Detailplaneeringu täpsustatud lahenduse esitamine kooskõlastamiseks (Voika k, Kasesalu)








Töö nr 559
Tartumaa, Nõo vald, Voika küla

KASESALU MAAÜKSUSE
DETAILPLANEERING




PLANEERINGU KOOSTAMISE
KORRALDAJA: Nõo vallavalitsus, registrikood 75007942
Voika tn 23, Nõo alevik, Nõo vald, Tartu maakond 61601

HUVITATUD ISIK: Voika Puit OÜ. registrikood 11076992
Jaagupi, Voika küla, Nõo vald, Tartu maakond, 61622
juhatuse liige Ivo Mundi
[email protected]

PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515
MTR reg. nr EEP000601
Keemia tn 4, 10616 Tallinn

ARHITEKT JA
SELETUSKIRJA KOOSTAJA: Ive Punger


PROJEKTIJUHT: Arno Anton
[email protected]
56 983 389
KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI
1. ÜLDANDMED 3
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 3
3. VASTAVUS NÕO VALLA ÜLDPLANEERINGULE 3
4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK 4
5. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 4
5.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus 4
5.2. Maakasutus 4
5.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus 4
5.4. Tehnovarustus 4
5.5. Haljastus ja keskkond 4
5.6. Kehtivad kitsendused ja piirangud 4
6. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS 5
7. PLANEERINGU ETTEPANEK 5
7.1. Krundijaotus ja hoonestusala 5
7.2. Ehitusõigus 5
7.3. Arhitektuurinõuded 6
7.4. Planeeringuala tehnilised näitajad 6
7.5. Servituutide seadmise vajadus 6
7.6. Tänavavõrk ja liikluskorraldus 6
7.7. Keskkonnakaitse 7
7.8. Haljastus ja heakord 7
7.9. Jäätmete prognoos ja käitlemine 7
7.10. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks 7
7.11. Meetmed tuleohutuse tagamiseks 7
8. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 8
8.1. Vee- ja kanalisatsioonivarutus 8
8.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine 8
8.3. Elektrivarustus 8
8.4. Sidevarustus 8
8.5. Soojavarustus 8
9. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD 9
10. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA 9

II JOONISED

AS-01 Asukohaskeem M 1:~
AS-02 Ruumilise keskkonna analüüs M 1:~
AS-03 Tugiplaan M 1:1000
AS-04 Põhijoonis M 1:1000
AS-05 Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000
AS-06 Elektrivarustusega liitumise skeem M 1:~


III LISAD

IV KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

V MENETLUSDOKUMENDID

I SELETUSKIRI

1. ÜLDANDMED

Planeeritav ala asub Tartumaal, Nõo vallas, Voika külas Kasesalu katastriüksusel. Planeeritavale alale on juurdepääs Luke-Voika tee L3 kaudu. Planeeritava ala kohta ei ole varem detailplaneeringut koostatud.

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

• Planeerimisseadus;
• Ehitusseadustik;
• riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”;
• Nõo valla üldplaneering (Nõo Vallavalitsus ja AS K & H, 2006), kehtestatud Nõo Vallavolikogu 29. juuni 2006 määrusega nr 15;
• Nõo Vallavolikogu 15.12.2022 otsus nr 51 „Nõo valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm”;
• Nõo valla arengukava 2023 – 2039.

3. VASTAVUS NÕO VALLA ÜLDPLANEERINGULE


Joonis 1. Nõo alevi üldplaneeringu kaardi väljavõte.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarve on määramata ja maakasutuse sihtotstarve antakse planeeringuga.
Uute elamute kavandamine, kus elamualad peavad vahelduma põldude ja metsadega, et liigendatud maastik mõjuks inimestele emotsionaalselt positiivselt. on kehtiva üldplaneeringu järgi valla ruumilise arengu põhimõtted.


