Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondliku arendamise toetuse andmise tingimuste kooskõlastamiseks esitamine.

Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondliku arendamise toetuse andmise tingimuste kooskõlastamiseks esitamine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KRISTEN MICHAL PNOEE-37507120348 2024-04-15 07:17:17

Käskkirja eelnõu lisa 1 (toetuse andmise tingimused).pdf

EELNÕU

Lisa 1

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023-2025 tegevuskava ja eelarve

kinnitamine Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks

1. Reguleerimisala

1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ alusel Ida-Viru maakonna

piirkondliku jäätmekäitlusalase vajaduse ja potentsiaali analüüsimiseks.

1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.-2026. aasta eelarvestrateegia programmi

„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse

„Jäätmemajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks.

1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirja

meetmes „Ringmajanduse korraldamine“ number 21.6.1.8. Tegemist on 2.

tegevussuuna: "Keskkond ja sotsiaalne kaasatus": sekkumise "Kaevandamisega ja

põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja jäätmekäitluse

piirkondlik arendamine " tegevusega “Jäätmekäitluse piirkondlik arendamine”.

1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate

tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondliku arenguvajaduse

ja potentsiaali väljaselgitamine ning arendamiseks vajalike eeltegevuste korraldamine.

2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9

nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a

otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti

2035) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne

ja vastutustundlik” saavutamisse.

2.3. Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele kaasa aitamist

tasakaalustatud regionaalse arengu ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel

hinnatakse toetuse andmisel järgmiste näitajate kaudu: “Väljaspool Harjumaad loodud

SKP elaniku kohta EL-i võrdluses,, „Ligipääsetavuse näitaja“, “Soolise

võrdõiguslikkuse indeks” ja „Ringleva materjali määr“.

3. Toetatavad tegevused ja näitajad

Sekkumise raames toetatakse järgmisi tegevusi:

3.1. Uuringu läbiviimine ja uuringu aruande koostamine, mis hõlmab endas vähemalt:

3.1.1. Ida-Viru maakonna jäätmekäitlusalase võimekuse, puudujääkide ja potentsiaali

analüüsi, mille käigus selgitatakse välja, milliste jäätmeliikide osas on maakonnas

käitlusvõimekus puudulik;

3.1.2. analüüsi jäätmeliikide kohta, mille käitlemine oleks majanduslikult jätkusuutlik;

3.1.3. analüüsi, milline jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskus looks piirkonnas enim

uusi töökohti, oleks kohalikele ligipääsetav ning kooskõlas “ei kahjusta oluliselt”

põhimõttega;

3.1.4. võimalike partnerite valikut ja koostöö juriidilist analüüsi sealhulgas

projekteerimist, tehnoloogiate valikut ning eelarvestamist;

3.1.5. analüüsi, milline jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskus panustaks ka riikliku

ringmajanduse edendamisse ja kliimaneutraalsuse ning jäätmekäitlusele seatud

sihtarvude saavutamisse.

3.2. Ettevalmistavad tegevused punktis 3.1. kirjeldatud uuringule tuginedes maakonna

jäätmekäitlusalaste vajaduste ja võimaluste toetamiseks vajaliku asutuse või süsteemi

rajamiseks. Sinna võivad kuuluda:

3.2.1. Asutuse jaoks parima asukoha väljaselgitamine võttes arvesse ligipääsetavust,

tööjõu kättesaadavust, kehtivaid üld- ja detailplaneeringuid ja maakondlikke

strateegiadokumente;

3.2.2. Asutuse rajamiseks vajalike planeeringute ja keskkonnamõjuhindamiste

vajaduse välja selgitamine;

3.2.3. Asutuse rajamiseks vajaliku “ei kahjusta oluliselt” põhimõtte järgimise

hindamine;

3.2.4. Asutuse rajamiseks vajaliku taristu kliimakindluse analüüs ning sotsiaalse mõju

hindamise teostamine.

.

3.3. Toetatakse tegevusi, mis ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja

muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17

nimetatud olulist kahju.

3.4. Õiglase Ülemineku Fondist ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1,

30.06.2021, lk 1– 20) artiklis 9 sätestatud investeeringuid.

3.5. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad:

Tabel 1. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad

Tegevuse nimetus Väljundnäitaja Selgitus

3.1. Ida-Virumaa

piirkondliku

jäätmekäitlusalase

vajaduse ja potentsiaali

uuring

Läbiviidud uuringute

arv: 1

Tegevuse tulemusel valmib uuring, mille

tulemustele tuginevad projekti järgmiste

etappide tegevused.

3.2. Ida-Virumaa

jäätmekäitlusalase

vajadust ja potentsiaali

toetava asutuse

rajamiseks vajalike

eeltegevuste läbiviimine

Ei kohaldu

Eeltegevuste vajadus ja iseloom selgub

punktis 3.1. kirjeldatud uuringu

tulemustest.

4. Tulemused

4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuse tulemusel valmib uuringu aruanne, mis sisaldab endas

vähemalt järgmisi andmeid:

4.1.1. Ida-Virumaal tekkivate jäätmevoogude kogused jäätmeliikude kaupa;

4.1.2. Ida-Virumaal tegutsevate jäätmekäitlusettevõtete käitlusvõimekused ja senised

praktikad jäätmete käitlemisel;

4.1.3. võimalused Ida-Virumaal tekkivate jäätmete ringlussevõtuks tekkekoha

läheduses;

4.1.4. Eestis mittekäideldavate jäätmeliikide käitlusvõimalused võttes arvesse teiste

EL-i liikmesriikide praktikaid;

4.1.5. jäätmekäitlusvõimekuse laiendamisega potentsiaalselt loodavate töökohtade arv

ja profiil;

4.1.6. Võrdlevad kirjeldused ärimudeli rakendamiseks jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse rajamisel;

4.1.7. Ida-Virumaal tegutsevate või alustavate ettevõtete valmisolek uue

ringmajanduskeskuse rajamiseks või olemasoleva jäätmekäitlusettevõtte

laiendamiseks.

4.2. Punktis 3.2 nimetatud tegevuste tulemusel tehakse maakonna jäätmekäitlusalase

vajaduse ja võimekuse toetamiseks vajaliku asutuse asukohavalik võttes arvesse

punktis 4.1 välja toodud tulemusi, kuluefektiivsust, olemasolevat taristut ning projekti

eesmärke.

5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija

5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi ka rakendusasutus).

5.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

5.3. Tegevuste elluviija on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi

elluviija).

6. Elluviija kohustused

6.1. Elluviija vastutab, et meetme tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ arenguvajadusi

ning vastavad toetuse andmise tingimustele.

