Dokumendiregister | Registrite ja Infosüsteemide Keskus |
Viit | 23 |
Registreeritud | 15.04.2024 |
Sünkroonitud | 16.04.2024 |
Liik | Üldkäskkiri |
Funktsioon | 5 Majandustegevus |
Sari | 5-5 Riigihangetega seotud dokumendid |
Toimik | 5-5-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Teele Nässi (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Õigusteenuse tiim) |
Originaal | Ava uues aknas |
DIREKTOR
KÄSKKIRI 15.04.2024. a nr 23
Tallinn
Justiitsministri 18.04.2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ § 11 lõike
1 punkti 9 alusel ning kooskõlas direktori 21.03.2024 käskkirjaga nr 15 kinnitan lisad.
/allkirjastatud digitaalselt/
Rivo Reitmann
Alusdokumentide kinnitamine riigihankes „Ametlike Teadaannete arendustööd" (275407)
Lisad: 1. hanketeade „Ametlike Teadaannete arendustööd" (275407)(vormistatud digitaalselt),
2. hankedokumendid „Ametlike Teadaannete arendustööd" (275407) koos lisadega
(vormistatud digitaalselt).
KINNITATUD
Direktori 15.04.2024
Käskkiri nr 23
Lisa 2
2024
„Ametlike Teadaannete arendustööd" Riigihanke viitenumber 275407
Hankedokumendid
REGISTRITE JA INFOSÜSTEEMIDE KESKUS
Registrite ja Infosüsteemide Keskus teeb hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele
ettepaneku esitada pakkumusi vastavalt hanketeates ja hankedokumentides sisalduvatele
tingimustele.
Lk 2/4
1. Üldosa
1.1. Hankedokumendid on kohaldatavad ainult koos riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Hankija eeldab,
et huvitatud isik või pakkuja tunneb riigihangete seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte.
1.2. Huvitatud isik või pakkuja kannab hankemenetluses osalemisega seotud kogukulud ja -riski, kaasa arvatud vääramatu jõu (force
majeure) toime võimalused.
1.3. Hankija ei ole otstarbekuse kaalutlusel hanget osadeks jaganud, sest hanke osadeks jaotamine ei ole lepingu olemusest
tulenevalt võimalik.
1.4. Hankija ei arvesta olelusringi kulusid, kuivõrd antud hanke puhul on pakkujatel võimatu esitada RHS § 86 lg 2 p 2 nimetatud
kulude osas näitajaid, mida oleks võimalik omavahel võrrelda.
2. Hankelepingu ese
2.1. Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus on esitatud punktis 3.1 märgitud ühes või mitmes vastavas lisas.
3. Hankedokumendid
3.1. Hankedokumendid koosnevad käesolevast hankedokumentide põhitekstist ja selle lisadest:
3.1.1 Lisa 1 kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused (hankepass),
3.1.2 Lisa 2 vastavustingimused,
3.1.3 Lisa 3 hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad,
3.1.4 Lisa 4 tehniline kirjeldus;
3.1.5 Lisa 4-1 nõuded arendustele;
3.1.6 Lisa 4-2 Dokumentatsiooniplaan;
3.1.7 Lisa 4-3 Arenduse tavad ja töökorraldus;
3.1.8 Lisa 4-4 Nõuded süsteemianalüüsile;
3.1.9 Lisa 4-5 Nõuded testimisele:
3.1.10 Lisa 4-6 Nõuded projektiplaanile;
3.1.11 Lisa 5 – Alltöövõtjate kontrollimise tingimused;
3.1.12 Lisa 6 Nõuded arendusmeeskonnale;
3.1.13 Lisa 7 raamlepingu projekt;
3.1.14 Lisa 8 hankelepingu projekt
3.2. Hankedokumentide põhitekst ja selle juurde kuuluvad dokumendid on teineteist täiendavad.
3.3. Hankedokumentide lahutamatuks osaks on hankepass (alates 1.08.2019 alustatud hankes täidab ettevõtja hankepassi (ESPD
v 2.0.2) registris. Vt hankepassi juhiseid https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihangete-
register/kasutusjuhendid), mille pakkujad esitavad hankijale esialgse tõendina kõrvaldamise ja kvalifitseerimistingimuste aluste
kontrolliks. Lisaks on hankija poolt koostatud CV vorm, mis on vastavustingimuste juures pakkujatele vajalike andmete
edastamiseks.
3.4. RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis
sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse
kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi
esitamine on kohustuslik kõigile pakkujatele, kaasa arvatud ühispakkujad ning alltöövõtjad, kelle majandus-ja/või
finantsnäitajatele tuginetakse. Alltöövõtjate osas tuleb hankepass esitada ka juhul, kui tema näitajatele ei tugineta, kuid keda
kavatsetakse kasutada hankelepingu täitmisel.
3.5. Juhul kui pakkujal esineb RHS § 97 nimetatud olukord, esitab ta hankepassis rikkumised ning info, et kohaldatud on
heastamismeetmeid. Heastamismeetmetena esitab pakkuja vastavad tõendid hankija sellekohase küsimise peale.
4. Täiendav teave ja selgitused
4.1. Küsimuse või taotluse täiendava teabe või selgituste saamiseks hanke alusdokumentide kohta esitamisel peab huvitatud isik või
pakkuja arvestama, et hankijal on õigus tulenevalt riigihangete seaduse § 46 lõikest 1 vastata nimetatule 3 (kolme) tööpäeva
jooksul.
4.2. Juhul, kui huvitatud isiku hanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumisega ja pakkumuste esitamise
tähtpäeva vahele ei jää vähemalt 6 (kuus) päeva, RHS § 93 lõike 2 punktis 2 ja § 94 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhtudel 4 (nelja)
päeva, ei ole hankijal kohustus selgitustaotlusele vastata.
4.3. Punktis 4.1. märgitud küsimus või taotlus esitatakse eesti keeles.
4.4. Hankijal on õigus valida hankelepingu täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral hankijale sobivam alusdokumentide
tõlgendus, kui hankija ei ole huvitatud isikule või pakkujale edastanud vaidlusaluses küsimuses teistsugust tõlgendust punktides
4.1. ja 4.5. toodud alustel.
4.5. Huvitatud isik või pakkuja esitab punktis 4.1. märgitud küsimuse või taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
elektrooniliselt Riigihangete registris (https://riigihanked.riik.ee/). Registri töö tõrgete korral esitatakse küsimus või taotlus
hanketeates märgitud hankija kontaktisiku elektronposti aadressile. Telefoni teel esitatud küsimusi vastu ei võeta.
4.6. Hankija esitab hankemenetluse käigus koostatud dokumendid ja antava täiendava teabe ning selgitused huvitatud isikule või
pakkujale elektrooniliselt läbi Riigihangete registri.
Lk 3/4
5. Pakkumuse koostamine
5.1. Pakkumuse koostamisel lähtutakse muu hulgas lepingu projektis sätestatud tingimustest.
5.2. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni nimetatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Hankija ei avalikusta
pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei ole kohustatud täpsustama pakkujalt ärisaladuse ja/või pakkuja huve
kahjustada võiva tehnoloogilise lahenduse sisaldumist juhul, kui nimetatud asjaolu on jäänud pakkumuses märkimata.
6. Dokumentide vormistamise üldnõuded
6.1. Dokumentide vormistamisel lähtutakse võimalusel punktis 3.3 märgitud ühes või mitmes lisas esitatud vormidest.
6.2. Dokumendid koostatakse eesti keeles.
6.3. Dokumendid esitatakse hankijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (see tähendab, et dokumendid peavad olema
püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama pakkumuse esitanud isiku(te) nimesid, kuid ei pea olema
omakäeliselt (sh ka digitaalselt) allkirjastatud).
7. Kvalifitseerimise dokumentide vormistamise erinõuded
7.1. Esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja tema kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks
kasutatakse hankepassi. Juhul, kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele
ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku
kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Samuti tuleb esitada hankepass alltöövõtjate kohta.
7.2. Juhul kui pakkuja kasutab alltöövõtjat, võib hankija nõuda lisaks hankepassis esitatule pakkuja poolset kirjeldust millises tööde
etapis ja suuruses alltöövõtjat kasutatakse.
7.3. Hankija võib nõuda alltöövõtja asendamist juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse alltöövõtja suhtes kõrvaldamise alus.
7.4. Enne hankelepingu sõlmimist võib hankija nõuda edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele
vastavate dokumentide esitamist. Hankija võib vastavaid dokumente nõuda ka kvalifitseerimise etapis. Pakkuja võib esitada
enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele ja kvalifikatsiooni
tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid dokumente.
7.5. Hankija võib pakkuja esitatud andmete põhjal küsida tõendeid ja kinnitusi teiselt lepingu poolelt kõigi nende lepingute kohta,
millele tuginetakse kvalifikatsiooni tõendamisel.
7.6. Pakkuja võib esitada enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist
tõendavatele ja kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid
dokumente.
7.7. Alates maist 2019 saab Euroopa hankepassi vormi täita RHRis või mõnes muus ESPD teenuses - nimekiri on kättesaadav
https://ec.europa.eu/docsroom/documents/34484. Hankepassi ei ole vaja esitada juhul kui RHRis on olemas hankepassi osa ja
ettevõte täidab selle RHR vormil. Hankepassi juhend https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihangete-
register/kasutusjuhendid
8. Pakkumuse dokumentide vormistamise erinõuded
8.1. Pakkumuse dokumendid on järgnevad:
8.1.1 hankepass;
8.1.2 vastavustingimused;
8.1.3 hindamiskriteeriumid;
8.1.4 arendusmeeskonna ühine CV vorm.
8.2. kui hankedokumentides on nõutud, tuleb esitada lisaks punktis 8.1 toodule muud andmed ja dokumendid.
9. Elektrooniliselt dokumentide esitamine
9.1. Kvalifitseerimise dokumendid ja punktis 8.1 märgitud pakkumuse dokumendid esitatakse elektrooniliselt Riigihangete
registris.
9.2. Elektrooniliselt esitatavad dokumendid vormistatakse PDF-vormingus või mõnes muus üldlevinud vormingus.
9.3. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on dokumente, mida ei ole võimalik esitada elektrooniliselt, esitatakse need, lisaks
elektroonilistele koopiatele, paberkandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10.
9.4. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on kolmanda osapoole poolt kirjalikult allkirjastatud dokumente, esitatakse dokument
skaneeritud kujul ning originaaldokument esitatakse ainult juhul, kui hankijal on tekkinud kahtlus dokumendi osas.
9.5. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on elektroonilisi dokumente, mida ei ole võimalik terviklikult esitada e-riigihangete
keskkonnas, siis esitatakse need, lisaks Riigihangete registris esitatud väljavõtetele, terviklikult CD-l või muul üldlevinud
andmekandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10.
10. Paberkandjal dokumentide esitamine
10.1. Paberkandjal dokumendid esitatakse ainult punktis 9.3 märgitud juhul.
10.2. Paberkandjal dokumendid esitatakse 1 (ühes) kinnises läbipaistmatus pakendis.
10.3. Punktis 10.2 märgitud pakendile kantakse järgmised andmed:
10.3.1 riigihanke nimetus,
10.3.2 riigihanke viitenumber,
10.3.3 kõikide pakkujate nimed ja registrikoodid,
10.3.4 märge „Mitte avada enne pakkumuste avamise tähtaega“.
Lk 4/4
10.4. Paberkandjal dokumendid esitatakse posti teel või isikliku kättetoimetamisega.
10.5. Isikliku kättetoimetamisega esitatakse dokumendid pakkumuste esitamise tähtpäeval vähemalt 15 minutit enne pakkumuste
avamist hankija asukohas II korrusel.
11. Raam- või hankelepingu sõlmimine
11.1. Kõik raam- ja hankelepingu olulised tingimused on esitatud punktis 3.1 märgitud vastavas lisas.
11.2. Hankija jätab endale õiguse anda nõustumus raam- või hankelepingu sõlmimiseks kuni 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates
raam- või hankelepingu sõlmimise otsuse või pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest.
11.3. Raam- või hankeleping jõustub selle allkirjastamise hetkest mõlema poole poolt.
11.4. Pakkuja peab talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Antud tähtaja jooksul lepingu
allkirjastamisest keeldumist on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolset
lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist.
12. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine
12.1. Hankija jätab endale õiguse tunnistada hankemenetlus kehtetuks, kui:
12.1.1 hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad
ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel;
12.1.2 välisrahastaja ei anna nõustumust eduka pakkujaga lepingu sõlmimiseks;
12.1.3 pakkumuste maksumused ületavad eeldatavat maksumust;
12.1.4 on toimunud sündmus, mida saab lugeda vääramatuks jõuks (force majeure). Vääramatu jõud on asjaolu, mida hankija ei
saa mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest ei saa temalt oodata, et ta hankemenetluse ajal selle asjaoluga arvestaks või
seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Rivo Reitmann
Direktor
EESTI: INFOSÜSTEEMID AMETLIKE TEADAANNETE ARENDUSTÖÖD
Hanketeade või kontsessiooniteade – üldkord
1 Hankija
1.1 Hankija Ametlik nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Ostja õiguslik vorm: Keskvalitsusasutus Hankija tegevus: Üldised avalikud teenused
2 Menetlus
2.1 Menetlus Pealkiri: Ametlike Teadaannete arendustööd Kirjeldus: Käesoleva hanke eesmärk on sõlmida raamleping ühe pakkujaga, kes hakkab teostama Ametlike Teadaannete infosüsteemi arendustöid (k.a konsultatsioonid) pakkumuses fikseeritud tunnihinna alusel. Menetluse tunnus: 7f141ee579b2476fb6222f79745128ee Sisemine tunnus: 275407 Menetluse liik: Avatud Menetluskorra kirjeldus: Avatud hankemenetlus
2.1.1 Eesmärk Lepingu olemus: Tarned Peamine liigitus (cpv): 48810000 Infosüsteemid
2.1.3 Väärtus Eeldatav maksumus käibemaksuta: 350 000 EUR
2.1.4 Üldine teave Lisateave: Riigihange ei ole ühe menetluse raames osadeks jaotatud, sest raamlepingu esemeks on funktsionaalselt koostoimivad ja sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused. Õiguslik alus: Direktiiv 2014/24/EL
2.1.6 Kõrvalejätmise alused Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused: https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/ procurement/6948312/procurementpassport
5 Osa
5.1 Partii tehniline ID: LOT0000 Pealkiri: Ametlike Teadaannete arendustööd Kirjeldus: Käesoleva hanke eesmärk on sõlmida raamleping ühe pakkujaga, kes hakkab teostama Ametlike Teadaannete infosüsteemi arendustöid (k.a konsultatsioonid) pakkumuses fikseeritud tunnihinna alusel. Sisemine tunnus: 275407
https://ted.europa.eu/TED Page 1/5
5.1.1 Eesmärk Lepingu olemus: Tarned Peamine liigitus (cpv): 48810000 Infosüsteemid
5.1.2 Lepingu täitmise asukoht Riik – jaotus (NUTS): KeskEesti (EE009) Riik: Eesti Lisateave: Kogu Eesti
5.1.2 Lepingu täitmise asukoht Riik – jaotus (NUTS): KirdeEesti (EE00A) Riik: Eesti Lisateave: Kogu Eesti
5.1.2 Lepingu täitmise asukoht Riik – jaotus (NUTS): LääneEesti (EE004) Riik: Eesti Lisateave: Kogu Eesti
5.1.2 Lepingu täitmise asukoht Riik – jaotus (NUTS): LõunaEesti (EE008) Riik: Eesti Lisateave: Kogu Eesti
5.1.2 Lepingu täitmise asukoht Riik – jaotus (NUTS): PõhjaEesti (EE001) Riik: Eesti Lisateave: Kogu Eesti
5.1.3 Eeldatav kestus Alguskuupäev: 20240601+03:00 Kestus: 18 MONTH
5.1.5 Väärtus Eeldatav maksumus käibemaksuta: 350 000 EUR
5.1.6 Üldine teave Reserveeritud osalemine: Osalemine ei ole reserveeritud. Hankeprojekt, mida rahastatakse täielikult või osaliselt ELi vahenditest Teave Euroopa Liidu vahendite kohta
ELi vahendite täiendavad üksikasjad: Euroopa Liidu ühtekuuluvus ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme “Digiriik“ projekt
Hanke suhtes kohaldatakse riigihankelepingut (GPA) Lisateave: Riigihange ei ole ühe menetluse raames osadeks jaotatud, sest raamlepingu esemeks on funktsionaalselt koostoimivad ja sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused.
5.1.8 Juurdepääsetavuse kriteeriumid Puuetega inimeste juurdepääsukriteeriume pole lisatud, sest hange ei ole mõeldud kasutamiseks füüsilistele isikutele
5.1.9 Valikukriteeriumid Kriteerium:
Liik: Sobivus tegeleda kutsealase tööga
https://ted.europa.eu/TED Page 2/5
Selle kriteeriumi kasutamine: Ei kasutata Kriteerium:
Liik: Majanduslik ja finantsseisund Kirjeldus: https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/procurement/6948312/procurementpassport Selle kriteeriumi kasutamine: Kasutatakse
Kriteerium: Liik: Tehniline ja kutsealane suutlikkus Kirjeldus: https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/procurement/6948312/procurementpassport Selle kriteeriumi kasutamine: Kasutatakse
5.1.10 Pakkumuste hindamise kriteeriumid Kriteerium:
Liik: Hind Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Kaal (punktid, täpne): 100
5.1.11 Hankedokumendid Hankedokumentide aadress: https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/procurement/6948312/generalinfo,
5.1.12 Hanke tingimused Esitamise tingimused:
Elektrooniline esitamine: Lubatud Avalduse esitamise aadress: https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/procurement/6948312/tenders Keeled, milles võib pakkumusi või osalemistaotlusi esitada: eesti keel Elektrooniline kataloog: Ei ole lubatud Variandid: Ei ole lubatud Pakkumuste esitamise tähtaeg: 20240513+03:00 12:00:00+03:00 Tähtaeg, mille jooksul pakkumus peab kehtima: 3 MONTH
Teave avaliku avamise kohta: Avamise kuupäev: 20240513+03:00 13:00:00+03:00 Koht: https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/
Lepingutingimused: Earveldamine: Nõutav Kasutatakse elektroonilisi tellimusi: ei Kasutatakse elektroonilisi makseid: jah
5.1.15 Meetodid Raamleping:
Raamleping ilmaminikonkursita Osalejate maksimaalne arv: 1
Teave dünaamilise hankesüsteemi kohta: Ei kohaldata dünaamilist hankesüsteemi
5.1.16 Lisateave, vahendamine ja läbivaatamine Vahendusorganisatsioon: Riigihangete vaidlustuskomisjon Läbivaatav organisatsioon: Riigihangete vaidlustuskomisjon Organisatsioon, mis annab lisateavet hankemenetluse kohta: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Organisatsioon, millele laekuvad osalemistaotlused: Registrite ja Infosüsteemide Keskus TED eSender: Riigihangete register
8 Organisatsioonid
https://ted.europa.eu/TED Page 3/5
8.1 ORG0001 Ametlik nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Registreerimisnumber: 70000310 Postiaadress: Lubja tn 4 Linn: Tallinn Sihtnumber: 19081 Riik: Eesti Kontaktpunkt: TEELE NÄSSI Eposti aadress: rik.hanked@rik.ee Telefon: +372 58505692 Internetiaadress: http://www.rik.ee/ Hankija profiil: http://www.rik.ee/ Selle organisatsiooni rollid:
Hankija Organisatsioon, mis annab lisateavet hankemenetluse kohta Organisatsioon, millele laekuvad osalemistaotlused
8.1 ORG0002 Ametlik nimi: Riigihangete vaidlustuskomisjon Registreerimisnumber: 1000123 Postiaadress: Tartu mnt 85 Linn: Tallinn Sihtnumber: 10115 Riik: Eesti Eposti aadress: vako@fin.ee Telefon: +3726113713 Selle organisatsiooni rollid:
Läbivaatav organisatsioon Vahendusorganisatsioon
8.1 ORG0003 Ametlik nimi: Riigihangete register Registreerimisnumber: TED64 Linn: Tallinn Riik: Eesti Eposti aadress: register@riigihanked.riik.ee Telefon: +3726113693 Selle organisatsiooni rollid:
TED eSender
11 Teave teate kohta
11.1 Teave teate kohta Teate tunnus/versioon: 11197b0d48c1411eae1514c836bdd746 01 Vormi liik: Hange Teate liik: Hanketeade või kontsessiooniteade – üldkord Teate saatmise kuupäev: 20240409+03:00 16:09:41.364+03:00
https://ted.europa.eu/TED Page 4/5
Esaatja teate saatmise kuupäev: 20240409+03:00 16:09:41.364+03:00 Keeled, milles käesolev teade on ametlikult kättesaadav: eesti keel
11.2 Avaldamisteave
https://ted.europa.eu/TED Page 5/5
1 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
HANKEPASS
Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või ESPD teenuses.
I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE
Teave avaldamise kohta Teate number ELTs:
-
ELT URL:
Riigi ametlik teataja:
275407
Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta).
Hankija andmed Ametlik nimi:
Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310)
Riik:
Eesti
Hankija aadress:
Lubja tn 4
Hankija veebiaadress:
http://www.rik.ee/
E-posti aadress:
rik.hanked@rik.ee
2 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik:
Avatud hankemenetlus
Pealkiri:
Ametlike Teadaannete arendustööd
Lühikirjeldus:
Käesoleva hanke eesmärk on sõlmida raamleping ühe pakkujaga, kes hakkab teostama Ametlike Teadaannete infosüsteemi arendustöid (k.a konsultatsioonid) pakkumuses fikseeritud tunnihinna alusel.
Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane):
275407
Hanke liik:
Asjad
Hanke CPV-d: 48810000-9 Infosüsteemid
3 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE
A: Teave ettevõtja kohta
Nimi:
Registrikood:
Riik:
Aadress:
Üldine veebileht:
Kontaktisikud:
Kontaktide e-posti aadressid:
Kontaktide telefoninumbrid:
Ettevõtte suurus:
Töötajate arv:
Käive:
Valuuta:
Finantsalase võimekuse kirjeldus:
Tehnilise võimekuse kirjeldus:
Teostatud tööde kirjeldus:
Ettevõtja tegevusvaldkond:
4 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT
Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames?
Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal? 3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad? 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja
ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA
Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)?
Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber: 3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus nimekirjas omistatud klassifikatsioon: 4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume? 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja
HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD
Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega?
Küsimused ettevõtjale: 1. Ettevõtja nimi 2. Ettevõtja ID 3. Ettevõtja roll 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja
TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA
Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)?
Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja
5 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE
Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga?
Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja
HANKE OSAD
Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada
Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja
ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA
Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist?
Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja
B: Teave ettevõtja esindajate kohta
Eesnimi:
Perekonnanimi:
Sünniaeg:
Sünnikoht:
Aadress:
Linn/vald:
Postiindeks:
Riik:
E-post:
Telefon:
Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...):
6 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED
A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega
OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
KORRUPTSIOON
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses.
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
7 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
PETTUS
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kelmuse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD
ÕIGUSRIKKUMISED
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele:
8 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
9 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega
MAKSUDE TASUMINE
Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“
10 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0
Valuuta: EUR
Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE
Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt
11 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0
Valuuta: EUR
Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega
KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA
Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
12 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT
Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
VARA HALDAB LIKVIDEERIJA
Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
13 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
ÄRITEGEVUS ON PEATATUD
Kas ettevõtja äritegevus on peatatud?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES
Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane.
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
14 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA
SÕLMITUD KOKKULEPPED
Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT
Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
15 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE
ETTEVALMISTAMISEL
Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD
SANKTSIOONID
Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist.
16 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA
NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA
KONFIDENTSIAALSET TEAVET
Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 10 „kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA
JÄTMINE
Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?
17 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA
JÄTMINE
Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA
JÄTMINE
Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on
18 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
PANKROT
Kas ettevõtja on pankrotis?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
MAKSEJÕUETUS
Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
19 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE
VÕIMALDAMISE EEST
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“. Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5. Alates 14.08.2022 kontrollib hankija kõrvaldamise aluse puudumist pakkuja või taotleja kinnituse alusel. Hankija võib põhjendatud kahtluse korral nõuda pakkujalt või taotlejalt täiendavate andmete või tõendite esitamist, mis võimaldavad kõrvaldamise alust kontrollida (RHS § 96 lg 2.1).
