Kiri

Vastuvõtmise kuupäev : 17/04/2024

Kokkuvõte C-155/24 – 1

Kohtuasi C-155/24

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

28. veebruar 2024

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

College van Beroep voor het bedrijfsleven (apellatsiooniastme

halduskohus majandusküsimustes, Madalmaad)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

27. veebruar 2024

Apellandid:

Nederlandse Voedsel- en Warenautoriteit

Staatssecretaris van Volksgezondheid, Welzijn en Sport

Philip Morris Benelux BV

Philip Morris Investments BV

JT International Company Netherlands BV

Vereniging Nederlandse Sigaretten- & Kerftabakfrabikanten

Van Nelle Tabak Nederland BV

British American Tobacco International (Holdings) BV

Vastustaja apellatsioonimenetluses:

Stichting Rookpreventie Jeugd

Põhikohtuasja ese

Põhikohtuasi puudutab taotlust, mille on Nederlandse Voedsel- en

Warenautoriteitile (Madalmaade toidu- ja tooteohutusamet; edaspidi „NVWA“)

esitanud Stichting Rookpreventie Jeugd (noorte seas suitsetamise ennetamise

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-155/24

2

sihtasutus; edaspidi „Stichting“), et tagada, et Madalmaade turul pakutavad filtriga

sigaretid vastaksid ettenähtud viisil kasutamise korral sigarettidest eralduva tõrva,

nikotiini ja süsinikmonooksiidi maksimaalsetele kogustele (edaspidi „eralduvate

ainete maksimaalsed kogused“), mis on kindlaks määratud direktiivis 2014/40/EL.

Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus

Käesolev ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotlus puudutab direktiivi

2014/40 artiklite 3 ja 4 tõlgendamist. Nende kahe sätte koostoimest tuleneb, et

ettevõtjatel on keelatud lasta liikmesriikides turule või toota sigarette, millest

eralduvate ainete kogused on suuremad kui direktiivis 2014/40 kindlaks määratud

maksimaalsed kogused, mõõdetuna direktiivis osutatud ISO standardite alusel.

Eelotsuse küsimused

1. Kas direktiivi 2014/40/EL artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et Euroopa

Liidu Teatajas avaldamata ISO standarditele ei saa eraõiguslike isikute, sealhulgas

Stichtingi vastu tugineda, ja seda ei ole võimalik teha ka siis, kui asjaomasele

eraõiguslikul isikul oli võimalik nende standarditega tutvuda ja neid (tasu eest)

hankida?

2. Kas eraõiguslike isikute vastu direktiivi 2014/40/EL artikli 4 lõikele 1 –

kuivõrd see säte viitab Euroopa Liidu Teatajas avaldamata ISO standarditele –

tuginemise võimaluse puudumist tuleb mõista keeluna jätta isik ilma õigusest

nõuda vastavust sigarettidest eralduva tõrva, nikotiini ja süsinikmonooksiidi

maksimaalsetele kogustele, mis on kindlaks määratud direktiivi artikli 3 lõikes 1?

3. Kas direktiivi 2014/40/EÜ artikli 2 punktis 21 määratletud mõistes

„eralduvad ained“ sisalduvat sõnastust „kasutatakse selleks ettenähtud viisil“ tuleb

tõlgendada nii, et mõeldud on olukorda, mis on võimalikult sarnane viisile, kuidas

inimene suitsetab, kusjuures sellisel juhul tuleb mõõtmisel arvesse võtta

sigaretifiltri väikeste õhutusavade vähemalt osalist kinnikatmist ja/või suitsu

kogust ja suitsetamise sagedust, või on sellega mõeldud üksnes viisi, kuidas

sigarette põlemisprotsessi abil tarbitakse?

4. Juhul kui kolmandale küsimusele antavat vastust arvestades ei ole direktiivi

2014/40/EL artikli 4 lõikes 1 osutatud ISO standardid eralduvate ainete

maksimaalsete koguste mõõtmiseks sobivad: a) Kas direktiiviga 2014/40/EL

taotletav eesmärk tagada rahvatervise, eelkõige noorte inimeste tervise kaitse

kõrge tase tähendab, et õiguskindluse ja selguse põhimõte ei takista tuginemast

tubakatootjate vastu alternatiivsele mõõtmismeetodile?

