KOSE VALLAVALITSUS

_____________________________________________________________________________________________________________________________ Hariduse tn 1, 75101 Kose alevik Telefon + 372 54 620 123 E-post: [email protected] Kose vald, Harjumaa Veebileht www.kosevald.ee Registrikood 75011547 Konto EE872200001120132608

Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 14.04.2024 nr 7-5.2/1028-8

[email protected]

Vaie

13.03.2024 nr otsusele nr 11.2-8/24/189 finantskorrektsiooni tegemise ning taotluse vastavaks

tunnistamise ja rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi Teie) tegi meetme „Energiatõhususe

ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes“ raames 13.03.2024 otsuse nr

11.2-8/24/189 (edaspidi otsus) Kose Vallavalitsuse (Hariduse tn 1 75101 Kose alevik Kose vald,

tel. +372 5462 0123, e-post [email protected], edaspidi meie) projekti "Oru Põhikooli

energiatõhususe suurendamine“ (nr Kliima.2.01.21-0239; edaspidi projekt) osas.

Teie tuvastasite projekti kulude kontrollimise käigus, et meie ei ole riigihanke „Oru Põhikooli

rekonstrueerimine“ viitenumbriga 253909 (edaspidi hange) korraldamisel järginud riigihangete

seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldatakse antud hanke kulude osas

finantskorrektsiooni ning mitteabikõlblikuks kuluks loetakse 96 200 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on riigihalduse ministri 26.02.2020 määruse nr 7 „Kohaliku omavalitsuse

hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi

määrus) § 19 lg 1 punkt 3 ja § 19 lõige 2, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid

tunnustega 2-9 ning peetud kirjavahetus.

Leiame, et tehtud otsus ei vasta seadusele ning ei ole põhjendatud. Eelnevast tulenevalt esitame

otsusele käesoleva vaide (edaspidi vaie).

Seoses vaide esitamisega kinnitame ja taotleme alljärgnevat:

1) vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust;

2) otsuse kehtetuks tunnistamist. Otsuse osade numeratsioonist ja pealkirjades lähtudes esitame alljärgnevad väited, kaalutlused ja

seisukohad, et otsus rikub meie õigusi.

1. Toetuse saaja on seadnud riigihankes nr 253909 ebaproportsionaalse ja

piirava kvalifitseerimise tingimuse

2

Otsus tehti ebaõige kvalifikatsiooni baasil

1. Käesoleva vaide esitamisel lähtusime otsuse sissejuhatuses antud kvalifikatsioonist väidetava

rikkumise kohta „Toetuse saaja on seadnud riigihankes nr 253909 ebaproportsionaalse ja piirava

kvalifitseerimise tingimuse“ Sama sõnastust kasutati otsuses läbivalt. Seega tohib rikkumise

kvalifitseerimine toimuda ainult RHS § 98 lg 1 teise lause alusel, mis nõuab kvalifitseerimise

tingimuse (edaspidi tingimus) vastavust ja proportsionaalsust. Märgitud sätte sõnaselgus,

üheselt mõistetavus ja kinnine loetelu välistab selle sisustamise või tõlgendamise.

2. Otsuses viidatud RHS § 3 p-d 1-3 ja 5 reguleerivad hanke korraldamise üldpõhimõtteid ja

annavad nõuded hankija käitumisele. Seega on lihtne märgata põhimõttelist erinevust RHS § 98

lg 1 2. lausega, mis sätestab nõuded tingimusele. Eelnevat kinnitab ka otsuse sõnastus, milles ei

ole kordagi tehtud meile etteheidet, et tingimus ei ole riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne

RHS § 3 p 2 järgi.

3. Väidetava rikkumise kvalifitseerimine oli ebaseaduslik ja kehtetu ka põhjusel, et meile tehti

etteheide „piirava“ tingimuse seadmise kohta. Antud määratlust RHS ei tea, seega oli

kvalifitseerimisel ebaseaduslikult laiendatud koosseisulist asjaolu. Fraasi „… piirava

kvalifitseerimise tingimuse“ kohta märgime ka seda, et lähtudes RHS § 3 p-st 2 (ning koostoimes

RHS § 98 lg 1) on tingimus juba põhimõtteliselt ja igal juhul piiranguks. Seega anti otsuses eesti

keelele mitteomane ja seadusele mittevastav kahekordne eitus „piirav piirang“. Seega Teie nihkes

loogikast lähtub, et õigusrikkumisega ei ole tegemist mittepiirava piirangu puhul. Vaideotsuses

palume anda mõlema tingimuse kohta konkreetne selgitus lähtudes piirava lisandi aspektist.

4. Rikkumise kvalifitseerimine RHS § 3 p-de 1-3 ja 5 järgi on eelnevast tulenevalt välistatud. Eesti

õigusruumis ei saa mõjutusvahendit rakendada ebaõige kvalifikatsiooni pinnalt.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 4 kohaselt on otsus tühine algusest peale (HMS § 63

lg 1) ning selle täitmist ei nõuta. Viide HMS § 63 lg 2 p 4 on antud asjas ainuvõimalik ja

möödapääsmatu. Otsusega sunnitakse meid põhjendamatult (ebaseaduslikult) vähendama oma

vara 45 000 euro võrra. Sisuliselt sunnitakse meid endale kahju tekitama ning rikkuma Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 esimest lauset „Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud“.

5. Kokkuvõtteks oleme seisukohal, et otsuse ebaõige kvalifikatsioon tähendab selle tühisust

algusest peale ning otsust ei pea täitma. Tegelikult võiks antud seisukohast piisata otsuse

vaidlustamiseks, siiski peame õigeks tuua välja ka muudest aspektidest otsuse vastuolu seadusega,

mis kinnitab otsuse kehtetust.

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Otsuses ei järgitud õigusaktide nõudeid ja head haldust

1. Õigusaktide täitmise nõudele juhitakse tähelepanu riigihalduse ministri 26.02.2020 määruses nr

7 „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise

tingimused ja kord“ (edaspidi määrus). Antud asjas on õigusaktideks peale määruse riigihangete

seadus (RHS) ja haldusmenetluse seadus (HMS) (edaspidi koos õigusaktid). Järelduvalt rikkumise

kvalifitseerimisel tohtis aluseks võtta ainult õigusaktid. Sama nõue laieneb ka vaide

3

läbivaatamisele ja vaideotsuse tegemisele. Vaideotsuses õigusaktide ignoreerimine või valikuline

kasutus muudaks meil kaebe- ja kaitseõiguse realiseerimise ülemääraselt raskemaks.

2.Otsusega rikuti PS § 154 sätteid meie suveräänsusest. Sätte kohaselt otsustavad kõiki kohaliku

elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Vaieldamatult

oli otsuses meile etteheidete tegemisel õigusaktides sätestatud koosseisuliste asjaolude asemel

kasutatud oletusi ning mitteõigusallikaid. Meie iseseisvust rikuti läbi kaalutlusõiguse piiramise

ning sisuliselt nõuti tegutsemist väljaspool õigusaktide sätete.

Juhul kui Teie ei nõustu meie eelnevate seisukohadega, siis taotleme vaideotsuses argumenteeritult

vasta.

3. Otsuses puudub korrektne numeratsioon erinevate seisukohtade ja väidete eristamiseks, kuigi

juhtisime sellele Teie tähelepanu oma 01.02.2024 kirjas. Taotlesime otsuse tegemiselt kasutada

korrektset numeratsiooni, kahjuks ei suutnud Teie taotlust täita, kuigi võimekust selleks oleks

pidanud jätkuma. Numeratsioon oleks taganud väga mahukas otsuses orienteerumise ning meie

vaide ülevaatlikkuse, mis omakorda tagaks vaideotsuse kergema koostamise. Mõistetavalt olete

eelneva kirjavahetuse põhjal arvestanud meie pöördumist halduskohtusse (edaspidi kohus)

negatiivse vaideotsuse korral. Järelduvalt korduvad ka kohtule probleemid ja raskused otsuse ja

vaideotsuse sisus orienteerumisel.

4. Teie ei tohiks jätta muljet oma tegevuse taotluslikkusest. Hea haldus eeldab otsuse

ülevaatlikkust, arusaadavat ülesehitust ja jälgitavust. Ei tahaks uskuda heast haldusest irdumise

eesmärgina otsuse vaidlustamise raskendamist, mis Teil osaliselt ka õnnestus. Vajaliku

numeratsiooni puudumine võimaldas Teil varjata meie osadele küsimustele ja väidetele

mittevastamist.

Palume vaideotsuses vastata, millistel kaalutlustel jätsite täitmata meie soovi otsuse teksti

korrektsest nummerdada.

Eelnevast tulenevalt taotleme, et vaideotsus tehakse korrektses numeratsioonis eristamaks lõikeid

ja väiteid.

Meie seisukohtadele (01.02.2024 kiri) RHS § 3 kohta jätsite reageerimata

1. Peame esitama uuesti oma väited seoses RHS §-ga 3. Otsuse viide (RHS § 3 p 5) tähendab

kohustust kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Antud asjas toetuse kasutamisel

ei tehtud seda suuremas ulatuses või väljaspool hankelepingut või mitteotstarbekohaselt (toetuse

andmise eesmärk täideti). Nõustume Teie viitega RHS § 3 p-le 2, mille kohaselt isikuid peab

võrdselt kohtlema. Erinevalt Teist lähtume tavaloogikast, et kohelda saab konkreetseid isikuid

reaales ja ühetaolises olukorras. Ebavõrdse kohtlemise tuvastamiseks on möödapääsmatu isikute

võrdlemine ühesuguses olukorras. Otsusest nähtub üheselt Teie soov taandada konkreetne võrdlus

teoreetiliseks (oletuslikuks) võimaluseks ebavõrdse kohtlemise kohta. Palume vaideotsuses

vastata alljärgnevatele küsimustele, et tagada oma kaitse- ja vaidlustamisõiguse reaalne

kasutamine.

4

Kas lepingu täitmise käigus kasutasime toetust mittesäästlikult ja ebaotstarbekalt?

Kas on RHS-s nõue kasutada toetust väiksemas määras võrreldes toetuse suurusega.

Tõlgenduspraktika kasutamine ei olnud põhjendatud

1. Esitatud tõlgenduspraktika kohta märgime selle Riigikohtu kontrolli mitteläbimist. Seetõttu ei

saa anda vastavatele lahenditele otsustavat tähendust konkreetses asjas konkreetse rikkumise

kvalifitseerimisel. Vaidlus puudub antud asja lahenduse baseerumisel ainuüksi õigusaktide sätetel.

Järelduvalt tähendab see eelkõige RHS vastava sätte koosseisuliste asjaolude tuvastamist.

Kindlasti ei saa esitatud lahendid anda konkreetseid juhiseid antud asjas, mille asjaolud ei pruugi

kattuda lahendite asjaoludega. Meie tähelepanekul ei andnud kohtud otsesid juhiseid isegi vastava

asja lahendamiseks, kohtud esitasid oma nägemuse ja arvamuse tingimusele esitatavate nõuete

kohta. Meie seisukoht arvestab ka asjaoluga, et Eestis on kodifitseeritud õigus mitte aga

pretsedendiõigus.

2. Meie veendumusel seaduses antud nõue tingimuse vastavusest ja proportsionaalsusest (RHS §

98 lg 1) ei kuulu sisustamisele tõlgenduspraktikaga, mis ei ole õiguse allikaks. Tegelikult ongi

otsuse käsitletavas lõigus märgata Teie tahet rikkumise kvalifitseerimiseks ainuüksi

tõlgenduspraktika abil. Teie ei tohiks jätta muljet rikkumise kvalifitseerimisest Teie asemel kohtute

poolt. Eelnevat kinnitab käsitletava lõigu fraas („Rakendusüksuse hinnangul…“), millest

järelduvalt olete andnud oma subjektiivse arvamuse rikkumist tuvastamata.

Meiega mittenõustumisel palume vaideotsuses meie seiskohad kummutada konkreetsete

väidetega.

Pakkuja võimekus täita lepingut ei ole esmatähtis küsimus

1. Kasutasite etteheite tegemiseks otsuse seisukohta tingimuse kohasusest seoses pakkuja või

taotleja (edaspidi pakkuja) võimekusega lepingut nõuetekohaselt täita. RHS § 98 lg 1 2. lause ei

seo tingimuse mõistet pakkuja võimekusega, samuti ei ole meie kaalutlusotsustuse (edaspidi

kaalutlus) tegemisel sellega arvestanud. Ilmselgelt olite etteheite tegemisel juhindunud RHS-

välisest seosest.

Meiega mittenõustumisel palume vaideotsuses vastata küsimusele, milline RHS säte seob

tingimuse pakkuja võimekuse nõudega lepingut täita.

Tingimus ei ole vastuolus RHS § 98 lg-ga 1.

1. Otsusest nähtuvalt nõustusite meie seisukohaga tingimuse sätestamisest meie kaalutlusega.

Seega peab vaideotsuses olema selgelt eristatav, kas kaalutlusega rikkusime HMS § 4 lg 2 reegleid

või oli kaalutlus õigusvastane juba sisulisest kriteeriumist lähtudes. Käsitletava lõigu sõnastusest

loeme välja Teie etteheitena meie kaalutluse sisulist õigusvastasust.

2. Kõige üldisemad tähelepanekud Teie etteheite kohta on:

1) ei tuvastatud õigusrikkumist, avaldasite ainult oma seisukoha; 2)

kuidas RHS § 98 lg-s 1 antud kaalutluslike määratluste („peavad vastama“ ja „olema nendega

proportsionaalsed“) korral saab meie kaalulust hinnata vastuolus sättega;

3) vastuolu saab tuvastada keelava, kohustava või andmeid sisaldava sätte eiramisel;

5

4) kaalutlust lubava sättega vastuolu leidmisel peate oma seisukohta kõrgemaks meie omast,

milleks ei saa Teie tuge ühestki seadusesättest; 5)

hinnangu „põhjendamatult piirava kvalifitseerimistingimuse“ korral jääb selgusetuks, keda ja kui

suures ulatuses on piiratud, RHS § 98 lg 1 sõnastus välistab sellise seisukoha esitamise, tegemist

on lubamatu kahekordse eitusega (vaide p 1.3); 6)

negatiivse hinnangu tõttupeate teadma samade tingimustega hangetes proportsionaalset ja

mittepiiravat tingimust, mille korral saab kontrollida läbi võrdluse etteheite põhjendatust.

Juhul kui Teie ei nõustu meie eelnevate seisukohtadega, siis palume vaideotsuse meie seisukohad

argumenteeritult kummutada.

RHS § 3 p-de 1-3, 5 ja § 98 lg 1 sätted on põhimõtteliselt erineva sihitusega

1. Meie ei saa nõustuda Teie seisukohaga RHS § 3 sätete rikkumisest kaalutluse tegemisel.

Eelnevas lõigus käsitletult ei ole kaalutlus (ning tegelikult ei saagi olla) sisulises plaanis vastuolus

RHS § 98 lg-ga 1. Täheldatav on kaalutluse vastuolu ainult Teie arvamusega mitte RHS-ga. Juhul

kui jääte oma seisukoha juurde, siis taotleme vaideotsuses esitada põhjalik analüüs meie

kaalutluse vastuolust HMS § 4 lg 2 antud iga nõudega. Kaalutluse tegemise mõte on vastavas

menetluslikus piiris ise otsustada sisulisi küsimusi.

2. Eelnevat kinnitab otsuse osa „Rakendusüksus selgitab üldiselt“ 1. lõik, mille kohaselt toetuse

saaja poolt RHS-ist tulenevate riigihanke menetlusreeglite rikkumisel peab ta arvestama, et

rikkumise tuvastamisel järgneb sellele finantskorrektsioon. Seega tunnistate kaalutluse sisulise

kontrolliõiguse puudumist endal.

3. Otsusest saab järeldada Teie teadlikku ignoreerimist meie seisukohade suhtes seoses RHS §-ga

3, seetõttu esitame veelkordselt alljärgnevad väited:

1) RHS § 3 p 1 sätestab hankija tegevuse põhimõtted proportsionaalsuse sisu andmata;

2) RHS § 3 p 2 (koostoimes RHS § 2 lg-ga 1) annab proportsionaalsuse põhimõtte sisu –

hankija jälgib, et isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi

(isikute võrdne kohtlemine, RHS § 2 lg 1) suhtes proportsionaalsed.

4. Eelnevast tulenevad RHS § 3 p 2 kohta meie alljärgnevad väited:

1) proportsionaalsus peab tagama isikute võrdse kohtlemise;

2) tingimuse või piirangu raamides tagatakse isikute võrdne kohtlemine;

3) piirangute ja kriteeriumite seadmine tähendab § 98 lg 1 järgi (sõnaselgelt!) ainult pakkuja suhtes

tingimuse sätestamist;

4) RHS § 2 lg 1, § 3 p 2 ja § 98 lg 1 koostoimes tähendab sõna „isik“ ainult pakkujat.

5. Loodame, et seaduse sõnastust arvestades suudate vaideotsuses vahet teha määratlemata

õigusmõiste „proportsionaalsus“ põhimõtteliselt erinevast sihitusest RHS § 3 ja 98 korral ja nimelt:

1) RHS § 3 p 2 sihitus on riigihanke eesmärgi (RHS § 2 lg 1) suhtes hankija proportsionaalse

käitumise tagamine;

2) RHS § 98 lg 1 2. lause sihituseks on tingimuse vastavus ja proportsionaalsus ehitustööde

olemuse, koguse ja otstarbega (suletud loetelu).

Eelnevast nähtuvalt ei ole RHS § 3 p 2 üldsättena ja RHS § 98 lg 1 2. lause erisättena kattuvad

põhimõtteliselt erineva reguleerimisala (hankija käitumine või nõuded tingimusele) tõttu. Mägitud

6

sätete kokkupuutena saab väita, et hankija kohustuseks on proportsionaalse ja vastava tingimuse

rakendamisel peale pakkumuste avamist pakkujate võrdne kohtlemine tingimuse raamides.

Antud punktis esitame põhimõttelise ja olulise seisukoha, millel põhineb valdav osa käesoleva

vaide väidetest. Seetõttu taotleme märgitud punktiga mittenõustumisel vaideotsuses selle

kummutamist RHS § 3 ja 98 sõnastust kasutades.

6. Kõiki isikuid, kellele anti võimalus (läbi RHS sätetega lubatud tingimuste) hankes osaleda,

koheldi võrdselt. Vastupidise seisukoha korral peab vaideotsuses nimeliselt esile tooma

ebavõrdselt koheldud isiku, et väidet oleks võimalik kontrollida.

7. RHS § 98 lg 1 sõnastuse põhjal esitame alljärgnevad väited:

1) kontrollitakse ainult pakkuja sobivust, mida saab teha pakkumuste avamise järgselt;

2) sobivus tähendab lepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga tegelemist;

3) tingimused kehtestatakse tema (s.t pakkuja) tehnilise ja kutsealase pädevuse suhtes;

4) tingimused peavad olema vastavad ja proportsionaalsed;

5) RHS § 98 lg 1 erisättena annab tingimuse mõiste ja nõuded ning ainult seda saab asjas kasutada.

RHS § 3 p 2 on sisuliselt üldsäte ning jääb tahaplaanile.

Meie väidetega mittenõustumisel palume esitada vaideotsuses konkreetsed vastuväited.

