Käskkiri

Digiallkirjad

9

Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi kultuurimälestiseks tunnistamine

Vastu võetud 16.04.2024 nr 72

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 1 alusel.

1. Tunnistan kultuurimälestiseks Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi mälestise liigiga „ehitismälestis“ (asukoht Lääne-Viru maakond, Viru-Nigula vald, Linnuse küla, Mõisa, KÜ 90202:001:0059; Kuusemäe, KÜ 90202:001:0016);

2. määran mälestise koosseisu Kunda mõisa vesiveski koos kanalite süsteemi ja paisuga, Kunda mõisa viinavabriku, Kunda mõisa masinarehe, Kunda mõisa hüdroelektrijaama ning Kunda mõisa vana veski vareme. Paisu säilitamiseks ei ole paisutus nõutav;

3. kehtestan MuKS § 19 lg 2 punkti 4 alusel leevenduse, et Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei nõuta Kunda mõisa masinarehe ja hüdroelektrijaama hoonete sisetöödel ja vana vesiveski vareme töödel;

4. kehtestan mälestise piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 1;

5. kehtestan mälestise kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 2.

Muinsuskaitseametil kanda mälestise ja kaitsevööndi andmed kultuurimälestiste registrisse ja riigi maakatastrisse ning teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

Kultuurimälestiseks tunnistamise asjaolud ja menetluse läbiviimine

Kunda mõis paikneb Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Linnuse külas Kunda jõe vasakul kaldal, Kunda-Malla-Ojaküla tee ääres. Kunda mõisa tööstushoonete kompleks paikneb Kunda-Malla-Ojaküla teest põhjapool (katastriüksusel Mõisa; KÜ 90202:001:0059) ning mõisa südamik koos varemetes peahoonega teest lõunapool. Osa tööstushoonete kompleksist (vesiveski pais ja vana vesiveski vare) ulatub Kunda jõe paremale kaldale (katastriüksusele Kuusemäe; KÜ 90202:001:0016). Hüdroenergiat hetkel kompleksis ei kasutata. Kunda mõisa tööstushoonete kompleks kuulub eraomanikule M. P.

Esimesed kirjalikud teated Kunda mõisa vesiveskist pärinevad 1494. aastast. 1686. aastal oli mõisal kaks suurt kivist ühe käiguga vesiveskit. 18. sajandi lõpul oli Kunda mõisa juures jõel kolme kivipaariga vesiveski. 1831. aastal ehitati mõisa juurde jõele (jõe parempoolsele harule, mida enam ei ole) vana asemel uus vesiveski, mis aga 1853. aastal kevadise suurvee tõttu suuremas osas hävines, püsti jäi vaid üks sein. 1850. aastate lõpuks ehitati Kunda jõe vasakule kaldale hüdroenergial töötav tööstushoonete kompleks, kuhu kuulusid vesiveski ja masinarehi ning hiljem lisandusid ka viinavabrik ja hüdroelektrijaam. Nii saeveskit kui ka rehepeksumasinat käivitas vesiveski keskosa all paiknenud turbiiniruumist alanud maa-alune transmissioonivõll. Viinavabriku jõuallikaks oli algselt puuküttel töötav aurukatel, hiljem kasutati lisaks ka veejõudu. Hüdroelektrijaam valmis tõenäoliselt 1894.–95. aastal. Paisu tagant viis kanal vee veejuhtmesse, sealt vesiveski turbiini ning sealt edasi veejuhet mööda hüdroelektrijaama, kus paiknesid 10 hj turbiin ja dünamo. Ka hüdroelektrijaam ja viinavabrik olid omavahel ühendatud maa-aluse transmissioonivõlliga. Elektrit kasutati mõisa häärberis ja tööstushoonetes valgustuse sisse seadmiseks. 1895. aastal rajati hüdroelektrijaama viivale veejuhtmele kaks kunstlikku kärestikku.

Kunda mõis, sh härrastemaja ning mõisatööstuse hoonestus, riigistati 1919. aastal. 1923.–1940. aastani töötas vesiveski ruumides ka Rudolf Grimmi (alates 1938. aastast Taarde) kohvitööstus. 1934. aastal tehti hoone idaküljele u 1,5 m ulatuses püüliveski tarbeks vastav juurdeehitis.

Nõukogude perioodil kuulus mõisakompleks Viru-Nigula kolhoosile. Arvatavasti Teise maailmasõja järgsel perioodil rajati paisule jõe keskele raudbetoonist toetussammas ja paigaldati raudbetoonist plaat. Veski oli oma algses funktsioonis kasutusel 1980. aastate lõpuni, viinavabrikut kasutati peaasjalikult betoonist kaevurõngaste ja kraavitruupide valmistamiseks ning masinarehte vilja kuivatamiseks ja ilmselt ka hoidmiseks. Ajavahemikus 1974–77 ehitati masinarehi oluliselt ümber. Hüdroelektrijaam jäi tõenäoliselt kasutuseta nõukogude ajal, mil hooneid varustati juba elektrivõrgust.

Pärast Eesti taasiseseisvumist jäid paljud mõisahooned, sh vesiveski, viinavabrik ja masinarehi otstarbeta. Hoonete sisseseaded on tänaseks suures osas eemaldatud. Samuti on hävinud vesiveski ja masinarehe hoonete vahel paiknenud ühekordne puidust saeveski ja viinavabriku idapoolse otsa juures paiknenud puidust aidahoone. Vesiveski, viinavabriku ja masinarehe välisilmeid iseloomustavad tahutud paekividest puhasvuuk ladu, simsiga dekoreeritud segmentkaarsed sillused või sirged sillused, liseenid, otsaviilude nurgatornid, profileeritud hammasfriisiga karniisid ja sakmelise karniisiga viiluväljad. Hüdroelektrijaama ainsaks dekooriks on astmeliselt profileeritud paekivist räästakarniis.

03.12.2020 esitas Viru-Nigula Vallavalitsus MuKS-i § 15 kohase ettepaneku Kunda mõisa vesiveski kompleksi (vesiveski, pais, juurdevoolu- ja äravoolukanalid, hüdroelektrijaam ning harukanalid) mälestiseks tunnistamiseks, et tagada pärandkultuurilise objekti säilimine.

17.03.2021 viis Muinsuskaitseamet (edaspidi MKA) läbi kompleksi kohapealse ülevaatuse, kus osalesid kompleksi omanik ning vallavalitsuse ja MKA esindajad. Omanik tutvustas oma plaane võtta vesiveski kasutusele turismiobjektina, mis eksponeeriks muuhulgas ka veski tööpõhimõtet. Otsustati, et MKA tellib Kunda vesiveski kompleksi kuuluvate ehitiste kohta eksperdihinnangu, milles selgitatakse välja ehitiste kultuuriväärtus ning hinnatakse nende vastavust riikliku kaitse eeldusele.

16.04.2021 teavitas MKA Keskkonnaametit Kunda mõisa vesiveski kompleksi mälestiseks tunnistamise ettepanekust ja küsis sellekohast arvamust. Keskkonnaamet andis 17.05.2021 saadetud kirjas teada, et Mõisa katastriüksus asub kaitstavatel loodusobjektidel Kunda põlispuud (keskkonnaregistri kood KLO1200006) ja Kunda jõe hoiuala (KLO2000063) ning rahvusvahelisse looduskaitsealade võrgustikku Natura 2000 kuuluval Sirtsi loodusalal (rahvusvahelise ala kood EE0070104). Vabariigi Valitsuse 31.07.2014 määrus nr 122 „Sirtsi looduskaitseala kaitse-eeskiri“, RT I, 05.07.2023, 173. Keskkonnaameti hinnangul võib kompleksi kultuurimälestiseks tunnistada sellises mahus ja tingimustel, mis ei lähe vastuollu looduskaitse-ja veeseadusega ning võimaldab täita Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärke. Keskkonnaametil ei olnud vastuväiteid vesiveski hoone, masinarehe, viinavabriku ja hüdroelektrijaama mälestiseks tunnistamisele, kuid ei nõustutud Kunda mõisa paisu mälestiseks tunnistamisega. Keeldumise põhjenduseks tõi Keskkonnaamet, et veeseaduse (VeeS) § 174 lõike 3 kohaselt peab looduskaitseseaduse (LKS) § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu ning et paisu kultuurimälestiseks tunnistamisel võib kalade läbipääsu tagamine olla takistatud või raskendatud.

Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi hoonete kultuuriväärtuse väljaselgitamiseks ja riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamiseks telliti eksperdihinnang (koostaja H. Kuningas, eksperthinnanguga saab tutvuda MKA-s või kultuurimälestiste registris https://register.muinas.ee/), mis valmis 2021. aasta septembris. Ekspert jõudis järeldusele, et Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi puhul on tegemist ainulaadse kompleksi ja kanalisüsteemiga ning tegi ettepaneku tunnistada Kunda mõisa vesiveski ja viinavabrik koos paisu ja kanalisüsteemiga ehitismälestiseks kui Eesti üks esinduslikumatest näidetest omas hooneliigis ja mõisatööstuses. Masinarehe ja hüdroelektrijaama osas tegi ekspert ettepaneku kaitsta neid olulise mõisatööstuse kompleksi hoonetena ühises kaitsevööndis.

MKA kaalus 05.10.2021 kompleksi mälestiseks tunnistamise menetluse algatamise vajadust ja leidis, et paisutus oli Kunda mõisakompleksile eripärase ilme andmisel ajalooliselt oluline osa ja selle taastamine aitaks taasluua vesiveskile ja kanalite süsteemile ajalooliselt omast keskkonda. Samuti toetaks nende algupärast kasutust. Samas asus MKA seisukohale, et viinavabrik, vesiveski, kanalite süsteem ja pais on riiklikku kultuuriväärtust omavad objektid ka ilma vee paisutamiseta, kuna tõusevad Eesti kontekstis esile kui silmapaistvad mõisa abihooned ja nende juurde kuuluvad insenertehnilised rajatised. Eelnevat arvestades otsustas MKA algatada Kunda mõisa viinavabriku ja vesiveski koos kanalite süsteemi ja paisuga mälestiseks tunnistamise menetluse paisutusele lisatingimusi seadmata (Ameti menetlustoimingute 05.10.2021 protokoll nr 460). MKA pöördus oktoobris 2021 kompleksi mälestiseks tunnistamise kohta seisukoha saamiseks ka MKA-d nõustava ehitismälestiste eksperdinõukogu poole. 18.10.2021 toimunud eksperdinõukogu koosolekul toetati ettepanekut, kuna nõukogu liikmete hinnangul on tegemist kõrge kultuuriväärtusega kompleksiga, mille riiklik kaitse on õigustatud.

01.12.2022 võttis MKA peadirektori käskkirjaga nr 60-A kultuuriväärtusega asja – Kunda mõisa vesiveski paisu – ajutise kaitse alla, et tagada paisu säilimine mälestiseks tunnistamise menetluse läbi viimise ajal. MKA saatis sellekohased teavitused paisu omanikule, Keskkonnaametile ning Viru-Nigula Vallavalitsusele.

Ajutise kaitse kehtestamisele reageeris 06.12.2022 Jägala Kalateed MTÜ, mille küsimustele, mis puudutasid ajutise kaitse kehtestamise asjaolusid, MKA vastas 05.01.2023, et MKA-l on muuhulgas ülesanne selgitada välja väärtuslikum osa Eesti kultuuripärandist. Samuti selgitati, et menetluse käigus kogutakse täiendavat teavet paisu mälestiseks tunnistamise kohta ja sellest lähtuvalt tehakse kaalutletud otsus.

30.05.2023 pikendas MKA ajutise kaitse tähtaega kuue kuu võrra, kuni 01.12.2023.

20.10.2023 saatis MKA Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi kultuurimälestiseks tunnistamise käskkirja eelnõu Viru-Nigula Vallavalitsusele, puudutatud kinnistute omanikele ja Keskkonnaametile tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaamet andis 02.11.2023 teada, et jääb oma varem esitatud seisukoha juurde, et Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkide täitmiseks on vaja taastada kärestikulised elupaigad ja avada kalade rändeteed. Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi katastriüksuste omanik M. P. esitas 03.11.2023 seisukoha, et arvestades seda, et kaitse alla võetakse kompleks, mille lahutamatuks osaks on olnud veekasutus, on põhjendatud tööstushoonete kompleksi kultuurimälestiseks tunnistamisel seada lisatingimus paisutusele ja määrata paisutuse normaaltasemeks ajalooliselt veskiseadmete käitlemiseks vajalik olnud paisutuse veetase 41.32 m EH2000 (ehk 41.11 m abs), et tööstushoonete kompleksi oleks võimalik taastada ja kasutada selle algupärasel kujul. Omanik tõi välja, et nii eksperthinnangute kui ka õigusakti eelnõu kohaselt on Kunda mõisa kompleksile kõige iseloomulikumaks tunnuseks selle ainulaadne veekasutus, mistõttu ilma veekasutuseta ei oma kompleks samaväärset kultuurilist väärtust. Lisaks on omanik arvamusel, et lisatingimuste määramisega kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale on võimalik leevendada kalapääsu rajamisega. MKA selgitas 06.11.2023 omanikule suuliselt, et jääb veepaisutusele lisatingimuse mitteseadmise osas oma seisukoha juurde. M. P. kinnitas samas, et toetab veskikompleksi mälestiseks tunnistamist ka ilma veetaseme tingimuse seadmiseta. Teised menetlusosalised õigusakti eelnõule arvamusi ja vastuväiteid ei esitanud.

21.11.2023 arutas mälestisega seonduvat kultuuriministrit nõustav Muinsuskaitse Nõukogu, kes otsustas toetada mälestise kaitse määramise ettepanekut.

11.12.2023 arutasid mälestisega seonduvaid kultuuri ja looduse kaitse küsimusi Kultuuriministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseameti esindajad. Keskkonnaamet ja Kliimaministeerium selgitasid looduskaitse, VeeSi ning Sirtsi loodusala eesmärke. Muinsuskaitseamet selgitas mälestisele kultuuripärandi kaitse kehtestamise õigustusi ning tööstuskompleksi suurt kultuuriväärtust. Kuna nii VeeS kui ka MuKS sisaldavad üksikotsuse tegemise jaoks kõige olulise (sh erinevate avalike ja erahuvide) hindamise ja kaalumise võimalust ning kohustust, arutati üheskoos võimalusi, kuidas on võimalik mälestise alal asuval paisu osal saavutada nii muinsus- kui looduskaitse eesmärke. Muuhulgas arutati, millised on võimalikud alternatiivsed tegevused ja tehnilised lahendused paisu kui tööstuskompleksi olulise osa säilitamisele. Kliimaministeeriumi esindaja palus mälestise kaitset mitte kehtestada enne Riigikohtus arutatavas kohtuasjas nr 3-21-150 otsuse tegemist.

15.01.2024 tegi Riigikohus otsuse, milles hinnati mälestise Linnamäe hüdroelektrijaam kaitsmiseks määratud kaitsevööndi õiguspärasust. Kohus leidis, et kultuuriministri määratud kaitsevöönd on õiguspärane. Kohtuotsuse põhjendavas osas tõi Riigikohus välja oma varasema, 28.01.2021 otsuse nr 3-17-1739/80 selgituse, et veeloa andmise menetluses on pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks Keskkonnaamet ning et muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada niivõrd, kui seda võimaldab Euroopa Liidu (EL) keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi erandiklausel (art 6 lg 4). Kohus leidis, et ka kultuuripärand on osa keskkonnast (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 21) ning Keskkonnaamet peab koostöös teiste asutuste ja veeloa taotlejaga välja selgitama, kas võib esineda looduskaitselisele piirangule (paisule ja paisutusele) leevendusmeetmeid või alternatiive.

