Vastemõisa - Kobruvere kergliikustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmine

E-kiri.eml

Keskkonnamõju algatamata jätmine

Põhja-Sakala Vallavalitsus on jätnud 09.04.2024 korraldusega nr 204 algatamata Vastemõisa - Kobruvere kergliiklustee ehitamise projektiga kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (KMH).
Projekti eesmärk on Vastemõisa ja Kobruvere külades (riigitee 24124 Viljandi–Suure-Jaani 9,80 kuni 12,85 km ja kohaliku tee 8700001 Vastemõisa - Vaiassaare tee 0,00 kuni 0,22 km ääres) Vastemõisa - Kobruvere kergliiklustee ehitamine.
KMH jäeti algatamata vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktidele 10, 18 ja 22 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 punktile 5, § 13 punktile 8 ja § 15 punktile 8 antud eelhinnangule ja asjaomaste asutuste seisukohtadele.
Projektiga on ette nähtud kergliiklustee rajamine olemasolevast sõiduteest eraldi, kavandatava tegevusega toimub veekogu ristlõike pindala vähenemine, samuti jääb projektiala vähesel määral kaitstavate loodusobjektide alale (II kategooria kaitsealuste nahkhiirte leiualale).

Arendaja on Põhja-Sakala Vallavalitsus (registrikood:77000463, kontaktisik Jaanus Rahula, [email protected]).
Otsustaja on Põhja-Sakala Vallavalitsus (kontaktisik Üllar Loper, [email protected]).

KMH algatamata jätmise korraldus on lisatud kirjale.
Samuti on korraldusega ja eelhinnanguga võimalik tutvuda tööaegadel Põhja-Sakala vallamajas (Suure-Jaani linn, Lembitu pst 42, tuba nr 302).

Lugupidamisega

Kaja Notta
planeeringuspetsialist

5106794

Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Vastemõisa–Kobruvere .asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

VERONIKA LING PNOEE-46901216016 2024-04-11 10:37:28

KAREL TÖLP PNOEE-37810164222 2024-04-11 11:06:27

204_Keskkonnamoju_hindamise_algatamata_jatmine_9_4_2024.rtf

2

PÕHJA-SAKALA VALLAVALITSUS

2

KORRALDUS

Suure-Jaani 9. aprill 2024 nr 204

Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Põhja-Sakala Vallavalitsuse 19.02.2024 korralduse nr 120 alusel anti ehitusluba

Vastemõisa ja Kobruvere külades (riigitee 24124 Viljandi–Suure-Jaani 9,80 kuni 12,85 km ja kohaliku tee 8700001 Vastemõisa - Vaiassaare tee 0,00 kuni 0,22 km ääres) Vastemõisa - Kobruvere kergliiklustee ehitamiseks.

Ehitustööd toimuvad vastavalt TPK Projekt OÜ koostatud Vastemõisa - Kobruvere kergliiklustee projektile.

Vastavalt ehitusseadustiku § 42 lg 2 otsustab pädev asutus keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise vajaduse. Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

KeHJS § 6 lg 2 punktide10, 18 ja 22 alusel peab otsustaja (Põhja-Sakala Vallavalitsus) andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:

infrastruktuuri ehitamine või kasutamine, vee erikasutus ja muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkte 10, 18 ja 22 täpsustavad Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” §-d 13, 11 ja 15. Projektiga nähakse ette tegevused, mis liigituvad eelnimetatud määruse § 13 punkti 8, § 11 punkti 5 ja § 15 punkti 8 alla ning seetõttu tuleb otsustajal anda KMH hindamise vajalikkuse eelhinnang.

Projektiga on ette nähtud kergliiklustee rajamine olemasolevast sõiduteest eraldi, kavandatava tegevusega toimub veekogu ristlõike pindala vähenemine, samuti jääb projektiala vähesel määral kaitstavate loodusobjektide alale (II kategooria kaitsealuste nahkhiirte leiualale).

OÜ Hendrikson & Ko poolt on koostatud Vastemõisa - Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang (korralduse lisa), mida vallavalitsus on arvestanud KMH vajalikkuse hindamisel. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ eelhinnangus arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

Eelhinnangus jõuti järeldusele, et Vastemõisa - Kobruvere kergliiklustee projekti puhul ei ole KMH vajalik, kuna vastavalt KeHJS-s ja Keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega.

KMH vajalikkuse otsustamisel lähtub vallavalitsus KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 11 lõike 22 alusel küsis vallavalitsus 04.03.2024 kirjaga nr 4-2/26-11 ja 06.03.2024 kirjaga nr 4-2/26-12 seisukohta KMH algatamata jätmise osas asjaomastelt asutustelt (Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet).