Otsus põhineb oletustel ja tõendamata asjaoludel

1. Otsusest saab esile tuua Teie alljärgnevad oletused, põhjendamatud hinnangud ja

juriidilised konstruktsioonid:

1) tingimus on õigusvastane;

2) ei tohi luua riigihankest huvitatud isikule teiste isikutega võrreldes soodsamat olukorda;

3) koheldi ebavõrdselt isikuid, kes on täitnud lepinguid riigihankeväliselt;

4) pakkujate ringi on piiratud;

5) võidi välistada potentsiaalse pakkuja osalemine õigusvastase tingimuse tõttu;

6) kui ei saa õigusvastase tingimuse tõttu osaleda kõik riigihankest huvitatud ettevõtjad, ei saa

järgida RHS § 3 p-s 3 sätestatud üldpõhimõtet ja tagada konkurentsi;

7) ei ole teada, milline oleks võinud olla pakkujate ring, sh parima pakkumuse esitanud pakkuja

ning tema pakkumuse maksumus (tekib loogiline küsimus, mida Teie siis üldse hanke tulemuste

kohta teate!?);

8) ei saa välistada, et paremate tingimustega leping taganuks raha säästlikuma kasutamise; da;

9) kõrvalejäänud isikud oleks kindlasti teinud olemasolevast parema pakkumuse;

10) parem pakkumus oleks kindlasti kvalifitseerunud;

11) parem pakkumine oleks toonud kaasa hankelepingu parema maksumuse;

12) tingimused omasid eelduslikku mõju konkurentsile;

13) tähelepanuta jäetakse huvitatud ettevõtjate poolt ühispakkumuse (RHS § 103) võimalus;

14) potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahju tekkimise võimalus;

15) õigusrikkumine toimus, kuigi tagatud oli minimaalne konkurents ja erinevate pakkumuste

võrdlemine;

16) võis olla mõju riigi eelarvele;

17) konkurentsi piirati.

7

2. Õigusaktides puudub kohustus esitada oletuste ja põhjendamatute juriidiliste konstruktsiooni

suhtes vastuväiteid. Eelnevast tulenevalt ei esita meie oletustele vastuväiteid, mis ilmselgelt

tähendaks oletuste tunnistamist ning ka enda naeruvääristamist. Asja mõttevaesuse näitamiseks

esitame näiteks oletuse (p 4) kohta oma vastuoletuse, et välistada ei saa pakkujate ringi

mittepiiramist.Meid väga huvitab, millega seletate oma oletuse primaarsust meie oletuse ees. Asi

oleks mõeldav juhul, kui Teie oleksite meile kõrgemalseisev organ.

3. Teie hinnang „… ei saa õigusvastase kvalifitseerimise tingimuse tõttu osaleda kõik riigihankest

huvitatud ettevõtjad…“ on meie arvates ettevõtjaid madaldav ja isegi solvav. Meie kaalutus ei

takistanud esitada ühispakkumust (RHS § 103) või õigusi kaitsta (RHS § 185) Arusaadavalt

oli märgitud võimaluste mittekasutamisel tegemist hankest mittehuvitatud ettevõtjaga. Eelkõige

kehtib see otsuses viidatud ettevõtjate kohta, kes esitasid hanke kohta küsimusi.

4. Otsuses võeti tõendamiskohustuse vältimiseks kasutusele „välistamismeetod“ Palume

vaideotsuses anda juriidiline alus selliseks tegevuseks.

5. Joonealune viide nr 5 RHS § 185 rakendamiseks on põhjendamatult sätet laiendav. Sättes

on antud olukorra kirjeldus „riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja“, mitte aga vastav mõiste.

Tegemist on isikuga, kes oleks antud asjas vaidlustanud riigihanke aludokumente.

Vaidlustamisõigusega isikuid nimetatakse sättes „vaidlustaja“. Seega antakse sättes vaidlustaja

mõiste, kelleks muu hulgas saab olla „riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja“ Järelduvalt on

tegemist mõiste „vaidlustaja“ osalise selgitusega, millel ei ole iseseisva mõiste tähendust. Kuni

ettevõtja ei ole vaidlustust esitanud ei ole ta vaidlustaja ehk riigihankes osalemisest huvitatud

ettevõtja. Vastasel juhul peaks RHS-s olema riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja mõiste ja

õigused väljaspool vaidlustusmenetlust. Kui on olemas „riigihankes osalemisest huvitatud

ettevõtja“, siis tavaloogika kohaselt peaks olema ka riigihankes osalemisest mittehuvitatud

ettevõtja. Jääb ainult küsida Teie käest, kuidas neid eristada. RHS § 185 lg 1 annab sellele lihtsa

kuid loogilise vastuse - kõik ettevõtjad (v.a pakkuja) on riigihankes osalemisest mittehuvitatud

ettevõtjad kuni vaidlustuse esitamiseni. Seega Teie seisukoht ei vasta RHS § 185 lg 1 eesmärgile,

milleks on vaidlustamisõiguse sätestamine, mitte aga riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjaga

seonduv.

6. Otsuses antud kohtupraktikat saab kasutada osaliselt. Otsuse käsitletavas lõigusviidatud

kohtulahend (TlnHKo 1.11.2019, 3-18-2408; p 31) ei ole läbinud Riigikohtu kontrolli ning Eestis

ei ole pretsedendiõigust. Teie väitele saame vastata samal tasemel, tingimuse õigusvastasuse korral

konkurentsi mittekahjustamist ei saa tõsikindalt välistada. Lisaks märgime, et Teie poolt ei ole

tõendatud tingimuse õigusvastasus.

7. Riigikohtu lahend nr 5-23-2 on tehtud 28.06.2023, seetõttu ei tohiks seda antud asjas kasutada.

Samas lahendis juhitakse mitmeid kordi tähelepanu õiguse tagasiulatuva mõju lubamatusele. Meie

arvates on ka märgitud lahendi (p 87) asjaolud teised kui antud asjas ja nimelt:

1) tõendatud ei ole ebaseadusliku tingimuse kehtestamine;

2) kahju tekkimine EL eelarvele on välistatud (oletusliku kokkuhoiu mittetoimumine ei ole kahju

tekkimine);

3. eelnevast punktis lähtuvalt ei saa antud asjas olla eeldusliku kahju hüvitamist.

8

8. Vastuolu VAKO ja RHS kommenteeritud väljaande seisukohtadegaei ole siiski põhjuseks meie

kaalutluse õigusvastaseks tunnistamisel. Teie ülesanne on ise tuvastada kaalutluse vastuolu

eelkõige RHS § 98 lg-ga 1. Ei ole raske aru saada Teie seisukoha motiividest, RHS sätetele

toetumise võimatust püüdsite kompenseerida RHS-väliste asjaoludega.

Juhul kui Teie ei nõustu meie väidetega, siis palume vaideotsuses iga väite kummutamiseks esitada

konkreetsed ja tõendatud asjaolud. Juhul kui esitate veelkordselt paljasõnalised oletused, siis

järelduvalt on Teie otsus põhjendamata ja paljasõnaline.

Otsuses ignoreeriti meie praktikat ning toetuti kolmandate isikute arvamustele

1. Meie ei pea õigeks otsuses meie praktika ignoreerimist. Oleme väitnud, et meie praktika

(toetumine ka teiste omavalitsusüksuste praktikale) kohaselt valdav osa avalikke hooneid

ehitatakse siiski riigihangete raamides. Järelduvalt referentsobjektide nõue riigihangete hulgast

vastas meie teadmisele ning oli põhjendatud. Juhul kui Teil on teine teadmine, siis palume seda

tõendada, et otsus oleks kontrollitav ja vaidlustatav.

Eelnevast tulenevalt palume vaideotsuses vastata konkreetselt küsimusele, mis osakaal on

(mitte)riigihangetel avalike hoonete ehitamisel?

2. Kahjuks jätkasite otsuses toetumist riigihanke raamides esitatud küsimusele ja arvamusele. Igal

isikul on õigus oma arvamusele, kuid Teie ei tohi ega saa rikkumise kvalifitseerimisel tugineda

kolmandate isikute subjektiivsetele väljaütlemistele. Vastasel juhul järeldub Teie asemel otsuse

tegemine küsijate poolt. Otsuse loogikat arvestades ei saa meie välistada, et pakkumuse

mitteesitanud oleksid teinud kõige kallima pakkumuse või oleks kvalifitseerimata jäetud.

Meie oletusega mittenõustumisel palume see kummutada konkreetsete väidetega

3. Saame lisada ka ühe emotsionaalse (kuid meie arvates asjaga haakuva) väite. Meie omandiõigust

suures ulatuses riivava otsuse tegemisel kõlbab ja piisab õiguslike aluste puudumise tõttu ka kahe

isiku „pealekaebustest“ riigihanke registris. Loodetavasti Teie staažikamad töötajad mõistavad,

mida oleme silmas pidanud.

Kaalutluse tegemisel jäeti tähelepanuta lepingutäitmise suutlikkus

1.RHS § 98 lg 1 kohaselt kehtestasime tingimuse kontrollimaks pakkuja sobivust tegeleda lepingu

täitmiseks vajaliku kutsetööga ja tema majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja

kutsealasele pädevusele. Meie ei arvestanud potentsiaalse pakkuja suutlikkusega ehituslepingut

täita nagu otsusest saab järeldada. Otsusest nähtub ka Teie soov kontrollida meie põhjenduste

veenvust kaalutlusruumi kasutamisel, mis ei ole HMS § 4 lg 2 järgi kontrolliobjektiks. Otsuses

olete korduvalt deklareerinud RHS sätete kontrollimist, kahjuks otsuse sisu (k.a käesolev lõige)

seda ei kinnita. Arusaadavalt võivad meie põhjendused kaalutlusruumi kasutamisest olla Teile

ebaveenvad, kuid see ei tähenda mingil juhul RHS rikkumise tuvastamist haldusmenetluses.

Meiega mittenõustumisel palume vaideotsuses viidata õiguslikule alusele meie põhjenduste

veenvuse hindamiseks.

Otsuse viide RHS § 98 lg-le 3 oli üleliigne.

9

1. Kahjuks ei ole Teie otsuses meie vastavsisulisele väitele seoses RHS § 98 lg-ga 3 vastanud.

Kordame veelkord, et meie ei jätnud ühtki neljast pakkujast kvalifitseerimata.

Meiega mittenõustumisel palume vaideotsuses põhjendada meie seotust RHS § 98 lg-ga 3

RHS § 101 lg 1 p 1 kasutus otsuses oli ebaõige

1. Kaalutlusena referentsobjektide nõude sätestamine tähendab vaieldamatult meile kuuluva

kaalutlusõiguse rakendamist RHS § 101 lg 1 p 1 valguses. Kui isegi oletada, et referentsobjekti

nõudega tehti lubatust laiem kaalutlus, siis on see kaalutlusviga menetluslikus mõttes (HMS § 4

lg 2) ning seda ei ole võimalik mingi juhul hinnata õigusvastase nõudena nagu soovite Teie.

Oletatav kaalutlusviga on vaieldamatult vähetähtis ning otsitud iseloomuga. Vaieldamatult

kasutasite Teie RHS vastavat sätet meie suhtes ebaproportsionaalselt rangelt. RHS § 101 lg

1 p 1 annab sõnaselgelt fraasiga „…nimekiri hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate

olulisemate ehitustööde lepingutest…“ meile õiguse teha kaalutlus, mille kohaselt käsitlesime

riigihanke raamides tehtud referentsobjekte usaldusväärsematena. Teil ei ole mingit alus ja

pädevust meie arusaamist kaalutluse tegemisel ignoreerida.

Juhul kui Teie ei nõustu meie seisukohaga, siis palume vaideotsuse esitada konkreetsed juriidilised

vastuväited RHS § 101 lg 1 p 1 sõnastuse baasil.

Otsuse seisukoht ehitustööde tunnuste kohta on arusaamatu.

1. Meile jääb arusaamatuks, mida olete silmas pidanud otsuses fraasiga „…hankija määrab

kindlaks just nõutavate ehitustööde tunnused ja mitte nt pelgalt töövõtulepingu õiguslikke

tunnuseid“.

Palume vaideotsuses vastata alljärgnevatele küsimustele:

1. millised ehitustöö tunnused jäid tingimusest välja RHS § 101 lg 1 järgi?;

2. pelgalt millised töövõtulepingu õiguslikud tunnused anti hankedokumendis?.

Otsuse ei märgatud meie seisukoha ümberformuleerimist

1. Otsuses ei märgatud meie seisukoha ümberformuleerimist, mille kohaselt tingimuse

kehtestamisel oli kaalutluse sisuliseks aluseks muu hulgas meie vajadused ja lepingu keerukus.

Palume vaideotsuses meie seisukohale selgesõnaliselt reageerida.

19. Kokkuvõtlik seisukoht meie poolt seaduse mittejärgimisest jäeti tõendamata

1. Otsuse käsitletava lõigu kohaselt oli Teie etteheite sisuks RHS sätete mittejärgimine.

Arusaadavalt on mittejärgimine hinnanguline ning näitab üksnes Teie arusaamist seadusest. Teie

seisukoht rikkumisest nõuab rikkumise objektiivse külje tuvastamist. Meie arusaamisel on selleks

õigusvastane tegu, negatiivne tagajärg ning nende otsene seos.

2. Meie veendumusel ei ole antud asjas rikkumise objektiivset külge alljärgnevatel kaalutlustel: 1)

kasutasite kaalutlusõiguslikke sätteid (ei ole keelavad või kohustavad), mida saaks otseselt

rikkuda, teoreetiliselt on võimalik meiepoolse kaalutlusvea tuvastamine;

10

2) rikkumise, negatiivse tagajärje ja seose kohta puuduvad objektiivseid tõendeid, mida näitab

nende asemel oletuste esitamine otsuses.

3. Saame eelnevat kokku võttes tõdeda alljärgnevat:

1) seaduse omavoliline ja põhjendamatu tõlgendamine ja asjavälistele asjaoludele või

seisukohtadele toetumine andiski Teile võimaluse etteheiteks; 2)

tegelikult taandub Teie järelevalve sellele, et võtsite rikkumise kvalifitseerimiseks kasutusele

RHS-välise mõiste „potentsiaalne pakkuja“;

3) otsusest järelduvalt võisime teha kaalutluse kehtestada tingimus, mille sisu määrate Teie.

4. Teie poolt esitatud määratlus „potentsiaalne pakkuja“ on juriidiline tupik. Vastavalt RHS § 7

lg 1 on isik „pakkuja“ või ta seda ei ole. Otsuse vaidlustamisel oleme sunnitud kasutama Teie

poolt kasutatud terminit, et säilitada otsuse ja vaide arusaadavus. Asjas ei ole osundatud vastavale

isikule ning meie väite kummutamiseks peate selle isiku konkreetselt välja tooma, et saaksime

kontrollida tema õiguste rikkumist.

Rakendusüksus selgitab üldiselt

Eelnõustamine oli tavapärane toiming

1. Eelnõustamine (edaspidi nõustamine) oli tavapärane toiming, mitte pelgalt konsultatsiooni

andmine Teie väitel. Kontrolli kui terviku kohta puuduvad erisätted. Otsusest järelduvalt teostasite

järelevalvet meie tegevuse üle, seega kannavad sama iseloomu ka vastavad toimingud. Meie

käsitlesime Teid heauskselt pädeva asutusena, mitte aga konsultatsiooniandjana, kelle

soovitusi võib järgida või mitte. Otsuse osa „Rakendusüksus selgitab üldiselt“ teises lõigus

samastate nõustamise kontrolliga, mis sisuliselt ongi õige.

2. Iga vähegi mõistlik isik ei asu järelevalveorgani soovitusi eirama. Meil oli täielik alus ja

mõistlik loota, et Teie juhiste järgimisele ei järgne rahalist mõjutust.

3. Peame veelkordselt toonitama, et nõustamise käigus lugesite ebaõigeks või RHS tingimusega

vastuoluliseks hanke alusdokumendi projektis kollasega märgitud lõigud. Teie

30.08.2022/02.09.2022 sissejuhatuse alapunktis „b“ on jäetud lõigu sees lause „Pakkuja peab

olema märgitud riigihanke töödes peatöövõtja“ kollaseks märkimata. Järelduvalt on sõnaselgelt

aktsepteeritud vastavat tingimust, mida kinnitab ka alapunkti „b“ kohta tehtud märkus „Kollasega

viidatud tingimus on vastuolus RHS. Ehitustööde hangetes ei ole lubatud küsida maksumust.“

Vastavas lõigus esitatud ühemõttelise hoiatuse „Tingimuse muutmata jätmine toob (kindel

kõneviis!) kaasa finantskorrektsiooni.“ kinnitab meie väidet samasisulise hoiatuse andmisest ka

suuliselt. Hoiatuse tegemist ei ole ka otsuses eitatud. Toonitada tuleb tingimuse kui terviku

kontrollimist ja märkuste tegemist terviku kohta. Kõike eelnevaid asjaolusid koostoimes vaadates

on äärmisel kahepalgeline otsuses väita nõustamist konsultatsioonina, mis iseendast meile

tähendust ei oma. Meie hinnangut kinnitavad Riigikohtu lahendid, mille kohaselt haldusorgani või

riigi kahepalgeline või sõnamurdlik tegevus ei ole lubatav.

4. Eelnevale etteheitele vastamata jätmise tõttu oleme sunnitud veelkordselt järeldama, et Teie:

1) ei tea täpselt, mis on antud asjas RHS rikkumiseks; või

2) teadsite tingimuses rikkumist, millele teadlikult ei juhtinud tähelepanu sooviga luua

järelevalvemenetluses etteheidete tegemiseks soodne alus.

11

Vaatamata asjaoludele tegutsesite hea halduse nõudeid rikkudes halvas usus.

Meiega mittenõustumisel palume esitada vaideotsuses konkreetsed kummutavad väited.

5. Nõustamise selgitus Teie juhiste mittetäitmise võimalusest on paljasõnaline, selgitus ei tugine

õigusakti sätetele ning selgesõnalise hoiatuse valguses ei kajasta see meie poolt „vabatahtlikult ja

omal vastutusel“ juhiste täitmist. Vaideotsuses on Teil õigus kummutada meie arusaamine ning

viidata antud selgituse õiguslikule alusele.

6. Otsusest järelduvalt sunnitakse meid veelkordselt kordama väidet, mille kohaselt Teie tegevus

ei saa olla Eesti komberuumist erinev. Teie ei tohiks jätta endast muljet kui arrogantsest asutusest

oma selgitusega nõustamise kohta. Meilt kaalutluse põhjuste kohta selgituste nõudmisel lõite

endale soodsama olukorra jättes vastama põhjustest, miks nõustamisel jäeti juhtimata tähelepanu

võimalikule rikkumisele. Otsuses meie väidetele mittevastamisega järelduvalt arvame, et Teie

eesmärgiks nõustamisel oli luua soodne võimalus mõjutusvahendi kohaldamiseks.

Arusaadavalt eeldasime nõustamisel Teie heauskset käitumist, millega õnnestus Teil meid

eksitusse viia ning mida Teie kasutasite ära.

Mittenõustumisel palume väideotsuses kummutada meie seisukoht Eesti komberuumi vastasest

käitumisest Teie poolt.

