Kestlike tehnoloogiate riiklik õppekava

Lisa 1

KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega

„Kestlike tehnoloogiate riiklik õppekava“

Üldharidusõpingute moodulid

1. Spetsialiseerumiste ülesed üldharidusõpingud

1.1 Loodusseadused 12 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija arendab oskust seostada erinevaid loodusaineid ja rakendada neid teadmisi probleemide lahendamisel

Õpiväljundid:

Õppija

1. rakendab matemaatilisi teadmisi ja oskusi, et lahendada reaalelu probleeme, kasutades aritmeetilisi ja algebralisi võtteid ning hinnates tulemuste usaldusväärsust.

2. selgitab loodusainete vahelisi seoseid, näidates, kuidas matemaatika, füüsika, keemia, geograafia ja bioloogia põhimõtted on omavahel ühendatud ja kuidas neid saab rakendada igapäevaelus.

3. otsib ja kasutab usaldusväärset teavet erinevatest allikatest, et leida lahendusi loodusainetega seotud küsimustele, arendades samal ajal kriitilist mõtlemist ja info

hindamise oskusi. 4. selgitab teaduse ja tehnoloogia mõju looduskeskkonnale ning inimese tervisele. 5. seostab õpitut oma valdkonna ja igapäevaeluga, näidates matemaatika ja loodusainete

rakendamist praktilistes situatsioonides ja otsuste tegemisel.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija

• kasutab matemaatilisi võtteid ja valemeid, et lahendada igapäevaelu probleeme,

kontrollides lahenduste tõepärasust. • valib ja kasutab sobivaid matemaatilisi mudeleid ja meetodeid uutes situatsioonides,

esitades oma mõttekäigu loogiliselt ja selgelt.

• selgitab matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia omavahelisi seoseid, kasutades näiteid igapäevaelust.

• loob seoseid erinevate loodusainete teemade vahel, illustreerides nende rakendamist praktilistes situatsioonides.

• otsib ja hindab erinevatest allikatest pärinevat teavet, selgitades allikate

usaldusväärsuse kriteeriume
 • kasutab usaldusväärset teavet, et koostada argumenteeritud järeldusi ja lahendusi

loodusainetega seotud küsimustele

• lahutab osadeks loodusliku elutsükli ja kirjeldab seda erinevate liikide sh inimese

osas tuues näiteid liikide omavahelistest suhetest ning vastastikust mõjust. • toob näiteid, kuidas tehnoloogiate ning taime- ja looduskaitseliste metoodikatega

saab ja on ajaloos mõjutatud elusorganismide elutsüklit või elukvaliteeti. • kirjeldab inimkonna sõltuvust energiast, energia saamise allikaid, energia tootmise

keskkonnamõju ja mudeldab võimalusi keskkonna mõju vähendamiseks ning

energiasõltuvusest tekkinud globaalse haavatavuse leevendamiseks. • uurib alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtu mõju kohalikule ökosüsteemile,

kasutades selleks geograafia, bioloogia, keemia ja matemaatika teadmisi. • kaardistab keskkonnareostuse probleemi olemust ja mõju ökosüsteemidele ja

elusorganismidele ning pakub välja lahendusi reostuse vähendamiseks.

1.2 Tsivilisatsioon 15 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija arendab arusaamist inimkonna ajaloost,

kultuurilistest erinevustest ning ühiskondlikest normidest ja väärtustest, et aidata saavutada laiem arusaam maailmast ning toetada aktiivset osalust ühiskonnaelus.

Õpiväljundid:

Õppija

1. mõistab maailma tsivilisatsioonide ajaloolist arengut kaasaegseks multikultuurseks ühiskonnaks.

2. võrdleb ühiskondlikke ja majanduslikke protsesse, õigusruumi kujunemist, kultuuri,

mõtteloo ja kunsti arengulugu ajaloolise konteksti taustal ja hindab selle mõju indiviidile ning kogukondadele.

3. kirjeldab tehnoloogia ja tööstuse arengu seoseid teaduse ja disaini arenguga ja mõju inimeste heaolule, tarbimisele ja looduskeskkonnale.

4. teadvustab keelelist mitmekesisust maailmas ja keele rolli kultuurilises identiteedis.

5. kirjeldab lugude jutustamise rolli religioonide ja ühiskondade arengus 6. selgitab multikultuursuse võimalusi ja väljakutseid, väärtustades mitmekesisust ja

igaühe õigust ja vastutust vabalt valida oma identiteet. 7. selgitab Eesti rahvusliku identiteedi ja omariikluse kujunemisteed 8. mõistab riigikaitse tähtsust ja põhimõtteid demokraatlikus ühiskonnas.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija

• selgitab olulisi ajaloolisi sündmusi ja nende mõju tänapäeva ühiskonnale. • kirjeldab erinevate tsivilisatsioonide sh religioonide arengut ja nende panust

maailma kultuuripärandisse. • kirjeldab kaasaegse ühiskonna peamisi väljakutseid ja võimalusi, kasutades

erinevaid allikaid.

• võrdleb erinevaid ühiskondlikke süsteeme ja nende mõju inimestele. • esitab suuliselt ja kirjalikult argumenteeritud seisukohti, kasutades asjakohast keelt.

• kasutab eesti ja inglise keelt, arvestades suhtlussituatsiooni eripärasid • analüüsib erinevaid lugusid ja narratiive, tuues välja nende mõju ja rolli

inimühiskonnas, põhinedes tegelikel näidetel ja konkreetsetel situatsioonidel.

• kirjeldab erinevaid kunsti- ja muusikastiile ning nende tähtteoseid, seostades neid

ajaloosündmuste ning ühiskondlike muutustega. • kirjeldab tehnoloogia ja tööstuse arengu seoseid teaduse ja disaini arenguga ja mõju

inimeste heaolule, tarbimisele ja looduskeskkonnale seostades seda õpitava erialaga; • kirjeldab demokraatia olemust, seostades seda Eesti rahvusliku identiteedi ja

omariikluse kujunemisega

• kirjeldab erinevaid riigikaitsestrateegiaid sh valmisolekut eri tüüpi kriisideks ja hindab isikliku valmisoleku taset ja koostab plaani, kuidas toimida kriisiolukorras.

1.3 Õnnelik inimene 3 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omab teadmisi ja praktilisi oskusi isikliku

vaimse ja füüsilise heaolu ning tasakaalustatud elu saavutamiseks.

Õpiväljundid:

Õppija 1. omab adekvaatset minapilti ning pädevusi, mis toetavad tervikliku ja tasakaalus inimese

kujunemist.

2. rakendab erinevaid põhimõtteid oma füüsilise ja vaimse tervise edendamiseks ja säilitamiseks.

3. arendab ja hoiab toimivaid ja turvalisi sotsiaalseid suhteid nii isiklikus elus kui ka ühiskonnas

4. järgib tervislikku eluviisi lähtudes väärtuspõhimõtetest ja keskkonnasõbralikkusest.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija

• selgitab põhilisi tegureid, mis mõjutavad inimkäitumist ja emotsioone;

• hindab oma vaimse tervise seisundit, kasutades selleks enesehindamise tööriistu ja tehnikaid;

• oskab aidata ennast või küsida abi kriisiolukorras;

• teeb teadlikke valikuid, järgib tervislikke eluviise, mis toetavad tema füüsilist ja vaimset heaolu, näiteks planeerides tasakaalustatud toitumist, regulaarset kehalist

aktiivsust, kultuuri tarbimist, hobidega tegelemist ja puhkeaega; • algatab ja arendab tervislikke ja toetavaid suhteid erinevate inimestega ning valib

suhtlemisstiili vastavalt erinevatele inimestele ja olukordadele;

• kohandab oma suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja isiklikele eesmärkidele.

1.4 Loodusteadused 10 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija süvendab oma loodusteaduslikku maailmapilti

ja oskab kriitiliselt hinnata teaduse ning tehnoloogia mõju ühiskonnale ja keskkonnale.

Õpiväljundid:

Õppija

1. kirjeldab teaduse arengut läbi ajaloo seostades seda mõtteloo ja tehnoloogia arenguga. 2. rakendab teaduslikke meetodeid ja kriitilist mõtlemist, et uurida loodussüsteemide

keerukust. 3. analüüsib loodusvarade ja inimtekkeliste materjalide omadusi ning kasutusprotsesse

tootmises ja tarbimises, mõistes materjaliteaduse põhimõtteid, mõju keskkonnale ja ringlussevõtu tähtsust kestliku arengu kontekstis.

4. seostab elusorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide toimimise aluseid, et mõista

bioloogilise mitmekesisuse tähtsust ja kaitset. 5. seostab omavahel matemaatika-, geograafia-, keemia-, füüsika- ja bioloogiaalaseid

teadmisi, et mõista inimtegevuse mõju planeedile ja elukeskkonnale.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija

• kirjeldab teaduse tähtsündmusi ja seostab neid ühiskonna arenguga; • seostab keemilisi, füüsikalisi ja bioloogilisi protsesse ning rakendab matemaatilisi

mudeleid et selgitada looduse toimimist, sh keskkonnaprobleemide põhjuseid ja mõjusid;

• selgitab Maa taluvuspiiride kontseptsiooni ja nimetab inimkonna väljakutseid ja tegevuse eesmärke sellest lähtuvalt;

• selgitab loodusvarade ja inimtekkeliste materjalide füüsikalisi ja keemilisi omadusi

ning kirjeldab neist tingitud väljakutseid ja võimalusi ringlussevõtu ja keskkonnasäästlikkuse kontekstis;

• mudeldab ja kirjeldab erinevate materjalidega seotud tööstuslikke protsesse, hinnates protsesside efektiivsust ja mõju keskkonnale sh bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele;

• arvutab tootes kasutatud materjalide ja tootmisviisi põhjal toote keskkonnajalajälje. • selgitab ja näitlikustab elusorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide toimimise

seoseid; • kavandab ja viib ellu praktilise projekti loodusliku mitmekesisuse taastamiseks

vabalt valitud valdkonnas harjutamaks teaduslike meetodite kasutamist, praktiliste

lahenduste loomist ja testimist ning tulemuste analüüsi tuginedes kriitilisele mõtlemisele ja teaduslikele põhimõtetele.

1.5 Majandus ja kommunikatsioon 10 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppijad omandavad laiapõhjalised teadmised majanduse, ettevõtluse ja kommunikatsiooni valdkonnas ning arendavad oskusi, mis

võimaldavad neil mõista majandusprotsesse, erinevaid majandusmudeleid ja

turundusstrateegiaid ning valmistada end ette tuleviku tööeluks.

Õpiväljundid:

Õppija 1. mõistab majandussüsteemide olemust ja nende kujunemise mõjutegureid läbi ajaloo

vastavalt geograafilisele spetsiifikale. 2. selgitab erinevate majandusmudelite, sh ringmajanduse põhimõtteid ja nende toimimise

aluseid.

3. kirjeldab erinevaid turundusstrateegiaid ja oskab luua turundusplaani. 4. kasutab finantskirjaoskust isiklikul ja praktiliste projektide ning ettevõtluse tasandil,

sealhulgas arvestades maksudega seotud aspekte. 5. väljendab end arusaadavalt ja korrektselt töö ja õpitava erialaga seotud situatsioonides

nii eesti kui ka inglise keeles.

6. mõistab inimõiguste kontseptsiooni ning eetilisi küsimusi ja vastutustundliku ettevõtluse praktikaid.

7. järgib ja kasutab töötamise ning ettevõtlusega seotud õigusraamistikku ja norme.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija • iseloomustab erinevaid majandussüsteemide põhimõtteid, nende arengut läbi ajaloo ja

mõju ühiskonnale erinevates geograafilistes piirkondades; • mõistab ringmajanduse kontseptsiooni ning suudab analüüsida selle mõju ressursside

kasutamisele, inimestele ja keskkonnale;

• kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest. • koostab meeskonnatööna ärimudeli oma projektile;

• analüüsib erinevaid ärimudeleid ja selgitab, kuidas need arvestavad ettevõtte eesmärkide, sihtgruppide ja ressurssidega;

• kirjeldab ja võrdleb erinevaid turundusstrateegiaid

• koostab praktilise turundusplaani, mis sisaldab selgeid eesmärke, sihtgrupi analüüsi ja turunduskanalite valikut;

• koostab turundusmaterjalid tootele või teenusele, kus kasutab visuaalseid ja verbaalseid vahendeid, sh lugude jutustamist ja mis arvestavad sihtrühmaga;

• esitab selgeid ja struktureeritud kirjalikke tekste nii eesti kui ka inglise keeles,

keskendudes majandus-, ettevõtlus- ja turundusalasele kommunikatsioonile; • kavandab isiklike rahaliste vahendite kasutamist, sh eelarvestab, planeerib säästmist ja

investeerimist; • teab raamatupidamise aluseid ja oskab pidada lihtsat majandusarvestust, hinnastada

oma projektiga seotud teenuse või toote ja eesmärgistada kulu-tulu tasakaalu;

• kirjeldab inimõiguste kontseptsiooni ning oskab analüüsida töö- ja ettevõtlusalaseid õigusakte ja nende mõju;

• järgib töötades või äritegevuses valdkondade õigusakte; • mõistab eetilisi dilemmasid ettevõtluses ja oskab välja töötada vastutustundlikke

ettevõtluspraktikaid, mis arvestavad eetiliste põhimõtete ja sotsiaalse vastutusega.

