Loopealse detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 17.04.2024 08:11 Adressaat: PÄA Lääne <[email protected]>

Teema: 9-6.1/863 Loopealse detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks Manused: Loopealse detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks .asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere

Hiiumaa Vallavalitsus edastab digitaalselt allkirjastatud kirja "Loopealse detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks" (manuses)

Lugupidamisega Heli Üksik

Hiiumaa Vallavalitsus sekretär

OÜ VISAHING DESIGNER AGENCY

Koostas/Compiler:

ERKI KALLAS

Vastutav spetsialist/ Responsible specialist:

URMO METS

/allkiri digitaalne/

/allkiri digitaalne/

Joonis/Drawing:

Aadress/Address:

Töö nr. /Work nr. 130324

Tähis /Marker DP-01 Kuupäev /Date 13.03.2024

Staadium /Stage DP Formaat/Format A4

Mõõt/Scale 1:5000

Projekti nimetus/name: LOOPEALSE DETAILPLANEERING

ASUKOHT

OÜ VISAHING DESIGNER AGENCY

Koostas/Compiler:

ERKI KALLAS

Vastutav spetsialist/ Responsible specialist:

URMO METS

/allkiri digitaalne/

/allkiri digitaalne/

Joonis/Drawing:

Aadress/Address:

Töö nr. /Work nr. 130324

Tähis /Marker DP-02 Kuupäev /Date 13.03.2024

Staadium /Stage DP Formaat/Format A2

Mõõt/Scale 1:500

Projekti nimetus/name: LOOPEALSE DETAILPLANEERING

OLEMASOLEV OLUKORD

OÜ VISAHING DESIGNER AGENCY

Koostas/Compiler:

ERKI KALLAS

Vastutav spetsialist/ Responsible specialist:

URMO METS

/allkiri digitaalne/

/allkiri digitaalne/

Joonis/Drawing:

Aadress/Address:

Töö nr. /Work nr. 130324

Tähis /Marker DP-03 Kuupäev /Date 13.03.2024

Staadium /Stage DP Formaat/Format A1

Mõõt/Scale 1:500

Projekti nimetus/name:

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA

MÄRKUSED 1. Krundisisesed trassid ja teed täpsustatakse elamute ehitusprojekti mahus 2. Servituutide jaoks koostatakse detailplaneeringu kinnitamise ajaks servituutide plaan

suurim ehitusalune pind hoonete arv krundil

sihtotstarve

suurim korruselisus

500 1+5 EP100%

2 /1

kõrgus meetrites

8m / 6,5m 1,ha

pindala

Ip2

Katuse kalle

Katuse harja suund

M ää

ra ta

ks e

eh itu

sp ro

je kt

ig a

Hoones- tusviis

Piirangud

100

Sihtotstarbe osakaal % (kat. üksuse liigi järgi)

EP E

Hoonete arv krundil (elamu + abihoone)

Maa siht- otstarve (det. plan liigi järgi)

Täisehi- tuse %

Ehitus- alune pind m²

Krundi . suurus ha

Hoone max korru- selisus

2

Maa siht- otstarve (kat. üksuse liigi järgi)

Pos. nr.

1.

Hoone max kõrgus m

Krundi aadress

l a h

t i n

e

Puurkaev (kaevu hooldusala R=10m)

R10.00

LOOPEALSE DETAILPLANEERING

V1 sisend hoonesse De32 PE PN10, teostada hülsis

Omapuhasti

R 10.00

1 12

3

PLANEERITUD TEE LÕIGE Projekt. katend ( krundi sisene)

Betoonkivi 30-40mm paigalduskiht (sõelmed 0-8mm)

Paekillustikalus 0-32 fr. ca 200mm Paekillustikalus (filterkiht) ca 200mm

Täitepinnas (peenliiv) ca 300mm Olemasolev pinnas

12 3

97 .7

8

R5 0.

00

Imbväljak

Ip2

Kuja 5m

Kuja 5m

10 .00

10 .00

10.00

10.00

124.12

48 .4

6

Ol.olev elektri liitumiskilp

Ol.olev kuivenduskraav

18R x 171 17G x 258

PM

OÜ VISAHING DESIGNER AGENCY

AADRESS: TALLINNA KAUNA 3 KONTAKT: 52 56 994 REG.NR 11284360 EEP 000859

TÖÖ NR. 130324 ASUKOHT : Loopealse kinnistu, Reheselja küla, Hiiumaa vald Hiiumaa

LOOPEALSE KINNISTU DETAILPLANEERING

PLANEERIJA: ERKI KALLAS /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ TELLIJA : SIIM SARAPUU /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/

2024 HIIUMAA

1

PLANEERINGU KOOSSEIS:

SISUKORD A. SELETUSKIRI ......................................................................................................... 2

1. ÜLDOSA. ........................................................................................................... 2

2. PLANEERINGU ASUKOHT JA EESMÄRK. .................................................. 2

3. OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................. 3

3.1 Maakasutus. ..................................................................................................... 3

3.2 Maastik ja hoonestus ning piirkonna kontaktvööndi analüüs. ......................... 3

3.3 Juurdepääs. ....................................................................................................... 4

3.4 Tehnovõrgud. ................................................................................................... 4

3.5 Piirangud. ......................................................................................................... 4

4. PLANEERIMISLAHENDUS............................................................................. 5

4.1 Kinnistute moodustamine ................................................................................ 5

4.2 Kavandatud kruntide ehitusõigus, kasutustingimused ja arhitektuursed nõudmised. ............................................................................................................. 5

4.3 Haljastus, heakord ja keskkonnakaitselised abinõud ....................................... 6

4.4 Abinõud kuritegevuse riskide vähendamiseks. ................................................ 6

4.5 Liikluskorraldus ja teed................................................................................... 7

5. TEHNOVÕRGUD .............................................................................................. 7

5.1 Veevarustus ...................................................................................................... 7

5.2 Kanalisatsioon .................................................................................................. 7

5.3 Elektrivarustus. ................................................................................................ 7

5.4 Sidevarustus ..................................................................................................... 7

5.5 Vertikaalplaneerimine ...................................................................................... 7

5.6 Küte .................................................................................................................. 7