7. Joonealuses märkuses nr 13 esitatud arutlus Teie mittevastutusest nõustamise kvaliteedi eest on

paljasõnaline, see ei toetu RRS ja HMS sätetele. Teie põhjendus tingimuse „Pakkuja peab olema

märgitud riigihanke töödes peatöövõtjana“ olemasolust punktis „b“ juba enne Teie kontrolli

madaldab Teid. Dokumendi sõnastusest tingimuse „b“ kohta järeldub üheselt kogu tingimuse üle

kontrolli teostamine ning ka vastava hoiatuse andmine. Meie tingimuses oli muu hulgas ka fraas

„…maksumusega igaüks vähemalt 700 000 (seitsesada tuhat) ilma käibemaksuta.“. Vastav fraas

oli siiski kollaseks tehtud ja nõuti selle muutmist. Teie loogikast lähtudes ei oleks seda nõuet

saanud esitada, sest see oli dokumendis juba olemas.

8. Otsuse fraasist „ …kvalifitseerimistingimus oli osaliselt õigusvastane ja rikkus potentsiaalsete

pakkujate õigusi ning see rikkumine võis mõjutada hanke tulemusi.“ tulenevad meie alljärgnevad

küsimused. Vastamine on vajalik seetõttu, et meie peame aru saama (mis tagab ühtlasi meie

kaitseõiguse kasutamise) Teie etteheite õiguslikust baasist. Küsimusteks on:

1) kuidas RHS § 7 lg 1 taustal saab samastada pakkuja „potentsiaalse pakkujaga“?; 2)

millisel õiguslikul alusel võtate rikkumise kvalifitseerimisel alati arvesse hanke hüpoteetiliselt

parema tulemus võrreldes saavutatuga?;

Meie õiguspärane ootus tulenes Eesti komberuumist

1. Meie õiguspärane ootus tulenes Euroopa (mille hulka kuulub ka Eesti) komberuumist, milles

puudub koht sõnamurdlikkusele ja kahepalgelisusele. On kummaline meie poolt esitada kõigile

mõistlikele isikute arusaadavaid väiteid, et asutuse tegevus ei pea olema aus vaid ka näima aus.

Teie arusaamine kõigutab Eesti komberuumi stabiilsust ja usaldusväärsust Teie tegevuse suhtes.

12

2. Nõustamisel andsite vastuvaidlemist välistaval moel täpse tegutsemisjuhise rikkumise

kõrvaldamiseks. Vaidlusaluse nõude „b“ sõnastust muudeti tervikuna vastavalt juhisele,

järelduvalt olite nõudes (kui tervikus) rikkumise tuvastanud. Kui jääda rikkumise hilisema

tuvastamise juurde, siis vaieldamatult rikkusite ka Teie nõustamisel ilma mõjuva põhjuseta RHS

sätteid jättes nõude ühes lauses rikkumise tuvastamata. Hilisema tuvastamise põhjendusena ei ole

Teie viidanud kohtupraktika, õigusaktide või muude oluliste asjaolude muutumisele.

3. Ei ole õiglane ja õige, et Teie ei kanna mingit vastutust RHS rikkumise eest ning meie peame

selle eest „tasuma“ 45 000 eurot. Meilt märgitud summa äravõtmise katse on seda ebaõiglasem ja

ebaproportsionaalsem, et RHS §-des 213-215 sätestatud väärteo eest (mis on vaieldamatult

olulisem rikkumine kui väidetav kaalutlusviga) karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

4. Nõustamise, mis tegelikult oli kontrolli, ebakvaliteetsuse eest vastutuse panemine ainult meile

on vastuolus PS preambulaga, mis märgib Eesti riigi toetumist vabadusele, õiglusele ja õigusele.

Mõistetavalt saab antud asjas Teie halvausulise käitumise hinnata õigluse põhimõtte eiramisena.

Toonitame ka seda, et Teie käitumisviis ei ole kinnitust saanud Riigikohtu seisukohaga.

Palume vaideotsuses vastata käesoleva lõigu meie väidetele. Samuti palume vastata konkreetselt,

kas Teie tegevus väidetava rikkumise vähetähtsuse ja kahjuliku tagajärje puudumise tõttu oli

õiglane ja proportsionaalne?

Otsus ei tugine õiguse allikatele

1. Teie seisukohad otsuses ei tugine õiguse allikatele kuna jätate viitamata õigusaktide sätetele,

mis annavad vastutuse alusena ka oletusliku kahju tekkimise. Meie arusaamisel kahju kas on või

seda ei ole. Paljasõnaline ja tõendamata oletus (potentsiaalne ja teoreetiline (kaudne) kahju) tuleb

kõrvale jätta. Õiguse üldisest loogikat lähtudes võiks teoreetiliselt meie käitumist kvalifitseerida

RHS sätete mittetäitmise (määruse nr 7 § 19 lg 1 p 3) katsena kahju puudumise tõttu.

2. Käsitletavas lõigus märkisite sõnaselgelt, et meie kohustuseks on järgida õigusakte. Järelduvalt

ei saa antud asjas rikkumise kvalifitseerimisel otsustava tähendusega olla kohtupraktika,

ministeeriumi sisukohad, seaduse seletuskiri või seaduse kommenteeritud väljaanne. Vastasel

juhul kvalifitseeriti rikkumine Teie siseveendumuse asemel õiguse allikaks mitteolevate

dokumentide baasil. Meie arvates on Teie tegevus käsitletav tavapärase haldusjärelevalvena.

Juhul kui Teie ei nõustu meie seiskohtadega, siis palume vaideotsuses esitada konkreetsed

vastuväited.

Meie ei ole õigusvastast tingimust sätestanud

1. Otsuse etteheide meie poolt õigusvastase tingimuse sätestamisest on tõendamata.

Õigusvastasuse tuvastamiseks peab olema konkreetse säte, annab tingimuse sisu. Vastasel juhul

puudub võrdlusmoment ning kontrollivõimalus Teie etteheite põhjendatuse suhtes. Otsusest

järelduvalt oleks antud asjas õiguspäraseks käitumiseks mistahes ehituslepingust tuleneva töö

aktsepteerimine referentsobjektina. RHS-s puudub säte, mis nõuaks (või vastupidiselt keelaks)

vastavat, järelduvalt ei saa meie tingimus juba põhimõtteliselt olla õigusvastane. Õigusvastase

tingimuse korral oleksime pidanud rikkuma teadlikult RHS-s antud koosseisulist asjaolu. Antud

13

juhul ei ole seda tõendatud ning vastavad oletused peab jätma tähelepanuta. Toonitame, et

õigusvastasus tähendab materiaalõigusliku sätte (mis on keelav või kohustav või arvandmetega)

rikkumist mitte aga kaalutlusvea tegemist HMS § 4 lg 2 järgi.

2. Oli piinlik lugeda otsust, kus meie „süüdimõistmiseks“ piisas ühes lauses oletuste esitamisest

(mõni huvitatud isik võis jätta pakkumuse tegemata ja seetõttu võis hankeleping kallimaks

kujuneda), seega esimene oletus oli aluseks teisele oletusele.

Palume vaideotsuses konkreetselt vastata, milliseks hindate oma käitumise piinlikkuse aspektist

lähtudes.

3. Otsuses jätsite vastamata meie küsimusele, kui suures ulatuses (arusaadavalt suurusjärguna!)

võis töö potentsiaalselt ja teoreetiliselt (kaudne kahju) kallimaks kujuneda rahaliselt, et see oleks

rikkumine?

Palume vastata vaideotsuses, kas loete antud asjas rikkumiseks tõendatult töö kallimaks muutumist

ka 1 sendi võrra.

Otsuse põhjendamisel ei peetud silmas käesolevat vaidlust

1. Meie arvates ei pidanud Teie otsuse põhjendamisel silmas antud asja, kuigi väitsite tingimuse

kehtestamisel lähtuda konkreetsest asjast. Meie nõustume Teiega täies ulatuses ja palume

vaideotsuses vastavat põhimõtet kõrvalekaldumatult järgida. Teiste konkreetsete olukordade

kohtulahendid ei saa omada otsustavat tähendust meie tingimuse hindamisel. Meie konkreetne

hange vajas konkreetse tingimuse kehtestamist läbi meie kaalutluse.

2. Otsuses tegite konkreetsele küsimusel vastamise asemel mittevajaliku kommentaari. Vastuse

saamist peame vajalikuks oma kaitseõiguse teostamiseks. Arusaadavalt peate teadma õiguspärast

tingimust, kui meie tingimuse hindate õigusvastaseks, ilma võrdluseta pole otsus kontrollitav.

Vaideotsuses palume anda vastus, kas RHS-s on põhimõtteliselt lubatud samalaadses hankes

(lasteasutuse hoone remont (netopind ca 2000 m2) referentsobjektideks ainult riigihankes tehtud

tööd.

Meie lisaväited otsuse käsitletava osa kohta

Järgnevalt esitame meie 01.02.2024 kirja ja lisaväited ja küsimused, millele taotleme siiski

vastamist, vastasel juhul jäävad meile teadmata Teie konkreetsed seisukohad, mistõttu ei saa meie

oma kaitseõigust rakendada. Mittevastamisel vaideotsuses tunnistate meie väidete ja küsimuste

õigsust ja põhjendatust.

1. Kaalutlusvea võimalik tuvastamine ei oma otsustavat tähendust kaalutlusvea sisust (HMS

§ 4 lg 2 järgi) lähtudes. Võimalikud kaalutlusvead ei saa olla analoogiliselt HMS §-ga 58

mõjutusvahendi rakendamise aluseks. Teie meelevaldsetele ja oletuslikele väidetele vaatamata ei

mõjutanud tingimus parima pakkumuse väljaselgitamist läbi konkurentsi. Haldusmenetluse

normid ei näe ette võimalust kasutada rikkumise kvalifitseerimiseks eranditult oletusi (näiteks

vaide p 9.1).

14

Käsitletava lõiguga seoses on põhjendatud meie viide Riigikoht lahendi nr 3-17-1329 p-le 19.

Riigikohus märgib, et HKMS § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel tehtud

toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta

toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Arvestades võimude

lahususe põhimõtet (PS § 4), ei tohi kohus asuda haldusorgani asemel poolte huve kaaluma, vaid

tal tuleb üksnes kontrollida kaalumise õiguspärasust. Viidatud lahendist nähtuvalt piirdub kohtu

pädevus kaalutluse kontrollimisel HMS § 4 lg 2 küsimustega. Teie olete asunud meie kaalutlust

sisuliselt kontrollima ja hindama tehes sellega meie eest kaalutluse. Arusaadavalt ei saa Teie

pädevus ületada kohtu pädevust.

Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-80-06 p-s 18 märgitakse, etinvesteeringutoetuste taotluste

menetlemine peab olema kooskõlas õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega

sealjuures haldusõiguse põhimõtetega, mis tulenevad muu hulgas PS §-ga 14 tagatud õigusest

heale haldusele.

Meiega mittenõustumisel palume vaideotsuses vastata, millisele õiguslikule alusele toetudes võite

Teie ületada kaalutluse kontrollimisel HMS § 4 lg 2 piire.

2. Hanke eesmärk saavutati määruse nr 7 (§ 1 lg 2) kohaselt, mis sätestab toetuse andmise

eesmärgina avaliku sektori hoonetesse tehtavate investeeringute kaudu energiatõhususe

parandamise, kasvuhoonegaaside heite vähendamise, hoonesse tarnitud energia ja hoone

ülalpidamiskulude vähendamise ning taastuvenergia kasutuse edendamise. Hankega saavutati

eesmärk, lepingut ei muudetud ja täideti nõuetekohaselt, rahaliste vahendite ülekulu puudus(raha

säästlik kasutus oli seega tagatud).

Eelnevate väidetega mittenõustumisel palume konkreetselt vastata vaideotsuses,kas hankega

täideti selle eesmärk vastavalt väites loetletud asjaolude lõikes?

Samuti palume vastata meie korduvale küsimusele, millist õigushüve kaitseb otsus?

3. RHS § 3 käsitlemisel otsuses on ületamatu vastuolu kuna olete korduvalt väitnud (näiteks

otsuse p 1.1. lõik 3; otsuse p 1.3. lõigud 3. ja 9. ), et meie ei ole järginud riigihanke korraldamise

põhimõtteid RHS § 3 järgi. Otsuse p-s 1.4. märkisite sõnaselgelt, et tagatud oli minimaalne

konkurents ja erinevate pakkumuste võrdlemine. Järelduvalt on Teile teada mitme pakkuja osavõtt

nelja asemel tagab vajalikus ulatuses konkurentsi, vastavasisulise küsimuse oleme juba esitanud.

Otsusest järeldame etteheidet hoopiski selles, et põhimõtteid siiski järgisime kuid Teie tagantjärele

tarkusena Teile mitte meelepärases ulatuses, mida teate ainult Teie. Kui hetkeks ka nõustuda Teie

etteheitega, siis RHS ei näe ette mingit vastutust üldpõhimõtete puuduliku või minimaalses

ulatuses täitmise eest. On võimalik RHS § 3 sissejuhatuse kohaselt ainult põhimõtete

mittejärgimine või järgimine.

Eelnevast tulenevalt palume vaideotsuses vastata järgnevatele küsimustele: 1)

millist konkreetset üldpõhimõtet ei järginud meie täies ulatuses?;

2. mitme pakkumuse esitamisel oleks tagatud antud hankes normaalne konkurents ja pakkumuste

võrdlemine?

15

4. Tingimuses „b“ maksis üks sõna 45000 eurot, seda on kerge märgata . nõustamisdokumendi

(30.08.2022/02.09.2022) vastavast lõigust ning sõnana peame silmas „riigihanke“.

Palume vaideotsuse konkreetset vastust, kas peate oma reageeringut otsuses proportsionaalseks

haldusmenetluse sätete alusel?

5. Otsuse tuginemine RHS §-i 3 p-dele 1-3 ja 5 on vale. Eesti õigusruumis koosnevad õigusaktid

tavapäraselt üldsätetest, millele järgnevad erisätted. Rikkumise koosseisulised asjaolud antakse

reeglina erisätetes. Antud juhul sätestab kvalifitseerimistingimuste nõuded sõnaselgelt ja

ammendavalt RHS § 98 lg 1 erisättena. Seega rikkumise kvalifitseerimisel (läbi koosseisuliste

asjaolude) saab aluseks võtta ainuüksi RHS § 98 lg 1 nõuded. Vaieldamatult RHS § 3 p-d 1-3,

5 üldsätetena ei anna mingeid nõudeid tingimusele RHS § 98 lg 1 järgi.

Juhul kui Teie ei nõustu meiega siis palume vaideotsuses kummutada meie väited eelkõige üld- ja

erisätte aspektist.

1.5 Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Otsusest ei selgu EL eelarvele kahju tekkimine. Otsuse käsitletavas osas märkisite projekti

eelarves toetuse summa vähendamist 45 000 euro võrra. Otsuses on märgitud rikkumise aluste

hulgas kahju tekkimist EL eelarvele. Meile jääb selgusetuks eelnevate väidete seos ja sõltuvus.

Seega palume vaideotsuses selgitada, kui suures ulatuses tekitati (või eeldati) kahju EL eelarvele.

Palun anda viide, millises dokumendis on fikseeritud EL eelarvele kahju tekkimine või selle

võimalus.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Otsuses peab meie seisukohtadega arvestama

1.Märgitud seisukoht tuleneb Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-82-03 p-st 17. Lahendi kohaselt vastab

menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning

võtta tema poolt esitatud teave haldusakti andmisel arvesse. Meie veendumusel ei ole Teie

märgitud seisukohta järginud. Olete küll valdavas osas refereerinud meie seisukohti, kuid sisulisi

argumente nende kohta Teie valdavalt ei esitanud. Märgitud lahendi ja hea halduse nõuete kohaselt

peate reageerima meie väidetele. Antud juhul olete sisuliselt mõttetuks muutnud meie väidete

esitamise ehk HMS § 40 sätted. Loodame siiski, et olete valmis rikkumist lõpetama ja

konkreetselt vastama vaideotsuses meie väidetele ja küsimustele.

Ebaaus hinnang meie seisukohtade korduvale esitamisele

1. Esitasime 01.02.2024 kirjas eelnevalt esitatud seisukohad uuesti seetõttu, et nendele jäeti otsuses

sisuline vastus tegemata. Samuti esitasime hulgaliselt seisukohti, millele ei olnud otsuse eelnõus

vastatud. Kahjuks jätkus sama praktika otsuses. Meie seisukohadega valdavas osas

mittearvestamises (mis sisuliselt tähendas nende ignoreerimist) on lihtne veenduda kui kõrvutada

otsuse eelnõu ja otsuse sõnastus. Kõik eelnev põhjustas Teie poolt sisulise vastusteta jäänud

sisukohtade ja küsimuste kordamist vaides. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-82-03 kohaselt peate igal

16

juhul meie seisukohtadele sisuliselt reageerima vaideotsuses vaatamata sellele, kas meie

seisukohad mõjutavad vaideotsuse tegemist.

Meiega mittenõustumisel palume seda vaideotsuses põhjendada.

Küsimus RHS § 101 lg 1 p 1 kohta jäi vastuseta

1.Käsitletavas lõigus refereerisite ainult meie küsimust, kas analoogilistes hangetes on RHS § 101

lg 1 punkti 1 kohaselt juba põhimõtteliselt keelatud objektinõue ainult riigihangete raamides?

Palume vaideotsuses sisuliselt küsimusele vastata põhimõttelisuse aspektist, et kontrollida otsuse

põhjendatudst.

Tingimuse sätestamise asjaolusid on korduvalt põhjendanud

1. Tingimuse sätestamisel arvestatud asjaolusid oleme korduvalt eelnevas kirjavahetuses

põhjendanud. Jääb arusaamatuks, mida sooviti käsitletavas lõigus öelda, et tingimuse

kehtestamisel peab lähtuma sisulistest asjaoludest, mida peab vajadusel põhjendama. Kindlasti ei

ole mingit alust meile meeldetuletuse, selgituse või etteheite esitamiseks.

Palume vaideotsuses selgitada oma seisukohta.

RHS § 98 koha esitate ainult seaduse sõnastuse.

1. Oleme eelnevas kirjavahetuses ja eelkõige 01.02.2024 kirjas esitanud märgitud sätte kohta

põhjalikud seisukohad, millele ei ole Teie siiani reageerinud. Käsitletavas lõigus esitate RHS § 98

lg 1 teise lause sõnastuse lisamata ühtki oma seisukohta. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-82-03 p 17

taustal ei ole Teil mingit võimalust vastamist vältida.

Palume teha vajalik pingutus andmaks vaideotsuses oma seisukohad meie väidetele ja küsimustele

seoses RHS §-ga 98

Lahenditega ei saa proportsionaalsuse mõistet sisustada

1. Käsitletavas otsuse lõikes esitatud lahendites sisustatakse RHS § 98 tingimuse nõuet

„proportsionaalne“. Märgitud lahendid ei ole siiski läbinud Riigikohtu kontrolli ning nendel saab

olla mõju ainult konkreetsete kaasuste lahendamisel. Teie seisukoha kohaselt on hangetel erinevad

asjaolud ning seetõttu viidatud lahendite seisukohade ülekandmine asja lahendamisse ei ole

põhjendatud. Vastasel juhul on Teie asemel otsuse teinud viidatud lahendite tegijad.

Juhul kui Teie ei nõustu meiega, siis palume vaideotsuse esitada motiveeritud vastuväited.

