Tammiku kinnistu ehitusloa kooskõlastamata jätmine

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 1 | 46

SELETUSKIRI

SISUKORD

I ÜLDOSA ......................................................................................................................... 3

II SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 4

2.1 Töö eesmärk ..................................................................................................................... 4

2.2 Ülevaade projekteeritud ehitistest .................................................................................... 4

2.3 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................... 5

III ASENDIPLAAN ............................................................................................................. 6

IV ARHITEKTUUR ............................................................................................................ 8

4.1 Tanklahoone ja Ehitisregistris kajastamist vajavate rajatiste tehnilised näitajad ............. 8

4.2 Hoone arhitektuurne üldlahendus ..................................................................................... 8

4.3 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid ............................................ 9

4.4 Hoone piirdekonstruktsioonid ja pinnakatted ................................................................... 9

4.5 Invanõuded ..................................................................................................................... 13

V KONSTRUKTSIOONID .............................................................................................. 14

5.1 Kasutatud normdokumendid........................................................................................... 14

5.2 Kasutatud arvutusprogrammide loetelu .......................................................................... 15

5.3 Tehnilised lähteandmed .................................................................................................. 15

5.4 Koormused...................................................................................................................... 18

5.5 Hoone lühikirjeldus ........................................................................................................ 21

5.6 Tulepüsivus ..................................................................................................................... 22

5.7 Välispiirete soojapidavus ................................................................................................ 22

5.8 Heliisolatsioon ................................................................................................................ 22

5.9 Tolerantsid ...................................................................................................................... 22

5.10 Hoone konstruktsioonid ................................................................................................ 24

5.11 Ruum ............................................................................................................................ 29

VI RAJATISED .................................................................................................................. 29

6.1 Maa-alused kütusemahutid ja veokite tankurisaar .......................................................... 29

6.2 Maapealne gaasimahuti koos tankuri ja varikatusega .................................................... 29

6.3 Maapealne gaasimahuti koos tankuri ja varikatusega .................................................... 30

6.4 Hinnapost, lipumastid, reklaamplakatid ja viidad .......................................................... 30

6.5 Muud väikerajatised ja -seadmed ................................................................................... 30

VII TULEOHUTUS ............................................................................................................ 30

7.1 Kasutatavad normdokumendid ....................................................................................... 30

7.2 Tuleohutusnäitajad.......................................................................................................... 31

7.3 Tuletõkkesektsioonid, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass .............. 31

7.4 Evakuatsioonilahendus ................................................................................................... 32

7.5 Tuleohutuspaigaldised .................................................................................................... 32

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 2 | 46

7.6 Tehnosüsteemide tuleohutus ........................................................................................... 33

7.7 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ja väline tulekustutusvesi .................................. 33

VIII ENERGIATÕHUSUS ................................................................................................... 34

8.1 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................. 34

8.2 Üldinfo ............................................................................................................................ 34

IX KÜTE, JAHUTUS JA VENTILATSIOON .................................................................. 35

9.1 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................. 35

9.2 Sise-ja väliskeskkonna arvutuslikud parameetrid ........................................................... 35

9.3 Küte ................................................................................................................................ 36

9.4 Jahutus ............................................................................................................................ 36

9.5 Ventilatsioon ................................................................................................................... 36

X VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ................................................................ 36

10.1 Aluseks võetud normdokumendid ................................................................................ 36

10.2 Arvutuslikud vooluhulgad ............................................................................................ 37

10.3 Veevarustus .................................................................................................................. 37

10.4 Reoveekanalisatsioon ................................................................................................... 37

10.5 Sademeveekanalisatsioon ............................................................................................. 38

XI ELEKTER JA NÕRKVOOL ........................................................................................ 38

11.1 Tugevvool ..................................................................................................................... 38

11.2 Nõrkvoolupaigaldis ...................................................................................................... 42

XII TEHNOLOOGIA JA RISKIANALÜÜS ...................................................................... 45

XIII JÄÄTMEKÄITLUS ...................................................................................................... 46

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 3 | 46

I ÜLDOSA

Projekti nimetus Mäo restoran-tankla ehitusprojekt, töö nr 2021-81

Projekti staadium Eelprojekt

Projekti eesmärk Anda alus restoran-tankla ja sellega kaasnevate maapealsete

rajatiste ehitamiseks Tammiku kinnistule Mäo külas

Hoone nimetus kaubandushoone 12311

restoran 12131

Kinnistu andmed

Lähiaadress

Katastritunnus

Kinnistu omanik

Tammiku, Mäo küla, Paide linn, Järva maakond

56502:002:0527

AS AQUA MARINA

Tellija andmed

Tellija

Kontaktisik

Telefon

Aadress

AS AQUA MARINA

Urmas Koch, [email protected]

+372 6 100 105

Võru tn 176, 50112 Tartu

Peaprojekteerija andmed

Ettevõte

E-kiri

Juriidiline aadress

Postiaadress

Majandustegevusteated

Vastutav spetsialist

Projektijuht

Projekteerijad

Telefon

E-kiri

Weidenberg OÜ (registrikood 11500125)

[email protected]

Toome 3, 63303 Põlva

Raekoja plats 8, 51004 Tartu

Projekteerimine (EEP001430)

Omanikujärelevalve (EEO001982)

Ehitise audit (EEK000638)

Ehitusprojektide ekspertiiside tegemine (EPE000519)

Ehitamine (EEH005934)

Elektritööd (TEL001805)

Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Mihkel Lember

Mihkel Lember, Viktoria Koppel

+372 5669 7013, +372 5555 0259

[email protected], [email protected]

Ehitusgeodeetiliste

uurimistööde andmed

Metricus OÜ töö nr 21G8701 (Tammiku geodeetiline

alusplaan). Koostatud juulis 2021.

Ehitusgeoloogiliste

uurimistööde andmed

OÜ Rakendusgeoloogia töö nr 21-150 (Ehitusgeoloogilise

uuringu aruanne). Koostatud detsembris 2021.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 4 | 46

Käesolev projektiosa kirjeldab kavandatava restoran-tankla ja muude maapealsete uute rajatiste

arhitektuurset ilmet ja ehituspõhimõtteid. Ülejäänud tankla toimimiseks vajalikud hoonevälised

ehitised tuleb lahendada eraldi projektidena järgmistes projekteerimise etappides

(vertikaalplaneerimise osa, tehnovõrkude osa, tehnoloogia osa, riskianalüüs, vedelgaasi tankla

tehniline osa).

II SISSEJUHATUS

2.1 Töö eesmärk

Käesolev ehitusprojekt on koostatud Mäo külas Tammiku kinnistule restoran-tankla-teenindushoone

ja muude kaasnevate rajatiste (vt ptk 2.2) ehituseks. Projekteerimise käigus arvestati alal kehtiva

detailplaneeringuga (Aarens Projekt OÜ töö nr 43-2009, koostatud jaanuaris 2010), krundi kujuga,

tellija soovidega ja lähiümbruse olemasoleva olukorraga. Kinnistul puudub olemasolev hoonestus.

Kavandatava kompleksi keskseks ehitiseks on restoran-kauplusehoone koos hoonega seotud

varikatuse ja selle all asuvate sõiduautode tankurisaartega. Hoone koosneb kahest põhimahust –

restoranist ja tankla teenindusjaama osast. Teenindusjaama osa jaguneb omakorda kaupluse ja pesula

mahtudeks.

Hoone elueaks on planeeritud 50 aastat (klass D), hoonesisestel tehnosüsteemidel 20 aastat (klass E),

välistrassidel, platsidel ja teedel 20 aastat (klass E).

Käesoleva projekti seletuskiri, joonised jm projektiga seotud dokumendid moodustavad ühtse terviku

ning neid tuleb käsitleda koos. Vastuolude esinemisel erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel

lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ning seejärel muudest ehitusprojektis

sisalduvatest dokumentidest. Kui need ei võimalda üheselt määratleda tööliigi ulatust, ehituslikku

teostatavust või nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist pöörduma

projekteerija või tellija poole täiendava informatsiooni hankimiseks.

2.2 Ülevaade projekteeritud ehitistest

Projekteeritav hoone:

 Restoran-tanklakauplus koos autopesula ja hooneesise varikatusega (ehitisealune pindala

1052,4 m2) – tanklakompleksi keskseks ehitiseks on krundi keskosas paiknev projekteeritud

restoran-kauplusehoone, mis koosneb tankla müügisaalist koos abiruumidega ja sellega

külgnevast autopesulast, restoranist ning hoone lõunaküljel sõiduautode tankurisaarte kohal

asuvast varikatusest. Hoone gabariitmõõdud (koos varikatusega) on 61,4 x 36,4 x 7,6 m.

Projekteeritud rajatised (EHR-i kohustuslikud):

 Maa-alused 60 m3 kütusemahutid paigaldatakse veokite tankurisaarest lõunasse sellega

samasuunaliselt ning nendest rajatakse kütusetorud jm vajalikud ühendused nii veokite kui

sõiduautode tankurisaarteni.

 Vedelgaasimahuti koos tankuri ja varikatusega (gaasitankuri aluse raudbetoonplaadi

ehitisealune pind 30,0 m2, varikatuse kõrgus plaadi kohal 3,1 m) – projekteeritud hoonest

kagus asuvale haljassaarele on projekteeritud betoonalusel 10 m3 maapealne gaasimahuti koos

tankuri ja varikatusega.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 5 | 46

 CNG kompressori ja vahemahuti konteiner (ehitisealune pind 30,0 m2, konteineri kõrgus 2,9

m) – kinnistu põhjanurka, veokite tankurisaare lähedusse, paigaldatakse CNG kompressori ja

vahemahuti konteiner (täpne lahendus antakse vastava eriosa projektiga).

 Lipumastid (3 tk, kõrgus 10 m) paigaldatakse sõiduautode tankurisaarte kohal asuva

varikatuse tsentrisse sellest kagus asuvale haljasalaribale.

 Hinnapostid (kõrgus 12,0 m) – hinnapostid paigaldatakse kinnistu lõuna- ja edelanurkadesse.

 Kinnistu läänepoolse sissesõidu juures asuvale haljasalale rajatakse väikepuhasti (ehitusala

10 x 15 m). Puhasti lahendatakse täpsemalt eraldi projektiga.

Projekteeritud väikeehitised, -seadmed jms:

 Veoautode tankurisaar (ehitisealune pind 9,8 m2, valgustiposti kõrgus 3,7 m) on projekteeritud

hoonest lõunasse ning sisaldab betoonsaart koos veokite tankurite, kütuse laadimiskastide ja

tuulutustorude ning valgustipostiga.

 Gaasiballoonide kapp (2 x 2 x 1 m) paigaldatakse vedelgaasitankuri kõrvale eelpool mainitud

hoonest kagus asuvale haljassaarele.

 Sisse- ja väljasõiduviidad (kõrgus 1,4 m) – kinnistu mõlema juurdepääsu juurde paigutatakse

valgustatud sisse- ja väljapääsuviidad.

 Väliterrass – betoonkividest väliterrass asub hoone lõunaküljel. Väliterrassidel asuvad

mööblikomplektid ja laste mänguala ning selle kohale rajatakse teraspostidest ja -taladest

varjestus (käesoleva projektiga käsitletakse kui kujunduslikku elementi).

 Tankla teenusseadmed (tolmuimeja, vaibakloppimise stend ja rehvirõhuseade) asuvad hoone

kirdeküljel seda ümbritseval sillutisribal (pesula seina ääres). Seadmete alla on paigaldatud

ümbritseva sillutiskiviga ühes tasapinnas olev raudbetoonalus.

 Valgustimastid (kõrgus 10 m) paigutatakse kogu krundi perimeetrile, täiendava valgustuse

tagavad hoone fassaadidele ja kõigi varikatuste alla paigutatavad valgustid.

 Reklaamplakat (gabariitmõõtmed 5,0 x 2,1 m, millest puhas plakatiosa on 4,0 x 1,6 m)

kinnistu kaguserva selle piiriga paralleelselt selliselt, et plakati kaugus riigiteest on vähemalt

12 m.

 Kinnistu idapoolse sissesõidu juures asuva haljasala alla paigaldatakse kaks maa-alust 60 m3

tuletõrjevee mahutit.

 Jäätmekonteinerid paigaldatakse kinnistu läänepoolse sissesõidu juurde (restorani osa

tarbeks) ning veokite tankurisaare juurde (teenindusjaam-tankla tarbeks).

Täpsemad rajatiste asukohad ja krundi plaaniline lahendus (sh juurdepääsuteede, parkimiskohtade,

inforajatiste ning autode korrastamisteenuste asukohad; haljastus; vajalikud krundisisesed ja -välised

ühendused tehnovõrkudega; kaitse- ja piiranguvööndid) on näidatud asendiplaanil (joonis 4.1).

2.3 Aluseks võetud normdokumendid

• Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015. a

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 a määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused“

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“

• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

• EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 6 | 46

• EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest“

III ASENDIPLAAN

Projekteeritud hoone asub Mäo külas Tammiku kinnistul. Projekteeritud hoone asetseb krundi

keskosas; krundile juurdepääsuks rajatakse ligipääs riigiteelt nr 15159 (Mäo-Tarbja-Eivere-Korba

tee), mille abil rajatakse omakorda kinnistu ida- ja lääneküljele kaks juurdepääsu (vt joonis 4.1).

Sõiduautode tankimine hakkab toimuma hoone esiküljel asuval sillutiskividega kaetud platsil, veokite

tankimine projekteeritud hoonest kirdes.

Tankla toimimiseks ja sõidukite liiklemiseks kaetakse krundi pind vajalikus mahus asfaltkattega.

Hoone ümber rajatakse äärekiviga eraldatud betoonkivist sillutisriba, betoonkiviga sillutatakse ka

sõiduautode ja veokite tankimisalad, mis piiratakse madaldatud betoonist äärekividega.

Restoran-tanklakaupluse lõunaküljele rajatakse sillutiskividest väliterrass koos välimööbli,

haljasalade ja laste mängualaga.

Hoonest kagus asuvale haljastatud eraldussaarele paigaldatakse elektriautode laadijad (3 tk ehk 6

kohta) ja kolm 10 m kõrgust lipumasti.

Kinnistu kagunurka on projekteeritud 10 m3 maapealne LPG vedelgaasimahuti koos tankuri ja

varikatusega. Selle kõrvale paigaldatakse gaasiballoonide kapp ning kaks maa-alust 60 m3

tuletõrjevee mahutit, millest rajatakse veetoru kinnistu kagunurga juures asuva kuivhüdrandini.

Kinnistu põhjanurka, veokite tankurisaare lähedusse, on projekteeritud CNG kompressori ja

vahemahuti konteiner.

Tanklakaupluse osa pesula küljele sillutisribale paigaldatakse tankla teenusseadmed –

rehvirõhuseade, tolmuimeja ja vaibakloppimise stend. Seadmed paigaldatakse raudbetoonist

alusplaadile, mis on ümbritseva sillutisribaga ühes tasapinnas.

Kinnistu kaguküljel asuvale haljasalale on nähtud paigaldada reklaamplakat, mille kõrgus on

madalam kui 2,5 m ning seega EHR-is kajastamist ei vaja. Mitmed reklaampinnad on ette nähtud ka

hoone fassaadidel. Paigaldatavad reklaamid peavad vastama reklaamiseaduses ja Paide linna

eeskirjades sätestatule.

Lisaks on krundi lõuna- ja edelanurka projekteeritud kaks 12 m kõrgust hinnaposti ning kinnistu

mõlema juurdepääsutee juurde sisse- ja väljasõiduviidad.

Kogu rajatava platsi perimeetrile rajatakse mastidel välisvalgustus. Hoone lähiümbruse valgustus

tagatakse hoone fassaadidele ja varikatuste alla kinnitatavate valgustitega.

Krundile on kavandatud kokku 49 sõiduautode parkimiskohta, sh 3 invaliidi parkimiskohta. Mugav

juurdepääs neist hooneni on tagatud madaldatud äärekivide ja sillutise kaldpindadega. Lisaks

parkimiskohtadele tähistatakse eraldi ka pesula ja Xpress kiirkassa järjekorra alad ning elektriautode

laadimiskohad (6 kohta). Hoone lõunaküljel asuvale sillutisalale paigaldatakse viis terastorust

jalgrattahoidjat (st parkimisvõimalus 10 jalgrattale). Eraldi on krundi põhjaosas ette nähtud 7

parkimiskohta veoautodele.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 7 | 46

Sõiduautode parkimiskohtade arvutus vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“:

P = A1 x n1 + A2 x n2 = 251,1 x 1/20 + 480,8 x 1/80 = 19 kohta, milles

A1 – tanklakaupluse osa suletud brutopind, millest on välja jäetud autopesula ja Xpressi väljaulatuv

osa, kuna nii pesulasse pääsu ootavatele autodele kui Xpressi kiirkassat kasutavatele sõidukitele on

kavandatud eraldi järjekorra alad (251,1 m2)

n1 – parkimisnormatiiv (teenindusjaam, tankla äärelinnas – 1/20)

A2 – restorani osa suletud brutopind (480,8 m2)

n2 – parkimisnormatiiv (restoran, kohvik äärelinnas – 1/80)

Jäätmekonteinerid paigutatakse kinnistu läänepoolse väljasõidu juurde (restorani tarbeks) ning

projekteeritud veokite tankurisaare lähedusse (teenindusjaam-tankla tarbeks).

Ehitus on kavandatud üheetapilisena.

Hoone kõrgus ±0.000 = 67,30 m abs.

Asendiplaaniline ülevaade on antud asendiplaanil (joonis 4.1).

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 8 | 46

IV ARHITEKTUUR

4.1 Tanklahoone ja Ehitisregistris kajastamist vajavate rajatiste tehnilised näitajad

HOONE RAJATISED

Hoone koos

varikatustega Hinnapost

LPG

gaasi-

mahuti

Maa-alune

kütuse-

mahuti

Lipumast

Elektri-

autode

laadija

CNG

konteiner

KOGUS 1 2 1 2 3 3 1

Ehitisealune

pind 1052,4 m2 0,9 m2 30,0 m2 32,0 m2 - 0,05 m2 30,0 m2

Maapealse osa

alune pind 1052,4 m2 0,9 m2 30,0 m2 - - 0,05 m2 30,0 m2

Maapealsete

korruste arv 1 0 - 0 - - 1

Maa-aluste

korruste arv 0 0 - 0 - - -

Absoluutne

kõrgus 74,72 m - - - - - -

Kõrgus

(maapinnast) 7,6 m 9,0 m 3,2 m - 10,0 m 1,4 m 2,9 m

Pikkus 61,4 m 2,9 m 10,0 m 12,8 m - 0,4 m 12,0 m

Laius 36,4 m 0,3 m 3,0 m 2,5 m - 0,2 m 2,5 m

Suletud netopind

(kasulik pind) 745,7 m2 - - - - - -

Köetav pind 745,7 m2 - - - - - -

Maapealse osa

maht 4 398 m3 - - - - - 87 m3

Maht 4 398 m3 - 10 m3 60 m3 - - 87 m3

Üldkasutatav

pind 56,4 m2 - - - - - -

Tehnopind 28,1 m2 - - - - - -

Mitteeluruumide

pind 661,2 m2 - - - - - -

Eluruumide

pind 0 m2 - - - - - -

Eluiga 50 a 20 a 20 a 20 a 20 a 20 a 20 a

4.2 Hoone arhitektuurne üldlahendus

Ühekorruseline lamekatusega tanklakaupluse osa koosneb suurest müügisaalist ja autopesulast ning

neid teenindavatest abiruumidest nii klientide, personali kui kauba jaoks. Hoone ette rajatakse 4

sõiduautode tankurisaart ja nende kohale hoonega seotud varikatus.