4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Detailplaneeringu eesmärgiks on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kasesalu maaüksuse jagamiseks elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramist üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks. Ühtlasi tuleb määrata detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Eesmärgiks on naaberaladele planeeritud ja olemasolevate hoonete vahelisele alale sobiva elukeskkonna loomine ning piirkonnas ühtse terviku moodustamine. Planeeringualale kavandatakse ruumiliselt terviklik ühendamaks planeeringuga piirnevaid elamumaa kinnistuid.

Planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega ja lähiümbruses paikneva hoonestusega.


5. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

5.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus
Planeeringuala asub Nõo vallas, Voika külas.
Juurdepääs alale on Luke-Voika tee L2 kaudu.
Kinnistu on hoonestamata.

5.2. Maakasutus
Kasesalu (Maa-ameti andmetel 26.10.2023)
• katastriüksuse tunnus: 52801:009:0305;
• maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa100%;
• kinnistu pindala: 2,43 ha.

5.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus

Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus.
Aadress
Pindala
Katastritunnus
Sihtotstarve
Luke-Voika tee L3
9384 m²
52801:001:0669
Transpordimaa 100%
Väike-Kasesalu
7280 m²
52801:009:0307
Elamumaa 100%
Salu
4158 m²
52801:009:0306
Elamumaa 100%
Üleoja
3,48 ha
52801:009:0222
Maatulundusmaa100%
Jaagupi
16543 m²
52801:009:0294
Elamumaa 100%

5.4. Tehnovarustus
Kinnistul puudub tehnovarustus. Ala idaserval paikneb Väike- Kassalu kinnistut elektriga varustav elektriõhuliin.

5.5. Haljastus ja keskkond
Planeeringuala maapind on lõunasuunas laugelt langeva reljeefiga. Absoluutkõrgusmärgid jäävad 75.27.0 – 78.40 vahele. Kinnistul kasvab isetekkeline kõrghaljastus.
Planeeringualal asub maaparandussüsteem.

5.6. Kehtivad kitsendused ja piirangud
• olemasolevale elektri õhuliinile 4 m laiuse kaitsevööndi ulatuses.


6. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS

Voika küla asuvad endised talumaad ajalooliste õue aladega. Piirkonda on rajatud mitmed uued elamumaa sihtotstarbega kinnistud.
Tekkinud on nõudlus eraldiseisvate suuremate elamukruntide näol mis ei asu tiheasustusalal, kuid on väga hea asukohaga, piirnedes väljakujunenud elukeskkonna lähedal. Nõo alevik on 3,5 km kaugusel. Valda läbib Tartu-Valga raudtee ja 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee mille kaudu on hea ühendus Tartu (17 km) ja Elvaga (10 km).
Planeeringuala paikneb hajaasustuses, küla keskusest eemal piirnedes elamu- ja maatulundusmaadega.
Külgnevate kinnistute hoonestus on väikesemahuline, kahekorruseline viilkatusega elamud. Ühtne arhitektuuriline ilme puudub. Hoonete vaheline (elamute) kaugus Jaagupi ja Endo kinnistutel on ~ 35 m ja Väike-Kasesalu ja Salu kinnistutel ~40 m, Jaagupi ja Üleoja osas 88 m.
Nõo alevikus asuvad lasteaed, gümnaasium, muusikakool, spordikool ja raamatukogu.
Hea asukoht ja ühendatus on kujundanud vallast turismipunkti mis pakub mitmekesiseid võimalusi vaba aja veetmiseks.


7. PLANEERINGU ETTEPANEK

7.1. Krundijaotus ja hoonestusala
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on 4 elamumaa, ühe transpordi- ja ühe tootmismaa sihtotstarbega krundi planeerimine. Määrata ehitus- ja hoonestustingimused üksikelamu ja kahe abihoone ehitamiseks. Lahendada juurdepääs kinnistule, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.
Luke-Voika tee ääres peab hoonestusala arvestama Nõo valla üldplaneeringus sätestatud kaitsevööndiga 20 m.

