Lisa
Haljala Vallavalitsuse 11.04.2024
korralduse nr 60 juurde
5
14. Nõuded detailplaneeringu koostamiseks
14.1. Detailplaneering koostada digitaalselt mõõdistatud geodeetilisel alusplaanil
täpsusastmega M 1:500, millele on märgitud olemasolev kõrghaljastus, kõik insenervõrgud,
teed ja hooned minimaalselt 20 meetri ulatuses väljaspool planeeringuala piire. Aluskaart peab
sisaldama koostaja kirjanurka, kus on ära märgitud koostaja nimi (nimetus), litsentsi number
ning koostamise kuupäev. Haljala Vallavalitsus võib vajaduse ilmnemisel nõuda täiendava
geodeetilise mõõdistuse teostamist juhul, kui see on vajalik planeeringulahenduse
koostamiseks, täiendamiseks või täpsustamiseks.
14.2. Detailplaneering peab olema koostatud digitaalsel, kuni kahe aasta vanusel
tehnovõrkudega topo-geodeetilisel alusplaanil M 1:500, lähtudes Eesti Vabariigi seadustest
ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest. Geodeetiline alusplaan peab olema
ajakohane ning vajadusel tuleb seda uuendada nii füüsilise mõõtmisega maastikul kui
tehnovõrkude osas võrguvaldajatega.
14.3. Koostada kontaktala analüüs (planeeringuala ja selle mõjuala analüüs):
14.3.1. Detailplaneeringu kontaktvööndi analüüs koosneb seletuskirja tekstilisest osast ja
eraldiseisvast joonisest (kontaktvööndi joonis), mis üksteist täiendavad.
14.3.2. Detailplaneeringus esitatakse lähiümbruse liikumisskeem, milles on määratud
juurdepääsud planeeringualale ja olemasolevad ühendused tehnovõrkudega.
14.3.3. Detailplaneeringus esitatakse kontaktvööndis algatatud, vastuvõetud ja kehtestatud
detailplaneeringud, märkides ära nende ulatuse (planeeringualasid mitte täita viirutusega),
staatuse ja nimetuse ning vastavalt kas algatamise, vastuvõtmise või kehtestamise otsuse
nimetuse, numbri ja kuupäeva.
14.3.4. Detailplaneeringus esitatakse planeeringu kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse
tüübid ja mahud ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs, arvestades olemasolevat situatsiooni ja
kehtivaid planeeringuid.
14.3.5. Detailplaneeringu seletuskirjas esitatakse kontaktala (planeeringuala ja selle mõjuala)
analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud
planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused (PlanS § 3 lõige 3).
14.4. Viia läbi detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike,
kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning seada
tingimused võimalike mõjude leevendamiseks (PlanS § 4 lõike 2 punkt 5). Mõjude asjakohasus
tähistab seotust detailplaneeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohased mõjud võivad ilmneda nii
majanduslikus, kultuurilises, sotsiaalses kui looduskeskkonnas, nende olulisus võib selguda ka
planeeringu koostamise käigus.
14.4.1. Asjakohaste mõjude hindamisel lähtuda Rahandusministeeriumi koostatud juhendist
„Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ https://planeerimine.ee/dp/noustik/, mille
peatükis 5.3. on käsitletud asjakohaste mõjude hindamise teemat
https://planeerimine.ee/dp/noustik/5-detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude-hindamine/.
14.4.2. Planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks teha vajadusel
täiendavaid uuringuid ja analüüse.
14.4.3. Detailplaneeringu koostamisel tuleb eeldatavalt hinnata planeeringulahenduse mõju
I klassi väärtusliku maastiku säilimisele. Samuti on detailplaneeringu koostamisel vajalik
analüüsida planeeringulahenduses kliimamuutustega arvestamise võimalusi (näiteks
sagenevate äärmuslike ilmastikuolude mõju). Sellest tulenevalt kavandada