6. TULEKAITSE ABINÕUD. ................................................................................ 8

Projekti tuleohutuseosa koostamiseks vajalikud õigusaktid ja standardid ............ 8

7. SERVITUUDID .................................................................................................. 8

8. PLANEERINGU REALISEERIMINE .............................................................. 8

B. JOONISED ................................................................................................................ 9

DP-01 ASUKOHT M 1:5000 ................................................................ 9

DP-02 OLEMASOLEV OLUKORD M 1:500 .................................................... 9

DP-03 PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA M 1:500 ....................................... 9

C. MENETLUSE DOKUMENDID............................................................................. 10

2

A. SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on võetud:  Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 31.jaanuar 2024 nr.75 korraldus

„Detailplaneeringu koostamise algatamine. (Loopealse ,Reheselja küla)  Hiiumaa vallas Reheselja külas asuva Loopealse kinnistu detailplaneeringu

lähteseisukohad , Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 31.jaanuar 2024 nr.75 korraldus Lisa 1

 Eelhinnang Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 31.jaanuar 2024 nr.75 korraldus Lisa 2

 Maa-ala plaan tehnovõrkudega Geodeesia OÜ töö AP23_054-1 (24.10.2023)  Emmaste valla üldplaneering

2. PLANEERINGU ASUKOHT JA EESMÄRK.

Planeeritav ala asub Emmaste vallas Reheselja külas Loopealse kinnistul katastritunnusega 20501:001:1971 pindalaga 10024m2. Maa kasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Planeeringuala suurus on ca 1,1ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on:

 Vastavalt detailplaneeringule on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks hoonestusala ja ehitusõiguse määramine ühe elamu ja kuni viie abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja krundile juurdepääsu lahendamine, haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimuste määramine. Planeeringualana mõistetakse kinnistut tervikuna. Kinnistu sihtotstarvet ei muudeta, see jääb 100% maatulundusmaaks.

Üldplaneeringu vastavus Emmaste valla üldplaneeringu järgi asub Loopealse kinnistu detailplaneeringu

kohustusega hajaasustusalal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1 ha. Ala on hoonestamata. Seal ei ole olnud ajaloolist asustust. Planeeringuala piirneb ühest küljest 1750024 Reheselja vallateega, teistest külgedest erakinnistutega. Planeeringualale kavandatakse juurdepääs 1750024 Reheselja vallateelt. Täiendavaid uuringuid ei ole vaja teostada. Kõlvikuliselt koosseisult moodustab alast ca 50% looduslik rohumaa, mis on üldplaneeringuga määratud perspektiivseks pereelamumaaks ja ca 50% muu maa (kadastik), mis on üldplaneeringuga määratud kaitsehaljastuse maaks (joonis 2). Maa sihtotstarvet ei muudeta – see jääb 100% maatulundusmaaks.

Valla üldplaneeringu kohaselt on antud soovituslikud ehitustingimused uue hoonestuse rajamine hajaasustusse: uute elamugruppide rajamisel hajaasustusse, see tähendab, et elamukruntide suurus ei tohi olla alla 1ha, paneeritava elamumaa krundi suurus on vastavalt 1 ha ja vahemaa naaber hooneteni on vähemalt 50m, seega on need tingimused täidetud. Detailplaneeringuga ei muudeta kehtivat üldplaneeringut.

3

Üldplaneeringu järgne asukoht

3. OLEMASOLEV OLUKORD

3.1 Maakasutus.

Kinnistute sihtotstarbe on maatulundusmaa ja seda ei muudeta. Planeeringuala andmed: Katastritunnus 20501:001:1971 Sihtotstarve maatulundusmaa 100% Pindala 10024 m² Kinnistusraamatu registriosa nr 907733 Hoonestus: puudub

3.2 Maastik ja hoonestus ning piirkonna kontaktvööndi analüüs.

Planeeritav ala on suhteliselt tasane kõikudes ca 0,5m, mille maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 4,82-5,50m.

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Sõru-Hindu-Tohvri I klassi kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Emmaste valla üldplaneeringu järgi asub Loopealse kinnistu detailplaneeringu kohustusega hajaasustusalal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1 ha. Üldplaneeringu järgi asub hoonestusala perspektiivsel pereelamumaal. Maa sihtotstarvet ei muudeta – see jääb 100% maatulundusmaa. Planeeringuala piirneb loodest 1750024 Reheselja vallateega, ülejäänud suundadest erakinnistutega. Planeeringualale toimub juurdepääs 1750024 Reheselja vallateelt. Kõlvikulise koosseisu moodustavad alal ca 50% osas looduslik

4

rohumaa ja ca 50% ulatuses muu maa (kadastik). Ala on hoonestamata ja seal ei ole olnud ajaloolist asustust. Täiendavaid uuringuid ei ole vaja teostada. Planeeringuala ala asub Reheselja külas, kus naaberkinnistud on hoonestatud ühepere majapidamistega. Ühe hoonestusala juurde tekitamise tulemusena ei rikuta vaadet ega üldist külamiljööd tänasest eriliselt rohkem. Hoonestatav krunt on võimalik paigutada nii, et ei väheneks ala väärtus. Planeeringuga soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks. Perspektiivne hoonestusala ei asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Loopealse kinnistule on Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel kahe III kaitsekategooria taimeliigi: kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ja halli käpa (Orchis militaris) esinemise tõenäosus. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna perspektiivse hoonestusala läheduses asub küllalt laialdane antud liigi kasvukoht, siis võib eeldada, et kavandatav tegevus seda kasvupaika ei ohusta

3.3 Juurdepääs.

Planeeritavale alale toimub ligipääs 1750024 Reheselja vallateelt.