Kui viidatud kohtuasjas oli juttu otsuse tegemisest VeeSi alusel, mille puhul on otsustav haldusorgan Keskkonnaamet, siis Kunda mõisa tööstuskompleksile määratakse mälestise kaitse MuKSi alusel. MuKSi alusel hindab ja kaalub kõike olulist kultuuriminister. Just kultuuriminister see, kes on pädev kaaluma muinsuskaitseliste ja keskkonnahuvide vastastikkust õiglast tasakaalu. Seadused võimaldavad muinsuskaitselises menetluses arvestada looduskaitselisi huvisid ning sellega ongi arvestatud Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi säilimiseks vajaliku kaitse kehtestamisel. Huvisid, millega arvestada, võib olla teisigi, nt riigikaitse huvi, energiapoliitiline huvi vm.

Riigikohtu 15.01.2024 otsus ei muutnud midagi senises üldises arusaamas, et iga kord peab tuvastama kohaldatava õiguse, sisustama avaliku huvi või erinevad avalikud huvid ja hindama nende kaalukust, ja tegema erinevaid huve võimalikult palju arvestava, tasakaaluka ja sisult õiglase otsuse. Kui EL õigus on jätnud otsustajale kaalutlusõiguse, siis tulebki alati kõike olulist kaaluda. Üldiselt ei ole ühelgi avalikul huvil teise ees ette kindlaksmääratud eelisseisundit. Erinevaid väärtuseid ja huve kaalutakse iga juhtumi eluliste olude põhiselt. Õiguskantsler on selgitanud et konkreetne kohtuotsus pole tehtud mõne teise, sh poolelioleva haldusmenetluse kohta ega lähtu seetõttu poolelioleva haldusmenetluse asjaoludest. Seetõttu ei ole kohtuotsuse põhjendused mehhaaniliselt ka ülekantavad. Kohtuotsuses käsitletud juhtumis ja pooleliolevas haldusmenetluses võib küll olla olulisi sarnasusi, kuid kohtuotsuse järelduste rakendamiseks tuleb haldusorganil asetada kohtuotsuse järeldused ikkagi konkreetse juhtumi konteksti ning siduda need järeldused selgelt üksikjuhtumi asjaoludega. Õiguskantsleri 26.05.2021 seisukoht nr 7-4/210389/2103596 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Hea%20halduse%20tava%20j%C3%A4rgimine%20veeloa%20taotluse%20menetluses.pdf

19.03.2024 arutasid Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ja Keskkonnaamet kultuuriväärtuslike veskite, paisude ja paisutuste ning oluliste kalajõgede kaitse küsimusi. Tõdeti, et nii kultuuripärand kui ka looduse kaitse on olulised avalikud väärtused ning mistahes konkreetses üksikotsuses ja riigi tegevuses tuleb mõlemaga arvestada.

Vastavus riikliku kaitse eeldusele

MuKS-i § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus.

Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest.

Riikliku kaitse üldistest kriteeriumitest vastab Kunda mõisa tööstushoonete kompleks nii selektiivsuse kui ka originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumile. Kunda mõisa vesiveski ja viinavabrik kuuluvad oma liigi Eesti esinduslikumate hoonete hulka ja moodustavad koos kunagise masinarehe, hüdroelektrijaama, paisu ning ainulaadse kanalisüsteemiga silmapaistva historitsistliku arhitektuurse ja maastikuarhitektuurse ansambli. Vesiveski ja viinavabrik on säilinud suures osas ning masinarehi ja hüdroelektrijaam osaliselt ehitusaegsel kujul nii eksterjööris kui plaanilahenduses. Samuti on suuremas osas säilinud paisu ja kanalite külgmüürid. Tehniliselt on vesiveski, viinavabrik ja masinarehi rahuldavas ning hüdroelektrijaam halvas seisukorras, kuid kõikide hoonete kehandid on restaureeritavad.

Ehitismälestise kriteeriumitest on mälestiseks tunnistamisel kaalukamad vanus, haruldus, tehnoloogiline uuenduslikkus ja terviklikkus ehk ansamblilisus. Kunda mõisa tööstuskompleksi hooned on rajatud vahemikus 1859–1895 ja vastavad vanuse kriteeriumile, kuna sellest perioodist säilinud tööstuspärandi kompleksid on haruldased. Kunda mõisa tööstusehoonete kompleks ja osaliselt kahekorruseline kanalisüsteem koos sellele rajatud kunstlike kärestikega oli Eestis 19. saj lõpus haruldane näide tööstusliku vesiehitise ja maastikuarhitektuuri nutikast kombineerimisest ning vastab seetõttu harulduse kriteeriumile. Vesiveski erines teistest vesiveskitest selle poolest, et vesiratta asemel käivitas veskit ja sellega maa-aluse transmissioonivõlli kaudu ühendatud saeveskit vesiturbiin, mis võimaldas veskit töös hoida aastaringselt. Turbiinide rakendamine veskis oli toonases Eestis tehnoloogiline innovatsioon, mis levis laiemalt alates 19. sajandi lõpukümnenditest. Kunda mõisa hüdroelektrijaam on teadaolevalt Eesti esimene mõisa hüdroelektrijaam ja kuulub Eesti esimeste hüdroelektrijaamade hulka ning varustas juba 19. sajandi viimasest kümnendist alates viinavabrikut elektriga, mis oli Eestis toona haruldane tehnoloogiline uuendus. Arvestades eelnevat vastab kompleks tehnoloogilise uuenduslikkuse kriteeriumile. Lisaks on kompleksi puhul tegemist silmapaistva mõisatööstuse kompleksiga, kus on säilinud kompleksi kuulunud imposantsed tööstushooned (hävinud on vaid ühekorruselised puidust saeveski ja aidahoone), pais ja kanalisüsteem ning need moodustavad koos ühtse terviku, mistõttu kompleks vastab ka terviklikkuse ehk ansamblilisuse kriteeriumile.

Riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamine kinnitab, et Kunda mõisa tööstushoonete kompleks koos Kunda mõisa paisu ja haruldase kanalisüsteemiga kuulub Eesti esinduslikumate tööstuspärandi ja mõisatööstuse komplekside hulka ning esindab sellega Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on mõisaarhitektuuri- ja tööstusajalooline kultuuriväärtus.

Hüdroenergiat on Eestis teadaolevalt kasutatud 13. sajandi keskpaigast alates. Vesiveskid on ajalooallikad, millel on nii tööstus- kui ka majandusajalooline, samuti maastikuajalooline väärtus. Vesiveskid on osa pärimusmaastikust, olles kunagi mänginud olulist rolli jõeäärsete majandusüksuste elus. Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi puhul on tegemist järjepideva hüdroenergial töötava kompleksiga ning läbilõikega veejõu kasutamisest keskajast alates.

Kultuurimälestisena on Eestis kaitse all 59 vesiveskit või selle varet, neist enamik lihtsakoelised rustikaalsed utilitaarsed puit- või kivihooned. Silmapaistev erand on mastaapne Kiidjärve vesiveski. Siiani ei ole riikliku kaitse all ühtegi 19. sajandi tööstusliku pöörde aegset hüdroenergiat kasutavat kompleksi. Selliseks ainulaadseks näiteks ongi Kunda mõisa tööstushoonete kompleks.

Mälestisena on käskkirja andmise ajal riikliku kaitse all ainult 14 paisu, 2 hüdroelektrijaama ja 59 vesiveskit. Kahjuks on suurem osa neist kasutusest välja langenud või suisa varemestunud. Eestis on alles vaid loetud arv töökorras vesiveskeid ja hüdroelektrijaamu. See on kaduvväike osa Eesti kunagisest rohkest hüdroenergiat kasutanud tööstuspärandist. Nende seas on Hellenurme vesiveski, mis on ainuke tänaseks säilinud töötav vesiveski terves Eestis ning Kunda hüdroelektrijaam, mis on vanim Baltikumi veejõul töötav elektrijaam. See on hindamatu kultuuriväärtus, mis räägib Eesti ajaloost, ning mida ei ole võimalik hävitamise korral taasluua.

Riikliku kaitse eesmärk ei ole kõiki varemaid ja kultuuriväärtusega objekte kultuurimälestiseks tunnistada, vaid kaitsta neist kõige olulisemaid näiteid. Kunda mõis kuulus 19. sajandi Eesti silmapaistvamate ja paremini majandatud mõisate hulka, millest annab tunnistust tänini säilinud silmapaistev tööstushoonete kompleks. Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi puhul koos paisu ja kanalite süsteemiga on tegemist olulise ajaloolise jäljega, mis väärib eksponeerimist ehituspärandi– ja kultuuriloohuvilistele.