1.6 Kultuur 10 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija uurib kultuurilist mitmekesisust ja selle

erinevaid valdkondi läbi ajalooliste kujunemislugude kuni tänapäevani, toetades seeläbi õppija kriitilise mõtlemise arengut, eneseväljendusoskust, seoste tegemist oma erialaga ja

võimekust osaleda kultuurilises dialoogis.

Õpiväljundid:

Õppija

1. Mõistab kultuuri olemust ja rolli ning selle kujunemist läbi ajaloo erinevates kultuuriruumides.

2. Väärtustab kultuurilist mitmekesisust ja väikekultuuride sh Eesti kultuuri hoidmist. 3. Väljendab end, kasutades erinevaid väljendusvahendeid ja -vorme.

4. Arendab ja väärtustab keeleoskust kui kultuuridevahelise suhtluse võimalust.

5. Loeb ning interpreteerib erinevates stiilides ja vormides kirjandusteoseid. 6. Mõistab kehalise eneseväljenduse ja spordi rolli kultuuris.

7. Leiab võimalusi kehaliseks eneseväljenduseks ja sportlikuks tegevuseks.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija • nimetab ajaloolisi kultuuriloo sündmusi ja kirjeldab nende mõju tänapäeva kultuurile; • võrdleb maailma kultuuride eripärasid ja nende panust globaalsesse kultuuripärandisse;

• selgitab kunstiajaloo olulisemaid perioode ja nende panust kultuuripärandisse; • kirjeldab kunstide rolli isikliku ja rahvusliku või kogukondliku identiteedi kujunemises

ja selle seotust heaolu ning eneseväljendusvajadusega; • tõlgendab ja interpreteerib erinevate kunsti-, muusika- ja kirjandusteoste tähendusi nii

Eesti kui ka maailmakultuuris;

• demonstreerib keelelist pädevust ja loovust nii suulises kui kirjalikus eneseväljenduses eesti ja inglise keeles;

• väljendab end, kasutades erinevaid väljendusvahendeid ja -vorme; • arutleb loetud kirjanduse või muu kultuurikogemuse üle ja oskab saadud kogemusi

kasutada loovates meeskonntegevustes;

• kirjeldab kogetud kultuurilist mitmekesisust ja toob välja nende võimalikud tõlgendusviisid lähtuvalt inimeste erinevatest kultuurilistest identiteetidest;

• selgitab kehalise eneseväljenduse ja spordi rolli kultuuris ja isiklikul tasandil; • kavandab ja järgib tegevuskava erinevateks kultuurilisteks ja sportlikeks tegevusteks.

2. Suunapõhised üldharidusõpingud

2.1 Multimeedia suuna üldharidusmoodul 20 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab süvendatud teadmised üldharidusvaldkondades, mis on seotud põhiõpingute ja spetsialiseerumisega multimeedia

suunal.

Õpiväljundid:

Õppija

1. Väljendab end erialases kirjalikus või suulises suhtluses ja tekstiloomes nii eesti kui inglise keeles.

2. Kasutab erialaseid infomaterjale inglise ja eesti keeles erialaste projektide teostamisel.

3. Iseloomustab nii maailma kui Eesti kunsti-, kultuuri- ja disainiajaloo olulisemaid ajaperioode ning tähtteoseid kuni tänapäevani, eristades erinevaid žanre ja stiile ja

seostades neid muude ühiskonda mõjutanud sündmustega. 4. Omab ülevaadet graafilise disaini ajaloost ja kasutab neid teadmisi erialastes

projektides.

5. Kasutab matemaatilisi meetodeid ja arvutusi disainialaste ja erialaste ülesannete lahendamisel, sh keskkonnamõju arvutamisel.

6. Rakendab regulaarseid liikumisharjumusi oma töö- ja elukorralduses.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ja arusaadavalt inglise ja eesti keeles,

kasutades korrektselt erialaseid termineid ja lühendeid õiges kontekstis;

• demonstreerib suhtlus- ja väljendusoskust erialaste projektide ja oma töölõigu esitlemisel;

• uurib, loeb ja kasutab erialaseid artikleid ning õppematerjale nii inglise kui ka eesti keeles ning rakendab neid erialaste projektide teostamisel, selgitades allikate valikut ja tõepärasust;

• kirjeldab nii maailma kui Eesti kunsti-, kultuuri- ja disainiajaloo peamisi etappe, stiile ja tähtteoseid kuni tänapäevani, eristades erinevaid žanre ja stiile ja seostades

neid muude ajaloosündmuste ja ühiskondlike arengutega; • kirjeldab kunsti- ja disainiajaloo mõju tänapäevase ühiskonna arengule ning kasutab

neid teadmisi oma loomingulistes projektides;

• kirjeldab graafilise disaini ajaloolist arengut ja terminoloogiat, kasutades teadlikult ajastute stiilielemente oma erialases töös;

• kirjeldab erialase tehnoloogia arengut; • kasutab matemaatilisi meetodeid ja arvutusi disainialaste ja erialaste ülesannete

lahendamisel, sh keskkonnamõju arvutamisel;

• rakendab regulaarseid liikumisharjumusi oma töö- ja elukorralduses, väärtustades selle olulisust vaimsele ja füüsilisele heaolule;

• rakendab ergonoomilist töövõtteid ja -stiili arvutiga töötades.

2.2 Materjaliringluse suuna üldharidusmoodul 20 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab süvendatud teadmised üldharidusvaldkondades, mis on seotud põhiõpingute ja spetsialiseerumisega

materjaliringluse suunal.

Õpiväljundid:

Õppija

1. Väljendab end selgelt ja arusaadavalt erialases kirjalikus või suulises suhtluses ja

tekstiloomes nii eesti kui inglise keeles. 2. Kasutab erialaseid infomaterjale inglise ja eesti keeles erialaste projektide teostamisel. 3. Kasutab matemaatilisi meetodeid ja arvutusi erialaste probleemide lahendamisel,

sealhulgas keemiliste ja füüsikaliste arvutuste tegemisel. 4. Kasutab keemilisi põhimõtteid ja arvutusi erialaste probleemide lahendamisel.

5. Rakendab füüsikateadmisi materjalide käitumise ja omaduste mõistmisel. 6. Mõistab tarbekunsti ja disainiajaloo olulisemaid ajaperioode ja stiile ning seostab neid

kasutatud tehnikate ja materjalidega.

7. Hindab töökeskkonda, tuvastab ergonoomilisi probleeme ja rakendab ergonoomikateadmisi praktiliste situatsioonide lahendamisel.

8. Tegeleb regulaarselt spordi või aktiivse liikumisega, teadvustades selle olulisust istuva eluviisi tasakaalustamiseks.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ja arusaadavalt inglise ja eesti keeles,

kasutades korrektselt erialaseid termineid ja lühendeid õiges kontekstis; • demonstreerib suhtlus- ja väljendusoskust erialaste projektide ja oma töölõigu

esitlemisel; • uurib, loeb ja kasutab erialaseid artikleid ning õppematerjale nii inglise kui ka eesti

keeles ning rakendab neid erialaste projektide teostamisel, selgitades allikate valikut

ja tõepärasust; • kirjeldab ja kasutab matemaatilisi meetodeid ja arvutusi erialaste probleemide

lahendamisel, sealhulgas keemiliste ja füüsikaliste arvutuste tegemisel; • kasutab keemilisi põhimõtteid ja arvutusi erialaste keemiaprobleemide

lahendamisel, sh reaktsioonide kiiruse arvutamisel ja ühendite kontsentratsiooni

mõõtmisel; • rakendab füüsikalisi teadmisi materjalide käitumise ja omaduste mõistmisel,

sealhulgas jõudude, surve ja temperatuuri mõõtmisel ning nende mõju analüüsimisel erinevates rakendustes;

• rakendab disainiajaloo teadmisi erialastes projektides;

• tegeleb regulaarselt spordi või aktiivse liikumisega, väärtustades selle olulisust vaimsele ja füüsilisele heaolule;

• kasutab ergonoomikaga seotud teadmisi töökeskkonna hindamisel ja ergonoomiliste probleemide tuvastamisel, pakkudes nende lahendusteks sobivaid ettepanekuid.

2.3 Nutikate seadmete ja digitehnoloogia suundade

üldharidusmoodul

20 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab süvendatud teadmised

üldharidusvaldkondades, mis on seotud põhiõpingute ja spetsialiseerumisega nutikate seadmete või digitehnoloogia suunal.

Õpiväljundid:

Õppija

1. Väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ja arusaadavalt inglise ja eesti keeles kasutades asjakohaseid erialaseid termineid ja lühendeid õiges kontekstis korrektselt.

2. Analüüsib ja tõlgendab erialaseid allikaid ja infomaterjale inglise ja eesti keeles ning rakendab neid erialaste projektide teostamisel.

3. Modelleerib erialaseid probleeme matemaatiliselt, kasutab probleemide lahendamisel ja

saadud tulemuste esitlemisel erinevaid matemaatilisi esitusviise ja abivahendeid, sh matemaatika sümboolikat ja keelt, matemaatilise loogika ja tõestuste aluseid.

4. Rakendab erinevate protsesside modelleerimiseks ning ennustamiseks statistilisi meetodeid ja tehisintellekti võimalusi.

5. Teostab eksperimente, kasutades füüsikalisi mõõtevahendeid ja sensoreid andmete

kogumiseks; analüüsib, interpreteerib ja kasutab neid erialase otsustusprotsessi toetamiseks sh rakendades tõenäosusteooria põhimõtteid ja tõenäosuslikke protsesse

ning mõistab juhuslike protsesside ennustamatust. 6. Mõistab jätkusuutliku arengu- sh energiatõhususe põhimõtteid digitehnoloogia ja

nutikate seadmete valdkonnas ning oskab rakendada neid seadmete kasutamisel ja

hooldamisel. 7. Mõistab istuva elustiili negatiivset mõju tervisele, hindab töökeskkonda, tuvastab

ergonoomilisi probleeme ja rakendab ergonoomikateadmisi oma töökoha kohandamisel ning regulaarseid liikumisharjumusi oma töö- ja elukorralduses.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija

• loeb, analüüsib ja kasutab erialaseid artikleid ning õppematerjale õppetöös nii inglise kui ka eesti keeles;

• väljendab end selgelt ja arusaadavalt nii kirjalikult kui suuliselt nii inglise kui eesti

keeles, kasutades sobivat terminoloogiat ja väljendeid ja lühendeid erialastes teemades, demonstreerib suhtlusoskust erialaste kontseptsioonide edastamisel;

• rakendab matemaatilisi meetodeid ja modelleerimist nutikate seadmete või

digitehnoloogia valdkonnas, sealhulgas masinõppe algoritmite ja süsteemide analüüsimisel, arvestades samal ajal energiasäästu ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid ;

• demonstreerib matemaatiliste mudelite ja algoritmide rakendamist nutikate seadmete või digitehnoloogia kontekstis, esitades selgelt ja süstemaatiliselt analüüsi tulemusi ning pakkudes sobivaid lahendusi vastavalt probleemi keerukusele;

• teostab füüsika katseid või mõõtmisi, sh jälgib demonstratsioonil IoT-sensorite või muude andmete kogumise seadmetega mõõtmisi;

• visualiseerib füüsikalisi mõõteandmeid graafiliselt, loeb neid graafikutelt ja teeb järeldusi saadud tulemuste kohta;

• toob näiteid kuidas saab ennustada füüsikalisi suurusi või tuvastada mustreid

andmekogumisel seadmetest saadud andmetest; • selgitab, kuidas erinevad komponendid ja funktsioonid mõjutavad seadmete

energiatarbimist ning kuidas saab optimeerida energiakasutust ning võtta kasutusele energiasäästlikke lahendusi;

• kasutab ergonoomikaga seotud teadmisi töökeskkonna hindamisel ja ergonoomiliste

probleemide tuvastamisel, pakkudes nende lahendusteks sobivaid ettepanekuid sh töökoha seadistamist, regulaarseid liikumispause ja silmatreeninguid töö- ja

õpisituatsioonis.

