Rahvusarhiiv, Sotsiaalkindlustusamet_soovitus

Maret Maripuu

peadirektor

Sotsiaalkindlustusamet

[email protected]

Teie nr

Meie 12.04.2024 nr 7-4/240214/2402178

Priit Pirsko

Riigiarhivaar

Rahvusarhiiv

[email protected]

Lapsendatu juurdepääs oma päritoluandmetele

Lugupeetud peadirektor

Lugupeetud riigiarhivaar

Õiguskantsleri poole pöördus täisealine lapsendatu murega, et Rahvusarhiiv ei väljasta talle esmast

sünniakti ilma tema bioloogilise ema teiste laste nõusolekuta, kuna toimik sisaldab eraelulisi

isikuandmeid ning lapsendamissaladuse asjaolusid. Avaldaja märkis, et tema vanemad ja

lapsendajad on surnud, ning leidis, et tema sünniakti väljastamist ei saa seada sõltuvusse

bioloogilise vanema teistest lastest, kes on sündinud temast kümmekond aastat hiljem.

Kuna avaldaja mure lahendamiseks oli vaja probleemi laiemalt uurida, küsisime lapsendatu

päritoluandmetega tutvumise kohta selgitusi Sotsiaalkindlustusametilt ja esmase sünniakti

väljastamise kohta Rahvusarhiivilt.

Tänan Rahvusarhiivi ja Sotsiaalkindlustusametit selgituste eest.1 Ühtlasi tänan Rahvusarhiivi, et

arhiiv on valmis avaldaja taotluse uuesti läbi vaatama.

Leian, et Rahvusarhiiv ja Sotsiaalkindlustusamet ei ole lahendanud lapsendatute

päritoluandmetele juurdepääsu taotlusi õiguspäraselt neil juhtudel, kui lapsendatute bioloogilised

vanemad on surnud. Samuti ei ole asutused toiminud õiguspäraselt lapsendamisega seotud teabele

ja andmetele juurdepääsu piiranguid ja tähtaegu määrates.

Ükski seadus ei sea tingimust, et lapsendatu, kelle bioloogilised vanemad on surnud, saab oma

päritoluandmetega tutvuda ainult sel juhul, kui sellega on nõus tema vanemate teised lapsed (või

pärijad). Kui lapsendatu, kelle bioloogilised vanemad on surnud, soovib Sotsiaalkindlustusametilt

või Rahvusarhiivilt juurdepääsu enda päritoluandmetele, tuleb kohaldada isikuandmete kaitse

üldmäärust ning võimaldada tal päritoluandmetega tutvuda, kui see ei kahjusta teiste inimeste (nt

bioloogiliste vanemate teiste laste) õigusi ja vabadusi. Erinevate huvide kaalumine on

Sotsiaalkindlustusameti ja Rahvusarhiivi ülesanne.

1 Sotsiaalkindlustusameti 20.02.2024 kiri nr 8-7/10035-2, Rahvusarhiivi 14.03.2024 kiri nr 7-7/24/4-2.

2

Lapsendamisega seotud teave ja andmed on avalik teave, mistõttu tuleb juurdepääsupiirangute ja

nende tähtaegade suhtes kohaldada avaliku teabe seadust.

1. Lapsendamisega seotud teave ja andmed kui avalik teave

Avaliku teabe valdajal tuleb üldjuhul alati (v.a erinormi olemasolul) kohaldada tema valduses

oleva avaliku teabe tunnustele vastava teabe ja selle juurdepääsupiirangute suhtes avaliku teabe

seadust (AvTS) (Riigikohtu 18.04.2022 otsus asjas nr 3-20-1265, p 19).

Ka lapsendamisega seotud teave ja andmed on avalik teave AvTS § 3 lõike 1 tähenduses.

Lapsendamisega seotud teavet ja andmeid kaitseb lapsendamissaladus. Perekonnaseaduse (PKS)

järgi on lapsendamissaladus lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduv teave ja

andmed (sealhulgas lapsendamise fakt), millest võib järeldada, et laps on lapsendatud, et vanemad

on lapse lapsendanud või et vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada.