Vastuolus RHS § 98 lg 1 teise lausega ei ole

1. Väitsite otsuse käsitletavas lõigus tingimuse vastuolu RHS § 98 lg 1 teise lausega. Pigem on

siiski tegemist otsitud vastuoludega viidatud lahendite seisukohtadega teistes konkreetsetes

asjades. Seadusest ei tulene ja ka Riigikohus ei ole sisutanud proportsionaalsuse mõistet lepingu

täitmise võimega/võimekusega. Vastav säte ütleb, et „Kvalifitseerimise tingimused peavad

vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja

17

otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed.“ Lausest järeldub üheselt tingimuse

proportsionaalsuse ja vastavuse nõue

Meiega mittenõustumisel palume vaideotsuses vastata, millise nõudega (vastavus või

proportsionaalsus) ) on seadusest tulenevalt seotud lepingu täitmise võimekus?

Hankest põhjendamatult kõrvalejäämise võimalus ei ole mõistetav

1. Hankest põhjendamatult kõrvalejäämise võimaluse märkimine otsuses ei ole meile arusaadav.

Kas tegite etteheite meile või esitasite lihtsalt enda seisukoha, mis ei seondu mingil määral

rikkumise kvalifitseerimisega ning ei oma nähtavat sidet meie seisukohtadele vastamisega. Meie

ei ole tõstatanud küsimust kellegi hankest kõrvale jäämise kohta. Eeldame siiski otsuse üldisest

tonaalsusest etteheidet kellegi hankest kõrvale jäämise kohta. Teisalt tähendab tingimus alati

kellegi kõrvale jäämist, kui ta ei vasta tingimusele ning ei kasuta ühispakkumuse tegemist RHS

§ 103 järgi.

Oma seisukoha selgitamiseks palume vaideotsuse vastata järgmistele küsimustele:

1) mis RHS säte annab hankest kõrvalejäämise võimaluse?; 2)

kas hankest kõrvalejäämine toimub enne pakkumuste avamist või peale seda?; 3)

kas pakkumuse mitteesitamine on ettevõtja vaba valik?

Hankelepingu täitmise suutlikkus ei ole vaidluse teemaks

1. Käsitletava lõigu kohta oleme sunnitud tunnistama oma arusaamatust. Meie ei ole kunagi

väitnud tingimuse määratlemisel ettevõtja suutlikkusest lähtumisest, kuigi kaudselt tähendab

tingimus tõepoolest nõuet pakkuja suutlikkuse kohta. Kindlasti ei seondu käsitletav lõik meie

seisukohtadele vastamisega. Asendasite oma vastamiskohustuse täitmise järjekordse katsega

tingimust sisustada RHS-väliste asjaoludega. Teie kahepalgelisusele oleme menetluses tähelepanu

juhtinud ning ikkagi nõuate meilt tingimuse põhjenduste tõendamist ning endale lubate otsuse

tegemise oletuste (vaata vaide osa 1.3. vastavat lõiku) abil. Juba eelnevalt märgitult ei seo RHS §

98 lg 1 2. lause proportsionaalsust võimekusega lepingut täita.

Otsuses varjati vastamise suutmatust

1. Meie väidetele vastamise suutmatust püüti otsuse lõigus varjata meie seisukohtade mehhaanilise

loeteluga. Kindlasti ei näita see head tooni ja proportsionaalset käitumist.

Juhul kui oleme millestki valesti aru saanud, siis palume vaideotsuses meid parandada.

Otsuse ülemäärane nõue tõendada kogemust

1. Kogemusele toetumine on haldusmenetluses (ning ka halduskohtumenetluses) tunnustatud

asjaolu. Tegelikult saabki otsuses loetletud vastavaid asjaolusid määratleda ka meie kogemusena.

Märgitud asjaolud on kuhjunud praktilise tööga ja leidnud hiljem kasutamist tingimustes

tunnetusliku mõttetöö abil. Teie küsimusele põhjendatud vastuse andmine tähendaks tingimuse

kehtestamisel kirjaliku dokumendi koostamist vastavate kaalutluste talletamiseks. Järjekordselt

panete meile peale ülemäärase tõendamiskoormuse. Meile jääb juba mitmendat korda silma Teie

püüdlus meie väidetele mittevastamist varjata meie tegevusele varju heitmisega.

18

Otsuse küündimatu väide pakkujate ebavõrdsetest osalemistingimustest

1.Otsuse väide pakkujate ebavõrdsetest osalemistingimustest on meie arvates sisult ja juriidiliselt

põhjendamatu. Antud asjas oli esitatud neli pakkumust, ühtki pakkumust ei kõrvaldatud.

Järelduvalt oli antud asjas neli pakkujat RHS § 7 lg 1 järgi ning neile kohaldus samane

tingimus. Seega ei olnud ühelegi pakkujale seatud mingeid takistusi või neid koheldud ebavõrdselt

peale pakkumuste avamist. Tingimusele mittevastamise tõttu kasutas üks pakkuja seaduses lubatud

(RHS § 103) ühispakkumuse esitamist.

Meiega mittenõustumisel palume vaideotsuses esitada oma vastuargumendid eelkõige RHS § 7 lg

1 mõistet silmas pidades ja näidata ära neljast pakkujast need, kelle suhtes tehti takistusi.

Etteheiteid ei saa teha hankeküsimuste baasil

1. Hankemenetluses esitatud küsimused ei ole meile etteheite tegemise aluseks vastava RHS sätte

puudumise ja Eesti komberuumi kohaselt. On kummaline ja vastuvõetamatu, et meie suhtes

võetakse kaudselt kasutusele ühele teisele riigikorrale omane „pealekaebamise“ süsteem.

Vaieldamatult näitab see Teil oma väidete puudumist. RHS § 7 lg 1 ja § 185 lg 1 kohaselt ei ole

tegemist pakkujaga ega vaidlustajaga (riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja). Küsijad olid

rahul saadud vastustega ning vastupidist peate Teie tõendama.

Konkreetsele küsimusele, kui suures ulatuses ehitatakse avalikke hooneid riigihanke raamides

jätsite ikkagi vastamata. Palume seda teha vaideotsuses.

Teie ebaõige väide konkurentsi ning pakkumuse esitamise piiramisest

1. Teie väide tingimusega konkurentsi ja pakkumuste esitamise piiramisest on meelevaldne,

paljasõnaline ja tõendamata. Tegelikult ei vasta Teie etteheide RHS § 2 lg-le 1, § 3 p-le 3, mis

räägib konkurentsi efektiivsest ärakasutamisest. Arusaadavalt annab seadus hoopiski teise

kriteeriumi kui soovite Teie näha. Tuleb ka toonitada, et nelja pakkumuse kvalifitseerimine ja

ehitamine eelarve piirides on tavamõtlemisest lähtudes kindlasti konkurentsi efektiivne

ärakasutamine. Vaides antud arvukatest seisukohtadest lähtudes väidame, et RHS § 2 lg-s 1 ja § 3

p-s 3 kasutatud mõiste „isik“ tähendab ainuüksi pakkujat, seetõttu saab konkurentsi küsimusi

hinnata ainult nelja pakkuja ulatuses.

2. Teie etteheide „…ei võimalda esitada pakkumust ettevõtjal…“ on antud kindlas kõneviisis,

järelduvalt on Teil nimeliselt teada ettevõtja, kellele ei võimaldanud tingimus pakkumust esitada.

Ei jää märkamata, et käsitletavas lõigus asendasite oma vastamiskohustuse meile etteheite

tegemisega.

Eelnevast tulenevalt palume vaideotsuses vastata alljärgnevatele küsimustele:

1) esitage nimeliselt ettevõtja, kellel tingimus ei võimaldanud pakkumust esitada; 2)

viidake konstruktsiooni „pakkumuse esitamist mittevõimaldav tingimus“ alusele RHS järgi; 3.

Teie hinnangul kvalifitseeritud pakkujate arv ja eelarve kokkuhoid antud asjas, mis oleks taganud

konkurentsi efektiivse ärakasutamise.

Vastamata jäeti meie seisukohale seoses RHS § 98 lg-ga 3

19

1. Meie arvates on RHS § 98 lg 3 otsuses üleliigne, Teie vastus kaldus teadlikult või teadmatusest

sellest kõrvale. Meie selgesõnalise ja korduva väite kohaselt pakkumuste avamise järgselt ei

jäetud ühtki neljas pakkujast kvalifitseerimata, seega RHS § 98 lg 3 ei rakendunud. RHS § 98 lg

1 2. lause sätestab suletud nimekirja nõuetest (vastavus ja proportsionaalsus) tingimusele ning

seetõttu sama paragrahvi lõikega 3 täiendamisele ei kuulu.

Meiega mittenõustumisel palume vaideotsuses esitada RHS § 98 lg-le 1 ja 3 baseeruvad väited.

Proportsionaalsuse mõiste arusaamatu selgitus otsuses

1. Otsuse käsitletavast lõigust on meil raske mõista. Kas olete tahtnud väita, et proportsionaalsuse

nõude korral ei tohi pakkujat hankest kõrvale jätta. Neljas pakkujast (RHS § 7 lg 1) ei ole kedagi

kõrvale jäetud RHS § 98 lg 3 järgi.

Palume vaideotsuses oma seisukohta arusaadavalt ja RHS sätetele tuginevalt põhjendada.

Vastamata jäeti meie väitele oletuste kasutamisest

1. Meie ühele peamisele etteheitele oletuste kasutamisest otsuses jätsite lihtsalt vastamata.

Vastamata jätmine (rääkimata kummutavate asjaolude esitamisest) tõendab, et nõustusite meie

seisukohaga. Seega kordame veelkordselt otsuses rikkumise asjaolude põhjendamist

paljasõnaliste ja tõendamata oletuste abil.

2. Eelnevaga seoses on asjakohane viide Riigikohtu lahendile nr 3-19-569 (p 11), millest

järelduvalt ei tohi haldusorgan lähtuda üksnes oletustest ning kontrollija ei saa asendada

kaalutluse tegijat. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-66-03 (p-d 18, 23) kohaselt ei ole üldsõnaline

motivatsioon piisav, ega saa asendada haldusakti motiveerimise kohustust. Riigikohtu lahendi nr

3-3-1-54-03 (p-d 38, 40) kohaselt on kaalutluse puhul kohtu (järelduvalt ka Teie!) kontroll piiratud.

Riigikohtu lahendi nr 3-18-1891 p 18 annab seisukoha, et kohus ei või asuda kaaluma ning kohtu

pädevuses on üksnes kontrollida, kas kaalutlusotsus on õiguspärane (HKMS § 158 lg 3).

Juhul kui Teie ei nõustu meie järeldustega, siis palume seda sõnaselgelt ja argumenteeritult

vaideotsuses kummutada.

Vastamata jätsite Teie pädevuse kohta tehtud väidetele

1. Esitasime oma seisukohad, millele jätsite otsuses sisuliselt vastamata. Peame antud juhul silmas

Teie pädevust sätestava ja piirava HMS § 4 lg 2 sätteid. Teie väite põhjendatust kontrollida

tingimuse õiguspärasust kooskõlas kehtiva õigusega ja õiguse üldpõhimõtetega kinnitab juba

viidatud HMS § 4 lg 2.

Juhul kui Teie ei nõustu meie ühe põhiväitega, siis palume vaideotsuses esitada seadusest

tulenevad vastuväited.

2. Otsuses kasutati järjekordselt RHS-välist määratlust „potentsiaalne riigihankes osaleja“.

01.02.2024 vastuses esitasime antud teema kohta arvukalt väiteid ja küsimusi. Otsuse osas, millest

peaksime lugema Teie reageeringuid, valitseb varjamatult tühjus. Juhul kui Teie jätkate sama stiili

ka vaideotsuses, siis järeldame meiega nõustumist vastuväidete esitamata jätmise tõttu.

20

Käsitletavas lõigus unustate järjekordselt ära oma tõendamiskoormuse ning peate jällegi meid selle

kohustuse kandjaks.

3. Otsuse seisukoht, et meil ei ole õigust nõuda RHS § 98 lg 3 järgi kogemust riigihanke raamides

on põhjendamatu. Märgitud säte annab siiski keelava nõude kvalifikatsiooni kontrollimisel. Seega

ei oma mingit tähendust, mida meie oleme nõudnud, ikkagi on kontrollinõue samane, mida peab

vastuvaidlematult täitma. Jätate selgitamata, millisest RHS sättest tuleneb nõue tingimuse

seadmisel objektiivsetest vajadustest lähtumisest.

Oletuse ebaõige samastamine asjaoluga, põhjendamatu toetumine kohtulahenditele

1. Otsuse käsitletavas lõigus oletuse samastamine asjaoluga tähendaks Eesti õigusruumi

kummutamiskatset. Meie ei usu siiski Teie suutlikkust selle eest vastutamiseks. Oletus ei ole

asjaoluks ning seda ei saa tõendada (muidu ei oleks see oletus). Asjaolude tõendamiskohustus

kuulub Teile.

Kui väidate, et olete uurimispõhimõtet järginud Riigikohtu lahendi nr 3-19-569 valguses, palume

esitada vaideotsuses vaide osas 1.3. märgitud iga oletuste kohta vastavad tõendid, et oletus

muutus asjaoludeks.

2. Juba korduvalt märgitult ei saa madalama astme kohtu seisukohad (joonealuse märkuse nr 23

taustal), antud konkreetses asjas otsustavat tähendust omada. Igas vaidluses selgub tõde siiski

tõendatud asjaolude baasil. Joonealuses punktis märgitud Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2021

otsuse nr 3-19-346 punktis 19 olev seisukoht ei ole juba põhimõtteliselt käesolevas asjas kasutatav.

Otsuses märgitakse võimaliku kahju, käsitletavas asjas võiks teoreetiliselt tulla kõne alla eelarve

kokkuhoidu mittetoimumine, mida ei saa mingil juhul samastada kahju tekkimisega. Toonitame

ka seda, et õigusaktides puudub meie kohustus eelarvet kokku hoida.

3. Vastuseks Tallinna Halduskohus 08.07.2022 otsuse nr 3-19-1219 seisukohale elulise usutavuse

küsimuses vastame, et ei ole eluliselt usutav hankest reaalselt huvitatud ettevõtja suutmatus

kasutada RHS § 185 või § 103 võimalust oma huvide kaitsmiseks.

Juhul kui teie ei nõustu meie seisukohaga, siis palume põhjendada, millele toetudes peate hankest

reaalselt huvitatud ettevõtjaid saamatuteks?

4. Joonealuse märkuse nr 24 kohaselt on Euroopa Kohus on selgitanud kohtasjades nr C-743/18 ja

C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav.

Kindlasti ei saa me selle seisukohaga nõustuda ning see ei vasta Eesti õigusruumi põhimõttele

(kõik kahtlused (oletused) tuleb tõlgendada etteheite subjekti kasuks). Tähelepanu tuleb pöörata

seisukohale, mille kohaselt tõendamist ei nõuta ainuüksi finantsmõju kohta, järelduvalt rikkumise

asjaolud peab ikkagi tõendama.

5. Joonealuse märkusele nr 25 vastuseks seoses Riigikohtu lahendiga 3-3-1-66-03 selgitame Teile,

et meie põhivastuväite kohaselt toetub otsus täies ulatuses oletustele. Seega oletustel otsus ei saa

põhimõtteliselt olla motiveeritud.

Oma seisukohtade esitamisel kopeerisite mitteõigusallikaid

21

1. Põhjendamatu on Teie väide, et oma seisukohade kinnituseks andsite otsuses viited vastavatele

materjalidele, mis ei ole õigusallikaks. Sisulisel tuginevad kõik tehtud oletused mingile materjalile,

milles puudub Teie autorlus. Ilmekaks näiteks on RHS § 3 ja 98 sisustamine kohtulahendite

abil, mis on tehtud teistes konkreetsetes asjades konkreetsete asjaolude baasil. Märgitud

„Teieväline“ otsuse sisustamine andiski võimaluse esitada meie tegevuse kohta etteheiteid.

Teadaolevalt võib Riigikohus oma seisukohti muuta, Teie loogikast lähtudes kehtiksid muudatused

tagasiulatuvalt ning eelmise seisukoha kasutamine oli põhjendamatu.

Juhul kui Teie ei nõustu meiega, siis palume vaideotsuses esitada oma vastuväited.

Välistamine ei ole tõendamiseks, kaalutlus võidi teha vältimatu eksimuse pinnalt

1. Otsuses valdavalt välistamise kasutamine näitab üheselt Teie poolt rikkumise tõendamata

jätmist. Otsuses tehti juriidiline konstruktsioon, mis teenib ainult Teie huve. Otsusest lähtuvalt

tõendate Teie RHS § 98 lg 1 2. lause koosseisulise asjaolu (proportsionaalsus) rikkumist ainuüksi

sellega, et ei saa välistada negatiivse tagajärje saabumist.

2. Kui hetkeks nõustuda meie poolt sisulises plaanis põhjendamatu kaalutluse (proportsionaalsuse

nõude pinnalt) tegemisega, siis vaieldamatult ei olnud tegemist rikkumisega määruse nr 7 mõttes,

mis eeldab tahtlikku tegevust.

3. Kaalutluse tegemisel kasutasime oma õigust heauskselt ning seejuures Teie poolt eksitusse

viiduna. Meile etteheidetava väidetava kaalutlusvea tegemine oli mittetahtlik tegevust. Meie

käitumist saab hinnata halduskohtumenetluses tunnustatud põhimõttega „vältimatu

eksimus“, mis välistab mõjutusvahendi rakendamise. Eelnevat kinnitab määruse nr 7 § 19 lg 1

sissejuhatus, mille kohaselt võib (aga ei pea!) rakendusüksus teha tagasinõudmise otsuse

arvestades rikkumise raskust. Seaduse väidetav mittetäitmine oli vaieldamatult väikese

tähendusega ning see ei mõjutanud EL eelarvet selle suurendamise tähenduses. Seega oleks antud

asjas ainuvõimalik jätta mõjutusvahend kohaldamata HMS § 3 lg 2 alusel, mis nõuab

õigusakti kohasust, vajalikkust ja proportsionaalsust eesmärgi suhtes.

4.Otsuses märgite meie tegevuse mõju eelarvele, mistõttu ei saa kahju tekkimist välistada.

Toonitame ja täpsustame, et jutt käib võimalikust mõjust EL eelarvele. Hanke eelarve ning toetuse

summa jäi ületamata, seega tavaloogika kohaselt EL eelarvele mingit mõju ei olnud. Teie

teoreetilise arutluse tulemusel võis paremate pakkumuste korral toimuda ainult EL eelarve

kokkuhoid. Meie ei näe põhjust käsitleda teoreetilise kokkuhoiu mitterakendust kahju tekitamise

võimalusena EL eelarvele.

5. Käsitletavas lõigus märkisite, et pakkujate ring võinuks olla suurem, vaieldamatult on tegemist

kontrollimatu ja paljasõnalise väitega. Palume vaideotsuses selgitada, mida sisuliselt tähendab

määratlus „pakkujate ring“, kas lähtute RHS § 7 lg 1 määratlusest või mõnest teisest RHS sättest.

Otsuse sõnastusest („…olla suurem.“) järeldub Teie kindel teadmine, mitme pakkuja puhul on

täidetud „suurem“ nõue.