3.4 Tehnovõrgud.

Kinnistut läbib elektrimaakaabel AXPK.4x25 ja olemas on liitumiseks elektrikilp kinnistu nurgas.

3.5 Piirangud.

Antud piirkonnas on piiranguks kaablikaitsevöönd. Maa-ameti rakendus ei kuva täpset kaabli pinget, seega võetakse kaitsevööndi laiuseks 1+1m maakaabli teljest.

5

4. PLANEERIMISLAHENDUS

4.1 Kinnistute moodustamine

Eraldi kinnistuid ei moodustata.

4.2 Kavandatud kruntide ehitusõigus, kasutustingimused ja

arhitektuursed nõudmised.

Planeeringuala asub Reheselja külas, kus lähiümbruses asuvad hoonestatud elamumaa kinnistud. Ühe hoonestusala moodustamise tulemusena ei rikuta vaadet ega üldist külamiljööd tänasest eriliselt rohkem. Hoonestatav krunt on võimalik paigutada nii, et ei väheneks ala väärtus. Planeeringuga soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks.

 Elamumaa ehitusalune pindala on kuni 500m2 ja maksimaalne täisehituse protsent on 5%. Käesolevas detailplaneeringus käsitletakse planeeringu järgset ehitusalust pindala, ehitiste aluste pindalade summana ehitusseaduse mõistes.

 Hoonestusala on määratud vastavalt sellele, kus asub elektriliini kaitsevöönd. Lisaks võetakse arvesse kaitsevööndit 10m.

 Projekteeritavad hooned peavad paiknema hoonestusalas.  Hoonestusviis on lahtine.  Põhihoone maksimaalne kõrgus 8,0m ja abihoone maksimaalne kõrgus 6m  Hoonete suletud bruto pindala kokku 800m2.  Elamumaa krundile võib ehitada 1 elamu ja 5 abihoonet.  Elamu kuni 2 korrust ja abihoonel 1 korrus  Katusekalle 15-45 kraadi.  Min. tulepüsivus TP3  Hoone välisviimistluses kasutada naturaalseid materjale, keelatud on kasutada

plastikust imitatsioone. Materjalidest eelistada puitvoodrit, mida kombineerida loodusliku kiviga, nagu on piirkonnale iseloomulik. Toonidest kasutada pastelseid ja sooje värve.

 Katusekattematerjal on ühetooniline; materjalina kasutada katusekivi või puitlaastu või plekki, toon tume ( must, tumehall, tumepruun).

 Sokkel – viimistluseks betoon, krohv, murtud paas, maakivi.  Abihoone ja piire peavad olema kooskõlas elamu arhitektuuriga.  Parkimine on lahendatud omal krundil.  Kooskõlastada hoonete ehitusprojekt Lääne-Eesti Päästekeskusega.  Ehitusprojekti koosseisus esitada joonised kavandatavast piirdeaiast.  Ehitusjäätmete käitlemisel lähtuda Hiiumaa valla heakorra eeskirjadest,

jäätmete täpsem käitlemine anda ehitusprojekti seletuskirjaga.

Ehitusprojekt tuleb koostada vastavalt kehtestatud detailplaneeringule ja lisaks:  Ehitusseadustik, 06.06.2022  Planeerimisseadus, 13.01.2022  Nõuded ehitusprojektile, MTM määrus nr 97, 1.03.2021 (MTM- Majandus- ja

taristuministeri määrus, edaspidi ainult lühend MTM)

6

 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused, MTM määrus nr 57, 05.06.2015

 Eluruumile esitatavad nõuded, MTM määrus nr 85, 02.07.2015  Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid, SM määrus nr 42, 1.01.2021 (Sotsiaalministiri)

 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded, EITM (EITM- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) määrus nr 63, 11.12.2018

 *EVS 932 Ehitusprojekt (EVS- Eesti Standardikeskuse standart)  *EVS 842 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest  *EVS 812-7 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded  *EVS 812-6 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus  *EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid  *EVS 812-2 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid  01.03.21 siseministri määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded"

4.3 Haljastus, heakord ja keskkonnakaitselised abinõud

Planeeritava ala piirkonnas on valdavalt maa kasutamise otstarve maatulundusmaa ja elamumaad , lähimad naabrid jäävad 100m kaugusele. Planeeringuga likvideeritavaid suuri puid ei ole, kasvavad kadakad, krunt on puhastatud osaliselt võsast.

Krundi piirde kavandamisel lähtuda antud piirkonnale iseloomulikest piiretest. Keelatud on kavandada umbseid plankpiirdeid. Piirete joonised esitada ehitusprojekti esitamise aegu. Omal krundil näha ette parkimine vähemalt 3 autole. Olmejäätmete majandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadustele. Moodustatava kinnistu valdajal lasub kohustus tagada krundil tekkivate jäätmete kogumine konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedamine. Sademeveed hajutatakse oma krundi piires haljasalale. Planeeritud elamu asukohta ümbritsevad olemasolevad kraavid. Välistada vee valgumine naaberkinnistule. Detailplaneeringu alal ei ole ja ei planeerita riigikaitselise otstarbega maa-alasid, samuti puuduvad ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riski analüüs. Puudub vajadus teha ettepanekuid maa- alade ja objektide täiendavaks kaitse alla võtmiseks ning kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimide täpsustamine, muutmine või lõpetamine.

4.4 Abinõud kuritegevuse riskide vähendamiseks.

Kuritegevuse riskide vähendamise aluseks on EVS 809-1:2002. Kuritegevuse ennetamise ja kuriteoohu vähendamise eesmärgil tuleb tagada:

 hoovivalgustuse rajamine ja korrashoid (valgustuse olemasolu vähendab elanike kuriteohirmu ning pidurdab kurjategijaid);

 kujunduslike võtetega ala võimalikult suurema nähtavuse (jälgitavuse) tagamine, mis tõstaks ka naabrivalve efektiivsust (pimedate halva nähtavusega kohtade minimeerimine, ala nähtavuse tagamine piirete konstruktsiooniga – kõrgete läbipaistmatutele hekkidele ja plankaedadele eelistada lipp või võrkaedasid);

7

 varguste ja sissemurdmiste riski vähendamiseks kasutada turvalisemaid aknaid, uksi nii elu- kui abihoonetel jm.võtteid.

