Eesti Post AS üldkoosoleku otsus

AS Eesti Post aastaraamat 2023 Aruandeaasta algus: 01.01.2023 / Aruandeaasta lõpp: 31.12.2023

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 2

Omniva Aastaraamat 2023 koondab endas ühiskondliku vastutuse ja hea ühingujuhtimise tava (HÜT) aruanded, tegevusaruande ning raamatupidamise aastaaruande.

Oleme aruanded kokku pannud kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), arvestades ka HÜT-i nõuetega.

Dokumendid on valminud ettevõtte juhtkonna ja valdkondade spetsialis- tide koostöös ning suunatud asjatundlikule lugejale.

Üldandmed Ettevõtte nimi: AS Eesti Post

Äriregistri kood: 10328799

Majandusaasta algus: 1. jaanuar

Majandusaasta lõpp: 31. detsember

Juriidiline aadress: Pallasti 28, Tallinn 10001, Eesti Vabariik

Telefon: +372 664 3200

E-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.omniva.ee

Tegevusala: posti- ja kullerteenused

Juhatus: Mart Mägi, Heiki Raadik, Martti Kuldma, Gusts Muzikants, Kastytis Valantinas

Nõukogu: Helo Meigas (esimees), Madis Laansalu, Rasmus Ruuda, Rainer Osanik, Toomas Talts

Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 3

Sisukord 1 Omniva kontserni ülevaade 1.1 Kontserni iseloomustus ja struktuur 5 Olulisemad tulemusnäitajad 6 1.2 Tegevjuhi pöördumine 7 1.3 Peamised tegevustulemused 2023 8 1.4 Tegevusmahud ja võrgustik 9 1.5 Missioon, visioon ja väärtused 15 1.6 Strateegia aastateks 2022-2026 17 1.7 Õiguslik raamistik 18 1.8 Olulisemad sündmused 2023. aastal 19 1.9 Tunnustused 21

2 Juhtimine

2.1 Ümberkorraldused ettevõtte tegevuses/struktuurimuudatused 23 Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne 23 2.2 Üldkoosolek 23 2.3 Nõukogu 24 2.4 Nõukogu koosseis ja tasustamine 25 2.5 Auditikomitee 26 2.6 ESG ja tasustamiskomitee 26 2.7 Juhatus 27 2.8 Teabe avaldamine 28 2.9 Finantsaruandlus ja auditeerimine 28 2.10 Riskijuhtimine ja riskid 29 2.11 Tulemus- ja kvaliteedijuhtimine 31 2.12 Korruptsioonivastane võitlus 31 2.13 Muudatused põhikirjas ja regulatsioonides 31

3 Tegevusaruanne

3.1. Tegevuskeskkond 33 3.2 Finants- ja efektiivsusnäitajad 34 3.3 Tulud ja kulud 35 3.4 Arendus- ja investeerimistegevus 39 3.5 Dividendid 39 3.6 Tütarettevõtete tegevus 40 3.7 Plaanid 2024. aastaks 41 3.8 Vastutustundlik tegevus 42

4 Kestlikkusaruanne 4.1 Üldinfo ja raporteerimise põhimõtted 44 4.2 Kestlikkuse strateegia 45 4.3 Keskkonnahoid 49 4.4 Meie inimesed 56 4.5 Äriline käitumine ja koostöö 66

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 70

Raamatupidamise aastaaruande lisad 75

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted 76 Lisa 2 Finantsinstrumendid 87 Lisa 3 Raha 87 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 88 Lisa 5 Varud 88 Lisa 6 Tütarettevõtjad 89 Lisa 7 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 90 Lisa 8 Põhivara 91 Lisa 9 Rendilepingud 95 Lisa 10 Intressikandvad võlakohustised 97 Lisa 11 Lühi- ja pikaajalised võlad 98 Lisa 12 Omakapital 99 Lisa 13 Müügitulu kliendilepingutelt 100 Lisa 14 Saadud toetused 101 Lisa 15 Muud äritulud 101 Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused 102 Lisa 17 Muud tegevuskulud 102 Lisa 18 Tööjõukulud 103 Lisa 19 Muud ärikulud 103 Lisa 20 Finantstulud ja -kulud 104 Lisa 21 Tulumaks 104 Lisa 22 Tehingud seotud osapooltega 105 Lisa 23 Finantsriskide juhtimise eesmärgid ja põhimõtted 106 Lisa 24 Tingimuslikud kohustused ja varad 114 Lisa 25 Sündmused peale aruandekuupäeva 115 Lisa 26 Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta 116

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 120 Kasumi jaotamise ettepanek 123 Juhatuse kinnitus ning juhatuse liikmete allkirjad 2023. konsolideeritud majandusaasta aruandele 124

Omniva kontserni ülevaade

i l

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 5

AS Eesti Post on rahvusvaheline kontsern (edaspi- di koos nimetatuna „kontsern“), mille põhitegevus- ala on logistikateenuste (peamiselt paki- ja pos- titeenuste), digiteenuste ja rahvusvahelise tran- siidi teenuste osutamine. Kontserni koduturg on Baltikum.

Omniva kontserni kuuluvad emaettevõtja AS Eesti Post ning tütarettevõtjad Finbite OÜ ja Picapac OÜ Eestis, tütarettevõtja SIA Omniva Lätis, tütarettevõtja UAB Omniva LT ja tema tütarette- võtja UAB Omniva LT Sorting Leedus.

SIA Omniva ja UAB Omniva LT põhitegevus on paki- automaadi- ja kullerteenuse osutamine Lätis ja Leedus. UAB Omniva LT Sorting on asutatud uue logistikakeskuse rajamiseks Kaunasesse. Finbite OÜ põhitegevuseks on infoäri teenused (e-arved). Picapac OÜ põhitegevuseks on pakiautomaatide tehnoloogiliste lahenduste arendamine ja perso- naalsete pakiautomaatide teenuse osutamine.

Omandisuhtelt on Omniva 100% Eesti riigile kuuluv äriühing, mis kuulub Regionaal- ja Põllumajandus- ministeeriumi haldusalasse.

AS Eesti Post

UAB Omniva LT SIA Omniva

UAB Omniva LT sorting

Picapac OÜ

Finbite OÜ

1.1. Kontserni iseloomustus ja struktuur

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 6

2023. aastal läbisime Baltikumis 34,5 miljonit km

Omniva sorteerimiskeskused asuvad väljaspool Baltikumi veel Soomes, Suurbritannias, Hollandis, Saksamaal, Omaanis ja Kõrgõzstanis. Meil on kaubaedastuspunktid ka Ameerika Ühendriikides.

Meil on 1233 pakiautomaati (Eestis 364; Lätis 371; Leedus 498)

Meil on Eestis 58 postkontorit, 61 postipunkti ja 1033 kirjakasti

385 aastat ajalugu (alates Rootsi riikliku postisüsteemi juurutamisest kuninganna Kristiina poolt Eesti- ja Liivimaal eestkostevalitsuse postimääruse alusel).

Kontsernis töötas 2023. aastal keskmiselt 2413 inimest

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 7

1.2.

Tegevjuhi pöördumine

Muutunud keskkond 2023. aastal mõjutas oluliselt Omniva tulemusi ja tegevust. Meie 2023. aasta majandustulemus 131,7 miljoni euro neto- käibe ja 1,3 miljoni euro kahjumiga jäi selgelt alla ootustele. Kõrge inflat- sioon, tarbijate kindlustunde langus aasta teises pooles, jätkuv sõda Ukrainas koos tarneahelate muutustega tõid kaasa keerulised olud nii kogu logistikasektorile kui ka Omnivale. Kuigi alustasime ettevalmistusi varakevadel võimalikuks turu muutuseks, pean tõdema, et olime oma muutustega liiga aeglased. Aasta viimases kvartalis tehtud otsused ja tegevused annavad aga kindlust positiivseks väljavaateks 2024. aastal. Tänan meie kliente, koostööpartnereid ja loomulikult kogu meeskonda, kelle tugeva pingutuseta poleks kohanemine võimalik olnud!

Usun, et Omniva edu aluseks on meie tugevad väärtused – avatus, hoolivus, usaldusväärsus ja rõõmu tundmine tööst ning tulemustest. Need väärtused aitavad meil mõista klientide, partnerite, kogu- kondade, kohalike omavalitsuste, omanike ja ühiskonna ootusi ning neile antud lubadusi ellu viia. Aasta jooksul oleme kohtunud mitmete Eesti omavalitsustega ja loonud uued alused tuleviku koostööks. Tegime mitmeid samme teenuse kättesaadavuse märkimisväärseks parandamiseks: lisasime üle Baltikumi 131 pakiautomaati, renoveeri- sime 16 postkontorit Eestis ja suurendasime personaalse postitee- nuse osakaalu. Koostöös erinevate osapooltega oleme vähendanud teeninduspunkte ja kolinud parematele tegutsemispindadele. Suure muutusena tõime tagasi turule varahommikuse perioodika koju- kande suuremates linnades ja tagasime selle kõrge kvaliteedi aasta viimases kvartalis. Tehtu on toonud kaasa klientide rahulolu kasvu aastal lõpus, mille tulemu sena oleme oma valdkonnas jätkuvalt armastatuim kaubamärk Baltikumis.

Eelmine aasta oli Omniva meeskonnale oluline muutuste aasta. Me oleme postisektori parim tegija Ida-Euroopas ja Balkanil, aga soovime ja püüdleme veelgi enamat. Tahame olla parim partner oma klien- tidele ja koostööpartneritele nii täna kui ka tulevikus. Vaagides ette keerulisemaid aegu ja üha tihenevat konkurentsi viimase miili tee- nindamisel, muutsime Omniva juhtimismudeli koduturgude üleseks.

Toimime ühtse Baltikumi organi- satsioonina, pakkudes esma- klassi list teenust igas koduturu riigis ja üle riigipiiride. Lisaks oleme kokku leppinud selged juhtimispõhimõtted ja kestlikkuse strateegia aastani 2030.

2023. aastal jätkasime oma olu- liste investeeringutega. Nen- dest suuremad on Leetu raja tav kaasaegne sorteerimis keskus maksumusega üle 40 miljoni euro. Meie investeeringute keskmes on selgelt keskkonda säästvad lahendused – seda nii hoonetes kui sõidukipargis, mida täiustame pidevalt elektri jõul liikuvate autode, kaubi kute ja alternatiivsõidukitega.

Kõik tehtu on saanud teoks vaid tänu meie klientide usule ja võimekale meeskonnale. Ühised väärtuste töötoad, arutelud ja tugevam Balti- kumi ülene koostöö on andnud Omniva inimestele tugeva tegut- semistahte. 2024. aastal keskendume efektiivsuse parandamisele kõigis Omniva teenustes ja tegevustes. Jätkuvalt on fookuses teeninduskvaliteedi tõstmine, teenuste lihtsustamine ja kogu organisatsiooni automa ti seerituse ja digitaliseerituse kasvatamine. Tänan kogu meeskonda, kellega koos suudame pakkuda parimat teenindust meie praegustele ja tulevastele klientidele!

Lugupidamisega

Mart Mägi

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 8

1.3

Peamised tegevus- tulemused 2023

Finants (EUR miljonit)

Klient

Töötajad

Müügitulu

131,7 (2022 - 122,9)

Pakkide arv**

31,9 mln (2022 - 28,7)

Töötajate rahulolu (eNPS)

42 (2022 - 51)

Omakapital

60,0 (2022 - 67,7)

EBITDA*

14,9 (2022 - 17,6)

Kirjade arv

8,6 mln (2022 - 9,3)

Tööohutuse indeks

2 381 (2022 - 2 449)

Varad

133,2 (2022 - 123,8)

Puhaskasum/ -kahjum

-1,3 (2022 - 25,4)

Brändieelistus

1 (2022 - 1)

Kliendirahulolu

61 (2022 - 65)

Omakapitali tootlus

-2,0% (2022 - 44,3%)

* EBITDA – põhitegevuskasum enne intressikulusid, tulumaksu ja kulumit; ** Baltikumis

Puhaskasum enne tulumaksu

0,0 (2022 - 25,9)

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 9

1.4

Tegevusmahud ja võrgustik

Pakimahud

Pakiteenuste valdkonda kuuluvad:

*ei kajasta rahvusvahelise äri pakimahtusid

Pakimahud on aasta-aastalt kasvanud. 2021. aastat iseloomustasid koroona- piirangud, mille ajal pakimahud kasvasid hüppeliselt. Kuivõrd alates 2022. aastast koroonapiiranguid enam ei kehtestatud, siis on mahtude edasine kasv olnud tava- pärasem. 2023. aastal kasvasid pakimahud eelkõige tänu võrgustiku laienemisele ja üldisele turutrendile, mille kohaselt kaubandus on üha enam liikumas e-kanali- tesse. Tõusutrendis olid pakimahud kogu aasta vältel.

Pakimahud (miljonit tükki)

kullerteenused (sh kuller B2B, kuller B2C, rahvusvaheline kullerteenus)

pakiautomaadi teenused

siseriiklik (posti)pakiteenus

sisenevad ja väljuvad rahvusvahelised pakid (sh maksikirjad)

tolliteenused jm logistikateenused

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 10

Pakiautomaatide võrgustik ja mahud

Omnival on üle Baltikumi suurim võrgustik – 2023. aasta lõpus oli meil kokku 1233 pakiautomaati, neist Eestis 364, Lätis 371 ja Leedus 498. Oleme aasta jook- sul suurendanud oma pakiautomaatide võrgustikku 131 automaadi võrra, sh avasime enam kui pooled uued automaadid Leedus, kus nõudlus oli 2023. aastal kõige tugevam. Näeme, et pakkide saatmise mahud kasvavad edasi ning tar- bijad ootavad jätkuvalt uusi pakiautomaate. Eesti e-kaubanduse liidu statistika kohaselt tellisid eestimaalased 2023. aastal pakiautomaatidesse 14,3 miljonit pakki, mida on ligi 2 miljoni võrra rohkem kui aasta varem. Kasv oli eelmisel aas- tal 15,5%. Kõige suurem turuosa on Eestis jätkuvalt Omnival. Ka Lätis ja Leedus oleme kahe suurima teenuseosutaja hulgas.

Meie missioon on pakkuda parimat ja kodulähedast teenust üle Baltikumi. Investeerime oma võrgustikku ka järgmisel aastal, lisades ja uuendades paki- automaate kõigis Balti riikides. Konkurents turul on tihe, mh on Eesti turule lisandunud või lisandumas uusi teenuseosutajaid. See hoiab teenuse hinnad all, mis tähendab, et kasumlikuks tegutsemiseks on vaja ühelt poolt tagada piisa- vad mahud, teiselt poolt aga peab tegutsemine olema kuluefektiivne. Seetõttu investeerime nii uutesse tehnoloogilistesse lahendustesse kui pingutame selle nimel, et olemasolevad ressursid oleksid võimalikult mõistlikult rakendatud. Muuhulgas oleme senisest enam keskendumas oma tegevuse Baltikumi-ülesele juhtimisele. Nii suudame oma tegevusi optimeerida mitte ainult iga riigi põhi- selt, vaid otsides ja leides nii kokkuhoiu kui efektiivsuse võimalusi meie kodu- regioonis tervikuna.

Meie pakiautomaate läbinud pakkide maht on võrreldes eelneva aastaga kasvanud 11%. 2023. aastal jätkus Eestis kiire tarbijahindade tõus (+9%) ning sisemajanduse kogutoodangu vähenemine (-3%). Jaekaubandusettevõtete müügi maht (ilma hinnatõusu mõjuta) langes aastaga -3%. Lätis ja Leedus olid makromajanduslikud arengud 2023. aastal pisut leebemad, kuid ka seal oli tunda majandusaktiivsuse toppamist. Lisaks sellele on nii tarbijate kui kaup- meeste kindlustundele negatiivselt mõjunud jätkuv problemaatiline geo- poliitiline olukord.

Arvestades neid arenguid tuleb pakimahtude enam kui 10%-list kasvu pida- da tugevaks tulemuseks. Kaubanduses jätkub pikaajaline trend e-kanalitesse liikumisel ja see toob kaasa ka suureneva nõudluse kiire, kvaliteetse ja usal- dusväärse pakkide saatmise ja kätte saamise teenuse järele. Meie ülesanne on sellele nõudluse vastata omapoolse pakkumisega, mis tähendab nii seniste pakiautomaatide ja kullerite töö efektiivsuse tagamist kui ka uute pakiau- tomaatide avamist. Paigalseis selles tegevusvaldkonnas pole võimalik, kuna konkurente on pigem lisandumas kui vähemaks jäämas. Samuti on konkuren- did meedias avanud enda ambitsioonikaid investeerimisplaane. Tugevneva konkurentsi tingimustes on teenuse hinnastamine ka 2024. aastal tugeva surve all.

Pakiautomaatide pakimahtude võrdlus eelmise aastaga

20%

15%

10%

5%

0%

+11% +8% +9%

+18%

Eestis 364

Lätis 371

Leedus 498

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 11

11

138

52

9 7

30

10

20 28

6

17

9

12

11

4

Pakiautomaate:

364

Omniva Eesti pakiautomaatide arv ja pakimaht aastal 2023

Harju maakond 138 Võru maakond 12

Tartu maakond 52 Põlva maakond 11

Pärnu maakond 30 Rapla maakond 9

Ida-Viru maakond 28 Valga maakond 9

Lääne-Viru maakond 20 Lääne maakond 7

Viljandi maakond 17 Jõgeva maakond 6

Saare maakond 11 Hiiu maakond 4

Järva maakond 10

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 12

Sorteerimismahud

Omnival on sorteerimiskeskused nii Eestis, Lätis kui Leedus. Iga kuu sorteeri- takse neis keskmiselt umbes 3 miljonit pakki.

Eestis Rae vallas Rukki tee logistikakeskuses on koos abiruumidega ca 13 000 m2. Enam kui 90% pakkidest sorteeritakse automatiseeritud sorteerimisliinil. Pakk liigub mööda sorteerimisliini spetsiaalse konveierlindi peal, mis liigutab paki õiges kohas kogujasse. Selliseid kogujaid on liinil 400. Iga koguja tähistab sihtkohta, on see siis pakiautomaat, asula või kullerring. Rukki teel töötleme umbes 35-40 000 saadetist päevas, ühes kuus aga umbes miljon pakki.

Teine sorteerimiskeskus Eestis asub Tallinnas Pallasti tänaval, kus sorteeritakse peamiselt kirjasid ja komplekteeritakse otseposti. Igas kuus komplekteeri- takse keskmiselt ligi 5 miljonit komplekti.

Läti sorteerimiskeskus asub kõige energiatõhusamas logistikakeskuses – Riia külje all Mārupe linnas asuvas Green Parkis, kus sorteeritakse keskmiselt ligi 1 miljon pakki kuus.

Leedus alustasime Kaunases 2023. aastal uue sorteerimiskeskuse ehitamist, mille avame 2024. aasta keskpaigas. Selles saab olema ca 21 000 m2 pinda. Uue keskuse rajamisel arvestame kestlikkuse eesmärkidega, tänu millele klassifit- seerub see Leedus kehtestatud piirmäärade kohaselt liginullenergia-hooneks. Uuel ülikiirel sorteerimisliinil on võimalik hakata sorteerima enam kui 300 000 pakki päevas.

2023. aastal sorteeriti Omniva Baltikumi sorteerimiskeskustes 32,6 miljonit pakki, mida on võrreldes eelmise aastaga 12% rohkem.

32,6 miljonit pakki 2023. aastal

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 13

Traditsioonilised postiteenused

Postiteenuste valdkonda kuuluvad:

Omniva postikullerid kannavad üle Eesti klientidele kirju, ajalehti ja reklaami, mille mahud aasta-aastalt vähenevad.

Eestis koguti ja kanti 2023. aastal laiali 8,6 miljonit kirja. Kirjade arv on eelneva aastaga võrreldes 8% väik- sem. Kirjade maht on langenud juba pikema aja jooksul: võrreldes näiteks 2019. aastaga on saadetud kirjade arv vähenenud enam kui 40%.

Omniva osutab Eestis universaal- set postiteenust. See tähendab, et toimetame Eestis kätte nii margi- ga saadetud kirjad kui välisriikidest Eestisse saadetud teiste posti- ettevõtete kaudu tulnud kirjad. Universaalse postiteenuse raames toimetas Omniva mullu Eestis kätte 2,1 miljonit kirja, mida on 11% vähem kui 2022. aastal.

Suurem osa Eestis saadetud kirjadest on ärikirjad, mida saadeti 2023. aas- tal 6,5 miljonit, 6% vähem kui mullu. Ärikirjadest moodustavad suure osa ettevõtete poolt saadetavad arved ja teavitused, mida aasta aastalt suuna- takse üha rohkem elektroonilistesse kanalitesse.

Pikaajaliselt näeme kirjade vähenemise trendi jätkumist, kuna varem paberkir- jana saadetud info liigub aina rohkem teistesse kanalitesse.

2023. aastal toimetas Omniva Eesti klientideni 22,3 miljonit ajalehte ja aja kirja, mida on 16% rohkem kui aasta varem. Kasv tulenes sellest, et pärast seda, kui AS Express Post andis teada varahommikuse kande teenuse osutamise lõpetamisest, hakkas Omniva seda osutama alates aprillist. Ilma lisandunud varahommikuse kandeta oleks perioodika kandemaht vähenenud 16% võrra. Võrreldes 2019. aastaga on ilma varahommikuse kandeta langus olnud 38%. Inimesed ja ettevõtted tellivad paberil ajalehti ja ajakirju üha vähem ning see trend on jätkuv. Sellistes oludes on ka Eesti suuremad väljaanded aastate jook- sul vähendanud paberlehtede ilmumise sagedust või kavatsevad selle sootuks lõpetada.

Valdav enamik kirjadest ja perioodikast toimetatakse inimesteni maapiirkon- dades, kus Omniva on ainus teenusepakkuja, universaalse postiteenuse (UPT) osutaja. Perioodika kojukanne maapiirkondades on ettevõttele kahjumlik.

Kirjad kokku (miljonit tükki)

Perioodika kojukanne kokku (miljonit tükki)

Ärikirjad UPT Tavakanne Varahommikune kanne

rahvusvaheline ja siseriiklik kirjateenus (sh universaalne postiteenus ja ärikirja teenus)

perioodika teenused (perioodika tellimine ja kanne)

otsepostituse teenused (aadressiga ja aadressita reklaami kanne)

finantsteenused (sh pensionite ja toetuste kanne, rahasiire, isikusamasuse tuvastamine)

kaupade müük postkontorites

printteenused jm postiteenused

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 14

Otsepost (miljonit saadetist)

Otseposti maht ulatus 2023. aastal 130 miljoni saadetiseni, mida on 1% vähem kui aasta varem. Võrreldes mõne eelmise aastaga oli 2023. aastal langus selles teenusegrupis väiksem, kuivõrd märtsis toimusid Eestis Riigikogu valimised, millega kaasneb otsepostiga tehtav valimisreklaam. Otsepostist suurema osa moodustavad jaekaubandusettevõtete aadressita reklaamid, mille mahtu mõjutavad alternatiivsete reklaamikanalite (tele- ja raadioreklaam, välireklaam jt) hinnatase ning reklaami tootmise sisendhindade kallinemine.

Sarnaselt kirjadele ja perioodikale on otseposti maht aasta-aastalt vähenenud (võrreldes 2019. aastaga 22%), kuid viimastel aastatel vähem kui teistel teenus- tel. Aadressita reklaami kantakse laiali rohkem tiheasustusega piirkondades, mis võimaldab seda teha kuluefektiivsemalt. Lisaks toetavad aadressita reklaa- mi erinevad uuringud ja ettevõtete omavaheline konkurents.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 15

1.5

Missioon, visioon ja väärtused

Meie visioon Aastaks 2026 oleme eelistatuim logistikapartner, pakkudes kliendikeskset teenust pühendunult ja vastutustundlikult.

Eelistatuim logistikapartner tähendab meile: • Omanikule turu keskmisest kõrgemat omakapitali tootlust • Kliendirahulolu NPS üle 75 • Meie töötajate rahulolu eNPS üle 55 ning TRIM näitaja

põhjal kuulumine Top 30 tööandja sekka • Koostööpartnerite rahulolunäitaja pNPS on üle 50 • Omniva bränd kuulub Baltikumis TOP 10 hulka

Kliendikeskne teenus kõigis kanalites tähendab meile: • Klientidele kõige lähemal asuv Baltikumi suurim

tarnevõrgustik • Meie tavapärane standard on pakk järgmiseks päevaks • Oleme 99% juhtudest seal, kus klient meid ootab • Parimat kliendikogemuse pakkumist e-kanalites

(digikanali rahulolu näit NPS on üle 80)

Kõrge pühendumine ja vastutustundlik tegutsemine tähendab meile: • Vähendame oma tegevuse CO2 jalajälge • Meie tarne- ja teeninduspunktid on kõigile ligipääsetavad

ja kasutatavad

Meie kriitilised edufaktorid 2022-26

Lähedus Kohaletoimetamine kliendi valitud asukohta

Täpsus Kohaletoimetamine kliendi valitud kellaajal

Lihtsus Meie teenused on lihtsasti kasutatavad

Kliendikogemus Parim kliendikogemus kõigis kanalites

Keskkonnasõbralikkus ja sotsiaalne vastutustunne Meie hoolime

Kiirus Kiireim teenus turul

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 16

Meie missioon

Viime saadetised kohale hoole ja rõõmuga, et tuua maailm kõigile lähemale.

Meie väärtused

Me hoolime Suhtume hoolivuse ja austusega kõigisse oma tegemistesse, meie kätte usaldatud saadetistesse ja ümbritsevasse keskkonda. Kuulame ning väärtustame üksteist, oma koostööpartnereid ja kliente.

Me oleme avatud Otsime pidevalt värskeid ideid ja võimalusi, mis aitavad meil kasvada inimeste, ekspertide ning ettevõttena. Julgeme proovida, aga ka eksida ning oma vigadest õppida.

Meid võib usaldada Lubame, mida suudame täita, ja täidame, mida oleme lubanud. Võtame alati vastutuse Omniva eest!

Me tunneme rõõmu tööst ja tulemustest Julgustame üksteist rohkem pingutama ja oleme üksteisele toeks, rõõmustame koos oluliste eesmärkide saavutamise üle ning kiidame üksteist väärt panuse ja koostöö eest.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 17

Postiturg on maailmas pidevalt vähenenud, langedes viimase kümne aasta jooksul üle 30%. Samas kasvab e-kaubanduse kestva edukäigu tulemusena jõudsalt pakkide arv. Praeguse kasvutempo juures mitme- kordistub see tõenäoliselt iga järgmise kümne aasta jooksul. Peagi moo- dustavad pakid valdava osa posti-, paki- ja logistikasektorist ning kirjad ja perioodika kojukanne vaid vähemuse.

Omniva nõukogu kinnitas 30. novembril 2021 ettevõtte uue visiooni, strateegilised eesmärgid aastateks 2022-2026 ja peamised arengusuu- nad, mis keskenduvad nii koduturul Baltikumis kiire ja kvaliteetse klien- diteeninduse tagamisele kui nutikate logistikalahenduste pakkumisele ning tööprotsesside automatiseerimisele. Oma strateegias oleme võt- nud selge eesmärgi olla eelistatuim logistikaettevõte Baltikumis.

Meie strateegias oleme määratlenud oma olulisteks eduteguriteks võimalikult laia ja mugava kanalivõrgu, kiiruse saadetiste toimetamisel, täpsuse saadetiste üleandmisel vastavalt lubatule, lihtsuse asjaajami- sel, kõrge teeninduse taseme ja pühendumuse kestliku organisatsiooni loomisele.

Sõltumata väga turbulentsetest aegades viimastel aastatel, mida mõ- jutavad kõrge inflatsioon, Ukraina sõda, tarneahelate muutused ja üha suurenevad ootused keskkonna-säästlikkuse osas on meie strateegia püsinud muutumatuna. Oleme viimase kahe aastaga teinud märkimis- väärseid samme oma strateegia elluviimisel. Edulugudest võib esile tõs- ta kanalivõrgu (postkontorite ja pakiautomaatide) laiendamise ja uue visuaali loomise, tugeva visuaalse identiteedi kehtestamise üle Baltiku- mi ning rahvusvahelise äri laiendamise.

2024. aasta olulisemad projektid keskenduvad automatiseerimise ja digitaliseerimise suuremale kasvule, mis kindlasti aitavad kaasa efek- tiivsuse parandamisele ning ka uute teenusliinide avamisele. Usume, et luues olulist väärtust meie töötajatele ja klientidele, on võimalik saa- vutada omaniku poolt eesmärgiks seatud omakapitali tootlus.

1.6

Strateegia aastateks 2022-2026

Uus digikanal

Tagastusteenused

Rahvusvahelise pakiteenuse laiendamine

Tugev ettevõtte kultuur (Personali eesmärk)

Rahvusvahelise partnerlussuhte kasumlikkus

Avatud võrgustik

Bränditeadlikkus (Brändi eesmärk)

Automatiseerimine

Jaekontseptsioon

Kliendi elutsükli juhtimine

Suurepärane kliendikogemus

Jätkusuutlik pakendite taaskasutusteenus

Digitaliseerimine (IT eesmärk)

Kullerteenus 2.0

Vastutustundliku ettevõtte põhimõtted

Võrgustiku laienemine

Meie ärieesmärgid

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 18

Alates 2009. aasta 1. aprillist tegutseb Omniva avatud postiturul. Konkurentsiamet on väljastanud meile universaalse postiteenuse (adresseeritud postisaadetise edastamine majandustegevusena) osutamise loa, mis kehtib viis aastat. Luba kehtib perioodil 9. ok- toober 2019 - 8. oktoober 2024.

Universaalne postiteenus tähendab postiteenuste järjepidevat ja kvaliteetset osutamist taskukohase tasu eest kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras.

1.7

Õiguslik raamistik

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 19

1.8

Olulisemad sündmused 2023. aastal

Jaanuar • Avasime Keilas uuendatud postkontori. • Avasime Viljandis uues asukohas kaasaegse jaotuskeskuse.

Veebruar • Alustasime Omniva grupi tegevuse keskkonnamõju ja

süsiniku jalajälje mõõtmist. • Omniva ja Asendia, Prantsuse ja Šveitsi riiklike postia-

sutuste La Poste ning Swiss Post ühisettevõte sõlmisid strateegilise partnerluse kokkuleppe, mis aitab e-jae- müüjatel laiendada müüki väljakujunenud ja ka tekkiva- tel turgudel.

• Viisime koos heategevusorganisatsiooniga “Otra Elpa” läbi CSR-kampaania Lätis ning kutsusime inimesi oma kappe korrastama ja kasutuna seisvaid asju annetama.

Märts • Omniva ja Matkahuolto sõlmisid strateegilise koos-

töölepingu, et pakkuda Baltikumi ja Soome klientidele parimat viimase miili teenust ning tugevdada ka rahvus- vaheliste teenuste osutamist.

• Omniva ja Ukraina riiklik postiteenistus Ukrposhta uuen- dasid partnerluslepingut, et tugevdada ja laiendada rii- kide vahelist koostööd.

• Kuulutasime välja hanke Omniva Rukki tee logistikakes- kuse laiendamiseks – see suureneb pea 11 000 ruutmeet- ri võrra, muutudes Baltikumi üheks suurimaks, mood- saimaks ja keskkonna-sõbralikumaks logistikakeskuseks.

• Emakeelepäeval, 14. märtsil ilmus postmark Eesti luule- taja, näitekirjaniku ja tõlkija Artur Alliksaare 100. sünni- aastapäeva auks.

• Märtsist maini aitasime Lätis korraldada e-kaubanduse suurüritust “E-commerce Star 2023”.

Aprill • Omniva pälvis Lätis Livonia ettevõtlusauhinna oma

panuse eest riigi majandus- ja ettevõtlusmaastiku kujun- damisse.

• Alustasime koostööd firmaga Trendline Analytics, et kaardistada meie teeninduse seisu postkontorites ja lei- da võimalusi, kuidas veelgi suurendada kliendikesksust.

• Andsime koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga välja aas- ta linnu postmargi.

• Ukraina rahvuslik postioperaator Urkposhta pani kok- ku näituse Ukraina toetuseks välja antud erimarkidest, sealhulgas oli esindatud ka Omniva poolt välja antud postmark „Au Ukrainale”.

• Alustasime postmarkide trükkimist paberile, mis omab Forest Stewardship Councili (FSC) vastutu- stundliku metsanduse märgist.

Mai • Ostsime Parcelsea erapakiautomaatide võrgustiku,

pakkumaks personaalsemat ja kodulähedasemat pa- kiteenust üle Eesti. Tehinguga omandas Omniva 700 isiklikku pakiautomaati.

• Testisime Tallinnas Tiskre elamurajoonis pilootpro- jektis koostöös tehnoloogiaettevõttega Auve Tech pakkide kättetoimetamist autonoomse ehk isesõitva sõidukiga.

• Omniva ja tehnikaringlusega tegelev ettevõte GreenDice alustasid koostööd. Esimese ühise projek- ti raames jõudsid Omniva kasutatud ent hästi hoitud IT-seadmed Võru valla lasteaedadesse, raamatu- kogudesse, noortekeskustesse ja rahvamajadesse.

• Alustasime koostööd Norra ettevõttega Paxster AS, et testida keskkonnasõbralike elektriliste sõidukite sobivust postikandeks.

• Omniva ja Eesti Kunstimuuseumi koostöös ilmus postmargil Bernt Notke „Surmatants“.

Juuni • Alustasime perioodika varahommikuse kandega

Tartus, Tallinnas ja selle lähiümbruses. • Müügile jõudis uus postmark Soome liitumise auks

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO). • Lastekaitsepäeva puhul jõudis uuele postmargile tun-

tud lasteraamatu armastatud tegelane Sipsik.

Juuli • Pälvisime Lätis ettevõtete jätkusuutlikkuse indeksis

kuldmärgise.

August • Ilmus suitsusauna kujutav postmark sarjast „Head

Eesti asjad“.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 20

September • Omniva käivitas koostöös Eesti Pangaga Tallinnas Järve

ja Tartus Kvartali postkontoris miljoni mündi korjekam- paania, mille käigus vahetasid inimesed enda kätte ko- gunenud väiksemaid euromünte.

Oktoober • Ülemaailmse Postiliidu (UPU) IV strateegiakonverentsil

tunnustati Eestit ja Omnivat postisektoris kui Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni eestvedajat.

• Omniva juhatuse esimees Mart Mägi ja Kasahstani riikli- ku postiettevõtte Kazpost juht Asel Zhanassova allkirjas- tasid laiaulatusliku piiriülese koostööleppe.

• Rahvusvahelise Postikorporatsiooni (IPC) hindamise tu- lemusena omistati Omnivale kõrge tunnustus – Certifi- cation of Excellence.

• Korraldasime Lätis koos sealse lastehaiglaga hea- tegevusliku kampaania, mille raames toimetati haig- lasse tasuta 1 tonn mänguasju.

• Omniva pälvis aasta teenuseosutaja auhinna Amster- damis toimunud Parcel+Post Expol.

November • Eesti Kunstimuuseumi kullafondi postmargiseeria

täienes uue, Konrad Mäe maali kujutava postmargiga. • Osalesime Leedu suurimal e-kaubanduse üritusel

Ecoexpo. • 6. novembril külastas Omniva Rukki tee logistikakes-

kust ning andis üle olulise kvaliteedimärgise – Certi- ficate of Excellence´i – Rahvusvahelise Postikorporat- siooni (IPC) juhatuse esimees Holger Winklbauer.

• Asusime püüdlema infoturbealast ISO sertifikaati. • Ilmus Eesti Õdede Liidu 100. tegutsemisaastat märkiv

postmark.

Detsember • “Eesti Olümpiakomitee 100” postmark jõudis müügile. • Alustasime koostööd Eesti iduettevõttega VOOL, mis

tarnib Omnivale lähema viie aasta jooksul 300 elektri- auto laadijat üle Eesti.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 21

1.9

Tunnustused

2023. aastal oli Omniva BRAND CAPITALi Baltikumi armastatumate brändide uuringus neljas.

Saavutasime Lätis jätkusuutlikkuse indeksis kuldse kategooria. Jät- kusuutlikkuse indeks on rahvusvaheliselt tunnustatud strateegilise

juhtimise tööriist, et anda organisatsioonidele võimalus objektiivselt hinnata oma tegevust jätkusuutlikkuse viies võtmeaspektis: stratee- gia, töökeskkond, kogukonna investeeringud, turusuhted ja keskkond.

Kevadel pälvisime Leedus tänuavalduse organisatsioonilt Blue Yellow, kellele andsime Ukraina sõja alguses kasutamiseks ühe oma rendi- tud laohoone ja jagasime neile oma oskusteavet erinevate logistiliste protsesside osas. Samuti toetasime Leedu Punast Risti. 2023. aastal toimetasime kohale 96 hädavajaliku humanitaarabi saadetist.

Samuti pälvisime Leedus õiglase palga auhinna suurte tööandjate kategoorias. “Fair Pay Awards” auhinnad on osa Balti riikides tegutse- vate ettevõtete terviklikust uuringust, mille käigus analüüsitakse eri- nevates sektorites tegutsevate ettevõtete makstud töötasusid, pa- kutavaid lisahüvesid ning tasustamispoliitika elluviimist. Auhinnatakse neid ettevõtteid, mis on rakendanud töötajate suhtes kõige ausamat palgapoliitikat.

Grupi tasandil tunnustati ettevõtet Lätis Livonia ettevõtlusauhindadel panuse eest riigi majandus- ja ettevõtlusmaastiku kujundamisse.

Septembris ja oktoobris läbis Omniva Rahvusvahelise Postikorpo- ratsiooni (IPC) hindamise, mille tulemusena omistati meile kõrge tunnustus – Certification of Excellence. Saadud hinnang kinnitab, et Omniva järgib oma töös kõrgemaid nõutud standardeid ning kes- kendub pidevalt ja püsivalt klientidele suurepärase teeninduse ning teenuste pakkumisele.

Novembris saime Lätis Ühiskonnaintegratsiooni Sihtasutuse algatu- ses “Erinevustele avatud tööandja 2023” pronksstaatuse positiivsete saavutuste eest mitmekesisuse põhimõtete rakendamisel.

Pälvisime Amsterdamis toimunud Parcel+Post Expol aasta teenuse- pakkuja – Service Provider of the Year auhinna. Võidu toonud argu- mendina toodi välja, et Omniva puhul on tegemist ühe kõige kiiremini kasvava ja hinnatuima kaubamärgiga Baltimaades.

Juhtimine

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 23

2.1

Ümber- korraldused ettevõtte tegevuses/ struktuuri- muudatused

2.2

Üldkoosolek

2023. aastal korraldasime ringi olulises osas ettevõtte juhtimise. Kuni 2023. aasta sügiseni juhtisid igas riigis kontserni ettevõtjate äritege- vust tegevjuhid. Kontserni tasemele olid toodud vaid äriarenduste- gevused, mis hõlmasid tehnoloogiaüksust ja teenusejuhtimist. 2023. aasta sügisest toimib kogu organisatsioon (v.a OÜ Finbite) ühtse äriüksusena. Juhatuses on 5 liiget, kelle valdkonnad on kommerts- tegevus, logistika, äriarendus ja finantsjuhtimine.

Uus struktuur võimaldab senisest kiiremini ja selgemalt ellu viia uute teenuste väljatöötamise ning tehnoloogiliste lahenduste raken da mist üle koduturgude. Juhtkonna tasemel on esindatud ka personali-, kliendikogemuse- ja kommunikatsiooni tiimid ning rahvus vaheline äri.

2023. aastal oli kontserni ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, mis tõttu ei ole vajadust selgitada käesolevas aruandes HÜTi põhimõtet tagada aktsionäride võrdne kohtlemine.

Sellest tulenevalt ei tee Omniva üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ega üldkoosolekuga seotud teavet samaaegselt selle aktsionärile saatmisega kättesaadavaks aktsiaseltsi veebilehel (HÜT p.1.2.1 ja 1.2.3). Aktsiaseltsi veebilehel ei avaldata nõukogu ega aktsionäri ettepanekuid päevakorras olevate teemade kohta (HÜT p.1.2.4).

Kuna aktsiaseltsil on vaid üks aktsionär, kasutatakse üldjuhul ühe- isikuaktsiaseltsi üldkoosolekule äriseadustikus ette nähtud erisusi

(ÄS § 305). Aktsionäride korralisel üldkoosolekul osalevad ka vähe- malt juhatuse esimees ja nõukogu esimees. Audiitor üldkoosolekul reeglina ei osale, kuna ta osaleb majandusaasta aruande heaks kiit- mist puudutaval arutelul auditikomitees. Nõukogu liikme kandidaat ja audiitori kandidaat üldkoosolekul ei osale (HÜT p.1.3.2), kuna nõukogu liikme valimisel lähtub ainuaktsionär nimetamiskomitee motiveeritud ettepanekust ning audiitori valimisel nõukogu ette- panekust, mille aluseks on hanketulemused.

Kuna aktsiaseltsil on vaid üks aktsionär, ei tee aktsiaselts üld- koosoleku jälgimist ja sellest osavõttu üldjuhul võimalikuks sideva- hendite kaudu (HÜT p.1.3.3).

Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne

AS Eesti Post on riigile kuuluv äriühing, mis rakendab äriühingu juh- timisel Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) tulenevalt riigivara- seaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja ASi Eesti Post põhikirja punktist 11. AS Eesti Post kirjeldab HÜTi põhimõtete järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus.

ASi Eesti Post aktsiad kuuluvad 100% ulatuses Eesti Vabariigile. Seetõttu järgib äriühing HÜTi soovituslike juhiseid mõningate eran- ditega, mida on selgitatud koos mittejärgimise põhjuste väljatoo- misega. Mittejärgitavatele HÜTi juhistele on viidatud allpool ning need puudutavad peamiselt üldkoosoleku läbiviimist, nõukogu liikmete valimist ja teabe avalikustamist, mille eesmärk on eelkõige tagada aktsionäride võrdne kohtlemine. Kuna äriühingu aktsiate ainuomanik on Eesti Vabariik, on aktsionäri huvid kaitstud riigivara- seaduses sätestatud põhimõtete järgimisega.

ASi Eesti Post kontserni juhtimisel lähtutakse lisaks HÜTile ja riigi- varaseadusele (RVS) äriseadustikust (ÄS), teistest õigusaktidest, omaniku ootusest kontsernile ning äriühingu põhikirjast.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 24

Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. veebru- ari 2013 käskkirjale nr 13-0079 „Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi valitsemisel olevate riigi enamusosalusega äriühing- ute üldkoosolekute töökorra kinnitamine“ edastatakse korralise üldkoosoleku päevakord ja päevakorras olevate küsimuste osas otsuse vastuvõtmiseks vajalikud materjalid, sh kirjalik lühikokku- võte vastava päevakorrapunkti kohta ja otsuse projekt ning nõu- kogu seisukoht ainuaktsionärile. Koosoleku toimumisaeg ja -koht lepitakse kokku ainuaktsionäri esindajaga, kelleks on regionaal- ja

põllumajandusminister. Üldkoosoleku keeleks on eesti keel.

Huvide konflikti vältimise tagamiseks ja töötajate korruptsiooni- ohu ennetamiseks deklareerisid kontserni juhtorganite liikmed, struktuuriüksuste juhid, hangetega seotud töötajad ja hankekomis- jonide liikmed ning teised ärihuvide deklareerimise kohustusega töötajad oma ärihuvid ja seotuse erinevate ühingutega.

Nõukogu annab juhatusele suunised kontserni juhtimise korral-

2.3

Nõukogu damiseks ning teostab järelevalvet kontserni juhatuse tegevuse üle. Nõukogu vaatab korrapäraselt üle ning annab hinnangu kont- serni strateegiale, põhitegevustele, riskijuhtimisele, aastaaruan- dele ja eelarvele ning otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseis- valt kontserni ja aktsionäri huvides.

Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees. Nõukogu esimees määrab kindlaks nõukogu koosoleku päevakorra, juhatab nõu- kogu koosolekuid, jälgib nõukogu töö tõhusust, korraldab andmete edastamist nõukogu liikmetele, tagab, et nõukogul oleks piisav aeg otsuste ettevalmistamiseks ja andmetega tutvumiseks ning esin- dab nõukogu suhtlemisel kontserni juhatusega. Nõukogu töö kor- raldamiseks on üldkoosolek kehtestanud nõukogu töökorra.

Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. Põhikirja kohaselt toimuvad nõukogu korralised koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 2023. aastal to- imus 12 nõukogu koosolekut ja neli kirjalikku menetlust. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade saadetakse nõukogu liikme- tele reeglina üks nädal enne koosoleku toimumist ning materjalid edastatakse võimalusel enne koosolekut.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 25

2.4

Nõukogu koosseis ja tasustamine

2023. aasta alguses jätkas nõukogu kuueliikmelisena koosseisus Helo Meigas (nõukogu esimees), Mari Avarmaa (aseesimees), Kalle Viks, Martti Kuldma, Rasmus Ruuda ja Madis Laansalu. Nõukogu õigus- nõustaja/koosolekute protokollijana (corporate secretary) jätkas advokaadi büroo Ellex Raidla vandeadvokaat Sven Papp.

Üldkoosoleku 07.06.2023 otsusega kutsuti alates 16.06.2023 tagasi nõukogu liige Martti Kuldma, 19.06.2023 otsusega kutsuti tagasi Mari Avarmaa ja Kalle Viks, pikendati Madis Laansalu volitusi uueks kolme- aastaseks perioodiks ning määrati uuteks nõukogu liikmeteks Rainer Osanik (otsuse kuupäevast) ja Toomas Talts (alates 01.08.2023). Nõu- kogu jätkas viieliikmelisena.

