3 (6)
õigeksmõistmistega, sest kohtud ei pea ette nähtud pikaajalist vangistust õiglaseks järelmiks
antud olukorras.
„9. Lõike 8 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et:
a) tahtevastase teo all mõistetakse tegu, mis pannakse toime ilma lapse vabatahtliku
nõusolekuta, mis antakse lapse vaba tahte tulemusena hinnatuna kaasnevate asjaolude
kontekstis, või mille puhul laps ei saa oma vaba tahet kujundada lõikes 5 osutatud asjaolude
tõttu või muude asjaolude tõttu, sealhulgas tulenevalt lapse füüsilisest või vaimsest seisundist,
näiteks sellest, et ta on teadvusetu, joobes, kangestunud olekus, või tulenevalt haigusest või
kehavigastusest;
b) nõusoleku võib enne tegu ja teo kestel igal ajal tagasi võtta;
c) nõusoleku puudumist ei saa ümber lükata üksnes asjaoluga, et laps vaikib või ei avalda
sõnades ega füüsiliselt vastupanu, ega tema varasema seksuaalse käitumisega.“
Prokuratuur märgib artikli 3 lg 9 osas järgmist. Selles sättes on selgelt sõnastatud nn nõusoleku
mudel. Prokuratuuri hinnangul tuleks enne selle nn nõusoleku mudeli sisseviimist direktiivi
ning hiljem, kui Euroopa Komisjoni väljapakutud nn nõusolek mudel jõustub direktiivis, Eesti
karistusõigusesse ülevõtmisel arvestada mitme olulise asjaoluga.
Kuigi esmapilgul võib tunduda, et nn nõusoleku mudeli rakendamine võib kaasa aidata sellele,
et tõhustada laste seksuaalse kuritarvitamise kui ka ärakasutamise vastast võitlust ning samuti
lasteporno vastast võitlust, siis võivad praktikas tõusetuda kitsaskohad, millele tuleks
tähelepanu pöörata juba praegu ning võimaluse korral ka leida nendele lahendus.
Kriminaalmenetluses kehtib in dubio pro reo põhimõte, mis on sätestatud KrMS § 7 lg-s 3.
KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või
süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks (vt samuti nt RKKKo 1-20-3306/139, p
18; RKKKo 1-22-2429/42, p 38). Tegemist on reeglina privaatsetes oludes toimuvaga. Seda,
mis juhtus saab kirjeldada kannatanu ja kahtlustatav. Sellistel juhtudel tekib või võib tekkida
nn sõna-sõna vastu olukord. Kui kannatanu väidab, et suguühe toimus tahtevastaselt, kuid
kahtlustatav väidab, et suguühe toimus kokkuleppel, siis võib olla võimatu välja selgitada, kas
suguühe toimus ikkagi tahtevastaselt. In dubio pro reo põhimõttega oleks vastuolus lähenemine,
mille kohaselt tuleks kahtluse korral lähtuda sellest, et suguühe toimus tahtevastaselt, kuna
sellisel juhul võiks tulevikus mõista isiku süüdi mitte tõsikindlast veendumusest, et isik pani
toime teo, vaid eeldusest, et kannatanu väite kohaselt toimus suguühe tahtevastaselt. Isiku
süüdimõistmine eeldab tõsikindla veendumuse olemasolu, mitte eeldamist, et süüdistatav vist
pani toime talle etteheidetava teo. Prokuratuuri hinnangul tuleks Euroopa Komisjoni
väljapakutud nn nõusoleku mudelit kujundada selliselt, et nõusolek, mida kannatanu ei ole
väidetavalt väljendanud, oleks mingilgi viisil kas objektiivselt hinnatav või tuvastatav, s.t
väidetava nõusoleku puudumine või olemasolu tuvastamine oleks objektiivselt kontrollitav,
mitte ainult subjektiivselt.
Eeltoodust leiab prokuratuur, et nn nõusoleku mudel toob või võib tuua kaasa kannatanu jaoks
kriminaalmenetluses negatiivseid tagajärgi ning samuti seada tõsiselt kahtluse alla süütuse
presumptsiooni kui ühe karistusõiguse aluspõhimõtte kehtivuse. Seega tuleks eelnevalt läbi viia
nii põhjalik arutelu enne sellist tüüpi muudatuste tegemist kui ka vaadata teiste riikide