Ühekorruseline ühepoolse kaldkatusega restorani osa koosneb klientidele mõeldud restorani osast,

toiduvalmistamiseks vajalikust köögist ja selle abiruumidest ja personalile mõeldud ruumidest.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 9 | 46

Tanklakaupluse ja restorani osa vahele rajatakse neid ühiselt teenindavad tehnilised ruumid ning

WC-d (sh inva WC) klientide tarbeks.

Hoone välispiirde moodustavad:

• Kaupluse ja restorani osas viimistlusplaatidega kaetud 120 mm kihtpaneelist seinad

teraskarkassil, pesula osas viimistlusplaatidega kaetud 190 või 240 mm väikeplokist ja

soojustusega seinad

• Avatäited, sh alumiiniumraamidega klaasfassaad

• SBS-kattega soojustatud lamekatus teraskarkassil või betoonpaneelidel

Hoone välisviimistluse materjali- ja värvilahendused ja materjalid on antud vaadetel (vt joonised 6.1,

6.2 ja 6.3).

Tanklakaupluse esise (sõiduautode tankurisaarte kohal asuva) varikatuse välisviimistluse

värvilahendused ja materjalid (täpsemalt vt jooniseid):

• Varikatuste tugipostid – katteplekk, läikiv kollane (Pantone 109 / RAL 1021)

• Varikatuste servamooduli metallist ülemine osa - kollane (Pantone 109 / RAL 1021), servamooduli

alumine plastist osa – oranž. Kütusetankurite varikatusel on 780 mm kõrge moodul, gaasitankuril

600 mm serv.

• Varikatuste alumine külg Ruukki CL20 metall-lamellidest – hõbedane (RR40)

Samal põhimõttel on lahendatud ka vedelgaasitankuri ja Xpress kiirkassa varikatus.

Restorani osa esiküljel asuvale terrassile on kavandatud metallpostidest- ja taladest dekoratiivne

varjestus (käesoleva projekti raames käsitletakse kui kujunduslikku elementi).

Kõik muud metallpinnad (plekkliistud, avatäidete raamid, ukselehed jms) ning võimalusel ka

tehnoseadmed katusel – tervikuna tumehallid (RR23); erandina abiruumi tõstuks seest RAL 9002

ning pesula mõlemad uksed tehasetooni hõbedased.

Reklaampindade ja viitade taustad on üldjuhul kollased (Pantone 109 / RAL 1021).

Hoone ja rajatiste välimus lähtub Olerexi korporatiivimagost. Hooneväliste teenindusjaam-tanklat

teenindavate rajatiste arhitektuurse ilme lahendus on osa hoone arhitektuursest ehitusprojektist.

4.3 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid

Hoone sisekliima vastavalt EVS-EN 16798-1:2019 "Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon.

Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks,

lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast".

4.4 Hoone piirdekonstruktsioonid ja pinnakatted

4.4.1 Vundament

Hoone restorani ja tanklakaupluse osale ning tankurite varikatusele rajatakse postvundamendid,

hoone pesula osa rajatakse aga lintvundamendile. Sokkel soojustatakse EPS soojustusplaatidega ja

kaetakse väljast tsementkiudplaadiga.

4.4.2 Põrand pinnasel ja pinnase kohal

Põrand pinnasel tanklakaupluse ja restorani osas, U = 0,33 W/(m2·K):

• Siseviimistluseks täismass-põrandaplaat

• Monoliitne RB plaat 80 mm

• Niiskustõkkekile 0,2 mm (ülekattega ja teibitult)

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 10 | 46

• EPS 100 soojustusplaat 200 mm

• Tihendatud liivalus min 300 mm

• Pinnas

Põrand pinnasel pesula osas, U = 0,37 W/(m2·K):

• Pinnakõvendi kiht hõõrdemassina

• Monoliitne RB plaat 150 mm

• Niiskustõkkekile 0,2 mm (ülekattega ja teibitult)

• Soojustusplaat XPS 250 foam SL 100 mm või samaväärne

• Tihendatud liivalus min 300 mm

• Pinnas

Pesula põrandal on 1-2% kalded ruumi keskele, kus asub ühesuunalise pikikaldega tehnoloogiline

kanal (vt joonised).

Sokkel tanklakaupluse ja restorani osas, U = 0,45 W/(m2·K):

• Tsementkiudplaat 8 mm

• SPU AL soojustus 50 mm

• RB soklipaneel 120 mm teraskarkassi vahel vastavalt EK osale

Sokkel pesula osas, U = 0,31 W/(m2·K):

• Tsementkiudplaat 8 mm

• EPS 120 perimeeter soojustusplaat 100 mm

• Õõnesplokk 190 mm

4.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid

Hoone kaupluse osa ning tankurite varikatust kannavad teraspostid ning terasfermid ja –talad ning

osaliselt väikeplokist siseseinad; hoone pesula osa seinad on väikeplokist ning katusekandjaks RB-

paneelid.

4.4.4 Trepid

-

4.4.5 Vahelaed

Hoone külmruumide vahelaed rajatakse 100 mm kihtpaneelist.

Kilbiruumile rajatakse tuldtakistav (EI30) kipsplaatvahelagi.

Hoone tanklakaupluse osa müügisaali, abi- ja sanitaarruumidesse rajatakse ripplaed – täpsed

lahendused ja paigalduskõrgused antakse edasise projekteerimise käigus.

4.4.6 Katused, katuslaed, nende soojustehnilised näitajad

Tanklakaupluse osale rajatakse soojustatud sisemise äravooluga lamekatus, katusekalle mitte laugem

kui 1:50.

Hoone katuslagi tanklakaupluse osal, U = 0,13 W/(m2·K):

• 2 x bituumenrullmaterjal, klass TL 2

• Tuulutussoonega kõvavill-soojustusplaat Isover OL-TOP 30 mm või samaväärne

• EPS60 soojustusplaat 200 mm (kõik läbiviigud plaadist ümbritseda 200 mm tulekindla

mineraalvillaga)

• Kivivillaplaat 70 mm (tuletundlikkus A2 või A1)

• Aurutõke, kokku sulatatud ülekatetega bituumenrullmaterjal

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 11 | 46

• OSB 8 mm (vastavalt EK-osale)

• Ruukki kandev profiilplekk 130 mm (vastavalt EK-osale)

• Terasfermid või –talad (vastavalt EK-osale)

Hoone katuslagi restorani osal, U = 0,13 W/(m2·K):

• Terasest pofiilplekk

• Tuulutav kuumtsingitud roov 32 mm (nt Ruukki RA545 või samaväärne)

• Veeaurudifusiooni läbilaskev aluskate 0,2 mm

• Koormusttaluv (60 kPa) tuulutussoontega klaasvillaplaat 30 mm (pikematel külgedel punn-

soonühendus, nt Isover OL-TOP-30/U)

• Termoroov Z150, vahel mineraalvill 150 mm

• Aurutõke, kokku sulatatud ülekatetega bituumenrullmaterjal

• Kivivillaplaat 70 mm (tuletundlikkus A2 või A1)

• Ruukki kandev profiilplekk (vastavalt EK-osale)

• Terasfermid (vastavalt EK-osale)

• Siseviimistlus (vastavalt SA-osale)

Hoone katuslagi pesula osal, U = 0,22 W/(m2·K):

• 2 x bituumenrullmaterjal (klass TL2)

• Tuulutussoonega jäikvill-soojustusplaat OL-TOP 30 mm või samaväärne

• EPS60 soojustusplaat 150 mm, katuse kalded antakse täiendava soojustusega (kõik läbiviigud

ümbritseda 200 mm laiuselt tulekindla mineraalvillaga)

• Aurutõke - kokku sulatatud ülekatetega bituumenrullmaterjal

• 200 mm RB õõnespaneel (vastavalt EK-osale)

• Klaaskiudplaat Steni colour 8003 HG, kõrgläige 6 mm

Katuse pealispinnale käivad välised tehnoseadmed (ventilatsiooniagregaadid jm) paigaldada 1000 x

1000 x 30 mm veekindlast vineerist plaatidele.

4.4.7 Välisseinad

Välisseinad tanklakaupluse ja restorani osas:

a) üldjuhul, U = 0,18 W/(m2·K):

• Välisviimistluseks tanklakaupluse osas 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (toon 0027) fassaadiplaat,

vuuk 5 mm, plaatide aluspind mustaks (värv või spetsiaalne teip); restorani osas Equitone linea

fassaadiplaat 10 mm

• Vertikaalne terasroov 20 mm

• Kihtpaneel 120 mm, näiteks Ruukki SP2E PIR / SP2E PU või samaväärne

• Terasest nelikantpostid (vastavalt EK-osale)

b) tanklakaupluse müügisaali klaasfassaadi taustvärvitud osa ulatuses on kandvate teraspostide vahel

mineraalvill, mis omakorda kaetud 12 mm OSB plaadi ja kipsplaadiga. Müügisaali klaasfassaadi

taustvärvitud osa ulatuses U = 0,21 W/(m2·K).

c) külmkambrite ulatuses on välisseina sisekihiks täiendav kihtpaneel, selles ulatuses U = 0,13

W/(m2·K).

Hoone pesula osa seinad, U = 0,28 W/(m2·K):

• Välisviimistluseks 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (toon 0027) või Gentaş fassaadiplaat, vuuk 5

mm, plaatide aluspind mustaks (värv või spetsiaalne teip)

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 12 | 46

• Vertikaalne terasroov 20 mm

• Isover RKL-31 FACADE tuuletõkkeplaat 30 mm, kõik liited teipida

• Mineraalvill karkassil/termoroovil 100 mm

• Õõnesplokk 190 mm (vastavalt EK-osale)

• Siseviimistluskiht (pesula seintel klaaskiud-kihtpaneelist valge kõrgläikega laeplaat 10 mm,

kinnitus tootja juhendi järgi kas liimides või karkassil)

4.4.8 Siseseinad

Siseseinad üldjuhul 115 mm, näiteks Gyproci tüüpsein või analoogne lahendus:

• Alusvöö põrandal ja laes GypSteel SK 66/37 või SK 66/60

• Püstkarkass GypSteel LR 66/40, samm 600 mm

• Kummalgi pool OSB 12 mm

• Kummalgi pool Gyproc-kipsplaat 12,5 mm või Gyproc PROTECT F 15,4 mm (niisketes ruumides

kasutada niiskuskindlat plaati)

• Vähemalt 50 mm mineraalvill karkassi vahel

Külmkambrite seinad rajatakse 80 mm ja sügavkülmade seinad 100 mm kihtpaneelist, mis

tanklakaupluse osa müügisaali poolelt viimistletakse kipsplaadi ja värvi ning mööbliplaadi ja

roostevaba terasplekiga, mujalt jäetakse viimistlemata.

NB! Kõik kaupluse osa vaheseinad ehitada kandva profiilplekini müraleviku tõkestamiseks.

4.4.9 Avatäited

Akendena kasutada kolmekordse klaaspaketiga aknaid:

• klaaspakett U ≤ 0,5 W/(m2·K) (3 x pakett, madala emissiivsuse ehk kiirgusvõimega,

argoontäidis)

• raami/lengi profiil U = 1,6 W/(m2·K)

• klaaspaketi vaheliist - "soe serv", SGG Swisspacer/TGI vaheprofiil

• klaaspaketi g-väärtus ≥ 0,50

Kogu hoone kõigi akende kompleksne keskmine U ≤ 0,9 W/(m2·K).

Välisustel üldjuhul kompleksne U ≤ 1,2 W/(m2·K); erandiks pesula ustel kompleksne U ≤ 3,3

W/(m2·K) ning liuguks U-1, mille elementidele on samad nõuded nagu akendel, kuid ukse

mittetiheda sulguvuse tõttu ei seata kompleksse soojapidavuse nõuet.

Välisusteks on müügisaali ja restorani osas elektriliselt avanev klaaspaketiga liuguks U-1 (1500 x

2200 mm), abiruumidel metallist tõstuksed U-5 ja U-6 (1400 x 2200 mm ja 1600 x 2400 mm), pesula

osas kihtpaneel tõstuks käiguuksega U-6 (3170 x 3385 mm) ja kihtpaneel-voldikuks U-7 (3290 x

3400 mm) ning ülejäänud ruumidel metallist välisuksed U-2 .. U-4 (900 x 2200 mm, 900 x 2100 mm

ja 1100 x 2100 mm vastavalt avade spetsifikatsioonile).

Kõikide avatäidete metallosade toon tumehall (RR23), erandina pesula tõst- ja voldikuks, mis on

hõbedased (väljast RAL9006, seest RAL9002).

Klaasfassaadide alumised klaasiosad on kaetud UV-kaitsekilega ja läbipaistvad, tanklakaupluse

müügisaali klaasfassaadi ülemine klaasiring on taustvärvitud tumehalliks (RR23).

Avatäidete täpsem ülevaade on antud avatäidete spetsifikatsioonis (joonis 8.1, 8.2 ja 8.3).

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 13 | 46

4.4.10 Varikatused, rõdud, terrassid, teised hoone välisperimeetril asuvad konstruktsioonid

Hoone lõunaküljele rajatakse sillutiskividest väliterrass koos välimööbli ning mängu- ja

haljasaladega. Väliterrassi kohale rajatakse dekoratiivne varjestus terastaladest- ja postidest.

Hoone lõunakülje keskmes on hoone katus osaliselt varikatus.

Hoone ümber rajatakse äärekiviga piiratud betoonkivist sillutisriba, selle katkestused on ainult pesula

sisse- ja väljasõidu juures, kuhu rajatakse betoonist kaldpinnad, ning tankla teenusseadmete all, mille

alla rajatakse samuti betoonist alusplaadid. Peasissepääsude juures ning abiruumide tõstuste juures

on mugavama juurdepääsu huvides sillutisriba äärekivi madaldatud ja sillutis tõstetud ukseläve juures

siseruumi tasapinda.

Tanklakaupluse ees asuvate kütusetankurite kohale rajatakse soojustamata sisemise äravooluga lame

varikatus, mille katusekalle ei või olla laugem kui 1:120.

• 2 x bituumenrullmaterjal, klass TL 2

• Veekindel vineer või OSB (vastavalt EK-osale)

• Puidust prussid

• Kuumtsingitud terasest kandekonstruktsioon (vastavalt EK-osale)

• Riputatud hõbedased fassaadilamellid CL20

• Välisserv 780 mm kõrgusest moodulist - ülaosa kollane (Pantone 109 / RAL 1021), alaosa oranž

Varikatuse metallpostid ümbritseda kollaseks värvitud katteplekiga (läikiv Pantone 109 / RAL 1021).

Gaasitankuri ja Xpress kiirkassa varikatuse ülesehitus on analoogne, kuid servamooduli kõrguseks

on 600 mm.

Varikatuste ülevaade on antud joonistel, täpsemalt vastavalt EK-osale.

4.5 Invanõuded

Kogu hoone sise- ja välisosas on arvestatud liikumispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamisega

ning hoone vastab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 28 „Puudega inimeste

erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Hoonesse on projekteeritud vastav tualettruum ning

pääsud selleni. Hoonesse pääseb klient ja töötaja sillutisriba välisuste juures madaldatud äärekivide

kaudu, mille serv ei või olla kõrgem kui 25 mm.

Täiendavad nõuded, millega arvestada:

• ilma astmeteta ja piisava laiusega liikumistee müügisaalist WC-ni, vaba ruumi peab tagama

tellija sisseseade paigutamisel,

• inva-WC-s ukse sulgemiseks seestpoolt täiendav käepide,

• 2-3 nagi inva WC-s,

• tualettpaberi kaugus inva WC potist 30 - 40 cm, peegli kõrgus põrandast 90 - 100 cm,

• paanika tekkimise tõenäosuse vähendamiseks ja inimeste ohutu liikumise tagamiseks on inva

WC-s ette nähtud paanikavastane valgustus.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 14 | 46

V KONSTRUKTSIOONID

5.1 Kasutatud normdokumendid

Üldist

• EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.

• EVS 932:2017 Ehitusprojekt. Piirded

• EVS 908-1:2016 Hoone piirdetarindi soojusläbivuse arvutusjuhend

• EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

Koormused

• EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

• EVS-EN 1991-1-3:2006+A1:2016+NA:2016 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide

koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.

• EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.

• EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus

• EVS-EN 1991-1-6:2005+NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-6: Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused

• EVS-EN 1991-1-7:2006/AC:2009 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused.

• Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused.

Raudbetoonkonstruktsioonid

• EVS-EN 1992-1-1:2005 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-

1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

• EVS-EN 1992-1-2:2005+NA:2008 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus

Teraskonstruktsioonid

• EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine.

Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

• EVS-EN 1993-1-8:2005+NA:2006 Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine.

Osa 1-8: Liidete projekteerimine.

• EVS 1090-1:2009 + A1:2011. Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 1:

Kandeelementide vastavushindamine

• EVS-EN ISO 13919-1:1999 Keevitus

Kivikonstruktsioonid

• EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012/NA:2013 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide

projekteerimiseks.

Vundamendid

• EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 7. Geotehniline projekteerimine. Osa 1:

Üldeeskirjad.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 15 | 46

Kvaliteedinõuded

• Maa RYL2010: Ehitustööde üldised kvaliteedinõud. Pinnasetööd ja alustarindid.

• Tarindi RYL2010: Ehitustööde üldised kvaliteedinõud. Kande- ja piirdetarindid.

• RIL 107-2012: Ehitiste vee- ja niiskuskaitse juhend

• Toimivat katot 2012

Muud normdokumendid

• Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ RT I,

18.07.2015, 7

• Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" RT I, 04.04.2017, 14

Monoliitsed ja monteeritavad betoonitööde teostamisel juhinduda:

• Tarindi RYL2010 41 Monoliitbetoontarindite ehitamine;

• Tarindi RYL2010 42 Betoonelementehitus;

• Tarindi RYL2010 45 Betoonitööde järeltööd

Monoliitsed ja monteeritavad betoonitööde kontrollimisel, üleandmisel ja parandustöödel

juhinduda:

• Tarindi RYL2010 413.5...413.8

• Tarindi RYL2000 421.5.4...421.8

Samuti järgida:

• BÜ4 Betoonpinnad;

• EVS-EN 1504-1:2007 Betoonkonstruktsioonide kaitsmiseks ja parandamiseks kasutatavad

tooted. Määratlused, nõuded, kvaliteedi-kontroll ja vastavuse hindamine. Osa 1: Määratlused

• BLY 5 Betonilattioiden tuotantomenetelmät;

• BY 40-2003 Betonipinnat;

• BY 41 Betonirakentieden korjausohjeet;

• BY 45/BLY 7 Betonilattiat 2000 (koos BY 48 ja BY 49);

• tootestandardid nende olemasolul.