Põllumajandus- ja Toiduamet leiab 07.03.2024 kirjas nr 6.2-1/2049-1 (registreeritud 07.03.2024 nr 4-2/26-13), et keskkonnamõjude eelhinnangus on piisvalt käsitletud kergliiklustee rajamise mõju maaparandussüsteemidele ja ei tee täiendavaid ettepanekuid Vastemõisa–Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnangule ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule.
Transpordiamet nõustub 14.03.2024 kirjas nr 8-5/24/4003-2 (registreeritud 14.03.2024 nr 4-2/26-15) Vastemõisa–Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnangu ja sellele toetuva KMH algatamata jätmise otsuse eelnõuga.
Keskkonnaamet on 27.03.2024 kirjas nr 6-3/24/4260-2 (registreeritud 27.03.2024 nr 4-2/26-16) seisukohal, et keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik, kui tööde teostamisel arvestatakse eelhinnangu peatükis 5 toodud keskkonnameetmetega.

Aluseks võttes eeltoodut, ehitusseadustiku § 42 lg 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse§ 6 lg 2, § 11 lg 23, § 12 lg 1¹ p 2, Põhja-Sakala Vallavolikogu 24.05.2018 määruse nr 42 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna ülesannete täitmine Põhja-Sakala vallas“ § 3 p 7 ning arvestades OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud Vastemõisa–

Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnanguga (Töö nr 22004343) ja asjaomaste asutuste seisukohtadega,

1. Jätta algatamata Vastemõisa–Kobruvere kergliiklustee ehitamise projektiga kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine.

2. Ebasoodsa mõju vältimiseks tuleb kavandatava tegevuse elluviimisel arvestada Vastemõisa–Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnangu (korralduse lisa) peatükis 5 kirjeldatud meetmetega.

3. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest teavitada avalikkust väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul pärast korralduse vastu võtmist, samuti isikuid kelle õigusi või kohustusi võidakse kavandatava tegevusega puudutada.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

5. Korraldusega mittenõustumisel võib esitada vaide Põhja-Sakala Vallavalitsusele (aadressil [email protected] või Lembitu pst 42; 71502 Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond) või kaebuse Tartu Halduskohtule (aadressil [email protected] või Kalevi 1, 51010 Tartu linn) 30 päeva jooksul korraldusest teadasaamisest arvates.

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt

Karel Tölp Veronika Ling

vallavanem vallasekretär

Saata: majandusosakond

Vastemoisa_-_Kobruvere_kergliiklustee_projekteerimise_KMH_eelhinnang_12.09.2022.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

JAAK JÄRVEKÜLG PNOEE-38201056014 2022-09-12 15:02:40

Vastemoisa_–_Kobruvere_kergliiklustee_projekteerimise_KMH_eelhinnang_12.09.2022.pdf

Vastemõisa-Kobruvere kergliiklustee

projekteerimise

Keskkonnamõjude eelhinnang

Asutusesiseseks kasutamiseks

Töö nr 22004343 Tartu-Tallinn 2022

V e rs

io o n 1

2 .0

9 .2

0 2 2 /// T

Ö Ö

N R

2 2

0 0 4

3 4 3

Ethel Simmul

Keskkonnaspetsialist

Jaak Järvekülg

Keskkonnaekspert, projektijuht

Juhan Ruut

Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 10

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,

mõju maakasutusele ............................................................................................................... 10

4.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................... 13

4.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 15

4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 17

4.5. Müra, vibratsioon ja õhukvalIteet ................................................................................ 21

4.6. Valgusreostus .............................................................................................................. 21

4.7. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 21

4.8. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 22

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 23

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 3

1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon Vastemõisa-Kobruvere

kergliiklustee projektile. Kavandatav kergliiklustee paikneb Viljandi maakonnas Põhja-

Sakala vallas (joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg

juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat

mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH)

algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat

aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse

hindamisel.

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud

TPK Projekt OÜ poolt koostatud projekti joonised ning Infrada OÜ poolt koostatud projekti

seletuskiri seisuga august 2022.

Käesolev eelhinnangu versioon sisaldab infot II kaitsekategooria liikide elupaiga

asukoha kohta, mistõttu on tegemist vaid asutusesiseselt kasutatava dokumendiga,

mis ei ole mõeldud avalikustamiseks1.

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht (tähistatud punase joonega).

Allikas: Maa-amet 2022

1 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud.

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 4

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 2 . Vastavalt

seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle

kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe

sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade

tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine.

18) vee erikasutus

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 5

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse

määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “3.

Vastavalt VV määrusele:

§ 11. Vee erikasutus*

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse

valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

5) silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala ;

7) veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust

100 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktides 17 ja 171 nimetatud

juhtudel;

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul;

§ 15. Muud tegevusvaldkonnad

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude

tegevuste korral:

8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole

selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega

eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti .

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10)

ning vastavalt VV määrusele nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega (kuna projektiga nähakse

ette kergliiklustee rajamist olemasolevast sõiduteest eemale). Samuti jääb projektiala

osaliselt kaitstavate loodusobjektide alale (nahkhiirte leiualadele) ning kavandatav

tegevus liigitub ülal nimetatud määruse § 15 lg 8 alla.