Tabel 2. Krundijaotus.
Pos nr
Suurus (m²)
Sihtotstarve (detailplaneeringu liikide kaupa)
Sihtotstarve (katastri- üksuse liikide kaupa)
1
5845
Üksikelamu maa
elamumaa
2
5280
Üksikelamu maa
elamumaa
3
5420
Üksikelamu maa
elamumaa
4
6419
Üksikelamu maa
elamumaa
5
1040
Tee ja tänava maa
transpordimaa
6
270
Tehnorajatis iseseisval katastriüksusel – puurkaev
tootmismaa

7.2. Ehitusõigus
Käesoleva planeeringu tulemusena määratakse elamumaa kruntidele ehitusõigus, hoone korruselisus ning ehitisealune pind. Määratakse hoonestamiseks lubatud ala, seadusest tulenevad kitsendused ja servituudid.

Tabel 3. Krundi ehitusõigus.
Pos
nr
Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed // katastriüksuse sihtotstarve
Hoonete suurim lubatud arv (põhihoone / abihoone)
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind (m²) / sh abihoonete suurim lubatud ehitisealune pind
Hoonete lubatud max kõrgus: põhihoone/ abihoone
Suurim korruselisus (maapealne / maa-alune) põhihoone/ abihoone
1
EP 100% // E 100%
4 (1 / 3)
500 / 250
9 m / 6 m
2k / -1k
1k / -1k
2
EP 100% // E 100%
4 (1 / 3)
500 / 250
9 m / 6 m
2k / -1k
1k / -1k
3
EP 100% // E 100%
4 (1 / 3)
500 / 250
9 m / 6 m
2k / -1k
1k / -1k
4
EP 100% // E 100%
4 (1 / 3)
500 / 250
9 m / 6 m
2k / -1k
1k / -1k
5
LT 100% // L 100%
-
-
-
-
6
The 100% // T 100%
-
-
-
-

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, s.t selle alla lähevad kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised.

7.3. Arhitektuurinõuded
• Viimistlusmaterjaliks võib kasutada puitu, looduskivi, tellist ja krohvipinda; viimistlusmaterjale võib kombineerida;
• katusekalle 20º ‒ 45°, katuse tüübiks, ühe- või kahepoolse kaldega katus, väiksemad katuseosad võivad olla madalamate kalletega;
• puidust lattaed, kinnistute vahel võib olla võrkpiire; võrkpiire hekiga kuni 1,5 m, lähtuda naaberkinnistute lahendusest.

Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks:
• hoonete projekteerimisel arvestada miinimumnõudeid (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”) ning aastal 2020 kehtima hakanud ligi nullenergia hoone projekteerimisnormidega;
• hoonete projekteerimisel arvestada vastavalt standardile EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” nõudeid;
• materjalide valikul tuleb tugineda standardis EVS 842:2003 toodud õhumüra isolatsiooni indeksile R’tr,s,w – arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisterritooriumi vahel (ehitiste välispiirde ja selle elementide heliisolatsiooni), kui müraallikaks on transport;
• radoon – vastavalt standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” meetmeid;
• tuletõrje veevarustuse kavandamisel arvestada siseministri 18.02.2021 määrust nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”.

7.4. Planeeringuala tehnilised näitajad
• Planeeringuala suurus 2,43 ha
• kruntide arv planeeritaval alal 6
elamumaa 95% 4 22964 m²
transpordimaa 4% 1  1040 m²
tootmismaa 1% 1   270 m²

7.5. Servituutide seadmise vajadus
Tabel 4. Servituutide seadmise vajadus.
Teeniv kinnisasi/isik
Servituudi seadmise vajadus
Krundid pos
nr 1 – 4
elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist
Krunt pos 1
Puurkaevu hooldusala (r=10 m)
Krunt pos 2
Alajaamale ümber rajatise perimeetri 2 meetri ulatuses.