Mälestise koosseis

Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi koosseisu kuuluvad Kunda mõisa vesiveski koos kanalite süsteemi ja paisuga, Kunda mõisa viinavabrik, Kunda mõisa hüdroelektrijaam, Kunda mõisa masinarehi ning Kunda mõisa vana veski vare (jõe parempoolsel kaldal).

Ehitiste kompleksina kaitsmine on põhjendatud, kuna ehitiste rühm moodustab terviku, mis iseloomustab kõnekalt hüdroenergia järjepidevat kasutamist pika ajaperioodi jooksul antud asukohas juba keskaja lõpust alates.

Kunda mõisa pais ja selle mõju looduskeskkonnale

Kunda mõisa pais on Kunda mõisatööstuse ajaloo lahutamatu osa. Seetõttu on oluline säilitada pais Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi koosseisus.

Käskkirjaga mälestise kaitse alla võetava Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi eripära on asjaolu, et see on neljas osa Kunda jõel asuvatest ajalooliste traditsioonidega tööstusmaastiku kompleksidest ja ehitistest.

Kunda jõel on järgmised paisud:

- esimene pais: Kunda hüdroelektrijaama pais (2,3 km jõe suudmest; paisutuskõrgus 8,2 m), kultuurimälestis 28726;

- teine pais: AS Estonian Cell veehaarde pais (2,6 km jõe suudmest, paisutuskõrgus 1,1 m). Haavapuitmassi tehas ammutab omale vajaliku tehnoloogilise vee Kunda jõe veehaardest;

- kolmas pais: Kunda tsemenditehase pais (2,9 km jõe suudmest, paisutuskõrgus 6,4 m).

Ilma paisuta kaotaks tööstushoonete kompleks oma immanentse osa. Vee paisutust mälestise käskkirja koostamise ajal enam olemas ei ole ning mälestise kaitse eesmärk ei ole kompleksi taastamine selle algselt rajatud ning töötaval kujul.

Lisaks avalikule huvile säilitada olulise tähtsusega kultuuriväärtust on alal ka looduskaitseline avalik huvi. Mõisa pais asub Kunda jõel, mis asub rahvusvahelisse looduskaitsealade võrgustikku Natura 2000 kuuluval Sirtsi loodusalal (rahvusvahelise ala kood EE0070104). Seega peab mälestise kaitse arvestama ka looduskaitse avalikku huvi ning LKSi ja VeeSi, samuti Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärke.

LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemisja elupaikade nimistu“ § 2 p 33 järgi on Kuna jõgi lõheliste kudemisja elupaik Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“, RTL 2004, 87, 1362., millel on vastavalt LKS § 51 lg-le 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. LKS § 51 lg 11 järgi on lõikes 1 nimetatud veekogul või selle lõigul loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi. LKS § 51 eesmärk on reguleerida töid olukorras, kus soovitakse tõsta väljakujunenud veetaset. Kunda mõisa tööstuskompleksi paisul viimast ei kavandata.

Keskkonnaamet tõi oma 17.05.2021 kirjas välja, et paisu kultuurimälestiseks tunnistamisel võib kalade läbipääsu tagamine olla takistatud või raskendatud ning seetõttu on Kunda mõisa paisu säilitamise osas vajalik leida keskkonnakaitseliste ja muinsuskaitseliste huvide vahel kompromiss.

Sellega ongi mälestisele kaitse kehtestamisel arvestatud. Kuna mõisa tööstushooned on oma algsest otstarbelisest kasutusest väljas, ei nõuta kompleksile mälestise kaitset kehtestades paisule omast vee paisutust ega veetaseme tõstmist. Paisule seatakse mälestise kaitse sellises konstruktsioonis, va konstruktsiooni paisutuse osa jõesängis, nagu see on kaitse kehtestamise ajal. Kui looduskaitselisel või muul õigustusel on tulevikus vaja paisu muuta (nt luua kaladele läbipääs), siis on see lubatud piirini ja sellisel ehitus-tehnilisel moel, mis ei kahjusta paisu konstruktsioone sellel määral, et oleks ohus selle säilimine. Mälestise kaitsega ei kaasne mõju senisele looduslikule keskkonnale, see ei muutu. Käskkirjaga ei nõuta hoolduse ega muid töid, mis mõjutaksid muutma senist looduslikku seisundit. Pais on olemas olnud kaugelt rohkem kui 100 aastat, see on kompleksi loomulik osa. Raske on ette kujutada mõisa tööstushoonete kompleksi ilma paisuta, mis sinna on juba pikka aega tagasi rajatud ning mis on osa ajaloolisest ja harmoonilisest miljööst. Lisaks miljööväärtusele on mõisa tööstuskompleksil ja sellega seotud paisul oluline kultuurilooline väärtus.

1992. aastal vastu võetud EL loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) artikli 6 lõike 2 kohaselt võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist. Viidatud sättest tuleneb põhimõte, et looduslikke elupaikasid ei tohi halvendada. Sellest on lähtutud ka mälestise kaitse kehtestamisel. Mõisa tööstushoonete kompleksi mälestiseks tunnistamisel ei halvendata looduslikku elupaika ega keskkonda. Kui mälestise omanik korrastab kompleksi ja selle maa-ala, võib eeldada, et paraneb ka ala looduskeskkond.

VeeS § 174 lg 3 järgi peab LKS § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Pidades küll silmas Natura-direktiivi olulisi eesmärke ning selle normides sisalduvaid kaalumise kohustusi ja võimalusi, saab sama seaduse lõike 4 järgi siiski sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud kalade läbipääsu tagamise kohustuse täitmist Keskkonnaamet veeloaga leevendada või paisu omaniku nimetatud kohustuse täitmisest vabastada, arvestades kaaluka põhjuse olemasolu. Arvesse saab võtta mistahes kaalukaid asjaolusid/vastuväiteid (sealhulgas asja muinsuskaitselist väärtust, ehitisega seotud kulusid, tehnilisi võimalusi, kalapääsu tegelikku kasu). Õiguskantsleri 01.12.2015 ettepanek nr 6-1/150972/1505449.

Seega võimaldavad nii MuKS, LKS kui ka VeeS kaaluda ja arvestada nii looduskaitse, muinsuskaitse kui ka omanike huve. Kõigi osapoolte koostöös on võimalik leida lahendusi, millega saavutada erinevaid asjakohaseid eesmärke ja neid tasakaalustada. Keskkond ja kultuuriväärtused on mõlemad olulised ja väärivad hoidmist. Seda arvestatakse ka paisuga kui Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi olulise osaga seonduvates tegevustes.

Kunda jõe olukorda ja kalade liikumist mõjutavad kogumis kõik jõel asuvad paisud ja muud asjaolud. Seetõttu tuleb ühe objektiga seotud tegevustes arvestada tervikuna kõikide paisude omavahelist mõju. Arvesse võetakse, et need kõnealused paisud on looduskeskkonna ja kultuurimälestiste vaates omavahel seotud ning mõlema puhul kehtib ettevaatuspõhimõte. MuKS-i § 3 lg 4 peavad ettevaatuspõhimõtte kohaselt mälestisele suunatud tegevused vähendama mälestiste ja muinsuskaitsealade hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist. Nagu öeldud, asub Kunda jõel ehitismälestis „Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama hoone, tamm ja algne turbiin koos ülekandemehhanismiga“ (reg nr 28726), mille koosseisus on pais (tamm) ning mille säilimine mõjutab otseselt looduskeskkonda. Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi pais ei avalda suurt mõju looduskeskkonnale, kuna veevool on juba mõjutatud Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama paisust.

Nii ei pruugi nt mõisa tööstushoonete kompleksi kuuluva paisuga seonduval looduskaitse eesmärki kandval tegevusel, mis võib kahjustada mälestise säilimist (nt paisu osaline või täielik lammutamine), olla jõevoolule tegelikku soovitud mõju, kui sellele eelnevatel paisudel vee läbipääsu ei muudeta. Kuna peamine mõju Kunda jõele on n-ö Kunda I ehk hüdroelektrijaama paisul, siis sõltub tööde mõju sellele järgnevatel paisudel (III ja IV) just Kunda I paisust tulenevast.

