Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Riigikogu majanduskomisjon

Riigikogu

Lossi plats 1a,

15165 Tallinn

Teie: 25.03.2024

Meie: 15.04.2024 nr 1-7/2024/24-021-2

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]

Täiendava arvamuse avaldamine

Austatud Riigikogu majanduskomisjon

Vabariigi Valitsus on algatanud Riigikogus konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE) (edaspidi eelnõu), millega võetakse üle

Euroopa Liidu direktiivis 2019/1 konkurentsijärelevalve tõhustamiseks (ECN+ direktiiv)

(edaspidi direktiiv) sätestatud tingimused siseriiklikku õigusesse.

Konkurentsiõiguse valdkonna senist praktikat oluliselt muutva punktina näeb direktiiv ette

kohustust rakendada ettevõtjate trahvimiseks muud menetlust kui kriminaalmenetlus, millest

tulenevalt on Vabariigi Valitsus otsustanud selleks eelnõuga luua uue ühendmenetluse –

konkurentsijärelevalvemenetluse.

Konkurentsiamet on varasemalt eelnõu osas korduvalt arvamust avaldanud ja jääb nende

juurde. Küll tahame üle toonitada menetluskulude küsimuse, et seadusandjale oleks arusaadav,

mida eelnõus sätestatud regulatsioon kaasa toob. Trahvimisega samas menetluskorras näeb

eelnõu § 7838 lg 3 ette riigi kohustuse hüvitada menetlusaluse isiku taotlusel talle

Konkurentsiameti (edaspidi amet) otsuse alusel vahetult konkurentsijärelevalvemenetlusega

seotud ja temal tekkinud põhjendatud menetluskulud, sealhulgas õigusabi-, tõlke- ja ekspertide

kaasamisega seotud kulud, kui konkurentsijärelevalvemenetlus on lõppenud eelnõu § 7814 lõike

2 punktis 3 või 4 sätestatud alusel või on jõustunud kohtuotsus, mille kohaselt ei ole

menetlusaluse isiku poolt moodustatud ettevõtja või ettevõtjate ühendus keelatud tegu toime

pannud. Sellega loob eelnõu olukorra, kus riik peab tulevikus hakkama menetlusalusele

ettevõtjale hüvitist maksma ka sellistes asjades, kus rikkumist ei ole võimalik mistahes

põhjustel, sh ettevõtjast endast tulenevatel põhjustel, tuvastata.

Eelkõige peab amet probleemseks eelnõu § 7814 lõike 2 punkt 3 ja § 7838 lõike 3 omavahelist

koosmõju. Ameti hinnangul on igati tervitatav eelnõu § 7814 lõikes 2 punktis 3 ametile toodud

võimalus jätta konkurentsijärelevalvemenetlus algatamata või lõpetada menetlus

2 (3)

konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata, kui ameti poolt varem läbiviidud

konkurentsiolukorra analüüs näitab, et konkurentsijärelevalvemenetluses tõenäoliselt ei ilmne

teavet, mis võimaldab keelatud tegu tuvastada. Küll aga on probleemne § 7838 lõige 3 punkt 1,

mis omakorda ei ole kooskõlas eelnõu § 7814 lõike 2 punkti 3 kohta seletuskirjas tooduga, mille

kohaselt on viimati nimetatud sätte üheks eesmärgiks vältida riigi ressursside kulutamist ja

menetlusalustele isikutele menetluskulude tekitamist, kui asja menetlemine on perspektiivitu.

Nimelt on eelnõu § 7838 lg 3 punkt 1 kohaselt riik kohustatud ka perspektiivitute menetluste

korral oma ressursse kulutama, sest perspektiivitus menetluses tekkinud menetluskulud tuleb

selle sätte alusel ettevõtjale tema sellekohase taotluse korral hüvitada. Asja perspektiivikust

aga omakorda mõjutab ettevõtja enda käitumine, sh nt võimalik kaasaaitamiskohustuse täitmata

jätmine või valikuline täitmine konkurentsiolukorra analüüsi käigus või ameti tegevuse

vaidlustamine eesmärgiga tuua kaasa eelnimetatud perspektiivitu olukord.

