Kiri

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Regina Varret

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon

TALO

Teie 15.03.2024

[email protected] Meie 15.04.2024 nr 5-8/374-2

Vastus “Ettepanek kultuuriministrile töötasuläbirääkimisteks 2025” pöördumisele

Lugupeetud Regina Varret

Täname pöördumise eest.

Ka Kultuuriministeerium valmistub 2025. aasta riigieelarve kõnelusteks. Nii kevadine

majandusprognoos kui ka eesootav suvine majandusprognoos on olulised suunanäitajad 2025.

aasta riigieelarve seaduse eelnõu ning aastate 2025–2028 riigieelarvestrateegia planeerimisel.

Valitsussektori tulude hinnang on majandusprognoosi kõige olulisem väljund, mis on riigieelarve

menetlemise alus riigikogus.

Kuna riigieelarve kõnelused on praegu konsultatsioonide faasis ning ühtki otsust ei ole tulenevalt

majandusprognooside avaldamise aastakellast tehtud, ei ole meil praegu võimalust konkreetseid

lubadusi anda. Kinnitan, et kultuuriministrina seisan kogu valdkonna tasakaalu ja arengu eest.

Palgateemadel pean vajalikuks selgitada, et Kultuuriministeeriumi haldusalas on ligikaudu 3700

kõrgharidusega kultuuritöötajat, kelle miinimumpalk tõusis 2023. aastast 1400 eurolt 1600 euroni.

Lisaks suurendati Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutuste palgafondi, et asutuste juhid

saaksid tõsta ka ülejäänud kultuuritöötajate palkasid, keda miinimumpalgaga tõus ei puudutanud.

Riikliku palgakokkuleppe kujundamisel on alati arvestatud ka 5. ja kõrgema kategooria treenereid,

kelle puhul tööjõukulu toetus on samuti läbirääkimiste objekt. Kõrgharidusega kultuuritöötajate,

õpetajate, siseturvalisuse valdkonna ja sotsiaaltöötajate palk on kindlasti fookuses ka ees

ootavatel riigieelarve kõnelustel.

Kohalikes omavalitsuses töötavate kultuuritöötajate tasustamine kuulub omavalitsuste endi

pädevusse, mistõttu on selles küsimuses kultuuritöötajate esindusorganisatsioonidele

läbirääkimiste partneriks esindusorganisatsioonina eelkõige Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Eesti Rahvusringhäälingu loometöötajate tasustamiseks täiendavate katteallikate leidmine näib

praegu pigem ebatõenäoline, arvestades üldist majanduskonjunktuuri ja riigieelarve suurt

puudujääki. Rahvusringhäälingule antava tegevustoetuse seesmine jaotus on ringhäälingu

tegevjuhtkonna pädevuses. Huvikoolide pedagoogide töötasu võrdsustamine põhikooli- ja

gümnaasiumipedagoogidega vajab vastust haridus- ja teadusministeeriumilt. Laulu- ja tantsupeo

kollektiivjuhtide töötasu toetusfondi püsimine on garanteeritud ka edaspidi. Samuti on endiselt

prioriteet loomeliitude kaudu kunstniku- ja kirjanikupalga maksmise jätkamine, kuid lähiajal ei

ole plaanis palgasaajate arvu suurendamine.

Vabakutseliste loovisikute majandusliku toimetuleku ja sotsiaalsete tagatiste valdkonnas on

toimunud mitmeid olulisi muudatusi. Esiteks, 2023. aasta suvel muutis Riigikogu alkoholi-,

tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust ning hasartmängumaksu seadust, tõstes maksumäärasid.

Selle tulemusena kasvab alates käesolevast aastast kultuurkapitali eelarve. Üheks oluliseks

põhjuseks maksumäärade tõstmisel oli vabakutseliste loovisikutele sotsiaalsete tagatiste maksmise

süsteemi käivitamine. Rahandusministeerium prognoosis täiendavate laekumiste suuruseks umbes

2 miljonit eurot 2024. aastal ja edaspidi mõnevõrra suurenevat summat umbes mõnisada tuhat

eurot aastas. See lisaraha jaotub sihtkapitalide vahel.

Teine oluline ja põhimõtteline muudatus on seotud 20. märtsil vastu võetud Eesti Kultuurkapitali

seaduse muudatusega. Selle kohaselt hakkab kultuurkapital maksma loometöötoetuse asemel

loometöötasu, mis tagab loovisikutele sotsiaalsed tagatised, nagu ravikindlustus, töötuskindlustus

ja panused pensionifondidesse. Kate sotsiaalsete tagatiste väljamakseteks tuleb ennekõike

maksumäärade tõusu tagajärjel lisanduvast 2,0 miljonist eurost, aga mitte ainult. Üheaegselt

Kultuurkapitali seaduse muutmisega muudeti ka hasartmängumaksu seadust selliselt, et 47,4%

(1,8/3,8) sihtotstarbeliselt kõrgkoolide õppejõudude loometegevuse toetuseks ettenähtud

vahenditest suunati ümber sihtkapitalidele vabalt jagamiseks. Sedagi raha saavad sihtkapitalid

kasutada täiendavalt. Kõik see aitab lahendada teadaolevat probleemistikku, kuid sotsiaalsete

garantiide tervikvaate nimel jätkub töö.

Oleme ühel meelel, et Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) eesmärk on

esindada kõiki oma allorganisatsioonide liikmeid ja vahendada nende vajadusi. Olete seda oma

kirjas veenvalt teinud. Kirjas viidatud kõigi organisatsioonide esindajate kaasamiseks

läbirääkimistele Kultuuriministeeriumiga aga ei näe me otsest vajadust, kuna TALO esindab

katusorganisatsioonina oma liikmeskonda tervikuna. Läbirääkimiste tõhusust silmas pidades on

oluline hoida mõistlikku tasakaalu üksikute asutuste seesmiste vajaduste ja kultuuritöötajate

palgapoliitika tervikvaate vahel.

Oleme valmis TALO esindajatega kohtuma, et täiendavalt arutada olukorda ja vajadusi 2025. aasta

riigieelarve kõneluste eel ning teie tõstatatud teemasid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Karoliina Lorenz 59092864

[email protected]