22

Määratluse „…võinuks pakkujate ring olla suurem“ täpsustamiseks, mis võimaldab meil oma

kaitseõigust rakendada, palume vaideotsuses märkida pakkujate arv, mis oleks vastanud Teie

seisukohale.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Veljo Väärsi

Kose Vallavalitsuse esindaja

Lisa: volikiri

KOSE VALLAVALITSUS

_____________________________________________________________________________________________________________________________ Hariduse tn 1, 75101 Kose alevik Telefon + 372 54 620 123 E-post: [email protected] Kose vald, Harjumaa Veebileht www.kosevald.ee Registrikood 75011547 Konto EE872200001120132608

Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 14.04.2024 nr 7-5.2/1028-8

[email protected]

Vaie

13.03.2024 nr otsusele nr 11.2-8/24/189 finantskorrektsiooni tegemise ning taotluse vastavaks

tunnistamise ja rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi Teie) tegi meetme „Energiatõhususe

ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes“ raames 13.03.2024 otsuse nr

11.2-8/24/189 (edaspidi otsus) Kose Vallavalitsuse (Hariduse tn 1 75101 Kose alevik Kose vald,

tel. +372 5462 0123, e-post [email protected], edaspidi meie) projekti "Oru Põhikooli

energiatõhususe suurendamine“ (nr Kliima.2.01.21-0239; edaspidi projekt) osas.

Teie tuvastasite projekti kulude kontrollimise käigus, et meie ei ole riigihanke „Oru Põhikooli

rekonstrueerimine“ viitenumbriga 253909 (edaspidi hange) korraldamisel järginud riigihangete

seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldatakse antud hanke kulude osas

finantskorrektsiooni ning mitteabikõlblikuks kuluks loetakse 96 200 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on riigihalduse ministri 26.02.2020 määruse nr 7 „Kohaliku omavalitsuse

hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi

määrus) § 19 lg 1 punkt 3 ja § 19 lõige 2, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid

tunnustega 2-9 ning peetud kirjavahetus.

Leiame, et tehtud otsus ei vasta seadusele ning ei ole põhjendatud. Eelnevast tulenevalt esitame

otsusele käesoleva vaide (edaspidi vaie).

Seoses vaide esitamisega kinnitame ja taotleme alljärgnevat:

1) vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust;

2) otsuse kehtetuks tunnistamist. Otsuse osade numeratsioonist ja pealkirjades lähtudes esitame alljärgnevad väited, kaalutlused ja

seisukohad, et otsus rikub meie õigusi.

1. Toetuse saaja on seadnud riigihankes nr 253909 ebaproportsionaalse ja

piirava kvalifitseerimise tingimuse

2

Otsus tehti ebaõige kvalifikatsiooni baasil

1. Käesoleva vaide esitamisel lähtusime otsuse sissejuhatuses antud kvalifikatsioonist väidetava

rikkumise kohta „Toetuse saaja on seadnud riigihankes nr 253909 ebaproportsionaalse ja piirava

kvalifitseerimise tingimuse“ Sama sõnastust kasutati otsuses läbivalt. Seega tohib rikkumise

kvalifitseerimine toimuda ainult RHS § 98 lg 1 teise lause alusel, mis nõuab kvalifitseerimise

tingimuse (edaspidi tingimus) vastavust ja proportsionaalsust. Märgitud sätte sõnaselgus,

üheselt mõistetavus ja kinnine loetelu välistab selle sisustamise või tõlgendamise.

2. Otsuses viidatud RHS § 3 p-d 1-3 ja 5 reguleerivad hanke korraldamise üldpõhimõtteid ja

annavad nõuded hankija käitumisele. Seega on lihtne märgata põhimõttelist erinevust RHS § 98

lg 1 2. lausega, mis sätestab nõuded tingimusele. Eelnevat kinnitab ka otsuse sõnastus, milles ei

ole kordagi tehtud meile etteheidet, et tingimus ei ole riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne

RHS § 3 p 2 järgi.

3. Väidetava rikkumise kvalifitseerimine oli ebaseaduslik ja kehtetu ka põhjusel, et meile tehti

etteheide „piirava“ tingimuse seadmise kohta. Antud määratlust RHS ei tea, seega oli

kvalifitseerimisel ebaseaduslikult laiendatud koosseisulist asjaolu. Fraasi „… piirava

kvalifitseerimise tingimuse“ kohta märgime ka seda, et lähtudes RHS § 3 p-st 2 (ning koostoimes

RHS § 98 lg 1) on tingimus juba põhimõtteliselt ja igal juhul piiranguks. Seega anti otsuses eesti

keelele mitteomane ja seadusele mittevastav kahekordne eitus „piirav piirang“. Seega Teie nihkes

loogikast lähtub, et õigusrikkumisega ei ole tegemist mittepiirava piirangu puhul. Vaideotsuses

palume anda mõlema tingimuse kohta konkreetne selgitus lähtudes piirava lisandi aspektist.

4. Rikkumise kvalifitseerimine RHS § 3 p-de 1-3 ja 5 järgi on eelnevast tulenevalt välistatud. Eesti

õigusruumis ei saa mõjutusvahendit rakendada ebaõige kvalifikatsiooni pinnalt.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 4 kohaselt on otsus tühine algusest peale (HMS § 63

lg 1) ning selle täitmist ei nõuta. Viide HMS § 63 lg 2 p 4 on antud asjas ainuvõimalik ja

möödapääsmatu. Otsusega sunnitakse meid põhjendamatult (ebaseaduslikult) vähendama oma

vara 45 000 euro võrra. Sisuliselt sunnitakse meid endale kahju tekitama ning rikkuma Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 esimest lauset „Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud“.

5. Kokkuvõtteks oleme seisukohal, et otsuse ebaõige kvalifikatsioon tähendab selle tühisust

algusest peale ning otsust ei pea täitma. Tegelikult võiks antud seisukohast piisata otsuse

vaidlustamiseks, siiski peame õigeks tuua välja ka muudest aspektidest otsuse vastuolu seadusega,

mis kinnitab otsuse kehtetust.

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Otsuses ei järgitud õigusaktide nõudeid ja head haldust

1. Õigusaktide täitmise nõudele juhitakse tähelepanu riigihalduse ministri 26.02.2020 määruses nr

7 „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise

tingimused ja kord“ (edaspidi määrus). Antud asjas on õigusaktideks peale määruse riigihangete

seadus (RHS) ja haldusmenetluse seadus (HMS) (edaspidi koos õigusaktid). Järelduvalt rikkumise

kvalifitseerimisel tohtis aluseks võtta ainult õigusaktid. Sama nõue laieneb ka vaide

3

läbivaatamisele ja vaideotsuse tegemisele. Vaideotsuses õigusaktide ignoreerimine või valikuline

kasutus muudaks meil kaebe- ja kaitseõiguse realiseerimise ülemääraselt raskemaks.

2.Otsusega rikuti PS § 154 sätteid meie suveräänsusest. Sätte kohaselt otsustavad kõiki kohaliku

elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Vaieldamatult

oli otsuses meile etteheidete tegemisel õigusaktides sätestatud koosseisuliste asjaolude asemel

kasutatud oletusi ning mitteõigusallikaid. Meie iseseisvust rikuti läbi kaalutlusõiguse piiramise

ning sisuliselt nõuti tegutsemist väljaspool õigusaktide sätete.

Juhul kui Teie ei nõustu meie eelnevate seisukohadega, siis taotleme vaideotsuses argumenteeritult

vasta.

3. Otsuses puudub korrektne numeratsioon erinevate seisukohtade ja väidete eristamiseks, kuigi

juhtisime sellele Teie tähelepanu oma 01.02.2024 kirjas. Taotlesime otsuse tegemiselt kasutada

korrektset numeratsiooni, kahjuks ei suutnud Teie taotlust täita, kuigi võimekust selleks oleks

pidanud jätkuma. Numeratsioon oleks taganud väga mahukas otsuses orienteerumise ning meie

vaide ülevaatlikkuse, mis omakorda tagaks vaideotsuse kergema koostamise. Mõistetavalt olete

eelneva kirjavahetuse põhjal arvestanud meie pöördumist halduskohtusse (edaspidi kohus)

negatiivse vaideotsuse korral. Järelduvalt korduvad ka kohtule probleemid ja raskused otsuse ja

vaideotsuse sisus orienteerumisel.

4. Teie ei tohiks jätta muljet oma tegevuse taotluslikkusest. Hea haldus eeldab otsuse

ülevaatlikkust, arusaadavat ülesehitust ja jälgitavust. Ei tahaks uskuda heast haldusest irdumise

eesmärgina otsuse vaidlustamise raskendamist, mis Teil osaliselt ka õnnestus. Vajaliku

numeratsiooni puudumine võimaldas Teil varjata meie osadele küsimustele ja väidetele

mittevastamist.

Palume vaideotsuses vastata, millistel kaalutlustel jätsite täitmata meie soovi otsuse teksti

korrektsest nummerdada.

Eelnevast tulenevalt taotleme, et vaideotsus tehakse korrektses numeratsioonis eristamaks lõikeid

ja väiteid.

Meie seisukohtadele (01.02.2024 kiri) RHS § 3 kohta jätsite reageerimata

1. Peame esitama uuesti oma väited seoses RHS §-ga 3. Otsuse viide (RHS § 3 p 5) tähendab

kohustust kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Antud asjas toetuse kasutamisel

ei tehtud seda suuremas ulatuses või väljaspool hankelepingut või mitteotstarbekohaselt (toetuse

andmise eesmärk täideti). Nõustume Teie viitega RHS § 3 p-le 2, mille kohaselt isikuid peab

võrdselt kohtlema. Erinevalt Teist lähtume tavaloogikast, et kohelda saab konkreetseid isikuid

reaales ja ühetaolises olukorras. Ebavõrdse kohtlemise tuvastamiseks on möödapääsmatu isikute

võrdlemine ühesuguses olukorras. Otsusest nähtub üheselt Teie soov taandada konkreetne võrdlus

teoreetiliseks (oletuslikuks) võimaluseks ebavõrdse kohtlemise kohta. Palume vaideotsuses

vastata alljärgnevatele küsimustele, et tagada oma kaitse- ja vaidlustamisõiguse reaalne

kasutamine.

4

Kas lepingu täitmise käigus kasutasime toetust mittesäästlikult ja ebaotstarbekalt?

Kas on RHS-s nõue kasutada toetust väiksemas määras võrreldes toetuse suurusega.

Tõlgenduspraktika kasutamine ei olnud põhjendatud

1. Esitatud tõlgenduspraktika kohta märgime selle Riigikohtu kontrolli mitteläbimist. Seetõttu ei

saa anda vastavatele lahenditele otsustavat tähendust konkreetses asjas konkreetse rikkumise

kvalifitseerimisel. Vaidlus puudub antud asja lahenduse baseerumisel ainuüksi õigusaktide sätetel.

Järelduvalt tähendab see eelkõige RHS vastava sätte koosseisuliste asjaolude tuvastamist.

Kindlasti ei saa esitatud lahendid anda konkreetseid juhiseid antud asjas, mille asjaolud ei pruugi

kattuda lahendite asjaoludega. Meie tähelepanekul ei andnud kohtud otsesid juhiseid isegi vastava

asja lahendamiseks, kohtud esitasid oma nägemuse ja arvamuse tingimusele esitatavate nõuete

kohta. Meie seisukoht arvestab ka asjaoluga, et Eestis on kodifitseeritud õigus mitte aga

pretsedendiõigus.

2. Meie veendumusel seaduses antud nõue tingimuse vastavusest ja proportsionaalsusest (RHS §

98 lg 1) ei kuulu sisustamisele tõlgenduspraktikaga, mis ei ole õiguse allikaks. Tegelikult ongi

otsuse käsitletavas lõigus märgata Teie tahet rikkumise kvalifitseerimiseks ainuüksi

tõlgenduspraktika abil. Teie ei tohiks jätta muljet rikkumise kvalifitseerimisest Teie asemel kohtute

poolt. Eelnevat kinnitab käsitletava lõigu fraas („Rakendusüksuse hinnangul…“), millest

järelduvalt olete andnud oma subjektiivse arvamuse rikkumist tuvastamata.

Meiega mittenõustumisel palume vaideotsuses meie seiskohad kummutada konkreetsete

väidetega.

Pakkuja võimekus täita lepingut ei ole esmatähtis küsimus

1. Kasutasite etteheite tegemiseks otsuse seisukohta tingimuse kohasusest seoses pakkuja või

taotleja (edaspidi pakkuja) võimekusega lepingut nõuetekohaselt täita. RHS § 98 lg 1 2. lause ei

seo tingimuse mõistet pakkuja võimekusega, samuti ei ole meie kaalutlusotsustuse (edaspidi

kaalutlus) tegemisel sellega arvestanud. Ilmselgelt olite etteheite tegemisel juhindunud RHS-

välisest seosest.

Meiega mittenõustumisel palume vaideotsuses vastata küsimusele, milline RHS säte seob

tingimuse pakkuja võimekuse nõudega lepingut täita.

Tingimus ei ole vastuolus RHS § 98 lg-ga 1.

1. Otsusest nähtuvalt nõustusite meie seisukohaga tingimuse sätestamisest meie kaalutlusega.

Seega peab vaideotsuses olema selgelt eristatav, kas kaalutlusega rikkusime HMS § 4 lg 2 reegleid

või oli kaalutlus õigusvastane juba sisulisest kriteeriumist lähtudes. Käsitletava lõigu sõnastusest

loeme välja Teie etteheitena meie kaalutluse sisulist õigusvastasust.

2. Kõige üldisemad tähelepanekud Teie etteheite kohta on:

1) ei tuvastatud õigusrikkumist, avaldasite ainult oma seisukoha; 2)

kuidas RHS § 98 lg-s 1 antud kaalutluslike määratluste („peavad vastama“ ja „olema nendega

proportsionaalsed“) korral saab meie kaalulust hinnata vastuolus sättega;

3) vastuolu saab tuvastada keelava, kohustava või andmeid sisaldava sätte eiramisel;

5

4) kaalutlust lubava sättega vastuolu leidmisel peate oma seisukohta kõrgemaks meie omast,

milleks ei saa Teie tuge ühestki seadusesättest; 5)

hinnangu „põhjendamatult piirava kvalifitseerimistingimuse“ korral jääb selgusetuks, keda ja kui

suures ulatuses on piiratud, RHS § 98 lg 1 sõnastus välistab sellise seisukoha esitamise, tegemist

on lubamatu kahekordse eitusega (vaide p 1.3); 6)

negatiivse hinnangu tõttupeate teadma samade tingimustega hangetes proportsionaalset ja

mittepiiravat tingimust, mille korral saab kontrollida läbi võrdluse etteheite põhjendatust.

Juhul kui Teie ei nõustu meie eelnevate seisukohtadega, siis palume vaideotsuse meie seisukohad

argumenteeritult kummutada.

RHS § 3 p-de 1-3, 5 ja § 98 lg 1 sätted on põhimõtteliselt erineva sihitusega

1. Meie ei saa nõustuda Teie seisukohaga RHS § 3 sätete rikkumisest kaalutluse tegemisel.

Eelnevas lõigus käsitletult ei ole kaalutlus (ning tegelikult ei saagi olla) sisulises plaanis vastuolus

RHS § 98 lg-ga 1. Täheldatav on kaalutluse vastuolu ainult Teie arvamusega mitte RHS-ga. Juhul

kui jääte oma seisukoha juurde, siis taotleme vaideotsuses esitada põhjalik analüüs meie

kaalutluse vastuolust HMS § 4 lg 2 antud iga nõudega. Kaalutluse tegemise mõte on vastavas

menetluslikus piiris ise otsustada sisulisi küsimusi.

2. Eelnevat kinnitab otsuse osa „Rakendusüksus selgitab üldiselt“ 1. lõik, mille kohaselt toetuse

saaja poolt RHS-ist tulenevate riigihanke menetlusreeglite rikkumisel peab ta arvestama, et

rikkumise tuvastamisel järgneb sellele finantskorrektsioon. Seega tunnistate kaalutluse sisulise

kontrolliõiguse puudumist endal.

3. Otsusest saab järeldada Teie teadlikku ignoreerimist meie seisukohade suhtes seoses RHS §-ga

3, seetõttu esitame veelkordselt alljärgnevad väited:

1) RHS § 3 p 1 sätestab hankija tegevuse põhimõtted proportsionaalsuse sisu andmata;

2) RHS § 3 p 2 (koostoimes RHS § 2 lg-ga 1) annab proportsionaalsuse põhimõtte sisu –

hankija jälgib, et isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi

(isikute võrdne kohtlemine, RHS § 2 lg 1) suhtes proportsionaalsed.

4. Eelnevast tulenevad RHS § 3 p 2 kohta meie alljärgnevad väited:

1) proportsionaalsus peab tagama isikute võrdse kohtlemise;

2) tingimuse või piirangu raamides tagatakse isikute võrdne kohtlemine;

3) piirangute ja kriteeriumite seadmine tähendab § 98 lg 1 järgi (sõnaselgelt!) ainult pakkuja suhtes

tingimuse sätestamist;

4) RHS § 2 lg 1, § 3 p 2 ja § 98 lg 1 koostoimes tähendab sõna „isik“ ainult pakkujat.

5. Loodame, et seaduse sõnastust arvestades suudate vaideotsuses vahet teha määratlemata

õigusmõiste „proportsionaalsus“ põhimõtteliselt erinevast sihitusest RHS § 3 ja 98 korral ja nimelt:

1) RHS § 3 p 2 sihitus on riigihanke eesmärgi (RHS § 2 lg 1) suhtes hankija proportsionaalse

käitumise tagamine;

2) RHS § 98 lg 1 2. lause sihituseks on tingimuse vastavus ja proportsionaalsus ehitustööde

olemuse, koguse ja otstarbega (suletud loetelu).

Eelnevast nähtuvalt ei ole RHS § 3 p 2 üldsättena ja RHS § 98 lg 1 2. lause erisättena kattuvad

põhimõtteliselt erineva reguleerimisala (hankija käitumine või nõuded tingimusele) tõttu. Mägitud

6

sätete kokkupuutena saab väita, et hankija kohustuseks on proportsionaalse ja vastava tingimuse

rakendamisel peale pakkumuste avamist pakkujate võrdne kohtlemine tingimuse raamides.

Antud punktis esitame põhimõttelise ja olulise seisukoha, millel põhineb valdav osa käesoleva

vaide väidetest. Seetõttu taotleme märgitud punktiga mittenõustumisel vaideotsuses selle

kummutamist RHS § 3 ja 98 sõnastust kasutades.

6. Kõiki isikuid, kellele anti võimalus (läbi RHS sätetega lubatud tingimuste) hankes osaleda,

koheldi võrdselt. Vastupidise seisukoha korral peab vaideotsuses nimeliselt esile tooma

ebavõrdselt koheldud isiku, et väidet oleks võimalik kontrollida.

7. RHS § 98 lg 1 sõnastuse põhjal esitame alljärgnevad väited:

1) kontrollitakse ainult pakkuja sobivust, mida saab teha pakkumuste avamise järgselt;

2) sobivus tähendab lepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga tegelemist;

3) tingimused kehtestatakse tema (s.t pakkuja) tehnilise ja kutsealase pädevuse suhtes;

4) tingimused peavad olema vastavad ja proportsionaalsed;

5) RHS § 98 lg 1 erisättena annab tingimuse mõiste ja nõuded ning ainult seda saab asjas kasutada.

RHS § 3 p 2 on sisuliselt üldsäte ning jääb tahaplaanile.

Meie väidetega mittenõustumisel palume esitada vaideotsuses konkreetsed vastuväited.

