2
H. Sepp; E. Kergandberg. Põhiseaduse § 22, komm 40. jj– Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi
põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5. vlj., 2020). Kahjuks eelnõu seletuskirja tekst just sellist
lahendust praegu toetab.
Vahetult enne Riigikogusse jõudmist muudeti eelnõu nii, et Konkurentsiameti asemel hakkab
haldustrahvi määrama halduskohus. Seejuures puuduvad eelnõus selgitused, miks sedavõrd
põhimõttelist muudatust vaja on. Halduskohus lahendab peamiselt kaebusi haldusaktide ja
toimingute peale. Halduskohtumenetluse seadustikus pole trahvi määramise menetluskorda, mis
arvestaks nii haldustrahvide menetluse eripära kui menetlusosaliste õigustega. Loataotluste
menetluskord selleks ei sobi ja asjakohast menetluskorda ei sisalda ka eelnõu. Põhimõtteliselt
oleks võimalik ette näha, et halduskohus rakendab haldustrahvi määramisel väärteomenetluse
seadustikku.
Seni kuni eelnõu ei sisalda trahvi määramise menetluskorda, ei ole võimalik veenduda ka
eelkirjeldatud muudatuse põhiseaduspärasuses. Kindlasti ei ole õige jätta juba teadaolevad
puudused eelnõus kohtupraktika parandada ja sisustada. Menetlusosaliste seisukohalt tooks
seesugune lahendus kaasa ettenähtamatu kohtumenetluse korra.
Veel tuleb arvesse võtta, et tõenäoliselt saab see menetluskord eeskujuks edaspidi haldustrahvide
laiendamisele teistesse valdkondadesse (vt nt „Kilvar Kessler Riigikogu istungil: on aeg võtta
kasutusele Euroopas töötavad lahendused“), mistõttu tuleb kõik põhimõttelised otsused selle
eelnõu puhul eriti hoolikalt läbi mõelda ja eelnõus selgelt väljendada. Näiteks peaks olema
kahtlusteta selge, milline on enese mittesüüstamise privileegile tuginemise ulatus ja kas see on
kooskõlas meie põhiseadusega. Samuti see, kuidas täpselt hakkab toimima haldustrahvi
vaidlustamisel kohtumenetlus.
Seaduse edaspidise rakendamise seisukohalt on oluline ka see, et eelnõu seletuskiri oleks
ühemõtteliselt selge küsimuses, milline on eelnõu koostajate arvates PS § 22 ja § 43 sisu ning
kuidas nende sätete valguses seadust rakendada tuleb. Samuti see, kas eelnõu vastab põhiseadusele
või kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus ja Riigikogu peaks
kaaluma Riigikohtult arvamuse küsimist vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse
seaduse §-le 71. Ühtlasi on selged seisukohad nendes küsimustes olulised Riigikogu liikmetele,
kes peavad otsustama seaduse vastuvõtmise.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Karolin Soo 693 8410 Karolin.Soo@oiguskantsler.ee
Evelin Lopman 693 8431 Evelin.Lopman@oiguskantsler.ee
Ivika Nõukas 693 4819 Ivika.Nõukas@oiguskantsler.ee