Kiri

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

1 / 43

Laekunud kooskõlastused (20.12.2023-20.01.2024) Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja selle keskkonnamõju strateegilisele

hindamisele

Esitaja ja kuupäev Kooskõlastus või ettepanek Arvestamine ning selgitus

Tarbjakaitse ja

Tehnilise järelvalve

amet

27.12.2023

Kiri nr 16-6/20-13980-

008

TTJA kooskõlastab Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu.

Kooskõlastab.

Setomaa vald

05.01.2024

Kiri nr 7-1/2265-1

Käesolevaga kooskõlastame Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

starateegilise hindamise aruande eelnõu märkusteta.

Kooskõlastab.

Keskkonnaamet

17.01.2024

Kiri nr 6-5/23/25443-2

Keskkonnaamet on tutvunud Rõuge valla üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande (KSH) kooskõlastamiseks esitatud eelnõuga.

Keskkonnaamet jätab üldplaneeringu kooskõlastamata, tuginedes

planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg-le 4, § 85 lg-tele 1 ja 3, Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p-le 2, kuna see on vastuolus seaduse

ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega (vastuolu esineb p 1, 3, 6, 16, 17

märgitud õigusaktide osas). Keskkonnaamet ei kooskõlasta KSH aruande

eelnõu lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 40 ja PlanS § 2 lg 3 ning § 85 lg 3, kuna selles sisalduvad hinnangud ei ole

piisavad ja objektiivsed, vt p 4, 6, 14, 18-22.

1. Teeme ettepaneku ühiseks

koosolekuks, et arutada Teie poolt

tõstatatud ja väljatoodud teemasid.

Selgitame, et ÜP ei pea kajastama

olemasolevat ühiskanalisatsiooni ja

veevarustust. Seda tehakse valla

ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (ÜVK)

arengukavas. ÜP teeb vajadusel

ettepaneku arengukava täiendamiseks

või korrigeerimiseks, kuid kohustus

olemasoleva ühiskanalisatsiooni ja

veevarustuse kajastamiseks ÜP-s

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

2 / 43

Siinjuures ühtlasi selgitame, et Keskkonnaamet ei saa anda kooskõlastust

planeeringule, kui KSH aruanne ei ole nõuetele vastavalt koostatud. PlanS’is on

planeerimismenetlus ühendatud KSH menetlusega. PlanS § 2 lg 3 sätestab, et

planeeringu koostamise käigu s läbiviidavale KSH-le kohaldatakse PlanS’ist

tulenevaid menetlusnõudeid. Nõuded KSH aruande sisule ja muudele

tingimustele tulenevad KeHJS’ist. Seega tuleb KSH puhul lisaks PlanS’ile vaadata

sisunõudeid KeHJS’ist. Seda, kas KSH aruanne vastab KeHJS nõuete le, on piisav

ja objektiivne, kontrollivad vastavalt pädevusele Keskkonnaamet jt üldplaneeringu

kooskõlastamise käigus (alus: PlanS § 85 lg1 ja 3). Kooskõlastaja ei saa anda

kooskõlastust planeeringule, kui KSH aruanne ei ole nõuetele vastavalt koostatud.

Vastavalt PlanS § 86 lg-le 1 saab planeeringu vastuvõtmise otsustada vaid juhul, kui

KSH aruande tulemused on lisatud planeeringusse. Kui aruanne on puudulikult

koostatud, võivad olla KSH- st tulenevad järeldused puudulikud ning aruande

korrigeerimisel võib muutuda ka planeeringulahendus. Seega ei saa anda kooskõlastust

planeeringule, mis ei pruugi olla veel vastuvõtmiseks valmis. Esitame üldplaneeringule

ja KSH aruande eelnõule järgmised märkused:

1. ÜP seletuskirjas, lk 11 märgitakse: „Üldplaneeringus on Rõuge vallas paiknevaid

kohalikke keskusi ja lähikeskusi käsitletud tiheasustusaladena ning kompaktse

asustusega aladena (erandiks on Kuutsi, Nursi, Sänna ja Krabi lähikeskused).

Ülejäänud vald on hajaasustusega ala. Üldplaneeringus on keskustes pööratud

tähelepanu olemasoleva ehitatud keskkonna taaskasutusele võtmisele, tihendamisele ja

mõõdukale laiendamisele. Tiheasustusaladel ja kompaktse asustusega aladel on

planeeritud täiendavaid elamu-, äri- ja tootmisalasid ning vajadusel muu maakasutuse

juhtotstarbega maa-alasid. Antud aladel on mõistlik kompaktsuse suurendamine,

kasutades selleks juba olemasolevaid teid, tehnilist ja sotsiaalset taristut.“

Märgime, et Rõuge ja Haanja asuvad Haanja looduspargis, mille kaitse-eesmärk on:

puudub. Veeseadus näeb ette

kohustuse kanda ÜP-sse

reoveekogumisala piirid koos

perspektiivis ühiskanalisatsiooniga

kaetava alaga, mis ei ole

reoveekogumisalaks määratud või

sellega hõlmatud, selles osas tehakse

vajadusel korrektuure.

Hetkel on ÜP-s otsustatud valla ÜVK

arengukava põhjal kajastada vaid teatud

kindlaid objekte (nt reoveepuhasti,

reoveeväljalase), kuid kajastatud

objektidesse tuleks suhtuda

informatiivselt, sest objektidele tingimusi

ÜP-s ei määrata ning objektidega seotud

perspektiivsed kavandatavad tegevused

on kajastatud ÜVK arengukavas.

Samuti selgitame, et ÜP-s ongi ette

nähtud asulate võimalikud

laienemisalad. Maakasutuse lahenduses

otseselt ei eristata olemasolevat ja

planeeritavat maakasutust, sest ÜP

kehtestamisel muutub kõik kehtivaks

maakasutuseks.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

3 / 43

1) kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku,

esinduslikke ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke ning looduse

mitmekesisust, aidata kaasa kohaliku eluolu edendamisele ja säästva

puhkemajanduse arengule ning kaitsta kaitsealus te liikide elupaiku;

2) kaitsta nende liikide elupaiku, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7‒

25) nimetab I lisas. Need liigid on väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-

toonekurg (Ciconia nigra), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos),

laanerähn (Picoides tridactylus), laanepüü (Bonasa bonasia), roo- loorkull

(Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius),

väike- kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum),

sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula

arborea), hallpea-rähn (Picus canus), täpikhuik (Porzana porzana), rästas-

roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos) ja händkakk (Strix

uralensis);

3) kaitsta, säilitada ja taastada elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv

92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–

50) nimetab I lisas, ja nende liikide elupaiku, mida see direktiiv nimetab II

lisas. Need I lisa elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3,

vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni

kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved

(3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad

niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja

õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160),

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

4 / 43

nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), liivakivipaljandid (8220),

vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*),

rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel

(9060), soostuvad ja soo -lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad

(91D0*). Direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigid, mille elupaiku

kaitstakse, on harilik kobarpea (Ligularia sibirica), harivesilik (Triturus

cristatus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis),

rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), saarmas (Lutra lutra), karvane

maarjalepp (Agrimonia pilosa), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja

paksukojaline jõekarp (Unio crassus);

4) kaitsta ja säilitada Viitina, Uue-Saaluse ja Rogosi mõisa parke ja

kaitsealale jäävaid kaitstava looduse üksikobjekte.

Haanja looduspark on kantud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja nii Haanja

linnualana kui Haanja loodusalana. Haanja linnuala3 kaitse-eesmärgiks olevad liigid

on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must-

toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex) ja värbkakk (Glaucidium passerinum).

Haanja loodusala4 kaitse-eesmärgiks olevad kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade

vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved

(3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised

järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad

niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),

aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood

(7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad

(*7220), liigirikkad madalsood (7230), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050),

okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

5 / 43

lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); liigid, mille isendite elupaiku

kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis),harivesilik

(Triturus cristatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio

crassus), saarmas (Lutra lutra), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kollane kivirik

(Saxifraga hirculus) ja harilik kobarpea (Ligularia sibirica).

Juhime tähelepanu, et Haanjas on kolm detailplaneeringut töös, mis kõik väidetavalt

baseeruvad ühisveevärgil ja -kanalisatsioonil, kuid ÜP neid ei kajasta. Töös on Haanja

veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise projekt, see ei kajastu

üldplaneeringus, üldplaneeringu tehnovõrkude joonisel pole isegi olemasolev

kanalisatsioon ja veevarustus täielikult kajastatud.

Seega ei ole kindel, et Haanjas kompaktse hoonestuse ala ei suurene. Kurgjärve tee

äärde on aegade jooksul tekkinud elamukrunte metsamaale, sinna juurde on veetud

Haanjast nii vee- kui kanalisatsiooni taristu. Sellise isetekkelise laienemise

kontrollimiseks ja suunamiseks oleks mõistlik üldplaneeringuga ette näha võimalikud

asulate laienemise alad.

Rõuge aleviku kohta on üldplaneeringus lk 92 skeemil 31 näidatud linnalise asula piirid,

aga need on ilmselt olemasolevad.Alevikku lisandub järjest krunte tiheasustusala piiri

taha. Üldplaneeringus peaks olema kajastatud, kuhu maani soovitakse näha

tiheasustusala arenemist, kuhu maani on perspektiivis kavandatud ühisveevärk ja

reoveekogumisala. Rõuge asula kohta puuduvad KSH- s põhjendused ja analüüs elamu

maa-ala määramiseks. Milline on sellest tulenev maksimaalne täisehitus kaitseala

piires? KSH-s ei ole Haanja Natura-alal ohutegurina mainitud ehitustegevust,

kuigi see on oluline mõjutegur ja seetõttu on vajalik sellekohane analüüs. KSH- s on

vajalik analüüsida, kuidas planeeritakse kaitsta Rõuge järvestikku.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

6 / 43

2. ÜP seletuskirjas lk 20 punktid 14 ja 15 tiheasustusalal ja kompaktse asustusega alal

elamu maa-ala maakasutus- ja ehitustingimused märgitakse: „Uue elamupiirkonna

planeerimisel tuleb arendajal rajada liitumine olemasoleva või lähitulevikus rajatava

tehnilise infrastruktuuriga (sh ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga); uute elamute

sidumine tehnilise infrastruktuuriga (elekter, vesi, kanalisatsioon, side, ligipääs)

tuleb lahendada detailplaneeringu või projekteerimistingimustega; tehnilise

infrastruktuuriga liitumisi rajamata ei väljastata vastavalt ehitus- ega kasutusluba; uue

elamupiirkonna planeerimisel tuleb arendajal ette näha ja rajada

kinnistulejuurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt.“

Palume täpsustada, kas need punktid kohalduvad Haanja piirkonna uutele

detailplaneeringu aladele (nt Uue-Haani detailplaneering),kuna need ei ole haaratud

asulakompaktse ala arendamisepiirkonda (seda piirkonda Haanjas polegi). Seal ei ole

praegu elamumaa sihtotstarve, kuna pole kompaktse asustuse ala piirides ning ei

kohaldu ka seletuskirja punkt 2.7.9. kompaktse asustuse maatulunduse

maa-ala (MP). Kompaktse asustusemaatulunduse maa-alaleseatud maakasutus- ja

ehitustingimused, mille punkti 2 järgi (lk 26): „Katastriüksusele on lubatud rajada üks

ühepereelamu ja kuni kaks üle 20 m2 abihoonet. Kuni 20 m2 abihooneid võib teha

ühele katastriüksusele kuni kolm. Kokku võib katastriüksusel olla kuni 4 abihoonet. “

Selle punktiga on Uue-Haani detailplaneering otseselt ÜP-ga vastuolus

(lähteülesannete järgi ei ole tegu ÜP-d muutva detailplaneeringuga, vastupidi

rõhutatakse kooskõla ja ühisveevõrgu- ja reoveekogumisala olemasolu). Lisaks on

osa Uue-Haani detailplaneeringu alast rohelise võrgustiku tuumalal, mille kohta on ÜP

seletuskirjas lk 42 antud soovitus: „Riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumalal ei ole

soovitatav algatada üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut“. Samas palume

täpsustada ka Kõvver kõrtsi detailplaneeringu ala.

2. Selgitame, et tegemist on koostatava

Rõuge valla ÜP-ga, milles seatud

tingimused hakkavad kehtima peale ÜP

kehtestamist. Hiljuti algatatud DP-dega

kavandatava maakasutuse kajastame

ÜP-s.

3. ÜP seletuskirjas lk 29 märgitakse: „Rõuge vallas asuvad riigikaitselised ehitised on:

Nursipalu harjutusväli, mille piiranguvöönd on 2 000 m harjutusvälja piirist; Sänna 3. Seisukohaga arvestatakse

osaliselt, ÜP-sse kantakse peale

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

7 / 43

linnak, mille piiranguvöönd on 2 000 m linnaku piirist. Riigikaitse maa-ala laiendamist

ei ole üldplaneeringuga kavandatud.“

Täpsustame, et Vabariigi Valitsuse otsusega on kinnitatud Nursipalu harjutusvälja

laiendus. Palume märkida laiendus kaardile, seda ala ei ole võimalik enam muul

otstarbel kasutada. Samuti tuleb selle järgi korrigeerida objektide piiranguvööni

asukohad.

ÜP seletuskirja lk 30 kohaselt: „Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõike 3 punkti 4

alusel ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud

müra. Seetõttu ei kehti keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ sätestatud müra normtasemed riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 järgi tuleb olulist keskkonnahäiringut

taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik

alternatiiv ja o lu lis e k e s kk onn ahä irin gu v ä he nd amis e ks o n v õ etu d v a

jalik ud m e e tme d.“. Üldplaneeringust ega KSH-st ei selgu, et oleks

keskkonnahäiringu vähendamiseks võetud meetmeid kasutusele, palume täpsustada.

Selgitame, et Nursipalu harjutusväli

koos selle piiranguvööndiga vastavalt

Vabariigi Valitsuse 20.10.2023

korraldusele nr 266 “Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja laiendamine

planeerimisseadust kohaldamata,

keskkonnamõju hindamata jätmine ja

Natura asjakohase hindamise

algatamine”.

ÜP KSH-s ei töötata välja meetmeid

Nursipalu harjutusväljast tulenevate

keskkonnahäiringute leevendamiseks,

sest Nursipalu harjutusväljakut ei

kavandata ÜP-ga. Nursipalu

harjutusväljak kantakse ÜP-sse selle

kehtivates piirides olemasoleva

objektina. ÜP KSH käsitleb vaid neid

objekte ja teemasid, mida ÜP-ga

kavandatakse.

4. ÜP seletuskirjas lk 31 punktis 8 märgitakse: „Maardlate kasutusele võtmisel v ä ltid

a v õ im alusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohevõrgustiku

aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel.“ Aga punktis 9 on kirjutatud:

„Väärtuslikud põllumajandusmaad, väärtuslikud maastikud, roheline võrgustik ning

haljasalad ja parkmetsa maad (sh looduslikud või poollooduslikud metsaalad) e I o

le ta k is tu s e k s kaevandamislubade taotlemisele ja andmisele õigusaktides

sätestatud korras ja tingimustel.“. Palume täpsustada üldplaneeringus, millistel

juhtudel sellistel aladel siiski vältimine vajalik pole.

4. Selgitame, et väljatoodud punktidel

puudub omavaheline vastuolu, mistõttu

puudub vajadus täpsustamiseks. Punkt

9 on lisatud ÜP-sse Maa-ameti

ettepanekul, kuna vastasel juhul on

üldplaneering vastuolus maapõue-

seadusega.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

8 / 43

5. ÜP seletuskirjas, peatükis 3 on märgitud: „Jõgedes ja kallastel süvendus- ja

kuivendustööde läbiviimisel ning uute veekogude rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest

õigusaktidest ja tegevus tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.“

Palume lauset korrigeerida ja märkida „Jõgedesja kallastel süvendus- ja kuivendustööde

läbiviimisel ning uute veekogude rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest

õigusaktidest“. Täpsustame, et kooskõlastamise vajadus veekogu

süvendamistöödel puudub ja vajalik o n taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse

registreering või keskkonnaluba. Kuivendusega seotud teemad on Põllumajandus- ja

Toiduameti pädevuses.

Lisaks täpsustame,et mõisted avalikveekogu ja avalikult kasutatav veekogu ei ole

samad.Kallasrada on avalikult kasutatava veekogu ääres (keskkonnaseadustiku

üldosa seadus § 38 lg 1). Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kehtestab

Vabariigi Valitsus korraldusega.

5. Ettepanekuga arvestatakse, ÜP-d

korrigeeritakse (kooskõlastuse vajadus

Keskkonnaametiga eemaldatakse).

Mõistete “avalik veekogu” ja “avalikult

kasutatav veekogu” käsitlus vaadatakse

üle.

6. ÜP seletuskirjas lk 35 märgitakse: „Käesolev üldplaneering teeb ettepaneku

Viitina järve (VEE2141500) ehituskeeluvööndi vähendamiseks Viitina külas Viitina

mõisakeskuse katastriüksusel (69801:001:0839) veekaitsevööndini (vastavalt

skeemile 3). Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik alal puhketegevuse

arendamiseks (nt alale madala seikluspargi rajamine). Alal liigilise koosseisu

säilitamiseksja kalda kaitse eesmärkide tagamisekstuleb alal säilitada kõrghaljastus

ning vajadusel seda uuendada.“

Keskkonnaametile jääb arusaamatuks, et miks ei ole kaalutud alternatiive ja millisel

põhjendusel on just vältimatu vajadus seikluspark ehituskeeluvööndisse (EKV) teha,

vastav analüüs puudub ka KSH aruandes. Madalseiklusparki saab rajada

olemasolevatele spordiväljakutele, mida on alal hulgaliselt. Samuti ei ole põhjendatud,

miks kaitstava pargi ala on planeeritud ühiskondlike ehitiste maaks? Pargile on tellitud

rekonstrueerimise projekt. Kas seal nähakse seikluspark ette? Märgime, et

Seisukoht on, et ÜP lahendusest

eemaldatakse Viitina järve

(VEE2141500) ehituskeeluvööndi

vähendamise ettepanek.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

9 / 43

pargipuude seisund on üldiselt kehv ja seetõttu on seiklusraja rajamine nendele ka

ohutuse mõttes kahtlane.

Toome välja, et EKV vähendamise otsustamisel kaalutakse ehitamise mõju LKS-s §

34 loetletud ranna ja kalda kaitse-eesmärkidele. LKS § 34 on ranna ja kalda kaitse-

eesmärkideks seal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal

vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

EKV vähendamisel lähtub Keskkonnaamet LKS § 40 lg 1 sätestatud tingimustest:

arvestatakse LKS §-s 34 nimetatud ranna ja kalda kaitse-eesmärke ning lähtutakse

taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja

tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest.

EKV vähendamist võib Keskkonnaamet lubada vaid siis, kui ehituskeeluvööndis on

võimalik ehitada ranna ja kalda kaitse-eesmärke kahjustamata – ehitamist ei

kavandata taimekooslustel, puudub vajadus reljeefi ja kõlvikute muutmiseks, puudub

vajadus täiendavate juurdepääsuteede, parklate ja tehnovõrkude ehitamiseks,

välistatud on inimtegevusest põhjustatud reostuse kandumine pinna- ja põhjavette,

tagatud on avalikkuse juurdepääs veekogule ja vaba liikumine kallasrajal, lisanduvad

ehitised ei muuda maastikuilmet jm. Üldjuhul ehituskeeluvööndit ei vähendata, kui

ehitamine on võimalik väljaspool ehituskeeluvööndit ja ehitamiseks veekogu ääres

puudub selge vajadus.

Keskkonnaamet saab kaaluda ehituskeeluvööndi vähendamise võimalust

kindla planeeringulahenduse ja täpsemalt plaanitud ehitiste vajaduse osas. Kui

planeeringus jäetakse ehitiste loetelu lahtiseks,ei ole võimalik Keskkonnaametil mõju

hinnata. Rõuge valla üldplaneeringu seletuskirjas tuleb täpselt nimetada, milliste

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

10 / 43

ehitistetarbeks on vajalik ehituskeeluvööndit vähendada (praeguses seletuskirjas

nimetatud puhketegevuse arendamise vajadus (nt alale madala seikluspargi rajamine)

jätab ehitiste loetelu lahtiseksning ei selgita vööndi vähendamisevajadust (miks on vajalik

ehitada veepiiri lähedal, kui on võimalik ehitada väljaspool ehituskeeluvööndit).

Kaaluda tuleb, kas on selge vajadus ehitadaveepiiri lähedal, sest riiklikult

kehtivaehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda erandlikul vajadusel. Samuti

palume kaaluda vajadust ehitada veekaitsevööndi piirini ja kavandatud kaldajoone

ulatuses. Ehitiste plaanimisel saab kohalik omavalitsus arvestada võimalikku

ehitamist lubavat erisust, et supelranna alal on supelranna teenindamiseks vajalike

rajatiste ehitamine lubatud (LKS § 38 lg 4 p 3), mistõttu ei pruugi vööndi vähendamine

vajalikuks osutuda.

7. ÜP seletuskirja lk 37 punktis 5: „Miljööväärtuslikel aladel on lubatud maavarade

kaevandamine“.

Oleme arvamusel, et miljööväärtuslikud alad ja kaevandamiseks planeeritud alad ei

tohi kattuda. Tuleb üldplaneeringuga ära lahendada, kumb maakasutus konkreetses

kohas on oluline. Kui paneme miljöövääruslikule alale nii rangeid nõudmisi ja kõrgeid

ootusi – nt ei tohi olla plastikvoodrit, päikesepaneeli täpne asetus katusel, aknad ja

uksed peavad miljöösse sobituma jne, kuid maavarasid võib kaevandada – siis oleme

seisukohal, et tekib vastuolu. Märgime, et miljööväärtuslikud alad on vanad ajaloolised

väikese pindalalised külakeskused, seega palume seda punkti täpsustada.

7. Selgitame, et tegemist on

tingimusega, mis on lisatud ÜP-sse Maa-

ameti ettepanekul, sest vastasel juhul on

ÜP vastuolus maapõueseadusega.

Juhime tähelepanu, et ÜP

miljööväärtuslikud alad ei kattu ühegi

mäeeraldisega. Väikses ulatuses kattub

kruusamaardlaga Krabi miljööväärtuslik

ala ning turbamaardlaga Vana-Roosa

ning Kõrgepalu miljööväärtuslik ala.

Kuna kattuvus maardlatega on väikene,

siis on ka kaevandustegevuse puhul

tagatud suuremas osas nimetatud

miljööväärtuslike alade säilimine.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

11 / 43

8. ÜP seletuskirja lk 42 on kirjas väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja

ehitustingimused: „Säilitada tuleb väärtuslike maastike arhitektuuriline ja maastikuline

miljöö: maa sihtotstarbe muutmisel tuleb arvestada, et säiliks senisega sarnane

maastikumuster (näiteks vana talukoha säilimine koos selle juurde kuuluva põllu ja

metsaga, elamu kavandamisel õuealade omavaheline kaugus ja suurus jms)“.

Oleme seisukohal, et eraldi tuleks välja tuua, et lubatud ei ole põliste põllumaade

metsastamine (nii metsamaa kui haritav maa on maatulundusmaad sihtotstarbelt,

seetõttu oleks vajalik eraldi rõhutada, et kõlvikut ei tohi muuta põlisel põllumaal).

8. Teeme ettepaneku ühisel

koosolekul antud teemat arutada.

9. ÜP seletuskirja lk 44 skeemil 6 Rõuge valda jääv Haanimaa piirkond Rõuge-Haanja-

Kütioru väärtuslikul maastikul (Aluskaart: Maa-amet, 24.10.2023) ja väärtuslike

maastike kaardil palume näidata Haanimaa piir kontuurina tervikuna ka väljaspool

Rõuge valda asuval alal.

9. Seisukohaga arvestatakse, skeemi

6 täiendatakse. Juhime tähelepanu

sellele, et Rõuge valla ÜP-ga saab

kehtestada tingimusi vaid Rõuge valla

haldusterritooriumile.

10. ÜP seletuskirja lk 46 väärtuslik põllumajandusmaa märgitakse: „Võrreldes

maakonnaplaneeringuga on eemaldatud väärtuslikud põllumajandusmaad osaliselt

kompaktse asustusega alade ja Rõuge aleviku tiheasustusala piiridest ning juba

metsastunud aladelt.“

Juhime tähelepanu, et Haanjas Muna kohviku juures Uue-Haani detailplaneeringu ala

on ÜP järgi jätkuvalt väärtuslik põllumajandusmaa, järelikult ei ole hoonete gruppi

sinna ÜP-ga kavandatud. Seega on kavandatav detailplaneering ÜP-ga vastuolus.