5.2 Kasutatud arvutusprogrammide loetelu

Teksti- ja tabelitöötlus

• MS Word 2013

• MS Excel 2013

• Adobe Acrobat PDF

5.3 Tehnilised lähteandmed

Lähteandmeteks konstruktiivse osa koostamisel on:

• Arhitektuurne eelprojekt; Weidenberg OÜ töö 2021-81

• Tellijapoolne projekteerimise lähteülesanne

• Geoloogiline uuring, OÜ Rakendusgeoloogia töö 21-150.

5.3.1 Hoone lühikirjeldus

Käes olev projekt käsitleb Mäo restoran-tankla hoone ehituskonstruktsioone.

Hoone jaguneb kolmeks, restoran mõõtudega 16x28m, tanklahoone 12x38m ja tankla varikatus

19x12m. Kõik hooneosad on üksteisega ühendatud ja plaaniliselt ristküliku kujuga. Restoran ja

tanklahoone on omavahel nurga all. Hoonel on üks korrus.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 16 | 46

5.3.2 Ehitise kavandatud eluiga ja kestvusklass

• Ehitise kasutusea kategooria 4 (EVS-EN 1990:2002 punkt 2.3).

• Ehitise elueaks on kavandatud 50 aastat.

• Hoone töökindlusklass RC2 (EVS-EN 1990:2002 punkt B.3) .

• Tagajärgede klass CC2 (EVS-EN 1990:2002 punkt B.3).

• Koormuste tegur KFI = 1.0 (EVS-EN 1990:2002 punkt B.3).

• Betoonkonstruktsioonide klass S4.

• Ehitamisaegne järelvalvetase IL2 (EVS-EN 1990:2002 punkt B.4).

• Projekteerimise järelevalve tase DSL2 (EVS-EN 1990:2002 punkt B.5).

• Teraskonstruktsioonide teostusklass EXC2 (EVS-EN 1090-2).

• Erakorraliste koormuste aluseks on tagajärgede klass 2a (kaubanduspind, kus korruse

põrandapind on alla 1000m2).

5.3.3 Geoloogilised tingimused

5.3.3.1 Üldist

Eelprojekti koostades on lähtutud OÜ Rakendusgeoloogia ehitusgeoloogilise uuringu aruandest, töö

nr 21-150.

Maastikulise liigituse järgi jääb uuringuala Kõrvemaale. Uuringuala aluspõhja moodustab Siluri

ladestu Alam-Raikküla alamkihistu lubjakivi. Pinnakatte moodustavad kvaternaari setted: kruusaga

savikas peenliiv, orgaanilise aine sisaldusega liivaga möll, orgaanilise aine sisaldusega (liivaga)

möllsavi, savimöll moreen, (rohke liivaga) möllsavi moreen ja kruusaga (ja liivaga) möll. Maapinna

abs. kõrgused olid uuringupunktide suudmetel 66,20…66,80 meetrit. Uuringusügavuses kuni 4,0

meetrit eraldati välja kokku 8 kihti – geoloogilist elementi.

5.3.3.2 Pinnasekihid ja nende tehnilised parameetrid

KIHT 1. Muld (qIV, or(sa)clSi/or(sa)siCl/orsaSi/orSi, pinnasegrupp D). Muld oli pindmiseks

kihiks uuringualal kõikides puuraukudes (PA-1...13). Kiht oli 0,35...0,65 meetri paksune. Muld oli

pruuni kuni tumepruuni ja mustjaspruuni värvi, tihenemata, niiske kuni märg, lõimiselt (liivaga)

savimöll/(liivaga) möllsavi/liivaga möll/möll. Kiht on külmaohtlik ja ei täida dreenimistingimusi.

Jõe- ja järvesetted (aIV, lIV): kruusaga savikas peenliiv (kiht 2), orgaanilise aine sisaldusega liivaga

möll (kiht 3), orgaanilise aine sisaldusega (liivaga) möllsavi (kiht 4):

KIHT 2. Kruusaga savikas peenliiv (aIV, grclSa, pinnasegrupp A). Kihti esines uuringualal

puurauk 3 (PA-3) alal, kus see lamas 0,40 meetri paksuse kihina mulla (kiht 1) all, maapinnast 0,60

meetri sügavusel, abs. kõrgusel 66,20 meetrit. Kiht oli pruuni värvi, poolpehme/kohev, väheplastne,

niiske, sisaldas jämepurdu 20...25% ning eriteralise liiva vahekihte. Kiht on külmaohtlik.

KIHT 3. Orgaanilise aine sisaldusega liivaga möll (lIV, orsaSi, pinnasegrupp D). Kihti esines

puurauk 11 (PA-11) alal, kus see lamas 0,20 meetri paksuse kihina mulla (kiht 1) all, maapinnast 0,40

meetri sügavusel, abs. kõrgusel 65,80 meetrit. Kiht oli pruunikasbeeži värvi, kohev, niiske, sisaldas

jämepurdu.

KIHT 4. Orgaanilise aine sisaldusega (liivaga) möllsavi (lIV, or(sa)siCl, pinnasegrupp D). Kihti

esines kõikide puuraukude (PA-1...13) alal, kus see lamas 0,10...0,90 meetri paksuse kihina mulla

(kiht 1), kruusaga savika peenliiva (kiht 2) või orgaanilise aine sisaldusega liivaga mölli (kiht 3) all,

maapinnast 0,35...1,0 meetri sügavusel, abs. kõrgusel 65,60...66,40 meetrit. Kiht oli (erinevaid toone)

pruuni kuni punakaspruuni värvi mölli hallide viirgudega, pehme kuni kõva, keskplastne, sisaldas

orgaanilise aine (väikesi) pesi ja viirge (1...>6%), taimejäänuseid, lagunenud puidutükke, jämepurdu

1...5% ja väikeseid peenliiva pesasid. PA-10 puhul esines kihis 0,1 meetri paksune möllise peenliiva

vahekiht. Kihist võeti 14 niiskusproovi, kihi normatiivne niiskussisaldus on wn=20,7%

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 17 | 46

(15,0...25,7%). Kiht on külmaohtlik ja ei täida dreenimistingimusi. 5 Liustikusetted (glIII) ja

jääjõelised setted: rohke kruusaga savimöll moreen (kiht 5), (kruusaga või rohke liivaga) möllsavi

moreen (kiht 6), kruusaga (ja liivaga) möll (kiht 7):

KIHT 5. Rohke kruusaga savimöll moreen (glIII, grclSi, pinnasegrupp C). Kihti esines puurauk

1 (PA-1) alal, kus see lamas 0,20 meetri paksuse kihina orgaanilise aine sisaldusega möllsavi (kiht 4)

all, maapinnast 1,0 meetri sügavusel, abs. kõrgusel 65,80 meetrit. Kiht oli kollakashalli värvi, kõva,

väheplastne, sisaldas jämepurdu 20...25%. Kiht on külmaohtlik.

KIHT 6. (Kruusaga või rohke liivaga) möllsavi moreen (glIII, (gr/sa)siCl, pinnasegrupp C).

Kihti esines puuraukude 2, 5, 6, 9 ja 13 alal, kus see lamas 0,10...0,75 meetri paksuse kihina

orgaanilise aine sisaldusega möllsavi (kiht 4) all, maapinnast 0,55...1,0 meetri sügavusel, abs.

kõrgusel 65,50...66,05 meetrit. Kiht oli pruuni või beeži värvi hallide liiva viirgudega ja oranžide

pesadega, pehme kuni sitke, keskplastne, sisaldas jämepurdu 5...20% ning mölli pesasid. Kihist võeti

kolm niiskusproovi, kihi normatiivne niiskussisaldus on wn=14,6% (12,2...15,7%). Kiht on

külmaohtlik.

KIHT 7. Kruusaga (ja liivaga) möll (fglIII, gr(sa)Si, pinnasegrupp B). Kihti esines puuraukude 6

ja 8 alal, kus see lamas 0,20...0,75 meetri paksuse kihina orgaanilise aine sisaldusega möllsavi (kiht

4) või möllsavi moreeni (kiht 6) all, maapinnast 0,75...0,85 meetri sügavusel, abs. kõrgusel 65,75

meetrit. Kiht oli beeži kuni punakaspruuni värvi hallide viirgudega, kohev kuni kesktihe, niiske,

sisaldas jämepurdu 5...25%. Kiht on külmaohtlik. Aluspõhi (lubjakivi – kiht 8):

KIHT 8. Lubjakivi (S1rk). Kihti esines kõikide puuraukude (PA-1...13) alal. Kiht avati 0,1...2,8

meetri paksuse kihina orgaanilise aine sisaldusega möllsavi (kiht 4), savimöll moreeni (kiht 5), (rohke

liivaga) möllsavi moreeni (kiht 6) või kruusaga (ja liivaga) mölli (kiht 7) all, maapinnast 0,8...1,55

meetri sügavusel, abs. kõrgusel 65,00...65,60 meetrit. Kiht oli kollakas(pruunikas)halli, beežikashalli

kuni valkjashalli/hallikasvalget/kollakasvalget/valget värvi, kesktugev, esineb mergli vahekihte. Kiht

on külmakindel.

Tabel 1. Pinnaste normatiivsed näitajad.

Pinnaseomaduse arvutussuurused (Xd) leitakse normsuuruste (Xk) kaudu valemiga:

Xd = Xk/γm, kus γm on pinnase omaduse osavarutegur.

Osavarutegurid on toodud Eesti Standardis EVS-EN 1997-1:200

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 18 | 46

5.3.3.3 Pinnasevee tase

Uuringu ajal (13...14.12.21) esines pinnasevett vaid puuraugus 1 (PA-1) maapinnast 1,95 meetri

sügavusel, abs. kõrgusel 64,85 meetrit. Ülavett esines PA-2...3 ja -12 alal maapinnast 0,6...1,1 meetri

sügavusel, abs. kõrgusel 65,65...66,15 meetrit. Pinnasevee tase võib uuringupiirkonnas ajuti tõusta

võrreldes uuringuaegse tasemega intensiivse lumesulamisperioodi järgselt või pikema vihmaperioodi

järgselt kuni 0,5...1,0 meetri võrra, kuivemate põuaste ilmade püsides aga langeda veel poole meetri

võrra võrreldes uuringuaegse veetasemega.

5.3.3.4 Sise- ja väliskeskkonnast ning hoones kasutatavast tehnoloogiast tulenevad mõjud

Eesti pinnase radooniriski kaardil on antud piirkonnas 50-100 kBq/m3, mis on kõrge radoonirisk (>50

kBq/m3). Vastavate andmete põhjal tuleb hoonele ette näha radoonikaitse. Radoonikaitsena

kasutatakse projekteeritaval hoonel põranda alust radoonikaitsekilet ja ruumide head ventilatsiooni.

Kõik vundamenti ja põrandaid läbivad läbiviigud tuleb hoolikalt hermetiseerida.

5.3.3.5 Ehitusgeoloogilised soovitused

Ehitusgeoloogilised tingimused hoone ehitamiseks on head. Hoone vundament on mõistlik rajada

madalvundamendile lubjakivi peale (kihile 8). Lubjakivi pole kaevatav ekskavaatoriga, vajab

piikamist või lõhkamist. Hoonete ja platside ehitusaluseks pinnaseks ei sobi muld (kiht 1) ja

orgaanilise aine sisaldusega pinnased (kihid 3 ja 4), need tuleks asendada kiht-kihilt tihendatud

mineraalse pinnasega (liivad, kruusad). Kindlasti tuleb hoone vundamendile ja platside alla rajada

korralik niiskustõke ja drenaaž. Mahuti paigaldamisel tuleks arvestada vee üleslükke jõuga. Mahut

tuleks ankrudada. Piirkonna külmumissügavus on u 1,35 meetrit, lumest lahti hoitavatel platsidel

külmub talvel pinnas kuni 2,0 meetri sügavuseni (max külmumissügavus). Seega jäävad kõik kihid

läbikülmumistsooni. Külmakindlaks pinnaseks uuringualal oli vaid lubjakivi (kiht 8). Etteantud

dreenimistingimusi 100% tiheduse ja optimaalse niiskussisalduse juures ei täida ükski kiht 0,3...0,5

meetri sügavusel maapinnast. Kihtide filtratsioonimoodul jääb tõenäoliselt alla 0,5 m/ööpäevas.

Arvestama peab, et moreenpinnased (kihid 5 ja 6) on heterogeensed pinnased, mis võivad sisaldada

nii liiva ja kruusa kihte ning ka üksikuid munakaid/veeriseid. Savipinnased (kihid 2 ja 4...6) on

tundlikud leondumise suhtes. Leondumise vältimiseks ei tohi märjal savipinnasel (ka vihmaga)

sõtkuda (sõita) ehitusmasinatega ega lasta lahtisel kaevikul seista vee all. Vahetult vundamendi alla

jäävat savipinnast ei tohi lasta läbi külmuda. Ala jääb looduslikult niiskesse piirkonda ehk 2.

paikkonda. Uuringualal on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või

hajureostuse suhtes

5.4 Koormused

5.4.1 Omakaalukoormused

Omakaalukoormused on arvutatud vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-1:2002 ja ehitusmaterjalide

tootjate poolt esitatud andemetele. Lagedele lisandub lisaks omakaalu koormustele ripplagede,

tehnoseadmete ja valgustite riputuskoormus 0,4 kN/m2. Võimalikud omakaalukoormused

täpsustuvad järgmistes projekteerimisetappides.

5.4.2 Normatiivsed kasuskoormused

• Restorani põrand (C1): 3,0 kN/m2 ja 4,0 kN

• Teenindussaali põrand (C3): 5,0 kN/m2 ja 4,0 kN

• Pesula põrand: 5,0 kN/m2 ja 20,0 kN

• Kasuskoormus tehnoruumis: 3,0 kN/m2 ja 4,0 kN

• Rõhtkoormus käsipuudel ja seintel (B): 1.0 kN/m max. 1.2m kõrgusel

• Katused kuhu pääseb ainult hoolduseks (H): 0.75 kN/m2 ja 1.5 kN

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 19 | 46

5.4.3 Lumekoormus

• Lumekoormus maapinnal: 1,5 kN/m2

• Avatustegur Ce: 1.0

• Temperatuuritegur Ct: 1.0

• Lumekoormuse kujutegur : 0,8…2.5

• Lumekoormus katusel: 1,2…3.75 kN/m2

5.4.4 Tuulekoormus

• Tuule baaskiirus: 21 m/s

• Tuule kiirusrõhk (z=8m): 0,61 kN/m2

• Tuulekoormuse maastikutüüp: II

Tuulekoormused on esitatud üldtegurite (cpe.10) järgi. Väiksemate kui 10m2 elementide puhul tuleb

arvestada suuremate tuulekoormustega, ehk suuremate cpe väärtustega. Täpsemalt: EVS-EN 1991-1-

4:2005+NA:2007. Tavaolukorras loetakse uksed ja aknad suletuks. Siserõhku arvestatakse

avariiolukorras kus hoone aknad/uksed on lahti või purunenud.

Tuulerõhud we välispinna tsoonidele:

cpe,10 cpe,1

A -0,732 -0,854 kN/m2

B -0,488 -0,671 kN/m2

C -0,305 -0,305 kN/m2

D 0,488 0,610 kN/m2

E -0,309 -0,309 kN/m2

Tuulerõhud we välispinna tsoonidele - lamekatus:

Tuulerõhud we: cpe,10 (I) cpe,1 (I)

cpe,10

(II) cpe,1 (II)

F -1,098 -1,524 0,122 0,122 kN/m2

G -0,732 -1,220 0,122 0,122 kN/m2

H -0,427 -0,732 0,122 0,122 kN/m2

I -0,122 -0,122 0,122 0,122 kN/m2

5.4.5 Temperatuuri koormused

Vastavalt standardi EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 on väliskeskkonda jäävatele

konstruktsioonidele arvestatud:

- minimaalne ühtlane temperatuurikomponent ΔTu,min = -35°C.

- maksimaalne ühtlane temperatuurikomponent ΔTu,max = +35°C.

- konstruktsioonielemendi temperatuur selle valmimise ajal T0 = +10°C.

Terase temperatuuri joonpaisumistegur α = 12 × 106 1/°K.

5.4.6 Avarii koormused

Hoone konstruktsioonide lahendus peab taluma avarii koormuseid, mis võivad tekkida määratlemata

põhjustel kohalikest vigastustest. Hoone konstruktsioonid peavad taluma kohalike vigastusi ilma

ebaproportsionaalselt tõsiste tagajärgedega üldise varinguta. Sidemed peavad võimaldama hoone

ohutu evakueerimise. Erakorraliste koormuste aluseks on tagajärgede klass 2a (kauplushoone alla

1000m2) (EVS-EN 1991-1-7 lisa A). Klass 2a hoonetel peavad olema horisontaalsidemed.

Avariisidemetena saab kasutada kandurite vahelisi horisontaalsidemeid.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 20 | 46

Jõud horisontaalsidemetes (vahelae paneelide vuugi ja ringsarrus):

Avariikoormus välimistes sidemetes Tp = 0,4*(gk+ ψ1sk)sL = 18 kN

Avariikoormus sisemistes sidemetes Ti = 0,8*(gk+ ψ1sk)sL = 36 kN

ns – korruste arv (1)

gk – omakaalukoormus katuslael (1,0 kN/m2)

ψ1 – kombinatsioonitegur avarii olukorras (0,2)

sk – lumekoormus katuslael (1,2 kN/m2)

s – sidemete max. vahekaugus (6m)

L – sidemete max. sille (6m)

Kuna mõlemad suurused on väiksemad soovituslikust 75kN, siis arvestatakse avariisidemete ja nende

ühenduste arvutusel avariijõuga 75kN.

5.4.7 Muud koormused

Muud märkimisväärsed koormused on kaubaliftist tulenevad koormused.

Lamekatuse kandevõime arvutamisel arvestatakse lisakoormusega, mis võib tekkida sadevee

kogunemisel kui äravooluavad sulguvad. Sadevee põhjustatud erakorraline koormus katusel:

sAd=4,0kN/m 2 . Antud koormust kasutatakse ainult erakorralise (avarii) arvutusolukorra koormusena.

