Teabenõude vastus

1

SiM info

From: SiM info Sent: reede, 14. oktoober 2022 16:40 To: [email protected] Subject: RE: Teabenõue Attachments: väljavõte_kaitse juhend_20221014.pdf

Teie: 07.10.2022 Meie: 14.10.2022 reg-nr 2-1/770-2 Tarmo Vahter Eesti Ekspress Kirjutan Teie 7. oktoobril 2022. a Siseministeeriumile saadetud teabenõude pärast. Kuna kõnealune dokument sisaldab kehtiva juhendi juurdepääsupiiranguga teavet, edastame selle avaliku osa väljavõtte. Lugupidamisega Siseministeerium -----Original Message----- From: Tarmo Vahter <[email protected]> Sent: Friday, October 7, 2022 9:30 AM To: SiM info <[email protected]> Subject: Teabenõue TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Tere, sooviksin tutvuda 8. oktoobril 2012 registreeritud dokumendiga 1-5/154. Lugupidamisega Tarmo Vahter Eesti Ekspress Sent from my iPad

VÄLJAVÕTE

Kantsleri käskkiri 08.10.2012 nr 1-5/154

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse

juhend

Kehtestan käskkirja riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse paragrahv 20 lõike 6, siseministri

07.09.2009.a. käskkirja nr 93 „Volituste andmine kantslerile“ alusel ning kooskõlas Vabariigi

Valitsuse 20. detsembri 2007.a. määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“

paragrahviga 22.

1. Üldsätted

1.1 Siseministeeriumi riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse juhendiga (edaspidi juhend)

kehtestatakse riigisaladusega seonduva asjaajamise korraldamise põhinõuded, riigisaladuse ja

salastatud välisteabe töötlemise ning kaitse kord Siseministeeriumis (edaspidi ministeerium).

1.2 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise ja sellega seonduva asjaajamise nõuded, mis

ei ole reguleeritud käesoleva juhendiga või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse või

Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 262 „Riigisaladuse seaduse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“ (edaspidi riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord), on

kehtestatud siseministri 23.01.2008 käskkirjaga nr 6 „Siseministeeriumi dokumendihalduskord“.

1.3 Salastatud teabekandjatega (edaspidi ka teabekandja või dokument) seonduva asjaajamise

nõuetekohase toimimise eest ministeeriumis vastutab kantsler. Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitset korraldab [ ].

1.4 Juhendis käsitletakse:

1.4.1 teabekandjate koostamist ja vormistamist;

1.4.2 teabekandjate registreerimise korda;

1.4.3 teabekandjate vastuvõtmise, hoidmise ja edastamise korda;

1.4.4 teabekandjate reprodutseerimise korda;

1.4.5 juurdepääsulubade ja sertifikaatide käitlemist;

1.4.6 salastamisandmete parandamise korda;

1.4.7 teabekandjate hävitamise korda;

1.4.8 administratiivala ulatust;

1.4.9 elektroonilise teabeturbe korraldamist;

1.4.10 isikute vastutust ja kohustust.

1.5 Juhendi eesmärk on kehtestada nõuded ja kord, mille täitmise kaudu tagatakse ministeeriumis

salastatud teabekandjate kaitstus, teabekandjatele kehtestatud juurdepääsupiirangutest

kinnipidamine, nende tähtaegne täitmine ja nõuetekohane säilitamine.

1.6 Juhendi järgimine on kohustuslik igale riigisaladusele juurdepääsu õigust omavale

ministeeriumi teenistujale. Juhend saadetakse teenistujale läbi osakonnajuhataja

teadmiseks/täitmiseks dokumendihaldussüsteemi DELTA kaudu.

1.7 Juhendis reguleerimata küsimuste lahendamisel juhindutakse riigisaladuse ja salastatud

välisteabe seadusest, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord ja muudest asjakohastest

õigusaktidest.

1.8 [ ] on kirjeldatud vajalikud toimingud juurdepääsuõiguse saamiseks ministeeriumis teenistust

alustavale ametnikule.

2

2. Teabekandjate koostamine ja vormistamine

2.1 Riigisaladust sisaldavate dokumentide loetelu koostab [ ] ja kinnitab siseminister käskkirjaga.

2.2 Teabekandja koostamisel ja vormistamisel juhindutakse haldusdokumentide vormistamise

põhinõuetest, arvestades riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra 3. jaos „Salastatud

teabekandja märgistamine“ sätestatud erisusi.

2.3 Mitmes eksemplaris loodud dokumendi originaaliks loetakse dokumendi esimest eksemplari.

Kõik eksemplarid nummerdatakse.