• praktiseerib erinevaid lihasgruppe taastavaid ja treenivaid harjutusi, osaleb

rekreatiivsetes tegevustes, regulaarsetel treeningutel ja sportmängudes istuva elustiili ja vaimset pingutust nõudva töö vastukaaluks ning meeskonna ühtsuse ja

usaldusväärse suhte kujunemiseks. • reflekteerib oma tegevuse tulemuslikkust ja edenemist ning seab endale realistlikke

ja tervisele kasulikke eesmärke edaspidiseks

Lisa 2

KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega

„Kestlike tehnoloogiate riiklik õppekava“

Põhiõpingute moodulid

1. Spetsialiseerumiste ühised põhiõpingute moodulite kirjeldused

1.1 Õpitee ja koostöö 30 EKAP

Eesmärk: Mooduliga taotletakse, et õppija teadvustab, kavandab ja viib ellu oma õppimise

eesmärke, kogeb õppimises meeskondlikku tuge, omandab meeskonnatöö oskusi ning planeerib ja teostab kestlikkusega seotud projekte.

Õpiväljundid:

Õppija

1. kavandab oma õpitee arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning piiranguid;

2. mõtestab oma rolli väärtuse loojana kogukonna ja ühiskonna liikmena kiiresti muutuvas

maailmas; 3. tunneb meeskonnatöö põhialuseid, tajub enda rolli meeskonnas, oskab seostada

isiklikke eesmärke meeskonna eesmärkidega; 4. mõistab oma vabadust ja vastutust karjääri kujundamisel ja teeb plaani, kuidas jätkab

enda arendamist tööturul või edasi õppides.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija

• analüüsib juhendamisel oma huvisid, hoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga;

• sõnastab juhendamisel isiklikud õpieesmärgid ja teostamise plaani, mis arvestab tema huvide, ressursside ning erinevate majanduslike ja sotsiaalsete teguritega;

• analüüsib kutsealast tegevust õpingute vältel ja korrigeerib vajadusel oma karjääri- ja

õpitegevuste plaani lähemate või kaugemate eesmärkide saavutamiseks vastavalt saadud tagasisidele ja enesehindamisele;

• selgitab oma rolli ja võimalusi panustada meeskonnatöösse kogukonnas, erialastes võrgustikes ja ühiskonnas, et toetada kestlikku arengut;

• kogub ja tagasisidestab kogemusi kogukondlikes, ühiskondlikes ja erialastes

võrgustikes, lähtudes isiklikest huvidest ja karjäärieesmärkidest; • viib meeskonnatööna ellu projekte, mis panustavad kestlikkuse arengusse toetudes

erinevate meeskonnaliikmete tugevustele ning tegutseb võetud eesmärkide saavutamise nimel;

• kasutab disainmõtlemise jm loovust ja innovatsiooniprotsessi toetavaid meetodeid, et

kavandada ja ellu viia lahendusi, mis toovad reaalset kasu meeskonnale, kogukonnale või ühiskonnale;

• hindab isiklikke meeskonnatöö pädevusi ja analüüsib koostöös meeskonnatöö

kogemusi ja tulemuslikkust; • kasutab oskuste arendamisel sobivaid allikaid ja koolituskeskkondi;

• mõõdab enda ja meeskonna tegevuse keskkonnamõju jalajälge ja mõistab selle seost keerukate süsteemide kontekstis teistele inimestele ja loodusele;

• kasutab asjakohaseid infoallikaid ja võrgustikku endale koolitus-, praktika- või töökoha

leidmisel ning koostab kandideerimiseks ja enda turundamiseks vajalikud materjalid.

1.2 Ringmajandus ja innovatsioon 10 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised kestlikkusest ja

ringmajanduse mudeleid genereeriva ringdisaini metoodika põhimõtetest, mis võimaldavad luua uusi valdkonnaüleseid lähenemisviise tootearendusele ja teenuste osutamisele.

Õpiväljundid:

Õppija

1. tunneb kestlikkuse kontseptsiooni ja keskkonnamõju hindamise aluseid ; 2. mõistab ringdisaini ja ringmajanduse põhimõtteid ja nende olulisust ressursside

tõhusamal kasutamisel ning keskkonnasäästlike lahenduste loomisel;

3. kavandab valdkondade vahelisi innovaatilisi lahendusi, mis ühendavad erinevaid valdkondi ja teadmisi, et luua uusi lähenemisviise tootearendusele ja teenuste

osutamisele; 4. mõistab disainiprotsessi ja kasutab disainmõtlemise põhimõtteid ning tööriistu

rakendamaks loovaid, uuenduslikke ja meeskondlikke lähenemisviise probleemide

lahendamisel; 5. suhtleb efektiivselt ja teeb koostööd erinevate valdkondade õppijate või spetsialistidega,

et edendada valdkondadeülest innovatsiooni ning saavutada jätkusuutlikke tulemusi.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija • teeb kestlike valikuid igapäevaelus ja tarbimises, sh oskab ära tunda “rohepesu”; • selgitab ringmajanduse mudeli erinevust kasvupõhisest lineaarsest turumajandusest;

• teeb ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks ja ringlussevõtuks, põhinedes materjaliteaduse põhimõtetel;

• loob innovaatilisi ideid või projekte, mis aitavad kaasa kestlikule arengule, tuginedes interdistsiplinaarsetele teadmistele;

• kasutab disainmõtlemist, loovat mõtlemist ja tulevike disaini tööriistu väljakutsetele

jätkusuutlike lahenduste loomisel meeskondliku projekti raames; • hindab toodete, teenuste ja meeskonnaga loodud lahenduste keskkonnamõju ja

sotsiaalset mõju kogukondadele; • selgitab kogukondadele ja üksikisikutele võimalusi kestlike valikute osas; • hindab erinevate lahenduste keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku

jätkusuutlikkust; • tõlgendab rahvusvahelisi ja kohalikke regulatsioone ning standardeid ja nende mõju

ringmajanduse rakendumisele.

1.3 Praktika 25 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija rakendab omandatud teadmisi ja oskusi töömaailmas uue majanduse tingimustes, omab adekvaatset enesehinnangut, reflekteerib

oma tegevusi, planeerib selle ja saadud tagasiside alusel enesetäiendamist ning analüüsib oma valmisolekut erialases töös õnnestumiseks.

Õpiväljundid:

Õppija 1. mõistab ettevõtte üldist töökorraldust ja märkab oma erialaga seotud ülesandeid ja

võimalusi ettevõttes; 2. teostab õpitava erialaga seotud tööülesandeid; töötab praktikaorganisatsioonis

meeskonnaliikmena; 3. teeb koostööd praktikaettevõtte meeskonnaliikmena kokkulepitud eesmärkide

saavutamiseks;

4. kasutab koolikeskkonnas omandatud teadmisi ja oskusi erialases töökeskkonnas, sh meeskondlike projektide ellu viimisel;

5. reflekteerib isiklikku arengut.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija • eesmärgistab praktikategevused, lähtudes isiklikust ja meeskondlikust

arenguvajadusest;

• selgitab ettevõtte töökorraldust ning kirjeldab erialaga seotud lahendusi ja võimalusi praktikaettevõttes kasutades erialast sõnavara;

• osaleb praktikaettevõtte töös meeskonnaliikmena, järgides ettevõtte töökorraldust ja seda reguleerivaid töökorralduslikke kohustusi ja õigusi, sh õigusakte;

• täidab praktikaettevõttes tööülesandeid oma vastutusala ja oskuste piires sh kasutades

oskusi ja teadmisi meeskondlike projektide elluviimisel; • reflekteerib isiklikku ja erialast arengut, võrreldes seatud ja saavutatud eesmärke,

väljendades ennast selgelt ja heas ning erialaselt ning keeleliselt selges eesti keeles; • rakendab digioskusi praktika formaalsel ja sisulisel kajastamisel.

2. Kestlike tehnoloogiate spetsialist multimeedia suuna põhiõpingute moodulid

2.1 Multimeedia kujundaja erialane areng ja portfoolio 8 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb oma valdkonnas tegutsemise võimalusi ja mõtestab erialavalikut ning koostab erialase portfoolio

Õpiväljundid:

Õppija

1. selgitab multimeedia kujundus- ja tootmisprotsessi loogikat, põhimõtteid ja tehnoloogiaid ning kestlike arengusuundi;

2. selgitab disainiprotsessi ja disainmõtlemise mõisteid ning nende ja tehisaru kasutamise

võimalusi erialaste tööde kavandamisel; 3. kirjeldab valdkonna ettevõtlusvõimalusi ja suhtlusvõrgustikke;

4. rakendab isikubrändingu metoodikat oma erialase identiteedi loomisel; 5. koostab ja arendab erialast portfooliot ning eneseväljendusoskust, arvestades erialase

tagasisidega.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija

• kirjeldab multimeedia kujundus- ja tootmisprotsessi loogikat, põhimõtteid, terminoloogiat ja tehnoloogiaid ning valdkonna kestlike trende ja arengusuundi,

lähtudes tehtud valdkonnauuringutest ja tulevikustsenaariumitest; • kirjeldab ja rakendab meeskonnas disainiprotsessi ja disainmõtlemise loogikat erialaste

tööde kavandamisel;

• kasutab ja selgitab meeskonnas tehisaru võimalusi oma töölõigus; • kirjeldab oma valdkonna ettevõtlusvõimalusi, võrgustikke ja suhtlusplatvorme;

• osaleb valdkondlikes võrgustikes erinevate tegevuste kaudu, neid selgitades ja tulemusi hinnates;

• loob ja arendab oma erialast portfooliot vabalt valitud keskkonnas, arvestades

kujundusliku ja erialase tagasisidega; • koostab enda profiilikirjelduse ja turunduskava erialaste sotsiaalmeedia võrgustike

jaoks, kasutades isikubrändingu metoodikat ja mõõtes ning analüüsides saadud tulemusi.

2.2 Visandamine 12 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omab käelise ja digitaalse visandamise ja visuaalse väljenduse tehnikaid ning töövõtteid ja loob illustreerivaid kujutisi erinevatele

multimeedia väljunditele.

Õpiväljundid:

Õppija

1. visandab ideid, objekte ja keskkondi, kasutades erinevaid tehnikaid, stiile ja töövõtteid; 2. kasutab erinevaid tööriistu, -võtteid ja tehnikaid mitmekülgsuse ja vilumuse

kujunemiseks; 3. kasutab vabalt valitud tehnoloogiaid ja vahendeid digitaalseks visandamiseks,

arvestades kestlikkuse ja energiasäästlikkuse põhimõtetega;

4. visualiseerib meeskonnas väljatöötatud idee arusaadavalt ja vormistab selle ideekavandiks;

5. loob visandeid, illustratsioone ja prototüüpide kavandeid erinevatele väljunditele, arvestades kujunduskavandi nõuete ja tehniliste võimalustega.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija • visandab igapäevaselt ideid, objekte ja keskkondi, kasutades erinevaid stiile,

töövõtteid, tööriistu ja tehnikaid, esitledes neid visandiplokis; • rakendab erinevaid visandamistehnikaid ja vahendeid natuurist visandamisel, esitledes

neid visandiplokis;

• kasutab vabalt valitud tehnoloogiaid ja vahendeid digitaalseks visandamiseks, selgitades kestlikkuse ja energiasäästlikkuse põhimõtteid oma valikutes;

• visualiseerib meeskonnas väljatöötatud idee arusaadavalt ja vormistab selle ideekavandiks arvestades meeskonna tagasisidega;

• loob visandeid, illustratsioone ja prototüüpide kavandeid erinevatele väljunditele,

arvestades kujunduskavandi nõuete ja tehniliste võimalustega, selgitades oma kujunduslike ja tehnilisi valikuid.