Lapsendamissaladuse eesmärk on tagada lapse, vanema ja lapsendaja eraelu kaitse, ära hoida

soovimatut sekkumist ning diskrimineerimist päritolu või muul alusel (PKS § 164 lg 1).

Et oleks tagatud eraelu puutumatus, tuleb teabevaldajal tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks selline teave, mis sisaldab:

1) eri liiki isikuandmeid (nt andmed pärilikkuse kohta, terviseandmed)2,

2) isikuandmeid, millele juurdepääs kahjustab oluliselt eraelu puutumatust (nt lapsendamisega

seotud teave ja andmed),

3) perekonnaelu üksikasjade kirjeldust,

4) teavet sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemise kohta (vt AvTS § 35 lg 1 punktid 11–

14).

Selle teabe kohta kehtib juurdepääsupiirang 75 aastat alates selle saamisest või

dokumenteerimisest või 30 aastat pärast inimese surma, või kui surma ei ole võimalik tuvastada,

siis 110 aastat pärast inimese sündi (AvTS § 40 lg 3). Neid tähtaegu ei tohi avaliku teabe valdaja

lühendada.3

Juurdepääsupiiranguid kohaldatakse ka Rahvusarhiivis ja kohaliku omavalitsuse arhiivis olevatele

arhivaalidele (AvTS § 2 lg 2 p 2). Pärast arhivaali üleandmist Rahvusarhiivile muutub

Rahvusarhiiv avaliku teabe seaduse järgi teabevaldajaks, kes peab järgima teabele kehtestatud

juurdepääsupiiranguid.4

Rahvusarhiivi selgituste kohaselt on esmasele sünniaktile5 kehtestatud juurdepääsupiirang AvTS

§ 35 lõike 1 punkti 12 alusel (teabele juurdepääs kahjustab oluliselt eraelu puutumatust).

Rahvusarhiiv märkis, et avaldaja on soovinud lisaks esmasünniaktile juurdepääsu ka

2 Eri liiki isikuandmete kohta vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste

isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta ehk isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 punktid 1, 13, 14, 15. 3 Vt ka õiguskantsleri 05.06.2023 seisukohta nr 6-1/230810/2302990. 4 Arhiiviseaduse eelnõu (SE 854) seletuskiri, lk 10. 5 Kõnealune esmane sünniakt sisaldab Rahvusarhiivi selgituste kohaselt lapse esmast ja lapsendamisel antud nime,

sünniaega ja -kohta, andmeid ema varasemate sünnituste ja laste olemasolu kohta, ema ees-, perekonna- ja isanime ja

isa eesnime, ema vanust, rahvust, passiandmeid, avalduse esitaja nime ja elukohta. Lisaks on aktil kirjas märge

lapsendamise kohta (viide aktile ja määrusele) ning lapsendajate nimed, nende isanimed, rahvus, vanus, töö- ja

elukohad.

3

lapsendamistoimikule. Samas ei selgunud arhiivi kirjast, millised juurdepääsupiirangud kehtivad

lapsendamistoimiku kohta.

Rahvusarhiivi kirjas on öeldud, et lapsendamisjuhtumite korral määratakse juurdepääsupiirangu

ulatus lapsendamissaladuse definitsioonist lähtudes. Toimikus6 sisalduvast teabest lähtudes peaks

sellele olema kehtestatud juurdepääsupiirang vähemalt AvTS § 35 lõike 1 punktide 11 ja 12 alusel.

Kui toimik sisaldab ka teavet perekonnaelu üksikasjade kirjelduse ning sotsiaalabi ja

sotsiaalteenuste osutamise taotlemise kohta, siis peaks olema kehtestatud juurdepääsupiirang ka

AvTS § 35 lõike 1 punktide 13 ja 14 alusel. Kui seadus näeb ette juurdepääsupiirangu

kehtestamise, siis tuleb seda teha.