Vastavalt äriühingu põhikirjale ei valita juhtorgani liikmeks isikut, kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule, on kaasa toonud isiku pankroti või juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise, kellel on ärikeeld, keda on majandusalase, ameti alase või varavastase kuriteo eest karistatud, kellel on äriühin- guga seotud olulised ärihuvid, kes tegutseb äriühinguga samal tege- vusalal või kes ise või läbi seotud isiku on tegutsev ettevõttes, mis on äriühingule oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.

Ainuaktsionäri 19. juuli 2017 otsusega nr 1.1-5/17-041 on kontserni nõukogu esimehe tasuks kehtestatud 1200 eurot kuus ja nõukogu liikme tasuks 600 eurot kuus. Tasu makstakse nõukogu liikmetele üks kord kuus ning selle maksmisel arvestatakse nõukogu liikme osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmete tööjõukulud kokku (töötasu koos kaasnevate maksudega) olid 2023. aastal 70 000 eurot (2022. aastal 78 000 eurot). Lahkumishüvitist ja tei- si täiendavaid tasusid ASi Eesti Post nõukogu liikmetele ei maksta, v.a auditikomitees ja tasustamiskomitees osalemise tasu. Igale nõukogu liikmele majandusaasta jooksul makstud tasu avalikustatakse aktsia- seltsi veebilehel nõukogu tegevuse ülevaates.

Huvide konflikt

Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtu- vad oma tegevuses kontserni ja Eesti riigi kui omaniku huvidest. Nõu- kogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 26

2.5

Auditikomitee Auditikomitee liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Komitee koosneb kuni kuuest liikmest, kellest vähemalt pooled määratakse nõukogu liikmete hulgast. Nõukogu nimetab kolmeks aastakse ametisse auditikomitee liikmed, kes valivad endi seast auditikomi- tee esimehe.

Auditikomitee on kolmeliikmeline. 23. augusti nõukogu koosolekul valiti uuteks auditikomitee liikmeteks – Rainer Osanik, Helo Meigas ja Madis Laansalu. Auditi komitee esimees on Rainer Osanik. Eel- nevalt oli komitee koosseis järgmine – esimees Kalle Viks, liikmed Helo Meigas ja Madis Laansalu.

Auditikomiteel on oluline roll valitsemise, riskijuhtimise ja sise- kontrolli läbipaistvamaks muutmisel ja parendamisel. Komitee on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teosta- mise ja eelarve koostamise valdkondades ning tegevuse seadus-

Kontserni nõukogu moodustas 25. jaanuaril 2022 nõuandva or- ganina tasustamiskomitee, mille põhiülesandeks on nõukogu toetamine juhatuse järelkasvu ja värbamise, ettevõtte ja tema tütarettevõtete töötajate ning juhatuse tegevuse eesmärgis- tamise ja tasustamise osas. Tasustamiskomitee oli kolmeliikme- line – esimees Mari Avarmaa, liikmed Helo Meigas ja Martti Kuld- ma. Tasustamine toimus vastavalt ainuaktsionäri 2. märtsi 2022 otsusele sarnaselt auditikomitee liikmete tasustamisele. 2023. aas- tal toimus 2 tasustamiskomitee koosolekut.

likkuse osas. Auditikomitee jälgib ka välisaudiitori ja seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust, aastaaru- ande audiitorkontrolli protsessi ning tegevuse vastavust seaduse nõuetele. Kokku toimus 2023. aastal 10 auditikomitee koosolekut.

Rahandusministri 16. novembri 2017. aasta määruse nr 87 „Riigi asu- tatud sihtasutuse nõukogu liikmete ning riigi osalusega äriühingu nõukogu organi töös osalevate nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad” kohaselt määras ainuaktsionär 23. novembri 2017. aasta otsusega nr 1.1-5/17-073 nõukogu liikmele auditikomi- tee koosoleku toimumise kuu täiendavaks tasuks 25% äriühingu nõukogu liikme tasust ja auditikomitee esimehele eeltoodud ta- sust 50% võrra suurema tasu. Täiendavat tasu makstakse auditi- komitee koosoleku toimumise kuu eest, mil liige osales auditikomi- tee koosolekul.

2.6

ESG ja tasustamis- komitee

Nõukogu otsustas 20. detsembri 2023 koosolekul moodustada ASi Eesti Post ESG komitee. Antud komitee on ühine komitee ESG ja personali teemadel. Komitee on kolmeliikmeline – esimees Madis Laansalu, liikmed Helo Meigas ja Rainer Osanik. Samuti kutsuti tagasi kõik tasustamiskomitee liikmed ning lõpetati tasustamiskomitee te- gevus seoses selle funktsioonide ühildamisega ESG komiteega.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 27

2.7

Juhatus Kontserni juhatus esindab ja juhib kontserni igapäevast majan- dustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuete- ga. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada äriühingu jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele. Juhatus tagab kehtivate õigusaktide täitmise kontsernis ning kor- raldab kontrolli ja aruandlust. Kontsernis on vajalikud protseduu- rid reguleeritud sisemiste kordadega.

Põhikirja kohaselt on juhatusel üks kuni viis liiget, kes valitakse nõukogu poolt kuni viieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõu- kogu. Juhatus jätkas aasta alguses kolmeliikmelisena: juhatuse esi- mees Mart Mägi, juhatuse liikmed Kristi Unt ja Heiki Raadik.

Nõukogu määras alates 17.07.2023 uueks juhatuse liikmeks Martti Kuldma ja 16.08.2023 otsusega lisaks kaks uut juhatuse liiget: alates 21.08.2023 Gusts Muzikants ja alates 05.09.2023 Kastytis Valanti- nas ning kutsus juhatusest tagasi Kristi Unti. Juhatus jätkas viie- liikmelisena.

2023. aastal toimus 121 juhatuse koosolekut, nendest 77 olid kir- jalikud menetlused. Juhatuse liikmete tööjõukulud kokku (tööta- su koos kaasnevate maksudega) olid 637 000 eurot, tulemustasu maksti 2023. aastal 41 000 eurot. (2022. aastal 494 000 eurot, tu- lemustasu 85 000 eurot). Igale juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud põhipalk ja tulemustasu avalikustatakse aktsia- seltsi veebilehel nõukogu tegevuse ülevaates. Preemiasüsteeme ega nende olulisi tunnuseid aktsiaselts ei avalikusta, kuid need on kättesaadavad ainuaktsionärile (HÜT p.2.2.7).

Huvide konflikt Juhatuse liikmed ei tee otsuseid lähtudes enda isiklikest huvidest ega kasuta Omnivale suunatud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides.

Juhatuse liige teatab nõukogule ja teistele juhatuse liikmetele hu- vide konflikti olemasolust enne lepingu sõlmimist ning samuti vii- vitamatult selle hilisemal tekkimisel. Juhatuse liikmele, tema lähe- dasele või temaga seotud isikule tehtud ärilisest pakkumisest, mis on seotud kontserni majandustegevusega, teatab juhatuse liige vii- vitamatult teistele juhatuse liikmetele ja nõukogu esimehele.

Juhatuse liikmete huvide konflikti vältimine on tagatud juhatuse liikme lepingus sätestatud põhimõtetega. Sõltumatuse tagamiseks deklareeritakse seotud osapooltega teostatud tehingud majandus- aasta aruande kinnitamisel ja auditeerimisel. Äriühingu huvide kait- seks on juhatuse liikmete lepingutes sätestatud konkurentsikeeld nii lepingu kehtivuse ajaks kui pärast lepingu lõppemist.

Äriühingu juhatuse liikmed ja töötajad ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööga vastu raha ega teisi hüvesid. Samuti ei tee juhatuse liikmed kolmandatele isikute- le õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi äriühingu nimel. Juhised on kättesaadavad Omniva töökorralduse reeglites.

Juhatuse ja nõukogu koostöö Juhatus ja nõukogu teevad kontserni huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd, sh töötavad ühiselt kontserni stratee- gia arendamisel. Juhatus lähtub juhtimisotsuste tegemisel nõukogu poolt antud strateegilistest juhistest.

Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest as- jaoludest, mis puudutavad kontserni tegevuse planeerimist ja äritegevust, ning juhib eraldi tähelepanu olulistele muutustele äritegevuses. Juhatus edastab nõukogule piisava ajavaruga enne nõukogu koosoleku toimumist andmed, sh finantsaruanded. Juhatuse liige annab nõukogu nõudmisel viimasele kas suuliselt või

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 28

2.8

Teabe avaldamine

2.9

Finants- aruandlus ja auditeerimine

kirjalikult teavet juhatuse ja äriühingu tegevuse kohta ning tagab nõukogule juurdepääsu juhatuse ja kontserni tegevust kajastavale teabele.

Omniva avaldab oma veebilehel www.omniva.ee informatsiooni aktsionäri, nõukogu ja juhatuse koosseisu kohta ning nõukogu poolt moodustatud auditikomitee ning ESG komitee ülesannete ja koosseisu kohta.

Omniva koostab finantsaruanded vastavalt Euroopa Liidus kehti- vatele rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele.

Auditikomitee koosolekul, kus vaadatakse läbi majandusaasta aru- anne, osaleb ka kontserni audiitor. Nõukogu koosolekul audiitor ei osale. Üldkoosolekule esitatakse kinnitamiseks majandusaasta aruanne, millele on alla kirjutanud juhatuse liikmed (HÜT p.6.1.1).

Omniva valib välisaudiitori, järgides hankeprotseduuri ja tagades audititeenuse parima võimaliku kvaliteedi ja hinna suhte. Pak- kumisi küsitakse vaid rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetseid

Kontsernis on tagatud andmevahetuse turvalisus ning juhatuse ja nõukogu liikmed käsitlevad kontserni teavet vajaliku konfident- siaalsusega.

Lisaks avaldatakse veebilehel üldkoosoleku otsused, äriühingu põhikiri, majandusaasta aruanded ja kvartalitulemused, hanke- plaan ning muu oluline info, mida kontsern soovib ise avaldada ja mille avaldamise näeb ette seadus.

teenuseid pakkuvatelt ettevõtetelt. Välisaudiitori valikul osaleb au- ditikomitee.

Omniva 2023. aasta majandusaasta audiitoriks on audiitorfirma AS PricewaterhouseCoopers. Välisaudiitor teostas majandusaas- ta aruande koostamise raames kontserni nõukogu ja juhatuse liik- mete ärihuvide kontrolli ning esitas kontrolli tulemustest ülevaate ainuaktsionärile. Välisaudiitori tegevuse üle teostab järelevalvet audiitortegevuse järelevalve nõukogu vastavalt audiitortegevuse seadusele.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 29

2.10

Riskijuhtimine ja riskid

Riskide juhtimise strateegia Oma igapäevases tegevuses puutub Omniva kokku erinevate riskidega. Kontsern on määratlenud riski kui võimaliku ohu, et mingi otsus, sündmus (sündmuste kompleks), tegevus (tegevuste kompleks) või tegevusetus võib tuua kaasa mittesoovitavad tagajärjed. Võimalike tagajärgede all mõistetakse vara või tulude kaotust või vähenemist, ka negatiivset mõju mainele. Need võivad mõjutada Omniva eesmärkide saavutamist või täitmist või takista- da ettevõttel kasu saamist. Omniva majandustegevuse tulemuslik- kus sõltub võimest määratleda, hinnata, mõõta, juhtida, hinnasta- da ja kontrollida sellises tegevuses tekkivaid riske (riskijuhtimine).

Riskijuhtimise eesmärk on tagada kontserni stabiilsus ja usal- dusväärsus ning selle väärtuse jätkusuutlik kasv. Pädev riskijuhti- mine loob eelduse teadlikumate ja kvaliteetsemate äriotsustuste tegemiseks.

Riskijuhtimise protsess on suunatud omaniku ootuste saavuta- misele, mis on fikseeritud omaniku ootuste dokumendis.

Riskijuhtimise organisatsioon ja korraldus Kontserni nõukogu on kinnitanud ettevõtte riskijuhtimise üld- põhimõtted, mille eesmärk on kirjeldada üldisi seisukohti riskide võtmisel ja juhtimisel. Üldpõhimõtted tulenevad Omniva mis- sioonist ja strateegilistest eesmärkidest. Riskide võtmise suuna- miseks, selle kaudu riskide kontrollitoimingute ja riskide taseme üldisemaks juhtimiseks on nõukogu kinnitanud riskiisu kajastava dokumendi. Üldpõhimõtete ja riskiisu määratluse raames korral- dab riskide juhtimist juhatus ning selle poolt määratud allüksused ja töötajad.

Omniva juhatusel lasub lõppvastutus riskijuhtimise põhimõtete väljatöötamise, kehtestamise ja rakendamise eest ning see määrab üldise aktsepteeritava riskitaseme ettevõttes. Juhatus on vastutav riskijuhtimise tulemuslikkuse eest.

Kontserni riskijuhtimise korralduse aluseks on kolme kaitseliini mu- del. Esimese kaitseliini moodustavad äriüksused. Iga Omniva äriük- sus ja tütarettevõte kannab täit vastutust oma tegevusvaldkon- nas tekkinud ja tekkivate riskide kontrollimise eest. See tähendab, et vastutavad isikud peavad tagama riskide juhtimise protsessi rakendamise kõigis Omniva tegevusvaldkondades ja üksustes ning kehtes tatud standardite järgimise.

Teise kaitseliini moodustab sõltumatu riskijuhtimise funktsioon. Omnivas toimub riskide kontrollimine kontserni tasemel. Riskijuh- timise üksuse ülesanneteks on riskide juhtimise, kontrolli ja koor- dinatsiooni poliitika ning riskijuhtimise põhimõtete ja meetodite väljatöötamine ja arendamine. Samuti teeb üksus juhatusele riski- juhtimise ja kontrolli meetmete kohta ettepanekuid ning koostab vastavaid raporteid. Tsentraliseeritud riskijuhtimine tagab kont- serni ühtsete riskijuhtimise põhimõtete elluviimise ja efektiivse reageerimise võimalikele muutustele.

Riskijuhtimise kolmas kaitseliin on kontserni siseaudit, mis teostab sõltumatut kontrolli kogu grupi tegevuse, sh esimese ja teise kait- seliini kohta. Siseauditi eesmärk on Omniva tegevuse kvaliteeti parandada, andes objektiivset ja sõltumatut tagasisidet rakendata- vate juhtimistavade, riskide juhtimise ja kontrollide tõhususe kohta ning tehes soovitusi sisekontrollisüsteemi täiustamiseks.

Toimivat riskijuhtimise süsteemi toetavad nõukogu ja selle moodus- tatud auditikomitee.

Riskijuhtimise põhimõtted, metoodikad, eeldused ja riskide juhti- misega seotud pädevused dokumenteeritakse. Kõiki riskide juh-

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 30

timisega seotud poliitikaid ja kordasid vaadatakse regulaarselt üle ja vajadusel ajakohastatakse.

Omniva sise-eeskirjad vaadatakse regulaarselt üle ning hinnatakse nende kohasust. Samuti kontrollitakse töötajate teadlikkust vastava- test sise-eeskirjadest ja nende järgimist.

Peamised riskivaldkonnad Riskijuhtimise üldpõhimõtetes on riskid jaotatud kuude põhikate- gooriasse: välised, strateegilised, maine- ja reputatsiooniriskid, äri-, finants- ja tegevusriskid. Finantsriskide käsitlemisest saab ülevaate raamatupidamise aastaaruande lisast 23.

Omniva teenuste osutamist mõjutavad mitmed välised tegurid alates ilmastikutingimustest, geopoliitilistest ja majanduskeskkonda puuduta- vatest sündmustest kuni muutusteni grupi tegevust mõjutavates re- gulatsioonides. Majanduskeskkonna osas täheldame, et teenuseturud muutuvad dünaamilisemaks, muutlikumaks ja volatiilsemaks.

Strateegilistest riskidest mõjutab kontserni tegevust ennekõike konkurentsiolukord posti- ja logistikateenuste turul. Konkurentsisitu- atsioon ja selle muutused avaldavad survet turuosale, mahtudele ja hindadele. Konkurentsiolukorda mõjutavad nii tänased turuosalised kui ka uued turule sisenejad. Selle kõrval näeme, et platvormiäri toob kaasa mahtude koondumise, mis omakorda suurendab selliste plat- vormide logistikateenuste ostujõudu. Tegevustõhususe ja kvalitee- di tõstmiseks oleme algatanud rea projekte ning langetanud olulisi investeerimisotsuseid, mille elluviimine eeldab kvaliteetset projekti- juhtimist, organisatsiooni paindlikkust ja rahalist suutlikkust.

Traditsiooniliste postiteenuste osutamisel vastab Omniva omaniku ootustele. Seejuures nõuab vähenev traditsiooniliste postiteenuste maht kontserni infrastruktuuri (jaotus- ja kogumisvõrk) ja teenuse osutamise protsesside kohandamist. See omakorda eeldab riikliku regulaatori otsuseid nii infrastruktuuri tingimuste kui universaalse

postiteenuse hinnastamise osas.

Tegevusriskid on riskid, mis tulenevad ettevõtte sisemistest protses- sidest, välistest sündmustest, inimeste (töötajad, kliendid, partnerid või muud kolmandad isikud) tegevusest, kasutatavate süsteemide sobima- tusest või oodataval viisil mittetoimimisest.

Tegevusriskide hulka kuuluvad kontrolli- ja juhtimisrisk, pettuse (sh sisepettuse) risk, juriidiline risk, vastavusrisk, aruandlusrisk, personali- risk, turvarisk, tehnilised ja tehnoloogilised riskid ning protseduuririsk.

Käsitleme tegevusriske kui iseseisvat riskivaldkonda ning jälgime tege- vusriske koos, arvestades nimetatud riskide omavahelist olulist seost Omniva majandustegevuses.

Omniva tegevusriskide strateegia on ära hoida ja minimeerida kahjusid ning maandada kriitilise iseloomuga riske, mille puhul võimalik kahju ületaks aktsepteeritavat riskitaset. Tegevusriskide juhtimise eesmärgiks on saavutada võimalikult madal tegevusriskide tase, lähtudes riskijuhti- mise majandusliku efektiivsuse põhimõttest.

Tegevusriskide hindamisel, jälgimisel ja käsitlemisel on oluline roll vas- tavusriski juhtimisel. Vastavusriski juhtimine on pidev protsess, mille eesmärgiks on:

• vastavuse saavutamine ja hoidmine, välistades, vähendades või limiteerides kontserni regulatiivset või eetilist vastutust selle tööta- jate, klientide, seaduse, tehingute osapoolte ja avalikkuse ees;

• luua ja hoida klientide ja avalikkuse usaldust ettevõtte vastu.

Vastavusriski juhime ennetavalt ning proportsionaalselt, lähtudes reegli- ja riskipõhisest lähenemisest.

Töötleme teenuste osutamisel möödapääsmatult isikuandmeid, lähtudes nende töötlemisel isikuandmete kaitse (GDPR) nõuetest ning kasutades sobilikumaid meetmeid küberturvalisuse tagamiseks. 2023. aastal alustasime ka vajalike tegevustega selleks, et püüelda ISO 27001 infoturbestandardi vastavussertifikaati.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 31

2.11

Tulemus- ja kvaliteedi- juhtimine

2.12

Korruptsiooni- vastane võitlus

2.13

Muudatused põhikirjas ja regulatsioonides

Emaettevõttes ning Läti ja Leedu tütarettevõtetes on juurutatud kvaliteedi- ja tulemusjuhtimise süsteem. Kvaliteedi- ja protsessijuh- timise põhieesmärk on kontserni töö optimeerimine teenindusk- valiteedi tõstmiseks. Omniva teenuste kvaliteedilubadus on kirjas teenuste tüüptingimustes. Tarnekvaliteeti ehk kliendilubadusest kinnipidamist jälgib teenuse osutamisest eraldiseisev sõltumatu teenindusüksus, kes vastutab kliendirahulolu eest. Üksuse koos- seisus on nii kvaliteedi- kui protsesside osakonnad, kes jälgivad kliendi- ja protsessikvaliteeti vastavatest raportitest, kuhu koon- dub info saadetistega seotud sündmustest ning klienditagasiside.

Omnivas on kehtestatud mitmed teemakohased siseprotsedu- urid nagu töökorralduse eeskirjad, ärikingituste juhend ja ärihu- vide deklareerimise juhend. Huvide konflikti vältimise nõuded on sätestatud hangete läbiviimise korras, mille kohaselt kõik konk- reetse hanke korraldamisega seotud töötajad allkirjastavad iga kord kinnituskirja huvide konflikti puudumise kohta.

Valitud ametikohtade puhul on kohustuslikuks tehtud oma äri- huvide ja kõrvaltegevuste deklareerimine kord aastas. Samuti on olemas protseduurid selleks, et tuvastada deklaratsiooni esita-

Olulisi muudatusi regulatiivses keskkonnas ei toimunud. Kehtiv põhikiri on üldkoosoleku poolt kehtestatud 2. märtsil 2022.

Kvaliteedivigade tuvastamisel selgitatakse nende juurpõhjused ja tehakse protsessiparendusi üle kanalite.

2023. aastal koostati kontsernile, üksustele ja osakondadele aasta- põhised tasakaalus tulemuskaardid, milles kajastuvad nii finants-, kliendi- kui töötajapõhised eesmärgid, samuti kogu grupi stratee- gilised fookusprojektid. Püstitatud eesmärkide ja strateegiliste pro- jektide täitmist jälgitakse igakuiselt nii finantsvaates kui teenuste ja teeninduskvaliteeti näitavate raportitega. Selline süsteem võimal- dab operatiivselt reageerida muutustele organisatsioonis ja turul.

mise kohustusega töötajatega seotud osapooli ja võimalikke tehin- guid nendega, ning protseduurid, et tagada korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangutest kinnipidamine.

Korruptsiooniennetuse raames on kontsernis loodud väärkäitu- misest teavitamise kanalid.

Korraldame töötajatele jätkupidevalt koolitusi korruptsiooni, hu- vide konflikti, ärieetika jms teemal.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 32

Tegevusaruanne 2023. aasta majandustegevused ja tulemused

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 33

3.1

Tegevus- keskkond

2023. aastal seisis kogu Euroopa silmitsi oluliselt aeglustunud majandus- kasvuga (euroala SKP kasv +0,5%). Paraku puudutas see eriti teravalt just meie regiooni: Lätis ja Leedus langes majandus vähem kui pool protsen- ti, kuid Eestis oli langus lausa 3%. Peamisteks negatiivseteks mõjuriteks on olnud nõrgad eksporditurud, kiire hinnatõus, senisest oluliselt kõrgemad intressitasemed, geopoliitilised pinged ning sellega kaasnev tarbijate ja teiste turuosaliste langenud kindlustunne. Seetõttu vähendatakse võima- lusel tarbimist ning ettevõtted lükkavad edasi investeeringuid. Majapi- damiste tarbimine vähenes kogu regioonis: Eestis -2,0%, Lätis -1,8%, Leedus -1,0%. Suuremat langust on tagasi hoidnud 2023. aastal taastunud reaal- palkade kasv. Kui 2022. aastal, mil tarbijahinnad kasvasid Baltikumis ligi 20%, jäi palkade kasv hinnatõusule alla, siis 2023. aastal, kui inflatsioon taandus vähem kui 10% tasemele, jäi palgatõus kõigis kolmes riigis ligi 12% juurde. Samuti pole vaatamata majanduse üldiselt keerulisele olukorrale töötuse tase kuigi kõrge – kõigis kolmes riigis oli see 6,5% lähedal. Nii et tööturg on püsinud olukorda arvestades väga tugevana.

Viimase 6-12 kuu jooksul on erinevate institutsioonide prognoosides ma- janduse taastumise algust pidevalt edasi lükatud ning selle kiiruse osas optimismi vähendatud. Kui aasta tagasi loodeti, et majandus pöördub tõu- sule 2023. aasta teises pooles, siis praeguseks leitakse, et Eestis jätkub ma- janduslangus veel ka 2024. aastal (Swedbanki jaanuarikuise majandusvälja- vaate kohaselt -0,3%). Läti ja Leedu näitavad nüüd küll juba ka taastumise märke (Läti +1,4%, Leedu +1,8%). Hinnatõus jätkab taandumist +2...3% tase- mele ning palgad peaksid jätkama tõusmist ca +7...8%. Samal ajal eeldatakse, et keskpankade intressitasemed langevad, mis vähendab nii kodumaja- pidamiste kui ettevõtete laenuteenindamise koormust. Seega reaalsisse- tulek kasvab ja nii võib eeldada, et see mõjub positiivselt ka kaubandusele ning sellega seoses pakiteenuste nõudlusele. Lätis ja Leedus oodatakse, et kuigi töötus võib veidi tõusta, jääb see siiski enamvähem praegusele tasemele. Eestis seevastu oodatakse töötuse määra tõusu üle 8% taseme. Seni on ettevõtted majanduslikult keerulistes oludes töötajaid siiski palgal edasi hoidnud. Pikale veninud majanduslanguse tingimustes võib aga üha

SKP reaalkasv, % 2022 2023 pr 2024 pr 2025 pr

Eesti -0,5% -3,4% -0,3% +2,8%

Läti +3,4% -0,4% +1,4% +2,7%

Leedu +2,4% 0,0% +1,8% +2,5%

Tarbijahinnaindeksi kasv, % 2022 2023 pr 2024 pr 2025 pr

Eesti +19,4% +9,2% +3,7% +2,7%

Läti +17,3% +8,9% +1,5% +2,5%

Leedu +19,6% +9,3% +1,5% +2,5%

Töötuse määr, % 2022 2023 pr 2024 pr 2025 pr

Eesti 5,6% 6,5% 8,1% 6,9%

Läti 6,9% 6,4% 6,5% 6,1%

Leedu 5,9% 6,6% 6,8% 6,6%

Brutopalga kasv, % 2022 2023 pr 2024 pr 2025 pr

Eesti +11,6% +11,4% +7,3% +6,9%

Läti +7,5% +11,8% +8,0% +7,5%

Leedu +13,3% +11,7% +8,5% +6,5%

Allikas: Swedbank Economic Outlook, jaanuar 2024

suurem osas neist leida, et kui töötajatele pole piisavalt tööd võimalik pak- kuda, siis hakkab nende hoidmine üle jõu käima.

Kokkuvõttes võib 2024. aasta osas olla mõõdukalt optimistlik. Hullem peaks olema möödas ning uus kasv on silmapiiril. Siiski jääb sotsiaal-majanduslikku keskkonda varjutama geopoliitiline määramatus.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 34

3.2

Finants- ja efektiivsus- näitajad

Konsolideeritud kasumiaruanne 2023 12k 2022 12k

EUR miljonites

Müügitulu 131,7 122,9

sh universaalne postiteenus 12,1 12,6

EBITDA 14,9 17,6

Ärikasum/-kahjum 0,4 -0,2

Puhaskasum enne tulumaksu 0,0 25,9

Puhaskasum/-kahjum -1,3 25,4

sh universaalse postiteenuse kahjum -1,8 -2,7

Bilanss 31.12.2023 31.12.2022

EUR miljonites

Käibevara 34,4 58,8

Põhivara 98,9 65,0

VARAD KOKKU 133,2 123,8

Lühiajalised kohustised 41,7 46,5

Pikaajalised kohustised 31,5 9,7

KOHUSTISED KOKKU 73,2 56,2

OMAKAPITAL 60,0 67,7

Keskmine töötajate arv 2413 2471

Suhtarvud 2023 12k 2022 12k

Omakapitali tootlus (ROE) -2,0% 44,3%

Brutomarginaal 71,7% 70,4%

EBITDA marginaal 11,3% 14,3%

Puhaskasumi marginaal -1,0% 20,7%

Puhaskasum/-kahjum aktsia kohta (eurot) -0,8 16,2

Puhaskasum/-kahjum töötaja kohta (eurot) -522 10 292

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 0,8 1,3

Müügitulu töötaja kohta (eurot) 54 577 49 735

Võla ja omakapitali suhe 45,1% 12,7%

Võla ja EBITDA suhe 1,8 0,5

Omakapitali määr 45,1% 54,6%

Kasutatud valemite kirjeldus

• EBITDA – põhitegevuskasum enne intressikulusid, tulumaksu ja kulumit = ärikasum + põhivara kulum ja väärtuse langus

• Keskmine töötajate arv – täistööajale taandatud keskmine töötajate arv • Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum / keskmine omakapital • Brutomarginaal = (müügitulu – kaubad, toore, materjal ja teenused) / müügitulu • EBITDA marginaal = EBITDA / müügitulu • Puhaskasumi marginaal = puhaskasum / müügitulu • Puhaskasum aktsia kohta = emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum /

perioodi kaalutud keskmine lihtaktsiate arv • Puhaskasum töötaja kohta = puhaskasum / keskmine töötajate arv • Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustised • Müügitulu töötaja kohta = müügitulu / keskmine töötajate arv • Võla ja omakapitali suhe = intressikandvad laenukohustised / omakapital • Võla ja EBITDA suhe = intressikandvad laenukohustised / EBITDA • Omakapitali määr = omakapital / (omakapital + kohustised)

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 35

3.3

Tulud ja kulud Äritegevuse hooajalisus

Kontserni majandustegevust iseloomustab müügitulu oluline kasv aasta viimases kvartalis ning keskmisest madalam tulemuslikkus suve - perioodil.

Majandustegevuse hoogustumine aasta viimases kvartalis on seo- tud eelkõige jõulupühadeks valmistumisega, mis suurendab nii paki- kui postiteenuste kasutust. Samuti suurenevad novembris ja detsemb ris rahvusvahelise äri tulud. Tulususe langus suveperioodil on seotud puhkuste ning inimeste sesoonselt madalama aktiivsusega e-kauplustes.

Raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulised sündmused 30.01.2024 esitas Omniva usaldusisikutele ja Töötukassale kirjaliku teate, millega alustati kollektiivse koondamise protsessi. Selle käigus vähendatakse Eestis töökohtade arvu 75 võrra. Koondamine tuleneb vajadusest kahandada kulusid, et tagada edaspidine kasumlik ärite- gevus olukorras, kus sisendhinnad on viimasel paaril aastal kiiresti kasvanud, kuid seoses tugeva konkurentsi-olukorraga, mis on muutu- mas üha pingelisemaks, on Omnival väga keeruline tõsta oma müügi- hindasid.

Tulud

Omniva äritulu oli 2023. aastal kokku 134,5 miljonit eurot (2022. aastal 129,1 miljonit eurot), mida on võrreldes 2022. aastaga 4% rohkem. Müügitulu moodustas äritulust 98% ehk 131,7 miljonit eurot (2022: 122,9 miljonit eurot), saadud toetused ja muud äritulud kokku 2,8 miljonit eurot (2022: 6,2 miljonit eurot).

Kontserni suurimaks teenusegrupiks müügitulu vaates on paki- teenused, mis moodustavad äritulust kokku 59% (2022. aastal 58%). Postiteenuste tulu moodustab 21% äritulust (2022: 20%), sealhulgas tõi universaalse postiteenuse osutamine vaid 9% Omniva teenitud tulust (2022: 10%). Rahvusvahelise äri tulu moodustas kontserni äri- tulust 16% (2022: 13%).

Kontserni tulud kasvasid 2023. aastal kõigis teenusegruppides, väl- ja arvatud digitaalsed teenused, mis andsid 2023. aasta ärituludest vaid 3% (2022. aasta alguses kuulus kontserni veel AS Maksekeskus, mis andis olulise osa digitaalsete teenuste kogutulust). Vaatama- ta keerulisele sotsiaal-majanduslikule keskkonnale on e-kauban- duse mahud kasvamas (peamiselt füüsilise kaubanduse arvelt), mis tähendab ka enamaid pakisaadetisi. Postiteenuste tulu kasvas tänu varahommikusele perioodikakandele, millega Omniva alustas Eestis alates aprillist. Üldine trend postiteenuste nõudluse vähenemisel aga püsib. Rahvusvahelise äri osas mõjus positiivselt Helsingis ava- tud uus rahvusvaheline keskus piiriüleste e-kaubanduse pakkide vastuvõtmiseks ja sorteerimiseks, mis tähendas Omniva jaoks ka uusi kliente. Kasvu hoiab aga endiselt tagasi Ukraina sõda ja sellega seonduvad logistilised probleemid. Omniva on alates sõja algusest lõpetanud igasuguse rahvusvahelise kommertskoostöö Venemaa ja Valgevene suunal, jätkates vaid universaalse postiteenuse osutamist vastavalt Lausanne’i kokkuleppele.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 36

Klientide asukoha järgi moodustab 41% müügitulust tulu Eesti klientidelt (2022. aastal 45%), millele järgneb tulu Leedu klientidelt (16%, 2022. aastal 15%). Kol- mandat ja neljandat kohta hoiavad Läti (11%, 2022. aastal 12%) ning Hiina (11%, 2022. aastal 13%).

Pakiteenused

Kontserni pakiteenuste tulu oli 79,1 miljonit eurot (2022: 74,4 miljonit eu- rot), mida on 2022. aastaga võrreldes 6% rohkem. Pakiteenuste müügitulu on kasvanud tänu turu üldistele suundumustele (e-kaubanduse kasv) ning selle ga seoses kasvanud pakimahtudele. Pakiautomaatide teenus moodus- tas pakiteenuste tulust 62% (2022: 61%). Sel aastal jätkasime pakiautomaatide võrgustiku laiendamist, lisades Baltikumi peale tervikuna 131 uut automaa- ti, sh 78 Leedus, 37 Eestis ja 16 Lätis. Universaalse postiteenuse hulka kuuluv pakiteenuse tulu oli 2023. aastal 9,3 miljonit eurot (2022: 9,4 miljonit eurot), vähenedes aastaga vähem kui 1%.

Äritulud kokku: 134,5 mln eurot

Pakiteenused 59% Postiteenused 21%

Rahvusvahelise äri teenused 16%

Digitaalsed teenused 2%

Saadud toetused 2%

Muud äritulud 0,4%

Postiteenused

Postiteenuste müügitulu oli 28,1 miljonit eurot (2022: 26,4 miljonit eurot), mida on võrreldes 2022. aastaga 6% rohkem. Universaalse postiteenuse müügitulu moodustas sellest 3,0 miljonit eurot (2022: 3,2 miljonit eurot), vähenedes aas- taga 4%. Postiteenuste müügitulu kasvas tänu varahommikuse perioodika- kandega alustamisele aprillikuust. Ilma selleta oleks postiteenuste müügitulu jäänud 2022. aastaga võrreldes samaks. Traditsiooniliste postiteenuse mahud on aga pikemaajalises languses globaalselt, sh Omniva koduturul. Nii paber- kandjal kirjade saatmine, perioodikaväljaannete koju tellimine kui ka rahakan- nete tegemine postivõrgus on teenused, mille järele on nõudlus aasta-aastalt vähenenud.

Digitaalsed teenused

Digitaalsete teenuste müügitulu moodustas 2023. aasta ärituludest 3,3 mil- jonit eurot (2022: 5,6 miljonit eurot). Digitaalsete teenuste valdkonda kuuluvad makse lahenduste ja infoäri teenused. Erinevaid makselahendusi nagu pan- galingid, maksete algatamise teenus jm pakkus kontsernis AS Maksekeskus, mis võõrandati 2022. aasta 1. juulil. Infoäri teenuste valdkonda kuuluvad ostu- ja müügiarvete vastuvõtmine nii elektrooniliselt kui paberkandjal, arvete hal- dus ning elektrooniline väljastamine. Neid teenuseid osutab kontserni kuuluv OÜ Finbite. Enamus infoäri teenuste tulust teenitakse Eestis, kuid neid teenu- seid osutatakse alates 2014. aastast ka Lätis ning 2016. aastast Leedus.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 37

Rahvusvaheline äri

Rahvusvahelise ärisuuna klientide teenindamist alustasime 2015. aastal. Tegu on ärisuunaga, mis keskendub rahvusvaheliste e-kaubanduse saadetiste teenindamisele. Rahvusvahelise e-kaubanduse turgu iseloomustab tihe konkurents, milles osalevad nii globaalsed logistikaettevõtted kui ka riiklikud postifirmad. Kui kontserni pakiäri teenuste puhul on saadetiste lähteriigiks või sihtriigiks Baltikum (meie koduturg), siis rahvusvahelise äri saadetiste rahvus- vahelist transiiti juhime lisaks Baltikumile ka Londonis, Amsterdamis, Helsingis ja Biškekis.

Rahvusvahelise äri teenuste müügitulu moodustas 2023. aastal kontserni äri tuludest 16% (2022: 13%), ulatudes 21,2 miljoni euroni (2022: 16,6 miljonit eurot). Seda on võrreldes 2022. aastaga 28% rohkem.

2023. aastal toimusid erinevad laiemad muudatused e-kaubanduses Aasiast tuleneva suure surve tõttu. Aliexpressi kõrvale kerkis uus suur konkurent – Temu – tuues endaga kaasa suurema konkurentsi kauplemisplatvormidel. See omakorda seadis suure surve alla tarneahelate pikkuse ning sundis otsima lahendusi nende lühendamiseks.

Septembris avasime Soomes Helsingis rahvusvahelise keskuse piiriüleste e-kaubanduse pakkide vastuvõtmiseks ja sorteerimiseks. See võimaldas haka- ta teenindama uusi kliente. Uue keskuse osatähtsus kasvas kuust kuusse ja aasta lõpu seisuga käideldi Helsingis 11% rahvusvahelise äri saadetistest.

Aasta viimastel kuudel eskaleerus Ukraina-Poola piiril blokaad, mis halvas mit- meks kuuks senise tarneahela Ukrainasse. Seetõttu tuli katsetada mitmeid uusi lahendusi. Omniva ajaloos esmakordne oli saadetiste kohale toimetamine Ukrainasse rongiga.

Nii 2023. kui ka edasiste aastate peamine fookus on rahvusvahelise koostöö jätkuval laiendamisel erinevate koostööprojektide kaudu.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 38

Kulud

Kontserni ärikulud olid 2023. aastal kokku 134,1 miljonit eurot (2022: 129,3 miljonit eurot), mida on 2022. aasta tasemest 4% rohkem. Ärikulud kasvasid veidi vähem kui äritulud, mistõttu on 2022. aasta 0,2 miljoni eurone ärikahjum asendunud 0,4 mil- joni eurose ärikasumiga. Suurim kulude kasv on toimunud töö- jõukulude osas.

Ärikulud kokku: 134,1 mln eurot

Tööjõukulud 45,5%

Kaubad, toore, materjal ja teenused 27,8%

Muud tegevuskulud 15,5%

Põhivara kulum ja väärtuse langus 10,8%

Muud ärikulud 0,3%

Kaubad, toore, materjal, teenused

Sellesse gruppi kuuluvad kaupade soetamisega seo- tud kulud, transpordikulud (sh rahvusvaheline transport), rahvusvahelised lõppmak- sed, allhankekulud, kütus, tootmismaterjalid ning va- hendustasud. Need kulud olid 2023. aastal 37,3 miljonit eurot (2022: 36,4 miljonit eu- rot), suurenedes aastaga 2% võrra. Suurim aastane erine- vus on rahvusvahelise trans- pordi kuludes, mis kasvasid 2,9 miljoni euro võrra, tule- nevalt kasvanud ärimahtud- est. Samas kütuse ja energia hinnad 2023. aastal langesid, vähendades vastavaid ku- lusid 1,2 miljoni euro võrra.

Muud tegevuskulud

Muude tegevuskulude alla kuuluvad hoonete kommu- naal- ja halduskulud, auto- dega seotud kulud, turun- duskulud, koolituskulud, riist- ja tarkvaraga seotud hooldustööd ning muud administreerimiskulud.

Need kulud olid 2023. aastal kokku 20,8 miljonit eurot (2022: 19,5 miljonit eurot), suurenedes aasta- ga 7%.

Tööjõukulud

Kontserni tööjõukulud olid 2023. aastal 61,0 miljonit eurot (2022: 54,6 miljonit eurot), mis on eelmise aas- taga võrreldes 12% enam. Tööjõukulud moodustasid 2023. aastal kontserni äri- kuludest 45% (2022: 42%). Tööjõukulude kasv on peamiselt tingitud esma- tasandi töötajate töötasu tõusust. Töötasu kasv oli vajalik, et tagada Omniva konkurentsivõime tööjõu- turul, kus palgasurve on seo ses kiiresti kasvanud tarbijahindadega olnud vä- ga tugev. 2023. aasta kesk- mine töötajate arv oli 2413 ja see vähenes aastaga 58 inimese võrra.

Põhivara kulum ja väärtuse langus

Põhivara kulumi ning väär- tuse langusega seotud ku- lud olid 2023. aastal kokku 14,5 miljonit eurot (2022: 17,8 miljonit eurot), mida on võrreldes 2022. aastaga 18% võrra vähem.

Muud ärikulud

Muude ärikulude alla kuu- luvad kvaliteedikontrolliga seotud kulud, ühingute ja liitude liikmemaksud, kau- pade allahindlus, põhivara mahakandmine ja kasum/ kahjum valuutakursi muu- tusest. 2023. aastal olid muud ärikulud kokku 0,5 miljonit eurot (2022: 1,0 mil- jonit eurot), mida on 2022. aastaga võrreldes 0,6 mil- joni euro võrra vähem.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 39

3.4

Arendus- ja investeerimis- tegevus

2023. aastal investeeris kontsern kokku 36,8 miljonit eurot (2022. aas- tal 13,9 miljonit eurot). Jätkasime pakiautomaatide võrgu laiendamist ning soetasime Parcelsea nutipostkastide võrgustiku, et pakkuda personaalsemat ja kodulähedasemat pakiteenust üle Eesti. Reno- veerisime täiendavalt 16 postkontorit vastavalt Omniva uuele jae- kontseptsioonile. IT investeeringud keskendusid isetee nin dus kesk- konna ja rahvusvahelise äriga seotud arendustele.

Alustasime pakisorteerimisterminali rajamist Kaunase vabamajandus- tsoonis. Keskus võtab enda alla 21 000 m2 ning võimaldab sortee- rida kuni 15 000 saadetist tunnis. Tänu uuele keskusele saame tõhus- tada äriprotsesse, parandada töötajate töötingimusi ning säästa loodusressursse. Kokkuvõttes tugevdab uus terminal Omniva po- sitsiooni eelistatuima logistikapartnerina kogu Baltikumis. Koguinves- teering on üle 40 miljoni euro ning keskus valmib 2024. aasta suvel.

2024. aastal jätkame võrgustiku laiendamist, toome turule kogu- konna pakiautomaadi ning teeme esimesed sammud avatud võr- gustiku kasutusele võtmisel.

Renoveerime täiendavalt 15 postkontorit. Tehnoloogia investee- ringud keskenduvad peamiselt efektiivsusele ning vananenud tarkvara väljavahetamisele. Samuti planeerime alustada Rukki teel asuva sorteerimiskeskuse laiendamist eesmärgiga kolida ühe katu- se alla kirjade ja pakkide sorteerimine.

3.5

Dividendid 2023. aastal maksis emaettevõte dividende netosummas 6,36 mil- jonit eurot, millele lisandus 1,45 miljonit eurot tulumaksu. 2022. aastal maksis emaettevõte dividende netosummas 2,75 miljonit eurot, millele lisandus 0,58 miljonit eurot tulumaksu.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 40

3.6

Tütar- ettevõtete tegevus

SIA Omniva

Omniva Läti tütarettevõte SIA Omniva (endise nimega SIA Post24) asutati 23. märtsil 2012. Ettevõte pakub Lätis pakiautomaadi- ja kuller teenuseid. 2023. aastal kasvas ettevõtte käive 14%, ulatudes 21,1 miljoni euroni. Keskmine töötajate arv oli 2023. aastal 285.

2023. aastal toimetasime klientidele peaaegu 8 miljonit pakki, mida on pea miljoni võrra rohkem kui 2022. aastal.

800 tuhat Läti elanikku valis 2023. aastal pakkide saatmiseks või vas- tuvõtmiseks Omniva. Kliendirahulolu on jätkuvalt kõrgel tasemel – 84 (100 palli skaalal), mis näitab, et pakkide kättetoimetamise kvali- teet Lätis on kõrgel tasemel ning kliendid hindavad meie teenuseid positiivselt.

Läti pakiautomaatide hulk kasvas 371-ni, aasta jooksul paigaldasime 16 automaati uutesse asukohtadesse. Lisaks paigaldasime klientide poolt kõige nõutumate keskmiste ja suurte kappide laiendused 60 olemasolevale automaadile.

UAB Omniva LT

Omniva Leedu tütarettevõte UAB Unipakas asutati 2. novembril 2005. 100%-lise osaluse ettevõttes omandas Omniva 2012. aastal ja alates 2014. aasta aprillist kannab ettevõte ärinime UAB Omniva LT. Leedus pakume oma klientidele pakiautomaadi- ja kullerteenu- seid. 2023. aastal kasvas ettevõtte käive 16%, ulatudes 30,6 miljoni euroni. Keskmine töötajate arv oli 2023. aastal 483.

2023. aastal toimetasime klientidele peaaegu 15 miljonit pakki, mida on kahe miljoni võrra rohkem kui 2022. aastal.

1,3 miljonit Leedu elanikku valis 2023. aastal pakkide saatmiseks

või vastuvõtmiseks Omniva. Kliendirahulolu on jätkuvalt kõrgel tasemel – 73 (100 palli skaalal), mis näitab, et pakkide kättetoime- tamise kvaliteet Leedus on hea ning kliendid hindavad meie teenu- seid positiivselt.