5.4.8 Koormuste tähtsamad osavarutegurid

Osavarutegurid, kui konstruktsiooni või –elemendi purunemisel, stabiilsuskaol saab määravaks

materjali tugevus:

• Alalised koormused kandepiirseisundis (ebasoodne mõju) γG.sup=1,20

• Alalised koormused kandepiirseisundis (soodne mõju) γG.inf=1,0

• Alaline koormus kandepiirseisundis (ainult alaine koormus) γG.sup=1,35

• Muutuvad koormused kandevpiirseisundis (ebasoodne mõju) γQ =1,50

• Muutuvad koormused kandevpiirseisundis (soodne mõju) γQ =0

Osavarutegurid, mida kasutatakse deformatsioonide ja siirete määramisel:

• Alalised koormused normatiivses kasutuspiirseisundis γG.=1,0

• Muutuvad koormused normatiivses kasutuspiirseisundis γQ =1,0

Osavarutegurid, mida kasutatakse avriiolukorras (tulekahju, uksed-aknad avatud tormiga):

• Alalised koormused tulekahju ja avarii olukorras γG.A=1,0

• Lume ja tuulekoormus tulekahju ja avarii olukorras γQ.A =0,2

• Muutuvad koormused tulekahju ja avarii olukorras γQ.A =0,7

Osavarutegurid, kui määravaks saab staatiline tasakaal (nt. ümberlüke):

• Alalised koormused kandepiirseisundis (ebasoodne mõju) γG.sup=1,1

• Alalised koormused kandepiirseisundis (soodne mõju) γG.inf=0,9

• Alaline koormus kandepiirseisundis (ainult alaine koormus) γG.sup=1,5

• Muutuvad koormused kandevpiirseisundis (ebasoodne mõju) γQ =0,0

Alalise või ajutise arvutusolukorra koormuskombinatsioonid (põhikombinatsioonid):

∑ ,,

≥1

+ + ,1,1 + ∑ ,0,,

>1

Erakordse arvutusolukorra koormuskombinatsioonid:

∑ ,

≥1

+ + + 1,1,1 + ∑ 2,,

>1

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 21 | 46

Normkombinatsioon (taastumatute piirseisundite puhul):

∑ ,

≥1

+ + ,1 + ∑ 0,,

>1

Tavaline kombinatsioon (taastuvate piirseisundite puhul):

∑ ,

≥1

+ + 1,1,1 + ∑ 2,,

>1

Tõenäoline kombinatsioon (koormuse pikaajalise toime ja konstruktsiooni välimusega seotud

piirseisundite puhul):

∑ ,

≥1

+ + ∑ 2,,

>1

5.5 Hoone lühikirjeldus

5.5.1 Hoone kandeskeleti tehnilise lahenduse valik

Hoone kandeskeleti lahenduse valiku esmaseks aluseks on hoone arhitektuurne lahendus.

Kandeskeleti konstruktiivne lahendus on üles ehitatud võimalikult optimaalselt, samas arvestades

arhitektuurset lahendust, energiatõhusust ja hoone kasutusotstarbest tulenevaid nõudeid.

Kandeskeleti lahenduse valikul on lähtutud ka geoloogilistest tingimustest ja võimalikust

radooniohust. Käesoleva projektiga on antud Mäo restoran-tanklahoone konstruktsioonide lahendus

eelprojekti mahus vastavalt EVS 932:2017 kirjeldustele.

5.5.2 Kandeelementide paiknemine, silded ja sammud

Hoone kandekonstruktsioonideks on:

• Kohtraudbetoonist madalvundamendid (lint- ja üksikvundamendid)

• Kiudbetoonist ja/või kohtraudbetoonist põrandad

• Terasest karkassipostid

• Terasest sidemed (horisontaal- ja diagonaalsidemed)

• Õõnesbetoonplokkidest kandevseinad

• Terasest katusetalad ja fermid

• Monteeritavad eelpingestatud raudbetoonõõnespaneelid

• Terasest varikatusekandjad (talad ja postid)

• Kandev profiilplekk

• Soojustatud seina kergpaneelid

5.5.3 Hoone üldjäikuse tagamine

Hoone kandvad liinid on peamiselt numbritelgedel. Tähtedega tähistatud telgedel on side ja

jäikuselemendid, mis aitavad kandevkarkassi siduda tervikuks ja töötavad jäigastavate elementidena.

Hoone üldjäikus tagatakse vundamentide, postide, talade, vahelagede ja seinte koostööna.

Horisontaalkoormuste vastuvõtmiseks on hoone katuse- ja vahelaed arvestatud tööle diafragmana ja

seotud kandvate elementidega. Õõnespaneelidest lagede diafragmana töötamise eelduseks on pidev

ringsarrus ja vuugisarrus, mis on monolitiseeritud ühtseks tervikuks. Kandevprofiilpleki diafragmana

töötamise eelduseks on selle piisav ühendus servasidemetega ja ka omavahel. Karkassipostid on

ühendatud vundamentidega paindejäigalt. Postide nõtketeguriks on arvestatud 1,0. Varikatuse

teraspostid on arvutusskeemis võetud töötama paindejäigalt vundamendiga ja talad

liigendühendustega. Varikatuse postide nõtketeguriks on arvestatud 2,1.

5.5.4 Arvutusskeemid, arvutusmetoodika

Hoone karkassile mõjuvad erinevad koormused ja ülekoormustegurid on antud punktis 5.4.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 22 | 46

Hoone karkass ja seinad on arvutatud seotud elementidena horisontaalsele pinnase ja

tuulekoormusele ja vertikaalsele omakaalu-, kasus- ning lumekoormusele.

Hoone arvutusskeem on koostatud, et saavutada optimaalne tulem. Hoone kandvad elemendid on

kirjeldatud seletuskirjas. Katusele tulevad koormused kantakse õõnespaneelide kaudu

õõnesbetoonplokkidest seintele. Arvutusmetoodika on vastavalt punktis 1.1 loetletud normidele ja

dokumentidele. Koormused on esitatud punktis 5.4.

5.6 Tulepüsivus

Hoone on projekteeritud TP2 hoonena.

Kande- ja jäigastavad konstruktsioonid on vähemalt A2-s1,d0-klassi ehitusmaterjalidest.

Kandekonstruktsioonide (sh katuslaed) tulepüsivus: R30

Monteeritavate ja monoliitsete raudbetoonelementide nõutav tulepüsivus tagatakse piisava armatuuri

kaitsekihiga ja elemendi paksusega (kõrgusega; laiusega).

Teraskonstruktsioonide nõutav tulepüsivus saavutatakse tulekaitse värviga (võõbaga) või tulekindla

plaatmaterjali katmisega (tulekindlad ehitusplaadid, ehituslikud villad).

Kivikonstruktsioonide tulepüsivus tagatakse nõuetele vastavate materjalide kasutamisega.

Läbiviikude tulepidavus tagatakse sertifitseeritud vuukide ja läbiviikude tihendamise lahendustega.

Konstruktsioonide ja piirete tulepidavusnõuded on näidatud konstruktsioonide tüübijoonistel ning

konstruktsioonijoonistel.

Täpsemalt on kirjas arhitektuurse projekti seletuskirjas.

5.7 Välispiirete soojapidavus

Hoone projekteerimisel on lähtutud kriteeriumist, et välispiirded peavad olema pikaajaliselt

õhupidavad ja piisavalt soojustatud tagamaks energiatõhususe nõudeid, ruumide soojuslikku

mugavust ja hallituse ning kondensaadi vältimist sisepindadel ja tarindites. Täpsed nõuded on esitatud

arhitektuuriprojekti seletuskirjas.

5.8 Heliisolatsioon

Hoone sisepiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded on esitatud arhitektuuriprojekti seletuskirjas.

5.9 Tolerantsid

Tolerantsiklass on 2.

Tolerantside arvväärtused lähtuvad BY39, BY40 nõuetest; konstruktsioonid kuuluvad valdavalt

normaalklassi.

Betoonpinnad, mida ei kaeta peale valamist viimistlusega ja jäävad näha, peavad olema kvaliteediga,

mis BÜ4 kohaselt vastab 'klass A' kvaliteeditasemele.

Üldised nõuded

 Maa RYL2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid.

 Tarindi RYL2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid.

 ET-2 01103-0048 (RT 02-100050-et) Ehitustolerantsid, tolerantside definitsioonid.

 RT 14-10373-et Tasasuse mõõtmine

Pinnase- ja vundamenditööd

 Geomeetrilised tolerantsid vastavalt standardi EVS-EN 13670:2010

Raudbetoonkonstruktsioonid

 Tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-EN 13670:2010

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 23 | 46

 Nõuded raudbetoonkonstruktsioonide vormi- ja raketisepindadele vastavalt BÜ4 'klass

A` nõuetele

Teraskonstruktsioonid

 Tolerantsid vastavalt EVS-EN 1090-1:2009+A1:2011, EVS-EN 1090-4

 Keevitusõmbluse kvaliteediaste peab vastama klassile C (EVS-EN ISO 5817: 2014).

Konstruktsioonide valmistus- ja paigaldushälbed peavad jääma järgmistesse piiridesse:

Vundamendid, põrandaplaat

 põhimõõtmed (LxB) ± 20 mm

 vundamendi ülapinna kõrgusmärk ± 10 mm

 plaaniline asend telgede suhtes ± 20 mm

 põrandaplaadi ülapind tasasusklass A (BLY 7/BY45)

Kiviseinad

 kõrgus ± 10 mm

 pikkus ± 10 mm või L/750

 paksus ± 8 mm

 külje kõverus

- sein ± 10 mm

- uksed ja aknad ± 5 mm

 avad

- küljemõõtmed - 5 mm; + 15 mm

- asukoha kõrgus ± 15 mm

- nurkade kõrguslik erinevus 10 mm

 seina kõverus (kiive) L/300

 külgkõrvalekalle üleval- või

allpool paiknevast seinast ± 10 mm

 omavaheline paiknemine ± 15 mm

 ülapinna kõrgus liitumisel

horisontaalsete konstruktsioonidega ± 10 mm

R/b vahelaed

 pinna kalle ± (10 + L/500) mm

 naabervahelagede kõrgusmärk ± 15 mm

 ülapind tasasusklass B (BLY 7/BY45)

Trepid ja astmed

 pikkus ± 15 mm

 laius ± 10 mm

 paksus ± 10 mm

 astme laius ± 5 mm

 tõusu kõrgus ± 5 mm

 paiknemine pikkussuunas ± 20 mm

 paiknemine põiksuunas ± 15 mm

 pealispinna kõrgusmärk ± 10 mm

Sarrus

 mõõtmed

- L < 500 mm ± 10 mm

- L = 500...1000 mm ± 15 mm

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 24 | 46

- L = 1000...2000 mm ± 20 mm

- L > 2000 mm ± 30 mm

 ankurdus- ja jätkupikkused

- Ø < 16 mm ± 20 mm

- Ø > 16 mm ± 40 mm

 sarruse paiknemine vastavalt BY39 nõuetele (pt. 7)

Taridetailid, sarrusjätkud, avad (läbiminekukohad)

 taridetaili kõrguslik kõrvalekalle ± 10 mm

 taridetaili külgsuunaline kõrvalekalle ± 5 mm

 sarrusjätkude asukoha hälve ± 10 mm

 avad ± 20 mm

 ankrupoldid vertikaalis ±10mm

 poldirühm horisontaalis ± 10 mm

 üksik polt horisontaalis ± 3 mm

 ankrupoltide grupi lubatud kõrvalekalle naabergrupist ±5mm.

Terasdetailid

 Keevitatava elemendi ristlõike kõrgus ± h/450

 Keevitatava elemendi ristlõike laius + b/100

 Keevitatava elemendi kõverus ± h/500

 Poldiaugu tolerants poldigrupis ± 1 mm

 Poldiaugu kaugus profiili otsast ± 0 mm

 Poldigrupi tolerants ± 1 mm

 Posti alusplaadi nihe 3 mm

 Posti kõrvalekalle vertikaalist ± h/500

 Talade paiknemine horisontaalis suhtes ± 5 mm

 Talade paiknemine üksteise suhtes ± 5 mm

 Tala paiknemine posti suhtes ± 3 mm

 Tala kõverus ± L/1000

5.10 Hoone konstruktsioonid

5.10.1 Hoone lammutatavad konstruktsioonid

Puuduvad.

5.10.2 Hoone maa-alused konstruktsioonid

Hoone maa-alused konstruktsioonid on monoliitraudbetoonist kohtvundament.

5.10.2.1 Alused

Hoone alt kaevatakse välja kasvupinnas ja nõrgemad pinnase kihid, vundamendid toetatakse

lubjakivile. Lubajakivi lasub olemasolevast maapinnast ~1.5m sügavusel.

Põrandaalune osa täidetakse.

Tagasitäitetööd tehakse projekti realiseerimiseks vajaminevas mahus. Tagasitäitmine tehakse

kihtidena optimaalses niiskuses osakeste läbimõõdunõuete kohastest materjalidest. Taastamiskihtide

paksus ja tihenduskordade arv valitakse selline, et saavutatakse soovitud tihedus ja kandvus.

Tihendamise käigus ei tohi rikkuda teiste kihtide kandevõimet. Tihendusaste K peab olema

minimaalselt 95% looduslikust alusest ja killustikaluse dünaamiline elastsusmoodul min. 60 MPa.

5.10.2.2 Vundamendid

Hoone on projekteeritud madalvundamentidele. Vundamendid on projekteeritud kohtraudbetoonist.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 25 | 46

 Betooni tugevusklass (EVS-EN 206): C25/30

 Betooni keskkonnaklass (EVS-EN 206): XC2

 Sarruse tugevusklass (EVS-EN 10080): B500B

 Sarruse nimikaitsekiht: põhjast 50 mm (ettevalmistatud pinnas)

külgedelt ja pealt 35 mm

Sarruse ülekatted peavad tagama piisava ankurduse. Minimaalne sarruse ülekatte 40 sarruse

diameetrit. Jätkukohad peavad olema nihutatud (samasse lõikesse tohib jääda 25% jätkudest).

Vundamentide valu ajal tuleb paigaldada ankursarrused sokliseina ühendamiseks paindejäigalt.

Pinnaseses olevaid kommunikatsioone tuleb kaitsta vundamenditöid teostades. Kõik läbiviigud

teostada plasthülssidega ja hüdroisoleeritult.

5.10.2.3 Põrandad

Hoone põrandaks on pinnasele toetuv kiud- või raudbetoonplaat. Põrandaplaadi paksused olenevad

kasuskoormuse suurusest.

Põrandate alune täide tuleb teha liivast ja killustikust kihtidena tihendatult. Aluse minimaalne

tihendusaste K peab olema 95% looduslikust pinnasest. Killustikaluse minimaalne paksus on 200 mm

ja killustiku fraktsioon on 16-32. Põrandaplaadi all on polüetüleenkile kiht mille jätkukohad on

nihutatud ja teibitakse liitekohtadest. Kile paksus on min. 0.2 mm. Põrandate all on 2x100 mm

koormust taluvat soojustust EPS100 Silver. Soojustusplaatide vahele on ettenähtud radoonitõkkekile.

Põrand jagatakse mahukahanemisvuukideks – üldiselt 4x4 m ja täidetakse elastse vuugimastiksiga.

Täitmine on soovitav teostada vahetult enne hoone kasutuselevõttu. Vuugid täita elastse

vuugimassiga, mille kõvadus on vahemalt 35 Shore A ja maksimaalne deformatsioon (MAF)

vahemalt ±20%. Kasutada vuugimassi Soudaseal 240 FC või võrdvaarsete näitajatega vuugimassi.

Märgade ruumide põrandad hüdroisoleeritakse ja vesi juhitakse kalletega äravoolu trappidesse.

Põrandaplaadi ja püstkonstruktsioonide vahele tuleb jätta vuuk 10 mm (vuugilindiga). Plaadi

sisenurkadesse, avade ning postide ümber tuleb paigaldada lisavardad 2ø10 mm pikkusega 800 mm,

sammuga 50 mm nii, et nad asetseksid risti nurgapoolitajatega.

Vastavalt mittekandvate seinte koormusele on ette nähtud põrandaplaadis paksendused.

Põrandaplaat:

 Betooni tugevusklass (EVS-EN 206): üldiselt C25/30

C35/45 (pesulas)

 Betooni keskkonnaklass (EVS-EN 206): üldiselt XC2

XC4+XD3

 Sarruse tugevusklass (EVS-EN 10080): B500B

 Sarruse nimikaitsekiht: üldiselt pealt 25 mm, alt 35 mm

pesulas pealt 50mm

 Põranda tasasus klass: A

 Soojustus: EPS100 Silver

5.10.2.4 Sokkel

Hoone sokkel on projekteeritud ühekihilistest monteeritavatest soklipaneelidest, mis kaetakse PIR

soojustuse ja viimistlusplaadiga. Soklipaneelid toetuvad vundamentidele ja ühendatakse

terskarkassiga tarilappide, terasplaatide ja keevistega. Kõik pinnasesse jäävad terasosad tuleb katta

ajas kestva võõphüdroisolatsiooniga.

Ühekihilised soklipaneelid:

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 26 | 46

 Betooni tugevusklass (EVS-EN 206): C30/37

 Betooni keskkonnaklass (EVS-EN 206): XC2

 Elemendi paksus: 120 mm

 Soojustus: 100mm, PIR – 0,022 W/mK

 Sarruse tugevusklass (EVS-EN 10080): B500B

 Sarruse nimikaitsekiht: 30mm

5.10.3 Karkass

5.10.3.1 Kandeseinad

Pesula välisseinad on projekteeritud täisvalatavatest õõnesplokkidest.

Betoonploki survetugevus peab olema min. 18 MPa. Kasutatav mördi survetugevusklass M10.

Kandeseinad on täis valatud ja armeeritud. Õõnesplokkseina ladumisel tuleb järgida kõiki

tootjapoolseid juhiseid ja nõudeid. Pikad müüriosad tuleb jagada osadeks deformatsioonivuukidega.

Kandeseinte

betoonõõnesplokkidest kandeseinte laiused on üldiselt 190 mm. Kandeseinad on täisbetoneeritud

C25/30 betooniga.

Betoonõõnesplokkidest seinad:

 Columbia-kivi: 190 mm /240 mm

 Ladumismördi tugevus (EVS-EN 998-2): M10 (survetugevus 10 MPa)

 Täitebetoon (EVS-EN 206): C25/30

 Sarruse tugevusklass (EVS-EN 10080): B500B

 Täitematerjali max. diameeter: Dmax= 8 mm

 Täitebetooni keskkonnaklass (EVS-EN 206): XC1 ja XC2 (pinnases)

 Müüritise keskonnaklass (EVS-EN 1996-2:2006): MX1 (üldjuhul) või MX2.

 Sarrusterase min. kaugus kivi servast: 15mm

Kandevseinte esimene ja viimane plokirida ning iga neljas rida sarrusplokist ja sarrustatud 2 x 10 mm

sarrusvardaga. Avade sildamine kandevseintes on projekteeritud armeeritud sarrusplokkidest,

tüüpsete raudbetoon sillustega ja kohtraudbetoon taladega.

5.10.3.2 Postid

Postid on kanttoruprofiilist teraspostid (SHS profiil).

Kasutatavad materjalid peavad vastama EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006 ptk. 3 esitatud nõuetele.

Kasutatavate ehitusteraste omadused peavad vastama standardi EVS-EN 10025 nõuetele. Posti

toruprofiil on suletud õhukindalt. Keevised peavad olema võrdtugevad keevitatava materjaliga ja

keevise kõrguseks võtta minimaalne liidetava materjali paksusest. Keevised peavad olema ümber

perimeetri või terves ulatuses. Minimaalne keevis a ≥ 3mm.

Kinnitus- ja ühenduselemendid ei tohi söövitada üksteist ega ühendatavaid elemente.