Amet peab väga tõenäoliseks, et igas sellises asjas, kus rikkumist lõppkokkuvõttes ei tuvastata,

menetluskulude hüvitamise taotlus esitatakse, kuna puudub mistahes mõistlik põhjus eeldada

vastupidist. Eeltoodu võib omakorda muuta küsitavaks ka konkurentsiolukorra analüüside

tegemise ühe peamise eesmärgi (selgitada välja, kas mõne ettevõtja suhtes on tarvidust alustada

konkurentsijärelevalvemenetlust) ja hilisema efektiivse konkurentsijärelevalvemenetluse

läbiviimise, sest ettevõtja motiiv on igal juhul vältida enda suhtes perspektiivika

konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimist. Viimast omakorda soodustab eelnõu § 7838 lg 3

punktis 1 toodud hüvitamiskohustus. Soovimatute tagajärgede ärahoidmise seisukohast ei ole

siinkohal oluline menetluskulude kandja, st kas hüvitamine toimub riigieelarvest või ameti

eelarvest.

Ühtlasi ei ole eelnõu tekstist ega seletuskirjast üheselt mõistetav sellise taotluse menetluskord,

mis omakorda jätab ametile siinkohal õhku küsimuse, kas perspektiivitute menetluste

menetluskulude hüvitamise taotluste menetlemine, sh menetluskulude põhjendatuse

hindamine, ja nende otsustega seonduvad vaidlused jäävad ameti ülesandeks. Kui see nii on,

siis oleks ameti tegemist jaoks täiendava tööülesandega, millega kaasneb oluline

halduskoormuse kasv. Seejuures võib juhtuda, et ainuüksi menetluskuludega kaasnevate

vaidluste tõenäoline mahukus ja sellega ametile kaasnev halduskoormus hakkavad pärssima

ameti ametnike võimekust keskenduda oma põhiülesandele ehk teha tulemuslikult

konkurentsijärelevalvet.

Sellises olukorras ei ole ka ametil võimalik ette näha, kui palju riigi ressursse menetluskulude

hüvitamiseks kuluma hakkab, kuna ametil ole kuidagi võimalik ette näha

konkurentsijärelevalvemenetluste koguarvu ega ka seda, milline osa neist menetlustest

otsustatakse jätta algatamata või milles otsustatakse jätta järelevalvemeede kohaldamata või

võimalus ette näha missugust nõu hakkavad andma konkurentsiadvokaadid menetlusalustele

isikutele menetluste perspektiivikuse seisukohalt. Eelnimetatut ei ole võimalik kuidagi ka

senise menetlus- ja kohtupraktika pinnalt prognoosida, sest olemasolev praktika ei arvesta

olulisi erinevusi tulenevalt konkurentsijärelevalve iseloomust ning menetlussubjektist ega

annaks alust järeldada, et konkurentsijärelevalvemenetluses kujuneks olukord sarnaseks.

Eeltoodust tulenevalt on amet seisukohal, et eelnõus märgitu tagajärg on ristivastupidine

direktiivi eesmärgiga ja samuti liikmesriigi kohustusega tagada muu hulgas, et ameti käsutuses

on piisavalt vahendeid konkurentsijärelevalvemenetlusega seotud ülesannete täitmiseks.

3 (3)

Ametile teadaolevalt ei vaata ka peale Ungari ükski teine direktiivi üle võtnud riik selliseid

taotlusi läbi, ei otsusta menetluskulude põhjendatust ega hüvita kohtueelses menetluses

menetlusalusele ettevõtjale tema tellitud õigusabi- jm menetluskulusid, mistõttu pole arusaadav

vajadus tuua selline kohustus Eesti siseriiklikkuse õigusesse.

Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku loobuda sellisest menetluskulude hüvitamisest või

kaaluda sätte sõnastamist nii nagu see oli kooskõlastusringil käinud eelnõuversioonis, lisades

juurde üksnes tõlke- ja ekspertide kaasamisega seotud kulud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Mariann Avi

6672450

[email protected]