6.2. Elluviija vastutab projekti valikuprotsessi väljatöötamise ja elluviimise eest.

6.3. Elluviija järgib riigihanke korraldamisel riigihanke seaduses sätestatud.

6.4. Elluviija täidab teavituskohustust vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a.

määrusele nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine.“

6.5. Elluviija tagab kõigis projektiga seonduvates avalikkusele suunatud tegevustes

ligipääsetavuse.

6.6. Elluviija annab Rahandusministeeriumile ja rakendusüksusele teavet toetuse andmise

tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuste kohta tulenevalt ÜSSi §19

lõikes 5 sätestatust.

6.7. Elluviija säilitab tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust

tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse

tegemise aasta 31. detsembrist arvates.

6.8. Elluviija esitab rakendusüksusele maksete prognoosi ja info projekti kavandatavate,

elluviidavate või lõpetatud riigihangete kohta igal aastal 1. juuliks ja 1. detsembriks.

6.9. Elluviija esitab rakendusüksusele viie tööpäeva jooksul juhtrühmas kokku lepitud

aastase tegevuskava ja eelarve;

6.10. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.

7. Projekti juhtrühm

7.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma ja korraldab juhtrühma tööd.

7.2. Projekti juhtrühm koosneb Kliimaministeeriumi, elluviija, Keskkonnaameti ja

Keskkonnaagentuuri esindajatest.

7.3. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.

7.4. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust

ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja projekti

lõpparuande.

7.5. Projekti juhtrühm arvestab otsuste tegemisel kuluefektiivsust, abikõlblike kulude

võimalikkust, projekti eesmärke, tulemusi ja näitajaid.

7.6. Projekti juhtrühm lähtub tegevuste valikul ühendmääruse §7 lõikes 1 nimetatud

valikukriteeriumitest ja -metoodikast.

7.7. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.

7.8. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta.

7.9. Projekti juhtrühm kinnitab toetatavate tegevuste raames iga-aastase tegevuskava

eelneva aasta 15. detsembriks. 2024. aasta eelarve kinnitab juhtrühm 30 päeva jooksul

käesoleva käskkirja jõustumisest.

7.10. Juhul, kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi

juhtkond.

8. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. juulil 2023. a ning lõpeb 31. detsembril 2025.

9. Tegevuste eelarve

9.1 Toetust makstakse Õiglase Ülemineku Fondist.

Toetuse maksimaalne osakaal on 77,56% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku

kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 22,44% abikõlblikest kuludest.

9.2 Projekti kogueelarve on 500 000,00 eurot, millest Õiglase Ülemineku Fondi toetus on 387

800 eurot ning riiklik kaasfinantseering 112 200 eurot. Projekti tegevuste tervikeelarve on

lisas 2.

10. Kulude abikõlblikkus

10.1 Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas

käskkirjas sätestatud tingimustele.

10.2Abikõlblikud on kulud, mis on vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud

tegevuste elluviimisel või punktis 4 nimetatud tulemuste saavutamiseks, seal hulgas:

10.2.1 Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2025 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohased

kulud;

10.2.2 personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele, seal hulgas

projekti tegevuste elluviimises osaleva juristi ja hankeeksperdi personalikulud;

10.2.3 projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 21 lõikes 4, kokku 15%

ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.

10.3Abikõlblikud ei ole:

10.3.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;

10.3.2 üldkulud tegelike kulude alusel.

11 Toetuse maksmise tingimused ja kord

11.2 Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras.

11.3 Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 nimetatud

tingimustel.

11.4 Kaudseid kulusid makstakse ühendmääruse § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel.

11.5 Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab maksetaotlusele

rakendusüksuse nõudmisel kuludokumentide ja nende tasumist tõendavate ja muude

asjakohaste dokumentide koopiad.

11.6 Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole

läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma

käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.

11.7 Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot

ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

11.8 Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud

dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas

käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale 15-

päevase tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub

elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.

11.9 Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja

kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande

esitamist. Lõppmakse tehakse ühe (1) kalendrikuu jooksul pärast seda, kui

rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.

11.10 Projekti kaudsete kuludega, mis on arvestatud ühtse määra alusel, seotud dokumente ei

esitata.

11.11 Toetuse ettemakse võib elluviija taotlusel vastavalt ühendmääruse §30-le järgnevatel

tingimustel:

11.11.1 põhjendatud vajaduse korral kuni 40 protsendi ulatuses määratud toetuse

summast;

11.11.2 Ettemakse kasutamise periood on 60 päeva.

12 Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine

12.2 Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.

12.3 Elluviija korraldab rakendusüksuse töötaja lisamise riigihangete registrisse hanke

juurde vaatlejaks.

12.4 Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb

rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.

12.5 Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste

kohta.

13 Sekkumise aruandlus ja seire

13.2Projekti elluviija esitab kuue (6) kuu möödudes käskkirja kehtestamisest e- toetuste

keskkonnas rakendusüksusele ja rakendusasutusele projekti vahearuande tööde edenemise

kohta.

13.3 Projekti elluviija esitab e-toetuste keskkonnas rakendusüksusele ja rakendusasutusele

projekti lõpparuande ühe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

13.4 Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet.

13.5 Projekti elluviija kirjeldab Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete

põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

14 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

Käskkirja eelnõu lisa 2 (eelarve).pdf

Käskkirja eelnõu.pdf

Põhiõiguste harta kontroll-leht.xlsx

Riskihindamise tabel.xlsx

Seletuskiri.pdf

1

Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023-2027

tegevuskava ja eelarve kinnitamine Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks

arendamiseks“ eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Käskkiri on seotud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027

(edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ tegevussuunaga nr 2 „keskkond

ja sotsiaalne kaasatus“ ning meetmega nr 21.6.1.8 „Ringmajanduse korraldamine“. Sekkumine

sisaldab mitut tegevust, mis on suunatud kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide lahendamisele ning jäätmekäitluse piirkondlikule arendamisele:

• nõukogude perioodil suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimine;

• jäätmekäitluse piirkondlik arendamine.

Käskkirjaga kehtestatakse toetuse andmise tingimused Ida-Virumaa jäätmekäitluse

piirkondlikuks arendamiseks

Käskkirjaga toetatavad tegevused on esimene etapp Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondliku

arendamise projektist. Projekt on tinglikult jagatud kolme etappi.

Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF) on vastavalt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale

perioodiks 2021-2027 Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks eraldatud

kokku 4 285 714 eurot.

Käesoleva käskkirja alusel antakse toetust projekti esimese ja teise etapi teostamiseks

kogumaksumusega 500 000 eurot, millest 77,56% on ÕÜF ja 22,44% riiklik kaasfinantseering.