Sotsiaalkindlustusamet viitas, et lapsendatu päritoluandmete väljastamisel lähtutakse

isikuandmete kaitse seaduse (IKS) sätetest. Nende sätete kohaselt ei ole vaja surnud inimese pärija

nõusolekut, kui inimese surmast on möödunud rohkem kui 10 aastat ja alaealisena surnud inimese

surmast on möödunud 20 aastat (IKS § 9 lg 2 punktid 1 ja 2). Sotsiaalkindlustusamet ei saa avaliku

teabe, sealhulgas lapsendamisega seotud teabe ja andmete puhul kohaldada neid isikuandmete

kaitse seaduse sätteid. Ametil tuleb avaliku teabele juurdepääsupiiranguid seades järgida AvTS

§ 40 lõiget 3.

2. Inimese õigus tutvuda tema kohta riigiasutustes ja arhiivides hoitavate isikuandmetega

ning isikuandmete töötlemise põhimõtted

Põhiseaduse §-st 26 sätestab õiguse eraelu puutumatusele. Selle põhiõiguse üks osa on inimese

identiteet. See põhiõigus hõlmab ka isiku õigust otsustada selle üle, kas, millal ja kui palju andmeid

avaldada. Põhiseaduse §-s 26 sätestatud põhiõigust saab seaduse alusel piirata muuhulgas teiste

inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks (põhiseaduse § 26 lause 2).

Põhiseaduse § 19 lõige 1 sätestab enesemääramisõiguse, mis muu hulgas puudutab inimese

päritolu ja õigust teada saada, kes on tema vanemad.7

Põhiseaduse järgi on inimesel õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes

ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega

(põhiseaduse § 44 lg 3 lause 1). Seda õigust saab seaduse alusel piirata muuhulgas teiste inimeste

õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks (põhiseaduse § 44 lg 3 lause 2).

Seega saab inimese õigust tutvuda oma andmetega piirata üksnes seadusega (vt ka Riigikohtu

10.06.2016 otsus asjas nr 3-3-1-84-15, p 21 jj).

Isikuandmed on kõik andmed, mis võimaldavad inimest otseselt või kaudselt tuvastada.

Isikuandmeteks loetakse kõik andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis

väljendavad isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid

omadusi, suhteid ja kuuluvust (vt isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 p 1). Isikuandmetena saab

käsitada nii inimese nime, sünnikuupäeva ja -kohta kui ka andmeid tema pärinemise ja vanemate

kohta.

6 Kõnealuses lapsendamistoimikus on Rahvusarhiivi selgituste kohaselt Tartu Linna TSN TK Haridusosakonna

määrus lapsendamise kohta, lapsendajate avaldus, lapsendamiseelne sünnitunnistus, ema lapsest loobumise avaldus,

sünnitusmaja sotsiaaltöötaja avaldus ja arvamus lapsendajate kohta, lapsendajate tervisetõendid, iseloomustused,

töötõendid, elukoha tõendid, abielutunnistuse koopiad ja passide ärakirjad. 7 Vallikivi, H. Põhiseaduse § 19 kommentaar 5. Jaanimägi, K., Oja. L. Põhiseaduse § 26 kommentaarid 4 ja 24. –

Madise, Ü. (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020.

4

Inimese enda isikuandmetega tutvumise kord on sätestatud eeskätt isikuandmete kaitse

üldmääruses (vt AvTS § 2 lg 2 p 4; vt ka Riigikohtu 10.06.2016 otsus asjas nr 3-3-1-84-15, p 18

jj; Riigikohtu 21.02.2019 otsus asjas nr 3-16-2348, p 18). Juurdepääsu võimaldamisel

Rahvusarhiivi arhivaalidele tuleb lähtuda arhiiviseadusest (AvTS § 2 lg 2 p 2). Rahvusarhiivi

arhivaalile on vaba juurdepääs, kui sellele ei laiene avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse

üldmääruses või muus seaduses kehtestatud piirangud (ArhS § 10 lg 1). Lapsendamist puudutava

teabe ja andmete töötlemist reguleerib eriseadusena ka perekonnaseadus.