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline

keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevalt sõltub KMH vajadus

eelhinnangu tulemusest.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003

* Vee erikasutusel on KMH vajalikkuse üle otsustajaks Keskkonnaamet

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 6

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise

teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike

lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see

on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee

kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud

nõuetest;

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu

ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja

arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu

arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 4

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt projekteerimise lähteülesandele on projekti eesmärgiks tähtaegselt ja

optimaalsete kuludega Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimistööde

läbiviimine (vt joonis 3.1).

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).

Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja

kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade

täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju

puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu

ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja

vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega

müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse

tekkimist ette näha ei ole.

Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse detailsem kirjeldus, vastavalt projekti

seletuskirjale.

Plaanilahendus

Projektiga nähakse ette 3120 m pikkuse ja 2,5 m laia asfaltbetoonkattega kergliiklustee

rajamist paralleelselt riigiteega 24124 Viljandi – Suure-Jaani (km 9,80 kuni 12,85).

Projekteeritav kergliiklustee algab ristmikul 24149 Vastemõisa – Kõpu tee, kulgeb põhja

suunas ning lõpeb Pihlaka kinnistul (87001:002:0026) ca 60 m enne Kobruvere silda.

Kergliiklusteele nähakse ette täiendavad ühendused – kergliiklustee pikendus kohalikule

teele 8700001 Vastemõisa – Vaiassaare tee (km 0,00 kuni 0,22) ning Posti kinnistule

(75801:001:0565). Posti kinnistul arvestatakse kavandatava kauplushoone

ehitusprojektiga (Projektikoda OÜ, töö nr 2020-07-07). Samuti ühendatakse kergliiklustee

olemasolevate bussipeatustega (Vastemõisa, Vaalamäe ja Kalju).

Põhilahendusena projekteeritakse kergliiklustee eraldusribaga, v.a üksikud põrkepiirde ja

äärekiviga lõigud, kus kohalikud olud ei võimalda eraldusriba kavandamist. Põrkepiiret

kasutatakse lõikudes, kus äärekivi kasutamine sõidutee pikikallete puudumise tõttu ei ole

võimalik. Eraldusriba laius olenevalt sõidutee kiirusest varieerub vahemikus 3,00 kuni

10,00 m.

Mahasõidud nähakse ette olemasolevas asukohas. Kõikidele mahasõitudele on ette

nähtud uus asfaltbetoonkate. Kohati, äärekivi ja põrkepiirdega lõikudes, on mahasõidud

kavandatud üle kergliiklustee.

Paljudele eramaa kruntidele kavandatakse hekid ja piirdeaiad.

Äärekivi ja tänavavalgustuse maakaabli paigaldamise puhul nähakse ette olemasoleva

haljasala ja katendite taastamine.

Projektiga nähakse ette valgustuse lisamist ainult ühele lõigule Vastemõisa tee ääres

ning Kobruvere alevikus paari masti ümber tõstmist.

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 8

Vertikaalplaneering

Vertikaalplaneeringu koostamisel on lähtutud olemasolevast maapinnast, sõidutee

kõrgusmärkidest ning vajalikest põik- ja pikikalletest. Eraldusribaga lõigus järgib

kergliiklustee olemasolevat maapinda (muldkeha kõrgus valdavalt 0,30 kuni 0,70 m),

äärekivi ja põrkepiirdega lõigus on kergliiklustee seotud sõidutee kõrgusmärkidega.

Sademevesi juhitakse haljasaladele – kas otse või sõidutee kaudu.

Vaalamäe ja Kungla kinnistule (PK 18+50…20+00) on kõrguste erinevuse tõttu ette

nähtud betoonsokliga piirdeaed, mis ühtlasi täidab ka tugiseina funktsiooni.

Kergliiklustee nähakse ette ühepoolse 2% põikkaldega. Põikkalde suund varieerub

olenevalt reljeefist ning sõidutee kalletest.

Nõlvad, kus need on ette nähtud, rajatakse nõlvusega 1:1.5. Erandina tuleb Vastemõisa

oja ületamisel ja truubi ehitamisel kasutada nõlvust 1:1 – selles kohas kindlustatakse

nõlvad koos terastruubi päistega kogu voolusängi ulatuses.

Kergliiklustee pikikalle jääb vahemikku 0,0 kuni 7,0%. Lõiguti, olemasoleva reljeefi tõttu,

pole võimalik tagada pikikallet 0,3% või rohkem – nendes lõikudes on sademevee äravool

tagatud põikkaldega.

Posti kinnistul (75801:001:0565) arvestatakse kavandatava teede vertikaalplaneeringuga

ning lahendused on kõrguslikult kokku viidud.

Veeviimarid

Kergliiklustee alla on mitmes kohas projekteeritud plasttruup. Vastemõisa oja ületamisel

nähakse ette kasutada D1500 terastruupi.

Kindlustus teostatakse betoonsegule paigaldatavate munakividega. Vastemõisa oja

ületamisel kindlustatakse nii truubi päised, kui ka kergliiklustee nõlvad mõlemalt poolt

kogu voolusängi pikkuses.