Otsus põhineb oletustel ja tõendamata asjaoludel

1. Otsusest saab esile tuua Teie alljärgnevad oletused, põhjendamatud hinnangud ja

juriidilised konstruktsioonid:

1) tingimus on õigusvastane;

2) ei tohi luua riigihankest huvitatud isikule teiste isikutega võrreldes soodsamat olukorda;

3) koheldi ebavõrdselt isikuid, kes on täitnud lepinguid riigihankeväliselt;

4) pakkujate ringi on piiratud;

5) võidi välistada potentsiaalse pakkuja osalemine õigusvastase tingimuse tõttu;

6) kui ei saa õigusvastase tingimuse tõttu osaleda kõik riigihankest huvitatud ettevõtjad, ei saa

järgida RHS § 3 p-s 3 sätestatud üldpõhimõtet ja tagada konkurentsi;

7) ei ole teada, milline oleks võinud olla pakkujate ring, sh parima pakkumuse esitanud pakkuja

ning tema pakkumuse maksumus (tekib loogiline küsimus, mida Teie siis üldse hanke tulemuste

kohta teate!?);

8) ei saa välistada, et paremate tingimustega leping taganuks raha säästlikuma kasutamise; da;

9) kõrvalejäänud isikud oleks kindlasti teinud olemasolevast parema pakkumuse;

10) parem pakkumus oleks kindlasti kvalifitseerunud;

11) parem pakkumine oleks toonud kaasa hankelepingu parema maksumuse;

12) tingimused omasid eelduslikku mõju konkurentsile;

13) tähelepanuta jäetakse huvitatud ettevõtjate poolt ühispakkumuse (RHS § 103) võimalus;

14) potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahju tekkimise võimalus;

15) õigusrikkumine toimus, kuigi tagatud oli minimaalne konkurents ja erinevate pakkumuste

võrdlemine;

16) võis olla mõju riigi eelarvele;

17) konkurentsi piirati.

7

2. Õigusaktides puudub kohustus esitada oletuste ja põhjendamatute juriidiliste konstruktsiooni

suhtes vastuväiteid. Eelnevast tulenevalt ei esita meie oletustele vastuväiteid, mis ilmselgelt

tähendaks oletuste tunnistamist ning ka enda naeruvääristamist. Asja mõttevaesuse näitamiseks

esitame näiteks oletuse (p 4) kohta oma vastuoletuse, et välistada ei saa pakkujate ringi

mittepiiramist.Meid väga huvitab, millega seletate oma oletuse primaarsust meie oletuse ees. Asi

oleks mõeldav juhul, kui Teie oleksite meile kõrgemalseisev organ.

3. Teie hinnang „… ei saa õigusvastase kvalifitseerimise tingimuse tõttu osaleda kõik riigihankest

huvitatud ettevõtjad…“ on meie arvates ettevõtjaid madaldav ja isegi solvav. Meie kaalutus ei

takistanud esitada ühispakkumust (RHS § 103) või õigusi kaitsta (RHS § 185) Arusaadavalt

oli märgitud võimaluste mittekasutamisel tegemist hankest mittehuvitatud ettevõtjaga. Eelkõige

kehtib see otsuses viidatud ettevõtjate kohta, kes esitasid hanke kohta küsimusi.

4. Otsuses võeti tõendamiskohustuse vältimiseks kasutusele „välistamismeetod“ Palume

vaideotsuses anda juriidiline alus selliseks tegevuseks.

5. Joonealune viide nr 5 RHS § 185 rakendamiseks on põhjendamatult sätet laiendav. Sättes

on antud olukorra kirjeldus „riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja“, mitte aga vastav mõiste.

Tegemist on isikuga, kes oleks antud asjas vaidlustanud riigihanke aludokumente.

Vaidlustamisõigusega isikuid nimetatakse sättes „vaidlustaja“. Seega antakse sättes vaidlustaja

mõiste, kelleks muu hulgas saab olla „riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja“ Järelduvalt on

tegemist mõiste „vaidlustaja“ osalise selgitusega, millel ei ole iseseisva mõiste tähendust. Kuni

ettevõtja ei ole vaidlustust esitanud ei ole ta vaidlustaja ehk riigihankes osalemisest huvitatud

ettevõtja. Vastasel juhul peaks RHS-s olema riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja mõiste ja

õigused väljaspool vaidlustusmenetlust. Kui on olemas „riigihankes osalemisest huvitatud

ettevõtja“, siis tavaloogika kohaselt peaks olema ka riigihankes osalemisest mittehuvitatud

ettevõtja. Jääb ainult küsida Teie käest, kuidas neid eristada. RHS § 185 lg 1 annab sellele lihtsa

kuid loogilise vastuse - kõik ettevõtjad (v.a pakkuja) on riigihankes osalemisest mittehuvitatud

ettevõtjad kuni vaidlustuse esitamiseni. Seega Teie seisukoht ei vasta RHS § 185 lg 1 eesmärgile,

milleks on vaidlustamisõiguse sätestamine, mitte aga riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjaga

seonduv.

6. Otsuses antud kohtupraktikat saab kasutada osaliselt. Otsuse käsitletavas lõigusviidatud

kohtulahend (TlnHKo 1.11.2019, 3-18-2408; p 31) ei ole läbinud Riigikohtu kontrolli ning Eestis

ei ole pretsedendiõigust. Teie väitele saame vastata samal tasemel, tingimuse õigusvastasuse korral

konkurentsi mittekahjustamist ei saa tõsikindalt välistada. Lisaks märgime, et Teie poolt ei ole

tõendatud tingimuse õigusvastasus.

7. Riigikohtu lahend nr 5-23-2 on tehtud 28.06.2023, seetõttu ei tohiks seda antud asjas kasutada.

Samas lahendis juhitakse mitmeid kordi tähelepanu õiguse tagasiulatuva mõju lubamatusele. Meie

arvates on ka märgitud lahendi (p 87) asjaolud teised kui antud asjas ja nimelt:

1) tõendatud ei ole ebaseadusliku tingimuse kehtestamine;

2) kahju tekkimine EL eelarvele on välistatud (oletusliku kokkuhoiu mittetoimumine ei ole kahju

tekkimine);

3. eelnevast punktis lähtuvalt ei saa antud asjas olla eeldusliku kahju hüvitamist.

8

8. Vastuolu VAKO ja RHS kommenteeritud väljaande seisukohtadegaei ole siiski põhjuseks meie

kaalutluse õigusvastaseks tunnistamisel. Teie ülesanne on ise tuvastada kaalutluse vastuolu

eelkõige RHS § 98 lg-ga 1. Ei ole raske aru saada Teie seisukoha motiividest, RHS sätetele

toetumise võimatust püüdsite kompenseerida RHS-väliste asjaoludega.

Juhul kui Teie ei nõustu meie väidetega, siis palume vaideotsuses iga väite kummutamiseks esitada

konkreetsed ja tõendatud asjaolud. Juhul kui esitate veelkordselt paljasõnalised oletused, siis

järelduvalt on Teie otsus põhjendamata ja paljasõnaline.

Otsuses ignoreeriti meie praktikat ning toetuti kolmandate isikute arvamustele

1. Meie ei pea õigeks otsuses meie praktika ignoreerimist. Oleme väitnud, et meie praktika

(toetumine ka teiste omavalitsusüksuste praktikale) kohaselt valdav osa avalikke hooneid

ehitatakse siiski riigihangete raamides. Järelduvalt referentsobjektide nõue riigihangete hulgast

vastas meie teadmisele ning oli põhjendatud. Juhul kui Teil on teine teadmine, siis palume seda

tõendada, et otsus oleks kontrollitav ja vaidlustatav.

Eelnevast tulenevalt palume vaideotsuses vastata konkreetselt küsimusele, mis osakaal on

(mitte)riigihangetel avalike hoonete ehitamisel?

2. Kahjuks jätkasite otsuses toetumist riigihanke raamides esitatud küsimusele ja arvamusele. Igal

isikul on õigus oma arvamusele, kuid Teie ei tohi ega saa rikkumise kvalifitseerimisel tugineda

kolmandate isikute subjektiivsetele väljaütlemistele. Vastasel juhul järeldub Teie asemel otsuse

tegemine küsijate poolt. Otsuse loogikat arvestades ei saa meie välistada, et pakkumuse

mitteesitanud oleksid teinud kõige kallima pakkumuse või oleks kvalifitseerimata jäetud.

Meie oletusega mittenõustumisel palume see kummutada konkreetsete väidetega

3. Saame lisada ka ühe emotsionaalse (kuid meie arvates asjaga haakuva) väite. Meie omandiõigust

suures ulatuses riivava otsuse tegemisel kõlbab ja piisab õiguslike aluste puudumise tõttu ka kahe

isiku „pealekaebustest“ riigihanke registris. Loodetavasti Teie staažikamad töötajad mõistavad,

mida oleme silmas pidanud.

Kaalutluse tegemisel jäeti tähelepanuta lepingutäitmise suutlikkus

1.RHS § 98 lg 1 kohaselt kehtestasime tingimuse kontrollimaks pakkuja sobivust tegeleda lepingu

täitmiseks vajaliku kutsetööga ja tema majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja

kutsealasele pädevusele. Meie ei arvestanud potentsiaalse pakkuja suutlikkusega ehituslepingut

täita nagu otsusest saab järeldada. Otsusest nähtub ka Teie soov kontrollida meie põhjenduste

veenvust kaalutlusruumi kasutamisel, mis ei ole HMS § 4 lg 2 järgi kontrolliobjektiks. Otsuses

olete korduvalt deklareerinud RHS sätete kontrollimist, kahjuks otsuse sisu (k.a käesolev lõige)

seda ei kinnita. Arusaadavalt võivad meie põhjendused kaalutlusruumi kasutamisest olla Teile

ebaveenvad, kuid see ei tähenda mingil juhul RHS rikkumise tuvastamist haldusmenetluses.

Meiega mittenõustumisel palume vaideotsuses viidata õiguslikule alusele meie põhjenduste

veenvuse hindamiseks.

Otsuse viide RHS § 98 lg-le 3 oli üleliigne.

9

1. Kahjuks ei ole Teie otsuses meie vastavsisulisele väitele seoses RHS § 98 lg-ga 3 vastanud.

Kordame veelkord, et meie ei jätnud ühtki neljast pakkujast kvalifitseerimata.

Meiega mittenõustumisel palume vaideotsuses põhjendada meie seotust RHS § 98 lg-ga 3

RHS § 101 lg 1 p 1 kasutus otsuses oli ebaõige

1. Kaalutlusena referentsobjektide nõude sätestamine tähendab vaieldamatult meile kuuluva

kaalutlusõiguse rakendamist RHS § 101 lg 1 p 1 valguses. Kui isegi oletada, et referentsobjekti

nõudega tehti lubatust laiem kaalutlus, siis on see kaalutlusviga menetluslikus mõttes (HMS § 4

lg 2) ning seda ei ole võimalik mingi juhul hinnata õigusvastase nõudena nagu soovite Teie.

Oletatav kaalutlusviga on vaieldamatult vähetähtis ning otsitud iseloomuga. Vaieldamatult

kasutasite Teie RHS vastavat sätet meie suhtes ebaproportsionaalselt rangelt. RHS § 101 lg

1 p 1 annab sõnaselgelt fraasiga „…nimekiri hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate

olulisemate ehitustööde lepingutest…“ meile õiguse teha kaalutlus, mille kohaselt käsitlesime

riigihanke raamides tehtud referentsobjekte usaldusväärsematena. Teil ei ole mingit alus ja

pädevust meie arusaamist kaalutluse tegemisel ignoreerida.

Juhul kui Teie ei nõustu meie seisukohaga, siis palume vaideotsuse esitada konkreetsed juriidilised

vastuväited RHS § 101 lg 1 p 1 sõnastuse baasil.

Otsuse seisukoht ehitustööde tunnuste kohta on arusaamatu.

1. Meile jääb arusaamatuks, mida olete silmas pidanud otsuses fraasiga „…hankija määrab

kindlaks just nõutavate ehitustööde tunnused ja mitte nt pelgalt töövõtulepingu õiguslikke

tunnuseid“.

Palume vaideotsuses vastata alljärgnevatele küsimustele:

1. millised ehitustöö tunnused jäid tingimusest välja RHS § 101 lg 1 järgi?;

2. pelgalt millised töövõtulepingu õiguslikud tunnused anti hankedokumendis?.

Otsuse ei märgatud meie seisukoha ümberformuleerimist

1. Otsuses ei märgatud meie seisukoha ümberformuleerimist, mille kohaselt tingimuse

kehtestamisel oli kaalutluse sisuliseks aluseks muu hulgas meie vajadused ja lepingu keerukus.

Palume vaideotsuses meie seisukohale selgesõnaliselt reageerida.

19. Kokkuvõtlik seisukoht meie poolt seaduse mittejärgimisest jäeti tõendamata

1. Otsuse käsitletava lõigu kohaselt oli Teie etteheite sisuks RHS sätete mittejärgimine.

Arusaadavalt on mittejärgimine hinnanguline ning näitab üksnes Teie arusaamist seadusest. Teie

seisukoht rikkumisest nõuab rikkumise objektiivse külje tuvastamist. Meie arusaamisel on selleks

õigusvastane tegu, negatiivne tagajärg ning nende otsene seos.

2. Meie veendumusel ei ole antud asjas rikkumise objektiivset külge alljärgnevatel kaalutlustel: 1)

kasutasite kaalutlusõiguslikke sätteid (ei ole keelavad või kohustavad), mida saaks otseselt

rikkuda, teoreetiliselt on võimalik meiepoolse kaalutlusvea tuvastamine;

10

2) rikkumise, negatiivse tagajärje ja seose kohta puuduvad objektiivseid tõendeid, mida näitab

nende asemel oletuste esitamine otsuses.

3. Saame eelnevat kokku võttes tõdeda alljärgnevat:

1) seaduse omavoliline ja põhjendamatu tõlgendamine ja asjavälistele asjaoludele või

seisukohtadele toetumine andiski Teile võimaluse etteheiteks; 2)

tegelikult taandub Teie järelevalve sellele, et võtsite rikkumise kvalifitseerimiseks kasutusele

RHS-välise mõiste „potentsiaalne pakkuja“;

3) otsusest järelduvalt võisime teha kaalutluse kehtestada tingimus, mille sisu määrate Teie.

4. Teie poolt esitatud määratlus „potentsiaalne pakkuja“ on juriidiline tupik. Vastavalt RHS § 7

lg 1 on isik „pakkuja“ või ta seda ei ole. Otsuse vaidlustamisel oleme sunnitud kasutama Teie

poolt kasutatud terminit, et säilitada otsuse ja vaide arusaadavus. Asjas ei ole osundatud vastavale

isikule ning meie väite kummutamiseks peate selle isiku konkreetselt välja tooma, et saaksime

kontrollida tema õiguste rikkumist.

Rakendusüksus selgitab üldiselt

Eelnõustamine oli tavapärane toiming

1. Eelnõustamine (edaspidi nõustamine) oli tavapärane toiming, mitte pelgalt konsultatsiooni

andmine Teie väitel. Kontrolli kui terviku kohta puuduvad erisätted. Otsusest järelduvalt teostasite

järelevalvet meie tegevuse üle, seega kannavad sama iseloomu ka vastavad toimingud. Meie

käsitlesime Teid heauskselt pädeva asutusena, mitte aga konsultatsiooniandjana, kelle

soovitusi võib järgida või mitte. Otsuse osa „Rakendusüksus selgitab üldiselt“ teises lõigus

samastate nõustamise kontrolliga, mis sisuliselt ongi õige.

2. Iga vähegi mõistlik isik ei asu järelevalveorgani soovitusi eirama. Meil oli täielik alus ja

mõistlik loota, et Teie juhiste järgimisele ei järgne rahalist mõjutust.

3. Peame veelkordselt toonitama, et nõustamise käigus lugesite ebaõigeks või RHS tingimusega

vastuoluliseks hanke alusdokumendi projektis kollasega märgitud lõigud. Teie

30.08.2022/02.09.2022 sissejuhatuse alapunktis „b“ on jäetud lõigu sees lause „Pakkuja peab

olema märgitud riigihanke töödes peatöövõtja“ kollaseks märkimata. Järelduvalt on sõnaselgelt

aktsepteeritud vastavat tingimust, mida kinnitab ka alapunkti „b“ kohta tehtud märkus „Kollasega

viidatud tingimus on vastuolus RHS. Ehitustööde hangetes ei ole lubatud küsida maksumust.“

Vastavas lõigus esitatud ühemõttelise hoiatuse „Tingimuse muutmata jätmine toob (kindel

kõneviis!) kaasa finantskorrektsiooni.“ kinnitab meie väidet samasisulise hoiatuse andmisest ka

suuliselt. Hoiatuse tegemist ei ole ka otsuses eitatud. Toonitada tuleb tingimuse kui terviku

kontrollimist ja märkuste tegemist terviku kohta. Kõike eelnevaid asjaolusid koostoimes vaadates

on äärmisel kahepalgeline otsuses väita nõustamist konsultatsioonina, mis iseendast meile

tähendust ei oma. Meie hinnangut kinnitavad Riigikohtu lahendid, mille kohaselt haldusorgani või

riigi kahepalgeline või sõnamurdlik tegevus ei ole lubatav.

4. Eelnevale etteheitele vastamata jätmise tõttu oleme sunnitud veelkordselt järeldama, et Teie:

1) ei tea täpselt, mis on antud asjas RHS rikkumiseks; või

2) teadsite tingimuses rikkumist, millele teadlikult ei juhtinud tähelepanu sooviga luua

järelevalvemenetluses etteheidete tegemiseks soodne alus.

11

Vaatamata asjaoludele tegutsesite hea halduse nõudeid rikkudes halvas usus.

Meiega mittenõustumisel palume esitada vaideotsuses konkreetsed kummutavad väited.

5. Nõustamise selgitus Teie juhiste mittetäitmise võimalusest on paljasõnaline, selgitus ei tugine

õigusakti sätetele ning selgesõnalise hoiatuse valguses ei kajasta see meie poolt „vabatahtlikult ja

omal vastutusel“ juhiste täitmist. Vaideotsuses on Teil õigus kummutada meie arusaamine ning

viidata antud selgituse õiguslikule alusele.

6. Otsusest järelduvalt sunnitakse meid veelkordselt kordama väidet, mille kohaselt Teie tegevus

ei saa olla Eesti komberuumist erinev. Teie ei tohiks jätta endast muljet kui arrogantsest asutusest

oma selgitusega nõustamise kohta. Meilt kaalutluse põhjuste kohta selgituste nõudmisel lõite

endale soodsama olukorra jättes vastama põhjustest, miks nõustamisel jäeti juhtimata tähelepanu

võimalikule rikkumisele. Otsuses meie väidetele mittevastamisega järelduvalt arvame, et Teie

eesmärgiks nõustamisel oli luua soodne võimalus mõjutusvahendi kohaldamiseks.

Arusaadavalt eeldasime nõustamisel Teie heauskset käitumist, millega õnnestus Teil meid

eksitusse viia ning mida Teie kasutasite ära.

Mittenõustumisel palume väideotsuses kummutada meie seisukoht Eesti komberuumi vastasest

käitumisest Teie poolt.