Pakiautomaatide hulk kasvas 420-lt 2022. aasta lõpus 498-ni 2023. aasta lõpuks ja jõudsime mitmesse asulasse, kus Omniva pakiauto- maate varem polnud. Omniva on tänaseks Leedus esindatud 136 linnas ja asulas. Investeerisime pakiautomaatide võrgu arendusse 2023. aasta jooksul 1,6 miljonit eurot. Jätkame ka tänavu võrgustiku laiendamist.

UAB Omniva LT Sorting

UAB Omniva LT Sorting loodi eesmärgiga pakkuda sorteeri mis- teenust Kaunase vabamajandus tsoonis. Ettevõte asutati 30. märt- sil 2022 ning selle põhitegevuseks on olnud Kaunase pakisorteeri- misterminali rajamine, millesse on 2023. aasta lõpuks investee ritud 29 miljonit eurot.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 41

OÜ Finbite

OÜ Finbite asutati 16. oktoobril 2020. Varasem Omniva arve keskus tegutseb sellest ajast alates Finbite arvekeskuse kaubamärgi all. Finbite OÜ on e-arvete operaator, mis pakub oma klientidele e-arvete käsitlemisega seotud teenuseid

OÜ Finbite müügitulu ulatus 2023. aastal 3,3 miljoni euroni (2022. aastal 3,3 miljonit eurot). 2023. aastal teeniti 71% müügitulust ostu- arvete vastuvõtu, menetluse, hoidmise ja digiteerimise teenustega ning 29% müügiarvete ettevalmistuse ja erinevatesse kanalitesse (e-posti, paberkandjal postkasti, panka, B2B kanalitesse) saatmise teenustega. Keskmine töötajate arv ettevõttes 2022. aastal oli 35 (2022. aastal 29).

2024. aastal on oodata uute teenuste väljaarendamist ning ole- masolevate teenuste täiendusi. Samuti hakkame rohkem rõhku

Sektori kõige olulisemateks mõjutajateks on madalseis majanduses ning sellest tingitud tihe konkurents. Siiski on e-kaubanduse pika- ajaline väljavaade optimistlik, samal ajal aga jätkub kirja ja perioodika mahu kahanemine. Kliendid ootavad kullerteenuse pakkujatelt en- diselt kiiret ja täpset saadetiste tarnet, võimalikult kliendilähedast pakkide saamise ja saatmise võrgustikku, lihtsat ja kliendisõbralikku teenindust ning keskkonnasäästlikkust.

Omniva 2024. aasta tegevuskava lähtub kontserni pikaajalisest stra- teegiast aastateks 2022-2026 ja omaniku ootustest. Meie visioon on olla aastaks 2026 eelistatuim logistikapartner Balti riikides, osutades kliendikeskset teenust pühendunult ja vastutustundlikult.

pöörama uutele turgudele, et laiendada oma teenuse müüki Bal- tikumist välja. Jätkame meeskonna ehitamisega ning manuaalsete tegevuste automatiseerimisega.

OÜ Picapac

Picapac OÜ majandustegevust alustati juunis 2023, mil soetati kodu- lähedase pakiautomaatide võrgustik Parcelsea OÜ’lt ning loodi võima- lus saata, vastu võtta ja tagastada pakke Omniva klientidele.

Picapac on spetsialiseerunud pakiautomaatide tark- ja riistvara aren- dusele ning nendega seotud teenustele. Ettevõte opereerib Eestis ja teenindab 860 asukohta. Majandusaasta käive oli 51 tuhat eurot ning aasta lõpus oli töötajate arv 5.

3.7

Plaanid 2024. aastaks

Meie 2024. aasta kõige olulisemad arendusprojektid liigituvad kolme gruppi:

Esiteks tahame pakkuda senisest veelgi enam klientide vajadus- test ja ootustest lähtuvat teenindust. Selle eesmärgi saavutamiseks reno veerime mitmeid postkontoreid üle Eesti, laiendame veel paki- automaatide võrku, ning toome turule kogukonna pakiautomaadi. Meie eesmärk on tõsta teeninduskvaliteeti läbivalt kõikides teenin- dus kanalites.

Teiseks on klientide kasutusmugavuse ja lihtsuse nimel kavas olu- liselt parandada Omniva digilahendust. Uus digikanal võimaldab nii paremat klientide eelistuste kui ka saadetiste jälgimist, samuti kõi- kide teenuste toetamist üle erinevate saadetiste saatmis- ja saamis- punktide.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 42

Kolmandaks jätkame sorteerimiskeskuste väljaarendamist ja auto- matiseerimist, et toimetada saadetised kohale kiiremini ja taskukohase hinnaga. Valmib Omniva suurim sorteerimis- keskus Leedus Kaunase vabamajandustsoonis ning plaa- nime alustada Eestis Rukki teel asuva sorteerimiskeskuse laienduse ehitamist. Avame mitmed jaotuskeskused klientidele suurmõõtmeliste pakkide kätte andmiseks. Tõstame märkimisväär- selt kõikide oma keskuste keskkonnasõbralikkust, võttes laiemalt kasutusele päikeseenergia ja teised keskkonnasäästlikud lahen- dused.

Pöörame tähelepanu nii Omniva keskkondlikule kui sotsiaalsele mõjule. Soovime tänavu senisest täpsemalt defineerida oma pika- ajalised jätkusuutlikkuse eesmärgid ja mõõdikud ning tegutseda aktiivselt nende eesmärkide saavutamise nimel.

Samuti tahame pakkuda senisest veel suuremat tuge meie tööta- jaskonnale. Olulised koolitusprogrammid juhtidele ja eesliini teen- indajatele, mugavamad töötingimused ja uued tehnilised lahen- dused on vaid osa sellest. Usume, et rõõmu ja hoolega tehtud töö aitab kaasa kliendikogemuse parandamisele ja meie ühiste eesmärkide saavutamisele.

3.8

Vastutus- tundlik tegevus

Aastaraamatu 1. ja 2. peatükis on kirjeldatud kontserni tegevust ja peamisi tulemusnäitajaid riskijuhtimise, inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise ja korruptsioonivastase võitluse valdkon- dades, samuti on aastaraamatu 4. peatükis kirjeldatud kontserni tegevuse keskkonnamõjusid, ühiskondlikke mõjusid ning panust meid ümbritsevasse kogukonda.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 43

Kestlikkusaruanne

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 44

4.1

Üldinfo ja raporteerimise põhimõtted

Raamistik Omniva on pühendunud jätkusuutlikkuse põhimõtete järgimisele kõi- gis oma tegevustes. Oleme veendunud, et ettevõtte pikaajaline edu on tihedalt seotud keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku jätkusuut- likkusega. Selles aruandes esitame ülevaate meie jätkusuutlikkusalas- test saavutustest, väljakutsetest ja tulevikuplaanidest. Aruanne on koostatud lähtudes juba osaliselt Euroopa kestlikkusaruandluse stan- dardite nõuetest. Meie eesmärk oli ära kaardistada kui suur osa meie aruandest juba lähtub Euroopa kestlikkusaruandluse standarditest ning integreerida see parimal võimalikul viisil muude osadega meie aasta- aruandest.

Järgime oma tegevustes eetilisi põhimõtteid ja ootame nendest läh- tumist kõikidelt tütarettevõtetelt, koostööpartneritelt ja töötajatelt nende igapäevatöös. Järgime ka inimõigusi, töötingimusi, keskkonna- hoidu ja korruptsioonivastast võitlust puudutavaid rahvusvahelisi stan- dardeid ning peame oluliseks vastutustundlikku isikuandmete töötle- mist. Meie jaoks on oluline tegutseda keskkonnasõbralikul viisil ning anda oma panus globaalsesse säästvasse arengusse.

Ulatus

Omniva konsolideeritud kestlikkusaruande ulatus ja periood on sama, mis finantsaruande puhul1, kaasates kogu organisatsiooni, püüdes saa- vutada pikaajaline edu, austades samal ajal keskkonda ja ühiskonda, milles tegutseme. Me ei ole kasutanud direktiivis sätestatud võimalust jätta välja konkreetne teave, mis vastab intellektuaalomandile, oskustea- bele või innovatsiooni tulemustele ega oodatava arengu või läbirääki- misjärgus küsimuste kohta.

Oleme pühendunud avatusele ja vastutusele ning jätkame läbipaistvuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtete edendamist kõigis oma tegevustes.

Peamised hinnangud Kasutame emissioonide hindamisel mudeleid, mis hõlmavad väärtus- ahela eelnevate etappide andmeid, mille hindamisel kasutatakse kaud- seid allikaid. Näiteks on Omnival üle 100 rendipinna ning kui meie partne- ril ei ole olnud võimalik meile esitada konkreetse pinna energiakulukuse osas infot, oleme selle tuletanud tarbimisinfo arvete põhjal. Selleks oleme kasutanud Statistikaameti keskmiseid hindu nii soojusenergia kui ka elekt- rienergia osas. Vee tarbimise osas kasutasime Eesti vee-ettevõtete liidu poolt avalikustatud andmeid veeteenuse keskmise hinna määramisel. Vaatame üle igal aruandeperioodil oma mudelite loogika ning ajako- hastame hinnangute tegemiseks kasutatavaid alusandmeid vastavalt turu parimale praktikale. Muudatused hinnangutes kajastatakse ja avali- kustatakse perioodil, mille puhul kõnealust hinnangut muudetakse koos selgituste ning võrdlusandmetega.

1 Kasvuhoonegaaside (KHG) hindamisel ei võetud arvesse 2023. aastal alustanud tütarettevõtja Picapac OÜ mõjualast 3 tekkinud heitmeid

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 45

4.2

Kestlikkuse strateegia

Meie äristrateegia on seotud rahvusvaheliste ÜRO säästva arengu eesmärkidega. Meie fookusteemad kestliku arengu eesmärkide seas on koos meie tegevuste peamiste mõjudega ära toodud allolevas tabelis. 2022. aastal viis Omniva läbi vastutustundlike põhimõtete mõjuanalüüsi seoses säästva arengu eesmärkidega, mille aluseks oli kontserni valdkondlik sektoripõhine riskipositsioon. Selle tulemuse- na kaardistasime, milliseid säästva arengu eesmärke oma tegevuse- ga kõige enam mõjutame.

ÜRO kestliku arengu eesmärgid:

Omniva jätkusuutlikkuse ambitsioonid on keskendunud kuuele va- litud säästva arengu eesmärgile (SDG-le), mis loovad aluse Omniva ESG (keskkonnaalaste, sotsiaalste ja juhtimisalaste) edusammude juhtimiseks ja mõõtmiseks järgmises kolmes fookusvaldkonnas:

Tõeliste muutuste esilekutsumiseks kõigis fookusvaldkondades töötame kindlaks tehtud tegevussuundade kaudu, samal ajal maan- dades võimalikke riske mõjuvaldkondades.

Topeltolulisuse hindamise põhimõte

Lähtume oma jätkusuutlikkuse raamistiku kujundamisel Euroopa Liidu poolt kehtestatud äriühingute kestlikkuse aruandluse direk- tiivist ja selle alusel loodud standarditest ning muudest rahvusva- heliselt laialdaselt kasutusel olevatest raamistikest ja standarditest. Omniva jätkusuutlikkuse strateegia alustalaks on topeltolulisuse hindamise põhimõte. Hindame nii ettevõtte tegevuse mõju välis- keskkonnale kui ka väliskeskkonna mõju ettevõttele, kaardistades võimalikke riske ja nende ennetamist.

Omniva on võtnud eesmärgiks integreerida jätkusuutlikkuse strateegia kõigisse oma tegevustesse, olles teadlik nii sise- kui ka välismõjudest. Selle saavutamiseks viisime läbi topeltolulisuse hin- damise, mis arvestas nii ESG küsimuste mõju ettevõtte väärtusele kui ka ettevõtte mõju majandusele, keskkonnale ja ühiskonnale.

eelistatud teenusepakkuja

puhas ja roheline keskkond

rõõmus töökoht

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 46

Siht- ja sidusgrupid Kaasamise kanalid Peamised huvivaldkonnad

Äripartnerid

Tarnijad Online küsitlus • Õiglane tasustamine • Töötervishoid ja -turvalisus • Ettevõtte eetiline käitumine • Ressursikasutus ja KHG emissioonid • Majandustulemused • Pikaajaline partnerlus • Andmete privaatsus ja turvalisus

Partnerid Online küsitlus, otsekontakt

Rendipindade operaatorid Online küsitlus

Ärikliendid Online küsitlus, otsekontakt

Inimesed

Töötajad Online küsitlus, otsekontakt • Koolitused ja arendus • Töötervishoid ja -turvalisus • Tasustamine ja hüvitised • Mitmekesisus ja kaasamine • Tööandja soovitusindeks (eNPS) • Teenuse kvaliteet • Ligipääsetavus, kättesaadavus • Andmete privaatsus ja turvalisus • Ressursikasutus ja KHG emissioonid

Tarbijad Tagasiside küsitlused

Kogukonnad Pressiteated, sotsiaalmeedia sisu, otsekontaktid

Organisatsioonid/ institutsioonid

Mittetulundusühingud Kohtumised • Ligipääsetavus • Õiglane ja läbipaistev tasustamine • Töötervishoid ja -turvalisus • Ettevõtte eetiline käitumine • Ressursikasutus ja KHG emissioonid • Majandustulemused

Ametiühingud (töötajate esindajad) Kohtumised, üritused

Seltsid, ühingud Kohtumised, üritused

Pangad Otsekontaktid, raporteerimise kanal, üritused

• Ettevõtte eetiline käitumine • Ressursikasutus ja KHG emissioonid • Majandustulemused

Meedia Pressiteated, sotsiaalmeedia, intervjuud

• Majandustulemused • Ettevõtte eetiline käitumine • Teenuse kvaliteet ja ohutus • Teenuse juurdepääsetavus ja taskukohasus • Kliendiandmete privaatsus ja andmete

turvalisus

Riik, valitsusasutused Omanikud Otsekontaktid

• Regulatiivne vastavus • Majandustulemused

Topeltolulisuse hindamise põhimõte

Topeltolulisuse hindamise protsess toi- mus nii sisemiste kui välimiste töötubade ning küsitluste toel, kus kõik olulised sidusrühmad olid kaasatud. Protsess hõlmas nii ettevõtte sees toimuvate ESG-mõjude kui ka välismõjude hin- damist, kasutades selleks etteantud hindamiskriteeriume, mis on kooskõlas Euroopa kestlikkuse aruandluse standar- ditega (ESRS).

Hindamisel võtsime arvesse meie jaoks olulisi mõjusid, riske ja võimalusi kest- likkusega seonduvatel teemadel. Hin- dasime, milliste jätkusuutlikkuse riskide ja võimalustega võivad kaasneda meie jaoks olulised finantstagajärjed ja millist olulist mõju avaldab Omniva tegevus inimestele ja keskkonnale.

Protsessi olid kaasatud järgmised sidusrühmad ning protsessi käigus kaardistasime nende põhihuvid:

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 47

Protsessi käigus identifitseerisime nii tegelikud kui potentsiaalsed mõjud ning hindasime neid vastavalt määratletud kriteeriumidele. Järgmises tabelis on toodud välja hindamiskriteeriumid ja skaala mõjuga seotud olulisuse ja majan- dusliku olulisuse hindamiseks.

Topeltolulisuse hindamise protsessi tulemusena mõistsime sügavamalt meie ettevõtte mõju nii sise- kui väliskeskkonnale ning suutsime tuvastada olulised valdkonnad, kus saame oma jätkusuutlikkusalaseid pingutusi veelgi suurenda- da. Allolev graafik toob välja Omniva jaoks kõige olulisemad valdkonnad.

Omniva olulisuse maatriks

MÕJUTÜÜP HINDAMISKRITEERIUMID HINDAMISSKAALA

Mõju olulisus Mõju tase 5-punkti skaala

Ulatus 5-punkti skaala

Pöördumatus 5-punkti skaala

Tõenäosus 5-punkti skaala

Muutus järgmise 1-5 aasta jooksul ↑ = ↓

Muutus järgmise 5+ aasta jooksul ↑ = ↓

Finantsolulisus Suurus 5-punkti skaala

Tõenäosus 5-punkti skaala

Muutus järgmise 1-5 aasta jooksul ↑ = ↓

Muutus järgmise 5+ aasta jooksul ↑ = ↓

Mõjuga seotud olulisus

M aj

an d

us lik

o lu

lis us

Kõrge

Mõju prioritiseerimine: Olulisema kaaluga mõjud Vähemolulise kaaluga mõjud

Madal Kõrge

Mõju liigitus:

Keskkond Sotsiaalne Juhtimine

Kliimamuutuste füüsilised mõjud

Töötajate kaasamine Piisav töötasu Töötajate töö- ja eraelu tasakaal Kogukonna suhted

Sidusrühmade kaasamine Poliitiline kaasatus ja lobitöö Eetilised juhtimispõhimõtted

Kasvuhoonegaaside heitekogused Energiakasutus Pakendijäätmed Tarneahela juhtimine

Tööohutus ja töötajate tervis Mitmekesisus, võrdsus ja õiglus

Teenuste kvaliteet ja ohutus Teenuste juurdepääsetavus ja taskukohasus Kliendiandmete privaatsus ja andmete turvalisus

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 48

ÜRO Säästva Arengu Eesmärgid

Fookused Eelistatud teenusepakkuja

Puhas ja roheline keskkond

Meeldiv töökoht

ESG olulise mõju valdkonnad

Teenuse kvaliteet

Ligipääsetavus teenustele

Klientide privaatsus ja andmeturvalisus

Sidusrühmade kaasamine

Suhted kogukondadega

Kasvuhoonegaaside emissioonid

Energiatarbimine

Kliimamuutuste mõjud

Pakendiprügi

Tarneahela juhtimine

Töötervishoid ja -turvalisus

Tööpraktikad, mitmekesisus, võrdsed võimalused

Töötajate kaasamine

Eetiline juhtimine

Panustamise viisid Lahendustesse panustamine / negatiivse mõju vähendamine / kasu sidusrühmadele

Eesmärgid Ligipääsetavus digikanalites vastavalt regulatiivsetele nõuetele aastaks 2025

Ligipääsetavuse audit ja pikaajaliste eesmärkide seadmine 2024

Poliitikad ja juhised paigas ja kasutuses kõigis olulise mõju valdkondades aastaks 2025

50% sõidukipargist alternatiivsetel kütustel ning 25% sõidukipargist elektriline aastaks 2030

75% taastuvenergia kasutamine oma hoonetes aastaks 2030

Pakendite taaskasutuse teenus tervikliku ringi lahendusena kättesaadav kõigile Baltikumi klientidele aastaks 2030

Taaskasutatavate/ ringlusse võetavate/ kompostitavate pakendite osakaal kõigist müüdud pakenditest 100% aastaks 2026

LTIFR (Lost Time Insury Frequency Rate) alla 4 aastaks 2026

40-60% sooline tasakaal juhatuses/ juhtkonnas aastaks 2026

eNPS 50% aastaks 2026

-50% mõjuala 1&2 emissioonid ja -25% mõjuala 3 emissioonid aastaks 2030; neto nullheide aastaks 2050

Topeltolulisuse hindamine on saanud meie jätkusuutlikkuse strateegia alus- talaks, aidates meil mõista ja prioritiseerida neid küsimusi, mis on olulised nii meie ettevõtte kui ka laiemate sidusrühmade jaoks. Omniva on koostanud oma jätkusuutlikkuse strateegia ning koostamisel on ka tegevuskava kestlik- kuse poliitikate kohta, millega viiakse ellu ettevõtte kestlikkuse teemadega seotud strateegiad ja juhtkonna otsused.

2023. aastal kehtestasime selged jätkusuutlikkuse eesmärgid ning leppisime kokku mõõdikud, mille tulemusena valmis Omniva jätkusuutlikkuse raamistik:

Iga eesmärgi saavutamiseks on loomisel sisemine poliitika ja tegevuskava, milles on määratud juhtgrupi tasemel vastutaja ning tegevused, mille kaudu planee ritakse eesmärgid saavutada.

Juhtimine

Alustasime aruandeperioodil Omniva käitumiskoodeksi uuendamist ning ava- likustame selle 2024. aastal. 2024. aasta fookuses on koostada ning üle vaadata kontserni tasandil ühtsed kvaliteedi, keskkonna ja töötervishoiu ning -ohutuse juhtpõhimõtted.

Jätkusuutlikkuse juhtimise struktuur

2023. aastal loodi Omnivas jätkusuutlikkuse valdkonnajuhi ametikoht, kelle ülesanne on juhtida jätkusuutlikkuse teemasid kontserni tasandil ning aida- ta ühtlustada kontserni üksuste protsesse ja eesmärke. Ühtlasi moodusta- ti aruandeaastal nõukogu tasemel ESG komitee ja määrati jätkusuutlikkuse eesmärkidest lähtuvalt iga eesmärgi osas juhtrühma liikmest sponsor, kelle ülesanne on leida ressurss ning tagada seatud eesmärgi saavutamine. ESG komitee koguneb vähemalt neli korda aastas ning vastutab juhtpõhimõtete kinnitamise ja riskijuhtimise eest. Ühtlasi kinnitab komitee jätkusuutlik- kuse strateegia ning jälgib selle elluviimist, omades regulaarselt ülevaadet eesmärkide saavutamiseks võetud meetmetest.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 49

Omniva on võtnud eesmärgiks vähendada oma keskkonnamõ- ju, hõlmates kõiki tegevusi alates logistikast kuni pakendamiseni. Oleme rakendamas meetmeid, et vähendada meie tegevusest tu- lenevat süsinikujalajälge, näiteks optimeerides marsruute, võttes kasutusele alternatiivkütuseid ja elektrisõidukeid ning kasutades taastuvenergiat meie hoonetes.

Tunnustame keskkonnakaitse tähtsust ning seetõttu püüame oma äritegevust läbi viia keskkonna seisukohalt vastutustundlikul ja tõhusal viisil.

4.3

Keskkonnahoid Eesmärgid

Kasvuhoonegaaside (KHG) heitmed ja energiahaldus

Saavutada neto nullheide aastaks 2050

Vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heitmeid 50% võrra mõjualas 1-2 ja 25% võrra mõjualas 3 aastaks 2030

Aastaks 2030 kasutab 50% meie autopargist alternatiivkütuseid ning vähemalt 25% autopargist on elektriautod

Aastaks 2030 pärineb 75% meie hoonetes tarbitud energiast taastuvatest allikatest

Pakendijäätmed

100% müüdud pakenditest on taaskasutatavad / ringlussevõetavad / kompostitavad aastaks 2026

Aastaks 2030 tutvustatakse Balti klientidele taaskasutatavate pakendite teenust koos täisringluslahendusega

Tarneahela juhtimine

Aastaks 2024 uuendatud käitumisjuhend koos jõustamisprotseduuride ja -organitega

Meie tegevustes:

Järgime kõiki reegleid, mis puudutavad ohtlike ainete hoidmist, käsitlemist ja mahalaadimist.

Väldime keskkonna saastamist ja vähendame tekitatud jäätmete hulka.

Eelistame kõigis oma tegevustes ressursside, sealhulgas vee, energia ja toorainete tõhusat kasutamist.

Minimeerime transpordi- ja logistikategevuste keskkonnamõju nii palju kui võimalik.

Tagame, et meie töötajatel oleksid keskkonnaalastes küsimustes vajalikud praktilised teadmised, kogemused ja vahendid, et täita tõhusalt oma kohustusi.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 50

Omniva eesmärk on vähendada oma tegevuse keskkonnamõju

Arendus- ja investeerimistegevuses keskendume pidevalt lahenduste loo- misele, mis toetavad meie eesmärkide saavutamist ja soodustavad meie klien- tide positiivset keskkonnamõju. Et toetada ettevõtte jätkusuutlikku arengut, oleme aktiivses dialoogis kogukondadega ning teeme koostööd omavalitsus- te, teadusasutuste ja rahvusvaheliste postiorganisatsioonidega.

Omniva keskkonnamõju juhtimise aluseks on grupi ülene süsinikujalajälje hin- damine, mis arvestab kõiki ettevõtte tegevuse aspekte, alates hoonete res- sursikasutusest ja transporditegevustest kuni töötajate igapäevase tööle käi- miseni. Usume, et ainult oma mõju kvantifitseerides saab ettevõte vähendada oma jalajälge tähendusrikkal, struktureeritud ja järjepideval viisil. Keskkonna- hoid on igaühe vastutus, mis tähendab, et ootame, et kõik Omniva töötajad ja partnerid annaksid oma panuse Omniva keskkonnategevustesse.

Omniva on logistikaettevõte, seega meie ja meie transpordipartnerite ärite- gevusest tuleneb enamik meie kliimamõjust. Oleme kõigil kolmel koduturul kaardistanud nii enda kui partnerite autopargi ning varustanud sõidukid spet- siaalsete GPS-seadmetega, et mõõta meie tegevusega kaasnevaid kasvuhoo- negaase.

Kasvuhoonegaaside (KHG) jalajälg on arvutatud järgides KHG protokolli, mis on kõige sagedamini kasutatav ülemaailmne standard äritegevuse, väärtus- ahelate ja leevendusmeetmete KHG heitkoguste mõõtmiseks ja haldamiseks. KHG jalajälje hindamisel võetakse arvesse seitse olulisemat inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paisatud kasvuhoonegaasi, mis on välja toodud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto Protokollis.

Kasvuhoonegaasidel on erinev globaalse soojenemise potentsiaal ja seeläbi ka ülemaailmset kliimasoojenemist põhjustav mõju. KHG-de erinevuste arves- tamiseks teisendatakse kõik gaasid süsinikdioksiidi ekvivalendiks (CO2 ekv), mis võimaldab väljendada KHG-de kogumõju ühe arvuna.

Süsiniku jalajälje arvutuskäik hõlmab järgmisi kontserni ettevõtjaid: Eesti Post AS2, Omniva SIA, UAB Omniva LT ja selle tütarettevõtja UAB Omniva LT Sorting,

Finbite OÜ. Piirid on defineeritud operatsioonilise kontrolli baasil ehk arves- tatakse kõiki emissioone, mis tulenevad allikatest ning tegevustest, mille üle on Omniva grupi ettevõtetel otsene kontroll.

Valisime mõjualad 1, 2 ja 3 ning baasaastaks võtsime esimese aasta, mille kohta KHG heidet mõõtsime – aasta 2021. Omniva kliimamõju mõõdeti kasvuhoo- negaaside üldise soojenemispotentsiaali (GWP100) kaudu ning väljendame seda süsinikdioksiidi ekvivalenttonnides (tCO2 ekv), mis võtab arvesse kõiki olulisi kasvuhoonegaase.

Aastal 2023 oli Omniva ettevõtete kasvuhoonegaaside (mõjuala 1, 2 ja 33) jalajälg 29 530 tCO2 ekv, mis on madalam võrreldes eelneva perioodiga (2022: 33 557 tCO2 ekv). Kõige suurema osakaalu moodustas transpordist tulenev emissioon.

2 2021. aastal erines rahvusvahelise äri valdkonna tegevus olemuselt oluliselt tänastest tegevustest. Seetõttu põhinevad heitkoguste arvutused “ärireiside” ja “allhanke korras transporditud ja jaotatud veod” osas 2022. aasta sisendandmetel. See tagab, et tulemused ja välja töötatud mudel peegeldavad võimalikult täpselt praegust olukorda.

3 "allhanke korras transporditud ja jaotatud veod" ei sisalda viimase miili vedusid rahvusvaheliste vedude osas väljaspool Baltikumi

Mõjuala 1, 2, 3 heitkogused ja osa koguhulgast (t CO2 ekv/aasta; %)

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 51

Kasvuhoonegaaside vähendamiseks oleme võtnud kasutusele mitmeid meet- meid, näiteks oma autopargi elektrifitseerimine, alternatiivsete sõidukite ak- tiivne otsimine ja rakendamine, biokütuste suurenenud kasutamine, kullerite ökonoomsema sõidu innustamine ja marsruutide optimeerimine. Edusam- mude mõõtmiseks oleme kehtestanud selged mõõdikud ja valmimisel on meie rohetranspordi teekaart.

Ülevaade mõjuala 1 heitekogustest

Mõjuala 1 alla kuulub otsene heide, mis pärineb organisatsiooni omatud või kontrollitud heiteallikatest ja tegevustest (nt organisatsiooni enda sõidukite kütuse kasutamisest, enda energiatootmisseadmetest või tootmisprotsessist tulenev KHG heide).

Autopark 2023. detsembri seisuga koosneb Omniva autopark enamjaolt väikekaubi- kutest. Neid on kasutusel 579 tükki, mis moodustab ligi 59% kogu autopargist. Kaubikud on suuruselt teine veovahendi tüüp, neid on kokku 330 ehk 34% kogu autopargist. Lisaks on kasutusel sõiduautod, elektrilised kaubarattad ning tavalised jalgrattad. 2023. aastal soetas AS Eesti Post kokku 42 elektrilist väikekaubikut Renault Kangoo E-Tech. Varasemalt oli autopargis 10 eelmise generatsiooni Renault Kangoo ZE´d. ESG strateegia näeb ette, et 2030. aastaks on 25% ettevõtte autopargist elektriautod. 2023. aasta lõpus on see number 6,8%.

Mõjuala Kategooria 2021 2022 2023

Mõjuala 1 Autokütused 5 416 5 450 5 414

Hoonetes kasutatud kütused 835 776 392

Mõjuala 1 6 252 6 226 5 806

25% 2030. aastaks

Hindamistulemused

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 52

Laadimistaristu

Omniva viis 2023. aastal läbi riigihanke, mille tulemusel renditakse laadimis- taristut koos haldustarkvaraga ning lähema viie aasta jooksul paigaldame 300 elektriauto laadijat üle Eesti, et kulleritel oleks võimalik kasutada oma tööks kõikjal elektriautosid. Esimesed ligi 50 laadijat pandi paika juba 2023. aastal Tallinnas, Tartus, Kuressaares ja Rakveres.

Elektrifitseerimise kõige kriitilisemaks komponendiks on eelkõige võrgu võimekus ning vaba võimsuse hulk. See seab meile täiendava piirangu, mille tõttu oleme arvestanud, et 2024. aastal on meil võimalik autoparki lisada 25 elektriautot.

Veoringid

Oleme optimeerimas oma veoringe, sest vähem läbituid kilomeetreid sama teenusekvaliteedi juures tähendab nii väiksemaid kulusid kui ka väiksemat kesk konnajalajälge. Meie ambitsioon on jõuda 2024. aasta jooksul automaat- selt optimeeritud vedudeni.

Testime aastal 2024 ka erinevaid alternatiivsõidukeid, eesmärgiga leida oma vajadustele sobivaimad lahendused ning suurendada alternatiivsõidukite osakaalu veelgi oma autopargis. Oleme kaardistanud ära veoringid, kus alter- natiivsete sõidukite efektiivsus on suurim. Varasem kogemus on näidanud, et näiteks kaubarattaga on otstarbekas töötada tiheasustusega piirkonnas, kuhu on raske autoga pääseda. Elektriline kaubaratas võib olla ligi 20% efektiivsem alternatiiv kaubikule ja jalgsi tehtava postiringiga võrreldes saab elektrilise kau- barattaga teenindada 15% rohkem kliente. Omniva elektrilised rattad viivad praegu posti kohale Tallinnas, Tartus, Jõgeval, Haapsalus, Kuressaares ja Pärnus.

Lisaks propageerime aktiivselt ökosõitu, et meie autopark kauem vastu peaks ja veoringid oleksid kuluefektiivsed. Seetõttu on meie kullerite tulemuspalga üks osa ökosõiduskoor.

Ülevaade mõjuala 2 heitekogustest Mõjuala 2 alla kuulub kaudne heide, mis tuleneb organisatsiooni poolt sisse os- tetud ja tarbitud energiatootmisest (nt organisatsiooni ostetud ja tarbitud elektri-, soojus- ja jahutusenergia), mis on toodetud teises organisatsioonis. Omniva mõjuala 2 koosneb peamiselt tarbitud elektrienergiast meie oma- ning rendipindadel.

Hindamistulemused

Mõjuala Kategooria 2021 2022 2023

Mõjuala 2 Ostetud elektrienergia 4 575 4 277 4 731

Ostetud soojusenergia 564 668 1 528

Mõjuala 2 5 140 4 946 6 259

Omniva omandis on kuus äripinda. Oleme planeerimas mitmeid muudatusi seoses omapindadega, et tagada efektiivsem ruumikasutus ning parim võima- lik lahendus meie töötajaid ja ärivaldkondi silmas pidades. Ühe suurema muu- datusena on ettevõte valmistamas ette Eestis logistikakeskuse laienduse ra- jamist, mille valmimise järel, eelduste kohaselt 2026. aastal, kolitakse mõned funktsioonid Pallasti tänava kompleksist logistikakeskusesse ning mõned funktsioonid rendipindadele. Alates 2024. aastast kasutavad Rukki ja Pallasti hooned 100% ulatuses roheenergiat, mis on samm lähemal eesmärgile vähen- dada heitkoguseid mõjualas 2 ning sellele, et aastaks 2030 pärineks vähemalt 75% meie hoonetes tarbitud energiast taastuvatest allikatest.

Rendipindasid oli 2023. aastal meie kasutuses kokku 101, enamik neist Eestis. Lätis oli rendipindasid kokku 11 ning Leedus 7.

2023. aasta neljandas kvartalis viisime läbi rendipindade operaatoritele suunatud küsitluse, eesmärgiga saada ülevaade, millist energiat rendipindadel kasutatakse ning kaardistada, kui suur on operaatorite valmisolek vahetada kehtiv elektrienergiapakett taastuvenergia vastu. Küsitluses uurisime elek-

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 53

tri- ja soojusenergia ning vee kasutuse ja päritolu kohta. Vastanutest ena mik kasutavad veel tavalist võrguelektrit ja suur osa ei olnud veel valmis liikuma taastuvenergia kasutamise suunas. Töötame selle nimel, et suunata enda koostööpartnerid keskkonnasõbralikumalt käituma ning omada täpsemat in- formatsiooni ja ülevaadet kasutatavatest energialiikidest ja päritolust.

Taastuvenergia tootmine

Omniva Rukki teel asuv logistikakeskus saab suure osa vajaminevast elektri- energiast päikesepaneelide vahendusel. Keskuse katusele on paigaldatud kokku 1667 monokristallidega paneeli, mis võtavad enda alla ligi pooleteise jalgpalliväljaku ehk 11 000 ruutmeetri suuruse ala. Päikesepark katab 40–50% hoone energiavajadusest. 2023. aastal tootsime päikesepaneelidega elektri- energiat 474 556 kWh energiat (2022. aastal 489 000 kWh).

2024. aastal on valmimas uus Kaunase sorteerimiskeskus. Investeeringu eesmärgiks on automatiseerida ja tsentraliseerida pakkide sorteerimine Leedu turul, luua regionaalne keskus ning olla atraktiivseks partneriks suur- tele e-kaubanduse platvormidele. Logistikakeskuse pind hõlmab rohkem kui 21 000 m2 ning paikneb Kaunase lennujaama ja planeeritava Rail Baltic raud- teetrassi läheduses. Keskuse energiavajaduse katmiseks kasutatakse päikese- paneele. Valmiva hoone energiaklass on A++, mis on 38% madalam liginull- energiahoonele Leedus kehtestatud piirmäärast. Tehnoloogilisest aspektist on uus pakisorteerimisterminal automatiseeritud, mis võimaldab inimtegurist põhjustatud vigu maksimaalselt vältida ja tagada postipakkide kättetoime- tamise kiiruse. Töö tootlikkust suurendav innovatsioon ja jätkusuutlikkus on meie jaoks prioriteedid.

Ülevaade mõjuala 3 heitekogustest

Mõjuala 3 alla arvestatakse muu kaudne heide, mis on põhjustatud organisat- siooni tegevustest, toodetest ja teenustest (v.a mõjuala 2), mis on tekitatud teiste organisatsioonide poolt ja mida KHG hindamist teostav organisatsioon ei oma ega kontrolli. Omniva äriiseloomu tõttu on meie mõjualas 3 peamiselt kajastatud ülesvoolu ehk sisetarne, mis on seotud organisatsiooni poolt han- gitud/tarnitud toodete ja teenustega.

Omniva mõjuala 3 sisaldab:

• Sisseostetud/hangitud tooteid ja teenuseid (pakiautomaadid, pakkematerjalid)

• Kapitalikaupu (IT seadmed, väikevahendid)

• Kütuse- ja energiatarbimisega seotud heitekoguseid (energia tootmine, kütuse transport jmt)

• Sisse ostetud transporti

• Jäätmete käitlemist

• Tööreise

• Töötajate koju-tööle liikumist

• Kodukontorit (võimaldame töötajatel töötada kodukontoris, kui tööülesanded seda lubavad)

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 54

Mõjuala Kategooria 2021 2022 2023

Mõjuala 3 Vedu ja jaotus allhanke korras 11 235 13 480 9 486

Ärireisid 73 126 205

Töötajate pendelränne 4 745 5 335 4 843

Kodukontor 63 65 87

Ostetud kaubad ja teenused

457 1 812 1 043

Jäätmed 337 152 454

Kütuse ja energiaga seotud heitkogused 1 450 1 415 1 348

Mõjuala 3 18 360 22 385 17 465

Töötajate teadlikuse tõstmine

Mõjuala 3 osas on kõige keerulisem viia ellu muudatusi ning juhtida KHG heite vähenemist. Saame seda peamiselt teha, olles targemad hankijad ning ka- sutades ja hooldades meie seadmeid selliselt, et nende eluiga oleks pikem. Teadlikkuse tõstmise huvides oleme alustanud organisatsioonis kestlikkuse inspiratsioonihommikute läbi viimist. Näiteks oleme inspiratsioonihommikul käsitlenud digiprügi temaatikat, mille raames tutvustasime oma töötajatele selle mõiste olemust ning erinevaid viise digiprügi vältimiseks.

Samuti saame suunata töötajaid liikuma tööle-koju keskkonnasõbralikumalt, kasutades selleks ühistransporti ja võimalusel liikuma jalgsi. Pakume tööta- jatele võimalust kasutada ettevõtte poolt organiseeritud bussitransporti kõi- kidesse meie suurematesse logistikakeskustesse üle Baltikumi.

Koostöö GreenDice’iga IT seadmete eluea pikendamisel

Omniva mõõdab oma IT-seadmete süsiniku jalajälge koostöös GreenDice’iga. Elektroonikaseadmete jalajäge saab täpselt mõõta PAIA (Product Attribute to Impact Algorithm) mudeli abil, mis eeldab kogu seadme elukaare jälgimist kuni materjaliringluseni. Just seepärast oleme sõlminud koostöölepingu or- ganisatsiooniga GreenDice, et pikendada seadmete eluiga ja garanteerida materjalide ringlusse jõudmine. GreenDice on loonud tehnikaringi, kus saab jälgida ühe toote elukaart algusest lõpuni. Seadmed, mis enam väärtust ei loo, suunatakse materjalide ümbertöötle misse. Ettevõtete kasutatud, kuid hästi hoitud seadmed leiavad uued kasutajad GreenDice´i kogukonna kaudu. Igal kogukonna liikmel on oluline roll liitunud ettevõtete IT-seadmete kesk- konnamõju vähendamisel. 2023. aastal andsime GreenDice’ile 3108 kasutatud seadet ning 157 kg materjali jõudis ümbertöötlemisse. E-jäätmed on maail- mas kõige kiiremini kasvav jäätmete valdkond ja vähem kui 20% neist jõuab korrektselt materjalide ümbertöötlemisse. Omniva ei soovi olla e-jäätmete tekitaja.

Lisaks pakume aastast 2024 kvaliteetset digitaalse maailma ligipääsu ka oma töötajatele (www.greendice.ee/liitu). Tänaseks on liitunud ca kümmekond Omniva töötajat Eestist, Lätist ja Leedust.

Pakendijäätmed

Keskendume lahenduste väljatöötamisele, mis aitavad oluliselt vähendada pakendijäätmeid Omniva tegevuses, sh tarneahelas. Kuna prügi ja kasvav pa- kendite hulk on osaks keskkonnaprobleemidest ning pakkide kohaletoime- tamine on meie äritegevuse keskmes, näeme suurt väärtust nii oma töötajate kui klientide harimises ja kaasamises.

Pakendijäätmed on suur probleem ning Omniva logistikaettevõttena saab panustada oma tegevuse suunamisega kliendikäitumist keskkonnahoidliku- maks ning samal ajal tõstes klientide teadlikkust.

Pakendiringluse täislahenduse testimisega tehakse juba algust. 2024. aastal

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 55

alustatakse pilootprojektiga, leidmaks parimaid võimalikke lahendusi nii pa- kendile kui teenuse tingimustele. Samuti kogutakse pilootprojekti käigus ta- gasisidet klientide valmisolekust lahenduse vastuvõtmisel. Parima võimaliku lahenduse leidmisel implementeerime seda ka teistes Baltikumi riikides.

Meie eesmärk on pakkuda klientidele vaid taaskasutatavaid, ringlusse- võetavaid või kompostitavaid pakendeid aastaks 2026. Oleme kaardistamas, mis osa sortimendist vajab välja vahetamist, et seda eesmärki saavutada. Het- kel on võimalik kliendil osta nii Woola kui ka Kiud ettevõtete pakendeid paki saatmiseks.

Jätkusuutlik tarneahel

Omniva on riigile kuuluv ettevõte. See tähendab, et asjade või teenuste soe- tamisel peame lähtuma riigihangete seaduses sätestatust. Riigihanked peavad olema korraldatud läbipaistvalt, kontrollitavalt ja rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt kasutades. Ettevõtted, kellelt teenuseid või tooteid soetatakse, valitakse kindlate kriteeriumite alusel ning need peavad olema objektiivsed, kontrollitavad ja kõigile ühtmoodi arusaadavad. Äriettevõttena on meile olu- line, et saaksime efektiivselt kasutada ära turukonkurentsi ning et kasutak- sime oma rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, valides koostööpartne- reid parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel.

Jätkusuutlikku lähenemist peame oluliseks ka riigihangete korraldamisel. Han- getel osalejatelt ja koostööpartneritelt eeldame selles vallas korrektset ja nõutud tingimustele vastava teenuse pakkumist. Keskkonnahoidlikud tingi- mused on kirjeldatud hanketingimustes, nt hangitava teenuse osutamisel või töö tegemisel ning toodete soetamisel. Kasutatavad materjalid või vahendid peavad vastama nõutud tingimustele, sh tuleb omada vastavaid sertifikaate vms. Eelistame lahendusi, mis võimaldavad materjalide taaskasutust. Lähtume hanketingimuste koostamisel toote või teenuse elutsükli kuludest, arvestades näiteks soetatavate materjalide vastupidavuse ja hilisemate hoolduskuludega.

Omnivas on kehtestatud hangete läbiviimise kord ning käitumiseeskiri part- neritele. Ootame oma partneritelt inimõiguste, töötingimuste, keskkonnahoiu,

ärieetika ja korruptsioonivastase võitluse rahvusvaheliste standardite raken- damist, kuna see on meile ärisuhete loomisel ja jätkamisel oluline kriteerium. Partnerite käitumiseeskiri on lahutamatu osa hankelepingust ja sellest pea- vad oma äritegevuses lähtuma nii lepingupartner kui tema alltöövõtjad. Telli- me igal aastal mitmesuguseid teenuseid, soetame seadmeid, varuosasid, tarkvara, tehnikat, kontoritarbeid ja töörõivaid. Riigihanked viiakse alati läbi koostöös hankeosakonnaga, detailselt kirjeldatud tingimuste alusel ning regist- reerituna riigihangete registris, mis võimaldab osaleda kõigil huvitatud pak- kujatel, sh väljaspool Eestit tegutsevatel pakkujatel. Riigihanke üldpõhimõtete ühtseks järgimiseks viib hankeosakond läbi kõik hanked, mille eelduslik maksu- mus ületab 10 000 eurot.

Kogu Omniva grupis viisime 2023. aastal hankeid läbi kogumahus ligikaudu 108 miljonit eurot. 56.2% Eestis läbi viidud hangetest olid riigihanked, Eesti lepin- gupartnereid oli hangete puhul üle 90%, seega on Omniva kui hankija panus

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 56

Töötajaskonna koosseis

Omniva pühendub inimõiguste austamisele, tagades töötajate tervise ja ohutuse ning soodustades võrdsust ja mitmekesisust toetavas töökeskkonnas, mis on vaba diskrimineerimisest. Me tunnustame ja järgime igale inimesele kuuluvaid õigusi, austades rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste põhimõtteid, mis on sätes- tatud rahvusvahelistes kokkulepetes. Meie organisat- sioonikultuur on vaba ahistamisest, alandamisest, kiu- samisest ja muudest ebasobivatest käitumisviisidest. Mitmekesisuse ja võrdsuse väärtustamine on meie te- gevuste keskmes, olgu selleks värbamine, otsuste lan- getamine, igapäevane suhtlus või meie grupi juhtimine. Omniva töötajaskond on mitmekülgne, hõlmates ini- mesi erinevatest taustadest, rahvustest ja kultuuriruu- midest. Oleme kindlad, et erinevad vaatenurgad ja maailmavaated toovad kaasa unikaalseid perspektiive ning soodustavad loovust, aidates seeläbi kaasa meie üldisele edule.