7.6. Tänavavõrk ja liikluskorraldus
Juurdepääs on planeeritud uue mahasõiduga avalikult Luke-Voika teelt. Kvartalisisene tee on planeeritud 10 m laiuse tupikteena sh katendi laiusega 5,0 m(ning tagasipöördekohaga. Juurdepääsud kruntidele on planeeritud uuelt teelt. Mahasõidu projekteerimiseks tuleb taotleda tingimused Nõo Vallavalitsuselt.
Väljaehitatav tee on määratud juurdepääsuks kruntuidele ja nende teenindamiseks.
Parkimine on lahendatud krundi siseselt vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” normile.

Tabel 5. Detailplaneeringuga ettenähtud parkimiskohtade arvutus.
Pos
nr
Hoone asukoht
Elamu liik
Normatiivne kohtade arv
Planeeritud kohtade arv
1
väikeelamute ala
üksikelamu
2
3
2
väikeelamute ala
üksikelamu
2
3
3
väikeelamute ala
üksikelamu
2
3
4
väikeelamute ala
üksikelamu
2
3

Parkimiskohtade täpne asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojekti käigus.
Juhul kui on soov planeeritud tee (krunt pos 5) üle anda kohalikule omavalitsusele või määrata avalikult kasutatavaks, tuleb kavandada asfaltkate laiusega 5,5 meetrit.

7.7. Keskkonnakaitse
Käesolev detailplaneering ei käsitle keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist ning eeldatavaid keskkonnamõjusid ette näha pole.
Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.
Maa-ameti kaardirakenduse ja Keskkonnaregistri kohaselt planeeringualal ja selle lähiümbruses ei paikne looduskaitsealuseid objekte, Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid.

7.8. Haljastus ja heakord
Planeeringualal kasvab kõrghaljastus mida on planeeritud säilitada võimalikult suures ulatuses. Elamukruntidel tuleb olemasolevat kõrghaljastust säilitada väljaspool ehitusala vähemalt 70% ulatuses.
Säilitatava kõrghaljastuse täpsed alad krundil määratakse ehitusprojektiga.

7.9. Jäätmete prognoos ja käitlemine
Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Nõo valla jäätmehoolduseeskirjale, Nõo vallavolikogu 20.01.2011 määrusele nr 25. Olmejäätmete kogumine toimub sorteeritult kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteiner paigutatakse soovituslikult sõidutee lähedusse. Kogumismahutite asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Prügikonteinerid peavad asuma naaberkrundist vähemalt 3 meetri kaugusel. Lähemale kui 3 m naaberkinnistu piirist paigutatud konteineri paigaldamiseks on tarvilik naabri kooskõlastus.

7.10. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:
• nähtavus,
• juurdepääsuvõimalus,
• territoriaalsus,
• vastupidavus,
• valgustatus.
Käesolev planeering soovitab:
• kinnistu valgustada ja heakorrastada,
• tagada hea nähtavus,
• kasutada vastupidavaid materjale.
Ehitusprojekti staadiumis lahendatakse välise valgustuse ja piirdeaedade paiknemine.

7.11. Meetmed tuleohutuse tagamiseks
Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”.
Tulekustutusvee lahendus vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”.
Planeeringualale krunt pos nr 6 on planeeritud puurkaevu vahetusse lähedusse tuletõrjevee mahuti juurdepääsuga transpordimaa krundilt pos nr 5. Mahuti suurus määrata ehitusprojektiga.
Päästemeeskonnale peab olema tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass on määratud TP-1 ja TP-2. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju.


8. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

Tehnovõrkude lahendus koostatakse planeerimise järgmises etapis, arvestades olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus.
Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus.

8.1. Vee- ja kanalisatsioonivarutus
Piirkonnas puudub ühisveevarustus ja kanalisatsioon. Vee- ja kanalisatsiooni lahendused on planeeritud lokaalsed. Planeeringu koostamisel on arvestatud Salu katastriüksusel 52801:009:0306 asuva puurkaevuga, mille veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 m vastava ala piirist ei ole vastavalt veeseadusele heitvee pinnasesse juhtimine lubatud.
Planeeringualaga kattuv maaparandussüsteem (Sepa, maaparandussüsteem, kood 2103810010070) on kaotanud oma funktsiooni, kuna alale on peale kasvanud mets.
Planeeringulahendus teeb ettepaneku maaparandussüsteem registrist välja arvata.