2.4 Teabekandjaid töödeldakse ainult turvaalal ning koostajal/vormistajal peab olema vastava

tasemega riigisaladusele juurdepääsu õigus. Piiratud tasemega teabekandjat võib töödelda ka

administratiivalal, kui on välistatud kõrvaliste isikute juurdepääs selles sisalduvale teabele.

2.5 Salastatud teabe töötlemisel on igal ametnikul õigus pöörduda nõu saamiseks riigisaladuse

kaitset korraldava isiku poole. Salastatud teabe kaitse alaseid koolitusi korraldab [ ].

3. Teabekandjate registreerimise kord

3.1 Teabekandja kuulub kohustuslikule registreerimisele salastatud teabekandjate registris

(edaspidi register) [ ].

3.2 Registreerimisel juhindutakse Vabariigi Valitsuse 26.02.01 määrus nr 80 „Asjaajamiskorra

ühtsed alused“, võttes arvesse riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras sätestatud

erisusi.

3.3 Teabekandja võetakse registris arvele selle koostamise või saabumise kuupäeval, ning

kantakse registrisse üks kord.

3.4 Teabekandja edastatakse adressaadile resolutsioonilehega (A5-formaat ministrile, kantslerile

ja asekantslerile), mis saab dokumendiga sama kuupäeva ja registreerimisnumbri ning mida

säilitatakse dokumendi lahutamatu osana. Vajadusel lisatakse dokumendile tutvumisleht.

3.5 Resolutsioonilehel fikseeritakse otsustused ja korraldused, selle alusel kajastatakse registris

kõik dokumendi menetlusetapid, täitmise käik, teabekordus jm.

3.6 Paberteabekandjas sisalduva teabega tutvumise kohta tehakse märge registrisse ja tutvuja

annab allkirja tutvumise kohta teabekandja juures olevale tutvumislehele või teabekandjale

endale. Elektroonilises dokumendihaldussüsteemis tuvastab teabega tutvumise süsteem (logid).

3.7 Adressaat määrab täitja(d) ning täitmise tähtaja ja viisi, järgides teadmisvajaduse ja

juurdepääsuõiguse põhimõtet.

3.8 Tööülesannete muutumise või teenistusest lahkumise korral on ametnik kohustatud [ ] üle

andma kõik tema valduses olevad salastatud teabekandjad.

4. Teabekandjate hoidmise kord

4.1 Teabekandja minimaalne säilitustähtaeg on dokumentide loetelus määratud tähtaeg.

4.2 Säilikuid hoitakse ja säilitatakse turvaalal seifides kuni üleandmiseni vastavalt arhiiviseaduses

sätestatule.

4.3 Põhjendatud vajadusel antakse dokument seda vajavale isikule üle allkirja vastu ning sellest

hetkest võtab isik üle ka kogu vastutuse teabe hoidmise ja kaitsmise eest.

4.4 Ministeeriumi ametnik peab kaitsma tema valduses olevat salastatud teabekandjat avalikuks

tuleku ning juurdepääsuõiguseta ja teadmisvajaduseta isiku juurdepääsu eest.

4.5 Teabekandjas sisalduv teave ei tohi saada teatavaks teadmisvajaduseta isikule, st et ei piisa

sellest, kui isikul on olemas teabele vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu õigus.

4.6 Kasutuskõlbmatuks muutunud teabekandjat tuleb kaitsta samalaadselt salastatud

teabekandjaga. Selline teabekandja tuleb hävitada esimesel võimalusel, välja arvatud siis, kui

seda on vaja säilitada spetsiifiliseks otstarbeks.

4.7 Ruumist lahkumisel peab salastatud dokumendid lukustama vastavalt salastatuse tasemele

seifi, kappi või sahtlisse.

4.8 Võtmete varueksemplarid ja lukukoodid [ ].

5. Teabekandjate vastuvõtmise ja edastamise kord

5.1 Töö teabekandjatega ning samuti nende säilitamine toimub turvaalal. Piiratud tasemega

teabekandjatega võib töötada ka administratiivalal.

3

5.2 Teabekandjat, v.a piiratud taseme teabekandja, võib turvaalalt välja viia üksnes selle

edastamise vajadusel [ ].

5.3 Riigisaladuse või salastatud välisteabe valdaja peab enne salastatud teabekandja edastamist

olema veendunud, et teabekandja vastuvõtjal on asjakohasel tasemel salastatud teabele

juurdepääsu õigus.

5.4 Teabekandjat võib ühelt turvaalalt teisele administratiivala kaudu edastada riigisaladuse

kaitset korraldav isik, konfidentsiaalsel ja madalamal tasemel teabekandjat ka teabekandjat

valdav ametnik isiklikult.

5.5 Väljapoole ministeeriumi hoonet edastatakse teabekandjaid [ ] kaudu, kasutades selleks [ ] või

kullerteenust.