2.3 Teksti ja sõnumi kujundamine 12 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija koostab tekstist sõnumi ja kujundab selle erinevatele sihtrühmadele ja meediumitele vabalt valitud visuaalsete vahendite ja

tehnoloogiaga, arvestades säästliku disaini põhimõtetega.

Õpiväljundid:

Õppija 1. rakendab funktsionaalset lugemisoskust, loo jutustamise ning ideeloomise tehnikaid

ning tehisaru võimalusi idee sõnastamiseks ja sõnumi koostamiseks; 2. koostab meeskonnas sõnumi erinevatele sihtgruppidele arvestades sihtgrupi

vajadustega ja järgides stiili- ja õigekirjareegleid;

3. kujundab lihtsamat tekstilist infot visuaalselt, kasutades kujundusgraafilisi võtteid ja kompositsiooni ning hea loetavuse reegleid;

4. loob lihtsamaid kujundusi erinevatele multimeedia väljunditele, arvestades sihtrühma vajaduste ja meediumi võimalustega;

5. kasutab vabalt valitud tehnoloogiat kujunduse loomiseks, salvestamiseks ja

haldamiseks, lähtudes säästlikkuse ja kasutajakesksuse põhimõtetest ning järgides autoriõiguse seadusi.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija

• kirjeldab ja rakendab funktsionaalset lugemisoskust, loo jutustamise ja ideeloomise tehnikaid ning tehisaru võimalusi idee sõnastamiseks ja sõnumi koostamiseks

meeskonnas, selgitades tööprotsessi; • koostab meeskonnas sõnumi erinevatele sihtgruppidele, arvestades sihtgrupi

vajadustega ja järgides stiili- ja õigekirjareegleid;

• kujundab tekstilise info visuaalselt, kasutades kujundusgraafilisi võtteid, selgitades tööprotsessi ja valikuid;

• kasutab erinevaid kirjastiile ja vorminguid vastavalt sihtrühma vajadustele ja kujunduskavandi nõuetele, kirjeldades kirjastiili ja fondi omadusi;

• rakendab kujundamisel kompositsiooni- ja hea loetavuse põhimõtteid, selgitades

valikuid; • loob lihtsamaid kujundusi erinevatele meediumitele ning väljundformaatidele,

arvestades sihtgrupi vajaduste ja tehniliste võimalustega; • kirjeldab säästliku kujundamise põhimõtteid; • kasutab kujundamisel ja failihalduses vabalt valitud tehnoloogiaid ja vahendeid,

selgitades valikuid kestlikkuse ja säästliku energiakasutuse seisukohast; • kasutab kujundamisel nii omaloodud kui vabalt kasutamiseks lubatud

kujunduselemente, järgides ja selgitades autoriõigusseadust

2.4 Heli ja pildiga kujundamine 12 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused heli, foto ja video loomiseks ning järeltöötlemiseks erinevatele väljunditele lähtudes kujunduskavandi nõuetest ning rakendades kestlikku lähenemisviisi tehnoloogia valikutes ning kujundus- ja

failihaldusprotsessis

Õpiväljundid:

Õppija 1. pildistab ja teostab fototöötlust, lähtudes kujunduse eesmärkidest ja kasutades vabalt

valitud tehnoloogiat; 2. filmib ja teostab videotöötlust, lähtudes kujunduse eesmärkidest ja kasutades vabalt

valitud tehnoloogiat;

3. loob helikujunduse, lähtudes kujunduse eesmärkidest ja kasutades vabalt valitud tehnoloogiat;

4. kasutab multimeedia elementide ja tervikkujunduse loomisel, salvestamisel ja järeltöötlemisel erinevaid seadmeid, tehnikaid ja tehnoloogiad, tehes kujundamisel ja failihalduses kestlike valikuid ning järgides autoriõiguse seadust.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija

• pildistab ja teostab fototöötluse, lähtudes kujunduse eesmärkidest, kasutades vabalt valitud tehnoloogiat ja selgitades tööprotsessi ning tehtud kujunduslike ning

tehnoloogilisi valikuid;

• filmib ja teostab videotöötluse, lähtudes kujunduse eesmärkidest, kasutades vabalt

valitud tehnoloogiat ja selgitades tööprotsessi ning tehtud kujunduslike ja tehnoloogilisi valikuid;

• loob helikujunduse, lähtudes kujunduse eesmärkidest ja kasutades vabalt valitud tehnoloogiat ja selgitades tööprotsessi ning tehtud kujunduslike ja tehnoloogilisi valikuid;

• kasutab tervikkujunduse loomisel erinevaid kujunduselemente, selgitades tehtud kunstilisi ja kujunduslike valikuid;

• uurib, valib ja kasutab multimeedia elementide ning tervikkujunduse loomisel, salvestamisel ja järeltöötlemisel erinevaid seadmeid, tehnikaid ja tehnoloogiad, tehes säästlikke valikuid ja järgides autoriõiguse seadust, ning selgitab tehtud valikuid .

2.5 Animatsiooni loomine 12 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused animatsiooni loomiseks erinevates stiilides ja tehnikates, rakendades säästlikku ja kestlikku

lähenemisviisi tehnoloogia valikutes ning kujundus- ja haldusprotsessis.

Õpiväljundid:

Õppija 1. kavandab ja loob süžeeskeemi, kasutades visandamise ja loo jutustamise tehnikaid;

2. planeerib juhendamisel animeerimisprotsessi, arvestades ajaliste ja tehniliste piirangutega;

3. loob animatsiooni kujunduskavandi järgi, kasutades erinevaid tehnikaid ja töövõtteid;

4. animeerib erinevaid tekste, objekte ja keskkondi ning kasutab neid kujunduses, järgides kujunduskavandit ja tehnilisi nõudeid;

5. kasutab tööprotsessis erinevaid tehnikaid ja tehnoloogiad, arvestades kujundamisel ja failihalduses säästlikkuse ja kestlikkuse põhimõtetega.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija • loob animatsiooni süžeeskeemi ja märgistab animatsiooni elemendid, kasutades

visandamist ja loo jutustamise tehnikaid; • koostab juhendamisel animeerimisprotsessi aja- ja tegevuskava, arvestades ajaliste ja

tehniliste piirangutega;

• animeerib kujunduskavandi järgi, kasutades erinevaid animatsioonitehnikaid ja töövõtteid, selgitades valikuid ja tööprotsessi;

• animeerib erinevaid tekste, objekte ja keskkondi ning kasutab neid kujunduses, arvestades kujunduskvaliteedi nõuete ja sihtrühma vajadustega, selgitades ja põhjendades tehtud kujunduslike ja tehnilisi valikuid;

• uurib ja rakendab tööprotsessi säästliku kujundamise ja kestliku failihalduse printsiipe, energiasäästlikke tehnoloogiaid, selgitades tehtud valikuid .

2.6 Digitoote loomise alused 9 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab praktilised oskused kestliku digitoote

disainimisel ja turundamisel.

Õpiväljundid:

Õppija 1. Kasutab disainiprotsessi tööriistu meeskonnas kestliku digitoote loomiseks;

2. rakendab brändiloome põhimõtteid ja metoodikat brändi visuaalse identideedi loomisel ; 3. loob meeskonnatööna digitoote prototüübi, arvestades funktsionaalsuse ja brändi

visuaalse kujunduse nõuetega. 4. planeerib ja viib ellu prototüübi testimise; 5. kavandab turundusplaani ülesande alusel ja teostab turundustegevusi valides sobiva

vormi ja kanali.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija • Loob digitoote prototüübi meekonnas kasutades disainmõtlemise ja disainiprotsessi

põhimõtteid vabalt valitud platvormi või rakenduse abil; • loob koostöös meeskonna või kliendiga brändi kontseptsiooni ja kujundab selle põhjal

visuaalse identiteedi;

• tunneb digitoodete kestliku disaini soovitusi ja rakendab ning põhjendab oma valikuid; • kavandab meeskonnaga prototüübi testimise, analüüsib tulemusi ning täiendab selle

põhjal prototüüpi; • loob meeskonnas turundusplaani, kujundab planeeritud turundusmaterjalid rakendades

brändi identiteeti ja multimeedia tööriistu vastavalt valitud turunduskanalitele,

selgitades meeskonnas tehtud valikuid; • viib meeskonnas ellu digiturunduse tegevusi, selgitades tööprotsessi ja tulemusi.

3. Materjaliringluse suuna põhiõpingute moodulite kirjeldused:

3.1 Sissejuhatus materjaliteadusesse 12 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab arusaama materjaliteaduse põhimõtetest (erinevate materjalide omadused, struktuur, käitumine), materjalide päritolust

ning nende mõjust toodete disainile, tootmisele ja toodete kestvusele.

Õpiväljundid:

Õppija 1. Kirjeldab jäätmekäitluse, materjaliteaduse ja -tehnoloogia põhimõisteid ja materjalide

klassifikatsiooni ja omadusi, erinevaid jäätmekäitluse süsteeme;

2. selgitab välja materjalide kasutusvaldkonnad erinevates tööstusharudes ja mõistab materjalide valiku olulisust vastavalt nende omadustele ja rakendustele arvestades ka

jäätmekäitluse aspekti; 3. analüüsib materjalide valikut toodete disaini ja tootmise seisukohalt ning selgitab,

kuidas materjalide omadused ja struktuur mõjutavad toodete funktsionaalsust,

kasutusmugavust ning hilisemat ringlusesse võttu; 4. uurib erinevate materjalide päritolu ja nende sotsiaalset mõju kogukondadele elutsükli

kõigis etappides.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija • selgitab materjaliteaduse ja jäätmekäitluse põhimõisteid; • kirjeldab materjalide klassifikatsiooni ja jäätmekäitluse süsteeme;

• nimetab erinevate materjalide keemilisi ja füüsikalisi omadusi ning nende seost materjalide ja struktuuri koostisega;

• hindab materjale jäätmekäitluse seisukohast võrreldes materjale erinevatest materjaliklassidest;

• selgitab erinevate materjalide mõju keskkonnale arvestades toote eluiga, tekkivaid

jäätmeid ja ringluses püsimise võimalusi praktilise töö põhjal; • loob meeskonnatööna jätkusuutlikke lahendusi kestlikuks tarbimiseks ja käitumiseks,

võttes arvesse materjalide päritolu ja nende sotsiaalset mõju kogukondadele; • omab ülevaadet tööstuses ja igapäevaelus kasutavatest materjalidest ning mõtestab

jäätmete kasutuselevõtu olulisust kestlikus majandusarengus.

3.2 Materjaliringluse alused 17 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija tutvub toodete elutsükli kontseptsiooni ja

ringmajanduse alustega avastamaks kestliku ressursikasutuse võimalusi toodete-teenuste disainis ja tootmises.

Õpiväljundid:

Õppija

1. selgitab ringmajanduse aluseid; 2. kirjeldab materjalide ringlust tootmises ja tarbimises;

3. hindab materjalide mõju keskkonnale nende kogu elutsükli jooksul ning oskab pakkuda välja jätkusuutlikke lahendusi;

4. kirjeldab materjalide ümbertöötlemise ja ringlussevõtu võimalusi ja väljakutseid ;

5. mõistab toodete ja teenuste elutsükliga kaasnevaid keskkonnamõjusid.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija • kirjeldab ringmajanduse põhimõisted, põhimõtteid ja seotud seadusandlust;

• eristab ringmajanduse ja lineaarse majandusmudeli erinevusi ja mõjusid; • uurib praktilise töö käigus tootmisprotsesse ja tarbimist ringmajanduse ning

keskkonnasäästmise põhimõtetest lähtuvalt; • kirjeldab ja nimetab toodete elutsükli etappe, sellega seotud energiakulu ja

keskkonnamõjusid;

• nimetab materjalidega seotud elutsükli mudeleid ja mudeldab ühe valitud materjali näitel erinevaid lahendusvariante materjali ringluses püsimise pikendamiseks, viies

läbi praktilise katse; • pakub meeskonnatöö tulemusena välja põhjendatud lahendusi toodete ja teenuste

keskkonnamõju vähendamiseks;

• hindab toodete ja teenuste keskkonnamõju elutsükli etappide jooksul praktilise töö käigus.

3.3 Materjalide eluea pikendamine 15 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab arusaama parandamise filosoofiast ja praktilise kogemuse asjade parandamisest, korduskasutuse võimaluste mudeldamisest ning materjalide ümbertöötlemisest uute toodete disainimisel.