Igasugune isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik (isikuandmete kaitse üldmääruse art 5

p 1a) ehk toimuma õiguslikul alusel (vt aluseid isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 ja 9). Inimese

õigust tutvuda andmetega reguleerib isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 15. Inimesel on

õigus tutvuda oma andmetega nii, et see ei kahjusta teiste isikute õigusi ja vabadusi. Artiklis 15

sätestatud õigust võib piirata seadusega andmesubjekti kaitseks või teiste isikute õiguste ja

vabaduste kaitseks, kuid seda juhul, kui piirangu näeb ette seadus ja see piirang on

proportsionaalne (isikuandmete kaitse üldmääruse art 23 lg 1 p i).

Riigikohus on märkinud, et isikuandmeid tuleb töödelda õiguslikul alusel ja sellega kooskõlas ning

järgides isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Seejuures tuleb riigisisest õigust tõlgendada ja

kohaldada kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega (Riigikohtu 26.09.2022 otsus asjas nr 3-

20-1449, p 22).

a. Päritoluandmetega tutvumise kord, kui bioloogilised vanemad on elus

Perekonnaseaduse järgi on lapsendatul (alaealisel lapsendatul lapsendaja nõusolekul) õigus saada

Sotsiaalkindlustusametilt teavet lapsendamise fakti kohta (PKS § 164 lg 6). Lisaks on lapsendatul

(alaealisel lapsendatul lapsendaja nõusolekul) õigus saada ametilt teavet oma bioloogiliste

vanemate (vanavanemate, õdede ja vendade) kohta, kui on olemas nende nõusolek. Kui

bioloogilised vanemad ei anna nõusolekut, saab Sotsiaalkindlustusamet anda inimesele teavet

sellises ulatuses ja sellisel viisil, mis ei võimalda inimesi tuvastada (PKS § 164 lg 7).

Perekonnaseaduse kohaselt ei ole Sotsiaalkindlustusametil võimalik väljastada lapsendatule teavet

bioloogiliste vanemate kohta, kui selleks pole nende nõusolekut. Seaduses kehtib põhimõte, et

bioloogilistel vanematel on õigus otsustada, kas, millal ja kui palju nad soovivad oma

isikuandmeid lapsendatule avaldada. Bioloogilistel vanematel on õigus eraelu puutumatusele ja

jääda soovi korral anonüümseks. Kui bioloogilised vanemad ei anna nõusolekut, võimaldab seadus

anda lapsendatule juurdepääsu teabele, mis ei võimalda vanemaid tuvastada.

Perekonnaseadusega on piiratud lapsendatu päritoluandmetega tutvumise õigust bioloogiliste

vanemate õiguste ja vabaduste kaitseks (põhiseaduse § 26 lause 2 ja põhiseaduse § 44 lg 3 lause 2;

isikuandmete kaitse üldmääruse art 23 lg 1 punkt i). Samas on lapsendatul õigus tutvuda oma

päritoluandmetega nii, et see ei kahjusta bioloogiliste vanemate õigusi ja vabadusi (isikuandmete

kaitse üldmääruse art 15). Perekonnaseaduses sätestatud lahendus peaks tagama, et lapsendatu

õigus saada teada oma päritolu kohta oleks mõistlikus tasakaalus tema bioloogiliste vanemate