Korrosioonikindlus peab vastama kinnitatavate elementide omale. Väliskeskkonnas kasutatavad

kinnituselemendid (poldid, mutrid, kruvid) peavad olema kuumtsingitud või samasugust

korrosioonikindlust andva meetodiga töödeldud või valmistatud roostevabast terasest. Siseruumides

võib kasutada elektriliselt tsingitud või samaväärselt töödeldud elemente. Keskkonnaklassis C3

(soojustuskihis) paiknevad isekinnituvad kinnitusvahendid peavad olema valmistatud standardi EVS-

EN 10088 kohasest roostevabast terasest.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 27 | 46

Teraspostid:

 Terase tugevusklass: S355J2

 Terase korrudeeruvusklass (EVS-EN ISO 12944-2): sisetingimustes – C1

 Korrosioonikatse vastavus EVS-EN ISO 12944-1): kõrge (H) >15 aastat

 Tulepüsivusklass: R30

 Tulekaitse: tulekaitsevärv Osoran NulliFire

S605 või analoog

 Teraspinna ettevalmistus: Sa2½ (ISO 8501-1:1988)

 Lubatud horisontaalsiire: H/300 (H – posti kõrgus)

 Kinnituspoltide tugevusklass: 8.8.

Varikatuse teraspostid:

 Terase tugevusklass: S355J2

 Terase korrudeeruvusklass (EVS-EN ISO 12944-2): välistingimustes – C3

 Korrosioonikatse vastavus EVS-EN ISO 12944-1): kõrge (H) >15 aastat

 Teraspinna ettevalmistus: Sa2½ (ISO 8501-1:1988)

 Lubatud horisontaalsiire: H/300 (H – posti kõrgus)

 Kinnituspoltide tugevusklass: 8.8.

5.10.3.3 Talad

Hoonel on katusekandjatena osaliselt terastalad.. Kasutatavad materjalid peavad vastama EVS-EN

1993-1-1:2005+NA:2006 ptk. 3 esitatud nõuetele. Kasutatavate ehitusteraste omadused peavad

vastama standardi EVS-EN 10025 nõuetele. Keevised peavad olema võrdtugevad keevitatava

materjaliga ja keevise kõrguseks võtta minimaalne liidetava materjali paksusest. Keevised peavad

olema ümber perimeetri või terves ulatuses. Minimaalne keevis a ≥ 3 mm.

Kinnitus- ja ühenduselemendid ei tohi söövitada üksteist ega ühendatavaid elemente.

Korrosioonikindlus peab vastama kinnitatavate elementide omale. Väliskeskkonnas kasutatavad

kinnituselemendid (poldid, mutrid, kruvid) peavad olema kuumtsingitud või samasugust

korrosioonikindlust andva meetodiga töödeldud või valmistatud roostevabast terasest. Siseruumides

võib kasutada elektriliselt tsingitud või samaväärselt töödeldud elemente.

Terastalad hoones:

 Terase tugevusklass: S355J2

 Terase korrudeeruvusklass (EVS-EN ISO 12944-2): sisetingimustes – C1 (kuivad

ruumid)

 Korrosioonikatse vastavus EVS-EN ISO 12944-1): kõrge (H) >15 aastat

 Teraspinna ettevalmistus: Sa2½ (ISO 8501-1:1988)

 Tulepüsivus: R30 (värvimisega)

 Kinnituspoltide tugevusklass: 8.8.

 Lubatud lõplik läbivajumine katuslagedel: ava/200

Varikatuse terastalad:

 Terase tugevusklass: S355J2

 Terase korrudeeruvusklass (EVS-EN ISO 12944-2): välistingimustes – C3

 Korrosioonikatse vastavus EVS-EN ISO 12944-1): kõrge (H) >15 aastat

 Teraspinna ettevalmistus: Sa2½ (ISO 8501-1:1988)

 Kinnituspoltide tugevusklass: 8.8.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 28 | 46

 Lubatud lõplik läbivajumine katuslagedel: ava/200

 Lubatud lõplik läbivajumine varikatuse konsoolsel osal: ava/125

5.10.3.4 Katuslaed

Hoone katuslaed on peamiselt kandevprofiilplekist.

Kandevprofiil profiilikõrgusega 130mm ja paksusega 0.7…1.2mm (näiteks Ruukki T130M-75L-930

või analoogne toode). Katuseprofiil on fikseeritud teraskandjatega puurkruvidega (SFS või analoog).

Profiilplekil tuleb paigaldada vagude laiem pool ülesse. Plekk kinnitatakse kandurite külge iga vao

põhjast. Plekitahvlite pikiservad ühendatakse omavahel kruvidega sammuga 300mm. Profiilpleki

paigaldamisel ja käitlemisel tuleb täita kõiki tootjapoolseid juhiseid ja nõudeid.

Varikatuse kandevprofiil on profiilikõrgusega 45mm (näiteks Ruukki T45-30L-905.)

Pesula katuslagi on projekteeritud 220 mm eelpingestatud raudbetoon õõnespaneelidest, näiteks TMB

Elemendi TAM tüüpi paneelid.

Laed on projekteeritud töötama ühtse jäigastava plaadina. Selle tagamiseks on lae tasapinda

projekteeritud vastav ringsarrus, vuugisarrus ja ankursarrus. Vahelae monoliitsed osad on betoonist

C25/30 ja armeeritud sarrusega B500B.

Õõnespaneelid dimensioneeritakse vastavalt etteantud koormustele tootjatehases. Paneelid

toodetakse, paigaldatakse ja hooldatakse vastavalt tootja juhistele. Õõnespaneelide õõntesse tohib

teha kohapeal kuni 120mm avasid ilma paneeli kanderibisid vigastamata (avad peavad paiknema

õõnsuse tsentris).

Kõik läbiviigud teostada plasthülssidega ja hüdroisoleeritult..

Katuslae paneelid:

 Paneelid: TAM22 (või analoogne eelpingepaneel)

 Betooni keskkonnaklass (EVS-EN 206): XC1

 Tulepüsivusklass: R60

 Lubatud lõplik läbivajumine vahelagedel: L/250 (L – sille)

5.10.3.5 Trepid

Hoone sisemised trepid puuduvad.

5.10.4 Fassaad

5.10.4.1 Välisseinad

Hoone välisseinad on projekteeritud soojustatud kergpaneelidena. Paneelide montaažil lähtuda

tootjapoolsetest soovitustest ja juhistest. Kergpaneelid toetuvad soklile ja fikseeritakse

kandevkarkassiga puurkruvidega. Puurkruvide keskkonnaklass peab olema vähemalt C3, soovitavalt

roostevabad.

Fassaadi täpsem kirjeldus on antud projekti arhitektuurses osas.

5.10.5 Katused

5.10.5.1 Katusekonstruktsioonid

Pesula katuse kanduriks on raudbetoonist eelpingestatud õõnespaneelid. Õõnespaneelidest lagi töötab

katuse tasapinnas diafragmana.

Tanklahoone ja restorani katuse kanduriteks on kandevprofiilplekk ning terasfermid ja talad.

Tanklahoonel on lamekatus, kus sadevesi juhitakse ära kohalike kalletega ja katusel paiknevate

trappide ja hoonesiseste sadeveetorustike kaudu. Katuse kalded on antud soojustusega ja kanduritega.

Parapeti servadesse tuleb hüdroisolatsiooni ülespöörde sujuvaks muutmiseks paigaldada plastmassist

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 29 | 46

kolmnurkliist. Parapeti-, seina- ja räästaplekid peavad olema vähemalt 0.7 mm paksused ning

parapetiplekkide liited teostatud topeltvaltsjätkudega. Parapeti pealtkalle peab olema kaldega 1:6.

Täpsem kihtide kirjeldus antud arh. projektis.

5.10.5.2 Katusekatted

Vajalikud kattekihid ja nende kirjeldus on antud arhitektuurses projektis.

5.11 Ruum

5.11.1 Ruumideks jaotavad osad

5.11.1.1 Vaheseinad

Mittekandvad vaheseinad on betoonõõnesplokist seinad ja poorbetoonplokkidest seinad. Osaliselt on

ka kipskarkass-seinasid. Nende paiknemine ja tüübid on esitatud arhitektuuses projektis. Vaheseinad

seotakse konstruktsioonidega liikumist võimaldavate sidemetega. Vaheseinad tuleb vahelagedest ja

katuslagedest eraldada elastse vuugiga. Lae kandvast elemendist eraldada 50mm liikumist

võimaldava vuugiga. Müüritisseina ja vahelae vahel on jäik mineraalvillariba, mis on mõlemalt poolt

tihendatud elastse mastiksiga (nt Casco Akusto, Bostik 835 vm analoog).

Betoonõõnesplokkidest seinad:

 Columbia-kivi: 90 mm / 190 mm / 240 mm

 Ladumismördi tugevus (EVS-EN 998-2): M10 (survetugevus 10MPa)

 Täitebetoon (EVS-EN 206): C25/30 (vajadusel)

 Sarruse tugevusklass (EVS-EN 10080): B500B

 Täitematerjali max. diameeter: Dmax= 8 mm

 Täitebetooni keskkonnaklass (EVS-EN 206): XC1

 Müüritise keskonnaklass (EVS-EN 1996-2:2006): MX1

 Sarrusterase min. kaugus kivi servast: 15 mm

5.11.1.2 Muud ruumi jaotusosad

Muud ruumi jaotusosad on antud projekti arhitektuurses osas.

Konstruktsioonide osa vastutav spetsialist: Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8)

VI RAJATISED

Rajatiste arhitektuurne välimus on näha rajatiste vaadetel (joonis 6.6 ja joonis 6.7) ning paiknemine

krundil on kujutatud asendiplaanil (joonis 4.1). Täpne rajatiste kõrguslik paiknemine lahendatakse

edasise projekteerimise käigus vertikaalplaneerimisega või projektijärgse ehituse käigus.

6.1 Maa-alused kütusemahutid ja veokite tankurisaar

Raudbetoonist veokite tankurisaarele (10,0 x 1,0 x 0,15 m) on ette nähtud paigaldada tankur,

valgustipost, prügikast, klaaspesuvedeliku tankur, rehvirõhuseade, kütuse laadimiskastid ning mahuti

tuulutustorud koos piksevardaga. Valgustiposti kõrgus 3,7 m. Maa-alused 60 m3 kütusemahutid

asuvad tankurisaarega paralleelse paigutusega sellest kagus.

6.2 Maapealne gaasimahuti koos tankuri ja varikatusega

Maapealne 10 m3 LPG gaasimahuti koos tankuri ja varikatusega paigaldatakse raudbetoonist

alusplaadile, mille pealispinna paigalduskõrgus on ühel tasapinnal kõrvalasuva betoonist äärekiviga.

Vedelgaasimahuti koos tankuri ja varikatusega paigaldatakse kinnistu kagunurka.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 30 | 46

6.3 Maapealne gaasimahuti koos tankuri ja varikatusega

Kinnistu põhjanurka paigaldatakse CNG kompressori ja vahemahuti konteiner, mille

gabariitmõõtmed on 12 x 2,5 x 2,9 m. Konteiner paigaldatakse raudbetoonist alusplaadile nii, et

alusplaadi pealispind on ümbritseva äärekiviga ühes tasapinnas.

6.4 Hinnapost, lipumastid, reklaamplakatid ja viidad

Krundi lõuna- ja edelanurka on ette nähtud paigaldada betoonvundamendil ja teraspostidel seisvad

12 m kõrgused hinnapostid.

Tanklakaupluse osaga paralleelsele haljasribale hoonest kagus on ette nähtud paigaldada kolm 10 m

kõrgust lipumasti (varikatuse tsentrisse)

Kinnistu kaguserva on ette nähtud paigaldada reklaamplakat, mille gabariitmõõtmed on 5,0 x 2,1 m

(plakati mõõtmed 4,0 x 1,6 m).

Krundi sisse- ja väljapääsude juurde rajatakse valgustusega teeviidad. Vastavalt Olerexi

korporatiivimagole on viidad on kaetud kollase (Pantone 109/RAL 1021) ja punase (Pantone

166/RAL 2000) katteplekkiga. Viitade kõrgus maapinnast on 1,4 m.

6.5 Muud väikerajatised ja -seadmed

LPG gaasitankuri kõrvale paigaldatakse gaasiballoonide kapp.

Hoone idaküljele pesula välisseina kõrvale sillutisribale paigaldatakse rehvirõhuseade,

vaibakloppimisstend ja tolmuimeja, seadmete alla rajatakse betoonist sillutiskiviga ühes tasapinnas

olev betoonist alusplaat.

Tanklakaupluse osaga paralleelsele haljasribale hoonest kagus paigaldatakse kolm elektriautode

laadijat (st laadimisvõimalus kuuele autole).

Betoonsillutisest väliterrassile hoone lõunaküljel paigaldatakse välimööbel ja rajatakse laste

mänguala koos dekoratiivsete haljasaladega. Väliterrassile paigaldatakse ka viis terastorust

jalgrattahoidjat (st 10 kohta).

Kinnistu läänepoolse sissesõidu juurde paigaldatakse jäätmekonteinerid hoone restorani osa tarbeks

ning kinnistu idaserva veokite tankurisaare lähedusse jäätmekonteinerid tanklakaupluse osa tarbeks.

Kinnistu idapoolse sissesõidu juures asuva haljasala alla paigaldatakse kaks 60 m3 tuletõrjevee

mahutit.

VII TULEOHUTUS

7.1 Kasutatavad normdokumendid

• Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

• Siseministri 30.08.2010. a määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende

valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“

• Siseministri 07.01.2013. a määrus nr 1 "Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele,

kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse,

ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord"

• EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“

• EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 31 | 46

• EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“

• EVS 812-5:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“

• EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

• EVS-EN 1838:2013 „Valgustehnika“

• EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“

• EVS-EN 62305-1:2011 „Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted“

• EVS-EN 62305-2:2011 „Piksekaitse. Osa 2: Riskianalüüs“

• EVS-EN 62305-3:2011 „Piksekaitse. Osa 3: Ehitistele tekitatavad füüsikalised kahjustused ja oht

elule“

• EVS-EN 62305-4:2011 „Piksekaitse. Osa 4: Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid“

• EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“

• EVS 812-5:2014 „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“

7.2 Tuleohutusnäitajad

 hoone liigitus tuleohutuse järgi:

o IV kasutusviis (kasutusotstarve „kaubandushoone“ ja „restoran“)

 hoone tulepüsivusklass – TP2

 arvestuslik inimeste arv – arvutuslik hoones viibijate arv on 135 inimest, arvestades iga inimese

kohta 3 m2 tanklakaupluse müügisaali pinda ja istekohtade arvu restoranis ning töötajaid

 tuleohuklass – ei määrata

 tulekaitsetase – ei määrata

 tuleohutuskujad – hoonete vaheline tuleohutuskuja (8 m) nõue on tagatud

 põlemiskoormus hoones – 600-1200 MJ/m2

 kandekonstruktsioonide tulepüsivused – R30 (nii hoone kui varikatused)

 korruste arv – 1 korrus

 Sisepindade nõutud tuletundlikkus:

o Põrandad: DFL-s1 (sh tehnilised ruumid ja evakuatsioonitee)

o Seinad ja lagi: B-s1,d0 (sh tehnilised ruumid ja evakuatsioonitee)

 Välisseina, välisseina välispinna ja õhutuspilu välis- ja sisepinna nõutud tuletundlikkus:

o Soojustussüsteem: D,d0

o Välisseina välispind: D,d2

o Õhutuspilu välispind: D,d2

o Õhutuspilu sisepind: D-s2,d2

 katusekatte klass – katuse pealispinna kate peab olema klassist BROOF(t2-4)

 tankimisplatsi varikatuse kattekonstruktsioon peab olema mittepõlevast materjalist

 hoonele ja gaasimahutile projekteeritakse III kaitseklassi piksekaitse võrkkontuur vastavalt

standarditele

 gaasimahuti on kavandatud 9,15 m3 mahuga ja mahutab kuni ca 4,1 tonni vedelgaasi

 kütusemahutid on kavandatud 60 m3 mahuga, sisaldades nii diislikütust, bensiini kui ka

klaasipesuvedelikku (2 mahutit)

7.3 Tuletõkkesektsioonid, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass

Hoone on jagatud neljaks tuletõkkesektsiooniks – ühe moodustab tanklahoone osa tehnoruum, teise

restorani osa tehnoruum, kolmanda pesula ja neljanda kõik ülejäänud ruumid (tuletõkkesektsiooni

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 32 | 46

piirpindala IV kasutusviisiga TP2 klassi kuuluva hoone puhul 1600 m2, ei ole ületatud). Sektsioonide

piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass on EI30.

7.4 Evakuatsioonilahendus

Hoones viibivate inimeste arv on arvutuslikult kuni 135 inimest (sh 15 töötajat).

Hoonel on 3 evakuatsiooniväljapääsu – müügisaali ja restorani peauksed (3 liugust, vaba ava 1350 x

2100 mm). Lisaks pääseb hädapääsuna välja tehnoruumist (U-4, 1100 x 2100 mm), abiruumide

tõstustest (U-5 ja U-6), personaliruumist (U-2, 900 x 2200 mm) ja köögist (U-3, 900 x 2100 mm).

Väljapääsu võimaldab pesula tõstukse sisse ehitatud käiguuks (käiguukse välismõõt 900 x 2100 mm).

Liuguksed U-1 tuleb varustada automaatse avanemisega automaatse tulekahju-

signalisatsioonisüsteemi (ATS) poolt häire korral (sh akuga elektrikatkestuse puhuks) ning

evakuatsiooniteele jäävad uksed võtmevaba lingiga. Kõik ülejäänud uksed peale abiruumi tõstukse,

pesula voldikukse ja külmkambrite uste (st kõik väljapääsemiseks olulised sise- ja välisuksed)

varustada väljumise suunal kergesti käsitsetava libliklukuga, et hõlbustada võtmevaba läbipääsu

hädaolukorras.

Maksimaalne väljapääsutee pikkus evakuatsioonipääsuni hoone ükskõik millisest punktist ei ületa

45 m (üldjuhul lubatud 30 m, kuid kuna hoonesse on projekteeritud ATS, võib suurendada 50%

võrra).

Evakuatsioonilahenduse põhimõte on antud evakuatsiooniplaanil (joonis 9.1).

Turvavalgustuse kestus peab olema minimaalselt 1 h, selleks paigaldada evakuatsiooniteedele ja

väljapääsude juurde suunava kleebisega varustatud valgustid, millistel on 1 h vastupidavusega

akumulaatorid. Nimetatud valgustid ühendada tööle pidevrežiimis ning selliselt, et oleks tagatud

nende pidev toide. Turvavalgustus peab hakkama tööle põhitoite katkemisel. Täpsemad lahendused

on antud peatükis XI.

7.5 Tuleohutuspaigaldised

Hoones on ette nähtud esmased tulekustutusvahendid, paigaldada tuleb vähemalt üks 6 kg tulekustuti

iga 200 m2 kohta. Kõik tankimiskohad tuleb varustada ABC-tüüpi külmumiskindlate 6 kg

pulberkustutitega. Tulekustutite paigaldus ja valik peab olema vastavuses siseministri määrusega nr

39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja

korrashoiule“.