Projekti esimeses etapis viiakse läbi uuring Ida-Viru maakonna jäätmekäitlusalaste vajaduste

ja võimekuse välja selgitamiseks. Ühtlasi analüüsitakse, millised võimalused on maakonnas

jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse asutamiseks või laiendamiseks eesmärgiga maakonna

ettevõtluse mitmekesistamisesse panustada. Selleks analüüsitakse maakonnas tekkivad

jäätmevooge jäätmeliikide kaupa, uuritakse, milliste jäätmeliikide käitluseks on Eestis

ebapiisavad võimekused, mille tõstmisele aitaks kaasa uue jäätmekäitlusettevõtte asutamine või

olemasoleva laiendamine Ida-Virumaal.

Ringmajanduskeskus on käesoleva käskkirja kontekstis asutus, kus lisaks jäätmekäitlusele –

jäätmete vastuvõtt, sorteerimine, ümbertöötlemine, taaskasutus- pakutakse jäätmete

korduskasutuseks ette valmistamis ning kasutusotstarbe muutmise teenuseid. Käskkirja alusel

kehtestatakse toetuse andmise tingimused uuringu läbiviimiseks, mille tulemusel selgub,

milliseid teenuseid piirkonnas vajatakse ning milliste teenuste pakkumine oleks majanduslikult

tulusaim.

Projekti teises etapis selgitatakse välja jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse rajamiseks või

laiendamiseks sobivad asukohad, vajadusel viiakse läbi keskkonnamõjuhindamised. Et

maakonna ettevõtlust mitmekesistada, peaks jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse rajamine

ja opereerimine toimima eraettevõtte poolt. Eeltegevuste toetamine võimaldab maandada

ettevõtete riske ja sisendada investeerimiskindlust.

Projekti kolmanda etapi jaoks koostatakse eraldi toetuse andmise tingimused, mille alusel

avatakse taotlusvoor uuringu tulemusel selgunud jäätmekäitlusettevõtte või

ringmajanduskeskuse rajamiseks. Kolmandaks etapiks eraldatav toetussumma on 5,8 miljonit

eurot, millele lisandub taotleja omafinantseerinu osa. Täpsemad tingimused kolmanda etapi

toetuste jaoks põhinevad projekti esimese etapi tulemustel.

2

Meetme iga sekkumise jaoks kehtestatakse eraldi toetuse andmise tingimused, kuna iga

sekkumine viiakse ellu eraldiseisva projektina ehk terviklahendusena ja sobilikemat ajakava

silmas pidades. Selguse ja parema ajaplaneerimise huvides on otstarbekas tegevuste sisu, ulatus

ja elluviimine reguleerida eraldi toetuse andmise tingimustega.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik

Kelli Seppel (e-post: kelli.seppel@kliimaministeerium.ee, tel +372 54740407),

finantsosakonna välisvahendite peaspetsialist Kairi Toiger (e-post:

kairi.toiger@kliimaministeerium.ee, tel: +372 626 2931), õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-

post: rene.lauk@kliimaministeerium.ee, tel: 626 2948).

Käskkirja sisu

Käskkiri koosneb kolmest punktist. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise

tingimused ja kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse projekti tervikeelarve aastateks 2023–

2025 (lisa 2) ja kolmanda punktiga volitatakse Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus

(edaspidi KIK) projekti elluviijaks.

Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1).

Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse.

Toetust antakse rakenduskava poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ alusel Ida-Virumaa

jäätmekäitluse arendamiseks. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.-2026. aasta eelarvestrateegia

programmi „Keskkonnakaitse ja kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse

„Jäätmemajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks. Toetus kajastatakse perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide Vabariigi Valitsuse

kinnitatud meetmete nimekirja meetmes „Ringmajanduse korraldamine“ number 21.6.1.8.

Tegemist on 2. tegevussuuna: "Keskkond ja sotsiaalne kaasatus": sekkumise "Kaevandamisega

ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja jäätmekäitluse

piirkondlik arendamine” tegevusega “jäätmekäitluse piirkondlik arendamine”

Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks

kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-le 7.

Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Toetuse andmise eesmärk

on Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondliku võimekuse ja arenguvajaduse väljaselgitamine

ning arendamiseks vajalike eeltegevuste korraldamine.

Ida-Virumaa vajab põlevkivienergeetikast väljumisel strateegiat kohalikule tööstusele uue

suuna leidmiseks ja majanduse mitmekesistamiseks. Jäätmekäitlus, taaskasutus ja ringlussevõtt

on järjest tähtsamad arvestades nii riiklikke kui maakondlikke ambitsioone ja püüdu

kliimaneutraalsuse ja esmase tooraine kasutamise vähendamise poole. Ida-Virumaal on aastate

jooksul tekkinud ja kogunenud suures koguses põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seotud

jäätmeid, mille taaskasutamiseks ei ole seni häid lahendusi välja kujunenud. Põlevkivitööstuse

algusest on prügilatesse ja jäätmehoidlatesse ladestatud üle 400 miljoni tonni põlevkivi

kaevandamise ja kasutamisega seotud jäätmeid ning jäätmekäitluskohad hõlmavad Ida-

Virumaast üle 27 km2. Kuigi põlevkivi põletamisel tekkinud aherainele on leitud

taaskasutusvõimalusi kaevandamisalade korrastamisel ja täitematerjalina ehitussektoris ja

3

taristuehitusel, ei ole pärast 2015 aastat poolkoksi enam taaskasutatud. Samuti on puudulik

põlevkivituha taaskasutamise praktika.

See tähendab, et Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamiseks suunatakse

jäätmekäitlusvõimekuse kasvu toetavaid toetuseid just sinna piirkonda.

Ka Ida-Viru maakonna arengustrateegias 2023-2035 kirjeldatakse maakonna

majandusvaldkonna eesmärkide saavutamise arengusuundade hulgas ka ringmajanduse

arendamise vajalikkust, mis parandaks elukeskkonda, mitmekesistaks maakonna tootevalikut

ning looks uusi ettevõtlusvõimekusi. Eeldused ringmajanduse arendamiseks on maakonnas

olemas suure hulga kaevandamis- ja põlevkivitöötlemisjääkide olemasolu tõttu. Samuti

nähakse arengustrateegias ette biolagunevatest jäätmetest biometaani tootmise võimaluste

analüüsimist ja arendamist ning ringmajandusprojektide toetamist.