Paisu lammutamise alternatiivina on võimalik kalade rändevõimaluste tagamiseks rajada spetsiaalsed kalapääsud.

Tehnilisi võimalusi on olemas ja neid arendatakse teisteski riikides pidevalt paremaks. Keskkonnaameti veebilehel Paisud ja paisutamine. Keskkonnaameti veebileht: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/vesi/paisud-ja-paisutamine on kirjeldatud mitmeid alternatiivseid lahendusi, mis võimaldaksid kalapääsu rajada selliselt, et säilib ka pais, seda ka koos paistusega. Keskkonnaametile on VeeSiga antud õigus ja võimalus kaaluda, kas tuleks nõuda paisu juurde kalapääsu rajamist või jätta see kaalukal põhjusel nõudmata. Kui selle juures on olemas olulisi väärtusi, millega kalapääs kokku ei sobi, siis võib jätta kalapääsu rajamata. Õiguskantsleri 2022. a aastaülevaade.

MuKS-i § 3 lg 7 mõtte järgi säilib kõige paremini pärand, mis on kasutuses. Selleks, et Kunda mõisa vesiveski ja tööstushoonete kompleksi kunagine toimimine jääks huvilisele loetavaks, oleks vee kasutamise võimalus kompleksi kasutusse võtmise hea eeldus, kuna aitaks taasluua vesiveskile ja kanalite süsteemile ajalooliselt omast keskkonda ning toetaks nende algupärast kasutust. Seda eesmärgiks siiski ei seata. Samas ei saa välistada, et tulevikus mõeldakse välja tehnoloogilised lahendused, mis võimaldavad võtta vesiveski kasutusse ilma kalade läbipääsu takistamata.

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 1 p 1 kohaselt on eesmärk tagada keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit. Seega tuleb arvestada ka kultuuripärandi kaitse vajadusega. Kunda mõisa tööstuskompleksi hoonete, kanalite süsteemi ja paisu kultuurimälestiseks tunnistamine ei välista keskkonnaeesmärkide saavutamist.

Ehitusliku kultuuripärandi väärtustamine on üks osa koha identiteedist ja aitab paremini mõista koha kultuuriloo kujunemist. Suur väärtus seisneb ka selles, et Kunda mõisa kompleksi (sh paisu) puhul on tegemist pikaajaliselt kestnud hüdroelektri tootmisega ning see on väärtus omaette. Selleks, et tagada Kunda mõisa tööstuskompleksi hoonete, kanalitesüsteemi ja paisu edasine säilivus, on vaja kompleks riikliku kaitse alla võtta. Uute objektide kultuurimälestiseks tunnistamine on oluline, et kaitsta unikaalseid objekte, mida hävimise korral ei ole võimalik taastada. Kunda mõisa tööstushoonete kompleks vastab nii riikliku kaitse üldistele kui ka ehitismälestise kriteeriumitele, mistõttu on põhjendatud tunnistada kultuurimälestiseks liigiga „ehitismälestis“.

Avaliku huvi siht on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Kunda mõisa tööstushoonete kompleksis säilinud teave on oluline, andes aimu mõisatööstuste nutikusest ja tehnoloogiate arengust Eestis. Ühtlasi on Kunda mõisa tööstushoonete kompleks koos selle juurde kuuluva paisuga Eesti paearhitektuuri väärtuslik näide. Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi kuuluv pais on elektri tootmise sihtotstarbeks rajatud üksik hästi säilinud rajatis. Arvestades eeltoodut, seisneb konkreetsel juhul avalik huvi ühiskonna vajaduses säilitada kultuuriväärtusi täna ja tulevastele põlvedele.

Paisu mälestise koosseisu arvamisel lähtutakse lisaks ka asjaolust, et käskkirja andmise ajal on kultuuriväärtuslikke paise mälestisena alles vaid neliteist ehk väga vähe. Neile lisanduvad mõned tammid, vesiveskid ja pargid. Seetõttu on igal reaalselt olemas oleval paisul kui säilinud ehitismälestise näitel suur avalik huvi ja väärtus.

Mõisa tööstushoonete kompleksile, sh paisule mälestise kaitse andmine mõjutab mõnevõrra Keskkonnaameti kaalutlusõigust looduskaitseliste eesmärkide saavutamisel. Kaaludes kalade paremaks läbipääsuks või Kunda jõe olukorra parandamiseks mõeldavaid erinevate tegevuste alternatiive tuleb silmas pidada, et kompleksil, sh paisul on suur kultuuriväärtus. Samuti asjaolu, et selle kaitseks kehtestatud haldusakti eesmärk on paisu säilimine võimalikult autentsel kuju. Seetõttu tuleb keskkonnakaitselise eesmärgi saavutamiseks leida lahendus, mis tasakaalustatult parandab looduskeskkonda ning jões kalade läbipääsu, kuid säilitab paisu kui riiklikult olulise mälestise.

Näiteks on Kunda II paisule kalade läbipääs loodud ning Kunda III tsemenditehase paisul on kalalift. Tehnoloogia areneb edasi ning võib eeldada, et tulevikus mõeldakse kalade läbipääsuks ja liikumiseks välja ja võetakse kasutusse veelgi paremaid lahendusi.

Kunda jõel asuvatel erinevatel kompleksidel, sh paisudel on hüdroenergia tootmise võimekus või potentsiaal see tekitada. See aspekt võib tulevikus muutuda oluliseks seoses globaalse kliimaneutraalsuse ja taastuvenergia erinevate võimaluste kasutusse võtmise eesmärkidega, samuti seoses energiajulgeolekuga. Euroopa Liidu pikaajaline energia- ja kliimapoliitika on suunamas liikmesriike vähendama oma CO2 heitmeid ning suurendama taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Seega on oluline taastuvenergia tootmisüksuste säilitamine ja arendamine. Kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks on oluline kõrge süsinikuheitmega tootmisseadmete asendamine taastuvenergiaallikatel või muul nullheitmel põhineval tehnoloogial põhineva energiatootmisega. Hüdroenergiaressurss on Eestis, võrreldes muude taastuvenergiaallikatega oluliselt piiratum ressurss, kuna mitmed sobivad vooluveekogud on samal ajal ka vääriskalade kudemis- ja elupaikadeks. Samuti on Eestis vähe veekogusid, kus oleks hüdroenergia tootmiseks piisavalt voolukiirust ja veemahtu. Loomulikult ei ole Eesti eesmärk kavandada taastuvenergia arendamist ülemäära looduse arvelt ega vastuolus keskkonna- ja looduskaitse nõuetega, kuid nendes huvides tuleb leida tasakaal. Ka taastuvenergia arendamine on avalikus huvis. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 07.04.2022 kiri nr 1.15-5/2022/1427-3.

Mälestise piir

Kunda mõisa tööstushoonete kompleks on maa-alaline mälestis, mille puhul on MuKS-i § 19 lõike 2 punkti 1 kohaselt vajalik kehtestada selle piir.

Mälestise ala hõlmab Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi koosseisu kuuluvaid ehitisi ja nende vahele jäävat ala, kuna hooned on nii arhitektuurselt, funktsionaalselt kui ka füüsiliselt seotud. Mälestise alast on välja jäetud masinarehe hilisem juurdeehitus. Mälestise piir on määratud vastavalt väliuuringutel saadud mõõdistamisandmetele.

Mälestise ala hõlmab kahte eraomandis olevat katastriüksust.

Kaitsevööndi eesmärk ja ulatus

MuKS-i § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes.

Esiteks on kaitsevöönd vajalik, et tagada kinnismälestiste säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas (MuKS § 14 lg 2 p 1). Selleks on kaitsevööndisse haaratud alast edelasse jääv silotorni hoone vare. Kuivõrd Kunda jõe vasakul kaldal asub maastikukaitseala „Kunda põlispuud“ (KLO1200006), siis mälestise ala loodeküljel ei ole kaitsevööndi kehtestamine vajalik, kuna sobiva ja toetava keskkonna säilimine on tagatud LKSiga.