Toome välja, et nii väärtusliku põllumaa kui põlise põllumaa ÜP kaartidele märgitud

alade hulgas on juba metsastunud ning seeläbi oma põllumajanduslikku väärtust

kaotanud põllumaid. Mõnel kohal on ortofotode järgi juba 10 aastat mets, kuid

põhikaardi järgi haritava maa kõlvik ja seetõttu päringu järgi valikus põlise põllumaana.

Palume läbi mõelda, kas sellisel juhul peaks jätma planeeringusse võimaluse

10. Seisukohaga arvestatakse,

üldplaneeringu seletuskirja lisatakse, et

juhul kui ortofotode järgi ja/või looduses

suudetakse tõendada, et tegemist ei ole

põlispõlluga, siis võib ÜP sisendiga mitte

arvestada.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

12 / 43

konkreetsel juhul looduses ja ortofotode abil hinnata, kas tegu on veel olemasoleva

põlispõlluga või võib seda mitte arvestada.

11. ÜP seletuskirjas lk 46 punktides 5 ja eriti 7 toodud tingimus: „Põllumajandusmaa

massiivi ruumikuju mitmekesistamiseks ning elurikkuse suurendamiseks tuleb rajada,

säilitada või la sta looduslikult tekkida maastikuelementidel, nagu kiviaed, puuderida

või hekk.“

Oleme seisukohal, et selline tingimus ei ole valla Haanja kõrgustikul asuval osal

asjakohane, kuna maastik on siin reljeefist tingitult nii liigendatud, et põllumaa

keskmine suurus on 1,6 ha. Puuderidade ja kivihunnikute säilitamise kohustus

raskendab kallakutel niigi keerulist maa harimist veelgi ning pole elurikkuse

seisukohalt vajalik, kuna maastik on niigi mitmekesine ja mosaiikne. Teeme

ettepaneku täiendada punkti 7 pindalaga – näiteks, et 15 ha suurematel

põllumassiividel on vajalik nende elementide tekitamine ja säilitamine.

11. Seisukohaga arvestatakse

järgmiselt: ÜP-s toodud tingimus

muudetakse alla 15 ha suuruste

põllumajandusmaade puhul

soovituslikuks ning üle 15 ha

põllumajandumaade puhul

kohustuslikuks.

12. ÜP seletuskirjas lk 48 rohevõrgustiku kasutustingimuste määramisel tuleb

arvestada, et üldplaneering on aluseks haldusaktide andmisel, kuid haldusaktide

andmine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud kui üldplaneering ei annatäpseid

juhiseid. Ehitusseadustik (EhS) § 12 sätestab ühe peamise nõudena ehitatavale

ehitisele, et see peab olema kooskõlas detailplaneeringuga või üldplaneeringuga, kui

detailplaneeringut pole. Seega peab ehitiste projekteerimisel ning ehitamisel järgima

ka rohevõrgustiku tarbeks seatud kitsendusi ning haldusaktide andjad peavad

juhinduma üldplaneeringust ning maaomanik järgima täiendavaid haldusakte. Samuti

on oluline maaomanike informeeritus ning kohalike omavalitsuste poolne järelevalve.

Üldplaneeringu hilisema rakendamise huvides tuleb vältida rohevõrgustiku

kasutamistingimustena üldsõnalisust, nt „on oluline“, „on vajalik“, „tuleb korraldada“,

„tuleb tagada“. Need on üldised eesmärgid, kuid kasutustingimused tuleb sõnastada

konkreetselt. Otstarbekas on määrata selged piiravad tingimused, mis on

otsekohaldatavad,st mille järgimist saab nõudamaaomanikelt vahetult, üldplaneeringu

12.

1) Ettepanekuga ei arvestata. Raiele

tingimusi seada ei ole ÜP-s asjakohane,

sest see toob kaasa kompensatsiooni

nõude KOV’ile. Raadamist ära keelata ei

ole samuti asjakohane, sest igat

raadamisluba menetletakse konkreetsel

juhul eraldi ning üldistatult seda keelata

ei ole mõistlik.

2) Selgitame, et 50 m tingimus kehtib

ainult tiheasustusalal ning kompaktse

asustusega alal, seega peame seda

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

13 / 43

alusel. Selge peab olema, kuidas tagatakse looduslike alade osakaalu säilitamise

nõue nt projekteerimistingimuste andmisel, seega:

1) soovitame määrata rohevõrgustiku alal selged tingimused raietele ja raadamisele

– millised raieviisid on keelatud, millised lubatud teatud ulatuses;

2) seletuskirjas p 4.7. – rohevõrgustiku rohekoridoris peab koridori alaga risti suunas

vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks. Keskkonnaameti

hinnangul ei pruugi 50 m laiune koridori riba olla siiski toimimiseks piisav.

Soovitame koridori laiuseks kavandada vähemalt 100 m;

3) soovitame määrata selged piiravad tingimused ka tootmisterritooriumi

moodustamisel;

4) üldplaneeringu kaardil palume näidata rohevõrgustiku alad pinnaliselt sama

roheka tooniga;

5) hetkel puuduvad üldplaneeringus selged tingimused, mis võimaldaksid tagada

rohevõrgustiku kaitset ja võimaldaksid anda kohalikul omavalitsusel anda

rohevõrgustiku kaitset tagavaid haldusakte.

asjakohaseks, mujal ehk hajaasustuses

ongi minimaalne laius 100 m.

3) Palume täpsemat selgitust, mida

soovitakse tingimuste osas täiendada.

4) Ettepanekuga ei arvestata, peale ÜP

kehtestamist lähevad ÜP kaardikihid

üleriigilisse planeeringute andmekokku,

kus kaardikihtide kujundus pannakse

eraldi paika. Kooskõlastamisele

suunatud materjalid on need, mis on

ennekõike mõeldud KOV-le

kasutamiseks. Juhul, kui näidata ÜP-s

rohevõrgustiku alad pinnaliselt sama

roheka tooniga, muudaks see ÜP

joonise “Väärtused ja piirangud” lugevust

oluliselt halvemaks, kuna paratamatult

sisaldavad ÜP joonised väga palju infot.

5) Palume selgitada. Tegemist on väga

üldise tähelepanekuga.

13. ÜP seletuskirja peatükis 5.1.11 veeskamiskohad, juhime tähelepanu, et

Keskkonnaametiga kooskõlastamise kohustus veeskamiskohtade rajamisel puudub. 13. Seisukohaga arvestatakse, ÜP-st

eemaldatakse veeskamiskohtade

rajamisel Keskkonnaametiga

kooskõlastamise kohustuse.

14. ÜP seletuskirjas lk 78 märgitud müra normtasemed: „Vastavalt atmosfääriõhu

kaitse seadusele ei loeta välisõhus leviva müra hulka olmemüra, meelelahutusürituste

müra, töökeskkonna müra ja riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.“

14. Seisukohaga ei arvestata.

Nursipalu harjutusväljakut ei kavandata

Rõuge valla ÜP-ga, tegemist on

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

14 / 43

Siiski on teada, et Nursipalu harjutusväljak müra tekitab, samuti on teada müratsoonid

sellega seoses. Nendest tulenev müra ja vibratsiooni mõjuala peaks KSH-s

analüüsitud olema ning võimalikud leevendavad meetmed vmt toodud. Samuti peab

Nursipalu harjutusvälja mõjuala olema märgitud ÜP kaardile, et planeerimisel oleks

võimalik edaspidi arvestada sellega.

olemasoleva riigikaitselise ehitisega. ÜP

KSH aruandes hinnatakse vaid neid

teemasid ja objekte, mis on ÜP-ga

kavandatavad. Üldplaneeringusse

kantakse Nursipalu harjutusväljak peale

koos selle piiranguvööndiga vastavalt

Vabariigi Valitsuse 20.10.2023

korraldusele nr 266 “Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja laiendamine

planeerimisseadust kohaldamata,

keskkonnamõju hindamata jätmine ja

Natura asjakohase hindamise

algatamine”.

15. ÜP seletuskirjas lk 80 on esitatud joonis ja tekst Rõuge-Haanja-Kütioru väärtusliku

maastiku piiride täpsustamise kohta. Maakonnaplaneeringus olevast väärtuslikust

maastikust on kustutatud Viitina– Plaani piirkond põhjendusega, et see pole Haanimaa

identiteedipiirkonnas.

Oleme seisukohal, et Plaani kirik, Viitina mõis, Ruusmäe mõis on väärtuslikud

maastikuelemendid ning teeme ettepaneku kaaluda nende alade väärtuslike maastike

hulka jätmist.

15. Teeme ettepaneku ühisel

koosolekul antud teemat arutada.

Koostöös kohalike elanikega leiti, et

antud maastikuelemendid ei jää

Haanimaa identideedipiirkonda.

16. Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 3 on ÜP üks ülesandeid tehnovõrkude ja -rajatiste

üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. „Taristu ja tehnovõrgud“

joonisel on toodud enamus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud veehaardeid,

reoveepuhasteid ja heitvee väljalaskmeid. Palume kanda joonisele „Taristu ja

tehnovõrgud“ puuduolevad ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni objektid:

1) Varstu alevikku teenindav põhipuhasti koos kujaga (asukoht

86501:001:0413);

16. Seisukohaga arvestatakse,

nimetatud objektid kantakse ÜP

joonisele „Taristu ja tehnovõrgud“.

Kaardikihti “reoveekogumisalad”

uuendatakse vastavalt EELIS-s toodud

andmetele.

ÜP-s ei ole kohustust näidata juba

ühiskanalisatsiooniga ja veevarustusega

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

15 / 43

2) Haanja küla ühisveevärgi veehaare (PRK0010237) (asukoht

18101:001:0227);

3) Ruusmäe küla ühisveevärgi veehaare (PRK0050567) (asukoht

18101:001:0271);

4) Kuutsi küla ühisveevärgi veehaare (PRK0024582) ning

reoveepuhasti (asukoht 49301:003:0123);

5) Saru küla (Andruse) veehaare (PRK0010903) ja reoveepuhasti

(49301:002:0068).

Palume ÜP joonisele „Taristu ja tehnovõrgud“ kanda korrektsed Rõuge, Haanja ja

Ruusmäe, reoveekogumisalade piirid. Kehtivad reoveekogumisalade piirid on Eesti

looduse infosüsteemis (EELIS, Keskkonnaagentuur).

Veeseaduse § 99 lg 3 kohaselt kannab kohaliku omavalitsuse üksus

reoveekogumisala piirid üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga

kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellegahõlmatud.

Rõugevallaolemasolevad reov eekogumisalad on kantud ÜP joonisele „Taristu ja

tehnovõrgud“. Keskkonnaamet on palunud ka ühiskanalisatsiooniga juba kaetud

alad (nt Nursi küla, Krabi küla), kus ei asu reoveekogumisala, joonisele „Taristu ja

tehnovõrgud“ kanda. ÜP ja KSH aruandele laekunud ettepanekute ja vastuste tabelis on

selle kohta ilma kommentaarideta märge„Seisukohaga arvestamist kaalutakse“, joonisel

„Taristu ja tehnovõrgud“ need alad siiski puuduvad.

Lisaks märgime, et Haanja külas on ÜP joonisele kandmata Kündja tee äärde

kavandatud Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi detailplaneeringuga

kavandatud perspektiivne elamupiirkond, mis on samuti kavas ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga liita. Seega tuleb ÜP joonisele „Taristu ja tehnovõrgud“ kanda

see piirkond perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alana. Samuti palume

ka kõik teised arendatavad alad, mis on kavas ühiskanalisatsiooniga liita,

ÜP joonisele kanda.

kaetud alasid. Üldplaneeringu joonisele

ei kanta olemasoleva ÜVK-ga kaetud

alasid.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

16 / 43

17. Pullijärv on looduskaitse all Pullijärve hoiualana, mille kaitse-eesmärgiks on EÜ

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – liiva-alade

vähetoiteliste järvede (3110) ning II lisas nimetatud liigi – hariliku vingerja (Misgurnus

fossilis) elupaiga kaitse. Pullijärve hoiuala on kantud Natura 2000 alade võrgustiku

nimekirja Pullijärve loodusalana 6 mille kaitstav elupaigatüüp on l iiva-alade

vähetoitelised järved (3110) ning liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harilik

vingerjas (Misgurnus fossilis).

KSH aruandes lk 49 märgitakse: „Üldplaneeringu maakasutuse lahendus näeb ette

Pullijärve kaldavööndis ja valgalal (joonis 7) ulatuslikult elamu maa-alade,

segaotstarbega maa-alade ning äri ja tootmise maa-alade laienemist. Misso alevikus

olemasolev maakasutus on antud joonisel 8 ning üldplaneeringuga ettenähtud

maakasutuse lahendus joonisel 9.“

Märgime, et Pullijärvel on väga väike valgala, veevahetus on aeglane, viimaste

seiretulemuste järgi (2022) on järve seisund halb (KSH tabel 17 lk 84, Eesti

pinnaveekogumite seisundi 2021. a vahehinnangu lisatabeli põhjal)).

KSH aruandes lk 51 on välja toodud, et: „Üldplaneeringu lahendus suunab

ehitustegevust ja arendustegevust Pullijärve kaldale ning suurendab järve valgalal

tehislike alade osakaalu, mis on otseselt vastuolus 2020. aastal valminud Pullijärve

meetme- ja tegevuskavas toodud soovitustega säilitada maakasutus järve valgaalal

ja kaldavööndis olemasoleval looduslikul kujul. Üldplaneeringu elluviimisel hävineb

suures osas Pullijärve kaldal olemasolev metsavöönd, mis toimib puhvervööndina.“

Juhime tähelepanu, et Pullijärve kaldal on avalik supluskoht olemas Misso kooli juures

(Riia mnt 15, tunnus: 46801:003:0267). Lisaks on Vesiroosi ja Alajärve

detailplaneeringuga (kehtestatud 30.06.2008 Misso Vallavalitsuse otsusega nr 2.1-

3/112) ette nähtud avaliku supluskoha rajamine Riia mnt 9 katastriüksusele (tunnus:

17. Seisukohaga ei arvestata. Saame

aru, et Keskkonnaameti ettepanek on ka

Pullijärve lõunaossa jääva

segaotstarbega maa-alale näidata järve

veepiirist 100 m ulatuses haljasala maa-

ala. Selgitame, et vaadeldavale

segaotstarbega maa-alale ei ole

haljasala puhvrit näidatud, kuna seal on

kehtiv Vesiroosi ja Alajärve

detailplaneering, mille järgi on ka ÜP-s

maakasutus planeeritud. KOV ei näe

võimalust nimetatud DP-ga vastuolus

maakasutuse juhtotstarvet vaadeldavale

maa-alale planeerida.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

17 / 43

46801:003:0339) ning Riia mnt 3 katastriüksusele (tunnus: 46801:003:0341). Võttes

arvesse Pullijärve halvenevat seisundit ei ole üldplaneeringuga (lisaks

olemasolevale supluskohale ja detailplaneeringuga ettenähtud supluskohtadele)

täiendavate avalike supelranna maa-alade kavandamine vajalik ja põhjendatud.

Üldplaneeringu lahenduse elluviimisel on selge ebasoodne mõju Natura

elupaigatüübile liiva- alade vähetoitelised järved (3110) ning seega ka harilikule

vingerjale. Sellest tulenevalt tuleks oluliselt muuta üldplaneeringu lahendust Pullijärve

kaldaalal ning valgalal. Üldplaneeringuga Pullijärve kaldale määratud maakasutuse

juhtotstarve peaks toetama sealse puhvervööndi säilimist ning piirama ehitustegevuse

laienemist. Tuginedes Pullijärve meetme- ja tegevuskavas toodud soovitustele,

tehakse ettepanek muuta üldplaneeringu maakasutuse lahenduses Pullijärve kaldaala

(vähemalt põhikaardile kantud veepiirist 100 m ulatuses) haljasala ja parkmetsa maa-

alaks. Lisaks tuleb Pullijärve seisundi halvenemise vältimiseks järve valgalal oluliselt

koondada üldplaneeringuga kavandatud perspektiivsete segaotstarbega maa-alade,

elamu maa- alade ning äri ja tootmise maa-alade ulatust. Kuigi üldplaneeringu

seletuskirjas on määratud maa- alade väljaarendamisel minimaalsed haljastuse

protsendid (katastriüksuse pindalast), ei ole see piisav, et vältida üldplaneeringu

elluviimisel ebasoodsa mõju avaldumist järvele sellise maakasutuse lahenduse

puhul.

Misso aleviku üldplaneeringu kaardil ei ole Pullijärve lõunaosas puhvrit ega

leevendavaid meetmeid Natura loodusala magevee elupaiga kaitseks.

18. KSH aruande lk 58 jääb arusaamatuks järgmises lõigus väidetu: „Üldplaneeringu

lahenduses on Haanja looduspargi territooriumil perspektiivseid maa-alasid

kavandatud lagedatele maa-aladele. Üldplaneeringu elluviimisel lagedate alade

osakaal küll väheneb, kuid seda väga vähesel määral. Lagedate alade „täisehitamine“

toimuks eelkõige vaid Rõuge aleviku tiheasustusalal ja Haanja küla kompaktse

asustusega alal ning nende lähialadel. Haanja looduspargis on ehitustegevuse

suunamisest olulisem olemasolevate avatud maastike hooldamine ning

põllumajandustegevuse soodustamine ja teotamine, sest looduspargi lagealade

18. Teeme ettepaneku ühisel

koosolekul antud teemasid arutada.

Selgitame, et see, et tegu on lageda

maa-alaga ei tähenda, et tegemist on

põlise põllumaaga.

Selgitame lisaks, et ÜP KSH toob välja,

et ÜP-s on etteantud tingimused

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

18 / 43

osakaalu vähenemine on ajas toimunud eelkõige põllumajanduslike tegevuste

taandumise tõttu. Pikaajalise kaitse-eesmärgi täitmiseks lagedatele aladele

ehituskeeldu rakendada ei oleks mõistlik, proportsionaalne ega ka reaalne. Arvestades

seda, et üldplaneeringu elluviimisel lagedate alade osakaal väheneb eelkõige vaid

Rõuge aleviku ja Haanja küla ümbruses ning seda vähesel määral, võib järeldada, et

vastuolu üldplaneeringu elluviimisel looduspargi kaitse-eesmärkidega puudub.“

Märgime, et lagedate maa-alade täisehitamise teemaga on planeeringu seletuskirjas

segadus ning toome välja, et pärandmaastikul on ehitustegevuse suunamise

eesmärgid:

1) vältida põlistele põllumaadele ehitamist. Need on alad, mis on üle 100 aasta

olnud järjepidevalt haritavad, järelikult on põllumajanduslikuks kasutuseks kõige

sobivamad ja neid ei ole Haanja kõrgustiku mosaiikmaastikul ülearu palju;

2) vältida põliste metsamaade raadamist. Rohkem kui 100 aastat metsana püsinud

maale on saanud aegade jooksul koguneda elurikkus. Need on kohad, kus seda

on rohkem ja kust see saab ümbritsevatele aladele levida;

3) hoonestuse rajamisel tuleks eelistada endisi talukohti, et säilitada

pärandmaastiku asustusmustrit. Endiste kohtade juureson sageli säilinud

kõrghaljastust, juurdepääsuteed jmt;

4) vältida tuleb ehitamist avaliku huviga avatud vaadete ette. Lagedatelealadele

ehituskeelu rakendamine ei ole planeeringusega looduspargis eesmärk

omaette.

Samal lehel (lk 58) veel teine arusaamatu järeldus: „Üldplaneeringuga ei ole Haanja

looduspargi kaitsekorralduskavas toodud oluliste maastikuvaate kohtadesse

kavandatud objekte või maakasutust, millega kaasneks vaatekohtade sulgemine.

Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne Haanja looduspargi alal suuri muutusi

maastikupildis, seega säilivad ka kaunitelt teelõikudelt avanevad vaated maastikule.“

vaatekoridoride säilimiseks. Asjaolu, et

ÜP-ga ei ole midagi kavandatud ka

vaatekoridesse, on lihtsalt täiendavalt

välja toodud. Mõistame, et segadust võib

viidatud lõigus tekitada sõna “säilivad”,

mistõttu antud lõigu sõnastust KSH

aruandes korrigeeritakse.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

19 / 43

Oleme seisukohal, et kaunite vaadete säilimise peab tagama mitte see, et ÜP-ga ei

ole planeeritud nende täisehitamist, vaid see, et üldplaneeringu seletuskirjas on

ette antud tingimused vaatekoridoride säilimiseks.

19. KSH aruandes lk 59 märgitakse: „Üldplaneeringu elluviimisel Haanja küla

kompaktse asustusega ala laieneb, kuid asustusstruktuur jääb sumbkülale

vastavaks. Rõuge alevikus nähakse üldplaneeringuga ette laienemise võimalusi

elamu maa-aladele, tootmise maa-aladele ja äri maa- aladele“.

Toome välja ja palume täpsustada, et planeeringu joonistel ei kajastu see, mida

detailplaneeringutega on juba kavandatud ning joonistele ei ole märgitud neid piire,

milleni on kavas lasta kompaktse asustusega aladel laieneda.

19. Seisukohaga ei arvestata.

Selgitame, et ÜP maakasutuse

lahenduses ei eristata olemasolevat ja

planeeritavat maakasutust, sest ÜP

kehtestamisel muutub kõik kehtivaks

maakasutuseks. Sama põhimõte kehtib

kompaktse asutusega alade piiride

kohta.

20. KSH aruande lk 92 märgitakse väärtuslike põllumajandusmaade ettepanekud ja

leevendavad meetmed: „Kliimakahjustuste leevendamiseks ja/või

põllumajandusmaa massiivi ruumikuju mitmekesistamiseks ning elurikkuse

suurendamiseks rajada, säilitada või lasta looduslikult tekkida maastikuelementidel

nagu kiviaed, puuderida või hekk.“

Märgime, et Haanja kõrgustiku mosaiikmaastikul on põllud keskmiselt alla 2 ha

suurused ja piirnevad erinevate kõlvikutega, mitmekesisus on suur ja harimise

võimalused on niigi raskendatud. Soovitame seda meedet rakendada 15 ha-st

suurematel põllumassiividel.

20. Seisukohaga arvestatakse

järgmiselt: ÜP-s toodud tingimus

muudetakse alla 15 ha suuruste

põllumajandusmaade puhul

soovituslikuks ning üle 15 ha

põllumajandumaade puhul

kohustuslikuks.

21. KSH aruande lk 93 märgitakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnev mõju:

„Näiteks on Rõuge alevikus Rõuge pastoraadi peahoone (reg nr 14085) määratud

elamu maa-alaks, tulenevalt sellest, et hoone jääb elamute rajooni. Maa-ameti

andmetel on katastriüksuse Hariduse tn 2 (tunnus: 69701:004:0012), millel pastoraadi

peahoone asub, sihtotstarve 100% maatulundusmaa.“ Palume täpsustada, kas seal

pole praegu ärimaa kasutus õige, sest seal on Mägilaste maja.

21. Selgitus: Võttes arvesse Hariduse tn

2 katastriüksuse tänast kasutust ning

võimalikke perspektiivseid arengu-

suundi, määratakse Hariduse tn 2

katastriüksuse maa-alale

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

20 / 43

segaotstarbega maa-ala maakasutuse

juhtotstarve.

22. KSH aruande punktis 2.1.2. tabelis 4 on sätestatud eesmärk, et aastaks 2030 on

likvideeritud kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded ning on viide KSH aruande p

4.3.6. Täpsustame, et KSH aruandes puudub p 4.3.6. Info jääkreostusobjekti kohta on

toodud siiski KSH aruande p 4.3.5.

22. Seisukohaga arvestatakse, viited

korrigeeritakse.

23. Palusime märkida kaardile nii jäätmejaamad, kogumispunktid kui

kompostimisväljak. Jooniselt (Taristu ja tehnovõrgud) puudub Rõuge jäätmejaam ja

kompostimisväljak ning Mõniste ohtlike jäätmete kogumispunkt.

ÜP p 5.3 on toodud: „Rõuge vallas 2022. aasta seisuga jäätmejaamu ei ole. Ohtlike

jäätmete kogumispunktid (konteinerid) asuvad Haanja külas ja Misso alevikus

teenuskeskuse esisel platsil. Nimetatud kogumispunktide täpsed asukohad on

leitavad taristu ja tehnovõrkude joonisel.“ Keskkonnaamet täpsustab, et

jäätmejaam tegutseb Rõuges vähemalt aastast 2012. Palume teha vastav parandus.

Lisame, et Rõuge jäätmejaam kajastub KSH aruandes (p 4.3.1). Palume ÜP

seletuskirja p 5.3 lisada ka Rõuge kompostimisväljak ning puuduolev Mõniste ohtlike

jäätmete kogumispunkt (vt KSH aruanne p 4.3.1). Kirjutate, et nimetatud

kogumispunktide täpsed asukohad on leitavad taristu ja tehnovõrkude jooniselt. Kuna

neid – Rõuge jäätmejaam, Rõuge kompostimisväljak ja Mõniste ohtlike jäätmete

kogumispunkt – joonisel ei leidu, siis palume need joonisele lisada ning märkida

taustainfos eraldi sümbolina jäätmejaam ja kompostimisväljak.