Õiglase ülemineku territoriaalse kavaga1 nähakse ette, et keskne roll piirkonna majanduse

restruktureerimisel peab olema töötleval tööstusel. Ida-Virumaa on traditsiooniline

tööstuspiirkond, kus inimestel on tööstusettevõtetes töötamiseks vajalikud teadmised, kogemus

ja harjumused. Samuti on uute ettevõtete puhul tähtis toetada arengut, mis järgib üleilmseid

tehnoloogilisi suundumusi ning aitab Eestil saavutada oma strateegilisi kliimaeesmärke, nagu

näiteks keskkonnahoidlikud tehnoloogiad, taastuvenergiale üleminek ja ringmajandussektori

arendamine. Kitsamalt aitab ringmajandussektori arendamine täita Eestil enda kohustusi

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2008/98/EÜ tulenevate jäätmete ringlussevõtule

seatud sihtarvude täitmise osas.

Erineva päritolu ja omadustega jäätmete käitlemiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.

Teatud jäätmevoogude puhul ei ole mahud Eestis piisavad, et neid oleks majanduslikult

otstarbekas Eestis käidelda. Jäätmed, mille osas Eestis võimekus puudub, eksporditakse senise

praktika käigus lisaks EL liikmesriikidele ka Venemaale, Türki, Ukrainasse, Indiasse ja mujale.

Peamisteks eksporditavateks jäätmeteks olid aastatel 2020-2022 ehitus- ja lammutusjäätmed,

pakendijäätmed ja metallitööstuse jäätmed.2 Kliimaneutraalsuse poole püüeldes tuleb ühe

tegevusena vähendada ka jäätmete transpordi ja suurendada teisese toorme kasutusse võtmist

ja hankimist võimalikult kohalikul tasandil.

Projekti eesmärk on luua eeldused Ida-Viru maakonna üldise jäätmekäitlusvõimekuse

suurendamiseks ja muuta piirkonda nii riigisiseselt kui naaberriikide jaoks atraktiivseks

sihtkohaks, kus toimub teiseste ressursside väärindamine ja ringlussevõtt. Uuringule ja

eeltegevustele järgnev investeering aitab rakendada uusi tehnoloogiaid jäätmete

taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks, vähendades seega ladestatavate ja eksporditavate jäätmete

hulka, tõstes Ida-Viru maakonna positsiooni ringmajanduse valdkonnas ning luues nii esmaseid

töökohti jäätmekäitlusega otse seotud ja valdkonnast mõjutatud asutustes.

Uuel või laiendataval jäätmekäitlus- või- ringmajanduskeskusel on potentsiaali asuda käitlema

ka selliseid jäätmeid, mille käitlemise võimekust Eestis veel ei ole, kuid mille puhul on alust

eeldada, et nende ladestamine ja taaskasutamine jäätmekütusena peab väga palju vähenema.

Sellisteks jäätmeteks võivad muuhulgas olla biolagunevad jäätmed, pakendijäätmed,

tekstiilijäätmed, kasutatud kalapüügivahenditest tekkinud jäätmed, erinevad plastijäätmed ja

ehitus- ja lammutusjäätmed. Täpsed jäätmevood ja käitlusvõimalused peavad selguma

läbiviidava uuringu tulemusel.

1 Kättesaadav: Ida-Virumaa | Rahandusministeerium (fin.ee) 2 Workbook: Avalikud_päringud_2020-2022 (envir.ee)

4

Projekti 1. etapis viiakse läbi uuring Ida-Viru maakonna senise jäätmekäitluse võimekuse

analüüsimiseks, selgitatakse välja, millist liiki jäätmete puhul esineb puudujääke

käitlusvõimekuses ning milliste jäätmeliikide käitlemine on maakonnas suurima majandusliku

kasu potentsiaaliga. Uuringu käigus selgitatakse välja parim võimalik asukoht maakonna

vajaduste ja võimaluste täitmiseks. Uut tüüpi tehnoloogiate puhul koostatakse ka hinnanguline

tasuvusanalüüs. Ühtlasi uuritakse ka jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse loomisega

kaasnevat üldist sotsiaalset mõju, sealhulgas mõju erinevatele sotsiaalsetele rühmadele nagu

naised, mehed, vanemaealised, erivajadustega inimesed ning mõju piirkonna tööhõivele ja

ümberõppe vajadustele. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada maakonna jäätmekäitlusalased

vajadused ja potentsiaal ja luua eeldused sellise potentsiaali saavutamiseks. Seni koostatud

arengudokumendid kajastavad peamiselt valdade vajadusi biojäätmete käitlemise, liigiti

kogumise taristu ja kohalike jäätmejaamade järele. Liigiti kogutud taristu arendamisega tegeleb

üle-eestiline jäätmereform ning kohalike jäätmejaamade arendamine ei täida sekkumise

eesmärki, milleks on täiendavate töökohtade loomine ja ringlussevõetava materjali koguse

suurenemine. Uuringu käigus analüüsitakse ka nii öelda tuleviku jäätmevooge, mille käitlemine

võiks elavdada kohalikku majandust ja panustada ringlussevõetava materjali koguse kasvu.

Projekti 2. etapis viiakse ellu uuringu tulemusel selgunud jäätmekäitlusalaste vajaduste ja

võimaluste toetamiseks vajaliku asutuse või süsteemi rajamiseks või laiendamiseks vajalikud

eeltegevused. Nende hulka võivad kuuluda detailplaneeringu kehtestamine, keskkonnamõjude

hindamine ja ehitusprojektide koostamine.

Kui uuringust peaks selguma, et vajalik on rajada uus kohaliku omavalitsuse jäätmejaam, saab

projekti teises etapis koostada vajalikud keskkonnamõjuhindamise, koostada detailplaneeringu

ja tööde teostamiseks vajaliku eelprojekti. Kui uuringu tulemusel selgub, et Ida-Virumaa

majandus võidaks mingi konkreetse jäätmeliigi käitlemiseks asutatava käitise rajamiseks, võib

projekti teises etapis korraldada sellise käitise rajamiseks vajalike mõjuhinnangute koostamise,

sealhulgas keskkonnamõjuhindamine, konkreetse rajatise sotsiaalse mõju hindamine,

tööhõivele ja naiste ettevõtlusele oleva mõju hindamise jmt.

Projekti kolmandas etapis koostatakse koostatakse määrus, mille alusel avatakse taotlusvoor

eraettevõttele, rajamaks uuringu tulemusel selgunud vajadusi ja võimalusi toetavat asutust.

Avatud taotlusvoorus on võimalik taotleda toetust ka rohkem kui ühe asutuse loomiseks.

Toetavad tegevused on kooskõlas Õiglase ülemineku territoriaalse kavas välja toodud

arenguvajadusega, mille kohaselt tuleb suurendada piirkonna ringmajandusalast suutlikkust.

Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056,

24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 punkti 2 alapunktis j

kirjeldatud abikõlbliku tegevuse liigiga: investeeringud ringmajanduse edendamisse,

sealhulgas jäätmetekke vältimise, jäätmete vähendamise, ressursitõhususe, korduskasutamise,

parandamise ja ringlussevõtu kaudu.

Sekkumise kood:

070 Kaubandus- ja tööstusjäätmete käitlus: jäätmejäägid

ja ohtlikud jäätmed

Kliima 0 % Keskkond 100 %

Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 sihti: „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik”3Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 mõõdikutesse „Väljaspool

3 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid" \l

"Elukeskkond

5

Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i võrdluses,” ,“ „Ligipääsetavuse näitaja,“ “Soolise

võrdõiguslikkuse indeks” ja „Ringleva materjali määr“.

Jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse arendamiseks vajalike tegevustega toetatakse

töökohtade säilimist ja loomist, piirkonna arendamist jäätmekäitluse valdkonnas ja suuremat

sidusus teiste kohalike tööstusettevõtetega. Luuakse täiendav võimekus võtta vastu

piirkondlikult olulisi jäätmevoogusid ja lahendada vajadusel täiendavalt piirkondlikke

jäätmetega seotud väljakutseid. Keskus saab toetada piirkonna tööstuse tegevust ja võimaldab

luua ka sünergiat majanduse tugevdamiseks piirkonnas. Ida-Virumaal on võrreldes teiste

maakondadega kõige madalam naiste ja meeste tööhõive. Ringmajanduskeskuse arendamiseks

vajalike tegevustega tagatakse töökohtade säilimine ja luuakse uusi töökohti. Läbiviidavas

uuringus analüüsitakse muuhulgas kavandatavate tegevuste sotsiaalset mõju, sh mõju naiste ja

meeste ning vähemusrühmade tööhõivele ja sissetulekutele ning ümberõppe vajadusi.

Tegevustega tagatakse piirkonna arendamine jäätmekäitluse valdkonnas ja suurem sidusus

teiste kohalike tööstusettevõtetega. Luuakse täiendav võimekus võtta vastu piirkondlikult

olulisi jäätmevoogusid ja lahendada vajadusel täiendavalt piirkondlikke jäätmetega seotud

väljakutseid. Keskus toetab piirkonna tööstuse tegevust ja võimaldab luua ka sünergiat

majanduse tugevdamiseks piirkonnas.

Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi Põhiõiguste harta nõuetega.

Käskkirja lisa 1 punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused, mis on vajalikud toetuse andmise

eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks.

Toetatavateks tegevusteks on uuringu ettevalmistus, läbiviimine, avaldamine ja sellega seotud

teavitustegevused. Kogu avalikkusele suunatud teavitustegevus peab olema ligipääsetav nii

füüsiliselt kui digitaalselt. Samuti on toetatavateks tegevusteks uuringu tulemustel selgunud

jäätmekäitlusalase vajaduse ja potentsiaali täitmiseks sobiva jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse jaoks parima asukoha valik ja selle rajamiseks vajalike eeltegevuste

korraldamine.

Punkti 3.1 kohase tegevuse elluviimiseks korraldab KIK riigihanke uuringu tellimiseks. Uuring

peab koondama andmed Ida-Virumaa senistest jäätmekäitluspraktikatest: milliseid jäätmeid

millistes kogustes maakonnas ladestatakse, taaskasutatakse, ringlusse võetakse ja edasiseks

käitlemiseks maakonnast välja saadetakse. Uuringu käigus peab selguma, milliste

jäätmevoogude kohapealse käitlemise järgi tunnevad vajadust kohalikud omavalitsused ja

elanikud. Uuringu käigus peab selguma, kas ja millised on jäätmevood, mille käitlemine saab

tulevikus olema majanduslikult jätkusuutlik ning mille taaskasutamise või ringlussevõtmisega

võiks tegeleda rajatav või laiendatav jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskus. Uuring hõlmaks

ka mujal Eestis tekkivaid jäätmevoogusid, mille käitlemine Ida-Virumaal panustaks maakonna

majandusse. Uuringu läbiviimisel saab seniste jäätmevoogude ja jäätmekäitluspraktikate

analüüsimiseks kasutada Keskkonnaagentuuri avaldatud andmeid. Samuti tuleb analüüsida

järgmistel aastatel tekkima hakkavaid jäätmevooge ning nende käitlusvõimekust. Uuringu

tulemusel peab selguma asutuse rajamiseks üks või mitu parimat võimalikku asukohta mis

oleks keskusesse tööle asuvatele inimestele ligipääsetav ning kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttega. Parima asukoha valimisel võetakse arvesse kohalikke üld- ja detailplaneeringuid,

kinnistute omandivorme ja jäätmekäitlustegevuse alustamise või laiendamise jaoks vajalike

mõjuhindamiste vajadust ja läbiviimiseks vajalikke ressursse. Samuti peab uuringus kajastatud

olema jäätmekäitluses loodavate töökohtade arv ja profiil ning milliste oskustega inimesi

6

nendele töökohtadele vajatakse. Vastav põhjalik analüüs koostatakse tegevuse 3.2. raames

parima valiku kohta. Täpsed tingimused uuringule ja asukohavalikule esitab KIK riigihanke

dokumentides.

Ringlussevõtu võimekuse suurendamine vajab märkimisväärseid investeeringuid, mida

erasektor ei ole teatud olukordades valmis tegema. Reaalsele investeeringule eelnevad

tegevused võivad osutuda eraettevõtete (eriti VKE-de) jaoks liialt aja- ja ressursimahukaks,

mistõttu jäävad teostamata ringlussevõtu võimekust suurendavad investeeringud. Selleks, et

erasektori investeeringuid võimestada on otstarbekas analüüsida muuhulgas ka Public-Private-

Partnership (PPP) rahastusskeemide rakendamist jäätmete ringlusevõtu võimekuse loomisel,

mis on vajalik riiklike sihtarvude saavutamiseks.

Selleks, et võimaldada ja kiirendada ringlussevõtu võimekuste loomist on vajalik riigi

sekkumine, milleks on vajalikud ettevalmistavad tegevused. Ettevalmistavate tegevuste all on

vajalik teostada turu-uuring, analüüs kui ka projekti ettevalmistamine. Näiteks projekti raames

on vajalik leida sobiv maaüksus, koordineerida planeerimist, viia läbi keskkonnamõju

hindamine, vajadusel koostada ehitusprojekt, taotleda keskkonnaload ning leida sobilik partner

investeeringu elluviimiseks. Käskkirja väljatöötamise hetkel on planeeritud ettevalmistav

tegevus teostada tehnoloogia neutraalselt.