Meeskonna koosseis Omniva kontsern tegutseb kolmes Balti riigis, järgides kõiki siin tööjõule keh- tivaid õigusakte. Aasta keskmine töötajate arv oli 2596 (2022. aastal 2561)

2023. aasta lõpu seisuga töötas Omnivas 2763 inimest, kes jaotusid grupi ette- võtete vahel järgmiselt:

4.4

Meie inimesed

2023 2022

AS Eesti Post 1 909 1 692

UAB Omniva LT 521 481

SIA Omniva 298 351

OÜ Finbite 28 24

OÜ Picapac 6 0

Eesmärgid

Tööohutus ja töötajate tervis

Töötajate rahulolu

• Töötajate soovitamise indeks (eNPS) 2026. aastaks vähemalt 50%

• Kaotatud tööajaga vigastuste sagedusmäär (LTIFR) alla 4 aastaks 2026

Mitmekesisus

• Sooline tasakaal tippjuhtide hulgas vahemikus 40% kuni 60% aastaks 2026

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 57

Võrreldes 2022. aastaga suurenes AS-is Eesti Post töötajate arv perioodika ko- jukande üle võtmise tulemusena. Täiendavalt toimus ka tegevuse efektiivse- maks muutmine. Tütarettevõtja UAB Omniva LT töötajate arvu kasv on seotud peamiselt äritegevuse ja -mahtude kasvuga ning SIA Omniva töötajate arvu kahanemine on aasta lõpus käsitsi sorteeritud pakkide mahtude mõningase languse ning efektiivsema töökorralduse tulemus.

Soolise jaotuse erinevus Omnivas tuleneb peamiselt ettevõtete tegevuse- ga seotud ametikohtade iseloomust ning erinevate riikide töökorralduse eripäradest. Kui AS Eesti Postis on suurem osa töötajaskonnast naissoost, siis tütarettevõtjates UAB Omniva LT ning SIA Omniva vastupidi, mees- soost. Kontsern kokku näitab seetõttu üsna tasakaalustatud pilti: 44% mehi ning 56% naisi. Kontserni Baltikumi juhtkonnas on naiste osakaal 33%, juha- tuses 0% ja nõukogus 20%. Kesk- ja esmataseme juhtide hulgas on naised ja mehed esindatud sarnases proportsioonis nagu töötajaskonna hulgaski.

Jälgime kontsernis kord kuus arvutatavat püsivusindeksit, mis näitab tööta- jate gruppide lõikes püsivust Omnivas. Juhtide ja spetsialistide puhul on pü- sivusindeksi arvutamisel aluseks 2-aastane tööstaaž – selle aja jooksul oman- dab töötaja põhjalikumad teadmised ettevõttest. Esmatasandi töötaja elab ametisse sisse kiiremini, seetõttu on tema staaž valemis 1 aasta. 2023. aasta lõpus oli kogu kontserni töötajate osas juhtide püsivusnäitaja 63%, spetsialis- tidel 54% ning esmatasandi töötajatel 62%.

Keskmine tööstaaž AS-is Eesti Post on 8 tööaastat. Tööjuubilare (üle 10 aasta staaži ja arvestatult iga viie aasta järel) oli 2023. aastal 123 (96% neist töötab AS-is Eesti Post). Ühel AS-i Eesti Post töötajal täitus 2023. aastal 50 aastat staaži ning enam kui 50 aastat staaži on 5 töötajal.

Töötajate rahulolu

Töötaja rahulolu on Omnivas tähtis. Mõõdame töötajate rahulolu igas kvarta- lis regulaarselt ning see on jätkuvalt üks kontserni tulemuskaardi olulisemaid näitajaid. Töötajate rahuolu mõõtmiseks kasutame tööandja soovitusindeksit ehk eNPSi. Kvartaalsed mõõtmistulemused näitasid meie töötajate kesk- miseks soovitusindeksiks 2023. aastal 42, mis on meie sektoris tugev tulemus, kuid ei saavutanud seatud eesmärki ning jäi 10 punkti võrra madalamale 2022. aasta tulemusest. Töötajate rahulolu langus on seletatav organisatsioonisisese muutusega – 2023. aasta teisel poolel liikus Omniva järk-järgult riikidepõhi- selt juhtimisstruktuurilt üle Baltikumiülesele. Struktuurimuudatuse lõpeta- sime formaaljuriidiliselt 2023. aasta lõpus, kuid muutus sellega siiski ei lõppe. Vaadates 2024. aastasse, on vaja toetada uusi koostöösuhteid (töötavad ju Baltikumiülesed tiimid sellisel kujul esmakordselt) ning juhtimist olukorras, kus tiimi liikmed asuvad samal ajal erinevates riikides. 2024. aasta fookuses on ka protsesside ühtlustamine ja uuesti mõtestamine kõikides valdkondades, mis omakorda loob võimaluse meeldiva rutiini ja stabiilsuse tekkimiseks. Selle kõige valguses näeme, et 2024. aastal jääb eNPS suure tõenäosusega samale tasemele 2023. aastaga.

AS Eesti Post 46 aastat

UAB Omniva LT 29 aastat

SIA Omniva 32 aastat

OÜ Finbite 37 aastat

OÜ Picapac 35 aastat

AS Eesti Post 35% 65%

UAB Omniva LT 64% 36%

SIA Omniva 64% 36%

OÜ Finbite 32% 68%

OÜ Picapac 33% 67%

Keskmine vanus ettevõtete lõikes on järgmine:

Meeste ja naiste osakaal varieerub grupi ettevõtete vahel järgmiselt:

Keskmine töötaja on Omnivas 44-aastane. Kõige noorem töötaja on 18-aastane ja kõige vanem 82-aastane.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 58

Vaadates küsitlustest osavõtjaid, siis osales uuringus 2023. aastal keskmiselt 68% töötajatest, mis on mõne protsendipunkti võrra madalam tulemus kui 2022. aastal, kuid tagab igati tulemuste usaldusväärsuse. Meeskonnarahulolu oli jätkuvalt kõrge, vastajatest 65% olid nõus soovitama oma meeskonda Omnivas.

2023. aastal toimus ka Baltikumiülene põhjalik töötajate pühendumuse ja rahul- olu uuring. Kõrge vastamisprotsent (81% töötajatest) näitab, et tulemused on usaldus väärsed. Pühendumus + rahuloluindeksi tulemus oli 73, mis sarnaste organisatsioonidega võrreldes on väga hea tulemus, ning 82% Omniva tööta- jatest on rahulolevad.

Tööohutuse indeks

Tööohutuse indeks: 2381

Teine oluline tulemusnäitaja, mida kontsernis jälgime, on tööohutuse indeks (WSI – Workplace Safety Index). WSI näitab, kui suur osa kalendripäevadest on puudutud tööõnnetuste tulemusena tekkinud ajutise töövõimetuse tõttu. Detsembri lõpu seisuga oli meie tööohutuse indeks 2381. Kui välistada libeduse tõttu toimunud tööõnnetused väljaspool Omniva territooriumi, oli tööohutuse indeks 1208. Kontsernis toimus kokku 67 tööõnnetust. Kõikidest õnnetustest 63% juhtub kukkumise, komistamise ja libisemise tõttu postikulleritega, kes töötavad iga ilmaga ettevõtte poolt mitte-kontrollitavas väliskeskkonnas.

Tavapärasemad tööõnnetu- sed juhtuvad talvel postikul- lerite seas libedate ilmasti- kuolude pärast.

Käitlusel juhtunud õnnetused

Loomadest tingitud õnnetusjuhtumid

Komistamine Libisemine Kukkumine

AutoõnnetusMuu

Kokku 67 tööõnnetust

917 6 419

39

Teeme kontsernis ennetus- ja teavitustööd, et tööõnnetusi vältida ning va- rustame oma töötajaid sobivate kaitsevahenditega.

2024. aastal võtame töökeskkonna ohutuse mõõtmiseks kasutusele uue, rah- vusvaheliselt tuntud põhinäitaja. LTIFR (Lost time injury frequency rate) on kaotatud tööajaga vigastuste sageduse määr 200 000 töötatud töötunni kohta vaadeldaval perioodil, mis kajastab vigastuste tõttu kaotatud tööaega. LTIFR kasuks räägib selle võrreldavus teiste sarnaste sektori ettevõtetega.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 59

Töötajate kaasamine

Tugeva organisatsioonikultuuri aluseks on töötajate kaasamine. Tööohutu ses lähtume töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, asjakohastest määrustest ning riskihindamiste tulemustest. Töötajad saavad kaasa rääkida töökeskkon- navolinike kaudu, kellega kord poolaastas arutatakse aktuaalseid keskkonna ja ohutusega seotud teemasid.

Väärtuspakkumine

Väärtustel põhinev organisatsioonikultuur ja vastutustundlik tööandja

Omniva on tugev ja stabiiline Eesti üks suurimaid tööandjaid. Ka Lätis ja Leedus on Omniva tunnustatud tööandja. Usume, et meie organisatsioonikultuuri on sügavalt juurdunud ettevõtte põhiväärtused, missioon ja visioon, mis juhivad meie töötajate käitumist ning toetavad töötajaid valikute tegemisel. Meie töökeskkond on toetav, inspireeriv ja positiivne. Tahame, et iga töötaja tun- neks ennast kaasatuna, kõrgelt hinnatuna ja ära kuulatuna.

Kui 2022. aastal tegelesime üle organisatsiooni fokusseeritult missiooni ja väärtustega, siis 2023. aastal kaasasime oma töötajad väärtustel põhinevasse Rõõmusaadikute koolitusprogrammi, mille tulemusel juurutasime kolmes rii- gis väärtuspõhist käitumist just vahetult klientidega töötavate töötajate seas. Jätkame programmiga ka 2024. aastal.

Tugeva ühtsustunde loomiseks ning töötaja heaolu toetamiseks korraldame ettevõtte siseselt erinevaid ühisüritusi, mille fookuses on nii esmatasandi töötajad kui juhid ja spetsialistid. Lisaks keskendusime töökultuuri paran- damisele läbi paindliku töökorralduse, info liikumise, sünergia ja kultuuri, ta- gasiside ja uuringute, värbamise, sisse elamise ja terviseedenduse. Omniva on sotsiaalselt vastutustundlik tööandja, pakkudes töövõimalusi üle kogu Baltikumi ja tänu ametikohtade mitmekesisusele leiavad meie juures väljakut- se erinevad inimesed.

Tasustamise põhimõtted ja tulemustasu

Omnivas on töö tasustamisel eesmärgiks tagada õiglane ning konkuren- tsivõimeline tasu läbi lihtsa ja selge tasustamisskeemi. Peame silmas ettevõtte ja oma töötajate konkurentsivõimet. Osalesime ka 2023. aastal Baltikumi üleselt Figure palgaturu-uuringus ning analüüsisime oma tasude õiglust ning võrrel- davust tööjõuturul. Kasutame Figure metoodikat ametikohtade hindamiseks ning lähtume töökohtade jaotusest tööperedeks. Omniva töötaja kogutasu moodustavad nii rahalised väljamaksed (nt põhitöötasu, tulemustasu, lisatasud, kompensatsioonid, toetused) kui ka mitterahalised hüved.

Lisahüved

Tööandja poolsed hüved toetavad töö- ja eraelu tasakaalu, tervislikku elustiili ja isiklikku arengut. Lisaks töötasule ja tulemustasustamise süsteemile julgus- tame töötajaid seadma prioriteediks oma füüsilist ja vaimset tervist – toeta- sime 2023. aastal liikumist läbi spordikompensatsiooni ning spordiürituste toetamise, vaimse tervise toetamiseks oleme kaasanud tööpsühholoogi ning pakume ka lisapuhkust. Pakume kõikidele oma töötajatele täiendavaid vabu päevi elu oluliste sündmuste puhul ning peame oma töötajaid meeles ka muudel perekondlikel olulistel sündmustel. Väljakujunenud hüved on riigiti mõnevõrra erinevad: näiteks pakkusime 2023. aastal Läti ja Leedu ettevõtetes töötajatele ka tervisekindlustust, kuid tulevikku vaadates on soov hüvesid harmoniseerida.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 60

Meie väärtuspakkumise osaks on üle kontserni näiteks järgmised hüved:

Sporditoetus

Eesmärgistatava ametikoha puhul tulemustasustamise süsteem

Ühisüritused (nt tervisenädal, kullerite päeva tähistamine, gala, suvepäevad)

Vabad päevad ja/või toetus isiklike oluliste sündmuste puhul

Kingitus töötajale lapse sünni puhul ning edaspidi lapsele jõulude puhul

Peresõbralik tööandja ning töö- ja eraelu tasakaal

Omnival on peresõbaliku tööandja kuldtaseme märgis ning pingutame selle nimel, et töötajad saaksid töö- ja pereelu ühildada. Pakume töötajatele osalise tööajaga töötamise võimalust, võimalik on paindlikult kasutada töötamise aega, samuti pakume kaugtöö või hübriidtöö võimalust, kui see sobib konkreetse ametikoha tööülesannetega.

Tulemuspõhine juhtimiskultuur ning töötaja karjäär

Tööandjana toetame tulemuspõhist juhtimiskultuuri ja usume töötaja isikliku arengu toetamisse ning aitame töötajatel planeerida isikliku arengu teekonda, pakkudes karjäärivõimalusi. Väärtustame ettevõttes igat tööpanust. Julgustame ja soodustame ettevõttesiseseid karjääriliikumisi nii Eesti siseselt kui ka üle Baltikumi Lätis ja Leedus. Esmatasandi positsioonidele pakume kandideerides ka tasustatud töövarjupäeval osalemise võimalust, et kandidaat saaks olla kin- del valitud ametikoha sobivuses.

Viime vähemalt kaks korda aastas läbi tulemustele keskenduvaid perioodi kokkuvõtvaid vestluseid juhi ja töötaja vahel, kusjuures vähemalt kord aastas hindavad töötajad oma käitumist läbi ettevõtte väärtuste. Soodustame ava- tud suhtlust ning vastastikku tagasiside andmist. Töötajate ühises infoväljas hoidmiseks on ettevõttesiseselt töötajatele regulaarsed avatud mikrofoni formaadis koosolekud koos infojagamise ja kohapeal küsimuste esitamise/ vastus te andmisega nii Baltikumiüleselt inglise keeles kui ka kohalikul tasandil. Loome ja toetame ühtset Baltikumiülest töökultuuri, soodustame koostööd ning avatud suhtumist.

Töötajate tunnustamine

Tunnustame ja premeerime oma töötajaid heade töötulemuste eest, samuti neid, kelle tegevus on eeskujuks ettevõtte väärtusti arvestades. Iga-aastasel kõiki töötajaid kaasaval ühisüritusel tunnustame töötajaid ja suuremaid projekte erinevates kategooriates, mis samuti toetuvad meie põhiväärtustele. 2023. aastal olid nendeks Aasta hoolija, Aasta tegija, Aasta sõnapidaja, Aasta in- nustaja, Aasta teenindaja, Aasta sorteerija, Aasta kuller, Aasta juht, Aasta tegu ja Aasta tiim.

Pildil aasta sorteerija 2023 – Gabriele Fubelli

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 61

Oleme Omnivas üle Baltikumi jätkanud traditsiooni tunnustada parimaid ja oma töös eriliselt silma paistnud kolleege ning esile tõstnud märkimisväärseid tiime ning tegusid. Nominentide valimise otsustavad erinevates kategooriates nii töötajad, nende juhid kui ka juhtkonna liikmed.

Toetame õppimist ja arengut ning korraldame tänuüritusi koolilõpetajatele ja pakume lõputööde stipendiumit. Hindame kõrgelt pikaajalisi töösuhteid ning inimeste pühendumust, seetõttu tunnustame ja täname kolleege, kellel jooksval kalendriaastal täitub edukat töösuhet tähistav juubel meie kontserni ettevõtetes.

Suhted ametiühinguga

Omnival on konstruktiivsed ja meeldivad koostöösuhted kahe ametiühinguga, mille liikmed meie inimesed on: PRO ametiühing ning Transpordi ametiühing (ETTA). Ametiühingutesse kuulub 12% ASi Eesti Post töötajatest ning AS-is Eesti Post kehtib kollektiivleping, millega on kaetud kõik töötajad.

Omnivas on kokku üle 20 usaldusisiku, kellega koostöös arutame igakuiselt la- hendusi töötajaid puudutavates küsimustes. 2023. aasta olulisemateks valdkon- dadeks olid töökeskkonda ning esmatasandi töökorraldust puudutavad teemad.

Samuti on regulaarsed arutelukoosolekud ning koostööteemad kokku lepitud sotsiaalpartnerite esindajatega. Igal aastal, nii ka 2023. aastal, räägime kolme- poolselt läbi põhitöötasude tõusud ametikohtade lõikes.

Mitmekesisus, võrdne kohtlemine ja diskrimineerimise vältimine

Soovime, et meie organisatsioon oleks vaba diskrimineerimisest, ahistamisest ja alandamisest ning et meie organisatsioonikultuur toetaks nimetatud tee- madel arutelu, kaasarääkimist ning tähelepanu juhtimist. Alustasime 2023. aastal Baltikumi üleselt uue eetikakoodeksi väljatöötamist. Võrdse kohtlemise küsi- mustega tegeleb Omnivas ka eetikakomisjon.

Lätis anti Omnivale üle pronkstasemel märgis kategoorias „Mitmekesisust hin-

dav tööandja 2023“. Auhind anti välja vabatahtlike ühenduse “Dažādībā ir spēks” (tõlkes: Mitmekesisuses peitub jõud) poolt.

Omniva töötajate hulgas on mitmesuguse taustaga, 20 erinevast rahvusest ja erinevatest kultuuriruumidest pärinevaid inimesi. Töötaja päritolust olenema- ta austame kõikide võrdseid õigusi, kohustusi ja võimalusi töösuhtes, hariduse omandamisel ja ühiskondlikus tegevuses osalemisel.

Me ei arvesta personali valikul, töötajate hindamisel, edutamisel ja tasustamisel, samuti arenguvõimaluste loomisel ega koondamissituatsioonis valiku tegemisel töötaja vanust, sugu, rahvust, emakeelt, töötaja religioosseid, poliitilisi või ühis- kondlikke veendumusi ega kuuluvust legaalsetesse ühendustesse.

Omniva töötajad räägivad emakeelena 11 erinevat keelt. Olulised ettevõtte infomaterjalid on lisaks kohalikele riigikeeltele kätte saadavad nii inglise kui ka osaliselt vene keeles.

Töötajate pädevuste arendamine

Omniva personalistrateegia alustalaks on ettevõtte väärtused – mõtleme ava- tult, loome lahendusi ja oleme usaldusväärsed. Väärtustest lähtumine on oluline, et tagada tugev ja kestlik organisatsioon. Panustame töötajate väljaõppesse, et toetada ärieesmärkide saavutamist läbi töötajate arendamise ja kompetentsi- taseme tõstmise. Koolitus- ja arendustegevus lähtub üle kontserni kehtivatest põhimõtetest, millega tagame ühetaolise lähenemise nii Eestis, Lätis kui Leedus. Kasutame nii majasiseseid kui -väliseid koolitajaid ja pakume nii video vahendu- sel kui kohapeal toimuvaid koolitusi.

Lähtume inimeste arendamisel õppimise ja arendamise 70-20-10 mudelist. Töötajate arendamisel lähtume arendus-koolitusplaanist, mis pannakse kok- ku arendusvajaduste analüüsi tulemusena. Arendusvajaduse analüüsi käigus kogume ettevõtte erinevatelt tasanditelt infot töökorralduse, probleemide, töötajate kompetentsi, töösoorituse ja tulevikuplaanide kohta, et selgitada välja erinevus tegeliku ja soovitud olukorra vahel. Otsime viise, kuidas erinevate arendustegevuste abil soovitud olukorrale lähemale jõuda. 70-20-10 põhimõtte alusel võiks töötaja arenguplaan koosneda umbes 70% ulatuses õppimisest

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 62

igapäevase töö kaudu, mida peetakse kõige tõhusamaks arenemise viisiks.

Umbes 20% töötaja arenguplaanist peaks moodustama õppimine kolleegidelt, mis soodustab olemasoleva kogemuse ja teadmise edasikandumist organisat- sioonis. Üle jääva 10% arenguplaanist peaks moodustama õppimine koolitustel. Tegemist ei ole range valemiga, vaid põhimõttega, millest lähtume arendus- tegevuste planeerimisel ja mis aitab meil kõigil näha arenguvõimalusi oma iga- päevatöös.

Meie töötajate arendamise valdkonna strateegilised fookused on järgmised:

Juhtimiskultuuri arendamine

Võtmeinimeste arendamine ja motiveerimine

Logistikaalaste kompetentside arendamine

Teenindustaseme tõstmine

Kaasaegse e-õppe keskkonna kasutusele võtmine

Õppimine läbi töö

Õppimine kolleegidelt

Õppimine koolitustel

70% 20% 10% 2023. aastal olid kontserni koolituskulud 426 000 eurot

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 63

Omniva kui teenusepakkuja

Meie eesmärk on tagada, et inimestel oleks juurdepääs meie teenustele ka- sutajasõbralike ja kohandatud liideste kaudu, sõltumata nende asukohast või olukorrast. Postkontorid, pakiautomaadid ja erinevad digitaalsed kanalid on kõik vahendid, mis ühendavad inimesi ja kogukondi. Piirkonna katvuse pideva parandamise nimel teeme tihedat koostööd kohalike kogukondade ja oma- valitsustega ning aktiivselt hindame oma postkastide ja postiteeninduspunktide asukohti vajalike kohanduste tegemiseks. Posti-, paki- ja logistikateenuste osu- tamise protsessis pühendub Omniva erakordse klienditeeninduse ja kliendi- rahulolu tagamisele.

See eesmärk põhineb meie keskendumisel usaldusväärsusele klientide ja teiste oluliste osapoolte suhtes ning juhindub meie lubadusest alati:

• osutada teenuseid läbipaistvalt ja täita oma lubadused,

• käsitleda kliendi ohutust prioriteedina,

• teha pidevat tööd teenuste ja klienditeeninduse kvaliteedi parandamiseks.

Meie klientide heaolu on meie prioriteet. Kõik Omniva töötajad on koolitatud käsitlema klientide päringuid professionaalsel, lugupidaval ja õigeaegsel viisil. Omniva pideva parendamise ja kliendirahulolu tagamiseks tervitame ja otsime aktiivselt tagasisidet ning astume dialoogi nii klientide kui ka partneritega.

Eesmärgid

Juurdepääs meie teenustele ja kanalitele

• Täielik ligipääsetavusanalüüs ja pikaajaliste eesmärkide seadmine aastaks 2024.

• Ühildumine Euroopa Liidu Digitaalteenuste seadusega aastaks 2025

Kogukonna kaasamine

Ajakohastame koostöös kogukondadega postivõrku, kaasajastame oma teenu- seid ja tuleme inimestele lähemale

Omniva on üks väheseid Eesti ettevõtteid, millega puutub kokku pea iga Eesti inimene. Teeme kõik selleks, et meie teenused sobiksid erinevate eelistustega inimestele.

Koostöö tihendamine kogukondadega on meie pikaajaline eesmärk, et tagada inimestele vajalike teenuste olemasolu. Paljud Omniva teenused on täna kas osaliselt või täielikult digikanalites, et käia kaasas inimeste eelistuste ja soovide- ga. Parandame ja täiustame oma teenuseid järjepidevalt.

2023. aasta lõpu seisuga oli meil 58 postkontorit ja 61 postipunkti.

2023. aastal jätkasime 2022. aasta lõpus alustatud postkontorite renoveeri- misega. Uutes, senisest avaramates postkontorites on kõigil klientidel võimalus iseseisvalt oma saadetised, näiteks kingitused, ettenähtud pakkimislaual paken- dada ja need seejärel postitamiseks valmis seada. Kasutatud pakendid võib postkontorisse jätta, võimaldades järgmistel külastajatel neid uuesti kasutada ja oma saadetised nendega teele saata.

2023. aastal uuendasime kokku 16 postkontorit üle Eesti. Kõik uuenduskuuri läbinud postkontorid on ligipääsetavad ka erivajadustega inimestele.

Postiteenus ei kao aga kuhugi: see on tagatud personaalse kirjakandja abil. Toome teenuse kliendile lähemale, sest kirjakandja saab tellida koju või tööle. Traditsiooniliste kirjade saatmine väheneb iga aastaga oluliselt ning seetõttu vaatasime taas üle ka kirjakastide asukohad. Ühtlasi vahetame jooksvalt va- nanenud kirjakastid uute vastu välja.

Selleks, et kirja saatmine oleks võimalikult mugav, paigaldasime jõulukuuks kirja- kastid ka Saaremaa ja Hiiumaa parvlaevadele. Rohuküla ja Heltermaa ning Virtsu ja Kuivastu vahel sõitval neljal laeval oli olemas kõik vajalik selleks, et detsembri- kuise merereisi ajal saaks jõulutervitused valmis kirjutada ning kohe ka posti panna.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 64

Pakume inimestele mugavust

E-kaubanduse kasv ning tarbijate soov saada pakk kätte pigem pakiautomaa- dist kui postkontorist nõuab meie pakiteenuste pidevat ümberkujundamist. 2023. aastal ostsime Parcelsea erapakiautomaatide võrgustiku, mille nimetasime ümber Picapac’iks. Need on isiklikud pakiautomaadid, mis paigutatakse inimeste kodude vahetusse lähedusse ja kuhu saavad pakid jätta kõik kullerettevõt- ted ja kandeteenuse pakkujad. Picapac on ideaalne ja taskukohane lahendus inimestele, kes on tihedad pakisaatjad või vastuvõtjad, kuid elavad lähimast pa- kiautomaadist liiga kaugel, et seal tihedalt pakkide järel käia.

Omniva jätkas lõppenud aastal pakiautomaatide võrgu laiendamist: 2023. aas- ta seisuga elas 91% Eesti inimestest 5 km raadiuses lähimast pakiautomaadist, postkontorist või postipunktist. Eestis on 57 asulat, kus on ainult Omniva paki- automaat. Kokku on Eestis 364, Lätis 371 ja Leedus 498 Omniva pakiautomaati.

Osalesime PostEuropi eestvedamisel Maailmakoristuspäeval Omniva tiim pani oma õla alla prügiprobleemi vähendamisele maailmas ja võt- tis osa Maailmakoristuspäevast 2023. Ühtlasi tähistasime sellega Euroopa posti-

ettevõtteid ühendava organisatsiooni PostEurop 30. sünnipäeva – üheskoos erinevate riikide postiettevõtetega, kes samuti panustavad oma ümbruskonna korrastamisse. Tänu Omniva töötajatele sai puhtamaks Tallinna Linnahalli mere- poolne ots, sealne rand ja metsatukk.

Toimetasime laste kogutud köögiviljad tasuta loomaaeda

Oktoobris viisime läbi juba traditsiooniks kujunenud heategevusliku kõrvitsate ja teiste köögiviljade kogumise kampaania koostöös Tallinna Loomaaiaga. Kogu- sime üle Eesti loomaia asukatele ligi 4000 kilogrammi erinevaid köögivilju enam kui 30 lasteaialt ja õppeasutuselt. Omniva toimetas need tasuta loomaaeda.

Kogusime laste kirju Jõuluvanale

Detsembris kutsusime kõiki Eesti lapsi Jõuluvanale kirju kirjutama. Selleks tuli kirjutada kiri, adresseerida see “JÕULUVANALE”, kleepida mark, lisada ümbri- ku teisele küljele saatja aadress ning libistada kiri Omniva kirjakasti. Jagasime rõõmu ja pühadetunnet ning viisime Jõuluvana vastused lastele, kes olid kirjad kirjutanud.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 65

Vastutustundlik teenus

Oleme juhtiv logistika- ja postiteenuste pakkuja, seame kliendirahulolu oma äritegevuse keskmesse, mõistame selle kriitilist tähtsust ettevõtte edusse. Ma- jandussurutise ja klientide kasvavate ootuste valguses on teeninduse kvaliteet muutunud ettevõtete ellujäämise ja edu jaoks üha olulisemaks.

Miks on Kliendirahulolu oluline?

Kliendirahulolu tagab, et iga kliendi kontakt - alates kullerist kuni juhtkonnani - on veatu. See on oluline, kuna isegi väiksemad tõrked teenuses või teeninduses võivad põhjustada klientide rahulolematust ja kaotust.

Mõõdame kliendirahulolu ja -lojaalsust läbi kahe peamise näitaja: Net Promoter Score (NPS) ja alates 2022. aasta neljandast kvartalist ka Customer Satisfaction Score (CSAT). Nende kahe mõõdiku jälgimine annab meile tervikliku ülevaate klientide ootustest.

Eraklientidelt kogutakse tagasisidet iga päev, samas kui äriklientide rahulolu hinnatakse põhjalikult kord aastas, et mõista paremini nende vajadusi ja kohan- dada teenuseid vastavalt.

2023. aasta tulemused on head: NPS on 61 ja CSAT 89%, näidates, et ettevõte on juba saavutanud kõrge kliendirahulolu taseme. Samas püüdleme veelgi pare- mate tulemuste poole, eriti NPS-i osas, mis on 2023. aastal mõjutatud varahom- mikuse kandeteenuse ülevõtmisest.

Meie eesmärk on pakkuda suurepärast kliendikogemust, mis tähendab kiiret ja kvaliteetset teenust, head suhtumist ja mugavaid digilahendusi.

Omniva soovib olla ettevõte, mis mitte ainult ei paku head teenust, vaid teeb seda vastutustundlikult, hoolides nii oma klientidest kui ka keskkonnast. Meie eesmärk on jätkata parendustega, et hoida oma kliente rahulolevad ja toetada jätkusuutlikku tulevikku.

Omniva eesmärk on mitte ainult hoida, vaid ka tõsta nii teenuse kui ka teenin- duse kvaliteeti, et vastata ja ületada klientide ootusi.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 66

4.5

Äriline käitumine ja koostöö

Juhindume Omniva äritegevuses ning igapäevaste otsuste tegemi- sel oma neljast põhiväärtusest (välja toodud lk 16), mis võimaldavad meil pakkuda kvaliteetset teenust oma partneritele ja klientidele.

Ärilise käitumise kirjeldused ja Euroopa kestlikkusaruandluse stan- dardite (ESRS) G1 standardi "Äriline käitumine" nõutud teave ning teemakäsitlused on kirjeldatud aruande teises peatükis „Juhtimine“.

Omniva grupis on kehtestatud eetilised käitumispõhimõtted, mis kehtivad võrdselt meie töötajatele ja juhtorgani liikmetele kui ka Omniva koostööpartneritele. Dokument on avalikustatud meie ko- dulehel: https://www.omnivagroup.com/et/eeskirjad/.

Eetilised käitumispõhimõtted käsitlevad käitumist huvide konflik- ti olukorras ja selgitavad meie tegevusi korruptsiooni vältimiseks. Samuti on dokumendis välja toodud Omniva ärieetika põhimõtted järgmistes valdkondades:

• Keskkonnaalane vastutus

• Austus inimeste vastu

• Aus konkurents ja hanked

• Vastutustundlik turundus

• Klienditeenindus ja -rahulolu

• Ettevõtte varade, intellektuaalomandi ja ressursside kasutamine

• Isikuandmed ja andmekaitse.

Dokumendis on kirjeldatud vihjekanali toimimispõhimõtted ja saadud rikkumisvihjete käsitlemispõhimõtted ning järelvalve korraldus.

Korruptsioonivastane käitumine

Omnivas on nulltolerants igasuguste pettuste suhtes, sh rahapesu, korruptsioon ja vargused.

Omniva ei aktsepteeri altkäemaksu, väljapressimist või muid kor- ruptsiooni vorme. Seetõttu ei tohi Omniva töötajad ja partnerid anda, vahendada ega vastu võtta kingitusi ega muid hüvesid, mis võivad kahjustada kingituse/hüve saaja erapooletust või tekitada kahtlusi, et erapooletus on ohus. Lubatud on anda ja vastu võtta sümboolseid kingitusi, mida võib ühemõtteliselt tõlgendada tavalise viisakusavaldusena eriliste sündmuste tähistamiseks. See tähendab eeskätt väikese väärtusega suveniire (nt kalender, märkmik, pliiats) või väikese väärtusega kingitusi (nt lilled, šokolaad).

Korruptsioonivastase võitluse temaatikat on käsitletud ka aasta- aruande peatükis 2.12 "Korruptsioonivastane võitlus".

Konkurentsieetika

Alates 2009. aasta 1. aprillist tegutseb Omniva avatud postiturul. Konkurentsiamet on väljastanud meile universaalse postiteenuse (adresseeritud postisaadetise edastamine majandustegevusena) osutamise loa, mis kehtib viis aastat.

Konkurentsisituatsioon ja selle muutused avaldavad survet turuo- sale, mahtudele ja hindadele. Konkurentsiolukorda mõjutavad nii tänased turuosalised kui ka uued turule sisenejad.

Omniva järgib kõiki ausa konkurentsi reegleid, pakkudes teenuseid ja kaupu professionaalselt ning kooskõlas kokkulepitud standardite, meetodite ja reeglitega.

Omniva hanke- ja ostutegevus vastab kõrgeimatele eetilise ärite-

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 67

gevuse standarditele ning järgib õigluse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Oma hankemenetluste täieliku erapooletuse tagamiseks väldime huvide konflikte. Iga võimalikku tarnijat teavitatakse kvalifikatsiooni- ja hindamiskriteeriumitest ning kõigile pakutakse võrdseid võimalusi. Tarnija valikul ei toimu mingit soosi- mist ja valik põhineb eelnevalt kindlaksmääratud hindamiskriteeriumitel, nagu hind, kvaliteet, tarnevõimalused, standardite järgimine jne.

Omniva keskkonnaalased jõupingutused laienevad ka hangetele ja ostudele, kus protsessid ja otsuste tegemine on seotud kestlikkuse valdkonnaga. Me hindame võimalikke tarnijaid, vaadates nende pühendumust kestlikele praktikatele, ja ot- sime partnereid, kes tegelevad aktiivselt oma keskkonnamõju vähendamisega.

Kõik hanked dokumenteeritakse ja arhiveeritakse täpselt. Läbipaistvuse ja aru- andekohustuse edendamiseks dokumenteerime ja esitame täpsed andmed oma äritavade, ettevõtte struktuuri, finantsolukorra ja tulemuslikkuse näitajate kohta, järgides kehtivaid seadusi ja eeskirju.

Tunnustame turunduse mõjujõudu ning peame oma turundustegevuses olu- liseks rangete käitumisstandardite järgimist. Tegutseme kooskõlas ICC reklaami- ja turunduskommunikatsiooni koodeksiga, milles on määratletud vastutustund- liku turunduse põhimõtted. Ettevõtte kultuur, eetika, rikkumisest teatajate kaitse

Tagamaks eetiliste käitumispõhimõtete igakülgse järgimise, on Omniva ellu kutsunud eetikakomitee. Komitee eesmärk on suurendada ettevõtte ja selle töötajate vastavust nii seadustele, headele ärijuhtimise tavadele kui Omniva väärtustele, toetades seeläbi ettevõtte usaldusväärsust ja head mainet. Eeti- kakomiteed juhib muutuste- ja personalivaldkonna juht ning see koosneb kuni kuuest liikmest, kes nimetatakse ametisse kolmeks aastaks. Eetikakomitee koos- seisu ja töökorralduse kinnitab ettevõtte juhatus. Juhatuse liikmed ei või komi- tee töös osaleda. Eetikakomitee vastutab Omniva eetiliste käitumispõhimõtete ja seotud poliitikate järgimise järelevalve ja täitmise tagamise eest. Komitee an- nab oma tegevusest aru ettevõtte juhatusele.

Omniva vihjekanal ja seotud protsess võimaldab turvaliselt ja konfidentsiaalselt

teada anda võimalikest rikkumistest ning ebaeetilisest käitumisest. Vihjekanali eest vastutab Omniva siseauditi osakond ning vihje andjale tagatakse soovi kor- ral anonüümsus ja turvalisus.

Suhete haldamine Meie kliendid on meie prioriteet. Kõik Omniva töötajad on koolitatud kliendi pä- ringute ja soovidega tegelema professionaalselt, austusväärselt ja õigeaegselt. Pidevaks parendamiseks-täiustamiseks ja klientide rahulolu tagamiseks ootame ja otsime aktiivselt klientide tagasisidet. Meie kliente võib vaadelda meie part- neritena, kellega koostöö on Omniva jätkuva arengu jaoks hädavajalik.

Turundustavad ulatuvad sisuküsimustest kaugemale, hõlmates ka selliseid teemasid nagu kliendi privaatsus ja andmekaitse. Kõrgetele ootustele vasta- miseks küsime alati kliendi nõusolekut enne andmete kogumist või kasutamist ning tagame läbipaistvuse meie kavatsuse osas. Kliendiandmeid kaitstakse tu- gevate turvameetmetega, et vähendada tundliku teabe kättesaadavuse, kaota- mise või väärkasutamise ohtu.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 68

Liikmelisus organisatsioonides

Rahvusvaheline koostöö

UPU IPC Post Europe Baltic Nordic Cooperation Baltic Postal Union PRIME

Eesti Tööandjate Keskliit Turundajate Liit MTÜ Eesti Juristide Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti E-kaubanduse Liit PROLOG - Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum MTÜ GS1 Estonia MTÜ Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Pokumaa SA Eesti Logistika ekspediteerijate assotsiatsioon

Muu siseriiklik liikmelisus:

MKMi postiseaduse töögrupp Rahapesu tõkestamise turuosaliste nõukoda Rohetiigri Transpordi teekaardi töögrupp

Lithuanian Marketing Association

Association of HR Professionals

Latvian Chamber of Commerce and Industry

Foreign Investors Council

Postal Merchants organization

Eesti

Leedu

Läti

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 69

Koostöö kestliku arengu valdkonnas

Üheks keskseks teemaks äritegevuses ja tulevikuplaanide tegemisel on meie jaoks teadlikkus kestliku arengu põhimõtetest, oma teadmiste jagamine ning tegelemine oma tegevusvaldkondade mõju teemadega ühiskonnas. Seetõttu liitus Omniva 2022. aasta oktoobris rahvusvahelise postiorganisatsiooni (IPC) kestlikkuse programmiga International Post Corporation Sustainability Mea- surement and Management System (IPC SMMS).

Liitudes andsime lubaduse, et aitame kaasa programmi 24 liikme poolt püsti- tatud ühiste eesmärkide täitmisele. IPC korraldab liikmetele koolitusi, kus tut- vustatakse parimaid ideid ja praktikaid. Samuti aitab IPC vajadusel korraldada liikmete vahelisi kohtumisi, et üksteiselt võimalikult tõhusalt õppida.

IPC SMMS programm keskendub peamiselt seitsmele teemale:

Programmi käigus hinnatakse igal aastal kõikide liikmete kestlikkuse stra- teegiaid ning mõõdetakse organisatsioonide edusamme ühiste eesmärkide saavutamisel. Kõik organisatsioonid peavad fookusteemade lõikes esitama IPC-le detailsed andmed nii kehtivatest poliitikatest, protsessidest, vastuta- jatest, tegevustest kuni kvantitatiivsete arvandmeteni. Esitatud andmed au- diteeritakse sõltumatu audiitori poolt.

Omniva osales programmis esmakordselt ning raporteeris nii 2022 kui ka 2021 andmeid. Uue liikmena sattusime auditi valimisse, mis tähendas, et meie esitatud andmeid auditeeris PricewaterhouseCoopers Belgia audiitorid.

Tervis ja turvalisus Õhukvaliteet Kliimamuutus

Õppimine ja areng Ringmajandus Kestlikud hanked

Ressursitõhusus

Rahvusvahelise Postiorganisatsiooni jätkusuutlikkuse mõõtmise ja juhtimise programmi eesmärgid aastaks 2030:

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 71

Põhivara

Pikaajalised nõuded ja rendi ettemaksed

7 1 861 1 855

Materiaalne põhivara 8 68 684 40 468

Kasutusõiguse vara 8 16 640 13 916

Immateriaalne põhivara 8 11 683 8 784

Põhivara kokku 98 868 65 024

Varad kokku 133 240 123 818

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne Tuhandetes eurodes

Varad

Kohustised ja omakapital

Käibevara Lisa 31.12.2023 31.12.2022

Raha 3 4 717 29 413

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 4 28 599 28 433

Varud 5 1 056 948

Käibevara kokku 34 371 58 794

Lühiajalised kohustised Lisa 31.12.2023 31.12.2022

Võlakohustised 10 8 491 4 257

Võlad ja ettemaksed 11 33 255 42 202

Lühiajalised kohustised kokku 41 745 46 459

Pikaajalised kohustised

Pikaajalised võlakohustised 10 29 757 8 054

Muud pikaajalised võlad 11 1 006 787

Edasilükkunud tulumaksukohustis 21 697 864

Pikaajalised kohustised kokku 31 460 9 705

Kohustised kokku 73 205 56 164

Omakapital

Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital

Aktsiakapital 12 15 714 15 714

Kohustuslik reservkapital 12 1 571 1 571

Jaotamata kasum 12 42 749 50 368

Omakapital kokku 60 034 67 653

Kohustised ja omakapital kokku 133 240 123 818

Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 76-119 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 72

Konsolideeritud koondkasumiaruanne Tuhandetes eurodes

Lisa 2023 2022

Müügitulu kliendilepingutelt 13 131 718 122 918

Saadud toetused 14 2 200 4 593

Muud äritulud 15 578 1 587

Kaubad, toore, materjal ja teenused 16 -37 271 -36 394

Muud tegevuskulud 17 -20 823 -19 514

Tööjõukulud 18 -61 007 -54 609

Põhivara kulum ja väärtuse langus 8 -14 527 -17 776

Muud ärikulud 19 -465 -1 031

Ärikasum (+) / -kahjum (-) 402 -224

Finantstulud 20 345 3

Finantskulud 20 -727 -484

Kasum tütarettevõtte võõrandamisest 6 0 26 970

Kahjum kapitaliosaluse meetodil sidusettevõtjalt 0 -393

Kasum enne tulumaksustamist 20 21 25 872

Tulumaksukulu -1 281 -436

Aruandeaasta puhaskasum -1 260 25 435

Aruandeaasta koondkasum -1 260 25 435

Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 76-119 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 73

Konsolideeritud rahavoogude aruanne Tuhandetes eurodes

Rahavood finantseerimistegevusest

Saadud laenud 10 17 000 0

Saadud laenude tagasimaksed 10 0 -16 758

Müük-tagasirent rendi tingimustel 10 3 147 3 606

Rendikohustiste maksed 9 -7 342 -4 642

Makstud dividendid 12 -6 231 -2 750

Makstud intressid 20 -381 -311

Dividendi tulumaks 12,21 -1 449 -854

Rahavood finantseerimistegevusest kokku 4 743 -21 710

Kokku rahavood -24 696 -121

Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 3 29 413 29 534

Raha ja raha ekvivalentide muutus -24 696 -121

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

3 4 717 29 413

Rahavood äritegevusest Lisa 2023 2022

Aruandeperioodi puhaskasum -1 260 25 435

Korrigeerimised:

Põhivara kulum ja väärtuse langus 8 14 527 17 776

Kahjum põhivara maha kandmisest 19 1 518 625

Kasum põhivara müügist 15 -190 -557

Kapitaliosaluse meetodi mõju 0 393

Tütarettevõtte müügi mõju 6 0 -26 970

Intressitulu 20 -213 -3

Intressikulu 20 381 311

Tulumaksukulu 21 1 281 436

Muud korrigeerimised 13 -68

Makstud ettevõtte tulumaks 0 -181

Varude muutus -108 35

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -171 20 344

Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -10 717 -25 891

Rahavood äritegevusest kokku 5 061 11 685

Rahavood investeerimistegevusest Lisa 2023 2022

Tasutud põhivara soetusel 8 -34 921 -15 621

Laekunud põhivara müügist 8 208 789

Laekunud tütarettevõtja müügist 6 0 24 732

Laekunud intressid 20 213 3

Rahavood investeerimistegevusest kokku -34 501 9 903

Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 76-119 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 74

Emaettevõtja omanikele kuuluv omakapital

Aktsiakapital Kohustuslik reservkapital

Jaotamata kasum Kokku Mittekontrolliv osalus

Omakapital kokku

Saldo 01.01.2022 15 714 1 571 27 683 44 968 2 096 47 065

Tehingud omanikega

Makstud dividendid -2 750 -2 750 -2 750

Mittekontrolliva osaluse muutuse mõju -2 096 -2 096

Tehingud omanikega kokku -2 750 -2 750 -2 096 -2 096

Aruandeperioodi koondkasum 25 435 25 435 25 435

Saldo 31.12.2022 15 714 1 571 50 368 67 653 67 653

Tehingud omanikega

Makstud dividendid 0 0 -6 359 -6 359 -6 359

Tehingud omanikega kokku 0 0 -6 359 -6 359 -6 359

Aruandeperioodi koondkahjum -1 260 -1 260 -1 260

Saldo 31.12.2023 15 714 1 571 42 749 60 034 60 034

Täpsem informatsioon omakapitali ja selle muutuste kohta on toodud Lisades 6, 12 ja 21. Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 76-119 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne Tuhandetes eurodes

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 75

Raamatupidamise aastaaruande lisad

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 76

Lisa 1 | Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted

Üldine informatsioon

AS-i Eesti Posti kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruan- des kajastuvad AS-i Eesti Post (emaettevõte) ja Leedus asuva tütarettevõtte UAB Omniva LT (osalus 2023. aastal 100%, 2022. aastal 100%), UAB Omniva LT tütarettevõte UAB Omniva LT Sorting (osalus 2023. aastal 100%, 2022. aastal 100%), Lätis asuva tütarettevõtte SIA Omniva (osalus 2023. aastal 100%, 2022. aastal 100%) ning Eestis asuva tütarettevõtete OÜ Finbite (osalus 2023. aas- tal 100%, 2022. aastal 100%), OÜ Picapac (osalus 2023. aastal 100%, 2022. aastal 100%) finantsnäitajad.