Vastemõisa ojas veetasemest allapoole rajatava muldkeha maht on ca 43 m3. Lisaks

tuleb muldkeha ja truubi ehitamiseks oja põhi ette valmistada – selleks eemaldatakse

muda, paigutatakse truubile killustikalus jne. Eelnevat lähtuvalt peab eelduslikult põhjast

eemaldama ja asendama veel ca 23 m3 pinnast.

Lõigus PK 7+65…8+16 nähakse ette olemasoleva kraavi korrastamine. Täiendavalt on

lahendusega ette nähtud olemasolevate truupide ja kraavide puhastamine .

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 9

Joonis 3.1 Projektiga kavandatav tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2022

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 10

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU

Projektiga parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi

õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju.

Aga käesoleva eelhinnangu kontekstis (KMH vajaduse hindamiseks) keskendutakse

alljärgnevalt võimalikele ebasoodsatele mõjudele.

Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on

kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise

oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju

leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele

nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,

mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,

pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate

tegevustega ei kaasne.

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Projektiala asub Viljandi maakonnas ning maakonnaplaneeringu 5 seletuskirjas on toodud

välja üldised põhimõtted kergliiklusteede võrgustiku arendamisele: erinevaid tähtsamaid

sihtkohti ühendava võrgustiku väljatöötamine, esmajärjekorras lähtutakse kohalike

elanike igapäevasest liikumisvajadusest; erinevate kasutajagruppidega arvestami ne (nt

koolilapsed, vaba aja veetjad, sportijad, matkajad, jne); ühistranspordiga arvestava

kergliikluse võrgustiku kavandamine (kergliiklusteed ühendatakse bussipeatuste ja

raudteejaamadega); hõreda liiklusega teede ja tänavate maksimaalne ärakasutamine

võrgustiku ülesehitamisel; atraktiivsete piirkondade (loodusalad, linnade lähiümbruse

puhkealad, vaatamisväärsused, meeldiv miljöö) ärakasutamine marsruutide määramisel

ja võrgustiku kujundamisel; huvipakkuvamad loodus- ning kultuuriväärtused seotakse

matkamarsruutideks ning ühendatakse kergliiklusvõrgustikuga arvestades ka

rahvusvaheliste jalgrattamarsruutidega.

Lisaks on maakonnaplaneeringu „Asustusstruktuur ja tehnilised võrgustikud“ kaardile

märgitud ka planeeritav esimese ehitusjärjekorraga kergliiklustee, mis kattub käesoleva

projektialaga (vt joonis 4.1).

Projektiala asub Põhja-Sakala vallas ning valla üldplaneering on kehtestatud Põhja-

Sakala Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega nr 42. Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud

5 Kehtestatud riigihalduse ministri 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/75, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/viljandimaa/viljandi-mp-2030/

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 11

üldised põhimõtted jalgratta- ja jalgteede võrgustiku arendamiseks: esmatähtsateks

põhimõteteks jalgratta- ja jalgteede planeerimisel on võrgustiku turvalisus, loogilisus,

ühtlus ja pidevus. Tee peab algama ja lõppema loogilises kohas, milleks on olemasolev

tee, kool, kauplus, ühistranspordipeatus, vaba aja veetmise paigad, suuremad tööandjad,

ettevõtted, ameti- ja meditsiiniasutused vms. Tee alguse, lõpu ja üleminekute lahendused

peavad tagama ohutu, sujuva ja astmeta ülemineku teistsuguse liikluskorraldusega teele;

kavandatav jalgratta- ja jalgtee peab olema katkematu ning võimalikult pikkadel lõikudel

ühel pool maanteed või tänavat. Vältida põhjendamatuid ristumisi maanteega ja vajadusel

kaaluda jalgratta- ja jalgtee mahutamiseks sõidutee ümberehitamist; esmajärjekorras

lähtuda kohalike elanike igapäevasest liikumisvajadusest; jalgratta- ja jalgteede

märgistamisel kasutada sarnaseid võtteid kogu võrgustiku ulatuses .

Põhja-Sakala valla üldplaneeringu „Taristu ja tehnovõrgud“ kaardi alusel jääb kavandatav

tegevus samuti üldplaneeringuga planeeritava kergliiklustee alale.

Tulenevalt projekti eesmärgist võib öelda, et kavandatav tegevus on kooskõlas nii

maakonnaplaneeringu kui ka Põhja-Sakala valla üldplaneeringu eesmärkide ja

suunistega, kuna projektiga parandatakse kergliiklusvõrgustiku kvaliteeti ja turvalisust.

Viljandi maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ kaardi alusel ei jää kavandatav

tegevus rohelise võrgustiku ega väärtusliku maastiku aladele. Kuid Põhja -Sakala valla

üldplaneeringu „Väärtused ja piirangud“ kaardi alusel lõikab kavandatav tegevus ühes

kohas (mööda Vastemõisa oja sängi kulgevat) rohekoridori (vt joonis 4.2). Rohekoridor

lõikub aga ka juba olemasoleva sõiduteega, millel on rohekoridoridele oluliselt suurem

mõju kui käesoleva projektiga kavandataval kergliiklusteel. Projektiga ei ole ette nähtud

kergliiklustee eraldamist taradega ega teepinna tõstmist, mis oluliselt suurendaks ba rjääri

elusloodusele ning olulise ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonna rohevõrgustiku

terviklikkusele ei ole põhjust eeldada.