23. Seisukohaga arvestatakse,

seletuskirja ptk-i 5.3 “Jäätmekäitlus,

suletud pügilad ja jääkreostusobjektid”

teksti täiendatakse ning Rõuge

jäätmejaam ja Rõuge kompostimisväljak

kantakse ÜP “Taristu ja tehnovõrgu”

joonisele. Kogumispunkte ei ole ÜP

täpsusastmes asjakohane näidata,

sellega saab tegeleda jäätmekava vms.

Seetõttu Mõniste ohtlike jäätmete

kogumispunkti ÜP joonisele ei kanta

ning teised kogumispunktid ÜP-st

eemaldatakse.

Kaitseministeerium

17.01.2024

Kiri nr 12-1/23/28-3

Rõuge Vallavalitsus on esitanud Kaitseministeeriumile ja Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskusele kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu.

Kaitseministeeriumi valitsemisala huve ja riigikaitselisi vajadusi kajastavate

seisukohtade dubleerimise vältimiseks esitame käesoleva kirjaga Kaitseministeeriumi

ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ühise seisukoha ning kooskõlastamise

1. Seisukohaga arvestatakse,

Nursipalu harjutusväljak koos selle

piiranguvööndiga kantakse ÜP-sse

vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.10.2023

korraldusele nr 266 “Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja laiendamine

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

21 / 43

tingimused ja selgitused Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu kohta.

Kaitseministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ei kooskõlasta Rõuge valla

üldplaneeringu eelnõud esitatud kujul, kuna planeeringulahendus on eksitav ja

puudulik riigikaitselise maakasutuse ja riigikaitseliste piirangute osas.

Kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu eelnõus ei ole kajastatud relvaseaduse

(RelvS) § 85 lõike 3 ja 31 alusel antud Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korraldusest nr

266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata,

keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“

(edaspidi Vabariigi Valitsuse korraldus nr 266) tulenevaid olulisi ja aktuaalseid

andmeid Nursipalu harjutusvälja kohta, kuigi vastavalt RelvS § 85 lõikele 32 tuleb

tervikliku ruumilahenduse loomiseks korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates

planeerimismenetlustes korraldusega arvestada. Samuti on Vabariigi Valitsuse

korralduse nr 266 punktis 3.3 märgitud, et korraldus on omavalitsusüksustele

sisendiks piirkonna planeeringute koostamisel. Lisaks ei ole üldplaneeringu eelnõus

kavandatud riigikaitse maa-ala juhtotstarvet kõigile riigikaitseliste ehitiste maa-aladele

Rõuge vallas ning arvestamata on jäetud Kaitseministeeriumi senised märkused

tuuleparkide kavandamise tingimuste kohta.

Eeltoodust tulenevalt palume arvestada järgmiste märkuste ja selgitustega ning

korrigeerida üldplaneeringu eelnõud enne vastu võtmist järgmiselt:

1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.7.14 „Riigikaitse maa-ala (R)“ on

märgitud, et Rõuge vallas asuvad riigikaitselised ehitised on Nursipalu

harjutusväli ja Sänna linnak. 16.09.2022 kirjas nr 12-1/22/3090 on

Kaitseministeerium palunud markeerida Rõuge vallas asuvad riigikaitselised

ehitised ja nende piiranguvööndid ka asjakohasel üldplaneeringu joonisel. Sellele

planeerimisseadust kohaldamata,

keskkonnamõju hindamata jätmine ja

Natura asjakohase hindamise

algatamine”.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

22 / 43

on Rõuge Vallavalitsuse 21.10.2022 kirjaga nr 7-1/10-91 esitatud tabelis „Rõuge

valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel“ (edaspidi „seisukohtade

tabel“) vastatud, et „Nursipalu ja Sänna linnakud ning nende piiranguvööndid on

toodud taristu ja tehnovõrkude joonisel“.Kooskõlastamiseks esitatud

üldplaneeringu joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“ on riigikaitselise ehitise

leppemärgiga (kaardil leppemärkide seletuses „riigikaitse ehitis“) tähistatud vaid

Sänna linnak. Nursipalu harjutusvälja ei ole ühelgi üldplaneeringu joonisel

kajastatud.Palume asjakohast üldplaneeringu joonist (eeldame, et asjakohane

joonis on „Taristu ja tehnovõrgud“)täiendada ning kajastada seal ka Nursipalu

harjutusvälja, mille praegu kehtiv piir ja maa-ala on määratud Vabariigi Valitsuse

20.10.2023 korraldusega nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine

planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura

asjakohase hindamise algatamine“.

Mööname, et viidatud varasema kirjaga pidas Kaitseministeerium silmas tol ajal

kehtinud Nursipalu harjutusvälja piiri ja ulatust vastavalt Vabariigi Valitsuse

14.02.2008 korraldusele nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine

ja riigivara tasuta üleandmine“. Kaitseministeerium teavitas täiendava kirjaga

17.01.2023 nr 12-1/22/161 Rõuge Vallavalitsust Nursipalu harjutusvälja

laiendamise protsessist ning palus kajastada harjutusvälja laiendamise vajadust

ja kavandatavat laienduse piiri ka koostatavas üldplaneeringus, kuid paraku

Rõuge vald seda toona vajalikuks ega võimalikuks ei pidanud. Palume nüüd

kajastada koostatavas Rõuge valla üldplaneeringus Nursipalu harjutusvälja

Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 määratud (laiendatud) piirides.

Käesolevale kirjale on lisatud Nursipalu harjutusvälja kaardikiht

üldplaneeringusse kandmiseks.

Märgime, et Kaitseministeerium ei palu käesolevaga Nursipalu harjutusvälja

planeerimist üldplaneeringus, vaid olemasoleva harjutusvälja maa-ala

kajastamist selle kehtivates piirides. Rõhutame, et vastavalt RelvS § 85 lõikele

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

23 / 43

31 on Nursipalu harjutusväli laiendatud planeerimisseadust kohaldamata

Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 ning RelvS § 85 lõikest 32 tuleneb nõue

arvestada Vabariigi Valitsuse korraldusega selle jõustumise ajal koostamisel

olevates planeerimismenetlustes. Sama teave sisaldub ka korralduses.

Harjutusvälja maa-ala ja piiri kajastamine üldplaneeringus on oluline eelkõige

selleks, et igale üldplaneeringu kasutajale oleks nähtav ja kättesaadav teave

antud piirkonna maakasutuse kohta. Selle kajastamata jätmisel on

üldplaneeringust nähtav teave ebatäielik ja võib olla eksitav, sest ei anna aja- ja

asjakohast ülevaadet valla territooriumi märkimisväärse osa ruumikasutusest.

2. Varasemates menetlusetappides on Kaitseministeerium palunud kirjades

30.10.2020 nr 12-1/20/3246 ja 16.09.2022 nr 12-1/22/3090 määrata

üldplaneeringus Rõuge valla territooriumil asuvate riigikaitseliste ehitiste maa-

aladele riigikaitse maa-ala juhtotstarve ning kajastada seda ka üldplaneeringu

maakasutuse joonisel. Esitatud ettepanekute seisukohtade tabelis (lk 34) on

Rõuge Vallavalitsus vastanud, et sellise ettepanekuga arvestatakse.

Kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu maakasutuse joonisel on

riigikaitse maa-ala juhtotstarbe leppemärgiga tähistatud vaid Sänna linnaku

maa-ala ja selle kõrval asuvad Sänna baasi (katastritunnus 69701:003:0089) ja

Baasi (katastritunnus 69701:003:0750) kinnisasjad ning Nursipalu linnaku

(katastritunnus 69701:001:0070) kinnisasi. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis

2.7.14 „Riigikaitse maa- ala (R)“ on märgitud, et riigikaitse maa-ala laiendamist

ei ole üldplaneeringuga kavandatud.

Ebaselgeks jääb, miks on üldplaneeringus Nursipalu harjutusvälja maa-alal

määratud riigikaitse maa-ala juhtotstarve vaid ühele harjutusvälja koosseisus

olevale kinnisasjale? Ja millist tähendust omab viidatud lause seletuskirjas, et

riigikaitse maa-ala laiendamist ei ole üldplaneeringuga kavandatud?

Palume korrigeerida üldplaneeringu maakasutuse joonist ning märkida seal

riigikaitse maa-ala juhtotstarve kogu Nursipalu harjutusvälja maa-alale, nagu

Kaitseministeerium on oma varasemates kirjades palunud ning millega Rõuge

2. Seisukohaga arvestatakse, ÜP

maakasutuse joonist korrigeeritakse

ning riigikaitse maa-ala juhtotstarve

määratakse kogu Nursipalu harjutusvälja

maa-alale.

ÜP-s esitatud lausega, et riigikaitse maa-

ala laiendamist ei ole ÜP-ga kavandatud,

all mõeldi seda, et Nursipalu

harjutusväljaku laiendust ei kavandata

ÜP-ga, tegemist on ÜP-st eraldiseisva

protsessiga. Kuna tänaseks on

Nursipalu harjutusväljaku laiendus

kinnitatud, eemaldatakse antud lause

ÜP-st.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

24 / 43

Vallavalitsus on vastavalt eespool viidatud seisukohtade tabelile ka nõustunud.

Palume samale maa-alale muid juhtotstarbeid mitte planeerida. Mööname, et

Nursipalu harjutusvälja maa-ala on võrreldes varasemates menetlusetappides

esitatuga tänaseks laienenud, mistõttu palume riigikaitse maa-ala juhtotstarbe

määramisel lähtuda Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 kehtestatud

Nursipalu harjutusvälja piirist ja maa-alast (vastav kaardikiht kirjale lisatud).

Samast korraldusest tuleneb selgesti ka kogu harjutusvälja maa-ala

riigikaitselisel eesmärgil ja otstarbel kasutamise vajadus ja põhjendus.

3. Üldplaneeringu joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“ on riigikaitselise ehitise

piiranguvööndi leppemärgiga (kaardil leppemärkide seletuses „riigikaitse ehitise

piiranguvöönd“) tähistatud Nursipalu harjutusvälja piiranguvöönd, mis kehtis

Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 asutatud harjutusvälja piiri

korral. Arvestades, et Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 on kehtestatud

uus Nursipalu harjutusvälja piir, palume seni kehtinud piiranguvööndi asukoht

üldplaneeringu joonistelt eemaldada. Vastavalt ehitusseadustiku § 120 lõike 2

punktile 3 on Nursipalu harjutusvälja piiranguvöönd külade territooriumil 2000 m

harjutusvälja piirist.

3. Seisukohaga arvestatakse. ÜP

“Taristu ja tehnovõrgud” joonisele

kantakse peale Nursipalu

harjutusväljaku uus kehtiv

piiranguvöönd.

4. Kaitseministeerium on oma varasemates kirjades 28.08.2020 nr 12-1/20/2514

ja 16.09.2022 nr 12-1/22/3090 andnud Rõuge valla üldplaneeringu

koostamiseks sisendi ja selgitused selle kohta, et elektrituulikute ja

tuuleparkide rajamine Rõuge valla territooriumil ei ole lubatav riigikaitseliste

piirangute tõttu. Kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu seletuskirjas on

siiski sätestatud võimalus, et tuuleparkide kavandamine on tulevikus võimalik

eriplaneeringuga. Kaitseministeerium on jätkuvalt seisukohal, et selline

tingimus üldplaneeringus on eksitav ning loob valearusaama, nagu oleks

tuuleparkide rajamine Rõuge valla territooriumil mingitel tingimustel siiski

võimalik. Rõuge Vallavalitsus on vastanud Kaitseministeeriumi 16.09.2022

kirjaga nr 12-1/22/3090 esitatud märkusele, et peab siiski vajalikuks

4. Seisukohaga arvestatakse, ÜP

seletuskirjast eemaldatakse tuuleparke

käsitlev tekst ja tingimused. Üksikuid

tuulikuid käsitlevad tingimused jäetakse

ÜP-sse sisse.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

25 / 43

elektrituulikute rajamise tingimuste sätestamist üldplaneeringus, kuna

„üldplaneering on pikaajaline strateegiline dokument ning kui radaritest

tulenevad piirangud peaksid kunagi kaduma siis peab omavalitsusel olema

valmidus nende rajamist reguleerida“ (seisukohtade tabelis lk 35 p 3).

Kaitseministeeriumile on praegu teada, et riigikaitselised piirangud ei saa

Rõuge valla territooriumil täielikult kaduda. Samuti ei ole ka tulevikus võimalik

piiranguid vähendada niivõrd, et Rõuge valla territooriumile saaks rajada

tuuleparke. Seetõttu palume täiendavalt korrigeerida üldplaneeringu

seletuskirja ja eemaldada sealt eksitav teave tuuleparkide kavandamise

võimaluste kohta. Selleks palume seletuskirja peatüki 5.2.2.1 „Tuuleenergia“

sissejuhatava lõigu praeguse viimase lause asemel selgesti märkida, et

tuuleparkide püstitamine ei ole Rõuge valla territooriumil lubatud riigikaitseliste

piirangute tõttu. Samuti palume eemaldada eksitav teave tuuleparkide

kavandamise võimaluse kohta ülejäänud seletuskirja osadest (näiteks lk 51

p 4, lk 57 p 3). Kaitseministeerium nõustub üksikute elektrituulikute

(seletuskirjas ka „tuulegeneraator“) püstitamise tingimuste sätestamisega

üldplaneeringus juhuks, kui riigikaitselised piirangud peaksid tulevikus

leevenema. Tuleb aga arvestada, et praegu ei ole ette näha, millal võiksid

riigikaitselised piirangud niisugusel määral väheneda.

Kaitseministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on valmis kooskõlastama

Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

tingimusel, et eeltoodud märkuste, ettepanekute ja selgitustega arvestatakse ning

üldplaneeringu eelnõu dokumente korrigeeritakse enne üldplaneeringu vastu võtmist

vastavalt. Täname, et arvestate üldplaneeringu koostamisel riigikaitseliste vajaduste

ja tingimustega.

Riigi

Kaitseinvesteeringut

e Keskus

Rõuge Vallavalitsus on esitanud Kaitseministeeriumile ja Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskusele kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu.

Seisukoht võetakse teatavaks.

Anname teada, et kõigi

Kaitseministeeriumi seisukohtadega

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

26 / 43

18.01.2024

Kiri nr 4-4/23/6453-3

Kaitseministeeriumi valitsemisala huve ja riigikaitselisi vajadusi kajastavate

seisukohtade dubleerimise vältimiseks saatis Kaitseministeerium 17.01.2024 kirjaga

nr 12-1/23/28-3 Rõuge Vallavalitsusele Kaitseministeeriumi ja Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse ühise seisukoha, et Rõuge valla üldplaneeringu

eelnõud ei kooskõlastata, kuna planeeringulahendus esitatud kujul on eksitav ja

puudulik riigikaitselise maakasutuse kajastamise ja riigikaitseliste piirangute osas.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu kooskõlastamata jätmise põhjendused, eelnõus

esinevad puudused ning nende kõrvaldamise ettepanekud ja selgitused on esitatud

eelnimetatud Kaitseministeeriumi kirjas.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on valmis kooskõlastama Rõuge valla

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu tingimusel,

et eelnimetatud Kaitseministeeriumi kirjas esitatud märkuste, ettepanekute ja

selgitustega arvestatakse ning üldplaneeringu eelnõu dokumente korrigeeritakse enne

üldplaneeringu vastu võtmist vastavalt.

Täname, et arvestate üldplaneeringu koostamisel riigikaitseliste vajaduste ja

tingimustega.

arvestatakse ning vajalikud muudatused

viiakse üldplaneeringu lahendusse

sisse.

Terviseamet

15.01.2024

Kiri nr 9.3-4/23/8974-2

Amet tutvus aadressil https://rouge.kovtp.ee/yp-koostamine kooskõlastamiseks

esitatud dokumentidega. Rõuge valla ÜP eelnõu ja KSH aruande eelnõu kohta esitas

amet ettepanekud avaliku väljapaneku ajal 26.08.2022 kirjaga nr 9.3-4/22/6448-2 ning

esitatud seisukohtadega on arvestatud või esitatud täiendavad selgitused.

Amet juhib tähelepanu, et KSH aruande peatükis 4.4.4 välja toodud standard EVS

840:2017 on kehtetu ja alates 16.10.2023 kehtib uus versioon EVS 840:2023 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Kooskõlastab.

KSH aruande peatükki 4.4.4

korrigeeritakse.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

27 / 43

Amet kooskõlastab Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu.

Valga Vallavalitsus

18.01.2024

Kiri 9-1.3/5112-1

Planeerimisseaduse § 85 lõike 1 alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015

määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ esitasite kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Oleme tutvunud Teie esitatud

dokumentidega ja võrrelnud neid Valga valla ruumilise arengu eesmärkide ning

koostatava üldplaneeringuga. Meie hinnangul ei sisalda Rõuge valla üldplaneering

selliseid arenguid, tingimusi, kitsendusi ja suundumusi, mis piiraks või takistaks Valga

valla arengueesmärkide elluviimist. Sellest tulenevalt kooskõlastame Rõuge valla

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu.

Kooskõlastab.

Politsei- ja

piirivalmeamet

22.02.20204

Kiri nr 2.1-3/48147-2

Kagu politseijaoskond on tutvunud Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõuga ning esitab ettepanku arvestada valla

üldplaneeringu planeerimise l CPTED põhimõtetega – kuritegude ennetamine läbi

keskkonna kujundamise. Täiendavaid ettepanekuid esitada ei ole.

Kooskõlastab.

Muinsuskaitseamet

22.01.2024

Kiri nr 5.1-17.5/1876-5

Muinsuskaitseamet tutvus 09.01.2024 toimunud menetluskomisjonis

Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks esitatud Rõuge valla üldplaneeringu ja

üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõudega.

Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3, planeerimisseaduse § 8-

12, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lg 6

otsustas: kooskõlastada Rõuge valla üldplaneeringu, kuid palub kaaluda

üldplaneeringu täiendamist järgnevate kommentaaride põhjal.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu:

Kooskõlastab.

1) Ettepanekuga ei arvestata. Ehitiste

omanikel on võimalus teha

Muinsuskaitseametiga koostööd

vastavalt oma soovile. Üldplaneeringuga

koostööd nõuda on

ebaproportsionaalne. Muu väljatoodu

tuleneb üldjuhul juba

muinsuskaitseseadusest.

2) Ettepanekuga arvestatakse.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

28 / 43

1) soovitame lisada ptk 4.1 Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja objektid juurde

tingimuse: Riikliku kaitse all mitte olevate väärtuslike üksikobjektide nimekirja

kuuluvate hoonete ja rajatiste lammutamise soovi korral teha koostööd

Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks

tunnistamise menetluse algatamist. Samuti tuleb kaasata amet juba mälestiseks

tunnistamise ettepaneku saanud objekti lammutamise ja ümberehitamise

küsimustesse. Hooned hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas olevatele

leida (uus) sobiv kasutusotstarve. Hoonete algne välisilme säilitada/taastada. Tagada

ümbruse heakord ja vaadeldavus;

2) täiendada ptk 4.5 ja tuua välja mitte kaitse all olev arheoloogiapärand: Lisaks riikliku

kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele ning teadaolevatele muististele ja

leiukohtadele, mida ei ole jõutud kaitse alla võtta, on suur osa arheoloogiapärandist

veel avastamata. Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade

analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust

kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistiseid võib välja

tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Selle hävimise vältimiseks

tuleb nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel tagada meetmed selle kaitseks (MuKS §

76 lg). Seetõttu tuleb: KMH kohustusega tegevuste kavandamisel kogu valla

territooriumil (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) kooskõlastada alati eelnevalt

Muinsuskaitseametiga arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (alus:

muinsuskaitseseaduse § 31 lõige 3). Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb

kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel

Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui

algatatakse detailplaneeringut või kui kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala

pindala on suurem kui 500 m².

Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal

arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks

3) Ettepanekuga arvestatakse.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

29 / 43

muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Arheoloogiatundlikud alad esitatakse

2023. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul

omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise

vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb

asjakohane info mõnest muust andmebaasist.

3) lisada väärtuste ja piirangute plaanidele Muinsuskaitseameti poolt esitatud

arheoloogiatundlikud alad ja lisasse 10 arheoloogiatundlike alade seletuskiri.

Rõuge valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu:

Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3, planeerimisseaduse § 8-12

ja § 76 lg2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lg

6, otsustas: kooskõlastada Rõuge valla keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande, kuid palub kaaluda aruande täiendamist järgnevate kommentaaride põhjal:

1) täiendada ptk 4.2.5 ja tuua välja mitte kaitse all olev arheoloogiapärand: Tuginedes

nii varasemalt teada olevale infole mitte kaitsealustest objektidest ning asjaolule, et

arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde

uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb riigil ja

kohalikul omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed

selle kaitseks (MuKS § 76 lg 1).

Ettepanekuga arvestatakse. KSH-s

käsitletakse mitte kaitse alla olevat

arheoloogiapärandit.

Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina alustanud võimalike

arheoloogiatundlike alade analüüsimist, välja selgitamist ning kaardile kandmist, mille

abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust

kavandatavates kohtades. Prognoosi tegemine on aeganõudev ning ei pruugi

üldplaneeringusse jõuda enne selle kehtestamist. Seetõttu tuleb ennetavalt

üldplaneeringusse kanda järgmised tingimused:

Seisukohaga arvestatakse järnevalt:

Muisuskaitseameti poolt edastatud

arheoloogiatundlikud alad koos

väljatoodud tingimustega kantakse ÜP-

sse.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

30 / 43

2) keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KMH) kohustusega tegevuste

kavandamisel (kogu valla territooriumil ja ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati

eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise

vajadus (MuKSi § 31 lg 3);

3) prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida

planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise

uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: algatatakse detailplaneeringut või kui

kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m2.

Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal

arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks

muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31). Üldplaneeringu kaardile on

esitatud arheoloogiatundlikud alad 2023. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehit ise

kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust

arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.

Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis edaspidi on kavas arheoloogiatundlike alade

asjakohast infot kajastada loodavas Muinsuskaitseameti veebirakenduses.

Kliimaministeerium

23.01.2024

Kiri nr 7-15/23/6046-2

Lähtudes planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõikest 1, olete saatnud

Kliimaministeeriumile (edaspidi KliM) Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu kooskõlastamiseks.

Keskkonnaministeerium on varasemalt üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu

avaliku väljapaneku jooksul esitanud ettepanekuid 15.09.2022 kirjaga nr 7-

15/22/3461-3. Vaadanud läbi üldplaneeringu eelnõule ja KSH aruandele varem

esitatud ettepanekute seisukohtade tabelis toodud põhjendusi, ei ole täiendavaid

märkusi.

Kooskõlastab.

Üldplaneeringu seletuskirja ptk-I 2.7.15

“Mäe- ja turbatööstuse maa-ala”

tingimus sõnastatakse ümber selliselt, et

geoloogiline uuring eemaldatakse:

“igakordsel kaevandamisloa taotluse

menetlemisel tuleb anda hinnang mh

väärtusliku põllumajandusmaa

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

31 / 43

KliM, vaadanud läbi kooskõlastamiseks saadetud üldplaneeringu ja selle KSH

aruande, märgib üldplaneeringu kohta, et lk 31 on kirjas järgnev tingimus: "igakordsel

geoloogilise uuringu ja kaevandamisloa taotluse menetlemisel tuleb anda hinnang

mh väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele ja põhjendatusele või

esitada eksperthinnang, kus on toodud põhjendused". Palume lõigust välja jätta

"geoloogiline uuring", sest geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd

kestavad üldjuhul 14 päeva ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda.

Geoloogilise uuringu keskkonnamõju on minimaalne ja uuringuga ei hävitata

väärtuslikku põllumajandusmaad.

PlanS § 85 lõike 3 kohaselt loetakse üldplaneering kooskõlastatuks, kui

kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga.

Tuginedes PlanS § 85 lõigetele 1 ja 3, kooskõlastab KliM lähtudes oma

valitsemisalast ja tegevusvaldkonnast Rõuge valla üldplaneeringu ja KSH aruande.

Palume kirjas toodud ettepanekuga arvestada.

hävinemise olulisusele ja

põhjendatusele või esitada

eksperthinnang, kus on toodud

põhjendused”.

Transpordiamet

29.01.2024

Kiri nr 7.2-2/24/25976-

4

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu (edaspidi

planeering). Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS)

jätame planeeringu kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

Maanteeamet Transpordiameti õiguseellasena edastas andmed ning ettepanekud

Rõuge valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse

koostamiseks 03.09.2020 kirjaga nr 15-2/20/36034-2 (edaspidi ettepanekud).