AS-i Eesti Post põhitegevusala on logistikateenuste (paki- ja postiteenuste), digi teenuste ja rahvusvaheliste teenuste osutamine. SIA Omniva ja UAB Omniva LT põhitegevus on pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkumine Läti ja Leedu turul. OÜ Finbite põhitegevusala on infoäri teenus (e-arved). 2023. aasta maikuus toimus äritegevuse ost, millest tulenevalt tütarettevõte OÜ Omniva alustas majandustegevuse paikautomaatide tark- ja riistvara aren- duse alal ning alates 2023 a. septembrist võttis kasutusele OÜ Picapac nime ja kaubamärgi.

Emaettevõtte registreeritud aadress on Pallasti 28, 10001 Tallinn, Eesti Vabariik. AS-i Eesti Post ainuaktsionär on Eesti Vabariik.

Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule kinnitab aktsionäride üldkoosolek juhatuse koostatud ja nõukogu heaks kiidetud majandusaasta aruande, mis sisaldab endas ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet. Aktsio- näridel on õigus juhatuse koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist. Juhatuse poolt on majandus aasta aruanne heaks kiidetud 18. märtsil 2024.

Koostamise alused

AS-i Eesti Post 2023. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

AS-i Eesti Post konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on finantsnäi- tajate esitamisel lähtutud soetusmaksumuse meetodist, v.a juhtudel, kui all- järgnevates arvestuspõhimõtetes on kirjeldatud teisiti.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.

Toodud arvestuspõhimõtteid on järjepidevalt kasutatud kõikidele aruandes toodud perioodidele, v.a juhtudel, kui on kirjeldatud teisiti. Peamistes arves- tuspõhimõtetes tehtud muudatusi on kirjeldatud alljärgnevalt.

Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele tuleb teatud osades teha juhtkonnapoolseid raamatupidamislikke hinnanguid. Samuti peab kontserni raamatupidamispõhimõtete rakendamisel tegema juhtkonna- poolseid otsuseid. Valdkonnad, kus juhtkonna otsuse tähtsus ning keerukus on olulisema mõjuga või kus konsolideeritud aruanded sõltuvad oluliselt eel- dustest ja hinnangutest, on kirjeldatud lisa 1 viimases peatükis.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 77

Uued IFRS standardid, tõlgendused ja nende muudatused

Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine

Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Kontser- nile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2023.

Standardi IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ muutused

(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem)

IAS 1 muudeti, et nõuda ettevõtetelt oluliste arvestuspõhimõtete asemel nende oluliste arvestuspõhimõtete teabe avalikustamist. Muudatus sätes- tas olulise arvestuspõhimõtete teabe määratluse. Muudatus selgitas samuti, et arvestuspõhimõtete teave on eeldatavasti oluline, kui ilma selleta ei oleks finantsa ruannete kasutajatel võimalik aru saada finantsaruannete muust olu- lisest teabest. Muudatuses on toodud illustreerivad näiteid arvestuspõhi- mõtete teabest, mida tõenäoliselt peetakse oluliseks ettevõtte finantsaruan- nete jaoks. Lisaks selgitas IAS 1 muudatus, et ebaoluline arvestuspõhimõtete teave ei pea olema avalikustatud. Kui aga seda avalikustatakse, siis see ei to- hiks varjutada olulist arvestuspõhimõtete teavet.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kont- serni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IAS 8 „Arvestushinnangute mõiste“ muudatused

(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem)

IAS 8 muudatus selgitab, kuidas ettevõtted peavad eristama arvestus- põhimõtete muutuseid arvestushinnangute muutustest

Muudatused ei avalda eeldatavasti kontsernile olulist mõju, kuna nendega an- takse juhiseid selle kohta, kas muutusi tuleb käsitleda hinnangute muutustena, arvestuspõhimõtete muutustena või vigadena.

Standardi IAS 12 „Varade ja kohustustega seotud edasilükkunud tulumaks, mis tuleneb ühest tehingust“ muudatused

(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem)

IAS 12 muudatused täpsustavad, kuidas kajastada edasilükkunud tulumaksu tehingutelt nagu rendilepingud ja kahjutustamise kohustused. Teatud tingi- mustel on ettevõtted varade või kohustuste esmakordsel kajastamisel vabas- tatud edasilükkunud tulumaksu kajastamisest. Varasemalt ei olnud selge, kas vabastus rakendub selliste tehingute suhtes nagu rendilepingud ja kahjutus- tamise kohustused – tehingud, mille puhul kajastatakse nii vara kui ka kohus- tus. Muudatused selgitavad, et vabastust ei rakendata ning ettevõtetel on kohustus kajastada vastavatelt tehingutelt edasilükkunud tulumaks. Muuda- tused nõuavad ettevõtetelt edasilükkunud tulumaksu kajastamist tehingu telt, millest tulenevad esmasel kajastamisel maksustatavate ja mahaarvatavate ajutiste erinevuste võrdsed summad.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kont- serni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused

Järgmised uued standardid, tõlgendused ja muudatused nagu nad on vastu võetud Euroopa Liidu poolt 31. detsembril 2023 lõppenud aruandeperioo- dile veel ei kohaldu ja seetõttu pole neid käesoleva konsolideeritud aruan- de koostamisel rakendatud. Kontsern kavatseb neid rakendada siis, kui need jõustuvad.

Standardi IAS 1 „Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajalisteks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine” muudatused

(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).

IAS 1 muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühi- või pikaaja-

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 78

listeks, olenevalt aruandeperioodi lõpus eksisteerivatest õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus sisuline õigus lükata ta- sumine edasi vähemalt kaheteistkümne kuu võrra. Juhend ei nõua enam sellist tingimusteta õigust. 2022. aasta oktoobri muudatus kehtestas, et pärast aruan- dekuupäeva järgitavad laenukohustused ei mõjuta võlgade liigitamist lühi- või pikaajaliseks aruandekuupäeval. Juhtkonna ootused, kas nad kasutavad hiljem arveldamise edasilükkamise õigust, ei mõjuta kohustuste klassifitseerimist. Ko- hustis liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandekuupäeval või enne seda, isegi kui laenuandja annab sellest tingimusest loobumise pärast aru- andeperioodi lõppu. Seevastu laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingut rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks täpsustavad muudatused võl- gade klassifitseerimisnõudeid, mida ettevõte võib arveldada selle konvertee- rimisel omakapitaliks. Arveldamine on määratletud kui kohustise kustutamine raha, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Erand kehtib konverteeritavatele instrumen- tidele, mida võidakse konverteerida omakapitaliks, kuid ainult nende instru- mentide puhul, mille konverteerimisoptsioon on klassifitseeritud omakapitali- instrumendiks liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontser- ni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardite IFRS 10 ja IAS 28 „Investori ja tema sidus- või ühis- ettevõtte vahel toimuv varade müük või üleandmine” muudatused

(Standardite rakendamise kuupäev määratakse IASB poolt; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).

Muudatused eemaldavad vasturääkivuse IFRS 10 ja IAS 28 nõuetes, mis re gu- leerivad investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vahelisi varade müüke või üleandmisi. Muudatuse peamine mõju seisneb selles, et kasum või kahjum kajas- tatakse täies ulatuses, kui tehing hõlmab äritegevust. Kui tehing hõlmab varasid, mis ei moodusta äritegevust, kajastatakse kasum või kahjum osaliselt, isegi kui need varad on tütarettevõtte omad.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis pole veel jõus- tunud, ei ole eeldatavasti olulist mõju kontserni raamatupidamise aruandele.

Standardi IAS 21 „Vahetatavuse puudumine ” muudatused

(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2025 või hiljem; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt)

2023. aasta augustis andis IASB välja IAS 21 muudatused, et aidata ettevõte- tel hinnata kahe valuuta vahetatavust ja määrata hetkevahetuskurssi, kui va- hetatavus puudub. Ettevõte on muudatustest mõjutatud, kui tal on tehing või tegevus välisvaluutas, mis ei ole mõõtmiskuupäeval teatud eesmärgil vaheta- tav teise valuuta vastu. IAS 21 muudatused ei sätesta üksikasjalikke nõudeid hetkevahetuskursi hindamise kohta. Selle asemel kehtestavad nad raamistiku, mille alusel ettevõte saab määrata hetke vahetuskurssi mõõtmiskuupäeval. Uute nõuete rakendamisel ei ole lubatud võrdlusandmeid korrigeerida. Mõ- jutatud summad tuleb ümber arvutada esialgse kohaldamise kuupäeva hin- nanguliste hetkevahetuskursside alusel, korrigeerides jaotamata kasumit või kumulatiivsete vahetuskursivahede reservi.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kont- serni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Tütarettevõtjad

Kontsern kasutab äriühenduste kajastamisel omandamismeetodit. Tüta r- ettevõtja ostmisel üleantud tasu koosneb üleantud varade, omandaja poolt võetud kohustiste ja kontserni poolt emiteeritud omakapitaliinstrumentide õiglastest väärtustest. Üleantud tasu sisaldab ka tingimusliku tasu kokku- leppest tuleneva vara või kohustise õiglast väärtust. Omandatud eristatavad varad ja kohustised ning tingimuslikud kohustised võetakse ostukuupäeval

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 79

arvele nende õiglastes väärtustes. Iga äriühenduse puhul teeb kontsern valiku, kas kajastada mittekontrolliv osalus omandatavas ettevõttes õiglases väärtu- ses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatavast erista- tavast netovarast. Omandamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna.

Kui üleantud tasu, omandatavas ettevõttes oleva mittekontrolliva osaluse ja omandajale eelnevalt omandatavas ettevõttes kuulunud osaluse õiglase väärtuse (omandamise kuupäeva seisuga) summa ületab kontserni osalust omandatud eristatavates varades ja ülevõetud kohustistes, kajastatakse vahe firmaväärtusena. Kui eelnimetatud summa on soodusostude puhul väiksem kui omandatud tütarettevõtja netovarade õiglane väärtus, kajastatakse vahe koheselt kasumiaruandes.

Tütarettevõtja kajastamine emaettevõtja konsolideerimata finantsaruannetes vastavalt Eesti raamatupidamise seaduse nõudele

Emaettevõtja esmaste aruannete koostamisel on järgitud samu arvestus- põhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aas- taaruande koostamisel. Tütarettevõtjate kajastamist käsitlevaid arvestus- põhimõtteid on emaettevõtja eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27 „Konsolideerimata finantsaruanded” nõuetele.

Investeering tütarettevõtjatesse on kajastatud emaettevõtja konsolideerima- ta finantsaruannetes soetusmaksumuses miinus vajadusel allahindlused vara väärtuse langusest. See tähendab, et investeering kajastatakse algselt selle soetusmaksumuses, milleks on omandamisel makstava tasu õiglane väärtus ning hiljem korrigeeritakse seda vajadusel investeeringu väärtuse langusest tulenevate allahindlustega.

Tütarettevõtjate poolt makstud dividendid kajastatakse sel hetkel, kui emaettevõtjal tekib õigus neile dividendidele ärituluna.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine

Arvestus- ja esitusvaluuta

Kontserni kuuluvate ettevõtjate finantsaruanded on koostatud selles valuutas, mis on iga üksiku ettevõtja äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta (arvestusvaluuta). Emaettevõtja ja tütarettevõtjate arvestusvaluuta on euro. Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes, mis on emaettevõtja arves- tusvaluuta ja kontserni aruandluse esitlusvaluuta.

Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustised

Kõik aruandeperioodi välisvaluutapõhised tehingud on aruannetes kajastatud arvestusvaluutades vastavalt tehingu sooritamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursile.

Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse sularaha kassades, arvelduskontosid pankades ja raha teel pankadesse ning kuni kolmekuulisi tähtajalisi deposiite.

Finantsvarad

Finantsvarade klassifitseerimine põhineb üldiselt ärimudelil, milles finantsvara hallatakse ja selle lepinguliste rahavoogude näitajatel.

Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:

• varad, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses;

• varad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koond- kasumiaruande või muutustega läbi kasumiaruande.

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajasta-

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 80

takse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.

Seisuga 31. detsember 2023 ja 31. detsember 2022 ning 2023. aasta jooksul olid kontserni kõik finantsvarad klassifitseeritud, kui varad, mida kajastatakse kor- rigeeritud soetusmaksumuses.

Finantsvarade väärtuse langus

Väärtuse languse kahjumi kajastamise mudelit finantsvarade suhtes raken- datakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu, sularahast ja raha ek- vivalentidest.

Kontsern kasutab ostjate vastu tekkinud nõuete nende kehtivusajal eeldatava krediidikahjumi kajastamiseks standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit. Nimetatud varade eeldatava krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldise moodustamise põhimõtet, mis põhineb kontserni ajaloolisel krediidikahjumi kogemusel, mida korrigeeritakse konkreetsete deebitoriga seotud teguritega, üldise majandustingimuste ning aruandekuupäeval finantsvarale rakenduvate tegelike ja prognoositavate tingimustega ja nende suuna hinnanguga. Kredii- dikahjumi summa kajastatakse kasumiaruandes real „Muud tegevuskulud“. Kredii- dikahjumi maatriksit ei rakendada teiste riikide postiorganisatsioonide nõuetes, vt ka lisa 23.

Kindlaksmääramisel, kas finantsvara krediidirisk on alates esmasest kajastami- sest oluliselt suurenenud ja krediidikahjumite hindamisel võtab kontsern arvesse mõistlikku ja toetavat infot, mis on asjakohane ja kättesaadav ilma liigsete ku- lude või pingutuseta. See hõlmab nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet ja analüüsi, mis põhineb kontserni ajaloolisel kogemusel ja krediidihinnangu infol ning sisaldab tulevikku suunatud infot.

Kontsern eeldab, et finantsvara krediidirisk on märkimisväärselt tõusnud, kui:

• tasumise tähtajast on möödunud rohkem kui 30 päeva.

Kontsern leiab, et finantsvara on makseviivituses, kui:

• võlgnik ei ole tõenäoliselt suuteline tasuma kontsernile oma krediidikohus- tisi täielikult, ilma et kontsern peaks rakendama selliseid meetmeid nagu tagatise realiseerimine (sellise olemasolul);

• või finantsvara maksetähtajast on möödunud üle 90 päeva.

Kontsern loeb kohustuse mitte täidetuks, kui finantsvara on enam, kui 90 päe- va maksetähtaja ületanud, välja arvatud juhul, kui kontsernil on toetavaid ar- gumente, mis põhjendavad maksetähtaja ületamist.

Varud

Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse finants seisundi aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksu- mus või neto realiseerimismaksumus.

Materiaalne põhivara

Materiaalset põhivara kajastatakse tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisat- sioonimäär kinnitatakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasuli- kust elueast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahe- list amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema raamatupi- damislikku jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 81

Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:

• Ehitised ja komponendid 1–12,5%

• Masinad ja seadmed 10–20%

• Arvutid ja arvutisüsteemid 25–50%

• Muu inventar 10–50%

Piiramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita.

Immateriaalne põhivara

Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisat- siooni meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale immateriaalse põhi- vara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kontsernis kasutusel ole- vatele immateriaalsetele põhivaradele rakendatakse amortisatsioonimäära vahemikus 5–50%. Immateriaalse põhivara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumiaruandes real „Põhivara kulum ja väärtuse langus“.

Muu immateriaalse varana kajastatakse ostetud tarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immate- riaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide aren- damisega, mis on eristatavad, kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasuta- misest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul.

Äriühenduse käigus omandatud kliendinimekirjad kajastatakse omandamise kuupäeval õiglases väärtuses. Kliendinimekirjadel on piiratud eluiga ja need kajastatakse edaspidi soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumu- leeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit kliendinimekirjale eeldatava eluea jooksul.

Kasutusõiguse vara

Kasutusõiguse vara kajastatakse soetusmaksumuse meetodil. Kasutusõiguse vara soetusmaksumus amortiseeritakse kulusse lepingus määratud rendi- perioodi jooksul või eeldatava rendisuhte kehtivuse perioodi jooksul. Kasu- tusõiguse varade puhul võetakse arvele varad üle 12-kuuliste rendilepingute osas, v.a juhul kui renditav vara on väikese väärtusega ning kajastatakse ka- sumiaruandes kulumit renditavadelt varadelt ja intressikulu rendikohustistelt. Arvutitehnika ja büroo- ning olmetehnika on üldjuhul väheväärtuslik vara.

Rendiarvestus

Kontsern on rendilepingutes nii rentnik (vt lõik „Kasutusõiguse vara”) kui ka rendileandja. Kontsern rendib hooneid postkontoritele, pindasid pakiauto- maatidele, masinaid ja seadmeid ning transpordivahendeid. Rendile võetud põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga, kuid finantsseisundi aruandes on kasutusõiguse varad liigitatud materiaalsest ja immateriaalsest põhivarast eraldi real. Rendile antud põhivarade puhul on hindab kontserni juhtkond, kas väljarent toimub kasutus- või kapitalirendi tingimustel. Aruan- de- ning võrdlusperioodi seisuga rendib kontsern varasid vaid kasutusrendi tingimustel.

Finantskohustised

Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustised, saadud laenud) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasi kajastatakse finants- kohustisi korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressi määra meetodit.

Kõik laenukasutuse kulutused, mis on otseselt seostatavad tingimustele vas- tava vara soetamise, ehitamise või tootmisega, kapitaliseeritakse.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 82

Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheline arveldamine

Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vahel toimub saadetiste edastamine. Esialgsete mahtude ja lepingutest tulenevate hindade alusel tehakse prog- nooskanded, mida kajastatakse nõuetena/ kohustistena. Seejärel toimub võrd- lus ja kinnitamine teiste osapooltega. Kinnitatud andmete põhjal tehakse kor- rigeerimised viitnõuete ja -kohustiste osas ning toimub rahaline arveldamine. Nõudeid ja kohustusi postiorganisatsioonide vastu peetakse finantsaruand- luses nõueteks ostjate ja kohustusteks hankijate vastu. Pikaajalise nõudena/ kohustisena kajastatakse siis, kui summad kuuluvad maksmisele hiljem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva.

Ettevõtte tulumaks ja edasilükkunud tulumaks

Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulu- tamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi, välja arvatud võima- lik edasilükkunud tulumaksukohustis ettevõtte investeeringutelt tütar-, sidus-, ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse.

Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib kont- serni edasilükkunud tulumaksukohustis investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab kontrollida mak- sustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud.

Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kont rollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtte kasumit jooksva aas- ta kasumist suuremas summas ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajas-

tata edasilükkunud tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksu- kohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väl- jamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada.

Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksu- määrasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eel- datavalt tühistuvad.

Ettevõtte tulumaksu kehtiv maksumäär Eestis on 20% (tasumisele kuuluv mak- susumma moodustab 20/80 netoväljamaksest). Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt makstavale dividendile madalam maksumäär 14% (14/86 netoväl- jamaksest). Madalamat maksumäära saab igal kalendriaastal rakendada divi- dendide ja muude kasumieraldiste väljamaksetele ulatuses, mis ei ületa viimase kolme kalendriaasta keskmist väljamakstud maksustatud dividendide ja muude kasumieraldiste summat ning maksustatud omakapitali väljamakseid.

Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendina väljamaksmisel, ning edasilükkunud tulumaksukohustis on esitatud aastaaruan- de lisades.

Leedus on ettevõtte kasum tulumaksuga maksustatav. Tulumaksumäär on Leedus 15% maksustatavast tulust. Maksustatava tulu tuvastamiseks korrigee- ritakse maksude-eelset kasumit kohalike tulumaksuseaduste poolt ajutiselt või püsivalt lubatud tulu- ja kulutäiendustega. Leedu tütarettevõtjate puhul kajas- tatakse edasilükkunud tulumaksuvarad ja -kohustused kõigi ajutiste erinevuste kohta, mis esinevad varade ja kohustuste raamatupidamisliku jääkväärtuse ja maksustamisväärtuste vahel. Edasilükkunud tulumaks on arvestatud aruan- dekuupäeval kehtivate maksumäärade ja kehtivate seaduste alusel, mida eel- datakse kehtivat siis, kui edasilükkunud tulumaksu vara või kohustus realisee- ruvad. Edasilükkunud tulumaksuvara esitatakse finantsseisundi aruandes vaid juhul, kui on tõenäoline, et see realiseerub läbi maksustatava kasumi tekke tu- levikus.

Konsolideeritud kasumiaruandes on kajastatud Leedus asuva tütarettevõtte

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 83

UAB Omniva LT arvestatud edasilükkunud tulumaksukulu.

Tulude arvestus

Kontsern kajastab müügitulu siis, kui toimingukohustus on täidetud (või toi- mingukohustuse täitmise ajal), st siis, kui „kontroll“ toimingukohustuse aluseks oleva kauba või teenuse üle läheb üle kliendile.

Tulu teenuste osutamisest kajastatakse teenuse osutamise momendil, või juhul kui teenuse osutamine kestab pikema perioodi vältel, siis lähtudes teenuse valmidusastmest aruandekuupäeval. Kauba müügitulu kajastatakse siis, kui kaup antakse kliendile üle, st tulu tekib kindlal ajahetkel.

Maksete vahendamine

Kontsern osutab maksete vahendamise teenuseid, mille hulka kuuluvad näiteks rahakaardi, pensionide ja toetuste väljamaksmise ning perioodiliste väljaannete edastamise teenus. Maksete vastuvõtmisest kajastatakse tulu- na ainult teenustasu. Vastuvõetud maksete osas tekib kohustis maksesaajale (Lisa 11).

Tulu rahakaardi teenuse osutamisest kajastatakse rahakaardi vastuvõtmisel. Samas tekib ka kohustis rahakaardi summa väljamaksmise osas (Lisa 11).

Tulud pensionirahade ja toetuste väljamaksmisest kajastatakse pensionide ja toetuste väljamaksmisel või Sotsiaalkindlustusametile esitatud arve alusel.

Perioodiliste väljaannete tellimuste vastuvõtu tulud kajastatakse tellimuse vastuvõtu kuul ja perioodiliste väljaannete edastamise tulud kajastatakse edastamise momendil.

Konsignatsioonikauba müügitulu kajastatakse netomeetodil. Kontsern täidab konsignatsioonikauba müügitehingutes agendi funktsiooni. Agenditasu kajas- tatakse müügi hetkel müügituluna.

Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse,

kasutades sisemist intressimäära. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks.

Sihtfinantseerimine

Varade sihtfinantseerimisel võetakse sihtfinantseerimisega soetatud vara finants seisundi aruandes arvele selle soetusmaksumuses. Varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse finantsseisundi aruandes kohustisena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis tu- lusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Kasumiaruandes kajas- tatakse sihtfinantseerimist brutomeetodil.

Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud

Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele nõuab aasta- aruande koostamine teatud juhtkonnapoolsete otsuste tegemist ja hinnan- gute andmist, mis avaldavad mõju finantsaruannetes kajastatud summadele. Samuti tehakse juhtkonnapoolseid otsuseid ja antakse hinnanguid kontserni raamatupidamise arvestuspõhimõtete ja hindamisaluste rakendamisel. Kui- gi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Juhtkonnapool seid otsuseid ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud ning need põhinevad ajaloolisel kogemusel ning muudel faktoritel, mille hulgas on ka tulevaste peri- oodide sündmuste eeldused, mida peetakse põhjendatuks olemasolevate tingimuste juures.

Valdkonnad, mis on nõudnud olulisi juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnan- guid ning millel on mõju finantsaruannetes kajastatud summadele on: põhi- vara kasulike eluigade määramine, materiaalse ja immateriaalse põhivara (sh firmaväärtuse) kaetava väärtuse hindamine, rendilepingute kajastamine,

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 84

prognoos kanded rahvusvaheliste postiorganisatsioonide nõuete ja kohustiste osas, tulude arvestus ning hinnangud tingimuslike kohustiste osas. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi kasumi- aruandes.

Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheline arveldamine

Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vahel toimub saadetiste edastamine. Esialgsete mahtude ja lepingutest tulenevate hindade alusel tehakse prog- nooskanded, mida kajastatakse viitnõuetena/ viitvõlana. Seejärel toimub võrd- lus ja kinnitamine teiste osapooltega. Kinnitatud andmete põhjal tehakse kor- rigeerimised viitnõuete ja -kohustiste osas ning toimub rahaline arveldamine. Kuna hindade ja mahtude võrdlus teiste postiorganisatsioonidega toimub tea- tud juhtudel aruandeperioodile järgnevatel perioodidel, siis kasutab juhtkond rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheliste nõuete ja kohustiste kajas- tamisel eelnevat kogemust ja üldist Ülemaailmse Postiliidu poolt edastatud informatsiooni esialgsete mahtude ja hindade osas (Lisa 4, Lisa 7, Lisa 11).

31.12.2023 31.12.2022

Nõuded kokku 12 022 16 078

Prognoos 7 279 5 219

Tegelik 4 743 10 860

Kohustised kokku 11 895 20 706

Prognoos 5 118 5 996

Tegelik 6 777 14 710

Prognoos ja tegelik sisaldab nii lühiajalisi- kui pikaajalisi nõudeid ja kohustisi.

Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramine

Juhtkond on hinnanud materiaalse põhivara kasulikke eluigasid, võttes arvesse äritegevuse tingimusi ja mahte, ajaloolist kogemust nimetatud valdkonnas

ning tulevikuperspektiive. Juhtkonna hinnangul on hoonete ja rajatiste ning nende komponentide elueaks 8–100 aastat, olenevalt nende konstruktsioon- ist ja kasutusotstarbest. Masinate ja seadmete ning muu inventari elueaks on keskmiselt 5–10 aastat. Seisuga 31.12.2023 oli kontsernil materiaalset põhivara jääkmaksumuses 68 684 tuhat eurot (31.12.2022: 40 468 tuhat eurot), aruan- deperioodi amortisatsioonikulu oli 4922 tuhat eurot (2022. aastal 9113 tuhat eurot) (Lisa 8). Kui amortisatsioonimäärad muutuksid 10% võrra, muutuks aas- tane amortisatsioonikulu 492 tuhande euro võrra (2022. aastal 911 tuhande euro võrra).

Materiaalse ja immateriaalse põhivara (sh firmaväärtus) kaetava väärtuse hindamine

Kontsernis on vastavalt vajadusele läbi viidud materiaalse ja immateriaalse (sh firmaväärtuse) põhivara kaetava väärtuse teste. Põhivara kaetava väär- tuse testimisel rakendatakse mitmeid juhtkonna hinnanguid varade kasuta- misest ja müügist tulenevate ning varade hoolduseks ja remondiks vajalike rahavoogude, inflatsiooni- ja kasvumäärade kohta. Hinnangute andmisel võe- takse aluseks prognoosid üldise majanduskeskkonna ja müügihinna kohta. Kui olukord tulevikus muutub, võib see põhjustada täiendavate allahindluste tegemist või varem tehtud allahindluste osalist või täielikku tühistamist.

Firmaväärtus jagatakse raha teenivatele üksustele ning viiakse iga aruandepe- rioodi lõpul läbi raha teeniva üksuse väärtuse test. Firmaväärtus hinnatakse alla tema kaetavale väärtusele juhul, kui see on väiksem raamatupidamislikust jääkmaksumusest (Lisa 8). Seisuga 31.12.2023 on juhtkond läbi viinud kaetava väärtuse testi firmaväärtusele. Koostatud on tuleviku oodatavad rahavood, mis firmaväärtuse puhul tuginevad turu trendidel ja AS-i Eesti Post 2024–2028 äriplaanil. Tuleviku rahavood on diskonteeritud, kasutades eeldatavat kapitali hinda (WACC) (Lisa 8).

Lühiajalised ja väheväärtuslikud rendid

Kontsern rendib erinevaid hooneid ja pindasid. Rendilepingud on enamasti sõlmitud tähtajatult ning sisaldavad reeglina ka pikendamise ja katkestamise õigusi. Renditingi- mused räägitakse läbi individuaalsel baasil ning võivad sisaldada erinevaid tingimusi. Rendiperioodi määramisel on lähtutud IFRS 16 juhenditest ning kontserni strateegiast.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 85

Rendilepingu pikkuse määramisel hindab juhtkond pikendamis- ja katkestamisopt- sioonide realiseerimise tõenäosust, võttes arvesse kõiki teadaolevaid asjaolusid, mis tekitavad majandusliku stiimuli optsioonide kasutamiseks. Juhtkond vaatab oma hin- nangud seoses pikendamis- ja katkestamisoptsioonidega üle, kui juhtkonna otsusel on toimunud oluline sündmus, mis mõjutab tema algset hinnangut optsioonide kasuta- mise tõenäosuse osas või kui on muutunud rendilepingu katkestamatu periood.

Alates 2022. aastast on grupi postiteenuste osutamisel kasutatav infrastruktuur läbinud olulisi ümberkorraldusi. 2023. aasta jooksul vähendas grupp postkontorite arvu ligikau- du 40% ning juhtkond plaanib seda ka jätkata. Alles jäetavate ja kinni pandavate asu- kohtade väljaselgitamine on dünaamiline protsess ning juhtkonnal ei ole lähituleviku rendilepingute jätkamiste ja sulgemiste osas kindlat plaani, kuid on mõningaid erandeid (asukohad, kus hiljuti on teostatud täiendavaid investeeringuid rendipindade osas). Seo ses postivõrgu optimeerimisega pole juhtkonnal olnud piisavat kindlust valdava osa postkontorite rendilepingute pikendamise optsiooni kasutamiseks üle minimaalse lepingujärgse etteteatamisaja. Nende rendipindade puhul hindas juhtkond kasutusõi- guse varade ja rendikohustuste kajastamise finantsmõju aastaaruandele ning jõudis järeldusele, et nende objektide mõõtmine minimaalsete renditingimuste alusel oleks ebaoluline. Seetõttu käsitletakse neid rendilepinguid finantsaruannetes bilansiväliselt.

2023. aastal teostatud pakiautomaatide pinna rendilepingute analüüsi tulemusena ka- jastatakse rendilepingud kasutusõigusevarana ja rendikohustisena.

Lisandunud lepingute rendimaksed on diskonteeritud, kasutades alternatiivset rendi- lepingute intressimäära, milleks oli keskmiselt 2,81%. Kontsern on kasutanud standar- di poolt lubatud lihtsustust kasutada sama diskontomäära rendilepingute portfellile, mille lepingutel on piisavalt sarnased tingimused.

Samuti on kontsern kasutanud järgmisi lihtsustusi:

• rendilepingud järelejäänud rendiperioodiga kuni 12 kuud või väikese väärtusega vara kajastatakse alates 01.01.2019 lühiajaliste rendilepingutena;

• renditava vara rendilepingu sõlmimisega seotud otsekulud on välja jäetud raken- damise kuupäeval;

• rendiperioodi määramisel lähtutakse lepingus olevatest võimalustest rendilepin- gut pikendada või lõpetada.

Aruandekuupäeva seisuga on kasutusõiguse vara jääkmaksumuses 23 752 tuhat eurot ning rendikohustisi 21 248 tuhat eurot.

Universaalse postiteenuse (UPT) ebamõistlike kulude finantseerimine ja kajastamine

Emaettevõte esitab Konkurentsiametile partiiteenuste deklaratsioonid ning univer- saalsete ebamõistlike kulude hüvitamise taotlused. Deklareeritud andmete põhjal esitab Konkurentsiamet teatise UPT tasu nõude osas, mis kajastatakse tulevaste peri- oodide ettemaksuna. Teatise ja eelnevalt esitatud taotluse põhjal arvestatakse enam- makstud summa, mida Eesti Postil on õigus Konkurentsiametilt tagasi küsida ning see kajastatakse finantsseisundi aruandes nõudena. Nõue kajastatakse summani, mis juht- konna hinnangul on tõenäoline tagasi saada, eeldusel, et Konkurentsiamet ei ole kont- serni poolset taotlust raamatupidamise aastaaruande kinnitamiseks aktsepteerinud.

Tulude arvestus

Postmarkide müümise hetkel ei ole täpselt teada, millal postmargid kirja- teenuse ostja poolt realiseeritakse ja kontsernil tekib kohustus osutada pos- titeenust. Juhtkonna hinnangul on markide müügiga seotud tulud ja teenuse osutamisega seotud kulud (markide realiseerimine) olulises osas samas aru- andeperioodis. Aruandeaasta tulu margimüügist oli 2 733 tuhat eurot (2022. aastal 2 197 tuhat eurot).

Edasilükkunud tulumaksu kohustise kajastamine investeeringutelt Eesti sidusettevõtjasse ning Eesti ja Läti tütarettevõtjasse

Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib kont- serni edasilükkunud tulumaksukohustis investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja sidusettevõtjatesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab kontrollida mak- sustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud. Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtjate dividen- dipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõtja hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksu-

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 86

kohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väl- jamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada.

Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksu- määrasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eel- datavalt tühistuvad. Kontsern mõõdab selliseid tulumaksukohustusi vastavalt IAS 12.46 maksumääraga, mis rakendub eelnimetatud investeeringute suhtes eksisteerivatele maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eel- datavalt tühistuvad, lähtudes aruandekuupäeval kehtivatest maksumääradest.

Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks kogu vaba omakapitali välja- maksmisel dividendidena, on avalikustatud aastaaruande lisas 12. Maksusta- tavad ajutised erinevused, mille suhtes on edasilükkunud tulumaksukohustust kajastatud, on avalikustatud lisas 21.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 87

Lisa 3 | Raha

tuhandetes eurodes

Finantsvarad 31.12.2023 31.12.2022

Sularaha 446 683

Pangakontod 3 905 18 435

Tähtajaline hoius 0 10 000

Raha teel 366 295

Raha kokku (Lisa 2) 4 717 29 413

Keskmine intressimäär aastas 1,3% 0,6%

Lisa 2 | Finantsinstrumendid

Nõuded, sh nõuded ostjate vastu, on kajastatud korrigeeritud soetusmaksu- muses (miinus võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused), kasuta- des efektiivse intressimäära meetodit.

Võlad tarnijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustised ning saadud laenud on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressi- määra meetodit.

tuhandetes eurodes

Finantsvarad Lisa 31.12.2023 31.12.2022

Raha 3 4 717 29 413

Nõuded ostjate vastu 4 15 863 12 292

Nõuded teiste välisriikide postiorganistasioonide vastu 4, 7 12 022 16 078

Muud nõuded 4 92 255

Finantsvarad kokku 32 693 58 039

Finantskohustused Lisa 31.12.2023 31.12.2022

Võlad tarnijatele 11 9 412 10 347

Kohustused teistele välisriikide postiorganisatsioonidele 11 11 895 20 706

Viitvõlad ja muud kohustused 11 3 795 1 791

Võlakohustised 10 38 248 11 976

Finantskohustused kokku 63 350 44 819

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 88

Lisa 4 | Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded

tuhandetes eurodes

31.12.2023 31.12.2022

Ostjate tasumata nõuded 16 038 12 434

Nõue sidusettevõtja vastu 0 2

Nõuete allahindlus -59 -39

Eeldatav krediidikahjum -116 -105

Nõuded ostjate vastu kokku (Lisa 2) 15 863 12 292

Muud nõuded 31.12.2023 31.12.2022

Nõuded välisriikide postiorganisatsioonide vastu lõppmaksete osas (Lisa 2) 10 964 14 937

sh prognoos 6 221 4 077

tegelik 4 743 10 860

Muud lühiajalised nõuded (Lisa 2) 92 255

Maksude ettemaksed 499 256

Ettemaksed kaupade ja teenuste eest 1 181 694

Muud nõuded kokku 12 735 16 141

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku 28 599 28 433

tuhandetes eurodes

Välisriikide postiorganisatsioonide prognoos- nõuete muutus 2023 2022

Prognoosnõuded perioodi algul 5 219 10 239

Lisandunud nõuded 4 546 4 780

Tegelikuks nõudeks kantud prognoosnõuded -2 486 -9 800

Prognoosnõuded perioodi lõpus 7 279 5 219

Lisa 5 | Varud

tuhandetes eurodes

31.12.2023 31.12.2022

Tooraine ja materjal 561 539

Valmistoodang 40 49

Müügiks ostetud kaubad 455 361

Varud kokku 1 056 948

2023. aastal, nagu ka 2022. aastal, ei tekkinud vajadust müügiks ostetud kaupade allahindluseks. Seisuga 31.12.2023 oli kontsernis teiste osapoolte varusid vastu- taval hoiul 376 tuhande euro (31.12.2022 seisuga 316 tuhande euro) väärtuses.

Välisriikide postiorganisatsioonide nõuete muutus sisaldab nii lühiajalisi- kui pikaajalisi nõudeid (Lisa 7).

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 89

Kõik tütarettevõtjad kuuluvad konsolideerimisele. Hääleõiguste osakaal emaettevõtjale kuuluvates tütarettevõtjates ei erine lihtaktsiate osakaalust. Emaettevõtja ei oma eelisaktsiaid.

Tütarettevõtja OÜ Omniva alustas majandustegevust pakiautomaatide tark- ja riistvara arenduse alal. 2023 a. septembris muutis ettevõtte nimeks OÜ Picapac ning hakati kasutama samanimelist kaubamärki.

AS Eesti Post on kasutusele võtnud ühtse kaubamärgi Omniva.

Lisa 6 | Tütarettevõtjad

Tütarettevõtja nimi Asukohamaa Kontsernile kuuluv osalus (%)

Kontsernile kuuluvad eelisaktsiad (%)

Tegevusalad

OÜ Picapac Eesti 100,0 - Pakiautomaatide tark- ja riistvara arendused

OÜ Finbite Eesti 100,0 - Informatsioonilogistika

UAB Omniva LT Leedu 100,0 - Logistikateenused

UAB Omniva LT Sorting Leedu 100,0 - Logistikateenused

SIA Omniva Läti 100,0 - Logistikateenused

Seisuga 31.12.2023 omas kontsern järgmisi tütarettevõtjaid: OÜ Picapac, OÜ Finbite, UAB Omniva LT ning SIA Omniva. UAB Omniva LT omas tütarettevõtjat UAB Omniva LT Sorting.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 90

Lisa 7 | Pikaajalised nõuded ja ettemaksed

tuhandetes eurodes

31.12.2023 31.12.2022

Pikaajalised nõuded välisriikide postiorganisatsioonide vastu lõppmaksete osas (Lisa 2, Lisa 4)

1 058 1 142

sh prognoos 1 058 1 142

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja rendi ettemakse 802 712

Edasilükkunud tulumaksu nõue (Lisa 21) 1 1

Pikaajalised nõuded ja ettemaksed kokku 1 861 1 855

sh tähtajaga 1-5 aasta jooksul 1 861 1 855

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 91

Lisa 8 | Põhivara

Materiaalne põhivara

Maa Ehitised Masinad ja seadmed

Sõidukid Muu materiaalne

põhivara

Lõpetamata projektid

Kokku

Soetusmaksumus 31.12.2021 1 696 27 385 36 473 6 797 1 498 2 767 76 616 Akumuleerunud kulum 31.12.2021

0 -13 124 -17 272 -6 016 -939 0 -37 352

Jääkmaksumus 31.12.2021 1 696 14 260 19 201 781 559 2 767 39 264

Soetamine 0 0 0 0 0 10 706 10 706 Ümberklassifitseerimine 0 422 2 567 346 423 -3 788 0 Müük jääkmaksumuses -2 -108 0 -121 0 0 -232 Mahakandmine jääkmaksu- muses

0 -2 -22 -1 0 -132 -157

Arvestatud kulum 0 -4 241 -4 003 -604 -265 0 -9 113

Soetusmaksumus 31.12.2022 1 694 27 139 38 012 6 291 1 531 9 553 84 220 Akumuleerunud kulum 31.12.2022

0 -16 808 -20 239 -5 890 -815 0 -43 752

Jääkmaksumus 31.12.2022 1 694 10 331 17 773 401 716 9 553 40 468

Soetamine 0 0 0 0 0 29 888 29 888 Ümberklassifitseerimine 0 936 10 355 1 600 52 -8 421 4 523 Müük jääkmaksumuses 0 0 -1 -17 0 0 -17

Mahakandmine jääkmaksu- muses

0 0 -53 0 -128 -1 076 -1 257

Arvestatud kulum 0 885 -5 167 -388 -253 0 -4 922 Soetusmaksumus 31.12.2023 1 694 28 063 45 900 7 135 1 020 29 944 113 756 Akumuleerunud kulum 31.12.2023

0 -15 910 -22 991 -5 539 -632 0 -45 072

Jääkmaksumus 31.12.2023 1 694 12 153 22 909 1 597 388 29 944 68 684

2023. aastal müüdud materiaalse põhivara soetusmaksumus oli 880 tuhat eurot (2022. aastal 1391 tuhat eurot), akumuleerunud kulum 863 tuhat eurot (2022. aastal 1159 tuhat eurot) ja müügihind 3 tuhat eurot (2022. aastal 789 tuhat eurot). 2023. aastal maha kantud materiaalse põhivara soetusmaksumus oli 3536 tuhat eurot (2022. aastal 1659 tu- hat eurot) ja akumuleerunud ku- lum 3355 tuhat eurot (2022. aastal 1635 tuhat eurot). Aruande ega võrdlusperioodil varade allahind- lusi ei teostatud. 31.12.2023 seisuga oli kontsernil nulli amortiseerunud materiaalset põhivara kasutuses soetusmaksumuses 15 403 tuhat eurot (31.12.2022 seisuga 16 039 tuhat eurot). 31.12.2023 seisuga lõpetamata projektidest 29 160 tuhat eurot moodustas Kaunase sorteerimiskeskuse ehitamine.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 92

Immateriaalne põhivara

tuhandetes eurodes

Firmaväärtus Kliendinimekirjad Muu immateriaalne

põhivara, sh tarkvara Lõpetamata

tarkvaraprojektid Kokku

Soetusmaksumus 31.12.2021 1 168 395 26 214 139 27 916

Akumuleerunud kulum 31.12.2021 0 -357 -15 124 0 -15 481

Jääkmaksumus 31.12.2021 1 168 38 11 090 139 12 435

Soetamine 0 0 528 2 657 3 185

Ümberklassifitseerimine 0 0 1 286 -1 286 0

Maha kandmine jääkmaksumuses 0 0 -5 -455 -460

Maha kandmine AS Maksekeskuse müügist -77 0 -1 295 0 -1 372

Arvestatud kulum 0 -38 -4 966 0 -5 004

Soetusmaksumus 31.12.2022 1091 395 25 139 1 055 27 680

Akumuleerunud kulum 31.12.2022 0 -395 -18 501 0 -18 896

Jääkmaksumus 31.12.2022 1091 0 6 638 1 055 8 784

Soetamine 0 0 0 6 991 6 991

Ümberklassifitseerimine 0 247 1 852 -2 100 0

Maha kandmine jääkmaksumuses 0 0 0 -396 -396

Arvestatud kulum 0 -18 -3 679 0 -3 697

Soetusmaksumus 31.12.2023 1091 247 26 439 5 551 33 328

Akumuleerunud kulum 31.12.2023 0 -18 -21 628 0 -21 646

Jääkmaksumus 31.12.2023 1091 230 4 811 5 551 11 683

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 93

31.12.2023 seisuga oli kontsernil nulli amortiseerunud immateriaalset põhivara kasutuses soetusmaksumuses 14 284 tuhat eurot (31.12.2022 seisuga 5 232 tu- hat eurot). 2023. aastal maha kantud immateriaalse põhivara soetusmaksumus oli 947 tuhat eurot (2022. aastal 963 tuhat eurot) ja akumuleerunud kulum 947 tuhat eurot (2022. aastal 503 tuhat eurot).

Immateriaalse põhivara soetamise summa on seotud rahvusvahelise äri logis- tikainfosüsteemi arenduste kasutusele võtuga, kliendisuhete haldussüsteemi (CRM) tarkvaraga, integratsiooni partneritega (IB), rahvusvaheliste tagastuste lahendustega.

2023. aasta maikuus toimus äritegevuse üleandmine, millest tulenevalt tütar- ettevõte OÜ Omniva alustas majandustegevuse pakiautomaatide tark- ja riist- vara arenduse alal. Äritegevuse üleandmise lepingu alusel soetati nutipost- kaste soetusmaksumuses 243 tuhat eurot ja kliendilepinguid väärtuses 247 tuhat eurot. Koos vara omandamisega võttis tütarettevõte üle soetatud vara- ga seotud kohustused ja vastutused. Kogu tehingu maksumus oli 490 tuhat eurot.

UAB Omniva LT omandamisega seotud firmaväärtuse osas viidi seisu- ga 31.12.2023 läbi vara kaetava väärtuse test. Testitavate varade bilansiline jääkväärtus oli 43 217 tuhat eurot (31.12.2022 seisuga 6 894 tuhat eurot), mis koosnes:

• UAB Omniva LT firmaväärtusest,

• teistest Leedu pakiäriga seotud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade jääkväärtustest ja netokäibekapitalist.

Nimetatud raha genereeriva üksuse jääkväärtust võrreldi raha genereeriva üksuse varade kasutusväärtusega, kasutades diskonteeritud rahavoo mee- todit. Vara kaetava väärtuse test sisaldas pakiautomaadi- ja kullerteenustega seotud rahavooge. Rahavoo prognoos põhineb viimasel UAB Omniva LT äri- plaanil ja juhtkonna hinnangul.

Tuleviku rahavood on diskonteeritud, kasutades eeldatavat kapitali hinda (WACC), milleks on 9,0% (2022. aastal 10,4%). Prognoosiperiood oli 2024-2028 (5 aastat), tulenevalt ettevõtte teenuste äriplaanist. 2022. aasta lõpus tehtud vara kaetava väärtuse testimisel kasutati prognoosiperioodiks aastaid 2023- 2027 (5 aastat). UAB Omniva LT tulude kasv on plaanitavalt kiirem aastal 2024 (kokku viiel aastal keskmiselt 11% aastas).