Õpiväljundid:

Õppija

1. mõtestab parandamise praktikat kui asjade pikaealisuse ja väärindamise võimalust; 2. selgitab parandamise filosoofiat erinevates kultuurides läbi ajaloo;

3. tuvastab eseme väärtuse ja parandamisprotsessi arvatava mõju, selgitab võimalikke eetilisi ja esteetilisi mõjutegureid enne töö teostamist;

4. selgitab toodete parandatavuse ja remonditavuse võimalusi, kasutab käelisi praktikaid

ning loob praktilisi lahendusi, mis toetavad toodete või materjalide pikaealisust ; 5. hindab parandustööde või ümbertöötlemise ja kasutatud materjalide kvaliteedi

vastavust kliendi soovile, arvestades funktsionaalsuse ja ohutusega; 6. rakendab tööde läbiviimisel ohutusnõudeid.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija

• selgitab jätkusuutlikkuse mõistet ja selle olulisust parandamise filosoofias ja praktikas;

• nimetab keskkonnasõbralikke materjale ja protsesse, mida kasutab esemete või materjalide eluea pikendamiseks;

• kirjeldab parandamisega seotud valdkondade eripärasid ja oskab soovitada esemele sobivat lähenemist konserveerimisest ümbertöötlemiseni;

• rakendab jätkusuutlikkuse põhimõtteid ja strateegiaid praktilistes projektides või

ülesannetes, et pikendada toodete eluiga; • teostab ühes valitud valdkonnas isikliku praktilise materjalide eluea pikendamise

projekti koos uurimistööga; • analüüsib toodete disaini ja tuvastab, kuidas see mõjutab nende parandatavust ja

remonditavust ning valib sobiva parandamise meetodi;

• hindab parandustööde ja kasutatud materjalide kvaliteedi vastavust kliendi soovile, arvestades funktsionaalsuse ja ohutusega, selgitades töö käiku ja tehtud valikuid;

• dokumenteerib parandustööde protsessi ja tulemusi, tagades dokumentatsiooni täpsuse ja selguse.

3.4 Ringdisain 9 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab arusaama disainiprotsessi ja ringdisaini põhimõtetest ja nende rakendamise kogemuse.

Õpiväljundid:

Õppija

1. mõistab ja rakendab ringdisainiprotsessi põhimõtteid ja etappe erinevate toodete ja teenuste disainimisel;

2. kirjeldab disaini eri etappide ja protsesside omavahelist seotust ning ringdisaini võimalusi jätkusuutlikus tootearenduses;

3. rakendab erinevaid ringdisaini meetodeid ja töövõtteid praktilistes projektides;

4. teeb parendusettepanekuid ja annab soovitusi, kuidas toodete ja teenuste puhul liikuda jätkusuutlikuma disaini suunas.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija

• selgitab ringset disainiprotsessi, rakendab erinevaid ringdisaini meetodeid ja võtteid toodete ning teenuste disainimisel meeskonnatöö projektides;

• organiseerib meeskonnas tootearenduse protsessi, kasutades ringdisaini meetodit;

• hindab ning mõjutab läbi erinevate ringdisaini tööriistade arendatavate toote või teenuse keskkonnasõbralikkust;

• analüüsib toodet või teenust kui tervikut, võttes arvesse kõik toote elutsükli jooksul avalduvaid mõjusid;

• viib läbi olemasolevale tootele või teenusele ringdisaini auditi, mille tulemusena

hindab toote kestlikkust ja selle parendamise võimalusi

3.5 Innovatsioon ja kestlikkus materjaliringluses 12 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omab ja rakendab oskusi ja teadmisi

ringmajanduse tehnoloogiate innovatsiooni, valdkondliku projektijuhtimise ja materjaliteaduse valdkonnas.

Õpiväljundid:

Õppija

1. mõistab ringmajanduse põhimõtteid, ärimudeleid ja tehnoloogiaid ning rakendab neid jätkusuutlikke tooteid ja teenuseid loovates innovatsiooniprojektides;

2. rakendab praktilises töös ringmajanduse tehnoloogiate kasutamist ja materjaliteaduse valdkonna teadmisi;

3. analüüsib ja hindab ringmajanduse tehnoloogiate mõju keskkonnale, majandusele,

ühiskonnale ja kogukondadele; 4. loob kestlikku ja eetilist tarbimist edendava turundusplaani, pakkudes lahendusi

jätkusuutlikkusega seotud probleemidele.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija • selgitab ringmajanduse põhimõtteid, ärimudeleid ja tehnoloogiaid, rakendab neid

meeskonnaprojektis;

• loob jätkusuutlikke tooteid ja teenuseid, mille eluiga on pikendatav lihtsate võtete abil;

• hindab ringmajanduse tehnoloogiate mõju keskkonnale, ühiskonnale ja majandusele;

• teeb ettepanekuid ettevõtete ärimudelite jätkusuutlikumaks ümberkorraldamiseks

arvestades kestlikkuse põhimõtteid; • koostab isikliku plaani kestlikku tarbimise turundamiseks ja jagamaks toodete eluea

pikendamise või ümbertöötlemise oskusi kogukonnas.

4. Nutikate seadmete ja digitehnoloogia suuna ühised põhiõpingute moodulite

kirjeldused

4.1 Digitehnoloogia alused 18 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija saab aru (tootmis)protsessidest ja nende digitaliseerimise võimalustest, on kursis kaasaegsete tehnoloogiatega ja tulevikutrendidega,

oskab luua tehnilisi jooniseid ja mudeleid ning lähtub oma töökoha seadistamisel turvalistest ja kestlikest lahendustest.

Õpiväljundid:

Õppija 1. omab teadmisi kaasaegsetest tehnoloogiatest ja tulevikutrendidest lähtudes

tehnoloogilistest läbimurretest, innovatsioonist ja teadusuuringutest; 2. loob tehnilisi jooniseid ning 2D ja 3D mudeleid vastavalt kliendi vajadusele;

3. rakendab oma töökeskkonna seadistamisel oskusi operatsioonisüsteemidest ja arvutivõrkude alustest tagades turvalise seadmete kasutuse;

4. loob meeskonnatöös lihtsamaid rakendusi kasutades arendusvahendeid.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija

• kirjeldab tehnoloogia ajaloolist arengut sh tuues välja ühiskonna arengut mõjutavaid tehnoloogilisi läbimurdeid;

• arutleb tehnoloogia tulevikutrendide üle, sealhulgas jätkusuutlikkus, tehisintellekti areng, kvantarvutid, biotehnoloogia edusammud jne.

• toob näiteid digitaliseerimisest erinevates sektorites lähtudes jätkusuutliku arengu

põhimõtetest • loeb jooniselt tehnilisi andmeid tingmärkide ja sümbolite abil

• joonestab ja loeb lihtsamate detailide ja koostude eskiise • joonestab ja vormistab kahe- – ja kolmemõõtmelisi mudeleid masinjoonestamise

programmis

• seadistab üles oma töökeskkonna lähtudes tööülesannetest, energiatõhususest ja taaskasutuse põhimõtetest

• haldab erinevaid operatsioonisüsteeme kasutades parimaid praktikaid • selgitab andmeedastuse ja arvutivõrgu toimimise põhimõtet • seadistab arvutivõrgu vastavalt tööülesandele lähtudes infoturbe nõuetest

• selgitab positsiooniliste arvusüsteemide olemust ja konverteerib arve ühest positsioonilisest arvusüsteemist teise;

• kasutab lausearvutust ning seostab neid programmeerimisega (tüüptehted); • selgitab plokkskeemiga lausearvutuste kasutamise põhimõtteid programmeerimisel; • valib muutuja kirjeldamiseks sobivaima andmetüübi ning realiseerib olulisemaid

algoritme vähemalt ühes peavoolu programmeerimiskeeles. • loob lihtsamaid rakendusi mõnes enamlevinud peavoolu programmeerimiskeeles,

kasutades abimaterjale või olemasolevaid rakendusi;

• loob projekti raames praktilise lahenduse kasutades lähtekoodi hoiustamisel ja

ristkasutamisel versioonihaldussüsteemi, dokumenteerib enda ja teiste meeskonna liikmete tööd, lähtudes arenduskeskkonna võimalustest;

4.2 Digitaalse turvalisuse alused 9 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb digitaalse turvalisusega seotud mõisteid, tehnoloogiaid, vahendeid ja regulatsioone ning rakendab neid oma töös

Õpiväljundid:

Õppija 1. tunneb digitaalse turvalisuse mõisteid põhimõtteid ning peamisi regulatsioone ning

seostab neid oma tööülesannetega; 2. rakendab digitaalse turvalisuse põhimõtteid turvalisuse tagamiseks oma

tööülesannete piires;

3. rakendab oma töös pilveteenuseid tagades kliendile töötava ja turvalise lahenduse kokkulepitud piires.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija

• koostab ülevaate privaatsuskaitse tehnoloogiatest, • seostab regulatsioone ja eetikat küberturbe tagamisel oma tööülesannetega • selgitab digitaalse turvalisuse tagamise võimalusi

• tuvastab ja lahendab digitaalse turvalisusega seotud probleeme oma pädevuse piires • kasutab tõrkeotsinguks monitooringu tööriistu

• tagab kliendile rakenduse jätkusuutlikkuse sh kokkulepitud funktsionaalsuse, jõudluse, skaleeritavuse

• kaitseb klientide andmeid volitamata juurdepääsu, häkkerite rünnakute ja andmete

lekke eest • kasutab pilveteenuse tõrkeotsinguks monitooringu tööriistu

5. Nutikate seadmete suuna põhiõpingute moodulite kirjeldused

5.1 Mehhaanika alused 9 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab vajalikud teadmised ja oskused, et kavandada ja analüüsida masinaehituses kasutatavaid tehnilisi protsesse, järgides töö ja

keskkonnaohutuse nõudeid

Õpiväljundid:

Õppija 1. kasutab erinevaid tehnilisi mõõtevahendeid ning tõlgendab ja analüüsib

mõõtmistulemusi;

2. mõistab hüdraulika ja pneumaatika põhimõisteid ning oskab kavandada ja

analüüsida vastavaid süsteeme; 3. mõistab masinaelementide ehitust ja nende kasutamist lähtudes üldisest otstarbest.

4. programmeerib ja kasutab CNC tööpinki, luues lihtsamaid detaile vastavalt tehnilistele joonistele;

5. järgib töö- ja keskkonnaohutuse põhimõtteid tehniliste protsesside käigus, tagades

tööohutuse ja keskkonnasäästliku tegutsemise.

Hindamiskriteeriumid:

• Valib tööülesandest lähtudes mõõtevahendid ja seadistab need erinevate füüsikaliste suuruste mõõtmiseks;

• mõõdab erinevaid mitteelektrilisi füüsikalisi suurusi kasutades asjakohaseid mõõteseadmeid ja mõõtmismeetodeid;

• Analüüsib mõõtmistulemusi, tuvastades võimalikud vead ja tehes järeldusi mõõdetud objekti omaduste kohta.

• Rakendab pneumaatika ja hüdraulika põhiseadusi erinevate täiturite, jaoturite ja

regulaatorite tööga seotud rakenduslike ülesannete lahendamisel. • Kirjeldab ja analüüsib hüdrauliliste ja pneumaatiliste süsteemide kavandamise

põhimõtteid ja nende komponentide valikut. • Liigitab mehaanikas kasutatavaid masinaelemente, selgitades nende

kasutusvõimalusi ja otstarvet.

• Kirjeldab erinevate masinaelementide olemust ja nende rolli masinates ja seadmetes. • Loob CNC programmikoodi, mis sisaldab vajalikke tegevusi, kiiruseid ja tööriista

juhtimise käske vastavalt tehnilistele joonistele. • Seadistab CNC tööpingi vastavalt projekteeritud CNC programmile ja toodab

detaili, mis vastab tehnilistele nõuetele.

• Tuvastab ja hindab potentsiaalseid ohtusid tehniliste tööde käigus ning kasutab isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt.

• Rakendab tööprotsessides meetmeid keskkonnakahju vältimiseks, sealhulgas

jäätmete käitlemine ja keskkonnasõbralike materjalide valik. • Järgib töökeskkonna ohutusalaseid määruseid ja standardeid, teostab riskianalüüsi ja

pakub välja meetmeid ohtlike olukordade ennetamiseks.

5.2 Energiaallikad ja energiatõhusus 11 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused, mis võimaldab tal kavandada ja analüüsida energiatõhusaid lahendusi, arvestades seejuures nii keskkonnasäästlikkust kui ka süsteemi terviklikkust.