4.5 Liikluskorraldus ja teed

Detailplaneeringuga ei muudeta varem kehtestatud liikluskorraldust ja juurdepääsu asukoht krundile ei muutu. Krundi sissesõidul kooritakse huumuse kiht, täiteks kasutatakse jämedat kruusa fraktsiooniga 16-32mm , kihi paksus 20cm. Selle peale rajatakse purustatud kruusast/killustikust 10 cm pealmine kiht. 5. TEHNOVÕRGUD

5.1 Veevarustus

Kinnistu saab vee rajatavast puurkaevus, mille hooldusala on R=10m , näidatud planeeringu lahendusel.

5.2 Kanalisatsioon

Planeeringuala asub vastavalt Maaameti rakendusele kaitstud põhjaveega piirkonnas. Reovete ärajuhtimiseks on planeeritud septik/biopuhasti. Kanalisatsioonitorustik ei tohi paikneda kaevu hooldusalas.

5.3 Elektrivarustus.

Hooned varustatakse elektriga 0,4kV maakaabli abil olemasolevast liitumiskilbist alajaama juurest, krundi nurgast.. Liitumiskilbi asukoht on näidatud planeeringu lahendusel. Maakaabli kaitsevöönd on kummalegi poole kaablit 1meetrit.

5.4 Sidevarustus

Kuna piirkonnas puudub sidevõrk, siis krundile planeeritava elamu telekommunikatsiooniühendusega varustamine on lähiajal otstarbekas lahendada mobiililahendusena. Täpsem lahendus antakse ehitusprojektiga.

5.5 Vertikaalplaneerimine

Olemasolevad keskmine maapinna kõrgus on ca 5,30 kõikudes 0,5m ringis. Planeeritavate hoonete abs. +-0.00=5,80. Sajuveed juhitakse oma krundi piires kraavidesse.

5.6 Küte

Küttesüsteemi liik lahendatakse hoonete projekteerimisel lokaalse küttega, mis antakse täpsemalt ehitusprojektiga.

8

6. TULEKAITSE ABINÕUD.

Planeeritud kinnitu asub hajaasustuses. Tulepüsivuse klass hoonetele TP 3 Hoonete arv krundil: elamu ja 5 abihoonet. Elamu max. kõrgus 8m. Naaberhoonete tuleohutuse kaugus min.8m, ühe kinnistu piires hoonete kaugusel piirangut pole, kui ei ületata 400m2 ehitiste alust pinda. Kui hoonete alune pindala suurem, peab hoonete vaheline kaugus olema vähemalt 8m. Kuna krunt on piisavalt suur, saab tagada hoonete vahelise kauguse 8m. Tuletõrje vee vajadus 10L/s, kestvusega 3h. Lähim tuletõrje veevõtu hüdrant asub ca 1,2km kaugusel Sõru sadamas. Ehitusprojektid kooskõlastada Lääne Päästekeskusega. Hoonete ehitusprojektide tuleohutuseosa koostamiseks tuleb lähtuda:

Projekti tuleohutuseosa koostamiseks vajalikud õigusaktid ja standardid

 Tuleohutuse seadus 05.05.2010  01.03.21 siseministri määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded"  Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 "Nõuded

ehitusprojektile"  Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

 *EVS 812-2 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid  *EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus: Küttesüsteemid  *EVS 812-6 Ehitise tuleohutus: Tuletõrje veevarustus  *EVS 812-7 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded  Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

*EVS standardi dateerimata viide on viide standardile ilma vastuvõtu aastat määratlemata. Sellisel juhul tuleb alati järgida standardi viimast kehtivat versiooni. Kui standardile on ilmunud muudatusi, tuleb järgida algset teksti koos muudatustega. 7. SERVITUUDID

 Seada Loopealse kinnistule maakaabli servituut 1+1m Elektrilevi OÜ kasuks. 8. PLANEERINGU REALISEERIMINE

Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:

 Krundi hoonestusprojektide koostamine ja kooskõlastamine vajalike asutustega (näiteks Päästeameti ja tehnovõrgu valdajaga)

 Vajalike tehnovõrkude ja kommunikatsioonide rajamine  Ehitusprojektidele ehituslubade/teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt  Hoonestuse püstitamine  Ehitiste kasutamiseks kasutulubade taotlemine  Haljastustööd

9

Seletuskirja koostas: Erki Kallas

B. JOONISED

DP-01 ASUKOHT M 1:5000

DP-02 OLEMASOLEV OLUKORD M 1:500

DP-03 PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA M 1:500

10

C. MENETLUSE DOKUMENDID

 Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 31.jaanuar 2024 nr.75 korraldus „Detailplaneeringu koostamise algatamine. (Loopealse ,Reheselja küla)

 Hiiumaa vallas Reheselja külas asuva Loopealse kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad , Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 31.jaanuar 2024 nr.75 korraldus Lisa 1

 Eelhinnang Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 31.jaanuar 2024 nr.75 korraldus Lisa 2

Hiiumaa Vallavalitsus 31.01.2024

korralduse nr 75

Lisa 1

Hiiumaa vallas Reheselja külas asuva Loopealse

kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamise alusdokumendid

1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 28.11.2023)

1.2 Hiiu maakonnaplaneering

1.3 Emmaste valla üldplaneering

1.4 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 06.12.2023 kiri nr 8-4.1/415

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Planeeringualana mõistetakse Loopealse kinnistut tervikuna (joonis 1)

Planeeringuala andmed:

Katastritunnus 20501:001:1971

Sihtotstarve maatulundusmaa 100%

Pindala 10024 m²

Kinnistusraamatu registriosa nr 907733

Hoonestus: puudub

Joonis 1 Loopealse kinnistu (planeeringuala) asukoht Maa-ameti ortofotol

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Sõru-Hindu-Tohvri I klassi kohaliku

tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Kasutustingimused väärtuslikul maastikul: Ala sobib elamu-

ja suvilaehituseks, kuid uued hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada.