Hoonesse paigaldatakse ATS, mille keskseade paigaldada tanklakaupluse müügisaali leti taha ning

varustada reservtoite akudega, mis peavad tagama süsteemi töö põhitoite katkestuse korral 72 tunni

jooksul normaalolukorras ja lisaks 30 minuti jooksul häireolukorras. Anduritena kasutada optilisi

suitsuandureid, DM temperatuuriandureid ning tulekahjuteatenuppe. Andurid paigaldada selliselt, et

nende tundlikud elemendid paikneksid ruumi 10%-lises kõrgemas osas. Andurite paigaldamisel

arvestada vahekaugusi ventilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbeavadest, valgustitest, mööblist ning

muudest suitsu võimalikku levikut mõjutavatest elementidest. Andurite paigaldamisel ripplagede taha

vm varjatud kohtadesse tuleb tagada ligipääs anduriteni ja kaabliühendusteni nende hooldamiseks.

Varjatult ripplagede taha paigaldatud andurid tähistada anduri asukohta näitava distantsindikaatoriga.

Tulekahjuteatenupud paigaldada nähtavale ja hästi ligipääsetavatele kohtadele põrandast 1,2 m

kõrgusele. Seadmete paigaldamisel ja ühendamisel lähtuda valmistaja installatsioonijuhenditest ja

EN54 nõuetest. Täpsemad lahendused on antud peatükis XI.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 33 | 46

Ventilatsiooniseadmete juhtahelad on ühendatud ATS keskseadmega nii, et alarmi rakendumisel

lülitatakse ventilatsioon välja. Ventilatsiooni taaskäivitamine peale häireolukorra lõppemist toimub

manuaalselt.

Hoonesse eraldi kütteseadet ei rajata, kütmine toimub maakütte baasil radiaatoritega.

Hoone katusele ja/või eraldiseisvale varikatusele paigaldatakse elektrienergia tootmiseks

päikesepaneelid, mis peavad olema selgelt tähistatud pinge alt lahtilülitamise võimalusega.

Hoonesisest pääsu katustele ei rajata. Katuse eri tasapindade ühenduseks paigaldatakse kohtkindlad

redelid.

Eraldi suitsueemaldusseadmeid hoonesse ei rajata, suits eemaldatakse hoone uste kaudu.

Hooneesise tankimisala varikatus tuleb varustada tulekahjuavastusseadmetega.

Tanklas peab olema õlireostuse esmatõrjeks vähemalt 50 kg absorbeerivat ainet, plastkotte ja kilet.

Tulekustutite paigaldus ja valik peab olema vastavuses siseministri määrusega nr 39 „Nõuded

tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“.

Tankurid varustatakse Eesti standardis EVS 620-2 “Tuleohutus. Ohutusmärgid” kehtestatud lahtise

tule tegemist ja suitsetamist keelavate ohutusmärkidega ning lisatahvliga “Tankimise ajaks seisata

mootor!”.

EVS-ile 812-5:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ tuginedes

on määratud järgnevad kujad erinevate rajatiste vahel ning muud tehnilised nõuded:

• Projekteeritavast kauplusehoonest asub lähim tankur ca 7 m kaugusel (nõutav kuja 3 m) – tagatud.

• Tankurite kuja tänavast (maanteest) peab olema vähemalt 10 m – tagatud.

• Mahutite tuulutuspüstiku suudme kuja hoonest ja tänavast on vähemalt 6 m, mahutite

täitmiskohast vähemalt 5 m – tagatud.

• Maa-alust kütusemahutit ümbritsev ala peab olema varustatud õlipüüduriga

sademeveekanalisatsiooniga, mis peab arvestama tulekustutusvee ärajuhtimise võimalusi.

• Mahutite täitetorustiku ühenduskoha otsik peab olema varustatud tihedalt suletava korgiga.

Täitmistorustiku kaev peab olema lukustatava kaanega.

Kuni 5 tonni mahutava gaasimahuti kujad vastavalt MTM määrusele nr 87:

• Ridaelamutest, kaksikelamutest ja liikluse sõlmpunktist vähemalt 15 m – tagatud.

• Naaberkinnistu piirist, üldkasutatavast liiklusmagistraalist, gaasi ladustamisega mitteseotud

hoonetest peab olema 5 m – muudes suundades tagatud; idasuunas asuva tänavamaa suhtes ei ole

kuja tagatud, kuid see on lubatud sellise naaberkinnisasja omaniku nõusolekul.

7.6 Tehnosüsteemide tuleohutus

Tuletõkkekonstruktsioone läbivate kommunikatsioonide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50%

tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast. Ventilatsiooni keskseade paigaldatakse

tehnoruumi. Ventilatsiooni-, elektri- ja VK-süsteemil on tuletõkketarindist läbimineku kohtades

tulekaitseklapid, tihendatud villaga.

7.7 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ja väline tulekustutusvesi

Juurdepääsuteed tanklahooneni on ca 10 ja 14 m laiused (nõutav vähemalt 3,5 m) ja hoone juurde

pääseb päästemasinaga igast küljest, on ka ümberkeeramise võimalus. Territooriumi sõidutee ja

juurdepääs hoonele hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 34 | 46

Tulekustutusvett väliseks kustutamiseks on vaja normide põhjal tanklakaupluse osale arvestuslikult

5 l/s ning restorani poolel minimaalselt 20 l/s 3 tunni jooksul. Selle tarbeks paigaldatakse kinnistu

idapoolse sissesõidu juures asuva haljasala alla kaks 60 m3 maa-alust tuletõrjevee mahutit, mis koos

puurkaevust saadava tagasitäitega tagavad vähemalt 13 l/s 3 tunni jooksul, mis vastab kustutusvee

vajaduse ligikaudsele keskmisele miinimumnõudele. Mahutitest rajatakse ühendus kinnistu

kagunurga juurde projekteeritud kuivhüdrandini, mille asukoht on valitud selliselt, et see oleks

tulekahju korral piisavalt ohutul kaugusel hoonest.

VIII ENERGIATÕHUSUS

8.1 Aluseks võetud normdokumendid

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise

metoodika"

• Majandus- ja taristuministri 30.04.2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja

energiamärgisele"

8.2 Üldinfo

Restoran-tankla energiatõhusus on kooskõlas kehtivate hoone energiatõhususe miinimumnõuetega.

Hoone projekteeritud energiatõhusus on kombinatsioon järgnevast:

 Hoone arhitektuurse ilme eesmärgid ja kasutusmugavus (külastama kutsuvad avarad

klaasfassaadid ja aknad, mille puhul kasutatakse energiasäästlikke kolmekordseid

klaaspakette; hoone varikatused, mis mõjub nii reklaampinnana, sademete eest kaitsvana kui

ka suvisel ajal siseruume liigse päikesekiirguse eest varjutajana).

 Mõistlikud hoone piirdekonstruktsioonide rajamis- ja ülalpidamiskulud (piisava

soojapidavuse, lihtsa ülesehituse ja ajas hea püsivusega klaasfassaadid, aknad, kihtpaneel-

seinad ja katuslagi).

 Mõistlikud hoone kütte-jahutussüsteemi rajamis- ja ülalpidamiskulud, arvestades hoone

kasutusviisi eripäradega: kaupluses tekib seadmetest (nt külmikud, köögiseadmed),

valgustusest ning hoones viibivatest inimestest palju vabasoojust, mis osaleb hoone kütmisel;

suvisel ajal palavate ilmade korral vajab hoone rohkelt jahutust, mistõttu täiendav

küttevajadus on väike. Hoonele rajatakse vertikaalsete soojuspuuraukudega maaküttesüsteem

ning täiendav lisaküte tagatakse välisuste esiste õhkkardinate ja lakke paigaldatavate õhk-õhk

tüüpi soojuspumpadega, mis võimaldavad tänu heale kasutegurile mõistliku kuluga hoonet nii

kütta kui jahutada (praktikas otstarbekaim lahendus).

 Suviste palavate ilmade korral kompenseerib jahutusele kuluvat elektritarbimist arvestataval

määral ka hoone katusele rajatav päikesepaneelistik, mida on perspektiivis võimalik vajaduse

korral ka laiendada.

Projekteeritud hoone energiatõhusus on kooskõlas Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018. a määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Hoone

energiatõhususarv (ET) vastab kehtivale kaubandushoonetele esitatud piirväärtusele – kuni 160

kWh aastas ruutmeetri kohta.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 35 | 46

Energiaarvutustel põhinev energiamärgis on kantud Ehitisregistrisse. Kõik energiamärgise

arvutamiseks vajalikud andmed on kirjeldatud lisalehtedel Ehitisregistris.

IX KÜTE, JAHUTUS JA VENTILATSIOON

9.1 Aluseks võetud normdokumendid

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“

• EVS-EN 16798-1:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna

lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu

kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast.“

• Veeseadus

• EVS 844:2016 „Hoonete kütte projekteerimine“

• EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“

• EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“

• EVS-EN 16798-3:2017 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3: Mitteeluhoonete

ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele“

9.2 Sise-ja väliskeskkonna arvutuslikud parameetrid

Käesolev peatükk käsitleb ainult hoonesiseseid lahendusi.

9.2.1 Arvutuslikuks välisõhu temperatuur ja suhteline õhuniiskus

• talv -20,5 ºC 80%

• suvi +27,0 ºC 50%

9.2.2 Ruumide õhutemperatuur (kütteperioodil)

• Müügisaal / söögisaal 21°C

• Kontor / personaliruumid 21°C

• WC, dušš 21°C

• Tehnilised ruumid 12°C

• Abiruumid, pesula 15°C

9.2.3 Maksimaalne lubatud tehnosüsteemide poolt tekitatav müratase ruumides

• Kontor 35 dB(A)

• WC, abiruumid 40 dB(A)

• Müügisaal / söögisaal 45 dB(A)

9.2.4 Välispiirete soojusjuhtivus

Hoone soojuskadude arvutamisel on arvestatud p. 4.4 kirjeldatud soojusülekande teguritega.

9.2.5 Arvutuslikud soojuskoormused süsteemide lõikes

• Ruumide küte 25 kW

• Õhkkardin (peauksed) 30 kW

Hoone soojuskadu kokku on 55 kW

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 36 | 46

Sooja tarbevee valmistamine toimub maasoojuspumbaga, mis tuleb paigaldada tehnilisse ruumi.

Sooja tarbevee vajalik temperatuur on +55°C.

9.3 Küte

Hoone peamiseks soojusenergia allikaks on maaküte, mis annab soojuse ruumi edasi radiaatoritega

ning täiendavaks kütteviisiks õhk-õhk tüüpi soojuspumbad, mille siseosadena tuleb kasutada

laekassette, välisosa on ette nähtud paigaldada katusele.

Lisaks tuleb varustada peasissepääsud õhkkardinatega, märjad ruumid põrandaküttega ning kõik

ruumid ekstreemsemate temperatuuride jaoks radiaatoritega. Küte peab kindlustama vajaliku

temperatuuri kõikides ruumides. Kütte töötamine peab olema ökonoomne: reguleerimisautomaatika

peab kindlustama soojusvarustuse reguleeritavuse sõltuvalt ruumi- ja välistemperatuurist.

9.4 Jahutus

Tankla müügisaali ja restorani söögisaali jahutamiseks on ette nähtud paigaldada õhk-õhk tüüpi

soojuspumbad ja split jahutuse süsteem. Siseosadena tuleb kasutada laekassette, väliosa on ette

nähtud paigaldada katusele. Torustikuna tuleb kasutada eelisoleeritud vasktorusid, süsteemid täida

R410A külmaainega.

Jahutuse termostaadid tuleb seostada küttesüsteemiga, vältimaks küttesüsteemi ja jahutussüsteemi

üheaegset töötamist.

9.5 Ventilatsioon

9.5.1 Süsteemide kirjeldus

Tankla kaupluse osa ja restorani söögisaali ning konverentsiruumi üldventilatsiooniks on ette nähtud

soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem; pesulal on eraldi kohtväljatõmme.

Ventilatsiooniseade varustatakse vastuvoolu plaatsoojusvahetiga (ɳ≥70%), sissepuhkeventilaatoriga,

väljatõmbeventilaatoriga, filtritega (EU5 väljatõmbel, EU7 sissepuhkel) ning tehasepoolse

juhtimisautomaatikaga. Lisaks on ette nähtud projekteerida köögiseadmete kohtväljatõmbed,

süsteemi õhuhulgad täpsustatakse kütte-jahutuse-ventilatsiooni põhiprojekti faasis vastavalt köögi

tehnoloogiale.

Õhukanalitena kasutatakse tsing itud terasplekist valmistatud ümararistlõikelisi ja ristkülikulisi

kanaleid. Tuletõkkepiirdeid läbivad õhukanalid varustatakse tuletõkkeklappidega.

Pesula ventilatsioon on eraldiseisev ülejäänud hoonest: kohtväljatõmme katuse keskel ja

õhuvõturestid seina allosas.

X VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

10.1 Aluseks võetud normdokumendid

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• EVS 932:2017 "Ehitusprojekt"

• EVS 835:2014 „Hoone veevärk“

• EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“

• EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 37 | 46

10.2 Arvutuslikud vooluhulgad

Käesolev peatükk käsitleb ainult hoonesiseseid lahendusi, veevarustuse krundile toomine ning reovee

krundilt ära juhtimine tuleb täpsemalt lahendada järgmistes projekteerimise etappides.

Projekteeritava hoone kaupluse ja restorani osa arvutuslikud vooluhulgad:

• Tarbevee ööpäevane arvutusvooluhulk 5,0 m³/d

• Tarbevee arvutusvooluhulk 0,65 l/s

• Sooja tarbevee arvutusvooluhulk 0,28 l/s

• Sooja ringlusvee arvutusvooluhulk 0,12 l/s

• Olmereovee ööpäevane arvutusvooluhulk 5,0 m³/d

• Olmereovee arvutusvooluhulk 5,0 l/s

Projekteeritava hoone pesula osa arvutuslikud vooluhulgad:

• Pesula osa tarbevee ööpäevane arvutusvooluhulk 10 m3/d

• Pesula osa reovee ööpäevane arvutusvooluhulk 10 m3/d

10.3 Veevarustus

Ehitusõiguse aluseks oleva detailplaneeringuga on ette nähtud puurkaevu rajamine Kaasiku

pumbamaja (56502:002:0529) krundile, kust on ette nähtud veetorustiku toomine piki Kaasiku tee

(56502:002:0533) kinnistut Tammiku krundini. Käesolev projekt täpsustab kirjeldatud lahendust

Tammiku krundi siseselt, veetoru on kavandatud kuni rajatava hoone tehnoruumini.

Majandus-joogivee vooluhulkade mõõtmiseks on ette nähtud paigaldada tehnoruumi veemõõdusõlm

vajaliku läbimõõduga veemõõtjaga. Veemõõdusõlm paigaldada vastavalt kohaliku veevärgi

tehnilistele tingimustele. Veemõõdusõlme paigaldamine kuulub sisevõrkude töövõttu.

Veega varustatakse kõik hoone sanitaartehnilised seadmed. Torustik paigaldatakse šahtidesse, lae alla

ripplae taha ja/või põranda soojustuse sisse. Torustikuks kasutatakse komposiittorusid.

Tuletõkketarinditest läbimisel paigaldatakse toru ümber tuletõkkesegu. Hoonesse paigaldatakse sooja

tarbevee ringlus.

10.4 Reoveekanalisatsioon

Ehitusõiguse aluseks oleva detailplaneeringuga on ette nähtud reovee kogumismahutite rajamine

igale hoonestatavale kinnistule. Tulenevalt projekteeritud hoone funktsioonist (restoran, autopesula)

ei ole majanduslikult mõistlik ega esteetiliselt sobilik igapäevaselt kogumismahuteid tühjendada.

Seetõttu on kavandatava hoone reovee ärajuhtimiseks ette nähtud bioloogiline omapuhasti rajamine

Tammiku kinnistule, kuhu juhitakse kaupluse ja restorani olmereovesi. Autopesula reovee keemiline

koostis on ebasobilik biopuhastisse juhtimiseks – see tuleb puhastada eraldi seadmestikuga pesula

juures (hoone mahus või maa-aluse süsteemina hooneväliselt).

Loodusesse juhtimiseks kõlbliku tasemeni puhastamise järgselt juhitakse nii kaupluse-restorani kui

autopesula heitvesi kokku sademeveega ning pumbatakse Luua ojja Tammiku kinnistust läänes.

Hoonesisene reovete süsteem lahendada õhustatud püstiku ja isevoolsete kogumistorudega.

Torustikule paigaldada puhastuskorgid/puhastusluugid. Põrandas olevad trapid peavad olema lihtsalt

lahtivõetavad ja puhastatavad. Kanalisatsioonitorustik ehitatakse põranda alla.

Isolatsioon peab vastama pinnakatte süttimistundlikkus – tulelevikuklass on B-s1,d0.

Tuletõkketarinditest läbimisel paigaldatakse torustikele tuldtõkestavad mansetid.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 38 | 46

10.5 Sademeveekanalisatsioon

Sademevesi hoone katustelt on ette nähtud koguda läbi sademeveelehtrite hoonesisestesse

isevoolsetesse sademeveepüstikutesse ning juhtida sealt edasi maa-alusesse

sademeveekanalisatsiooni. Sademeveelehtrid varustada elektrilise soojenduskaabliga.

Parkla ja platside sademevesi kogutakse kokku projekteeritud restkaevude abil ja suunatakse maa-

alusesse sademeveekanalisatsioonitorustikku, kus see krundi edelanurgas läbib lokaalse eelpuhasti

(õli- ja liivapüüdur). Samasse juhitakse ka hoone puhastatud reovesi.

Ehitusõiguse aluseks oleva detailplaneeringuga on ette nähtud sademeveetorustiku rajamine

Tammiku krundi lõunaosast läbi Kaasiku tee kinnistu Kaasiku pumbamaja krundile, väljavooluga

Luua ojja. Tulenevalt ebapiisavast kõrgustevahest on Tammiku krundi edelanurga juurde ette nähtud

sademeveepumpla.

XI ELEKTER JA NÕRKVOOL

Ehitusõiguse aluseks oleva detailplaneeringuga on ette nähtud alajaama rajamine Kaasiku alajaama

(56502:002:0530) krundile, kust on ette nähtud madalpingekaablite toomine piki Kaasiku tee

kinnistut Tammiku krundini, samuti Kaasiku tee tänava äärde valgustusmastide ja nende toitekaablite

rajamine. Käesolev projekt täpsustab kirjeldatud lahendust Tammiku krundi siseselt, liitumiskilp on

kavandatud krundi piirile ning sealt on ette nähtud vajalikud elektrikaablid kuni rajatava hoone

tehnoruumini.

Hoone katusele ja/või eraldiseisvale varikatusele rajatakse oma tarbeks päikesepaneelide grupp, mis

paigaldatakse vastavalt tootja juhistele. Käesoleva projektiga on antud vaid päikesepaneelide

põhimõtteline paiknemine (joonistel on näidatud maksimaalne võimalik paneelide kogus), täpne

lahendus (sh paigutus, kogus, vajalikud tehnovõrgud jms) antakse eraldi projektiga.