7. Joonealuses märkuses nr 13 esitatud arutlus Teie mittevastutusest nõustamise kvaliteedi eest on

paljasõnaline, see ei toetu RRS ja HMS sätetele. Teie põhjendus tingimuse „Pakkuja peab olema

märgitud riigihanke töödes peatöövõtjana“ olemasolust punktis „b“ juba enne Teie kontrolli

madaldab Teid. Dokumendi sõnastusest tingimuse „b“ kohta järeldub üheselt kogu tingimuse üle

kontrolli teostamine ning ka vastava hoiatuse andmine. Meie tingimuses oli muu hulgas ka fraas

„…maksumusega igaüks vähemalt 700 000 (seitsesada tuhat) ilma käibemaksuta.“. Vastav fraas

oli siiski kollaseks tehtud ja nõuti selle muutmist. Teie loogikast lähtudes ei oleks seda nõuet

saanud esitada, sest see oli dokumendis juba olemas.

8. Otsuse fraasist „ …kvalifitseerimistingimus oli osaliselt õigusvastane ja rikkus potentsiaalsete

pakkujate õigusi ning see rikkumine võis mõjutada hanke tulemusi.“ tulenevad meie alljärgnevad

küsimused. Vastamine on vajalik seetõttu, et meie peame aru saama (mis tagab ühtlasi meie

kaitseõiguse kasutamise) Teie etteheite õiguslikust baasist. Küsimusteks on:

1) kuidas RHS § 7 lg 1 taustal saab samastada pakkuja „potentsiaalse pakkujaga“?; 2)

millisel õiguslikul alusel võtate rikkumise kvalifitseerimisel alati arvesse hanke hüpoteetiliselt

parema tulemus võrreldes saavutatuga?;

Meie õiguspärane ootus tulenes Eesti komberuumist

1. Meie õiguspärane ootus tulenes Euroopa (mille hulka kuulub ka Eesti) komberuumist, milles

puudub koht sõnamurdlikkusele ja kahepalgelisusele. On kummaline meie poolt esitada kõigile

mõistlikele isikute arusaadavaid väiteid, et asutuse tegevus ei pea olema aus vaid ka näima aus.

Teie arusaamine kõigutab Eesti komberuumi stabiilsust ja usaldusväärsust Teie tegevuse suhtes.

12

2. Nõustamisel andsite vastuvaidlemist välistaval moel täpse tegutsemisjuhise rikkumise

kõrvaldamiseks. Vaidlusaluse nõude „b“ sõnastust muudeti tervikuna vastavalt juhisele,

järelduvalt olite nõudes (kui tervikus) rikkumise tuvastanud. Kui jääda rikkumise hilisema

tuvastamise juurde, siis vaieldamatult rikkusite ka Teie nõustamisel ilma mõjuva põhjuseta RHS

sätteid jättes nõude ühes lauses rikkumise tuvastamata. Hilisema tuvastamise põhjendusena ei ole

Teie viidanud kohtupraktika, õigusaktide või muude oluliste asjaolude muutumisele.

3. Ei ole õiglane ja õige, et Teie ei kanna mingit vastutust RHS rikkumise eest ning meie peame

selle eest „tasuma“ 45 000 eurot. Meilt märgitud summa äravõtmise katse on seda ebaõiglasem ja

ebaproportsionaalsem, et RHS §-des 213-215 sätestatud väärteo eest (mis on vaieldamatult

olulisem rikkumine kui väidetav kaalutlusviga) karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

4. Nõustamise, mis tegelikult oli kontrolli, ebakvaliteetsuse eest vastutuse panemine ainult meile

on vastuolus PS preambulaga, mis märgib Eesti riigi toetumist vabadusele, õiglusele ja õigusele.

Mõistetavalt saab antud asjas Teie halvausulise käitumise hinnata õigluse põhimõtte eiramisena.

Toonitame ka seda, et Teie käitumisviis ei ole kinnitust saanud Riigikohtu seisukohaga.

Palume vaideotsuses vastata käesoleva lõigu meie väidetele. Samuti palume vastata konkreetselt,

kas Teie tegevus väidetava rikkumise vähetähtsuse ja kahjuliku tagajärje puudumise tõttu oli

õiglane ja proportsionaalne?

Otsus ei tugine õiguse allikatele

1. Teie seisukohad otsuses ei tugine õiguse allikatele kuna jätate viitamata õigusaktide sätetele,

mis annavad vastutuse alusena ka oletusliku kahju tekkimise. Meie arusaamisel kahju kas on või

seda ei ole. Paljasõnaline ja tõendamata oletus (potentsiaalne ja teoreetiline (kaudne) kahju) tuleb

kõrvale jätta. Õiguse üldisest loogikat lähtudes võiks teoreetiliselt meie käitumist kvalifitseerida

RHS sätete mittetäitmise (määruse nr 7 § 19 lg 1 p 3) katsena kahju puudumise tõttu.

2. Käsitletavas lõigus märkisite sõnaselgelt, et meie kohustuseks on järgida õigusakte. Järelduvalt

ei saa antud asjas rikkumise kvalifitseerimisel otsustava tähendusega olla kohtupraktika,

ministeeriumi sisukohad, seaduse seletuskiri või seaduse kommenteeritud väljaanne. Vastasel

juhul kvalifitseeriti rikkumine Teie siseveendumuse asemel õiguse allikaks mitteolevate

dokumentide baasil. Meie arvates on Teie tegevus käsitletav tavapärase haldusjärelevalvena.

Juhul kui Teie ei nõustu meie seiskohtadega, siis palume vaideotsuses esitada konkreetsed

vastuväited.

Meie ei ole õigusvastast tingimust sätestanud

1. Otsuse etteheide meie poolt õigusvastase tingimuse sätestamisest on tõendamata.

Õigusvastasuse tuvastamiseks peab olema konkreetse säte, annab tingimuse sisu. Vastasel juhul

puudub võrdlusmoment ning kontrollivõimalus Teie etteheite põhjendatuse suhtes. Otsusest

järelduvalt oleks antud asjas õiguspäraseks käitumiseks mistahes ehituslepingust tuleneva töö

aktsepteerimine referentsobjektina. RHS-s puudub säte, mis nõuaks (või vastupidiselt keelaks)

vastavat, järelduvalt ei saa meie tingimus juba põhimõtteliselt olla õigusvastane. Õigusvastase

tingimuse korral oleksime pidanud rikkuma teadlikult RHS-s antud koosseisulist asjaolu. Antud

13

juhul ei ole seda tõendatud ning vastavad oletused peab jätma tähelepanuta. Toonitame, et

õigusvastasus tähendab materiaalõigusliku sätte (mis on keelav või kohustav või arvandmetega)

rikkumist mitte aga kaalutlusvea tegemist HMS § 4 lg 2 järgi.

2. Oli piinlik lugeda otsust, kus meie „süüdimõistmiseks“ piisas ühes lauses oletuste esitamisest

(mõni huvitatud isik võis jätta pakkumuse tegemata ja seetõttu võis hankeleping kallimaks

kujuneda), seega esimene oletus oli aluseks teisele oletusele.

Palume vaideotsuses konkreetselt vastata, milliseks hindate oma käitumise piinlikkuse aspektist

lähtudes.

3. Otsuses jätsite vastamata meie küsimusele, kui suures ulatuses (arusaadavalt suurusjärguna!)

võis töö potentsiaalselt ja teoreetiliselt (kaudne kahju) kallimaks kujuneda rahaliselt, et see oleks

rikkumine?

Palume vastata vaideotsuses, kas loete antud asjas rikkumiseks tõendatult töö kallimaks muutumist

ka 1 sendi võrra.

Otsuse põhjendamisel ei peetud silmas käesolevat vaidlust

1. Meie arvates ei pidanud Teie otsuse põhjendamisel silmas antud asja, kuigi väitsite tingimuse

kehtestamisel lähtuda konkreetsest asjast. Meie nõustume Teiega täies ulatuses ja palume

vaideotsuses vastavat põhimõtet kõrvalekaldumatult järgida. Teiste konkreetsete olukordade

kohtulahendid ei saa omada otsustavat tähendust meie tingimuse hindamisel. Meie konkreetne

hange vajas konkreetse tingimuse kehtestamist läbi meie kaalutluse.

2. Otsuses tegite konkreetsele küsimusel vastamise asemel mittevajaliku kommentaari. Vastuse

saamist peame vajalikuks oma kaitseõiguse teostamiseks. Arusaadavalt peate teadma õiguspärast

tingimust, kui meie tingimuse hindate õigusvastaseks, ilma võrdluseta pole otsus kontrollitav.

Vaideotsuses palume anda vastus, kas RHS-s on põhimõtteliselt lubatud samalaadses hankes

(lasteasutuse hoone remont (netopind ca 2000 m2) referentsobjektideks ainult riigihankes tehtud

tööd.

Meie lisaväited otsuse käsitletava osa kohta

Järgnevalt esitame meie 01.02.2024 kirja ja lisaväited ja küsimused, millele taotleme siiski

vastamist, vastasel juhul jäävad meile teadmata Teie konkreetsed seisukohad, mistõttu ei saa meie

oma kaitseõigust rakendada. Mittevastamisel vaideotsuses tunnistate meie väidete ja küsimuste

õigsust ja põhjendatust.

1. Kaalutlusvea võimalik tuvastamine ei oma otsustavat tähendust kaalutlusvea sisust (HMS

§ 4 lg 2 järgi) lähtudes. Võimalikud kaalutlusvead ei saa olla analoogiliselt HMS §-ga 58

mõjutusvahendi rakendamise aluseks. Teie meelevaldsetele ja oletuslikele väidetele vaatamata ei

mõjutanud tingimus parima pakkumuse väljaselgitamist läbi konkurentsi. Haldusmenetluse

normid ei näe ette võimalust kasutada rikkumise kvalifitseerimiseks eranditult oletusi (näiteks

vaide p 9.1).

14

Käsitletava lõiguga seoses on põhjendatud meie viide Riigikoht lahendi nr 3-17-1329 p-le 19.

Riigikohus märgib, et HKMS § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel tehtud

toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta

toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Arvestades võimude

lahususe põhimõtet (PS § 4), ei tohi kohus asuda haldusorgani asemel poolte huve kaaluma, vaid

tal tuleb üksnes kontrollida kaalumise õiguspärasust. Viidatud lahendist nähtuvalt piirdub kohtu

pädevus kaalutluse kontrollimisel HMS § 4 lg 2 küsimustega. Teie olete asunud meie kaalutlust

sisuliselt kontrollima ja hindama tehes sellega meie eest kaalutluse. Arusaadavalt ei saa Teie

pädevus ületada kohtu pädevust.

Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-80-06 p-s 18 märgitakse, etinvesteeringutoetuste taotluste

menetlemine peab olema kooskõlas õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega

sealjuures haldusõiguse põhimõtetega, mis tulenevad muu hulgas PS §-ga 14 tagatud õigusest

heale haldusele.

Meiega mittenõustumisel palume vaideotsuses vastata, millisele õiguslikule alusele toetudes võite

Teie ületada kaalutluse kontrollimisel HMS § 4 lg 2 piire.

2. Hanke eesmärk saavutati määruse nr 7 (§ 1 lg 2) kohaselt, mis sätestab toetuse andmise

eesmärgina avaliku sektori hoonetesse tehtavate investeeringute kaudu energiatõhususe

parandamise, kasvuhoonegaaside heite vähendamise, hoonesse tarnitud energia ja hoone

ülalpidamiskulude vähendamise ning taastuvenergia kasutuse edendamise. Hankega saavutati

eesmärk, lepingut ei muudetud ja täideti nõuetekohaselt, rahaliste vahendite ülekulu puudus(raha

säästlik kasutus oli seega tagatud).

Eelnevate väidetega mittenõustumisel palume konkreetselt vastata vaideotsuses,kas hankega

täideti selle eesmärk vastavalt väites loetletud asjaolude lõikes?

Samuti palume vastata meie korduvale küsimusele, millist õigushüve kaitseb otsus?

3. RHS § 3 käsitlemisel otsuses on ületamatu vastuolu kuna olete korduvalt väitnud (näiteks

otsuse p 1.1. lõik 3; otsuse p 1.3. lõigud 3. ja 9. ), et meie ei ole järginud riigihanke korraldamise

põhimõtteid RHS § 3 järgi. Otsuse p-s 1.4. märkisite sõnaselgelt, et tagatud oli minimaalne

konkurents ja erinevate pakkumuste võrdlemine. Järelduvalt on Teile teada mitme pakkuja osavõtt

nelja asemel tagab vajalikus ulatuses konkurentsi, vastavasisulise küsimuse oleme juba esitanud.

Otsusest järeldame etteheidet hoopiski selles, et põhimõtteid siiski järgisime kuid Teie tagantjärele

tarkusena Teile mitte meelepärases ulatuses, mida teate ainult Teie. Kui hetkeks ka nõustuda Teie

etteheitega, siis RHS ei näe ette mingit vastutust üldpõhimõtete puuduliku või minimaalses

ulatuses täitmise eest. On võimalik RHS § 3 sissejuhatuse kohaselt ainult põhimõtete

mittejärgimine või järgimine.

Eelnevast tulenevalt palume vaideotsuses vastata järgnevatele küsimustele: 1)

millist konkreetset üldpõhimõtet ei järginud meie täies ulatuses?;

2. mitme pakkumuse esitamisel oleks tagatud antud hankes normaalne konkurents ja pakkumuste

võrdlemine?

15

4. Tingimuses „b“ maksis üks sõna 45000 eurot, seda on kerge märgata . nõustamisdokumendi

(30.08.2022/02.09.2022) vastavast lõigust ning sõnana peame silmas „riigihanke“.

Palume vaideotsuse konkreetset vastust, kas peate oma reageeringut otsuses proportsionaalseks

haldusmenetluse sätete alusel?

5. Otsuse tuginemine RHS §-i 3 p-dele 1-3 ja 5 on vale. Eesti õigusruumis koosnevad õigusaktid

tavapäraselt üldsätetest, millele järgnevad erisätted. Rikkumise koosseisulised asjaolud antakse

reeglina erisätetes. Antud juhul sätestab kvalifitseerimistingimuste nõuded sõnaselgelt ja

ammendavalt RHS § 98 lg 1 erisättena. Seega rikkumise kvalifitseerimisel (läbi koosseisuliste

asjaolude) saab aluseks võtta ainuüksi RHS § 98 lg 1 nõuded. Vaieldamatult RHS § 3 p-d 1-3,

5 üldsätetena ei anna mingeid nõudeid tingimusele RHS § 98 lg 1 järgi.

Juhul kui Teie ei nõustu meiega siis palume vaideotsuses kummutada meie väited eelkõige üld- ja

erisätte aspektist.

1.5 Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Otsusest ei selgu EL eelarvele kahju tekkimine. Otsuse käsitletavas osas märkisite projekti

eelarves toetuse summa vähendamist 45 000 euro võrra. Otsuses on märgitud rikkumise aluste

hulgas kahju tekkimist EL eelarvele. Meile jääb selgusetuks eelnevate väidete seos ja sõltuvus.

Seega palume vaideotsuses selgitada, kui suures ulatuses tekitati (või eeldati) kahju EL eelarvele.

Palun anda viide, millises dokumendis on fikseeritud EL eelarvele kahju tekkimine või selle

võimalus.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Otsuses peab meie seisukohtadega arvestama

1.Märgitud seisukoht tuleneb Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-82-03 p-st 17. Lahendi kohaselt vastab

menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning

võtta tema poolt esitatud teave haldusakti andmisel arvesse. Meie veendumusel ei ole Teie

märgitud seisukohta järginud. Olete küll valdavas osas refereerinud meie seisukohti, kuid sisulisi

argumente nende kohta Teie valdavalt ei esitanud. Märgitud lahendi ja hea halduse nõuete kohaselt

peate reageerima meie väidetele. Antud juhul olete sisuliselt mõttetuks muutnud meie väidete

esitamise ehk HMS § 40 sätted. Loodame siiski, et olete valmis rikkumist lõpetama ja

konkreetselt vastama vaideotsuses meie väidetele ja küsimustele.

Ebaaus hinnang meie seisukohtade korduvale esitamisele

1. Esitasime 01.02.2024 kirjas eelnevalt esitatud seisukohad uuesti seetõttu, et nendele jäeti otsuses

sisuline vastus tegemata. Samuti esitasime hulgaliselt seisukohti, millele ei olnud otsuse eelnõus

vastatud. Kahjuks jätkus sama praktika otsuses. Meie seisukohadega valdavas osas

mittearvestamises (mis sisuliselt tähendas nende ignoreerimist) on lihtne veenduda kui kõrvutada

otsuse eelnõu ja otsuse sõnastus. Kõik eelnev põhjustas Teie poolt sisulise vastusteta jäänud

sisukohtade ja küsimuste kordamist vaides. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-82-03 kohaselt peate igal

16

juhul meie seisukohtadele sisuliselt reageerima vaideotsuses vaatamata sellele, kas meie

seisukohad mõjutavad vaideotsuse tegemist.

Meiega mittenõustumisel palume seda vaideotsuses põhjendada.

Küsimus RHS § 101 lg 1 p 1 kohta jäi vastuseta

1.Käsitletavas lõigus refereerisite ainult meie küsimust, kas analoogilistes hangetes on RHS § 101

lg 1 punkti 1 kohaselt juba põhimõtteliselt keelatud objektinõue ainult riigihangete raamides?

Palume vaideotsuses sisuliselt küsimusele vastata põhimõttelisuse aspektist, et kontrollida otsuse

põhjendatudst.

Tingimuse sätestamise asjaolusid on korduvalt põhjendanud

1. Tingimuse sätestamisel arvestatud asjaolusid oleme korduvalt eelnevas kirjavahetuses

põhjendanud. Jääb arusaamatuks, mida sooviti käsitletavas lõigus öelda, et tingimuse

kehtestamisel peab lähtuma sisulistest asjaoludest, mida peab vajadusel põhjendama. Kindlasti ei

ole mingit alust meile meeldetuletuse, selgituse või etteheite esitamiseks.

Palume vaideotsuses selgitada oma seisukohta.

RHS § 98 koha esitate ainult seaduse sõnastuse.

1. Oleme eelnevas kirjavahetuses ja eelkõige 01.02.2024 kirjas esitanud märgitud sätte kohta

põhjalikud seisukohad, millele ei ole Teie siiani reageerinud. Käsitletavas lõigus esitate RHS § 98

lg 1 teise lause sõnastuse lisamata ühtki oma seisukohta. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-82-03 p 17

taustal ei ole Teil mingit võimalust vastamist vältida.

Palume teha vajalik pingutus andmaks vaideotsuses oma seisukohad meie väidetele ja küsimustele

seoses RHS §-ga 98

Lahenditega ei saa proportsionaalsuse mõistet sisustada

1. Käsitletavas otsuse lõikes esitatud lahendites sisustatakse RHS § 98 tingimuse nõuet

„proportsionaalne“. Märgitud lahendid ei ole siiski läbinud Riigikohtu kontrolli ning nendel saab

olla mõju ainult konkreetsete kaasuste lahendamisel. Teie seisukoha kohaselt on hangetel erinevad

asjaolud ning seetõttu viidatud lahendite seisukohade ülekandmine asja lahendamisse ei ole

põhjendatud. Vastasel juhul on Teie asemel otsuse teinud viidatud lahendite tegijad.

Juhul kui Teie ei nõustu meiega, siis palume vaideotsuse esitada motiveeritud vastuväited.