Õpiväljundid:

Õppija:

1. selgitab alalisvoolu ja vahelduvvoolu põhimõisteid ning mõistab elektromagnetismi aluseid mehhatroonikas;

2. analüüsib ja valib nutikate seadmete jaoks sobivaid energiaallikaid, arvestades nende omadusi ja rakendusvõimalusi;

3. hindab ja kavandab energiatõhusat disaini nutikate seadmete kontekstis, võttes

arvesse komponentide valikut ja süsteemi terviklikkust; 4. jälgib, mõõdab ja optimeerib nutikate seadmete energiatarbimist, kasutades selleks

vastavaid vahendeid ja meetodeid; 5. järgib töö- ja keskkonnaohutuse põhimõtteid energiaallikate ja energiatõhususe

valdkonnas, tagades turvalised töötingimused ning teadvustades

keskkonnasõbralikke lähenemisviise.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija • defineerib ja seostab omavahel elektrotehnika põhimõisteid, sh alalis- ja

vahelduvvoolu omadused. • eristab elektrotehniliste suuruste tähistusi ja nende mõõtühikuid ning teisendab neid

SI-süsteemi vastavalt etteantud tööülesandele • selgitab elektromagnetismi põhimõtteid, kasutades parema ja vasaku käe reegleid • esitab põhjendatud valiku energiaallikate kohta, selgitades nende sobivust

konkreetsete nutikate seadmete jaoks. • analüüsib ja kirjeldab, kuidas energiatehnoloogiates saab rakendada ringmajanduse

põhimõtteid. • esitab energiatõhusa disaini, mis arvestab nii funktsionaalseid kui ka

energiatõhususe aspekte.

• kavandab IoT-seadme lahenduse, mis tagab andmeedastuse efektiivsuse ja analüüsib energiasäästu

• kasutab jälgimisvahendeid, analüüsib tulemusi ning teeb täiendavaid optimeerivaid samme.

• hindab energiaallikatega seotud tööprotsessides esinevaid riske ning rakendab

meetmeid nende ohutuks käitamiseks. • kasutab energiaallikaid ja rakendab energiatõhususe meetmeid, arvestades nende

mõju keskkonnale ning võttes kasutusele keskkonnasõbralikke lahendusi.

5.3 Robotite rakendamine 18 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja praktilised oskused

robotite ning automatiseerimissüsteemide valdkonnas, sealhulgas nende disainimine, programmeerimine ja rakendamine erinevates tööstuslikes ning tehnoloogilistes

kontekstides.

Õpiväljundid:

Õppija • selgitab mikrokontrolleri põhikomponente ja nende rolli ning programmeerib

mikrokontrollerit kasutades erinevaid programmeerimiskeeli;

• selgitab tööstuse automatiseerimissüsteemide põhikomponente ja nende vahelist suhtlust;

• kasutab ja haldab erinevaid roboteid ja nendega seotud tööriistu; • programmeerib roboteid vastavalt spetsiifilistele ülesannetele ja olukordadele;

• mõistab tööstusautomaatika süsteemide ohutusalaseid nõudeid ja oskab reageerida

hädaolukordadele.

Hindamiskriteeriumid:

Õppija • selgitab mikrokontrolleritega seonduvaid mõisteid (protsessor, mälu struktuur ja

erinevad liidesed mikrokontrolleris) ja nende funktsioone. • loob toimiva mikrokontrolleri programmikoodi, mis täidab konkreetset ülesannet,

kasutades erinevaid programmeerimiskeeli. • teeb programmikoodis vajalikke muudatusi, et parandada või kohandada

funktsionaalsust vastavalt vajadusele.

• Kirjeldab juhtimisseadmete, sensorite, täiturite integreerimist süsteemidesse ja nende omavahelist koostoimet.

• valib, paigaldab ja konfigureerib sobivaid andureid ja täitureid vastavalt ülesande nõuetele, näidates üles mõistmist nende vahelisest suhtlusest.

• käitleb robotit ohutult ja kasutab tõhusalt roboti spetsiifilisi tööriistu ilma tõrgeteta..

• loob toimiva programmeeritud lahenduse, kasutades roboti platvormi ja tööriistu, ning teeb programmeerimise ajal vajadusel muudatusi.

• koostab ja rakendab robotitele mõeldud programmikoodi, mis täidab efektiivselt etteantud ülesandeid erinevates olukordades.

• analüüsib ja kohandab roboti käitumist reaalajas, tagades ülesande nõuetele

vastavuse ja optimeerides tulemuslikkust • koostab ohutusanalüüsi, tuues välja potentsiaalsed ohud ja ettevaatusabinõud

töötamisel robotite ja automatiseerimissüsteemidega. • käitub hädaolukorras vastavalt ettenähtud protseduuridele, tagades nii enda kui ka

teiste ohutuse.

6. Digitehnoloogia suuna põhiõpingute moodulid - 65 ainepunkti

6.1 Digitaalsete andmete haldamise alused 17 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab andmete haldamise põhialused, kasutab turvalisi ja jätkusuutlikke tehnoloogilisi lahendusi andmete kogumiseks, säilitamiseks, eemaldamiseks, töötlemiseks ja analüüsiks ning omab oskusi suurandmete

halduse automatiseerimiseks ja visualiseerimiseks.

Õpiväljundid:

Õpilane: 1. selgitab digitaalsete andmete haldamise põhialuseid, sh teadmisi turvalisest andmete

ja digitaalse sisu organiseerimist ning visualiseerimisest lähtudes tehnoloogilisest kontekstist ning regulatsioonidest;

2. kogub ja säilitab infot kasutades selleks turvalisi ja kestlike andmete säilitamise

tehnoloogilisi lahendusi, kasutab andmete halduseks tüüplahendusi ja keskkondi; 3. kasutab andmete kogumiseks ja suurandmete halduseks tüüplahendusi ja keskkondi;

4. praktiseerib asjade interneti tüüplahendusi lähtudes kliendi vajadustest;

5. mõistab andmebaaside mõistet ja kohta erineva struktuuriga infosüsteemides ja

tunneb erinevate andmebaasimootorite ja -tehnoloogiate erinevusi, optimeerib andmebaasi, kasutab päringukeeli andmete sisestamiseks, muutmiseks,

väljastamiseks ja andmebaasi struktuuri muutmiseks ning kasutajate halduseks.

Hindamiskriteeriumid:

Õpilane • selgitab andmete haldusel andmete kogumise ja turvalise säilitamise võimalusi,

andmebaaside ristkasutust kui kestlikku andmete halduse alust; • tagab andmete õigsuse, käideldavuse ja terviklikkuse lähtudes andmeturbe

põhimõtetest;

• kasutab kestlike lahendusi andmete kogumisel, organiseerimisel ja säilitamisel, visualiseerib andmeid kasutades selleks sobivaid rakendusi;

• rakendab infojuhtimise ja andmete halduse tööriistu töö efektiivsuse parandamiseks; • mõistab digiprügi mõju ja selle hävitamise viise ja võimalusi; • kogub ja töötleb seadmetelt loetavaid andmeid kasutades sobivaid tehnoloogiaid ja

tarkvara; • rakendab andmete analüüsil statistilisi meetodeid;

• selgitab asjade interneti olemust ja kasutusvõimalusi erinevates valdkondades; • kasutab asjade interneti tüüplahendusi ning kohaldab neid vastavalt kliendi

vajadusele;

• selgitab erinevaid andmebaaside tehnoloogiaid, erinevate andmebaasimootorite omadusi, andmebaaside olemust ja kohta erineva struktuuriga infosüsteemides;

• selgitab erinevusi relatsiooniliste ja mitterelatsiooniliste andmebaaside vahel ja kirjeldab millal midagi kasutatakse;

• valib andmete kirjeldamiseks sobivaima andmetüübi ja põhjendab seda;

• kasutab SQL keele võimalusi andmebaaside haldamisel.

6.2 Veebirakenduste loomine 15 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija loob veebirakendusi kasutades selleks raamistikke, UX analüüsi tulemusi, kasutajaliidese loomist lähtudes prototüübist ja rakendades turvalise arenduse põhimõtteid.

Õpiväljundid:

Õpilane

1. kasutab veebirakenduses kasutatavaid märgendikeeli ja stiililehti ning oskab nende abil kujundada soovitud väljundi mis vastab standarditele ja parimatele praktikatele;

2. kasutab enamlevinud programmeerimiskeele teeke ja raamistikke asünkroonsete veebirakenduste ja nende osade loomiseks;

3. kasutab serveripoolseid tehnoloogiaid veebirakenduste loomiseks arvestades

veebirakenduse turvalisuse põhimõtteid; 4. rakendab praktilisi oskuseid andmebaaside loomisel ja haldusel ning

veebirakendustega integreerimisel, kasutades selleks sobivaid keeli ja raamistikke; 5. kujundab veebirakenduse lähtudes kasutajakogemusest ja kasutajaliidese loomise

põhimõtetest.

Hindamiskriteeriumid:

Õpilane

• kasutab HTML, CSS-i ja Bootstrapi raamistikku kodulehekülgede disainimisel ja luua seadmele kohanduvaid veebilehti, infograafikat kasutades minimalistlikku

disaini; • arvestab rakenduse disainimisel parimate praktikatega (ligipääsetavus puuetega

inimestele, turvalisus jne);

• loob veebilehe skripti kasutades selleks kasutatavat tehnoloogiat ja erinevaid kliendipoolse rakenduse loomise raamistikke, kokkulepitud koodistandardit ning

valitud platvormi; • tagab veebirakenduste dünaamiliselt genereeritavate lehe osiste kuvamise ja

eeltäidetavatel veebivormidel vajalike andmete (nt aadresside automaatkontrolli ja

valideerimise, valikmenüüde eeltäitmine jne) olemasolu; • annab muutujaile, meetoditele, klassidele jne nimed, mis on korrektsed, üheselt

mõistetavad ning koodistandardile vastavad ingliskeelsed nimetused; • loob meeskonnatööna lihtsama veebirakenduse; • rakendab turvalise arenduse põhimõtteid, käsitledes turvastandardeid;

• testib veebirakenduse jõudlust ning arvestab disainimisel käideldavuse nõuetega; • omab teadmist ORMi kasutamise põhimõtetest;

• loob klassid, neile omased meetodid lähtudes parimatest praktikatest; • kasutab andmeolemitele vastavaid loogilisi olemeid rakenduste koostamisel; • kasutab päriluse põhimõtet klasside, objektide loomisel;

• mõistab kasutajakogemuse (UX) ja kasutajaliidese (UI) disaini loomise põhialuseid, loob lihtsamaid ja keerukamaid prototüüpe lähtudes sihtrühmast ja tema vajadustes

ning loob kasutajaliidese disaini analüüsi ja prototüübi aluse; • kasutab Atomic disaini ja väljastab kavandit arendajale; • kasutab tehisintellekti UX protsessi tõhustamiseks.

6.3 Tehisintellekti kasutamise alused 6 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija on kursis tehisintellekti rakendusvõimalustega erinevates sektorites ning oskab klassikalisi tüüprakendusi kasutada või kohandada kliendi probleemi lahendamisel.

Õpiväljundid:

Õpilane 1. seostab tehisintellekti kasutusvõimalusi ja selleks vajalikke

eeldusi digitaaltehnoloogias,

2. on kursis klassikaliste algoritmide ja andmestruktuuride kasutamise võimalustega tehisintellekti rakendamisel,

3. oskab formuleerida klassikalisi otsinguülesandeid ja rakendada masinõppe elementaarseid tehnikaid.

Hindamiskriteeriumid:

Õpilane

• kirjeldab tehisintellekti kasutusvõimalusi ja selleks vajalikke eeldusi digitaaltehnoloogias.

• selgitab klassikaliste algoritmide ja andmestruktuuride kasutusvõimalusi • kirjeldab erinevaid algoritmide loomise klassikalisi paradigmasid ning seostab neid

matemaatikas kombinatoorikaga.

• rakendab andmete eeltöötlust ja klassifitseerimist masinõppega ülesannete lahendamisel.

• kasutab meeskonnatööna vähemalt ühte tehisintellekti tüüprakendust etteantud ülesande piires.

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Kestlike tehnoloogiate riiklik õppekava

Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Kestlike tehnoloogiate riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks interdistsiplinaarse isikuarengu õppekavarühma kuuluva kutsekeskhariduse õppekava

eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid ja seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga (edaspidi EKR), õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende mahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi EKAP) koos õpiväljundite ja

hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused.