Kuna kavandatava tegevusega on ette nähtud kergliiklustee rajamist olemasoleva

maantee kõrvale, siis võib olla vajalik võõrandada olemasoleva tee kõrvast maad ning

maakasutus selles osas muutub. Arvestades aga kavandatava tegevuse mahtu, võib

öelda, et sellega ei kaasne maakasutusele olulist ebasoodsat mõju. Projektiga ei

halvendata juurdepääsusid kinnistutele, uusi alasid hõlmatakse minimaalselt.

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 12

Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine maakonnaplaneeringus kehtestatud rohevõrgustiku, väärtusliku maastiku ning perspektiivse kergliiklustee suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2022

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 13

Joonis 4.2 Väljavõte Põhja-Sakala valla üldplaneeringu „Väärtused ja piirangud“ kaardilt. Kavandatava tegevusega asukoht on tähistatud punase joone ning noolega.

4.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE

Andmebaasi EELIS andmetel paikneb kavandatav tegevus vähesel määral II kategooria

kaitsealuste nahkhiirte – veelendlase (KLO9114030) ning põhja-nahkhiire (KLO9114031)

leiukohal (vt joonis 4.3).

Vastavalt „Nahkhiirlaste kaitse tegevuskavas“ loetletud ohuteguritele on nahkhiirte üheks

hukkumise põhjuseks liiklus. Arvestades aga, et projektiga nähakse ette kergliiklustee

rajamist, ei ole sellel mõju liiklussagedustele.

Teiseks nahkhiirte ohuteguriks on „Nahkhiirlaste kaitse tegevuskavas“ nimetatud

valgusreostust. Öine liiga intensiivne valgustus (parkides, kõnniteedel ja mujal, eriti

talvitumispaikade sissepääsude ja varjepaikade juures) on nahkhiirtele häiriv ja nad

väldivad liigvalgustatud piirkondi. Kui tugev valgustus tekitatakse nahkhiirte kolooniate

sissepääsuavade lähedale, võib see ligi meelitada röövlinde, kes nii lihtsa vaevaga

nahkhiiri püüda saavad.

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud oma 04.04.2022 kirjaga

nr 7- 9/22/5191-2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb muuhulgas

järgmist:

Vastemõisa paisjärvel on registreeritud II kaitsekategooria liikide põhja -nahkhiire

(Eptesicus nilssonii) ja veelendlase (Myotis daubentonii) elupaik. Järv on nahkhiirtele

toitumisalaks. Nahkhiired moodustavad poegimiskolooniaid perioodil 1. maist kuni 15.

augustini, millal nad on eriti tundlikud häiringute suhtes, ning võivad peituda hoonetes

ja muudes ehitistes. Ka sillad võivad näiteks veelendlasele olla suvisteks

varjepaikadeks. Piiritlemata II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 14

isendi kaitse ning kaitsealuse loomaliigi tahtlik surmamine on keelatud, seega palume

projektis käsitleda nahkhiirte kaitset ehitustööde käigus ning arvestada nendega

valgustuse projekteerimisel. Soovitame projekteerimise käigus konsulteerida nahkhiiri

tundva spetsialistiga. Nahkhiirte leidmise korral ehitustööde käigus palume teavitada

sellest Keskkonnaametit.

Kuna projektiga kavandatav tegevus leiab suuremal osal aset olemasoleva tee kõrval ning

kaitsealuste nahkhiirte leiuala äärealal, pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju

kaasnemist kaitsealuste nahkhiirte leiukoha terviklikkusele. Mõjude leevendamiseks

rakendada meetmeid, millele Keskkonnaamet tähelepanu juhib:

Et vältida valgustuse ebasoodsat mõju nahkhiirtele, tuleb tee lähedal paikneva elupaiga piirkonnas kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte nahkhiirte elupaikadeks olevaid puude võrasid, eemalolevaid põõsaid ja hooneid.

Ehitustööde käigus pöörata tähelepanu nahkhiirte kaitsele , nahkhiirte leidmise korral ehitustööde käigus teavitada sellest Keskkonnaametit.

Teised kaitstavad loodusobjektid jäävad mõjupiirkonnast kaugemale. Lähim Natura 2000

võrgustiku ala (Soomaa linnuala, RAH0000082) jääb kavandatavast tegevusest üle

6,5 km kaugusele. Lähim vääriselupaik (VEP nr.123055) jääb kavandatavast tegevusest

rohkem kui 700 m kaugusele.

Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna keskkonnakaitseliste objektide

suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2022

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 15

4.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jääb projektiga kavandatav ale

tegevusele lähim kultuurimälestis – arheoloogiamälestis Kalmistu "Kadakamägi"

(registri kood 13361) – teest ca 180 m kaugusele, mälestisele on kehtestatud ka

kinnismälestise kaitsevöönd (vt joonis 4.4). Kavandatava tegevusega ei ole

kultuurimälestise ning kinnismälestise kaitsevööndi alal tegevusi ette nähtud, mõju

mälestisele puudub.

Keskkonnaportaali andmetel jääb kavandatavast tegevusest alla 30 m kaugusele lähim

pärandkultuuri objekt – Vastemõisa meierei. Projekti piirkonnas (teest veidi kaugemal) on

pärandkultuuriobjekte veel (vt joonis 4.4). Riigimetsa Majandamise Keskus, mis

koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud

teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuur ilist väärtust erinevad objektid kunagi

kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid

pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja

väärikuse küsimus 6 . Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida

pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on

religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav

võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist. Aga arvestades projektiga

kavandatavat tegevust (kergliiklustee ehitamist olemasoleva teelõigu lähedale ning

kaugust pärandkultuurilistest objektidest) ei ole põhjust eeldada ebasoodsat mõju

pärandkultuuriobjektidele.

6 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 16

Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna muinsuskaitseliste ning

pärandkultuuriliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2022

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 17

4.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Kavandatav tegevus paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatavale

tegevusele lähimad puurkaevud PRK0005283 ja PRK0005260 jäävad ca 30-40 m

kaugusele. Puurkaevule PRK0005283 on kehtestatud 30 m ulatuses sanitaarkaitseala

ning puurkaevule PRK0005260 on kehtestatud 50 m ulatuses hooldusala. Kavandatav

tegevus jääb seega puurkaevu PRK0005260 sanitaarkaitsealale (vt joonis 4.5).

Sanitaarkaitsealal on veeseaduse (VeeS) §151 lõike 2 kohaselt majandustegevus

keelatud. Seega on antud juhul soovitatav taotleda puurkaevu sanitaarkaitseala kaotamist

või vähendamist. Vastavalt VeeS § 148 lg 2: põhjaveehaarde ümber ei moodustata

sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise

eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde

ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154 kohane hooldusala. Vastavalt

veeseaduse § 277. lg (2): kui põhjaveehaarde sanitaarkaitseala tahetakse asjakohases

registris muuta hooldusalaks, arvestades käesoleva seaduse § 148 lõikes 2 sätestatut,

esitatakse taotlus Keskkonnaagentuurile, kes teeb sanitaarkaitseala hooldusalaks

muutmise kande.

Kavandatav kergliiklustee ristub Lemmjõe (VEE1143100) ning Vastemõisa ojaga

(VEE1140700) ning piirkonda jääb ka seisuveekogu – Vastemõisa järv (VEE2087150).

Veekogudele on kehtestatud ka veekaitseliste piirangutega vöödid, sh

ehituskeeluvööndid. Aga veekogudele kehtestatud ehituskeeld ei laiene vastavalt

looduskaitseseaduse §38 (5) üldplaneeringuga kavandatud 9) sillale ja 10) avalikult

kasutatavale teele. Seega antud juhul veekogude ehituskeelud kavandatavale

kergliiklusteele ei laine, kuna antud kohas ühtib kavandatav tegevus üldplaneeringus ette

nähtud avalikult kasutatava teega (kergliiklusteega).

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud oma 04.04.2022 kirjaga

nr 7-9/22/5191-2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb muuhulgas

järgmist:

Ehitustöödega puudutatud veekogud on Vastemõisa järv ja Vastemõisa oja, millele on

moodustatud veekaitsevöönd vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 118 lõike 2

punktile 2. Veekaitsevöönd on moodustatud veekogu kalda või ranna erosiooni ja

hajuheite vältimiseks. Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate

looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna

või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja

juurdepääsu tagamine. Veekaitsevööndis on muuhulgas keelatud ehitamine, välja

arvatud juhul, kui see on kooskõlas VeeS § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning

looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega. Samuti on

veekaitsevööndis keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab

veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet.

Veekaitsevööndisse kergliiklustee projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada

veekaitsevööndi eesmärke ning kavandada töid veekaitsevööndit võimalikult vähe

mõjutaval viisil.

Silla või truubi ehitustööde projekteerimisel, palume arvestada järgmiste ting imustega:

• Kõikide veekogude puhul lähtuda sellest, et veekogu, kuhu truup/sild ehitatakse,

peab pärast ehitustöid jääma võimalikult looduslikuks. See tähendab, et

veekogus tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu

aeglustada ega kiirendada.

• Rajatav truup ega sild ei tohi tekitada paisutust ega vee-elustikule rändetõket.

Rajatis ei tohi muuta veekogu põhja kõrgust. Vee-elustikule on parim looduslik

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 18

põhi. Kui seda ei ole võimalik tagada, siis kavandada truubi/torusilla ehitamisel

selle põhja elustikule sobiliku substraadi lisamine.

• Koostatavas projektis tuleb selgelt välja tuua, kas võrreldes olemasolevaga

muutub veekogu ristlõike pindala.