Juhul kui õiguskindluse ja selguse põhimõtet arvestades vastatakse neljanda

küsimuse alaküsimusele a jaatavalt:

NEDERLANDSE VOEDSEL- EN WARENAUTORITEIT JT

3

4b. Kas liikmesriikidel on lubatud – olenevalt olukorrast ainult ajutiselt – ise

kindlaks määrata või kohaldada alternatiivset mõõtmismeetodit ja tugineda sellele

(ka) tubakatootjate vastu, ja

4c. kuidas on alternatiivse mõõtmismeetodi kohaldamine seotud direktiiviga

2014/40/EL taotletava (maksimaalse) ühtlustamise ja siseturu tõrgeteta toimimise

parandamise eesmärgiga?

5a. Kas direktiivi 2014/40/EL artikli 3 lõike 1 kohased eralduvate ainete

maksimaalsed kogused jäävad piiranguteta kehtima, kui kasutada tuleb

alternatiivset mõõtmismeetodit?

Kui viienda küsimuse alaküsimusele a vastatakse eitavalt:

5b. Kas liikmesriikidel on lubatud – olenevalt olukorrast ainult ajutiselt – ise

kindlaks määrata või kohaldada alternatiivseid eralduvate ainete maksimaalseid

koguseid ja tugineda nendele (ka) tubakatootjate vastu, ja

5c. kuidas on eralduvate ainete alternatiivsete maksimaalsete koguste

kohaldamine seotud direktiiviga 2014/40/EL taotletava (maksimaalse)

ühtlustamise ja siseturu tõrgeteta toimimise parandamise eesmärgiga?

6a. Kas juhul, kui liikmesriikidel on lubatud kindlaks määrata või kohaldada

alternatiivset mõõtmismeetodit ja sellele saab tubakatootjate vastu tugineda,

tuleneb direktiiviga 2014/40/EL taotletavast eesmärgist tagada rahvatervise,

eelkõige noorte inimeste tervise kaitse kõrge tase koosmõjus selle direktiivi

artikli 23 lõikega 2, et Madalmaades turule lastud sigaretid tuleb turult

kõrvaldada, kuni ei ole kindlaks määratud uut mõõtmismeetodit ja kuni ei ole

võimalik tuvastada, kas ettenähtud viisil kasutamise korral on tagatud sigarettidest

eralduvate ainete vastavus maksimaalsetele kogustele?

Kui kuuenda küsimuse alaküsimusele a vastatakse jaatavalt:

6b. Kas tubakatootjatel on sellisel juhul õigus üleminekuperioodile?

7. Kas juhul, kui kindlaks on määratud alternatiivne mõõtmismeetod –

olenevalt olukorrast koostoimes eralduvate ainete alternatiivsete maksimaalsete

kogustega – või kui seda kohaldatakse, on tubakatootjatel õigus

üleminekuperioodile, mille jooksul nad saavad alternatiivse mõõtmismeetodiga ja

võimalike eralduvate ainete alternatiivsete maksimaalsete kogustega kohaneda?

Viidatud liidu õigusnormid ja Euroopa Kohtu praktika

Direktiiv 2014/40/EL (edaspidi „direktiiv“), põhjendused 8 ja 51, artikli 2

punktid 10 ja 21, artikli 3 lõiked 1 ja 2, artikli 4 lõiked 1 ja 3 ning artikli 23

lõige 2

Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 24 ja 35

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-155/24

4

22. veebruari 2022. aasta kohtuotsus Stichting Rookpreventie Jeugd jt (C-160/20,

EU:C:2022:101) (edaspidi „kohtuotsus Stichting Rookpreventie“)

11. detsembri 2007. aasta kohtuotsus Skoma-Lux (C-161/06, EU:C:2007:773)

(edaspidi „kohtuotsus Skoma-Lux“)