Emmaste valla üldplaneeringu järgi asub Loopealse kinnistu detailplaneeringu kohustusega

hajaasustusalal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1

ha. Ala on hoonestamata. Seal ei ole olnud ajaloolist asustust. Planeeringuala piirneb ühest küljest

1750024 Reheselja vallateega, teistest külgedest erakinnistutega. Planeeringualale kavandatakse

juurdepääs 1750024 Reheselja vallateelt. Täiendavaid uuringuid ei ole vaja teostada. Kõlvikuliselt

koosseisult moodustab alast ca 50% looduslik rohumaa, mis on üldplaneeringuga määratud

perspektiivseks pereelamumaaks ja ca 50% muu maa (kadastik), mis on üldplaneeringuga määratud

kaitsehaljastuse maaks (joonis 2). Maa sihtotstarvet ei muudeta – see jääb 100%

maatulundusmaaks. Planeeringuga ei muudeta Emmaste valla üldplaneeringut.

Joonis 2 Loopealse kinnistu (planeeringuala) asukoht Emmaste valla üldplaneeringus

Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi asub ala osaliselt elektriliini kaitsevööndis (joonis 3).

Joonis 3 Loopealse kinnistu asukoht Maa-ameti kitsenduste kaardil

Planeeringuala asub Reheselja külas, kus lähiümbruses asuvad hoonestatud elamumaa kinnistud.

Ühe hoonestusala moodustamise tulemusena ei rikuta vaadet ega üldist külamiljööd tänasest

eriliselt rohkem. Hoonestatav krunt on võimalik paigutada nii, et ei väheneks ala väärtus.

Planeeringuga soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii, et ei tekiks häirivat

ebakõla ning et maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks.

Perspektiivne hoonestusala ei asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS)

andmetel jääb Loopealse kinnistust ca 50% osale kahe III kaitsekategooria taimeliigi, kahelehine

käokeel (Platanthera bifolia) ja halli käpa (Orchis militaris) kasvukoht (joonis 3). III

kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on

keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna planeeringuala asub antud liigi

küllalt laialdasel kasvukohal, siis võib eeldada, et kavandatav tegevus seda kasvupaika ei ohusta.

Loopealse kinnistu asub Väinamere hoiualast ca 1 km kaugusel. Arvestades Natura 2000

võrgustiku alade asukohti ja kaugust planeeritavast alast, ei ole eeldada planeeringuga kavandatava

tegevuse ebasoodsat mõju Natura aladele ning seal esinevatele kaitse-eesmärgiks olevatele

elupaigatüüpidele ja liikidele.

3. Planeeringu eesmärk

Planeeringu koostamise eesmärgiks on hoonestusala ja ehitusõiguse määramine ühe elamu ja kuni

viie abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks

vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja krundile juurdepääsu

lahendamine, haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimuste määramine.

Joonis 3 Loopealse kinnistu asukoht kahelehise käokeele ja halli käpa kasvukohal

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

4.1 Planeeritava maa-ala kruntideks jagamine

Planeeringuga kinnistut ei jagata.

4.2 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Planeeringuga määrata hoonestusala ja ehitusõigus ühele elamule ja kuni viiele abihoonele koos

peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate

kitsendustega. Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga.

4.3 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule

sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete

määramisel arvestada, et:

• hoonestatavale krundile on lubatud püstitada üks elamu ja kuni 5 abihoonet;

• hoonestuse korruselisus: elamul kuni 2, abihoonetel kuni 1; ehitiste suurim lubatud kõrgus elamul

kuni 8 m, abihoonetel kuni 6 m;

• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe põhimõttest,

hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda hoone energiatõhususe miinimumnõuetest;

• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid

materjale;

• hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest;

• suurim lubatud ehitisealune pind ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga;

• hoonete kaugus piirist jätta vähemalt 4 m

4.4. Liikluskorralduse määramine

Juurdepääs hoonestusalale lahendada 1750024 Reheselja vallateelt. Krundile planeerida

minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv. Vallateel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine

Krundi haljastuse ja kuivenduse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga.

Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.

4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine

Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale

energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine teostada

üldreeglina maa-aluste kaablitega.

Võrgupõhiste tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu

koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.

4.7. Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.8. Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.10. Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse

määramine

Vajadusel koostada kitsenduste kaart.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Emmaste Osavalla Valitus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija),

kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning seada

tingimused võimalike mõjude leevendamiseks. Kui menetluse käigus selgub, et

planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid

uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.

5.2. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses

nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema

struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning

moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

• seletuskiri

• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste

vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise planeerimise

leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000 planeeritava ala

tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000 kinnistu piiridega, kus

geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale.

Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, side, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning

perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad krundil ja

neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus. Detailplaneeringu joonisele (geo-alusele) peavad

olema kantud kraavid, truubid, teed, puhastuslodu, tuletõrje veevõtukoht

• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala

paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega)

• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated).

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu algatamine jaanuar 2024

Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse

vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija

poolt

veebruar-mai

2024

Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine vallavalitsusele

ülevaatamiseks ning vajalike paranduste sisseviimine

mai 2024

Detailplaneeringu kooskõlastamine ametiasutuste ja võrguvaldajatega juuni-juuli 2024

Detailplaneeringu vastuvõtmine vallavalitsuse poolt ning avaliku

väljapaneku käigus ettepanekute ja vastuväidete kogumine ning

avaliku arutelu korraldamine

august-september

2024 (avalik

väljapanek

vähemalt 14

päeva)

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste

sisseviimine detailplaneeringusse

oktoober 2024

Planeeringu kehtestamine vallavalitsuse poolt, kui ei ole tekkinud

olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid

vastuväiteid

november 2024

5.3. Täiendavad uuringud

Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui

detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on

vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning

planeeringusse lisada.