(2) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu kestlike tehnoloogiate kutsekeskharidusõppe järgmistele spetsialiseerumistele:

1) kestlike tehnoloogiate spetsialist multimeedia suunal (inglise keeles sustainable technologies specialist in multimedia, level 4), audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine õppekavarühm,

EKRi tase 4, õppemaht 240 EKAP; 2) kestlike tehnoloogiate spetsialist materjaliringluse suunal (inglise keeles sustainable technologies specialist in materials circularity, level 4), isikuarengu õppekavarühm, EKRi tase

4, õppemaht 240 EKAP; 3) kestlike tehnoloogiate spetsialist nutikate seadmete suunal (inglise keeles sustainable

technologies specialist in engineering, level 4), tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüsi õppekavarühm, EKRi tase 4, õppemaht 240 EKAP; 4) kestlike tehnoloogiate spetsialist digitehnoloogia suunal (inglise keeles sustainable

technologies specialist in digital technology, level 4), tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüsi õppekavarühm, EKRi tase 4, õppemaht 240 EKAP;

§ 2. Riikliku õppekava sisu

(1) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse üldharidus- ja põhiõpingute õppesisu moodulitena.

(2) Õppekava moodulite õpiväljundid kirjeldatakse Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” § 8 lõike 8 alusel kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste,

iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse

kaudu.

2

(3) Kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppekava sisaldab 30 EKAP mahus võtmepädevuste õpet, mis jaguneb eriala põhiõpingute moodulitesse lõimitud ja kõigile

spetsialiseerumistele ühiste üldharidusõpingute moodulite vahel. (4) Riiklik õppekava sisaldab 80 EKAP mahus spetsialiseerumiste üleseid ja

spetsialiseerimisega seotud üldharidusõpinguid. Üldharidusõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1.

(5) Riiklik õppekava sisaldab 130 EKAP mahus spetsialiseerumiste üleseid ja spetsialiseerimisega seotud põhiõpinguid. Põhiõpingute moodulite loend, õppemaht,

õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 2.

§ 3. Kooli õppekava koostamine

(1) Kool koostab riikliku õppekava alusel riikliku õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas

esitatud kohustuslikud põhi- ja üldhariduse õpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid. Kooli õppekavas peab olema vähemalt kaks spetsialiseerumist.

(2) Õppekava koostav kool peab omama õppe läbiviimise õigust õppekava spetsialiseerumistega seotud õppekavarühmades.

2. peatükk

Kestlike tehnoloogiate õppekava üldosa

§ 4. Kestlike tehnoloogiate kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid

(1) Õpetusega taotletakse, et õppija omandab kompetentsid, mis võimaldavad töötada kestlike tehnoloogiate spetsialistina nii iseseisvalt kui meeskonnaliikmena ning luuakse eeldused

õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õppija: 1) väärtustab valitud õppesuunal valdkondlike oskusi ja on kursis kestliku arengu eesmärkidega;

2) kasutab valitud suunal kokkulepitud erialast oskussõnavara, põhimõtteid, tehnoloogiaid, protsesse, töövahendeid ja seadmeid ning täidab iseseisvalt tööülesandeid;

3) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult; 4) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

5) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks; 6) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib kestliku arengu põhimõtteid nii

erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks; 7) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest; 8) teostab ennast ühiskonna teadliku liikmena;

9) on empaatiline, austab ja tunnustab teiste kultuuride, religioonide, rahvuste, soolise identiteedi jm väärtusi ja norme ning arvestab oma tegevuses nendega lähtudes sotsiaalse

õigluse põhimõtetest; 10) väärtustab inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; 11) kasutab loovust oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;

12) kasutab kultuurialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;

13) hindab adekvaatselt enda võimeid ja võimalusi, väärtustab tervislikke eluviise ning kavandab enda arenguteed ja edasist karjääri; 14) on algatusvõimeline ja rakendab probleemide lahendamisel disainmõtlemist, loovust ja

meeskonnatööoskusi;

3

15) pakub välja ideid ja viib neid ellu kasutades erinevates valdkondades omandatud teadmisi 16) kasutab digitehnoloogiat oma tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestades kestlikkust

enda ning teiste ohutust sh küberturvalisuse põhimõtteid; 17) mõistab digiprügi mõju ja sellest vabanemise võimalusi, väärtustab kestlikku arengut, 18) mõistab süsteemide keerukust ja seotust, kasutab uudseid ideid tulevikulahenduste

loomisel; 19) arendab teadlikult oma õpioskusi ja väärtustab elukestvat õpet;

20) kohaneb erinevate muutustega, analüüsib ja arvestab saadud tagasisidega ning viib sisse muudatusi sellest lähtuvalt; 21) leiab infot ja kasutab erinevaid teabeallikaid ja on allikakriitiline;

22) seab enesearengule eesmärgid, kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning piiranguid ja arendab ennast sihipäraselt.

§ 5. Nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õppija on saavutanud õppekava ühe spetsialiseerumise õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

§ 6. Õppekava maht, põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht

(1) Kestlike tehnoloogiate õppekava maht on 240 EKAP, millest: 1) üldharidusõpingud 80 EKAP sh spetsialiseerumiste ülesed üldharidusõpingud 60 EKAP;

2) põhiõpingud 130 EKAP sh spetsialiseerumiste ülesed põhiõpingud 40 EKAP, spetsialiseerumistega seotud põhiõpingud 65 EKAP ja praktika 25 EKAP; 3) valikõpingud 25 EKAP;

4) vabaõpingud 5 EKAP.

(2) spetsialiseerumiste ülesed põhiõpingute moodulid ja õppemaht: 1) Ringmajandus ja valdkondade ülene innovatsioon 10 EKAP 2) Õpitee ja koostöö 30 EKAP

3) Praktika 25 EKAP

(3) Kestlike tehnoloogiate spetsialist multimeedia suuna põhiõpingute moodulid ja õppemaht: 1) Multimeedia kujundaja erialane areng ja portfoolio 8 EKAP 2) Visandamine 12 EKAP

2) Teksti ja sõnumi kujundamine 12 EKAP 3) Heli ja pildiga kujundamine 12 EKAP

4) Animatsiooni loomine 12 EKAP 5) Digitoote loomise alused 9 EKAP

(4) Kestlike tehnoloogiate spetsialist materjaliringluse suuna põhiõpingute moodulid ja õppemaht:

1) Sissejuhatus materjaliteadusesse 12 EKAP 2) Materjaliringluse alused 17 EKAP 3) Materjalide eluea pikendamine 15 EKAP

4) Ringdisain 9 EKAP 5) Innovatsioon ja kestlikkus materjaliringluses 12 EKAP

(5) Kestlike tehnoloogiate spetsialist nutikate seadmete suuna põhiõpingute moodulid ja õppemaht:

1) Digitehnoloogia alused 18 EKAP

4

2) Digitaalse turvalisuse alused 9 EKAP 3) Mehaanika alused 9 EKAP

4) Energiaallikad ja energiatõhusus 11 EKAP 5) Robotite rakendamine 18 EKAP

(6) Kestlike tehnoloogiate spetsialist digitehnoloogia suuna põhiõpingute moodulid ja õppemaht:

1) Digitehnoloogia alused 18 EKAP 2) Digitaalse turvalisuse alused 9 EKAP 3) Digitaalsete andmete haldamise alused 17 EKAP

4) Veebirakenduste loomine 15 EKAP 5) Tehisintellekti kasutamise alused 6 EKAP

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt)

minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler

Lisa 1 Üldharidusõpingute moodulite kirjeldused Lisa 2 Põhiõpingute moodulite kirjeldused

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Ministeeriumid

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing

12.04.2024 nr 8-2/24/1817

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Kestlike tehnoloogiate riiklik õppekava“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda

eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 1

3. Eelnõu lisa 2 4. Seletuskiri

Karin Ruul

735 4099 [email protected]

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse

„Kestlike tehnoloogiate riiklik õppekava“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määruse koostamise aluseks on kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõige 3. Määruse koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruses nr 130 „Kutseharidusstandard”

riiklikule õppekavale esitatud nõuetega.

Määruse eelnõuga kehtestatav riiklik õppekava on laiapõhjaline ja interdistsiplinaarne, mis annab tugeva üldharidusliku ettevalmistuse ning võimaluse edasiõppimiseks kõrghariduse tasemel. Samuti toetab laiapõhjaline erialane ettevalmistus ja spetsialiseerumine toimetulekut

muutuvas töömaailmas, mis on liikumas lineaarselt majandusmudelit ringmajandusele. Õppekava läbides on õppijal võimekus rakendada õpitavas valdkonnas tulevikuoskusi ja tal on

oskused panustada kestlikku arengusse. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi

kutsehariduse ja oskuste poliitika valdkonna peaeksperdid Karin Ruul (tel 735 4099, [email protected]) ja Marelle Möll (tel 735 4099, marelle.mö[email protected]). Eelnõule on juriidilise

ekspertiisi teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusloome valdkonna õigusnõunik Marili Lehtmets (tel 735 0289, [email protected]).

Kestlike tehnoloogiate riikliku õppekava eelnõu töötas välja töörühm koosseisus: Diana Eller (Tartu Rakenduslik Kolledž VOCO), Liivi Raudsepp (Tartu Rakenduslik Kolledž

VOCO), Roosi Nemliher (Tartu Kunstikool) ja Juta Vallikivi (Tartu Kunstikool). Lisaks osalesid riikliku õppekava koostamisel Tartu Rakenduslikust Kolledžist VOCO Signe Vedler, Vilve Pohla, Tartu Kunstikoolist Kadi Kreis, Katrin Kisand ning Tallinna Tehnikaülikooli

Tartu Kolledžist Jane Raamets.

Ettevõtete poolt on õppekava väljatöötamisel osalenud Eesti Disainikeskuse, Eesti Masinatööstuse Liidu, Tartu Loomemajanduskeskuse ja Lõuna-Eesti piirkondlike loomeettevõtjate inkubatsioonikeskuse esindajad.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §1. Kestlike tehnoloogiate riikliku õppekavaga (edaspidi riiklik õppekava) määratakse kindlaks kestlike tehnoloogiate kutsekeskharidusõppe sisu, kutseõppe eesmärk, saavutatavad

õpiväljundid, seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 4. tasemega, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides

(edaspidi arvestuspunkt) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega lävendi tasemel ning õpingute käigus valitavad spetsialiseerumised.

Õppekava aluseks on võetud ka maailma megatrendidel põhinevad OSKA trendikaardid (2021) ja OSKA Digi- ja rohepöörde oskuste kirjeldused (2021), Riigikogu seirekeskuse uuringud:

Rohepöörde stsenaariumid Eestis (2023), Andmeühiskonna tulevik (2022), Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035 (2022), Globaalsed jõujooned 2035. Stsenaariumid ja tähendus Eesti jaoks (2020), Eesti kui lipuriigi tulevik. Arengustsenaariumid aastani 2040

(2020). Õppekavasse on sisendi andnud valdkonna ettevõtete esindajad .

Kuna õppekava mahust üle poole moodustavad isikuarenguga (isikuareng, ajajuhtimine, koostöö, suhtlusoskused, vaimsevõimete arendamine jms), siis riiklik õppekava liigitatakse isikuarengu õppekavarühma.

Eelnõu §2. Riiklik õppekava koosneb eriala õppekava üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse üldharidus- ja erialaõpingute õppesisu moodulite kirjeldused. Õppekava põhiõpingute moodulite õpiväljundid kirjeldatakse kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja

vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu.

Riikliku õppekavaga luuakse õpilasele võimalused elukestva õppe põhimõtetest lähtudes arendada eneseteadlikkust, kavandada teadlikult oma õpiteed ja erialast karjääri arvestades

isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid võimeid ja võimalusi tänapäevases muutuvas keskkonnas.

Kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppekava sisaldab võtmepädevuste õpet mahus 30 arvestuspunkti, mis jaguneb erialaste põhiõpingute moodulitesse lõimitud õppe ja kõigile erialadele ühiste üldharidusõpingute moodulite vahel. Üldharidusõpingute moodulite loend,

õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1. Eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi

tasemel on esitatud määruse lisas 2. Eelnõu §3. Kool koostab riikliku õppekava alusel eriala kutsekeskhariduse õppekava, võttes

aluseks riiklikus õppekavas esitatud eriala kohustuslikud üldharidus- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid.