20 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 11 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: OSALEJA PIIRAMINE ETTEVÕTJA ELU- VÕI ASUKOHA PÕHISELT
Kas ettevõtja rikub hankija kehtestatud piirangut pakkumust või taotlust esitada?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 12 „kellel puudub käesoleva seaduse alusel õigus pakkumust või taotlust esitada“. RHS § 7 lg 3 sätestab, et hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda ainult RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees. Hankija sätestab piirangu ettevõtja elu- või asukohale hanke alusdokumentides.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
21 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED
B: Majanduslik ja finantsseisund
ÜLDINE AASTAKÄIVE
Ettevõtja üldine aastakäive on asjaomases teates, hankedokumentides või hankepassis nõutud majandusaastate jooksul järgmine:
Viide seadusele: RHS § 100 lg 1 p 4 „andmed pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast“
Tingimuse selgitus: Pakkuja viimase 2 (kahe) lõppenud majandusaasta netokäive peab igal aastal olema olnud vähemalt 200 000 EURi. Hankija kontrollib iseseisvalt Eesti äriregistris registreeritud pakkuja vastava müügitulu suurust äriregistri andmete alusel (andmeid ei esitata). Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad, kohustub pakkuja hankija nõudmisel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid kuni 5 (viie) tööpäeva jooksul alates päringu saamisest. Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/ või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja või taotleja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja või taotleja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik ka ühispakkujatele.
Tingimuse kirjeldus: Miinimumnõue: 200000
Valuuta: EUR
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Ajavahemik (Periood) 2. Käive (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus
ALLHANKE OSAKAAL
Ettevõtja kavatseb sõlmida allhankelepinguid järgmise lepinguosa (st protsent) suhtes: Kui ettevõtja on otsustanud sõlmida lepinguosa suhtes allhankelepingu ja toetub asjaomase lepinguosa täitmisel allhankija suutlikkusele, täitke selliste allhankijate kohta eraldi hankepass (Euroopa ühtne hankedokument).
Viide seadusele:
22 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
RHS § 101 lg 1 p 10 „hankelepingu selle osa suurus, mille suhtes pakkuja või taotleja kavatseb sõlmida allhankelepinguid“
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Täpsustage (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
ASJADE HANKELEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TARNETE TEOSTAMINE
Ainult asjade riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul kohale toimetanud täpsustatud liiki asjade puhul järgmised peamised tarned. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi.
Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate asjade müügi lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“ RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud asjade müügi lepingute kohta“
Tingimuse selgitus: Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud lepingute hulgas peab pakkujal olema vähemalt 2 (kaks) riigihanke esemele sarnase esemega leping, mis on sõlmitud juriidilise isikuga ning esitatavate lepingute kogumaksumus ilma käibemaksuta on kokku vähemalt 200 000 (nelisada tuhat) EUR. Samaväärne leping on igasugune tarkvara arendusressursi või arendustöö leping. Leping peab olema täidetud (täitmine on põhikohustuste ulatuses lõppenud). Pakkuja peab hankepassi korrektselt sisestama referentslepingu(te) maksumuse(d), lepingu(te) kuupäeva(d) ja info teise lepingupoole kohta (sh tellija kontaktisiku telefoninumber, e-posti aadress). Juhul, kui tegemist on riigihankega, siis märkida hankepassis ka viitenumber. Kui hankija soovib kontrollida hankepassis esitatud andmeid seoses täidetud lepingutega võib hankija küsida teise lepingu poole käest kinnitusi ja/tõendeid. Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata.
23 / 23
Koostatud 15.03.2024 12:23:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 2
Kirjeldus: Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud lepingute hulgas peab pakkujal olema vähemalt 2 (kaks) riigihanke esemele sarnase esemega leping, mis on sõlmitud juriidilise isikuga ning esitatavate lepingute kogumaksumus ilma käibemaksuta on kokku vähemalt 200 000 (nelisada tuhat) EUR.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kogusumma (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Summa (Summa) 6. Valuuta (Vääring) 7. Ajavahemik (Periood) 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 14. URL (Url) 15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
1 / 3
Koostatud 15.03.2024 14:50:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 275407 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Ametlike Teadaannete arendustööd
ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? Kui vastate jah, siis lisage ühispakkujate volikiri pakkumuse "Lisadokumentide" lehele. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.
Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.
Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Andmed lepinguks, mida kasutatakse juhul kui pakkumus tunnistatakse edukaks. Pakkuja esitab andmetena: 1. lepingu allkirjastaja nimi. 2. alus lepingu allkirjastamiseks (juhatuse liige, volikiri vms). 3. lepingu allkirjastaja ametinimetus 4. pakkuja kontaktisik(ud) lepingu täitmisel (nimi, ametinimetus, telefoni number, e-posti aadress). (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et: • võtab üle kõik hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimused ja esitab pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi; • tal on olemas hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused; • tal on olnud piisavalt aega lepingus sisalduvate tüüptingimustega tutvumiseks, selgitustaotluste esitamiseks ning tüüptingimustega mittenõustumisel vaidlustuse esitamiseks; • kõik tüüptingimused lepingus on pakkujale arusaadavad ja mõistetavad. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
PAKKUMUSE MAKSUMUS Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt.
Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.
Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46.1).
2 / 3
Koostatud 15.03.2024 14:50:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
SAMAVÄÄRSUS Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud.
Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule, tootmisviisile, märgisele või vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuandele või tõendile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“ (RHS § 88 lg-d 5-6, § 89 lg 2, 114 lg-d 5-7). Hankija aktsepteerib objektiivsetel põhjustel muid asjakohaseid tõendeid, kui pakkuja tõendab hankijale vastuvõetaval viisil, et pakutav asi, teenus või ehitustöö vastab konkreetse märgise või hankija esitatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui hankija nõutud märgis, samaväärne märgis või konkreetse või samaväärse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuanne või muu tõend on seaduse alusel eelduseks asja, teenuse või ehitustöö pakkumiseks turul (RHS § 114 lg 7).
Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD JA TARNIJAD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid ega tarnijaid, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.
Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast. NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.
Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid ega tarnijaid, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
NÕUDED MEESKONNALE
Küsimused ettevõtjale: 1. Lisada meeskonnaliikmete andmetega fail "Nõuded arendusmeeskonnale" (Vabas vormis dokument)
3 / 3
Koostatud 15.03.2024 14:50:30 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
2. Meeskonnaliikmete esitamisega kinnitab pakkuja, et esitatud meeskonnaliikmed hakkavad riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel töid teostama. Pakkumuses esitatud meeskonnaliikme saab hankija eelneval nõusolekul vahetada üksnes uue meeskonnaliikme vastu, kes vastab vormil toodud tingimustele. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Koostatud 15.03.2024 12:32:44 1 / 1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 6948312/general-info
HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD
Viitenumber: 275407 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Ametlike Teadaannete arendustööd
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Kriteeriumi kaalumise meetod - Osakaaludega Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei
Jrk nr
Nimetus Kirjeldus Tüüp / hindamismeetod
Osakaal Kogus Ühik Pakkuja täidetav
1 Arendustööde tunnihind Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. 0 või negatiivse väärtusega maksumusi ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus tunnistada mittevastavaks ning tagasi lükata. Maksumus esitatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Hankija ei hüvita lepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid.
Maksumus - vähim on parim
100 jah
Kokku: 100
Hindamismetoodika kirjeldus 1. Arendustööde tunnihind
Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
„Ametlike Teadaannete arendustööd“
hanke raamlepingu tehniline kirjeldus
Riigihanke viitenumber 275407
Tallinn 2024
2
1. Hanke eesmärk ja üldinfo
1.1 Käesoleva hanke eesmärk on sõlmida raamleping ühe pakkujaga, kes hakkab teostama Ametlike Teadaannete (edaspidi AT) infosüsteemi arendustöid (k.a konsultatsioonid) pakkumuses fikseeritud tunnihinna alusel.
1.2 AT arendustööde eesmärk on AT infosüsteemi platvormi tehnoloogiline uuendamine ja võimalike uute funktsionaalsuste arendamine. Olemasolevad funktsionaalsused ja front-end (WCAG 2.0 nõuded) peavad säilima.
1.3 Raamleping jõustub allkirjastamise hetkest. Raamleping kehtib 18 kuud raamlepingu sõlmimisest või kuni raamlepingu eeldatava maksumuse täitumiseni.
1.4 Raamlepingu eeldatavaks maksumuseks on 350 000 eurot (km-ta).
1.5 Raamlepingu alusel sõlmitavaid hankelepinguid rahastatakse perioodi 2021- 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme „Digiriik” projekti „Kasutajakeskse Ametlike teadaannete süsteemi loomine“ tegevuste elluviimiseks.
1.6 Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis mõnele riigihangete seaduse paragrahvi 88 lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.
1.7 Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.
2. Ametlike Teadannete tutvustus
2.1 AT on avalikku teavet väljastav riigi infosüsteem, mille kaudu saab teadaandeid avaldada, muuta ja avaldamist lõpetada. AT on Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne ja andmekogu, mille väljaandja on Justiitsministeerium. AT-s avaldatakse ainult need teadaanded, mille avaldamise kohustus tuleneb õigusaktist.
2.2 AT infosüsteemi platvormi (CentOS 7 ja sellest tulenevad muude aluskomponentide versioonid, sh Python 2.7) uuendused lõppevad seisuga 30. juuni 2024.
2.3 Tehnoloogilised nõuded:
2.3.1 Andmebaasiks on PostgreSQL andmebaas.
2.3.2 Ametlikud Teadaanded kasutab väliste andmekogude X-tee teenuseid (Äriregister, Rahvastikuregister, Maksu- ja Tolliamet, RIA teavitusalamsüsteem, Maa-amet) ja pakub oma X-tee teenuseid välistele andmekogudele (riigiasutustele). Liidestamiseks kasutakse SOAP protokolli.
2.3.3 X-tee liidesed genereeritakse automaatselt WSDL (SOAP teenus) teenuskirjeldusfailidest.
2.3.4 Autoriõiguste realiseerimise viisiks on EUPL.
2.3.5 Andmekogu turvaklass on K2T3S1 ja turbeaste kõrge (H).
2.3.6 Kasutajaliides peab olema veebipõhine rakendus.
2.3.7 AT peab võimaldama kuvada „infolipikuid- definitsioone /abistavaid tekste“ veebivormides olevate või sisestatavate andmete kohta.
3
2.3.8 Rakendus ei tohi lubada ühe kasutajaga mitut samaaegset sessiooni.
2.3.9 Infosüsteemi kasutajal peab olema võimalus tutvuda süsteemi kasutajajuhendiga.
2.3.10 Reaktsiooniajad sekundites (90%):
Teadaande otsingutulemuste kuvamine 1-4
Teadaande avamine 1-4
Teadaande avaldamine 1-5
Rahvastikuregistri isikuandmete kontroll 1-7
Päringud teistest registritest 1-9
Teavituste saatmine 1-5
5000 sisulise päringu teostamise aeg Max 60
2.4 Arendus- ja testkeskkondades kasutatakse ainult testandmeid. Andmetöötluse vajaduse ilmnedes Live keskkonnast antakse töödeldavad andmed reeglina hägustatud või muul viisil anonümiseeritud kujul.
3. Üldtingimused hankeobjektile
3.1 Üldnõuded:
3.1.1 Pakkuja peab teostama arendustööd vastavalt tellimustele, kirjeldatud tehnilisele kirjeldusele ja raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutele.
3.1.2 Kui hankelepingus ei ole märgitud teisiti, tuleb arendustööd teostada vastavalt käesolevatele üldtingimustele ja tehnilisele kirjeldusele.
3.1.3 Pakkuja võib hankelepingu täitmisel teha arendustööde osas muudatus- ja parendusettepanekuid nii funktsionaalsetes kui ka mittefunktsionaalsetes nõuetes. Kõik muudatused tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga.
3.1.4 Iga hankelepingu tulemiks on tehnilises kirjelduses kirjeldatud nõuete täitmiseks loodud või kasutatud lähtekood.
3.1.5 Arendustööd tuleb üle anda koos dokumentatsiooniga.
3.1.6 Igakordselt hankelepingute täitmisel tuleb testimiseks koostada skriptid.
3.2 Raamlepingu alusel tellitavad tööd:
3.2.1 Kasutusele tuleb võtta kõige uuem või eelviimane stabiilsem Python versioon koos sobiva operatsiooni süsteemiga.
3.2.2 Standardselt Kubernetes'ele peale üle viimine. Mikroteenustesse jaotumise vajadus lepitakse kokku arendustööde käigus. Paigaldus peab olema tarnitud Helm skriptidena.
3.2.3 Failid tuleb üle viia NetApp pealt S3 lahendusele.
3.2.4 Muud kasutajamugavuse parandamiseks loodavad funktsionaalsed.
4. Tööde teostamine
4.1 Tööde teostamiseks sõlmitakse kirjalikke hankelepingud vastavalt hankija poolt esitatavatele tellimustele.
4.2 Arendustöödena tellitakse eeldatavalt infosüsteemi platvormi uuendust,
4
funktsionaalsuse parandamise ja täiendamisega seonduvaid töid. Arendustööd sisaldavad endas tehnilist konsultatsiooni, süsteemi- ja detailanalüüsi läbiviimist, programmeerimistöid, testimist (sh automaattestid), dokumentatsiooni koostamist ja vajadusel koolitusi.
4.3 Tellimuste raames peab pakkuja olema valmis pakkumuses fikseeritud tunnitasu alusel teostama arendustöid:
4.3.1 Sisendiks on konkreetne tellimus (kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis, nt e-post), sh tähtaeg.
4.3.2 Pakkuja peab andma hinnangu tellimuse teostamise mahule ja koostama projektiplaani (.pdf või .xls vormingus avatav).
4.3.3 Pakkuja annab valminud tööd hankijale üle tööde üleandmisaktiga.
4.3.4 Pakkuja peab uuendama vastavalt töödele dokumentatsiooni.
4.3.5 Pärast hankija poolset töö vastuvõtmist esitab pakkuja hankijale arve.
4.3.6 Täpsem tellimuste esitamise kord sätestatakse raamlepingus.
4.4 Lepingujärgsete tööde teostamisel on pakkujal õigus teha omapoolseid täiendus- ja muudatusettepanekuid. Kui hankija nõustub pakkuja poolsete täiendus- ja/või muudatusettepanekutega, ei ole pakkuja kohustatud tööde teostamisel lähtuma sõlmitava tellimuse kirjeldusest määral, mis vastab uutele kokkulepetele. Pakkuja peab rõhutama juhul kui pakkuja poolne muudatusettepanek tähendab lisatöid hankijale. Vastava teavituse puudumisel eeldab hankija, et muudatuse realiseerimiseks ei teostata lisatöid.
4.5 Hankelepingu alusel teostavate tööde aja raporteerimiseks ning tööülesannete jälgimiseks ja haldamiseks kasutatakse RIKi projektijuhtimise keskkonda JIRA.
4.6 Pakkuja poolt teostatavatele arendustöödele kehtib garantii 6 kuud alates töö vastuvõtmisest.
5. Töökorraldus ja projektipõhised nõuded
5.1 Projekti arendustööd peavad vastama RIKis kehtestatud nõuetele, mille hulgas tuleb arvesse võtta nõudeid:
5.1.1 Nõuded arendustele (Lisa 1. Nõuded arendustele v6.0);
5.1.2 Nõuded dokumentatsioonile (Lisa 2. Dokumentatsiooniplaan);
5.1.3 Arenduse tavad ja töökorraldus (Lisa 3);
5.1.4 Nõuded süsteemianalüüsile (Lisa 4);
5.1.5 Nõuded testimisele (Lisa 5);
5.1.6 Nõuded projektiplaanile (Lisa 6).
5.2 Projekti raames koostatud dokumentatsioon tuleb vormistada RIKi Confluence platvormile ja see peab vastama vähemalt järgmistele vormistusnõuetele:
5.2.1 Dokumentide teemad ja peatükid on loogiliselt struktureeritud ja esitatud koos sisukorraga (või seda asendava funktsionaalsusega);
5.2.2 Dokumendid ei sisalda kirjavigu ja on koostatud võimalikult üheselt arusaadava ja selge lauseehitusega;
5.2.3 Dokumentide sisu osas vastutuse selgemaks eristamiseks on dokumendis märgitud kõik selle koostajad eraldi nende osade juures, mida iga koostaja koostas;
5
5.2.4 Kõik kasutatud allikmaterjalid peavad olema viidetes ära märgitud ning viitamine teistele dokumentidele on selge ja ühtses stiilis;
5.2.5 Dokumendid on koostatud eesti keeles.
KINNITATUD Direktori 10.02.2020
Käskkiri nr 11 Lisa 1
Muudetud:
30.05.2023. a nr 42
Nõuded arendustele v6.0
Võti Nõude liik Kokkuvõte Kirjeldus
NA-1 Vastavus üldistele standarditele
Loodavate lahenduste X-tee teenused peavad vastama RIA x- tee juhendis toodud nõuetele. Aluseks tuleb võtta hanke välja kuulutamise hetkel kehtiv versioon.
NA-2 Vastavus üldistele standarditele
Lahendusega koos tarnitav standardtarkvara peab vastama RIK nõuetele
Kui hankes ei spetsifitseerita tarkvaralist lahendust tuleb kasutada vastaval konkreetsele vajadusel allpool toodud tarkvarade viimaseid stabiilseid versioone. Serverite operatsioonisüsteemina: 1) Linux RedHat Enterprise/Centos 2) Windows
Andmebaasidena: 1) Microsoft SQL 2) Postgre SQL Veebiserverina: 1) Nginx 2) Microsoft IIS 3) Apache Rakendusserverina: 1) Tomcat Programmeerimiskeelena : 1) C# 2) Java 3) Python Kui koos tarnega tarnitakse kommertstarkvara peab selle litsents sisaldama vähemalt 5 aasta turvaparandusi
NA-3 Vastavus üldistele standarditele
Rakendus peab olema loodud vastavalt Eesti Infoturbestandardi nõuetele. Aluseks tuleb võtta hanke väljakuulutamise hetkel kehtiva versiooni meetmeid. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]
NA-4 Vastavus üldistele standarditele
RIK põhimõte on arendada tarkvara avatult ja avaldada tarkvara vaba litsentsiga. Avaliku sektori kohustuseks on arendada tarkvara eelkõige avatult ja avaldada tarkvara vaba litsentsiga vastavalt litsentsi nõuetele.
Antud nõudes võib erandeid teha ainult juhul, kui on teisiti ette nähtud seadusega või muul tellijaga kokku lepitud põhjendatud juhul.
RIKis kasutatavad levinuimad vaba tarkvara litsentsid on EUPL, GNU GPL, MIT. Valik sõltub vajadustest ja kohustustest.
Litsentside litsentsitingimustes sisalduvad nõuded, mida tuleb litsentsi kasutamisel täita, on järgmised:
EUPLi puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises
(EUPL © Euroopa Liit 2007, 2016, mille järel on märge „Litsentsitud EUPL alusel“);
2) lähtekoodi avalikustamine Euroopa Liidu joinup virtuaalses varamus.
GNU GPL puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises
(Copyright © <aasta> <autori nimi>);
2) litsentsitingimustes ette nähtud teavitus töö osas garantii välistamise kohta.
MIT puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises
(Copyright © <aasta> <autori nimi>) koos litsentsis ette nähtud teavitusega;
2) litsentsitingimustes ette nähtud teavitus töö osas garantii välistuse kohta.
Täpsemalt tuleb nõuetega tutvuda lähtudes valitud litsentsitüübi litsentsitingimustest.
Valitud litsentsi litsentsitingimused esitatakse ühel või mõlemal alljärgnevatest viisidest: 1) LICENCE-fail peab olema
repositooriumis avalikustatud koos tarkvara koodiga;
2) litsentsitingimuste tekst iga faili päises;
3) lisades päisesse link asukohale, kus on võimalik litsentsitingimustega tutvuda.
NA-5 Arhitektuur
Rakenduse, andmebaasi ja kolmanda osapoole komponentide platvorm(id)/versioon(id) peavad olema sellised, mille eluea lõpp (EOL) pole teadaolevalt vähem kui 4 aasta pärast.
Kui on tuleb tellijaga paika panna ja kokku leppida vahetuse strateegia.
NA-6 Arhitektuur
Tulevase ja olemasolevate infosüsteemide platvormid (rakendusserver, andmebaas, kolmanda osapoole komponendid) ja topoloogia peab olema enne reaalse arenduse algust RIK Infrastruktuuride osakonnaga kooskõlastatud.
Süsteemi jõudlus peab vastama kokkulepitud topoloogial eelanalüüsi ja lähteülesande käigus välja toodud jõudlusnäitajatele.
NA-7 Arhitektuur Rakendusserver peab võimaldama töötamist andmebaasiserverist eraldi serveril.
NA-8 Arhitektuur
Rakendust peab saama ilma ümber programmeerimata liigutada erinevate domeenide ja domeeni saitide vahel
Lahendus ei tohi olla sisse kompileeritud absoluutseid URL-e.
NA-9 Arhitektuur
Tõrkekindluse tagamiseks tuleb väliseid liidestusi kasutada nii vähe kui võimalik. Kui need on vajalikud, siis peavad nad olema võimalikult tõrkekindlad.
Liideseid peab saama konfiguratsioonist välja lülitada. Väliste liidestatud süsteemide tõrke korral ei tohi süsteem hanguda, vaid peab väljastama mõistliku (võimalikult lühikese) aja jooksul ajakohase veateate. Võimalusel tuleb töökindluse tõstmiseks kasutada asünkroonseid liideseid (ntäiteks Rahvastikuregistri, Maa- ameti infosüsteemi või Google analythicsk´i töötamast lakkamisel peab süsteemi põhifunktsionaalsus,kui süsteemi äriloogika seda võimaldab, tööle jääma).
NA-10 Arhitektuur
Andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel toimub läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi (x-tee). Avaliku teabe seaduse § 43 (9) lõige 5.
Kui X-tee päringut teostab inimene, siis peab olema päringu päises autentinud kasutaja andmed.
NA-11 Arhitektuur
Rakenduse testkeskkonnad peavad olema ühendatud test X- teega ja arenduskeskkonnad arendus X-teega.
NA-12 Arhitektuur
Rakenduse konfiguratsiooniparameetrid tuleb ühte kohta kokku tuua nii, et nende muutmisel ei peaks rakendust uuesti kokku kompileerima (nt ühte tekstipõhisesse konfiguratsioonifaili, andmebaasi tabelisse).
Rakendus peab neid sealt ka kasutama (mitte kopeerima parameetreid käivitamisel kolmandatesse kohtadesse). Logimise seaded võivad olla rakenduse konfiguratsioonifailist eraldi ühes lisakonfiguratsioonifailis (näit Log4net).
NA-13 Arhitektuur
Rakenduse kompileerimine (saidi taaskäivitas, konfiguratsiooni muutmine vms) peaks toimuma mõistliku aja jooksul.
Mõistlikuks ajaks loetakse maksimaalselt 30 sekundit. Kui rakendus vajab indekseeritud sisu ja see pole kättesaadav, siis peab rakendus väljastama selle kohta selge teate.
NA-14 Arhitektuur Rakendus peab olema 64-bitine.
NA-15 Arhitektuur Andmebaas ja rakendus peavad kasutama UTF-8 kodeeringut.
Nõue kehtib Oracle ja Postgre andmebaaside puhul.
NA-16 Arhitektuur Failid peab katalogiseerima kokkulepitud tunnuste alusel (aasta, kuu, kuupäev).
Failisüsteemi salvestamisel ei tohi ühte kausta tekkida üle 10000 objekti (kaust või fail). Failistruktuur peab olema mõistlik (kaustu ei tohi olla rohkem kui faile) ning ei tohi tekitada märgatavat jõudluskadu.
NA-17 Arhitektuur Kasutatav programmeerimise paradigma on objekt-orienteeritud.
NA-18 Arhitektuur Kõik välised võtmed (Foreign Key) peavad olema indekseeritud.