Toodud lahendusi täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

11.1 Tugevvool

11.1.1. Üldosa

Projektiga antakse lahendus rajatava teenindusjaam-tankla elektripaigaldise järgmistele osadele:

elektrivarustus, üldvalgustus, jõuseadmete toide, pistikupesade toide, jaotuskilpide primaarskeemid,

maandus- ja potentsiaaliühtlus, piksekaitse.

Elektripaigaldise tehnilised näitajad:

• Max. tarbimisvõimsus 300 kW

• Arvutuslik vool 500 A

• Maandamisviis TN-S

• Juhistikusüsteem paigaldises L1L2L3 N PE

• Pingesüsteem 3*400/230 V, ~50 Hz

• Eeldatav võimsustegur cos φ ≥ 0,95

11.1.2. Normdokumendid

Hoone elektrivarustuse projekteerimisel ja ehitamisel on aluseks EV-s kehtivad normdokumendid,

standardid:

• Ehitusseadustik

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 39 | 46

• Seadme ohutuse seadus

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“

• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

• EVS-HD 60364/384 „Ehitiste elektripaigaldised“

• EVS-EN 61140 „Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele“

• EVS-EN 12464-1 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad“

• EVS-EN 50172 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“

• EVS-EN 1838 „Valgustustehnika. Hädavalgustus“

• EVS-EN 50272 „Ohutusnõuded tagavaraakudele ja akupaigaldistele“

• EVS-EN 50110 „Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded“

• EVS-EN 50525 „Juhtmed ja kaablid. Tugevvoolujuhtmed ja -kaablid nimipingega kuni

450/750 V“

• EVS 720:2015 „Paigalduskaablid. Polüvinüülkloriidmantliga paigalduskaabel“

• EVS-EN 62040 „Katkematu toite süsteemid“

• EVS-EN 61000 „Elektromagnetilise ühilduvuse standard“

• Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002

Normdokumentide pädevusjärjekord on järgmine:

• Eesti Vabariigi seadused;

• Eesti Vabariigi valitsuse määrused;

• Eesti standardid EVS ja siseriiklikud eeskirjad;

• Eesti standardite puudumisel Euroopa standardid EN-HD, EN jt;

• nende puudumisel rahvusvahelised standardid IEC, viimaste puudumisel muud rahvuslikud

standardid;

• juhendid.

Paigaldatavad elektriseadmed peavad vastama EL madalpingeseadmetele ja elektromagnetilise

üheldatavuse direktiivide (2004/108/EÜ ja 2006/95/EÜ) alusel kehtestatud tootestandarditele ning

omama CE vastavusmärki, lähtudes „Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses” toodud

nõuetele. Kasutada Eestis laialt levinud seadmeid, milledel on tagatud tehniline tugi.

11.1.3 Jaotuskeskused

Paigaldada tanklahoone peajaotuskilp PJK ja rühmakilbid vastavalt tehnoloogilistele vajadustele.

Jaotuskilbid komplekteerida pealülitiga ja väljuvad liinid 1- ja 3-faasiliste lühis- ja ülekoormus-

kaitsmetega varustatud automaat-kaitselülititega. Latistus ja aparatuur kilpides peab olema

vastupidav ruutkeskmisele lühisvoolule vähemalt 6 kA, peajaotuskilbis vähemalt 10 kA.

Kassade, arvutivõrgu seadmete, videovalve jms. jaoks paigaldada tsentraalne UPS seade. UPS

seadme parameetrid määrata peale seadmete valikut. UPS toitevõrgu kaitseseadmed paigaldada kilbi

PJK UPS sektsiooni.

11.1.4 Kaablid ja juhtmed, kaabliteed

Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada plastisolatsiooniga

halogeenivabade vaskkaablitega, tuletundlikkusega vähemalt Dca-s2,d2,a2. Hoonest väljapoole jääv

juhistik peab olema UV-kiirguse ning ilmastikukindel.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 40 | 46

Kaablite installatsioon teostatakse valdavalt varjatult hoone konstruktsioonides, kinnitatult

ripplagede taga, süvistatult seintes, põrandasse süvistatud PVC torudes, kaabliredelitel. Kohtades,

kus on kaabli vigastamise oht, kaitsta kaablid PVC toru või kaablikarbikuga. Tehnilises ruumis

paigaldada kaablid pinnapealselt.

Kaabliredelid kinnitada lakke 8 mm keermelattide abil, seintele spetsiaalsete seinakanduritega.

Kaabliredelid peavad olema kuumtsingitud, kandevõimega vähemalt 100 kg/m.

Elektritööde ettevõtja teha jäävad kaablite läbiviikude avad läbimõõduga kuni 100 mm. Suuremad

avad teeb kooskõlastatuna arhitektiga üldehituse töövõtja. Kõik kaabliläbiviigud tihendada. Erinevate

tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel peab tihenduse tulekindlusaste vastama seina

tulekindlusastmele.

Tugev- ja nõrkvoolukaablid paigaldada teineteisest eraldatuna. Pikematel rööpkulgemistel (üle

0,5 m) peab vahe olema min 100 mm. Kaabliredelitel kasutada tugev- ja nõrkvoolukaablite

eraldamiseks kaitseekraane. Kaablite kaugused torustikest paralleelsel kulgemisel vähemalt 100 mm,

ristumisel 50 mm.

11.1.5 Valgustus

Üldvalgustuseks kasutada ruumidele või välitingimustele vastava kaitseastmega peamiselt LED

tehnoloogial põhinevaid valgusteid. Valgustite tüüp, võimsus, kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid

peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad valgustid peavad olema heaks kiidetud

müügiks Euroopa Liidu maades ning omama vastavusmärki (CE).

Valgustite juhtimiseks kasutada lüliteid ja infrapuna-liikumisandureid, välisvalgustuse ja

reklaamvalgustuse juhtimiseks kasutada hämaralülitit, juhtimine hoone automaatikast.

Välisvalgustuslahenduse lubatud maksimaalne valgusvärvus on 3000 K. Välisvalgustid paigaldada

kas hoone fassaadidele, tankurite varikatuse alaküljele või platsi servades R/B jalandiga 8 m

metallmastil 1 m konsooliga, kaitseaste IP66, mastide ja kaablite paigaldus vastavalt EVS:843

„Linnatänavad“. Keskmised valgustustiheduse normid võtta vastavalt standardile EVS-EN 12464-

1:2011.

Teenindushoonesse näha ette vähemalt 1 h toimeajaga hädavalgustus. Evakuatsiooniteedele ja

väljapääsude juurde paigaldada suunava kleebisega varustatud valgustid. Evakuatsiooniteede

märkvalgustid ühendada tööle pidevrežiimis. Hädavalgustitena kasutatavate üldvalgustite

akuseadmete toiteliinid ühendada selliselt, et oleks tagatud nende pidev toide. Turvavalgustus peab

hakkama tööle põhitoite katkemisel.

11.1.6 Installatsioonimaterjalid

Pistikupesade ja lülitite kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha

tingimustele, kuivades ruumides kaitseastmega IP20, tolmustes ja niisketes ruumides vähemalt IP44.

Kasutada keskkonnale vastava paigaldusviisiga lüliteid, pistikupesi ja harutoose. Harutoosid peavad

asuma nähtaval kohal ning peab olema tagatud nende teenindamise võimalus. Ühendused

harutoosides ja karbikutes teostatakse spetsiaalsete ühenduskübaratega. Juhtmete ja kaablite

paigaldamisel jälgida soonte värve: L1 – pruun, L2 – must, L3 – hall, N – sinine, PE – kollaroheline.

Pistikupesad paigaldada üldjuhul 0,3 m kõrgusele, töökohtadel tööpinnast kõrgemale.

Kasutada kaabeldusele vastava paigaldusviisiga (pinnapealne, süvis) lüliteid, pistikupesi ja harutoose.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 41 | 46

11.1.7 Elekterkütte- ja kuumutusseadmed

Elekterkütte ja kuumutusseadmed määratakse projekti KVVK osas.

Müügisaali ja laadimisala uste kohale näha ette õhkküttekardinad, mida juhitakse termostaadi ja

juhtplokiga. Müügisaali ning pesula sissepääsude aladele paigaldada sillutise alune küttekaabel jää

sulatamiseks. Katusel paiknevatesse vihmavee lehtritesse ja varikatuse vihmaveetorudesse

paigaldada küttekaablid. Küttekaablite juhtimine toimub temperatuuri- ja niiskuseanduritega

varustatud temperatuuriregulaatoriga.

11.1.8 Tehnoloogiliste seadmete ning ventilatsiooni- ja kütteseadmete elektripaigaldis

Tehnoloogiliste seadmete, ventilatsiooniagregaatide, küttesüsteemi ja veevarustuse süsteemide

automaatika- ja reguleerimisseadmed, reguleerimise alakeskused, trafod, termostaadid, releed,

kaablid jms. hangib vastava osa töövõtja, kes paigaldab, ühendab ja reguleerib seadmed.

Elektritöövõtjale kuulub eelnimetatud seadmete vajalike toitejuhtmestike paigaldamine.

Kohtkindlate seadmete, millel pole komplektis oma juhtimiskilpi, ühenduskohta nähakse ette

ühenduskarp, ülejäänud seadmete tarvis paigaldatakse pistikupesad. KVVK süsteemi mootorid ja

ventilaatorid tuleb varustada turvalülitiga, kui need ei asetse keskusest nähtaval kaugusel.

Tehnoloogiliste seadmete ühendusskeemid töötab välja ja tarnib vastava osa töövõtja. Eriosade

töövõtjatel tuleb teha koostööd, et skeemide tunnused, markeeringud jne oleksid vastavad.

Ventilatsiooniseadmete juhtahelad ühendada ATS keskseadme alarmiväljundiga nii, et alarmi

rakendumisel lülitatakse ventilatsioon välja. Ventilatsooni taaskäivitamine peale häireolukorra

lõppemist peab toimuma manuaalselt.

11.1.9 Elektriautode laadimine

Elektriautode laadimiseks on ette nähtud paigaldada kolm kiirlaadimisjaama. Laadijad peavad

sobima nii Euroopa kui ka Jaapani laadimisstandardile vastavatele elektriautodele.

Elektriautode laadijate toiteks paigaldada kaabelliin(id) otse tankla liitumispunktist. Elektriautode

laadijatele tuua hoone sidejaotlast kaablid Cat 6, igale laadijale oma kaabel.

Kaablid paigaldada pinnases PVC kaitsetorudes haljasaladel vähemalt 0,7 m, sõidualadel vähemalt

1,0 m sügavusel. Sõidualadel kasutada A-tugevusklassi kaablikaitsetorusid.

11.1.10 Potentsiaaliühtlustus

Hoone ehitada maandamisviisilt TN-S süsteemi, kus neutraaljuht (N) ja kaitsejuht (PE) on paigaldises

eraldatud alates peajaotuskilbi PJK juurde paigaldatavast peapotentsiaali-ühtlustuslatist. Kõik hoones

paiknevad kõrvalised juhtivad osad kuuluvad ühendamisele potentsiaaliühtlustusvõrguga.

Potentsiaalide ühtlustamiseks hoones ühendada kõik hoonesse sisenevad torustikud sisestustel kokku

peamaanduslatiga vaskjuhtme abil. Elektriseadmete ja valgustite maandamiseks kasutada toitekaabli

kollarohelist soont, mis ühendatakse kilbi maandusega. Metallkonstruktsioonid (torustikud jms.)

ühendada kilbi maanduslatiga isoleeritud vaskjuhtmega. Duširuumidesse paigaldada lisa-

potentsiaaliühtlustus, milles kaitsejuht ühendada kõigi pingealdiste kõrvaliste juhtivate osadega.

Peajaotuskilbile ehitada korduvmaandus.

Maandatud potentsiaaliühtlustussüsteem peab tagama, et paigaldise pingealtide juhtivate osade

puutepinge jääb alla 50 V.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 42 | 46

11.1.11 Piksekaitsepaigaldis

Tanklale ehitada piksekaitse. Hoonele ja sellega seotud tankurite varikatusele ehitada 8 mm

kuumtsingitud terasest piksepüüdur võrgu silmaga maksimaalselt 15 x 15 m. Mahutite tuulutustorude

kõrvale paigaldada piksepüüduri mast. Piksepüüduritega ühendada kõik katusel paiknevad

metalltarindid (antennid, redelid, trepid, vihmaveetorud, korstnad jms.). Katusekattest kõrgemal

paiknevad mittemetallelemendid (ventilatsioonikorstnad jms) varustada välgupüüduritega.

Välgupüüduriteks võivad olla metallvardad ristlõikepindalaga vähemalt 50 mm2, mis ulatuvad

0,2..0,5 m üle mittemetallelemendi ülemise tasapinna. Välgupüüdurid ja piksekaitsejuhid ühendada

katusekattega poltühenduste abil. Kasutada spetsiaalseid poltühendusklemme, milliste ühenduskoha

üleminekutakistus ei tohi olla suurem kui 0,05 oomi. Piksekaitsemaandurite maandustakistus peab

olema alla 10 oomi.

Piksepüüduri ja maandurite vahele paigaldada mitte harvemini kui iga 15 m tagant kuumtsingitud

ümarjuhtmest Rd8 maandusjuhid. Maandusjuhid paigaldada hoone välisseinale kõige lühemat teed,

ilma teravate käänakute ja silmusteta. Maandusjuhid ühendada maanduskontuuriga

klemmühendustega, millist on võimalik lahti võtta ainult spetsiaaltööriista abil. Ühenduskoht peab

jääma maapinnast kõrgemale, et võimaldada maanduri maandustakistuse mõõtmist. Ühenduskoha

üleminekutakistus ei tohi olla suurem kui 0,05 oomi. Maandusjuhid seinal paigaldada kaitsetorus, mis

ulatub vähemalt 1,5 m kõrguseni maapinnast ja 0,5 m sügavusele maa sees.

11.1.12 Päikesepaneelid

Hoone katusele ja/või eraldiseisvale varikatusele on kavandatud päikesepaneelid elektrienergia

tootmiseks. Käesoleva projekti joonistel on näidatud vähima nõutava võimsuse tagav paneelide arv

ja nende põhimõtteline paigutus. Täpne päikesepaneelide kogus, võimsus, vajalikud tehnovõrgud jms

täpsustatakse eraldi projektiga.

Paneelid tuleb paigaldada spetsiaalsetele lamekatustele paigaldamiseks mõeldud raamidele. Raamid

tuleb paigaldada katusekatet vigastamata ja nõutud ohutuskaugsega katuse servadest ning vajalike

käiguteede tagamisega. Paigaldusel tuleb tagada vastavus EVS 812-7:2018 peatükis 14.5 toodud

nõuetele. Töövõtja peab garanteerima töödejärgse katuse veepidavuse.

Päikesepaneelide inverter paigaldatakse hoone kilbiruumi ja ühendatakse peajaotuskilpi.

Elektrienergia arvestamiseks näha ette kahesuunaline kauglugemisega arvesti. Peajaotuskilpi ning

teistesse jaotuskappidesse paigaldada nõuetekohased kahepoolse toite hoiatussildid.

Inverter peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2014/35 EL ja 2014/30/EL ning

omama vastavusmärgist vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008 ja olema Elektrilevi OÜ poolt

aktsepteeritud inverterite nimekirjas.

Välitingimustes asuvad kaablid peavad olema UV- ja ilmastikukindlad või kaitstud vastavalt.

Päikesepaneelid koos kinnituste, kaabelduse ja paigaldusega on soovitatav tellida ühelt tarnijalt

kompaktsena ning paigaldada vastavalt tootjapoolsetele juhistele.

11.2 Nõrkvoolupaigaldis

11.2.1 Üldist

Projektiga lahendatakse nõrkvoolu osas järgmised eriosad:

• Andmeside- ja telefonisüsteemid

• Automaatne tulekahjusiganalisatsioon

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 43 | 46

• Valvesignalisatsioon

• Läbipääsusüsteem

• Videovalve

• Inva-WC väljakutsesüsteem

Projekteerimisel ja ehitamisel võtta aluseks järgmised dokumendid:

• Siseministri 07.01.2013. a määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised,

kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“

• ETEL ja EKsL poolt välja töötatud "Sissetungimishäire süsteemide projekteerimise, paigaldamise

ja hoolduse eeskiri"

• EVS-EN 50173 „Üldkaabelduse standard“

• EVS-EN 50174 „Üldkaabelduse standard“

• EVS-EN 50310 „Andmetöötluspaikade potentsiaaliühtlustus“

• EVS-EN 50346 „Paigaldatud juhistike testimine“

• EVS-EN 61000 „Elektromagnetilise ühilduvuse standard“

• EVS-EN 50130-4 „Häiresüsteemid. Osa 4: Elektromagnetiline ühilduvus. Tooteperekonna

standard: Häiringukindluse nõuded tulekahju-, sissemurde- ja kallaletungialarmisüsteemide,

videovalvesüsteemide, juurdepääsukontrollisüsteemide ja personaalappikutsesüsteemide

komponentidele“

• EVS-EN 50131 „Häiresüsteemid. Sissetungimishäire süsteemid“

• EVS-EN 62676-1 „Häiresüsteemid. Turvarakendustes kasutatavad sisetelevisioon-

jälgimissüsteemid“

• EVS-EN 50134 „Häiresüsteemid. Sotsiaalsfääri alarmsüsteemid“

• EVS-EN 50136 „Häiresüsteemid. Häireedastussüsteemid ja –seadmed“

• EVS-EN 54 „Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem“

• ETEL ja EKsL "Sissetungimishäire süsteemide projekteerimise, paigaldamise ja hoolduse

eeskiri”.

11.2.2 Kaabeldus ja seadmed

Nõrkvoolupaigaldises kasutada halogeenivabu kaableid tuletundlikkusega vähemalt Dca-s2,d2,a2.

Nõrkvoolu kaablid paigaldada peamiselt varjatult, kinnitatuna ripplagede taga, hoone

konstruktsioonides ning süvistatuna seintes, tehnilistes ruumides pinnapealselt. Kaablite

paigaldamisel kasutatavad kaabliredelid ja -karbikud kirjeldatakse projekti tugevvoolu osas.

Vajadusel paigaldatakse nõrkvoolu kaablite jaoks täiendavad kaabliredelid ja -karbikud. Ühistele

kaabliteedele paigaldamisel tuleb tugev- ja nõrkvoolu juhistikud paigaldada üksteisest eraldatud

rühmadena. Kaablikarbikutes kasutada nõrkvoolu kaablite eraldamiseks vaheriiuleid. Kaablikaitse-

torude kasutamisel paigaldada nõrkvoolukaablid eraldi torudesse. Kaabliredelitel paigaldada

nõrkvoolukaablid vähemalt 100 mm kaugusele tugevvoolukaablitest; kui see pole võimalik, kasutada

kaablite eraldamiseks kaitseekraane. Süvistatuna (seina, lakke, põrandasse) paigaldatavad kaablid

kaitsta montaažitorudega. Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel tuleb avad

peale kaablite paigaldust tihendada, tihenduse tulekindlusaste peab vastama seina tulekindlusastmele.