5.4. Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringu koostamise korraldaja kavandab tehnovõrkude lahenduse koostöös maa-alal

olemasolevate või sinna kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Kokkuvõte tehtud

koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. Planeeringu

koostamise korraldaja kaasab planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses asuvate

kinnisasjade omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse

elluviimine võib mõjutada. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö

kinnitus lisada planeeringule.

5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine

Detailplaneering esitada Emmaste Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks

digitaalselt (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile

[email protected]

Detailplaneering kooskõlastatakse:

• Päästeameti Lääne Päästekeskus

Planeeringu menetlusse kaasatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Elektrilevi OÜ,

Loopealse (20501:001:1971), Pähklivälja (20501:001:1972), Poodli (17501:003:0621), Kernuti

(17501:001:0377), Merekalda (17501:003:0403) ja Mereranna (17501:003:0404) kinnistute

omanikud.

Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused. Samuti kaasatakse

planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi

või esitavad sisulisi arvamusi.

5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine

Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt (.pdf

ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris. Digitaalselt allkirjastatud failide konteiner

koos kaaskirjaga saata e-posti aadressile [email protected] ja pabertoimik aadressile Hiiumaa

vald Emmaste küla Vallamaja.

5.7. Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavalitsuse poolt tuleb esitada Emmaste Osavalla

Valitsusele üks paberkandjal toimik, mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos kõigi

detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega.

Lähteseisukohad koostas:

Pilvi Post, 462 2445

maaspetsialist

[email protected]

Hiiumaa Vallavalitsuse 31.01.2024

korralduse nr 75

Lisa 2

EELHINNANG

Hiiumaa vallas Reheselja külas asuva Loopealse katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.

Emmaste 11.12.2023

1. Kavandatav tegevus ja planeeringuala üldandmed

Vastavalt Hiiumaa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusele ja

planeeringuala joonisele (joonis 1) on Hiiumaa vallas Reheselja külas asuva Loopealse kinnistu

(registriosa nr 907733, katastritunnus 20501:001:1971, pindala 10024 m², sihtotstarve 100%

maatulundusmaa) detailplaneeringu koostamise eesmärgiks hoonestusala ja ehitusõiguse

määramine ühe elamu ja kuni viie abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate

tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja

krundile juurdepääsu lahendamine, haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimuste määramine.

Planeeringualana mõistetakse kinnistut tervikuna. Kinnistu sihtotstarvet ei muudeta, see jääb 100%

maatulundusmaaks.

Emmaste valla üldplaneeringu järgi asub Loopealse kinnistu detailplaneeringu kohustusega

hajaasustusalal.

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Sõru-Hindu-Tohvri I klassi kohaliku

tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Emmaste valla üldplaneeringu järgi asub Loopealse kinnistu

detailplaneeringu kohustusega hajaasustusalal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks

ehitusõigusega krundi suuruseks 1 ha. Üldplaneeringu järgi asub hoonestusala perspektiivsel

pereelamumaal. Maa sihtotstarvet ei muudeta – see jääb 100% maatulundusmaa. Planeeringuala

piirneb loodest 1750024 Reheselja vallateega, ülejäänud suundadest erakinnistutega.

Planeeringualale toimub juurdepääs 1750024 Reheselja vallateelt. Kõlvikulise koosseisu

moodustavad alal ca 50% osas looduslik rohumaa ja ca 50% ulatuses muu maa (kadastik). Ala on

hoonestamata ja seal ei ole olnud ajaloolist asustust. Täiendavaid uuringuid ei ole vaja teostada.

Planeeringuala ala asub Reheselja külas, kus naaberkinnistud on hoonestatud ühepere

majapidamistega. Ühe hoonestusala juurde tekitamise tulemusena ei rikuta vaadet ega üldist

külamiljööd tänasest eriliselt rohkem. Hoonestatav krunt on võimalik paigutada nii, et ei väheneks

ala väärtus. Planeeringuga soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii, et ei tekiks

häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks.

Perspektiivne hoonestusala ei asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Loopealse kinnistule on Eesti

Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel kahe III kaitsekategooria taimeliigi: kahelehine käokeel

(Platanthera bifolia) ja halli käpa (Orchis militaris) esinemise tõenäosus. III kaitsekategooria

taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses,

mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna perspektiivse hoonestusala läheduses asub küllalt

laialdane antud liigi kasvukoht, siis võib eeldada, et kavandatav tegevus seda kasvupaika ei ohusta.

2. Eelhinnangu õiguslik alus

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000

võrgustiku alale mõju, anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5

sätestatud kriteeriumidest. Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 33

lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.

3. Eelhinnang

3.1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, nagu maakasutus, alal esinevad

loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime.

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Sõru-Hindu-Tohvri I klassi kohaliku

tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Kasutustingimused väärtuslikul maastikul: Ala sobib elamu-

ja suvilaehituseks, kuid uued hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada.

Uue krundi moodustamisega ei rikuta üldist miljööd, kui see paigutatakse nii, et ei väheneks ala

väärtus. Planeeringuga soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii, et ei tekiks

häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks.

Kõlvikuliselt koosseisult moodustab Loopealse kinnistust looduslik rohumaa ca 50% ha ja muu

maa (kadastik) ca 50%.

Planeeritaval alal kultuuripärandit ega loodusvarasid ei esine. Tegemist on kaitstud põhjaveega

alaga. Planeeringuga kinnistut ei jagata ega muudeta katastriüksuse sihtotstarvet.

3.2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine,

jäätme- ja energiamahukus, ning piirkonna teised tegevused.