Andmebaasis peab kasutama indekseid või muid meetmeid, et nõuded jõudlusele oleksid täidetud ka tulevikus (1, 3, 5 või 10 aasta pärast – vastavalt planeeritud kasutusajale). Väliseid võtmeid tuleb kasutada ka ühest andmebaasist teisele viitamisel.
NA-19 Arhitektuur Tuleb kasutada päringumuutujaid (Parameter Binding).
SQL päringute väljakutsumisel väljastpoolt andmebaasi, peab kasutama päringumuutujaid, et vältida SQL vahemälu fragmentseerumist (When calling SQL code from outside the database, Parameter Binding should be used to prevent SQL cache fragmentation).
NA-20 Arhitektuur
Kõigis andmebaasi tabelites peab olema defineeritud üks tehniline primaarvõti ja selle nimetus peab olema „ID“.
NA-21 Arhitektuur Failid ja failide indeks peavad olema replikeeritavad teise serveriruumi.
Failide hoidmise asukoht lepitakse iga kord eraldi kokku. Failide hoidmine klassikalises andmebaasis on kulukas ja seab kõrgendatud nõudmised ning piirangud andmebaasiserveritele.
NA-22 Arhitektuur Vajadus halduril teha otse baasis haldustoiminguid peab olema viidud miinimumini.
Rakendusel peab olema haldusliides, mille kaudu rakenduse haldur saab teha tavapäraseid haldustoiminguid. Halduri haldustoimingud lepitakse tellijaga kokku detailanalüüsi käigus.
NA-23 Arhitektuur Andmebaas peab toetama nii külm- kui ka kuumvaru (peegeldamist) teise serveriruumi.
Ei tohi kasutada teenuseid, mis välistavad andmebaasi peegeldamist (nt "failstream").
NA-24 Arhitektuur Sorteerimisreeglistik peab vastama eesti keele tähestikule.
Tõusutundlikkus peab olema välja lülitatud ning accent peab olema sisse lülitatud. Näiteks: MS SQL puhul Estonian_CI_AS.
NA-25 Arhitektuur Kui süsteem saadab elektronkirju, peab kasutama süsteemivälist RIK- i elektronposti serverit.
Kirjade tekst peab olema haldurite poolt hallatav. Kirja saatmisel peab süsteem veenduma, et elektronposti server võttis meili vastu. Kui elektronposti server millegi pärast kirju vastu ei võta, tuleb kirjad ära saata pärast seda kui elektronposti server jälle vastab. Kirjad saatmist peab olema võimalik lihtsalt (näiteks muudatuse ajaks) rakenduse konfiguratsioonist kinni keerata.
NA-26 Arhitektuur
Konfiguratsiooniparameetrite nimed peavad olema sisulised. Juhul kui see ei ole võimalik, peab kõrval olema selgitus.
Näiteks : X-tee Turvaserver, mitte XTTS või viitenumber, mitte vk_seb jne.
NA-27 Arhitektuur
Infosüsteemides on eessüsteemid (front end) ja tagasüsteemid (back end) arhitektuuriliselt selgelt lahutatud.
Tagasüsteemide ülesanneteks on andmete haldamine ja võrguteenuste pakkumine. Tagasüsteemid ei tegele lõppkasutaja autentimise ja autoriseerimisega. Lõppkasutaja autoriseerimise tagavad eessüsteemid.
NA-28 Arhitektuur Konfiguratsioonifailid peavad olema vastavalt rakendusserveri tüübile vaikimisi kaitstud failid
Näiteks IIS: *.config , *.resources Apache: *.conf, .htaccess. Kui neid on mitu, siis arendaja peab need eraldi välja tooma konfiguratsioonifailide listis.
NA-29 Arhitektuur Rakenduse failid, mida kasutaja näha ei tohi, peavad olema vaikimisi kaitstud kaustades.
Näiteks: IIS: Bin,App_Code, App_Data, App_Browsers, App_GlobalResources, App_LocalResources, App_Themes, App_WebReferences
NA-30 Arhitektuur Konfiguratsioonis ei tohi olla erinevaid parameetreid, mis on sama sisuga.
Kõiki parameetreid tuleks konfiguratsioonis kirjeldada vaid uhe korra (mitte nii, et mitmes lõigus kirjeldatakse samu asju uuesti).
NA-31 Arhitektuur Kõik rakendused peavad töötama kõrgkäideldavalt.
Rakendustes tohib kasutada vaid masinapõhiseid teenuseid, mis lubavad kõrgkäideldavaid (klaster) lahendusi. Kõrgkäideldav lahendus peab olema selline, mida saab samaaegselt käitada erinevates masinates. Kasutajasessioon ei tohi olla ühe klastri üle põhine. Ei tohi kasutada sticky sessioneid.
NA-32 Arhitektuur Tuleb kasutada rakendusservereid.
Klientrakendus ei tohi pöörduda otse andmebaasi poole.
NA-33 Arhitektuur Keskkonnapõhiseid muutujad peavad olema konfiguratsioonist seadistatavad.
Näiteks WSDL ei tohi sisaldada viiteid arendusserveritele.
NA-34 Arhitektuur
Kui kasutatakse Windows teenuseid peavad teenuste nimed olema serveri administraatori poolt konfigureeritavad.
NA-35 Arhitektuur Rakenduse äriloogika tuleb realiseerida eraldi andmebaasist sõltumatus rakenduskihis.
Andmebaas ei tohi sisaldada äriloogikat, mis muudab andmetabelites olevaid ja sinna kirjutatavaid andmeid. Erandiks on trigerid, mis tekitavad logi.
NA-36 Arhitektuur
Andmebaasis võib kasutada vaid ISO/IEC 9075 standardiga kaetud funktsionaalsusi. Kuid erandina ei tohi kasutada sama standardi osas 13 kirjeldatud funktsionaalsusi.
Ei ole tohi kasutada selliseid platvormispetsiifilist lahendusi, mille üleviimine mõnele muule andmebaasiplatvormile ei ole võimalik. ISO/IEC 9075 osa 13 spetsifitseerib Javas kirjutatud programmimoodulite kasutamist andmebaasis.
NA-37 Arhitektuur Rakendus peab kasutama autentimiseks RIK autentimisportaali AUP.
RIK kasutab keskset autentimislahendust (AUP). Kui kui mõni ärinõue välistab AUP kasutamise, esitab RIK arendajale lisanõuded autentimissüsteemile.
Kasutatavaid autentimisviise peab olema rakenduse konfiguratsioonist võimalik sisse ja välja lülitada. Samuti peab rakenduse konfiguratsioonist olema määratav kas ID-kaardiga autenimise korral kasutatakse OCSP või tühistusnimekirjade põhist autentimist.
NA-38 Arhitektuur
Uniform resource identifier (URI) pikkus ei tohi ületada ühegi IS poolt toetatava brauseri maksimaalset lubatud väärtust.
Max uri < 2000.
NA-39 Arhitektuur
Rakenduse teenusekirjeldus (n: WSDL) peab olema üles ehitatud nii, et see toetaks teenuse versioneerimist.
Näiteks: Alajaotis definitions/types/schem: complexType defineerimisel tuleb sellele lisada "any" element.
NA-40 Arhitektuur Rakenduse operatiivbaas peab olema võimalikult väike.
Juhul kui äriprotsess seda võimaldab, tuleb suurte andmemahtude korral kasutada andmete arhiveerimist põhibaasist väljapoole.
NA-41 Arhitektuur Rakendusega tarnitavad litsentsid peavad olema vähemalt 5 aastase kehtivusega.
EU projektide korral tuleb kehtivusaja suhtes lähtuda EU või RIA nõuetest.
NA-42 Arhitektuur
Rakendus peab olema tehniliselt osadeks jaotatud (tükeldatud) vastavalt loogilisele jaotusele. Saadud osised peavad olema eraldi versioneeritavad ja paigaldatavad.
Eraldatud peavad olema teenused, kuhu pöörduvad kasutajad ja need teenused, kuhu pöörduvad teised teenused ja serverid (näiteks saidid). Avalikud liidesed tuleb selgelt eristada muudest mitteavalikest, sisemistest, konfigureerimis jms liidestest. Kui rakendusel on eraldi turvatasemega liidesed ametnikule ja kodanikule, peab rakendus olema jaotatud kaheks eraldi liidesekomponendiks ning nende mõlema poolt kasutatavaks andmebaasiks.
NA-43 Arhitektuur
Kõik dokumentide konverteerimised ühest formaadist teise tuleb teha kasutades RIK keskseid dokumentide konverteerimise teenuseid.
NA-44 Arhitektuur
Süsteem ei tohi võimaldada kasutajale ligipääsu süsteemi toimimise informatsioonile, nagu failide täisnimed (path), kutsepinud (stack trace) jms.
NA-45 Arhitektuur Rakendus peab olema võimeline töötama koormusjaoturitega varustatud taristul.
SSL offload, vajalike kliendiparameetrite edasiandmine kasutades http headereid.
NA-46 Arhitektuur Rakenduse failidele ei tohi olla rohkem ligipääsuvajadust, kui read- execute.
NA-47 Arhitektuur
Kui on planeeritud kasutada Windows servereid peavad kõik rakenduse osad (ka baas) olema võimelised töötama windows core serveritel.
NA-48 Arhitektuur Andmebaasis tuleb veerutüübiks määrata selleks sisuliselt sobivaim andmetüüp.
Näiteks, kui on tegemist kuupäevaga, siis date. Kasutada ei tohi varchar(max) andmetüüpi, kui see pole põhjendatud ja vajalik.
NA-49 Arhitektuur Rakendus peab väljastama oma masinliideste teenuste tehnilisi spetsifikatsioone.
SOAP teenuste wsdl'e, REST teenustele n:swaggeri v. openapi formaadis kirjeldusi.
NA-50 Arhitektuur
Active Directory (AD) autentimise kasutamisel peab rakendus kasutama SAML2.0 (Security Assertion Markup Language) ja ADFS (Active Directory Federation Services) standardeid.
Teiste standardite kasutus tuleb RIK- iga eelnevalt kooskõlastada.
NA-51 Arhitektuur
ID-kaardiga (kliendi sertifikaadiga) autentimist teostavad veebirakendused peavad (juhul, kui sessiooni pole algatatud) suhtlema kliendi veebirakendusega ainult selleks, et saada veebirakendusest sisselogimiseks vajaliku koodi.
Edasine koodi täitmine ja võimalike veaolukordade töötlus peab toimuma rangelt ainult kliendi poolel.
Kliendi autentimissertifikaadi kehtivus- ja autentsusekontroll teostatakse maksimaalses võimalikus mahus veebiserveri või proxy poolt.
Autentimissertifikaadil on veebiserveri või proxy poolt kohustuslikult nõutav:
Apache: SSLVerifyClient require; NGINX: ssl_verify_client on; Pulse TM: ssl.requireCert(); HAProxy: verify required; Tomcat: clientAuth="true"; jne…
Juhul kui toimub pöördub URL poole, kus on nõutud kliendi autentimissertifikaat ning server vastab veaga, peab klientrakendus kuvama korrektse eesti keelse veateate.
NB! Rakenduse javascrip-ti tuleb ID- kaardiga autentimise puhuks erand kirjutada!
NA-52 Arhitektuur Tuleb kasutada vaid RIK poolt ette antud captcha lahendust.
NA-53 Arhitektuur Rakendustevaheline suhtlus tuleb realiseerida läbi rest- või soap-vms veebiteenuste või message queue.
Sobivad liideste formaadid lepitakse kokku projekti käigus.
NA-54 Arhitektuur Serveris peab olema kirjeldatud, millistele HTTP meetoditele vastatakse.
Mitte kirjeldatud meetoditele ei tohi vastata.
NA-55 Arhitektuur Vigastele meiliaadressidele ei tohi kirju saata.
Meiliaadress peab vastama RFC5322 ja/või RFC6854 standardile. Süsteem, kuhu on võimalik e-posti aadresse sisestada, peab kontrollima nende kehtivust. Kasutaja kontaktinfo tuleb alati valideerida.
NA-56 Arhitektuur Rakendusel peab olema CSP header. Vaikeväärtus on "self".
Erandid tuleb kirjeldada pigaldusjuhendis.
NA-57
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Kliendi ja serveri vaheline side peab olema krüpteeritud SSL- protokolli kasutades.
Tuleb arvestada tingimusega, et osad ühendused nõuavad kahepoolset SSL autentimist (nt: suhtlus turvaserveriga).
NA-58
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Rakendus ei salvesta andmeid kliendi arvutisse (sh küpsiseid).
Erandiks on mitmekeelse süsteemi puhul keelevalik.
NA-59
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Sessiooni lõpetamine infosüsteemis (nt logi välja nupu vajutamine) peab serveri poolt sessiooni tunnused kehtetuks tunnistama (nt küpsised).
NA-60
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Kui andmebaasis olevate andmete turvaosaklass "terviklus" on 2 või 3, tuleb kõik osaklassi 2 või 3 infot sisaldavad andmebaasi kirjed ja tabelid versioneerida. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]
Kõik andmemuudatused peavad baasis säilima. Andmete muutmisel andmeid ei kustutata, vaid tehakse uus kirje uute andmetega. Vana kirjed muudetakse kehtetuks. Iga uus kirje peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: 1) viide kirjele, mille ta kehtetuks
muutis (kui on); 2) kasutaja, kes kirje lõi; 3) kirje loomise aeg; 4) sessiooni-ID (kui on olemas).
Iga kehtetuks tunnistatud kirje peab sisaldama lisaks vähemalt järgmist informatsiooni: 1) kasutaja, kes kirje kehtetuks
tunnistas; 2) kirje kehtetuks tunnistamise aeg.
NA-61
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Kui rakenduse poolt töödeldavate andmete konfidentsiaalsusklass on 2 või kõrgem, peab rakendusega kaasas olema lahendus, mis suudab toota toodangu andmetest testandmed, mis ei sisalda konfidentsiaalset informatsiooni.
Testandmed peavad säilitama kõik toodangu andmete omadused (pikkuse, tüübi) ja omavahelised suhted. Toodanguandmetest testandmete tegemise algoritmid ja põhimõtted tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga.
NA-62
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Andmebaasis olevate rakenduse kontod peavad omama ainult minimaalselt rakenduse tööks vajalikke õiguseid.
Schema muutmine ei ole rakenduse töö. Schema omanik ei tohi olla rakenduse tööks kasutatav baasi kasutaja.
Nõude täitmiseks vajalikud vahendid (skriptid) peavad kuuluma rakenduse juurde ja nende sisu peab olema kontrollitav. Kontodele vajalikud õigused peavad olema kirjeldatud rakenduse installatsioonijuhendis.
NA-63
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Rakenduse lõppkasutajatele peab olema võimalik jagada õigusi läbi andmebaasis defineeritud rollide.
Rakendusepõhiseid kasutajarolle ei tohi defineerida ainult läbi AD OU'de ja gruppide.
NA-64
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Ligipääs rakendusse ja andmetele tohib olla vaid dokumenteeritud ning tellimuses kirjeldatud teid mööda ja dokumenteeritud autentimisprotseduure kasutades.
NA-65
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Kõik paroolid ja salasõnad peab rakendus alati salvestama vaid krüpteeritud või räsitud ja soolatud kujul.
Räsimine peab kasutama turvalist räsifunktsiooni (NA-74) ja soola (salt). Sool peab olema andmebaasiüleselt unikaalne, piisavalt suure bitiarvuga ja "random". Krüpteerimata kujul ei tohi paroole salvestada (ka ajutiselt) ühelegi kettale. Krüpteering peab olema CBC, CRT vms režiimis. Kasutada ei tohi ECB režiimi.
NA-66
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Rakendused, kuhu saavad ligi välised kasutajad, peavad võimaldama autentimist vähemalt kahe erineva Eesti riigi poolt aktespteeritava kaheastmeilse isikutuvastsulahendusega. Parooliga autentimsit tuleb vältida.
Kindlasti peab olema kasutusel ID- kaardi põhine autentimine.
Kui on vajalik ka parooliga logimine, peavad välised kasutajad autentima ennast spetsiaalse väliskasutajate jaoks mõeldud AD pihta. Mingil juhul ei tohi väliskasutajaid teha RIK-i sisemisse AD-sse.
NA-67
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Rakendus ei tohi teostada X-tee päringut otse kasutajaarvutist.
Kasutajaarvutitest otse x-tee päringute tegemine on arvutivõrgu tasemel keelatud.
NA-68
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Veebipõhised välise veebilehega rakendused, mis on keskmise või kõrgema ISKE klassiga peavad kasutama vahendeid kaitsmaks rakendust keelatud päringute eest.
IIS puhul peab kasutama näiteks URL scan, apache puhul modsecurity või vastavat tööriista. Võimalikud piirangud tuleb kokku leppida tellijaga detailanalüüsi käigus lähtuvalt tellija vajadustest ja nõudmistest. Kasutama peab whitelisting põhimõtet, mitte blacklistingut.
NA-69
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Kui rakenduse kaitsetarve on suur või väga suur, peab rakendus sisenemisel näitama pärast õnnestunud sisselogimist eelmise õnnestunud sisselogimise aega. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]
Sarnaselt õnnestunud sisselogimisega, tuleb ebaõnnestunud sisselogimise katsete korral kuvama millal need toimusid ja mitu neid oli. Kasutaja peab saama soovi korral veenduda, kas keegi pole tema nime all üritanud sisse logida. ID-kaardi, mobiil-ID ja digi-ID-ga sisenemise ürituse ebaõnnestunud katseid näitama ei pea.
NA-70
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Rakenduse kasutajaliidesest peab olema kasutajal avalehel ilma sisse logimiseta võimalik näha rakenduse versiooni numbrit.
Mõeldud on spetsiaalrakendusi (custom built). Nõue ei kehti veebitarkvara (apache, IIS jne), andmebaaside jms kohta. Viimaste versiooni numbrit tuleb pigem varjata.
NA-71
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Sessioonide lõpetamine tuleb teostada serveri poolel ja kõigil rakendustel peab olema konfigureeritav kasutajasessiooni aegumise aeg.
Aeg peab olema muudetav koos teiste konfiguratsiooniparameetritega. Kui kliendilt pole etteantud aja jooksul ühtegi päringut tulnud, tuleb sessioon serveri enda algatusel lõpetada.
NA-72
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Veebipõhiste rakenduste mitteautentinud kasutajate poolt saadetud vormid tuleb puhastada XSS-filtriga või eemaldada HTML- tag´id.
Soovitatavalt tuleb seda teha enne andmebaasi salvestamist, vajadusel andmete väljakuvamisel.
NA-73
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Veebipõhiste rakenduste poolt saadetavad vormidel peab paiknema peidetud unikaalne räsi, mida kontrollitakse vormi vastuvõtmisel.
Eesmärk on vältida CSRF rünnakuid.
NA-74
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Krüpteerimise ja räside arvutamise korral tuleb kasutada tugevaid algoritme.
Valida tohib vaid neid, mille soovituslik kasutusaeg RIA krüptoprotokollide elutsükliuuringu uuringu kohaselt on üle 12 aasta. Kui räsimine ei pea tagama pikaajalist salastaatust ja tõestusväärtust võib tellijaga kokkuleppel kasutada algoritme, mille soovituslik kasutusaeg on krüptoprotokollide elutsükliuuringu uuringu kohaselt üle 5 aasta.
Kui tehniliselt vähegi võimalik tuleb sertifikaate hoida RIK HSM lahenduses. Ligipääs võtmetele ja sertifikaatidele peab olema vaid teadmisvajaduse põhimõttel. Kirjandus: NIST SP-800- 57 Key Management Guidelinesja European Payments Council (2017) Guidelines on cryptographic algorithms usage and key management.
Süsteemi kirjelduses tuleb välja tuua kõik krüptoalgoritmid, võtmepikkused ja kasutuskohad.
NA-75
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Autenditud sessiooni tunnust ei tohi ainult lihtsa küpsisega lahendada (kasutada OWASP parimaid praktikaid).
Sessiooni ei tohi olla võimalik üle võtta URLi kopeerimisega ühest arvutist teise.
NA-76
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Halduritel ei tohi olla võimalik muuta rakenduseväliste liidestuste- ning nendega seotud äriloogiliste funktsionaalsuste tehnilisi konfiguratsioone.
Tagada tuleb rollide lahusus: administraatoril ja halduril on erinevad tööülesanded.
NA-77
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
ID-kaardiga autentimisel, peab rakendus suutma vastu võtta ID- kaardi sertifikaati ka HTTP päises.
Proxy tugi
NA-78
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Kõik digitembeldamist vajavad rakendused peavad kasutama RIK- i-keskset digitembeldamise teenust.
NA-79
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Rakenduse turvalisuse tagamiseks (näiteks XSS, SQLInjection, jne) tuleb järgida OWASP-i parimaid praktikaid.
Veebirakendus peab probleemideta läbima OWASP ASVS põhineva testi. Esmane väline turvatestimine tellitakse tellija finantseeringul. Kui selle tulemusel leitakse arendaja poolsest tegevusest või tegevusetusest põhjustatud vigu, võib tellija nõuda OWASP järeltestide kompenseerimist arendajalt.
NA-80
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Arendus peab olema orienteeritud toodangukeskkonnas toimimiseks.
Toodangukeskkonna rakendus ei tohi sisaldada osiseid, mis on toodangu keskkonnas ebavajalikud või segavad (näiteks mõeldud testimiseks testkeskkonnas, arendusabiks arenduskeskkonnas jne).
NA-81
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Ajatemplite kasutamisel eelistatakse Guardtime lahendust.
Ajatempli serveri URL peab olema konfigureeritav.
NA-82
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Rakendus ei tohi lubada ühe kasutajaga mitut samaaegset sessiooni.
Nõue ei kehti, kui see tellija poolt eraldi ärinõuetes nõutud.
NA-83
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Kui rakenduse tervikluse turvaosaklass on T3, peavad tõestusväärtust omavad andmed olema digitaalallkirjastatud või digitembeldatud. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]
Konkreetne lahendus valitakse ja lepitakse tellijaga eraldi kokku. Käesoleva nõude täpsustuseks vt ISKE nõue HT.34. Ajatemplite, digitemplite ja digitaalallkirjade terviklust tuleb reaalajas ja hiljem perioodiliselt (muudetava perioodiga) valideerida. Valideerimise protsessi tulemusena tuleb genereerima automaatne raport, mis on vaadeldav süsteemi halduri liidese kaudu ning mida on võimalik automaatselt edastada ettenähtud e-posti dressidele. Raport peab sisaldama infot valideerimise protsessi alguse ja lõpu aja kohta, infot selle kohta, kui mitut ajatemplit kontrolliti ja kas infot kõik ajatemplid olid korrektsed. Kui tembeldamises või allkirjastamises ilmneb viga, peab olema võimalik hiljem katkenud kohast tembeldamist või allkirjastamist jätkata.
NA-84
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Kui rakenduse tervikluse turvaosaklass on T3, peavad tõestusväärtust omavad andmed ja logid olema krüptoaheldatud, et tagada, et tõestusväärtusega andmeid ei saaks märkamatult kustutada. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]
Ahela moodustamiseks ei tohi kasutada andmetesse kirja pandud viiteid (n: id=2ja andmed="mingid andmed", eelmine_andmed=1 ). Krüptoahela koostamisel tuleb kasutada lahendust, kus järgmise ajatembeldatava kirje koosseisu fikseeritakse eelmise kirje mitte ajatembeldatud räsi. Uue ahela lüli lisamisel tuleb kontrollida eelmise lüli korrektsust.
Tagatud peab olema ka nõue, et kirjeid ei saaks märkamatult kustutada ahela lõpust. Krüptoahela terviklust peab saama perioodiliselt (muudetava perioodiga) kontrollida ja lahendus peab suutma vajadusel and häire (e-kiri) kui terviklus on kompromiteeritud. Krüptoaheldamis e ja selle kontrolli sisse ja väljalülitamine ning kontrolliperioodi muutumiine peab olema teostatav vaid rakenduse konfiguratsioonist rakenduse administraatori poolt,
NA-85
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Kui rakenduses on S3 salastatuse astmega andmeid, peavad need nii transpordil kui ka salvestatult alati olema krüpteeritud kujul.