16.09.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/16860-2 edastasime oma seisukoha avalikustatud

Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

kohta, millega juhtisime tähelepanu meie ettepanekute p 1.1 ja 3.1 ning osaliselt p 2.2

mitte arvestamisele ning tegime ettepaneku koosoleku korraldamiseks, et ühiselt

arutada ning vastastikku selgitada nimetatud ettepanekutega arvestamata jätmise

põhjuseid.

Transpordiametiga võetakse eraldi

ühendust püstitatud teemal, küsimus

vajab täiendavat arutelu.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

32 / 43

16.11.2022 tegi Rõuge valla planeeringu- ja ehitusspetsialist (Krislyn Prants) meile

ettepaneku virtuaalse koosoleku toimumiseks 23.11.2022. Nimetatud kuupäeva

toimus kolmepoolne koosolek (osalesid Transpordiameti ja Rõuge valla esindajad ning

Rõuge valla üldplaneeringu konsultant), kus arutasime meie 16.09.2022 kirjaga

edastatud küsimusi. Koosolekul leppisime kokku meie ettepanekute p 1.1 ja p 3.1

käsitlemises üldplaneeringus ning valdavas osas meie ettepanekute p 2.2 esitatud

riigitee kaitsevööndite suurendamises Rõuge valla üldplaneeringuga.

Koosoleku järgselt jäi lahtiseks vaid Rõuge alevikus riigitee nr 25195 Käätso – Rõuge

– Luutsniku tee km 8,52-8,89 kaitsevööndi ulatuse määramine. Edastasite meile

koosoleku järgselt samal päeval nimetatud riigitee lõigus asuvate kehtestatud

detailplaneeringute materjalid – Kaseaia, Mesimaa, Tiigi, Vanakuuste ja lähiala

detailplaneering ning Aia tn 4 ja sellega piirneva ala detailplaneering.

Olles tutvunud riigitee nr 25195 km 8,52-8,89 lõigus riigiteega piirnevate kehtivate

detailplaneeringute lahedustega edastasime 28.11.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/16860-4

Teile oma seisukoha üldplaneeringus Rõuge alevikus riigitee nr 25195 km 8,52-8,89

kaitsevööndi ulatuse käsitlemise kohta (Lisa 1), millega jäime jätkuvalt oma

ettepanekute p 2.2 edastatud seisukohale ning põhjendasime vajadust

üldplaneeringuga riigitee nr 25195 km 8,52-8,89 lõigus tee kaitsevööndi laiendamiseks

kuni 30 m.

Kuna EhS 92 lg 3 mõistes on kõik linnu, aleveid ja alevikke läbivad riigiteed käsitletud

tänavatena, siis on neid läbivate riigiteede kaitsevööndi laiuseks automaatselt 10 m

(EhS §71 lg3). Riigitee kaitsevööndite ulatuste ettepanekud väljendavad eelkõige meie

kui riigitee ohutuse eest vastutaja jaoks vajalikku kaalutlusruumi planeerimis- ja

projekteerimisprotsessis. Toonitame, et suuremad

kui 10 m kaitsevööndid alevikes on vajalikud siis, kui kiiruspiirang on ≥70 km/h,

liikluskeskkond

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

33 / 43

ei toeta kehtivat kiiruspiirangut, nähtavus on piiratud, liiklussagedus on kõrge ja/või

kus ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 10 m kaugusele võib

avaldada eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimeste tervisele, varale ja/või heaolule

ning vajab koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist. Riigitee nr 25195 km 8,52-8,89 lõigus

tee kaitsevööndi muutmata jätmine oleks vastuolus EhS § 71 lõikega 2, mille kohaselt

peab avalikult kasutatava tee kaitsevöönd tagama tee kaitse, teehoiu korraldamise,

liiklusohutuse ning vähendama teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele

ohtlikke mõjusid.

Te ei ole meile esitanud põhjendusi meie seisukoha arvestamata jätmise kohta ning

vastavaid põhjendusi ei ole ka planeeringu kooskõlastamiseks esitatud materjalide

hulgas, kuid kooskõlastamisele esitatud üldplaneeringus on jäetud arvestamata meie

ettepanekute p 2.2 ning meie 28.11.2022 kirjaga edastatud seisukohaga riigitee nr

25195 km 8,52-8,89 lõigus riigitee kaitsevööndi suurendamiseks kuni 30 m.

Kaseaia, Mesimaa, Tiigi, Vanakuuste ja lähiala detailplaneeringus (Lisa 2) on

hoonestusala kavandatud ca 25 m kaugusele riigiteest ning Aia tn 4 ja sellega piirneva

ala detailplaneeringus (Lisa 3) on hoonestusala kavandatud samuti ca 25 m kaugusele

riigiteest. Üldplaneeringuga riigitee kaitsevööndi suurendamine antud asukohas kuni

30 m riigitee servast on kooskõlas kehtivate detailplaneeringute maakasutuse

põhimõtetega, toetab riigitee kaitset, korrashoidu ja liiklusohutust ning võimaldab

leevendada teelt lähtuvaid negatiivseid mõjusid.

Jätame planeeringu kooskõlastamata vastuolu tõttu PlanS § 75 lg 1 punktiga 1. Oleme

valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist meile uuesti kooskõlastamiseks.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

34 / 43

Regionaal- ja

Põllumajandusminis

teerium

30.01.2024

Kiri nr 14-3/4052-2

Esitasite planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõike 1 kohaselt Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu

(edaspidi üldplaneering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

aruande eelnõu.

PlanS § 76 lõike 1 kohaselt üldplaneering koostatakse koostöös

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja §

76 lõike 2 kohaselt üldplaneeringu koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav

minister ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste

arengusuundumuste vastu. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt üldplaneering ja KSH aruande

eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks PlanS § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning

teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada

üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamust.

Alates 2023 aasta 1. juulist on Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt

Maaeluministeerium ümber korraldatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks.

Samast kuupäevast on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas

maaelu poliitika, maakasutuspoliitika, põllumajanduspoliitika, regionaalpoliitika ja -

arengu ning ruumilise planeerimise korraldamine ja maa- ja ruumivaldkonna

ülesannete täitmine.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on alates 1. juulist ka Maa-

amet. Sellest lähtuvalt annab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium seisukoha

üldplaneeringutele maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 31 lõikes 2 sätestatud

maa ja Maa-ameti volitusel olevate maaüksuste osas. Ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 lõike 1 kohaselt on Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium MaaRS § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks PlanS

tähenduses. MaaRS § 31 lõike 2 kohaselt maa, mida ei tagastata, erastata ega anta

1) Seisukohaga arvestatakse,

kallasraja juurdepääsude kujutamist ÜP

joonistel korrigeeritakse.

2) Seisukohaga arvestatakse. Uus tn

2a katastriüksuse maa-ala muudetakse

segaotstarbega maa-alaks.

3) Seisukohat võetakse teatavaks.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

35 / 43

munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse MaaRS § 31 lõike 1 alusel,

on samuti riigi omandis.

Olles tutvunud lingil htt ps:/ /rouge.kovtp.ee/yp -ko ostami ne kättesaadavate

materjalidega esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma seisukohad ja

ettepanekud PlanS § 85 lõike 1 alusel maakasutuspoliitika valdkonnast, sh riigivara

valitseja seisukohast, lähtuvalt.

Üldplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku ajal esitas Maaeluministeerium 23.08.2022

kirjaga nr 4.1-5/2293-3 oma tähelepanekud. Üldplaneeringu seletuskirja ja selle KSH

aruande eelnõud

on vastavalt tähelepanekutele täiendatud ning väärtusliku põllumajandusmaa

määramisel ja kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel on ministeeriumi ettepanekutega

arvestatud. Kooskõlastame üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu väärtusliku

põllumajandusmaa valdkonnast lähtuvalt.

Kinnisasjade planeerimisel, mille riigivara valitseja on Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ja volitatud asutus Maa-amet palume arvestada järgmiste

seisukohtadega.

1) Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.1.6 Kallasrajale juurdepääs on märgitud, et

avalikult kasutatavate veekogude kallasrajale on juurdepääs tagatud riigiteede ja

kohalike teede kaudu. Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel kajastuvad

põhimõttelised juurdepääsude asukohad. Juurdepääsud kallasrajale täpsustuvad

(võivad muutuda või nihkuda) maaomanikega sõlmitavate kokkulepete käigus.

Hintsiko külas asuvale Kraavi (katastritunnus 86501:001:0316) kinnisasjale ja

Kõrgepalu külas asuvale Oinapalu-Niidu (katastritunnus 86501:001:0074)

kinnisasjale on nimetatud joonisel märgitud kallasrajale juurdepääs põigiti üle

kinnisasjade. Nõustume, et tegemist on põhimõtteliste juurdepääsude asukohtadega

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

36 / 43

ja need täpsustuvad, kuid oleme seisukohal, et joonisel saaks juba nendel

kinnisasjadel juurdepääsud ratsionaalsemalt tähistada.

2) Rõuge alevikus asuvale Uus tn 2a (katastritunnus 69801:001:0383, sihtotstarve

ärimaa, pindala 1012 m²) kinnisasjale on määratud äri maa-ala juhtotstarve. Teeme

ettepaneku kinnisasjale määrata segaotstarbega maa-ala juhtotstarve.

3) Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.1.1 Teed on toodud riigiteede lõigud, kus on

üldplaneeringuga määratud kaitsevööndi laiuseks 30 m äärmise sõiduraja välimisest

servast. Nõustume Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisel ja Maa-

ameti volitusel olevatel kinnisasjadel kaitsevööndi laiendamisega eeltoodud peatükis

toodud skeemidel 9 ja 12 näidatud ulatuses.

Juhime tähelepanu sellele, et käesolev kiri ei oma puutumust Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise korraldamise valdkonnaga, sh

heakskiidumenetlusega.

Vaikimisi

kooskõlastanud

Kaitseliit, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsioonisteerium, Päästeamet,

Lennuamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ei esitanud seisukohti ja sellest tulenevalt

loetakse PlanS § 85 lg 2 alusel vaikimisi kooskõlastatuks.

Kooskõlastavad vaikimisi

Laekunud arvamused (20.12.2023-20.01.2024) Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja selle keskkonnamõju strateegilisele

hindamisele

Esitaja ja kuupäev Arvamus või küsimus Arvestamine ning selgitus

Eesti erametsaliit

22.12.2023

Austatud Rõuge Vallavalitsuse juhid, Selgitame, et Rõuge valla ÜP-ga ei ole

lageraie keeldu otseselt sätestatud. ÜP-

s on sätestatud raie keeld ristipuudele ja

-metsadele. Üksiku ristipuu raiekeeluga

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

37 / 43

Meieni on jõudnud teave Rõuge valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu kohta arvamuse

andmiseks. Huvitatud osapoolena juhime Teie tähelepanu olulistele metsandusega

seotud küsimusele.

Erametsaomandi kasutamise piirangute seadmine

Metsanduslik tegevus maatulundusmaal on pikaajaline protsess, mis eeldab

järjepidevust. Paljud erametsaomanikud on kavandanud erinevaid metsamajanduslikke

tegevusi alates noore metsa hooldamisest kuni küpses metsas lageraieni. Kui

üldplaneeringuga kavandatakse senist metsamajandamise praktikat muuta, tuleb

muudatusega hõlmatud maaomanikke käsitleda planeerimisseaduse § 76 lõike 2

kohaselt isikuna, kelle õigusi planeering võib puudutada ning § 76 lõike 4 kohaselt ka

teavitada.

Planeerimisseaduse kohaselt tuleb üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise protsessi erinevatest etappidest metsaomanikke, kelle

õigusi planeering võib puudutada, hoida järjepidevalt kursis toimuvaga.

Teavitamine peab olema individuaalne ja omanikule tuleb selgitada mis

konkreetselt tema kinnistul senisega võrreldes muutub ning kas võib esineda

olukord, kus kinnisasi või selle osa võidakse omandada avalikes huvides (PlanS §

77 lg 8).

Mida saab kaaluda

Üldplaneeringu koostamise alus on kehtiv õigus ja maakonnakonnaplaneering (PlanS §

55 lg 2). PlanS § 55 lg 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk maakonna, selle

osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.

Maakonnaplaneeringuga lahendatakse regionaalsel tasandil ka erinevaid küsimusi, mis

seonduvad metsadega. Näiteks PlanS § 56 lg 1 p 9 kohaselt on maakonnaplaneeringu

ülesandeks rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine.

Maakonnaplaneeringuga võidakse määratleda ka maastiku ja looduskoosluste

säilimiseks üldised kasutustingimused või anda muid suuniseid üldplaneeringute

ei piirata metsa raiet kogu kinnistul,

samuti ei hõlma kogu kinnistut ka Rõuge

valda jäävad ristimetsad (ristimetsad

paiknevad väikses ulatuses teede

ääres), seega ei piirata ulatuslikult

metsmajandamist.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

38 / 43

koostamiseks (PlanS § 56 lg 1 7 ja 11). Tegemist on üldiste tingimustega, mida tuleks

edaspidi üldplaneeringute koostamisel arvesse võtta. Näiteks on Ida-Viru maavanema

28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 (täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-

1/2017/25) kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Ida-Virumaa asustust ja

maakasutust suunavate keskkonnatingimuste kohaselt on põhimõtteliselt kogu Ida-

Virumaa määratud rohevõrgustiku alasse. Samas toob maakonnaplaneeringu seletuskiri

(lk 31) välja, et rohevõrgustiku tingimuste puhul ei ole tegemist kinnisomandi

kitsendustega vaid tingimustega uute üldplaneeringute koostamiseks.

Maakonnaplaneeringuga ei ole metsamajandamine keelatud. Lähtuda tuleb säästva

metsamajandamise põhimõttest.

Kui maakonnaplaneeringuga on määratud rohevõrgustiku alad ning nendel aladel ei ole

absoluutselt keelatud metsade majandamine, sh näiteks ka lageraiete teostamine on

seadusega ettenähtud piirides, siis ei ole üldplaneeringu tasandil võimalik seda käsitelda

rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamisena (PlanS § 75 lg 1 p 10).

Kohalikul omavalitsusel oleks võimalik sellisel juhul teha ettepanek üldplaneeringuga

kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks (PlanS § 75 lg 3). Eelnevat arvesse võttes

palume üldplaneeringu koostamisel arvesse võtta, et reeglina

maakonnaplaneeringud ei piira metsade majandamist väljaspool

looduskaitsealasid. Kui üldplaneeringu raames soovitakse vastav ettepanek teha,

siis peab ka üldplaneeringut vastavalt menetlema, sh maakonnaplaneeringu

muutmise ettepanek peab olema selgesõnaliselt toodud välja.

Milliseid piiranguid saab seada

Põhiseaduse § 32 kohaselt sätestab omandi kasutuse kitsendused seadus.

Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded on määratletud PlanS § 75 lg 1. Kõige

otsesemalt võib maaomanike õigusi kitsendada PlanS § 75 lg 1 p 21, mille kohaselt on

üldplaneeringu üheks ülesandeks asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

39 / 43

tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku

tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine.

Metsaseaduse 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra,

tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku

tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus

kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel

raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele.

Eeltoodust tuleneb, et Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 alusel ei saa

planeeringuga lageraiet keelata, saab seada piiranguid langi suuruse ja raievanuse

osas. Lisaks eeldab senisele metsanduslikule tegevusele piirangute seadmine

Metsaseaduse § 231 alusel metsaomanikega kokkuleppe saavutamist.

Lisaks võidakse metsade majandamist kitsendada ka näiteks seada PlanS § 75 lg 1 p

10 (rohevõrgustik), 13 (looduskaitseobjektid), 14 (rohealad ja maastikud), 17

(kultuuripärand) ja 20 (puhke- ja virgestusalad) alusel. Samas on Riigikohus selgitanud,

et kohalik omavalitsus peab planeeringuid puudutavate otsuste tegemisel arvestama

kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning teostama kaalumist ratsionaalselt, järgima

diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse

üldtunnustatud põhimõtteid (RKHKo 10.10.2002, nr 3-3-1-42-02, p 11; vt ka RKHKo

14.10.2003, nr 3-3-1-54-03, p 25). Järelikult igal konkreetsel juhul tuleb kaaluda avalikke

huve erahuvidega. Intensiivsete piirangute kehtestamine ei ole lubatud, kui sama

eesmärkibon võimalik saavutada leebemate tingimustega. Palume kohalikul

omavalitsusel kaaluda igakonkreetse piirangu vajalikkust, sh vajadusel pakkuda välja

omanike vaatest asjakohased leevendavad meetmed.

Intensiivsete piirangute korral tuleb omandiõiguse kaotus kompenseerida

Metsandusliku tegevuse majanduslik tulu tekib metsaomanikele peamiselt

uuendusraiete käigus. On metsatüüpe, kus metsa uuendamise võttena saab rakendada

ainult lageraiet. Lageraiete keelamine tähendab metsaomanikule saamata jäänud tulu

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

40 / 43

ning metsaomanikel on õigustatud ootus, et see temale kompenseeritakse.

Looduskaitseseaduse alusel kehtestatud piiranguid metsa majandamisele

kompenseeritakse nendes metsades, kus majandamine on tugevasti pärsitud (peamiselt

tähendab see lageraiete keeldu) kompensatsiooniga 134 eurot/ ha ning leebemate

piirangute korral 60 eur/ha aastas.

Samas ei tähenda ka väljaspool looduskaitsealasid intensiivsete piirangute

kehtestamine seda, et omanikule kahju ei pea hüvitama. Sarnasele seisukohale on

asunud justiitsminister kirjas 28.03.2023 (lisame meie kirjale nimetatud dokumendi)

Riigikohus on haldusasjas nr 5-22-5, p 58 ja 59 märkinud, et ka üldplaneeringus

piirangute seadmisel peab kohalik omavalitsus arvestama, et väga intensiivsete

keeldude sätestamisel avalikes huvides tuleb seada sundvaldus ja talumine hüvitada.

Näiteks ajalooliselt pühaks peetud puude kaitseks vajalikud raiepiirangud võivad riivata

omandipõhiõigust intensiivselt, kuna võivad välistada kinnistul paikneva metsa

majandamise täielikult või ulatuslikult (nt lageraiet välistava kaitsevööndi kehtestamisel).

Raiepiirangutel võib mõnel juhul olla sarnasus tehnovõrkude ja -rajatiste talumise

kohustusega, mille tagamiseks sundvalduse seadmise kaalumise vajalikkusele viitas

Riigikohtu halduskolleegium 15. aprilli 2021. a otsuses asjas nr 3-18-2022/30 (punkt 25).

Kui üldplaneeringu algatamisel on teada või planeeringu koostamise käigus selgub, et

üldplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise või

selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab planeeringu koostamise korraldaja

üldplaneeringu algatamisest kinnisasja omanikule seitsme päeva jooksul planeeringu

algatamise otsuse tegemisest või avalikes huvides omandamise, sealhulgas

sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates

(PlanS § 77 lõige 8).

Kokkuvõttes palume mistahes piirangute seadmisel kaaluda, kas avalikes huvides

on intensiivsete piirangute kehtestamine, mis on sisuliselt võrdsustatavad omandi

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

41 / 43

võõrandamisena. Eeskätt tuleks sundvalduse seadmist kaaluda lageraie

välistamisel.

Täname, kui olete eelkirjeldatud tingimustega planeeringu koostamisel juba arvestanud.

Kui mitte, siis palume meie ettepanekud arvesse võtta planeeringu hilisema menetluse

käigus.

Haanimiihhi

nõvvokoda

15.01.2024

Saadan arvamused üldplaneeringu kohta.

Lk.31 punktis 9 oleks mõistlik välja tuua mis juhtudel pole võimalik vältida

kaevanduslubade taotlemist ja väljaandmist.

Selgitame, et lk 31 punkt 9 on lisatud

üldplaneeringusse Maa-ameti

ettepanekul, kuna vastasel juhul on

üldplaneering vastuolus maapõue-

seadusega (Maa-amet ei kooskõlastaks

ÜP-d).

Juhime tähelepanu sellele, et ptk-s

2.7.15 „Mäe- ja turbatootmise maa-ala“

ei ole välja toodud mitte tingimused, vaid

põhimõtted, mida KOV kaalub

kaevandamistegevuse kohta esitatava

arvamuse korral.

Lk.37 punkt 5 on vastuolus punkt 1 -ga. Kevandamine ei säilita maastikuruumi vaid hoopis

vastupidi - rikub seda.

Selgitame, et lk 37 punkt 5 tingimus on

lisatud ÜP-sse Maa-ameti ettepanekul,

sest vastasel juhul on ÜP vastuolus

maapõueseadusega.

Juhime tähelepanu sellele, et ÜP

miljööväärtuslikud alad ei kattu ühegi

mäeeraldisega. Väikses ulatuses kattub

kruusamaardlaga Krabi miljööväärtuslik

ala ning turbamaardlaga Vana-Roosa

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

42 / 43

ning Kõrgepalu miljööväärtuslik ala.

Kuna kattuvus maardlatega on väikene,

siis on ka kaevandustegevuse puhul

tagatud nimetatud miljööväärtuslike

alade säilimine. Pigem on

miljööväärtuslike aladega kattuvate

maardlate kasutuselevõtt vähe

tõenäoline.

Lk.41 punkt 1. Eraldi võiks välja tuua, et põlispõldusid pole lubatud metsastada ja

põlismetsa aladel teha lageraideid.

Selgitame, et hetkel on ÜP-s

põlispõldude mitte metsastamine kirjas

soovitusena. KOV’il ei ole võimekust

seda range tingimusena seada, sest

seda ei ole võimalik rakendada.

Põlismetsale lageraie piirangut peale

panna ei ole võimalik, sest see toob

kaasa kompensatsiooninõude KOV’ile.

Lk.44 olev soovitus põlispõldusid mitte metsastada oleks mõistlik asendada keeluga.

Skeemil 6 on varjutatult näidatud Rõuge vallast välja jääv Rõuge-Haanja-Kütioru

väärtusliku maastiku osa. Oleks viisakas skeemil ära näidata ka kogu Haanimaa piirkond,

valla piirest välja jääv osa siis varjutatult.

Seisukohaga arvestatakse järnevalt:

Skeemi 6 täiendatakse selliselt, et

Haanimaa piirkonda näidatakse ka

vallast väljaspoole ulatuvas osas.

Lk.46 punktides 5 ja 7 toodud võimalused elurikkuse suurendamise eesmärgil

põllumajandusmaa liigendamiseks ja ruumikuju mitmekesistamiseks omavad mõju

suurematel põllumassiividel. Ettepanek nendesse punktidesse sisse tuua pindala mõõde

ja lubada või isegi soovitada neid võimalusi kasutada 15ha ja suurematel põldudel.

Väiksematel põldudel niigi keerukates maaharimise tingimustes pole üksikute puude või

hekkide säilitamine otstarbekas ega vajalik.

Seisukohaga arvestatakse järgnevalt:

ÜP-s toodud tingimus muudetakse alla

15 ha suuruste põllumajandusmaade

puhul soovituslikuks ning üle 15 ha

põllumajandumaade puhul kohustus-

likuks.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

43 / 43

Lk.52 KAH metsaalade raiet puudutavas osas ei tohiks piirduda teavitamisega vaid

tegevus on vaja asjaosalistega kooskõlastada.

Selgitame, et KOV-il ei ole tänases

õigusruumis võimalik nõuda KAH alade

(mis kuuluvad RMK-le) puhul

kooskõlastust.

Lk.80 punktis 2 on mainitud Haanimaa piirkonna identiteedi piiri kuid skeemil 18 seda

pole. Korrektne oleks see ka skeemile kanda.

Seigukohaga arvestatakse. Skeemi 18

korrigeeritakse selliselt, et kantakse

peale ka Haanimaa piirkonna piir.

RÕUGE VALLAVALITSUS

Ööbikuoru 4 tel 785 9312 konto EE902200221068425529

Rõuge alevik [email protected] konto EE231010402006965009

66201 Võrumaa registrikood 77000217

Isikud ja asutused nimekirja alusel

Meie: 12.04.2024 nr 7-1/10-138

Vastuskiri Rõuge valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõule esitatud ettepanekute osas

Rõuge Vallavalitsus esitas kirjadega nr 7-1/10-114 asutustele kooskõlastamiseks ja nr 7-1/10-

115 isikutele arvamuse andmiseks Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu. Täname teid esitatud tagasiside eest.

Teatame, et oleme arvamused ja ettepanekud läbi vaadanud ning kujundanud seisukoha nendega

arvestamise võimalikkuse osas. Üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne on korrigeerimisel ning vajalike muudatuste sisseviimise järgselt edastame

kooskõlastamisest keeldunud asutustele dokumentide täiendatud versioonid korduvale

kooskõlastamisele.