Ei kahjusta oluliselt põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43),

artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no

significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meede

on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Käesoleva käskkirja alusel antava toetuse

DNSH analüüs on toodud järgmises tabelis:

Kas meede võib

potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid

keskkonnaeesmärke

Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste

leevendamine

X Negatiivne mõju puudub. Projekti tulemusel

valmib uuring, mis on aluseks jäätmekäitluse

piirkondlikuks arendamiseks ja jäätmete

ladestamise vähendamiseks ja materjali

ringlussevõtu suurendamiseks.

Ringlussevõtul on tõendatud positiivne mõju

kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ja

materjalide asendamine ringlussevõtu kaudu

vähendab ka toormaterjalide kasutuselevõttu.

Kliimamuutustega

kohanemine

X Negatiivne mõju puudub. Projekti tulemusel

valmib uuring, mis on aluseks jäätmekäitluse

piirkondlikuks arendamiseks ja jäätmete

ladestamise vähendamiseks ja materjali

ringlussevõtu suurendamiseks.

Vee- ja mereressursside

säästev kasutamine ja

kaitse

X Otsene negatiivne mõju puudub.

Tegevus ei ole seotud mere- ja veeressursside

kasutamisega.

7

Ringmajandus, sh

jäätmetekke vältimine ja

kaitse

X Projekt aitab kaasa jäätmete

ringmajandusalase suutlikkuse

parandamisele, mistõttu on projektil

positiivne mõju antud keskkonnaeesmärgi

täitmisele.

Reostuse vältimine ja

kontroll (õhk, vesi ja

maapind)

X Projekt aitab kaasa jäätmete

ringmajandusalase suutlikkuse

parandamisele (millega kaasneb reostuse

parem vältimine), seega on projektil

positiivne mõju antud keskkonnaeesmärgi

täitmisele. Bioloogilise

mitmekesisuse ja

ökosüsteemide kaitse ning

taastamine

X Negatiivne mõju puudub. Uuringu

läbiviimine ei avalda negatiivset mõju

bioloogilisele mitmekesisusele ja

ökosüsteemide kaitsele. Jäätmekäitluskoha

asukoha valikul tuleb arvesse võtta, et

eelistatud on tööstusmaa-ala mitte roheala.

Elluviija peab tagama, et toetatava tegevuse elluviimisel järgitakse keskkonnaalaseid õigusakte,

eelkõige jäätmeseadust, veeseadust, tööstusheite seadust.

Oluline on toetada projekti elluviimisega seotud teavitustegevusi (nt artiklid, videod, projekti

kajastatav info KIKi veebilehel, üritused või muu vajaliku teabematerjali koostamine), mis

mõjutab uuringu tulemuste asjakohasust ja on eelduseks uuringu tulemustel selgunud vajaduste

kiiremaks täitmiseks.

Kogu projektiga seotud teavitustegevustes tuleb järgida soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise põhimõtteid, sealhulgas vältida soostereotüüpseid ja diskrimineerivaid kuvandeid.

Kogu teavitustegevus, nii füüsiline kui ka virtuaalne, peab olema ligipääsetav kõigile inimestele

olenemata erivajadusest, sh nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja

intellektipuue) inimestele. Järgitakse digiligipääsetavuse nõudeid:

(https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded) ja keskkonnahoidlike sündmuste

korraldamise juhendit (Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium)

Riigiabi

Tegevusteks antav abi ei ole riigiabi elluviijale EL aluslepingu artikli 107 mõistes. Riigiabi

konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 107 lõige 1 ei anna.

Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:

• abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;

• abimeetmel on valikuline iseloom st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile

või mingite kindlate kaupade tootmiseks;

• abimeede annab eelise abi saajale;

• abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu

riikide vahel.

Kui abi vastab kõigile neljale kriteeriumile, on tegemist riigiabiga.

8

Toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi KIKi kui projekti elluviija jaoks. KIK ei ole

ettevõtja ega tegele majandustegevusega, st ei osale turul kaupade ja/või teenuste pakkujana.

Seega ei saa KIKi tegevus moonutada konkurentsi ega kaubandust ELi riikide vahel. KIK on

projekti raames riigihankeseaduse mõistes hankija ning koostab uuringu läbiviimiseks

lähteülesande. Projekti kolmandas etapis avatakse taotlusvoor ettevõtjatele, kelle jaoks saab

uuringu tulemusel saadav teave olla kasulikuks sisendiks jäätmekäitlustegevusega alustamiseks

või selle laiendamiseks.

Projekti kolmandas etapis väljastatavat investeeringutoetust võib käsitleda riigiabina kui

toetatavad tegevused

Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav

tulemus, mis panustab meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Näitajate täitmise seiret

korraldatakse vastavalt perioodi 2021-2027 seire juhendile ja näitajate metoodikale (näitajate

passid). Toetatava tegevuse väljundnäitajaks on 1 (üks) valminud uuring, mis peab sisaldama

vähemalt käskkirja punktis 4.1. nõutud andmeid. Käskkirja koostamise käigus on

Rahandusministeeriumile tehtud ettepanek täiendada meetmete nimekirja vastava näitajaga.

Uuring loob eeldused järgmisteks investeeringuteks ringmajandusalase võimekuse tõstmiseks.

Uuringu aruanne loob ettevõtjate jaoks selguse ja investeerimiskindluse ning riigil on võimalus

avada pärast uuringu aruande avaldamist järgmine taotlusvoor, mille raames on võimalik

toetada erasektorit jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse rajamisel kuni 5,7 miljoni euroga.

Õiglase Ülemineku Fondis on Ida-Viru maakonna jäätmemajanduse korraldamiseks eraldatud

kokku 6,2 miljonit eurot, millest pärast uuringu ja ettevalmistavate tegevuste läbiviimist on

võimalik 5,7 miljonit eraldada toetuseks uuringu tulemustel selgunud vajaduse täitmiseks.

Jäätmekäitluse arendamisega peavad toetuse saajad otseselt panustama sekkumise tulemus- ja

väljundnäitajate saavutamisesse. Nimetatud tulemusnäitajaks on „toetatavates üksustes loodud

töökohad“ ja väljundnäitajaks „täiendav jäätmete ringlussevõtu võimsus.“ Keskusega loodaks

täiendavat ringlussevõtu võimekust võtmaks 2029. aastaks igal aastal ringlusse täiendavad

10 000 tonni jäätmeid võrreldes baasaastaga, milleks on 2024. aasta. Jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuses luuakse Ida-Viru maakonda 10 täistööajaga töökohta.