Sümmeetrilise võtme turvamiseks tuleb kasutada asümmeetrilisi algoritme. Sertifikaati tuleb hoida nii, et see oleks kättesaadav rakendusele, kuid mitte rakendusserveri administraatorile. Sertifikaat peab olema vahetatav, st krüptograafia edasi arenedes peab olema võimalik kasutusele võtta tugevam sertifikaat.
NA-86
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Paksu kliendi korral ei tohi rakendus kasutaja tööjaama jätta maha krüpteerimata kujul ajutisi faile, mis sisaldavad või võivad sisaldada konfidentsiaalset või kõrget terviklust nõudvat informatsiooni.
Kui paks klient kasutab ajutisi faile, tuleb tagada nende perioodiline kustutamine tagamaks, et ei koormata liigselt kasutaja arvutit. Eesmärk on tagada, et rakenduse sulgemisel ei jääks kasutaja arvutisse maha informatsiooni, mida sinna jääda ei tohiks.
NA-87
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Rakendus peab serverist kustutama kõik ajutised failid koheselt, kui neid enam ei kasutata.
Kui kasutatakse ajutiste failide kausta peab selle asukoht olema konfiguratsioonist konfigureeritav.
NA-88
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Rakendus tohib aktsepteerida vaid sessioonivõtmeid, mida ta ise on väljastanud. Sisselogimisel peab kasutaja saama uue sessiooni võtme ning endine võti tuleb kehtetuks tunnistada.
NA-89
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Kui rakendusse laaditakse faile kasutaja poolt, peab need failid valideerima (kontrollima faili tüüpi, suurust). Failid peavad läbima viirusetõrje.
Faili nimes tuleb lubada vaid suur- ja väiketähti, numbreid, "_" ja "-" ning vaid ühte punkti järjest. Viirusetõrje lahenduse pakub välja RIK infrastruktuuride osakond. Võimalusel tuleb teha tüübi ja faili laiendi vastavuse kontroll.
NA-90
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Kui rakendusse laetakse faile peab faili nimi salvestamisel sisaldama random komponenti nii, et faili tee ei ole lihtsalt ära arvatav.
NA-91
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Rakendus ei tohi lubada ennast kasutada iframe sees.
Iframe-i kasutamine pole lubatud ja HTTP päringutele tuleb lisada "X- Frame-Options: DENY" päis.
NA-92
Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded
Sessiooni küpsised peavad olema turvatud.
Sessiooni küpsise korrala tuleb lisada lipud Secure, HttpOnly ja SameSite. Küpsise nime prefiks peab olema "__Host-".
NA-93 Logimine, debuggimine, testimine
Rakenduse kõik üleantavad versioonid peavad enne tellijale üle andmist olema testitud.
Testplaan ja testitulemused tuleb edastada tellijale koos rakenduse üleandmisega. Nõuded testimisele RIK dokumendis "Arendamise tavad ja töökorraldus".
NA-94 Logimine, debuggimine, testimine
Turvalisuse seisukohalt kriitilised sündmused, nagu sessiooni algamine ja lõppemise, rolli muutumine jne tuleb logida.
Vastav logi peab asuma teistest logidest eraldi failis ja andmebaasis turvalogide tabelis. Väliste rakenduse puhul tuleb logida võimalusel kasutaja IP. Sessiooni võtmete väärtuses, privaatvõtmeid ja kasutaja salasõnad võivad logisse jääda vaid räsitud kujul.
NA-95 Logimine, debuggimine, testimine
Rakendus peab suutma logida kõiki väliste süsteemidega vahetatavaid (ka X-tee teenuste kaudu liikuvaid) pöördumisi andmevahetuslogisse.
Peab olema võimalus antud logimist välise süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. Logi peab olema struktureeritud selliselt, et päring ja vastus on eraldi failides. Logimine peab olema võimalik nii andmebaasi kui ka failisüsteemi (iga sõnum eraldi faili, failid vähemalt päeva kaupa eraldi kaustas) või mõlemasse korraga. Logifaili asukoht peab olema administraatori poolt ilma rakendust uuesti kompileerimata seadistatav.
NA-96 Logimine, debuggimine, testimine
Kui rakenduse turvaosaklass "konfidentsiaalne" on 2 või 3, peab tagama konfidentsiaalsuse osaklassiga 2 ja 3 andmete vaatamise logimise. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]
Logi salvestatakse kasutaja tegevuse logisse. Logi peab sisaldama (toodud järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma registrikood), kui võimalik kust tehti (seadme nimi, IP, sertifikaat), mis tegevused andmetega tehti ja kas tegevus õnnestus. Kui võimalik siis päringu SQL lause. Logida peab olema võimalik ka konkreetseid andmed, mida kasutaja serveri arvates nägi. Viimane peab aga olema välja lülitatav või asendatav põhiobjektide ID-dega päringu liikide kaupa. Logida tuleb ka kasutajate tegevuste ebaõnnestumised (näiteks õiguste puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis. Logimise konfiguratsioon peab olema muudetav vaid uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks IOC konteinerist konfigureeritav (late binding).
NA-97 Logimine, debuggimine, testimine
Kui rakenduse turvaosaklass "terviklus" on 2 või 3, peab tagama tervikluse osaklassiga 2 ja 3 andmete loomise, muutmise ja kustutamise logimise. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]
Logi salvestatakse kasutaja tegevuse logisse. Logi peab sisaldama (toodud järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma registrikood), kui võimalik kust tehti (seadme nimi, IP, sertifikaat), mis tegevused andmetega tehti ja kas tegevus õnnestus. Kui võimalik siis päringu SQL lause. Logida tuleb ka kasutajate tegevuste ebaõnnestumised (näiteks õiguste puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis. Logimise konfiguratsioon peab olema muudetav vaid uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks IOC konteinerist konfigureeritav (late binding).
NA-98 Logimine, debuggimine, testimine
Rakendus peab logima kõiki rakenduses tekkivaid tehnilisi vigu süsteemi logisse.
Süsteemi logid peavad asuma teistest logidest eraldi failis ja andmebaasi süsteemi logide tabelis. Logi peab sisaldama minimaalselt (toodud järjekorras) vea tekkimise aega, veakoodi, veakirjeldust (stack trace, traceback vms), võimalusel kasutaja andmeid (nimi, ID, IP ja URL), HTTP-, GET- ja POST- parameetrid ja nende väärtusi. Kas logitakse baasi või faili või mõlemasse peab olema rakendust uuesti kompileerimata administraatori poolt muudetav.
NA-99 Logimine, debuggimine, testimine
Failisüsteemi logimise korral peavad logid olema ka katalogiseeritud (näiteks liigi järgi) ja tunnustatud faililaiendiga (näiteks .log, .txt, .xml). Logi peab olema roteeruv, et ei tekiks liiga suuri faile või faile kus on vaid üksikuid logikirjeid.
Peab olema võimalus logimist välise süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. Ei tohi esinda olukorda, kus ühte kausta tekib rohkem kui 10000 faili. Peab tagama, et iga rakendusserver saaks vajadusel kirjutada logid oma logifaili. Logifaili asukoht peab olema administraatori poolt ilma rakendust uuesti kompileerimata seadistatav.
NA-100 Logimine, debuggimine, testimine
Kogu rakenduse logi peab olema ühesuguse formaadiga, kergesti masinloetav ja täielik (kes, mis, mida, jms). Logis ei tohi kasutada klassifikaatoreid.
Logiväljad, mida lõppkasutaja saab manipuleerida (IP, useragent, URL) peavad salvestuma logisse kodeeritud kujul.
Tuleb võimalusel vältida olukorda, kus ühe päringu tõttu tekib kirjeid mitmesse logisse. Igas logikirjes peab olema päringu unikaalne identifikaator, mis võimaldab logikirjet siduda teiste logikirjetega, mis tekkisid sama päringu tagajärjel. Seda nii ühe faili piires, kui ka juhul kui päringu tulemusel kirjutati mitmesse logi asukohta..
Sama infot sisaldavad väljad peavad (ka erinevates) logiasukohtades olema sama nimega ja andmed samas formaadis. Failisüsteemis asuv logi peab olema XML, JSON või CSV formaadis.
Kui parameetri väärtus on tühi, tuleb see logis märkida asendusväärtusega (nt “null”). Kui vähegi võimalik peab logi kuupäeva ja ajaformaat olema kujul "AAAA-KK- PP ja hh:mm:ss,nnnn“ lokaalne Eesti ajavöönd. "hh" järgib 24-tunnist kellaajaformaati. Kuupäev ja kellaaeg samas andmeväljas esitatakse kujul, kus kuupäevavormingu ja kellaajavorming vahele lisatakse täht T.
NA-101 Logimine, debuggimine, testimine
Logi tabelid peavad olema arhiveeritavad operatiivbaasist välja.
Tabeli suurenedes peab olema võimalik hoida vanu kirjeid, näiteks kuude või aastate kaupa, iseseisvates tabelites või teises baasis. Mehhanism peab töötama ka krüptoaheldatud logi korral.
NA-102 Logimine, debuggimine, testimine
Kui rakendus kasutab või pakub väliseid teenuseid (näiteks SK teenuseid) peab ta suutma arvestust pidada vastavate teenuste kasutamise mahu üle.
Näiteks kui palju on kasutatud kuus, aastas jne digitembeldamist, ID- autentimist, autentimisportaali, pangalingi kasutamist jne.
NA-103 Logimine, debuggimine, testimine
Rakendusega peab olema kaasas skript jõudlustestide tegemiseks.
Jõudlustestide täpne kirjeldus tuleb kokku leppida detailanalüüsi käigus. Arendaja peab koos rakendusega tarnima skripti ja vajalikud tarkvaralised vahendid kokkulepitud jõudlustestide läbiviimiseks. Jõudlustestide läbiviimine ei tohi nõuda tellijalt omapoolset tarkvara arendamist, skriptide kirjutamist või litsentside ostmist.
NA-104 Logimine, debuggimine, testimine
Rakendusel peab olema masinloetav XML-staatusleht, mille struktuur vastab tellija poolt ette antud XML struktuurile.
Staatuslehe nõuded sisalduvad käesoleva dokumendi lisas 1.
NA-105 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele
Lähtekoodi kommentaarid peavad kõigis lahenduse kihtides (rakenduse enda kood, andmebaas, jne) olema kirjutatud eesti keeles.
Nõuet ei arvestata arendustarkvara poolt automaatselt genereeritavate koodilõikude puhul. Samuti ei rakendata nõuet kolmandate osapoolte poolt toodetud lähtekoodile – nt: erinevad lahtise koodiga kooditükid jne.
NA-106 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele
Rakenduse kood peab olema piisavalt hästi kommenteeritud, et erialast haridust omav tarkvaraarendaja on võimeline süsteemile jätkuarendusi teostama.
Lähtekoodi kommentaarid peavad olema: 1. Põhjendatud. Kommenteerida
ainult kommenteerimise pärast pole vaja. Kood peab olema kirjutatud selliselt, et see on loetav ka ilma kommentaarideta. Kommentaarid on mõeldud keeruliste ja/või kohendamist ja/või edasist tööd (viimaste juurde on tuleks märkida TODO) vajavate kohtade jaoks.
2. Aktuaalsed - kommentaar ja kood peavad olema üksteisega vastavuses.
3. Selged ja üheselt mõistetavad. 4. Korrektselt kirjutatud -
grammatika ja lauseehitus peavad olema korrektsed.
NA-107 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele
Muutujate, tüüpide ja funktsioonide nimed peavad olema sisulised ja andma selget informatsiooni nende otstarbest.
NA-108 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele
Koodis kasutatavaid konstante ei tohi väärtusena hardcodeda – need tuleb defineerida muutujatena ja kasutada läbi nende.
NA-109 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele
Koodis defineeritud andmetüübid peavad olema nimetava käände ainsuses. Kõik andmemassiivid tuleb nimetada nimetava mitmuses (näiteks collectionid, arrayd, jms).
Näiteks "Isik", "Menetlus" jne. Andmebaasides ei tohi kasutada täpitähti.
NA-110 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele
Andmetabelites sisalduvad võõrvõtmed peavad nime järgi seostuma tabeli ja väljaga millele need viitavad.
Näiteks kui on tegu tabelitega ’Isikud’ ja ’Autod’, siis seos ’isiku autod’ oleks: Isikud.ID=Autod.Isik_ID
NA-111 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele
Andmebaasi väljade pikkused tuleb kirjeldada tähemärkides.
Näiteks Oracle korral Nvarchar(2000) tähendab 2000 baiti mitte tähemärki.
NA-112 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele
Kui kokku pole lepitud teisiti, siis JAVA rakenduse kood peab olema kirjutatud vastavalt "SUN Java Code convention" dokumendile.
Valideerimiseks kasutatakse 'checkstyle' vaikimisi konfiguratsiooni.
NA-113 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele
Kui kokku pole lepitud teisiti, siis Python rakenduse kood peab olema kirjutatud vastavalt "Style Guide for Python Code " dokumendile.
http://www.python.org/dev/peps/pep -0008/
NA-114 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele
Kui kokku pole lepitud teisiti, siis .NET rakenduse kood peab olema kirjutatud vastavalt "NET Framework Developer's Guide - Design Guidelines for Developing Class Libraries".
http://msdn.microsoft.com/en- us/library/ms229042.aspx. Valideerimiseks kasutatakse 'StyleCop' vaikimisi konfiguratsiooni.
NA-115 Nõuded lähetkoodile
JAVA koodi valideerimiseks kasutatakse validaatorit.
Näiteks PMD (http://pmd.sourceforge.net), DocCheck (http://java.sun.com/j2se/javadoc/do ccheck/) või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit.
NA-116 Nõuded lähetkoodile
.NET koodi valideerimiseks kasutatakse validaatorit.
Näiteks FxCop (http://msdn.microsoft.com/en- us/library/bb429476.aspx) või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit.
NA-117 Nõuded lähetkoodile
Pythoni koodi valideerimiseks kasutatakse validaatorit.
Näiteks Pychecker (http://pychecker.sourceforge.net/) või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit.
NA-118 Nõuded lähetkoodile
Kasutuses mitteolev kood tuleb rakenduse lähtekoodist kõrvaldada.
NA-119 Nõuded lähetkoodile
Andmebaasi tabelid ja väljad ning muu kood (stored procid, funktsioonid, triggerid, viewd, user defined data types ja sequencid) peab olema kommenteeritud rakenduse koodiga samadel alustel.
NA-120 Nõuded lähetkoodile
Lähtekoodis defineeritud muutujate, klasside/tabelite, meetodite jm. nimed peavad lahenduse kõigis kihtides (rakenduse enda kood, andmebaas jne) olema eesti keelsed.
Mitte Dossier vaid Toimik, mitte Person vaid Isik.
NB! Nõuet ei arvestata arendustarkvara poolt automaatselt genereeritavate koodilõikude puhul, mida ei ole vaja tõlkida. Samuti ei rakendata nõuet kolmandate osapoolte poolt toodetud lähtekoodile.
NA-121 Andmekvaliteet ja standardid
Aadressiandmete sisestamisel, kuvamisel ja hoidmisel tuleb lähtuda määrusest "Aadressiandmete süsteem".
Liidestatakse maa-ameti X-tee teenusega või RIK sisemise vastava Maa-ameti andmeid vahendava süsteemiga.
NA-122 Andmekvaliteet ja standardid
Andmete sisestamisel (ka läbi masin-masin liideste või veebiteenuste) peab rakendus alati andmed valideerime. Sobimatuid andmeid ei tohi olla võimalik sisestada.
Muu hulgas peab kontrollima, kas sisestatav väärtus vastab välja tüübile ja/või etteantud valikväärtustele. Numbriväljale tohib sisestada vaid numbreid, kuupäeva väljale kuupäeva, elektronposti aadressi vilajale elektronposti aadressi, valikväärtuste korral vaid lubatud valikväärtused jne.
Kontrollima peab sisendi suurust. Olukorras, kus veebirakendus peab töötlema potentsiaalselt ohtlikke andmeid (nt tähemärke, millel on rakendatava interpretaatorprogrammi jaoks tähendus) ja filtreerimisfunktsiooni ei saa seega kasutada, tuleb need andmed ära maskeerida, st muuta nende kuvamisvormingut.
Sisendi kontrolli ebaõnnestumise korral tuleb peatada sisendi kasutamine ja kasutajat sellest teavitada.
NA-123 Andmekvaliteet ja standardid
Iga transaktsiooni juures tuleb veenduda, et kasutajal on õigus neid vaadata või muuta (isiku õiguste, mitte rolli õiguste kontroll)
NA-124 Andmekvaliteet ja standardid
Tegevusalade andmete sisestamisel, kuvamisel ja hoidmisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 10. Jaanuari 2008. a määrusest nr 11 "Klassifikaatorite süsteem" ja kasutada EMTAK infosüsteemis kehtivat klassifikaatorit.
Liidestatakse RIK EMTAK infosüsteemi teenusega.
NA-125 Andmekvaliteet ja standardid
Kasutaja poolt sisestatud andmed tuleb enne välja kuvamist filtreerida.
Kasutada tuleks võimalusel Blacklistingu asemel whitelistingut.
NA-126 Andmekvaliteet ja standardid
Kui rakendusel tekib päringu töötlemisel tehniline viga, siis peab vastama süsteemi-infot mittesisaldava veateatega.
Näiteks: "Tekkis tehniline viga. Päringu ID: XXXXX".
NA-127 Dokumentatsioo n
Kogu rakenduse dokumentatsioon peab olema kirjutatud eesti keeles.
Erandiks võivad olla tellijaga kokkuleppel kolmanda osapoole komponentide (mis pole kirjutatud tellija jaoks) dokumentatsioon.
NA-128 Dokumentatsioo n
Rakenduse dokumentatsioon peab vastama RIK dokumentatsiooniplaani nõuetele.
NA-129 Dokumentatsioo n
Iga uue versiooniga peab alati välja tooma versiooni muudatuse kirjeldused (release notes).
Release notes peab kajastama kõiki muudatusi eelmise ja uue versiooni vahel.
NA-130 Versioonihaldus
Kõik rakenduse testimiseks, koolituseks või implementeerimiseks üle antavad tarkvarapaketid peavad olema versioneeritud vastavalt dokumendile RIK Arendamise tavad ja töökorraldus. Kasutama peab RIK-i koodihoidlat.
Arendajale antakse selleks õigused RIK-i koodihoidlas, kus ta peab hoidma oma PMA versioone.
NA-131 Versioonihaldus Arendaja peab veenduma, et teeb muudatusi aktuaalsesse koodi.
Paralleelse arendamise puhul võetakse igal hommikul RIK koodihoidlast viimane seis koodist.
NA-132 Versioonihaldus
Kõik rakenduste tellijale lepingujärgsete üleantavate versioonide lähtekoodid peavad olema varustatud arendaja esindaja digiallkirjaga.
Ka tagant järgi peab olema 100% kindel, et üle anti õige arendaja signeeritud, mitte kolmanda osapoole poolt kompromiteeritud versioon.
NA-133 Versioonihaldus
Nii arendamisel kui ka hoolduslepingute korral kasutatakse RIK vigadehalduse keskkonda.
Kui ei ole tellijaga kokku lepitud teisiti.
NA-134 Versioonihaldus
Kui veebirakenduses või veebilehel on linke, mida kasutajad näevad või millele nad saavad viidata, peavad need olema puhtad lingid.
Puhas link on inimloetav, tähendust omav, paraja pikkusega, tekstiline (erandina lubatud numbrid ja märgid „/“, „.“, „-“ ja „_“) ja ajas püsiv. Veebisaidi igal kuval peab olema unikaalne link.
NA-135 Paigalduspaketi kooste
Kooste kirjelduste alusel valmiv paigalduspakett tohib sisaldada ainult minimaalse rakenduse käitamiseks vajamineva failikomplekti.
Näiteks: kompileeritavate keelte puhul ei tohi sisaldada lähtekoodi, kui see pole vajalik rakenduse käitamiseks.
NA-136 Paigalduspaketi kooste
Kooste kirjelduste alusel valmivat paigalduspaketti peab olema võimalik liigutada erinevate serverite vahel.
Eelkõige ei tohi tekitada olukorda, kus rakenduse jooksutamiseks uues serveris, tuleb see tingimata just sealsamas kokku kompileerida.
NA-137 Paigalduspaketi kooste
Lähtekoodi kompileerimine peab olema teostatav ka Interneti ühenduse puudumise korral.
Selle nõude täitmise võimaldamiseks on RIK-is kasutusel sisemised tarkvarakomponentide repod.
NA-138 Paigalduspaketi kooste
Andmebaasi paigalduse skriptid ei tohi olla kompileeritud.
Administraator peab saama veenduda skriptide sisus.
Lisad: Lisa 1 – Staatuslehe nõuded
Dokumentatsiooniplaan v2 versioon 2.0
Täitja poolt Tellijale üle antavad dokumendid
Arenduste kirjeldus Arhitektuuri kirjeldus Seadmete ja tarkvara kasutusjuhendid Testplaan ja testimise tulemusena valminud dokumendid Varundus/taasteplaan Versiooni kirjeldus Nõuded arendustele vastavustabel Front-end nõuete vastavustabel Kasutajaliideste ja WCAG nõuete vastavustabel Andmekogude semantiline kirjeldus ja koosseis
Dokumendid peavad vastama vähemalt alljärgnevatele tingimustele
Tehnilise dokumentatsiooni võiks võimaluse korral hoida git’is koodi juures .md failides. Ärilised dokumendid peavad olema RIK Confluence keskkonnas
Dokumendi nimi hankelepingus Dokumendi sisu vastavalt arenduslepingule Sihtgrupp
1 Arenduste kirjeldus Dokumendi/dokumentide eesmärgiks on anda selge ja konkreetne ülevaade süsteemi sisust ja realiseeritud arendustest.
Eraldiseisvaid dokumente üle ei anta vaid RIK Confluence keskkonda kirjutatakse analüüsi jooksvalt projekti käigus.
Kirjeldused peavad olema kinnitatud Tellija poolt enne arendustöö algust.
Üle antavad dokumendid peavad sisaldama:
Infosüsteemi terviku kirjeldus – olemasoleva süsteemi täiendamisel lisatud/muudetud osade kirjeldus. Tegemist on süsteemi ärisisul põhinevate baaskomponentidega, millele toetuvad kasutaja tegevused, ekraanivormid, kasutuslood/protsessid, teenused, jms; Vormide (ekraanivormide) kirjeldused; Kasutuslugude / vormide kasutamise protsesside / tegevuste kirjeldused; Infosüsteemi teenuste kirjeldused.
Tellija äriprotsesse valdavad kontaktisikud:
ärianalüü tikud süsteemi analüütik ud
Täitjast sõltumatud
tarkvara hooldajad arendaja d ja edasiare ndajad testijad arhitektid projektiju hid
2 Arhitektuuri kirjeldus Dokumendi eesmärgiks on kirjeldada loodava süsteemi tehnilist ülesehitust. Kirjeldatakse rakenduse loogilist struktuuri, näidates ära selle kihtideks jagunemise. Kirjeldatakse ka füüsilist arhitektuuri, antakse ülevaade kasutatavatest tehnoloogiatest ning vahenditest.
Dokument peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:
topoloogia, süsteemi füüsiline arhitektuur (süsteemi komponendid andmebaasiserver, rakendusserver, meiliserver jms): süsteemi soovituslikud näitajad komponentide kaupa, näiteks andmesidekiirused, andmemahud, protsessori kiirus, mälumaht, komponentide arv süsteemi osade kaupa, kettasüsteemi jõudlus jms; liidesed teiste süsteemidega (x-tee, meilisüsteemid) ja sõltuvused teistest süsteemidest; süsteemi tehnilised (sh automaatsed) protsessid ehk töövoog – komponentide omavahelised suhtlusstsenaariumid ja koostoimimine (näiteks, mis komponent ja millal pöördub RR teenuse poole); kolmandate osapoolte poolt toodetud kasutatavad tarkvarad/riistvarad, mis on vajalikud süsteemi toimimiseks; süsteemi krüpto-, allkirjastamise, digitemebeldamise lahendused ja algoritmid.