Kirjale on lisatud tabel, milles valla põhjendatud seisukohad või selgitused on kajastatud iga

ettepaneku lõikes eraldi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Uno Kangro

abivallavanem majandusalal

Lisa 1. Kooskõlastuste ja arvamuste tabel

Kariina Nesenko ([email protected], 520 6945)

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

1 / 43

Laekunud kooskõlastused (20.12.2023-20.01.2024) Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja selle keskkonnamõju strateegilisele

hindamisele

Esitaja ja kuupäev Kooskõlastus või ettepanek Arvestamine ning selgitus

Tarbjakaitse ja

Tehnilise järelvalve

amet

27.12.2023

Kiri nr 16-6/20-13980-

008

TTJA kooskõlastab Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu.

Kooskõlastab.

Setomaa vald

05.01.2024

Kiri nr 7-1/2265-1

Käesolevaga kooskõlastame Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

starateegilise hindamise aruande eelnõu märkusteta.

Kooskõlastab.

Keskkonnaamet

17.01.2024

Kiri nr 6-5/23/25443-2

Keskkonnaamet on tutvunud Rõuge valla üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande (KSH) kooskõlastamiseks esitatud eelnõuga.

Keskkonnaamet jätab üldplaneeringu kooskõlastamata, tuginedes

planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg-le 4, § 85 lg-tele 1 ja 3, Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p-le 2, kuna see on vastuolus seaduse

ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega (vastuolu esineb p 1, 3, 6, 16, 17

märgitud õigusaktide osas). Keskkonnaamet ei kooskõlasta KSH aruande

eelnõu lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 40 ja PlanS § 2 lg 3 ning § 85 lg 3, kuna selles sisalduvad hinnangud ei ole

piisavad ja objektiivsed, vt p 4, 6, 14, 18-22.

1. Teeme ettepaneku ühiseks

koosolekuks, et arutada Teie poolt

tõstatatud ja väljatoodud teemasid.

Selgitame, et ÜP ei pea kajastama

olemasolevat ühiskanalisatsiooni ja

veevarustust. Seda tehakse valla

ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (ÜVK)

arengukavas. ÜP teeb vajadusel

ettepaneku arengukava täiendamiseks

või korrigeerimiseks, kuid kohustus

olemasoleva ühiskanalisatsiooni ja

veevarustuse kajastamiseks ÜP-s

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

2 / 43

Siinjuures ühtlasi selgitame, et Keskkonnaamet ei saa anda kooskõlastust

planeeringule, kui KSH aruanne ei ole nõuetele vastavalt koostatud. PlanS’is on

planeerimismenetlus ühendatud KSH menetlusega. PlanS § 2 lg 3 sätestab, et

planeeringu koostamise käigu s läbiviidavale KSH-le kohaldatakse PlanS’ist

tulenevaid menetlusnõudeid. Nõuded KSH aruande sisule ja muudele

tingimustele tulenevad KeHJS’ist. Seega tuleb KSH puhul lisaks PlanS’ile vaadata

sisunõudeid KeHJS’ist. Seda, kas KSH aruanne vastab KeHJS nõuete le, on piisav

ja objektiivne, kontrollivad vastavalt pädevusele Keskkonnaamet jt üldplaneeringu

kooskõlastamise käigus (alus: PlanS § 85 lg1 ja 3). Kooskõlastaja ei saa anda

kooskõlastust planeeringule, kui KSH aruanne ei ole nõuetele vastavalt koostatud.

Vastavalt PlanS § 86 lg-le 1 saab planeeringu vastuvõtmise otsustada vaid juhul, kui

KSH aruande tulemused on lisatud planeeringusse. Kui aruanne on puudulikult

koostatud, võivad olla KSH- st tulenevad järeldused puudulikud ning aruande

korrigeerimisel võib muutuda ka planeeringulahendus. Seega ei saa anda kooskõlastust

planeeringule, mis ei pruugi olla veel vastuvõtmiseks valmis. Esitame üldplaneeringule

ja KSH aruande eelnõule järgmised märkused:

1. ÜP seletuskirjas, lk 11 märgitakse: „Üldplaneeringus on Rõuge vallas paiknevaid

kohalikke keskusi ja lähikeskusi käsitletud tiheasustusaladena ning kompaktse

asustusega aladena (erandiks on Kuutsi, Nursi, Sänna ja Krabi lähikeskused).

Ülejäänud vald on hajaasustusega ala. Üldplaneeringus on keskustes pööratud

tähelepanu olemasoleva ehitatud keskkonna taaskasutusele võtmisele, tihendamisele ja

mõõdukale laiendamisele. Tiheasustusaladel ja kompaktse asustusega aladel on

planeeritud täiendavaid elamu-, äri- ja tootmisalasid ning vajadusel muu maakasutuse

juhtotstarbega maa-alasid. Antud aladel on mõistlik kompaktsuse suurendamine,

kasutades selleks juba olemasolevaid teid, tehnilist ja sotsiaalset taristut.“

Märgime, et Rõuge ja Haanja asuvad Haanja looduspargis, mille kaitse-eesmärk on:

puudub. Veeseadus näeb ette

kohustuse kanda ÜP-sse

reoveekogumisala piirid koos

perspektiivis ühiskanalisatsiooniga

kaetava alaga, mis ei ole

reoveekogumisalaks määratud või

sellega hõlmatud, selles osas tehakse

vajadusel korrektuure.

Hetkel on ÜP-s otsustatud valla ÜVK

arengukava põhjal kajastada vaid teatud

kindlaid objekte (nt reoveepuhasti,

reoveeväljalase), kuid kajastatud

objektidesse tuleks suhtuda

informatiivselt, sest objektidele tingimusi

ÜP-s ei määrata ning objektidega seotud

perspektiivsed kavandatavad tegevused

on kajastatud ÜVK arengukavas.

Samuti selgitame, et ÜP-s ongi ette

nähtud asulate võimalikud

laienemisalad. Maakasutuse lahenduses

otseselt ei eristata olemasolevat ja

planeeritavat maakasutust, sest ÜP

kehtestamisel muutub kõik kehtivaks

maakasutuseks.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

3 / 43

1) kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku,

esinduslikke ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke ning looduse

mitmekesisust, aidata kaasa kohaliku eluolu edendamisele ja säästva

puhkemajanduse arengule ning kaitsta kaitsealus te liikide elupaiku;

2) kaitsta nende liikide elupaiku, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7‒

25) nimetab I lisas. Need liigid on väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-

toonekurg (Ciconia nigra), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos),

laanerähn (Picoides tridactylus), laanepüü (Bonasa bonasia), roo- loorkull

(Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius),

väike- kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum),

sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula

arborea), hallpea-rähn (Picus canus), täpikhuik (Porzana porzana), rästas-

roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos) ja händkakk (Strix

uralensis);

3) kaitsta, säilitada ja taastada elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv

92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–

50) nimetab I lisas, ja nende liikide elupaiku, mida see direktiiv nimetab II

lisas. Need I lisa elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3,

vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni

kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved

(3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad

niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja

õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160),

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

4 / 43

nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), liivakivipaljandid (8220),

vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*),

rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel

(9060), soostuvad ja soo -lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad

(91D0*). Direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigid, mille elupaiku

kaitstakse, on harilik kobarpea (Ligularia sibirica), harivesilik (Triturus

cristatus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis),

rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), saarmas (Lutra lutra), karvane

maarjalepp (Agrimonia pilosa), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja

paksukojaline jõekarp (Unio crassus);

4) kaitsta ja säilitada Viitina, Uue-Saaluse ja Rogosi mõisa parke ja

kaitsealale jäävaid kaitstava looduse üksikobjekte.

Haanja looduspark on kantud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja nii Haanja

linnualana kui Haanja loodusalana. Haanja linnuala3 kaitse-eesmärgiks olevad liigid

on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must-

toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex) ja värbkakk (Glaucidium passerinum).

Haanja loodusala4 kaitse-eesmärgiks olevad kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade

vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved

(3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised

järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad

niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),

aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood

(7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad

(*7220), liigirikkad madalsood (7230), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050),

okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

5 / 43

lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); liigid, mille isendite elupaiku

kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis),harivesilik

(Triturus cristatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio

crassus), saarmas (Lutra lutra), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kollane kivirik

(Saxifraga hirculus) ja harilik kobarpea (Ligularia sibirica).

Juhime tähelepanu, et Haanjas on kolm detailplaneeringut töös, mis kõik väidetavalt

baseeruvad ühisveevärgil ja -kanalisatsioonil, kuid ÜP neid ei kajasta. Töös on Haanja

veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise projekt, see ei kajastu

üldplaneeringus, üldplaneeringu tehnovõrkude joonisel pole isegi olemasolev

kanalisatsioon ja veevarustus täielikult kajastatud.

Seega ei ole kindel, et Haanjas kompaktse hoonestuse ala ei suurene. Kurgjärve tee

äärde on aegade jooksul tekkinud elamukrunte metsamaale, sinna juurde on veetud

Haanjast nii vee- kui kanalisatsiooni taristu. Sellise isetekkelise laienemise

kontrollimiseks ja suunamiseks oleks mõistlik üldplaneeringuga ette näha võimalikud

asulate laienemise alad.

Rõuge aleviku kohta on üldplaneeringus lk 92 skeemil 31 näidatud linnalise asula piirid,

aga need on ilmselt olemasolevad.Alevikku lisandub järjest krunte tiheasustusala piiri

taha. Üldplaneeringus peaks olema kajastatud, kuhu maani soovitakse näha

tiheasustusala arenemist, kuhu maani on perspektiivis kavandatud ühisveevärk ja

reoveekogumisala. Rõuge asula kohta puuduvad KSH- s põhjendused ja analüüs elamu

maa-ala määramiseks. Milline on sellest tulenev maksimaalne täisehitus kaitseala

piires? KSH-s ei ole Haanja Natura-alal ohutegurina mainitud ehitustegevust,

kuigi see on oluline mõjutegur ja seetõttu on vajalik sellekohane analüüs. KSH- s on

vajalik analüüsida, kuidas planeeritakse kaitsta Rõuge järvestikku.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

6 / 43

2. ÜP seletuskirjas lk 20 punktid 14 ja 15 tiheasustusalal ja kompaktse asustusega alal

elamu maa-ala maakasutus- ja ehitustingimused märgitakse: „Uue elamupiirkonna

planeerimisel tuleb arendajal rajada liitumine olemasoleva või lähitulevikus rajatava

tehnilise infrastruktuuriga (sh ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga); uute elamute

sidumine tehnilise infrastruktuuriga (elekter, vesi, kanalisatsioon, side, ligipääs)

tuleb lahendada detailplaneeringu või projekteerimistingimustega; tehnilise

infrastruktuuriga liitumisi rajamata ei väljastata vastavalt ehitus- ega kasutusluba; uue

elamupiirkonna planeerimisel tuleb arendajal ette näha ja rajada

kinnistulejuurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt.“

Palume täpsustada, kas need punktid kohalduvad Haanja piirkonna uutele

detailplaneeringu aladele (nt Uue-Haani detailplaneering),kuna need ei ole haaratud

asulakompaktse ala arendamisepiirkonda (seda piirkonda Haanjas polegi). Seal ei ole

praegu elamumaa sihtotstarve, kuna pole kompaktse asustuse ala piirides ning ei

kohaldu ka seletuskirja punkt 2.7.9. kompaktse asustuse maatulunduse

maa-ala (MP). Kompaktse asustusemaatulunduse maa-alaleseatud maakasutus- ja

ehitustingimused, mille punkti 2 järgi (lk 26): „Katastriüksusele on lubatud rajada üks

ühepereelamu ja kuni kaks üle 20 m2 abihoonet. Kuni 20 m2 abihooneid võib teha

ühele katastriüksusele kuni kolm. Kokku võib katastriüksusel olla kuni 4 abihoonet. “

Selle punktiga on Uue-Haani detailplaneering otseselt ÜP-ga vastuolus

(lähteülesannete järgi ei ole tegu ÜP-d muutva detailplaneeringuga, vastupidi

rõhutatakse kooskõla ja ühisveevõrgu- ja reoveekogumisala olemasolu). Lisaks on

osa Uue-Haani detailplaneeringu alast rohelise võrgustiku tuumalal, mille kohta on ÜP

seletuskirjas lk 42 antud soovitus: „Riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumalal ei ole

soovitatav algatada üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut“. Samas palume

täpsustada ka Kõvver kõrtsi detailplaneeringu ala.

2. Selgitame, et tegemist on koostatava

Rõuge valla ÜP-ga, milles seatud

tingimused hakkavad kehtima peale ÜP

kehtestamist. Hiljuti algatatud DP-dega

kavandatava maakasutuse kajastame

ÜP-s.

3. ÜP seletuskirjas lk 29 märgitakse: „Rõuge vallas asuvad riigikaitselised ehitised on:

Nursipalu harjutusväli, mille piiranguvöönd on 2 000 m harjutusvälja piirist; Sänna 3. Seisukohaga arvestatakse

osaliselt, ÜP-sse kantakse peale

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

7 / 43

linnak, mille piiranguvöönd on 2 000 m linnaku piirist. Riigikaitse maa-ala laiendamist

ei ole üldplaneeringuga kavandatud.“

Täpsustame, et Vabariigi Valitsuse otsusega on kinnitatud Nursipalu harjutusvälja

laiendus. Palume märkida laiendus kaardile, seda ala ei ole võimalik enam muul

otstarbel kasutada. Samuti tuleb selle järgi korrigeerida objektide piiranguvööni

asukohad.

ÜP seletuskirja lk 30 kohaselt: „Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõike 3 punkti 4

alusel ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud

müra. Seetõttu ei kehti keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ sätestatud müra normtasemed riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 järgi tuleb olulist keskkonnahäiringut

taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik

alternatiiv ja o lu lis e k e s kk onn ahä irin gu v ä he nd amis e ks o n v õ etu d v a

jalik ud m e e tme d.“. Üldplaneeringust ega KSH-st ei selgu, et oleks

keskkonnahäiringu vähendamiseks võetud meetmeid kasutusele, palume täpsustada.

Selgitame, et Nursipalu harjutusväli

koos selle piiranguvööndiga vastavalt

Vabariigi Valitsuse 20.10.2023

korraldusele nr 266 “Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja laiendamine

planeerimisseadust kohaldamata,

keskkonnamõju hindamata jätmine ja

Natura asjakohase hindamise

algatamine”.

ÜP KSH-s ei töötata välja meetmeid

Nursipalu harjutusväljast tulenevate

keskkonnahäiringute leevendamiseks,

sest Nursipalu harjutusväljakut ei

kavandata ÜP-ga. Nursipalu

harjutusväljak kantakse ÜP-sse selle

kehtivates piirides olemasoleva

objektina. ÜP KSH käsitleb vaid neid

objekte ja teemasid, mida ÜP-ga

kavandatakse.

4. ÜP seletuskirjas lk 31 punktis 8 märgitakse: „Maardlate kasutusele võtmisel v ä ltid

a v õ im alusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohevõrgustiku

aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel.“ Aga punktis 9 on kirjutatud:

„Väärtuslikud põllumajandusmaad, väärtuslikud maastikud, roheline võrgustik ning

haljasalad ja parkmetsa maad (sh looduslikud või poollooduslikud metsaalad) e I o

le ta k is tu s e k s kaevandamislubade taotlemisele ja andmisele õigusaktides

sätestatud korras ja tingimustel.“. Palume täpsustada üldplaneeringus, millistel

juhtudel sellistel aladel siiski vältimine vajalik pole.

4. Selgitame, et väljatoodud punktidel

puudub omavaheline vastuolu, mistõttu

puudub vajadus täpsustamiseks. Punkt

9 on lisatud ÜP-sse Maa-ameti

ettepanekul, kuna vastasel juhul on

üldplaneering vastuolus maapõue-

seadusega.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

8 / 43

5. ÜP seletuskirjas, peatükis 3 on märgitud: „Jõgedes ja kallastel süvendus- ja

kuivendustööde läbiviimisel ning uute veekogude rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest

õigusaktidest ja tegevus tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.“

Palume lauset korrigeerida ja märkida „Jõgedesja kallastel süvendus- ja kuivendustööde

läbiviimisel ning uute veekogude rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest

õigusaktidest“. Täpsustame, et kooskõlastamise vajadus veekogu

süvendamistöödel puudub ja vajalik o n taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse

registreering või keskkonnaluba. Kuivendusega seotud teemad on Põllumajandus- ja

Toiduameti pädevuses.

Lisaks täpsustame,et mõisted avalikveekogu ja avalikult kasutatav veekogu ei ole

samad.Kallasrada on avalikult kasutatava veekogu ääres (keskkonnaseadustiku

üldosa seadus § 38 lg 1). Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kehtestab

Vabariigi Valitsus korraldusega.

5. Ettepanekuga arvestatakse, ÜP-d

korrigeeritakse (kooskõlastuse vajadus

Keskkonnaametiga eemaldatakse).

Mõistete “avalik veekogu” ja “avalikult

kasutatav veekogu” käsitlus vaadatakse

üle.

6. ÜP seletuskirjas lk 35 märgitakse: „Käesolev üldplaneering teeb ettepaneku

Viitina järve (VEE2141500) ehituskeeluvööndi vähendamiseks Viitina külas Viitina

mõisakeskuse katastriüksusel (69801:001:0839) veekaitsevööndini (vastavalt

skeemile 3). Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik alal puhketegevuse

arendamiseks (nt alale madala seikluspargi rajamine). Alal liigilise koosseisu

säilitamiseksja kalda kaitse eesmärkide tagamisekstuleb alal säilitada kõrghaljastus

ning vajadusel seda uuendada.“

Keskkonnaametile jääb arusaamatuks, et miks ei ole kaalutud alternatiive ja millisel

põhjendusel on just vältimatu vajadus seikluspark ehituskeeluvööndisse (EKV) teha,

vastav analüüs puudub ka KSH aruandes. Madalseiklusparki saab rajada

olemasolevatele spordiväljakutele, mida on alal hulgaliselt. Samuti ei ole põhjendatud,

miks kaitstava pargi ala on planeeritud ühiskondlike ehitiste maaks? Pargile on tellitud

rekonstrueerimise projekt. Kas seal nähakse seikluspark ette? Märgime, et

Seisukoht on, et ÜP lahendusest

eemaldatakse Viitina järve

(VEE2141500) ehituskeeluvööndi

vähendamise ettepanek.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

9 / 43

pargipuude seisund on üldiselt kehv ja seetõttu on seiklusraja rajamine nendele ka

ohutuse mõttes kahtlane.

Toome välja, et EKV vähendamise otsustamisel kaalutakse ehitamise mõju LKS-s §

34 loetletud ranna ja kalda kaitse-eesmärkidele. LKS § 34 on ranna ja kalda kaitse-

eesmärkideks seal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal

vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

EKV vähendamisel lähtub Keskkonnaamet LKS § 40 lg 1 sätestatud tingimustest:

arvestatakse LKS §-s 34 nimetatud ranna ja kalda kaitse-eesmärke ning lähtutakse

taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja

tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest.

EKV vähendamist võib Keskkonnaamet lubada vaid siis, kui ehituskeeluvööndis on

võimalik ehitada ranna ja kalda kaitse-eesmärke kahjustamata – ehitamist ei

kavandata taimekooslustel, puudub vajadus reljeefi ja kõlvikute muutmiseks, puudub

vajadus täiendavate juurdepääsuteede, parklate ja tehnovõrkude ehitamiseks,

välistatud on inimtegevusest põhjustatud reostuse kandumine pinna- ja põhjavette,

tagatud on avalikkuse juurdepääs veekogule ja vaba liikumine kallasrajal, lisanduvad

ehitised ei muuda maastikuilmet jm. Üldjuhul ehituskeeluvööndit ei vähendata, kui

ehitamine on võimalik väljaspool ehituskeeluvööndit ja ehitamiseks veekogu ääres

puudub selge vajadus.

Keskkonnaamet saab kaaluda ehituskeeluvööndi vähendamise võimalust

kindla planeeringulahenduse ja täpsemalt plaanitud ehitiste vajaduse osas. Kui

planeeringus jäetakse ehitiste loetelu lahtiseks,ei ole võimalik Keskkonnaametil mõju

hinnata. Rõuge valla üldplaneeringu seletuskirjas tuleb täpselt nimetada, milliste

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

10 / 43

ehitistetarbeks on vajalik ehituskeeluvööndit vähendada (praeguses seletuskirjas

nimetatud puhketegevuse arendamise vajadus (nt alale madala seikluspargi rajamine)

jätab ehitiste loetelu lahtiseksning ei selgita vööndi vähendamisevajadust (miks on vajalik

ehitada veepiiri lähedal, kui on võimalik ehitada väljaspool ehituskeeluvööndit).

Kaaluda tuleb, kas on selge vajadus ehitadaveepiiri lähedal, sest riiklikult

kehtivaehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda erandlikul vajadusel. Samuti

palume kaaluda vajadust ehitada veekaitsevööndi piirini ja kavandatud kaldajoone

ulatuses. Ehitiste plaanimisel saab kohalik omavalitsus arvestada võimalikku

ehitamist lubavat erisust, et supelranna alal on supelranna teenindamiseks vajalike

rajatiste ehitamine lubatud (LKS § 38 lg 4 p 3), mistõttu ei pruugi vööndi vähendamine

vajalikuks osutuda.

7. ÜP seletuskirja lk 37 punktis 5: „Miljööväärtuslikel aladel on lubatud maavarade

kaevandamine“.

Oleme arvamusel, et miljööväärtuslikud alad ja kaevandamiseks planeeritud alad ei

tohi kattuda. Tuleb üldplaneeringuga ära lahendada, kumb maakasutus konkreetses

kohas on oluline. Kui paneme miljöövääruslikule alale nii rangeid nõudmisi ja kõrgeid

ootusi – nt ei tohi olla plastikvoodrit, päikesepaneeli täpne asetus katusel, aknad ja

uksed peavad miljöösse sobituma jne, kuid maavarasid võib kaevandada – siis oleme

seisukohal, et tekib vastuolu. Märgime, et miljööväärtuslikud alad on vanad ajaloolised

väikese pindalalised külakeskused, seega palume seda punkti täpsustada.

7. Selgitame, et tegemist on

tingimusega, mis on lisatud ÜP-sse Maa-

ameti ettepanekul, sest vastasel juhul on

ÜP vastuolus maapõueseadusega.

Juhime tähelepanu, et ÜP

miljööväärtuslikud alad ei kattu ühegi

mäeeraldisega. Väikses ulatuses kattub

kruusamaardlaga Krabi miljööväärtuslik

ala ning turbamaardlaga Vana-Roosa

ning Kõrgepalu miljööväärtuslik ala.

Kuna kattuvus maardlatega on väikene,

siis on ka kaevandustegevuse puhul

tagatud suuremas osas nimetatud

miljööväärtuslike alade säilimine.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

11 / 43

8. ÜP seletuskirja lk 42 on kirjas väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja

ehitustingimused: „Säilitada tuleb väärtuslike maastike arhitektuuriline ja maastikuline

miljöö: maa sihtotstarbe muutmisel tuleb arvestada, et säiliks senisega sarnane

maastikumuster (näiteks vana talukoha säilimine koos selle juurde kuuluva põllu ja

metsaga, elamu kavandamisel õuealade omavaheline kaugus ja suurus jms)“.

Oleme seisukohal, et eraldi tuleks välja tuua, et lubatud ei ole põliste põllumaade

metsastamine (nii metsamaa kui haritav maa on maatulundusmaad sihtotstarbelt,

seetõttu oleks vajalik eraldi rõhutada, et kõlvikut ei tohi muuta põlisel põllumaal).

8. Teeme ettepaneku ühisel

koosolekul antud teemat arutada.

9. ÜP seletuskirja lk 44 skeemil 6 Rõuge valda jääv Haanimaa piirkond Rõuge-Haanja-

Kütioru väärtuslikul maastikul (Aluskaart: Maa-amet, 24.10.2023) ja väärtuslike

maastike kaardil palume näidata Haanimaa piir kontuurina tervikuna ka väljaspool

Rõuge valda asuval alal.

9. Seisukohaga arvestatakse, skeemi

6 täiendatakse. Juhime tähelepanu

sellele, et Rõuge valla ÜP-ga saab

kehtestada tingimusi vaid Rõuge valla

haldusterritooriumile.

10. ÜP seletuskirja lk 46 väärtuslik põllumajandusmaa märgitakse: „Võrreldes

maakonnaplaneeringuga on eemaldatud väärtuslikud põllumajandusmaad osaliselt

kompaktse asustusega alade ja Rõuge aleviku tiheasustusala piiridest ning juba

metsastunud aladelt.“

Juhime tähelepanu, et Haanjas Muna kohviku juures Uue-Haani detailplaneeringu ala

on ÜP järgi jätkuvalt väärtuslik põllumajandusmaa, järelikult ei ole hoonete gruppi

sinna ÜP-ga kavandatud. Seega on kavandatav detailplaneering ÜP-ga vastuolus.