õigusega eraelu puutumatusele.8

8 Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et lapsendatu õigus teada oma päritolu ja bioloogilise vanema õigus jääda

anonüümseks on mõlemad kaitstud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8 ning riigid peavad

leidma õiglase tasakaalu nende vastandlike huvide vahel. Õiglane tasakaal on tagatud näiteks siis, kui lapsendatul on

juurdepääs bioloogilist vanemat mittetuvastavale teabele ja ka võimalus taotleda bioloogilise vanema isiku avaldamist

viimase nõusolekul (vt EIKo 42326/98, Odievre vs. Prantsusmaa, 13.02.2003, p-d 48 ja 49; EIKo 33783/09, Godelli

vs. Itaalia, 25.09.2012, p-d 47 jj; EIKo 18843/20, Cherrier vs. Prantsusmaa, 30.01.2024, p 50 jj). Euroopa Inimõiguste

Kohus on ka märkinud, et bioloogilise ema isiku avaldamine ilma tema nõusolekuta võib kahjustada ka lapsendaja

5

Perekonnaseaduses sätestatud piirang kohaldub ka juurdepääsu võimaldamisel Rahvusarhiivi

arhivaalidele. Lapsendatul on arhivaalidega tutvumise õigus osas, mis ei võimalda bioloogilisi

vanemaid tuvastada (põhiseaduse § 44 lg 3 lause 2; isikuandmete kaitse üldmääruse art 15 ja art 23

lg 1 punkt i; ArhS § 10 lg 1).

b. Päritoluandmetega tutvumise kord pärast lapsendatu bioloogiliste vanemate

surma

Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduste järgi ei kohaldata isikuandmete kaitse üldmäärust

surnud inimeste isikuandmete suhtes (p 27). Riigil on võimalus seda küsimust reguleerida. Surnud

inimeste isikuandmete töötlemist on reguleeritud nii isikuandmete kaitse seaduses kui ka

arhiiviseaduses.

Pärast inimese surma ei ole tema isikuandmete töötlemiseks vaja pärija nõusolekut, kui

isikuandmeid töödeldakse muul õiguslikul alusel (IKS § 9 lg 2 p 3). Isikuandmeid saab töödelda

isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud alustel (artiklid 6 ja 9) ja ka erandlikel alustel (IKS § 4

jj, ajakirjandus, kunstiline eneseväljendus, arhiivid jne). Sestap saab ka surnud inimese andmeid

töödelda, kui selleks on olemas õiguslik alus.9

Kui arhivaalis on surnud inimese isikuandmeid, ei ole vaja tema pärija, abikaasa, alaneja ja üleneja

sugulase, õe ja venna nõusolekut, kui inimese õigus andmetega tutvumiseks tuleneb muu hulgas

isikuandmete kaitse üldmäärusest (vt ArhS § 10 lg 6 koostoimes ArhS 10 lg 1).10

Seega, kui lapsendatu soovib Sotsiaalkindlustusametilt või Rahvusarhiivilt oma päritoluandmeid

ja tema bioloogilised vanemad on surnud, tuleb sellise taotluse lahendamisel kohaldada

isikuandmete kaitse üldmäärust.

Sotsiaalkindlustusameti praktikast nähtub, et kui lapsendatu soovib teavet oma bioloogiliste

vanemate kohta ja need on surnud, võtab amet ühendust bioloogiliste vanemate teiste lastega.

Amet küsib neilt lastelt, kas nad on nõus, et nende vanemate andmed avaldatakse lapsendatule.

Kui lapsed on sellega nõus, edastab Sotsiaalkindlustusamet andmed bioloogiliste vanemate kohta

lapsendatule. Kui lapsed ei ole nõus, annab amet lapsendatule tema bioloogiliste vanemate kohta

sellist teavet ja sellisel viisil, mis ei võimalda neid tuvastada.11 Sotsiaalkindlustusamet selgitas, et

selline praktika lähtub ka IKS § 9 lõikest 2, mis võimaldab pärast inimese surma töödelda tema

isikuandmeid pärija nõusolekul.