Esmane kirjeldus esitatakse enne arendustööde algust.
Täiendatud kirjeldus antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplik (täielik) kirjeldus esitatakse lõppaktiga
arhitekt administraator turvaspetsialist
3 Seadmete ja tarkvara kasutusjuhendid
Süsteem tuleb ehitada selliselt, et see ei vajaks täiendavaid selgitusi (oleks intuitiivne).
Siiski võib teatud hetkedel kasutaja vajada täiendavat infot, mis aitaks kasutajatel mõista, kuidas oma ülesandeid täita, sellisel juhul peab info sisu olema hõlpsasti leitav ja keskenduma kasutaja ülesandele. Seega tuleks alati eelistada kasutajale kontekstipõhist abiinfo andmist, mis on realiseeritud UI vaates, milles kasutaja parasjagu oma ülesandeid täidab.
Abiinfo peab olema lühike ja sisaldama konkreetsete sammude kirjeldusi, mis tuleb läbi viia.
Kasutusjuhendi materjali eraldiseisvalt üle ei anta, vaid need kuuluvad üle antava rakenduse juurde.
tarkvara kasutajad haldurid
4 Administreerimisjuhend, paigal dusjuhend
Juhend on aluseks süsteemi administreerimisele, paigaldamisele ja seadistamisele.
Juhend peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:
süsteemi parameetrite (seadistuste) kirjeldus ning nende muutmiste mõjud ja protseduurid (näiteks .net rakenduste puhul konfiguratsiooniparameetrite kirjeldused/selgitused ja näidisväärtused); logimise realisatsiooni kirjeldused (kuhu ja mida, kas kasutatakse roteerimist või katalogiseerimist jms); rutiinsete hooldusprotseduuride kirjeldus; paigalduspaketi koostamise protseduurid; paigaldusprotseduurid; süsteemi halvamist võimaldavad riskid ja nende esinemise võimalikkus.
Paigaldusjuhendis kirjeldatakse iga realiseeritud osa rakendamine (deployment) koos spetsiifiliste seadistustega. Paigaldusprotseduurid peavad olema kirjutatud selliselt, et RIK-i administraator suudab rakenduse paigaldada ja seadistada ilma kõrvalise abita.
Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga.
haldurid projektijuht adminitraator arhitekt
1.
2. 3.
5 Testplaan ja testimise tulemusena valminud dokumendid
Annab detailse ülevaate teostatud arenduste testimisest ning testimise tulemustest.
Kesksel kohal on testplaan, mis kirjeldab testimise strateegia, skoobi, vahendid, tegevused, tulemid jne. Vastavalt kokkuleppele koostatakse testlood, mis võivad olla laiendatud kasutuslood. Vastavalt kokkuleppele teostatud funktsionaalsuse-, jõudluse-, koormuse-, integratsiooni-, kasutatavuse-, turvalisuse- jm. testimise dokumendid (plaan, lood, juhendid, puudused, puuduste kõrvaldamise info, tulemid). Testimisel ilmnenud vead ning paranduste info (versiooniinfo, vajadusel sisu). Testimise otstarbel loodud kood, skriptid, kasutusjuhendid.
Testimise dokumentatsioon ei pea olema üks dokument, dokumendid võib grupeerida loogilisteks osadeks:
Testplaan Nõuetele vastavus Testlood
Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga.
projektijuht vastuvõtu testijad
6 Varundus/taasteplaan Tagada süsteemi hävingujärgne kiire ja tõrgeteta taastamine.
Taasteplaan on aluseks süsteemi taastamisele peale suuremat hävingut.
Taasteplaan peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisulisi nõudeid:
Süsteemi backup’id, varundamisele kuuluvate komponentide ja asukohtade loetelu (nt rakenduse konfiguratsioonifailid, rakenduse failid failiserveril paiknevad failid ja andmebaas jne), nende kirjeldused ja kasutuselevõtu protseduurid (Näiteks: tuua kataloogi (vajadusel faili) tasemel välja list failidest, mida peab varundama; varunduse järjekord (kui see on oluline); Taastamise sammud kasutades installatsiooni juhendit ja varundatud andmeid; Süsteemi komponentide asendusvõimalused, nende alternatiivkomponentide spetsifikatsioonid. Miinimumis peab vastama küsimusele: milline riistvara/tarkvara on sobiv arendaja arvates (tehtud nt jõudlustestid) seda süsteemi käitama.
Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust.
Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga.
administraator
7 Versiooni kirjeldus Vajalik ülevaate saamiseks infosüsteemi versioonide sisust.
Detailne info iga versiooniuuenduse kohta:
avaldamise kuupäev versiooni number versiooni tüüp (peamine, vaheversioon, parandus, erakorraline) versiooni sisu - milliseid teostatud arendusi sisaldab (töökasu numbrid, näiteks Jira taskide numbrid ja/või lingid taskile) leitud, kuid parandamata vead
Versioni kirjeldus võib põhineda tarnitud Jira piletitel.
Esitatakse koos iga üleantava versiooniga ja iga versiooni kohta.
projektijuht
8 Nõuded arendustele vastavustabel
Kontrolltabel nii Täitjale kui ka Tellijale veendumaks, et arvestatud on hankes nõutud arenduse nõuetega.
Kõik raamlepingus, lähteülesandes või tehnilises kirjelduses kirjeldatud mittefunktsionaalsed nõuded ning täitmismärge.
Täitmismärke tegemise aluseks peab olema testimine. Vajadusel lisatakse selgitused.
Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust.
Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga.
arhitekt administraator turvajuht
9 Front-end nõuete vastavustabel
Kontrolltabel nii Täitjale kui ka Tellijale veendumaks, et arvestatud on hankes nõutud front-end nõuetega.
Kõik raamlepingus, lähteülesandes või tehnilises kirjelduses kirjeldatud front-end nõuded ning täitmismärge.
Täitmismärke tegemise aluseks peab olema testimine. Vajadusel lisatakse selgitused.
Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust.
Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga.
arhitekt
10 Kasutajaliideste ja WCAG nõuete vastavustabel
Kontrolltabel nii Täitjale kui ka Tellijale veendumaks, et arvestatud on hankes nõutud kasutajaliideste ja WCAG nõuetega.
Kõik raamlepingus, lähteülesandes või tehnilises kirjelduses kirjeldatud kasutajaliideste ja WCAG nõuded ning täitmismärge.
Täitmismärke tegemise aluseks peab olema testimine. Vajadusel lisatakse selgitused.
Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust.
Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga.
haldurid
11 Andmekogude semantiline kirjeldus ja koosseis
Vajalik ülevaate saamiseks, mis andmed andmekogus on ja mida need tähendavad.
Andmekogus töödeldavate andmete koosseisu kirjeldus sisaldab:
vanemandmeobjekti nimetus (tabeli nimetus); andmeobjekti nimetus (veeru nimetus); märge, kas tegemist on isikuandmetega; märge, kas tegemist on eriliigiliste isikuandmetega; märge, kas tegemist on andmekogu põhiandmetega; märge, kas tegemist on arhiiviväärtuslike andmetega; viide andmekogule, kust mittepõhiandmed pärinevad; andmeobjekti semantiline kirjeldus (selgitus, mis andmeobjektiga on tegemist).
(Kõik märked formaadis jah/ei.)
Dokument (fail) esitatakse lõppaktiga.
tellija tellija poolne projektijuht
Arenduse tavad ja töökorraldus
Tellija jätab endale õiguse muuta raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute tehnilises kirjelduses
kirjeldatud nõudeid. Pakkuja peab lähtuma hankelepingute täitmisel järgnevatest nõuetest, v.a juhul kui tellija on
hankelepingu tehnilises kirjelduses märkinud teisti.
Arendustööde teostamisel kohustub pakkuja lähtuma mittefunktsionaalsetest nõuetest.
1. Nõuded arenduste üleandmisele
Loodavad hanke tulemid antakse üle RIK-i koodirepositooriumi kaudu. Partneri meeskonnaliikmetele luuakse
RIK-i poolt ligipääs koodirepositooriumile lähtekoodide, andmebaasimuudatuste ning muude tulemite või nende
muudatuste üleandmiseks.
2. Commit
Arendamisel lisada commitide (lähtekoodi repositooriumisse lisamine) juurde kindlasti töökäsu nr, mille alusel
muudatus sisse viiakse ning lühisõnaline lühikirjeldus, mida muudatused sisaldavad. Commit sõnumi alguses peab
olema alati projekti nimi, mille raames commit tehakse ning kindlasti lisada info selle kohta, et kes antud commiti
teeb (isiku nimi).
Vigade parandamisel tuleb alati committimisel lisada ticketi number märkusena.
Muudatusi tuleb commitida vähemalt kord päevas.
Enne commiti peab kood/teostatud töö/tulem olema:
1) Iseendaga kooskõlas (pole vastuolusid, katkiseid mooduleid, iseendaga vastuolus funktsionaalsust);
2) Üldharu/muu haru tulemiga kooskõlas (üldharus olemasolev pole peale commiti katki);
3) Edaspidi mugavalt kasutatav ja mõistetav, ehk sellel on olemas oma enda sisseehitatud testid, mis peale
järgnevaid võimalikke arendusi/commite/tegevusi näitaks, kas see konkreetne funktsionaalsuse osa on
endiselt korras, või läks katki ja tuleb korrastada.
Commititav kood/teostatud töö/tulem peab olema piisavalt testitud ja pakkuja poolt testidega kaetud, kasutades
selleks:
a) Unittest’e,
b) Systemtest’e
c) Manuaalseid teste
3. Tagimine
Versiooni üleandmiseks tuleb sellest koostada tag. Tagi number peab ühtima versiooni numbriga, mida üle
antakse, kuid tagi nimi peab alati algama projekti lühendiga. Tagi alla tuleb siduda kõikide arhitektuuriliste
komponentide (rakendus, andmebaasiscriptid, x-tee adapter jne) ning muudetud või loodud dokumentatsiooni
commitid.
Versiooni numbrid peavad olema vähemalt kolmekohalised (X.Y.Z, milles X- põhiversioon, Y - üleantav versioon,
Z paranduse number). Vajadusel võib kokku leppida teistsuguses numeratsioonis.
http://tortoisesvn.net/docs/release/TortoiseSVN_en/tsvn-dug-branchtag.html#tsvn-dug-branch-1
Iga tagiga (uue versiooniga) peab kaasnema versiooni kirjeldus (mis taskid, mis ticketid, mis baasiscriptid, mis
juhendeid täiendati jne), mis tuleb paigutada dokumentatsiooni alla.
4. Dokumentatsioon
Dokumentatsiooni tuleb hoida trunk/doc/ kaustas. Alampuud lepitakse eraldi kokku.
5. Baasiscriptid
Andmebaas ning selle muudatused tuleb alati üle anda loovate, muutvate, täiendavate jne skriptidena ning neid
tuleb alati hoida trunk/baas/ kaustas.
Andmebaasiscriptide failinimed peavad olema kujul:
YYYYMMDDHHMM_prefiks+Järjekorranr.sql ehk 201105131430_KR0003.sql kus prefiks on süsteemi
lühend.
6. Pakkuja poolne testimine
Partner peab lisaks kasutuslugude funktsionaalsele testimisele teostatava arenduse/töö/tulemi commitimisel ja
üleandmisel ise tõestatavalt veendunud olema, et nende arendus/töö/tulem teeb seda, mis on nõutud ning
samaaegselt ei riku/lõhu juba olemasolevat muud arendust/tööd/tulemit.
Iga kirjutatud koodiüksuse kohta peaks olemas olema ka vastav test, mis kindlustab, et loodu toimib ja seda ka
eriolukordades. Samuti on testid abiks juba olemasolevate komponentide muutmisel, indikeerides koheselt
võimaliku probleemolukorra.
Arendatav funktsionaalsus peab olema kaetud:
1. Unittestidega
2. Süsteemitestidega
3. Manuaalsete testidega
Igal commitimisel ning üleandmisega peab edukalt:
1. käivitama kõik Unittestid ning selle dokumenteerima.
2. käivitama kõik süsteemitestid ning selle dokumenteerima
3. käivitama kõik manuaalsed testid ning selle dokumenteerima
4. dokumenteerima, mis test data't kasutati, mis keskkondi kasutati, jne.
6.1 Unit-testid e. Moodultestid
Moodultestid testivad ÜHTE klassi isoleeritult teistest klassidest ja ressurssidest (andmebaas).
Ideaalis peaks igal iseseival klassil olema oma moodultest, mis kataks selle funktsionaalust täielikult.
Kuna klassid kasutavad teineteist, moodustuvad niiöelda kobarad, siis moodultesti ideoloogiaga see hästi kokku
ei sobi. Selleks, et saaks testida tõesti vaid konkreetse ühe klassi funktsionaalsust, on kasutusel mock-
objektid(väline komponent Rhino Mocks).
6.2 Süsteemitestid
Süsteemitestid testivad süsteemi kasutaja vaatenurgast, eesmärgiks on kontrollida süsteemi vastavust kasutaja
nõudmistele.
Süsteemitestid jagunevad omakorda kaheks:
1. Funktsionaalsuse testid - üldjuhul koostatakse konkreetse teenuse klassi süsteemitestid sellises mahus, et
kaetud oleksid selle kõik erinevad meetodid ning lisaks äriloogiliselt olulisemad stsenaariumid.
2. Mittefunktsionaalsete aspektide testid - näiteks jõudluse testimiseks.
6.3 Üldised nõuded testide kirjutamisel
Nagu eelnevalt sai kirjeldatud, on testid liigendatud oma olemuse järgi. Testi sisu ja iseloom varieerub olenevalt
selle kategooriale (nt. [Test, Category("Bug")] – testis kirjeldatakse kindel veaolukord ning kontrollitakse selle
põhjal vea olemasolu. testi andmed on antud veaolukorra järgi koostatud ja spetsiifilised). Küll aga on kujunenud
kindlad head tavad, mida tuleb kõigi testide kirjutamisel järgida – koodieetikat, testide liigendamist, testide
automatiseeritust (st. teste peab saama käivitada skriptidega projektiväliselt nt. kategooria alusel iga-öiselt) ning
testide autonoomsust (testid peavad võimalikult hästi taluma ET muudatusi).
6.4 Koodieetika ja struktuur testide kirjutamisel
Testkood peaks olema liigendatud ja selgelt loetav:
1. Defineerida testis projekti erinevate osade kasutus (nt. using System;);
2. Iga testklass tuleb deklareerida [TestFixture]-raamistikus ning olenevalt testi iseloomust nimetada kujul
Bug1234Test (kindlat viga #1234 kirjeldav Bug-test), Ticket1234Test (uuendust #1234 kontrolliv test)
või TestiKirjutajaEesnimi_TeenuseNimiTest (teenuse spetsiifiline süvatest);
3. Testis olevad privaatsed klassimuutujad on tava kohaselt kujul _muutujaNimi, näiteks
private Menetlus _menetlus;
4. Kaitstud ja avalikud muutujad on kujul muutujaNimi või MuutujaNimi;
5. Vajalik uute klassiobjektide initsialiseerimine (nt. liidesed) toimub meetodis SetUp(). Näiteks:
[SetUp]
public void SetUp()
{
_liides = new Liides();
}
6. Iga uus testcase tuleb kirjutada raamistiku sisse kujul
[Test, Category("Kategooria")]
ning testi enda nimetus tuleneb testi tüübist:
a) Bug-testide ja uuendusi kontrollivate testide korral nimetus, mis kirjeldab võimalikult hästi ja
konkreetselt kontrollitavat objekti/olukorda .
b) Teenusepõhiste süvatestide puhul esiteks test, mis kontrollib, et teenust saaks nii minimaalsete
kui ka maksimaalsete andmetega kinnitada, nimetusega A_SetUp()
7. Testandmed võiksid olla võimalikult reaalse elu lähedased ja loogilised, st. ei tohiks tekitada uut objekti
klassist Helikopter kujul _a, vaid kujul _helikopter.
8. Iga äridokumendis olev nõue või tingimus tuleb testida eraldi testcase’i all, olenemata sellest kas
kontrolliks on üks või rohkem ridu koodi. Kui teha äriloogiline kontroll vaid ühe testi all, siis ei kajasta
see teenuse tervist – st. kui esimene kontroll annab veateate, siis ülejäänuteni test ei jõua. Selle
vältimiseks on testid ärinõuete kaupa eraldi kirjutatud.
6.5 Autonoomsus
Testid peavad taluma pisemaid koodi muudatusi (neid, millega ei kaasne DTO või andmemudeli muutused).
6.6 Automatiseeritus
Kõiki teste peab saama käivitada näiteks projektiväliselt skripti abil. Selleks peavad testid olema õigesti
kategoriseeritud.
Nõuded süsteemianalüüsile versioon 1.0
Sisukord:
Sissejuhatus I. Vormistus
SA-v 1. Loomise ja muutmise info: SA-v 2. Oleku info: SA-v 3. Identifitseerimise info:
II. Sisu SA-s 1. Loetavus ja mõistetavus. SA-s 2. Infosüsteemi terviku kirjeldus SA-s 3. Vormide kirjeldused SA-s 4. Kasutuslugude/vormide kasutamise protsesside/tegevuste kirjeldused SA-s 5. Infosüsteemi teenuste kirjeldused SA-s 6. Pildid, skeemid, diagrammid:
III. Töövahendid
Sissejuhatus
Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised punktid vastavas projektis ei rakendu (pole võimalik/vajalik) ja kas rakenduvad mingid täiendavad punktid või all-loetletud punktidele täpsustused.
Antud nõueteloetelu kehtib nii RIKi majasisestele projektidele kui välistele projektidele (majavälised arendajad).
I. Vormistus
Alljärgnevalt on kirjeldatud vormistuse nõuded kõiksugustele nõuetele, nõuete komplektidele, reeglitele, vormidele. Muudatuste haldamine ja seotud viitamine peavad olema kooskõlastatud ja kokkulepitud enne süsteemianalüüsi algust.
SA-v 1. Loomise ja muutmise info:
Loomise eesmärk/taustSA-v 1.1
Tekkimise aegSA-v 1.2
AutorSA-v 1.3
Viimase muutmise põhjusSA-v 1.4
Viimase muutmise aegSA-v 1.5
MuutjaSA-v 1.6
Kui on tegemist nõuete komplektiga (või plokiga), siis peavad olema selgelt eristatavad pealkiri ja sisuSA-v 1.7
SA-v 2. Oleku info:
Kinnitaja ja kooskõlastajadSA-v 2.1
Nõude/nõuete komplekti seis - kasutusel olevad olekunäitajad peavad olema kokkulepitud vastavalt antud projekti vajadustele. SA-v 2.2 Näiteks võivad nõude/nõuete komplekti olekud olla:
tegemisel kooskõlastamisel kinnitatud implementeeritud kehtetu
SA-v 3. Identifitseerimise info:
Igal nõudel/reeglil ja nõete komplektil peab olema unikaalne identifikaatorSA-v 3.1
II. Sisu
Alljärgnevalt on kirjeldatud nõuded süsteemianalüüsi sisule.
SA-s 1. Loetavus ja mõistetavus.
Süsteemianalüüs peab olema:
Loetav ja selgeSA-s 1.1
Kindlas kõneviisisSA-s 1.2
Sisaldama üheselt defineeritud äri- ja süsteemi mõisteidSA-s 1.3
Sisaldama ainult täpseid andmeolemite/andmeväljade nimetusiSA-s 1.4
SA-s 2. Infosüsteemi terviku kirjeldus
Infosüsteemi terviku kirjelduses peavad olema:
Kõikide kasutatavate mõistete definitsioonidSA-s 2.1
Kõikide äriobjektide ja neile vastavate andmeolemite ning seoste kirjeldused ning üldised tööpõhimõttedSA-s 2.2
Andmeolemite kõik andmeväljad ja nende sisu vastastikune mõju üksteiseleSA-s 2.3
Infosüsteemi erinevate kihtide kirjeldused: andmevahetus/kasutajaliides, domeen ja andmebaas.SA-s 2.4
Andmete käitlemine antud süsteemis:SA-s 2.5
versioneerimineSA-s 2.5.1
sünkroniseerimineSA-s 2.5.2
arhiveerimineSA-s 2.5.3
kustutamineSA-s 2.5.4
Kasutusel väljade ja kasutatavate andmeolemite täpsed nimetusedSA-s 2.6
Õiguste kirjeldused: kasutajad, rollid, grupidSA-s 2.7
Süsteemi üldised valideerimisedSA-s 2.8
SA-s 3. Vormide kirjeldused
Kõik kasutajaliidesevormid ja vormide elemendid peavad olema nõuetega/reeglitega kaetudSA-s 3.1
Peab olema loodud prototüüp, mis kajastab kõike realiseeritavat.SA-s 3.2
Märkus: Sõltuvalt projekti kokkulepetest võib seda osa teha ka UX inimene UX ja ärianalüüsi tööde raames.
Iga vormi/vormi osa eesmärk peab olema selge - lühike ja täpne kirjeldus, milleks seda vormi on vaja.SA-s 3.3
Iga vormi jaoks peavad olema välja toodud kõik vormiga seotud sisulised veateated.SA-s 3.4
Märkus: Sõltuvalt projekti kokkulepetest võib seda osa teha ka UX inimene UX ja ärianalüüsi tööde raames.
Iga vormi toimimise juures peavad olema välja toodud erandid, kui need on olemas, võrreldes selle konkreetse süsteemi üldiselt SA-s 3.5 kehtivate reeglitega
Igal vormil peavad olema välja toodud kõik sellega seotud valideerimised ning nendega seotud süsteemi poolt tagastatavad SA-s 3.6 veateated ja hoiatused
Vormi andmeväljade sisestamise ja muutmise kirjeldused; kes (süsteem, kasutaja, sidussüsteem, genereeritakse jooksvalt, ...), SA-s 3.7 mis tingimustel, kuidas?
Millised andmeväljad onSA-s 3.8
kohustuslikudSA-s 3.8.1
valikulisedSA-s 3.8.2
ainult kuvatavadSA-s 3.8.3
tingimuslikult kuvatavad vs alati kuvatavadSA-s 3.8.4
vaikeväärtustega täidetavad + millised need vaikeväärtused onSA-s 3.8.5
Lubatud väärtused väljadele (tekst, numbrid, e-mail, komakohad, jne)SA-s 3.9
Kuidas antud vormile saab - kui see ei tule välja punktis SA-s 4 nõutud kirjeldustestSA-s 3.10
SA-s 4. Kasutuslugude/vormide kasutamise protsesside/tegevuste kirjeldused
Kuidas on erinevad vormid omavahel seotudSA-s 4.1
Kasutajate tegevuste ja tegevuste kogumite kirjeldusedSA-s 4.2
Süsteemi terviklikud kasutamise protsessid/kasutusloodSA-s 4.3
Kriitiliste funktsionaalsuste jaoks testimise stsenaariumidSA-s 4.4
SA-s 5. Infosüsteemi teenuste kirjeldused
Kui tegemist on teenusepõhise (XML-teenuseid pakkuva) infosüsteemiga või liidetustumisega mingi teise infosüsteemiga (teenuste tarbimisega), siis peavad olema kirjeldatud:
Tarbitavad teiste süsteemide teenused (kui on)SA-s 5.1
Kõik edastatavad sisendidSA-s 5.1.1
Kõik tarbitavad väljundid - millised ja kus, kuhu edasi saadetakse/märgitakse/salvestatakseSA-s 5.1.2
Kõik infosüsteemi enda poolt pakutavad teenused (kui on)SA-s 5.2
Iga teenuse kohta detailne sisendite kirjeldusSA-s 5.2.1
Iga teenuse kohta detailne väljundite kirjeldusSA-s 5.2.2
Iga teenusega kaasnevad valideerimised ja sisulised veateatedSA-s 5.2.3
Iga teenuse enda loogika ja funktisonaalsuse kirjeldusSA-s 5.2.4
SA-s 6. Pildid, skeemid, diagrammid:
Peavad:
toetama kirjeldatavat - olema tervikliku kirjelduse osa, mitte tühjalt genereeritud pildialbumSA-s 6.1
omama selget eesmärki - milleks see pilt/skeem/diagramm on, mida ta annab?SA-s 6.2
olema intuitiivselt loetavadSA-s 6.3
Lisaks:
Teenuste puhul on hea lisada ka XML .SA-s 6.4 schema
III. Töövahendid
SA-t 1. Süsteemianalüüsi kajastavad töövahendid peavad olema eelnevalt kokkulepitud
SA-t 2. Spetsifikatsioon peab olema üle antud taaskasutataval kujul.