UAB-le Omniva LT vara väärtuse testide tulemusena varade väärtuse langust bilansipäeval ega ka võrdlusperioodil ei ole tuvastatud. Vara kaetav väärtus oli tundlik eelkõige äritulude vähenemisele ning kapitali hinna tõusule. Sensi- tiivsusanalüüsi kohaselt tuleks varade väärtust alla hinnata juhul, kui äritulud väheneksid prognoosidega võrreldes keskmiselt enam kui 8,5% või kui kapitali hind tõuseks enam kui 4,7 protsendipunkti võrra.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 94

tuhandetes eurodes

Ehitised Rajatised Masinad ja

seadmed Sõidukid Kokku

Soetusmaksumus 31.12.2021 5 206 15 0 5 155 10 376

Akumuleeritud kulum 31.12.2021 -2 123 -5 0 -429 -2 557

Jääkmaksumus 31.12.2021 3 083 10 0 4 726 7 819

Uute rentide lisandumine 2 066 119 4 806 4 579 6 887

Vanade rendilepingute ümberhindamine 88 0 0 -1 673 -1 584

Ümberklassifitseerimine materiaalsesse põhivarasse 0 0 0 -122 -122

Mahakandmine jääkmaksumuses -24 -7 0 -37 -68

Allahindlus -40 0 0 0 -40

Arvestatud kulum -1 578 -43 -541 -1 497 -3 659

Soetusmaksumus 31.12.2022 6 765 119 4 858 7 266 19 008

Akumuleeritud kulum 31.12.2022 -3 171 -40 -591 -1 290 -5 091

Jääkmaksumus 31.12.2022 3 594 80 4 267 5 976 13 916

Uute rentide lisandumine 1 812 8 796 0 1 795 11 735

Varade rendilepingute ümberhindamine 972 668 0 6 1 646

Ümberklassifitseerimine materiaalsesse põhivarasse 0 0 -4 190 -333 -4 523

Mahakandmine jääkmaksumuses -40 0 -4 -72 -115

Allahindlus -110 0 0 0 -111

Arvestatud kulum -2 007 -2 127 -44 -1 730 -5 908

Soetusmaksumus 31.12.2023 9 171 8 915 166 8 489 26 741

Akumuleeritud kulum 31.12.2023 -4 949 -2 167 -139 -2 846 -10 101

Jääkmaksumus 31.12.2023 4 221 6 748 28 5 643 16 640

Kasutusõiguse vara

Kasutusõiguse vara ja rendikohustiste (Lisa 9) saldode erinevus tuleneb muudest otsekulutustest, mis on vajalikud kasutusõiguse vara viimiseks selle töö- seisundisse ja -asukohta ning mitte-lineaarsetest rendimaksetest. 2023. aastal on kasutusõiguse vara jääkväärtuse suurenemine seotud pakiautomaatide pinna rendilepingute kajastamisega kasutusõigusevarana.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 95

Lisa 9 | Rendilepingud

tuhandetes eurodes

31.12.2023 31.12.2022

Rendimaksete miinimumsumma 22 630 12 673

sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 8 596 4 432

1–5 aasta jooksul 14 034 8 241

Tulevaste perioodide intressikulu -1 383 -819

Rendimaksete nüüdisväärtus 21 248 12 311

Rendimaksete nüüdisväärtus 21 248 12 311

sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 7 927 4 257

1–5 aasta jooksul 13 321 8 054

Keskmine intressimäär 3,6% 2,8%

Kontsern rendib hooneid postkontoritele, kontori- ja laopindadeks ning pin- dasid pakiautomaatidele. Masinate ja seadmete põhivara grupis on rendile võetud pakiautomaadid ja transpordivahendid. Info- ja kommunikatsiooniteh- noloogia põhivara grupis on rendile võetud all-flash kettamassiivid.

Täpsem info rendivarade kohta on kajastatud lisas 8. 2023. aasta rentidega seotud raha väljamaksed olid summas 7342 tuhat eurot (2022. aastal 4642 tu- hat eurot).

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 96

Võetud rendile 31.12.2023 31.12.2022

Järgmiste perioodide rendimaksed lühiajalistest ja väheväärtusliku vara rendilepingutest

3 433 12 871

sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 1 576 2 694

1–5 aasta jooksul 1 857 10 170

Üle 5 aasta 0 7

2023 2022

Aruandeperioodi rendikulu (Lisa 18) 2 932 4 164

sh lühiajalise rendikulu 884 1 013

sh väheväärtusliku vara rendikulu 2 048 3 151

Intressikulu (Lisa 21) 646 189

Lühiajalisi rente ja väheväärtusliku vara rente kajastatakse rendiperioodi jook- sul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Lühiajaliste rentidena kajastatakse lepinguid, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või vähem, puudub vara väljaos- tu võimalus.

Kontserni poolt on kasutusrendi tingimustel renditud kontoripinnad, info- tehnoloogiline riistvara, andmeside ja muud seadmed ning inventar.

tuhandetes eurodes

Maa ja ehitised 31.12.2023 31.12.2022

Soetusmaksumus 487 833

Akumuleerunud kulum -314 -460

Jääkmaksumus 173 373

Aasta kulum -8 -22

Antud rendile 31.12.2023 31.12.2022

Järgmiste perioodide renditulu mittekat- kestatavatest rendilepingutest

53 31

sh järgmise 12 kuu jooksul 26 26

1–5 aasta jooksul 26 5

Saadud rendi ettemaks 3 7

sh järgmise 12 kuu eest 3 7

2023 2022

Aruandeperioodi renditulu (Lisa 15) 26 85

Kontsern rendib lühiajalise rendi tingimustel välja hooneid, mis finantsseisundi aruandes kajastuvad materiaalses põhivaras. Materiaalse põhivara objektide puhul, mida osaliselt kasutatakse kontserni poolt ning osaliselt on välja ren- ditud lühiajalise rendi tingimustel, on soetusmaksumuse, akumuleerunud ku- lumi ja aruandeperioodi kulumi esitamisel arvestatud väljarenditud pindade proportsiooni. Hooned on osaliselt kontserni kasutuses ja osaliselt välja ren- ditud, kuid väljarenditavat osa ei ole võimalik iseseisvalt võõrandada. Toodud andmed sisaldavad materiaalse põhivara renditulu.

AS Eesti Post kui rendileandja rendib lühiajalise rendi tingimustel välja järgmisi varasid:

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 97

Lisa 10 | Intressikandvad võlakohustised

tuhandetes eurodes

31.12.2023 31.12.2022

Pikaajaliste laenukohustiste tagasimaksed järgmisel perioodil

564 0

Pikaajaliste rendikohustiste tagasimaksed järgmisel perioodil (Lisa 9)

7 927 4 257

Lühiajalised laenukohustised kokku 8 491 4 257

Pikaajalised võlakohustised

Pikaajalised laenud 16 436 0

Pikaajalised rendikohustised (Lisa 9) 13 321 8 054

Pikaajalised võlakohustised kokku 29 757 8 054

Võlakohustised kokku 38 248 12 311

sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 8 491 4 257

1-5 aasta jooksul 29 757 8 054

üle 5 aasta 0 0

Keskmised intressimäärad aastas 31.12.2023 31.12.2022

Pangalaenud 3,9% -

Rendikohustised 3,6% 2,8%

tuhandetes eurodes

2023 2022

Algsaldo 12 311 25 062

Võetud pangalaenud 17 000 0

Laenude tagasimaksed 0 -16 758

Võetud arvelduskrediit 10 213 0

Arvelduskrediidi tagasimaksed -10 213 0

Rendikohustise suurenemine 16 338 10 514

Rendilepingute ümberhindlus 0 -1 866

Rendikohustise maksed -7 400 -4 642

Lõppsaldo 38 248 12 311

Pangalaen on fikseeritud eurodes. Pangalaenu tagasimakse tähtaeg on 19.12.2028. Intress on seotud 6-kuu EURIBOR-iga millele lisandub marginaal 1,15%. Võetud laenu kasutamise otstarve UAB Omniva LT Sortingu Kaunase sorteerimiskeskuse (Aviacijos tn 6, Karmėlava, Kaunase maakond, Leedu Vabariik) ehitamiseks ja sisustamiseks. Võetud laenude tagatiseks on ehitis asukohaga Aviacijos g. 6, Karmėlava, Kauno r. sav., Leedu seatud hüpoteegiga summas 32 410 tuhat eurot ning kommertspant summas 15 000 tuhat eurot.

Rendikohustiste saldo suurenemine aruandeperioodil on toimunud valdavalt pakiautomaatide pinna rendilepingute kajastamisest rendikohustisena sum- mas 8128 ja pakiautomaatide tagatisel saadud finantseerimisest müük-tagasi- rent tehingu kaudu summas 3147 tuhat eurot.

Osa rendilepingutest on fikseeritud intressimääraga, osa muutuva intressi- määraga (seotud EURIBOR-iga). Vastavalt lepingutele muudetakse intressi- määra iga kuue kuu tagant (Lisa 23).

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 98

Laenulepingutel on vastavalt laenulepingute tingimustele laenusaaja kohus- tatud täitma teatud finantssuhtarvude, nagu intressikandvate võlakohustuste suhet EBITDAsse (debt to EBITDA ratio; EBITDA – puhaskasum enne finants- tulusid ja -kulusid, ettevõtte tulumaksu ning materiaalse ning immateriaalse põhivara väärtuse langust ja amortisatsioonikulusid), võlateenuste katte- kordaja suhet (DSCR ehk arvestusperioodi EBITDA jagatud arvestusperioodi jooksul tasumisele kuuluvate võlakohustustega) ning omakapitali osakaalu. Aastal 2023 ei tekkinud vastuolu laenulepingu eritingimustega.

Pakiautomaatide müügist kasumit ega kahjumit ei kajastunud. Kasutusõiguse vara kajastati tagasirendi summas, millele lisandusid sellega seotud soetus- ja paigalduskulud.

Lisa 11 | Lühi- ja pikaajalised võlad

tuhandetes eurodes

31.12.2023 31.12.2022

Ostjate ettemaksed 98 337

Võlad tarnijatele (Lisa 2) 9 412 10 347

Võlad töövõtjatele 5 290 6 475

Sotsiaalmaksu viitvõlg 894 753

Tulumaksu viitvõlg 404 323

Kohustised välisriikide postiorganisatsioonide ees lõppmaksete osas (Lisa 2)

10 946 19 960

Muud lühiajalised võlad ja viitvõlad (Lisa 2) 91 78

Käibemaks 229 402

Üksikisiku tulumaks 689 563

Sotsiaalmaks 1 376 1 151

Muud maksuvõlad 121 101

Muud kohustised (Lisa 2) 3 704 1 713

Lühiajalised võlad ja ettemaksed kokku 33 255 42 202 Pikaajalised kohustised välisriikide posti- organisatsioonide ees lõppmaksete osas (Lisa 2)

949 746

Põhivara sihtfinantseerimine 57 42

Edasilükkunud tulumaksu kohustus (Lisa 21) 697 864

Muud pikaajalised võlad kokku 1 703 1 652 sh tasuda 1–5 aasta jooksul 1 703 1 652

2023. aastal, nagu 2022. aastalgi, on kohustiste vähenemine välisriikide postior- ganisatsioonide ees lõppmaksete osas seotud veebruaris 2021. aastal alanud Vene-Ukraina sõjaga. Omniva lõpetas kogu rahvusvaheline kommertskoostöö Venemaa ja Valgevene suunal, jätkates vaid universaalse postiteenuse pakku- mist vastavalt Lausanne'i kokkuleppele.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 99

Lisa 12 | Omakapital

2023. aastal maksti dividende summas 6359 tuhat eurot, millest 6231 tuhat eurot maksti rahas ning 128 tuhat eurot mitterahalise dividendina (Vambola Hurti Eesti postiteemaline kogu). Makstud dividendidega kaasnes tulumak- sukulu 1449 tuhat eurot (2022. aastal 2750 tuhat eurot, millega kaasnes tu- lumaksukulu 580 tuhat eurot), Lisa 21.

Seisuga 31.12.2023 moodustas kontserni jaotamata kasum 42 749 tuhat eurot (31.12.2021: 50 368 tuhat eurot). Dividendide väljamaksmisel omanikule kaas- neb tulumaksukulu 20/80 netodividendidena väljamakstavalt summalt ning alates 2019. aastast saab regulaarselt väljamakstavatele dividendidele raken- dada osaliselt soodsamat maksumäära 14/86.

Seega on aruandekuupäeva seisuga eksisteerinud jaotamata kasumist omani- kule võimalik netodividendidena välja maksta 34 467 tuhat eurot, millega kaas- neks dividendide tulumaks summas 8282 tuhat eurot. Seisuga 31.12.2022 ek- sisteerinud jaotamata kasumist oleks olnud netodividendidena võimalik välja maksta 40 414 tuhat eurot, millega oleks kaasnenud tulumaks summas 9954 tuhat eurot.

31.12.2023 31.12.2022 Aktsiakapital (tuhandetes eurodes) 15 714 15 714 Aktsiate arv (tk) 1 571 412 1 571 412 Aktsiate nimiväärtus (eurodes) 10 10

Põhikirja kohaselt maksimaalselt lubatud lihtaktsiate arv (tk)

4 000 000 4 000 000

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 100

Lisa 13 | Müügitulu kliendilepingutelt

Müügitulu jagunemine teenuste lõikes Müügitulu kliendilepingutelt jagunemine klientide asukoha lõikes

tuhandetes eurodes

2023 2022

Pakiteenused 79 112 74 353

Postiteenused 28 087 26 370

sh postmargi müük 2 733 2 197

Digitaalsed teenused 3 313 5 643

Rahvusvahelised teenused 21 207 16 552

Kokku müügitulud kliendilepingutelt 131 718 122 918

tuhandetes eurodes

2023 2022

Eesti 53 711 55 834

Leedu 20 547 19 002

Läti 14 739 14 160

Hiina 14 012 16 071

Holland 9 402 1 054

Taani 9 287 9 292

Poola 1 749 1 594

Hispaania 1 431 1 091

Muud riigid 6 840 4 820

Kokku müügitulud kliendilepingutelt 131 718 122 918

tuhandetes eurodes

2023 2022

Universaalne postiteenus

Muud teenused

Universaalne postiteenus

Muud teenused

Pakiteenused 9 348 69 764 9 368 64 986

Postiteenused 2 985 25 102 3 204 23 166

Digitaalsed teenused 0 3 313 0 5 643

Rahvusvahelised teenused

0 21 207 0 16 552

Kokku müügitulud kliendilepingutelt

12 333 119 385 12 571 110 347

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 101

Lisa 14 | Saadud toetused

Saadud toetused liikide lõikes

Lisa 15 | Muud äritulud

Eesti Vabariigi riigieelarvest saadi tegevuskulude sihtfinantseerimist maapiirkon- dades perioodiliste väljaannete kojukande toetuseks. Nimetatud toetus vahen- dati kirjastustele. Konkurentsiametilt saadi universaalse postiteenuse ebamõist- like kulude hüvitamise toetust. Eesti Töötukassalt saadi palgatoetust ning Elering AS-lt taastuvenergia toetust.

Muudest ärituludest moodustavad suurema osa kahjunõuded ning Western Unioni teenuse kompensatsioonid.

tuhandetes eurodes

2023 2022

Perioodiliste väljaannete kojukande toetus 1 778 4 528

Universaalse postiteenuse ebamõistlike kulude hüvitamine

388 0

Taastuvenergia toetus 15 39

Palgatoetus 6 18

Muud 13 8

Kokku toetused 2 200 4 593

tuhandetes eurodes

2023 2022

Renditulu (Lisa 10) 29 85

Kasum põhivara müügist 190 557

Saadud trahvid, viivised 13 34

Saadetiste hüvitised 46 51

Saadud kommunaalmaksed 31 45

Tollivormistuse ja tarkvara kasutamise müügitulu 0 38

Eriprojekti tulu 0 416

Raamatupidamisteenus 18 72

Muud äritulud 250 289

Muud äritulud kokku 578 1 587

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 102

Lisa 16 | Kaubad, toore, materjal ja teenused Lisa 17 | Muud tegevuskulud

tuhandetes eurodes

2023 2022

Postivedu ja -teenus 10 358 9 920

Kaubad 457 550

Kütus ja energia 4 171 5 331

Tooraine ja materjalid 786 711

Rahvusvahelised lõppmaksed 3 133 3 831

Rahvusvaheline transport 14 846 11 903

Sorteerimisteenus, teavitusteenus 1 982 2 129

Digiteenuste kulud 247 1 135

Muud teenused 1 291 884

Kaubad, toore, materjal, teenused kokku 37 271 36 394

tuhandetes eurodes

2023 2022

Remont ja hooldus 1 445 1 685

Lühiajaliste rendilepingutega seotud kulu (Lisa 9) 884 1 013

Väikese väärtusega rendilepingutega seotud kulu (Lisa 9)

2 048 3 151

Hoonete haldamine ja muud halduskulud 2 559 2 494

Panga- ja rahaveoteenused 614 690

Administreerimiskulud 1 335 1 008

Väheväärtuslik vara 1 631 276

Konsultatsioonid ja koolituskulud 1 740 2 468

Reklaamikulud 1 638 1 797

IT kulud 3 114 2 604

Krediidikvaliteedi languse kulud (Lisa 23) 75 7

Muud tegevuskulud 3 741 2 322

Muud tegevuskulud kokku 20 823 19 514

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 103

Lisa 18 | Tööjõukulud Lisa 19 | Muud ärikulud

tuhandetes eurodes

2023 2022

Palgakulud 42 764 38 522

Töösuhte lõpetamise hüvitise kulud 823 304

Puhkusetasud 4 538 4 074

Sotsiaalmaksukulu 11 632 10 606

Töötuskindlustusmakse kulu 238 218

Muud 1 012 884

Tööjõukulud kokku 61 007 54 609

Keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale

2413 2471

tuhandetes eurodes

2023 2022

Viivised, trahvid, maksuintressid 9 20

Kohalikud maksud 111 225

Kvaliteedikontroll 26 71

Kahjum põhivara maha kandmisest (Lisa 8) 46 36

Kahjum valuutakursi muutusest 1 29

Humanitaarabi Ukrainale 0 495

Muud ärikulud 274 155

Muud ärikulud kokku 465 1 031

Muudest ärikuludest moodustavad suurema osa liikmemaksud, vastutuskind- lustuse, krediidi kindlustuse ning varude mahakandmise kulud.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 104

Lisa 20 | Finantstulud ja -kulud Lisa 21 | Tulumaks

tuhandetes eurodes

2023 2022

Finantstulud

Intressitulud pangadeposiitidelt 212 0

Kasum valuutakursi muutustest 133 0

Muud finantstulud 1 3

Finantstulud kokku 345 3

Finantskulud

Intressikulud -727 -311

sh pangalaenudelt -80 -122

sh rendilepingutelt -646 -189

Kahjum valuutakursi muutusest 0 -173

Finantskulud kokku -727 -484

tuhandetes eurodes

2023 2022

Tulumaks väljamaksetelt omanikele: Tulumaksukulu väljamakstud dividendidelt (Lisa 12) 1 449 580

Välismaistest tütarettevõtjatest tulenev tulumaksukulu: Tasumisele kuuluv tulumaksukulu 0 7

Edasilükkunud tulumaksukohustis dividendidelt: Edasilükkunud tasumisele kuuluv tulumaks -168 -151

Tulumaks kokku 1 281 436

2023 2022

Algsaldo -1 -1

Aruandeaasta muutus 0 0

Lõppsaldo (Lisa 7) -1 -1

2023 2022

Algsaldo 864 1 015

Aruandeaasta muutus -168 -151

Lõppsaldo (Lisa 11) 697 864

Edasilükkunud tulumaksuvara

Edasilükkunud tulumaksukohustis

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 105

Lisa 22 | Tehingud seotud osapooltega

AS-i Eesti Post aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Kontserni aruan- de koostamisel on loetud seotud osapoolteks riigiasutusi, ettevõtteid ja riigi osalusega äriühinguid ning sidusettevõtteid. Võtmeisikutena on käsitletud AS-i Eesti Post nõukogu liikmeid, juhatuse liikmeid ning tütarettevõtete juhata- jaid. Samuti on loetud seotud osapoolteks võtmeisikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Tehingud seotud osapooltega on toimunud turuhinnas.

tuhandetes eurodes

2023 2022

Seotud osapool ostud müügid ostud müügid

Tehingud üksustega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu

Kaupade ost/müük 0 1 299 0

Teenuste ost/müük 42 32 558 94

Tehingud sidusettevõtjaga

Kaupade ost/müük 0 0 0 1

Teenuste ost/müük 0 7 11 1 561

Tehingud seotud osapooltega kokku 42 40 868 1 656

tuhandetes eurodes

31.12.2023 31.12.2022

Lühiajalised nõuded

Üksused, milles nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu 4 1

Sidusettevõtja (Lisa 4) 0 2

Lühiajalised nõuded seotud osapooltega kokku 4 3

Lühiajalised kohustised

Üksused, milles nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu

2 2

Lühiajalised kohustised seotud osapooltega kokku 2 2

Müügitehingud seotud isikutega 2023. aastal tulenevad tavapärasest äritegevu- sest (kirja- ja pakiteenuste osutamine). Seotud isikutelt 2023 aastal kontsern on ostnud koolitus-, veevarustuse-, majutus-, ruumide renditeenuseid (lisa 18).

Lisaks seotud isikute tehingutele on Eesti Post AS teostanud tehinguid riigi- ettevõtetega ja –ametitega, sh tegemist on põhitegevusest tulenevate teenuste- ga (kirja-, paki- ja digiteenustega).

Alates 2023. aastast AS Eesti Post toetusrahade väljamaksmise teenust ei osuta.

Emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei ole tehingutes eelpool nimetatud osa- pooltega ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ja ei teki nõuete allahindlusega seotud kulu. Lisa 22 ei sisalda tavaliste riigiasutuste, ettevõtete ja riigi osalusega äriühingutega teostatud tehinguid.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 106

2023 2022

Võtmeisikute tasud 749 650

Võtmeisikute tasud kokku 749 650

31.12.2023 31.12.2022

Lühiajalised kohustised võtmeisikutele 32 27

Tasud võtmeisikutele

Kohustised võtmeisikutele

Tasud võtmeisikutele on toodud koos maksukuluga. Võtmeisikutena on käsitletud AS-i Eesti Post nõukogu liikmed, juhatuse liikmed ja valdkonnajuhid.

Kontserni ettevõtete juhatuste liikmete ennetähtaegsel tagasikutsumisel makstakse neile lahkumistasu, mis võrdub nende kolme kuu tasuga. Kontser- ni nõukogu liikmete ennetähtaegsel tagasikutsumisel lahkumistasu ei maksta. Kontserni ettevõtete juhatuste liikmete teenistuslepingu ennetähtaegsel lõ- petamisel kaasneks ettevõttele lahkumishüvitise maksmise kohustis 148 tuhat eurot (2022. aastal 124 tuhat eurot).

Lisa 23 | Finantsriskide juhtimise eesmärgid ja põhimõtted

Oma igapäevategevuses peab kontsern arvestama erinevate finantsriskide- ga: krediidirisk, tururisk (hõlmab intressimäärariski ja valuuta vahetuskursi riski), likviidsusrisk ja kapitalirisk. Finantsriskide juhtimise eesmärk on kontrol- lida finantsriske ja selle kaudu kaasa aidata eesmärgistatud finantstulemuse saavutamisele. Kontserni finantsriskide juhtimine põhineb seadustel, regu- latsioonidel ja rahvusvahelistest finantsaruandlusstandarditest tulenevatel nõuetel, samuti kontserni sisemistel regulatsioonidel ja hea tava põhimõtetel. Kontserni finantsriske juhitakse vastavalt Kontsernis heaks kiidetud põhimõ- tetele kontserni tasandil.

Krediidirisk

Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahju, mis tekiks aruandekuupäeval juhul, kui tehingu vastaspool ei ole võimeline või ei soovi täita oma lepingulisi kohus- tusi. Kontsern on avatud krediidiriskidele, mis tulenevad äritegevusest (pea- miselt nõuetest ostjate ja teiste postiorganisatsioonide vastu) ning raha ja raha ekvivalentide hoidmisest pankades (vastaspoole krediidirisk).

Krediidiriskide vähendamiseks jälgitakse pidevalt klientide maksekäitumist, analüüsitakse nende äride tulevikuperspektiive, sealhulgas äriloogikat ja selle vastavust nii üldistele majandusarengutele kui vastava majandussektori aren- gutele, ning finantsseisu. Vajaduse korral kaasatakse riskide maandamiseks tagatisi või krediidikindlustust.

Vabu rahalisi vahendeid hoitakse põhiliselt Swedbanki ja SEB gruppi kuulu- vate pankade arvelduskontodel või tähtajalistes hoiustes. Swedbanki ja SEB gruppi kuuluvad Baltikumis tegutsevad pangad ei oma eraldi Moody’se kredii- direitinguid. Swedbanki grupi emaettevõte Swedbank AB omab Moody’se pika ajalist krediidireitingut Aa3 (2022. aastal Aa3) ning SEB grupi emaettevõte Skandinaviska Enskilda Banken AB omab Moody’se pikaajalist krediidi reitingut Aa2 (2022. aastal Aa3).

Kontserni vabade vahendite paigutamise põhimõtetel juhindutakse kapitali säilimise ja likviidsuse tagamise printsiipidest. Juhtkonna hinnangul ei ole kont- sernil raha ning ekvivalentide osas olulisi krediidiriske.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 107

Vastavalt Moody’s Investors Service / Standard & Poor’s reitingutele või nende ekvivalentidele on AS Eesti Posti Kontserni vahendid hoiustatud järgnevalt:

Nõuded teiste postiorganisatsioonide vastu (31.12.2023 seisuga nõuded kokku 12 022 tuhat eurot; 31.12.2022 seisuga nõuded kokku 16 078 tuhat eurot) tule- nevad postiorganisatsioonide vahelistest saadetiste edastamisest. Kinnitatud edastatud saadetiste andmete alusel toimub omavaheline nõuete ja kohus- tuste rahaline arveldamine.

Teiste postiorganisatsioonide vahelised arveldused tuginevad tasaarveldus- reeglitel, mis tulenevad kehtivatest rahvusvahelistest mitmepoolsetest lepingutest nagu näiteks ülemaailmne postikonventsioon. Teiste postiorgani- satsioonidega arveldamise vormiks on tasaarveldusakt, millel kajastatakse nii nõuded kui kohustised, mistõttu krediidikahju kontsernile on minimaalne. Nõudeid ja kohustusi teiste postiorganisatsioonide suhtes ei ole Kontsern bi- lansis tasaarvestatud.

Nõuded ja kohustused teiste riikide postiorganisatsioonide vastu:

tuhandetes eurodes

31.12.2023 31.12.2022

Sularaha 446 683

Pangakontod 3 905 18 435

Tähtajaline hoius 0 10 000

Raha teel 366 295

Raha kokku (Lisa 2) 4 717 29 413

Keskmine intressimäär 0,8% 0,6%

tuhandetes eurodes

31.12.2023 31.12.2022

Riik Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised

Läti 1 992 1 625 1 013 1 615

Šveits 1 645 1 587 1 590 1 477

Holland 1 536 758 2 328 1 478

Saksamaa 1 222 613 697 447

Prantsusmaa 718 363 739 267

Ameerika Ühendriigid 501 599 480 930

Singapur 366 15 464 112

Leedu 303 75 352 98

Kreeka 280 115 301 129

Hiina 232 59 2 162 5 703

Itaalia 184 3 421 144 3 446

Muud 3 042 2 665 5 754 5 004

Kokku 12 022 11 895 16 078 20 706

tuhandetes eurodes

31.12.2023 31.12.2022

Aaa-Aa3 4 045 28 313

Muud 672 1 100

Kokku 4 717 29 413

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 108

tuhandetes eurodes

seisuga 31.12.2023

Tähtaeg saabumata 0-30 31-60 61-90 >91 KOKKU

Oodatav krediidi- kahjumi määr 0,3% 0,9% 3% 67% 100%

Raamatupidamislik väärtus kokku 28 474 1 325 35 26 70 29 930

Nõuete allahindlus -75 -12 -1 -17 -70 -175

29 755

tuhandetes eurodes

seisuga 31.12.2022 Tähtaeg

saabumata 0-30 31-60 61-90 >91 KOKKU

Oodatav krediidi- kahjumi määr 0,1% 0,9% 3% 67% 100%

Raamatupidamislik väärtus kokku 21 422 1 759 8 3 103 23 296

Nõuete allahindlus -23 -16 0 -2 -103 -144

23 152

Üldjuhul ei ole teistel postiorganisatsioonidel krediidireitinguid. Tuginedes Kontserni varasemale kogemusele, ei vaja Kontserni juhtkonna hinnangul nõuded teiste postiorganisatsioonide vastu alla hindamist, kuna puudub info, mis viitaks nõuete väärtuse langusele. Eeltoodust tulenevalt ei ole postior- ganisatsioonide nõuetes rakendatud ka IFRS 9-st tulenevaid krediidikahjumi põhimõtteid.

Nõudeid ostjate vastu (31.12.2023 seisuga kokku 15 863 tuhat eurot, 31.12.2022 seisuga kokku 12 292 tuhat eurot) hinnatakse vastavalt kontserni ettevõtetes kasutatavatele reeglitele. Valdav osa klientidest on lepingulised kliendid. Lepin- gu sõlmimisel ning krediidi avamisel kontrollitakse iga kliendi tausta eraldi.

Nõuetest ostjate vastu moodustavad 31.12.2023 seisuga 1142 tuhat eurot nõuded riigi- ja omavalitsussektori vastu (1152 tuhat eurot 31.12.202). Nende nõuete krediidiriski hinnatakse minimaalseks.

Kontsern kasutab ostjate krediidiriski hindamiseks sisemist krediidireitingute süsteemi. Krediidireitingute süsteem on krediidiotsuse tegemise tugisüsteem, mille põhilise osa moodustab kliendi klassifitseerimine tema krediidiriski hindamiseks. Krediidireitingute süsteem eristab kliente ja nõudeid vastavalt nende riskiastmele, lähtudes makseviivituse tõenäosusest, võttes arvesse kliendi majanduslikku olukorda, krediidivõimelisust ning teisi asjaolusid, mis võivad mõjutada kliendi kohustuste täitmist Kontserni ees.

Kontsernis jälgitakse jooksvalt kõigi ostjate maksekäitumist eraldi kõigi nõuete lõikes. Maksetähtaja ületanud klientidega tegeletakse personaalselt, leidmaks lahendused, mis tagaksid parimal võimalikul moel kontserni huvide kaitse. Ostja tele esitatud arvete laekumise tähtaja ületamise korral saadab Kontserni automatiseeritud meeldetuletus- ja hoiatussüsteem kliendile teate arve ta- sumiseks. Täiendavalt kasutatakse võla sissenõudmiseks kirjalikke meeldetule- tusi, tasaarveldusi, maksekokkulepete sõlmimist, inkasso- või kohtumenetlust.

Rahvusvaheliste klientide krediidiriski maandamiseks kasutatakse täiendavalt krediidikindlustust. Kindlustusjuhtumi korral hüvitab kindlustusandja 90% tek- kinud kahjust, Kontserni omavastutus on 10%. Maksimaalne kindlustusandja vastutus on 3 000 tuhat eurot.

Aruandekuupäeva seisuga moodustasid ostjatelt laekumata arvetest 95%

Eeldatava krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldiste moodustamise maatriksit, mis põhineb ajaloolisel krediidikahjumi kogemusel. Seisuga 31.12.2023 oli moodustatud kontserni eeldatava krediidikahjumi eraldis summas 116 tuhat eurot (31.12.2022 eraldis summas 105 tuhat eurot).

Kontsern rakendab kõigi ostjate vastu tekkinud nõuete eeldatava krediidikahjumi kajastamisel standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit, mis lubab moo- dustada allahindluse reservi kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi sum- mas. Selleks, et hinnata eeldatavat krediidikahjumit, jagatakse nõuded ostjate vas- tu ühiste krediidiriski tunnuste ja tähtaja ületanud päevade alusel gruppidesse. Järgnev tabel näitab nõuded ostjate vastu liikumisi allahindluses.

(31.12.2022 92%) arved, mille maksetähtaeg ei ole veel saabunud.

Nõuded ostjate vastu – eeldatava krediidikahjumi maatriks

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 109

Tururiskid

Intressimäära risk

Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või ra- havood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib kontserni ujuva intressimääraga võlakohustistest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad.

31.12.2023 seisuga oli kontsernis intressikandvaid kohustisi 27 105 tuhat eurot (31.12.2022: 8577 tuhat eurot), millest 4298 tuhat eurot moodustasid lühiaja lised võlakohustised 2023. aastal (31.12.2022: 2763 tuhat eurot) ning 22 807 tuhat eu- rot pikaajalised laenud ja rendikohustused (31.12.2022: 5814 tuhat eurot).

Langenud krediidi-

kvaliteediga nõuded Kokku

Seisuga 31.12.2021 -168 -168

Nõuete kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum

40 40

Langenud krediidikvaliteediga gruppi kandmine -48 -48

Mahakantud (lootusetuks hinnatud) nõuded 24 24

Laekunud (eelnevalt alla hinnatud/maha kantud) nõuded

7 7

Seisuga 31.12.2022 -144 -144

Nõuete kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum

-11 -11

Langenud krediidikvaliteediga gruppi kandmine -71 -71

Mahakantud (lootusetuks hinnatud) nõuded 34 34

Laekunud (eelnevalt alla hinnatud/maha kantud) nõuded

17 17

Seisuga 31.12.2023 -175 -175

Nõuded ostjate vastu – kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum

tuhandetes eurodes

31.12.2023 31.12.2022

Fikseeritud intressimääraga kohustised 22 344 1 565

Muutuva intressimääraga kohustised 3-12 kuud 4 760 7 021

Intressikandvad kohustised kokku 27 105 8 577

Kontserni intressimäära riski hindamiseks kasutatakse tundlikkusanalüüsi, mis kirjeldab intressimäära riski mõju Kontserni kasumile kuue kuu EURIBORi intressi määra hinnangulise kõikumise kaudu.

Kui seisuga 31.12.2023 oleks kuue kuu EURIBOR tõusnud 100 baaspunkti ehk 1 protsendipunkti võrra tähendaks olemasolevate kohustuste mahu juures Kontsernile intressikulude suurenemist 48 tuhande euro võrra (31.12.2022: 70 tuhande euro võrra).

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 110

Tabel näitab (+) kasvu ja (-) kahanemist intressikuludes EURIBORI muutusel:

tuhandetes eurodes

31.12.2022 31.12.2022

100 baaspunkti suurune tõus 48 70

100 baaspunkti suurune langus -48 -70

Kuigi kuue kuu EURIBOR on aasta jooksul märgatavalt tõusnud (31.12.2023 3,861%; 31.12.2022 2,693%), ei avalda Juhtkonna hinnangul kuue kuu EURIBORi võimalik muutus olulist mõju kontserni aruandeaasta kasumile.

EURIBORi muutuste riskile lisaks kaasneb kohustuste refinantseerimisega ma- janduskeskkonna muutustest tingitud ettevõtte riskimarginaali muutuste risk.

Intressiriski analüüsi käigus kaalutakse erinevaid võimalusi riskide maan- damiseks. Sellisteks võimalusteks on olemasolevate ujuva intressimääraga ko- hustuste vähendamine, fikseeritud intressiga laenude võtmine ja tuletisinst- rumentide kasutamine. Intressiriski maandamiseks sõlmiti 22. detsembril AS SEB Pangaga intressimäärade vahetustehing (Interest Rate Swap), millega fik- seeriti Kaunase sorteerimiskeskuse investeerimislaenu intress – kuue kuu EU- RIBOR fikseeriti 2,48%-ks.

Rendilepingud on muutuva intressimääraga (seotud EURIBOR-iga). Vastavalt lepingutele muudetakse intressimäära iga kolme ja iga kuue kuu tagant. 2023. aasta intressimäärad koos EURIBOR-iga jäävad vahemikku 4,51-5,30% (2022: 3,34-3,94%)

IFRS 16 rakendamisel alates 01.01.2019 kajastas kontsern rendikohustisena rendid, mis varasemalt olid klassifitseeritud kui kasutusrent. Nimetatud ren- dimaksed on diskonteeritud, kasutades alternatiivset laenuintressimäära. Nimetatud intressimäärad jäävad 2023. aastal vahemikku 0,48-4,00% (2022: 0,48-1,17%).

Valuutarisk

Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus (translatsiooni- risk) või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Kontserni olulisim arveldusvaluuta on euro.

Postiorganisatsioonidega on lõppmaksete arvestus IMF arveldusühikutes (SDR) ja eurodes, arveldused eurodes ja USA dollarites. Valuuta riski on maan- datud kas sissetulevate ja väljaminevate rahavoogude ühtlustamisega või lepinguliste maksete sidumisega euro kursiga.

Summad on toodud valuutades (000), milles finantsinstrumendid on nomineeritud

31.12.2023 Kokku EUR sh USD sh SDR

Lühi- ja pikaajalised nõuded 30 460 6 3 690

Finantsvarad kokku 30 460 6 3 690

Lühi- ja pikaajalised kohustised 73 205 96 6 198

Finantskohustised kokku 73 205 96 6 198

Neto valuutapositsioon -3 036 -90 -2 509

Valuutapositsiooni positiivne muutus, %

0 4,10% 1,98%

Valuutapositsiooni negatiivne muutus, %

0 -3,17% -2,32%

Negatiivne mõju kasumile -61 -4 -50

Positiivne mõju kasumile 71 3 58

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 111

31.12.2022 Kokku EUR sh USD sh SDR

Lühi- ja pikaajalised nõuded 30 289 0 6 894

Finantsvarad kokku 30 289 0 6 894

Lühi- ja pikaajalised kohustised 55 829 34 12 234

Finantskohustised kokku 55 829 34 12 234

Neto valuutapositsioon -6 722 -33 -5 341

Valuutapositsiooni positiivne muutus, %

0 3,89% 8,87%

Valuutapositsiooni negatiivne muutus, %

0 -3,75% -9,16%

Negatiivne mõju kasumile -562 -1 489

Positiivne mõju kasumile 582 1 114

Ülaltoodud tabelis on 31.12.2023 seisuga valuutapositsiooni muutuse protsen- dina võetud erinevus 2023. aasta minimaalse ja maksimaalse valuutakursi ja 2023. aasta keskmise valuutakursi vahel. 31.12.2022 seisuga tabelis on valuuta- positsiooni muutuse protsent võetud sama põhimõtte järgi, mis 2023. aasta kohta käivas tabelis. Kontsern hindab, et valuutakurssides ei toimu olulisi eri- susi võrreldes muutustega möödunud perioodidel.

Likviidsusrisk

Ettevõtte likviidsus ehk maksevõime kajastab selle võimet täita tähtaegselt oma maksekohustusi võlausaldajate ees. Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma finantskohustisi täita õigeaegselt või täies mahus rahavoo puudu- jäägi tõttu.

Käibekapital oli 31.12.2023 seisuga negatiivne 7374 tuhat eurot (31.12.2022 positiivne 12 335 tuhat eurot). Käibekapitali negatiivne muutus toimus seoses

rahaliste vahendite mahu vähenemisega peamiselt omavahendite arvelt teos- tatud investeeringute mõjul – Kaunase sorteerimiskeskuse ehitamine 29 160 tuhat eurot.

Kontsern kasutab likviidsusriski juhtimiseks kombinatsiooni järgmistest lahen- dustest: vaba raha arvelduskontodel, tähtajalised deposiidid, vabade kredii- diliinide olemasolu, rahavoogude järjepidev jälgimine ning finantsvarade ja kohustiste tähtaegade ühildamine.

Konservatiivse likviidsusriski juhtimise aluseks on piisav rahaliste vahendite saldo, finantseerimisvajaduste rahuldamiseks vabade krediidiliinide olemas- olu tagamine ning võimalus sulgeda turupositsioone.

Kontserni rahavoogude efektiivsemaks juhtimiseks on moodustatud Eesti Post AS-i ja tema tütarettevõtjate pangakontode ühtne kontsernikonto, mis võimaldab kontsernikonto liikmetel kasutada kontserni rahalisi vahendeid kontserni poolt kehtestatud limiitide piires.

Kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkivate kohustuste kiireks täit- miseks vajaliku likviidsusvaruna hoitakse keskmist rahaliste vahendite saldot pankades, mida on võimalik kasutusse võtta lühikese etteteatamisega. Likviid- susvaru koosneb rahast ja raha ekvivalentidest, tähtajalistest hoiustest, mille algne tähtaeg ei ületa 3 kuud ja vajadusel krediidiliinidest. Likviidsusriski maan- damiseks kasutab kontsern erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pan- galaenud, arvelduslaenud, ostjate nõuete ja tarnelepingute regulaarne moni- tooring.

Kontserni juhtkond jälgib pidevalt kontserni jooksvat rahavoo prognoosi, tag- amaks piisava rahaliste vahendite olemasolu operatiivtegevuse rahastamiseks, kindlustades samal ajal laenukohustuste täitmise. Nimetatud rahavooprog- noosid võetakse aluseks kontserni rahastamiskavade koostamisel ja võimalike lepinguliste rahastamistingimuste (covenant'ide) jälgimisel.

2023. aasta septembris sõlmiti AS SEB Pangaga arvelduslaenu leping summas 10 miljonit eurot ning intressimääraga €STR + 1,26%. Arvelduslaen polnud 2023. aasta lõpus kasutusel.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 112

Diskonteerimata finantskohustiste (põhiosa ja tuleviku intressimaksete) analüüs maksetähtaegade lõikes:

tuhandetes eurodes

31.12.2023 Diskonteerimata

rahavood Raamatupidamislikus

väärtuses

2024 2025-2028 2024 2025-2028

Pangalaenud (Lisa 10) 584 17 033 564 16 436

Arvelduskrediit 10 517 0 10 000 0

Rendikohustised (Lisa 9) 8 596 14 034 7 927 13 321

Võlad tarnijatele (Lisa 11) 9 412 0 9 412 0

Kohustis teistele postior- ganisatsioonidele (Lisa 11)

10 946 949 10 946 949

Muud kohustised (Lisa 11) 3 795 0 3 795 0

Kokku 43 850 32 016 42 644 30 706

31.12.2022 Diskonteerimata ra-

havood Raamatupidamislikus

väärtuses

2023 2024-2027 2023 2024-2027

Pangalaenud (Lisa 10) 0 0 0 0

Rendikohustised (Lisa 9) 4 432 8 241 4 257 5 568

Võlad tarnijatele (Lisa 11) 10 347 0 10 347 0

Kohustis teistele postior- ganisatsioonidele (Lisa 11)

19 960 746 19 960 746

Muud kohustised (Lisa 11) 1 791 0 1 791 0

Kokku 36 530 8 986 36 355 6 314

tuhandetes eurodes

31.12.2023 31.12.2021

Varad 133 240 123 818

Omakapital 60 034 67 653

Omakapitali määr 45% 55% 31.12.2023 seisuga oli kontsernil vabu vahendeid 4717 tuhat eurot (31.12.2022 29 413 tuhat eurot). Käibekapital oli 31.12.2023 seisuga negatiivne 7374 tuhat

eurot (31.12.2022 positiivne 12 442 tuhat eurot). Juhtkonna hinnangul on kont- sern likviidne ja likviidsusrisk madal.

Kapitali juhtimine

Kontserni kapitali juhtimisel lähtutakse printsiibist, et kontserni omakapitali tase oleks optimaalsel ning nõutud tasemel.

31.12.2023 seisuga oli Kontserni omakapital kokku 60 034 tuhat eurot (31.12.2022 67 653 tuhat eurot).

Kontserni peamine eesmärk kapitali juhtimisel on tugeva omakapitalibaasi hoidmine eesmärgiga tagada jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu aktsionärile ja hüved teistele huvigruppidele ning säilitada seejuures optimaalne kapi- tali struktuur vähendamaks kapitali hinda säilitades usaldusväärsus ainuakt- sionäri, võlausaldajate ja turu silmis. Omaniku üheks AS-ile Eesti Post seatud eesmärgiks on teostada majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga (omakapitali määr kogu varadest 35%).

AS-i Eesti Post kõik aktsiad kuuluvad riigile. Omakapitali struktuuri on Kont- sernil võimalik reguleerida aktsionärile makstavate dividendide või sisse- makstud aktsiakapitali tagasimaksetega. Otsused dividendide jaotamise, aktsia kapitali suurendamise või vähendamise osas teeb riik Regionaal- ja Põllumajandusminis teeriumi kaudu. Kontsernis toimub dividendide maksmine kooskõlas dividendi poliitikaga, mille alusel makstakse dividendideks 25% eelmise majandusaasta kasumist.

Omakapitali määr

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 113

Õiglane väärtus

Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste raha- voogude diskonteerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav kontserni sarnastele finantsinstrumentidele. Kontserni juhatuse hinnan- gul ei erine konsolideeritud finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetus- maksumuses kajastatud lühiajaliste finantsvarade (Lisa 2) ja -kohustiste (Lisa 2) raamatu pidamislikud väärtused 31.12.2023 ja 31.12.2022 seisuga oluliselt nende õigla sest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jooksul arvestatuna aruandekuu päevast. Samuti ei erine pikaajaliste laenude ja võlakohustiste õiglased väärtused oluliselt nende raamatupidamislikust väärtusest, kuna nende intressi määrad vastavad turul kehtivatele intressimääradele. Pikaaja- liste postiasutuste lõppmaksete raamatupidamislikud väärtused ei erine olu- liselt õiglasest väärtusest, kuna need on kajastatud finantsseisundi aruandes saadaoleva või makstava tasu summana.

Tase 1: aktiivsetel turgudel kaubeldavate finantsinstrumentide (nagu avali- kult kaubeldavad tuletisväärtpaberid ja omandiväärtpaberid) õiglane väärtus põhineb aruandeperioodi lõpu noteeritud turuhindadel. Kontserni valduses olevate finantsvarade noteeritud turuhind on jooksev pakkumishind. Need instrumendid kuuluvad 1. tasemele.