Rahvusarhiiv märkis, et bioloogilise vanema teised lapsed peavad andma nõusoleku surnud

vanema andmetele juurdepääsuks olukorras, kus juurdepääsupiirang veel kehtib pärast vanema

surma ning seda reguleerib ArhS § 10 lõige 6. Rahvusarhiiv märkis, et nõusolek võimaldaks

lahendada päringu kiiremini ja võimalikult suures mahus ning siis ei ole vaja välja selgitada kõiki

arhivaalides sisalduvaid isikuandmeid ega kaaluda erinevaid huve.

pere, bioloogilist isa ja bioloogilise pere teisi liikmeid, kuna neilgi on õigus, et nende era- ja perekonnaelu austataks

(vt EIKo 42326/98, Odievre vs. Prantsusmaa, 13.02.2003, p 44). 9 Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (616 SE) seletuskiri, lk 18. 10 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (SE 778) II lugemise seletuskiri, lk 2. 11 Teave praktika kohta on ka Sotsiaalkindlustusameti veebilehel https://sotsiaalkindlustusamet.ee/abivajav-laps-ja-

taiskasvanu/asendushooldus-ja-kasuvanemlus/lapsendatu-paritoluandmete-otsimine.

6

Sotsiaalkindlustusameti ega Rahvusarhiivi praktika ei ole õiguspärane. Seaduse kohaselt peavad

lapsendamissaladust hoidma kõik kolmandad isikud, v.a lapsendaja, lapsendatud laps ja

bioloogiline vanem neid endid puudutavas osas (PKS § 164 lg 2).12 Seega on kõigil isikutel (sh

asutustel) kohustus hoida lapsendamissaladust ja seda ei tohi ilma õigusliku aluseta kolmandatele

isikutele avaldada. Samuti ei piira ükski seadus lapsendatu õigust tutvuda oma päritoluandmetega

selliselt, et bioloogiliste vanemate surma korral oleks vaja lapsendatule päritoluandmetele

juurdepääsu andmiseks küsida nõusolekut vanemate teistelt lastelt (või pärijatelt) (nagu näeb ette

põhiseaduse § 26 lause 2 ja põhiseaduse § 44 lg 3 lause 2; isikuandmete kaitse üldmääruse art 23

lg 1 p i). Sisuliselt on Sotsiaalkindlustusamet ja Rahvusarhiiv oma õigusvastase praktikaga

seadnud lapsendatu päritoluandmete tutvumise sõltuvusse kolmandate isikute nõusolekust ning on

jätnud ise erinevad huvid kaalumata.

Nii Sotsiaalkindlustusametil kui ka Rahvusarhiivil tuleb vastava taotluse saamisel kohaldada

isikuandmete kaitse üldmäärust ning võimaldada lapsendatu päritoluandmetega tutvuda, kui see ei

kahjusta teiste inimeste (nt bioloogiliste vanemate teiste laste) õigusi ja vabadusi. Erinevate huvide

kaalumine on Sotsiaalkindlustusameti ja Rahvusarhiivi ülesanne. Seejuures tuleb kaaluda

lapsendatu päritoluandmetele juurdepääsuõigust ning teiste isikute (nt bioloogiliste vanemate

teiste laste) õiguste ja vabaduste kahjustamise võimalikkust. Sellise kaalutlemise tulemus ei tohiks

aga olla inimesele teabe andmisest keeldumine (isikuandmete kaitse üldmääruse

põhjenduspunkt 63; vt ka Riigikohtu 21.02.2019 otsus asjas nr 3-16-2348, p 18).

Palun Sotsiaalkindlustusameti ja Rahvusarhiivi seisukohta ning teavet, milliseid meetmeid on juba

tarvitusele võetud või võetakse, et edaspidi saaks lahendada lapsendatute päritoluandmetele

juurdepääsu taotlused õiguspäraselt. Palun Rahvusarhiivil avaldaja taotlus uuesti üle vaadata ja

lahendada. Samuti palun kohaldada avaliku teabe korral avaliku teabe seadust. Ootan teie vastust

ühe kuu jooksul.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Kristel Lekko 693 8443

[email protected]

12 Lapsendamissaladuse ja selle avaldamise kohta vt ka õiguskantsleri 29.01.2018 seisukohta nr 16-

5/180102/1800474.