Näiteks:
skeemi/diagrammi/pildi algfail (mitte suvaline link sellele) *.eap fail Confluence eksportfail ...
Nõuded testimisele v1.2 versioon 1.2
Sisukord
Sissejuhatus 1. Üldine AO-N-TE-Y 2. Dokumentatsioon AO-N-TE-D 3. Testplaan ja -lood AO-N-TE-T 4. Logimine, raporteerimine AO-N-TE-R 5. Nõuded testidele AO-N-TE-N 6. Lähtekood ja spetsiaalsed tööriistad AO-N-TE-I 7. Alusandmed AO-N-TE-A 8. Koormus- ja stressitestid AO-N-TE-S
Sissejuhatus
Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised punktid vastavas projektis ei rakendu (pole võimalik/vajalik) ja kas rakenduvad mingid täiendavad punktid või all-loetletud punktidele täpsustused.
1. Üldine AO-N-TE-Y
Nõue Sisu
AO-N- TE-Y-1
Kõikide üle antavate tarkvara versioonidega peavad kaasas olema vastavad testid, nendega seotud dokumentatsioon ning kirjelduse või raporti leitud ja parandatud vigadest.
AO-N- TE-Y-2
Tarkvara vastuvõtmiseks vajalikud hankevõitja poolsed testimised ja skoop (osa testplaanist) lepitakse kokku projekti alguses ning seda muudetakse poolte kokkuleppel.
AO-N- TE-Y-3
Vastavalt kokkuleppele tuleb koostada ning üle anda punktis nimetatud testplaan ja testlood ning eraldi testprojekti ja -programmi puhul ka vajaminev dokumentatsioon ja AO-N-TE-Y-2 kirjeldus.
AO-N- TE-Y-4
Testitava tarkvara lõplik versioon peab läbima vastavad nõuded koormusele/jõudlusele (ISKE,SLA jm.). Selle tõestamiseks tuleb tarnida ka vastavad testid.
AO-N- TE-Y-5
Üle antud testides või vastuvõtutestimisel esinenud probleemid tuleb parandada sarnaselt põhiarendusega.
AO-N- TE-Y-6
Testid peavad olema loogiliselt grupeeritud ning numereeritud, nii et skriptide või tööriistade abil saab kindlat osa käivitada. Näiteks teenuse- või tüübi kaupa (süsteemitestid, koormustestid vm.).
AO-N- TE-Y-7
Üle antud testide käivitamiseks ei pea RIK soetama lisatarkvara. Näiteks automaattestid, koormustestid jm. võiks olla kirjutatud C#+NUnit'is, Selenium'is, JMeter'is, Robot Framework'is või Gattling'us. Kokkuleppel Java+JUnit, Cypress või muu.
2. Dokumentatsioon AO-N-TE-D
Nõue Sisu
AO-N-TE-D- 1
Dokumentatsiooni eesmärgiks on edasi anda kogu vajalik informatsioon testide kohta (testplaanid, testlood, testide käivitamiseks, jooksutamiseks ja valideerimiseks vajalik informatsioon jne).
AO-N-TE-D- 2
Dokumentatsioon peab olema versioneeritud ning iga punkti (Näiteks Testlugu) juures peab olema tekkimise aeg, viimase muudatuse aeg, autor, muutja.
3. Testplaan ja -lood AO-N-TE-T
Nõue Sisu
AO-N- TE-T-1
Testplaanile ja –lugudele rakendub peatükk .AO-N-TE-D-2
AO-N- TE-T-2
Testplaan kirjeldab ning selgitab kogu tarkvaraga seotud testimist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
AO-N- TE-T-3
Testlood tulenevad kasutuslugudest ja/või süsteemianalüüsi nõuetest, nende kattumisel piisab testimise kirjeldusest, et vältida dokumentatsiooni dubleerimist.
AO-N- TE-T-4
Testloos peab minimaalselt olema: testi kirjeldus, viide nõudele või kasutusloole, etapid, oodatud tulemus, tegelik tulemus.
AO-N- TE-T-5
Testprojekti ja –programmi puhul võib kood koos kommentaaridega täita testloo rolli (Näiteks Testi nimetus viitab kindlale testloole või süsteeminõudele, C# kirjutatud süsteemitesti nimetamisloogika ja kommentaarid teevad kergelt selgeks tegevuste ahela).
4. Logimine, raporteerimine AO-N-TE-R
Nõue Sisu
AO-N- TE-R-1
Raportitele rakendub peatükk AO-N-TE-D-2 . Eraldi raporteid pole tingimata vaja kui kasutatakse ühist JIRA + Confluence keskkonda.
AO-N- TE-R-2
Testraportis kajastatud vigade juures peab olema märgitud tarne versioon, milles viga leiti ning milles see on kõrvaldatud.
AO-N- TE-R-3
Automaatsete testide puhul peab automaatselt genereeruma testraport või statistika tegemiseks vajalik logi (Näiteks NUnit genereerib ise raporti, JMeteris Summary Report+ Aggregate Report või eraldi .csv fail jne.).
AO-N- TE-R-4
Koormus- ja stressitestide puhul peab raport kajastama, millise koormuse juures hakkasid testid negatiivseid tulemusi saama ning millised vead esinesid.
AO-N- TE-R-5
Koormus- ja stressitestide juures on vaja minimaalselt välja tuua: saadetud päringute arv, min. päringu käitlemise aeg(ms), max. päringu käitlemise aeg(ms), päringute käitlemise standardhälve (ms), keskmine päringu käitlemise aeg(ms), vigade %, läbilaskevõime(tegevust/sek.), 90/95/99 protsentiilid.
5. Nõuded testidele AO-N-TE-N
Nõue Sisu
AO-N-TE- N-1
Testprojekti ja –programmi testide juures rakendub peatükk AO-N-TE-D-2 , lisaks peab testi juurde märkima testi tegija ning tarkvara versiooni, millele test koostati.
AO-N-TE- N-2
Süsteemitestidega peavad olema kaetud kõik süsteemi osad, kui ei ole kokku lepitud teisiti (Näiteks kõik arendatud teenused, kasutajaliidesega rakenduse testlood jne.).
AO-N-TE- N-3
Iga test peab olema süsteemi- või ärianalüütiliselt terviklik põhjendatav kooslus (Näiteks ühes testis ei testita kahte erinevat teenust või süsteemi viga).
AO-N-TE- N-4
Iga teenuse kohta peab olema Smoke test, mis kontrollib lihtsaima sisendiga teenuse töökorda.
AO-N-TE- N-5
Kuna RIKis arendatakse pideva integratsiooni mudelit järgides, siis peab olema võimalik teste valikuliselt grupeerida ning neid automaatselt käivitada (Näiteks Grupp „Nightly" öiste integratsioonitestide jaoks).
AO-N-TE- N-6
Testsessioonid ning omavahel mitte seotud testid ei tohi üksteist mõjutada.
6. Lähtekood ja spetsiaalsed tööriistad AO-N-TE-I
Nõue Sisu
AO-N-TE-I- 1
Spetsiaalselt arendatud testprojektile ja -programmile rakenduvad „Nõuded arendustele –Nõuded rakenduse koodile" .
AO-N-TE-I- 2
Spetsiaalselt arendatud testprojektid peavad kasutama üldtuntud raamistikke Näiteks NUnit, JUnit.
AO-N-TE-I- 3
Kui testprojekt kasutab Objektide kihte, omab teenuste kihti või koodi osa, mida saab WSDL, andmebaasi või muu pealt genereerida, siis selleks peab kasutama tööriistu (Näiteks DTOd ei kirjutata käsitsi).
AO-N-TE-I- 4
Punktis mainitud tööriistad ja nende parandused tuleb tarnida koos testidega.AO-N-TE-I-3
7. Alusandmed AO-N-TE-A
Nõue Sisu
AO-N-TE- A-1
Alusandmete genereerimiseks vajalik peab olema vastavate testidega kaasas.
AO-N-TE- A-2
Kui testimiseks on vajalikud andmed teistest süsteemidest, siis nende saamine lepitakse eelnevalt kokku.
AO-N-TE- A-3
Alusandmed peavad töötama erinevates keskkondades, kaasa arvatud andmed, mida päritakse teistest süsteemidest.
AO-N-TE- A-4
Peab vältima teiste süsteemide andmete rikkumist, selle vältimiseks vt. punkt .AO-N-TE-A-2
AO-N-TE- A-5
Eelistama peaks alusandmete genereerimist või eraldi üldkasutatavat kihti, millest andmed võetakse, mitte koodi sisse kirjutatud andmeid (Näiteks Isikukoodid võetakse üldisest jadast või eraldi testandmete alamprojektist).
AO-N-TE- A-6
Võimalusel kasutada sünteetilisi, mitte reaalseid andmeid (Näiteks reaalsuses mitte eksisteerivad Isikud), eriti kui arendatavas tarkvaras on automaatseid teavitusi või muud samalaadset (Näiteks automaatne e-mailide saatmine).
8. Koormus- ja stressitestid AO-N-TE-S
Nõue Sisu
AO-N-TE-S-1 Testide üleandmisel peab kaasa andma nendega kaasneva dokumentatsiooni, kasutatud konfiguratsiooni ning vajadusel riistvara ja arhitektuuri kirjelduse.
AO-N-TE-S-2 Kasutatud konfiguratsioon ning riistvara ja arhitektuur võiks tugevalt sarnaneda vastuvõtja test- või toodangukeskkonna riistvaraga.
AO-N-TE-S-3 Testid peavad olema üldisest konfiguratsioonist skaleeritavad: kasutajate arv, kasutajate etapilisus (ramp-up), testide ajastamine jm. on üldised muutujad või üldises konfiguratsioonis.
AO-N-TE-S-4 Igal testil peab olema konkreetne kontekst (Näiteks SLA nõue, teenuse või baasiprotseduuri jõudluse hindamine vm.).
Nõuded projektiplaanile
Pakkumuse osana esitatakse projektiplaan, mis sisaldab ajakava kõikide funktsionaalsuste loomise ja selle pakkumuse alustamiseks vajalike tööde läbiviimiseks. Pakkumuses esitatavalt projektiplaanilt eeldatakse vastavust järgmistele tingimustele:
PP 1.1 Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peab olema saavutatud projekti eesmärk ja soovitud funktsionaalsus.
PP 1.2 Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) sh vastutaja roll/nimi, ajaline kestus inimtundides ja tähtaeg.
PP 1.3 Projektiplaanis peab kajastuma töö tegemiseks vajalikud eeldused/lähteandmed ning töö mõõdetav(ad) tulem(id). Projektiplaan peab sisaldama mh. tähtaegu, mis on rakendatavad hankijale/välisele osapoolele projekti edukaks realiseerimiseks vajalike sisendite tagamise kohta.
PP 1.4 Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja jaotatud iteratsioonidena.
PP 1.5 Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkustega.
PP 1.6 Projektiplaan peab olema ajakohastatud kogu projekti teostamise vältel.
PP 1.7 Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, kuidas projektijuhtimise riske maandada kavatsetakse (pakkumuse eraldi dokument).
1 / 6
Koostatud 15.03.2024 12:33:34 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
ALLTÖÖVÕTJATE KONTROLLIMISE TINGIMUSED LEPINGU TÄITMISE ETAPIS Viitenumber: 275407
Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Ametlike Teadaannete arendustööd
Esimese ringi alltöövõtjaid kontrollitakse:Jah
Teise ja järgmiste ringide alltöövõtjaid kontrollitakse: Ei
Alltöövõtjad peavad esitama hankepassi: Jah
Selgitus alltöövõtjate kontrollimise kohta: ELi ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite kasutamisel 2021–27 tuleb edukal pakkujal nende riigihangete puhul, mille maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, esitada pärast lepingu sõlmimist lepingu töölehel "Alltöövõtjad" järgmine info: • alltöövõtja nimi ja registrikood • alltöövõtulepingu nimetus, kuupäev, number ja lepingu summa. See info tuleb esitada hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja kohta, kellega on sõlmitud alltöövõtuleping maksumusega üle 50 000 euro (käibemaksuta). Vt VV 12.05.2022 määrus nr 55 https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022013?leiaKehtiv.
ALLTÖÖVÕTJA ESIMESE RINGI KÕRVALDAMISE ALUSED
A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega
RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
2 / 6
Koostatud 15.03.2024 12:33:34 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
KORRUPTSIOON
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses.
3 / 6
Koostatud 15.03.2024 12:33:34 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD
ÕIGUSRIKKUMISED
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
PETTUS
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Kehtib: Kõik osad
4 / 6
Koostatud 15.03.2024 12:33:34 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega
MAKSUDE TASUMINE
Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?
Kehtib: Kõik osad
Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0
Valuuta: EUR
Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5 / 6
Koostatud 15.03.2024 12:33:34 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE
Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?
Kehtib: Kõik osad
Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0
Valuuta: EUR
Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
6 / 6
Koostatud 15.03.2024 12:33:34 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6948312/general-info
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE
VÕIMALDAMINE
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
„Ametlike Teadaannete arendustööd" (275407)
hankedokumentide juurde
Nõuded pakkuja arendusmeeskonnale
1. Üldised nõuded meeskonnale: 1.1. Pakkuja peab olema võimeline komplekteerima raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute täitmiseks nõuetele vastava
meeskonna. 1.2. Pakkuja meeskonnal peavad kogumis olema kaetud CV vormil märgitud kompetentsid. Iga meeskonnaliige üksikult peab omama
vähemalt ühte kompetentsi või kogemust. 1.3. Meeskond peab koosnema vähemalt projektijuhist, analüütikust, süsteemiarhitektist, programmeerijast ja testijast.
Meeskonnaliikmete rollid võivad kattuda. 1.4. Kõik meeskonnaliikmed peavad valdama eesti keelt heal tasemel või kasutama sünkroontõlget eesti keelde tellija meeskonnaga
suhtlemisel (tõlkevajaduse tasub pakkuja).
2. Meeskonnaliikmete ühise CV vorm 2.1. CV-s peab nähtuma kõikide hankija seatud nõuete täitmine. CV peab olema esitatud eesti keeles. Meeskond tunnistatakse vastavaks,
kui kõik CV vormil esitatud nõuded, kompetentsid, platvormid ja töövahendid on meeskonnaliikmete poolt kaetud. 2.2. Hankija võib kõikide meeskonnaliikmete kohta esitatud andmeid igal ajal kontrollida. 2.3. Töökogemus eeldab, et tegemist peab olema tööandja heaks töötamisega töösuhtes või tellija heaks töötamisega projektis. Kui
tingimuses ei ole nõutud töökogemust projektis, võib viidata ka töökogemuse omandamisele töösuhtes. Täiendkoolituse või koolitöö raames saadud kogemus ei ole arvesse võetav. Samuti ei arvestata töökogemusena vabakutselisena tegutsemist, v.a kui selle perioodi osas on viidatud konkreetsetele projektidele, millel on tellijaks kolmas isik.
2.4. Töökogemuse ajaperiood ja andmed tuleb esitada kalendrikuu täpsusega, näitamaks ära nõutud kogemusele vastav periood (nt osalemine projektis kestusega 12.2020 – 03.2022).
2.5. Hankija küsib meeskonnaliikme sünniaega, et tuvastada hiljem isikusamasus ning välistamaks nimekaimude segi ajamist. 2.6. Meeskonna ühine CV tuleb esitada järgmisel vormil, täites kõik nõutud väljad:
Nr Nõue
Isik, kes vastab esitatud
nõudele
(isiku nimi, sünniaeg/isikukood
ja roll raamlepingu täitmisel)
Täpsustus nõude täitmise kohta
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus (sh kasutatud tehnoloogiad
ja tööülesanded projektis või lepingus.) Välja tuleb tuua ka
infosüsteem, millega töötamisel kogemus omandati.
Projekti algus- ja
lõppaeg kuu täpsusega.
Riigihanke korral lisada
riigihanke viitenumber.
Projektid peavad olema
teostatud ja lõpetatud
viimase 60 kuu jooksul.
Projektidele viitamisel
märkida projekti
tellinud asutus, tellija
kontaktisik,
kontaktandmed (e-
mail)
1 Python keele kompetents
projektis
Sisestada selle meeskonnaliikme
nimi, sünniaeg ja roll lepingu
täitmisel, kes vastab nimetatud
nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
2 SQL andmebaasi kasutamise
kompetents projektis
Sisestada selle meeskonnaliikme
nimi, sünniaeg ja roll lepingu
täitmisel, kes vastab nimetatud
nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
3 Praktiline kogemus Docker
platvormiga projektis
Sisestada selle meeskonnaliikme
nimi, sünniaeg ja roll lepingu
täitmisel, kes vastab nimetatud
nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
4 X-tee teenusega kogemus projektis
Sisestada selle meeskonnaliikme nimi, sünniaeg ja roll lepingu täitmisel, kes vastab nimetatud nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
5 Praktiline kogemus PostgreSQL´iga projektis
Sisestada selle meeskonnaliikme nimi, sünniaeg ja roll lepingu täitmisel, kes vastab nimetatud nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
6
Kogemus projektis mikroteenustel põhinevate arhitektuurilahenduste projekteerimisel ja realiseerimisel
Sisestada selle meeskonnaliikme nimi, sünniaeg ja roll lepingu täitmisel, kes vastab nimetatud nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
7 Identiteedihalduri Keycloak kogemus projektis
Sisestada selle meeskonnaliikme nimi, sünniaeg ja roll lepingu täitmisel, kes vastab nimetatud nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
8 Git versioonihalduse kasutamise kompetents projektis
Sisestada selle meeskonnaliikme nimi, sünniaeg ja roll lepingu täitmisel, kes vastab nimetatud nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
9
Vähemalt 36-kuuline
projektijuhtimise töökogemus
tarkvara arenduses
Sisestada selle meeskonnaliikme
nimi, sünniaeg ja roll lepingu
täitmisel, kes vastab nimetatud
nõudele
Lisada tööandja nimi, töökogemuse
kestuse periood, tööülesannete
lühikirjeldus
-
Tööandja kontaktisik
koos
kontaktandmetega.
10
Vähemalt 36-kuuline
töökogemus tarkvara analüüsi
läbiviimisel
Sisestada selle meeskonnaliikme
nimi, sünniaeg ja roll lepingu
täitmisel, kes vastab nimetatud
nõudele
Lisada tööandja nimi, töökogemuse
kestuse periood, tööülesannete
lühikirjeldus
-
Tööandja kontaktisik
koos
kontaktandmetega.
11
Prototüübi loomise kogemus
Figmas, UXPin’s või
samaväärses tarkvaras
projektis
Sisestada selle meeskonnaliikme
nimi, sünniaeg ja roll lepingu
täitmisel, kes vastab nimetatud
nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
12
Süsteeminõuete (requirements), funktsionaalsuste ja kasutaja tegevuste (use case ja/või user story) kaardistamine ja visualiseerimise kogemus projektis.
Sisestada selle meeskonnaliikme nimi, sünniaeg ja roll lepingu täitmisel, kes vastab nimetatud nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
13 Kogemus projektis XML-iga
(Extensible Markup Language)
Sisestada selle meeskonnaliikme
nimi, sünniaeg ja roll lepingu
täitmisel, kes vastab nimetatud
nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
14 Virtualiseerimistehnoloogiate kogemus projektis
Sisestada selle meeskonnaliikme nimi, sünniaeg ja roll lepingu täitmisel, kes vastab nimetatud nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
15
Kogemus autentimisteenusega
TARA (https://e-
gov.github.io/TARA-
Doku/Arikirjeldus) projektis
Sisestada selle meeskonnaliikme
nimi, sünniaeg ja roll lepingu
täitmisel, kes vastab nimetatud
nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
16 REST API (https://restfulapi.net/)
kogemus projektis
Sisestada selle meeskonnaliikme
nimi, sünniaeg ja roll lepingu
täitmisel, kes vastab nimetatud
nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
17 Kogemus CI/CD pipeline
kasutamisel projektis
Sisestada selle meeskonnaliikme
nimi, sünniaeg ja roll lepingu
täitmisel, kes vastab nimetatud
nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
18
Vähemalt kahes tarkvara
arenduse projektis testide
automatiseerimise teostamine
Sisestada selle meeskonnaliikme
nimi, sünniaeg ja roll lepingu
täitmisel, kes vastab nimetatud
nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
19
Koormustestide
automatiseerimise kogemus
Gatlingus või JMeteris või
samaväärses tehnoloogias
projektis
Sisestada selle meeskonnaliikme
nimi, sünniaeg ja roll lepingu
täitmisel, kes vastab nimetatud
nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
20 WCAG rakendamise kogemus
projektis
Sisestada selle meeskonnaliikme
nimi, sünniaeg ja roll lepingu
täitmisel, kes vastab nimetatud
nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
21
Kasutajaliidese ja
kasutajateekonna loomise
kogemus projektis
Sisestada selle meeskonnaliikme
nimi, sünniaeg ja roll lepingu
täitmisel, kes vastab nimetatud
nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
22 Kogemus Kubernetesega ning
Helm chartide loomisel projektis
Sisestada selle meeskonnaliikme
nimi, sünniaeg ja roll lepingu
täitmisel, kes vastab nimetatud
nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
23
Kogemus Selenium/Selenide
testide (või samaväärsete)
koostamisel projektis
Sisestada selle meeskonnaliikme
nimi, sünniaeg ja roll lepingu
täitmisel, kes vastab nimetatud
nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
24 Testlugude ja testplaani
koostamise kogemus projektis
Sisestada selle meeskonnaliikme
nimi, sünniaeg ja roll lepingu
täitmisel, kes vastab nimetatud
nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
25 Kogemus Scrum master´ina
projektis
Sisestada selle meeskonnaliikme
nimi, sünniaeg ja roll lepingu
täitmisel, kes vastab nimetatud
nõudele
Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus
(sh kasutatud tehnoloogiad ja
tööülesanded projektis või lepingus).
Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega
töötamisel kogemus omandati.
Sisestada projekti periood.
Riigihanke korral lisada
viitenumber.
Sisestada projekti
tellinud asutus ning
tellija kontaktisik koos
kontaktandmetega
Riigihanke „Ametlike Teadaannete arendustööd“ (viitenumber 275407)
hankedokumentide juurde
RAAMLEPING NR ..
Raamlepingu sõlmimise
alus
Raamleping sõlmitakse riigihanke „Ametlike Teadaannete arendustööd“
(viitenumber 275407) (edaspidi nimetatud riigihange) tulemusena.
Pooled Raamleping sõlmitakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (edaspidi
tellija) ning ühe riigihankes edukaks osutunud pakkuja (edaspidi täitja)
vahel, keda nimetatakse edaspidi eraldi pool või koos pooled.
Raamlepingu eesmärk
Raamlepingu eesmärgiks on:
- kehtestada raamlepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid
hankelepinguid reguleerivad tingimused;
- määratleda pooltevahelised õigused, kohustused ning vastutus
hankelepingute sõlmimisel;
- kehtestada ühtsed tingimused hankelepingute tõlgendamiseks.
Tellija Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Registrikood 70000310
Aadress Lubja 4, Tallinn, 19081
Tellija esindaja Rivo Reitmann
Esinduse alus Põhimäärus
Täitja
Registrikood
Aadress
Täitja esindaja
Esinduse alus
1. Raamlepingu ese ja dokumendid
1.1. Raamlepingu esemeks on Ametlike Teadaannete infosüsteemi arendustööde tellimine vastavalt
hankedokumentides toodud tingimustele.