Teiseks on kaitsevöönd vajalik, et tagada kinnismälestiste vaadeldavus (MuKS § 14 lg 2 p 2). Seetõttu ulatub kaitsevöönd mälestise ala kaguküljes Kunda-Malla-Ojaküla teeni, et tagada kompleksi vaadeldavus sõiduteelt.

Kolmandaks on kaitsevöönd vajalik, et tagada ennekõike vana veski varet ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine (MuKS § 14 lg 2 p 3). Esimesed teated Kunda mõisast ning selle juures asuvast vesiveskist pärinevad 15. sajandi lõpust, millest järelduvalt on võimalik, et vana veski varet ümbritseval maa-alal esineb kesk- ja uusaegset arheoloogilist kultuurkihti, sealhulgas vanema vesiveski jäänuseid või asulakohale viitavaid arheoloogilisi leide (MuKS § 24 lg 1). Arheoloogilise kultuurkihi paksus ja intensiivsus võivad seejuures paiguti erineda ning ilma täielikult arheoloogiliselt läbi kaevamata ei ole arheoloogilise kultuurkihi ulatust võimalik täpselt määrata. Seetõttu on vana veski vareme ümber määratud kaitsevööndi ulatuseks 50 meetrit, et oleks tagatud võimaliku arheoloogilise ajalooallika kaitse ja säilimine. Tõenäoliselt leidub arheoloogilisi leide asulakoha ümber veelgi laiemalt kui ainult veski läheduses, kuid teabe ebapiisavuse tõttu pole ulatuslikuma kaitsevööndi kehtestamine õigustatud.

Kaitsevöönd ulatub katastriüksustele Mõisa (KÜ 90202:001:0059) ja Kuusemäe (KÜ 90202:001:0016) ning sh hõlmab ka katastriüksust Jahuveski alajaam (KÜ 90202:001:1040).

Mälestisel ja selle kaitsevööndis tehtavad leevendused ja kehtivad piirangud ning mõjud

Masinarehest ja hüdroelektrijaamast on säilinud vaid põhikonstruktsioonid, seetõttu ei ole MKA tööde tegemise luba nõutav hoonete siseruumide konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks. Lisaks ei ole MKA tööde tegemise luba nõutav vana vesiveski vareme puhul. Vesiveski ja viinavabriku puhul ei ole tööde tegemise loa kohustusest vabastamine asjakohane, kuna säilinud on interjööri ja sisseseade detailid.

Käskkirja koostamisel kaaluti võimalust kehtestada kaitsevööndi ala jaoks leevendusi, kuid neid ei peetud põhjendatuks. MuKS-iga sätestatud kaitsevööndis kooskõlastamise ja teavitamise kohustusest vabastavate leevenduste tegemine ei ole asjakohane, sest nii ehitamine kui ka kõrghaljastuse rajamine mõjutavad otseselt mälestise säilimist sobivas ja toetavas keskkonnas ning vaadeldavust. Loakohustus annab MKA-le võimaluse tööde suunamiseks selliselt, et need ei kahjustaks mälestise kultuuriväärtust.

MuKS-i § 29 lg 2 alusel on mälestisel ja selle kaitsevööndis otsinguvahendi kasutamine keelatud, v.a nimetatud paragrahvis sätestatud olukordades uuringuloa alusel.

MuKS-i § 58 lg 3 p 1 järgi tuleb MKA-d teavitada juhtudel, kui mälestise kaitsevööndis planeeritakse kõrghaljastuse rajamist. Lähtuvalt nimetatud pinnasesse sekkuvate tööde iseloomust on MKA-l õigus määrata tööde tegemise tingimusi, sh arheoloogilise uuringu tegemise kohustust (MuKS § 58 lg 4), mis omakorda ennetab võimaliku arheoloogilise kultuurkihi lõhkumist või hävitamist. MKA määratud arheoloogilise uuringu puhul on võimalik taotleda uuringutele kulunud summa hüvitamist MuKS-i § 48 lg 2 alusel.

Kui kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis töid tehes avastatakse rajatis, tarind, hooneosa, viimistluskiht, arheoloogiline kultuurkiht või muu leid või asjaolu, mida seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud või millega projekteerimisel või tööde tegemise loa andmisel ei ole arvestatud, on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata MKA-d (MuKS § 31 lg 1).

Käskkirja jõustumisel ja mälestiseks tunnistamisel kaasneb mälestise omanikule kohustus arvestada oma tegevuses MuKSist ja mälestise käskkirjast tulenevaid kohustusi. Peamised kohustused on kirjas MuKSi 4. peatüki kaitse korralduse osas. Omanikul on kohustus mälestist säilitada ning selleks tuleb ehitist hooldada ja vajadusel remontida. Olenevalt töö iseloomust ja ehitusseadustiku alusel ehitusprojekti nõudmisest tuleb mälestise omanikul näiteks enne ehitamist (sh mälestise konserveerimine ja restaureerimine) taotleda muinsuskaitse eritingimused, kooskõlastada nendele vastavalt koostatud ehitusprojekt ning taotleda tööde tegemise luba. Mälestisel võib projekteerida ning töid teha pädevustunnistusega ettevõtja, välja arvatud hooldus-, remondi- ja sisetöödel. Samuti võib tööde iseloomu, keerukust ja ulatust arvestades olla ehitamise juures vajalik tellida muinsuskaitseline järelevalve, mille kulud MKA osaliselt hüvitab.

Kohalikul omavalitsusel tekib kohustus arvestada mälestisega planeeringute ja ehitusalase dokumentatsiooni kooskõlastamisel, nt vajadus arvestada vaadete säilimisega mälestisele.

Mälestise omanikul on võimalik taotleda MKA toetust ehitise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks, hoiu- ja säilitustingimuste tagamiseks ning taastamiseks. Kultuuriministri 09.05.2019 määrus nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“, RT I, 28.07.2020, 3. Mälestise omanikul on õigus pöörduda MKA poole nõu saamiseks, kuidas ehitist hooldada, remontida, ehitada või konserveerida. Samuti väljastab MKA vajaduse korral mälestisele hoolduskava.

Ehitise mälestiseks tunnistamisel tekib igaühel MuKS § 41 ulatuses õigus mälestist külastada MuKS § 41.   Juurdepääs kinnismälestisele

  (1) Kinnismälestise juurde viivad väljakujunenud teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal isikute juurdepääsu mälestisele.

  (2) Õuemaale, kus asub kinnismälestis, või kinnismälestiseks olevasse hoonesse pääsevad teised isikud kinnisasja valdaja määratud ajal ja korras, sealhulgas on omanikul või valdajal õigus küsida tasu.

. Kultuurimälestiste laiem teadvustamine ja seeläbi piirkonna aja- ja kultuuriloo väärtustamine loob eelduse piirkondliku turismi arendamiseks, nt matka- ja õpperadade rajamiseks jmt. Sealjuures hoiab kultuuripärandi säilitamine ja teadvustamine alal piirkonna identiteeti ja eripära.

Lisaks mälestise säilimiseks vajalikele tingimustele tuleb hoonete ja maa-ala omanikel kohustus arvestada kehtivate looduskaitseliste tingimustega (nt Sirtsi looduskaitseala kaitse-eeskirja nõuded).

Aineline kultuuripärand on ühiskonna jaoks väärtuslik, taastumatu ressurss ja oluline avalik hüve. Põhiseaduse (edaspidi PS) preambulist tulenevalt on riigi huvi ja tahe kindlustada ning arendada riiki, mis peab tagama lisaks rahvusele ja keelele ka kultuuri säilimise läbi aegade. Oluline on ka elu- ja looduskeskkonna säästmine, mille kohustus tuleneb PS §-st 53. Seega on kultuuripärandi säilimine põhiseaduslikult kaitstav Eesti ühiskonna ühine avalik huvi, mille kõige olulisema osa tagamiseks on MuKS-ga sätestatud kaitsepõhimõtted ja avalik-õiguslikud piirangud.