Kõik kasutatavad nõrkvooluseadmed peavad vastama antud valdkonnas kehtivate EL direktiivide

alusel kehtestatud tootestandardite nõuetele ning omama CE vastavusmärki, lähtudes “Toote nõuetele

vastavuse seaduse” nõuetest. Nõrkvoolupaigaldises tuleb kasutada Eestis laialt levinud seadmeid

(rohkem kui üks tarnija ja paigaldaja), milledele on tehniline tugi kättesaadav.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 44 | 46

Kõik nõrkvoolu kaablid, pistikupesad, otsastuspaneelid, ühenduskarbid jms komponendid tuleb

tähistada arusaadavalt, kulumis- ja veekindlalt.

Tugev- ja nõrkvoolu paigaldustarvikud valida üldjuhul sama tootja samast tootesarjast, kasutatavate

tarvikute tüübid kooskõlastada enne tööde algust tugevvoolu töövõtjaga. Erandid kooskõlastada

tellijaga.

Ohutuse ja häirekindluse huvides tuleb kõikide seadmete metallkarkassid ja varjestused ühendada

hoone potentsiaaliühtlustusseadmega (PE).

Hanke mahus peab töövõtja ostma kõikide ehitatud süsteemide tarkvarale piiramatu kasutusajaga

litsentsid.

11.2.3 Andmesidesüsteemid

Hoonesisese andmesidevõrgu kaabeldussüsteemi projekteerimise aluseks on standard EN50173-1

(avatud kaabelduste üldpõhimõtted). Installatsioon ja testimine vastavalt standardile EN 50174.

Ehitada vähemalt Cat6 kaablite ja komponentidega arvutivõrk (klass E). Side- ja arvutivõrgu

kaabelduse liidesed tulevad paigaldatavasse andmesidekappi. Seadmekappi monteeritavatelt RJ45

liidestega ristlülituspaneelidelt vedada töökohtade juurde kaablid u/UTP 4*2*0,5 Cat6. Töökohtadele

monteerida RJ45 Cat6 liitmikega pistikupesad. Sobivasse kohta nähakse ette pistikupesa(d) wifi

võrgu seadmete jaoks. Pistikupesad paigaldada elektritoite pesade vahetusse lähedusse, asukohad

täpsustada tellijaga enne tööde algust. Pistikupesad markeerida siltidega ja paigutada pesade

markeeringuaknasse või kleebisega pesa korpusele.

Andmesidevõrgu testimise peab teostama konkreetsest ehitusobjektist mittesõltuv ettevõte ja

testimise juures peab viibima paigaldaja esindaja. Lingid tuleb testida kaabeldussüsteemile ettenähtud

üldtunnustatud taadeldud testriga, millele on installeeritud kõige viimane saadaolev tarkvara

versioon. Testida tuleb kõik paigaldatud lingid ning testimine peab vastama tootja poolt välja töötatud

protseduurile. Lingi testimistulemuse salvestamisel tuleb kasutada portide markeerimisel

käibelolevaid linkide markeeringuid. Testimine toimub kooskõlas standardi EVS EN 50346

nõuetega. Testimise protokollid esitatakse digitaalselt koos teostusdokumentatsiooniga.

11.2.4 Telefonisüsteemid

Ehitatakse ühtne võrk andmesidevõrguga. Arvestada VOIP telefonide kasutamisega.

11.2.5 Automaatne tulekahjusiganalisatsioon (ATS)

Paigaldada vajalikumahuline ATS keskseade. Peale paigaldustööde lõppu tuleb kontrollida

reservtoite akude mahtuvust arvestusega, et need kindlustaksid süsteemi töö põhitoite katkestuse

korral 72 tunni jooksul normaalolukorras ja lisaks 30 minuti jooksul häireolukorras.

Anduritena kasutada optilisi suitsuandureid, DM temperatuuriandureid ning tulekahjuteatenuppe.

Andurid paigaldada selliselt, et nende tundlikud elemendid paikneksid ruumi 10%-lises kõrgemas

osas. Andurite paigaldamisel arvestada vahekaugusi ventilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbeavadest,

valgustitest, mööblist ning muudest suitsu võimalikku levikut mõjutavatest elementidest. Andurite

paigaldamisel ripplagede taha vm varjatud kohtadesse tuleb tagada ligipääs anduriteni ja

kaabliühendusteni nende hooldamiseks. Varjatult ripplagede taha paigaldatud andurid tähistada

anduri asukohta näitava distantsindikaatoriga. Tulekahjuteatenupud paigaldada nähtavale ja hästi

ligipääsetavatele kohtadele põrandast 1,2 m kõrgusele. Seadmete paigaldamisel ja ühendamisel

lähtuda valmistaja installatsioonijuhenditest ja EN54 nõuetest.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 45 | 46

Tuleohu alarmi väljunditeks on alarmkellad. ATS keskseadme väljundrelee ühendada

sundventilatsiooni juhtimisahelaga nii, et häire rakendumisel lülitatakse ventilatsioon välja.

Ventilatsoonisüsteem ei tohi uuesti tööle rakenduda enne, kui tulekahjuoht on likvideeritud.

Signaali edastamine turvafirma keskvalvepulti lahendatakse vastavalt tehnilise valveteenuse

lepingule. Signaali edastamiseks vajalikud seadmed hangib ja paigaldab teenuse pakkuja.

11.2.6 Valvesignalisatsioon

Tehnilisse ruumi paigaldada vajalikumahuline keskseade. Keskseade peab võimaldama vähemalt 2

eraldi valvestatava grupi moodustamist. Keskseade paigaldada metallist seadmeboksi, mis on

varustatud kaanekontaktiga. Süsteem varustada reservtoite akuga, mis tagab süsteemi töö

voolukatkestuse korral vähemalt 12 tunni jooksul. Reservtoite aku(de) vajalik mahtuvus arvutada

peale paigaldustööde lõppu vastavalt tegelikele mõõdetud vooludele. Sissepääsu juurde tehnilisse

ruumi paigaldada LCD sõrmistik. Valvesüsteemi anduritena kasutada infrapuna-liikumisandureid,

klaasipurunemisandureid ning magnetkontakte. Kassadesse paigaldada paanikanupud.

Andurite kaablina kasutada valvekaableid AWG n*0,22, magistraalliinid ja sõrmistike liinid ehitada

välja kaabliga U/UTP 4*2*0,5 Cat5e. Valvesignalisatsiooni väljaehitamisel võib kasutada ainult

tootjafirmade originaalsüsteeme ja süsteemiosi, millele on väljastatud tootjapoolne garantii. Lokaalne

häire antakse sireenidega.

Signaali edastamine turvafirma keskvalvepulti lahendatakse vastavalt tehnilise valveteenuse

lepingule. Signaali edastamiseks vajalikud seadmed hangib ja paigaldab teenuse pakkuja.

11.2.7 Läbipääsusüsteem

Pääsud müügisaalist personali- ja abiruumidesse varustada puutevabade kaardilugejatega

läbipääsusüsteemiga. Läbipääsusüsteem varustada reservtoitega. Uste kontrollerid peavad omama

sündmuste ja logi mälu, mis võimaldab neil töötada ka juhtarvuti rikke korral. Uksed varustada

ühepoolsete kaardilugejatega, seestpoolt avamine avamisnupuga. Kontrolleritevaheline

magistraalvõrk teostada kaablitega UTP 4*2*0,5 Cat5e.

Kaardilugejatega varustatud ustele paigaldada elektrilised vasturauad. Vasturauad, kaablikaitsed ja -

üleviigud ning uksesulgurid hangib ja paigaldab uste tarnija kooskõlastatult läbipääsusüsteemi

paigaldajaga. Uksed varustada ukse lahti/kinni olekut fikseeriva anduriga. Uksi peab olema võimalik

avada ka võtmega. Kaartide kogused täpsustada tellijaga.

11.2.8 Inva WC hädakutsesüsteem

Hoone inva WC-d varustada teavitussüsteemiga, mis võimaldab ruumis hättasattunud isikul sellest

märku anda müügisaalis viibijaile.

XII TEHNOLOOGIA JA RISKIANALÜÜS

Lahendatakse vajalikus mahus eraldiseisvate projektidena.

mäo restoran-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2021-81

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

tammiku, mäo küla, paide linn, järva maakond 22.02.2022 46 | 46

XIII JÄÄTMEKÄITLUS

Jäätmekäitlus kinnistul (sh ehitusaegne jäätmekäitlus) peab vastama Paide linna

jäätmehoolduseeskirjale. Tagada tuleb ka kinnistu ja/või ehitiste puhtus ning korrashoid ehk vastavus

Paide linna heakorraeeskirjale. Objekt tuleb hoida heas korras ja nõuetele vastavuses ka ehitustööde

käigus.

Ehitusjäätmeid tohib üle anda käitlemiseks ainult isikule, kellel on olemas vastavate jäätmete

käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete litsents või on isik registreeritud jäätmeregistris. Ohtlikud

ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, s.h nende kasutatud

tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms, naftaprodukte sisaldavad jäätmed,

saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja anda üle ettevõttele, kellel on olemas vastav

luba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.

Seletuskirja koostasid:

Mihkel Lember, Weidenberg OÜ projektijuht

Grete Grünberg, Weidenberg OÜ projekteerija

Viktoria Koppel, Weidenberg OÜ projekteerija

Ehituskonstruktsioonide peatükk – Ragnar Pabort, volitatud insener, tase 8

/allkirjastatud digitaalselt/

8

8

8

9

,

2

4

7

,

1

1

0

7

1

1

2

2

3

3

4

4

5

5

6

6

7

7

8

8

9

A

A

B

B

D

I

I

H

H

G

G

F

F

1

7

1

7

1

6

1

6

1

5

1

5

1

4

1

4

1

3

1

3

1

2

1

2

E

E

C

C

1

1

0

1

0

1

1

1

1

9

U

-

7

G

K

1

5

1

0

väikepuhasti

ehitusala ca

10 x 15 m

P

E

S

U

L

A

X

P

R

E

S

S

TEHNILINE INFO - TAMMIKU KINNISTU (56502:002:0527)

1. Kavandatavate hoonete arv: 1 (detailplaneeringus (DP) lubatud kuni 3)

2. Krundi pindala: 10 100 m

2

3. Ehitisealune pind: 1 073,1 m

2

(DP-s lubatud kuni 2 000 m

2

)

4. Kavandatava hoone korruselisus: 1 (DP-s lubatud kuni 2)

5. Kavandatava hoone kõrgus maapinnast: 7,6 m (DP-s lubatud kuni 14 m)

6. Kavandatava hoone tulepüsivusklass: TP2 (DP-s nõutud vähemalt TP2)

7. Parkimiskohti on projekteeritud 49 (parkimisnormatiivi järgi nõutav 19 kohta)

8. Hoone projekteeritud nullkõrgus on 67.30.

Parkimiskohtade hulka ei ole arvestatud elektriautode laadimiskohti (2 kohta);

tolmuimeja, rehvirõhu- ja vaibakloppimisseadme kasutamiseks mõeldud kohti (2

kohta) ning rendihaagistele mõeldud kohti (3 kohta).

Joonise alusplaanina on kasutatud Metricus OÜ tööd nr 21G8701

(Tammiku geodeetiline alusplaan), koostatud juulis 2021.

3

8

,

2

2

8

1

6

, 1

1

0

,

3

1

3

,

4

1

0

,

8

1

1

,

7

5

,

8

6

,

5

3

8

8

1

2

,

3

1

2

,

1

6

1

, 5

3

6

, 5

TINGMÄRGID

Projekteeritud betoonkivisillutis

Projekteeritud sorteeritud jäätmekonteinerite asukoht

Projekteeritud sisse- ja väljasõiduviit / 12 m hinnapost /

12 m lipumast / gaasiballoonide kapp

EKSPLIKATSIOON

Projekteeritud betoonpind

Projekteeritud murukate

Projekteeritud hoone

Projekteeritud asfaltkate

Projekteeritud perspektiivne kõrghaljastus

Projekteeritud parkimiskohtade tähistused

Mootorsõiduki ligipääs krundile / hoone sissepääsud

Projekteeritud sademevee kanalisatsioonitoru,

restkaevu ja kanalisatsioonikaevuga

TEHNOVÕRKUDE TINGMÄRGID

Projekteeritud reovee kanalisatsioonitoru,

kanalisatsiooni- kaevu ja rasvapüüduriga

Projekteeritud veetoru

Projekteeritud surveline sademevee kanalisatsioonitoru

Projekteeritud madalpingekaablid

Projekteeritud kütusetorud

Projekteeritud hoone tankla-kaupluse osa

Projekteeritud varikatus koos sõiduautode tankurisaartega

Projekteeritud veokite tankurisaar, selle küljel

maa-alused kütusemahutid 2 x 60 m³ ja satelliittankur

Projekteeritud maapealne 10 m

3

LPG mahuti ja gaasitankur

koos varikatusega, 5 m plahvatusohutsooniga

Perspektiivne puhkeala koos välimööbli ja varjualustega

Projekteeritud pesula ja Xpress kassa järjekorra alad

Projekteeritud 10 m lipumastid

Projekteeritud sõiduautode parkla, kokku 49 kohta

(sh 3 invakohta)

Projekteeritud elektriautode 6 laadimiskohta

Projekteeritud rehvirõhuseade, vaibakloppija, tolmuimeja

Projekteeritud 12 m hinna/reklaampostid

Projekteeritud sisse- ja väljasõiduviidad

Projekteeritud 4 x 1,6 m reklaamplakat

Projekteeritud gaasiballoonide kapp

Projekteeritud sorteeritud jäätmekonteinerite asukoht

Projekteeritud varikatus

G

Projekteeritud sademevee õli-liivapüüdur kontrollkaevuga

Projekteeritud äärekivi

Projekteeritud maaküttetoru vertikaalse puurauguga

Projekteeritud 60 m³ kütuse- või tuletõrjeveemahuti

Projekteeritud hoone restorani osa

Projekteeritud hoone autopesula osa

Projekteeritud 5 jalgrattahoidjat (10 kohta)

Projekteeritud maa-alused tuletõrjevee mahutid 2 x 60 m³

Projekteeritud veoautode parkla, 7 kohta

Projekteeritud CNG konteiner 5 m plahvatusohutsooniga

Projekteeritud gaasirajatise plahvatusohutsoon 5 m

Projekteeritud omapuhasti kuja 25 m

Projekteeritud heitveepumpla kuja 5 m

Detailplaneeringu järgne hoonestusala piir

Asendiplaan tehnovõrkudega

1:500AE 4.1 / A322.02.2022 EP2021-81

Mihkel Lember

Mihkel Lember

Jiri TinteraViktoria Koppel

Tammiku, Mäo küla, Paide linn,

Järva maakondAS Aqua Marina

Mäo teenindusjaam-tankla ehitusprojekt

Staadium

Joonise nimi

SkaalaEriala Nr / formaatTartu Töö nr

Tellija

Weidenberg OÜ

Registrinumber 11500125

e-post : [email protected]

tel: +372 508 2249 / +372 73 119 70

Raekoja plats 1 / Ülikooli 7, 51003 Tartu, Eesti

MTR reg. nr. EEP001430 EPE000519 EEK000638 EEO001982 EHA000076 EHM000129

Projekt ja joonis

Projektijuht

Vastutav spetsialist

Töö nimi

Asukoht

0 10 20 30 40 50 m

(volitatud arhitekt, tase 7)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Paide Linnavalitsus

[email protected]

Keskväljak 14

72711, Paide, Järva maakond

Teie 28.02.2022 EHR-i menetlus 294172

Meie 10.03.2022 nr 7.1-2/22/4419-2

Tammiku kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Järva maakonna Paide linna Mäo küla

Tammiku kinnistu ehitusloa nr 2212271/05428 eelnõu. Ehitusluba antakse välja tanklakauplus-

restorani, CNG konteineri, vedelgaasimahuti ja maa-aluste kütusemahutite ehitamiseks.

Kinnistu (katastritunnus 56502:002:0527) asub riigiteede nr 15159 Mäo-Tarbja-Eivere-Kobra km

0,49-0,59 ja nr 1535 4.Valgma ühendustee kaitsevööndis.

Ehitusloa aluseks on „Mäo restoran-tankla ehitusprojekt“ (projekteerija Weidenberg OÜ, töö nr

2021-81). Oleme ehitusloa eelnõuga ja projektiga tutvunud ning tuvastanud järgmist:

1) Ehitusloa taotluse järgi soovitakse lisaks ehitusloa eelnõus toodud ehitistele püstitada ka kaks

hinnaposti, 10 m kõrgused lipumastid ja elektriautode laadijad, ehitusloa eelnõus neid ehitisi

ei ole toodud. Üks hinnapost asub riigitee kaitsevööndis. Palume kanda kõik riigitee

kaitsevööndisse jäävad ehitised ehitusloale.

2) Ehitusprojekti koostamise aluseks on „Kaasiku maaüksuse detailplaneering“.

Detailplaneeringu järgi tuleb planeeritavale äri- ja tootmispiirkonnale piisava ligipääsu

tagamiseks rajada osaliselt kanaliseeritud ristmik. Detailplaneeringu seletuskirja osas

4.4.Teede maa-alad ja liikluskorraldus toodud nõuete järgi tuleb uue ristmiku rajamiseks

koostada teeprojekt, perspektiivse ristmiku ja siseteede rajamise kulud katab arendaja ning

hoonete ehitusloa väljastamise eeltingimuseks peab olema tehnorajatiste, siseteede ja ristmiku

väljaehitamise kohustus. Transpordiametilt nõudeid riigitee ristumiskoha ehitamiseks

taotletud, ristumiskoha projekti kooskõlastamiseks esitatud ning huvitatud isikuga

ristumiskoha ehitamise lepingut sõlmitud ei ole. Lähtudes detailplaneeringus toodud nõuetest

ning tagamaks ohutut liiklemist riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa liiklussõlmes, tuleb

ristumiskoht välja ehitada enne Tammiku kinnistule mistahes ehitisele ehitusloa väljastamist.

3) Asendiplaani ja tehnovõrkude joonistele tuleb kanda ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 71

kohane teekaitsevöönd.

4) Projektis tuleb kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid

ja nimetusi.

5) Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad ja külgnähtavus, milles ei tohi paikneda nähtavust

piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS

§ 72 lg 2).

6) Kinnistu sademevesi ning kaupluse-restorani ja autopesula puhastatud heitvesi on juhitud Luua

2 (2)

ojja, mis suubub riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa all (km 86,452) olevasse truupi.

Teekraavidesse vete juhtimisel tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb projektis hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki,

riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada

läbilaskearvutused.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg

1 p 5, § 99 lg 3 ning lähtudes majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“, jätame ehitusloa

kooskõlastamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. OLEREXMAO_EP_AR-3-01_seletus_2022-02-22.pdf

2. OLEREXMAO_EP_AR-4-01_asend_2022-02-22.pdf

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]