Viidatud riigisisesed õigusnormid ja kohtupraktika

10. märtsi 1988. aasta seadus, mis reguleerib tubaka tarbimise vähendamiseks,

eelkõige mittesuitsetajate kaitseks võetavaid meetmeid (Wet van 10 maart 1988,

houdende maatregelen ter beperking van het tabaksgebruik, in het bijzonder ter

bescherming van de niet-roker), artiklid 1, 14 ja 17a

14. oktoobri 2015. aasta määrus, mis näeb ette tubaka- ja tubakatoodete seaduse

alusel võetavate haldusmeetmete koondamise ühte määrusesse (Besluit van 14

oktober 2015, houdende samenvoeging van de algemene maatregelen van bestuur

op basis van de Tabakswet tot één besluit), artikkel 2.1

Tervise-, heaolu- ja spordiküsimuste riigisekretäri 10. mai 2016. aasta dekreet, mis

reguleerib tubaka- ja seonduvate toodete valmistamisele, esitlemisele ja müügile

esitatavaid nõudeid (Regeling van de Staatssecretaris van Volksgezondheid,

Welzijn en Sport van 10 mei 2016 houdende regels inzake de productie, de

presentatie en de verkoop van tabaksproducten en aanverwante producten),

artiklid 1.1 ja 2.1

Rechtbank Rotterdami (Rotterdami esimese astme kohus, Madalmaad) 20. märtsi

2020. aasta otsus (ECLI:NL:RBROT:2020:2382)

Rechtbank Rotterdami (Rotterdami esimese astme kohus, Madalmaad)

4. novembri 2022. aasta otsus (ECLI:NL:RBROT:2022:9297)

College van Beroep voor het bedrijfsleven (apellatsiooniastme halduskohus

majandusküsimustes, Madalmaad) 3. aprilli 2012. aasta otsus

(ECLI:NL:CBB:2012:BW2472)

Afdeling bestuursrechtspraak van de Raad van State (Madalmaade kõrgeima

halduskohtuna tegutseva riiginõukogu halduskohtuasjade osakond) 2. veebruari

2011. aasta otsus (ECLI:NL:RVS:2011:BP2750)

Asjaolude ja põhikohtuasja lühikokkuvõte

1 Direktiivi artikli 3 lõike 1 kohased sigarettidest eralduvate ainete maksimaalsed

kogused on kindlaks määratud sellise meetodi alusel, mis teadusringkondades

levinud seisukoha järgi vastab sigareti ettenähtud viisil kasutamisele kõige

paremini. Uuringutest, mille korraldas 2018. aastal Rijksinstituut voor

Volksgezondheid en Milieu (Madalmaade riiklik rahvatervise ja keskkonna

instituut, edaspidi „RIVM“), nähtub siiski, et kui mõõta sigarettidest eralduvate

NEDERLANDSE VOEDSEL- EN WARENAUTORITEIT JT

5

ainete koguseid nn Canadian Intense-mõõtmismeetodi abil, siis ületavad need

maksimaalseid koguseid märkimisväärselt.

2 Stichting palus NVWA-l lasta turult kõrvaldada filtriga sigaretid, millest

eralduvate ainete kogused ei vasta kindlaks määratud maksimaalsetele kogustele,

kui mõõtmised teha Canadian Intense-meetodil. NVWA jättis Stichtingi taotluse

20. septembril 2018 rahuldamata. Stichting esitas selle peale vaide, mis jäeti

31. jaanuari 2019. aasta otsusega rahuldamata. Stichting esitas selle otsuse peale

kaebuse Rechtbank Rotterdamile (Rotterdami esimese astme kohtus, edaspidi

„Rechtbank“). Rechtbank esitas 20. märtsil 2022 Euroopa Kohtule eelotsuse

küsimused direktiivi artikli 4 lõike 1 kehtivuse ja tõlgendamise kohta.

3 Kohtuotsuses Stichting Rookpreventie märkis Euroopa Kohus, et direktiivi

artikli 4 lõikes 1 osutatud ISO standarditele ei saa eraõiguslike isikute vastu

tugineda, kuna neid standardeid ei ole Euroopa Liidu Teatajas avaldatud. Euroopa

Kohtu hinnangul on liikmesriigi kohtu ülesanne kindlaks teha, kas eralduvate

ainete koguste mõõtmiseks tegelikult kasutatud meetodid on direktiiviga

kooskõlas, võtmata arvesse selle artikli 4 lõiget 1.