Toome välja, et nii väärtusliku põllumaa kui põlise põllumaa ÜP kaartidele märgitud

alade hulgas on juba metsastunud ning seeläbi oma põllumajanduslikku väärtust

kaotanud põllumaid. Mõnel kohal on ortofotode järgi juba 10 aastat mets, kuid

põhikaardi järgi haritava maa kõlvik ja seetõttu päringu järgi valikus põlise põllumaana.

Palume läbi mõelda, kas sellisel juhul peaks jätma planeeringusse võimaluse

10. Seisukohaga arvestatakse,

üldplaneeringu seletuskirja lisatakse, et

juhul kui ortofotode järgi ja/või looduses

suudetakse tõendada, et tegemist ei ole

põlispõlluga, siis võib ÜP sisendiga mitte

arvestada.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

12 / 43

konkreetsel juhul looduses ja ortofotode abil hinnata, kas tegu on veel olemasoleva

põlispõlluga või võib seda mitte arvestada.

11. ÜP seletuskirjas lk 46 punktides 5 ja eriti 7 toodud tingimus: „Põllumajandusmaa

massiivi ruumikuju mitmekesistamiseks ning elurikkuse suurendamiseks tuleb rajada,

säilitada või la sta looduslikult tekkida maastikuelementidel, nagu kiviaed, puuderida

või hekk.“

Oleme seisukohal, et selline tingimus ei ole valla Haanja kõrgustikul asuval osal

asjakohane, kuna maastik on siin reljeefist tingitult nii liigendatud, et põllumaa

keskmine suurus on 1,6 ha. Puuderidade ja kivihunnikute säilitamise kohustus

raskendab kallakutel niigi keerulist maa harimist veelgi ning pole elurikkuse

seisukohalt vajalik, kuna maastik on niigi mitmekesine ja mosaiikne. Teeme

ettepaneku täiendada punkti 7 pindalaga – näiteks, et 15 ha suurematel

põllumassiividel on vajalik nende elementide tekitamine ja säilitamine.

11. Seisukohaga arvestatakse

järgmiselt: ÜP-s toodud tingimus

muudetakse alla 15 ha suuruste

põllumajandusmaade puhul

soovituslikuks ning üle 15 ha

põllumajandumaade puhul

kohustuslikuks.

12. ÜP seletuskirjas lk 48 rohevõrgustiku kasutustingimuste määramisel tuleb

arvestada, et üldplaneering on aluseks haldusaktide andmisel, kuid haldusaktide

andmine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud kui üldplaneering ei annatäpseid

juhiseid. Ehitusseadustik (EhS) § 12 sätestab ühe peamise nõudena ehitatavale

ehitisele, et see peab olema kooskõlas detailplaneeringuga või üldplaneeringuga, kui

detailplaneeringut pole. Seega peab ehitiste projekteerimisel ning ehitamisel järgima

ka rohevõrgustiku tarbeks seatud kitsendusi ning haldusaktide andjad peavad

juhinduma üldplaneeringust ning maaomanik järgima täiendavaid haldusakte. Samuti

on oluline maaomanike informeeritus ning kohalike omavalitsuste poolne järelevalve.

Üldplaneeringu hilisema rakendamise huvides tuleb vältida rohevõrgustiku

kasutamistingimustena üldsõnalisust, nt „on oluline“, „on vajalik“, „tuleb korraldada“,

„tuleb tagada“. Need on üldised eesmärgid, kuid kasutustingimused tuleb sõnastada

konkreetselt. Otstarbekas on määrata selged piiravad tingimused, mis on

otsekohaldatavad,st mille järgimist saab nõudamaaomanikelt vahetult, üldplaneeringu

12.

1) Ettepanekuga ei arvestata. Raiele

tingimusi seada ei ole ÜP-s asjakohane,

sest see toob kaasa kompensatsiooni

nõude KOV’ile. Raadamist ära keelata ei

ole samuti asjakohane, sest igat

raadamisluba menetletakse konkreetsel

juhul eraldi ning üldistatult seda keelata

ei ole mõistlik.

2) Selgitame, et 50 m tingimus kehtib

ainult tiheasustusalal ning kompaktse

asustusega alal, seega peame seda

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

13 / 43

alusel. Selge peab olema, kuidas tagatakse looduslike alade osakaalu säilitamise

nõue nt projekteerimistingimuste andmisel, seega:

1) soovitame määrata rohevõrgustiku alal selged tingimused raietele ja raadamisele

– millised raieviisid on keelatud, millised lubatud teatud ulatuses;

2) seletuskirjas p 4.7. – rohevõrgustiku rohekoridoris peab koridori alaga risti suunas

vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks. Keskkonnaameti

hinnangul ei pruugi 50 m laiune koridori riba olla siiski toimimiseks piisav.

Soovitame koridori laiuseks kavandada vähemalt 100 m;

3) soovitame määrata selged piiravad tingimused ka tootmisterritooriumi

moodustamisel;

4) üldplaneeringu kaardil palume näidata rohevõrgustiku alad pinnaliselt sama

roheka tooniga;

5) hetkel puuduvad üldplaneeringus selged tingimused, mis võimaldaksid tagada

rohevõrgustiku kaitset ja võimaldaksid anda kohalikul omavalitsusel anda

rohevõrgustiku kaitset tagavaid haldusakte.

asjakohaseks, mujal ehk hajaasustuses

ongi minimaalne laius 100 m.

3) Palume täpsemat selgitust, mida

soovitakse tingimuste osas täiendada.

4) Ettepanekuga ei arvestata, peale ÜP

kehtestamist lähevad ÜP kaardikihid

üleriigilisse planeeringute andmekokku,

kus kaardikihtide kujundus pannakse

eraldi paika. Kooskõlastamisele

suunatud materjalid on need, mis on

ennekõike mõeldud KOV-le

kasutamiseks. Juhul, kui näidata ÜP-s

rohevõrgustiku alad pinnaliselt sama

roheka tooniga, muudaks see ÜP

joonise “Väärtused ja piirangud” lugevust

oluliselt halvemaks, kuna paratamatult

sisaldavad ÜP joonised väga palju infot.

5) Palume selgitada. Tegemist on väga

üldise tähelepanekuga.

13. ÜP seletuskirja peatükis 5.1.11 veeskamiskohad, juhime tähelepanu, et

Keskkonnaametiga kooskõlastamise kohustus veeskamiskohtade rajamisel puudub. 13. Seisukohaga arvestatakse, ÜP-st

eemaldatakse veeskamiskohtade

rajamisel Keskkonnaametiga

kooskõlastamise kohustuse.

14. ÜP seletuskirjas lk 78 märgitud müra normtasemed: „Vastavalt atmosfääriõhu

kaitse seadusele ei loeta välisõhus leviva müra hulka olmemüra, meelelahutusürituste

müra, töökeskkonna müra ja riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.“

14. Seisukohaga ei arvestata.

Nursipalu harjutusväljakut ei kavandata

Rõuge valla ÜP-ga, tegemist on

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

14 / 43

Siiski on teada, et Nursipalu harjutusväljak müra tekitab, samuti on teada müratsoonid

sellega seoses. Nendest tulenev müra ja vibratsiooni mõjuala peaks KSH-s

analüüsitud olema ning võimalikud leevendavad meetmed vmt toodud. Samuti peab

Nursipalu harjutusvälja mõjuala olema märgitud ÜP kaardile, et planeerimisel oleks

võimalik edaspidi arvestada sellega.

olemasoleva riigikaitselise ehitisega. ÜP

KSH aruandes hinnatakse vaid neid

teemasid ja objekte, mis on ÜP-ga

kavandatavad. Üldplaneeringusse

kantakse Nursipalu harjutusväljak peale

koos selle piiranguvööndiga vastavalt

Vabariigi Valitsuse 20.10.2023

korraldusele nr 266 “Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja laiendamine

planeerimisseadust kohaldamata,

keskkonnamõju hindamata jätmine ja

Natura asjakohase hindamise

algatamine”.

15. ÜP seletuskirjas lk 80 on esitatud joonis ja tekst Rõuge-Haanja-Kütioru väärtusliku

maastiku piiride täpsustamise kohta. Maakonnaplaneeringus olevast väärtuslikust

maastikust on kustutatud Viitina– Plaani piirkond põhjendusega, et see pole Haanimaa

identiteedipiirkonnas.

Oleme seisukohal, et Plaani kirik, Viitina mõis, Ruusmäe mõis on väärtuslikud

maastikuelemendid ning teeme ettepaneku kaaluda nende alade väärtuslike maastike

hulka jätmist.

15. Teeme ettepaneku ühisel

koosolekul antud teemat arutada.

Koostöös kohalike elanikega leiti, et

antud maastikuelemendid ei jää

Haanimaa identideedipiirkonda.

16. Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 3 on ÜP üks ülesandeid tehnovõrkude ja -rajatiste

üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. „Taristu ja tehnovõrgud“

joonisel on toodud enamus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud veehaardeid,

reoveepuhasteid ja heitvee väljalaskmeid. Palume kanda joonisele „Taristu ja

tehnovõrgud“ puuduolevad ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni objektid:

1) Varstu alevikku teenindav põhipuhasti koos kujaga (asukoht

86501:001:0413);

16. Seisukohaga arvestatakse,

nimetatud objektid kantakse ÜP

joonisele „Taristu ja tehnovõrgud“.

Kaardikihti “reoveekogumisalad”

uuendatakse vastavalt EELIS-s toodud

andmetele.

ÜP-s ei ole kohustust näidata juba

ühiskanalisatsiooniga ja veevarustusega

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

15 / 43

2) Haanja küla ühisveevärgi veehaare (PRK0010237) (asukoht

18101:001:0227);

3) Ruusmäe küla ühisveevärgi veehaare (PRK0050567) (asukoht

18101:001:0271);

4) Kuutsi küla ühisveevärgi veehaare (PRK0024582) ning

reoveepuhasti (asukoht 49301:003:0123);

5) Saru küla (Andruse) veehaare (PRK0010903) ja reoveepuhasti

(49301:002:0068).

Palume ÜP joonisele „Taristu ja tehnovõrgud“ kanda korrektsed Rõuge, Haanja ja

Ruusmäe, reoveekogumisalade piirid. Kehtivad reoveekogumisalade piirid on Eesti

looduse infosüsteemis (EELIS, Keskkonnaagentuur).

Veeseaduse § 99 lg 3 kohaselt kannab kohaliku omavalitsuse üksus

reoveekogumisala piirid üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga

kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellegahõlmatud.

Rõugevallaolemasolevad reov eekogumisalad on kantud ÜP joonisele „Taristu ja

tehnovõrgud“. Keskkonnaamet on palunud ka ühiskanalisatsiooniga juba kaetud

alad (nt Nursi küla, Krabi küla), kus ei asu reoveekogumisala, joonisele „Taristu ja

tehnovõrgud“ kanda. ÜP ja KSH aruandele laekunud ettepanekute ja vastuste tabelis on

selle kohta ilma kommentaarideta märge„Seisukohaga arvestamist kaalutakse“, joonisel

„Taristu ja tehnovõrgud“ need alad siiski puuduvad.

Lisaks märgime, et Haanja külas on ÜP joonisele kandmata Kündja tee äärde

kavandatud Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi detailplaneeringuga

kavandatud perspektiivne elamupiirkond, mis on samuti kavas ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga liita. Seega tuleb ÜP joonisele „Taristu ja tehnovõrgud“ kanda

see piirkond perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alana. Samuti palume

ka kõik teised arendatavad alad, mis on kavas ühiskanalisatsiooniga liita,

ÜP joonisele kanda.

kaetud alasid. Üldplaneeringu joonisele

ei kanta olemasoleva ÜVK-ga kaetud

alasid.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

16 / 43

17. Pullijärv on looduskaitse all Pullijärve hoiualana, mille kaitse-eesmärgiks on EÜ

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – liiva-alade

vähetoiteliste järvede (3110) ning II lisas nimetatud liigi – hariliku vingerja (Misgurnus

fossilis) elupaiga kaitse. Pullijärve hoiuala on kantud Natura 2000 alade võrgustiku

nimekirja Pullijärve loodusalana 6 mille kaitstav elupaigatüüp on l iiva-alade

vähetoitelised järved (3110) ning liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harilik

vingerjas (Misgurnus fossilis).

KSH aruandes lk 49 märgitakse: „Üldplaneeringu maakasutuse lahendus näeb ette

Pullijärve kaldavööndis ja valgalal (joonis 7) ulatuslikult elamu maa-alade,

segaotstarbega maa-alade ning äri ja tootmise maa-alade laienemist. Misso alevikus

olemasolev maakasutus on antud joonisel 8 ning üldplaneeringuga ettenähtud

maakasutuse lahendus joonisel 9.“

Märgime, et Pullijärvel on väga väike valgala, veevahetus on aeglane, viimaste

seiretulemuste järgi (2022) on järve seisund halb (KSH tabel 17 lk 84, Eesti

pinnaveekogumite seisundi 2021. a vahehinnangu lisatabeli põhjal)).

KSH aruandes lk 51 on välja toodud, et: „Üldplaneeringu lahendus suunab

ehitustegevust ja arendustegevust Pullijärve kaldale ning suurendab järve valgalal

tehislike alade osakaalu, mis on otseselt vastuolus 2020. aastal valminud Pullijärve

meetme- ja tegevuskavas toodud soovitustega säilitada maakasutus järve valgaalal

ja kaldavööndis olemasoleval looduslikul kujul. Üldplaneeringu elluviimisel hävineb

suures osas Pullijärve kaldal olemasolev metsavöönd, mis toimib puhvervööndina.“

Juhime tähelepanu, et Pullijärve kaldal on avalik supluskoht olemas Misso kooli juures

(Riia mnt 15, tunnus: 46801:003:0267). Lisaks on Vesiroosi ja Alajärve

detailplaneeringuga (kehtestatud 30.06.2008 Misso Vallavalitsuse otsusega nr 2.1-

3/112) ette nähtud avaliku supluskoha rajamine Riia mnt 9 katastriüksusele (tunnus:

17. Seisukohaga ei arvestata. Saame

aru, et Keskkonnaameti ettepanek on ka

Pullijärve lõunaossa jääva

segaotstarbega maa-alale näidata järve

veepiirist 100 m ulatuses haljasala maa-

ala. Selgitame, et vaadeldavale

segaotstarbega maa-alale ei ole

haljasala puhvrit näidatud, kuna seal on

kehtiv Vesiroosi ja Alajärve

detailplaneering, mille järgi on ka ÜP-s

maakasutus planeeritud. KOV ei näe

võimalust nimetatud DP-ga vastuolus

maakasutuse juhtotstarvet vaadeldavale

maa-alale planeerida.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

17 / 43

46801:003:0339) ning Riia mnt 3 katastriüksusele (tunnus: 46801:003:0341). Võttes

arvesse Pullijärve halvenevat seisundit ei ole üldplaneeringuga (lisaks

olemasolevale supluskohale ja detailplaneeringuga ettenähtud supluskohtadele)

täiendavate avalike supelranna maa-alade kavandamine vajalik ja põhjendatud.

Üldplaneeringu lahenduse elluviimisel on selge ebasoodne mõju Natura

elupaigatüübile liiva- alade vähetoitelised järved (3110) ning seega ka harilikule

vingerjale. Sellest tulenevalt tuleks oluliselt muuta üldplaneeringu lahendust Pullijärve

kaldaalal ning valgalal. Üldplaneeringuga Pullijärve kaldale määratud maakasutuse

juhtotstarve peaks toetama sealse puhvervööndi säilimist ning piirama ehitustegevuse

laienemist. Tuginedes Pullijärve meetme- ja tegevuskavas toodud soovitustele,

tehakse ettepanek muuta üldplaneeringu maakasutuse lahenduses Pullijärve kaldaala

(vähemalt põhikaardile kantud veepiirist 100 m ulatuses) haljasala ja parkmetsa maa-

alaks. Lisaks tuleb Pullijärve seisundi halvenemise vältimiseks järve valgalal oluliselt

koondada üldplaneeringuga kavandatud perspektiivsete segaotstarbega maa-alade,

elamu maa- alade ning äri ja tootmise maa-alade ulatust. Kuigi üldplaneeringu

seletuskirjas on määratud maa- alade väljaarendamisel minimaalsed haljastuse

protsendid (katastriüksuse pindalast), ei ole see piisav, et vältida üldplaneeringu

elluviimisel ebasoodsa mõju avaldumist järvele sellise maakasutuse lahenduse

puhul.

Misso aleviku üldplaneeringu kaardil ei ole Pullijärve lõunaosas puhvrit ega

leevendavaid meetmeid Natura loodusala magevee elupaiga kaitseks.

18. KSH aruande lk 58 jääb arusaamatuks järgmises lõigus väidetu: „Üldplaneeringu

lahenduses on Haanja looduspargi territooriumil perspektiivseid maa-alasid

kavandatud lagedatele maa-aladele. Üldplaneeringu elluviimisel lagedate alade

osakaal küll väheneb, kuid seda väga vähesel määral. Lagedate alade „täisehitamine“

toimuks eelkõige vaid Rõuge aleviku tiheasustusalal ja Haanja küla kompaktse

asustusega alal ning nende lähialadel. Haanja looduspargis on ehitustegevuse

suunamisest olulisem olemasolevate avatud maastike hooldamine ning

põllumajandustegevuse soodustamine ja teotamine, sest looduspargi lagealade

18. Teeme ettepaneku ühisel

koosolekul antud teemasid arutada.

Selgitame, et see, et tegu on lageda

maa-alaga ei tähenda, et tegemist on

põlise põllumaaga.

Selgitame lisaks, et ÜP KSH toob välja,

et ÜP-s on etteantud tingimused

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

18 / 43

osakaalu vähenemine on ajas toimunud eelkõige põllumajanduslike tegevuste

taandumise tõttu. Pikaajalise kaitse-eesmärgi täitmiseks lagedatele aladele

ehituskeeldu rakendada ei oleks mõistlik, proportsionaalne ega ka reaalne. Arvestades

seda, et üldplaneeringu elluviimisel lagedate alade osakaal väheneb eelkõige vaid

Rõuge aleviku ja Haanja küla ümbruses ning seda vähesel määral, võib järeldada, et

vastuolu üldplaneeringu elluviimisel looduspargi kaitse-eesmärkidega puudub.“

Märgime, et lagedate maa-alade täisehitamise teemaga on planeeringu seletuskirjas

segadus ning toome välja, et pärandmaastikul on ehitustegevuse suunamise

eesmärgid:

1) vältida põlistele põllumaadele ehitamist. Need on alad, mis on üle 100 aasta

olnud järjepidevalt haritavad, järelikult on põllumajanduslikuks kasutuseks kõige

sobivamad ja neid ei ole Haanja kõrgustiku mosaiikmaastikul ülearu palju;

2) vältida põliste metsamaade raadamist. Rohkem kui 100 aastat metsana püsinud

maale on saanud aegade jooksul koguneda elurikkus. Need on kohad, kus seda

on rohkem ja kust see saab ümbritsevatele aladele levida;

3) hoonestuse rajamisel tuleks eelistada endisi talukohti, et säilitada

pärandmaastiku asustusmustrit. Endiste kohtade juureson sageli säilinud

kõrghaljastust, juurdepääsuteed jmt;

4) vältida tuleb ehitamist avaliku huviga avatud vaadete ette. Lagedatelealadele

ehituskeelu rakendamine ei ole planeeringusega looduspargis eesmärk

omaette.

Samal lehel (lk 58) veel teine arusaamatu järeldus: „Üldplaneeringuga ei ole Haanja

looduspargi kaitsekorralduskavas toodud oluliste maastikuvaate kohtadesse

kavandatud objekte või maakasutust, millega kaasneks vaatekohtade sulgemine.

Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne Haanja looduspargi alal suuri muutusi

maastikupildis, seega säilivad ka kaunitelt teelõikudelt avanevad vaated maastikule.“

vaatekoridoride säilimiseks. Asjaolu, et

ÜP-ga ei ole midagi kavandatud ka

vaatekoridesse, on lihtsalt täiendavalt

välja toodud. Mõistame, et segadust võib

viidatud lõigus tekitada sõna “säilivad”,

mistõttu antud lõigu sõnastust KSH

aruandes korrigeeritakse.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

19 / 43

Oleme seisukohal, et kaunite vaadete säilimise peab tagama mitte see, et ÜP-ga ei

ole planeeritud nende täisehitamist, vaid see, et üldplaneeringu seletuskirjas on

ette antud tingimused vaatekoridoride säilimiseks.

19. KSH aruandes lk 59 märgitakse: „Üldplaneeringu elluviimisel Haanja küla

kompaktse asustusega ala laieneb, kuid asustusstruktuur jääb sumbkülale

vastavaks. Rõuge alevikus nähakse üldplaneeringuga ette laienemise võimalusi

elamu maa-aladele, tootmise maa-aladele ja äri maa- aladele“.

Toome välja ja palume täpsustada, et planeeringu joonistel ei kajastu see, mida

detailplaneeringutega on juba kavandatud ning joonistele ei ole märgitud neid piire,

milleni on kavas lasta kompaktse asustusega aladel laieneda.

19. Seisukohaga ei arvestata.

Selgitame, et ÜP maakasutuse

lahenduses ei eristata olemasolevat ja

planeeritavat maakasutust, sest ÜP

kehtestamisel muutub kõik kehtivaks

maakasutuseks. Sama põhimõte kehtib

kompaktse asutusega alade piiride

kohta.

20. KSH aruande lk 92 märgitakse väärtuslike põllumajandusmaade ettepanekud ja

leevendavad meetmed: „Kliimakahjustuste leevendamiseks ja/või

põllumajandusmaa massiivi ruumikuju mitmekesistamiseks ning elurikkuse

suurendamiseks rajada, säilitada või lasta looduslikult tekkida maastikuelementidel

nagu kiviaed, puuderida või hekk.“

Märgime, et Haanja kõrgustiku mosaiikmaastikul on põllud keskmiselt alla 2 ha

suurused ja piirnevad erinevate kõlvikutega, mitmekesisus on suur ja harimise

võimalused on niigi raskendatud. Soovitame seda meedet rakendada 15 ha-st

suurematel põllumassiividel.

20. Seisukohaga arvestatakse

järgmiselt: ÜP-s toodud tingimus

muudetakse alla 15 ha suuruste

põllumajandusmaade puhul

soovituslikuks ning üle 15 ha

põllumajandumaade puhul

kohustuslikuks.

21. KSH aruande lk 93 märgitakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnev mõju:

„Näiteks on Rõuge alevikus Rõuge pastoraadi peahoone (reg nr 14085) määratud

elamu maa-alaks, tulenevalt sellest, et hoone jääb elamute rajooni. Maa-ameti

andmetel on katastriüksuse Hariduse tn 2 (tunnus: 69701:004:0012), millel pastoraadi

peahoone asub, sihtotstarve 100% maatulundusmaa.“ Palume täpsustada, kas seal

pole praegu ärimaa kasutus õige, sest seal on Mägilaste maja.

21. Selgitus: Võttes arvesse Hariduse tn

2 katastriüksuse tänast kasutust ning

võimalikke perspektiivseid arengu-

suundi, määratakse Hariduse tn 2

katastriüksuse maa-alale

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

20 / 43

segaotstarbega maa-ala maakasutuse

juhtotstarve.

22. KSH aruande punktis 2.1.2. tabelis 4 on sätestatud eesmärk, et aastaks 2030 on

likvideeritud kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded ning on viide KSH aruande p

4.3.6. Täpsustame, et KSH aruandes puudub p 4.3.6. Info jääkreostusobjekti kohta on

toodud siiski KSH aruande p 4.3.5.

22. Seisukohaga arvestatakse, viited

korrigeeritakse.

23. Palusime märkida kaardile nii jäätmejaamad, kogumispunktid kui

kompostimisväljak. Jooniselt (Taristu ja tehnovõrgud) puudub Rõuge jäätmejaam ja

kompostimisväljak ning Mõniste ohtlike jäätmete kogumispunkt.

ÜP p 5.3 on toodud: „Rõuge vallas 2022. aasta seisuga jäätmejaamu ei ole. Ohtlike

jäätmete kogumispunktid (konteinerid) asuvad Haanja külas ja Misso alevikus

teenuskeskuse esisel platsil. Nimetatud kogumispunktide täpsed asukohad on

leitavad taristu ja tehnovõrkude joonisel.“ Keskkonnaamet täpsustab, et

jäätmejaam tegutseb Rõuges vähemalt aastast 2012. Palume teha vastav parandus.

Lisame, et Rõuge jäätmejaam kajastub KSH aruandes (p 4.3.1). Palume ÜP

seletuskirja p 5.3 lisada ka Rõuge kompostimisväljak ning puuduolev Mõniste ohtlike

jäätmete kogumispunkt (vt KSH aruanne p 4.3.1). Kirjutate, et nimetatud

kogumispunktide täpsed asukohad on leitavad taristu ja tehnovõrkude jooniselt. Kuna

neid – Rõuge jäätmejaam, Rõuge kompostimisväljak ja Mõniste ohtlike jäätmete

kogumispunkt – joonisel ei leidu, siis palume need joonisele lisada ning märkida

taustainfos eraldi sümbolina jäätmejaam ja kompostimisväljak.