Eelnõu teises peatükis on sõnastatud kestlike tehnoloogiate kutsekeskharidusõppe eesmärk, õppekava läbimisel omandatavad õpiväljundid ning esitatud nõuded õpingute alustamiseks ja

lõpetamiseks.

Kestlike tehnoloogiate õppekava õpingute kogumaht on 240 arvestuspunkti, mis jaguneb järgnevalt: üldharidusõpingud 80 arvestuspunkti, põhiõpingud 130 arvestuspunkti, sh lõimitud võtmepädevuste õpe 30 arvestuspunkti ja praktika 25 arvestuspunkti, valikõpingud 25

arvestuspunkti ja vabaõpingud 5 arvestuspunkti.

Selleks, et õppekaval õppijatel oleks võimalik sooritada edukalt kõrgkooli astumiseks vajalikke riigieksameid, õpitakse gümnaasiumiga võrdväärses mahus üldharidus mooduleid. Üldharidusõpingutest 60 ainepunkti on spetsialiseerumiste ülesed moodulid ja 20 ainepunkti

spetsialiseerumisest lähtuvad moodulid, mis toetavad õppija spetsialiseerumisega seotud põhiõpinguid, tema edasiõppimisvõimalusi valitud suunal ning tema paremat rakendumist

tööturul. Üldharidusõpingute moodulite koostamise aluseks on horisontaalsete rohepädevuste

kontseptsioon (joonis 1, loodud Roheoskuste programmi 9. konsortsiumis koostöös Eesti ülikoolide, kutsekoolide ja katusorganisatsioonide esindajatega), mis käsitleb ühe tervikuna

planeedil Maa toimuvat ja võimaldab toetada kestlikkuse ja süsteemide keerukuse mõistmist. Kontseptsiooni aluseks on kolme peamise valdkonna – loodus ja keskkond, töö ja majandustegevused, inimesed ja kultuur – eesmärgid ja väljakutsed inimkonna ja loodusliku

ning kultuurilise mitmekesisuse säilitamiseks. Kõikide üldharidusõpingute moodulite õpiväljundit ja hindamiskriteeriumite sõnastamisel on lisaks võtmepädevustele läbivalt lisatud

ka kestliku arengu kompetentsi.

Joonis 1: horisontaalsete rohepädevuste kontseptsioon Üldharidusõpingute moodulite strukturaalne ülesehitus võimaldab liikuda üldiselt üksikule, kus

suureneb lõimingute osakaal ja mis tipneb 20 ainepunkti mahus spetsialiseerumisest lähtuvate üldharidusõpingutega, mis toetavad sügavamat mõistmist ja oskuste omandamist õpitaval

erialal. Õpingute algul on suurem osakaal üldhariduse ja erialaga seotud baasteadmistel, seejärel liiguvad õpingud aasta aastalt suundadele fokusseeritumaks seda nii üldharidusõpingute kui ka erialaõpingute kontekstis.

Riikliku õppekava üldhariduse moodulid on seotud ja gümnaasiumi riikliku õppekava

ainekursustega järgnevalt:

K ee

l k a

k ir

ja n d u s

v õ õ rk

ee l

M at

em aa

ti k a

L o o d u sa

in ed

S o ts

ia al

ai n ed

K u n st

ia in

ed

K eh

al in

e k as

v at

u s

R ii g ik

ai ts

e

1. Spetsialiseerumistele ühised üldharidusõpingud

1.1 Loodusseadused X X

1.2 Tsivilisatsioon X X X X X

1.3 Õnnelik inimene X X

1.4 Loodusteadused X X X

1.5 Majandus ja kommunikatsioon X X X

1.6 Kultuur X X X X X

2. Eriala ja spetsialiseerumisega seotud üldharidusõpingute moodulid

2.1 Multimeedia suuna erialased üldharidusõpingud

X X X X

2.2 Materjaliringluse suuna üldharidusõpingud

X X X X X

2.3 Nutikate seadmete ja digitehnoloogia suundade üldharidusmoodul

X X X X

Põhiõpingute moodulitest kolm („Ringmajandus ja valdkondade ülene innovatsioon“, „Õpitee

ja koostöö“ ja „Praktika“) moodustavad kõigil spetsialiseerumistel õpingute ühisosa. Õpilasel võimalus valida üks alljärgnevatest suundadest:

1. multimeedia – moodulid „Multimeedia kujundaja erialane areng ja portfoolio“, „Visandamine“, „Teksti ja sõnumi kujundamine“, „Heli ja pildiga kujundamine“,

„Animatsiooni loomine“ ja „Digitoote loomise alused“ 2. materjalide ringlus – moodulid „Sissejuhatus materjaliteadusesse“, „Materjaliringluse

alused“, „Materjalide eluea pikendamine“, „Ringdisain“ ja „Innovatsioon ja kestlikkus

materjaliringluses“. 3. nutikad seadmed – moodulid „Digitehnoloogia alused“, „Digitaalse turvalisuse alused“,

„Mehaanika alused“, „Energiaallikad ja energiatõhusus“ ja „Robotite rakendamine“. 4. digitehnoloogia - moodulid „Digitehnoloogia alused“, „Digitaalse turvalisuse alused“,

„Veebirakenduste loomine“, „Digitaalse turvalisuse alused“ ja „Tehisintellekti kasutamise

alused“. Põhiõpingute moodulite õpiväljundite ja hindamiskriteeriumite sõnastamisel on aluseks võetud

digitehnoloogia suunal noorem tarkvaraarendaja, tase 4; nutikate seadmete suunal mehhatroonik tase 4 ja multimeedia ning materjalide ringluse suunal kujundaja tase 4

kutsestandardid.

Põhiõpingute moodulid sisaldavad praktilist tööd ja 30 arvestuspunkti mahus ning valikus lõimitud võtmepädevuste arendamist toetavat õpet, mis on vajalik antud eriala omandamiseks.

Õpingute käigus kujundatakse läbivalt järgmisi pädevusi: erialanepädevus, suhtluspädevus, matemaatika-, looduteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus, sotsiaalne- ja

kodanikupädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, enesemääratluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus, õpipädevus.

Õppima asudes saavad õppijad esimesel aastal üldised alusteadmised ning seejärel valivad

spetsialiseerumise.

Kestlike tehnoloogiate õppekava õpingute lõpetamiseks tuleb saavutada õppekavas esitatud

õpiväljundid ühel spetsialiseerumisel lävendi tasemel ja sooritada lõpueksam. Eelnõu kolmandas peatükis sätestatakse kooli õppekavade määrusega vastavusse viimine kuue

kuu jooksul pärast määruse jõustumist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega.

4. Määruse mõjud

Nii IKT kui ka inseneeria valdkonna arengut pidurdab kvalifitseeritud tööjõu nappus ning ebapiisav järelkasv. OSKA tööturu arenguprognoosis 2022-2031 ja LinkedIni tööjõuvajaduse

analüüsis, kus on välja toodud roheoskustega töötajate vajaduse tõus 22,4%.

Kutsekeskhariduse õppe kvaliteedi tõstmiseks on oluline kutseõppekavade arendus ning võimalus rakendusliku kõrghariduse- ja bakalaureuseõppe tasemel edasi õppida. Ettevõtjate hinnangul on põhikoolijärgse kutsehariduse õpetamise sisu erinev ja tase ebaühtlane. IT-

oskuste õpetamine IKT ning sellega külgnevates õppekavades ei ole tööandjate jaoks praeguses mahus ja tasemel piisav. Samuti on vanusest tulenevalt puudulikud selle õppetaseme lõpetajate

sotsiaalsed oskused ning analüüsioskus, iseseisvus ja laiema pildi tajumine, mis valdkonnas töötamisel olulised oskused. Tööandjad on hinnanud kutsehariduse omandanud töötajate otsustusvõimet ja erialaseid tööoskusi madalaks ning murekohtadena on välja toodud ka noorte

hoiakud ja sotsiaalse küpsuse (M. Nestor ja K. Nurmela 2013, lk 11-12). OSKA uuringuaruandes „Eesti tööturg täna ja homme“ (2017, lk 5) ja Eesti elukestva õppe strateegias

2020 (2014, lk 6-7) on samuti toodud välja, et aina enam tähtsustub teadmiste interdistsiplinaarsus – olulised on head erialased oskused koos üldoskustega, nagu keelteoskus, analüütilise mõtlemise- ja probleemilahendusoskus või meeskonnatöö oskus. Tähtsustuvad ka

isiksusega seotud hoiakud ja võimed nagu avatus uuele, paindlikkus, loovus, ettevõtlikkus ja õpivõime.

Määruse eelnõuga toetatakse elukestva õppe põhimõtete tulemuslikumat rakendamist kutseharidussüsteemis ning kutsehariduse suuremat sidusust üldharidusega. Seetõttu on

määruse eelnõus määratletud üldhariduse kohustuslik osa riiklikus õppekava iseseisva osana. Väljundipõhise üldhariduse sisu koostamise aluseks on kehtiv gümnaasiumi riiklik õppekava ja

elukestva õppe võtmepädevused. Suurt tähelepanu pööratakse õppimisoskuste, sotsiaalse- ja kodanikupädevuse ning

kultuuriteadlikkuse ja -pädevuse kujundamine. Elukestva õppe printsiipide rakendamisel on oluline rakendada paindlikult varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (edaspidi VÕTA)

võimalusi. See annab võimaluse üle 22-aastastele inimestele, kellel põhiharidus formaalselt omandamata, asuda kutsekeskharidusõppesse, tõendades VÕTA abil vastavate kompetentside ja õpivalmiduse olemasolu.

Käesolevas riiklikus õppekavas on võrreldes seniste riiklike õppekavadega olulisel määral

muutunud õppekava struktuur ja see võimaldab tehnoloogia vastu huvi tundvad noored koondada ühe õppekava nimetuse „kestlikud tehnoloogiad“. alla. Sellisele õppekavale õppima asumine ei eelda noorelt koheselt teadmist, kas ta soovib õppida multimeedia, ringmajanduse,

digitehnoloogia või nutikaseadmete suunal. Uuel õppekava spetsialiseerumistel on arvestatav ühisosa ja konkreetsed valikud tuleb õpilasel teha teisel õppeaastal. Sellest lähtuvalt on uus

õppekava paindlikum nii õpilase kui õppekava rakendava kooli jaoks. Kehtestatava õppekava fookuses on tööstus 4.0, digitehnoloogia, toote- ja tööstusdisaini ning

ringmajanduse integreeritud õpe. Uuendusliku õppekava koostamise põhialuseks on oskuste profiilid. Õppekava koostamisel on võetud aluseks ka nelja õpetatava valdkonna

baaskompetentse, mis tulenevad OSKA uuringust „Tööelu üldoskuste klassifikatsiooni arengusuundadest“ ja SA Kutsekoda poolt väljatöötavast oskuste registrist. Õppekavas on oluline osa õppijate koostööl põhinevate oskuste, tugevate valdkondlike ja erialaste oskuste

omandamisel ja kasutamisel komplekssete probleemide lahendamisel. Õppekorraldust ja õppe sisu toetavad uuenduslikud õpetamise metoodikaid (projektõpe, tiimiõpe). Õppija

spetsialiseerub teda huvitavas valdkonnas, omandab käelisi oskusi ja spetsiifilisi erialaga seotud digioskusi. Tiimiõppe ja erialaüleste rühmade koostöine õppimine ja õpetamine toetab tulevikutööks vajalike erialaste ja üldoskuste arendamist

Õppekava mudelit on plaanis rakendada mitte ainult kahe kooli koostöise õppena, vaid loodava õppekava ökosüsteemi kuuluvad erinevad valdkondade eksperdid, tööandjad ning erialaühendused, et õpe oleks praktiline, eluline ja sidus töömaailmas toimuvaga. Õpe

on valikuterohke, toetades spetsialiseerumisest lähtuvate üldhariduslike õpingute mitmekesisust, lõimitud ja süvateadmiste arendamist, tulevikuoskuste sh 21. sajandi oskuste

ja roheoskuste arengut.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendades peavad koolid riikliku õppekava alusel koostama kooli õppekava ja moodulite rakenduskava. Koolide õppekavade rakendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvelisest tegevustoetusest. Koolid ei vaja selleks täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid.

Eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid.

6. Määruse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamisele eelnõude infosüsteemis teistele ministeeriumitele ning esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule.

Triin Laasi-Õige

kutsehariduse reformi juht kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna

juhataja ülesannetes