• Koostatavas projektis tuleb välja tuua veekogusse alaliselt ja ajutiselt allapoole

veepiiri paigaldatava ning süvendatava materjali mahud ja liigid kuupmeetrites.

• Kui toimub tee koosseisu (sh kavandatav tee) kuuluva silla või truubi ehitamine

avalikult kasutataval või avalikul veekogul on vajalik taotleda vette ehitamiseks

Keskkonnaametist veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Kui ehitamine

toimub viisil, et veekogus ei toimu ehitus- ega muid tegevusi, ajutiselt ega

alaliselt veekogusse materjale ei paigutata, ei ole vaja ehitamiseks

veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut taot leda.

• Juhul, kui silla/truubi ehitamiseks on vajalik muuta veekogu kaldajoont, siis

selline tegevus vajab keskkonnaluba VeeS § 187 punkti 17 alusel.

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut ja keskkonnaluba saab taotleda läbi

keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS.

Samuti tuleb projekteerimisel arvestada põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal ja

hooldusalal kehtivate piirangutega .

Veekaitsevööndis ei ole puu- ja põõsarinde raie lubatud Keskkonnaameti nõusolekuta,

välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb

veekaitsevööndis puude ja võsa raiumiseks esitada Keskkonnaametile vastav taotlus

koos kaardi väljavõttega, millel kajastub planeeritava raie asukoht. Soovituslik taotluse

vorm on leitav Keskkonnaameti kodulehel.

Kavandatava kergliiklustee projekteerimisega nähakse ette Vastemõisa ojale uue truubi

rajamist, mille tulemusel muutub veekogu ristlõike pindala väiksemaks. Veetasemest

allapoole rajatava muldkeha maht on ca 43 m3. Lisaks tuleb muldkeha ja truubi

ehitamiseks oja põhi ette valmistada – selleks eemaldatakse muda, paigutatakse truubile

killustikalus jne. Eelnevat lähtuvalt peab eelduslikult põhjast eemaldama ja asendama

veel ca 23 m3 pinnast.

Vastavalt KeHJS § 6 lg (1) p 17) ja 171) on vaja algatada keskkonnamõju hindamine, kui

toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või

vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit.

Antud juhul jääb süvendamise maht oluliselt alla nimetatud piirmäära (500 m 3) ning

veekogusse tahkete ainete uputamise maht samuti oluliselt alla piirmäära (2000 m 3).

Seega ei ole kavandatava tegevuse korral vajalik keskkonnamõju hindamise

algatamine tulenevalt KeHJS § 6 lg (1).

Tulenevalt kehtivast veeseadusest on veesängis tööde teostamiseks (kaevetööd ning

tahkete ainete uputamine) sõltuvalt tööde mahtudest vajalik kas veeluba (§ 187) või

veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine (§ 196).

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine (§ 196) on vajalik muuhulgal juhul kui toimub:

◼ tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval

veekogul või avalikul veekogul;

◼ muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5–100-

kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine;

◼ veekogusse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine.

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 19

Veeseaduse § 187 punkti 17 alusel on veeluba kohustuslik, kui:

◼ muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga

hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga

tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav

veekogu.

Kuna antud juhul toimub kavandatava tegevusega veekogu ristlõike pindala

vähenemine, siis tuleb vastavalt veeseaduse § 187 punkti 17 alusel taotleda

ehitusetegevuseks veeluba (keskkonnaluba).

Projektiga ei ole veekogude veekaitsevööndis raiet ette nähtud, kuid kui ehitustegevuse

käigus selgub vajadus veekaitsevööndis mõningate puude/põõsaste eemaldamiseks, siis

tuleb ehitajal saada selleks eelnevalt Keskkonnaameti nõusolek.

Sademeveed juhitakse teelt ära põik- ja pikikalletega haljasalale. Kavandatavalt

kergliiklusteelt kraavi valguva vee puhul ei ole (tulenevalt kergliikluse iseloomust) põhjust

eeldada olulist reostuskoormust. Lisaks ei ole T24124 Viljandi – Suure-Jaani tee korral

tegemist suurte liiklussagedustega (aasta suurim keskmine ööpäevane liiklussagedus

antud lõigus 2021. aastal oli 913-1187 a/ööp), mis põhjustaks olulist reostuskoormust

sõiduteelt. (Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks

sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest

15 000 autot ööpäevas7.)

Maaparandussüsteemide registri andmetel jääb kavandatavale tegevusele lähim

maaparandussüsteem – VAALAMÄE (MS kood/ehitise kood 6114070010030/001) ca 2 m

kaugusele. Lisaks ristub kavandatav tegevus maaparandussüsteemi eesvooluga –

VAALAMÄE (MS kood/ehitise kood 6114070010030/001).