4 Sellest tulenevalt märkis Rechtbank oma 4. novembri 2022. aasta otsuses, et ISO

standarditele ei saa Stichtingi vastu tugineda ja meetod, mida on direktiivis

kasutatud eralduvate ainete maksimaalsete koguste kindlaksmääramiseks, ei ole

selle direktiiviga kooskõlas, sest selle meetodiga ei mõõdeta sigaretist ettenähtud

viisil kasutamise korral eralduvate ainete koguseid. Seetõttu ei ole võimalik

kindlaks teha, kas Madalmaades müüdavate filtriga sigarettide puhul on tagatud

sigarettidest eralduvate ainete vastavus eralduvate ainete maksimaalsetele

kogustele. Rechtbank rahuldas nõude.

5 Apellandid esitasid otsuse peale apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud

kohtule. Stichting esitas vastuapellatsioonkaebuse. NVWA tellimusel mõõtis

RIVM 2023. aasta alguses sigarettidest eralduvate ainete koguseid WHO

TobLabNet SOP 01 (Standard operating procedure for intense smoking of

cigarettes) meetodi alusel. Ka need tulemused näitasid, et eralduvate ainete

maksimaalseid koguseid ületatakse.

Põhikohtuasja poolte peamised väited

6 Stichtingi hinnangul ei võta direktiivi artikli 4 lõikes 1 osutatud ISO standardid

ettenähtud viisil kasutamist piisavalt arvesse. Selle põhjus on asjaolu, et direktiivis

kasutatud meetod ei võta arvesse seda, kuidas sigaretti tegelikult suitsetatakse,

nimelt seda, et filtris olevad väikesed avad kaetakse huulte ja sõrmedega kinni.

7 Stichting, NVWA ja Staatssecretaris (riigisekretär, Madalmaad) on seisukohal, et

direktiivi artikli 2 punktis 21 sisalduv sõnastus „kasutatakse selleks ettenähtud

viisil“ viitab sigareti tarbimisele sigaretisuitsu sissehingamise teel, seega

olukorrale, mis on võimalikult sarnane viisile, kuidas inimene suitsetab. Suitsetaja

katab sigaretifiltris olevad väikesed õhutusavad oma sõrmede ja huultega kinni

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-155/24

6

ning hingab seetõttu sügavamalt ja sagedamini sisse. Mõõtmismeetod peab seda

arvesse võtma.

8 Philip Morris Benelux BV, Philip Morris Investments BV, JT International

Company Netherlands BV, Van Nelle Tabak Nederland BV ja British American

Tobacco International (Holdings) BV (edaspidi koos „tubakatootjad“) leiavad

seevastu, et sõnastus viitab üksnes sigareti põlemisele ja sellest tekkivale suitsule

ning seetõttu ei ole vaja väikeste õhutusavade kinnikatmist arvesse võtta. Nad

viitavad ka mõiste „sigaret“ määratlusele direktiivi artikli 2 punktis 10.

9 Lisaks on tubakatootjad seisukohal, et verb „vastu tugineda“ on seotud

kohustusega, mitte aga eralduvate ainete maksimaalsetele kogustele vastavuse

nõudmise õigusest ilmajätmisega, ja nimelt sõltumata eralduvate ainete ette

nähtud maksimaalsetest kogustest. Vastu tuginemine esineb vaid siis, kui

asjaomasele isikule on pandud kohustus. Artiklitest 3 ja 4 tulenevad kohustused

kehtivad üksnes tubakatööstuse tootjate, importijate ja turustajate, mitte aga

Stichtingi suhtes. Järelikult ei saa tulene Stichtingile nendest artiklitest õigusi.

Eelotsusetaotluse põhjenduste lühikokkuvõte

10 Põhikohtuasjas on keskse tähtsusega, kas eralduvate ainete maksimaalseid

koguseid, mis on kindlaks määratud direktiivis, on ületatud. Eelotsusetaotluse

esitanud kohus märgib, et artiklid 3 ja 4 ei ole kõigist aspektidest üheti

mõistetavad ja tal on raskusi kohtuotsuse Stichting Rookpreventie resolutsiooni

tõlgendamisel. Lisaks ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtule ka selge, kas nõuda

saab tubakatootjate suhtes täitemeetmete võtmist.