Käskkirja lisa 1 punktiga 5 nimetatakse rakendusasutus, kelleks on Kliimaministeerium ja

rakendusüksus, kelleks on Riigi Tugiteenuste Keskus, samuti tegevuste elluviija, kelleks on

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Käskkirja lisa 1 punktis 6 tuuakse välja toetuse saaja olulisemad kohustused, kuna toetatava

tegevuste elluviijale kohalduvad toetuse saaja kohustused. Tegevuste elluviijaks on käskkirja

alusel Keskkonnainvesteeringute Keskus. Elluviija on riigihangete seaduse alusel hankija ja

tema ülesandeks on riigihanke korraldamine.

Toetatav tegevus hõlmab uuringu lähteülesande koostamist ja uuringu läbiviija leidmiseks

riigihanke korraldamist. Samuti käskkirja punktis 3.2 nimetatud tegevuste elluviimiseks

riigihanke korraldamist.

Elluviija peab esitama rakendusüksusele info planeeritud ja elluviidud riigihangete kohta ning

maksete infot.

Toetatavate tegevuste elluviimisel tuleb järgida kehtivaid nõudeid erivajadusega inimestele

ligipääsetavuse tagamisel andmete kättesaadavusele.

9

Elluviija peab silmas pidama, et toetusest ei rahastata investeeringuid, mis on seotud

fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega (eelnõu p

3.5).

Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid. Juhtrühm

otsustab konsensuslikult, millised tegevused ja kui suures mahus tehakse, arvestades

valikukriteeriume ja abikõlblike kulude võimalikkust. Ühtlasi jälgitakse kogu projekti vältel, et

tegevused oleksid kooskõlas DNSH põhimõttega ja riigiabi reeglitega.

Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeerium. Käskkirjaga

kehtestatud eelarve piires võib juhtrühm eelarve jagunemist projektis seatud eesmärgi

saavutamiseks muuta.

Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse abikõlblikkuse periood, mis algab 1. augustil 2023. a

ning lõppeb hiljemalt 31. augustil 2026.a.

Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse tegevuste eelarve ja ajakava. Aastate 2023–2027

tegevuskava ja eelarve on toodud käskkirja lisas 2. Projekti iga-aastase detailse tegevuskava

kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2024. aasta eelarve kinnitab juhtrühm

30 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest. Projekti detailne aastaeelarve ja

tegevuskava kirjeldavad projekti tegevuste lõikes konkreetseks aastaks planeeritud toiminguid

ning eelarvet riigihangete detailsuses ning kuu täpsusega.

Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Abikõlblikud on projekti kulud,

mis tehakse toetatava tegevuse elluviimisel ja meetme ning projekti eesmärkide saavutamiseks.

Abikõlblikud on kõik kulud, mis on vajalikud ja seotud toetatava tegevuse elluviimisega, mh

on abikõlblikud näiteks sellised kaasnevad kulud nagu „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele

vastavuse hindamise, kliimakindluse tagamise hindamise, riigiabi analüüsi, lubade menetluse,

sertifitseerimisega seotud ja keskkonnamõju hindamise kulud.

Personalikulud on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele. Seal

hulgas on abikõlblikud projekti tegevuste elluviimises osaleva juristi ja hankeeksperdi

personalikulud. Konkreetse projekti puhul ei ole siinkohal tegemist abistava tegevusega

kuivõrd projekti tegevuste planeerimine, sh hangete planeerimine ja korraldamine, on elluviija

peamiseks ülesandeks. Projekti sisutegevuste elluviimise ühe osana on vaja juriidilist analüüsi

eelkõige tegevuste erinevate õiguslike võimaluste välja selgitamiseks, samuti ette valmistada

erinevaid lepinguid. Hangete korraldamine on elluviija põhiülesandeks, mistõttu on lisaks

projektijuhile ja juristile vaja projekti meeskonda tegevuste elluviimiseks ka hankeeksperti, kes

aitab kujundada riigihangete läbiviimise süsteemi ja ette valmistada riigihanke alusdokumente.

Abikõlblikud on ka jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse loomiseks vajalike planeeringute

ja lubade menetlemisega seotud kulud, näiteks keskkonnamõjude hindamine, detailplaneeringu

kehtestamine, ehitusprojekti tellimine ja lepingute ette valmistamine.

Riigihangete seaduse alusel ostetavate teenuste, asjade ja tööde eest tasutakse kuludokumentide

alusel. Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, elluviija ei pea

kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente säilitama.

Käskkirja lisa 1 punktiga 11 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord.

Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas e-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist.

Kuna KIK ei saa kasutada sildfinantseeringut, siis võimaldatakse kasutada ettemaksu.

10

Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse riigihangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise

võimalused ja kohustused.

Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra

sätestamise eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti

elluviimisega seonduvalt peab koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse

elluviijale kohustus esitada projekti lõpparuanne, fikseerides aruandlusperioodi ning aruandes

sisalduva miinimuminformatsiooni. Aruande eesmärk on anda ülevaade projekti kulgemisest ja

eesmärkide saavutamisest. Projekti lõpparuanne on sisendiks ka regulaarsete rakenduskava

seireandmete esitamisel Euroopa Komisjonile ja lõpparuande koostamisel ning ülevaadete

esitamisel kogu rakenduskava tulemuste saavutamisest.

Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord.

Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse toetuse andmise Ida-Virumaa jäätmekäitluse

piirkondlikuks arendamiseks 2023–2027 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuse

ja väljundnäitaja kajastamisega.

Projekti toetatakse meetmest nr 21.6.1.8 „Ringmajanduse korraldamine“ ning meetme raames

rahastatavate tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina. Käskkirjaga

kehtestatakse toetuse andmise tingimused tegevuse nr 2 elluviimiseks.

Tegevused

ELi toetuse

eelarve

(euro)

ELi

toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

(euro)

Kogu-

maksumus

(euro)

1 Nõukogude perioodil suletud

kaevanduste varingute ja

vajumite likvideerimine;

443 200,33 77,56% 128 228,67 571 429,00

2 Kaevandamisega rikutud ja

mahajäetud ehitusmaavarade

karjääride korrastamine;

110 799,89 77,56% 32 057,11 142 857,00

3 Jäätmekäitluse piirkondlik

arendamine.

5 030 455,60 77,56% 1 455 258,40 6 485 714,00

KOKKU 5 584 455,82 77,56% 1 615 544,18 7 200 000

Käskkirja punktiga 3 volitatakse Sihtasutust Keskkonnainvesteeringute Keskus täitma

toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.

Sihtasutust Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) volitatakse valdkondliku ministri

käskkirjaga tegevuste elluviijaks vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

11

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõikele 4 ja ühendmääruse § 43

lõikele 5.