Muinsuskaitselised piirangud mõjutavad eelkõige PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust, mille kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. PS lubab omandiõigusele seada seaduse alusel kitsendusi. See tähendab, et omandiõigus ei ole absoluutne ja piiramatu õigus, vaid piiranguid saab seada seadusega või selle alusel. Omandiõiguse kasutamisele piirangute loomiseks peab olemas olema õigustatud eesmärk ning piirangud peavad olema sisult õiglased (proportsionaalsed). Avalik huvi võib olla nii kooskõlas kui ka vastuolus omandi põhiõigusega, sest ühelt poolt langevad kokku era ja avalik huvi asja säilimise toetamisel, teisalt aga piiratakse omanike kavatsusi juhul, kui need ei toeta väärtuse säilimist või eesmärki säilitada kultuuriväärtuslikuna laiem keskkond. Kitsendused ei tohi seada kahtluse alla omandi kui instituudi säilimist ega olla omanikke ebaproportsionaalselt piiravad. Vältida tuleb lahendust, kus omanik ei või oma vara kasutada ning tema ainus eesmärk on nii keskkonna kui ka muinsuse säilitamine.

Riiklikult olulistele kultuuripärandi objektidele näeb kitsenduste seadmise ette MuKS, mis lähtub eeldusest, et kultuuripärandi säilimine on selgelt väljendunud avalik huvi, mis on üleriiklikult oluline. See lubab seada mälestistega seotud tegevustele ja töödele kõrgendatud nõudmised, mis on mõeldud kultuuripärandi säilimiseks. Arvestatakse siiski MuKS § 3 lg 8 kaalutlust, et muinsuskaitsealale suunatud riiklikes tegevustes lähtutakse avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest.

Mälestise säilimiseks loodavad kitsendused mõjutavad ka kohaliku omavalitsuse üksuse PS §-st 154 tulenevat planeerimisautonoomiat ehk käskkirja kehtestamise ajal Viru-Nigula valla õigust ise kujundada vallas planeerimist ja ehitamist ning otsustada ise kõik nendega seonduvad küsimused. Selline riive on lubatav, kuna mälestise käskkiri ei reguleeri mitte kohaliku tasandi, vaid riikliku tähendusega planeerimise, ehitamise jm küsimusi.

Põhiseaduse preambulis nimetatud kultuuripärandi kaitse ja ruumiline planeerimine on riigi ja kohaliku omavalitsuse jagatud kohustus. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuulub kohaliku tasandi kultuuripärandi kaitse ja ruumiline planeerimine (planeerimisautonoomia), Riigikohtu 06.12.2022 otsuse nr 5-22-5, p 42 jj. Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi pädevuses on üleriikliku tasandi kaitse ja planeerimine. Riigikohus selgitas 2022. aastal: „Põhiseaduse preambul nimetab riigi ühe eesmärgina eesti kultuuri säilimise. Sedavõrd olulise ülesande puhul on mõistetav selle kuulumine riigi pädevusse. Teisalt on aineline kultuuripärand, mis asub kohaliku omavalitsuse territooriumil, kohaliku kogukonna rahvapärimusega tihedalt seotud. Seetõttu on põhjendatud ka ainelise kultuuripärandi säilimise tagamist käsitleda riigi ja kohaliku omavalitsuse jagatud pädevusse kuuluva küsimusena, mille puhul omavalitsuse ülesandeks saab pidada eelkõige kohaliku kultuuripärandi kaitset.“ Kohus selgitas lisaks, et ka ruumiline planeerimine on jagatud riigi ja kohalike omavalitsuste vahel. Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada ruumilist planeerimist vallas või linnas (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõige 1, planeerimisseaduse, PlanS § 4 lõige 1), lähtudes seejuures kohalikest huvidest, kuid minemata vastuollu riikliku huvi väljendavate planeeringutega (PlanS § 10 lõige 3). Samas. Kunda mõisa tööstushoonete kompleksil on lisaks riiklikule väärtusele ka kaalukas kohalik tähendus, mistõttu võib selle edasist kasutust (nt turismiobjektina) ja korrashoidu mõjutada ka valla soov ja tugi. Seetõttu tuleks mälestisega seonduvad lahendused leida riigi, valla ja omanikega koostöös.

Mälestise käskkirja kehtestamisega püütakse leida õiglane tasakaal omandiõiguse ja kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomia riivete, samuti kultuuripärandi ja looduse kaitse eesmärkide vahel.

Kitsenduste ehk piirangute proportsionaalsuse hindamisel määratletakse esiteks neid õigustav eesmärk – kaitsta põhiseaduse preambulis nimetatud kultuuri osaks olevat ajaloo- ja kultuuripärandit. Mälestise kaitse eesmärk on Kuna mõisa tööstuskompleksi ajalooliste ja kultuuriväärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete kasutusse võtmine ja nende seisukorra parandamine. See on kaalukas avalik huvi, mis on legitiimne eesmärk omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse piiramiseks. Teiseks hinnatakse nõuete sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist, kuid kaitseb riigipoolse tarbetu sekkumise eest. Vajalikkuse hindamisel hinnatakse, kas sama eesmärki on võimalik saavutada sama efektiivse, kuid vähem põhiõigusi riivava alternatiivse lahendusega. Mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust.

Eeltoodud proportsionaalsuse hindamise meetod ei kehti samal kujul ja ulatuses kohaliku omavalitsuse autonoomia riive hindamisel. PS § 11 proportsionaalsuse põhimõte asub PS 2. põhiõiguste ja -vabaduste peatükis, mis aga ei reguleeri kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikke küsimusi. Proportsionaalsuse põhimõte kehtib põhiõiguste valdkonnas intensiivsemalt kui väljaspool seda. Seega kontrollitakse üldjuhul, kas kohaliku omavalitsuse autonoomia riive on mõistlik, kas lähtutud on õigest eesmärgist ja asjakohastest kaalutlustest ning ega riive pole meelevaldne. RKPJKo 20.12.2016, 3-4-1-3-16, p 91. Õiguskantsleri 29.08.2016 arvamus nr 9-2/160981/1603498, p-d 22-24.

Mälestise käskkiri kehtib koostoimes MuKSiga. Selles sisalduvate omandiõigust ja kohalikku planeerimisautonoomiat kitsendavate piirangute eesmärk on tagada Kunda ajaloolise tööstuskompleksi kui olulise avaliku hüve säilimine. Samuti on kitsenduste eesmärk maandada riske, millel on negatiivne mõju riiklikult olulisele kultuuripärandile ja selle säilimisele. Mälestise käskkirjaga seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse ning kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomia riived.

Mälestise käskkiri on alus mälestise alal tegevuste kavandamiseks, nende lubatavuse hindamiseks ja erinevate huvide kaalumiseks. Seatavad nõuded kohustavad kaasama Muinsuskaitseametit planeeringute, projekteerimistingimuste, ehitamise dokumentide jms koostamisse ehk tegevustesse, mis võivad omada mõju kaitstavale väärtusele, sh seada ohtu objekti säilimise sellele omasena või muuta säilimiseks sobivaid tingimusi. Lisaks kaasneb nõue loa- või teavitamiskohustuslike tegevuste kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametiga.

Abinõu sobivuse hindamisel tuleb hinnata, kas see soodustab piirangu eesmärgi saavutamist ning kaitseb riigipoolse ebamõistliku sekkumise eest. Mälestise suhtes riikliku kaitse kehtestamine ja tegevustele kitsenduste seadmine aitab mälestist kui kultuuriväärtuslikku keskkonda säilitada. Seega aitab mälestise käskkirja kehtestamine kaasa eesmärgi saavutamisele, mistõttu saab seda pidada sobivaks. Mälestise ala tegevustele kitsenduste seadmisega on võimalik tagada, et pädevad isikud saavad osaleda kavandatavate tegevuste suunamisel ja nõustada optimaalsete, kõiki huve arvestavate ja kestlike lahenduste leidmisel. See võimaldab mälestise alal kui kultuuriväärtuslikul keskkonnal säilida. Juhul, kui pädevad isikud protsessis ei osale, on väga tõenäoline, et väärtuslikkeskkond saab pöördumatult rikutud.

Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Eesmärgi (kultuuriväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Ilma õiguslikult kindlaks määratud põhimõtete ja nõueteta pole kultuuriväärtus kaitstud samal määral.

Mälestiseks tunnistamisega sarnase meetmena on alates 2003. aastast võimalik kohaliku omavalitsuse üksusel kehtestada PlanSi alusel üld- ja detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikke hoonestusalasid, mille eesmärk on tagada piirkonna kohaliku ajaloo ja arengu seisukohalt väärtuslike alade kaitse, mis hõlmab peamiselt eriilmelisi elu- ja tööstuspiirkondi. Ala miljööväärtuslikuks tunnistamise õigus on vaid kohaliku omavalitsuse üksusel. Seega sõltub miljööväärtuslike alade väärtustamine ja kaitse sisustamine, st kitsenduste kehtestamine ning ala haldamine, täielikult kohaliku omavalitsuse üksuse kaalutlusotsusest. Iga linna ja valla tehtav lahendus lähtub selle kogukonna hinnangust, mis on või ei ole miljööväärtuslik, sh ajalooliselt või kultuuriväärtuslik. Samuti see, milliseid ja millise rangusega nõudeid kehtestada. Seetõttu ongi miljööalade haldamises väga erinevaid praktikaid, sh selliseid, mille nõuded on kohati rangemad kui on mälestiste käskkirjades või ka muinsuskaitsealade kaitsekordades. Miljööalal kehtestatakse kaitse- ja kasutustingimused, mis hõlmavad samuti terviklikku miljööd või keskkonda, millel on ajalooliselt väljakujunenud tänavate võrk, haljastus, ühtne ja omanäoline arhitektuur või muu avaliku huvi objekt. Ehitusseadustikus puudub alus nõuda ehitiste uuringuid, koostada enne projekteerimist muinsuskaitse eritingimusi või võrreldava põhjalikkusega kultuuriväärtusi kaitsvat dokumenti, nõuda eelprojektist täpsemat põhiprojekti või muinsuskaitselise järelevalvega võrreldavat järelevalvet tööde tegemise ajal. Seetõttu ei ole alternatiivne valik loobuda mälestise käskkirjaga nõuete kehtestamisest ning jätta see vaid valla vabaks hindamis- ja kaalutlusotsuseks, olemuslikult sama tõhus meede üleriikliku ajaloo- ja kultuuripärandi kaitsmiseks kui seda on kohase kaitse kehtestamine mälestise käskkirjaga. Pidades silmas PS § 32 omandiõiguse kaitset, näeb MuKS riikliku kaitse kehtestamisel omandiõiguse piiramiseks ette põhjalikuma regulatsiooni ja rohkem tingimusi, kui selleks on võrdlusena kohaliku kaitse reeglid planeerimisseaduses (nt PlanS § 74 lg 3: „Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.“).

Kohaliku tasandi kaitse meetmete rakendamine võimaldab väärtustada üksikobjekte, alasid ja paiku, mille riiklik kaitsmine pole hädavajalik. Riigikohus on samuti selgitanud, et kohaliku tasandi ja riikliku tasandi kaitse eesmärgid ei ole ühesugused (RKHKo 30.05.2019, 3-17-563, p 9). Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et Kunda tööstuskompleksi puhul on tuvastatud vastavus riikliku kaitse eeldusele, ei saa riiklikult olulise kultuuripärandi puhul pidada selle kaitsmist üksnes läbi kohalikuks miljööväärtuslikuks hoonestusalaks määramise piisavaks meetmeks, kuna see ei pruugi tagada kultuuripärandi säilimist. Muinsuskaitseametil ei ole õigust teha järelevalvet kohaliku tasandi ajaloo- ja kultuuriväärtuste säilimise üle (nt keelata väärtuslikku hoonet lammutada või peatada töid).

Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse iga kord ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Mälestise käskkirja kehtestamisega kaasnevad mõningad kitsendused omandiõigusele, millega seatakse omandi kasutamisele piirangud. Loodavad piirangud ei muuda kinnisasjade ja maa-ala senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks. Mälestise ala kinnistute omanikud olid kaasatud mälestise käskkirja koostamise menetlusse, mis andis neile võimaluse oma huvide kaitsmiseks ja seisukohtade esitamiseks juba enne kaitse kehtestamist. Ala omanik toetab tööstuskompleksile mälestise kaitse kehtestamist. Käskkirja koostamisel hinnati iga tööstuskompleksi alal asuva hoone ja maa-ala väärtust eraldi ning kaaluti sellele sobiva kaitse määramisel nii avalikku kui ka erahuvi, samuti kohalikku huvi. Seal, kus võimalik, kehtestati MuKSi nõudest leevendus.

Olulisim käskkirja mõju on, et Kunda mõisa tööstushoonete kompleks kui Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslik ja ainulaadne osa oleks olemas, kaitstud ning hoitud praegusele ja tulevastele põlvedele.

Heidy Purga

Kultuuriminister  

Lisa 1

Kultuuriministri 16.04.2024 käskkirja nr 72

„Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi kultuurimälestiseks tunnistamine“ juurde

Kunda mõisa tööstushoonete kompleks. Piir.

Tabel 1. Mälestise piiri nurgapunktide koordinaadid

NrXY

16596958,192643333,933

26596951,243643360,051

36596897,393643399,462

46596888,891643406,117

56596883,452643398,571

66596877,005643389,626

76596860,808643399,252

86596848,971643405,527

96596842,889643409,257

106596841,506643407,649

116596819,118643357,416

126596812,976643314,687

136596826,496643312,743

146596837,705643248,441

156596845,854643240,579

166596845,053643231,946

176596843,314643224,832

186596842,46643223,43

196596840,122643221,535

206596844,857643218,855

216596847,158643221,58

226596848,12643223,106

236596850,145643231,401

246596851,967643231,206

256596865,339643229,922

266596880,943643221,262

276596882,938643221,446

286596880,804643246,52

296596883,103643246,25

306596884,076643254,525

316596883,458643254,598

326596883,466643254,693

336596884,537643267,696

346596893,689643265,789

356596897,585643268,598

366596897,952643270,659

376596898,256643272,683

386596899,544643279,332

396596884,937643280,57

406596878,908643315,269

416596878,121643321,132

426596878,123643321,119

436596882,985643320,672

446596951,922643332,877

Lisa 2

Kultuuriministri 16.04.2024 käskkirja nr 72

„Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi kultuurimälestiseks tunnistamine“ juurde

Kunda mõisa tööstushoonete kompleks. Kaitsevöönd.

Kinnitatud

kultuuriministri määrusega nr regNumber}

kuupäev digitaalallkirjas

Tabel 2. Kaitsevööndi nurgapunktide koordinaadid

NrXY

16596958,192643333,933

26596951,922643332,877

36596948,111643332,202

46596950,805643327,174

56596971,26643304,48

66596982,544643292,935

76596983,967643291,479

86596995,17643300,278

96597004,135643314,205

106597008,059643330,296

116597006,511643346,787

126596999,563643372,906

136596993,608643386,608

146596983,87643397,94

156596971,219643405,888

166596956,785643409,743

176596941,856643409,162

186596929,915643406,88

196596915,446643401,71

206596906,626643394,984

216596907,911643393,24

226596909,692643390,821

236596910,448643389,907

246596945,012643364,612

256596951,243643360,051

266596847,09643431,04

276596836643439,42

286596831,53643442,66

296596830,731643443,169

306596830,725643443,175

316596824,37643434,56

326596814,39643422,17

336596783,31643388,9

346596742,37643351,37

356596733,949643274,678

366596760,137643237,211

376596766,578643230,38

386596840,122643221,535

396596842,46643223,43

406596843,314643224,832

416596845,053643231,946

426596845,854643240,579

436596837,705643248,441

446596826,496643312,743

456596812,976643314,687

466596819,118643357,416

476596841,506643407,649

486596842,889643409,257

496596848,971643405,527

506596860,808643399,252

516596877,005643389,626

526596883,452643398,571

536596888,891643406,117

546596874,922643412,236

556596870,6643415,85

566596860,3643422,3

576596852,14643428,19