Vastuolus RHS § 98 lg 1 teise lausega ei ole

1. Väitsite otsuse käsitletavas lõigus tingimuse vastuolu RHS § 98 lg 1 teise lausega. Pigem on

siiski tegemist otsitud vastuoludega viidatud lahendite seisukohtadega teistes konkreetsetes

asjades. Seadusest ei tulene ja ka Riigikohus ei ole sisutanud proportsionaalsuse mõistet lepingu

täitmise võimega/võimekusega. Vastav säte ütleb, et „Kvalifitseerimise tingimused peavad

vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja

17

otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed.“ Lausest järeldub üheselt tingimuse

proportsionaalsuse ja vastavuse nõue

Meiega mittenõustumisel palume vaideotsuses vastata, millise nõudega (vastavus või

proportsionaalsus) ) on seadusest tulenevalt seotud lepingu täitmise võimekus?

Hankest põhjendamatult kõrvalejäämise võimalus ei ole mõistetav

1. Hankest põhjendamatult kõrvalejäämise võimaluse märkimine otsuses ei ole meile arusaadav.

Kas tegite etteheite meile või esitasite lihtsalt enda seisukoha, mis ei seondu mingil määral

rikkumise kvalifitseerimisega ning ei oma nähtavat sidet meie seisukohtadele vastamisega. Meie

ei ole tõstatanud küsimust kellegi hankest kõrvale jäämise kohta. Eeldame siiski otsuse üldisest

tonaalsusest etteheidet kellegi hankest kõrvale jäämise kohta. Teisalt tähendab tingimus alati

kellegi kõrvale jäämist, kui ta ei vasta tingimusele ning ei kasuta ühispakkumuse tegemist RHS

§ 103 järgi.

Oma seisukoha selgitamiseks palume vaideotsuse vastata järgmistele küsimustele:

1) mis RHS säte annab hankest kõrvalejäämise võimaluse?; 2)

kas hankest kõrvalejäämine toimub enne pakkumuste avamist või peale seda?; 3)

kas pakkumuse mitteesitamine on ettevõtja vaba valik?

Hankelepingu täitmise suutlikkus ei ole vaidluse teemaks

1. Käsitletava lõigu kohta oleme sunnitud tunnistama oma arusaamatust. Meie ei ole kunagi

väitnud tingimuse määratlemisel ettevõtja suutlikkusest lähtumisest, kuigi kaudselt tähendab

tingimus tõepoolest nõuet pakkuja suutlikkuse kohta. Kindlasti ei seondu käsitletav lõik meie

seisukohtadele vastamisega. Asendasite oma vastamiskohustuse täitmise järjekordse katsega

tingimust sisustada RHS-väliste asjaoludega. Teie kahepalgelisusele oleme menetluses tähelepanu

juhtinud ning ikkagi nõuate meilt tingimuse põhjenduste tõendamist ning endale lubate otsuse

tegemise oletuste (vaata vaide osa 1.3. vastavat lõiku) abil. Juba eelnevalt märgitult ei seo RHS §

98 lg 1 2. lause proportsionaalsust võimekusega lepingut täita.

Otsuses varjati vastamise suutmatust

1. Meie väidetele vastamise suutmatust püüti otsuse lõigus varjata meie seisukohtade mehhaanilise

loeteluga. Kindlasti ei näita see head tooni ja proportsionaalset käitumist.

Juhul kui oleme millestki valesti aru saanud, siis palume vaideotsuses meid parandada.

Otsuse ülemäärane nõue tõendada kogemust

1. Kogemusele toetumine on haldusmenetluses (ning ka halduskohtumenetluses) tunnustatud

asjaolu. Tegelikult saabki otsuses loetletud vastavaid asjaolusid määratleda ka meie kogemusena.

Märgitud asjaolud on kuhjunud praktilise tööga ja leidnud hiljem kasutamist tingimustes

tunnetusliku mõttetöö abil. Teie küsimusele põhjendatud vastuse andmine tähendaks tingimuse

kehtestamisel kirjaliku dokumendi koostamist vastavate kaalutluste talletamiseks. Järjekordselt

panete meile peale ülemäärase tõendamiskoormuse. Meile jääb juba mitmendat korda silma Teie

püüdlus meie väidetele mittevastamist varjata meie tegevusele varju heitmisega.

18

Otsuse küündimatu väide pakkujate ebavõrdsetest osalemistingimustest

1.Otsuse väide pakkujate ebavõrdsetest osalemistingimustest on meie arvates sisult ja juriidiliselt

põhjendamatu. Antud asjas oli esitatud neli pakkumust, ühtki pakkumust ei kõrvaldatud.

Järelduvalt oli antud asjas neli pakkujat RHS § 7 lg 1 järgi ning neile kohaldus samane

tingimus. Seega ei olnud ühelegi pakkujale seatud mingeid takistusi või neid koheldud ebavõrdselt

peale pakkumuste avamist. Tingimusele mittevastamise tõttu kasutas üks pakkuja seaduses lubatud

(RHS § 103) ühispakkumuse esitamist.

Meiega mittenõustumisel palume vaideotsuses esitada oma vastuargumendid eelkõige RHS § 7 lg

1 mõistet silmas pidades ja näidata ära neljast pakkujast need, kelle suhtes tehti takistusi.

Etteheiteid ei saa teha hankeküsimuste baasil

1. Hankemenetluses esitatud küsimused ei ole meile etteheite tegemise aluseks vastava RHS sätte

puudumise ja Eesti komberuumi kohaselt. On kummaline ja vastuvõetamatu, et meie suhtes

võetakse kaudselt kasutusele ühele teisele riigikorrale omane „pealekaebamise“ süsteem.

Vaieldamatult näitab see Teil oma väidete puudumist. RHS § 7 lg 1 ja § 185 lg 1 kohaselt ei ole

tegemist pakkujaga ega vaidlustajaga (riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja). Küsijad olid

rahul saadud vastustega ning vastupidist peate Teie tõendama.

Konkreetsele küsimusele, kui suures ulatuses ehitatakse avalikke hooneid riigihanke raamides

jätsite ikkagi vastamata. Palume seda teha vaideotsuses.

Teie ebaõige väide konkurentsi ning pakkumuse esitamise piiramisest

1. Teie väide tingimusega konkurentsi ja pakkumuste esitamise piiramisest on meelevaldne,

paljasõnaline ja tõendamata. Tegelikult ei vasta Teie etteheide RHS § 2 lg-le 1, § 3 p-le 3, mis

räägib konkurentsi efektiivsest ärakasutamisest. Arusaadavalt annab seadus hoopiski teise

kriteeriumi kui soovite Teie näha. Tuleb ka toonitada, et nelja pakkumuse kvalifitseerimine ja

ehitamine eelarve piirides on tavamõtlemisest lähtudes kindlasti konkurentsi efektiivne

ärakasutamine. Vaides antud arvukatest seisukohtadest lähtudes väidame, et RHS § 2 lg-s 1 ja § 3

p-s 3 kasutatud mõiste „isik“ tähendab ainuüksi pakkujat, seetõttu saab konkurentsi küsimusi

hinnata ainult nelja pakkuja ulatuses.

2. Teie etteheide „…ei võimalda esitada pakkumust ettevõtjal…“ on antud kindlas kõneviisis,

järelduvalt on Teil nimeliselt teada ettevõtja, kellele ei võimaldanud tingimus pakkumust esitada.

Ei jää märkamata, et käsitletavas lõigus asendasite oma vastamiskohustuse meile etteheite

tegemisega.

Eelnevast tulenevalt palume vaideotsuses vastata alljärgnevatele küsimustele:

1) esitage nimeliselt ettevõtja, kellel tingimus ei võimaldanud pakkumust esitada; 2)

viidake konstruktsiooni „pakkumuse esitamist mittevõimaldav tingimus“ alusele RHS järgi; 3.

Teie hinnangul kvalifitseeritud pakkujate arv ja eelarve kokkuhoid antud asjas, mis oleks taganud

konkurentsi efektiivse ärakasutamise.

Vastamata jäeti meie seisukohale seoses RHS § 98 lg-ga 3

19

1. Meie arvates on RHS § 98 lg 3 otsuses üleliigne, Teie vastus kaldus teadlikult või teadmatusest

sellest kõrvale. Meie selgesõnalise ja korduva väite kohaselt pakkumuste avamise järgselt ei

jäetud ühtki neljas pakkujast kvalifitseerimata, seega RHS § 98 lg 3 ei rakendunud. RHS § 98 lg

1 2. lause sätestab suletud nimekirja nõuetest (vastavus ja proportsionaalsus) tingimusele ning

seetõttu sama paragrahvi lõikega 3 täiendamisele ei kuulu.

Meiega mittenõustumisel palume vaideotsuses esitada RHS § 98 lg-le 1 ja 3 baseeruvad väited.

Proportsionaalsuse mõiste arusaamatu selgitus otsuses

1. Otsuse käsitletavast lõigust on meil raske mõista. Kas olete tahtnud väita, et proportsionaalsuse

nõude korral ei tohi pakkujat hankest kõrvale jätta. Neljas pakkujast (RHS § 7 lg 1) ei ole kedagi

kõrvale jäetud RHS § 98 lg 3 järgi.

Palume vaideotsuses oma seisukohta arusaadavalt ja RHS sätetele tuginevalt põhjendada.

Vastamata jäeti meie väitele oletuste kasutamisest

1. Meie ühele peamisele etteheitele oletuste kasutamisest otsuses jätsite lihtsalt vastamata.

Vastamata jätmine (rääkimata kummutavate asjaolude esitamisest) tõendab, et nõustusite meie

seisukohaga. Seega kordame veelkordselt otsuses rikkumise asjaolude põhjendamist

paljasõnaliste ja tõendamata oletuste abil.

2. Eelnevaga seoses on asjakohane viide Riigikohtu lahendile nr 3-19-569 (p 11), millest

järelduvalt ei tohi haldusorgan lähtuda üksnes oletustest ning kontrollija ei saa asendada

kaalutluse tegijat. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-66-03 (p-d 18, 23) kohaselt ei ole üldsõnaline

motivatsioon piisav, ega saa asendada haldusakti motiveerimise kohustust. Riigikohtu lahendi nr

3-3-1-54-03 (p-d 38, 40) kohaselt on kaalutluse puhul kohtu (järelduvalt ka Teie!) kontroll piiratud.

Riigikohtu lahendi nr 3-18-1891 p 18 annab seisukoha, et kohus ei või asuda kaaluma ning kohtu

pädevuses on üksnes kontrollida, kas kaalutlusotsus on õiguspärane (HKMS § 158 lg 3).

Juhul kui Teie ei nõustu meie järeldustega, siis palume seda sõnaselgelt ja argumenteeritult

vaideotsuses kummutada.

Vastamata jätsite Teie pädevuse kohta tehtud väidetele

1. Esitasime oma seisukohad, millele jätsite otsuses sisuliselt vastamata. Peame antud juhul silmas

Teie pädevust sätestava ja piirava HMS § 4 lg 2 sätteid. Teie väite põhjendatust kontrollida

tingimuse õiguspärasust kooskõlas kehtiva õigusega ja õiguse üldpõhimõtetega kinnitab juba

viidatud HMS § 4 lg 2.

Juhul kui Teie ei nõustu meie ühe põhiväitega, siis palume vaideotsuses esitada seadusest

tulenevad vastuväited.

2. Otsuses kasutati järjekordselt RHS-välist määratlust „potentsiaalne riigihankes osaleja“.

01.02.2024 vastuses esitasime antud teema kohta arvukalt väiteid ja küsimusi. Otsuse osas, millest

peaksime lugema Teie reageeringuid, valitseb varjamatult tühjus. Juhul kui Teie jätkate sama stiili

ka vaideotsuses, siis järeldame meiega nõustumist vastuväidete esitamata jätmise tõttu.

20

Käsitletavas lõigus unustate järjekordselt ära oma tõendamiskoormuse ning peate jällegi meid selle

kohustuse kandjaks.

3. Otsuse seisukoht, et meil ei ole õigust nõuda RHS § 98 lg 3 järgi kogemust riigihanke raamides

on põhjendamatu. Märgitud säte annab siiski keelava nõude kvalifikatsiooni kontrollimisel. Seega

ei oma mingit tähendust, mida meie oleme nõudnud, ikkagi on kontrollinõue samane, mida peab

vastuvaidlematult täitma. Jätate selgitamata, millisest RHS sättest tuleneb nõue tingimuse

seadmisel objektiivsetest vajadustest lähtumisest.

Oletuse ebaõige samastamine asjaoluga, põhjendamatu toetumine kohtulahenditele

1. Otsuse käsitletavas lõigus oletuse samastamine asjaoluga tähendaks Eesti õigusruumi

kummutamiskatset. Meie ei usu siiski Teie suutlikkust selle eest vastutamiseks. Oletus ei ole

asjaoluks ning seda ei saa tõendada (muidu ei oleks see oletus). Asjaolude tõendamiskohustus

kuulub Teile.

Kui väidate, et olete uurimispõhimõtet järginud Riigikohtu lahendi nr 3-19-569 valguses, palume

esitada vaideotsuses vaide osas 1.3. märgitud iga oletuste kohta vastavad tõendid, et oletus

muutus asjaoludeks.

2. Juba korduvalt märgitult ei saa madalama astme kohtu seisukohad (joonealuse märkuse nr 23

taustal), antud konkreetses asjas otsustavat tähendust omada. Igas vaidluses selgub tõde siiski

tõendatud asjaolude baasil. Joonealuses punktis märgitud Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2021

otsuse nr 3-19-346 punktis 19 olev seisukoht ei ole juba põhimõtteliselt käesolevas asjas kasutatav.

Otsuses märgitakse võimaliku kahju, käsitletavas asjas võiks teoreetiliselt tulla kõne alla eelarve

kokkuhoidu mittetoimumine, mida ei saa mingil juhul samastada kahju tekkimisega. Toonitame

ka seda, et õigusaktides puudub meie kohustus eelarvet kokku hoida.

3. Vastuseks Tallinna Halduskohus 08.07.2022 otsuse nr 3-19-1219 seisukohale elulise usutavuse

küsimuses vastame, et ei ole eluliselt usutav hankest reaalselt huvitatud ettevõtja suutmatus

kasutada RHS § 185 või § 103 võimalust oma huvide kaitsmiseks.

Juhul kui teie ei nõustu meie seisukohaga, siis palume põhjendada, millele toetudes peate hankest

reaalselt huvitatud ettevõtjaid saamatuteks?

4. Joonealuse märkuse nr 24 kohaselt on Euroopa Kohus on selgitanud kohtasjades nr C-743/18 ja

C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav.

Kindlasti ei saa me selle seisukohaga nõustuda ning see ei vasta Eesti õigusruumi põhimõttele

(kõik kahtlused (oletused) tuleb tõlgendada etteheite subjekti kasuks). Tähelepanu tuleb pöörata

seisukohale, mille kohaselt tõendamist ei nõuta ainuüksi finantsmõju kohta, järelduvalt rikkumise

asjaolud peab ikkagi tõendama.

5. Joonealuse märkusele nr 25 vastuseks seoses Riigikohtu lahendiga 3-3-1-66-03 selgitame Teile,

et meie põhivastuväite kohaselt toetub otsus täies ulatuses oletustele. Seega oletustel otsus ei saa

põhimõtteliselt olla motiveeritud.

Oma seisukohtade esitamisel kopeerisite mitteõigusallikaid

21

1. Põhjendamatu on Teie väide, et oma seisukohade kinnituseks andsite otsuses viited vastavatele

materjalidele, mis ei ole õigusallikaks. Sisulisel tuginevad kõik tehtud oletused mingile materjalile,

milles puudub Teie autorlus. Ilmekaks näiteks on RHS § 3 ja 98 sisustamine kohtulahendite

abil, mis on tehtud teistes konkreetsetes asjades konkreetsete asjaolude baasil. Märgitud

„Teieväline“ otsuse sisustamine andiski võimaluse esitada meie tegevuse kohta etteheiteid.

Teadaolevalt võib Riigikohus oma seisukohti muuta, Teie loogikast lähtudes kehtiksid muudatused

tagasiulatuvalt ning eelmise seisukoha kasutamine oli põhjendamatu.

Juhul kui Teie ei nõustu meiega, siis palume vaideotsuses esitada oma vastuväited.

Välistamine ei ole tõendamiseks, kaalutlus võidi teha vältimatu eksimuse pinnalt

1. Otsuses valdavalt välistamise kasutamine näitab üheselt Teie poolt rikkumise tõendamata

jätmist. Otsuses tehti juriidiline konstruktsioon, mis teenib ainult Teie huve. Otsusest lähtuvalt

tõendate Teie RHS § 98 lg 1 2. lause koosseisulise asjaolu (proportsionaalsus) rikkumist ainuüksi

sellega, et ei saa välistada negatiivse tagajärje saabumist.

2. Kui hetkeks nõustuda meie poolt sisulises plaanis põhjendamatu kaalutluse (proportsionaalsuse

nõude pinnalt) tegemisega, siis vaieldamatult ei olnud tegemist rikkumisega määruse nr 7 mõttes,

mis eeldab tahtlikku tegevust.

3. Kaalutluse tegemisel kasutasime oma õigust heauskselt ning seejuures Teie poolt eksitusse

viiduna. Meile etteheidetava väidetava kaalutlusvea tegemine oli mittetahtlik tegevust. Meie

käitumist saab hinnata halduskohtumenetluses tunnustatud põhimõttega „vältimatu

eksimus“, mis välistab mõjutusvahendi rakendamise. Eelnevat kinnitab määruse nr 7 § 19 lg 1

sissejuhatus, mille kohaselt võib (aga ei pea!) rakendusüksus teha tagasinõudmise otsuse

arvestades rikkumise raskust. Seaduse väidetav mittetäitmine oli vaieldamatult väikese

tähendusega ning see ei mõjutanud EL eelarvet selle suurendamise tähenduses. Seega oleks antud

asjas ainuvõimalik jätta mõjutusvahend kohaldamata HMS § 3 lg 2 alusel, mis nõuab

õigusakti kohasust, vajalikkust ja proportsionaalsust eesmärgi suhtes.

4.Otsuses märgite meie tegevuse mõju eelarvele, mistõttu ei saa kahju tekkimist välistada.

Toonitame ja täpsustame, et jutt käib võimalikust mõjust EL eelarvele. Hanke eelarve ning toetuse

summa jäi ületamata, seega tavaloogika kohaselt EL eelarvele mingit mõju ei olnud. Teie

teoreetilise arutluse tulemusel võis paremate pakkumuste korral toimuda ainult EL eelarve

kokkuhoid. Meie ei näe põhjust käsitleda teoreetilise kokkuhoiu mitterakendust kahju tekitamise

võimalusena EL eelarvele.

5. Käsitletavas lõigus märkisite, et pakkujate ring võinuks olla suurem, vaieldamatult on tegemist

kontrollimatu ja paljasõnalise väitega. Palume vaideotsuses selgitada, mida sisuliselt tähendab

määratlus „pakkujate ring“, kas lähtute RHS § 7 lg 1 määratlusest või mõnest teisest RHS sättest.

Otsuse sõnastusest („…olla suurem.“) järeldub Teie kindel teadmine, mitme pakkuja puhul on

täidetud „suurem“ nõue.

22

Määratluse „…võinuks pakkujate ring olla suurem“ täpsustamiseks, mis võimaldab meil oma

kaitseõigust rakendada, palume vaideotsuses märkida pakkujate arv, mis oleks vastanud Teie

seisukohale.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Veljo Väärsi

Kose Vallavalitsuse esindaja

Lisa: volikiri