Põhikirja kohaselt on KIKi üks põhiülesandeid keskkonnavaldkonna tegevuste, sh

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalike projektide

finantseerimine ja teostamine. KIKil on varasem kogemus ja kompetents sarnaste projektide

rakendamisel, sh mitmete Ida-Virumaaga seotud projektide tööde tellija ja projektijuhina ning

pikaajaline kogemus jäätmete ringlussevõtu ja ka laiemalt jäätmevaldkonna projektide

koordineerijana.

KIKil on projekti elluviimiseks kehtestatud tööprotseduur. Projekti juhtimiseks on määratud

projektijuht, kellele on tagatud vajalik tugi nii finantsekspertide, hankeekspertide kui juristide

näol, sh tugi riigiabi ja riigihangete küsimuste lahendamisel.

KIK on täielikult usaldusväärne halduskoostööseaduse § 12 lõike 2 punktide 2-6 mõttes.

Projekti kooskõla Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidega

Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele

Käskkirja punkti 2.1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk Ida-Virumaa jäätmekäitluse

piirkondlik arendamine ja ringmajandusalase suutlikkuse edendamine. Projekt panustab

meetme eesmärkidesse ning seda on selgitatud seletuskirja punktis 2, kus kirjeldatakse

käskkirja lisa 1 punkti 2. Projekt panustab rakenduskava erieesmärki ning on kooskõlas Riigi

Jäätmekavaga 2022-2030. Käskkirja alusel toetatava tegevusega panustatakse Riigi jäätmekava

2023-2028 rakenduskavas4 loetletud eesmärkide saavutamisesse. Rakenduskavas on erinevate

jäätmeliikide, näiteks olmejäätmete, plastijäätmete, ohtlike jäätmete, elektroonikajäätmete,

patarei- ja akujäätmete, romusõidukite, vanarehvide, põllumajandusplasti, tekstiilijäätmete,

põlevkivijäätmete ja biolagunevate jäätmete puhul seatud eesmärgiks käitlusvõimekuse

arendamine ja ringlussevõtu suurendamine.

Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-20255 näeb maakonda Eesti rohepöörde

eestvedajana. Vastavalt strateegiadokumendile on üheks maakonna peamiseks väljakutseks

„majanduse mitmekesistamine ning rohepöörde teostamine, säilitades (kasvatades) maakonna

elanike heaolu taset.“ Strateegiaga nähakse ette ettevõtluse fookuse suunamist rohe- ja

ringmajanduse tehnoloogiate arendamisele ja juurutamisele. Arengustrateegia

looduskeskkonna seisundi kaitse ja parandamise arengusuunas nähakse kaasaegsete

jäätmekäitluse programmide näol vahendit elanike kliima- ja keskkonnateadlikkuse tõstmiseks

ja seega elukeskkonna ja taristu eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks.

Projekti põhjendatus

Tulenevalt Eesti ambitsiooniga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja sellest tuleneva

põlevkivi kaevandamise ja kasutamise vähendamisega on vajalik leida Ida-Viru maakonnale

uus fookus ja jätkusuutlik tootmissektor asendamaks põlevkivisektoris vabanenud töökohti.

Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2020. aastal koostatud uuringu6 tulemuste osas antakse

4 Kättesaadav: Riigi jäätmekava 2023-2028 | Kliimaministeerium 5 Kättesaadav: Microsoft Word - I-V arengustrateegia toimetatud 17.04.2023 (ivol.ee) 6 Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega | Praxis

12

muuhulgas soovitused Ida-Virumaa majanduse arendamisel seada prioriteetseteks

valdkondadeks töötlev tööstus ja IKT ning parandada maakonnas teadus- ja arendustegevust

ringmajanduse arendamiseks. Käesoleva projektiga luuakse eeldused viimati nimetatud

tegevuseks. Projekti käigus selgitatakse välja Ida-Virumaa potentsiaal, sh. põlevkivi sektoris

toimunud muutuste tõttu vabanenud oskus- ja lihttööliste hulk ja valmidus

ringmajandussektoris tööle asumiseks. Uuringu tulemused loovad aluse ja ettevõtete jaoks

investeeringukindluse maakonnas ringmajandusalase arendustegevuse jätkamiseks.

Projekti kuluefektiivsus

Projekt on kuluefektiivne, kui projekti elluviimise kulud vastavad turuolukorrale.

Kuluefektiivset tulemust aitab saavutada projekti raames korraldatav riigihange, mille

tulemusel valitakse uuringut teostama parima pakkumise esitanud hanke tingimustele vastav

ettevõte.

Elluviija suutlikkus projekti ellu viia:

Elluviija suutlikkust seletatakse seletuskirja punktis 2, kus kirjeldatakse käskkirja punkti 3.

Sihtasutusel Keskkonnainvesteeringute Keskus on varasem kogemus ja kompetents sarnaste

projektide rakendamisel, sh mitmete Ida-Virumaaga seotud projektide tööde tellija ja

projektijuhina ning pikaajaline kogemus jäätmete ringlussevõtu ja ka laiemalt jäätmevaldkonna

projektide koordineerijana.

Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Käskkirja kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seletatakse

seletuskirja punktis 2, kus kirjeldatakse käskkirja lisa 1 punkti 2.

Käskkirja vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas

vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse

Õiglase Ülemineku Fond.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu käskkirjas nimetatud elluviijal

tuleb juhinduda neist otse, arvestades käskkirjas sätestatut. Käskkirjas ja seletuskirjas on

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste sätetele viidatud, kui ülesande sisu on neis

reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

13

Käskkirja mõju

Projekti kaudu luuakse eeldused piirkonnas ettevõtluse arendamiseseks. Uuringu tulemusena

annavad erasektorile kindluse, kas maakonna jäätmekäitluse arendamisesse investeerimine on

majanduslikult jätkusuutlik. Uuringu tulemusel luuakse eeldused ka üle-Eestiliste

jäätmekäitlusprobleemide lahendamiseks tõstes sellega Ida-Virumaa kui ettevõtluskeskkonna

üldist atraktiivsust.

Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni

liikmetega, ning Riigi Tugiteenuste Keskusega

Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi

juhtkomisjonile, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule ja Eesti Jäätmekäitlejate Liidule

Dokumendiregister	Riigi Tugiteenuste Keskus
Viit	11.1-8/24/1000-1
Registreeritud	15.04.2024
Sünkroonitud	16.04.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve
Sari	11.1-8 EL Stuktuurivahendite kirjavahetus
Toimik	11.1-8/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis	Kliimaministeerium
Vastutaja	Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenuse disaini talitus)
Originaal	Ava uues aknas

Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondliku arendamise toetuse andmise tingimuste kooskõlastamiseks esitamine.

Failid

Digiallkirjad