1.2. Raamleping koosneb lepingu põhiosast ja selle lisadest. Raamlepinguga samaaegselt
allkirjastatavad lisad on:
1.2.1. Lisa 1 – Raamlepingu tehniline kirjeldus;
1.2.2. Lisa 2 – Hankelepingu projekt;
1.2.3. Lisa 3 – Pakkumus;
1.2.4. Lisa 4 – Poolte volitatud esindajad ja kontaktandmed.
1.3. Raamlepingu lahutamatuks osaks on ka riigihanke dokumentatsioon.
2. Kinnitused
2.1. Pooled kinnitavad, et:
2.1.1. raamlepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhetes kehtiva seaduse,
põhikirja või muu normatiivakti sätet ega varem sõlmitud lepingu või kokkuleppega
endale võetud kohustust;
2.1.2. nad on oma majandustegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt
endale kolmandate isikute ees raamlepingu või hankelepinguga võetud kohustuste
täitmise eest;
2.1.3. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime raamlepingu ja hankelepingu
sõlmimiseks ning nendest tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks;
2.1.4. nende poolt raamlepingu allkirjastanud isikutele on antud piisavad volitused selle
sõlmimiseks kooskõlas seaduste, põhikirjade või muude normatiivaktidega.
2.2. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida raamleping esindatava
nimel ning nad ei tea ühtegi takistust raamlepinguga võetud kohustuste täitmiseks.
3. Raam- ja hankelepingute tõlgendamine
3.1. Pooled järgivad raamlepingu ja hankelepingu (antud punkti kontekstis ühiselt nimetatud ka kui
leping) täitmisel ja tõlgendamisel järgmisi põhimõtteid:
3.1.1. lepingu jaotiste pealkirjad ei määra nende mõistete ega sätete tähendusi;
3.1.2. lepingus, kui kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja
vastupidi.
3.1.3. pooled käituvad teineteise suhtes heas usus ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt;
3.1.4. pooled peavad mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud
loeksid mõistlikuks;
3.1.5. mõistlikkuse hindamisel arvestatakse lepingulise suhte olemust ja lepingu eesmärki ning
vastava tegevusala praktikat, samuti muid asjaolusid;
3.1.6. kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus, mõista viisil, mis
sobib kõige rohkem lepingu olemuse ja eesmärkidega;
3.1.7. lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist
tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest ning poolte omavahelisest
praktikast;
3.1.8. lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse
seaduslikuks või kehtivaks;
3.1.9. kui esineb vastuolu lepingu ja selle lisa vahel, siis lähtutakse tõlgendamisel lepingu lisast;
3.1.10. vastuolu korral lepingu ja / või selle lisade erinevate sätete vahel tühistab hilisem säte
varasema ning üld- ja erisätte vastuolu korral kohaldatakse erisätet;
3.1.11. pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ning lepinguga
reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest;
3.1.12. kui mõni lepingu säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigi seadustega või muude
kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see lepingu ülejäänud sätete kehtivust;
3.1.13. lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb
sõnade tavapärasest tähendusest;
3.1.14. kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii,
nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise
korral mõistma;
3.1.15. ühegi poole mistahes viivitus, hoolimatus või keeldumine teist poolt lepingutingimuste
täitma sundimisel või muude nõuete esitamisel ei kujuta endast selle poole mistahes
lepingujärgsetest õigustest loobumist või nende tühistamist.
6. Raam- ja hankelepingute ulatus ja maht
6.1. Raamleping kehtib 18 kuud alates selle sõlmimisest või kuni raamlepingu eeldatava maksumuse
täitmiseni.
6.2. Raamlepingu eeldatav maksumus on 350 000 eurot (km-ta).
6.3. Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu(te) kehtivus ei ole piiratud raamlepingu kehtivuse
lõpptähtpäevaga.
7. Raamlepingu täitmine
7.1. Hankelepingute sõlmimiseks esitab Tellija kontaktisik Täitja kontaktisikule kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis (nt e-posti teel) tellimuse esialgse raamlepingu sõlmimiseks esitatud
pakkumuse täpsustamiseks. Tellimus sisaldab pakkumuse täpsustamiseks vajaminevaid tingimusi:
7.1.1. kõiki sisulisi andmeid, mis on vajalikud tellimuse täitmiseks (tehniline kirjeldus; tööde
teostamise soovitav ajaperiood; eeldatav maksumus; juhul kui on tegemist
välisrahastusega, siis välja tuua nimetatu allikas. Kui tellimuses nõutud, esitab Täitja
lähteülesandes kirjeldatud funktsionaalsuse/tööde detailseks analüüsiks,
realiseerimiseks, testimiseks ning dokumenteerimiseks kuluvat aega
arendustundides; infosüsteemiga seotud infosüsteemide tööks vajalike
tarkvarakomponentide täienduste kirjelduse; ajahinnangu kalendripäevades
hinnapakkumuse aktsepteerimisest Tellijale tööde üleandmiseni);
7.1.2. pakkumuse täpsustuse esitamise tähtaega;
7.1.3. pakkumuse täpsustuse jõusoleku minimaalset tähtaega;
7.1.4. pakkumuse täpsustuse esitamise kontaktaadressi.
7.2. Täitja esitab omapoolse pakkumuse täpsustuse vastavalt punktis 7.1 nimetatud tellimuse saamisel
lähtudes vastavas tellimuses märgitud andmetest või põhjenduse tellimuse täitmise võimatuse
kohta.
7.3. Pakkumuse täpsustus aktsepteeritakse tellija poolt kui see vastab tellimuses kehtestatud tingimustele.
7.4. Täitja alustab tellimuse täitmist pärast kirjaliku hankelepingu sõlmimist. Kirjalik hankeleping koosneb
hankelepingu projektis toodud lisadest ja hankelepingu lahutamatuks osaks nimetatud dokumentidest.
7.5. Pakkumise täpsustamiseks kulunud aega ei tasustata.
8. Muutumatud tingimused
8.1. Raamlepingu kehtivuse ajal kehtivad muutumatult raamlepingus ja hankelepingus sätestatud
tingimused. Muutumatult kehtivad ka raamlepingu sõlmimiseks esitatud pakkumuses märgitud
hankelepingu eseme ühikumaksumused.
8.2. Hankelepingu tingimused võivad erineda raamlepingu tingimustest ainult juhul, kui hankelepingu
tingimused on tellija jaoks raamlepingus sätestatud tingimustest soodsamad.
9. Raamlepingu rikkumine ja vastutus
9.1. Pooled vastutavad oma raamlepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest iseseisvalt, välja
arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav.
9.2. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.
9.3. Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi üle anda kolmandale isikule. 9.4. Täitja vastutab kõikide isikute eest, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.
10. Raamlepingu ülesütlemine
10.1. Pooltel on õigus raamleping korraliselt üles öelda, järgides etteteatamistähtaega 60
(kuuskümmend) kalendripäeva.
10.2. Registrite ja Infosüsteemide Keskusel on õigus raamleping erakorraliselt üles öelda ilma
etteteatamistähtajata järgmistel juhtudel:
10.2.1. täitja on oluliselt rikkunud raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingut;
10.2.2. täitja on oma lepingujärgsed kohustused üle andnud kolmandale isikule.
10.3. Raamlepingu ülesütlemine ei mõjuta sõlmitud hankelepingute kehtivust. Täitjal ei teki tellija vastu
raamlepingu korralisest ülesütlemisest tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamise õigust, nt
saamata jäänud tulu.
11. Lõppsätted
11.1. Raamlepingu tingimused on avalikud.
11.2. Raamlepingu muudatused vormistatakse kirjalikult raamlepingu lisana. Kontaktandmete
muutumisel teavitatakse teist poolt viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
11.3. Raamlepingu muutmine ei mõjuta sõlmitud hankelepingute tingimusi.
11.4. Raam- ja hankelepingute täitmise keel on eesti keel.
11.5. Raamlepinguga seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Läbirääkimiste tulemusel
kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.
11.6. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Tellija Täitja
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Raamleping nr ..
Lisa nr 4
POOLTE VOLITATUD ESINDAJAD JA KONTAKTANDMED
Poolte volitatud esindajateks raamlepingu täitmisel on:
Pool Volitatud
esindaja nimi
Volitatud esindaja
ametikoht
Volitatud
esindaja
kontakttelefon Volitatud esindaja email
Tellija
Täitja
Täitja kontaktandmed tellimuste esitamiseks:
Täitja Kontaktisik, e-mail
Riigihanke „Ametlike Teadaannete arendustööd“ (275407)
hankedokumentide juurde
Arendusleping nr ...
Arenduslepingu eritingimused
Tallinnas
Kaldkirjas tekst lisatakse juhul, kui leping on seotud Euroopa Liidu vahenditest rahastatava projektiga.
(punktiiri asemele viide konkreetsele rahastusallikale, SF projekti puhul kirja projekti täpne nimi).
Võttes arvesse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme
“Digiriik“ projekti „Kasutajakeskse Ametlike teadaannete süsteemi loomine“, mille kohaselt on vastava
projekti elluviija Justiitsministeerium ja partner Registrite ja Infosüsteemide Keskus:
Registrite ja Infosüsteemide Keskus, (registrikoodiga 70000310) asukohaga Lubja 4, 19081 Tallinn,
mida esindab põhimääruse alusel direktor Rivo Reitmann, edaspidi Tellija,
ja
………………. (registrikoodiga…………) asukohaga …………….., ……., mida esindab …………alusel
………, edaspidi Täitja,
keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva arenduslepingu (edaspidi nimetatud
Leping) alljärgnevas:
1. Lepingu sõlmimise alus ja ese
1.1. Kooskõlas riigihanke „Ametlike Teadaannete arendustööd“ (viitenumber 275407) tulemusel sõlmitud
raamlepinguga nr ………. teostab Täitja Lepingu lisas 3 kirjeldatud tööd ning täidab kõik muud Lepingust
tulenevad kohustused (edaspidi ka Töö).
1.2. Pooled kinnitavad, et teevad kõik enesest oleneva, et täita lepingu eesmärgid käesolevas lepingus,
seonduvates õigusaktides ning Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduses, Vabariigi Valitsuse määruses „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ ja juhtrühma otsustes sätestatud tingimustel ja mahus.
2. Hind ja maksetingimused
2.1. Lepingu hind on …………. eurot (netosumma), arvestusega, et arendustööde tunnihind on ..... eurot
(netosumma).
2.2. Leping on …….. euro (netosumma) ulatuses rahastatud välisvahenditest ja …….. euro (netosumma)
ulatuses riigieelarvest. Muutes lepingut riigihangete seaduse § 123 alusel täpsustatakse rahastuse allikas
lepingu muudatuses.
2.3. Lepingu hind ja arendustööde tunnihind sisaldavad kõiki makse, sh käibemaksu.
2.4. Tellija tasub lepingu alusel teostatud tööde eest lepingu üldtingimustes sätestatud korras.
3. Lepingu jõustumine ja Töö teostamise tähtaeg
3.1 Leping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase
täitmiseni.
3.2 Töö teostamise tähtaeg on ……… arvates Lepingu jõustumise ajahetkest. /Märgitakse etapiviisilise
üleandmise korral viimase etapi üleandmise tähtaeg/.
4. Lepingu dokumendid
4.1 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu
allkirjastamisel ja lisadest, millistes võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist.
Lepingu allkirjastamisel on Lepingu lisad järgmised:
4.1.1 Arenduslepingu üldtingimused Lisa nr 1;
4.1.2 Personal ja kontaktandmed Lisa nr 2;
4.1.3 Tehniline kirjeldus Lisa nr 3;
4.1.4 Pakkumus Lisa nr 4;
4.1.5 Maksegraafik Lisa nr 5. /antud lisa eksisteerib juhul kui Töö eest tasumine toimub mitmes osas/.
4.2 Kui Lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised ja/või nendes antud informatsioon erinevalt
tõlgendatav, siis dokumentide pädevusjärjekord (ülimuslik lepingu dokument on nimetatud eespool
allolevas loetelus) on järgmine:
4.2.1 Eritingimused;
4.2.2 Arenduslepingu üldtingimused;
4.2.3 Tehniline kirjeldus;
4.2.4 Muud riigihanke alusdokumendid;
4.2.5 Pakkumus.
Käesoleva Lepingu allakirjutamisega tõendavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle
lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.
Tellija: Täitja:
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
Rivo Reitmann
Direktor
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Arendusleping nr ………
Lisa nr 1
ARENDUSLEPINGU ÜLDTINGIMUSED
Kui eritingimustes on sätestatud teisiti kui üldtingimustes, siis kehtib eritingimustes toodu.
1. Definitsioonid
Järgnevad definitsioonid laienevad nii lepingule kui ka selle osaks olevatele dokumentidele.
1.1 Tarkvara
Tarkvara tähendab põhiliselt arvutiprogramme, telekommunikatsioone, andmebaasi-, rakendus- ja muud
tarkvara objektikoodis, lähtekoodis või nende mistahes muid vorme või adaptsioone koos sellega seonduva
dokumentatsiooniga. Spetsiaalselt Tellijale tema funktsioonide täitmiseks loodud tarkvara käsitletakse
lepingu raames spetsiaaltarkvarana.
1.2 Seadmed
Seadmed tähendavad lepingus kirjeldatud tooteid, hõlmates nendega otseselt seotud tarkvara, mis on
vajalik seadmete funktsioneerimiseks.
1.3 Telekommunikatsioonid
Telekommunikatsioonid tähendavad sisemise ja välise telekommunikatsiooni seadmeid, tarkvara ja
teenuseid ning vajalikke vahendeid, teenuseid ja protseduure.
1.4 Asukoht
Asukoht tähendab kohta või kohti, välja arvatud Täitja asukoht, kuhu seadmeid, telekommunikatsioone või
tarkvara tarnitakse või installeeritakse või teenuseid osutatakse (nt Tellija test- arendus-ja
toodangukeskkond).
1.5 Puudus ja viga
Puuduse või veaga on tegemist juhul, kui seade, telekommunikatsioon või tarkvara ei täida lepingus
sätestatud funktsioone, annab valesid tulemusi, kui tema nõuetekohane toimimine katkeb või on (muul
viisil) häiritud, nii et seadme, telekommunikatsiooni või tarkvara otstarbekohane kasutamine on takistatud
või oluliselt häiritud. Vigu liigitatakse järgnevalt:
1.5.1 Kriitiline/Blocker – viga, mille tõttu süsteemi tervikuna või mistahes süsteemi osa ei ole võimalik
kasutada ja/või see piirab sama süsteemi mistahes teise osa kasutamist.
1.5.2 Kõrge – viga, mille tõttu pole võimalik mingit süsteemi osa kasutada, kuid see ei sega mõne
teist sama süsteemi osa kasutamast.
1.5.3 Keskmine – viga, mille tõttu süsteemi või selle süsteemi mõnda osa on võimalik kasutada
piirangutega ja/või kasutajad peavad tegema mitte ettenähtud tegevusi eesmärgi
saavutamiseks (nt. funktsionaalsus lubab vigadega toiminguid lõpetada).
1.5.4 Madal – viga, mille tõttu süsteemis esineb kõrvalekaldeid ettenähtust, kuid üldprotsessi need ei
häiri või häirivad vähesel määral.
1.5.5 Väheoluline - viga, mille tõttu otseseid kõrvalekaldeid ei teki kuid vajavad
muutmist/parandamist.
1.6 Hooldus
Hooldus tähendab töid, mis tagavad seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara (kaasa arvatud nende
juurde kuuluvate andmete ja andmebaaside) toimivuse (korrasoleku, terviklikkuse, jõudluse jms). Hooldus
sisaldab kaugtuge, vigade ennetamist ja parandamist, uute redaktsioonide ja versioonide ning nendega
seotud dokumentatsiooni üleandmist. Samuti hõlmab hooldus lepingus sätestatud tingimustel seadmete,
telekommunikatsioonide ja tarkvara kohandamist Tellija vajadustele, eeldusel, et see ei nõua olulist
ümberprogrammeerimist ega uue toote loomist.
1.7 Toodangukeskkond
Reaalseks andmevahetuseks mõeldud keskkond, mis ei ole test- või arenduskeskkond.
2. Hind
2.1 Lepingu hind sisaldab kõiki tolli- ja muid makse, kaasa arvatud käibemaks. Lepingu eritingimustes
märgitakse lepingu hind käibemaksuta (netosummas).
2.2 Lepingu hind väljendatakse eurodes.
2.3 Lepingu hind on Täitja ainuke tasu seoses lepinguga ja Täitja ise ega tema töötajad ei võta
päevarahasid, kaudset tasu ega muud lepingus toodud kohustustega seotud tasu. Samuti ei ole
Täitjal ega tema töötajal õigust täiendavale autori- või muule sarnasele tasule seoses lepingu
täitmisel kasutatud patenteeritud või muul viisil kaitstud eseme või protsessiga.
3. Maksmine
3.1 Täitja esitab Tellijale arve masinloetaval kujul e-arvena. Arve esitamise õigus tekib Täitjal pärast Töö
vastuvõtmist Tellija poolt.
3.2 Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid:
3.2.1 info arve esitaja kohta;
3.2.2 info maksja kohta;
3.2.3 viide Lepingule;
3.2.4 käibemaksukohustuslase number;
3.2.5 vastuvõetud Töö nimetus ja kirjeldus;
3.2.6 käibemaks;
3.2.7 kogusumma;
3.3 Tellija tasub Lepingu hinna Täitja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks. Maksetähtaeg ei tohi olla
lühem kui 30 kalendripäeva, va juhul kui hankija on nimetatut pakkumuse esitamise ettepanekus ette
näinud.
3.4 Ettemakseid Tellija ei teosta.
3.5 Lõpparve maksmine eeldab Täitja kõigi Lepingu järgsete kohustuste täitmist ning Tellija poolt
vastuvõtmist.
3.6 Tellijal on õigus Lepingu rikkumise korral arvestatud leppetrahvid ja kahju hüvitised maha arvata
Lepingu alusel Täitjale tasumisele kuuluvatest summadest.
3.7 Tellija poolt makstud mistahes summa, mis ületab Täitjale Lepingus ettenähtu, maksab Täitja Tellijale
tagasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava teate saamist.
3.8 Lepingujärgse hinna tasumisega viivitamisel on Täitjal õigus nõuda viivist iga maksmisega viivitatud
kalendripäeva eest 0,15 (null koma viisteist) % maksmata summast päevas.
4. Informatsioon ja aruanded
4.1. Täitja loetakse asukohaga ja lepingu tingimustega tutvunuks. Eelkõige ei rahuldata Täitja nõuet
lisamakseteks või ajapikenduseks, kui ta oleks saanud vajaliku informatsiooni hankida visiidiga
asukohta, konsulteerides Tellijaga või muul sobilikul viisil.
4.2. Tellija varustab Täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooniga, mis
võib olla lepingu täitmisel oluline, niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul
vastava nõude saamisest.
4.3. Tellija abistab Täitjat niipalju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida Täitja
mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuab.
4.4. Täitja annab Tellijale niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude
saamisest, lepingu täitmist (sealhulgas seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara, projekti
kulgemist ja teenuseid) puudutavat informatsiooni.
4.5. Täitja kohustub vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse § 25 lg-le 3 esitama kontrollija nõudel projektiga seotud teavet ja
dokumente, mis on vajalikud seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks.
5. Teated ja kirjavahetus
5.1. Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja aadressidel.
Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama viivitamatult,
aga mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul.
5.2. Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui
2 tööpäeva jooksul.
5.3. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel
teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui:
5.3.1. teade on üle antud allkirja vastu;
5.3.2. teade on edastatud tähitud kirjana poole postiaadressil ja teate postitamisest on möödunud 5 (viis)
kalendripäeva;
5.3.3. e-posti või telefoni teel on teade edastatud Lepingus märgitud kontaktisikule või esindajale.
6. Asukoht
6.1. Täitja peab andma lepingutäitmise käigus piisavalt informatsiooni korrektselt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis koostatud kasutusjuhendi näol, et võimaldada Tellijal asukoht
lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kohaselt ette valmistada. Juhend peab olema antud sellise
sisendiga, et objektiivselt keskmise võimekusega programmeerija oleks suuteline asukoha Töö
vastuvõtmiseks vajalike testide teostamiseks ette valmistada. Juhend peab olema esitatud piisava
ajavaruga selleks, et Tellijal oleks võimalik Töö üleandmisel alustada koheselt vastuvõtmiseks
vajalike testide teostamist. Juhul, kui Töö üleandmise hetkeks ei ole juhendit edastatud või kui
edastamisest hoolimata ei ole Tellija asukohta ette valmistada jõudnud, algab Töö vastuvõtmiseks
ette nähtud tähtaeg kulgema pärast asukoha ette valmistamist. Kui Täitja ei ole ette näinud erilisi
keskkonnatingimusi, võib Tellija eeldada, et neid ei nõuta.
6.2. Tellija teeb vastavad ettevalmistused ja loob tingimused omal kulul.
6.3. Kui Tellija ettevalmistused või loodud tingimused ei vasta lepingus sätestatule, esitab Täitja
viivitamatult puuduste loetelu. Kui Tellija ei muuda olukorda selliselt, et Täitjal oleks võimalik
ajagraafikust kinni pidada, on Täitjal õigus saada lepingujärgsete kohustuste täitmiseks vajalikku
ajapikendust.
6.4. Täitjal on õigus taotleda juurdepääsu asukohale Tellija tavalisel tööajal.
6.5. Täitja kulud, mis on seotud lepingus sätestatud juurdepääsupiirangutega ja turvaprotseduuridega,
sisalduvad Lepingu hinnas ning neid ei hüvitata.
6.6. Tellija võib igal ajal lepingu kehtivuse vältel muuta või kehtestada juurdepääsupiiranguid ja
turvaprotseduure. Kui Täitja tõendab, et selline muudatuste tegemine või piirangute või
protseduuride kehtestamine põhjustas lisakulusid, on tal õigus nende hüvitamisele.
7. Lepingu muutmine
7.1. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende
allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel
on muudatused tühised.
7.2. Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 1 kirjeldatud muudatused lepitakse kokku Tellija ja Täitja
esindajate poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
8. Poolte õiguskaitsevahendid
8.1. Lepingu see peatükk fikseerib Lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamisel ning
Poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira Poole õigust kasutada muude Lepingu rikkumiste
korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid
õiguskaitsevahendeid lisaks selles peatükis kokkulepitule.
8.2. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle
kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest
õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on
kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud.
8.3. Pooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest
Eesti Vabariigi õigusaktides ning Lepingus ettenähtud korras.
8.4. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi:
8.4.1. Pool ei täida mis tahes Lepingust tulenevat kohustust teise Poole poolt Lepingust tuleneva vastava
kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul;
8.4.2. Täitja ei täida garantiiperioodil Lepingust tulenevaid kohustusi;
8.4.3. Täitja ei ole esitanud Tellijale Asukoha keskkonnatingimusi, millest tulenevalt on häiritud Tellija
seadmete, telekommunikatsioonide või tarkvara kohane funktsioneerimine ning mistõttu Tellija
kaotab Täitja Lepingu järgsete kohustuste täitmise vastu huvi;
8.4.4. Täitja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
8.4.5. Täitja rikub Personaliga seonduvaid tingimusi;
8.4.6. Poolel või tema poolt kaasatud kolmandal isikul puuduvad Lepingu täitmiseks vajalikud õigused
(sealhulgas load, litsentsid, Intellektuaalse omandi õigused);
8.4.7. Täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, Täitja varad arestitakse
või Täitja finantsseisund halveneb Tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see halvenemine
muudab vähetõenäoliseks Lepingu nõuetekohase täitmise;
8.4.8. Pool on rikkunud Intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi;
8.4.9. Pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmete töötlemisega seonduvaid
kohustusi;
8.4.10. Pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust;
8.4.11. Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi;
8.4.12. Tellija on viivituses Lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui kolmkümmend (30)
kalendripäeva;
8.5. Poolel on õigus nõuda Lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30% Lepingu hinnast
iga vastava juhtumi korral. Juhul, kui leppetrahvi nõue on seotud Töö etapi puuduliku teostamisega ja
puudus ei sea ohtu lepingujärgse Töö tervikuna nõuetekohast üleandmist ei tohi leppetrahvi nõue
ületada 30% teostatud või töös oleva etapi maksumusest.
