulaid, Annely Akkermann,

Helmen Kütt, Igor Taro, Priit Lomp, Toomas Uibo, Kalev Stoicescu, Marek Reinaas, Lauri

Hussar, Õnne Pillak, Anti Haugas, Liisa-Ly Pakosta, Eero Merilind, Toomas Kivimägi, Anti

Allas, Karmen Joller, Züleyxa Izmailova, Tarmo Tamm, Reili Rand, Andre Hanimägi, Tõnis

Mölder, Peeter Tali, Hanah Lahe, Erkki Keldo, Maria Jufereva-Skuratovski, Eerik-Niiles

Kross, Margit Sutrop, Pipi-Liis Siemann, Luisa Rõivas, Kristina Šmigun-Vähi, Mati Raidma,

Andres Sutt, Andrus Seeme, Katrin Kuusemäe, Liina Kersna, Mario Kadastik, Yoko Alender,

Tanel Tein, Juku-Kalle Raid, Tiit Maran, Jaak Aab

EELNÕU

Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seadus

(valimis- ja kandideerimisea langetamine)

§ 1. Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmine

Euroopa Parlamendi valimise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks.”;

2) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”1) kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks;”;

3) paragrahvi 4 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(4) Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäeval vähemalt 18-aastane.”;

4) paragrahvi 4 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”1) kes on valimispäeval vähemalt 18-aastane;”;

5) paragrahvi 39 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes sellel eelhääletamise päeval

on vähemalt 16-aastane.”.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatavad Riigikogu liikmed 10.04.2024.

Algatajad:

Enn Eesmaa, Irja Lutsar, Tanel Kiik, Kristo Enn Vaga, Raimond Kaljulaid, Annely Akkermann,

Helmen Kütt, Igor Taro, Priit Lomp, Toomas Uibo, Kalev Stoicescu, Marek Reinaas, Lauri

Hussar, Õnne Pillak, Anti Haugas, Liisa-Ly Pakosta, Eero Merilind, Toomas Kivimägi, Anti

Allas, Karmen Joller, Züleyxa Izmailova, Tarmo Tamm, Reili Rand, Andre Hanimägi, Tõnis

Mölder, Peeter Tali, Hanah Lahe, Erkki Keldo, Maria Jufereva-Skuratovski, Eerik-Niiles

Kross, Margit Sutrop, Pipi-Liis Siemann, Luisa Rõivas, Kristina Šmigun-Vähi, Mati Raidma,

Andres Sutt, Andrus Seeme, Katrin Kuusemäe, Liina Kersna, Mario Kadastik, Yoko Alender,

Tanel Tein, Juku-Kalle Raid, Tiit Maran, Jaak Aab

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 12.04.2024 / 1-1/15-414; Riigikantselei / 12.04.2024 / 2-5/24-00615

Resolutsiooni teema: Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE)

Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 02.05.2024

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 9.5.2024 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 24-0383.

Kontroll: Andres Kruus

Teadmiseks riigiasutustes: Siseministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 12.04.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655      

.