23. Seisukohaga arvestatakse,

seletuskirja ptk-i 5.3 “Jäätmekäitlus,

suletud pügilad ja jääkreostusobjektid”

teksti täiendatakse ning Rõuge

jäätmejaam ja Rõuge kompostimisväljak

kantakse ÜP “Taristu ja tehnovõrgu”

joonisele. Kogumispunkte ei ole ÜP

täpsusastmes asjakohane näidata,

sellega saab tegeleda jäätmekava vms.

Seetõttu Mõniste ohtlike jäätmete

kogumispunkti ÜP joonisele ei kanta

ning teised kogumispunktid ÜP-st

eemaldatakse.

Kaitseministeerium

17.01.2024

Kiri nr 12-1/23/28-3

Rõuge Vallavalitsus on esitanud Kaitseministeeriumile ja Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskusele kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu.

Kaitseministeeriumi valitsemisala huve ja riigikaitselisi vajadusi kajastavate

seisukohtade dubleerimise vältimiseks esitame käesoleva kirjaga Kaitseministeeriumi

ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ühise seisukoha ning kooskõlastamise

1. Seisukohaga arvestatakse,

Nursipalu harjutusväljak koos selle

piiranguvööndiga kantakse ÜP-sse

vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.10.2023

korraldusele nr 266 “Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja laiendamine

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

21 / 43

tingimused ja selgitused Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu kohta.

Kaitseministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ei kooskõlasta Rõuge valla

üldplaneeringu eelnõud esitatud kujul, kuna planeeringulahendus on eksitav ja

puudulik riigikaitselise maakasutuse ja riigikaitseliste piirangute osas.

Kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu eelnõus ei ole kajastatud relvaseaduse

(RelvS) § 85 lõike 3 ja 31 alusel antud Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korraldusest nr

266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata,

keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“

(edaspidi Vabariigi Valitsuse korraldus nr 266) tulenevaid olulisi ja aktuaalseid

andmeid Nursipalu harjutusvälja kohta, kuigi vastavalt RelvS § 85 lõikele 32 tuleb

tervikliku ruumilahenduse loomiseks korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates

planeerimismenetlustes korraldusega arvestada. Samuti on Vabariigi Valitsuse

korralduse nr 266 punktis 3.3 märgitud, et korraldus on omavalitsusüksustele

sisendiks piirkonna planeeringute koostamisel. Lisaks ei ole üldplaneeringu eelnõus

kavandatud riigikaitse maa-ala juhtotstarvet kõigile riigikaitseliste ehitiste maa-aladele

Rõuge vallas ning arvestamata on jäetud Kaitseministeeriumi senised märkused

tuuleparkide kavandamise tingimuste kohta.

Eeltoodust tulenevalt palume arvestada järgmiste märkuste ja selgitustega ning

korrigeerida üldplaneeringu eelnõud enne vastu võtmist järgmiselt:

1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.7.14 „Riigikaitse maa-ala (R)“ on

märgitud, et Rõuge vallas asuvad riigikaitselised ehitised on Nursipalu

harjutusväli ja Sänna linnak. 16.09.2022 kirjas nr 12-1/22/3090 on

Kaitseministeerium palunud markeerida Rõuge vallas asuvad riigikaitselised

ehitised ja nende piiranguvööndid ka asjakohasel üldplaneeringu joonisel. Sellele

planeerimisseadust kohaldamata,

keskkonnamõju hindamata jätmine ja

Natura asjakohase hindamise

algatamine”.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

22 / 43

on Rõuge Vallavalitsuse 21.10.2022 kirjaga nr 7-1/10-91 esitatud tabelis „Rõuge

valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel“ (edaspidi „seisukohtade

tabel“) vastatud, et „Nursipalu ja Sänna linnakud ning nende piiranguvööndid on

toodud taristu ja tehnovõrkude joonisel“.Kooskõlastamiseks esitatud

üldplaneeringu joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“ on riigikaitselise ehitise

leppemärgiga (kaardil leppemärkide seletuses „riigikaitse ehitis“) tähistatud vaid

Sänna linnak. Nursipalu harjutusvälja ei ole ühelgi üldplaneeringu joonisel

kajastatud.Palume asjakohast üldplaneeringu joonist (eeldame, et asjakohane

joonis on „Taristu ja tehnovõrgud“)täiendada ning kajastada seal ka Nursipalu

harjutusvälja, mille praegu kehtiv piir ja maa-ala on määratud Vabariigi Valitsuse

20.10.2023 korraldusega nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine

planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura

asjakohase hindamise algatamine“.

Mööname, et viidatud varasema kirjaga pidas Kaitseministeerium silmas tol ajal

kehtinud Nursipalu harjutusvälja piiri ja ulatust vastavalt Vabariigi Valitsuse

14.02.2008 korraldusele nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine

ja riigivara tasuta üleandmine“. Kaitseministeerium teavitas täiendava kirjaga

17.01.2023 nr 12-1/22/161 Rõuge Vallavalitsust Nursipalu harjutusvälja

laiendamise protsessist ning palus kajastada harjutusvälja laiendamise vajadust

ja kavandatavat laienduse piiri ka koostatavas üldplaneeringus, kuid paraku

Rõuge vald seda toona vajalikuks ega võimalikuks ei pidanud. Palume nüüd

kajastada koostatavas Rõuge valla üldplaneeringus Nursipalu harjutusvälja

Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 määratud (laiendatud) piirides.

Käesolevale kirjale on lisatud Nursipalu harjutusvälja kaardikiht

üldplaneeringusse kandmiseks.

Märgime, et Kaitseministeerium ei palu käesolevaga Nursipalu harjutusvälja

planeerimist üldplaneeringus, vaid olemasoleva harjutusvälja maa-ala

kajastamist selle kehtivates piirides. Rõhutame, et vastavalt RelvS § 85 lõikele

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

23 / 43

31 on Nursipalu harjutusväli laiendatud planeerimisseadust kohaldamata

Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 ning RelvS § 85 lõikest 32 tuleneb nõue

arvestada Vabariigi Valitsuse korraldusega selle jõustumise ajal koostamisel

olevates planeerimismenetlustes. Sama teave sisaldub ka korralduses.

Harjutusvälja maa-ala ja piiri kajastamine üldplaneeringus on oluline eelkõige

selleks, et igale üldplaneeringu kasutajale oleks nähtav ja kättesaadav teave

antud piirkonna maakasutuse kohta. Selle kajastamata jätmisel on

üldplaneeringust nähtav teave ebatäielik ja võib olla eksitav, sest ei anna aja- ja

asjakohast ülevaadet valla territooriumi märkimisväärse osa ruumikasutusest.

2. Varasemates menetlusetappides on Kaitseministeerium palunud kirjades

30.10.2020 nr 12-1/20/3246 ja 16.09.2022 nr 12-1/22/3090 määrata

üldplaneeringus Rõuge valla territooriumil asuvate riigikaitseliste ehitiste maa-

aladele riigikaitse maa-ala juhtotstarve ning kajastada seda ka üldplaneeringu

maakasutuse joonisel. Esitatud ettepanekute seisukohtade tabelis (lk 34) on

Rõuge Vallavalitsus vastanud, et sellise ettepanekuga arvestatakse.

Kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu maakasutuse joonisel on

riigikaitse maa-ala juhtotstarbe leppemärgiga tähistatud vaid Sänna linnaku

maa-ala ja selle kõrval asuvad Sänna baasi (katastritunnus 69701:003:0089) ja

Baasi (katastritunnus 69701:003:0750) kinnisasjad ning Nursipalu linnaku

(katastritunnus 69701:001:0070) kinnisasi. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis

2.7.14 „Riigikaitse maa- ala (R)“ on märgitud, et riigikaitse maa-ala laiendamist

ei ole üldplaneeringuga kavandatud.

Ebaselgeks jääb, miks on üldplaneeringus Nursipalu harjutusvälja maa-alal

määratud riigikaitse maa-ala juhtotstarve vaid ühele harjutusvälja koosseisus

olevale kinnisasjale? Ja millist tähendust omab viidatud lause seletuskirjas, et

riigikaitse maa-ala laiendamist ei ole üldplaneeringuga kavandatud?

Palume korrigeerida üldplaneeringu maakasutuse joonist ning märkida seal

riigikaitse maa-ala juhtotstarve kogu Nursipalu harjutusvälja maa-alale, nagu

Kaitseministeerium on oma varasemates kirjades palunud ning millega Rõuge

2. Seisukohaga arvestatakse, ÜP

maakasutuse joonist korrigeeritakse

ning riigikaitse maa-ala juhtotstarve

määratakse kogu Nursipalu harjutusvälja

maa-alale.

ÜP-s esitatud lausega, et riigikaitse maa-

ala laiendamist ei ole ÜP-ga kavandatud,

all mõeldi seda, et Nursipalu

harjutusväljaku laiendust ei kavandata

ÜP-ga, tegemist on ÜP-st eraldiseisva

protsessiga. Kuna tänaseks on

Nursipalu harjutusväljaku laiendus

kinnitatud, eemaldatakse antud lause

ÜP-st.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

24 / 43

Vallavalitsus on vastavalt eespool viidatud seisukohtade tabelile ka nõustunud.

Palume samale maa-alale muid juhtotstarbeid mitte planeerida. Mööname, et

Nursipalu harjutusvälja maa-ala on võrreldes varasemates menetlusetappides

esitatuga tänaseks laienenud, mistõttu palume riigikaitse maa-ala juhtotstarbe

määramisel lähtuda Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 kehtestatud

Nursipalu harjutusvälja piirist ja maa-alast (vastav kaardikiht kirjale lisatud).

Samast korraldusest tuleneb selgesti ka kogu harjutusvälja maa-ala

riigikaitselisel eesmärgil ja otstarbel kasutamise vajadus ja põhjendus.

3. Üldplaneeringu joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“ on riigikaitselise ehitise

piiranguvööndi leppemärgiga (kaardil leppemärkide seletuses „riigikaitse ehitise

piiranguvöönd“) tähistatud Nursipalu harjutusvälja piiranguvöönd, mis kehtis

Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 asutatud harjutusvälja piiri

korral. Arvestades, et Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 on kehtestatud

uus Nursipalu harjutusvälja piir, palume seni kehtinud piiranguvööndi asukoht

üldplaneeringu joonistelt eemaldada. Vastavalt ehitusseadustiku § 120 lõike 2

punktile 3 on Nursipalu harjutusvälja piiranguvöönd külade territooriumil 2000 m

harjutusvälja piirist.

3. Seisukohaga arvestatakse. ÜP

“Taristu ja tehnovõrgud” joonisele

kantakse peale Nursipalu

harjutusväljaku uus kehtiv

piiranguvöönd.

4. Kaitseministeerium on oma varasemates kirjades 28.08.2020 nr 12-1/20/2514

ja 16.09.2022 nr 12-1/22/3090 andnud Rõuge valla üldplaneeringu

koostamiseks sisendi ja selgitused selle kohta, et elektrituulikute ja

tuuleparkide rajamine Rõuge valla territooriumil ei ole lubatav riigikaitseliste

piirangute tõttu. Kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu seletuskirjas on

siiski sätestatud võimalus, et tuuleparkide kavandamine on tulevikus võimalik

eriplaneeringuga. Kaitseministeerium on jätkuvalt seisukohal, et selline

tingimus üldplaneeringus on eksitav ning loob valearusaama, nagu oleks

tuuleparkide rajamine Rõuge valla territooriumil mingitel tingimustel siiski

võimalik. Rõuge Vallavalitsus on vastanud Kaitseministeeriumi 16.09.2022

kirjaga nr 12-1/22/3090 esitatud märkusele, et peab siiski vajalikuks

4. Seisukohaga arvestatakse, ÜP

seletuskirjast eemaldatakse tuuleparke

käsitlev tekst ja tingimused. Üksikuid

tuulikuid käsitlevad tingimused jäetakse

ÜP-sse sisse.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

25 / 43

elektrituulikute rajamise tingimuste sätestamist üldplaneeringus, kuna

„üldplaneering on pikaajaline strateegiline dokument ning kui radaritest

tulenevad piirangud peaksid kunagi kaduma siis peab omavalitsusel olema

valmidus nende rajamist reguleerida“ (seisukohtade tabelis lk 35 p 3).

Kaitseministeeriumile on praegu teada, et riigikaitselised piirangud ei saa

Rõuge valla territooriumil täielikult kaduda. Samuti ei ole ka tulevikus võimalik

piiranguid vähendada niivõrd, et Rõuge valla territooriumile saaks rajada

tuuleparke. Seetõttu palume täiendavalt korrigeerida üldplaneeringu

seletuskirja ja eemaldada sealt eksitav teave tuuleparkide kavandamise

võimaluste kohta. Selleks palume seletuskirja peatüki 5.2.2.1 „Tuuleenergia“

sissejuhatava lõigu praeguse viimase lause asemel selgesti märkida, et

tuuleparkide püstitamine ei ole Rõuge valla territooriumil lubatud riigikaitseliste

piirangute tõttu. Samuti palume eemaldada eksitav teave tuuleparkide

kavandamise võimaluse kohta ülejäänud seletuskirja osadest (näiteks lk 51

p 4, lk 57 p 3). Kaitseministeerium nõustub üksikute elektrituulikute

(seletuskirjas ka „tuulegeneraator“) püstitamise tingimuste sätestamisega

üldplaneeringus juhuks, kui riigikaitselised piirangud peaksid tulevikus

leevenema. Tuleb aga arvestada, et praegu ei ole ette näha, millal võiksid

riigikaitselised piirangud niisugusel määral väheneda.

Kaitseministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on valmis kooskõlastama

Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

tingimusel, et eeltoodud märkuste, ettepanekute ja selgitustega arvestatakse ning

üldplaneeringu eelnõu dokumente korrigeeritakse enne üldplaneeringu vastu võtmist

vastavalt. Täname, et arvestate üldplaneeringu koostamisel riigikaitseliste vajaduste

ja tingimustega.

Riigi

Kaitseinvesteeringut

e Keskus

Rõuge Vallavalitsus on esitanud Kaitseministeeriumile ja Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskusele kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu.

Seisukoht võetakse teatavaks.

Anname teada, et kõigi

Kaitseministeeriumi seisukohtadega

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

26 / 43

18.01.2024

Kiri nr 4-4/23/6453-3

Kaitseministeeriumi valitsemisala huve ja riigikaitselisi vajadusi kajastavate

seisukohtade dubleerimise vältimiseks saatis Kaitseministeerium 17.01.2024 kirjaga

nr 12-1/23/28-3 Rõuge Vallavalitsusele Kaitseministeeriumi ja Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse ühise seisukoha, et Rõuge valla üldplaneeringu

eelnõud ei kooskõlastata, kuna planeeringulahendus esitatud kujul on eksitav ja

puudulik riigikaitselise maakasutuse kajastamise ja riigikaitseliste piirangute osas.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu kooskõlastamata jätmise põhjendused, eelnõus

esinevad puudused ning nende kõrvaldamise ettepanekud ja selgitused on esitatud

eelnimetatud Kaitseministeeriumi kirjas.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on valmis kooskõlastama Rõuge valla

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu tingimusel,

et eelnimetatud Kaitseministeeriumi kirjas esitatud märkuste, ettepanekute ja

selgitustega arvestatakse ning üldplaneeringu eelnõu dokumente korrigeeritakse enne

üldplaneeringu vastu võtmist vastavalt.

Täname, et arvestate üldplaneeringu koostamisel riigikaitseliste vajaduste ja

tingimustega.

arvestatakse ning vajalikud muudatused

viiakse üldplaneeringu lahendusse

sisse.

Terviseamet

15.01.2024

Kiri nr 9.3-4/23/8974-2

Amet tutvus aadressil https://rouge.kovtp.ee/yp-koostamine kooskõlastamiseks

esitatud dokumentidega. Rõuge valla ÜP eelnõu ja KSH aruande eelnõu kohta esitas

amet ettepanekud avaliku väljapaneku ajal 26.08.2022 kirjaga nr 9.3-4/22/6448-2 ning

esitatud seisukohtadega on arvestatud või esitatud täiendavad selgitused.

Amet juhib tähelepanu, et KSH aruande peatükis 4.4.4 välja toodud standard EVS

840:2017 on kehtetu ja alates 16.10.2023 kehtib uus versioon EVS 840:2023 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Kooskõlastab.

KSH aruande peatükki 4.4.4

korrigeeritakse.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

27 / 43

Amet kooskõlastab Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu.

Valga Vallavalitsus

18.01.2024

Kiri 9-1.3/5112-1

Planeerimisseaduse § 85 lõike 1 alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015

määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ esitasite kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Oleme tutvunud Teie esitatud

dokumentidega ja võrrelnud neid Valga valla ruumilise arengu eesmärkide ning

koostatava üldplaneeringuga. Meie hinnangul ei sisalda Rõuge valla üldplaneering

selliseid arenguid, tingimusi, kitsendusi ja suundumusi, mis piiraks või takistaks Valga

valla arengueesmärkide elluviimist. Sellest tulenevalt kooskõlastame Rõuge valla

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu.

Kooskõlastab.

Politsei- ja

piirivalmeamet

22.02.20204

Kiri nr 2.1-3/48147-2

Kagu politseijaoskond on tutvunud Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõuga ning esitab ettepanku arvestada valla

üldplaneeringu planeerimise l CPTED põhimõtetega – kuritegude ennetamine läbi

keskkonna kujundamise. Täiendavaid ettepanekuid esitada ei ole.

Kooskõlastab.

Muinsuskaitseamet

22.01.2024

Kiri nr 5.1-17.5/1876-5

Muinsuskaitseamet tutvus 09.01.2024 toimunud menetluskomisjonis

Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks esitatud Rõuge valla üldplaneeringu ja

üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõudega.

Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3, planeerimisseaduse § 8-

12, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lg 6

otsustas: kooskõlastada Rõuge valla üldplaneeringu, kuid palub kaaluda

üldplaneeringu täiendamist järgnevate kommentaaride põhjal.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu:

Kooskõlastab.

1) Ettepanekuga ei arvestata. Ehitiste

omanikel on võimalus teha

Muinsuskaitseametiga koostööd

vastavalt oma soovile. Üldplaneeringuga

koostööd nõuda on

ebaproportsionaalne. Muu väljatoodu

tuleneb üldjuhul juba

muinsuskaitseseadusest.

2) Ettepanekuga arvestatakse.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

28 / 43

1) soovitame lisada ptk 4.1 Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja objektid juurde

tingimuse: Riikliku kaitse all mitte olevate väärtuslike üksikobjektide nimekirja

kuuluvate hoonete ja rajatiste lammutamise soovi korral teha koostööd

Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks

tunnistamise menetluse algatamist. Samuti tuleb kaasata amet juba mälestiseks

tunnistamise ettepaneku saanud objekti lammutamise ja ümberehitamise

küsimustesse. Hooned hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas olevatele

leida (uus) sobiv kasutusotstarve. Hoonete algne välisilme säilitada/taastada. Tagada

ümbruse heakord ja vaadeldavus;

2) täiendada ptk 4.5 ja tuua välja mitte kaitse all olev arheoloogiapärand: Lisaks riikliku

kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele ning teadaolevatele muististele ja

leiukohtadele, mida ei ole jõutud kaitse alla võtta, on suur osa arheoloogiapärandist

veel avastamata. Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade

analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust

kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistiseid võib välja

tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Selle hävimise vältimiseks

tuleb nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel tagada meetmed selle kaitseks (MuKS §

76 lg). Seetõttu tuleb: KMH kohustusega tegevuste kavandamisel kogu valla

territooriumil (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) kooskõlastada alati eelnevalt

Muinsuskaitseametiga arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (alus:

muinsuskaitseseaduse § 31 lõige 3). Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb

kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel

Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui

algatatakse detailplaneeringut või kui kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala

pindala on suurem kui 500 m².

Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal

arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks

3) Ettepanekuga arvestatakse.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

29 / 43

muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Arheoloogiatundlikud alad esitatakse

2023. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul

omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise

vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb

asjakohane info mõnest muust andmebaasist.

3) lisada väärtuste ja piirangute plaanidele Muinsuskaitseameti poolt esitatud

arheoloogiatundlikud alad ja lisasse 10 arheoloogiatundlike alade seletuskiri.

Rõuge valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu:

Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3, planeerimisseaduse § 8-12

ja § 76 lg2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lg

6, otsustas: kooskõlastada Rõuge valla keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande, kuid palub kaaluda aruande täiendamist järgnevate kommentaaride põhjal:

1) täiendada ptk 4.2.5 ja tuua välja mitte kaitse all olev arheoloogiapärand: Tuginedes

nii varasemalt teada olevale infole mitte kaitsealustest objektidest ning asjaolule, et

arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde

uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb riigil ja

kohalikul omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed

selle kaitseks (MuKS § 76 lg 1).

Ettepanekuga arvestatakse. KSH-s

käsitletakse mitte kaitse alla olevat

arheoloogiapärandit.

Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina alustanud võimalike

arheoloogiatundlike alade analüüsimist, välja selgitamist ning kaardile kandmist, mille

abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust

kavandatavates kohtades. Prognoosi tegemine on aeganõudev ning ei pruugi

üldplaneeringusse jõuda enne selle kehtestamist. Seetõttu tuleb ennetavalt

üldplaneeringusse kanda järgmised tingimused:

Seisukohaga arvestatakse järnevalt:

Muisuskaitseameti poolt edastatud

arheoloogiatundlikud alad koos

väljatoodud tingimustega kantakse ÜP-

sse.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

30 / 43

2) keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KMH) kohustusega tegevuste

kavandamisel (kogu valla territooriumil ja ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati

eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise

vajadus (MuKSi § 31 lg 3);

3) prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida

planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise

uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: algatatakse detailplaneeringut või kui

kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m2.

Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal

arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks

muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31). Üldplaneeringu kaardile on

esitatud arheoloogiatundlikud alad 2023. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehit ise

kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust

arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.

Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis edaspidi on kavas arheoloogiatundlike alade

asjakohast infot kajastada loodavas Muinsuskaitseameti veebirakenduses.

Kliimaministeerium

23.01.2024

Kiri nr 7-15/23/6046-2

Lähtudes planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõikest 1, olete saatnud

Kliimaministeeriumile (edaspidi KliM) Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu kooskõlastamiseks.

Keskkonnaministeerium on varasemalt üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu

avaliku väljapaneku jooksul esitanud ettepanekuid 15.09.2022 kirjaga nr 7-

15/22/3461-3. Vaadanud läbi üldplaneeringu eelnõule ja KSH aruandele varem

esitatud ettepanekute seisukohtade tabelis toodud põhjendusi, ei ole täiendavaid

märkusi.

Kooskõlastab.

Üldplaneeringu seletuskirja ptk-I 2.7.15

“Mäe- ja turbatööstuse maa-ala”

tingimus sõnastatakse ümber selliselt, et

geoloogiline uuring eemaldatakse:

“igakordsel kaevandamisloa taotluse

menetlemisel tuleb anda hinnang mh

väärtusliku põllumajandusmaa

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

31 / 43

KliM, vaadanud läbi kooskõlastamiseks saadetud üldplaneeringu ja selle KSH

aruande, märgib üldplaneeringu kohta, et lk 31 on kirjas järgnev tingimus: "igakordsel

geoloogilise uuringu ja kaevandamisloa taotluse menetlemisel tuleb anda hinnang

mh väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele ja põhjendatusele või

esitada eksperthinnang, kus on toodud põhjendused". Palume lõigust välja jätta

"geoloogiline uuring", sest geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd

kestavad üldjuhul 14 päeva ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda.

Geoloogilise uuringu keskkonnamõju on minimaalne ja uuringuga ei hävitata

väärtuslikku põllumajandusmaad.

PlanS § 85 lõike 3 kohaselt loetakse üldplaneering kooskõlastatuks, kui

kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga.

Tuginedes PlanS § 85 lõigetele 1 ja 3, kooskõlastab KliM lähtudes oma

valitsemisalast ja tegevusvaldkonnast Rõuge valla üldplaneeringu ja KSH aruande.

Palume kirjas toodud ettepanekuga arvestada.

hävinemise olulisusele ja

põhjendatusele või esitada

eksperthinnang, kus on toodud

põhjendused”.

Transpordiamet

29.01.2024

Kiri nr 7.2-2/24/25976-

4

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu (edaspidi

planeering). Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS)

jätame planeeringu kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

Maanteeamet Transpordiameti õiguseellasena edastas andmed ning ettepanekud

Rõuge valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse

koostamiseks 03.09.2020 kirjaga nr 15-2/20/36034-2 (edaspidi ettepanekud).