8.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine
Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.
Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele.

8.3. Elektrivarustus
Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 18.12.2023 nr 464128 väljastatud tehnilistele tingimustele. Planeeringualale on planeeritud alajaam, mille toiteks on kavandatud keskpinge maakaabelliini trass Kodu(Elva) alajaamast. Kruntide ja puurkaevu toiteks on planeeritud madalpinge maakaabeliini trass liitumispunktidega kruntide piiril. Trassikoridoride tarbeks on määratud servituudi seadmise vajadus võrguvaldaja kasuks. Elektrivarustuse plaaniline lahendus on toodud joonistel AS-05 ja AS-06.

Ettepanek ehitusprojekti koostamisel:
Arvestades, planeeringuala piirkond on varustatud elektriga Kodu(Elva) alajaamast madalpinge õhuliiniga, mille lõpptarbijani liini pikkus on ca 1,3 km, kaaluda teenuse osutajal lisaks planeeringuala tarbijatele liita täiendavalt antud piirkonna olemasolevad tarbijad. See tagaks olemasolevate tarbijate varustuskindluse ja teenuste kvaliteedi.
Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga.

8.4. Sidevarustus
Detailplaneeringu ala piirkonnas puudub võimalus liituda side kaablivõrguga. Sidevarustus lahendatakse mobiilvõrgu baasil.

8.5. Soojavarustus
Küttesüsteem lahendatakse lokaalselt. Planeeritavate elamute soojavarustuse tagamiseks on lubatud igat liiki küttesüsteeme, nt elektri-, ahju- või kaminakütet, soojuspumpasid ja päikesekütet. Soovitatav on kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi.
Kütteallikana võib kasutada ka teisi kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike, nt horisontaalne maaküte. Maakollektor peab paiknema hoonestusalal.
Krundil on ka piisavalt ruumi horisontaalse maakütte rajamiseks.

Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel.


9. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD

Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Detailplaneeringuga planeeritud üksikelamute rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad kultuurimälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et ühepereelamute ja abihoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Mõju looduskeskkonnale
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud. Planeeringu lahendus näeb alale ette üksikelamute rajamise, kus on lubatud rajada kokku koos abihoonega kaks hoonet. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.


10. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA

• Planeeritava ala taristu, s.o tehnovõrkude, rajatiste ja teede tehniliste tingimuste väljastamine ja projekteerimine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega huvitatud isiku kulul;
• seada vajalikud servituudid; enne ehituslubade väljastamist teostada servituutide kandmine kinnistusraamatusse;
• ehituslubade väljastamine Nõo Vallavalitsuse poolt taristu, s.o tehnovõrkude, rajatiste ja ehitamiseks;
• planeeritava ala taristu väljaehitamine, sh hoonete teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud toimub huvitatud isiku kulul;
• rajatud tehnovõrkudele liitumislepingute sõlmimine ja vastavate kasutuslubade väljastamine;
• planeeringujärgse hoone projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine;
• enne hoonetele kasutuslubade väljastamist on huvitatud isiku kulul Luke -Voika teele (Teeregistri nr 5280029) alates Endo katastriüksuse 52801:009:0295 lääneservast kuni Väike-Kasesalu katastriüksuse 52801:009:0307 idaservani km 2,261 - 2,706 ehitatud tolmuvaba kate keskmise laiusega 4,5 m eelpuistega kahekordse (2*E;2,5*) pindamisena, et vältida täiendavast liikluskoormusest tulenevalt häiringuid piirkonna olemasolevate ja kavandatavate hoonete elanikele.
• hoonele kasutusloa taotlemine ja väljastamine.
• kui planeeringulahenduse elluviimist ei ole alustatud viie aasta jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist on kohalikul omavalitsusel (Nõo Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.

Planeeringuala kruntide tarbeks taristu rajamiseks sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist valla ja huvitatud isiku vahel leping.