5.6 Piiratud tasemel salastatud teabekandjat võib edastada posti teel väljastusteatega

tähtsaadetisena.

5.7 Edastamiseks tuleb teabekandja panna läbipaistmatusse topeltpakendisse, [ ]. Võimalikku

pakendi avamist peab olema võimalik teabekandja adressaadil/saajal tuvastada.

5.8 Sisepakendile märgitakse adressaadi salastatud teabekandjate register, salastamistase,

registreerimisnumber ja ühikute arv. Välispakendile märgitakse töötleva üksuse nimi, pakendis

oleva teabekandja registreerimisnumber ning vajadusel ka aadress.

5.9 Teabekandja edastamise või edasitoimetamise kohta tehakse märge registrisse või

allkirjastatakse üleandmis-vastuvõtmisvorm (registerleht), mis on tõestuseks

kohaletoimetamisest-kättesaamisest.

5.10 Üleandmis-vastuvõtmisvorme säilitatakse registri juures vähemalt viis aastat.

5.11 Väljaspool Eestit võib «täiesti salajase» tasemega salastatud teabekandjaid edasi toimetada

ainult diplomaatilise või sõjalise kulleriga. Välistatud peab olema pakendi avamine tolli- või

turvakontrolli või mõnel muul eesmärgil põhjendatud teadmisvajaduseta inimeste poolt.

5.12 Riigisaladuse edastamine telekommunikatsioonivahendi või muu tehnilise sidekanali kaudu

on lubatud ainult krüpteeritult.

6. Teabekandja reprodutseerimine

6.1 Salajasel ja täiesti salajasel tasemel salastatud teabekandja reprodutseerimine ja sellest

väljavõtte tegemine teabekandja koostanud üksuse kirjaliku nõusolekuta on keelatud. Nimetatud

nõusolekut küsimata on lubatud teabekandjat reprodutseerida salastatud teabe töötlemiseks

ettenähtud töötlussüsteemis kasutamiseks.

6.2 Kui põhjendatud vajadusel tehakse teabekandjast koopia, väljavõte või ärakiri, peab

toimingust jääma maha kontrolljälg. Tehtud koopia või väljavõtte kohta tehakse märge registrisse

ja dokumentidele.

6.3 Teabekandja reprodutseerimiseks ja väljavõtte tegemiseks tohib kasutada ainult selleks

ettenähtud reprodutseerimisseadmeid.

7. Juurdepääsuloa ja juurdepääsusertifikaadi käitlemise kord

7.1 Salastatud teabele juurdepääsu lubade ja sertifikaatide arvestust ministeeriumis peab [ ].

7.2 Siseminister määrab oma käskkirjaga ametikohad, millel töötamine eeldab riigisaladusele või

salastatud välisteabele juurdepääsuõigust.

7.3 Käskkirjas toodud ametikohale ametisse nimetatud ametnikul on kohustus täita ja edastada [ ]

seaduses kirjeldatud dokumendid.

7.4 Juurdepääsuloa saamiseks või selle pikendamiseks esitab [ ] taotluse ja muud nõutavad ning

nõuetele vastavad dokumendid julgeolekukontrolli teostavale asutusele.

7.5 Salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamiseks esitab [ ] peale ametniku riigisaladusele

juurdepääsu õiguse saamist taotluse Kaitseministeeriumi riigi julgeoleku volitatud esindajale.

7.6 Enne kinnituse ja nõusoleku allkirjastamist peab salastatud teabele juurdepääsu õigust taotlev

isik tutvuma kohustustega, mis on sätestatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse

paragrahvis 19.

7.7 [ ] hoiab enda juures ministeeriumi ametnikele väljastatud salastatud teabele juurdepääsu

lubasid ja sertifikaate.

7.8 Isik, kes taotleb kehtiva juurdepääsuloa või -sertifikaadi pikendamist, esitab hiljemalt 4 kuud

enne selle kehtivuse lõppemist toiminguteks nõutavad dokumendid [ ].

4

7.9 Esmakordsel loa taotlemisel on ametnikul kohustus esitada täidetud ankeet [ ] 10 päeva

jooksul talle edastatud ankeedi saamisest.

8. Salastamisandmete parandamise kord

8.1 Kui tegemist on ministeeriumis loodud salastatud teabega, mille salastamisandmed vajavad

parandamist, parandab salastamisandmed [ ].

8.2 Kui tegemist on Vabariigi Valitsusele või valitsuskomisjonile otsustamiseks esitatud

teabekandjaga, siis tuleb esitada taotlus salastamisandmete parandamiseks siseministri kaudu

Vabariigi Valitsusele.