Tase 2: aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide (nt börsivälised tuletisinstrumendid) õiglase väärtuse määramisel kasutatakse hindamisteh- nikaid, mis maksimeerivad jälgitavate turuandmete kasutamist ja tuginevad võimalikult vähe majandusüksusespetsiifilistele hinnangutele. Kui kõik olulised sisendid, mis on vajalikud instrumendi õiglase väärtuse määramiseks, on jälgi- tavad, kaasatakse instrument 2. tasemele.

Tase 3: kui üks või mitu olulistest sisenditest ei põhine vaadeldavatel turu- andmetel, kaasatakse instrument 3. tasemele. See kehtib noteerimata oman- diväärtpaberite kohta.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 114

Lisa 24 | Tingimuslikud kohustused ja varad

Tingimuslikud kohustused seoses Maksu- ja Tolliametiga

Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustised – maksuhaldur ei ole alga- tanud ega läbi viinud ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli üheski kontserniettevõttes. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarves- tust kuni viie aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna hin- nangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontser- nile olulise täiendava maksusumma.

Tingimuslikud kohustused ja varad seoses universaalse postiteenusega

AS-i Eesti Post universaalse postiteenuse (UPT) osutamise kohustuse täitmisega seotud kulud ületavad selle teenuse eest saadavat tulu. Kasutajalt universaalse postiteenuse eest võetav taskukohane tasu ei võimalda universaalse postiteenuse osutamise kohus- tuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist.

2023. aasta eeldatav kahjum UPT osutamisest on juhtkonna hinnangul 1,8 miljonit eu- rot (2022. aastal 2,7 miljonit eurot). Nimetatud summa on juhtkonna parim hinnang ek- sisteeriva UPT kohustuse täitmiseks vajalike kulutuste kohta 31.12.2023 seisuga ja ba- seerub kasutusel oleva ABC kulumudeli arvutustel.

Universaalse postiteenuse kahjumi katmine toimub UPT fondi laekuvate maksete arvelt vastavalt postiseaduse § 411 lõigetele 3 ja 4, mille kohaselt hüvitab Konkurent- si amet UPT osutamise kohustusega seonduvad kulud üksnes ulatuses, milles UPT ka- sutajalt võetav taskukohane tasu ei võimalda UPT osutamise kohustuse täitmisega seo- tud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist.

Lõpliku 2023. aasta eest hüvitatava summa osas võtab Konkurentsiamet seisukoha pärast kogu aasta auditeeritud andmete pealt läbiviidavat menetlust, mistõttu käsit- letakse seda käesolevas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kui tingi- muslikku vara.

Pooleliolevad õiguslikud vaidlused

20.12.2019 tegi Konkurentsiamet AS Eesti Postile ettekirjutuse, millega tuvas- tas AS Eesti Posti poolt aadressiga reklaami kojukande teenuse ja aadressita reklaami kojukande teenuse puhul rakendatavate allahindluste osas KonkS § 16 p-i 4 rikkumise ning kohustas AS Eesti Posti lõpetama vastavate teenuste puhul üle-eestilisest tellimuste mahust sõltuvate allahindluste rakendamise edasiulatuvalt hiljemalt 31.01.2020. Ettevõte ei nõustunud sellise otsusega ning esitas 09.01.2020 kohtusse kaebuse koos esmase õiguskaitse taotlusega ettekir- jutuse jõustamise peatamiseks. Kohus võttis kaebuse menetlusse (kohtuasja nr 3-20-55) ja rahuldas õiguskaitse, pikendades ettekirjutuse jõustumise aega 01.01.2021. Käesolevaks ajaks on EP ettekirjutuse täitnud, kuid vaidlus ettekir- jutuse õiguspärasuse üle jätkub kohtus. Menetlus jätkub.

07.08.2020 esitas AS Express Post (Expo) hagi AS Eesti Posti vastu kahju hüvita- mise nõudes summas 609 523,18 eurot. Alusena on toodud, et AS Eesti Post on kuritarvitanud oma turgu valitsevat seisundit reklaamikande allahindlussüs-

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 115

teemis, mis tõrjub Expot kui ainsat AS Eesti Posti selle segmendi konkurenti turult. Expo taotles tsiviilasja peatamist kuni haldusasjas on jõustunud kohtu- otsus. Kohus nõustus menetluse peatamisega. TGS Baltic on hinnanud võima- liku lõpliku lahendi tegemise ajaks ligikaudu viis aastat, sest tsiviilasja on võima- lik lahendada alles pärast haldusasjas tehtava otsuse jõustumist.

Praeguses menetlusstaadiumis on äärmiselt keeruline hinnata Expo hagi ra- huldamise tõenäosust, sest siiani on Eestis konkurentsiõigusest tulenevate tsiviilõiguslike nõuete maksmapanek kohtus olnud väga keeruline. Potent- siaalne maksimaalne kahju on nõude suurus pluss viivised.

26.04.2021 esitas Unifiedpost AS kaebuse Konkurentsiametile seoses AS Eesti Posti ärikirja allahindluskorras ette nähtud lõppkliendipõhise allahindlusega, mida antakse klientidele, kelle I tsooni maht on rohkem kui 15 000 tk kuus. 18.06.2021 esitas samasisulise kaebuse Konkurentsiametile ka Expo. Unified- post AS ja Expo leidsid, et AS Eesti Posti hinnakujundus on vastuolus nii posti- seaduse kui konkurentsiseadusega.

02.08.2021 tegi Konkurentsiamet regulatsiooniteenistus otsuse, milles leidis, et AS Eesti Posti hinnakujundus ei ole vastuolus postiseadusega.

Konkurentsiameti konkurentsi järelevalveteenistus jätkas menetlust võimali- ku konkurentsiseaduse rikkumise osas. AS Eesti Post on esitanud omalt poolt seisukohti ja teavet. Hetkel pole teada menetluseks kuluv aeg ja tulemus.

21.09.2021 esitas Konkurentsiamet AS Eesti Postile taotluse teabe saamiseks seoses Expo poolt 01.02.2021 AS Eesti Posti vastu esitatud kaebusega, milles Expo heidab AS Eesti Postile ette, et (i) AS Eesti Post on keeldunud Expo tee- nindamisest I tsooni piirkondades, kuhu Expo kandevõrk ei ulatu; (ii) AS Eesti Post teeb I tsoonis lõppklientidele Expo jaoks läbipaistmatuid allahindlusi; (iii) AS Eesti Post rakendab esmaspäevast kande allahindluskampaaniat. AS Eesti Post esitas omapoolse vastuse Konkurentsiametile 01.11.2021, milles põhjen- das AS Eesti Posti tegevuse õiguspärasust. Hetkel pole teada menetluseks ku- luv aeg ega tulemus.

14.12.2021 edastas Konkurentsiamet AS Eesti Postile teate universaalse posti- teenuse (edaspidi UPT) kulude jagamise osas järelevalvemenetluse alustamise

kohta. Konkurentsiamet alustas järelevalvemenetlust, sest AS Eesti Post 2021. aasta kolme esimese kvartali kohta esitatud prognoosil põhinevate taotluste põhjal kujuneks selle perioodi UPT hüvitiseks ligi 1,8 miljonit eurot, mis on ligi- lähedane terve 2020. aasta eest välja makstud UPT hüvitiste summaga.

13.05.2022 esitas AS Eesti Post kirjaga nr 8.1 3/0323 Konkurentsiametile taotluse, milles soovis 2021. aasta UPT ebamõistlikult koormavate kulude 1 612 410,67 eurot hüvitamist. Konkurentsiamet tegi 21.12.2022 otsuse eelnõu, milles kavandab taotluse 2021. aasta ebamõistlikult koormavate kulude hüvi- tamiseks jätta rahuldamata. Eesti Post ei saanud loobuda hüvitise taotlemisest ning esitas omapoolsed selgitused ja vastuväited 20.01.2023. Amet tegi uue otsuse, millega rahuldas taotluse osaliselt. Eesti Post esitas vaide 17.11.2023. Konkurentsiamet jättis 02.01.2024 otsusega nr 8-4/2024-001 vaide rahuldama- ta. AS Eesti Post arutab nõukogu ja omaniku esindajaga otsuse vaidlustamist kohtus.

DPD Eesti OÜ taotluse alusel on Konkurentsiamet algatanud järelevalveme- netluse, mille raames Konkurentsiamet uuris AS-i Eesti Post tegevust paki- automaatide teenuse pakkumisel ja on palunud AS Eesti Postil esitada teavet. AS Eesti Post vaidlustas 12.01.2023 edastatud vastuses DPD Eesti OÜ poolt vii datud AS Eesti Posti väidetava turgu valitseva seisundi ja selgitas kaubatu- ru määratlusel kasutatud andmete ebatäpsust. Menetlus lõpetati rikkumist tuvastamata.

Aruande kinnitamise hetkeks ei ole võimalik kohtumenetluste mõju mõistliku kindlusega hinnata, mille tulemusena nõuded on avalikustatud tingimusliku varana.

Lisa 25 | Sündmused peale aruandekuupäeva

30.01.2024 esitas Omniva usaldusisikutele ja Töötukassale kirjaliku teate, millega alustati kollektiivse koondamise protsessi. Selle käigus vähendatakse Eestis töö- kohtade arvu 75 võrra. Koondamine tuleneb vajadusest kahandada kulusid, et tagada edaspidine kasumlik äritegevus olukorras, kus sisendhinnad on viimasel paaril aastal kiiresti kasvanud, kuid seoses tugeva konkurentsiolukorraga, mis on muutumas üha pingelisemaks, on Omnival väga keeruline tõsta oma müügihin- dasid.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 116

tuhandetes eurodes 31.12.2023 31.12.2022

Varad

Käibevara Raha 1 052 26 006

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 43 536 25 491

Nõuded tütarettevõtjate vastu 8 545 5 538

Nõuded sidusettevõtjate vastu 0 2

Varud 976 892

Käibevara kokku 54 108 57 929

Põhivara Investeeringud tütarettevõtjatesse 6 450 6 450

Pikaajalised nõuded ja rendi ettemaksed

1 278 1 399

Materiaalne põhivara 26 946 24 091

Kasutusõiguse vara 6 704 4 275

Immateriaalne põhivara 10 049 7 610

Põhivara kokku 51 427 43 825

Varad kokku 105 535 101 754

Kohustised ja omakapital

Lühiajalised kohustised Võlakohustised 2 833 1 066

Võlad ja ettemaksed 28 180 36 110

Kohustised tütarettevõtjatele 1 285 1 433

Lühiajalised kohustised kokku 32 298 38 609

Pikaajalised kohustised Pikaajalised võlakohustised 21 196 2 695

Muud pikaajalised võlad 1 000 787

Pikaajalised kohustised kokku 22 196 3 482 Kohustised kokku 54 494 42 091

Omakapital Aktsiakapital 15 714 15 714

Kohustuslik reservkapital 1 571 1 571

Jaotamata kasum 33 755 42 377

Omakapital kokku 51 041 59 663 Kohustised ja omakapital kokku 105 535 101 754

Lisa 26 | Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta

Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele on lisades avaldatud informatsioon konso- lideeriva üksuse konsolideerimata põhiaruannete kohta (emaettevõtja koondkasumi- aruanne, finantsseisundi aruanne, rahavoogude aruanne ning omakapitali muutuste aruanne). Emaettevõtja põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeeto- deid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtjatesse ja sidusettevõtjasse, mida kajastatakse emaettevõtja konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses.

Emaettevõtja finantsseisundi aruanne

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 117

Emaettevõtja koondkasumiaruanne

tuhandetes eurodes 2023 2022

Müügitulu kliendilepingutelt 96 222 88 010

Saadud toetused 2 197 4 593

Muud äritulud 9 555 7 958

Kaubad, toore, materjal ja teenused -43 672 -40 685

Muud tegevuskulud -17 582 -13 258

Tööjõukulud -39 855 -36 470

Põhivara kulum ja väärtuse langus -7 675 -12 831

Muud ärikulud -274 -688

Ärikasum (+) /kahjum (-) -1 083 -3 371

Finantstulud 510 5

Finantskulud -240 -410

Tulu tütarettevõtte võõrandamisest 0 29 432

Kasum enne tulumaksustamist -814 25 656

Tulumaksukulu -1 449 -580

Aruandeperioodi puhaskasum -2 263 25 076

Aruandeperioodi koondkasum -2 263 25 076

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 118

Emaettevõtja rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes

2023 2022

Rahavood äritegevusest

Aruandeperioodi puhaskasum -2 263 25 076

Korrigeerimised:

Põhivara kulum ja väärtuse langus 7 675 12 831

Kahjum põhivara maha kandmisest 1 490 463

Kasum põhivara müügist -199 -372

Intressitulu -376 -5

Intressikulu 161 236

Tulumaksu kulu 1 449 580

Tütarettevõtja müügi mõju 0 -29 432

Muud korrigeerimised 11 -14

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemak- sete muutus

-9 459 21 596

Varude muutus -84 36

Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus

-9 687 -25 172

Rahavood äritegevusest kokku -11 282 5 822

2023 2022

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud põhivara soetusel -9 759 -5 234

Tütarettevõtja müük 0 30 080

Laekunud põhivara müügist 277 483

Laekunud intressid 376 5

Rahavood investeerimistegevusest kokku -9 107 25 334

Rahavood finantseerimistegevusest

Saadud laenude tagasimaksed  17 000 -16 758

Arvelduskrediidi tütarettevõtetele saldo muutus

-11 469 0

Müük-tagasirent rendi tingimustel 0 979

Rendikohustiste maksed -2 255 -1 134

Makstud dividendid -6 231 -2 750

Makstud intressid -161 -236

Makstud tulumaks -1 449 -855

Rahavood finantseerimistegevusest kokku -4 566 -20 755

Kokku rahavood -24 955 10 400

Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 26 006 15 606

Raha ja raha ekvivalentide muutus -24 955 10 400

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 052 26 006

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 119

Emaettevõtja omakapitali muutuste aruanne

tuhandetes eurodes

Aktsiakapital Kohustuslik

reservkapital Jaotamata kasum Omakapital kokku

Saldo 31.12.2021 15 714 1 571 20 052 37 337

Makstud dividendid 0 0 -2 750 -2 750

Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 25 076 25 076

Saldo 31.12.2022 15 714 1 571 42 379 59 663

Tütarettevõtjate ja sidusettevõtja väärtus emaettevõtja konsol- ideerimata finantsseisundi aruandes

-6 450

Tütarettevõtjate ja sidusettevõtja väärtus arvestatuna kapitalio- saluse meetodil

15 471

Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2022 68 684

Saldo 31.12.2022 15 714 1 571 42 379 59 663

Makstud dividendid 0 0 -6 359 -6 359

Aruandeperioodi puhaskahjum 0 0 -2 263 -2 263

Saldo 31.12.2023 15 714 1 571 33 758 51 041

Tütarettevõtjate ja sidusettevõtja väärtus emaettevõtja konsolideerimata finantsseisundi aruandes

-6 450

Tütarettevõtjate ja sidusettevõtja väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil

17 126

Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2023 61 717

Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 120

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 121

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 122

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 123

Kasumi jaotamise ettepanek

AS-i Eesti Post kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2023 oli 42 749 tuhat eurot, millest 2023. aasta puhaskahjum moodustas -1 260 tuhat eurot.

Lähtudes eeltoodust, teeb juhatus aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku jaotada AS-i Eesti Post kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2023 järgmiselt:

• seoses investeerimisvajadusega, tõstmaks Omniva konkurentsivõimet, jätta kasum summas 42 749 tuhat eurot jaotamata.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 124

Juhatuse kinnitus ning juhatuse liikmete allkirjad 2023. konsolideeritud majandusaasta aruandele

Juhatus teadvustab ja kinnitab käesolevaga oma kohustust konsolideeritud majandusaasta aruande ettevalmistuse ning selles sisalduvate andmete eest.

AS-i Eesti Post kontserni 31.12.2023 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, sõltumatu vandeaudiitori aruandest ja kasumi jaotamise ettepanekust.

Aktsiaseltsi juhatus on koostanud tegevusaruande, konsolideeritud raamatupidamisaruande ning kasumi jaotamise ettepaneku.

___________________________

Mart Mägi juhatuse esimees

___________________________

Heiki Raadik juhatuse liige

___________________________

Martti Kuldma juhatuse liige

___________________________

Gusts Muzikants juhatuse liige

___________________________

Kastytis Valantinas juhatuse liige

18.03.2024

AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Aktsiaselts Eesti Post aktsionärile Meie arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Aktsiaselts Eesti Post ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2023 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2023; • konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete

kohta ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab Tegevusaruannet, Omniva kontserni ülevaade, Juhtimine ja Kestlikkusaruanne (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

2

Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise

aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja

• tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes ja muus informatsioonis, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA- dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi

väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;

3

• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;

• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist;

• hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;

• hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Janno Hermanson Kristiina Veermäe Vandeaudiitor, litsents nr 570 Vandeaudiitor, litsents nr 596 18. märts 2024 Tallinn, Eesti

AS Eesti Post 2023. aasta auditi tähelepanekud

1

Juhatus

AS Eesti Post

Pallasti 28

10001 Tallinn

10. aprill 2024

AS Eesti Post 2023. aasta auditi tähelepanekud tulenevalt suunistest vandeaudiitorile raporteerimise osas seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega

Oleme teostanud AS Eesti Post (edaspidi “Ettevõte”) 31. detsembril 2023 lõppenud aasta

raamatupidamise aastaaruande auditi. Järgnevalt toome Teieni auditi protseduuride teostamise käigus

tekkinud kommentaarid ja tähelepanekud seoses www.audiitorkogu.ee lehel avaldatud dokumendiga

„Suunised vandeaudiitorile raporteerimise osas Riigikontrollile ja/või

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva äriühingu või sihtasutuse juhtorganile

seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega“ (23. aprilli 2015 versioon) (edaspidi

„Juhend“). Teostasime kontrollprotseduurid, mida pidasime vajalikuks arvamuse avaldamiseks

raamatupidamise aastaaruande kohta vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele. Auditi

tõendusmaterjali kogumisel Ettevõtte vastavuse kohta seadustele ja regulatsioonidele teostasime ka

Juhendis kirjeldatud protseduurid järgnevalt:

1. Teostasime järelepärimised Ettevõtte juhtkonnalt, mille käigus uurisime korruptsioonivastase

seaduse (KVS) asjakohaste põhimõtete rakendamist Ettevõttes, mh kas on kehtestatud

sisemine regulatsioon (sisekord), mis oleks kooskõlas kõikide KVS-i asjakohaste nõuetega ja

mille tulemusena:

• on Ettevõttes kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS;

• on olemas protseduur tuvastamaks ametiisikutega seotud osapooli ja võimalikke tehtud

tehinguid nendega;

• on olemas protseduurid tagamaks KVS-i toimingupiirangutest kinnipidamine.

2. Teostasime järelepärimisi ja pistelisi kontrollprotseduure kehtestatud sisekorra rakendamise

osas.

3. Tuvastatud seotud osapoolte tehingute puhul teostasime pistelist testimist saamaks kinnitust,

kuidas on tagatud KVS-i peatükis 3 kirjeldatud toimingupiirangutest kinnipidamine.

Ettevõtte juhatus on vastutav adekvaatsete sisekontrollisüsteemide väljatöötamise ja rakendamise,

korrektse ja regulaarse raamatupidamisarvestuse tagamise ning raamatupidamise aastaaruande

koostamise eest. Samuti peab Ettevõtte juhatus esitama Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

ülevaate vandeaudiitori poolt teostatud kontrolli tulemustest, mis hõlmavad tehinguid seotud

osapooltega.

AS Eesti Post 2023. aasta auditi tähelepanekud

2

Käesoleva aruande eesmärgiks on anda Ettevõtte juhatusele informatsiooni kirjeldatud kohustuste

täitmise kohta ning selles aruandes sisalduv informatsioon ei ole mõeldud mistahes eesmärgil

kasutamiseks teiste isikute poolt peale Ettevõtte juhatuse ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile. Käesolevat aruannet ega selle koopiaid ei tohi ei tervikuna ega ka

osadena teha kättesaadavaks ühelegi kolmandale osapoolele ilma AS-i PricewaterhouseCoopers

vastava kirjaliku loata.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Janno Hermanson Kristiina Veermäe Vandeaudiitor, litsents nr 570 Vandeaudiitor, litsents nr 596

AS Eesti Post 2023. aasta auditi tähelepanekud

3

Auditi käigus tuvastatud tehingud seotud osapooltega

Juhendi lisa punktis 1 kirjeldatud tegevuste tulemusena oleme saanud ülevaate, et:

1) Ettevõttes on kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS; 2) eksisteerib protseduur tuvastamaks ametiisikutega seotud osapooli ja võimalikke tehtud tehinguid

nendega; ja 3) on olemas protseduurid tagamaks KVS-i toimingupiirangutest kinnipidamine.

Nimetatud tegevuste tulemusena ei tuvastanud me olulisi puudusi Ettevõtte protseduurides. Ühe

tähelepanekuna soovitame Ettevõttes juurutada automaatsed kontrolliprotseduurid KVS-st

kinnipidamiseks. Ettevõtte otsene kontrolliprotseduur seotud isikute tehingute kontrollimisel (lisaks

muudele kaudsetele kontrolliprotseduuridele läbi hangete korraldamise, ostuarvete kinnitamise jm) on

seotud isikute deklaratsioonide kogumine ning nende põhjal teostatav tehingute kontroll tervele

aruandeaastale. Kehtiva kontrolliprotseduuri käigus ei ole meie hinnangul piisavalt maandatud risk, et

toimingupiirangust kinnipidamine toimuks operatiivselt. Soovitame juurutada Ettevõtte finantssüsteemis

kontrolliprotseduuri, millega sisestatakse seotud isikud finantssüsteemi ning kelledega tehingute

teostamisel tekiks automaatne toimingupiirangu teavitus, mis omakorda vajab täiendavat heakskiitu

Ettevõtte esindaja(te) poolt.

Juhendi lisa punkti 2 osas teostasime järelpärimisi ja pistelisi kontrollprotseduure kehtestatud

sisekorra rakendamise osas. Nimetatud tegevuste tulemusena ei tuvastanud me olulisi puudusi, millele

pidasime vajalikuks tähelepanu juhtida.

Juhendi lisa punkti 3 osas oleme auditi käigus tuvastanud Ettevõtte järgmised tehingud seotud

osapooltega:

Tehingu

tegija Seotud osapool

Tehingu

kirjeldus*

Summa

(eurodes)

Vandeaudiitori

sooritatud

toimingud

Järeldused

Kaupade ja

teenuste ost

Oleme teostanud

järgmised

auditiprotseduurid:

1) palusime

juhtkonnal tuvastada

kõik seotud

osapooled, esitada

meile nimekiri seotud

osapooltest ning

31. detsembri 2023

saldodest/

2023. aastal seotud

isikutega teostatud

tehingutest;

2) kontrollisime

seotud osapoolte

nimekirja täielikkust

juhatuse ja nõukogu

liikmete ning nendega

seotud isikute

osaluste osas teistes

äriühingutes

võrdlusena

äriregistriga,

tuvastamaks

Vt tabeli all

Kalle Viks AS Eesti Liinirongid Rongipiletite

soetus EP

tarbeks

5 101

Toomas Talts Spotit OÜ Koolitusruumi ja

inventari rent

211

Mart Mägi AKTSIASELTS TALLINNA

VESI

Veevarustuse

põhiteenus

10 300

Mart Mägi Telema AS Telema EDI

Buyer kuutasu

4 740

Eesti Post-

assotsiastiooni

liige

EESTI LOGISTIKA JA

EKSPEDEERIMISE

ASSOTSIATSIOON

ELEA 2023.

aasta liikmemaks

3 500

Martti Kuldma Ajarajaja OÜ Majutus, ruumide

rent

3 418

Martti Kuldma Teamscope OÜ Koolitusteenused 14 420

Kaupade ja

teenuste ost

kokku

41 689

Kaupade ja

teenuste

müük

Helo Meigas Ettevõtluse ja Innovatsiooni

SA

Kirjateenus,

pakiteenus,

äripakett

18 456

AS Eesti Post 2023. aasta auditi tähelepanekud

4

Helo Meigas Sihtasutus

Poliitikauuringute Keskus

Praxis

Kirjateenus,

pakiteenus

162 nimekirjas

kajastamata seotud

osapooli ja nendega

sooritatud tehinguid;

3) küsisime

raamatupidamise

aastaaruandes

avalikustatud seotud

osapoolte tehingute

osas

raamatupidamise

väljavõtted osutatud

teenuste, müüdud

kaupade ja ostetud

kaupade ning

teenuste osas ning

kontrollisime

raamatupidamise

väljavõtete vastavust

aastaaruandele;

Kalle Viks AS Eesti Liinirongid Kirjateenus,

pakiteenus,

äripakett

2 197

Mart Mägi AKTSIASELTS TALLINNA

VESI

maksete

vahendus,

kirjateenus,

äripakett,

pakiteenus

3 603

Mart Mägi Telema AS Kirjateenus,

pakiteenus

67

Kalle Viks Integratsiooni Sihtasutus Kirjateenus,

pakiteenus,

äripakett

773

Keir Veskiväli AS TBB pank Kirjateenus,

pakiteenus

2 572

Kalle Viks HAAPSALU JA

LÄÄNEMAA MUUSEUMID

SA

Kirjateenus,

pakiteenus,

äripakett

39

Kalle Viks HAAPSALU JA

LÄÄNEMAA MUUSEUMID

SA

Kirjateenus,

pakiteenus,

äripakett

987

Kalle Viks HOOLEKANDETEENUSED

AS

Pakiteenus 686

Martti Kuldma SALV TECHNOLOGIES

OÜ

Kirjateenus,

pakiteenus,

äripakett

2 134

Kaupade ja

teenuste

müük kokku

31 676

* Ülaltoodud tabelis ei kajastu tehingud riigi kontrolli all olevate organisatsioonidega (v.a need

organisatsioonid, kus seotus tekib läbi Ettevõtte juhatuse või nõukogu liikme seotuse), kuna vastavate

tehingute avalikustamist raamatupidamise aruandes vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse

standarditele ei nõuta. Ühtlasi ei kajastu tabelis tehingud AS Eesti Post kontserni siseselt, kuna

raamatupidamise aastaaruanne on konsolideeritud

Teostatud protseduuride tulemusena ei tuvastanud me Ettevõtte-sisestest toimingupiirangutest mitte

kinnipidamist, korruptsioonijuhtumitele viitavaid tunnusmärke ega ka tehinguid seotud osapooltega, mida

ei oleks kajastatud Ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes (vt ka meie tähelepanekut ülal).

1

AS Eesti Post nõukogu aruanne 2023. aasta majandusaasta aruande juurde

AKTSIASELTS: AS Eesti Post, registrikood 10328799 ASUKOHT: Pallasti 28, Tallinn, Eesti Vabariik AINUAKTSIONÄR: Eesti Vabariik, mida esindab osalust valitseva ministrina

regionaalminister AKTSIAKAPITAL: 15 714 120 EUR AKTSIATE ARV: 1 571 412 aktsiat I Ülevaade majandusaasta tegevustest AS Eesti Post on 100%-liselt riigile kuuluv äriühing, mille põhitegevusala on logistikateenuste (paki- ja postiteenuste), digiteenuste ja rahvusvaheliste transiiditeenuste osutamine. AS Eesti Post on kontserni emaettevõtja. Tütarettevõtjatena kuuluvad kontserni SIA Omniva Lätis, UAB Omniva LT ja selle tütarettevõtja UAB Omniva LT Sorting Leedus ning Finbite OÜ ja Picapac OÜ Eestis. SIA Omniva ja UAB Omniva LT põhitegevus on pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkumine Läti ja Leedu turul. Picapac OÜ põhitegevus on nutipakikapi võrgustiku haldus ja arendus. Finbite OÜ põhitegevuseks on infoäri teenused (e-arved). Kontsern tegutseb Omniva kaubamärgi all. Alates 01. aprillist 2009 tegutseb Eesti Post avatud postiturul. Konkurentsiamet on väljastanud Eesti Postile universaalse postiteenuse osutamise loa, mis kehtib viis aastat (perioodiks 09.10.2019–08.10.2024). Universaalne postiteenus on postiteenuste järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. Juhtimis- ja kontrollisüsteem Aktsiaseltsi juhtimisel rakendab juhatus Head Ühingujuhtimise Tava, arvestades riigivaraseadusest tulenevate erisustega. Tagatud on aktsiaseltsi tegevusega seotud õigusaktide järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine, finantsaruandlus ja teabe avalikustamine. Juhatuse ja nõukogu liikmed lähtuvad oma tegevuses aktsiaseltsi huvidest, tagades õigusaktides ja sisekorraeeskirjades sätestatud nõuete täitmise. Aktsiaseltsis toimib mitmeastmeline kontrollisüsteem, mis on piisav tagamaks võimalike kõrvalekallete õigeaegset tuvastamist. Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil (välisaudit) toimib aktsiaseltsis ka sisekontrollisüsteem. Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas:

 Põhikiri  Sisekorraeeskiri  Raamatupidamise sise-eeskiri  Nõukogu töökord  Auditikomitee töökord  Siseauditi osakonna põhimäärus  Töötajate ametijuhendid

2

 Huvide konflikti vältimise juhend  Riskijuhtimise üldpõhimõtted

Aktsiaseltsis on moodustatud auditi- ja kestlikkusekomiteed, mis tegutsevad vastavalt oma töökordadele. II Juhtorganite koosseis, tegevus ja tasustamine AS Eesti Post nõukogu on koostöös osaluse valitsejaga ning juhatusega riigi äriühingu tegevust korraldanud ja juhtinud ning selle üle järelevalvet teostanud, lähtudes aktsiaseltsi põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga pandud ülesandeid ning tegutsevad ülesandeid täites aktsiaseltsi huve järgides. Lähtudes väljakujunenud töökorraldusest, teevad juhatus ja nõukogu tihedat koostööd ning juhatus informeerib ja kaasab nõukogu aktsiaseltsi tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse. Juhatuse koosseis, tegevus ja tasustamine Põhikirja kohaselt on juhatuses üks kuni viis liiget, kes valitakse nõukogu poolt kuni viieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatus jätkas aasta alguses kolme- liikmelisena: juhatuse esimees Mart Mägi, juhatuse liikmed Kristi Unt ja Heiki Raadik. Nõukogu määras alates 17.07.2023 uueks juhatuse liikmeks Martti Kuldma ja 16.08.2023 otsusega lisaks kaks uut juhatuse liiget: alates 21.08.2023 Gusts Muzikants ja alates 05.09.2023 Kastytis Valantinas ning kutsus juhatusest tagasi Kristi Unti. Juhatus jätkas viieliikmelisena. Juhatuse liikmetele 2023. aastal makstud brutotasud eurodes:

Nimi Brutotöötasu

2023. majandusaastal Tulemustasu 2022.

majandusaasta tulemuste eest Mart Mägi 156 000 13 000 Kristi Unt 130 150 9 000 Heiki Raadik 124 000 9 000 Martti Kuldma 60 762 Gusts Muzikants 4 666 Kastytis Valantinas 4 149

Aktsiaseltsi juhatusel jäid neile 2023. aastaks seatud numbrilised ja projektide läbiviimise eesmärgid suures osas täitmata. 2023. aasta EBITDA (põhitegevuskasum enne intressikulusid, tulumaksu ja kulumit) eesmärk oli 16,4 miljonit eurot ja tulude eesmärk 155 miljonit eurot. AS Eesti Posti tulud olid 2023. aastal kokku 134,5 miljonit eurot (2022. aastal 129,1 miljonit eurot). 2023. aasta EBITDA oli 14,9 miljonit eurot (2022. aastal 17,6 miljonit eurot).

3

2023. majandusaasta teise poole traditsiooniline aasta lõpu kohale toimetatud pakkide maht jäi loodetust tagasihoidlikumaks ning tulenevalt kasvanud konkurentsist langes paki saatmise hind, mistõttu jäid tulud planeeritust oluliselt väiksemaks, kuid kulud olid planeeritud tasemel. 2023. aasta lõpetati 1,3 miljoni euro suuruse kahjumiga (kasum enne tulumaksu oli 21 tuhat eurot eurot). 2023. aasta omakapitali tootluseks oli -2,0%, mis jäi oluliselt alla seatud eesmärgile 10,4%. Omakapitali osakaal oli 45%, mis ületas seatud eesmärgi 35%. 2023. aasta eeldatav kahjum UPT osutamisest on juhtkonna hinnangul 1,8 miljonit eurot (2022. aastal 2,7 miljonit eurot). 2023 aaasta tuludes kajastati UPT 2021 aasta ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamine Konkurentsiameti poolt summas 1,08 miljonit eurot. Täieliku kahjumi katmise korral oleks 2023 aasta finantstulemus kahjum 0,6 miljonit eurot. Samuti jäid täitmata kliendi rahulolu (NPS) ja töötaja soovitusindeksi (eNPS) osas seatud eesmärgid. Kliendirahulolu mõjutas oluliselt varahommikuse kande üle võtmisel tekkinud kvaliteediprobleemid. Antud kysimus oli nõukogu suurendatud tähelepanu all, mis muuhulgas tähendas juhatuse poolset kvaliteediprobleemide ja tegevusplaani operatiivset raporteerimist nõukogule. Ilma varahommikuse kandeta oli kliendirahulolu üle eesmärgi. Töötajate rahulolu langus (52 ->45) on seletatav organisatsioonisisese muutusega – 2023. aasta teisel poolel liikus Omniva järk-järgult riikidepõhiselt juhtimisstruktuurilt üle Baltikumiülesele. Nimetatud muudatuse eesmärgiks on suurendada organisatsiooni kuluefektiivsust, parandada riskijuhtimist ning vähendada dubleerimist tugiprotsessides. Omniva oli 2023. aastal jätkuvalt kõige eelistatum logistika bränd Baltikumis. Tööohutusindeksi (WSI) tulemus 1102 oli kõrgem kui eesmärk 1000 peamiselt komistamisest põhjustatud tööõnnetuste kasvu tõttu.

Oluliste projektidena 2023. aastal väärib juhatuse töös esile tõstmist ettevõtte paki- automaatide ja postkontorite võrgu optimeerimine ja uuendatud kontorite avamine. Samuti on Kaunase sorteerimiskeskuse ehitus läinud vastavalt plaanidele. Uue eraisikute digikanali ning kanderingide optimeerimise tarkvara juurutamine on seevastu planeeritust oluliselt rohkem aega võtnud. Eraisikute digikanali projekti kohta on tehtud nõukogule regulaarseid ülevaateid. 2023. aasta teises pooles tehti juhatuse poolt projekti juhtimisse olulised muudatused eesmärgiga kiirendada uue tarkvara töösse võtmist.

Võttes arvesse 2023. aasta majandustulemusi, otsustas nõukogu tulemustasu reservi mitte avada. Nõukogu koosseis, tegevus ja tasustamine 2023. aasta alguses jätkas nõukogu kuueliikmelisena koosseisus Helo Meigas (nõukogu esimees), Mari Avarmaa (aseesimees), Kalle Viks, Martti Kuldma, Rasmus Ruuda ja Madis Laansalu. Nõukogu õigusnõustaja/koosolekute protokollijana (corporate secretary) jätkas advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat Sven Papp. Üldkoosoleku 07.06.2023 otsusega kutsuti alates 16.06.2023 tagasi nõukogu liige Martti Kuldma, 19.06.2023 otsusega kutsuti tagasi Mari Avarmaa ja Kalle Viks, pikendati Madis Laansalu volitusi uueks kolmeaastaseks perioodiks ning määrati uuteks nõukogu liikmeteks Rainer Osanik (otsuse kuupäevast) ja Toomas Talts (alates 01.08.2023). Nõukogu jätkas viieliikmelisena.

4

Nõukogu liikmed osalevad aktiivselt kõigil koosolekutel, panustavad aktsiaseltsi juhtimisse ning avatud ja otsekohene suhtlus nii omavahel kui juhatusega võimaldab kiiret otsustamist vajavate küsimuste lahendamist sujuvalt ja konstruktiivselt. Nõukogu koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning erinevad kompetentsid. Kokku toimus 2023. aastal 12 nõukogu koosolekut ja 4 kirjalikku menetlust. Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate aktsiaseltsi ning tema tütarettevõtjate tegevustest ja majandustulemustest, mis võimaldab aktsiaseltsi nõukogul olla pidevalt kursis aktsiaseltsi tulemustega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. Nõukogu võttis teadmiseks siseauditi osakonna ja auditikomitee 2022. aasta tegevusaruanded ning kinnitas 2022. aasta majandusaasta aruande ja nõukogu tegevusaruande, tulemuskaardil seatud eesmärkide tulemused ning järgmise aasta tulemuskaardi eesmärgid. Tasustamis- komitee organiseeriti novembris ringi Kestlikkuse (ESG) komiteeks, mille koosseisus toimub ka keskkonna, personali- ja juhtimisteemade käsitlemine ning kinnitati selle töökord. Seoses omaniku esindaja vahetumisega vaadati üle uuendatud omaniku ootus ASile Eesti Post. Lisaks tavapärastele teemadele on nõukogu ja juhatus 2023. aastal toimunud nõukogu koosolekutel arutanud Omniva uuendatud võrguprintsiipe, postkontorite uuendamist, Kestlikkuse (ESG) tegevuskava, Baltikumi-ülest struktuuri, võimaliku AS Eesti Post aktsiate börsil noteerimiseks vajalikke ettevalmistusi ja äride strateegiaid, sh OÜ Finbite strateegiat. Eraldi tähelepanu all oli organisatsiooni efektiivsuse parandamine ning selleks vajalike mõõdikute välja töötamine. Riskijuhtimisega seotud teemad said detailsemalt käsitletud auditikomitees, millest anti nõukogule igal koosolekul põhjalik ülevaade. Vastavalt ettevõtte põhikirjale on nõukogu ülesanne kinnitada kõik ettevõtte olulised investeeringud. Suurematest investeeringutest kinnitati Parcelsea erapakiautomaatide omandamine, pakiautomaatide võrgu asendus ja laiendus, postkontorite renoveerimine, dünaamilise kanderingide planeerimise tarkvara soetus, Kaunase sorteerimiskeskuse investeerimislaenu võtmine ja eraisikute digikanali arendus. Samuti kinnitati Läti sorteerimisliini laiendus, rahvusvahelise väljuva pakiteenuse IT arenduse esimene etapp, perioodika infosüsteemi arenduse täiendav investeering ning sõidukite ja kinnisvara võõrandamised. Lisaks anti nõusolek aktsiaseltsile kuuluvate kinnistute koormamiseks isikliku kasutusõigusega võrguettevõtete kasuks.

5

Nõukogu liikmete osalemine 2023. aastal toimunud koosolekutel: Helo Meigas 16/16 Madis Laansalu 16/16 Rasmus Ruuda 12/16 Rainer Osanik 10/10 Toomas Talts 7/7 Mari Avarmaa 6/6 Kalle Viks 6/6 Martti Kuldma 4/5 Nõukogu liikmetele 2023. aastal makstud brutotasud eurodes: Nimi Brutotöötasu 2023. majandusaastal Helo Meigas 14 400 Mari Avarmaa 3 380 Kalle Viks 3 380 Madis Laansalu 7 200 Martti Kuldma 3 343 Rasmus Ruuda 7 200 Rainer Osanik 3 840 Toomas Talts 3 000 Auditikomitee Aktsiaseltsi nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille eesmärgiks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, audiitorkontrolli, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. Komitee koosneb kolmest liikmest, kes valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks. Vähemalt kaks liiget peavad olema arvestuse, rahanduse või õiguse asjatundjad. Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust valdkonnas, milles auditeeritav üksus tegutseb. 2023. aasta alguses jätkas auditikomitee koosseisus Kalle Viks (esimees), Helo Meigas ja Madis Laansalu. Seoses muudatustega nõukogus kutsus nõukogu 23.08.2023 otsusega tagasi auditikomitee täies koosseisus ning määras uue koosseisu Helo Meigas, Madis Laansalu ja Rainer Osanik. Auditikomitee esimeheks määrati Rainer Osanik. Aasta jooksul toimus kokku 10 auditikomitee koosolekut, kus auditikomitee liikmetele anti ülevaade aktsiaseltsis läbiviidud sise- ja välisauditite tulemustest ning kavandatud ja ellu viidud parendustegevustest. Auditikomitee vaatab lisaks läbiviidud siseauditite tulemustele regulaarselt üle kontserni vaheauditi tulemused, majandusaasta aruande, audiitori järeldusotsuse ja äriühingu järgmise aasta eelarve. Auditikomitee vaatab üle ka riskihinnangud ja maandusmeetmed ning kinnitab auditikomitee tegevuskava ja siseauditi tööplaani.

6

2023. aastal oli auditikomitee fookus sarnaselt eelmisele aastale kontserni riskijuhtimise valdkonna regulatiivse raamistiku korrastamisel ja rakendamisel ning Läti ja Leedu tütarettevõtjate siseauditialase tegevuse hõlmamisel ühtse koordineerimise alla. Siseauditite ja kontrollitoimingute raames hinnati rendilepingute haldamise ja kliendi kahjunõuete hüvitamise protsesse. Läti ja Leedu tütarettevõtjates hinnati müügi- ja turundustegevusega seotud protsesse ning lisaks hinnati Leedus personaliga seotud protsesse. Auditikomitee liikmete osalemine 2023. aastal toimunud koosolekutel: Madis Laansalu 10/10 Kalle Viks 6/6 Helo Meigas 10/10 Rainer Osanik 4/4 Auditikomitee liikmetele 2023. aastal makstud brutotasud eurodes: Nimi Brutotöötasu 2023. majandusaastal Kalle Viks 1 350 Madis Laansalu 1 500 Helo Meigas 1 500 Rainer Osanik 900

Tasustamiskomitee Aktsiaseltsi nõukogu moodustas 2022. aastal tasustamiskomitee, mille eesmärgiks on nõukogu nõustamine juhatuse järelkasvu ja värbamise, ettevõtte ja tema tütarettevõtjate töötajate ning juhatuse tegevuse eesmärgistamise ja tasustamise osas. Nõukogu valib komitee liikmed kolmeks aastaks ning määrab nende hulgast Komitee esimehe. Komitee liikmed peavad vastama Hea Ühingujuhtimise Tava sõltumatuse kriteeriumitele ning omama komitee ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi (ärijuhtimises ja tippjuhtide tasustamises). Tasustamiskomitee oli kolmeliikmeline: Mari Avarmaa (esimees), Martti Kuldma ja Helo Meigas. Tasustamine toimub vastavalt 02.03.2022 ainuaktsionäri otsusele sarnaselt auditikomitee liikmete tasustamisele. Tasustamiskomitee koosolekuid toimus kokku 2, kus arutati 2022. aasta tulemuskaardi täitmist ning sellega seotud tulemustasusid, ettevõtte juhtkonna ja spetsialistide tasustamispõhimõtteid, tasude võrdlust palgaturu tasemetega ning järelkasvu tagamist võtmepositsioonidel. Samuti käsitleti koostööd ametiühinguga, vastutustundlikke töösuhteid ja muid personalivaldkonda puudutavaid ESG aspekte ning väärtuspakkumist töötajatele. Tasustamiskomitee liikmete osalemine 2023. aastal toimunud koosolekutel: Mari Avarmaa 2/2 Martti Kuldma 2/2 Helo Meigas 2/2

7

Tasustamiskomitee liikmetele 2023. aastal makstud brutotasud: Nimi brutotasu Mari Avarmaa 675 Martti Kuldma 450 Helo Meigas 450 22.11.2023 moodustas nõukogu Kestlikkuse (ESG) komitee ja määras liikmeteks: Madis Laansalu (esimees), Rainer Osanik ja Helo Meigas ning kinnitas töökorra. Tasustamis- komitee likvideeriti 20.12.2023 ja selle funktsioonid viidi üle Kestlikkuse (ESG) komiteesse. Komitee koosolekuid 2023. aastal ei toimunud. Komitee liikmete tasustamine toimub vastavalt 02.03.2022 ainuaktsionäri otsusele sarnaselt auditikomitee liikmete tasustamisele. III Ülevaade omaniku ootustega kehtestatud eesmärkide täitmisest Strateegilised eesmärgid alates 01.12.2023 Aktsiaselts Eesti Post näol on tegemist riigile olulise äriühinguga, kes osutab avalikust huvist lähtuvat üle-eestilist postivõrgu arendamise ja haldamise teenust, tagades riigisiseste ja rahvusvaheliste postiteenuste osutamise. Omanik seab AS-ile Eesti Post järgmised strateegilised eesmärgid:

• toimida valdkondliku arengumootorina, koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi kontakte, võrgustikke ja äriideid; • luua, arendada ning teadvustada kaasaegsete ning paindlike postiteenuste kasutamise võimalusi, sh suurendada uuenduslike juurdepääsupunktide (sh pakiautomaadid) paiknemist suuremates asulates ja keskuspunktides ning personaalse kirjakandja teenuse võimalusi, et tagada teenuse ühtlane kättesaadavus kõikjal Eestis; • jälgida ning vähendada oma tegevuse negatiivset mõju keskkonnale, suurendades alternatiivsete energialiikide kasutusele võtmist, sh uuendades enda masinaparki selliselt, et aastaks 2030 on vähemalt 50% masinapargist alternatiivsel energial.