8.6. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu maksumusega, välja arvatud juhul, kui Pool rikkus
kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
8.7. Pool peab teavitama teist Poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil ta sai teada
leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Leppetrahvi nõude esitamisel on Pool kohustatud märkima
mõistliku tähtaja leppetrahvi tasumiseks, tähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 kalendripäeva. Pool on
kohustatud leppetrahvi tasuma nõudes märgitud tähtaja jooksul. Kui Poole hinnangul on leppetrahvi
nõue alusetu, on Pool kohustatud esitama oma vastuväited enne leppetrahvi tasumise tähtaega.
Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Poole õigust nõuda Poolelt nõuetekohase Töö või selle osa teostamist
ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Tellija käsitleb
kahjuna ka projekti „......“ rakendamiseks antud toetuse tagasimakse hüvitamist olukorras, mil
tagasimakse on tingitud Täitja tegevusest/ tegevusetusest.
8.8. Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu
mittenõuetekohasel täitmisel, et:
8.8.1. Täitja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et Täitja hangiks parema teenuse osutamiseks
vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -tarkvara ja teenused;
8.8.2. oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral nõuda, et Täitja teeks uue
Töö ja tarniks uued seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara või keelduda vastuvõtmisest ning
Leping lõpetada;
8.8.3. võtta Täitja pakutud Töö vastu ning alandada vastavalt hinda;
8.9. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta Lepingut
rikkunud poolt Lepingujärgsete kohustuste täitmisest.
9. Standardid, liidesed ja ühilduvus
9.1. Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid Tellija mistahes teiste liidestatud
süsteemide talitluses.
9.2. Täitja garanteerib, et kõik seadmed, telekommunikatsioonid, tarkvara ja teenused on vastastikku
ühilduvad, funktsioneerivad ja töötavad standardite ja/või liideste vahendusel rahuldavalt koos
mistahes teiste lepingus sätestatud seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenustega
ning lepingus sätestatud keskkonnas.
9.3. Täitja ei muuda ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta mistahes standardeid, liideseid,
sideprotokolle jms.
10. Dokumentatsioon
10.1. Lepingu täitmisel kaasneva dokumentatsiooni loomisel toetutakse dokumentatsiooniplaanile.
10.2. Täitja varustab Tellijat piisava ja adekvaatse dokumentatsiooniga, kaasa arvatud informatsioon
seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara projekteerimise ja funktsioneerimise kohta, mis on
vajalik, et Tellija saaks seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara ja teenuseid efektiivselt
kasutada, hooldada, kohandada ja neile lisaseadmeid lisada.
10.3. Kõik juhendid ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
10.4. Dokumentatsioon peab vastama tootele, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt
mõistetav.
10.5. Dokumentide valmistamiseks ja levitamiseks kasutatakse paberkandjat või elektroonilist
infokandjat.
11. Üleandmine ja vastuvõtmine
11.1. Töö või Töö etapi valmimise järgselt annab Täitja selle Tellijale üle vastuvõtmiseks.
11.2. Täitja peab Tellijat Töö või Töö etapi üle andmise viivitusest või viivitusse sattumise ohust ja
põhjustest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Kui Täitja viivituse
põhjustab Tellija, on Täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud lisakulude
hüvitamist.
11.3. Töö või Töö etapi üleandmise kohta koostab Täitja üleandmise akti, milles näidatakse muuhulgas
ära üleandmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete,
telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri ning vajaduse korral neis esinevad
puudused. Iga Töö etapi üleandmisel koostab ja esitab Täitja antud etapi kohta koostatud
dokumentatsiooni, vastavalt dokumentatsiooniplaanile või Tellija poolt tehnilises kirjelduses
esitatud nõudmistele.
11.4. Töö või Töö etapi üleandmine Tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena Tellija poolt.
11.5. Täitjal on õigus nõuda ja Tellijal kohustus Töö vatsu võtta kui Töös on Täitja poolt kõrvaldatud kõik
järgmise prioriteediga vead: kriitiline/blocker, kõrge ja keskmine. Taolisel juhul lasub Täitjal
kohustus vaegtöödena madala ja väheolulise tähtsusega vead parandada Töö vastuvõtmise aktis
toodud ajaperioodiks.
11.6. Pärast Töö etapi üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 10 tööpäeva jooksul. Pärast Töö
üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 20 tööpäeva jooksul.
11.7. Juhul, kui Tellija leiab, et Töö ei vasta Lepingu tingimustele, on Tellija kohustatud teavitama Täitjat
Töös avastatud puudustest, keeldumisest Tööd enne puuduste kõrvaldamist vastu võtta ja
kirjeldama Töö puudused. Täitja on kohustatud puudused kõrvaldama 5 tööpäeva jooksul, kui
pooled ei ole kokku leppinud mõnda muud tähtaega. Töö puuduste kõrvaldamise kulud kannab
Täitja.
11.8. Enne töö üleandmist viib Täitja Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.
11.9. Täitja esitab Tellijale kõik tema poolt läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide koopiad.
11.10. Enne töö vastuvõtmist viib Tellija Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.
11.11. Kui Töö või mistahes Töö osa ei läbi teste, viiakse otsekohe pärast seda, kui Täitja on teinud
vajalikud korrektuurid testide edukaks läbiviimiseks, läbi kordustestid samadel tingimustel.
11.12. Tellija nõudmisel viib kordustestid läbi Täitja.
11.13. Parandatud Töö üleandmine toimub nagu esmakordsel üleandmiselgi.
11.14. Puudustega üle antud Tööd ei loeta tähtaegselt üleantuks ning Tellijal on õigus nõuda sellise
lepingurikkumise korral Täitjalt leppetrahvi Lepingus sätestatud korras ja määrades või rakendada
muid õiguskaitsevahendeid.
11.15. Vastuvõtmiseks valmis Töö peab vastama Lepingus sätestatud tingimustele. Töö etapi
vastuvõtmine Tellija poolt ei tingi ega kohusta Töö kui terviku vastuvõtmist Tellija poolt juhul, kui
Töö ei vasta tingimustele. Töö vastuvõtmise kohta koostab Tellija vastuvõtuakti, milles näidatakse
muuhulgas ära vastuvõtmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud
seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri.
11.16. Töö või Töö etapp loetakse vastuvõetuks vastuvõtuakti allkirjastamisest või toodangukeskkonnas
kasutusele võtmisest. Juhul, kui Tellija on võtnud puuduseid sisaldava Töö või Töö etapi
toodangukeskkonnas kasutusele, loetakse vastuvõetuks ainult nõuetekohaselt teostatud tööd ja
Täitjal on õigus nimetatute osas esitada arve. Taolises olukorras esitab Tellija Täitjale Töös või Töö
etapis esinevate puuduste nimekirja ning puuduste kõrvaldamise tähtaja, kas enne Töö või Töö
etapi toodangukeskkonnas kasutusele võtmist või vahetult pärast selle toimumist.
11.17. Mistahes seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste osa valmimisel võib Tellija anda
välja vastuvõtuakti vastava osa kohta. Selline vastuvõtmine ei mõjuta Täitja kohustust täita kõiki
Lepingus ettenähtud kohustusi.
11.18. Täitja vastutab Töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni Töö vastuvõtmiseni Tellija poolt.
Lisatakse vajadusel:
11.19. Täitja kohustub Tellija juhendamisel märgistama Töö enne selle üleandmist vastavalt õigusaktides
kehtestatud nõuetele (hankelepingu sõlmimisel märgitakse konkreetne viide, nt Vabariigi Valitsuse
12.05.2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“).
ja
11.20. Tellija kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et projekti „……….“ rakendamiseks antud toetuse
saamiseks peab Töö vastuvõtmine olema fikseeritud vastuvõtmisaktis ning kinnitatud juhtrühma poolt.
12. Koolitus
12.1. Täitja tagab Tellija personalile adekvaatse väljaõppe, kindlustamaks seadmete,
telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste rahuldava ja efektiivse toimimise, vastavalt Lepingus
kokkulepitule.
12.2. Koolituse toimumise aeg, koht ja maht kooskõlastatakse eelnevalt Tellija kontaktisikuga.
13. Garantii
13.1. Täitja annab Tööle 6 (kuue) kuulise töövõtugarantii. Garantiiperiood algab Tööde kogumina
vastuvõtmisest.
13.2. Garantiiperioodil ilmnevad puudused kõrvaldab Täitja omal kulul, v.a punktis 13.6 toodud
juhtumitel. Kui ilmnenud puudused ei ole garantii korras kõrvaldatavad, esitab Täitja Tellijale
põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval
pärast sellest asjaolust teada saamist.
13.3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, toimub garantiiliste puuduste üleandmine ja vastuvõtmine Lepingu
punktis 10 toodud regulatsiooni kohaselt.
13.4. Juhul kui garantiiperioodil ilmnenud puudused muudavad osa või kõik seadmed,
telekommunikatsioonid ja/või tarkvara kasutamiskõlbmatuks, varustab Täitja Tellijat nõutud
tasemel toimimise garanteerivate lisa- või asendusosade ja muu vajalikuga omal kulul.
13.5. Tellija informeerib Täitjat puuduse iseloomust ja ulatusest otsekohe selle ilmnemisel. Täitja on
kohustatud eemaldama ilmnenud puudused vastavalt lepingus toodule või Tellija poolt määratud
ajal.
13.6. Garantiiga ei ole hõlmatud:
13.6.1. puudused, mille tekkimise eest vastutab Tellija;
13.6.2. diagnostikaks kulunud aeg, juhul kui algselt garantii juhtumine registreeritud juhtumi raames
tuvastatakse, et tegu ei ole garantiilise juhtumiga. Vastav töö kuulub eraldi tasustamisele Lepingu
tunnihinna alusel.
13.7. Garantii kaotab kehtivuse kui Täitjaga kooskõlastamata on muudetud või muudetakse lähtekoodi,
v.a juhul kui Tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi.
14. Load ja litsentsid
14.1. Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest. Tellija
teeb Täitjaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside väljaandmise asjatut
viivitamist või väljaandmisest keeldumist.
14.2. Tellija võib ilma ette teatamata lepingu lõpetada, kui Täitja ei saa lepingu täitmiseks vajalikku luba
või litsentsi.
14.3. Täitja garanteerib, et tal on õigus anda Tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste autori- või
muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete kasutamisõigus.
14.4. Täitja garanteerib, et nimetatud kasutusõiguse üleandmisega ei rikuta kolmandate isikute õigusi.
Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu Tellija vastu hagi ning see rahuldatakse,
tasub Täitja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti õigusabikulud ja muud seonduvad kulud.
15. Riski üleminek
15.1. Juhusliku hävimise või kahjustumise risk läheb Tellijale üle töö vastuvõtmisel, samuti hetkel, mil
Tellija satub viivitusse toimingu tegemisega, millega ta töö üleandmisele peab kaasa aitama.
16. Intellektuaalne vara
16.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab Täitja Tellijale, et talle kuuluvad Lepingu täitmiseks vajalikud
varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud
Lepingu järgse Töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks ning, et nende suhtes ei ole
kolmandatel isikutel nõudeid.
16.2. Täitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil,
mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist Tellija poolt.
16.3. Täitja annab spetsiaaltarkvarale Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi v.1.1 (EUPL).
Juhul, kui Töö üleandmine toimub etapiviisiliselt, siis loetakse litsents antuks iga etapi (teose)
vastuvõtmisel Tellija poolt.
16.4. Tellijal on muuhulgas õigus spetsiaaltarkvara (teose) autoriõiguste kehtivusaja jooksul:
16.4.1. teost kasutada mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil;
16.4.2. teost reprodutseerida;
16.4.3. originaalteost muuta ja luua teosel põhinevaid tuletatud teoseid;
16.4.4. teost või selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha või
eksponeerida, samuti avalikult esitada;
16.4.5. teost või selle koopiaid levitada;
16.4.6. teost või selle koopiaid laenutada ja rentida;
16.4.7. anda all-litsentse teose või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta.
16.5. Täitja annab Tellijale spetsiaaltarkvara lähtekoodi, täitmiskoodi ja dokumentatsiooni kujul, mis
võimaldab Tellijal sellest aru saada.
16.6. Tellija võib levitada lähtekoodi ja täitmiskoodi ning dokumentatsiooni ja selle muudatusi mistahes
kolmandatele isikutele ja asutustele.
16.7. Kõik Täitja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed kuuluvad Tellijale.
Täitja annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed Tellijale üle.
16.8. Tellija võib spetsiaaltarkvara autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud
keskkonnas, toel või formaadis.
16.9. Täitja tagab, et tema töötajad on loobunud Eesti seadusega lubatud ulatuses oma õigusest
teostada isiklikke õigusi, et Tellijale oleks võimalik vajalikke varalisi õigusi litsentsida.
16.10. Lepingujärgse tarkvarasüsteemi loomiseks kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide
(tarkvara) kasutamise osas juhinduvad Pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja
kinnitab, et eelistab tarkvara loomisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille
kasutamisega ei kaasne täiendavaid litsentsitasusid ega piiranguid tarkvara kasutamisel või
alllitsentside andmisel. Täitja on kohustatud Tellijat teavitama juhul, kui Täitja plaanib tarkvara
loomisel kasutada selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine toob
Tellijale kaasa täiendavaid litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel. Ilma Tellija kirjaliku
nõusolekuta ei tohi Täitja tarkvara loomisel nimetatud komponente kasutada.
16.11. Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja nende kehtivuse territooriumiks on
kogu maailm.
17 Personal
17.1 Lepingus kirjeldatud teenuseid osutavad Lepingus nimetatud isikud vastavalt Lepingus sätestatud
ülesannetele. Muudatusi tohib teha vaid Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud
nõusolekul.
17.2 Täitja asendab Töid teostava isiku viivitamatult Lepingu objekti täitmise seisukohast võrdväärse
kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Tellijale vastuvõetava isikuga, kui:
17.2.1 Töid teostav isik ei ole võimeline teenuste osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi või muu
temast tuleneva põhjuse tõttu;
17.2.2 lepingus nimetatud Töid teostav isik osutub Tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete
ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete
täitmine pidevalt kahjustab lepingu korrektset ja õigeaegset täitmist.
17.2.3 Isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus.
17.3 Täitja kannab kõik punktis 17.2 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud.
17.4 Töid teostavatel isikutel ei tohi olla kuriteo toimepanemise eest määratud kehtivat karistust.
17.5 Töid teostavad isikud ei tohi olla Tellija töötajad ega Tellija töötajaga seotud juriidilised isikud.
Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või
kontrollorgani liige Tellija töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub Tellija
töötajale.
18 Kolmandad isikud
18.1 Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on
kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult kirjalikult informeerima.
18.2 Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma
lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma teise poole sellekohase selgesõnalise
kirjaliku nõusolekuta.Tellijal on õigus edastada või suunata Täitja poolt esitatud arve tasumisele
Tellijast erinevale hankijale nendevahelise koostöökokkuleppest tuleneval alusel juhul kui
vastavasisuline teavitus on Tellija poolt pakkumuse esitamise ettepanekus kajastatud.
18.3 Pooled vastutavad kõigi isikute eest, keda nad kasutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.
19 Auditeerimine
19.1 Mõlemal poolel on õigus kaasata auditeerimiseks sõltumatu audiitor.Audiitori kaasamiseks ei ole
vajalik teise poole luba.
19.2 Audiitori isik ja muu auditeerimisega seotud asjaolud sätestatakse eraldi kokkuleppes.
Auditeerimise käigus avastatud probleemid tuleb registreerida ja vajaduse korral sisestada
probleemide lahendamise protsessi.
19.3 Täitja peab täpset arvet lepingu täitmisel töötatud kalendripäevade ja –kuude kompenseerimisele
kuuluvate kulude kohta. Audiitorile võimaldatakse piiramatu ligipääs nimetatud andmetele.
19.4 Audiitorit kaasanud pool tagab, et audiitor käsitleb saadud informatsiooni konfidentsiaalsena.
Vastutus jääb audiitorit kaasanud poolele.
19.5 Pärast andmete auditeerimist ja kontrollimist teeb audiitor järeldusotsuse, mis on lõplik.
19.6 Auditi kulud kannab auditi tellinud pool.
20 Õigustest loobumine
20.1 Kummagi poole mistahes viivitus, hoolimatus või keeldumine teist poolt lepingutingimuste täitmise
nõudmisel või muude nõuete esitamisel ei kujuta endast selle poole mistahes lepingujärgsetest
õigustest loobumist või nende tühistamist.
21 Konfidentsiaalsus ja isikuandmed
21.1 Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma
lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma Tellija sellekohase selgesõnalise
kirjaliku nõusolekuta.
21.2 Täitja on kohustatud:
21.2.1 tagama lepingu täitmise käigus Tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe (andmed,
tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvad Tellija esindajate isikuandmed, know-how)
konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule
ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;
21.2.2 tagama lepingueelsete läbirääkimiste, lepingujärgsete kohustuste ja lepingu täitmise käigus
ükskõik mis vormis teatavaks saanud isikuandmete (v.a. tehingudokumentatsioonis ja
lepingutes sisalduvate Tellija esindajate isikuandmete) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega
võimalda nendele juurdepääsu ühelegi kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase
selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;
21.2.3 ei edasta punktis 21.2.2 nimetatud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja
Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase
selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;
21.2.4 kasutama ja töötlema punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu täitmiseks ja
Tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui täitja on kohustatud teavet
töötlema täitja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab Täitja Tellijat
vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise
avaliku huvi tõttu Täitja suhtes kohalduva õigusega keelatud;
21.2.5 võimaldab juurdepääsu punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel
on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on teadlikud ning
järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase
koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile
kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav
konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva Lepingu lõppemist;
21.2.6 kohustub täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust
puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid
eeskirju.
21.2.7 kohustub rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid punktis
21.2.2. nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise; juhusliku
hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse
takistamise eest, volitamata töötlemise s.h. avalikustamise eest:
a) vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;
b) ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist
andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;
c) ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et
tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid
salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele
andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;
d) tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale
töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;
e) tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised
isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;
f) tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate
transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või
kustutamist;
g) pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate
seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed:
i. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi;
ii. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed.
21.2.8 teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesoleva lepingu punktis 21.2.1
ja/või 21.2.2 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest; punktis 21.2.7. ja selle
alapunktides a-g sätestatud turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib
põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või
ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile
juurdepääsu, kirjalikult viivitamata aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast
sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt:
a) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud
andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu;
b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab
lisateavet;
c) soovitada meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude
leevendamiseks;
d) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi
ja potentsiaalseid ohte;
e) kirjeldada täitja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid
(Isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja
f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Tellija saaks täita Kohaldatavaid
andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise
kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks.
21.2.9 Tellija eelnevalt kirjalikul heakskiidul lõpetama käesoleva lepingu punktis 21.2.8.nimetatud
rikkumise ning kohaldama meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise lahendamiseks,
sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja
leevendamiseks;
21.2.10 kohustub lepingu lõppemisel kustutama kõik punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmed ja
nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti;
21.2.11 teeb Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mida Tellija peab vajalikuks lepingus sätestatud
kohustuste täitmise tõendamiseks;
21.2.12 võimaldab Tellijal või Tellija poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustab
nendesse;
21.2.13 kohustub võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil punktis 21.2.2.
nimetatud isikuandmete osas Tellijal täita Tellija kohustust vastata taotlustele andmesubjekti
õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete
parandamine, sulgemine, kustutamine).
21.3 Käesoleva lepingu punktis 21.2.1. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni
avaldamisele täitja audiitorile ja advokaadile.
21.4 Käesoleva lepingu punktides 21.2.1. ja 21.2.2. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse nõue on
tähtajatu ning kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast lepingu lõppemist.
21.5 Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või
juhised isikuandmete töötlemiseks.
21.6 Kõik käesoleva lepingu punktides 21.2.1. – 21.4 kohustused kehtestab täitja kõikidele
kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Kolmas isik on
füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole ei tellija ega ka täitja.
22 Avalikud suhted
22.1 Pooled ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele
meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud teise poole eelneval kirjalikul
nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on teise poolega eelnevalt kooskõlastatud.
22.2 Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab pool ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab
oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.
23 Lepingu täitmise peatamine ja lepingu lõpetamine
23.1 Tellija võib peatada Täitjale lepingujärgselt makstavate summade maksmise kas osaliselt või
täielikult, kui:
23.1.1 Täitja ei täida Lepingut;
23.1.2 vastuvõtmise, testimise või auditeerimise käigus avastatakse puudusi või muid Täitja poolseid
kohustuste rikkumisi;
23.1.3 Tellija Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada
muu asjaolu, mille eest vastutab Täitja.
23.2 Täitja võib peatada Tellijale teenuse osutamise kas osaliselt või täielikult, kui:
23.2.1 Tellija ei täida Lepingut;
23.2.2 Täitja Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada
muu asjaolu, mille eest vastutab Tellija.
23.3 Tellija võib igal ajal Lepingu üles öelda, teatades sellest 1 (üks) kuu ette. Sellisel juhul on Täitjal
õigus nõuda tasu täidetud kohustuste eest.
23.4 Tellijal on õigus Leping erakorraliselt etteteatamata lõpetada Täitjapoolse olulise Lepingu rikkumise
korral. Lepingu lõpetamisel punktides 8.4 nimetatud juhtudel Täitja tehtud Tööd ei tasustata. Täitja
poolt tarnitud seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara tagastatakse, selle võimatuse korral või
muul juhul, kui tagastamine on saadu olemuse tõttu välistatud, makstakse hüvitust
võlaõigusseaduses sätestatud korras.
23.5 Täitja võib Lepingu üles öelda Tellijapoolse olulise Lepingu rikkumise korral pärast vastava
hoiatuse saatmist, kui rikkumist ei ole kõrvaldatud 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale hoiatuse
esitamist. Sellise Lepingu lõpetamise korral maksab Tellija Täitjale tasu täidetud kohustuste eest.
23.6 Lepingu lõppemisel on Täitja kohustatud Tellijale tagastama kõik Lepingu täitmiseks üleantu.
24 Vääramatu jõud
24.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled
võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid.
24.2 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude
tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele, esitades teavitusega ühes
tõendid kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta:
24.2.1 takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist;
24.2.2 takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri;
24.2.3 asjaolu ettenägematus;
24.2.4 asjaolu vältimatus ja ületamatus.
24.3 Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise
perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma asuma. Kui
vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam
kui 60ne kalendripäeva võrra võib teine Pool öelda lepingu üles.
25 Kehtiv seadusandlus
Lepingule ning kõikidele lepingu osaks olevatele dokumentidele kohaldatakse Eesti Vabariigi
õigusakte.
26 Vaidluste lahendamine
26.1 Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja
selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.
26.2 Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul püüavad pooled leida
lahenduse heal tahtel põhinevate läbirääkimiste teel.
26.3 Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.
Arendusleping nr. …………
Lisa nr 2
PERSONAL JA KONTAKTANDMED
1. Tellija esindaja ja kontaktisikud
1.1. Tellija esindajaks tööde vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate dokumentide
allkirjastamisel on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse …………………. (tel ………….; e-post
…………….).
1.2. Tellija kontaktisikuks tööde teostamise juhendamisel ning Täitjale vajaliku lähteinformatsiooni ja
tööülesannete täpsustamisel jmt. on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ………… (tel …; e-post
…………………).
2. Täitja esindaja ja kontaktisikud
2.1 Täitja esindajaks on ………… (tel …………..; e-post………….).
2.2 Täitja kontaktisikuks on ………… (tel …………..; e-post………….).
3. Personali nimekiri
3.1. Tellija personal
Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed
3.2. Täitja personal
Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed
4. Kontaktandmed
4.1. Tellija kontaktandmed on: 4.2. Täitja kontaktandmed on:
Registrite ja Infosüsteemide Keskus …………….
Reg. nr. 70000310 Registrikood
Lubja tn 4 ……………
19081 TALLINN ……………
Telefon: 663 6300 Telefon: …………….
Arendusleping nr ……
Lisa nr 3
TEHNILINE KIRJELDUS KOOS LISADEGA
Tehniline kirjeldus asub arenduslepingu asice konteineris eraldi faili(de)na.
Arendusleping nr ………
Lisa nr 4
PAKKUMUS
Pakkumus asub arenduslepingu asice konteineris eraldi konteinerina.