Põllumajandus- ja Toiduamet on käesoleva projekti raames andnud oma 25.03.2022

kirjaga nr 6.2-2/13436 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, millega tuleb antud

projekti raames arvestada. Arvestades kavandatava tegevuse mahtu (kergliiklustee

rajamist olemas oleva tee lähistele) ning Põllumajandus- ja Toiduameti

projekteerimistingimuste järgimist, pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju

kaasnemist maaparandussüsteemi toimimisele.

Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka veekaitsemeetmetele.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt,

et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

veekogudest ja kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide

paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla

tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine

pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud

kasutada.

Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi

arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.

7 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 20

Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2022

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 21

4.5. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET

Projektiga kavandatakse kergliiklustee rajamist ning sellega ei nihku sõidutee lähemale elamutele ega muudele müratundlikele objektidele, seega ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale ja õhukvaliteedile.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

4.6. VALGUSREOSTUS

Kavandatava tegevusega nähakse ette valgustuse lisamist .

Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

Üleliigse valgustuse vältimine on asjakohane ka seoses kavandatava tegevuse läheduses

asuvate II kategooria kaitsealuste nahkhiirtega (vt täpsemalt ptk 4.2 ja joonis 4.3). Et

vältida valgustuse ebasoodsat mõju nahkhiirtele, tuleb tee lähedal paikneva elupaiga

piirkonnas kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad piisavalt

inimeste jalgradu, aga mitte nahkhiirte elupaikadeks olevaid puude võrasid, eemalolevaid

põõsaid ja hooneid.

4.7. JÄÄTMEKÄITLUS

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 22

tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Põhja-Sakala valla8 jäätmehoolduseeskirjas

olevate nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

4.8. AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/406112018026

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 23

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas aruandes on esitatud Vastemõisa-Kobruvere kergliiklustee projekti

keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja keskkonnaministri

16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest.

Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole keskkonnamõju

hindamine (KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele

ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise

keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning

rakendada all kirjeldatud meetmeid:

◼ Tee lähedal registreeritud nahkhiirte leiukoha (vt joonis 4.3 ptk 4.2) piirkonnas kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte nahkhiirte elupaikadeks olevaid puude võrasid, eemalolevaid põõsaid ja hooneid.

◼ Ehitustööde käigus nahkhiirte leiukoha piirkonnas pöörata tähelepanu nahkhiirte kaitsele, nahkhiirte leidmise korral ehitustööde käigus teavitada sellest Keskkonnaametit.

◼ Kuna projektiga kavandatav tegevus ulatub puurkaevu PRK0005260

sanitaarkaitsealadele (50 m, vt joonis 4.5, ptk 4.4) ning veeseaduse (VeeS) §151

lõike 2 kohaselt on sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud, on antud juhul

soovitatav taotleda puurkaevu sanitaarkaitseala kaotamist või vähendamist.

Vastavalt VeeS § 148 lg 2: põhjaveehaarde ümber ei moodustata

sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee

tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise

põhjaveehaarde ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154 kohane

hooldusala. Vastavalt veeseaduse § 277. lg (2): kui põhjaveehaarde

sanitaarkaitseala tahetakse asjakohases registris muuta hooldusalaks,

arvestades käesoleva seaduse § 148 lõikes 2 sätestatut, esitatakse taotlus

Keskkonnaagentuurile, kes teeb sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise kande.

◼ Järgida Keskkonnaameti 04.04.2022 kirjas nr 7- 9/22/5191-2 antud tingimusi (vt

ptk 4.4), sh:

o Kõikide veekogude puhul lähtuda sellest, et veekogu, kuhu truup/sild ehitatakse, peab pärast ehitustöid jääma võimalikult looduslikuks. See tähendab, et veekogus tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada.

o Rajatav truup ega sild ei tohi tekitada paisutust ega vee-elustikule rändetõket. Rajatis ei tohi muuta veekogu põhja kõrgust. Vee-elustikule on parim looduslik põhi. Kui seda ei ole võimalik tagada, siis kavandada truubi/torusilla ehitamisel selle põhja elustikule sobiliku substraadi lisamine.

◼ Kuna antud juhul toimub kavandatava tegevusega veekogu rist lõike pindala

vähenemine, siis tuleb vastavalt veeseaduse § 187 punkti 17 alusel taotleda

ehitusetegevuseks veeluba.

◼ (Käesoleva projektiga ei ole küll veekogude veekaitsevööndis raiet ette nähtud,

kuid) kui ehitustegevuse käigus selgub vajadus veekaitsevööndis mõningate

puude/põõsaste eemaldamiseks, siis tuleb selleks saada eelnevalt

Keskkonnaameti nõusolek.

Vastemõisa – Kobruvere kergliiklustee projekteerimise keskkonnamõjude eelhinnang 24

◼ Järgida Põllumajandus- ja Toiduameti 25.03.2022 kirjas nr 6.2-2/13436 antud

tingimusi.

◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette

nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et

oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad,

kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on

soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogudest ja kaevudest. Juhul kui

eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on

vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus

selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.

◼ Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse

valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades

valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid

valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti

peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Põhja-Sakala valla9 jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

9 https://www.riigiteataja.ee/akt/406112018026