Kiri

Tõnis Kalber

Sillamäe Linnavalitsus

[email protected]

Teie {senderRegDate} nr

{senderRegNumber}

Meie 12.03.2018 nr 7-5/180285/1801183

Märgukiri volikogu liikmele vastamise kohta

Lugupeetud Sillamäe linnapea

Õiguskantsleri poole pöördus Sillamäe Linnavolikogu liige, kelle sõnul on Sillamäe

Linnavalitsus keeldunud talle teavet andmast.

Leian, et Sillamäe Linnavalitsus rikub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 26,

kui keeldub volikogu liikmele teavet andmast ning põhjendab seda avaliku teabe seaduse (AvTS)

§ 38 lõikes 3 sätestatud keeluga.

Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet,

välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud (KOKS § 26 lõige 1). Samuti on

volikogu liikmel õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus valla- või linnavalitsuselt või

valla või linna ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul alates küsimuse esitamisest (KOKS § 26

lõige 2).

Linnapea on tuginenud volikogu liikmele 09.01.2018 antud vastuses (nr 15-5/3219-2) AvTS § 38

lõikele 3, mis sätestab: „Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele on

juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal oma ametiülesannete

täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud

asutuse loata.“

Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.2004 otsuse nr 3-3-1-55-04 punktis 13 öeldakse muu hulgas:

„Kui isik küsib kohaliku omavalitsuse ametiasutuselt teavet sama omavalitsusüksuse volikogu

liikmena, ei saa seda käsitleda teabenõudena avaliku teabe seaduse tähenduses. Volikogu liiget ei

saa sellises olukorras pidada igaüheks AvTS § 1 mõttes, kellele tuleb selle seaduse alusel tagada

juurdepääs üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele ja luua võimalus kontrolliks avalike

ülesannete täitmise üle. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmel on seadusest tulenevad õigused

ja kohustused, mille täitmiseks ongi KOKS §-s 26 ette nähtud juurdepääs teabele kohaliku

omavalitsuse asutuses. Taolistele juhtudele avaliku teabe seadus ei laiene.“

Seega kohustab KOKS § 26 ühelt poolt linnavalitsust volikogu liikmele teavet andma, ent teisalt

ei laiene Riigikohtu halduskolleegiumi eespool nimetatud otsuse kohaselt AvTS üldse KOKS §-

2

s 26 ette nähtud juhtudele. See tähendab, et AvTS-le ei saa tugineda ka volikogu liikmele

vastamisest keeldumisel.

Volikogu liige peab juhinduma seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või

linnaelanike vajadustest ja huvidest (KOKS § 27 lõige 2). Asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud teabele juurdepääs eeldab, et selline teave on volikogu liikmele vajalik tema

seadusjärgsest staatusest tulenevate ülesannete täitmiseks, s.t avaliku võimu teostamiseks.

Volikogu liikme üks ülesandeid on teha poliitilist järelevalvet linnavalitsuse tegevuse üle.

Seetõttu ei peagi volikogu liikmele laienema AvTS-st tulenevad juurdepääsu piiramise nõuded,

mida rakendatakse üldiselt avaliku teabe andmisel avaliku võimu välistele isikutele. Volikogu

liige ei ole „igaüks“ AvTS-i mõttes ega kõrvaline isik projekteerimistingimuste taotluse (Viru

pst 14 maa-ala detailplaneering) suhtes, vaid kohaliku omavalitsuse üksuse osa. See tuleneb ka

Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse organi ja volikogu

liikme vahel tekivad KOKS § 26 kohaldamisel sisesuhted (punkt 14). Sisesuhetele viidates on

Riigikohus veel osundanud, et volikogu töös osalemise kaudu on (ja peavadki olema) volikogu

liikmel laiemad võimalused kui mis tahes teisel isikul (RKHKm 22.12.2008, 3-3-1-74-08,

punkt 12).

KOKS § 26 lõike 1 järgi võib volikogu liikmele jätta andmata vaid niisuguse teabe, mille

väljastamine on seadusega keelatud. Seega ei saaks teabe andmisest keeldudes tugineda

projekteerimistingimuste taotlusele kui dokumendile. Riigikohtu lahendist tulenevalt ei saa olla

keeldumise aluseks ka AvTS-i sätted.

Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe volikogu liikmele edastamisel või talle teabele

juurdepääsu tagamisel on linnavalitsusel otstarbekas teda ühtlasi teavitada sellise teabe

õigustamatu avaldamisega ja kasutamisega kaasnevast õiguslikust vastutusest. Nii sätestab

karistusseadustiku § 377 lõige 1, et töö- või ametiülesannetega seoses isikule teatavaks saanud

ärisaladuse avaldamise või kasutamise eest ilma ettevõtja loata, kui see on toime pandud ärilisel

või kahju tekitamise eesmärgil, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Palun Sillamäe Linnavalitsusel edaspidi toimida õiguspäraselt.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Vallo Olle 693 8445

[email protected]

1

Justiitsministeerium

Pöördumine /kuupäev digitaalallkirjas/

Esitasin käesoleva aasta 3. aprillil Põhja-Sakala vallavalitsusele teabenõude (lisa 1).

Esitasin teabenõude vastavalt Kohaliku omavalistuse korralduse seaduse paragrahvile 26.

Seaduse kohaselt on volikogu liikmel õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente

ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.

Palusin teabenõudega Põhja-Sakala vallavalitsuselt vallavalitsuse poolt tellitud siseauditi

lähteülesannet.

Põhja-Sakala vallavanem Karel Tölp vastas minu teabenõudele 10.04.2024 (lisa 2). Oma

vastuses märgib vallavanem järgmist: „Tegemist on dokumendi eelnõu alusdokumendiga ja

seega asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega. Suure-Jaani Tervisekoja siseauditiga on

võimalik tutvuda peale selle valmimist.“ Vastusest on näha, et küsitud teavet mulle ei esitata.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt ei väljastata volikogule liikmele üksnes

neid andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. Vallavanem ei märgi oma vastuses,

millisele seadusele tuginedes minu poolt küsitud teavet tähtaegselt ei esitata.

Mulle on arusaamatu, mis põhjustel oli vaja hallatava asutuse Suure-Jaani Tervisekoda

tegevuse auditeerimiseks auditit tellida. Olen seda ka volikogu istungil vallavanemalt pärinud,

ent ei ole arusaadavat vastust saanud. Rõhutan, et tegemist on valla hallatava asutusega, mille

raamatupidamistegevuse auditeerimist teostatakse Põhja-Sakala valla aastaaruande

koostamisel niikuinii.

Põhjenduseks, miks Põhja-Sakala vallavalitsus hallatava asutuse Suure-Jaani Tervisekoda

tegevuse auditeerimiseks auditi tellis, on vallavalitsus muuhulgas toonud vajaduse analüüsida

tervisekoja alluvuses oleva valla sporditöö korralduse sobivust tervisekoja koosseisus. Samas

on juba enne auditi läbiviimist ja tulemusi pöördunud hallatava asutuse Suure-Jaani

Tervisekoda nõukogu Põhja-Sakala Vallavalitsuse poole ettepanekuga viia valla sporditöö

korraldus tervisekoja kohustuste alt välja. Samuti on vallavalitsus oma 2024. aasta tööplaani

kirjutanud tegevuse „Sporditöö korralduse ümberkujundamine (äraviimine Suure-Jaani

Tervisekoja alluvusest). Tööplaan on leitav aadressilt:

https://atp.amphora.ee/pohjasakalavv/index.aspx?o=808&o2=94568&u=-

1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dt=&sbrq=80&itm=392634&clr=history&pageSize

=20&page=1

Kui enne auditi tulemuste selgumist on tegevus juba tööplaani kirja pandud, siis ei saa see olla

tegelikult auditi tellimise põhjuseks. Siinkohal jääbki mulle arusaamatuks, miks audit telliti.

Seoses eelnevaga leian, et mul on volikogu liikmena vajalik oma tööks saada tellitud auditi

lähteülesanne, et saada aru, milliseid küsimusi ja ülesandeid audiitorile püstitati, et seeläbi

2

tekiks arusaam, milleks avalikke vahendeid kasutati. Audit telliti Põhja-Sakala valla

eelarvelistest vahenditest ehk nn avalikust rahast ja selle kasutamise kontroll on muuhulgas

volikogu liikme ülesanne.

Palun Justiitsministeeriumi arvamust, kas mul on volikogu liikmena õigus vastavalt Kohaliku

omavalitsuse seaduse paragrahvile 26 saada vallavalitsuselt käesoleva kirjas lisas 1 küsitud

teavet ning kas vallavalitsusel on kohustus küsitud teave vallavolikogu liikmele esitada.

Vajadusel palun algatada järelevalvemenetlus.

Lisan kirjale ka 12.03.2018 sarnases küsimuses Õiguskantsleri seisukoha.

Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Toobal

Põhja-Sakala Vallavolikogu liige

Tõnis Kalber

Sillamäe Linnavalitsus

[email protected]

Teie {senderRegDate} nr

{senderRegNumber}

Meie 12.03.2018 nr 7-5/180285/1801183

Märgukiri volikogu liikmele vastamise kohta

Lugupeetud Sillamäe linnapea

Õiguskantsleri poole pöördus Sillamäe Linnavolikogu liige, kelle sõnul on Sillamäe

Linnavalitsus keeldunud talle teavet andmast.

Leian, et Sillamäe Linnavalitsus rikub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 26,

kui keeldub volikogu liikmele teavet andmast ning põhjendab seda avaliku teabe seaduse (AvTS)

§ 38 lõikes 3 sätestatud keeluga.

Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet,

välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud (KOKS § 26 lõige 1). Samuti on

volikogu liikmel õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus valla- või linnavalitsuselt või

valla või linna ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul alates küsimuse esitamisest (KOKS § 26

lõige 2).

Linnapea on tuginenud volikogu liikmele 09.01.2018 antud vastuses (nr 15-5/3219-2) AvTS § 38

lõikele 3, mis sätestab: „Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele on

juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal oma ametiülesannete

täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud

asutuse loata.“

Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.2004 otsuse nr 3-3-1-55-04 punktis 13 öeldakse muu hulgas:

„Kui isik küsib kohaliku omavalitsuse ametiasutuselt teavet sama omavalitsusüksuse volikogu

liikmena, ei saa seda käsitleda teabenõudena avaliku teabe seaduse tähenduses. Volikogu liiget ei

saa sellises olukorras pidada igaüheks AvTS § 1 mõttes, kellele tuleb selle seaduse alusel tagada

juurdepääs üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele ja luua võimalus kontrolliks avalike

ülesannete täitmise üle. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmel on seadusest tulenevad õigused

ja kohustused, mille täitmiseks ongi KOKS §-s 26 ette nähtud juurdepääs teabele kohaliku

omavalitsuse asutuses. Taolistele juhtudele avaliku teabe seadus ei laiene.“

Seega kohustab KOKS § 26 ühelt poolt linnavalitsust volikogu liikmele teavet andma, ent teisalt

ei laiene Riigikohtu halduskolleegiumi eespool nimetatud otsuse kohaselt AvTS üldse KOKS §-

2

s 26 ette nähtud juhtudele. See tähendab, et AvTS-le ei saa tugineda ka volikogu liikmele

vastamisest keeldumisel.

Volikogu liige peab juhinduma seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või

linnaelanike vajadustest ja huvidest (KOKS § 27 lõige 2). Asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud teabele juurdepääs eeldab, et selline teave on volikogu liikmele vajalik tema

seadusjärgsest staatusest tulenevate ülesannete täitmiseks, s.t avaliku võimu teostamiseks.

Volikogu liikme üks ülesandeid on teha poliitilist järelevalvet linnavalitsuse tegevuse üle.

Seetõttu ei peagi volikogu liikmele laienema AvTS-st tulenevad juurdepääsu piiramise nõuded,

mida rakendatakse üldiselt avaliku teabe andmisel avaliku võimu välistele isikutele. Volikogu

liige ei ole „igaüks“ AvTS-i mõttes ega kõrvaline isik projekteerimistingimuste taotluse (Viru

pst 14 maa-ala detailplaneering) suhtes, vaid kohaliku omavalitsuse üksuse osa. See tuleneb ka

Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse organi ja volikogu

liikme vahel tekivad KOKS § 26 kohaldamisel sisesuhted (punkt 14). Sisesuhetele viidates on

Riigikohus veel osundanud, et volikogu töös osalemise kaudu on (ja peavadki olema) volikogu

liikmel laiemad võimalused kui mis tahes teisel isikul (RKHKm 22.12.2008, 3-3-1-74-08,

punkt 12).

KOKS § 26 lõike 1 järgi võib volikogu liikmele jätta andmata vaid niisuguse teabe, mille

väljastamine on seadusega keelatud. Seega ei saaks teabe andmisest keeldudes tugineda

projekteerimistingimuste taotlusele kui dokumendile. Riigikohtu lahendist tulenevalt ei saa olla

keeldumise aluseks ka AvTS-i sätted.

Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe volikogu liikmele edastamisel või talle teabele

juurdepääsu tagamisel on linnavalitsusel otstarbekas teda ühtlasi teavitada sellise teabe

õigustamatu avaldamisega ja kasutamisega kaasnevast õiguslikust vastutusest. Nii sätestab

karistusseadustiku § 377 lõige 1, et töö- või ametiülesannetega seoses isikule teatavaks saanud

ärisaladuse avaldamise või kasutamise eest ilma ettevõtja loata, kui see on toime pandud ärilisel

või kahju tekitamise eesmärgil, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Palun Sillamäe Linnavalitsusel edaspidi toimida õiguspäraselt.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Vallo Olle 693 8445

[email protected]

1

Justiitsministeerium

Pöördumine /kuupäev digitaalallkirjas/

Esitasin käesoleva aasta 3. aprillil Põhja-Sakala vallavalitsusele teabenõude (lisa 1).

Esitasin teabenõude vastavalt Kohaliku omavalistuse korralduse seaduse paragrahvile 26.

Seaduse kohaselt on volikogu liikmel õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente

ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.

Palusin teabenõudega Põhja-Sakala vallavalitsuselt vallavalitsuse poolt tellitud siseauditi

lähteülesannet.

Põhja-Sakala vallavanem Karel Tölp vastas minu teabenõudele 10.04.2024 (lisa 2). Oma

vastuses märgib vallavanem järgmist: „Tegemist on dokumendi eelnõu alusdokumendiga ja

seega asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega. Suure-Jaani Tervisekoja siseauditiga on

võimalik tutvuda peale selle valmimist.“ Vastusest on näha, et küsitud teavet mulle ei esitata.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt ei väljastata volikogule liikmele üksnes

neid andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. Vallavanem ei märgi oma vastuses,

millisele seadusele tuginedes minu poolt küsitud teavet tähtaegselt ei esitata.

Mulle on arusaamatu, mis põhjustel oli vaja hallatava asutuse Suure-Jaani Tervisekoda

tegevuse auditeerimiseks auditit tellida. Olen seda ka volikogu istungil vallavanemalt pärinud,

ent ei ole arusaadavat vastust saanud. Rõhutan, et tegemist on valla hallatava asutusega, mille

raamatupidamistegevuse auditeerimist teostatakse Põhja-Sakala valla aastaaruande

koostamisel niikuinii.

Põhjenduseks, miks Põhja-Sakala vallavalitsus hallatava asutuse Suure-Jaani Tervisekoda

tegevuse auditeerimiseks auditi tellis, on vallavalitsus muuhulgas toonud vajaduse analüüsida

tervisekoja alluvuses oleva valla sporditöö korralduse sobivust tervisekoja koosseisus. Samas

on juba enne auditi läbiviimist ja tulemusi pöördunud hallatava asutuse Suure-Jaani

Tervisekoda nõukogu Põhja-Sakala Vallavalitsuse poole ettepanekuga viia valla sporditöö

korraldus tervisekoja kohustuste alt välja. Samuti on vallavalitsus oma 2024. aasta tööplaani

kirjutanud tegevuse „Sporditöö korralduse ümberkujundamine (äraviimine Suure-Jaani

Tervisekoja alluvusest). Tööplaan on leitav aadressilt:

https://atp.amphora.ee/pohjasakalavv/index.aspx?o=808&o2=94568&u=-

1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dt=&sbrq=80&itm=392634&clr=history&pageSize

=20&page=1

Kui enne auditi tulemuste selgumist on tegevus juba tööplaani kirja pandud, siis ei saa see olla

tegelikult auditi tellimise põhjuseks. Siinkohal jääbki mulle arusaamatuks, miks audit telliti.

Seoses eelnevaga leian, et mul on volikogu liikmena vajalik oma tööks saada tellitud auditi

lähteülesanne, et saada aru, milliseid küsimusi ja ülesandeid audiitorile püstitati, et seeläbi

2

tekiks arusaam, milleks avalikke vahendeid kasutati. Audit telliti Põhja-Sakala valla

eelarvelistest vahenditest ehk nn avalikust rahast ja selle kasutamise kontroll on muuhulgas

volikogu liikme ülesanne.

Palun Justiitsministeeriumi arvamust, kas mul on volikogu liikmena õigus vastavalt Kohaliku

omavalitsuse seaduse paragrahvile 26 saada vallavalitsuselt käesoleva kirjas lisas 1 küsitud

teavet ning kas vallavalitsusel on kohustus küsitud teave vallavolikogu liikmele esitada.

Vajadusel palun algatada järelevalvemenetlus.

Lisan kirjale ka 12.03.2018 sarnases küsimuses Õiguskantsleri seisukoha.

Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Toobal

Põhja-Sakala Vallavolikogu liige