8.3 Taotluses märgitakse salastamisandmete parandamise põhjendused ja selgitus, kas teave oleks

edaspidi juurdepääsupiiranguta avalik või asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave või

millisel alusel või millise tähtajaga salastatud teave on ning millistele asutustele ja

põhiseaduslikele institutsioonidele on see teave edastatud.

8.4 Enne salastamisandmete parandamise taotluse esitamist tuleb taotluse esitamise kavatsusest

teavitada kõiki asutusi ja põhiseaduslikke institutsioone, kellele riigisaladust sisaldav teabekandja

on edastatud. Töötlev üksus kaalub salastamisandmete parandamise otsustamisel teiste asutuste ja

põhiseaduslike institutsioonide vastuväiteid.

8.5 Teates märgitakse salastamisandmete parandamise põhjendused ja selgitus. Vastusena saadud

vastuväited lisatakse taotlusele.

9. Salastatud teabekandja hävitamise meetod ja kord

9.1 Teabekandjad, mille salastamis- ja säilitamistähtaeg on kustunud (või kustutatud) ning mis on

kaotanud oma praktilise väärtuse, kuuluvad hävitamisele. Teabekandjate hävitamise seade peab

vastama ettenähtud nõuetele ja olema kooskõlastatud Kaitsepolitseiametiga.

9.2 Teisaldatavad salvestuskandjad antakse hävitamiseks üle Teabeametile.

9.3 Konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandja hävitamises peab osalema

vähemalt kaks isikut, kes allkirjastavad teabekandja hävitamise akti.

9.4 Teabekandja hävitamisel koostatakse akt, kuhu märgitakse teavet identifitseerivad andmed,

isikute nimed, kes teabekandja(d) hävitasid, hävitamise meetod.

9.5 Hävitamiseks moodustatakse kaheliikmeline komisjon, mille liikmetel peab olema

juurdepääsuõigus vastava tasemega riigisaladusele. Komisjoni liikmed vormistavad ja

allkirjastavad hävitamise akti, mille kinnitab kantsler.

9.6 Teabekandjate hävitamise akte säilitatakse turvaalal vähemalt viis aastat.

10. Administratiiv- ja turvaala

10.1 Ministeeriumi administratiivala moodustavad [ ].

10.2 Turvaala moodustab [ ]. Turvaalale pääsemise, sellel liikumise ja sealt lahkumise korra,

samuti turvaalal koosolekute pidamise korra kehtestab kantsler käskkirjaga.

10.3 Valve töö korraldamine ja järelevalve teostamine selle tegevuse üle on antud [ ].

11. Elektroonilise teabeturbe korraldamine

11.1 Elektrooniliseks teabeturbeks ja riigisaladuse automatiseeritud infotöötlussüsteemide

akrediteerimiseks vajalikud toimingud korraldab [ ]. Täpsemalt on elektroonilise teabeturbe

korraldamine sätestatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra 9. jaos „Elektrooniline

teabeturve“.

11.2 Enne salastatud teabe töötlemist selleks ettenähtud arvutis on ametnik kohustatud tutvuma

vastava turvanõuete rakendamise juhendiga, mis on kättesaadav [ ].

11.3 [ ]. 11.4 [ ] korraldab ja dokumenteerib töötlussüsteemide hooldamist ja remontimist ning nende

konfiguratsiooni muutmist.

12. Salastatud teabe kaitse plaan

12.1 Salastatud teabe kaitse plaani koos käitumisjuhistega tegutsemiseks ohuolukorras kinnitab

siseminister oma käskkirjaga.

13. Vastutus ja kohustus

5

13.1 Isikud, kellele on antud riigisaladusele juurdepääsu õigus (kas juurdepääsuluba või

ametikohajärgne õigus), on kohustatud täitma riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning

selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid.

13.2 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete

rikkumise eest vastutab isik Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras.

13.3 Kui on teatavaks saanud «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse» ning selle alusel

antud õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumine või teabe teatavaks saamine vastava taseme

juurdepääsuõigust mitteomavale isikule, tuleb sellest viivitamatult teavitada vastavalt kas

Kaitsepolitseiametit, Teabeametit või riigi julgeoleku volitatud esindajat. Samuti tuleb teavitada

riigisaladuse kaitset korraldavat isikut ja Kaitsepolitseiametit igast isikust, kes püüab mis tahes

viisil saavutada ebaseaduslikku juurdepääsu salastatud teabele.

14. Rakendussätted

14.1 Riigisaladuse kaitset korraldaval isikul edastada koopia käesolevast käskkirjast

Kaitsepolitseiametile.

15. Tunnistan kehtetuks Siseministeeriumi kantsleri 03. mai 2011.a. käskkirja nr 66

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse juhend“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Türkson

VÄLJAVÕTE ÕIGE

Siseministeerium

14.10.2022