11 Esiteks on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus, kuidas tuleb

mõista sõnastust „eraõigusliku isiku vastu üldjuhul“. See on oluline, et määrata

kindlaks, kelle vastu saab direktiivis osutatud ISO standarditele tugineda.

Kohtuotsuses Stichting Rookpreventie on Euroopa Kohus märkinud, et

kõnealustele standarditele saab küll tugineda ettevõtjate vastu (punkt 52), kuid

mitte eraõiguslike isikute vastu, kuna standardeid ei ole Euroopa Liidu Teatajas

avaldatud (punktid 48, 51 ja 73). Kuna viidatud sõnastuse kasutamine

kohtuotsuses ja kohtuotsuse eri keeleversioonides ei ole ühtne, ei ole

eelotsusetaotluse esitanud kohtule selge, kas sellega, et ISO standarditele ei saa

„eraõigusliku isiku vastu üldjuhul“ tugineda, on mõeldud „üldsust“, või seda, et

tegemist on standarditega, millele ei saa eraõiguslike isikute vastu üldiselt ehk

põhimõtteliselt tugineda.

12 Lisaks küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas ISO standarditele saab

eraõiguslike isikute vastu siiski tugineda, kui neil isikutel – nagu Stichtingil – oli

võimalik nende standarditega tegelikult tutvuda. Sellega seoses tuleb viidata

kohtuotsuse Skoma-Lux punktile 48. Pealegi esindab Stichting selliste isikute

huve, kes ei ole kõnealuste ISO standarditega tutvunud, ja ta hankis need

standardid just selle menetluse käigus. Sellistel asjaoludel ISO standarditele

tuginemine tähendaks seda, et Stichtingil ei ole võimalik saavutada selle

NEDERLANDSE VOEDSEL- EN WARENAUTORITEIT JT

7

menetlusega taotletavat eesmärki, ja seetõttu ei tule see eelotsusetaotluse esitanud

kohtu arvates kõne alla.

13 Eespool esitatud arutluskäigu põhjal on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud

teiseks küsimus, kuidas tuleb mõista tegusõna „vastu tuginema“. Rechtbank

Rotterdam (Rotterdami esimese astme kohus) märkis 4. novembri 2022. aasta

otsuses, et see tegusõna on seotud kohustusega, kuid samal ajal võimaldab

õigusest ilma jätta. Käesolevas asjas on eelotsusetaotluse esitanud kohtu

hinnangul alust eeldada, et puuduvat võimalust tugineda Stichtingi vastu direktiivi

artikli 4 lõikele 1 ja selles osutatud ISO standarditele tuleb mõista nii, et

Stichtingit ei või jätta ilma õigusest nõuda vastavust direktiivi artikli 3 lõikes 1

kindlaks määratud eralduvate ainete maksimaalsetele kogustele, ja seda sõltumata

selle direktiivi artikli 4 lõikes 1 osutatud ISO standarditest.

14 Kolmandaks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, millised

mõõtmismeetodid on sobivad sigarettidest ettenähtud viisil kasutamise korral

eralduva tõrva, nikotiini ja süsinikmonooksiidi koguste mõõtmiseks ning eelkõige,

mida tähendab „kasutatakse selleks ettenähtud viisil“ direktiivi 2014/40 artikli 2

punkti 21 tähenduses. Esiteks tuleneb kohtuotsuse Stichting Rookpreventie

punktist 74, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on hinnata, kas meetodid,

mida nende ainete eralduvate koguste mõõtmiseks tegelikult kasutatakse, on

direktiiviga 2014/40 kooskõlas. Selle põhjal teeb eelotsusetaotluse esitanud kohus

järelduse, et need ei pea tingimata olema ISO standardid. Teiseks leiab

eelotsusetaotluse esitanud kohus, et teisi keeleversiooni arvestades tuleb sõnastust

„kasutatakse selleks ettenähtud viisil“ mõista „kasutamisena nii, nagu on ette

nähtud“. Siiski ei ole selge, kas tegemist on olukorraga, mis on võimalikult

sarnane viisile, kuidas inimene suitsetab, põlemisprotsessi käigus tekkiva suitsuga

või mõlema kombinatsiooniga. Esimesel juhul oleksid eralduvate koguste

mõõtmisel määravad suitsu kogus ja suitsetamise sagedus ning väikesed

õhutusavad peaksid olema vähemasti osaliselt kinni kaetud, kuid eralduvate ainete

koguste mõõtmisel ISO standardite kohaselt see nii ei ole. Sellisel juhul oleksid

ISO standardid sigareti ettenähtud viisil kasutamise korral sigaretist eralduvate

ainete koguste mõõtmiseks ebasobivad.