AS Eesti Post omab tütarettevõtet Leedus Omniva LT UAB (kullerteenused, pakiautomaadid), Lätis Omniva SIA (pakiautomaadid, kullerteenus), Eestis Picapac OÜ. AS Eesti Post, mis tegutseb Omniva kaubamärgi all, on Baltikumi eelistatuim teenusepakkuja e-kaubanduse ja postiteenuse valdkonnas. 2023. aastal andis Universaalne Postiliit (UPU) Omnivale valdkonna kõrgeima auhinna – regionaalse teenuseliidri tiitli. Aastate jooksul on Omniva arendanud ja hoidnud tugevat sidet rahvusvaheliste postiorganisatsioonidega ning olnud valdkonna liider laiemas kontekstis. 2023. aastal esinesid Omniva töötajad 3 mandril 5 rahvusvahelisel konverentsil, edendades ja tutvustades Eesti edulugu. Aktsiaselts tagab universaalse postiteenuse (UPT) toimimise vastavalt UPT tegevusloas toodud nõuetele ning osutab perioodika kojukande teenust. Vastavalt UPT tüüp- tingimustele peab AS Eesti Post tagama, et vähemalt 90% riigisisestest lihtsaadetisena edastatavatest standardkirjadest ja maksikirjadest, mis on üle antud kirjakasti või postkontori kaudu enne kirjakasti hiliseimat tühjendusaega, toimetatakse saaja postkasti

8

üleandmise päevale järgneval tööpäeval (lühend 90% D+1) või järgneval kolmandal tööpäeval (lühend 90% D+3) – sõltuvalt sellest, millise teenuse on saatja valinud. 2023. aasta kvaliteeditulemused olid D+1 kvaliteedilubadusega kirjadel 93,8% ning D+3 kvaliteedilubadusega kirjadel 98,9%, millega on seatud eesmärk täidetud. Postiteenuse ja ka e-kaubanduse toetamiseks jätkas ettevõte pakiautomaatide võrgu laiendamist kõigis kolmes Balti riigis, mille tulemusena on kontsernil Baltikumi kõige suurem pakiautomaatide võrk – 2023. aasta lõpus oli kokku 1233 pakiautomaati, neist Eestis 364 (+37), Lätis 371 (+16) ja Leedus 498 (+78). Lisaks omandati OÜ Parcelsea’lt kokku 700 eramajapidamise pakiautomaati, mis toimivad avatud võrguna kõikidele kullerteenuse pakkujatele. Teenuse parandamise nimel renoveeriti 2023. aastal 16 postkontorit. Lisaks laiendas ettevõte aasta jooksul personaalse postiteenuse kättesaadavust. 2023. aastal kasutati personaalset postiteenust 8650 korral. Personaalse teenuse täiendavaks parandamiseks pakutakse teenust alates 19.02.2024 tasuta kõikides maapiirkondades (enne oli see tasuta vaid elanikele kaugemal kui 5 km ligipääsupunktist). Nõukogu kinnitas 2023. aasta novembri koosolekul ettevõtte Kestlikkuse strateegia, mis hõlmab negatiivset mõju vähendamist keskkonnale, sh suurendades alternatiivsete energialiikide kasutusele võtmist, mis on kooskõlas omaniku ootusega. 2023. aastal võeti kasutusele 42 elektrisõidukit. Kokku moodustavad alternatiivkütusel sõidukid 6,8% kogu masinapargist. Finantseesmärgid Kasumlikkus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud töötavad kasumlikult. Omakapitali hinna (oodatava omakapitali tootluse) määrab Rahandus- ministeerium oma iga-aastase „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundus- ühingute koondaruandega“, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peab lähtuma. Aktsiaseltsi põhitegevuse tulem on 2023. aastal -1,3 miljonit eurot (aasta varem 25,4 miljonit eurot). 2023. aasta ärikasum oli 0,4 miljonit eurot (aasta varem -0,2 miljonit eurot). Äriühing on jätkusuutlik ning oma tegevuse kavandamisel juhindub aktsiaselts tegevuse efektiivsuse tõstmise, kulude vähendamise ja tulude suurendamise eesmärkidest. Osaluste valitsemise koondaruandes1 on Rahandusministeerium hinnanud ASi Eesti Post omakapitali hinnaks 2023. aastal 10,4%. 2023. aasta omakapitali tegelikuks tootluseks kujunes -2,0% (2022. aastal 44,3%, ilma erakorralisi tulusid ja kulusid arvestamata 7,6%), millega jäi kasumlikkuse eesmärk täitmata. 2023. aastal on ASi Eesti Post omakapitali hinnaks 9,0%. Konservatiivsus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitali- struktuuriga. Äriühingud peavad tagama oma tegevuse jätkusuutlikkuse pideva uuendus- ja arendustööga ning vajalike investeeringutega. Investeeringud peab olema võimalik katta äriühingu põhitegevuse rahavoogudest ning riik reeglina omakapitaliinvesteeringuid

1 “ Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruanne 2022. aasta kohta “ https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigi-osalused

9

äriühingutesse ei tee. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. Optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes“, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peab lähtuma. Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud ASi Eesti Post omakapitali optimaalseks osakaaluks 35-40%. 2023. aasta lõpu seisuga oli omakapitali osakaal 45,1% (aasta varem 54,6%), millega võib eesmärgi täidetuks lugeda. Juba ehitatava Kaunase sorteerimiskeskuse ning Tallinna sorteerimiskeskuste planeeritava kokku kolimisega kaasnevad investeeringud finantseeritakse olulises ulatuses laenudega, mis suurendab aktsiaseltsi bilansilisi kohustusi. Seetõttu langeb omakapitali osakaal 2026. aastaks uuesti 35% tasemele. Kõiki kavandatavaid investeeringuid analüüsitakse põhjalikult ning riskide jälgimisega tegeletakse jooksvalt. Efektiivsus Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. Äriühingud peavad tagama, et keskpikas ajahorisondis nende tulud kasvavad proportsionaalselt kiiremini kui kulud. Äriühingud peavad defineerima enda tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud ning püüdlema nende järkjärgulise parandamise poole. Omniva äritulu oli 2023. aastal kokku 134,5 miljonit eurot (2022. aastal 129,1 miljonit eurot), mida on võrreldes 2022. aastaga 4% rohkem. Ärikulud olid 2023. aastal kokku 134,1 miljonit eurot (2022: 129,3 miljonit eurot), mida on 2022. aasta tasemest 4% rohkem. Ärikulud kasvasid veidi vähem kui äritulud, mistõttu on 2022. aasta 0,2 miljoni eurone ärikahjum asendunud 0,4 miljoni eurose ärikasumiga. Suurim kulude kasv on toimunud tööjõukulude osas. Antud eesmärk täideti napilt, ning ettevõte peab jätkama efektiivsuse suurendamisega 2024. aastal. Omanikutulu Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). Kõik äriühingud peavad defineerima omanikutulu poliitika ning esitama selle teadmiseks üldkoosolekule. Tuginedes omanikutulu poliitikale teeb valitsev ministeerium omanikutulu ettepaneku Rahandusministeeriumile. Rahandus- ministeeriumi ettepanekul otsustab Vabariigi Valitsus äriühingu dividendisumma või -määra, millest osaluse valitseja peab üldkoosolekul hääletamisel juhinduma. AS Eesti Post dividendipoliitika lähtub eespool kirjeldatud optimaalse kapitalistruktuuri säilitamise eesmärgist ehk dividendi makstakse selliselt, et saavutada või hoida optimaalset kapitalistruktuuri.. 2023. aastal maksis emaettevõte dividende netosummas 6,36 miljonit eurot, millele lisandus 1,45 miljonit eurot tulumaksu. 2022. aastal maksis emaettevõte dividende netosummas 2,75 miljonit eurot, millele lisandus 0,58 miljonit eurot tulumaksu. Sellega on seatud eesmärk täidetud. Nõukogu kinnitas 2022. aasta juunis AS Eesti Post dividendi poliitika, mille alusel makstakse dividende 25% eelmise aasta puhaskasumist.

10

IV Nõukogu arvamus 2023. a. majandusaasta aruande kohta Lähtudes äriseadustiku § 333 lõikest 1 on ASi Eesti Post nõukogu vaadanud läbi juhatuse poolt koostatud 2023. aasta auditeeritud majandusaasta aruande ning selle heaks kiitnud. Nõukogu teeb ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada. Nõukogu esimees: /allkirjastatud digitaalselt/ Helo Meigas Nõukogu liikmed: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talts Madis Laansalu /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Rainer Osanik Rasmus Ruuda

1

Kinnitatud AS Eesti Post üldkoosoleku 11.04.2024 otsusega nr xxx

Kehtib alates: 11.04.2024

Kinnitatud AS Eesti Post erakorralise üldkoosoleku 02.03.2022 otsusega nr 1.1-5/22-006

Kehtib alates: 02.03.2022

Kinnitatud AS Eesti Post korralise nõukogu 15.09.2017 otsusega nr 1.1-2/0009

Kehtib alates: 15.09.2017

Kinnitatud: AS Eesti Post korralise üldkoosoleku 11.06.2012 otsusega nr 4

Kehtib alates: 11.06.2012

AS EESTI POST NÕUKOGU TÖÖKORD

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED ................................................................................................................................... 2 2. NÕUKOGU KOOSOLEK ................................................................................................................. 2 3. NÕUKOGU TÄIENDAV TEGEVUS ................................................................................................. 4 4. NÕUKOGU LIIKMETELE MAKSTAV TASU ................................................................................... 4 5. NÕUKOGU LIIKMETELE NÕUKOGU TÖÖS OSALEMISEGA KAASNEVATE KULUDE

KATMINE ......................................................................................................................................... 4

2

1. ÜLDSÄTTED

1.1 ASi Eesti Post nõukogu töökord (edaspidi Töökord) on aluseks AS-i Eesti Post (edaspidi ettevõte) nõukogu (edaspidi nõukogu) töö korraldamisel.

1.2 Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust, korraldab tema juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle ning otsustab ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte ja aktsionäri huvides.

1.3 Nõukogu liikmete eesmärk nõukogu ülesannete täitmisel on tagada riigi kui ettevõtte ainuaktsionäri huvide kaitsmine ja ettevõtte jätkusuutlik äritegevus.

1.4 Nõukogu tööd korraldatakse äriseadustikus, riigivaraseaduses ja teistes õigusaktides, ettevõtte põhikirjas ning Töökorras toodud alustel.

1.5 Ainuaktsionäri esindaja otsustab nõukogu esimehe ja liikmete valimise, tagasikutsumise ja tasustamise ning määrab nõukogu koosseisu suuruse ja liikmete volituste kestuse.

1.6 Nõukogu liige on kohustatud teavitama ainuaktsionäri esindajat järgmistest asjaoludest: 1.6.1 ettevõtte kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või ettevõtte suhtes olulist

tähtsust ja tagajärgi omada võivaid tehinguid; 1.6.2 oma tegevusest nõukogu liikmena, sh esitama ainuaktsionäri esindaja soovitud vormis ja

tähtajaks informatsiooni nõukogu või selle komitee tegevuse kohta; 1.6.3 muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastavusest eraõigusliku juriidilise

isiku juhtorgani liikmele sätestatud nõuetele.

1.7 Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust ja juhib nõukogu koosolekuid.

1.8 Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu aseesimehe.

1.9 Nõukogu esimees on kohustatud esitama ainuaktsionäri esindajale:

1.9.1 nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;

1.9.2 nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

1.10 Nõukogu töö vormiks on nõukogu koosolek (edaspidi Koosolek) või kirjalik menetlus.

2. NÕUKOGU KOOSOLEK

2.1 Koosolekute toimumisaeg ja kokkukutsumine

2.1.1 Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.

2.1.2 Koosolekute toimumise ajakava kinnitatakse nõukogu otsusega reeglina kaks korda aastas järgneva poolaasta kohta. Kui Koosolekute ajakava ei ole nõukogu otsusega kinnitatud määratakse järgmise Koosoleku toimumisaeg hiljemalt sellele eelneval Koosolekul. Koosoleku aja ja koha võimalikest muutustest teatatakse nõukogu liikmetele vähemalt üks nädal ette.

2.1.3 Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees või nõukogu esimehe volitusel juhatuse liige.

2.1.4 Koosoleku kokkukutsumise teade ehk Koosoleku kutse saadetakse nõukogu liikmetele elektrooniliselt üks nädal enne Koosoleku toimumist. Kutses tuuakse ära Koosoleku päevakord ja päevakorras olevate sisuliste põhiküsimuste kohta otsuste eelnõud ning muud vajalikud materjalid. Kutse edastatakse teadmiseks ka ettevõtte auditikomitee esimehele.

2.1.5 Koosolekutel käsitletakse küsimusi, milliste osas on vajalik nõukogu otsus ning milliste osas on nõukogu otsustuspädevus või mis on ettevõtte juhatuse liikmete või nõukogu liikmete ettepanekul võetud Koosolekul arutlusele. Nõukogule võib arutamiseks esitada ka teisi küsimusi, milles nõukogu võtab seisukoha, kuid ei tee otsust.

2.1.6 Koosolekutele võib vastava päevakorrapunkti otsustamise juurde kutsuda selgituste andmiseks ja arutelus osalemiseks päevakorrapunktiga seotud ettevõtte töötajaid, väliseksperte ja muid huvitatud osapooli.

3

2.2 Koosolekute ettevalmistamine

2.2.1 Koosolekute ettevalmistamist ja tehnilist teenindamist korraldab juhatus ja Koosoleku protokollija.

2.2.2 Materjalid Koosoleku päevakorda esitab vastava päevakorrapunkti ettekandja elektroonselt protokollijale hiljemalt kaks päeva enne Koosoleku kutse väljasaatmist. Materjalide hilisema esitamise korral lülitatakse materjal järgmise Koosoleku päevakorda, kui nõukogu esimees või tema äraolekul aseesimees ei otsusta teisiti.

2.2.3 Protokollija koostab esitatud materjalide alusel Koosoleku päevakorra projekti ja edastab selle nõukogu esimehele kooskõlastamiseks hiljemalt üks tööpäev enne järgmise Koosoleku kutse väljasaatmise tähtaega. Vastavalt nõukogu esimehelt saadud tagasisidele vormistab protokollija Koosoleku kutse ja edastab selle nõukogu liikmetele vastavalt Töökorra punktile 2.1.4.

2.3 Koosolekute korraldus

2.3.1 Koosolekut juhib nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu aseesimees.

2.3.2 Igal nõukogu liikmel on õigus Koosoleku alguses esitada muudatusi ja täiendusi Koosoleku päevakorda.

2.3.3 Koosolekule kutsutud ettevõtte töötajad või muud külalised osalevad ainult nende päevakorrapunktide aruteludel, millega seoses neid kutsuti.

2.3.4 Kõik Koosolekud ja vastuvõetud otsused protokollitakse. Koosoleku protokolli kantakse toimumise aeg ja koht, osalejate nimed, arutamisel olnud päevakorrapunktid ja vastuvõetud otsused ning eriarvamused. Koosolekute ja kirjalike menetluste protokollija määrab nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu aseesimees.

2.3.5 Koosoleku protokoll vormistatakse ja edastatakse elektrooniliselt nõukogu liikmetele kooskõlastamiseks hiljemalt kahe nädala jooksul pärast Koosoleku toimumist. Koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija allkirjastavad Koosoleku protokolli hiljemalt järgmisel Koosolekul. Koosoleku protokoll allkirjastatakse paberkandjal või elektrooniliselt.

2.3.6 Koosolekute allkirjastatud protokollid koos materjalidega säilitatakse vastavalt ettevõttes kehtivale korrale paberkandjal juriidilises osakonnas ning ettevõtte dokumendihalduse süsteemis.

2.3.7 Nõukogu koosoleku protokolle säilitatakse alaliselt.

2.4 Nõukogu otsuste vastuvõtmine ja teatamine

2.4.1 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa üle poole nõukogu liikmetest.

2.4.2 Nõukogu otsused võetakse vastu hääletamise teel, lihthäälteenamuse printsiibil.

2.4.3 Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl.

2.4.4 Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

2.4.5 Küsimustes, mille üle otsustamist ei saa põhjendatult edasi lükata lähima korralise Koosolekuni, on nõukogul õigus otsuseid vastu võtta Koosolekut kokku kutsumata kirjaliku menetlusena. Selleks saadab nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu aseesimees või nende korraldusel protokollija nõukogu otsus(t)e eelnõu koos materjalidega e-posti teel kõigile nõukogu liikmetele otsustamiseks. Nõukogu otsuse eelnõus on määratud tähtaeg, mille jooksul nõukogu liige peab elektrooniliselt edastama oma kirjaliku seisukoha poolt või vastu. Kui otsuse eelnõus nimetatud tähtaja jooksul nõukogu liikme vastust ei saabu, loetakse, et nõukogu liige hääletas otsuse vastu. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole nõukogu liikmetest. Hääletustulemuste kohta koostatakse Koosoleku protokolli asendav hääletusprotokoll, mis saadetakse viivitamata nõukogu liikmetele ja ettevõtte juhatusele. Hääletusprotokolli kantakse vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega (sh otsuse poolt hääletanud liikmed nimeliselt) ning muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.

2.4.6 Nõukogu otsus jõustub vastuvõtmisel, kui nõukogu ei ole sätestanud teisiti.

2.4.7 Nõukogu otsuste täitmise üle teostab järelevalvet juhatus.

4

3. NÕUKOGU TÄIENDAV TEGEVUS

3.1 Nõukogu moodustab auditikomitee, mis korraldab ettevõtte siseauditi tööd ning mille ülesandeks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sh raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas.

3.2 Oma töö efektiivsema korraldamise eesmärgil võib nõukogu moodustada erinevate tegevusvaldkondade komiteesid. Komitee koosseisu ja töökorralduse määrab nõukogu. Komitee töötab koosolekute vormis, koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele ning koosolekud kutsub kokku komitee esimees. Komitee koosolekud protokollitakse, komitee koosolekute tehnilise teenindamise ning protokollimise tagab juhatus.

4. NÕUKOGU LIIKMETELE MAKSTAV TASU

4.1 Nõukogu liikmetele makstava tasu suurus ja selle maksmise kord kinnitatakse ainuaktsionäri otsusega. Nõukogu liikmetele, kes ei osale nõukogu koosolekul ja ei esita ka enne koosoleku toimumist nõukogu esimehele koosoleku päevakorras olevate teemade kohta kirjalikult oma seisukohti, koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta.

5. NÕUKOGU LIIKMETELE NÕUKOGU TÖÖS OSALEMISEGA KAASNEVATE KULUDE KATMINE

5.1 Ettevõte hüvitab nõukogu liikmetele nõukogu töös osalemisega kaasnevad vajalikud ja põhjendatud kulud ettevõttes kehtestatud aruandevormi esitamisel, millele on lisatud asjakohased kuludokumendid.

5.2 Hüvitamisele kuuluvad nõukogu koosolekul osalemisega seotud kulud juhul, kui nõukogu koosolek toimub nõukogu liikme ametlikust elukohast erinevas riigis. Nõukogu liikmele hüvitatakse ka mõistlikud nõukogu liikme tööga otseselt seotud koolituskulud. Koolituskulude hulka loetakse ka koolitusel osalemiseks vajalikud reisikulud (seal hulgas majutuskulud ja päevaraha), kui koolitus toimub nõukogu liikme ametlikust elukohast erinevas riigis.

5.3 Nõukogu liikmete kuludokumendid kinnitab nõukogu esimees, nõukogu esimehe kuludokumendid kinnitab ainuaktsionäri esindaja.

Lisa 1 – Koosoleku protokolli vorm

AS-I EESTI POST KONTSERNI JUHTIMISPÕHIMÕTTED

1

Kinnitatud: üldkoosoleku 11.04.2024 erakorralise koosoleku otsusega nr x

Kehtib alates: 11.04.2024

Kinnitatud: üldkoosoleku 02.03.2022 erakorralise koosoleku otsusega nr 1.1-5/22-006

Kehtib alates: 02.03.2022

Kinnitatud: nõukogu 17.06.2021 koosoleku protokolli nr 1.1-2/0011 otsusega 6.1

Kehtib alates: 17.06.2021

Kinnitatud: nõukogu 20.06.2014 koosoleku protokolli nr 1.1-2/0007 otsusega 5.1

Kehtib alates: 20.06.2014

AS-I EESTI POST KONTSERNI JUHTIMISPÕHIMÕTTED

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED ........................................................................................................................................ 2

2. JUHTORGANID JA KONTSERNI STRUKTUUR ................................................................................. 2

3. RISKIJUHTIMINE JA AUDIITORKONTROLL (ALTERNATIIV: SISEKONTROLLISÜSTEEM) ........... 4

LISA 1. KONTSERNI JUHTIMISAHEL ......................................................................................................... 5

LISA 2. ALALISED TÖÖGRUPID ................................................................................................................. 7

AS-I EESTI POST KONTSERNI JUHTIMISPÕHIMÕTTED

2

1. ÜLDSÄTTED

AS-i Eesti Post kontsern koosneb AS-ist Eesti Post (Post) kui emaettevõttest ja tütarühingutest.

Käesolevate juhtimispõhimõtete (edaspidi Juhtimispõhimõtted) eesmärk on tagada Posti kontsernis ühtsed kokkulepitud alused juhtimise korraldamiseks toetamaks strateegia elluviimist ning seatud ärieesmärkide kvaliteetset saavutamist. Juhtimispõhimõtted on üks osa Posti kontserni üldisest tegutsemispoliitikast ning moodustab koos teiste juhtimist korraldavate regulatsioonidega ühtse terviku. Lisa 1. Kontserni juhtimisahel.

Kontserni juhtimisel lähtutakse Posti põhikirjast, kinnitatud strateegiast, kohalduvatest õigusaktidest, tütarühingute põhikirjadest, kontserni sisemistest regulatsioonidest, „Hea Ühingujuhtimise Tavast“, jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtetest ning käesolevatest Juhtimispõhimõtetest.

Juhtimispõhimõtted kinnitab ja muudab Posti nõukogu. Posti juhatus vastutab Juhtimispõhimõtete ajakohasuse ja rakendamise eest. Juhtimispõhimõtete lisade 1 ja 2 muutmise õigus on ja ajakohasuse tagamise eest vastutab Posti juhatus.

2. JUHTORGANID JA KONTSERNI STRUKTUUR

Kontserni juhtorganid on Posti üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Juhtorganite valimine, töökorraldus, pädevus ja aruandlus on sätestatud äriseadustikus, riigivaraseaduses, Posti põhikirjas, siseregulatsioonides ja käesolevates Juhtimispõhimõtetes.

Aktsionäride üldkoosolek on Posti kõrgem juhtimisorgan, kes otsustab muuhulgas uute ettevõtete asutamise/omandamise, olemasolevate ettevõtete likvideerimise, nõukogu liikmete ametisse määramise ja tagasikutsumise, audiitori määramise, majandusaasta tulemuste kinnitamise vastavalt Posti põhikirjale.

Nõukogu planeerib kontserni tegevust (kinnitab strateegia ja aastaeelarve), korraldab juhtimist, teostab järelevalvet Juhatuse üle vastavalt Posti põhikirjale ning otsustab investeeringud alates summast 200 000 eurot.

Nõukogu juurde loodud auditikomitee eesmärk on nõukogu nõustamine järelevalvega seotud küsimustes. Oma tegevuses juhindub auditikomitee nõukogu poolt kinnitatud töökorrast ja audiitortegevuse seadusest. Komitee koosseisu määrab kontserni nõukogu.

Nõukogu juurde loodud kestlikkuse komitee eesmärk on nõukogu nõustamine organisatsiooni jätkusuutlikkuse ja ESG strateegia, seotud eesmärgistamise, tegevusplaanide ja investeeringute analüüsil, jälgimisel ja kinnitamisel. Komitee fookuses on nii keskkonna, sotsiaalsed kui juhtimislikud teemad, sh õiglaste, läbipistvate ja ettevõtte eesmärke arvestavate tasustamispõhimõtetega seotud otsused. Oma tegevuses juhindub komitee nõukogu poolt kinnitatud töökorrast. Komitee koosseisu määrab kontserni nõukogu.

Juhatus esindab ja juhib kontserni ning on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil arvestades äriseadustikus sätestatud hoolsuskohustust ning pidama juhtimisel kinni nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul vastavalt Juhtimispõhimõtetele ja Posti põhikirjale.

Juhatuse töökorra otsuste vastuvõtmiseks ja töö korraldamiseks kehtestab Juhatus.

Juhatus võtab vastu kollegiaalseid otsuseid juhatuse koosolekul või kirjalikus menetluses.

Juhatuse liikmetel on õigus volitada ettevõtte töötajaid tegema ettevõtte nimel tehinguid kolmandate osapooltega summas kuni 60 000 eurot. Kulude kinnitamisel lähtutakse volituse summast ja kohaldatakse nelja silma printsiipi (nt valdkonnajuht ja juhatuse liige). Juhatuse esimehe poolt tehtud kulutused ja komandeeringud kinnitab Nõukogu esimees. Juhatuse liikmed koos Läti ja Leedu tütarühingute juhatuse esimeeste ning juhatuse poolt määratud isikutega moodustavad laiendatud juhatuse ehk Kontserni juhtkonna.

AS-I EESTI POST KONTSERNI JUHTIMISPÕHIMÕTTED

3

Juhtkonna liikmed vastutavad kontserni igapäevase majandustegevuse, juhtimissüsteemi toimimise ja teenuste kvaliteedi eest (sh eesmärkide püstitamise ja täitmise, investeeringute tegemise, eelarvestamise, arendamise, kasumlikkuse, riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise eest).

Igapäevase majandustegevuse korraldamiseks on juhatuse otsusega loodud erinevad komisjonid ja komiteed valdkonnapõhiste vajaduste analüüsimiseks, lahenduste väljatöötamiseks ja ettepanekute tegemiseks juhatusele otsustamiseks. Komisjonid ja komiteed on selge pädevusega ning lähtuvad oma töö korraldamisel juhatuse poolt kinnitatud reglementidest ja valdkonda reguleerivatest sisekordadest. Lisa 2. Komisjonid ja komiteed.

Tütarühingu juhtorganid on üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Juhtorganite valimine, töökorraldus, pädevus ja aruandlus on sätestatud asukohamaa õigusaktides, tütarühingu põhikirjas, kontserni reeglites ja käesolevates Juhtimispõhimõtetes.

100%-lise tütarühingu puhul:

 üldkoosoleku ülesannetes on kontserni juhatuse liikmed;

 kuuluvad nõukogusse kontserni juhatuse liikmed ja nõukogu esimees on kontserni juhatuse esimees. Tütarühingu nõukogu muuhulgas:

o kinnitab juhatuse poolt kõik tehtud tehingud ja äriühingule võetud kohustused, mis ületavad tütarühingu põhikirjas sätestatud piirmäära;

o jõustab kontserniülesed otsused tütarühingus.

 Juhatus on vastavalt asukohamaa seadustele kas üheliikmeline, st tegevjuht, või mitmeliikmeline, kelle nimetab ametisse tütarühingu nõukogu või üldkoosolek oma otsusega.

Väiksema osalusega tütarühingu puhul:

 üldkoosoleku ülesannetes on kontserni juhatuse liikmed;

 määrab aktsionäri esindaja nõukogusse vajaliku arvu kontserni juhatuse liikmeid ja üldjuhul on nõukogu esimees kontserni juhatuse liige.

Tütarühingute nõukogu töökord lähtub Posti põhikirjas toodud nõukogu töökorrast arvestades järgmist:

 koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul;  koosoleku protokollija määrab tütarühingu nõukogu esimees;  koosolek on otsustusvõimeline kui sellest võtavad osa üle poole nõukogu liikmetest;  nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega;  koosoleku protokoll vormistatakse vajadusel inglise keeles ja säilitatakse Posti

dokumendihaldussüsteemis;  nõukogu liikmetele tasu ei maksta.

Reeglina ühildatakse Kontserni juhtkonna ja tütarühingute nõukogu toimumise aeg ja koht, kuid lähtuvalt tütarettevõtte asukohamaa regulatsioonidest vormistatakse otsused vastavalt.

Kontsernis kasutatakse vajadusel maatriksjuhtimist, kus töötaja sisulist tööd juhib lisaks otsesele juhile ka funktsionaalne juht. Täpsed tööülesanded ja aruandluskohustus on sätestatud ametijuhendites.

Kontsernis osutatakse tsentraalselt järgmiseid tugitegevusi: riskijuhtimine, siseaudit, IT tugi ja arendus, toodete/teenuste arendus, turundus ja kommunikatsioon, finantsjuhtimine ja raamatupidamine. Selline korraldus aitab tagada protsesside ühtsuse ja vältida tegevuste dubleerimist. Samuti hoida kokku kulusid ning kindlustada teadlikkus toimuvast, mis on oluline kontserni riskide maandamiseks.

Kontserni juhtimisel lähtutakse järgmistest sisemistest dokumentidest:

 kontserni strateegiadokument, mille koostab juhatus vähemalt kolmeks aastaks ja kinnitab kontserni nõukogu. Strateegias kajastatakse kontserni missioon, visioon ja eesmärgid. Dokument on seotud kontserni tulemusjuhtimise süsteemiga ja seda uuendatakse vajadusel kord aastas;

 tasakaalus tulemuskaart ja tegevuskava, millega mõõdetakse kontserni eesmärkide täitmist strateegiaperioodil. Kontserni tulemuskaardi eesmärgid ja peamised tegevused on kajastatud struktuuriüksuste tulemuskaartides ja tegevuskavades ning nende täitmist jälgitakse igakuisel tulemuste ülevaatamise koosolekul vastavalt kontsernis kehtestatud korrale;

AS-I EESTI POST KONTSERNI JUHTIMISPÕHIMÕTTED

4

 kontserni aastaeelarve, mille koostab juhatus järgnevaks majandusaastaks ja kinnitab kontserni nõukogu. Dokumendis kajastatakse järgmise aasta peamised majandusnäitajad, eesmärgid ja tegevused;

 Omniva grupi eetilised käitumispõhimõtted, riskijuhtimise põhimõtted ja siseauditi põhimäärus;

 organisatsiooni juhtimispoliitika, mis koostatakse ning kinnitatakse kontserni juhatuse otsusega. Dokumendis sätestatakse struktuuriüksuse põhieesmärgid, juhtimispõhimõtted, õigused ja kohustused ning aruandlus;

 kontserni finantseerimise põhimõtted, sh dividendipoliitika millega sätestatakse emaettevõtte ja tütarühingute investeeringute katteks ja jooksvaks majandustegevuseks võimalikud kontserni sisesed ja välised rahastamisallikad ja nende tingimused.

3. SISEKONTROLLISÜSTEEM

Kontserni eesmärgipärase tegevuse tagamiseks ja kaitsmiseks rakendab Kontsern sisekontrollisüsteemi. Süsteemi eesmärkideks on tagada Kontserni varade säilimine, Kontserni tegevuste toimivus, kontrollitus ja otstarbekus ning vastavus õigusaktides esitatud nõuetele. Kontserni sisekontrollisüsteem on Kontserni organisatsiooni sisemine süsteem ja Kontserni riskijuhtimise lahutamatu osa.

Kontsernis on korraldatud riskijuhtimine ja auditeerimine, et järgida õigusaktides kehtestatud kohustusi ja tagada kontserni majandustegevuse läbipaistvus, usaldusväärsus, tõhus riskijuhtimine ja üldjuhtimine. Sisekontrollisüsteem hõlmab kontserni kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid ning taandub eeskätt kontserni juhatuse pädevusele ja kohustustele seoses korraliku ettevõtja hoolsuskohustusega.

Sisekontrollisüsteemi järelevalveprotsess on mitmetasandiline, et tagada mõjus ning tõhus järelevalve Kontserni sisekontrollisüsteemi toimimise üle. Selles järelevalveprotsessis osalevad Kontserni nõukogu ja auditikomitee, Kontserni juhatus, tütarühingute nõukogud ja juhatused, riskijuhtimise ja siseauditi üksus ning vajadusel kaasatakse teisi Kontserni struktuuriüksusi.

Järelevalve on korraldatud järgmiselt:

 auditikomitee, kes teeb järelevalvet raamatupidamise põhimõtetest juhindumise, finantseelarve ja -aruannete koostamise ja kinnitamise, välisauditi teostamise piisavuse ja tõhususe, sisekontrollisüsteemi arendamise ja toimimise (sh riskide juhtimise) ja tegevuse seaduslikkuse üle. Komitee osaleb välisauditi sõltumatuse tagamisel ning riskijuhtimise ja siseauditi planeerimisel ja hindamisel;

 finantsaudit, mida teostab sõltumatu välisaudiitor;

 riskijuhtimine, kes töötab välja, rakendab ja arendab Kontserni riskide juhtimise, kontrolli ja koordinatsiooni meetmeid ning riskijuhtimise põhimõtteid ja meetodeid ning annab Kontserni nõukogule, auditikomiteele ja juhatusele ülevaateid riskijuhtimise ja -kontrolli meetmete kohta ning koostab vastavad raportid. Kontserni riskide juhtimise protsess on kirjeldatud riskide juhtimise põhimõtetes ning erinevate riskivaldkondade juhtimise põhimõtetes ning sisereeglites;

 siseaudit, mille toimimise eest vastutab siseauditi osakond. Osakond on aruandluskohustuslik nõukogu ja auditikomitee ning juhatuse ees ning tema tegevusplaane ja tegevusaruandeid hindab ja kiidab heaks auditikomitee. Siseauditi osakonnal on ülesanne kaasa aidata riskide juhtimise ja ärijuhtimise kultuuri parandamisele. Siseauditi osakonna töötajatele on tagatud sõltumatus ja juurdepääs kõikidele vajalikele andmetele. Töö tulemusena tehtud järeldustest ja ettepanekutest informeeritakse jooksvalt auditikomiteed ning juhatust.

Kontsernis toimib kontroll seotud isikutega tehtud tehingute osas. Huvide konflikti tõhusaks vältimiseks on kirjeldatud võimalikud ohuolukorrad ning antud käitumisjuhiseid sellises olukorras toimimiseks.

AS-I EESTI POST KONTSERNI JUHTIMISPÕHIMÕTTED

5

LISA 1. KONTSERNI JUHTIMISAHEL

Juhtorgan Liikmed ja osalejad Pädevus Töövorm ja sagedus Dokumendid

Nõukogu

6 nõukogu liiget

Osalejad: juhatuse liikmed ja vajadusel muud kutsutud isikud.

Igapäevasest majandustegevusest väljuvad tehingud:

 olulise osaluse omandamine või võõrandamine teistes äriühingutes,

 tütarettevõtja asutamine või lõpetamine,  ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse

lõpetamine,  kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade

võõrandamine ja koormamine,  välisfiliaalide asutamine ja sulgemine,  investeeringute tegemine, mis ületavad selleks

majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa,  laenude ja muude võlakohustuste võtmine, mis ületavad

selleks majandusaastaks ettenähtud summa,  laenude andmine ja võlakohustuste tagamine,  investeeringud alates summast 200 000 eurot

Korralised koosolekud toimuvad mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Erakorralisi koosolekuid (sh kirjalikud menetlused) viiakse läbi vastavalt vajadusele.

Annab soovitusi, teeb juhatusele ja Posti ainuaktsionärile ettepanekuid ja võtab vastu otsuseid.

Nõukogu protokoll, otsused

Auditikomitee

Posti nõukogu poolt nimetatud liikmed (kuni 6 liiget)

Osalejad: Posti siseauditi osakonna juhataja ja muud kutsutud isikud.

Jälgib ja analüüsib:

 vastavusriskide kaardistamist, jälgimist ja maandamist;  rahandusinformatsiooni töötlemist;  riskijuhtimise ja siseauditi tõhusust;  konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande

audiitorkontrolli protsessi;  vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust

seaduse nõuetele.

Korralised koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas, erakorralisi koosolekuid viiakse läbi vastavalt vajadusele.

Annab Posti nõukogule ja juhatusele soovitusi, teeb ettepanekuid ja võtab vastu otsuseid.

Auditikomitee protokoll

AS-I EESTI POST KONTSERNI JUHTIMISPÕHIMÕTTED

6

Juhatus

5 liiget (sh esimees ja 4 liiget)

Osalejad: Kontserni juhtkond ja vajadusel muud kutsutud isikud.

Posti esindamine ja igapäevane juhtimine Postile majanduslikult kõige otstarbekamal viisil pidades kinni nõukogu seaduslikest korraldustest.

Arutab juhatuse päevakorda esitatud teemasid:

 majandustulemused ja finantsprognoosid;  tegevuskavad, tulemuskaardid ja aruanded;  teenustega seonduv;  sisekorrad ja juhendid (normdokumendid);  kinnisvara ja transpordivahendite võõrandamine;  laenude andmine ja võtmine;  tütarühingutega seonduv;  muud juhatusele otsustamiseks suunatud küsimused.

Korralised koosolekud toimuvad mitte harvem kui kaks korda kuus. Erakorralisi koosolekuid (sh kirjalikud menetlused) viiakse läbi vastavalt vajadusele.

Juhatuse protokoll, otsused

5 liiget (sh esimees ja 4 liiget)

Initsiatiivkorras või kõrgemalseisvate organite otsuste või korralduste täitmiseks ühekordse või pidevalt toimuva igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine.

Igapäevane tegevus. Käskkiri

Kontserni juhtkond

Juhatuse liikmed, Läti ja Leedu tütarühingute juhatuse liikmed ning juhatuse poolt määratud isikud

Posti igapäevane majandustegevusega seotud infovahetus. Koosolek toimuvad reeglina üks kord nädalas, erakorralisi koosolekuid viiakse läbi vastavalt vajadusele.

Vajadusel koosoleku protokoll

Kontserni juhtkonna liikmed

Postis väljastatavad volikirjad, sh üksusejuhtide volikirjad, antakse tähtajalistena ning maksimaalne volikirja kehtivuse tähtaeg on üks kalendriaasta. Postis on töölepingute sõlmimiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks volituste andmise õigus üksusejuhi poolt piiritletud osakonnajuhi tasandiga ja alla selle tasandi volitamine ei ole lubatud.

Igapäevane tegevus. Tehingutega seotud dokumendid (nt volikirjad, kokkulepped, lepingud jne) ja otsused

Posti kontserni juhtkonna liikmed

Initsiatiivkorras või kõrgemalseisvate organite otsuste või korralduste täitmiseks ühekordse või pidevalt toimuva igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine.

Igapäevane tegevus. Otsus

Tütarühingu üldkoosolek

Posti juhatuse liige  Otsustab Tütarühingu juhtimisahela. Koosolek toimuvad mitte harvem kui üks kord aastas,

Koosoleku protokoll,

AS-I EESTI POST KONTSERNI JUHTIMISPÕHIMÕTTED

7

LISA 2. ALALISED TÖÖGRUPID

 Nimetab Tütarühingu nõukogu liikmed ja määrab nende tasustamise määra.

 Nõukogu puudumisel nimetab juhatuse liikmed ning määrab nende tasustamise.

erakorralisi koosolekuid viiakse läbi vastavalt vajadusele.

ainuaktsionäri otsus

Tütarühingu nõukogu

Posti juhatuse liikmed ja vajadusel muud kutsutud isikud

Tütarühingu igapäevasest majandustegevusest väljuvad tehingud:

 tehingud üle 60 000 euro;  määrab juhatuse või tegevjuhi (direktori) ning nende

töötingimused ja soodustused;  järelevalve juhatuse ja tegevjuhi üle;  ettepanekute tegemine aktsionärile seoses strateegia,

aastaaruande, kasumi (kahjumi) katmise, tütarühingu tegevusaruande ja tegevjuhi (direktori) tööga, dividendide jagamisega;

 ettepanekute tegemine tegevjuhile (direktorile) seaduste, põhikirja või nõukogu otsustega vastuolus olevate otsuste tühistamiseks;

 muud nõukogu pädevuses olevad teemad.

Koosolekud toimuvad mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, erakorralisi koosolekuid viiakse läbi vastavalt vajadusele.

Annab soovitusi, teeb tütarühingu juhatusele, tegevjuhile (direktorile) ja aktsionäri(de)le ettepanekuid ja võtab vastu otsuseid.

Koosoleku protokoll, otsused

Tütarühingu juhatus

Tütarühingu juhatuse liige (nt tegevjuht) või liikmed

Osalejad: vajadusel muud kutsutud isikud

 Juhtimisalane pädevus tuleneb asukohamaa seadusest põhikirjas toodud erisustega;

 Iseseisvalt tehingud kuni 60 000 eurot, v.a. investeeringud;

 Igapäevane tütarühingu juhtimine ja aruandlus vastavalt töö- või juhatuse liikme lepingule, ametijuhendile ja kontserni sisereeglitele.

Korralised koosolekud toimuvad mitte harvem kui 2 korda kuus (v.a üheliikmeline juhatus). Erakorralisi koosolekuid (sh kirjalikud menetlused) viiakse läbi vastavalt vajadusele.

Koosoleku protokoll, otsused

Tütarühingu juhatuse liige (nt tegevjuht) või liikmed

Initsiatiivkorras või kõrgemalseisvate organite otsuste või korralduste täitmiseks ühekordse või pidevalt toimuva igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine.

Igapäevane tegevus. Otsus

Töögrupp Liikmed Pädevus Töövorm ja sagedus Dokumendid

AS-I EESTI POST KONTSERNI JUHTIMISPÕHIMÕTTED

8

Krediidi- komitee

Komitee kooseisu määrab ja selle muutmise kinnitab juhatus oma otsusega.

Osalejad: vajadusel muud kutsutud isikud.

Vastavalt reglemendile:

 klientidele krediidilimiidi kehtestamine ja muutmine;

 võlgnevuste menetlemine ja sissenõudmiste korraldamine;

 monitooring.

Koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda kuus.

Koosoleku protokoll

Eetikakomitee

Komitee kooseisu määrab ja selle muutmise kinnitab juhatus oma otsusega.

Osalejad: vajadusel muud kutsutud isikud.

Vastavalt töökorraldusele:

 Omniva Grupi eetiliste käitumispõhimõtete täitmise jälgimine, nõustamine ja juhatusele ettepanekute tegemine nende muutmiseks, sh kaasnevate regulatsioonide kehtestamise ja tühistamise õigus;

 Järelevalve töötajate, juhtide ja lepingupartnerite seaduspärase käitumise üle;

 Arvamuse andmine töötajatele käitumise vastavuse kohta eetilistele käitumispõhimõtetele;

 kollegiaalse seisukoha kujundamine eetiliste käitumispõhimõtete rikkumise või erinevast tõlgendamisest põhjustatud olukordade ja vaidluste puhul.

Kirjalik menetlus, koosolekud kord kvartalis või vastavalt vajadusele

Koosoleku protokoll

AS EESTI POST

KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS

Tallinn, 11.04.2024 nr 3

AKTSIASELTSI ÄRINIMI, REGISTRIKOOD JA ASUKOHT

AS Eesti Post, registrikood 10328799, asukoht Pallasti 28, Tallinn, Eesti Vabariik

AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi nimel regionaalminister Madis Kallas

Aktsiate/häälte arv: 1 571 412 aktsiat, igaüks nimiväärtusega 10 eurot, mis põhikirja punkti

3.5 alusel annab 1 571 412 häält

Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv

Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi 2023. a majandusaasta aruannet (Lisa

1) koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (Lisa 2) ja nõukogu tegevusaruannet 2023. a

majandusaasta kohta (Lisa 3);

tutvunud AS Eesti Post 2023. a majandusaasta aruandega, sõltumatu vandeaudiitori otsusega ja

aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud tegevusaruandega;

võttes aluseks riigivaraseaduse § 5 lõike 5, § 77 lõike 1 ja äriseadustiku § 278, § 298 lõike 1, §

305 lõike 1, § 334 lõike 1 ning kooskõlas AS Eesti Post põhikirja punktiga 4

KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAB

1. Kinnitada AS Eesti Post 2023. a majandusaasta aruanne.

2. Korralisel üldkoosolekul käsitleti omaniku ootuste täitmist 2023. aastal. Vaatamata sellele, et

paari finantseesmärki ei saavutatud oodatud mahus, on äriühingu tegevus strateegiliste

eesmärkide täitmisel ja finantseesmärkide täitmisele püüdlemisel osaluse valitseja seisukohalt

tunnustust vääriv. Kokkuvõttes on osaluse valitseja koondhinnang omaniku ootuste täitmisele

2023. aastal hea.

3. Kinnitada, et AS-i Eesti Post kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2023 summas 42 749

tuhat eurot, millest 2023. aasta puhaskahjum moodustas -1 260 tuhat eurot, jäetakse jaotamata

täiendavate investeeringute vajaduse katmiseks ning kontserni konkurentsivõime tõstmiseks.

4. Nõukogu töökorra ja põhikirja muutmisega seoses:

4.1. kinnitada AS Eesti Post nõukogu töökord uues redaktsioonis (Lisa 4);

4.2. kinnitada AS Eesti Post põhikiri uues redaktsioonis (Lisa 5);

2

4.3. tunnistada kehtetuks AS Eesti Post ainuaktsionäri 02.03.2022. a otsusega nr 1.1-5/22-006

kinnitatud AS Eesti Post põhikiri.

5. Kinnitada AS Eesti Post kontserni juhtimispõhimõtted uues redaktsioonis (Lisa 6)

Kõik otsused on vastu võetud 1 571 412 poolthäälega (100% koosolekul esindatud häältest).

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Regionaalminister

Lisad:

1. AS Eesti Post 2023. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (asice);

2. AS Eesti Post aruanne seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega (asice);

3. AS Eesti Post 2023. a nõukogu tegevusaruanne (pdf);

4. AS Eesti Post nõukogu töökord (pdf);

5. AS Eesti Post põhikiri (pdf);

6. AS Eesti Post kontserni juhtimispõhimõtted (pdf).