Hiiumaa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse ja selle lisade

alusel on kavandatava detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Loopealse kinnistule hoonestusala

ja ehitusõiguse määramine elamule ja kuni kahele abihoonele ning juurdepääsutee asukoha

määramine. Detailplaneeringu taotluse andmetel kavandatakse püstitada uued eluhooned, mis ei

erine tavapärastest eluhoonetest.

Planeeringuala ala asub Reheselja külas, kus naaberkinnistud on hoonestatud ühepere

majapidamistega. Ala on hoonestamata ja seal ei ole olnud ajaloolist hoonestust. Lähimad

majapidamised asuvad ca 100 m kaugusel. Planeeringualast ca 800 m kaugusel asub Sõru sadam,

mille kaudu kulgeb Hiiumaa-Saaremaa parvlaeva liin ning kohalike kalurite väikesadamana.

Sadamaalaga piirnev ala on munitsipaalomandis ja kasutusel avaliku puhkealana.

Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises,

jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata. Eeldatavalt tekivad ühe majapidamise olmejäätmed,

mis tuleb sorteerida ja anda üle jäätmekäitlejale. Jäätmekäitlus toimub vastavalt kehtivale Hiiumaa

valla jäätmehoolduseeskirjale.

3.3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke,

müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või

õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus.

Eeldatavalt tekivad ühe majapidamise olmejäätmed, mis tuleb sorteerida ja anda üle

jäätmekäitlejale. Jäätmekäitlus toimub vastavalt kehtivale Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale.

Jäätmete hulk suureneb ühe majapidamise jäätmekoguse võrra, kuid kui neid vastavalt seadusele

käidelda, siis ei kaasne ohtu keskkonnale. Müratase võib suureneda ehitustegevuse käigus, kuid

see on ajutine. Edaspidine uute elamute ekspluateerimine mürataset ei suurenda.

3.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus.

Võimalus avariiolukordade tekkeks on minimaalne. Ehitiste püstitamise perioodil võib seadmetel

tekkida tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb

kasutada kaasaegseid ja töökorras seadmeid.

3.5. Tegevusega kaasnev mõju ala väärtusele ja tundlikkusele, sealhulgas looduslikud

iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõju on lokaalne, lühiajaline ja

pöördumatu (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on

oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega,

ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud

pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel.

Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju

suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne.

Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel

jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise

ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike.

Kultuuripärandit alal ei asu, looduslikult rohumaalt on varutud heina.

3.6. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule

kaitstavale loodusobjektile, mõju kaitsealadele ning ranna ja kalda kaitse eesmärkidele.

Perspektiivne hoonestusala ei asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Loopealse kinnistule jääb Eesti

Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel kahe III kaitsekategooria taimeliigi: kahelehine käokeel

(Platanthera bifolia) ja halli käpa (Orchis militaris) kasvukoht. III kaitsekategooria taimede, seente

ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi

säilimist selles elupaigas. Kuna planeeringuala asub antud liigi küllalt laialdasel kasvukohal, siis

võib eeldada, et kavandatav tegevus seda kasvupaika ei ohusta.

Loopealse kinnistu asub Väinamere hoiualast ca 1 km kaugusel. Arvestades Natura 2000

võrgustiku alade asukohti ja kaugust planeeritavast alast, ei ole eeldada planeeringuga kavandatava

tegevuse ebasoodsat mõju Natura aladele ning seal esinevatele kaitse-eesmärgiks olevatele

elupaigatüüpidele ja liikidele.

Kuna planeeringuala asub merest ca 300 m kaugusel ning väljaspool ranna piirangu- ja

ehituskeeluvööndit, siis planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju rannale ega

kahjusta ranna kaitse-eesmärkideks olevaid kooslusi ja kaitsealuseid liike.

Kui ehitustööde käigus teostatavate tööde tegemisel järgitakse seadustest tulenevaid nõudeid, ei

ole kavandatav tegevus olulise mõjuga.

3.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene

mõju.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega

looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega

loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Uute hoonete

rajamine ei põhjusta olulist kumulatiivset mõju, kuna piirkonnas puuduvad teised tegevused.

Mõju avaldub eelkõige looduskeskkonnale ning lühiajalisel ehitusperioodil, mil kasutatakse

ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste püstitamiseks.

Piiriülest mõju detailplaneeringuga ette ei ole näha. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva

mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal. Kui hooned on valminud,

siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha.

3.8. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus.

Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi,

ei sea ohtu inimese tervist, heaolu ega vara. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate

avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise

ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust

määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid

ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt

lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka

ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Detailplaneeringu

elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub

pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või

nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda.

4. Järeldus

Eelhinnangust järeldub, et kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas

pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik

ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.

Arvestades asjaoluga, et detailplaneeringuga kavandatakse elamu ja abihoonete püstitamist, võib

planeeringuga kaasnevaid keskkonnamõjusid lugeda väheoluliseks, mistõttu puudub vajadus KSH

menetluse algatamiseks Reheselja külas asuva Loopealse kinnistu detailplaneeringu osas.

Hiiumaa Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava

tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus. Keskkonnaga

seotud riski vältimiseks tuleb sillutatavad/kõvakattega alad kavandada.

Eelhinnangu koostas:

maaspetsialist Pilvi Post

462 2445, [email protected]

Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse

korralduse „Detailplaneeringu koostamise

algatamine (Loopealse, Reheselja küla)“

juurde

Hiiumaa Vallavalitsuse korraldusega algatatakse Emmaste valla üldplaneeringuga

kooskõlas oleva detailplaneeringu koostamine Reheselja külas asuval Loopealse kinnistul

(registriosa nr 907733, katastritunnus 20501:001:1971, pindala 10024 m², sihtotstarve

maatulundusmaa 100%).

1. Olemasolev olukord

1.1 Loopealse kinnistu asub Emmaste valla üldplaneeringu järgi detailplaneeringu kohustusega

hajaasustusalal, perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal. Üldplaneeringuga on määratud

minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha.