15 Kui ISO standardid peaksid olema ebasobivad, tekib eelotsusetaotluse esitanud

kohtul neljandaks küsimus, kas olenevalt olukorrast võib kasutada muud

mõõtmismeetodit ja kas sellele meetodile saab tugineda tubakatootjate vastu.

Tubakatootjad on nimelt kohustatud kasutama ISO standardeid. Eelotsusetaotluse

esitanud kohus soovib teada, millist mõju avaldab võimalikele uutele kohustustele

selguse ja õiguskindluse põhimõte. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kas

võimalikud kahjulikud tagajärjed tubakatootjatele võivad olla põhjendatud

direktiivi eesmärgiga tagada rahvatervise kaitse kõrge tase. Lisaks soovib

eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas selle mõõtmismeetodi võivad kindlaks

määrata ja sellele tubakatootjate vastu tugineda liikmesriigid ise – ja seega mitte

Euroopa Komisjon, nagu on ette nähtud direktiivi artikli 4 lõikes 3. Sellega seoses

küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus ka seda, kuidas on see seotud direktiiviga

taotletava (maksimaalse) ühtlustamise ja tubakatoodete siseturu tõrgeteta

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-155/24

8

toimimise parandamise eesmärgiga ning kas see on kooskõlas direktiivi

artikliga 4, mis käsitleb vaba liikumist.

16 Viiendaks on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus, kas artikli 3

lõikes 1 kindlaks määratud eralduvate ainete maksimaalsed kogused jäävad

kehtima, kui kasutada tuleb teistsugust mõõtmismeetodit. Seetõttu tekib küsimus,

kas ühelt poolt on olemas sisemine seos artikli 4 lõikes 1 osutatud ISO standardite

ja teiselt poolt artiklis 3 kindlaks määratud eralduvate ainete maksimaalsete

koguste vahel ning kas liikmesriikidel on õigus ise kindlaks määrata – olenevalt

asjaoludest ainult ajutiselt – alternatiivseid eralduvate ainete maksimaalseid

koguseid ja tugineda nendele tubakatootjate vastu, ning kuidas on see seotud

direktiiviga taotletava (maksimaalse) ühtlustamise ja siseturu tõrgeteta toimimise

parandamise eesmärgiga.

17 Eelotsusetaotluse esitanud kohus juhib tähelepanu sellele, et direktiivis on ette

nähtud võimalus vähendada eralduvate ainete maksimaalseid koguseid ja

kohandada mõõtmismeetodeid (vt artikli 3 lõige 2 ja artikli 4 lõige 3). Ei ole alust

eeldada, et seda ei saa teha üksteisest sõltumatult. Sellega seoses viitab

eelotsusetaotluse esitanud kohus direktiivi põhjendusele 51. Kui sisemine seos

puudub, siis võivad artikli 3 lõikes 1 kindlaks määratud eralduvate ainete

maksimaalsed kogused alternatiivse mõõtmismeetodi kasutamise korral

piiranguteta kehtima jääda.

18 Kuuendaks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus juhul, kui ISO standardid ei

ole eralduvate ainete maksimaalsete koguste mõõtmiseks sobivad ja tubakatootjate

vastu saab tugineda alternatiivsele mõõtmismeetodile, ilma et oleks juba selge,

millise meetodiga on tegemist ja milliste tulemusteni see viib, teada, millised

tagajärjed peavad sellega vahepeal kaasnema, eelkõige kas praegu Madalmaades

müüdavad sigaretid tuleb turult ajutiselt kõrvaldada.

19 Lõpuks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas tubakatootjatel on

õigus üleminekuperioodile, et olenevalt olukorrast kohaneda alternatiivse

mõõtmismeetodi ja/või eralduvate ainete alternatiivsete maksimaalsete kogustega.