16.09.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/16860-2 edastasime oma seisukoha avalikustatud

Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

kohta, millega juhtisime tähelepanu meie ettepanekute p 1.1 ja 3.1 ning osaliselt p 2.2

mitte arvestamisele ning tegime ettepaneku koosoleku korraldamiseks, et ühiselt

arutada ning vastastikku selgitada nimetatud ettepanekutega arvestamata jätmise

põhjuseid.

Transpordiametiga võetakse eraldi

ühendust püstitatud teemal, küsimus

vajab täiendavat arutelu.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

32 / 43

16.11.2022 tegi Rõuge valla planeeringu- ja ehitusspetsialist (Krislyn Prants) meile

ettepaneku virtuaalse koosoleku toimumiseks 23.11.2022. Nimetatud kuupäeva

toimus kolmepoolne koosolek (osalesid Transpordiameti ja Rõuge valla esindajad ning

Rõuge valla üldplaneeringu konsultant), kus arutasime meie 16.09.2022 kirjaga

edastatud küsimusi. Koosolekul leppisime kokku meie ettepanekute p 1.1 ja p 3.1

käsitlemises üldplaneeringus ning valdavas osas meie ettepanekute p 2.2 esitatud

riigitee kaitsevööndite suurendamises Rõuge valla üldplaneeringuga.

Koosoleku järgselt jäi lahtiseks vaid Rõuge alevikus riigitee nr 25195 Käätso – Rõuge

– Luutsniku tee km 8,52-8,89 kaitsevööndi ulatuse määramine. Edastasite meile

koosoleku järgselt samal päeval nimetatud riigitee lõigus asuvate kehtestatud

detailplaneeringute materjalid – Kaseaia, Mesimaa, Tiigi, Vanakuuste ja lähiala

detailplaneering ning Aia tn 4 ja sellega piirneva ala detailplaneering.

Olles tutvunud riigitee nr 25195 km 8,52-8,89 lõigus riigiteega piirnevate kehtivate

detailplaneeringute lahedustega edastasime 28.11.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/16860-4

Teile oma seisukoha üldplaneeringus Rõuge alevikus riigitee nr 25195 km 8,52-8,89

kaitsevööndi ulatuse käsitlemise kohta (Lisa 1), millega jäime jätkuvalt oma

ettepanekute p 2.2 edastatud seisukohale ning põhjendasime vajadust

üldplaneeringuga riigitee nr 25195 km 8,52-8,89 lõigus tee kaitsevööndi laiendamiseks

kuni 30 m.

Kuna EhS 92 lg 3 mõistes on kõik linnu, aleveid ja alevikke läbivad riigiteed käsitletud

tänavatena, siis on neid läbivate riigiteede kaitsevööndi laiuseks automaatselt 10 m

(EhS §71 lg3). Riigitee kaitsevööndite ulatuste ettepanekud väljendavad eelkõige meie

kui riigitee ohutuse eest vastutaja jaoks vajalikku kaalutlusruumi planeerimis- ja

projekteerimisprotsessis. Toonitame, et suuremad

kui 10 m kaitsevööndid alevikes on vajalikud siis, kui kiiruspiirang on ≥70 km/h,

liikluskeskkond

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

33 / 43

ei toeta kehtivat kiiruspiirangut, nähtavus on piiratud, liiklussagedus on kõrge ja/või

kus ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 10 m kaugusele võib

avaldada eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimeste tervisele, varale ja/või heaolule

ning vajab koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist. Riigitee nr 25195 km 8,52-8,89 lõigus

tee kaitsevööndi muutmata jätmine oleks vastuolus EhS § 71 lõikega 2, mille kohaselt

peab avalikult kasutatava tee kaitsevöönd tagama tee kaitse, teehoiu korraldamise,

liiklusohutuse ning vähendama teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele

ohtlikke mõjusid.

Te ei ole meile esitanud põhjendusi meie seisukoha arvestamata jätmise kohta ning

vastavaid põhjendusi ei ole ka planeeringu kooskõlastamiseks esitatud materjalide

hulgas, kuid kooskõlastamisele esitatud üldplaneeringus on jäetud arvestamata meie

ettepanekute p 2.2 ning meie 28.11.2022 kirjaga edastatud seisukohaga riigitee nr

25195 km 8,52-8,89 lõigus riigitee kaitsevööndi suurendamiseks kuni 30 m.

Kaseaia, Mesimaa, Tiigi, Vanakuuste ja lähiala detailplaneeringus (Lisa 2) on

hoonestusala kavandatud ca 25 m kaugusele riigiteest ning Aia tn 4 ja sellega piirneva

ala detailplaneeringus (Lisa 3) on hoonestusala kavandatud samuti ca 25 m kaugusele

riigiteest. Üldplaneeringuga riigitee kaitsevööndi suurendamine antud asukohas kuni

30 m riigitee servast on kooskõlas kehtivate detailplaneeringute maakasutuse

põhimõtetega, toetab riigitee kaitset, korrashoidu ja liiklusohutust ning võimaldab

leevendada teelt lähtuvaid negatiivseid mõjusid.

Jätame planeeringu kooskõlastamata vastuolu tõttu PlanS § 75 lg 1 punktiga 1. Oleme

valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist meile uuesti kooskõlastamiseks.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

34 / 43

Regionaal- ja

Põllumajandusminis

teerium

30.01.2024

Kiri nr 14-3/4052-2

Esitasite planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõike 1 kohaselt Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu

(edaspidi üldplaneering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

aruande eelnõu.

PlanS § 76 lõike 1 kohaselt üldplaneering koostatakse koostöös

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja §

76 lõike 2 kohaselt üldplaneeringu koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav

minister ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste

arengusuundumuste vastu. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt üldplaneering ja KSH aruande

eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks PlanS § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning

teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada

üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamust.

Alates 2023 aasta 1. juulist on Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt

Maaeluministeerium ümber korraldatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks.

Samast kuupäevast on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas

maaelu poliitika, maakasutuspoliitika, põllumajanduspoliitika, regionaalpoliitika ja -

arengu ning ruumilise planeerimise korraldamine ja maa- ja ruumivaldkonna

ülesannete täitmine.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on alates 1. juulist ka Maa-

amet. Sellest lähtuvalt annab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium seisukoha

üldplaneeringutele maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 31 lõikes 2 sätestatud

maa ja Maa-ameti volitusel olevate maaüksuste osas. Ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 lõike 1 kohaselt on Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium MaaRS § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks PlanS

tähenduses. MaaRS § 31 lõike 2 kohaselt maa, mida ei tagastata, erastata ega anta

1) Seisukohaga arvestatakse,

kallasraja juurdepääsude kujutamist ÜP

joonistel korrigeeritakse.

2) Seisukohaga arvestatakse. Uus tn

2a katastriüksuse maa-ala muudetakse

segaotstarbega maa-alaks.

3) Seisukohat võetakse teatavaks.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

35 / 43

munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse MaaRS § 31 lõike 1 alusel,

on samuti riigi omandis.

Olles tutvunud lingil htt ps:/ /rouge.kovtp.ee/yp -ko ostami ne kättesaadavate

materjalidega esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma seisukohad ja

ettepanekud PlanS § 85 lõike 1 alusel maakasutuspoliitika valdkonnast, sh riigivara

valitseja seisukohast, lähtuvalt.

Üldplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku ajal esitas Maaeluministeerium 23.08.2022

kirjaga nr 4.1-5/2293-3 oma tähelepanekud. Üldplaneeringu seletuskirja ja selle KSH

aruande eelnõud

on vastavalt tähelepanekutele täiendatud ning väärtusliku põllumajandusmaa

määramisel ja kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel on ministeeriumi ettepanekutega

arvestatud. Kooskõlastame üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu väärtusliku

põllumajandusmaa valdkonnast lähtuvalt.

Kinnisasjade planeerimisel, mille riigivara valitseja on Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ja volitatud asutus Maa-amet palume arvestada järgmiste

seisukohtadega.

1) Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.1.6 Kallasrajale juurdepääs on märgitud, et

avalikult kasutatavate veekogude kallasrajale on juurdepääs tagatud riigiteede ja

kohalike teede kaudu. Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel kajastuvad

põhimõttelised juurdepääsude asukohad. Juurdepääsud kallasrajale täpsustuvad

(võivad muutuda või nihkuda) maaomanikega sõlmitavate kokkulepete käigus.

Hintsiko külas asuvale Kraavi (katastritunnus 86501:001:0316) kinnisasjale ja

Kõrgepalu külas asuvale Oinapalu-Niidu (katastritunnus 86501:001:0074)

kinnisasjale on nimetatud joonisel märgitud kallasrajale juurdepääs põigiti üle

kinnisasjade. Nõustume, et tegemist on põhimõtteliste juurdepääsude asukohtadega

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

36 / 43

ja need täpsustuvad, kuid oleme seisukohal, et joonisel saaks juba nendel

kinnisasjadel juurdepääsud ratsionaalsemalt tähistada.

2) Rõuge alevikus asuvale Uus tn 2a (katastritunnus 69801:001:0383, sihtotstarve

ärimaa, pindala 1012 m²) kinnisasjale on määratud äri maa-ala juhtotstarve. Teeme

ettepaneku kinnisasjale määrata segaotstarbega maa-ala juhtotstarve.

3) Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.1.1 Teed on toodud riigiteede lõigud, kus on

üldplaneeringuga määratud kaitsevööndi laiuseks 30 m äärmise sõiduraja välimisest

servast. Nõustume Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisel ja Maa-

ameti volitusel olevatel kinnisasjadel kaitsevööndi laiendamisega eeltoodud peatükis

toodud skeemidel 9 ja 12 näidatud ulatuses.

Juhime tähelepanu sellele, et käesolev kiri ei oma puutumust Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise korraldamise valdkonnaga, sh

heakskiidumenetlusega.

Vaikimisi

kooskõlastanud

Kaitseliit, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsioonisteerium, Päästeamet,

Lennuamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ei esitanud seisukohti ja sellest tulenevalt

loetakse PlanS § 85 lg 2 alusel vaikimisi kooskõlastatuks.

Kooskõlastavad vaikimisi

Laekunud arvamused (20.12.2023-20.01.2024) Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja selle keskkonnamõju strateegilisele

hindamisele

Esitaja ja kuupäev Arvamus või küsimus Arvestamine ning selgitus

Eesti erametsaliit

22.12.2023

Austatud Rõuge Vallavalitsuse juhid, Selgitame, et Rõuge valla ÜP-ga ei ole

lageraie keeldu otseselt sätestatud. ÜP-

s on sätestatud raie keeld ristipuudele ja

-metsadele. Üksiku ristipuu raiekeeluga

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

37 / 43

Meieni on jõudnud teave Rõuge valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu kohta arvamuse

andmiseks. Huvitatud osapoolena juhime Teie tähelepanu olulistele metsandusega

seotud küsimusele.

Erametsaomandi kasutamise piirangute seadmine

Metsanduslik tegevus maatulundusmaal on pikaajaline protsess, mis eeldab

järjepidevust. Paljud erametsaomanikud on kavandanud erinevaid metsamajanduslikke

tegevusi alates noore metsa hooldamisest kuni küpses metsas lageraieni. Kui

üldplaneeringuga kavandatakse senist metsamajandamise praktikat muuta, tuleb

muudatusega hõlmatud maaomanikke käsitleda planeerimisseaduse § 76 lõike 2

kohaselt isikuna, kelle õigusi planeering võib puudutada ning § 76 lõike 4 kohaselt ka

teavitada.

Planeerimisseaduse kohaselt tuleb üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise protsessi erinevatest etappidest metsaomanikke, kelle

õigusi planeering võib puudutada, hoida järjepidevalt kursis toimuvaga.

Teavitamine peab olema individuaalne ja omanikule tuleb selgitada mis

konkreetselt tema kinnistul senisega võrreldes muutub ning kas võib esineda

olukord, kus kinnisasi või selle osa võidakse omandada avalikes huvides (PlanS §

77 lg 8).

Mida saab kaaluda

Üldplaneeringu koostamise alus on kehtiv õigus ja maakonnakonnaplaneering (PlanS §

55 lg 2). PlanS § 55 lg 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk maakonna, selle

osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.

Maakonnaplaneeringuga lahendatakse regionaalsel tasandil ka erinevaid küsimusi, mis

seonduvad metsadega. Näiteks PlanS § 56 lg 1 p 9 kohaselt on maakonnaplaneeringu

ülesandeks rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine.

Maakonnaplaneeringuga võidakse määratleda ka maastiku ja looduskoosluste

säilimiseks üldised kasutustingimused või anda muid suuniseid üldplaneeringute

ei piirata metsa raiet kogu kinnistul,

samuti ei hõlma kogu kinnistut ka Rõuge

valda jäävad ristimetsad (ristimetsad

paiknevad väikses ulatuses teede

ääres), seega ei piirata ulatuslikult

metsmajandamist.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

38 / 43

koostamiseks (PlanS § 56 lg 1 7 ja 11). Tegemist on üldiste tingimustega, mida tuleks

edaspidi üldplaneeringute koostamisel arvesse võtta. Näiteks on Ida-Viru maavanema

28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 (täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-

1/2017/25) kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Ida-Virumaa asustust ja

maakasutust suunavate keskkonnatingimuste kohaselt on põhimõtteliselt kogu Ida-

Virumaa määratud rohevõrgustiku alasse. Samas toob maakonnaplaneeringu seletuskiri

(lk 31) välja, et rohevõrgustiku tingimuste puhul ei ole tegemist kinnisomandi

kitsendustega vaid tingimustega uute üldplaneeringute koostamiseks.

Maakonnaplaneeringuga ei ole metsamajandamine keelatud. Lähtuda tuleb säästva

metsamajandamise põhimõttest.

Kui maakonnaplaneeringuga on määratud rohevõrgustiku alad ning nendel aladel ei ole

absoluutselt keelatud metsade majandamine, sh näiteks ka lageraiete teostamine on

seadusega ettenähtud piirides, siis ei ole üldplaneeringu tasandil võimalik seda käsitelda

rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamisena (PlanS § 75 lg 1 p 10).

Kohalikul omavalitsusel oleks võimalik sellisel juhul teha ettepanek üldplaneeringuga

kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks (PlanS § 75 lg 3). Eelnevat arvesse võttes

palume üldplaneeringu koostamisel arvesse võtta, et reeglina

maakonnaplaneeringud ei piira metsade majandamist väljaspool

looduskaitsealasid. Kui üldplaneeringu raames soovitakse vastav ettepanek teha,

siis peab ka üldplaneeringut vastavalt menetlema, sh maakonnaplaneeringu

muutmise ettepanek peab olema selgesõnaliselt toodud välja.

Milliseid piiranguid saab seada

Põhiseaduse § 32 kohaselt sätestab omandi kasutuse kitsendused seadus.

Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded on määratletud PlanS § 75 lg 1. Kõige

otsesemalt võib maaomanike õigusi kitsendada PlanS § 75 lg 1 p 21, mille kohaselt on

üldplaneeringu üheks ülesandeks asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

39 / 43

tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku

tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine.

Metsaseaduse 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra,

tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku

tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus

kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel

raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele.

Eeltoodust tuleneb, et Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 alusel ei saa

planeeringuga lageraiet keelata, saab seada piiranguid langi suuruse ja raievanuse

osas. Lisaks eeldab senisele metsanduslikule tegevusele piirangute seadmine

Metsaseaduse § 231 alusel metsaomanikega kokkuleppe saavutamist.

Lisaks võidakse metsade majandamist kitsendada ka näiteks seada PlanS § 75 lg 1 p

10 (rohevõrgustik), 13 (looduskaitseobjektid), 14 (rohealad ja maastikud), 17

(kultuuripärand) ja 20 (puhke- ja virgestusalad) alusel. Samas on Riigikohus selgitanud,

et kohalik omavalitsus peab planeeringuid puudutavate otsuste tegemisel arvestama

kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning teostama kaalumist ratsionaalselt, järgima

diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse

üldtunnustatud põhimõtteid (RKHKo 10.10.2002, nr 3-3-1-42-02, p 11; vt ka RKHKo

14.10.2003, nr 3-3-1-54-03, p 25). Järelikult igal konkreetsel juhul tuleb kaaluda avalikke

huve erahuvidega. Intensiivsete piirangute kehtestamine ei ole lubatud, kui sama

eesmärkibon võimalik saavutada leebemate tingimustega. Palume kohalikul

omavalitsusel kaaluda igakonkreetse piirangu vajalikkust, sh vajadusel pakkuda välja

omanike vaatest asjakohased leevendavad meetmed.

Intensiivsete piirangute korral tuleb omandiõiguse kaotus kompenseerida

Metsandusliku tegevuse majanduslik tulu tekib metsaomanikele peamiselt

uuendusraiete käigus. On metsatüüpe, kus metsa uuendamise võttena saab rakendada

ainult lageraiet. Lageraiete keelamine tähendab metsaomanikule saamata jäänud tulu

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

40 / 43

ning metsaomanikel on õigustatud ootus, et see temale kompenseeritakse.

Looduskaitseseaduse alusel kehtestatud piiranguid metsa majandamisele

kompenseeritakse nendes metsades, kus majandamine on tugevasti pärsitud (peamiselt

tähendab see lageraiete keeldu) kompensatsiooniga 134 eurot/ ha ning leebemate

piirangute korral 60 eur/ha aastas.

Samas ei tähenda ka väljaspool looduskaitsealasid intensiivsete piirangute

kehtestamine seda, et omanikule kahju ei pea hüvitama. Sarnasele seisukohale on

asunud justiitsminister kirjas 28.03.2023 (lisame meie kirjale nimetatud dokumendi)

Riigikohus on haldusasjas nr 5-22-5, p 58 ja 59 märkinud, et ka üldplaneeringus

piirangute seadmisel peab kohalik omavalitsus arvestama, et väga intensiivsete

keeldude sätestamisel avalikes huvides tuleb seada sundvaldus ja talumine hüvitada.

Näiteks ajalooliselt pühaks peetud puude kaitseks vajalikud raiepiirangud võivad riivata

omandipõhiõigust intensiivselt, kuna võivad välistada kinnistul paikneva metsa

majandamise täielikult või ulatuslikult (nt lageraiet välistava kaitsevööndi kehtestamisel).

Raiepiirangutel võib mõnel juhul olla sarnasus tehnovõrkude ja -rajatiste talumise

kohustusega, mille tagamiseks sundvalduse seadmise kaalumise vajalikkusele viitas

Riigikohtu halduskolleegium 15. aprilli 2021. a otsuses asjas nr 3-18-2022/30 (punkt 25).

Kui üldplaneeringu algatamisel on teada või planeeringu koostamise käigus selgub, et

üldplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise või

selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab planeeringu koostamise korraldaja

üldplaneeringu algatamisest kinnisasja omanikule seitsme päeva jooksul planeeringu

algatamise otsuse tegemisest või avalikes huvides omandamise, sealhulgas

sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates

(PlanS § 77 lõige 8).

Kokkuvõttes palume mistahes piirangute seadmisel kaaluda, kas avalikes huvides

on intensiivsete piirangute kehtestamine, mis on sisuliselt võrdsustatavad omandi

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

41 / 43

võõrandamisena. Eeskätt tuleks sundvalduse seadmist kaaluda lageraie

välistamisel.

Täname, kui olete eelkirjeldatud tingimustega planeeringu koostamisel juba arvestanud.

Kui mitte, siis palume meie ettepanekud arvesse võtta planeeringu hilisema menetluse

käigus.

Haanimiihhi

nõvvokoda

15.01.2024

Saadan arvamused üldplaneeringu kohta.

Lk.31 punktis 9 oleks mõistlik välja tuua mis juhtudel pole võimalik vältida

kaevanduslubade taotlemist ja väljaandmist.

Selgitame, et lk 31 punkt 9 on lisatud

üldplaneeringusse Maa-ameti

ettepanekul, kuna vastasel juhul on

üldplaneering vastuolus maapõue-

seadusega (Maa-amet ei kooskõlastaks

ÜP-d).

Juhime tähelepanu sellele, et ptk-s

2.7.15 „Mäe- ja turbatootmise maa-ala“

ei ole välja toodud mitte tingimused, vaid

põhimõtted, mida KOV kaalub

kaevandamistegevuse kohta esitatava

arvamuse korral.

Lk.37 punkt 5 on vastuolus punkt 1 -ga. Kevandamine ei säilita maastikuruumi vaid hoopis

vastupidi - rikub seda.

Selgitame, et lk 37 punkt 5 tingimus on

lisatud ÜP-sse Maa-ameti ettepanekul,

sest vastasel juhul on ÜP vastuolus

maapõueseadusega.

Juhime tähelepanu sellele, et ÜP

miljööväärtuslikud alad ei kattu ühegi

mäeeraldisega. Väikses ulatuses kattub

kruusamaardlaga Krabi miljööväärtuslik

ala ning turbamaardlaga Vana-Roosa

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

42 / 43

ning Kõrgepalu miljööväärtuslik ala.

Kuna kattuvus maardlatega on väikene,

siis on ka kaevandustegevuse puhul

tagatud nimetatud miljööväärtuslike

alade säilimine. Pigem on

miljööväärtuslike aladega kattuvate

maardlate kasutuselevõtt vähe

tõenäoline.

Lk.41 punkt 1. Eraldi võiks välja tuua, et põlispõldusid pole lubatud metsastada ja

põlismetsa aladel teha lageraideid.

Selgitame, et hetkel on ÜP-s

põlispõldude mitte metsastamine kirjas

soovitusena. KOV’il ei ole võimekust

seda range tingimusena seada, sest

seda ei ole võimalik rakendada.

Põlismetsale lageraie piirangut peale

panna ei ole võimalik, sest see toob

kaasa kompensatsiooninõude KOV’ile.

Lk.44 olev soovitus põlispõldusid mitte metsastada oleks mõistlik asendada keeluga.

Skeemil 6 on varjutatult näidatud Rõuge vallast välja jääv Rõuge-Haanja-Kütioru

väärtusliku maastiku osa. Oleks viisakas skeemil ära näidata ka kogu Haanimaa piirkond,

valla piirest välja jääv osa siis varjutatult.

Seisukohaga arvestatakse järnevalt:

Skeemi 6 täiendatakse selliselt, et

Haanimaa piirkonda näidatakse ka

vallast väljaspoole ulatuvas osas.

Lk.46 punktides 5 ja 7 toodud võimalused elurikkuse suurendamise eesmärgil

põllumajandusmaa liigendamiseks ja ruumikuju mitmekesistamiseks omavad mõju

suurematel põllumassiividel. Ettepanek nendesse punktidesse sisse tuua pindala mõõde

ja lubada või isegi soovitada neid võimalusi kasutada 15ha ja suurematel põldudel.

Väiksematel põldudel niigi keerukates maaharimise tingimustes pole üksikute puude või

hekkide säilitamine otstarbekas ega vajalik.

Seisukohaga arvestatakse järgnevalt:

ÜP-s toodud tingimus muudetakse alla

15 ha suuruste põllumajandusmaade

puhul soovituslikuks ning üle 15 ha

põllumajandumaade puhul kohustus-

likuks.

Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel

43 / 43

Lk.52 KAH metsaalade raiet puudutavas osas ei tohiks piirduda teavitamisega vaid

tegevus on vaja asjaosalistega kooskõlastada.

Selgitame, et KOV-il ei ole tänases

õigusruumis võimalik nõuda KAH alade

(mis kuuluvad RMK-le) puhul

kooskõlastust.

Lk.80 punktis 2 on mainitud Haanimaa piirkonna identiteedi piiri kuid skeemil 18 seda

pole. Korrektne oleks see ka skeemile kanda.

Seigukohaga arvestatakse. Skeemi 18

korrigeeritakse selliselt, et kantakse

peale ka Haanimaa piirkonna piir.

RÕUGE VALLAVALITSUS

Ööbikuoru 4 tel 785 9312 konto EE902200221068425529

Rõuge alevik [email protected] konto EE231010402006965009

66201 Võrumaa registrikood 77000217

Isikud ja asutused nimekirja alusel

Meie: 12.04.2024 nr 7-1/10-138

Vastuskiri Rõuge valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõule esitatud ettepanekute osas

Rõuge Vallavalitsus esitas kirjadega nr 7-1/10-114 asutustele kooskõlastamiseks ja nr 7-1/10-

115 isikutele arvamuse andmiseks Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu. Täname teid esitatud tagasiside eest.

Teatame, et oleme arvamused ja ettepanekud läbi vaadanud ning kujundanud seisukoha nendega

arvestamise võimalikkuse osas. Üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne on korrigeerimisel ning vajalike muudatuste sisseviimise järgselt edastame

kooskõlastamisest keeldunud asutustele dokumentide täiendatud versioonid korduvale

kooskõlastamisele.

Kirjale on lisatud tabel, milles valla põhjendatud seisukohad või selgitused on kajastatud iga

ettepaneku lõikes eraldi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Uno Kangro

abivallavanem majandusalal

Lisa 1. Kooskõlastuste ja arvamuste tabel

Kariina Nesenko ([email protected], 520 6945)