1.2. Planeeringualana mõistetakse Loopealse kinnistut tervikuna. Planeeringuala on hoonestamata,

sihtotstarbega maatulundusmaa 100%. Kõlvikulise koosseisu moodustavad alal ca 50% osas

looduslik rohumaa ja ca 50% ulatuses muu maa (kadastik). Alal ei ole olnud ajaloolist asustust.

Ala kuulub PRIA põllumassiivide hulka, kuid sealt see eemaldatakse.

1.3. Perspektiivsele hoonestusalale kavandatakse uus mahasõit avalikult kasutatavalt 1750024

Reheselja vallateelt.

1.4. Perspektiivne hoonestusala ei asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Eesti Looduse Infosüsteemi

(EELIS) andmetel jääb Loopealse kinnistust ca 50% osale kahe III kaitsekategooria taimeliigi,

kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ja halli käpa (Orchis militaris), kasvukoht. Kuna

planeeringuala asub liigi küllalt laialdasel kasvukohal, siis võib eeldada, et kavandatav tegevus

seda kasvupaika ei ohusta.

Loopealse kinnistu asub Väinamere hoiualast ca 1 km kaugusel. Arvestades Natura 2000

võrgustiku alade asukohti ja kaugust planeeritavast alast, ei ole eeldada planeeringuga kavandatava

tegevuse ebasoodsat mõju Natura aladele ega seal esinevatele kaitse-eesmärgiks olevatele

elupaigatüüpidele ja liikidele.

Planeeringuala on osaliselt väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 40.

Maakasutuspoliitika osakonna nõuniku Helve Hundi seiskoht on, et Loopealse kinnistu ja selle

kõrval asuva Pähklivälja kinnistu kogupindala on umbes 1,8 ha. Kaardiandmetele tuginedes

nähtub, et ligi pool sellest on metsamaa või metsastunud ala. Mõlemat kinnistut hõlmav PRIA

registrisse kantud põllumassiivi suurus on 1,3 hektarit. Väärtuslikuks põllumajandusmaaks

loetakse haritavat maad ja loodusliku rohumaad hõlmavat vähemalt kahe hektari suurust

põllumajandusmaa massiivi. Tulenevalt eeltoodust ei saa kinnitada, et tegemist on väärtusliku

põllumajandusmaaga, kuna olemasolevatest andmetest ei nähtu haritava maa või loodusliku

rohumaa kõlvikuid ning massiivi suurus on alla kahe hektari.

2. Hiiu maakonnaplaneering

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Sõru-Hindu-Tohvri I klassi kohaliku

tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Kasutustingimused väärtuslikul maastikul: Ala sobib

elamu- ja suvilaehituseks, kuid uued hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada.

3. Emmaste valla üldplaneering

Loopealse kinnistu asub Emmaste valla üldplaneeringu järgi detailplaneeringu kohustusega

hajaasustusalal, osaliselt perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal ja osaliselt kaitsehaljastuse maal.

Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha.

Detailplaneering ei sisalda Emmaste valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Planeeringuga

maa sihtotstarvet ei muudeta.

4. Kehtiv detailplaneering

Planeeringualal ei ole kehtivat detailplaneeringut, kuid ala vahetus läheduses on kehtivad

detailplaneeringud, mis on olnud aluseks eluhoonete püstitamiseks.

5. Detailplaneeringuga kavandatav

Planeeringu eesmärgiks on hoonestusala ja ehitusõiguse määramine ühe elamu ja kuni viie

abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate

koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja krundile juurdepääsu lahendamine, haljastuse-

, heakorra- ja keskkonnatingimuste määramine.

7. Detailplaneeringu menetlus

7.1. Hiiumaa Vallavalitsusele esitati 28.11.2023 taotlus detailplaneeringu koostamise

algatamiseks Reheselja külas asuval Loopealse kinnistul.

7.2. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on 06.12.2023 kirjaga nr 8-4.1/415 avaldanud

korralduse eelnõule arvamust, millest lähtudes on eelnõud täiendatud.

8. Õiguslikud alused

Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Sama

paragrahvi lõigetes 6 - 8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad ja

isikud.

PlanS § 130 lõike 1 kohaselt võib planeerimisalase tegevuse korraldaja detailplaneeringu

koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu

koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga

üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike

menetlustoimingute tegemist.

Detailplaneeringuga ei kavandata PlanS § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus

keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.

Seletuskirja koostas

Pilvi Post

maaspetsialist

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Päästeamet

[email protected] 16.04.2024 nr 9-6.1/863

Loopealse detailplaneeringu esitamine

kooskõlastamiseks

Hiiumaa Vallavalitsuse 31.01.2024 korraldusega nr 75 „Detailplaneeringu koostamise

algatamine (Loopealse, Reheselja küla)“ algatati Reheselja külas asuval Loopealse kinnistul

(katastritunnus 20501:001:1971) detailplaneering. Planeeringualana käsitletakse tervet kinnistut.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on hoonestusala ja ehitusõiguse määramine ühe elamu ja

kuni viie abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks

vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja krundile juurdepääsu

lahendamine, haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimuste määramine.

Korraldusega ei algatatud keskkonnamõju strateegilist hindamist. Täiendavaid uuringuid ei ole

vaja teostada. Planeering ei muuda Emmaste valla üldplaneeringut.

Detailplaneering on koostatud OÜ Visahing Designer Agency poolt aprillis 2024 (töö nr

130324).

Lähtudes planeerimisseaduse § 133 esitab Hiiumaa Vallavalitsus antud planeeringu

Päästeametile kooskõlastamiseks. Kooskõlastus palun saata e-mailile: [email protected]

Kui 30 päeva jooksul ei ole planeeringule arvamust avaldatud ega esitatud taotlust tähtaja

pikendamiseks, loetakse planeering kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamust ei soovita anda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

abivallavanem

Lisa: Loopealse detailplaneering

Pilvi Post

462 2445, [email protected]